Võlaõiguse üldosa OIEO.06.

044 2023/2024

I seminar
Võlasuhte tekkimise alused

Teemad:
1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; põhimõtted
2. Võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine
3. Lepingu sõlmimine

Kaasuste lahendamisest: kaasustele antud vastused peavad olema õiguslikult põhjendatud.

See tähendab, et tudengil tuleb leida üles asjakohane õigusnorm, hinnata selle õigusnormi
eeldusi, kaasuse asjaolusid ja seejärel teha õiguslik järeldus (subsumeerida).

1. Kaasus
Ants ja Peeter seisavad reedeõhtuses klubijärjekorras. Peeter komistab Antsu otsa. Viimane
vihastab sellest niivõrd, et virutab Peetrile. Löögi tagajärjel kukkus Peeter maha, tal tekkisid
kehavigastused ning tema telefon läks katki.
Millisel õiguslikul alusel on poolte vahel tekkinud võlasuhe?

2. Kaasus „Itaalia kingad 1“

Eesti King OÜ (ostja) nägi Internetis reklaami, milles Scarpa OÜ (müüja) teatas, et müüb
kvaliteetseid Itaalia kingi „Ferrare“, 100 eurot tk. Ostjal tekkis kohene huvi ja ta soovis neid
kingi osta. Ostja kirjutas reklaami juures olevale e-posti aadressile järgmise kirja:

„Tere!
Kirjutame Teile Eesti King OÜ-st. Ostame teilt 100 paari Itaalia kingi „Ferrare“, ostuhind
seega 10 000 eurot (100 tk x 100 eurot/tk = 10 000 eurot). Kohale toimetada aadressile
Pärnu mnt 27, Tallinn, Eesti.

Lugupidamisega
Peeter Küla
Juhatuse liige“

Müüja vastas ostjale järgmiselt:

„Tere!

Tänud kirja eest. Rekvisiidid raha ülekandmiseks leiate meie kodulehelt. Samuti leiate
käesoleva kirja manusest meie tüüptingimused.

Lugupidamisega
Ants Külaots“

Müüja tüüptingimustes oli mh järgmine punkt 10: „Müüja ei vastuta lepingu rikkumisest
tulenevate tagajärgede eest.“

Ostja maksis müüjale kingade eest ära. Nädal pärast makse tegemist saab ta kingad kätte ning
võtab nende seast neli paari testimiseks. Ostja töötajad testivad neid paare kuu aja jooksul.

1
 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2023/2024

Pärast kuuajalist proovimist kirjutab ostja müüjale, et ta ei soovi neid kingi, sest talle ei sobi
kingade kvaliteet. Ostja soovib seega kõik kingad (100 paari) müüjale tagastada. Müüja
keeldus sellest.

Ostja pöördub müüja vastu kohtusse. Ostja väidab, et ostja ja müüja vahel ei ole võlasuhet
tekkinud, sest müüja tüüptingimustes oli müüja vastutus välistatud ja seega erines aktsept
oluliselt ostja pakkumisest. Müüja vastust tuleb käsitada pakkumisena. Ostja ei ole sellise
pakkumisega nõustunud.

Ülesanne: hinda, kas poolte vahel on lepinguline võlasuhe tekkinud.

Kaasus 2 „Itaalia kingad 2“

Ostja helistas müüjale ning ütles, et ostaks müüjalt 100 paari kingi ning uuris, kas arvestades
kogust, oleks müüja nõus tegema allahindlust. Müüja vastas, et selle peale võib mõelda ning
hiljem edasi suhelda. Müüja palus ostjal teada anda aadressi, kuhu müüja kauba saadab. Ostja
saatis müüjale enda aadressi. Müüja saatis ostjale kingad.

Pärast seda, kui ostja kingad kätte sai, helistas müüja ostjale ning teatas, et üks kingapaar
maksab 100 eurot. Ostja vastas, et müüja lubas allahindlust ning et hinnas pidid nad veel
eraldi kokku leppima. Samuti väitis ostja, et ei ole täielikult rahul kingade kvaliteediga,
mistõttu võiks hind lõppastmes olla 30% madalam, kui on kodulehel reklaamitud hind. Ostja
ja müüja ei jõudnud hinnas kokkuleppele.

Müüja pöördus ostja vastu kohtusse ja nõudis ostuhinna maksmist. Ostja tugines kohtus mh
sellele, et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud, sest pooled ei leppinud hinnas kokku,
mistõttu ei ole ka leping kehtiv.

Ülesanne:
1) hinda, kas variandis on poolte vahel leping sõlmitud.
2) Kui leping on sõlmitud, kas ostja võib nõuda kohtult hinna määramist? Põhjendage.

3. Kaasus „Parkimine eramaal“

Variant 1
Europark osutab kinnisasjal parkimisteenust. Parkla sissesõidu juurde on paigaldatud
infotahvel, mis sisaldab tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Ants parkis tööandjale kuuluva
sõiduki nende parklasse, kuid ei tasunud parkimise eest. Tüüptingimused:
Üldised parkimistingimused EuroPark väliparklates

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki
kasutaja“) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi
Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma
pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja
nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks.
2. Parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja
Parkimislepingu pooleks.

2
 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2023/2024

Ülesanne:
1) kelle vahel on parkimisleping sõlmitud? Põhjendage.
2) kas Europargil on õigus reguleerida lepingu sõlmituks lugemist tüüptingimustes?
Põhjendage.

Variant 2
Mati parkis oma sõiduki hoovis, mis oli muudetud parklaks ja mille sissesõidu juurde oli
paigaldatud silt: "Eramaa. Läbipääs AS Georg lubadega. Parkimine 100 EUR kord". Kui
Mati tagasi tuli, leidis ta trahvikviitungi, millel oli teade, et trahv tuleb tasuda 3 päeva
jooksul, viivis on 0,5 % päevas. Mati vaidles vastu, et tema ei saanud aru, et tegemist on
tasulise parklaga, silt sissesõidu juures on ettepanek teha oferte, tema ei ole oferti teinud ja
oma tahet leping sõlmida avaldanud.
Ülesanne:
1) analüüsige, kas poolte vahel on leping sõlmitud.
2) Kuidas hindas lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldusi Riigikohus tsiviilasjas nr
3-2-1-43-16?

3. Kaasus „Sahkerdamine arvega“ (vt ka moodlist faili „Ostjale antud arve-

saatelehe näidis“)

Andrusel on oma puiduettevõtte Wood Products OÜ (müüja), mille kaudu ta puitmaterjali

müüb. Möbel OÜ on mööblifirma (ostja). Möbel OÜ ostab müüjalt kolmes osas puitmaterjali,
mis tuleb kõik eri aegadel ostjale kätte toimetada ostja asukohta. Pooled lepivad lepingus
kokku, et müüja maksab tasu vastavalt iga osa saamise järgselt 100 000 eurot. Makse
viivitamise korral tuleb ostjal tasuda viivist 0,02% päevas kogu osamaksest.

Müüja tarnib esimese osa puitmaterjali ostjale kätte. Samas annab müüja ostjale üle ka arve,
mille taha on kirjutatud „Maksega viivitamise korral tuleb ostjal maksta müüjale viivist 10%
iga viivitatud päeva eest“. Müüja ja ostja allkirjastavad arve.

Ostja jääb arve tasumisega viivitusse üks kuu. Seejärel tasub ostja müüjale viivist 0,02%
kogu osamaksest iga viivitatud päeva eest. Müüja nõuab ostjalt aga viivist 10%.

Ülesanne: hinnake, milline on pooltevaheline viivisemäär. Viivisenõude esitamise eeldusi ei

ole vaja kontrollida.

Variant: pooled sõlmivad kirjaliku lepingu, milles mh lepivad kokku, et lepingut võib muuta
üksnes kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Müüja helistab 5.
veebruaril ostjale ning teatab, et peab toodete hinda tõstma, sest veokulud on oluliselt
tõusnud. Ostja nõustus telefoni teel müüja pakkumisega. Järgmisel päeval saatis müüja ostja

3
 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2023/2024

e-postile uue arve, millel oli ostuhind 10% kõrgem ning viitas pooltevahelisele
telefonisuhtlusele. Ostja tasus selle arve ja veel kaks järgmist arvet. Neljandat arvet ostja
keeldus maksmast ja teatas, et muudatus oleks pidanud olema tehtud kirjalikus vormis.
Samuti leidis ostja, et müüja oli nõustunud vaikimisi jätkama algselt kokkulepitud hinnaga
toodete müümist, sest pärast kolmandat arvet oli ostja saatnud müüjale sellist ettepanekut
sisaldava e-kirja ja müüja sellele vastu ei vaielnud.

Ülesanne:
1) kuidas hindate poolte kirjavahetust – kas ostjal on tekkinud kohustus tasuda 10 %
kõrgemat ostuhinda?
2) Millist õiguslikku tähendust võib omada antud asjaoludel ostja e-kiri müüjale.

4. Kaasus „Trikitamine ID kaardiga“

Anu on 65-aastane pensionär, kes elab üksinda Põlvas. Alates 2010. a on tal Elisa Eesti AS-
iga sõlmitud mobiilsideteenuse osutamise leping. Elisa saatis Anule arved Eesti Postiga Anu
kodusele aadressile Reinula tee 12, Põlva.

Anul käib mõnikord külas tema hea naaber ja pikaaegne sõber Reinhold. Reinhold on Anust
märksa noorem ning oskab arvutit paremini kasutada. Seetõttu abistab Reinhold mõnikord ka
Anu, eelkõige Internetis tehingute tegemisel.

5. veebruaril 2019 sõlmiti Elisa internetikeskkonnas Elisa Eesti AS-i ning Anu vahel
sülearvuti (Macbook Air) müügileping. Leping oli allkirjastatud ID-kaarti kasutades.
Sülearvuti hind oli 1800 eurot. Ostja kohustus sülearvuti eest maksma 180 eurot iga kuu (10
osamakset). Lepingu kohaselt kui ostja hilines viie osamakse tegemisega, võis müüja nõuda
kogu ostuhinna tasumist 30 päeva jooksul alates müüjalt teate kättesaamisest.

Sülearvuti anti üle Anu Elisa Eesti kontol oleval aadressil (Reinula tee 12, Põlva).
Transpordifirma edastas Elisa Eestile ka Anu omakäeliselt allkirjastatud kinnituse kauba
kättesaamise kohta.

Ostja ei teinud osamakseid. Seetõttu esitas Elisa Anule teate kogu ostuhinna tasumiseks. Anu
keeldus ostuhinna tasumisest. Anu väitis, et tema ei ole Elisaga lepingut sõlminud. Lepingu
sõlmis tema naaber Reinhold, kes on pätiks hakanud ning kes kasutas lepingu sõlmimiseks
loata Anu ID-kaarti ning PIN koode.

Ülesanne: hinda, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Nõude esitamise eeldusi ei ole vaja
kontrollida.

Seminariks vajalik õppematerjal

1. Eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika (moodle).
2. Kaasuste lahendamise skeemid VÕS-s
3. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 1-13, 16-29.
4. Loengukonspekt. Teemad 1 ja 2 (moodle).
5. Loenguslaidid (moodle).

Seminariks vajalik kohtupraktika

4
 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2023/2024

1. RKTKo 3-2-1-43-16 (jahisadam), 3-2-1-144-09, p-d 8-11(arve õiguslik tähendus), 3-

2-1-101-11, p 10, 12 (vaikimisega aktseptimine)
2. RKTKo 2-15-5027 p 11-12 (lepingu muutmine)
3. RKTKo 3-2-1-63-15, p 13 (olulised tingimused)
4. RKTKo 2-17-101031, p 14; 2-16-10721, p-d 10-15 (lahtised tingimused)
5. RKTKo 3-2-1-75-10, p 14; 3-2-1-101-11, p 12 (aktsept vaikimisega)
6. RKTKo 2-16-124450 (lepingu sõlmimine ID kaardiga)
7. RKTKo 2-17-124505 p 12, 14.1.– arvutivõrgu abil lepingu sõlmimine

Kaasuste lahendamise skeem (hüpotees + skeemi esimene küsimus)

Hüpotees: A võib nõuda B-lt ....(nõude kirjeldus, nt kahju hüvitamist, kohustuse täitmist)
VÕS § ... (nõude/õigust andev norm) alusel
1. Kehtiv leping? (võlasuhte tekkimise alus, VÕS § 3 p 1)
- Lepingu liik?
- Kas leping on sõlmitud?
- Kas leping kehtib (ei kontrolli TsÜS-i aluseid, va vorminõuded)?
- Kas leping on sõlmitud tüüptingimustel?

NB! Kui leping ei ole sõlmitud või ei kehti, lõpetame hüpoteesi kontrollimise ja esitame
uue hüpoteesi: kas nõue võiks tulla lepingueelsetest läbirääkimistest, kahju õigusvastasest
tekitamisest, käsundita asjaajamisest jne.
NB! Tüüptingimuste kontroll (osaks saamine, kehtivus) toimub vastavas skeemi osas
(aegumine, täitmine, rikkumine, vastutus jne).

Tudengi teadmised ja oskused:

1. eristab võlasuhte tekkimise aluseid;
2. oskab eristada võlasuhte ja nõuete subjekte;
3. oskab leida üles õiguslikult olulised faktilised asjaolud ning analüüsida, millised võiksid
olla nõuded võlasuhtest;
4. saab aru hüpoteesi formuleerimise vajadusest ning oskab kontrollida kaasuse lahendamise
üldskeemi esimest elementi;
5. teab, millised on müügilepingu tunnused, müügilepingust tulenevad müüja ja ostja
põhikohustused; oskab eristada hoiu-, töövõtu, laenu-, üüri- ja rendilepingut ja nendest
tulenevaid põhikohustusi.