Tsiviilõiguse Üldosa III Seminari Kodukaasused

Tsiviilõiguse üldosa
KODUKAASUSED - TEHINGU KEHTETUS
Vajaminevad õigusaktid
 Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) (§ 84 jj)
 Võlaõigus (VÕS)
 Asjaõigusseadus (AÕS ) (eeskätt § 95)
1. Enno müüb Arnoldile kinnisasja. Ta soovib kinnisasja eest saada 22 500 eurot, kuid selleks, et maksta vähem
notaritasu ning et näidata maksuametile vähem tulusid, märgitakse notari juures sõlmitavasse müügilepingusse
hinnaks 16 500 eurot. Muuhulgas lepitakse enne notari juures tehingu tegemist suuliselt kokku, et 6000 eurot,
mis jäetakse müügihinnana lepingus kajastamata, antakse üle pärast seda, kui leping on notari juures sõlmitud.
Pooled sõlmivadki notari juures müügilepingu, kuid pärast seda keeldub Arnold täiendava 6000 euro
maksmisest. Enno omakorda keeldub seepeale sõlmimast kinnisasja omandi üleandmise asjaõiguslepingut. Kas
Arnoldil on õigus nõuda Ennolt asjaõiguslepingu sõlmimist, et seeläbi siiski kinnisasja omanikuks saada?
Kas Ennol on õigus nõuda Arnoldilt täiendava 6000 euro tasumist? (Vt juurde ka asjaõigusseaduse (AÕS) §
119 lg 1, 120 lg 1)
2. Bertal ei ole jalgratast, kuid ta tahaks minna jalgrattamatkale. Ta läheb Anna juurde ja küsib, kas Anna võiks
talle oma ratast laenata. Anna on nõus, tingimusel, et Berta ratta nädala pärast tagasi toob. Berta on nõus, niisiis
annabki Anna talle matka jaoks oma ratta kasutada. Berta on just rattaga matkalt tagasi jõudnud, kui ta kohtab
oma kursusekaaslast Carolat. Carola kiidab jalgratast ja uurib, kas Berta ei oleks nõus ratta talle 150 euro eest
ära müüma. Bertal on raha vaja ja seepärast ta nõustub. Seepeale toob Carola 150 eurot ja annab raha Bertale
ning saab Berta käest kohe ka vastu jalgratta. „See on nüüd sinu oma,“ kinnitab Berta Carolale. Paar päeva
hiljem küsib Anna Bertalt ratast tagasi, kuid Berta ütleb, et ratas ei ole enam tema käes ja ütleb, et Anna peaks
ratast Carola käest küsima. Kui Anna läheb Carolalt ratast nõudma, selgub, et Carola ei kavatsegi seda Annale
anda. „Ma ostsin selle Berta käest ja see on nüüd minu oma“, ütleb Carola. „See ei olnud ju Berta jalgratas, vaid
minu oma, ta ei saanud seda sulle müüa,“ on Anna vihane. Kas Annal on õigus nõuda ratast tagasi? (Vt
juurde VÕS § 389, § 12 lg 1; TsÜS § 114 ja AÕS § 95)
NB! Palun defineerige kõigepealt isikute vahelised võlasuhted, nii on teil lihtsam kaasust lahendada.
3. Pooled on pidanud pikema ajavahemiku jooksul läbirääkimisi maali ostmise üle. Suuliste läbirääkimiste
käigus on müüja M korduvalt avaldanud, et ta soovib maali eest vähemalt 350 eurot, millega ka ostja O näib
lõpuks põhimõtteliselt nõustuvat. Soovides sõlmida lepingu just sellise hinnaga, saadabki M lõpuks O-le e-
kirjaga vastava pakkumuse, milles aga eksib hinna märkimisega ja märgib hinnaks hoopis 35 eurot. O on
rõõmus ja vastab „OK“. Kas M võib nõuda O-lt 350 euro tasumist? (vt juurde TsÜS § 75 lg-t 1)
4. OÜ Otõh (O) soovib osta AS-ile Mikro (M) kuuluva kinnisasja, millel varem asus M-ile kuulunud vabrik, mis
on nüüdseks töö lõpetanud. Läbirääkimiste käigus tuleb muu hulgas jutuks, et O soovib olemasolevad vanad
vabrikuhooned lammutada ja rajada maatükile suure vabaajakeskuse. M-I juhatuse liikmed kinnitavad
läbirääkimistel, et tööstusjäätmed on kinnisasjalt eemaldatud, maatükk on vabaajakeskuse ehitamiseks ideaalselt
sobiv ja müügihind on ülisoodne, ainult 15 000 eurot, sest M soovib kinnisasja kiiresti ära müüa. Lõpuks
jõutakse lepingu kõigis tingimustes kokkuleppele ning leping sõlmitakse notari juures. O tasub M-ile 15 000
euro suuruse ostuhinna. Territooriumi ümberkujundamise käigus selgub aga kolme kuu pärast, et M-i
keemiatsehhi töötajad on matnud vabriku territooriumile tehase tegevusest üle jäänud ohtlikke kemikaale.
Keskkonnainspektsioon kohustab nüüd O-d kui kinnisasja omanikku maatükki ohtlikest jäätmetest puhastama.
Kas O saaks müügilepingust vabaneda? Kui jah, siis millises korras ja tähtajal? Kas O võib nõuda M-ilt
kinnisasja eest makstud raha tagastamist? (vt ka TsÜS § 90 lg-t 2)
NB! Erinevalt tehingu tühisusest on tehingu tühistamise juhtudel vaja kontrollida nii materiaalseid (TsÜS
§ 92 jj) kui ka formaalseid eeldusi (TsÜS § 98 jj), kuivõrd teise puhul on tegemist kujundusõigusega –
muudetakse tehingut kehtivast kehtetuks.
5. O ostab vanakraamiturul M-ilt 5 euro eest mõned vanad ja koltunud käsikirjalised noodilehed. Tegelikult on
tegemist Mozarti käsikirjadega, mida O müügilepingu sõlmimisel ka teadis. Müüja M saab aga noodilehtede
väärtuslikkusest teada alles pärast müügilepingu sõlmimist. Kas M saaks müügilepingu tühistada?
6. A müüb B-le maali, mille autoriks arvatakse olevat suhteliselt tundmatu kunstnik. Hinnaks lepitakse kokku
selliste maalide eest tavaliselt makstav hind. Hiljem tehakse kindlaks, et tegemist oli kuulsa kunstniku tööga.
Kas ja millisel alusel saaks A müügilepingu tühistada?
KODUKAASUS – ÕIGUS- JA TEOVÕIME

Vajaminevad õigusaktid
 Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) (§ 7 jj)
 Võlaõigus (VÕS)
1. 12-aastane Kaur on osaline järgmistes lepingutes. Kas tegemist on kehtivate lepingutega?

 Kauri onu Lembit ütleb: “Ma kingin Sulle hamstri”. Koos lähevad nad loomapoodi ja onu ostab seal
hamstri ning annab selle Kaurile üle. (vt ka VÕS § 259)
 Vanaema kingib Kaurile maatüki koos suvilaga.
 Kaur on mitmepäevasel reisil oma kooli poistekooriga. Tagasiteel olles ostab ta järelejäänud reisiraha
eest 18-aastase koolikaaslase käest käekella.
 Kui variantides a–c on järelduseks, et leping ei ole kehtiv, siis kas seadus võimaldab muuta neid
kehtivaks ja kui jah, siis kuidas?

Tsiviilõiguse Üldosa III Seminari Kodukaasused

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Tsiviilõiguse Üldosa III Seminari Kodukaasused

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Tsiviilõiguse üldosa

KODUKAASUSED - TEHINGU KEHTETUS

KODUKAASUS – ÕIGUS- JA TEOVÕIME

1. 12-aastane Kaur on osaline järgmistes lepingutes. Kas tegemist on kehtivate lepingutega?

You might also like