• Kas igal ainel on ka mingi kindel olek, milles ta on kõige stabiilsem?

See sõltub rõhust ja temperatuurist, ehk on väljaloetav faasidiagrammilt, mis olek on antud tingimustel
kõige eelistatum. Rõhust ja temperatuurist sõltumatut eelistatud olekut ainetel ei ole.
• Miks entroopia kasvades vabaenergia väheneb?
Tuletage meelde vabaenergia valem G=H-TS. Siit on näha, et entroopia (S) kasvades peab vabaenergia
vähenema, kuna absoluutne temperatuur ei saa olla negatiivne.
• Mida see tähendab, et „kolmikpunktis on omavahel tasakaalus kolm faasi“?
See tähendab, et samaaegselt (samadel tingimustel – rõhul ja temperatuuril) saavad koos samaaegselt
eksisteerida nimetatud 3 faasi, näiteks vee korral jää, vesi ja aur.
• Kas mõnel ainel on ka mitu kolmikpunkti ja ka nelikpunt?
Ainet, mille oleksid tasakaalus korraga rohkem kui kolm faasi, ei tunta. Kolmikpunkte võib aga
faasidiagrammil olla rohkem kui üks. Kasvõi vee faasidiagrammil, kus on vaadeldud ka kõrgemaid
rõhke, kus esineb palju erinevaid tahkeid faase, on neid mitmeid.
• Mitu ja missugust aine oleku faasi on leitud veele kokku? Te mainisite, et jääle on ainuüksi juba
11 olekut. Millistele olekutele on leitud rakenduslik tähtsus?
Vaatasin järgi – veel peaks hetkel olema teada 17 tahket faasi. Kuna nende faaside püsimiseks on vaja
kõrget rõhku, siis neil minu teada praktilist rakendust ei ole.
• Mille poolest erinevad jää erinevad faasid?
Molekulide erineva paiknemise poolest.
• Kas lumi ja jää on vee erinevad faasid?
Ei, siin on tegu erineva suurusega kristallidega, samast faasist.
• Kas faasidiagrammil on võimalik ka plasmat kujutada?
Põhimõtteliselt ei tohiks selleks olla takistusi, aga probleem on ennekõike seotud sellega, et gaasi
üleminek plasmaks ei ole kirjeldatava ühe temperatuuri ja rõhu kombinatsiooniga (selles mõttes, et
rõhul P ja temperatuuril T on meil gaas ning samal rõhul ja temperatuuril T+δ, kus δ on väga väike
temperatuurimuutus on plasma – temperatuuri tõstmisel toimub minu teada järkjärguline gaasi
dissotsiatsioon ioonideks ja elektronideks, mitte järsk üleminek, nagu tavaliste faaside puhul).
• Mitu tüüpi faasidiagramme on üldse olemas?
Neid on palju – erinevate suuruste (lisaks rõhule ja temperatuurile näiteks kontsentratsioon) vahelised
seosed, erinevad segude koostised (ühe-, kahe- ja rohkemkomponentsed segud) jne.
• Kas ja kui kaua läheb umbes aega selleks, et 0.5 liitrisest suletud konjakipudelist kõik vedelik
ära aurustuks?
Kui pudel on tõeliselt suletud, siis püstitub üsna kiiresti tasakaal ja vedelik ei aura ära. Kui niisugune
pudel siiski aja möödudes tühjaks saab, siis on see pigem märk tema halvast sulgemisest (või on mõni
kavalpea sealt „matti võtmas“ käinud).
• Kui lõigata ruumis apelsin lahti, on selle lõhna tunda kogu ruumis. Mingi aja möödudes ei ole
seda lõhna enam tunda. Miks?
Lõhna levik on seotud difusiooniga, lõhna kadu (tegelikult mittetuvastamine) aga vastava retseptori
küllastumisega, s.t. mõne aja möödudes retseptor enam signaali lõhna kohta ei saada, samas kui keegi
tuleb samasse ruumi väljast, siis tema peaks seda lõhna tundma. Muidugi peab arvestama ka sellega, et
difusiooni käigus lõhnamolekulid hajuvad ja nende kontsentratsioon võib jääda tuvastamiseks liiga
madalaks.
• Kas vedelike ja tahkiste lõhna tundmine on ka seotud nende lenduvusega?
Ikka, selleks, et jõuda meie nina lõhnaretseptoriteni, peavad vastavad molekulid piisavas koguses
gaasifaasi saama ja retseptorini jõudma – lenduvatel ainetel on see lihtsam.
• Kas Henry konstant on iga gaasi puhul erinev?
Jah, Henry konstant sõltub lahustuvast gaasist, lahustist ja temperatuurist…
• Kuidas on Henry konstant saadud?
Mõõtes rõhku ja lahustuvust…
• Mis on osarõhk?
Gaaside segus on ühe komponendi osarõhk just selle aine molekulide poolt avaldatav rõhk.
• Miks peaks tahkise lahustumisega kaasnema entroopia kasv?
Lahustumisel jagunevad tahkise molekulid suuremasse ruumi ja saavad seal võtta rohkem erinevaid
paigutusi (suureneb sama energiaga mikroolekute arv).
• Millest tuleneb Na2SO4 lahustumise segakäitumine?
Naatriumsulfaadi korral on (minu õnneks) asi tegelikult lihtsasti selgitatav – temperatuuril alla 32 °C
on see aine tahkel kujul (vee juuresolekul) osaliselt dekahüdraadina (Na2SO4·10H2O), mille lahustuvus
on väiksem kui puhtal naatriumsulfaadil, üleminek veevabale kujule (tahkes faasis) temperatuuri
kasvades suurendab lahustuvust. Ülalpool eelnimetatud temperatuuri on tahkes faasis vaid veevaba
vorm, mille lahustuvus temperatuuri tõustes kahaneb.
• Kas lahus saab olla tahke?
Eks see sõltub natuke sellest, kuidas me defineerime termini „lahus“. Kui loeme lahuseks segu, kus
ained on teineteises jaotunud molekulide (või aatomite) tasemel ja võimalikud on erinevad (ilma
kindlate stöhhiomeetriliste vahekordadeta) kontsentratsioonid nagu tavaliselt tehakse, siis saab kindlasti
olla ka tahkeid lahuseid. Paljusid sulameid loetakse näiteks tahketeks lahusteks.
• Kuidas defineerida 1 lihtsa lausega lahustumisentalpia?
Entalpiamuut, mis kaasneb 1 mooli aine lahustumisega (piirilise lahustumisentalpia korral tuleks lisada,
et lõpmata suures koguses lahustis).
• Miks keevad ained temperatuuril, kus nende aururõhk saab võrdseks atmosfäärirõhuga?
Siis saab võimalikuks aurustumine (mullide moodustumine) ka vedeliku sees, mitte ainult vedeliku
pinnalt.
• Kas seep lahustub paremini polaarses või mittepolaarses lahustis?
Ta peaks hästi lahustuma mõlemas keskkonnas…
• Kas selleks, et seep eemaldaks polaarseid osakesi tuleks lahustina kasutada mingit
mittepolaarset lahustit?
Põhimõttelist jah, aga praktikas pole seda vaja, sest polaarsed ained lahustuvad tavaliselt vees
(polaarses lahustis) hästi. Külla kasutatakse pindaktiivesid ained vahel selleks, et lahustada polaarseid
aineid mittepolaarses vedelikus ja nendega siis näiteks reaktsioone läbi viia seal.
• Kas on olemas ka aineid, mis ei kee või keeb väga raskelt?
Ikka on, tavaliselt seetõttu, et aine laguneb enne keemistemperatuurini jõudmist. Rõhku alandades saab
selliseid aineid muidugi keema viia.
• Miks soovitatakse teevett korduvalt mitte keeta?
Keetmisega väheneb vees sisalduvate gaaside kontsentratsioon ja sellega seoses muutub ka maitse
(võrrelge samal temperatuuril limonaadi värskelt avatud pudelist ja tund aega laual seisnud klaasist).
Seetõttu ei soovitata ka tee või kohvi valmistamiseks kasutada deioniseeritud vett (kuigi veekeetja
jaoks oleks see kasulik – ei tekkiks katlakivi).
• Kas on ka gaase, mille puhul kõrgemal temperatuuril on aine lahustuvus parem? Millised?
Paljude gaaside (näiteks vesinik ja lämmastik) lahustuvus orgaanilistes lahustites (näiteks
süsiniktetrakloriid või benseen) kasvab temperatuuri tõustes. See on seotud lahustumisentalpiaga – kui
see on positiivne (endotermiline protsess) võiks eeldada lahustumise kasvu temperatuuri tõustes.
• Kas kuidagi on võimalik vältida veresoonte lõhkemist rõhu muutumise tõttu peale sukeldumist
kiiresti pinnale tõustes?
Saab, kui muuta rõhku aeglasemalt või kasutada hingamiseks gaase, mis lahustuvad vees vähem – nii
kasutatakse näiteks hapniku ja heeliumi segu, sest heelium lahustub veres vähem kui lämmastik.
• Mida näitab suhteline õhuniiskus?
See näitab, mitu protsenti on vee (tegelik) aururõhk antud temperatuurile vastavast tasakaalulisest
(võimalikust maksimaalsest) aururõhust.
• Mis on tõeline lahus?
Tõelise lahuse all mõistetakse selliseid segusid, kus lahustunud ained on segunenud lahustiga molekuli
tasemel, s.t. ei ole suuremaid ainekogumeid (kristalle, tilkasid jne.) ja võimalikud on suvalised
kontsentratsioonid (vähemalt mingi piirini – küllastatud lahuse tekkimiseni).
• Miks on kolligatiivsetel omadustel just selline nimetus?
Sellise nimetuse andis kunagi W. Ostwald, kes klassifitseeris lahuste omaduse kolme rühma:
kolligatiivsed, mis sõltuvad ainult lahustunud aine ja lahusti osakeste suhtest (suhtarvust) lahuses,
aditiivsed, mis on lahustunud aine ja lahusti vastavate omaduste summad (näiteks mass) ja
konstitutsionaalsed, mis sõltuvad konkreetsest lahustunud ainest. Nimetus olla tuletatud ladinakeelsest
sõnast colligatus, mis peaks tähendama „seotud“.
• Kui stabiilne on superkriitilise voolise faas?
Superkriitiline voolis on kriitilisest temperatuurist ja rõhust kõrgemal temperatuuril stabiilne lõputult…
• Kas mõni aine/ühend on superkriitilise voolise kujul leitav looduses (tavaolekus)?
Minu teada võib superkriitilist vett esineda ookeanipõhjas avanevates kõrgetemperatuursetes avades
(hydrothermal vents), kus on nii kõrge rõhk (tänu veekihile nende kohal) kui ka auru kõrge temperatuur
(tänu kokkupuutele kuumade vulkaaniliste kivimitega).
• Mida mõeldakse kriitilise rõhu ja temperatuuri all?
Need on rõhk ja temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi ainult rõhu tõstmisega vedelikuks muuta.
• Kas superkriitiline voolis on sama mis plasma?
Ei, superkriitilisel voolisel on nii gaasi (täidab kogu vaba ruumi) kui vedeliku omadused (tihedus,
võime erinevaid aineid lahustada). Plasma on aine olek, kus molekule enam ei ole ja ka aatomid on
„katki“, s.t. ioonide ja elektronidena.
• Miks lahjas lahuses on molaalsus ja molaarsus tugevamalt seotud kui kontsentreeritud lahuses?
Siin on ilmselt mõeldud nende väärtuste sarnasust, sest seotud on nad omavahel alati, s.t. teades ühte
(ja lahuse tihedust) saab alati arvutada ka teise. Lahjade lahuste korral on (vesilahustes) lahuse ruumala
ja lahusti mass kilogrammides enam-vähem võrdsed (lahustunud ainet on lahuse massist minimaalselt),
kontsentreeritumate lahuste korral hakkavad need rohkem erinema…
• Kas kiirkeedupottide toimimine on ka seotud aururõhu suurenemisega?
Siin on tegemist pigem sellega, et kõrgemal rõhul on ka vedeliku keemistemperatuur kõrgem ja see
võimaldab „keeta“ toitu kõrgemal temperatuuril, kus üldiselt kõik reaktsioonid, ka toiduga toimuvad,
kulgevad kiirmini kui 100 °C juures.
• Kas tahkiste suurt aururõhku kasutatakse ka millekski?
Ikka, näiteks lõhkeainete ja narkootiliste ainete leidmiseks.
• Miks on elavhõbe ja selle ühendid gaasina palju ohtlikumad kui vedeliku kujul?
Ilmselt seetõttu, et kopsude kaudu toimub elavhõbeda sidumine organismi kergemini.
• Millal võib töös võtta i väärtuse võrdseks ühega?
Kui meil on alust arvata, et antud lahustis vaadeldav aine ei dissotseeru (tegemist on nõrga elektrolüüdi
või mittedissotseeruva ainega, või on tegemist mittepolaarse lahustiga).
• Kas reaalses elus esineb ka reaalseid segusid, kus kõrvalekaldeid Raoult’i seadusest ei esine?
100% ideaalseid segusid ei ole, küll aga 99,99% ideaalseid segusid (mis praktiliselt ikka tähendab, et
on).
• Kas ka üleküllastunud lahuse lahustuvust (lahustumisentalpiat ja lahustuvusentroopiat) on
võimalik arvutada?
Termodünaamika vahenditega vist ei saa, sest üleküllastunud lahus ei ole termodünaamilises mõttes
stabiilne.
• Kas stabiilseim on see faas, millel on standardtingimustel kõige laiem ühe oleku vahemik?
Stabiilseim faas on see, milles antud tingimustel aine on (kui talle anda piisavalt aega), millesse
lähevad nendele tingimustele viies üle teised faasid – kui tuua näiteks toatemperatuuril ruumi tükk jääd,
siis see sulab ära ja läheb nendel tingimustel stabiilseimasse vormi – vedelasse.
• Soola puistatakse talvel tänavatele selleks, et külmumistemperatuuri alandada. Miks aga see
lume-soola segu ise nii külm on?
Sulamisega kaasneb soojuse neeldumine (sulamine on endotermiline protsess) ja seega temperatuur
alaneb (sulamisel) kuni selle segu sulamistemperatuurini.
• Mitteideaalsete segude korral keeb positiivse kõrvalekaldega segu madalamal temperatuuril kui
kumbki segu komponent. Kuidas see võimalik on?
Positiivne kõrvalekalle tähendab, et segu moodustavate komponentide (erinevate) molekulide vahelised
vastasmõjud on nõrgemad, kui kummagi komponendi molekulidel omavahel. Kuna teatud
kontsentratsioonide juures on segus omavahel reaalses vastasmõjus pigem erinevate segu
komponentide molekulid, siis summaarselt on nende omavaheline vastasmõju nõrgem, kui oleks
kummaski eraldivõetud puhtas vedelikus.
• Millistest materjalidest tehakse poolläbilaskvaid membraane ja kuidas kontrollitakse nende
aukude (pooride) suurust?
Enamasti on need mitmesugused polümeersed materjalid, näiteks atsetaattselluloos. Pooride suurust
saab mõnevõrra reguleerida sünteesitingimustega ja membraaniks kasutatava polümeeri koostisega.
• Miks käituvad elektrolüüdid lahuse mitte-elektrolüütidest erinevalt?
Kuna lahuses on elektrolüütide korral rohkem osakesi võrreldes mittelektrolüütidega. Samas on nende
lahustunud aine osakeste vahel tugevam vastasmõju (ioon-ioon elektrostaatiline vastasmõju „ulatub”
kaugemale või „kustub” aeglasemalt).
• Kuidas on praktikas võimalik saada mereveest soola, kasutades pöördosmoosi?
Ega ei olegi võimalik. Rääkisin, et saab mereveest eraldada vett – kui mereveele avaldada suuremat
rõhku kui osmootne rõhk, siis hakkab lahusti liikuma kontsentreeritumast lahusest lahjemasse (k.a.
puhtasse lahustisse) kuni osmootne rõhk saab välise rõhuga võrdseks.
• Mis on ioonide vahelised agregaadid, millega tuleb arvestada kontsentreeritumates lahustes?
Kõrgematel kontsentratsioonidel ei koosne lahus enam ainult lahustist ja üksteisest (piisavalt) eraldatud
individuaalsetest ioonidest, vaid lisaks neile tekkivad ka mitmest ioonist koosnevad liitosakesed
(näiteks kontsentreeritumas NaCl lahuses on lisaks Na+ ja Cl- ioonidele veel NaCl, Na2Cl2 jne
„molekulid” ning Na2Cl+, NaCl2- jne ioonid.
• Kas osmoosi mõjutab ka see, kui ühel pool membraani on lahuse temperatuur kõrgem kui teisel
pool?
Kindlasti mõjutab, aga sellele küsimusele termodünaamika ei saa vastata, sest termodünaamika eeldab
tasakaalu ja sellisel juhul peab ka süsteemi temperatuur olema ühtlustunud.
• Kas on ka lahuseid, kus krüoskoopiline konstant on negatiivne, s.t. lahus sulab kõrgemal
temperatuuril kui lahusti?
Ei, termodünaamika seda ei võimalda. Lahuse vabaenergia on madalam võrreldes puhta lahustiga,
seega saavad lahusti ja tahke faasi (see koosneb aga ainult lahustist, sest lahustunud aine jääb
lahusesse) Gibbsi energiad võrdseks madalamal temperatuuril.
• Milline on seos aine puhtuse ja külmumistemperatuuri vahel?
Mida rohkem lisandeid (ebapuhtam aine), seda madalamal temperatuuril see külmub. Lisaks toimub
puhaste ainete korral sulamine tavaliselt ühel konkreetsel temperatuuril, segude (seega siis mittepuhaste
ainete) korral aga mingis temperatuuride vahemikus, sest sulamise käigus hakkab koostis (tahkes
faasis) muutuma.
• Mis on poolläbilaskev membraan?
See on kiletaoline materjal, millest saavad läbi liikuda ainult osad lahuses olevad osakesed.
Kuidas vähendada pinnase reostumist kloriididega (jää sulatamisel)?
Ehk võiks kasutada mõnda teist soola, näiteks kaaliumnitraati, mis oleks taimedele väetiseks?
 • Mis on aseotroop?
Aseotroop ehk aseotroopne segu on selline binaarne vedelike segu, mille keemistemperatuur on
madalam või kõrgem mõlema tema komponendi keemistemperatuuridest.
• Milline oleks näide aseotroopsest segust? Mida ta endast kujutab?
Näiteks sobiks ehk etanooli ja vee segu, kus etanooli 96%. See segu keeb kõrgemal temperatuuril kui
vesi või etanool – seega ei saa sellisest segust enam puhtamat etanooli destillatsiooni teel eraldada, sest
segu vedela ja aurufaasi koostised on samad.
• Mis on fraktsioneeriv destillatsioon?
See destillatsioon, mida viiakse läbi korduvalt, et saada kätte võimalikul puhtad segu komponendid.
• Miks on vaja valemeid/teooriaid ideaalsete objektide kohta kui neid reaalsuses kasutada ei saa?
Õigustatud küsimus. Aga mida siis teha, kui täpset lahendust ei ole, aga hädasti oleks vaja arvutada, kas
või ligilähedaselt (näiteks rõhu sõltuvust ruumalast)? Enamasti saab selliste idealiseeritud süsteemide
jaoks saadud valemeid siiski kasutada teatud piirides (ja piisava täpsusega) ka reaalsete olukordade
jaoks. Lisaks aitab ideaalsusest kõrvalekaldumine leida uusi ja täpsemaid seoseid omaduste
ennustamiseks.
• Kas krüoskoopiline konstant on igal ainel oma või on olemas universaalne konstant (nagu
gaaside korral R)?
Igal lahustil on oma konstant, mis ei sõltu lahustunud ainest.
• Mis teeb destilleeritud vee pikas perspektiivis mürgiseks?
Inimese organism on peenelt tasakaalustatud süsteem, mis toimib sellisena ainult väga piiratud
erinevate ainete kontsentratsioonide juures. Normaalse (kraani-, kaevu- või ka pudeli-) vee tarbimisel
saab inimene koos veega pidevalt sooli, mis asendavad higi ja uriiniga kehast välja viidavad soolasid.
Kui aga tarvitada puhast (soolasid mittesisaldavat) vett, siis nihkub see soolade tasakaal paigast ja
inimene pikas perspektiivis sureb. Seda kasutati kunagi Hollandis kurjategijate eriti piinaval viisil
hukkamiseks.
• Mida kujutab endast van’t Hoffi faktor i?
See näitab, mitmeks osakeseks iga lahustunud aine molekul (keskmiselt) on lahuses jagunenud.
• Kas tõesti kõik elektrolüüdid käituvad ideaalselt c = 0,01 M?
Eks see sõltub sellest, kui suuri kõrvalekaldeid me suudame või tahame tähele panna. Selles kursuses
jätame me enamasti pisikesed kõrvalekalded tähelepanuta, et asju mitte liiga keeruliseks ajada…
• Mis ühikutes mõõdetakse osmootset rõhku?
Ikka rõhuühikutes, seega siis SI süsteemis paskalites.
• Kas pöördosmoosi abil joogivee tootmine on kallis või pigem mitte?
Sõltub millega võrrelda – destillatsioon on kindlasti kallim, aga kaevust vee ammutamine odavam…
• Mis materjale kasutatakse membraanina demineraliseeritud vee tootmisel?
Näiteks tselluloosi triatsetaat, mis tekkib paberi tootmisel kõrvalsaadusena.
• Kuidas saab ekstraktsiooni läbi viia tahkete ainetega?
Umbes nii, nagu kodus teed või kohvi teete – osa aineid lahustub (näiteks kuumas vees) ja teised jäävad
lahustumata.