Vulkaanipurse ja selle tagajärjed

Vulkaan, tuntud kui tulemägi on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb
maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Kui vulkaan
aktiivselt tegutseb siis nimetatakse seda vulkaanipurskeks. Vulkaanipurse on vulkaanilise
materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause. Vulkaanipurse võib endaga kaasa
tuua palju katastroofe.

Üks selline katastroof piadas aset 8. mail 1902 Prantsusmaale kuuluval Kariibi mere
Martinique'i saarel. Mida tuntakse kui Pelée vulkaanipurskena. Montagne Pelée vulkaan
asub Martinique’i saare põhjaosas ja on selle kõrgeim tipp. Vulkaani kõrgus on 1397 meetrit.
Ovaalse kujuga kraater on suurusega 1000x750 meetrit.1902 aasta mais toimunud
vulkaanipurse hävitas Saint-Pierre'i mille tagajärjel hukkus umbes 30 000-40 000 inimest.
Tolleaegse info järgi õnnestus ellu jääda vaid kahel inimesel. Pelée Purse on halvim Kariibi
meres toimunud loodusõnnetus.

Vulkaan tegutses juba 150 aastat enne katastroofi. Umbes 18 sajandil keskpaigast kuulsid
saare elanikud aeg-ajalt kärgatusi, plahvatusi ning tugevat kõminat, mis tuli maa alt ja aastal
1753 paiskas vulkaan tuleleeke. Järgnevatel aastatel oli selliseid nähtusi palju. Uued
plahvatused ei seganud saartel elajate tavapäeva elu, siis harjusid inimesed sellega ja ei
märganud enam vulkaanis ohtu. Vulkaan hakkas aktiivselt tegutsema taas 1902. aasta
aprillis ning katastroof tuli kuu aega hiljem 8. mail umbes hommikul kella 8 ajal. Purskamine
algas ootamatult. Vulkaani jalamile tekkinud praost purskas välja suur hallikat värvi lõõmpilv,
mis koosnes gaasidest, aurudest ja laavast. Suur pilv liikus aina kõrgemale taevasse, kuid
langes järsult mööda mäekülge alla Saint-Pierre’i linna suunas.

Ma arvan, et selle katastroofi ja mitmete tuhandete inimelud oleks saanud ära hoida, kui
oleks uuritud koheselt vulkaani seisu ja selle tegevust. On teada, et saarele küll tulid
teadlased, et vaadata vulkaani olukord üle, kuid kahjuks ka nemad jäid hiljaks ja hukkusid
vulkaanipurske tagajärjel. Üks inimene, kes selle katastroofi üle elas, oli 27-aastane Louis-
Auguste Cyparis, kes oli saanud karistada sõbra ründamise eest mõõgaga. Ta leiti 4 päeva
pärast purset. Ta oli jäänud ellu tänu akendeta kongile, kuhu ei pääsenud sisse gaas ja tuhk.
Teine ellujäänud oli Léon Compere-Léandre. Team maja asus lõõmpilvest piisavalt kaugel,
et ta pääses ainult vigastusega. Kuid tema majas elas veel inimesi, kes kahjuks hukkusid.
Võib öelda et tal oli väga palju õnne.

Kokkuvõtteks, vulkaanipurse on looduslik nähtus, mis võib tuua kaasa suuri katastroofe.
Ka seekord aastal 1902 tõi Pelee vukaanipurse endaga kaasa suure õnnetuse, kus suri 30
000 - 40 000 inimest. Imede läbi jäi ellu 2 meest, Louis-Auguste Cyparis ja Léon Compere-
Léandre kes asusid õigel ajal õiges kohas. Kõik oleks saanud ette ennetada, kui oleks
koheselt uuritud vulkaani seisu. Tehes seda oleks päästetud palju inimelusid.