Usaldusväärsus. Täiskasvanute koolitaja sõnad ja teod peavad minema kokku. Väga täpselt tuleb järgida antud lubadusi. Keset kursust ei tohi teha ühepoolseid muutusi. Selged eesmärgid. Koolitajal endal peavad eesmärgid selged olema – mida ja miks ta õpetab, kuhu välja tahab jõuda. Mõtestatus. Kõik antavad ülesanded peavad õppurile midagi andma, teda arendama. Ülesandeid ei tohi anda lihtsalt „linnukese” pärast. Õppuril peab olema võimalus valida, kas ta teeb antud ülesannet või midagi muud. Ideaalis on ülesanded sellised, et neid soovitakse teha. Paindlikkus. Koolitaja peab olema paindlik. Kui rühmale mingi meetod kuidagi ei sobi, peaks tagataskus varuks olema mõni muu meetod. Vajadusel vahetada teemat.
Mina kui nõustaja
Austus. Täiskasvanud õpilased on austusväärsed - nad on leidnud endas pealehakkamist, et tulla väiksema või pikema vahega jälle kooli. Nad teevad seda töö, pere, oma hobide kõrvalt. Et kõige sellega hakkama saamine on tõeline kangelastegu. Mõistmine. Kui õpilasel ei lähe nii hästi nagu loodetud, on sellel alati mingi seletus. Oluline on nendest põhjustest aru saada ja mitte hukka mõista.
Mina kui „maailmaparandaja”
Usun, et inimene on olemuselt hea. Kui see päris nii ei tundu olevat, on sellelgi mingi põhjus. Usun, et inimene on võimeline muutuma, kui ta näeb ja tajub teistsugust ümbrust. Kui tal õnnestub leida uued sihid, on , kuhu pürgida. Planeedil Maa on kõigil parem ja turvalisem elada, kui me saame aru, mis meie ümber toimub ja mõistame toimuvaid protsesse. Püüdlen selle poole, et iga inimene mõistaks oma väikest, aga olulist rolli.