1. Funktsioon: Funktsiooni miste. Olgu antud 2 muutuvat suurust x ja y.

Funktsiooniks (ehk heseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist mis seab suuruse x igale vrtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y he kindla vrtuse. Muutujat x nimetatakse seejuures sltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sltuvaks muutujaks. Funktsioone thistatakse tavaliselt thtedega f; g; u; v; ; jne. Olgu antud funktsioon f mille argumendiks on x ja s~oltuvaks muutujaks y. Muutuja y vrtust milleks funktsioon f kujutab argumendi x nimetatakse funktsiooni f vrtuseks kohal x ja thistatakse smboliga f(x). Seega, me vime kirjutada seose y = f(x) ; (1.1) mis vljendab muutuja y "seotust" argumendiga x funktsiooni f kaudu. Mnikord kasutatakse funktsiooni ja sltuva muutuja thistamiseks hte ja sama smbolit. Sellisel juhul seos (1.1) omab kuju y = y(x). Argumendi x muutumispiirkonda nimetatakse funktsiooni f mramispiirkonnaks. Maramispiirkonna thisena kasutame edaspidi smbolit X. Hulka Y = {f(x) || x X} nimetatakse funktsiooni f vrtuste hulgaks. Mitmeseks funktsiooniks nimetatakse kujutist mis seab suuruse x igale vrtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse teatud hulga suuruse y vrtusi, kusjuures leidub vhemalt ks x vartus millele vastab mitu y vrtust. Argumendi, sltuva muutuja, mramispiirkonna ja vartuste hulga misted on mitmese funktsiooni korral analoogilised vastavate mistetega hese funktsiooni korral. Funktsiooni esitusviisid. 1. Esitusviis tabeli kujul. Funktsiooni argumendi vimalikud vartused esitatakse tabeli hes reas (veerus) ja neil vastavad funktsiooni vrtused tabeli teises reas (veerus). On vimalik vaid siis kui funktsiooni argumendil on lplik arv vrtusi. 2. Analtiline esitusviis. Funktsioon esitatakse valemi kujul. Kui vaja, lisatakse ka mmispiirkonna kirjeldus. Niteks avaldis y = x ruudus ; x [0; 1] kirjeldab funktsiooni mille mramispiirkonnaks on lik [0; 1] ja iga x korral sellelt ligult arvutatakse argumendile x vastavad funktsiooni vrtused f(x) vastavalt valemile f(x)= x ruudus. Analtiliselt antud funktsiooni loomulikuks mramispiirkonnaks nimetatakse argumendi kigi nende vrtuste hulka mille korral on funktsiooni avaldis tielikult mratud. 3. Graafline esitusviis. Funktsioon esitatakse graa_kuna tasandil ristkoordinaadistikus. Olgu antud funktsioon f, mille argument on x, sltuv muutuja y ja mramispiirkond X. Kanname tasandile ristuvad x- ja y-teljed. Vaatleme selles teljestikus joont G, mis koosneb kikvimalikest punktidest P = (x, f(x)), kusjuures P esimene koordinaat x jookseb lbi kogu mramispiirkonna X. Seda joont nimetataksegi funtsiooni f graafikuks. Seega, lhidalt kirjutades on funktsiooni f graafiku defnitsioon jrgmine: G = {P = (x; f(x)) ||x X} 2. Funktsioonide liike (paaris-, paaritu, perioodiline): Paaris- ja paaritud funktsioonid. Funktsiooni f nim. paarisfunktsiooniks kui iga x X korral kehtib vrdus f(-x) = f(x). Funktsiooni f nim. paarituks funktsiooniks kui iga x X korral kehtib vrdus f(-x) = -f(x). Perioodilised funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse perioodiliseks kui

leidub konstant C > 0 nii et iga x X korral kehtib vrdus f(x + C) = f(x). Vikseimat sellist arvu C nim. funktsiooni f perioodiks. 3. Monotoonsed funktsioonid. Prdfunktsioonid Funktsiooni f nimetatakse piirkonnas X kasvavaks, kui selles piirkonnas igale suuremale argumendi vrtusele vastab suurem funktsiooni vrtus ja kahanevaks kui igale suuremale argumendi vrtusele vastab viksem funktsiooni vrtus. Seega kui x1<x2 kus x1 X , x 2 X , siis kasvava funktsiooni puhul f ( x1 ) < f ( x 2 ) ja kahaneva funktsiooni puhul f ( x1 ) > f ( x 2 ) . Juhul f ( x1 ) f ( x 2 ) kneldakse monotoonselt kasvavast ehk mittekahanevast funktsioonist ja juhul f ( x1 ) f ( x 2 ) monotoonselt kahanevast ehk mittekasvavast funktsioonist. Seega kujutab kasvav funktsioon erijuhtu monotoonselt kasvavast ja kahanev funktsioon erijuhtu monotooonselt kahanevast gunktsioonist. Monotoonselt kasvavaid ja monotoonselt kahanevaid funktsioone nimetatakse hesnaga monotoonseteks, kasvavaisd ja kahanevaid funktsioone aga rangelt monotoonseteks funktsioonideks. Piirkonnas X monotoonset funtsiooni f iseloomustab see, et vahe silib mark piirkonnas X kui x1<x2 Prdfunktsioon: Funktsioon x=f-1(y), mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna Y igale elemendile y vastavusse funktsiooni f mramispiirkonna X sellise elemendi x, mille korral f(x)=y, s.t. f -1(f(x))=x. Niteks kui f(x)=ex, siis f-1(y)=lny ja iga x korral ln(ex)=x. Prdfunktsiooni f-1 leidub ainult niisugusel funktsioonil f, mis on kogu oma mramispiirkonnas kas kasvav vi kahanev, sest ksnes selline f korraldab kshese vastavuse oma mramispiirkonna ja muutumispiirkonna vahel. Kui funktsioon f rahuldab nimetatud tingimust vaid oma mramispiirkonna mingil osahulgal, siis saab rkida ksnes selle funktsiooni vastava lahendi prdfunktsioonist. Kui funktsiooni f tuletis f on kohal x nullist erinev, siis prdfunktsiooni f-1 tuletis kohal y=f(x) saab avaldada kujul ( f 1 )' ( y ) = f '1 x ) = f ' ( f 11 ( y ) ) ( 4. Funkts. Piirvrtus. hepoolsed piirvrtused. Funktsiooni piirv. Def: Funktsioonil f on piirvrtus b kohal a kui suvalises piirprotsessis xa, mis rahuldab tingimust x a, funktsiooni vrtus f(x) lheneb arvule b. Funktsiooni piirvrtuse kirjutusviis on: lim(xa) f(x) = b vi f(x) b kui xa. Miste "piirvrtus kohal a asemel vib kasutada ka samavrseid vljendeid "piirvartus punktis a"vi "piirvrtus argumendi lhenemisel vrtusele a". Kui lim(xa) f(x) = b siis viies argumendi x kllalt lhedale arvule a saame me muuta funktsiooni vrtuse f(x) ja arvu b vahelise kauguse |f(x) - b| kuitahes vikeseks, st viksemaks kuitahes vikesest positiivsest arvust . hepoolsed piirv. Funktsioonil f on vasakpoolne piirv b kohal a kui suvalises piirprotsessis xa-, mis rahuldab tingimust xa, funktsiooni vrtus f(x) lheneb arvule b. Vasakpoolse piirvrtuse kirjutusviis on: lim(xa-) f(x) = b vi f(x) b kui xa-. Funktsioonil f on parempoolne piirv. b kohal a kui suvalises piirprotsessis xa+, mis rahuldab tingimust xa, funktsiooni vrtus f(x) lheneb arvule b. Parempoolse piirvrtuse kirjutusviis on: lim(xa+) f(x) = b vi f(x) b kui xa+ 5. Lpmata vikesed ja lpmata suured suurused. Def. Muutuvat suurust ehk funktsiooni (x) nim. lpmata vikeseks suuruseks piirprotsessis xx0, kui lim xx0 (x)=0. Lpmata vikest suurust nim. ka hbuvaks suuruseks. Asjaolu. et (x) on lpmata vike suurus piirprotsessis xx0, thistatakse ka kujul (x)=o(1) (xx0). Nide. Funktsioonid x, x kuubis, sinx, 1-cosx, e

astm x miinus 1 ja ln(1-x) on piirprotsessis x0 lpmata vikesed suurused, sest lim x0 x=0, lim x0 x kuubis =0, lim x0 sinx=0, lim x0 (1-cosx)=0, lim x0 (e astm x miinus 1)=0, lim x0 ln(1-x)=0. Definitsioon2. Muutuvat suurust (x) nim. lpmata suureks suuruseks piirprotsessis xx0, kui lim xx0 (x)=. LSS nim. ka vohavaks suuruseks. Nide. Suurused 1/x, 1/x kuubis, 1/sinx, 1/(1-cosx), 1/(e ast x miinus 1) ja 1/(ln(1-x)) on piirprotsessis xx0 lpmata suured, sest lim x0 1/x=, lim x0 1/x kuubis =, lim x0 1/sinx=, lim x0 1/(1-cosx)=, lim x0 1/(e astm x miinus 1)=, lim x0 1/(ln(1-x))=. 6. Lpmatult kahanevate suuruste omadusi. Omadus 1. Funktsioon f(x) on lpmatult vike suurus protsessis xa siis ja ainult siis kui 1/f(x) on lpmatult kasvav suurus samas protsessis. Testus: Olgu f(x) lpmatult vike kui xa, st lim(xa) f(x) = 0. Nitame et siis on 1/f(x) lpmatult kasvav. Selleks tuleb nidata et |1/f(x) | kui xa, Viimane thendab seda, et kui x kllalt lhedal a-le siis |1/f(x) | saab suuremaks kui suvaline kuitahes suur positiivne arv M. Kuna me eeldasime et f(x) on lpmatult vike protsessis xa siis arvule a piisavalt lhedase x korral on |f(x)| viksem kuitahes viksest positiivsest arvust . Vrratusest |f(x)| < saame |f(x)|ga jagamise vrratuse 1 < /|f(x)| ning sellest omakorda -ga jagamisel vrratuse 1/|f(x)| = |1/f(x)| > 1/ . Olgu M suvalin suur pos arv. Def-me =1/M. Seega arvule a piisavalt lhedase x korral kehtib vrratus |1/f(x)| > 1/ = M. Seda oligi tarvis testada. Omadus 2. Kui funktsioon f(x) on lpmatult vike suurus protsessis xa ja g(x) on tkestatud samas protsessis siis korrutis f(x)g(x) on lpmatult vike suurus protsessis xa. Testus: Kuna g(x) on tkestatud protsessis xa siis a-le kllalt lhedase x korral on |g(x)| viksem mingist positiivsest arvust K. Kasutades hinnangut |g(x)| < K ja abs. vrtuse omadust 2 saame jrgmise vrratuse: |f(x)g(x)| | g(x)| K|f(x)|. Teisest kljest, kuna f(x) on lpmatult vike protsessis xa siis arvule a piisavalt lhedase x korral on |f(x)| viksem kuitahes viksest post arvust . Kasutades hinnangut |f(x)| < laltoodud vrratuses saame |f(x)g(x)| < K. Olgu suvaline vike pos arv. Defineerime = /K. Siis |f(x)g(x)| < K = K* /K = . S.t et f(x)g(x) on lpmatult vike protsess xa. 7. Lpmatult kahanevate suuruste vrdlemine: olgu f ja g lpmatult vikesed suurused protsessis xa. 1. Kui eksisteerib lplik nullist erinev piirv. lim(xa) f(x)/g(x) siis nim suurusi f ja g sama jrku lpmatult vikesteks suurusteks. 2. Kui lim(xa) f(x)/g(x) = 1 siis nim suurusi f ja g ekvivalentseteks lpmatult vikesteks suurusteks mrkides seda kujul f~g. 3. Kui lim(xa) f(x)/g(x) = 0 siis nim suurust f krgemat jrku lpmatult vikeseks suuruseks g suhtes. Kage ekvivalentse lpmatult vikese suuruse vahe kohta kehtib jrgmine vide: Kui f ja g on ekvivalentsed lpmatult vikesed suurused fg on krgemat jrku lpmata vike suurus nii f kui g suhtes. 8. Piirvrtuse phiteoreemid: Lim xx0 f(x)=a. Arv a on f-i f(x) piirv. tingimusel, et x+ (x-). Kui >0, A>0, et x>A(x<-A) f(x)-a . Definitsioon. Piirvrtuseks < paremalt, kui xx0 nim. piirv-st, kus xx0 ja seejuures x>x0. Seda thistame lim xx0+0 f(x)=b. Piirv-ks vasakult, kui xx0, nim. piir-st, kus xx0 ja seejuures x<x0 lim xx0-0 f(x)=c. teoreem. Piirv. lim xx0 f(x)=a eksisteerib siis ja ainult siis, kui eksist.-d hepoolsed piirv-d ja nad on vrdsed. lim xx0-0 f(x)= lim xx0+0 f(x)= lim xx0 f(x)=d. Teoreemid piirv-st. teoreem1. Arv a on f.-I f(x) piirv.-ks tingimusel, et xx0 siis ja ainult siis, kui kehtib vrdus f(x)=a+ (x), kus (x) on LVS, xx0. Testus. 1)eeldan, et lim xx0 f(x)=a. Vastavalt def.-le >0, >0, et 0< x-x0 <f(x)-a . Thistame f(x)-a= (x), siis saame 0< < x-x0 < (x) . Jrelikult < (x) on LVS ja saame f(x)=a+ (x). 2)Eeldame, et kehtib teoreem1. Et (x) on LVS, siis >0,

 >0, et 0< x-x0 < (x) . F(x)=f(x)-a ja saamegi 0< < x-x0 <f(x)-a . Teoreem2. < Olgu f(x) ja g(x) funktsioonid, millel on piirv.-d, kui xx0 lim xx0 f(x)=a, lim xx0 g(x)=b, siis 1)lim xx0 (f(x)+g(x))= lim xx0f(x)+ lim xx0g(x)= a+b. 2)lim xx0 f(x)g(x)= lim xx0f(x)lim xx0 g(x)= ab. 3)lim xx0 f(x)/g(x)= lim xx0f(x)/ lim xx0g(x)= a/b. Mrkus: teoreem2 kehtib ka x korral. Testus. (Vide 3) f(x)/g(x)- a/b= (a+ (x))/(b+ (x))- a/b= Teoreemist1 f(x)= a+ (x), g(x)= b+ (x); (x), (x) on LVS. = b(a+ (x))- a(b+ (x)) / (b+ (x))b= ab+b (x)-ab-a (x) / (b+ (x))b . (x)= b (x)-a (x) on LVS. 1/((b+ (x) b)M. Jrelikult 1/((b+ (x) b) (x)= (x) on LVS ja seega eksisteerib piirvrtus. Teoereem3. Kui f.-de f(x) ja g(x) on piirv. xx0 lim xx0 f(x)=lim xx0 g(x)=a ja kehtivaks need vrratused f(x) h(x) g(x), siis eksisteerib ka h(x) piirv. ning see on vrdne a- ga. lim xx0f(x)=a. testus. Vrratusest 3 saame f(x)-a h(x)-a g(x)-a. Kuid piirv.-se def.-st jreldub, et >0, >0, et 0< x-x0 <f(x)-a . 0< < x-x0 <g(x)-a . Seega - <f(x)-a< ; < - <g(x)-a< . Jrelikult ka - <h(x)-a< h(x)-a . Eksisteerib piirv. ja lim xx0 h(x)=a. < Mott.

9. Funktsiooni sinx/x piirvrtus, kui x 0 Funktsiooni

sin x , ) mramispiirkond X koosneb lpmatuist vahemikest ( 0 ) ja ( 0, . x

Seega punkt x=0 ei kuulu piirkonda X, on aga selle kuhjumispunkt. Nitame, et

lim
x 0

sin x =1 x

Funktsiooni sin x vrtuste saamiseks kasutame trigonomeetrilist ringi, s.o. ringi raadiusega 1. Valime selle ringi tasandil Cartesiuse ristkoordinaadistiku, votes ringi keskpunkti 0 koordinaatide alguseks. Olgu A ringjoone likepunkt u-telje, s.o. esimese koordinaattelje positiivse osaga. Mistahes punkt P ringjoonel on mratud, kui on teada nurk, mille moodustab radius OP u-telje positiivse osaga. Seda nurka mdetakse krgemas matemaatikas tavaliselt nn. Absoluutmdus, s.t. kaare AP pikkusega lugedes selle pikkuse positiivseks vi negatiivseks selle jrgi, kas punkt P on saadud punktist A liikumisel mda hikringjoont positiivses vi negatiivses suunas. Niteks nurkade 360, 180, 90, 45 suurused absoluutmdus on vastavalt 2, , , . ldiselt o -se nurga suurus absoluutmdus on

180
2 4

Olgu nurga AOP suurus absoluutmdus x. Siis punkti P ordinaat PP kujutab suurust sin x. Lik AQ, kus Q thendab sirge OP likepunkti u-telje punktis A vetud ristsirgega, kujutab nurga x tangentsit. Et funktsioon
sin x on paarisfunktsioon, siis tarvitseb vaadelda vaid positiivseid nurga x x

vrtusi, kusjuures ldsust kitsendamata vib eeldada, et x on teravnurk, s.o. 0 < x <

protsessis x 0 Huvitab meid vaid punkti x=0 kllalt vike mbrus. Et kolmnurga OAP pindala on viksem kui ringi sektori OAP pindaola ja viimane omakorda on viksem kui kolmnurga OAQ pindala, siis
1 1 1 sin x < h < tan x 2 2 2

, sest 2

millest

sin x < x < tan x

Jagades suuruse sin x selle vrratuse iga liikmega, leiame seose tan x =
cos x < sin x <1 x

sin x tttu cos x

millest
0 <1 sin x < 1 cos x x
x 2

Trigonomeetriast tuntud valemi phjal

1 cos x = 2 sin 2

Et sin x < x , siis ka sin Seega same

x x x x x < , mistttu 2 sin 2 < 2 sin < 2 = x ja jrelikult 2 2 2 2 2

1-cosx<x
0 <1 sin x <x x

ehk
sin x 1 < x x

Vttes siis muutuja x asemel x, neme, et vrratus kehtib alati, kui x < suvaline positiivne arv, siis valides = , vime kirjutada
sin x 1 < x

, x 0 . Seega, kui e on

kui

x < .

Tulemus tleb, et funktsiooni

sin x piirvrtus kohal x=0 on 1 s.o. x sin x lin =1 x 0 x

Funktsiooni

sin x vrtuste saab vtta vastavast tabelist. x

10. Arv e. Naturaallogaritmid Matemaatilises analsis pakuvad erilist huvi logaritmid, mille aluseks on arv e, s.o. logaritmid lodex. Logaritme alusel e nimetatakse loomulikeks logaritmideks ehk naturaallogaritmideks ja mrgitakse smboliga lnx. Vaatleme, kuidas on loomulikud logaritmid seotud logaritmidega suvalisel alusel a, kus a>1 vi a>1 vi 0<a<1. Logaritmi miste kohaselt kujutab logax niisugust arvu, millega arv a astendades saadakse x, s.t.
a log a x = x

ARV E Arv e defineeritakse kui piirvrtus e=lim n+(1+1/n) astm n. Vaatleme jada {xn}, kus xn=(1+1/n)astm n. Leian, et xn=(1+1/n) astm n= [(a+b) astm n = (lal n, all k=0) C(lal k, all n) a astm (n-k) b astm k= (lal n, all k=0) c(lal k, all n) a astm k b astm (n-k)]= (lal n, all k=0) C(lal k, all n) 1 astm (n-k) (1/n) astm k= C(lal 0, all n) (1/n) astm 0+ C(lal 1, all n) (1/n)astm 1 + ... +C(lal k, all n) (1/n)astm k) + ... + C(lal n, all n) (1/n) astm n= [C(lal k, all n)= n!/(k!(nk)!)= (n(n-1)...(n-k+1))/k! , C(lal 0, all n)=1]= 1+n/1!1/n+ ... +(n(n-1) ... (n-k+1))/k!1/n astm k+ ... + (n(n-1) ...1)/n!1/n astm n= 1+1/1!+ (1-1/n)/2!+ ...+ ((1-1/n) ... (1-(k-1)/n))/k!+ ... +((11/n)...(1-(n-1)/n))/n!<= 1+1/1!+1/2!+... + 1/k!+ ... 1/n!<=[1/k!<=1/2 astm (k-1)

(kN)]<=1+1+1/2+...+ astm (k-1)+...+1/2 astm (n-1)<=3. Seega on jada {xn} lalt tkestatud. Arv e=2,718 ... on irratsionaalarv. Logaritmi alusel e, st logaritmi log e(vike)x nim. Naturaallogaritmiks ja thistatakse ln x. Eksponentfunktsiooni e astmes x jaoks kasutatakse ka thistust exp(x). 11. Funkts. pidevus. Katkevuspunktid: F. on pidev punktis x0, kui delx= x-x00 f(x)- f(x0)= dely0. Ehk lim xx0 (f(x)- f(x0))=0. Funktsioon y=f(x) on pidev punktis x0, kui lim xx0 f(x)= f(x0). F. on pidev mingis vahemikus, kui ta on pidev selle vahemiku igas punktis. Nide. y=1/x See f. on pidev, kui x 0. Pidevusvahemikud on niteks )lp;0( ja )0;+lp(. *Olgu f(x) ja g(x) pidevad punktis x0, siis 1) summa f(x)+ g(x) on pidev punktis x0. 2)korrutis f(x)g(x) on pidev p-s x0. 3)jagatis f(x)/g(x) (kui g(x)0) on p. p-s x0. 4)liitf. F(g(x)) vi g(f(x)) on p. p-s x0. *olgu f. y=f(x) pidev ligul (a;b), siis leidub vhemalt ks punkt x1, milles f. saavutab oma suurima vrtuse sellel ligul ja leidub ka vhemalt ks punkt x2, milles see f. saavutab oma vhima vrtuse ligul (a;b). f(x)f(x1) x(a;b); f(x) f(x2) x(a;b). *olgu f. y=f(x) pidev ligul (a;b). olgu x1 ja x2 mingid puktid sellel ligul, kus c=f(x1); d=f(x2). Sel juhul mistahes k korral (c<k<d) leidub vhemalt ks punkt x(a;b), kus f(x)= k. Jreldus: Kui f(x) on pidev ligul (a;b) ja f(x1)<0 ja f(x2)>0, siis leidub vhemalt ks punkt x(x1;x2). Katk.p. Funktsiooni f(x), mis ei ole pidev punktis x0, nim. katkevaks funktsiooniks punktis x0, kusjuures punkti x0 nim. funktsiooni f(x) katkevuspunktiks. 12. Ligul pidevate funktsioonide omadusi: Olgu antud funktsioon f mis on mratud ligul [a; b]. Funktsiooni suurim ja vhim vrtus ligul. Kui leidub punkt x1 ligult [a; b] nii et iga teise punkti x korral samalt ligult kehtib vrratus f(x1) >= f(x) siis nimetatakse arvu f(x1) funktsiooni f suurimaks vrtuseks ligul [a; b]. Kui leidub punkt x2 ligult [a; b] nii et iga teise punkti x korral samalt ligult kehtib vrratus f(x2) <= f(x) siis nimetatakse arvu f(x2) funktsiooni f vhimaks vrtuseks ligul [a; b]. Ligul pidevatel funktsioonidel on jrgmised omadused: Omadus 1. Ligul pidev funktsioon saavutab oma suurima ja vhima vrtuse sellel ligul. Omadus 2. Ligul pidev funktsioon saavutab sellel ligul iga vrtuse oma suurima ja vhima vrtuse vahel. Omadus 3. Kui funktsioon f on pidev ligul [a; b] ja omandab selle ligu otspunktides erineva mrgiga vrtusi siis leidub sellel ligul vhemalt ks punkt c kus f(c) = 0. Omadus 3 jreldub otseselt omadusest 2. Kui pideval funktsioonil f on ligu otspunktides erineva mrgiga vrtused siis on selle funktsiooni suurim vrtus positiivne ja vhim vrtus negatiivne. Teisest kljest, vastavalt omadusele 2 saavutab f iga vrtuse oma suurima ja vhima vrtuse vahel. Kuna antud juhul 0 jb suurima ja vhima vrtuse vahele siis kuskil peab vaadeldav funktsioon saavutama vrtuse 0. See thendabki et ligul [a; b] leidub vhemalt ks punkt c kus f(c) = 0. 13. Funktsiooni tuletise miste: Def. F.-i y=f(x) tuletiseks nim. piirvrtust y=lim x0 y/x= limx0 f(x+x)-f(x)/ x. Kui vaadelda hepoolseid piirvrtusi tingimustel x0-0 vi x0+0, siis saame vasempoolse vi parempoolse tuletise. *Kui f.-l on tuletis mingis punktis, siis on ta pidev selles punktis. Vastupidine vide on vale. Nide. Leian f.-i y=sinx tuletise. (sinx)= lim delx0 dely/delx= lim delx0 (sin(x+delx)-sinx)/delx= lim delx0 (2sin(((delx)/2)cos(x+(delx)/2))/delx= lim delx0 2(((delx)/2)cos(x+(delx)/2))/delx= lim delx0 cos(x+(delx)/2)=cosx. Seega (sinx) =cosx, kusjuures sinxD(R). 15. Joone puutuja ja normaali vrrand: Puutuja: Joone puutuja ja tema vrrand. Olgu tasandil xy - teljestikus antud joon y = f(x) (st funktsiooni y = f(x) graafik). Joone y = f(x) puutujaks punktis A nimetatakse tema likaja AP piirsirget s mis tekib punkti P lhenemisel punktile A mda joont y = f(x) (joonis 3.2). Meie eesmrgiks on tuletada puutuja s vrrand. Kigepealt mrgime et valemi (3.2) phjal avaldub

puutuja s vrrand punktis A = (a; f(a)) kujul y - f(a) = p(x- a) ; (3.3) kus p on s tus. Momendil on p veel tundmatu suurus. Avaldame suuruse p funktsiooni f tuletise kaudu. Selleks vaatleme joonist 3.3lk33. Joonisel on likaja AP tusunurk thistatud -ga. Seega on likaja AP tus p(kriipsuga) = tan. Joonisel olevalt tisnurkselt kolmnurgalt neme et p(kriipsuga)= tan = (f(x)-f(a))/x-a. Vaatleme nd piirprotsessi xa. Kui xa siis P lheneb punktile A mda joont y = f(x). Vastavalt puutuja definitsioonile lheneb likaja AP joone y = f(x) puutujale punktis A. Seega lheneb ka likaja tus p(kriipsuga) puutuja tusule p. Jrelikult, tuletise definitsiooni phjal p = lim(xa) p(kriips) = lim(xa) (f(x)-f(a))/x-a=f(a)(3.4) Valemitest (3.3) ja (3.4) saamegi puutuja vrrandi yf(a) = f(a)(x - a) : (3.5) Valem (3.5) kehtib juhul kui puutuja tus p ehk tuletis f(a) on mratud. Kui puutuja tusunurk on /2 siis ei ole f(a) mratud ja puutuja vrrand on x = a. Normaal: Joone normaalsirge ja tema vrrand. Joone y = f(x) normaalsirgeks punktis A nimetatakse sirget n mis lbib punkti A ja ristub joone y = f(x) puutujaga selles punktis. Joonisel 3.4 on kujutatud joone y = f(x) puutuja s ja normaalsirge on koos oma tusunurkadega alfa ja beta. Normaalsirge vrrandi tuletamiseks peame arvutama tema tusu p = tan beta. Kuna beta = alfa + pi/2 ja tan alfa = f(a) siis p = tan beta = tan (alfa + pi/2) = -1/tanalfa =-1/f(a) (3.6) Valemite (3.6) ja (3.2) phjal on punkti A = (a; f(a)) lbiva normaalsirge vrrand jrgmine:y - f(a) = -1/f(a)(x - a) : Muidugi kehtib selline vrrand juhul kui f(a) 0. Kui f(a) = 0 siis on normaalsirge y - telje sihiline ja tema vrrand on x = a. 16. Liitfunktsiooni tuletis: Liitfunktsioon. f[g(x)] tuletis {f[g(x)]}= f [g(x)] f (x). Testus. Olgu meil liitfunktsioon f[g(x)]. Thistan g(x)=u. Sellisel y (f noole peal) u(g noole peal) x, saame, et y=f(u), u=g(x) ja y =lim delx0 dely/delx= lim delx0 dely/delu delu/delx= [delx0 delu0]= lim delu0 dely/delu lim delx0 delu/delx= f (u) u (x)= f [g(x)] g (x). 18. Prdfunktsiooni tuletis: Prdfunktsioon. f(x)=y f astm 1(y)=x; y = lim delx0 dely/delx= [delx0dely0]= lim dely0 1/delx/dely= 1/dx/dy= 1/df astm 1(y)/dy (3-ne murd). 19. Funktsioonide y=ax ja y=xp diferentseerimine Logaritmilise diferentseerimise valem
f ' ( x ) = f ( x )(ln f ( x ) )'

Antud valem taandub funktsiooni f diferentseerimise funktsiooni ln f ( x ) diferentseerimisele ja on kasulik siis, kui viimase gunktsiooni diferentseerimine on lihtsam. Niteks eksponentfunktsiooni ax(a>0) korral (a x )' = a x (ln a x )' = a x (ln a x )' = a x ( x ln a )' = a x ln a astmefunktsioon x a ( x 0) korral aga
a a a

( x )' = x (ln x )' = x

(ln x )' = x a(ln x )' = x

a a

1 = ax a 1 x

20. Trigonomeetriliste funktsioonide tuletised

y = sin x y = sin ( x + x ) sin x = sin x cos x + cos x sin x sin x = cos x sin x sin x(1 cos x )

cos x sin x sin x(1 cos x ) sin x 1 cos x = cos x lim sin x lim = x 0 x 0 x x x (1 cos x )(1 + cos x ) = cos x sin x lim sin 2 x = = cos x sin x lim x 0 x 0 x (1 + cos x ) x(1 + cos x ) sin x sin x = cos x sin x lim = cos x sin x 1 0 = cos x x 0 x 1 + cos x
x 0

lim

(sn i

x ) =o cs

alaloogselt kib ka
y = tan x

(cs o

x ) = sn i

( tan x ) = sin x
cos x
1 cs 2 x o tan x =

( sin ) cos x sin x( cos x )

cos 2 x

cos 2 x + sin 2 x 1 = 2 cos x cos 2 x

analoogselt kib ka

c t x =1 o

1 sin 2 x

21. Arkusfunktsioonide tuletised

x = sin y 1 1 ( arcsin x ) = 1 = 1 = = 2 1 sin y 1 x2 ( sin y ) cos y y = arcsin x

( arcsin

x) =

1 1x2

y = arctan x x = tan y

( arctan x ) =
( arctan x ) =

( tan y )

1 1 1 = = 2 1 1 + tan y 1 + x 2 cos y

1 1+ x

22. Hperboolsed funkts ja nende tuletised: 1. Hperboolne siinus: def: shx = (e astm x e astm x)/2; (X=R Y=R). 2. hperb koosinus: def: chx = (e astm x + e astm x)/2 ; (X=R Y=[1;+)). 3. hperb tan: def: thx = shx/chx (X=R Y=(-1;1) 4. hperb cot: def: cthx = chx/shx (X=R\{0} Y=R\[-1;1]). Tuletised: 1. (shx) = ((e astm x e astm x)/2) = (e asmt x + e astm x)/2 = chx 2. (chx) = (( e astm x + e astm x)/2) = (e astm x e astm x)/2 = shx 3. (thx) = (shx/chx) =

(chx*chx-shx*shx)/ch ruut x = [ch ruut x sh ruut x = 1] = 1/ch ruut x. 4. (cthx) = (chx/shx) = (shx*shx-chx*chx)/sh ruut x = -1/sh ruut x. 23. Logaritmiline diferentseerimine: Logaritmiline dif. Lause. Kui f(x)D(X) ja f(x)>0 (xX), siis f (x)=f(x)(d/dx)(lnf(x)) (xX). Testus. Lase eeldustel saan (d/dx)(lnf(x))= f (x)/f(x) (xX), millest jreldub eeldatud lause. 26. Krgemat jrku tuletis: Iga tuletist vib vaadelda kui iseseisvat funktsiooni. Kui see f. on diferentseeruv ehk siis f `(x)=D(x0), siis same leida temast omakorda tuletise. Seda nim. Krgemat jrku tuletiseks algfunktsioonist f(x). n-jrku tuletiseks nim. Tuletist tuletisest, mille mille jaoti on n-1 ehk siis f astm n (x)= [f astm (n-1) (x)] 27. Rollei teoreem: Keskvrtusteoreem. (Rollei). Olgu y=f(x) 1)pidev ligul (a;b) 2)diferentseeruv vahemikus (a;b) 3)f(a)=f(b)=0. Siis leidub vh. 1 punkt c, a<c<b niisugune, et y(c)=0. Testus. Kui f. on pidev ligul (a;b), siis ta saavutab mingis punktis oma suurima ja vhima vrtuse. Olgu f(x1)=m vhim vrtus ja f(x2)=M suurim vrtus. Kui m=M=0, siis f(x) 0 ja y(x) 0. Olgu niteks M 0. Punktis x2 ei saa aga f. olla 0-st erinev. Kui tuletis oleks 0, siis f. oleks kas kasvav vi kahanev ja mistahes x2 mbruses vrtusi, mis oleksid M nii vikesed kui suured. S.o. vasturkivuses eeldusega, et M on suurim. Jreldus. Kui teoreemi tingimus asendada tingimusega f(a)= f(b), siis teoreem kehtib. 28. Cauchy ja Lagrangei teoreemid: Lagrangei Teoreem. (Lagrangei) Olgu y=f(x) 1) Pidev ligul (a,b) 2)diferentseeruv vahemikus (a,b), siis leidub vhemalt 1 selline punkt c(a,b), et kehtib valem. f(a)-f(b)= (a-b) f(c) Lagrangei valem, lpliku muudu valem. Testus. vaatleme f.-ni (x)=(a-b) (f(x)-f(b))- (x-b) (f(a)-f(b)) See f. on pidev ligul (a,b), dif.-uv vahemikus (a,b), (a)= (b)=0. Jrelikult Rolle`i teor.-i kohaselt leidub punkt c(a,b), nii et (c)=0 (x)=(ab) f(x)-(f(a)-f(b)). (c)=(a-b) f(c)-(f(a)-f(b))=0. Siit saamegi Lagrange`i valemi. Mott. Sageli omab see valem kuju f(x)-f(x0)= (x-x0) f( ).Teoreem (Cauchy teor.) f(a)-f(b)/g(a)-g(b)= f(c)/g(c), g(c)0. Testus. Vaatlemef-ni F(x)=(g(a)-g(b))(f(x)-f(b))- (g(x)-g(b))(f(a)-f(b)). F(x) on 1)on pidev ligul (a,b) 2)dif.-uv vahemikus (a,b) 3)F(a)=F(b)=0. Vastavalt Rolle`i teoreemile leidub c(a,b), et F(c)=0 F(x)= (g(a)-g(b)) f(x)-g(x) (f(a)-f(b)) F(c)= (g(a)-g(b)) f(c)g(c) (f(a)-f(b))=0 g(c) 0, sest muidu jrelduks, et ka f(c)=0, mis on vimatu. (g(a)-g(b)) f(c)= g(c) (f(a)-f(b)) Prast mlema poole jagamist (g(a)-g(b) ga ja g(c) ga saamegi Cauchy valemi. Mott. Jreldus: Lagrange`i valem Cauchy valemist kui vtta g(x)=x, siis g(a)-g(b)= a-b ja g(x)=1. 29. LHospitali reegel: lim(xa) vi (x) kehtib 0/0 vi / mramatuse puhul reegel lim (.....) f(x)/g(x) = lim(...) f(x)/g(x) kui g0. Kui f-ni f(x) ja g(x) on poolligul ]a;b,] mratud ja 1) rahuldavad piirvrtusi: lim f(x)=0; lim g(x)=0; (lim f(x)= ; lim g(x)= ). 2) poolligul ]a;b] on olemas tuletised g(x); f(x); g0 on olemas piirv 3) lim f(x)/g(x)=limf(x)/g(x). Testus: lim(xa) f(x) = f(a)=0; lim(xa) g(x) = g(a)=0. 30. Taylori valem: On antud f-ni f(x) ning punt a selle mbruses ning selles punktis on tuletised pidevad f astm n (a).f(x)=Pn(x)+Rn(x); Pn(a)=f astm k (a); k=0,1,2,...n; Rn(x)=f(x)-Pn(x) (jkliige); f(x)Pn(x): Kehtib valem: f(x)=f(a) + f(a)/1! *(x-a) + f(a)/2! *(x-a) ruudus + .... + f astm n (a)/n! *(x-a) astm n + f astm (n+1) ()/(n+1)! *(x-a) astm (n+1); f(t)=f(x) f(t) - f(t)/1! *(xt) - ... (x-t) astm n /n! *f astm n (t) Q*(x-t) astm (n+1) / (n+1)! ; F(t) F(a)=0; F(x)=0 ]

a;x[ ; ; F(t) = (x-t) astm n / n! *f astm (n+1) (t) + (x-t) astm n /n!*Q ; F()=0 (x- ) astm n /n! *f astm (n+1) () + (x- )/n! *Q=0 Q= f astm (n+1) (). MOT!