nr 3

MaksuMaksja
(133)
Hind 50 kr | EML liikmetele tasuta
Märts 2009

Autojuhile saab maksta päevaraha lk 5

Uus arvutimäng maksuametis lk 9
Haigusrahad tööandja kraesse lk 28
Liisingulepingu ennetähtaegne lõpetamine lk 31

ISSN 1736-4914

Jälle see sõidupäevik! lk 16-24

KSJAT
MA E
U
L II
T I M A KS

DU A JAK
ES

E IR
I
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU SEMINAR
KUIDAS MUUDAB UUS
TÖÖLEPINGU SEADUS TÖÖSUHTEID?
7. aprillil 2009
kl 10.00–14.15 Tallinnas
01.07.2009 hakkab kehtima uus töölepingu OÜ Rimess seminariruumis (Ahtri 6a, B-korpus, 4. korrus)
seadus, millega muudetakse oluliselt kehtivaid
tööseadusi.

Uus töölepingu seadus sisaldab endas senise

töölepingu seaduse, palgaseaduse, töö- ja
puhkeajaseaduse ning puhkuseseaduse sätteid.
Need seadused kaotavad alates 01.07.2009
kehtivuse. Uue töölepingu seadusega
kohaldatakse töösuhetes enam võlaõigusseaduse
sätteid, kaotatakse mitmed töötajat seni
kaitsnud sätted, võetakse kasutusele uued
mõisted ja määratlemata sisuga õigusterminid,
mis muudab seaduse rakendamise keeruliseks
nii töötajale kui tööandjale. Kindlasti suureneb
töövaidluste ja kohtupraktika osakaal.

• Uue töölepinguseaduse üldiseloomustus – põhilised

muudatused võrreldes kehtivate õigusaktidega, uued
mõisted, tööõiguse üldpõhimõtted ja töövaidlustes
kohaldatavad seadused. Töölepingu sõlmimine ja
muutmine. Personalialase töö lihtsustumine.

• Töötaja ja tööandja kohustused – s.o kehtiva

palgaseaduse, töö- ja puhkeaja ning puhkuseseaduse
sätted ja nende muudatused. Töötajate materiaalne
vastutus. Töölepingu lõppemine ja töölepingu
ülesütlemine. Töölepingu üleminek. Töölepingust
tulenevad vaidlused. Tööandja vastutus. Seaduse
rakendamine.

Lektor: Tiia Kruusmaa

Advokaadibüroo Jaak Oja OÜ advokaat

Seminari toimumise eel saab lektorile esitada küsimusi

e-posti aadressil koolitus@maksumaksjad.ee märksõna all “Küsimus lektorile”

OSAVÕTUTASU: 1500 kr, EML liikmetele 900 kr (hinnale lisandub käibemaks 18%)
INFO JA REGISTREERIMINE: tel 626 4198
koolitus@maksumaksjad.ee, www.maksumaksjad.ee
Märts MaksuMaksja
XIII AASTAKÄIK

Sisukord

EML UUDISED Maksu- ja Tolliamet peab arvestust autode kasutamise

üle ning soovitab seda jätkuvalt teha kõigil asutustel ja
EML teeb koostööd Eesti Maksu- ja Tolliametnike
ettevõtetel - MTA pressiteade
Ametiühingute Liiduga 4
EML teabenõue
EML pressiteade
MTA vastus
Autojuhi lähetamine 5-6
Kuidas riigiasutused oma autode kohta Esikaane foto: Madis Taimre
Lasse Lehis
arvestust peavad? 21-24
Ja nii nad tapsidki meie päevaraha 6-7 EML EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU AJAKIRI
Lasse Lehis Journal of Estonian Taxpayers’ Association
Kui palju deklareeriti ametiauto Information info@maksumaksjad.ee
Siirdehinna rahvaküsitlus selleks korraks läbi 7-8 erisoodustust? 24 tel +372 626 4190
Lasse Lehis EML

MTA UUDISED SEADUSEMUUDATUSED TOIMETUS

Maksuvõla ajatamine ja sellega seotud Ahtri 6a (Admirali maja)
Tulumaksu tagastamine ja e-maamaksuteade 9-10
10151 Tallinn
MTA pressiteade 01.01.2009 jõustunud maksukorralduse
tel 626 4196
E-maamaksuteade külvab tulude deklareerijates seaduse muudatused 25-27
faks 626 4199
segadust - Agnes Ojala - Eesti Päevaleht Helmut Pikmets
margit@maksumaksjad.ee
EELARVE Uus haigusrahade maksmise kord www.maksumaksjad.ee
tekitab probleeme 28-30
Kuidas riigiasutused raskel ajal kokku hoiavad? 11-12 Martin Huberg Vastutav väljaandja Lasse Lehis
Riigiasutuste säästunipid - Hanneli Rudi - Tarbija24 Peatoimetaja Margit Berko
Riigiametnikele jääb vaid pudelivesi ja matusetoetus NÕUANNE Õigustoimetaja Martin Huberg
- Delfi Keeletoimetaja Neeme Põder
Liisingulepingu lõpetamine 31-35 Fotograaf Madis Taimre
Lisaeelarveseadusega tehtud muudatused 12-14 Olavi Jänes Illustraator Elo Annion
Martin Huberg EML selgitustaotlus MTA-le Küljendus Olivia Parmasto
MTA vastus selgitustaotlusele Kirjastaja Maksumaksjate Liidu Kirjastus OÜ
Eelarvekärbete mõju on küsitav 15 Lasse Lehise kommentaar Trükk AS Reusner
Aivar Sõerd Kojukanne AS Eesti Post
KOHTULUGU
JÄLLE SEE SÕIDUPÄEVIK!
Maksuhalduri haldusaktide LEVI
Riigikohus arutleb autode üle 16-20 kättetoimetamine 35-37 Ajakiri ilmub 11 korda aastas,
Ranno Tingas Hiie Marrandi kokku 12 numbrit
Jüri Allikalt kommentaar
üksiknumber maksab EML-is 50 kr
Maksuamet: sõidupäevikud ei kao kuhugi - Lemmi Kann JURIST VASTAB 38 3 kuu tellimus 140 kr
- ÄP Online Gaily Kuusik poolaastatellimus 250 kr
aastatellimus 480 kr
(hind sisaldab käibemaksu 5%)

Proovinumbri saadab toimetus tutvuda

EML ÜLDKOOSOLEK soovijale tasuta. Ajakiri hakkab käima

pärast EML esitatud arve tasumist alates
järgmisest kuust.
30. märtsil 2009 kl 15.00
Tallinnas OÜ Rimess seminariruumis EML liikmed saavad liikme-
soodustusena ajakirja tasuta.
Ahtri 6a, B-korpus, 4. korrus
Praakeksemplari väljavahetamiseks tuleb
toimetusega ühendust võtta.

Päevakord:
• 2008. a majandusaasta aruande kinnitamine Ajakirjas väljendatud seisukohtade rakendamine
või nõuannete ja soovituste järgimine toimub
• audiitori nimetamine nende kasutaja enda vastutusel.

Eelregistreerimine üldkoosolekule telefonil 626 4197 või info@maksumaksjad.ee ISSN 1736-4914

MaksuMaksja

EML teeb koostööd Eesti

Maksu- ja Tolliametnike
Ametiühingute Liiduga
EML pressiteade
27.02.2009
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) sõlmis koostöölepingu
Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liiduga
(EMTAL). Kahe organisatsiooni ühine huvi ja koostöö
puudutab avaliku sektori palgakorraldust, samuti maksu-
ja tolliametnike väljaõpet, koolitust ja töökorraldust. EML
eesmärk on kaasa aidata sellele, et Maksu- ja Tolliametis
töötaksid hea väljaõppega, pädevad ja motiveeritud amet-
nikud, kes saaksid ka hea töö eest väärilist palka.
Kahe organisatsiooni koostöö seisneb eelkõige vastasti-
kuses infovahetuses ja probleemide ühises arutelus. EML
annab vajadusel ametiühingule juriidilist nõu ja võimaldab
ametiühingu liikmeks olevatele maksu- ja tolliametnikele
soodustusi, mh EML liikmeks astumisel ja EML teenuste
kasutamisel (koolitused, nõustamine, maksuseaduste ko-
gumik, ajakiri MaksuMaksja).
Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liit (EMTAL)
on 1995. aasta augustis Viljandis asutatud Eesti Tolliamet-
nike Ametiühingute Liidu õigusjärglane. Seoses Maksu- ja
Tolliameti moodustamisega ühinesid 2004. aastal ka maksu-
ja tolliametnike ametiühingud. Liitu kuulub 9 üleriigilist
maksu- ja tolliametnike ametiühingute organisatsiooni ja lii-
dus on koos pensionil olevate liikmetega kokku üle 300 liik-
me. EMTAL kuulub Eesti Riigi- ja Omavalitsusasutuste Ame-
tiühingute Liitu (ROTAL) ja selle kaudu Eesti Ametiühin-
gute Keskliitu (EAKL).
• EMTAL on pikaajalistes tihedates sidemetes Soome
maksuametnike ametiühingute liiduga - Verovirkailijain
Liitto ry ja tolliametnike ametiühinguga – Tulliliitto ry.
• EMTAL on sõlmitud sotsiaalpartnerluse kokkule-
pe Rahandusministeeriumiga, koostöölepingu Eesti
Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühinguga, kollek-
tiivlepingu Maksu- ja Tolliametiga.
• EMTAL korraldas esimese riigiametnike piketi riigi-
ametnike paremate palkade eest, samuti on ta
nõudnud Valitsuselt Maksu- ja Tolliameti eelis-
arendamist.
• EMTAL pikaajalise, üle 10 aasta kestnud võitluse
tõttu on asutud Koidulasse ehitama piiritollijaama.
Aastaid tagasi oli liit resoluutselt piiritollijaama
Kliimale, Tartu – Petseri raudteele ehitamise vastu.
Nüüd ehitatakse piirijaama sinna, kuhu liit selle ehi-
tust taotles.
• EMTAL on taotlenud 1990-1994 aastail majandus-
piiril töötanud tolliametnikele teenistusstaaži kol-
mekordset arvestamist. Vastavalt taotlusele saadi Va-
bariigi Valitsuse reservfondist vahendeid ametnike-
le vormiriietuse ostmiseks, eelarve menetlemisel
saadi täiendavaid vahendeid Maksu- ja Tolliameti
personalikuludeks.

• Agne Siemann • Avantrek OÜ EML uued liikmed

• Eveli Lehtla • Creatonia OÜ
• Haide Kiipus • Elukestva Õppe Arendamise SA Innove
• Maarika Piiskoppel • Heidomer OÜ • Rapla Vallavalitsus
• Maarja Ora • HEMO Konsultatsioonid OÜ • Raudanu OÜ
• Tõnis Elling • Ingridt Allemann`i Õigusbüroo • Revalekspress OÜ
• Juuru Vallavalitsus • Rihti Projekt AS
• Alfrina OÜ • K&K Jonks OÜ • Spinnaker OÜ
• Arthur Bell OÜ • Linkgreim OÜ • Tehnovõrkude Ehituse OÜ
• ATT Ekspert OÜ • Plastiktoos OÜ • Tähtvere Puhkepark SA

4

Autojuhi lähetamine
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Eesti Päevalehes ilmus hiljuti lugu sellest, kuidas Maksu-
ja Tolliamet on asunud autovedajatele makse määrama, ku-
na MTA arvates peab rahvusvahelisi vedusid tegeva auto-
juhi töökoht olema “Euroopa teed” ja maksuvaba päeva-
raha neile maksta ei tohi.1 Artiklis oli juttu ka konkreetsest
kohtuasjast – AS Kaha Trans oli vaidlustanud maksuotsuse
ning saavutanud võidu nii haldus- kui ringkonnakohtus.
Tutvustamegi siinkohal ringkonnakohtu otsuse seisukohti.2
Ringkonnakohus asus seisukohale, et töötaja lähetamise-
ga on tegemist ka siis, kui töötajal püsivat töö asukohta
töö iseloomust tulenevalt ei ole. Kuna autojuhid teostasid
Eestist lähtuvaid rahvusvahelisi kaubavedusid ning töö
iseloomust tulenevalt puudus neil kindel püsiv töötegemi-
Elo Annioni illustratsioon
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
EML UUDISED
se asukoht, polnud seaduse mõttega vastuolus kajastada
töölepingus töö tegemise asukohana Eestit. Töö tegemise
asukohana kogu Euroopa käsitlemine on ebamõistlikult
lai määratlemine, mis ei taga töötajate kaitset.
Eestist lähtuvate vedude teostamiseks tuli kaebajal pal-
gata tööjõud Eestist ning sellega kaasnes vajadus maksta
kaugsõiduautojuhtidele päevaraha tulenevalt asjaolust, et
töötajad pidid kandma täiendavaid kulutusi, mida nad ta-
vapärases keskkonnas viibides ei teeks. Ööbimisega väljas-
pool oma elukohta kaasnevad tavapärasest suuremad iga-
päevased kulutused, muu hulgas näiteks kulutused toitlus-
tamisele, ja selle katteks ongi päevaraha eeskätt mõeldud.
Erinevalt näiteks laeva- ja lennukimeeskondadest, kelle pu-
hul on ettevõtjal võimalik korraldada tasuta kollektiiv-
1
Holger Roonemaa. Maksuameti nõue paneb treilerifirmad
pankrotiohtu. – Eesti Päevaleht, 02.02.2009.
2
Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2009 otsus haldusasjas
nr 3-08-442. Kättesaadav kohtulahendite andmebaasis
www.kohus.ee/kohtulahendid.
5
MaksuMaksja
toitlustamist, pole see veokijuhtide puhul võimalik. Isegi
kui veokijuhid saavad ööbida sõidukis ning seoses sellega
täiendavaid majutuskulutusi reeglina ei teki, nii nagu ei teki
ka lähetuskohta jõudmiseks sõidukulusid, on mõeldamatu
nõuda, et nad peaksid sõidukis või selle kõrval valmistama
ka oma toidu või soojast toidust loobuma.
Tegelikult ei ole see sugugi esimene kord, kus ringkonna-
kohus on taolist seisukohta väljendanud. Juba 21.06.2007
otsuses haldusasjas 3-06-2092 on Tallinna Ringkonnako-
hus kirjutanud, et püsiva töökoha puudumisel on vajalik
tagada töötajale samaväärne kaitse püsiva töökohaga tööta-
jaga võrreldes. Kulude hüvitamine ja päevaraha maksmine
on vajalik sõltumata sellest, kas tööalane sõit on ajutine või
pidev. Kohus nendib, et päevaraha maksmise eesmärk ei ole
mitte püsivast töökohast lahkumisega kaasnevate kulutuste
hüvitamine, vaid on seotud töötamisega väljaspool püsivat
töökohta ja seega ka elukohta. Maksuvabastuse eesmärk on
ära hoida isiku selle sissetuleku osa, mis kulutatakse töö
asukohas viibimisele, lugemine tema tuluks.
Kuigi see kohtuotsus on jõustunud ja Riigikohus ei võt-
nud selle otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust menet-
lusse, ei lasknud Maksu- ja Tolliamet ennast sellest häirida
ning ajab kodulehel südamerahus oma joru edasi. MTA
veebilehelt loeme: Kui autojuhi reaalseks ülesandeks ongi
sõita näiteks ainult Euroopas, on sellise autojuhi reaalse
Ja nii nad tapsidki meie
päevaraha
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Veebruari MaksuMaksjas avaldasime EML kirjavahetu-
se Sotsiaalministeeriumiga lähetuskulude teemal.1 Lühi-
dalt oli lugu järgmine – uue töölepingu seaduse järgi on
päevaraha maksmine ette nähtud vaid välislähetuse korral.
EML tegi ettepaneku, et tööandjatele võiks jätta võimaluse
maksta töötajatele päevaraha kokkuleppel ja selle jaoks
võiks siiski olla maksuvaba piirmäär. Nii nagu praegu keh-
tib maksuvaba päevaraha juhatuse ja nõukogu liikmetele,
kellele pole samuti kohustust lähetuskulusid hüvitada ega
päevaraha maksta. Samuti sai juba ei tea mitmendat korda
tehtud ettepanek kaotada ära majutuskulude maksuvabad
piirmäärad. Lõpetasime oma artikli lausega “Loodame, et
suveks, kui uus seadus jõustub, saab see asi siiski korda.”
Asi saigi korda, aga mitte päris nii, nagu meie seda loot-
sime. Umbes sel ajal kui veebruari ajakirja trükikojas
6
tööpiirkonnana käsitletav Euroopa ning vastavas piirkonnas
viibimist ei saa käsitleda Eestist töölähetuses olemisena ning
sellises piirkonnas viibimise eest ei maksta maksuvaba päe-
varaha. Sellisel juhul on vastavas töötegemise reaalses piir-
konnas viibimisega tekkivad kulud töötajale makstava pal-
ga osa.3
Juba aasta tagasi juhtisime MaksuMaksja lugeja tähele-
panu sellele, et MTA “luuletab”.4 Nüüd me siis teame, et
olemasolev mitte just lootustandev kohtupraktika ei ta-
kistanud maksuhaldurit uuesti tüli norimast ja kohtusse
minemast. Võib-olla lootis MTA, et ringkonnakohus ei
mäleta, mida ta oma otsuses kirjutanud on. Võta näpust,
mäletas küll. Ja ei pidanud paljuks isegi Kaha Transi kaa-
suse kohtuotsuses oma varasemat praktikat meelde tuletada.
MTA esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkae-
buse, mida Riigikohus otsustas mitte menetleda (05.03.2009
määrus nr 7-1-3-63-09). Sellega on ringkonnakohtu otsus
jõus ja teema loodetavasti igaveseks lõpetatud. Nüüd ehk
saavad autovedajad lõpuks rahu ja äkki kaob ka udujutt
MTA kodulehelt.
3
Kas autojuhtidele saab maksta maksuvaba päevaraha.
www.emta.ee/?id=23522.
4
Hiie Marrandi. Uuemat kohtupraktikat lähetustest ja päevarahadest.
– MaksuMaksja, 2008, nr 2, lk 40-43.
trükiti, võttis Riigikogu vastu tulumaksuseaduse muut-
mise seaduse.2 Alguses sisaldas seaduseelnõu 400 SE vaid
muudatusi kinnisasja sundvõõrandamisega seotud maksu-
vabastuse kohta, kuid enne teist lugemist ilmusid samasse
eelnõusse justkui maa alt uued muudatused. Nii nagu
Riigikogus ikka kombeks. Ilma kooskõlastusringita ja ar-
vamuse küsimiseta. Erinevalt näiteks eelnõust, millega
umbes kahekümnes rahandusministri määruses asendati
sõnad “alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus” vastavas
käändes sõnadega “alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri-
aktsiisi seadus” vastavas käändes.3 See tähtis eelnõu istus
kenasti nagu kord ja kohus koos seletuskirjaga kaks nädalat
e-õiguses ja sai 14 vaikivat kooskõlastust.4
Mida siis tulumaksuseaduses muudeti? Esmapilgul just-
kui mitte midagi. Välislähetuse päevaraha, majutuskulu-
1
Uued maksuüllatused tulekul? – MaksuMaksja, 2009, nr 2, lk 13-14.
2
Tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise
seadus. – RT I 2009, 18, 109.
3
Rahandusministri 06.03.2009 määrus nr 15. – RTL 2009, 24, 300.
4
Eelnõu seletuskirja ja menetluskäiku saab lugeda e-õiguse portaalist
http://eoigus.just.ee/.

de piirmäärad ja isikliku sõiduauto hüvitise määrad, mis
praegu on kirjas valitsuse määrustes, kirjutati ümber seadu-
sesse. Sest keegi sosistas kusagil koridoris, et meil olevat nii
totakas põhiseadus, mis nõudvat taoliste numbrite kirjuta-
mist seadusesse. Kirjutame siis. Muidu maksumaksjate liit kae-
bab õiguskantslerile ja mis jama sellest kõik veel tulla võib.
Loomulikult ei olnud kellelgi mõttes hakata arutlema,
kas seesama totakas põhiseadus lubab maksustada Eestis
ja väljaspool Eestit tööasjus reisivaid töötajaid erinevalt –
ühele hüvitatakse kõik kulud ning teisele hüvitatakse samuti
kõik kulud ja makstakse veel 500 krooni juurde. Või et mis
tahes isikliku tööriista, veoauto või mootorratta kasutamist
tööasjade ajamisel saab töötajale kinni maksta ilma mingeid
makse maksmata, aga isikliku sõiduauto kasutamiselt ja
kallis hotellis ööbimiselt tuleb makse maksta. Sest nii on ju
kogu aeg olnud, ju siis peabki nii olema.
Ainus, mille poolest 1. juulist 2009 kehtiv tulumak-
suseaduse tekst erineb praegu kehtivatest määrustest,
ongi Eesti-sisese lähetuse päevaraha kaotamine. Jah, seoses
sellega kaob ära ka piirang, mille kohaselt “muid” lähetusega
seotud kulusid tohib hüvitada vaid kuni 35% päevaraha
summast välislähetuse korral ja kuni 100% riigisisese lä-
hetuse korral. Tõesti väga nunnu oli rahanduskomisjoni
kirjast ja protokollist lugeda, et kuludokumendiga tõenda-
tud, lähetusülesande täitmiseks vajalikke kulusid peaks ole-
ma võimalik teha ilma summaarse piiranguta. Kuigi põnev
oleks olnud teada, kuidas oleks välja näinud kulude hüvi-
tamine 100% ulatuses päevarahast, mida ei ole. Aga aitäh
sellegi eest.
Mis siis nüüd edasi? Eks me suvel vaatame, mis juhtu-
ma hakkab. Kas tööandjad hakkavad lähetuses viibivatele
töötajatele päevaraha asemel kinni maksma toidukulusid,
pereliikmete taksosõidu või lapsehoidja palkamise kulusid
(kuna isa saadeti ootamatult lähetusse ja polnud kedagi,
kes hommikult last lasteaeda ja ämma arsti juurde viiks)
ja muud säärast? Dokumentide alusel loomulikult. Ja mida
maksuamet selle peale kosta võiks? Äkki saab Eesti mak-
suõigus nüüd sõidupäevikute asemele uue “Nokia”, mil-
Siirdehinna rahvaküsitlus
selleks korraks läbi
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Selle aasta alguses vihastas raamatupidajaid kogu e-mak-
suameti ümbertegemisega kaasnev segadus ja TSD mõnede
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
EML UUDISED
lest järgmised kümme aastat raamatuid kirjutada ja kon-
verentse korraldada? Eks me varsti näe.
Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 punktid 1 ja 2
(alates 01.07.2009)
Tulumaksuga ei maksustata
1) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku
juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema
asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või
ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulu-
de hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähe-
tustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest maks-
tavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas
asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulu-
de hüvitist. Majutuskulu hüvitise maksuvaba piirmäär
riigisisese lähetuse korral on 1200 krooni ööpäevas ja
välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas ning välis-
lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 500 kroo-
ni. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude
hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;
2) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku
juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist
seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö-
või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona kä-
sitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses ole-
vat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega val-
duses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba
piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 4
krooni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000
krooni kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta,
ning arvestuse puudumisel 1000 krooni kalendrikuus
kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku.
Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;
lisade puudumine, nii et paljud pole ehk tähele pannudki
ka ühte kahtlemata positiivset muudatust – nimelt on
ära kadunud tüütu küsitlusleht seotud isikutega tehtud
tehingute kohta. Omal ajal, 2007. aasta alguses, kui see
“viktoriin” tekkis, avaldasime MaksuMaksjas mitu artiklit
ja pidasime kirjavahetust pädevate asutustega, et veenda
neid sellest mõttetusest loobuma.
Veebruaris 2007 kirjutasime, et deklaratsiooni täitmise
juhend ning MTA veebilehel avaldatud info on ebapiisav.
7
MaksuMaksja
Selguse saamiseks saatsime MTA-le ja Rahandusminis-
teeriumile selgitustaotlused, kus muu hulgas küsisime ka
tehingu mõiste ja tehingu tegemise aja kohta (nt laenule-
pingu puhul) ning põhjust, miks peeti vajalikuks taoline
küsimustik maksudeklaratsiooni vormile sisse tuua.
Aprillis 2007 avaldasime Rahandusministeeriumi ja MTA
vastused koos omapoolse kommentaariga. MTA selgitas, et
küsimustiku eesmärk on juhtida maksumaksja tähelepanu
võimalikule vajadusele hinnata seotud isikutega toimuvate
tehingute väärtusi ja võrrelda neid turuväärtusega. EML
arvates võiks sama hästi küsida maksudeklaratsioonil
mis tahes muu seadusesätte kohta. Tervelt neli lehekülge
katsime küsimuste, vastuste ja kommentaaridega teemal,
kas näiteks laenulepingu puhul tuleb “jah” vastata kogu
lepingu kestvuse ajal või ainult nendel kuudel, kui laenu
maksti või tagastati või tasuti intressi jne.
Tõime ära ka statistika. Küsimusele Kas maksustamis-
perioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega? vastati
jaanuaris 2007 “JAH” 8482 korral ja “EI” 58 728 korral.
Küsimusele Kas maksukohustuslane on osaline seotud isiku-
te vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad ko-
hustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise
nõuded? vastati “JAH” 1671 korral ja “EI” 65 533 korral.
Küsimusele Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seo-
8
tud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteerimise
reeglid? vastati “JAH” 3371 korral ja “EI” 63 830 korral.
Arvatavasti jõudis MTA kahe aasta jooksul lõplikult veen-
dumusele, et enam-vähem sama tulemus kordub kuust
kuusse ja mingit lisaväärtust MTA töö korraldamiseks või
maksumaksjate paremaks teavitamiseks see küsimustik ei
anna. Nii see kastike 2009. aasta algusest deklaratsioonist
ära kaduski. Ei teagi, keda selle eest tänada. Aitäh igatahes!
Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:
• Hiie Marrandi. Mida on ettevõtjatel tarvis teada
siirdehindadest? – 2007, nr 2, lk 13–14
• EML pressiteade. Arusaamatu “maksuviktoriin“
maksumaksjatele. – 2007, nr 2, lk 15
• Martin Huberg. TSD lahtrimäng. – 2007, nr 2, lk 38.
• Lasse Lehis. Maksuviktoriini võitjad selgunud.
– 2007, nr 4, lk 12–13
• Martin Huberg. TSD täitmine – Jah. Jah? Jah!
– 2007, nr 4, lk 16–17
Elo Annioni illustratsioon

Tulumaksu tagastamine ja
e-maamaksuteade
MTA pressiteade
27.02.2009
Maksu- ja Tolliamet selgitab järgnevalt, miks tagastatakse
osadele füüsilistele isikutele tulumaks sel aastal varem,
sõltuvalt sellest, kas on tellitud elektrooniline maamaksu-
teade või mitte.
Tulumaksuseaduse § 46 lg 6 kohaselt toimub tulumak-
su tagastamine hiljemalt maksustamisperioodile järgneva
kalendriaasta 1. juuliks või 1. oktoobriks. Millisel ajal
maksuhaldur antud tähtaja sees raha tagastab, on maksu-
halduri kaalutlusotsustus. Maksuhalduri kaalutlusotsuse
tegemist reguleerib maksukorralduse seadus (§ 12). Maksu-
ja Tolliamet teostab kaalutlusõigust volituse piires ja koos-
kõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid
ja kaaludes põhjendatud huve.
Otsustamise olulised asjaolud ja põhjendatud huvid tu-
lenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest ja maksuhalduri
tegevust reguleerivatest seadustest.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 tulenevalt on Eesti loo-
dusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb
kasutada säästlikult.
Maksuhalduri tööd reguleerivatest seadustest selgub,
et maksuhaldur peab enda põhiülesande täitmisel - mak-
E-maamaksuteade külvab tulude
deklareerijates segadust
Agnes Ojala
Eesti Päevaleht
06.03.2009
Elektroonilise maamaksuteate tellimiseks tuleb e-mak-
suametis läbida inforägastik.
Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et maksab korrektse
tuludeklaratsiooni esitajaile, kes on tellinud ka elektroo-
nilise maamaksuteate ja kellelt lisadokumente ei küsita,
enam makstud tulumaksu tagasi viie tööpäevaga. Paljudes
deklareerijais on aga teate tellimine segadust tekitanud.
Osale seda juba teinud inimestele on saadetud e-kiri soo-
vitusega otsustada e-maamaksuteate kasuks.
“Tegin juba 16. veebruaril maksuameti kodulehel vasta-
vasse lahtrisse linnukese, aga 4. märtsil sain e-kirja, mis
ütles, et mul ei ole teadet tellitud,” ütles hämmeldunud
klient Jüri. “Helistasin maksuametisse ja mulle vastati, et
programm streigib ja sellise kirja said enamasti just need,
kellel see teade on tellitud.”
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
MTA UUDISED
sude kogumisel - arvestama väga erinevate väärtustega
(sh loodusvarade säästmisega), kuid lõpptulemusena taga-
ma riigi funktsioneerimiseks vajalike rahaliste ressursside
olemasolu.
Arvestades eeltoodut, on maksuhaldur otsustanud täi-
ta erinevate maksumaksjate nõuded erineval ajal, kuid
tähtaegselt. Teisisõnu on maksuhaldur otsustanud tagas-
tada tulumaksu kiiremini nendele füüsilistele isikutele,
kes on ka maamaksu puhul valinud elektroonse ehk öko-
noomsema asjaajamise keskkonna. Elektroonse keskkonna
valinud maksumaksjate eelistamine lähtub menetluskulu-
de kokkuhoidmise ja looduse säästmise kaalutlusest. Kui
kõik maksumaksjad valiksid e-maamaksuteate, tähendaks
see ligi 450 000 saatmata jäävat ümbrikut ja sama palju
kulutamata paberilehti, samuti kokkuhoidu trükikuludelt,
millega säästetaks aastas kokku pea 4 miljonit krooni
maksumaksja raha.
Maksuhalduri otsustust mõjutas veel ka asjaolu, et e-maa-
maksuteate olid selle aasta alguses tellinud vaid 15 000
isikut, mis on 3% kõigist maamaksuteadetest. Samas ena-
miku teiste maksude e-deklaratsioonide maht on üle 90%.
Järelikult on maamaksuteadete paberkandjal kättetoime-
tamise harjumus sedavõrd “kivistunud“, et vajab riigipool-
set sekkumist.
Maksuameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspet-
sialist Hannes Udde selgitas, et probleem võis olla ühis-
deklaratsioonides, kus nii mees kui ka naine on maamaksu
maksjad ning ainult üks oli neist tellinud elektroonse teate.
“Kiri saadeti sellele isikule, kes oli oma deklaratsiooni esi-
mesena kinnitanud,” märkis ta. Ka Jüri tunnistas, et nii
võiski olla, avaldas aga siiski pahameelt, et maksuamet ei ole
sellest sõnagi maininud, külvates segadust.
Pahameelt on tekitanud ka teate tellimise keerukus. Nii
tuleb e-maksuametis selleks eraldi maamaksu lehel kogu
ekraani katva teksti sees teha ühe koha peale linnuke ja oma
soov siis kinnitada.
Lihtne on keeruline
Veel mõni päev tagasi tuli õige lehe ülesleidmiseks järgida
pikka juhendit. Nüüd on tee paljude murelike inimeste
küsimustele vastu tulles lihtsamaks muutunud ja õigele
lehele suunatakse juba e-maksuametisse sisenemisel.
“Kui teil on käimas kampaania minu e-teenuste manu
saamiseks, siis vahest tasuks minu väheses e-pruukimises
süüdistamise asemel need e-teavituse tellimise nupud na-
9
MaksuMaksja
tuke nähtavamaks muuta,” kirjutas oma blogis tehnokratt
Peeter Marvet.
“Ega ole ka lihtne asju lihtsaks teha,” kommenteeris Mak-
su- ja Tolliameti pressiesindaja Annely Erm. “Loomulikult
on inimesed mugavad ja tahavad kõike lihtsalt saada, aga
kes ikka tahab, leiab ka maamaksuteate tellimise ise üles.”
Pensionärid käivad maamaksu tagasi küsimas
Maksuameti esindus Tallinnas Endla tänavas oli eile rah-
vast täis, büroo juhataja sõnul on paljud inimesed kohal
arusaamatuste tõttu.
“Tavaliselt on siin isegi rohkem rahvast. Kes tahab dekla-
ratsiooni algusest peale paberil teha, kes ei ole internetis
10
asjast aru saanud,” selgitas Põhja maksu- ja tollikeskuse
teenindusbüroo juhataja Anne Selvet.
“Maamaksuga on probleem selles, et kuigi teemat on
põhjalikult kajastatud, kuulevad inimesed seda, mis neile
meeldib. Paljud pensionärid on tulnud maamaksu tagasi
küsima, sest nad said aru, et maksu tagastatakse, ja jook-
sid siia seda saama.”
Mitu pensionäri on helistanud ka Eesti Päevalehele, kü-
sides, kas ka nemad peavad internetis tulusid deklareeri-
ma, et maamaksuteadet saada.
Hannes Udde selgitas: “Kõik, kes ei telli e-teadet, saavad
selle, nagu tavaliselt, paberkandjal. Teade peab olema
välja saadetud hiljemalt 15.03, maksu esimene tasumise
tähtpäev on 15.04.”
Elo Annioni illustratsioon

Kuidas riigiasutused raskel ajal
kokku hoiavad?
Ajakirjanduses on avaldatud palju huvitavaid näiteid sellest, millistest kuludest meie riigiasutused on pidanud kokku-
hoiu tingimustes loobuma. Jäägu iga lugeja enda otsustada ja hinnata, mida sellistest uudistest arvata.
Riigiasutuste säästunipid
Hanneli Rudi
Tarbija24
21.02.2009
Kasvavad kütte- ja veearved räsivad majandussurutise ajal
ka riigiasutusi, kokku hoida püüdes keeratakse mõnel
pool küte maha, vahetakse tavalised lambipirnid säästu-
pirnide vastu või plaanitakse osadest ruumidest hoopis
loobuda.
Sarnaselt tavakodanikega ägavad ka riigiasutused kasva-
vate kommunaalkulude käes. Võimuasutuste kulusid uuri-
des selgub, et tänavu jaanuaris esitati enamikule neist
märksa kopsakamad arved kui mullu samal ajal.
Peamiselt kergitas arvenumbreid küttehinna tõus, mis
eriti valusalt tabas Kultuuriministeeriumi ning Majan-
dus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.
Kui eelmise aasta jaanuaris oli Kultuuriministeeriumi
küttekulud ligi 18 000 krooni, siis tänavu tuli neil maksta
mitu korda suurem summa ehk üle 47 000 krooni. Pea
poole võrra kasvas ka Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi küttearve.
Tööväliseks ajaks keeratakse küte maha
Negatiivne lisaeelarve ja kasvanud kulud sunnivad minis-
teeriume oma kulutusi kärpima. Lisaks Riigikogule tea-
tasid kütte mahakeeramisest öiseks ajaks ja nädalavahe-
tusel ka Riigikantselei, Kultuuriministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium.
Rahandusministeeriumis tuleb ametnikel endil hakata
töölt lahkudes kütet maha keerama, samuti peavad nad
ööseks arvutid välja lülitama ja jäävad ilma kohvist ning
teest, kuna loobutakse kohviautomaadist.
Ka vähendas ministeerium printerite arvu ning printida
on lubatud vaid ühevärviliselt ja kahepoolselt.
Odavam koristusfirma
Riigikogus ja Põllumajandusministeeriumis vahetati se-
nine koristusfirma odavama vastu. Ministeeriumi kinni-
tusel annab see ühes kuus kokkuhoidu 50 000 krooni.
Samuti loodab Põllumajandusministeerium pärast torus-
tiku uuendamist kokku hoida veekulu pealt. Haridus-
ministeerium loodab veearvet vähendada lisamõõdikute
paigaldamisega.
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
EELARVE
Säästupirnid lakke
Saadikute võimaliku palgatõusu tõttu rahapuudusega sil-
mitsi seisev Riigikogu on asunud usinalt säästma elekt-
rikuludelt ning see on neil ka õnnestunud. Tänavu jaanua-
ris oli nende elektriarve ligi 3000 krooni väiksem. “Oleme
vahetanud hõõglambid säästupirnide vastu ja kasutame
neid seal, kus see muinsuskaitse nõuetega vastuollu ei
lähe,“ teatas parlamendi pressiesindaja.
Valitsus loobub majast
Osadest ruumidest plaanivad loobuda Riigikantselei ja
Rahandusministeerium. Riigi Kinnisvara AS-lt (RKAS)
ruume rentiv ministeerium vabastab juuniks terve korru-
se, seetõttu peaksid vähenema ka üürikulud, mis tänavu
jaanuaris olid 1,1 miljonit.
Riigikantselei plaanib aga loobuda ühest Toompeal Rahu-
kohtu 2 asuvast hoonest, mida renditakse RKASi käest.
Ligi 1000-ruutmeetrise hoone rent ühes kuus on 195 590
krooni. “Praegu käivad Riigi Kinnisvaraga läbirääkimised
hoone kasutamisest loobumiseks,“ teatati Stenbocki majast.
Juhis odavaks helistamiseks
Enamik asutusi on juba kärpinud sidekulusid. Majan-
dusministeeriumis soovitatakse kolleegidega suhtlemisel
kasutada Skype’i või otsesuhtlustarkvara.
Kultuuriministeeriumis on pakettide põhjal välja arves-
tatud kõige soodsamad helistamisviisid ja vastavad juhi-
sed on töötajatele välja jagatud. “Hoolikalt jälgitakse keh-
testatud telefonikulu limiitidest kinnipidamist, ületatud
kulu peetakse palgast kinni,“ teatas ministeeriumi pressi-
esindaja.
Rahandusministeerium plaanib vähendada mobiiltele-
fonide kuulimiite. “Limiidiülesed kulud tasuvad ametni-
kud ise. Võimaluse korral on palutud valida suhtlemiseks
mõni odavam kanal (nt e-kiri). Isiklike kõnede tegemist
töötelefonidelt ei aktsepteerita,“ kinnitas Rahandusminis-
teeriumi pressiesindaja.
Kommunaalkulude pealt on raske kokku hoida Riigi Kin-
nisvara AS-i käest hooneid üürivatel Justiitsministeeriumil
ning Siseministeeriumil, kuna valitsus on otsustanud ne-
gatiivse lisaeelarve raames RKAS-ile tasutavaid summasid
mitte vähendada.
Justiitsministeeriumi lepinguline tasu RKAS-ile oli nii
2008. kui ka 2009. aasta jaanuaris 426 255 krooni, seal-
hulgas kommunaalkulud kokku 85 251 krooni. Sisemi-
nisteerium maksab aga 526 544 krooni üüri.
11
MaksuMaksja
Riigiametnikele jääb vaid pudelivesi ja
matusetoetus
Delfi
18.02.2009
Üldine majandussurutis seab löögi alla ka riigiametnike
senised hüved. Puhkusetoetusest ja Eesti-siseste lähetuste
päevarahast tuleb riigiasutuste töötajatel edaspidi suu
puhtaks pühkida.
Delfi andmetel kohtusid riigisekretär ja ministeeriumide
kantslerid esmaspäeval, et nõu pidada, millised riigitöötajate
poolt seni nauditud lisahüved alles jätta ning millistest
tuleb neil edaspidi loobuda.
Nii kaob täielikult riigiametnike puhkusetoetus, nõnda-
nimetatud 13. palk. Samuti tõmmatakse kriips peale Eesti-
siseste komandeeringute päevarahale, mis pidi juulist ala-
tes, tõsi küll, niikuinii kaduma.
Tulemustasu osas tehti samuti ettepanek selle mitte-
maksmiseks. Siiski jäi kehtima kokkulepe, et tulemustasu
võivad maksta need asutused, kel selleks toimiv süsteem ja
rahalised vahendid olemas on.
Lisaeelarveseadusega
tehtud muudatused
Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
Riigikogu võttis 20.02.2009 vastu lisaeelarve.1 Lisaeelar-
ve eesmärgiks oli kulusid kokku tõmmata. Selle tulemusel
muudeti hulgaliselt seadusi. Ravikindlustuse seaduse ja
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustele (ning
nendega seonduvalt tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksu-
seaduse muudatustele) on selles ajakirjas pühendatud
eraldi artikkel, kuid vaatame lühidalt, mida maksumaksjal
on tarvis veel tähele panna.
Aktsiisid
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tun-
nistati kehtetuks § 29 lg 3. Kiretu õiguskeele taha peidab
end säte, mis näeb ette, et Riigieelarvesse laekunud elekt-
riaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud
korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega sama-
del eesmärkidel.
Seaduseelnõu seletuskiri pajatab: Tulenevalt vajadusest suu-
rendada riigieelarveliste kulutuste ümbersuunamise paindlik-
12
Ka jäävad riigiteenistujad edaspidi ilma spordikompen-
satsioonist, kuid juba kehtivad ja lepingutega seotud saali-
de rendid raha olemasolul jätkuvad.
Kokku lepiti ka selle osas, et riigiasutustes korraldatakse
tänavu riigi raha eest ainult laste jõulupidu. Kõik teised
üritused toimuvad soovi korral töötajate enda kulul.
Samuti jäetakse valdavalt ära sünnipäevade, lapse kooli-
mineku ja õnnetusjuhtumite puhul makstavad toetused,
või kui neid makstakse (sh matusetoetus), siis minimaalselt.
Sünnipäevalillede ja tööstaaži-kingituste osas jäeti või-
malused lahtiseks ning iga ministeeriumi või asutuse
enda otsustada.
Ühist kokkulepet ei sõlmitud auto- ja mobiiltelefoni
kompensatsiooni ja lauatelefonide osas, samuti esin-
duskulude osas, mis ettepaneku kohaselt pidid säili-
ma ministritele, kantslerile ja rahvusvaheliste suhete
edendajatele.
Kelle kulul ametnikud edaspidi tööpostil kohvi, vett ja
teed joovad, jäi samuti ühise kokkuleppeta.
Üks hüve, mis riigiametnikele siiski kindlasti alles jäe-
takse, on õppelaenude põhiosa kustutamine, ehkki kõlas
ka ettepanek õppelaenuseaduse muutmiseks.
kust nähakse ette elektriaktsiisi laekumine riigieelarvesse il-
ma kasutamise sihtotstarbe märkimiseta.2 Sama muuda-
tusega seonduvalt kaotas kehtivuse ka asjakohane säte
keskkonnatasude seaduses (§ 19 lg 6), mis lubab, et Elekt-
riaktsiisist laekuvad summad kasutatakse keskkonnakaitse
arendamiseks.3
Muudatus jõustub 1. aprillil 2009. a.
Arengufond
Arengufondi näol on tegemist (nagu nimigi ütleb) fondiga,
mille eesmärk on stimuleerida ja toetada Eesti majandu-
ses muutusi, mis aitavad majandust ajakohastada, ekspor-
di kasvu tagada ning uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid
töökohti luua.4
Arengufondi puhul otsustati stiimuleid natukene kärpida.
Esmalt vähendatakse nõukogu liikmete ametipalka seniselt
kolmelt kuupalga alammääralt pooleteisele. Lisaks sellele
riigieelarvesüstile võetakse arengufondilt tagasi AS Eesti
Telekom aktsiad.
1
Riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise
seadus. – RT I 2009, 15, 93.
2
Riigikogu XI koosseisu seaduseelnõu nr 432 SE seletuskiri. Kättesaadav
Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.
3
RT I 2005, 67, 512; 2009, 3, 15.
4
Eesti Arengufondi seadus § 2 lg 1. – RT I 2006, 52, 385; 2009, 15, 93.
 EELARVE

Seaduseelnõu seletuskiri räägib: Seoses üleüldise majan-
duskeskkonna halvenemisega ning vajadusega saavutada rii-
gipoolsete ettevõtlust toetavate meetmete osas riigi ressursside
optimaalsem kasutamine, on otstarbekas Eesti Arengufon-
dilt tagasi võtta talle investeerimiskapitali moodustamiseks
2007. aastal antud 4 138 636 riigile kuulunud AS Eesti
Telekom aktsiat (aktsiate kogus vastab 3% suurusele osalu-
sele äriühingus). Aktsiate üleandmise hetkel oli nende kogu-
väärtuseks 545,2 miljonit krooni ning tänaseks on see tulene-
valt üleüldisest väärtpaberiturgude langusest 2009. aasta
10. veebruari seisuga vähenenud 328,3 miljonile kroonile
(aktsia sulgemishind 10.02.2009. a oli 79,33 krooni). Eesti
Arengufond on aktsiate omanikuks oleku ajal teeninud neilt
dividende kokku summas 82,8 miljonit krooni. 5
Arengufondi ümbernimetamise küsimust taandarengu-
fondiks seletuskiri ei käsitle.
Muudatus jõustus 1. märtsil 2009. a.
Kohtunike, prokuröride ning vanglaametnike töötasud
Kohtunike ametipalka vähendati kuni 2010. a veebruari
lõpuni 7% võrra.6 Kiretu õiguse kohaldajatele selgitatakse
emotsioonitult: Seaduse rakendamiseks ei ole vaja teha ku-
lutusi. Kavandatud kohtunike palkade vähendamisega hoi-
takse käesoleval aastal kokku 13 072 537 krooni. /---/ Kui
esitatud seadusemuudatuse tulemusena vähenevad kohtunike
pensionid 7% võrra, on 2009. a 10 kuu jooksul riigieelarvest
makstavate pensionide kulu kokkuhoiuks 1,05 mln krooni.7
Et keegi ei vaidleks, siis muudeti ka kohtute seadust8 ning
tunnistati kehtetuks § 134, mis sätestab säästuajal ilmselt
kohatuna tundunud õigusemõistmise garantii: Palgakorral-
duse muudatuste tõttu ei tohi kohtuniku palk väheneda. Palga
vähenemisel hüvitatakse vahe riigieelarvest.
Seletuskiri märgib: Nimetatud säte on deklaratiivne – ku-
na kohtunike palgakorraldus tuleneb otseselt seadusest, ei ole
võimalik palga vähenemine muul moel kui seadusemuudatuse
teel. /---/ Põhiseaduse nõude kohaselt peavad kohtunikud olema
sõltumatud. Kõigi kohtunike palkade vähendamine ei riku
seda põhimõtet – palka vähendatakse kõigil kohtunikel ja
lähtuvalt samast põhimõttest.9
Ka prokuröride osas nähti ette meetod, kuidas nende töö-
tasude arvelt sel aastal saaks vähemalt 6 miljonit krooni
kokku hoida. Lisanduvad kokkuhoitavad pensionikroonid
(muudatused prokuratuuriseaduses). Siingi on maagiliseks
numbriks 7(%).
Ka vanglaametnikel väheneb sissetulek, või nagu sele-
tuskiri märgib – edaspidi on ametnike palku võimalik
määratleda plastilisemalt ja kooskõlas majandusliku olu-
korraga. Seejuures rõhutatakse seletuskirjas: Seaduse ees-
märk ei ole palkade vähendamine sel määral, et see seaks
ohtu ametnike toimetuleku ja seeläbi nende sõltumatuse, vaid
viia nende tasustamine tasakaalu teiste kõrgete riigiamet-
nike palgapõhimõtetega mainitud ajaperioodil.10
Loodame, et vanglaametnikud on siis endiselt sõltuma-
tud, nagu ka seletuskiri seda loodab.
Muudatus jõustus 1. ärtsil 2009. a.
Perekonnasidemete tõhustamine, noorsoo eest hoolitsemine
Koolieelse lasteasutuse seaduse11 muudatuste tulemusel
tõstetakse vanuse ülempiiri, millest alates tuleb lastele kind-
lustada lasteaiakoht. Nimetatud seaduse sätestab (§ 10 lg 1):
Valla- või linnavalitsus loob kõigile ühe- kuni seitsmeaastas-
tele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldus-
territooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse
käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Edaspidi kergitatakse
algvanus 1,5 aastani.
Kuna tulumaksuosa, mis kohalikele omavalitsusüksustele
läheb, vähenes (11,93%-lt 11,4%-le), siis tuleb ka kohustusi
vähendada. Küll aga tasub kõigil eelnõu seletuskirjast võtta
õppust põhjenduse formuleerimise osas, kus muuhulgas
sedastati: Muudatuse teiseks eesmärgiks on soosida lapse
esimestel eluaastatel kasvamist koos lapsevanemaga.12
Ka võeti omavalitsustelt natuke raha ära noorteühingu-
te ja spordiga seonduvalt (KOV tulumaksuosa vähenda-
mine) ning seetõttu vähendati ka nende kohustuste mahtu
(noorsootöö seaduse ja spordiseaduse muudatused).
Muudatus jõustub 1. aprillil 2009. a.
Riikliku pensionikindlustuse seadus
Riiklikus pensionikindlustuse seaduses tehti mitmeid muu-
datusi, millega muudeti pensionide indekseerimise süsteemi.
Parima ülevaate annab seaduseelnõu allolev tabel.
5
Viide 2.
6
Muudatus Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise
ajutise korralduse seaduses. – RT I 2008, 50, 275; 2009, 15, 93.
See seadus peaks vaieldamatult olema üks lugejasõbralikumaid, sest
koosneb vaid kahest napist paragrahvist.
7
Viide 2.
8
RT I 2002, 64, 390; 2009, 15, 94.
9
Viide 2.
10
Viide 2.
11
RT I 1999, 27, 387; 2009, 15, 93.
12
Viide 2.
13
Viide 2.

Riikliku pensionikindlustuse eelarve prognoos eelnõu järgi Rahandusministeeriumi konvergentsiprognoosi järgi13

2008 2009 2010 2011 2012
Keskmine vanaduspension 4560 4783 5022 5312 5783
Pensioniindeks 1,216 1,050 1,0514 1,0592 1,0908
Jooksva aasta eelarve defitsiit (tuh) -953 530 -2 165 253 -2 561 713 -2 486 621 -2 514 952
Kulude vähenemine võrreldes tavaindeksiga 1 223 508 1 380 588 1 097 385 798 383
Defitsiit % SKP-st -0,38% -0,85% -0,95% -0,85% -0,79%
Kumulatiivne ülejääk/defitsiit (tuh) 325 294 -1 839 958 -4 401 672 -6 888 293 -9 403 245
Muudatused jõustusid 01.03.2009. a.

MaksuMaksja nr 3 märts 2009 13

MaksuMaksja
Auklikud teed
Teeseaduse14 muudatuse tulemusel jäävad teed kindlasti
auklikumaks. TS § 16 lg 2 kohaselt nähakse teehoiu rahas-
tamiseks riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus
vastab vähemalt 75%-le kütuseaktsiisi, välja arvatud eri-
märgistatud kütuste ja maagaasi aktsiisi, ning 25%-le
erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest.
TS § 16 lg 3 kohaselt aga määratakse raha jaotus riigi-
maanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks igaks eel-
arveaastaks riigieelarves. Kohalike teede hoiuks nähakse
riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab
vähemalt 10%-le käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
määras kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest.
10%-line kulude miinimum kaotatakse. Seletuskiri sel-
gitab: 2009. aasta lisaeelarvega kavandatakse vähenda-
da kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite mahtu alla-
poole 10% teehoiuvahenditest, sest riigieelarve tuludest ei piisa
nimetatud mahus kohalikele teedele toetuste maksmiseks.
Sellest tulenevalt muudetakse teeseadust selliselt, et eraldise
suurus kohalike teede toetuseks otsustatakse iga-aastase riigi-
eelarvega.15
Muudatus jõustus 1. märtsil 2009. a.
14
Kohalike omavalitsusüksuste ohjeldamine
Valla- ja linnaeelarve seaduse16 muudatused olid kantud
eesmärgist tagada riigile majandussurutise tingimustes valit-
sussektori eelarvepositsiooni kontrollimiseks paremad võima-
lused, et tagada Eesti riigi jaoks Euroopa Liidu Maastrichti
kriteeriumide täitmine valitsussektori eelarve puudujäägi osas.
Eesti riigi prioriteediks on võtta esimesel võimalusel kasutusele
ühisraha Euro. Lisaks on eelnõu vajalik, et majandussurutise
tingimustes anda keskvalitsusele võimalus rakendada ma-
janduse stabiliseerimise huvides operatiivselt ja paindlikult
eelarvepoliitika meetmeid. Kohalike omavalitsuste suur eelar-
ve puudujääk võib põhjustada kohalike omavalitsuste finants-
raskusi, mis omakorda halvendavad teenuste kättesaadavust.17
Mida KOV-id sellest arvasid, on paljud kindlasti juba
leheveergudelt jõudnud lugeda.18
14
RT I 1999, 26, 377; 2009, 15, 93.
15
Viide 2.
16
RT I 1993, 42, 615; 2009, 15, 93.
17
Viide 2.
18
Tallinn võib laenupiirangu kohtus vaidlustada. – Postimees Online,
04.03.2009.
Elo Annioni illustratsioon

Eelarvekärbete mõju on küsitav
Aivar Sõerd
OÜ TLG Hotell juhatuse liige
Endine rahandusminister
EML nõukoja liige
Käesoleva aasta riigieelarve kärpimine ei pruugi selle
lisaeelarvega veel lõpule jõuda, kuigi kogu protsess on
juba niigi sisse jooksnud sellesse perioodi, kus peaks juba
käima 2010. aasta eelarve koostamine. Küsitavuste tõttu
hinnangutes nende kärbete mõjule kogu valitsussektori
tasakaalule ei ole 3% defitsiidi tabamine kindel.
Reaalseid kärpeid on kavas suurusjärgus 4-5 mld krooni,
ülejäänud osa on arvestuslike kulude muutus, mis tuleneb
otseselt SKP prognoosi alandamisest ja veel mõnest artiklist,
mille mõju eelarve tasakaalule on küsitav. Arvestuslike
kulude muudatusi oleks tulnud kajastada juba detsembris
vastu võetud eelarveseaduses − eelnõu tehti augustikuu
prognoosi alusel, novembris esitati Euroopa Komisjonile
uus konvergentsiprogramm, kus oli uus, allapoole korri-
geeritud prognoos juba sees. Kokkuvõttes oleks olnud vä-
hem segadust.
Valitsuses heaks kiidetud kärpekokkulepetes on võrrel-
des varasema kokkuleppega lisandunud 400 mln täiendavat
omanikutulu. Kust need täiendavad sajad miljonid tulevad,
on selgusetu.
Riigi majandus- ja palgakulude kokkuhoid on esmapilgul
muljetavaldav, kuid siin tuleb arvestada sellega, et võrreldes
ajaga, mil eelarvet koostati, on hinnad tuntavalt langenud,
mis võimaldab odavamalt saada teenuseid ja odavamalt
soetada kaupu ehk kärpida majandamiskulusid. Palgaku-
lude vähendamisel on oluline see, kui oskuslikult prog-
tulumaks?
käibemaks?
Kõik vastused EML koduleheküljel
rubriigis MAKSUKÜSIMUSED
www.maksumaksjad.ee
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
EELARVE
rammi rakendatakse, kuna ministeeriumide ja ametnike
palgatasemed on erinevad. Politsei- ja päästeteenistujate
ning teiste julgeolekuvaldkonna töötajate palku tuleks
säästa, samuti õpetajate omi.
Kohalikele omavalitsustele eraldatavate tulumaksusumma-
de vähendamine ei pruugi valitsussektori tasakaalu silmas
pidades efekti anda, sest tulubaasi vähenemisel tekib samas
suurusjärgus defitsiit, seega mõju kogu valitsussektori tasa-
kaalule ei ole. Eesmärgiks võiks olla laenuvõtmise piiramine
või surve omavalitsuse palkade vähendamiseks, need aga ei
pruugi realiseeruda.
Arengufondi aktsiate liigutamine iseenesest ei peaks tulu
tekitama. Kui arengufond loodi, anti 500 mln krooni eest
aktsiad arengufondile ja see ei tekitanud eelarvele tulu ega
kulu. Pealegi on see ühekordne liigutus, mis ei aita kuidagi
parandada järgmiste aastate eelarvete seisu.
Haigushüvitise omavastutuse seadmine ettevõtetele on
sisuliselt maksukoormuse tõstmine. Maksukoormuse tõus
ja riigitellimuste vähendamine on ebasoovitava mõjuga juba
niigi halvenenud tööhõivenäitajatele.
Lisaeelarves tuleb kajastada ka ettevõtete toetamise abi-
pakett, mis on eelarve tasakaalule vastupidise mõjuga. Sa-
mas teadaolevalt kasutatakse või õigemini tõstetakse üm-
ber Eestile EL eelarvest eraldatud vahendeid, ehk sisuliselt
tõstetakse suures osas EL eelarve vahendid Ettevõtluse Aren-
damise Sihtasutuse ettevõtete innovatsiooni ja uuendusmeel-
suse kasvu meetme alt Kredexi garantiide alla. Otseeraldised
riigieelarvest on väikesemahulised, seetõttu ei pruugi need
tekitada olulist mõju valitsussektori eelarve tasakaalule. Paljud
EL liikmesriigid aga rakendavad praegu ulatuslikke abipaket-
te ehk rakendavad stimuleerivaid eelarvepoliitilisi meetmeid,
riskides ajutise eelarvetasakaalu halvenemisega. Kuid sellega
luuakse ka eeldused kiiremaks langusest väljatulekuks.
tööõigus?
15
MaksuMaksja
Riigikohus arutleb autode üle
Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic AS
maksuosakonna juhataja
EML nõukoja liige
Riigikohus on hiljutise otsusega sõiduauto erisoodustuse
küsimuses1 andnud palju kõneainet meediale ja tekitanud
hulgaliselt linnalegende. Isegi Lätis-Leedus räägitakse, et
Eestis lubatakse tööautosid nüüd kodus hoida. Kindlasti
on see oluline lahend, mis korrastab seniseid maksuamet-
nike ja maksumaksjate arusaamasid. Omaette küsimus on,
kas tegemist on ikka “kõikide haiguste raviga“, mis lahen-
dab kõik sõiduautodega seotud maksuküsimused. Vaevalt.
Mis siis tegelikult juhtus?
Kohtuvaidlus algas sellest, et maksuametnikud määra-
sid täiendavad maksud OÜ-le Virumaa Veepumbakeskus
seoses sellega, et osaühing ei pidanud oma kasutuses ole-
vate sõiduautode kasutamise kohta sõidupäevikut ega dek-
lareerinud tulu-, sotsiaal- ja käibemaksu. Kuna äriühing
ei nõustunud maksuotsusega, esitati vaie maksuhaldurile
ja seejärel kaebus halduskohtule. Kohtuotsuses toodud as-
jaolude kohaselt olid osaühingul sõiduautod, mida hoiti
juhatuse liikme elukohas. Juhatuse liikme selgituste koha-
selt oli ta 24 h ööpäevas operatiivvalves ja maksuotsuses
nimetatud autod on vaadeldavad operatiivautodena. Li-
saks väitis juhatuse liige, et tema isiklikus kasutuses on
veel üks auto ning seega puudus tal vajadus teha tööau-
toga erasõite. Samuti esitati argumendina kodus ühe toa
eraldamist kontoriks. Neid asjaolusid tõendati juhatuse
liikme ütlustega, tema poja tunnistusega, koduse garaaži
tasuta kasutamiseks sõlmitud lepinguga ja erasõitudeks
teise sõiduauto kasutamise võimalusega. Esimese astme
kohtule ei olnud need tõendid piisavad, et välistada sõidu-
auto kasutamise maksustamist erisoodustusena. Ka ring-
konnakohus jäi seisukohale, et maksumaksja peab tõenda-
ma erisoodustuse mitteandmist. Pärast mitmeid kaotusi
sai osaühing täieliku võidu Riigikohtust, kes tühistas mak-
suotsuse ning madalama astme kohtuotsused.
Auto tegelik kasutamine vs auto kasutamise võimalus
Selles vaidluses oli üheks oluliseks küsimuseks, kas eri-
soodustusega on tegemist siis, kui töötajal on võimalik
tööandja vara (sõidukit) kasutada ettevõtlusega mitteseo-
tud tegevuseks või tuleb tuvastada vara (sõiduki) tegelik
ettevõtlusega mitteseotud kasutamine. Ehk lihtsustatult
öeldes: kas maksumaksja peab tõestama, et ta pole kaamel.
Maksuamet ning esimese ja teise astme kohtud pidasid
auto erasõitudeks kasutamise võimalust piisavaks, et auto
kasutuselt tuleks tasuda erisoodustuse maksud. Sarnaselt
on öelnud ka ühes 2002. a kohtuasjas ringkonnakohus2, et
sõiduauto puhul eeldatakse erakasutust ning maksumaksja
16
kohustus on tõendada vastupidist. Seejuures oli tookord
kohtu arvates põhjendamatu maksumaksja seisukoht, et
maksuhaldur oleks pidanud ise hankima täiendavaid tõen-
deid selle kohta, et erisoodustust osutati.
Siiski jäi Riigikohus nüüdses vaidluses teistsugusele arva-
musele – TuMS § 48 kohaldamiseks tuleb maksuhaldu-
ril tuvastada maksuobjekt – erisoodustuse andmine. Seega
tööandja sõiduki või muu vara tasuta või soodushinnaga
kasutada andmisel ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks
tuleb tõendada vara selline tegelik kasutamine või tuvastada
asjaolud, mis viitavad, et suure tõenäosusega kasutati vara
ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Järelikult ei piisa
maksude määramiseks üksnes maksuhalduri põhjendamata
kahtlusest või tööandja poolt sõidupäeviku mittepidamisest.
Sellega on kohus selgelt pannud maksuhaldurile esmase
tõendamiskoormuse auto erasõitudeks kasutamise küsimu-
ses ja ka muudes tööandja vara isiklikul otstarbel kasutamise
olukordades. Kui maksuhaldur määrab maksud, siis on
maksumaksja kohustus esitada tõendid, mis välistaks auto
erasõitudeks kasutamise või kinnitaks seda, et konkreetsel
juhul on see vähetõenäoline.
Siiski tuleb arvestada, et lisaks erisoodustuse andmise
ehk vara tegeliku erakasutamise tõendamisele on kohus
välja toonud ka võimaluse, et maksuhaldur võib tuvastada
asjaolud, millest nähtub, et suure tõenäosusega kasutati
vara ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Kuna üldjuhul
maksuhaldur ei tohi tegeleda jälitustegevusega, siis muu-
tuks kohtulahendi alusel üsna keeruliseks tõendada tege-
like erasõitude tegemist töötajate poolt. Kui puudub sõidu-
päevik, kus oleks märgitud erasõidud, ning nende tegemist
ei kinnita ka maksumaksja ütlused või kolmanda isiku
seletused ega ka dokumendid, siis on maksuhalduril seda
sisuliselt võimalik kontrollida vaid vaatlustoimingu käigus
(näiteks ettevõtte parkimisplatsil olevate sõidukite ülevaa-
tamine). Samas jätab kohus võimaluse, et maksuhaldur
tõendab, et suure tõenäosusega kasutati vara ettevõtluse-
ga mitteseotud tegevuseks. Siinkohal ei oleks arvatavasti
maksumaksjate huvides sellise loetelu esitamine, kuid
mõned näited võib siiski tuua. Näiteks kui inimene elab
väljaspool suuremat asulat, peres puuduvad muud sõidu-
kid, töötaja tööülesannetest ei tulene pidev auto kasutami-
se vajadus; ajakirjanduses antud intervjuud või avaldatud
fotod jne. Võib arvata, et järgmised kohtulahendid hakka-
vad täpsustama neid juhtumeid, mil kohtu jaoks on väga
tõenäoline, et autot või muud vara kasutatakse ettevõtlu-
sega mitteseotud tegevuseks.
Sama põhimõte kehtib tööandja igasuguse vara kasu-
tamise osas – näiteks kinnisvara, tööriistad, muud sõi-
1
Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2009 otsus asjas nr 3-3-1-93-08.
Kättesaadav Riigikohtu kodulehel www.riigikohus.ee.
2
Tartu Ringkonnakohtu 27.12.2002 otsus asjas nr 2-3-143/2002
AS Eurowest maksuvaidluses, kättesaadav Internetis
http://kola.just.ee/docs/public/dokument_226551.pdf.

dukid jne. Paljudele üllatuseks kehtib see ka nende
autode suhtes, mis pole sõiduautod. Seega ei tasu
loota, et kui sõiduauto ümber ehitada ja registreerida
veoautona, õnnestub sel viisil erasõitude maksustamist
vältida.
Kohus selgitas ka seda, millisel juhul võiks olla mõeldav
teistsugune lähenemine – auto kasutamise võimaluse mak-
sustamine erisoodustusena. Nimelt peaks selleks olema
seaduses sätestatud, et maksuobjektiks on ka töötaja või-
malus kasutada tööandja sõidukit ettevõtlusega mitteseotud
tegevuseks, kusjuures taolise kasutamise puudumist peaks
maksukohustuslane tõendama kindlaksmääratud korras.
Kuna hetkel selline regulatsioon puudub, siis pole ka teosta-
tav maksuhalduri soov maksustada lihtsalt auto kasutamise
võimalust. Nüüd võib huviga jälgida, kas riik püüab seadust
muuta, nagu on juhtunud mõnel varasemal maksumaksja
jaoks soodsalt lõppenud kohtuvaidluse puhul.3
Kas sõidupäevikut peab pidama?
Teine oluline küsimus, millega kohus selles kaasuses tege-
leb, on küsimus sõidupäeviku kohustuslikkusest ja asen-
damatusest. Nimelt oli maksuhalduri üheks argumendiks
osaühingule maksude määramisel sõidupäeviku mittepida-
mine perioodil 01.09.2006 - 31.10.2007. Paljusid tööand-
jaid on vaevanud aastaid küsimus, kas peab sõidupäevikut pi-
dama või mitte. Maksuametnike sõnavõttudest ajakirjanduses
on tavaliselt läbi jooksnud põhimõte, et sõidupäeviku pidami-
ne on igal juhul vajalik, kui soovitakse konkreetse sõiduauto
kasutamisega seoses makse erisoodustuselt mitte maksta.
Nüüd on Riigikohus maksumaksjate rõõmuks asunud
mõistlikumale positsioonile ja selgitanud, et sõidupäevik
on vaid üks võimalustest tõendada auto kasutamist ainult
töösõitudeks. Nimelt ei nähtu ega tulene erisoodustuse
hinna määramise korrast4, et sõiduki kasutamist üksnes
ettevõtluseks tuleb tõendada sõidupäevikuga.
Kohus ei selgita täpselt, millised võiksid olla need muud
tõendid, mis aitaksid kinnitada sõiduauto kasutamist ainult
töösõitudeks. Selles kaasuses võib nendeks pidada tõendite
kogumit: autode operatiivsõiduki staatust, kodukontorit,
teise auto erasõitudeks kasutamise võimaluse olemasolu
jne. Võib arvata, et lisaks võiks tõenduseks olla näiteks
GPS-valve seadmed, millega on auto teekond kontrollitav.
Samuti võiks seda tõendada autode parkimise ja kasuta-
mise korraldamiseks kehtestatud tööandja sisemised põhi-
mõtted. Seejuures on küll oluline rõhutada, et vastavad
põhimõtted peaksid olema mõistlikud ja kontrollitavad.
Lihtsalt juhatuse otsus tööautode erasõitudeks kasutamise
keelamise kohta ilma seda reaalselt piiravate meetmeteta
jääb arvatavasti kergesti vaidlustatavaks. Samuti võiks era-
sõite välistada auto spetsiifiline tehniline varustus, ope-
ratiivsõiduki markeering, auto asumine müügiplatsil või
remonditöökojas jne. Seega on oluline arvestada, et sõidu-
päevik ei ole ainus dokument, mis saab kinnitada auto
kasutamist vaid töösõitudeks.
Auto hoidmine kodus
Vaadeldavas kohtuasjas selgitas Riigikohus ka tööauto
kodushoidmisega seotud küsimusi. Nimelt leidis maksu-
amet osaühingule täiendavaid makse määrates, et sõidu-
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
SÕIDUPÄEVIK
JÄLLE SEE SÕIDUPÄEVIK!
ki hoidmine töötaja kodus kinnitab sõiduki kasutamist
ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Riigikohus rõhutas,
et sõiduki hoidmine töötaja elukohas ei kinnita iseenesest
sõiduki ettevõtlusega mitteseotud kasutamist. Sellest võib
välja lugeda, et kui on tõendatud auto hoidmine kodus,
peaks maksuhaldur analüüsima sellise käitumise põhju-
seid ja kontrollima, kas see võiks kinnitada erasõitude
tegemist. Praegusel juhul maksuamet nii ei teinud ning
tugines üksnes auto kodus hoidmise faktile. Seetõttu
pidi Riigikohus selgitama, et on mitmeid asjaolusid, mil
tööauto kodus hoidmine võib olla põhjendatud. Kohus
viitab TuMS § 48 lg-le 51, mis puudutab töö ja kodu
vahelisteks sõitudeks tehtud kulutusi, kui ühistransporti
kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku
aja- või rahakuluga, või puudega töötaja puhul ette nähtud
juhtudel. Samuti on Riigikohus viidanud tööauto kodus-
hoidmise põhjenduste osas auto operatiivsõiduki staatuse-
le ja rahaliselt hinnatava hüve ebaolulisusele.
Ekslikult on kohtuotsuse põhjal tekkinud arusaamad,
nagu oleks kohus asunud seisukohale, et tööauto hoidmi-
ne kodus on alati põhjendatud. Seda kohus kindlasti ei
väitnud. Kui auto kodushoidmisel puudub ettevõtlusega
seotud eesmärk ja põhjendus, siis ilmselgelt kaasnevad mak-
suriskid. Kui aga tööandja peab äriliselt kaalutletuks tööauto
hoidmist töötaja kodus, peaks koostama analüüsi, mis tooks
välja mõistlikud argumendid (turvalisus, parkimiskulud,
töötaja töösõitude marsruudid või töö liikuv iseloom, ko-
dukontor). Samas on ka sel juhul vaja täiendavalt tõendada,
et erasõitude tegemise tõenäosus ei ole suur. Ilmselgelt ei
tohiks maksuseadused tekitada olukorda, kus ettevõtja
peab käituma äriliselt ebamõistlikult.
Kas 1 meeter erasõitu on erisoodustus?
Ühe olulise teemana on selles kohtulahendis vaatluse all
ebaolulise rahalise väärtusega rahaliselt hinnatav hüve
töötajale. Nimelt on ka varem erialases kirjanduses välja
toodud põhimõte, et erisoodustuseks ei saa lugeda töötaja
poolt tööandja vara kasutamist ebaolulises mahus, kui
sellega ei kaasne tööandjale märkimisväärsed kulud.5 Siiski
ei ole maksuametnikud sageli seda printsiipi järginud. Nii
on tekkinud teooriad sellest, kuidas 1 meeter erasõitu ilma
sõidupäevikuta toob kaasa maksukohustuse sõiduauto ka-
sutamise erisoodustuse maksimumhinnalt (eelmisel aastal
2000 kroonilt kuus ja sel aastal 4000 kroonilt kuus). Samuti
võib sarnaseid seisukohti leida lähetuste osas, kus püütakse
maksustada lennukipileteid osaliselt erisoodustusena, kui
lähetus ja puhkus ühendatakse.6
3
Riigikohtu halduskolleegium tegi 07.11.2000 positiivse otsuse asjas
nr 3-3-1-44-00 (OÜ Prof Plus kaasus) tasemekoolituse maksustamise
osas (lahend on kättesaadav EML kodulehel www.maksumaksjad.ee
MAKSUINFO rubriigis), kuid Riigikogu võttis vähem kui kuu aega
hiljem (06.12.2000) vastu tulumaksuseaduse muudatuse, millega loeti
kõik tasemekoolitused erisoodustuseks sõltumata koolituse eesmärgist
või seotusest ettevõtlusega (RT I 2000, 102, 667). Hiljem küll välistati
erisoodustuse hulgast julgeolekuametniku tasemekoolitus.
4
Rahandusministri 29.12.1999 määrus nr 120 “Tulumaksuseadusest
tulenevate õigusaktide kinnitamine“. – RTL 2000, 1, 2; 2009, 1, 8.
5
Lasse Lehis. Maksuõigus. Tallinn: 2004, lk 260.
6
Maksu-ja Tolliameti vastused erisoodustust puudutavatele küsimustele.
Küsimused 21 ja 22. Kättesaadav MTA kodulehel www.emta.ee/?id=3570.
17
MaksuMaksja
Riigikohus on seisukohal, et kui töötaja kasutab tööandja
sõidukit ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks viisil, mis pole
rahaliselt hinnatav soodustus, ja kui see kasutamine ei too
tööandjale kaasa kulutusi, siis pole tegemist erisoodustusega
TuMS § 48 mõttes. Näiteks võib töötaja teekonda pikenda-
mata peatada auto selleks, et ühendada ettevõtluseks toimuva
sõiduga isiklik tegevus. Seega kui töötaja teeb töösõitu tehes
erahuvides peatuse või põikab töösõidul kaubanduskeskuses-
se isiklikke sisseoste tegema, siis see ei tähenda automaatselt
erasõitu ja seega erisoodustust. Ilmselgelt ei saa seda laiendada
olukordadele, kus töösõitu tehes sõidetakse kümneid või sadu
lisakilomeetreid suvilasse või sugulaste juurde.
Kokkuvõttes võib öelda, et väga positiivselt tuleb hinnata
seda, et leidub maksumaksjaid, kes on valmis oma õiguse eest
seisma ka siis, kui vaidlusalused summad pole väga suured
ja positiivne lahend saabub alles Riigikohtus.7 Tänu sellele
ja EML meeskonna asjalikule toetusele on Eesti maksu-
alast kohtupraktikat täiendamas see paljudele maksumaks-
jatele oluline kohtulahend. Teisest küljest ei tohi unustada,
et kohus teeb otsuse ikkagi konkreetsete asjaolude põhjal
ja seega mõnel teisel juhul, kus maksuhaldur motiveerib
oma maksuotsuse paremini, võib kohus ka teistsugusele
seisukohale asuda.
7
Vaata lisaks ka: 87% erisoodustuste kontrollidest lõppevad lisamaksuga.
– MaksuMaksja, 2008, nr 8, lk 6-7.

Vaidlusest lühidalt:

Maksuamet alustas Virumaa Veepumbakeskus OÜ revisjoni 2007. aasta novembris. Kuna maksukohustuslane vaba-
tahtlikult ei olnud nõus oma deklaratsioone maksuameti äranägemise järgi “õigeks“ parandama, tipnes revisjon 2008. aasta
jaanuaris maksuotsusega, mille alusel määrati riigieelarvesse tasumiseks ca 24 000 krooni maksu (erisoodustuse tulumaks,
sotsiaalmaks, käibemaks omatarbelt).

Kuna ettevõtja pidas maksu määramist põhimõtteliselt valeks ja ka äärmiselt ebaõiglaseks, siis ta vaidlustas maksuotsuse.
Asi käis läbi esimese ja teise astme halduskohtust, kes tegid otsuse maksuameti kasuks. Alles Riigikohtus sai ettevõtja
õigluse jalule seatud. Riigikohus andis õiguse maksukohustuslasele ja tühistas 2009. aasta märtsis 2008. aasta jaanuari-
kuise maksuotsuse.

KOMMENTAAR RIIGIKOHTU LAHEND KORRASTAB MAKSUHALDURI ARUSAAMU

mitteseotud sõite ei tehta ning arvestus seda ka ei kajasta,

Jüri Allikalt
Maksukonsultandi UÜ jurist
EML juhatuse liige
Riigikohtu selles lahendis oli põhiküsimuseks, kas sõidu-
autoga erisoodustuse andmise tuvastamiseks ja erisoodustu-
selt maksude määramiseks piisab, kui äriühingu sõiduauto
kasutamise kohta ei peeta arvestust ega deklareerita tulu-,
sotsiaal- ja käibemaksu ning sõiduautot hoiatakse juhatuse
liikme kodus. Samas on maksuhalduri revidendid esitanud
muude kontrollimenetluste käigus maksumaksjatele ka teist-
suguseid nõudmisi, tõendamaks sõiduautoga erisoodustuse
andmise puudumist. Näiteks on revidendid nõudnud, et
maksumaksja tõendaks tööandja sõiduauto ettevõtlusega
mitteseotud tegevuseks mittekasutamist ka ajal, mil autot ei
kasutatud üldse, st töötaja või juhatuse liikme, kelle kasutu-
ses sõiduauto on, puhkusel viibimise ajal, töövõimetuse ajal,
auto rikke olemasolul või muudel päevadel, millal sõiduauto
kasutamiseks äriühingul vajadus puudus.
Kui nüüd keegi arvab, et juhul, kui ta peab äriühingus
sõiduauto kasutamise kohta sõiduarvestust ja ettevõtlusega
on kõik korras - siis kaugeltki mitte! Olen puutunud kokku
ka olukordadega, kus sõiduauto kasutamise kohta küll
peetakse arvestust, kuigi ettevõtlusega mittesoetud sõite ei
tehta, kuid kontrollimisel on revidendid tuvastanud sõidu-
arvestuse pidamisel lahknevuse auto tankimise ja sihtkohta
saabumise kellaaja arvestuses näidatud marsruudi vahel
ühel või kahel korral kuus ning teinud sellest järelduse, et
kuna arvestus ei ole olnud mõnel päeval mõne sõidumar-
sruudi osas korrektne, on see piisav argument ja fakt eri-
soodustuse andmise tuvastamiseks ning erisoodustuselt
maksude määramiseks vastava kalendrikuu osas. Analoog-
seid järeldusi on maksuhaldur teinud ka olukorras, kus
sõiduki arvestuses on näidatud vahemaid asustatud punk-
tide läbimisel suuremana, kui Maanteameti avalikud and-
med näitavad, kuigi oluline vahe kilomeetrites tekib ka sel-
lest, millisesse punkti näiteks Tallinna linnas minnakse.
Arvestades Tallinna linna suurust, võib sõidumarsruudi
pikkus erineda linnadevahelisel sõidul mitukümmend
kilomeetrit.
Sõiduautode kasutamise kontrollimisel on maksuhaldur
läinud isegi nii kaugele, et on nõudnud välja kütusekaarti-
dega tankimiste korral näiteks mitme aasta kohta tanki-
miste täpsed kellaajad ja võrrelnud neid sõidupäevikutes

18

kajastatud marsruutide ja tööaegadega. Kui lahknevused
esinevad kas või mõnel korral kuus, tehakse ka sellistest ük-
sikutest juhtumistest järeldused, et on antud erisoodustust
ja seda tuleb maksustada. Siinkohal oleks ehk asjakohane
ka küsida, kas selline ressursi ja aja kulutamine maksuhal-
duri poolt on kõige otstarbekam ja proportsionaalsem, võr-
reldes saavutatud tulemusega.
Sõiduautode kasutamise kontrollimisel on maksuhaldur
senini, sh ka eeltoodud juhtumitel, unustanud aga pea-
mise – TuMS § 48 lg-st 8 ja rahandusministri vastavast
määrusest tuleneb ja järeldub, et määrusega kehtestatud
korras tuleb tööandja sõiduauto kohta arvestust pidada
Maksuamet: sõidupäevikud ei kao kuhugi
Lemmi Kann
ÄP Online
05.03.2009
Sõiduauto kasutamist ettevõtluses või väljaspool ettevõtlust
saab endiselt tõendada nii sõidupäevikuga kui muude tõendi-
te abil, mille vettpidavuse tõestamine on maksumaksja mure.
Kuigi Riigikohtu halduskolleegium vabastas 3. märtsil
Virumaa Veepumbakeskuse maksuhalduri määratud eri-
soodustusmaksust, mille tõi firmajuhi kasutuses olnud
ja sõidupäevikut pidamata tema kodus hoitud sõiduauto,
on Maksu- ja Tolliameti seisukoht, et kaugeleulatuvaid
järeldusi sellest lahendist teha ei saa ning põhimõttelisi
muudatusi see kaasa ei too.
“Ka pärast käesolevat Riigikohtu lahendit on tööandja
sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutamine tööandja
tegevusega mitteseotud eesmärkidel erisoodustus, millelt
tuleb tasuda vastavaid makse,” teatas Maksu- ja Tolliamet
vastuseks Äripäeva küsimusele, mida mainitud kohtula-
hend ettevõtjatele reaalselt tähendab.
Maksuamet selgitas, et Riigikohus ei tunnista enda ot-
susega sõidupäeviku pidamise regulatsiooni kehtetuks, vaid
üksnes täpsustab selle tähendust tõendamise aspektist.
“Seega kehtib jätkuvalt edasi sõidupäeviku pidamise kohta
Maksu- ja Tolliamet peab arvestust
autode kasutamise üle ning soovitab
seda jätkuvalt teha kõigil asutustel ja
ettevõtetel
MTA pressiteade
05.03.2009
Maksu- ja Tolliamet lükkab ümber ajakirjanduses ilmu-
nud väite, nagu ei peaks maksuhaldur autode kasutamise
üle arvestust ega täidaks sõidupäevikuid.
Väite aluseks olnud maksuhalduri vastus EML teabe-
nõudele ütles vaid seda, et Maksu- ja Tolliametis on kee-
latud isiklikud sõidud ametile kuuluvate sõidukitega, kuna
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
SÕIDUPÄEVIK
JÄLLE SEE SÕIDUPÄEVIK!
üksnes juhul, kui erisoodustust antakse, ehk kui sõidu-
autot võimaldatakse juhatuse liikmel kasutada tasuta või
soodushinnaga töö-, ameti- või teenistusülesannete või töö-
andja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks ning arvestuse
pidamise eesmärk on määrata kindlaks erisoodustuse hind.
Nimetatud sätetest ei tulene ega järeldu, et rahandusmi-
nistri kehtestatud korras tuleks arvestust pidada ka juhul,
kui sõiduautoga erisoodustust ei anta.
Olen seisukohal, et Riigikohtu lahend aitab edaspidi kor-
rastada maksuhalduri arusaamasid, mis puudutavad ka
eeltoodud olukordi, ja hoiab ära tarbetuid kohtuvaidlu-
si seoses sõiduautode kasutamisega.
kehtiv regulatsioon ja ka edaspidi on maksustamisel tõen-
damist vajav küsimus, kuidas kasutati sõiduautot tegeli-
kult,” selgitas maksuamet oma e-kirjas.
Riigikohus pakkus maksukohustuse tekkimise alusena
välja kaks võimalust: tuleb tõendada sõiduauto kasutamist
ettevõtlusega mitteseotud tegevuses või tõendada asjaolu-
sid, mis suure tõenäosusega viitavad vara kasutamisele et-
tevõtluse väliselt.
“Sõiduauto kasutamist ettevõtluses või väljaspool ettevõt-
lust saab Riigikohtu seisukoha järgi jätkuvalt tõendada nii
sõidupäevikuga kui muude tõendite abil. Muu tõendina
tuleb kõne alla kogu maksumaksja majandustegevust ka-
jastav dokumentatsioon, sest kui sõidukit kasutatakse et-
tevõtluses, on see nähtav ka äriühingu raamatupidami-
ses,” teatas maksuamet vastuseks küsimusele, kas ettevõt-
jad võivad nüüd kohtulahendile toetudes sõidupäeviku
pidamise ära lõpetada.
Maksuhaldur soovitabki ettevõtjatel hoolega läbi mõelda
äriühingu valduses olevate sõidukite kasutamist tõendav
dokumentatsioon. “Kaasaegne maksuõigus eeldab maksu-
halduri ja maksumaksja vahelist tihedat koostööd ja kons-
truktiivset infovahetust. See on nii maksuhaldurile kui mak-
sumaksjale parimal viisil võimalik aga siis, kui maksumaks-
ja jälgib igapäevaselt seda, kuidas ta suudab maksustamise
seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid hiljem tõendada,”
oli maksuameti seisukoht.
ülejäänud küsimustest võis järeldada, et EML huvitab eel-
kõige just sõidukite kasutamine isiklikul otstarbel. Nii kõ-
nealuse vastuse andmise ajal kui täna fikseeritakse ametis
kõik ametiautode sõidud sõidupäevikutes.
Riigikohtu äsjane autode erisoodustusmaksu määramist
puudutav otsus muudab ka maksuhalduri arvates olukor-
ra lihtsamaks, sest see toob selgust juurde erisoodustuste
maksustamise problemaatikas. Samas ei saa antud kohtu-
lahendi pinnalt teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Rii-
gikohus ei tunnista oma otsusega sõidupäeviku pidamise
regulatsiooni kehtetuks, vaid üksnes täpsustab sõidupäevi-
ku tähendust tõendamise aspektist. Seega kehtib jätkuvalt
sõidupäeviku pidamise kohta käiv regulatsioon ja ka edas-
pidi on maksustamisel tõendamist vajav küsimus, kuidas
kasutati sõiduautot tegelikult.
19
MaksuMaksja
EML teabenõue
05.03.2009
Eesti Maksumaksjate Liit soovib saada koopiaid kõikide
MTA kasutuses oleva 139 sõiduauto sõitude ja parkimise
arvestusest, mis tõendaksid, et ühegi autoga ei tehta tööga
mitteseotud sõite.
Samuti soovime teada, kus hoitakse sõidukeid töövälisel
ajal ja kuidas tagatakse, et sõiduautosid ei kasutata isiklikul
otstarbel.
MTA vastus
09.03.2009
Vastuseks Teie 05.03.2009 pöördumisele, kus muuhulgas
soovite teavet Maksu- ja Tolliameti sõidukite hoidmise
kohta töövälisel ajal, selgitab Maksu- ja Tolliamet järgmist.
Märgime veel kord, et Maksu- ja Tolliametis kasutatakse
ametiautosid üksnes ametisõitudeks, mistõttu ei ole Teie
poolt pöördumises soovitud teabega võimalik Teil tõendada/
tuvastada, et ühegi autoga ei tehta tööga mitteseotud sõite.
Maksu- ja Tolliametis on ametiauto kasutamisel kasutaja
kohustatud pidama arvestust iga sõidukorra puhul ning
20
Elo Annioni illustratsioon
kohustatud täitma sõidupäevikut. Avaliku teabe seaduse
§ 35 lg 1 p 16 ja p 17 kohaselt on teabevaldaja kohustatud
tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
isiku kohta seoses maksustamisega kogutud teabe ning teabe,
mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Maksu-
saladuse hoidmise kohustuse paneb Maksu- ja Tolliametile
ka maksukorralduse seaduse § 26. Kuna sõidupäevik si-
saldab muuhulgas teavet sõidu eesmärgi ja sihtkoha osas,
siis avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 16 ja p 17 ning mak-
sukorralduse seaduse § 26 lg 1 tuginedes ei ole võimalik
Teile edastada koopiaid Maksu-ja Tolliameti kasutuses ole-
vate sõiduautode sõitude ja parkimiste arvestusest.
Maksu- ja Tolliameti keskuse struktuuriüksuste kasutus-
se antud ametiautode parkimise/garažeerimise kohad töö-
välisel ajal on kinnitatud Maksu- ja Tolliameti peadirektori
käskkirjaga. Piirkondlike maksu- ja tollikeskuste kasutusse
antud ametiautode parkimise/garažeerimise kohad töövä-
lisel ajal kinnitab maksu- ja tollikeskuse juhataja kirjaliku
korraldusega.
Selleks, et tagada ametiautode kasutamise korra nõuete-
kohane täitmine, on Maksu- ja Tolliametis määratud pea-
direktori käskkirjaga ametnikud, kes vastutavad ametiauto-
de kasutamise korraldamise eest. Nimetatud ametnikud
on muuhulgas kohustatud kontrollima ka ametiauto sihi-
pärast kasutamist ning kehtestatud parkimise/garažeeri-
mise kohustuse täitmist.
 SÕIDUPÄEVIK
JÄLLE SEE SÕIDUPÄEVIK!

Kuidas riigiasutused oma

autode kohta arvestust peavad?
EML esitas kõikidele Eesti riigiasutustele veebruaris
järgmise sisuga teabenõude:
1. Mitu sõiduautot on Teie asutuse kasutuses?
2. Mitme sõiduauto kohta peetakse töö- ja isiklike sõitude
arvestust vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lg 8 alusel
kehtestatud korrale?
3. Mitme sõiduauto eest on deklareeritud ja makstud
2009. aasta jaanuari eest tulumaksu ja sotsiaalmaksu
erisoodustuselt (autode arv, erisoodustuse väärtus)?
4. Mitmele töötajale või ametnikule on makstud 2009. aasta
jaanuari eest hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest
tööülesannete täitmisel (isikute arv, hüvitise summa)?

Asutus Sõidukid Erisoodustus Isikliku auto hüvitis

(1) arv (2) arv (3) arv (3) summa (4) arv (4) summa
Andmekaitse Inspektsioon 2 2 0 - kr 0 - kr
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 0 0 1 1 000 kr 8 8 742 kr
Autoregistrikeskus 82 52 30 120 000 kr 0 - kr
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk 3 0 3 12 000 kr 0 - kr
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 5 5 0 - kr 4 8 540 kr
Eesti Lastekirjanduse Keskus 0 0 0 - kr 1 1 000 kr
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut 3 0 3 12 000 kr 0 - kr
Eesti Noorsootöö Keskus 1 1 0 - kr 3 4 690 kr
Eesti Pank 4 3 1 4 000 kr 1 10 000 kr
Eesti Patendiraamatukogu 0 0 0 - kr 1 1 000 kr
Finantsinspektsioon 0 0 0 - kr 1 1 080 kr
Haridus- ja Teadusministeerium 14 4 10 40 000 kr 18 66 752 kr
Harju Maavalitsus 9 6 3 12 000 kr 13 20 776 kr
Hiiu Maavalitsus 4 4 0 - kr 3 1 464 kr
Ida-Viru Maavalitsus 3 0 0 - kr 0 - kr
Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus 1 1 0 - kr 0 - kr
Julgestuspolitsei 44 0 0 - kr 7 8 008 kr
Justiitsministeerium 4 2 2 8 000 kr 1 840 kr
Jõgeva Maavalitsus 3 3 0 - kr 17 33 172 kr
Jõudluskontrolli Keskus 5 2 5 16 427 kr 1 300 kr
Järva Maavalitsus 4 3 1 4 000 kr 1 1 008 kr
Kaitseministeerium 24 5 18 49 215 kr 29 129 976 kr
Kaitseressursside Amet 11 5 6 24 000 kr 7 12 334 kr
Kaitseväe Peastaap 719 0 30 - kr 0 - kr
Keeleinspektsioon 0 0 0 - kr 7 7 800 kr
Kemikaalide Teabekeskus 0 0 0 - kr 1 1 000 kr
Keskkonnaamet 206 206 0 - kr 0 - kr
Keskkonnainspektsioon 70 68 2 8 000 kr 21 79 524 kr
Keskkonnaministeerium 9 0 5 13 670 kr 35 93 334 kr
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus 7 2 5 13 670 kr 2 6 000 kr
Keskkriminaalpolitsei 64 0 0 - kr 0 - kr
Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 6 6 0 - kr 0 - kr
Konkurentsiamet 4 0 4 16 000 kr 7 9 000 kr
Kultuuriministeerium 7 5 2 8 000 kr 5 7 000 kr
Lennuamet 4 0 4 16 000 kr 2 3 000 kr

MaksuMaksja nr 3 märts 2009 21

MaksuMaksja
Lääne Maavalitsus 3 2 0 - kr 8 7 717 kr
Lääne-Viru Maavalitsus 4 4 0 - kr 8 12 136 kr
Maa-amet 34 34 11 24 812 kr 5 4 400 kr
Maamajanduse Infokeskus 4 4 0 - kr 4 6 700 kr
Maanteeamet 29 18 15 60 000 kr 3 6 000 kr
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 19 19 7 30 000 kr 13 33 000 kr
Maksu- ja Tolliamet 139 0 0 - kr 69 118 634 kr
Muinsuskaitseamet 20 20 0 - kr 1 1 000 kr
Patendiamet 1 0 1 4 000 kr 0 - kr
Piirivalveamet 17 17 0 - kr 4 3 952 kr
Politseiamet 18 18 0 - kr 11 15 324 kr
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 72 67 28 41 940 kr 2 2 000 kr
Põllumajandusministeerium 13 9 4 10 937 kr 23 50 000 kr
Põlula Kalakasvatuskeskus 2 2 0 - kr 1 2 000 kr
Põlva Maavalitsus 4 4 0 - kr 3 5 112 kr
Pärnu Maavalitsus 7 5 1 4 000 kr 8 15 648 kr
Päästeamet (sh Demineerimiskeskus) 45 45 0 - kr 4 7 000 kr
Rahandusministeerium 4 2 2 8 000 kr 4 4 000 kr
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus 1 1 0 - kr 2 1 500 kr
Rapla Maavalitsus 3 3 0 - kr 2 1 900 kr
Ravimiamet 8 5 3 12 000 kr 6 6 082 kr
Registrite ja Infosüsteemide Keskus 1 1 0 - kr 20 28 474 kr
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus 5 0 10 45 000 kr 10 34 450 kr
Riigihangete Amet 3 3 3 12 000 kr 3 3 000 kr
Riigikantselei 5 1 1 4 000 kr 0 - kr
Riigikogu Kantselei 11 7 4 - kr 0 - kr
Riigikohus 3 3 0 - kr 0 - kr
Riigikontroll 3 2 1 4 000 kr 2 1 526 kr
Riigimetsa Majandamise Keskus 161 134 0 - kr 269 1 038 321 kr
Riigiprokuratuur 25 25 0 - kr 0 - kr
Saare Maavalitsus 3 2 0 - kr 16 15 500 kr
Sisekaitseakadeemia 46 0 1 4 000 kr 28 31 477 kr
Siseministeerium 8 6 3 12 000 kr 0 - kr
Sotsiaalkindlustusamet 9 9 0 - kr 4 2 373 kr
Sotsiaalministeerium 5 3 2 8 000 kr 1 900 kr
Statistikaamet 5 0 5 20 000 kr 50 202 813 kr
Taimetoodangu Inspektsioon 64 63 1 4 000 kr 0 - kr
Tallinna Halduskohus 0 0 0 - kr 0 - kr
Tarbijakaitseamet 5 4 2 8 000 kr 6 2 398 kr
Tartu Maavalitsus 4 3 1 4 000 kr 5 3 560 kr
Tehnilise Järelevalve Amet 46 25 3 12 000 kr 0 - kr
Tervisekaitseinspektsioon 34 0 6 24 000 kr 5 6 453 kr
Tööinspektsioon 24 24 0 - kr 13 12 194 kr
Tööturuamet 8 0 0 - kr 34 21 880 kr
Vabariigi Presidendi Kantselei 6 0 0 - kr 2 3 900 kr
Valga Maavalitsus 3 3 0 - kr 7 - kr
Veeteede Amet 61 43 43 172 000 kr 32 31 980 kr
Veterinaar- ja Toiduamet 31 8 23 92 000 kr 2 1 524 kr
Viljandi Maavalitsus 5 4 1 4 000 kr 0 - kr
Viru Maakohus 4 4 0 - kr 1 2 000 kr
Võru Maavalitsus 5 5 0 - kr 0 - kr
Õiguskantsleri Kantselei 2 1 1 4 000 kr 0 - kr
KOKKU 2367 1049 319 1 010 671 kr 887 2 265 168 kr

22

Tabel koos märkustega avaldatakse EML kodulehel
www.maksumaksjad.ee
Andmete kogumise ja võrdlemise eesmärk oli eelkõige
tuua välja erinevused autode üle arvestuse pidamisel – kui
palju peetakse sõidupäevikuid, kas maksustamine on seo-
tud päeviku pidamise või mittepidamisega, kas ja kui palju
lubatakse isiklikku kasutust, kuidas töötajad hüvitavad
isiklikke sõite, milline on ametiautode ja ametnike isiklike
autode kasutamise vahekord jne. Kindlasti huvitas meid
ka see, kuidas mõjus erisoodustuse maksubaasi tõstmine
4000 kroonile riigiasutuste autode kasutamise korraldust.
Kuigi need andmed ei mahtunud tabelisse ära, olid tule-
mused ootuspärased ja käitumine täpselt samasugune
nagu erasektoris – autode arvu püütakse vähendada, sõi-
dupäevikute pidamist suurendada ja isiklikku kasutust vä-
hendada või selle kulusid sisse nõuda.
Tabelis toodud väärtused võivad olla ebatäpsed tulene-
valt küsimuste tõlgendamisest, kus suur maht ja vähene aeg
ei võimaldanud lisaküsimusi esitada. Näiteks Maksu- ja
Tolliamet teatas vastuseks teisele küsimusele järgmiselt:
“MTA ei võimalda mitte kellelegi ametnikest mitte ühe-
gi ametiautoga isiklike sõitude tegemist”, kuid hiljem tea-
tas ajakirjanduses, et nad peavad kõikide autode kohta
sõidupäevikuid (MTA kohta lähemalt vt ka lk 20). Ebatäp-
sused võivad tingitud olla ka sellest, et erisoodustuste koh-
ta toodi nii deklareeritud väärtust kui ka maksusummasid.
Samuti võib erisoodustuste hulgas olla deklareeritud isik-
liku sõiduauto hüvitise piirmäära ületavat osa, mistõttu on
võimalik, et erisoodustusena maksustatud autode arv on
suurem autode üldarvust.
Tabel ei pretendeeri ka täiuslikkusele. Osa asutusi ei ole
teabenõudele vastanud, osa pikendas vastamise tähtaega.
Mõne asutuse arvestusest võivad puududa struktuuriük-
suste või allasutuste andmed. Parajasti on ka käimas mitme
asutuse ühendamine (nt Keskkonnaamet, Kaitsevägi). Samu-
ti on välja jäänud kohalikud omavalitsused, riigi äriühingud,
sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja muud
iseseisvad üksused (ainsa erandina on esindatud Eesti
Pank). Kaitsepolitseiamet teatas, et nende sõidukite arv on
riigisaladus, kuid ametiautode isiklik kasutus on keelatud
ja samuti ei maksta hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise
eest. Igaks juhuks olgu ka märgitud, et Riigikogu Kantselei
andmed ei sisalda Riigikogu liikmete kuluhüvitisi.
Teabenõude esitamise ja vastuste avaldamise eesmärk ei
olnud avaldada arvamust ega kritiseerida riigiasutusi liiga
suure autopargi või ebaotstarbeka autokasutuse pärast.
EML-il puudub pädevus selliste andmete alusel mingeid jä-
reldusi teha või etteheiteid tuua. Loomulikult sõltub vajadus
sõiduautode järele nii töötajate arvust kui ka asutuse töö eri-
pärast. Ei saa olla mingit kahtlust, et Maanteeametil, keskkon-
nainspektoritel või liikluspolitseil on vaja oma tööks sõiduau-
tot, sama loomulikuks võib pidada ka seda, et Keeleinspekt-
sioonil või Tallinna Halduskohtul ei ole ühtegi ametiautot.
EML tänab kõiki teabenõudele vastanuid ning loodab,
et me ei tekitanud oma uudishimuga liiga palju tüli. Neid
asutusi, kes teabenõudele ei vastanud, me loomulikult ei
täna ning “premeerime” peatselt uute teabenõuetega, kus
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
SÕIDUPÄEVIK
JÄLLE SEE SÕIDUPÄEVIK!
küsime ka autode marki, mudelit, värvi, lisavarustust, va-
nust, maksumust, läbisõitu ja kõiki auto kasutamise ku-
ludega seotud dokumente.
Täiendavad selgitused
Palju täiendavaid selgitusi anti autode arvu ja kasuta-
misotstarbe kohta. Näiteks Kultuuriministeeriumi 7 auto
hulgas on 1 väikebuss ja Justiitsministeeriumi 4-le sõi-
duautole lisandub 1 väikebuss. Astangu Kutserehabilitat-
siooni Keskusel on 3 väikebussi puuetega õppurite jaoks.
Lääne-Viru Maavalitsuses on lisaks sõiduautodele ka üks
veoauto majandustöödeks. Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi 3 sõiduautot ja Kaitseministeeriumi 21
sõiduautot on välisesindajate kasutuses. Päästeameti 46-st
sõiduautost 21 on eriotstarbelised. Sisekaitseakadeemia
46-st autost on suurem osa Paikuse Politseikooli, Väike-
Maarja Päästekooli ja Muraste Piirivalvekooli kasutuses,
näiteks politseikoolis on 19 operatiiv- ja alarmsõidukit.
ARK 82-st autost 39 on sõidueksamite vastuvõtmiseks.
Paljud asutused märkisid lihtsalt, et autosid kasutatakse
järelevalve teostamiseks, kontrollitegevuseks, kontrollreidi-
de tegemiseks, ekspertide sündmuskohal käimiseks, ma-
jandusvedudeks vms, kuid kuna seda ei küsitud, siis ei
saa teha järeldust, et vastav tegevus esines ainult nendel
asutustel, kes seda mainisid. Samuti ei hakanud me ära
tooma autode marki ja muid andmeid ega ka liisingute
tüüpe, kuna need andmed ei ole praegusel juhul olulised.
Ühe asutuse puhul oli märgitud ka seda, et ametiautod,
mille isiklik kasutus on keelatud, on asutuse logoga.
Mis puudutab arvestuse pidamist, siis paljud asutused
teatasid erineva sõnastusega, et autode isiklik kasutus kas
puudub või on suisa keelatud (mõni asutus viitas isegi
konkreetsele käskkirjale või muule dokumendile). Selle
kohta on tabelis ka märkused, kuid sama vastust saab jä-
reldada kõigi puhul, kellele on teise veergu kirjutatud null.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Vabariigi Presidendi Kant-
selei ja Eesti Pank täpsustasid, et autosid hoitakse töövälisel
ajal asutuse territooriumil garaažis. Enamik asutusi siis-
ki pidas sõitude arvestust ka siis, kui autoga tehti ainult
töösõite. Mainiti ka seda, kas arvestust peetakse päeviku
või sõidulehtede vormis või peetakse elektroonilist päe-
vikut, kes arvestust kontrollib ja aruandeid kinnitab. Kesk-
konnainspektsioonil on kavas paigaldada kõikidele oma
sõidukitele GPS positsioneerimisseadmed ning vastavalt
sellele loobutakse sõidupäevikutest.
Ametiautode isikliku kasutuse kohta (kui see toimus) on
riigiasutustes kasutusel kolm varianti, samamoodi nagu ka
erasektoris - auto kasutaja hüvitab erasõidud (Maanteeameti
3 töötajat, Põlva Maavalitsus, Eesti Kohtuekspertiisi Insti-
tuut, Riigimetsa Majandamise Keskus), auto kasutaja hüvi-
tab maksud (Majandus- ja Kommunikatsiooniministee-
rium, Veeteede Amet, Maanteeameti 12 töötajat, Viljandi
Maavalitsus) ja kolmas variant on loomulikult see, et
lihtsalt makstakse maksud. Väga võimalik, et nii sõitude
kui maksude hüvitamine toimub ka teistes asutustes,
sest kuna seda otseselt ei küsitud, siis ei pidanud seda ka
vastustes mainima.
Paljude asutuste puhul on näha, et neil on kogu asutuse
peale üks või kaks vabas kasutuses autot, mille kohta arves-
23
MaksuMaksja
tust ei peeta ja makstakse makse. Tavaliselt tähendab see
ministri, kantsleri, maavanema, direktori jne autot, mida võib
põhimõtteliselt pidada aktsepteeritavaks. Piisavalt palju on
siiski ka neid asutusi, kus ka kõige suurema ülemuse auto on
öösel luku taga või ametiauto hoopiski puudub. Näiteks Viljan-
di maavanem hüvitab pool erisoodustusega seotud maksudest.
Väga põhjalikult kirjeldas isiklike sõitude kasutamise
korda Maanteeamet. Teenistujad, kes soovivad kasutada
ametiautot ka väljaspool tööaega (näiteks tööle ja töölt koju
sõiduks), peavad esitama peadirektorile vastava taotluse.
Loa saanud teenistujatel on võimalik valida, kas tasuda
Maanteeametile hüvitist 2734 krooni kuus tulumaksu ja
sotsiaalmaksu kompenseerimiseks või tasuda sõidulehe
alusel vastavalt läbisõidetud kilomeetritele. Samuti teatas Teh-
nilise Järelevalve Amet, et ametisõidukeid lubatakse erand-
korras kasutada isiklikeks sõitudeks ja selle kohta on olemas
sätted ametis kehtestatud “Sõidukite kasutamise korras“.
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise kohta anti järg-
misi selgitusi. Statistikaamet maksab hüvitist küsitlejatele
sõidupäevikute alusel. Registrite ja Infosüsteemide Keskus
maksab hüvitist IT-hooldusspetsialistidele, kes haldavad mi-
tut piirkonda eri paigus. Rahandusministeerium maksab
hüvitist Brüsselis asuvatele esindajatele. Tarbijakaitseamet
maksab hüvitist maakonnatalituste ametnikele, kes teevad
kontrollreide. Viljandi Maavalitsus maksab hüvitist ainult
erandjuhtudel. Patendiraamatukogu kasutab isiklikku sõi-
duautot majandusvedudeks.
Paljud asutused tõid ka välja, mitmele inimesele maksti
hüvitist 1000 krooni ja mitmele arvestuse alusel rohkem,
kuid me ei hakanud neid andmeid eraldi tabelis välja
tooma. Üldine trend on aimatav ka kogusumma ja isikute
arvu võrdlemisel.

Kui palju deklareeriti ametiauto

erisoodustust?
EML janduslik olukord, mis sunnib kulusid kokku hoidma ja
ametiautode arvu vähendama. Seega võib oletada, et aasta
lõpuks väheneb deklareeritav summa ja maksulaekumine
Kui partei ja valitsus otsustas sügisel sõiduauto erisoo- alla 2008. aasta keskmist. Mida oligi tarvis tõestada.
dustuse määra tõsta 2000 kroonilt 4000 kroonile, siis en-
nustasid paljud, et maksulaekumise suurenemine on küll Maksudeklaratsiooni TSD lisa 4 rida 5
viimane asi, mida see muudatus endaga kaasa toob. Võib- andmete kokkuvõte
olla ainus, kes seda uskus (kui temagi), oli see anonüümne Deklareeritud
Rahandusministeeriumi ametnik, kes kirjutas seaduseel- Kuu Isikute arv erisoodustuse
nõu 353 SE seletuskirja järgmise arvutuse: väärtus (kr)
Tulumaksuseaduse muudatusest tulenevalt esitatud maksu-
Jaanuar 2008 10 886 57 162 886
deklaratsioonide alusel arvestatud täiendav laekumine riigi-
eelarvesse oleks 2009. aastal ca 370 mln krooni, mis jaguneb Veebruar 10 951 57 151 955
ca 110 mln krooni tulumaksu, ca 182 mln krooni sotsiaalmak- Märts 11 022 57 241 475
su ja ca 78 mln krooni käibemaksu vahel. 2012. aastaks suure-
Aprill 11 051 57 591 479
neb positiivne eelarvemõju ca 448 mln kroonini (jagunemine
vastavalt 123 mln, 226 mln ja 99 mln krooni). Mai 11 112 57 887 870
Nüüd on meil teada jaanuari maksudeklaratsioonide tu- Juuni 11 195 58 351 226
lemused. 2008. aastal deklareeriti sõiduauto erisoodustust Juuli 11 195 57 457 329
kuus keskmiselt 56,8 mln krooni, nüüd siis jaanuaris
67,8 mln krooni. Tulumaks sellelt oleks 18 mln krooni, August 11 206 57 320 178
sotsiaalmaks 28 mln krooni ja käibemaks 10 mln krooni September 11 086 56 649 650
(seda küll eeldusel, et kõik autod kuuluvad käibemaksu- Oktoober 10 869 55 211 900
kohustuslastele). Kui sama graafik püsiks, siis 2009. aasta
eest kokku laekuks makse 680 mln krooni, kasv eelmise November 10 704 55 737 653
aastaga võrreldes oleks 110 mln krooni. Detsember 10 331 53 448 283
Kuid ega see nii ei jää. Nagu oli näha kas või riigiasutus- 2008. aasta
te teabenõuete vastustest, olid paljud veel jaanuaris maks- 10 967 56 767 657
keskmine
nud nii-öelda vana kombe kohaselt ilma sõidupäevikuid
Jaanuar 2009 7 512 67 778 444
pidamata täissummalt makse, kuid juba veebruaris-märtsis
kavatsevad oma praktikat muuta. Lisaks veel üldine ma- Allikas: Maksu- ja Tolliamet

24

Maksuvõla ajatamine ja sellega
seotud 01.01.2009 jõustunud
maksukorralduse seaduse
muudatused
Helmut Pikmets
Advokaadibüroo Paul Varul
vandeadvokaat ja partner
Poolteist aastat tagasi alanud rahvusvaheline finantskriis
on tänaseks jõuliselt edasi kandumas reaalmajandusse.
Mitmed tunnustatud eksperdid arvavad, et käesoleval
aastal olukord ei parane, vaid muutub pigem veelgi hal-
vemaks. Finantskriisiga kaasneb reeglina ka usalduskriis,
mis omakorda mõjub majandusele tervikuna negatiivselt.
Selle tulemusel halvenevad ka võlgnike ja võlausaldajate
suhted ja seda ka avalik-õiguslikes (sh maksuõigus) suhe-
tes. Kuigi seadused sätestavad mitmeid tingimusi ja an-
navad erinevaid võimalusi (maksu)võla likvideerimiseks
ja kustutamiseks (saneerimismenetluse käigus kokkulepe
ja pankrotimenetluses kompromiss võlausaldajatega võla
vähendamiseks ja tasumise ajatamiseks, maksuvõla lõppe-
mine seoses aegumisega või kustutamisega jne), on mak-
sumaksjal võla tasumise soovi ja raskuse korral kõige
mõistlikum saavutada maksuhalduriga kokkulepe maksu-
võla tasumise ajatamiseks.
Käesolevas artiklis käsitletakse maksuvõla ajatamisega
seonduvat, sh 01.01.2009 jõustunud maksukorralduse
seaduse muudatusi, mis maksuvõla ajatamist reguleeri-
vad. Kuigi maksumaksjal on võimalus saada maksuvõla
ajatamisega seonduvat teavet ka Maksu- ja Tolliameti
kodulehelt1, ei ole maksuhalduri selgitused kooskõlas
01.01.2009 jõustunud MKS muudatustega.
Maksuvõla ajatamist reguleerivad peamiselt MKS 10. pea-
tüki §-d 111-113 ja 11. peatüki § 117 lg 2 ning rahandus-
ministri määrus (ajatamise kord).2
Ajatatav maksuvõlg
Maksuhalduril on õigus maksumaksja taotluse alusel
ajatada maksumaksja maksuvõla tasumine (MKS § 111
lg 1). Maksuvõlg on MKS § 32 tähenduses maksukohus-
tuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma,
tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
SEADUSEMUUDATUSED
intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata mak-
susumma ja sellelt arvestatud intress. Kuigi MKS on alu-
seks lisaks riiklike maksude3 kogumisele ka kohalike mak-
sude4 ja kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete
(MKS § 3 lg 4) kogumisele, saab Maksu- ja Tolliamet ajata-
da üksnes riiklikke makse ja kohalikku müügimaksu, kui
kohaliku omavalitsuse volikogu ning Maksu- ja Tolliamet
on sõlminud vastavasisulise halduslepingu (KoMS § 3 lg 3)
kohaliku maksu kogumiseks.
Erinevalt varem kehtinud regulatsioonist (MKS § 111
lg 2)5 on võimalik täna ajatada ka kaupade importimisel ja
eksportimisel tasumisele kuuluvate maksude tähtpäevaks
tasumata jätmisel tekkinud maksuvõlga ja samuti kinni-
peetavat tulumaksu.
Eraldi vajab käsitlemist vaidlustatud maksuvõla ajatami-
ne. Maksumaksja võib sattuda olukorda, kus maksuhal-
dur on teinud maksumaksjale maksuotsuse, mida maksu-
maksja ei aktsepteeri ja vaidlustab. Küsimus on selles, kui
maksumaksja soovib ajatada vaidlusaluse maksuvõla, kas
selline tegevus kahjustab maksumaksja huve maksuotsuse
üle peetavas kohtuvaidluses. Riigikohus on selles küsimu-
ses leidnud, et maksuvõla ajatamine ei oma siduvat tähen-
dust maksukohustusele.6 Samuti märkis Riigikohus viida-
tud lahendis, et ajatada saab ka vaidlustatud maksuvõlga.
Riskide ja rahalise koormuse vähendamiseks (maksuvõla
ajatamisel on võimalik intressikoormust vähendada kuni
50%) on seega mõistlik maksuvõla tasumine vaidluse ajaks
1
Sisestades MTA kodulehe otsingusse sõna “ajatamine”, kuvatakse
mitmeid ajatamisega seotud juhendeid, mis on vastuolulised ega
arvesta 01.01.2009 seaduse muudatusi eelkõige ajatatavate maksude
määratlemise osas.
2
Rahandusministri 30.04.2002 määrus nr 60 “Riiklike maksude
maksuvõla tasumise ajatamise kord”. – RTL 2002, 55, 805; 2008, 105,
1499.
3
Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja
raskeveokimaks (MKS § 3 lg 2).
4
Müügi-, paadi-, reklaami-, teede ja tänavate sulgemise, mootorsõiduki-,
loomapidamis-, lõbustusmaks ja parkimistasu (MKS § 3 lg 3, kohalike
maksude seaduse § 5).
5
Kehtetu alates 01.01.2009.
6
Riigikohtu halduskolleegiumi 27.04.2006 otsus asjas nr 3-3-1-9-06.
Kättesaadav EML kodulehel www.maksumaksjad.ee MAKSUINFO
rubriigis.
25
MaksuMaksja
ajatada, kui maksumaksjal ei ole kohe võimalik võlga tasuda.
Maksumaksjale edukalt lõppenud kohtuvaidluse järel on
maksuhaldur kohustatud tasutud summad maksumaks-
jale tagastama ja lisaks tasuma maksumaksjale intresse.
Vaidlust on tekitanud küsimus, kas maksuvõlga on või-
malik ajatada osaliselt. Tihti esineb olukordi, kus mak-
susumma osas ei esine vaidlust ja maksumaksja soovib
seda ajatada, kuid maksuhalduri arvepidamises kajastub
intressivõlg, mis on siduvalt kindlaks määramata, st mak-
suhaldur ei ole esitanud maksumaksjale intressinõuet.
Intressivõlg ei pruugi olla aga õige, näiteks seoses aegu-
misega on intressikohustus lõppenud. Maksuhaldur peab
aga viimase aja praktikas võimalikuks ajatada üksnes ko-
gu maksuhalduri arvepidamises kajastatud maksuvõlga, sh
näiteks aegunud intressivõlga.
Maksuhaldur peab aga viimase aja praktikas
võimalikuks ajatada üksnes kogu maksuhalduri
arvepidamises kajastatud maksuvõlga,
sh näiteks aegunud intressivõlga.
Seejuures on oluline silmas pidada, et maksuhalduri
diskretsiooni teostamiseks antud volituse piirid on mää-
ratletud nii MKS § 112 lg-s 2 sätestatud kaalutlemise
asjaoludega kui ka taotluses esitatuga. MKS § 111 lg 3 sä-
testab, et maksukohustuslane esitab maksuvõla ajatami-
seks põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava.
Sisuliselt tähendab see, et ajatamist taotleval maksukohus-
tuslasel on õigus määrata oma taotluse ese ja ulatus. Kui
aga intressinõue esitatakse ja selle õiguspärasus selgeks
vaieldakse, on maksumaksjal võimalik valida, kas esitada
ka intressi osas ajatamise taotlus. Vaidlus maksuvõla üle ei
tohi takistada vaidlustamata maksuvõla ajatamist. Kuigi
võib ajatada ka vaidlusalust intressivõlga, on selle teostami-
sel alles pärast vaidluse lõppemist praktiline tähendus
(ajakava pikkus, maksete suurus, tagatise suurus, intressi
tasumisel täiendav maksukoormus tulumaksu näol jne).
Ajatamise taotlus ja selle menetlemine
Maksuvõla ajatamiseks peab maksumaksja esitama lähi-
male MTA piirkondlikule struktuuriüksusele põhjendatud
kirjaliku taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava (MKS § 111
lg 3 ja ajatamise korra § 1 lg 1). Maksumaksja peab taotlu-
ses selgitama, miks on maksuvõlg tekkinud, ja põhjenda-
ma ajatamise vajadust. Maksuhalduril on õigus üksnes
makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema
maksuvõla tasumine. See tähendab, et maksukohustuslane
võib ajatamist taotleda, kui ta ei ole sel hetkel suuteline
maksuvõlga tasuma, kuid ta on võimeline seda edaspidi
tegema. Kui isik on võimeline maksu tasuma ning tasumise
tulemusel ei satu isik raskesse olukorda, pole ajatamine
põhjendatud. Maksuhaldurile on antud õigus teostada ot-
sustusdiskretsiooni (kaalutlusõigust)7, mille kaalutlemise
esemeks olevad asjaolud on sätestatud MKS § 112 lg-s 2:
26
maksukohustuslase varaline seisund, majandusnäitajad, vara-
sem maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine, maksu-
võla ajatamise otstarbekus ja tagatise nõudmise korral esita-
tud tagatise usaldusväärsus. Seega on maksumaksjal soovi-
tav selgitada, milliste vahendite arvel maksuvõlg tasutakse.
Maksuhalduril on eeltoodud asjaolude kindlakstegemiseks
õigus nõuda vajalike dokumentaalsete tõendite esitamist.8
Kuigi seadus ei sätesta ajatamisperioodi pikkust ega mi-
nimaalsete maksete suurust, soovitab MTA oma kodu-
lehel, et maksumaksjad taotleksid võimalikult lühikest
(1-1,5 aastat) graafikut põhjendusega, et tasumata maksu-
summa osale lisandub iga päev 0,06% intressi, mis teeb
aastaseks intressimääraks 21,9%. Siinkohal on vajalik juh-
tida tähelepanu MKS § 117 lg 2 sätestatud maksuhalduri
võimalusele vähendada intressimäära kuni 50% ajatamise
otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Kuna MKS sätesta-
tud intressimäär sisaldab nii tasu raha kasutamise eest kui
ka sanktsiooni maksukohustuse täitmata jätmise eest,
on maksuvõla ajatamisel alati põhjendatud intressimäära
vähendamine, sest tegemist on sisuliselt uute makse-
tähtaegade kinnitamise kokkuleppega, mille tagajärjel ei
saa lugeda maksumaksjat tasumisega viivitanuks.
Intressi puhul on veel oluline märkida, et tulenevalt
TuMS § 34 p-st 3 ei ole ettevõtlustulust lubatud MKS alu-
sel tasutud intresse maha arvata ja intressi tasumisel tuleb
deklareerida ja tasuda tulumaksu. Kuna seadus ei piira teis-
tes era- ega avalik-õiguslikes suhetes makstud intressi maha-
arvamist ettevõtlustulust, koheldakse maksuvõla ajatamisel
isikuid põhjendamatult erinevalt, mistõttu TuMS § 34 p 3
võib intresse puudutavas osas olla vastuolus põhiseaduse
§-s 12 sätestatud ühetaolise maksustamise põhimõttega.
Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla ajatamisel ta-
gatist (MKS § 112 lg 3). Ajatamise korra § 5 lg 2 kohaselt
võib maksuhaldur tagatisena nõuda kolmanda isiku käen-
dust, raha maksmist maksuhalduri deposiiti, registerpandi
või hüpoteegi seadmist. Praktikas on enam levinud ta-
gatisena pandi ja hüpoteegi seadmise nõudmine maksu-
halduri poolt. Probleeme tekitab seejuures panditud vara
väärtus ja koormamise ulatus.
Maksuhalduri üldlevinud nõue on, et tagatisvara ja pan-
disumma peab ületama 1/3 ulatuses võlasummat. Selline
nõue on aga õigusvastane. Käenduse andmise puhul läh-
tub maksuhaldur käendaja maksevõimest. Kui maksuvõla
ajatamise eelduseks on maksumaksja ajutine maksejõue-
tus, siis käenduse aktsepteerimisel on oluline, et käendaja
ise oleks maksejõuline.
Kuigi maksuhaldur on õigustatud nõudma ka raha
maksmist deposiiti, ei ole sellise nõude esitamine mõist-
lik. Maksuhalduri huvi on saada oma nõue tagatud ja kui
maksumaksja peaks maksuvõlaga võrdse summa maksma
maksuhalduri deposiiti, siis kaotab ajatamine igasuguse
mõtte. Vastupidi, see on maksumaksjale selgelt kahjulik,
7
MKS § 12: Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda
abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab
maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud
huve.
8
Näiteks bilanss ja kasumiaruanne ning rahavoogude prognoos.

kuna intressi arvestatakse ikkagi edasi. Kui maksumaks-
jal on rahalisi vahendeid, siis on mõistlik selle arvelt vä-
hendada maksuvõlga ja sõlmida ajatamisgraafik väiksema
summa peale.
Ajatatud maksuvõla suhtes rakendatav maksusaladus on
MKS-is sätestatud vastuoluliselt. MKS § 14 lg 5 sätestab,
et kui maksuhaldur on maksuvõla tasumise ajatanud, on
ta kohustatud väljastama maksumaksjale või kolmandale
isikule nende nõudmisel tõendi maksuvõlgade puudumi-
se kohta ajatatud maksuvõla osas. MKS § 27 lg 1 p 5
sätestab aga vastupidiselt eelnevale, et maksuhaldur võib
maksumaksja nõusolekuta ja teadmiseta avaldada igaühele
ajatatud maksuvõla suuruse ja maksuvõla tasumise ajakava
kestuse. Praktikas toimib see nii, et maksuhaldur väljastab
paberkandjal küll tõendi võla puudumise kohta, kuid sa-
mal ajal on võlgnevus ikkagi maksuhalduri kodulehel kajas-
tatud. Eeltoodud vastuolu tuleks seadusandjal kaotada,
eelistades siinjuures maksumaksja õigusi ja huve. MKS
§ 27 lg 1 p 5 kehtetuks tunnistamine oleks kooskõlas ka
Riigikohtu otsuses toodud järeldustega, mille kohaselt ko-
hustuse täitmise tähtaja edasilükkamisel või kohustuse
täitmise peatamisel ei saa väita, et kohustus on täitmata,
st et maksumaksjal on maksuvõlg.9
Praktikas esineb juhtumeid, kus maksuhaldur
põhistab otstarbekuse kaalutlusel keeldumist sellega,
et maksumaksja maksevõime on nõrk, jättes kõvale,
et makseraskus on üks ajatamise eeldustest.
Taotluse rahuldamata jätmise ja ajatamisotsuse kehte-
tuks tunnistamise alused
MKS § 112 lg 4 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta
maksumaksja taotlus rahuldamata, kui:
1) taotluse põhjendus ei ole piisav;
2) ajatatava maksuvõla osas on tehtud korraldus tasuda
see 48 tunni jooksul;
3) maksumaksja ei pea raamatupidamis- ja maksuarves-
tust ega säilita dokumente;
4) maksumaksja ei esita tagatist või maksuhaldur ei pea
esitatud tagatist piisavaks;
5) pankrotivõlgniku poolt tehtud kompromiss ei võimalda
kohustuste täitmist või
6) esineb muu põhjus, mille tõttu ei pea maksuhaldur mak-
suvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.
Kuigi MKS § 112 lg 1 sätestab, et taotluse rahuldamata
jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida, teki-
tab enim vaidlusi otstarbekuse kaalutlusel keeldumise
alus. Praktikas esineb juhtumeid, kus maksuhaldur põhis-
tab otstarbekuse kaalutlusel keeldumist sellega, et maksu-
maksja maksevõime on nõrk, jättes kõvale, et makseraskus
on üks ajatamise eeldustest. Eelkõige saab otstarbekuse
alusel keelduda ajakava kehtestamisest, kui on ilmne, et
maksumaksja suudab oma maksukohustuse täita.
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
SEADUSEMUUDATUSED
Ebamõistlikult õigusi piirav on keeldumise alusena aja-
tatava maksuvõla suhtes eelnevalt tehtud korraldus tasu-
da võlg 48 tunni jooksul. MKS § 129 lg 2 kohaselt on
maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus
tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamisest,
kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et võla sisse-
nõudmisega viivitamise korral muutub võla sissenõud-
mine võimatuks. Hiljem võib aga selguda, et kahtlus ei
olnud põhjendatud või langeb kahtluse põhjustanud asja-
olu ära (näiteks on maksumaksja valmis andma tagatise).
48 tunni jooksul maksuvõla tasumise korralduse saamisel
tuleb seega selle vaidlustamist põhjalikult kaaluda, et hil-
jem välistada takistused maksuvõla ajatamisel. Samuti võib
paluda maksuhalduril hiljem korraldus tühistada, kuid see
võib osutuda komplitseerituks, kuna maksuhaldur ei ole
kohustatud seda tegema.
MKS § 113 lg 1 annab maksuhaldurile võimaluse maksu-
võla ajatamise otsus või intressimäära vähendamine keh-
tetuks tunnistada10, kui maksumaksja ei täida:
1) maksuvõla tasumise ajakava või ei tasu ajakava keh-
timise ajal tähtaegselt oma jooksvaid makse või
2) asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida mak-
suvõla tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esi-
ta tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri
poolt aktsepteeritavat asendustagatist.
Maksuhalduri otsuste vaidlustamine
Maksumaksjal on õigus vaidlustada maksuvõla ajatami-
sest keeldumise otsus või ajakava kehtetuks tunnistamise
otsus vaide- või kohtumenetluses. Vaie või kaebus tuleb
esitada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest. Kui
otsuse on teinud Maksu- ja Tolliameti keskasutus, tuleb
vaie esitada samuti keskasutusele. Kui otsuse on teinud
maksuhalduri piirkondlik maksu- ja tollikeskus11, siis esi-
tatakse vaie keskasutusele piirkondliku asutuse kaudu.
Maksumaksjal on õigus pöörduda kaebusega kohtusse ka
vaiet esitamata või vaidlustada kohtus esialgne otsus12 pä-
rast vaidemenetluses negatiivse otsuse teatavaks tegemist.
Kohtule kaebuse kohese esitamise kasuks räägib võima-
lus saada kohtult esialgne õiguskaitse. Maksumaksja huvide
kaitsmise seisukohast tuleb lisaks maksuvõla ajatamisest
keeldumise otsuse või ajakava kehtetuks tunnistamise
otsuse tühistamise nõudele paluda kohtul keelata mak-
suhalduril maksuvõla sundtäitmine. Esialgse õiguskaitse
taotluses tuleb kohtul paluda peatada vaidlustatud haldus-
akti täitmine ja keelata maksuhalduril kuni kohtumenet-
luse lõpuni maksuvõla sundtäitmine.
9
Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2008 otsus asjas nr 3-3-1-21-08.
Kättesaadav EML kodulehel www.maksumaksjad.ee MAKSUINFO
rubriigis.
10
Nimetatud meetmeid võib maksuhaldur ka koos rakendada, sh
arvestada ajatatud maksuvõlalt tagasiulatuvalt intressi tavapärases
(MKS § 117 lg sätestatud) määras.
11
Ajatamise korra § 3 lg 1 kohaselt teeb otsuse piirkondlik
struktuuriüksus, kui ajatamist taotleb füüsiline isik, füüsilisest isikust
ettevõtja või kui maksuvõlg ei ületa 10 miljonit krooni ja taotletav
tasumise ajakava ei ületa 24 kuud.
12
Maksuvõla ajatamisest keeldumise või ajakava kehtetuks tunnistamise
otsus.
27
MaksuMaksja
Uus haigusrahade maksmise
kord tekitab probleeme
Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
Kogu maailmas on rahaga teatavasti kitsas käes. Kuna
Eesti on osa maailmast (kuigi paljud kipuvad meid eriliseks,
mõnes mõttes ehk isegi n-ö majandusenklaaviks pidama,
mis on küll teise süsteemi sees, kuid ometi iseseisev, mitte
mõjutatav), siis on ka meil siin rahaga kehvad lood.
Raha vähesusest tingitud probleeme on võimalik la-
hendada mitmel moel. Üks võimalus on delegeerida papi
köhimise kohustus kellelegi teisele ja probleem unustada.
Iseasi, kas sellisest liigutusest ka tegelikult raha juurde
tekib, kuid probleem on ühe isiku aspektist lahendatud.
Nii tehti ka haigusrahadega.1
Lisaeelarve
Riigikogu võttis 20.02.2009 vastu riigi 2009. aasta lisa-
eelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse.2
Säästuprogramm näeb muuhulgas ette ka ravikindlustuse
seaduse muudatused töötajale haigushüvitise maksmise
korra osas.
Lihtsustatult öeldes, kui praegu maksab haigekassa hai-
gusraha alates 2. päevast, siis 1. juulist alates maksab haige-
kassa töötajale haigusraha alates 9. päevast. 4. päevast kuni
8. päevani (k.a) maksab haigusraha tööandja. Esimesed
3 päeva on edaspidi vaja kuidagi ise toime tulla.3
See skeem tundub esmapilgul selge ja lihtne, kuid EML
on juba selline organisatsioon, mis peab nägema puude
taga metsa. Ka seekord on põhjust nina kirtsutada – skeem
on tegelikult ikkagi mäda (kuid räägime kõigest ikka jär-
gemööda).
Muide, nii tööandjate keskliit kui ka kaubandus-tööstus-
koda tõstsid muudatuste vastu häält, kuid täiesti tulutult.
Ei aidanud isegi hoiatused, et ilmselt sõlmivad nii mõned-
ki tööandjad töötajatega nt muu võlaõigusliku lepingu ja
töötaja jääb kõigest ilma.4
Ravikindlustuse seaduse muudatused
Ravikindlustuse seadus5 (RaKS) näeb ette nelja liiki aju-
tise töövõimetuse hüvitise maksmist: haigushüvitis, sün-
nitushüvitis, lapsendamishüvitis ja hooldushüvitis. Muu-
datus, mis meid huvitab, puudutab üksnes haigushüvitist.
Muudetud RaKS § 56 lg 1 näeb ette, et õigus saada hai-
gushüvitist tekib alates töövõimetuslehel märgitud töö-
28
või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse 9. päevast.
Siiski on ka mõned erandid. Kui näiteks rase soovib teha
terviseseisundile vastavat tööd, kuid tööandjal ei ole seda
võimalik pakkuda, võib töötaja tööülesannete täitmisest
ajutiselt keelduda (ametnikul on analoogne õigus) ning tal
tekib õigus saada haigekassalt haigushüvitist alates 2. päevast
(RaKS § 56 lg 11). Kui tööandja pakub terviseseisundile
vastavat tööd, siis makstakse haigushüvitist alates 1. päe-
vast (RaKS § 56 lg 2).
Samuti on erisus kõigi rasedate suhtes (töötajad, teenis-
tujad, juriidilise isiku organi liikmed, võlaõigusliku lepin-
gu alusel tulu saavad isikud ja FIE-d) – neil on alates 12-
nädalasest rasedusest õigus saada haigushüvitist haiguse
või vigastuse korral (kuid mitte karantiini korral) alates
2. päevast (RaKS § 56 lg 12).
Kui FIE puhul TTOS § 122 kohaldama asuda,
tundub see kuidagi veider. FIE tõstab siis justkui 4-8
päeva vasakust taskust paremasse raha ringi
ja tunneb, kuidas riik teda toetab.
4-8 päeva tööandja kulul
Nii nagu lahendatakse joogivee ja tualettpaberi maksus-
tamise küsimused töötervishoiualase regulatsiooni kaudu,
toimitakse ka ravikindlustusega. Oo kõikvõimas tööter-
vishoid ja -ohutus, hoia alt!
Ma oleks oodanud kohe jutuks tuleva kohustuse pai-
gutamist kas või ravikindlustuse seadusesse, aga kõige
vähem töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse6 (TTOS),
kuid just nii toimiti ja sellest saavad alguse mõningad
probleemid.
1
Tegelikult oleks küll kohasem, kui sel teemal saaks lugeda nt haigekassa
artiklit, kuid kahjuks on nende kodulehel senini vaid teade, mis lubab
peatselt detailse info avaldamist. Püüame siis oma jõududega hakkama
saada.
2
RT I 2009, 15, 93.
3
Eks ole töötaja ju ise hooletu, jättis ilmselt esimeste päikesekiirtega
salli kaela panemata ja ka küüslaugu söömine oleks ju haiguse eemal
hoidnud, kuid kuidas sa siis kolleegidega suhtled. Kõigel on hind seega.
4
Tuuli Koch. Tööandjad ei loobu pisemate haigushüvitiste nõudest.
– Postimees, 18.02.2009.
5
Järgnevalt viidatakse alates 01.07.2009 kehtivale seaduse
redaktsioonile. – RT I 2002, 62, 377; 2009, 15, 93.
6
Siin ja järgnevalt viidatakse seaduse alates 01.07.2009 kehtivale
redaktsioonile. – RT I 1999, 60, 616; 2009, 15, 93.

Elo Annioni illustratsioon
Seadusesse viidi sisse § 122 “Tööandja makstav haigus-
hüvitis”, mis sätestab (TTOS § 122 lg 1) tööandja kohus-
tuse maksta töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse
4. kuni 8. päeva eest 80% töötaja keskmisest töötasust
(haigushüvitis). Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja
on tööandjale haiguslehe esitanud hiljemalt 90. kalendri-
päeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistusko-
hustuste täitmisele asumise päevast (TTOS § 122 lg 4). Töö-
andja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte
hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt
vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale (TTOS § 122
lg 5).
Nimetatud ulatuses (80%) on tegemist tööandja kohus-
tusega, kuid see ei tähenda, et tööandja ei võiks hüvitada
ka 100% keskmisest töötasust või rohkem ning ka esimese
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
SEADUSEMUUDATUSED
3 päeva eest. Maksustamise osas on aga haigushüvitise
suurusest sõltuvalt tagajärjed erinevad.
Kohustatud isikud
Probleem tekib sellest, et TTOS ei kehti tervikuna kõigi
isikute suhtes, see ei ole seaduse eesmärkki.
Seaduseelnõu seletuskiri viitab, et Haigushüvitist maks-
takse nii töölepingu alusel töötavale isikule kui ka avaliku-
le teenistujale. Esimesel kolmel haiguspäeval lasub töötaja
omavastutus.7
7
Riigikogu XI koosseisu seaduseelnõu nr 432SE seletuskiri. Kättesaadav
Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.
29
MaksuMaksja
TTOS § 1 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt kohaldatakse TTOS ka:
3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani
liikme tööle;
4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12
lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses.
Kui lähtuda seaduseelnõu seletuskirjast, siis oleks silmas
peetud justkui neid isikuid, keda TTOS § 1 lg 1 sõnaselgelt
töötajatena nimetab (töölepingu alusel töötav isik ja avalik
teenistuja). Samas kohaldatakse seadust ka juriidilise isiku
juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele.
Kui juriidilise isiku juhtorgani liikme osas võiks silma
kinni pigistada ja öelda, et seaduse (TTOS) mõistes on
tegu töötajaga ja juriidiline isik on tööandja selle seaduse
mõistes, siis FIE, võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava
isiku ning juriidilise isiku kontrollorgani liikme puhul on
olukord täbar.
Kui FIE puhul TTOS § 122 kohaldama asuda, tundub see
kuidagi veider. FIE tõstab siis justkui 4-8 päeva vasakust
taskust paremasse raha ringi ja tunneb, kuidas riik teda
toetab. Sama on tegelikult ka juriidilise isiku kontrollorgani
liikmega, kes on küll RaKS § 5 lg 2 p 4 alusel kindlustatud
isik, kuid kellel tekib õigus saada hüvitist alles 9. päevast.
Sama lugu on nende isikutega, kes osutavad teenust võ-
laõigusliku lepingu alusel ning kelle eest maksab nt tellija
sotsiaalmaksu (RaKS § 5 lg 2 p 5).
Kontrollorgani liikmele võiks juriidiline isik poolte kok-
kuleppel iseenesest maksta haigushüvitist, kuid see mak-
sustatakse üldkorras kõikide maksudega.
Nende isikute osas on EML arvates tegemist meelevald-
se ebavõrdse kohtlemisega. Nendele tuleks tagada samuti
võrdväärne kindlustuskaitse.
Tööandja haigushüvitise arvutamine
TTOS § 122 näeb ette keskmisest töötasust 80% hüvita-
mist haigushüvitisena. Seaduseelnõu seletuskirjas viida-
takse, et silmas peetakse töölepingu seaduse § 29 lg-s 8
sätestatud korras arvutatud keskmisest töötasust lähtumist.8
Töölepingu seaduse9 § 29 lg 8 näeb ette, et Vabariigi
Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise
tingimused ja korra.
Vastavat määrust ei ole veel olemas, kuid ilmselt on see
kattuv praeguse keskmise palga arvutamise korraga.10 Ku-
na juriidilise isiku juhtorgani liikmele sellist korda keh-
testatud ei ole, võib jällegi tekkida küsimus, kas peaks
ka töölepingu seadust ja selle alusel antud rakendusakte
hakkama analoogia korras kohaldama või mitte. TTOS
seda ei täpsusta, samuti ei sätesta nt äriseadustik sellist
korda, sest selle järele ei ole üldjuhul tarvidust. Ainus
mõistlik lahendus on seega parema puudumisel analoogia
kohaldamine.
Maksustamine
Arvestades, et ravikindlustuse seaduse alusel makstud
ajutise töövõimetuse hüvitisi maksustatakse üksnes tulu-
maksuga (TuMS § 21 lg 1), siis oli loogiline, et ka hüvitise
maksmise korra muutumisel säilitatakse maksustamisel
sama korraldus. Kuna 4.-8. päevani maksab tööandja hüvi-
30
tist ning hüvitise maksmise vajadus tuleneb otseselt töö-
suhtest, siis oleks see üldjuhul sotsiaalmaksuga maksustatav
väljamakse. Ka tulumaksuseaduses liigitati see palgatulu
alla (TuMS § 13 lg 1 muudatus).11
Samaväärse kohtlemise tagamiseks muudeti sotsiaalmak-
suseadust ning nähti SMS § 3 p-s 3 ette, et TTOS alusel
tööandja poolt makstavat haigushüvitist, mis ei ületa kesk-
mist töötasu, ei maksustata sotsiaalmaksuga. See hüvitise
osa, mis ületab keskmist töötasu, maksustatakse nii tulu-
kui ka sotsiaalmaksuga. See tähendab, et tööandja on küll
kohustatud maksma 4.-8. päeva eest haigushüvitist 80%
keskmisest töötasust, kuid ta võib ka 100% keskmisest
töötasust maksta – seni kuni hüvitis ei ületa keskmist
töötasu nende päevade osas, hüvitist sotsiaalmaksuga ei
maksustata. Kui haigushüvitis ületab keskmist töötasu,
siis ületav osa maksustatakse nagu palk.12
Samuti maksustatakse üldkorras see hüvitise osa, mida
tööandja nt omal algatusel maksab 1-3 päeva eest, kui
selline juhus peaks esinema.
Kontrollorgani liikmele poolte kokkuleppel makstav ta-
su, nagu eelnevalt öeldud, maksustatakse üldkorras nagu
kontrollorgani liikme tasu ikka.
8
Viide 7.
9
RT I 2009, 5, 35; 15, 93.
10
Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrus nr 275. – RTL 2001, 71, 430.
11
Muidugi sama täiendus jäeti tegemata TuMS § 13 lg-s 2, mis sätestab
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavate tasude
maksustamise. See ei muuda siiski maksukäsitlust.
12
Selline tõlgendus on kirjas ka seaduseelnõu seletuskirjas:
Kuigi tööandjal on kohustus maksta haigushüvitist vähemalt 80% töötaja
või teenistuja keskmisest palgast, ei maksustata seda sotsiaalmaksuga
juhul, kui see ei ületa töötaja keskmist palka. Summat, mis ületab keskmist
palka, maksustatakse üldises korral palgalt makstavate maksudega.
– Viide 7.
Täpsustus ravikindlustus artiklile “Ravikindlustus-
kaitse tekkimise alused”
2009. a MaksuMaksjas nr 2 ilmus allakirjutanu ar-
tikkel “Ravikindlustuskaitse tekkimise alused”. Kah-
juks lipsas sinna üks ebatäpsus, mis tuleks nüüd ära
õiendada.
Küsimus puudutas vabatahtlikku ravikindlustust, st
milliseid hüvitisi selle lepingu alusel saab, ning eba-
täpsus puudutas rahalisi hüvitisi. Vabatahtlikust ravi-
kindlustusest rääkides peab arvestama, et selle alusel ei
ole kindlustatul võimalik rahalistest hüvitistest saada
ajutise töövõimetuse hüvitist (RaKS § 50 lg 2) ehk
tavainimese jaoks olulisimat (st haigushüvitist, sünni-
tushüvitist, lapsendamishüvitist ja hooldushüvitist).
Küll aga tagatakse vabatahtliku ravikindlustuslepingu
alusel kindlustatule mitterahaline ravikindlustushü-
vitis (tervishoiuteenus, ravim ja meditsiiniseade) ning
rahalistest hüvitistest hambaravihüvitis ja täiendav
ravimihüvitis.
Autor vabandab ebatäpsuse pärast.

Liisingulepingu lõpetamine
Olavi Jänes
LL.M
IMG Advokaadibüroo nõunik
Liisingulepingu lõpetamine võib endaga kaasa tuua üsna
mitmeid suhteliselt keerulisi küsimusi, mis tulenevad liisin-
gulepingu enda kui mitme lepinguliigi elemente ühendava
lepinguliigi olemusest, samuti liisinguandjate kasutatavate
tüüptingimuste rakendamise ja nende regulatsiooni ula-
tusest seaduse kontekstis. Alljärgnev artikkel keskendub
liisingulepingu lõpetamise problemaatika tutvustamisele,
avades eelnevalt lühidalt liisingulepingu eripära.
Liisingulepingu olemus
Liisinguleping on reguleeritud võlaõigusseaduse1 (VÕS)
§-des 361-367. Seda lepinguliiki defineeritakse VÕS § 361
kohaselt järgmiselt: Liisingulepinguga kohustub liisinguandja
omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme
(liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja
kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Liisinguesemeid võib olla üsna mitmesuguseid, tüüpi-
lisemad on transpordivahendid, tööstusseadmed ja kin-
nistud. Alljärgnev käsitlus räägib liisinguesemest üldiselt
ehk siis kohaldub niivõrd-kuivõrd kõigi liisinguesemete
suhtes.
Liisingulepingu olemuse avamisel tuleb pöörata tähele-
panu sellele, et tegemist on omamoodi komplekslepingu-
ga, mis sisaldab endas nii müügilepingu, üüri-/rendilepingu
kui ka krediidilepingu elemente. Müügilepinguline suhe
on liisinguandja ja liisingueseme müüja vahel liisinguese-
me omandamiseks (teatud ostja õigused võivad kuuluda
ka liisinguvõtjale otse), üüri-/rendilepinguline suhe on lii-
singuandja ja liisinguvõtja vahel liisingueseme kasutami-
seks ning krediidilepingulise suhte alusel kohustub liisin-
guvõtja tasuma liisinguandjale sõltuvalt liisingulepingu sisust
liisingueseme omandamiseks/kasutamiseks võimaldatud
krediidi eest (põhisumma ja intress). Täiendavalt võib siin
nimetada ka VÕS § 1 lg 2, mis ütleb, et kui leping vastab
kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnuste-
le, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sä-
testatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne
kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks
vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Viimane osa
sellest sättest viitab, et liisingulepingu suhtes tuleb eelkõige
kohaldada liisingulepingu enda regulatsiooni ning alles
täiendavalt võib juurde vaadata eelnimetatud lepinguliiki-
de regulatsiooni, kui see ei lähe vastuollu liisingulepingu
olemuse või eesmärgiga.
Liisingulepingu puhul tuleb muu hulgas arvestada sel-
lega, et enamasti on tegemist tüüptingimustel sõlmitud
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
NÕUANNE
lepinguga. Seda ilmestavad hästi liisinguandjate poolt et-
tepandavad “liisingulepingu üldtingimused”, olgu nende
pealkiri selline või näiteks “kapitalirendi üldtingimused”
või “kasutusrendi üldtingimused”. Tüüptingimustega seon-
duvalt tuleb tähelepanu pöörata VÕS §-dele 35-45, mis
muu hulgas sätestavad, et teatud tüüptingimusi loetakse
ebamõistlikult kahjustavateks ja sellest tulenevalt tühis-
teks (vt § 42 ja 44). Seega mitte kõik liisingulepingu üld-
tingimustes kirjas olevad punktid ei pruugi kohalduda
reaalsuses liisinguvõtja suhtes.
Lisaks tüüptingimustele on oluline tähelepanu pöörata
sellele, et liisinguvõtjaks võib olla tarbija. Tarbijaks peetak-
se VÕS § 34 kohaselt füüsilist isikut, kes teeb tehingu
väljaspool oma majandustegevust ehk isiklikuks otstarbeks.
Tarbija temaatika on oluline seetõttu, et VÕS näeb tarbija
suhtes ette rea sätteid, millest kõrvalekaldumine tarbija
kahjuks on keelatud ja tühine. Liisingulepingu kontekstis
tuleb eelkõige kõne alla tarbijakrediidilepingu regulatsioo-
ni võimalik täiendav kohaldamine (lisaks tarbija suhtes
kohaldatavate tüüptingimuste võimalikule tühisusele),
kuna liising sisaldab endas ka krediidilepingu aspekte.
Liisingulepingu lõpetamise üldregulatsioon
Liisingulepingu puhul tuleb esmalt lähtuda sellest, et te-
gemist on kestvuslepinguga. Kestvusleping on VÕS § 195
lg 3 tähenduses püsiva kohustuse või korduvate kohustus-
te täitmisele suunatud leping ehk vastandub ühekordse-
le sooritusele suunatud lepingutele (nagu nt tüüpiliselt
müügileping). Kestvuslepingu puhul räägitakse lõpetamise
kontekstis ülesütlemisest.
Ülesütlemine võib olla korraline või erakorraline, esi-
mest reguleerib VÕS § 195 ja teist VÕS § 196 (vt täienda-
valt VÕS § 116 lg 2). Korraline ülesütlemine on kõige tavali-
sem tähtajatust kestvuslepingust vabanemise moodus –
tuleb lihtsalt teisele poolele kas lepingus kokkulepitud
tähtaja või seadusest tulenevalt mõistliku tähtaja võrra
(eelistatakse lepingus kokku lepitud tähtaega, kui see ei ole
tüüptingimustes sätestatud ebamõistlikult lühikesena) ette
teatada. Erakorraline ülesütlemine aga on kohaldatav lepin-
gu olulise rikkumise korral ehk olukorras, kus ülesütlevalt
poolelt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist tulenevalt
teise poole olulisest (vt VÕS § 116 lg 2) lepingurikkumisest.
Erakorraline ülesütlemine võimaldab tähtajalist lepingut
ennetähtaegselt lõpetada või lõpetada tähtajatut lepingut
etteteatamistähtaega järgimata.
Liisingulepingu puhul on tähtis eelkõige erakorraline
ülesütlemine, kuna tähtajatu liisinguleping ei oleks kuigi
praktiline valik. Ülesütlemise aluste puhul tuleks siin siis-
ki arvestada, et need peaksid kvalifitseeruma olulisteks le-
pingurikkumisteks. Olukord, kus tüüptingimustes nähakse
ette liisinguandja poolt lepingu lõpetamise õigus väheolulistel
1
RT I 2001, 81, 487; 2008, 59, 330.
31
MaksuMaksja
alustel, peaks kaasa tooma vastava tüüptingimuse tühisuse.
Isegi kui tegemist ei oleks tüüptingimusega, oleks kaheldav,
kas VÕS § 192 lg 1-2 ja 116 lg 2 kontekstis oleks võimalik
lugeda lepingut ülesöelduks kokku lepitud väheolulisel põh-
jusel, kui selline ülesütlemine vaidlustataks. Siiski on pooltel
võimalus lepingus lugeda omavahelises õigussuhtes üks või
teine muidu väheoluline rikkumine oluliseks rikkumiseks,
kui sellega kaasneb sealsamas mõistuspärane põhjendus.
Erandina on võimalik liisingulepingu juures rääkida ka
taganemisest. Taganemine seondub krediidilepingu ele-
menti sisaldava tarbija poolt sõlmitud liisingulepinguga.
Nimelt annab VÕS tarbijakrediidilepingu regulatsiooni
§ 409 tarbijast liisinguvõtjale õiguse taganeda sellisest lii-
singulepingust 7 päeva jooksul selle sõlmimisest.
Tarbijakrediidilepingu regulatsioonist omab tähtsust ka
§ 415, mis sätestab viivisenõude piiratuse seadusest tule-
neva viivisega (VÕS § 113 lg 1, 01.01-01.07.2009 on selleks
9,5% aasta arvestuses) ja sätestab laekunud maksete alusel
kohustuste täidetuks lugemise järjekorra – kõigepealt ku-
lud, siis põhisumma, seejärel intress ja viimasena muud
kulud. Tähelepanu tuleb liisingulepingu ülesütlemise kon-
tekstis pöörata ka §-le 416, mis võimaldab osamaksetena
tagastatavat krediiti (st krediidilepingu aspekti sisaldavat
liisingulepingut) üles öelda üksnes juhul, kui tarbijast lii-
singuvõtja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt
kolme üksteisele järgneva osamaksega ja liisinguandja on
andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava
tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et
ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise
32
korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tegemist
on kohustuslike sätetega, millest tarbijast liisinguvõtja kah-
juks kõrvale kalduda ei tohi.
Liisingulepingu lõpetamise alused
Liisingulepingu lõpetamise alused tulenevad nii seadu-
sest kui ka lepingust. Seadusest tulenevate otseste alustena
võib vaadelda VÕS §-de 366, 399, 400 ja 417 regulatsioo-
ni, mida omakorda täiendavad kaudsete alustena viited
võimalikele olulise lepingurikkumise juhtudele § 116 lg-s 2.
Eelnimetatud § 417 kehtib üksnes tarbija puhul.
VÕS § 400 väärib eraldi äramärkimist, kuna võimaldab
kolmekuulise etteteatamisajaga ja ilma igasuguste lepingu-
liste sanktsioonideta üles öelda muutuva intressimääraga
(nt mingi perioodi euriboriga seotud) liisingulepingu.
VÕS § 366 sätestab mõlema poole õiguse liisinguleping
üles öelda, kui liisinguese hävib või muutub kasutuskõlb-
matuks, aga ka juhul, kui liisinguvõtja teostab liisinguandja
asemel liisingueseme müügilepingust tulenevat taganemis-
õigust. Lisaks sellele otseselt liisingulepigu regulatsioonis
sätestatud alusele on võimalik liisingulepingus poolte kok-
kuleppel sätestada täiendavaid aluseid. Siiski tuleb siin läh-
tuda eelpool viidatud printsiibist, et erakorralise ülesütle-
mise aluseks saab olla üksnes oluline lepingurikkumine,
väheolulise lepingurikkumise korral tuleb kasutada muid
õiguskaitsevahendeid.
Kui vaadata suuremate liisinguettevõtjate tüüptingimusi,
siis leiab sealt tavaliselt üsna pika loetelu asjaoludest, mille
Elo Annioni illustratsioon

esinemisel võib liisinguandja liisingulepingu erakorraliselt
üles öelda. Suurem osa neist alustest kujutavad endast
tõepoolest olulise lepingurikkumise iseloomuga olukordi.
Samas võib pidada mõnevõrra küsitavaks selliseid aluseid,
et liisinguvõtja on esitanud liisinguandjale valeandmeid
(mis ei pruugi kaugeltki alati kujutada endast olulist lepin-
gurikkumist) või et liisinguvõtja rikub muid poolte vahel
sõlmitud (krediidi)lepinguid. Viimasel juhul on tegemist
eriti kohatu alusega, mis võib kaasa tuua liisingulepingu era-
korralise ülesütlemise liisinguandja poolt, ilma et liisinguvõt-
ja oleks tegelikkuses liisingulepingut ennast rikkunud. On
üsna reaalne, et sellist tüüptingimust võib lugeda VÕS § 42
kontekstis liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustavaks ja tü-
hiseks, eriti kui seda kasutatakse tarbija suhtes.
Liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed
Liisingulepingu ülesütlemise tagajärgede osas tuleb ühest
küljest lähtuda üldregulatsioonina lepingu ülesütlemise
üldisest tagajärjest, mis on kirjas VÕS § 195 lg-s 2, ja tei-
sest küljest VÕS §-s 367 liisingulepingu suhtes toodud
eriregulatsioonist. VÕS § 195 lg 2 kohaselt on lepingu
ülesütlemise üldiseks tagajärjeks vabanemine lepinguliste
kohustuste edasisest täitmisest, kusjuures lepingust kuni
selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad
kehtima. Sisuliselt ei puuduta ülesütlemine seega senitoimu-
nud lepingu täitmist, vaid lihtsalt lõpetab poolte jaoks selle
edasise täitmise kohustuse alates ülesütlemise hetkest.
VÕS § 367 sätestab eriregulatsiooni, mis puudutab eelkõi-
ge liisinguandja kulude hüvitamist seoses liisingulepingu
lõpetamisega. Nendeks kuludeks on § 367 lg-s 1 nimeta-
tud liisingueseme ostuhind ja selle finantseerimine (aga ka
nt omandamisega seotud muud kulud, nagu riigilõiv, no-
taritasu jms), ning § 367 lg-s 4 nimetatud ülesütlemisest
põhjustatud lisakulud. VÕS § 367 lg-d 2 ja 3 tegelevad lii-
singueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude
kindlaksmääramisega. Üldreegliks on § 367 lg 2 tähenduses,
et kulude kindlakstegemisel lähtutakse pärast ülesütlemist
tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse
maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei
seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.
See tähendab, et kulude suuruseks on tüüpiliselt järelejää-
nud liisingumaksete põhiosa maksete summa. See summa
võib kujutada endast sisuliselt liisingueseme väljaostuhinda
(kui liisingumaksete puhul oli arvestatud liisingueseme
väljaostmisega) või summat liisingulepingus kokku lepitud
jääkväärtuseni, milleni jõudmisel liisinguese tagastatakse
liisinguandjale. Kuigi § 367 lg 2 sisuliselt näeb ette liisingu-
maksete intressiosa tasumise kuni ülesütlemiseni ja tasumi-
sele kuuluvate kulude kontekstis intressi enam arvesse ei
võeta, on liisingulepingus võimalik teistsugune kokkulepe.
Sellist võimalust ei eksisteeri üksnes tarbijast liisinguvõtjate
puhul, kuna VÕS § 416 lg 3 kohaselt ei saa tarbijakrediidi
elementi sisaldava liisingulepingu puhul selle ülesütlemise
korral nõuda tarbijalt liisingulepingu raames saadud krediidi
kasutamata jätmise ajale (ülesütlemisele järgnevale ajale) lange-
vat intressi. Sellest sättest ei saa tarbija kahjuks kõrvale kalduda.
Eraldi teemaks on § 367 kontekstis liisingueseme jääk-
väärtuse arvestamine. Olukorras, kus liisingueseme omand
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
NÕUANNE
jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandjale, võib
§ 367 lg 2 kontekstis tekkida olukord, et liisinguvõtja on
tasunud küll kõik kulud, kuid liisingueseme omandi jää-
mise tõttu liisinguandjale võib viimane ebaõiglaselt rikas-
tuda selle jääkväärtuse või kokkulepitud jääkväärtuse osa
võrra. Seetõttu näeb § 367 lg 3 ette põhimõtte, et sellisel
juhul arvestatakse kulutuste hüvitamise nõude suuruse
puhul liisingueseme turuväärtust selle liisinguandjale ta-
gastamise hetkel, st see arvestatakse maha liisinguvõtja poolt
tasumisele kuuluvatest kuludest. Kui vaadata suuremate
liisinguettevõtjate tüüptingimusi, siis need näevad ette
seaduse regulatsiooniga võrreldes teatud täiendavaid sät-
teid. Näiteks ülesütlemise korral on liisinguandja tüüpili-
selt kohustatud liisingueseme võõrandama, millest saadud
summat võetakse arvesse liisinguvõtja kulude hüvitamise
kohustuse suuruse arvutamisel. Kui võõrandamisest saa-
dud summa on väiksem kui kulude hüvitamise kohustuse
summa, kohustub liisinguvõtja hüvitama vastava vahe.
Võõrandamisel tuleb § 367 lg 3 kontekstis arvestada, et
liisingueseme turuhind müügi läbiviimise kohas ja lii-
singuvõtja poolt müümisel saadud reaalne hind ei tohiks
oluliselt erineda. Kuna liisinguettevõtjatele kohaldatav eel-
nimetatud regulatsioon on kirjas üldtingimustes (tüüp-
tingimused), siis oleks olulise erinevuse korral tegemist
VÕS § 42 kontekstis potentsiaalselt ebamõistlikult kahjus-
tava tüüptingimusega ning liisinguvõtja kulude hüvitamise
kohustuse suuruse arvutamisel tuleks lähtuda, sõltuma-
ta liisinguvõtja poolt võõrandamise tulemusena saadud
hinnast (kui see erineb oluliselt turuhinnast), siiski reaal-
sest turuhinnast. Riigikohus on oma 29.04.2008 lahendis
nr 3-2-1-33-08 ja hilisemas 08.10.2008 lahendis nr 3-2-1-77
-08 märkinud, et hinnaerinevus kuni 10% turuväärtusest
on poolte huvisid arvestades mõistlik ja lubatav.
Eeltoodud lähenemine tähendab sisuliselt ka seda, et kui
liisingueseme turuhind ületab liisinguvõtja poolt tasumisele
kuuluvaid kulusid või ületab kokkulepitud jääkväärtuse,
peaks liisinguandja nimetatud vahe liisinguvõtjale hüvita-
ma. Sellist sätet ei leia küll kõigi suuremate liisinguettevõt-
jate liisingulepingute üldtingimustest, mis aga ei tähenda,
et liisinguvõtjal ei võiks olla sellist nõudeõigust VÕS § 367
lg 3 alusel. Kui vaadata Riigikohtu 19.04.2006 lahendit
nr 3-2-1-29-06, siis selles sätestatud liisinguandja rikastu-
mise keeld liisingulepingu lõpetamise tulemusena eeldaks
eelnimetatud nõudeõiguse olemasolu. Seega peaks liisin-
gulepingu üldtingimus, mis näeb ette liisinguandja hüvi-
tamiskohustuse puudumise, olema VÕS § 42 kontekstis
liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Liisingu-
andja ei tohiks sattuda liisingulepingu lõpetamise tõttu
soodsamasse olukorda kui lepingu korrektse lõpuni täit-
mise korral.
VÕS § 367 lg 4 sätestatud liisingulepingu ülesütlemisest
liisinguandjale põhjustatud lisakulud (milleks liisingule-
pingute üldtingimustes on tavaliselt liisingueseme valduse
ülevõtmise, liisingueseme hoidmise, hindamise, müügi-
kõlblikuks seadmise, võõrandamise jms kulud) kuuluvad
liisinguvõtja poolt hüvitamisele. Erandiks on juhtum, kus
liisingulepingu ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tu-
lenevad asjaolud (temapoolne lepingu rikkumine). Eelni-
metatud kulude suuruse arvutamisel kasutatakse liisingu-
33
MaksuMaksja
andjate poolt liisingulepingu üldtingimuste vahel ka viidet
oma vastavale hinnakirjale. Siingi tuleb arvestada, et vasta-
va kulutuse hind ei tohi oluliselt ületada turuhinda ning
liisinguvõtja suhtes oleks selline tüüptingimusel põhinev
nõue § 42 kontekstis turuhinda ületavas osas tühine.
Kokkuvõte
Lisaks liisingulepingu täitmisele tuleb ka liisingulepingu
lõpetamisel pöörata tähelepanu eelkõige poolte vahel kokku
EML selgitustaotlus MTA-le
18.02.2009
Käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 5 kohaselt on kauba
üleandmine niisuguse tehingu alusel, milles on sätesta-
tud kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele
kasutajale lepingu lõppemise korral, maksustatav kauba
võõrandamisena.
KMS § 29 lg 7 kohaselt, kui maksukohustuslane tühistab
kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreedit-
arve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksusta-
misperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab
nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve
tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioo-
di kohta esitatavas käibedeklaratsioonis.
KMS § 29 lg 8 kohaselt, kui kauba käive on toimunud,
kuid leping, mille kohaselt kauba omandiõigus läheb kauba
lepingujärgsele kasutajale üle lepingu lõppemisel, katkes-
tatakse ning maksukohustuslasena registreerimata ostja ta-
gastab kauba, võib müüja korrigeerida kauba tagastamise
MTA vastus selgitustaotlusele
06.03.2009
Käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 5 kohaselt on kauba
võõrandamise käibe tekkimise aeg järelpärimises nimeta-
tud liisingutehingu puhul liisinguandja poolt kauba üle-
andmisel liisinguvõtjale ning sama maksustamisperioodi
käibedeklaratsioonis tuleb deklareerida kauba maksus-
tatavalt väärtuselt arvestatud käibemaks. Nõuetekohase
arve saamisel samal maksustamisperioodil on käibemak-
sukohustuslasena registreeritud ostjal õigus kauba ette-
võtluses kasutamise korral maha arvata arvel näidatud
käibemaks.
Kui käibemaksukohustuslasena registreeritud ostja on
sisendkäibemaksu maha arvanud ja annab kauba tagasi
liisinguandjale, st kaup väljub ostja ettevõtlusest ilma võõ-
randamiseta, peab ostja tegema põhivara sisendkäibe-
maksu korrigeerimise vastavalt KMS §-le 32. Kui ostja
on kasutanud kaupa ainult maksustatava käibe tarbeks ja
34
lepitud tingimustele. Siiski ei pruugi see olla alati piisav,
kuna nimetatud tingimused võivad tüüptingimustena tea-
tud osas osutuda liisinguvõtja jaoks ebamõistlikult kahjus-
tavateks ja seetõttu tühisteks. Sama tagajärje võib endaga
kaasa tuua ka krediidielemendiga liisingulepingu puhul
VÕS tarbijakrediidi regulatsiooni kohustuslike sätete eira-
mine, kui liisinguvõtjaks on tarbija. Loodetavasti aitab
käesolev artikkel paremini teadvustada võimalikke kit-
saskohti liisingulepingust tulenevate õiguste/kohustuste
teostamisel.
maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemak-
susummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra.
Soovime teada, kuidas toimub käibemaksuarvestus siis,
kui liisinguvõtja on käibemaksukohustuslane (st § 29 lg 8
ei rakendu). Liisinguvõtja tagastab kauba ning vastavalt sel-
lele, kas maksmata liisingumaksete summa on liisingueseme
turuhinnast suurem või väiksem, maksab üks lepingupool
teisele hüvitist. Kas sellisel juhul:
a) peab liisinguandja esitama kreeditarve maksmata lii-
singumaksete summa peale;
b) peab liisinguvõtja kajastama seda tehingut liisinguese-
me tagasimüügina ning esitama liisinguandjale arve
juba makstud liisingumaksete summas;
c) võib vastavalt poolte omavahelisele kokkuleppele ra-
kendada varianti a või b;
d) ei pea kumbki pool tegema käibemaksuarvestuses
midagi?
Täiendavalt soovime teada, kas käibemaksuarvestuse sei-
sukohast on erinevusi lähtuvalt sellest, kas leping lõpetatak-
se poolte kokkuleppel või ühepoolselt (nt kui liisinguvõtja
ei tasu liisingumakseid).
võõrandab kauba koos käibemaksuga tagasi liisinguandjale
või kolmandale isikule, ei tule teha sisendkäibemaksu
korrigeerimist.
Võõrandatava kauba käibe maksustatav väärtus tuleb väl-
ja viia KMS § l2 kohaselt ja maksustatav väärtus ei sõltu
liisinguandja ja liisinguvõtja omavahelisest rahalisest arv-
lemisest. Kuna liisinguvõtja on sisendkäibemaksu maha
arvanud terves ulatuses ja võimalik, et ka suuremas sum-
mas, kui tegelikkuses ise on liisinguandjale liisingumakseid
teinud, ei saa tagasimüüdava kauba maksustatavat väärtust
määrata selle järgi, kui palju on liisinguvõtja ise maksnud
liisingmakseid.
Kas liisinguandja esitab liisinguvõtjale kreeditarve või
mitte, on liisinguandja otsustada. Käibemaksuseaduses
puudub vastav kohustuslik säte. Käibemaksuarvestuse
seisukohast ei ole erinevusi sellest, kas leping lõpetatakse
poolte kokkuleppel või ühepoolselt. Käibemaksuarvestuse
seisukohast on erinevus sõltuvalt lepingutüübist, st kas
tegemist on liisinguga kasutusrenditingimustel või liisin-
guga kapitalirenditingimustel.

KOMMENTAAR MITTE MIDAGI EI SAA ARU!
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Kui enne MTA-le kirja saatmist oli meil enam-vähem
selge ettekujutus, kuidas oleks liisingulepingu lõpetamisel
tark ja ilus käibemaksu arvestada, siis MTA vastus meie
küsimustele põrmustas kogu senise idülli. Meie etteku-
jutus oli siiani järgmine – tegemist on kauba tagastami-
sega, mis tähendab, et liisinguandja esitab liisinguvõtjale
kreeditarve maksmata liisingumaksete osas, maksab selle
alusel osa käibemaksu liisinguvõtjale tagasi ja deklareerib
oma käibedeklaratsioonis vastavalt käibe vähenemist; lii-
singuvõtja deklareerib samamoodi sisendkäibemaksu vä-
henemist. Umbes nagu siis, kui ostja toob mantli poodi
tagasi ja tahab seda odavama vastu ringi vahetada.
Kui mingil põhjusel on lepingupooled arvamusel, et parem
oleks kajastada seda tehingut kui liisinguobjekti tagasimüüki,
siis olge lahked – liisinguvõtja esitab liisinguandjale arve
liisingueseme jääkväärtuse osas, lisab arvele käibemaksu,
liisinguandja arvab selle sisendkäibemaksuna maha. Mõle-
mal juhul on riigile laekuv käibemaks kokkuvõttes üm-
margune null. Selgust on aga vaja asjas eelkõige selle pärast,
et lepingupooled teaksid, kas õige on variant 1, variant 2 või
mõlemad. Et ei juhtuks nii, et üks pool tahab ühte, teine
teist, ja jäävadki omavahel vaidlema. Meie kogemus näitab,
et arusaamatusi ja vaidlusi on juhtunud tihti. Variandi vali-
kust sõltub ka poolte vahel liikuva raha suurus, sest makstud
ja maksmata liisingumaksete osa ei pruugi võrdne olla.
Maksuhalduri haldusaktide
kättetoimetamine
Hiie Marrandi
EML jurist
hiie@maksumaksjad.ee
Nii mõnigi ettevõtja on Maksu- ja Tolliametiga kimpus
olnud ning maksuhalduri käitumine (klienditeenindus)
on tabanud teda täieliku üllatusena: näiteks on arestitud
ettevõtja pangakonto või on tehtud mõni ettevõtja õigusi
puudutav korraldus või otsus (edaspidi maksuhalduri
haldusakt), millest ettevõtjal aimugi pole. Kuidas saaks
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
KOHTULUGU
Lugedes nüüd MTA kirja, oli selgus ja arusaamine küll
viimased asjad, mida see kiri tekitas. Mismoodi “väljub”
kaup ettevõtlusest ilma võõrandamiseta, kui ta “sisenes”
ettevõtlusse võõrandamisega? Mille poolest erinevad “an-
nab kauba tagasi” ja “võõrandab kauba tagasi”? Kustkohast
tuleb mängu KMS § 32, mis reguleerib sisendkäibemaksu
osalist mahaarvamist, juhul kui soetatud kaupa kasuta-
takse osaliselt maksustatava ja osaliselt maksuvaba käibe
tarbeks? Mismoodi saab KMS § 12 alusel määrata käibe
maksustatavat väärtust, “mis ei sõltu omavahelisest rahali-
sest arvlemisest”, kui seesama § 12 ütleb, et Käibe maksus-
tatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind
ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja
või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolman-
dalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab?
Tagantjärele mõeldes tundub, et targem oleks olnud
maksuameti arvamust üldse mitte küsidagi. Aga mida
soovitada lugejale? Tehke nii, nagu ise tahate või õigeks
peate. Või veel parem – ärge tehke üldse midagi. Andke
kaup liisingule tagasi, arveldage oma raha ära, kuid ärge
käibemaksu näppige. Ja kui maksuamet peakski tulema
mingist “väljumisest” ja korrigeerimisest rääkima, siis las
ta proovib oma unenäod ka kohtusaalis ära seletada. Kõi-
kide eelduste kohaselt lõppeks see kohtuasi samamoodi,
nagu lõppes ühe Valgamaa mehe lammaste lugemine, kus
kohus ütles, et tehinguid võib kerida edasi ja tagasi küll,
aga kui nende kerimiste tulemusena riigile laekuva käibe-
maksu summa ei muutu, siis pole ka asjal mõtet.1
1
Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.2007 otsust
nr 3-3-1-22-07.
haldusakti adressaat oma õigusi kaitsta? Mida teha, kui
adressaat ei ole maksuhalduri haldusakti kätte saanud?
Isikule dokumentide kättetoimetamist haldusmenetlu-
ses üldiselt reguleerib haldusmenetluse seadus (HMS), mak-
sumenetluses – maksukorralduse seadus (MKS). Allpool
on väljavõte MKS asjassepuutuvatest sätetest, seejärel tuleb
juttu värskest kohtupraktikast.
MKS
§ 52. Dokumentide kättetoimetamine
(1) Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja tea-
ted antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte
35
MaksuMaksja
posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises
väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamis-
viiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohus-
tuslikku kättetoimetamisviisi.
§ 53. Allkirja vastu kättetoimetamine
(1) Maksuhalduri poolt kättetoimetamise korral antak-
se dokument menetlusosalisele üle allkirja vastu teati-
sel, millele märgitakse ka dokumendi üleandmise aeg,
vajaduse korral kellaajalise täpsusega.
§ 54. Kättetoimetamine posti teel ja elektrooniliselt
(1) Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse doku-
ment posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elu-
koha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud
aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutu-
misest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument
viimasel talle teadaoleval aadressil.
(2) Juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument
registrisse kantud aadressil. Isikule või asutusele, keda
ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema
poolt maksuhaldurile teatatud aadressil.
(6) Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud
aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks,
kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires
või 30 päeva välismaale saatmisest.1
Juba 2001. aastast on teada Riigikohtu viited sellele, et
haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemi-
ne adressaadile.2 Kõige rohkem probleeme on maksume-
netluses esile kerkinud selliste oluliste kirjadega, mida mak-
suhaldur on adressaatidele saatnud lihtkirjana. Juriidiliste
isikute mure on tingitud just sellest, et MKS loeb liht-
kirjana saadetud dokumendi kättetoimetatuks, kui on
möödunud 5 päeva selle saatmisest, hoolimata sellest, kas
ka tegelikult isik sai dokumendi kätte või mitte. Kuigi ka
varem on kohtusse jõudnud vaidlusi dokumentide kätte-
toimetamise teemal (lühiülevaade artikli lõpus), siis just
sellist, nagu 2008. aastal Tallinna Ringkonnakohtus, ei ole
varem ette tulnud.3
Vaidluse sisu
Maksuhaldur saatis ettevõtja registrijärgsele aadressile
lihtkirjaga korralduse maksuvõla tasumiseks ühes sund-
täitmise hoiatusega. Ainus tõend, mis maksuhalduril kor-
ralduse väljasaatmise kohta oli ette näidata, oli MTA
väljaminevate kirjade registrisse tehtud märge, et sel ja sel
kuupäeval saadeti korraldus välja. Ettevõtja kinnitas aga,
et tema kirja kätte ei saanud. Ettevõtja sõnul sai ta MTA
korralduse olemasolust teada alles pangas, kui avastas
ühel heal päeval oma suureks üllatuseks, et osaühingu
arvelduskonto on arestitud.
MKS § 54 lg 2 esimene lause sätestab, et juriidilisele
isikule võib dokumenti saata registrisse kantud aadressil
lihtkirjaga. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt loetakse ju-
riidilisele isikule registrisse kantud aadressile saadetud do-
kument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva
36
selle saatmisest Eesti piires. Maksuhaldur ja esimese astme
kohus olid asjas sama meelt – kuna MTA väljaminevate
kirjade registris on korraldus registreeritud ja ettevõtjale
oli registrijärgsele aadressile varemgi kirju saadetud, siis
küllap ta oli ise süüdi, et ei hoolitsenud piisavalt hästi pos-
ti vastuvõtmise eest. MTA korraldus maksuvõla tasumi-
seks loeti isikule kättetoimetatuks.
Ringkonnakohus aga asus selles vaidluses ettevõtja poo-
lele. Kohus leidis, et dokumendi saatmine adressaadi re-
gistrijärgsele aadressile ei ole tõendatav ainuüksi MTA
väljaläinud kirjade registri väljavõttega. Väljavõte tõendab,
et kiri on väljaminevana arvele võetud, kuid ei kinnita
seda, et kiri on tegelikult postiasutusele üle antud, et posti-
asutus on asunud seda registrijärgsele aadressile toimeta-
ma, et kiri on sinna ka kohale jõudnud ja et adressaadil
oli reaalne võimalus kiri kätte saada. Üldjuhul on või-
malik eeldada asutuse registrite õigsust ja postiasutuse
usaldusväärsust, kuid kirja saatja ja postiasutuse vigu ei
saa välistada. Võimalikke vigu ei välista ka asjaolu, et vara-
semas menetluses on sama isik samal aadressil dokumendid
kätte saanud.
Kohus juhtis tähelepanu sellele, et koormava haldusakti
kättetoimetatuks lugemisel võivad isikutele olla väga ula-
tuslikud tagajärjed (näiteks kaebetähtaegade kulgemahak-
kamine, sundtäitmine). Lihtkirja võimaliku kaotsimineku
riski asetamine ainuüksi adressaadile võib tuua kaasa
ebaproportsionaalse põhiõiguste piirangu. Juhul kui koor-
mava haldusakti adressaat ei tunnista haldusakti saamist,
ei ole seega võimalik lugeda haldusakti saadetuks ainult
väljaminevate kirjade registrile viidates.
Samuti märkis kohus, et saates dokumente lihtkirjana,
võttis MTA ise endale riski, et dokumendi saatmist ei
pruugi olla hiljem võimalik tõendada ja dokumendi teata-
vakstegemist eeldavad edasised toimingud võivad osutuda
õigusvastasteks.4 Lihtkirja saatmisega kaasnevaid riske on
haldusorganitel võimalik maandada, paludes adressaadil
(nt elektronkirja või faksi teel) kirja saamist kinnitada.
Kinnitus on reeglina kasutatav tõendina lihtkirja kättesaa-
mise kohta, ent loob isegi sõltumata sellest suurema kind-
luse, et saadetise kohalejõudmise üle hiljem vaidlust ei ole.
Kohus arvestas võimalustega, et korraldust ei saadetud
vaatamata registreerimisele maksu- ja tollikeskusest välja,
et korraldus toimetati ekslikult valele aadressile või et
väljasaadetud kiri läks postiasutuses või kirjakastist kadu-
ma, mistõttu ei ole alust järeldada, et kaebaja ei ole piisa-
valt hoolitsenud oma registrijärgsel aadressil posti kättesaa-
mise eest. Kohus rahuldas ettevõtja kaebuse ning tunnistas
MTA korralduse õigusvastaseks.
1
2009. aasta jaanuarist on lõike 6 teksti täiendatud lausega: Juriidilisele
isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud
dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle
nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.
2
Riigikohtu halduskolleegiumi 13.03.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-01.
Artiklis viidatud maksualased Riigikohtu lahendid on kättesaadavad EML
kodulehel www.maksumaksjad.ee rubriigis MAKSUINFO.
3
Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-354.
4
Sarnastele seisukohtadele MKS § 54 lõigete 2 ja 6 kohaldamisel on
Tallinna Ringkonnakohus asunud 21.05.2008 määruses haldusasjas
nr 3-07-2212. Kättesaadav kohtulahendite andmebaasist
www.kohus.ee/kohtulahendid.

Lõplik tõde?
Maksuhaldur kaebas ettevõtja kasuks tehtud ringkonnakoh-
tu otsuse edasi Riigikohtusse, aga kassatsioonkaebust ei võe-
tud menetlusse, sest Riigikohtu hinnangul oli see ilmselt
põhjendamatu (MTA menetlusloa taotlus sai eitava vastuse
veebruaris 2009). Järelikult on see ringkonnakohtu lahend
sarnastes vaidlustes vähemalt praegu lõpliku tõe allikas.
Riigikohtu lahendeid dokumendi kättetoimetamise teemal
Haldusakti kättetoimetamine pankrotivõlgnikule – 18.10.2006,
3-3-1-38-06
Selles vaidluses saatis maksuhaldur oma nõude võlgniku
registrijärgsele aadressile. Võlgnik aga oli pankrotis. Riigi-
kohus leidis, et haldusaktide kättetoimetamisel isikule,
kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot, tuleb erinormi-
na kohaldada pankrotiseaduse sätteid. MKS ei näe ette
erisusi pankrotivõlgnikule maksuotsuse kättetoimetami-
sel. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgniku seadus-
lik esindaja küll pankrotihaldur, kuid pankrotivõlgniku
asukoht ei muutu, sest pankrotihalduril ei ole kohustust
muuta registrites võlgniku aadressi. Maksuhaldur on ko-
hustatud kõik võlgnikule adresseeritud haldusaktid kätte
toimetama pankrotihaldurile aadressil, mis on näidatud
Ametlikud Teadaannetes avaldatud pankrotiteates.
MKS § 52 lg 4 sätestatud põhimõte, et piiratud teovõi-
mega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte
tema seaduslikule esindajale, on kohaldatav ka pankroti-
menetluses. Kuna pankrotis juriidilise isiku eest võib
tehinguid teha ainult pankrotihaldur, peab maksuhaldur
haldusaktid pankrotihaldurile kätte toimetama.
Haldusakti kättetoimetamine pärimise puhul – 06.06.2007, 3-
3-1-25-07
Selle juhtumi puhul suri füüsiline isik enne, kui maksuhal-
dur tema kontrollimisega ühele poole jõudis. Maksuotsuse
valmimisel märgiti adressaadiks Ants Käsper’i pärandvara.
Kohus märkis taas, et haldusakti kehtivuse eelduseks on
selle teatavakstegemine adressaadile (Riigikohtu 20.06.2003
otsus haldusasjas 3-3-1-49-03). Õiguslikke tagajärgi loob
ja täitmiseks kohustuslik on ainult kehtiv haldusakt.
Haldusakt, sh maksuotsus ei saa reguleerida isiku õigusi
ega kohustusi ilma, et isikule oleks see õigusakt teatavaks
tehtud. Kui maksuhaldur ei ole õiget adressaati kindlaks
teinud ning maksuotsus on adresseeritud subjektile, kes
ei saa maksukorralduse seaduse tähenduses olla maksuko-
hustuslane ega maksuotsuse adressaat, ei saa selline hal-
dusakt luua õigusi või kohustusi ega olla maksukohustuse
täitmise aluseks. Kui pärandvara ka käsitada maksukohus-
tuslasena, siis maksuhalduri teatise adressaadiks oleks ik-
kagi pärandvara hooldaja, sest MKS § 8 lõigetest 2 ja 5
tulenevalt laienevad õigusvõimetu varakogumi valitseja
kohustused esmalt pärandvara hooldajale ja testamendi-
täitjale ning alles nende puudumisel inventuuritegijale.
Haldusakti kättetoimetamine välisriigis elavale eraisikule
– 19.12.20007, 3-3-1-75-07
Selles maksukaasuses oli MTA välisriigis elavale füüsili-
sele isikule tehtud haldusakti lugenud kättetoimetatuks,
kui see oli avaldatud Eesti Ametlikes Teadaannetes.
MaksuMaksja nr 3 märts 2009
KOHTULUGU
Kohus leidis, et välisriigis elavale maksukohustuslasele do-
kumendi kättetoimetamiseks on MKS § 54 lõikes 5 ette
nähtud kohustuslik kord, mille kohaselt välisriigis elavale
või asuvale maksukohustuslasele toimetatakse dokument
kätte posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile tea-
tatud aadressil. Juhul kui isiku elu- või asukoht ei ole teada,
toimetatakse dokument kätte välisriigi pädeva ametiasu-
tuse kaudu.
Kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt
erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide
kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul
kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pi-
dev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ula-
tuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes.
Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust
menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte
saanud, ei ole ka alust lugeda, et haldusakti sisu on adres-
saadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole
postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine
postitöötaja poolt võrdsustatav haldusorgani poolt haldus-
akti teatavakstegemisega. (Vt ka Riigikohtu 05.05.2005
määruse punkti 15 haldusasjas nr 3-3-1-12-05). Mitteresi-
dendist maksukohustuslase puhul ei piisa ka sellest, kui
väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatakse vaideot-
suse resolutiivosa.
Elektronkirja ei saa maksumenetluses käsitada dokumen-
di kättetoimetamisena, kui menetlusosaline ei ole sellist
soovi avaldanud. Samuti ei saa elektronkirja käsitada doku-
mendi kättetoimetamisena, vaid üksnes menetlusosalise tea-
vitamisena vaideotsuse tegemisest, kui elektronkirjale lisa-
tud vaideotsuse tekst on digitaalselt allkirjastamata.
Lõpetuseks
Nende lahendite valguses võib jääda mulje, et isik, kes
soovib haldusaktile vastu vaielda, saab väga lihtsalt väita,
et tema pole MTA otsust või korraldust üldse näinudki.
Päris nii see siiski ei ole. Loo lõpetuseks tahan füüsilistele
isikutele (st eraisikutele) südamele panna, et Eestis elavate-
le füüsilistele isikutele haldusakti kättetoimetamisel on
maksuhalduri praktika selline, et inimesele saadetakse kõi-
gepealt tähitud kiri. Tähitud kirja kättesaamine on reegli-
ga inimese enda allkirjaga tõendatud. Kui inimene kirjale
postiasutusse järgi ei lähe, avaldatakse teade kahel korral
Ametlikes Teadaannetes, misjärel on õigus lugeda haldus-
akt kättetoimetatuks.
MKS
§ 55. Kättetoimetamine perioodilise väljaande kaudu
Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või
kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või
maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibi-
miskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil
võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi re-
solutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Tea-
daanded. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt
kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi
resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks teistkordse avalda-
mise päevale järgneval päeval.
37
MaksuMaksja
Jurist vastab
Gaily Kuusik
EML jurist
gaily@maksumaksjad.ee
Vara müük–tagasirent
Kui ettevõtja müüb oma seadme liisingettevõtjale ja võtab
selle vara tagasi kapitalirendile, kas sellisel juhul tekib
mõlemal osapoolel ka käibemaksukohustus? Kas selline
tehing klassifitseerub KMS § 16 lg 21 p 3 alla?
Müügi ja tagasirendi tehingu puhul ei teki käivet, sest asja
valdust ei anta üle. Käibemaksuseaduse § 2 lg 5 sätestab, et
võõrandamine on kauba valduse üleandmine koos kauba
juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa
ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna,
sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. Võõrandamine
käesoleva seaduse tähenduses on ka kauba üleandmine
komisjonilepingu alusel ning kauba üleandmine niisuguse
tehingu alusel, milles on sätestatud kauba omandiõiguse
üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppe-
mise korral.
Kuna müügi–tagasirendi puhul jääb tegelikult vara val-
dajaks seesama isik, kes vara liisinguettevõtjale müüs, ei
saa ka rääkida vara võõrandamisest käibemaksuseaduse
§ 2 lg 5 mõistes. Sellest tulenevalt tuleks antud tehingut vaa-
data finantseerimisena. Sisuliselt on tegemist laenusuhtega1,
millest tekib maksuvaba käive – intressid (KMS § 16 lg 21
p 3). Kumbki pool ei arvesta käibemaksu ei vara müügil ega
ka tagasirendil.
Käibemaksuarvestus saab toimuda vaid juhul, kui liisin-
guettevõtja on soovinud intresse maksustada ja sellest
maksuhaldurit eelnevalt ka kirjalikult teavitanud (KMS
§ 16 lg 3 p 3).
Mis puudutab KMS § 16 lg 21 p 3, siis nimetatud sätte
kohaselt on maksuvaba käive kõik liisingutehingutega seon-
duv, sealhulgas lepingutasud, intressid.
Eesti Maksumaksjate Liit KOOLITUSKALENDER APRILL 2009
Aeg Teema
Kuidas muudab uus töölepingu seadus
07. 04
töösuhteid?
Kuidas muudab uus töölepingu seadus
15. 04
töösuhteid?
38
Arve käibemaksu mõistes
Käibemaksuseaduse § 37 ütleb, et kaupluses saadaval su-
larahatšekil peab olema näidatud maksukohustuslase nimi,
aadress, maksukohustuslasena registreerimise number.
Kui tegemist on ettevõttega, kellel on mitu kauplust,
siis kas seaduse järgi peab antud raamatupidamise doku-
mendil olema konkreetse müügikoha aadress või ettevõtte
registreerimise aadress? Kas see aadress mõjutab kulu-
tšekkide registreerimist?
Käibemaksuseadus ei sätesta kohustust märkida arvele
müügikoha nime, kuludokumendina käibemaksuseaduse
mõistes aktsepteerimiseks piisab ettevõtja nimest ja regist-
riandmetest. Küll aga võib selline tulude-kulude erista-
mine olla vajalik raamatupidamise mõistes.
Sularahatšekk ei pea kindlasti olema arve KMS § 37
tähenduses. KMS § 37 lg 3 annab füüsilistele isikutele
nende isiklikuks tarbeks kaupade müümisel võimaluse
KMS § 37 nõuetele vastavat arvet üldse mitte väljastada.
Nimetatud sätte kohaselt ei pea nõuetele vastavat arvet
väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel
füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja arvatud kaug-
müügi, uue transpordivahendi võõrandamise ja ühenduse-
välise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina
käsitamise korral. Arvet ei pea väljastama ka KMS § 16
lõikes 1 või 2 sätestatud kauba võõrandamisel või teenuse
osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga.
Mis puudutab kulutšekkide kasutamist raamatupidami-
ses, sh tulumaksuarvestuses ja sisendkäibemaksu maha-
arvamisel, on Riigikohus selgitanud2, et kuludokumentide
nõuded raamatupidamises ja maksuarvestuses on erinevad
(st kuludokument, mis raamatupidamise seaduse mõistes
on aktsepteeritav, ei pruugi seda olla sisendkäibemaksu
mahaarvamiseks). Samuti on kohus selgitanud, mis on eba-
oluline vormiviga.
1
Meie seisukohaga on nõustunud ka Rahandusministeerium.
Selle kohta vt Maksumaksjate küsimused seoses kinnisasjade
maksustamisega. Rahandusminsteeriumi vastus. Lasse Lehise
kommentaar. – MaksuMaksja, 2007, nr 5, lk 12-15.
2
Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2002 otsus nr 3-3-1-26-02.
– RT III 2002, 20, 236.
www.maksumaksjad.ee
Lektor Koht
Tiia Kruusmaa Tallinn
Tiia Kruusmaa Tartu
Maksumaksjate Liidu Fondi
MAKSUNDUSALASTE UURIMISTÖÖDE
KONKURSS 2009

Auhinnafond 45 000 krooni

Täiendav eriauhind 5000 krooni on PwC poolt pandud välja majanduseriala üliõpilasele
silmapaistva töö eest siirdehindade (transfer pricing) teemal.
Ergutusauhindadeks ajakirja MaksuMaksja aastatellimus ja EML maksualased
publikatsioonid. Võitjatele tasuta pääsmed 2009. aasta PwC raamatupidamis- ja
maksukonverentsile.

Töö tuleb esitada 15. juuniks 2009

Töid hindab komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse ja nõukoja
liikmed ning toetajate esindajad. Konkursi tulemused tehakse avalikult teatavaks.
Auhinnad antakse võitjatele üle EML maksukonverentsil 1. oktoobril 2009.

Täpsem info osalemistingimuste kohta EML koduleheküljel www.maksumaksjad.ee,

telefonil 626 4190 või aadressil voistlus@maksumaksjad.ee

Konkurssi toetavad:
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU SEMINAR
KUIDAS MUUDAB UUS
TÖÖLEPINGU SEADUS TÖÖSUHTEID?
15. aprillil 2009
kl 10.30 – 15.00 Tartus
01.07.2009 hakkab kehtima uus töölepingu Hotell Tartu konverentsisaalis (Soola 3)
seadus, millega muudetakse oluliselt kehtivaid
tööseadusi.

Uus töölepingu seadus sisaldab endas senise

töölepingu seaduse, palgaseaduse, töö- ja
puhkeajaseaduse ning puhkuseseaduse sätteid.
Need seadused kaotavad alates 01.07.2009
kehtivuse. Uue töölepingu seadusega
kohaldatakse töösuhetes enam võlaõigusseaduse
sätteid, kaotatakse mitmed töötajat seni
kaitsnud sätted, võetakse kasutusele uued
mõisted ja määratlemata sisuga õigusterminid,
mis muudab seaduse rakendamise keeruliseks
nii töötajale kui tööandjale. Kindlasti suureneb
töövaidluste ja kohtupraktika osakaal.

• Uue töölepinguseaduse üldiseloomustus – põhilised

muudatused võrreldes kehtivate õigusaktidega, uued
mõisted, tööõiguse üldpõhimõtted ja töövaidlustes
kohaldatavad seadused. Töölepingu sõlmimine ja
muutmine. Personalialase töö lihtsustumine.

• Töötaja ja tööandja kohustused – s.o kehtiva

palgaseaduse, töö- ja puhkeaja ning puhkuseseaduse
sätted ja nende muudatused. Töötajate materiaalne
vastutus. Töölepingu lõppemine ja töölepingu
ülesütlemine. Töölepingu üleminek. Töölepingust
tulenevad vaidlused. Tööandja vastutus. Seaduse
rakendamine.

Lektor: Tiia Kruusmaa

Advokaadibüroo Jaak Oja OÜ advokaat

Seminari toimumise eel saab lektorile esitada küsimusi

e-posti aadressil koolitus@maksumaksjad.ee märksõna all “Küsimus lektorile”

OSAVÕTUTASU: 1500 kr, EML liikmetele 900 kr (hinnale lisandub käibemaks 18%)
INFO JA REGISTREERIMINE: tel 626 4198
koolitus@maksumaksjad.ee, www.maksumaksjad.ee