VALGUS

Iseseisva töö kokkuvõte

VIII klass
VALGUS – SEE ON ENERGIA
Valguse kätte jäetud esemed soojenevad ja pleekuvad -
need nähtused on tõenduseks sellele, et valgus sisaldab
endas energiat. Kõiki neid kehi, mis kiirgavad valgust
nimetatakse valgus­allikateks. Kuna valgus kannab energiat
ümbritsevasse ruumi, siis vajavad kõik valgusallikad
töötamiseks energiat. Neid valgus­allikaid, mille
töötemperatuur on kõrge nimetatakse kuumadeks
valgusallikateks. Kuu­mad valgusallikad on näi­teks tuli,
Päike ja hõõglamp. Samas on olemas ka madalama
töötemperatuuriga ehk külmad valgusallikad. Külmad
valgusallikad on näiteks säästulamp, telefoniekraan ja
jaanimardikas.
VALGUS SOOJENDAB JA PLEEGITAB
 Tuli, välk ja laava on kuumad looduslikud valgusallikad

Hõõglamp, plasmamonitorja keevitusleek on kuumad tehislikud valgusallikad

 Virmalised, jaanimardikas ja helendav zooplankton on külmad looduslikud valgusallikad

LED-valgustid, elektroluminessentstorud ja kemoluminesentsrõngad on külmad tehislikud valgusallikad

VALGUSE KOMPONENDID
Valgusallikad kiirgavad lisaks nähtavale valgusele tänu
millele me näeme meid ümbrit­sevaid kehi ka
nähtamatuid kiirgusi: infravalgust ja ultravalgust.
Infravalgust tajume soojusena. Ultra­valgus aga
päevitab meie nahka. Osa Päikeselt lähtuvast
ultravalgusest on elusorganismidele ohtlik ning selle
eest kaitseb meid Maad ümbritsev atmosfäär
(osoonikiht).
 ULTRAVALGUS

NÄHTAV VALGUS

INFRAVALGUS
VALGUSKIIR ON SIRGJOON
Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist
ruumis. Valgus levib ruumis sirgjooneliselt - see
tähendab, et tema levimise suunda tähistav mõtteline
joon - valguskiir on sirgjoon. Valguskiirt kujutatakse
suunatud sirgjoonena. Kui joonisel on vaja kujutada
valgusallikat, siis kasutatakse selleks leppe­märke.
Ruumipiirkonda, milles valgus levib nimetatakse füüsikas
valgusvihkudeks. Valgusvihkusid on kolme liiki:
Ühtlases keskkonnas levib valgus
alati sirgjooneliselt
SUUR JA VÄIKE VALGUSALLIKAS
SKEEMIL
 HAJUV VALGUSVIHK

Hajuv valgusvihk moodustub üksteisest eemalduvatest valguskiirtest

• Hajuvas valgusvihus eemalduvad kiired üksteisest
• Valgusvihus edasi liikudes vihus sisalduv valgusenergia väheneb.
 PARALLEELNE VALGUSVIHK

Paralleelsetest kiirtest koosnevat valgusvihku nimetatakse paralleelseks

valgusvihuks
• Paralleelses valgusvihus asuvad kiired üksteisest igal pool ühekaugusel.
• Valgusvihus sisalduv energia ei sõltu sellest millist kohta vihus vaadeldakse.
 KOONDUV VALGUSVIHK

Koonduv valgusvihk moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest

• Koonduvas valgusvihus lähenevad kiired üksteisele.
• Valgusvihus edasi liikudes suureneb vihus sisalduv valgusenergia.
ENERGIA TIHEDUS VALGUSVIHUS
Kiirte tihedus valgusvihus iseloomustab selles vihus
sisalduvat energiat. Mida tihedamalt kiired vihus
asetsevad, seda suurem on selles piirkonnas sisalduv
valgusenergia. Mida hõredamalt on kiired valgusvihus,
seda väiksem on sealne energia. Paralleelses vihus on
valgusenergia igal pool ühesugune.
VARI
Valgus levib ühtlases
keskkonnas sirgjooneliselt. Kui
valguse teele jääb
läbipaistmatu keha, siis ei
pääse valgus tema taha ning
sinna tekib piirkond, kuhu ei
lange valgust. Seda piirkonda
nimetatakse füüsikas
varju(piirkonna)ks.
Vari

Piirkond, kuhu
ei lange valgust

Väike
valgusallika Suur läbipaistmatu
s keha
TÄISVARI. POOLVARI
Kui läbipaistmatu keha on valgusallikast väiksem, siis
tekib keha taha piirkond, mida valgusallikas üldse ei
valgusta. Seda piirkonda nimetatakse täisvarjuks.
Kui valgusallikaid on mitu või on ta kehast palju
suurem, siis tekib keha taha lisaks täisvarjule ka
piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt.
Sellist osaliselt valgustatud piirkonda nimetatakse
poolvarjuks.
Mitme valgusallika varjud

Sinise valgusallika
varjupiirkond

Punase valgusallika
varjupiirkond

Mõlema
valgusallika
varjupiirkond
VARJUTUSED
Maa ja Kuu on mõlemad Päikesest palju väiksemad läbi-
paistmatud kehad. Järelikult on nii Maa kui Kuu taga
pool- ja täisvarju piirkonnad. Kui Kuu satub Maa poolvar-
ju piirkonda, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega, kui
aga täisvarjupiirkonda siis täieliku kuuvarjutusega. Kui
Maa ümber tiirleva Kuu varjupiirkond juhtub langema
Maa pinnale, siis täisvarjualas viibiv vaatleja näeb täie-
likku päikesevarjutust, poolvarju alas näeme aga ainult
osalist päikesevarjutust.
Suure valgusallika vari

PV
TV PV
PV
KUUVARJUTUS
PÄIKESEVARJUTUS