22.12.

2023
Rooma eraõigus
Ksenija Kolossova

1. Isikud rooma õiguses. kaasaegsed isikud

2. perekond ja abielu rooma õiguses.kas koos või lahus?
3. Pärimine rooma õiguses
4. Asjaõigus rooma õiguses

1.
Isik - persona
Õigussuhe koosneb 3 elemendist:
Õigused ja Kohustused
Objektid
Subjektid

Õigusi ja kohustusi kandvat isikut iseloomustavad kaks võimet:

Õigusvõime ja teovõime.

Õigusvõime - kanda tsiviilõigusi- ja kohustusi.

Teovõime - teostada oma õigusi ja kohustusi

1. Õigussuhe- õigussuhel peavad olema 3 elementi

2. Õigussubjekt-kes osaleb selles
3. Õigused ja kohsutused
4. Õigusushte objekt-mille üle arutame
5. Õigusvõime-kodanikul on kohustused ja õigused
6. Teovõime-on võime vastutada tehtud toimingute eest ja olla subjektiks. See algab
inimese sünniga.
7. Juriidilised isikud- organisatsioonid
8. Füüsilised isikud-isikud
9. Persona-isik, õigusvõimeline subjekt
10. Caput-õigusvõime
11. Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus: Vabaduse staatus (status libertatis)
- puudutab isiku vabaduse seisundit, sellest seisukohast jagunevad kõik inimesed
vabadeks ja orjadeks. perekonna staatus (Status familiae) - tähendab Rooma kodaniku
perekondlikku seisundit. Perekonna pead - patres familias või perelapsed - filii
familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all - personae
sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni
iuris. Kodakondsuse staatus (status civitatis) Isikud on kas rooma kodanikud latiinid
või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui pole Rooma kodanik.
Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel.
 1. Capitis deminutio maxima- kõikide staatuste kaotamine
2. Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja
perekonna staatus.
3. Capitis deminutio minima- jäid püsima nii vabaduse kui kodakondsuse staatus. Iisku
perekondliku seisundi muutumine.
4. Puberes - suguküps
5. Impuberes -mitte suguküps /inimesed kuni 14.a kahte rühma:
a. Infantes- lapsed kuni 7.a vanuseni
b. Infantiae maiores- lapsed 7-14.a vanused
6. Inimesed jaotati Roomas: vabadeks: Rooma kodanikud v mitte Rooma kodanikud
[Rooma poolt vallutatud maade vabaduse säilitanud elanikud ja Rooma kaitse all
olevad välismaalased] ja orjadeks
7. Clientela - kliendi ja patroodi vahekord. Võõrastele kaupmeestele anti võimalus
Roomas sõlmida tehinguid kaitsja kaudu - kaitsealust nim kliendiks ja kaitsjat-
patrooniks
8. Koloonid- poolvabade elanike kategooria
9. Cives Romani - Rooma kodanikud, Täisõiguslikud subjektid.

Rooma kodanikuks sai:

a. Sündimisega Rooma kodanikkude abielust

b. Esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena
c. Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega
d. Rooma kodaniku poolt võõramaalase apoteerimisega
e. Kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele v tervetele kogukondadele

Rooma kodakondsus kaotati:

f. Rooma kodaniku orjusesse sattumisega, vangilangemisega

g. Rooma kodanikule määrati raske kriminaalkaristus ühes pagendamisega ja nn.
Tulest ja veest ilmajätmisegа
21. Ingenui-Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks
22. Libertini- vabakslastuiks, ori

Käibe arendamisega tekkis vajadus laiendada õigussubjektide ringi. Vana-Rooma perekond

laguneb ning endised perekonnaliikmed saavad õiguse osa võtta käibest.

Vabad mittekodanikud:

23. Peregriinid- võõramaalased, saavad ulatuslikuma õigusvõime. Kasutati nende oma

õigust.
a. Rooma riigi külge liidetud provintside elanikud, kel puudus Rooma
kodakondsus ja Latiinide õigused.
b. Roomas sõltumatute riikide elanikud, kelle õigusvõimet Roomas tunnustati
 c. Karistuseks välja saadetud Rooma kodanikud.
d.
24. Latiinid- Latiumi elanikud enne selle vallutamist Rooma poolt, võõramalased, kes
said latiinide õigused. Õigus tehinguid sõlmida, puudus õigus abielluda.
25. Ius commercii- tehingute sõlmimise õigus
26. Ius connubii- abielu sõlmimise õigus
27. Ius gentium- Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimise süsteem
28. Ius suffragii- hääleõigus
29. Ius honorarium- õigus pidada ameteid
30. Servi publici- Riigiorjad, nende seisund oli lihtsam eraisiku orjade seisundist

Orja samastati asjaga, ta oli võrdne igasuguse muu õigusobjektiga. Peremees võis orja
võõrandada ja hävitada.Peremehe seisund võis orjade kaudu muutuda vaid paremaks, mitte
halvemaks. Contubernium- orja ja orjatari vaheline kooselu, polnud võimalik seaduslik
abielu.

31. Pekuulium/Peculium- isanda vara orjale majandamiseks. Nt. maatükk v rahasumma

jne.

Orjuse tekkimise viisid Roomas:

● Sõjavangistus või Roomaga lepingulises vahekorras oleva rahva liikme

haaramine.Sõjavangid müüdi orjadeks
● Orjaks saadi sündimisest orjatarist, kuigi isaks oli vaba.
● Tsiviilõiguse alusel müüdi orjaks Rooma kodanikke karistuseks mõningate kuritegude
toimepanemise ja võla mittemaksmise puhul.Ka surma või sunnitööle mõistetud
isikud-servi poenales.
32. Manumissio- orjusest vabastamine

Orjade vabastamise viisid:

● Manumissio vindicta-isand deklareeris pidulikult oma tahe orja vabastamiseks, pärast

seda vabastas magistraat orja.
● Manumissio censu- kodanikkude nimekirja koostamisel laskis isand kanda orja
nimekirja vaba isikuna, mis toimus censori nõusolekul.
● Manumissio testamento- orjade vabastamine testamendi teel.

Kui vabakslastud orja e libertiini isandaks oli Rooma kodanik, muutus ka ori vabakslastuina
Rooma kodanikuks.Ta õigusvõime oli siiski piiratud:ei võinud olla valitsevas ametis, ei
võinud abielluda vabaltsündinuga, säilis sõltuvus endisest isandast. Kui isandaks oli latiin või
vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai kalatiini seisundi:puudusid poliitilised
õigused, ei tohtinud abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus.

33. Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed. Kui oli orja
omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius
gentiumi normid.
34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine
 35. Partsellid- latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele
rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa
aastasaagist.
36. Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale.
a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki
b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke

Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused:
vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid
piiratud.

37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus

38. Quirites-üksikisikud
39. Cives- üksikud kodanikud
40. Ager publicusel- riigimaad
41. Ius publicum- avalik õigus
42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks
43. Municipium- linnakogukond
44. Ficus- imperaatori kassa

Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju ja tema mõlemad liigid: korporatsioonid ja
asutused.
Kaasaegses mõttes on isikute õiguslik staatus oluliselt muutunud. Isegi kui mõned sarnased
kontseptsioonid, näiteks täisealiseks saamine või perekonnaõigus, on säilinud, on tänapäeva
õigussüsteemid enamasti aluseks individuaalsetele õigustele ja vabadustele. Isikud on
võrdsed õigussubjektid, olenemata soost, päritolust või muudest tunnustest, ning neil on
põhiõigused ja vabadused, mida kaitstakse ja tunnustatakse õigussüsteemides üle maailma.

2.

Perekonnaõigus

1. Patriarhaalne ühiskond - Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud

alluvad ja orjad.
2. Pater Familia- perekonna pea
3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega.
4. Cognatio- veresugulus, vara pärib see, kellel on sama veri
5. Perekonnaõiguslike küsimusi vaadeldatkse kahes rühmas:
1. Abieluõigus
2. Lasteõigus
3. Kolmas perekonnaõiguse ala- eestkoste ja hoolduse instituut.
ABIELUÕIGUS

1. Monogaamia - ainuabielu, perekonnapea võimuga.

2. Cum manu - perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all
3. Sine manu - naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa
perekonnaõigusele.
4. Kolm abielu sõlmimise vormi:
1. Confarreatio - seotud kirikuga aga oluline oli tunnistajate hulk(10)ja
preestrite abil. Avalikult kiriklikus vormis.abielu sõlmimine keerukas ja
pidulik toiming.Abielludes kindlate sõndae lausumine ja anti abiellujatele
leiba.
2. Coemptio - naise ostmine ta isalt v eestkostjalt.Tunnistajaid peab olema
seega poole vähem(5), sest raha on üks tunnistus, et leping toimub. Küsitakse
küsimusi. Hiljem muutub see vorm ühiseks kõigile.
3. Uus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul . –naist
võrdsustatakse asjana ja kui oled 2a teda hoidnud enda juures, muutub ta
abikaasaks.
5. Konkubinaat- mehe ja naise vaheline kooselu, mis polnud abielu. Lapsi nim
loomulikeks lasteks- liberi naturales.

Lapsetus- kõik 25-60.a mehed ja 20-50.a naised pidid olema abielus ja omama lapsi.
Mittetäitmisel olid tagajärjed:

7. Coelibes - isikud, kes polnud abielus, ei saanud pärida testamendi järgi.

8. Orbi - abielus, aga pole lapsi, nad said pärida ainult pooles suuruses.Ülejäänud osa
läks teistele pärijatele v riigikassale.

Lapsetuks ei loetud meest, kel oli vähemalt 1 laps ja naist kel oli vähemalt 3 last. Sellisel
naisel oli kolme lapse õigus: täielik pärimisõigus ja mitmesugused privileegid.
Augustus määras erilise abielulahutuse korral : lahutamisest tuli teatada 7 tunnistaja
juuresolekul ja lahutus toimus erilise lahutuskirja- libellus repudii kätteandmise teel.
Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad

9. Patria potestas - isa võim, määrab laste ja vanemate vahekordi

Laste ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina seaduslik abielu ja perekond.

Agnaatiline sugulus e võimusugulus- vallaslastel polnud sidemeid vanematega. Kognaatilise
e veresuguluse puhul tekivad vallaslastel sidemed oma ema ja selle sugulastega.
Kehtib põhimõte: mater semper certa est- ema on alati teada, kui te pater vero is est quem
nuptiae demonstrant- isa on see, keda näitab abielu.

10. Patria potestas- isa võim

11. Filius Familias - perepoeg

Vanima ajal: isa võis vastsündinud lapse ellu jätta v mitte, müüja lapse orjusesse v siseriiki.
Ius vitae ac necis- Isa oli lapsele elu ja surma õigus. Kõik, mis poeg omandab, kuulub isale.
Hiljem lapse äraviskamise õigus keelatakse. Orjuslik müük kadus varakult ja siseriiklikku
müüki piirati tunduvalt. Võetakse õigus elule ja surmale.
Isad andsid täiskasvanud poegadele teatud vara iseseisvaks majandamiseks.

12. Peculium castrense- Kõik mis poeg sõdurina ja sõjas on omandanud kuulub talle.
Hiljem läks see üle ka tsiviilteenistuses omandatud varale.
13. Bona adventicia- kõik poja poolt omandatud iseseisva vara

Isa võimu tekkimise viisid Roomas:

● Loomulikul teel lapse sünniga seaduslikus abielus.

● On võimalik, et vallaslapsi seadustatakse- legitimatio. See on võimalik kolmel teel:
■ Legitimatio per subsequens matrimonium-lapsevanemate hilisema
abiellumisega
■ Legitimatio per oblationem curiae- kus perepoeg paigutati dekurioonide
nimestikku
■ Legitimatio per rescriptum principis-vallaslapse seadustamine toimus
spetsiaalse käskkirjaga
● Võidakse võtta perekonda võõraid mitte lihaseid lapsi-lapsendamine.
■ Arrogatio- tähendab isiku, kes pole minu perekondliku võimu all, perekonda
võtmist. See toimub rahvakoosolekul ülempreestri osavõtul ja nii lapsendaja
kui ka lapsendatava juuresolekul. Naiste ja alaealiste puhul polnud see
võimalik, sest arrigatio oli võimalik vaid isikute juures, kel on õigus osa võtta
rahvakoosolekul. Hiljem toimus see avaliku tahteavalduse teel.
■ Adoptio- Lapsendamine kitsamas mõttes. See on Persona alieni iuris- teise
perekonnapea võimu all oleva isku perekonda võtmine. Algselt oli see
keerukas ja näiliselt lapse kolmekordse müümisega isa poolt. Hiljem
justinianus määras, et toimugu see lihtsa teadaandega kohtu ees.
■
14. Emancipatio-isa vabasta tehingu teel poja. Tasuks jäeti isale kasutada vabakslastud
poja pool varandust.

Rooma õigus käsitles perekonda ja abielu mõnevõrra teisiti kui tänapäeva õigussüsteemid.
Rooma perekond oli peamiselt patriarhaalne ja seotud perepea (paterfamilias) autoriteediga.
Abielu ja perekonna suhted olid korraldatud nii, et rõhutasid perepea rolli ja tema õigusi.

Abielu:
● Rooma õiguses oli abielu tavaliselt range vormistatud leping, mis nõudis
konkreetseid rituaale ja formaalsusi. Abielu sõlmimiseks olid vajalikud nii
avalikud kui ka religioossed faktid.
● Abielu sõlmiti manus abieluna või sine manu abieluna. Manus abielu puhul
jäid naine ja tema vara tema isa või perekonna patria potestas alla. Sine manu
abielu korral jäi naine isa või perekonna võimu alt välja, säilitades samas
omaenda perekondlikud õigused.
Perekond:
● Perekond keskendus patria potestas ele ehk perepea absoluutsele võimule.
Paterfamilias oli perekonna pea, kellel oli absoluutne autoriteet ja kontroll
perekonna liikmete üle.
 ● Perekonnas võisid olla nii bioloogilised kui ka adopteeritud lapsed, ning neil
kõigil oli perekonnapea autoriteedi all erinev staatus.

Kuigi abielu ja perekond olid Rooma õiguses tihedalt seotud, olid need siiski eraldiseisvad
õigusinstitutsioonid. Abielu oli kontrakt, samal ajal kui perekond kujutas endast laiemat
sotsiaalset struktuuri. Perekond oli oluline ühiskondlik institutsioon, millel oli sügav
kultuuriline ja juriidiline tähendus.

3. Pärimine

Rooma õiguses oli pärimine (successio) oluline õiguslik institutsioon, mis reguleeris vara ja
õiguste üleminekut ühelt isikult teisele tema surma järel. Pärimise põhimõtted ja reeglid olid
põhjalikult välja arendatud, moodustades olulise osa rooma õigussüsteemist.

Pärimine toimus perekondliku õiguse kontekstis ja oli seotud perekonnasiseselt levivate

õiguste ülekandega. Pärimisõigust mõjutasid paljud aspektid, sealhulgas perekonna struktuur,
pärija seisus, sugu, abielu ja muud asjaolud.

Rooma õiguses oli kaks peamist tüüpi pärimist:

Testamentaarne pärimine (a testato) :

● Isik saatis surma korralise testamendi (testamentum) kaudu oma vara ja
õigused edasi. Testamendi tegemiseks oli kindlad vorminõuded ja selle sisu
mõjutasid pärija staatuse ja sugulussidemed.
Seaduse järgi pärimine (ab intestato):
● Kui isik suri ilma testamendita või testamendi kehtetusena, siis kohaldati
intestaatse pärimise reegleid. Need reeglid määratlesid pärijad ja nende õiguste
hierarhiat, tuginedes sugulusastmetele ja sotsiaalsele seisusele.

Pärimine toimus mitmesuguste pärijate kaudu, sealhulgas lapsed, abikaasa, sugulased ja vahel
ka mitte veresugulased, nagu adopteeritud isikud. Pärimisseadused võisid varieeruda sõltuvalt
konkreetsest perioodist ja õigusallikatest, kuid pärimise põhimõtted olid integreeritud rooma
õigussüsteemi üldisesse raamistikku.

Rooma õiguse pärimistraditsioon on avaldanud märkimisväärset mõju kaasaegsetele

pärimisseadustele ja selle põhimõtted kajastuvad endiselt paljude õigussüsteemide
pärimistavades.

4. Asjaõigus rooma õiguses

Rooma õiguses käsitleti asjaõigust (jus in rem) kui õigusi konkreetsete asjade suhtes, mitte
suhteid isikute vahel. Asjaõiguste aluseks oli omandiõigus (dominium) ja õigused võõrale
asjale (jus in re aliena). Rooma asjaõiguse alused ja mõisted on olulised kaasaegse
õigusmõistete kujunemisel.

Mõned olulised aspektid Rooma õiguse asjaõigusest:

Omandiõigus (Dominium):
 ● Omandiõigus andis omanikule täieliku võimu ja kontrolli asja üle. Omanik
võis asja kasutada, sellest tulu saada, seda müüa ja pärandada.
● Omandiõigus võis tekkida mancipatsiooni (rituaalne müük), in iure cessio
(kohtu kaudu omandamine) või traditsiooni (lihtne üleandmise) kaudu.
Õigused võõrale asjale (Jus in Re Aliena):
● Õigused võõrale asjale olid piiratud õigused, mis andsid isikule mõningaid
kasutus- või naudingurõigusi kellegi teise omandis oleva asja suhtes.
● Näiteks servituudid olid asjaõigused, mis andsid isikule õiguse kasutada naabri
maad teatud viisil, näiteks tee kasutamise õigus või ehitise kandmise õigus.
Valdus (Possessio):
● Valdus tähendas faktilist kontrolli ja kasutamist asja üle. Valdusel oli õiguslik
tähtsus, kuna valdaja võis kaitsta oma valdust omandiõiguse vastu.
● Valdus võis tekkida lihtsa üleandmise või pikema aja jooksul teatud asja
kasutamise korral.

Asjade liigitus:
● Asju liigitati res mancipi'ks ja res nec mancipi'ks. Res mancipi hõlmas olulisi
omandiobjekte, nagu maad ja orjad, ning nende võõrandamiseks oli vajalik
mancipatio või in iure cessio. Res nec mancipi hõlmas kõiki muid esemeid,
mida saab lihtsa üleandmise teel üle anda.

Rooma õiguse asjaõiguslikud mõisted ja põhimõtted on mõjutanud oluliselt kaasaegset

õigussüsteemi ja on endiselt olulised õigusteooria kujundamisel.