Metallide biotoime

 Metallilisi elemente on organismis arvuliselt palju, kuid koguseliselt vähe.

 Makroelemente, mille sisaldus organismis on üle 0,01% on arvuliselt 11 ning neist metalle on 4 – Ca, Mg, Na, K.
 Mikroelemente (sisaldus organismis on tunduvalt alla 0,01%) on arvuliselt palju rohkem, näiteks Al, Fe, As, Ba,
Cd, Cu, Li, Mn, Hg, Mo, Zn, Sr, Te, Ti.
 Makrometallid on organismis jaotunud ühtlasemalt. Need on organimsis ehitusmaterjalideks või täidavad
üldfunktsioone, hoiavad osmootset rõhku, bioloogiliste vedelike kindlat pH-d jne.
 Mikrometallid on jaotunud inimorganismis ebaühtalsemalt ja täidavad kindlaid biofunktsioone.
 Raud kuulub hemoglobiini koostisse, osaleb õhuhapniku ja süsihappegaasi sidumises ja transpordis.
 Kroom kuulub insuliini koostisse ja osaleb süsivesikute ainevahetuses.
 Koobalt kuulub vitamiini B12 koostisse, aktiveerib luuüdi tegevust vereloomes ja võtab osa punaste vereliblede
tekkest.

Biokeemiliselt üldtoimelt jaotatakse metallilisi elemente kahte rühma:

 Biometallid – essentsiaalsed ehk natiivsed metallid; eluks tingimata vajalikud.

4 makrometalli: Ca, Na, Mg, K

9 mikrometalli: Fe, Cu, Mn, V, Ni, Cr, Co, Mo, Zn

 Mürkmetallid ehk toksilised metallid – põhjustavad organismi haigestumist (mürgistust) ja hukkumist.

Ajalooliselt peeti esimeseks mürkmetalliks poolmetalli arseeni. Alates 1930-ndatest lisandusid Be, Cd, Co, Cr, Fe, Pb,
Ni, Ti, Zn, Hg, U, aktinoidid.

 Nüüdisajal loetakse tähtsamateks mürkmetallideks Hg, Pb, Cd, Be, Ba, As.

Võrreldes bio- ja mürkmetallide loetelu on märgata, et Co, Cr, Fe ja Zn kuuluvad mõlemasse rühma.

 Juba 16. sajandil väitis kuulus saksa alkeemik ja arst Paracelsus, et „annus teeb ainest mürgi“.
 Üks ja sama element võib väiksema koguse korral olla bioelement ja suurema koguse juures mürkelement.
 Kui organismis puudub kroom, võib tekkida suhkruhaigus; kui aga toiduga saame kroomi liiga suures koguses,
võib tekkida soodumus vähktõvele.
 Võiks lisada veel ühe metallide grupi – mitteessentsiaalsed metallid. Neid metalle ei ole elutegevuseks vaja.

Nendeks on Rb, Zr, Sr, Al, Li.

Biotoime poolest võib metalle jaotada veel järgmistesse rühmadesse:

 Ravitoimega metallide ühendid (Au, Ag, Ge, Pt)

 Stimuleerivad ja aktiveerivad ühendid (ensüümide aktivaatorid: Mn, Zn, Mg)

Metalliliste elementide vastastikmõju organismis

 Positiivne vastastikmõju - sünergism

Kaks sajandit tagasi avastas saksa õpetlane Justus von Liebig, et kaaliumiühendid ja kaltsiumiühendid suurendavad üksikult
võttes taimekasvu ja saagikust. Nende kooskasutamisel on saagikuse kasv suurem kui üksikult.

Üks aine suurendab teise aine toimet (sünergiline efekt).

 Negatiivne vastastikmõju – antagonism

Üks metalliline element võib teise mõju vähendadab (antagonistlik koosmõju).

Inimorganism vajab normaalseks elutegevuseks nii tsingi- kui ka rauaühendeid. Kui organismi on kogunenud liigselt
tsingiühendeid, siis ei suuda organism toidust rauaühendeid omastada.

 Negatiivne vastastikmõju – antagonism

Tsink ja raud on antagonistid, ka vask ja molübdeen.

Antagonism sõltub suuresti kontsentratsioonist ehk ainete sisaldusest.

Antagonismi puhul üks element vähendab teise mõju.

 Elemendi sisalduse (kontsentratsiooni) mõju

Elemendi puudumine või kõrge sisaldus organismis on mõlemad kahjulikud.

Kui mingi bioelement puudub täielikult, siis organism hukkub.

Elemendi liig võib põhjustada mürgistust, veelgi suurem liig surma.

 Elemendi sisalduse (kontsentratsiooni) mõju

Organismi elutegevusprotsessid kulgevad normaalselt kui kõikide biometallide sisaldus on organismis optimaalne.

Näiteks igapäevaselt kasutatakse keedusoola päevas kuni 10g, surmav annus on 300g.

Ühendi bio- ja mürktoime sõltub mitmest tegurist. Tähtsaim on elemendi eripära.

 Ühendi esinemiskuju (lahustuvus)

Kui ühend ei ole lahustuv, siis seda ei omastata.

Näiteks Ba on mürkmetall; BaCl2 on mürgine, BaSO4 ei ole mürgine. Baariumsulfaat on lahustumatu ühend, seda
kasutatakse kontrastainena röntgenoloogilistel uuringutel.

 Bio- või mürkelemendi oksüdatsiooniaste

Oluline on metalli oksüdatsiooniaste ühendis.

Näiteks raud(II)ühendeid kasutab organism vereloomeks (hemoglobiini sünteesiks), raud(III)ühendeid organism ei omasta.
Kroom(VI)ühendid on palju mürgisemad kui kroom(III)ühendid.

 Aniooni mõju bio- või mürkmetalli katiooni biotoimele

Biometalli (katiooniI) toimet võib suurendada või vähendada ühendis anioon.

Näiteks biometalli Na omastatakse ühendist NaCl normaalse ainevahetuse käigus, kuid NaF on surmavalt mürgine. Põhjus
on fluoriidiooni äärmiselt suur mürgisus võrreldes kloriidiiooniga.

 Mürkaine kuhjumine (kumulatsioon) organismis

Mürgistuse, sh surmava mürgistuse, võib saada ühekordse mürgise aine annusega.

Mürkaine võib aga hakata organismi kogunema ka väikeste annustena. Mürgi pideval väikeses koguses kasutamisel tekib
krooniline mürgistus. Kui aga kogunenud mürkaine hulk saavutab surmava annuse, siis organism hukkub.

 Anorgaanilise mürkaine muundumine orgaaniliseks, veelgi mürgisemaks ühendiks

Mürkmetall võib teatud tingimustel muutuda veelgi mürgisemaks.

Näiteks Hg anorgaanilised ühendid muutuvad mikroorganismide elutegevusel (pinnases, vees) orgaanilisteks ühenditeks, mis
on anorgaanilistest ühenditest palju mürgisemad.

bBiometalliliste elementide mõju

Makrometallid:

 Ca – puudus põhjustab häireid luustiku moodustumisel. Ca on luude ja hammaste põhielement; puudusel võib
tekkida rahiit; samaaegselt on vajalik ka D-vitamiin.
 Na ja K – moodustavad ioonidena rakus tasakaalustatud süsteemi; hoiavad hapete-aluste tasakaalu, osmootset
rõhku; osalevad närviimpulsi edasikandes, kaalium reguleerib südametegevust, naatrium hoiab veesisaldust;
tavaliselt nende elementide puudust ei esine.
 Mg – osaleb närviimpulsi ülekandes, puudus põhjustab lihaskrampe, päevane vajadus on 0,35 g.
 Mikrometallid:

 Fe – hemoglobiini, müoglobiini jt eluliselt tähtsate rauaühendite koostiselement, rauapuudusel areneb

kehvveresus, häired immuunsüsteemis.
 Zn – kuulub enam kui 100 ensüümi koostisse; puudusel pidurdub kasv ja suguline areng, esineb kuiv nahk,
nägemishäired, nõrgeneb haistmis- ja maitsmismeel.
 Cu – osaleb luuvalkude ja vereloome moodustamises; puudused esinevad häired närvisüsteemi ja südame-
veresoonkonna talitluses.
 Mn – aktiveerib hormoone (insuliini) ja ensüüme, mis katalüüsivad redoksreaktsioone, osaleb vereloomes.

Mikrometallid:

 Cr – kuulub ensüümide ja hormoonide koostisse (insuliin), soodustab suhkrute omastamist, insuliini toimet ja
reguleerib vere suhkru taset; puudus soodustab diabeedi teket.
 Mo – kuulub ensüümide koostisse, mis mõjutavad vereloomet ja lämmastikuühendite ainevahetust.
 Ni – seotud organismi kasvuga ja nahahaigustega (dermatiit).
 Co – ainus metalliline element, mis kuulub vitamiini koostisse (B12 vitamiin); osaleb vere erütrotsüütide tekkes ja
vereloomes, kuulub ensüümide koostisse.

KALTSIUM

 Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) on hallika lubja- ehk paekivi, mustrilise marmori, hallikas-valge kriidi, pärli või
korallide põhiühend.
 Kaltsiumkarbonaadi põhielement kaltsium on maakoores levimuselt 5. kohal, samuti inimorganismis.
Inimorganismis kõige levinum biometall.
 Ca on selgroogsete skeletimetall. Luudes esineb Ca-karbonaati ja –fosfaati.
 Inimese päevane kaltsiumivajadus on 0,8 – 1,2g.
 Kõige kiirel Ca-ainevahetus on lindudel.
 Eesti rahvuskivi paekivi (lubjakivi) on hinnatud loodusvara, mis koosneb peamiselt kaltsiidist.
 Kaltsiit võib looduslikust veest välja sadestuda allikalubjana ja veekogu põhja sadeneda organismide skelettidena.
 Ilusaid kaltsiidikristalle võib leida paemurrust.
 Karstikoobastes esineb kaltsiit stalaktiitidena või stalagmiitidena.
 Lubjakivide kuumutamisel saadud kustutamata lubi oli üheks esimeseks sideaineks ajaloos.
 Kaltsiumiühenditest tekib looduses põhiliselt kaltsiit ja aragoniit, millest omakorda erinevad organismid ehitavad
oma skeleti, koja või pärli.
 Pärl sisaldab üle 92% kaltsiumkarbonaati.
 Pärleid on leitud ka Eesti veekogudest. Kuni Põhjasõjani olid ebapärlikarbidest rikkamad Mõniste oja, Pärli ja
Peetri jõgi. Järvekarpe koos väikeste pärlitega on leitud Lhtse, Ravila ja Nõva ümbruse järvedest.
 Pärlid tekivad pärlikarpidesse enam-vähem juhuslikult, selleks on vaja mingit võõrkeha, nt liivatera, mille ümber
pärlikihid ladestuma hakkavad. Pärl kasvab rütmiliselt ja kihiti.
 Pärlid on hinnalised juveelid. Pärlitel arvatakse ka olevat ravitoime.
 Lubjakivi ja marmorit kasutati juba ajalooliselt ehituskivina ja lubja saamise toorainena.
 Marmor on tekkinud lubjakivist ümberkristallumisel kõrgtemperatuuri ja kõrge rühu tingimustes.
 Mitmekesise värvuse, puhtuse, läbikumavuse tõttu on marmorist saanud skulptorite üks lemmikmaterjal.
 Marmor koosneb peamiselt kaltsiidi terakestest, mis sõltuvalt lisanditest võib olla erinevate värvusega.
 Eestis on Saaremaa marmorina tuntud dolomiit, mis on keemiliselt kaksiksool (kaltsiumkarbonaadist ja
magneesiumkarbonaadist).
 Kaarma lähistelt murtud kivist on ehitatud Kuressaare linnus.
 Raidkivina ja ehitusmaterjalina on dolomiiti kasutatud sajandeid.

BAARIUM

 Baarium on mürkmetall, paljud baariumühendid on inimesele mürgised.

 Baarium ei ole inimtegevuseks vaja, kuid teda leidub inimorganismis umbes 20 mg (70 kg kaaluva keha kohta).
 Peamiselt võib baariumi esineda luudes kaltsiumi asendusioonina.
 Baariumi eripäraks on kergsüttivus metalli kuumutamisel või isegi löögist.
 Baariumühendite mõjul muutub tuleleek roheliseks.
STRONTSIUM

 Strontsiumühendite mõjul värvub tuleleek punaseks.

 Strontsiumi esineb inimorganismis u. 140 mg.
 Strontsium ei ole mürkmetall, kuid põhjustab ainevahetushäireid, kui seda on palju joogivees või toiduainetes.

PLII

 Pliiühendid ja plii on inimkonda mürgistanud juba tuhandeid aastaid.

 Pliiühendeid on sissehingatavas õhus, lahustunult vees ja toiduainetes. Nende sattumine elukeskkonda on seotud
inimtegevusega.
 Plii on mürkmetall. Ainult elavhõbe ja kaadmium on pliist mürgisemad.
 Pliiühendid, mis inimtegevuse tulemusel saastavad elukeskkonda, jõuavad õhu, vee ja toidu kaudu ka
elusorganismidesse.
 Plii omastamine sõltub vanusest – nooremad omastavad vees ja toidus sisaldavat pliid rohkem kui vanemad
inimesed.

VASK

 Vask on inimkonnale vanim tuntud metall.

 Looduses leidub ehedalt nii kulda, hõbedat kui ka vaske.
 Vase tähtsamaks omaduseks on võimalus seda külmtöödelda, sest metall on pehme.
 Vasest valmistatakse ühte enamkasutatavamat sulamit – pronksi.
 Elusorganismides on vasesisaldus väike, tegemist on mikrometalliga (0,11g).
 Organismis on vask seotud aminohapete ja teiste bioloogiliselt tähtsate ainetega, mis osalevad luuvalkude
moodustumises ja vereloomes.
 Kõige suurem vasesisaldus on maksas. Vase osalusega on seotud ka sünnimärkide ja pigmendilaikude
moodustumine.