nr 6/7

MaksuMaksja
(136/137)
juuni / juuli 2009
Hind 50 kr | EML liikmetele tasuta

Riigiametnike palgatrikid lk 4
Viis aastat Euroopa Liidus suhkru ja kala näitel lk 45

Dividend ei ole palk, või siiski? lk 51

Uut töölepingu seadust juba muudetakse lk 56

ISSN 1736-4914

Tõsta või langetada? lk 14-34

SJATE L
AK I I
M
DU
T I M K SU

A JAKIR
A
ES

E
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU
MAKSUKONVERENTS
1. oktoobril 2009
kell 10.00–17.00 Tallinnas
Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2)

Traditsioonilisel EML
maksukonverentsil selgitatakse
seadusemuudatusi ja käsitletakse
teisi aktuaalseid teemasid
maksuõigusest, äriõigusest
ning tööõigusest (teravdatud
tähelepanu all on uus töölepingu
seadus ja sellega seonduvad
praktilised küsimused).

Konverentsi õhtu jätkub Vana

Baskini Teatris Donald Churchilli
ja Peter Yeldhami menukomöödiaga
„Minu sõbratar maksuamet”.

Täpse ajakava koos esinejatega avaldame

EML kodulehel juba augustis.

OSAVÕTUTASU:
soodushind enne jaanipäeva kõigile registreerujaile 1500 kr;
pärast jaanipäeva EML liikmele 2100 kr, mitteliikmele 3500 kr.
(hinnale lisandub käibemaks 18%)

INFO JA REGISTREERIMINE: tel 626 4198

koolitus@maksumaksjad.ee, www.maksumaksjad.ee
Juuni / Juuli MaksuMaksja
XIII AASTAKÄIK

Sisukord
EML UUDISED Valge paber Riigikogule 30-34
Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele kasvule
Uus Eesti Nokia? 4 aluse panekuks
Rahandusministeeriumi vastus
EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile EELARVE
Rahandusministeeriumi vastus
Avalik teenistus või avalik maja? 35-36
Autojuhid ikka lähetuses 5-7 Lasse Lehis
EML kiri Rahandusministeeriumile EML ettepanek Riigikogu sotsiaalkomisjonile
Rahandusministeeriumi vastus teenistusliku Riigikogu sotsiaalkomisjoni vastus Esikaane foto: Vello Taimre
järelevalve teostamise taotlusele EML selgitustaotlus Riigikogu sotsiaalkomisjonile
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU AJAKIRI
MTA Riigikogu sotsiaalkomisjoni vastus
Journal of Estonian Taxpayers’ Association
Maksu- ja Tolliamet pöörab tähelepanu maksu- Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja Information info@maksumaksjad.ee
deklaratsioonide tähtaegsele esitamisele 8 seaduste ühetaolise kohaldmise kohta 37-44 tel +372 626 4190
MTA pressiteade Märt Rask
Ligi 100 000 inimesel on väikesed maksuvõlad 9 EUROOPA LIIT
TOIMETUS
MTA pressiteade Ahtri 6a (Admirali maja)
Maksuamet hakkas võlgasid tööandja kaudu sisse Suhkruvarude maksustamise küsimus 10151 Tallinn
nõudma - Hanneli Rudi, Postimees Online uuele ringile 45-46 tel 626 4196
Martin Huberg faks 626 4199
Maksu- ja Tolliamet tihendab koostööd margit@maksumaksjad.ee
Aserbaidžaani kolleegidega 10 Euroopa Kohus tegi otsuse www.maksumaksjad.ee
MTA pressiteade põllumajandustoetuste kohta 46-48
MTA vastus EML teabenõudele Jüri Allikalt Vastutav väljaandja Lasse Lehis
Peatoimetaja Margit Berko
Rahandusministeerium leidis kullaaugu üles 10-11 Viis aastat Euroopa Liidus – ei liha, ei kala 49-50 Õigustoimetaja Martin Huberg
EML Lasse Lehis Keeletoimetaja Neeme Põder
Fotograaf Vello Taimre
EML arvudes 12-13 KOHTULUGU Illustraator Elo Annion
Lasse Lehis Küljendus Olivia Parmasto
Dividendide ümberkvalifitseerimine
Kirjastaja Maksumaksjate Liidu Kirjastus OÜ
palgatuluks 51-53
TÕSTA VÕI LANGETADA Martin Huberg
Trükk AS Reusner
Kojukanne AS Eesti Post
Maksumaksjate liit hoiatab: Riigikohtu värskem praktika maksuasjades 53-56
Käed eemale käibemaksust 14-17
EML pressiteade
Lasse Lehis LEVI
Eesti väikeettevõtjate arvamus SEADUSEMUUDATUSED Ajakiri ilmub 11 korda aastas,
Maksutõusule EI? - Jürgen Ligi blogi kokku 12 numbrit
Lasse Lehise kommentaar Uus töölepingu seadus – ise veel ei kehtigi, üksiknumber maksab EML-is 50 kr
aga juba muudetakse 56-58 3 kuu tellimus 140 kr
Kuidas muuta käibemaksumäärasid 17-19 Gaily Kuusik poolaastatellimus 250 kr
Martin Huberg aastatellimus 480 kr
Laul, mis ei lõpe iial 59 (hind sisaldab käibemaksu 5%)
Kas Eesti peaks makse tõstma? EML
Teised vähendavad… 20-21 Ansipiga silla all - Vello Vikerkaar, Eesti Ekspress Proovinumbri saadab toimetus tutvuda
Ranno Tingas soovijale tasuta. Ajakiri hakkab käima
RAAMATUPIDAMINE pärast EML esitatud arve tasumist alates
Reegel riigile: väiksemad kulud, mitte järgmisest kuust.
suuremad tulud! 22-23 Ärikinnisvara on paljudel ettevõtetel endiselt
Taavi Veskimägi ülehinnatud 60-61 EML liikmed saavad liikme-
Kaur-Kaspar Kulli soodustusena ajakirja tasuta.
Rohelised toetavad majandust Tõnu Luts
elavdavaid otsuseid 24-25 Andres Hall Praakeksemplari väljavahetamiseks tuleb
Marek Strandberg Margus Tinno toimetusega ühendust võtta.

Maksuamnestia? 25-26 JURIST VASTAB 62-66

Martin Huberg Hiie Marrandi
Ajakirjas väljendatud seisukohtade rakendamine
Maksude jaotuslikest efektidest 27-28 Gaily Kuusik
või nõuannete ja soovituste järgimine toimub
Andres Võrk Martin Huberg nende kasutaja enda vastutusel.

Eesti koht inimarengu pingereas 28-30 MINU MAX 67

Eesti Inimarengu Aruanne 2008 Ennusta: kas tõuseb käibemaks või tulumaks? ISSN 1736-4914
MaksuMaksja
Uus Eesti Nokia?
MaksuMaksja lugejatele tuleb kindlasti meelde, et mõned
aastad tagasi tekkis Maksu- ja Tolliametis tobe komme ha-
kata maksumaksjaid hellitavalt klientideks kutsuma.1 Pika-
peale oleme sellega harjunud ega tee see sellest enam eriti
välja. Kuid siiski suudavad kirjatargad meid üllatada. Järg-
nevast kirjavahetusest selgub, et MTA uurimisosakond
tegeleb äriga, sest nende palgad on ärisaladus.
Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liit
(EMTAL), kes teatavasti on EML koostööpartner, esitas
13. aprillil 2009 Rahandusministeeriumile taotluse avali-
kustada kõikide MTA ametnike palgaandmed, sealhulgas
ka uurimisosakonna ametnike omad.
Rahandusministeeriumi vastus
22.04.2009
Austatud härra Tagel
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) on ametiisikute pal-
gaandmete avalikustamisel tuginenud korruptsioonivastase
seaduse (edaspidi KVS) lisale 4 „Ametiisikute palgaandmete
esitamise koondtabel”. Rahandusministeeriumi (edaspidi
RM) koostatud „Ametiisiku palgaandmete esitamise tabe-
li täitmise juhend”, mis oma olemuselt on soovituslik, ei
jõudnud MTA-sse enne 2008. aasta palgaandmete koond-
tabeli valmimist, kuid 2009. aasta palgaandmete avalikus-
tamisel lähtub MTA lisaks KVS lisas 4 märgitule ka RM
ülalnimetatud soovituslikust juhendist.
Ametiisikute palgaandmete avalikustamise kohustus tu-
leneb KVS § 15¹ ning see on üks korruptsiooni ennetamise
meetmetest. Samuti on korruptsiooni vältimise meetmeks
majanduslike huvide deklaratsioonide esitamine, mille
kaudu saab ülevaate ametiisiku majanduslikest huvidest,
mis võivad soodustada või põhjustada era- ja avalike huvide
konflikti ning korruptiivse teo toimepanemist või korrupt-
siooniohtliku suhte loomist. MTA uurimisosakonna (UO)
ametnikel on kohustus esitada majanduslike huvide dekla-
ratsioon. Samuti on MTA veebileheküljel avalikustatud
palgaandmed UO ametnike osas, kelle teenistusülesanded
ei ole otseselt seotud kriminaalmenetluse ja jälitustegevu-
se teostamisega.
Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lg 1 p 17 ko-
haselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesise-
seks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikus-
tamine võib kahjustada ärisaladust. UO põhimäärusest
tulenevate ülesannete täitmiseks vahetult kriminaalmenet-
lust ja jälitustegevust teostavad ametnikud, nende poolt
rakendatavad meetmed, kasutatavad vahendid jmt on MTA
ärisaladus. Kuna ametiisikute palgaandmed avalikustatakse
isikustatult, siis nimetatud andmete avalikustamine võib
raskendada UO ametnike poolt nende ülalnimetatud
4
teenistusülesannete läbiviimist ning seada ohtu ametnike
ja nende pereliikmete puutumatuse. Tuginedes ülaltoodu-
le, on vahetult kriminaalmenetlust ja jälitustegevust teos-
tavate UO ametnike palgaandmete mitteavalikustamine
õiguspärane ja põhjendatud.
EML selgitustaotlus
Rahandusministeeriumile
30.04.2009
Oma vastuses Ilmar Tagelile teatate, et Maksu- ja Tolliameti
uurimisosakonnas kriminaalmenetlust ja jälitustegevust
läbiviivate ametnike palgaandmed on MTA ärisaladus.
Sellest tulenevalt soovime teada, millise äritegevusega
tegeleb MTA uurimisosakond. Milliseid kaupu toodetakse,
müüakse või vahendatakse või milliseid teenuseid osuta-
takse, kellele milliste hindadega? Kas püsiklientidele ra-
kendatakse hinnasoodustusi? Soovime saada ka teenuste
hinnakirja või toodete kataloogi.
Rahandusministeeriumi vastus
Tea Varrak
Kantsler
01.06.2009
Vastuseks teie selgitustaotlusele, mis puudutab Maksu- ja
Tolliameti uurimisosakonna töötajate palkade mitteavali-
kustamise põhjust Maksu- ja Tolliameti veebileheküljel,
anname teada, et samas küsimuses on Rahandusministee-
riumi poole pöördunud ka Andmekaitse Inspektsioon, kes
on algatanud riikliku järelevalve menetluse ning küsinud
selgitust palkade mitteavalikustamisel valitud õiguslike
aluste kohta. Oleme pöördunud omakorda selgitustaotlu-
sega Maksu- ja Tolliameti poole ning edastanud sealt saadud
argumenteeritud selgitused Andmekaitse Inspektsioonile,
kellel on pädevus teostada riiklikku järelevalvet avaliku
teabe seaduse täitmise üle. Järelevalve menetlus ei ole
veel lõppenud ning Andmekaitse Inspektsioon ei ole selle
tulemusi veel avaldanud.
1
Vt järgmisi MaksuMaksja artikleid: Maksu- ja tolliametnikud tahavad
palka juurde. – 2007, nr 11, lk 14; Lasse Lehis. Kas riigilõiv on teenus?
– 2007, nr 10, lk 13; Lasse Lehis. Veelkord klientidest. – 2007, nr 8,
lk 6-7; Lasse Lehis. Hea sõna võidab kurja väe. – 2007, nr 1, lk 8-9;
Ranno Tingas. Maksumaksja homme targem kui täna. – 2006, nr 12,
lk 5; Lasse Lehis. Kliendid kiidavad. – 2006, nr 11, lk 14.

Autojuhid ikka lähetuses
EML
Märtsi MaksuMaksjas tutvustasime lugejatele üht uue-
mat maksuvaidlust, kus ringkonnakohus rõhutas juba teist
korda, et ka Euroopa teedel sõitvad veoautojuhid võivad
olla lähetuses ja saada maksuvaba päevaraha.1 Autor oma
naiivsuses julges artikli lõpetada järgmiste sõnadega: „Sel-
lega on ringkonnakohtu otsus jõus ja teema loodetavasti
igaveseks lõpetatud. Nüüd ehk saavad autovedajad lõpuks
rahu ja äkki kaob ka udujutt MTA kodulehelt.”
Saavad nad jee, kui noortepäraselt väljenduda. 28. aprilli
Äripäevas ilmus artikkel pealkirjaga „Veofirma seljatas koh-
tus maksuameti”, millele oli lisatud MTA osakonnajuha-
taja Aule Kindsigo kommentaar pealkirjaga „Sisuliselt töö-
lähetust sageli polegi”. Sealt saame teada järgmist:
Lähetuse puhul tugineb maksuseadus tööõiguses defineeritud
töölähetuse mõistele ning selles osas uut õigust ei loo.
Kaugsõiduautojuhtide, st liikuva iseloomuga töö puhul on
võimalik lähtuda vaid sellest, mida reguleerib kehtiv tööle-
pinguseadus. Kaugsõiduautojuhtide puhul on tegemist liikuva
iseloomuga tööga ja VV määrusega nr 453 „Töölähetuse kulu-
de ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EML UUDISED
kord” ei sätesta erinevat regulatsiooni päevarahade maksmisel
liikuva iseloomuga töö korral. Lähetuse ja päevaraha maksmi-
se võimaluse määrab töötamise koht, mitte elukoht või auto
peatuspaik koduriigis.
Tihti vormistatakse kaugsõiduautojuhid töölähetuses olevaks,
kuigi sisuliselt pole tegemist töölähetusega. Probleem ongi selles,
et lepingus poolte vahel fikseeritud töö tegemise koht ei vasta
igapäevasele töö tegemise kohale.
Töötaja on töölepingut sõlmides teadlik, et ta Eestis tööd ei
tee ja töölepingus on töötasuks miinimumpalk. Päevaraha ei
tohiks käsitleda kui põhitöö eest makstavat töötasu, töötajal
on õigus saada oma töö eest õiglast töötasu.
Liikuva iseloomuga töö võib ka olla lähetus, kui sõidetakse
erinevaid teid. Tuleb määrata, kus on töökoht ja töö määra-
tud töökohast eemal ongi lähetus.
Näiteks kui bussijuht sõidab iga päev Tallinna-Tartu liinil,
siis ei saa öelda, et ta on lähetuses. Kui aga ühel päeval peab
sõitma Narva, siis see saab küll olla lähetus, sest viibib eemal
oma tavapärasest töötegemise kohast.
30. aprillil saatis EML Rahandusministeeriumile taotluse
teenistusliku järelevalve alustamiseks Aule Kindsigo suhtes.
1
Lasse Lehis. Autojuhi lähetamine. – MaksuMaksja, 2009, nr 3, lk 5-6.
Elo Annioni illustratsioon
5
MaksuMaksja
EML kiri Rahandusministeeriumile
30.04.2009
Ajalehes Äripäev ilmus 28. aprillil artikkel pealkirjaga
„Veofirma seljatas kohtus maksuameti”, millele oli lisa-
tud MTA osakonnajuhataja Aule Kindsigo kommentaar
pealkirjaga „Sisuliselt töölähetust sageli polegi”.
EML arvates on nimetatud kommentaaris kajastatud sei-
sukohad otseses vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu jõus-
tunud otsusega haldusasjas nr 3-08-442. Sellega on MTA
kõrge ametnik meie arvates väljendanud lugupidamatust
Eesti kohtusüsteemi suhtes ning avaldanud avalikkusele
eksitavaid seisukohti maksuseaduste tõlgendamisel.
Samuti on EML arvates MTA kodulehel avaldatud selgi-
tus pealkirjaga „Kas autojuhtidele saab maksta maksuvaba
Rahandusministeeriumi vastus teenistus-
liku järelevalve teostamise taotlusele
Tea Varrak
Kantsler
25.05.2009
Palute oma kirjas viia läbi teenistuslik järelevalve ning teha
kindlaks, kas Aule Kindsigo on Äripäeva artikli ,,Veofirma
seljatas kohtus maksuameti” lisas avaldatud kommentaariga
,,Sisuliselt töölähetust sageli polegi” toime pannud avaliku
teenistuses seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 95
lg-st 1 valvab minister ministeeriumi struktuuriüksuste,
ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ameti-
isikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasu-
tuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Samas
puudub ministril tulenevalt VVS § 95 lg-st 2 õigus tunnis-
tada kehtetuks ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsus-
asutuste ametiisikute põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi
Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja
korraldustega vastuolus olevaid akte ja toiminguid. Samuti
puudub Rahandusministeeriumil (ja rahandusministril)
pädevus määrata ameti teenistujale distsiplinaarkaristust,
EML uued liikmed
Borderless OÜ
Ehitustelk OÜ
Martengel OÜ
6
päevaraha” (www.emta.ee/?id=23522) otseses vastuolus vii-
datud ringkonnakohtu lahendiga.
Palume viia läbi teenistuslik järelevalve ning teha kind-
laks, kas Aule Kindsigo on toime pannud avaliku teenis-
tuse seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo. Ühtlasi
palume anda Maksu- ja Tolliametile korraldus kõrvaldada
oma kodulehelt eksitav teave.
Esimesena reageeris meie kirjale Äripäev, kelle ajakirjani-
kud paistavad tuhnivat Rahandusministeeriumi dokumen-
diregistris sama usinasti nagu meiegi ning kes teatasid oma
avastusest kohe ka lugejatele.2
Enam-vähem kuu aja pärast, nagu kord ette näeb, saime
vastuse ka Rahandusministeeriumist.
2
Vt Kadri Paas. Maksuametnik võib Äripäeva loo tõttu järelevalve alla
sattuda. – Äripäev Online, 05.05.2009.
kuivõrd tulenevalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse
§-st 11 lg 1 vormistab distsiplinaarkaristuse tööandja.
Ameti ja tema ametiisikute tegevuse üle teostab tulenevalt
VVS § 96 lg-st 1 teenistuslikku järelevalvet ameti peadirektor.
Maksu- ja Tolliametis on teenistujate tegevuse seaduslikkuse
üle süstemaatilise järelevalve ning distsiplinaarmenetluste
läbiviimiseks moodustatud sisekontrolli osakond (Maksu- ja
Tolliameti põhimääruse § 16). Seega edastasime teie taotluse
tulenevalt haldusmenetluse seaduse § l5 lg 4 Aule Kindsigo
suhtes teenistusliku järelevalve ning distsiplinaarjuurdluse
läbiviimiseks Maksu- ja Tolliametile.
Viidatud kohtulahendi puhul nõustume, et see tõesti si-
saldab üldkohaldatavaid seaduse tõlgendusi, kuid Eesti õigu-
ses peab meenutama, et kohtulahend on eelkõige tehtud
teatud konkreetse juhtumi lahendamiseks. Rahandusmi-
nisteeriumi hinnangul ei esitanud Aule Kindsigo väiteid,
mis igal tingimusel on vastuolus AS-ile Kaha Trans koosta-
tud maksuotsust puudutava kohtuotsusega. Rahandusminis-
teeriumi hinnangul kirjeldas Aule Kindsigo hüpoteetilisi
juhtumeid ega viidanud kordagi, et ükski neist kirjeldaks
AS Kaha Trans juhtumi detaile.
Maksu- ja Tolliameti kodulehel olevat infot on täienda-
tud viidetega Tartu Ringkonnakohtu lahendist tulenevatele
põhimõtetele.
Texor OÜ
Viking Oil OÜ
Viljandi Naftabaas OÜ
 EML UUDISED

Seda, kuidas on MTA kodulehel olevat infot täiendatud viidetega ringkonnakohtu lahendist tulenevatele põhimõtetele,
saab lugeja ise hinnata. Trükime ära MTA kodulehel oleva info 4. juuni 2009 seisuga.

Kas autojuhtidele saab maksta maksuvaba päevaraha

Maksu- ja Tolliamet
www.emta.ee/?id=23522

Käesolevaga selgitab maksuhaldur autojuhtidele makstavate päevarahade maksustamist. Selgituse andmisel on maksuhaldur
arvestanud muu hulgas kohtu seisukohtadega küsimustes, mis puudutavad kaugsõidu autojuhtidele maksuvaba päevaraha
maksmist.
Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 26 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingus olema fikseeritud muude kohustuslike töölepingu
tingimuste ja andmete kõrval töö tegemise koht või piirkond.
Töölepingu seaduse § 51 lg 1 kohaselt on töölähetus töötaja lähetamine tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga
määratud töö tegemise asukohta.
Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahade määrad ning nende maksmise tingimused ja kord”
§ 9 kohaselt makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest töölähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub
vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.
Seega sõltub maksuvaba päevaraha maksmise ning autojuhi töölähetusse saatmise võimalus reeglina töö tegemise reaalsest
asukohast.
Kui autojuhi reaalseteks tööülesanneteks on sõitude tegemine Eestis, kuid aeg-ajalt tehakse ka üksikuid välissõite, on sellise
autojuhi töötegemise piirkonnana käsitletav Eesti. Aeg-ajalt ette tulevad välissõidud töötegemise piirkonnast väljapoole on
nõuetekohasel vormistamisel käsitletavad töölähetustena, koos võimalusega maksta töölähetuses viibimise eest õigusaktides
sätestatud määrades maksuvaba päevaraha.
Kui autojuhi kokkulepitud töö seisneb peamiselt Eestist lähtuvates kaubavedudes ja tööjõud selle töö tegemiseks on palgatud
Eestist, siis leidis kohus, et ka sellised sõidud on töölähetuseks töölepingu seaduse § 51 tähenduses. Konkreetsetest asjaoludest
tulenevalt asus kohus seisukohale, et kui tegemist on liikuva iseloomuga tööga, siis ei ole töö iseloomust tulenevalt võimalik
määrata püsiva töö tegemise asukohta.
Kohus on asunud seisukohale, et olukorda, kus autojuhid, kes teostavad kaubavedusid välisriikides ja viibivad seetõttu valdava
osa ajast välismaal, saab iseloomustada kindla püsiva töö tegemise koha puudumisena, millisel juhul tuleb tagada nendele
autojuhtidele samaväärne kaitse võrreldes püsiva töö tegemise kohaga töötajatega.
Eelnev ei laiene olukorrale, kus Eesti residendist tööandja palkab küll tööjõu Eestist, kuid palgatud autojuhid elavad ja
töötavad alaliselt väljaspool Eestit ja teostavad vedusid teatud kindlal marsruudil välisriigis või mitme välisriigi vahel, ilma
et nad peaksid kauba peale- või mahalaadimiseks Eestisse tulema. See tuleneb otseselt kohtu seisukohast, mille kohaselt
maksuvabastuse piirid on ette nähtud nii, et isiku püsivast elukohast eemal, töölepingus märgitud kindlas asukohas töötamise
korral maksuvaba päevaraha ei maksta ja püsivalt väljaspool alalist elukohta kindlas kohas töötamise korral on elukohast
eemal viibimisest tekkivad kulutused töötasu osa.
Seega on oluline töölepingus märkida reaalne töö tegemise koht, et vältida hilisemaid vaidlusi teemal, kas maksuvaba
päevaraha maksmine oli õigustatud või mitte. Kui autojuhid võetakse tööle vedude teostamiseks üksnes välismaal ja ilma
et vedude algus- või sihtpunkt oleks Eesti, tuleb töölepingus näidata reaalne töö tegemise koht või piirkond välismaal, mis
välistab ühtlasi selliselt teostatud sõitude lugemise lähetuseks töölepingu seaduse § 51 tähenduses.
Täiendavalt märgib maksuhaldur, et juhul kui autojuhil tekib seoses oma tööülesannete täitmisega vajadus teha kulutusi,
mis oma iseloomult on tööandja (ettevõtlusega seotud) kulutused, saab tööandja need autojuhile kuludokumendi alusel
maksuvabalt hüvitada vastavalt tulumaksuseaduse §-le 12 lg 3.

MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009 7

MaksuMaksja

Maksu- ja Tolliamet pöörab

tähelepanu maksudeklaratsioo-
nide tähtaegsele esitamisele
MTA pressiteade
02.06.2009
Maksu- ja Tolliamet (MTA) saatis aruandlusdistsipliini
parandamise tagamiseks maksudeklaratsioonide hilinemi-
sega esitajatele korralduse, milles kohustatakse esitama eel-
olevate maksuperioodide deklaratsioonid seaduses sätesta-
tud tähtaegadeks.
„Sel aastal pöörab maksuhaldur senisest enam tähelepanu
maksumaksjatele, kes ei ole esitanud maksudeklaratsioo-
ne seadusega sätestatud tähtajaks. Kuna deklaratsioonide
korrektne ja õigeaegne esitamine on üks korraliku mak-
sukäitumise põhialustest, peab maksuhaldur vajalikuks
tähtaegadest kinnipidamise propageerimist,” ütles MTA
teeninduskorralduse osakonna juhataja Raivo Piiritalo.
Tänavu esimeses kvartalis esitas TSD hilinemisega hin-
nanguliselt 40% ehk ligi 28 000 isikut ja KMD 38% ehk
24 000 isikut.
Maksuhaldur saatis korraldused 534 juriidilisele isikule,
kes on viimase kolme kuu jooksul hilinenud tulu- ja sot-
siaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlus-
tusmaksete deklaratsiooni (vormi TSD) ja käibedeklarat-
siooni (vormi KMD) esitamisega. Korralduses hoiatatakse,
et deklaratsioonide tähtajaks esitamata jätmisel on mak-
suhalduril õigus rakendada sunniraha.
TSD esitamise tähtaeg on väljamaksete tegemise kuule
järgneva kuu 10. kuupäev ja KMD esitamise tähtaeg on
maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäev.
Lisainformatsiooni deklaratsioonide esitamise tähtaega-
dest on võimalik leida Maksu- ja Tolliameti kodulehel
avaldatud maksukalendrist: www.emta.ee/?id=14196.

Ligi 100 000 inimesel on

väikesed maksuvõlad
MTA pressiteade
02.06.2009
Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmeil on 35 835 füüsilisel isi-
kul maksuvõlg kuni 50 krooni ning 61 205 füüsilisel isikul
50 - 1000 krooni. Valdava osa füüsiliste isikute maksuvõlga-
dest moodustab tasumata maamaks. Sellest tulenevalt palub
maksuhaldur inimestel tutvuda oma maksukohustustega
e-maksuametis/e-tollis ning tasuda täitmata kohustused.
„Maksumaksja, kes ei ole saanud maamaksuteadet hilje-
malt 15. aprilliks, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul
maksuhaldurit teavitama. Seega ei vabasta maksukohus-
tusest mitteteadmine või maksuteate mitte saamine
maksude tasumisest,” selgitas MTA maksuvõlgade sisse-
nõudmise talituse juhataja Kerly Lillemets.
Tasumata maksusummalt arvestatakse seaduse kohaselt
intressi 0,06% päevas ehk ligi 22% aastas. Suuremate võ-
lasummade korral saadetakse tasumata maksukohustuste
kohta maksumaksjale haldusakt, kus kohustakse isikut
võlga tasuma 10 päeva jooksul, mille täitmata jätmisele
järgneb pangakontode ja töötasu arest.

tulumaks?
uluma
luma
käibemaks? tööõigus?
ööõ
Kõik vastused EML koduleheküljel
kü je
ell rubriigis
r
ru s MAKSUKÜSIMUSED
M
MAAKSUK
A UK
www.maksumaksjad.ee
su
u sja

8

Maksuamet hakkas võlgasid tööandja
kaudu sisse nõudma
Hanneli Rudi
Postimees Online
04.06.2009
Üks riigiametnik sai tänavu üllatusena oma tööandjalt
teada, et on maha maganud maamaksu tähtaja ja võlgneb
riigile mõnikümmend krooni.
Nimelt otsustas maksuamet tänavu võlglastele endile meel-
detuletusi mitte saata, vaid pöördus nende ülemuste poole.
Nii saigi ministeeriumis töötav naine ootamatult kuulda,
et Maksu- ja Tolliamet on otsustanud tema 86-kroonise
maamaksu võlgnevuse kohta saata meeldetuletuse tema
tööandjale.
„Ma tõesti ei saa aru, mis toimub nende inimeste peas,
kes selliseid meetmeid sepistavad. Veel eelmisel aastal
suutsid nad saata (automaat)meili otse minule – täiesti
viisakas vormis ja piisava, et mõjuda,” kirjutab naine oma
blogis.
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EML UUDISED
Naisele jäi mulje, et tööandja poole pöörduti just seetõttu,
et ta töötab riigiasutuses. Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade
sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemetsa sõnul on
varem püütud avaliku sektori töötajatele võlgadest teada
anda nende e-posti aadressile meeldetuletusi saates, kuna
maksuhalduril ei ole kõigi võlglaste kontakte. Kuid selline
käitumine ei olevat andmekaitsespetsialistide hinnangul
seaduslik. „Nii otsustatigi pöörduda tööandjate poole pal-
vega aidata parandada maksude tasumist,” põhjendas Lil-
lemets kampaaniat.
Andmekaitseinspektsiooni kinnitusel pole nemad aga
seoses riigiametnike töömeilidele saadetud teatistega seni
hinnangut andnud.
Maksuametniku sõnul on ettevõtete juhid varem ise
pöördunud ameti poole palvega neid töötajate võlgadest
informeerida ning ameti kinnitusel on nii riigiasutuste kui
ka erafirmade juhid sellisesse teavitamisviisi positiivselt
suhtunud.
Kuna maksuvõlg on maksukorralduse seaduse järgi ava-
lik informatsioon, siis ei ole inimeste teavitamine tööandja
vahendusel Lillemetsa sõnul seadusega vastuolus.
Elo Annioni illustratsioon
9
MaksuMaksja
Maksu- ja Tolliamet tihendab
koostööd Aserbaidžaani
kolleegidega
MTA pressiteade
27.04.2009
Maksu- ja Tolliameti peadirektor Enriko Aav ning peadi-
rektori asetäitja Dmitri Jegorov külastavad tänasest kuni
30. aprillini Aserbaidžaani Vabariiki ning kohtuvad seal
maksuministeeriumi ja riikliku tollikomitee juhtidega.
Arutletakse vastastikuse koostöö võimalusi ja tutvutakse
Aserbaidžaani maksusüsteemiga. Ühtlasi kaalutakse sealse
maksuministriga ametkondadevahelise memorandumi alla-
kirjutamist maksuhalduse tegevusvaldkonnas. Memorandu-
mi sisuks on kogemuste vahetamine maksuhalduri töökor-
ralduse, juhtimise, maksude haldamise, infotehnoloogiliste
rakenduste juurutamise ja maksuametnike koolitamise
valdkonnas. Aserbaidžaani kolleegidele antakse ka ülevaa-
de MTA-s läbiviidud reformidest ning tutvustatakse X-tee
ja e-auditi süsteeme.
MTA peadirektori Enriko Aava sõnul on suhted Aserbaid-
žaaniga viimastel aastatel tihenenud. „2006. aastal külastas
Aserbaidžaani tollikomitee delegatsioon Eesti maksuhaldurit
Rahandusministeerium leidis
kullaaugu üles
EML
Eelmise aasta sügisel kirjutasime sellest, milliste maksuris-
kidega tuleb arvestada võlgade tasumisel ja sissenõudmi-
sel.1 Muu hulgas sai hoiatatud ka, et kui kohtutäitur müüb
võla katteks käibemaksukohustuslasest võlgniku vara, ja-
gab ta kogu müügihinna, sealhulgas ka hinnas sisalduva
käibemaksu, enda ja võlausaldajate vahel ning käibemaksu
maksmine ja arve kirjutamine jäetakse võlgniku hooleks.
Viitasime ka Euroopa direktiivis pakutud võimalusele keh-
testada sellistes olukordades riigi maksunõude tagamiseks
ostja pöördmaksukohustus. Sai ka viidatud ühele veelgi va-
10
lausa kahel korral. Eelmise aasta mais külastasid Maksu- ja
Tolliametit Aserbaidžaani maksuministeeriumi esindajad,
kes tutvusid siin e-teenuste ja e-auditiga ning Eesti ko-
gemustega maksuseaduste muutmisel liitumisel Euroopa
Liiduga. Pärast seda külastust on MTA kontrolliosakond
olnud Aserbaidžaaniga tihedas kontaktis seoses e-auditi
juurutamisega sealmail,” ütles Aav.
Aserbaidžaani maksuministeerium kuulub nagu MTA-gi
Euroopa Maksuhaldurite organisatsiooni (IOTA) ridadesse,
Aserbaidžaani tollikomitee on Maailma Tolliorganisatsiooni
(WCO) liige.
MTA vastus EML teabenõudele
19.05.2009
MTA peadirektor Enriko Aava ning peadirektori asetäitja
Dmitri Jegorovi lähetuskulud Aserbaidžaani Vabariiki olid
järgmised: lennupiletid 21 050 EEK ja päevarahad 5000
EEK, seega kulud kokku 26 050 EEK.
rasemale artiklile, milles oli juttu elatiselt tulumaksu kinni-
pidamisest ja sellest, et maksukorralduse seaduses on peidus
üks paragrahv, mis paneb kohtutäiturid tema käsutuses ole-
va varaga seotud maksukohustuste täitmise eest vastutama.2
Lõpus avaldasime lootust, et peagi on käes see aeg, kus
maksuhaldur ja Rahandusministeerium need sätted üles
leiavad ja tööle rakendavad.
1
Vt Lasse Lehis. Võlgade tasumise ja sissenõudmisega seoses tekkivad
maksukohustused. – MaksuMaksja, 2008, nr 10, lk 35-37.
2
Vt Lasse Lehis. Põhilised probleemid elatise maksustamisel.
– MaksuMaksja, 2007, nr 5, lk 32.

Nüüd ongi see aeg saabunud. 11. märtsil saatis Rahan-
dusministeerium Justiitsministeeriumile kaebekirja kohtu-
täiturite peale ning pakkus välja võimalusi, kuidas panna
kohtutäiturid müüdud varalt käibemaksu maksma.
1. aprillil saatis Justiitsminister Rahandusministeeriumile
järgmise vastuse:
Olete saatnud Justiitsministeeriumisse kirja, kus kirjeldate
probleemi seoses võlgniku vara müügilt käibemaksu arves-
tamisega.
Kirjutate, et täitemenetluse käigus tuleb vara müümisel võlg-
nikul üldises korras müügi kohta väljastada arve, märkida
sellele muu hulgas käibemaksusumma ning tasuda käibemaks
riigieelarvesse. Praktikas juhtudel, mil võlgnike vastu suunatud
nõuded on suuremad kui vara müügist saadav tulem, jaotavad
kohtutäiturid Teie andmetel võlgniku vara müügilt saadava
raha (sh käibemaks) sissenõudjate vahel ning võlgnikule kan-
takse vaid järelejäänud osa, mis ei pruugi olla piisav müügi
arvel näidatud käibemaksu maksmiseks. Tekib olukord, kus
sissenõudja saab kogu vara müügist saadud summa koos käi-
bemaksuga, võlgnik ei ole võimeline täitma maksukohustust
ning kauba ostja saab esitatud arve alusel arvel märgitud
käibemaksusumma oma maksustamisele kuuluvalt käibelt
arvestatud käibemaksust maha arvata.
Maksukorralduse seaduse § 8 lõike 5 järgi laieneb isiku sea-
dusliku esindaja kohustus tagada esindatava maksuseadu-
sest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne
ning täielik täitmine ka kohtutäituritele. Juhul kui võlgnik on
käibemaksukohustuslane, siis sellest sättest tulenevalt peaks
kohtutäitur täitemenetluses tõepoolest käibemaksu tasumise
eest hoolt kandma. Samas heidate ette, et täitemenetluse sea-
dustikus puudub mehhanism selle kohustuse tagamiseks.
Viitate küll ka sellele, et teatud normid hetkel kehtivas õiguses
seda küsimust reguleerivad. Leiate, et võlgniku poolt tasutav
käibemaks on käsitletav täitekuludena, mida tuleb kanda esi-
meses järjekorras enne tulemi väljamaksmist võlausaldajatele.
Täitemenetluse seadustiku § 137 lg 1 defineerib täitekulusid
kui kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast
täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikke
kulutusi ning sama sätte punkt 7 loetleb täitekuludena mh
enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna
tasumisega kaasnevad kulud. Vallasasjade müügist saadud
tulemi jaotamise erisusi reguleeritakse täitemenetluse seadus-
tiku §-ga 107 – selle kohaselt jaotuskava koostamisel ja tulemi
jaotamisel arvatakse täitekulud jagatavast tulemist maha. Sama
on sätestatud ka kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud
tulemi jaoks täitemenetluse seadustiku § 174 lõikes 2.
Märgime, et meie hinnangul on kaheldav käibemaksu käsit-
lemine täitekuluna. Tegu ei ole täitemenetluse läbiviimiseks
tehtud kulutustega, vaid maksuseadusest tuleneva maksuõigus-
koosseisu realiseerimisega, mille juures tuleb kohtutäituritel
arvestada maksuseadusi ehk siis maksukorralduse seadust
ja käibemaksuseadust. Seadusega on kohtutäiturile pandud
vastutus võõra maksuvõla eest ning reguleeritud on ka tema
isiklik vastutus. Maksukorralduse seaduse § 40 sätestab, et
kui vara valitseja (sellega viidatakse ilmselt ka sama seaduse
§ 8 lõikes 5 nimetatutele: „testamenditäitjale, pärandvara hool-
dajale, pärandvara hooldaja või testamenditäitja puudumise
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EML UUDISED
korral pärandvara vastu võtnud pärijale või pärandvara in-
ventuuritegijale, kohtutäiturile, kinnisasja sundvalitsejale ja
muudele isikutele, kellele on seadusest tulenevalt pandud mak-
sukohustuslase vara valitsemise kohustus„) rikub tahtlikult või
raskest hooletusest maksukorralduse seaduse §-s 8 nimetatud
kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest
solidaarselt maksukohustuslasega. Seega juhul, kui kohtutäitur
ei arvesta müüdud varalt käibemaksu ja kannab kogu müü-
gist laekunud raha üle võlausaldajatele, on maksuhalduril
võimalik tasumata käibemaksu temalt sisse nõuda, tehes sel-
leks maksukorralduse seaduse §-s 96 sätestatud vastutusotsuse.
Kokkuvõttes leiame, et hetkel ei ole niivõrd tegu puuduliku
regulatsiooniga õigusaktides, kuivõrd ebaühtlase ja võimalik,
et vale praktikaga kohtutäiturite tegevuses. Seda toetab ka as-
jaolu, et Teie kirjast nähtub, et käibemaksu arvestamisega ei
ole alati probleeme. Justiitsministeerium kavatseb juhtida kõne
all olevale probleemile kohtutäiturite tähelepanu ning selgitada
neile nende kohustusi käibemaksu tasumise osas. Juhul kui olu-
kord ei parane, võib kaaluda õigusaktide täpsustamist. Oleme
valmis selles küsimuses jätkuvalt Teiega koostöö tegemiseks.
Selle kirja saatis Rahandusministeeriumi kantsler Tea
Varrak omakorda edasi Maksu- ja Tolliametile koos järg-
miste õpetussõnadega:
Rahandusministeerium pöördus Justiitsministeeriumi poole
probleemiga täitemenetluse käigus käibemaksu tasumisest. Mak-
sukorralduse seaduse § 8 kohaselt on kohtutäituril kohustus
tagada käibemaksu tasumine riigieelarvesse, kuid täitemenet-
luse seadustikus puudub regulatsioon selle kohustuse reali-
seerimiseks. Justiitsministeerium oma vastuses selgitas, et kui
vara müümisel jääb käibemaks riigieelarvesse laekumata, on
maksuhalduril võimalik kohtutäiturilt käibemaks sisse nõuda
vastavalt maksukorralduse seaduse § 96.
Tundub, et kohtutäitur on praegusel ajal ajakirjanduses
populaarne tegelane ja uudised nende õnnestumistest ja
ebaõnnestumistest paistavad lugejaid huvitavat. Igatahes jõu-
dis Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kirjava-
hetus otsapidi ka ajakirjandusse.3
Omaette küsimus on aga selles, kas kohtutäiturit on ikka
õige maksuvõlgade eest tagasiulatuvalt vastutama panna, kui
alles 30. detsembril 2008 kirjutas Rahandusministeerium
meile sõnaselgelt, et täitemenetluses müüdud varalt käibe-
maksu tasumise kohustus on ainult võlgnikul4 ja 3. märtsil
2009 kirjutas Justiitsministeerium meile, et nende arvates
kehtib kõikidel juhtudel (sh ka täitemenetluses) füüsilise-
le isikule tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamise
kohustus ainult tööandjal.5
3
Vt Andrus Karnau. Kohtutäiturid petavad riiki käibemaksuga.
– Postimees Online E24, 02.06.2009.
4
Vt Väike käibemaksusõnastik. – MaksuMaksja, 2009, nr 1, lk 25.
5
Vt Uus töölepingu seadus – palju häid mõtteid igale maitsele.
– MaksuMaksja, 2009, nr 5, lk 12.
11
MaksuMaksja
EML bilansimaht, tulud ja kasum aastatel 2000-2008

EML arvudes aasta

2000
Bilansimaht
2 858 051
Tulud
7 250 922
Tulem
1 101 564
2001 3 769 170 7 493 600 865 418

Lasse Lehis 2002 3 136 790 4 696 315 -315 902

EML 2003 3 851 582 5 056 004 116 997
juhatuse esimees 2004 4 137 223 5 736 103 370 864
lasse.lehis@eesti.ee 2005 4 463 023 5 888 912 253 046
2006 3 435 000 6 410 860 264 299
On olnud aegu, kus MaksuMaksjas avaldati EML aasta- 2007 3 609 539 7 060 125 323 236
aruandeid või ilmus aeg-ajalt väiksemaid kokkuvõtteid
EML tegevuse kohta. E-Eesti edusammud on viinud muu 2008 3 482 905 7 931 667 -22 081
hulgas ka selleni, et viimastel aastatel pole me enam pas-
likuks pidanud kulutada paberit EML majandusnäitajate Tulude struktuur on olnud samuti stabiilne, märgata on
ja tegevuse ülevaadete peale. Aastaaruanded on kodulehel ettevõtluse osa väikest suurenemist aasta-aastalt. Ettevõt-
saadaval. Siiski otsustasime seekord veidi tabeleid ja graa- luse tulu hulka kuulub peamiselt koolitusürituste käive
fikuid ka MaksuMaksja lugejani tuua. Eelkõige tahame me (2008. aastal 2 551 265 kr), lisaks ka maksukogumiku ja aja-
sellega edastada sõnumit, et vähemalt siiamaani on maksu- kirja MaksuMaksja müük mitteliikmetele (2008. aastal vasta-
maksjate liit majanduskeeristes ja -pööristes edukalt püsi- valt 333 250 kr ja 112 128 kr), tasuline õigusabi, reklaami müük
ma jäänud ja teenib oma liikmeid edasi sama edukalt kui ja riigiasutustelt liikmemaksu asemel võetav teenustasu.
varem.

Liikmeskond EML tulude struktuur aastatel 2005-2008

Aasta 2005 2006 2007 2008
EML liikmete arv on viimastel aastatel olnud püsivalt Liikme-
2500 ringis ja loodetavasti ei tule ka 2010. aastal suuremat 4 267 382 4 326 741 4 744 745 4 760 820
maksutulu
„ärakukkumist”. Statistika järjepidevuse huvides oleme en-
dale lubanud mõningat juriidilist ebakorrektsust ja lugenud Tulu ette-
1 618 754 2 042 936 2 293 925 3 160 693
liikmete hulka ka infoteenuse kasutajad. võtlusest
Muud
2 776 41 183 21 455 10 154
tulud
EML liikmete arv aasta lõpu seisuga:
Tulud
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 5 888 912 6 410 860 7 060 125 7 931 667
kokku
2203 2639 2721 2611 2435 2360 2532 2561 2578

Liikmete jaotus kategooriate kaupa (31.12.2008): Palgakulud

Füüsiline isik (FI) 582
2008. aastal oli EML juhatuses viis liiget ja neile maksti
Mittetulundusühendus (MT) 67 teenustasu kokku 542 640 krooni. EML-l oli 2008. aastal
Äriühing (ÄÜ1) 257 keskmiselt 8 täiskohaga töötajat ja töötajate palgakulu oli
2 201 724 krooni. Igaks juhuks olgu ka märgitud, et EML
Äriühing (ÄÜ2) 1621
ei ole kulutanud sentigi erisoodustustele, ei ole korraldatud
Infoteenuse kasutaja (IK) 51 liidu raha eest töötajatele suve- või talvepäevi. Palka maks-
Kokku: 2578 takse tavapäraselt 12 kuu eest, ei ole meil puhkusele mineku
ega puhkuselt tuleku toetust ega preemiat ämma juubeli või
lapse lasteaia lõpupeo puhul. Kohvi ja karastusjoogid ostetak-
Tulud ja kulud se ka oma raha eest. EML-l ei ole ka ühegi ametiautot, vaja-
dusel on makstud töötajatele isikliku sõiduauto hüvitist.
Nagu näha järgnevast tabelist, on ka põhilised majandus-
näitajad olnud üsna stabiilsed. Kuigi 2008. aasta lõppes Liikmete nõustamine ja esindamine
„ajastule sobivalt” kahjumiga, ei maksa selle pärast väga mu-
retseda, sest 2008. aastal oli meil lihtsalt mitu erakorra- EML juristid nõustavad liikmeid maksude, tööõiguse, võla-
list väljaminekut ning tänu Eesti krooni hoiuse intresside õiguse ja äriõiguse küsimustes nii telefonitsi, elektronposti
tõusule oleme me juba 2009. aasta esimeste kuudega tee- teel, kodulehe kaudu kui ka EML kontoris. Juhatuse liige
ninud lisatulu, mis ületab mitmekordselt eelmise aasta Tiiu Toots annab liikmetele raamatupidamisalast nõu te-
kahjumi. lefoni teel kahel päeval nädalas.

12

Liikmete nõustamise maht aastatel 2007-2008
Nõustamiskanal 2007 2008
Suuliselt kontoris 38 46
E-posti ja kirja teel 719 825
Kodulehe kaudu 135 111
Telefoni teel 2052 2218
Kokku: 2944 3200
EML kodulehel oli 2008. aastal keskmiselt 10 000 kü-
lastust kuus. Maksuküsimuste rubriigis oli 2009. aasta ke-
vadeks kogunenud 720 küsimust-vastust.
EML esindas 2008. aastal oma liikmeid suhtlemisel mak-
suhalduriga 3 maksumenetluses, 7 vaidemenetluses ja 6
kohtuasjas. Kolm vaidlust olid seotud füüsilise isiku kin-
nisvaratulu maksustamisega, üks eluasemelaenu intressi-
de mahaarvamisega ja üks FIE avansilise sotsiaalmaksuga.
EML aitas Eesti Omanike Keskliidul koostada tüüpkaebuse
maamaksuteadete vaidlustamiseks ning aitas ise kaebust
vormistada 4 isikul, kellest ühte esindatakse ka kohtume-
netluses. Samuti on käimas Autoregistrikeskusega kohtu-
asi, mis on registrikande vaidlustamise kaudu seotud ras-
keveokimaksu kohustusega.
Üldjuhul esindab EML liiget sellises kohtuvaidluses, mis
on vajalik pretsedendi loomiseks või milles käib õiguslik
vaidlus olulise maksuõiguse sätte või põhimõtte üle. Muu-
del juhtudel antakse kohtuasi üle advokaadibüroole.
Publikatsioonid
EML varustab oma liikmeid 11 korda aastas ilmuva ajakirja-
ga MaksuMaksjaga ja üks kord aastas ilmuva kogumikuga
„Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega”.
Ajakirja keskmine tiraaž oli 2008. aastal 2970 eksemplari ning
ühe ajakirjanumbri keskmine maht oli 48 lehekülge. Umbes
84% tiraažist jagati liikmetele, 8% müüdi ning 8% kasutati
muul eesmärgil (reklaam, auhinnad). Maksuseaduste kogu-
miku tiraaž oli 4000 eksemplari, millest 2579 jagati liikme-
tele, 1210 müüdi ning ülejäänud kasutati muul eesmärgil.
Koolitus
Erinevalt nõustamisest, ajakirjast ja maksuseaduste kogu-
mikust, mis on liikmetele tasuta ja finantseeritakse liikme-
maksust, kuulub koolitustegevus EML jaoks ärilise tegevuse
alla, sest koolitusüritustest osavõtt on liikmetele tasuline
(kuigi liikmetele kehtib 40-50% hinnasoodustus). Lisaks
temaatilistele seminaridele korraldatakse aastas kolm suurt
koolitusüritust: sõbrapäeva seminar veebruaris, hooaja lõp-
pu tähistav suveseminar juunis ning EML aastapäevale
pühendatud maksukonverents oktoobri alguses.
Põhilised koolituste teemad on seotud aktuaalsete mak-
sumuudatuste ja –probleemidega, palgaarvestuse, töölähe-
tuste ja erisoodustuste ning muude raamatupidamise ja ju-
riidiliste valdkondadega (majandusaasta aruanne, tööõigus,
äriõigus). Lektorina esinesid 2008. aasta koolitustel Lasse
Lehis, Imre Karulin, Tiia Kruusmaa, Margus Kingisepp,
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EML UUDISED
Virve Aru, Ranno Tingas, Olavi Jänes, Andres Vutt, Hiie
Marrandi, Martin Huberg ja Gaily Kuusik.
EML koolitusüritused ja nendel osalejate arv aastatel
2005-2008:
Aasta 2005 2006 2007 2008
Üritusi 55 51 51 49
Osalejaid 1865 1908 1804 2353
Avalikud esinemised, ettepanekud ja arvamused
EML esitas 2008. aastal Riigikogu komisjonidele ettepane-
kuid seaduseelnõude 180 SE, 181 SE, 194 SE, 299 SE, 347
SE, 350 SE, 353 SE, 360 SE, 399 SE, 400 SE muutmiseks
(tulumaksu ja käibemaksu määrade tõstmine, sõiduauto eri-
soodustuse määra tõstmine, riigilõivude tõstmine, maksu-
alaste väärtegude aegumistähtaeg, väärtpaberitulude mak-
sustamine, topeltmaksustamise vältimine, lähetuse päeva-
rahad, Eesti Töötukassa ja Tööturuameti ühendamine).
Rahandusministeeriumile tegime rea ettepanekuid maksu-
seaduste muutmise eelnõude algatamiseks – laiendada elu-
aseme müügi tulumaksuvabastust, ühtlustada tulu- ja sot-
siaalmaksu vabastusi, vabastada väärtpaberitulu tulumak-
sust, lubada mahaarvamisi üüritulust, tõsta lähetuse päe-
varaha ja isikliku sõiduauto hüvitise määrasid, rakendada
vabastusmeetod välismaalt saadud ettevõtlustulule, vähen-
dada mitteresidendilt kinnipeetava tulumaksu määra, üht-
lustada annetustega seotud maksusoodustusi, laiendada
maksuvabastusi metsamaterjali müügitulule, vabastada ela-
mumaa maamaksust, kehtestada 0% maksumäär reisiteenuse
vahendamisele. Justiitsministeeriumile tegime ettepaneku
aastaaruannete elektroonilise esitamise korralduse kohta
ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile et-
tepaneku algatada lähetuse päevaraha määrade tõstmist
sätestav õigusakti eelnõu.
Kuna aeg-ajalt kipuvad Riigikogus vastu võetud maksu-
seaduste muudatused meie arvates olema põhiseadusega
vastuolus, on EML saatnud ka märgukirju Vabariigi Presi-
dendile ja õiguskantslerile, 2008. aastal oli selliseid kirju 7.
Ka on EML saatnud Euroopa Komisjonile kaebuse mitte-
residente diskrimineeriva sätte kohta tulumaksuseaduses.
Osa kaebustest on jäänud käiguta, osa veel menetluses või
lahenenud õigusakti vormilise muutmisega.
Lisaks on EML esitanud ka arvukalt selgitustaotlusi ja
teabenõudeid eelkõige maksuseaduste rakendamise kohta.
2008. aastal saatsime välja 14 selgitustaotlust Rahandus-
ministeeriumile, 5 selgitustaotlust Maksu- ja Tolliametile,
2 selgitustaotlust Riigikontrollile ja Raamatupidamise Toim-
konnale ning Välisministeeriumile, 1 selgitustaotluse Jus-
tiitsministeeriumile ja Põllumajandusministeeriumile. Oluli-
semad kirjad koos vastustega on ka MaksuMaksja veergudel
avaldatud.
EML esindajate arvamusavaldusi, sõnavõtte, artikleid ja
intervjuusid meedias on viimastel aastatel olnud nii palju, et
nende üle arvet pidada ei ole mõtet. Ainuüksi pressiteateid
saadeti aastas välja 22 ning Kuku Raadios läks eetrisse 39
saadet „Maksumaksja”.
13
MaksuMaksja
Maksumaksjate liit hoiatab:
Käed eemale käibemaksust
EML pressiteade
29.05.2009
Eesti Maksumaksjate Liit protesteerib uue valitsuskoalit-
siooni kavandatava käibemaksu tõusu vastu. EML arvates
on maksukoormuse tõus praeguses majanduslikus olukor-
ras põhimõtteliselt vale. Kõikide eelduste kohaselt kujuneb
2009. aasta maksukoormus juba ilma uute maksutõusudeta
niigi viimase kümne aasta kõrgemaiks.
Kui majandus ja maksulaekumised langevad tagasi 2006. aas-
ta tasemele, siis ainus väljapääs on viia ka eelarve kulud tagasi
2006. aasta tasemele. Selleks tuleb muuta põhimõtteliselt
kogu eelarve koostamise korraldust. Riik ei saa oma tulusid
planeerida soovitud kulude baasil, vaid vastupidi – riigi kulud
tuleb kavandada olemasolevate tulude baasil. EML arvates ei
ole riigi kulude kokkuhoiu võimalused kaugeltki ammendu-
nud. Riik finantseerib piisavalt palju selliseid tegevusi, mis ei
ole hädavajalikud – mida saaks edasi lükata tulevikku või rea-
liseerida väiksemas mahus. Jõuliselt tuleb kärpida nii avaliku
sektori töötajate arvu ja palgakulusid, samuti sotsiaalkulutusi.
Käibemaksu määra tõstmine ei loo Eestisse ühtegi uut
töökohta ega aita Eestit välja majanduslangusest. Hoopis
Siseturul tegutsevad väikeettevõtjad
ja kodanikud on käibemaksu tõstmise
peaohvrid
Eesti väikeettevõtjate arvamus käibemaksu tõstmisest
www.evea.ee
03.06.2009
Käibemaksu tõstmine kuni 2% ei oleks paljudele ettevõtja-
tele esmapilgul probleemiks. Käibemaksu tasub lõpptarbija
ja seega ei puuduta see üldjuhul ettevõtjat nii tugevalt kui
lõpptarbijat – reeglina siis riigi kodanikke ning väga väike-
seid, käibemaksuvabastusega ettevõtteid.
Sügavamalt analüüsides on aga käibemaksu tõus meile
kõigile probleemiks!
Täna on selge, et lõpptarbija on otsustavalt piiranud iga-
suguste liigsete kulutuste tegemist. Inimeste raha kulub
enamasti vaid hädapäraste kulutuste (kommunaalmaksud,
pangalaenud, toit jms) tasumiseks. Tendentsi selles suunas
näitavad selgelt langenud müügimahud kaubanduskeskus-
tes ning teenindussektoris. Käibemaksu tõstmisel 2% võrra
kallineksid kaubad lõpptarbijale 1,69%. Me kõik teame, et
see tähendab taas kord hinnatõusu. Juhul kui ettevõtja
tahaks säilitada kliendile senikehtivat hinda, tuleks tal kär-
14
vastupidi – käibemaksu tõus sunnib tarbijaid säästmisele,
millega kaasneb kaubanduses ja teeninduses müügitulude
vähenemine, mis omakorda tähendab palkade vähenemist,
töökohtade kaotust ja uusi pankrotte. Samuti väheneb Eesti
kaupade konkurentsivõime.
Käibemaksu ja aktsiiside tõus suurendavad varimajanduse
ja salakaubanduse osakaalu turul, samuti suureneb legaal-
ne maksuvaba import naaberriikidest. Selle asemel et tõsta
maksumäärasid, peab riik püüdma sisse nõuda olemasole-
vad maksud ning kaitsma seaduskuulekat maksumaksjat
ebaausa konkurentsi eest.
Varasemate maksutõusude kogemused ja välisriikide prak-
tika kinnitavad, et maksumäära tõus ei too kaasa suuremat
maksulaekumist. Maksumaksjate liit on veendunud, et käi-
bemaksu määra tõstmine 18 protsendilt 20 protsendile ei
too riigile lisatulu, vaid käibemaksu laekumine hoopiski
väheneb. Kokkuvõtteks tähendab see, et tegelik eelarve
puudujääk tuleb planeeritust märksa suurem ning ülemi-
nek eurole ebaõnnestub järjekordselt.
EML kutsub valitsuserakondi üles loobuma käibemaksu
tõusust ning keskenduma selle asemel eelarvepoliitika muut-
misele ja majanduse elavdamise abinõudele.
pida oma kulusid. Enamik ettevõtjaid on oma kulutused
viinud juba minimaalseks, see tähendab, et järgmine või-
malus hinna alandamiseks on vähendada kvaliteeti. Kas me
seda tahamegi?
Väikeettevõtjate poolt kostab ka hääli, et just nemad
peavad käibemaksu tõusu kinni maksma, sest olukorras, kus
jaekaubanduses toimub jätkuv hinnalangus, ei ole mõeldav
lõpptarbijale hinda tõsta. Kvaliteetset kodumaist toodangut
ei ole praegu niigi Eestis võimalik õiglase hinnaga müüa:
lahti saab kaubast vaid suure allahindlusega. Vee, elektri, ko-
dumaise tooraine ja muude tootmissisendite käibemaksu
tõus mõjutab kõiki tootjaid ja teenustepakkujaid. Ja kuigi
käibemaks saadakse hiljem valdavalt tagasi, põhjustaks selle
tõstmine veel suuremat käibekapitali nappust ning võlad
üksteisele ja maksuametile kuhjuksid veelgi. On naiivne ar-
vata, et olemasolevate 5 miljardi kroonini küündivate mak-
suvõlgade juures oleks maksude tõstmine toimivaks lahen-
duseks. Küll aga suurendaks see pankrottide arvu.
Käibemaksu tõus energia- ja kütusesektoris mõjutab kõiki
tootjaid ja teenusepakkujaid. See tõstab hindu kokkuvõttes
kõrgemaks kui käibemaksule lisanduv 2%. Paljudel eluala-
del võib see kaasa tuua teenuste ostmise languse, sest vähe-
ne ostujõud sunnib tegema kasutatavate teenuste ostmisel
valikuid. Võimalik, et sel juhul tekitatakse käivet juurde

hoopiski ettevõtetele, kes on väga väikesed või uued turule
tulijad ega ole veel käibemaksukohustuslased ja seetõttu
saavad mingil hetkel osutada teenuseid käibemaksu võrra
soodsama hinnaga, s.o kuni 20% odavamalt!
Me ei näe küll võimalust, et sellise käibemaksu tõusu juu-
res laekuks riigikassasse rohkem käibemaksu. Käibemaksu
tõstmisega ei teki raha juurde! Pigem prognoosiks inimeste
ostujõu langust, sellest tulenevalt ka igapäevaste toiduainete
ostmist turult (käibemaksuvaba!), ning nii täiendavat käi-
bemaksu riigikassasse ei jõuaks. Küll aga on valitsus taas
näidanud oma riigile tahtmatust arvestada lõpptarbija kui
kõige nõrgema lüliga. Rahalised ressursid tuleks leida ikka
sealt, kus rahad liiguvad, ning kokkuhoidu peaks väga tõ-
siselt otsima riigisektorist.
Viimastel aegadel on tegemist valitsuse poolt planeeritud
tegevusega, mis nõrgendab ettevõtlust ja paneb raskel ajal
ettevõtja õlule uusi koormisi. Ettevõtted on sunnitud mi-
Maksutõusule EI?
Jürgen Ligi blogi
www.reform.ee
31.05.2009
Sain mina ja sai kogu maa Kalle Muulilt täna teada, et ma
olla igasuguse maksutõusu kogu aeg välistanud ja nimetanud
seda majanduse kägistamiseks. Ehk et ma söövat oma sõnu,
mida publik ühelt poliitikult õigupoolest ju ootabki.
Aga see on laim, isegi kui ma oleksin monarh. Tegelikult
olen ajanud sel teemal piinlikult ühesugust juttu:
1) majandust kägistab tulumaks, esimeses järjekorras et-
tevõtte ja teises tööjõu tulumaks. Et meie häda on töö-
jõu ülemaksustamine, ei ole neil meie puhul vahet;
2) kriisi ajal tuleks maksukoormust tegelikult hoopis alan-
dada, aga kahjuks ei tule välja, poliitiliselt ega eelarve
poolest;
3) kõigepealt tuleb kärpida. Kui saab, tuleb teises järjekor-
ras mittemaksuliste tuludega mõõna leevendada. Neist
eelistada ühekordsetele püsivamaid. Kolmandas jär-
jekorras ja siis, kui muud võimalused ammendatud,
tulevad maksud.
Siitsamast on võimalik leida, et olen tarbimismaksude
tõstmisega juba aasta tagasi häda pärast nõus olnud. Häda
pärast, kordan. Nood ei kägista selliselt, rääkigu kaupme-
hed mida tahavad, nonde probleem on inflatsioon ja must
turg. Tarbimise madalseisu aeg muidugi ka, aga meie kasv
ei tõuse ju siseturult, me pole USA ega isegi mitte Britan-
nia, ja meie sisetarbimine on tegelikult üsna põhja jõud-
nud juba.
Deflatsiooni oludes ei pruugi, kordan, ei pruugi hinnad
tõustagi, ja sama on öelnud Eesti Pank. Nad on muidugi
küll kõrgemad kui ilma käibemaksu tõusuta, aga kindlasti
jääb see alla maksutõusu määra, kui kaupmehed just kiusu
ei aja. Neid tuleb nüüd üles kutsuda, et ei ajaks kiusu, pal-
ju neist sõltub, kui pikaks jäävad me valud. Risk on suur,
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
TÕSTA VÕI LANGETADA
nema säästurežiimile, alandama palkasid ning koondama
töötajaid. Koondatud töötajate ostuvõime langeb järsult,
siseturu tarbimine väheneb oluliselt. Riigimaksed vähene-
vad seoses vähenenud töötasude ning vähenenud tarbi-
misega. Seega ei laeku riigiaparaadi funktsioneerimiseks
piisavalt vahendeid. Järelikult peaksime alustama sellest,
et vähendame riigi kulutusi vastavalt kahanenud tuludele
ning tekitame maksimaalsed võimalused ettevõtluse uueks
kasvuks. Ainult sellise tegevuse kaudu on võimalik taasta-
da normaalne elu- ja töökeskkond.
EVEA ei näe mingit võimalust, et 2% käibemaksu tõus
aitaks suurendada riigi tulubaasi. Täna toimiva, tarbimi-
sele orienteeritud majandusmudeli puhul jahutab tarbi-
mismaksu tõstmine veelgi majandust, st ettevõtlusaktiiv-
sust. Momendil, kus oleme seninägematus languses, tuleks
EVEA arvates tarbimist pigem stimuleerida ja otsida mak-
sukoormuse alandamise, mitte tõstmise võimalusi.
kuid suurema tõenäosusega ei ole see Maastrichti kritee-
rium veel sellise löögi all, nagu on eelarvedefitsiidi oma.
Läti ja Leedu võrdlus ei päde. Nemad tõstsid tarbimis-
makse, kuid sattusid sellega sügava languse algusse. Muidu-
gi kannatasid siis laekumised. Ei päde ka Lasse Lehise jutt,
et käibemaksu hakkab hoopis vähem laekuma. Hakkab, aga
sellele tõusule vaatamata, mitte selle pärast. Ainult nälja-
surmade korral oleks loogiline, et tarbimine väheneb roh-
kem kui maksumäär tõuseb.
Et aga too tõus mulle meeldiks, on loomulikult kah vale.
Sotsioloogiliselt jääb mulje, et tarbimismaks on vaesemate-
le koormavam. Samas on just vaesematel majanduslikest
kahjudest füüsiliselt valusam. Sotsid ignoreerivad seda ja
eksivad alati.
Teiseks, kes kritiseerivad pensionide mittealandamist, ei
vaata tervikpildi veel üht külge: käibemaks on ainus või-
malus hõlmata ka sadu tuhandeid tulumaksu mittemaks-
jaid. Meil ei ole seda rikast maksevõimelist kihti, kelle arvel
üksi eelarve päästa, osalejate baas peab olema maksimaalne
ja hõlmama, kahju küll, ka esmatarbimist. Too viimane on
stabiilsem kui luksustarbimine või tulud. Teooria ei nõustu
Eesti müüdiga, et käibemaks kukub kriisi ajal kõige roh-
kem. Teooria ütleb, et ta kukub varem, aga seejärel kukub
rohkem tulumaks. Ettevõtete ja eraisikute tulud vähenevad
majanduslanguses, töötus tõuseb, põhitarbimist hoitak-
se aga üleval säästude, toetuste, hüvitiste arvel. Nii et
ainult rikaste najal ei mängi välja, pigem tõrjutaks nii
investeeringuid. Teistest rohkem maksavad nad muidugi
ikka.
Miks töötuskindlustusmakse, mitte tulumaks? Kuigi sel
moel on mõnus justkui kiusata REd, on selles sisuline põh-
jus: eelarvete kulud on liiga suured ja kes seda tunnistavad,
ei tohiks tulumaksu eelistada – see tõstaks üldist kuluta-
mist püsivalt, samas sööksid selle enamuses ära Tallinna
valimistelgid. Tasakaal ei paraneks, kulud küll. Töötuskind-
lustus seevastu adresseerib üht väga konkreetset defitsii-
dilõiku, mis just kriisis kõige kriitilisem. See peab saama
isemajandavaks kassaks. Mõlemad on halvad selle poolest,
et maksustavad tööjõudu.
15
MaksuMaksja
KOMMENTAAR
EL liikmesriikides kehtivad käibemaksu KÜMME PÕHJUST, MIKS KÄIBEMAKSU
standardmäärad MITTE TÕSTA

Belgia 21 Iirimaa 21,5 Austria 20 Lasse Lehis

EML
Bulgaaria 20 Itaalia 20 Poola 22 juhatuse esimees
Tšehhi 19 Küpros 15 Portugal 20
lasse.lehis@eesti.ee

Taani 25 Läti 21 Rumeenia 19

Ajakirja trükkimineku ajaks ei olnud veel teada, kas käi-
Saksamaa 19 Leedu 19 Sloveenia 20 bemaksu tõstmise plaan läheb Riigikogus läbi või mitte.
Igaks juhuks loetlen lühidalt mõned põhjused, miks mak-
Eesti 18 Luksemburg 15 Slovakkia 19 sumaksjate liidu arvates ei oleks käibemaksu tõstmine väga
tark tegu.
Kreeka 19 Ungari 20 Soome 22
Maksukoormus on Eestis tänu SKP vähenemisele kasva-
Hispaania 16 Malta 18 Rootsi 25
nud juba isegi palju ilma maksutõusudeta. Maksude tõst-
mine vaid suurendab majanduslangust. Paljud ettevõtted
Prantsusmaa 19,6 Holland 19 Suurbritannia 15 ilmselt ei ole võimelised kõrgema käibemaksu võrra hindu
tõstma, vaid peavad vähendama enda juurdehindlust, mis
omakorda tähendab kasumi vähenemist, töökohtade kaotust
ning seetõttu ka muude maksude väiksemat laekumist.
Allikas: Euroopa Komisjon, http://ec.europa.eu/.
Paljud riigid on praegu just asunud käibemaksu vähen-
dama, et tarbimist elavdada.

Elo Annioni illustratsioon

16

Ammu on räägitud, et maksude tõstmisel ei kehti arit-
meetika põhitõed. Maksumäära tõstmine ei suurenda mak-
sulaekumisi. Seda teame väga hästi kas või varasematest
aktsiisitõusudest. Värskemate näidetena võib nimetada sõi-
duauto erisoodustuse määra ja sotsiaalmaksu kuumäära
tõstmise 2009. aastal, mistõttu maksulaekumine vähenes.
Nii juhtub ka käibemaksuga. Tarbijal on kokkuhoiu ruumi
küll ja küll. Käibemaksu kontekstis on kõige ohtlikum see,
kui tarbija liigub kas naturaalmajandusse või varimajan-
dusse – ostab kauba turult või hakkab toiduaineid oma aia-
maal kasvatama. Lisaks võib nimetada legaalset ja illegaalset
piirikaubandust, kaubareise ja kataloogikaubandust, sula-
rahakäibe varjamist, ümbrikupalku jne. Maksu- ja Tolliame-
ti 4. juuni reid, mille käigus selgus, et 300-st kontrollitud
väikepoest ja toitlustusasutusest umbes pooltes varjati käi-
vet või maksti ümbrikupalka1, on üsna selge vihje. Samuti
on veel terve rida käibemaksuseaduse halvast juriidilisest
kvaliteedist või Euroopa riikide vahelisest puudulikust
koostööst tekkinud seaduslikke kokkuhoiuskeeme, mida
arvatavasti hakatakse usinamalt ära kasutama.
Kiire ja ootamatu maksumäära tõus toob loomulikult en-
daga kaasa terve rea juriidilisi probleeme – alates õiguspära-
se ootuse põhimõtte rikkumisest ja lõpetades kreeditar-
vete vormistamise või kassapõhise käibemaksuarvestusega.
Kõige rohkem vaidlusi tekiks kindlasti teemal, kas müüjal
on õigus ühepoolselt kauba või teenuse hinda suurendada.
Ootamatult võib selguda, et see, kuidas lepingutes on paar
sõna ritta seatud, võib saada saatuslikuks. Siiamaani peeti
seda rohkem maitse asjaks, kas kirjutada hinnapakkumis-
se või lepingusse „hind on 100 krooni, millele lisandub
käibemaks” või „hind on 118 krooni”. Kõrgema maksumää-
ra tingimustes võib aga selguda, et mõni riigihankel sidu-
va pakkumise teinud ettevõtja peab edaspidi kahjudega
kauplema.
Kuidas muuta
käibemaksumäärasid
Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
Valimiste lähenedes hakkab võimul olijate ja võimule pür-
gijate hulgast kostma üha enam juttu maksude teemal. Sel
aastal vedas poliitikutel iseäranis, sest nad said maksudest
rääkima hakata sutsu varem kui tavaliselt, kuna valimised ja
majanduslangus olid ideaalselt ühildatud ning kaks kärbest
tabati ühe hoobiga.
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
TÕSTA VÕI LANGETADA
Tasub meeles pidada sedagi, et avalik sektor ise on samu-
ti käibemaksuseaduse mõistes lõpptarbija ja maksukoor-
muse kandja. Käibemaksumäära tõus tähendab paljude
riigieelarve kulude suurenemist, mis riigiasutuste puhul
on küll pigem raamatupidamistrikk, kuid näiteks kohalike
omavalitsuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutus-
te jt iseseisvate õigussubjektide jaoks täiesti reaalne probleem.
Siia võib lisada ka väikeettevõtjad, kes ei ole käibemaksuko-
hustuslased; lisaks maksuvaba käibega ettevõtjad, kellel puu-
dub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja kellele tähen-
daks maksumäära tõus samuti kulude suurenemist.
Veel võiks rääkida Eesti konkurentsivõime vähenemisest
ja ebameeldivast signaalist nii turistidele kui investoritele.
Mis seal salata, majandus on paljuski emotsioonidele raja-
nev. Piisab sellest, kui väljamaa lehes ilmub pealkiri „Eestis
tõsteti käibemaksu”, ning potentsiaalne turist tõmbab Ees-
ti oma sihtkohtade nimekirjast maha ja teda ei huvita
absoluutselt, et tegelikkuses ei pruugi tema jaoks ükski
pakutav hind tõusta (võib-olla et isegi langeb). MaksuMaks-
ja lugejad mäletavad kindlasti ka selliseid lauseid nagu
„stabiilne maksukeskkond on oluline väärtus” ja „ebakindlus
peletab investoreid ja äripartnereid”.
Tegelikult pole mõtet sel teemal edasi heietada. Ma usun,
et nendele, kes mõistavad, pole vaja seda rohkem seletada.
Ja nendele, kes ei mõista, pole seda ka vaja seletada. Ja kui
tõesti poliitikud usuvad, et käibemaksumäära tõstmine
toob „palju pappi ja kohe”, siis tuleb neil oma väite pai-
kapidavus tegelikus elus järele proovida. Kahju on vaid
sellest, et taolise inimkatse peavad kinni maksma kõik
maksumaksjad ja kodukootud doktor Mengeled ei vastuta
oma eksperimentide eest ei materiaalselt ega moraalselt.
1
Maksuhaldur tuvastas rikkumised ligi pooltel kontrollitud
äriühingutest. MTA pressiteade 08.06.2009. – www.emta.ee
Kui meie valitsusringkondadest kostab üsna palju maksu-
de tõstmise teema püstitamise kohta, siis Euroopast, kuhu
nendel valimistel ka pürgitakse, räägitakse natuke ka vas-
tupidisest. See võib küll jaburalt kõlada, kui väita, et väik-
sem maksumäär võib riigile tulusam olla, kuid sellise või-
malusega peaks arvestama.
EL dikteerib
Pärast Euroopa Liiduga ühinemist peab meie käibemak-
suseadus teatavasti vastama käibemaksudirektiivile ning
mingit omaloomingut ei saa seega ka maksumäärade osas
praktiseerida.
17
MaksuMaksja

Näiteid käibemaksumääradest EL liikmesriikides

Hotelli Pääsmed
Toiduained Veevarustus Raamatud Ajalehed Perioodika majutus- spordi-
teenus üritustele

Belgia 6 12 21 6 6 21 0 6 21 0 6 21 6 6
* *
Bulgaaria 20 20 20 20 20 79 20 20

Tšehhi 9 9 9 9 9 9 9

Taani 25 25 25 0 25 25 25 25
*
Saksamaa 7 19 7 7 7 7 19 7 19

Eesti** 18 18 5 96 96 9 18

Kreeka 9 3 9 4,5 4,5 4,5 9 9

*
Hispaania 4 7 7 4 16 4 16 4 16 7 7 16

Prantsusmaa 5,5 19,6 5,5 5,5 19,6 2,1 19,6 2,1 19,6 5,5 19,6

Iirimaa 0 4,8 13,5 4 21,5 0 13,5 13,5 13,5

* *
Itaalia 4 10 10 4 20 4 4 20 10 10 20

Küpros 0 5 15 5 5 5 5 8 15

Läti 21 102 10 215 10 107 107 10 10

Leedu 19 19 98 98 98 19 19

Luksemburg 3 3 3 3 3 3 3
*
Ungari 20 20 5 20 20 20 20
1
Malta 0 0 5 5 5 5 18

Holland 6 6 6 6 6 6 6

Austria 10 10 10 10 10 10 20

Poola 3 7 22 7 0 7 22 7 22 0 7 22 7 7

Portugal 5 12 20 5 5 5 5 5 5

Rumeenia 19 19 9 9 9 9 19

Sloveenia 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5

Slovakkia 19 19 10 19 19 19 19

Soome 17 22 8 0 22 0 22 8 8
*
Rootsi 12 25 25 6 6 6 12 6
* *
Suurbritannia 0 15 0 0 0 0 15 15

1 7
MT: Mõned kondiitritooted on määraga 5% LV: Välja arvatud need, mille sisuks erootika ja pornograafia ning
2
LV: Tooted väikelastele reklaam ja kuulutused
8
3
EL: Kui vett tarnivad avalik-õiguslikud institutsioonid LT: Väljaanded, mis peamiselt sisaldavad tasulist reklaami või
4
erootilised/pornograafilised väljaanded, mis on sellisteks tunnistatud
IE: Kui vett tarnivad kohalikud omavalitsused pädeva institutsiooni poolt, on määraga 19%; määr 9% rakendub
5
LV: Joogivee varud raamatutele ja mitteperioodilistele väljaannetele kuni 30. juunini 2009,
6
EE: Ajalehed ja perioodika, mis peamiselt sisaldavad reklaami, sellest edaspidi on määr 19%
erakuulutusi või erootilist/pornograafilist materjali, on määraga 18% 9
BG: Hotelliteenused, kui nad on osa turismipaketist

18

* Maksuvaba käive
** Tabeli originaalredaktsioonis on Eesti osas madaldatud maksumäära
suuruseks märgitud nostalgiaga 5%. Ilmselt ei osanud Euroopa kogemustega
onud-tädid oodata, et maksumäärade tõstmine võib käia ka päevapealt.
Eestile on paraku nii kombeks.
Allikas: Euroopa Komisjon, http://ec.europa.eu/.
Direktiiv näeb ette, et liikmesriigid kasutavad standard-
käibemaksumäära, mis ei tohi olla madalam kui 15%, ning
kuni kahte madaldatud maksumäära, millest madalaim ei
tohi olla alla 5%. Eesti on valinud standardmaksumääraks
18% ning madaldatud maksumääraks 9% (kuni 31.12.2008
oli 5%). Käibemaksuseaduses sätestatud 0% maksumäära
tähistab direktiivis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigu-
sega maksuvabastus (st terminoloogiline erisus, kuid resul-
taat on sama).
Need kaubad ja teenused, mille osas liikmesriik tohib
madaldatud maksumäära kehtestada, on sätestatud direk-
tiivi lisas III.
Direktiivi lisa III sätestab 18 kauba ja teenuse kategooriat,
mille osas on liikmesriigil õigus kohaldada madaldatud mak-
sumäära. Eesti kasutab praeguse seisuga nelja kategooriasse
kuuluvaid erandeid. Kasutamata on jäetud erandid toidu-
ainetele, vee tarnetele, transpordile, kultuurile (muuseum,
loomaaed, kontsert jne), raadio- ja televisiooni vastuvõtule,
spordile jne.
Tundub, justkui oleks meil kindel nägemus sellest, et
erandid on pahad, neist ei ole kasu, ja üleüldse on need
väheste eranditega lihtsale maksusüsteemile koormaks
seljas.
Uus direktiiv
Olgugi et direktiivis on juba päris palju erandeid, mida
riigid võivad kasutada, otsustas Euroopa Nõukogu võtta
5. mail 2009 vastu direktiivi, millega muudetakse käibe-
maksudirektiivi vähendatud maksumäärade osas1, seejuu-
res pole muudatused kitsendavad, vaid pakuvad hoopis
täiendavaid võimalusi. Muudatuste sisseviimist toetas ka
Euroopa majanduse taastamiskava.
Euroopa Komisjon koostas nõukogu jaoks Euroopa ma-
janduse taastamise kava, mille nõukogu ka heaks kiitis. Ka-
va eesmärk on kaitsta töötajaid, kodumajapidamisi ja ette-
võtjaid ohtude eest, mis võivad kaasneda finantskriisi laiema
levimisega eri majandusvaldkondadesse. Kavaga pakutakse
tuge haavatavamatele rühmadele, investeerides tööoskuste pa-
randamisesse ja töökohtade säilitamisesse või aidates inimestel
leida uusi töökohti.2
Kavas nähti muu hulgas ette tööjõumahukate teenuste
osas madaldatud maksumäära alalise kasutamise õiguse sis-
seviimise3 ning „roheliste” kaupade ja teenuste, mis iseäranis
parandavad ehitiste energia efektiivset kasutamist, lisamist
madaldatud maksumääraga kaupade ja teenuste loetellu.4
Viimane meede on mõeldud edendamaks tarbijate nõud-
lust energiasõbralike toodete osas.
Direktiivi 2009/47/EÜ preambulast saame lugeda, et
2007. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ko-
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
TÕSTA VÕI LANGETADA
misjoni teatises käibemaksumäärade kohta (välja arvatud ha-
rilikud maksumäärad) järeldati, et vähendatud käibemaksu-
määrade kohaldamine kohapeal osutatavatele teenustele ei
ohusta siseturu tõrgeteta toimimist ning et sellel võib teatud
tingimustel olla positiivne mõju töökohtade loomisel ja vari-
majanduse vastases võitluses.
Kui seni olid teatud tööjõumahukad teenused sellised,
mille suhtes liikmesriik tohtis erandlikel tingimustel ja
ajutiselt madaldatud maksumäära kohaldada (vastavad
teenused olid seejuures loetletud direktiivi 2006/112/EÜ
lisas IV), siis 1. juunist 2009 kaotas lisa IV kehtivuse ja
lisa III täiendati (st alaliselt võib kohaldada madaldatud
maksumäära) järgmiste tööjõumahukate teenustega:
- eravalduses olevate eluruumide renoveerimine ja remont,
välja arvatud materjalid, mis moodustavad olulise osa
teenuse väärtusest;
- aknapesu ja kodumajapidamiste koristamine;
- restorani- ja toitlustusteenused, kusjuures on võimalik vä-
listada (alkohoolsete või mittealkohoolsete) jookide tar-
nimine;
- jalgrataste, jalatsite ja nahktoodete ning rõivaste ja kodu-
tekstiili väikesed parandusteenused (sealhulgas paranda-
mine ja ümbertegemine);
- koduhooldusteenused (näiteks koduabi ja laste, vanurite,
haigete või puuetega inimeste hooldamine);
- juuksuriteenused.5
Konkreetne abi
Arvestades, et Eesti ei ole kuigi usin madaldatud maksu-
määra tarvitaja, kuid raamatute osas on selline meeldiv
erisus siiski läbi läinud, tuleb tähelepanu juhtida ka sellele,
et direktiivi 2006/112/EÜ lisa III raamatu mõistet täiendati
ning edaspidi tohib madaldatud maksumäära kohaldada
kõigil füüsilistel kandjatel olevatele raamatutele. Näiteks
kui praegu on Andrus Kivirähki „Rehepapi“ plaadil olev
redaktsioon 18% maksustatav, siis on Eestil nüüd õigus
seda muuta ja nii peabki tegema, kuna on võimalik öelda,
et eristamine on meelevaldne ja õigustamatu.
Seega peaks Eestil olema, mille üle järele mõelda, enne kui
asutakse madaldatud maksumäärasid kaotama või stan-
dardmäära tõstma.
1
Nõukogu direktiiv 2009/47/EÜ, millega muudetakse direktiivi
2006/112/EÜ vähendatud käibemaksumäärade osas.
Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex:
http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
2
Komisjoni 27.11.2008 pressiteade. Majanduse taastamise kavaga
ühendatakse liikmesriikide ja ELi meetmed. Avaldatud komisjoni
veebilehel http://ec.europa.eu/news/economy/081127_1_et.htm.
3
Direktiivi 2006/112/EÜ art 106 senine redaktsioon lubas
liikmesriikidel eksperimenteerida kuni 2010. aasta lõpuni.
4
Communication from the Commission to the European Council.
A European Ecenomic Recovery Plan. Avaldatud komisjoni veebilehel:
http://ec.europa.eu/commission_barroso/president/pdf/Comm_
20081126.pdf.
5
Käibemaksukorüfeed paljastavad oma teoses, et kui Hollandis erandit
rakendama hakati (kui see veel ajutine oli), küsisid nad oma juuksurilt
(ilmselt on neil ühine juuksur), miks maksumäära alandamine ei ole
hinda alla toonud. Vastuseks teatas juuksur, et selle eest on hinnatõus
olnud väiksem. Ben Terra. Julie Kajus. A Guide to the European VAT
Directives. Introduction to European VAT. Volume 1: 2009, p 702.
19
MaksuMaksja
Kas Eesti peaks makse tõstma?
Teised vähendavad…
Ranno Tingas
Maksuosakonna juhataja, partner
Ernst & Young Baltic AS
EML nõukoja liige
Kui riigi kulud ületavad tulusid, siis on väga suur kiusatus
suurendada makse ja seeläbi probleemid näiliselt kiiresti
lahendada. Kuid kas see on ikka nii lihtne võimalus glo-
baalse finantskriisi mõjudega võitlemisel? Kui vaadata ette-
võtteid, on paljud sunnitud oma kaupade ja teenuste hindu
alandama ning karmilt üle vaatama oma kulubaasi, et kon-
kurentsis püsima jääda. Iga riik konkureerib aga maailma-
majanduses teiste riikidega ning peab arvestama globaalsete
protsessidega.
Aprillis viis rahvusvaheline konsultatsiooni- ja audiitor-
büroo Ernst & Young läbi uuringu1, milles vaadati hiljutisi
maksupoliitika muudatusi 24 riigis tulenevalt globaalsest
finantskriisist. Selle rahvusvahelise uuringu tulemused näi-
tavad, et praegu langetavad paljud riigid makse majanduse
elavdamiseks. Tõenäoliselt ei pea Eesti kõike tegema täpselt
sama moodi nagu teised suured majandused, kuid ilmselgelt
ei ole mõttekas käituda täpselt vastupidi. Kiirustades suu-
rendatud maksud ei paranda meie olukorda ei lühikeses ega
pikas perspektiivis.
Käibemaks
Kui Eestis on hiljuti poliitikute hulgas üles kerkinud dis-
kussioon käibemaksumäära tõstmise üle, siis rohkem kui
pooled uuringus vaadeldud riikidest on käibemaksumäära-
sid ajutiselt alandanud või kavandatud käibemaksumäärade
suurenemisi edasi lükanud. Seda on tehtud ilmselge ees-
märgiga elavdada tarbimist. Nimetatud muudatusi on tei-
nud näiteks Belgia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Tšehhi, Prant-
susmaa, Hong Kong, India, Holland, Venemaa, Šveits ja
Suurbritannia.
Vastupidiselt eelpool loetletud riikidele plaanivad käibemak-
sumäära suurendada Ungari (standardmäär 20%-lt 25%-ni)
ja Iirimaa. Meenutame2, et Läti tõstis selle aasta algusest käibe-
maksu standardmäära 18%-lt 21%-ni ja Leedu 18%-lt 19%-ni.
Kuigi EL rahandusministrite nõukogu ECOFIN otsustas
alles 10. märtsil 2009 lubada käibemaksumäära vähen-
damist tööjõumahukate tööstusharude puhul3, siis näiteks
Prantsusmaa on otsustanud alandada restoranidele kohal-
duvat käibemaksumäära juba 1. juulist üle kolme korra:
19,6%-lt 5,5%-le. Võib arvata, et selline otsus aitab säilita-
da Prantsusmaa restoranikultuuri ja soodustada ausat kon-
kurentsi toitlustusäris.
20
Uuringus vaadeldud riikide käibemaksumeetmetena võib
leida ka käibemaksu tagastamise protsessi kiirendamist –
Prantsusmaal, Belgias, Venemaal ja Hiinas. Siinjuures tuleb
muidugi arvestada, et paljudes riikides ei toimu käibemaksu
tagastamine nii kiiresti ja automaatselt nagu Eestis. Näiteks
Prantsusmaal asendati senine kvartaalne käibemaksu ta-
gastus kuupõhisega.
Füüsilise isiku tulumaks
Olukorras, kus töötus on viimaste aastate kõrgeimal tase-
mel ja tarbijate kindlustunne omakorda madalaimal tasemel,
pooled uuritud riikidest on teinud muudatusi füüsilise
isiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustuse maksete osas – näi-
teks on suurendatud tulust lubatud mahaarvamiste hul-
ka või piirmäärasid või tehtud muudatusi maksumäärade
osas. Selliste meetmetega on püütud suurendada netosisse-
tulekut ja seeläbi ka tarbimisvõimet. Samas on küsitav, kas
täiendavat raha ebakindlatel aegadel pigem säästetakse või
kasutatakse tarbimises. Üheks USA oluliseks majanduse
edendamise programmiks on füüsilise isiku föderaalse tu-
lumaksu kinnipidamise määra alandamine väiksema ja kesk-
mise sissetulekuga inimestele, kuid selle võrra vähendatakse
järgmisel aastal maksudeklaratsiooni alusel neile tagastata-
vat maksusummat. Seevastu on Suurbritannia ja Iirimaa
suurendanud füüsilise isiku maksumäärasid teatud sisse-
tulekugruppide juures. Iirimaa on piiranud kogumispen-
sioni sissemaksete mahaarvamisi 2009. aastal ning Suur-
britannia on piiranud mahaarvamisi kõrgemate sissetuleku-
tega inimeste puhul.
Äriühingu tulumaks
Riikide tulubaasi vähenemisest hoolimata on märgata äri-
ühingu tulumaksu määra alanemise tendentsi. See kinni-
tab, et finantskriisi aegadel vaatavad riigid tulevikku ja
tajuvad konkurentsi maksutulule ja investeeringutele. Nii
on peaaegu pooled vaadeldud riikidest teinud muudatusi
tulumaksu määra osas. Näiteks on Jaapan kehtestanud
astmelise äriühingu tulumaksu – väikese ja keskmise suu-
1
Uuring on ingliskeelsena kättesaadav Ernst & Young kodulehelt:
www.ey.com/stimulus.
2
Vt Ranno Tingas. Läti ja Leedu maksumuudatused 2009. –
MaksuMaksja, 2009, nr 1, lk 23-24.
3
Euroopa Nõukogu direktiiv 2009/47/EÜ, millega muudetakse
direktiivi 2006/112/EÜ vähendatud käibemaksumäärade osas.
Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex:
http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm. Vt ka Martin Hubergi artiklit
Kuidas muuta käibemaksumäärasid, lk 17-19.
 TÕSTA VÕI LANGETADA

rusega ühingutele kehtib tavapärase 22% asemel madalam
maksumäär 18%. Samas on Lõuna-Korea ja Tšehhi edasi
lükanud planeeritud maksumäära alandamisi ning Ungari
on otsustanud tõsta äriühingu tulumaksu 16%-lt 19%-le.
Jaapan on teinud huvitava muudatuse, mis soodustab Jaa-
pani äriühingutel kasumi toomist Jaapanisse – välismaalt
saadud dividendidele on kehtestatud 95% ulatuses maksu-
vabastus.
Selleks, et ettevõtjad ei loobuks majanduslikult rasketel
aegadel teadus- ja arendustegevusse investeerimisest, on pal-
judes riikides kehtestatud mitmeid maksusoodustusi sel-
les vallas. Ligi pooled vaadeldud riikidest on muutnud
maksupoliitikat seoses teadus- ja arendustegevuse kulu-
dega.4 Nende riikide hulgas on Belgia, Kanada, Hiina,
Tõenäoliselt ei pea Eesti kõike tegema
täpselt sama moodi nagu teised suured
majandused, kuid ilmselgelt ei ole
mõttekas käituda täpselt vastupidi.
Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Venemaa, Singapur
ja Lõuna-Korea. Rakendatud meetmete hulgast leiab nii
teadus- ja arendustegevusega seotud kulude edasikandmise
perioodi pikendamist kui ka tagasikandmise perioodi keh-
testamist, maksusoodustusi teadus- ja arendustegevuse vald-
konna spetsialistide töötasudele, täiendavaid teadus- ja aren-
dustegevusega seotud mahaarvamisi kasumist ja selliste
reservide moodustamist jne.
Nendes riikides, kus erinevalt Eestist on traditsiooniline
tulumaksusüsteem, on paljudel juhtudel ajutiselt kehtes-
tatud kiirendatud maksuamortisatsioon. Selle tulemusena
suureneb äriühingu kulubaas ja seega väheneb kasumilt
tasutav tulumaks. Uuringus vaadeldud riikidest olid peaaegu
pooled seda ühel või teisel viisil teinud (näiteks Kanada,
Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Iirimaa, Holland,
Venemaa, Suurbritannia ja USA). Üldjuhul on kiirenda-
tud amortisatsioon kehtestatud põhivarale, mis soetatak-
se 2009. aastal, kusjuures mitmed riigid on selle meetme
piiranud keskmise ja väikese suurusega ettevõtetega või tea-
tud põhivara grupiga. Seega loodetakse maksumeetmelt uue
põhivara soetamise motiveerimist ja seeläbi ka nõudluse
suurenemist. Näiteks rakendavad Saksamaa, Kanada ja USA
kiirendatud maksuamortisatsiooni just perioodil 2009-
2010 soetatud põhivara suhtes.
Kuna Eestis makstakse kasumilt tulumaksu ainult selle
jaotamisel, ei ole meie kontekstis selline meede võimalik.
Arvatavasti oleks Eesti kontekstis mõttekas läbi vaadata
need erisoodustuse ja vastuvõtukulude maksustamise alu-
sed, mille puhul sisuliselt kuuluvad maksustamisele et-
tevõtlusega seotud kulud (majutuskulude piirmäär, vastu-
võtul osalevad oma töötajad, vastuvõtukulude piirmäär,
isikliku sõiduauto kompensatsiooni piirmäär, tasemekooli-
tuse kulud jne).
Tavapärase äriühingu tulumaksuga riigid on pikendatud
kahjumite edasikandmise ja tagasikandmise perioodi. Sel-
lise meetme kasuks on otsustanud vaadeldud 24 riigist
rohkem kui iga kolmas: Prantsusmaa, Jaapan, Singapur,
Lõuna-Korea, Taivan, Suurbritannia ja USA. Kahjumite eda-
sikandmine on meile tuttav mõiste füüsilise isiku väärt-
paberikahjude ja füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlus-
tulu kontekstis. Nii on paljud riigid ajutiselt pikendanud
perioodi, mille jooksul saab varem tekkinud kahjumit ta-
saarvestada hiljem tekkiva kasumiga. Selline muudatus on
ettevõtjatele oluline, sest väldib olukorda, kus varasemate
aastate kahjumid aeguvad, kuna praegu ei suudeta kasumit
teenida. Nagu eelnevalt vaadeldud meetmete puhul, on ka
siin näha, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele on
kehtestatud täiendavaid soodustusi.
Lõpetuseks tahaks loota, et Eesti poliitikud ei kiirusta
maksude tõstmisega ega lükka seeläbi riiki veel sügavamas-
se ja pikaajalisemasse kriisi. Kui uuringus vaadeldud rii-
gid reeglina alandavad makse või kehtestavad ajutisi mak-
susoodustusi, siis tuleb sellest teha järeldusi. Kõrgemad
maksud ei muuda Eesti ettevõtjaid rahvusvahelistel turgu-
del konkurentsivõimelisemaks, ei tekita siia täiendavaid töö-
kohti ega too Eestisse välisinvesteeringuid. Töötajate palga
vähendamine selleks, et luua uusi töökohti, või töötajate
maksukoormuse tõstmine selleks, et maksta suuremaid
toetusi mittetöötavatele, ei ole jätkusuutlik lahendus. See-
ga peab riik üle vaatama oma kulubaasi ning leidma või-
malusi, kuidas taastada tarbijate, töötajate ja välismaailma
silmis kindlustunne ja stabiilsus.
4
Viide 2.
Uuringus vaadeldud 24 riiki
Argentina Iirimaa
Austraalia Itaalia
Belgia Jaapan
Brasiilia Holland
Kanada Venemaa
Hiina Singapur
Tšehhi Vabariik Lõuna-Korea
Prantsusmaa Šveits
Saksamaa Taiwan
Hong Kong Türgi
Ungari Suurbritannia
India Ameerika Ühendriigid

MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009 21

MaksuMaksja
Reegel riigile:
väiksemad kulud, mitte
suuremad tulud!
Taavi Veskimägi
Riigikogu liige
Endine rahandusminister
EML nõukoja liige
Valitsuse eelarvepoliitika nurgakivi, mis aitaks majandusel
kohanduda majanduskriisiga, saab olla rajatud riigi kulu-
de vähendamisele, mitte tulude suurendamisele. Reformi-
erakonna ja IRL seatud eelarvepoliitiline eesmärk hoida
valitsussektori eelarvedefitsiit 3% raames on õige, kuid see
tuleb saavutada mitte tulude suurendamisega, vaid kulude
kokkuhoidmisega. Kui tööjõu ühikukulu kasvas aastatel
2000-2008 ca 80%, peavad ka tööjõukulud tulema ca 35%
alla, et Eesti muutuks kapitalile taas atraktiivseks.
Eelarve tasakaalustamine maksude ja vara müügi kaudu
lükkab majanduse taastumist veelgi edasi. Maksukoormust
tõstes peavad inimesed leppima suuremate palgakärbetega,
aitamaks ettevõtetel kohanduda uute majandusoludega ja
kõrgema maksukoormusega. Lisaks loomulikult ostujõu
vähenemine kõrgema maksukoormuse tõttu. Kuidas saab
üldse rääkida maksude tõstmisest olukorras, kus aprilli
töötleva tööstuse toodangu number näitas järjekordselt
Eesmärk peab olema sama raha eest
rohkem ja õigemaid asju!
tugevat 36% langust võrreldes eelmise aasta aprilliga, viies
meid tagasi 2003. aasta tasemele? Eksport vähenes eelmise
aasta aprilliga võrreldes ligi 40% ja siseturul toimus ligi 30%
kukkumine.
Kui meie ühise töövilja väärtus SKP-põhiselt kukub tagasi
2006. aastasse, ca 205 miljardi krooni tasemele, tuleb ka
riigi kulud suruda tagasi samadesse raamidesse. 2009. aasta
esialgne riigieelarve kulude maht oli aga 98,5 mld krooni,
2006. aastal oli see 66,6 mld krooni. Sama suure loodud
lisandväärtuse juures ei ole võimalik 1/3 võrra rohkem
kulutada.
Riik peab ise suutma ennast tagasi suruda tänaselt taseme-
liselt riigieelarve mahult, mis on ca 45% SKP-st, tasemele
35% SKP-st. See tähendab lähiaastatel kulude alandamist
ca 10% ulatuses SKP-st. Alates 2000. aastast kuni 2008.
22
aastani on olnud eelarves tulud-kulud vähemalt tasakaalus ja
riigieelarve kulude maht on kõikunud 30% - 35% vahel SKP-
st. See on olnud majandus- ja rahanduspoliitikat toetav ning
väikesele ja suhteliselt vaesele, kuid heaolukasvunäljasele
riigile sobilik poliitika.
Põhimõtteliselt tuleb pidada positiivseks kahe tänase koa-
litsioonierakonna soovi leppida proaktiivselt kokku põhi-
mõtteline reegel, kuidas eelarve tasakaalustada täiendava
defitsiidi tekkimisel. Pakutud lähenemine suurendada
sellisel juhul 50% tulusid ja vähendada 50% kulusid pole
aga piisav. Arvestades poliitilisi realiteete ja tasakaale, tu-
leks siiski lähtuda reeglist 70% kulude vähendusi, 30% tu-
lude suurendamist.
Eesti tegi aastatel 2006-2009 klassikalise vea, headel aega-
del lasi kuludel kasvada tasemele, mida kehvematel aegadel,
rääkimata kriisiolukorrast, finantseerida ei suudeta. Dras-
tiliseks muudab meie jaoks olukorra 2008. aasta eelarve
osaliselt valedel alustel ja 2009. aasta eelarve täiesti valedel
alustel koostamine. Padari esitatud 2009. aasta eelarve koos-
tamise aluseks olnud SKP prognoos oli 282,9 mld krooni,
positiivse stsenaariumi korral jõuame reaalsuses 2009. aas-
ta SKP-ga aga 200 - 205 mld krooni tasemele. Tehtud viga
oleks viinud riigieelarve 98,5 mld kroonise kulumahu pla-
neeritud ca 35% SKP taseme juurest hoobilt ainult veidi
alla 50% ümberjaotamisele SKP-st. Lisaks tuleb võtta arves-
se juba 2008. aasta negatiivset eelarvet, kus riigi kulud üle-
tasid tulusid üle 5 mld krooni. Nii saamegi kokku tänase
probleemi põhjuse, kus riigi kulutase analoogselt paljudele
leibkondadele ei vasta suutlikkusele tulusid teenida.
Valitsuse prognoositud 98 mld asemel laekub eelarve tu-
lusid 2009. aastal maksimaalselt ca 77 mld, st riigieelarvet
tuleb koomale tõmmata ca 21 mld võrra, kui tahta saavu-
tada tasakaalus eelarvet. Esimese lisaeelarve maht koos
II samba maksete peatamisega tasakaalustab positsiooni
ca 8 mld võrra, järelikult tuleb veel ca 8 mld krooni võrra
vähendada 2009. aasta riigieelarvet, et jääda vähemalt 3%
eelarvedefitsiidi piiresse. Võttes eelduseks ka teiste valit-
sussektori osiste vähemalt paarimiljardilist defitsiiti.
Jälgin kasvava murega arutelusid kärpeplaanide üle, sest
lähemal vaatlusel ei ole kärpeplaanid üldse kärpeplaanid,
vaid hoopis eelarve tulude suurendamise plaanid. Uute
maksude, maksete, omanditulu ja vara müük ei ole eel-
arve kulude kärpimine. Räägime asjadest õigete nimedega,
pigem on tegemist koormiste eelarvega. Eelarve planeeri-
mine käib tagurpidise loogika järgi – kulud on paigas, otsi-
takse meeleheitlikult kulude finantseerimiseks vajalikke

tulusid. Ja mõistlikke otsuseid ei saagi enne teha, kui ei
lõpetata jäika raiumist, et üht või teist kulu ei või kärpida.
Eesti riigieelarvest pea 50% on sotsiaalkaitse ja tervishoiu
kulud, sealt kulutusi tagasi tõmbamata ja neid süsteeme
põhimõtteliselt reformimata läheme lähiaastatel riigina
piltlikult öeldes tõesti pankrotti. Tänases päevas on täies-
ti vastutustundetu lühiajalise võimaliku poliitilise kasu
nimel jäigalt blokeerida sisulisi arutelusid suure osa riigi-
eelarve kulude üle. 80% riigieelarve kulusid on viies valdkon-
nas: tervishoid, sotsiaalkaitse, haridus, majandus, sh põllu-
majandus, ja üldvalitsemine. Neid põhimõtteliselt ümber
korraldamata ei saa edasi minna.
Eesti riiki ei tohi juhtida nii, nagu tuleks maailma lõpp
31. detsembril 2010. Tulgu siis, mis tuleb. Kasvava tulude
ja kulude lõhe valguses vajame struktuurseid reforme.
Jälgin kasvava murega arutelusid
kärpeplaanide üle, sest lähemal vaatlusel ei
ole kärpeplaanid üldse kärpeplaanid, vaid
hoopis eelarve tulude suurendamise plaanid.
Panen alljärgnevalt kirja ühe lähenemise võimalikele struk-
tuursetele reformidele – mis tuleks teha, kasutades kriisi kui
võimalust ja kohustust riigi kuluefektiivsust ja ressursside
paigutuse efektiivsust parandada. Vajame kolmanda põlve
reformide paketti suurtes valdkondades. Eesmärk peab ole-
ma sama raha eest rohkem ja õigemaid asju! Võtmevald-
konnad on alljärgnevad:
Haridus. Võtmesõnaks on kvaliteet. Üldhariduses pearaha
süsteemi rakendamine, erinevate omandivormide, koolitüü-
pide ja nende vahelise konkurentsi soodustamine. Kutse-
hariduses siduda koolid nõudlusega, st ettevõtjatega, koos
koolide erastamisega ettevõtlusorganisatsioonidele ja ette-
võtjatele. Kõrghariduse tasemel saata meie parimad ajud
välismaale õppima ja meie enda ülikoolide arvu drastiliselt
kärpida neile esitatavate nõuete kaudu. Kvaliteetse hariduse
tagamiseks on Eesti ühiskonnal ressurssi oluliselt väiksema
arvu õppeasutuste jaoks. Meie konkurentsieelis saab olla
ideedes, mitte musklites.
Tervishoid. Personifitseeritud tervisekontode süsteemi ra-
kendamine, millele laekub osa inimese sotsiaalmaksu ravi-
kindlustuse maksest. Kolmesambaline raviteenuste rahasta-
mise süsteem – solidaarselt makstavad suuremahulised teenu-
sed, isikustatud tervisekontode kaudu kaetavad üldteenused ja
oma taskust finantseeritavad teenused, nt hambaravi.
Sotsiaaltoetused. Lõpetada laustoetamine, viia toetused
vajadusele põhinevaks ja testivale alusele.
Halduspoliitika. Avaliku sektori tegevus tuleks paljuski
kujundada ümber enam Eesti inimeste huvide põhiseks.
Huvidepõhine tegevus võimaldaks käsitleda kogu haldus-
korraldust, sh haldusterritoriaalset korraldust hoopis teisiti
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
TÕSTA VÕI LANGETADA
ning võimaldaks saavutada ühiskondliku kogukulu kokku-
hoidu efektiivsuse kaudu.
Pensionid. Pensionite osakaal riigieelarvest ja SKP-st on
kasvanud tasemele, kus ilma laenu võtmiseta pole pensio-
nite maksmist võimalik finantseerida. Üks lahendus oleks
muuta pensionid allapoole liikumise suhtes paindlikuks,
võimaldades pensioniindeksil muutuda negatiivseks. On
loogiline, et kui pensionide ideoloogia on olnud selline, et
pensionärid peavad saama osa solidaarselt üldisest heaolu
kasvust, peab solidaarsus kehtima ka üldise heaolu langu-
se juures. Praktikas saaks seda teha pensionitele täiendava
tulumaksuvabastuse kaotamise kaudu. Näiteks tulumaksu-
vabastuse 3000 krooni kaotamisel väheneb keskmine pen-
sion ca 10% ehk 500 krooni. See oleks ilmselt suhteliselt
proportsionaalne, arvestades 5% pensionikasvu märtsis.
Maksukeskkond. Stabiilsus ja etteennustatavus on siin
märksõnadeks. Tunnistan ausalt, olen selles poliitikas ise
teatud ideoloogilises kimbatuses, kuidas minna edasi. Kas
muuta Eesti maksusüsteem tõeliselt proportsionaalseks,
madalate määradega, ilma erandite ja mahaarvamisteta?
Või muuta täielikult kurssi ja võtta ambitsioon teha Eesti
kapitalile magusaks erandite kaudu? Olla paindlik ja pak-
kuda personaalset lähenemist?
1,3 miljoniga Eesti vajab 30-40 head kokkulepet kapitali
omanikega investeeringute osas, mille maht oleks 10% -
15% SKP-st uue majandusarengu saavutamiseks paari aasta
pärast. See on võimalik, kui Eesti vaatab igat tehingut ja
selle tingimusi eraldi, püüdes pakkuda selle tehingu jaoks
optimaalset maksu- ja halduskeskkonda.
Euro. Muude valdkondade poliitika tuleb allutada selle
eesmärgi saavutamisele. See on lühiajaliselt valus, kuid pika-
ajaliselt tagab ühiskonnale suurima heaolu kasvu. Samas on
riskid euroalaga liitumise kriteeriumide mittetäitmiseks
väga kõrged. Seetõttu olen pidanud väga vajalikuks kirju-
tada koalitsioonileppes lahti ka plaan B, kui eesmärki ei
saavutata. Mida me siis teeme süvenevas kriisis? Variant B
tuleks kindlasti kiiremas korras läbi mängida, vältimaks
võimalikku emotsionaalset kokkukukkumist pärast seda,
kui eurot ei õnnestu kasutusele võtta.
Istuva valitsuse kõige suurem nõrkus paljude nõrkuste
hulgas on suutmatus vaadata vähegi laiemas plaanis Eesti
riigi arengut. Loomulikult saab see toetuda teatud eeldus-
tele. Kui arvestada peaministri mõned nädalad tagasi välja
öeldud seisukohaga, et Eesti järgmise kümnendi keskmine
majanduskasv on 7% kiirelt vananeva rahvastiku valguses,
kuigi kasvava tööealise elanikkonnaga USA-s räägitakse
jätkusuutlikust kasvust 2% ringis, siis ei olegi võimalik
langetada kvaliteetseid otsuseid.
Siiski oleks ad hoc kärpimise kõrval vaja 5 aasta plaani riigi
rahanduse korraldamiseks, võttes aluseks stsenaariumi, et ko-
gu 2010-2014 summaarne majanduse reaalkasv on 0, võrreldes
2009. aastaga. Ilma sellise plaanita läheme aastapõhiste kär-
betega rappa. Seda ei ole võimalik saavutada aga enne, kui era-
kondade „spindoktorid“ loobuvad poliitika märgipõhisest käsit-
lusest, kus oma märke tuleb hoida ja konkurendi omi peksta.
23
MaksuMaksja
Rohelised toetavad majandust
elavdavaid otsuseid
Marek Strandberg
Erakond Eestimaa Rohelised
Täna oleme olukorras, kus riigi tulud isegi juhul, kui kulu-
tamisse aktiivselt sekkuda, kahanevad. Ennekõike on rohe-
lised nõus oma käe alla panema nendele vähemusvalitsuse
otsustele, mis riigi kulutusi vähendavad – me räägime sellest,
et toetada riigisektori kulutuste kärpimist, mis ei kahjusta
julgeolekut ja sotsiaalset turvalisust. Lisatingimused, millis-
tel oleme nõus toetust pakkuma, puudutavad laias laastus
kahte valdkonda: majanduse elavdamist ja makse.
Meie peamine sõnum majanduse elavdamise juures on, et
Eesti riigil on veel piisavalt palju usaldust, et seda jõuliste
tagatismehhanismidega välja pakkuda. Eesti majandus on
kogu aeg põhinenud laenuraha kasutamisel, mitte reservi-
de ja kasumi investeerimisel. Meie nägemuses tuleks need
tagatised anda elamute energiasäästu rakendamiseks. See
oleks mehhanism, millega õnnestuks väga kiirelt ja jõuliselt
taastada kadunud töökohad ehitussektoris ning viia see
sektor majanduslikku kasvu.
Oleme ausad – tänase ettevõtlusstruktuuriga
ei ole Eestil võimalik sellest kriisist välja tulla.
Teine väga oluline majanduse toetamise mehhanism puu-
dutab väike- ja mikroettevõtlust, kohalikku tootmist. Eel-
kõige aga toidu tootmist, kus eksportturgude ärakadumine
näiteks piimatööstuses on pannud ettevõtted olukorda, kus
nad saavad põllumeestele piima eest pakkuda vaid küllalt-
ki madalat hinda. Selle olukorra lahendamiseks on möö-
dapääsmatu laiaulatuslike väike- ja mikrotööstusettevõtete
tehnoloogiate väljarentimine või soetamise toetamine, eel-
kõige ühistute jaoks, et tekiks kohapealne väikese trans-
pordiõlaga majandus.
Maksudest rääkides on rohelised seisukohal, et käibe- või
tulumaksu tõstmise asemel on riigi tulude kasvatamiseks
parim tee erinevate ressursitasude tõstmine. Põlevkivi kae-
vandustasu 3-4-kordne tõstmine võimaldaks riigikassasse
tuua üle miljardi krooni, ilma et see mõjutaks oluliselt tarbi-
ja rahakotti – elektri hinna tõus põlevkivi kaevandustasu
tõstmise korral 12 kroonilt tonni kohta 36-le kroonile lisaks
elektrihinnale vaid kümme senti kilovatilt.
24
Märkimisväärne osa põlevkivist töödeldakse teatavasti üm-
ber põlevkiviõliks ja müüakse riigist välja. Põlevkivitööstus
teenib head kasumit, selle aluseks oleva maavara kasutami-
ne oleks aga igati mõistlik maksustada. Sama moodi puu-
dutab see kruusa, liiva, paekivi, mille kasutustasud on küllalt-
ki madalad ega ahvatle seetõttu ettevõtteid innovatsiooniks,
viimane aga parandaks oluliselt majandussituatsiooni.
Me oleme ka seisukohal, et midagi hullu ei juhtu, kui tõs-
ta kütuseaktsiisi, sest praktika näitab, et alati on võimalik
muuta tarbimisharjumusi ja korrigeerida fossiilsete kütus-
te ja energia kasutamist.
Eestil ei ole kuidagi võimalik varjuda energiaturu reeglite
eest. Meie hinnangul pole poliitika, mis on hoidnud elekt-
ri hinda madalal, andnud Eestile mingit pikaajalist konku-
rentsieelist. Selle eelduseks on ikkagi energiaturu võima-
likult kiire avamine, et saaksid tekkida investeeringud ja
muutuda vabaks ettevõtlus. Siin on liberaalset poliitikat
ajavad reformierakondlased enda põhimõtetega paraku vas-
tuollu läinud – energiaturul nad millegipärast ei toeta li-
beraliseerimist ja tururegulatsiooni.
Oleme ausad – tänase ettevõtlusstruktuuriga ei ole Eestil
võimalik sellest kriisist välja tulla. Meil ei olnud juba kaks
aastat tagasi lootust oma majanduskasvu samadel alustel
jätkata. Ümberkorralduste tegemata jätmine ei anna mei-
le mingit väljundit ja on täiesti kindel, et ainuke selgelt
nähtav tulevikuvisioon saab olla ressursi- ja energiasäästlik
tootmine ja tööstus, mis oleks konkurentsivõimeline nii
kriisi- kui kasvuajal.
Kus vähemusvalitsus roheliste toetusega kindlasti arves-
tada ei saa, on ühetaoline käibemaksu tõus. See tähendab
väiksema sissetulekuga inimeste olukorra halvenemist. Sa-
muti ei kutsu käibemaksutõus esile mingit majanduse üm-
berkorraldamist – ettevõtja ja edasimüüja jaoks ei muutu
sisuliselt midagi, kui käibemaks kasvab. Meie lähtekoht on
aga see, et peame mõjutama neid valdkondi, mis majandu-
se struktuuri muudavad, ning ainuke mõjur, mis neid muu-
dab, on ressursitasud taastumatutele loodusvaradele.
Majanduse ümberkorraldumine hakkab toimuma siis, kui
tarbijal on piltlikult öeldes võimalik kõrgema maksu eest
ära minna tarbima odavamaid tooteid ja teenuseid. Käibe-
maksu tõusu juurest pole tarbijal võimalik aga kuhugi muja-
le kui varimajanduse juurde minna. See ei ole majanduse
ümberkorraldus, mida ma näha sooviksin.
Kui maksutõuse soovitakse käsitleda majandust elavdava
meetmena, peavad need tekitama valiku. Ressursimaksu
tõstmine tekitab selle. Süvenemata Milton Friedmani eri-
nevate teoste nüanssidesse ja liberaalse maailmavaate apo-
logeetide erinevate teoste üksikasjadesse, võib puhtalt loo-
gikale toetudes öelda, et käibemaksu tõus toimib majanduse
ümberstruktureerimisele vastu.

Meie eesmärk ei või olla saada riigikassasse täna veidi roh-
kem raha ja hiljem sellest jälle ilma jääda, vaid saada riigi-
kassase rohkem raha, taastada maksuraha vood ja majan-
dus ümber korraldada. Ei saa olla nii, et me igal hommikul
ärkame üles ja mõtleme välja mõne uue mõtte ning unus-
tame ära kaks aastat sihipäraselt räägitud loo selle kohta,
et meie majandus vajab ümberkorraldamist. Seetõttu on
arukas teha muutusi moel, mis seda toetavad, ja rohelised
on valmis kaaluma kõiki valitsuse ettepanekuid, mis sellele
tingimusele vastavad.
Selleks peab valitsus tulema Riigikokku ning osalema si-
sulistes ja tehnilistes debattides. Vähemusvalitsuse õnnetu
pool on – Reformierakonna puhul ehk rohkem kui IRLil –,
et nad peavad painduma läbi rääkima nende inimeste ja
erakondadega, keda nad on viimase kahe aasta ja ehk pi-
kemagi perioodi jooksul ignoreerinud. See on võti, kuidas
Eesti majandust hädast välja aidata.
Maksuamnestia?
Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
Aeg-ajalt võib ajakirjanduses ikka kohata ideid, mis käsit-
levad maksuamnestiat. Teema on ühtlasi põnev ning ei saa
välistada, et osaliselt toetavad ideed just need, kellel endal
on midagi varjata, või vähemasti oleks küllalt inimlik sellist
järeldust teha.
Kui meie leheveergudel söandas üks ettevõtja maksuam-
nestiat mainida1, siis vaigistas tema tuhina kohe maksuamet-
niku vastulause.2 Mujal maailmas ei ole maksuamnestia aga
üldsegi tabuteema ning leiab küllalt palju rakendajaid.
Välismaailm alustab puhtalt lehelt
Näiteks USA-s oli 2009. aasta mai alguse seisuga alates
1982. aastast maksuamnestiat rakendanud 42 osariiki;
7 osariiki, kes seda rakendanud ei olnud, kaalusid selle ra-
kendamist. Mai alguse seisuga pakkusid maksuamnestiat
7 osariiki: Alabama, Arizona, Connecticut, Massachusetts,
New Jersey, Virginia ja Wisconsin.3 Internet andis maksu-
amnestia kohta teavet veel paaris USA linnas ning Havail.4
New Jersey on teinud isegi YouTube`i klipi ning avatud on
Tax Amnesty Hotline, kust nõu ja juhiseid saab tasuta, mak-
se maksmata.5
Ka teistes riikides on maksuamnestiat rakendatud, seega
ei maksa arvata, et jänkid on end burksist ja koolast triibuli-
seks imenud ja mõtlevad nüüd lollusi välja. Viimased uudi-
sed puudutavad hoopis kuuma Euroopa riiki, kus pastaroad,
pitsad ning veinikultuur kõrgelt arenenud on.
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
TÕSTA VÕI LANGETADA
Minu arusaamist mööda on inimesed sellised universaal-
sed olendid, kes kriisiolukorras on võimelised läbi rääki-
ma juhul, kui neil on tagatud head ja viljakad tingimused.
Riigikogul on need maksumaksja armust olemas. Me ei
ole seda lihtsalt seni teinud, kuna võimu struktuur on või-
maldanud seda vältida. Kui nüüd võimu struktuur muutub
ja läbirääkimisi pole enam võimalik vältida, pole meil enam
põhjust ka muretseda!
Maksumaksja on kõik kinni maksnud, et me saaksime
pidada arutelusid selle asemel, et Riigikogus mökutada
ja hääletada nii, nagu valitsus tahab. See on antud hetkel
peaministri taga, kas tema juhtimisstiil ja erakonna am-
bitsioonid on sellised, et ta on suuteline edu saavutama ka
läbirääkiva peaministrina.
Kommentaar ilmus Äripäevas 02.06.2009.
Itaalia vs Euroopa Komisjon
Itaalia on kahel korral saanud maksuamnestia eest Euroopa
kohtult nahutada. Kaasused on tegelikult omavahel seotud
(C-132/06 ning C-174/07), puudutades erinevaid perioode.6
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et Euroopa Liidul ei tohiks
maksuamnestia kui ilmselt siseriikliku küsimusega mingit
pistmist olla, tuleks siiski meenutada, et EL tasandil on
kaudsed maksud suures osas harmoneeritud ning liikmes-
riikide otsustusõigus selles osas ka täpselt piiritletud.
Itaalias kehtestati niisiis maksuamnestia. Kes soovib selle
ulatust uurida, sellel soovitan kohtuotsuseid sirvida. Kuid
olgu öeldud - seadus nägi ette, et täiendava käibemaksu-
deklaratsiooni esitamisel, juhul kui juurdemakstud käibe-
maksu arvelt suureneb deklareeritud maksusumma 100%
võrra (ehk kui käibemaks, mille maksukohustuslane esi-
algu deklareeris, kahekordistub), kaotavad kehtivuse kõik
maksualased halduskaristused, maksumaksjale ei rakenda-
ta teatud maksualaste ja üldkohaldatavate normide rikku-
mise eest määratud kriminaalkaristusi, samuti välistatakse
1
Madis Kaasik. Maksuamnestia tooks korra. – Äripäev, 14.05.2009.
2
Dmitri Jegorov. Maksuamnestia mõjuks maksukultuurile hävitavalt.
– Äripäev, 20.05.2009.
3
Key Bell. Some states offering tax amnesty. 06.05.2009. Kättesaadav
internetis www.bankrate.com/finance/taxes/some-states-offering-tax-
amnesty-1.aspx.
4
Havai kohta täpsemalt vt Greg Wiles. Hawaii offers tax amnesty
— but only if you pay up in next 30 days. – Honolulu Advertiser,
28.05.2009. Kättesaadav internetis www.honoluluadvertiser.com/
article/20090528/NEWS01/905280341/1001.
5
Vt http://taxamnesty.nj.gov/amnesty_hotline.html.
6
Euroopa kohtu otsused on avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide
portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
25
 MaksuMaksja
maksukontroll. Täiendava käibedeklaratsiooni esitamist ei
käsitatud kuriteost teatamisena, uurimist ei järgnenud.
Lisaks karistusõiguslikele boonustele luges seadus maksu-
võla automaatselt tasutuks, kui iga maksustamisperioodi
kohta tasutakse 2% maksukohustuslase kaupade ja teenuste
müügi käibemaksusummast, mis muutus sissenõutavaks
sellel maksustamisperioodil, ja 2% sama perioodi jooksul
mahaarvatavast kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu-
summast, ning need summad liidetakse. Kui käibemaks
või sisendkäibemaks ületab 200 000 eurot, väheneb see
määr 1,5%-ni, ja kui käibemaks või sisendkäibemaks on üle
300 000 euro, väheneb see määr 1%-ni. Kui selle sätte ko-
haldamisel tuleb tasuda üle 11 600 000 euro, vähendatak-
se seda summat ületavat osa 80% võrra. Seadus sätestas
Mis puudutab maksuamnestiat, siis kindlasti
on kartus, et maksukultuur kannatab, osaliselt
põhjendatud. Kuid kas ja mil määral saab
nende osas, kes makse teadlikult ei maksa,
õigupoolest sellest kultuurist rääkida?
ka iga aasta kohta miinimummakse 500 eurot, kui mak-
sukohustuslase käive on kuni 50 000 eurot; 600 eurot, kui
käive on vahemikus 50 000 - 180 000 eurot; ja 700 eurot,
kui käive on üle 180 000 euro.
Euroopa Komisjonile selline maksuamnestia ei meeldi-
nud ning asi päädis Itaalia kahjuks tehtud kohtuotsustega.
Euroopa Kohus
Kohus leidis (järgnevad väljavõtted otsuse C-132/06 teks-
tist), et liikmesriigid on kohustatud tagama maksukohus-
tuslaste poolt nendele pandud kohustuste täitmise ja liik-
mesriikidel on selleks teatud kaalutlusruum, eriti otsusta-
misel selle üle, kuidas kasutada nende käsutuses olevaid
vahendeid.
Seda kaalutlusõigust piirab aga kohustus tagada ühendu-
se omavahendite tõhus kogumine ja kohustus mitte luua
olulisi erinevusi maksukohustuslaste kohtlemise viisides.
Kuuendat direktiivi tuleb tõlgendada kooskõlas ühisele käi-
bemaksusüsteemile omase neutraalse maksustamise põhi-
mõttega, mille kohaselt ei tohi samalaadseid tehinguid
tegevaid ettevõtjaid käibemaksuga maksustamisel erinevalt
kohelda. Liikmesriikide tegevuses, mis puudutab käibe-
maksu, peab seda põhimõtet järgima.
Itaalia maksuamnestia rikub neutraalse maksustamise
põhimõtet, lubades maksukohustuslaste väga erinevat koht-
lemist Itaalia territooriumil. Samal põhjusel rikuvad need
sätted kohustust tagada maksude kogumist ühtlustatud
viisil kõikides liikmesriikides.
Kehtestades maksuamnestia väga lühikese aja jooksul pä-
rast tähtaja möödumist, mil maksukohustuslased oleksid
pidanud käibemaksu tasuma, ja nõudes väga väikese käibe-
26
maksusumma maksmist, võrreldes tegelikult võlgnetava
maksusummaga, võimaldab see meede maksukohustuslas-
tel jätta lõplikult täitmata oma käibemaksukohustus, sa-
mas kui siseriiklik maksuhaldur oleks võinud avastada vä-
hemalt osa nendest maksukohustuslastest 4 aasta jooksul,
enne kui aegub üldjuhul tasumisele kuuluva maksuvõla
nõue. Vastav seadus seab kahtluse alla iga liikmesriigi ko-
hustuse tagada maksude nõuetekohane kogumine.
Eesti
Eelnevast peaks järeldama, et kui maksuamnestiat tõsiselt
kaaluma hakata, siis käibemaksu (ja ilmselt ka harmoneeri-
tud aktsiiside) osas nõudest loobumine kõne alla ei tule,
kuid mida saaks kaaluda, on amnestia muude maksude osas
ning prääniku pakkumine maksuintresside osas. Samuti
võiks kõne alla tulla eelnevaga seoses karistusõiguslikest
meetmetest loobumine – vaevalt et keegi muidu prääni-
kust kinni hakkab.
Mis puudutab karistusõiguslikke meetmeid, siis tegelikult
kuni 05.04.2009 kehtinud maksukorralduse seaduse § 161
nägi väärtegude puhul ette, et isik vabastatakse täielikult või
osaliselt karistusest, kui ta enne selles asjas revisjoni või mak-
suõigusrikkumise menetluse alustamist esitas maksuhaldurile
kirjalikult andmed käesolevas peatükis sätestatud õigusrikku-
mise tulemusel tasumata jäänud maksusumma kohta.
Alates 06.04.2009 tunnistati see säte aga kehtetuks.7 Nüüd-
sest on võimalus kohaldada väärteomenetluse seadustiku8
§ 30, mis annab õiguse (kaalutlusõiguse) väärteomenetluse
lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel või kui menetlus-
alune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hü-
vitanud. Vältimatut karistusest vabastamise alust seega
seadus enam ei sätesta.
Kuritegude puhul kohaldatakse karistusseadustikust9
(§-d 202, 203, 2031 ja 205) tulenevat oportuniteedi põhi-
mõttel kriminaalmenetluse lõpetamist. Erialakirjanduses
märgitakse, et nüüdsest on tegemist menetleja otsustusega,
mis tähendab, et ei ole välistatud võimupoolsed kuritar-
vitused, kauplemine ja väljapressimine.10
Viimane suurem skandaal, mis samuti seondub muu hul-
gas ka karistusest vabastamisega, puudutab Liechtenstei-
ni LGT panga kundesid, kes on Saksamaa residendid ning
kelle varjatud tuludest Saksamaa omapärasel viisil teada
sai. Kuna Saksamaa seadus võimaldab isiku karistusest (nii
väärteo kui kuriteo puhul) vabastada ülestunnistuse korral,
siis kasutavad investorid seda võimalust küllalt usinalt.11
Mis puudutab maksuamnestiat, siis kindlasti on kartus,
et maksukultuur kannatab, osaliselt põhjendatud. Kuid
kas ja mil määral saab nende osas, kes makse teadlikult ei
maksa, õigupoolest sellest kultuurist rääkida?
7
Karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus.
– RT I 2009, 19, 114.
8
RT I 2002, 50, 313; 2009, 3, 14.
9
RT I 2001, 61, 364; 2009, 19, 114.
10
Lasse Lehis. Maksukorralduse seaduse kommentaarid. – Eesti
maksuseadused koos rakendusaktidega, 2009, lk 61-62.
11
Lasse Lehis. Kaspar Lind. Liechtensteini Nokia. – MaksuMaksja,
2008, nr 3, lk 42-43.

Maksude jaotuslikest
efektidest
Andres Võrk
Praxise analüütik
Maksude kehtestamisel ja muutmisel on mitmeid eesmär-
ke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse,
mille eest pakutakse teenuseid. Maksud peaksid aitama kaa-
sa eelarve stabiliseerimisele ning majanduskasvu soodus-
tamisele. Samuti peab maksude haldamine olema lihtne.
Makse kasutatakse veel ka, et tõsta ühiskonnale või loo-
duskeskkonnale kahjulike toodete hindu.
Väga tähtis aspekt on aga see, et maksukoormus peab
jaotuma õiglaselt erinevate ühiskonnarühmade vahel. Ena-
masti mõeldakse arenenud riikides selle all, et jõukamad
maksavad maksudeks oma tuludest suhteliselt suurema
osa kui vaesed.
Praxisel valmis 2008. aasta lõpus Rahandusministeeriumi
tellimusel analüüs, mis käsitles leibkondade maksukoormuse
jaotuslikke aspekte 2000. - 2007. aastal ja selle prognoositavat
arengut aastani 2012 võimalike reformide korral. Analüüsis
kasutati Praxise mikrosimulatsioonimudelit ALAN, mis
tugineb Statistikaameti Leibkonna eelarve uuringu and-
metel 2000-2007 ning maksude ja sotsiaaltoetuste reeg-
litel. Maksukoormuse all käsitleti makse, mis on leib-
kondade poolt makstavad või otseselt seotud leibkondade
tarbimiskuludega: sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks, käi-
bemaks, alkoholi- ja tubakatoodete aktsiis, kütuse- ja elek-
triaktsiis ning maamaks. Maksukoormust mõõdeti mak-
sude osakaaluna leibkondade sissetulekutes ja väljami-
nekutes detsiilide lõikes ning Kakwani progressiivsuse
indeksiga.
Analüüs näitas, et sotsiaalmaks ja tulumaks on sissetule-
kute suhtes progresseeruvad, st kõrgema sissetulekuga
leibkonnad maksavad neid rohkem. Käibemaks on sisse-
tulekute suhtes regresseeruv, sest vaesemates leibkonda-
des on tarbimiskulud suuremad, samal ajal kui rikkamates
leibkondades on säästmine suurem ja tarbimist lükatakse
edasi. Samas on käibemaks tarbimiskulude suhtes neutraalne,
kuna erandite osa Eesti käibemaksusüsteemis on võrdlemisi
tagasihoidlik. Alkoholiaktsiis ja tubakatoodete aktsiis on
selgelt regresseeruvad – vaesemad leibkonnad maksavad neid
oma tuludest tunduvalt enam. Keskkonnamaksud on sis-
setulekute suhtes regresseeruvad, ehkki väga vähe, kuid
progresseeruvad tarbimiskulude suhtes, st rikkamate kulu-
tustest moodustavad nad suhteliselt suurema osa. Maamaks
on tulude suhtes pigem regresseeruv – see moodustab
suurema osa vaesemate leibkondade tuludest.
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
TÕSTA VÕI LANGETADA
Selgitus: positiivne indeks näitab, et maksud vähendavad
maksudejärgset tulude ebavõrdsust ühiskonnas; negatiiv-
ne indeks näitab, et maksud suurendavad maksudejärgset
tulude ebavõrdsust ühiskonnas. Positiivsete ja negatiivsete
tulpade pikkused ei ole otse võrreldavad, sest vaadeldud
aastatel oli võimalik maksimaalne väärtus ligi 0,65, aga
võimalik minimaalne väärtus ligi -1,35.
Tulumaks progresseeruv, kuid reformidest võidavad
enam kõrgema sissetulekuga leibkonnad
Kui detailsemalt vaadata tulumaksu, on tulumaksu koor-
mus (mõõdetuna osakaaluna brutotulus) perioodil 2000 -
2007 vähenenud kõikides tuludetsiilides, seejuures suure-
mal määral kõrgemates (VIII-X) detsiilides. Võrreldes 2000.
ja 2007. aasta süsteeme, on tulumaksumäära langetamisest
enam kasu saanud kõrgemasse detsiili kuuluvad inimesed,
samas kui maksuvaba tulu tõstmisest on suhteliselt enam
võitnud V ja VI detsiili kuuluvad inimesed. Kui kokkuvõttes
on oma tuluga võrreldes kõige rohkem võitnud keskmistes-
se detsiilidesse kuuluvad leibkonnad, siis absoluutselt on
võitnud siiski kõige kõrgemasse detsiili kuulunud inimesed.
10% kõrgeima sissetulekuga leibkondadest on saanud
ligi veerandi tulumaksu langetamisest tekkinud võidust.
Seetõttu on ka tulumaksumäära langetamise ja maksuvaba
tulu tõusu koondmõju pigem olnud netotulude ebavõrdsust
suurendav.
Kõige suuremat mõju maksustatavast tulust lubatud
mahaarvamistest saab täheldada eluasemelaenu intresside
puhul, järgnevad hariduskulud ja III pensionisamba inves-
teeringud, kõige väiksem osa on õppelaenu intresside pu-
hul. Mahaarvamistest võidavad enam kõrgema sissetuleku-
ga inimesed. Kui madalamates ja keskmistes detsiilides on
27
MaksuMaksja
mahaarvamiste mõju pigem kasvanud viimastel aastatel,
eelkõige tänu eluasemelaenu intresside suurenevale rollile,
siis kõrgemates detsiilides on mahaarvamiste mõju hakanud
vähenema. Viimase põhjuseks on asjaolu, et mahaarvamiste
lubatud piirmäär ei ole kasvanud tuludega samas tempos.
Käibemaks regresseeruv tulude suhtes
Käibemaks on inimeste sissetulekute suhtes regresseeruv
põhjusel, et kõrgemates tuludetsiilides on finants- ja mit-
tefinantssäästmise osakaal suurem kui madalamates det-
siilides. Käibemaksu osakaal tarbimiskulude suhtes on see-
vastu sarnane kõikides kuludetsiilides, varieerudes mõne
protsendikümnendiku võrra eri aastatel. Eestis ei ole käi-
bemaksu erandeid palju ning nende mõju maksukoormusele
ei ole seetõttu ka väga suur, ulatudes mõne protsendini
tarbimiskuludest. Kõige suurem potentsiaalne mõju on
käibemaksusoodustustel kaugküttele ning ravimitele jm
meditsiinitarvikutele – saadav võit jääb keskmiselt kumbki
0,5% juurde kogu tarbimiskulust. Käibemaksusoodustu-
sest ravimitele ja teistele meditsiinitarvikutele saavad kasu
rohkem madalamatesse detsiilidesse kuuluvad inimesed.
Võit, mis saadakse soodustusest kaugküttelt, moodustab
suurima osakaalu II-IV detsiilis. Ülejäänud käibemaksusoo-
dustused on juba väiksema tähtsusega: majutusteenuse,
teatri- ja kontserdikulude ja raamatutega seotud soodustu-
sed on pigem kasulikud kõrgema sissetulekuga inimeste-
le; tellitud ja ostetud perioodika käibemaksusoodustusest
saavad suhteliselt enam kasu keskmistesse detsiilidesse
kuuluvad inimesed.
Alkoholi- ja tubakaaktsiis väga regresseeruvad
Tubakatoodete aktsiis on oma olemuselt selgelt regresseeruv,
st madalamad detsiilid maksavad enam aktsiisi, võrreldes
nende tarbimiskulutuste suurusega. Tegemist on üldse kõige
regresseeruvama maksuga. Ka alkoholiaktsiis on muutunud
Eesti koht inimarengu pingereas
Eesti Inimarengu Aruanne 2008
2008. aasta 18. detsembril ilmus järjekordne Inimaren-
gu Indeks (IAI) [Human Development Indices], kus esitati
2006. aasta andmete põhjal täpsustatud ja parandatud
IAI andmed. Võrreldes eelmise dokumendiga kerkis Eesti
inimarengu järjestuses kahe koha võrra ja jõudis 179 riigi
seas 42. kohale. Eesti kuulub kindlalt kõrge inimarengu
tasemega riikide hulka, olles 42. kohal. Eestist kõrgematel
kohtadel on viimases IAI pingereas 26 Euroopa riiki, alates
Islandist (1.) ja Norrast (2.), sh enamik EL riike, v.a Leedu
(43) ja Läti (44.), Bulgaaria (56.) ja Rumeenia (62.), kes on
küll samas rühmas, kuid jäävad Eesti seljataha.1
28
viimaste aastate jooksul pigem regresseeruvaks maksuks,
st vaesemad inimesed maksavad seda suhteliselt enam.
Alkoholiaktsiisi regresseeruvus on tingitud viinale ja õllele
tehtavatest kulutustest. Aktsiisimaks veinilt ja muudelt
alkohoolsetelt jookidelt on tulude suhtes neutraalne või
isegi progresseeruv.
Keskkonnamaksudest seni olulisima mõjuga
bensiiniaktsiis
Leibkondade poolt tarbimisest tulenevate keskkonnamak-
sude osakaal on suurem kõrgemate detsiilide väljamineku-
tes. Alates 2004. aastast on keskkonnamaksude osakaal
väljaminekutes kasvanud. Suurem osa hinnatud maksukoor-
musest perioodil 2000 - 2007 tuleneb bensiiniaktsiisist.
Analüüs näitab, et bensiini ja diislikütuse aktsiisi tõstmine
on progresseeruva mõjuga, st kaotus maksutõusust on
suurem kõrgemates detsiilides. Samas on hiljuti kehtestatud
uute maksude – elektriaktsiisi ja kaugkütte sisendite aktsiisi
– tõus aga regresseeruv, st et suhteline maksukoormus tõu-
seb rohkem madalama sissetulekuga inimestel. Regressee-
ruv, ehkki vähese mõjuga, on ka gaasile kehtestatud aktsiis.
Praxise analüüs iseloomustab, et erinevatel maksudel on
erinev mõju maksudejärgsele tulude jaotusele. Olemasole-
vate maksude muutmisel või uute maksude kehtestamisel
peaks muude eesmärkide kõrval seega jälgima ka maksude
progresseeruvust või regresseeruvust.
Suundumus, kus maksude struktuuris suureneb kaudsete
maksude osakaal ja vähenevad tööjõumaksud, toob kaasa
maksusüsteemi muutumise regresseeruvamaks. Selle kom-
penseerimiseks peaks otseste maksude osas suurenema
progresseeruvad komponendid, näiteks kas suurenema
tulumaksuvaba miinimum või kasvama tulumaksumäär.
Või peaksid hoopis pakutavad sotsiaaltoetused ja -teenused
olema suunatud enam inimestele, kes on sissetulekujaotuse
alumises osas, et maksude ja toetuste süsteemi koosmõjus
tulude ebavõrdsus reformide järel ei kasvaks.
Rahvastik
Oodatava keskmise eluea poolest on Eesti kõigi vaadelda-
vate riikide järjestuses enam-vähem keskkohal, kuid kõrge-
ma indeksiga riikide seas hoopis taga. Eestist parem on see
näitaja (2005. aasta andmetel) 65 kõrgema indeksiga riigis
ja lisaks veel 24 keskmise indeksiga riigis. See tähendab, et
nimelt see näitaja nihutab Eesti kohta pingereas allapoole ja
selle paranemisel võiks Eesti koht kõige tõhusamini tõusta.
Seevastu harituse näitajate poolest on Eesti suhteliselt heas
seisus, olles (2005) kõigi riikide seas 19. kohal. Siin on pa-
1
Vt lähemalt Eesti Inimarengu Aruanne 2008, peatoimetaja Marju
Lauristin. Avaldatud Eesti Koostöö Kogu kodulehel www.kogu.ee.

randamiseks ruumi väga vähe, sest kaalukam komponent
(täiskasvanute kirjaoskus) on Eestis maksimaalsel tasemel
ja ka tasemehariduse määr (0,924) võrdlemisi lähedal ab-
soluutsele maksimumväärtusele.
Eesti kui miljonirahva arengu puhul on eksistentsiaalse
tähtsusega demograafiline areng. Eesti jaoks kõige tähtsam
on sündide ja surmade vahekord kui arengu jätkusuutlik-
kuse näitaja. Ka rände puhul on Eesti jaoks esmatähtis mitte
lihtsalt immigrantide integreerimine, vaid pigem see, et eesti
keelt kõnelev rahvas jääks Eestis ikka enamusrahvuseks.
Sündimus
Summaarse sündimuskordaja kasv on märgatavalt kiirene-
nud alates 2004. aastast. Põhjusi selleks on ilmselt mitu: pa-
ranev majandusolukord ja sellest tulenev perede kindlustun-
ne tuleviku suhtes, eelnevatel aastatel edasilükatud sünnid.
Alahinnata ei saa ka perepoliitilisi meetmeid, sh eriti vane-
mahüvitist. Vanemahüvitise rakendamise järgselt toimus
muudatus leibkondade sünnitamise strateegiates.
Eluiga
Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmine oodatav eluiga
oli 2004. aastal meestel 75,2 ja naistel 81,5 aastat, Eestis
aga samal aastal meestel 66,3 ja naistel 77,8 aastat. Eesti
meeste eeldatav eluiga oli Leedu ja Läti järel 2006. aasta üks
lühemaid kogu Euroopa Liidus (67,4 eluaastat) (Eurostat
2008). Põhjamaadest on madalaima meeste keskmise elu-
eaga silma torkamas Soome, kuid meeste eluiga on neil
8,5 aastat Eesti meeste omast kõrgem, olles 75,9 eluaasta
tasemel.
Olukord on vaid pisut parem naiste osas - lisaks Lätile ja
Leedule on lühem kui Eesti naiste keskmine eluiga EL
riikidest veel Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias ja Ungaris.
Kui naiste keskmine oodatav eluiga on rea aastate vältel
suurenenud keskmiselt 3 kuu võrra aastas, siis meeste
osas on kasv piirdunud ühe kuuga aastas; kusjuures on
ka tagasilööke. Erinevus Eesti meeste ja naiste keskmise
oodatava eluea vahel (ligi 11 aastat) on maailma suurimaid.
Vahe ei ole ka viimastel aastatel vähenenud.
Väljaränne 2004-2007
Statistikaameti andmete kohaselt lahkus Eestist teistesse rii-
kidesse elama uuritava nelja aasta jooksul kokku üle 17 000
inimese, mis on üle 1% kogu rahvastikust. Rändesaldo oli
aastatel 2004–2007 endiselt negatiivne, kokku –8940, mis
teeb keskmiselt aastas 2235 inimest rändekadu. Järelikult
väheneb negatiivse välisrändesaldo tõttu Eesti rahvastik
0,2% aastas.
Majanduslik heaolu
Eesti SKP reaalkasv tegi 2007. aastal Euroopa Liidus läbi kõi-
ge kiirema kukkumise, langedes 2006. aasta 10,4%-lt 6,3%-ni
2007. aastal. Järgmisel, 2008 aasta tulemus oli aga juba
negatiivne.
Ostujõu standardi järgi tõusis Eesti SKP elaniku kohta
2007. aastaks 68%-ni EL 27 liikmesriigi keskmise suhtes.
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
TÕSTA VÕI LANGETADA
Võrdluseks, Läti vastav näitaja oli 55 ja Leedul 60. Ostu-
jõu standardi järgi suurendavad SKP muutust Eesti SKP
kiirem kasv, võrreldes EL omaga ja Eesti elanike arvu vä-
henemine, samas kui hindade kasv Eestis vähendab seda
näitajat.
Prognoos
On selge, et Eesti võimalik tõus inimarengu järjestuses on
vältimatult seotud keskmise oodatava eluea suurenemisega,
eriti meeste osas. Ilma selleta ootab meid pigem tagasikäik,
sest praktiliselt kõigis arenenud riikides on keskmine
oodatav eluiga Eestist mitte ainult märgatavalt kõrgem, vaid
see ka kasvab kiiremini – eriti meeste osas.
Kindlasti võib Eesti elanike madala keskmise eluea põh-
jusi otsida nii meie ajaloost kui ka kliimast, võib-olla isegi
geneetikast, ent põhjanaabrite näide kinnitab, et riigi sihi-
kindel poliitika elustiili kujundamisel ja tervisliku elu väär-
tustamisel suudab ka selle näitaja taset märgatavalt paran-
dada ja tagada riigi kõrge koht inimarengu osas.
Iseloomulik on Eestile aga see, et inimeste subjektiivsed
hinnangud on enamiku hinnatud komponentide puhul rii-
kide võrdluses paremad kui hinnatavate nähtuste enda tase.
Rahuolult oma majandusliku seisundiga oleme teiste riiki-
dega võrreldes paremas seisus kui majanduslikult rikku-
selt, rahulolult hariduse ja tervisega paremal kohal kui
inimkapitali objektiivselt seisundilt jne. Võimalik, et taoli-
ne suhteline ülehindamine on aidanud meil arendada hoog-
samalt oma majandust, ei saa aga ka välistada, et ta on
kihutanud meid ka ületarbimisele või tervise, kõrge kihis-
tumise jms oluliste nähtuste alahindamisele. Küsimus on
see, kuidas peab mõnevõrra üleskrutitud enesehinnang
endale kui ühiskonnale vastu majanduslangusega saabuva
tagasilöögi ning kas säilib usaldus üksteise ja meie ühiste
institutsioonide vastu.
Töökohtade dünaamika on olnud suhteliselt kõrge ja võib
eeldada, et ka edaspidi toimub Eesti majanduse ümberstruk-
tureerimine ja kriisist väljumine eelkõige tööturu, mitte
näiteks riiklike makromajanduslike abinõude kaudu.
Probleemiks on pigem see, et Eestis on seni kas alarahas-
tatud või toimivad muudel põhjustel nõrgalt sellised süs-
teemid, mis peaksid paindliku tööturuga kaasas käima
(nn flex-security süsteemid ehk turvalise paindlikkuse süs-
teemid), nagu täiskasvanukoolitus ja aktiivse tööpoliitika
meetmed, samuti on Eestis kulutused sotsiaalsele kaitsele
madalad ja töötuskindlustussüsteem suhteliselt jäik.
Milliseid inimarengu aspekte mõjutab kriitiline
situatsioon majanduses kõige rohkem?
Kõige otsesemalt mõjutab inimarengut olukord tööturul,
juba alanud ning 2009. aastal lumepallina süvenev tööpuu-
dus. Esmakordselt tabab töökaotus siirdeühiskonna „võit-
jaid“ – kõrgharidusega ambitsioonikaid ja tarbimishimulisi
noori, kelle sotsiaalne enesehinnang ja muretus on senini ol-
nud väga kõrged. Nende gruppide ootused tööturumeetmete
suhtes, sh ümberõppevajadused, on sootuks teistsugused kui
töötuks jäänud kangrutel või kaevuritel. Samas on nen-
del ka olemasolev sotsiaalne ressurss palju suurem. Sellele
29
MaksuMaksja
saaks rajada Euroopa Sotsiaalfondi kasutamise ettevõtlu-
se arendamiseks sootuks suuremal määral. Seda olukorda
ei kajasta praegune tööturupoliitika, kus kõrgharidusega
töötutega praktiliselt polnud vaja arvestada.
Noorte perede kõrge laenukoormus (mis oli üheks argu-
mendiks vanemapalga vastavusse viimisel senise töötasu-
ga) võib kaasa tuua kriitilise olukorra paljudes peredes,
kui vanemapalga saamise aeg lõpeb, ilma et avaneks töö-
võimalust. Seetõttu oleks mõistlik kaaluda vanemapalga
suuruse kärpimist, pikendades pigem selle maksmise aega.
Vaatamata majanduskriisile ei saa loobuda lastehoiu aren-
damisest. Ka üldisemalt tuleks majanduskriisi tingimustes
eriti tähelepanelikult suhtuda lastega peredesse, eriti neis-
se, kus on vaid üks leivateenija, ja eriti olukorda, kus ka see
ainuke leivateenija võib jääda tööta.
Väga ohtlikku mõju avaldab majanduslangus tervisele,
eeskätt sotsiaalse stressi kaudu, mis veelgi suurendab Ees-
tis niigi pretsedenditult kõrgeid südameveresoonkonnahai-
guste, alkoholismi ja narkomaania, depressiooni ja suitsiidi
riske, samuti ka vägivalla ja agressiivsuse tendentse nii
perekondades kui koolides ja tänaval.
Silmas pidades sotsiaalseid ja rahvuslikke erinevusi nii
usalduses riigi suhtes kui võimekuses raskustega toime tul-
la, on tõenäoline sotsiaalse protesti ja konfliktide võimen-
Valge paber Riigikogule
Tervikpakett kriisi ületamiseks ja uuele
kasvule aluse panekuks
Käesolev „Valge paber Riigikogule“ on Arengufondi juures
koos käinud ekspertide ja praktikute nägemus Eesti jaoks
majanduskriisist väljamurdmiseks ning uuele kasvule alu-
se panekuks vajalikest sammudest.1
Valge paberi otsesteks koostajateks on Eesti Arengufon-
di juurde koondunud ekspertide mõõtterühm koosseisus:
Jaan Pillesaar (Helmes), Urmas Varblane (Tartu Ülikool),
Marju Lauristin (Tartu Ülikool), Raivo Vare (Eesti Koostöö
Kogu), Erik Terk (TLU Eesti Tuleviku-uuringute Instituut),
Taavi Veskimägi (Riigikogu), Siim Sikkut, Marek Tiits ja
Heido Vitsur (kõik Eesti Arengufond).
Kriisi ajal tugevama majanduse rajamise eesmärk
Praegune Eesti majanduskriis on kahe suure mõjuteguri
koostoime tulemus. Esimeseks neist on globaalne finants-
ja majanduskriis, mis halvendab kõikide ja eriti majandusli-
kult avatumate riikide seisundit ning maailmaturul tegut-
semise võimalusi.
Teiseks on globaalkriisist sõltumatu Eesti majanduse struk-
tuurne mahajäämus, mis on tekkinud pikema aja jooksul
ning tinginud isegi kiire majanduskasvu aastail Eesti pike-
maajalise konkurentsivõime langust. Ühelt poolt on Eesti
30
dumine juhul, kui meedia, poliitikud ja kodanikuühiskond
ei suuda tekitada ja hoida ühiskonnas valmisolekut ning usku
üheskoos raskustest ülesaamiseks.
Milline poliitika aitaks kriisist inimarengu suhtes
võimalikult valutult välja tulla?
Majandus- ja eelarvepoliitikas (millest suuresti sõltub ka
sotsiaalpoliitika) on praegu eriti tähtis silmas pidada, et
ka raskete otsuste tegemisel ei kaotataks silmist nende
sotsiaalset mõju, püüdes:
- vältida või vähemalt pehmendada haavatavate sihtrüh-
made elukvaliteedi halvenemist (negatiivseks näiteks
olid selles suhtes puuetega inimeste ja pensionäride
elukvaliteeti halvendavad otsused 2008. aasta lõpul);
- vältida terviseriskide suurenemist ja jätkata ennetus-
tööd rahva tervise parandamiseks;
- ära hoida kriisi negatiivsed mõjud laste elukvaliteedi-
le, rakendades spetsiaalseid toetusmeetmeid lastevane-
mate töötuks jäämise korral;
- ära hoida negatiivsed demograafilised mõjud nii sündi-
vusele kui väljarändele;
- ära hoida paanikat ja rahvuslike ning sotsiaalsete pin-
gete teravnemist.
majandus seni olnud liiga siseturu-keskne. Teiselt poolt on
majanduse raskuskese olnud majandusharudes ja tegevustes,
millega pole võimalik tootlikkust ja seeläbi lisandväärtust
olulisel määral tõsta - seega ekspordipõhise jätkusuutliku
kasvuni jõuda.
See mahajäämus tegi meid juba enne maailmakriisi nõr-
gaks ja välisšokkidest haavatavaks. Isegi kui poleks toimu-
nud hoogsast laenamisest tingitud koguvõlakoormuse kasvu
tingimustes senise üliodava välislaenuraha loomulik kalli-
nemine, oleksime praegu kehvas seisus. Globaalse kriisi lah-
vatamine on muutnud olukorra omakorda keerulisemaks.
Kui heade kasvuaegade tipul küttis meie majanduskasvu
ca 95 miljardit krooni välisraha aastas, jääb 2009. aastal
sellest optimistlikel arvutustel järgi parimal juhul vaid kol-
mandik. Elatustaseme hoidmiseks peaksime suutma seda
vahet kiiresti katta, aga majanduse struktuurne mahajää-
mus saabki siinkohal peamiseks takistuseks. Seetõttu on
taolises olukorras Eesti majanduse märkimisväärne kokku-
tõmbumine paratamatu.
Kriisid loovad ikka võimalusi ja stiimuleid algatada
vajalikke muutusi, milleks kasvava majanduse tingimustes
ei olda valmis või piisavalt motiveeritud. Oluline on, et
1
Siin on avaldatud lühikokkuvõtte valges paberis toodud seisukohtadest.
Valge paber Riigikogule on avaldatud Eesti Arengufondi kodulehel
www.arengufond.ee.

nende muutuste juures ei lähtuks me vaid lähiajal mööda-
pääsmatuna tunduvatest vajadustest, vaid teeksime vali-
kuid, mis loovad eeldusi majanduse konkurentsivõime
kindlustamiseks ja elanikkonna heaolu tõusuks vähemalt
10-aastasest perspektiivist hinnatuna. Seda kasvõi Eesti
lähiajal eelseisvat demograafilist langust arvestavalt. See
tähendab, et me peame täna leidma ja rakendama Eestis
abinõusid, mis lisaks kriisiaja üleelamisele loovad aluse ka
kriisijärgseks jätkusuutlikuks majanduskasvuks.
Maailmamajandusest tulenevad piirangud ja
võimalused
Välisturgude kiiret tõusule pöördumist kui Eesti olukorra
olulist leevendust pole põhjust täna eeldada. Maailmama-
jandusest on karta lisaks veelgi Eesti ettevõtete võimalusi
piiravaid arenguid:
• kriisijärgses maailmas saab välisrahastamise ja eriti
väliskrediidi (Eesti senise majanduse mootor!) pakku-
mine olema üsna piiratud. Eestis võimalikke stratee-
gilisi samme kavandades peame arvestama, et nii nen-
deks vajalikku investeerimiskapitali kui ka käiberaha
tuleb kas ise oma majandusest leida või rahvusvahelises
karmistuvas konkurentsis välja võidelda;
• lisaks kasvab riikide roll majanduselu suunamises, eriti
kardetakse protektsionismi pöördumist. Riigid asuvad
aktiivsemalt konkureerima just väheste säilivate turu-
võimaluste kasutamise ja rahastamisallikate suunal.
Eestil on oht siinkohal oma väiksusest ja sisemistest
probleemidest tulenevalt kõrvaltvaatajaks jääda, mida
tuleks igati vältida (näiteks välismajanduspoliitikas glo-
baalse protektsionismi tõusu vastu tööd tehes ja ennast
uutele turgude sisse surudes).
Samas on ettevõtetel ka turgude üldise ulatusliku langu-
se korral võimalusi õigete muutuste läbiviimisel oma senist
turuosa laiendada. Näiteks pakkudes aktiivselt välisturgude-
le odavamaid asendustooteid ja -teenuseid. Lisaks on sõltu-
mata maailmamajanduse täpsest edasisest arenguteest üsna
kindlalt oodata spetsiifilisi kasvuvõimalusi järgnevast:
• suured megatrendid ei katke, vaid jätkuvad kriisi ajalgi.
Neist tulenevad parimad uued turuvõimalused, sest
tegu on maailmamajanduse suurima potentsiaaliga kas-
vuvaldkondadega. Näiteks on siin tervise- ja heaolu-
tooted ja -teenused ning säästva energeetika ning kesk-
konnatooted ja -teenused, mida Arengufondi tehtud
tööstuse tulevikuseires ,,Tööstusvedurid 2018” pidasi-
me Eesti ettevõtete perspektiivikateks tegevusaladeks;
• suured ja meie jaoks kauged turud jätkavad kasvamist
ning majandusvõim läänest itta nihkumist. Seal on tä-
na turud, kapital, valdav osa uutest loodavatest tead-
mistest ja tehnoloogiast. Hiina, India, Brasiilia jt. riigid
kiirendavad jõuliselt maailmamajanduse areenile pür-
gimist, kuna majandusmured kimbutavad eeskätt arene-
nud Euroopa riike ja USA-d;
• nii uutel kui ka vanadel, nii tõusvatel kui ka kaha-
nevatel turgudel määrab suurimad võitjad innovat-
sioonivõimekus. Kes suudab oma tegevuse aluseks
olevat ärimudelit ning pakutavaid tooteid-teenuseid
uuendada, sel on võimalik leida turge ja kliente. Suu-
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
TÕSTA VÕI LANGETADA
re Depressiooni ajal pandi USA-s innovatsiooniga alus
mitmetele globaalselt edukaile ettevõtetele. Eriti olu-
liselt võidavad käesolevast kriisist ettevõtted, kes suu-
davad just suurimates kasvuvaldkondades või kõikjal
maailmas hinnatundlikumaks muutunud klientide
püüdmiseks uuendusi rakendada.
Neist konkreetsetest kasvuvõimalustest ja kunagi igal ju-
hul saabuvast eksporditurgude üldisest kasvust saab Eesti
osa siis, kui suudame kriisi ajal ettevõtluse ümberkohan-
dumist ja konkurentsivõime tõstmist ning perspektiivika-
te uute ettevõtete lisandumist soosida ja kiirendada.
Teisisõnu, eksporditulu kasvatamise tulevastest välisvõi-
malustest osasaamiseks peame oma majanduse sisemisi
probleeme täna lahendama asuma.
Tervikliku tegevussammude paketi vajadus,
lähtekohad ja eeldused
Olukord Eesti majanduses võib halveneda sedavõrd kiiresti,
et hädavajalik on juba enne 2009. aasta sügist leppida kokku
ja käivitada kriisiga toimetulekuks ja soovitavate muutuste
kiirendamiseks strateegiliste tegevussammude pakett.
Üksikabinõudest, nagu kavandatud eelarvekärped ja/või
eurole üleminekule suunatud muud makromajanduslikud
sammud, ei piisa. Euro kahtlemata tõstaks Eesti usaldus-
väärsust ekspordi ja väliskapitali mõttes, kuid euro ei too
iseenesest kaasa pikaajaliselt tarvilikku struktuurimuutust
ega leevenda kriisi seniseid mõjusid. Nendes suundades
samme on vaja eurole ülemineku sihiga paralleelselt. Pea-
legi ei saa me kõike panna ühele kaardile. Valmis peab
olema ka tegevusplaan olukorraks, kui eurole üleminek ei
õnnestu.
Seega vajame teatud tervikpaketti omavahel sidustatud
sammudest. Sellises paketis peavad olema tasakaalustatult
sees nii lühema- kui ka pikemaajaliste eesmärkide poole
pürgimine, st arengule suunatud ja eraldi ka puhtalt kriisi
üleelamise abinõud. Selleks tuleb paketi koostamisel ju-
hinduda järgmistest lähtekohtadest:
• peamiseks pikaajaliseks sihiks peab olema aidata kaa-
sa sellele, et Eestis toimuks majanduse ümberstruk-
tureerimine võimalikult kiiresti ja selliselt, et tõuseks
meie ettevõtete pikemaajalisem rahvusvaheline kon-
kurentsivõime. See tähendab, et tööhõives saaksid ker-
kida keskmesse kõrgema lisandväärtusega tegevusalad
ning samas toimuks sektorite sees äritegevuste tasandil
nihe kõrgema lisandväärtusega tegevuste osatähtsuse
kasvu suunas.
Ainult kulude kohandumisele lootma jäädes on oht
langeda lihtsalt mitu aastat majandusajas tagasi. Sel juhul
me ei välju kriisist mitte uuenenud konkurentsivõimega,
vaid lihtsalt vaesemana kui enne. Nii makromajandusli-
kud abinõud kui ka ettevõtete tegevus peab aitama seda
ennetada. Isegi kui majandusolukord veel halveneb, ei tohi
ümberstruktureerimist toetavates poliitikates järeleand-
misi teha. Muidu võime küll kriisi üle elada, kuid jääda
kinni pikemaajalisse arengupeetuse faasi;
• struktuurimuutuste käivitumiseks on Eestil vaja in-
vesteeringuid, kuid nende tuleku eelduseks on vastava
tasemega ja koguses inimkapitali olemasolu. Kõrge-
31
MaksuMaksja
tasemeliste oskuste-teadmiste ja suutlikkusega inimesed
ja nende juurdetuleku perspektiivi kindlustamine on
põhieelduseks, kanaliks ja magnetiks finantskapitali
kaasamisel. Inimkapitali kvaliteeti suurendavad sam-
mud peavad seega omandama meetmete paketis olulise
koha;
• investeeringuteks saame rahalisi ressursse leida nii
,,uue” kui ka ,,vana” kapitali seast. ,,Uus” kapital on võt-
mekohal struktuurimuutusteks vajaliku täiesti uute
valdkondade ja eeliste arendamiseks, kui sellega kaas-
neb vajaliku tehnoloogia ja oskusteabe siire. Uute vä-
lisinvesteeringute riiki toomiseks ning nende reaal-
majandusliku mõju toimimiseni kulub üksjagu aega,
kuigi seda saab kiiremini saavutada alustades seniste
välisinvestorite lisainvesteeringute soosimisest. Kriisi
mõjude leevendamiseks tasub samas tegeleda ,,vana”
kapitaliga ehk proovida meelitada Eestisse üle tule-
ma ettevõtteid väiksema lisandväärtusega aladelt, kui
nad lööksid kriisi ajal olulises mahus töökohti;
• paralleelselt struktuurimuutuste pikema-ajalise sihiga
tuleb tegelda niisiis kriisi vahetute mõjude leeven-
damisega: sisuliselt vajame kaksikstrateegiat. Maailma
majandusajaloos pole teada palju riike, kes oleksid suut-
nud kulude taset kiirelt üle kolmandiku vähenda-
da. Majanduse kohandumine sellises mahus võib olla
soovitust oluliselt pikemaajalise mõjuga ning eelkõige
inimkapitali laastav, eriti kui see paneb niigi väheseid
inimesi Eestist lahkuma. Selle ennetamiseks tulebki
muu kõrval võtta kasutusse juba lähiajal mõju avalda-
da võivad abinõud, eelkõige tööhõive hoidmiseks;
• meie välismajanduskeskkonna arengud on raskelt prog-
noositavad, arvestada tuleb nii paremate kui ka halve-
mate arengute võimalikkusega. Sammude tervikpakett
peaks võimaldama paindlikkust: halbade arengute
korral vältida liiga suurte kaotuste kandmist ning olu-
korra oodatust kiiremal paranemisel uute või laienenud
võimaluste ennatlikult ärakasutamist.
Tervikpaketini ja selle vajalikus mahus elluviimiseni jõud-
miseks peavad täituma teatud eeldused:
• tänasesse kriisi suudame selle mastaapsuse ja maail-
mamajanduse trendide iseloomu tõttu tuua murrangu
ainult väga mõjusa tegutsemisega. Selleks peame te-
gutsema uuel tasemel ja oluliselt teistmoodi - seda nii
ettevõtja, poliitiku, ametniku kui töötajana;
• see eeldab muutusi meie hoiakutes ja mõttemallides,
majanduspoliitikas seniste paradigmade ülevaatust. Me
ei pea majanduspoliitikat totaalselt revideerima, näi-
teks avatuse põhimõtet hülgama. Pigem vastupidi −
mida oleme seni pidanud piisavaks avatuseks, võib osu-
tuda ebapiisavaks. Küll aga peame aktiivsemaks muutma
riigi rolli majanduse toetamisel ja üle vaatama mitmeid
oma avaliku sektori tegevuse põhimõtteid: muutuma
selektiivsemaks, fokuseeritumaks, eesmärgipõhisemaks
riigiks. Näiteks välispoliitikas hakkama senisest rohkem
majandushuvidest lähtuma;
• see riigi rolli muutus hõlmab ka maksupoliitikat, mida
seni on pikka aega käsitletud muutmisele mittekuuluva
„püha lehmana” ja pigem passiivse majanduskeskkonna
elemendina. Ei ole olemas kõikideks perioodideks so-
32
bivat ideaalset maksusüsteemi. Eesti võimalusi kriisist
välja tulla ja uue kasvuni jõuda pärsib oluliselt tööjõu
praegune ülemaksustamine. Samas on vajalik ja eriti
kriisisituatsioonis riigile piisava tulude laekumise taga-
mine. Selle dilemma üheks lahenduseks saab olla töö-
jõu maksustamiselt suuremale varade ja omandi mak-
sustamisele liikumine nii, nagu OECD seda soovitab
oma värskes Eesti majanduse ülevaates;
• oleme olukorras, kus paratamatult peame oma kulu-
sid veelgi kärpima. Riigi poolsed eelarvekärped ei tohi
aga olla ühetaolised või mehhaanilised. Kulukärbete alu-
seks peab olema selge majanduse struktuurimuutust ja
kriisi leevendamist toetav kärpestrateegia, et nendega ei
muudetaks võimatuks kriisist väljumiseks ja uue kas-
vuni jõudmiseks vajalikud sammud.
Ettepanekud tervikpaketis sisalduvateks
strateegilisteks sammudeks
Siinkohal on esitatud ekspertrühma poolt tähtsamaiks pee-
tud seni kasutamata või alakasutatud strateegilise mõjuga
sammude loetelu koos nende lühikirjeldusega. Mitmed
siinsed ettepanekud on ideena erinevatest poliitikadoku-
mentidest läbi käinud, kuid veel rakendamata.
Strateegilised sammud kapitali pakkumise
suurendamiseks
• Suunitletud motivatsioonipaketid investoritele struk-
tuurimuutuse fookusvaldkondades
Motivatsioonipakette on vaja pakkuda nii välisinvestori-
tele kui ka kodumaistele investoritele, eriti juhul kui fi-
nantskapitaliga kaasneb oskusteabe ja tehnoloogia Eestisse
toomine. Paketid kataksid kõiki investeeringuotsuse põhi-
kohti (nt tööjõu olemasolu ja koolitamine, maa võimaldamine,
vajaliku infrastruktuuri ja juurdepääsude ettevalmistamine,
aga ka maksukulude kokkuleppeline vähendamine).
Mõjusad motivatsioonipaketid eeldavad valdkondlikku
selget fokusseeritust aladele, mis struktuurimuutusi toe-
tavad. Arengufondi seiretööde põhjal on Eesti selliste
valdkondade näiteks eksporditavad heaolu- ja tervisetoo-
ted, säästva energeetika ja keskkonnatooted, kõrge lisand-
väärtusega äritegevused (nagu tootearendus ja -disain), IT-
lahenduste väljatöötamine perspektiivsetel kasutusaladel
(haridus, tervishoid, energeetika, tööstus, IT turvalisus,
finantsteenused).
• Kõrgetasemeline esindusisik investorite meelitamiseks
Esindusisiku tööks on koordineerida riigi kui atraktiivse
investeerimiskoha maine kujundamist, teha otsest müügi-
tööd potentsiaalsete välisinvestoritega ning pidada läbirää-
kimisi konkreetsele investorile kohandatud motivatsioo-
nipakettide osas. Selleks peaks tema suunata olema kõik
vastavad riiklikud ressursid, sh välismajandusdiplomaadid.
Esindusisikut toetab büroo, mille saab moodustada EAS-is
täna juba töötava rahvusvahelistumise divisjoni baasil.
Selline töö vajab tugevat ja aktsepteeritavat riiklikku ame-
tistaatust nii siseriiklikult kui ka välismaal, milleks tasub
esindusisiku ametikoht Vabariigi Valitsuse või peaministri

büroo juures. Mõnes riigis on seda rolli täitmas asepeami-
nister, mõnes eraldi väliskaubandusminister või nn välis-
majandusvolinik alias ,,tsaar”, Suurbritannias teeb seda tööd
üks hertsogitest.
• Dividenditulu väiksem maksustamine
Eesti on ettevõtjate hinnangul täna hea riik kapitali ko-
gumiseks, aga mitte väljavõtmiseks − mistõttu riigil jääb
näiteks saamata märkimisväärne osa maksutulusid. Ette-
võtluse üldise maksustamise põhimõtete ülevaatamine ning
dividenditulu väiksemale maksustamisele minek motivee-
riks nii välis- kui ka kodumaist investorit siin teenitud raha
Eestisse jätma ja edasi investeerima, mis tooks vajalikku
raha majandusse. Targalt tehtud muudatus tõukaks mujalgi
teenitud tulu siia tooma (sh siinsetesse varahaldusfirma-
desse) − kasvõi finantsmaailma mekast Luksemburgist.
• Eraisikute väärtpaberiinvesteeringutelt maksuvabas-
tus sarnaselt ettevõtetega
Isegi kui eraisikute säästude kogumaht kriisiajal langema
hakkab, on neis säästudes peidus seni majanduses kasutama-
ta rahastamisressurssi. Seda saaks suunata ettevõtlusse ja
vajalikeks investeeringuteks noteeritud kui ka noteerimata
väärtpaberitesse investeerimisele maksuvabastuse loomise
kaudu. Selle sammu mõju võib aga sõltuda alternatiivbörsi
olemasolust.
• Noteerimata ettevõtetesse investeerivate era- ja riski-
kapitalistide kapitaliseerituse suurendamine riigi või
osaliselt mitteriiklike (fondi)investeeringutega
Kohalikud riski- ja erakapitalifirmad on edumeelsete maa-
ilma pürgivate ettevõtete kasvatajad ja rahastajad. Kui neil
oleks täna kapitaliseeritust, saaksid nad osta kriisi ajal odav-
nevaid ja suure potentsiaaliga ettevõtteid (sh ka naaber-
riikidest). Selle tagamiseks on tarvilik teha neisse riiklikest
ja pool-riiklikest allikatest (sh üha rohkem Euroopa Liidu
toetusrahast) n-ö nurgakiviinvesteeringuid, mis hõlbustaks
erakapitalistidel investeeringuteks vajalikke vahendeid kok-
ku saada. Kaaluda tasub ka siinsete pensionifondide raha
kohalikule turule investeerimise lubamist senisest suure-
mas mahus või koguni selle nõudmist, sh teatud määral
samuti börsil mittenoteeritud ettevõtetesse.
Strateegilised sammud eksporditulu kasvatamiseks
• Otsene lähenemine ja suunitletud motivatsioonipa-
ketid senistele (suur)eksportööridele
Lühiajalises perspektiivis (1-2 aastat) eksporttulu olulises
mahus kasvatamine on võimalik peamiselt olemasolevate
ettevõtete ekspordimahtude kasvatamise kaudu. Selleks on
kuluefektiivseim ja kiireim võimalus TOP-50 eksportööri
panuse kasvatamine, kes annavad kokku ligi poole Eesti
netoekspordist (järgmised 50 annavad vaid 10%). Neilt
tuleks küsida täna konkreetselt: ,,Mida saab riik sinu jaoks
teha, et sa eksporti kahekordistaksid?” Selle põhjal saab
kokku panna spetsiifilisi motivatsioonipakette sarnaselt in-
vestorite meelitamise pakettidega, mille abil nende ekspor-
tööride ekspordivõimet tõsta. Pakettide sisuks oleks valda-
valt paindlik kombinatsioon senistest ettevõtluse tugimeet-
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
TÕSTA VÕI LANGETADA
metest, aga valmis tuleb olla ka uute lisamiseks vastavalt
eksportööride vajadustele.
• Intensiivsem riiklik müügitöö ja tugistruktuurid uutel
või uusi võimalusi lubavatel turgudel
Kuna on näha, et siin-seal maailmas mängitakse kriisiajal
meie ettevõtetele potentsiaalselt sobivalt ringi tarne- ja toot-
misahelaid (nt täna Soome kaotab turgu Rootsile - miks
mitte siis meile?), on otstarbekas nendele turgudele pari-
mal juhul üksikuna jõudva välisesindaja asemel tähtajaliselt
5-10-esindajalised ,,löögirusikad” moodustada. Nende mo-
tiveerimine toimuks selgest turuhõivamise eesmärgist ja
tulemustest lähtuvalt. Sarnaselt tasub tugevdatult asuda
lähenema suurte kasvuvõimalustega ahvatlevatele, aga mei-
le tundmatutele turgudele − nagu Hiina ja India, meile
lähemalt miks mitte ka Türgi.
Esindajate müügitöö (sh eeltöö) sihiks oleks konkreetsete
ettevõtete või ärivaldkondade turule sisenemise barjääride
vähendamine spetsiifilistes niššides spetsiifilistele sihttur-
gudele. Seda saab vedada vajadusel sama kõrgetasemeline
esindusisik, kes on samal ajal investeeringute sissemeelita-
mise eest vastutajaks.
Riikliku müügitöö kõrval tasub arendada perspektiivikatele
turgudele minekut toetavaid riiklikke tugiinfrastruktuure,
sh koostöös teiste Põhjala riikidega. Nende hulka võivad
kuuluda nn ärihotellid-inkubaatorid või riikliku osalusega
logistikakeskused, mida oleks võimalik ettevõtete uuele tu-
rule sisenemise-eelses või algetapis soodsatel tingimustel
kasutada (näiteks võrreldes kohalikus omandis infrastruk-
tuuriga alandatud tasu eest).
Strateegilised sammud tööjõu võimestamiseks ja
töökohtade loomiseks
• Tööjõu võimestamisel ehk teadmiste-oskuste arenda-
misel erirõhk ettevõtlikkuse suurendamisele ja ette-
võtlusoskuste omandamisele
Eriti pakiline on see töötuks jäänud või töökoha kaotuse -
ohus inimeste täiend- ja ümberkoolituse raames. Seda enam,
et üha rohkem on töötuks jäämas endisi juhte, tippspetsialiste,
oskustöölisi, kel oleks potentsiaali ettevõtjaks saamiseks ja
samas suurem tõenäosus töövõimaluste vähesuse korral üld-
se Eestist lahkuda. Alustada tuleb siinkohal riiklike vahen-
dite suunamisest kvalifitseeritud ettevõtluskoolitajate kooli-
tamisele.
• Ümberõppe kättesaadavuse oluline suurendamine
Põhisihiks peab olema tänaste töötavate inimeste ümber-
õppe võimalikult paindlikuks tegemine. Selle üheks osaks
on riigi kulul teise kõrghariduse omandamise võimalda-
mine ning tööturuõppe meetmete hulka ka erialase magist-
rikraadi omandamise lülitamine. Aga ka lõpuks ometi am-
muoodatud sammu − kõigilt koolituskuludelt erisoodustus-
maksu kaotamine − astumine.
• Talentide ehk rahvusvahelise kogemusega tippspet-
sialistide Eestisse meelitamine
Maailmamajanduse kokkutõmbumise faasis on paljud
võimekad inimesed üle ilma, eriti finantssektoris, liikvele
33
MaksuMaksja
läinud ja otsivad uusi võimalusi. Eesti ettevõtetel napib
samas töötajaid ja juhte, kes välisturgude võimalusi suu-
davad tunnetada ja rahvusvahelist müüki vedada, uudseid
ärimudeleid üles ehitada ja realiseerida, arendustegevust
teha jne.
Kiirem tee on juba töökogemusega inimeste meelitamine
ning selleks ka ettevõtete võimaluste suurendamine, eriti
Eestisse tuleva või toodava kõrgkvalifikatsiooniga töötaja
pealt makstavate tööjõumaksude (eelkõige sotsiaalmaksu-
le) ,,lae“ kehtestamise kaudu. Lisaks tasub luua programm
Eestist välismaale läinud tippspetsialistide tagasimeelita-
miseks, milleks tuleb alustada neist adekvaatse ülevaate ja
neid haarava võrgustiku loomisest.
Pikem ja püsivam tee selliste talentide majandusse meeli-
tamiseks on tasemel ja rahvusvahelise kõrgharidussüstee-
mi kujundamine. Selle üheks osaks on maailmatasemel välis-
professorite Eestisse toomine – mida näiteks IKT-kõrghari-
duse suunal Arengufond on soovitanud Eesti IKT-alaseid
tulevikuvõimalusi käsitleva seire järeldustes.
lusega alustamine ülilihtsaks teha ettevõtlusega seotud asjaaja-
mise ja algkapitali vajaduse vähendamise kaudu ning kaalu-
da emapalgaga sarnase alustava ettevõtja palga sisseviimist
või sama sihiga maksusoodustust ettevõtluse algusajaks.
Kohalikud omavalitsused saavad kujundada (väike)ettevõt-
lust soosivat keskkonda, eriti kohalike koostöövõrgustike
arendamise kaudu (sh teadmus- ja loomelinna mudelina).
• Töökohti säilitavatele ja uusi töökohti loovatele ette-
võtetele ajutise maksusoodustuse või maksupuhkuse
võimaldamine
Majanduslanguses on ettevõtte jaoks töökohtade hoidmi-
seks ja ellujäämiseks oluline eelkõige olemasolevaid kulusid
vähendada, seda eriti tööjõukulusid kokku tõmmates. Ajutise
ehk kriisiaja meetmena tasub kaaluda töökohti säilitavatele
või loovatele ettevõtetele ajaliselt piiratud maksusoodus-
tuse või maksepuhkuse võimaldamist. Selle erivariandiks
võib olla töötuks registreeritud inimest töölevõtva ettevõt-
te vabastamine tööjõumaksust teatud ajaperioodiks.

• Ettevõtlusega alustamise igakülgne soosimine • Tööjõumaksude üldine vähendamine

Ettevõtted, kelle eesmärk on pigem pere toitmine kui am-
bitsioonikas kasv, hoiavad töökohti ka raskel ajal. Nende
tekke kasvuks on täna vaja esmalt panustada kiirelt ja kont-
sentreeritult ettevõtlusoskuste laialdasse levikusse ja ette-
võtluse kui elustiili mainekujundusse. Teisalt tuleb ettevõt-
Nii kriisisituatsiooni lahendamise kontekstis kui pikema-
ajalises plaanis nõuab struktuurimuutusteni jõudmine ilm-
selt selget tööjõumaksude vähendamise teele asumist, sel-
leks muid makse vastavalt tõstes ja sotsiaalkindlustussüs-
teemide rahastamist ümber korraldades.

EESTI MAKSUSEADUSED KOOS

RAKENDUSAKTIDEGA 2009

Väljaanne sisaldab kõiki maksude ja

sotsiaalkindlustusmaksetega (töötuskindlustus,
kogumispension) seotud seadusi ja määrusi.
Väljaandes on maksuseadusi tutvustavad
kommentaarid, samuti on lisatud seadusi
puudutavate Riigikohtu lahendite ülevaade.
Kommentaarid on kirjutanud Tartu Ülikooli
finantsõiguse dotsent ja EML juhatuse esimees,
õigusdoktor Lasse Lehis.

Müügil hinnaga 399 krooni.

EML liikmed saavad osta lisaeksemplare soodushinnaga 168 kroni.

34

Avalik teenistus või
avalik maja?
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Justiitsministeerium on ette valmistanud ja e-õiguses
kooskõlastamiseks avaldanud lisaeelarvega seotud seadus-
eelnõud (registreerimisnumber 10.2-1/6348). Kõige eruta-
vam säte sellest paketist on kindlasti avaliku teenistuse
seaduse täiendamine §-ga 392, mis lubab ametniku palka
vähendada. Kuid lisaks sellele on eelnõus veel paar huvi-
tavat sätet.
Tunnistatakse kehtetuks § 46, mis lubab maksta ametni-
kule niinimetatud 13. palka ehk puhkusetoetust. Tõeline
pärl on § 461 lisamine, mis kõlab järgmiselt: Teenistujale
ei tohi ette näha sellise toetuse ega lisatasu maksmist, mille
maksmine ei tulene seadusest või seaduse alusel kehtesta-
tud määrusest. Seletuskiri seletab seda muudatust nõnda-
moodi: Silmas on peetud toetusi, mis nähakse ette asutus-
te palgajuhendis eraeluliste sündmuste puhul (lapse sünd,
perekonnaliikme matus, juubel, abielu). Eelpool kirjeldatud
toetuste (sh puhkusetoetuse) maksmise osas puudub isikul
õiguspärane ootus. Riigi raskes majanduslikus olukorras on
põhjendatud, et täiendavaid toetusi ega soodustusi ette ei
nähta. Siin tekib vaid küsimus, kes ja mis alusel lubas taoli-
si lisatasusid varem maksta ja kas avalik teenistus on oma
olemuselt töösuhe või sotsiaaltoetus.
Üks huvitav muudatus veel. ATS § 131 saab uue lõike 11:
Kui ametiasutuse likvideerimise või ametikoha koondamise
tõttu ametist vabastatud ametnik nimetatakse ametisse teisele
ametikohale samas ametiasutuses või sama haldusala ameti-
EML ettepanek Riigikogu
sotsiaalkomisjonile
18.12.2008
Sotsiaalkomisjoni menetluses on tööturuteenuste ja -toetus-
te seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse
eelnõu (399 SE). Eelnõu kohaselt ühendatakse Tööturuamet
ja Eesti Töötukassa.
Eesti Maksumaksjate Liit teeb ettepaneku kaaluda eelnõu
muutmist selliselt, et ühinemise tulemusel tekkiv asutus
oleks valitsusasutus, mitte avalik-õiguslik juriidiline isik.
Senine kogemus näitab, et avalik-õiguslike juriidiliste isi-
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EELARVE
asutuses, enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle hüvitist
maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahe-
mikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenis-
tusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud aja-
vahemikuga.
Kellel on raskusi tekstist arusaamisega, leiab jällegi abi se-
letuskirjast: Vajaduse sellise muudatuse järele on toonud ATS
rakenduspraktika, kus koondamishüvitise eesmärk on muu-
tunud. Koondamishüvitise eesmärgiks on kompenseerida amet-
nikule sissetuleku kaotus. Seega kui isik näiteks koondatakse
ja kehtiva ATS § 131 järgi pakutakse talle ametiasutuses kind-
lat ametikohta ning kui ta ei võta seda vastu, on tal õigus
koondamishüvitis alles jätta, kui ta asub tööle samasse ame-
tiasutusse teise osakonda. Seega ei vasta see koondamishüvitise
eesmärgile, kuna isik asub uuesti teenistusse ning tal tekib uuesti
igakuine sissetulek.
Tõesti sensatsiooniline avastus! Kas mõnes eraettevõttes
on keegi kunagi tulnud selle peale, et võiks töötaja kõige-
pealt ära koondada ja siis kohe uuesti teise osakonda töö-
le võtta? Võib-olla tõesti on juhtunud näiteks nii, et oota-
matult on saadud uusi kliente ja tekkinud vajadus koonda-
tud töökohad taastada. Kuid sel juhul võib arvata, et pooled
lepivad ise kokku koondamishüvitise vähendamises. Aga
asjaolu, et riigiasutustes makstakse tuima näoga koonda-
mistasusid ametnikele, kelle kohta on juba ette teada, et
nad jäävad tegelikult samale tööle edasi, viitab küll sellele,
et meil on vaja teha midagi enamat kui lihtsalt uus avaliku
teenistuse seadus või uus palgakorraldus.
Sellisel tasemel sigadust, nagu ilmneb allpool toodud kir-
javahetusest Tööturuameti likvideerimise kohta, saab kom-
penseerida vaid millegi sellisega, mille kohta erialakeeles
öeldakse „kiireloomulised personalipoliitilised meetmed koos
täiendavate deebetkannetega palgaarvestuses”.
kute tegevus on oluliselt läbipaistmatum ja kontrollimatum
kui riigiasutuste tegevus. Sotsiaaldialoogi partnerid saavad
osaleda töötuskindlustuse alaste otsuste tegemisel ka ilma
selleta, et nimetada neid juriidilise isiku nõukoguks ja maks-
ta neile omavaheliste vestluste korraldamise eest tasu.
EML arvates on töötuskindlustuse rahade haldamine ja
kindlustusväljamaksete alase tegevuse korraldamine roh-
kem sarnane pensionikindlustusega, mida korraldab edu-
kalt riigiasutus ja mille puhul ei ole tarvidust juriidilist
isikut moodustada. Töötukassa senised saavutused raha hal-
damisel on tulemuste osas igati võrreldavad Eesti Kultuur-
kapitali kunagise juhi saavutustega. Mõistlik oleks raha
haldamine anda üle Riigikassale.
35
MaksuMaksja
EML arvates läheb ühendasutuse moodustamine vastu-
ollu töötuskindlustuse kui sundkindlustuse sihtotstarbelise
iseloomuga, sest sundkindlustusmaksetest hakatakse edaspidi
osaliselt finantseerima riigi täidesaatva võimu funktsioonide
täitmist, mida tuleks finantseerida maksutuludest. EML
arvates on lubamatu kasutada töötuskindlustuse reserve riigi-
eelarve puudujäägi katteks. Samamoodi ei saaks näiteks sot-
Riigikogu sotsiaalkomisjoni vastus
Heljo Pikhof
Sotsiaalkomisjoni esimees
22.01.2009
Oma pöördumises teete ettepaneku muuta tööturuteenuste
ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise
seaduse eelnõu selliselt, et Tööturuameti ja Töötukassa ühi-
nemise tulemusel tekkiv asutus oleks valitsusasutus. Samuti
teete ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et ühinemise korral
oleks välistatud koondamishüvitiste maksmine nendele tööta-
jatele ja teenistujatele, kes asuvad tööle ühendatud asutuses.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata eelnõu teiseks lugemiseks,
muutmata Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõus sä-
testatud regulatsiooni Tööturuameti ja Töötukassa ühen-
damise kohta. Riigikogu lõpetas eelnõu teise lugemise.
EML selgitustaotlus Riigikogu
sotsiaalkomisjonile
30.04.2009
22.01.2009 kirjas kirjutasite meile seoses Tööturuameti
ja Töötukassa ühendamisega, et TTA töötajatele tehakse
ettepanek sõlmida tööleping Töötukassaga ning sel juhul
lahkuvad nad teenistusest omal soovil ja neile koonda-
mishüvitist ei maksta. Koondatakse vaid need teenistu-
jad, keda ei kutsuta või kes ei soovi minna tööle Töötu-
kassasse.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni vastus
Heljo Pikhof
Sotsiaalkomisjoni esimees
02.06.2009
Pöördusite Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole taotlusega sel-
gitada koondamishüvitise maksmist Tööturuameti töötaja-
tele, kes jätkavad töötamist Töötukassas.
Tööturuameti teenistujad vabastati teenistusest avaliku
teenistuse seaduse § 115 alusel asutuse likvideerimise tõttu.
Tööturuametis töötamist reguleeris avaliku teenistuse sea-
dus, Eesti Töötukassas aga töölepingu seadus. Avaliku tee-
nistuse seaduse § 115 lg 1 kohaselt on kohustus maksta
36
siaalmaksu ravikindlustuse osa tulusid kasutada Ravimiameti
või Tervishoiuameti tegevuse finantseerimiseks, kuigi nende
asutuste tegevus on olemuslikult tervise kaitsmisega seotud.
Samuti palume eelnõu muuta selliselt, et mis tahes vii-
sil ühinemise korral oleks välistatud koondamishüvitiste
maksmine nendele töötajatele või teenistujatele, kes asuvad
tööle ühendatud asutuses.
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus on läbipaistev
ja kontrollitav. Majandusaasta aruannete koostamisel on
igal aastal märgitud parimatena Eesti Haigekassat ja Eesti
Töötukassat.
Riigieelarvest rahastatakse ka tulevikus aktiivset töötu-
rupoliitikat ning töötuskindlustusmaksetest seda tegema
ei hakata. Seega pole tegemist ka riigieelarve aukude lap-
pimisega.
Tööturuameti praegustele töötajatele tehakse ettepanek
sõlmida tööleping Töötukassaga. Neile, kes lahkuvad tee-
nistusest omal soovil ja sõlmivad töölepingu Töötukassaga,
koondamishüvitisi ei maksta. Töötajatel, keda ei kutsuta töö-
le või kes ei soovi minna Töötukassasse tööle, on õigus saada
ja riigil on kohustus maksta koondamishüvitist. Põhjendused
selle kohta on toodud eelnõu seletuskirjas www.riigikogu.
ee/?page=en_vaade&pop=ems&eid=469282&u=20090123
094449.
29. aprillil ilmus Delfis uudis „Kahe ameti liitmisel maks-
takse töötajatele hüvitist” (www.delfi.ee/archive/article.php?
id=23101947), milles on järgmine lõik: Vastavalt avaliku tee-
nistuse seadusele vabastatakse tööturuametist 322 inimest, kes
kõik saavad ametist vabastamise eest hüvitist kokku 18 287
698 krooni eest. Hüvitise saanud töötajatest jätkab 1. mail uues
ametis 262 inimest.
Tundub, et uudises kajastatu ei vasta päris sellele, mida teie
meile kirjutasite. Eesti Maksumaksjate Liit teeb ettepaneku,
et sotsiaalkomisjon arutaks, miks maksti koondamishüvi-
tist inimestele, kes jätavad oma senist tööd Töötukassas
töölepingu alusel.
ametnikele avalikust teenistusest vabastamisel hüvitist,
mille suurus oleneb avaliku staaži pikkusest.
Sotsiaalministeeriumist ja Eesti Töötukassast saadud and-
metel oli Tööturuametis seisuga 30.04.2009 ametis 360
teenistujat, kellele maksti teenistusest vabastamisel hüvitisi
kokku arvestuslikult 13,71 miljonit krooni. Tööturuameti
teenistujatest võeti töölepinguga Töötukassasse tööle 261
inimest ja neile maksti teenistuse lõppemisel arvestuslikult
kokku hüvitisi 9,80 miljonit krooni.
Riigikogu sotsiaalkomisjon lähtus Vabariigi Valitsuse alga-
tatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seon-
duvate seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemisel ning
teile vastamisel eelnõu seletuskirjast ning algataja esindaja
selgitustest komisjoni istungil.

Ülevaade kohtukorralduse,
õigusemõistmise ja seaduste
ühetaolise kohaldmise kohta
Märt Rask
Riigikohtu esimees
1. Kohtute seaduse § 27 lg 3 kohustab Riigikohtu esi-
meest kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul esitama
ülevaate kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste
ühetaolisest kohaldamisest. Nii tänases kui ka varasema-
tes ettekannetes on püütud teha valik teemadest ja prob-
leemidest, mis on kohtusüsteemi vaatenurgast aktuaalsed
ja vajavad lahendamist seadusandja, valitsusvõimu ja koh-
tute koostöös. Riigikohtu esimehe ettekanne on jäänud ka
ainsaks võimalikuks vormiks õigusemõistmise probleemi-
de ühiskonnale teadvustamisel, parlamentaarsel ärakuu-
lamisel. Teisi parlamendi arutelu ja järelevalve vorme
Eesti kohtusüsteemi arengu küsimuste vaagimiseks pole
kasutatud.
2. Eelmiste aastate ettekannetes olen püüdnud Riigiko-
gu informeerida kohtusüsteemi üldistest arengutest. Teen
seda lühidalt ka täna, püüdes rõhutada praeguseid aktu-
aalseid probleeme. Teame, et 2007. aastal võttis kohtunike
täiskogu vastu strateegilise dokumendina kohtusüsteemi
arengupõhimõtted. Kasutades enesekorraldusõigust, on
kohtuvõim praeguseks välja töötanud uue kohtute seadu-
se eelnõu, mida kohtunikkond on käesoleval aastal kahel
täiskogul arutanud. Julgen väita, et eelnõu on parlamen-
taarseks menetluseks küps ja sisaldab endas sätteid, mis
vastavad nii kohtusüsteemi kui ka meie riikluse üldisema-
tele arenguvajadustele. Siiralt loodan, et sellest eelnõust
saab kunagi seadus, mis kindlustab meie põhiseaduslikku
korda ja õigusriiklust.
Kohtustatistikast
3. Kohtusüsteemi tööd hinnates tuleb järelduste tegemine
rajada kohtustatistikale, mitte emotsioonidele, mis võivad
kaasneda iga konkreetse kohtuasja arutamisega. Kohtus-
tatistika peab olema objektiivne ja arengutendentse kajastav.
On heameel märkida, et kohtustatistika arendamisel on
viimastel aastatel tänu kohtute infosüsteemi (KIS) arengule
edu saavutatud ja statistika on usaldusväärsemaks muutu-
nud. Statistika kogumisel ja töötlemisel on arenguruumi
ja sellepärast on kohtustatistika metoodika arendamine
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EELARVE
kohtute haldamise nõukoja pideva järelevalve all. Tuleb jõu-
da selleni, et statistiliste meetoditega oleks võimalik kiiresti
analüüsida mitte üksnes kohtuasjade arutamise arvandmeid,
vaid ka kohtute töö õigusökonoomilisi näitajaid. Näiteks
kui palju maksab riigile keskmise tsiviilasja arutamine ja
millistest komponentidest see hind kujuneb.
4. Eelmise aasta kohtustatistiliste andmete analüüs on
teile esitatud ettekande lisana ja need võimaldavad iseseis-
vat interpreteerimist. Täielikud andmed leiate Justiitsmi-
nisteeriumi kodulehelt.1 Ettekandes piirdun üksnes teatud
statistiliste seaduspärasuste väljatoomisega.
4.1. Muret tekitav on kohtuasjade menetlusaja pikkuse
drastiline erinevus sõltuvalt kohtu tööpiirkonnast. Näiteks
jõutakse keskmises kriminaalasjas lahendini 17 kuuga ja
samas erineb see näitaja maakohtute vahel 13 kuu võrra,
mida ei saa mõistlikuks pidada. Isiku jaoks ei saa kohtuasja
lahendamisele kuluv aeg sõltuda tema elu- või asukohast.
Õigusemõistmine peab kogu Eesti territooriumil olema
võrdselt kättesaadav ja menetlus peab toimuma mõistliku
aja jooksul. Maakohtute töökoormuse ja -jõudluse täpse-
maks hindamiseks on täienduseks lahendatud asjade kesk-
misele menetlusajale loodud statistiline näitaja „menetlu-
ses olevate asjade arvestuslik keskmine menetlusaeg”, mis
võimaldab mõõta kohtuasjade „vanust”. Võrreldes 2007. aasta
andmetega (mil nimetatud statistilist näitajat esimest kor-
da rakendati) vähenes 2008. aastal kõikides menetlusliiki-
des kohtuasjade arvestuslik keskmine menetlusaeg. See
tendents näitab, et 2008. aastal pöörati olulist tähelepa-
nu saabunud asjade lahendamise kõrval ka vanade asjade
lahendamisele.
4.2. Milliseks kujuneb olukord maakohtutes 2009. aasta
lõpuks, on käesoleval ajal keeruline hinnata, kuid juba prae-
gu võib kinnitada, et kohtuasjade keskmine menetlusaeg
pikeneb, sest kohtuasjade arvu kasv ühelt poolt ja ressur-
sikärped ning täitmata kohtunike kohad teiselt poolt ei saa
teistsuguseid tagajärgi põhjustada. Informatsiooniks olgu
märgitud, et käesoleva aasta lõpuks on 244 kohtuniku-
kohast prognooside kohaselt täitmata kuni 19 kohtuniku-
kohta. Pensionile siirdunud kohtunike kohtadele pole jus-
tiitsminister temale teadaolevatel põhjustel konkurssi välja
kuulutanud, mistõttu jäävad need kohad vähemalt aastaks
täitmata.
1
Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika ülevaade:
www.kohus.ee/10925.
37
MaksuMaksja
4.3. Majandussurutise tingimustes on raske prognoosida
järgnevate perioodide kohtuasjade arvu, kuid püüan esitada
esialgsed andmed käesoleva aasta nelja kuu andmete põhjal
võrdluses 2008. aasta sama perioodiga.
4.3.1. Tsiviilasjades on töökoormus kasvanud ca 40%.
Selline hoogne kasv on tekkinud ootuspärastes asjades. Näi-
tena olgu märgitud erinevad võlaõigusasjad – sideteenuse
osutamise lepingutest tulenevate asjade kasv, laenu-ja kre-
diidilepingutest tulenevate hagide kasv; vaidlustatud kor-
teriühistute teenuste asjade kasv. Hagita menetluses on
kasvanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse asjade arv, mille
16%-list kasvu saab ennekõike seletada seadusest tuleneva
kontrolltähtaja saabumisega. Samuti on hagita menetluses
kasvanud hüppeliselt täitmise asjade arv (asjad, millega
kaevatakse täitemenetluse või täituri tegevuse või otsuse
peale).
4.3.2. Kriminaalmenetlusasju on 2009. aasta esimese nelja
kuu jooksul saabunud ca 12% vähem kui 2008. aastal samal
perioodil, kuid suure mahuga (40%) on täitmiskohtuniku
asjade arv (põhjuseks trahvide tühistamise ja aegumise as-
jad). Sama suundumuse jätkudes on kriminaalmenetlus-
asjade koguarv aasta lõpuks ca 21 000 asja. Tuleb märkida,
et kuritegevuse tõusu või languse tendentsid kajastuvad
kohtustatistikas üldjuhul alles järgmistel perioodidel ja see-
tõttu näitab kohtusse saabunud kriminaalasjade vähene-
mise tendents pigem majandustõusuaegset kohtute töö-
koormuse seisu.
4.3.3. Väärteomenetluses jätkub eelmise aasta teisel poolel
hoogustunud täitmise asjade arvu kasv, kokku on käesole-
va aasta nelja kuu jooksul maakohtutesse saabunud ca 75%
rohkem asju kui aasta tagasi. Huvipakkuv tendents on, et
vähenenud on füüsilise isiku väärteoasjade arv, ca 43%,
samuti on vähenenud füüsiliste isikute väärteokaebuste
arv, ca 15%. Vaatamata vähenemisele osas kategooriates,
võib aasta lõpuks saabuda rohkem asju kui kriminaalme-
netluses. Väärteoasjade lahendamine on aga jäänud eelmi-
se aasta tasemele, mistõttu on siingi oodata lahendamata
kohtuasjade jäägi hüppelist kasvu. 2008. aasta lõpuks kasvas
lahendamata jäänud asjade arv 53,5% võrreldes aasta alguses
menetluses olnud asjade arvuga.
4.3.4. Halduskohtutes on olukord stabiilsem ja võrrel-
dav eelmise aastaga. Probleemiks nelja kuu andmete põhjal
on vaid justiitshalduse asjad, mida on võrreldes 2008. aasta
sama perioodiga saabunud ca 10% rohkem. Sama suun-
dumuse jätkudes jääb uute haldusasjade arv eelnevaga
võrreldavale tasemele. Märkimist väärib veel seegi, et me
oleme loonud kinnipeetavatele sisuliselt nelja astmelise
kohtusüsteemi, näiteks Tartu Halduskohtus moodusta-
sid vangide kaebuste lahendamise asjad 32% kogu kohtu
töökoormusest. Sellel probleemil peatun allpool.
Kokkuvõtlikult tuleb märkida, et 2009. aastal tõuseb koh-
tuasjade arvukus ilmselt jõudsalt, millega kaasneb kohtute
töökoormuse oluline kasv.
Ebaõnnestunud seadusloomest
5. Kohtute poolt vaadatuna oli tsiviilkohtumenetluse sea-
dustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse (eel-
nõuna nr 194 SE) Riigikogus menetlemine ja jõustamine
38
2008. aasta lõpus ilmselt kõigi aegade kõige ebaõnnestunum
üritus meie õiguskorra arengus. Selline asi ei tohiks iial
korduda. Nimetatud eelnõu menetlus seadis kahtluse alla
õigussüsteemi õiguskindluse ja näitas parlamendi hooli-
matust õiguse adressaatide vastu. Kuigi eelnõu algatati ju-
ba 2008. aasta 11. veebruaril ja esimene lugemine toimus
9. aprillil jõuti pärast siinkõnelejale arusaamatut viivitust
teise lugemiseni alles 3. detsembril. Sellele järgnes 10. det-
sembril kolmas lugemine ja seaduse vastuvõtmine. Vaba-
riigi President kuulutas seaduse välja 22. detsembril, seadus
avaldati Riigi Teatajas aasta viimasel päeval, 31. detsembril
ja jõustati mõne tunni pärast 1. jaanuaril 2009.
6. Nimetatud menetlusetappe analüüsides paistab silma
probleem puuduvast vacatio legis’est: PS § 108 ja RTS § 5
lg 2 kohaselt jõustub seadus üldjuhul kümnendal päeval
pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei
sätestata teist tähtaega. See tähtaeg võib olla nii lühem kui
ka pikem. Täitmiseks kohustuslik saab olla vaid avaldatud
seadus. Praegusel juhul on seadus jõustunud järgmisel päe-
val pärast Riigi Teatajas avaldamist. Riigikogu istungite ega
õiguskomisjoni istungite stenogrammidest ei nähtu, miks
seadusandja pidas vajalikuks seadus viivitamata jõustada.2
7. Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. detsembri 2004. aasta otsuses3 leidnud järgmist: „Õigus-
kindluse põhimõte tähendab muuhulgas, et uute regulatsioo-
nide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul
adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tege-
vuse vastavalt ümber korraldada. Õiguskindlusele vastab
olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone meelevald-
selt ja n-ö üleöö. Sama nõue on tuletatav ka põhiseaduse
§ 13 lõikest 2, mille järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu
omavoli eest, ning õiguse üldpõhimõtetest.” Uue õigusliku
olukorra loomisel peab seadusandja seega tagama, et õigu-
se adressaadil oleks oma tegevuse ümber korraldamiseks
mõistlikul määral, st piisavalt aega. Piisavust ehk mõistlik-
kust saab hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte
iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tule-
nevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide te-
gevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olusti-
kus oli ettenähtav või ootamatu.
8. Lähtudes nimetatud lahendi väljavõtte viimasest lau-
sest, tulnuks Riigikogul minu arvates eelnõu vastuvõtmi-
sel ja jõustamisel arvestada muu hulgas alltoodud asja-
olusid.
8.1. Eelnõu suur maht – 420 muudatust tsiviilkohtu-
menetluse seadustikus, lisaks arvukalt muudatusi muudes
seadustes. Tegemist ei olnud pelgalt tehniliste muudatustega
(mida oli siiski ka üsna suurel arvul), vaid ka oluliste õigus-
like muudatustega tsiviilkohtumenetluses. Näiteks hagihinna
regulatsiooni täiendamine, millest sõltub riigilõivu suurus;
menetluskulude ja menetlusabi andmise regulatsioonide
2
Võib oletada, et eelnõu kiire jõustamise soov seondub eelnõusse
1. ja 2. lugemise vahel Justiitsministeeriumi poolt lisatud
riigilõivuseaduse muudatustega, mis tõstsid üsna oluliselt riigilõivusid.
Samas oli eelnõu vaja kiiresti vastu võtta ka kolme EL määruse
harmoniseerimiseks.
3
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.12.2004
otsus asjas nr 3-4-1-20-04 – RT III, 16.12.2004, 35, 362, punkt 26.

oluline täpsustamine ja täiendamine; iseseisva nõudeta kol-
mandale isikule kaebeõiguse võimaldamine, hagi tagamise
kautsjoni süsteemi muutmine, isiku kinnisesse asutusse
paigutamise regulatsiooni muutmine jms.
8.2. Rõhutada tuleb seda, et tsiviilkohtumenetluse sea-
dustiku muutmisega muudetakse alati ka halduskohtume-
netlust, seda HKMS § 5 üldise viite tõttu tsiviilkohtume-
netluse normide kohaldamisele halduskohtumenetluses.
Seega võis tsiviilkohtumenetluses tehtud ulatuslike muu-
datuste viivitamatu jõustamine enim menetluslikke ras-
kusi kaasa tuua just halduskohtu kohtunikele.
8.3. Seadus tõi endaga kaasa senisest oluliselt suuremad
riigilõivud. Puuduv vacatio legis ei võimaldanud õiguse ad-
ressaatidel esitada varasema madalama riigilõivumääraga
hagisid ja kaebusi. Eelkõige just hagide korral oleks olnud
see pikema vacatio legis’e korral rohkem võimalik.
8.4. Puuduv vacatio legis ei võimaldanud korraldada jõus-
tunud seaduse kohta koolitusi nii selle otsestele raken-
dajatele, kohtunikele (sh halduskohtu kohtunikele) kui ka
nt advokaatidele.
9. Siiski ei saa väita, et eelnõu selline vastuvõtmine oleks
oluliselt takistanud õigusemõistmise funktsioneerimist,
kuid kindlasti tõi see kaasa segadusi, menetluse venimist
ning ka ebaõigeid kohtulahendeid. Nt jõudis Riigikohtu
tsiviilkolleegiumisse alama astme kohtu lahend, milles oli
isikult ebaõigesti nõutud nii hagi tagamise kautsjoni enne
1. jaanuari 2009 kehtinud regulatsiooni järgi kui ka hagi
tagamise tagatist alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva korra järgi,
kuigi eelnõu rakendussätted välistasid sellise võimaluse
selgelt.
10. Kokkuvõttes võib eelnõu sellisel viisil jõustamine
olla vastuolus PS §-s 10 esitatud demokraatliku õigusriigi
põhimõttest tuleneva õiguskindlusega ja õiguspärase ootus-
ega, mis eeldab, et uute regulatsioonide jõustamisel nähakse
normiadressaatidele ette mõistlik aeg oma tegevuse üm-
berkorraldamiseks uutes oludes. Sama põhimõte tuleneb
PS § 13 lg-st 2 (vt eespool viidatud kohtulahend).
11. Traditsiooni kohaselt on igal aastal Riigikohtu esi-
mehe ettekandes pööratud süvendatud tähelepanu ühe
kohtumenetluse probleemidele. Eelmistes ettekannetes käsit-
leti tsiviil- ja kriminaalmenetluste problemaatikat. Sellel
korral analüüsin halduskohtumenetluse kitsaskohti, mis
paljuski tulenevad eelkäsitletud tsiviilkohtumenetluse sea-
dustiku muudatustest.
Uus halduskohtumenetluse seadustik
12. On selge, et Eesti õiguskorra arendamiseks on vaja väl-
ja töötada uus halduskohtumenetluse seadustik. Eeltoodut
kinnitab juba see, et paljud halduskohtumenetluse sea-
dustiku sätted viitavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku
sätetele, millesse tehti üle 400 muudatuse. Normaalseks
ei saa pidada olukorda, kus halduskohtumenetluse seadus-
tiku kohaselt tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse sea-
dustiku sätet, mille rakendamisel omakorda tuleb pöör-
duda tagasi halduskohtumenetluse sätete juurde. Sellisel
juhul rakendab halduskohus ühe küsimuse lahendami-
seks halduskohtumenetluse seadustikku, siis tsiviilkohtu-
menetluse seadustikku ning lõpuks taas halduskohtume-
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EELARVE
netluse seadustikku. Selliseid hüppeid menetlusseadustike
vahel tuleks vältida, kuna nii kohtul kui ka menetlusosalis-
tel on raske mõista, millist normi peab kohus rakendama.
Ühtlasi tekib halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviil-
kohtumenetluse seadustiku koos rakendamisel küsimus,
et kas halduskohus võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku
sätet teisiti tõlgendada, kui seda on teinud maakohus.
Samuti tekib küsimus, millise tähtsusega on halduskohtu
tõlgendused tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohta
tsiviilkohtumenetluse jaoks. Eeltoodu oli ainult üks pal-
judest näidetest selle kohta, et halduskohtud vajavad oma
menetlusseadustikku, kus kõik olulised küsimused on
iseseisvalt reguleeritud.
13. Milline peaks olema uus halduskohtumenetluse sea-
dustik? Kas detailselt reguleeritud ja mahukas või selli-
ne, mis säilitaks halduskohtuliku diskretsiooni menetlus-
küsimustes?
Halduskohtumenetluse seadustiku sätetel on teistsugu-
ne tähendus, kui seda on tsiviilkohtumenetluse seadustiku
sätetel. Esmalt on halduskohus uuriv kohus. Tsiviilkohtus
toimub aga võistlev menetlus. Üldjuhul on halduskohtus
kaebajaks isik ning teiseks pooleks riik. Riigil on võrreldes
inimesega kasutada tohutu ressurss. Ühtlasi on riigil jõu-
monopol, mis väljendub selles, et täidesaatvale riigivõimule
on antud seadustega nii pädevus kui ka volitus piirata isiku
põhiõigusi ja -vabadusi, st tegeleda riivehaldusega. Näiteks
kui politsei kasutab korrakaitses vahetut sundi, maksuhal-
dur määrab isikule maksu, kodakondsus- ja migratsiooni-
amet keeldub välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisest.
Tsiviilkohtus on menetlusosalisteks enamasti eraõiguslikud
isikud. Eraõiguslikul isikul ei ole peaaegu üldse võimalik
riivata teise eraõigusliku isiku põhiõigusi ja -vabadusi. Kas
eeltoodust lähtuvalt saame öelda, et isikud on erinevates
menetlustes võrdsel positsioonil? Kindlasti mitte. Kas saa-
me siis nõuda, et isik, kes soovib oma õigusi ja vabadusi riigi
eest kaitsta, peab enne kohtusse pöördumist endale selgeks
tegema paksu ja detailiderohke menetlusseadustiku?
14. Praeguses halduskohtumenetluse seadustikus on seit-
se korda vähem paragrahve kui tsiviilkohtumenetluse
seadustikus. Selline vahekord peaks jääma, sest kvantiteet
ei pruugi alati näidata kvaliteeti. Detailiderohke ja mahu-
kas menetlusseadustik ei tohi saada takistuseks keskmi-
selt haritud mõistlikule inimesele oma õiguste kaitsmisel.
Iga mõistlik inimene peab saama ennast ise riigi vastu või-
malikult efektiivselt kaitsta, ilma et ta vajaks selleks esin-
daja abi. Tuleb nõustuda sellega, et halduskohtu diskre-
tsioon kohtumenetluse küsimuses on suurem, kui seda
on tsiviilkohtul võistlevas protsessis. Mida mahukam on
menetlusseadus, seda raskem on õigushariduseta isikul
ennast ise halduskohtus kaitsta.
15. Ühtlasi tekitaks mahukam ja detailirohkem haldus-
kohtumenetluse seadustik rohkem vaidlusi menetluskü-
simustes, mis aga ei tohiks halduskohtus olla eesmärgiks.
Halduskohtu roll on eelkõige kontrollida seda, et haldus-
organid oleks tegutsenud kooskõlas sadade erinevate re-
gulatsioonidega. Dokumentide hulk, mida kohus selleks
peab läbi töötama, on väga mahukas. Menetlusseadustik
peab tagama, et kohus saaks keskenduda põhiasja sisulisele
lahendamisele, mitte aga menetlussätete tõlgendamisele.
39
MaksuMaksja
16. Kindlasti ei piisa sellest, kui kehtiv tsiviilkohtumenet-
luse seadustik tõlgitakse halduskohtumenetluse seadusti-
ku keelde, asendades hageja kaebajaga, kostja vastustajaga.
Selle loomisel võiks olla eeskujuks Riigikohtu praktika hal-
duskohtumenetluse seadustiku sätete tõlgendamisel ning
printsiip, et halduskohtu diskretsioon menetlusküsimus-
tes säiliks.
Püüan siinkohal visandada miinimumpõhimõtted, mille-
le seadusandja peab tähelepanu pöörama, kui uus haldus-
kohtumenetluse seadustik Riigikokku jõuab.
Kirjalik menetlus esimese astme halduskohtus
17. Kohtustatistika analüüsi juures tõdesime, et kolmandi-
ku Tartu Halduskohtu töömahust moodustavad vangide
kaebused, mida vaieldamatult tuleb menetleda. Samas
tuleb tõdeda, et suure osa nendest kaebustest on kohtud
jätnud rahuldamata. Tegemist on väga spetsiifilise kaebuste
liigiga, mille menetlusreegleid tuleb seadusandlikus korras
muuta. Koos riigi õigusabi probleemistikuga moodustavad
need kaebused põhjendamatult suure ressursikulu kogu
kohtusüsteemile, mis tähendab, et teiste sisuliste kaebus-
te menetluse aeg pikeneb. Eelduslikult vähendab asja la-
hendamine kirjalikus menetluses kohtu töökoormust ja
õigusabikulusid.
18. Tuleks kaaluda võimalust anda ka esimese astme
halduskohtule avaram võimalus lahendada asi kirjalikus
menetluses. Regulatsioon võiks olla analoogiline ringkon-
nakohtu kohta kehtestatud regulatsiooniga. Selline regu-
latsioon poleks vastuolus põhiseadusega. Oluline on menet-
lusosalistele anda õigus nõuda suulist menetlust, samuti
anda menetlusosalistele võimalus esitada teise menetlus-
osalise väidete peale vastuväiteid. Mõeldamatu oleks aga
kehtestada, et vaid teatud isikute rühma asju lahendatakse
kirjalikus menetluses. See oleks nähtavasti vastuolus võrd-
se kohtlemise põhimõttega.
Riigi õigusabi
19. Riigi õigusabi seaduse eesmärk on tagada kõigile isikute-
le asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja
piisav kättesaadavus.
Austatud seadusandja! Püüan teile lühidalt kirjeldada,
kuidas toimub riigi õigusabi osutamine praktikas, ja arvan,
et enamik teist ütleb, et sellist menetlust me küll ei taht-
nud luua. Selleks, et kogu riigi õigusabi saamise menetlus
käivituks, peab isik esitama taotluse koos justiitsministri
kehtestatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi
teatisega. Lisaks peab isik esitama tõendid, mis kinnitavad
tema rasket majanduslikku olukorda. Seega peab isik tõen-
dama, et ta ei suuda tasuda õigusteenuse eest.
20. Kui isik on kõik formaalsused täitnud ja leidnud üles
õige kohtu, kellele taotlus koos teatise ja tõenditega esitada,
hakkab kohus taotlust menetlema. Kohtu otsustada on see,
kas isik vastab riigi õigusabi seaduses sätestatud nõuetele ja
kas talle tuleb anda riigi õigusabi või mitte. Selleks, et kohus
saaks otsustuse langetada, peab ta olema veendunud, et isik
ikka vastab seaduses sätestatud nõuetele ja talle saab riigi
õigusabi anda. Selleks, et veenduda isiku maksejõuetuses,
40
võib kohus nõuda ka teistelt isikutelt ja asutustelt teavet
taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majan-
dusliku seisundi või maksevõime kohta. Näiteks Maksu- ja
Tolliametilt, ARK-st, kinnistusraamatust, ehitusregistrist,
Eesti Krediidipangalt, Swedbankilt, Nordea Pangalt, Sampo
Pangalt, SEB Pangalt. Kõik ikka selleks, et oleks kindel, et
isik on maksejõuetu!
21. Kui kohus siiski leiab, et isik on maksejõuetu ja ei
esine muid riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid,
siis määrab ta isikule õigusabi. Samas kui taotlejal ei ole
konkreetse advokaadi nõusolekut, kes talle õigusabi osu-
tab, peab kohus pöörduma advokatuuri poole, et viimane
pakuks välja advokaadi, kes oleks õigusabi osutajaks. Sellega
tundub, et õigusabi on antud ja kohtutoimik lõpetatud.
Kindlasti mitte! Lisaks tuleb kohtul tegeleda riigi õigusabi
osutaja vahetamise küsimusega, kui taotleja soovib vaheta-
da advokaati, kes talle riigi õigusabi osutab. Ühtlasi tuleb
kohtul tegeleda riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulude suuruse
määramisega.
22. Eelmainitu käis kõik selle kohta, kui kõik läheb sujuvalt
ja isikule määratakse riigi õigusabi. Aga kui kohus keeldub
riigi õigusabi andmisest, siis saab nimetatud lahendi kaevata
edasi kõrgemalseisvale kohtule. Ja nii Riigikohtuni välja.
Samuti saavad kohtud vaielda selle üle, kas riigi õigus-
abi andmise otsustamine kuulub haldus- või maakohtu
pädevusse.
23. Riigi õigusabi andmise otsustamine on põhjendama-
tult mahukas ja aeganõudev menetlus, millele võib kuluda
rohkem riiklikku ressurssi kui õigusabile endale. Selline
kohtute ajaressursi pillamine toimub enne, kui jõutakse
kohtuasja põhivaidluseni. Riigi õigusabi menetlus on muu-
tunud asjaks iseeneses, kus riigi õigusabi puudutav koh-
tutoimik on paksem kui kohtuasja põhivaidlust käsitlev
kohtutoimik. Ideena on õige, et kohus kontrolliks riigi raha
kulutamist õigusabile, kuid mitte sellises menetluses.
Riigilõivust halduskohtumenetluses
24. HKMS § 10 lg 6 ja § 32 lg 3 järgi tuleb haldusasjas
kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.
Riigilõivumäärad sätestatakse riigilõivuseaduses. Riigikoh-
tu halduskolleegium on selgitanud, et riigilõivu tasumisest
vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigu-
sed ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskoh-
tumenetluse eesmärk ei ole aga soodustada võimalikult
rohkete kaebustega halduskohtusse pöördumist, vaid taga-
da lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks.4
25. Kuigi HKMS § 91 lg 1 sätestab riigilõivust vabastami-
se otsustamise ainsaks kriteeriumiks isiku maksejõuetuse,
on kohtupraktika pidanud vajalikuks arvestada ka kaebaja
õiguste kaitse olulisust. Riigikohtu halduskolleegiumi sei-
sukohtade kohaselt on põhjendamatu vabastada isikut rii-
gilõivu tasumise kohustusest, kui asjast nähtub, et kaebus
on perspektiivitu.5 Juhul kui kohus tuvastab kaebaja mak-
sejõulisuse, pole kaebaja õiguste kaitse olulisust vaja enam
4
Riigikohtu halduskolleegiumi 6. septembri 2007 määrus asjas
nr 3-3-1-40-07 – RT III, 24.09.2007, 30, 249.
5
Samas.

analüüsida6, kuid maksejõulisuse hindamisel tuleb arves-
tada, et kaebajal (apellandil) jääks ka pärast riigilõivu tasu-
mist mõistlikul määral raha hädavajalike kulutuste katmi-
seks.7 Seega võib riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse
otsustamine sageli kujutada endast põhjalikumat sisulist
analüüsi ja nõuda lisatõendite kogumist.
26. Kohtumääruse peale, millega kohus ei vabastanud
isikut riigilõivu tasumisest, saab esitada määruskaebuse
ka riigikohtule (HKMS § 91 lg 3). Seega võimaldab kehtiv
õigus vaidlustada ka ringkonnakohtu määrust, millega jäe-
takse muutmata halduskohtu määrus, millega omakorda
jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest va-
bastamiseks. Nii on võimalik riigilõivu tasumise kohustuse
üle vaielda kõigis kolmes kohtuastmes, mis pikendab asja
sisulise menetlemiseni jõudmist ning tekitab lisakulutusi
nii kohtusüsteemile kui ka menetlusosalisele.
27. Isikud, kes taotlevad riigilõivu tasumisest vabasta-
mist, on tihtipeale väheste õigusteadmistega, neil puudub
soov või võimalus kasutada õigusabi ning nende hulgas on
palju vanglas viibivaid isikuid, kellest märkimisväärne osa
pöördub kohtusse vene keeles. Sageli eeldab nende mää-
ruskaebuste nõuetekohasuse saavutamine täiendavaid me-
netlustoiminguid ja asjaajamist.
28. Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda
400 krooni kautsjonit (HKMS § 90 lg 1), erandit pole keh-
testatud ka juhtudeks, kui vaidlustatakse ringkonnakohtu
määrust, millega jäeti rahuldamata taotlus riigilõivu tasu-
misest vabastamiseks või rahuldamata määruskaebus hal-
duskohtu määruse peale riigilõivu tasumisest vabastamata
jätmise korral. Seetõttu tuleb Riigikohtul igal üksikul
juhul lahendada ka kautsjonist vabastamise taotlus. Kuna
Riigikohus saab isiku kautsjoni tasumisest vabastada vaid
isiku taotluse alusel, on sageli vaja juhtida kautsjoni tasu-
mata jätmise juhtudel isiku tähelepanu sellise taotluse esi-
tamise võimalusele. Samuti võib osutuda vajalikuks hankida
maksejõuetust tõendavaid lisadokumente, sest menetluse
kestel võib isiku majanduslik seisund olla muutunud ja
varasemas menetluses kogutud tõendid ei pruugi kajasta-
da adekvaatselt kautsjoni tasumise aegset olukorda. See-
ga lisandub täiendavat ajaja ressursikulu kaasa toov asja-
ajamine.
29. Teeme mõned järeldused.
1. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluste menet-
lemine, eriti arvestades nende arvu, kujutab endast
seega märkimisväärset osa kohtute töökoormusest.
2. Diskuteerida võiks selle üle, kas riigilõivu tasumisest
vabastamise taotluse rahuldamata jätmise korral edasi-
kaebevõimaluse tagamine kuni Riigikohtuni läbi kõi-
kide kohtuastmete on põhjendatud. Selleks tuleb
kaaluda, kas edasikaebevõimaluse piiramine kahjus-
taks ülemääraselt isiku võimalust oma õigusi efek-
tiivselt kaitsta või on see põhjendatud, arvestades
menetlusökonoomia põhimõtet ning selliste taotlus-
te menetlemiseks kuluvat ressurssi.
3. Kuna märkimisväärne osa kautsjoni tasumisest va-
bastamise taotlustest, mis seonduvad määruskaebuste
esitamisega riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise
juhtudel, rahuldatakse, on vaieldav kautsjoni tasumise
nõude otstarbekus selliste määruskaebuste esitamisel.
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EELARVE
30. 1. jaanuaril 2009 jõustunud muudatustega lisandus
riigilõivuseadusesse uus säte (RLS § 56 lg 181), mis kehtes-
tab haldusasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning
haldusasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esi-
tamisel tasutava riigilõivu määraks 200 krooni. Seejuures
jäi aga muutmata kujul kehtima HKMS § 32 lg 3, mille ko-
haselt on määruskaebus lõivuvaba. Seega on seadusandja
loonud nii kohtunike kui ka määruskaebusega esimese
astme halduskohtu määruse vaidlustamiseks ringkonna-
kohtusse pöördujate jaoks ebaselge olukorra, millele peab
seni, kuni nimetatud sätted ühel ajal muutmata sõnastu-
ses kehtivad, leidma lahenduse kohtupraktika. Käesoleva
ülevaate koostamise ajaks on Riigikohtuni jõudnud Tal-
linna Ringkonnakohtu taotlus tunnistada RLS § 56 lg 181
põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see näeb ette
haldusasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esi-
tamisel riigilõivu tasumise kohustuse summas 200 kroo-
ni (põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 3-4-1-6-09).8
Selle probleemi lahendus sõltub Riigikohtu põhiseadus-
likkuse järelevalve kolleegiumi seisukohast ülalnimetatud
kohtuasjas, kuid seadusandja peaks jälgima, milliseid muu-
datusi toob ühe seaduse muutmine endaga kaasa kogu
õigussüsteemis.
Kohtumenetluse efektiivsusest
31. 2007. a detsembris arutas KHN advokatuuri initsiatii-
vil kohtukorralduse praktilisi küsimusi, nagu kohtuistun-
giteplaneerimine,kohtusuhtleminemenetlusosalistega,koh-
tute kantselei töö, mis pisiasjadena mõjutavad väga oluliselt
kohtute töö efektiivsust. Otsustati, et Justiitsministeerium
peaks koostama analüüsi esimese ja teise astme kohtute
töö efektiivsuse hindamiseks, kuid kolmveerand aastat hil-
jem teatas ministeerium, et sellist analüüsi ressursi puu-
dumise tõttu ei tehta. Seepeale moodustas Riigikohtu
esimees ühiskondlikel alustel kohtunikest, prokuröridest
ja advokaatidest koosneva töögrupi, kelle ülesandeks oli
välja selgitada õigusemõistmise praktilised kitsaskohad ja
pakkuda välja omapoolsed lahendused. Käesoleva aasta koh-
tunike täiskogul tegi töögrupp oma esimesed vahekokku-
võtted ja töögrupi aruanne on lisatud tänasele ettekandele.
32. Esitan siinkohal mõned järeldused, mida töögrupp
on sõnastanud lahendamist vajavate probleemidena.
32.1. Seaduste muutmine läbimõtlematult ja muudatuste
rakendamiseks vajalike vahendite eraldamata jätmine viib
kohtusüsteemi vältimatult olukorrani, kus olemasoleva
inimressursiga ei ole võimalik täita kõiki kohtutele sea-
dusega pandud ülesandeid. Näitena olgu mainitud juba
eespool analüüsitud TsMS muudatused, riigi õigusabi ja
riigilõivude probleemistik. Sellele lisandub küllalt suur
kaadrivoolavus kohtuametnike hulgas.
32.2. Läbivaks probleemiks on kohtuametnike koolituse
ilmne ebapiisavus. Olgu mainitud, et rohkem kui 700 koh-
6
Riigikohtu halduskolleegiumi 11. septembri 2007 määrus asjas
nr 3-3-1-83-07 – RT III, 28.12.2007, 46, 376.
7
Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2008 määrus asjas
nr 3-3-1-93-07 – RT III, 20.02.2008, 8, 61.
8
Kirjalik menetlus nimetatud asjas toimus 19. mail 2009.
41
MaksuMaksja
tuametniku koolituse korraldamine on Justiitsministee-
riumis ülesandeks tehtud ühele referendile muude töö-
ülesannete kõrvalt. 2006. aastal välja töötatud koolitus-
strateegia on vajunud unustuse hõlma.
32.3. Infotehnoloogiliste lahenduste järkjärguline juuru-
tamine ei paku õigusemõistmisele vajalikku menetluslik-
ku tuge, pigem takistab seda. Probleemid algavad sellest, et
infosüsteemi loogika ja terminoloogia ei ühti menetlusliku
loogika ja terminoloogiaga.
32.4. Tsiviilasjade arutamise efektiivsust pärsib menetlus-
osalistele dokumentide kättetoimetamise keerukus. Hin-
nanguliselt on kättetoimetamise faasis pidevalt umbes
pooled tsiviilasjad, mis tähendab seda, et muu menetlus
nendes asjades seisab. Eriti kulutavad just esimese astme
kohtud ebaproportsionaalselt suure osa oma tööajast kost-
jate otsimisele ja neile dokumentide kättetoimetamisele.
32.5. Erinevates kohtutes esinev erinev kohtuistungite
planeerimise praktika toob endaga paratamatult kaasa sa-
made menetlusosaliste jaoks kohtuistungite kokkulange-
vuse, mis oluliselt pärsib kohtu tööefektiivsust. Seadusega
ei ole võimalik kindlaks määrata, kuidas igapäevatöös
prokuröride ja advokaatidega kohtuistungi aeg kokku lep-
pida, et vältida kohtuasjade põhjendamatut edasilükkamist.
Milliseid sidevahendeid ja suhtlusvorme tuleks kasutada, on
hea õigusemõistmise tava kujundamise küsimus. Kahjuks
peame tõdema, et selliste tavade kujundamisega pole Eestis
seni tegeletud.
Ebamõistlikult pikad menetlusajad
33. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on käesolevaks ajaks
seitsmes otsuses tuvastanud, et Eesti on rikkunud Euroopa
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6
lõiget 1. Viimane lahend mõistliku menetlusaja rikkumise
kohta on pärit 29. jaanuarist 2009. a.9 Kuigi seitse Eesti riigi
kahjuks tehtud kohtulahendit ei ole sedavõrd suur arv, mille
põhjal võiks teha järeldusi inimõiguste olukorra kohta Eesti
õigusemõistmises, tuleb tunnistada probleemi olemasolu.
Ebamõistlikult pikk menetlusaeg võib olla tingitud sada-
dest pisiasjast, kuid põhiline etteheide, mida EIK Eestile
teeb, on selles, et meie riigisiseses õiguses ei ole õiguskait-
sevahendit, mille alusel oleks kaebajal olnud võimalus saa-
da kohtulahend mõistliku aja jooksul, mis oleks kooskõlas
konventsiooni nõuetega.
34. Käesolevale ettekandele on lisatud abimaterjal mõist-
liku menetlusaja probleemide tutvustamiseks. Siinko-
hal on mul hea meel selle üle, et Justiitsministeerium on
juba kooskõlastusringile saatnud ulatusliku menetlussea-
dustike täiendamise eelnõu, milles sisalduvad ka sätted,
mis peaks looma õiguskaitsevahendi mõistliku menetlus-
aja saavutamiseks. Ette rutates olgu mainitud, et ka see
uus regulatsioon ei vähenda, vaid suurendab kohtute töö-
koormust.
Kohtusüsteemi palgakorraldusest
35. Olen sunnitud sellel teemal peatuma, sest sportliku
hasardiga kohtunike palkade kärpimine ei ole mitte iga
poliitiku või kohtuniku isiklik küsimus, vaid laiemalt
42
Eesti riikluse arengu või taandarengu küsimus. Arvan, et
ma suudan rääkida enamiku kohtunike nimel ja esindada
tänases parlamentaarses arutelus kohtuvõimu. Kõigepealt
rõhutan, et ma ei püüagi vaidlustada riigieelarve tasakaalus-
tamise vajadust ega soovi kohtusüsteemile mingite erandite
tegemist. Idee parandada riigieelarve positsiooni mõningate
riigiteenistujate palkade alandamisega leidis kohtunikkon-
nas mõistmist, mille tõenduseks tasub meenutada Rii-
gikohtu esimehe ja Eesti Kohtunike Ühingu esimehe ühis-
avaldust käesoleva aasta veebruaris, kus kohtunikkond
leidis, et nad on solidaarsed kõigi teistega ja ei vaja tule-
nevalt majandussurutisest mingit erikohtlemist.10 Õiguse
üldpõhimõtetest tuleneva õiguskindluse printsiibiga tuleb
arvestada ka majandussurutise tingimustes. Põhiseadus
kehtib ka siis, kui kulutusi ja palku vähendatakse, mis aga
ei tähenda kaugeltki seda, et kellelgi võiks tekkida õigus-
pärane ootus, et tema palk pidevalt kasvab või jääb alatiseks
samale tasemele. Riigikohus on oma otsustes korduvalt se-
dastanud, et seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muu-
tunud oludele ümber kujundada. Pole kahtlust, et olud on
muutunud ja seadusandjal on kohustus avaliku sektori pal-
gakorraldust muuta, kui seda tingivad kahanevad eelar-
vetulud. Asi ei ole palga vähendamises, mis eeldatavasti
mitte kellelegi isiklikult ei meeldi, vaid selles, kuidas seda
tehakse.
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
36. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu 511 SE, mille
§ 3 kohaselt muudetakse Eesti keskmise palgaga seotud
ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadust. Viida-
tes heale seadusloometavale, ei avanud justiitsminister ni-
metatud eelnõu põhimõtete KHN-ile tutvustamisel ei
valitsusliikmete ega n-ö põhiseaduslike institutsioonide
juhtide palgakärbet.
Ministri käitumist saab mõista üksnes nii, et tema arva-
tes kuuluvad ministrid, õiguskantsler ja riigikontrolör n-ö
põhiseaduslike institutsioonide hulka, kelle palgakorraldu-
se otsustab parlament ilma valitsuse initsiatiivita. Ilmselt
ei kuulu ministri arvates põhiseaduslike institutsioonide
hulka Riigikohus, rääkimata Riigikohtu esimehest või
kohtunikest, sest selles valdkonnas toimetab ametisolev
justiitsminister ilma igasuguste õiguslike- ja eetiliste pii-
ranguteta. Tegemist on tavatult uue lähenemisega võimude
lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele, millega on raske
nõustuda. Tuleks siiski meenutada, et Riigikohus ei kuulu
seni veel justiitsministri valitsemisalasse.
Valitsusliikme eelkirjeldatud käitumise taustal muutub
üsna mõttetuks ka Riigikohtu esimehe iga-aastane ettekan-
ne Riigikogus. Kui rahvaesindus peaks siiski mingit huvi
kohtusüsteemi vastu tundma, tuleks küsimused esitada
9
Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.01.2009 otsus asjas Missenjov vs Eesti.
Kättesaadav: http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/view.asp?action=html&
documentId=846315&portal=hbkm&source=externalbydocnumber&
table=F69A27FD8FB86142BF01C1166DEA398649 (03.06.2009).
10
Riigikohtu esimehe ja Kohtunike Ühingu esimehe ühisavaldus.
Kättesaadav: www.riigikohus.ee/?id=997 (03.06.2009).

justiitsministrile, kes valdab nii otsustusprotsessi kui ka
ressurssi. Sellisel juhul oleks aus lõpetada ka jutud põhi-
seaduses sätestatud idealistlikust võimude lahususe põ-
himõttest ja maailmale teada anda, et Eestis seda ei
rakendata.
38. Eesti ühiskondlik mõttelaad on olnud läbi aegade
pragmaatiliselt täitevvõimu-ja rahakeskne. Valdav mõtte-
laad pigem soodustab täitevvõimu domineerimist teiste
võimuharude üle ja loob sellega pinnase otsustusprotsessi-
de lihtsustamiseks, demokraatiast taganemiseks ja tehtud
väärotsuste õigustamiseks. Kriisis ilmnevad need tendentsid
selgemalt. Probleem ei ole isegi mitte niivõrd konkreetses
valitsuses, vaid rahavõimule orienteeritud ühiskondlikes
hoiakutes, mis nõuavad valitsuselt üha järsemaid otsustusi,
jättes tahaplaanile otsuste vastuvõtmise protseduurireeg-
lid. Olen olnud mõned korrad valitsuse liige ja mäletan
selgesti, et valitsuskabineti nõupidamistele, kus arutati
kohtusüsteemi eelarve küsimusi, kutsuti oma seisukoh-
tade väljaütlemiseks ka tollane Riigikohtu esimees. Prak-
tika on muutunud ja viimase viie aasta jooksul pole
valitsused pidanud vajalikuks Riigikohtu esimeest eelar-
veküsimustes ära kuulata. Eks seegi ole märk muutunud
poliitilisest kultuurist.
Tihti pole suurte otsuste puhul kõige tähtsam see, mida
otsustatakse, vaid see, kuidas seda tehakse. Ka rasketel
aegadel tuleb riiklust arendada ja tagada põhiseaduslike
institutsioonide tõrgeteta töö. Tõsi, keskmine valija ei mõtle
selle peale, et iseseisvat kohtusüsteemi on tarvis eelkõige
tema enda õiguste kaitseks, olenemata sellest, kes parasjagu
võimul on.
39. Kuna avalikkust ei ole piisavalt informeeritud meie
kohtusüsteemi ressursimahukusest, lisasin tänasele ette-
kandele mõned tabelid ja viited allikatele, kus on avaldatud
erinevate Euroopa riikide kohtusüsteemide rahastamise
võrdlusandmed. Annan endale aru, et praegusel ajal on
sellest rääkimine ebasoovitav, kuid ajad mööduvad ja siis
võib juba hilja olla.
Kokkuvõtlikult tuleb öelda, et Eesti on suutnud seni
oma kohtusüsteemi rahuldavalt finantseerida. Praegusel
ajal ei saa olla eesmärgiks ei kohtute eelarve osakaalu
tõstmine ega kohtusüsteemi arvel teiste valdkonda-
de rahastamine. Tehes eelarvekärpeid, tuleb eesmärgiks
seada erinevate võimuharude eelarveproportsiooni säi-
litamine.
Millistele kriteeriumidele peaks vastama
kohtunike palk
40. Et mitte jätkata nukrat filosofeerimist riikluse ja
kohtusüsteemi arengu teemal, püüan esitada põhimõtted,
millele peaks vastama kohtunike palgakorraldus.
40.1. Kohtunike palga sätestamine seaduse tasandil tagab
kohtunike sissetulekute läbipaistvuse ja selguse, mis on
omaette väärtus ning kohtuniku sõltumatuse tagatis. Kuigi
praeguseks on selgunud, et seaduse tasandil reguleeritud
palkade muutmine on oluliselt lihtsam kui lihtametniku
mitmekomponendilise palga muutmine, ei ole mõeldav,
et kohtunike palkasid oleks võimalik teisiti kui seaduse
tasandil reguleerida. Asjaolu, et seaduse tasandil regu-
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EELARVE
leeritud palk ei loo suuremat õiguskindlust, on seadus-
andja nõrkuse märk ja demokraatliku otsustusprotses-
si liigse lihtsustamise tulemus. Seadusandja peab loo-
ma õigusliku aluse selleks, et ka riigiametnike palkade
muutmine oleks muutunud majandusoludes põhjenda-
tult võimalik.
40.2. Erinevate võimuharude vahelise tasakaalu säili-
tamiseks tuleb säilitada väljakujunenud palgaproport-
sioon seadusandliku võimu, täitevvõimu ja kohtuvõimu
vahel.
Vaatamata argimõistuse tasandil väljakujunenud hoiaku-
tele, et kõike otsustab valitsus, ei saa staatuspalkade skaalal
kohtunikkonda alavääristada. Kohtuvõim ei ole mingi ala-
malseisev võimuharu, mille palgaskaala võiks oluliselt eri-
neda teiste põhiseaduslike institutsioonide palgaproport-
sioonidest. See on kohtuvõimu autoriteedi küsimus. Kui
seadusandja soovib Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt
nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätes-
tatud palgaproportsioone muuta, siis peab selleks olema
legitiimne eesmärk ja mõistlik põhjendus. Eelnõu 511 SE
tekst ega seletuskiri neid ei sisalda. Kui selline eesmärk
on siiski varjatult olemas, siis tuleb see ausalt välja öelda ja
põhjendada, miks eelnõu autorid arvavad, et kohtunikud
saavad liiga kõrget palka. Kõik nimetatud seaduse alusel
palka saavad riigiteenijad moodustavad ühe võrreldava gru-
pi ja kellegi meelevaldne sellest grupist väljaarvamine ei ole
põhiseaduspärane. Olgu veel mainitud, et väljakujunenud
palgaproportsioon on võimaldanud alates 2002. aastast
valida kohtunikukandidaate parimate teadmiste ja oskus-
tega ning kõlbeliselt laitmatute tippjuristide hulgast. Eesti
kohtusüsteemi arengu huvides ei ole mõistlik kättevõide-
tud positsioonist kergekäeliselt loobuda. Pärast järjekord-
seid palgakärpeid ja paratamatult tekkinud ebastabiilsuse
õhkkonda ei pruugi see enam nii olla. On oht, et vabane-
nud kohtunikukohad täidetakse järgmiseks 30 aastaks
nendega, kes konkurentsi puududes lihtsalt konkursist
osa võtavad. Täna tehtavad vead mõjutavad Eesti õiguse-
mõistmist terve järgmise põlvkonna ja see näitab, et me
ei ole omariikluse taastamise algperioodist, mil puudus
samuti võimalus valida kohtunikuks parimaid juriste, mitte
midagi õppinud.
40.3. Kohtuniku palk peab olema konkurentsivõimeline
tippjuristide tööjõuturul. Ühelt poolt loob konkurentsi-
võimeline palk eeldused selleks, et vabad kohtunikukohad
saaks täidetud parimate juristidega, teiselt poolt on palk
kohtuniku kui otsustaja prestiiži küsimus. Kohtuvõimu
autoriteedi seisukohalt ei ole mõeldav, et kohtuniku ame-
tipalk oleks märkimisväärselt madalam menetlusosaliste,
prokuröride või advokaatide palgast. Kohtuniku ametikoht
peaks olema neile, kes seda soovivad, juristikarjääri tipp, aga
mitte vaheaste selleks, et piisava kogemuse omandamise järel
siirduda erasektorisse raha teenima. Minuvanused juristid
on ka sellise karjäärimudeli läbi elanud, kuid seda ei saa pida-
da õigeks. Kindlasti suhtuvad kohtunikud palgakärbetesse
erinevalt. Küpses keskeas kohtunik, kellel on „talvepalitu”
olemas, ei hakka kergekäeliselt ametit vahetama ka suure-
ma palgalanguse puhul, kuid ei saa kindel olla selles, et ava-
tud tööjõuturu tingimustes ei lahku Eesti kohtusüstee-
mist just nooremad, kaasaegse hariduse ja keelteoskusega
43
MaksuMaksja
tippjuristid, keda just alles karmide konkursitingimustega
ametisse võeti. Järjekordne palgakärbe mõjutab kõige tu-
gevamalt just esimese astme kohtunikke, kelle ametipalk
pärast kärbet hakkab minu hinnangul ohtlikult lähenema
sellele piirile, kus noor esimese astme kohtunik peab lan-
getama pragmaatilise elukutsevaliku otsuse. Kohtusüsteem
sellest ei võida.
Solidaarsusest
41. Solidaarsus ja võrdne panustamine on väga head pro-
pagandistlikud terminid, kuid nende tegelik õiguslik sisu
jääb ebaselgeks. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt ni-
metatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 1 lõike 1
kohaselt on peaministri, ministrite, kaitseväe juhataja, riigi-
kontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kõigi koh-
tunike ametipalk Eesti keskmise palga ja sama seadusega
kehtestatud vastava koefitsiendi korrutis. Kui Riigikohtu
esimehe ametipalga koefitsient on 6,0 ja näiteks riigikont-
rolöri ametipalga koefitsient on 5,5, siis võiks eeldada, et
Riigikohtu esimehe aastapalk on riigikontrolöri aastapalgast
mõnevõrra kõrgem. Avalikest allikatest pärinevatel andme-
tel, mis on ka käesolevale ettekandele lisatud, selgub, et
2008. aastal oli riigikontrolöri 5,5 koefitsiendiga aasta-
palk siiski riigikohtu esimehe 6,0 koefitsiendiga palgast
ligi 120 000 krooni kõrgem. Erinevus tuleneb sellest, mil-
line on see Eesti keskmine palk, mida ametipalga arvutamise
aluseks võetakse. Kas aasta keskmine või jooksva aasta
kvartali keskmine. Jooksva aasta kvartali keskmine on pal-
gatõusu tingimustes igal juhul kõrgem eelmise aasta kesk-
misest. Sama suhe kehtib ka kõigi teiste kohtunike ning
peaministri, ministrite, õiguskantsleri ja riigisekretäri
palkade võrdlemisel.
42. Kui palk on reguleeritud seaduse tasemel, siis ei saa
seda regulatsiooni mitte keegi ilma vastava volitusnormita
täpsustada ega täiendada. Seadusandja ei ole kõrgemate
riigiametnike palkade täiendavaks reguleerimiseks volitus-
normi andnud. Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 2
lg 1 sätestab sõnaselgelt, et presidendi ametipalk arvutatakse
eelmise aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga alusel
ja kehtestatakse 1. märtsist 12 kuuks. Eelnimetatud kõr-
gete riigiametnike palkade arvutamiseks analoogiliselt Va-
bariigi Presidendi palgaga pole alust, sest seadusandja pole
sellist regulatsiooni loonud. Mille alusel arvutati aastaid
ministrite, õiguskantsleri, riigikontrolöri jt (välja arvatud
kohtunike) ametipalka mitte eelmise aasta keskmisest pal-
ga, vaid jooksva aasta kvartali keskmise palga alusel, jääb
arusaamatuks. Teisisõnu, sellisel palgaarvutusel puudus
õiguslik alus.
43. Soovides selgusele jõuda, kuidas on võimalik kõigis
ministeeriumides, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantse-
leis ning Riigikantseleis rakendada kõrgemate riigiamet-
nike palkade arvutamisel mitte Eesti keskmist aastapalka,
vaid jooksva aasta kvartali keskmist palka, selgus, et tege-
mist on hästivarjatud avaliku saladusega. Rahandusminis-
teeriumi ametnikud vastasid, et on olemas kiri ühetaolise
tõlgendamise kohta, kuid kuna uus eelnõu on juba Riigi-
kogu menetluses, siis see ei oma tähtsust ja Riigikohtule
seda kirja ei väljastatud. Riigikantselei ei reageerinud
44
Riigikohtu ametnike järelepärimistele. Võiks ju veel vär-
vikalt kirjeldada peaaegu nädal aega kestnud otsingute
ja järelepärimiste jada, mis üsna hästi iseloomustab meie
valitsussektori avatust, kuid see pole tähtis. Olen ettekan-
dele lisanud „Selgitused ministri, riigisekretäri, riigikont-
rolöri ja õiguskantsleri ametipalga arvestamiseks”, mille
on oletatavasti koostanud Rahandusministeeriumi haldus-
poliitika osakond. Rääkimata sellest, et see kiri ei ole õigus-
akt, tuleb märkida, et kiri ei vasta ka elementaarsetele
haldusdokumendi nõuetele. Võimalik, et kusagil on kor-
rektselt vormistatud ja avalikesse registritesse kantud ning
allkirjastatud dokument, kuid Riigikohtu ametnikele jäi see
kättesaamatuks. Kirjas räägitakse seaduse tõlgendamisest
– keskmise palga erinevast tõlgendamisest. Seaduste tõl-
gendamise õigus on kohtul, mitte haldusametnikul. Kir-
jas esitatakse n-ö tõlgendusena terve metoodika, kuidas
saavutada meelepärasem kõrgem Eesti keskmine palk,
mida ministritele maksta. Tegemist on põhiseadusega ilm-
ses vastuolus oleva halduspraktikaga.
44. Seadusandja korrastas kõrgemate riigiametnike ame-
tipalkade arvutamise aluseid 19. novembril 2008 vastu
võetud ja 1. jaanuaril 2009 jõustunud Eesti keskmise
palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse
seadusega, mille § 1 lg 2 sätestab, et peaministri, ministri,
kaitseväe juhataja, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ameti-
palk on vastava koefitsiendi ja 2007. aasta Eesti keskmise
palga korrutis. Kõik jutud sellest, mida seadusandja „te-
gelikult silmas pidas” seda regulatsiooni luues, tuleb kõrvale
jätta ja lugeda seda, mis seaduses kirjas on. Tegemist on väga
selge normiga, mis ei jäta kahtlust sellest, milline keskmine
tuleb palkade arvutamisel aluseks võtta. Selline regulatsioon
oli tarvis varem või hiljem luua, sõltumata majanduskriisist,
et muuta kõrgemate riigiametnike palgakorraldus üheselt
mõistetavaks ja läbipaistvaks. 20. veebruaril sel aastal muu-
deti ametipalkade ajutise maksmise seadust ja vähendati
alates 1. märtsist kohtunike palka 7% võrra, mis tähendab
seda, et tagantjärele püütakse palgaproportsioonide muu-
tmisega seadustada aastaid kestnud väärpraktikat, millel
igasugune õiguslik alus puudus.
43. Pöördudes veelkord tagasi väljakujunenud palgapro-
portsioonide juurde, tuleb märkida, et aastaid ilma õigusli-
ku aluseta kestnud peaministri, ministrite, õiguskantsleri,
riigikontrolöri ja riigisekretäri palga arvutamise praktika,
mis tegelikkuses moonutas kindlale koefitsientsüsteemile
rajatud seadusandja tahet tundmatuseni, ei saa olla alu-
seks seaduses fikseeritud palgaproportsioonide muut-
misele. Rääkides solidaarsusest või võrdsest kohtlemi-
sest, tuleb seadusandjal kõiki nimetatud kõrgemaid rii-
giametnikke ja kohtunikke kohelda palkade vähendamisel
võrdselt.
Head Riigikogu liikmed!
Te leiate minu ettekande lisast 8 seaduseelnõu 511 SE
võimaliku muudatusettepaneku kavandi, mille on ette val-
mistanud Eesti Kohtunike Ühing. Kohtunikud teevad ette-
paneku vähendada kõigi kõrgemate riigiametnike palkasid
solidaarselt 9% võrra. Teist igaüks võib sellise muudatus-
ettepaneku esitada eelnõu 511 SE menetluse käigus.

Suhkruvarude maksustamise
küsimus uuele ringile
Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
04.06.2009 tegi Euroopa Kohus otsuse asjas C-560/07
ehk siis üleliigse laovaru tasu määramist puudutavates kü-
simustes.1 Järgnevalt tuletan lugejale lühidalt meelde, mil-
lest jutt käib, mida EK otsustas ning mis järeldused otsusest
teha tuleks.
Üleliigse laovaru tasu seadus
Eesti liitumise tõttu Euroopa Liiduga võttis Riigikogu
07.04.2004 seadusena vastu üleliigse laovaru tasu seaduse
(ÜLTS).2 Tegemist on Euroopa Komisjoni määruste nr 1972/
2003 ning 60/2004 rakendamiseks kehtestatud õigus-
aktiga.
EL määruste 1972/2003/EÜ3 ning 60/2004/EÜ4 sisu on
kokkuvõtvalt:
1) vajadus vältida spekulatiivsete varude teket põlluma-
jandussaaduste osas;
2) spekulatiivsete varude tekke vältimiseks peavad raken-
datavad meetmed olema ette teada;
3) kui spekulatiivsed varud on siiski tekkinud, tuleb need
liikmesriikidel tuvastada ja neutraliseerida käitlejate
spekulatiivne kasu, mida nad on saanud riikide liitu-
misest Euroopa Liiduga, maksustades üleliigsed varud,
ning viia laovarude omanikud võrreldavale positsioonile
liitumiseelse EL liikmesriikide käitlejatega.
Kui käitlejatel oli ÜLTS mõistes üleliigne laovaru, siis pi-
did nad maksma riigile maksu, riik omakorda pidi maksu
maksma EL kassasse.5
Riigikohus
Käitlejatele ei olnud määratud maksud meeltmööda ning
üsna pea jõudis vaidlus otsapidi Riigikohtusse, kes 05.10.
2006 otsustas, et ÜLTS § 6 lg-s 1 sisalduv nõue arvestada
ülekandevaru arvestamisel kordajaga 1,2 on ilmses vastu-
olus määrusega 1972/2003/EÜ.6
Kuna senised maksu määramised osutusid sellega EL
õigusega vastuolus olevaks, siis algatas Vabariigi Valitsus
13.11.2006 Riigikogus seaduseelnõu „üleliigse laovaru tasu
seaduse muutmise seadus“ (1030 SE I)7, mille eesmärgiks
oli tuvastatud vastuolude kõrvaldamine.
ÜLTS § 6 lg 1 jäi menetluse tulemusena samas redaktsioo-
nis kehtima, kuid § 6 täiendati lõikega 3, millega täpsustati
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EUROOPA LIIT
üksnes koefitsiendi rakendamist, kui käitleja on vastaval te-
gevusalal tegutsenud alla 4 aasta, kuid vähemalt aasta.8
Uuel ringil
Käitlejatele määrati maksud uuesti ning menetlused läksid
järgmisele ringile. Kuna kohtul tekkis kahtlusi uue ÜLTS
redaktsiooni vastavuses olemisele EL õigusega, peatati me-
netlused ning küsiti Euroopa Kohtult eelotsust, mis 04.06.
2009 ka saadi.
Euroopa Kohtu järeldused
EK tegi mitmeid olulisi järeldusi:
1. EL määruste ühegi sättega ei ole vastuolus ÜLTS-is
kasutatud meetod, mille kohaselt ülekandevaru arvu-
tatakse koguste alusel, mis olid tegelikult ettevõtjate
valduses 2000.–2003. aasta 1. mai seisuga.
2. EL õigusega kooskõlas oli kordaja 1,2 kasutamine üle-
kandevaru arvutamisel;
3. EK pidas võimalikuks ka kogu ettevõtjal oleva varu
lugemist üleliigseks laovaruks;
4. EK luges Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaks üle-
kandevaru suuruse osas ettevõtjale tõendamiskoor-
muse panemise, kui ettevõtja on vähem kui aasta enne
Eesti liitumist Euroopa Liiduga alustanud ettevõtlust;
5. ei ole oluline, kas käitleja ka reaalselt spekulatiivset tu-
lu sai;
6. kui ladustamisrajatiste maht ettevõtjal suurenes, siis
tuleb lisaks sellele tõendada ka seda, et sellega seoses
kaasnes ka edasise tegevuse taseme tõus;
1
Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex:
http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
2
RT I 2004, 30, 2003.
3
Komisjoni määrus nr 1972/2003 Tšehhi Vabariigi, Eesti,
Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia
ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate
üleminekumeetmete kohta. Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide
portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
4
Komisjoni määrus nr 60/2004, millega sätestatakse suhkrusektori
üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu,
Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu.
Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex:
http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
5
Laovaru olemuse jms kohta vt täpsemalt Martin Huberg. Üleliigse
laovaru tasu seaduse põhiseadusele vastavusest. – MaksuMaksja, 2005,
nr 6/7, lk 72-77.
6
Riigikohtu halduskolleegiumi 05.10.2006 otsus asjas nr 3-3-1-33-06.
– RT III 2006, 35, 301.
7
Riigikogu X koosseisu seaduseelnõu 1030 SE. Kättesaadav Riigikogu
kodulehel www.riigikogu.ee.
8
Üleliigse laovaru tasu seaduse muutmise seadus. – RT I 2007, 12, 65.
45
MaksuMaksja
7. kui maksuteade on väljastatud määruse kehtimise ajal,
kuid saadud kätte hiljem, siis on kõik korras (määrus
kaotas 30.04.2007 kehtivuse, kuid maksuteated väl-
jastati vahetult enne seda);
8. käsitleti küsimust, mis on seotud määruste eestikeelse
teksti avaldamisega Euroopa Ühenduse Teatajas. See on
asjaolu, millele eriti ei ole tähelepanu pööratud, kuid
millest saab uus komistuskivi.
Skoma-Luxi tagatis
EK viitas, et ühenduse institutsiooni aktile ei saa liikmesrii-
gis füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu tugineda enne, kui
viimastel on olnud võimalik sellega tutvuda nõuetekohase
avaldamise kaudu Euroopa Liidu Teatajas (EK lahend asjas
C-161/06). Kuna määrus 60/2004/EÜ on avaldatud eesti
keeles 05.07.2005 ja määrus 1972/2003/EÜ on avaldatud
eesti keeles 04.03.2005, siis järelikult ei saanud nendele
enne viidatud kuupäevi tugineda.
EK selgitas:
31. Algredaktsioonis ÜLTS vastuvõtmisega 7. aprillil 2004
täitis Eesti Vabariik määrustest nr 1972/2003 ja nr 60/2004
tulenevad kohustused, kehtestades põllumajandustoodete üle-
liigse laovaru tasu ja määrates kindlaks selle arvutamise viisi.
Niisiis paneb ÜLTS Eestis kohustusi eraõiguslikele isikutele
hoolimata sellest, et eraõiguslike isikute vastu ei saa määrustele
tugineda enne, kui isikutel on olnud võimalik tutvuda nende
määrustega nõuetekohase avaldamise kaudu Euroopa Liidu
Teatajas selle liikmesriigi keeles.
32. Seetõttu ei takista eespool viidatud kohtuotsusest Skoma-
Lux tulenev põhimõte tugineda eraõiguslike isikute vastu
määruste nr 1972/2003 ja nr 60/2004 sellistele sätetele, mis
Euroopa Kohus tegi otsuse
põllumajandustoetuste kohta
Jüri Allikalt
Maksukonsultandi UÜ
juhataja
EML juhatuse liige
Euroopa Kohus tegi 04. juunil 2009. aasta otsuse (kohtuasi
C-241/07)1, mille seisukohad ja probleemistik puudutavad
edaspidi mitte üksnes kohtuasjaga seonduvat kaebajat, vaid
ka küllaltki suurt osa Eesti põllumajandustootjatest mak-
sumaksjaid ja nendele iga aasta erinevatest Euroopa Liidu
fondidest antavate toetuste jagamise põhimõtteid. Selles
lahendis asus Euroopa Kohus seisukohale, et Euroopa Liidu
õigusega ei ole vastuolus see, kui Euroopa Põllumajanduse
46
on ÜLTS-iga üle võetud. Mainitud põhimõttel võib siiski olla
residuaalne kohaldamisala juhul, kui enne nende määruste
eesti keeles avaldamist tugineksid Eesti ametivõimud era-
õiguslike isikute vastu määruste sellistele sätetele, mida ei ole
ÜLTS-iga üle võetud. Nagu rõhutas kohtujurist oma ettepane-
ku punktis 40, on siseriikliku kohtu ülesanne vajaduse korral
tõlgendada ÜLTS, et kontrollida selliste asjaolude esinemist.
Olgugi et Põllumajandusministeerium juba juubeldab9,
juhivad juristid tähelepanu sellele, et suure tõenäosusega
kohtutee jätkub ning uurima asutakse neid ÜLTS sätteid,
mis viitavad komisjoni määrustele.10
Küsimus on ju selles, et kui komisjoni määrus ise ÜLTS
kehtima hakkamise ajal ei kehtinud eraõiguslike isikute
suhtes, sest ei olnud eestikeelsena avaldatud, ja kui näiteks
maksuobjekt sätestatakse ÜLTS-is viitega komisjoni mää-
rustele, mis ei ole kehtivad, siis pole sugugi kindel, et selline
maksuobjekti määratlus põhiseadusega kooskõlas on. Sama
hästi võiks viidata ju raamatupidamise toimkonna juhendile,
mis sätestab mingi maksuobjekti (nimetatud juhend ei ole
õigusakt).
ÜLTS §-d 2 (põllumajandustoode) ja 3 (suhkur) just nii
talitavad ning Põllumajandusministeeriumi ametnikele, kes
nende kantsleri sõnul on head tööd teinud11, jääb vaid üle
edu soovida.
9
Anne Oja. Riik käitus laovarude soetajaid trahvides õigesti. – Äripäev,
05.06.2009.
10
IMG: Euroopa Kohus avaldas täna kaks Eestit puudutavat otsust.
– Avaldatud 04.06.2009 IMG Advokaadibüroo kodulehel
www.img.ee/index.php?page=news&id=505.
11
Lauri Linnamäe. Suhkrutrahvi võit Euroopa Kohtus võib
luua Eestis vastuolu. – Avaldatud E24 majandusportaalis
www.e24.ee/?id=128172, 05.0.2009.
Arendus- ja Tagatisfondist (EAGGF) maaelu arendamiseks
antavate eelarvevahendite ebapiisavuse korral muudab liik-
mesriik maaelu arengu toetuse määramise tingimusi nii, et
võimalike toetusesaajate ringi kuuluvad üksnes põlluma-
jandustootjad, kellele on juba eelmisel eelarveaastal tehtud
toetuse määramise otsus. Vaidlus puudutas käesoleval juhul
keskkonnasõbraliku tootmise eest antavat toetust.
Tagamaadest
AS Agrofarm (hilisem õigusjärglane JK Otsa Talu OÜ) taot-
les 2005. aasta kevadel keskkonnasõbraliku põllumajandus-
1
Euroopa Kohtu otsused on avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide
portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.

liku tootmise eest PRIA toetust.2 Vahetult enne vastavate
taotluste esitamise tähtaega muutis aga tollane põllumajan-
dusminister Ester Tuiksoo 21. aprilli 2005. aasta määrusega
nr 43 (jõustus 01.05.2005)3 oma varasemat määrust nr 51,
muu hulgas täiendati määruse § 82 lõikega 7. Sellega muu-
deti keskkonnasõbraliku põllumajandusliku tootmise eest
taotlejale esitatavaid nõudeid, sätestades, et 2005. aastal
võib keskkonnasõbraliku tootmistegevuse eest taotleda toe-
tust, kui taotlejale on 2004. aastal tehtud keskkonnasõbrali-
ku tootmistegevuse eest toetuse määramise otsus ning kui
tal on juba sama määruse § 3 lg 1 p-s 3 nimetatud kohustus
keskkonnasõbralikuks tootmiseks. PRIA, toetudes eelnime-
tatud muudetud sättele, jättis AS Agrofarm taotluse toetuse
saamiseks rahuldamata.
AS Agrofarm esitas PRIA sellise otsuse peale kaebuse
Tartu Halduskohtusse, taotledes PRIA otsuse tühistamist.
AS Agrofarm leidis kaebuses, et toetuse maksmata jätmine
ei ole õiguspärane, sest põllumajandusminister on 2004. aas-
ta määruse nr 51 § 82 lõikega 7 täiendamisega alates 1. maist
2005. aastal rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitse-
alasse kuuluvat proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise
põhimõtet. Kohtumenetluste edasises käigus väitis AS Ag-
rofarm ja tema õigusjärglasena JK Otsa Talu OÜ ka, et põl-
lumajandusministri 2004. aasta määruse nr 51 vaidlusalu-
ne muudatus § 82 lg 7 näol kui Euroopa Ühenduse õigust
rakendav siseriiklik õigus on vastuolus ühenduse õigusega,
kuivõrd EL Nõukogu määruse nr 1257/1999 art 24 lg-st 1
tuleneb, et põllumajanduse keskkonnapoliitikaga seotud toe-
tusi antakse igal aastal ning EL Nõukogu määrusest nr 1257/
1999 ja 17. mai 1999. aasta määrusest (EÜ) nr 1258/1999
ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta4 ei tulene,
et liikmesriigid võiksid reguleerida nimetatud määrusi ra-
kendavate siseriiklike aktidega keskkonnasõbraliku toot-
mise eest antava toetuse taotlemist ja andmist ebavõrdselt,
sõltuvalt sellest, kas ja millisel eelarveaastal vastava liigi toe-
tuse saaja on seda liiki toetust taotlenud ja saanud. Kae-
baja arvates oli selline tingimus vastuolus ka Eesti maaelu
arengukava 2004-2006 p-ga 12.6.2, mille kohaselt tulnuks
eelarvevahendite puudujäägi korral vähendada proportsio-
naalselt kõikide nõuetele vastavate taotlejate toetuse summat.
Siseriikliku kohtu lahend
Nii Tartu Halduskohus kui ka Tartu Ringkonnakohus kae-
bust ei rahuldanud ning asi jõudis läbivaatamisele Riigi-
kohtusse. Halduskolleegium asus seisukohale5, et selle koh-
tuasja lahendamiseks on oluline leida vastus küsimusele, kas
põllumajandusministri määruse nr 51 § 82 lg 7 on vastavuses
kõrgemalseisva Eesti õiguse ja Euroopa Ühenduse õigusega.
Samuti tuleb vastata küsimusele, kas on õiguspärane toe-
tusperioodi kestel muuta keskkonnasõbraliku tootmise eest
makstava põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlusele
esitatavaid nõudeid selliselt, et varasemaga võrreldes piira-
takse nõuetele vastavate subjektide ringi, ja kas põlluma-
jandusministril oli selliste muudatuste tegemise pädevus.
Halduskolleegium leidis ka, et juhul, kui kas või ükski vastus
eeltoodud küsimustele on eitav, on põllumajandusministri
2004. aasta määruse nr 51 § 82 lg 7 õigusvastane, samuti on
sellisel juhul õigusvastane PRIA toetumine õigusvastasele
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EUROOPA LIIT
sättele ja AS Agrofarm/JK Otsa Talu OÜ-l oleks õigus
toetust taotleda ja õigus taotluse menetlemisele.
Halduskolleegium, analüüsides lahendis asjassepuutuvaid
Euroopa Ühenduse õigusakte, järeldas, et Euroopa Ühenduse
õigus ei reguleeri igal aastal antavate põllumajanduse kesk-
konnapoliitikaga seotud toetuste eraldamist kuigivõrd üksik-
asjalikult ega näe vähemasti otsesõnu ette, et järgmisel aastal
eraldatakse toetusi vaid neile, kes on juba eelmisel aastal toetust
taotlenud ning kelle suhtes on toetuse andmise otsus posi-
tiivselt lahendatud ja kes on seetõttu juba võtnud vastava kesk-
konnapoliitikaga seotud kohustuse vähemalt viieks aastaks.
Kuivõrd küsimus jääb Euroopa Ühenduse õiguse alusel
ebaselgeks, analüüsis halduskolleegium edasi, kas liikmes-
riigil on õigus selles küsimuses kehtestada ja kohaldada
täpsustavaid tingimusi toetuse andmisel. Analüüsi tulemu-
sena asus Riigikohtu halduskolleegium oma lahendis seisu-
kohale, et kuivõrd EL Nõukogu määrus nr 1257/1999 ei
välista täiendavate toetustingimuste kehtestamist, oli Eestil
seda võimalik teha, arvestades seejuures nimetatud nõukogu
määruse eesmärke ja nõudeid. Eesti meetmed peavad aga
olema Euroopa Ühenduse õiguse eesmärkidega vastavuses ja
tulenema Euroopa Komisjoni heaks kiidetud arengukavast.
Lisaks sellele peavad maaelu arengu toetuse meetmed olema
kooskõlas ühenduse muu poliitikaga ja selle kohaselt võeta-
vate meetmetega. Ühenduse poliitika hulka kuulub võrdse
kohtlemise põhimõtte austamine, mis peaks väljenduma ka
toetustaotlejate võrdses kohtlemises ning keskkonnakaitses
kui ühenduse poliitikat läbivas eesmärgis. Riigikohtu haldus-
kolleegium märkis lahendis ka, et ühenduse õigust rakendav
põllumajandusministri käskkiri ei tohi nende eesmärkidega
vastuolus olla.
Veel leidis halduskolleegium antud lahendis, et EL Nõuko-
gu määruses nr 1257/1999 sätestatud keskkonnasõbraliku
tootmise eest antava põllumajandusliku keskkonnatoetuse
eesmärgiga on kooskõlas vastava programmi raames toeta-
da igal eelarveaastal ka uusi taotlejaid, kes on valmis võtma
keskkonnasõbraliku tootmise kohustust ja korraldavad sel-
lest tulenevalt tootmise nõuetele vastavaks. Eeltoodud
lähenemine oleks halduskolleegiumi arvates kooskõlas ka
ühenduse õiguse üldpõhimõttega võrdse kohtlemise taga-
misest, mis väljenduks selles, et programmeerimisperioodi
keskel taotluse esitanuid koheldaks võrdselt programmee-
rimisperioodi alguses taotluse esitanutega, ning ühenduse
eesmärgiga tagada parem keskkonnakaitse, sest nõuetele
vastavatel põllumajandusettevõtjatel võimaldataks igal aas-
tal toetusprogrammiga liituda ja keskkonnasõbraliku toot-
mise kohustus võtta, tagades seeläbi keskkonnasõbraliku-
ma tootmise.
Halduskolleegiumi arvates ei võimalda EL Nõukogu mää-
rus nr 1257/1999 liikmesriikidel reguleerida nimetatud
2
Taotluse esitamise aluseks oli põllumajandusministri 20. aprilli
2004. aasta määrus nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse
saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse
menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“. – RTL 2004, 51,
879; 2005, 19, 212.
3
RTL 2005, 46, 638.
4
EL komisjoni õigusaktid on avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide
portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
5
Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2007 määrus nr 3-3-1-95-06.
Kättesaadav Riigikohtu kodulehel www.riigikohus.ee.
47
MaksuMaksja
määrust rakendavate siseriiklike aktidega keskkonnasõbra-
liku tootmise eest antava toetuse taotlemist ja andmist
ebavõrdselt, näiteks sõltuvalt sellest, kas ja millisel eelarve-
aastal vastava liigi toetuse saaja on seda liiki toetust taot-
lenud ja saanud. Sellist kitsendavat regulatsiooni ei ole või-
malik kehtestada ka esialgse regulatsiooni muudatusena,
isegi kui selgub, et toetuse eraldamiseks ei ole piisavalt
eelarvevahendeid. Halduskolleegiumi seisukohast lähtuvalt
iseloomustab Euroopa Ühenduse struktuuritoetuste and-
mist kontsentreeritus, liikmesriigi ja Euroopa Ühenduse
vaheline täiendavus ja partnerlus ning programmeerimine.
Liikmesriik peab olema suuteline prognoosima võimalik-
ke eraldatavaid toetusi, kooskõlastama seda Euroopa Ko-
misjoniga ja vajadusel planeerima täiendavaid ressursse,
sh ka oma riigi eelarvest. Kuna see ei oleks antud juhul
ikkagi olnud võimalik, leidis halduskolleegium, et põllu-
majandusministri määrusega toetustele esitatavate nõuete
karmistamine/toetuse saajate ringi kitsendamine ei olnud
proportsionaalne abinõu olukorra lahendamiseks. Selle ase-
mel tulnuks vähendada proportsionaalselt kõikide algselt
põllumajandusliku keskkonnatoetuse nõuetele vastavate
taotlejate toetust, nii nagu näeb seda ette ka Eesti maaelu
arengukava 2004-2006, mille on kinnitanud Euroopa Ko-
misjon ja mis on kooskõlas ühenduse õigusega.
Vaadeldavas lahendis asus halduskolleegium kokkuvõt-
tes seisukohale, et halduskolleegiumil on tekkinud tõsised
kahtlused, kas hoolimata sellest, et liikmesriigil on teatud
pädevused toetustaotlustele esitatavate nõuete sätestamise
osas, on põllumajandusministri 2004. aasta määruse nr 51
§ 82 lõikega 7 taotlejatele täiendavalt esitatud nõuded oma
sisult vastavuses Euroopa Ühenduse õiguse eesmärkidega,
sh EL Nõukogu määruses nr 1257/1999 sätestatud põllu-
majanduse keskkonnapoliitika toetuse mõttega. Kuigi hal-
duskolleegiumi seisukohad toetasid valdavalt JK Otsa Talu
OÜ kaebuse seisukohti, otsustas kolleegium siiski nimeta-
tud küsimuse lahendamiseks taotleda Euroopa Kohtult eel-
otsustust asjassepuutuvate määruste tõlgendamise kohta,
kuivõrd ühenduse õigus pole selles küsimuses üheselt mõis-
tetav ning küsimuses puudub ka vastavasisuline Euroopa
Kohtu praktika.
Euroopa Kohtu lahend
Euroopa Kohus aga leidis vastupidiselt Riigikohtu haldus-
kolleegiumile, et arvestades Eesti 2005. aasta eelarvevahen-
dite ebapiisavust, on nõukogu määrusega kooskõlas see, kui
piiratakse maaelu toetuse saajate ringi nii, et toetust saavad
ainult põllumajandustootjad, kes on eelmisel eelarveaastal
juba võtnud põllumajanduse keskkonnapoliitikaga seotud
kohustused. Võrdse kohtlemise põhimõtte seisukohalt aga
asus Euroopa Kohus otsuses seisukohale, et esmakordselt
maaelu arengu toetust taotlev põllumajandustootja ei ole
samasuguses olukorras nagu põllumajandustootja, kes peab
varasema määramisotsuse alusel täitma teatavaid kohus-
tusi seoses endale võetud keskkonnasõbraliku tootmise
kohustusega, mis on määruse nr 1257/1999 artiklitest 23
ja 24 nähtuvalt heade põllumajandustavade rakendami-
sest ulatuslikum kohustus ning võib kaasa tuua täiendavaid
kulutusi ja tegelike tulude vähenemise, mida riik kohus-
48
tub hüvitama. Seega ei ole Euroopa Kohtu arvates liik-
mesriigi meetme vastuvõtmine, nagu on muudetud põllu-
majandusministri määrus nr 51, vastuolus võrdse kohtlemise
põhimõttega, mis nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks
erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi,
välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud.6
Seoses õiguspärase ootuse põhimõttega märkis Euroopa
Kohus, et ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas ei saa
ettevõtjatel olla õiguspärast ootust olemasoleva olukorra
säilimise osas, kuna pädevad asutused võivad oma kaalut-
lusõigust kasutades seda olukorda muuta. Seetõttu leidis
kohus, et JK Otsa Talu OÜ ei saanud õiguspäraselt eelda-
da, et põllumajanduse keskkonnapoliitika toetuskava jääb
kogu perioodi vältel muutumatuks.
Siinkohal on aga artikli autori arvetes huvitav teadmiseks
viidata ka ühele teisele Euroopa Kohtu lahendile (07.09.2006
otsus kohtuasjas C-310/04: Hispaania Kuningriik vs EL
Nõukogu), kus õiguspärase ootuse põhimõtte kohta on ko-
hus märkinud, et ettevõtja ei saa tugineda õiguspärase ootu-
se kaitse põhimõttele üksnes juhul, kui ettevaatlik ja mõist-
lik ettevõtja võis sellise muudatuse vastuvõtmist ette näha.
Praegusel juhul ei olnud JK Otsa Talu OÜ-l kuni 2005. aas-
ta maikuuni mingit põhjust ega ka võimalust ette näha,
et 2005. aasta taotlused kavatsetakse ilma sisulise hinda-
miseta tagasi lükata. Põllumajandusministri määruse kuni
01.05.2005 kehtinud redaktsioon ega ka Euroopa Liidu ühi-
se põllumajanduspoliitika rakendamise seadus sellist või-
malust ette ei näinud. Eestis on taimekasvatusliku põllu-
majandustootmise üheks omapäraks see, et saaki ja tulu
sellest saadakse üks kord aastas suve teisel poolel ja sügisel
ning külvid tehakse uuesti maha kas sügisel enne külmade
saabumist või varakevadel, mis aga tähendab, et JK Otsa Talu
OÜ oli põllumajandusministri määruse nr 51 muudatuse
ajaks (01.05.2005), usaldades kuni selle ajani kehtinud mää-
ruse nr 51 redaktsiooni, teinud valiku oma 2005. aasta
tootmise osas ning teinud ka vastavad ettevalmistused kesk-
konnasõbralikule tootmisele üleminekuks.
Kuigi Euroopa Kohus on oma lahendis (p 35) märkinud,
et põllumajanduse keskkonnapoliitika meetmeid puudu-
tava määruse nr 1257/1999 eesmärkide osas nähtub mää-
ruse põhjendustest 29 ja 31, et põllumajanduse keskkonna-
instrumendid toetavad maapiirkondade säästvat arengut
ning põllumajanduse keskkonnapoliitika toetuskavaga peaks
jätkuvalt julgustama põllumajandustootjaid teenima ühis-
konda tervikuna, juurutades või kasutades selliseid põllu-
majanduslikke tootmisviise, mis on kooskõlas kasvava va-
jadusega kaitsta keskkonda, ei leia artikli autor, et tehtud
kohtulahend seda toetaks. Euroopa Kohtu lahend tekitas
olukorra, kus Eestis keskkonnasõbraliku tootmise julgus-
tamise asemel kõikide põllumajandustootjate seas julgus-
tatakse vaid piiratud ringi tootjaid, kes eristuvad teistest
üksnes selle poolest, et nad esitasid toetustaotluse esimesel
eelarveaastal.
Nüüd on siis eelotsus Euroopa Kohtu poolt tehtud, lõpp-
sõna konkreetses vaidluses jääb Eesti kohtule.
6
Euroopa Kohus viitas seejuures oma varasemale praktikale:
6. detsembri 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-453/03,
C-11/04, C-12/04 ja C-194/04: ABNA jt.

Viis aastat Euroopa Liidus –
ei liha, ei kala
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Enne Euroopa Liiduga liitumist kollitati rahvast mitmesu-
guste hirmujuttudega sellest, kuidas Brüsseli ametnikud
hakkavad meile ette kirjutama, et porgand on puuvili, kui
kõverad võivad olla kurgid ja banaanid jne. Nüüd olekski
paras aeg teha esimene kokkuvõte, mida uut huvitavat on
viis aastat euroliidus meie õigusmaastikule toonud. Kahest
Euroopa Kohtu otsusest, mis puudutavad Eesti suhkru-
trahvi ja mahepõllundustoetusi, on juba eelnevates artiklites
kirjutatud. Aga üht-teist huvitavat on meil pakkuda veel.
2005. aastal kehtestas Euroopa Komisjon Norrast pärit
tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes dumpingu-
vastase tollimaksu (komisjoni määrused (EÜ) nr 628/2005,
1010/2005, nõukogu määrus (EÜ) nr 85/2006).1
Läksid mõned aastad, ja selgus, et kalaga tekkis väike kala.
Nimelt oli Eesti toll suures tuhinas määranud tollimaksu ka
lõhe selgroogudele, mille külge oli pärast fileerimist jäänud
ripnema lihatükke. Importija ei tahtnud ülekohtuga leppida
ja andis asja kohtusse. 16. jaanuaril 2008 otsustas Tallin-
na Halduskohus (kohtuasi 3-07-739) küsida asjas selgust
kõigevägevamalt Euroopa Kohtult endalt. Küsimus on
järgmine: kas tehistingimustes kasvatatud Atlandi vääris-
lõhe (Salmo salar) külmutatud selgroog (luud koos kala-
lihaga), mis saadakse pärast kala fileerimist, mis on inim-
toiduks kõlbulik ning mida turustatakse tavaliselt toidu-
kaubana, kuulub: a) alamrubriiki 0511 9110 nimetusega
„kalajäätmed“, või b) alamrubriiki 0303 2200 15 nimetu-
sega „muu Atlandi väärislõhe (Salmo salar) muud osad“.2
Euroopa Kohtu otsust asjas veel ei ole (kohtuasja number
C-56/08), kuid tegutsema asusid ka teised instantsid. Euroo-
pa Komisjon otsustas alustada uurimist, et selgitada
välja, kas külmutatud lõhe selgroog kuulub vaatlusaluse toote
määratluse alla, eelkõige esitusviisi „muu (sealhulgas roogitud,
peata), värske, jahutatud või külmutatud” alla.3 Konsulteeriti
nõuandekomiteega, avaldati teade Euroopa Liidu Teatajas,
teatati Norra ametiasutustele ja tootjate ühendusele, ühen-
duse importijatele ja tarbijatele, ühenduse tootjate ühen-
dustele jne. Seejärel külastas ametnike delegatsioon kolme
Eesti ettevõtet, uuriti asja kohapeal, võeti seletused, vaadati
läbi nende suulised ja kirjalikud märkused. Uuriti, kas lõhe
selgrool ja tehistingimustes kasvatatud lõhel on ühesuguseid
füüsikalisi ja/või bioloogilisi näitajaid ja lõppkasutusalasid.
Hinnati lõhe selgroo ja muu tehistingimustes kasvatatud
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
EUROOPA LIIT
lõhe vastastikust asendatavust ja omavahelist konkurentsi
ühenduses. Komisjon tegi järgmised teaduslikud avastused:
Lõhe selgroog, mille kaal on tavaliselt umbes 10% terve kala
kaalust, on lõhe fileerimisel tekkiv kõrvalsaadus. Pärast lõhe
rookimist ja pea eemaldamist saadakse filee, milleks lõhe lõi-
gatakse vähemalt kolmeks tükiks: kaks fileetükki ja selgroog,
mille külge jääb ka veidi liha. Parem viimistletus saavutatakse
sel teel, et tehakse täiendavaid toiminguid, nagu seljauimede,
rangluu, roideluude, kõhuäärte ja naha eemaldamine.
Nagu eespool mainitud, jääb osa liha selgroo külge ja see
liha on osaliselt mõeldud ka inimtoiduks. Kuid selgroogu,
nagu nimetuski ütleb, iseloomustab peamiselt luu, seevastu
tehistingimustes kasvatatud lõhet, nii fileeritud kui ka filee-
rimata, iseloomustab peamiselt liha. Tõepoolest, lõhe selgroog
moodustab terve lõhe kaalust umbes 10%, liha selgrool aga
moodustab 25% – 40 % selgroo kaalust. See tähendab, et selgroo
küljes olev liha moodustab terve lõhe kaalust vaid 2,5% – 4%,
kuna terve lõhe puhul moodustab liha kaal rohkem kui 65%
kala kaalust.
Seetõttu tehti otsus, et lõhe selgrool ja tehistingimustes kasva-
tatud lõhel, nagu see on määratletud lõplikus määruses, ei ole
ühesuguseid põhilisi füüsikalisi näitajaid.
Edasisel uurimisel selgus, et tehistingimustes kasvatatud
lõhel, mis on määratletud lõplikus määruses, on mitu kasutus-
ala kõrgema hinnataseme turusegmendis. Seda toodet turusta-
takse roogitult peaga ja peata, fileena, praelõiguna või fileeritakse
suitsutamiseks või marineerimiseks.
Selliseid tooteid müüakse tavaliselt toidukauplustes või töö-
deldakse neid ja pakutakse toitlustusasutustes või spetsialisee-
ritud kauplustes. Arvestades nende toodete hinnataset, rek-
laamitakse neid kui kõrgekvaliteedilisi tooteid ja neid võib
käsitada kui luksuskaupadele lähedasi tooteid.
Lõhe selgroog loetakse sageli jäätmeks ja see kõrvaldatakse
fileerimisel kasutuselt. Kui lõhe selgroogu fileerimisel pakki-
misjaamas kasutuselt ei kõrvaldata, müüakse seda enamasti
madalakvaliteedilise tootena ja kasutatakse peamiselt looma-
toidus, aga ka suppide, pihvide ja pasteedi valmistamiseks.
Mõnedel üksikutel juhtudel lõhe selgroogu suitsutatakse ja
müüakse suitsutatult (ilma liha eelnevalt eraldamata) inim-
1
Dumpinguvastane tollimaks on kaubanduspoliitiline erimeede, mida
rakendatakse lisaks tavalisele tollimaksule. Dumpinguvastane tollimaks
võidakse kehtestada siis, kui kaupu müüakse ühendusse eksportiva riigi
normaalsest siseturu hinnast madalama hinnaga. Täpsemaid selgitusi
vt Juhendkiri kaubanduspoliitiliste erimeetmete kohaldamise kohta.
- www.emta.ee/2309?id=4344.
2
Vt Eesti kohtute eelotsusetaotlused Euroopa Ühenduste Kohtule,
III. - www.nc.ee/?id=872.
3
Siin ja edaspidi kursiivis toodud tsitaadid pärinevad nõukogu määruse
(EÜ) nr 319/2009 preambulist, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste
Teatajas 21.04.2009 (L 101/1).
49
MaksuMaksja
toiduks. Suitsutatult on liha selgroo küljes aga kaalu järgi veel-
gi vähem alles.
Kogutud andmed näitasid, et lõhe selgroo hind on märksa
madalam kui tehistingimustes kasvatatud lõhel. Kui tehistin-
gimustes kasvatatud lõhe ei imporditud ajavahemikul 2006.
aasta jaanuarist kuni 2008. aasta juulini kordagi hinnaga
alla 2,88 eurot kilo, siis lõhe selgroo impordihind oli samal
ajavahemikul keskmiselt 0,5 eurot kilo.
Eespool esitatu põhjal tehti järeldus, et nende kahe toote pea-
mised kasutusalad ei ole ühesugused ja nad on ette nähtud
erinevatele turgudele. Kui tehistingimustes kasvatatud lõhe
on kõrgekvaliteediline toode, siis lõhe selgroog on kõrvalsaadus,
mis on ette nähtud madalakvaliteediliste toodete turule ja seda
kasutatakse peamiselt loomatoidus või toiduaineid töötlevas
tööstuses.
Ja lõppjäreldus: Eespool esitatust ilmneb, et tehistingimustes
kasvatatud lõhel ja lõhe selgrool ei ole ühesuguseid kasutusala-
Elo Annioni illustratsioon
50
sid ja nad ei ole vastastikku asendatavad. Nii andiski Euroo-
pa Liidu Nõukogu Brüsselis 16. aprillil 2009 välja määruse
nr 319/2009, millega täiendati varasemaid määrusi ja lisati
säte, mille kohaselt lõhe selgroog ei kuulu dumpinguvastase
tollimaksu alla ja kogutud maksud tuleb importööridele
tagastada. Lõpp hea, kõik hea. Kui käesolev artikkel oleks
esitatud Hollywoodi filmina, lõppeks see kindlasti stseeni-
ga, kus Eestisse lõhe selgroogusid importiva ettevõtte mees-
direktor ja naisdirektor suudlevad loojuva päikese taustal
mererannal, saateks lustakate lõhepoiste sulpsatused.
Kuid see ei ole veel kõik. Seda materjali lugedes tekkis
tunne, et midagi ei klapi. Euroopa Komisjon kirjutas kõi-
kidele tootjatele ja importööridele, aga reageeris vaid kaks
Eesti ettevõtet. Kas tõesti toimub kogu Norra lõhe import
Euroopasse ainult Eesti kaudu? Vaevalt küll. Nii et selles
jamas ei olegi mõtet nii väga Brüsselit süüdistada, pigem
meie oma Eesti tublisid ametnikke.

Dividendide
ümberkvalifitseerimine
palgatuluks
Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
04.03.2009 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse asjas, kus
vaieldi võimalikkuse üle kvalifitseerida dividendid ümber
palgatuluks.1 Olgugi et maksuamet selle lahingu kaotas,
vibutas MTA esindaja enesekindlalt rusikat ja teatas, et ta
oleks maksumaksjale tegelikult küll peksa andnud, kuid
„kellaviietee“ ootas ja seda traditsiooni rikkuda oleks ilm-
selge patt.2
Kuidas siis asjad tegelikult on, kes keda, mis milleks ja kui-
das muidu, järgnevalt vaatlemegi.
Teemast
Dividendide palgatuluks ümberkvalifitseerimine on ikka
aeg-ajalt teemana üleval olnud ning ka MaksuMaksjas ka-
jastamist leidnud.3 Seni ei ole aga olnud põhjust rääkida
otseselt kohtupraktikast, sest arvestatavaid lahendeid liht-
salt ei olnud. Nüüd siis on, millest rääkida.
Kogu kurja juur peitub maksustamisel kasutatavas ma-
jandusliku tõlgendamise reeglis, mis võimaldab ühetaolise
maksustamise eesmärgi taotlemise huvides ignoreerida te-
hingute juriidilist vormi ning eelistada majanduslikku sisu,
kui need omavahel kokku ei lange.
Küsimus ongi selles, kas maksuhalduril on õigus osalu-
se omanikule makstud dividendi ümber kvalifitseerida
(kas siis osaliselt või täielikult) palgatuluks, kui sisuliselt
makstakse dividende osaluse omanikule selle eest, et ta täi-
dab juhatuse liikme kohustusi või teeb näiteks töölepingu
alusel tööd, st kui vormiliselt on tegemist küll dividendiga,
kuid majandusliku sisu poolest töötasuga.
Varasem kohtupraktika
Mõnevõrra teise nurga all on Riigikohus4 lahanud küsimust,
kas kvalifitseerida väljamakset juhatuse liikme tasuks või
dividendiks. Tolles kaasuses võttis juhatuse liige äriühingu
nimel laenu ning kasutas saadud raha iseendale kinnistu
soetamiseks. Kuna ta ei suutnud aga maksuhaldurit ja ko-
hut veenda selles, et ta oli ise omakorda äriühingult laenu-
na raha kasutada võtnud, siis tekkiski küsimus, kuidas seda
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
KOHTULUGU
kvalifitseerida. Kuna tolles kaasuses oli tegu ühe mehe
äriühinguga, siis MTA maksustas väljamakse juhatuse
liikme tasuna.
Riigikohus selgitas, et asjaolu, et füüsilisel isikul on jurii-
dilise isikuga töösuhe, ei muuda kõiki juriidilise isiku poolt
tehtud väljamakseid sotsiaalmaksuga maksustatavaks. Sot-
siaalmaksuga saab maksustada väljamakse, mis on tasu juba
tehtud või tulevikus tehtava töö eest.
Seega peab maksuhaldur tuvastama, milliseid ülesandeid
konkreetne isik, kelle tulu ümber kvalifitseeritakse, äri-
ühingus täidab, kas selliste ülesannete täitmise eest maks-
tav tasu oleks sotsiaalmaksu objektiks, ning veenvalt tuleks
motiveerida, miks konkreetne väljamakse on majanduslikus
mõttes juhatuse liikme tasu, mitte näiteks dividenditulu.
Kohus möönis, et juhul, kui isik ei oleks ühtlasi osaluse
omanik, siis juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve
puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liik-
me ülesannete täitmise eest. Kui tegu on aga ühtlasi osaluse
omanikuga, siis selline eeldus ei pea paika. Sellisel juhul
peab arusaadavalt motiveerima, miks ja millistele tõenditele
tuginedes on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et väljamak-
se on juhatuse liikme tasu. Väljamakse iseloomu hindamisel
tuleb vajadusel muu hulgas välja selgitada, millised olid ju-
hatuse liikme ametiülesanded äriühingus, milliseid töid tee-
vad töölepingu alusel töötavad isikud ja milliseid juhatuse
liige, kui palju on juhatuse liige saanud muid tasusid samast
äriühingust või muudest allikatest, milline on tehtava töö
maht ja keerukus ning millist kvalifikatsiooni see nõuab, mil-
lised on äriühingu üldised majandustulemused. Oluline võib
olla ka väljamaksete sagedus. Väljamakse maksuõiguslik kva-
lifitseerimine dividendiks või juhatuse liikme tasuks ei sõltu
üldjuhul sellest, kas äriühing on kinni pidanud äriseadusti-
kus sätestatud kasumi jaotamise korrast.
Tuleb aga silmas pidada, et kõnealuses Riigikohtu lahendis
kvalifitseeriti väljamakset, mille osas maksumaksja ise ei
olnud seisukohta võtnud, kas tegu on dividendi või juhatuse
1
Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2009 otsus asjas nr 3-08-364.
Kättesaadav kohtulahendite andmebaasis www.kohus.ee.
2
Anne Oja. Maksuamet: maksumaksja kavalusel pole tähtsust. –
Äripäev Online. 03.06.2009.
3
Martin Huberg. Dividendid või palk? – MaksuMaksja, 2007, nr 11,
lk 27-29.
4
Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 lahend asjas nr 3-3-1-90-07.
Kättesaadav EML kodulehel www.maksumaksjad.ee MAKSUINFO
rubriigis.
51
MaksuMaksja
liikme tasuga. Maksumaksja kasutas äriühingu raha isiklikes
huvides ega suutnud tõendada, et tegu oli laenusuhtega.
Kui me hakkame analüüsima hiljutist ringkonnakohtu la-
hendit, siis peab meeles pidama, et selles kaasuses käsitles
maksumaksja ise väljamakset dividendina, seejuures järgis
ka dividendi väljamaksmise korda ning lisaks sellele sai
äriühingult palka ka töökohustuste täitmise eest. Seega
ei pidanud kohus sel korral otsustama suvalise väljamakse
sisu üle, vaid otsustama, kas ja millises ulatuses võiks välja-
makse sisu ja vorm omavahel sellises vastuolus olla, mis
annaks aluse teistsuguseks maksukäsitluseks.
Dividend ja muu kasumieraldis
Selleks, et asuda millegi osas seisukohale, et see ei ole divi-
dend, tuleks esmalt vaadata, mis on dividend ja muu kasu-
mieraldis. TuMS § 18 lg 2 kohaselt on dividend väljamak-
se, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel
puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata ka-
sumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises
isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu
osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osa-
luse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele).
Muu kasumieraldise mõistet tulumaksuseadus ei defi-
neeri, kuid see on tuletatav.
Äriseadustik5 ei anna dividendile teistsugust tähendust
(ÄS § 97 lg 2, § 157 lg 2, § 276 lg 2) ning näeb üldjuhul ette
kasumi jaotamise vastavalt osaluse suurusele nimiväärtu-
ses või sissemakse suurusele, kuid annab võimaluse ka põ-
hikirjas teisiti sätestada. Kui me vaatame aga näiteks tulun-
dusühistuid, siis nende puhul makstakse reeglina dividendi
vastavalt ühistu liikme osalemisele ühistu tegevuses ning
erand on pigem vastavalt osamaksu suurusele dividendi
jaotamine eeldusel, et nii on põhikirjas sätestatud.6
Tulundusühistu puhul loetakse vastavalt liikme osa-
lemisele makstavat kasumieraldist muuks kasumieraldi-
seks, mis on hõlmatud TuMS § 18 lg-s 1 ning § 50 lg-s 1
sätestatud maksustamise alusega.7 Sama on ka teiste äri-
ühingutega.
Sisuliselt on sellega juba sisse kodeeritud, et ka aktiivse
tegevuse eest saadav tasu võib olla kasumieraldisena välja
makstav. Kuid kas seda peaks ka kuidagi arvestama tulu-
maksuseaduses sätestatud dividendi ja muu kasumieraldise
mõiste?
Kuidas ja kas siis ikkagi saab piiritleda, millises osas on
jaotatud kasumi näol tegemist sotsiaalmaksuga maksustata-
va väljamaksega?
Ettenähtavus
Ringkonnakohus leidis, et teoreetiliselt on dividend põhi-
mõtteliselt võimalik palgatuluks ümber kvalifitseerida, kui
maksumaksja on kuritarvitanud õigust ning käitumise ees-
märgiks on pelgalt maksusoodustuse saamine.
Samas kinnitas kohus EML poolt väljaöeldud seisukohti,
et dividendi ümberkvalifitseerimine võib olla võimalik, kuid
selleks peaks eelnevalt olema antud maksuhalduri poolt ju-
hendid, mille alusel oleks ka maksumaksjal endal võimalik
potentsiaalne maksukohustus välja arvutada.
52
Kohus leidis, et maksukohustuse suurus peab olema prog-
noositav. Äriühingul peab olema mingi tugipunkt, millele tu-
ginedes hinnata, kui suur peab olema osanikust töötaja palk,
selleks, et maksuhaldur sellega nõustuks.
Seadusandliku ja täitevvõimu kohustus on luua maksusüs-
teem, mis on mõistlikule inimesele arusaadav ning väldib eba-
võrdset kohtlemist.
Maksuamet sai nendest seisukohtadest innustust ning sel-
gitas oma pressiteates, et lähtudes kohtuotsusest on maksu-
haldur asunud koostama dividendide ümberhindamise me-
toodikat sisaldavat juhendit ning avalikustab selle lähiajal.8
Lisaks võib maksuhalduri seisukohtadest välja lugeda, nagu
nende juhendist piisaks ning varem makstud dividende
võiks sel alusel hakata ümber kvalifitseerima.9
Kui kohus rääkis ettenähtavusest, siis peab kindlasti ar-
vestama sellega, et enne ükskõik millise juhendi avalda-
mist makstud dividendide osas ei saa rääkida ettenäh-
tavusest potentsiaalse maksukohustuse osas. Seega saab
arutlema hakata alles hiljem makstud kasumi ümberkvali-
fitseerimisest.
Seaduslikkus
Maksude puhul peab arvestama, et seadus peab sätesta-
ma kõik maksukohustuse tekkimise aluseks olevad asjao-
lud, neid ei saa delegeerida täitevvõimule.10 Kui me räägime
universaalse meetodi kehtestamisest maksuhalduri juhend-
materjalis, kus on näidatud, milline osa kasumieraldisest
teatud juhtudel loetakse dividendiks, siis võib arutleda sel
teemal, et sisuliselt üritatakse täiendada sotsiaalmaksu-
seaduse §-s 2 sätestatud sotsiaalmaksu objekte täiendava
alusega.
EML hinnangul on aga siiski küsitav, kas MTA oma
juhendiga saab määratleda aktiivse ja passiivse tulu suhet
või peaks tegelikult seadust muutma ja vajadusel meetodite
kehtestamise ministri pädevusse delegeerima.
Olgugi et ringkonnakohus kiitis heaks EML pakutud tõl-
genduse juhendi alusel maksu määramise võimalikkuse
osas, ei saa siiski 100% kindel olla, et taoline tõlgendus saaks
ka Riigikohtu heakskiidu. Riigikohus ei avaldanud selle kohta
mingit arvamust, sest asja ei võetud menetlusse. Sisuliselt
tähendab see, et Riigikohus nõustus otsuse ringkonnakoh-
tu järeldustega, kuid motiivide osas kindlus puudub.
Võib juhtuda ka nii, et MTA võib oma juhendi küll
koostada, kuid seejärel kohus lihtsalt tuvastab, et kas juhend
on ebapädev või tuleb vastav alus ikkagi seaduses sätesta-
da. Mida keerulisem on maksukohustuse suuruse arvuta-
5
RT I 1995, 26-28, 355; 2009, 12, 71.
6
Tulundusühistuseaduse § 30 lg 2-3. – RT I 2002, 3, 6; 2008, 59, 330.
7
Lasse Lehis. Tulumaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: OÜ
Casus, 2000, lk 385.
8
MTA 03.06.2009 pressiteade: Dividende võib teatud juhul
maksustada palgana. – Avaldatud MTA kodulehel www.emta.ee.
9
Anne Oja. Amet püüab dividendist sotsiaalmaksu pigistada. – Äripäev,
04.06.2009.
10
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.03.1998
otsus asjas nr 3-4-1-2-98. – Kättesaadav EML kodulehel
www.maksumaksjad.ee MAKSUINFO rubriigis.

mine, prognoosimine, seda enam nõuab õiguskindlus selle
sätestamist õigusaktis.11
Seadusandlikud algatused
1999. aastal, kui praegu kehtiv tulumaksuseadus oli eel-
nõuna Riigikogu menetluses, oli eelnõus ka säte, mis käsit-
les dividendide ümberkvalifitseerimist.12
Eelnõu § 38, mis käsitles erisoodustuste maksustamist
(praegune § 48), nägi lõikes 4 ette järgmise regulatsiooni:
Lisaks käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatule loetakse
erisoodustuseks ning maksustatakse tulumaksuga:
1) äriühingu poolt füüsilisele isikule makstud dividendid, mil-
le suurus ühe majandusaasta kohta ületab dividendi saaja-
le dividendi väljamaksmise otsuse tegemise ajal kuuluvate
aktsiate või osade või osamaksu või sissemakse nimiväärtust;
2) äriühingu poolt sellisele füüsilisele isikule makstud divi-
dendid, kes dividendide jagamise otsuse tegemise ajal ei
olnud äriühingu aktsionär, osanik või liige;
3) äriühingu poolt äriühingu töötajale, juhatuse või nõukogu
või muu juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 11 lg 2)
makstud dividendid summas, mis ületab äriühingu poolt
nimetud füüsilisele isikule sellel majandusaastal, mille eest
dividendi maksti, tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud
väljamaksete summat.
Seaduseelnõu seletuskiri selgitas, et uudne on säte, mille
kohaselt loetakse erisoodustuseks füüsilisele isikule makstud
dividende. Eelnõu § 38 lg 4 eesmärk on takistada dividendi
nime all töötasu maksmist. Juhul, kui esinevad § 38 lg 4 ni-
metatud asjaolu, tuleb lisaks tulumaksule maksta dividendilt
ka sotsiaalmaksu. Eelnõus püütakse seada mõistlikku dividen-
dimäära, milleni võiks lugeda dividendi kapitalituluks ning
millest edasi muutub dividendi töisest tegevusest saadud tuluks.
Eelnõus pakutakse selleks proportsiooniks välja 100% (§ 38 lg
4 p 1). Tegelikult võiks see määr olla isegi mitu korda väiksem.13
Riigikohtu värskem praktika
maksuasjades
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Viimase aasta jooksul on Riigikohus maksuasjades palju
olulisi lahendeid teinud. MaksuMaksja avaldab tavaliselt
küll eraldi igast olulisemast lahendist kohtuloo, kuid tihti
on oluliste otsuste tsitaatide esitamine lugejale lihtsam kui
põhjalikku analüüsi süüvimine. Sestap esitame järgnevalt
ülevaate hiljutistest olulisematest otsustest.1
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
KOHTULUGU
Pakutud lahenduse osas võeti ajakirjanduses häälekalt
sõna14 ning praegune rahandusminister, tollane Riigikogu
rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi selgitas, et „Meil oli
hirmus pahameel, kui need punktid eelnõusse ilmusid,“ rääkis
ta, „see on lausa rumalus ning praktiliselt teostamatu, mis teki-
tab jälle ebavõrdsust. See kisub absurdini, kui me hakkame
näiteks üle nominaali ulatuvaid dividende sotsiaalmaksus-
tama.“ Ligi põhjendas erisoodustuse maksustamise alaste punk-
tide seadusse ilmumist, et valitsuses seadusega tegelevaid
ametnikke mõjutavad maksuametnikud.15
Ajanappusel ja muudel põhjustel kustutati see kui kõrval-
teema eelnõust ära ja hiljem ei ole sellega seaduse tasandil
tegeletud.16 Seega on seadusandja tegelikult ise tunnusta-
nud selle teema reguleerimise õigsust seaduse tasandil, kuid
asjaolude kokkulangemisel jäi see teema tookord pooleli.
Olgu meenutuseks öeldud, et tulumaksuseadus võeti vas-
tu viimasel minutil, 15.12.1999, see ilmus Riigi Teatajas
30.12.1999 ning jõustus 01.01.2000.
Seega võiks riik pigem taas arutada käsitletava teema re-
guleerimise otstarbekust seaduse tasandil ning mitte jätta
ettevõtjaid maksuhalduri meeleoludele lootma.
11
Muide ka Soomes on sarnasel teemal vaieldud ning ka seal lubas kohus
osaluse omaniku panuse alusel arvutatavat dividendi maksustada
tavalise dividendina. Vt Soome Kõrgeima Halduskohtu 05.02.2008
otsus (1932/2/07) KHO:2008:6. Avaldatud kohtu kodulehel
www.kho.fi/paatokset/42344.htm. Kuuldavasti kavatsetakse Soomes
seadust muuta ning asjakohased juhendid õigusaktiga kehtestada.
12
Riigikogu IX koosseisu seaduseelnõu nr 143 SE algtekst. Kättesaadav
Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.
13
Viide 11.
14
Tiit Elner. Oma firmast saadud tulu läheb sotsiaalmaksu alla.
– Äripäev, 15.09.1999.
15
Silva Männik. Aktsionäre ohustab ebavõrdne dividendide
maksustamine. – Äripäev, 17.09.1999.
16
Viide 9.
Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse maksustamine
tulumaksuga
17. detsembril 2008 avalikustas Riigikohus kohtuotsuse
haldusasjas nr 3-3-1-67-08. Vaidlus puudutas ettevõtluse-
ga mitteseotud kulude maksustamist.
Äriühing oli soetanud mitu kinnistut. Maksuhalduri ar-
vates oli kinnistute eest tasutud hind 27 miljonit krooni
1
Lahendite tekstidega on lugejal võimalik tutvuda nii EML kodulehel
www.maksumaksjad.ee MAKSUINFO rubriigis kui ka Riigikohtu
kodulehel www.riigikohus.ee. Kes soovib aga päris ametlikku teksti,
see võib selle leida Riigi Teataja kodulehelt www.riigiteataja.ee.
53
MaksuMaksja
ebamõistlik ja majanduslikult põhjendamatu, mistõttu ei saa
tasutud summat arvesse võtta ettevõtlusega seotud välja-
maksena osas, mis ületab kinnistute tegelikku turuväärtust.
Maksuhaldur luges ettevõtlusega seotud väljamakseteks üks-
nes 212 132 krooni ja maksustas ülejäänud osa ostuhinnast
ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena tulumaksuseadu-
se § 51 lg 2 p 5 alusel.
Riigikohus asus seisukohale, et maksuhaldur ei saa sisus-
tada mõistet „ettevõtlusega osaliselt seotud kulu“ selle kaudu,
kui suur on mingi kauba või teenuse hind ning kas see on
ebamõistlik, majanduslikult põhjendamatu, möödapääsma-
tult vajalik vms. Müügihind on kahe lepingupoole kokku-
leppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui
väiksem. Tehinguväärtuse korrigeerimine turuhinna alusel
oleks võimalik vaid tulumaksuseaduse § 50 lõikes 4 sätes-
tatud juhtudel seotud isikute vaheliste tehingute puhul.2
Kui tekib kahtlus, et maksumaksja ei ole tegelikult vara
soetamisel nii palju raha maksnud, siis on võimalik mak-
sustada fiktiivset väljamakset TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel kui
väljamakset, mille kohta puudub nõuetekohane kuludoku-
ment. Kui kuludokument on ebausaldusväärne, siis võib
maksustatava väljamakse suuruse leida ka hindamise teel
vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 94.
Samuti on võimalik, et kinnistu müüja maksis saadud
müügihinnast osa edasi kolmandatele isikutele, millega
seoses võivad maksukohustused tekkida hoopiski müüjal
või nendel kolmandatel isikutel.
Registreerimata FIE tulu maksustamine
14. jaanuaril 2009 avalikustas Riigikohus kohtuotsuse hal-
dusasjas nr 3-3-1-70-08. Vaidlus puudutas füüsilise isiku
ettevõtlustulu maksustamist, hindamise teel maksu mää-
ramist ja kasutatud kaupade müügi käibemaksu erikorra
rakendamist.
Füüsiline isik soetas 2005. aastal 44 sõiduautot ja müüs
34 sõiduautot. Maksuhaldur asus seisukohale, et nii suur
kogus sõiduautosid ei saa olla isiklikus tarbimises ning
tegemist on ettevõtlusega.3 Sellest lähtuvalt määrati isikule
tasumiseks tulumaksu, sotsiaalmaksu, käibemaksu ja ko-
gumispensioni makset. Maksuvabaks tuluks loeti 5 sõidu-
auto võõrandamisest saadud tulu. Kuigi TuMS § 14 lg 5
lubab ettevõtlusega seotud kulusid maha arvata ainult re-
gistreeritud ettevõtjal, võttis maksuhaldur selles asjas siis-
ki kulusid arvesse, kuigi maksumaksja ei olnud ennast
füüsilisest isikust ettevõtjana registreerinud.
Riigikohus asus seisukohale, et kui ettevõtlustulu saadi
kauba müümisest, tuleb vara võõrandamisest saadud kasu
arvutada TuMS § 37 lg 1 kohaselt ning vara müügist saa-
dud tulust tuleb maha arvata vara soetamismaksumus ja
vara parendamisega seotud kulud. Nende mahaarvamiste
tegemisel ei kehti TuMS § 14 lõikes 5 toodud piirang. Kuna
selles asjas ei olnud maksumaksjal muid kulusid, mida saaks
täiendavalt ettevõtluse kuludena arvesse võtta, siis ei olnud
vajadust TuMS § 14 lõiget 5 rakendada. Nii jäi ka vastuseta
maksumaksjate liidu poolt korduvalt tõstatatud kahtlus, et
TuMS § 14 lg 5 on põhiseadusega vastuolus.4
Kuna maksumaksjal ei olnud piisavalt dokumente sõidu-
autode soetamiskulude tõendamiseks, leidis Riigikohus, et
54
maksuhaldur oleks pidanud vastavalt MKS §-le 94 hinda-
mise teel määrama autodele mõistliku soetamismaksumuse
ja müügikasumi. Kohus hoiatas aga, et hindamine ei tohi
anda sellist tulemust, mis soodustaks maksumaksjaid oma
kohustusi rikkuma ja dokumente mitte säilitama. Vajadusel
võib maksuhaldur ka maksumaksjat maksuarvestuse nõue-
te rikkumise eest karistada.
Riigikohus selgitas ka kasutatud kaupade käibemaksuga
maksustamise erikorra (KMS § 41) rakendamist. Kui kaup
on soetatud isikult, kes ei ole käibemaksukohustuslane, siis
võib kauba edasimüügil maksustada käibemaksuga ainult
müügi- ja ostuhinna vahet. Kui ettevõtja kasutas soetatud
kaupa enne edasimüüki ka ise, siis erikorda rakendada ei tohi.
Riigikohus selgitas, et kauba kasutamise all peetakse silmas
kauba kasutamist muul ettevõtlusega seotud otstarbel. Kui
füüsiline isik kasutab kaupa isiklikuks tarbimiseks ja seejärel
selle müüb, siis ei ole sellise kauba võõrandamine ettevõtluse
tulemusena tekkinud käive ning käivet ei maksustata üldse
käibemaksuga.
Teeseldud tehing ja käibemaksutagastus
25. märtsil tegi Riigikohtu halduskolleegium otsuse kohtu-
asjas nr 3-3-1-3-09 (TNK Eesti OÜ kaebus maksuotsuse
tühistamiseks). Maksuhaldur oli piiranud sisendkäibemak-
su mahaarvamist, kuna tema hinnangul oli kinnistu soe-
tamine teeseldud tehing. Nii haldus- kui ka ringkonnako-
hus nõustusid maksuhalduri seisukohtadega ning jätsid
maksumaksja kaebused rahuldamata.
Maksuotsuses leidis maksuhaldur, et TNK Eesti OÜ-l
puudus alus arvestada sisendkäibemaksu soetatud hoo-
nelt, kuna hoonet ei soetatud ettevõtluse tarbeks. Seejuures
tugines maksuhaldur järgmistele asjaoludele ja tõenditele:
ettevõtja pole teinud midagi hoone korrashoiuks; maksu-
haldurile ei esitatud hoone ettevõtluses kasutamise kohta
äriplaani; vastuolulised on selgitused hoone eest tasumise
kohta; hoone ostmisel-müümisel on tegu tehinguga seotud
isikute vahel.
Riigikohus leidis, et sellises olukorras ei ole sisendkäibe-
maksu mahaarvamise õiguse piiramine siiski põhjendatud.
Maksuhalduri põhjendused ei ole sisendkäibemaksu maha-
arvamise puhul asjakohased. Riigikohus märkis ka, et tege-
mist ei olnud teeseldud tehinguga, sest maksuhaldur ega
kohtud ei viidanud, mis oli see teine tehing, mida teeseldud
tehinguga varjati.
Kohus rõhutas, et sisendkäibemaks arvatakse maha kohe
kaupade ja teenuste soetamisel või nende eest tasumisel,
sõltumata sellest, millal tegelikult kaupa või teenust kasu-
tama hakatakse. Kohese mahaarvamise põhimõtte kohaselt
ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamisel oluline, kas ostja on
tasunud kauba või teenuse eest osaliselt või täies ulatuses.
2
TuMS § 50 lg 4 rakendamise kohta vt ka Martin Huberg. Mis imeloom
on osaline kingitus? – MaksuMaksja, 2008, nr 5, 43-44.
3
Tundub, et tegemist ei ole väga haruldase juhtumiga, vaid Eesti
autoturgude igapäevaeluga, mis nüüd on ka maksuhalduri vaatevälja
jõudnud. Vt MTA 1. juuni 2009 pressiteadet „Maksu- ja Tolliamet
kontrollis autoturgudel kauplejaid”, www.emta.ee.
4
Selle teema kohta vt Martin Huberg. Kas tulumaksuseaduse § 14 lg 5
on põhiseadusega kooskõlas. – MaksuMaksja, 2002, nr 5, lk 22-25.

Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud, kui tege-
mist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või
teenusega. Seega sõltumata asjaolust, kas tegemist oli tee-
seldud või varjatud tehinguga, tekib müüjal maksustatav
käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus. Ni-
metatud kohustusele korrespondeerub ostja õigus sisend-
käibemaks maha arvata. Riigikohus selgitas ka, et kaupade
soetamise korral ei peagi olema soetamise hetkel isikutel
tõendeid võimaliku kasutamise kohta ettevõtluses. Piisab ka
sellest, kui soetatud kinnistu kunagi hiljem müüakse ja sel-
lest maksustatav käive tekib. Seevastu näiteks sõiduauto ka-
sutamise puhul peab maksumaksja tõendama, millest tekib
maksustatav käive, mille tarbeks sõiduautot kasutatakse.
Kinnistu jagamine ja sihtotstarbe muutus – kas
uusehitis?
6. mail 2009 avalikustati Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-
3-1-18-09, mis puudutas samuti kinnisasjade maksustamist.
Käibemaksuseaduse § 16 lg 3 p 3 kohaselt ei kohaldata
maksuvabastust ehitisele või ehitise osale ehitusseaduse tä-
henduses ja selle alusele maale, mis võõrandatakse enne ehi-
tise esmast kasutuselevõttu. Alates 1. jaanuarist 2006 keh-
tib täiendus, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga ka
kinnisasja, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis
või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle
osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu. Ehitis või
selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud
kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle
osa soetusmaksumust enne parendamist.
Vaidlust puudutab mõistet „esmane kasutuselevõtt”. Osa-
ühing Kisslari müüs kortereid hoones, mis varem oli ka-
sutusel ülikooli õppehoonena. Maksuhalduri arvates oleks
tulnud kõikide korterite müük maksustada käibemaksuga,
sest hoone oli jagatud korteriomanditeks ning tegemist on
uute kinnisasjadega, mis võõrandati enne korterite esmast
kasutuselevõttu eluruumina.
Riigikohus selgitas, et esmane kasutuselevõtt saab toimu-
da vaid uusehitise puhul. Kui olemasolevat hoonet paren-
datakse või muudetakse selle kasutusotstarvet, siis saab
hoone või osa müüki käibemaksuga maksustada ainult siis,
kui see vastab oluliselt parendatud ehitise tunnustele ning
käive toimub pärast 1. jaanuari 2006. Kui varem kasutuses
olnud hoonele ehitatakse juurdeehitus ning võõrandatakse
see muust hoonest eraldi (nt lisakorrusel asuvad korterid),
siis on tegemist uue ehitise osa võõrandamisega enne es-
mast kasutuselevõttu, mis on käibemaksuga maksustatav.
Riigikohtu lahendis antakse muu hulgas selgelt mõista, et
1. jaanuaril 2006 jõustunud KMS § 16 lg 2 p 3 täiendust,
mille kohaselt maksustatakse lisaks uutele ehitistele ka
oluliselt parendatud ehitisi, ei saa tagasiulatuvalt rakendada,
nii nagu MTA ja Rahandusministeerium on mõnes kirja-
tükis üritanud väita.5
Üleminek 5-aastaselt korrigeerimisperioodilt
10-aastasele
29. aprillil avalikustas Riigikohtu halduskolleegium otsuse
kohtuasjas nr 3-3-1-92-08. Vaidlus puudutas KMS ülemi-
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
KOHTULUGU
nekusätet. Enne 1. maid 2004 kehtinud käibemaksuseadu-
ses oli ette nähtud kinnisvara soetamisel maha arvatud
sisendkäibemaksu viieaastane korrigeerimise periood. Kui
kinnisasi võõrandati maksuvabalt või hakati kasutama mak-
suvaba käibe tarbeks enne viieaastase perioodi lõppu, siis
pidi maksukohustuslane osa varem maha arvatud sisend-
käibemaksust riigile tagasi maksma.
Alates 1. maist 2004 kehtiva käibemaksuseaduse § 32 lg 4
kohaselt on korrigeerimisperiood kinnisasja puhul kümme
aastat. Käibemaksuseaduse üleminekusätte (§ 46 lg 5) ko-
haselt pikeneb enne 1. maid 2004 soetatud kinnisasja si-
sendkäibemaksu ümberarvestamise periood kümne kalend-
riaastani.
OÜ Brevini oli võõrandanud külmhoone, kuid ei teinud
nõutavat sisendkäibemaksu korrigeerimist. Kui maksuhal-
dur selle avastas, korrigeeris OÜ Brevini 20% sisendkäi-
bemaksust, sest ta oli kinnistut kasutanud maksustatava käi-
be tarbeks neli aastat. Maksuhaldur seevastu viitas KMS § 46
lõikele 5 ning nõudis korrigeerimist 40% ulatuses, sest läh-
tuda oleks tulnud mitte viie- vaid kümneaastasest perioo-
dist, millest OÜ Brevini oli täitnud ainult kuus aastat.
OÜ Brevini leidis, et KMS § 46 lg 5 rikub õiguspärase
ootuse põhimõtet ja on vastuolus põhiseadusega. Ettevõtjal,
kes soetas kinnisvara enne 1. maid 2004, oli õiguspärane
ootus, et ta ei pea soetatud kinnisasja kasutama maksuvaba
käibeks rohkem kui viis aastast. Sellest ootusest lähtuvalt võis
ettevõtja teha oma äriplaanid ja arvestused. Põhiseadusega
kooskõlas oleks pikema korrigeerimisperioodi kehtestami-
ne pärast 1. maid 2004 soetatud kinnisasjadele.
Riigikohus leidis, et see üleminekusäte võib tõesti olla
vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, sest halvendab
nende ettevõtjate olukorda, kes soetasid kinnisvara arvestu-
sega, et ümberarvestuse periood kestab viis aastat. Konk-
reetses kohtuasjas aga ei algatatud põhiseaduslikkuse järel-
evalve menetlust põhjusel, et maksumaksja oli käitunud
õigusvastaselt, sest ta ei teinud kinnisasja maksuvabalt võõ-
randades üldse käibemaksu ümberarvestust ei vana ega uue
seaduse kohaselt.
Eluaseme müügi maksuvabastus
26. märtsil avalikustas Riigikohtu halduskolleegium otsuse
kohtuasjas nr 3-3-1-2-09, mis puudutas seekord eluaseme
võõrandamisest saadava tulu maksustamist. TuMS § 15
lg 5 p 1 sätestab, et tulumaksuga ei maksustata kinnisasja,
ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu
võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks
või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on elu-
ruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas
oma alalise või peamise elukohana.
Margus Kübar võttis juunis 2004 pangast eluasemelae-
nu elumaja ehituseks ning vallavalitsus väljastas selleks ka
ehitusloa. Enne elamu valmimist aga plaanid muutusid ning
pooleliolevat elamut asuti ümber ehitama motelliks. See-
järel müüs Margus Kübar selle ehitise enda asutatud osa-
5
Vt Maksumaksjate küsimused seoses kinnisasjade maksustamisega.
Rahandusministri vastus. Lasse Lehise kommentaar. – MaksuMaksja,
2007, nr 5, lk 12-15.
55
MaksuMaksja
ühingule. Saadud tulu ta ei deklareerinud, leides, et eluase-
me müügile kehtivat tulumaksuvabastust tuleb laiendada
ka poolelioleva ehitise müügile, kui algselt oli kavandatud
selle kasutamine elukohana.
Riigikohus leidis, et tulumaksuseadust ei saa laiendavalt
tõlgendada ning maksuvabastust ei saa laiendada pooleli-
oleva ehitise müügile, kuigi maksumaksjal võis olla algselt
kavatsus seda ehitist pärast valmimist oma elukohana ka-
sutada. Riigikohus ei pidanud ka vajalikuks põhiseadus-
likkuse järelevalve menetluse alustamist TuMS § 15 lg 1 p 1
võimaliku vastuolu tuvastamiseks võrdse kohtlemise põhi-
mõttega, sest tegemist ei olnud poolelioleva elamu võõ-
randamisega, kuna kaebaja ise alustas pooleoleva elamu
ümberehitamist motelliks enne võõrandamist.6
Pakendiaktsiis – kohustuste üleandmine
tagasiulatuvalt
5. märtsil 2009 avalikustas Riigikohus otsuse haldusasjas
nr 3-3-1-82-08. Vaieldi pakendiaktsiisi üle. Pakendiaktsiisi
seaduse kohaselt on pakendiettevõtjal võimalus anda pa-
kendijäätmete kogumise ja taaskasutusse suunamise kohus-
tused üle taaskasutusorganisatsioonile. Riigikohus selgitab,
et lepingut võib taaskasutusorganisatsiooniga sõlmida ka
tagasiulatuvalt.
Uus töölepingu seadus – ise veel
ei kehtigi, aga juba muudetakse
Gaily Kuusik
EML jurist
gaily@maksumaksjad.ee
Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, milles
nähakse ette rida muudatusi 1. juulil jõustuvasse töölepin-
gu seadusesse. Eelnõu on Riigikogu menetluses numbriga
518 SE ja see jõustub kava kohaselt seadusena 1. juulist.
Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk lükata edasi rii-
gieelarve koormust suurendavate sätete jõustumisaeg aas-
tani 2012 ning lisaks tavapärane kiirustamisest tekkinud
vigade parandus, mida bürokraatide keeles nimetatakse „teh-
nilisteks muudatusteks, mis välistavad mitmeti tõlgenda-
mise võimalused ja täpsustavad sätete mõtet“.
Maksude „imesäte” kaob
Üks „tehniline” muudatus on näiteks § 29 lg 7 kehtetuks
tunnistamine. See säte näeb ette, et kui tööandja ei ole täit-
56
PakAS ja pakendiseaduse eesmärgid on täidetud, kui on
toimunud reaalne pakendijäätmete kogumine ja taaskasu-
tus. Kui taaskasutusorganisatsioon on täitnud lepingust tu-
lenevad kohustused enne lepingu vormistamist konkreetse
pakendiettevõtjaga, siis ei saa ainuüksi lepingu hilinenud
vormistamine olla piisav põhjus aktsiisiga maksustamiseks.
Maksuintresside aegumine
5. märtsil 2009 avalikustas Riigikohus otsuse haldusasjas
nr 3-3-1-91-08. Vaieldi intresside aegumise üle. Maksu-
maksja oli vabatahtlikult parandanud maksudeklaratsioone,
muu hulgas ka juba rohkem kui kolm aastat vana perioodi
eest, mille osas maksu määramine oli aegunud. Riigikohus
selgitas, et sellises olukorras on maksukohustus ja sellelt
arvutatud intressi kohustus lõppenud ning maksumaksja
saab tasutud summa tagasi nõuda või vaidlustada maksu-
otsust või intressinõuet.
6
Eluaseme võõrandamise maksustamise kohta vt ka Lasse Lehis.
Probleeme ja probleemikesi kinnisvara müügitulu maksustamisel ehk
Kuidas kokku väänata TuMS § 15 lg 5 mõte ja säte. – MaksuMaksja,
2005, nr 11, lk 21-22; Madis Uusorg. Tulumaks eluaseme müügilt.
– Samas, lk 18-20; Leho Vool. Mõningaid probleeme eluaseme müügist
saadud tulu maksustamisel. – MaksuMaksja, 2008, nr 8, lk 36-41.
nud seadusest tulenevat kohustust pidada töötaja tööta-
sult kinni maks ja makse ning töötajal tekib seetõttu kohus-
tus maks ja makse tasuda, võib töötaja tööandjalt nõuda
tasutud maksu ja makse hüvitamist. See säte on tekitanud
palju mõistmatust ja segadust1, mis on lõpuks arusaada-
vaks muutunud ka Sotsiaalministeeriumile. Nii on eelnõu
seletuskirjas tõdetud, et TLS § 29 lõike 7 mõte ei anna
töötajatele täiendavat kaitset ega oma sisulist tähendust,
kuna olukorras, kus tööandja ei ole oma seadusest tulene-
vaid kohustusi täitnud, lasub vastutus ja seega ka tulumak-
su maksmise kohustus tööandjal. Eesti maksuseadused ei
näe ette juhtu, kus töötaja võiks vastutada tööandja maksu-
kohustuse eest. Tööandjal on tulumaksuseaduse § 40 alusel
kohustus töötaja töötasult kinni pidada tulumaks, kanda
kinnipeetud tulumaks üle Maksu- ja Tolliameti pangakon-
tole ning esitada Maksu- ja Tolliametile maksudeklarat-
sioon, kus näidatakse ära töötasu ja kinnipeetud tulumaksu
summad.
1
Vt Uus töölepingu seadus – palju häid mõtteid igale maitsele.
– MaksuMaksja 2009, nr 5, lk 11-13.

Öötöö piirangud
Muudatusi tehakse ka §-s 50, mis puudutab öötööd ja sel-
le ajalisi piiranguid. Esmalt vahetatakse lõigete 1 ja 2 asuko-
had, kuna avastati, et lg 2 on sisult üldnorm ja lg 1 erinorm.
Lugejatele võib esialgu selgusetuks jääda, mis vahe nendel
lõigetel sisuliselt üldse on – tunduvad need ju üsna sar-
nased. Muudetud § 50 lg 1 sätestab, et kokkulepe, mille
kohaselt töötaja, kes töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma
igapäevasest tööajast või vähemalt 1/3 oma iga-aastasest
tööajast (öötöötaja), kohustub töötama keskmiselt roh-
kem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase
arvestusperioodi kohta, on tühine. TLS § 50 lg 2 aga sätes-
tab, et kokkulepe, mille kohaselt öötöötaja, kelle tervist mõ-
jutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, kohustub
töötama rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku
jooksul, on tühine.
Sisuline vahe nendel kahel sättel on aga tegelikult täiesti
olemas ja see peitub sõnas „keskmiselt”. See tähendab, et
üldnormis – lg-s 1 – sätestatakse, et öötöö puhul ei tohi
keskmine tööaeg nädalas ületada iga 24 tunni kohta 8 tun-
di. Seega võib siin olla ka olukordi, kus töötajat saab öö-
tööle rakendada ka näiteks nii, et kahel päeval teeb töötaja
tööd järjest 12 tundi ja kolmas päev on töötajal vaba.
Samas olukorras, kus töökeskkonnas on ohutegureid, mis
võivad mõjutada töötaja tervist, näiteks töö kaevanduses
või töö kemikaalidega, ei tohi öötöö puhul ühelgi tööpäeval
rakendada töötajat 24 tunni jooksul tööle enam kui 8
tundi.
Samasse paragrahvi lisatakse muudatustega veel täien-
davalt lõiked 4 ja 5. Lõike 4 kohaselt võib öötöö piirangust
teha erandeid töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa
Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatava-
te aspektide kohta2 art 17 lg-s 3 nimetatud juhtudel ning
tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohu-
tust ning tööaeg ei ületa TLS § 46 lg-s 1 toodud piirangut.3
Lõike 5 kohaselt arvatakse § 50 lg-s 1 nimetatud juhul öötöö-
taja keskmise tööaja arvutamisel 7-päevasest arvestuspe-
rioodist välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega.
Eelnõu seletuskirja kohaselt lubab viidatud direktiivi
art 17 lg 3 teha erandeid, kui töötaja töö- ja elukoht asu-
vad üksteisest kaugel või töötaja erinevad töökohad on üks-
teisest kaugel. Piirangust võib kõrvale kalduda turvamis- ja
järelevalvetoimingute puhul, mis nõuavad vara ja isikute
kaitsmiseks pidevat kohalolekut, eriti turvameeste ja ma-
jahoidjate või turvafirmade puhul.
Samuti on erandid lubatud tegevuste puhul, mis nõua-
vad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti vastuvõtu,
ravi või hooldamisega seotud teenused, mida osutatakse
haiglates või samalaadsetes asutustes, k.a arstide töö koolitu-
sel, hooldekodudes ja vanglates; sadama- või lennuväljatöö;
ajakirjandus, posti- ja telekommunikatsiooniteenused, kiir-
abi, tuletõrje ja kodanikukaitseteenused; gaasi, vee ja elekt-
rienergia tootmine, edastamine ja jaotamine, majapidamis-
jäätmete kogumine ja põletustehased; tööstusharud, kus ei
saa tööd katkestada tehnilistel põhjustel; teadus- ja aren-
dustegevus; põllumajandus; reisijateveoga seotud tööd.
Lisaks eelnimetatule võib erandeid kohaldada seal, kus
on ette näha tegevuse aktiveerumist, eriti põllumajandu-
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
SEADUSEMUUDATUSED
ses, turismis, postiteenuste osutamisel. Raudteeveol on eri-
sused lubatud töötajatel, kelle tegevus on katkendlik, kes
veedavad tööaja rongides või kelle tegevus on seotud vedude
sõiduplaaniga ning liikluse pidevuse ja korrapärasuse taga-
misega. Lisaks eelöeldule lubab direktiiv teha öötöö piiran-
gust erisusi direktiivi 89/391/EMÜ art 5 lg-s 4 kirjeldatud
asjaoludel ja õnnetusjuhtumite või ähvardava õnnetuste
ohu korral.
Eelnõu seletuskirja kohaselt vastab TLS § 50 lg 5 direk-
tiivi 2003/88/EÜ art 16 c lg-le 2. Direktiivi art 16 c lg 2
kohaselt tuleb öötöö piirangu korral öötöötaja keskmise
tööaja arvestamisest välja jätta 24-tunnine periood iganä-
dalast puhkeaega. See tähendab, et enne TLS § 50 lg-s 2
toodud keskmise tööaja arvutamist tuleb 7-päevasest ar-
vestusperioodist lahutada 24-tunnine ajavahemik.
Veel muudatusi
Põhipuhkuse andmise ja puhkuse aegumise sättesse (§ 68
lg 6) lisatakse, et aegumine katkeb ka olukorras, kus töötaja
kasutab lapsendaja puhkust. Selline muudatus on tingitud
võrdsest kohtlemisest ning seaduselooja on sätte täiendamisega
parandanud oma varasemat praaki. Sisuliselt on nii lapsendaja-
puhkus kui ka rasedus- ja sünnituspuhkus analoogsed.
Ka § 78 lõike 3 muudatus on tingitud sellest, et seaduse-
looja on mõistnud - normi üheselt arusaadavuse huvides
peab see olema selge. Algtekstist võis aru saada, et tööand-
jal on õigus töötaja nõusolekuta teha palgast kinnipidami-
si töötajale makstud ettemakse osas üksnes siis, kui tööle-
ping lõpetatakse. Muudatusega on sätte sõnastust paran-
datud ja nüüd võib üheselt aru saada, et tööandjal on alati
õigus töötaja palgast ettemaksed kinni pidada, ka siis, kui
tööleping on täiesti kehtiv ja töösuhe jätkub.
Täpsustav muudatus puudutab ka TLS § 93 lõiget 1. Lõi-
kesse on lisatud pankroti raugemine. Pankroti raugemisel ei
ole võimalik töötamist jätkata, mis tähendab, et ka siis peab
olema võimalik töötajat koondada ja ka siis on töötajal õigus
koondamishüvitistele.
Töölepingu lõpetamise korras tehakse samuti täpsustusi.
Esialgselt oli seaduses säte, et töötaja peab juhul, kui ta ei ole
töölepingu ülesütlemisega nõus, esitama kohtule või töö-
vaidluskomisjonile hagi 30 päeva jooksul. Tööandjale aga
polnud samasugust ajalist piirangut kehtestatud. Selline
erisus ei ole põhjendatud, mistõttu on eelnõus TLS § 105
muudetud ja ebavõrdne kohtlemine kaotatud. Samasugu-
ne muudatus tehakse ka §-s 106.
Tähtajalise lepingu ennetähtaegne lõpetamine on muu-
datuste näol saanud selgema ja arusaadavama vormi. Mi-
nisteerium on isegi mõistnud, et sõnapaar „lepingu lõpeta-
mine“ võib saada tõlgendamisel väga erinevaid sisulisi tä-
hendusi. Seepärast on ka muudatuse sõnastusse pandud
konkreetselt ja arusaadavalt ennetähtaegne ülesütlemine.
Aitäh. Seega tuleb enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud täht-
ajalise töölepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele pärast
2
Avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex:
http://eur-lex.europa.eu/et/index.htm.
3
Tööaeg nädalas ei tohi keskmiselt ületada 48 tundi 7-päevase
ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
57
MaksuMaksja
2009. aasta 1. juulit kohaldada töölepingu seaduses tähtaja-
tu töölepingu ülesütlemise kohta sätestatut. See tähendab,
et tähtajalise lepingu ülesütlemisel pärast 1. juulit tuleb
lähtuda TLS § 87jj ja seda saab teha üksnes töölepingu
seaduses ette nähtud mõjuval põhjusel, järgides sealjuures
ettenähtud etteteatamistähtaegu.
Uus töölepingu seadus läheb seniselt tööaasta põhiselt
puhkusearvestuselt üle kalendriaasta põhisele puhkusear-
vestusele. Sellest tulenevalt on ka töölepingu seadusesse
tehtud selguse huvides parandus. TLS § 138 lg 1 kohaselt
tasaarvestatakse enne 2010. aasta 1. jaanuari välja tööta-
tud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus
2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. aasta jooksul.
Eelnõu seletuskiri täpsustab, et enne 2010. aasta 1. jaanuari
väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata
puhkus tasaarvestatakse 2010. kalendriaasta puhkusenõu-
dega. Näiteks kui töötaja on 2010. aasta 1. jaanuariks väl-
jatöötanud 10 päeva puhkust, kuid on jätnud selle kasu-
tamata, liidetakse tema saadaolev puhkus 2010. aasta ka-
lendriaasta puhkusele. Kui töötaja iga-aastane puhkus on
28 kalendripäeva, siis on töötajal tasaarvestamise tulemu-
sena õigus saada 2010. aastal 38 (28+10) kalendripäeva
puhkust. Kui töötaja on enne 2010. aasta 1. jaanuari välja
võtnud 10 päeva puhkust, mida ta ei ole veel välja teeninud,
on töötajal tasaarvestamise tulemusena õigus saada 2010.
aastal 18 (28-10) kalendripäeva puhkust.
Raha ei ole
Lõpuks aga jõuame ka muudatuste peamise osani ja koa-
litsiooni lagunemise tegeliku põhjuseni – hüvitiste maks-
mise edasilükkamiseni. Nimelt muudeti seaduse viimast,
190. paragrahvi. Esialgu seaduse eelnõud lugedes ei osa-
nud arvatagi, et need muudatused võiksid seadusekeeles
nii lühikesed olla. Eelnõu kohaselt: käesoleva seaduse § 134
jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. Käesoleva seaduse § 60 tei-
ne lause, § 63 lõige 1 ja § 177 punkt 8 jõustuvad 2012. aasta
1. jaanuaril.
Seletuskirja kohaselt jääb kehtima kohustus pidada ja
täita tööraamatuid, sest tööraamatute andmete kandmine
pensionikindlustuse registrisse lükatakse 2011. aasta 1. jaa-
nuarini. Sest raha ei ole. Lapsepuhkuse töötasu alammäära
alusel tasustamine ja isapuhkuse hüvitamine riigieelarve
vahenditest ning töötutoetuse tõus lükatakse edasi 2012.
aasta 1. jaanuarini. See tähendab, et jätkatakse vana korra-
ga – kuni aastani 2012 jääb laste eest puhkuse päevade
Vello Vikerkaar Oma esimeses raamatus kirjutab Vello Vikerkaar Eesti elust ja olust. Ta on kirja pannud
„Pikk jutt, sitt jutt” nii sürrealistlikke muljed 90. aastate alguse Eestist, omal nahal läbi elatud Ameerika ja
Kogutud lühijutud Eesti võrdlusmomente, kui ka naljakaid reisilugusid Eestimaa eksootilistest nurkadest.
Vello kostitab lugejaid mõnusa huumoriga ning märkab sageli detaile, mis jäävad
meile märkamatuks. Lõbus olemine raamatu seltsis on tagatud.
58
hüvitise suuruseks 66 krooni iga kalendripäeva eest4 ja isa-
puhkus jääb tasustamata puhkuseks. Töötutoetuse päeva-
määraks jääb 32,90 krooni.5 Sest raha ei ole.
Töötuskindlustuse seaduse muudatused
Lisaks töölepingu seaduse muutmise eelnõule on Riigiko-
gus juba esimese lugemise läbinud ka töötuskindlustuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (512 SE). Tegemist oli
eelnõuga, mis jäi sotside vastuseisu tõttu valitsuse heaks-
kiiduta ja esitati seetõttu otse Riigikogule. Eelnõu korri-
geerib mitmeid 1. juulil 2009 kehtima hakkavaid TKindlS
muudatusi6, kuid Eesti „hea seadusloome tava” kohaselt
on eelnõu lõppu haagitud rida olulisi töölepingu seaduse
muudatusi.
Muudatused on loomulikult seotud hüvitiste suurustega.
Isikud, kes lahkuvad töölt omal soovil, jäävad ilma algselt
neile lubatud õigusest töötuskindlustushüvitisele (eelnõu
§ 1 p 1). Samuti jääb ära lubatud töötuskindlustushüvitise
määra tõus 70% ja 50% peale.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks jääb endiselt 50%
eelneva 9 kuu keskmisest tasust esimese 100 päeva jooksul
ja 40% keskmisest tasust järgmise 260 päeva jooksul.
Töötuskindlustushüvitise miinimummäär jääb samuti
muutumatuks ja on seotud töötutoetuse päevamääraga
32.90 krooni.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik tekstilised muudatused
tulevad uue seaduse paremale mõistmisele ainult kasuks.
Tore, et seaduseloojad on lõpuks ka oma tööd lugema
hakanud ja praktikuid kuulanud – parem hilja kui mitte
kunagi. Kahju ainult, et see kõik toimub meil ikka alles
siis, kui seadus juba valmis ja Riigikoguski heakskiidu
saanud, eriti arvestades, et uut töölepingu seadust on nii
kaua vormitud. Samas ei ole need muudatused ilmselt
kaugeltki mitte viimased. Hüvitiste edasilükkamist ma ei
kommenteeri, las see jääda poliitikute mängumaaks.
4
Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määruse nr 287 § 2 lg 2. – RT I 2001,
72, 442; 2008, 6, 44; 2009, 8, 54.
5
2009. aasta riigieelarve seaduse § 3 lg 6 p 4. – RT I 2008, 60, 332;
2009, 15, 93.
6
Töötuskindlustuse seaduse 1. juuli 2009 tervikteksti (ilma praeguses
artiklis kajastatud muudatusteta) vt ka Lasse Lehis. Töötuskindlustuse
seaduse kommentaarid. – Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega,
2009, lk 159-194.

Laul, mis ei lõpe iial
EML on aastaid korrutanud, et nii Eesti-sisese lähetuse
80-kroonine kui välislähetuse 500-kroonine päevaraha
on liiga väike ega kata tegelikke kulusid. Samuti on igati
mõistusevastane piirata majutuskulude hüvitamist 2000
krooniga. Ainus muudatus, mis viimasel ajal sündinud,
on see, et 1. juulist kaob siseriikliku lähetuse päevaraha
hoopis. Tule taevas appi! Et lugejal ei tekiks kahtlust, just-
kui oleks tegemist mingi EML kiiksuga, avaldame siin-
kohal ühe loo sellest, kuidas nähakse Eesti suurepärast
maksusüsteemi väliseestlase silmade läbi.
Ansipiga silla all
Vello Vikerkaar
Eesti Ekspress
12.09.2008
Mujalt maailmast Eestisse kolinud ärimeeste hulgas käib
ringi üks lame nali: „Kuidas välismaal Eesti ärimeest ära
tunda? Tal on oma võileivad kaasas.”
Ma olen viimasel ajal tööasjus ringi reisinud, üritades
ära elada Eesti valitsuse poolt ette nähtud kuludega - 500
krooni päevaraha ja keskmiselt 2000 krooni ööpäevas
hotelli eest. Suurtes linnades ei ole see kuigi lihtne. Selle
rahaga äraelamine tähendab tihtipeale, et tuleb mõned
ööd mööda saata noortehostelis või silla all magades ja
prügikastist toitu otsida. Tihtipeale ma küsin endalt, kui-
das Eesti poliitikud hakkama saavad. Ma ei ole oma silla
all veel ühtki riigikogulast näinud.
Vaatamata Eesti ühetaolisele üksikisiku tulumaksule ja
ettevõtte tulumaksuvabastusele (mille ees ma võtan mütsi
maha) jääb ülejäänud programm lahjaks. Vahel tekib tunne,
et valitsus püüab takistada Eesti ettevõtetel kõrgliigas kaasa
mängimast. Maailmaklassi firmades osatakse rõhku panna
kahele asjale: et nende töötajad oleksid terved ja et nad
oleksid targad. Haiged töötajad suurendavad väljaminekuid
ja rumalad vähendavad sissetulekuid. Kõigil tippfirmadel
on olemas programmid, mis soodustavad töötajate spor-
timist, õigesti toitumist ja pidevat enesetäiendamist. Aga
püütagu midagi sellist teha Eestis - kohe on firmal kaelas
75protsendiline erisoodustusmaks.
Härra Ansip, nagu ma aru saan, kaitseb seda süsteemi
väitega, et reeglid on selged ja toimivad ning seetõttu nagu
poleks vajadust midagi muuta. Ma nõustun temaga selguse
küsimuses, aga toimivuse küsimuses tahaksin vastu vaielda.
Mul on üks noor, 25aastane eestlasest sõber, kes on ko-
hutavalt nördinud, sest enda arvates tal puudub võima-
lus rikkaks saada. Teismelisena nägi ta kõrvalt Eesti majan-
dusbuumi, mille käigus paljud ajasid kokku hunnikutes
pappi. Mu sõber hädaldab turu väiksuse pärast ja inimeste
väikese mõtlemise pärast - pikk joru, minu jaoks enamasti
võrdlemisi tüütu. Aga mul on tema suhtes pisut lootust,
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
SEADUSEMUUDATUSED
Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:
• Lasse Lehis. Ja nii nad tapsidki meie päevaraha. – 2009,
nr 3, lk 6-7.
• Uued maksuüllatused tulekul? – 2009, nr 2, lk 13-14.
• Kahekiiruseline Rahandusministeerium. – 2007, nr 12,
lk 16-19.
• Martin Huberg. Erisoodustus – Eesti valikud. – 2007,
nr 10, lk 22-27.
• Madis Uusorg. Lähetusest ennemuiste. – 2007, nr 10,
lk 28-30.
sest tegu on kannatamatu, ahne, ülimalt enesekindla noo-
re inimesega, kelletaolisi leidub kõikidel kapitalistlikel maa-
del. Ta ei oota valitsuselt armuande ja see vähene, mis on
talle nõukogude minevikust meelde jäänud, pärineb tema
vanemate juttudest. Võite ju öelda, et teile ei meeldi te-
ma prioriteedid, aga tuleb tunnistada, et tegu on täiesti nor-
maalse, saavutusvajadusega ja ahne ärikolledži-tüübiga.
Kuna kutt tihti minult nõu küsib (ma ei tea, miks - ma ei
ole rikas ja tõenäoliselt ei saagi), räägin ma talle pidevalt üht
ja sama: need Lääne rikkad, keda ma tunnen, ei ole saanud
rikkaks raha pärast rabeldes; neil olid hoopis suurejoonelise-
mad tahtmised ja enamasti mingi oma kirg. Ma ütlen talle,
et mõelgu järele, mis see on, mis tal vere käima paneb, ja
mingu õppigu seda parima võimaliku õpetaja käe all. „Aga
siis mul tuleb Eestist ära minna,” ütleb ta. Küllap tulebki. Aga
kui tahtmine on tõsine, pole mõtet hädaldada. Elu on selline.
Paraku ma ei näe, et Eesti valitsus eriti midagi ette võ-
taks, et teraseid noori jalga laskmast hoida. Kõige lihtsamalt
öeldes on suurtel turgudel äri ajamine tehtud ebamugavaks
ja kalliks. Ja valitsus ei võta vaevaks sõrmegi liigutada, kui
eraettevõtjad tahaksid anda oma panuse rahva tervise ja
hariduse edendamiseks.
Kindlasti on võimalik neist reeglitest mööda hiilida, aga
minu anded on piiratud ja „slikerdamine” nende loetelus-
se ei kuulu. Kui härra Ansip tõepoolest jumaldab lihtsust
maksusüsteemis, siis mõistab ta kindlasti inimest, kes ei
jaksa otsida auke juriidikas, et Moskvas kolm korda päevas
korralikult süüa ja viisakas hotellis magada.
Kunagi see kõik kindlasti muutub. Teisiti pole lihtsalt
võimalik. Eesti eeskujuriigis Soomes kehtib täiesti nor-
maalne süsteem. Soome maksuameti andmetel on töövõtja
tööga seotud haridusele kulutatud raha Soome ettevõtetele
tulumaksuvaba. Ja mis tööreisidesse puutub, siis on soomla-
se päevaraha ülempiir Moskvas 1127 krooni (Eestis viibival
soomlasel muide 767 krooni). Pole ka üllatav, et välismaal
reisiva soomlase hotellihüvitist arvestatakse „kviitungil näi-
datud summa alusel”.
Hea uudis on see, et kõige rumalamad seadused paran-
datakse või muudetakse kunagi igas riigis ära. Aga selle aja-
ni, kui mõistus ükskord koju tuleb, hoian ma teile kohta,
härra Ansip. Soojas ja kuivas, minu lemmiksilla all.
59
MaksuMaksja
Ärikinnisvara on paljudel
ettevõtetel endiselt
ülehinnatud
Kaur-Kaspar Kulli
1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ
hindamisgrupi juht
Tõnu Luts
AS Arco Vara Kinnisvarabüroo
hindamisosakonna juht
Vaadates kinnisvaraturul toimuvat, võib väita, et ettevõte,
kes ei ole kinnisvarainvesteeringuid 2007. aastaga võrreldes
vähemalt 30% madalama hinnaga kajastanud, hoiab tõe-
näoliselt bilansis ülehinnatud varasid. Seetõttu kannatab
finantsaruandluse usaldusväärsus.
Ettevõttel on olukorras, kus ta kasutab varade hindami-
sel bilansis õiglase väärtuse meetodit, kohustus igal aru-
andeperioodil oma kinnisvarainvesteeringuid õiglases väär-
tuses (mille parim indikaator on turuväärtus) kajastada.
Ka õiglase väärtuse alternatiivi, soetusmaksumuse puhul
kehtib reegel, mille järgi ei või ühegi aruandeperioodi lõpul
objekti maksumus bilansis olla kõrgem tema turuhinnast.
Üürilepingutega kinnisvara hinnad langenud
Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põ-
hikirjas, kuid kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt
tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese
lasta neil hinnata. Kuigi praegu puudub otsene kohustus
tellida hinnanguid sõltumatult atesteeritud ehk kutseliselt
hindajalt, tuleb Eesti raamatupidamise hea tava kohaselt
(Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 6, p 25) õigla-
se väärtuse hindamisel kasutada ettevõtteväliste professio-
naalsete hindajate abi. See nõue ei kehti juhul, kui ettevõttel
endal on olemas vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid –
situatsioon, mida reaalsuses sisuliselt ei eksisteeri. Kohus-
tuslikuks muutub antud nõue aastaaruannetele, mida
koostatakse 01.01.2009 ja hiljem algavate aruandeperioo-
dide kohta.
Miskipärast on paljudel omanikel endiselt arusaam, et
üürilepingutega kaetud varade väärtus ei ole varasemate
aastatega võrreldes oluliselt langenud. Kui me vaatame
60
Andres Hall
Uus Maa Kinnisvarakonsultandid
tegevdirektor
Margus Tinno
Colliers International, Eesti
vanemkonsultant
sama vara ostja seisukohalt, näeme mitmeid riske. Esiteks
on ülimalt suur tõenäosus, et üüritase lähiajal alaneb ning
vakantsus suureneb. Omanikud kipuvad tuginema liialt
olemasolevatele aastaid tagasi sõlmitud üürilepingutele ja
nende hinnatasemele. Täna peetakse läbirääkimisi hinna-
taseme alandamiseks ka linna parimates büroo- ja äri-
hoonetes. Üürniku lahkumisel leiab uue juba oluliselt
madalamal hinnatasemel. Seni on veel säilinud võimalus
üürnikke valida ja hinnataset hoida vaid parima külas-
tatavusega kaubanduskeskustel, kuid jaekaubanduse mah-
tude edasisel vähenemisel tuleb ka neil raskusi üürnike
hoidmise ja leidmisega.
Teiseks on tõusnud oodatavad tulumäärad finantseeri-
misraskuste ja tururiski kasvu tõttu. Pangad on väga et-
tevaatlikud ka hea tootlusega kinnisvara finantseerimisel.
Põhjuseks võib pidada riski, et täna hea investeeringuna
näiv objekt ei pruugi seda olla poole aasta või aasta pärast.
Üürnike lahkumine või üüritasemete alanemine toob
raskusi ka ostjale ning see tähendab omakorda probleeme
laenumakse teenindamisel.
Omanikud on aru saanud, et ostjate nõutav tootlusmäär
on tõusnud näiteks 8%-lt 10%-ni, kuid sellega kaasnevat vara
väärtuse langust, mis muude tingimuste samaks jäämisel
on 20%, tihtipeale endale ei teadvustata. Kui siia lisada
ka üürihinna langus nt 150 kr/m2-lt 120 kr/m²-le, saame
hinnalanguseks juba ca 35%.
Headel aegadel hindasid paljud ettevõtted vara bilansis üles
turuväärtuses, kasutades selleks erinevate kinnisvarabüroo-
de sõltumatuid hinnanguid. Langeva turu olukorras teevad
ettevõtete juhatused õiglase väärtuse hinnanguid ise ning
ilmselgetel põhjustel ei ole huvi näidata varasid bilansis
sõltumatute hindajate poolt määratud turuväärtuses. Tih-

Elo Annioni illustratsioon
tipeale ei ole reaalse turuolukorraga (hinnatasemed, nõud-
lus-pakkumine) kursis need ettevõtted, kes tegelevad kin-
nisvaraga oma põhitegevuse kõrvalt. Ka kinnisvaraga kui
põhitegevusega tegelevate ettevõtete info on sõltumatute
nõustajate omast kindlasti piiratum. Tõenäosus, et bilanss
on ülepaisutatud, on suurem ka omandisuhete kaudu seo-
tud ettevõtetel, kus üürilepingud ei vasta turu hinna-
tasemetele.
Ebapädevate hinnangute tõttu kannatab finantsaruand-
luse usaldusväärsus. Seetõttu võivad selliste „õhku täis„
bilanssidega ettevõtete koostööpartnerid ja võlausaldajad/
pangad olla ühel hetkel väga ebamugavas situatsioonis, kui
ilmneb partneri maksejõuetus. Võlgnevuste tekkimisel või
firma likvideerimisel ei pruugi varade müügihinnast jät-
kuda kõigi kohustuste täitmiseks. Lisaks on probleemiks
suurte hinnalanguste puhul ettevõtte omakapitali muu-
tumine negatiivseks.
Arendusprojektide hinnalangus veelgi suurem
Täna ei tasu näiteks korterelamuid kaugemal kui 2 km
südalinnast enam vabale turule ehitada, sest ehitus- ja
kõrvalkulud ületavad müügist saadava potentsiaalse tulu.
Isegi kui arvestuslikud tulud ületavad hetkel kulusid, on
tururisk suur ning ka 10% korterite hindade languse juu-
res jääb projekt miinusesse. Seetõttu on võimalike ostjate
hulk sisuliselt olematu ning arendusprojektide hinnatase
varasemate aastatega võrreldes kordades langenud. Tehin-
guni on võimalik jõuda vaid juhul, kui hind on piisavalt
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
RAAMATUPIDAMINE
soodne selleks, et piisavalt kapitaliseeritud isikutel tekiks
huvi osta projekt aastateks portfelli seisma.
Halvimas seisus on ilma detailplaneeringuta või pooleli-
oleva detailplaneeringuga korterelamute ja kruntide aren-
dused äärelinnas. Turu tipphetkedel mõnekümnemil-
jonilise turuväärtusega objektile on täna keeruline ostjat
leida isegi mõnemiljonilise hinnaga. Nii mõnedki nendest
objektidest jäävad pankrotti läinud arendajate käest pan-
kadele ning mõned on jõudnud kohtutäiturite kaudu ka
enampakkumistele. Selliste projektide müügiedu on aga
olnud väga kesine.
Varasematel aastatel pidevalt üleshinnatud varad on pal-
jude ettevõtete bilanssi paisutanud, mis tänasel turul moo-
nutab firma tegelikku olukorda. Kui rahavoogudega objek-
tid tuleks täna alla hinnata 20-35%, siis arendusprojektid
tuleks alla hinnata kordades. Langeva turu tingimustes on
kasulikum teha ümberhindlus reaalsele turuväärtusele ko-
he, sest siis säilib võimalus vastavalt uuele olukorrale seada
ettevõtte äritegevust. Viivitamisel võivad aga tulevikus
tekkivad kahjud olla oluliselt suuremad.
Viimase aja kinnisvaraturu arengud (sh turuhindade lan-
gus) suurendavad kahtlemata võimalust, et ettevõtte juht-
kond, hinnates ise ettevõte bilansis olevat kinnisvara, teeb
seda kas pealiskaudselt või ebapädevalt, mistõttu ei ole
juhtkonna poolt hinnatud vara väärtus ettevõtte majandus-
aasta aruandes kajastatud õiglases väärtuses. Samuti, soe-
tusmaksumuses kajastamisel ei või objekti maksumus olla
kõrgem tema turuhinnast, mis aga langusfaasis turu korral
on võimalik et madalam kui omaaegne soetusmaksumus.
61
MaksuMaksja
Jurist vastab
Hiie Marrandi
EML jurist
hiie@maksumaksjad.ee
Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine
Ettevõtjal ei toimu hetkel majandustegevust. Eelmise aasta
alguses müügiks ostetud maa seisab. Hinnad on mada-
lad, ei ole majanduslikult mõttekas ka müüa. Samas on
väikeseid kulutusi iga kuu – võetud liising jmt, millelt
sisendkäibemaksu maha arvasime. Ettevõtja oli käibemak-
sukohustuslane, kuid alates 01.03.2009 kustutas maksu-
haldur ettevõtja käibemaksukohustuslaste registrist põh-
jendusega, et ettevõtlus ei olnud tõendatud. MTA küsis
küll kirjalikult selgitusi ettevõtluse kohta, aga kuna ette-
võtja oli vahepeal kolinud, siis sai ta teate hilinemisega
kätte. Kuidas saaks end käibemaksukohustuslaste regist-
ris „taastada”?
Käibemaksuseaduse § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril
õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele
Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega
tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus
nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid
omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele
registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab
tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ette-
võtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul
tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase
registrist.
Probleemi lahendamiseks on järgmised võimalused:
a) vaidlustada äriühingu käibemaksukohustuslaste re-
gistrist kustutamise otsus. Silmas tuleb pidada kaebe-
tähtaegasid (30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest);
b) taotleda maksuhaldurilt korralduses antud tähtaja en-
nistamist ning esitada tõendid ettevõtlusega tegelemise
kohta (lepingud, äriplaan, tegevuse ülevaade vmt), mis
annaks maksuhaldurile kinnituse, et tegelete jätkuvalt
ettevõtlusega;
c) kui maksuameti korraldus (kiri, milles paluti anda
selgitusi ettevõtluse kohta) oli saadetud lihtkirjalikult
(mitte tähitult), võib olla võimalik ka korraldust vaid-
lustada, kui adressaat pole seda kätte saanud. Maksu-
ameti haldusaktide (ka korraldus on haldusakt) kätte-
toimetamise kohta on viimasel ajal tekkinud kohtu-
praktikat, mis räägib maksukohustuslaste kasuks;1
d) esitada maksuhaldurile uus avaldus ettevõtja regist-
reerimiseks käibemaksukohustuslasena (KMS § 20 lg 2).
Ettevõtlusega tegelemist on maksuhalduri nõudmisel
siiski vaja tõendada (KMS § 20 lg 41).
Lisaks tuleks arvestada ka KMS § 29 lõikega 10, mis
sätestab kohustuse tasuda käibemaksukohustuslaste re-
gistrist kustutamisel riigile käibemaksu võõrandamata
62
kaupadelt, mille sisendkäibemaks on soetamisel maha ar-
vatud. KMS § 29 lg 10 tulenev kohustus võib aga hiljem
probleeme põhjustada, kuna käibemaksuseadus ei luba
pärast uuesti käibemaksukohustuslasena registreerimist
nendelt kaupadelt sisendkäibemaksu maha arvata, samas
nende kaupade müük oleks aga maksustatav. Selline mak-
sustamine on aga vastuolus ühetaolise maksustamise ja
võrdse kohtlemise põhimõttega2, mistõttu soovitame prob-
leemide tekkimisel kindlasti kohtusse pöörduda, et kohtud
saaksid vajadusel kohaldada Euroopa direktiivi ning anda
laiendava tõlgenduse kas KMS § 29 lõikele 5 või § 16 lg 2
punktile 9.
Läti tütarettevõtja likvideerimisel tekkiva
maksukohustuse täidab Eesti emaettevõtja
Likvideerime tütarettevõtja Lätis. Et protsess lõpuni viia,
maksime tütarettevõtja eest ära sealsed riiklikud maksud.
Kas Eesti raamatupidamises saame kajastada antud mak-
sude tasumist kuludes maksustamata, arvestades, et tege-
mist oli tütarettevõtja likvideerimisega seotud kuludega ja
meie jaoks siiski ettevõtlusega seotud kuludega?
Üldreeglina peaks tütarettevõtja oma likvideerimise ku-
lud ise kandma ning juriidilist kohustust neid kanda Eesti
emaettevõtjal kindlasti ei ole. Seetõttu on olemas reaalne oht,
et taolist teise isiku kulude kandmist võidakse tõlgendada
kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakset. Kui te soovite
väita vastupidist, peate ära tooma veenva põhjuse, mismoo-
di oli Läti tütarettevõtja kulude kandmine kasulik Eesti
ettevõtja ettevõtlusele. Üks alternatiiv võiks olla kajasta-
da väljamakset hoopiski finantsinvesteeringu suurenda-
misena ehk sissemaksena tütarettevõtja kapitali, ning pä-
rast likvideerimist arvestada kahjum finantsinvesteeringult.
Võiksite kaaluda ka võimalust kajastada väljamakset nõudena
Läti tütarettevõtja endiste juhtide vastu ning hiljem see
lootusetu võlana maha kanda. Konkreetne lahendus sõltub
paljuski olukorrast.
Töölähetuse majutuskulu piirmäär
Ühel hiljutisel erisoodustuse seminaril jäi kõrva, et mak-
suamet käsitleb majutuse piirmäära EML seisukohast eri-
nevalt: nende arvates on välislähetuse majutuse piirmäär
2000 krooni koos käibemaksuga. Saatsin siis maksuameti
infosse selle kohta küsimuse ja saingi vastuse, et lähetuse
majutuskulu suurus tuleb arvesse võtta koos käibemaksuga,
olenemata sellest, et ettevõtja saab töölähetuses kasutatud
majutusteenuste eest tasutud käibemaksu maha arvata
või välisriigist tagasi küsida. Kahjuks maksuamet ei põh-
jendanud oma seisukohta. Maksuriski ei tahaks, aga ilma-
asjata maksu maksta ka ei tahaks. Lähetame töötajaid sageli
Rootsi ja hotellihinnad Stockholmi piirkonnas kipuvad
1
Vt täpsemalt Hiie Marrandi. Maksuhalduri haldusaktide
kättetoimetamine. – MaksuMaksja, 2009, nr 3, lk 35-37.
2
Riigikohtu halduskolleegiumi 12.02.2007 otsus 3-3-1-90-06. – RT III
2007, 6, 52.

koos käibemaksuga üle 2000 EEK olema, sellepärast on
teema igati huvipakkuv. Ehk saate kuidagi aidata selgust
saada, mis siis tõde on? Küsimus peaks oluline olema ju
päris paljudele ettevõtjatele.
Maksuameti seisukoht on äärmiselt kahetsusväärne. EML
arvamus on jätkuvalt, et kuna majutuskulult saab sisend-
käibemaksu maha arvata (KMS § 30 lg 2), siis arvutatakse
piirmäära netosummalt, st käibemaksuta summalt. Käibe-
maksu saab maha arvata muidugi eeldusel, et arve on ad-
resseeritud tööandjale, vastab nõuetele ning lähetus on
seotud maksustatava käibega. Sisendkäibemaksu saab maha
arvata vaid Eestis aset leidnud majutuse kuludelt, välisriigi
käibemaksu tagastamist tuleb taotleda vastavast välisriigist.
Kui Rootsist teile majutusarvete käibemaks tagastatakse,
ei näe küll põhjust, miks peaksite erisoodustust arvestama
käibemaksuga summalt.
Riigile makstav käibemaks ei saa oma olemuselt olla „ku-
lu„ ning veel vähem saab ta olla „rahaliselt hinnatav hüve„,
mida tulumaksuseaduse § 48 kohaselt maksustatakse eri-
soodustusena. Lisaks on meie arvates majutuskulu piirmäär
iseenesest ebavajalik ja võib-olla isegi põhiseadusega vastu-
olus, seda vähem on põhjust maksustada erisoodustusena
käibemaksu.
Põhivara käibemaksu mahaarvamine tagantjärele
2007. aastal soetatud sõidukid (põhivara) võeti arvele ilma
sisendkäibemaksu maha arvestamata, kuna ettevõtja käi-
ve oli maksuvaba. 2008. aastast alates arvatakse sisend-
käibemaks maha ka autodega seotud kuludelt. Sõidukite
müügil tuleb ilmselt müügihinnale käibemaks lisada, aga
kas on tagasiulatuvalt võimalik müügi kuul ostult käibe-
maks tagasi küsida?
Kui teil tekkis pärast sõiduki soetamist maksustatav käive,
peate rakendama KMS § 32 lõiget 4. Sõiduauto soetamisel
tasutud käibemaksu peate jagama viieks võrdseks osaks.
Eeldusel, et teil on alates 2008. aastast ainult maksustatav
käive, saate deklareerida 2008. aasta detsembri käibedek-
laratsioonis 20% sisendkäibemaksu mahaarvamise. Kui
maksustatav käive tekkis juba 2007. aastal, siis saate pa-
randada 2007. aasta detsembri deklaratsiooni ning maha
arvata osa 20% käibemaksust vastavalt 2007. aasta maksus-
tatava käibe ja kogukäibe suhtarvule. Kui auto müüakse
2009. aastal, siis saate auto müügi kuul maha arvata 60%
sisendkäibemaksust kasutamata jäänud 3 aasta eest.
Käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud
ettevõtja KMD parandamine
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kustutas äriühingu käibemak-
sukohustuslaste registrist. Nüüd on saabunud MTA kiri,
milles öeldakse, et soetamisel maha arvatud põhivara käi-
bemaksu tuleb korrigeerida ja osaliselt riigile tagastada.
Maksuameti kirjas on viidatud alusena käibemaksusea-
duse § 29 lõikele 10 ja §-le 32 (sisendkäibemaksu osaline
mahaarvamine). Kas maksuametil on õigus?
Äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustuta-
mine välistab põhivara käibemaksu korrigeerimise selgesõ-
naliselt. KMS § 29 lõige 10: Registrist kustutamisel tasub
maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille
sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
JURIST VASTAB
maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puu-
dumisel omahind. Sätet ei rakendata põhivara suhtes.
Samuti ei saa käibemaksu korrigeerimine kõne alla tulla,
kui ettevõtjal ei olnud maksukohustuslaste registrist kus-
tutamisel võõrandamata kaupa, mille sisendkäibemaks on
soetamisel maha arvanud, ning kui ettevõtja ei soetanud
registrist kustutamise eelsel perioodil põhivara tarbeks kau-
pu ega saanud teenuseid, mis suurendaksid põhivara raa-
matupidamislikku väärtust (vt ka lk 64 – Põhivara võõran-
damine käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel).
Gaily Kuusik
EML jurist
gaily@maksumaksjad.ee
Haigusraha maksustamine
Kuidas maksustada tööandja makstavat haigusraha või
haigushüvitist (personalitöötaja unustas töölepingu peata-
mise lõpetada haigekassas ja viimane keeldub töötajale
haigusraha maksmast), kas sotsiaalmaksu ja töötuskindlus-
tusmaksu arvestatakse sellisel puhul?
Tulumaksuseaduse § 20 lg 1 sätestab, et tulumaksuga mak-
sustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töö-
võimetuse hüvitis. Samas nimetatud hüvitist sotsiaalmaksuga,
töötuskindlustusmaksega ega ka kogumispensionimaksega ei
maksustata (SMS § 3 p 13, TKindlS § 40 lg 2 p 4 ja KPS § 6).
Oleme avaldanud arvamust, et tegelikult peaks ravikind-
lustushüvitise maksmise kohustus olema ikkagi haigekassal,
ka juhul, kui töötaja on unustatud haigekassas registree-
rimata, kuid tema eest on sotsiaalmaksu tasutud. Selleks
aga, et oma õigusi kaitsta, tuleks kohtutee ette võtta.3
Ravikindlustuse katkemine ja jätkumine
Osaühing koondas 6. märtsil oma töötajad, sh minu. Koon-
damisel maksti, nagu ette nähtud, 4 kuu keskmine töö-
tasu. Vaatamata sellele teadsin, et ravikindlustusseaduse
järgi pole mul enam 2 kuu pärast ravikindlustuse kindlus-
tuskaitset. Leidsin uue töökoha ning 4. mail vormistaski
uus osaühing minuga 6 kuuks tööettevõtu-, s.o võlaõigus-
liku lepingu, töötasuks miinimumpalk. 6. mail postitas
uus osaühing ka lihtpostiga vastava blanketi haigekassale.
7. mail sain haigekassalt teate, et mul puudub ravikindlus-
tuse kaitse. Kui helistasin haigekassa infotelefonile, öeldi, et
kuna andmebaasi kanti andmed 7. mail (tõenäoliselt jõu-
dis kiri nendeni 7. mail), puudub mul ravikindlustuse kind-
lustuskaitse 6 kuud ja kui seadus mulle ei meeldi, võin teha
ettepanekuid selle muutmiseks. Mida peaksin tegema?
Esmalt tundub, et võis juhtuda selline olukord, kus teie
uue tööandja teate saatmise ajaks ei olnud teatis nendeni
ja nende andmebaasidesse jõudnud.
Teisalt selgitame teie kaitseks, et tegelikult peaks teil ra-
vikindlustus siiski olema või tekkima hiljemalt 14 päeva
jooksul pärast tööle asumist ehk hiljemalt 18. mail 2009.
3
Vt ka Martin Huberg. Ravikindlustuse tekkimise alused. –
MaksuMaksja, 2009, nr 2, lk 31-34.
63
MaksuMaksja
Ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 5 kohaselt on ravikind-
lustusega kindlustatud isikuks ka üle 3-kuuse tähtajaga või
tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks
sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid
saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust
ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma iga kuu
sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9
lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelar-
vega kehtestatud kuumääralt arvutatuna.
Sama seaduse § 6 lg 1 ja 2 kohaselt isikute kindlustuskaitse
tekib tööle või teenistusse asumisest arvestatava 14-päevase
ooteaja möödumisel, kui tööandja esitab isiku ravikindlus-
tuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tege-
miseks vajalikud dokumendid haigekassale 7 kalendripäe-
va jooksul alates isiku tööle või teenistusse asumisest. Kui
tööandja esitab vajalikud dokumendid pärast eelnimeta-
tud 7-päevase tähtaja möödumist, tekib kindlustuskaitse
ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise
kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistus-
se asumisest arvestatava 14-päevase ooteaja möödumisel.
Kui ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse alga-
mise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse
haigekassale isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kind-
lustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
Teie puhul võis tekkida lihtsalt olukord, et kuna teie ravi-
kindlustus varasema tööandjaga seoses lõppes 6. mail 2009
ning uus avaldus ei jõudnud nimetatud tähtajaks maksu-
haldurile, katkes teie ravikindlustus 14 päevaks.
Samas oleme seisukohal, et töötajatel ja ka üle 3-kuuliste
võlaõiguslike lepingute puhul tekib ravikindlustuse kaitse
juba töötaja tööle asumisest.4 Kehtiva seaduse probleem
on selles, et ravikindlustuskaitse tekkimine on sõltuvusse
seatud tööandja tegevusest/tegevusetusest (kas tööandja
esitab andmed haigekassale). Õiguskantsler on muide tähe-
lepanu juhtinud, et selline nõue on põhiseaduse vastane.
Riigikogule tehti koguni ettepanek RaKS § lg 1 teise lause
ja § 14 lg 1 kooskõlla viimiseks põhiseadusega.
Käibemaksu korrigeerimine ettemaksu puhul
Ettevõtja tegi teisele ettevõtjale ettemaksuarveid umbes
miljoni krooni eest. Meie kui arve esitajad maksime et-
temaksu saamisel ka käibemaksu. Nüüd tõenäoliselt muu-
detakse kohustus, mille saime ettemaksuna, intressikand-
vaks võlakohustuseks, kuna meie ettevõttel ei ole ettemak-
su katteks kaupa anda.
Küsimus tekkis käibemaksuga – oleme selle ju ära maksnud,
kuid kaubatehing jääb ära ja muudetakse lepingu sisu. Kas
saame arvestada käibemaksu nüüd tagasi? Kui jah, siis mille
alusel ja millal tekib käibemaksu tagasiarvestamise õigus?
Kui tegemist oli ettemaksuarvega, tuleb lähtuda KMS § 29
lõikest 9, mis näeb ette järgmist: kui müüjale on ostjalt raha
laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust osuta-
tud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemak-
su arvestamata juhul, kui ta on summa ostjale tagastanud.
Teie näite puhul võiks olukorda tõlgendada selliselt, et
kokkulepe, millega ettemaksu tagastamise kohustus muu-
detakse intressikandvaks laenukohustuseks, võiks olla tasa-
arvestus ettemaksu tagastamise ja laenu andmise vahel
ning selle kokkuleppe sõlmimise hetkel saaks ka käibe-
64
maksu tagasi arvestada. Samal hetkel peaks ka teine pool
korrigeerima oma sisendkäibemaksu. Me ei ole 100% kind-
lad, et teil õnnestuks maksuhaldurit veenda taolise tõl-
genduse õigsuses ning võimalik, et teil tuleb käibemaksu
tagasiarvestamine teha alles pärast võlakohustuse täitmist.
Põhivara võõrandamine käibemaksukohustuslaste
registrist kustutamisel
Ettevõtja ostis sõiduautod. Sel ajal oli ettevõte käibemak-
sukohuslane ja sai ostukäibemaksu tagasi. Nüüd on ostu-
dest möödunud 2 aastat ja 2009. aasta alguses kustutati
ettevõtja käibemaksukohuslase registrist. Nüüd tahab ette-
võtja need autod ära müüa. Kas võib müüa ilma käibe-
maksuta? Summa jääb alla 250 000 krooni.
Kui ettevõtja ei ole käibemaksukohustuslane, puudub tal
ka kohustus käibemaksu lisada.
KMS § 19 lg 1 kohaselt, kui isiku maksustatav käive, välja
arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav
kaugmüük, ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000
krooni, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast
kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi re-
gistreerimiskohustus). Seega 250 000 krooni täitumise ohtu
te põhivara võõrandamisel kartma ei pea, kuna see ei too teile
kaasa käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust.
KMS § 29 lg 10 kohaselt tasub maksukohustuslane re-
gistrist kustutamisel käibemaksu võõrandamata kaubalt,
mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud.
Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või
selle puudumisel omahind. Sätet ei rakendata põhivara suh-
tes. Rahandusministeerium on küll avaldanud seisukoha, et
põhivara võõrandamisel tuleks lähtuda KMS §-st 32, kuid
meie hinnangul ei ole see siiski võimalik, sest viidatud säte
kehtib registreeritud käibemaksukohustuslastele, kellel on
maksuvaba käivet5 (vt ka lk 63 – Käibemaksukohustuslas-
te registrist kustutatud ettevõtja KMD parandamine).
Töölähetuse kulude hüvitamine
Eesti osaühing saadab oma töötaja Soome tööle, tema
töölepingus töö tegemise koht siiski Eesti. Kas päevaraha
maksmiseks peab vormistama eraldi otsuse töölähetuse
kohta või piisab töötaja esitatud avansiaruandest, milles
on kulutused ära näidatud ja ettevõtte juht kinnitab selle?
Lähetuskulude hüvitamise aluseks on lähetuskorraldus.
Ka lähetusmääruse6 § 3 sätestab, et töölähetuse kulud hü-
vitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse
alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja
ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha mää-
rad. Järelikult on vaja avansiaruanne vormistada selliselt, et
see sisaldaks ka lähetuskorralduse andmeid.
4
Sellise seisukoha on maksumaksjate liit ka varem välja öelnud.
Pikemalt saab meiepoolsete põhjendustega tutvuda veebruari
MaksuMaksjas avaldatud Martin Hubergi artiklis Ravikindlustuse
tekkimise alused. – MaksuMaksja, 2009, nr 2, lk 31-34.
5
Vt Martin Huberg. Mõningatest käibemaksu korrigeerimisega seotud
küsimustest. – MaksuMaksja, 2008, nr 12, lk 29-32. Vt ka Väike
käibemaksusõnastik. – MaksuMaksja, 2009, nr 1, lk 25-30.
6
Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrus nr 453 „Töölähetuse kulude
hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja
kord“. – RT I 2000, 102, 680; 2006, 34, 264.

Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
Tulumaks kinni pidada või juurde arvestada?
Eesti juriidiline isik osutab teenust madala maksumäära-
ga territooriumil. Selle jaoks ostab ta kõigepealt teenust
madala maksumääraga territooriumil asuvalt juriidiliselt
isikult ja teeb selleks ettemaksu. Kas teenuse eest maksta-
valt tasult peetakse kinni tulumaks 21%? Ettemaksu soori-
tamisest tuleb ilmselt maksta tulumaksu 21/79, välja
arvatud juhul, kui sellelt väljamakselt on tulumaks kinni
peetud. Kas ettemaksu sooritamisel tuleb tulumaksu kin-
ni pidada?
Tulumaksu kinnipidamine väljamakselt ja väljamakse täien-
dav tulumaksuga maksustamine toimuvad tulumaksusea-
duse (TuMS) kahe erineva paragrahvi alusel (tegu on erine-
vate maksuobjektiga). Teie kirjeldatud olukorra puhul ra-
kendub TuMS § 29 lg 3 ja TuMS § 41 p 11, mis kohustab
pidama tulumaksu kinni kõikidelt madala maksumääraga
territooriumil asuvale juriidilisele isikule makstud tasudelt
teenuse osutamise eest, sõltumata sellest, kus teenuse osu-
tamine või kasutamine toimub. Tulumaksu kinnipidamisel
on tegemist mitteresidendi maksukohustusega (raha maksja
on lihtsalt maksukohustuse täitjaks). Sarnane olukord on
näiteks siis, kui tööandja peab töötajale makstavalt palgalt
tulumaksu kinni. Tegu on töötaja maksukohustusega,
tööandjal on lihtsalt tulumaksu kinnipidamise kohustus.
Tulumaksu maksmine Eesti ettevõtja poolt määras 21/79
saaks toimuda TuMS § 52 alusel (tulumaks muudelt ette-
võtlusega mitteseotud väljamaksetelt). Viitate aga õigesti,
et seda ei tule teha, kui väljamakselt on tulumaks juba
kinni peetud. TuMS § 52 lg 1 sätestabki, et ettevõtlusega
mitteseotud väljamaksena tuleks ettemaks maksustada
ainult juhul, kui TuMS § 41 alusel ei ole tulumaksu kinni
peetud. Teisisõnu tähendab see, et ettemaks tehti näiteks
kauba eest.
Kuna kõikide eelduste kohaselt soovib teie lepingupart-
ner teenuse eest kätte saada kogu kokkulepitud summat
ja Eesti maksuseadused vaevalt talle suurt huvi pakuvad,
siis lõppkokkuvõttes tasute te mõlemal juhul sama suure
tulumaksu, ainult maksudeklaratsioonidesse kirjutatav ar-
vutuskäik on erinev. Erinevus on ka selles, et kinnipeetud
tulumaksu kohta peate te mitteresidendile andma tõendi
TM1 ja ta saab selle alusel võib-olla Eesti tulumaksu oma
koduriigi tulumaksust maha arvata (kui seal riigis muidugi
tulumaksu peaks üldse olema).
Sõiduauto erisoodustus?
Äriühingu omanduses olevate sõiduautode kasutamise koh-
ta esitavad töötajad sõidulehed. Erasõitudelt arvestatakse
erisoodustusmaksud. Samas on sõiduautode kuludele (kü-
tus, remont jne) kehtestatud limiidid, ülekulu peetakse
töötaja palgast kinni. Ettevõte arvestab autokulude käibe-
maksu täies mahus maha, töötaja palgast peetakse kinni
ilma käibemaksuta kulusumma osa. Kuna erisoodustust
MaksuMaksja nr 6/7 juuni/juuli 2009
JURIST VASTAB
tasutakse ka ainult erasõitudelt, kas sellisel juhul ettevõte
ei tohi käibemaksu autokuludelt täies mahus tagasi küsida
(limiiti ületavalt osalt)?
Autoga seotud kulude näol ei ole enam tegemist erisoo-
dustuse ega omatarbega, sest auto kasutamine kui erisoo-
dustusena maksustatud hüve sisaldab endas ka neid kulu-
sid. Järelikult puudub vajadus täiendavalt kütuse- ja remon-
dikulusid töötajalt sisse nõuda. Kui te aga peate seda siiski
vajalikuks (näiteks selleks, et hoida kulusid kontrolli all),
siis tuleks tööajalt sisse nõutud kütuse- ja remondikulu
tõlgendada kahju hüvitamisena (töötaja tekitas tööandjale
ülemäära suuri ettevõtlusega seotud kulusid), mis tähen-
dab, et kuludelt saab täies ulatuses sisendkäibemaksu maha
arvata ja töötajalt sisse nõutud summalt ei pea käibemaksu
arvestama.
Kasulikum oleks taolistel juhtudel pigem kokkuleppel
töötajaga vähendada tema palka.
Telefonikulude limiit ja sisendkäibemaks
Ettevõtja on töötajate mobiiltelefoni kuludele kehtestanud
limiidi. Hetkel on arvestus selline, et käibemaksu arvesta-
me täismahus maha ja töötaja palgast peetakse kinni limiiti
ületav käibemaksuta kulusumma (see tegelikult ei ole minu
teada korrektne). Kas oleks õige, et limiiti ületav summa
koos käibemaksuga tuleb töötaja palgast kinni pidada ja
seda summat ei tohi ettevõte tagasi küsida?
Kui teenus ei ole suunatud ettevõtlusesse, vaid töötaja
isiklikuks tarbeks ja töötaja maksab selle eest ise, siis oleks
õige sisendmaksu sellelt osalt mitte maha arvata ja töötajalt
peetakse kinni summa koos käibemaksuga, mida maha ei
arvatud. Teine võimalus oleks kogu sisendmaks maha arva-
ta ja töötajale arvestada teenuse edasimüük koos käibemak-
suga. Alus on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1.
Veebruarikuu sotsiaalmaksu miinimum
Kas veebruaris on sotsiaalmaksu miinimum alati 27/30
kuumäärast (päevi on 27, sest üks kalendripäev on riigi-
püha)? Või on nii, et reeglina ikka 33% kuumäralt (1436
krooni) ja kui inimene on ühe päeva haige, siis jääb mii-
nimumiks 26/30 ehk 1244 krooni? Siiani oleme arvesta-
nud tööpäevade järgi: 19 tööpäeva, üks tööpäev puudu ning
sotsiaalmaks 18/19 kuumäärast.
Eeldan, et küsimus puudutab töölepinguga töötavat ini-
mest. Proportsionaalselt kuumääralt peab sotsiaalmaksu
tasuma juhul, kui töötaja asus tööle või lahkus töölt kuu
keskel või kui töösuhe oli peatunud töölepingu seaduse
(TLS) § 55 p 3-11 alusel (puhkus, ajutine töövõimetus -
haigus, streik, ajateenistus, arestis viibimine, ajutine töölt
kõrvaldamine). Kõikides teistes olukordades - nt palgata
puhkus ja muud juhud, mil töötaja on seadusega ette näh-
tud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest
- tuleb tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt (mitte
proportsionaalselt töötatud päevadega). Kui töötaja ei ol-
nud haige, vaid kalendrikuus lihtsalt oli vähe tööpäevi, peab
tööandja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 2 kohaselt ta-
suma sotsiaalmaksu ikkagi täielt kuumääralt.
SMS rakendusmääruse (rahandusministri 03.01.2003 mää-
rus nr 2 „Sotsiaalmaksu arvestamise kord sotsiaalmaksu-
seaduse § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel“) § 7 lg 2
65
MaksuMaksja
ütleb, et kui töötaja on haige olnud, siis mittetöötamisele
eelnenud ja järgnenud kalendripäevade arv jagatakse kol-
mekümnega: töövabastusele sellel kuul eelnenud ja järgne-
nud kalendripäevade summa jagamisel 30-ga või sama lõike
punktis 3 nimetatud juhul sellel kuul tööle asumisele järg-
nenud või töölt lahkumisele eelnenud kalendripäevade arvu
jagamisel 30-ga.
Pühasid ega puhkepäevi kalendripäevade arvust ei lahu-
tata. Lahutatakse ainult töövabastuse päevad – st puhkus,
haiguspäevad jms. Seega teie viimane rehkendus on siiski
vale (teil oli aluseks võetud päevade arv 27-1, peaks aga
olema 28-1): (28-1)/30x4350x0.33=1292. Kui inimene on
veebruaris ühe päeva haige, tuleb sotsiaalmaksu tasuda
mitte 1244, vaid 1292 krooni.
Kauba ühendusesisene soetamine ja käive?
Meie osaühing ostis Lätist seadme, mille kohta saime arve
0% käibemaksuga. Seade üle piiri ei tulnud. Kas see ost on
käibedeklaratsioonis minu jaoks ühendusesisene soeta-
mine? Müüsime selle seadme omakorda teisele Läti ette-
võtjale, arve ka ilma käibemaksuta. Kas käibedeklarat-
sioonis on see ühendusesisene käive? Kas Intrastat kau-
ba saabumine ja kauba lähetamine tuleb neid tehinguid
kajastada, kuigi seade tegelikult üle piiri ei liikunud?
Kui kaup Lätist välja ei liikunud, ei oleks Läti ettevõtja
tohtinud teile kaupa 0% maksumääraga müüa (kui tegemist
ei ole just laeva või lennukiga või kaup ei asunud vabatsoonis
või maksulaos). Ühendusesisene kauba käive eeldab, et kaup
võõrandatakse ühelt ühenduse käibemaksukohustuslaselt
teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele ning kaup lii-
gub ühest liikmesriigist mõnda teise EL liikmesriiki. Kui
kaup jäi Lätisse, siis sellisel juhul ei ole see ühendusesisene
käive ja teie jaoks ei ole see ka ühendusesisene soetamine.
Samamoodi ei saaks ka järgnevat tehingut Lätis käsitada
kauba ühendusesise käibena.
Teie osaühing oleks pidanud registreerima ennast Lätis
käibemaksukohustuslasena, mõlemad käibed oleks tulnud
maksustada Läti käibemaksuga ning soetamiselt oleksite
sisendkäibemaksu maha arvanud. Kuna tagantjärele seda
teha ei ole võimalik, siis pragmaatiline lahendus oleks siiski
Eesti Maksumaksjate Liit
KOOLITUSKALENDER JUUNI / OKTOOBER 2009
www.maksumaksjad.ee
Aeg Teema
18.06 Suveseminar
01.10 Maksukonverents
66
väita, et kaup liikus Eestisse ja tagasi Lätti. Teine alternatiiv
oleks väita, et kaup võõrandati otse ühelt Läti äriühingult
teisele ja teie vaid vahendasite tehingut ostjale ning dekla-
reerite 0% määras vahendusteenusena kauba müügi- ja os-
tuhinna vahe. Kuna kaup Eestis ei ole olnud, siis Eesti käi-
bemaksuga teil probleeme ei teki. Kuidas Läti maksuhal-
dur sellesse olukorda võiks suhtuda, ei ole meie pädevad
kommenteerima.
Eraisiku tulu kinnisvara müügist
Füüsilisest isikust resident müüb Eestis asuva enda kinnis-
asja. Vastavalt TuMS § 15 lõikele 1 maksustatakse tulumak-
suga kasu vara müügist, § 37 lõike 1 järgi on kasu vara müü-
misest soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Tean, et
TuMS § 44 lg 1 järgi esitab füüsiline isik tuludeklaratsioo-
ni maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks ning
tasub tulumaksu juurdemakse 1. oktoobriks (TuMS § 46
lg 4). Millal aga saabub kasu saamise hetk, millal tekib mak-
sukohustus, kui residendist füüsiline isik müüb kinnisas-
ja 1 700 000 eest, soetamismaksumus 1 500 000? Tehingu
kuupäev on 20. detsember. Tasumine toimub ositi – 1. osa
500 000 laekub 28. detsembril, 2. osa 700 000 2. jaanuaril
ja 3. osa 500 000 1. veebruaril.
Tulumaksustamisel on maksustamisperioodiks kalendri-
aasta. TuMS § 36 lõike 1 kohaselt võetakse füüsilise isiku
poolt saadud tulu tulumaksuga maksustamisel arvesse sel-
lel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Kui tasu laekub
ositi, siis tuleb ka tulu deklareerida vastavalt selle laeku-
misele. Küsimus on vaid soetamismaksumuse periodisee-
rimises. Kuna seadus meetodit ei anna, siis MTA aktseptee-
rib selles olukorras nii varianti, kus soetusmaksumus jaga-
takse aastate vahel samas proportsioonis nagu müügihind,
kui ka varianti, kus laekuv tulu kantakse esmalt soetamis-
maksumuse katteks ja pärast seda laekuv osa maksustatakse
kasuna. Esimese variandi puhul tekiks teil esimesel aastal
kasu 58 824 krooni ja teisel aastal 141 176 krooni. Teise va-
riandi puhul tekiks teil kasu 200 000 krooni teisel aastal.
Niikaua kui tulumaksumäär on paigal või langeb, on loo-
mulikult kasulikum teine variant. Vt ka MTA infovoldikut
aadressil www.emta.ee/doc.php?25400.
Lektor Koht
Lasse Lehis, Martin
Huberg, Tiia Kruusmaa,
Viimsi
Thea Rohtla, Virve Aru,
Olavi Jänes, Ranno Tingas
Täpne ajakava koos
esinejatega EML Tallinn
kodulehel
 MINU MAX

Ennusta: kas tõuseb

käibemaks või tulumaks?
Taros on ühendatud numeroloogia, astroloogia, poliitpsühholoogia, kabala, finantsstatistika,
mikro- ja makroökonoomika müsteeriumite sügav sümboolika.

Laotage hoolikalt segatud kaardid, pildid allpool, enda ette laiali. Mõelge käibemaksule ja tulumaksule ning
tõmmake vasaku käega üks kaart. Pöörake ringi ja vaadake seda.

UBINAKUNINGAS BRÜSSELI VANKER

Üldtähendus: tõuseb käibemaks.
Armastus ja suhe: kehvad ajad, kriis suhetes, rahulolema-
tus, tunne, et keegi teid ei armasta, kokkuhoidmine äär-
muslikus viletsuses. Võtke end kokku, mediteerige või
rahunege mõnel muul viisil.
Hea nõuanne: usaldage looduse vitaalsust, jätke kõik vana
maha ja asuge teele uute horisontide suunas. Ärge püüdke
klammerduda kõige selle külge, mis on aegunud. Esitage
endale väljakutse. Kandke turvistikku.
Üldtähendus: tõuseb tulumaks.
Armastus ja suhe: loominguline faas, võib esineda ka rahu-
liku üksinduse faasi. Aeg on küps. Karmaseos. Ärge hoidke
kirge vaos. Laske pommil õhku tõusta ja purustage vanad
piirjooned. Ergutage teisi ja laske end ergutada.
Hea nõuanne: alustada nullist ja proovida lihtsalt midagi
tundmatut, eksperimenteerida ja olla avali sellele, mis tuleb.
Pange end täielikult rakkesse. Uued visioonid. Kui see tundub
teile mõneti võõras, peaksite võib-olla oma suhtumist veidi
muutma.

Kaardid annavad vastuse ka paljudele muudele

Kui olete kaarte üksikult vaadelnud ja tõlgendanud, on
oluline teha kokkuvõte. Seostage üksikud fragmendid
terviklikuks sõnumis. Seejuures pole vaja võimalikke
vastuolusid tingimata kõrvaldada.
küsimustele, näiteks:
• Kuidas mul edaspidi kutsetöös läheb?
• Milline on minu suhe isikuga X?
• Mida saan teha selleks, et leida korterile üürnik?
• Kas liising konfiskeerib naabrimehe auto?
• Kas tuleb hea õuna-aasta?
• Kus on minu tume laik?
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU

SUVESEMINAR
18. juunil 2009
kl 11.00–17.00 Viimsis
EML koolitushooaeg lõpeb traditsiooniliselt Viimsi Peokeskuse saalis (Pargi tee 12, Viimsi)
suveseminariga. Lektorid teevad kokkuvõtte
koolituseteemadest ja annavad ülevaate nende
võimalikest arengusuundadest. Käsitlemisele
tulevad teemad:
• uus töölepinguseadus ja sellega seotud praktilised
küsimused tööaja, puhkuse ja palga arvestuses jne;
• muudatused haigushüvitiste maksmisel ja
lähetuskulude hüvitamisel;
• liisingulepingute täitmise ja lõpetamisega
seonduvad küsimused;
• kavandatavad maksumuudatused, aktuaalsed
probleemid ja uuemad kohtulahendid.

ESINEVAD:
dr. iur. LASSE LEHIS, EML juhatuse esimees
MARTIN HUBERG, EML vanemjurist
TIIA KRUUSMAA, Advokaadibüroo Jaak Oja OÜ
advokaat
THEA ROHTLA, Tööõigusbüroo Labour
Consulting OÜ tegevdirektor
VIRVE ARU, Rödl & Partner Audit maksukonsultant
OLAVI JÄNES, IMG Advokaadibüroo nõunik
RANNO TINGAS, Ernst & Young Baltic AS
maksuosakonna juhataja

Koolituskoht on kaunis Viimsi mõisa pargis, kus pärast seminari naudime

Savoy restorani väliköögi roogasid ja külastame kindral Laidoneri muuseumi.

Kohale võimalik tulla bussiga nr 1A (algpeatus Viru keskuse bussiterminalis; Viimsis

peatus - „Staadioni”). Samuti on territooriumil tasuta auto parkimise võimalus.

OSAVÕTUTASU: 2200 kr, EML liikmetele 1320 kr, preemiahind 1100 kr – EML
liikmetele, kes on osalenud sügis 2008 / kevad 2009 koolitushooajal vähemalt kolmel
seminaril (hinnale lisandub käibemaks 18%).

INFO JA REGISTREERIMINE: tel 626 4198

koolitus@maksumaksjad.ee, www.maksumaksjad.ee