Kas vapsid olid fašistid? Kati Elise Soikonen 11.

Vabadussõjalased, kui uus poliitiline jõud, tõusis esile 1930-ndatel aastatel. Vabadussõja
veteranide huvisid ühendavast organisatsioonist kasvas kiiresti välja mõjuvõimas kümneid
tuhandeid liikmeid hõlmanud erakond, mis mängis Eesti poliitikas märkimisväärset rolli.
Samal ajal süüdistati neid nii vasakult kui ka paremalt Eesti ühiskonnas ebastabiilsuse ning
vaenuliku õhkkonna põhjustamises. Vabadussõjalaste fašistideks tembeldamine jätkus ka
nõukogude ajal. Tekib küsimus, et kas vapsid olid tõepoolest fašistid?

Fašismi määratlemisega on olnud aastakümneid suuri raskusi. Eks vabadussõjalaste liidul ja

Mussolini organisatsioonil olid ka mõned sarnasused. Mõlemad organisatsioonid nõudsid
korra taastamist sõjas või majanduskriisis kaosesse sattunud riigis ja karmikäelise juhi
ametisse nimetamist. Fašism seab kõige tähtsamaks rahvuse. Rahvusliku kogukonna ühtsus
on olulisem üksikisikute õigustest. Kuid vapsidel puudus fašistidele omane juhikultus,
militaarne allorganisatsioon ja rassipuhtuse maania. Samuti ei olnud nende eesmärgiks
ainupartei juhitava totalitaarse diktatuuri kehtestamine. EVL sihiks oli tugevdada riigivõimu
eeskätt põhiseaduse radikaalse muutmise ja riigiõiguslike reformide läbi. Põhikirja järgi oli
Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu eesmärgiks organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enda
ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse
alusel. Vabadussõjalased kasutasid pidulikel juhtudel Rooma-tervitust. Nende poliitilised
vastased kasutasid seda ära, et neid natsidena ja fašistidena näidata. Tegelikult kasutasid
sellist tervitust tollal paljud Euroopa ja Ameerika rahvuslikud organisatsioonid (isegi USA
koolid).

Ma arvan, et vapside fašistideks tembeldamine, oli tolleaegsete Eesti poliitikute üritus

vabadussõjalaste populaarsust vähendada. Osad riigi juhtivatel kohtadel olevad poliitikud olid
hakanud võimu armastama rohkem kui neid, tänu kellele nad selle võimu said.
Vabadussõjalased pooldasid otsevalimisi nii parlamendi kui ka riigivanema valimisel.
Arvestades olukorda, kus rahvas tahtis poliitikas muutust, polnud ime, et vapside juht Andres
Larka kogus niivõrd palju toetust. Erakonnad tegid kõik, mis nende võimuses, et vaid saaks
jätkuvalt valitseva korra tingimustes mugavalt edasi valitseda. Siis on ka arusaadav, miks
vabadussõjalasi püüti igal viisil, valede ja ka lausa otsese vägivalla abil, maha suruda.
Nõukogude ajal hakati nimetama fašistideks kõiki neid, kes võitlesid Nõukogude Liidu vastu.
Venemaa teeb seda siiamaani. Minu meelest püütakse välisriikide silmis mustata Eesti
Vabariiki ja õhutada vaenu eestlaste ja Eestis elavate venelaste vahel.
Liiga kergelt sildistatakse inimesi fašistideks. Ka tänapäeval on Putin kasutanud seda Ukraina
võimu ja Eesti valitsuse vastu. Ehkki vapsid omasid fašistidele omaseid jooni oli 1930-ndatel
aastatel Eestis eksisteerinud Eesti Vabadussõjalaste Liit oli oma ideoloogia poolest fašismist
õige kaugel. Minu meelest on alusetu pidada fašistideks mehi, kellest paljud olid
vabadussõjas riskinud oma eluga ja võidelnud Eesti iseseisvuse nimel. Eesti riik on ise enda
kangelastele ülekohut teinud.