Kuidas seda koolitust kasutada 5

Sissejuhatus 11
1. moodul – sissejuhatus kaevamisvabasse aiapidamisse 15
1. õppetükk: Kaevamisvaba meetodi eelised ja lähiajalugu 16
2. õppetükk: Lihtne, ajasäästlik, tootlik 24
2. moodul – parimad tulemused vähima vajaliku ajaga 37
3. õppetükk: Kaevamisvaba meetod eri tüüpi muldade puhul 38
4. õppetükk: 13 aasta pikkune võrdlus – mille poolest traditsiooniline ja kaevamisvaba
meetod erinevad 46
5. õppetükk: Kolme riba katse ja külvikorrad 56
6. õppetükk: Müüdid – mida pole vaja teha 71
3. moodul – aia paigutus, peenrad ja vahekäigud 84
7. õppetükk: Peenarde laius ja orienteeritus, piirdega või ilma 85
8. õppetükk: Peenravahed – kuidas need taimi toidavad ja kuidas nende eest hoolitseda 94
4. moodul – umbrohi – mõista ja vabane kaevamisvaba meetodiga 106
9. õppetükk: Tunne oma aia umbrohutaimi – kaks tüüpi 107
10. õppetükk: Orgaanilised multšid 117
11. õppetükk: Mitteorgaanilised multšid 126
12. õppetükk: Umbrohuvabana püsimine – „vähehaaval ja tihti” 134
5. moodul – viljakus, kompost ja muld 140
13. õppetükk: Valmista ise komposti 141
14. õppetükk: Mida kompost annab, millal ja millises koguses kasutada 154
15. õppetükk: Mulla mõistmine ja selle võrdlemine kompostiga 165
16. õppetükk: Komposti tüübid 174
6. moodul – uus peenar ja väike aed 185
17. õppetükk: Uus peenar – istutused ja saagid viie aasta jooksul 186
18. õppetükk: Külluse kasv – kaks aastat istutamist ja saagikoristust Väikses Aias 197
7. moodul – kokkuvõte ja lõpuküsimustik 210
19. õppetükk: Kaevamisvaba meetodi tuum 211
testivastused 216
Sõnaraamat 230
Register 231
Kuidas seda koolitust kasutada

Koolituse eesmärk on pigem innustada kui juhendada. 19 õppetükki on jaotatud seitsmesse

erinevat teemat käsitlevasse moodulisse. Igast õppetükist leiad lugemiseks teksti ja rohkelt
teemat illustreerivaid fotosid. Infot on palju, nii et võta rahulikult.
Iga õppetüki lõpus saad teha valikvastustega testi. Ära muretse, testid ei ole tehtud selleks,
et sa läbi kukuksid! Need on mõeldud arusaamist tugevdama ja õpitut kinnistama. On olemas
ka lõpuküsimustik, mis kõik kokku võtab. Naudi teste kui võimalust asju selgeks saada.
Siin on kõigi moodulite ja õppetükkide ülevaade. Õppetükid on ajaliselt järjestatud ning
soovitaksin alustada algusest ja järjest edasi liikuda. Muidugi võid igal ajal süveneda ka vabalt
valitud õppetükki, see on täielikult sinu otsustada.

5
kuidas seda koolitust kasutada
Ülal Kolme peenra katse 2015. aasta juulis –
esimesed ja teised istutused
All Kolme peenra katse 2015. aasta oktoobris –
uus kompost ja istutused
Minu haputainast rukkileib on „sõtkumata” –
kiirem ja lihtsam valmistada ning suurepärase
struktuuriga
6
1. moodul
sissejuhatus kaevamisvabasse
aiapidamisse
Kaevamisvaba aiapidamise edu ajaloos paneb
küsima, miks see veel ei ole laiemat tähelepanu
saanud. Räägin, miks niisugune lähenemine on
kasulik mullale ja aednikule.
1. õppetükk
Kaevamisvaba meetodi eelised ja lähiajalugu
Alustame ülevaatega, mis kasu kaevamisvaba
aiapidamine annab ja miks see meetod on nii
tulemuslik. Et sul oleks kergem aru saada, kõnelen
ka sellest, kuidas on kaevamisvaba aiapidamist seni
praktiseeritud. See annab aimu, kus oleme praegu,
ja tuletab meelde, et pole midagi uut siin päikese all.
2. õppetükk
Lihtne, ajasäästlik, tootlik
Ülevaade kaevamisvaba aiapidamise meetodist
ning võimalusest selle abil kogu hooaja vältel
igasugusest umbrohust vabaneda ja kultuure
üksteise järel istutada. Tulemusi tutvustades
kõnelen meetodi lihtsusest ja aja kokkuhoiust.
2. moodul
parimad tulemused vähima vajaliku
ajaga
Selles moodulis vaatame kaevamisvaba meetodi
tulemusi erinevate muldade puhul ja võrdleme
taimede kasvuga kaevatud mullas. Alates
2007. aastast olen võrrelnud tulemusi kaevatud
ja kaevamata peenarde puhul, jälgime ka neid ja
uurime teisigi võrdlevate katsete tulemusi. Lisan
nende põhjal siia oma seisukoha.
Traditsioonilist meetodit järgivad aiapidajad,
aiandusettevõtted ja -ühistud pole kaevamisvaba
meetodi vastu erilist huvi tundnud. See on siiski
muutumas. Siit on näha, et teinekord tasub
üldtunnustatud tõekspidamised ka kahtluse alla
seada. Kui tahad aiandusest paremini aru saada,
julgustan sind arendama oma sisetunnet.
3. õppetükk
Kaevamisvaba meetod eri tüüpi muldade puhul
Kaevamisvaba meetod aitab kõige paremini aega
kokku hoida, mulla viljakust säilitada ja head
saaki saada igal juhul, olgu sinu aia muld siis
savine, kivine või liivane. Näitan sulle oma esimest
 kuidas seda koolitust kasutada

aiamaad aastast 1982, kus muld oli paekivine,

ja kahte savimullaga aiamaad enne Homeacresi
settemulda. Lisaks heidame pilgu Kenti savi- ja
Florida liivmuldadele.
4. õppetükk
13 aasta pikkune võrdlus – mille poolest
traditsiooniline ja kaevamisvaba meetod erinevad
Lisan vahel päris dramaatilistele erinevustele oma
tõlgenduse. Võrdlemine on alati põnev, ka siis,
kui vahe ei ole suur. Katsepeenrad näitavad nii Ülal 2013. aasta jaanuar – rajan uuel aiamaal
peenraid ja vahekäike
traditsioonilise kui ka kaevamisvaba meetodi kohta
nii mõndagi. All Vaade märtsi keskel – umbrohud surevad
multšide all
5. õppetükk
Kolme riba katse ja külvikorrad
Selles katses võrdlen tulemusi erinevate
kompostmuldade ja muldamise puhul. Kõrval on
„puutumata” osa ja võid näha, kuidas porrulauk ja
kapsas nelja aasta jooksul samas mullas kasvavad.
6. õppetükk
Müüdid – mida pole vaja teha
Maaharimise müüdid on üks mu lemmikteemasid!
Müüte on palju, analüüsima hakates on need nii
läbinähtavad, ja suur rõõm on avastada, kui palju
aega võime kokku hoida. Mõistes, kuidas müüdid
on tekkinud, taipame ka paremini, kuidas mulda ja
taimi tihtipeale selgitatakse ja kuidas rohkem vigu
märgata.
3. moodul
aia paigutus, peenrad
ja vahekäigud
Annan soovitusi, kuidas aeda kujundada ning
millist kasu ja tähtsust omavad hästi hooldatud
peenravahed. Näiteks toon erinevaid kohti oma
praegusest Homeacresi ja kunagisest Lower Farmi
aiast.
Sama vaade kaks kuud hiljem – paljudes
7. õppetükk vahekäikudes on uus pappkate
Peenarde laius ja orienteeritus, piirdega või ilma
Tee peenrad just sellise laiuse ja suunaga, kuidas
sinu aiamaale sobib. Selgitan, miks vahel võib
olla kasulik peenrale piirded panna, ja paljusid
põhjuseid, miks sa neid ei pruugi soovida.

7
kuidas seda koolitust kasutada

8. õppetükk
Peenravahed – kuidas need taimi toidavad ja kuidas nende eest
hoolitseda
Kuidas peenravahesid umbrohust puhastada ja puhtana hoida ning
miks see kasulik on. Selgitan, miks peaksid peenravahed olema eri
laiuses ja kuidas kitsad piireteta vahekäigud sinu saaki suurendavad.
4. moodul
umbrohi – mõista ja vabane kaevamisvaba meetodiga
Mulla järel on umbrohi tähtsuselt teine suur teema, eriti kui rajad aiamaa
umbrohusesse kohta. Esimesel aastal multši kasutades saad järgmisel
juba umbrohuvaba mulda nautida. Loomulikult mitte päris 100%
umbrohuvaba, kuid sellist, millega tuled toime. Näitan sulle, kuidas.
• Tee kindlaks, millised põhilised umbrohuliigid sinu peenramaal
esindatud on. Siis tead, kuidas multšida, mis tüüpi multši
kasutada ja kuidas aiamaad alati umbrohuvabana hoida.
• Tee kindlaks ühe- ja mitmeaastaste umbrohutaimede olulised
erinevused.
9. õppetükk
Tunne oma aia umbrohutaimi – kaks tüüpi
Tuleb kasuks, kui tead iga umbrohtu nimepidi ja tunned teda – siis
oskad ka multšida või umbrohtusid eemaldada. Kõnelen ühe- ja
mitmeaastaste umbrohutaimede omadustest ja erinevustest ning
nende kasvusuundumuste mõjust sellele, mida sul on vaja ette võtta,
et tulemuseks oleks puhas muld, milles köögiviljad hästi kasvaksid.
10. õppetükk
Orgaanilised multšid
Ülalt
Kaevamisvaba meetodiga on võimalik mitmeaastastest 2012. aasta detsember – uus aed Homeacresis,
umbrohutaimedest vabaneda, kasutades selleks ainult orgaanilise Charles peenrale vaarikate istutamiseks vana
aine multši. Mitmeaastasi umbrohutaimi välja kaevates jäävad mingid lehmasõnnikut laotamas
juured ikka alles, kaevamisvaba meetodiga aga saab neist täielikult 2013. aasta veebruar – esimesed multšid
lahti. kasvuhoones enne selle püstitamist
11. õppetükk Peenravahed juunis – uus papp servades
Mitteorgaanilised multšid
Eri tüüpi plastist tehismultši sordid ei näe head välja, aga esimesel
aastal võib neist just mitmeaastastest umbrohutaimedest vabanemiseks
vahel kasugi olla. Sama tehismultši võib kasutada korduvalt.
Näitan, kuidas kasutada koos tehis- ja orgaanilist multši, et mulda
parandada, umbrohust vabaneda ja saaki saada.
12. õppetükk
Umbrohuvabana püsimine – „vähehaaval ja tihti”
Pea alati meeles, et umbrohi võib tagasi tulla. Seda märgates reageeri
vastavalt. Kaevamisvaba meetod teeb elu aga selles küsimuses
kergemaks. Selgitan, kuidas rohimist võib lausa nautida, sest seda tuleb
nii vähe teha. Jagan nõuandeid, kuidas aiamaa umbrohust vaba hoida.

8

Ülalt
Charles koos augusti saagiga Homeacresis 2019
Vaade majale 20. detsembril – multšitud peenrad
kompostiga ja vana puiduhake vahekäikudes
kuidas seda koolitust kasutada
5. moodul
viljakus, kompost ja muld
Nende sõnade kasutus ja tähendus sõltuvad kontekstist.
Kaevamisvaba meetodi valguses selgitan neid lihtsamalt kui
kunagi varem.
Muld ja kompost käituvad väga erinevalt. Vaatame, millist
tüüpi komposti saad osta või tasuta hankida ja kuidas
komposti kodus valmistada.
13. õppetükk
Valmista ise komposti
Ise tehtud kompost sisaldab külluslikult elavaid
organisme. Näitan, kuidas mikroobide ja organismide
hulka suurendada. Igal aiapidajal on oma kompostikuhi
ja koostisosad, aga kui oled põhimõtted omandanud,
siis võid luua just endale sobiva protsessi.
14. õppetükk
Mida kompost annab, millal ja millises koguses kasutada
Tihtipeale võrdsustatakse viljakus kasvupinnases olevate
toitainetega, kuid pikaajaline viljakus tähendab palju enamat.
Räägin, kui üllatavalt vähe on vaja teada toitainete varust
ja nende omastamisest, et saada head saaki. Arvutustele ja
tabelitele eelista rohelisi sõrmi ja bioloogilist lähenemist!
15. õppetükk
Mulla mõistmine ja selle võrdlemine kompostiga
Instagramis väitis üks „professionaalne aiapidaja” mulle
tõsimeeli, et muld ja kompost on üks ja sama asi! Näitan,
et see ei vasta tõele, miks ei vasta tõele ja kuidas tuleb
sinu aiapidamisele kasuks, kui mõistad neid erinevusi.
16. õppetükk
Komposti tüübid
Sõna „kompost” hõlmab suurt hulka tooteid ja võimalusi.
Tutvustan erinevaid tüüpe ja kasvukatseid neljaga neist.
6. moodul
uus peenar ja väike aed
Kuidas teha kompostiga peenar umbrohu peale – külva
või istuta kohe ja jälgi taimede kasvamist. Kõnelen sellise
peenra külvikorra planeerimisest läbi mitme kasvuperioodi
ja saagikoristuse.
9
kuidas seda koolitust kasutada

Oma Väikse Aia (25 m²) eeskujul näitan, kuidas

kaevamisvaba meetodiga on võimalik aasta
jooksul koristada üks saak teise järel. Soovitan
konkreetseid köögivilju ja istutusmeetodeid.
17. õppetükk
Uus peenar – istutused ja saagid viie aasta
jooksul
Ühe peenra lugu: kuidas me selle ühel hommikul
tegime, õhtupoolikul sinna külvasime ja istutasime
ning kuidas peenar aastate jooksul kasvas. Viies
aasta näitab vaheleistutamise võimalusi. Katsetasin
ebatavaliste köögiviljadega, nii et saad ka aimu,
mida on mõtet kasvatada ja mida mitte.
18. õppetükk
Külluse kasv – kaks aastat istutamist
ja saagikoristust Väikses Aias
25 m² suuruses Väikses Aias viin su üksikasjalikult
kurssi mulla ettevalmistuse (mida on ülivähe!),
kevadkülvi, istutamise, piirete panemise ja
saagikoristusega. Siis näed uut istutust suvel, mis
tähendab, et aia iga osa annab aastas kaks või isegi
enam saaki.

7. moodul
kokkuvõte ja lõpuküsimustik
19. õppetükk
Kaevamisvaba meetodi tuum
Võtan kokku kaevamisvaba meetodi põhiaspektid.
Lihtsad ja olulised punktid aitavad sul asja tuumast
aru saada ja aeda viljakaks muuta.

Ülalt
Koos operaator Davidiga pärast uuele
peenrale istutamist
Maikuu saak Väiksest Aiast – 2,08 kg lehti,
redist ja naerist
„Starlight” herned juunis

10
Sissejuhatus

Köögiviljade küllusesarv – 2018. aasta september

Tere tulemast koolitusele, mis aitab sul säästa aega ning nautida aiapidamist ja tervislikku
toitu. Kõik see on saavutatav ja palju lihtsam, kui mõistad, kuidas mulla eest hoolt kanda ja
seda toita.
Kaevamisvaba meetodiga on mulla kvaliteeti ja viljakust lihtne parandada ja sellele kulub
vähe aega. Me ei töötle ega uuri mulda, sa ei vaja mulla mõistmiseks teste. Tõendusmaterjali
annavad taimed ja ma näitan seda kogu koolituse vältel.
Minu õpetus põhineb 38 aasta pikkusel aiapidamise kogemusel ja tulemustel. Meetodid, mida
tutvustan ja näitena esitan, erinevad vahel üldtuntud uskumustest ja alati selgitan ka, miks.
Just need erinevused aitavad sul aega kokku hoida ja kindlamalt tulemusi saavutada.
Fotod pärinevad enamjaolt minu aiast Edela-Inglismaal Homeacresis, kus nüüd elan. Asume
laiuskraadil 51° N, kesktalvel on päikesetõusust loojanguni valget aega kaheksa, jaanipäeval
kuusteist tundi. Valitseb mereline paraskliima, kus sooja annab ka Golfi hoovusena tuntud
Põhja-Atlandi hoovus.

11
sissejuhatus

kas need arusaamad sobituvad ka teistsugusesse kliimasse?

Jah, suures osas kindlasti. Kogu maailmast järjest enam laekuv tagasiside näitab,
et kaevamisvaba meetod tagab edu nii palavas, külmas, kuivas kui ka niiskes kliimas.
Tutvustan sinu kaevamisvaba meetodit oma koduriigis Filipiinidel. See tõesti toimib.
Näeme imelisi tulemusi. Lõpuks ometi oleme leidnud parima kasvatusviisi, mis on
jõukohane igaühele.
Agri-nihan, kommentaar Growing Successi videole, 23.01.2020
Kuigi asume tsoonis 3a ja saame aastas ühe saagi, olen intensiivse kaevamisvaba
meetodi järgi peenarde harimisel edukas. Kasutan vähem maad ega pea nii palju
rohima, suurepärane! Pärast kaevamisvaba meetodi kasutuselevõttu on muld oluliselt
paranenud, säästan aega ja energiat. Suur tänu Põhja-Kanadast!
Tall Cedars, Youtube, 30.10.2019
Minu uuel kaevamisvaba meetodiga haritaval lilleaial läheb naabrite omadega võrreldes
palju paremini. Juuni oli sel aastal jälle väga palav, aga minu aed ära ei kuivanud.
Ümberringi kaebasid kõik põua üle peale minu!
Beata Wypych Poolast, e-kiri, 22.8.2019
Tere, Mr. Dowding, kirjutan Põhja-Californiast, pooleteise kilomeetri kaugusel ookeanist.
Lõin oma esimese kaevamisvaba aia sinu videote järgi 2018. aasta lõpus. Tulemusi hakkas
aed andma juba talvetormide ajal ja kevadeks oli mul külluslik, tervisest pakatav ja jõudsalt
kasvav peenramaa, mida panid tähele ka lähemad naabrid, kes lubasid ka ise sama meetodi
kasutusele võtta.
Linda Schneider, e-kiri, 15.6.2019
Kiidan igati heaks sinu kaevamisvaba meetodi … siin Kagu-Queenslandis teevad põud ja
heitlikud ilmaolud küll maaharimise keeruliseks, kuid minu aiad annavad endiselt saaki,
samal ajal kui teised ümbruskonna aednikud on tootmise lõpetanud.
Russell Queenslandist, The Free Radicals Youtube’is, 01.05.2019
Meie kliima on väga erinev – elan USAs Lõuna-Louisianas umbes 48 kilomeetri kaugusel
Mehhiko lahest. Sellegipoolest saab sinu kaevamisvaba meetodiga hästi kasvatada
köögivilju ja maitsetaimi, mis kannatavad siin Acadianas kuumuse ja tugevate hoovihmade
all.
Sidney J Barras Jr, Charlesi Facebooki lehekülg, 15.5.2018
minu taust
Aiandus hakkas mind huvitama 1979. aastal, kui ema kutsus mu appi puid istutama. Taimede
ja mullaga toimetamine tekitas tõeliselt hea tunde. Ülikoolis õppides tekkis huvi toidu
ja toitumise vastu. Lugesin Peter Stringeri raamatut loomade õigustest ja minust sai
taimetoitlane, võib-olla lausa esimene omataoline oma ülikoolis – köögipersonal pidas seda
naljakaks.
Peagi astusin 4000 inimest ühendava mullaseltsi (Soil Association) liikmeks. Selts asutati
1946. aastal eesmärgiga edendada mulla tervist maaharimises ja aianduses ning saada selle
kohta rohkem teada. Suffolkis uuriti katsete varal mulla, taimede ja inimese tervise vahelisi
seoseid.

12
 sissejuhatus

Perekonna talus olen töötanud sellest ajast peale, kui 14-aastaselt traktoriga sõitma
õppisin, aga erilist huvi see mulle ei pakkunud. Majapidamine oli tolle aja kohta suur,
heinamaad ja viljapõllud hõlmasid 400 hektarit, piimalehmi oli viies karjas kokku 300.
Elasin küll talus, kuid tundsin end sellest lahus olevat ja ainus talutoode meie majas oli piim.
Mind huvitasid rohkem meie aia köögiviljad ja vaarikad. Mäletan selgelt, kuidas 15-aastaselt
vaimustusega avastasin hõrgud põldoad.
1981 töötasin aasta „hooldusmehena” Lääne-Šotimaa väiksel Iona saarel Argylli hotellis.
Mind hakkas huvitama sealne köögiviljaaed ja seal abiks käies kasvas soov kodus ka ise
aiapidamisega alustada.
1982. aasta alguses tegin kuhja, nii-öelda kuhikpeenra, mille rajasin mitte palkidele, vaid
okstele. Peenar oli suunaga idast läände ja lõunapoolsel küljel õnnestus porgandeid
saada juba mais, mis avaldas mu vanematele muljet. Töötasin praktika mõttes nende aias,
samal ajal külastasin mahedaid turuaedu ja töötasin seal. Tollal leidus neid veel vähe, sest
maheaiandus oli „tipptase” ega toonud midagi
sisse.
Ülalt 1988. aastal märgati minu meetodeid
1982. aasta augustis freesisin traktoriga ja võõrustasin kaks päeva BBC saadet
„Gardeners World”, Geoff Hamilton on
0,66 hektari suurust vana karjamaad. Muld oli vasakult teine
paekivine ja savine ning tänu senisele kasutusele
lehmade püsikarjamaana sisaldas üle 7% 2016. aasta august – „Gardeners World”
filmis Homeacresis ja intervjueeris mind
orgaanilist ainet.
uuesti kaevamisvaba meetodi teemal
Järgmise sammuna valmistasin septembris ja
oktoobris labidaga ette kõrgpeenrad. Tõstsin
60 cm laiustest vahedest mulla 1,5 m laiustesse
peenardesse. Umbrohtude takistamiseks laotasin
osale peenardest vana heina ja kõikidesse
vahedesse põhku.
Sedalaadi multšimine – katmine – lagunemata
materjali abil tõi kaasa rohkelt nälkjaid ja kahju
äsja istutatud taimedele. Nii et võtsin kasutusele
hoopis kompostitud multši.
Fakt, et minu aed oli kaevamisvaba ja ka mahe, jäi
märkamata (vt 3. õppetükk). Ma ei kuulutanud
seda otseselt, aga kaevamisvaba meetod
tundus õige. 1987. aastaks oli mul kaevamisvabu
peenraid juba 3 hektari jagu, kuigi rohukamarat
mullaks muutes kasutasin ma esimesel
sügisel alati freesimist. Tol ajal oli see minule
teadaolevalt ainus moodus selle saavutamiseks.
riigitelevisioon
1988. aastal pakkus BBC võimalust teha Geoff
Hamiltoni juhtimisel maheaiandusest saade.
Temast oli saanud armastatud staar, kes oskas
soojalt suhelda.

13
sissejuhatus

Geoffile avaldas muljet, kuidas olin suutnud sünteetiliste väetiste ja pestitsiidideta, üksnes
komposti abil selliseid tulemusi saada. Kaevamisvaba osa me ei arutanud ja tema ka ei
kommenteerinud.
Allpool on ära toodud lõik BBC 1988. aasta saatest, mis algab Geoffi küsimusega: „Charles –
peenrad näevad tõesti head välja, mis sorti väetist sa nende peal kasutad?”
Mina vastasin: „Geoff, ma ei kasuta väetisi, siinne muld on hea, korralikust kogusest sõnnikust
ja kompostist piisab täiesti.” Geoff ütles selle peale: „Päris tähelepanuväärne, et sa kemikaale
üldse appi ei võta!”
Olgu siinkohal ära mainitud:
• Erinevalt tänapäevast usaldas enamik aednikke 1980. aastatel kunstlikke väetisi ja
pestitsiide.
• Kuna üldiselt kasutati aedades komposte ülivähe, kirjeldasin oma laotamisi „korralikena”.
Praegu nimetaksin neid tavalisteks või isegi kergeteks – umbes 1,2 cm paksune kiht
komposti aastas. Peale selle lisasin vahekäikudesse põhku.
• Muld oli 3. tasemel, keskmise viljakusega ja väga kivine. Mäletan, et oleksin tahtnud,
et Geoff oleks pigem kiitnud, et ma väetisi ei kasuta!
• 2016. aastal tegi BBC Homeacresis veel ühe „Aiandusmaailma” osa. Seekord räägiti
ainult kaevamisvabast meetodist ja minu edust selles vallas.
Olen käinud veel kolmes BBC saates: 2017. aastal Charlie Dymmocki „Aedade päästjates”,
samuti 2017. aastal „Põgenemises maale” ja 2008. aastal koos Sarah Raveniga „Aiandus­-
maailmas”.
esialgsed raskused homeacresis
Homeacresis alustasin aiapidamist 2012. aasta novembris, püüdes erinevate multšimis­
meetoditega pärssida väga tugevat umbrohukasvu. 2013. aasta suveks oli enamik meetodeid
vilja kandnud.
Siinse koolituse jaoks oma märkmeid läbi vaadates leidsin päevikust ununenud sissekande,
mille pealkiri oli „Segamised”. Olin selle kirja pannud 4. juunil 2013 ega suutnud nüüd oma
silmi uskuda! Siin avaldan selle toimetamata kujul.
„Uskumatu, kui palju see uus aed aega nõuab. Kas ma olen endale liiga suure koorma
võtnud? Masendav, kuidas harilik orashein ikka edasi kasvab, eriti kohtades, kus olen
katsetanud õhema või lühiajalisema multšiga. Lisaks see, et olen selles nii üksi – aga just
seda ma ju tahtsingi, teha oma asja, mitte käituda teiste reeglite järgi.”
(Jätkub samas vaimus ja aiapidamisest enam eriti juttu ei ole.)
Panin selle lõigu siia, et julgustada sind mitte alla andma! Kui tundub, et oma aia alustamine
nõuab palju aega ja jõupingutusi ebakindlate tulemuste nimel, siis ma kinnitan teile, et
tulemused – aasta aasta järel – õigustavad kogu vaeva ja minu kogemus tõestab seda.
Nautige seda koolitust!

14
Test 1. õppetükk
Küsimused
1 Kaevamisvaba meetodi puhul tuleb traditsioonilise
meetodiga võrreldes sama tulemuse saavutamiseks
kasutada rohkem komposti.
2 Kuidas mõjub kaevamisvaba meetod F. C. Kingi
tähelepanekute järgi kahjuritele ja haigustele?
3 Milliseid kahjureid on niiskes kliimas heinamultši
kasutades karta?
4 Kas ma soovitan uues kohas või aias enne tööde
alustamist mullaproovi võtta?
5 Millal käivituvad kaevamisvaba meetodi aeglased
eluprotsessid mulla loomise või taastamise
mõttes?
6 Mis on hea aiapidamise juures minu hinnangul
teine tähtis osa peale mulla?
7 „Tabelite asemel rohelised sõrmed” – millele ma
viitan?
8 Kuidas ma kirjeldan aiandusmüüte?
9 1980. aastatel oli komposti kasutamine ja
orgaanilise ainega multšimine tavapärane.
Valikvastused
Õige või vale?
A Tänu kaevamisvabale meetodile on kahjureid ja haigusi
vähem.
B Kaevamisvaba meetodi puhul on kahjureid ja haigusi sama
palju kui traditsioonilise meetodiga.
C Traditsioonilise meetodiga võrreldes tekib kaevamisvaba
meetodit kasutades kahjureid ja haigusi rohkem.
A Nälkjad.
B Kõrvahargid.
C Jänesed.
A Soovitan sul mullast proovi võtta igal aastal, et teada, mis
seal on.
B Mullaproovid aitavad lisada õigeid väetisi.
C Minu hinnangul ei ole aednikule mullaproovidest peaaegu
kõigil juhtudel mingit kasu.
A Kohe pärast seda, kui sa mulda enam mingil moel ei kaeva
ega kobesta.
B Alles pärast papi maha laotamist.
C Pärast mulla testimist ja õigete mineraalide lisamist.
A Multšimine ja rohimine, et umbrohtu oleks võimalikult vähe.
B Taimede korrapärane kastmine.
C Range nelja-aastane rotatsioon.
D Igal aastal papi maha laotamine.
A Et mulla viljakus on tähtsam kui selle toitainete sisalduse
mõõtmine.
B Umbrohu tõrjumisele papi või paberiga.
C Sellele, et aiapidamine on sinu tervisele kasulikum kui
kontoritöö.
D Niiskustaseme mõõtmisele.
A Tegemist on vana ja huvitava folklooriga.
B Tegemist on väärtuslike iidsete uskumustega.
C Tegemist on ebateaduslike meetoditega.
D Tegemist on töödega, mida pole vaja teha.
Õige või vale?
23
2. õppetükk

Lihtne, ajasäästlik, tootlik

Olen märganud, et isegi asjatundlikud inimesed tahavad aiandusest jätta muljet kui väga
keerulisest alast. Selle koolituse üks eesmärk on õpetada, kuidas kasutada kõige lihtsamat,
odavamat ja kindlasti ajasäästlikumat meetodit.
Inimestele on sisendatud, et see on keerulisem ja raskem, kui see tegelikult on. Seda näitavad
küsimused, mida mulle ikka ja jälle esitatakse. Võtame niisuguse:
Kolm aastat tagasi tegime mõned kõrged peenrad. Sooviksin kasutada hoopis sinu kaevamis­
vaba meetodit. Kuidas saaksin peenrad ringi teha? Kas ma peaksin mulla välja kaevama, papi
vmt alla laotama ja sama mulla/komposti peale tagasi tõstma? Või peenra uue kompostiga
katma? Või praegu olemasoleva komposti papiga katma ja sellele omakorda uue komposti
laotama? Tundub, et tööd tuleb isegi juurde, kui peaksin mulla välja ja tagasi tõstma, aga
mõtlen, et pikas perspektiivis on sellest kindlasti kasu! Või on sul veel mingeid soovitusi?
Vastus sellele küsimusele on lühem kui küsimus ise! Rehitse peenar siledaks ja laota peale
3–5 cm komposti. Oletan, et muld on piisavalt viljakas. Kui umbrohtu on palju, siis pane enne
maha papp ja siis kompost peale.
• Papp aitab rohimise pealt aega kokku hoida, kui umbrohud on suured ja neid on palju. Muul
juhul pole pappi vaja.
Kohe esimesest päevast peale
ei „paranda” me kaevamisvaba
meetodiga mitte mulda, vaid
suurendame selle elurikkust.
Kompost/orgaaniline aine mulla
pinnal innustab organisme
ülespoole liikuma ja toituma,
mis suurendab mulla õhulisust
ja parandab struktuuri.
Organismide väljaheidetest
saavad toitu teised organismid
ja/või taimed, mis toetab ja
võimendab elutsüklit.
Järgmine lihtne samm on iga
erineva köögivilja õigeaegne
külvamine ja istutamine
kompostikihti.

24

Porgandiread märtsi keskel – erinevad sordid
külvatud pinnakomposti
Porgandid mai lõpus võrgu all kasvamas, paremal
põldoad
Juuli lõpu saagi viimased ja kõige suuremad
porgandid – sordid „Purple Haze” ja „Rainbow”,
vaata nende peenikeste juurte pikkust, mis kasvasid
savisse
1. moodul – 2. õppetükk
Oled mu liiga keerulised meetodid asendanud
ülilihtsate ja tulemuslikega.
Sarah Olney, Instagramis, 2018. aasta detsember
külluslikud ja terved saagid
Kui vale oli minule õpetatud 1980. aastate „orgaaniline”
lähenemine, võib hästi näha porgandite pealt. Arvati (ja
arvatakse tihtipeale tänini), et porganditel eriti toitaineid vaja
ei lähe, nii ei pandud neile talvel enne külvi komposti.
Räägiti ka, et kui enne külvamist komposti lisada, siis kasvavad
porgandid haraliseks, pealsed on lopsakamad ja juured ei
kasva nii hästi.
Mina tõlgendan seda juttu oma kaevamisvaba meetodi
tulemuste alusel järgmiselt:
• Väljend „vähese toitainete vajadusega” on pärit
väetisetootjate terminoloogiast ning ignoreerib mulla
eluprotsesse.
• Porgand kasvab haruliseks, kui mulda haritakse, nagu seda
varem tehti, kuid ei mainitud, sest seda peetigi normaalseks.
Pinnale laotatud kompost harali kasvamist ei põhjusta.
• Pealsed lähevad liiga lopsakaks, kui aednikud kasutavad
lämmastikväetisi, mis on taimejuurte jaoks nagu rikkalik
ja tasakaalustamata rämpstoit. Kui toita mullaelustikku
orgaanilise aine multšidega, on tulemuseks kõigi taimede
tugev, terve ja tasakaalustatud kasvamine.
Sellest tuleneb ka kaevamisvaba meetodiga kasvatatud
taimede suurepärane kasv ja suured saagid.
Vasakul ja 26. leheküljel ära toodud fotodel on näha teine
suur valearusaam – veel hiljuti arvas enamik aednikest, et
selleks, et juured saaksid allapoole kasvada, tuleb nende
ümbert mulda kobestada.
kas mulda tuleb enne kaevamisvaba meetodiga
alustamist kobestada?
Vastus on, et kindlasti mitte, sest parem on säilitada
mulla senine struktuur ja elustik ning seepärast kata mulla
pind lihtsalt orgaanilise aine multšidega. Need toidavad
mullaorganisme, kelle tegevus loob kasvu jaoks hea struktuuri.
Väga ülbe ja halb on arvata, et taimedele suudab sobiva
kasvupinnase luua vaid inimene. Heida pilk puutumata
looduse imelisele kasvule ja kopeeri seal toimuvat – jäta muld
rahule ning innusta mullaelanikke pinnalt toituma.
25
1. moodul – 2. õppetükk

Kaevamisvaba meetodi esimene samm on multšimine

võimalikult kvaliteetsete vahenditega. Kõige peale läheb
kompost. Kasutada võib ka vana sõnnikut, lehekõdu või
mõnd ostetud komposti. Sobib ka lagunemata multš, näiteks
hein, kuid see tõstab mullaviljakust aeglasemalt ja soodustab
niiskes kliimas nälkjate levikut.
• Erand mulla mittehäirimisele tuleb teha siis, kui maapind on
alustades kuumaastik või on seal näiteks lohud, millel pole
mugav kõndida. Soovitan kühmud terava labidaga tasaseks
lükata ja augud saadud mullaga täita, kuni maa on tasane.
Siis multši.
• Tasane ei tähenda, et maapind ei tohiks olla kaldus
(vaata 7. õppetükki, kus räägin lähemalt peenarde
rajamisest kallakule).
Youtube’is oli esitatud selline küsimus: Koos porganditega kahelt katsepeenralt – vasakul
kasvatatud kaevamisvaba, paremal traditsioonilise
Rajan Kanada läänerannikul aeda varem metsaga kaetud meetodiga (vaata lähemalt 4. õppetükist)
pinnasele. Seda on piinatud raskete metsamasinatega,
peamiselt on siin liiv ja päris kivine kruus. Enne sinu
meetodi avastamist kaevasin peenra rajamiseks ligemale
15 cm sügavuse sängi, mille täitsin sõelutud mulla ja
sõnnikuga, töö käigus eemaldasin ka hulga kive. Kuidas
kasutada kaevamisvaba meetodit sellise kivise pinnase
puhul?
Mina soovitan eemaldada vaid maapinnale ulatuvad kivid
ja kännud ning seejärel multšida. Näiteks vihmaussid
(Lumbricus terrestris, erinevalt komposti- või punastest
ussidest Eisenia fetida) toituvad mulla pinnakihis, kuid elavad
sageli päris sügaval, nii et liiguvad multšidest toitumiseks üles
ja alla. See liikumine tekitab ja laiendab tunnelite võrgustikku,
Labidaga välja kangutatud pastinaagi otsast paistab
mis kestab aastaid kauem kui mulla ajutine „õhutamine” pärast Homeacresi savimuld
kaevamist. Tööriistadega kobestamine tekitab õhukoridorid
vaid mõneks kuuks ja seda tuleb korrata igal aastal või isegi
sagedamini. Kaevajad jooksevad oravarattas.
Seevastu kaevamisvaba meetodi ja pinna orgaanilise ainega
multšimise puhul paraneb mulla struktuur kogu aeg (vaata
Sõnastikust terminit „tihe”, mida õnneks esineb harva).
Mulla struktuuri saab mehaaniliselt kobestades parandada
vaid üliharvadel juhtudel. Kui su aia mulla tervis teeb sulle
muret, siis soovitan selle kenasti rahule jätta ja lihtsalt pealt
multšiga katta.

Tühjale alale vasakul on istutatud küüslauk, peale

laotasin komposti (esimene aasta Väikses Aias)

26

43 tunni jooksul sadas 72 mm vihma, peenravahedes vett ei ole – seda
on vaid multšimata äärtel
Pärast tugevat vihmasadu on see ainuke osa Homeacresi külvipinnast,
kust vett paistab – ja ainult tunniks või kaheks
1. moodul – 2. õppetükk
Igal aastal näen oma katsetuste tulemusena,
kuidas taimed häirimata mullas üha paremini
juurduvad. Suurepärane näide on kaevamisvaba
meetodiga kasvatatud porgandid – enamasti
pikemad, jämedamad ja värvilisemad.
Traditsioonilise meetodi järgi kasvatatud
porgandid kipuvad olema kahvatumad ja nende
lehed tuhmimad.
Kui mulla rahule jätad, on taimejuurtel selgelt
lihtsam allapoole kasvada. Pastinaak vasak­
poolsel fotol näitab sügavamate pinnase­kihtide
teistsuguseid omadusi – see kasvas läbi
kobestamata savimulla allapoole.
kaevamisvaba meetod sobib
suurepäraselt rasketele
muldadele
Savimullad on tihked, kuid tänu elustikule ka
struktureeritud, nii et kui selline pinnas rahule
jätta, saad parima tulemuse. Muutused mulla
tekstuuris on häirimata pinnase kihte vaadeldes
vaid järkjärgulised, puuduvad harimisest
põhjustatud järsud üleminekud. Vihmavesi
imbub ühtlaselt kogu pinnasesse ja samas võib
kuivaga niiskus ka ülespoole kerkida.
Näen oma Homeacresi aiandis, kui hästi siin
pinnas vett imab. 19.–21. novembril 2016
tuli tormi ajal 43 tunni jooksul maha 72 mm
sademeid. 2019. aasta 11. augustil 52 mm.
Esimese tormi ajal oli muld läbimärg ja teisel
korral kuiv; mõlemal puhul võib tekkida
probleeme. Homeacresis on tihke liivsavimuld
ja vasakul näed 2016. aasta tormi järel tehtud
fotodelt, kuidas vihmavett oli küll rohustel
servadel, kuid mitte põhiaias ja isegi mitte
peenravahedes, kus olin käinud raske
aiakäruga. Poriloik oli tekkinud vaid jalgteel vana
kasvuhoone lähedal, kus võib sügavamal maa
sees olla betoon. Taimed kasvavad seal igatahes
kenasti ja veest vabanemiseks pole küll mõtet
hakata auku kaevama.
27
1. moodul – 2. õppetükk

toitained säilivad mulla orgaanikas

Taimede poolt kasutamata vihmavesi voolab lihtsalt pinnasesse ja vahel muretsevad inimesed,
et eriti just talvel toitained „nõrguvad välja” (uhutakse minema). See pole aga üldse tõsi.
Kui oleks, siis ei saaks me Homeacresis aasta läbi sellist saaki vaid ühe komposti laotamisega.
• Kõige tähtsam on aru saada, et kompostis olevad toitained ja mullaorganismide poolt
töödeldud/väljutatud mullas olevad toitained ei ole vesilahustuvad.
Kompost ei ole väetis ja soovitan sul sellest ka mitte niimoodi mõelda (vaata 14. õppetükki).
Vahel küsitakse sellega seoses ka järgmist:
Kas talvel tuleks mulla pind papi või kilega katta?
Vastan: sõltub, mis laadi umbrohutaimed seal on esindatud. Kui umbrohtu on rohkem, kui
jõuad käsitsi ära kitkuda, siis sõltuvalt ala suurusest kata papi või kilega. Kui kasutad umbrohu
tõrjeks kilet, siis laota umbrohusele pinnasele esmalt mis tahes orgaanilist ainet.
• Ussikesed ja teised mullaelanikud saavad orgaanilist väetist katte all turvalises pimeduses
tarbida, mis tähendab, et kui kile ära võtad, siis on muld juba paremas seisus.
Kui umbrohi on käsitsi eemaldatav, siis tee seda enne, kui laotad mullapinnale 2,5 cm kihi
ükskõik millist laadi komposti, kas vana sõnnikut, su enda tehtud või ostetud komposti.
• Pehmel talvel on mullaelanikud aktiivsed ja hindavad pinnasele laotatud toitu, mis asub
nende jaoks just sobivas kohas.
• Kilemultš tuleb mingil ajal eemaldada, papp aga mitte, sest see laguneb ja mullaelanikud
söövad selle ära.
Kompost kaitseb mulda ilmastiku eest, tänu sellele tekib vähem nälkjaid kui katmise puhul.
Vihm kompostis sisalduvaid toitaineid minema ei uhu. Soojuse ja mullaseente koostoimel
muutuvad need juurtele kättesaadavaks. Pideva aastaringse kasvu jaoks laota kompost maha
kord aastas varatalvel, rohkem ära muul ajal toitaineid lisa, lihtsalt 2,5 cm komposti kord
aastas – kuigi esimesel aastal võiks kompostikiht siiski paksem olla, nii 7–15 cm.
Parempoolsetel fotodel näed hilissügisel tehtud uute peenarde aastaringi aias.

28