I KL Eesmise Osa Anatoomia, Füsioloogia... 2022, Moodle

KONTAKTLÄÄTSEDE
TEOORIA
SISSEJUHATUS - ÕPIVÄLJUNDID
I Tunneb eesmist silmaehitust, füsioloogiat, teab terminoloogiat,
uurimisvahendeid ja oskab hinnata silma tervislikku
seisukorda ning sobivust kontaktläätse kandmiseks
II Mõistab, millest tulenevad kontaktläätsede
erinevused ja individuaalne valik –
läätsede tootmismeetodid, materjalid, disainid,
parameetrid
III Teab, kuidas sobitatakse/määratakse erinevaid
kontaktläätsi
IV Oskab juhendada, demonstreerida, kuidas käsitseda ja
hooldada kontaktläätsi
V Mõistab ja oskab edasi anda järelkontrollide määramise
olulisust. Märkab kontaktläätsede kandmisest tekkinud
probleeme ja oskab teha muudatusi, anda edasiseid
soovitusi.
SISSEJUHATUS- HINDAMINE
 2 vahe kontrolltööd, kontrolltöid eraldi ei
hinnata, punktid liidetakse lõpphinde
saamiseks.
 Kokkuvõtlikule kontrolltööle pääsemiseks
peab iga vahe kontrolltöö eest koguma
vähemalt 50% punktidest ja ette peab olema
kantud 2 iseseisvat tööd, mis annavad kokku
5+5=10% lõpphindest
 Lõplik hinne kujuneb: 15+15=30% vahe
kontrolltööde punktid, 10% ettekanded ja
60% kokkuvõtva kontrolltöö punktid
 Ainekava maht 5 EAP, eristav hindamine
SISSEJUHATUS - AJAKAVA
14.Sept kontaktõpe 10:30-16 SISSEJUHATUS AINESSE, SILMAANATOOMIA
21.Sept veebis 8:30-12:00 SILMAANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA
28.Sept kontaktõpe KONTROLLTÖÖ. SILMA UURIMISVAHENDID,
KONTAKTLÄÄTSEDEST
5.Okt veebis 12:30-16:00 KONTAKTLÄÄTSEDEST
12.Okt veebis 8:30-12:00 KONTAKTLÄÄTSEDEST
26.Okt kontaktõpe ETTEKANDED. JÄTKUB LOENGUGA KL’ST
2.Nov veebis 12:30-16:00 KONTAKTLÄÄTSEDEST
9.Nov veebis 8:30-12:00 KONTAKTLÄÄTSEDEST
16.Nov veebis 12:30-16:00 ETTEKANDED. KONTAKTLÄÄTSEDEST
7.Dets veebis 14:30-16:00 KONTAKTLÄÄTSEDE SOBITAMINE
14.Dets veebis 14:30-16:00 KONTAKTLÄÄTSEDE SOBITAMINE
11.Jaan veebis 8:30-12:00 KONTROLLTÖÖ. KL SOBITAMINE
18.Jaaan kontaktõpe KL SOBITAMINE
19.Jaan zoom 8:30-12:00 KÄSITSEMINE, HOOLDAMINE
25.Jaan veebis 8:30-12:00 KOMPLIKATSIOONIDEST
täpsustamisel KONSULTATSIOON
täpsustamisel KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ
KASULIK KIRJANDUS
 Oftalmoloogia. K.Matti Saari – silmaanatoomiast, füsioloogiast,
silmahaigustest
Sisukord:
- Silma ehitus, talitlus
- Optika
- Silma uurimine
- Silmalaud, haigused
- Pisaraaparaat
- Silma limaskest
- Sarvkest
- Kõvakest
- Soonkest
- Lääts ja selle haigused
- Klaaskeha
- Võrkkest
- Nägemisnärv
- Glaukoom
- Silma refraktsioon
- Kõõrdsilmsus
- Silmakoobas
- Neurooftalmoloogia
- Üldhaigused
- Silmahaiguste farmakoteraapia
- Silmatraumad
KASULIK KIRJANDUS
 Raamatukogust: Contact Lenses, Cornea jt
KASULIK KIRJANDUS
 Clinical Manual of Contact Lenses – E.Bennet*
 Jäikadest kontaktläätsedest: Manual of Gas Permeable
Contact Lenses, Bennet
 Ajaloost: Contact Lenses –The Story, T. Bowden
KASULIK KIRJANDUS
 Komplikatsioonidest:
KASULIK KIRJANDUS
 Silikonhüdrogeel kontaktläätsedest: Silicon Hydrogels
KASULIK KIRJANDUS
 Raamatukogus
ajakiri:
Optometry
Today
 https://www.aop.
org.uk/ot
KASULIK KIRJANDUS
 Internetist:
- www.contactlensjournal.com
- www.jclrs.org (Journal of Contact Lens Research & Sience)
- www.journalofoptometry.org
- www.sciencedirect.com (British Contact Lens Association)
- www.clspectrum.com (Contact Lens Spectrum)
- www.clao.org ( Contact Lens Association of Ophthalmologists)
- Tootjate kodulehed: Alcon, Bausch+Lomb,

Cooper, J&J, Menicon, jt:
www.myalcon.com,
www.bausch.com,
www.acuvue.com,
www.cooper.com,
www.menicon.com
KASULIK KIRJANDUS
 Õppematerjali koostamisel on kasutatud:
- International Association of Contact Lens

Educators (IACLE) õppemoodulid (https://iacle.org)
- Clinical Manual of Contact Lenses 4th ed E. S. Bennett, V. A.
Henry
- Contact Lenses AJ.Phillips, L.Seedwell
- Contact Lens Complications, Nathan Efron
- “Kontaktläätsed" konspekt J.Reimand ja Anne-Mai Ravet
- BCLA CLEAR report- Anatomy and physiology of the anterior
eye, Contact Lens and Anterior Eye 44 (2021) 132–156
5 TEEMAPLOKKI
1. SILMA EESMISE OSA ANATOOMIA,
SARVKESTA HISTOLOOGIA,
FÜSIOLOOGIA JA UURIMISVAHENDID
2. KONTAKTLÄÄTSEDEST JA NENDE
ERINEVUSTEST
3. PKL KONTAKTLÄÄTSEDE SOBITAMINE
(sfäärilised, toorilised, multifokaalsed)
4. KÄSITSEMINE, HOOLDUS
5. JÄRELKONTROLLID,
KOMPLIKATSIOONID
I SILMA EESMISE OSA
ANATOOMIA,
HISTOLOOGIA,
FÜSIOLOOGIA JA
UURIMISVAHENDID
I SILMA EESMISE OSA ANATOOMIA
I SILMAANATOOMIA- KONTAKTLÄÄTSE
POOLT JA KONTAKTLÄÄTSE MÕJUTAVAD
SILMAOSAD
Pisaravedelik/ Konjunktiiv/
Silmalaud/
Sarvkest e kornea/
Limbus
Skleera/Sclera
Iiris e
Pupill/Pupil
vikerkest/Iris
I SILMAANATOOMIA - EESMISE OSA
STRUKTUURID
 Sarvkest
 Limbus
 Konjunktiiv –
bulbaarne, limbaalne,
palpebraalne osa
 Silmalaud, ripsmed ja
näärmed
 Pisaraaparaat,
pisaravedelik
 Iiris, pupill
 Skleera
I SILMAANATOOMIA - SARVKEST
 Sileda ja keskelt korrapärase kumerusega

 Mõõtmed ja paksus erinevad indiviiditi
 Läbipaistev (avaskulaarne, korrapärane
lamellide paigutus, endoteeli, epiteeli
pumpamisvõime)
 Tundlik kude
I SILMAANATOOMIA - SARVKESTA
MÕÕTMED
(after Hogan et al., 1971)
10.6 mm
11.7 mm
11.5
mm
KUJU
 Pole täielikult sfääriline, veidi ellipsiline
 Lamenemine perifeeriasse minimeerib optilise
süsteemi sfäärilist aberratsiooni
 Vertikaalselt (V) 9/10-11mm, horisontaalselt (H)
veidi ovaalsem 11-12 mm
 Limbuselt limbuseni (nn white to white) keskmine
kornea diameeter 11,71+/- 0,42 mm
 Euroopa keskmine sarvkesta kumerus = 7,8 mm
+/- 0,3 mm
 Tsentris sfääriline 1-2 mm, optiline ala keskmiselt
4 mm
KUJU
KUJU
 Sarvkesta asfäärilisust (conicoid)

väljendatakse ektsentrilisuse abil
 Silma geomeetrilise pinna kirjeldus
eksentrilisus (e) on matemaatiline
asfäärilisuse kumeruse väljendus ringi
suhtes
 Parameeter e võib muutuda nullist
üheni
 Parabool e=0
 Ellips e=0,5
 Hüperbool e=1
 Mida suurem eksentrilisus seda
suurem perifeeria lamendumine
KUJU
KUJU
 Sarvkesta eksentrilisused (e):
H-horisontaalne, V- vertikaalne
KUJU
 Lame, sfääriline, kumer
KUJU
KUJU
KUJU
 Sarvkesta tipp
KUJU
KUJU
ORTOKERATOLOOGIA - sarvkesta lamendamine spetsiaalse

kontaktläätse abil refraktsiooni vajaduse vähendamiseks –
Ortho-K
KOOSTIS
 Koosneb tsellulaarsetest ja
atsellulaarsetest komponentidest:
1) tsellulaarsed: epiteelirakud,
keratotsüüdid, endoteeli rakud
2) atsellulaarsed: kollageen,
glükosaminoglükaanid
KOOSTIS
 78% vett
 15% kollageene
- tüüp I 50-55%, III 1%, IV 8-10%,
VI 25-30%
 1% glükosaminoglükaane (GAG)
näiteks hüaluronaati
 1% sool
 kerataansulfaate 0,7%
 5% teisi valke
KIHID
I SILMAANATOOMIA – SARVKESTA
KIHID
KIHID JA PAKSUS
I SILMAANATOOMIA –
SARVKESTA KIHID JA PAKSUS
I SILMAANATOOMIA: FAKTORID, MIS
MÕJUTAVAD KORNEA PAKSUST
I SILMAANATOOMIA: KORNEA
PAKSUS
 Näiteks pisarakile aurustumine ja osmootne reaktsioon
(hüpertooniline) madaldab sarkesta paksuse näitu
 Reflektoorne pisaravool (hüpotooniline) ja hüpoksia
(ödeem) kontaktläätsedest võib tõsta näitu
 Enne silmaoperatsioone, mil teostatakse silma
biomeetriat võib olla soovituslik kontaktläätse vaba aeg,
sest kontaktlääts võib mõjutada tulemusi:
- Pehmete puhul 3-7 päeva
- Jäikade kontaktläätsede korral 2-3 nädalat, sõltuvalt materjalist, silma

seisukorrast jne
SARVKESTAKIHID
KORDAMINE (13 min video): https://www.youtube.com/watch?v=Xf21nk2w8g0

SARVKESTAKIHID: EPITEEL
- Kompaktne struktuur, ilma

rakkudevahelise ruumita
- Koosneb omakorda 5-7 kihist
- 54 μm, 10% kogu paksusest
- Esmane kaitse peale pisarakihti
- Hoiab kinni pisaravedelikku (toodab glükokaalüksit), mis
täidab
epiteeli ebatasasused
- Aktiivse ainevahetusega
- Saab energiat glükoosi
lagunemisest ja hapnikust
- Kiire regeneratiivne võime
(sarvestumata)
a) Lameepiteel-
rakud, annavad
sileduse
b) Tiibrakud, 2-3
kihti
c) Sammas ehk
basaalrakud, 1 kiht
Pindmised ehk
lameepiteelrakud:
• Omakorda 2-3 kihti
• Lamedad ja
hulknurksed
• Kaetud microvilli ja
microplicae
rakkudega
• Oluline roll
pisarakile hoidmisel
ja selle stabiilsuse
säilitamisel
 Epiteel kinnitub suhteliselt lõdvalt õhukesele
basaalmembraanile.
 Basaalrakud, millel seesmiselt puuduvad
naaberrakud, kinnituvad basaalmembraanile
läbi hemidesmosoomide
 Basaalmembraan (120–200 nm) on
kinnitatud all oleva eesmise piirava kihi külge
peamiselt Vll tüüpi kollageenkiudude kaudu
 Kinnituse nõrkus põhjustab sarvkesta
erosioone ja mitteparanevaid epiteeli defekte
SARVKESTAKIHID: EPITEELI ÜLESANDED
 Füüsiline kaitse (sh alumisi kihte)
 Refraktsioon (optiline fun, läbipaistvus)
 Kiirguskaitse (ultraviolet lühikese spektri kiirguse
eest)
 Pisara stabilisatsioon (siledus, kaitse - microvilli ja
plicae)
 Barjäär - läbi tihedate rakuühenduste, et vältida
vedelike, kemikaalide ja mikroorganismide sissepääsu
 Lima produktsioon (glükokaalüks)
 Säilitada kornea homöostaas, rakkude tihe ühendus ja
korrapärasus
 Immunoloogiline funktsioon (Langerhans rakud)
SARVKESTAKIHID: EPITEEL JA PISARAKIHT
 Kornea epiteelirakud on pidevas uuenemises (u 10 päevaga)

 Oluline on tasakaal uute rakkude juurde tekkimise ja vanade
eraldumise vahel, et taastuks normaalne paksus
 Uued rakud tekivad basaalses limbuses asuvatest tüvirakkudest
 Basaalrakud diferentseeruvad ja migreeruvad tsentraalse sarvkesta
suunas
 Vanad rakud eemalduvad pilgutamisega
 Vigastuse korral 24 h jooksul rakud perilimbaalsest sidekestast ja
limbusest katavad pealmise haava, Bowmani kihi puutumatusega
paranemine kuni 2 päeva, haaratusega taastumine 7-14p, 6 nädalat
kulub täieliku taastumiseni/transformeerumiseni - konjunktiivi
rakkude fun muutus sarvkestarakkudeks
 Nii rakkude uuenemine kui ka programmeeritud kadu on
keerulised füsioloogilised sündmused, mida saab kergesti häirida.
Näiteks ka kontaktläätsedega kui mitte instruktsioone järgida.
 Tüvirakkude täielikul hävimisel kattub sarvkest ebanormaalse,
vaskulaarse konjunktiiviga
SARVKESTAKIHID: EESMINE PIIRIKIHT
EHK BOWMANI KIHT
 Basaalmembraani all paiknev tihe
sidekoeline kiht
 Aitab hoida kornea kuju (8-14 µm)
 Seob sarvkesta strooma epiteeli
baasmembraaniga, atsellulaarne
 Koosneb juhusliku paigutusega
kollageenidest, mis annab
vastupidavuse ja tugevuse
traumadele, nakkustele
 Ei uuene, paraneb armiga
 Palju närvilõpmeid
SARVKESTAKIHID: STROOMA
 Sarvkesta põhiosa ja nn
päriskiht - 0,5mm – u 90%
kogu sarvkesta paksusest
 Annab korneale mehhaanilise
tugevuse, hoiab kuju
 Ei regenereeru
 Koosneb:
- keratotsüütidest 2,5-5%
- ekstratsellulaarsetest/rakuva
-helistest baasainetest
- regulaarselt paigutatud
kollageenkiududest
- glükosaminoglükaanidest
(GAGd), mis vastutavad
hüdrofiilsuse ja strooma
hüdratsiooni ning kollageeni
korrapärase paigutuse eest
I SILMAANATOOMIA: STROOMA–
KERATOTSÜÜDID
 Inimese sarvkestas on ligikaudu 2,4 miljonit
keratotsüüti e sidekoerakku, mille jaotus on
ebaühtlane
 Keratotsüüdid on mesodermaalset päritolu,
õhukesed, lamedad rakud, mis moodustavad
vaheühenduste kaudu sarvkestasisese suhtlusvõrgu
vastutades sarvkesta arengu ajal lamellides
kollageenikiudude tootmise ja korrastamise eest.
 Struktuurselt ja füsioloogiliselt üsna aktiivsed rakud,
millel on palju funktsionaalseid kohustusi; nende hulka
kuuluvad sarvkestasisese kommunikatsiooni
vahendamine, energiaressursina toimimine, lamellide
sidumise hõlbustamine, fagotsütoos, samuti haavade
paranemises osalemine.
 Nad salvestavad glükogeeni, mida saab muuta
glükoosiks ja kasutada energia saamiseks.
I SILMAANATOOMIA: STROOMA–
KERATOTSÜÜDID
I SILMAANATOOMIA: STROOMA -
KOLLAGEENKIUD
 Sarvkesta strooma nö ehitusplokid,
mis on moodustatud I tüüpi
kollageenikiudude kimpudest,
kulgedes paralleelselt üksteisega ja
sarvkesta pinnaga - sarvkesta
läbipaistvuse jaoks oluline tunnus
 Keskmine kollageenrakkude
diameeter ja nende vahemaa
on vähem kui pool nähtava
valguse lainepikkusest – valgus
pääseb läbi ilma tagasihajumiseta
 Keratotsüüdid jaotuvad peamiselt
lamellide vahel ja arvatakse, et nad
hoiavad lamelle ettenähtud asendis
KOLLAGEENKIUDUDE LOKALISEERITUD AINEVAHETUSHÄIRE

 Turse korral muutub kiudude vaheline kaugus oluliselt
suuremaks kui valguse lainepikkus
 Selle tulemusena hajub valgus tagasi ja sarvkest hakkab
kaotama oma läbipaistvust
 Lisaks võivad stroomas tekkida striiad ja Descemet
membraani voldid
SARVKESTAKIHID: DUA
• Koosneb 4. kihist
• Paksus ligikaudu 15
mikronit
• Õhuke kuid väga tugev ja
vastupidav
• Trabekulaarvõrgu
pikendus – arvatakse, et
aitab säilitad
silmasiserõhku
SARVKESTAKIHID: TAGUMINE PIIRIKIHT -
DESCEMET MEMBRAAN
 Sarvkesta endoteelrakkude
basaalmebraan
 Tugev, elastne, homogeenne
kiht
 Sündides 3-4 mikronit, täisk.
10-12 mikronit (pakseneb
vanusega)
 Kooneb kollageenidest ja
glükoproteiinidest
 Vastupidav kemikaalidele,
põletikele, patoloogilistele
protsessidele, haigustele
 Turse korral üle 8% võib näha
Descemet kihis volte (muutub
laineliseks)
 Tagumisel pinnal nn Hassel
Henle kehad, mis suurenevad
vanusega
SARVKESTAKIHID: ENDOTEEL
 Ühekihiline, lame,
polügoonnsetest rakkudest
(kuuenurksed)
 Seotud sekretsiooni ja
proteiinide sünteesiga
 Oluline roll sarvkesta
läbipaistvuse säilitamises
eemaldades stroomast liigse
vee
 Ei regenereeru,
olemasolevad
rakud suurenevad
(polümegatism)
 Raku diameeter varieerub
noortel18-20 mikronit,
eakatel 40 mikronit
 Aktiivse ainevahetusega,
kontrollib vedeliku
transporti - pumpab vett
ja ioone sarvkestast
eeskambrisse, saades ise
põhiained ja hapniku
vesivedelikust (glükoos,
aminohapped), mis
transporditakse edasi
kõikidesse kihtidesse
 Pumbasüsteem aitab
vältida sarvkesta turset ja
hoiab selle läbipaistvana
 Läbipiastvuseks on hädavajalik füsioloogilise
hüdratatsiooni säilitamine, milles mängib rolli
põhiliselt endoteel (kuigi pisut ka epiteel)
 Pindmiste epiteelirakkude vahelised tihedad
ühendused loovad läbilaskvusbarjääri ioonidele ja
polaarsetele lahustunud ainetele
 Aavaskulaarsuse tõttu on toitumise jaoks veevool
sarvkesta vajalik, kuid vedelikku tuleb samaaegselt
ka pidevalt eemaldada. Seda füsioloogilist protsessi
juhib metaboolselt aktiivne ioonpump
 Metaboolsed inhibiitorid ja madalad temperatuurid
pärsivad seda protsessi, põhjustades liigse vedeliku
kuhjumise sarvkesta, mida kliiniliselt täheldatakse
sarvkesta strooma tursena (ödeem)
FÜSIOLOOGIA
 Sarvkesta füsioloogilised funktsioonid:
- Optiline: refraktsioon, läbipaistvus
- Füüsiline kaitse: silmasisestele komponentidele, filtreerib UV
kiirgust, hoiab sarvkesta epiteeli tüvirakke
 Füsioloogilisteks protsessideks peavad olema tagatud:

- Biokeemilised ained ja energiavarustus aktiivseks
ainevahetuseks (homöostaas)
- Kornea läbipaistvus ja selle säilitamine (rakkude
omavaheline suhtlemine, korrapärane asetus, tihedus,
pumbasüsteem, avaskulaarsus)
- Epiteeli regenereeruvus (pisaravedeliku homogeensus, stabiilsus)
Energia hapnikust, toitainetest tuleb:
- peamiselt läbi pisarakihi atmosfäärist (epiteeli kaudu
21%)
- eeskambri vesivedelikust
- perilimbaalsest veresoonkonnast:
* silmaarteritest,
* limbuse kapillaaride kaudu
 Avatud silma tingimustes pärineb suurem osa sarvkesta

hapnikuvarustusest atmosfäärist, difusiooni teel pisarate
kaudu
 Magades läbi kapillaaride palpebraalselt sidekestalt ja läbi
endoteeli vesivedelikust (7,4%)
Energia glükoosist (diffusiooni teel):
 Epiteeli glükoos pärineb enamasti (umbes 90%) eeskambri
vesivedelikust.
 Limbuse veresooned ja pisarad annavad vähem kui 10%
epiteeli vajadustest.
 Glükogeeni ja valgu varudest
On kaks peamist glükoosi metaboolset rada:

 Anaeroobne – ATP (Adenosine TriphosPhate) glükoosi
lagunemisel püroviinhappeks ja lõpuks piimhappeks.
 Aeroobne - ATP glükoosi lagunemisest süsinikdioksiidiks ja
veeks. See käib läbi glükolüütilise raja, TCA
(trikarboksüülhappe) tsüklite ja epiteelirakkude, eriti
basaalrakkude mitokondrite, aktiivsuse kaudu.
ATP-adenosiintrifosfaat
I SILMAANATOOMIA:
HOMÖOSTAAS
Muutus keemilises ja/või füüsikalises raku sisekeskkonna omadustes -

häiritud biokeemilised protsessid
I SILMAANATOOMIA: METABOLISMI
HÄIRUMINE
Hapniku puudusel (hüpoksia):

 Anaeroobse metabolismi kiirenemine
 Piimhappe kahekordne kogunemine (kudede happelisus) - pole
metaboliseeritav sarvkesta poolt
 Akumuleerumise tulemus on epiteeli ja strooma turse
 Suurem osmootne rõhk kui pisaravedelikus v vesivedelikus –
strooma toonuse langus
 Laktaadi ja metaboliitide kogunemine – osmootne muutus põhjustab
vee imendumist
 GAG (glycoaminoglycans) hüdrofiilsus põhjustab omakorda vee
imendumist stroomasse
I SARVKESTA FÜSIOLOOGIA:
METABOLISMI HÄIRUMINE
 metaboolne aktiivsus langeb,
 rakusüstees väheneb,
 epiteeli õhenemine, rakkude suuruse kasv,
 mikrotsüstid, infiltraadid,
 vähem microvilli’sid,
 raku ühenduste tugevuse langus,
 hüpereemia,
 neovaskularisatsioon,
 infektsioonirisk,
 langenud visus,
 tundlikkuse langus (hüpoesteesia, reakts
I SILMAANATOOMIA -
FÜSIOLOOGIA
Mis ohud on ööpäevasel kontaktläätsede kandmisrežiimil?

I SILMAANATOOMIA – LIMBUS
 Sarvkest
 Limbus
 Konjunktiiv –
palpebraalne osa
näärmed
 Pisaraaparaat,
pisaravedelik
 Iiris, pupill
 Skleera
I SILMAANATOOMIA – LIMBUS E
KORNEO-SKLEERA ÜHENDUS
I SILMAANATOOMIA – LIMBUS
 Nn vaokujuline piir ja
üleminekutsoon kõvakestalt
sarvkestale, milles asuvad
tüvirakud
 Epiteel moodustub limbuse
ja kornea basaalrakkudest
 1,5 (H) -2,0 mm (V)
 Saab alguse Bowmani
membraanist
 Limbuse epiteel erineb
sarvkestast (näit puuduvad
melanotsüüdid)
ja sidekestast (pole Goblet
rakke)
 Toidab perifeerset sarvkesta
I SILMAANATOOMIA – LIMBUS,
KORNEO-SKLEERA ÜLEMINEKU PROFIIL
(after S.H.F.A., Olten, Switzerland)
ERINEV ÜLEMINEKU SÜGAVUS
1 2 3 4 5
1. Continuous convex 4. Predominantly tangential
2. Continuous tangential 5. Concave
3. Predominantly convex
Kas sa tead, millisele pildile vastab sinu profiil?
I SILMAANATOOMIA – KONJUNKTIIV
 Sarvkest
 Limbus
 Konjunktiiv –
palpebraalne osa
näärmed
 Pisaraaparaat,
pisaravedelik
 Iiris, pupill
 Skleera
Traditsiooniliselt nimetatakse sidekesta kolme peamist

piirkonda: bulbaarne, lauvolt (forniceal) ja palpebraalne
Limbal C
I SILMAANATOOMIA –KONJUNKTIIVI
ALADE JAOTUS
Palpebraalse osa kirjeldamisel kasutatakse lisaks:

tarsaalset, marginaalset, orbitaalset ala
EHK LIMASKEST
 Õhuke, hea verevarustusega poolläbipaistev
limaskest
 Jätkuv kude limbusest silmalaugude
sisepinnale
 Kõvakesta kattev osa on lahtine
episkleraalne koekiht (liigutatav),erinevalt
episkleerakihist, kus on veresooned
 Lauge kattev limaskest on sile ja oma aluse
külge kinnitunud.
 Lauvõlvides rohkelt kurrulist kihti, mis
võimaldab silmal liikuda
 Pole nii sile kui sarvkest (omab ka
microvillisid)
 Põhifun: immuunseire, pisarakomponentide
tootmine, aitab pisaratel laiali levida,
füüsiline barjäär võõrkehadele ja
patogeenidele (takistab sisenemist
sügavamatesse silmakudedesse)
I SILMAANATOOMIA – KONJUNKTIIVI
KIHID
KONJUNKTIIV
 Silmalaugude servale
lähemal, konjunktiiv
koosneb kihilisest
keratiniseeritud
epiteelist
 Kaks peamist
konjunktiivi epiteelis
eksisteerivat
rakutüüpi on
epiteelirakud ja
Goblet rakud –
toodavad
sekretoorseid
mutsiine
 Sidekesta epiteel on
iseeneslikult uuenev ja
kiire vahetusega.
I SILMAANATOOMIA – PALPEBRAALNE
KONJUNKTIIV
KONJUNKTIIV
KONJUNKTIIV
KONJUNKTIIV
I SILMAANATOOMIA: BULBAARNE
KONJUNKTIIV
 Bulbaarne konjunktiiv – märgid põletikust,

kuivast silmast/blefariidist, allergiast,
ebasobivast kontaktläätsest, selle
kuritarvitamisest
 Pingueekula
 Pterüügium
KONJUNKTIVIIT
 Eritise järgi:
- Selge, allergiline, toksiline, tihe, viskoosne
 Reaktsiooni järgi:
- Folliikulid
- Papillad
Korda silmahaigusi!
I SILMAANATOOMIA – SILMALAUD,
RIPSMED, NÄÄRMED
 Sarvkest
 Limbus
 Konjunktiiv –
palpebraalne osa
näärmed
 Pisaraaparaat,
pisaravedelik
 Iiris, pupill
 Skleera
SILMALAUD, NÄÄRMED
SILMALAUD
 Anatoomiliselt
võib ülemise ja
alumise silmalaud
jagada kaheks
osaks ehk
‘lamellideks’, mis
on eraldatud
anatoomilise halli
joonega, see
eristus on kasulik
ka silmalaugude
probleemide
kirjeldamisel.
SILMALAUD
I SILMAANATOOMIA – SILMALAUD
Lisaks laugude palpebraalse sidekesta

hinnangule tuleb määratleda laugude
 asetus, kuju
 toonus
 lauserva seisund
I SILMAANATOOMIA – SILMALAUGUDE
ASETUS, KUJU
SILMALAUGUDE FÜSIOLOOGIA
 Funktsioonid:
- kaitsevad silma eesmist pinda vigastuste ja
muude välistegurite (nt praht, patogeenid)
eest;
- kannavad laiali pisarakihi ja annavad
silmale optiliselt sileda murdumispinna;
- tagavad pisarakile staatilise kaitse, mis
takistab selle põskedele valgumist;
- aitavad kontrollida silma siseneva valguse
hulka
I SILMAANATOOMIA – SILMALAUD
(after Haberich, 1968)
Kuidas mõjutab kontaktläätsi?

FÜSIOLOOGIA
 Sisaldades mukoosset ainet suurendab pisaravedeliku
stabiilsust
 Pilgutamine pumpab pisaraid ninna läbi pisarapunkti
 Laugude sulgemine stimuleerib lipiidide eritust
 Silma avamisel stimuleerub pisaravedeliku veefaas ja
pisarakile paksenemine
 Laud toimivad koos pisaranäärmetega ja gravitatsioon
viib pisarad üle terve sarvkesta
 Laugude lihastel on pisaranäärmete sekretsioonile
oma roll
Uuri, kuidas on mõjutanud digiseadmed inimese pilgutamist?
SILMALAUGUDE FÜSIOLOOGIA
 Kolm erinevat pilgutamise tüüpi: spontaanne, refleksne
ja vabatahtlik
 Spontaanne silmapilgutus on teadvustamata pilgutus
ilmse stiimuli puudumisel, samas kui reflektoorne
pilgutus on tahtmatu kaitsemehhanism, mis tekib
vastusena stiimulile
 Arvatakse, et spontaanse pilgutamise vallandab silma
pinna stimuleerimine ja eriti täiendab seda sarvkesta
külma termoretseptorite tegevus, mis võivad tekitada
ärrituse tunde TBUT või aurustumise tõttu
 Termoretseptorid tuvastavad väikesed temperatuuri
ja pisarate osmolaarsuse muutused
 On leitud, et spontaanse pilgutamise sagedus jääb
vahemikku 15–20/min (12-18), s.t u 900–1200 korda
tunnis,14 400 – 19 200 korda päevas, mis väheneb
digiseadmete kasutamisega kuni 3x
ASETUS
I SILMAANATOOMIA – RIPSMETE/LAU
KASVUSUUND – TRIHHIAAS/
EKTROOPIUM
I SILMAANATOOMIA – RIPSMETE
PUHTUS, TIHEDUS, SEISUND
https://www.npr.org/sections/health-shots/2019/05/21/725087824/meet-the-
mites-that-live-on-your-face
I SILMAANATOOMIA – RIPSMETE
PUHTUS, TIHEDUS, SEISUND
I SILMAANATOOMIA –LAUNÄÄRMETE
PÕLETIK, DEMODEX
Kuidas võib mõjutada blefariit kontaktläätse kandmist?

I SILMAANATOOMIA – LAUNÄÄRMED
 Näärmed:
- Zeis
- Moll
- Henle lingud
- Wolfring
- Manz
- Krause näärmed
- Goblet rakud
- Meibomi nääre
https://entokey.com/g/
LAUNÄÄRMED
 Tsiliaarnäärmed:
- Zeis - rasunäärmed, mis
on seotud ripsmete
folliikulitega. Aitavad
kaasa lipiidide
tekkimisele pisarakiles
- Moll (ripsnääre)
 Nende eritised
sisaldavad
antimikroobseid
peptiide, mis võivad olla
olulised kaitseks
silmalaugude servas
olevate
mikroorganismide vastu
Henle
lingud:
- Limalingud ja
vaod ülal
tarsaalsel
sidekestal,
perifeersel
sidekestal.
LAUNÄÄRMED
 Lisapisaranäärmed
- Krause
- Wolfring
 Sekreteerivad
sarnast veeosa
nagu pisaranääre
sisaldades
elektrolüüte,
immunoglobiine,
antimikroobseid
valke
I SILMAANATOOMIA –LAUNÄÄRMED
Manz näärmed:
 Limbaalses
konjunktiivis
 Toodab mutsiini
 Mutsiini ehk limakihi
funktsioon:
hüdrofiilsus, pisarakile
katvus, stabiilsus,
niisutus,epiteelirakkude
kaitse
 Goblet rakud: lima

sekretsioon.
- Leitud
epiteelikihist
- Tihedus langeb
üleminekukohtades
- Puuduvad limbuse
ja lauservadel
- Rohkem bulbuse
piirkonnas
- Hävimisel mutsiini
tootluse langus – kr
silmapinna põletik
LAUNÄÄRMED
 Meibomi näärmed
I SILMAANATOOMIA –LAUNÄÄRMED
I SILMAANATOOMIA –LAUNÄÄRMED,
MEIBOM GLANDS
I SILMAANATOOMIA –LAUNÄÄRMED, MEIBOM GLANDS -
BLEFARIIT JA MEIBOMI NÄÄRMETE DÜSFUNKTSIOON
MEIBOM GLANDS - BLEFARIIT JA MEIBOMI
NÄÄRMETE DÜSFUNKTSIOON
MEIBOM’I NÄÄRMETE KONTROLL
https://www.youtube.com/watch?v=Lapguls0Yhk
I SILMAANATOOMIA –LAUNÄÄRMETE
PÕLETIK E BLEFARIIT
I SILMAANATOOMIA – PISARAAPARAAT
JA PISARAVEDELIK
 Sarvkest
 Limbus
 Konjunktiiv –
palpebraalne osa
näärmed
 Pisaraaparaat,
pisaravedelik
 Iiris, pupill
 Skleera
PISARAAPARAAT JA PISARAVEDELIK
KORDA ÜLE!
PISARAAPARAAT JA PISARAVEDELIK
1 µL TEAR
VOLUMES
3 µL
4 µL
I SILMAANATOOMIA – PISARAAPARAAT
JA PISARAVEDELIK: PISARAMENISK
Miks on kasulik jälgida pisarameniski kõrgust? Mis infot see annab?

I SILMAANATOOMIA – PISARAKIHT
I SILMAANATOOMIA – PISARAVEDELIK
I SILMAANATOOMIA – PISARAVEDELIK
Konstruktsioon, mis ei püsi ega toimi teineteiseta
STABIILSUSEKS JA KATVUSEKS VAJAB TUGEVAT SIDUSUST JA NÖ

KATUST (LIPIIDID)
PISARAVEDELIK
 Proteiinid,
nende
fragmendid
 Lipiidid
 Mutsiinid
 Elektrolüüdid
 jt
I SILMAANATOOMIA – PISARAVEDELIKU
ÜLESANDED
 Optika, siledus
 Füsioloogiline
 Bakteritsiidne/
bakteriostaatiline
 Metabolism,
toitained
 Kaitseb puhastab
VALGUD
 Inimsilm sisaldab > 2000 erineva valgu ja peptiidi

 Inidividuaalne valgu konsentratsioon sõltub pisaravoolu kiiruse kõikumisest
 Proteiinid, mille konsentratsioon muutub voolukiirusega: lüsosüüm, laktoferriin,
lipokaiin-1
 Konstantsena püsivad valgud: albumiin, IgA
 Kinnituvad kontaktläätse materjalile
I SILMAANATOOMIA –PISARAVEDELIK
 Bakteritsiidsed/bakteriostaatilised
komponendid:
- Lüsosüüm
- Laktoferriin
- Beeta-lüsin (b-lysin)
 Na+ ja Cl- ioonid:
- K+, HCO-3, Ca+, Mg+, Zn+
 Aminohapped
 Uurea
 Laktaat ja püruvaat
I SILMAANATOOMIA – PISARAVEDELIK,
LIIPIDIKIHT
 Pisarakihi pealmine lipiidikiht on
õhuke, 0.1 µm (15-350 nm), 98%
vett
 Takistab vee aurumist ja
äravoolu, vähendab ning säilitab
pisarapinna pindpinevust
 Peamiselt Meibomian näärmete
avadest (meibotsüütitest)
 Osaliselt Zeis näärmetest
 Eraldub pilgutamise ajal
 Sisaldab pikaahelaga lipiide, lima,
vaha estreid, kolesterüüli
estreid, vaba kolesterüüli,
triatsüülglütserooli
VEEOSA
 3-7 µm
 Transpordib enamus pisaravedeliku komponente
 Sisaldab väga palju erinevaid aineid (hüaluronaani,
elektrotsüüte, metaboliite, sooli, valke jne)
 Niisutab, toidab ning kaitseb silma pinda bakterite ja
viiruste eest
 Kannab edasi hapniku ja süsinikdioksiidi
 Produtseeritud pisaranäärmetest ja lisapisaranäärmetest
nagu Wolfring ja Krause
MUKOOSNE ehk LIMASOSA
 0.02 - 0.05 µm paksune sügavaim
pisarakihi osa
 Kahes vormis: lahustuvad, geeli
taolised ja transmembraansed
mutsiinid
 Väga hüdrofiilne, sisaldab
polüsahhariide, valke, elektrolüüte,
vett
 Hoiab epiteeli märguvust, kaitseb
 Lima tootlus on võimalik tänu
microvilli ja microplicae’ olemasolule
(mikroskoopilised narmakesed), mis
asuvad epiteeli pealisrakkudel
 Säilitab pisarakile stabiilsuse
uuendades iga pilgutusega limakihti
 Toodetud peamiselt konjunktiivi
Goblet rakkude poolt, aga ka osaliselt
pisaranäärmest, pisut Henle ja Manz
näärmetest
PISARAVEDELIK
 Mikroskoopilised narmakesed
eraldavad polüsahhariidi
glükogaalüüksi, mis koos
mutsiiniga aitavad
pisaravedelikul silma pinnal
püsida.
 Selleks, et silmad oleksid
piisavalt niisked, on vajalik
kvaliteetne pisarakile, samuti
silma terve, mikroskoopiliste
narmakestega pind.
 Kui kahjustub epiteelikiht, siis
ka microvilid ja glükokaalüks –
kuiv silm
 Sarvkesta värvumine
kahjustunud aladel
I SILMAANATOOMIA – PISARAVEDELIK:
Kuiva silma rahvusvaheline definitsioon
Kuiv silm on mitmefaktoriline pisara- ja

silmapinna haigus, mille sümptomiteks on
ebamugavustunne, nägemishäired ja pisarakile
ebastabiilsus koos võimaliku kahjuga silmapinnale.
Haigusega kaasneb suurenenud pisarakile
osmolaarsus ja põletik silmapinnal
DEWS Report, Ocular Surface April 2007 Vol 5 No 2
Kuiv silm kui haigus (KSH)
 KSH on tavaline, kuid sageli tähelepanuta jääv

haigus1
 Mõiste ‘kuiv silm’ on sünonüümiks
◦ Keratokonjunctivitis sicca’le2
◦ Lakrimaalsele keratokonjunktiviidile2
◦ Düsfunktsionaalsele
pisarasündroomile2
◦ Kuiva silma sündroomile3
◦ Silma sidekestapõletikule4
 Kuiva silma haigus on kompleksne
OSMOLAARSUS
• Osmoos – ainevahetus, mil rakumembraan tasakaalulises seisus

muudab vee sisenemise/ väljumise ühesuguseks
• Vee-ja/või lipiidikoguse puudulikkuse korral, soola kogus jääb

samaks, aga vesi väljub tasakaalu säilitamiseks epiteelrakkudest -
hukkuvad
• Pisarad muutuvad hüpertooniliseks, HÜPEROSMOLAARSEKS ehk

on suurema soola konsentratsiooniga
OSMOLAARSUS
Normaalne osmolaarsus 294-334 mOsm/litre (0.91-1.04%)

I SILMAANATOOMIA – PISARAVEDELIK: KUIVA
SILMA HAIGUS
 Pisara hüper – Veepuudus Lipiidide

puudus
osmolaarsust peetakse
peamiseks silmapinna Normaalne Suurenenud
kahjustajaks1 aurumise määr aurumise määr
Vähenenud Normaalne vee-
vee-eritise määr eritise määr
 Aktiveerub põletikuvastaste
ainete kaskaad (nn suletud ring)
◦ Karikrakkude kadu
◦ Muutunud mutsiini tootmine
HÜPEROSMOLAARSUS
◦ Apoptoos e rakusurm
KUIVA SILMA HAIGUS
STABIILSUSE HÄIRUMINE, SULETUD RING
PISARAVEDELIK - HOMÖOSTAAS
Homöostaatiliste näitajate hulka arvatakse rakkude
ainevahetuseks vajalikud:
 süsivesikud,
 lipiidid (rasvaühendid),
 valgud
 hapnik,
 vesi,
 teatud ioonid (Na+, K+, Ca 156 2+ , Cl, HCO )
ning rakkude aktiivsust tugevasti mõjutavad
rakuvälise vedeliku temperatuur, osmootne
rõhk ja happesuse näitaja (pH).
pH
 Mõjutab kaitset mikroobide vastu
 pH avatud silma korral: 7.34 - 7.43
 pH endoteeli tolerants: 6.8 - 8.2
 Silmatilgad, läätsevedelikud, mille pH on 6.6 - 7.8 võivad põhjustada kipitust
KUIVA SILMA HAIGUS
Põletik
 Põletikul on kaks peamist tagajärge kuiva silma

haiguse korral1
Kudede kahjustus
Närvilõpmete
kahjustus põletikuliste
tsütokiinide vahendusel
1. Bron et al. Ocul Surf 2009;7:78–92.
KUIVA SILMA RASKUSASTME
MÄÄRATLEMINE
I SILMAANATOOMIA – IIRIS, PUPILL
 Sarvkest
 Limbus
 Konjunktiiv –
palpebraalne osa
näärmed
 Pisaraaparaat,
pisaravedelik
 Iiris, pupill
 Skleera
I SILMAANATOOMIA – IIRIS
 Soonkesta eesm osa, tsiliaarkeha vahetu jätk

(algab limbuse juurest).
 Iirise ja sarvkesta vahel eeskamber, iirise taga
tagakamber.
 Sisaldab rohkesti veresooni ja
pigmenteerunud rakke.
 Värvus sõltub pigmentatsioonist
(melaniinist)
 Reguleerib silma jõudvat
valguse hulka
I SILMAANATOOMIA –VIKERKEST, PUPILL
 Keskmine pupill 2-4 mm (norm 2,9-6,5),

mil on ka parim reetina kujutis kuna
aberratsioon ja difraktsioon on tasakaalus
 Pupilli suurust mõjutavad tegurid

 Oluline mõõta pupilli

suurust nii norm
valgustuses kui ka pimedas
 Kontaktläätsede optilised
tsoonid eri suuruses,
teatud multifokaalsete
läätsede disaini valik sõltuv
pupillist
 Mõõt oluline ka
kosmeetiliste, protees
läätsede valikul
I SILMAANATOOMIA – VIKERKEST,
PUPILL: KOSMEETILISED, PROTEES
KONTAKTLÄÄTSED
 Irregulaarse kujuga pupilliava.
 Aniriidia – iirise puudumine, kaasasündinud
(enamasti kahepoolne) või vigastuse tagajärjel.
 Koloboom e võtmeaugu kujuline defekt, auk ühes
silma struktuuridest – iiris, reetina, kõvakest või
nägemisnärvi diskis.
 Silm, mis on muutunud valgeks vigastuse või
haiguse tagajärjel. Värviline lääts, millel pupilliava
on must.
 Albinism
 Jt juhud
I SILMAANATOOMIA - IRIDOTSÜKLIIT
I SILMAANATOOMIA – SKLEERA
 Sarvkest
 Limbus
 Konjunktiiv –
palpebraalne osa
 Silmalaud, rispmed ja
näärmed
 Pisaraaparaat,
pisaravedelik
 Iiris, pupill
 Skleera
 Läbipaistmatu kiht, mis katab suurema osa silmast
varieerudes paksuselt 0,3-1,0 mm’ni
 Põhifunktsioon on kaitse silmasiseseid osi ja kinnitada silma
liigutavaid lihaseid
 Kõvakest läheb limbuse juurest üle sarvkestaks
 Koosneb põhiliselt ebakorrapäraselt paiknevatest
kollageenkimpudest, mille vahel on sidekoerakke ja
melanotsüüte
 Skleeral on kolm peamist kihti: (äärepoolseimast sisemiseni):
1) episkleera, mis koosneb omakorda fibroblastidest,
proteoglükaanidest, melanotsüütidest ja glükoproteiinidest, 2)
strooma, koos elastsete kiudude ja melanotsüütidega, 3)
lamina fusca, mis on lühematest kollageenikimpudest ja
rohketest elastsetest kiududest, mis paiknevad kõrvuti uvea
kõrval
I SILMAANATOOMIA – SILMA
VEREVARUSTUS
 Sarvkest veresoonte vaba

 Limbuse piirkonnas on
vaskulaarne arkaad (kaar/ring),
mis varustab sarvkesta
verekomponentidega
 Arterite ülesandeks on varustada
organismi kudesid hapniku- ja
toitainete rikka arteriaalse verega
 Vaskulaar arkaadi moodustavad
anastomoosid (vere-ja lümfisooni
ühendavad sooned), eesmise
tsiliaararteri (silma arteri haru) ja
välimise unearteri haru
 See läheb ligikaudu üks mm
perifeeriasse andes sarvkesta
toitumise
I SILMAANATOOMIA –NÄRVIVARUSTUS
 Kolmiknärvist algav silmanärvivarustus kulgeb nasotsiliaarnärvi kaudu
lühikeste ja pikkade tsiliaarnärvideni.
 Pikast tsiliaarnärvist kulgeb edasi silma ümber läbi silmanärvi liikudes edasi
suprakoroilisse ruumi. Sealt edasi rõngastab skleera limbuse läheduses
moodustades perikorneaalse pleksuse ehk närvipundi koos konjunktiivi
närvidega.
 Sarvkesta sisenevad erinevatel sügavustel, skleera, episkleera, konjunktiivi
tasandil.
NÄRVIVARUSTUS
Fig. 2. Sensory innervation to the cornea. Stromal nerves penetrate the basal lamina and branch into leash-like assemblages of horizontally oriented fibres, called the
intra-epithelial corneal nerve fibres [sometimes clinically defined as the sub-basal nerve plexus]. Adapted from Bergmanson (2020) [2]. Copyright BCLA 2021.
NÄRVIVARUSTUS
 Sarvkesta närvide funktsioonid:

- Somatosensoorne roll:
* polümodaalsed notsitseptorid;
* külma- termoretseptorid ja
* mehhaanilised-notsitseptorid
- Füsioloogiliste reaktsioonide vahendaja
(pilgutamine, pisaraproduktsioon,
sarvkesta tervise säilitamine)
NÄRVIVARUSTUS
 Sarvkesta siseneb u 60 sensoorset närvi, mis

ilmnevad närvilõpmetena limbuse läheduses
 Pärinevad kolmiknärvist, enamus eesmises
stroomas, mille harud lähevad epiteelini välja.
 Enamus närvilõpmeid asuvad basaalkihis, kuigi
teatud ajavahemike järel tõusevad närvikiud ka
lameepiteelrakkudeni
 Descemet membraanis ja endoteelis pole närve
 Tundlikkus võib väheneda,
trauma, haiguse (diabeet), kuiva
silma, opi v ebasobiva
kontaktläätse kandmise v
hooldusega (läbi rakkude ainevahetuse pärssimise)
NÄRVIVARUSTUS (SARVKEST)
 Sarvkesta närvidel on keeruline neurokeemia
 Nad vabastavad mitut neuroaktiivset ainet: aine P
(vahendab valu), neuropeptiid Y, vasoaktiivne soole
peptiid, kaltsitoniini geeniga seotud peptiid ja
atsetüülkoliin.
 Paljud neist neuromediaatoritest on seotud silma pinna
tervise parandamise ja säilitamisega (oluline roll
sarvkesta närvide regenereerimisel ja epiteeli
taastumisel)
 Kui näiteks sarvkesta sensoorseid närve stimuleeritakse,
tekitab kolmiknärvi-parasümpaatiline refleks pisaravoolu
 Aine P tase võib sarvkestas ja pisarates vanusega
väheneda
 Häired närvirajal võivad põhjustada mitmesuguseid
silmapinna tüsistusi, sealhulgas kuiva silma haigust,
neuropaatilist valu ja neurotroofilist keratiiti
NÄRVIVARUSTUS
NÄRVIVARUSTUS
 Sarvkesta keskkihtide välimus in vivo konfokaalse
mikroskoopia (IVCM) abil, mis näitab:
(A) epiteeli, (B) epiteelisisese ristlõike kujutisi,
sarvkesta basaalnärve (kliinilises kirjanduses
nimetatakse seda ka subbasaalnärvipõimikuks), (C)
stroomat ja (D) endoteeli.
Fig. 3. Appearance of the central corneal layers using in vivo confocal microscopy (IVCM), showing cross-sectional images of the (A) epithelium, (B) intra-epithelial
corneal basal nerves (also termed the ‘sub-basal nerve plexus’ in the clinical literature), (C) stroma and (D) endothelium. Scale bars are 100 μm. Images for this figure
were kindly supplied by Dr Stuti Misra, The University of Auckland, New Zealand
NÄRVIVARUSTUS (SILMALAUD)
 Silmalaugude piir on tundlikum kui teised sidekesta
piirkonnad, kuid vähem tundlik kui sarvkest
NÄRVIVARUSTUS (PISARAKILE)
 Sensoorse ja autonoomse närvivarustusega
I I SILMAANATOOMIA: VANUSEGA SEOTUD
FUNKTSIONAALSED MUUTUSED SARVKESTAS
 Suureneb limbaalsete veresoonte läbilaskvus

 Väheneb endoteeli pumba aktiivsus
 Väheneb ainevahetuse aktiivsus
 Muutub refraktiivne indeks
 Kasvab närvide nähtavus
I SILMAANATOOMIA – VANUSEGA SEOTUD
ANATOOMILISED MUUTUSED SARVKESTAS
 Arcus senilis
 Mioos
 Valge, limbaalne Vogt vöö
 Vähenevad närviosad sarvkestas ja laugudel
 Atrofeeruvad Meibomi näärmed
 Düstroofiad/degeneratsioonid
 Pinguecula ja pterygium
 ATR astigmatism
 Väheneb läbipaistvus
 Perifeerne õhenemine
 Endoteeli rakukadu
 Polümegatism
I SILMA EESMISE OSA
ANATOOMIA,
HISTOLOOGIA,
FÜSIOLOOGIA JA
UURIMISVAHENDID
I SILMA UURIMISVAHENDID
KONTAKTLÄÄTSEDE SOBITAMISEKS
 Vajalikud vahendid:
- Keratomeeter (autorefraktokeratomeeter) - tsentrikumerus
- Joonlaud – iirise, pupilli diam
- Biomikroskoop (25x suurendusega) – silma struktuurid
(lisafiltrid)
 Spetsiaalkontaktläätsede määramiseks:
- Topograaf – detailsem kuju
- OCT, selle olemasolul – kuju, SAG jm info
 Lisavahendid:
- Pisaravedeliku produktsiooni ja kvaliteedi hindamine:
kontrastvärvained, Shirmer, Meibograafia, Osmolaarsus jt
 Testläätsed
 jt
I SILMA UURIMISVAHENDID:
AUTOREFRAKTOMEETER
I SILMA UURIMISVAHENDID
Pupilli mõõt pimedas
BURTON LAMP
KERATOMEETER, AUTOREFRAKTO-
KERATOMEETER
KERATOMEETER
 Kornea kuju määratlemiseks,

jälgimiseks
 Kontaktläätsede sobitamiseks
 Kontaktläätsede parameetrite
sobivuse kontrolliks
A.REFRAKTOKERATOMEETER
KERATOMEETER
 Keratomeetrias, mida kumeram
meridiaan, seda väiksem K näit
mm-s ja suurem dptr-s ning
mida lamedam meridiaan, seda
suurem K näit mm-s ja väiksem
dptr-s
 Keskmine keratom. järgi: 7,5 -

7,7 mm
 Peale ref.kirurgiat tav lamedam:
8,0-9,0 mm
 Keratokoonuse korral
kumeram, sõltuvalt staadiumist,
tüübist < 7,0 mm
FOTOKERATOSKOOPIA
KERATOMEETER
Uuringud ei näita seost tsentraalse ja perifeerse K näidu vahel

BIOMIKROSKOOP EHK PILULAMP
UURING ENNE KONTAKTLÄÄTSEDE SOBITAMIST
ALTERNATIIVID
 Oftalmoskoop
 Käsiluup
 +10 Dptr prooviklaas
 Valguspliiats
BIOMIKROSKOOP
 Võimaldab näha kõiki sarvkesta kihte, näha

kahjustuse sügavust sõltuvalt suurendusest
 Hinnata kornea kuju ja paksust
 Saab näha jääkaineid pisaravedelikus
 Leida limafragmente
 Märgata sarvkesta epiteeli muutusi
 Jälgida sidekesta veresooni
 Hinnata pisaravedeliku meniski kõrgust
 Vaadelda laugusid, näärmeid, ripsmeid
 Pilgutamise ebakorrapärasust
…
BIOMIKROSKOOP
 Pupilli irregulaarsust, pupillide erinevust

 Sarvkesta, eeskambri ja selle sügavust, limbust
 Silmamuna, silmakoopa sügavust
 Ripsmete suunda (entroopium/trihhiaas)
 Konjunktiivi – selle paksust, veresooni,
patoloogilisi muutusi, ülalau sisemist konjunktiivi,
patoloogiaid
 Pisaravedeliku produktsiooni, kvaliteeti
(fluorestseiini abiga)
 jne
BIOMIKROSKOOPIA SOOVITUSLIK SKEEM
Pisarad
Silmalaud/ripsmed
Konjunktiiv: bulbus
Limbus
Palpebraal
Kornea
Eeskamber
Iiris
Lääts
BIOMIKROSKOOP
 Diffuusne valgustus võimaldab näha silma esipinda,

sidekesta ja laugusid ning kontaktläätse sobivust
 Laia avaga saab näha kontaktläätse all olevat
mustust
 Otsest valgustehnikat kasutatakse kornea ja
limbuse vaatluseks
 Mitte otsest valgustust kasutatakse kui vaja näha
infiltraate, epiteelirakke, mikrotsüste, vakuoole
 Retrovalgustusega vaadatakse kontaktläätse esi-ja
tagapinna deposiite
 Peegeldustehnika võimaldab näha endoteeli,
kontaktläätse märguvust
VALGUSTUS SUURE- FILTRID PILU HINNATAVAD SEISUNDID
NDUS LAIUS STRUKTUURID
OTSENE MADAL ILMA LAI RIPSMED BLEFARIIT
BULBAARNE KONJUNKTIIV HÜPEREEMIA,
PALPEBRAALNE PTERÜÜGIUMI JA
KONJUNKTIIV PINGUEEKULA SUURUS,
FOLLIIKULID
(MITU?),PAPILLAD (NR?)
KESK- ILMA LAI LAUD MEIBOMI NÄÄRMED,
MINE/ KONTAKTLÄÄTS PISARAKANALID.
KÕRGE KONTAKTLÄÄTSE
SOBIVUS
ILMA KESKMINE KORNEA LÄBIPAISTVUS (ULATUS,
IIRIS ASUKOHT),
ROHE- KONTAKTLÄÄTS PIGMENDILAIGUD, PINNA
LINE LIMBUS KVALITEET,
FILTER MÄRGISTUSED,
MÄRGUVUS,
VASKULARISATSIOON
MITTE KÕRGE ILMA KITSAS KORNEA STRIIAD (NR?), VOLDID
OTSENE PISARAVEDELIK (NR?), LESIOONIDE
SÜGAVUS, ENDOTEEL,
DEPOSIIDID
KESK- SININE KESKMINE KORNEA VÄRVUMINE

MINE/ KONJUNKTIIV
KÕRGE
MADAL ILMA KESKMINE KORNEA LÄBIPAISTVUS,
TSENTRAALNE HÄGUSUS
KÕRGE ILMA KITSAS KORNEA EPITEEL MIKROTSÜSTID (NR?),
LIMBUS VAKUOOLID,
VASKULARISATSIOON
KONTRASTI PARANDAVAD LISAFILTRID
Wratten filter
Eraldi filtripaberid tootjatelt

TOPOGRAAFIA
 Kaardistab sarvkesta
kumerused,
projekteerib
valgusrõngad sarvkesta
pinnale, mõõtes igas
puntis kumeruse,
raadiuse, tsoonid.
 Värvkodeeritud: soojad
toonid kõrged osad,
lamedamad rohelised-
sinised
TOPOGRAAFIA
 Sarvkesta kuju täpsem määratlemine
 Haiguste diagn, mõju, jälgimine
 Keratokoonuse diagnoosimine
 Post ja pre-post oppide võrdlused (sh ref.kirurgia)
 Kontaktläätsede sobitamine (kergendab jäikade,sh
ortokeratoloogiliste ja skleera läätsede hindamist,
saab hinnata detsentreerumist)
 Dokumenteerida muutused ortokeratoloogiaks
 Pisaravedeliku hinnang
TOPOGRAAFIA
 aksiaalne
 tangentsiaalne
 kombinatsioon aksiaalsest ja
tangentsiaalsest
 refraktiivne
 kõrguste kaart
 ebakorrapärasuste kaardistamine
 fotokeratoskoopiline vaade
 arvuline
 keratomeetriline
 profiilvaade
TOPOGRAAFIA
Mida näed piltidel?

TOPOGRAAFIA
OPTILINE KOHERENTNE TOMOGRAAF
(OCT)
 Mõeldud eelkõige reetina detailseks uurimiseks ja
silma esiosa vaatluseks (sõltuvalt lainepikkusest)
 Saab hinnata pisarameniskit, kontaktläätse esiosa ja
tagumist pisarakihti, sarvkesta sagitaalset kõrgust,
LIPCOF’i, sidekestavolte, epiteeli, strooma ja kogu
kornea paksust
I SILMA UURIMISVAHENDID: OPTILINE
KOHERENTNE TOMOGRAAF (OCT)
 LIPCOF – Lid Parallel conjunctival folds
Skaala Voltide arv/asukoht pisarameniski

suhtes
0 pole volte
1 üks volt, meniskist allpool
2 mitu volti, meniski kõrgusel
3 Mitu volti, kõrgemal meniskist
OPTILINE KOHERENTNE TOMOGRAAF
(OCT)
 Abiks ka kontaktläätsede (sh skleeraläätsede) sobivuse

hinnanguks
I TÄIENDAVAD SILMA
UURIMISVAHENDID
 Sarvkesta paksus (pahhümeetria)
 Sarvkesta tundlikkus
 Aberratsioonid (aberromeeter)
 Meibomi näärmete fun (meibograafia)
 Pisara osmolaarsus
 Spekulaarne mikroskoopia
 Pentacam
 Tsütoloogia
 jt
I TÄIENDAVAD SILMA UURIMISVAHENDID -
SARVKESTA TUNDLIKKUS
 Pilgutamisrefleksi testi abil - sarvkesta servale
kergelt puudutatud vatitükiga; vastuseks
sarvkesta stimulatsioonile peaks järgnema
pilgutus.
 Võimalike piirkondlike tundlikkuse kadu
määramiseks saab hinnata sarvkesta erinevaid
sektoreid. Näit Cochet-Bonnet' estesiomeetria
mõõdab silma pinna tundlikkust mehaanilise
stiimuli suhtes, kasutades erineva läbimõõduga
ja pikkusega nailonfilamente
 Stiimulite manustamist soolalahusega,
süsinikdioksiidi laseriga ja õhuimpulssidega
ABERRATSIOONID
ABERRATSIOONID
Meil kõigil on aberratsioonid, mis tekivad sarvkesta, läätse või
nende kombinatsiooni tõttu
Madala astmelised aber. (LOA): kaug ja lühinägevus, astigmatism

Kõrge astmelised (HOA): kooma, sfääriline aberratsioon, trefoil
(umbes 10-15% populatsioonist)
I TÄIENDAVAD SILMA
UURIMISVAHENDID - ABERROMEETER
 Aberromeetrid ehk lainefrondi andurid on
diagnostikavahendid, mis mõõdavad silma lainefrondi
viga
 Nägemine on mõjutatud optiliste aberratsioonide poolt,
kuna KL järgib silma liikumise suunda, siis on aber mõju
kl-s väiksem kui prillides, sest telje väliseid aber pole,
kuid hämaras võib nägemiskvaliteeti mõjutada.
 Korrigeeritud kujuga asfäärilise läätse puhul on see
probleem lahendatud.
I TEISI SILMA UURIMISVAHENDEID-
MEIBOGRAAFIA
 Meibograafia võimaldab hinnata meiboomi
näärmete morfoloogiat
 Nende seisund võib mõjutada kontaktläätsede
kandmist ja vastupidi, kl võib mõjutada meibomia
näärmeid ja seetõttu on nende välimuse
dokumenteerimine ja jälgimine vajalik
MEIBOMI NÄÄRMETE KONTROLL JA
HINDAMISKAALA
Skaala Kliinilised märgid
0 Normaalne, avatud, selge vedelik
1 1-2 osaliselt blokeerunud
2 Kerge, > 3 osaliselt sulgunud, läbipaistmatu vedelik
3 Mõõdukas, 1-2 blokeerunud, ülejäänud osaliselt,
mullitav vedelik
4 Raske, > 3 nääret OU suletud, ülejäänud enamuses
osaliselt, mullitav
PISARAKILE
PISARAVEDELIKU UURING
 Väga oluline kontaktläätsede kandmismugavuse seisukohast
 Kontaktläätsede ebamugavustunne ja kuivus on kõige
sagedasemad põhjused, miks kontaktläätsede kandjad
kogevad lühenenud kandmisaega, mis võib lõpuks viia
kontaktläätsede kasutamise katkestamiseni
 Kontaktläätsede silma kandmine võib muuta nii pisarakile
terviklikkust kui ka silmapinna mikrokeskkonda.
 Kontaktläätsed jaotavad pisarakile kunstlikult in situ läätse
eelseks ja -järgseks kihiks, mõjutades selle biokeemilisi ja
biofüüsikalisi omadusi ning vähendades pisara stabiilsust.
 Alustada detailsest anamneesist, küsimustikest
(kvalitatiivsetest), seejärel biomikroskoopia uuring
PISARAVEDELIKU UURINGUKS -
KÜSIMUSTIKUD
 Ocular Surface Disease Index
 McMonnies questionnaire
 National Eye Institute Visual Function
Questionnaire
 Contact Lens Dry Eye Questionnaire
203
McMonnies questionnaire
National Eye Institute Visual
Function Questionnaire
 25 osaline küsimustik, et hinnata mõju
elukvaliteedile
SPEED QUESTIONNAIRE
DRY EYE DIAGNOSTIC TEST,
DEQ
PISARAVEDELIKU UURING
 Pisarakile tuleks jälgida selle loomulikus
välimuses alustades mitteinvasiivsete
meetotitega
 Näiteks: kasutada nn külma valgust, hinnata
pisarameniski kõrgust, NIBUT
 Võimalusel mõõta pisara osmolaarsust,
kasutada OCT-d, interferomeetriat v
topograafi stabiilsuse, lipiidikihi vaatluseks
I SILMA UURIMISVAHENDID: PISARAVEDELIKU
UURINGUKS - PISARAMENISK
• Biomikroskoopiaga saab valgusvihu keerata

horisontaalasendisse ja näiteks võrdluses
lauservaga hinnata kõrgust
UURINGUKS - NIBUT (Non-Invasive BreakUpTime)
 Test, mis ei nõua värvimist
 Tehakse tavaliselt keerukate ja kallite

instrumentide abil, nagu Tearscope,
keratomeeter, topograafia täiustatud
analüüsisüsteemid, sealhulgas
videokeratoskoopia, silmapinna
termograafia või külgsuunaline
interferomeetria.
 Järjekindlam, usaldusväärsem
https://www.youtube.com/watch?v=kx0rev7d3zg
I SILMA UURIMISVAHENDID: PISARAVEDELIKU UURINGUKS –
LIPIIDIKIHI HINNANG TEARSCOPE ABIL
LIPIIDIKIHI HINNANG TEARSCOPE ABIL
LIPIIDIKIHT – MIKROSKOOBI V
UURINGUKS -
TEARSCOPE ABIL
KATEGOORIAD PISARAMUSTRI KIRJELDUS
A Avatud näärmed hall, marmori laadne
B Suletud hall, marmori laadne
C Laineline voolav
D Amorfne helesinine
E Värviline äär kollakas-pruun, sinine,
violetne
LIPIIDIKIHI HINNANG
 Valgusrefleksi värvi hinnang, mis viitab

pisarakile paksusele:
REFLEKSI VÄRV LIPIIDIKIHT

Sinine paks, 180 nm
Kollane keskm, 90 nm
Valge/hall õhuke, alla 60 nm
OSMOLAARSUSTESTID
PISARAVEDELIKU UURINGUKS – INVASIIVSED
TESTID
 Schirmer test
 BUT (TBUT v TFBUT)
fluorestseiiniga
 Fenool-punane niittest
 Rose Bengal’ga värvimine
 Lissamiinrohelisega test
PISARAVEDELIKU UURINGUKS -SCHIRMER
TEST
 Õhuke filterpaber, pannakse alalau vahele
 Annab märguvuse aja fikseeritud aja jooksul
(5 minutit), norm > 10 mm
 Test sõltub paljudest
teguritest
 Odav ja suhteliselt
usaldusväärne
FENOOLI PUNANE NIITTEST -
UURINGUKS -
PHENOL RED THREAD TEST
 Kõrgekvaliteediline puuvillane 70 mm niit
leotatakse fenool punases värvaines
 Teostatakse sarnaselt Schirmer testile
 15 sek ajaga kui palju sellest muutunud
punaseks
 Keskmiselt 24,3 mm, alla 9 mm kuiv silm
 Mugavam test kliendi jaoks kui Schirmer
 Vähem reflektoorset pisaraeritust,
inimfaktorit, sest kiirem
 Usaldusväärsem
UURINGUKS - PISARAKIHI
FUNKTSIONEERIMISE TESTID
 Kasutatakse spetsiaalseid vedelikke või immutatud
testribasid silma diagnostiliseks uuringuks
(fluorestseiini-enim kasutatav, lissamiin rohelist või
bengaal roosat)
 Vajalik uuring kornea terviklikkuse hindamisel
(marrastused, vigastused, surnud rakkude osakaal,
ödeem), pisaravedeliku vaatlusel (äravool, katvus,
püsivus), põletike määratlemisel (infiltraadid),
näiteks palbepebraalse sidekoe patoloogiate
leidmiseks, Goldmann/Perkins tonomeetriaid
kasutades, kontaktläätsede sobitamisel (nn jäigad,
skleeraläätsed), abiks läätsevedeliku sobivuse
hindamisel (võimalik allergia teatud koostisosale)
jne
UURINGUKS - FLUORESTSEIIN
 Konsentratsioonist sõltuv orgaaniline ühend fluorestsents
 Fluorestsents molekulid fluorofoorid neelavad
elektromagnetilist energiat (valgust), mis viib nad ajutiselt
kõrgemale energia tasemele
 Taseme langusel kiirgavad valgust pikema lainepikkusega, mis
nähtav inimsilmale
 Imendumine on suurim 495 nm (sinine valgus) juures ja
levimine 520 nm (roheline valgus) vees
 Saadaval vedeliku (2%) ja
ühekordsete immutatud
paberribade kujul (viimane
eelistatud, sest silmale ohutum)
 Soovitatud eelniisutada füsiol lahusega ja raputada liigne
vedelik ribalt enne skleeraga kokkupuudet temporaalselt
 Optimaalne sarvkesta hindamise aeg puutest alates1-3 min
 Erineva molekulmassiga, levinum

376 (olemas ka 710, mida saab
kasutada kl-ga)
 Imendub Bowmani ja strooma kihti
 Limakihi häirumisel ja
epiteelirakkude kahjustusel
lahustuvad värvaine molekulid
elusrakkude rakuvahelisse ruumi
ning tungivad kahjustunud rakkude
rakumembraani sisse
 Värvumine on intensiivsem surnud
või kahjustunud rakkude korral
 Kuna valdavalt kasutatava flourestseiini
molekulaarmass on väiksem kui pehme
kontaktläätsematerjali poorid, siis lääts imab
selle endasse ja värvub kollakaks
 Enne läätse silma panekut tuleb soolalahuse
või niisutavate silmatilkade abil silm
värvainest üle loputada ja võimalusel teha
paus.
 Järgmise läätse desinfitseerimise
tsükli järel on tõenäoliselt kõik
värvijäägid läätselt kadunud, aga
sõltub läätsematerjalist ja vedelikust
I SILMA UURIMISVAHENDID: FLUORESTSEIIN
KAHJUSTUSTE KINDLAKS TEGEMISEKS
UURINGUKS - BUT (Break-Up Time) VÕI TBUT (Tear Break
Up Time)
 Soolalahuse või säilitusainevaba vedelikuga
eelniisutatud naatriumfluorestsiini riba pannakse
ettevaatlikult bulbaarsele osale vastu
 Jälgitakse sinise valgusega pisarakile stabiilsust
 2 x lasta pilgutada ja märkida aeg, mil märgata
esimest kuiva kohta v esimese pilgutuseni
 Korduvtest vajalik, sest:
- Defektid esisegmendis
- Surfaktandid ribadel
- Teatud silmade puhul ebaterviklik pisarakile (diabeedi
mõju)
 <10 sek pole norm
https://www.youtube.com/watch?v=Vc5oV-CPzpU
UURINGUKS - BENGAALI ROOSA - ROSE
BENGAL
BENGAL
 Eesmärk leida kahjustunud/surnud rakud, mida ei
kaitse mutsiinikiht
 Värvub ka herpeetilised kahjustused
 Seega aitab määratleda kuiva silma, kel konjunktiivi
rakud keratiseerunud, mil vähenenud mutsiiniosa
 Kergelt toksiline, kipitav
 Värvunud osa suurus, asukoht näitab tõsidust:
0= pole värvunud, 1= värvumine <1/3 ja 2/3
korneast, 3= 2/3 ja kogu kornea, 4=kogu kornea,
5=alumine konjunktiivi värvumine
BENGAL
UURINGUKS - LISSAMIINROHELINE
 Sarnane info Bengaali roosa testile (värvuvad

lima, sidekude, kahjustunud, surnud rakud),
aga pole valulikkust või ebamugavust, ärritust
 Saab hinnata karikrakkude funktsiooni
 Saadaval nii ribade kui tilkadena
 Uuritakse tavaliselt biomikroskoopia abil ilma
filtriteta
 Sama skaala nagu eelneval
PISARAVEDELIKU UURINGUKS -
LISSAMIINROHELINE
 Hindamise skaala
I SILMA UURIMISVAHENDID: LAUSERVA
EPITELIOPAATIA HINNANG- Lid Wiper
Epitheliopathy (LWE)
I SILMA UURIMISVAHENDID: HINDAMISE
SKEEMID, JOONISED
Temporal Central Nasal
1/3 1/3 1/3
Grade Grade Grade

0-3 0-3 0-3
I SILMA UURIMISVAHENDID: SKEEMID,
JOONISED
EXAMPLE:
Grade 1 Grade 2 Grade 3
TOTAL SCORE -
6
OLULINE DOKUMENTEERIMINE, ABIKS
SKAALAD, SKEEMID, JOONISED
 Palju erinevaid
skaalasid
 Vaadeldav tuleb
jagada tsoonideks
 Iga tsooni kohta anda
skoorid (intensiivsuse,
suuruse jne järgi)
SKEEMID
HINDAMISSKAALAD, JOONISED, SKEEMID
SKEEMID, JOONISED
KIRJELDAVAD JOONISED
SKAALAD
 Ilma ja koos fluorestseiiniga järgides

järgmist skaalat:
0 = sile, pole papillad
1 = kergelt kõrgendatud 0,1 kuni 0,2 mm
diameetriga, ühtlase kujuga (mõned papillad
iga millimeetri kohta)
2 = papillad 0,5-1,0 mm diam-ga, ebaühtlane
3 = papillad 1 mm diam-ga või suuremad,
kõikjal
I SILMA UURIMISVAHENDID: SKAALAD
KONTAKTLÄÄTSEDE KANDJATE SILMADE
HINNANGUKS
 PALUN TUTVUGE NENDEGA OMA PRAKTIKA/TÖÖKOHAS
JA LÄBI INTERNETI, LEIDKE ERINEVAID. SEALT SAATE
ÜLEVAATE, MIS SILMAOSI, HAIGUSI TULEB TEIL
KONTAKTLÄÄTSE TEEMAS ERITI HÄSTI TUNDA JA ÜLE
KORRATA
 Tuntumad ja enim kasutusel on:

- Nathan Efron
- CCLRU – Cornea and Contact Lens Reasearch
Unit
- CCLR/Global Staining Score
- Läätsetootjatelt ealdi hinnangu tabelid
HINNANGUKS - Efron
HINNANGUKS - CCLRU
HINNANGUKS - BRIEN HOLDEN ISTITUUT
HINNANGUKS - CCLR
HINNANGUKS - LÄÄTSETOOTJATELT
NÄITEID
MEIBOGRAAFIA - MEIBOMI
NÄÄRMETE HINNANG JA SKAALA
HINNANGUKS
 NB! Dokumenteerimisel ja hinnangu andmisel alati
viidata, mille alusel on see tehtud, et oleks objektiivne
võrdlus ajas või saaks konsulteerida spetsialistiga
I SILMA UURIMISVAHENDID: SPEKULAARNE
MIKROSKOOPIA
 Soovituslik uuring sarvkesta endoteeli
rakutiheduse ja rakkude morfoloogia
kirjeldamiseks
SILMASKANNER - PENTACAM
 Silma eesmise osa diagnostika – topograafia, sarvkesta
paksus kogu ulatuses, raadiused, asfäärilisused, sise ja
väliskumerused, eeskamber, sügavus, maht, silmaläätse
läbipaistvus, paksus
 Kasutatakse põhiliselt silmaprobleemide
diagnoosimiseks, progressiooni jälgimiseks,
silmaoppide eel (LASIK, EpiLASIK), ka mõnikord
kontaktläätsede määramisel
I TEISI SILMA UURIMISVAHENDEID
– SIDEKESTA TSÜTOLOOGIA
 Hõlmab spetsiaalse filterpaberi kandmist
sidekestale, et võtta rakuproov, mida saab
seejärel kasutada kogutud rakkude
histoloogiliste, immunohistoloogiliste või
molekulaarsete omaduste hindamiseks
 Seda tehnikat ei teostata rutiinselt, vaid
kasutatakse, et hinnata silma pinda
konkreetsetes olukordades, nagu kuiva silma
haigus, tsikatriaalne pemfigoid, neoplaasia ja A-
vitamiini vaegus; sh immuunvastuse uurimiseks
kontaktläätsede kandmisel
I TÄIENDAVAD SILMA UURIMISVAHENDID
MRI

I KL Eesmise Osa Anatoomia, Füsioloogia... 2022, Moodle

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

I KL Eesmise Osa Anatoomia, Füsioloogia... 2022, Moodle

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

KONTAKTLÄÄTSEDE

- Tootjate kodulehed: Alcon, Bausch+Lomb,

- International Association of Contact Lens

 Sileda ja keskelt korrapärase kumerusega

 Sarvkesta asfäärilisust (conicoid)

 Sarvkesta eksentrilisused (e):

ORTOKERATOLOOGIA - sarvkesta lamendamine spetsiaalse

- Jäikade kontaktläätsede korral 2-3 nädalat, sõltuvalt materjalist, silma

KORDAMINE (13 min video): https://www.youtube.com/watch?v=Xf21nk2w8g0

- Kompaktne struktuur, ilma

 Kornea epiteelirakud on pidevas uuenemises (u 10 päevaga)

KOLLAGEENKIUDUDE LOKALISEERITUD AINEVAHETUSHÄIRE

 Füsioloogilisteks protsessideks peavad olema tagatud:

 Avatud silma tingimustes pärineb suurem osa sarvkesta

On kaks peamist glükoosi metaboolset rada:

Muutus keemilises ja/või füüsikalises raku sisekeskkonna omadustes -

Hapniku puudusel (hüpoksia):

Mis ohud on ööpäevasel kontaktläätsede kandmisrežiimil?

Traditsiooniliselt nimetatakse sidekesta kolme peamist

Palpebraalse osa kirjeldamisel kasutatakse lisaks:

 Bulbaarne konjunktiiv – märgid põletikust,

Lisaks laugude palpebraalse sidekesta

Kuidas mõjutab kontaktläätsi?

Kuidas võib mõjutada blefariit kontaktläätse kandmist?

 Goblet rakud: lima

Miks on kasulik jälgida pisarameniski kõrgust? Mis infot see annab?

STABIILSUSEKS JA KATVUSEKS VAJAB TUGEVAT SIDUSUST JA NÖ

 Inimsilm sisaldab > 2000 erineva valgu ja peptiidi

Kuiv silm on mitmefaktoriline pisara- ja

 KSH on tavaline, kuid sageli tähelepanuta jääv

• Osmoos – ainevahetus, mil rakumembraan tasakaalulises seisus

• Vee-ja/või lipiidikoguse puudulikkuse korral, soola kogus jääb

• Pisarad muutuvad hüpertooniliseks, HÜPEROSMOLAARSEKS ehk

Normaalne osmolaarsus 294-334 mOsm/litre (0.91-1.04%)

 Pisara hüper – Veepuudus Lipiidide

 Põletikul on kaks peamist tagajärge kuiva silma

 Soonkesta eesm osa, tsiliaarkeha vahetu jätk

 Keskmine pupill 2-4 mm (norm 2,9-6,5),

 Pupilli suurust mõjutavad tegurid

 Oluline mõõta pupilli

 Sarvkest veresoonte vaba

 Sarvkesta närvide funktsioonid:

 Sarvkesta siseneb u 60 sensoorset närvi, mis

 Suureneb limbaalsete veresoonte läbilaskvus

 Kornea kuju määratlemiseks,

 Keskmine keratom. järgi: 7,5 -

Uuringud ei näita seost tsentraalse ja perifeerse K näidu vahel

 Võimaldab näha kõiki sarvkesta kihte, näha

 Pupilli irregulaarsust, pupillide erinevust

 Diffuusne valgustus võimaldab näha silma esipinda,

KESK- SININE KESKMINE KORNEA VÄRVUMINE

Eraldi filtripaberid tootjatelt

Mida näed piltidel?

Skaala Voltide arv/asukoht pisarameniski

 Abiks ka kontaktläätsede (sh skleeraläätsede) sobivuse

Madala astmelised aber. (LOA): kaug ja lühinägevus, astigmatism

• Biomikroskoopiaga saab valgusvihu keerata

 Test, mis ei nõua värvimist

 Tehakse tavaliselt keerukate ja kallite

 Valgusrefleksi värvi hinnang, mis viitab

REFLEKSI VÄRV LIPIIDIKIHT

 Erineva molekulmassiga, levinum

 Sarnane info Bengaali roosa testile (värvuvad