• Palun tooge üks näide redoksreaktsioonist, mis on oluline elus püsimiseks!

Lihtsaim näide oleks glükoosi oksüdeerimine ja hapniku redutseerimine raku tasandil toimuvas
energiatootmises. Samuti võiks nimetada NAD+-i (nikotiinamiiddinukleotiidi) redutseerimist
NADH-ks ja erinevate radikaalide tootmist rakkude poolt (näiteks võõraste mikroorganismide
surmamiseks).
• Miks osade ainete omadused sõltuvad pH-st?
Esiteks, mõnede redoksreaktsioonide korral (näiteks MnO4- redutseerimine) osalevad vesinikioonid
otseselt poolreaktsioonis (ja seega ka summaarses tasakaalulises reaktsioonis) ning mõjutavad Le
Chatelier’ printsiibi alusel tasakaalu (ja selle läbi ka redokspotentsiaali). Teiseks võib toimuv
reaktsioon ise muutuda sõltuvalt pH-st (näiteks happelises keskkonnas tekkib permanganaadist
mangaan(II) ioon, aluselises aga mangaan(IV)oksiid),
• Mida ma üldse uskuda tohin, kui kõik keemia õpikud mulle valetavad?
Ega nad ei valeta, vastavuses ameerika filmidega räägivad nad „tõtt, ainult tõtt ja mitte midagi peale
tõe“, aga samas ka „tõtt, ainult tõtt ja jumala eest mitte kogu tõde“, sest esiteks oleks see väga
keeruline ja teiseks ei tea me siiani kogu tõde, isegi keemias mitte.
• Kas elektrood peab olema alati metallist?
Ei, palju kasutatakse ka grafiidist elektroode. Kindlasti peab elektrood olema aga tahke aine ja
juhtima elektrit.
• Kus kasutatakse pöördumatut elektrokeemilist rakku?
Paljudes poes müüdavates patareides (näiteks märkega alkaline – leeliselement).
• Mis on pöördumatute elementide eeliseks võrreldes pöörduvatega?
Tavaliselt väiksem iseeneslik tühjenemine ja odavam hind.
• Kas on ka juhte, kus metallid soovimatult redutseeruvad?
Mina küll ei tea – see tähendaks ju seda, et metalliaatom võtaks omale elektrone juurde ja
moodustaks metallianiooni (negatiivse laenguga).
• Mis põhjustab plaatina suurt inertsust, et teda saab kasutada inertse elektroodina paljude
redoksprotsesside jälgimiseks?
Plaatina on d-element, mille omadustele avaldab oluliselt mõju nn lantanoidne kontraktsioon – f-
elektronide madala varjestava toime ja tuumalaengu olulise kasvu tulemusena on valentselektronid
tõmmatud tuuma ligidale ja seetõttu raskesti (raskemini) eraldatavad ning element passiivsem.
• Mis vahe on elektrolüüsil ja elektrolüütilisel rakul?
Elektrolüüs on protsess, mis saab toimuda elektrolüütilises rakus, kui sellele rakendada välist
elektriallikat.
• Mis juhtub vesilahuses leelismetalli ja vee liitumisel?
Liitumist ei toimu, toimub redoksreaktsioon (asendusreaktsioonina) ja eraldub vesinik, mis võib
süttida või isegi plahvatada.
• Miks me kasutame katoodkaitses aktiivsemat metalli, kas ei võiks kasutada hoopis
passiivsemat?
Lihtsalt korrosiooni kaitseks oleks passiivsem metall muidugi parem, aga siis hakkaks kaitsekihi
kahjustumise korral elektrokeemiliselt oksüdeeruma just kaitstav metall (alati reageerib eelistatult
aktiivsem osa). Katoodkaitse eesmärgiks on just vältida kaitstava objekti (nt laevakere või
torujuhtme) korrosiooni ja kui selleks tuleb iga kord kulutada mingi kogus (lihtsasti asendatavat)
aktiivsemat metalli, siis pole see probleemiks. Parim variant on muidugi kasutada katteks mõnda
aktiivsemat (elektrokeemilises mõttes) metalli (nt tsink), mille pinnale moodustub õhuke oksiidi
kaitsekile, mis väldib edasise (tavalise) oksüdeerumise nii kauaks, kui kattekihti ei tekki pragusid,
mis käivitaksid elektrokeemilise korrosiooni, ja ka siis reageerib ära ikkagi see nn kaitsekiht.
• Mida tähistab reaktsioonivõrrandite juures alaindeks (aq) nagu näiteks Zn2+(aq)?
Seda, et aine (või ioon) on vesilahuses.
• Milliseid soolasid kasutatakse soolasillas?
Eelistatud on sellised soolad, mille anioonid ja katioonid oleksid lahuses sarnase liikuvusega (s.t.
liiguksid lahuses elektrivälja mõjul enam-vähem sama kiiresti – siis ei tekki lahusesse täiendavat
potentsiaali, mis oleks tingitud ioonide erinevast liikumiskiirusest), näiteks KCl on selles osas hea.
• Kas elektrokeemiline rakk on ka patarei?
Iga galvaani tüüpi elektrokeemiline rakk võib olla vooluallikaks. Tehnikas tähistab sõna patarei
rangelt võttes suuremat kogust mingeid ühesuguseid esemeid või (ühendatud) koostisosi. Seetõttu
rangelt võttes poes müüdavad AA (või AAA) tüüpi “patareid” ei ole tegelikult patareid, kuigi
kõnekeeles nad seda on.
• Milleks on vaja leida elektroodi standardpotentsiaali?
Et saada aimu, kui palju volte selline vooluallikas saab välja anda, et ennustada redoksreaktsiooni
suunda jne.
• Kas on võimalik, et redoksreaktsiooni tasakaalustades on mõnel elemendil murdarvuline
kordaja, aga ülejäänutel täisarvuline kordaja?
Ei, sellisel juhul tuleks reaktsioon ikkagi läbi korrutada selle murru (kordaja) nimetajaga ja saada
võrrand ainult täisarvuliste kordajatega.
• Miks redoksreaktsioone viiakse elektrolüüsi tulemusena läbi vastassuunas?
Ju siis on iseeneslikult reaktsioonid juba ära toimunud (nt naatrium on juba klooriga ära
reageerinud), aga meil oleks vaja kätte saada just neid (ära reageerinud) lähteaineid.
• Kas lisaks raku potentsiaali mõõtmisele on veel elektrokeemilisi analüüsimeetodeid?
Kindlasti, ja neid on palju. Vaadake vikipeediast selliseid märksõnu nagu näiteks amperomeetria,
kulonomeetria, konduktomeetria ja polarograafia.
• Kui suur on tõenäosus, et korteris radiaatoril riideid kuivatades tekkib korrosioon?
See sõltub teie radiaatori materjalist ja kvaliteedist. Ütleksin, et kaasaegsete kvaliteetsete
radiaatorite korral on see tõenäosus pea olematu.
• Miks peab pöörduvas režiimis töötavas elektrokeemilises rakus voolutugevus olema I=0?
Sest ainult siis saab väikese välise muutusega muuta voolu suunda, ehk siis pöörata reaktsiooni
kulgema teistpidi. Selliselt saame me kõige täpsemalt uurida rakus toimuvaid protsesse. Praktiliseks
rakenduseks peab voolutugevus muidugi suurem olema…
• Mida tähendab selektiivne?
Valikuline, s.t. selektiivne elektrood reageerib (tema potentsiaal sõltub) vaid mõne kindla iooni
kontsentratsioonist.
• Kuidas muutub rakupotentsiaal, kui anood ja katood on erinevates soolasillaga ühendatud
nõudes sama kontsentratsiooniga lahustes ja ühe lahuse temperatuur on kõrgem kui teisel?
Ka siis peaks tekkima potentsiaalide erinevus, sest nii standardpotentsiaal kui ka Nernsti võrrandi
teine (logaritmiga) liige sõltuvad temperatuurist.
• Miks kasutatakse praegu liituimakusid, mitte mingeid teisi akusid?
Liitiumakudel on rida eeliseid teiste kasutusel olevate akutüüpide (näiteks autodes kasutatavate
pliiakude) ees: suur energiatihedus, lihtne (puuduv) hooldus, väike iseeneslik tühjenemine.
• Mis on Danielli rakk? Miks sellest juttu on?
Tegemist on tsinki ja vaske kasutaval rakul (Zn(t)|Zn2+(aq)||Cu2+(aq)|Cu(t)), mis oli esimene praktilist
kasutust leidnud keemiline vooluallikas.
• Mis on Hulli rakk ja milleks seda kasutatakse?
See peaks olema elektrolüüsil kasutatav spetsiaalsetele tingimustele vastav testrakk, milles saab
katsetada voolutiheduse, lisandite jne mõju elektrolüüsile.
• Mis asi on elektrood?
Elektrood on (tahkest) elektrijuhist valmistatud objekt, mis on sukeldatud lahusesse või ka
keerulisem süsteem, mis aga ikka peab sisaldama seda tahket elektrijuhti.
• Mis on standardne vesinikelektrood ning miks on selle elektroodipinge null?
Definitsiooni järgi on standardne vesinikelektrood inertsest metallist (plaatinast või kullast)
elektrood, mis on sukeldatud lahusesse, kus vesinikiooni aktiivsus (lihtsustatult molaarne
kontsentratsioon )on üks ja lahuse kohal oleva vesiniku osarõhk on üks baar. Sellise elektroodi
potentsiaal on null kokkuleppeliselt, s.t. nii on otsustatud, et oleks üks kindel nullpunkt, mille suhtes
kõigi teiste potentsiaale mõõta (ühe elektroodi potentsiaali mõõta ei saa).
• Kui redokspaari standardpotentsiaal on null, kas siis on tegemist ainega, mis pole ei
oksüdeerija ega redutseerija?
Tuleb pidada meeles, et standardpotentsiaalid on antud vesinikelektroodi (redokspaari H+/H2)
suhtes, seega on siis selline redokspaar täpselt sama tugev oksüdeerija kui H+ (või sama tugev
redutseerija kui H2). Igat redokspaari, ka kõige positiivsema või negatiivsema potentsiaaliga, saab
sundida toimima ka teistpidi.
• Milleks on elektrokeemilises rakus vajalik soolasild?
Soolasilda kasutatakse siis, kui ei soovita erinevate elektroodiruumide lahuste omavahelist
segunemist näiteks kontsentratsioonielemendis.
• Mis vahenditega on võimalik panna Na-d ära andma rohkem kui 1 (nt 2) elektroni?
Esmalt oleks vaja see naatriumi aatom isoleerida kõigist teistest aatomitest ja molekulidest (kuna
neist oleks ilmselt kergem elektroni kätte saada) ja siis seda üksikut aatomit kiiritada piisavalt kõrge
energiaga kvantidega. Samas peab arvestama, et nii tekitatud Na2+ võtaks esimesel võimalusel
naabritelt elektroni juurde…
• Kas galvaani rakul on eeliseid tänapäeval kasutatud liitiumi akude ees? Kas nendest tuleks
piisavalt energiat et elektroonikaseadmeid töös hoida?
Kuna tänapäeval tähistame me terminiga „galvaani rakk“ igasugust Elektrokeemilist rakku, mis on
võimeline elektrit tootma (temas toimuvate keemiliste reaktsioonide arvelt), siis on ka liitiumaku
galvaanielement ja teie küsimus kaotab mõtte…
• Kuidas saab suurendada elektrokeemilise raku potentsiaali?
Valides rakus toimuvat redoksreaktsiooni või siis muutes reagentide kontsentratsioone.
• Kas redoksreaktsioon kulgeb ka siis, kui vesilahus on neutraalne?
Ikka, siis tuleb vajalikud prootonid võtta vee molekulidelt ja produktide hulka tekkib siis
hüdroksiidioone.
• Miks on vaja redoksreaktsiooni tasakaalustamisel poolvõrrandid välja kirjutada ja
tasakaalustada?
See aitab edasist tasakaalustamist lihtsustada (“jaga ja valitse” põhimõttel).
• Kuidas värviga katmine kaitseb korrosiooni eest?
Kui metalli pinnal on ideaalne värvikiht, siis ei puutu metall kokku hapnikuga ja oksüdeerumist ei
saa toimuda.
• Kes elektrolüüsi välja mõtles?
Termini võttis kasutusele Michael Faraday, aga esimesed elektrolüütilised reaktsioonid (tina,
antimoni ja tsingi sadestamine nende soolade lahustest) viis 1785. aastal läbi Martinus van Marum.
• Mida võib kasutada soolasilla poorse vaheseinana?
Näiteks agaragarist tehtud geeli, aga lihtsamal juhul (lühiajaliseks kasutuseks) sobib ka näiteks vatt.
• Miks mõned metallide aktiivsuse pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid ikkagi ei
reageeri hapetega?
Põhjused võivad olla kahte liiki – esiteks võib mõne metalli korral reaktsioon olla väga aeglane ja
teiseks võib metalli pinnale tekkida vastavast soolast õhuke kuid tihe kaitsekiht, mis välistab
kontakti metalli ja lahuse vahel.
• Galvaani elemendi võime elektrit genereerida ajas väheneb kuni nullini. Miks?
Reaktsiooni lähteained kuluvad ära (s.t. kõik kontsentratsioonid rakus jõuavad oma tasakaalulistele
väärtustele).
• Korrosiooni üheks põhjuseks on niiskus. Milline reaktsioon siis ikkagi toimub?
Summaarselt toimub ikka seesama metalli (oksüdeerumis)reaktsioon hapnikuga, aga
elektrokeemilise mehhanismi korral (metalli pinnal olevas veetilgas toimub lisaks hapniku
redutseerimisele ka vee redutseerimine) on see palju kiirem.
• Kas metalli pinnale korrosiooni käigus moodustunud roostekiht pidurdab edasist
korrosiooni?
See sõltub tegelikult moodustuva oksiidi struktuurist. Kui oksiid võtab enda alla suurema pinna kui
sama arvu metalli aatomeid sisaldav pind, siis tekkib tihe kaitsekiht, mis välistab edasise
korrosiooni (alumiinium, tsink). Kui aga oksiidi poolt hõivatud pind on väiksem (raud), siis erilist
takistust edasisele korrosioonile ei tekki.
• Kuidas saavad ühel elektroodil tekkivad elektronid liikuda teisele, kui reagendid omavahel
kokku ei puutu?
Elektroodid on omavahel ühendatud elektrijuhtmega.
• Kas koduste vahenditega on võimalik läbi viia elektrolüüsi?
Ikka, aga selleks on vaja alalisvoolu (muidu toimub teie reaktsioon 50 korda sekundis ühes suunas
ja sama palju kordi teises suunas). Tõenäoliselt viite te tegelikult iga päev kodus elektrolüüsi läbi,
kui oma nutiseadmete akusid laete…
• Milles on erinevus pöörduva ja pöördumatu raku ehituses?
Põhimõtteliselt on erinevus elektrienergia salvestamiseks kasutatavas reaktsioonis – oluliselt
keerulisem on leida ja realiseerida reaktsioone, mida saaks välise elektriallika toimel pöörata ilma
olulisel määral kõrvalreaktsioone esile kutsumata, ja nii palju kordi.
• Miks kasutasite väljendit üks võimalik elektoronegatiivsuste tabel? Millised teised tabelid
veel olemas on?
Lisaks Paulingi elektronegatiivsuste tabelile on olemas veel terve rida erinevaid sarnaseid tabeleid
(lisaks Paulingi skaalale on veel Mullikeni, Allred-Rochowi, Sandersoni, Alleni jne skaalad).
Erinevused nende vahel on üldiselt väikesed (aga erijuhtudel väga olulised).
• Kas elementide elektronegatiivsus on alati sama või varieerub vastavalt sideme tüübile
(iooniline, kovalentne)?
Minu teada sideme tüüp ei tohiks siin rolli mängida, küll aga näiteks aatomi hübridisatsioon
konkreetses molekulis ja isegi molekuli geomeetria (sidemete vaheline nurk näiteks). Antud kursuse
kontekstis võime need väikesed efektid aga kõrvale jätta.
• Kas pH mõjutab elektroodpotentsiaali?
Jah, kui elektroodi reaktsioonis osaleb vesinikioone (või hüdroksiidioone).
• Kui oksüdatsiooniastet ei esine reaalsuses ja on justkui väljamõeldud, siis miks ta ei või olla
murdarvuline?
Minu poolest justkui võikski, aga siis ta ei sobi oma definitsiooniga (vt ülalpool) – ioonilises
sidemes ei saa iooni laeng olla murdarvuline.
• Kui saab arvutada, kas reaktsioon on iseeneslik või ei siis milleks on vaja elektrokeemilist
rakku?
Selleks, et see reaktsioon ka reaalselt läbi viia ja mõõta rakupotentsiaal, et teha kindlaks, kas meie
ettekujutus toimuvatest reaktsioonidest peab ka tegelikult paika.
• Kas liitiumakudele on leitud alternatiive?
Hetkel pole sama head alternatiivi (minu teada) veel leitud, aga otsitakse…
• Miks kasutatakse enamasti reeglipärast oksüdatsiooniastme leidmist, kui sedamoodi saadud
tulemus võib reaalsusest erineda?
Tulemus ei erine teisti arvutatud oksüdatsiooniastmetest (võib tulla elemendi jaoks keskmine
väärtus). Reaalsuses oksüdatsiooniastet mõõta minu teada ei saa…
• Kas kõik standardpotentsiaalid on juba ette arvutatud ning on tabelina kusagil olemas või
seda tehakse iga kord uuesti?
Enamus standardpotentsiaale on kindlasti juba ära mõõdetud ja tabeline leitavad, samas leitakse ka
pidevalt uusi redoksreaktsioone…
• Kas osooni saab kasutada elektrokeemias, kui osoon on vedel? Osoonil pidavat olema väga
tugev redokspotentsiaal.
Redoksreaktsioonidel kasutamiseks ei pea aine olema vedel – piisab kui ta mingil määralgi
lahustub. Kusjuures osooni redokspotentsiaal on ammu mõõdetud, see on 2,07 V.
• Kas spontaanne reaktsioon on sama, mis iseeneslik reaktsioon?
Jah.
 • Kui detailselt tuleb vormistada ioonelektroonsel meetodil tasakaalustamist?
Nii täpselt, kui ülesandes küsitud (reeglina: „esitage ka tasakaalustatud poolreaktsioonide
võrrandid“).
• Miks kasutatakse raku potensiaali, kui füüsikas potensiaalide vahe on pinge?
Reaalne pinge ja nullvoolupotentsiaal on samad ainult siis, kui voolutugevus on null – seega täpsuse
huvides kasutatakse elektrokeemias nullvoolupotentsiaali, et poleks vaja (olematut) voolutugevust
alati juurde lisada.
• Kas elektronpotentsiaalid (PB vist ikka rakupotentsiaal) on antud ühe ülekanduva elektroni
kohta?
Ei, see on antud tasakaalustatud rakureaktsiooni kohta. Siin taandub elektronide arv välja, s.t. pole
oluline, kas reaktsioon on kirjutatud vähimate täisarvuliste kordajatega või nii, et üleminevaid
elektrone oleks üks.
• Orgaanilises keemias õpime, et süsinik-vesinik side on mittepolaarne kovalentne side. Kas
see ei sega selle sideme elektronegatiivsuse hindamist?
Ilmselt oleks C-H sideme kohta korrektsem öelda, et see on vähepolaarne. Sideme
elektronegatiivsusest ei tea ma midagi…
• Kus kasutatakse tavaliselt sellist elektronegatiivsusel põhinevat o.a. määramist?
Keerulisematel juhtudel, kus nn reeglitepõhine oksüdatsiooniastmete määramine ei tööta (näiteks
kasvõi tsüaniidiooni (CN-) korral…
• Milleks kasutatakse galvaani rakke tavaelus?
Akudes ja patareides elektrivoolu allikatena.
• Miks vana aku paisub?
Ilmselt selle tõttu, et kõrvalreaktsioonides on tekkinud saadusi, mille ruumala on suurem kui
vastavatel lähteainetel (näiteks gaasid).
• Kas poolreaktsioonide meetodiga on mõistlik tasakaalustada reaktsioone, kus kohe mitu
ühendit muuta oma o.a.? (Nt. As2S3 + HNO3 + H2O = H3AsO4 + H2SO4 + NO)
Ikka, miks mitte? „Jaga ja valitse“ põhimõte ju ikka töötab? Pisuke täpsustus ka – ühenditel ei ole
oksüdatsiooniastet, ikka ja ainult elementidel/aatomitel.
• Kas amortiseerunud akust on võimalik algaineid uuesti välja puhastada?
Puhastada ilmselt mitte, aga regenereerida kindlasti. Küsimus on ainult hinnas – kui maagist saadud
aine on odavam, ei hakka keegi vanu liitiumakusid ümber töötama, kuigi saaks.
• Kas liitiumi asemel võiks akudes kasutada näiteks naatriumi?
Võiks (põhimõtteliselt), aga hetkel pole veel liitiumakudega sarnast kvaliteeti saavutatud. Aga
uuritakse hoolega, sealhulgas ka TÜ Keemia instituudis.
• Millised ained võivad disproportsioneerumisreaktsioonis olla nii oksüdeerijad kui ka
redutseerijad?
Ilmselt ained, kus mõni element on oma vahepealses oksüdatsiooniastmes – saab elektrone nii ära
anda kui juurde võtta.
• Miks kasutatakse (PB auto)akudes pliid ja väävelhapet? Mis on omadused, mis peavad ühel
heal rakuelemendil olema?
Pliiaku võimaldab suhteliselt kiiresti saada akust kätte palju elektrit (oluline auto käivitamisel) ja on
suhteliselt odav. Üldisemalt ongi akureaktsiooni ja -materjali valikul olulised energiaprofiili sobivus
(aku annab piisavalt kaua sobiliku pingega elektrit, vajadusel ka kiiresti ja suures koguses),
kasutusmugavus, vähene iseeneslik tühjenemine, lihtne hooldus ja kindlasti hind.
• Miks on vaja leida nii standardne rakupotentsiaal kui ka standardsete potentsiaalide vahe?
Mida need meile annavad?
Need on üks ja sama asi – tavaliselt arvutame kõigepealt elektroodipotentsiaalid ja siis nende vahest
saamegi rakupotentsiaali…
• Kas elektrokeemilise raku elektroodil võib toimuda samal ajal mitu reaktsiooni? Nt. kui Al
elektrood on sukeldatud NaOH lahusesse ning on ühendatud C elektroodiga KMnO4-s?
Ma ei näe siin mingeid takistusi, miks ei võiks toimuda mitu reaktsiooni samaaegselt.
 • Kuidas ikkagi töötab pH -meeter? Kuidas on võimalik selle klaasi pealt potentsiaali mõõta?
pH-meetri töö põhineb elektrokeemilise raku potentsiaali mõõtmisel, kus üks, nn võrdluselektrood
on konstantse koostisega lahuses ja soolasilla kaudu ühendatud ülejäänud lahusega. Teine, nn
indikaatorelektrood kujutab endast õhukesest spetsiaalsest klaasist valmistatud kuulikest, mis on
joodetud klaastoru otsa ja sisaldab kindla kontsentratsiooniga hapet (või pigem soola, kindla pH-ga
lahuses). Oluline roll on siin klaasil – mõlemal pool klaasmembraani olevast lahusest difundeerub
klaasi pinnakihti teatud kogus vesinikioone (aga mitte teisi lahuses olevaid ioone), mis tekitab ka
kummalgi membraani poolel väikese elektrokeemilise potentsiaali. Summaarselt mõõdab
millivoltmeeter kõigi potentsiaalide vahet saadud keerulises rakus, aga kuna kõik teised potentsiaali
panustavad osad, välja arvatud analüüsitavast lahusest klaasi sisse difundeerunud vesinikioonide
põhjustatu, hoitakse konstantsena, siis see ainuke muutuv potentsiaal teebki võimalikuks pH-meetri
töö.