nr 1

MaksuMaksja
(131) Hind 50 kr | EML liikmetele tasuta
Jaanuar 2009

Maksuamet saadab libaarveid lk 4

Kas pensioniiga tuleks tõsta? lk 6

Läti ja Leedu maksumuudatused lk 23

Väike käibemaksuviktoriin lk 25

ISSN 1736-4914

Paberi võim lk 11-22

KSJAT
MA E
U
TI MAKS

LII
DU AJAK
ES

E IR
I
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU SEMINARID
KUIDAS MUUDAB UUS TÖÖLEPINGU
SEADUS TÖÖSUHTEID? 28. jaanuar 2009
kl 10.30 – 15.00 Tartus
klubi Atlantis konverentsikeskuses (Narva mnt 2)

4. veebruar 2009
kl 10.00 – 14.30 Tallinnas
01.07.2009. a hakkab kehtima uus töölepingu seadus, millega OÜ Rimess seminariruumis (Ahtri 6a, B-korpus, 4. korrus)
muudetakse oluliselt kehtivaid tööseadusi. Uus töölepingu
seadus sisaldab endas senise töölepingu seaduse, palgaseaduse, 17. veebruar 2009
töö- ja puhkeajaseaduse ning puhkuseseaduse sätteid. Need kl 10.30 – 15.00 Tartus
seadused kaotavad alates 01.07.2009. a kehtivuse. Uue töölepingu Dorpat konverentsikeskuses (Turu 2)
seadusega kohaldatakse töösuhetes enam võlaõigusseaduse
sätteid, kaotatakse mitmed seni töötajat kaitsnud sätted, võetakse 26. veebruar 2009
kasutusele uued mõisted ja määratlemata sisuga õigusterminid,
mis muudab seaduse rakendamise praktikas keeruliseks nii kl 10.00 – 14.30 Tallinnas
töötajale kui tööandjale. Kindlasti suureneb töövaidluste ja WTC Tallinn AS konverentsikeskuses (Narva mnt 11d 7. korrus)
kohtupraktika osakaal.

• Uue töölepinguseaduse üldiseloomustus

põhilised muudatused võrreldes kehtivate õigusaktidega,
uued mõisted, tööõiguse üldpõhimõtted ja töövaidlustes
kohaldatavad seadused. Töölepingu sõlmimine ja muutmine.
Personalialase töö lihtsustumine.

• Töötaja ja tööandja kohustused

s.o kehtiva palgaseaduse, töö- ja puhkeaja ning
puhkuseseaduse sätted ja nende muudatused.
Töötajate materiaalne vastutus. Töölepingu lõppemine ja
töölepingu ülesütlemine. Töölepingu üleminek.
Töölepingust tulenevad vaidlused. Tööandja vastutus.
Seaduse rakendamine.

Lektor: Tiia Kruusmaa

advokaadibüroo Jaak Oja OÜ advokaat

Seminari toimumise eel saab lektorile esitada küsimusi

e-posti aadressil koolitus@maksumaksjad.ee märksõna all “Küsimus lektorile”

OSAVÕTUTASU: 1500 kr, EML liikmetele 900 kr (hinnale lisandub käibemaks 18%)
INFO JA REGISTREERIMINE: tel 626 4198
koolitus@maksumaksjad.ee, www.maksumaksjad.ee
 Jaanuar MaksuMaksja
XIII AASTAKÄIK

Sisukord

UUDISED SEADUSEMUUDATUS
Maksuamet esitab teadlikult Läti ja Leedu maksumuuda-
alusetuid nõudeid 4-6 tused 2009 23-24
Lauri Linnamäe Ranno Tingas
MTA pressiteade
EML Maksumaksjate liidu juht ei välista
maksumäärade tõusu 24 Esikaane foto: Madis Taimre
ARVAMUS Eva Tihhonova
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU AJAKIRI
Mis hakkab juhtuma pensioni PROBLEEM Journal of Estonian Taxpayers’ Association
Information info@maksumaksjad.ee
ja ravikindlustusega? 6-9 tel +372 626 4190
Mai Treial Väike käibemaksusõnastik 25-30
Eiki Nestor EML
TOIMETUS
Ott Lumi Kas heategevusel on piirid? ehk välismaa Ahtri 6a (Admirali maja)
Silver Pukk mittetuludusühigute ebavõrdsest 10151 Tallinn
Katrin Mesilane kohtlemisest Eestis 31-33 tel 626 4196
faks 626 4199
Seitse sammu uue Erki Uustalu margit@maksumaksjad.ee
www.maksumaksjad.ee
majanduskasvuni 9-11 UURIMUS
Urmas Klaas Vastutav väljaandja Lasse Lehis
Majandusliku tõlgendamise meetod: Peatoimetaja Margit Berko
PABERI VÕIM tehingu sisu ja vormi tähendus Õigustoimetaja Martin Huberg
Keeletoimetaja Neeme Põder
Sõidupäevik jälle moes 11-18 maksustamisel 34-38 Fotograaf Madis Taimre
Martin Huberg Tambet Grauberg Illustraator Elo Annion
Küljendus Olivia Parmasto
Lasse Lehis KOHTULUGU Kirjastaja Maksumaksjate Liidu Kirjastus OÜ
Trükk AS Reusner
Majandusaasta aruande vigadest 19-22 FIE istub vangitornis… 39-41 Kojukanne AS Eesti Post
Kairi Lilleväli Hiie Marrandi
Kadri Rohulaid LEVI
JURIST VASTAB 42 Ajakiri ilmub 11 korda aastas, kokku 12 numbrit
Gaily Kuusik üksiknumber maksab EML-is 50 kr
3 kuu tellimus 140 kr
poolaastatellimus 250 kr
aastatellimus 480 kr
(hind sisaldab käibemaksu 5%)

Proovinumbri saadab toimetus tutvuda

soovijale tasuta. Ajakiri hakkab käima
pärast EML esitatud arve tasumist alates
järgmisest kuust.
Maksu- ja raamatupidamisküsimustele EML liikmed saavad liikmesoodustusena

vastused telefoni ja interneti teel ajakirja tasuta.

Praakeksemplari väljavahetamiseks tuleb

toimetusega ühendust võtta.
Tasuta vastused liidu liikmete telefoni teel tööpäeviti kl 10–16
tel 626 4195
maksuküsimustele NB Reedeti ka vene keeles!

Tasuta vastused liidu liikmete

E ja N kl 10–16 tel 730 4019
raamatupidamisküsimustele
Ajakirjas väljendatud seisukohtade rakendamine
või nõuannete ja soovituste järgimine toimub
jurist@maksumaksjad.ee www.maksumaksjad.ee nende kasutaja enda vastutusel.

ISSN 1736-4914
NB! Enne küsimuse esitamist telefoni teel valmistuge teatama oma liikmenumbrit!
Raamatupidamisküsimuste esitamisel e-posti ja interneti teel märkida teemaks “Raamatupidamine”
 MaksuMaksja
Maksuamet esitab teadlikult
alusetuid nõudeid
Lauri Linnamäe
Postimees.ee
Kevadine juhtum, kus inkassofirmad nõudsid tuhandeilt
mobiiliklientidelt söakate ähvarduste abil teadlikult sisse
alusetuid nõudeid, pani nördima. Kuid mida ütleksite siis,
kui teaksite, et sama meetodit kasutab ka Eesti Vabariigi
maksuamet?
Just seda käskis ameti juhtkond oma töötajail teha
– eirata Riigikohtu otsust ning esitada „klientidele“ tead-
likult alusetuid nõudeid lootuses, et maksumaksjad ei oska
või söanda oma õiguste eest seista.
2006. aasta novembris pidasid Maksu- ja Tolliameti
juriidilise osakonna, tulude osakonna ning Lõuna ja
Ida maksu- ja tollikeskuste juhid pingelist nõupidamist.
Maksuamet oli äsja Riigikohtus kaotanud üle 700 000
krooni, kuid see polnud ameti suurim mure: Riigikohus
ütles otsuses, et maksuvõla sundtäitmise aegudes aegub
ka maksu- ja intressivõlg. Teisisõnu, üle kahe aasta vanu-
seid maksuvõla intresse sisse nõuda ei saa.
SEGADUS INTRESSIDEGA KESTAB
Ent MTA arvestussüsteemi arendamine oli hiljaaegu läbi
kukkunud ning maksuametnikud kasutasid edasi puu-
dulikku tehnoloogiat, millega polnud võimalik aegunud ja
aegumata nõudeid eristada.
Lahendus? Ühelt poolt võiks ju Riigikohtu lahendi valg-
uses kiiremas korras arvestussüsteemi korda teha. Ent
teisalt saab ka lihtsamalt. Enamik maksumaksjaid ju
Riigikohtu pretsedenti loovast lahendist ei tea, pealegi
eelistavad paljud ettevõtjad mitte vaidlemise ja jon-
niajamisega maksuameti luubi alla sattuda. „Ettevõt-
ja on praktiline,“ selgitas ettevõtja Heldur Meerits. „Ega
maksuamet ka alati eksi, lisaks kulutab maksuvaidlus
aega ja närve ja raha, seetõttu on lihtsam ära maksta
ja oma tööga edasi minna.“
Maksuamet läkski lihtsama vastupanu teed. Kohtu-
mise tulemusel sündis lühike, ilmselt piirkondlikele
maksukeskustele mõeldud märgukiri: kuna aegumisele
tuginevate vaidlustuste arv on suhteliselt väike, jäetagu
Riigikohtu otsus tähelepanuta ning nõutagu intresse sis-
se nagu varem. Ning lisatakse, et võimalike vaidlustuste
ja kohtuasjade tõttu tuleb ilmselt ametil hüvitada nii
mõnegi kaebaja õigusabikulud, kuid amet võtab selle riski.
Alles siis, kui vaidlustuste ja kohtuasjade hulk peaks üle
pea kasvama, võiks kaaluda intressiarvestuse süsteemi
kordategemist, tõdes maksuamet.
Ehkki kohtumine toimus juba kaks aastat tagasi, kes-
tab Postimehe andmeil segadus aegunud ja kehtivate
intressidega ametis tänini. Alles järgmisel aastal kavatseb
4
amet seada sisse uue maksude arvestamise süsteemi,
mis peaks ka segaduse likvideerima.
Vandeadvokaat Leon Glikman oli oma hinnangus
armutu. Ta rõhutas, et kui Postimehe käsutuses olev
märgukiri maksuameti juhtide kohtumiselt on autentne,
viitab see ilmselgele seaduserikkumisele. „Põhiseadus,
maksukorralduse seadus ja haldusmenetluse seadus
panevad haldusorganile kohustuse tagada oma tegevuse
seaduslikkus. Arvutiprogrammi puudulikkus ei saa vää-
rata seadust!“ põrutas Glikman. „Lubamatu on maksumaks-
jat desinformeerida ja kallutada maksma enam, kui sea-
dus ette näeb. Maksumaksja eeldab ju, et MTA avaldatu
on õige,“ lisas ta.
Teine tunnustatud maksuõiguse advokaat, kes soostus
maksuameti tegevust kommenteerima vaid anonüümselt,
nimetas maksuameti tegevust otsesõnu maksumaksja
õigustele sülitamiseks. „Igasugu põnevaid töölehti ja
mustandeid leiab maksutoimikutest palju, aga nii detail-
set juhist olen harva näinud,“ tunnistas ta. „See näitab,
et maksuamet soovib ilmselgelt ignoreerida Riigikohtu la-
hendit!“
Tema sõnul tasuks siit edasi arutleda, et kohtulahendit
ignoreerides teevad maksuametnikud teadlikult valesid
otsuseid. Kui niisugune maksumenetlus peaks üle kas-
vama väärteomenetluseks, võib asi päädida teadvalt vale
väärteootsuse tegemisega. Selle eest on muide ettenäh-
tud kriminaalkaristus.
Eesti Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis märkis aga,
et ehkki teadlikult aegunud intresside sissenõudmine on
selgelt seadusevastane, on see ometi ametile edukas.
Lehis oli oma kommentaarides vaoshoitud, kuid resoluut-
ne. „Amet on kohustatud tagama, et iga maksumaksja
kohta oleks maksuarvestuses üksnes ja ainult õiged and-
med,“ rõhutas Lehis. „Kui maksu või intressi võlg aegub,
tuleb see arvestusest kohe eemaldada.“
Isegi kui maksumaksja alusetult nõutavat maksu ei tasu,
võib maksuamet oma lombaka arvestussüsteemiga
talle selget kahju teha. Nimelt on andmed maksuvõlga-
de kohta avalikud ning ebaõige maksuvõla avalikustami-
ne võib ettevõtjale põhjustada rahalist kahju.
VAIET ESITADA KULUKAS
Lehise hinnangul võib see aga bumerangina pöörduda
ameti enda vastu. „Sellisel juhul on maksumaksjal rii-
givastutuse seaduse järgi õigus nõuda kahju hüvitamist,“
sõnas ta.
Otsene rahaline kahju ebaõigelt maksuvõlglaseks tem-
beldatud ettevõtjale on ka vaide koostamine. Vaide esita-
mine peaks valearvestuse justkui lõpetama, kuid ettevõtja
jaoks peitub seal siiski rahaline konks.

Ehkki vaie võib mahtuda vaid paarile leheküljele, pole see
dokument, mille tüüpiline firmajuht või raamatupidamine
oma arvutil valmis kirjutab. Tõnis Paltsu kastanid maksu-
ameti tulest välja toonud vandeadvokaat Ants Karu kin-
nitas, et vaide koostamine vajab kindlasti õigusabi.
„Lihtsama vaide jaoks on minimaalne ajakulu kaks töö-
päeva,“ tunnistas Karu. „Suur osa ajast kulub info kogumi-
sele ja sõelumisele.“
Vaide umbkaudseks hinnaks saab siis advokaadi 16 tunni
hind, mis tähendab vähemalt paarikümne tuhande kroo-
nist, kallimates büroodes ka paar korda suuremat välja-
minekut. Kuid erinevalt kohtumenetlusest ei hüvitata vai-
de koostamisele kulunud õigusabikulusid isegi siis, kui
vaie rahuldatakse.
SEADUSEGA VASTUOLUS
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher
luges pärast maksuameti memoga tutvumist üles mitu
paragrahvi, muu hulgas ka põhiseadusest, millega mak-
suameti selline praktika vastuolus on. „Põhiseaduse § 13
kaitseb inimest riigivõimu omavoli eest,“ märkis Vaher.
„Seda pole praegu tehtud ja siin on põhimõtteline vastu-
olu õigusriigi põhimõtetega. Lisaks peavad haldusaktid
haldusmenetluse seadustiku järgi olema kontrollitavad ja
õiguspärased.“
Vaheri kinnitusel on lubamatu, et IT-ressursside arenda-
mise asemel paneb riigiamet koormuse hoopis kodaniku-
le. „Ning igal juhul pidanuks maksuamet inimesi teavitama
probleemidest ja paluma ebaõigetest maksuandmeist tea-
da anda,“ rõhutas Vaher. Kas ametnikud, keda ameti juht-
kond on sisuliselt kohustanud teadlikult valesid nõudeid
esitama, on seega olnud sunnitud seadust rikkuma, ei
osanud Vaher öelda. „Raske on ette kujutada, et toonane
rahandusminister ei teadnud, et maksuamet kavatseb
Riigikohtu otsusele läbi sõrmede vaadata,“ märkis ta.
MEMO VALMIMISE OSALISED
2006. aasta novembris, kui toimus koosolek, kus
osalesid MTA juriidilise osakonna, tulude osakonna
ning Lõuna ja Ida maksu- ja tollikeskuse juriidiliste
osakondade esindajad. Nimeliselt koosolekul viibi-
nud inimesi märgitud pole, kuid toome ära nende
osakondade juhid 2006. aasta lõpus.
• MTA juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld
• Tulude osakonna juhataja Ruth Paade
• Lõuna maksu- ja tollikeskuse juriidilise osakonna
juhataja Mare Ülenurm
• Ida maksu- ja tollikeskuse juriidilise osakonna
juhataja Aivar Haava
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
UUDISED
MTA lükkab ümber Postimehe väited
MTA pressiteade
15.12.2008
Tänases Postimehes ilmunud artiklis „Maksuamet
esitab teadlikult alusetuid nõudeid” esitati väide, nagu
oleks Maksu- ja Tolliamet teadlikult eiranud Riigikohtu
15.08.2006 tehtud otsust. Artikkel tugineb infole, mis on
kontekstist välja rebitud, ning see ei vasta tegelikkusele.
Artiklis esitatud väide, et Maksu- ja Tolliamet esitab vaa-
tamata kõnealuses Riigikohtu lahendis väljendatule tead-
likult alusetuid nõudeid, ei vasta tõele. Maksu- ja Tolli-
ametis kehtiva sisemise korra järgi kontrollivad ametnikud
tulenevalt senise arvestus-süsteemi puudustest „käsitsi”
enne sundtäitmise korralduse koostamist võimalikke
aegumise asjaolusid ja nende tuvastamisel aegunud
intressid kustutatakse. Arvestussüsteemist kustutatakse
aegunud kohustusi regulaarselt. Näiteks 2006. aasta
detsembris, s.o pärast kõnealust Riigikohtu lahendit,
kustutati aegunud intresse tavalisest suuremas summas,
176 miljoni krooni ulatuses. 2007. aastal kustutati intresse
95 miljonit krooni. Sellel aastal on käesolevaks ajaks
kustutatud aegunud intresse summas 25 miljonit krooni.
Samuti koostati pärast kõnealust Riigikohtu otsust
ametnikele juhised, mis pidid tagama kohtuotsuse rea-
liseerumise. Nimetatud kirjalikud juhised anti 2007. aas-
ta esimeses pooles ning nendest pidid ametnikud ka
lähtuma. Seega ei kinnita maksuhalduri praktika ei mak-
sukohustuste kustutamise ega juhendite andmise näol
pärast kõnealust Riigikohtu lahendit, et Postimehes
esitatud e-kiri oleks pidanud tähendama või tähenda-
nud korraldust kohtuotsuse eiramiseks.
Antud e-kirja keskseks mõtteks ja eesmärgiks oli
juhtida maksuhalduri juhtkonna tähelepanu vana arves-
tussüsteemi mahajäämusele ja jätkuvale uue tulude ar-
vestussüsteemi loomise vajadusele. Käesolevaks ajaks
on maksuarvestuse süsteem kaasajastatud tänaseks ju-
ba Riigikogu poolt vastu võetud maksukorralduse seaduse
muudatustega ning alates uuest aastast hakkab uus ar-
vestussüsteem ka kehtima.
Pärast intressisüsteemi arendamise peatumist ning va-
hetult pärast Riigikohtu otsust hakkas Maksu- ja Tolliamet
välja töötama uut tulude arvestussüsteemi, mis muuhulgas
lahendab ka aegunud intresside käsitsi arvestuse problee-
mi. Kuna tegemist oli põhimõttelise ümberkorraldusega,
mis tähendas kogu arvestuse uuendamist, jõuti uue
süsteemi arendustöödega valmis 2008. aasta lõpuks.
Artikli aluseks olev e-kiri, mis on ka artikli kõrval aval-
datud, on väljavõte ametnike omavahelisest suhtlu-
sest. See elektronkiri ei saa olla ametnikele õiguslikult
siduv otsus või juhtnöör. Pealegi oli selle e-kirja näol
tegemist kokkuvõttega koosolekust, mille eesmärk ja mõte
oli hoopis laiem - juhtida tähelepanu maksukorralduse
seaduse ning maksuarvestuse süsteemi kaasajastamise
vajadusele ja võimalikele riskidele, mitte anda konk-
reetseid käitumisjuhiseid intressiarvestuses.
Maksuhaldur tunnistab, et ameti avaliku võlapäringu
kasutamisel võib esineda olukordi, mil maksumaksjate
5
 MaksuMaksja
puhul on kuvatud aegunud intressivõla olemasolu. Võla-
päring intressisummat välja ei too, viitab vaid intressivõla
olemasolule.
Maksuhaldur teeb endast oleneva, et olukorda paranda-
da. Ühtlasi palume, et kliendid, kes tuvastavad, et MTA
arvestus ei pea paika, pöörduksid kindlasti maksuhalduri
poole olukorra lahendamiseks.
EML ABISTAB OMA LIIKMEID AEGUNUD MAKSU-
INTRESSIDE TAGASINÕUDMISEL
EML
16.12.2008
15. detsembril Postimehes ilmunud artiklist „Maksuamet
esitab teadlikult alusetuid nõudeid“ selgub, et Maksu- ja
Tolliamet esitab ebaõigeid andmeid intressivõlgade kohta
ja on sisse nõudnud või lasknud tasuda aegunud võlgu.
Maksukorralduse seaduse § 118 kohaselt aegub maksu-
intress ühe aasta jooksul pärast maksusumma tasumist,
millelt intress on arvestatud. Erinevalt võlaõigusest keh-
tib maksuõiguses põhimõte, et isegi kui maksumaksja on
ekslikult tasunud aegunud võlga, tuleb talle alusetult ta-
sutu tagastada.
Maksu- ja Tolliamet on kohustatud tagama, et iga
maksumaksja kohta oleks maksuarvestuses ainult õiged
andmed. Kui maksu- või intressivõlg aegub, siis peab MTA
Mis hakkab juhtuma pensioni
ja ravikindlustusega?
Viimasel ajal arutatakse taas pensioniea võimaliku tõstmise üle. MM küsis Eesti erakondade käest,
kas Eestis oleks vaja pensioniiga tõsta ning kui jah, kui pikalt tuleks seda ette teatada?
Samuti uuris MM erakondade seisukohti ravikindlustuse rahastamise küsimustes.
Vastused on teie ees.
Mai Treial
Riigikogu ERL fraktsiooni aseesimees
Sotsiaalkomisjoni liige
PENSIONIPOLIITIKA
Pensioniea tõstmist ei saa toetada. Vähemalt ei saa
seda teha enne, kui inimeste keskmine eluiga on
tunduvalt tõusnud ja jõudnud Euroopa Liidu kesk-
misele tasemele. Eesti rahvaarvu kahandab paljuski
lühike eluiga. 2007. aasta inimarengu aruanne, kus on võr-
reldud naiste ja meeste keskmist eeldatavat eluiga Euroo-
pa riikides, näitab, et Eesti erinevus teiste riikidega on
6
aegunud võla arvestusest eemaldama kohe. Arvestades,
et andmed maksuvõlgade kohta on avalikud, võib ebaõige
maksuvõla avalikustamine tuua maksumaksjale kaasa va-
ralist kahju. Maksumaksjatel on õigus nõuda sellisel juhul
kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele.
EML soovitab kõikidel maksumaksjatel, kelle maksude
arvestuses on üleval intressivõlg, mis on arvutatud va-
rem kui üks aasta tagasi ja mille kohta ei ole esitatud
kirjalikult vormistatud intressinõuet, esitada kiiremas korras
Maksu- ja Tolliametile taotlus aegunud intresside kustu-
tamiseks maksuarvestusest. Vajaduse korral abistab EML
oma liikmeid taotluste esitamisel.
Maksukorralduse seaduse § 33 annab maksumaksjale
õiguse kolme aasta jooksul nõuda alusetult tasutud (seal-
hulgas ka aegunud) võlgade tagasimaksmist. EML soo-
vitab kõigil maksumaksjatel, kellel on kahtlusi, et nad on
tasunud aegunud intresse, esitada Maksu- ja Tolliametile
taotlus enammakstud intresside tagasimaksmiseks. Ka siin
võib vajadusel pöörduda abi saamiseks EML juristide
poole.
Intresside tasumisel soovitame ka meeles pidada, et
maksukorralduse seaduse kohaselt ei ole maksuhalduril
õigust 50 kroonist väiksemat maksu- või intressivõlga
sisse nõuda ning alla 100 krooni suuruse maksuvõla puhul
ei loeta isikut võlglaseks ning võlga ei avalikustata. Selle
regulatsiooni mõte on, et maksumaksjad ei peaks kand-
ma väikeste summade maksmisest tekkivaid tarbetuid li-
sakulusid.
10,9 aastat, mis teiste Euroopa riikidega võrreldes paigu-
tab meid eelviimasele kohale (Läti järele ja Leedu ette).
Pensioniea edasisel tõstmisel on kindlasti takistuseks
ka halb terviseseisund, mis väljendub ka töövõimetus-
pensionäride arvu pidevas kasvamises. Pensioniliigi jär-
gi suurenes töövõimetuspensioni saajate arv 2007. aastaga
1962 inimese ehk 3,0% võrra. Eesti tervisenäitajad on
oluliselt halvemad Euroopa Liidu omadest ning jäävad
alla ka liidu postsotsialistlike liikmete näitajatele.
Riigi arengu jaoks kaugeleulatuvate poliitiliste otsuste
ja pika perspektiiviga strateegiate tegemise aluseks on
põhjalikud alusandmed ja rahvastikuprotsesside analüüs.

Ette peab nägema, millist mõju pensioniea tõstmine
avaldab inimestele ning milline on majanduspoliitika ja
ühiskonna ootuste koosmõju.
RAVIKINDLUSTUS
Riikliku rahastamise osakaalu suurendamiseks on erine-
vaid võimalusi. Üheks võimaluseks oli haiglate kapitalikulude
katmine riigieelarve üldistest tuludest, mis kahjuks sai
toimida ainult ühe aasta.
Kõne alla võiks tulla töövõimetushüvitiste rahastamine
esimese viie tööpäeva jooksul tööandja poolt. Kindlasti
ei saa seda teha sunniviisiliselt, vaid sellele peab eelnema
sotsiaaldialoogi osapoolte ühine otsus.
Riik peab investeerima juba varasemas elus tervislike
eluviiside propageerimisse ja hilisema eluea haiguste ning
puuete ennetamisse. Seadusandlikult tuleb tagada, kuidas
toetatakse tööandjate ühist vastutust, suutlikkust ja püüdlusi
töötajate tervise parandamisel ning haiguste ennetamisel.
Kohased on kindlasti teatavad maksusoodustused.
Töötajate tervist ja töökeskkonda kahjustavate tegurite
mõju vähendamiseks on oluline, et ettevõtted ja asutused
viivad regulaarselt läbi töötervishoiukontrolli. Igal valitsus-
ja munitsipaalasutusel, igal teenistusel ja ka igal tööandjal
on oma osa kehalise ning vaimse tervise parandamisel.
Ei ole sugugi uudis, et suur tähtsus on töökultuuril –
mida paremad töötingimused, seda vähem puudumisi
haigestumise tõttu.
Tuleb luua selline meditsiinisüsteem, mis vastab inimeste
vajadusele ja on rahaliselt kaetud.
Statistilisi andmeid analüüsides on selgesti näha, et
praegu meie tervishoidu suunatav SKP protsent moodus-
tab umbes poole Euroopa Liidu keskmisest, mis ei ole
kaugeltki piisav selleks, et efektiivselt võidelda enamlevi-
nud haiguste ning ebatervislike eluviisidega.
Eesti on üks kahest Euroopa Liidu liikmesriigist, kus
peaaegu kogu ravikindlustusmaksu koormus lasub töö-
tajate palgafondil. Seega on meil sisuliselt tegemist
töövõtjapoolse tervishoiusüsteemi rahastamisskeemiga,
kus tööandja teostab palgafondilt vaid ravikindlustusmak-
su ülekande riigikassasse. Eestis puuduvad ka kohalikul
omavalitsusel seadustega sätestatud kohustused tervis-
hoiu rahastamiseks.
EML uued liikmed
• Aivi Kingsepp • Audit Partner OÜ
• Ilja Sipari • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
• Fredy Taavel • Härma Ehitus OÜ
• Eva Viirma • Kermarc Raamatupidamisteenused OÜ
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
UUDISED / ARVAMUS
Eiki Nestor
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku
fraktsiooni esimees
PENSIONIPOLIITIKA
Pensionisüsteemist lähtuvalt ei ole täna Eestis problee-
miks asjaolu, et inimesed lähevad pensionile 63 aasta
vanuselt. Probleemiks on hoopis asjaolu, et paljud ini-
mesed lähevad pensionile veelgi varem kui 63-aastaselt.
Põhjus on selles, et ei ole suudetud leida uut lahendust
nõukogude ajast pärit soodustingimustel ja väljatöötatud
aastate eest saadavale soodusvõimalusele pensionile
minekuks veelgi varasemas eas.
Seejuures ei sõltu tööandja poolt makstava sotsiaalmak-
su suurus sellest, et ettevõttes omavad töötavad inimesed
sellist õigust. Kaudselt on nende inimeste varasem pen-
sioniiga tasutud ära 63-aastaselt pensionile minevate
inimeste madalama pensioniga. Ehk siis tervistkahjusta-
vad ja pingelised töötingimused kui risk on jäetud riikliku
pensionikindlustuse kohustuseks. See ei ole põhimõtteli-
selt õige, sest pensionikindlustus on vanaduskindlustus
ja mitte töötervishoiu kindlustus. Tänaseks on valitsus
uued põhimõtted heaks kiitnud ning alustanud läbirääki-
misi tööandjate ja ametiühingutega tööpensioni süsteemi
loomiseks. SDE peab õigeks, et uue süsteemi loomisel
tuleb arvestada varasemas eas pensioni õigust omavate
inimeste õigustatud ootustega (et täna sellistel töödel
töötavatel inimestel varasem pensioniõigus säilib) ning
samal ajal luua tööpensioni skeem töötajatele, kes alus-
tavad tööd tervistkahjustavates tingimustes. Kuni see kord
on muutmata, ei ole pensioniea tõstmisel sisulist mõtet.
Arvestada tuleb sellega, et tööpensionide käivitamine võib
võtta paar aastat aega. Siis on õige aeg alustada debat-
ti vanaduspensioniea tõstmise küsimuses. Ette peaks ole-
ma vanaduspensioniea tõstmine teada vähemalt 15 aas-
tat. Eelduseks on, et selleks ajaks peab kasvama ka
keskmine pensionieas elatud aastate suurus, mitte keskmi-
ne eluiga, nagu ekslikult arvatakse.
RAVIKINDLUSTUS
Tervishoiu kogukuludest kannab täna ravikindlustus
65%, inimene ise 25% ja muudest avaliku sektori maksu-
• Ottmari OÜ
• Roels Grupp OÜ
• Tähe Äriteenused OÜ
7
 MaksuMaksja
dest kaetakse 10%. Sotsiaaldemokraatide seisukoht on, et
inimeste omavastutuse osa rohkem tõsta ei saa ega tohi.
Järelikult tuleb mõelda sellele, milliseid tervishoiukulusid
oleks mõistlik rahastada muude maksude abil.
Näeme üht võimalust selles, et ka perearstiteenuse
eest tasutaks riigi muude tulude, mitte sotsiaalmaksu
arvelt. Rahalises väljenduses oleks tegu sama suurusjär-
guga kui pensionäride ravikindlustus. Sisuliselt oleks
aga tegu sammuga edasi, sest ravikindlustamata isiku-
te kergem juurdepääs perearstide teenusele vähendab
tervishoiu kulutusi tervikuna.
Ott Lumi
Riigikogu IRL fraktsiooni liige
PENSIONIPOLIITIKA
Pensionipoliitikas on üleval lühiajaline ja pikaajaline prob-
leem. Esimene puudutab 2007. aasta kevadel Riigikogus
vastu võetud uut pensionite indekseerimise korda. IRL
oli parlamendis toonases pensionidebatis kõige konser-
vatiivsema positsiooniga, kuid valimistejärgses pensionite
kahekordistamise tuhinas tegi parlament ikkagi liigopti-
mistliku otsuse. Aasta lõpu uudised täiendavast pensioni-
kassa defitsiidist viimases kvartalis kinnitavad neid kaht-
lusi, et pensionite indekseerimise korra teema juurde tuleks
avameelselt tagasi tulla. Ennustan, et sellega läheb nagu
mitme muu asjaga meie koalitsioonis, kus „liigutama” ha-
katakse siis, kui tuli juba sõna otseses mõttes takus
on- Teine asi on aga pikaajaline pensionikassa jätku-
suutlikkus. Pensioniea tõstmine on loomulikult vältimatu.
Samas on selge, et pensioniea tõstmine ei ole kiire ra-
kendumisega küsimus. Euroopa tava on, et tõusu raken-
Elo Annioni illustratsioon
8
dumisaeg on minimaalselt 10 aastat otsuse tegemisest.
Kuna praegu on käsilnaiste ja meeste pensioniea üht-
lustumise protsess, mis lõpeb aastal 2016, on loogiline, et
üldise pensioniea tõus võiks jääda 2020. aasta kanti. Selle
tärminiga on seotud ka Riigikogu kinnitatud eesmärk
suurendada keskmist eluiga.
RAVIKINDLUSTUS
Vaadates sotsiaalmaksu laekumist ja haigekassa eelarve
seisu, on selge, et haigekassa rahastamine ei ole tänasel
kujul jätkusuutlik. Poliituuringute Keskuse Praxis analüü-
si kohaselt on haigekassa reservid 3-4 aastaga otsas.
See hinnang on vast isegi optimistlik. Tervishoiu sektori
jätkusuutlikkuseks tuleb jõuliselt sisse tuua erakindlustu-
se komponent. Kiire finantsleevenduse võimalus peitub
haigushüvitiste väljatoomises haigekassa eelarvest.
Lootus leida riigieelarvest täiendavaid vahendeid ravi-
kindlustussüsteemi jooksvaks rahastamiseks kuulub ulme
valdkonda. Täiendavad rahasüstid on IRL seisukoha järgi
võimalikud vaid struktuursete reformide üleminekukulu-
de katmiseks.
Mida tervishoiu süsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse
tõstmiseks ette võtta? On selge, et meie valikute arsenal
ei erine sellest, mida on oma tervishoiu sektori reformimi-
sel kasutatud Lääne heaoluriigid. Nii ebapopulaarne kui
see ka ei ole, on küsimus kõigis vananeva rahvastikuga
ühiskondades selles, mil moel omavastutuse kasvu juhtida.
Valikud on teada. Lähtudes pay-as-you-go süsteemist,
võib tõsta visiiditasusid. Võimalik on sisse tuua teatud
osas erakindlustust. Kindlasti saab haiglate efektiivse
juhtimisega teatud kokkuhoidu saavutada, kuid erine-
vad tervishoiureformid näitavad, et sellest ei tasu imet
loota. Omavastutuse tõstmise variantidest kaldub IRL
poolehoid kindlustuspõhiste süsteemide suunas. Võima-

lik on ka erakindlustuse ja solidaarse kindlustuse eri-
nevad segaskeemid. Heaks näiteks on kuulus Singa-
puri tervishoiureform, mille sisuks oli personaalsete ter-
visekontode loomine. Ehk siis patsient saab teatud
ulatuses ise raha liikumist juhtida oma sotsiaalmaksu
tervisekindlustuse osas. See tähendab, et mõnede ker-
gema iseloomuga raviteenuste osas tekiks avatud konku-
rentsiga turg, ja haigekassa vabaneks teatud koormast.
Kõigepealt on aga oluline avada dogmade vaba debatt
ravikindlustuse tuleviku suhtes.
Silver Pukk
Reformierakonna avalike suhete juht
PENSIONIPOLIITIKA
Kehtiv seadus näeb ette 2016. aasta lõpuks meeste
ja naiste pensioniea ühtlustumise, ilmselt saaks seda
küsimust uuesti vaadata 2017. aastal ja siis pooldaksime
pigem lauget tõusu. Kindlasti tuleb selle teema üle ra-
hulikult arutleda, sellest ei tohiks saada emotsioonide
Seitse sammu uue
majanduskasvuni
Urmas Klaas
Riigikogu
majanduskomisjoni esimees
Reformierakond
Ülemaailmne finantskriis ja majandusprobleemid on
täna selgeks teinud, et raha teenimiseks tuleb seni-
sest kõvasti rohkem vaeva näha. Möödunud aasta lõpus
Reformierakonna korraldatud rahvusvahelisel majandus-
konverentsil Restart! toonitasid majanduskorüfeed, et
tänane situatsioon majanduses kätkeb endas targa
tegutsemise korral hulgaliselt võimalusi, kuidas langus
kasvuks pöörata. Sellest teadmisest kantuna on Reformi-
erakond sõnastanud oma seitse sammu uue majandus-
kasvuni.
ESIMENE SAMM: EURO KIIRESTI KASUTUSELE
Selle eesmärgi täitmisele tuleb allutada kogu avaliku sek-
tori eelarvepoliitika. Miks on euro nii tähtis? Maailma
finantskriis on tekitanud tõelise usalduskriisi, seda nii pan-
kade vahel kui ka väikeste valuutade suhtes. Eesti on
oma rahandusega olnud väga edukas ning meie tarka
tegutsemist on paljuski tagant kannustanud eesmärk
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
ARVAMUS
hääletust. Loogiline on, et nii nagu tõuseb inimeste kesk-
mine eluiga ja töövõime, tõuseb ka pensioniiga.
RAVIKINDLUSTUS
Isikustatud ravikindlustus (sotsiaalmaks) on oluline. Era-
kindlustus on sellele turule teretulnud. Raviteenused võik-
sid Eesti jaoks olla üheks ekspordiartikliks.
Katrin Mesilane
EER fraktsiooni nõunik
PENSIONIPOLIITIKA
Erakond Eestimaa Rohelised ei poolda pensioniea tõst-
mist.
RAVIKINDLUSTUS
EER pooldab vabatahtlikku terviselepingute süsteemi
kui vahendit inimeste tervisekäitumise juhtimiseks. Ter-
viselepinguga kohustuks patsient täitma tervisekava ja
saaks soodustusi tervisekeskustes.
liituda eurotsooniga. Majanduse edasiseks arenguks on
vaja üle minna eurole, et anda investeerijatele rohkem
kindlust oma raha Eestisse tuua. Finantskriisi tingimustes
on edukamalt toime tulnud need Euroopa riigid, kus
euro on käibel. Seda põhjusel, et nemad ei pea mõtlema
valuutariskide peale.
Aeg-ajalt tuleb keegi jälle välja krooni devalveerimise
jutuga, millel pole mingit alust. Majandus on väga emot-
sionaalne valdkond ning taoliste naised-saunas-rääkisid
juttudel on paraku oma negatiivne mõju. Need kaovad, kui
oleme eurole üle läinud. Kordan: investorite kindlustunne
seeläbi suureneb.
Euro kasutuselevõtmine peab olema erakondasid ühen-
dav eesmärk. Et seda kindlustada, alustab peaministri
juures tööd nn eurogrupp, kes koordineerib Maastrichti
kriteeriumite täitmiseks vajalikke ettevalmistusi ning korral-
dab erakondade, valitsuse ja sotsiaalpartnerite koostööd.
TEINE SAMM: PAREM MAKSUKESKKOND JA TÖÖJÕU
MAKSUSTAMISE VÄHENDAMINE
Reformierakonna algatatud ja Riigikogu majanduskomis-
joni juhitud riiklikult olulise küsimuse „Ettevõtluskesk-
konna areng” ettevalmistamise käigus rõhutasid kõik et-
tevõtjad, et Eesti majandusarengu huvides on lihtne, lä-
bipaistev ja motiveeriv maksusüsteem, mis kohtleb kõi-
9
 MaksuMaksja
ki võrdselt, on ilma järskude muutusteta ning üldine
maksukoormus peab vähenema.
Seniste peamiste majandusreformide autorina on Refor-
mierakond jätkuvalt veendunud, et peame sarnaselt
Põhjamaadega jätkama tulumaksureformi ning vähen-
dama aastaks 2011 tulumaksumäära praeguselt 21 %-lt
18%-le. Ettevõtluse arengu seisukohalt on ülioluline jätka
ta seni edukalt toiminud ettevõtete investeeringute mak-
suvabastuse süsteemiga. Ka tuleb astuda samm edasi,
et motiveerida eraisikuid investeerima rohkem väärtpa-
beritesse. Selleks tuleb need investeeringud maksudest
vabastada.
Maailma riigid võistlevad omavahel tarkade töökohta-
de pärast – kuhu ettevõtjad neid loovad. Siin on taas
kaalukeeleks maksukeskkond, konkreetselt tööjõu mak-
sustamine. Reformierakond on veendunud vajaduses
rakendada sotsiaalmaksule ülempiir ning seda võimali-
kult kiiresti.
KOLMAS SAMM: EESTI ETTEVÕTLUSKESKUSEKS
Riigis on seda rohkem ettevõtlust ja rahvuslikku rikkust,
mida vabamad on ettevõtjad oma tegemistes, mida vähem
ahistab neid bürokraatia. Nii on Reformierakond püstita-
nud ülesande võtta alanud aastal vastu majandushaldus-
õiguse üldosa (mida justiitsminister Rein Lang on tabavalt
nimetanud piiramiste piiramise seaduseks), et ettevõtluse-
le ei seataks arusaamatuid ega põhjendamatuid takistusi.
Küllap on paljud vihastanud aeglaselt jahvatavate koh-
tuveskite peale. Et see poleks nii, on tõhusa õiguskaitse
tagamiseks vajalik korraldada kohtusüsteem selliselt,
et üheski astmes ei menetletaks asja keskmiselt kauem
kui 100 päeva. See on ka riigi usaldusväärsuse küsimus.
Kindlasti on vaja täiustada äriseadustikku, et võimalda-
da piiratud vastutusega ühingute asutamist ilma osa-
kapitalita ning täisühingute asutamist ka ühe liikmega.
Oleme päevakorrale võtnud uue keskkonnaseadustiku
ning ehitus- ja planeerimisseadustiku vastuvõtmise. Need
elukorralduse ning ettevõtluse arengu seisukohalt oluli-
sed seadused peavad lõpetama põhjendamatud piirangud,
sisemised vasturääkivused ning olema ettevõtlust toetavad.
NELJAS SAMM: RIIK PEAB FOKUSSEERIMA OMA JÕU-
PINGUTUSI
Riigi ülesandeks on luua ettevõtluse arenguks võimalikult
soodne keskkond, selle alla kuulub ka infrastruktuur.
Raha pole kunagi piisavalt ja seepärast on tähtis te-
ha õiged valikud. Toome välja kolm põhilist valdkonda,
kuhu tuleb riigi toetus järgneva 3 aasta jooksul suunata:
transpordi infrastruktuur, innovatsiooni ja teadmusmahu-
kat eksporditööstust toetav infrastruktuur; samuti ei saa
vältida globaalse konkurentsi tingimustes sihikindlat
panustamist Eesti tuntuse ning maine tõstmisesse ja seda
just siinsete investeerimisvõimaluste ja eksportööride
jõulise tutvustamise kaudu.
VIIES SAMM: PAREM KESKKOND TARGALE TÖÖJÕULE
Majanduse arengule on iseloomulikud kiired muutused
majanduse struktuuris. Majandusvaldkonnad, ettevõtted,
10
elukutsed, mis mõne aja eest võisid tunduda vägagi pers-
pektiivikatena, ei pruugi seda homme enam olla. Ettevõ-
tete keskmine eluiga väheneb, sest elu muutub kiiresti.
Nüüd on küsimus, kas Eesti tööjõuturg suudab nende
realiteetidega kaasas käia. Siin tuleb kõne alla tööturu
paindlikkus - kui kiiresti või aeglaselt me oleme suutelised
vajalikke strukturaalseid muutusi kaasa tegema. Rah-
vusvaheline hinnang Eesti tööturu paindlikkusele on
hävitav. Doing business 2009 (tööturu paindlikkuse näi-
taja) järgi kuulub meile 181 riigi hulgas 163. koht.
Riigi ülesanne on tagada efektiivne, lahen-
dustele suunatud ja mõistuspärane avalik
haldus, mis toetaks ettevõtlust, mitte ei
põhjustaks oma sekkumise ja olematutesse
euronormidesse looritatud bürokraatiaga
segadust ega lööks majandust uppi.
Selle aasta juulist hakkab kehtima uus töölepingu sea-
dus – see on üks samm vajalike muutuste suunas.
Stimuleerimaks täiend- ja ümberõpet, peame vajalikuks
vabastada põhitöö või töökoha vahetusega seotud koo-
lituskulud erisoodustusmaksust. Kindlasti on vaja üle
vaadata senine töölubade süsteem, et meelitada Eestisse
kvalifitseeritud tööjõudu.
Hariduse tähtsust on võimatu ülehinnata. Koolihariduse
kaudu on võimalik mõjutada majanduse arengut soovitud
suunas. Selleks on vaja, et Haridus- ja Teadusministee-
rium töötaks välja tegevuskava hariduskorralduse kiireks
kaasajastamiseks. Üheks väga oluliseks tahuks siin on
ettevõtlusõppe viimine kõikide koolide õppekavasse.
KUUES SAMM: EESTISSE OMA TUUMAJAAM
Majanduse arenguga käib paratamatult kaasas ener-
giavajaduse suurenemine. Eesti energiatarbimine kasvab
hinnanguliselt 4-5% aastas. Seetõttu on Reformierakond
sõnastanud eesmärgi, et Eestisse tuleb aastaks 2020 ra-
jada oma tuumajaam ning mitmekesistada meie
energeetikaportfelli ka teiste energialiikide kaudu, et vä-
hendada hinnasurvet.
Väga oluline on ka energiajulgeoleku printsiip, mistõttu
peame oluliseks Estlink 2 rajamist ning möödapääsmatu
on Eesti elektrituru ühendamine Kesk-Euroopa energia-
võrguga.
Kui me räägime energiaportfelli mitmekesistamisest, siis
tuleb soodustada tuuleenergia ja teiste alternatiivenergia
allikate ja lahenduste kasutusele võtmist. Siin on võtme-
sõnaks vastavate seaduste vastuvõtmine, näiteks mere-
aluse maa omandiküsimuste lahendamine.
Milleta me aga hakkama ei saa ning mis tuleb tõsta meie
kõigi prioriteediks, on energia säästmine nii tootmises kui
kodudes.

SEITSMES SAMM: LAIENDADA KODANIKE VABADUSI JA
VABA TURGU
Oleme veendunud, et inimene on majanduslikult seda
efektiivsem, mida vabam ta on, mida vähem riik tema
toimetamistesse sekkub.
Seepärast on seitsmendaks sammuks, mis justkui ühise
nimetajana võtab kokku kogu eelneva, tõdemus, et pea-
me kaitsma järjekindlalt eraomandit, ettevõtlusvabadust,
Sõidupäevik jälle moes
Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Päevikuid on erinevaid ning neid peetakse ka erinevatel
eesmärkidel. Paljude jaoks meenutab sõna „päevik” kau-
get kooliaega, mõne jaoks võib-olla Jürgen Ligi blogi
või hoopis Juha Vuorise päevikuvormis kirjutatud raa-
matut „Joomahullu päevaraamat”, mis ilmus eesti keeles
2004. aastal. Meie teeme seekord juttu sõidupäevikust.
Kuigi keegi ei keela ka ametiauto kasutamise päe-
vikut alustada sõnadega „Tere minu uus päevik“ või
„Tere neljapäev, kalapäev“, keskendub meie nõuanne all-
järgnevalt sõidupäeviku kohustuslikele rekvisiitidele ehk
läbisõitudele ja hodomeetri näitudele.
Kõik lugejad teavad ilmselt hästi, et 2009. aasta eel-
arve kokkuklapitamise käigus olid autokasutajad see
sihtgrupp, keda pidevalt kutsuti appi eelarve puudu-
jääki täitma. Algselt välja käidud automaksust ei saanud
küll asja, kuid varjatud kujul avaldub see automaks näi-
teks kõrgemates liiklusregistri lõivudes või ka ametiauto
erisoodustuse hinna tõstmises. Kuigi viimase osas sai ju-
ba sügisel hoiatatud, et erisoodustuse määra tõstmine
2000 kroonilt 4000 kroonile ei pruugi riigile teps mitte raha
juurde tuua, vaid maksulaekumisi hoopiski vähendada.
Seda eelkõige põhjusel, et need tööandjad, kes varem
olid nõus igakuise 1673-kroonise andamiga ning ei pida-
nud vajalikuks sõitude arvestust pidada, hakkavad nüüd
oma töötajatelt nõudma sõidupäeviku pidamist ja isikli-
ke sõitude hüvitamist. Ja selle tulemusena hakatakse
maksma erisoodustusmakse veel väiksemalt summalt kui
varasem 2000 krooni.
Miks nad seda tegema hakkavad, on ka üsna selge.
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
ARVAMUS / PABERI VÕIM
liberaalset majanduspoliitikat ning hoidma ära riigi mis
tahes ülemäärase sekkumise. Riigi ülesanne on tagada
efektiivne (avaliku sektori palgatõus sõltuvusse erasek-
tori tootlikkusest), lahendustele suunatud ja mõistus-
pärane avalik haldus (avaliku teenistuse reform), mis
toetaks ettevõtlust, mitte ei põhjustaks oma sekkumise
ja olematutesse euronormidesse looritatud bürokraatiaga
segadust ega lööks majandust uppi.
Esiteks loomulikult see, et kokkuhoid on praegu moes.
Teine ja olulisem põhjus on see, et 4000 krooni ühe
sõiduauto kohta kuus on paljudel juhtudel ebamõistlikult
palju. Tihti võib auto kogukulu olla 4000 krooni ringis kuus
või isegi alla selle. Sellisel juhul oleks uue maksumäära-
ga leppimine ilmselge raiskamine. Millegipärast arvab
seadusandja, et tema voli on valimatult seadusesse
numbreid kirja panna, lähtumata asja sisust, mille koh-
ta numbrid käivad; ning arvestades vaid soovitava
eesmärgi saavutamist. Sellise makjavelliliku lähenemisega
õõnestatakse riigi usaldusväärsust.
Lisaks kõigele suudeti kogu protsessis tekitada veel
üks põhiseadusevastane nüanss. TuMS § 48 lg 8 muu-
datus võeti küll vastu ja avaldati õigeaegselt ning
see jõustus 01.01.2009, kuid sättega seotud raken-
dusmääruses jõustus sama muudatus alles 9. jaanuaril
2009.1 Need maksumaksjad, kes tahavad maksuhal-
duriga tüli norida, võiksid seda teha, kasutades Rii-
gikohtu asjakohast praktikat 2 ning rõhudes õiguskind-
lusele, mis võimaldab määruse sõnastusest ka lähtuda.
Valitsus ja ministeeriumid võiks viimaks aru saada, et sel-
line tagasiulatuva rakendamise praktika on põhiseadu-
sega vastuolus.3
EML on korduvalt rõhutanud, et erisoodustuse fik-
seeritud hind ei saa olla laest võetud number. See
peab võimalikult lähedalt vastama tegelikule hüve
väärtusele, mida töötaja saab.4 EML on ka saatnud
märgukirju pädevatele instantsidele ja avaldanud arva-
must, et TuMS § 48 lg 8 muudatus on põhiseadusega
1
Rahandusministri 29.12.2008 määrus nr 61 „Rahandusministri 29. detsembri
1999. a määruse nr 120 „Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnita-
mine“ muutmine“. – RTL 2009, 1, 8. Määrus avaldati 07.01.2009 ning jõustub
10.01.2009. a, kuid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2009. Avalikus
sektoris on keegi välja töötanud sellise teooria, mis eristab akti jõustumist ja
rakendamisaega ning olgugi, et koormava mõjuga määrus ei saa tagasiulatu-
valt jõustuda, leitakse, et tagasiulatuv rakendamine ei ole keelatud. Elu on
seiklus, nagu öeldakse.
2
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12.05.2000 otsus asjas
nr 3-4-1-5-00. Kättesaadav EML kodulehel www.maksumaksjad.ee
MAKSUINFO rubriigis.
3
Sama probleemi kohta vt Martin Huberg. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto
hüvitise määruste muutmise ning muudatuste kohaldamise probleemid. –
MaksuMaksja, 2006, nr 8, lk 27-28.
4
Selle kohta vt Lasse Lehis. Tantsud maksudega Riigikogus. – MaksuMaksja,
2008, nr 10, lk 19-20.
11
 MaksuMaksja
vastuolus. Kas need kirjad kunagi ka mingi tulemuseni
võiksid jõuda, ei oska praegu küll ennustada.
Tavalisel autokasutajal ei maksa küll midagi ootama
jääda, vaid hakata harjutama sõidupäeviku pidamist.
Täpselt seda ka tehakse ja seda kinnitavad EML juristi-
dele laekunud arvukad telefonikõned kui ka muul viisil
ohtralt saabunud küsimused palvega seletada lähemalt
sõitude arvestuse pidamise korda. Seda me nüüd kohe
hakkamegi tegema. Tähelepanu, valmis olla, start!
MIS?
Kogu erisoodustuse ja autohüvitise regulatsioon keer-
leb ümber maagilise sõna “sõiduauto”. Kuna ükski mak-
suseadus sõiduauto mõistet ei seleta, siis valitseb siiani
vaikiv kokkulepe, et lähtutakse sõiduki registreerimisel
kehtivatest kategooriatest. Sõiduauto on seega M1 ja M1G
kategooria mootorsõidukid. Kuna sõiduautot kasutatakse
palju tõenäolisemalt erasõitudeks kui näiteks veoautot,
on seadusandja kehtestanud just seda tüüpi sõidukite
osas eraldi maksustamise ja ka hüvitiste maksmise
korra. Iseenesest oleks selline lähenemine mõistlik, kui
ka lahendus oleks normaalne. Maksumaksjal on hea võtta
kohe tabel ette ja arvutada välja maksukohustused,
või otsida mõni muu sobiv meetod maksukohustuste
leidmiseks. Samuti on lihtne töötajale hüvitisi välja arvu-
tada, kui iga eseme kasutamise reaalset hinda välja
arvutada ei taheta.
Samas eeldab sellise meetodi kasutamine ka, et
seadusandja ei kuritarvitaks talle antud õigusi ning
seatud piirangud oleksid mõistlikud ja proportsionaal-
sed. See tähendab, et alati tuleb jätta maksumaksjatele
võimalus loobuda etteantud valemitest ja ise välja ar-
vutada sõiduki kasutamise kulud. Näiteks kui ettevõtja
raamatupidamine näitab, et kulud ühele sõiduautole
kuus on 3000 krooni, oleks loogiline maksustada eri-
soodustust ilma igasuguse päevikuta 3000 krooni ula-
tuses. Samuti peaks olema võimalus laiendada sõidu-
auto sätteid ka teistele sõidukitele, näiteks veoauto-
de klassi kuuluvatele maasturitele. Soomes on näiteks
kehtestatud eeskirjad töötaja isikliku mootorpaadi, moo-
torsaani, mootorratta, mopeedi ja muude sõidukite
kohta.5
Eestis midagi taolist kehtestatud ei ole ja paistab, et
ka ei soovita. Mida see praktikas tähendab? Teoree-
tiliselt tähendab see, et kui töötaja kasutuses on tööand-
jale kuuluv veoauto, mootorsaan, paat vms, tuleks iga
kuu täpselt välja arvutada selle sõiduki kasutamise
kulud ning töö- ja erasõitude proportsioon. Praktikas
tähendab see, et muude sõidukite (ja ka muu vara,
olgu siis mõni tööriist või kontoritehnika) erisoodustusi
ükski tööandja lihtsalt ei deklareeri ning mingeid makse ei
maksa. Kui aga töötaja kasutab töö tegemisel oma isiklik-
ku veoautot, paati või segumasinat, tuleks talle kulud
hüvitada kuludokumendi ja kulude arvestuse alusel
vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lõikele 3. Praktikas
lahendatakse taolised olukorrad kas müügi- või üüri-
lepingutega, või sunnitakse töötajat füüsilisest isikust
ettevõtjana esitama tööriista kasutamise eest arveid.
12
Maksumaksjate liit toetab tõlgendust, mille kohaselt
oleks tööandjal soovi korral õigus rakendada erisoo-
dustuse ja omatarbe maksustamisel sõiduautodele
kehtestatud korda ka muudele sõidukitele, midategeli-
kult kasutatakse peamiselt sõiduautodena, st inimeste
veoks. Taoline tõlgendus lähtuks võrdse kohtlemise
põhimõttest ja eesmärgist tagada maksuseaduste lihtne
rakendamine. Kuna seadus seda otsesõnu ette ei näe,
on Maksu- ja Tolliamet loomulikult taolisele tõlgendu-
sele kategooriliselt vastu ja kinnitas seda meile ka
kirja teel. Innustavat või lohutavat kohtupraktikat ei ole
kahjuks selles küsimuses ette näidata.
KES?
TuMS § 48 lg 3 loetleb isikud, kellele antavad hüved
kuuluvad maksustamisele erisoodustusena. Need on:
töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja, juhtimis- või
kontrollorgani liige, töövõtu-, käsundus- või muu võla-
õigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav
füüsiline isik ning füüsiline isik, kes müüb tööandjale
kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. TuMS 48 lg 6 li-
sab veel kõikide eelnevalt nimetatud isikute abikaasad,
vanemad ja lapsed.
Kui sõiduautot kasutab mõni muu isik, ei ole tege-
mist; erisoodustusega, mis aga sugugi ei tähenda maksu-
kohustuse puudumist. Juriidiline isik saab oma ettevõt-
lust teostada töötajate või juhtorganite kaudu. Sellest
võib järeldada, et kui juriidilisele isikule kuuluva sõidu-
autoga sõidab ringi aktsionär (osanik) või mõne töö-
taja kauge sugulane, tekib automaatselt risk, et kogu
auto soetamise ja kasutamise kulu võib minna tulu-
maksuga maksustamisele kui ettevõtlusega mitteseotud
kulu TuMS § 51 või § 52 alusel. Aktsionär ehk rahva-
keeli omanik võib küll olla enda arvates suur ülemus, kuid
kui ta ei ole suvatsenud ennast juhatuse liikmeks valida,
ei ole tal ka pädevust äriühingu vara kasutada. Praktikas
võib pädevuseta isikute tegevust aktsepteerida vaid
erandjuhtudel üksikute ülesannete täitmisel (nt mitte-
tulundusühingu liige teeb tasuta tööd ja kasutab seal-
juures ühingu vara).
Teatud riskid võivad tekkida ka nõukogu liikmete-
ga. Äriseadustiku § 316 kohaselt: nõukogu planeerib
aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist
ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. See
viitab, et nõukogu ei ole üldjuhul alaliselt tegut-
sev organ, mistõttu ei pruugi nõukogu liikmetel olla
üldjuhul ka vajadust iga päev ringi sõita äriühingule kuu-
luva sõiduautoga.
Samas selline olukord ei ole ka otseselt välistatud
ega keelatud, mistõttu võib vaid soovitada, et nõukogu
liikmed peavad olema valmis vastama lisaküsimustele
ja selgitama, et äriühingu töökorraldus on selline, mis
eeldab nõukogu liikme pidevat liikumist.
Täiesti omaette teema on füüsilisest isikust ettevõt-
ja FIE jaoks kehtivad kõik siin artiklis kirjutatud reeglid
ainult niivõrd, kuivõrd FIE-l on töötajaid.
FIE enda kasutuses oleva auto kohta ei kehti ei
erisoodustuse maksustamise ega ka maksuvaba au-

tohüvitise sätted. FIE peab kõikide oma ettevõt-
luse kulude (sh ka autokulude) tulust mahaarvamisel
lähtuma vaid TuMS §-st 32, mis lühidalt ütleb seda, et
kulu peab olema seotud ettevõtlusega. Kui kulu on
ettevõtlusega seotud osaliselt, näiteks kui sõiduautot
kasutatakse äritegevusega mitteseotud sõitudeks, tuleb
kulu maha arvata osaliselt. Kuidas see osa välja arvuta-
da, on iga FIE enda asi.
KELLE AUTO?
Erisoodustusena maksustatakse “tööandja sõiduauto” isi-
klikul otstarbel kasutamist (vt TuMS § 48 lg 4 p 2 ja
lg 8). Tööandja sõiduauto on seega selline sõiduk, mis
on tööandja omandis või valduses. Võrdluseks võib
tuua TuMS § 13 lg 3 p 2, mille kohaselt käsitatakse
isikliku sõiduautona töötaja kasutuses olevat sõidu-
autot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses.
Tööandja valduses on näiteks üüri-, rendi- või tasuta
kasutamise lepingu alusel kasutatav auto, eelkõige kuu-
luvad siia loomulikult liisingulepingu alusel kasutatavad
autod. Takso kasutamine või muul viisil veoteenuse
tarbimine siia alla ei kuulu.
Eestis on üsna levinud komme, et töötajad kipuvad
oma isiklikke sõiduautosid tööandjale üürile, rendile
või tasuta kasutada andma (varem olid moes ka
kasutusvalduse lepingud, kuid sisulist vahet siin ei
ole). Põhjus on väga lihtne – isikliku sõiduauto kasu-
tamise eest lubatakse maksuvabalt maksta nii nae-
ruväärselt väikest hüvitist, et see ei kata tegelikke
kulusid. Kui tööandjal ei ole raha igale töötajale ame-
tiauto ostmiseks või liisimiseks, aga sõita on vaja,
siis on see tihti ainus mõistlik lahendus. Küll aga
kipub sellises olukorras mõnikord meelest minema,
et taolise vahva kasutuslepingu tulemusena muutub
töötaja isiklik sõiduk tööandja valduses olevaks ning
rakendub erisoodustuste regulatsioon – töötaja
omaenda autoga sõitmise eest tuleb makse maksta.
Et seda vältida, kasutatakse praktikas tihti lepin-
guid, mille kohaselt on sõiduk tööajal tööand-
ja valduses ning töövälisel ajal töötaja valduses.
Keelatud sellised lepingud loomulikult ei ole, kuid
erisoodustuse kontekstis sõidupäeviku pidamisest
see siiski ei päästa. Samuti ei ole erisoodustuse
maksustamisel tähtsust sellel, et töötaja auto kasu-
tamise eest tööandjalt renti ei küsi – erisoodus-
tuse hind on ikka 4000 krooni kuus või 4 krooni kilo-
meetri eest.
Kui töötajal on mitu töökohta, võib tekkida selli-
ne olukord, et üks ja sama auto on ühe tööandja
jaoks “tööandja sõiduauto”, millelt makstakse eri-
soodustusmakse ja teise tööandja jaoks “töötaja
isiklik sõiduauto”, mille kasutamise eest makstakse
maksuvaba hüvitist. Oskusliku asjaajamise tulemuse-
na võib see kombinatsioon kokkuvõttes anda nulli –
ühelt tööandjalt maksuvabalt saadud hüvitis maks-
takse teisele tööandjale hüvitiseks isiklike sõitude eest.
Kuid siingi on oluline (vähemalt maksuameti arvates)
sõidupäeviku pidamine.
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
PABERI VÕIM
KUS?
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eestis sõidud
töötaja elukoha ja töökoha vahel töötaja eralõbu,
st erisoodustus. Erand sellest reeglist on kirjas TuMS
§ 48 lõikes 51. Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töö-
tajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühis-
transporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda
läbida mõistliku aja- või rahakuluga, või kui puude-
ga töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti,
või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis-
ja töövõime olulist langust. Selle sätte kontekstis
tähendab “transport” ka sõiduautot. Kui tegu on töö-
andja sõiduautoga, loetakse sõit samamoodi töösõi-
duks. Ka siin tuleb päeviku täitmise oskus kasuks. Selle
teema kohta on MTA andnud päris asjaliku juhend-
materjali.6
Lisaks on veel rida olukordi, kus töötaja teeb
oma kodust algavaid töösõite. Näiteks võib töötajal
olla ette nähtud valveaeg ja kohustus väljakutse
peale sõita kliendi juurde või mujale, mitte töökohta.
Sellisel juhul ei ole samuti tegemist erisoodustusega.
Võimalik on ka variant, et töötaja töötabki kodus ja
teeb sealt aeg-ajalt sõite teistesse töökohtadesse.
Siinjuures on aga oluline silmas pidada, et pelgalt töö-
lepingusse kohustuse sissekirjutamine maksukohustust ei
välista, tegu peab olema siiski sisulise vajadusega ning
maksuhalduril on võimalik seda kontrollida.
KUI PALJU?
Alates 1. jaanuarist 2009 on tööandja sõiduauto era-
sõitudeks kasutamise puhul erisoodustuse hind vara-
sema 2000 kroonil asemel 4000 krooni kuus (TuMS
§ 48 lg 8). Tulumaks sellelt on 1063 krooni ja sotsiaal-
maks 1671 krooni. Kui sõiduautoga seotud kuludelt on
sisendkäibemaks maha arvatud, tuleb erisoodustuselt
(käibemaksuseaduse keeles “omatarve”) maksta käibe-
maksu 610 krooni.
Sõiduauto ongi erandlik selles mõttes, et kui muudel
juhtudel tuleb erisoodustuse hind välja arvutada
konkreetse kauba või teenuse turuhinna alusel, siis
sõiduauto puhul on 4000 krooni lagi. Suuremalt
summalt kui 4000 krooni kuus ei saa makse nõu-
da, olgu konkreetse auto hind ja auto kasutamise
kulud ükskõik kui suured.7 Tõsi küll, meie armas
Maksu- ja Tolliamet on siiski suutnud välja mõelda
tõlgendused, mille kohaselt teatud juhtudel tuleks
justkui maksta suuremalt summalt makse, kuid sel-
lest juba edaspidi lähemalt.
Teisest küljest jällegi ei saa ka lähtuda väiksemast
summast, kui autoga seotud kulud on väiksemad
kui 4000 krooni. Nii naljakas kui see ka ei tundu,
aga sõiduauto erisoodustusmaks on selles mõttes
5
Vt Martin Huberg. Erisoodustus – Eesti valikud. – MaksuMaksja, 2007,
nr 10, lk 22-27.
6
MTA juhend „Töötajate transport tööle ja koju tulumaksuseaduse § 48
lõikest 51 tulenevalt“. Kättesaadav MTA kodulehel www.emta.ee/?id=1219.
7
Vt Alari Ossa. Porsche on kah auto. – MaksuMaksja, 2006, nr 10, lk 42–43.
13
 MaksuMaksja

üsna sarnane sotsiaalmaksule, ainult et vastupidi tõenditega veenvalt tõendada erisoodustuse puudumist.
– kui sotsiaalmaksu puhul doteerivad kõrgepalgalised Samas tuleb tunnistada, et päeviku pidamine võib osu-
oma sotsiaalmaksust vaeste inimeste pensione ja ravi- tuda kõige lihtsamaks ja riskivabamaks meetodiks. Igaks
kulusid, siis sõiduautode maksustamisel maksa- juhuks mainime, et sõidud töö ja kodu vahel on üldjuhul
vad odavate autode kasutajad kinni kallite autode töötaja isiklikud sõidud, st erisoodustus.
kasutajate poolt maksmata jäänud maksud.
Ainus päästerõngas tööandjale, kes ei soovi 4000
kroonilt makse tasuda, on pidada sõiduauto kasu- Sõiduauto erisoodustusega seotud maksud ja nende
tamise kohta arvestust ehk sõidupäevikut. Seejuures arvutamise valemid
on rahandusminister erisoodustuse hinna määramise
2008. aasta 2009. aasta
korras ette näinud kaks erinevat kilomeetri hinda
Erisoodustuse hind
sõltuvalt auto vanusest ja kubatuurist: sõiduauto 2000 kr 4000 kr
vanusega üle 5 aasta ja silindrite töömahuga kuni
2000 cm3 (kaasa arvatud) - 3 krooni, muudel juh- Käibemaks 18/118 305 kr 610 kr
tudel 4 krooni.8 Omatarbelt käibemaksu arvutamisel
tuleb meeles pidada, et need tariifid sisaldavad käibe- Tulumaks 21/79 532 kr 1063 kr
maksu.
Hetkel on veel vastuseta küsimus, kas sõidupäeviku Sotsiaalmaks 33/79 836 kr 1671 kr

pidamine on hädavajalik sõiduautode kohta, millega ei

Maksud kokku 1673 kr 3344 kr
tehta üldse erasõite. EML on seisukohal, et maksumaks-
jal peab olema võimalus ka mõnel muul viisil teiste

Elo Annioni illustratsioon

14

KUIDAS PÄEVIKUT PIDADA?
Rahandusministri määruses on kirjas ka andmed, mida
sõidupäevik peab sisaldama:
• sõiduauto omaniku või valdaja nimi või nimetus
ja isiku- või registrikood;
• sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed;
• kuupäev ja sõiduauto spidomeetri alg- ja
lõppnäit 9 iga sõidukorra puhul;
• sõidu eesmärk iga töö-, ameti või teenistus-
ülesannete või tööandja ettevõtlusega seotud
sõidukorra puhul.
Need päevikupidajad, kes teevad esmakande, peak-
sid fikseerima selle kuu esimese sõidu seisuga
hodomeetri näidu. St kui 1. jaanuar oli puhkepäev,
2. jaanuaril oli tööandja andnud vaba päeva, 3. ja
4. jaanuari olid puhkepäevad ning töötaja tegi esimese
sõidu 5. jaanuaril, selle kuupäeva näit tulebki fikseerida
algnäiduna. Kui sõite tehti ka varem, tuleb näit vastavalt
fikseerida.
Küsimusi on tekkinud ka selles osas, kas on ilmtin-
gimata vaja kõik isiklikud sõidud ükshaaval kirja pan-
na. Arvepidamise eesmärk on ju välja tuua töösõitude
hulk ning kui on teada kuus läbitud kilomeetrite kogu-
arv, saab erasõitude mahu kenasti välja arvutada.
Töösõidud on need, mida võidakse kontrollida ja mille
puhul tuleb olla tähelepanelik, et õiged ajad ja kohad
kirja saaksid. Erasõitude maksustamine ei muutu sel-
lest, kas need on kirja pandud ühe reana või iga
päeva kaupa. Kui aga täpselt näpuga järge veda-
da,tuleks tõesti iga sõit ükshaaval kirja panna.10
Kui keegi tahab hodomeetri näiduga mängida, siis
peaks arvestama sellega, et kui MTA kontrollima
hakkab, on võimalik hooldusraamatust, hooldusarvetelt
ning ka sõiduki tehnilise ülevaatuse järgi vaadata
tegelikku läbisõitu mingi kuupäeva seisuga. Samuti
peaks töötajatele südamele panema, et kui mingil
päeval on sõidupäeviku andmetel liigeldud vaid Tal-
linna linnas, siis samal päeval Rakvere kütusetank-
last tööandja kaardiga tankimine on ülimalt huviäratav fakt
ja see ei jää tähelepanuta.
Kas ja kui põhjalikult MTA tahab ja suudab kont-
rollida sõidupäeviku kirjeid, on omaette küsimus. Just hilja-
aegu kirjeldas üks EML liige oma kliendi seiklusi
Põhja maksu- ja tollikeskuses. Revident I. F. (nimi
muudetud) nimelt ähvardas kogu aasta sõidud
läbi vaadata ning kõik sõidupäevikusse kirja pandud
kliendid ja äripartnerid läbi helistada ja üle küsida,
kas ikka kohtuti. Taolisele aktiivsele revidendile tasuks
kindlasti tutvustada maksukorralduse seaduse § 100
lõiget 211 ning soovida edu peatseks koondamiseks,
kuid hea oleks siiski juba päeviku pidamisel ”loosiõn-
ne” variandiga arvestada.
Päevikut tuleb pidada korralikult. Kui arvestust pee-
takse üksnes erasõitude üle ning tööandja huvides
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
PABERI VÕIM
tehtud sõite ei dokumenteerita, on oht õpetaja käest
riielda saada või nurka seisma sattuda. Kindlasti on
selliseid olukordi, kus piisaks vaid erasõitude kirja-
panemisest ja muu kasutus on tõendatav teiste tõen-
ditega. Näiteks politsei või turvateenuste patrulli puhul võiks
seda väita. Kohtupraktikat siin jällegi abiks pakkuda ei ole.
MTA JUHEND
MTA on juba aastaid tagasi ilmutanud oma kodulehel
juhendmaterjali näidetega erisoodustuse arvutamise
kohta.12 Näidetes on küll arvestatud varasemat erisoo-
dustuse määra (2000 kr kuus), kuid number ilmselt
meetodit ei muuda.
Kui töötaja kasutab tööandja sõidukit erasõitudeks ning
maksab tööandjale sõidud kinni, arvestades kehtestatud
erisoodustuse hinda (3 kr/km või 4 kr/km või 4000 kr
kuus), siis erisoodustust ei teki, sest töötaja ei ole
mingit hüve tasuta või soodsamalt saanud, vaid on selle
kinni maksnud.
Kui töötaja kasutab sõidukit erasõitudeks, kuid sõitude
üle arvestust ei pea, on erisoodustuse hinnaks 4000 kr
kuus sõltumata sellest kui palju kilomeetreid reaalselt lä-
biti, sest TuMS § 48 lg 8 sätestab selle ülempiirina.
Põhjalikumat piidlemist vajavad näited 6, 8 ja 10, iseäranis
8 ja 10 võrrelduna näitega 6. Need on kõik valed, kuid
nende omavaheline võrdlus on eriti kummastava tulemuse
andnud.
6. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust,
mille kohaselt on erasõite 900 km ja mille eest ei
ole töötaja tasunud tööandjale (punkt 43).
Arvutatud hind 900 x 4 = 3600 kr. Erisoodustuse
hind 2000 kr.
8
Rahandusministri 29.12.1999 määrus nr 120 „Tulumaksuseadusest tulenevate
õigusaktide kinnitamine“ lisa „Erisoodustuste hinna määramise kord“. –
RT I 2000, 1, 2; 2009, 1, 8.
9
Siinkohal tuleb ära õiendada väike terminoloogiline erimeelsus. Aeg-ajalt
leidub maksuhuvilisi, kes viitavad küll, et spidomeetri alg- ja lõppnäit on alati
0 km/h, sest tavaliselt seisab auto nii sõidu alustamise kui lõpetamise ajal
paigal. Võiks ka pakkuda näiteks algkiirust ja sõidu jooksul saavutatud suurimat
kiirust või spidomeetrile märgitud võimalikud vähim ja suurim kiirusena (nt 0-240
km/h). Kõik märgid viitavad siiski sellele, et silmas on peetud odomeetri näitu
ning muud variandid ei pruugi kohtus edu saavutada. Võõrsõnade leksikoni järgi
on spidomeeter kiirusemõõdik, riist, mis näitab sõiduki liikumiskiirust ja läbitud
tee pikkust. Hodomeeter (õigusaktid kasutavad „o“ tähte algustähena) on aga
kilomeetriloendur, läbisõidunäidik, seade liiklusvahendi läbitud tee pikkuse
määramiseks; on hrl kokku ehitatud spidomeetriga. Spidomeeter on seega
kasutusel ka laiema mõistena. Eduard Vääri. Richard Kleis. Johannes Silvet.
Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus, 2000, lk 378, 923.
10
Mõni töötaja võib siinjuures õigustatult viidata põhiseaduses sätestatud
eraelu puutumatusele. Kas tööandja peab ikka ilmtingimata teadma, et töötaja
kasutas ametiautot isiklikul eesmärgil reedel kell 22-23.30 15,5 km, laupäeval
kell 11-13 38,3 km ja pühapäeval kell 17.15-20.45 56,8 km. Kui selle asemele
kirjutada lihtsalt eelmise töösõidu lõppnäidu ja järgmise töösõidu algnäidu
vahele “erasõit”, saame tulemuseks ikka 110,6 km ja need kellaajad ei tee
kedagi targemaks, küll aga annavad kontori “seinalehele” põhjust uurida ja
arutada, kus ja kelle juures see kena kolleeg küll käia võis.
11
Maksuhalduril on õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata,
kui ta on kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületa-
vad maksusumma /---/.
12
MTA juhendmaterjal. Näiteid erisoodustusest tööandja sõiduauto
kasutamisel ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Avaldatud MTA kodulehel:
www.emta.ee/?id=1236.
15
 MaksuMaksja
8. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust,
mille kohaselt on erasõite 800 km ja mille eest on
töötaja tasunud tööandjale 2000 kr (punkt 42).
Arvutatud hind 800 x 4 = 3200 kr. Soodushind 2000
kr. Erisoodustuse hind saadakse arvutatud hinna ja
soodushinna vahel 3200 - 2000 = 1200 kr, seega
deklareeritakse erisoodustusena 1200 kr.
10. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arves-
tust, mille kohaselt on erasõite 1200 km ja mille
eest on töötaja tasunud tööandjale 2 kr/km (punktid
42 ja 43).
Arvutatud hind 1200 x 4 = 4800 kr. Soodushind
1200 x 2 = 2400 kr. Erisoodustuse hind (vt näide 8)
4800 - 2400 = 2400 kr, seega deklareeritakse eri-
soodustusena 2000 kr.
Nimelt tuleb välja, et tark maksumaksja ei lase töö-
tajal midagi hüvitada, kuid võimalik, et peab arves-
tust erasõitude mahu kohta. Kui ta laseks töötajal
midagigi kinni maksta, siis kaoks justkui erisoodus-
tuse hinnal piir eest. Seaduse järgi see nii ei ole.
Seega, kui sõiduauto kasutamise kohta peetakse arves
tust, mille kohaselt on erasõite 800 km ja mille
eest on töötaja tasunud tööandjale 2000 kr, siis ar-
vestades kehtivaid määrasid ning kasutades hinna-
na 4 kr/km, leitakse erisoodustuse hind järgmiselt:
800 (km) x 4 (kr) = 3200 (kr). Töötaja hüvitas 2000 kr,
vahe ehk soodustus on seega 1200 kr. Tuletan meelde, et
MTA sai sama hinna, arvestades valesid piirmäärasid.
Näite 10 puhul oleks aga 2009. a erisoodustuse hinnaks
1600 kr, sest ülempiir on 4000 kr, töötaja tasus 2400 kr.
KÄIBEMAKSUARVESTUSEST
Käibemaksuseaduse mõistes on vahest olulisim sil-
mas pidada seda, et omatarbega on tegu juhul, kui
tarne on tasuta ning juhul kui töötaja erakasutuse
osaliselt või täielikult hüvitab, on see teenuse osutami-
ne. Mõlemad on maksustatavad käibed ning oma-
tarbe maksustatav väärtus on erisoodustuse hinna sees
(jagatud 1,18-ga).
Kui tegu on soodushinnaga kasutusega, siis arves-
tades, et töötaja ja tööandja on seotud isikud, toi-
mub hinna korrigeerimine KMS § 12 lg 14-17 alusel
ning maksustatavaks väärtuseks on turuhind. Ku-
na erisoodustuse hind on samuti turuhind (vt TuMS
§ 48 lg 7), mida seadusega ja selle alusel (TuMS
§ 48 lg 8 ja rakendusakt) on täpsustatud, ei teki siin
erisusi.
Mitte kõik erisoodustuse saajad TuMS § 48 mõis-
tes (vt eespool) ei ole seotud isikud TuMS § 8 tähen-
duses ning võib juhtuda, et mõne erisoodustuse puhul
täiendavat käibemaksukohustust ei tekigi.13
Praktiline erinevus on tädi Maali tööandja jaoks see,
et selle aasta algusest kehtival käibedeklaratsiooni
vormil on rida 1.1, kus deklareeritakse rea 1 käibest
moodustav kauba ja teenuse omatarbe osa ning real
16
2.1 saab tööandja demonstreerida maksuhaldurile
tädi Maali lugemisharjumuste olemasolu, kui tööandja
on talle tasuta või soodsalt näiteks raamatu andnud
(9% käibe rida).
Mis puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamist, siis
arvestades, et omatarve või soodushinnaga kasutus on
maksustatav käive, toimub sisendkäibemaksu maha-
arvamine sõiduki nn ülalpidamiskuludelt üldkor-
ras, KMS § 29 lg-s 1 sätestatut arvestades.
TÖÖTAJA ISIKLIKU SÕIDUAUTO HÜVITIS
Kuna tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks
on küllaltki karmilt maksustatud, siis otsitakse kind-
lasti leevendust võimalusest maksta töötajale hoopis
tema sõiduki töösõitudeks kasutamise eest hüvitist.
On kuulda, et nii mõnigi odavam ametiauto on aasta-
vahetusel töötajale või juhatuse liikmele maha müüdud ning
värske autoomanik hakkab saama autohüvitist.
Ka siin toimusid aasta alguses hüvitise summa osas
muudatused – kui seni sai maksuvabalt arvestust pidades
töötajale töösõitude eest hüvitada kuni 2000 kr, siis sel-
lest aastast tõsteti summat 4000 kroonini.
Iseenesest võib muidugi küsida, miks üleüldse peaks
teise isiku huvides kantud kulude hüvitamisele summa-
list piiri seadma? Kui TuMS § 12 lg 3 kohaselt võib
üldjuhul hüvitada piiramatult teise isiku huvides kantud
dokumentaalselt tõendatud kulusid, siis mõnede kulude
osas on peetud vajalikuks kehtestada piirangud. Tegelikult
peaks seadust tõlgendama selliselt, et seadusandjal (ja
seaduse alusel täitevvõimul) on õigus kehtestada täien-
davaid nõudeid kulude hüvitamiseks, samuti lihtsustatud
kulude hüvitamise korda. Meil on sellest paraku aru saa-
dud selliselt, et kulude hüvitamisele on lihtsalt sein ette-
laotud ning kuludokumendi alusel on hüvitamine tea-
tud isikutele välistatud. Ilmselt on see kantud kolhoosi-
mentaliteedist, kus direktorit ja brigadiri tuli kolhoosi
eelarve kasutamisel ohjata. Demokraatlikus riigis (kuigi
see väljend kipub viimasel ajal tühjalt kõlisema) paraku
ei ole mõistlik eraettevõtjate eest otsustada, millises
ulatuses on nad õigustatud ettevõtlusega seotud kulusid
maksuvabalt kandma.
EML edastas Rahandusministeeriumile omapoolse
tõlgenduse seadusest, sedastades, et seadus ei anna
valitsusele õigust piirata töötaja isikliku sõiduauto
kasutamise ulatust või mahtu, mida aga praegusel
juhul määruses tehakse, sest lisaks hüvitise piirmää-
rale 4 krooni kilomeetri kohta on kehtestatud ka
maksuvabade töösõitude piirmäär 1000 kilomeetrit
kuus. EML arvates ületab määruse säte volitusnormi
piiri ja on seetõttu vastuolus põhiseadusega. Seni
ei ole paraku EML tõlgendust toetatud.
SÕIDUPÄEVIKUGA JA ILMA
Niisiis on ka töötaja sõiduauto töösõitudeks kasutami-
se puhul võimalik valida kahe meetodi vahel. Kui töötaja
päevikut ei pea, saab talle maksta kuni 1000 kr. Kui töö-
taja peab töösõitude kohta päevikut, saab talle hüvi-
tada kuni 4 kr/km. Kui hüvitis ületab 4000 kr, loetakse

piirmäära ületav osa erisoodustuseks, kuid seda võib
deklareerida ka palgatuluna (TuMS § 48 lg 5).
Töö- ja erasõidu mõistete sisustamisel tuleb lähtu-
da samadest reeglitest, mis kehtivad tööandja auto
erisoodustuse puhul ja millest eespool oli juba
juttu. Näiteks hõlmab isikliku sõiduauto maksuvaba
hüvitise kord ka TuMS § 48 lõikes 51 nimetatud juhtu
– sõidud kodu ja töökoha vahel, kui ühistranspordi
kasutamine on raskendatud. Sõltumata teekonna pik-
kusest kehtib ka selles olukorras maksuvaba hüvitise
piirmäärana 4000 krooni kuus. Pigem ongi probleem selles,
et taoline piirmäär on iseenesest ebamõistlik. Ainus erand,
kus lubatakse hüvitada kütusekulu dokumendi alusel ja
summalise piiranguta, puudutab isikliku auto kasutamist
töölähetuses. Samuti võib täiendavalt autohüvitisele
dokumendi alusel kinni maksta muud kulud, mis ei
ole sõiduki kasutamiseks otseselt vajalikud – eelkõige
parkimistasu. See on jällegi üks teema, kus EML ja MTA
on veidi erinevatel seisukohtadel.14
Sõidupäeviku pidamise osas on nõuded sisuliselt samad,
mis tööandja sõiduauto puhul – oluline on fikseerida
töösõidud, hodomeetri näidud ning sõidu eesmärgid.
Põhiline erinevus on see, et töötaja oma isiklikke sõite
kirja panema ei pea ning samuti pole oluline sõiduki
kogu läbisõidu näitamine. Hüvitatakse vaid konkreetsed
töösõidud ning see, mis toimus enne, pärast või vahepeal,
ei huvita kedagi.
Kui töötajal juhtub olema mitu töökohta, sõltub hüvitise
maksmine samuti sellest, kas peetakse sõidupäevikut
või ei. Kui päevikut peetakse, siis on igal tööandjal
lubatud maksta maksuvaba hüvitisena arvestuse
alusel kuni 4000 kr kuus, kusjuures ei ole mingit
takistust deklareerida üks ja sama sõit korraga mitmele
tööandjale, sest ega tööandjad ei pea omavahel esi-
tatud aruandeid kontrollima.
Kui sõidupäevikut ei peeta, siis saab töötaja mak-
suvabalt vaid 1000 krooni hüvitist sõltumata tööand-
jate arvust. Et vältida mitmekordset maksmist, nõuab
määrus, et töötaja peab tööandjale avalduse esitamisel
kirjalikult vanduma, et tema auto eest ei maksa ükski teine
tööandja hüvitist. See kehtib ka siis, kui ühel autol on
mitu kasutajat (nt abikaasad) ja igaüks neist tunneb huvi
maksuvaba hüvitise vastu. Kui töötaja valetab, peab ta üle
normi saadud hüvitise ise tuludeklaratsioonis deklareerima
ja sellelt tulumaksu maksma. Sotsiaalmaksu töötajalt aga
nõuda ei saa, sest see on tööandja maksukohustus.15
Kui töötaja kasutuses on mitu sõiduautot, saab talle
ilma arvestust pidamata maksta maksuvaba hüvitist
1000 krooni iga auto eest.16 Kuna 1000 kr maksuvaba
väljamaksmise õigus tekib sõltumata töösõidu pikku-
sest ja kestvusest, siis piisab, kui mõlema autoga
teha üks sõit kuus. Samuti ei ole vaja hüvitise mää-
ra vähendada näiteks siis, kui töötaja on puhkusel või asus
tööle kuu keskel. Hüvitise saamiseks piisab ka ühest
tööpäevast kuus. Seadus ei näe ette hüvitise määra
jagamist tegelike tööpäevade arvuga.
Seadus ega määrus ei nõua ka, et hüvitist saav töötaja
peaks ilmtingimata ise autot juhtima. Seda võib tema eest
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
PABERI VÕIM
teha keegi teine, näiteks pereliige. Nii et isegi juhiloa
puudumine ei saa olla takistuseks hüvitise määramisel.
ISIKLIK SÕIDUAUTO LÄHETUSES
Üks teema, mida samuti peaks põgusalt käsitlema,
puudutab lähetusi. Kehtiv kord võimaldab lähetuse
korral valida, kas töötajale hüvitatakse tema sõiduauto
kasutamine kilomeetriarvestuse alusel kuni 4000 kr,
paušaalselt kuni 1000 kr ulatuses, või kuludokumendi
alusel (kütusetšekk). Mitut hüvitamise viisi samaaegselt
sama aja kohta kasutada ei saa. Võimalik on seega
lahendus, kus näiteks kuu alguses toimunud lähetu-
se eest makstakse kuludokumendi alusel hüvitust,
ülejäänud töösõitude eest makstakse aga hüvitist
arvestust pidades või pidamata. Lähetuse enda eest
ei saa topelt maksta.17
Küsitud on ka seda, mis saab siis, kui tööandja lähe-
tust ei vormista, kuid töötaja läheb siiski oma sõidu-
autoga tööülesandeid täitma väljapoole töö tegemise
asukohta ning tööandja maksab kuludokumendi alu-
sel kütusekulud kinni. Sisuliselt on tegemist endiselt
lähetusega, mida ei ole lihtsalt kirjalikult vormistatud
lähetusena, tööülesande täitmise olemus ei muutu.
Samas peab arvestama, et määrus seab tingimuseks, et
töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse
tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töö-
lähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate
lähetuskulude ja päevaraha määrad.18 Seega, kui kirjalikku
korraldust ei ole, siis toimub hüvitamine üldkorras nn
isikliku sõiduauto määruse alusel.
Tööandja sõiduki erisoodustuse kontekstis ei ole lä-
hetus midagi erilist. Tegemist on tavalise töösõiduga, mis
tuleb lihtsalt päevikusse kirja panna.
INF 14
Kui tööandja maksab töötajale isikliku sõiduauto
kasutamise hüvitist, tuleb tööandjal esitada ka informa-
tiivne deklaratsioon INF 14. Vorm esitatakse üks kord
aastas, järgneva aasta 10. aprilliks. Deklareeritakse
seda, kellele, mille eest, millise meetodi alusel jne hüvitist
makstakse.
Kuna tegemist on informatiivse deklaratsioonitaolise
vormiga, millest ükski maksukohustus ei ole seatud
sõltuvusse, ei tasu selle vormi pärast liialt muretseda ja
konte murdma hakata. Näiteks, kui tööandja on kehtesta-
13
Vihjeid selle kohta vt Martin Huberg. Ettevalmistamisel olevad
käibemaksuseadus
14
Selle kohta vt Martin Huberg. Parkimistasude maksustamine. –
MaksuMaksja, 2006, nr 12, lk 17
15
Selle põhimõtte kohta vt Lasse Lehis. Kolmas on, aga kuhu teine jäi?
– MaksuMaksja, 2005, nr 10, lk 25. Seda seisukohta aktsepteerib ka MTA
enda juhendmaterjalis „Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks
kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad alates
01.07.2006“. Kättesaadav MTA kodulehel: www.emta.ee/?id=4358.
16
Selle kohta vt Martin Huberg. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto hüvitise kord
muutunud. – MaksuMaksja, 2006, nr 8, lk 24-26.
17
18
Selle kohta vt viide 16.
Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrus nr 453 „Töölähetuse kulude hüvitiste
ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ § 3. – RT I
2000, 102, 680; 2006, 34, 264.
17
 MaksuMaksja
nud korra, mille alusel toimub hüvitise väljamaksmine
eelmise aasta eest summeeritult ühes osas uuel aastal,
samas kehtestatakse uuel aastal kord, mille alusel toi-
mub hüvitise väljamaksmine igakuiselt, tehakse aastas
24 000 kr eest väljamakseid (1000 kr kuu kohta). Kuna
INF 14 juhend näeb ette kassapõhiste väljamaksete
deklareerimise, võiks sellest kergelt järeldada, et vasta-
valt tekib ka maksukohustus 12 000 kr osas. Tegelikult
see nii ei ole. Maksuameti võimaliku ebaterve huvi
vältimiseks tasuks sellises olukorras INF 14 pigem tek-
kepõhiselt täita ning midagi hullu sellest ei juhtu.
18
Eelnevast tasub kõrva taha panna ka, et väljamak-
sete tegemine on võimalik summeeritult. Praegu kehtiv
määrus ütleb seda selgelt. Varasema redaktsiooni tõl-
gendamise osas on EML ja MTA jällegi eriarvamustel.19
Kindlasti on sõiduautodega seotud küsimusi veel
„mustmiljon“, kuid loodetavasti said mõned neist siis-
ki vastuse või vähemalt viite, kust huviline saab teema
kohta juurde lugeda.
19
Selle kohta vt Lasse Lehis. Totu Kuul ehk kas autohüvitis tuleb välja maksta
iga kuu? – MaksuMaksja, 2007, nr 11, lk 10-12.

Majandusaasta aruande vigadest
Kairi Lilleväli
Klassifikaatorite talituse juhataja
Registrite ja Infosüsteemide
Keskus
Kadri Rohulaid
Andmetöötluse talituse juhataja
Registrite ja Infosüsteemide
Keskus
Ligikaudu 10% kõikidest ettevõtjatest on artikli kirjuta-
mise ajaks esitanud oma 2007. aasta aruande uues-
ti. Valdavas enamuses on probleemkohaks olnud tege-
vusalade puudulik kirjeldamine. Vastavalt raamatupida-
mise seaduse § 451 tuleb ettevõtjal oma müügitulu näi-
data kuni kümne kõige suurema käibega tegevusala
lõikes. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et EMTAK-
koodi väljatoomine majandusaasta aruandes kohustus-
lik ei ole. Oluline on, et ettevõtja kirjeldaks oma te-
gevusvaldkondi detailsemalt, kui ta seda seni on teinud.
Ei piisa sellest, kui kirjutatakse lihtsalt “müük” või “toot-
mine”. Registrile on tegevusala kodeerimisel oluline tea-
da, mida müüdi ja mida toodeti. Säärasest tegevusala
infost on muuhulgas huvitatud ka need, kes otsivad
omale mingis teatud valdkonnas partnereid ja pöör-
duvad teabe saamiseks äriregistrisse.
NB! Esitades majandusaasta aruannet 2008. aasta
kohta, pidage meeles, et info detailse müügitulu ja-
gunemise kohta ei ole enam aruande osa, vaid esi-
tatakse aruandele lisaks nagu osanike nimekiri.
MATEMAATILISED VEAD
Majandusaasta aruandeid läbi vaadates võib tõde-
da, et matemaatiliste ebakõladega aruandeid on aasta-
tega vähemaks jäänud. Novembri seisuga on töödeldud
umbes 95% aruannetest, ligi 13% aruannetest sisaldab
mingisugust aritmeetilist ebakorrektsust. On selliseid,
kus viga esineb vaid ühes raamatupidamise aasta-
aruande põhiaruandes, kuid on ka sääraseid, kus viga
on sisse tulnud kahes või isegi kolmes põhiaruandes.
Jätkuvalt on kõige keerulisem koht ettevõtjate jaoks
rahavoogude aruande koostamine – üle poolte kõiki-
dest vigadest esinevad just selles aastaaruande osas.
Mõned levinumad vead:
• enamikul juhtudel ei moodustu rahavoogude
aruandes antud arvudest see summa, mille ettevõtja on
kirjutanud reale „rahavood kokku”;
• äritegevuse rahavoogudes ei anta mitte bilan-
sikontode muudatusi, vaid nende seisud bilansipäeval;
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
PABERI VÕIM
• kirje “rahavood kokku” ei kirjelda täies ulatuses
raha ja raha ekvivalentide muutusi – bilansist väljaloetav
raha seisu muutus ei kajastu rahavoogudes;
• osa ettevõtjatest näitab igal aastal rahavoogude
aruande finantseerimistegevuse osas osakapitali sis-
semakset, kuigi aruande põhjal ega ka registri andmetel
ei ole aruandeaastal sissemakseid tehtud.
MUUD NÄITAJAD ARUANDES
Lisaks vigadele finantsaruannetes saab välja tuua ka
mitterahaliste näitajatega seotud puudujääke. Läbi aas-
tate on olnud probleemiks, et aruandes ei näidata ära
keskmist töötajate arvu majandusaastal, kuigi raamatu-
pidamise seaduse § 24 seda nõuab. Sel aastal on kõiki-
dest läbitöötatud aruannetest ligi 14 % olnud töötajate
kohta info puudulik. Veel paar aastat tagasi oli see
protsent tervelt 20.
Muuhulgas tuleb majandusaasta aruandes ära näida-
ta ka ettevõtja sidevahendid. Iseäranis sel aastal on sil-
ma hakanud palju ebakorrektseid telefoni- ja faksinumb-
reid, mistõttu tasub neid kindlasti enne aruande esita-
mist üle kontrollida. Eestis kehtivad tavatelefoninumb-
rid on seitsmekohalised. Mobiiltelefoninumbrid on kas
seitsme- või kaheksakohalised. Siinkohal tuleb tähele
panna, et justiitsministri määruse „Kohtu registriosakon-
na kodukord” § 261 näeb ette, et kui aruandes näi-
datud sidevahendite numbrid ei lange kokku registri-
osakonnale varem esitatud sidevahenditega, siis loetakse
seda sidevahendite numbrite muutmisest teatamiseks,
mis tähendab, et aruandes näidatud telefoninumbrid
kantakse äriregistri teabesüsteemi. Selle tagajärjel ei saa
potentsiaalsed kliendid ja partnerid teiega ühendust,
kuna nad said äriregistrist vale või mitteeksisteeriva
telefoninumbri.
TEGEVUSALAD MAJANDUSAASTA ARUANDES
Alates 2008. aasta jaanuarist sai ettevõtjale kohus-
tuseks esitada majandusaasta aruandes, täpsemalt raa-
matupidamise aastaaruande müügitulu lisas, tegevus-
alade kirjeldatud jaotuse. See tähendab, et ettevõtjad
peavad müügitulu jaotuses kirjeldama tegevusalasid,
millel on saadud aruandeaastal müügitulu, vastavalt
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)
detailsusele. Tegevusala kirjeldusele võib lisada klassifi-
kaatori koodi. Alates 01.01.2008 on kehtiv tegevusalade
klassifikaator EMTAK 2008.
Ettevõtja, kes esitab majandusaasta aruande
aruandlusperioodi kohta, mis algas 1. jaanuaril
2007, on kohustatud kirjeldama tegevusalasid kahes
kohas:
• tegevusaruandes tuuakse välja tegevusalad
peamiste tegevusvaldkondade, toote- ja teenusegruppide
kaupa ning nende muudatused, mis on kavandatud
19
 MaksuMaksja

järgmisesse majandusaastasse (see nõue on kehtinud • § 451 (lisanõuded raamatupidamiskohustuslasele,

kogu aeg); kes esitab majandusaasta aruande äriregistri või mittetu-
• raamatupidamise aastaaruande lisas müügitulu lundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale);
jaotuses kirjeldatakse kuni kümmet suure käibega • lisa 3 (aastaaruande lisad).
tegevusala (see nõue on uus).
Äriseadustik
Aruandlusperioodi kohta, mis algas 1. jaanuaril 2008 • § 4 (ettevõtja tegevusalad);
ja hiljem, kehtivad uued tegevusalasid puudutavad • § 5211 (äriregistrisse kantud tegevusala and-
muudatused: mete uuendamine).
• tegevusaruandes kirjeldatakse endiselt peamisi
tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe; Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 59
• info aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne “Kohtule dokumentide esitamise kord”
suurema tegevusala järgi vastavalt Eesti majanduse • § 231 (Eesti majanduse tegevusalade klassifi-
tegevusalade klassifikaatorile tuleb esitada majandusaasta kaator);
aruande eraldi lisana (nagu näiteks osanike nimekiri või • § 232 (Tegevusala klassifitseerimine).
kasumi jaotamise ettepanek);
• konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande TEGEVUSALA MÄÄRAMISE PÕHIREEGLID EMTAK JÄRGI
korral esitatakse majandusaasta aruande vastavas lisas EMTAK on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaa-
info aruandeaasta müügitulu kohta konsolideeriva üksuse tor, mis teeb majandusstatistika eri üksuste vahel
konsolideerimata kasumiaruande vastavate andmete võrreldavaks ning sellealased andmekogud kergesti
alusel. tõlgendatavaks. EMTAK struktuur on hierarhilise üles-
ehitusega ning viietasemeline.
Põhilised eksimused tegevusala esitamisel on Tegevusala määramisel kasutatakse ülalt-alla mee-
järgmised: todit, st tegevusala määramist alustatakse kõrgemast
• kirjeldatakse tegevusalasid ainult tegevusaruan- tasemest, liikudes läbi kõigi tasemete kuni madalai-
des ja/või tiitellehel; ma tasemeni välja.
• müügitulu jaotusse kirjutatakse ainult klassifikaa- Esmaseks sammuks tegevusala valimisel on oluline
tori kood; määratleda valdkond – esimene tase ehk jagu, mis
• müügitulu jaotusse kirjutatakse klassifikaatori kood on EMTAK struktuuris tähistatud tähtkohtkoodiga, nt
ning tegevusala liiga üldiselt, nt kaubandus; A - põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; B -
• kasutatakse valet või kehtetut klassifikaatorit; mäetööstus jne.
• müügitulu jaotuses pole tegevusalade kirjeldus- Teine tase ehk osa on tähistatud kahekohalise num-
tele lisatud müügitulu summas või osakaalus. berkoodiga, mis konkretiseerib tegevusvaldkonda, nt
01 - taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid tee-
OLULISEMAD ÕIGUSAKTID, MILLEST LEIAB INFOT nindavad tegevusalad; 02 - metsamajandus ja met-
TEGEVUSALADE KIRJELDAMISE REEGLITE KOHTA: savarumine; 03 - kalapüük ja vesiviljelus jne
Raamatupidamise seadus Kolmas tase ehk grupp on tähistatud kolmekohal-
• § 21 (raamatupidamise aastaaruande lisad); ise numberkoodiga, mis täpsustab tegevusala valdkon-
• § 24 (tegevusaruanne); nasiseselt, nt 011 - üheaastaste põllukultuuride kasvatus;
012 - mitmeaastaste taimede kasvatus jne.
Tegevusala määramisel on
oluline jõuda EMTAK neljan-

       da tasemeni. Paljudel juh-

tudel on neljanda taseme
 tegevusala liiga üldine, mis-
 tõttu on loodud juurde lisa-

tase, s.o EMTAK viies tase,
mis on ühtlasi rahvuslik ta-

se. Viies tase on aluseks

korrektse tegevusala koodi
 lõplikuks valikuks.


 Vajaliku tegevusala leidmi-

 seks soovitame kõigepealt
 tutvuda klassifikaatori struk-
 
  tuuriga, kus on välja toodud



                 
kõik tegevusalad esimesest,
          tähtkoodi tasemest kuni vaja-
 
liku neljanda tasemeni, mida
      

20

märgib neljakohaline numberkood. Võimalik on kasutada
otsingut Ctrl+F, kuid selle järgi otsides peab tead-
ma täpset toodet.
Oluliseks abimeheks EMTAK kasutamisel on selgita-
vad märkused, kus iga tegevusala on üksikasjalikult
kirjeldatud. Selgitavatest märkustest leiab vajaliku tege-
vusala kirjelduse, kui valida struktuurist tegevusala esi-
mese taseme ehk tähtkoodi järgi.
TEGEVUSALA MÄÄRAMISE PÕHIREEGLID
EMTAK JÄRGI
EMTAK on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaa-
tor, mis teeb majandusstatistika eri üksuste vahel
võrreldavaks ning sellealased andmekogud kergesti
tõlgendatavaks. EMTAK struktuur on hierarhilise üles-
ehitusega ning viietasemeline.
Tegevusala määramisel kasutatakse ülalt-alla mee-
todit, st tegevusala määramist alustatakse kõrgemast
tasemest, liikudes läbi kõigi tasemete kuni madalai-
ma tasemeni välja.
Esmaseks sammuks tegevusala valimisel on oluline
määratleda valdkond – esimene tase ehk jagu, mis
on EMTAK struktuuris tähistatud tähtkohtkoodiga, nt
A - põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; B -
mäetööstus jne.
Teine tase ehk osa on tähistatud kahekohalise num-
berkoodiga, mis konkretiseerib tegevusvaldkonda, nt
01 - taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid tee-
nindavad tegevusalad; 02 - metsamajandus ja met-
savarumine; 03 - kalapüük ja vesiviljelus jne
Kolmas tase ehk grupp on tähistatud kolmekohal-
ise numberkoodiga, mis täpsustab tegevusala
valdkonnasiseselt , nt 011 - üheaastaste põllukultuu-
ride kasvatus; 012 - mitmeaastaste taimede kasvatus jne.
Tegevusala määramisel on oluline jõuda EMTAK nel-
janda tasemeni. Paljudel juhtudel on neljanda tase-
me tegevusala liiga üldine, mistõttu on loodud juurde
lisatase, s.o EMTAK viies tase, mis on ühtlasi rahvus-
lik tase. Viies tase on aluseks korrektse tegevusala koodi
lõplikuks valikuks.
Vajaliku tegevusala leidmiseks soovitame kõigepealt
tutvuda klassifikaatori struktuuriga, kus on välja toodud
kõik tegevusalad esimesest, tähtkoodi tasemest kuni
vajaliku neljanda tasemeni, mida märgib neljakohaline
numberkood. Võimalik on kasutada otsingut Ctrl+F, kuid
selle järgi otsides peab teadma täpset toodet.
Oluliseks abimeheks EMTAK kasutamisel on selgita-
vad märkused, kus iga tegevusala on üksikasjalikult
kirjeldatud. Selgitavatest märkustest leiab vajaliku
tegevusala kirjelduse, kui valida struktuurist tegevusala
esimese taseme ehk tähtkoodi järgi.
Tootmine
Nii põllumajanduslik kui ka tööstuslik tootmine on primaar-
ne tegevus, millega kaasneb toodetavate kaupade hulgi-
või jaemüük. Kui toodetavate kaupade kõrval müüakse
ka sisseostetud tooteid, siis tuleb müügitulu jaotuses välja
tuua nii omatoodangu kui ka ostukauba müügitulu.
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
PABERI VÕIM
Näide. Alkoholi hulgimüük – struktuuris leiame nel-
janda taseme järgi tegevusala - jookide hulgimüük - ning
sinna alla kuulub viienda taseme järgi ka alkohoolsete
jookide hulgimüük. Kui liikuda tagasi esimese tase-
meni, tähtkoodini G, saame selle järgi selgitavatest
märkustest rohkem informatsiooni otsitava tegevusala
kohta. Müügitulusse võib kirjutada kas täpse klassi-
fikaatori teksti või lihtsalt ja üheselt mõistetavana -
alkoholi hulgimüük - ning lisada võib ka koodi.
Remont ja hooldus
Remont ja hooldus jaotatakse remonditava või pa-
randatava objekti järgi järgnevalt:
grupp 331 - metalltoodete, masinate ja seadmete remont;
grupp 452 - mootorsõidukite hooldus ja remont;
grupp 454 - mootorrataste hooldus ja remont;
grupp 951 - arvutite ja sideseadmete parandus;
grupp 952 - tarbeesemete ja kodutarvete parandus.
Paigaldamine
Paigaldamist on kolme liiki:
1) paigaldamine, mis kaasneb seadmete müügi-
ga, ei käsitleta kui põhitegevusala, nt müüja paigal-
dab enda müüdud elektrilise kodumasina;
2) paigaldamine iseseisva teenusena, nt sidesead-
mete paigaldus, erinevate tööstuslike masinate ja
seadmete monteerimine ja häälestus, käsitletakse kui
eraldi seisvat tegevusala,
3) seadmete ja ehituslike toodete paigaldamine,
mis on ehitiste oluliseks ja lahutamatuks koostisosaks,
nt elektrijuhtmed, signalisatsiooniseadmed, aknad, kuu-
lub ehituse alla.
Vahenduskaubandus
Grupp 461 - hulgimüük vahendustasu või lepingu alusel
hõlmab ainult vahendustegevust, st vahenduskaubandus
hõlmab kõiki üksusi, mille põhitegevusala seisneb kaup-
lemises kolmanda poole nimel. Nendeks võivad olla kau-
baagendid, maaklerid või turustusorganisatsioonid, mis
tegutsevad kolmanda poole eest.
Hulgikaubandus
Hulgikaubandusse kuuluvad kõik üksused, mille
majandustegevus seisneb eelkõige kauba enda nimel
edasimüümises jaemüüjatele, tööstus-, kaubandus-,
institutsionaalsetele või professionaalsetele tarbijate-
le, äriühingutele või teistele hulgimüüjatele.
Hulgikaubandust liigitatakse ainult müüdava kaubava-
liku alusel. Kui müüdav kaup vastab täpselt EMTAK
neljandale tasemele, tuleb üksus liigitada sellesse
klassi. Kui müüdavad kaubad vastavad mitmele nel-
jandale tasemele ja ühegi kaubagrupi osatähtsus ei ole
50% või rohkem, siis tuleb otsustada, kas ülekaalus on
toidukaubad või muud kaubad. Kui ülekaalus on toi-
dukaubad, siis tuleb seda määratleda toidukaupade,
jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüügi-
21
 MaksuMaksja
na. Kui ülekaalus on muud kaubad, siis tuleb seda
määratleda spetsialiseerimata hulgikaubandusena.
Jaekaubandus
Jaekaubandus hõlmab üksusi, mille majanduslik
tegevus seisneb kauba müümises peamiselt koduma-
japidamises kasutamiseks. Jaemüük on enamasti kor-
raldatud kõigile avatud ruumides. On siiski ka muid
jaekaubanduse vorme, nagu müük posti, telefoni või Inter-
neti teel saadud tellimuste põhjal, müük kauplusauto-
dest või ajutistest müügikohtadest.
Jaekaubandust liigitatakse müügikoha tüübi alusel, st
müük kauplustes või müük väljaspool kauplusi.
Jaemüük kauplustes
• a) uute kaupade jaemüügiks;
• b) kasutatud kaupade jaemüügiks.
Uute kaupade jaemüügi puhul eristatakse jaemüüki
spetsialiseeritud ja spetsialiseerimata kauplustes.
Kui müüdav kaup vastab täpselt EMTAK neljanda-
le tasemele, tuleb üksus liigitada sellesse klassi. Kui
müüdavad kaubad vastavad mitmele EMTAK nel-
jandale tasemele ja ühegi taseme osatähtsus ei ole
50% või rohkem, siis määratletakse üksus “jaemüü-
gina spetsialiseerimata kauplustes”.
Transport
Transpordi puhul on vajalik eristada, kas tegemist
on sõitjate või kaupade veoga. Samuti on oluline
transpordivahendi liik, nt rong, buss, lennuk vms.
Eraldi on välja toodud muud veondust abistavad
tegevused, mille alla kuuluvad:
1) veose ekspedeerimine – ettevõtja, kes organiseerib
veo, kuid endal transpordivahendid puuduvad. Juhul kui
ettevõtja tegeleb nii veo korraldamisega (ekpedeerimisega)
kui ka oma transpordivahendiga kaubaveoga, siis tuleb
müügitulu jaotuses näidata ära mõlemad tegevused;
Elo Annioni illustratsioon
22
2) mere-lastiveo organiseerimine, laevade agentee-
rimine;
3) tollimaaklerite tegevus;
4) mujal liigitamata veondust abistavad tegevused,
nt bussijaamade tegevus.
Majutus ja toitlustamine
Siia kuulub külastajate ja reisijate lühiajaline maju-
tus. Pikaajaline majutus, mille puhul sõlmitakse eluruu-
mi üürileping, liigitatakse kinnisvara alla. Kui ettevõtja
pakub lisaks majutusele ka toitlustamist, siis tuleb
see müügitulu jaotuses eraldi välja tuua.
Toidu ja joogi serveerimise osa jaguneb järgnevalt:
1) restoranid jm toitlustuskohad - sooja toidu pakkujad;
2) toitlustamine üritustel – catering ja toitlustami-
ne vabas õhus
3) jookide serveerimine - ajaviitekohad, kus põ-
hiline osa müügitulust tuleb jookide serveerimisest, nt
ööklubid.
Reklaam ja reklaamivahendus
Reklaamiagentuurid - kliendi tellimusel reklaami ka-
vandamine, ideest teostuseni.
Reklaamivahendus meedias - reklaami vahendami-
ne elektroonilises ja trükimeedias.
Avalik haldus
Osas 84 - avalik haldus - liigitatakse ainult riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registris registreeritud üksused.
Äriühinguid siia osasse ei liigitata.
Organisatsioonide tegevus
Osas 94 - mujal liigitamata organisatsioonide tegevus
- liigitatakse ainult mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse registreeritud üksused. Äriühinguid siia osasse
ei liigitata.

Läti ja Leedu maksumuudatused
2009
Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic AS
maksuosakonna juhataja,
partner
EML nõukoja liige
Alanud aasta on toonud kaasa hulgaliselt olulisi mak-
sumuudatusi nii Lätis kui Leedus. Kuna paljudel Eesti
ettevõtjatel on ärihuvid nendes riikides, siis alljärgnev an-
nab ülevaate1 mõningatest 2009. aasta maksumuudatus-
test Lätis ja Leedus. Siiski tuleks arvestada, et tegemist
pole ammendava ülevaatega.
FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKS JA
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSED
Lätis alandati 1. jaanuarist 2009. a füüsilise isiku
tulumaksumäära 25%-lt 23%-le. Samas peatati Lä-
tis viieks aastaks (2009-2013) sotsiaalmaksu ülem-
piiri kehtivus. Lätis kaotati tulumaksu kinnipidamine
Euroopa Majanduspiirkonna riigi residendist füüsilis-
tele isikutele makstud dividendidelt tulenevalt Euroo-
pa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlusest.
Lätlased saavad tulust maha arvata eluasemelaenu
intresse, samuti leevendati eluaseme võõrandamise
maksuvabastust puudutavaid sätteid.
Leedu aga alanes 2009. aastast füüsilise isiku tulumaksu
määr 24%-lt 15%-ni. Samas on see maksumäära
alanemine näilik, kuna nüüd peetakse töötaja palgast
kinni kohustusliku ravikindlustuse makse (6%) ja seega on
tegelik maksude kinnipidamine palgast 21%. Teisest küljest
suurendati saadud dividendile rakenduvat maksumäära
26%-le (sh ravikindlustusmakse).
Huvitava muudatusena võib märkida, et Leedu loobus
personaalarvuti maksumuse ja internetiühenduse
kulude mahaarvamise võimaldamisest füüsilise isiku
tulust. Samas tühistas Leedu uute eluasemelaenu
intresside mahaarvamise füüsilise isiku tulust. Leedus
laiendati nende tululiikide hulka, mida maksustatakse
sotsiaalkindlustusmaksetega (näiteks sportlase ja
kunstniku tasu, litsentsitasu ja talunike tulu).
JURIIDILISE ISIKU TULUMAKS
Lätis kehtestati 2009. aastast võimalus tulust maha
arvata arvestuslik intress, mis arvutatakse äriühingu jao-
tamata kasumilt. Selle muudatuse eesmärk on luua mak-
susoodustus nendele äriühingutele, kus kasum jäetak-
se ettevõtlusesse. Kahjumite edasikandmise perioodi pi-
kendatakse järk-järguliselt viielt aastalt kaheksale. Sa-
muti ei loeta äriühingu kasumi hulka põhivara (teatud
eranditega) võõrandamisest saadud tulu, kui saadud raha
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
SEADUSEMUUDATUS
eest ostetakse 12 kuu jooksul sarnane põhivara. Lisaks
on võimalik uute tootmisseadmete soetamisel nende
soetamismaksumust korrutada koefitsiendiga 1,5. Sama
võimalus on patentide ja kaubamärkide arenduskulude
osas, kui nende tulemusena registreeritakse patent või
kaubamärk.
Seega on Lätis tehtud mitmeid maksuseaduste muu-
datusi, et hoida ettevõtete konkurentsivõimet ja motivat-
siooni investeerida ettevõtlusesse ka majanduslanguse
perioodil. Selleks et arendada lennundussektorit, vabas-
tati mitteresidendile makstud rahvusvahelistel reisidel ka-
sutatavate lennukite liisingumaksed Läti tulumaksust.
Leedus tõsteti juriidiliste isikute tulumaksu mää-
ra 15%-lt 20%-ni. Sellega seoses arvutatakse ka uued
avansilised maksed lähtuvalt kõrgemast maksu-
määrast. Samuti suurenes mitteresidentidele Leedus
asuva kinnisvara müügi tulult ja makstud dividen-
dilt kinnipeetava tulumaksu määr 20%-ni. Kinni peetava
tulumaksuga 20% maksustavate väljamaksete hulka li-
sati ka sportlaste ja kunstnike tasud ning juhtorgani liik-
me tasu. Uudse reeglina saab maksustatavat tulu osali-
selt vähendada kulude võrra, mis kaasnevad investee-
ringutega tehnoloogiliste protsesside oluliseks
parendamiseks aastatel 2009-2013. Juba 2008. aastast
kehtib võimalus teadus- ja arendustegevusega seotud
kulusid tulust maha arvata kolmekordselt.
KÕRGEMAD KÄIBEMAKSUMÄÄRAD JA AKTSIISID
Kui varem kehtis kolmes Balti riigis sama käibemaksu-
määr 18%, siis 2009. aastal on Lätis üldine käibemak-
sumäär 21% ja Leedus 19%. Kui Eesti tõstis alan-
datud käibemaksumäära 5%-lt 9%-le, siis Lätis on
uus alandatud käibemaksumäär 10%. Samas Leedu
kaotas üldse alandatud käibemaksumäära. Sellega seo-
ses kehtestati Leedus põhjalikud üleminekusätted
(näiteks majutusteenuse puhul kehtib 5%-line käibe-
maksumäär juhul, kui majutus broneeriti enne 2009.
aastat).
Lätis suurenevad 1. veebruarist 2009 aktsiisid (alko-
holilt, kütuselt, kohvilt, mittealkohoolsetelt jookidelt)
kuni kaks korda. Leedus tõsteti aktsiise mitmetelt mak-
sustavatelt kaupadelt 1. jaanuarist 2009.
LÕUNANAABRITE KINGITUS EESTILE?
Eelneva kokkuvõtteks võib tõdeda, et Läti ja Lee-
du on globaalse finantskriisi tingimustes läinud mak-
sude suurendamise teed, mis on vastupidine paljude
majandusanalüütikute soovitustele ja mitmete „vanade“
1
Ülevaade põhineb Ernst & Young Läti ja Leedu büroode
infomaterjalidel ning veebiajakirja Tax Analysts
(www.taxanalysts.com) uudistel.
23
 PABERI VÕIM
MaksuMaksja

Euroopa riikide valikutele. Viimased on pigem alan-
danud makse, et suunata rohkem raha tarbimisse
ning aidata eraisikutel ja ettevõtetel rasked ajad
üle elada. Eks aeg näitab, kas Läti ja Leedu valik
oli õige, kuid loodetavasti parandasid need sammud
Eesti konkurentsipositsiooni Baltikumis ning selle eest
tuleb lätlastele ja leedukatele öelda „aitäh!“. Ette-
võtte tulumaksu seisukohalt aga ei saa alahinnata Läti
ja Leedu maksusoodustusi, mis motiveerivad investeerin-
guid teadus- ja arendustegevusse ning tootmisesse.

Balti riikide maksumäärad

2009 Eesti Läti Leedu

Füüsilise isiku tulumaks 21% 23% 15%

Sotsiaalkindlustus-maksed palgalt (max) 33,3% + 2,6% (33,5%+ 3%)* 24,09% + 9% 31,7% + 9%

Juriidilise isiku tulumaks (brutotulust) 21% 15% 20%

Käibemaksumäär 18% 21% 19%

Alandatud käibemaksumäär 9% 10% --

* alates 01.07.2009

Maksumaksjate liidu juht ei välista

maksumäärade tõusu
Eva Tihhonova
uudised.err.ee
18.12.2008
Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Lasse Lehise
sõnul võib järgmine aasta tuua maksude osas eba-
meeldivaid üllatusi, sest riik peab kuidagi eelarveauku
täitma.
“Võimalik, et meil tuleb veel ebameeldivaid üllatusi
maksude osas järgmine aasta, sest ega me keegi ju ette ei
kujuta, mis 2010 aastal juhtub,” rääkis Lehis “Aktuaalsele
kaamerale”.
“Ees võib oodata käibemaksu tõus või mis iganes, sest
praegu on suure kiiruga ja ülepeakaela valmis saadud
2009. aasta eelarve, mida tuleb kärpima hakata. Kui need
protsessid jätkuvad negatiivses suunas, siis nii või teisiti
tuleb ju uusi kokkuhoiu kohti leida,” selgitas Lehis.
Eesti lõunanaabrid on käibemaksu kallale juba läinud
- Lätis tõuseb käibemaks 21%-le ja Leedus tõenäoliselt
19%-le. Käibemaksu tõstmine vähendab Rimi Eesti juhi sõ-
nul tõenäoliselt Läti ja Leedu kaubanduskettide kasumeid.
“Ma näen probleemi selles, et inimestel jääb palju
vähem raha kätte, eriti Lätis tänu kriisipaketile. Selle
pärast kannatame loomulikult ka meie, ostetakse
odavamaid tooteid ja mitte selliseid tooteid, millel
on kõrgemad kasumimarginaalid,” selgitas Rimi Eesti Food
ASi tegevdirektor Edgar Sesemann.
Käibemaksu tõstmisega loodab Läti valitsus kogu-
da riigieelarvesse umbes 7 miljardit ja Leedu valitsus umbes
3 miljardit Eesti krooni.

24

Väike käibemaksusõnastik
EML
Vaevalt, et Eestis leiduks kedagi, kes arvaks, et
käibemaksuseadus oleks väga lihtsalt, selgelt ja kõigile
arusaadavalt sõnastatud. Vähemalt maksumaksjate lii-
du arvates on käibemaksuseaduse tekst paljudes koh-
tades üsna vildakas ja vajaks korralikku remonti. Mõni
säte on liiga üldine, mõni vastupidi liiga detailne ja lünk-
lik, mõni säte on ehk suisa ülearune ja nii mõnigi vaja-
lik reegel või täpsustus, mis peaks seaduses kirjas olema,
hõljub kusagil mõtetes või netifoorumites.
Proovisime välja selgitada, mida arvatakse Rahan-
dusministeeriumis. Esitasime küsimuste vormis
väikese valiku käibemaksuseaduse sätteid, mis meie
arvates on kas puudulikult või ebatäpselt sõnastatud,
vastuolus sama seaduste teiste sätetega või isegi
Euroopa Liidu direktiiviga.1 Kas ka Rahandusministee-
riumi arvates vajaks käibemaksuseadus remonti või
mitte, võib lugeja ise järeldada toodud vastustest. Millised
on EML arvates “õiged” vastused nendele küsimustele, on
võimalik lugeda kevadel ilmuva maksuseaduste kogumiku
kommentaaride köitest.2
Alljärgnevalt on toodud EML 04.12.2008 kirjas Rahan-
dusministeeriumile esitatud küsimused ning Rahandus-
ministeeriumi 30.12.2008 kirjas toodud vastused.
MKS § 8 lg 5 (KOHTUTÄITURI VASTUTUS)
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ko-
hustused laienevad testamenditäitjale, pärandvara hool-
dajale, pärandvara hooldaja või testamenditäitja puu-
dumise korral pärandvara vastuvõtnud pärijale või
pärandvara inventuuritegijale, kohtutäiturile, kinnisasja
sundvalitsejale ja muudele isikutele, kellele on seadusest
tulenevalt pandud maksukohustuslase vara valitsemise
kohustus.
• EML KÜSIMUS:
Kuidas toimub nimetatud sätte rakendamine koh-
tutäituri suhtes? Kas ja kuidas arvestatakse ja
tasutakse käibemaksu, kui kohtutäitur arestib ja müüb
käibemaksukohustuslasest võlgniku vara, mille müük
võlgniku enda poolt oleks käibemaksuga maksusta-
tav? Kui kohtutäitur kannab kogu müügist saadud ra-
ha võlausaldajate nõuete katteks ning võlgnik ei
deklareeri ega tasu tehingult käibemaksu, kas mak-
suhalduril on õigus pöörata nõue kohtutäituri vastu?
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Käibemaksu arvestamise ja tasumise kohustus on
võlgnikul. Maksuhalduril on õigus esitada nõue võlgni-
ku vastu.
KMS § 2 lg 4 p 1 (TEENUSE MÕISTE)
• EML KÜSIMUS:
Elektrooniliselt osutatav teenus on muuhulgas ka
“veebikeskkonna võõrandamine”. Soovime teada, mida
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
PROBLEEM
tähendab “veebikeskkonna võõrandamine” ning millist
liiki võõrandamislepingu alusel taoline käive toimub (müük,
kinge, vahetus, faktooring)
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Veebikeskkond on interneti koduleht, mis on elek-
troonilisel kujul olev informatsiooni hulk, milles üksikud
dokumendid on identifitseeritavad ja lingitavad kodu-
lehekülgede aadresside abil.
KMS § 2 lg 11 (VAHENDUSTEENUSE MÕISTE)
• EML KÜSIMUSED:
1. KMS § 2 lg 11 p 3 näeb vahendamisteenuse
ühe tingimusena ette, et kaup võõrandatakse või tee-
nus osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osu-
taja kehtestatud või heakskiidetud hinnaga ja tema
kauba või teenuse saajale kehtestatud tingimustel.
Soovime teada, kuidas tuleb käituda juhul, kui maak-
ler on leidnud kaubale ostja ja esitanud arve va-
hendustasu kohta, kuid kaup jääb müümata, sest
ostja ei saanud vajalikku pangalaenu? Kas sel juhul
on tegemist vahendusteenusega või muu teenusega ning
kuidas seda teenust maksustatakse?
2. KMS § 2 lg 11 kohaselt on vahendamisteenuse osu-
tamine „maksukohustuslase tegutsemine teise isiku
nimel ja arvel”. KMS § 10 lg 2 p 10 näeb ette, et saa-
dud vahendusteenuselt tuleb arvestada käibemaksu,
kuid KMS § 3 lg 1 viimane lause ütleb, et „välisriigi või
teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhul-
gas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isi-
kuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohus-
tuslasena vastava riigi seaduste kohaselt”. Soovime
teada, kuidas käituda, kui Eesti ettevõtjale osutab
vahendusteenust sellises riigis (nt Ameerika Ühend-
riikides) asuv ettevõtja, kus ei kehti käibemaksu.
Kas sellisel juhul on tegemist vahendamisteenu-
sega, mis kuulub Eestis pöördmaksustamisele?
3. KMS § 2 lg 11 p 4 näeb vahendusteenuse
kohustusliku tingimusena ette, et vahendaja käibena
kajastatakse vahendaja raamatupidamises üksnes
vahendustasu. Soovime teada, kuidas tuleks käituda,
kui Eesti maksukohustuslane saab arve vahendustee-
nuse kohta välismaa ettevõtjalt ja peab KMS § 10
lg 2 p 10 kohaselt arvestama käibemaksu. Eesti et-
tevõtja ei tea, kuidas vahendaja kajastab oma raa-
matupidamises vahendustasu.
4. KMS § 2 lg 11 p 1 näeb ette, et vahendamis-
teenusega on tegemist siis, kui vahendaja ja kauba
1
Valikust jäid välja kinnisasjade maksustamisega seotud küsimused, mida
EML küsis Rahandusministeeriumilt 2006. aastal ja mis on koos vastuste-
ga avaldatud MaksuMaksja 2007. aasta maikuu numbris ning EML kodulehel
maksuinfo rubriigis.
2
Tähelepanelik lugeja kindlasti teab, et suur osa siin esitatud probleeme on
tegelikult leidnud kajastamist juba mitme varasema aasta kommentaarides,
kuid vastuseid lugedes võib veenduda ka selles, et EML maksukogumik ei
ole Rahandusministeeriumi lugemislaual just aukohal.
25

MaksuMaksja
võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja
on kauba või teenuse vahendamiseks sõlminud lepin-
gu. Soovime teada, kuidas see leping peab olema
vormistatud ja mis juhtub, kui lepingut ei ole vormis-
tatud. Eriti peame silmas olukorda, kus Eesti mak-
sukohustuslane saab vahendusteenust välismaa et-
tevõtjalt seoses maksuvaba käibega ning ei saa
pöördmaksustamise korras arvutatud käibemaksu
sisendkäibemaksuna maha arvata.
5. KMS § 10 lg 2 p 10 näeb ette, et Eesti maksu-
kohustuslasele osutatud vahendusteenus maksustatak-
se Eestis. Soovime teada, kas selle sätte alusel kuu-
lub maksustamisele ka näiteks ühendusevälises
riigis kauba soetamisel makstud vahendustasu, mis kuulub
ühendusse importimisel kauba tolliväärtuse hulka.
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUSED:
1. Olenemata sellest, et kaup jäi müümata, on sellegi
poolest tegu vahendustasuga. Samas teenuse nime-
tus selle näite puhul ei muuda maksutagajärge.
2.-4. Käibemaksuseaduses on defineeritud vahen-
damisteenuse osutamine Eestis registreeritud maksuko-
hustuslase poolt. Teise liikmesriigi maksukohustuslane
või ühendusevälise riigi isik väljastab arve vastavalt sel-
les riigis kehtivale korrale ning Eesti maksukohustus-
lane lähtub saadud teenuse maksustamisel KMS-s
sätestatud käibe tekkimise koha reeglitest.
5. KMS § 15 lg 4 p 7 alusel maksustatakse vahen-
dusteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive te-
kib ühendusevälises riigis, 0%-lise maksumääraga.
Selle kauba Eestisse toimetamisel arvatakse nime-
tatud vahendustasu imporditava kauba maksustatava
väärtuse hulka.
KMS § 2 P 11 JA § 16 LG 2 P 8 (VAHENDUSTEENUSE
MÕISTE)
• EML KÜSIMUS:
KMS § 16 lg 2 p 8 kohaselt on maksuvaba inves-
teeringukuld, investeeringukulla võõrandamise või
võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või
nende käibega seotud teenus, mida osutab teise
isiku nimel ja arvel tegutsev agent. Mille poolest eri-
neb “nende käibega seotud teenus, mida osutab tei-
se isiku nimel ja arvel tegutsev agent” vahendamisteenu-
sest KMS § 2 p 11 tähenduses?
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
KMS § 2 lg 11 on sätestatud kriteeriumid, mille pu-
hul loetakse teenuse osutamist vahendusteenuseks.
Kui agendileping vastab KMS § 2 lg 11 toodud kritee-
riumitele, ei erine teenuse osutamine agendilepingu alusel
vahendusteenusest ja käibe maksustatavaks väärtuseks
on agenditasu.
KMS § 4 lg 2 p 1 (käivet ei teki)
• EML KÜSIMUS:
1. Viidatud sätte kohaselt ei teki käivet: ettevõtte või
selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses.
Soovime teada, kas viidatud säte kehtib ka siis, kui näiteks
pankrotihaldur või kohtutäitur müüb võlgniku tervikvara.
26
PROBLEEM
2. Riigikogu menetluses oleva eelnõu 353 SE koha-
selt3 jäetakse viidatud sätte lõpust ära lisatingimus
kui ettevõtet või selle osa kasutatakse üksnes
maksustatava käibe teostamiseks. Soovime teada,
kuidas toimub käibemaksuga maksustamine olukor-
ras, kui käibemaksukohustuslane võõrandab ettevõt-
tena üürile antud kinnisvara, mille soetamisel on
sisendkäibemaks maha arvatud ning mida on en-
ne võõrandamist kasutatud alla ühe aasta, ette-
võtte omandaja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei
maksusta üürikäivet käibemaksuga.
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Juhul kui pankrotihaldur või kohtutäitur müüb võlg-
niku tervikvara võlaõigusseaduse tähenduses, ei
teki KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet. Kui vara
võõrandamist ei saa käsitleda ettevõtte või selle osa
üleandmisena võlaõigusseaduse tähenduses, on tege-
mist võlgniku käibega.
Ettevõtte või selle osa üleandmisest tekib käive, kui
käibemaksukohustuslane võõrandab ettevõtte käibe-
maksukohustuslasena mitteregistreeritud isikule ning
võõrandaja on kinnisvara soetamisel sisendkäibe-
maksu maha arvanud, kuna sellisel juhul ei anta
seoses ettevõtte üleminekuga üle sisendkäibemaksu
ümberarvestamisega seotud kohustusi.
KMS § 4 LG 2 P 4 (KÄIVET EI TEKI)
• EML KÜSIMUS:
Viidatud sätte kohaselt ei teki käivet äriühingute, mitte-
tulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemi-
se või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest tei-
sele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele.
Soovime teada, kas riigi, kohaliku omavalitsusüksuse
või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku (nt ülikooli või
kohaliku omavalitsusüksuse) vara üleandmine ühinemisel,
jagunemisel või ümberkujundamisel on käive (näiteks val-
dade ühinemine, Kaitseliidu malevate ühendamine Kait-
seliiduks, riigi teadusasutuse ümberkujundamine avalik-
õigusliku ülikooli struktuuriüksuseks).
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Käibe tekkimine või mittetekkimine on seotud ette-
võtluse mõistega. Teie kirjas toodud näited ei ole
üldjuhul ettevõtlusega seotud tegevused ning seetõt-
tu ei kuulu need ka käibemaksuga maksustamisele.
KMS § 10 (käibe tekkimise koht)
• EML KÜSIMUS:
KMS § 10 lg 1 p 1 kohaselt on teenuse käibe tekkimise
koht Eesti, kui: teenus on seotud Eestis -asuva kinnisasjaga,
sealhulgas ehitamine, hindamine või hooldamine või
kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistami-
seks või korraldamiseks osutatav teenus ning majutus-
teenus. KMS § 10 lg 2 sätestab seevastu, et teenuse
käibe tekkimise koht on Eesti, kui Eestis registreeritud
maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele
osutatakse järgmisi teenuseid, muuhulgas konsultat-
siooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-,
tõlke- , andmetöötlus- või infoteenus (punkti 3) ja vahen-

damisteenus (punkt 10). Soovime teada, kas kinnis-
varatehingu vahendamise ning kinnisvara ostu, müügi,
rentimise või ehitustöödega seotud õigusabi käibe tek-
kimise koht määratakse KMS § 10 lg 1 või lg 2 alusel.
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Kinnisvaratehingu vahendamine ja kinnisvaraga seo-
tud õigusabi käibe tekkimise koht määratakse KMS
§ l0 lg 2 alusel. Teenuse käibe tekkimise koht on kinnisasja
asukoht sellistel juhtudel, kui seda teenust saab osutada
üksnes kinnisasja asukohas (nt remont, üür, hooldus).
KMS § 11 (KÄIBE TEKKIMISE AEG)
Käive on tekkinud päeval, mil esimesena tehti üks
alljärgnevaist toiminguist:
1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine
või teenuse osutamine
2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse
laekumine
• EML KÜSIMUSED:
1. Millal on käibe tekkimise aeg siis, kui notariaalse
tehingu korral ostja maksab müügihinna notari deposiiti
ja notar kannab raha üle müüjale järgmisel kuul
(müügiobjekti valdus antakse üle hiljem, pärast ra-
ha tasumist)?
2. Millal on käibe tekkimise aeg siis, kui kauplus
müüb kinkekaardi, mis lunastatakse mitu kuud hiljem?
Kuidas maksustatakse kasutamata kinkekaarte?
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Käibe tekkimise aja määramine on sätestatud KMS § 11
lg 1. Käive on tekkinud päeval, mil esimesena tehti üks
järgnevatest toimingutest: kauba ostjale lähetamine või
kättesaadavaks tegemine või makse laekumine. Seega
teie esimese küsimuse puhul on käive tekkinud notari poolt
raha ülekandmisel ning teise küsimuse korral kinkekaardi
müümisel.
KMS § 12 LG 1 (MAKSUSTATAV VÄÄRTUS)
Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese
soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse
moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud
summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik
tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba
müüjale või teenuse osutajale.
• EML KÜSIMUSED:
1. Kuidas arvutatakse krediidiasutuste laenu- ja liisin-
gutehingute kui maksuvaba finantsteenuse väärtust (nt
selleks, et õigesti rakendada sisendkäibemaksu osalise
mahaarvamise proportsioone)? Kas aluseks võetakse
kogu laekunud intressitulu või võib sellest maha lahutada
intressikulud, mis tasuti väljaantud laenude ja liisingute
tarbeks sisselaenatud rahalt?
2. Kuidas arvutatakse välissularaha vahetuse kui
maksuvaba finantsteenuse väärtust? Valuutavahetuse
korraldaja teenib tulu müügi- ja ostukursi vahe kaudu,
mingit fikseeritud teenustasu ei ole kehtestatud.
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Krediidiasutuste laenu- ja liisingutehingute maksuvaba
finantsteenuste käibe suuruseks on kogu laekunud
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
PROBLEEM
intressitulu. Välissularaha vahetuse korral on maksuvaba
finantsteenuse väärtus müügi- ja ostukursi vahe.
KMS § 16 LG 1 (MAKSUVABASTUSED)
• EML KÜSIMUSED:
Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 132 punkti k) kohaselt on
käibemaksust vabastatud personali rendileandmine usu-
või filosoofiaorganisatsioonide poolt seoses punktide b, g,
h ja i all nimetatud tegevustega ning hingeabi andmiseks.
Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 132 punkti n) kohaselt
on käibemaksust vabastatud teatavate kultuuritee-
nuste osutamine ja nendega otseselt seotud kaupade
tarne avalik-õiguslike organisatsioonide või asjaomases
liikmesriigis tunnustatud teiste kultuuriasutuste poolt.
Soovime teada, miks puuduvad käibemaksuseaduses
vastavad maksuvabastused.
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Teie kirjas viidatud ja direktiivis ette nähtud mak-
suvabastused pole seotud ettevõtlusega ning seega
ei tekita käivet. Nende sätestamine KMS-s maksu-
vaba käibena tekitab segadust, kuna sellisel juhul
ühelt poolt oleks tegemist KMS alusel maksuvaba käibega,
kuid teiselt poolt nende teenuste osutamine või kaupade
võõrandamine ei ole ettevõtlus.
KMS § 16 LG 1 P 3 (MAKSUVABASTUSED)
Käibemaksuga ei maksustata spordirajatise või spor-
divahendite kasutamise teenust, mida mittetulundus-
ühing osutab füüsilisele isikule.
• EML KÜSIMUS:
Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 132 punkti m) kohaselt
on käibemaksust vabastatud otseselt spordi või
kehakultuuriga seotud teatavad teenused, mida mitte-
tulundusühingud osutavad spordi või kehakultuuriga
tegelevatele isikutele.
EML arvates on KMS säte direktiiviga vastuolus,
sest direktiivi eesmärk on vabastada käibemaksust
mitte ainult spordivahendi kasutamist, vaid spordiga
seotud teenuseid, näiteks treeningrühma tasu ja
võistluse osavõtutasu. Iga spordiala harrastamiseks ei
ole vaja kasutada rajatisi. Maksuvabastusel saab olla
majanduslik mõte eelkõige tööjõukulude (nt treeneri
palk) osas, sest seadmete ja rajatiste soetamisel on
nagunii käibemaksu tasutud. Samuti on viidatud direktiivi
eestikeelne tõlge vildakas ning sellest tulenevalt ka
Eesti seadus vastuolus direktiiviga. Teistes keeltes ei
kasutata mõistet “mittetulundusühing”, vaid “kasumit
mittetaotlev üksus”, mis hõlmab näiteks sihtasutusi, lin-
na ja valla asutustena tegutsevaid koole jne.
Soovime teada, miks viidatud käibemaksuseaduse säte
ei laiene sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele
isikutele, riigi, linna ja valla asutustele ning miks ei hõlma
maksuvabastus treeningrühmade tasu ja spordivõistluste
osavõtutasu.
3
Viidatud eelnõu on seadusena vastu võetud ja muudatused jõustusid 1.
jaanuaril 2009 (RT I 2008, 58, 324).
27
 MaksuMaksja
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
KMS § 16 lg 1 p 3 alusel on maksuvaba teenus,
mida MTÜ tasuta või liikmemaksu eest osutab oma
liikmetele. Samuti on maksuvaba spordirajatise või
spordivahendite kasutamise teenus füüsilisele isikule,
Euroopa Komisjon on rõhutanud, et maksuvabas-
tuste sätteid tuleb kitsalt tõlgendada. Direktiivi
2006/ 112/EÜ art 132 on väga üldsõnaline ja piiritle-
mata ning sellises sõnastuses liikmesriigi sea-
dusandluses rakendamatu. Direktiivi kohaselt on
käibemaksust vabastatud kehakultuuriga seotud tea-
tavad teenused. Nimetatud teatavad teenused on
liikmesriigi määrata. Siinkohal leiame, et spordiüritu-
se korraldamine ei ole kehakultuuriteenus.
KMS § 16 LG 1 P 8 (MAKSUVABASTUSED)
Käibemaksuga maksustata teenust, mida sõltumatu
isikuteühendus osutab oma liikmele, kui on täidetud
järgmised tingimused: teenuse saaja käive on 90%
ulatuses maksuvaba või tema tegevus ei kuulu käi-
bemaksuga maksustamisele; teenus on otseselt vaja-
lik liikme põhitegevuseks ning teenuse eest maks-
tav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud kulutusi.
• EML KÜSIMUS:
Kas viidatud säte puudutab korteriühistu suhteid ühistu
liikmetega?
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
KMS § 16 lg 1 p 8 ei puuduta korteriühistu suh-
teid ühistu liikmetega.
KMS § 16 LG 2 P 4 (MAKSUVABASTUSED)
Käibemaksuga ei maksustata järgmist käivet: Eesti
Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüak-
se nimiväärtuses.
• EML KÜSIMUSED:
1. Kas välisriigi kehtiva postimaksevahendi müük
Eesti territooriumil on käibemaksuga maksustatav?
Kui on, siis milline on käibe maksustatav väärtus? Kas
välisriigi postimaksevahendile rakenduvad kauba ekspordi
ja ühendusesisese käibe sätted?
2. Kui Eesti postmarki müüakse nimiväärtusest
kallima hinnaga, kas käibemaksuga maksustatakse kogu
müügihind või ainult nimiväärtust ületav osa?
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Välisriigi postimaksevahendi müük maksustatakse käi-
bemaksuga. Maksustatav väärtus on müügihind. Ra-
kenduvad ekspordi ja ühendusesisese käibe sätted. Kui
Eesti postmarki müüakse nimiväärtusest kallima hin-
naga, on maksustatav väärtus müügi hind.
KMS § 22 LG 5 (MAKSUMAKSJA KONTROLLIMINE)
KMS § 22 lg 5 teise lause kohaselt: Enne maksuko-
hustuslasena registrist kustutamise otsustamist, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimeta-
tud juhtudel, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral te-
ma majandustegevust.
• EML KÜSIMUS:
Kas muudel juhtudel (kui isik ei ole esitanud käi-
28
PROBLEEM
bemaksukohustuslaste registrist kustutamise avaldust) ei
ole tema kontrollimine lubatud? Kui on lubatud, siis pa-
lume selgitada, mis on KMS § 22 lg 5 teise lause
regulatsiooni mõte ja eesmärk.
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Üldjuhul kontrollib maksuhaldur maksude arvestamise
ja tasumise õigsust maksumaksja tegevuse käigus. KMS
§ 22 sätestab maksuhalduri õigused ja kohustused seo-
ses maksukohustuslase registrist kustutamisega.
KMS § 27 LG 5 JA § 29 LG 7 (KÄIBEDEKLARATSIOONI
PARANDAMINE)
KMS § 27 lg 5: Kui maksukohustuslane või piira-
tud maksukohustuslane muudab eelmise maksusta-
misperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni
andmeid, on ta kohustatud selle maksustamispe-
rioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud
andmetega käibedeklaratsiooni.
KMS § 29 lg 7: Kui maksukohustuslane tühistab
kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kree-
ditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise mak-
sustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esita-
mist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad
muudatused arve tühistamise või kreeditarve esita-
mise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibe-
deklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles
viidatud konkreetse arve kohta.
• EML KÜSIMUSED:
1. Mida tähendab “maksukohustuslane muudab eel-
mise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedek-
laratsiooni andmeid”? Millal ja millistel tingimustel on
maksukohustuslasel õigus või kohustus “andmeid
muuta”?
2. Soovime teada, kuidas toimub käibemaksu
arvestamine siis, kui pärast tehingu toimumist otsus-
tavad tehingupooled kauba või teenuse maksustata-
vat väärtust suurendada. Kas sellisel juhul tuleb
käibemaksu deklareerida tagasiulatuvalt kauba üle-
andmise või teenuse osutamise aja seisuga?
3. Soovime teada, kuidas toimub käibemaksuar-
vestuse korrigeerimine sellises olukorras. Müüja müüb
augustis ostjale kaupa 4 miljonit krooni eest, kuid eks-
likult esitab arve summale 5 miljonit krooni. Viga
avastatakse novembris ning novembris esitab müüja
ostjale esmalt kreeditarve summas 5 miljonit krooni
ning seejärel uue arve samale kaubale summas 4
miljonit krooni. Millises kuus peab müüja deklareeri-
ma kreeditarvest tuleneva käibe vähenemise 5
miljonit krooni ja millises kuus uuel arvel kajastatud
käibe 4 miljonit krooni? Millises kuus ja kui palju korrigeerib
ostja sisendkäibemaksu?
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
KMS § 27 lg 5 kohaselt esitatakse uus parandatud
andmetega deklaratsioon juhul, kui maksukohustus-
lane on ekslikult teinud deklaratsiooni täitmisel vea.
KMS § 29 lg 7 alusel korrigeerib maksukohustuslane
varasemalt deklareeritud summat kreeditarvete alu-
sel jooksva kuu deklaratsioonil.

KMS § 29 LG 7 JA § 37 LG 4 (KREEDITARVE)
KMS § 29 lg 7 sätestab: Kui maksukohustuslane
tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või
esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käi-
be tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedek-
laratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja
sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või
kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esi-
tatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esita-
da vaid selles viidatud konkreetse arve kohta.
KMS § 37 lg 4 sätestab: Dokumenti, sealhulgas kree-
ditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide
sellele arvele, käsitatakse arvena.
• EML KÜSIMUS:
Millised on muud dokumendid, millega muudetakse
algset arvet, kuid mis ei ole kreeditarved? Kas sellis-
te muude dokumentide esitamise korral kehtib KMS
§ 29 lg 7.
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Parandusdokumenti, millel on KMS § 37 lg 4 sätes-
tatud andmed käsitatakse arvena ning sellise muu
dokumendi olemasolu korral kehtib KMS § 29 lg 7
sätestatud kord.
KMS § 29 LG 10 (KÄIBEMAKSU KORRIGEERIMINE
REGISTRIST KUSTUTAMISEL)
Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane
käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisend-
käibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba
maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või
selle puudumisel omahind. Sätet ei rakendata põhi-vara
suhtes.
• EML KÜSIMUS:
Kuidas toimub sisendkäibemaksu korrigeerimine, kui
isik soetas kinnisasja, võttis selle arvele põhivarana,
arvas sisendkäibemaksu maha ning samal aastal kus-
tutati käibemaksukohustuslaste registrist?
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Põhivara suhtes kohaldatakse KMS § 32 lõigetes 4 ja 5
sätestatud korda.
KMS § 31 LG 9 (SISENDKÄIBEMAKSU
MAHAARVAMISE AEG)
Viidatud lõike viimase lause kohaselt, kui maksus-
tamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei
ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks ole-
vat arvet saadud, arvatakse sisendkäibemaks maha
maksustamisperioodil, mil arve saadakse.
• EML KÜSIMUS:
EML arvates on viidatud säte vastuolus direktiivi
2006/112/EÜ artikliga 167, mille kohaselt maha-
arvamisõigus tekib mahaarvatava maksu sissenõuta-
vaks muutumise ajal.
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse kasutamise
kord on sätestatud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 178.
Mahaarvamisõiguse kasutamiseks peab maksukohus-
tuslasel olema nõuete kohaselt koostatud arve.
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
PROBLEEM
KMS §-D 32 JA 33 (SISENDKÄIBEMAKSU OSA-
LINE MAHAARVAMINE)
KMS § 32 lg 1: Kui maksukohustuslane kasutab
kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba
käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arves-
tatud käibemaksust maha osaliselt. Osalisel ma-
haarvamisel lähtutakse maksukohustuslase Ees-
tis ja välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käibe,
mille sisendkäibemaks on käesoleva seaduse § 29
lõike 1 alusel mahaarvatav, ning kogu tema Eestis
ja välisriigis tekkinud käibe suhtest (edaspidi mak-
sustatava käibe ja kogu käibe suhe). Maksustatava
käibe ja kogu käibe suhe ümardatakse ülespoole
sajandikeni ehk täisprotsendini.
KMS § 33 lg 2 viimane lause: Kui ettevõtlus on kest-
nud alla ühe kalendriaasta, määrab maksustatava
käibe ja kogu käibe suhte maksuhalduri juht oma
otsusega maksukohustuslase taotluse alusel tema
esimese kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe
prognoositava suhte põhjal.
• EML KÜSIMUSED:
1. Kuidas arvatakse sisendkäibemaksu maha siis,
kui maksumaksjal ei ole terve aasta jooksul olnud
üldse käivet (ei maksustatavat ega maksuvaba),
kuid nii eelneval kui järgneval aastal on tal nii maksustatavat
kui maksuvaba käivet?
2. Millise suhtarvu alusel arvab sisendkäibemaksu
maha ettevõtja, kes on ettevõtlusega tegelenud mitu
aastat, kuid kes ei olnud varem käibemaksukohus-
tuslane või kellel oli varem 100% ulatuses ainult
maksustatav või ainult maksuvaba käive?
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Sellisel juhul, kui jooksva kalendriaasta maksustatava
käibe ja kogu käibe tegelik suhe on oluliselt erinev
eelmise kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu
käibe suhtest, määratakse maksustatava käibe ja ko-
gu käibe suhe maksumaksja taotluse alusel jooksva
kalendriaasta prognoositava suhte põhjal.
KMS § 32 LG 4 (PÕHIVARA SOETAMISEL TASU-
TUD SISENDKÄIBEMAKSU OSALINE MAHAARVAMINE)
Põhivara mõiste
• EML KÜSIMUSED:
1. Kas see hõlmab kõiki raamatupidamise seaduse
lisas 1 toodud bilansiskeemis jaotuse “põhivara” alla
kuuluvaid objekte (nt pikaajalised finantsinvesteerin-
gud, kinnisvarainvesteeringud, bioloogiline põhivara,
immateriaalne põhivara)?
2. Kas maksustamisel aktsepteeritakse raamatu-
pidamise sise-eeskirjas määratud põhivara ja käibe-
vara piiritlemise kriteeriume (minimaalne soetusmak-
sumus) või tuleb lähtuda millestki muust? Kas
maksuhalduril on võimalus seda kahtluse alla raama-
tupidamise sise-eeskirjas määratud minimaalset soe-
tusmaksumust, kui see on ebamõistlikult suur?
3. Kuidas mõjutab sisendkäibemaksu korrigeeri-
mist põhivara ümberklassifitseerimine müügiootel põ-
hivaraks?
29

MaksuMaksja
4. Millest lähtub põhivara mõiste sisustamisel
füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raa-
matupidamist?
5. Millest lähtub põhivara mõiste sisustamisel
välismaa ettevõtja, kellel ei ole Eestis filiaali, kuid
kes on Eestis käibemaksukohustuslane (näiteks
müüb Eestis kinnisvara)?
KMS § 32 lg 4 sätestab muuhulgas (eelnõu 353 SE
redaktsioonis)4. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse ai-
nult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade ja saa-
dud teenuste puhul, mis suurendavad põhivara raa-
matupidamislikku väärtust.
• EML KÜSIMUSED:
1. Kas näiteks kinnisvarainvesteeringu paren-
damiseks tehtud kuludelt makstud sisend-
käibemaksu korrigeeritakse, kui parendustööd ei tõs-
ta kinnisvarainvesteeringu raamatupidamislikku väär-
tust, sest kinnisvarainvesteering on arvele võetud
turuhinnas ning parendustööd ei tõstnud turuhinda?
2. Kas tuleb korrigeerida näiteks metsa istuta-
mise kulusid, kui kasvav mets võetakse raamatu-
pidamises arvele bioloogilise põhivarana turuhinnas, mis
on oluliselt väiksem soetamiskuludest?
3. Millest lähtub maksuhaldur, kui tekib vaidlus selle
üle, kas kaup või teenus suurendas põhivara raamatu-
pidamislikku väärtust (st maksumaksja on kajastanud
kauba või teenuse kulu perioodikuluna ning ei ole kapitali-
seerinud)? Millise õigusakti alusel see vaidlus lahendada?
4. Millest peab lähtuma “põhivara raamatupida-
misliku väärtuse” määramisel füüsilisest isikust ettevõtja,
kes peab kassapõhist raamatupidamist?
5. Millest lähtub välismaa ettevõtja, kellel ei ole
Eestis püsivat tegevuskohta?
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Mõiste ,,põhivara” määratletakse raamatupidamise
reeglite kohaselt vastavalt raamatupidamise seadu-
ses sätestatud põhimõtetele. Põhivara hõlmab
kõiki raamatupidamise seaduse ,,põhivara” alla kuu-
luvaid objekte. Maksustamisel aktsepteeritakse raa-
matupidamise sise-eeskirjas määratud kriteeriume.
KMS § 44 (FIE KASSAPÕHINE KÄIBEMAKSU-
ARVESTUS)
• EML KÜSIMUSED:
1. Kuidas ja millal arvestatakse käibemaksu käibelt,
mille puhul kaup on ostjale üle antud enne kassapõhisele
arvestusele üleminekut, kuid ostja tasub kauba eest pärast
kassapõhisele arvestusele üleminekut?
2. Kuidas ja millal arvatakse maha sisendkäibemaks
käibelt, mille puhul kaup on kätte saadud enne
kassapõhisele arvestusele üleminekut, kuid kauba eest
tasutakse pärast kassapõhisele arvestusele üleminekut?
3. Kuidas ja millal arvestatakse käibemaksu käibelt, mille
puhul kaup on ostjale üle antud kassapõhise arvestuse
kehtivusajal, kuid ostja tasub kauba eest pärast seda, kui
müüja on tagasi läinud üldisele käibemaksarvestusele?
4. Kuidas ja millal arvatakse maha sisendkäibemaks
käibelt, mille puhul kaup on kätte saadud kassapõhise
30
PROBLEEM
arvestuse kehtivusajal, kuid kauba eest tasutakse
pärast seda, kui ostja on tagasi läinud üldisele
käibemaksarvestusele?
5. KMS § 44 lg 4 sätestab: Kui füüsilisest isikust ettevõtjast
sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud
teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks
tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe
maksustamisperioodi jooksul tasutud, on käibe tekkimise
ajaks kolmanda maksustamisperioodi esimene päev. Millal
on käibe tekkimise aeg, kui füüsilisest isikust ettevõtja
ise määrab kauba või teenuse eest tasumiseks pikema
perioodi kui kaks kuud?
• RAHANDUSMINISTEERIUMI VASTUS:
Juhul kui kaup on üle antud enne kassapõhisele
arvestusele üleminekut ja selle eest tasutakse pärast
kassapõhisele arvestusele üleminekut, siis loetakse käive
tekkinuks KMS § 11 sätestatud üldkorras olenemata
sellest, et ostja tasub kauba eest pärast kassapõhisele
arvestusele üleminekut.
Kui kaup on kätte saadud enne kassapõhisele ar-
vestusele üleminekut, kuid selle eest tasutakse pä-
rast kassapõhisele arvestusele üleminekut, siis si-
sendkäibemaksu maha arvamise õigus tekib olenevalt
arve saamisest. Kui arve saadi enne kassapõhise-
le arvestusele üleminekut, tekib sisendkäibemaksu
mahaarvamise õigus eelneval perioodil.
Käibemaksuarvestus ja sisendkäibemaksu maha arva-
mine toimub üldreeglite alusel juhul, kui maksukohus-
tuslane on üle läinud kassapõhiselt arvestuselt üldisele
käibemaksuarvestusele.
Kui füüsilisest isikust ettevõtja ise määrab kauba või
teenuse tasumiseks pikema perioodi kui kaks kuud,
määratakse käibe tekkimise aeg vastavalt KMS § 44
lõikele 1. Samas ebamõistlikult pika tasumisperioodi
määramine võib olla seotud maksustamisest kõr-
valehoidumisega, mille korral on maksuhalduril õigus
maks sisse nõuda maksukorralduse seaduse alusel.
4
Vt märkust 1.
TOIMETUS VABANDAB
Eelmises MaksuMaksjas oli Olavi Jänese artikli
„Intress
ja viivis võlasuhtes“ intressimäärade tabelis viga.
Avaldame siinkohal tabeli õige intressimääraga.
Viivise määr
01.05.2004 – 31.12.2005 9% aastas
01.01.2005 - 30.06.2006 9,25% aastas
1.07.2005 - 31.12.2006 9,75% aastas
1.01.2006 - 30.06.2007 10,5% aastas
1.07.2007-31.12.2008 11% aastas

Kas heategevusel on piirid?
ehk välismaa mittetuludusühigute
ebavõrdsest kohtlemisest Eestis
Erki Uustalu
EML juhatuse liige
AS PricewaterhouseCoopers
juhtiv maksukonsultant
27. novembril 2008 andis Euroopa Komisjon tea-da jär-
jekordsest rikkumismenetlusest Eesti vastu (pressiteade
IP/08/1818), paludes Eestil lõpetada välismaiste mittetu-
lundusühingute ebavõrdne kohtlemine.
Vastuolu Euroopa õigusega seisneb eelkõige selles,
et tulumaksuseaduse §-d 27 ja 49 tagavad residen-
dist füüsilistele ning juriidilistele isikutele mak-
susoodustuse Vabariigi Valitsuse nimekirja kantud re-
sidendist mittetulundusühingutele ning sihtasutustele
tehtavate annetuste ning kingituste osas. See mak-
susoodustust aga ei laiene mitteresidendist mitte-
tulundusühingutele ning sihtasutustele tehtavatele
samalaadsetele kingitustele ja annetustele.1
Soodustingimustel annetuse saajate nimekiri ei
piirdu iseenesest vaid mittetulundusühingute ega
sihtasutustega, vaid hõlmab ka kirikuid, ametiühin-
guid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-
õiguslikke ülikoole ja erakondi, kuid samuti ainult Eesti
residente.2
Euroopa Komisjon on leidnud, et selline erinev
kohtlemine on vastuolus nii Euroopa Ühenduse asuta-
mislepingus sätestatud kapitali vaba liikumise põhi-
mõtte kui ka asutamisvabaduse põhimõttega ning
juhul kui Eesti ei vasta Euroopa Komisjoni põhjen-
datud arvamusele kahe kuu jooksul rahuldavalt, võib
Komisjon suunata asja Euroopa Kohtusse.
SENISED EUROOPA KOHTU ETTE TOODUD SARNASED
JUHTUMID
Võimalikku tagajärge võib ennustada kahe Euroopa
Kohtusse jõudnud asja baasil, kus on välismaistele
mittetulundusühingutele tehtud väljamaksete maksus-
tamist käsitletud. Esimene neist on 14. septembril 2006
tehtud Euroopa Kohtu lahend asjas C-386/04 (Centro di
Musicologia Walter Stauffer) ning teine Euroopa Kohtu
kohtujuristi arvamus asjas C-318/07 (Hein Persche).
Stauffer’i lahend (C-386/04) puudutab Itaalias regist-
reeritud mittetulundusühingut, kellel oli Saksamaal kin-
nisvara. Mittetulundusühing oli loodud heategevuslikul
eesmärgil muusikateadusega tegelemiseks ning ta andis
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
PROBLEEM
muuhulgas välja stipendiume Šveitsi tudengitele Itaalias
õppimiseks. Mittetulundusühingul puudus Saksamaal iga-
sugune aktiivne tegevus, kuid ta sai kinnisvara välja-
üürimisest passiivselt renditulu. Mingeid muid seoseid
Saksamaaga sellel ühingul ei olnud. Saksamaa tulumak-
suseaduse kohaselt on mitteresidendist isiku poolt Sak-
samaalt saadud renditulu Saksamaal maksustatav, mis-
tõttu pidi ka Itaalia mittetulundusühing renditulult tulu-
maksu maksma.
Stauffer tõstatas küsimuse, kas selline olukord,
kus ei maksustata Saksamaal registreeritud mitte-
tulundusühinguid saadud renditulu osas, kuid teis-
tes Euroopa Liidu riikides registreeritud mitte-
tulundusühinguid maksustatakse, on ikka kooskõlas
Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud asu-
tamisvabaduse, teenuste ja kapitali vaba liikumise
põhimõtetega.
Persche kohtuasi (C-318/07) puudutab omakorda
Saksamaa residendist füüsilist isikut, kes soovis oma
2003. aasta tulust arvata maha Portugalis asuvale
mittetulundusühingule (hooldekodu) tehtud mitterahalise
annetuse. Saksa maksuhaldur keeldus lubamast maha-
arvamisi teha, kuna Saksamaa seaduse kohaselt on
annetused mahaarvatavad ainult siis, kui annetuse saaja
on Saksamaa residendist mittetulundusühing.
Persche asja puhul tõstatas Saksamaa kõrgem
maksukohus (Bundesfinanzhof) küsimuse, kas kapitali
vaba liikumise põhimõtte rakendumine sõltub ka sellest,
et annetus tehakse mitterahalises vormis ning kas
Saksamaa võib residendist füüsilistele isikutele võimal-
datud maksusoodustuse (annetuste tulumaksust maha-
arvamise) siduda tingimusega, et annetuse saaja peab
olema asutatud Saksamaa seaduste alusel. Kuna
küsimus puudutas Euroopa õiguse tõlgendamist, pöördus
Bundesfinanzhof oma küsimustega Euroopa Kohtu poole
eelotsuse saamiseks.
1
Vastavat tõlgendust maksusoodustuste mitterakendumise kohta
välismaistele mittetulundusühingutele tehtavate kingituste ja annetuste osas
on kinnitanud ka Maksu- ja Tolliamet oma 3. septembri 2007. a kirjas nr.
9-2/12000-1 Eesti Maksumaksjate Liidu järelepärimisele antud vastuses,
viidates, et tulumaksuseadus ei näe ette välismaiste mittetulundusühingute
kandmist tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja ning
residendist juriidiliste isikute poolt mitteresidendist mittetulundusühingule
tehtud annetused kuuluvad maksustamisele sõltumata sellest, mis eesmärgil
mitteresident saadud raha kasutab.
2
Detailsemalt on heategevusega seonduvatele maksusoodustustele
kirjeldatud MaksuMaksjas nrs 4, 2006.
31
 MaksuMaksja
Kohtujurist asus Persche asjas arvamusele, et
kapitali vaba liikumise põhimõtte rakendamine ei
puuduta üksnes investeerimist, ka annetamine on sel-
le vabadusega hõlmatud. Samuti on asja otsustamise
seisukohast ebaoluline, kas annetusi tehakse rahalises
või mitterahalises vormis.3
Mõlema asja puhul proovis Saksamaa maksuhaldur
ebavõrdset kohtlemist õigustada väitega, et residen-
dist ning mitteresidendist mittetulundusühingud ei ole
samas olukorras, kuna Saksamaal registreeritud mitte-
tulundusühingutel on lähedasem seos Saksamaaga.
Saksamaa residendist mittetulundusühingud nimelt
mängivad olulist rolli Saksamaa ühiskondlikus elus,
võttes enda peale kohustusi, mida muidu tuleks
toetada riigi või kohalike omavalitsuste eelarvetest.
Seda argumentatsiooni ei pidanud Euroopa
Kohus Stauffer’i lahendi puhul ega ka kohtujurist
Persche asjas piisavaks õigustuseks, kuna
Saksamaa seadused ei näinud ette tingimust, et
Saksamaal registreeritud mittetulundusühingute te-
gevus peaks tingimata olema seotud kitsalt
Saksamaaga ning „avalikes huvides tegutsemine“
viitaks vaid heategevusprojektide läbiviimisele
ainult Saksamaal. Olukorras, kus mitteresiden-
dist ning residendist mittetulundusühingud võivad
tegutseda samaväärsete eesmärkidenimel (st
nende tegevus võib olla suunatud ka välja-
poole Saksamaad), peaks eeldama ka, et neid koheldakse
võrdväärselt.
Teine peamine vaidlusobjekt puudutas seda, kas
välisriigis registreeritud mittetulundusühinguid tu-
leks automaatselt kohelda samuti kui sihtriigi enda
mittetulundusühinguid. Stauffer’i lahendis kinnitas
kohus, et tegemist on liikmesriikide diskretsiooniga
otsustada, mida pidada avalikes huvides heategevus-
likul eesmärgil tegutsemiseks, kuid diskretsiooni tuleb
rakendada kooskõlas Euroopa Ühenduse õigus-
aktidega. Liikmesriikide arusaamad heategevusli-
kel eesmärkidel tegutsevatest mittetulundusühingutest
võivad olla erinevad, mistõttu välisriikides registreeri-
tud mittetulundusühingud ei pruugi tingimata vastata
teistes liikmesriikides mittetulundusühingutele esi-
tatavatele nõuetele. Samas kui juriidilisele isikule
on tagatud mittetulunduslik staatus ühe liikmesriigi
poolt ning ta vastab samuti teises liikmesriigis
mittetulundusühingutele seatud nõuetele, ei tohiks
teda kohelda allikariigis teistmoodi ainult seetõttu,
et ta on mitteresident ehk registreeritud teises liik-
mesriigis.
Kokkuvõtteks võib öelda - kohus leidis taas, et isiku-
te võrdlemisel tuleks võtta aluseks objektiivsed
kriteeriumid (st nende tegevuse olemus ning ees-
märgid), mitte aga subjektiivsed kriteeriumid (millise
riigi seaduste alusel on isik oma õigusvõime oman-
danud).
Kolmas diskussiooniobjekt puudutas maksuseadus-
te tõhusat järelevalvet. Saksamaa proovis nimelt
ebavõrdset kohtlemist õigustada sellega, et tal puu-
32
dub võimalus kontrollida, kas Itaalia või Portugali
mittetulundusühingud on sarnases olukorras Saksa-
maa mittetulundusühingutega. Kohus Stauffer’i la-
hendis kui ka kohtujurist Persche lahendis viitasid,
et hoolimata sellest, et piiriülestes olukordades
võib tõendamiskoormus olla raskem, tuleks siiski
anda maksumaksjatele võimalus seda tõendada.
Asjaolu, et välismaiste mittetulundusühingute puhul
on informatsiooni keerulisem kätte saada, on puhtalt
administratiivset laadi ega ole piisav õigustus,
piiramaks maksuvabastust ainult kodumaistele
mittetulundusühingutele. Saksamaa õigusakte võis
lugeda seega ebaproportsionaalselt rangeks, kuna ma-
haarvamisõigust piirati, andmata maksumaksjale võimalust
tõendada, et annetust saav välismaine mittetulundusühing
on sarnases olukorras kodumaise mittetulundusühinguga.
Mis puudutab järelevalve tõhusust, siis rakendub
liikmesriikide suhtes lisaks veel informatsioonivahetuse
direktiiv 77/799/EMÜ, mis võimaldab liikmesriikidel
omavahel informatsiooni vahetada, et kontrollida, kas
isik vastab maksuvabastuse rakendamiseks vaja-
likele eeltingimustele. Persche lahendis kinnitas
kohtujurist siiski, et maksuhaldur ei ole kohustatud
esmajärjekorras kasutama tingimata direktiivi 77/799/
EMÜ, et teises liikmesriigis fakte kontrollida, vaid
neid fakte võib nõuda maksumaksjalt endalt. Samas
peaks maksuhaldur arvestama sellega, et kui tõenda-
mine tooks maksumaksjale kaasa ebaproport-
sionaalseid takistusi, peaks ta proovima ka ise
informatsiooni kätte saada direktiivi või maksulepingu
alusel.
Euroopa Kohus Stauffer’i asjas ning ka kohtujurist
Persche asjas leidsid, et olukord, kus maksusoo-
dustus on tagatud ainult residendist mittetulun-
dusühingutele, kuid mitte teistes liikmesriikides
registreeritud mittetulundusühingutele, on vastuolus
kapitali vaba liikumise põhimõttega. Samuti on
nimetatud põhimõttega vastuolus piirang, mis takistab
Saksamaa residentidel tegemast annetusi välismais-
tele institutsioonidele.
EESTIT PUUDUTAV RIKKUMISMENETLUS
Komisjoni pressiteates on esimese kitsaskohana
toodud välja Eesti tulumaksuseaduse sätete vastuolu
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 43 toodud
asutamisvabaduse põhimõttega. Asutamisvabadusele
viitamine on vähemalt autori jaoks mõnevõrra üllatav.
On kaheldav, kas maksumaksja saaks tugineda
asutamisvabadusele ainuüksi seetõttu, et tegutsedes
oma koduriigis, puudub tal võimalus saada osa teises
liikmesriigis rakenduvatest maksusoodustustest.
Asutamisvabaduse rakendumine peaks eeldama
teatud samme oma kohaloleku loomiseks, nt püsiva
aktiivse tegevuse olemasolu sihtriigis. Seega saaks
asutamisvabadust puudutavast argumendist aru, juhul kui
välismaisel mittetulundusühingul oleks Eestis juba olemas
kohalolek (nt püsiv tegevuskoht), mida tal ei õnnestuks
Vabariigi Valitsuse nimekirja kanda. Siis võiks tõstatada

küsimuse asutamisvabaduse piiramisest ettevõtlusvormi
valikuvabaduse piiramise kaudu (sedavõrd, kuivõrd
mittetulundusühing ettevõtlusega üldse saab tegutseda).
Asutamisvabaduse põhimõtte rakendamise küsitavus
tõusetuks samuti, kui vaadata Euroopa Ühenduse
asutamislepingu artikli 48 lõiget 2, mis justkui
välistaks asutamisvabaduse põhimõtete rakendamise
mittetulunduslike ühenduste osas. Stauffer’i kohtulahendis
selle küsimuse lahkamiseni ei jõutud, sest maksumaksja
tegevust puudutavad faktilised asjaolud ei andnud
asutamisvabaduse rakendamiseks alust, st Itaalia
mittetulundusühingul puudus Saksamaaga otsene
seos (aktiivne tegutsemine Saksamaa pinnal). Kuna
erinevalt Stauffer’i lahendist ei ole Eesti vastu algatatud
rikkumismenetlus seotud kindla faktilise asjaoluga, vaid
tulumaksuseaduse sätete vastuoluga üldisemas plaanis,
võib sellele küsimusele kohtu poolt vastuse andmine isegi
vajalikuks kujuneda.
Teise kitsaskohana on komisjoni pressiteates toodud
välja Eesti tulumaksuseaduse sätete vastuolu kapitali
vaba liikumise põhimõtetega. Erinevalt asutamisvabaduse
põhimõtte rakendamisest ei paista kapitali vaba liikumise
sätte rakendamine olevat piiratud vaid tulunduslike või
ettevõtlusega tegelevate isikute osas. Euroopa Ühenduse
asutamislepingu artikkel 56 viitab sellele, et üldjuhul on
igasugused piirangud kapitali vabale liikumisele keelatud.
Eelpool kirjeldatud kohtulahendite valguses paistab
Eesti tulumaksuseaduse puhul suhteliselt selge
olevat, et samasugustel eesmärkidel tegutsevaid
residendist ning mitteresidendist mittetulundusühin-
guid koheldakse erinevalt. Tulumaksusoodustusega
mittetulundusühingute ning sihtasutuste registrisse
kantakse ainult Eesti residendist isikuid ning välis-
maiseid mittetulundusühinguid nimekirja ei kan-
ta, isegi kui nad tegutsevad residendist mitte-
tulundusühingutega täpselt samasuguste avalike
huvide nimel. Välismaiste mittetulundusühingute jaoks
tulumaks?
käibemaks? tööõigus?
Kõik vastused EML koduleheküljel rubriigis
MAKSUKÜSIMUSED
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
PROBLEEM
on Eestist annetuste saamine loodud maksunduslikult
koormavamaks, piirates annetajate võimalusi teha
annetusi välismaistele mittetulundusühingutele ning
soodustades maksusoodustustega annetuste tegemist
residendist mittetulundusühingutele. Nii annetajatele
kui ka välismaistele mittetulundusühingutele pole antud
võimalust tõestada, et heategevuslikud ühingud võivad olla
objektiivselt kohalike ühingutega samaväärses olukorras,
vaid nad välistatakse automaatselt.
Põhimõtteliselt ei ole eelkirjeldatud välismaiste mittetu-
lundusühingute diskrimineeriva kohtlemise probleem vaid
Eesti ning Saksamaa oma. Samalaadsed rikkumismenet-
lused on algatatud näiteks ka Belgia (rikkumismenetlus
nr 2005/5062), Iirimaa (rikkumismenetlus nr 2005/2430),
Poola (rikkumismenetlus nr 2005/2410) ning Suurbritan-
nia (rikkumismenetlus nr 2005/2281) vastu.
Kohtulahendi C-386/04 (Centro di Musicologia Walter
Stauffer) ning kohtujuristi arvamuse C-318/07 (Hein
Persche) valguses võib pigem uskuda, et Eesti ei pääse
välismaiste, st EL liikmesriigis registreeritud mittetulun-
dusühingute tulumaksukäsitluse korrigeerimisest. Tahaks
loota, et võrdne kohtlemine tulevikus näeb jätkuvalt
ette heategevuse soodustamist annetuste ning kingi-
tuste tegemise kaudu võrdväärselt nii kohalikele kui
ka välismaistele mittetulundusühingutele, mitte aga vas-
tupidise tee valimist, kus võrdse kohtlemise saavuta-
miseks kaotatakse ära ka maksusoodustus kohalikele
mittetulundusühingutele tehtavate annetuste osas.
3
Vt kohtujuristi arvamust asjas C-318/07 Persche, punktid 27-41.
4
Vt kohtuotsuse C-386/04 Stauffer punkti 19.
5
Asutamisvabaduse piiramise kohta erinevate ettevõtlusvormide
kasutamise takistamise kaudu loe nt Erki Uustalu. Ettevõtlusvormi
valikuvabaduse piiramisest Eestis ehk püsivate tegevuskohtade
diskrimineerimisest tulumaksuseaduses. – MaksuMaksja, 2008,
nr 5, lk 40-43.
6
Vt kohtuotsuse punktid 19-20.
33

MaksuMaksja
Majandusliku tõlgendamise meetod:
tehingu sisu ja vormi tähendus
maksustamisel
Tambet Grauberg
Uurimistööde konkursi III koht
magistritööde kategoorias
Maksuõigus kujutab endast koormavat õigust, mis
näeb eelkõige ette maksustatavad objektid ja mak-
sukohuste subjektid. Õigussuhted, mis on maksusta-
mise aluseks, on aga enamasti teiste õigusharude
poolt reguleeritud. Kokkupuuted õiguse kõrvalharude-
ga on vältimatud, sest maksuõigus on avaliku õiguse
osa ega saa reguleerida eraõiguslike isikute omavahelisi
tsiviilõiguslikke suhteid. Maksustatakse peamiselt tsi-
viilõiguse poolt reguleeritud majanduslikke protsesse
ja nende tulemusi. Maksumaksjal tuleb arvestada, et
lisaks tsiviilõiguslikele õigustele ja kohustustele võivad
tema sooritusest tuleneda maksukohustused riigi ees,
mis võib isikut ajendada õigussuhet kujundama selli-
seks, et maksukohustusi ei tekiks. Kui lepingupoo-
led kasutavad tsiviilõiguslikke instrumente, mis ainult
vormi poolest ei võimalda maksustamist, ei saa sellist
olukorda riigi fiskaalhuve silmas pidades aktseptee-
rida. Maksukohustus riigi ees ei sõltu maksumaksja
ega maksuhalduri suvast, kohustused saavad tekkida
ainult maksuseaduse alusel.
MAJANDUSLIKU TÕLGENDAMISE MEETODI TÄHTSUS
MAKSUKOHUSTUSE VÄLJASELGITAMISEL
Majandusliku tõlgendamise meetod on kasutatav
ainult maksuõiguses ning selle eesmärgiks on seatud
ühetaoline maksustamine. Nimetatud meetodi kohal-
damisel lähtutakse tehingu sisust, mitte maksumaksja
poolt tehingule antud vormist, mis võimaldab ignoree-
rida isiku kunstlikke juriidilisi konstruktsioone maksu-
de vältimiseks. Põhjus on selles, et enamiku maksude
objektiks ei ole mitte õigussuhted, vaid majanduslikud
sooritused, mis tavaliselt tekivad lepingu täitmisel.
Majandusliku lähenemise põhimõte on sätestatud
MKS §-des 83 ja § 84, mis annab õigusliku aluse sel-
le tõlgendamise meetodi kasutamiseks. Majandusli-
kust sisust lähtuv kontseptsioon osutab vajadusele välja
selgitada, kas lepingupoolte kokkulepitud tingimusi on
konkreetses õigussuhtes ellu viidud, et otsustada, kas
tegemist on ühe või teise maksustatava tehinguga.
Tõlgendamise meetodi põhiline väljendus avaldub
eluliste asjaolude üksikasjalikul kirjeldamisel, et tuvas-
34
UURIMUS
tada tehingu teeseldud iseloom või vale juriidiline
vorm, mille abil on maksumaksja soovinud maksude
tasumisest kõrvale hoida.1 Kui Saksamaal ja Eestis
on maksudest kõrvalehoidumise juhtudel asjaolude
tõlgendamisel kohaldatav seaduses sätestatud tõl-
gendamisreegel, on ka riike, mis juhinduvad peamiselt
kohtu poolt loodud põhimõtetest. Üheks selliseks näi-
teks on Holland, millel on seaduses maksustamise
vältimise vastane säte, kuid kõrgema kohtu poolt on
loodud fraus legis doktriin. Kohtu seisukoha alusel tuleb
tehingu juriidiline vorm kõrvale jätta, kui tehingu tegemisel
domineeris maksudest kõrvale hoidumise motiiv.2
Maksustamise vältimist võib kohtu hinnangul eeldada,
kui maksumaksja toimingutel puudus äriline motiiv
ja maksusoodustuse saamine on vastuolus seaduse
mõttega.3
Nimetatud meetodi tähtsus avaldub maksude välti-
mise olukorras, kui kasutatakse ära tehingu vormi,
mis ei ole kooskõlas maksumaksja toimingu tegeliku
sisuga. Majandusliku lähenemise põhimõtte kohaselt
ei tohi maksunormi abstraktse koosseisu alla pai-
gutatavate faktiliste asjaolude maksuõiguslik hinnang
sõltuda formaalselt deklareeritust, asjaolude välisest
pildist või tähistusest, mille pooled tsiviilõigusele tu-
ginedes valivad. Maksunormi kohaldamisel tuleb uuri-
da toimingu majanduslikku sisu ja teha kindlaks,
kas asjaolude tsiviilõiguslik tähistus annab poolte
soovitu ning majanduslikult püüeldu õigesti edasi.4
Tavapärase tõlgendamise asemel kasutatakse funkt-
sionaalset lähenemist, mis lisaks õigusnormi tunnuste
järgi kvalifitseerimisele lähtub isiku sisulisest tege-
vusest ja selle eesmärkidest. Kui maksumaksja on
tehingule andnud vormi, millele nt grammatilisel tõl-
gendamisel ei laiene maksustatav norm (nt töötasu
maskeerimine teise, mittemaksustatava lepinguliigiga),
on maksustamise aluseks ikkagi toimingu majan-
duslik sisu ja resultaat ning ebaõige vorm tuleb jät-
ta kõrvale. Seega tuleb maksunormide rakendami-
sel anda maksumaksja esitatud asjaoludele uus,
iseseisev maksuõiguslik hinnang.
MAKSUKOHUSTUSLASE LEPINGUVABADUS JA
MAKSUKOHUSUS
Majandusliku tõlgendamise meetod peab aitama
lahendada olukorda, kus maksudest kõrvalehoidumine
on osutunud võimalikuks tsiviilõigusliku kujundusõi-
guse ärakasutamise tõttu. Probleemseteks osutuvad
juhtumid, kui tehing on tsiviilõiguslikult korrektne, kuid

väline vorm ei võimalda maksustamist. Vormi tuleb
selles kontekstis mõista õigussuhete vormistamisena
selliselt, et see kajastaks lepingupoolte kokkulepitud
õigusi ja kohustusi. Maksumaksja valitud vorm vas-
tab üldjuhul neile majanduslikele eesmärkidele, mida
on soovitud. Kui tahetakse varjata tehingu tegelikku
sisu, võib teise tehinguvormi abil makse vältida, sest
valitud vorm ei näe maksustamist ette. Maksusea-
dustest kõrvalehiilimine tsiviilõiguslike rakendusvõi-
maluste kasutamise teel on ohuks maksuseaduste
ühetaolisel rakendamisel. 5 Maksumaksja võimalused
maksude vältimiseks tulenevad tsiviilõiguslikust le-
pinguvabadusest, kuid ka Euroopa õiguse normide
kuritarvitamisest, mida kasutatakse siseriikliku õiguse
vältimise põhjendamiseks. Viimastel juhtudel järgib
isik tehingu tegemisel ühenduse normi sõnastuse
realiseerumist, kuid toimingu sisu poolest ei ole õigusnormi
eesmärki saavutatud.
Tehingu majandusliku sisu arvestamine tähendab
antud juhul iseseisva, tsiviilõigusest vabastatud mak-
suõigusliku mõisteloome tunnustamist ja sama sõ-
nastusega mõisteid ei pea tõlgendama ilmtingimata
samamoodi. Kui maksunorm ka seostub tsiviilõigu-
sega, ei pea ta vastama kindlale lepingutüübile või
instituudile, sest maksuõigus järgib oma individuaal-
seid õigussuhte kujundamise põhimõtteid.6 Siiski ei
saa eitada olulisi kokkupuutepunkte, millal maksu-
normi sisustamiseks tuleb pöörduda tsiviilõiguse poo-
le. Osaliselt baseerub maksuõigus tsiviilõiguslikel
institutsioonidel, seejuures täiendatakse tsiviilõigus-
likke tunnuseid, mis tsiviilõiguslikust mõistest sel-
gelt kõrvale kaldudes on seotud majandusliku si-
suga.7 Seadusandja on püüdnud õiguskorra ühtsuse
nimel kasutada samasid mõisteid harjumuspärases
kontekstis, et seaduse rakendajad mõistaksid maksu-
normi tähendust sarnastes situatsioonides ühesu-
guselt.
Tavatus vormis lepingulisi suhteid tuleb maksus-
tada sama maksunormi alusel, mis peab olema
rakendatav kõigis analoogsetes situatsioonides. Va-
het tuleb teha olukordadel, kui isikud on loonud
individuaalseid iseärasusi arvestades teistsuguse
lepingulise suhte nendest tehingutest, mille vorm on
muudetud tegeliku õigussuhte varjamiseks. Maksuõi-
gus seab manipulatsioonile ja vabale tsiviilõigus-
likule kujundusele piiranguid ja tunnustab neid te-
hingu vorme, mida tuleb lugeda sobivaks eesmär-
gipärase majandusliku efekti kaasatoomiseks. Vas-
tupidisel juhul võimaldaks riik piiramatut maksude pla-
neerimist tehingutega, mis väldivad tegelikku mak-
sukohustust ja oleks seetõttu vastuolus maksevõi-
melisuse põhimõttega.
TEHINGU TÕLGENDAMINE SISU JA VORMI ALUSEL
Maksuhaldur on seotud maksumaksja poolt esi-
tatuga, sest MKS § 82 alusel lähtub maksuhaldur
maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu
määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
UURIMUS
maksudeklaratsioonidest (MKS § 85 lg 1), maksu-
kohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust
tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestu-
sest. Siiski ei ole maksuhalduri tegevus maksukohus-
tuse väljaselgitamisel piiratud, sest sama sätte
kohaselt võib maksuhaldur juhul, kui tekib kahtlus
maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, ko-
guda täiendavaid tõendeid. Seega on maksuametile
antud võimalus seada kahtluse alla maksumaksja
poolt esitatud dokumendid ja selgitada välja õige
maksukohustus. Vastupidine seisukoht tähendaks,
et maksumaksja saab kontrollimatult maksukohustust
vältida, kui ta esitab vastava vormiliselt nõuetekoha-
se dokumendi, millel märgitud tehingu toimumist kinni-
tab pealegi ka teine pool. Riigikohus on leidnud, et
selline seisukoht poleks kooskõlas maksuhalduri
MKS § 10 lg-s 2 sätestatud ülesannetega ega ka
maksu olemusega. Maksuotsusega määratakse ta-
sumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on
tasumisele kuuluv maksusumma määratud, ja põh-
jendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud
arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid
(MKS § 95 lg 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista kui
maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käi-
tumisse maksukohustuse või maksuseadusest tule-
nevate teiste kohustuste täitmisel. 8 Maksuhaldurile
on antud võimalus tuvastada tegelikud asjaolud,
mis on maksustamise seisukohast olulised ja vii-
vad erinevalt maksumaksja taotletud eesmärgist mak-
sude juurdemääramiseni.
Maksuõigussuhte aluseks on tehingu iseloom ja
selle majanduslik tegelikkus, olenemata juriidilisest
olemusest, mille pooled on tehingule omistanud.
Riigikohtu ja Euroopa Kohtu otsustes on rõhuta-
tud seaduse mõtte ja eesmärgi, samuti maksuõiguse üldiste
põhimõtete tõlgendamise tähtsust.
Maksumaksja ei saa maksusoodustusi enda kasuks
tõlgendada selliselt, et see välistaks lepingutes mak-
sustatavale õigussuhtele kohaldatavad õigusnormid.
Seega tuleb maksuhalduril uurida, kas maksukohus-
tuslast ajendavad petturlikud huvid ja kas vajalikud
tingimused tehingu maksust vabastamiseks on täi-
detud. Vaatamata sellele, kuidas lepingud välja pais-
tavad, ei saa nendest tulla õigusi, kui tehing on
objektiivsete asjaolude abil tuvastatu põhjal vastu-
olus maksusoodustuse mõttega.
1
F. Zimmer. Form and substance in tax law. Studies on International Fiscal
Law by the International Fiscal Association. Volume LXXXVIIa. Subject I. Haag:
Kluwer , 2002, p. 24.
2
G. te Spenke. Taxation in the Netherlands. Boston: Deventer, 1995, p. 14.
3
C. Change. Netherlands: Deductibility of interest on intra-group dept from
external acquisition clarified. Kättesaadav arvutivõrgus: www.internationaltaxre-
view.com.
4
Villy Lopman. Majandusliku lähenemise põhimõte Eesti maksuõiguses. – Ju-
ridica, 2005, nr 7, lk 490-491.
5
K. Tipke, J. Lang. Steuerrecht. Köln: 1998, S. 165.
6
7
D. Birk. Steuerrecht. Münster: 2003, S. 17.
Viide 5, S. 8.
8
Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2007 lahend asjas nr 3-3-1-34-07. – RT
III 2007, 27, 229.
35
 MaksuMaksja
MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta teeseldud tehin-
gut maksustamisel arvesse ja kui teeseldud tehing
tehakse teise tehingu varjamiseks, siis kohaldatak-
se maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sät-
teid. Maksuhalduri huvi aktsentueerib lepingu vormi-
ga saavutatava majandusliku eesmärgi saavutamisele.
MKS § 83 lg 3 alusel ei võeta tehingu tühisust mak-
sustamisel arvesse, kui pooled ei taasta tehingu
tegemisele eelnenud olukorda. Maksustatakse objek-
tiivseid reaalses elus toimunud sündmusi ja tsiviilõi-
guslikud suhted ei saa olla maksustamist mõjuta-
vateks teguriteks.
MKS § 84 tõlgendus on laiema ulatusega, hõlma-
tes kõiki maksumaksja eelnevaid ja järgnevaid tehin-
guid ning võimaldades teha järeldust, kas isik on
kujundanud sellised õigussuhted, millel on maksu-
de vältimise tunnused. Maksuhalduri eksitamine on
võimalik, kui kuritarvitatakse maksunorme, mis mak-
sustamist ette ei näe, või kaasneb tehinguga alusetult
soodsam tagajärg. Lepinguvabaduse kuritarvitamise
tuvastamiseks võib arvesse võtta nii tehingute fiktiiv-
set olemust kui ka maksukoormuse vähendamise
plaaniga seotud ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majan-
duslikke ja isiklikke suhteid. MKS § 84 omab suurt
tähtsust nendes maksuasjades, kus tuleb anda hin-
nang isikute omavahelistele tehingutele ja maksus-
keemidele, mille puhul on seatud eesmärgiks mak-
sukohustuse vähendamine.
OLULISEMAD RIIGIKOHTU OTSUSED
Riigikohus on lahendanud küsimust, kas maksu-
otsuses toodud seisukoht - lugeda maksustatavaks
tuluks juriidilise isiku poolt füüsilistele isikutele kin-
kega üle antud aktsiad - on õige. Maksuameti sei-
sukoha järgi omandasid füüsilised isikud aktsiaseltsi
aktsiaid tegelikult tasuna teostatud tööde eest
tehingu järgi, millel olid tööettevõtule iseloomulikud
tunnused. Aktsiad olid üle antud kinkelepingu alu-
sel, mida ei loeta TuMS § 9 lg 2 p 2 alusel maksu-
maksja tuluks, samuti kinnitasid kaebajad töövõtu-
lepingule omaste kokkulepete puudumist. Riigikohus
sedastas otsuses, et maksukohustuse tekkimise alu-
seks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb
juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust.
Kohtu hinnangul ei sõltu lõppjäreldus sellest, kas
kinkelepinguga varjati tööettevõtu lepingut või mõn-
da teist tehingut, vaid maksuõiguslikust asjaolust, kas
isikud omandasid aktsiad maksustatava tasuna, mit-
te kingina.9
Riigikohus on nimetatud otsuses rõhutanud seadu-
se mõtte ja eesmärgi, samuti maksuõiguse üldiste
põhimõtete tõlgendamise tähtsust. Maksuseadusega
sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik
teokoosseis, selle alusel tekib maksuõigussuhe rii-
gi ja maksumaksja vahel. MKS § 84 alusel tuleb
maksustamisel arvestada neid tingimusi, mis vasta-
vad tehingu või toimingu majanduslikule sisule.
Tehingu kvalifikatsiooni muutmise juhtumitel toimub
36
maksuseadustega lubatud võimaluste kuritarvitami-
ne. Tihti on taolistes olukordades tegemist näilise te-
hinguga, mis võimaldab rakendada MKS § 83 lg-t 4. 10
Seega ei saa lepingupooled välistada õigusnormide
kohaldamist lepingulisele suhtele, sest asja lahendamise
võtmeks on tehingu iseloom ja selle majanduslik tegelikkus.
Vastasel juhul võimaldatakse materiaalselt võrdsete
tehingute erinevat kohtlemist.11
Maksuhalduri eksitamine on võimalik, kui teadli-
kult välditakse maksunormide realiseerumist, mis vä-
listab maksustamise või millega kaasneb alusetult
soodsam tagajärg. Näiteks juhul kui tehing soo-
ritatakse varjatult teise isiku nimel, kuid maksumaks-
ja huvides ja arvel, ei ole otsest seost maksus-
tatava tehingu ja maksukohustuslase vahel. Riigi-
kohus on leidnud, et ka kolmanda isiku kaudu
tegutsemine võib moodustada maksukoosseisu mak-
sumaksja tegevuses. 12 Nimetatud kohtuotsuses on
vaidlustatud maksuotsus, mille järgi aktsiaselts andis
kolmanda isiku (osaühingu) kaudu oma töötajatele
tasuta optsioone, mida aktsiaseltsi raamatupidamis-
ja maksuarvestus ei kajastanud ning mille tõttu ei
maksnud aktsiaselts erisoodustustelt tulumaksu ja
sotsiaalmaksu. Maksuhaldur tuvastas maksustatava
koosseisu TuMS § 48 lg 1 alusel, lugedes optsioo-
nid aktsiaseltsi tehtud erisoodustuseks oma tööta-
jatele.
Lepinguvabaduse kuritarvitamise tuvastamiseks võib
arvesse võtta nii tehingute fiktiivset olemust kui
ka maksukoormuse vähendamise plaaniga seotud
ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isik-
likke suhteid.13 Riigikohtu hinnangul oli tehingutel
kunstlik olemus, sest tegelikult oli optsioonide andjaks
aktsiaselts, kes kasutas maksude vältimise eesmär-
gil ära kolmandat isikut. Osaühing tegutses
erisoodustuse andmisel teise isiku arvel, st et isik,
kelle arvel erisoodustust antakse, kannab tehingust
tekkiva kulu või loobub potentsiaalsest kasust, mis
oleks tekkinud, kui erisoodustuse andmise asemel
oleks toimunud turutingimustel tehing. Aktsiaselts
kandis tehingu riski ning osaühing ei tegutsenud
selle tehingu tegemisel iseseisva majandusüksuse-
na, sest ta sai neid lepinguid sõlmida ja täita ainult
aktsiaseltsi poolt antud laenude abil. Osaühingu moo-
dustamise ja tegevuse ainus eesmärk oli võimal-
dada erisoodustuse andmist aktsiaseltsi töötajatele
aktsiaseltsi rahalise toetuse abil, milles seisnes
ka tehingute kunstlik olemus. Kohus võttis lisaks ar-
vesse asjaolu, et osaühingut juhtisid samad füüsilised isikud,
kes olid aktsiaseltsi juhtorganites ja kes said sellega
mõjutada tehingute tegemist.
Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidi-
liste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda MKS § 84
alusel tehingu tegelikust majanduslikust sisust ja
maksumaksja tegevuse eesmärgist. Tegevus, mis
seisnes osaühingu poolt optsioonilepingute sõlmi-
mises aktsiaseltsi töötajatega, ei vasta iseseisva
majandustegevuse tunnustele. Osaühingut on kasu-

tatud selleks, et hoiduda kõrvale maksude tasumi-
sest ning jätta maksuhaldurile mulje, justkui oleks
tegemist osaühingu tehingutega, mis ei puuduta akt-
siaseltsi.14 Riigikohus jõudis majandusliku tõlgenda-
mise meetodi abil veendumusele, et aktsiaselts oli
tegelikult erisoodustuse andjaks, mida maksumaksja
oli püüdnud varjata. Seetõttu on põhjendatud tehin-
gute lugemine aktsiaseltsi arvel toimunuks, mis on
maksustatavad tulu- ja sotsiaalmaksuga.
ÕIGUSE KURITARVITAMINE
Teistsugust lähenemist on tarvis siis, kui maksu-
kohustuslane on kujundanud sellised tsiviilõiguslikud
suhted, mis järgivad maksusoodustuse saamiseks
maksunormi formaalset täitmist, kuid tehingu sisu on
vastuolus kohaldatava normi mõtte ja eesmärgiga.
Tegemist on kunstlikult loodud maksustamise olu-
kordadega. Selliste tehingutega taotletakse soodsamat
maksustamist, mis kujutab endast maksumaksja
õiguse kuritarvitamist, sest tegelikult ei ole leebema
maksurežiimi rakendamiseks õigustust. Euroopa Kohtu
hinnangul ei tohi maksusoodustuse andmisel lähtuda
küsimusest, kas tehing, mis objektiivselt eksisteerib,
on tehtud, vaid sellest, kas sellises vormis tehtud te-
hing omab maksuõiguslikke tagajärgi.
Euroopa Kohus on õiguse kuritarvitamist järjekind-
lalt tauninud ning on selle vastu võitlemiseks loo-
nud õiguse kuritarvitamise doktriini. Euroopa Kohus
on jõudnud veendumusele, et ühenduse õiguse sät-
teid peab tõlgendama nii, et kuritarvituse korral tu-
leks soodustuse saamise õigus ära võtta. Isiku käitu-
mise vastavust õigust andvate sätetega tuleb tõl-
gendada esiteks teleoloogiliselt, millest tuleneb, et
vaatamata ühenduse õiguse formaalsele täitmisele
ei ole õigusnormidega taotletud eesmärki saavuta-
tud ja esineb vastuolu normi mõttega. Teiseks
tuleb arvesse võtta subjektiivset elementi, mis
väljendab tahet saavutada eelist kunstlikult loodud
tingimuste abil.15 Objektiivsetest asjaoludest saab
järeldada, kas kõnealuste tehingute peamine eesmärk
on maksusoodustuse saamine, mitte aga majandus-
lik resultaat. Kuritarvitamise keelamine ei ole enam
asjakohane, kui teostatud tehingul või toimingul on
mõni muu põhjendus kui üksnes maksusoodus-
tuste saamine.
Õiguse kuritarvitamise juhtumid võivad esineda
juhul, kui maksude planeerimisel kasutatakse ära
erinevaid ettevõtluse vorme. Näiteks võib osutuda
võimalikuks juriidilise isiku teenitud kasumilt tulu-
maksuvabastuse ärakasutamine, kui füüsiline isik
realiseerib enda tulu äriühingu kaudu. Erinevaid
seisukohti on esitatud aktsiate paigutamise kohta
mitterahalise sissemaksena äriühingusse, kuhu lae-
kub aktsiate müügitulu, mida ei saa seejärel füüsi-
lise isiku maksustatava tuluna käsitleda. MKS § 84
annab maksuhaldurile teatud juhtudel õiguse igno-
reerida mitterahalist sissemakset ja lugeda aktsiate
müügist saadud tulu füüsilise isiku maksustatavaks
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
UURIMUS
tuluks. Autor on seisukohal, et füüsilise isiku poolt
juriidilise isiku kaudu majandusringlusse suunatud
tulu maksustamisel MKS § 84 kohaldamise kaudu
tuleb tehingutel tuvastada õigusliku vormi kuritarvi-
tuse tunnused. Tulumaksust kõrvalehoidumisena tu-
leks sellisel juhul vaadelda juhtumeid, mil füüsiline
isik on saanud võimaluse uusi rahalisi vahendeid
kasutada, ent seda viisil, mis oma vormilise iseära-
suse tõttu tulumaksukohustuse välistab. Seega tuleb
õiguse kuritarvitamise juhtumite korral välja selgitada, kas
maksustamisel soodsama valiku tegemisel on majanduslik
põhjendus, ning ei piisa sellest, et piirdutakse ebamõistlike
tehingute sedastamisega maksuotsuses.
Maksuhalduril tuleb hinnata, kas vormi kasutami-
sega on loodud uut väärtust, mis on kooskõlas
maksuseaduses sätestatud normi eesmärgi ja mõt-
tega. Kui maksukohustuslasel on valida kahe tehin-
gu vahel, ei kohustata teda valima seda, mille puhul
on maksukohustus suurem, sest maksukohustuslasel
on õigus valida oma tegevuse struktuur selliselt, mis
piirab tema maksukohustust.16 Maksukohustuslaste
võrdse kohtlemise eesmärk peab silmas samadel
asjaoludel ühesugust maksustamist. Selle põhimõt-
te realiseerimiseks ei tule maksumaksjaid „võrdsus-
tada“, vaid välistada juhtumid, kus üks isik saaks
ebaõige vormi kasutamise tulemusena õigustama-
tult soodsama maksustamise osaliseks. Maksustami-
ne on põhjendatud, kui selle eesmärgiks on mak-
sumaksjate võrdne kohtlemine, ja eelkõige siis, kui
maksumaksja loob kunstlikud tingimused selleks, et
temale laieneksid maksusoodustust võimaldavad sätted.
MAKSUKOHUSTUSLASE ÕIGUSTE KAITSE
Majandusliku tõlgendamisel meetodil on piirid, mis
on eelkõige seotud õiguse üldpõhimõtete raken-
damisega. Heas usus käituval maksukohustuslasel
on õiguspärane ootus, et kui lepingut käsitletakse
kehtivana eraõiguses, peab ka avalik õigus seda sellise-
na tunnustama. Õiguskindluse põhimõtte järgimisel
on oluline tähendus, sest isikutel peab olema või-
malik ette teada oma kohustuste ulatust. Selle põ-
himõtte järgimisel saab teha mööndusi, kui tehingule
või toimingule on antud selline tsiviilõiguslik vorm,
9
Riigikohtu halduskolleegiumi 04.10.99 lahend asjas nr 3-3-1-31-99. – RT III
1999, 25, 238.
10
Lasse Lehis. Maksuõigus. Tallinn: 2004, lk 189.
11
EK kohtujurist Damaso R.-Jarabo Colomer ettepanek kohtuasjas Belgia
vs Temco Europe SA, C-284/03, p 25. Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide
portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
12
Riigikohtu halduskolleegiumi 11.01.07 lahend asjas nr 3-3-1-62-06. – RT III
2007, 4, 34.
13
EK 21.02.06 lahend C-255/02 kohtuasjas Halifax Plc, Leeds Permanent
Development Services Ltd, County Wide Property Investments Ltd vs
Commissioners of Customs & Excise, p 81. Avaldatud Euroopa Liidu
õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
14
RT III 2007, 4, 34.
15
16
Viide 13.
EK 21.02.08 lahend kohtuasjas C-425/06 Ministero dell’Economia e delle
Finanze vs Part Service Srl, p 47. Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis
EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
37
 MaksuMaksja

mille eesmärgiks on maksukohustuse vähendamine.
Õiguskindluse kaitsele aitab kaasa väljakujunenud
halduspraktika, mis peab tagama õigusselguse ja
arusaamise maksustatavatest asjaoludest.
Autori arvates peaks maksuhaldur välja töötama
ja avaldama juhiseid, millest nähtuksid maksustami-
se põhimõtted juhtudeks, kui küsimus on tehingu
vormile sisust lähtuvalt uue hinnangu andmises.
Selle alusel saaksid maksukohustuslased alternatiiv-
sete valikute korral teha otsuseid, mis ei põhjustaks
hilisemat maksustamist. Kindlasti tuleks maksuhaldu-
ril loobuda üldsõnaliste pressiteadete esitamisest,
milles teatakse, et senise praktika kohaselt maksu-
de optimeerimisena käsitletavat tegevust hakatakse
edaspidi maksustama. Probleemi lahenduseks on
maksustamise erisätted maksuseadustes, mis võtak-
sid arvesse erilisi maksustamise olukordi. Eeltoodu tagaks
selge ja üheselt mõistetava maksupoliitika.
Maksuhalduri tegevus ei saa olla piiritlemata, see-
tõttu on maksuseadustes ette nähtud maksustatavad
juhtumid, kui isiku käitumises on maksukoosseisu
tunnused, s.o nullum tributum sine lege põhimõte.
Ainult koosseisuliste tunnuste kaudu on väljendatud
need faktilised asjaolud, mida on silmas peetud
maksumaksja majanduslike soorituste maksustami-
sel. Maksustamisel tuleb jääda nendesse raamidesse,
mida on ette näinud maksuseadus, ning ei tohi
sisustada maksustamise alust analoogia ja teiste
õigusvaldkondade seisukohtadega. MKS §-des 83 ja 84
sätestatud tõlgendusvõimalus on kasutatav maksude
vältimise kaasuste lahendamiseks, mitte aga objek-
tiivse õiguse täiendajana, kui materiaalõigusest ei
leita argumentidele õigustust.
KOKKUVÕTTEKS
Majandusliku tõlgendamise meetod on vajalik mak-
suõigussuhete väljaselgitamiseks, arvestades tehin-
gu tegelikku majandusliku sisu. Maksumaksjal on
õigus kujundada vabalt enda õigussuhted teise
võrdse poolega, mida peab maksuõigussuhte väl-
jaselgitamiseks arvestama, kuid tegelik sisu selgub
maksuasjas elulistele asjaoludele uue hinnangu and-
misega. Tõlgendamise eesmärk on välja selgitada,
kas konkreetsel juhul on tegemist maksustatava
koosseisuga või mitte. Kuna meetodi kasutamisega
sekkutakse intensiivselt maksumaksja privaatauto-
noomiasse, on oluline, et maksuhaldur jääks selle
kasutamisel lubatu piiridesse ning ei täiendaks ob-
jektiivset õigust ega sekkuks ebaproportsionaalselt
maksukohustuslase tegevusse.

Autor endast:
Tambet Grauberg

Lõpetasin 2008. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrantuuri ning

jätkan käesolevast aastast õpinguid õigusteaduskonna doktorantuuris.
Töötan Põhja Ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude
osakonnas prokuröri abi ametikohal.
Magistritöö teema sai valitud maksuõiguse ühest probleemistikust, mis
on enim vaidlusi tekitanud - see on majandusliku tõlgendamise meetodi
rakendatavus maksukohustuslase tehingute ja toimingute hindamisel.
Meetodi kasutatavus ja selle kohaldamise piiritlemine on aktuaalsed
küsimused maksujuristidele, kellel tuleb maksustamise põhjendatuse
üle vaielda.
Maksude vältimine ja maksusoodustust ette nägeva õiguse kuri-
tarvitamine maksukohustuslase poolt on eraldi valdkond, mida
käsitlen edaspidi doktoritöös.

38

FIE istub vangitornis…
Hiie Marrandi
EML jurist
hiie@maksumaksjad.ee
Seekordse kohtuloo kangelaseks on üks füüsilisest isikust
ettevõtja (FIE). Teatavasti on FIE ettevõtlustulult makstav
sotsiaalmaks oma rakenduselt oluliselt erinev, võrreldes
tööandja sotsiaalmaksuga. FIE peab maksma avansilisi
sotsiaalmaksu makseid kehtiva sotsiaalmaksu kuumäära
alusel ning vajadusel (suurema ettevõtluse tulemi korral)
maksab ettevõtja tuludeklaratsiooni alusel täiendavat
sotsiaalmaksu juurde.1 Praktikas on aga pidevalt olnud
probleeme nendel isikutel, kes on FIE-na registreeritud,
aga tegelikult ettevõtlusega ei tegele või on mingil põhjusel
unustanud ennast õigel ajal registrist maha võtta.
RIIGIKOHUS MÕISTAB FIE MURET
Sotsiaalmaksuseadus kehtis aastaid selliselt, et kui
FIE oli küll registreeritud, aga reaalselt ettevõtlusega
ei tegelenud, ei olnud tal ka kohustust maksuametile
(avansilist) sotsiaalmaksu maksta. Sellisel ühesel seisu-
kohal oli ka Riigikohus, kes vähemalt kahes lahendis
rõhutas, et avansilise sotsiaalmaksu saamise eelduseks
on ettevõtluse toimumine (majandustegevuse olemasolu),
mitte lihtsalt FIE-na registreerimise fakt.2 Üks tsitaat
varasemast kohtulahendist:
Selles haldusasjas on maksuamet ja kohtud asunud
seisukohale, et sotsiaalmaksukohustuse aluseks on M.
Õnnise registreerimine füüsilisest isikust ettevõtjana.
Vastav registrikanne on vaid üks võimalik tõend selle kohta,
et M. Õnnis tegeles ettevõtlusega. Maksuamet ja kohtud
ei ole pööranud aga tähelepanu vastupidist kinnitavale
tõendile. Nimelt esitas M. Õnnis maksuametile 2000. aasta
märtsikuus koos füüsilise isiku 1999. a tuludeklaratsiooniga
teate, et ta 1999. a ettevõtlusega ei tegelenud. Seega
väidab maksumaksja, et maksustamisperioodil 1999. a
ei olnud tema tegevus sotsiaalmaksu objekt. Seda olulise
tähtsusega väidet ei ole kohtud kontrollinud.
Oluline ei ole kanne vastavas registris. Oluline pole ka
see, kas isik teatas õigeaegselt ettevõtlusega tegelemise
lõpetamisest. Oluline on maksustamisperioodil
ettevõtlusest tulu saamine või maksumaksja reaalne
majandustegevus, mis on suunatud tulu saamisele.
Tulu puudumisel tuleb vaidluse korral tuvastada ettevõtlus
kui reaalne majandustegevus, mille eesmärgiks oli tulu
saamine.3
SEADUSE JA TÕLGENDUSE MUUTUMINE
Alates 2001. aastast kehtib sotsiaalmaksuseadus natuke
teistsuguses redaktsioonis, mis võimaldab maksuhalduril
hakata taas katsetama oma tõlgendust, et registreerimise
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
UURIMUS / KOHTULUGU
faktist piisab sotsiaalmaksu sissenõudmiseks. Esialgu
edukalt. Pikki aastaid pitsitas maksuhaldur üpris lihtsalt
ettevõtjaid, kelle tegevus oli hääbunud, aga kes olid
unustanud maksuametit sellest teavitada või kelle tea-
vituskirjad olid segastel asjaoludel kaduma läinud
Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 5
(2) Sotsiaalmaksu makstakse
5) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest
saadud tulult tulumaksuseaduse
§14 tähenduses, millest on tehtud
tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega
seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva
paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid
mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude
palga alammäärade 15-kordselt summalt
aastas;
Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 5
(5) Füüsilisest isikust ettevõtja maksab
sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui
käesoleva seaduse §-s 2¹ nimetatud kuumäära
12-kordselt summalt /---/.
Nende kahe-kolme SMS lause põhjal on maksuhaldur ja
ka mitmed alama astme kohtud (kuhu mõningad vaidlused
on jõudnud) pikalt olnud seisukohal, et ettevõtlusega
reaalne tegelemine ei ole oluline ja piisab isiku FIE-
na registreerimise faktist. Isik, kes ei ole teatanud oma
tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab avansilist
sotsiaalmaksu edasi maksma kogu aja eest, mil ta registris
kirjas on.
UUED TUULED TARTUS
Hiljuti tegi Tartu Ringkonnakohus aga otsuse, milles
juhtis tähelepanu asjaolule, et kui tegelikkuses on leidnud
tõendamist, et mingisugust ettevõtlust ei toimunud, siis ei
saa maksuhaldur ka avansilist sotsiaalmaksu nõuda.4 Ka
selles lahendis ajas maksuamet algusest peale sama rida
1
FIE maksustamisperioodiks on kalendriaasta. Sotsiaalmaksu
maksjana soovib ettevõtja aga kindlustuskaitset nagu tavaline
töölepinguga töötav inimene. Kui sotsiaalmaksu tasumine toimuks
kord aastas (maksustamisperioodile järgneva aasta sügisel), ei oleks
sotsiaalmaksustamise süsteem enam solidaarne – võib tekkida õigustatud
küsimus, miks peaks FIE-l olema privileeg nautida kindlustuskaitset 2 aasta
vältel enne kindlustusmaksete tasumisega alustamist. Sestap maksabki FIE
kindlustuskaitse tekkimiseks tavaliselt sotsiaalmaksu avansiliste maksetena
(vajalikult, sotsiaalmaksuseaduses viidatud kuumääralt).
2
Riigikohtu 28. juuni 2001. a lahend 3-3-1-37-01 ja 16. septembri 2003. a
lahend 3-3-1-35-03.
3
Riigikohtu halduskolleegiumi 28. juuni 2001. a lahend 3-3-1-37-01.
4
Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2008. a lahend haldusasjas 3-07-1507.
39
 MaksuMaksja
– kuivõrd FIE on formaalselt registreeritud, piisavat sellest
maksu määramiseks.
Nagu ülal märgitud, sätestab SMS § 2 lg 5, et füüsilisest
isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte
vähem kui käesoleva seaduse §-s 2¹ nimetatud kuumäära
12-kordselt summalt. Tekib küsimus, kas siis tõepoolest
tuleb seaduse kohaselt tasuda sotsiaalmaksu ka neil
eksikombel registrisse jäänud ettevõtlusega mittetegele-
vatel füüsilistel isikutel, kelle tegelik majandustegevus
(rääkimata ettevõtlustulu teenimisest) on ümmargune null.
Kehtiv (ja ka kohtuvaidluses kinnituse saanud) tõlgendus
õnneks ei kiusa enam FIE-sid, vaid annab võimaluse
väita, et maksu objektiks on isiku ettevõtlus. Seega eel-
dab SMS-ist tulenev füüsilise isiku sotsiaalmaksukohus-
tus ettevõtlusega tegelemist.
FIE SOTSIAALMAKS JA MAKSUTEADE
Enamiku taoliste „kiusamisjuhtumite“ puhul ei ole mak-
suhaldur ettevõtjale maksu määranud maksuotsuse või
maksuteate koostamisega, vaid on lihtsalt pahaaimama-
tule inimesele ühel heal päeval saatnud korralduse, et
avansilise sotsiaalmaksu võlg (koos mitme aasta maksu-
intressidega) tuleb n päeva jooksul tasuda. Või muidu…
Kuna summad ei ole üüratult suured, ei hakka inimesed
tihtipeale vaidlema ja maksavad nõutud raha pikemalt
mõtlemata ära.
Tegelikult saaks taolised korraldused vaidlustada juba
vormilistel põhjustel. Maksu määramiseks kohustab sot-
siaalmaksuseadus maksuhaldurit saatma maksukohustus-
lasele maksuteate (hoolimata sellest, et deklaratsiooni
pole esitatud). SMS § 9 lg 6 p 1 kohaselt on maksuhaldur
kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni
ning maksukohustuslaste registri andmete alusel juur-
demaksmisele kuuluva maksusumma ning väljastama
füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate juurde-
maksmisele kuuluva maksusumma kohta vähemalt
30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Kui
maksuteadet ei ole esitatud, on maksusumma määra-
mine tavaliselt ka aegunud ning jänni jäänud FIE peaks
õigluse suhteliselt kergesti jalule saama.
RINGKONNAKOHTU PROGRESSIIVNE LAHEND
Elu näitab, et on ette tulnud juhtumeid, kus isegi suh-
teliselt tagasihoidliku maksusumma tasumine tundub
nii absurdselt ebaõiglane, et isik on valmis vaidlema
ja oma põhimõtete eest seisma. Eelpool juba viidatud
Tartu Ringkonnakohtu otsus ongi üks selline, milles
maksu määramine oli nii ebaõiglane, kui üldse olla
saab. Nimelt sattus FIE-na registreeritud isik pikemaks
ajaks kinnipidamisasutusse ja jäi ilma oma varast, mida
kasutades oleks võimalik ettevõtlusega (kinnisvara üüri-
mine-rentimine) tegeleda. Paraku ei tulnud vaesel van-
gitorni pistetud mehikesel meelde maksuametile kirja
saata, et oma ettevõtluse lõpetamisest teatada. Läks
mööda mõni aasta ja vangitorni jõudsid kohale mak-
suameti kurjad võlanõuded, mille peale õnnetul vang-
ettevõtjal ei jäänud muud üle kui halduskohtusse
pöörduda.
40
Kohtuotsusest ilmneb, et juba esimese astme haldusko-
hus juhtis tähelepanu maksuhalduri väärale praktikale.
Otsuse kohaselt on ebaõige vastustaja väide, et oluline
ei ole ettevõtlusega reaalne tegelemine, vaid FIE-na
registreerimine maksukohustuslaste registris, ja järelikult,
kui isik ei ole teatanud oma elukohajärgsele maksuhal-
durile oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab
ta tasuma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses ette
nähtud suuruses, proportsionaalselt FIE-na registreeritud
kuude arvuga.
Toon lugejateni olulisemad ringkonnakohtu tähelepa-
nekud tervikuna, sest üksikute punktide väljanoppimine
kahjustaks konteksti ja tervikuga tutvumisel tuleb hästi
esile selle vaidluse olemus.
Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõen-
deid ja kohaldanud seadust ning (maksuhalduri)
apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
7. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus on ekslikult
lähtunud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-35-03, sest jättis
tähelepanuta, et vastavas Riigikohtu lahendis on seisu-
koht sotsiaalmaksukohustuse tekkimise osas kujunda-
tud enne 01.01.2001 kehtinud sotsiaalmaksuseaduse
alusel. Riigikohtu viidatud lahendis on tõesti vaidluse all
olnud enne 1. jaanuari 2001 kehtinud Sotsiaalmaksu-
seaduse redaktsiooni kohaldamine, kuid selles esitatud
seisukohad on ülevõetavad ka Sotsiaalmaksuseaduse
hilisema redaktsiooni kohaldamisel.
8. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas füüsilise isiku
sotsiaalmaksuga maksustamisel on määrav maksustamis-
perioodil ettevõtlusega tegelemine või vastava registri
kanne selle kohta, et isik on füüsilisest isikust ettevõtja.
Vastavalt Sotsiaalmaksuseaduse §-le 2 lg 1 p 5
(kehtib alates 01.01.2004) makstakse sotsiaalmaksu
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult
tulumaksuseaduse § 14 tähenduses, millest on tehtud
tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaar-
vamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8
sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuu-
de palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas. Sama
paragrahvi lg 5 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja
maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesolevas
seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt.
Seaduse kohaselt tuleb tasuda sotsiaalmaksu ka neil
ettevõtlusega tegelevatel füüsilistel isikutel, kes ei saanudki
ettevõtlusest tulu. Seepärast on sotsiaalmaksu objektiks
mitte üksnes tulu, vaid ettevõtlusega tegeleva füüsilise
isiku puhul ka tema ettevõtlus. Seega eeldab füüsilise isiku
Sotsiaalmaksuseadusest tulenev sotsiaalmaksukohustus
ettevõtlusega tegelemist.
9. Maksuamet on ebaõigesti asunud seisukohale,
et sotsiaalmaksukohustuse aluseks on ainuüksi V. V.
registreerimine füüsilisest isikust ettevõtjana. Vastav
registrikanne on vaid üks võimalik tõend selle kohta, et
V. V. tegeles ettevõtlusega. V. V. väite kohaselt ta vahistati
alates 25.10.2001 ja talle mõisteti 20 aastat vangistust.

Seega alates 25.10.2001 ei saanud V. V. ettevõtlusega
tegelda ja tema tegevus ei olnud sotsiaalmaksu objekt.
Oluline ei ole kanne vastavas registris ning see, kas isik
teatas õigeaegselt ettevõtlusega tegelemise lõpetami-
sest. Oluline on maksustamisperioodil ettevõtlusest tulu
saamine või maksumaksja reaalne majandustegevus, mis
on suunatud tulu saamisele.
10. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka
apellandi poolt viidatud Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 3
p 1, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja on kohusta-
tud tasuma maksustamise maksustamisperioodi kestel
sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti
pangakontole iga kvartali 15. kuupäevaks jooksva kvartali
eest vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega
kehtestatud kuumääralt arvutatud summas, välja arvatud
isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni
MaksuMaksja nr 1 jaanuar 2009
KOHTULUGU
saaja ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 5¹
sätestatud juhtudel.
Samuti ei muuda eeltoodud seisukohta SMS § 9 lg 5,
mille kohaselt makstakse avansilisi makseid proport-
sionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeri-
tud füüsilisest isikust ettevõtjana.
Viidatud paragrahvidega on sätestatud sotsiaalmak-
su maksmise kord, kuid nendega ei ole muudetud
sotsiaalmaksu objekti.
Maksu- ja Tolliamet vaidles oma apellatsioonkaebuses
sellele küll tuliselt vastu, aga õnneks jäi lõpuks õigus ikka-
gi maksumaksja poolele. Ringkonnakohus jättis maksuhal-
duri apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tegu on praeguseks
jõustunud lahendiga, sest maksuhalduri kassatsioonkaebust
ei võtnud Riigikohus menetlusse. Loodetavasti on nii mõnelgi
FIE-l sellest otsusest natuke rõõmu.
Elo Annioni illustratsioon
41
 MaksuMaksja

Jurist vastab • NÕUDEST LOOBUMINE

Gaily Kuusik
EML jurist
gaily@maksumaksjad.ee
• KÄIVE JA PANGA TEENUSTASU
Ettevõtja kasutab klientidega arveldamiseks panga
makseterminali. Kokkuleppe kohaselt laekub lõpptule-
mina ettevõtja kontole panga teenustasu võrra vähem.
Pank teenustasu kohta arvet ei esita. Millist summat
tuleks käsitleda käibena, kas seda, mille klient tasub,
või seda, mis ettevõtja kontole tegelikult laekub?
Tuleks eristada müügikäivet ja soetust. Käibemaksu
tuleb tasuda kogu summalt, mille olete kliendiga kauba
või teenuse võõrandamise eest kokku leppinud ning
mille klient tasub (KMS § 12 lg 1). Asjaolu, et pangad
võtavad makse edastamise eest teenustasu ega esita
selle kohta arvet, ei anna alust käibe maksustata-
va väärtuse vähendamiseks. Panga teenustasu on teie
kui müüja kulu. Kuna pangateenus on käibemaksust
vabastatud (vt KMS § 16 lg 21 p 4), ei ole arve esitamine
kohustuslik (KMS § 37 lg 3). See säte viitab küll ainult
KMS § 16 lõigetele 1 ja 2, kuid maksuvabade finantstee-
nuste loetelu oli varem § 16 lõikes 6 ning muudatuse
tegemisel unustati viidet muuta.
Ettevõtja andis 2007. aasta aprillis kahele töötajale
4,5%-lise intressiga pikaajalist laenu lõpptähtajaga
2011. aasta aprill. Laenu põhiosa tagastati igakui-
selt võrdsetes osades ja intressi tasuti iga aasta
lõpus. Üks töötajatest lõpetas töölepingu 2009. aas-
ta alguses. Ettevõtja soovib juhatuse otsusega loo-
buda mõlema isiku laenu tagasinõudmisest ehk
siis kanda laenud kuludesse.
Kas kuludesse tuleks kanda ainult tagasta-
mata laenu osa või ka saamata jäänud intressid?
Kuidas maksustada oma töötaja ja endise töötaja
kustutatud laenu?
Kui te loobute nii põhinõudest (laekumata osas) kui
ka intressinõudest, siis tuleb ikka mõlemad kuludesse
kanda, eeldusel, et intressitulu on tuluna kajastatud.
Kui laenu kustutamine ei ole tingitud sellest, et laenu
sissenõudmise kulud oleksid suuremad kui nõue ise,
siis tuleks nõudeõigusest loobumist maksustada eri-
soodustusena tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 9 alusel
ja seda nii praeguse kui ka endise töötaja osas.
Erisoodustusena maksustatakse nii laenu jääk kui ka
intressivõlg.
Võib ilmselt eeldada, et andsite sellele teisele töö-
tajale laenu ja nüüd kustutate laenu just sellel kaalut-
lusel, et tegemist oli teie töötajaga. TuMS § 48 lg 4
preambul sedastab samuti, et erisoodustuse andmise
aeg ei ole oluline. Oluline on, et tegu oleks töösuhtest
tulenevalt rahaliselt hinnatava hüve üleandmisega töö-
tajale (ka endisele või tulevasele töötajale) tema isiklikes
huvides.

eml koolitused jaanuaris ja veebruaris 

Aeg Teema Lektor Koht

28.01 Kuidas muudab uus töölepingu seadus töösuhteid? Tiia Kruusmaa Tartu

Lasse Lehis
29.01 Majandusaasta aruanne 2008 ja maksud 2009 Pärnu
Imre Karulin

04.02 Kuidas muudab uus töölepingu seadus töösuhteid? Tiia Kruusmaa Tallinn

Lasse Lehis
05.02 Majandusaasta aruanne 2008 ja maksud 2009 Rakvere
Imre Karulin

Majandusaasta aruanne 2008 ja maksud 2009 Lasse Lehis

12.02 Tallinn
LAIENDATUD KAVA! Imre Karulin

17.02 Kuidas muudab uus töölepingu seadus töösuhteid? Tiia Kruusmaa Tartu

Lasse Lehis
26.02 Majandusaasta aruanne 2008 ja maksud 2009 Tartu
Imre Karulin

26.02 Kuidas muudab uus töölepingu seadus töösuhteid? Tiia Kruusmaa Tallinn

42
Maksumaksjate Liidu Fondi
MAKSUNDUSALASTE UURIMISTÖÖDE
KONKURSS 2009

Auhinnafond 45 000 krooni

Täiendav eriauhind 5000 krooni on PwC poolt pandud välja majanduseriala üliõpilasele
silmapaistva töö eest siirdehindade (transfer pricing) teemal.
Ergutusauhindadeks ajakirja MaksuMaksja aastatellimus ja EML maksualased
publikatsioonid. Võitjatele tasuta pääsmed 2009. aasta PwC raamatupidamis- ja
maksukonverentsile.

Töö tuleb esitada 15. juuniks 2009

Töid hindab komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse ja nõukoja
liikmed ning toetajate esindajad. Konkursi tulemused tehakse avalikult teatavaks.
Auhinnad antakse võitjatele üle EML maksukonverentsil 1. oktoobril 2009.

Täpsem info osalemistingimuste kohta EML koduleheküljel www.maksumaksjad.ee,

telefonil 626 4190 või aadressil voistlus@maksumaksjad.ee

Konkurssi toetavad:
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU SEMINARID

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2008

JA MAKSUD 2009
29. jaanuaril 2009
kl 10.30-15.00 Pärnus
Muudatused maksuseadustes 2009 Best Western Hotel Pärnu konverentsikeskuses (Rüütli 44)
• tulumaksumäärad ja maksuvaba tulu, sotsiaalmaksu
alampiir, töötuskindlustusmaksed, tulumaks osa- ja
aktsiakapitali vähendamisel ning likvideerimisjaotistelt
• käibemaksuseaduse muudatused: soodusmaksumäärad,
5. veebruaril 2009
maksustatav väärtus, liisingud, garantiiremont, väärtpaberid, kl 10.30-15.00 Rakveres
eluruumi hooldusteenus, käibemaksugrupp Aqva Hotels OÜ konverentsikeskuses (Parkali 4)
• maksukorralduse seaduse muudatused: ettemaksukonto,
FIE registreerimine
• füüsilise isiku tuludeklaratsioon 2008 12. veebruaril 2009
Majandusaasta aruande koostamine kl 10.00-15.30 Tallinnas
Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2)
• olulist 2008. aasta aruande koostamisel
• kavandatavad muudatused Eesti raamatupidamise heas LAIENDATUD KAVA - SUUR SÕBRAPÄEVA SEMINAR!
tavas ning audiitortegevuse seaduses Seminari vaheajal kell 12.45-13.00
• ettevalmistus aruandeaasta lõpetamiseks ja aruande kiireks kuulutatakse välja 2008. aasta
valmimiseks maksumaksja sõber ja vaenlane
Majandusseisu mõju aruandele
• kuidas käituda raporteerimisel keerulises
majanduskeskkonnas? 26. veebruaril 2009
• aktuaalsed teemad: ühinemised, likvideerimised, hinnangud, kl 10.00-14.30 Tartus
vara väärtuse test, allahindlused jm Dorpat konverentsikeskuses (Turu 2)
• efektiivsus raporteerimisel

Lektorid: dr. iur. Lasse Lehis

EML juhatuse esimees

Imre Karulin
AS Deloitte Audit Eesti vannutatud audiitor

Seminari toimumise eel saab lektorile esitada küsimusi

e-posti aadressil koolitus@maksumaksjad.ee märksõna all “Küsimus lektorile”

OSAVÕTUTASU: 1500 kr, EML liikmetele 900 kr (hinnale lisandub käibemaks 18%)
INFO JA REGISTREERIMINE: tel 626 4198
koolitus@maksumaksjad.ee, www.maksumaksjad.ee