nr 5

MaksuMaksja
(135)
Hind 50 kr | EML liikmetele tasuta
Mai 2009

Maksupööripäev või maksupolaaröö? lk 4

Riigiasutusi metsast ja vanalinnast lk 6
Sundabielu arvutiga lk 14
Maksud tõusevad, maksud langevad lk 29

ISSN 1736-4914

Kus on paremad maksud? lk 17-28

SJATE L
AK I I
M
DU
T I M K SU

A JAKIR
A
ES

E
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU
MAKSUKONVERENTS
1. oktoobril 2009
kell 10.00–17.00 Tallinnas
Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2)

Traditsioonilisel EML
maksukonverentsil selgitatakse
seadusemuudatusi ja käsitletakse
teisi aktuaalseid teemasid
maksuõigusest, äriõigusest
ning tööõigusest (teravdatud
tähelepanu all on uus töölepingu
seadus ja sellega seonduvad
praktilised küsimused).

Konverentsi õhtu jätkub Vana

Baskini Teatris Donald Churchilli
ja Peter Yeldhami menukomöödiaga
“Minu sõbratar maksuamet”.

Täpse ajakava koos esinejatega avaldame

EML kodulehel juba augustis.

OSAVÕTUTASU:
soodushind enne jaanipäeva kõigile registreerujaile 1500 kr;
pärast jaanipäeva EML liikmele 2100 kr, mitteliikmele 3500 kr.
(hinnale lisandub käibemaks 18%)

INFO JA REGISTREERIMINE: tel 626 4198

koolitus@maksumaksjad.ee, www.maksumaksjad.ee
Mai MaksuMaksja
XIII AASTAKÄIK

Sisukord

EML UUDISED Maksutõusu maavõistlus:

Hispaania vs Eesti 20-21
Maksupööripäev jäi sellel aastal ära 4-5 Hiie Marrandi
Lasse Lehis
Anname valitsusele jalaga p…sse! 21-22
Kuidas edeneb FIE-de Lasse Lehis Esikaane foto: Vello Taimre
ümberregistreerimine äriregistrisse? 5-6
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU AJAKIRI
Lasse Lehis Mis maal on maksumaksjal hea elada? 22-26 Journal of Estonian Taxpayers’ Association
Rahandusministeeriumi vastus Villi Tõntson Information info@maksumaksjad.ee
tel +372 626 4190
Riigi kulude kokkuhoid – Piiriülesed ühinemised maksuõiguse
lõputu seriaal 6-10 valguses 27-28 TOIMETUS
Lasse Lehis Margus Jõemaa Ahtri 6a (Admirali maja)
10151 Tallinn
Uus töölepingu seadus – tel 626 4196
SEADUSEMUUDATUSED faks 626 4199
palju häid mõtteid igale maitsele 11-13 margit@maksumaksjad.ee
EML Ratsa rikkaks tulumaksuga 29-30 www.maksumaksjad.ee
Justiitsministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Martin Huberg
Vastutav väljaandja Lasse Lehis
Sotsiaalministeeriumi vastused EML kiri Rahandusministeeriumile Peatoimetaja Margit Berko
Õigustoimetaja Martin Huberg
Taas MTA töövõitudest 14-16 Maksumuudatused alates 1. juunist: Keeletoimetaja Neeme Põder
Maksuhaldur tuletab meelde, et teatud töötuskindlustusmakse tõuseb ja Fotograaf Vello Taimre
Illustraator Elo Annion
juhtudel on kohustus esitada TSD ja KMD kogumispensioni makse kaob 31-33 Küljendus Olivia Parmasto
elektroonselt - MTA pressiteade Lasse Lehis Kirjastaja Maksumaksjate Liidu Kirjastus OÜ
Trükk AS Reusner
Digitaalelu ja elektroonilised deklaratsioonid
Ettevalmistamisel olevad Kojukanne AS Eesti Post
- Martin Huberg
EML kiri Rahandusministeeriumile käibemaksuseaduse muudatused 34-37
Ain Veide LEVI
Ajakiri ilmub 11 korda aastas,
KUS ON PAREMAD kokku 12 numbrit
MAKSUD? UURIMUS üksiknumber maksab EML-is 50 kr
3 kuu tellimus 140 kr
Lahendus kriisiolukorras: proportsionaalse Sõidukite maksustamine ökoloogilise poolaastatellimus 250 kr
aastatellimus 480 kr
tulumaksu määr 0% 17-18 maksureformi alusel 37-41
(hind sisaldab käibemaksu 5%)
Björn Tarras-Wahlberg Eve Bork
Proovinumbri saadab toimetus tutvuda
Kas Eestis on hea äri ajada? 18-20 JURIST VASTAB 42 soovijale tasuta. Ajakiri hakkab käima
pärast EML esitatud arve tasumist alates
Lasse Lehis Hiie Marrandi järgmisest kuust.

EML liikmed saavad liikme-

soodustusena ajakirja tasuta.

Maksu- ja raamatupidamisküsimustele vastused telefoni ja interneti teel Praakeksemplari väljavahetamiseks tuleb

Tasuta vastused liidu liikmete telefoni teel tööpäeviti 10–16 toimetusega ühendust võtta.
tel 626 4195
maksuküsimustele NB Reedeti ka vene keeles!
Tasuta vastused liidu liikmete
E ja N kl 10–16 tel 730 4019
raamatupidamisküsimustele Ajakirjas väljendatud seisukohtade rakendamine
või nõuannete ja soovituste järgimine toimub
jurist@maksumaksjad.ee www.maksumaksjad.ee nende kasutaja enda vastutusel.
NB! Enne küsimuse esitamist telefoni teel valmistuge teatama oma liikmenumbrit!
Raamatupidamisküsimuste esitamisel e-posti ja interneti teel märkida teemaks „Raamatupidamine”
ISSN 1736-4914
MaksuMaksja

Maksupööripäev jäi
sellel aastal ära
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Maksupööripäeva tähistamine on maksumaksjate liitude üks
traditsioonilistest üritustest kõikjal maailmas. Selle päeva tä-
histamisega tahetakse piltlikult näidata, mida tähendab mak-
sukoormus tavainimese jaoks, et ühiskond paremini teadvus-
taks maksude rolli majanduses ja ühiskonnas ning suudaks
teha oma valikuid ja otsuseid “paksu” ja “õhukese” riigi skaalal.
Tsiteerin EML koduleheküljel olevat teksti: EML tähistab
igal aastal maksupööripäeva. Maksupööripäev arvutatakse
jooksva aasta maksukoormuse (maksutulude ja sisemajanduse
koguprodukti suhe) prognoosi alusel. Maksukoormuse määra
alusel jagatakse kalendriaasta kaheks osaks. Aasta alguses on
päevad, mille jooksul maksumaksjad töötavad sümboolselt riigi
heaks ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul
teenitud tulu jääb maksumaksjale. Traditsiooniliselt kohtub
EML delegatsioon maksupööripäeval rahandusministriga ja
annab üle sümboolse meene.
Nagu näha juuresolevatelt fotodelt, on viimase kümne
aasta jooksul tõesti toimunud regulaarselt naeratusi ja käe-
pigistusi. Kuna aastate jooksul on mõlemalt poolelt isikuid
päris tihti vahetunud, ei saa ma võtta omale pädevust
hinnata, kui viljakad need kohtumised EML eesmärkide
saavutamise seisukohast võisid olla. Usun, et päris ilma as-
jata pole seal majas küll ühelgi aastal käidud. Huviline võib
varasemate aastate maksupööripäevade meenutusi lugeda
MaksuMaksja maikuu numbritest.
Sellel aastal otsustasime rahandusministri juurde mitte
minna. Sellel on mitu põhjust. Esiteks, ei tea, millal minna.
Kuigi Rahandusministeeriumi viimase prognoosi alusel ar-
vutatud maksukoormus peaks 2009. aastal olema 33,3%
ja maksupööripäev sellele vastavalt oleks siis olnud 2. mail,
ei saa praeguses olukorras seda eriti tõsiselt võtta, sest
mõlema komponendi – sisemajanduse kogutoodangu ja
maksutulude – tegelikku suurust 2009. aasta lõpuks ei

Tabel 1. EML maksupööriva tähistamise aluseks

olnud maksukoormuse prognoos ja hiljem Tabel 2. Eesti ja OECD liikmesriikide
avalikustatud tegelik maksukoormus. maksukoormuse võrdlus 2007 (%)

Prognoositud Tegelik USA 28,3 Hispaania 37,2

Maksu-
Aasta maksu- maksu-
pööripäev Šveits 29,7 Holland 38,0
koormus koormus
2008 24. aprill 31,2% 32,5% Slovakkia 29,8 Ungari 39,3
2007 24. aprill 31,1% 33,1% Iirimaa 32,2 Austria 41,9
2006 2. mai 33,3% 31,3% Eesti 33,1 Soome 43,0
2005 2. mai 33,3% 30,9% Kanada 33,3 Itaalia 43,3
2004 9. mai 35,4% 30,7%
Saksamaa 36,2 Norra 43,4
2003 7. mai 34,9% 30,9%
Tšehhi Vabariik 36,4 Prantsusmaa 43,6
2002 5. mai 34,2% 31,1%
2001 6. mai 34,3% 30,5% Portugal 36,6 Belgia 44,4

2000 11. mai 35,9% 31,3% Suurbritannia 36,6 Rootsi 48,2

1999 14. mai 36,7% 32,7% Luksemburg 36,9 Taani 48,9

Vt ka Piret Reiljan. Valimislubadustele vastupidine tegelikkus -

Ansipist saab suurim maksutõstja. – Äripäev, 30.04.2009

4

suuda praegu küll keegi väga täpselt ennustada. Lisaks
veel kõikvõimalikud maksutõusu plaanid, mille kokku-
lugeminegi on juba viimasel ajal raskeks läinud, rääki-
mata nendesse süvenemisest või nende kohta arvamuse
kujundamisest. Nagu näitab toodud tabel, on juba va-
rasematel, sugugi mitte nii keerulistel aegadel osutunud
tegelik maksukoormus algselt prognoositavast oluliselt
erinevaks.
Teiseks, ei tea, kelle juurde minna. Oli ju ammu teada, et
see rahandusminister, kes oli ametis 2. mail, kavatseb peat-
selt ametist lahkuda ning sõltuvalt valijate eelistustest siir-
duda oma edaspidist karjääri jätkama kas Brüsselisse või
Navi külla. Uuemad uudised vaid kinnitavad meie otsuse
õigsust. Ei ole ju mõtet raisata enda ja niigi kurnatud
ministrihärra aega mingi tobeda meene üleandmisele.
Kuidas edeneb FIE-de
ümberregistreerimine
äriregistrisse?
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
2009. aastal hakkasid kehtima maksukorralduse seaduse
ja äriseadustiku muudatused, mille kohaselt peavad kõik
varem Maksu- ja Tolliametis registreeritud füüsilisest isikust
ettevõtjad ennast ümber registreerima äriregistrisse. 2009.
aasta jooksul saab seda teha riigilõivuvabalt. Maksustami-
sel ei muutu midagi, seepärast pole olnud ka põhjust sellel
teemal pikki õpetussõnu kirjutada. Äriregistri asjaajamise
kohta saab põhjalikku teavet Justiitsministeeriumi kodu-
lehelt www.just.ee/fie pealkirjaga „Kasulik info füüsilisest
isikust ettevõtjale”. Sellele materjalile on ka link Maksu- ja
Tolliameti kodulehel.
Senine kogemus näitab, et mingeid erilisi arusaamatusi ega
ületamatuid probleeme ei ole ümberregistreerimise käigus
tekkinud. Äriregistri statistika kohaselt on 1. mai 2009. aasta
seisuga äriregistrisse kantud 21 062 füüsilisest isikust ette-
võtjat. Maksu- ja Tolliameti arvepidamise järgi oli 15. märtsi
2009. aasta seisuga potentsiaalseid avansilise sotsiaalmaksu
maksjad kokku 51 189, kuid nende hulgas ka 2009. aastal
tegevuse lõpetanud FIE-d. Kui palju FIE-sid aasta lõpuks
äriregistrisse koguneb ja kui paljud kas majanduslanguse,
kõrge sotsiaalmaksu või millegi muu tõttu oma tegevuse
lõpetavad, ei oska praegu vist keegi ennustada.
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
EML UUDISED
Endisi rahandusministreid, kellega eelarvest ja maksudest
rääkida, on meil maksumaksjate liidu nõukojas endalgi.
Kolmandaks. Isegi kui me oleksime ignoreerinud poliiti-
list olukorda ja pressinud ennast ministri vastuvõtule,
mida viimane viisaka ja rahvalähedase inimesena kindlasti
ka oleks meile võimaldanud, oleks meie esindus tundnud
ennast ikka tolana. Sest vabandage väga, millest oleks ol-
nud maksumaksjate liidul, kelle põhikirjaline eesmärk on
madal maksukoormus ja õhuke riik, rääkida sotsist rahan-
dusministriga, kes esitab valitsusele pärast maksude tõst-
mise ettepaneku tagasilükkamist uue ja veel suurema
maksude tõstmise ettepaneku?
Niimoodi siis saigi seekord maksupööripäev külmutatud
nagu pensionisammas. Kas on mõtet järgmisel aastal see
traditsioon üles soojendada, seda näitab aeg.
Üks väike arusaamatus on siiski töö käigus tekkinud. Tublid
raamatupidajad on raamatupidamise seadusest üles leidnud
ühe huvitava sätte, § 43 lg 4, mis kõlab nii: Äriregistrisse kan-
tud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise
kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte
tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määra-
tud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast.
Koolitustel küsiti minu käest päris mitu korda, kas üm-
berregistreerimisel tuleb tõesti bilanss koostada ja kui tuleb,
siis mis on selle mõte, sest kassapõhises raamatupidamises
poleks sellega midagi tarka peale hakata ja maksustamisega
pole sellel ka mingit pistmist. Ega ma miskit muud tarka
ei osanudki vastata, kui et ärge laske ennast häirida ja min-
git bilanssi ei ole vaja, sest sellega ei ole tõesti midagi pea-
le hakata ega kellelegi esitada. Igaks juhuks otsustasime
tähtsatelt ametnikelt järele küsida, sest mine tea, mis kaval
konks seaduses tegelikult võis peidus olla ja äkki tegelesin
ma riigivastase õõnestustööga, kui agiteerisin inimesi kassa-
põhiseid bilansse mitte koostama.
Saatsime Justiitsministeeriumile kirja järgmise küsimusega:
Soovime teada, kas raamatupidamise seaduse § 43 lg 4 keh-
tib ka nendele füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes olid varem
registreeritud Maksu- ja Tolliametis ning seoses äriseadustiku
muudatusega peavad ennast 2009. aasta jooksul kandma
äriregistrisse. Samuti soovime teada, kas see säte kehtib ka
nendele füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes peavad raamatu-
pidamist RPS § 43 lg 1 kohaselt kassapõhiselt. Kui see nõue
kehtib ka kassapõhise raamatupidamise korral, siis soovime
täiendavaid selgitusi, kuidas koostatakse kassapõhise arvestuse
5
MaksuMaksja
põhimõtetele vastavat bilanssi kooskõlas RPS § 43 lõikes 2 vii-
datud sätetega, samuti kuidas mõjutab see bilanss hilisemat
kassapõhist arvestust.
Justiitsministeerium leidis, et nemad ei ole raamatupidami-
se teemal pädevad ja saatsid kirja vastamiseks edasi Rahan-
Rahandusministeeriumi vastus
Tea Varrak
Kantsler
01.04.2009
Rahandusministeerium tänab Teid kirja eest, milles soovi-
te teavet raamatupidamise seaduse § 43 1õikes 4 sisalduva
kohustuse kohta.
Riigi kulude kokkuhoid –
lõputu seriaal
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Maksumaksjate liit on kõikumatus usus ja vankumatul
seisukohal, et praeguses olukorras tuleb riigi kulutusi mak-
simaalselt kokku tõmmata ning kõikide riigiasutuste tegevuse
vorm ja sisu põhjalikult üle vaadata. Riigi bürokraatiat tuleb
kärpida kogu aeg ja pidevalt, sest vastasel juhul paisub see
nagu pärm. Iga bürokraadi unistus on olla veel suurem ülemus,
jagada veel rohkem raha ja kontrollida, reguleerida, keelata
ja käskida veel rohkem kui varem. Kui jätta riigi kulutuste
vajalikkuse üle otsustamine bürokraatidele, siis saab tulla vaid
üks otsus – kõik raha kulutatakse ära ja küsitakse juurde.
Kuna mis tahes kärbe riivab alati kellegi huve ja õigusi,
siis on eelarvekärbete ja riigi kulude kokkuhoiu teema
nagu üks lõputu seebiooper, kus on oma intriigid, armas-
tuskolmnurgad, pisarad ja kallistused. Loomulikult saab
iga asja teha hästi ja saab teha halvasti. Nii on ka kulude
kokkuhoiuga. Kui panna seda tööd tegema valed inimesed
valel ajal ja vales kohas, on väga suur tõenäosus, et esime-
ses järjekorras kriipsutatakse läbi kõige vajalikumad kulud ja
esimeses järjekorras koondatakse tublimad töötajad.
Riigiasutuste ühinemisbuum
Ühe võimaliku kokkuhoiukohana on välja pakutud rii-
giasutuste ühendamist. See protsess on ka juba käimas.
6
dusministeeriumile. Vastusest on näha, et Rahandusministee-
rium on tõesti raamatupidamise küsimustes pädev ja andis
küsimusele ainsa võimaliku mõistliku vastuse, mida sellele
küsimusele saaks anda. Kuigi tegemist polnud just teab mis
suure probleemiga, kuid ikkagi, üks mure FIE-del jälle vähem.
Raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 4 sätestatu kohus-
tab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjat koos-
tama äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõt-
te bilansi. Tegemist on sättega, mis on käesolevaks ajaks
oma sisulise mõtte minetanud. Rahandusministeerium on
uue audiitortegevuse seaduse eelnõu raames valmistanud
ette raamatupidamise seaduse § 43 lõike 4 kehtetuks tun-
nistamise regulatsiooni, mis plaanitakse lähiajal esitada
Vabariigi Valitsusele.
Näiteks ühendati 2008. algusest Energiaturu Inspekt-
sioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet
ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon Tehnilise Järelevalve
Ametiks ja Konkurentsiametiks, alates 15. jaanuarist 2009
Maanteeamet ja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, alates
1. veebruarist 2009 ühendati Keskkonnaministeeriumi
kohalikud keskkonnateenistused, Kiirguskeskus ja Riiklik
Looduskaitsekeskus ühtseks Keskkonnametiks, alates 1. maist
2009 on ühendatud Tööturuamet ja Töötukassa.1
Just hiljuti võttis Riigikogu vastu seaduse, millega ühen-
datakse alates 2010. aastast Politseiamet, Julgestuspolitsei,
Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid, Piirivalveamet,
piirivalvepiirkonnad, Piirivalve Lennusalk ning Kodakond-
sus- ja Migratsiooniamet ühtseks Politsei- ja Piirivalve-
ametiks.
Riigikogu menetluses on eelnõu, mis näeb ette Taime-
toodangu Inspektsiooni, 13 piirkondliku maaparandusbüroo
ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo
liitmise Põllumajandusametiks. Ette on valmistatud eelnõu,
mis ühendab Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni
ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks.
1
Viimast ühendamist saadab üks pikantne vahepala, mis heidab
varju kogu “ühendamisbuumile”. Siiamaani on suudetud sellist
lollust vältida, et maksta koondamishüvitist inimestele, kes jätkavad
ühendatud asutuses tööd. Tööturuameti puhul kasutati ära asjaolu, et
inimesed läksid avalikust teenistusest üle töölepingulisele suhtele, ning
maksti tuima näoga välja koondamishüvitis 262 inimesele, kes samas
kabinetis sama tööd jätkasid. Kui keegi vastutavatest isikutest oleks
vähegi hoolinud maksumaksja raha kokkuhoiust, oleks ta teinud kõigile
262 töötajale väga konkreetse ettepaneku – uus tööleping käib paaris
lahkumisavaldusega, alternatiivne võimalus on asuda töötukassaga
kvalitatiivselt uude suhtesse kliendina.
 EML UUDISED

Tööd selles vallas jätkub kindlasti veel kauaks. Eesti riigi-
asutuste nimekiri on sama kontrastiderohke nagu omava-
litsuste oma. Nii nagu meil on 400 000 elanikuga Tallinn
ja 70 elanikuga Ruhnu vald, on meil ka 1810 ametikohaga
Maksu- ja Tolliamet ning nimekirja teises otsas näiteks 15
ametikohaga Seli Tervisekeskus, 12 ametikohaga Laidoneri
muuseum, 9,5 ametikohaga Võru Instituut, 8 ametikohaga
Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo (juba
ühendamisel).2 Lisaks on veel rida väikeseid asutusi, mi-
da pole riigieelarves vaevutud isegi nimeliselt ära tooma
(nt maakonnamuuseumid).
Eelnev loetelu ja toodud näited ei tähenda sugugi seda, et
ilmtingimata peaks neid kõiki hakkama kokku lükkama
nagu arvelaua nuppe. Kuid mõtlemisainet on. Kindlasti
annab nii mõnegi riigiasutuse maakondliku allasutuse
ühendada näiteks maavalitsusega või koostada väiksema-
tes maakondades mitme asutuse ühendatud teeninduskes-
kused, kus saaks näiteks esitada korraga nii tuludeklarat-
siooni, passitaotlust kui pensioniavaldust. Samuti saaks
ühendada vormilistelt iseseisvate asutuste tugiteenuseid
– kolida asutused ühte majja kokku, ühendada nende
raamatupidamised, personaliarvestus, arhiiv, riigihangete
korraldamine jne. Tasuks ka mõelda, kas ei oleks odavam
raamatupidamise või asjaajamise teenust erasektorist sisse
osta, kui tegemist ei ole just sõjaväe või luureasutusega, kus
on vaja saladusi oma majas luku taga hoida. Loomulikult
on ka selles vallas tööd tehtud ja edu saavutatud, kuid või-
malusi on veel küll ja küll. Tasuks kas või üle vaadata, miks
peab nii palju riigiasutusi kasutama Tallinna vanalinnas
asuvat mitte just kõige odavamat kinnisvara.
2
Kuigi seda oleks olnud põnev teada, ei õnnestunud autoril kahjuks
2009. aasta riigieelarve seletuskirjast tuvastada kõige väiksema
töötajate arvuga riigiasutust, sest kõigil puhul ei olnud ametikohtade
arvu kirjas. Kõikide eelduste kohaselt kuulub edetabeli esikoht
Tallinnast 220 km kaugusel Ida-Virumaal Illuka vallas Jaama küla
taga metsas (see kirjeldus pärineb asutuse kodulehelt) asuvale Illuka
Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskusele, mille personalikulud
(st palgad koos sotsiaalmaksuga) olid 2009. aastaks kavandatud
423 300 krooni. Samas on selge, et riigile ei annaks teab mis
kokkuhoidu, kui sealsed neli või viis töötajat ümber nimetada
Sotsiaalministeeriumi talituse projektijuhtideks. Pigem tasuks üle
vaadata, kas mõnest 37 töötajaga asutusest ei leiaks näiteks 7, kelle töö
ei ole aastal 2009 Eestile kõige hädavajalikum.

1. Riigikogu,
Lossi plats 1a
2. Tarbijakaitseamet,
Kiriku 4
3. Riigihangete Amet,
Kiriku 2
4. Riigikantselei ja 7

Vabariigi Valitsus,
Rahukohtu 3
8
5. Teaduste Akadeemia, 9

Kohtu 6
6. Õiguskantsleri 10
11
Kantselei, Kohtu 8
7. Eesti Lastekirjanduse
Keskus, Pikk 73
4
8. Põllumajandus-
ministeerium, 23 6
5
Lai 39/41
9. Siseministeerium,
Pikk 61
1
10. Patendiraamatukogu,
Olevimägi 8/10
13 12
11. Muinsuskaitseamet,
Uus 18
12. Kultuuriministeerium,
14
Suur-Karja 23
13. Majandus- ja
Kommunikatsiooni-
ministeerium,
Harju 11
14. Kaitseliit,
Toompea 8

MaksuMaksja nr 5 mai 2009 7

MaksuMaksja
Muud moodustised
Lisaks suhteliselt kirjule riigiasutuste seltskonnale on veel
terve rida iseseisva juriidilise isiku staatusega moodustisi
(avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, mitte-
tulundusühingud), kellest suurem osa saab oma raha otse-
selt või kaudselt riigilt või omavalitsustelt või mõnelt muult
üksuselt, kes omakorda saab raha riigilt. Ka nende asutus-
te maastik tuleb üle vaadata ja vajadusel sarnaste või dub-
leerivate funktsioonidega asutused ühendada. Vastavaid ette-
panekuid on ka pidevalt tehtud (vt näiteks riigi äriühingute
ja sihtasutuste koondaruandeid Rahandusministeeriumi
kodulehel), nüüd oleks paras aeg asuda konkreetsetele
tegudele.
Juriidilise isiku staatus tähendab paljude otsuste detsent-
raliseerimist ja otsustusõiguse delegeerimist, kuid samas
ka vastutuse hajutamist ja kontrolli hägustamist. Nagu me
teame, kõiguvad isegi riigiametnike palgad väga suures skaa-
las, kuigi peaksid seaduse järgi olema kõik ühtses süstee-
mis. Sihtasutuste ja muude juriidiliste isikute puhul on
käärid aga veelgi suuremad ja kogu palgakorraldus täiesti
ühtlustamata.
Sihtasutused
Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud ülevaate ko-
haselt tegutses 2006. aastal 66 riigi asutatud sihtasutust.
Sihtasutustel oli vara kokku 6,7 miljardi krooni väärtuses
ja nende tulud olid kokku 6,2 miljardit krooni, sh toetused
riigilt 2,7 miljardit. 2009. aasta riigieelarves olid eraldised
sihtasutustele juba 4,6 miljardi krooni ulatuses. Sihtasutuse
vormis tegutsevad näiteks paljud teatrid ja haiglad, samuti
maakondlikud ettevõtluse arendamise keskused, ka mõned
muuseumid ja teadusasutused.
3
Pikema selgituse sihtasutuste tegevuse ja eraldiste sisu kohta
leiab huviline riigieelarve eelnõu seletuskirjast, mis on saadaval
Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee.

Eraldised sihtasutustele 2009. aasta riigieelarves3 Sihtasutus Eesti Draamateater 39 173 940
Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 3 840 031
SA Eesti Koostöö Kogu 4 750 000
Sihtasutus Vene Teater Eestis 21 864 339
SA Eesti Mälu Instituut 2 500 000
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 20 745 112
Sihtasutus Vabariigi Presidendi
200 000 Sihtasutus Viljandi Ugala 15 970 380
Kultuurirahastu
Integratsiooni Sihtasutus 46 044 876 Sihtasutus Kultuurileht 16 278 395
Sihtasutus Eesti Represseeritute Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus 20 699 122
2 600 000
Abistamise Fond Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 26 916 244
Sihtasutus Eesti Teadusfond 160 193 000 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 24 431 562
Sihtasutus Archimedes 1 425 053 475 Sihtasutus UNESCO Rahvuslik
1 074 415
Elukestva Õppe Arendamise Komisjon
155 284 106
Sihtasutus Innove Tartu Jaani Kiriku Sihtasutus 4 000 000
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus 24 820 000 Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik 2 000 000
Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus 13 776 510 Pokumaa Sihtasutus 1 500 000
Mitte-eestlaste Integratsiooni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 1 094 986 395
19 264 706
Sihtasutus Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise
345 350 000
Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA 2 000 000 Sihtasutus KredEx
Iuridicum Sihtasutus 200 000 Riigi Infokommunikatsiooni
24 000 000
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Sihtasutus
11 831 800
Keskus Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus 655 000
Sihtasutus Erametsakeskus 17 000 000 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute
993 222 425
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus
7 100 000
Keskus Sihtasutus Eesti Migratsioonifond 3 900 000
Jõulumäe Tervisekeskuse Sihtasutus 7 971 953
Eesti E-tervise Sihtasutus 19 000 000
Eesti Filmi Sihtasutus 60 334 290
Sihtasutus Eesti Välispoliitika Instituut 2 000 000
Sihtasutus Virumaa Muuseumi 8 542 330
Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum 873 969 Kokku 4 640 116 575

8
 EML UUDISED

Elo Annioni illustratsioon

2006. aasta koondaruande järgi oli riigi sihtasutustes kokku
9217 töötajat, kelle palgakulu oli 1,6 miljardit krooni. Tõsi
küll, lõviosa töötajatest (ligi 7000) jagunes kolme haigla va-
hel. Seevastu tervelt 35 sihtasutuses oli alla 10 töötaja ning
oli ka selliseid asutusi, kus ei olnud ühtegi töötajat (tõsi, mõni
sihtasutus oli parajasti kas asutamisel või likvideerimisel).
Juhatuses oli tavaliselt 1-3 liiget. Nõukogu liikmetele maksti
2006. aastal tasudeks kokku 5,3 miljonit krooni, kusjuures
tasu maksti vaid pooltes ehk 33 sihtasutuses. 5 sihtasutuses ei
saanud ka juhatuse liikmed tasu. Kõige suuremat raha pööri-
tasid 2006. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtlu-
se Arendamise SA ja Maaelu Edendamise SA. Nendes siht-
asutustes maksti ka kõige heldemalt nõukogu liikmetele tasu.
Järgnevas tabelis on toodud 5 kõige suuremat ja 5 kõi-
ge väiksemat sihtasutust varade mahu alusel (2006. aasta
andmed).

Juhatuse Nõukogu Nõukogu

Sihtasutus Vara Tulud Palgakulud Töötajaid
liikmed liikmed tasu
SA Keskkonna-
investeeringute 1 217 981 741 1 335 722 608 16 850 723 47 1 9 397 065
Keskus
SA Põhja-Eesti
998 643 625 1 112 287 660 513 256 084 3 384 4 7 267 000
Regionaalhaigla
Ettevõtluse
808 521 595 1 088 806 372 62 495 507 182 2 13 881 303
Arendamise SA
SA Tartu Ülikooli
799 101 291 1 227 170 743 640 996 808 3 468 4 8 380 000
Kliinikum
Maaelu
587 044 373 31 649 5 354 830 10 3 13 482 850
Edendamise SA

SA Rahvusvaheline
Kaitseuuringute 117 421 2 728 842 1 010 432 2 1 6 0
Keskus
SA Vabariigi
Presidendi 93 031 635 000 0 0 1 6 0
Kultuurirahastu
SA Lääne-Viru
81 985 1 121 566 570 745 4 1 11 0
Arenduskeskus
SA Peipsiveere
52 604 318 121 136 630 1 1 9 0
Areng
SA Narva
17 423 2 289 140 231 942 2 1 7 0
Aleksandri Kirik

MaksuMaksja nr 5 mai 2009 9

MaksuMaksja
Mittetulundusühingud Riigi äriühingud

Riigieelarvest toetatakse “kolmandasse sektorisse” kuulu- 31.09.2007 seisuga oli riigi osalusega 39 äriühingut, mille
vaid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi (st sellised siht- kogukäive oli 2006. aastal umbes 20 miljardit krooni ja
asutused, mille asutaja ei ole riik) kokku 690 miljoni kroo- kus töötas kokku üle 20 000 inimese. Riigile kuuluv oma-
niga. Siia kuuluvad näiteks spordi- ja kultuuriprojektide, kapital äriühingutes oli kokku ca 28 miljardit krooni ja rii-
teadus- ja haridusprojektide, pere-, meditsiini- ning puuetega gi osa 2006. aasta puhaskasumitest oli umbes 4 miljardit
inimeste projektide rahastamised, kodanikeühendustele ja krooni. 2006. aastal maksti nende äriühingute nõukogude
omavalitsusliitudele antud toetused. liikmetele tasudeks kokku 7,6 miljonit krooni ehk mitte
Järgnevas tabelis on toodud vaid need MTÜ-d, mis on väga palju rohkem, kui maksti sihtasutuste nõukogude
riigieelarves nimeliselt ära mainitud. Kui hakata nimekir- liikmetele.
jas toodud ühinguid lähemaid uurima, siis avastab luge- Ka äriühingute hulgast leiab terve rea selliseid, mille
ja kindlasti mõningaid seaduspärasusi selle vahel, kuidas kohta on juba aastaid tagasi tehtud ettepanekuid need
võiks mõjutada endiste või praeguste poliitikute arv ühingu kas ühendada, likvideerida või erastada. Täiesti omaette
juhatuses riigilt saadava eraldise suurust. teema on nende äriühingute kulude võimalik kokkuhoid,
mis võimaldaks kas või riigile suuremat dividenditulu saa-
da või alandada majandusele või elanikkonnale oluliste
kaupade ja teenuste hindu. Tegelikult on äriühingute pilt
Toetused mittetulundusühingutele 2009. aastal4 märksa kirjum, sest paljud suured äriühingud tegutsevad
kontsernina, st nende küljes ripub omakorda kümneid akt-
MTÜ Konstantin Pätsi
204 000 siaseltse või osaühinguid, mille personalist ja kuludest on
Muuseum riigil väga raske tervikpilti saada.
MTÜ 20. Augusti Klubi 186 000 EML seisukoht on, et nii sihtasutuste kui äriühingute
haldamine tuleb koondada ühe asutuse pädevusse, kelle
MTÜ Narva Eesti Maja 200 000 töötajad täidaksid põhiliselt ka nõukogu liikmete kohad
MTÜ Integratsiooni ABC 700 000 ja teeksid seda tööd oma palga eest. Vajadusel võib ühis-
kondlikus korras kaasata muid erialaspetsialiste ja arvamus-
MTÜ Eesti Pärimusmuusika liidreid, kuid üldreeglina tuleks nõukogu liikmetele tasu
4 185 000
Keskus maksmisest loobuda.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus 4 650 000
4
Pikema selgituse sihtasutuste tegevuse ja eraldiste sisu kohta
MTÜ Eesti Olümpiakomitee 8 650 000 leiab huviline riigieelarve eelnõu seletuskirjast, mis on saadaval
MTÜ Eesti Instituut 5 056 091 Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee.

MTÜ Eesti
Raamatukoguvõrgu 2 800 000 MTÜ Eesti Pärimusmuusika
Konsortsium 3 000 000
Keskus
Eesti Regionaal- ja MTÜ Mooste
148 800 500 000
Vähemuskeelte Liit Külalisstuudio
Eesti Täiskasvanute MTÜ Eesti Standardikeskus 7 900 000
Koolitajate Assotsiatsioon 7 926 889
Andras Eesti Omanike Keskliit 2 000 000
Eesti Vabaharidusliit 17 719 550 MTÜ Eesti Korteriühistute
1 000 000
Liit
Eesti Kodukaunistamise
279 000 MTÜ Eesti Põllumajandus-
Ühendus 9 400 000
Kaubanduskoda
Eestimaa Rahvuste Ühendus 558 000
MTÜ Eesti Külade ja
Keskkonnaühenduste Koda 450 000 Väikelinnade Liikumine 400 000
MTÜ Eesti Looduskaitse Kodukant
450 000
Selts MTÜ Arengukoostöö
450 000
Tartu Pauluse Kirik 8 000 000 Ümarlaud
Kuressaare Laurentiuse MTÜ Eesti NATO Ühing 90 000
2 000 000
Kirik
MTÜ Eesti Euroopa
Von Krahli Teater 890 000 180 000
Liikumine

10

Uus töölepingu seadus –
palju häid mõtteid igale
maitsele
EML
Palju kiidetud ja kirutud uue töölepingu seaduse kohta
on avaldatud arvamusi seinast seina. Kui jätta kõrvale po-
liitikute maailmavaatelised erimeelsused töösuhete paind-
likkuse ja lepinguvabaduse ulatuse teemadel, siis asja-
tundjate põhilised etteheited on, et uus seadus on liialt ras-
kepärase teksti ja keerulise sõnakasutusega, mida lihtsal
tööinimesel on raske mõista. Nii mõneski kohas on tehtud
muudatusi ainult muutmise enda pärast, näiteks asendatud
harjumus- ja suupäraseid mõisteid uutega, mis tihti on palju
robustsemad. Mitme sätte kohta on avaldatud arvamust,
et ei ole üheselt aru saada, mida see säte reguleerib või mil-
leks seda sätet üldse vaja on.
Üks selline fantoomsäte on kahtlemata § 29 lg 7, mis kõ-
lab järgmiselt: Kui tööandja ei ole täitnud seadusest tule-
nevat kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks ja
makse ning töötajal tekib seetõttu kohustus maks ja makse
tasuda, võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu ja
makse hüvitamist.
Kuna jutt käib maksudest, siis pakkus see säte meile eri-
ti suurt huvi. Arusaamatuks teeb sätte just see, et senise
üldlevinud arusaama kohaselt ei teki töötajal kohustust
tasuda tööandja maksuvõlga. Kui palgast on tulumaks
kinni peetud, siis on töötaja kohustused täidetud ning
kui tööandja ei kanna kinnipeetud maksu maksuhaldurile
Terje Klimov
Arbor Finance OÜ
Eesti Põllumajandusmuuseum
Human Asset Management OÜ
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
EML UUDISED
üle, saab viimane oma nõude esitada tööandja vastu. Kui
tulumaksu ei ole kinni peetud, siis on järelikult töötaja
saanud ka tulumaksu võrra rohkem raha kätte ja on aru-
saamatu, miks peaks tööandja tulumaksu osa töötajale
topelt välja maksma.
Et selgust saada, läkitasime teele küsimused Sotsiaal-
ministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning Maksu- ja
Tolliametile. Kõigilt kolmelt küsisime: millistel juhtudel ja
milliste maksude või maksete puhul tekib töötajal kohus-
tus maksu või makset tasuda.
Maksu- ja Tolliametilt küsisime veel ka seda, et kui töö-
andja maksabki töötajale hüvitist tasutud maksu või makse
katteks, siis mis liiki tuluga on tegemist ja kas tööandja peab
väljamakstud hüvitiselt kinni pidama tulumaksu ja tasuma
sotsiaalmaksu.
Justiitsministeeriumilt küsisime täiendavalt aga seda, mis
juhtub siis, kui kohtutäitur nõuab töövaidluskomisjoni või
kohtuotsuse alusel tööandjalt töötaja kasuks sisse palgavõla,
lõpparve või muu tasu ning tasult ei peeta kinni tulumak-
su. Sama juhtub tihti ka näiteks elatisenõuete täitmisel.
Küsisime, kes ja millisel õiguslikul alusel vastutab siis, kui
maksude ja maksete kinnipidamine on jäänud toimumata
täitemenetluse käigus.
Toodud vastustest võib lugeja ise järeldada, kui hästi läbi
mõeldud ja ette valmistatud see säte on ja kui üksmeelselt
Eesti Vabariigi pädevad asutused selle sätte mõttest ja
eesmärgist aru saavad.
EML uued liikmed
M. V. WOOL AS
Raamatupidamisbüroo Impera OÜ
Viljandi Ärikeskus OÜ
11
MaksuMaksja
Justiitsministeeriumi vastus
Indrek Niklus
Eraõiguse talituse juhataja
03.03.2009
Pöördusite 05.02.2009 Justiitsministeeriumi poole küsi-
musega uue töölepingu seaduse § 29 lg 7 rakendamise kohta.
Täpsemalt palusite selgitust, millistel juhtudel ja milliste
maksude või maksete puhul tekib töötajal kohustus töö-
andja asemel töötasult vastavaid makse või makseid kin-
ni pidada. Olete näitena toonud välja, et selline olukord
võiks tekkida täitemenetluse käigus tööandjalt palgavõla,
lõpparve või muu hüvitise sissenõudmisel, kus töötaja-
le makstakse töötasu välja brutosummas. Sealjuures esi-
tate täiendava küsimuse, kes ja millisel õiguslikul alusel
vastutab nimetatud juhul maksete ja maksude kinnipi-
damise eest, kui see on jäänud toimumata täitemenetluse
käigus.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei peaks reeglina esine-
ma olukordi, mil töötasult maksude või maksete tasumise
kohustus oleks seadusest tulenevalt töötaja kanda. Muu
hulgas ei peaks selline olukord tekkima täitemenetluse
käigus, kus maksude ja maksete kinnipidamine on jää-
Maksu- ja Tolliameti vastus
Aule Kindsigo
Maksude osakonna juhataja
06.03.2009
Esitasite Maksu- ja Tolliametile järelepärimise uue töö-
lepingu seaduse tõlgendamise ja sellest tulenevalt töötajale
ja tööandjale maksukohustuse tekkimise osas. Meie teada-
olevalt vastab Teie samasisulisele selgitustaotlusele Sotsiaal-
ministeerium, loodame, et sealt saate ammendava vastuse
uue töölepingu seaduse tõlgendamise küsimuses.
Omalt poolt lisame, et maksukorralduse seaduse § 31 lg 2
kohaselt tekivad maksuseadustest tulenevad kohustused
seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seaduse-
ga ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja
Sotsiaalministeeriumi vastus
Egle Käärats
Tööala asekantsler
03.04.2009
Esitasite meile küsimuse seoses 01.07.2009 kehtima hakka-
va töölepingu seadusega (edaspidi TLS). TLS § 29 lõike 7 ko-
haselt võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu või mak-
se hüvitamist, kui tööandja ei ole täitnud seadusest tulenevat
kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks ja makse ning
töötajal tekib seetõttu kohustus maks ja makse tasuda. Soovi-
site teada, millistel juhtudel tekib töötajal selline kohustus.
12
nud toimumata. Meie hinnangul peaks ka olukorras,
kus kohus mõistab töötajale välja töötasu brutosummas,
jääma maksude ja maksete tasumise kohustus jätkuvalt
tööandja kanda, kes võib omakorda esitada alusetust rikas-
tumisest tuleneva nõude töötaja suhtes. Seda põhjusel, et
tulumaksu kinnipidamise kohustus töötasult lasub meie
hinnangul olenemata selle väljamaksmise viisist (mh koh-
tumenetluse kaudu) siiski tööandjal. Usume siiski, et
Teie poolt esitatud küsimusele oskab täpsemalt vastata
Rahandusministeerium, kelle valitsemisalasse maksuõigus
kuulub, mistõttu edastame Teie pöördumise vastavasse
ministeeriumisse.
Mööname, et uue töölepingu seaduse § 29 lg 7 raames
võib olla ebatäpne rääkida töötaja kohustusest maksu või
makse tasumiseks. Eelkõige on antud sätte koostamisel sil-
mas peetud olukorda, kui töötaja on vabatahtlikult täitnud
tööandja maksu või makse tasumise kohustuse, millest tu-
lenevalt tekib tal viimase suhtes tagasinõudeõigus. Mööna-
me, et nimetatud õigus tekib töötajal ka ilma vastavasisulise
sätteta töölepingu seaduses ehk üksnes võlaõigusseaduse
pinnalt, täpsemalt vastavalt alusetu rikastumise regulat-
sioonile, kuid oleme pidanud vajalikuks nimetatud põhi-
mõtet töölepingu seaduses siiski üle korrata.
maksuhalduri haldusakti. Meie arvates ei muuda uus töö-
lepingu seadus maksuseadusi selliselt, et maksuhalduril
oleks seaduslik alus nõuda tööandja maksuvõlad (ei sot-
siaalmaksu ega palgalt kinnipeetud maksudest ja maksetest
tekkinud maksuvõlgu) sisse töötajalt. Kui tööandja ei täida
tulumaksu kinnipidamise kohustust ja maksab töötajale
palga välja brutosummas, siis tekib töötajal küll palga füü-
silise isiku tuludeklaratsioonis deklareerimise kohustus ja
võimalik tulumaksu juurdemaksmise kohustus, kuid selle
tulumaksu tööandja poolt töötajale hüvitamise õigustatus
uue töölepingu seaduse § 29 lg 7 alusel on küsitav. Seoses
sellega, et maksuhaldurile ei ole käesoleval hetkel teada
Sotsiaalministeeriumi tõlgendus eelmainitud töölepingu
seaduse sätte rakendatavuse osas, ei ole kahjuks võimalik
nimetatud hüvitise maksustamise osas täpsemaid selgitusi
anda.
Juhime Teie tähelepanu sellele, et TLS § 29 lõike 3 alusel
lepivad töötaja ja tööandja kokku brutotöötasus, millest
arvatakse maha kinnipeetavad maksud. Sama põhimõte
on ka kehtiva palgaseaduse §-s 3. Seega peab töötaja töö-
tasu saama kätte netosummana.
Tööandjal on tulumaksuseaduse § 40 alusel kohustus töö-
taja töötasult kinni pidada tulumaks, kanda kinnipeetud
tulumaks üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esi-
tada Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioon, kus näida-
takse ära töötasu ja kinnipeetud tulumaksu summad. Kui
tööandja maksu kinnipidajana rikkus kohustust ja jättis
kinnipeetud tulumaksu Maksu- ja Tolliametile üle kand-
mata, nõutakse see sisse tööandjalt.

Kui maksustamisperioodi lõppedes on tulumaks riigile
mingil põhjusel siiski tasumata, tekib töötajal vastavalt tu-
lumaksuseadusele kohustus esitada tuludeklaratsioon ja
tasuda saadud tulult tulumaks. Kuna Maksu- ja Tolliamet
võib tulumaksu maksmist maksuaasta lõppedes nõuda töö-
tajalt, siis võib tekkida olukord, kus tööandja on jätnud
tulumaksu maksmata ning Maksu- ja Tolliamet ei ole seda
tööandjalt sisse nõudnud ja tulumaksu maksmise kohus-
tus jääb seega töötajale. Samaaegselt töötajalt ning töö-
andjalt tulumaksu sisse ei nõuta.
Alljärgnevalt toome olukorra selgitamiseks näite. Töötaja
saab igakuiselt kätte 7000 krooni. Ta saab TLS § 29 lõike 3
alusel eeldada, et tegemist on netosummaga, st töötaja saab
eeldada, et kõik vajalikud maksud ja maksed on tööand-
ja poolt kinni peetud. Maksuaasta lõppedes selgub, et töö-
andja ei ole Maksu- ja Tolliametile tulumaksu üle kandnud.
Vastavalt tulumaksuseaduse §-le 44 peab töötaja sellisel
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
EML UUDISED
juhul tuludeklaratsiooni täitma ja tulumaksu Maksu- ja
Tolliametile tasuma. Tulumaks arvutatakse saadud tulult
ehk 7000 kroonilt. Taolises olukorras tekib töötajal töö-
andja suhtes nõudeõigus.
Ülaltoodust lähtuvalt on TLS § 29 lõike 7 eesmärk ta-
gada töötaja kaitse eelkirjeldatud olukorras, kus Maksu- ja
Tolliamet ei ole tulumaksu saanud, tööandja ei ole tulumaksu
maksnud ja tulumaksu maksmise kohustus tekib töötajal.
Töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensio-
ni makse puhul puudub maksumaksjal makse tasumise
kohustus ja maksukohustuse täitmine saab toimuda üksnes
makse kinnipidamise teel. Kuna töötajal ei saa tekkida töö-
tuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumise
kohustust, ei kuulu nimetatud maksed TLS § 29 lõike 7
reguleerimisalasse.
Oleme käesoleva vastuse koostamisel konsulteerinud Ra-
handusministeeriumiga.
Elo Annioni illustratsioon
13
MaksuMaksja
Taas MTA töövõitudest
Maksuhaldur tuletab meelde, et teatud
juhtudel on kohustus esitada TSD ja
KMD elektroonselt
MTA pressiteade
07.04.2009
Eelmisel aastal sai maksukohustuslane ise valida, kas ta
esitab TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku ko-
gumispensioni ja tööstuskindlustuse maksete deklarat-
siooni) ja KMD (käibedeklaratsiooni) elektrooniliselt või
paberkandjal. Seoses deklareerimise korda puudutavate ra-
handusministri määruste muudatusega on aga alates sellest
aastast teatud juhtudel nimetatud deklaratsioonide elekt-
rooniline esitamine kohustuslik. Elektroonselt tuleb TSD
esitada siis, kui vormi TSD lisas 1, 2 või 3 on täidetud üle
5 rea ja KMD siis, kui isik on olnud käibemaksukohustus-
lane vähemalt 12 kuud.
Kuigi TSD elektrooniliste deklaratsioonide esitamise prot-
sent on 92 ja KMD elektroonilise esitamise protsent on
93, oli aasta algul 3700 maksukohustuslast, kellel tuli uue
Digitaalelu ja elektroonilised
deklaratsioonid
Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
Selle aasta algusest kehtivad mitmete deklaratsioonide pu-
hul nõuded, et teatud juhtudel tuleb need esitada elekt-
rooniliselt. Nii näiteks peab tuludeklaratsiooni vormi
TSD esitama elektrooniliselt, kui vormi TSD lisas 1, 2 või
3 on täidetud üle 5 rea.1 Sarnaselt toimib elu ka käibedek-
laratsiooni täites – Deklaratsioon esitatakse elektroonili-
selt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt
12 kuud.2
Paljud maksumaksjad on paraku edumeelse ametniku
mõistmist mööda tagurlikud maakad, kes selle asemel, et
käsku täita ja ametniku elu mugavaks teha nagu kord ja
kohus, seletavad mingis arusaamatus keeles, et nad ei oska,
ei saa, ei taha ega huvitu arvutitest, internetist jms. Kohati
jääb mulje, nagu oleksid ametnikud end taandanud reaalsest
14
korra kohaselt paberdeklaratsioonilt elektroonsele deklaree-
rimisele üle minna. Vaatamata korduvale teavitusele ei ole
I kvartali lõpuks ligi 2000 neist elektroonse deklaratsiooni
esitamise nõuet täitnud.
Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et kui esitatud dek-
laratsioonid ei vasta seaduse või määrustega kehtestatud
nõuetele, juhib maksuhaldur puudustele tähelepanu ning
määrab vajaduse korral maksukohustuslasele nende kõr-
valdamiseks tähtaja. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata,
loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks.
Kuidas saada e-maksuameti/e-tolli kasutajaks ja elekt-
roonselt deklaratsioone esitada, saab lugeda Maksu- ja Tolli-
ameti kodulehelt, aadressil www.emta.ee/?id=14414. E-dek-
laratsioonide esitamiseks on võimalik kasutada Maksu- ja
Tolliameti teeninduskohtades asuvaid kliendiarvuteid, kus
klienditeenindajad vajadusel abiks on. Abi saab ka info-
telefonilt 8800815.
Elektroonse esitamise eelis on see, et deklaratsioonidel
olevad vead tuuakse koheselt välja ja klient saab need kiirelt
parandada. Lisaks on TSD täitmisel võimalik kasutada mit-
meid lihtsustusi, mis hõlbustavad deklaratsiooni esitamist.
elust hüperreaalsesse, kus riik on inimesest tähtsam, mitte
aga nii, nagu see tegelikult olema peab.
Paraku on reaalsus selline, et väga paljud ettevõtlikud
inimesed ei kasuta arvutit – ja neil on täielik õigus nii
talitada. Et see ei ole väljamõeldis, tõendab ka EML praktika
– nii mõnegi EML liikme puhul käib kogu suhtlus paberil.
Kas tegelikult ikka peab?
Kui suur osa inimesi täidabki käsku, sest nii on tihti liht-
sam, siis mõned söakad asetavad küsimuse teisiti – miks
just elektrooniliselt? – ning „edasijõudnud“ küsivad ka, kas
sellist asja saab üldse nõuda.
1
Rahandusministri 08.01.2009 määruse nr 1 „„Tulumaksuseadusest“,
„Sotsiaalmaksuseadusest“, „Kogumispensionide seadusest“ ja „Töötus-
kindlustuse seadusest“ tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide
kinnitamine“ lisa 1 „deklaratsiooni vorm TSD „Tulu- ja sotsiaalmaksu,
kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse
deklaratsioon““ märkuste p 7. – RTL 2009, 6, 71.
2
Rahandusministri 07.04.2004 määruse nr 67 „Käibedeklaratsiooni
vorm“ lisa „Käibedeklaratsiooni vorm ja täitmise juhend“ juhendi
preambul. – RTL 2004, 44, 750; 2008, 99, 1397.

Näiteks käibedeklaratsiooni osas volitab käibemaksusea-
dus (§ 27 lg 1) ministrit kehtestama käibedeklaratsiooni vor-
mi, täpsustamata maksuhaldurile andmete esitamise viisi.
Maksukorralduse seaduse kohaselt (§ 86 lg 1) saadetakse
deklaratsioon posti teel, elektroonilisel andmekandjal või
elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle maksu-
halduri ametiruumides või muus maksuhalduri määratud
kohas. Isik võib valida deklaratsiooni esitamise viisi, välja
arvatud juhul, kui seaduse või määrusega on sätestatud teisiti.
Ilmselt on usin ametnik tsiteeritut võtnud sõna-sõnalt
ning määruses deklaratsiooni esitamise viisi sätestanud,
unustades, et ministrile annab seadus õiguse üksnes dek-
laratsiooni vormi kehtestamiseks, mitte selle esitamise viisi
sätestamiseks.3
Probleem lahendatakse
Kuna mingi tülikas isik söandas oma kahtlustest õigus-
kantslerile märku anda ning õiguskantsler leidis, et elekt-
roonilisel teel deklaratsiooni esitamist ei saa kehtiva õiguse
alusel nõuda, tehti deklaratsiooni esitamise viisist ametlik
probleem, mis tuleb lahendada.
Normaalses riigis üritatakse inimestel elu võimalikult
mugavaks teha. Nii on see ka meil, sest oleme ju normaalsed
inimesed, kuigi väikese kiiksuga. Ka ametnik on inimene ja
inimese elu peaks ju kergemaks tegema, eks?
Nii pistetigi e-Õiguse andmebaasis ringlevasse käibemak-
suseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadu-
sesse sisse punkt, millega muudetakse ka käibemaksusea-
duse § 27 lg 1 viimast lauset järgmiselt: Käibedeklaratsiooni
vorm ning selle täitmise ja esitamise kord kehtestatakse rahan-
dusministri määrusega.
Seletuskiri selgitab: Muudatusega laiendatakse volitusnor-
mi, mille alusel kehtestab rahandusminister lisaks käibedekla-
ratsiooni vormile ka täitmise ja esitamise korra. Vormi täit-
mise ja esitamise korras nähakse ette, et kui isik on olnud
käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud, siis esitatakse
deklaratsioon elektrooniliselt. Vormi elektroonilise esitamise
kohustusega vähendatakse maksuhalduri administratiivset
koormust seoses paberkandjatel esitatud deklaratsioonide
füüsilise sisestamisega.4
Ei mingit selgitust, et kehtiv kord on põhiseadusega vas-
tuolus ja õiguskantslerilt on selle kohta laekunud järele-
pärimine vms. Ja loomulikult, ettevõtjad koormavad ju
vaest ametnikku!5
Alternatiivid
EML leiab, et selline lahendus on ebaõiglane. Praeguses
olukorras peaks riik olema pigem huvitatud, et oleks kee-
gigi, kes riigile maksukroone teenib, esitagu nad oma dek-
laratsioone kas või kiviplaatidesse raiutult. Õige oleks asja
mitte kirvemeetodil lahendada.
Kui ministeerium aga tõesti leiab, et maksuhalduri koor-
mus on üle mõistuse suur ja vähemotiveeritud ametnike
väljavahetamine ka ei aitaks, siis tasuks esmalt vähemasti
leebemaid võtteid kaaluda.
Kindlasti peaks väikeettevõtjatele jääma võimalus dek-
laratsioonide paberil esitamiseks. Käibemaksukohustusla-
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
EML UUDISED
sena registreerimise ajast deklaratsiooni esitamise viisi sõl-
tuvusse seadmine on täiesti meelevaldne, sama hästi võiks sel-
le sõltuvusse seada maakonnast, kus isik ettevõtet peab vms.
Nii võiks näiteks nendel ettevõtjatel, kelle käive mingit
suurust ei ületa, olla kindlasti võimalik paberkandjal dek-
laratsiooni esitamiseks. Võimalik oleks aluseks võtta KMS
§ 19 lg-s 1 sätestatud künnis, mis sisuliselt määratleb väi-
keettevõtluse käibemaksuseaduse mõistes, kuid kaaluda
võiks ka kõrgemat künnist.
Samuti võiks vabalt kaaluda maksustamisperioodi pik-
kuse muutmist väikeettevõtjatele, ka see leevendaks maksu-
halduri piinasid.
Mida tähele panna
EML praktika näitab, et kui maksukohustuslane on visa
hingega ja esitab siiski paberil deklaratsiooni, siis viitab
MTA maksukorralduse seaduse §-le 90. Nimelt juhib
MTA esmalt maksukohustuslase tähelepanu sellele, et dek-
laratsioon ei vasta määruses sätestatud nõuetele, st ei ole
esitatud elektroonilisel teel. Kui maksukohustuslane seda
„viga“ ei paranda, järgneb MKS § 90 lg 2 kohaldamine,
st deklaratsioon loetakse esitamata jäetuks.
See omakorda annab maksuhaldurile motiivi suunata kaasus
järgmisesse osakonda, mis tegeleb väärtegude menetlemisega.
MKS § 154 nimelt sätestab väärteona maksuhalduri tegevuse
takistamise, mis hõlmab ka deklaratsiooni esitamata jätmist
(nagu öeldud, praegune tegu võrdsustatakse sellega).
Kui teiega nii juhtub, siis teadke, et käesolevas artiklis
tõstatatud küsimuste puhul pole teie karistamiseks alust,
sest määrused, mis nõuavad deklaratsiooni elektroonilisel
teel esitamist, on vastava nõude osas põhiseaduse vastased.
Kuna EML praktika näitab ka seda, et MTA täidab seadust,
mitte ei anna selle põhiseadusega kooskõlale hinnangut,
siis olete te sunnitud MTA tegevuse (mis iganes vormis see
siis ka pole – nt karistuse kohaldamine MKS § 154 alu-
sel) vaidlustama. EML ulatab oma liikmetele siin kindlas-
ti abistava käe ning kaebusi võime esitada nii paberkandjal
kui elektrooniliselt.
Kui seadust muudetakse nii, nagu ministeerium kavan-
dab, siis pärast muudatuste jõustumist tuleb seadust jär-
gida (ja loomulikult analüüsida, kas muudatused on põhi-
seadusega kooskõlas).
3
KMS § 27 lg 1. Sama on ka TSD vormiga, kus seadus annab volituse
deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestamiseks, mitte esitamise
viisi kehtestamiseks (tulumaksuseaduse § 54 lg 3).
4
Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse
eelnõu koos seletuskirjaga (nr 1.1-10/4561). 30.04.2009 redaktsioon.
Kättesaadavad e-Õiguse andmebaasis http://eoigus.just.ee.
5
Muide, kui EML esitas kõikidele riigiasutusele e-postiga teabenõuded
sõidupäevikute pidamise jms kohta, siis laekus 87 vastust, samas 16
asutust ei vastanud midagi, sest ilmselt on elektrooniline suhtlemine
veel vähe arenenud. Selle kohta vt Kuidas riigiasutused oma autode
kohta arvestust peavad? – MaksuMaksja, 2009, nr 3, lk 21-24.
Äärmuslik elektroonilise suhtlemisvõimaluse ignoreerimise näide
on sellest, kuidas peaministri poolt paberil käsitsi allkirjastatud
avaldust presidendile 3 sotsi valitsusest väljaviskamiseks sõidutati
uhke ametiautoga Viljandimaale Ärmale. Vt Must audi viis sõna
võimu lagunemisest. – Postimees, 22.05.09, lk 1; Postikon – Samas,
lk 2. Samuti on EML kokku puutunud kaasusega, kus isik esitas Eesti
Riiklikule Autoregistrikeskusele digitaalselt allkirjastatud dokumendid,
need prinditi kohapeal välja ning paluti isikul ka paberile allkiri panna.
15
MaksuMaksja

Elo Annioni illustratsioon

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse soovitus sõita kord kuus maakonnakeskusesse maksuhal-

seaduse muutmise seaduse eelnõu
EML kiri Rahandusministeeriumile
18.05.2009
Kuigi Rahandusministeerium ei ole meie arvamust eelnõu
kohta küsinud, loodame siiski, et Te leiate aega ja võimaluse
vaadata läbi meie ettepanek e-Õiguses 06.05.2009 sisesta-
tud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muut-
mise seaduse eelnõu (nr 1.1-10/4561) kohta.
Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja KMS § 27 lg 1 muut-
mine ning selle asemel muuta käibedeklaratsiooni täitmise
juhendit, jättes sealt välja lause “Deklaratsioon esitatakse
elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane
vähemalt 12 kuud”.
See võib Teile tunduda uskumatu, aga mitte ainult õigus-
kantsleri, vaid ka maksumaksjate liidu poole on pöördu-
nud mitmed inimesed, kellel puudub võimalus maksudek-
laratsiooni elektrooniliselt esitada – neil kas ei ole arvutit,
internetiühendust või isegi elektrit. Tavaliselt on tegemist
eakamate inimestega, kes elavad maapiirkondades, mistõttu
duri teenindussaali arvutisse deklaratsiooni sisestama ei
ole ka nende inimeste jaoks sobiv lahendus. Et ennetada
küsimust “aga kuidas nad siis käibemaksu maksta saavad?”,
mainin, et pangaülekandeid on võimalik teha mitte ainult
internetipanga kaudu või pangakontoris, vaid ka näiteks
pangaautomaadis või telefoni teel.
EML on seisukohal, et kõik need maksumaksjad, kellel on
võimalus esitada deklaratsioone elektrooniliselt, arvatavasti
ka valdavas enamuses kasutavad seda võimalust ja saavad
ise aru, et see on mugavam nii neile kui maksuhaldurile.
Kellel see võimalus aga puudub, nende jaoks oleks kehtes-
tatud nõue, mida Te soovite seadusesse raiuda, ilmselgelt
ebaproportsionaalne.
Kui Rahandusministeeriumi arvates on paberil esita-
tud käibedeklaratsioonide sisestamine tõesti maksuhalduri
jaoks nii suur koormus, siis soovitame anda riskigrupile
rohkem võimalusi pikema maksustamisperioodi kasuta-
miseks – näiteks muuta käibemaksuseadust selliselt, et
kassapõhist käibemaksuarvestust pidava FIE ning alla
250 000-krooni suuruse käibega äriühingute jaoks oleks
maksustamisperiood üldreeglina kvartali pikkune.

2009. aasta maksukogumik on ilmunud

Kogumik “Eesti maksuseadused 2009 koos rakendusaktidega” on valminud ja postitatakse juuni esimesel nädalal kõikidele
liikmetele ja ettetellijatele.
Raamat saadetakse tavalise postipakiga, millele tuleb ise postkontorisse järele minna. Nendel, kes on tellinud raamatut
mitu eksemplari, palume arvestada, et postkontor saadab iga eksemplari kohta eraldi teate.
Raamatut hoitakse postkontoris 30 päeva.
Kogumik on kolmeköiteline, üksikute köidetena teda osta ei ole võimalik.
EML liikmed, kellel on 2009. aasta liikmemaks tasutud, saavad kogumiku ühe eksemplari tasuta ning soovi korral on
võimalik osta lisaeksemplare soodushinnaga 168 krooni.
Tavaostjatele kehtib müügihind 399 krooni. Tellimuse alusel väljastatakse arve ning raamat saadetakse pärast arve tasumist.
Raamatu tellimusi saab vormistada ka EML kodulehel www.maksumaksjad.ee rubriigis POOD.
Raamatu tellimise ja postitamise küsimustega palume pöörduda klienditeenindaja Ille Paltseri poole telefonil 7312840,
e-post tartu@maksumaksjad.ee.

16

Lahendus kriisiolukorras:
proportsionaalse tulumaksu
määr 0%
Björn Tarras-Wahlberg
Maailma Maksumaksjate
Assotsiatsiooni
peasekretär ja asutaja
Head Maailma Maksumaksjate Assotsiatsiooni liikmed, tu-
leb olla julge ning võidelda kõrgemate eesmärkide nimel!
Sellise jõulise avaldusega lõpetas Eesti peaminister Mart
Laar oma kõne Maailma Maksumaksjate Assotsiatsiooni
konverentsil Tallinnas 2000. aastal.
Proportsionaalne maks on suurepärane, ütles Laar – see
innustab otsima viise oma tulude suurendamiseks, kesken-
dumata liigselt sellele, kui palju raske vaevaga teenitud ra-
hast maksustatakse järgmisesse maksulahtrisse liikumisel.
Konverentsil võeti vastu ka järgmine otsus, millele järgnes
otsuse vastuvõtmine järgmisel aastal USA-s St Louises.
Maailma Maksumaksjate Assotsiatsiooni otsus
Tallinnas 2000. aastal: proportsionaalse tulumaksu
tutvustamine
Kõikide riikide maksumaksjad vajavad ja väärivad maksu-
reformi ning maksumaksja huvide kaitsmist. Meie soovitame
kõikidel riikidel võtta vastu need meetmed ning meie liikme-
teks olevad liidud töötada nende kasutuselevõtmise nimel:
• iga riik, kus kehtib tulumaks, peaks selle asendama pro-
portsionaalse maksuga, millel on ainult üks madal määr
ning palju maksusoodustusi. Selline maksureform oleks
lihtne ja õiglane, samuti suurendaks majanduskasvu hea-
de töökohtade loomisega ning jõukuse suurenemisega
kõigi inimeste jaoks;
• iga riik peaks vastu võtma maksumaksjat kaitsevad sea-
dused, võimalusel kirjutama need isegi põhiseadusesse.
Seadusega peaks olema kehtestatud, et:
- iga uus maks või maksutõus kehtestatakse rah-
vahääletusel;
- eelarve oleks tasakaalus;
- vähendataks parlamendiliikmete palka, kui eel-
arve ei ole tasakaalus.
St. Louise deklaratsioon 2001. aastal: asendada
tulumaks tarbimismaksudega
Maailma Maksumaksjate Assotsiatsiooni konverentsil
2001. aastal tehtud otsuste osas lepiti ühehäälselt kokku
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
KUS ON PAREMAD MAKSUD?
assotsiatsiooni liikmete koosolekul 14. juunil 2001. USA-s
St Louises:
• Maailma Maksumaksjate Assotsiatsiooni liikmed ter-
vitavad püüdlusi kaotada töötasu ja investeeringutulu
maksustamisega seotud tulumaks ning asendada see
tarbimismaksudega;
• riikidele, kes ei asenda tulumaksu tajutavate tarbimis-
maksudega, soovitame alternatiivset maksureformi,
mis tähendaks madalat proportsionaalset tulumaksu
paljude maksuvabastustega.
Meie, maksumaksjate esindajad kõikjal maailmas, teatame,
et poliitilise ja majandusliku rõhumise vältimine on inimese
põhivabadus ja kuulub tema väärikuse juurde. Inimese põ-
hiõiguseks on kolida ise ja koos oma varaga teise riiki, kus on
teine poliitiline võim, maksustamise määrad ja avalikud tee-
nused, mis sobivad paremini nende isikliku maitse ja eelistusega.
Me oleme selgelt vastu valitsuste püüdlustele kitsendada
seda õigust maksukonkurentsi piiramise kokkulepete ja
fiskaalse ühtlustamisega. EL ja OECD püüdlused moodus-
tada maksukartelli annavad löögi inimese majanduslikele
huvidele. Maksumaksjad kõikjal peaksid seda takistama.
Need kaks otsust võeti vastu Tallinnas 2000. aastal ja St Loui-
ses 2001. aastal, kui meil oli vähem liikmeid. Täna on meil
65 liikmesorganisatsiooni 45 riigis 6 kontinendil. Sellest ajast
saadik on maksumaksjate liikumine eriti tugevalt hoogustu-
nud Aasias ja endise Nõukogude Liidu demokraatlikes riikides.
Meil on hea meel tervitada teid teel madalamate maksu-
de, vähema valitsusepoolse raiskamise, aruandekohustusliku
valitsuse ning maksumaksjate õiguste poole.
Proportsionaalne tulumaks 2009: 1st kuni 26 riigini
15 aasta jooksul
Peasekretäri ja assotsiatsiooni asutajana olen püüdnud igati
töötada nende kahe dokumendi ellurakendamise nimel.
Kui Tallinna otsus võeti 2000. aastal vastu, oli sel ajal
vaid 6 riiki, kes kasutas proportsionaalset tulumaksu. Täna
on neid riike 26. Olen külastanud paljusid nende riikide
ministreid. Viimane näide on Valgevene, kes seadis sisse
12% proportsionaalse tulumaksu sellel aastal.
Proportsionaalne tulumaks – milleks?
• lihtne ja õiglane;
• soodustab majanduskasvu;
• soodustab maksualast konkurentsi;
• neutraalne inflatsiooni suhtes.
17
MaksuMaksja
Proportsionaalne tulumaks kehtib järgmistes
riikides: Läti (1994) 25%
Trinidad ja Tobago (2006) 25%
Kõrgõzstan (2006) 10%
Kasahstan (2007) 10% Tulu maksustamise asendamine tarbimismaksudega
Makedoonia (2007) 10%
Enamik riikidest saaks kehtestada proportsionaalse maksu
Mongoolia (2007) 10% keskmisel tasemel. Olen teinud mõned arvutused Rootsi
Albaania (2008) 10% jaoks. Proportsionaalne määr 25% (57%-lt 25%-le) kõigi
jaoks tähendaks eelarve laekumiste vähenemist 13 miljardi
Bulgaaria (2008) 10% euro (154 mlrd Rootsi krooni) ulatuses, ehk siis kõigest 6,5%
Serbia (2008) 10% kogu maksulaekumisest.
Gruusia (2005) 12% Kõige parem on, kui tulumaks puuduks täielikult, kuna
tulumaks kahjustab alati majandust. Madala sündimusega
Macao (2003) 12% läänemaailmas võiks see olla vahendiks, kuidas suurenda-
Valgevene (2009) 12% da tööjõudu.
Tulumaksu asendamine tarbimismaksudega on siiski või-
Venemaa (2001) 13% malik madalate maksudega riikides, eriti madalate tarbi-
Hong Kong (1947) 15% mismaksudega riikides.
Jaapanis võiks kaotada tulumaksu täielikult, kui tõsta
Ukraina (2004) 15% käibemaks 5%-lt 12%-le. Külastades Jaapanit maksurefor-
Iraak (2004) 15% mi asjus 2006. aastal, tegime tublit tööd selles suunas.
Montenegro (2007) 15% Sarnaseid protsesse saaks tõenäoliselt läbi viia Koreas ja
isegi Austraalias. Tais on tulumaks väga madal ning võrdne
Mauritius (2007) 15% 3% käibemaksust. Praegu on käibemaks 7%, selle tõstmine
Tšehhi (2008) 15% 10%-ni teeks maksulaekumiste vähenemise tasa.
Praegusel ajal on eelarvega seotud algatused nagu maksu-
Rumeenia (2005) 16% de vähendamine vajalikud tarbimise soodustamiseks, et
Slovakkia (2004) 19% trotsida majanduslangust ja massilist töötust. Madalatest
intressimääradest ei piisa, et võidelda majanduskriisiga.
Jersey ja Guernsey (1940) 20% Tulumaksu käsilevõtmine võiks olla praeguses majandus-
Eesti (1994) 20% olukorras parimaks lahenduseks tarbimise suurendamiseks
ja töökohtade päästmisel.
Island (2007) 22,5%
Seega, kallid sõbrad, on ülima proportsionaalse tulumak-
Leedu (1994) 24% su määr 0%. Pidagem meeles hr Laari sõnu: tuleb olla jul-
Jamaica (1984) 25% ge ning võidelda kõrgemate eesmärkide nimel. Tulumaksu
kaotamine või asendamine on kindlasti kõrge eesmärk!

Kas Eestis on hea äri ajada?

Lasse Lehis
Rändaja
lasse.lehis@eesti.ee
Aprilli lõpus lõi Eesti meedias korraks laineid Majan-
duskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD Eestit puu-
dutav raport (Economic Survey of Estonia, 2009). Muu hulgas
oli seal väga leebes vormis avaldatud arvamust, et Eesti peaks
kaaluma äriühingu jaotamata kasumi tulumaksuvabastuse
mõningaid negatiivseid aspekte, eelkõige seda, et “kasumi
lukustamine” ühte äriühingusse võib pärssida investeerin-
guid ja raha ümberjagamist teistesse sektoritesse, kus seda
oleks rohkem vaja.1 Sellest soovitusest on mitmed Eesti ar-
vajad vastavalt oma poliitilistele eelistustele püüdnud välja
lugeda ka käsku hakata äriühingu kasumeid kiiremas korras
maksustama. Midagi sellist OECD ei soovita (ja veel vä-
hem saab ta seda käskida). On tõsi, et jaotatud ja jaotama-
ta kasumi maksustamise erinevus soodustab siseinvestee-
ringuid ja pärsib kasumi siirdamist teistesse üksustesse.
1
Tsitaat kokkuvõttest OECD kodulehel www.oecd.org: The impact of
limiting the corporate tax liability to distributed profits should be carefully
monitored and this tax regulation reconsidered if it is established that serious
distortions arise.

18
 KUS ON PAREMAD MAKSUD?

Kuid see ei ole sugugi ainult Eestile omane. Dividende
maksustatakse paljudes riikides, samuti on kõikides riiki-
des äriühingu tulumaksusoodustused, mis soodustavad
investeeringuid just nimelt samasse äriühingusse ja mitte
kuhugi mujale. Eesti omapära on vaid see, et üks maksu-
komponent on null.
Jaotatud kasumi maksukoormus
Füüsilisest isikust osaniku puhul võib tegelik maksukoor-
mus paljudes riikides tänu mahaarvamistele ja progressee-
ruvatele maksumääradele jääda tabelis toodud maksumää-
rast väiksemaks. Samuti on äriühingu tegelik maksukoor-
mus tänu mitmetele soodustustele tavaliselt väiksem,
kui seda näitab nominaalne maksumäär. Eesti on selles
suhtes kindlasti erand, kuna tulumaksu võetakse vaid
dividendidelt.

OECD sõnumi mõte on pigem see, et Eesti maksukesk-
konna hindamisel ei maksa jaotamata kasumi maksuvabas-
tust üle tähtsustada, vaid tuleb hinnata maksukoormust
tervikuna. Alljärgnevas tabelis ongi toodud Euroopa rii-
kide, USA, Kanada ja Jaapani maksumäärade võrdlus, kus
on kõrvuti toodud nii äriühingu kui aktsionäri (osaniku)
kõrgeim võimalik maksumäär. Arvestatud on kõiki äri-
ühingu kasumilt ja dividendidelt võetavaid riiklikke ning
kohalikke makse, mida tuleb maksta siis, kui kogu teenitud
kasum on välja makstud dividendiks äriühinguga samas
riigis resideeruvale füüsilisele isikule.
Jaotatud kasumi maksimaalsed maksumäärad
2008 (%)2
Riik Äriühing Osanik Kokku
Bulgaaria 10,00 4,50 14,50
Kui investor on juriidiline isik
Tähelepanelik lugeja kindlasti märkas, et eelnev tabel väl-
jendas füüsilisest isikust investorile jaotatud kasumi mak-
sukoormust. OECD raportis viidatud probleem, mille põh-
justab vajadus reinvesteerida ühe äriühingu kasum teise
äriühingusse, viitab pigem rahvusvahelistele kontsernidele,
st juriidilistele isikutele. Teatavasti kehtib Euroopa Liidus
direktiiv, mis keelab teises liikmesriigis asuvale äriühingu-
le makstud dividendidelt tulumaksu kinnipidamise, kui di-
videndi saajal on dividendi maksvas äriühingus vähemalt
10% osalus.3 Direktiiv kehtib ka Norra ja Šveitsi suhtes ning
muu maailma puhul tuleb arvestada topeltmaksustamise
vältimise lepinguid, mis üldjuhul piiravad (sõltuvalt lepin-
2
Andmed pärinevad Saksamaa rahandusministeeriumi väljaandest
Die wichtigsten Steuern im internationalen Vergleich 2008. Kättesaadav
rahandusministeeriumi kodulehel: www.bundesfinanzministerium.de.
3
10% osaluse nõue kehtib alates 2009. aastast, varem oli see 15%, enne
2007. aastat 20%.

Läti 15,00 0,00 15,00

Slovakkia 19,00 0,00 19,00 Austria 25,00 18,75 43,75
Eesti 21,00 0,00 21,00 Holland 25,00 18,63 43,63
Küpros 10,00 13,50 23,50 Suurbritannia 28,00 18,00 46,00
Kreeka 25,00 0,00 25,00 Saksamaa 29,83 16,66 46,49
Leedu 15,00 12,75 27,75 Jaapan 42,34 5,77 48,11
Rumeenia 16,00 13,44 29,44 Norra 28,00 20,16 48,16
Tšehhi 21,00 11,85 32,85 Iirimaa 12,50 35,88 48,38
Poola 19,00 15,39 34,39 USA (New York) 39,62 9,06 48,68
Malta 35,00 0,00 35,00 Ungari 21,28 27,55 48,83
Sloveenia 22,00 15,60 37,60 Rootsi 28,00 21,60 49,60
Soome 26,00 14,50 40,50 Belgia 33,99 16,50 50,49
Portugal 26,50 14,70 41,20 Šveits (Zürich) 20,65 31,72 52,37
Hispaania 30,00 12,60 42,60 Kanada (Ontario) 33,50 19,70 53,20
Luksemburg 29,63 13,70 43,33 Prantsusmaa 34,43 19,02 53,45
Itaalia 31,40 12,22 43,62 Taani 25,00 33,75 58,75

MaksuMaksja nr 5 mai 2009 19

MaksuMaksja
gust) 10% - 25% osaluskünnise ületamise korral dividendi-
delt kinni peetava tulumaksu 5% määraga.
Selle teadmise valguses omandab tabel veidi teistsuguse
kuju. Kui eemaldada tabeli teine veerg (osaniku maksu-
kohustus) ja reastada riigid ainuüksi äriühingu tulumaksu
määra alusel, langeb Eesti neljandalt kohalt kümnendale.
Eestist eespool oleksid sellised riigid nagu Bulgaaria, Küp-
ros, Iirimaa, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia, Poola ja
Šveits ehk paljuski just need riigid, kellega Eesti konku-
reerib välisinvesteeringute saamisel. Jällegi tuleb meelde
tuletada, et äriühingu nominaalne maksumäär ei pruugi
näidata tegelikku maksukoormust, mis tähendab, et ka pal-
jude nende riikide puhul, kus kehtib kõrgem maksumäär
kui 21%, võib investor oma kasumi kätte saada väiksema
maksukuluga kui Eestis.
EML ettepanekud
Kuidas saaks muuta Eesti maksukeskkonda investoritele
atraktiivsemaks? Kõigepealt tuleb kindlasti märkida, et ka-
sumi maksukoormus ei ole sugugi ainus ega kõige tähtsam
näitaja, mille alusel investor oma valikuid teeb. Eelkõige
tuleb arvestada äriühingu kasumit mõjutavaid tegureid
Maksutõusu maavõistlus:
Hispaania vs Eesti
Hiie Marrandi
EML jurist
hiie@maksumaksjad.ee
EML maksualase erialakirjanduse varasalve kuulub IBFD
kirjastuse ajakiri European Taxation. Ajakiri käsitleb mak-
sudega seotud teemasid kõikjal Euroopas, seekordses
numbris on ilmunud hea uudis, mida tahame jagada ka
MaksuMaksja lugejatega. Nimelt oli maksu-uudiste rubrii-
gis juttu sellest, mis toimub Hispaania maksumaastikul.1
Hispaanias stimuleeriti majandust sellega, et 2008. aasta
lõpus kaotati tagasiulatuvalt senikehtinud progresseeruv va-
randusemaks.2 Maksu pidid Hispaania residendid (püsivalt
Hispaanias elavad inimesed) seni maksma kogu oma varalt
ja mitteresidendid allikapõhiselt (ainult Hispaanias asuva
vara pealt). Formaalselt jäi osa varamaksu seadusest küll
kehtima, sest seaduses sätestatud vara hindamise meeto-
deid läheb vaja ka teiste maksude arvutamisel. Varandu-
semaksu tasumise kohustus aga on lõppenud.
Millest selline ime, et üks riik saab hakkama maksu
kaotamisega, sellal kui näiteks Eestis kuuleb uudiseid
20
nagu turg, tööjõud, logistika, üldine investeerimiskliima –
õiguskeskkond, bürokraatia, korruptsiooni tase jne. Mak-
sude puhul tähendab see, et märksa olulisem tähendus on
pigem tööjõumaksudel, toote- ja ressursimaksudel ning
muudel kuludel (nt aktsiisid, riigilõivud, riiklikult regu-
leeritavad hinnad), mis mõjutavad toote omahinda ja ette-
võtte kasumit. Sellega jõuame jälle vana hea sotsiaalmaksu
ülempiiri ettepaneku juurde, millest on räägitud palju ja
räägitakse veel edaspidigi.
Mis puudutab tulumaksu, siis EML ettepanek oleks järg-
mine: füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks tuleks lahti
siduda. Dividendide tulumaksu määra võiks langetada va-
hemikku 10% - 15% (Eesti maksutehnikas tähendaks see
netosummale lisanduvat maksu määraga 10/90-15/85).
Residendist füüsiline isik lisaks saadud dividendid oma
maksustatavatele tulule ja maksaks tulumaksu juurde, et
saavutada füüsilistele isikutele kehtivale määrale vastav
maksutase (selle saavutamiseks on mitu tehnilist võima-
lust, kuid detailid ei ole praegu olulised). Mitteresidendist
füüsiliselt isikult peetaks samuti täiendavalt tulumaksu
kinni, kuid mitteresidendist juriidiliste isikute jaoks jääks
pakutud 10% - 15% lõplikuks maksuks Eestis.
ainult maksutõusust ja sellest, et mitte ükski maksuteema,
mis võiks aidata kaasa eelarve olukorra parandamisele, ei
ole enam püha ja puutumatu? Kõnealune varandusemaks
kehtestati Hispaanias 1977. aastal ajutise kontrollimeet-
mena. Maksumääraks oli kuni 2,5% maksubaasiks oleva
vara turuhinnast. Maksu tuli tasuda igal aastal ja mak-
sudeklaratsioonid olid väga tõhusaks abiks, et kontrolli all
hoida maksudest kõrvalehiilimist ja maksupettusi. Võrrel-
des andmeid, mida inimesed deklareerisid oma tuludek-
laratsioonil ja varandusemaksu deklaratsioonil, oli maksu-
halduril väga lihtne maksupettustele vastu astuda.
Tänaseks päevaks oli maks poliitikute sõnul aga muu-
tunud juba äärmiselt ebaõiglaseks, sest tõi kaasa inimeste
tulu topeltmaksustamise (nii tulumaks kui varanduse-
maks maksustasid mõlemad füüsilise isiku tulu) ja kah-
justas inimeste säästusid. Maksudeklaratsioonil esitatava
teabe saab riik tänapäeval nagunii kätte, lihtsalt teiste
kanalite kaudu (pankade ja finantseerimisasutuste aru-
annetest). Varandusemaksu 2008. aastal kaotades oli
1
Ana Colldefors. Abolition of Spanish Net Wealth Tax and its Effects.
– European Taxation, 2009, No. 4, p. 230-231.
2
Net wealth tax (ingl k) – laialt levinud varandusemaksu liik, maksubaasi
moodustab isiku vara ja kohustuste vahe.
 KUS ON PAREMAD MAKSUD?

Hispaania üks viimaseid Euroopa Liidu liikmesriike, kes
selle sammu ette võttis. Viimastel aastatel kaotati see maks
näiteks Soomes, Rootsis ja Luksemburgis. Saksamaal lõ-
petati varandusemaksu kogumine juba 1997. aastal. Prae-
guseks on varandusemaks jäänud Euroopas kehtima veel
vaid Prantsusmaal, Norras ja Šveitsis (viimased kaks ei kuu-
lu teatavasti Euroopa Liitu).
Kui meenutada, et maikuus meediasse lekkinud “Padari
paberis” (Rahandusministeeriumi ettepanekud lähiaastate
eelarvepoliitikaks ja võimalused eelarvepositsiooni paran-
damiseks)3 oli majandusraskustest väljatuleku plaanis esi-
kohal maksutõusud ja toetuste kärpimised, siis teeb His-
paania lähenemine veidi kadedakski. Hispaania näites oli
varandusemaksu kaotamine vaid üks paljudest meetmetest
riigi majanduse stimuleerimiseks.
Olukorra näitlikustamiseks toon osalise loetelu Padari
ettepanekutest. Maksusoodustuste vähendamine: loobuda
laste eest täiendava maksuvaba tulu andmisest (TuMS § 23¹),
kaotada ära täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- ja kut-
sehaigushüvitisele (TuMS § 23³), kaotada täiendav maksu-
vaba tulu FIE-dele (TuMS § 32 lg 4), vähendada või kaotada
eluasemelaenu intresside maksusoodustus (TuMS § 25),
piirata koolituskulude mahaarvamise õigust (TuMS § 26),
kaotada õppelaenu intresside maksusoodustus (TuMS § 26
lg 3), vähendada kindlustusmaksete ja pensionifondi osa-
kute soetamisel antavat tulumaksusoodustust (TuMS § 28),
loobuda ametiühingute sisseastumis- ja liikmemaksude
maksustatavast tulust mahaarvamise õigusest (TuMS § 27
lg 2), kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust
piirata (TuMS § 27 lg 1), kaotada täiendav pensionite mak-
suvabastus (TuMS § 23²), loobuda (ajutiselt) maksuvaba tu-
lu määra tõstmisest, kaaluda tulumaksumäära tõstmist.
Aktsiiside ja hasartmängumaksu kohta oli nii palju tõst-
misettepanekuid, et ruumi kokkuhoiu huvides ei loetle neid
siin. Käibemaksu vallas oli ettepanek tõsta käibemaksu mää-
ra paari protsendipunkti võrra ning asendada madaldatud
käibemaksumäär (9%) standardmääraga. Maksuseadustega
otseselt mitte seotud ettepanekud puudutavad näiteks riigi-
lõivude ja keskkonnakasutuse tasude tõstmist, pensioniea
tõstmist, emapalga perioodi lühendamist 6 kuu võrra ning
selle maksimummäära muutmist, õppelaenude riigipoolse
kompenseerimise lõpetamist.
Kui Padari maksutõusu plaanid tõesti ellu viiakse, siis võib
nii mõnigi edukam eestlane oma asjad kokku pakkida ja
Hispaaniasse elama kolida. Väärib märkimist, et teatud
tulu liike (dividenditulu, intressitulu, kasu vara võõranda-
misest) maksustatakse Hispaanias tulumaksuga vaid 18%
määras. Eestis praegu (veel) kehtiv tulumaksumäär on 21%.
Nii et Eestil on, mida Hispaanialt õppida.
3
Vt Dokument: Padari eelarve-analüüs. – Postimees Online,
06.05.2009, www.postimees.ee.

Anname valitsusele jalaga

p…sse!
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee

Just sellise pealkirjaga plakati paigutas Baieri maksumaks-

jate liit hiljuti Münchenis linnaväljakule ja riputas üles in-
ternetti. Sellega protesteerib maksumaksjate liit valitsuse
tegevuse vastu. Mis neile siis ei meeldi?
Maksumaksja ei ole nõus garanteerima pangadirektorite
preemiaid. Valitsus kulutab raha pankade ülesostmiseks
ja toetamiseks. Pangad ja kindlustusseltsid on oma hädades
ise süüdi. Eriti taunitav on see, et riigi rahasüste finant-
seeritakse laenudega – Saksamaa riigivõlg kasvab igas sekun-
dis 4439 euro võrra. Maksumaksjate liit nõuab tulevaste
põlvede arvelt kulutamise lõpetamist.
Maksumaksjate liit ei ole nõus autotööstuste toetamise-
ga, vaid on arvamusel, et selle asemel tuleks vähendada

MaksuMaksja nr 5 mai 2009 21

MaksuMaksja
keskklassi ja väikeettevõtjate maksukoormust – just see
oleks parim majanduse päästepakett. Samuti protesteerib
maksumaksjate liit käibemaksu tõusu ja maksusoodustuste
kaotamise vastu ning nõuab kuluka ja ebaefektiivse ter-
vishoiusüsteemi reformimist.
Maksumaksjate liit nõuab valitsuselt põhiseaduse austamist
ja maksuõiguse üldpõhimõtetest kinnipidamist. Liit võitis hil-
juti kohtuprotsessi, millega tunnistati maksumaksjate õigust
saada tulumaksusoodustust kodu ja töökoha vahel sõitmise
Mis maal on maksumaksjal
hea elada?
Villi Tõntson
PricewaterhouseCoopers
maksuosakonna juht
Kas Eesti on äriühingute maksuparadiis või on meie mak-
sukoormus liiga kõrge? Kumb on ettevõtja jaoks tähtsam: kas
lihtsus ja kiirus maksuhalduriga suhtlemisel või madalad
maksud? Kas Eesti äriühingute maksukoormus on ikka
madalam kui Soome äriühingute oma?
Üleilmne audiitor- ja ärikonsultatsioonifirmade võrgustik
PricewaterhouseCoopers annab koos Maailmapangaga välja
maksukeskkondade võrdlevat uuringut Paying Taxes, milles
tänavu juba kolmandat korda püüti seada maailma riikide
maksukeskkonnad edetabelisse vastavalt äriühingute mak-
sukoormusele, aasta jooksul makstavate riiklike ja kohalike
maksude arvule ning maksude maksmisele kulunud ajale,
võttes aluseks etteantud tingimustele vastava hüpoteetilise
keskmise suurusega tootmisega tegeleva äriühingu (vt lisa 1
Näidisettevõtja, lk 25) tegutsemist ja maksukohustusi 181
riigi õiguslikus keskkonnas.
Uuringu tulemusel osutusid lihtsaima maksusüsteemiga
riikideks Maldiivid, Katar ja Hongkong (Hiina). Kõige ras-
kem on ettevõtjatel makse maksta Valgevenes, Ukrainas ja
Kongos (vt lisa 2 Maksukeskkonna lihtsuse edetabel, lk 25).
Edetabeli ülemistes detsiilides (18 parima maksukeskkonna-
ga riiki) asub 6 Araabia naftariiki, 5 Euroopa riiki (Iirimaa,
Taani, Luksemburg, Suurbritannia ja Norra), 3 India/Vaikse
ookeani pisikest saareriiki, kaks Aasia „tiigrit“ (Hongkong ja
Singapur), üks Aafrika riik (Botswana) ja Uus-Meremaa.
Alumistesse detsiilidesse (18 halvima maksukeskkonna-
ga riiki) kuulub 9 Aafrika, 5 Ladina-Ameerika ja 2 Aasia
riiki ning juba eespool nimetatud Valgevene ja Ukraina.
Seitsmest juhtivast tööstusriigist on silmapaistvalt hea
maksukeskkond Suurbritannias (16. koht) ja Kanadas (28.),
pigem hea USA-s (46.), Prantsusmaal (60.) ja Saksamaal (80.)
22
kuludelt. Järgmisena võetakse ette pärandimaks ja 1990. aas-
tal Ida-Saksamaa ülesehitamise toetamiseks kehtestatud soli-
daarsusmaks, mis on “kogemata” jäänud tänaseni kehtima.
Pikemalt võivad saksa keele oskajad sellest aktsioonist lu-
geda internetist aadressil www.in-den-arsch-treten.de.
Ja mis sellel kõigel Eestiga pistmist on? Ega vist ei olegi.
Meil on ju kombeks, et mats ei ropenda. Nah***, poh***
ja kuluhüvitis on meil valitute privileeg. Valijatele jäävad
puhastustuli ja kärbatanud pabul.
ning pigem halb Jaapanis (112.) ja Itaalias (128.). Seejuures
on näiteks Itaalia ja Prantsusmaa kaks kõrgeima äriühin-
gute maksukoormusega riiki Euroopa Liidus, ent tänu vii-
matinimetatu sihikindlatele pingutustele e-maksunduse
arendamiseks ja maksete arvu vähendamiseks on Prant-
susmaa positsioon maksukeskkonna edetabelis ka märgata-
valt parem. Üldiselt paistavad kõik suurriigid silma pigem
kõrge äriühingute maksukoormusega, olles peale Suur-
britannia selles osas kõik tabeli teises pooles. Seevastu nelja
suurriigi ambitsioonidega arenguriigi (nn BRIC) maksukesk-
konnad jäävad kõik tabeli viimasesse kolmandikku: Hiina
132., Venemaa 134., Brasiilia 145. ja India 169. kohale.
Mõistagi peegeldab soodne maksukeskkond riikide ja re-
gioonide eripära ning osalt ka teadlikke valikuid (vt ka lisa
3 Milline on hea maksusüsteem?, lk 26). Rikaste naftariiki-
de jaoks võib (väike)ettevõtlusest lähtuv maksutulu olla
täiesti ebaoluline, suurriikide jaoks on see tähtis riigieelarve
finantseerimise allikas. Väikeriikide jaoks võib madal mak-
sukoormus tähendada olulist konkurentsieelist, mis sama-
aegselt potentsiaalse maksutulu vähenemisega toob kaasa
tulude olulise suurenemise teistest allikatest.
Eesti kõrget maksukoormust tasakaalustab
asjaajamise lihtsus
Eesti vaatlusalune äriühing pidi maksudeks maksma oma
aastakasumiga võrreldes 48,6% (äriühingu tulumaks 8,8%,
tööjõumaksud 38,3% ning muud maksud 1,5%), jäädes sel-
lega 122. kohale, tahapoole enamikust Euroopa Liidu liik-
mesriikidest, kaasa arvatud Soomest, Lätist ja Leedust.
Seejuures on Eestist vähemalt kolmandiku võrra madala-
malt maksustatud äriühingud nii alles oma majandust üles
ehitavas Makedoonias (18,4%) ja Montenegros (31,8%), meie-
ga võrreldaval stardipositsioonil olnud Horvaatias (32,5%)
ja Lätis (33%) kui ka jõukas Luksemburgis (21%), Islandil
(26,8%), Iirimaal (28,8%) ja Taanis (29,9%).
Kokkuvõttes paigutub Eesti maksusüsteem lihtsuselt ja
ettevõtjasõbralikkuselt maailmas siiski tublile 34. ning
 KUS ON PAREMAD MAKSUD?

Euroopa Liidus 6. kohale (Iirimaa, Taani, Luksemburgi, Piirkondlikke erinevusi selle kohta, millisel mandril või
Suurbritannia ja Hollandi järel). riikide rühmas on maksusüsteem lihtne, kus aga tülikas,
Eestis „tegutsev äriühing“ pidi uuringu metoodikat ka- pole sugugi kerge välja tuua. Võib öelda, et peaaegu kõikide
sutades aasta jooksul maksma kümmet maksu, mis oli tugeva protestantliku tööeetikaga, st kapitalistlike „ideaal-
paremuselt 26. koht riikide arvestuses. Euroopa riikidest riikide“ maksukeskkonnad on ettevõtjasõbralikkuselt esi-
edestasid meid selles arvestuses Rootsi (3. koht – 2 maksu ), mese 50 hulgas maailmas: Skandinaaviamaad, Holland,
Norra (4. koht – 4 maksu), Läti (7. koht – 7 maksu), His- Šveits, Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia ja Uus-
paania, Portugal, Suurbritannia (kõik 10. koht – 8 maksu) Meremaa, ka Eesti ja Läti. Ainsateks eranditeks on siin
ning Holland, Iirimaa ja Taani (kõik 16. koht – 9 maksu). Saksamaa (80. koht) ja Soome (97. koht).
Maksude maksmisele kulunud aja kategoorias sai Eesti Nagu ka eespool mainitud, väga hea maksukeskkond on
maksukeskkond 81 tunniga kõrgeima, 17. koha, jäädes Euroo- ka paljudes Araabia naftariikides, ehkki nende seas on nega-
pa riikidest alla vaid Luksemburgile (59 h), Šveitsile (63 h), tiivseid erandeid rohkem kui eelmise näite puhul. Aasias
Makedooniale (75 h) ja Iirimaale (76 h). ja Okeaanias on nii edulugusid kui hoiatavaid näiteid,
Eesti tegi 1990. aastate keskel kiireid ja olulisi samme Aafrikas ja Ladina-Ameerikas on hea maksukeskkonnaga
maksunduse reformimisel, toona loodud lihtne ja ettevõt- riigid silmnähtavas vähemuses.
jasõbralik maksusüsteem ning seejärel reinvesteeritud ka- Rusikareeglina võib öelda, et riikides, kus on hea elada, on
sumilt äriühingute tulumaksu kaotamine tagasid maksu- ka ettevõtjal lihtne makse maksta.
laekumised ja soodustasid investeeringuid, ent tänase seisuga Eriti kehtib viimane väide, kui võrrelda piirkondi maksude
paistame olevat ennast positsioneerinud pigem stabiilsete maksmise keerukuse osas (vt joonis 1.5).
heaoluriikide, kui kiiresti arenevate „tiigrite“ sekka. Oma- Nagu jooniselt 1.3 näha, on äriühingute maksukoor-
ette küsimuseks on, kas see pikemas perspektiivis vastab mus araabiakeelses Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas madalaim.
Eesti huvidele ning tuleb kasuks meie jätkusuutlikkusele Ida-Euroopa torkab küll silma teistest piirkondadest ma-
ja konkurentsivõimele. Äriühingute maksusüsteemi rek- dalama tulumaksuga, ent neist oluliselt kõrgem tööjõu-
laamimisel oleme ehk liigselt keskendunud vaid juriidilise maksude tase muudab meie regiooni üldise maksukoor-
isiku tulumaksule, kuid samas tuleks vaadata äriühingutele muse suhteliselt kõrgeks, seda isegi OECD rikaste riikide-
rakenduvaid makse laiemalt, sealhulgas pöörates suuremat ga võrreldes. Aafrika on esikohal üldise maksukoormuse
tähelepanu äriühingu maksukoormust mõjutavatele töö- poolest, eriti aga igasuguste muude maksude osas.
jõumaksudele.
Maksureformid on populaarsed
Maksupõrgu Valgevene
Ei saa üheselt öelda, kas riikide majandusliku ning ühis-
Euroopa Liidu liikmesriikidest on kõige viletsam maksukesk- kondliku edukuse tagab nende hea maksukeskkond või
kond Rumeenias (146. koht) ja Poolas (142. koht). Ent Euroopas- on viimane pigem hästi toimiva ühiskonnakorralduse ta-
se vähemalt geograafiliselt
kuuluvate Ukraina ja Val- Joonis 1.5
gevene ettevõtjate jaoks
on maksukeskkond hullem Kõige rohkem kulub aega Ladina-Ameerika ja Kariibi
kui Aafrikas. Eriti nega- mere riikides
tiivselt torkab silma Val-
gevene, mis on edetabelis OECD kõrge Aeg (tundi aastas)
viimaste hulgas kõigis kol- sissetulekuga riigid
mes kategoorias. Vaatlus-
alune äriühing pidi aastas Lähis-Ida ja
maksma 24 korda äriühin- Põhja-Aafrika
gu tulumaksu ning töö-
jõumakse ning 64 muud Ida-Aasia ja
maksu (kokku 112 mak- Vaikne ookean
set), kulutades sellele kok-
ku 1188 tundi ehk 30 töö- Lõuna-Aasia
nädalat (võrdluseks Eesti
10 makset ja 2 nädalat).
Maksukoormus oli Valge- Alam-Sahara Aafrika
vene äriühingu jaoks aga
117,5%, st hüpoteetilises
olukorras 20% kasumimar- Ida-Euroopa ja
ginaaliga poleks vaatlus- Kesk-Aasia
alusel äriühingul Valgeve-
nes võimalik kasumlikult Ladina-Ameerika ja
Kariibi meri Allikas: Doing Business
tegutseda.

MaksuMaksja nr 5 mai 2009 23

MaksuMaksja
Joonis 1.3 tab tööandjate jaoks keskmiselt vaid 37% kogu
maksukoormusest ning 26% maksudega seo-
Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias madalaim kasumimaks, tud ajakulust (vt joonis 2.1).
kuid kõrge üldine maksukoormus Keskmiselt pidi uuringu „näidisäriühing“ maks-
ma üheksat maksu. Euroopa Liidu riikidest oli
Kogu maksumäär (% tuludest) väikseim maksude arv Rootsis – 5 ning suurim
Austrias – 16. Eesti äriühing pidi maksma 10
maksu: lisaks äriühingu tulumaksule veel käi-
Muud bemaksu, sotsiaalmakse, töötajatelt kinnipeetud
maksud makse, maamaksu, raskeveokimaksu, pakendi-
aktsiisi, kütuseaktsiisi, reklaamimaksu ning
riigilõivu.
Uuringu üheks eesmärgiks oli ka riigisisese
ning riikidevahelise mõttevahetuse soodusta-
mine maksureformide osas ning selle toetamine
Tööjõu- konkreetse andmestikuga. Ühe peamise järel-
maksud dusena selgubki, et riikide konkurentsivõime
ning jätkusuutliku arengu jaoks olulisi maksu-
reforme tuleb teostada kompleksselt, arvestades
Kasumi- võimalikult paljude teguritega ning kooskõlas
maks laiema eelarve- ja maksupoliitikaga.
Allikas: Doing Business
Tabel 1.4
Aa a

i m ja
riig ge
oke ja
a f r ja

ka
sk- a j
asi

-Am sia

er i
id
an
ik a

riib ika
uga kõr
e o sia
ja-A s-Ida

fr i
Ke roop
a -A
ik n A a

K a e er

Aa
lek D

Suuremad ettevõtte tulumaksu määra vähendamised

PõhLähi

un

-Eu
Va da-

etu EC

ara

2007/2008
Lõ
I

siss O

Ida

Sa h
ina

m-
Lad

Piirkond Ettevõtte tulumaksu määra vähendamine

A la

OECD kõrge Kanada 22.1%-lt 19.5%-le

sissetulekuga
gajärg, igatahes valitses viimastel aastatel maailmas selge riigid Tšehhi 24%-lt 21%-le
suundumus äriühingute maksukoormuse vähendamisele Taani 28%-lt 25%-le
ja lihtsustamisele. Viimase 4 aasta jooksul muutsid oma
maksukeskkonda ettevõtjasõbralikumaks ligi pooled maa- Saksamaa 25%-lt 15%-le
ilma riikidest ning ainuüksi möödunud aastal neist oma- Itaalia 33%-lt 27,5%-le
korda 40%. 21 riiki vähendas äriühingute tulumaksumäära, Uus-Meremaa 33%-lt 30%-le
12 lihtsustas maksudeklaratsioonide edastamise korda või
süsteeme ning 8 vähendas äriühingute tasutavate maksude Ida-Aasia ja Hiina 33,3%-lt 25%-le
Vaikne ookean
ja lõivude hulka. Suurimate reformijate seas on „uus Euroo- Malaisia27%-lt 25%-le
pa“ ja Kesk-Aasia (28 riiki), kus 4 aasta jooksul on tehtud Samoa 29%-lt 27%-le
44 lihtsustavat muudatust, järgneb Aafrika (46 riiki) 22
reformiga ning 24 suure sissetulekuga OECD riiki 18 Tai 30%-lt 25%-le
reformiga. Ida-Euroopa ja Albaania 20%-lt 10%-le
Kasvav on ka Eesti jaoks juba nii iseenesestmõistetava Kesk-Aasia
Bosnia ja Hertsegoviina 30%-lt 10%-le
elektroonilise maksude deklareerimise levik. E-maksuamet
on olemas juba kolmandikus maailma riikidest kõigil mand- Gruusia 20%-lt 15%-le
ritel ja see arv kasvab jõudsalt. Makedoonia 12%-lt 10%-le
Äriühingute maksukoormust suurendas mullu maailmas
Ladina-Ameerika Antigua ja Barbuda 30%-lt 25%-le
vaid kaks riiki, kehtestades täiendavaid makse: Aafrika ja Kariibi meri
parima maksukeskkonnaga Botswana ning Lõuna-Ameeri- Dominikaani 30%-lt 25%-le
ka halvima maksukeskkonnaga Venetsueela. St. Vincent ja Grenadiinid 40%-lt 37,5%-le

Äriühingu tulumaks ei võrdu äriühingu Alam-Sahara Burkina Faso 35%-lt 30%-le

Aafrika
maksukoormusega Elevandiluurannik 27%-lt 25%-le
Madagaskar 30%-lt 25%-le
Kõnealune uuring kinnitab veelkord, et äriühingu tulu-
maksu suurust ei maksa maksu- ning ettevõtluskesk- Lähis-Ida ja Maroko 35%-lt 30%-le
Põhja-Aafrika Allikas: Doing Business
konna hindamisel üle tähtsustada, kuna see moodus-

24
 KUS ON PAREMAD MAKSUD?

Joonis 2.1 kogumise mooduste kohta jäävad arvatavasti kestma üle

aegade. Kuna üha keerulisemaks muutuvad nii äriühingute
Ettevõtte tulumaks on osa maksukoormusest äritegevus kui riikide toimemehhanismid, sealhulgas sageli
ka maksuseadused, on maksupoliitika-alased väljakutsed
Muud üha otsustavama kaaluga. Riigivõim tahab, et maksud olek-
maksud sid makstud, ettevõtjad soovivad aga, et maksutulusid kasu-
tataks kogu ühiskonna hüvanguks ning läbipaistval moel.
Ettevõtjad eelistavad mõistagi madalaid ja lihtsatel reegli-
tel põhinevaid makse, ent ka juhul kui maksud on kõr-
Tööjõu- ged, eeldatakse, et ka avalik sektor tegutseb säästlikult ja
maksud efektiivselt.
Maksud on majanduse ja ühiskonna toimimiseks häda-
vajalikud. Ilma maksutuludeta pole raha avalike teenuste
jaoks ning riik ei saa kestma jääda. Kui aga maksud muutuvad
Ettevõtte ebaõiglaselt kõrgeteks, hakkab riigis kasvama varimajan-
tulumaks dus ning maksudest kõrvalehiilimine. Kõrgemad maksud
toovad kaasa kodanike huvi vähenemise eraettevõtluse vas-
tu, rääkimata välisinvestorite investeeringute ja loodavate
Maksed Aeg Kogu maksukoormus uute töökohtade vähenemisest ning majanduskasvu aeg-
lustumisest.
Märkus: joonisel on toodud uuringus osalenud kõikide riikide Samas on maksupoliitika, eriti kui see on järjekindel ning
keskmine näitaja
Allikas: Doing Business mõtestatud, riigi jaoks väga oluline hoob ühiskonna ning
majanduse arengu suunamisel. Eestile sooviks just sellist,
majanduse konkurentsivõimet kasvatavat, ühiskonnaelu eden-
Tähtis on dialoog maksuhalduri ja davat ning maksukeskkonna konkurentsivõimet tõstvat
maksumaksja vahel maksupoliitikat, mis vaataks kaugemale kui järgmine rii-
gieelarve ning hindaks tehtavate otsuste laiemat mõju.
Enamik ettevõtjatest pole maksude maksmise vastu, hoo-
limata sellest, et erimeelsused õiglase maksumäära ja selle Täismahus uuringu Paying Taxes 2009 leiab aadressilt www.pwc.com.

LISA 2: 18) Norra

Maksukeskkonna …
LISA 1: lihtsuse edetabel 34) Eesti
Näidisettevõtja …
1) Maldiivid 36) Läti
• enimlevinud piiratud vastutusega äriühing (Eestis 2) Katar …
osaühing); 3) Hongkongi 42) Rootsi
• asutatud 1. jaanuaril 2006; erimajandus- …
• tegutseb riigi suurimas linnas; piirkond (Hiina) 46) USA
• omanikud: 5 sama riigi kodanikust füüsilist isikut; 4) Araabia …
• stardikapital: 102 x elanike keskmine aastasissetulek Ühendemiraadid 57) Leedu
(Eestis 15 mln kr) ; 5) Singapur …
• tegevusala on keraamiliste lillepottide tootmine ja 6) Iirimaa 97) Soome
hulgimüük koduturul; 7) Saudi-Araabia …
• 60 töötajat; 8) Omaan 132) Hiina
• aastakäive: 1050 x elanike keskmine aastasissetulek 9) Kuveit …
(Eestis 150 mln kr) ; 10) Kiribati 134) Venemaa
• kasumimarginaal 20%; 11) Mauritius …
• esimene tegevusaasta lõppes kahjumiga; 12) Uus-Meremaa 177) Venetsueela
• teise tegevusaasta lõpus maksis dividendideks 50% 13) Taani 178) Kesk-Aafrika
kasumist. 14) Luksemburg Vabariik
(loetelu pole lõplik) … 179) Kongo
16) Suurbritannia 180) Ukraina
… 181) Valgevene

MaksuMaksja nr 5 mai 2009 25

MaksuMaksja

LISA 3:
Milline on hea maksusüsteem?

Riigid peavad koguma makse ühiskonna jätkusuutliku toimimise tagamiseks. PwC maksuspetsialistid ja analüütikud
on kokku võtnud uuringu käigus kogutud praktikute ja teoreetikute seisukohad ning esitanud edasise diskussiooni
tekitamiseks 20 hea maksusüsteemi tunnust. Lugeja võib siinkohal mõtiskleda, mitu neist on iseloomulikud Eesti
maksusüsteemile.

Eesmärgistatud
1) Maksusüsteem on koostatud eesmärgiga koguda kindel kogus rahalisi vahendeid, mis on vajalikud kokkulepitud
avalike teenuste pakkumiseks.
2) Tagada riigieelarve tasakaal.
3) Võtab arvesse sotsiaalseid eesmärke.
4) Võtab arvesse maksumaksjate maksevõimet.

Strateegiline
5) Maksusüsteem on stabiilne ning järjepidev, tagab ettevõtjatele ka pikaajaliste investeerimisotsuste puhul
kindlustunde, et maksureeglid jäävad selle aja vältel olulises osas muutumatuks.
6) Riigi loodusressursside kasutamine on maksustatud mõistlikus proportsioonis.
7) Aitab kaasa äri- ja kaubandustegevusele, mitte ei pärsi seda. Maksusüsteem on rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline ning võtab arvesse ka teiste riikide majanduse toimemehhanisme.
8) Paindlik ja võimeline reageerima muutustele majanduses ja ühiskondlikus elus. Suutlik lisaks riigieelarvesse raha
kogumisele ka mõjutama (ühiskondlikult kokku lepitud) inimeste ja ettevõtjate hoiakuid ning käitumist.

Tõhus ning sidus

9) Maksusüsteem sisaldab mehhanisme, mis võimaldab enne oluliste otsuste langetamist konsulteerida
huvigruppidega ning aidata ja nõustada poliitikuid ning seadusandjaid.
10) On arusaadav, selge ning avalikkusele kättesaadav.
11) Võtab arvesse erinevate maksude vastastikust mõju (ka rahvusvahelises kontekstis).
12) Maksude deklareerimise, käsitlemise ja maksmise protsess on võimalikult lihtne ja odav nii maksumaksjate kui
riigiaparaadi jaoks.

Tagab õigusaktide rakendamise õiglaselt ning läbipaistvalt

13) Maksustamise reeglid ja juhised on kirjas õigusaktides (millele maksumaksjatel on vaba juurdepääs), mitte
sõltuvuses maksuametnike tõlgendustest ja/või kohtupraktikast.
14) Ametnikepoolne tegevus maksuseaduste rakendamisel on järjepidev.
15) Erimeelsuste lahendamiseks on olemas selge ja kõigile kasutatav mehhanism, mis tagab tulemuste saavutamise
mõistliku aja jooksul.
16) Maksuseadused on kooskõlas teiste siseriiklike seaduste ning rahvusvaheliste õigusnormide ning kohustustega.

Maksuhalduri positiivne ning koostööd soodustav kuvand

17) Lisaks järelevalvele ja kehtestavale rollile on maksuhalduril ka abistav ning toetav funktsioon.
18) Maksuhaldur ja ettevõtjad peaks hoidma konstruktiivset dialoogi ja heitma kõrvale vaenulikud suhted.
19) Maksunõustajate tunnustamine maksusüsteemi sujuva toimimise olulise osana.
20) Kogu süsteem toimib vastastikuse usalduse ja austuse põhimõttel: maksumaksjad on eelduslikult ausad
(kuni pole tõestatud vastupidist) ning on oma tegevuses avatud ning läbipaistvad.

26

Piiriülesed ühinemised
maksuõiguse valguses
Margus Jõemaa
Ernst & Young Baltic AS
vanemkonsultant
Kellelegi ei ole üllatuseks, et äriühingud võivad omavahel
ühineda, kuid mõnevõrra uudsem on võimalus äriühingute
ühinemiseks piiriüleselt. Selline võimalus kehtib Eestis
alates 15.12.2007 ning juba saab tuua näiteid edukalt lõpule
viidud piiriülestest ühinemismenetlustest. Kuna piiriülene
ühinemine on keerukas, kulukas ja aeganõudev, ei ole see
tõenäoliselt valdkond, millega eksperimenteerimise eesmär-
gil tegelda. Samas võib see aga olla üsna heaks lahenduseks
kontserni restruktureerimisele kulude kokkuhoidmise ees-
märgil või eri riikide bürokraatlike nõuete minimeerimise
eesmärgil. Lihtsustatult öeldes tähendab äriühingute piiri-
ülene ühinemine seda, et Euroopa kahe erineva majandus-
piirkonna piiratud vastutusega äriühingud ühinevad oma-
vahel ja selle tulemusena jääb alles ainult üks äriühing ning
teine äriühing kustutakse ilma likvideerimismenetluseta,
kusjuures viimane võib muutuda esimese filiaaliks. Ette-
ruttavalt võib öelda, et piiriülene ühinemine ei ole imerohi
kasumi viimiseks maksuvabalt teise riiki.
Alljärgnev artikkel annab lühiülevaate piiriülese ühine-
mise maksuõiguslikust regulatsioonist Euroopa Majandus-
piirkonnas ja Eestis ning hiljuti Euroopa Komisjoni poolt
tellitud uurimusest ühinemiste maksudirektiivi rakenda-
misest liikmesriikides.
Euroopa õigus
Euroopa Liit ei ole olnud kuigi edukas otseste maksude
positiivsel harmoneerimisel ja nii võime selles valdkonnas
leida vaid üksikuid direktiive. Üheks valdkonnaks, mis
väärib Euroopa Liidu koordineerimist direktiivi kaudu, on
piiriüleste ühinemiste maksustamine. Vältimaks olukorda,
kus erinevates liikmesriikides registreeritud äriühingute
ühinemist hakkaksid takistama maksunduslikud aspektid
– näiteks aktsiate asendamisest tekkiva kasu maksustami-
ne või ühendatava äriühingu eelmiste perioodide jaotamata
kasumi maksustamine –, on Euroopa Nõukogu vastu võt-
nud nn ühinemiste maksudirektiivi.1 Ühinemiste maksu-
direktiiv kohustab liikmesriike hoiduma kohesest maksus-
tamisest seoses ühinemiste, jaotumiste, eraldumiste ja
osade või aktsiate asendamisega, kui on täidetud direktiivis
sätestatud tingimused:
1) äriühingu vorm on nimetatud direktiivi lisas, äriühing
on liikmesriigi resident ning tulumaksukohustuslane;
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
KUS ON PAREMAD MAKSUD?
2) tehing on kaetud direktiiviga, st tegemist on ühinemise,
jaotumise, eraldumise (varade üleandmise) või osade/
aktsiate asendamisega direktiivi tähenduses;
3) varad lähevad üle ühendava äriühingu püsivasse te-
gevuskohta samas riigis – ühendava äriühingu püsiv
tegevuskoht jätkab sama maksubaasiga (st ühendatav
äriühing muutub ühendava äriühingu filiaaliks).
Piirüleste ühinemiste äriõiguslikke küsimusi reguleerib
direktiiv 2005/56/EÜ, mille ülevõtmisega äriseadustik-
ku kõrvaldati piiriüleste ühinemiste teelt ka praktilised
takistused.
Eesti õigus
Eesti tulumaksuseaduses on piiriüleste ühinemiste mitte-
maksustamise tagatised sätestatud § 15 lg 4 punktides 9 ja
10 ning § 50 lõikes 22. Mitmed direktiivis toodud olukor-
rad lahendab Eesti ebatraditsiooniline juriidiliste isikute
maksusüsteem (maksukahjumite ülekandmine, ühinemise
käigus tekkida võiva raamatupidamisliku kasumi maksus-
tamise keeld).
Ühinemise või jagunemise käigus vahetatud aktsiate soe-
tusmaksumuse ülekandumine füüsilise isiku ja ka mitte-
residendi jaoks on sätestatud tulumaksuseaduse § 38 lõige-
tes 5-52. Kui Eesti äriühing osaleb piiriüleses ühinemises
ühendatava ühinguna, reguleerib ühinemise tulemusena
tekkiva püsiva tegevuskoha maksustamist tulumaksusea-
duse § 53.
Ouline on rõhutada, et piiriülese ühinemisega ei kaasne
Eestis maksutagajärgi ainult siis, kui ühendatava äriühingu
riigis (Eestis) tekib tema varade baasil ühendava äriühin-
gu püsiv tegevuskoht, st eeldatakse äritegevuse jätkumist
(TuMS § 50 lg 22). Tegemist on printsiibiga, mis kaitseb
ühendatava äriühingu asukohariigi finantshuve – kui
riigisisese ühinemise tulemusena jääb alles äriühing, mida
maksustada, siis piiriülese ühinemise järgselt jääb ühen-
dav äriühing teise riigi maksustamissfääri. Kui ühendaval
äriühingul ei tekiks ühendatava äriühingu asukohariigis
filiaali, puuduks ühendatava äriühingu asukohariigil iga-
sugune õigus allesjäävat äriühingut maksustada.
Kui ühinemise käigus tehakse väljamakseid, siis tuleb tä-
helepanu pöörata TuMS § 53 lõikele 43, mis lubab välja-
viidavat vara maksustada tingimusel, et see ületab järgne-
vates punktides nimetatud väärtuste üldsummat:
1
Nõukogu direktiiv 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühine-
mise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul
rakendatava ühise maksusüsteemi kohta. Avaldatud Euroopa Liidu
õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
27
MaksuMaksja
1) omakapital 31.12.1999 seisuga;
2) alates 01.01.2000 omakapitali tehtud rahalised ja mit-
terahalised sissemaksed;
3) pärast äriühingu äriregistrist kustutamist Eestisse
püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumus.
Lihtsamalt öeldes tähendab see, et maksustatakse väl-
javõetud kasum, mis oli tekkinud enne ühinemist või
ühinemisjärgselt.
Ühinemisjärgselt jätkub maksuarvestus ühendavas äri-
ühingus (või ühendava äriühingu Eesti filiaalis) – maksu-
haldur kannab ühendatava äriühingu maksusaldod ühen-
dava äriühingu (Eesti filiaali) kontodele samal kuupäeval,
mil tehakse ühinemise kanne äriregistris. Tegemist on
üldise õigusjärglusega maksukorralduse seaduse § 35 tä-
henduses – õigusjärglasele lähevad üle kõik maksunõuded
ja kohustused.
Piiriülese ühinemise äriühinguõiguslikke küsimusi regu-
leerivad äriseadustiku §4331-§4339.
Ernst & Young Europe uuring
Euroopa Komisjoni direktiividest on vähe kasu, kui liik-
mesriigid ei vii neid siseriiklikku õigusesse. Selleks et hin-
nata ühinemiste maksudirektiivi rakendamist üksikute
liikmesriikide poolt, tellis Euroopa Komisjon konsultat-
sioonifirmalt Ernst & Young uuringu 27 liikmesriigi kohta.2
Uuringu sisuks oli direktiivi üksikute artiklite põhjalik
analüüs iga liikmesriigi siseriiklikust vaatevinklist. Uurin-
gu aluseks oli küsimustik direktiivi rakendamise kohta.
Euroopa Komisjon avaldas uuringu tulemused käesoleva
aasta alguses.
Olulisemad uuringust tulenevad üldised järeldused olid:
1) vajadus ühtlustada direktiivis toodud terminoloogiat
erinevates liikmesriikides – kuna direktiiv ei anna
sellistele mõistetele nagu „väärtpaber“, „peakontor“,
tulumaks?
käibemaks?
Kõik vastused EML koduleheküljel rubriigis
MAKSUKÜSIMUSED
www.maksumaksjad.ee
suma
ma ad d
28
„maksubaas“, „varud ja reservid“ omapoolset definit-
siooni, võib liikmesriigi tõlgendus neile erineda direk-
tiivi mõttest ja eesmärgist;
2) mitmetes liikmesriikides on piiriülese ühinemise mak-
suneutraalsusele seatud rangemad eeltingimused di-
rektiivis endas sätestatuga võrreldes.
Nimetatud uuring puudutas ka direktiivi rakendamist
Eestis. Positiivne on, et Eesti osas võis järeldada, et üldjoon-
tes on direktiiv nõuetekohaselt rakendatud. Teatud osas
tuleneb see ka Eesti äriühingute maksustamise eripärast.
Kokkuvõte
Piiriülese ühinemise näol on kahtlemata tegemist uudse
võimalusega äriühinguid restruktureerida. Olukorras, kus
äriühingu tegevus vajab täiendavat rahasüsti, kuid turul ei
leidu lisainvesteeringu pakkujat, võib kulude kokkuhoidu
ja tootlikkuse tõusu saavutada ka konkurendi või tarne-
ahelas oleva äriühinguga ühinemise kaudu. Võidavad nii
ühendatava äriühingu aktsionärid, kes saavad osaluse suu-
remas ja tugevamas äriühingus, kui ka ühineva äriühingu
aktsionärid, kelle omatud äriühing saavutab täiendava va-
ra, kliendibaasi ja töötajate näol soodsama turupositsiooni.
Samuti on kontsernisiseselt võimalik piiriülese ühinemise-
ga vähendada äriühingute arvu ja seeläbi ka bürokraatlikke
nõudeid kapitali suurusele.
Esimesed edulood piiriülese ühinemise vallast pärinevad
just panganduse ja kindlustuse valdkonnast – oluliselt väik-
semad omakapitali nõuded ja alluvus ainult ühe riigi jä-
relvalveinstitutsioonile on motiveerivaks tõukejõuks.
2
Survey of the implementation of Council Directive 90/434/EEC. Ernst
& Young Europe. 2008. Kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel:
http://ec.europa.eu.
tööõigus?

Ratsa rikkaks tulumaksuga
Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
14.05.2009 sisestas Rahandusministeerium e-Õiguse and-
mebaasi järjekordse proosateose1, mida hakkab tulevikus
menetlema meie seadusandlik kogu ning mis suure tõe-
näosusega võidab tuhandete lugejate südameid pärast Riigi
Teatajas avaldamist.
Seekordses üllitises on peaosades ametiühingud ja eri-
nevad õpilased, tegevus toimub tulumaksumaastikul. Teos
võib eduka menetluse tulemusel muutuda üldrahvalikult
kohustuslikuks kirjanduseks 01.01.2010.
Niisiis, daamid ja härrad – kärbe tuleb, kärpest ei pääse.
Kärpida on muide ka vaja, sellele ei ole mõtet vastu vaielda.
Tulumaksumuudatused
Ministeeriumi koostatud eelnõuga plaanitakse muuta tu-
lumaksuseadust ning kaotada ära õigus maksustatavast
tulust maha arvata tasutud õppelaenuintresse ning ame-
tiühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemakse.
Iseenesest oli selline eelnõu oodatav, sest raha on kuidagi
vaja kokku hoida – kui see on juba raske vaevaga kokku
kogutud, siis ei ole ju mõtet seda ka uisapäisa igasuguse
tühja-tähja pärast kohe tagasi jaotama hakata.
Iseäranis võluv on aga see, kuidas ministeerium oma meet-
meid põhjendab. Eelnõu seletuskirjas pajatatakse ameti-
ühingute sisseastumis- ja liikmemaksude kohta, et Selline
maksusoodustus ei ole Euroopa Kohtu senise praktika põhjal
otsustades kooskõlas Euroopa Liidu ja Euroopa Majandus-
piirkonna õigusega, kuna mahaarvamine on lubatud vaid
Eestis registreeritud ametiühingutele tasutud summade puhul.
Tere tulemast ministeeriumi demagoogiakoolitusele! Väi-
de on iseenesest õige, kuid nüanss on vale. Euroopa Komis-
jon alustas tõesti Eesti suhtes rikkumismenetlust, kuna
mahaarvamise puhul oli oluline, et saaja oleks Eesti resident.2
Samas ei tähenda see seda, et mahaarvamised tuleks kao-
tada. Asi on selles, et Eesti residente ei tohiks teiste EL
liikmesriikide residentidele eelistada ning viimaseid esi-
mestega võrreldes ebavõrdselt kohelda. Euroopa Liit ei tei-
nud kohe päris kindlasti Eestile etteheidet, justkui ma-
haarvamine kui selline oleks kuidagi Euroopa õigusega
vastuolus.
Õppelaenuintresside osas ei olnud sellist argumenti või-
malik käiku lasta, seetõttu piirduti teistsuguste relvadega.
Kokkuhoid on võit
Seletuskiri pajatab rahaliste tulemuste osas, et Mahaar-
vamiste piiramisel väheneb eeskätt maksuhalduri, aga ka ma-
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
SEADUSEMUUDATUSED
haarvamiste rakendamiseks teavet esitama kohustatud isiku-
te (antud juhul krediidiasutused ja ametiühingud) haldus-
koormus.
Riigieelarve kuludele avaldab kirjeldatud mahaarvamiste
kaotamine 2010. aasta algusest esmakordselt mõju füüsilise
isiku tuludeklaratsioonide esitamisel 2011. aastal. Õppelae-
nu intresside tulust maha arvata jätmisel jääb 2011. aastal
riigieelarvest tagastamata ca 25 mln krooni tulumaksu ning
ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude maha arvata
jätmisel ca 10 mln krooni.
Halduskoormuse vähendamine kui argument eeldaks mui-
dugi uurimist, kas olemasolev süsteem − MTA-le saadetakse
elektrooniliselt teade inimese tasutud intresside kohta ning
maksuhaldur kannab automaatselt vastava info eeltäidetud tu-
ludeklaratsioonile, lisaks võimalik järelkontroll − toob reaal-
selt kaasa mingeid kulusid ja kui suured need täpselt on.
Kui aga rääkida tulude poolest, siis oleks ehk võinud vii-
mase hetkeni mõelda, kas pealinna peaväljakule sümboli
püstitamise edasilükkamine ei oleks raskel ajal ehk rohkem
kokkuhoidu andnud. Müstiline, kuidas ahju köetakse rahaga
ja selle otsasaamisel võetakse inimestelt kütust juurde.
Oleks ehk võinud viimase hetkeni mõelda, kas
pealinna peaväljakule sümboli püstitamise
edasilükkamine ei oleks raskel ajal ehk rohkem
kokkuhoidu andnud.
Kooskõla kehtiva õigusega
Seaduseelnõude seletuskirjade kohustuslikuks osaks on ala-
ti väike peatükk muudatuste kooskõlast põhiseadusega ja
Euroopa Liidu õigusega. Ka nüüd on asi sama ning üsna
harjumuslikul kombel tõdetakse selgi korral, et Eelnõu ei
ole vastuolus põhiseadusega ega Euroopa Liidu õigusega.
Nojah, minu ettekujutuses võiks selle peatüki all vähe-
masti üritada näidata ära, millised võimalikud probleemid
võiksid tekkida ja kuidas õigust tuleb tõlgendada nii, et
vastuolud puuduksid.
Praegusel juhul on ju küsimus õiguskindluses. Selge on
see, et pärast fikseeritud tulumaksumääradest „lahtiütle-
mist“3 on selle teema tõstataminegi lihtsameelse blondiini
haige unenägu, kuid siiski.
1
Tulumaksuseaduse muutmise seadus koos seletuskirjaga (nr 1.1-
10/7202). Kättesaadav e-Õiguse andmebaasis http://eoigus.just.ee.
2
Selle kohta täpsemalt vt Erki Uustalu. Kas heategevusel on piirid? ehk
Välismaa mittetulundusühingute ebavõrdsest kohtlemisest Eestis.
– MaksuMaksja, 2009, nr 1, lk 31-33.
3
Lubatud maksusoodustuste hülgamisest saab Eesti maksupoliitika
proovikivi. – MaksuMaksja, 2008, nr 9, lk 24-29.
29
MaksuMaksja
Tegemist ei ole tähtajalise maksusoodustusega ning selle
kehtetuks tunnistamine allub lihtsamatele nõuetele kui
tähtajalise maksusoodustuse kehtetuks tunnistamine. Siis-
ki on ka siin vaja kaaluda isikute õiguspärast ootust mak-
susoodustusele ning vastuolu leevendada mõistliku pikku-
sega vacatio legis`e rakendamisega. Lihtsalt käratamine, et
alates 01.01.2010 enam ei saa ja kogu lugu, on solvav. Oleks
võinud vähemasti proovida mingitki analüüsi teha. Sellise
muudatuse tegemine oleks õppelaenuintresside osas mõist-
EML kiri Rahandusministeeriumile
18.05.2009
Lugupeetud Kairi Ani, peaspetsialist osakonnajuha-
taja ülesannetes
Täname Teid tulumaksuseaduse muutmise seaduse eel-
nõu kohta arvamuse küsimise eest. Eesti Maksumaksjate
Liit tervitab eelnõus kavandatavat muudatust, millega loo-
butakse koolituskulude tulust mahaarvamise korda regu-
30
lik teatud üleminekuaegadega, kus näiteks mahaarvamised
vähenevad järk-järgult jne.
Tegelikult peaks valitsejad arvestama, et selline „Olümpo-
selt ülbelt rahvale pähe urineerimine“ maksab mingil viisil
alati kätte. Kui muu ei juhtu, siis ehk kummitab teid vacatio
legis paar aastat ja annab alati enne uinumist mõistliku
aja elu üle järele mõelda ning laseb uinuda vahetult enne
äratuskella helinat.
leerivast määrusest ja tõendi vormist. Selle korra ja tõendi
järele puudub tõesti vajadus.
EML teeb ettepaneku hoida Rahandusministeeriumi, Rii-
gikantselei ja Riigikogu halduskulusid kokku sellega, et
koostada ja esitada korraga üks eelnõu kõikide Euroopa õigu-
sega vastuolus olevate tulumaksuseaduse sätete muutmiseks.
Ühtlasi palun anda edasi meie parimad tervitused härra
ministrile. Soovime talle edu Euroopa Parlamendi valimistel
ning ootame talle suurt häältesaaki ametiühinguliikmete ja
õppiva noorsoo hulgast.
Elo Annioni illustratsioon
 SEADUSEMUUDATUSED

Maksumuudatused alates
1. juunist: töötuskindlustus-
makse tõuseb ja kogumis-
pensioni makse kaob
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Vabariigi Valitsus võttis 30. aprillil 2009 vastu määruse
nr 71 “Töötuskindlustusmakse määrad 2009. aastal” (RT I
2009, 24, 147), millega kehtestati alates 1. juunist 2009 töö-
taja töötuskindlustusmakse määraks 2% (senise 0,6% ase-
mel) ja tööandja määraks 1% (varem 0,3%). Varasem valit-
suse määrus (27.11.2008 nr 160) tunnistatakse kehtetuks.
Teine muudatus puudutab kohustuslikku kogumispen-
sionit (pensionikindlustuse II sammas).1 Aprilli lõpus alga-
tas valitsus kogumispensionite seaduse ja sotsiaalmaksu-
seaduse muutmise seaduse eelnõu, selle esimene lugemine
toimus mai alguses, teine lugemine 13. mail ja kolmas
14. mai hommikul.2 Vastuvõetud seadusemuudatuste koha-
selt (KoPS §-d 671 ja 672) on sissemaksete tegemine ko-
hustuslikesse pensionifondidesse alates 1. juunist 2009 pea-
tatud ning aastast 2011 on sissemaksed senisega võrreldes
poole väiksemad.
Kuna kohustusliku kogumispensioni süsteemi sissemak-
sed koosnevad kahest komponendist – töötajalt kinni pee-
tav 2% makse ja 4%-line sotsiaalmaksu osa, tasub meeles
pidada, et juunist 2009 kuni 2010. aasta lõpuni tehtud väl-
jamaksetelt on peatatud ka sotsiaalmaksu osa kandmine pen-
sionifondidesse. Ajutise peatamise perioodil kantakse kogu
isiku eest makstav 20%-line sotsiaalmaksu pensionikindlus-
tuse osa riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ning selle
võrra suureneb ka riikliku pensioni aastakoefitsient.
Kassapõhine arvestus
Kõikide füüsilise isikuga seotud maksude arvestamine
toimub teatavasti kassapõhiselt ehk selle järgi, millal tasu
inimesele välja makstakse. See tähendab, et kõik tasud,
mis makstakse välja pärast 1. juunit 2009, olgu need juuni,
mai või mõne varasema kuu eest teenitud, lähevad juba
maksustamisele uute töötuskindlustusmakse määradega
ning kogumispensioni makset nendelt tasudelt kinni ei pee-
ta. Esimene maksudeklaratsioon, millel muudatus kajastub,
on juunikuu eest esitatav TSD, mis tuleb maksuhaldurile
esitada hiljemalt 10. juuliks. Iseenesest ei ole siin midagi üle
jõu käivat, sest raamatupidajad ja palgaarvestajad peaksid ole-
ma harjunud iga-aastaste tulumaksumäärade muutumise ja
kogumispensionite vabatahtlike liitujate kontrollimisega, mil-
lega kaasnevad muudatused palga ja maksude arvestuses.
1
Kogumispensionite seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus
(eelnõu 476 SE). Ajakirja trükkimineku ajaks ei ole seadust veel välja
kuulutatud ega Riigi Teatajas avaldatud. Eelnõu 476 SE ja seletuskiri
kättesaadavad Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee.
2
„Vana hea kombe kohaselt“ lisati eelnõusse teise ja kolmanda lugemise
vahepeal paar sotsiaalmaksuseaduse muudatust, mille tegemine ei
ole kuidagi seotud eelnõu algse eesmärgiga – ajutine sissemaksete
peatamine II sambasse. Nimelt oleks seoses uue töölepingu seaduse
jõustumisega 1. juulist 2009 ära kadunud tööandja kohustus maksta
kuumäära alusel sotsiaalmaksu töötaja eest, kes on palgata puhkusel.
Nüüd siis leiti see viga üles ja parandati ära.

Tabel 1. Maksude arvestus aprillis 2009 arvestatud ja mais 2009 välja makstud tasudelt
Tasu saaja SM 33% TK 0,3% Brutopalk TM 21% TK 0,6% KP 2% Netopalk
Juhatuse liige Jüri 3 300 10 000 1 586 200 8 214
Juhatuse liige Jaan 3 300 10 000 1 628 8 372
Töötaja Peeter 3 300 30 10 000 1 573 60 200 8 167
Töötaja Paul 3 300 30 10 000 1 615 60 8 325
Kokku 13 200 60 40 000 6 402 120 400 33 078
Tööandja kulud kokku 53 260

MaksuMaksja nr 5 mai 2009 31

MaksuMaksja

Tabel 2. Maksude arvestus mais 2009 arvestatud ja juunis 2009 välja makstud tasudelt
Tasu saaja SM 33% TK 1% Brutopalk TM 21% TK 2% KP 0% Netopalk Muutus
Juhatuse liige Jüri 3 300 10 000 1 628 8 372 158
Juhatuse liige Jaan 3 300 10 000 1 628 8 372 0
Töötaja Peeter 3 300 100 10 000 1 586 200 8 214 47
Töötaja Paul 3 300 100 10 000 1 586 200 8 214 -111
Kokku 13 200 200 40 000 6 428 400 0 33 172 94
Tööandja kulud kokku 53 400

Kõigest hoolimata võib ennustada, et paljude jaoks tuleb Kuni 2009. aasta lõpuni on kõik selge – mitte keegi ei mak-
muudatus üllatusena ja juulis keset kõige magusamat puh- sa mitte midagi. Edasi aga hakkab maksemäär sõltuma isiku
kusaega tuleb hakata valesti deklareeritud maksusid ümber enda tahteavaldusest ja ka vanusest. Vastu võetud seadusemuu-
arvutama ja palkasid vastavalt kas suuremaks või väiksemaks datuste kohaselt jagunevad kohustatud isikud kolme gruppi.
arvutama. Sellepärast püüame anda omalt poolt parima ja Esimene grupp on 1942. - 1954. aastal sündinud ehk peatselt
esitame tabeli kujul konkreetsed näited, kellel ja kuidas mak- pensionile jäävad isikud, keda mõjutab sissemaksete peatamine
sud suurenevad või vähenevad. Kuna teatavasti nii töötuskind- kõige rohkem. Nendel on õigus kuni 2009. aasta novembri
lustuse kui kogumispensioni makset ei maksa sugugi kõik lõpuni esitada avaldus jätkata 2% makse tasumist 2010.
palgasaajad, tekib sõltuvalt isiku staatusest mitu varianti nii ne- aastast ning sel juhul jätkub nende suhtes ka sotsiaalmaksu
topalga suurenemise kui vähenemise suunas. Tabelis on tulu- arvelt 4% kandmine pensionifondi. Nii kestab see kuni pen-
maksu arvutamisel arvestatud igakuise maksuvaba tuluga. sionile jäämiseni ja kogumispensioni väljamaksete tegemiseni.
Nagu näha, võidavad muudatustest kõige rohkem suured Teine grupp on hiljem sündinud liitujad, kellel on samu-
ülemused, st juhatuste ja nõukogude liikmed, samuti kõr- ti õigus esitada avaldus maksete taastamiseks alates 2010.
ged riigiteenistujad, kes töötuskindlustuse makseid ei mak- aastast. Nendele kehtib 2010. - 2011. aastal maksemäär 2%,
sa, kuid on liitunud kogumispensioniga. Kõige rohkem kao- kuid riigipoolset 4% eraldist nemad nendel aastatel ei saa.
tavad aga need töötajad, kes ei ole kohustusliku kogumis- Aastatel 2012 - 2013 kehtib nende jaoks tavapärane 2%+4%,
pensioniga liitunud. Kui tegemist on kõrgepalgalise, kõrge aga aastatel 2014 - 2017 kompenseeritakse riigipoolse eral-
kvalifikatsiooni ja ennast tuleviku suhtes turvaliselt tund- dise puudumine kõrgema ehk 6% eraldisega.
va töötajaga (st töökoha kaotust ei ole silmapiiril paistmas), Kolmas grupp on need, kes mingit avaldust ei esita. Ne-
siis ei oleks sugugi paha mõte see töötaja juhatuse liikmeks mad ei maksa 2010. aastal midagi, 2011. aastal maksavad ise
edutada või pakkuda talle võimalust jätkata karjääri füü- 1% määras ja riik lisab sotsiaalmaksu arvelt 2%. Alates aas-
silisest isikust ettevõtjana. tast 2012 hakkab neile kehtima tavapärane 2%+4% määr.
Arvestades II sambaga liitunute suurt arvu, peaks palga- Kuid 2013. aastal tekib sellel grupil järgmine valikuvõima-
saajate põhimass kuuluma kategooriasse “töötaja Peeter”, kes lus, kas maksta aastatel 2014 - 2017 ise 3% määras makset ja
kokkuvõttes võidab netopalgas 0,47% (maksumäärade muu- saada sotsiaalmaksu arvelt 6% või jääda lõplikult senise 2%+
tuste vahe 0,6% vähendatuna tulumaksu võrra). Igal juhul 4% juurde. Kusjuures seda viimast etappi ehk kõrgemaid
kaotab ka tööandja, sest tema töötuskindlustuse makse makse või eraldise määrasid aastatel 2014 - 2017 võidakse ka
suureneb. Riik võidab lisaks sotsiaalmaksueraldise kokku- edasi lükata, kui aastane majanduskasv jääb alla 5 protsendi.
hoiule veel ka tulumaksu näol, sest kogumispensioni sisse- Püüame selle segase jutu samuti esitada tabeli kujul.
maksete lõpetamine suurendab töötaja maksustatavat tulu.
Tabelites toodud arvutused kehtivad muidugi eeldusel, et
palgaarvestus käib brutopalga alusel, nii nagu seadus nõuab.
Need tööandjad, kes on kokku leppinud stiilis “kümme kät- Aasta Grupp 1 Grupp 2 Grupp 3a Grupp 3b
te”, peavad muidugi natuke rohkem sebima ja brutopalku 2010 2+4 2 0 0
suuremaks ja väiksemaks arvutama (iseasi, kas väiksemaks
saabki arvutada), mille tulemusena muutub ka sotsiaalmaks 2011 2+4 2 1+2 1+2
ja tööandja töötuskindlustusmakse. 2012 2+4 2+4 2+4 2+4
2013 2+4 2+4 2+4 2+4
Pensionisammaste taastamine
2014 2+4 2+6 2+4 3+6
Kui pensionisamba “pikalilükkamine” käib suhteliselt kiirelt 2015 2+4 2+6 2+4 3+6
ja lihtsalt, siis sammaste uuesti püsti upitamine on märksa
keerukam ja vaevalisem, seda ka palgaarvestajale. Sisuliselt 2016 2+4 2+6 2+4 3+6
mängitakse 2009. aasta lõpus uuesti läbi kogu vabatahtli- 2017 2+4 2+6 2+4 3+6
ku liitumise ja sellega kaasneva kontrollimise protseduur.

32

Palgaarvestajate jaoks on õnneks oluline küll teada vaid
esimest ehk kinnipeetavat maksemäära, teise poole arvuta-
mise ja maksmise eest hoolitsevad juba maksuamet ja muud
vastavad asutused. Üks suurem valikute kontrollimine tuleb
teha 2009. aasta lõpus ja teine 2013. aasta lõpus.
Tabelis toodud graafikud ja maksemäärad kehtivad täpselt
samamoodi ka füüsilisest isikust ettevõtja jaoks, ainult selle
vahega, et tema maksab kogumispensioni makset üks kord
aastas ning tabelis toodud aasta tähendab FIE jaoks sellel
aastal teenitud tulult arvutatud makset, mis tasutakse al-
les järgmise aasta 1. oktoobriks. Kuna 2009. aasta eest pea-
tatakse kogumispensioni makse alates 1. juunist, siis FIE
jaoks tähendab see, et 2009. aasta maksuteates arvutatakse
kogumispensioni makse 5/12 aasta summast.
Kogumispensioni maksete peatamine puudutab ka vas-
tavalt KoPS §-le 10 vanemahüvitise saaja eest tasutavat ko-
gumispensioni makset (1% vanemahüvitise summast iga
sündinud lapse kohta). Kuna seda makset ei peeta vanema-
hüvitisest kinni, vaid tegemist on riigi makstava täiendava
eraldisega, siis selle puhul mingeid valikuvõimalusi ei paku-
ta, vaid lihtsalt alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini
2010 riik seda makset ei tee.
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
SEADUSEMUUDATUSED
Elo Annioni illustratsioon
Veel tasub meeles pidada seda, et aastatel 1977 - 1979 sün-
dinutel on veel õigus kuni 31. oktoobrini 2009 ja aastatel
1980 - 1982 sündinutel kuni 31. oktoobrini 2010 esitada
kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitumise aval-
dusi (kui nad seda juba varem pole teinud ja neil on süstee-
mi vastu veel mingi usaldus säilinud). Nemad kuuluvad eel-
pool toodud gruppidest kolmandasse, kes ei ole 2010. ega
2011. aasta kohta kõrgemaid maksemäärasid “tellinud”.
Kõigil, kelle jaoks tunduvad pakutavad skeemid ebapiisa-
vad, on alati võimalus teha ise täiendavaid investeeringuid
vabatahtlikesse pensionifondidesse ehk III pensionisam-
basse. Tundub, et pangad ja fondivalitsejad, keda II samba
muudatused kõige valusamalt puudutavad, on sellest alter-
natiivist ka igati huvitatud ja pakuvad omapoolseid soo-
dustusi, et leida võimalusi oma puuduvat rahavoogu kui-
dagi kompenseerida. Nagu paljud pangahärrad teadsid rää-
kida, pidavat kohe-kohe algama kõikidel börsidel meeletu
ralli. Kui uskuda Murphy seadusi, siis peaks tõesti kohe pä-
rast kohustuslike sissemaksete peatamist hakkama kõikide
pensionifondide väärtus plahvatuslikult kasvama. Seda vii-
mast lauset palun lugejal siiski mitte tõlgendada kui mak-
sumaksjate liidu ametlikku investeerimisnõuannet.
33
MaksuMaksja
Ettevalmistamisel olevad
käibemaksuseaduse
muudatused
Ain Veide
PricewaterhouseCoopers AS
maksukonsultant
25. märtsil 2009 esitas Rahandusministeeriumi tolli- ja
aktsiisipoliitika osakond tavapärasele kooskõlastusringile
käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu.1 Eelnõu kohaselt kavandatakse muudatused
jõustada alates 1. jaanuarist 2010.
Seletuskirja kohaselt on eelnõu koostamise eesmärgiks
viia käibemaksuseadusesse sisse need muudatused ja täien-
dused, mis tulenevad Euroopa Liidu käibemaksudirektii-
vi (2006/112/EÜ) muutmise direktiividest (2008/8/EÜ,
2008/9/EÜ ja 2008/117/EÜ).2 Muudatused puudutavad kok-
kuvõtlikult kolme põhilist valdkonda: teenuse osutamise
koha määramise reegleid, ühendusesiseste teenuste aru-
andlust ja käibemaksu tagastusmenetluse korraldamist.
Lisaks on eelnõu koostamise eesmärgiks lahendada prak-
tikas üleskerkinud probleeme.
Muudatused teenuse osutamise koha põhireeglis
Käibemaksudirektiivi muudatuste kohaselt kehtestatakse
praeguse ühe üldreegli asemel kaks üldreeglit (art 44 ja 45)
ja teenuse osutamise koht uute üldreeglite kohaselt sõltub
sellest, millist käibemaksualast staatust omab klient.
Kokkuvõtlikult, kui maksukohustuslane osutab teenust
isikule, kes tegutseb maksukohustuslasena3 EL-s või väl-
jaspool seda (B2B4 tehing), loetakse teenus osutatuks kohas,
kus on kliendi asukoht või teenust tarbiva kliendi püsiva
tegevuskoha asukoht (art 44). Kui maksukohustuslane osu-
tab teenust isikule, kes on mittemaksukohustuslane5 (B2C6
tehing), loetakse teenus osutatuks kohas, kus on teenuse
osutaja või tema püsiva tegevuskoha asukoht, kui teenust
osutatakse viimase kaudu (art 45).
Kõige põhimõttelisemaks muudatuseks tuleks pidada
just seda põhireeglit, mis hakkab kehtima teenuste osu-
tamisel ettevõtjate vahel (B2B). Kui praeguse üldreegli ko-
haselt loetakse teenuse tarbimiskohaks teenuse osutaja
äritegevuse asukoht, siis uue üldreegli kohaselt minnakse
üle nn sihtkohamaa põhimõttele ja teenuse tarbimisko-
haks loetakse üldistatult teenuse saaja äritegevuse asukohta.
Praegusega võrreldes jääb põhireegel teenuse osutamisel
34
mittemaksukohustuslasele samaks (teenuse osutaja ärite-
gevuse asukoht).
Erandid põhireeglist
Kui eksisteerib põhireegel, siis ei saa läbi ka eranditeta,
sest teatud tüüpi teenuste puhul ei taga üldreeglid seda, et
teenuste maksustamine leiab aset tegelikus tarbimiskohas.7
Enne üldreegli rakendamist tuleb alati analüüsida, kas mõni
erand kohaldub – ja kui kohaldub, tuleb rakendada erandit.
Erandid puudutavad kokkuvõtlikult alljärgnevaid teenuse
liike:
• kinnisvaraga seotud teenused (maksustatakse kinnis-
vara asukoha põhiselt);
• reisijatevedu (maksustatakse veo toimumise kohas, võt-
tes arvesse läbitud vahemaid);
• restorani- ja toitlustusteenused (maksustatakse teenuse
füüsilise osutamise koha põhiselt);
• transpordivahendi lühiajaline kasutamine (maksusta-
takse seal, kus transpordivahend antakse kliendi val-
dusse või kasutusse);
• üritustega (kontsert, tsirkus, spordivõistlus, jms) seotud
teenused, sh sissepääs; korraldamine ja kõrvalteenused
(maksustatakse ürituse toimumise asukoha põhiselt).
Neid erandeid rakendatakse sõltumata sellest, millise
käibemaksustaatusega on teenuse saaja, seega juhul, kui on
tegemist nii B2C kui ka B2B tehinguga. Lisaks eksisteerib
täiendav hulk erandeid, kui on tegemist B2C tehinguga.
Lihtsustusreegel
Oluline on mainida, et B2B üldreeglit hakatakse tegelikult
rakendama tunduvalt laiemalt – ka juhul, kui teenuse saaja
1
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda e-õiguse portaalis
http://eoigus.just.ee.
2
Vt Ain Veide. Euroopa Liidu arengud käibemaksu vallas IV.
– MaksuMaksja, 2008, nr 1, lk 38-40.
3
Ingl k – taxable person.
4
Seda lühendit kasutatakse inglisekeelses terminoloogias, tähistamaks
ettevõtjatevahelist tehingut (business to business).
5
Ingl k non-taxable person.
6
Seda lühendit kasutatakse inglisekeelses terminoloogias, tähistamaks
ettevõtja ja lõpptarbija vahelist tehingut (business to consumers).
7
Direktiivi 2008/8/EÜ preambula kohaselt peaks kõigi teenuste puhul
olema maksustamise koht põhimõtteliselt see koht, kus toimub tegelik
tarbimine.

on juriidilisest isikust8 mittemaksukohustuslane9 (st kel-
lel puudub majandustegevus KMS mõistes üldse), kellele
on omistatud mingis liikmesriigis käibemaksunumber,
näiteks piirmäära ületava ühendusesisese kauba soetamise
tõttu. Samuti hakatakse rakendama B2B üldreeglit nen-
dele maksukohustuslastele10, kelle tegevusest osa on majan-
dustegevus ja osa ei ole. Eeltoodu saavutamiseks kehtes-
tatakse nn lihtsustusreegel (art 43), mille kohaselt eel-
nimetatud isikud võrdsustatakse teenust ostes tavalise
maksukohustuslasega.
See peaks oluliselt lihtsustama teenuste maksuarvestust
teenuse osutaja vaatenurgast ülepiirilistes situatsioonides –
kui kliendil on olemas liikmesriigi poolt väljastatud ja kehtiv
käibemaksunumber, võib teenuse osutaja eeldada, et põhi-
reegli kohaldamisalas olevad teenused kuuluvad maksusta-
misele liikmesriigis, mis on selle numbri väljastanud (ei kuulu
üksnes juhul, kui tegemist oleks maksuvaba teenusega). Tee-
nuse osutaja jaoks ei ole oluline, et teenuse ostja võib kasutada
teenust tegevuse tarbeks, mida ei loeta majandustegevuseks.
Pöördmaksustamise ulatuse laienemine
Põhireegli muutmisega koos muudetakse käibemaksudirek-
tiivis ka kohustusliku pöördmaksustamise sätet (art 196)
praegusega võrreldes avaramaks. Selle tagajärjel tekib kõikide
põhireegli kohaldamisalas olevate piiriüleste teenuste saajatel,
nii täismaksukohustuslastel, piiratud maksukohustuslastel
kui ka mittemaksukohustuslasel, kellele on omistatud käibe-
maksunumber, kohustus arvestada käibemaksu pöördmak-
sustamise teel. Seda eeldusel, et teenuse osutajal puudub
äritegevuse asukoht teenuse saaja asukoha liikmesriigis.
Kui teenuse müüjal on olemas äritegevuse asukoht (näi-
teks filiaali vormis) ka teenuse saaja liikmesriigis, siis
pöördmaksukohustust ei teki. Müüja filiaal ostja liikmes-
riigis ei mängi aga rolli siis, kui saab väita, et filiaal ei osa-
lenud teenuse osutamises ostjale – selle põhimõtte raken-
damiseks kehtestatakse vastav säte (art 192a). Seega on olu-
line tuvastada, milline majandusüksus oli tegelikult teenuse
osutaja – kas teenuse müüja peakontor või filiaal – ja sellest
sõltub, kes vastutab käibemaksukohustuse täitmise eest. Kui
teenust osutab peakontor, siis rakendatakse pöördmaksus-
tamist ja seega käibemaksukohustuse täidab teenuse saaja.
Kehtima jääb säte, mis annab liikmesriigile õiguse admi-
nistreerimise lihtsustamiseks kehtestada kauba või teenuse
ostjale pöördmaksukohustus ka kõikidel muudel juhtudel,
kus otsene kohustus puudub (art 194 lg 1 ja 2). Seda õigust on
Eestis meeleldi kasutatud – meil kehtib11 juba alates liitu-
misest nn üldine pöördmaksukohustus kõikidele maksus-
tatavatele tehingutele, mil käive toimub Eestis ja müüjaks
on välismaine ettevõtja, kel pole siin püsivat tegevuskohta ja
kes pole siin registreeritud käibemaksukohustuslaseks.
Seega ollakse Eestis harjutud üleüldise pöördmaksusta-
misega ja kohustusliku pöördmaksustamise sätte muutmine
(art 196) sisulist muutust Eestis kaasa ei too.
Uus põhireegel KMS-s
Hetkel on teenuse osutamise koha põhireegel sätestatud
KMS § 10 lg-s 4 – teenus maksustatakse Eestis, kui teenuse
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
SEADUSEMUUDATUSED
osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht on siin. Põhireeglit
rakendatakse üksnes siis, kui muudes lõigetes (lõiked 1, 2 ja
5) sisalduvaid erisätteid ei ole võimalik rakendada.
Eelnõu kohaselt muudetakse põhireegli asukohta. See
sätestatakse nüüd lõikes 1, erisätted aga lõigetes 2, 4 ja 5.
Teenuse osutamise koha põhireeglid ja lihtsustusreegel on
kokku võetud lõikes 1 alljärgneval moel:
1) B2B osas - kui teenust osutatakse Eestis registreeritud
maksukohustuslasele või piiratud maksukohustusla-
sele, loetakse teenuse osutamise kohaks Eesti. Selline
sõnastus on üle võetud hetkel kehtiva KMS § 10 lg-st 2;
2) B2C osas - kui teenust osutatakse Eesti oleva asukoha
või püsiva tegevuskoha kaudu sellisele isikule, kellele
pole ükski Euroopa Liidu liikmesriik väljastanud käi-
bemaksunumbrit (st tegemist on EL lõpptarbijaga)
või ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi
isikule (st mitte-EL lõpptarbija), loetakse teenuse
osutamise kohaks Eesti.
Eeltoodud sätete alusel saab tuletada, et kui osutatakse
B2B põhireegli kohaldamisalas olevat teenust kas teise
liikmesriigi käibemaksunumbrit omavale isikule või isikule,
kes on oma staatuselt ühendusevälise riigi isik, kes tegeleb
ettevõtlusega, siis ei loeta teenuse osutamise kohaks Eestit,
vaid vastava käibemaksunumbri väljastanud liikmesriiki
või ühendusevälist riiki. Samas on see põhimõte eelnõu
praeguse ülesehituse põhjal üksnes tuletatav, mitte aga ot-
seselt sätestatud, ja seetõttu vajaks eelnõu täiendamist.
Erisätted
Põhireegleid rakendatakse alles siis, kui ei kohaldu erisätted,
mis on eelnõus sätestatud lõigetes 2, 4 ja 5. Need lõiked on
praegusega võrreldes oluliselt ümbersõnastatud.
Lõige 2
Lõikes 2 asuvad erisätted võib jagada tinglikult kaheks –
need, mille rakendamiseks pole kliendi käibemaksustaatus
oluline (punktid 1-5), ja need, mida rakendatakse juhul, kui
on tegemist B2C tehinguga (punktid 6-11).
Erisätted, mida rakendatakse kliendi staatusest sõltumata,
on alljärgnevad:
• restorani- ja toitlustusteenus – maksustatakse Eestis,
kui siin toimub teenuse reaalne osutamine tarbijale;
• restorani- ja toitlustusteenused, mida osutatakse laeva-
de ja lennukite pardal ning rongides ühendusesisese
reisijateveo käigus – maksustatakse Eestis, kui reis
algab Eestist;
• kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meele-
lahutusteenus või messi või näitusega seotud teenus
– maksustatakse Eestis, kui üritus – näiteks kontsert,
8
Näiteks sihtasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, samuti äriühing,
mille tegevuseks on üksnes osaluste omamine („puhas“ valdusühing,
mis ei osale tütarühingute juhtimises) jne.
9
Käibemaksudirektiivis kasutatakse selliste isikute tähistamiseks mõistet
„non-taxable legal person“.
10
Inglise keeles kasutatakse selliste isikute tähistamiseks mõistet „partial
taxable person“.
11
KMS § 3 lg 4 p 5.
35
MaksuMaksja
mess, näitus, etendus vms – toimub Eestis (põhimõte
jääb praegu kehtivaga samaks);
• kinnisvaraga seotud teenused – maksustatakse Ees-
tis, kui kinnisvara asub Eestis (põhimõte jääb praegu
kehtivaga samaks);
• reisijateveo (sh pagas ja transpordivahend) teenus
– maksustatakse Eestis toimuva veo osa (põhimõte
jääb praegu kehtivaga samaks). Kuna säilitatakse rah-
vusvahelisele reisijateveole kehtestatud erandid (sh
Eestile käibemaksudirektiivi art-s 382), siis rahvusva-
heline reisijatevedu jääb jätkuvalt nullmääraga mak-
sustatavaks;
• transpordivahendi lühiajaline kasutada andmine – mak-
sustatakse Eestis, kui transpordivahend antakse kliendi
valdusse või kasutusse Eestis. Lühiajaline kasutus tä-
hendab ajavahemikku, mis ei ole pikem kui 30 päeva või
90 päeva (laevad). Pikaajaline kasutus maksustatakse
vastavalt üldreeglitele.
Erisätted, mida rakendatakse juhul, kui osutatakse teenust
EL või mitte-EL lõpptarbijale (B2C tehing), on alljärgnevad:
• töö Eestis asuva vallasasjaga, sh vallasja hindamine
– maksustatakse Eestis;
• ühendusesisene kaubaveoteenus – maksustatakse Ees-
tis, kui veo lähtekoht on Eestis;
• kaubaveoteenus Eesti piires – maksustatakse Eestis;
• kaubaveoga seotud kõrvalteenuse (laadimine, lossimine,
käitlemine ja ladustamine; veo raames kindlustamine
jne) osutamine Eestis – maksustatakse Eestis;
• vahendusteenuse osutamine, kui tehingu toimumise
kohaks loetakse Eestit – maksustatakse Eestis.
Lõige 4
Lõikes 4 asuvad erisätted kopeerivad lõike 2 erisätteid, eri-
suseks on see, et teenuse osutamise kohta määratlev asjaolu
pole enam seotud Eesti, vaid välisriigiga. Seega on selles
lõikes sätestatud teenused, mille osutamise koht ei ole Eesti.
Need sätted võib jagada samuti tinglikult kaheks – need,
mille rakendamiseks pole kliendi käibemaksustaatus olu-
line, ja need, mida rakendatakse juhul, kui on tegemist B2C
tehinguga.
Mõned näited. Siseviimistlusteenus, mida Eesti alltöövõtja
osutab Eesti peatöövõtjale Lätis asuval ehitusplatsil, kuulub
maksustamisele Lätis, kuigi teenus osutatakse ja arve esitatakse
Eestis registreeritud maksukohustuslasele. Kaubavedu Vantaas
asuvast IKEA kaubamajast Tallinnasse Eesti transpordifirma
poolt Eesti eraisiku tellimusel kuulub maksustamisele Soomes,
kuigi teenus osutatakse Eesti äriühingu poolt Eesti eraisikule.
Vilniuses toimuvale kontserdile pileti müümine Eesti eraisikule
Eesti äriühingu poolt kuulub maksustamisele Leedus.
Lõige 5
Lõikes 5 asuvad erisätted puudutavad nn intellektuaalset
tüüpi teenuseid (õigusabi, elektrooniliselt osutatav teenus,
telekommunikatsioon jne). Need on jätkuvalt olulised B2C
tehingute kontekstis. Intellektuaalsete teenuste puhul, mida
osutatakse Eesti maksukohustuslase poolt ühendusevälise
riigi isikule, kes ei tegele ettevõtlusega (mitte-EL lõpptarbija),
ei loeta teenuse osutamise kohaks B2C põhireegli alusel
Eestit, vaid teenuse saaja asukohta või elukohta. Seega saab
36
kohaldada üldreeglina nullmäära (v.a teatud finantsteenus
ja kindlustusteenus). Kui samasid teenuseid osutatakse EL
lõpptarbijale, siis kuuluvad need maksustamisele Eestis.
Kehtiva KMS §-s 10 on samad teenused loetletud lõike 2
punktides 1-9 ja 14-16 ja nende osutami se kohaks ei loeta
ka praegu Eestit, sõltumata teenuse saaja käibemaksustaa-
tusest.12 Seega praegune maksukäsitlus põhimõtteliselt ei
muutu.
Milliste teenuste maksustamisel on reaalseid
muudatusi?
Teenuse osutamise koha põhireegli muutmine muudab
käibemaksuarvestust selliste Eesti ettevõtjate jaoks, kes te-
gelevad B2B sfääris näiteks transpordivahendite teenus-
tüüpi liisinguga, kaubaveoteenuste osutamisega ja nende
korraldamisega, kaupade remondi ja töötlemisega.
Mõned näited. Kui hetkel on teenustüüpi liisingulepingu
alusel sõiduauto liisimine Eesti liisingufirma poolt Soome
või Läti ettevõtjale maksustatud käibemaksuga 18%, siis
edaspidi on võimalik rakendada Eestis nullmäära ja liisin-
guvõtja riigis kaasneb kohustuslik pöördmaksustamine. Kõik
teenused, mille objektiks on toimingud Eestis asuva kaubaga
ühel või teisel moel, kuuluvad maksustamisele nullmäära-
ga ja nullmäära kohaldamine ei sõltu enam sellest, kas kaup
jäi pärast töö teostamist Eestisse või viidi välja.13 See annab
võimaluse lahendada ka ammune vaidlus14 garantiiremondi
kulude hüvitamise maksustamise osas.
Kaubaveoteenuste osas on muutuseks see, et siseriiklik
kaubavedu ja kõik sellega seotud kõrvalteenused muutuvad
ka nullmääraga maksustatavaks, kui Eesti ettevõtja klien-
diks on teise liikmesriigi maksukohustuslane või ühendu-
seväline ettevõtja.
Aruandluskohustuse laiendamine
Eelnõuga laiendatakse seoses B2B uue põhireegliga aru-
andluskohustust ja see annab tööd juurde raamatupida-
misbüroodele. Hetkel on registreeritud maksukohustus-
lane kohustatud deklareerima vormil VD16 üksnes ühen-
dusesisest kauba müüki ja edasimüüki kolmnurktehingus.
Kavandatavate muudatuste kohaselt tuleks hakata alates
1. jaanuarist 2010 deklareerima lisaks sellele ka teenuseid,
mis on osutatud teises liikmesriigis käibemaksunumbrit
omavale isikule, kui need teenused kuuluvad maksustami-
12
Vt KMS § 10 lg 5 p 7.
13
Hetkel on nullmäära võimalik kohaldada teenuse (töö vallasasjaga)
suhtes siis, kui kaup toimetatakse Eestist välja.
14
Vaidluse sisuks on küsimus, kas garantiiremont, mida teostab kaupade
(näiteks sõiduautode) Eesti edasimüüja välismaise tootja või edasimüüja
huvides, saades selle eest hüvituse, on käsitletav teenusena või kahju
hüvitamise erivormina. Siiamaani on maksuhaldur olnud seisukohal,
et tegemist on teenusega (töö vallasasjaga), ja kui kaup jääb Eestisse,
siis tuleb rakendada 18% käibemaksumäära (tagajärjeks käibemaksu
tagastamise protseduuri pidav rakendamine).
15
Hetkel on siseriiklik vedu Eestis, näiteks Tallinnast Tartusse,
nullmäära objektiks näiteks siis, kui see vedu on osa veost, mis
algab või lõpeb teises liikmesriigis, ja kliendiks on teise liikmesriigi
maksukohustuslane.
16
Kauba ühendusesisese käibe aruanne.

sele teises liikmesriigis pöördmaksustamise teel. Seetõttu
kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2010 ka ühendusesisese
käibe (kaup + teenus) aruande uued vormid VD ja VDP.
Kui esimesel aastal esitatakse VD aruanne jätkuvalt kvartali
kohta, siis alates 1. jaanuarist 2011 peaks VD aruanne olema
esitatud käibedeklaratsiooniga samas rütmis, s.o igakuuli-
selt 20. kuupäevaks. See võimaldab kiiremat infovahetust
liikmesriikide maksuhaldurite vahel VIES süsteemi abil.
Pöördmaksukohustuse sätte muutmine
Eelnõuga muudetakse seoses uue põhireegliga ka pöörd-
maksukohustuse sätet (§ 3 lg 4 p-d 2 ja 5). Selle tagajärjeks
on, et kõikide Eestis maksustamisele kuuluvate teenuste –
sõltumata sellest, mis reegli alusel need kuuluvad maksus-
tamisele, kas uue B2B põhireegli või mõne erireegli alusel,
näiteks kinnisvaraga seotud teenused – pöördmaksusta-
mise kohustus on edaspidi sätestatud punktis 2. Hetkel
on pöördmaksustamine teenuste osas jaotatud kahe sätte
(punktid 2 ja 5) vahel.
Tagastamismenetluse kaasajastamine
Efektiivsemaks ja lihtsamaks käibemaksu tagastamise kor-
raldamiseks muudetakse tagastamismenetlust.
Teises liikmesriigis makstud käibemaksu tagastamine on
hetkel võimalik vaid sel teel, et esitatakse tagastamistaotlus
otse teise liikmesriigi maksuhaldurile. Eelnõu kohaselt (§ 34
Sõidukite maksustamine
ökoloogilise maksureformi
alusel
Eve Bork
Uurimistööde konkursi II koht
bakalaureusetööde kategoorias
Oma töös analüüsisin riiklikke meetmeid suunamaks tar-
bijate otsust sõiduauto valikul ja seeläbi tarbimismaksu
kehtestamist sõiduautodele vastavalt sõiduauto CO2 emis-
siooni tasemele. Minu hüpotees on, et CO2 emissioonil põ-
hineva astmelise maksusüsteemi kaudu on võimalik mõju-
tada tarbijate otsust sõiduauto ostmisel ning suunata nende
valikut keskkonda vähem saastava sõiduki kasuks.
Töö lähtematerjalideks olid Euroopa Liidu strateegiad ja
kokkulepped autotootjatega sõiduautode CO2 emissiooni
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
UURIMUS
lg 5) saab Eestis registreeritud maksukohustuslane taotleda
teises liikmesriigis näiteks majutusteenustelt või lühiajaliselt
autorendilt makstud käibemaksu tagasi Eesti maksuhalduri
kaudu, esitades selleks taotluse Maksu- ja Tolliameti poolt
loodava vastava elektroonilise tagastamisportaali kaudu.
Seega muutub tagastamismenetlus üksnes elektrooniliseks.
Raha liikumise osas samas muudatusi ei toimu, tagastus-
nõue täidetakse jätkuvalt otse tagastust taotlenud isiku
pangakontole, mitte aga Maksu- ja Tolliameti kaudu. Tagas-
tusnõue tuleb esitada tagastusperioodile järgneva kalendri-
aasta 30. septembriks.
Eestis makstud käibemaksu tagastamise menetlus teise
liikmesriigi maksukohustuslase jaoks muudetakse sama-
laadseks (elektrooniline taotlus teise liikmesriigi maksuhal-
duri kaudu, sama tähtaeg taotluse esitamiseks). Muude-
takse ka tagastusnõude piirmäärasid. Kui makstud käibe-
maksusumma kokku jääb aastas alla 50 euro (782 kr), siis
pole võimalik tagastusnõuet esitada (hetkel on see piirmäär
400 kr).
Uuendusena sätestatakse sisendkäibemaksu osaliselt ma-
haarvavale teise liikmesriigi maksukohustuslasele (pank,
kindlustusselts, haigla, jne) kohustus esitada esialgset taot-
lust korrigeeriv taotlus, kui esialgses tagastustaotluses näi-
datud mahaarvamise proportsioon on tagastamisperioodi
lõpuks muutunud.
Tagastamismenetlus ja tagastamise tingimused ühendu-
sevälise riigi ettevõtja suhtes jäävad käesolevaga võrreldes
samaks (kirjalik menetlus, vastastikkuse printsiip).
vähendamiseks, Eestis kehtivad seadused ja statistilised jä-
relepärimised Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon on sei-
sukohal, et maksude kasutamine, saavutamaks keskkonna-
alaseid eesmärke, nagu emissioonide vähendamine konk-
reetse saastaja puhul, on majanduslikult efektiivne ja või-
maldab paindlikkust kohanemisel neile, kes on otseselt
sellega seotud.1 Otsesed regulatsioonid saastamist põhjus-
tavatele tegevustele, nagu näiteks emissiooni tasemete mää-
ramine teatud saastajatele, nõuavad kohest järgimist, hooli-
mata tekkivatest kuludest ettevõtetele ja isikutele. Kesk-
1
The Political Economy of Environmentally Related Taxes. – OECD Policy
Brief, February 2007. www.oecd.org/dataoecd/26/39/38046899.pdf.
37
MaksuMaksja
konnamaksud jällegi annavad nn saastajale aega muudatuste
tegemiseks ja tulevikus ka võimaluse maksust vabaneda.
Maksustamisega on võimalik panna majandust tervikli-
kult saavutama keskkonnaalaseid eesmärke. See, kuidas
ühiskond suhtub keskkonnamaksu kui majanduslikku ins-
trumenti, sõltub suurel määral ühiskonna keskkonnaalasest
teadlikkusest ja ka sellest, kas maksu nähakse võimalusena
probleemi vähendamiseks. Keskkonnamaksu kehtestami-
sel on soovitatav eelnevalt teha tugevat eeltööd, informee-
rimaks inimesi kahjulikest keskkonnamõjudest.
Sammud CO2 emissiooni vähendamiseks
Euroopa Komisjon esitas 5. juulil 2005. aastal ettepaneku
nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb sõiduautodega seo-
tud makse.2 Ettepaneku tegemise tingis 25 erineva kehtiva
sõiduautodega seotud maksusüsteemi olemasolu Euroopa
Liidus. Selle tagajärjeks on topeltmaksustamine, autode
maksudest ajendatud üle piiri teise riiki viimine, moonu-
tused ja ebatõhusus, mis takistavad siseturu nõuetekohast
toimimist. Ettepaneku tegemise põhjuseks on ka Kyoto
protokollist tulenevad keskkonnaalased kohustused. Sõi-
duautode süsinikdioksiidi heite vähendamisel on fiskaal-
meetmed üheks komisjoni strateegiatest. Fiskaalmeetmete
optimaalne kasutamine kombineerituna autotööstuse võe-
tud kohustuste ja tarbijateabega on peamised vahendid,
millega saavutada hiljemalt 2012. aastaks ühenduse ees-
märgiks seatud 120g süsinikdioksiidi heidet läbitava kilo-
meetri kohta.
Korea Autotootjate Assotsiatsiooni3, Jaapani Autotootjate
Assotsiatsiooni4 ja Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooniga5
on sõlmitud keskkonnaalased kokkulepped, mida peetakse
põhiosaks Euroopa Liidu strateegiast, vähendamaks sõidu-
autode CO2 emissioone. Nii Euroopa Komisjon kui Nõu-
kogu leiavad, et vastav kokkulepe kohustab autotööstust
panustama uute sõiduautode keskmise CO2 emissiooni ta-
seme viimisele 120 g/km aastaks 2012.
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määruse ette-
panekus COM (2007) 8566, millega kehtestataks uute sõidu-
autode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vä-
hendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raa-
mes, esitati 19. detsembril 2007. aastal. Euroopa Komisjon tegi
2007. aasta jaanuaris ettepaneku, et Euroopa Liit püüaks rah-
vusvahelistel läbirääkimistel saavutada eesmärki, et 2020. aas-
taks vähendataks arenenud riikide kasvuhoonegaaside heidet
30% võrra, võrreldes 1990. aasta tasemega, ning et Euroopa
Liit võtaks endale iseseisva kindla kohustuse vähendada
2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt
20% võrra, võrreldes 1990. aasta tasemega. Seda eesmärki
toetasid nii nõukogu kui Euroopa Parlament ning kõnealused
kohustused tähendavad muu hulgas, et kõik liikmesriigid pea-
vad oluliselt vähendama sõiduautode süsinikdioksiidiheidet.
Hoolimata sellest, et sõidukite mootoritehnoloogia on
märkimisväärselt edasi arenenud ja autod on kütusesääst-
likumad, on nii transpordinõudlus kui autode mõõtmed
suurenenud ning edasiminek on olnud liiga aeglane, pida-
des silmas Euroopa Liidu eesmärki saavutada uue auto-
pargi keskmiseks CO2. heitkoguse tasemeks 120 g/km
Ettepaneku eesmärk on tagada sõiduautode siseturu nõue-
38
tekohane toimimine, kehtestades ühtsustatud eeskirjad, mil-
lega piiratakse autotootjatele uue autopargi keskmine sü-
sinikdioksiidi CO2 heitkoguse tase ühenduses 130 g/km
aastaks 2012. Ühtlustamine moodustab osa terviklikust lähe-
nemisviisist ja edaspidi täiendavad seda meetmed, mille abil
vähendatakse CO2 heitkoguste keskmist taset veel 10 g/km
võrra, et saavutada ühenduse sätestatud eesmärk 120 g/km.
Ilma selleta tekiks suur oht, et liikmesriikide püüetega võtta
ühepoolseid meetmeid sõiduautode kütusesäästu suuren-
damiseks ja süsinikdioksiidiheite vähendamiseks võidakse
kahjustada siseturu toimimist. Euroopa Liidu ühised ees-
märgid annavad tootjatele suurema plaanimiskindluse ja
paindlikkuse süsinikdioksiidiheite vähendamise nõuete järgi-
miseks, kui seda oleks võimalik saavutada erinevate riiklike
iseseisvate eesmärkide püstitamisega.
Määruse eesmärk on innustada autotööstust investeerima
uutesse tehnoloogiatesse. Samuti tuleks mõjutada tarbijate
käitumist, sest nende valikud mõjutavad otseselt sõidu-
autode koguheidet. Tarbijaid tuleks teavitada sellest, kas
uued sõiduautod vastavad heitkoguste sihttasemetele või
mitte. Otsustamisprotsessi annab mõjutada ka maksusta-
mise kaudu. Maksude diferentseerimine selleks, et toetada
kütusesäästlike ja vähem süsinikdioksiidi õhkupaiskavate
autode turuleviimist, võiks antud ettepaneku kohaselt aida-
ta kaasa Euroopa Liidu seatud eesmärgi täitmisele.
Ökoloogilise maksureformi lähtealused
Rahandusministeeriumis valminud ökoloogilise maksure-
formi lähtealuste kohaselt tähendab ökoloogiline maksu-
reform maksusüsteemi ümberkorraldamist eesmärgiga mak-
sustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad
loodusvarade tarbimisega ning samaaegselt vähendatakse
eelkõige tööjõu maksustamist.7 Reformi eesmärk on mõju-
tada tootjate ja tarbijate käitumist loodusvarade ja kesk-
konna säästlikuma kasutamise suunas. Sealjuures tagatakse
tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng, riigi konkurent-
sivõime säilimine ja energiatoodete varustuskindlus. Ette-
võtetele ja inimestele antakse aega muudatustega kohanemi-
seks ja oma tegevuse muutmiseks keskkonnasäästlikumaks,
juurutades kõrgemaid keskkonnatasusid järk-järgult pikema
perioodi jooksul.
Vastavalt maksureformi lähtealustele on suund väikesõi-
dukite aastamaksu kehtestamisele. Maksuobjektiks oleksid
kõik mootorsõidukid registrimassiga kuni 3,5 tonni. Aasta-
maksu arvestamise aluseks oleks võimalik võtta kütuseku-
2
Proposal for a Council Directive on passenger car related taxes. European
Commission. 2005. COM(2005) 261 final. Dokument on olemas ka
eestikeelsena. Kõik EL õiguse muutmise ettepanekud, õigusaktid jm
dokumendid on avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis
EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
3
Commission Recommendation 2000/303/EC, 13. April 2000.
4
Commission Recommendation 2000/304/EC, 13. April 2000.
5
Commission Recommendation 1999/125/EC, 5. February 1999.
6
Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council
setting emission performance standards for new passenger cars as part of
the community`s integrated approach to reduce co2 emissions from light-
duty vehicles. 2007. COM (2007) 856 final. Dokument on olemas ka
eestikeelsena.
7
Ökoloogilise maksureformi lähtealused. Avaldatud
Rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee/?id=14277.

lu, heitgaaside välisõhku eraldumise näitajad, mootorimaht,
mootorivõimsus, sõiduki vanus ja mass. Ettepaneku kohaselt
võib aastamaks sõltuda auto kasutamise piirkonnast (näiteks
linnas või maal). Ei peeta otstarbekaks hakata eristama
kommertsotstarbel ja eraotstarbel kasutatavaid sõidukeid.
Leitakse, et kuna kommertsotstarbel soetatud sõidukitel
on aastane läbisõit valdavalt suurem kui eraotstarbel kasu-
tatavatel sõidukitel, siis ei avalda aastamaksu kehtestamine
kilomeetrihinnale olulist mõju. Peetakse oluliseks jälgida
naaberriikide ja teiste riikide maksutaset ning analüüsida
üldist olukorda, kuna liiga kõrged maksumäärad võivad
kaasa tuua ettevõtete ja sõidukite registreerimise naaber-
riikidesse.
Kommertsotstarbeliste sõiduautode kasutamine erasõitu-
deks tuleks maksustada vastavalt turuhinnale ning hetkel
erisoodustuse aluseks olevat summat, enne tulu- ja sot-
siaalmaksuga maksustamisest, tuleb tõsta (2009. a tehtigi).
Eesmärgiks on vältida olukorda, kus töötaja kasutab nii
isiklikku kui tööandja sõiduautot.
Sõiduautode maksustamist peetakse vajalikuks, et suunata
inimesi kasutama ühistransporti ning seda ka töösõitudeks.
Paralleelselt sõiduautode maksustamisega on oluline aren-
dada ühistransporti, sest vastasel juhul ei ole inimestel
mõistlikku alternatiivi sõiduauto kasutamisele.
Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on teinud algust sõi-
duautode maksustamisega vastavalt sõiduauto CO2 emis-
siooni tasemele. Sõiduki CO2 emissioonist ja/või kütuse tar-
bimisest osaliselt või terviklikult sõltuv maks on kehtestatud
viieteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Nendeks on
Austria, Belgia, Küpros, Soome, Taani, Saksamaa, Iirimaa,
Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, His-
paania, Rootsi ja Suurbritannia.8 Euroopa Liidu liikmes-
riikidest ei ole sõiduauto ostmine ega omamine maksusta-
tud Eestis, Tšehhis, Leedus ja Sloveenias.
Euroopa Autotootjate Assotsiatsioon soovitab harmoni-
seeritud CO2-põhist maksustamist ja vastavalt kütuse ka-
sutamise järgi eristamist.9 CO2-põhisel sõiduautode maksus-
tamisel ja vastavalt kütuse kasutamisele eristamisel oleks
märkimisväärne mõju CO2 alandamisele ja tarbijakäitumise
mõjutamisele ning sellega kaasneks autotootjate ja kütu-
semüüjate toetus. CO2-põhine maksustamine tõstaks tarbi-
jate teadlikkust ja annaks poliitilise signaali, et ühiskond
toetab süsinikdioksiidi emissioonide vähendamist. Sõidu-
autode maksustamine ei peaks sõltuma tehnoloogiast, see
pakuks parimale lahendusele konkurentsi. Ei tohiks erista-
da sõidukeid teatud klassi, tüübi või segmendi järgi. CO2
emissiooni iga gramm peaks olema võrdselt maksustatud.
Käesoleval hetkel erinevad kehtivad maksustamissüstee-
mid liikmesriigiti tugevalt ja seeläbi ei suudeta anda konk-
reetseid signaale turu osas. Seega seatakse autotootjad vas-
tamisi killustunud Euroopa Liidu turuga.
Sõiduautode maksustamine EL riikides
Soomes hakkas 1. jaanuarist 2008 kehtima sõiduautodele
registreerimismaks, mis põhineb sõiduauto CO2 emissioo-
nil ega sõltu tehnoloogiast.10 Registreerimismaksu suurus
sõltub sõiduki CO2 emissioonitaseme järgi määratud prot-
sendist, mida korrutatakse ostuhinnaga. Väiksem registreeri-
MaksuMaksja nr 5 mai 2009
UURIMUS
mismaks on siiski 10% ning seda 60 g/km või väiksema emis-
siooniga sõiduautode puhul, kõrgeim registreerimismaks
on 40% sõiduautodele, mille emissioonitase on 360 g/km
või enam. Registreerimismaksule lisandub ka lisandväärtu-
semaks 22%. Alates 1. jaanuarist 2008, mil Soomes hak-
kas kehtima CO2-põhine maks esmakordselt registreeritud
autode puhul, on keskmine CO2 emissiooni määr lange-
nud. Kui 2006. aastal oli keskmine CO2 emissiooni määr
179,26 g/km, siis 2008. aasta märtsis oli keskmine juba
162,7 g/km. Toimunud muutust peetakse märkimisväärseks.
Aastamaksu makstakse kindlaksmääratud päevatasu jär-
gi.11 Põhimaks on määratud sõiduautodele ja väikekaubiku-
tele, samuti erisõidukitele, mille suurim lubatud täismass
on 3500 kilogrammi. Põhimaksu määr on 0,26 eurot päevas
sõiduki kohta, mis on võetud kasutusele enne 1. jaanuari
1994. aastal, ning 0,35 eurot päevas sõidukitele, mis on
võetud kasutusel pärast seda kuupäeva. Lisaks makstakse
kasutusmaksu sõiduautode eest, mis kasutavad alterna-
tiivkütust või diiselkütust. Kasutusmaksuks on määratud
0,067 senti igalt täismassi 100-lt kilogrammilt.
Käesoleval hetkel on valmimisel eelnõu, mis muudaks
sõiduauto aastamaksu samamoodi CO2 emissioonil põhine-
vaks.12 Sõiduauto süsinikdioksiidi heitgaasil põhineva aas-
tamaksu puhul oleks väikseim aastamaks 20 eurot ja seda
kuni 66 g/km eraldava sõiduauto puhul. Maksimumsumma
605,90 eurot aastas kehtiks alates 400 g/km eraldavale
sõiduautole. Kui sõiduautol ei ole võimalik määratleda CO2
emissiooni taset, siis rakendatakse maksu vastavalt sõiduki
täismassile (täismassiga kuni 1300 kg on aastamaks 75,92
eurot ning täismassiga üle 3401 kg on aastamaks 485,45
eurot). Eeldatav seaduse jõustumise aeg on 2010. aasta.
Iirimaal hetkel kehtiv sõiduki registreerimismaks, mille
määramisel kasutatakse kriteeriumina mootorimahtu, asen-
dati alates 1. juulist 2008 registreerimismaksuga, mis põ-
hineb sõiduki CO2 emissioonil.13 Väikseim maks, 14%, keh-
tib kuni 120 g/km CO2 sõiduki puhul ning alates 226 g/
km CO2 eraldava sõiduki puhul tuleb esmasel registree-
rimisel maksta juurde 36%. Registreerimismaks arvutatak-
se ostuhinnast. Aastane mootorsõidukimaks kehtestatakse
samamoodi sõltuvalt sõiduki CO2 emissioonitasemest. Mak-
sumäärad varieeruvad alates 100 eurost 120 g/km CO2 emis-
siooniga autodest kuni 2000 euroni autodele CO2 emis-
siooniga alates 225 g/km. Juba olemasolevatele sõidukitele
kehtib edasi mootorimahust sõltuv maks.
Suurbritannias on enne 1. märtsi 2001 registreeritud
sõidukid maksustatud vastavalt mootorimahule – kuni
1549 cm3 on aastamaks 120 naela ja üle 1549 cm3 on aastamaks
8
ACEA: Overview of CO2 Based Motor Vehicle Taxes in the EU. 2008.
Kättesaadav European Automobile Manufacturers` Association kodulehel
9
www.acea.be.
ACEA: CO2-related Taxation is a must. Kättesaadav European Automobile
Manufacturers` Association kodulehel www.acea.be.
10
Tullihallitus. (2007). Nro 25. Henkilöauton CO2-perusteinen autovero.
Kättesaadav Soome Tolliameti kodulehelt www.tulli.fi/fi.
11
Ajoneuvoverolaki. Kättesaadav Soome õigusaktide andmebaasis
www.finlex.fi/fi.
12
Laki ajoneuvoverolain muuttamisesta 1311/2007. Kättesaadav Soome
õigusaktide andmebaasis. www.finlex.fi/fi.
13
Irish Tax and Customs. Budget Summary 2008. Kättesaadav Iiri
Maksu- ja Tolliameti kodulehel www.revenue.ie/budget/budget2008/
budget2008-summary.doc.
39
MaksuMaksja
185 naela. Pärast 1. märtsi 2001 registreeritud sõidukid mak-
savad aastamaksu vastavalt CO2 emissiooni tasemele.14 Ta-
su suurus varieerub alates 0-st kuni 400 naelani vasta-
valt sõidukis kasutatavale kütusele. Sõiduautod, mille
CO2 emissiooni tase jääb alla 100 g/km, on aastamaksust
vabastatud.
Londonis on kehtestatud sõiduautodele kesklinna piir-
konna ummikumaks esmaspäevast reedeni, seda maksu-
piirkonda sisenemisel hommikul kella 7-st kuni õhtul kuni
kella 18-ni.15 Maksu ei võeta nädalavahetustel, riiklikel pü-
hadel, samuti ka jõulude ja uusaasta vahelisel perioodil. Mak-
su eesmärgiks on vähendada ummikuid, õhusaastet ning
suunata inimesi kasutama ühistransporti. Kuni 2008. aasta
26. oktoobrini on maksu suurus 8 naela päevas. Alates
27. oktoobrist 2008. aasta on maks eristatud vastavalt sõi-
duauto emissiooni tasemele ning selle suurus on 6-25 naela.
Maksust on vabastatud sõidukid CO2 emissiooniga kuni
120 g/km, ning kõige rohkem - 25 naela - maksavad sõidu-
autod CO2 emissiooniga alates 226 g/km.
Rootsis kehtib sõiduautodele aastapõhine kasutusmaks
vastavalt CO2 emissiooni tasemele.16 Kindlale maksumäärale
360 krooni lisandub 15 krooni iga grammi CO2 eest, mis
ületab 100g/km. Antud summa korrutatakse koefitsien-
diga 3,15 - 2008. aastal esmakordselt registrisse kantavate
diiselautode puhul ja koefitsiendiga 3,3 ülejäänud sõidu-
autode puhul. Alternatiivkütust kasutatavate sõiduautode
puhul lisandub kindlale maksumäärale 10 krooni iga grammi
CO2 eest, mis ületab 100 g/km. Tarbijaid, kes soetavad
kindlaks määratud kriteeriumitele vastava keskkonnasõb-
raliku sõiduauto, premeeritakse pärast ostu vormistamist
10 000 krooniga.17
Stockholmis kehtib kesklinnas tööpäeviti ummikumaks.18
Ummikumaks hõlmab ajavahemikku hommikul kella 6:30-
st kuni 18:29-ni õhtul. Maksu ei võeta nädalavahetustel,
riigipühadel, päev enne riigipüha ning juulis. Maksu ob-
jektid on Rootsis registreeritud sõidukid, mis sisenevad
maksu all olevasse piirkonda Stockholmi kesklinnas. Sõidu-
kid registreeritakse automaatselt kontrollpunktides ning
iga sisenemine ja väljumine maksupiirkonnast maksab ole-
nevalt kellaajast kas siis 10, 15 või 20 Rootsi krooni. Siiski
kehtib maksimumsumma 60 Rootsi krooni, mida ühe sõi-
duki kohta päevas rakendatakse. Maksu maksmise eest
vastutab sõiduki omanik, eraldi arvet selle kohta eelnevalt
ei väljastata ning kontrollpunktides tasuda ei saa. Maksma
peab 14 päeva jooksul Rootsi Maanteeametile ning sõidu-
ki kohta olevaid maksuotsuseid saab näha selleks loodud
veebileheküljel. Ummikumaks kehtestati alguses proovi-
perioodiga 2006. aasta jaanuarist kuni sama aasta juulini.19
Prooviperiood algas juba 2005. aasta augustis, mil laiendati
ühistranspordi võimalusi. Eriautod (sealhulgas ka elektri-
autod ning biokütust tarbivad autod) olid maksust vabasta-
tud. Saadud tulu investeeriti ühistransporti. Pärast proovi-
perioodi tehtud analüüsidest selgus, et liiklus vähenes kesk-
miselt 22% ja emissioonid linna keskel vähenesid 8-14%.
Lisaks toimus 5% - 10% vähem inimvigastustega lõppenud
liiklusõnnetusi ning sõiduaeg vähenes märgatavalt.
Prantsusmaal hakkas käesoleva aasta 1. jaanuarist kehti-
ma uus maksusüsteem uute sõiduautode ostmisel. Uue
süsteemiga on võimalik keskkonnasõbralikuma sõiduauto
40
soetamisel saada riigilt rahalist kompensatsiooni, suure emis-
sioonitasemega sõiduauto puhul tuleb aga tugevalt juurde
maksta.20 Sõiduauto, mille CO2 emissiooni määr on enam kui
161 g/km, registreerimismaks on näiteks 200 eurot. Mida
suurem on sõiduauto CO2 emissiooni tase, seda suurem on
ka registreerimismaks. Sõiduauto, mille CO2 emissioon üle-
tab 250 g/km, registreerimisel tuleb maksta juba 2600 eurot.
Riigipoolset preemiat saadakse keskkonnasõbralike sõi-
duautode soetamisel ning siingi oleneb tasu suurus sõidu-
auto CO2 emissiooni tasemest. Nii näiteks hüvitab riik pä-
rast sõiduauto ostu, mille CO2 emissioon on 121-130 g/km,
200 eurot. 1000 eurot hüvitist saab, kui soetada sõiduau-
to, mille CO2 emissioon jääb alla 100 g/km. Üle 15 aasta va-
nuse sõiduki utiliseerimisse viimise eest saab riigipoolset
hüvitist 300 eurot. Kõige suuremat hüvitist, 5000 eurot,
makstakse juhul, kui soetada alla 60 g/km CO2 emissioo-
niga sõiduauto.
Mootorsõidukite maksustamine Eestis
Eestis ei maksustata sõiduautosid. Tallinnas kehtis mootor-
sõidukimaks kohaliku maksuna aastatel 1996-2002. Mak-
sukohustus oli isikul, kelle sõiduki registreerimistunnistusel
oli elu- või asukohaks Tallinn. Sõiduki kasutajal tuli mak-
su maksta ka juhul, kui ta kasutas sõidukit rendilepingu
alusel ning rentniku andmed olid kantud liiklusregistrisse.
Maksumääraks oli kehtestatud 5 krooni mootorivõimsuse
iga kilovati kohta aastas.21 Mootorsõidukimaks tühistati, ku-
na inimesed hakkasid maksust vabanemiseks registreerima
sõidukeid väljaspool Tallinna.
2007. aasta oli Eestis ka esimene kord, kui esmaselt re-
gistreeritud uute sõiduautode CO2 emissiooni tasemeid üles
märgiti. Vastavalt Eesti Riikliku Autoregistri andmetele
oli aastal 2007 registris registreeritud uute sõiduautode
keskmine CO2 emissiooni tase bensiinimootoriga sõidukitel
180 g/km ja diiselmootoriga sõidukitel 186 g/km.
Võrreldes Euroopa Liidu seatud eesmärgiga saavutada
aastaks 2012 autopargi keskmiseks CO2 tasemeks 120g/km,
on Eestis registreeritud uute sõiduautode keskmine CO2
tugevalt kõrgem.
14
The cost of vehicle tax for cars, motorcycles, light goods vehicles and trade
licences. Kättesaadav Suurbritannia keskvalitsuse infolehel
www.direct.gov.uk/en/Motoring/OwningAVehicle/
HowToTaxYourVehicle/DG_10012524.
15
What do I need to know about the central London Congestion Charging
Zone? Kättesaadav Transport for London veebilehel www.tfl.gov.uk/
16
assets/downloads/English-Congestion-charging.pdf.
Viide 8.
17
Eco car subsidy (2007). Kättesaadav Rootsi Maanteeameti kodulehel
www.vv.se.
18
Congestion tax in Stockholm (2007). Kättesaadav Rootsi Maanteeameti
kodulehel www.vv.se.
19
Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) raport. Transport and
Environment: on the Way to New Common Transport Policy. TERM 2006:
Indicators Tracking Transport and Environment in the European Union.
Kättesaadav EEA kodulehel www.eea.europa.eu.
20
Décret nº 2007-1873, 26. décembre 2007 instituant une aide ´a
l’acquisition des véhicules propres. Kättesaadav Prantsusmaa õigusaktide
andmebaasis www.legifrance.gouv.fr.
21
Tallinna Linnavolikogu 16.11.2000 määrus nr 40 „Mootorsõiduki-
maksu määruse kehtestamine“. – KO 2000, 104, 1467; 2003, 1, 11.
Mootorsõidukimaks kehtis 2001-2003 (k.a) ka Maardus.
 UURIMUS

Järeldused tulevikuks
Euroopa Liidu ettepanekud sõiduautode maksustamiseks
näevad ette autoregistreerimismaksu ning aastase liiklus-
maksu maksubaasi ümberstruktureerimise täielikult või
osaliselt süsinikdioksiidil põhinevaks. Maksutase jääb iga
liikmesriigi enda otsustada. Suund on võetud registreeri-
mismaksu täielikule kaotamisele 10-aastase ülemineku-
perioodi jooksul ja aastase liiklusmaksu maksubaasi üm-
berstruktureerimisele nii, et see sisaldaks süsinikdioksiidil
põhinevat maksustamiselementi.
Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni ettepaneku koha-
selt peaks Euroopa Liidus sõiduautode maksustamine olema
harmoniseeritud ja sõltuma kasutatavast kütusest. Mak-
sustamise põhikriteeriumiks peaks olema CO2, et ajendada
tarbijat otsustama madalama CO2 emissiooniga sõiduauto
kasuks. Maksustamine ei tohiks olla sõltuv tehnoloogiast,
sõidukitüübist või sõidukiklassist.
Eesti ökoloogilise maksureformi lähtealuste kohaselt on
aastamaksu arvestuse aluseks võimalik võtta kütusekulu,
heitgaaside välisõhku eraldumise näitajad, mootorimaht,
mootorivõimsus, sõiduki vanus ja mass. Ettepaneku kohaselt
võiks aastamaks sõltuda sõiduauto kasutamise piirkonnast.
Töös analüüsitule tuginedes leian, et sõiduautodele kehtesta-
tav aastamaks peab olema diferentseeritud sõiduki tüübikin-
nitusel märgitud CO2 emissiooni taseme järgi. Maksumäära
ei tohi eristada erinevate CO2 emissioonitasemete järgi, vaid
maksumäär CO2 ühe grammi kilomeetri kohta peaks olema
fikseeritud. Sellest tulenevalt oleks tarbijal selge ja üheselt mõis-
tetav ülevaade tulevasest potentsiaalsest maksukohustusest.
Ainult mootorimahul põhinev sõidukite aastamaks ei täi-
da seatud eesmärki vähendada sõidukipargi keskmist CO2
emissiooni taset. Eesti Riikliku Autoregistri uue auto heit-
gaasi ja kütusekulu andmikus on välja toodud uute kuni
1000 cm3 mootori töömahuga sõidukite heitgaasi tase-
med ning need varieeruvad vahemikus 108 - 141 g/km.
Mootorimahul põhinevat maksu saab rakendada vanemate
sõiduautode puhul, millel ei saa CO2 emissiooni taset mää-
rata. Sellisel juhul tuleb maksumäär kehtestada astmeliselt
vastavalt sõiduki mootori töömahule.
Mootori võimsuse järgi kehtestatav maks võimaldaks
sõidukite CO2 emissioonitasemetes liiga suurt kõikumist.
Erinevate 65kW mootori võimsusega sõiduautode süsinikdi-
oksiidi eriheitmete tase kõigub vahemikul 109-211 g/km
ning erinevus on selgelt liiga suur.
Sõiduauto aastamaksu suuruse diferentseerimine sõidu-
ki registreerimistunnistusele märgitud vastutava kasutaja
elukoha järgi ei ole otstarbekas. Väga suure tõenäosusega
hakatakse siis aastamaksu vähendamise eesmärgil regist-
reerima sõiduautosid väiksema maksukategooriaga piir-
kondadesse. Samuti ei täidaks sõiduauto kasutamise mak-
sustamise kriteeriumina kasutav piirkonniti eristamine
kokkulepitud eesmärki vähendada sõiduautode CO2 emis-
sioonide taset.
Uue maksu kehtestamisele ei tasu loota automaatselt
ühiskonnapoolset heakskiitu, kuid negatiivset vastuvõttu
saab vähendada korraliku eeltööga. Kui tuua sõiduauto
aastamaksu kehtestamise põhjenduseks linna eesmärk suu-
rendada püsitulu, siis heakskiitu sellele ei järgne. Tarbijatele
tuleb põhjalikult lahti seletada kehtestatava maksu taga-
maad – mitte auto omamist ei keelata, vaid suunatakse
otsust langetama keskkonnasõbralikuma valiku kasuks,
olgu selleks siis keskkonda vähem saastav sõiduauto või
ühistranspordi kasutamine.

EVE BORK
Autor endast :

Lõpetasin 2008. aastal International University Audentes

ärikorralduse bakalaureuseõppe spetsialiseerumisega
finantsjuhtimisele. Töötan Tschudi Shipping Company OÜ
vanemraamatupidajana.
Bakalaureusetöö kirjutasin oma põhitööga mittekokkupuutuval,
kuid isiklikul tasandil huvipakkuval teemal, nimelt Euroopa
Liidu eesmärgist vähendada sõidukipargi CO2 emissiooni taset
ja seda sõiduautode maksustamise kaudu.
Ökoloogilise maksureformi lähtealustes välja toodud võimalik
maksuerisus vastavalt sõiduki kasutamise piirkonnale on minu
arvates vastuolus EL seatud eesmärgiga.
Bakalaureusetöö seab oma mahult teatud piirangud teema
laialdasemaks käsitlemiseks ning seega on ettepanekud
võimaliku maksu osas esitatud tingimusel, et sõiduautode
kasutamine maksustatakse.

MaksuMaksja nr 5 mai 2009 41

MaksuMaksja
Eesti Maksumaksjate Liit KOOLITUSKALENDER MAI/JUUNI 2009
Aeg Teema
18.06 Suveseminar
01.10 Maksukonverents
Jurist vastab
Hiie Marrandi
EML jurist
hiie@maksumaksjad.ee
Sõiduauto omatarve käibedeklaratsioonil
Millisel käibedeklaratsiooni real tuleb deklareerida tööta-
ja poolt tööandja sõiduauto omatarbeks kasutamise (eri-
soodustuse) käibemaksu summa?
Omatarbe maksustatav väärtus deklareeritakse käibedek-
laratsiooni (KMD) real 1 (18% käive) ja real 1.1. 4000-kroo-
nise erisoodustuse puhul on omatarbe käibe maksustatav
väärtus 3390 krooni. Käibemaksusumma (610 krooni, seda
juhul kui omatarbe maksustatav väärtus on 3390 krooni)
deklareeritakse KMD real 4 (käibemaks kokku).
Kui erisoodustust ei tasuta ülemmäära alusel, vaid töötaja
peab erasõitude kohta sõidupäevikut, siis on ka KMD-l dek-
lareeritavad summad teistsugused. Arvestuse pidamise kor-
ral kasutatavad kilomeetritariifid 3 ja 4 krooni sisaldavad
käibemaksu.
Eraisik maksab ise oma tulumaksu?
Ettevõte üürib eraisikult eluruumi. Üürilepingus on kirjas
tingimus, et üürileandja peab saadud tulult ise tulumaksu
maksuametile kandma. Kas see tingimus on seaduslik ja
võtab ettevõttelt kohustuse ise tulumaks kinni pidada?
Kui eraisik ei ole just füüsilisest isikust ettevõtja (FIE, ja
saadud üür tema ettevõtlustulu), siis ei ole selline tingimus
lepingus tulumaksuseadusega kooskõlas. Väljamakset tegev
ettevõtja on ise kohustatud tulumaksu kinni pidama, selline
kohustus on sätestatud tulumaksuseaduses (TuMS).
Üür on eraisiku jaoks küll tulumaksuga maksustatav tulu
(TuMS § 16 lg 1), aga kui väljamakse tegija on Eesti residen-
dist juriidiline isik, siis on ta TuMS § 40 mõistes tulumaksu
42
www.maksumaksjad.ee
Lektor Koht
Lasse Lehis, Martin
Huberg, Tiia Kruusmaa,
Viimsi
Thea Rohtla, Virve Aru,
Olavi Jänes, Ranno Tingas
Täpse ajakava koos
esinejatega EML Tallinn
kodulehel juba augustis.
kinnipidaja ja on kohustatud pidama makstud üürilt kinni
tulumaksu (TuMS § 41 p 7). Lepingus ei saa kokku leppida
tingimustes, mis on seadusega vastuolus.
Ravikindlustuskaitse emale, kui vanemahüvitist haka-
takse maksma lapse isale
Naine sai jaanuaris teistkordselt emaks (vanem laps saab
3-aastaseks oktoobris 2009). Naise mehel on vähe tööd.
Abikaasad otsustasid, et perekonnale on mõistlikum, kui
ema loobub vanemahüvitisest (ta sai seda nagunii miini-
mumi alusel) ja vanemapalka hakkab edaspidi saama isa
(kuna vanemahüvitis rehkendatakse isa 2008. aasta palga
alusel, on see märgatavalt suurem summa kui emale maks-
tud minimaalne vanemahüvitis). Aprillist vormistati vane-
mahüvitis isa nimele. Tööandja juures on isa töösuhe pea-
tunud. Haigekassast öeldi, et sel juhul ema kaob ravikind-
lustuskaitse. Kas see on nii?
Päris nii see ei ole. Kui eesmärgiks on, et nii isa kui ema
oleksid mõlemad ravikindlustusega kaetud, siis isa saab kind-
lasti kaitse ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 punkti 3 alusel:
(2) Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on ko-
hustatud maksma sotsiaalmaksu, on:
3) isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu riik
või kohalik omavalitsus sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel;
Isa eest maksabki riik alates 2009. aasta aprillist sotsiaal-
maksu sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 1 p 1 alusel:
(1) Riik maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest:
1) üks Eestis elav ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasva-
tav vanem, /---/.
Samas jääb ema ravikindlustusega kaitstuks samade sea-
dusesätete alusel vähemalt vanema lapse 3-aastaseks saami-
seni. Edaspidi saab ema kindlustuskaitse SMS § 6 lg 1 p 6
alusel (see eeldab töötuna arvele võtmist). See samm on
mõistlik ette võtta, kui vanem laps on 3-aastaseks saanud.
SMS alusel antud rakendusakt ütleb, et selline lapsevanem,
kes ei saa enam vanemahüvitist (nagu antud küsimuses
nimetatud ema oma vanema lapse puhul), esitab asjade
kordaajamiseks pensioniametile taotluse koos isikut tõen-
dava dokumendi ja lapse sünnitunnistusega. Pensioniame-
til on õigus vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente.
Maksumaksjate Liidu Fondi
MAKSUNDUSALASTE UURIMISTÖÖDE
KONKURSS 2009

Auhinnafond 45 000 krooni

Täiendav eriauhind 5000 krooni on PwC poolt pandud välja majanduseriala üliõpilasele
silmapaistva töö eest siirdehindade (transfer pricing) teemal.
Ergutusauhindadeks ajakirja MaksuMaksja aastatellimus ja EML maksualased
publikatsioonid. Võitjatele tasuta pääsmed 2009. aasta PwC raamatupidamis- ja
maksukonverentsile.

Töö tuleb esitada 15. juuniks 2009

Töid hindab komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse ja nõukoja
liikmed ning toetajate esindajad. Konkursi tulemused tehakse avalikult teatavaks.
Auhinnad antakse võitjatele üle EML maksukonverentsil 1. oktoobril 2009.

Täpsem info osalemistingimuste kohta EML koduleheküljel www.maksumaksjad.ee,

telefonil 626 4190 või aadressil voistlus@maksumaksjad.ee

Konkurssi toetavad:
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU

SUVESEMINAR
18. juunil 2009
kl 11.00–17.00 Viimsis
EML koolitushooaeg lõpeb traditsiooniliselt Viimsi Peokeskuse saalis (Pargi tee 12, Viimsi)
suveseminariga. Lektorid teevad kokkuvõtte
koolituseteemadest ja annavad ülevaate nende
võimalikest arengusuundadest. Käsitlemisele
tulevad teemad:
• uus töölepinguseadus ja sellega seotud praktilised
küsimused tööaja, puhkuse ja palga arvestuses jne;
• muudatused haigushüvitiste maksmisel ja
lähetuskulude hüvitamisel;
• liisingulepingute täitmise ja lõpetamisega
seonduvad küsimused;
• kavandatavad maksumuudatused, aktuaalsed
probleemid ja uuemad kohtulahendid.

ESINEVAD:
dr. iur. LASSE LEHIS, EML juhatuse esimees
MARTIN HUBERG, EML vanemjurist
TIIA KRUUSMAA, Advokaadibüroo Jaak Oja OÜ
advokaat
THEA ROHTLA, Tööõigusbüroo Labour
Consulting OÜ tegevdirektor
VIRVE ARU, Rödl & Partner Audit maksukonsultant
OLAVI JÄNES, IMG Advokaadibüroo nõunik
RANNO TINGAS, Ernst & Young Baltic AS
maksuosakonna juhataja

Koolituskoht on kaunis Viimsi mõisa pargis, kus pärast seminari naudime

Savoy restorani väliköögi roogasid ja külastame kindral Laidoneri muuseumi.

Kohale võimalik tulla bussiga nr 1A (algpeatus Viru keskuse bussiterminalis; Viimsis

peatus - „Staadioni”). Samuti on territooriumil tasuta auto parkimise võimalus.

OSAVÕTUTASU: 2200 kr, EML liikmetele 1320 kr, preemiahind 1100 kr – EML
liikmetele, kes on osalenud sügis 2008 / kevad 2009 koolitushooajal vähemalt kolmel
seminaril (hinnale lisandub käibemaks 18%).

INFO JA REGISTREERIMINE: tel 626 4198

koolitus@maksumaksjad.ee, www.maksumaksjad.ee