KLIINILISE PSHHOLOOGIA KONSPEKT

Kliinilise pshholoogia struktuur Kliiniline pshholoogia uurib pshikahirete ja pshilise funktsioneerimise halvenemise tekke phjuseid, nende leevendamise, ravimise ja ennetamise viise. Sisaldab pshikahirete ja nende ravi uuringuid ja inimese filosoofilisi ksitlusi. Normaalsuse/ebanormaalsuse hindamiseks Ebanormaalsuse elemente: Kannatus depressioon ei ole piisav nitaja. Maniakaalsus. Kohanematus kitumise sihiprasus on fundamentaalne normaalsuse hindamisel. Individuaalne ja sotsiaalne kohanemine. Irratsionaalsus ja teiste inimeste raskused selle mistmisel. Ennustamatus ja kontrolli kaotus teistele hiriv kitumine, isegi kui phjused on teada. Paindlik kontroll ja selle kiire taastumine on normi tunnuseks. Eredus ja ebakonventsionaalsus loeb harvaesinevana tajutu (nt: seksuaal-, agressiivsed fantaasiad). Depressioon ja revus sagedased, loetakse ebanormaalseks. Vaatleja ebamugavus suhtlemiskaugus, riietumine, kirjutamata reeglite eiramine. Moraalinormide ja ideaalide eiramine armastus, tkus, lojaalsus vs agressiivsus, kinnisus, liigne vi puudulik ambitsioonikus, hea leloomulike mitte-uskumine. Stigmatsioon ehk ramrgistatus ehk hbimrgistatus: Kujutab endast eelarvamusi, hoiakuid, mis pole suunatud ainult vhemusgruppidele rahvusliku, rassi-, religioosse ja seksuaalkitumise eripra jrgi, vaid ldisemalt kigile ramrgistatud inimestele, keda sildistatakse kui hlbelist, vigast, piiratud, rikutud vi muul viisil soovimatut ja see vib olla seotud tema kitumise, eluloo, vanemate, gruppi kuuluvuse vi muuga. Meie hiskonnas kuuluvad sinna gruppi vga inetud, fsiliste puuetega, saatuslikult haiged, lipaksud, langetbised, vaimuhaiged jpt. ramrgistatuse mju mravad tunnused: Varjatavus Olukorra muudetavus Sotsiaalse hirituse mr Esteetilised omadused Hire (oletatav) pritolu Oht teistele inimestele (ka kujteldav) Kige enam eelarvamusi kui stigma on ilmne, suurenev/halvenev, sotsiaalset elu katkestav, eemaletukav vliselt ja ohtlik. Kik muud inimese omadused on allahinnatud. Teraapiakoolkonnad, pshhoteraapiate lhteorientatsioonid Pshhoanaltiline pshhoteraapia fookus tunnete ja tahtmise mistmisel. Pereteraapia ehk ssteemiteraapia fookus suhetessteemil. Humanistlik/eksistentsialistlik teraapia fookus elu phivrtustel, inimlikul kontaktil, inimese vastutusel oma elu ja selle thenduse mistmisel.

Kognitiiv-kitumisteraapia fookus mtlemise, tunnete ja kitumise muutmisel dsfunktsionaalsetest funktsionaalseteks.

Pshikahirete uurimine ja diagnoosimine 1. Kaebused, anamnees, pshhiaatriline intervjuu 2. Somaatiline seisund sh neuroloogiline 3. Pshiline seisund ehk pshiliste funktsioonide(teadvus, taju, mtlemine, kne, intellekt, mlu emotsioonid, kitumine, fsioloogiliste funktsioonide muutused, vegetatiivsed hired) hindamine, pshhiaatriline interjuu, kitumise jlgimine 4. Diagnoos (phihire, lisahire, somaatilised haigused ja kahjustused) Diagnostiline algoritm Diagnoos (RHK-10) ja diagnoosi phjendus 5. Uuringute plaan Pshholoogilised testmeetodid Kliinilised skaalad Laboranalsid, radioloogilised meetodid Funktsionaalsed testid 6. Raviplaan Meeleoluhired: Millises suunas muutus toimus Kas muutus on korduv Motoorika, mtlemine ja motivatsioon alanevad vi tusevad Enamik kaasuvatest smptomitest on sekundaarsed Seos meeleolu ning aktiivsuse muutumisega kergesti mistetav Enamus hireid on korduvad aga vib elus esineda ka ainult 1 episood Sageli seotud stressi tekitavate elusndmustega, eriti esimeste episoodide korral Episoodide kestus vib varieerude mnest ndalast mne aastani Alarhmad vastavalt hire raskusele: Kerge Mdukas Raske ilma pshhootiliste smptomiteta Raske koos pshhootiliste smptomitega Bipolaarne o Korduvad (vhemalt kaks) hiritud meeleolu ja aktiivsuse episoodid o Mnel juhul ilmneb meeleolu krgenemine ning eergia ja aktiivsuse tus, teistel juhtudel meeleolu, energia ja aktiivsuse alanemine. o Paranemine on episoodide vaheperioodil tavaliselt tielik o Esinemissagedus eri sugupoolte vahel on htalsem kui teiste meeleoluhirete puhul o Maniakaalsed episoodid algavad tavaliselt jrsku ja kestavad kahest ndalast kuni nelja-viie kuuni (keskmiselt u neli kuud) o Depressioonid kestavad harilikult kauem, keskmiselt kuus kuud, harva rohkem kui aasta, vlja arvatud vanemas eas.

o Mlemad episoodid jrgnevad tihti stressiga seotud sndmustele vi teistele pshilistele traumadele. o Keskmine vanus haigestumisel 20-39a. Psivad meeleoluhired sivad ja vahelduva intensiivsusega, kestavaid aastaid vi koguni suure osa inimese elust. o Tsklotmia psiv meeleolu kikumine hlmab suurt arvu kergeid depressiooni vi meeleolu tusu perioode ebastabiilsus algab tavaliselt varases tiskasvanueas omandab kroonilise kulu, kuigi vahepeal vib meeleolu kuude vltel olla psivalt normaalne, ilma kikumisteta kikumised pole inimese enda hinnangul seotud elusndmustega o Dstmia Krooniline meeleolu alanemine, mis ei vasta kerge vi mduka korduva depressiooni kirjeldustele Patsiendtidel on harilikult pevi vi ndalaid kestvaid perioode, millal nad tunnevad ennast hsti. Enamuse ajast tunnevad nad end vsinuna ja deprimeerituna kski asi ei paku rmu ega rahuldust Tusased ja kaeblikud Tavaliselt tulevad toime igapevaelu nudmistega Sesoonne meeleoluhire o Diagnostilistes klassifikatsioonides pole o Depressioon tuleb pimedal ja klmal ajal ning taandub kevadel Unipolaarne hire o Suur depressioon o Ilmnevad ainult depressiivsed perioodid, mis kestavad vhemalt 2 ndalat o Sagedased populatsioonis, esmatasandil ja haigla patsientide hulgas o Esineb u 10% meestest ja 20% naistest o Sagedam kui bipolaarne hire Depressioon Phitunnused Alanenud meeleolu Huvide ja elurmu kadumine Krgenenud vsitatavus ja vhenenud aktiivsus Lisatunnused Thelepanu ja konsentratsioonivime alanemine Alanenud enesehinnang ja usaldus S- ja vrtusetuse tunne Trstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku Enesekahjustuse- vi suitsiidimtted vi teod hiritud uni alanenud isu Vlised ilmingud Vhe miimikat, liigutusi, juttu Aeglased liigutused ning kne

Kurb noilme Longus poos Vhe silmsidet Nutab, silmad lhevad kergesti mrjaks, ohkab Esinemine Haigestumise risk 5-10% Naistel le kahe korra suurem kui meestel Sltub enam keskkondlikest teguritest kui nt skisofreenia Teket soodustab lhisuhete puudumine lemrane stress soodustab haigestumise riski Keskmine vanus haigestumisel 40a., 50% 20-50a. Riskitegurid Naissugu Vanus depressiooni esimese episoodi ajal Perekondlik eelsoodumud Alkoholism Raske lapseplv Hilised negatiivsed elusndmused ldine haavatavus Toimetulekustiil Komplitseeritud haiguslugu Arsti klastamine keskmiselt sagedamini Laste depressioon Kuni 18a., u 15-20% on kogenud Rohkem on vljendunud hirm, hingepiin, motoorne rahutus rrituvus, teatraalne kitumine, alkoholi tarvitamine Varasemate foobsete vi obsessiivsetenhtude genemine Impulsiivne kitumine ppeedukuse langus Imikueas anakliitiline depressioon erutus asendub apaatiaga, unehired Riskifaktorid Perekonnaloos meeleoluhired Vanema surm Hljatus, ahistamine Arengu-, tervisehired Kroonilised haigused Kaootiline kodune keskkond Majanduslikud raskused Vanemate probleemid Vanurid Pigem thelepanu terviseprobleemidele kui meeleoluhired 4-6% depressioon ja 15% deprssiivsed smptomid Vanadekodudes protsent suurem Smptomaatiliselt enam neuroloogilist dsfunktsiooni Ravi

Hindamine kliiniline jlgimine, intervjuu (ka lhedastega), funktsioneerimise tase, probleemsed valdkonnad, suitsiidioht, toimetulekupotentsiaal. Ksimustikud Kognitiiv-kitumuslik teraapia mdetakse depressiooni sgavus, tutvustatakse ravi konseptsiooni, ravi kigus hinnatakse funktsioneerimist (peviku pidamine jne), terapeu aitab ja julgustab Monitooring ehk toetav teraapia telefoni teel Antidepressandid ravile reageerivad positiivselt u 50-65%, smptomite taasteke 4-6 kuu prast, ravi soovitatav pikkus 6 kuud. Laste depressiooni ravi Mnguteraapia Lastel ravimid lhiaegselt, puberteedieas julgemalt Pshholoogiline abi ja mbruse muutmine Efektiivsemad koolitusprogrammid Suitsiid Paljude phjustega ja vastuoluliste soovide segapuntrast tulenev nhtus 60-80% juhtumitest seotud depressiooniga 15% depressiooniga patsiente lpetab elu suitsiidiga Meeste seas esineb suitsiide 3-4 korda rohkem Suitsiidi katseid teevad naised 3 korda rohkem Isu pole otsas mitte elust kui sellisest, vaid enda problemaatilisest elust.

Vaimse arengu mahajmus on mistuse peatunud vi puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vltel, millega kaasneb kikide intelligentsuse tasandite (tunnetus, kne, motoorika, sotsiaalne suhtlemine) madal tase. Vaimse alaarenguga vib kaasneda ka mni muu vaimne vi fsiline hire. Neil on suurem risk saada ekspluateeritud vi kuritarvitatud. Nrgenenud sotsiaalse adaptsiooni vime. o Kerge arengupuude vimalikud phjused: Kui ks vi mlemad vanemad on puudega Laps kasvab les vaeses ja pshiliselt tuimas keskkonnas o Raske arengupuude phjused: Prilikkus Imikueas tekkinud ajukahjustused o Ajukahjustus vib tekkida: Prenataalselt (enne sndi): Prilikud haigused Kromosoomhaigused Mrgistused Perinataalsed (snnituseaegsed) peamiselt hapnikupuudusest tingitud Postnataalsed (peale sndi) peamiselt ajupletikud, ulatuslik ajukahjustus Kui kahjustused tabavad loodet hilisemal arenguastmel, siis kahjustuvad teatud ajurakkude grupid, mille tagajrjeks on piiratud kahjustused: Tserebraalparals Epilepsia

Ngemis- ja kuulmispuue Ajukahjustuse phjused: Nakkus, mrgitus raseduse ajal vi vastsndinul - rntgen vi radioaktiivne kiirgus Hapnikupuudus vi fsiline kahjustus Koljuvigastus prast sndi Ainevahetuse vi toitumishired Raske peaaju haigus Loote teadmata phjusega vrareng vi haigus Kromosoomianomaalia Liiga vike vi suur snnikaal Kerge vaimne alaareng Omandavad keele mningase viivitusega, kuid enamus on viemlised kasutama knet igapevaelus, osalema vestluses ning kliinilises intervjuus. Enamus neist on saavutanud tieliku sltumatuse eneseteenindamisel (smine, pesemine, riietumine). Oskuste kujunemise tempo on oluliselt aeglasem normist. Philised raskused ilmnevad tavaliselt koolihariduse omandamisel, paljudel on probleemid eriti kirjutamise ja lugemisega. Thusa abistamisega ppimises vib theldada nende vimete tunduvat arengutja puudulikkuse kompenseerumist. Potentsiaalselt vimelised praktiliseks tks. Kerge arengupuudega lapsed ei erine oluliselt teistest, raskused tekivad eelkoolieas. IQ 50-70 Mdukas vaimne alaareng Mistuse areng ja kne kasutamine formeeruvad aeglaselt, saavutused neis valdkondades on piiratud. Eneseteenindusoskused ja motoorsed vimed on arengus maha jnud, vimetus kirjutada ja kasutada nuga ja kahvlit. Mned isikud vajavad hooldajat kogu elu vltel. Koolit edukus on piiratud, kuid osa on vimelised omandama phioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises. Tavaliselt vimelised tegema lihtsat praktilist td, mis on hea juhendamisega kindlustatud. Tielikult iseseisev elu tiskasvanueas on harva saavutatav. ldiselt on sellised inimesed liikuvad ja kehaliselt aktiivsed ning enamus nitab sotsiaalset arengut kontaktide loomisel, suhtlemises teistega ja lihtsas sotsiaalses tegevuses. Kogu sellele grupile on iseloomulik vimete profiili erinevus. Tunnevad end sageli veidrikena, inimeste reaktsioon kurvastab, eluliselt oluline teiste inimestega kohtumine ja nendega tunnete jagamine, paljudel raske mista, mis nendega toimub. IQ 35-50 Raske vaimne alaareng ldjoontes sarnane mduka vaimse alaarenguga.

Lapsi on kergem ra tunda, nad ei ole suutelised kontrollima oma liigutusi, ei liigu ise. Tajub teiste inimeste verbaalset ja mitteverbaalset suhtumist. IQ 20-35 Sgav vaimne alaareng Piiratud vime aru saada vi tita korraldusi. Enamus neist ei suuda liikuda vi on tugevasti piiratud liikumisega. Vimetud kontrollima oma pie ja prasoole tegevust. Vimelised ainult vga algelistes vormides mitteverbaalselt suhtlema. Ei ole vimelised hoolitsema oma phivajaduste eest. Vajavad pidevat abi ja hooldust. Tavaliselt kaasneb raske neuroloogiline vi kehaline anomaalsus. IQ alla 20 Downi sndroom Vhenenud vime igapevases tegevuses osaleda. Suutmatus mista knet. Pshika muutused: apaatia, depressioon, hpohondria, segadus, rrituvus. Vhenenud sotsiaalne suhtlemine. Stereotpsed ja korduvad liigutused. Orgaanilised pshikahired hiseks aluseks on peaajuhaigus, -kahjustus vi muu hire. Dementsus ja selle eritbid Aamneesia mlu kadumine Apraksia varem osatud tegevuste kadumine, nende mitteoskamine Afaasia knehire, kus on probleeme snade moodustamise vi knest aru saamisega. Dementsus Peaaju haigus Teadvus ei ole hgunenud Emotsionaalne pidurdamatus Sotsiaalse kitumise vi motivatsiooni halvenemine Igapevased tegevused hiritud Kahjustatud uute asjade ppimine Probleeme keeruliste lesannete sooritamisega Kahjustatud analsivime Knehire Mlu halvenemise varased smptomid: Unustab nimesid ja kokkusaamisi Teeb endale loetelusid ja meeldetuletuskirju Mlu halvenemine, vljakujunenud haigus: Unustab ngusid Ei oska enam kasutada loetelusid ja meeldetuletuskirju Unustab hiljutised sndmused Ei ole unustamise tttu vimeline kokkulepetest kinni pidama

Mlu halvenemise hilised smptomid: Elab minevikus Ei tunne enam pereliikmeid ra Dementsuse alaliigid: Dementsus Alzheimeri tvest Frontotemporaalne degeneratsioon Frontotemporaalne dementsus Primaarselt progresseeruv afaasia Semantiline dementsus Vaskulaarne dementsus Lewy kehakeste haigus Korsakoffi tpi dementsus Muud diagnoosid, millega dementsus kaasneda vib: Parkinsoni haigus Huntingtoni tbi Peaaju trauma Sltuvushired Dementsusega kaasnevad pshika muutused: Isiksuse muutus Muutunud toitumiskitumine Ekslemine revus, foobiad, agiteeritus Rahutus, psimatus, vihahood, vgivaldsus Hallutsinatsioonid Hikumine Unehired Seksuaalkitumise hired Alzheimeri tbi Algus hiiliv ja aeglaselt progresseeruv Esmastena mluhired mis svenevad ajas Kulg on gedam Tavaliselt elavad ca 4a prast diagnoosi ja 8a peale haigestumist Isiksuse muutused Peaajus iseloomulikud muutused Muutused segavad igapevaelu Kahjustatud uute asjade ppimine ja meenutamine, lisaks veel vhemalt 1 smptomitest: probleeme keeruliste lesannete sooritamisega, kahjustatud analsivime, hiritud orientatsioon, knehire Ise tavaliselt probleeme ei thelda Aktiivsuse taseme langemine Depressioon Insult ja dementsus Demntsus ca 10-30% juhtudest 21% kellel polnud dementsust, tekkis see kuni 3a jooksul peale insulti

 Enam vanematel, suitsetajatel, madalama haridustasemega Vaskulaarne demntsus Vastavus kikidele kliinilistele kriteeriumitele Puuduvad teised haigused, mis viks phjustada dementsust Tidesaatvad funktsioonid langenud Thelepanu kehvem Pshhootilised hired Pshhootilistele smptomitele on iseloomulik: Tegelikkuse tunnetamisvime on mrkimisvrselt hiritud Kaob vime eristada subjektiivseid pshilisi elamusi reaalsetest sndmustest. Kitumin ei allu isiku tahtele ja on sltuvuses pshhootilisest elamusest Kitumine ei ole prognoositav ning on teistele ja isikule enesele ohtlik Pshhootiliste sptomite hulka kuuluvad: Hallutsinatsioonid Luulumtted Seosetu mtlemine Rahutus Skisofreeniad ja nende ravi Enamiku vormide algus on noores eas Haigus toob kaasa tunnetushireid , mistttu inimesel on raske eristada reaalsust ebarealistlikust. Tavaline haiguse algus on 16-25a. On ravitav leevendatav, kompenseeritav Esineb 1 inimel 100-st, puuduvad soolised erinevused Skisofreenia phjused: Biokeemia Aju verevarustus Molekulaarbioloogia Geneetilised eelsoodumused Stress Ainete kuritarvtamine Smptomid: Varieeruvad inimeseti Mnel on elu jooksul ainult 1 episood, teistel episoodid korduvad, kuid nende vahel elab inimene normaalset elu, osal haigetest on vga rasked smptomid kogu elu jooksul. Toob kaasa muutused vimetes ja isiksuses Haiged pavad sageli isoleeruda Halvenemine on mrgatav: t- ja ppimisvimes, suhetes, isiklikus hgieenis ja enda eest hoolitsemises Iseloomulikud muutused: Isiksuse muutus: tihti skisofreenia ratundmise vti. Ilmnevad tunnete huvi ja motivatsiooni nrgenemine ja kadumine. Tunded vivad olla ebaadekvaatsed.

Mtlemishired: kige silmatorkavam muutus. Ei suuda selgelt ega ratsionaalselt melda, mtlemistempo muutub. Luulud segavad. Mned tunnevad tagakiusatust ja et neid jlitatakse. Tajumuutused: inimesed vivad nha, kuulda, tunda reaalsuses mitte-eksisteerivat. Hallutsinatsioonid. Kuulevad hli. Esineb litundlikkust. Enesetaju: tunneb ennast vabalt hljuva ja kehatuna. Skisofreeniad: Paranoidne skisofreenia Hebefreenne skisofreenia Katatoonne skisofreenia Lihtne skisofreenia Folie a deux indutseeritud luul Skisofreenia ravi: Krooniline haigus, mis vajab kestvat arstiabi ja ravimeid. Ei ole vlja ravitav Perkond ja lhedased peavad ennast harima. Perenustamine Hospitaliseerimine ja korduvravi Ravi vajab kannatust, iget toitumist, puhkust ja treenimist. ECT kasutatakse ainult juhul, kui kannatavad esktreemset depressiooni, on suitsiidsed pika aja vltel vi ei allu ravimitele vi teistele ravidele. Krooniliste haigustega kaasnevad pshholoogilised muutused Nendel inimestel on suurem tenosus langeda depressiooni, kui tervetel ja teistel somaatilistel haigetel. Krgem suitsiidi risk, plaanitakse sagedamini, tide viiakse harvemini Phjustab madalat enesehinnangut Isksusehired Hposeksuaalsus Krooniline valu Valu, mis on kestnud kauem kui 3 kuud Muudab elukvaliteeti Meeleolu muutused mjutavad lhisuhteid Depressioon Unehired, suitsiidimtted, rrituvus Lastel phjustab ebakindlust, seltsielu piiratust, mjutab vanemate elu Vanuritel segab liikumist, und, tuju ja elu nautimist. Kroonilised neuroloogilised haigused Sclerosis multiplex Kesknrvissteemi krooniline ja ravimatu haigus Tavaliselt algab noores tiskasvanueas Naistel esineb sagedamini kui meestel Igapevaelus toimetulek problemaatiline

Probleemid suhtlemisel ja seksuaalelus Smptomid: Halvatused, tasakaaluhired Vsimuse taluvuse vhenemine Hired ngemises ja silmade liikumises Puuteaistingu lve alanemine Pitsitus ja lihaste kangus Piprobleemid Probleemid liikumisel Parkinsoni tbi Phjust ei ole teada 0,001% alla 50a., 2,5% le 85a. Neuropshholoogilised ja pshika muutused Kognitiivsed probleemid Probleemid tidesaatvates funktsioonides kombineerituna ngemis-ruumiliste hirete ja kitumuslike muutustega Kahjustatud ppimisvime, hilisem meenutamine ja keline tegevus Ise puudujkidest teadlikud Mluprobleemid Epilepsia Hoogude phjuseks on epileptiline kolle peaajusmis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lhikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Phjused vivad olla: raseduse vi snnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushired, mrgitused, kuigi tavaliselt ei suudeta phjust kindlaks teha. Aktiivsus piiratud, depressioon, Esineb hperaktiivsust ja teadvuse kaotuse hireid Kergemini rrituv Sagedamini esineb vanglates, vhem intelligentsetel inimestel, kitumishiretega lapseplves, peaajutraumade korral. Svenemine aeglane, edukas ravi peatab Haridustase vib madalamaks jda Emotsionaalsed ja kitumuslikud muutused Hoogude sagedus mjutab meeleolu taset Kardiovaskulaarsed probleemid Sdamelihase infarkti le elanud patsiente hvardab suur depressioonioht. Prast infarkti tekib depressioonioht umbes 15-20%l patsientidest. Depressioon vib sdamehaiguse kulgu pikendada ja raskendada ning seeprast tuleb seda kindlasti ravida. Nt insult. revushired neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed hired. Enamus foobiad esinevad naistel ja suur osa algab varases tiskasvanueas. o Sotsiaalfoobiad algab noorukieas, hirm esinemise vi vastassoo vi smise ees avalikus kohas. revus vib muutuda paanikaks.

o Agorafoobia kivitajaks on tunne, et ei saa piisavalt kiiresti ohutusse kohta pgeneda. o Lihtfoobiad: Akrofoobia krgusekartus, klaustrofoobia suletud ruumi kartus, eksami-, mbliku-, lendamiskartus. o Paanikahire: Smptomid: tekib kki, ei saa aru millest, hupuuduse tunne, vrinad, valud, iiveldus, nrkus, surmahirm, sest tunne on nii intensiivne. Tunnused: pole seost foobse objekti vi situatsiooniga. Kestab mned minutid, koos jreltunnustega kuni tunde, see on nii intensiivne tunne, et inimene lahkub tavaliselt situatsioonist joostes, sltumata sellest, kus ta viibib. o Generaliseerunud revus: psiv revus, mis ei ole seotud konkreetse olukorraga. Sagedamini naistel. Paanikahire tunnused, mis on linud nrgemaks, aga psivaks. Kogu aeg on tunne, et iga hetk vib juhtuda midagi. Vsimuse kogemine kinnitab depressiooni. o Obsessiiv-kompulsiivne hire: korduvad sundmtted vi teod, hirivad inimest, sest nad on kas vgivaldsed, vga mtetud ja rumalad, nilbed. o Posttraumaatiline stresshire: hilisem reaktsioon erakordselt hirmutavale stressavale olukorrale. Loodusnnetused, surma ngemine, vgistamine. Smptomid: iseenesest tekivad uduspildid. o Dissotsiatiivsed hired: normaalne identsuse vi teadvuse hire, inimene kaotab kontakti iseendaga, mluhire, kus inimene unustab, mis temaga toimub. Phjuseks on pshiline pinge. Kaotab teadvustatud kontrolli. Dissotsiatiivne fuuga inimene teeb asju enda teadmata. Smishired Anoreksia Esineb 2-4% noortel naistel Kehakaalu kaotus on esile kutsutud paksuks tegevate toitude mitte smisega Keha vrtaju Sageli areneb buliimiaks Suurim sagedus jukamatel ja haritumatel lemrane fsiline aktiivsus Somaatilised probleemid igemepletik, vererhu probleemid, luuhrenemine, haprad juuksed, aju mahu vhenemine. Buliimia Smishood, millele jrgneb stunne Oksendamine, lahtistis, vahelduvad nlgimisperioodid, sgiisu prssivad ravimid. Tsenemiskartus Kuni 50% naislipilastel periooditi liigsmishood Madal enesehinnang Somaatilised probleemid: alakhu valu, seedimisprobleemid, hambaemaili kahjustus. Unehired Mitteorgaaniline insomnia Ebarahuldava kvantiteedi ja/vi kvaliteediga uni mrkimisvrse perioodi vltel Uinumisraskused, katkendlik uni, liigvarajane rkamine

Ilmneb tpiliselt tugeva psiva stressi perioodil ning on sagedasem naistel, vanuritel, pshholoogiliselt nrgestatud ja sotsiaalmajanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel. Hommikul fsiliselt ja pshiliselt vsinud, alanenud meeleolu, pingetunne, revus. Vhemalt kolm korda ndalas vhemalt 1 kuu jooksul. Hirib isiku sotsiaalset ja profesionaalset tegevust. Tagajrjed: elukvaliteedi langus, sepressiivsedsmptomid, ldine tervise halvenemine. Ravi: peva plaani muutus, voodist vljas viibimise aja pikendamine. Mitteorgaaniline hpersomnia lemrase pevase unisusega ja unehoogudega vi pikenenud virgumisperioodiga seisund , mis ei ole tingitud ebapiisavast isest unest. Iga pev vhemalt 1 kuu vi lhema kestusega perioodidena Phjustab distressi ja sotsiaalse vi professionaalse tegevuse hireid. Mitteorgaaniline une-rkveloleku rtmi hire Snkroonsuse puudumine une-rkveloleku tskli vahel Isik kannatab sel insomnia ja peval hperinsomnia all ja seda peaaegu iga pev vhemalt 1 kuu vi korduvalt lhemate perioodide vltel. Somnabulism Unes kndimine, ise ei mleta prast Episoodi ajal ngu ilmetu, ei reageeri teiste pdlustele temaga suhelda, vga raskesti ratatav. Iseloomulik lapseeale Unepaanika Intensiivsed paanilised hirmuhood, sel une pealt. Kui epsioodist midagi mletatakse, siis vga piiratult Unerevus Unest rkamine intensiivsete hirmutavate unengude tttu, rkamisel mletatakse tpselt ning need on tavaliselt seotud ohuga inimese elule, enesevrikusele. Lapseeas vivad olla seotud emotsionaalse arengu mne faasiga. Seksuaalprobleemid Alanenud libiido Seksuaalsoovi puudumine Vastumeelne suguhe Seksuaalsuhe seotud negatiivsete tunnetega, phjustab hirmu selle vltimiseks. Rahulduseta suguhe Normaalne seksuaalreaktsioon koos orgasmiga, kuid puudub sellele vastav rahuldustunne Pigem naistel kui meestel Genitaalne vaegreaktsioon Meestel raskused rahuldust pakkuvaks vahekorraks vajaliku erektsiooni saamise vi silitamisega. Kui erektsioon esineb teatud teatud situatsioonides, siis on hire tenoliselt pshhogeenne. Sagedasem vanemas eas

Phjused: vahetud sooritusrevus, suhteprobleemid, lheduse puudumine partneriga; kaugemad lapseplve seksuaalne trauma, seksuaalse identiteedi vi orientatsioni probleemid. Naistel peamiseks probleemiks tupekuivus. Phjusted pshhogeensed, mingi infektsioon vi nt menopaus. Dsorgasmia Orgasmi ei esine vi tekib mrgatava hilinemisega Tavalisem naiste puhul Enneaegne ejakulatsioon Vimetus vajalikul mral kontrollida ejakulatiooni seksuaalse vahekorra ajal nii et mlemad partnerid saaksid rahulduse Ejakulatsioon vib tekkida enne tuppe sisenemist vi isegi enne erektsiooni Vaginism Tuppe mbritsevate lihaste spasm, mis phjustab tupe toistuse. Peenise viimine tuppe on kas vimatu vi valulik. Phjused: revus penetratsiooni ees, lapseplve seksuaalne trauma, seksiga seotud uskumused. Dspareuunia Valu seksuaalvahekorra ajal, vib esineda mlemal sugupoolel. Phjuseks vivad olla emotsionaalsed faktorid Krgenenud libiido Hirivalt lemrane seksuaalvajadus, tavaliselt hilises noorukieas vi varases tiskasvanueas levaade isiksusehiretest Alates 18 eluaastast, enne seda kitumishire. Ebakohasus kitumises, baseerub vrtushinnangutel Paranoiline isikuhire isik on umbusklik, kahtlev Skisoidne elab enda maailmas, hsti arenenud kujutlusvime, ksi tegutseja, isolatsioon Skisotpne isikusehire tiesti erinevalt kituv, veidrad uskumused, image pidev muutmine Piirialane isksusehire pole mina vlja kujunenud, esineb pooltel, kes satuvad pshhiaatria haiglasse, thjusetunne. Must-valge mtlemine Histrioonne e. teatraalne isiksusehire lemrane emotsionaalsus, teiste arvamusest sltuv, vrgutav, kitumine seksualiseeritud. Antisotsiaalne iskuhire Nartsisistlik isksusehire enesekeskus, kskiksus teiste arvamuse suhtes, peab ennast eriliseks, teistest hoolimine on minimaalne Obulsiiv-kompulssiivne isikuhire perfektsionist, tahavad vastutada, reegel annab kindlustunde. Vltiv isiksus isik on arg, madal enesehinnang, ei taha lhedust Sltuv isikuhire ksib teistelt kuidas asju teha Passiiv-agressiivne tahab olla iseseisev ja palju saavutada, sotsiaalsed suhted tekitavad agressiivsust, koostl tusane, ei kuula teiste arvamusi, autonoomsus.