RINGJOONELINE- JA VÕNKLIIKUMINE.

LAINED

1. Millist liikumist nimetatakse rotatsiooniks?

Ringliikumine ehk rotatsioon on liikumise liik, mille korral kehas (või väljaspool seda) leidub punkte,
mis ise ei liigu. Need punktid moodustavad pöörlemistelje. Keha kõik (teised) punktid liiguvad ümber
pöörlemistelje mööda ringjooni.

2. Millal on rotatsiooni puhul tegemist pöörlemisega? Millal tiirlemisega?

Kui pöörlemistelg asub väljaspool keha, on tegu tiirlemisega, kui aga pöörlemistelg on keha sees,
nimetatakse nähtust pöörlemiseks.

3. Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks?

Ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha liigub ringjoonelisel trajektoril
ning tema kiiruse mooduli väärtus (joonkiirus) ajas ei muutu.

4. Millist füüsikalist suurust kasutatakse rotatsiooni kirjeldamiseks?

Ringjoonelise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse pöördenurka ϕ – so kesknurk, mis jääb raadiuse

algse ning pöördunud asendi vahele. Pöördenurka mõõdetakse radiaanides.

5. Defineeri mõõtühik radiaan. Kuidas on ta seotud meile tuttavama kaarekraadiga?

1 radiaan on selline kesknurk, mille korral nurga haarade vahele jääva kaare pikkus on võrdne
ringjoone raadiusega.

1 rad ≈ 57,30° = 57°18’ (π rad = 180°)

6. Mida iseloomustab nurkkiirus? Kuidas seda arvutatakse? Millistes ühikutes mõõdetakse?

Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha trajektoori raadiuse poolt ajavahemikus Δt
kaetavat pöördenurka ϕ:

Nurkkiirust mõõdetakse radiaanides sekundis: 1 rad/s

 7. Kuidas on omavahel seotud nurk-ja joonkiirused?

Kiirust, millega keha liigub mööda ringjoone kaart nimetatakse keha joonkiiruseks (v). Keha poolt
läbitud kaare (tee)pikkus l on võrdeline trajektoori raadiuse r ja pöördenurgaga ϕ:

Joonkiirus v on seega samuti võrdeline trajektoori raadiusega r ja nurkkiirusega:

8. Mida iseloomustab pöörlemisperiood? Tiirlemisperiood?

Ajavahemikku, mille jooksul läbib keha ühe täisringi (teeb täispöörde), nimetatakse pöörlemisperioodiks
(T). Tiirlemise korral nimetatakse ühe täistiiru tegemiseks kuluvat aega tiirlemisperioodiks.

9. Mida iseloomustab pöörlemissagedus? Tiirlemissagedus?

Füüsikalist suurust, mis iseloomustab täispöörete arvu ajaühikus nimetatakse keha

pöörlemissageduseks . Täistiirude arvu ajaühikus kirjeldab tiirlemissagedus.

10 .Kuidas on omavahel seotud periood ja sagedus? Periood ja nurkkiirus? Sagedus ja nurkkiirus?

Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused!

Seega peame nii perioodi kui sageduse leidmiseks teadma pöörlemise/tiirlemise ajavahemikku Δt ning
seda mitu täistiiru/pööret N keha selle aja jooksul sooritas. Periood T ja sagedus f leitakse vastavalt:

Ühe täispöörde korral kaetakse alati pöördenurk ϕ = 360° = π rad.

Nii saame avaldada nurkkiiruse pöör-lemis-sageduse f ja/või –perioodi T kaudu: