Eesti sood. Kava.

õpik lk.68-69; tv.lk.46-47

http://www.youtube.com/watch?v=41sgyE5xsMo&feature=player_embedded
videoklipp
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/sood.html
https://drive.google.com/drive/folders/0By3_1zwb37SnMndDUHk0WTloc3M film
Eesti ja Soome soodest;
Mis on märgala? Ainult olümpiaadi osalejatele
https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/uploads/2016/02/Margalad-Eestis-
2017.pdf

1. Mis on soo? turvas?

2. Soode põhitunnus.
3. Soode tekke eeldused (soostumise peamine põhjus).
1) niiske kliima, kus sajab piisavalt ja sademed ületavad aurumise
2) vettpidav kivimikiht maapinna lähedal
3) madal pinnamood
4. Soode 2 tekkeviisi ehk mis tingimustel tekib soo? Tv lk. 46 ül.4
1) maismaa soostumisel
2) veekogude kinnikasvamisel
NB! Ära aja segamini vastamisel 3. ja 4. punkti
5. Soo arenguastmed (3) a erinevate arenguastmete võrdlus järgmiste näitajate alusel tv
lk. 47 ül. 6,7+Eesti atlas:
1) turbakihi paksus
2) taimede liigirikkus
3) kas taimed saavad vajalikud toitained mullast või õhust ja sademetest, miks just nii
4) vanus
5) protsent kõigist soodest veidi üle poole Eesti soodest on tänapäevani madalsoo
arenguastmes.
Rabajärgus on umbes kolmandik. Kõige vähem leidub siirdesoid.
6. Suurimad sood kaardil (lk. 69 ja kaart). Osata lugeda Eesti atlase soode kaarti.
Puhatu soostik, Muraka raba, Endla raba, Epu-Kakerdi raba, Emajõe Suursoo,
Läänemaa Suursoo, Nigula raba, Soomaa
7. Soode tähtsus (5) tv lk. 47 ül 9
8. Mis on laugas, mis on älves?
Älves on märg lohk rabas, koosneb vett täis turbast, võib aegade jooksul
muutuda laukaks. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Älves võib
olla ohtlik.
Laugas on pruuniveeline sooveekogu (vt slaid ), mis on tekkinud älvest.
9. Sood Euroopas
Soode levikualad Soid esineb kõikjal maailmas, kus on: 1)niiske kliima - sajab
piisavalt ja sademed ületavad aurumise 2)vettpidav kivimikiht maapinna lähedal.
Maakeral esineb kaks soode moodustumistsooni. Parasvöötmes pindalaga
450x104 km2 asub 90 protsenti Maa soodest ja seal kasvab igal aastal turvast
juurde 0,6 mm. Sood levivad peamiselt paraskliimavöötmes (alates 45.
laiuskraadist) nii Euroopas, Aasias kui Põhja-Ameerikas. Euroopas kõige rohkem
soid Põhja- ja Loode-Euroopas; Kesk- ja Lõuna-Euroopas neid vähe järele jäänud,
sest suur osa kuivendatud.
Euroopa sood paiknevad enamuses põhja ja loodeosas. Kogu Soome pindalast on
soode all koguni 32 protsenti (maailmas I kohal), Rootsis peaaegu poole vähem,
Norras ja Poolas kümnendik ning Saksamaal 5 protsenti nende riikide pindalast.
Merelise kliimaga Iirimaal on soid 17 protsenti. NB! Eesti oma 22,3 protsendiga on
üks soostunumaid riike Euroopas (maailmas II kohal) — soode all on siin 1 009
101 hektarit maad.
Seega, sood moodustavad Eesti pindalast peaaegu veerandi.