2021 - Teemad 1 2 3 - Loeng - SÕ

Machine Translated by Google
Uurimismeetodid psühholoogias SÕ
Тимад I; II; III (М.Раук) 1.
«Uurimismeetodid psühholoogias» (SOPH.00.282; 6 EAP)

Loengute lühikonspekt, 1.osa (Teemad I, II, III)
КОРРАЛДУСЛИККУ:
- Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks

tuleb lugeda õpikustvastavad teemad (vt. allpool).
- Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid/õppematerjalid (vt Moodle), midaauditoorse töö
käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidete ja harjutustega).
- Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku on neid 5. Iga töö kohta tuleb vormistada
aruanne (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi juhendis ja ajakavas).
Kodutööde juhendid на Õppematerjalides Moodle's. Samuti на Moodles näha kogu aine ülesehitus
teemaplokkide kaupa.
- Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on kontaktõppes kohalolek ülimalt

соовитав.
- Kokkuvõttes на vaja sooritada 3 kontrolltööd ja esitada 5 praktilise töö aruanded. Лисакс на

igaühel vaja osaleda mõnes psühholoogilises uuringus aineväliselt (kokku 3 tundi). Selle kohta tuleb esitada
semestri lõpus katsetest osavõtu arvestuskaart. Teateid uuringus osalemise võimaluste kohta saadetakse aine
Moodle üldfoorumisse, samuti võib katsete reklaame leida psühholoogia instituudi veebilehelt.
Õppejõud:
Марика Раук, вастутав (группы 1, 2, 3, 6, 7) marika.rauk@ut.ee
Аннегрете Палу (teemad 4 и 5) annegrete.palu@ut.ee

ТЕМАД:
I) ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНЫЕ МЕТОДЫ ПСИХОЛОГИИ. АДЖАЛОСТ. РЕАКЦИЯ УУРИНГУТЕ АРЕНГ (НАЙТЕНА).
SELETUS TEADUSLIKUS PSÜHHOLOOGIAS (VT ÕPIK!)
+Õpik 1.ja 2.ptk
II) 2.1.УУРИМИСТ... АЛЛИКАД. 2.2.УУРИМИСТ...ЭЕТИКА. +Õpik 3.ja 4.ptk (+ Prakt.töö № 4)
III) 3.1.ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНЫЕ ПРОГРАММЫ. 3.2.MÕÕTMINE JA MÕÕTMISSKAALAD.

3.3.UURINGUTE RELIAABLUS JA VALIIDSUS. (+ Prakt.töö № 1)
+Õpik 7.ja 8.ptk
IV) СЕОСТЕЮРИНГУД. +Õpik (+ Prakt töö № 2)
6.ptk
V) КИРЖЕЛДАВАД МЕТОДИД: ВААТЛУС, ЮХТУМИАНАЛЮС, КЮСИТЛУС, ИНТЕРВЮУ
+Õpik 5.ptk (+ Prakt.töö № 3)
VI) EKSPERIMENDI PLANEERIMINE +Õpik 7., 9., (+ Prakt.töö № 5)
10., 11., 12.ptk
VII) SISSEJUHATUS STATISTILISTE TESTIDE KASUTAMISSE OTSUSTUSTE

ТЕГЕМИСЕЛЬ ПСЮХОЛ. UURINGUTES (loeng + vt. õpik lisad A, B, C) (analüüs tehakse Prakt.töö nr.5
andmetega)
ÕPIK:
Элмс, Д., Кантовиц, Б., Редигер, Х.- «PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID»
(TÜ kirjastus, 2013)
й
Оригинал: Методы исследования в психологии (6 изд.-1999, 7 - е изд.-2003, 8 - е изд.-2006,
9 - е изд.-2012)
________________________________________________________________________________
ТЕЭМА I:
ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНЫЕ МЕТОДА ПСИХОЛОГИИ
1.1. (отчаяние)
Эббингауза (1907): «Психология имеет долгое прошлое, но короткую историю».

*
Alates Vana-Kreeka mõtlejatest на tegeldud psüühikaga ja psühhol. проблемыдега:
Kuidas me tajume ümbritseva maailma? Kuidas inimene õpib ja jätab meelde asju? джне джне
*
Куни 19. садж. кескпайгани оли пс. ajalugu filosoofia ajalugu (яп. митод — философия митод).
Теадусл. пс. teket valmistasid ette paljud õpetused ja süsteemid vaimu ja keha funktsioneerimisest ja nende Vasastikustest
suhetest.
* Eriti mõjutasid 2 filos. voolu ning füsioloogia saavutused.

1) Рене Декарт (1596-1650) дуалистическая философия, мис кулл йэткас элневаид сейсукохти кеха джа вайму
лахутатусе кохта (кеха функционериб ваставалт фузика сеадустеле, вайм (ум) neile ei allu vaid teostab oma vaba tahet ja
onsurematu). D. arendas ideed keha ja vaimuvasastikusest mõjutamisest.
2) Inglise empiiriline filosoofia (Локк, Беркли, Юм, Хартли) — uskusid et vaim funktsioneerib samuti teatud seaduste
kohaselt (nagu astronoomias v. füüsikas). On olemas elemendid (ideed) ja neid mõjutavad jõud (associatsioonid), mis
aktiveerivad elemente seaduspärasel viisil. (Teadmised tulevad «kogemusest» — эмпирия, вастандина «kaasasündinud
ideedele» (Декарт, Кант).
Meetod: rõhutasid andmete kogumise jahindamise, vaatluse ja experimendi tähtsust,vastanina senisele teoreetilistel
konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile.
*
Экспериментальные исследования, основанные на психологическом исследовании сенсорных функций.
19. садж. keskel oli saksa füsioloogia huvitunud meeleorganite füsioloogiast ning info ülekandest meeleorganitest NS
vahendusel ajju.
*
Х.фон Гельмгольц (1821-1894), füüsik ja füsioloog esindas seda suunda. Суурим мой эксперимент. psühhol .. теккеле;
kuulmis- ja nägemisps. смущенный урингуд.
Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha n.impulsside kulgemise kiirust (Joh.Müller väitis, et see toimub «valguse
kiirusel»). Eksperimendid õla v. põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Лейти кескм. kiirus ~30-50 м/с (mis
on ligikaudu õige keskm. jämedusega närvikiudude korral).
*
Teadusliku psühholoogia teke Saksamaal: «4 suurt vaala»:
Эрнст Вебер (1795-1878)-анатом, фузиолог (Лейпциг); puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste
hindamine; Weberi konstant).
Густав Фехнер (1801-1887)-(medits.haridus) füüsik, filosoof, religiooni, esteetika, ps. джм. урингуд; värvinägemine ja
järelkujundid (1830ндател а.). Psühhofüüsika looja. 1850 г. н.э. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja
selle sensoorsepresentatsiooni e. subjektiivse mulje vahel.
Вильгельм Вундт (1832-1920)- эсимен «париспсюголог» (füsiol. ja medits. haridus).
1874 г. «Füsioloogiline psühholoogia». Ei uskunud, et saab experim. уурида кыргемайд пс.процессе.
Neid saab uurida, kõrvutades kogu tivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvase elu, kogemusi ja arengut.
«Рахвастепсюхгология».
W. põhipanus oli ps. органайзеримин. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse psűhholoogiateaduse
kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. psűhhol.ajakirja.
Герман Эббингауз (1850-1909)- «О памяти», 1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu
funktsioneerimise seaduspärasusi.
1.2. REAKTSIOONIAJAUURINGUTE PARADIGMAD (необходимые
экспериментальные исследования для 100 человек)
*
Reaktsiooniaeg (RT - время реакции) e. латентная форма: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile
kuni bistusreaktsiooni alguseni.
*
Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest факторитест, ш. taju modaalsusest, stiimuli omadustest jne. (vt. allpool).
*
Esimene praktiline kokkupuude teaduses RT ja selle iseärasuste mõjuga oli juhtum Greenwichi
observatooriumis 1795.a......
1823. Bessel võrdles oma andmeid 10 a. jooksul teise astronoomiga ja leidis erinevuse 1223 сек.
Kogenud uurijate vahel oli erinevus alla 1 s, kuid astronoomilistes arvutustes põhjustas см. suuri vigu. Бессели
«personaalne võrrand».
* См. intsident oli diferentsiaalpsühholoogilise mõtlemise alguseks - Mille poolest ja kui palju inimesed üksteisest
erinevad.
*
Гельмгольц 1850 а.е. teatas konverentsil närvimpulsside kulgemise kiiruse mõõtmise tulemused, kus
та сай кескм. 50 м/с.
Нужен katsed olid tähtsad 2 põhjusel:
• näitasid et n.impulsside kulgemine ei toimu momentaalselt vaid teatud aja jooksul, ja mida on võimalik mõõta üsna
täpselt; • 2) см. реакцию на разнообразие (kuna sõltub ilmselt paljudest factoritest); см. oli tõenduseks,
et sageli tuleb psühholoogias opereerida keskmiste suuruste ja hälvetega.
*
W.Wundt töötas RT experimentidega aastaid pärast 1860-ndat. Teda mõjutasid hollandlase Dondersi uuringud.
*
Ф.Дондерс «О скорости психических процессов» (1869): «Kas ei oleks võimalik määrata kindlaks
aega, mis kulub mõiste väljatöötamisele, või oma tahte väljendamisele? Увидьте küsimus на уме aastaid
intrigeerinud».
Donders töötas välja eri tüüpi RT mõõtmise metoodikad, lähtudes psühholoogilistest operatsioonidest,
mis võivad aset leida stiimuli esitamise javastusreaktsiooni vahel (3 infotöötluse astet):
стимулятор-- Авастамина ----- Эратундмине--- Вастусе валик ----- обширный
Dondersi uuendus: viis sisse valiku momendi vastuse andmisel, sp. nimetatakse seda kompleksse RT määramise metodiks.
Nii lootis D. eraldada tsentraalset närviaktiivsust e. ментаальсеидный процесс. [нт. katses, kus V käega reageerida
rohelisele tulele; P käega reageerida punasele tulele...]
Väga palju erinevaid tulemusi, nt. ühe seeria keskmised tulemused olid sellised:
RT tüüp ms A 201
(световые сообщения)
B 284 (валикреац.)
С 237
reageerida alles siis,
-Wundt'i
kui KIvariatsioon
stiimuli äraC-le,
tunneb.
kus ta
Tulemuseks
püüdis äratundmisaega
saadi v. suur variatsioon
mõõta, paludes
ja isegikatseisikul
negatiivseid
A [D
aegu
tüüpi
vrld.katses
A-ga,
sõltuvalt kas Ki oli konservatiiv või liberaal].
Dondersi metodit nimetatakse lahutusmeetodiks (метод вычитания), kuna erinevate
operatcioonide kestused saadaxe lahutamise teel. Väga palju variatsioone ja seaduspärasusi leitud. (nt.
lähedaste värvide vahel valides RT pikeneb; valikute suurenedes RT pikeneb: 1 число иситамисел RT=187 мс;
2 число RT=316; 6 число RT=532; 10 число RT=622 мс.)
*
Критика: горошина. komistuskivi oli см., et nt. C aja puhul ei saa välistadavastuse valiku staadiumi - ka
siin tuleb valida, kas üldse reageerida või mitte.
Seega - pole võimalik leida ülesandeid, mis erineksid üksteisest just ühe Mentaalse protsessi võrra.
Dondersi peamine panus: leid, et taju ja tunnetus ei ole momentaalsed aktid, vaid teatavat aega kestvad
protsessid.
RT uuringutele pandi suuri lootusi in. kõrgemate ps. protsesside uurimisel ja neist arusaamisel,
mõtlemise seletamisel eelkõige. Kuid tänaseni on meie teadmised sellest, mis täpselt toimub NS-s toimub
juhul, kui inimene mõtleb, õige piiratud.
*
Mõningaid faktoreid, mis mõjutavad RT-d:
1) Валмисолек (2 сек. S ja R vahel tagab lühima reaktsiooni. Sp. tuleb varieerida vahet eri
katsetes, kuna KI hakkabvastama rütmiliselt hoiatusele, mitte aga stiimulile endale.
2)Stiimuli intensiivsus ja kestus (на соске. optimaalsed väärtused, mis tagavad lühima RT)
3)Summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud
stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele
modaalsusele, milles tavaliselt .
4)Эриневате мельте РТ. Andmed on statistilized, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on
kasutatud toolsaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained;
hõõglambi süttimise latents jne...).
5) Palju muid фактореид, nt. Ванус; васимус; алкоголь и наркотикумид; равимид (эрандикс на
väike kogus kofeiini); унисус э. девственница; температура; хапникуваэгус яп.
* Sternbergi (1969) uus lähenemine – aditiivmeetod ehk lisanduva faktori metod (метод аддитивных факторов
против метода вычитания Дондерса):
Küsimus oli varem põhimõtteliselt valesti püstitatud. Tuleb teha experimendi-situatsioonis muutusi, mis
mõjutaksid töötlusulatust (e. operatsioonide hulka) ühe töötlustaseme sees (kas siis identifikats.
võivastuse valiku staadiumi sees, ja vaadata, mis tulemustega juhtub.
Valitakse sõltumatud muutujad-, mispeaksid mõjutama töötlust kummagi staadiumi видит, näit.
identifikats.tingimustes, kus on vaja identifits. kas 2, 4, 6 või 8 tähe seast, javastuse valik kas nimetamise
teel võivasavale nupule vajutamise teel. Seega kokku 4*2=8 tingimust, mille abil me võime saada tõendusi
oma eeldusele, et 2 muutujat mõjutavad erinevaid töötlusstaadiume.
(vt näide ja joonised loengus).
Küsitakse, kas RT suurenemine alternatiivide suurenedes on tingitud identifikatsiooni staadiumi või
vastuse valiku staadiumi pikenemisest? Kui alternatiivide hulga kasv mõjutab mõlematvastusreaktsiooni
ühtmoodi, on nende mõju aditiivne - me saame öelda, et erinevate identifikats. alternatiivide korral RT
suureneb mõlemat tüüpivastuse korral ühepalju (graafiku tõus sama). Seega mõjutab alternatiivide kasv
ainult äratundmisstaadiumi, aga mittevastuse valiku staadiumi (куна см. на algusest peale samavõrra erinev!).
Kui alternatiivide kasv mõjutabvastamisreaktsioone erinevalt, nii et tekib interaktsioon (st. tulemus ei ole
aditiivne-teades erinevust 2-tähelise seeria korral ei saa me ennustada tulemust 6- või 8-tähelise seeria
korral.), kuusolsiisinitusitus saab saab раскусест.
Kokkuvõtteks: ei leita staadiumide kestust, vaid testitakse, kas üksikud operatsioonid igas staadiumis (mille
aega näitab RT) erinevadvastavalt muutustele sõltumatutes muutujates.
(vt joonised Selle Loengu Kohta Slaididel – Teema 1)

1.3. SELETUS TEADUSLIKUS PSÜHHOLOOGIAS (LUGEDA ÕPIKUST 2.PTK)!
* Чарльз Пирс – tõexpidamiste kujunemise metodid: autoriteedimeetod, Visadusmeetod, aprioorne Meetod, Teaduslik Meetod
(vt õpik!).
*
Teadusliku metodi põhitunnused on empiiriline vaatlus ja ennastkorrigeerivus.
* Olenemata Selest, Milliesest Teadusest on jutt, Existeerivad mõned Teadusliku käsitlusviisi baaselemendid. Tähtsaimad
nendest on andmed (empiirilized vaatlused; experimentaalse mõõtmise tulemused) ja teooria (st organiseeritud mõistete
süsteem, mis lubab ennustada andmeid).
Ajalooliselt on kujunenud nii, et erinevad teadlased kasutavad erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, kumb pool on nende
jaoks tähtsam, kumb on «esimene».
Traditsioon alates F.Bacon'ist (1561-1626) on uskuda empiiriste vaatluste esmatähtsust.
Teooriate väljatööt. aluseks на eelkõige empiirilized andmed - см. на induktsioon kui metod.
Vasandlik lähenemine, mis rõhutab teooria esmatähtsust teaduslikul seletusel on deduktsioon.
Viimase juhul viib loogiline arutelu üldiselt teoorialt andmete ennustamisele.
Tegelikkuses toimib induktsiooni ja deduktsiooni kombinatsioon.
*
Теория о том, как выполнять функции: organiseerimine ja ennustamine .
андмед
organiseeritakse ТЕООРИЯ
> >
Индукцион Дедукциоон
< <
АНДМЕД эннустатаксе андмейд
võimalike uute situatsioonide jaoks
*
Hea teoria kriteeriumiteks на:
- «коккухоидликкус» (бережливость)
Mida vähem väiteid teoorias, seda parem; kui teooria vajab iga tulemuse jaoks, mida ta seletab, omaette väidet, siis ei saavuta
teooria mingit kokkuhoidu. Võimsaim teooria on see, mis suudab väga väheste mõistete abil ära seletada võimalikult palju
tulemusi.
- тапсус (точность)
Mida formaliseeritum на teooria, seda parem. -
контроллитавус (tähtsaim tunnus!)
нет. teooria võib olla väga täpne, kuid teda pole võimalik kontrollida. См. на halb sp., et teooriat, mida ei saa testida, ei saa ka
ümber lükata; falsifitseeritavuse idee (K.Popper, 1961) järgi on aga induktsioonil negatiivne tõend teooria kohta olulisem kui
positiivne kinnitus, sest ta sisaldab rohkem informatsiooni, kui positiivne empiiriline tõend. Kui me leiame mõningaid andmeid,
mis kinnitavad teooriat, siis ei saa veel öelda, et see teooria on õige. (Popperi järgi ei saa teooriat kunagi kinnitada, vaid saab
ainult ümber lükata (не доказано, но опровергнуто).
(найде:
Wasoni ülesanne:
246
iseloomustab teatud reeglit. Genereerige reeglile Vasavaid järgnevusi, -teile
öeldakse kasvastab v mitte. Миллин на Ригеле? Milliseid järgnevusi genereerib enamik inimesi?)
ТЕЕМА II:
УУРИМИСТ... АЛЛИКАД. УУРИМИСТ... ЭЕТИКА. (ХПИК 1., 3., 4., 14. ПТК).
Psühholoogilise uuringu üldine käik (õpik 1. ja 3. ptk)
*
Псуххол. uurimistöö eesmärgiks on leida teaduslikke seletusi sellele, miks inimesed (ja loomad)
кайтувад нии нагу над кайтувад. Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine.
*
Uurimistöö metodite kui aine eesmärgiks on õppida, kuidas läbi viia täpseid ja usaldusväärseid psühholoogilisi uuringuid;
teisest küljest - osata hinnata kriitiliselt teiste poolt tehtud uurimuste tulemusi.
*
Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest:
а) idee tekkimine (aluseks vaatlused ja tähelepanekud elust; ekspertide hinnangud ja soovitused; ajakirjad);
b) uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine – viimane sisaldab kahe v. enama muutuja
vahelise teoreetilise suhte lühikirjelduse, samuti muutujate mõõtmisviisi kirjelduse (nimetamise). (näit. Kas õppimine on
efektiivsem üksinda v. väikeses grupis?
Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!)
в) кирьяндусе ууримин и юлеваат коостамин;
d) metoodika väljatöötamine ja pelloot-uuring (экспериментальное исследование), et leida ja täpsustada sobivad

uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed;
e) lõplik uurimiskava koostamine;
е) андметэ когуминэ;
г) андметестатилин тётлемин;
h) tulemuste интерпретаторимине;
и) ууримисаруанде (артикли) коостамин.
Uuuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid!

2.1. Kirjanduse ülevaate koostamine. Allikad ja otsing.
*
Kirjandusallikate läbitöötamine on eelduseks iga uuringu läbiviimisele.
Pärast idee tekkimist ja hüpoteesi sõnastamist tuleks koguda võimalikult palju infot selle kohta, mis on seni antud probleemist
uuritud/teada.
Касулик см.:
а) leidmaks, kas ja kuivõrd üldse on probleemi uuritud? б) saamaks
ideid, kuidas taolist uurimust konkreetselt läbi viia.
*
ALLIKAD võiks üldiselt jagada 3 категории:
1) касирааматуд, когумикуд;
2) теадуслик периодика, э. ajakirjad: (vt ka õpik table 3.1 !)

a) ülevaateartikleid sisaldavad b)
empiirilisi uurimusi kirjeldavad
3) реферативаякирряд (ш. электронверсионид)

(Psychological Abstracts e. PsycLIT; Current Contents; Social Science Citation Index jm),
ja referatiivandmebaasid/arvutianandmebaasid
психологическая информация; ПсихоСтатьи ; Медлайн, ЭРИК; джт.
(PsycINFO sisaldab umb 4,2 miljonit kirjet, refereerib umb 2500 ajakirja, alates 19.saj.)
http://www.apa.org/pubs/databases/psycinfo/index.aspx
http://www.apa.org/pubs/databases/psycararticles/index.aspx
Elektronväljaannete otsing TÜ rmtkogu: www.utlib.ee > Андмебасид

(vt sealt andmebaaside nimekirju, otsing teostada EBSCO platvormi vahendusel!)
Черт! Otsejuurdepääs on kõigist TÜ arvutivõrgus olevatest arvutitest; koduarvutist pääseb juurde TÜ v ÕISi kasutajatunnusega.
Võimalusi tutvustakse TÜ raamatukogu kodulehel :

https://utlib.ut.ee/andmebaasid?title=P
- - - -______________________________________ - - - -
Artiklite ja muude publikatsioonide otsimiseks internetist kasulikke adresse:

• Американская психологическая ассоциация (АПА): http://www.apa.org
• Американское психологическое общество (APS): http://www.psychologicalscience.org
• Инглисмаал: http://www.psychnet-uk.com/
• Отсингу алустамисекс собиб нт ка: http://www.psychwww.com
• Классический текст: http://psychclassics.yorku.ca/
Uurimismeetodid psühholoogias
SÕ Teemad I; II; III (М.Раук) 9.
КОДУНЕ ЮЛЕСАННЕ (ТУННИКОНТРОЛЛ):
Leia PsycINFO abil mitu artiklit on ilmunud järgnevatel teemadel antud ajavahemikul:
Millistest osadest koosneb artikkel ja millele lugedes tähelepanu pöörata.
Harilikult koosneb psühholoogiaajakirja artikkel seitsmest osast:
1) pealkiri ja autor(id) (Название; Автор). Pealkiri peab olema suhteliselt lühike (Kui pikk?), ja andma olulist
informatsiooni sisu kohta, eriti sõltuvate ja sõltumatute muutujate osas (например, «Скорость нажатия на
перекладину как функция качества и количества пищевого вознаграждения»; «Социально-эмоциональная
адаптация и модели поведения». употребления алкоголя среди молодежи»). Пики Autorile lugemisel
tähelepanu pöörama seetõttu, et arvatavasti on samalt autorilt samal v. lähedastel teemadel veel teisi artikleid ilmunud.
2) lühikokkuvõte (Аннотация). Смотри на тебя. 150-200 sõnaline lõik artikli alguses, mis koondab endas kogu
võtmeinformatsiooni. Peab olema lühike, tihe, ammendav, hasti organiseeritud.
3) sissejuhatus (Введение). Täpsustab uuritava probleemi ja seletab, miks см. на tähtis. Viitab teistele asjakohastele
uurimustele ja tulemustele. Esitab hüpoteesi ja selle loogilise tuletuse.
4) митод (метод). Annab Detaile kirjelduse sellest, mida experimentaator tegi. (Mõnikord on väiksemas kirjas, kuna
maht on suur, kuid see ei tähenda, et poleks tähtis osa).
Tavaliselt alaaosad: katsealuste (valimi) kirjeldus; aparatuur v. katsematerjal (nt. testide kirjeldus); процедураур;
statistilise töötluse iseloomustus.
5) тулемусед (Результаты). Enamasti kõige pikem ja põhjalikum artikli osa. Sisaldab üksikasjalikud tulemuste
kirjeldused kõigi uuringu etappide kohta (kuid ei sisalda tavaliselt toorandmeid, vaid juba töödeldud kokkuvõtteid);
касут. loomulikult nii kirjeldavat statististikat, kui järeldavat statistikat (mis kontrollib hüpoteeside kehtivust).
Tüüpiliselt sisaldab см. osa palju kokkuvõtvaid tabeleid, диаграмма, jooniseid. Väga tähtis on lugemisel aru saada
kõigist tabelitest ja joonistest. Jooniste puhul peab olema selge, kuidas on kujutatud sõltuvad ja sõltumatud
muutujad. Tavaliselt kujutatakse sõltumatu (experimentaatori poolt varieeritav) muutuja (независимая переменная)
abstsiss e. х-телжел; sõltuv (registreeritav, mõõdetav) muutuja (зависимая переменная) ordinaat- e. у-телжел.
6) арутэлу (Обсуждение). См. на artikli kõige «loomingulisem» osa. Siin autorterpreteerib, mida saadud tulemus
sisuliselt tähendab (võib juhtuda, et autor eelistab endale soodsat mõttekäiku ja võib jätta kõrvale alternatiivsed
seletused). Ühtlasi on see ka formaalsete nõuete järgi, mida APA Publication Manual esitab, kõige vabamalt esitatav
osa artiklist.
7) Вивит (Ссылки). Psühholoogias on tavaks artikli lõpul esitada täielikud viited refereeritud materjalidele (st täielik
pealkiri kaasaarvatud). Vt viidete vormistamise nõudeid ja näiteid APA juhendist.
Пики Kriitiline lugeja püüdmavastata artiklit lugedes Sellistele küsimustele, nagu:

Mis on autori põhieesmärk uurimuse korraldamisel? Millist hüpoteesi antud uurimus testib? Kas ja kuidas võiks
seda probleemi teisiti (paremini?) uurida? Kas autori metod on ikka sobiv püstitatud hüpoteesi kontrolliks? Millized
on sõltumatud, sõltuvad ja kontrollitavad muutujad? Milliseid tulemusi ennustaksin самый лучший
экспериментатор? Kuidasterpreteeriksin tulemust? (kas on muid võimalusi tulemust seletada, kui autor seda teeb!)
- vt õpik, 3. ptk. Konkreetse näidisartikli analüüs!
Soovitav tutvuda APA käsikirjade vormistamise juhendiga:

«Руководство по публикации Американской психологической ассоциации»
(Шестое издание, АПА, Вашингтон, округ Колумбия, 2009 г.; пятое издание, 2001 г.)
http://www.apastyle.org/pubmanual.html
Тимад I; II; III (М.Раук) 11 .
PRAKTILINE TÖÖ №. 4 (юхенд):
Реферат Артиклитест
2.2. Eetilized probleemid uurimistöös (õpiku 4.ptk).
Этос кр. к. «комме», «тава» = парень. к. моралис , тавалиселт 'hea, õige' või 'kõlbeline'
Eetika tegeleb väärtuste, normide ja voorustega, hea ja halva, õige ja valega. Eetika puutub kõigesse, mida me ütleme
või ütlemata jätame, mida me teeme või jätame tegemata, kes me oleme või mida me väärtustame. Seega on eetika
meie kõigi jaoks oluline.
http://www.eetikakeskus.ut.ee/et/eetikakeskusest/eetikakeskusest
TÜ Eetikakeskus
„ ….konsortsium, mille eesmärk on viia läbi eetikaalast interdistiplinaarset uurimistööd, aidata kaasa eetika
õpetamisele ülikoolis, tõsta ühiskonna informeeritust ja teadlikkust eetikaküsimustest ning kaasata laia avalikkust
väärtuste ning normsio alasesse disk.
____________________________________________________________________
Eetika jälgimine psühhol.uuringutes
Lühidalt üldiseim põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse
-füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine;
-конфиденциаалсуснõуэ;
-informeeritud nõusolek (информированное согласие).

(mitte valetada-selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate käitumist võib
mõjustada; seega tuleb kaaluda experimendi õnnestumise Riske ja osavõtja kahjustamise Riske).
-лубумисыйгус;
-tagasiside ja подведение итогов.
_____________________________________________________________________________
Vt õpikust (4.ptk) ja APA koduleheküljelt peamisi

eetikaprintsiipe uurimistöödes inimestega (st. kui osavõtjateks/katsealusteks on inimesed).
Soovitav tutvuda APA etikakoodeksiga:
www.apa.org/ethics
ЭТИЧЕСКИЕ ПРИНЦИПЫ ПСИХОЛОГОВ И КОДЕКС ПОВЕДЕНИЯ

Pettus Teadustöös
Teaduse ennastkorrigeerivus; replikatsioonide tähtsus.
Plagiaat - teksti ja/või ideede vargus.
________________________________________________________________________________
http://www.epl.org.ee/wb/pages/eetika.php
Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded

(EPL Aukohtu poolt välja töötatud 1988. -1989.,vastu võetud 1990.)
1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse jahinlise heaolu eest antud
ühiskonnas.
2. Psühholoog on ühiskonna teenistuses sedavõrd, kuivõrd ühiskond seisab hea indiviidi heaolu eest.
3. Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olenemata võimalikest
majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest.
4. Psühholoog lähtub oma tegevuses oma kompetentsuse piiridest. Ta ei loo ootusi, mida ta ei suuda täita.
5. Psühholoog ei soodusta pettekujutluste, illusioonide, väärarvamuste teket ega levikut.
6. Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega

vahendeid.
7. Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes.
8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus,

publikatsioonid jm.) plus erinõuded inimestega tehtavatele katsetele.
9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskustevastavuse maailmatasemele ja nende

omandatuse.
10. Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, ул.

а. tagab kliendi privaatsuse ja (информация teda puudutava) konfidentsiaalsuse;
б. tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral
professionalaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas.
Eetikakomitee on institutsioon mille liikmeteks on tervishoiu ja mittetervishoiu spetsialistid, kellevastutus
on kaitsta inimeste õigusi, tagada ohutus ja heaolu, kui nad osalevad biomeditsiinilistes ja mittebiomeditsiinilistes
uuringutes.
Eetikakomiteed Eestis:
Региональный:
- Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
- Таллиннский медицинский комитет (Tervise Arengu Instituudi juures)
-Bioeetika Nõukogu (Sotsiaalministeeriumi haldusalas)
-Kliinilized etikakomiteed erinevate haiglate juures:

Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee
Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee
Eesti Arstide Liidu eetikakomitee
TÜ inimuuringute eetika komitee

http://www.ut.ee/et/teadus/eetikakomitee
Мультидисциплинарный;
арстид, юрист, хингоиджа, философия, социолог, психолог, спордифузиолог, фармаколог,
молекулаарбиологог, Тарту Тервишою Кыргкооли эсиндая.
III Uurimistöö taotluse menetlemine

3.1. Kõik meditsiinilised ja mittemeditsiinilised uuringud, kus uurimisalustena kasutatakse inimesi esitatakse
enne uurimistöö alustamist komiteele p.1.1 nimetatud asjaoludehinamiseks. Uurimistöö taotluse esitab ning
suhetes komiteega esindabvasavat taotlust uurimistöövastutav uurija.
3.2. Vastutav uurija peab komiteele esitama uurimistöö taotluse koos uuritava või patsiendi informeerimise ja
teadliku nõusoleku lehega.
Taotluses peab olema kajastatud:
1. Ууримистёё ниметус
2. Vastutav uurija: ees- ja perekonnanimi, teaduslik kraad, amet, töökoht, töökoha aadress, telefon, e-posti aaddress, allkiri.
3. Uurimistöö teostajad: ees- ja perekonnanimi, teaduslik kraad, amet, töökoht, töökoha aadress, telefon, e-posti aaddress, allkirjad.
4. Vastutava uurija vahetu töökorraldaja ning teiste uurimistööga seotud asutuste juhtide nimed, aadressid ja allkirjad.
5. Uurimistöö finantsallikas, üldmaksumus, sh töötasude jaotus (kellele ja kui palju), uuritavatele isikutele kompensatsiooni maxmise ja nende
kindlustamise tingimused. 6. Ülevaade sama teema varasematest uuringutest (1-2 lehekülge).
7. Planeeritava uurimistöö põhjendus (1-2 lehekülge).

8. Uurimistöö tähtaeg (algus ja lõpp).
9. Uuritavate kirjeldus: kelle hulgast toimub uuritavate valik, kuidas valik sooritatakse, mitu uuritavat valitakse.
10. Uurimismetoodika kirjeldus: миллисеид invasiivseid protseduure sooritatakse ja mitu korda ühele uuritavale, mida uuritavatele manustatakse ja
mida uuritakse; küsitlusuuringu korral lisada küsimustik.
11. Vastutava uurija või koordineeriva uurija kokkuvõtlik kirjeldus uuringu eetilistest aspektidest, sh uuritava informeerimise leht ja teadliku nõusoleku
leht.
…………………………………..
_____________________________________________________________
Mis on 'minimaalse Riskiga uuringud'??
-kõige lühemalt: experiment ei sisalda suuremat Riski, kui mistahes muu igapäevane
tegevus
_________________________________________________________________________
Арутелюкс:
Kujutlege, et te olete eetikakomitee juht ja peate otsustama, kas lubada teostada
alljärgnevates näidetes kirjaldatud projekte.
1. Keskkonnapsühholoog istub rahvarohkes raamatukogus ning teeb detailsseid kirjalikke
märkmeid külastajate kohavaliku suhtes ruumis.
2. Keskkonnapsühholoog teeb videoülesvõtteid külastajate istumiskoha valikust
рааматукогус. Видеофильм säilitatakse määramata ajani ning külastajad ei tea, et neid
фильмити.
3. Experimentaalpsühholoog ütleb üliõpilastele, et ta uurib nende arusaamist tekstist,
kuigi tegelikult registreerib nendevastamise kiirust, mitte aga arusaamist.
4. Sotsiaalpsühholoog uurib pealtnägija vahelesegamist alkoholipoes. По юхатая люба
на олемах. Ühe kliendi nähes varastab experimentaator pudeli alkoholi, teine
experimentaator läheneb kliendile ning küsib: «Kas te nägite, kuidas ta pudeli
вараста?»
5. Sotsiaalpsühholoog kinnitab katsealuste (kelleks olid mehed) nõusolekul neile külge
электроид. Katsealustele öeldakse, et elektroodid on ühendatud seadmega nende ees,
Mille skaalal nad näevad oma seksuaalse erutuse määra. Тегеликульт регульериб скаала
лучший экспериментатор. Katsealustele näidatakse slaide, millel on kujutatud alasti mehi
я наиси. Kui näidatakse meeste pilte, liigub skaala osuti kõrgele, pannes katsealuseid
uskuma, et neil on varjatud homosexuaalsed kalduvused.

КОМАНДА 3:
3.1 ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНАЯ ПРОВЕРКА (ÕPIK 7.PTK)

3.2. UURINGUTE RELIAABLUS JA VALIIDSUS (8.PTK).
3.3 MÕÕTMINE JA MÕÕTMISSKAALAD PSÜHHOLOOGIAS (8.PTK).
3.1 ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНАЯ ПРОВЕРКА (7.PTK)
Psühholoogilist experimenti (E) kui uurimismeetodit võib määratleda mitmeti, kuid tähtsaim tunnus on
põhjuslikkus: uurija teab, kuidas teatud muutujad põhjustavad teatud tulemusi, ning samuti selle põhjuslikjukuse.
Eksperimendi oluline tunnus on võrdluse teostamine juhtude vahel, kus sõltumatu muutuja kas esitatakse või mitte
(või võrreldakse muutuja erinevaid tasemeid e. väärtusi) ja vaadeldakse
вававате сундмусте вэлюндейд
Nt: müra mõju kognitiivsele sooritusele
Nt: erinevate õppimisstrateegiate mõju
Nt: keeleotsafenomeni katse
Oluline mõiste on kontroll muutujate üle.

Kontrolli saab teostada otsese manipuleerimisega (sündmus A, mispeaks põhjustama tulemuse X kas esineb või mitte)
–
vt katse keeleotsafenomeniga õpikus lk 144-147 !
Tähtis täpsustus:
Tegelikult esineb juhtumeid, kus sündmus A alati produtseerib (e. põhjustab) tulemuse X, väga vähe. Enamasti
tuvastatakse põhjuslikkus olukorrast, kus A produtseerib Xi märgatavalt rohkematel juhtudel, kui mõni teine sündmus
(B,C jne.). Kas see erinevus on piisav usaldusväärsete järelduste tegemiseks, seda peab selgitama statistiline analüüs.
Nt: Струпи катсе
Tavaliselt tagatakse kontroll sõltumatu muutuja mõju üle otsustamisel kolmel viisil:
а) на olemas kontrolltingimus, millega experimentaalse tingimuse tulemust võrreldakse;
b) sõltumatu muutuja tasemed v. väärtused produtseeritakse experimentaatori poolt;
c) experimendisituatsiooni kontrollitakse nii, et hoitakse teatud hulk tingimusi konstantsetena (например,

aparatuur, konkreetne mõõtmisprotseduur, ümbritsevad keskkonnatingimused
джн.).
Kui E toimub kõiki neid kontrollitüüpe silmas pidades, siis on tegemist korrektse E-ga, millele toetudes on võimalik
seletusi saada inimeste ja loomade käitumisviiside põhjuste kohta.
Seega protseduuriliselt võiks E definerida kui metodit, Mille puhul produtseeritakse teatud võrdlusi, kuna situatsiooni
ülejäänud karakteristikud hoitakse konstantsetena.
Sõltuvad muutujad (зависимые переменные).
• Нужна muutujad, mida EX vaatleb või mõõdab katse käigus. •

Sõltumatu muutuja mõju ei pruugi ilmneda (so saame null-resultaadi) juhul, kui meie mõõduriist ei ole
täpne, või ei ole mõõtepiirkond sobiv. Tulemuseks võib olla kas lae-efekt või põranda-efekt - sel juhul
ei peegeldu sõltumatu muutuja õigesti sõltuva muutuja väärtustes (vrdl analoogia kaaluga!). /vt õpik
2012 – joonis 13.1/
Nt: ka võimete mõõtmisel
• Null-resultaat võib tuleneda ka statistilistest vigadest - ei lükata tagasi null-hüpoteesi juhul, kui see
tuleks tagasi lükata - sel juhul tehakse 2. tüüpi viga statistilisel otsustusel (vt. Teema 7).
Kontrollitavad muutujad (контрольные переменные; постоянные переменные).
• Контр. muutujad on potentsiaalsed sõltumatud muutujad, mis hoitakse E käigus võimalikult ühesugusel
muutumatul tasemel. Tegelikult on neid alati rohkem, kui EX-l õnnestub kontrolli all hoida. (Reegel on,
et mida väiksem on sõltumatu muutuja mõju, seda olulisem on kontrollida kõiki teisi võimalikke
mõjustusi, kuna EX peab olema kindel, et tulemuse tingis just tema poolt varieeritud muutuja, mitte
aga mõni kõrvaline muutuja.)
• Null-resultaat võib esineda põhjusel, et ei ole piisavalt kontrollitud muid katsele mõju avaldavaid
factoreid. Eriti võivad sellised olukorrad tekkida väljaspool Laboratooriumiseinu tehtavates uurimustes,
kus situatsioon on niigi väiksema kontrolli all.
Sekkuvad muutujad (смешение переменных; смешение)
Selliseid ettekavatsemata tugevaid kõrvalmõjusid katsetulemustele nimetatakse segiajamisefektideks

(смешения) ehk sekkuva muutuja mõjuks, kuna nad tekitavad segadust täpselterpreteerimisel / Pepsi
vs Cola näide ! õpik lk 152!! /
[смешивающие переменные võiks tõlkida kui sekkuvad muutujad või segiajamist põhjustavad tegurid,
kuna nende tõttuterpreteeritakse sõltumatu muutuja mõju (ja seega sageli kogu E lõpptulemust) valesti.
Neid ja lähedasi sõnastusi kasutatakse edaspidi ühes ja samas tähenduses.]
Nt: мелукацес баастаз; näljatunne, temperaturev muu ebamugavus jne.
Perfektses Es on sõltuv muutuja täielikult kontrollitav sõltumatu muutujaga. Praktikas см. ei ole väga
tõenäoline, kuna tegelikult esineb igas Es viga, mis enamasti avaldub teatud kontrollimatutes mõjutustes
katsetulemustele. EX ülesandeks на см. viga minimiseerida.
Üks või mitu sõltumatut muutujat?
Eksperimente, kus kasutatakse korraga ainult üht sõltumatut muutujat, tehakse harva. Tavaliselt on korraga
vaatluse all vähemalt 2-4 sõltumatut muutujat.
Продажа eliseks on, et:
а) efektiivsem on korraldada üks kui mitu experimenti
б) экспериментальный контроль над парнем (tingimuste ühetaolisus) ;
c) mitme sõltumatu muutuja alusel üldistatud tulemused on väärtuslikumad (kuna on valiidsed

mitmetes situatsioonides) kui üldistamata andmed.
Nt: mälukatses: matejal x katsegrupp (vanus? eriala?) x õppimise aeg jne.
Mitme sõltumatu muutujaga E-des võivad tekkida tulemustes avalduvad muutujatevahelised mõjustused, nn
koosmõjud ehk interaktsioonid (millest täpsemalt edaspidi mitmefaktoriliste E juures!).
Harjutusülesanded:
Nimetage kõiki kolme tüüpi muutujad järgmistes kavandatavates uurimustes

(ärge unusage, et kontrollitavaid muutujaid võiks olla võimalikult palju, nimetage 3-4):
(1) Autotootja tahab uurida, kui heledadpeaksid olema pidurituled, et tagasõitja

reaktsioon pärast eessõitja pidurdamist oleks võimalikult kiire.
(2) Tuvi tahetakse õpetatada nokkima kangi siis, kui süttib roheline valgus, mitte aga
siis, kui süttib punane. Õigeid nokkimisi tasustatakse viljateradega.
(3) Terapeut tahab parandada patsiendi enesehinnangut. Iga kord, kui patsient ütleb
enda kohta midagi positiivset, terapeut kas noogutab, naeratab või muutub eriti
tähelepanelikuks.
(4) Sotsiaalpsühholoog tahab uurida, kummal, kas meestel või naistel on

ebamugavustunne väiksem, juhul, kui uuritav KI on üks kuuest inimesest liftikabiinis.
Тимад I; II; III (М. Раук) 21.
3.2. UURINGUTE RELIAABLUS JA VALIIDSUS (ÕPIKU 8.PTK, 13. PTK).
Надежность
tähendab kõige üldisemalt mõõtmistulemuste konsistentsust (~kokkukuuluvust) ja järjekindlust.
Alati esineb millegi mõõtmisel variatiivsus.

Variatiivsus määrabki mõõtmisinstrumendi v. protseduuri reliaabluse.
Väga suur variatiivsus tulemustes viitab madalale reliaablusele. Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul
viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu factor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut
variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb viia nii minimaalseks kui võimalik (Näiteks katsetingimuste võimalikult konstantseina
hoidmisega - mida saab väga hästi teha näiteks arvutieksperimentides), ja sellega mõõtmise reliaablus tõuseb.
Надежный лайк:
а) Testimeetodi puhul:
-kordustesti reliaablus
-paralleeltesti reliaablus
-poolitusmeetodi reliaablus.
b) Kõige paremini tõendab uurimuse õigsust ja usaldusväärsust experimentaalne reliaablus -

seda hinnatakse nii, et korrates eksperimenti täpselt samades tingimustes пики tulemused olema täpselt samad (v. väga
lähedased).
Paljud uurijad veenduvad lõplikult mingi tulemuse õigsuses ainult experimentaalsele reliaablusele toetudes, mitte aga ainult
statistilise reliaabluse põhjal. ["Üks kordamine on väärt tuhat t-testi"]
c) Statistiline reliaablus näitab, kuivõrd on tulemus tingitud juhusest (kui suur on tõenäosus saada
антуд тулемус жухусликульт).
Järeldavas statistikas (логическая статистика) kasutatavate metodite ja testide abil leitakse, kas katse erinevate
tingimustes saadud tulemuste erinevus on statistiliselt usaldusväärne. Kui erinevus on nii suur, et tema juhusliku saamise
tõenäosus on väiksem kui 0,05 (e.1/20 e.5 % mis on psühholoogias konventsionaalne tase), lükatakse tagasi null-
hüpotees ja öeldakse, et sõltumatu muutolistuja mõjultuja mõjultuline
(sellele на pühendatud Teema VII !!).
Nt: vt artikkel kunstihinnangute kohta!

Валидсус
on seotud eelkõige tulemustest õigete (õigustatud) järelduste tegemisega konstrukti olemasolu (taseme) kohta. Teisest
küljest tähendab valiidsus ka seda, kas me oleme mõõtnud seda, mida me tahtsime mõõta – kas sõltumatu muutuja esindab
seda nähtust, mille mõju uurime?
Лигид:
а) Эннустав валидсус. Valiidsuse leidmisel on üks protseduur võrrelda tulemusi mingi kriteeriumiga (например,
võimetetesti tulemused vs. koolihinded, või mõni teine analoogne test). Kui korrelatsioon on suur, siis me võime
ühe näitaja põhjal ennustada teise tulemusi, ja seega võib öelda, et antud metodi (testi) ennustav valiidsus on
kõrge. Куй суур на «суур»?
Nt: isiksuse dimensioonid – meelekindlus vs neurootilisus:
75
65
55
45
35
25
15
-20 20 60 100 140 180
Нейротилисус
HAJUVUSDIAGRAMM, r = -0,593 (p <0,0001)
b) Konstruktivaliidsus – mil määral uuringus kasutatud muutujad peegeldavad tegelikku käitumist.

Suurendada aitab juhuslike vigade (nt milleks võib olla nt mõõdiku valesti lugemine, v instruktsiooni vale andmine, v metodi
kalle, v KI reaktiivsus katses) ärahoidmine v vähendamine.
Muutujate operatsionaalne defineerimine ja täpne katseprotokoll aitavad vigu ära hoida.
Nt: Stroopi katses lugemine (valjusti v mitte)

Kas lugemiskirus on lugemisoskuse valiidne mõõt?
c) Sisemine valiidsus - Sisemine valiidsus on kõrge uurimusel, mis on läbi viidud nii korrektselt, et muutused sõltuva muutuja
väärtuses on üheselt tulenevad varieeritava e. sõltumatu muutuja väärtustest. Seega saab leida nende vahel ühese,
põhjusliku seose.
E kui metod on iseenesest põhimõtteliselt sisemist valiidsust tagav metod. См. aga ei tähenda siiski, et kõik konkreetsed Ed
oleksid automaatselt sisemiselt valiidsed. См. tagatakse hoolika muutujate valikuga ja adekvaatse experimendiplaaniga.
d) Väline valiidsus – väline valiidsus tähendab uuringutulemuste üldistatud kehtivust paljude loomulike situatsioonide
jaoks; mil määral võime tulemusi üldistada taolistele sarnastele olukordadele; või valimi põhjal tehtud järeldusi
üldistada kogu populatsioonile (peab olema korratav natuke teistsugustes tingimustes, et saaksime kinnitada
üldkehtivust!).
Valim ja население
Mõõtmise usaldusväärsust mõjutab valimi (образец) suurus.

Me ei uuri tavaliselt kunagi kogu populatsiooni, kuid selleks et teha õigustatud järeldusi populatsiooni kohta,
tuleb koostada küllalt suur (reliaabluse aspekt!) ja esinduslik (valiidsuse aspekt!) valim.
Статистические тесты на samuti sõltuvad valimi suurusest.
• Валим паб олема валидне эк представительиивне (эсиндуслик)

(valged hiired ja psühholoogia esmakursuslased kui erijuhtumid!, põhjuseks suurem kontroll, mugavus, ja
eetika järgimine!);
• Põhiline metod valimi koostamiseks on juhuslik valik. (Juhuslik valik tähendab sisuliselt seda, et igal antud
populatsiooni liikmel on võrdne võimalus saada valitud.)
• Teine sagedasem viis on kihtvalimi ehk stratifitseeritud valimi koostamine.
• Muutujad peavad olema представителя!
• Katsesituatsioon peab olemapresentatiivsus (esinduslikkus) - ökoloogiline valiidsus (tuleb eristada

realistlikkust ja üldistatavust; viimase kohta saab hõlpsalt andmeid, korrates uurimust loomulikus
keskkonnas).
Эд н.о. loomulikus keskkonnas on tõestanud, et paljudel juhtudel on õigustatud Laboratoorsete tulemuste

üldistamine tegelikus, loomulikus maailmas e. ümbruses toimuvale.
Välist valiidsust uuritakse ka metaanalüüsidega!
ЭКСПЕРИМЕНДИВИГАДЕ АЛЛИКАИД
• Üks vigane tulemusteterpreteerimine tuleneb KI-de reaktiivsusest - см. tähendab et katsest teadlik olemine
tekitab KI обширные реакции, mis ei tulene otseselt sõltumatu muutuja mõjust (например, tuntuim näide
on nn.Hawthorne'i speriment v.
Tuleb arvestada, et KI võib omaks võtta ühe neljast rollist (Weber & Cook, 1972): (роль с
- он КИ; - хорошим сюжетом)
труу КИ; (роль верного субъекта)
- негативистлик КИ; (негативистско-субъектная роль) - картлик
эхк хиннангут картев КИ (тревожно-субъектная роль)
Вимане на enim probleeme tekitav! Микс?

Teha katseid Laborist väljaspool, kuigi sellega võib kaasneda väiksem kontroll muutujate üle (nt
juhuslikustamise osas). Этикапроблемид.
• Reaktiivsuse osa vähendamiseks kasutab EX nn. «валетамист». Kuid seejuures tuleb muidugi
arvestada eetikaprintsiipe.
Ohutuim viis on lihtsalt KI-d mitte kõigest informeerida, mis katses juhtub, kuid niipalju peab KI
teadma, et tal oleks soovi korral võimalik katsest keelduda (nt tahtmatu meeldejätmise katse, v
abistamiskäitumise uurimine)
-pimekatse (näide A- ja B-tüüpi inimestega trenazööril, õpik lk 162.)
• Simuleeritud E - sel juhul on lisaks KI grupp, kes simuleerivad mõjustust, teades E eesmärke, ning
ütlevad, kuidas nad katses käituksid. Kui eksp.grupp käitub samal viisil, siis on arvata, et tulemused
pole usaldatavad, kuna esineb reaktiivsuse komponent. Симулеэрив групп сега на контрольгруппы
осас.
• On soovitav väga rangelt pidada kinni n.ö. стандартизированный протокол, viia uurimus kõigiga
läbi võimalikult ühetaoliselt. -kus võimalik, tuleks rakendada topelt -pimedat katseplaani (двойной
слепой эксперимент).
3.3. MÕÕTMINE JA MÕÕTMISSKAALAD PSÜHHOLOOGIAS (8.PTK). - эрити лк 184-188!!
Mõõtmine on numbrite v. nimetuste süstemaatilisel viisil omistamine objektidele ja nende omadustele. (Kõik mis
eksisteerib, eksisteerib teatud määral ja seega peab olema mõõdetav!)
• Mõõtmisskaalad erinevad selle informatsiooni poolest, mida nad mõõdetavate suuruste kohta annavad. Kõige
olulisemad on 4 omadust (mille olemasolu v. puudumise alusel eristatakse nelja põhiskaalat):
1) erinevus - eeldatakse, et mõõdetavad objektid v. nende omadused on teatud määral erinevad, kuid midagi
muud me ei saa nende objektide kohta väita (see omadus on olemas kõigil mõõtmisskaaladel, kuid järgnevaist
kolmest omadusest ei ole enam kõik, vaid ainult mõni omane teatud скаалатуюбиле);
2) suurus - skaala näitab, et ühel juhul on omaduse esinemise määr suurem v. väiksem (v.võrdne) teisest juhust
(kuid ei saa öelda, kui palju just);
3) võrdsed intervallid - mõnedel skaaladel on üksiksuuruste eristamisel võrdsed intervallid, mõnedel aga mitte
(например, kui Temperatureuur erineb 1o C võrra, siis on see erinevus sama nii +2 ja +3 kraadi eristamisel kui ka
-25 ja -24 kraadi eristamiel erineb ka -25 ja -24 eristamiel kraadi);
4) tegelik null-punkt — см. на tunnus, mis näitab, kas skaalal esineb tegelik 0-punkt, st juhtu, kui omadust ei
eksisteeri vähimalgi määral (например, Kelvini skaala vrdl. Celsiuse v. Fahrenheiti skaaladega).
PÕHILISED MÕÕTMISSKAALAD (пп. Stevensi skaalad):
Psühholoogid kasutavad nelja tüüpi skaalasid:

nominaal-, järjestus-, intervall- ja suhteskaalat.
Nende skaalade põhiiseloomustus on antav eelnimetatud omaduste olemasolu v. puudumise kaudu.

Iga järgmine skaala allpool toodud loetelus on enaminformatiivsem eelmise suhtes, st sisaldab omadusi, mis on
kõigil eelnevatel, kuid lisaks alati ka ühe uue põhiomaduse.
Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust:
1) andmeid, mis on kogutud näiteks suhteskaalal (kõige informatiivsem), tohib töödelda statistiliste metoditega,
mis sobivad kolme madalama skaala jaoks, KUID ainult suhteskaala jaoks sobivaid metodeid EI TOHI rakendada
mõne madalamal skaalal andoks kogatud;h
2) mida rohkem on antud skaalal eelpool nimetatud omadusi, seda rohkem informatsiooni nad sisaldavad ning
täpsemaid järeldusi lubavad teha.
НОМИНААЛЬСКААЛА
- mõõdab, kas objektid mingi omaduse poolest erinevad ja mitte midagi muud. Nominaalskaala jaotab
objektid v. omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda
number midagi muud kui ainult numbri nimetust)
- (näited: mehed-naised sootunnusena; Таллинн-Пярну-Тарту-Сааремаа...элукохана)
Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada?
ЯРЬЕСТУССКААЛА
- mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba
Ярьестада
- (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi).
ВАХЕМИКСКААЛА екк ИНТЕРВАЛЛСКААЛА
- arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel

(eg IQ skaalat vaadeldakse mõnikord järjestusskaalana (konservatiivne seisukoht), mõnikord intervallskaalana
(liberaalsem seisukoht) - viimasel juhul eeldatakse, et skoorid 90 ja 94 erinevad omavahel samapalju, kui 130
ja 134.(Järjestusskaala lubaks öelda ainult, et 134 on rohkem kui 130 ja 94 на рохкем куи 90 пунктов).
СУХТЕСКААЛА
- omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala
üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Найт. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine
aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine. [IQ skaalal tähendaks см., и др. 130
баллов saanu oleks 2 korda targem kui 65 punkti saanu - tegelikult sellist järeldust ei tohi teha, kuna IQ
skaala, nagu paljude psühhol. testide skaalad ei ole kindlasti kõrgem kui intervallskaala (sageli on nad
järjestusskaalad).]
_____________________________________________________
Комментарии:
Loomulikult püütakse teha mõõmised nii kõrge skaalaga kui võimalik, kuid kahjuks saab enamik paljudest
puhtpsühholoogilistest mõõtmistest toimuda siiski järjestus- ja intervallskaala tasemel.
Seda on tarvis silmas pidada mõõtmistest järelduste tegemisel.
Skaala tüüp määrab,milliseid otsustusi me võime mõõtmisest teha;

teiste uurijate tööde järeldustehindaselpeaksimekindlakstegema,millistelmõõtmisskaaladeluurijajäreldusedpõhin
Sageli saab kasutada ühe ja sama asja mõõtmiseks erinevaid skaalasid.

Valik sõltub
-nähtuse omadustest !
-uurimuse eesmärgist!
_______________________________________________________________________
KODUNE ÜLESANNE (ТУННИКОНТРОЛЛ)
Minu näited selle kohta, mida (psühholoogias) mõõdetakse antud skaalal:
Номинальная 1).................................................2 ).................................................
Järjestusskaalal 1).................................................2) ............................................
Вахемикскаалаль 1).................................................2) ............................................
Сухтескаалал 1) ................................................2 )......................................................

ХАРЬЮТУС:
Миллиселе скаалале ваставад (ehk milsel skaalal on mõõdetud):

1)
• 22 октября 1850 г. н.э.
• tihase hoiatushäälitsuste arv 1 tunni jooksul
• missivõistlustel saavutatud kolmas koht
• kaugushüppevõistlusel saavutatud teine koht
• paremuselt viies tulemus kontrolltöös, klassis kus on 30 õpilast
• teise kursuse (st 2.aasta) üliõpilane
2) Millisel skaalal mõõta tervisespordiga tegelemise aktiivsusst?
3) koolisööklas toidueelistuste mõõtmine:
Söökehindasid õpilased kuu aja jooksul, 10-pallisel skaalal (1-väga halb;…….10-suurepärane).

Exp koostas paremustabeli, arvutades keskmised pallid igale söögile:
бёфстроганов+картул 9 палли,
макс+сибул 1палли,
макарон+котлет 3 палли,
канакоиб+риис 6 палли.
Exp tegi järeldused, et böfstrooganovi hinnati 3 korda paremaks, kui makaron+kotlet; ja et kanakoib oli 6 korda
parem kui max+sibul.
Kommenteerige järeldusi!!
• MÕÕTMISPROTSEDUURID (üldine jaotus)
Psühhomeetriline skaleerimine - касут. Selliste konstruktide puhul, mida saab küll mõõta, kuid
sisendid (ja vahel ka väljundid) ei ole väga selged (üheselt määretletud) (например, депрессион;
vaimne võimekus). Tavaliselt psühhomeetriliselt mõõdetud konstrukte ainult hinnatakse, mitte aga ei
kutsuta esile.
Psühhofüüsikaline skaleerimine - kasut. Selliste konstruktide mõõmiseks, millel on hästidefineeritud

sisendid ja väljundid (например, heledus; valjus). Sisendtingimusi manipuleeritakse experimentaatori
(Exp) poolt ja registreeritakse seda, kuidas muutub väljund (KI reaktsioon,vastus).
PSÜHHOMEETRILINE SKALEERIMINE
Psühhomeetriliste konstruktide mõõtmisel on kõige kasutatavamad nn. enesearuandeküsimustikud

(методы самоотчета). Нужно esindavad seda tüüpi skaalasid, kus andmed saadakse sel teel, et
inimesed ise annavad enda omaduste ja käitumiste kohta mingeid hinnanguid, seega neid ei saada
uurija poolt objektiivsete mõõtmiste (näit. vaatluse) teel. Mõned psühhomeetrilised skaalad on
objektiivsemad selle mõttes, et KI-l palutakse lahendada mingeid ülesandeid (например, enamik
võimeteteste), ning lahenduste alusel teeb uurija järeldusi mingi võime taseme kohta.
См. et uurija ei saa päris kindel olla enesehinnagute õigsuses, on ühtlasi selle metodi suurim puudus.
Enamkasutatav psühhomeetriline skaala on summeeritud hinnangute skaala (nimetatakse ka

Likerti-tüüpi skaalaks (Likert, 1932)
Summeeritud hinnangute skaala (nimetatakse ka: Likerti skaala)
Tavaliselt Hindab Siin KI väiteid 5 v. 7 pallistel skaaladel (viimane on levinuim), Mille ühes otsas on väga
tugev väitega nõustumine ja teises otsas väga tugev väite eitamine, vahepeale on monotoonselt
järjestatud nende kahe hinnagu variided. Kui KI on Vastanud igale väitele, siis summeeritakse iga
küsimuse skoorid ning saadakse summaarne skoor.
Likerti skaala headust hinnatakse selle kaudu, kui hea on seos üksiküsimuste ja üldskoori vahel. Seost
väljendab korrelatsioonikoefitsient.
On loogiline, et kõrge üldskoori saanu peab Vastamama ka üksikküsimustele nii, et saaks maximaalselt
punkte. Teisiti öeldes, üksikküsimuste skooride ja üldskoori vahel peab olema tugev positiivne
korrelatsioon. Kui üksikküsimusest saadud skoor ja üldskoor ei korreleeru, siis ei mõõda см. küsimus
järelikult seda, mis ülejäänud test ning ta tuleks välja võtta/vahetada.
PSÜHHOFÜÜSIKALINE SKALEERIMINE
Psühhofüüsika на psühhol. valdkond, mis tegeleb psühhofüüsikalise probleemi - milline on Vasavus stiimuli füüsiliste
väärtuste ja subjektiivsete väärtuste e. inimese hinnangute vahel -
лахендустега.
Psühhofüüsika uurib, размолотый на имезе reaktsioonid teatud kindla(te)s dimensiooni(de)s muutuvatele füüsilistele
stiimulitele. (Füüsikud mõõdavad valguse intensiivsust, heli intensiivsust, keha kaalu, psühhofüüsikud mõõdavad vastavaid
psühholoogilisi omadusi - valguse heledust, heli valjust, keha raskust; eg heli valjuse muutumiseks kahekordseks ei piisa
heliallika energia kahekordistamisest, vaid see peab olema ligi 10 korda esialgsest suurem.)
Psühhofüüsika metodite abil leitakse tundlikkuse absoluutsete ja eristuslävede väärtusi.
Tundlikkuse absoluutne lävi - on määratletud stiimuli minimaalse energiahulgaga, mis on vajalik stiimuli avastamiseks.
Operatsionaalselt: «jah» вастусте (kui avastatakse stiimul) ja «ei» вастусте (kui ei avastata) üleminekuala keskmine väärtus.
Tundlikkuse eristuslävi - on määratletud minimaalseima erinevusega stiimuli füüsilistes väärtustes, mida inimene on
võimeline eristama. Operatsionaalselt: pool intervallist, mis jääb 2 punkti - nn. ülemise läve ja alumise läve (e. punkti,
kusvastus «suurem» läheb ülevastuseksvastuseks «võrdne», ja punkti, kusvastus «väiksem» läheb ülevastuseks «võrdne»)
вахеле. (Ülemine ja alumine lävi võivad olla määratletud ka teiste kriteeriumide kohaselt.)
EH Weber tegi kindlaks eristusläve tähtsa omaduse: eristusläve suurus kasvab koosstandardtiimuli absoluutväätuse
suurenemisega (например, kui 300 g standardi puhul on eristuslävi 10 g, siis 600 g standardi puhul on eristuslävi ligikaudu
20 g).
Вебери морская
Sellist eristusläve suhtelist konstantsust nimetatakse Weberi seaduseks (e. Weberi konstandiks, e.
Вебери фракциооникс):
I/ I = K (например , S/S = K)
Фехнери морской
Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite
keskmiste intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid.
GTFechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset
metodit, tuletades seose:
*
=К журнал S ,
мида нимет. Fechneri seaduseks (järjestades kõik JND-d stiimuli väärtuste , leidis ta, et kehtib logaritmiline seos
skaala ja subjektiivse skaala vahel).
Стивенси Seadus
Hiljem kasutas SSStevens (1961) suurushinnangute otsese skaleerimise metodit ning leidis, et psühhofüüsikaline suhe
stiimuli ja subj.hinnangute vahel on astmefunktsioon:
= К * Сн , мида нимет. Стивенси морские души.

TÄHTSAMAD KLASSIKALISE PSÜHHOFÜÜSIKA MEETODID:
1) piiride metod e.minimaalsete muudatuste metod (м. пределов, м. минимальных изменений).
Iseloomulikku: annab läve väärtuse mõõtmise käigus, kuna Exp muudab erinevates seeriate tõusvas või langevas suunas
S väärtusi ning punktidega, kus KI juba avastab stiimuli (ilmumislävi) või enam ei avaisetata (kadumisläve define) on
märärtusi
Tulemust mõjutavad ootuse viga ja harjumise viga.
2) кескмисе веа митод е. встреча с морем

(м. средней ошибки, м. настройки, м. воспроизведения).
Iseloomulikku: KI reguleerib ise S väärtusi, püüdes leida etalonile sarnast väärtust. Vea suurus, mille ta seejuures
keskmiselt teeb etaloni suhtes ongi läve leidmise aluseks. Seega etaloni subjektiivne väärtus selgub katseprotseduuri
käigus.
3) константцете стимулите митод (м. постоянных раздражителей, м. постоянных раздражителей различий).
Iseloomulikku: erinevalt kahest eelmisest metodist saame siin tulemusedvastuste sagedustena

igale stiimuli väärtusele!
Kõige täpsem ja kasutatavam metod, kuna siin on KI-l võimalus Vastust ette Aimata Minimaalne.
Katseks valmistab Exp ette stiimulite komplekti, millest juhuslikus järjekorras valides esitatakse kõiki stiimuleid korduvalt
(soovitav palju kordusi, tüüpilistes psühhofüüsika eksperimentides vähemalt 100 korda või rohkem; etalonist erinevaid
stiimuleid võiks olla 8-12) ja palutakse KI-l anda hinnang võrreldes etaloniga.
Kriteeriumi põhjal, milleks eristusläve puhul on tavaliselt 75 %, leitaksevastuste sagedustest läve väärtus.
3.4. Praktiline töö nr. 1 (юхенд):
Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite metodiga
Тёё сису:
Psühhofüüsikaliste protseduuride abil kirjeldatakse suhteid stiimulite füüsiliste, mõõdetavate aspektide ja vaatleja
subjektiivsete tajukujundite vahel. Klassikaline psühhofüüsika küsimus on: «Kas on olemas üks-ühenevastavus füüsilise
maailma ja selle maailma tajumuse vahel meie poolt».
Psühhofüüsikaline skaleerimine tegelebki nn. füüsiliste skaalade ja Wastavate psüühiliste (sensoorsete) skaalade
omavaheliste Vasavuste leidmise probleemidega.
Stiimuli minimaalne väärtus, Mille puhul vaatleja on võimeline registreerima (avastama) stiimuli olemasolu, määrab tundlikkuse
absoluutse läve suuruse. Täpsemalt - absoluutset läve määratakse stiimuli väärtuste muutumise dimensioonis selles punktis,
kus pooltel juhtudel vaatleja veel ei avasta stiimulit, kuid pooltel juhtudel tajub selle olemasolu.
Tundlikkuse eristusläve suuruse määrab ära stiimuli väärtuste väikseim erinevus, mida vaatleja on suuteline vähemalt 50 %
juhtudel eristama.
(Kummagi Läve Defineerimise puhul kasutatakse tegelikult mitmeid erinevaid kriteeriume. 50 % kriteeriumi kõrval on levinud
n.ö. tugeveerium e. Usaldusväärsem eristusnivoo: 75 %. эталонстимулист.)
Töö eesmark:
Teha kindlaks ülemine ja alumine eristuslävi ja veel mõned tundlikkuse näitajad (vt. allpool), kasutades konstantsete stiimulite
metodit (vt. eespool «Klassikalise psühhofüüsika metodid») ning enda poolt koostatud/väljamõeldud stiimulite komplekti.
Põhimõttelist erinevust katsekorralduses erinevate stiimulite ja erinevate tajumodaalsuste korral ei ole, kuna antud töö
laiemaks eesmärgiks on eelkõige just konstantsete stiimulite metodi, kui ühe enamkasutatava metodi kasutamise omandamine
eristusl.
Näitlikkuse mõttes on järgnev juhend esitatud konkreetse katse jaoks, kus mõõdetakse inimese võimet eristada erineva
läbimõõduga ringe.
Stiimulid (nädiskatses: ringid) tuleks oma katses asendada mõne muu stiimulite komplektiga (nt. joonte v. nurkade v. muude
geom.objektide suurused; taktiilne: raskused (haavlid, mündid vms., pikkused/laiused); vedelikes jnetsentratsioonid ),
kusjuures põhimõtteline katsekäik ja stiimulite arv ning erinevus komplektis on analoogne, ilmselt tuleb muuta ainult stiimulite
konkreetseid füüsilisi väärtusi (ühikuid).
Näidiskatse otsib seegavastust küsimusele, kui palju tuleks ringi diameetrit muuta, et KI annaks kindlavastuse, et seda on
muudetud (võrreldes etaloniga). Критеэриумикс на 75%. Ülemine lävi defineeritakse punktis, kus 75 % juhtudel KI annabvastuse
«suurem kui etalon», алюминий eristuslävi punktis, kus 75 % juhtudel annab KIvastuse «väiksem kui etalon».
Встреча:
Katsematerjal: Kasutatakse 11 erinevat stiimulilit (erineva läbimõõduga ringi), millest üks on standard e. эталонстимул (ES)
ning 10 на вариации стимулятора (VS). ES väärtus on keskmine väärtus ehk 100 мм, VS varieerub 95-st kuni 105 мм-ni, iga
järgnev stiimul on eelnevast seega 1mm võrra suurema läbimõõduga.
Katse viia läbi ühe Ki-ga nii, et iga stiimuli kohta tehtaks 10 üksikmõõtmist (kokku 110).
Процедура:
КИ истуб экспериментатор (Exp) 3 м каугусел. Exp viib katset läbi selliselt:
1)esitab ES-i KI-le u. 1 секундикс;
2)яргнеб у. 2 сек. интервальный;
3)Exp esitab ühe VS-dest (vastavalt juhusliku järjestusega katseplaanile) u. 1 секундикс;
4)КИ хиндаб, кас ВС оли «суурем» выйи «вяйксем» кюй ЭС, лубатуд он ка вастус «вырдне».
5)Ех каннаб вастусе ома кацепротоколли, ваставалт кас +, - või = ,
Nii korratakse katset, kuni Ex on esitanud kõiki VS-d 10 korda (seega 110 üksikesitust).
Esitatavate VS-ide järjekord peab olema juhuslik. Eelnevalt tuleb Ex-l valmistada stiimulite ekspositsioonide
juhuslike järjestuste tabel, mille kohaselt siis katse läbi viia. Juhuslike järjestuste tegemiseks võib kasutada
statistika/uurimismeetodite raamatute lõpus leiduvat tabelit (Таблица случайных чисел), taskuarvuti spetsiaalset
moodulit, või äärmisel juhul koostada pseudojuhuslik järjestus. Tähtis on, et KI-l ei oleks võimalik ette aimata,
millist VS-i Talle järgnevalt esitatakse.
Лихцам на теха н.ё. Ярьестус Блоккидес, ул. iga seria видит esitada iga stiimulit 1 kord. Тайелик
juhuslik järjestus eeldaks juhuslikku esitust 110 esituse sees, mida on keerukam korraldada (siin -5 on kõige
väksem stiimul ja + 5 on kõige suurem stiimul, 0 on keskmine stiimul e. võrdne etaloniga).
Найтекс: Сирия 1 Ярьекорд

-1 5 2-4 3 -2 -5 1 0 4 -3
2 -3 2 -5 0 -4 1 3 -1 5 -2 4
джне.
Тулемусед:
1) Koostada toorprotokollist süstemaatiline protokoll kujul (tabelis all ridades on näidistulemused,
асендада энда омадега; koond real on +vastustele liidetud pooled=vastustest):
Различные стимулы (VS)

ПРОТИВ -5 -4 -3 -2 -1 0 +1 +2 +3 +4 +5
VSabs.väär 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105

-тус (мм)
1 - -
2 - -
3 - знак равно
4 - -
5 знак равно -
6 - -
7 - знак равно
8 - -
9 знак равно -
10 - -
+огромный 0 0 1 3 4 5 5 6 8 9 10
-расширенный 9 8 6 2 4 3 0 ...
(=расширение) 1 2 3 5 2 2 5…
Кунд 0,5 1 2,5 5,5 5 6 7,5..

(+ ja =/2
сумма)
2) Kujutage saadud tulemusi graafiliselt, koostades psühhomeetrilise kõvera (vt. Joonised, vt ÕIS). Selleks märkige
horisontaalteljele sõltumatu muutuja e. VS väärtused, vertikaalteljele sõltuv muutuja e. вастусте КООНД («пикем»,
«паксем», «интенсививсем» вм.) tõenäosused (+ вастусте % ягатуд 100-га).
[Psühhomeetriline funktsioon on Паргумендист S, mida iseloomustab monotoonsus,

diferentseeritavus, ning ta on piiratud väärtustega 0-st kuni 1-ni]
3) Кирьелдаге саадуд кыверат! (kas on tüüpiline v. on kõrvalekaldeid).

Leidke järgmised suurused:
4) Leidke jooniselt ülemise (TU) ja alumise (TL) eristusläve väärtused. Ülemine lävivastab antud juhul
stiimuli väärtusele, mida hinnati etalonist 75 % juhtudel suuremaks, alumine lävivastab väärtusele, mida
hinnati 25 % suuremaks (например, 75 % väiksemaks kui etalon). Nende vahele jäävad piirkonda
nimetatakse määramatuse intervalliks (IU).
5) Eristusläve väärtus leitakse, arvutades keskmise erinevuse ülemise ja alumise läve vahel:
DL= (TU -TL) / 2 (Teisiti öeldes on eristusläve väärtus võrdne poolega määramatuse intervallist.
6) Leida subjektiivse võrdsuse punkt (PSE), st stiimuli väärtus, mida näivalt loeti KI poolt võrdseks
etaloniga. См. на väärtus, mis asub täpselt ülemise ja alumise läve vahel:
PSE= (TU+TL) / 2.
7) Leida konstantne viga (CE), ошибка в алгебраическом erinevus subjektiivse võrdsuse punkti ja
etaloni vahel: CE= PSE - SE
8) Leida Weberi konstant: C= S/S , kus C on konstant, S on eristusläve väätus, ja S on

etalonstiimuli absoluutväärtus.
9) Aruande järelduste/diskussiooni osasvastake järgmistele küsimustele.

Hinnata leitud suurste põhjal KI tajuvõimet:
- kas PSE oli võrdne etaloni väärtusega; kui ei, siis mis suunas tehti konstantne viga; -
võrrelge leitud eristusläve suurust mõne rühmakaaslase sisult lähedase katse tulemusega (сама
tajumodaalsus!); mis võiks olla põhjuseks, juhul kui tulemused on väga erinevad ?;
- hinnake Weberi konstandi suurust võrrelduna statistiliste keskmistega erinevate meelte jaoks (vrld.
Глейтман, лк. 159; vt ka järgnev tabel)
- Milliste tingimuste muutmine teie katses võiks muuta teie poolt mõõdetud eristusläve suurust?
- Miks esitati varieeruvat stiimulit juhuslikus järjekorras?
Andke enesekriitiline hinnang oma katsele. Kui mõõtmine väga hästi ei õnnestunud, püüdke anda
seletus põhjuste kohta.
_____________________________________________________________________
Таблица 1. Репрезентативные (средние) значения доли Вебера для различных органов чувств.
(Гелдард, 1962)
Сенсорная модальность дробь Вебера

________________________________________________________________
Зрение (яркость, белый свет) 1/60

Кинестезия (поднятие тяжестей) 1/50
Боль (термически воздействующая на кожу) 1/30
Прослушивание (тон среднего тона и
умеренной громкости) 1/10
Давление (кожное давление «точечное») 1/7
Запах (запах индийского каучука) 1/4
Вкус (поваренная соль) 1/3
_________________________________________________________________
PRAKTILISE TÖÖ ARUANNE / UURIMISMEETODID PSÜHHOLOOGIAS
Praktiline töö nr 1 Üliõpilase(Exp) nimi:............................................ .....
Эриала, ааста : ............................................... ...........
1. Т ö ö тима:
2. K atse/uurimuse ü ldsisu, eesm ä rk ja h ü potees (id):
3. Митод:
K ацематериал / оборудование:
К атсек ä ик:
Инструкциоон КИ-ле:
O sav õ tjad/K atseisik (ud) (vanus, sugu, muud katse seisukohalt tähtsad tunnused v.
ошеломленный):
4. T ulemused: (andmete tabelid, joonised, skeemid võivad olla lisalehtedel)
5. Jä reldused ja arutelu:
6. К асутатудкирджандус:

2021 - Teemad 1 2 3 - Loeng - SÕ

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

You might also like

2021 - Teemad 1 2 3 - Loeng - SÕ

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

2021 - Teemad 1 2 3 - Loeng - SÕ

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Machine Translated by Google

«Uurimismeetodid psühholoogias» (SOPH.00.282; 6 EAP)

- Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks

- Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on kontaktõppes kohalolek ülimalt

- Kokkuvõttes на vaja sooritada 3 kontrolltööd ja esitada 5 praktilise töö aruanded. Лисакс на

Марика Раук, вастутав (группы 1, 2, 3, 6, 7) marika.rauk@ut.ee

Аннегрете Палу (teemad 4 и 5) annegrete.palu@ut.ee

I) ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНЫЕ МЕТОДЫ ПСИХОЛОГИИ. АДЖАЛОСТ. РЕАКЦИЯ УУРИНГУТЕ АРЕНГ (НАЙТЕНА).

SELETUS TEADUSLIKUS PSÜHHOLOOGIAS (VT ÕPIK!)

+Õpik 1.ja 2.ptk

II) 2.1.УУРИМИСТ... АЛЛИКАД. 2.2.УУРИМИСТ...ЭЕТИКА. +Õpik 3.ja 4.ptk (+ Prakt.töö № 4)

III) 3.1.ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНЫЕ ПРОГРАММЫ. 3.2.MÕÕTMINE JA MÕÕTMISSKAALAD.

+Õpik 7.ja 8.ptk

IV) СЕОСТЕЮРИНГУД. +Õpik (+ Prakt töö № 2)

V) КИРЖЕЛДАВАД МЕТОДИД: ВААТЛУС, ЮХТУМИАНАЛЮС, КЮСИТЛУС, ИНТЕРВЮУ

+Õpik 5.ptk (+ Prakt.töö № 3)

VI) EKSPERIMENDI PLANEERIMINE +Õpik 7., 9., (+ Prakt.töö № 5)

10., 11., 12.ptk

VII) SISSEJUHATUS STATISTILISTE TESTIDE KASUTAMISSE OTSUSTUSTE

Эббингауза (1907): «Психология имеет долгое прошлое, но короткую историю».

* Eriti mõjutasid 2 filos. voolu ning füsioloogia saavutused.

et sageli tuleb psühholoogias opereerida keskmiste suuruste ja hälvetega.

стимулятор-- Авастамина ----- Эратундмине--- Вастусе валик ----- обширный

(vt joonised Selle Loengu Kohta Slaididel – Teema 1)

Psühholoogilise uuringu üldine käik (õpik 1. ja 3. ptk)

в) кирьяндусе ууримин и юлеваат коостамин;

d) metoodika väljatöötamine ja pelloot-uuring (экспериментальное исследование), et leida ja täpsustada sobivad

e) lõplik uurimiskava koostamine;

и) ууримисаруанде (артикли) коостамин.

Uuuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid!

2) теадуслик периодика, э. ajakirjad: (vt ka õpik table 3.1 !)

3) реферативаякирряд (ш. электронверсионид)

Elektronväljaannete otsing TÜ rmtkogu: www.utlib.ee > Андмебасид

Võimalusi tutvustakse TÜ raamatukogu kodulehel :

Artiklite ja muude publikatsioonide otsimiseks internetist kasulikke adresse:

Harilikult koosneb psühholoogiaajakirja artikkel seitsmest osast:

Пики Kriitiline lugeja püüdmavastata artiklit lugedes Sellistele küsimustele, nagu:

Soovitav tutvuda APA käsikirjade vormistamise juhendiga:

Eetika jälgimine psühhol.uuringutes

-füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine;

-informeeritud nõusolek (информированное согласие).

-tagasiside ja подведение итогов.

Vt õpikust (4.ptk) ja APA koduleheküljelt peamisi

Soovitav tutvuda APA etikakoodeksiga:

ЭТИЧЕСКИЕ ПРИНЦИПЫ ПСИХОЛОГОВ И КОДЕКС ПОВЕДЕНИЯ

Teaduse ennastkorrigeerivus; replikatsioonide tähtsus.

Plagiaat - teksti ja/või ideede vargus.

Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded

5. Psühholoog ei soodusta pettekujutluste, illusioonide, väärarvamuste teket ega levikut.

6. Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega

7. Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes.

8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus,

9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskustevastavuse maailmatasemele ja nende

10. Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, ул.

-Bioeetika Nõukogu (Sotsiaalministeeriumi haldusalas)

-Kliinilized etikakomiteed erinevate haiglate juures:

TÜ inimuuringute eetika komitee

III Uurimistöö taotluse menetlemine