Uus-Meremaa põllumajanduse iseloomustus

Kati Elise Soikonen 12.b

1) Looduslikud eeldused
Uus-Meremaa territooriumist on 101750 ruutkilomeetrit ehk 51%
põllumajanduslikult kasutatav (2022. aasta seisuga). Põllumajandus on riigi
üks kõige tähtsam tööstusharu

Uus-Meremaa on saareriik Okeaania edelaosas. Põhjasaar on vähem mägine

kui lõunasaar, kuid vulkaaniline. Põhjasaarel on arenenud metsatööstus.

Uus-meremaal on mereline kliima. Kahel saarel on märkimisväärselt erinev

kliima. Seda mõjutavad riigi asukoht laiuskraadil, kus valitsevad läänetuuled ja
samuti seda ümbritseb ookean. Ida pool on palju mäeahelikke ning samuti
kuivem kliima. Üleüldiselt on Uus-Meremaal vihmane kliima ning sademete
hulk aastas võib ulatuda kuni 1600 mm.Tavaliselt kõiguvad temperatuurid
aastaringselt vähe ja jäävad 10-16 °C kanti. Põhjas võivad temperatuurid
talvel (juuni-august) ulatuda kuni -10 °C, kusjuures kõige külmem kuu on juuli
 ja temperatuurid on madalamad lõuna pool. Vegetatsiooniperiood kestab
terve aasta.

Ligi 43% Uus-Meremaast katavad pruunid mullad. Peale selle on seal

pumismullad, ning väga väike ala on kaetud antropiliste muldadega. Muldade
viljakus on riigi erinevates osades väga erinev ja sõltub paljudest teguritest
nagu kliima, geoloogia, taimestik ja inimtegevus. Enamik Uus-Meremaa
muldasid on sügavalt ilmastikukindlad, madala toitainesisaldusega ja
happelised. Pumismullad põhjasaare keskosas on kõige sobilikumad
põllumajanduseks.

Muldasid niisutatakse, väetatakse ja kuivendatakse. Niisutamine aitab

leevendada põuda ja suurendada saagikust kuivades piirkondades nagu
Canterbury. Kuivendamine parandab mulla liigniiskust ja parandab struktuuri
ja õhuvahetust niisketes piirkondades nagu Waikato.

Kogu Uus-Meremaa kogu pindala ei sobi põllumajanduseks. Riigi pinnas on

väga mitmekesine. Osad mullatüübid, mis on levinud niisketes ja jahedates
piirkondades on toitainete vaesed ja happelised ning vajavad suuremaid
väetise koguseid. Kogu riigi pindalast kasutatakse põllumajanduseks umbes
poolt.

2) Majanduslikud eeldused
Uus-Meremaal on kõrgelt arenenud turumajandus. Oma elanikkonna kohta on
riigil suur SKP.

Põllumajanduse sektoris töötab ligikaudu 6% rahvastikust. (Kuigi

põllumajanduses on kõige suurem eksport)

Uus-Meremaal on edukas majandus. Uus-Meremaa on 19. kõige

konkurentsivõimelisem riik maailmas. Töötute hulk on riigis suhteliselt madal
(2021. aasta seisuga 3,4%).

Põllumajandus on riigis intensiivne: maaühiku kohta kasutatakse suhteliselt

palju kapitali, väetisi ja pestitsiite. Eriti on viimase kolmekümne aasta jooksul
intensiivistunud tootmine piimafarmides.

3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud- taime-/ loomakasvatusele?

Karjakasvatus on kõige olulisem põllumajanduse liik. Karjakasvatus hõlmab
lammaste (1980ndatel oli iga Uus-Meremaal iga elaniku kohta 10 lammast),
veiste ja viimastel aastatel ka muude loomade, näiteks hirvede ja kitsede
kasvatamist.
 Karjakasvatuse järel on tähtsuselt järgmine põlluharimise liik aiandus, puu- ja
juurviljakasvatus. Uus-Meremaa kliima sobib paljudele puuviljadele, alates
parasvöötme puuviljadest, nagu õunad, pirnid, virsikud, ploomid ja kirsid, kuni
subtroopilisteni, nagu avokaadod, passionfruit, viinamarjad ja kiivid, aga ka
paljud teised tsitrusviljad. Istutuspindade ja ekspordimüügi osas on viimastel
aastatel neist 2 olulisemat õunad ja kiivid.

4) Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?

Kõige rohkem tulu saadakse piimatoodete eksportimisest. Suurem osa
piimatoodangust ongi mõeldud välisriikidele ekspordiks. Kõige olulisemad on
või, juust ja piimapulbrid.
Peale selle eksporditakse suurel hulgal sea- ja lambaliha, villa, puuvilju,
köögivilju ja veini. Liha eksporditakse eelkõige Hiina.

Imporditakse samuti piimatooteid (ma ei mõista miks) ning lisaks puuvilju,

pähkleid, teisi lihatooteid ja loomatoitu.

Eksporditakse siiski tunduvalt rohkem- 2020.aasta seisuga oli müügist saadud

summa (ca 25 miljonit) 5 korda suurem kui kulutused impordile (5 miljonit).

Maailmas ekspordilt esimeste hulgas on piimatooted, mille suurim ostja on

Hiina.
5) Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?

Jah, see on põhjustanud mitmeid probleeme. Heitgaaside kogus põhjustatud

põllumajanduse poolt suureneb iga aastaga ligi 1% võrra.
Põllumajandus kahjustab looduslikke taimede ja loomade elupaiku. Samuti
põhjustab laialdaselt erosiooni. See reostab riigi jõgesid, ojasid ning põhjavett
väetiste ja loomade jäätmetest pärinevate kemikaalidega. Lisaks nõuab
põllumajandus suuri veekoguseid.

Peaaegu pool kogu riigi kasvuhoonegaaside hulgast on põhjustatud

põllumajandustegevusest. Intensiivsem põllumajandus on suurendanud eriti
metaani ja dilämmastikoksiidi heitekoguseid.

Õnneks on Uus-Meremaa valitsuse üks eesmärkidest muuta põllumajandus

jätkusuutlikumaks, vähendades heitgaase ja kasutades maad ja veevarusid
efektiivsemalt.
Kasutatud allikad

https://data.worldbank.org/indicator/AG.LND.AGRI.K2?end=2021&locations=NZ&sta
rt=1961&view=chart

https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/15481603.2021.1969629

https://migration.ucdavis.edu/rmn/blog/post/?id=2832

https://migration.ucdavis.edu/rmn/blog/post/?id=2832

https://sites.google.com/tg.edu.ee/geograafiamooc/2-loodusvarade-kasutamine/2-2-
p%C3%B5llumajandus/2-2-2-p%C3%B5llumajandusliku-tootmise-vormid

https://teara.govt.nz/en/farming-and-the-environment/print#:~:text=The%20contributi
on%20of%20agriculture%20to,by%20about%201%25%20each%20year.