Hea Tava Euroopa Liit

KE-31-11-047-ET-N
Töötervishoiu ja tööohutusega seotud riskid tervishoiusektoris Ennetustöö ja hea tava juhend

Töötervishoiu ja
tööohutusega seotud
riskid tervishoiusektoris
Ennetustöö ja hea tava juhend
Kas olete huvitatud tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse

kaasatuse peadirektoraadi väljaannetest?
Kui olete, siis saate neid alla laadida või end tasuta tellijaks registreerida aadressil
http://ec.europa.eu/social/publications
Samuti võite end registreerida tellijaks Euroopa Komisjoni tasuta väljaandele Sotsiaalse
Euroopa e-uudiskiri aadressil http://ec.europa.eu/social/e-newsletter
http://ec.europa.eu/social/e-newsletter
http://ec.europa.eu/social www.facebook.com/socialeurope
doi:10.2767/78010 Sotsiaalne
Euroopa
Seda trükist toetatakse Euroopa Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi PROGRESS
(2007–2013) raames.
Programmi viib ellu Euroopa Komisjon. Programm on loodud selleks, et toetada rahaliselt Euroopa
tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste alaste eesmärkide rakendamist ning aidata seeläbi
kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele kõnealustes valdkondades.
Seitsmeaastane programm on suunatud kõikidele huvirühmadele, kes aitavad välja töötada asja-
kohaseid ja tõhusaid õigusakte ning kujundada tööhõive ja sotsiaalpoliitikat Euroopa Liidu 27 liik-
mesriigis, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides ning Euroopa Liidu kandidaatriikides ja
taotlejariikides.
Lisateave: http://ec.europa.eu/progress
Töötervishoiu ja tööohutusega seotud
Euroopa Komisjon
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat
Üksus B.3
Käsikiri on koostatud 2010. aasta detsembris

Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta käesolevas trükises sisalduva teabe kasutamise eest.
© Kaanefoto: iStock
Et kasutada või reprodutseerida fotosid, mille autoriõigus ei kuulu Euroopa Liidule, tuleb taotleda luba otse autoriõiguse
valdaja(te)lt.
Juhendi koostajad:
Bundesanstalt für Arbeitsschutz und Arbeitsmedizin (BAuA – Tööohutuse ja Töötervishoiu Föderaalinstituut); Berufs
genossenschaft für Gesundheitsdienst und Wohlfahrtspflege (BGW – Tervise- ja heaoluteenuste kohustusliku õnnetus
juhtumikindlustuse ja õnnetusjuhtumite ennetamise asutus); contec Gesellschaft für Organisationsentwicklung mbH;
Deutsches Netz Gesundheitsfordernder Krankenhäuser gem. e.V. (DNGfK – Saksamaa tervist edendavate haiglate
võrgustik); BAD/Team Prevent GmbH
Europe Direct on teenus, mis aitab leida vastused

Euroopa Liiduga seotud küsimustele
Tasuta infotelefon: (*)
00 800 6 7 8 9 10 11
(*) Mõned mobiilsideoperaatorid ei võimalda helistamist 00 800 numbritele või võtavad neile helistamise eest kõnetasu.
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate Internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).
Kataloogimisandmed ja kokkuvõte on väljaande lõpus.
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2013
ISBN 978-92-79-26827-4
doi:10.2767/78010
© Euroopa Liit, 2013
Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Sisukord
Preambul 7
Sissejuhatus ja visioon 11
1. Ennetustöö ja tervishoiu edendamine
on juhtkonna ülesanne 13
Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes 21
2. Kuidas teostada riskihindamist? 23

2.1. Sissejuhatus 24
2.2. Rollid ja vastutusalad 24
2.3. Mida tuleks arvesse võtta enne riskihindamise alustamist? 28
2.4. Kuidas alustada riskihindamist? 28
2.5. Sooliste aspektide lülitamine riskihindamisse 34
2.6. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes 35
2.7. Lingid 40
2.8. Euroopa Liidu asjakohased direktiivid 43
2.9. OiRA on EU-OSHA veebipõhine riskihindamisvahend 43
2.10. Kasutatud kirjandus 43
2.11. Näide riskide hindamisest: ülesanne on patsientide käsitsi liigutamine 44
2.12. Näide riskide hindamisest: ülesanne on pindade desinfitseerimine 45
3. Bioloogilised riskid 49
3.2. Nakkustega kokkupuutumise võimaliku kutsealase riski üldine hindamine 51
3.3. Bioloogiliste riskide konkreetne hindamine 69

3.3.1. Vere kaudu levivate nakkuste oht 69
3.3.2. Õhu kaudu levivate nakkuste oht 80
3.3.3. Otseste ja kaudsete kontaktnakkuste oht 84
3.3.4. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes: 88
- toimetulek kontaktnakkustega
- ennetusmeetmed kiirabiteenistuses 90
3.3.5. Eritähelepanu vajavad nakkused 92
3
3.4. Rasedus 101
3.6. Lingid 103
4. Luu- ja lihaskonnaga seotud riskid 107

4.1. Luu- ja lihaskonna vaevuste tekkimise risk 108
4.1.1. Sissejuhatus 108
4.1.2. Riski olemus 109
4.1.3. Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamist käsitleva konkreetse riskihindamise põhikriteeriumid 111
4.1.4. Tööolukorrad, kus kõnealune risk on suurim 116
4.1.5. Mõju tervisele ja ohutusele 121
4.1.6. Ennetus- ja kaitsemeetmed 124
4.1.7. Käitumine kriitilistes olukordades: soovitused töötajatele 132
4.1.8. Põhipunktid ja järeldused 136
4.1.9. Euroopa Liidu asjakohased direktiivid 137
4.1.10. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes 139
4.1.11. Lingid 151
4.1.12. Kasutatud kirjandus 156
4.2. Libisemisest, komistamisest ja kukkumisest

tingitud õnnetuste ärahoidmine 157
4.2.1. Sissejuhatus 157
4.2.2. Riski olemus 158
4.2.3. Konkreetse riskihinnangu põhikriteeriumid libisemisest,
komistamisest ja kukkumisest tingitud õnnetuste ennetamiseks 159
4.2.6. Ennetus- ja kaitsemeetmed 161
4.2.7. Isikukaitsevahendid 164
4.2.8. Käitumine kriitilistes olukordades: soovitused töötajatele 166
4.2.9. Põhipunktid ja järeldused 166
4.2.10. Euroopa Liidu asjakohased direktiivid 166
4.2.11. Lingid 168
4.2.12. Kasutatud kirjandus 170
5. Psühhosotsiaalsed riskid 171

5.2. Stress ja läbipõlemine 176

5.2.1. Asjaomase riski olemus 176
5.2.2. Konkreetse riskihindamise põhikriteeriumid 176
4
5.2.5. Üldised ennetus- ja kaitsemeetmed 183
5.2.6. Konkreetsete ennetustehnikate ja -menetluste kirjeldus 184
5.3. Vägivalla ja psühholoogilise ahistamise (kiusamise ja ahistamise)

ennetamine ja jälgimine töökohas 186
5.3.6. Konkreetsete ennetustehnikate ja -menetluste kirjeldus 194
5.3.7. Näide hea tava kohta ettevõtetes 194
5.3.8. Kriisiolukorras sobilikud käitumisviisid 194
5.3.9. Kõige olulisemad teadmised ja järeldused 195
5.4. Tööaeg 196

5.4.4. Tervisele ja ohutusele avalduva mõju kirjeldus 198
5.4.6. Konkreetsete ennetustehnikate ja -meetmete kirjeldus 201
5.4.7. Näiteid hea tava kohta ettevõtetes 201
5.5. Uimastite kuritarvitamine 203

5.5.6. Konkreetsed ennetustehnikad ja -menetlused 205
5.7. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes 209

5.7.1. Psühhosotsiaalseid riske käsitlev intervjuu Naueni Havellandi kliinikus 209
5.7.2. Psühhosotsiaalseid riske käsitlev intervjuu Tilburgis asuva St. Elisabethi haigla esindajatega 211
5.8. Lingid 213
Lisa 217
5
6. Keemilised riskid 219
6.2. Asjaomase riski olemus: ohtlike ainete ja preparaatidega

kaasnevad konkreetsed riskid 221
6.3. Keemiliste riskide hindamise põhikriteeriumid 221

6.3.1. Riskihindamine 225
6.4. Üldised ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kaitsemeetmete rakendamine riskihinnangut 227
6.4.1. Kaitsemeetmed 227
6.4.2. Töötajate teavitamine/juhendamine 229
6.4.3. Meetmete tõhususe jälgimine 230
6.5. Puhastus- ja desinfitseerimistööd 230

6.5.1. Suurima kokkupuuteohuga tööolustiku kirjeldus 231
6.5.2. Tervisele ja ohutusele avalduva mõju kirjeldus 232
6.5.3. Konkreetsed ennetustehnikad ja -menetlused 233
6.6. Tsütostaatilised/tsütotoksilised ravimid 234

6.6.1. Suurima kokkupuuteohuga tööolustiku kirjeldus 234
6.6.3. Konkreetsed ennetusmeetodid ja -menetlused 236
6.7. Tegevused, kus kasutatakse anesteesiagaase 241

6.7.1. Suurima kokkupuuteohuga töö 242
6.7.3. Konkreetsed ennetusmeetodid ja -menetlused 244
6.8. Tegevused, kus kasutatakse reproduktiivsust

ohustavaid aineid 247
6.10. Hea tava järgimine ettevõttes 251

6.10.1. Ohutu desinfektsiooni teemaline intervjuu Viini keskhaiglaga
(Allgemeines Krankenhaus der Stadt Wien – AKH Vienna) 251
6.10.2. Ohutu töö tsütostaatiliste ravimitega 254
6.11. Lingid 258
Ilmumisandmed 265
Lisad 269
1. lisa. Kasutatud kirjandus 270
2. lisa. Käesoleva juhendi koostamisel osalenud eksperdid 273
6
Preambul
Töötervishoiu ja tööohutusega seotud riskid tervishoiusektoris
Euroopa Liidus töötab ligikaudu 10% töötajatest tervishoiu- ja hoolekandesek-

toris, paljud neist haiglates. Sellised töötajad puutuvad kokku väga mitmesu-
guste riskidega. Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate ELi õigusaktidega on
enamik selliseid riske praegu küll hõlmatud, kuid sellele vaatamata on mitmesu-
guste riskide üheaegne esinemine koos asjaoluga, et selgelt on tegemist kõrge
riskitasemega sektoriga, tekitanud arutelu selle üle, kas liidu tasandil oleks vaja
kehtestada konkreetne lähenemisviis haiglatöötajate tervise ja ohutuse pare-
maks kaitsmiseks.
Kõiki haiglatöötajate tervise ja ohutuse parandamisel arvestatud kaalutlusi ja

kavandatud meetmeid saab laiendada tervishoiusektori töötajatele laiemalt.
Taust
2001. aasta novembris peeti liikmesriikide valitsuste esindajatega esimene kohtumine,

et arutada olukorda riikides ning esialgseid seisukohti seoses võimalike ühenduse
meetmetega, mille eesmärk oleks parandada töötervishoidu ja -ohutust haiglasek
toris. Leiti, et kõigepealt on asjakohane lävida valitsuste esindajatega, sest oluline oli
saada ülevaade töötervishoiu ja tööohutuse olukorrast ELi tervishoiuasutustes ning
selles valdkonnas kehtivate ühenduse sätete rakendamisest.
Kohtumise jooksul avaldasid osalejad poolehoidu eeskätt komisjoni algatusele käivi

tada arutelu olukorra üle kõnealuses sektoris, mis annab tööd suurele osale ELi töö
ealisest elanikkonnast ning kus töötajad puutuvad kokku mitmesuguste üheaegselt
esinevate riskidega (nakkused, keemilised mõjurid, kantserogeenid, luu- ja lihaskonna
vaevused, õnnetusjuhtumid, kiiritus jne). Osalejad olid üksmeelsel arvamusel, et kuigi
uute konkreetselt haiglasektorit käsitlevate ühenduse õigusaktide kehtestamine ei
tundu hetkel asjakohane, oleks vägagi positiivne ja vajalik võtta vastu muud, mittesea
dusandlikud meetmed, nagu soovitus ja ühenduse tasandi juhend asjaomase sektori
hea tava kohta. Eriti tähtsaks peeti kõnealust valdkonda käsitleva teabe levitamist ja
kogemuste vahetamist, eelkõige Bilbaos asuva Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu
Agentuuri (EU-OSHA) kaudu.
Ühtlasi leiti, et nõuandekomitees haiglasektori tervishoiu ja ohutuse alase sihtotstarbe

lise töörühma loomise teel saaks jätkata võimalike ühenduse meetmete kolmepoolset
analüüsimist. Samuti tehti sihtotstarbelisele töörühmale ülesandeks koostada haigla
sektori töötajate tervishoiu ja ohutuse parandamisele suunatud võimalike ühenduse
meetmete kohta arvamuse eelnõu, mis esitatakse kaalumiseks nõuandekomiteele.
Töörühm võttis vastu arvamuse eelnõu, mis esitati komiteele arutamiseks ja mille vii
mane võttis hiljem vastu. Komitee oli seisukohal, et ühenduse tasandil saaks käivitada
mitu algatust. Pärast mitmesuguste võimalike variantide arutamist leidis komitee, et
kõiki tervishoiusektori töötervishoiu ja tööohutusega seotud ohte on raamdirektiivis
(nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja töö
(1) EÜT L 183, 29.6.1989, ohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (1) ning muudes
lk 1–8. töötervishoiu ja tööohutuse alastes direktiivides juba piisavalt käsitletud.
8
Preambul
Peale selle leidis komitee, et esmatähtis on anda ühenduse tasandil välja haiglatööta
jate ees seisvate ohtude ennetamist ja sellekohast head tava käsitlev juhend, kesken
dudes kõige suurematele riskidele selles sektoris, nimelt:
a) bioloogilistele mõjuritele;
b) luu- ja lihaskonna vaevustele;
c) psühhosotsiaalsetele häiretele ja
d) keemilistele mõjuritele.
Nimetatud riskivaldkondi käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast, võt

mata arvesse rahvatervisega seotud kaalutlusi, välja arvatud juhul, kui need mõju
tavad tervishoidu ja ohutust. Muud võimalikud ohud on käesolevast juhendist välja
jäetud põhjusel, et need jäävad juba Euroopa Liidu teiste kehtivate õigusaktide
reguleerimisalasse.
Käesolev ennetustöö ja hea tava juhend on kavandatud ja koostatud väga praktilise

ja lihtsalt mõistetava vahendina, mida saab kasutada haiglatöötajatele suunatud esi
algsete ja korrapäraste koolitusmeetmete lähtepunktina. Juhendis tuginetakse ees
kätt viimastele tehnilistele ja teaduslikele teadmistele ennetamise valdkonnas, aga ka
riikide tasandil kehtestatud juhenditele ja muudele kvaliteetsetele materjalidele ning
EU-OSHA kaudu kättesaadavale teabele.
Kohaldatavate meetmete kirjeldamisel on juhendis järgitud nõukogu direktiivis

89/391/EMÜ esitatud ennetusmeetodite hierarhiat.
Eritähelepanu on pööratud asjaomases sektoris töötavatele haavatavatele rühmadele

– rasedad, noored, eakad ja sisserändajatest töötajad – ning, kui see on asjakohane, on
selliste rühmade puhul esile toodud konkreetsed ennetus- ja kaitsemeetmed.
9
Sissejuhatus
ja visioon
Käesoleva tervishoiusektoris ennetustööd ja head tava käsitleva juhendi eesmärk on

parandada tervishoiu- ja ohutusnorme ELi tervishoiuasutustes.
Töötervishoiu ja tööohutuse küsimused moodustavad olulise osa kvaliteedijuhtimi

sest, riskijuhtimisest ja ettevõtja sotsiaalsest vastutusest. Seetõttu tuleb töötervishoiu
ja tööohutuse aspektid hõlmata kõikidesse juhtimise arendamise protsessidesse, st
äriühingu strateegia, inimressursside ja organisatsiooni korralduse arendamisse.
Paremate, tervislikumate ja konkurentsivõimelisemate töökohtade loomise visiooni

aluseks on sellise ettevõtluskultuuri loomine, mille puhul juhid ja töötajad (kui oma
töökohti põhjalikult tundvad eksperdid) arutavad pideva arendustöö käigus üheskoos
tööprotsesse, sealhulgas kõiki asjaomaseid ohte ja võimalikke parendusmeetmeid.
Selline positiivne ärikultuur on tervishoiuasutuste säästva arengu ja edukuse keskmes.
Käesolevas juhendis kirjeldatakse aluspõhimõtteid, millele rajada nõuetekohased ter

vishoiu- ja ohutussüsteemid. Siin saavad ka need, kes ei ole valdkonna asjatundjad,
tutvuda selle tegevuse ulatusega. Juhendis ei minda aga konkreetsete meetmete ja
ennetusmeetodite üksikasjadesse. Iga peatüki lõpus esitatud internetilinkide loetelus
on osutatud nii täiendavale ja üksikasjalikumale teabele kui ka konkreetsetele õigus
aktidele. Juhendis tutvustatakse tervishoiusektoris esinevaid kutsealaseid ohte nii töö
andjatele kui ka tervishoiutöötajatele.
Kasutaja leiab siit teavet ohtude laadi ja riskianalüüsi meetodite kohta, aga ka soovi
tusi seoses kahjuliku tervisemõju ennetamiseks kavandatud meetmete ja koolitusvõi
malustega. Peale selle antakse käesolevas juhendis töötajatele ja tööandjatele selget
teavet hea tava kohta, mille abil vältida käsitletud riske.
Juhend põhineb kõikidele liikmesriikidele kohustuslikel Euroopa Liidu direktiividel.

Seepärast peab kasutaja meeles pidama, et riigi tasandil võivad kehtida rangemad
eeskirjad, mida tuleb samuti arvesse võtta.
12
1
Ennetustöö
ja tervishoiu
edendamine
on juhtkonna
ülesanne
Töökohaga seotud tervisekahjustused, vigastused ja haigused põhjustavad ini-

mestele suuri kannatusi ning toovad kaasa suuri kulusid nii asjaomastele isiku-
tele kui ka ühiskonnale tervikuna. Töötervishoiu ja tööohutuse meetmete ning
töökohal tervishoiu edendamise eesmärk on seda ennetada. Ent peale tööta-
jate kaitsmise püütakse käesoleva juhendiga näidata tervishoiuasutuste juhti-
dele, kuidas saavutada haiglates või muudes asutustes tervishoiu edendamine
kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt esitatud tervise mää-
ratlusega. Selle kohaselt on tervis täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu
seisund, samuti inimestele mõjuvõimu andmine oma tervisepotentsiaali kasuta-
miseks ning keskkonnatingimustega edukaks toimetulemiseks.
Selline töötajate põhjalik tervisealane pädevus on võimalik saavutada ainult juhul, kui
äriühingus valitseb ennetuskultuur, mille kohaselt on terviseküsimused süsteemselt
hõlmatud äriühingu kogu tegevusse. Juhtkond vastutab äriühingus tervishoidu eden
davate meetmete rakendamise eest mitte üksnes ohtlike olukordade vältimise teel.
Esmajoones peab ta näitama oma käitumisega eeskuju. Seega on juhtkonnal otsustav
mõju ettevõtluskultuurile ning muutused töötajate käitumises toimuvad just tema
algatusel.
Seepärast tuleb töötervishoidu ja -ohutust organisatsioonis käsitada sama tähtsa

eesmärgina nagu kvaliteeti, klientide rahulolu, tootlikkust, kasvu ja kasumlikkust.
Töötajate ohutute ja tervislike töötingimuste saavutamine on tõhusam juhul, kui töö
tervishoid ja tööohutus moodustab osa kvaliteedijuhtimissüsteemist. Riskihindamine
on pidev protsess ning seda tuleb sageli korrata, samuti peab juhtkond selle tulemu
sed dokumenteerima ja neid strateegilises kavandamises arvesse võtma.
Töötervishoiu ja tööohutuse määratlus (2)

1950. aastal sedastas ILO/WHO töötervishoiu komitee, et „töötervishoiu eesmärk
peaks olema kõikide kutsealade töötajate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu
edendamine ja säilitamine kõige kõrgemal tasemel, töötajate töötingimustest
tingitud tervisehäirete vältimine, töötajate töökohal kaitsmine tervist kahjuli
kult mõjutavatest teguritest tulenevate riskide eest, töötajatele nende füsioloo
gilistele ja psühholoogilistele võimetele kohandatud töökeskkonna tagamine ja
säilitamine”. Lühidalt kokku võttes: „töö kohandamine inimesele ja iga inimese
kohanemine oma tööga”.
Euroopa Liidu kohustuslikud nõuded
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 kohaselt toetab ja täiendab liit „liikmes
riikide meetmeid järgmistes valdkondades:
a) eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;
b) töötingimused;
(2) Stellman, J. M. c) töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;

(koostaja), „ILO
Encyclopaedia of
Occupational Health d) töötajate kaitse, kui nende tööleping lõpetatakse;
and Safety”, kd 1:16.1–
16.62, Rahvusvaheline
Tööorganisatsioon, e) töötajate teavitamine ja ärakuulamine ...”
Genf, 1998.
14
1 Ennetustöö ja tervishoiu edendamine on juhtkonna ülesanne
Nõukogu direktiivis 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist

soodustavate meetmete kehtestamise kohta on sätestatud miinimumeeskirjad, mil
lega soodustatakse eeskätt töökeskkonna parandamist, et töötajate tervist ja ohutust
paremini kaitsta(3). Käesolevas juhendis viidatakse edaspidi üksikasjalikult nimetatud
direktiivi erinõuetele. Direktiivi rakendatakse siseriiklike õigusaktidega, mis võivad
sisaldada lisanõudeid.
Tööandjad on kohustatud riske hindama ning võtma praktilisi meetmeid oma tööta
jate tervise ja ohutuse kaitsmiseks, pidama nimekirja õnnetustest, pakkuma teavet ja
koolitust, pidama töötajatega nõu ning tegema töövõtjatega koostööd ja võetavad
meetmed nendega kooskõlastama.
Ennetus- ja kaitsemeetmete rakendamisel tuleb järgida järgmist tähtsus

järjekorda: (4)
• ohu/riski kõrvaldamine;
• ohu/riski kontrollimine selle tekkekohas tehnilise kontrolli või korralduslike

meetmete abil;
• ohu/riski minimeerimine ohutute töösüsteemide, sealhulgas halduskontrolli

meetmete kavandamise kaudu;
• kui allesjäänud ohte/riske ei ole võimalik kontrollida kollektiivsete meetmetega,

tagab tööandja tasuta nõuetekohased isikukaitsevahendid, sealhulgas riietuse, (3) Nõukogu direktiiv
ning võtab rakendusmeetmed nende kasutamiseks ja hooldamiseks. 89/391/EMÜ, 12. juuni
1989, töötajate
töötervishoiu ja töö
Töötervishoiu ja tööohutuse meetmete rakendamise kohustus ei lasu mitte ainult ohutuse parandamist
tööandjal. Ka töötajad on kohustatud selles küsimuses koostööd tegema (st osa soodustavate meetmete
kehtestamise kohta,
lema pakutud koolituskursustel, tegema koostööd ohutusvaldkonna esindajatega). EÜT C, 29.6.1989, lk 1–8.
Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 13 lõikes 1 on sätestatud järgmiselt:
(4) Töötervishoiu ja töö
„1. Iga töötaja kohus on hoolitseda võimalikult hästi omaenese ja teiste tema tegevu ohutuse korraldamise
süsteeme käsitlevad
sest või tegematajätmistest mõjutatud isikute ohutuse ja tervise eest vastavalt oma suunised, ILO-OSH,
väljaõppele ja tööandjalt saadud juhistele.” Genf, 2001, lk 11.
15
Struktureeritud juhtimissüsteemiga tagatakse riskide kõikehõlmav hindamine ning

ohutute töömeetodite kehtestamine ja järgimine. Korrapärase läbivaatamisega
veendutakse, et sellised meetmed on jätkuvalt asjakohased. Alljärgnevalt on kirjel
datud tüüpilist juhtimismudelit (5).
• Tegevuspõhimõtetega kehtestatakse organisatsiooni selged kohustused ja eesmär

gid, vastutusalad ja menetlused.
• Kavandamisega tehakse kindlaks tööülesannetest tulenevad riskid ja nende ohja

mise viisid ning hinnatakse neid. Kavandamisprotsess hõlmab järgmist tegevust:
»» riskihindamine ja ennetusmeetmete kindlakstegemine;
»» kontrolli teostamiseks vajaliku juhtimiskorralduse kindlakstegemine;
»» koolitusvajaduste kindlakstegemine;
»» töötervishoiu ja tööohutuse alaste teadmiste, oskuste ja eriteadmiste pakkumine.
• Rakendamine ja tegutsemine tähendab kavade tegelikku kasutuselevõtmist. See

võib hõlmata korralduse ja tööprotsesside, töökeskkonna, kasutatavate vahen
dite ja toodete muutmist, juhtkonna ja töötajate koolitamist ning teabevahetuse
parandamist.
• Kontroll ja korrigeerivad meetmed: tulemuslikkuse üle tuleb teostada järelevalvet.

See võib olla suunatud tagajärgedele – näiteks tööõnnetuste dokumenteerimine –
või olla ennetav, tuginedes näiteks kontrollide, auditite ja töötajate hulgas korralda
tud küsitluste käigus saadud tagasisidele. Õnnetusjuhtumite uurimisel tuleks teha
kindlaks nende vahetud ja aluspõhjused, sealhulgas juhtkonna tegematajätmised.
Eesmärk on tagada süsteemide ja menetluste toimimine ning vajalike korrigeerivate
meetmete viivitamatu võtmine.
• Juhtkonnapoolne läbivaatamine ja audit võimaldab kontrollida juhtimissüsteemi

üldist tulemuslikkust. Välised asjaolud võivad muutuda, näiteks võidakse vastu võtta
uusi õigusakte. Samuti annab see võimaluse teha edasisi plaane, mõeldes näiteks
äriühingu struktuuri muutmisele, uute toodete väljatöötamisele või uue tehnoloo
gia kasutuselevõtmisele. Õnnetusjuhtumite läbivaatamise käigus peaks juhtkond
saadud kogemustest õppust võtma. Auditeerimisega uuritakse, kas tegevuspõhi
mõtete, korralduse ja süsteemidega saavutatakse ka tegelikult vajalikke tulemusi.
Töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise süsteemid peavad

hõlmama järgmisi elemente:
• Töötajate pidev osalemine töötervishoiu ja tööohutuse eesmärkide ja meetmete kind
laksmääramisel – just töötajad on oma töökohtade eksperdid.
• Töötajatega konsulteerimine olemasolevaid terviseriske puudutavate kogemuste

osas.
• Ideed ülesannete määramise, menetluste järjestuse ja konkreetsete töötingimuste

parandamiseks nii toimingutes kui ka töökohal.
Töötervishoiu ja tööohutuse alased eesmärgid peavad olema mõõdetavad, järgima

kindlat ajakava ja vastama eespool kirjeldatud põhimõtetele. Organisatsioon peab
tagama nende rakendamiseks vajalikud vahendid – see hõlmab eelkõige töötervis
hoiu ja tööohutuse ülesandeid täitvate isikute määramist (sealhulgas nende vabasta
(5) http://osha.europa.eu/
en/topics/accident_ mist muudest töökohustustest).
prevention
16
Iga organisatsioon peaks kirjalikult dokumenteerima järgmise:
a) tegurid, mis tingivad ohtude kindlaksmääramise ja tuvastamise;
b) ohtude kindlaksmääramise ja riskide hindamise viis;
c) tulemuste hindamise viis;
d) vajalike meetmete kehtestamise ja rakendamise viis;
e) võetud meetmete tõhususe kontrollimise viis.
Töötervishoidu ja tööohutust ei mõjuta ainult organisatsioonisisesed tegurid – tagada

tuleb ka see, et äriühingu ostetud ja kasutatavad tooted vastavad kehtestatud töö
tervishoiu- ja tööohutusnõuetele. Peale selle peab kirjalikult dokumenteerima, kuidas
tuleb äriühingu igapäevategevuses käsitseda võimalikke ohtlikke aineid.
Organisatsioon peab koguma, dokumenteerima ja hindama vajalikke andmeid, mis

võimaldavad tal veenduda töötervishoiu ja tööohutuse korralduse sobilikkuses ja
tõhususes ning võtta vajalikul ajal parandusmeetmeid.
Töötervishoid ja tööohutus – kõikide juhtimisülesannete ja -funktsioonide lahutamatu osa
Tervishoid ja ohutus hõlmavad

– kaitset vigastuste ja
kutsehaiguste eest,
– tervise edendamist
Tervishoid ja ohutus hõlmavad

Tervishoid ja ohutus on eri viisidel
kõiki tööprotsessiga seotud
suunatud kõikidele töötajatele
– füüsikalisi, Terviklik vastavalt nende
– keemilisi, lähenemisviis – soole,
– bioloogilisi,
tervisele ja – vanusele,
– füüsilisi, – tegevuspotentsiaalile / puudele
– vaimseid, ohutusele
ning hõlmab kõiki tegevusi
– sotsiaalseid
tegureid
Tervishoid ja ohutus nõuavad

– töösüsteemide kavandamist (tehnilisel –
korralduslikul – isiklikul tasandil),
– töötervishoiu ja tööohutuse terviklikku
Allikas: Baden-Württembergi kaubandus- ja
korraldamist, tööstusministeerium, äriühingu tasandi
– töötajate osalemist keskkonnakaitse teabekeskus (IBU)
Töötervishoiu ja tööohutuse meetmete hindamisel tuleb arvesse võtta järgmist teavet:
a) tagasiside töötajatelt ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna välispartneritelt;
b) töötajatega toimunud teabevahetuste tulemused;
c) muudatustega toimetuleku viisid, mis võivad mõjutada töötervishoiu ja tööohu

tuse hõlmamist kvaliteedijuhtimisse;
d) ohtude kindlaksmääramise ja nende hindamise tulemused;
e) õnnetusjuhtumite aruannete, esmaabi andmist käsitlevate andmete, võimalike

ohtude kohta esitatud teadete ja kutsehaiguste hindamine.
17
Töötervishoiu ja tööohutuse majanduslik kasu ja väärtus

organisatsiooni konkurentsivõime seisukohalt
Töökohal tervise ja ohutuse parandamine on tähtis mitte üksnes inimeste seisukohalt,
st töötajate valu ja kannatuste vähendamiseks, vaid see on ka võimalus tagada äri
ühingu edukus ja jätkusuutlikkus ning majandustegevuse edenemine pikas perspek
tiivis. EU-OSHA andmetel sureb ELis igal aastal kutsehaigustesse 142 400 inimest ja
tööga seotud õnnetuste tagajärjel 8900 inimest. Eurostati andmed 2000. aasta kohta
näitavad, et EU-15 liikmesriikides kaotatakse igal aastal 150 miljonit tööpäeva töö
kohal toimunud õnnetuste tõttu ja 350 miljonit tööpäeva muude tööst põhjustatud
terviseprobleemide tõttu (6).
Tervishoiusektoris on töökohal toimuvate õnnetusjuhtumite arv teiste tegevusvald

kondadega võrreldes suurem:
Õnnetusjuhtumid töökohal tegevusvaldkondade kaupa, EU-15, 2002
Kalandus (hinnanguline)
Ehitus
Põllumajandus, jahindus ja metsandus
Tervishoid ja sotsiaaltöö (hinnanguline)
Veondus, laondus ja side
Tootmine
(6) Sotsiaalne olukord

Euroopa Liidus Hotellid ja restoranid
2005–2006, lk 114,
http://bookshop. Hulgi- ja jaemüük, remont
europa.eu/en/the- 100 000 töötaja kohta
social-situationin-the- Allikas: Eurostat, Euroopa
europeanunion-2005- tööõnnetuste statistika (ESAW)
2006-pbKEAG06001/.
(7) Euroopa Liidu
tööõnnetuste Tööõnnetuste ja muude tööga seotud terviseprobleemide kulude kohta puudub kor
sotsiaalmajanduslike
kulude statistiline
rapärane teave. Seepärast korraldas Eurostat uuringu, et töötada välja katsemudel töö
analüüs, http://epp. õnnetuste kulude hindamiseks. EU-15s moodustasid need 2000. aastal hinnanguliselt
eurostat.ec.europa.eu/ 55 miljardit eurot. Tegemist on üksnes äriühingute täpsustatud kuludega, millest ena
cache/ITY_OFFPUB/
KS-CC-04-006/EN/
mik (88%) oli tingitud tööaja kaotusest (tööjõukulud). Need andmed ei hõlma kanna
KS-CC- 04-006-EN.PDF. tanutele tekitatud kulusid (7).
18
Saksamaal korraldatud uuringus jõuti järeldusele, et tööst põhjustatud haigustega ( 8) Bödeker, W., H.
Friedel, Chr. Röttger
kaasnevad kulud moodustavad hinnanguliselt vähemalt 28 miljardit eurot aastas (hin ja A. Schröer, „Kosten
nang põhineb 1998. aasta andmetel). Kõnealused kulud olid piiratumad, põhinedes arbeitsbedingter
füüsilisel koormusel, ning koosnesid 15 miljoni euro suurustest otsestest kuludest Erkrankungen
in Deutschland”,
(haiguste ravimine) ja 13 miljoni euro suurustest kaudsetest kuludest (töövõimetusest Wirtschaftsverlag
tingitud tööaastate kaotamine). Koormust kõige enam mõjutavad tegurid olid töö/ NW Verlag für
koormuste teisaldamise raskus ja tegevusraadiuse piiratus. Suurimad kulud on seotud neue Wissenschaft,
Bremerhaven, 2002
luu- ja lihaskonna ning seedeelundite haigustega, aga ka tööõnnetustega (8). (Töötervishoiu ja
tööohutuse föderaalse
Järgnevalt avaldatud uuringutes, eriti Ameerika Ühendriikides korraldatud uurin instituudi väljaannete
seeria: uuringuaruanne,
gutes on vaadeldud tervise edendamise ja ennetusmeetmete tõhusust töökohal Fb 946), ISBN 3-89701-
eelkõige äritegevuse seisukohalt. Äriühingute jaoks on suurimad kokkuhoiukohad 806-3.
seotud haigustega kaasnevate kulude ja haigustest põhjustatud töölt puudumisega.
Selleteemalises kirjanduses märgitakse haigustega seotud kulude investeeringutasu (9) Kreis, J. ja W. Bödeker,
„Gesundheitlicher
vuseks 1:2,3 kuni 1:1,59 (st iga dollari kohta, mille äriühing investeerib tervisekaitsesse, und ökonomischer
saab ta tagasi 2,3–5,9 dollarit) (9). Nutzen betrieblicher
Gesundheitsförderung
und Prävention.
Chapmani uuringud (10) näitasid, et töökohal võetud tervise ennetamise meetmete Zusammenstellung
tagajärjel vähenevad haigustega seotud kulud keskmiselt 26,1%. Haigustest tingitud der wissenschaftlichen
töölt puudumine väheneb keskmiselt 26,8%. Evidenz”, IGA – Report 3,
avaldatud väljaandes
Kramer, I. et. al. (2008).
Kõik töökohal võetavad tervise edendamise meetmed ei ole võrdselt tõhusad.
Ennetusmeetmetel, mis on suunatud üksnes teadmiste ja teabe jagamisele juhiste (10) Chapman, L. S.,
„Metaevaluation
andmise teel, on tervisevaevuste ja seega töölt puudumise vähendamisele vaid vaevu
of worksite health
märgatav mõju. On veenvaid tõendeid selle kohta, et tõhusates mitmeelemendilistes promotion economic
programmides on ühendatud nii käitumuslikud ennetusmeetmed (koolituskursused, return studies: 2005
update”, The Art of Health
õppuste programmid) kui ka ergonoomiline sekkumine (ohtlike olukordade vältimine), st
Promotion 6 (6): 1–10,
tehnilised abivahendid raskuste tõstmiseks ja kandmiseks või töökorralduse muutmine (11). avaldatud väljaandes
Kramer, I. et. al. (2008).
Töölt puudumise probleemi lahendamisel on väga tõhusaks osutunud ka suitsetami
(11) Vt Kramer, et aI. (2008),
sest loobumisele, alkoholitarbimise vältimisele ning psühhosotsiaalsete riskide enne lk 70–72.
tamisele suunatud eriprogrammid.
(12) Lueck, P., G. Eberle ja
Saksamaal aastatepikkuse töökohal tervise edendamise kogemusega äriühingute hulgas D. Bonitz, „Der Nutzen
des betrieblichen
korraldatud uuring näitas selgelt, et „äriühingute järjepidevad tervishoiu korraldamise Gesundheits-
süsteemid ei paranda mitte üksnes töötajate terviseseisundit, vaid avaldavad peale selle managements aus der
positiivset mõju ka ettevõtjate kulutõhususele ja konkurentsivõimele. Seega seisneb Sicht von Unternehmen”,
avaldatud väljaandes
edukuse võti organisatsioonisisese teavitamise, osalemise ja mitmetasandilise koostöö Badura, B. et. al. (2008),
parandamises, mis on äriühingu tervishoiu korraldamise süsteemi keskne protsess” (12). lk 77–84.
19
Oluline Kokkuvõte: kaasaegses äriühingus on töötervishoiupoliitika asendamatu mitte üksnes töö

tähelepanek seadustega seotud põhjustel, vaid ka konkurentsi seisukohalt, ning see peab moodustama
lahutamatu osa äriühingu juhtimisest.
Kasutatud kirjandus
Badura, B., H. Schröder ja C. Vetter (koostajad), „Fehlzeiten-Report 2008 – Betriebliches
Gesundheitsmanagement: Kosten und Nutzen”, Springer Medizin Verlag, Heidelberg,
2008, lk 65–76 (ISBN 978-3-540-69212-6).
Euroopa Komisjon, „Statistical analysis of socioeconomic costs of accidents at work in

the European Union”, Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg,
2004 (ISBN 92-894-8168-4).
Euroopa Komisjon, „The social situation in the European Union 2005–06”, Euroopa
Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2007.
Euroopa Komisjon, „Work and health in the EU – A statistical portrait”, Euroopa

Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2004 (ISBN 92-894-7006-2).
Kramer, I., I. Sockoll ja W. Bödeker, „Die Evidenzbasis für betriebliche Gesund

heitsförderung und Prävention – Eine Synopse des wissenschaftlichen Kenntnis
standes”, avaldatud väljaandes Badura, B. et al. 2008, lk 65–76.
Lisalingid
Tööohutust ja töötervishoidu ning äriühingute sotsiaalset vastutust käsitlev veebisait
(viidetega arvukatele riigisisestele veebisaitidele ja allikatele): https://osha.europa.eu/
et/topics/business-aspects-of-osh/
20
Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes
Ohutus ja tervishoid on St. Elisabethi haigla

tegevuspõhimõtetes kesksel kohal
1990. aastatel oli Madalmaades Tilburgis asuva St. Elisabethi haigla („EZ”) ees-
märk luua endast hea tööandja kuvand ning pakkuda oma töötajatele ohutuid ja
tervislikke töötingimusi. Seaduses kehtestatud muudatuste tagajärjel otsustas
EZ seepärast 1990. aastate keskpaigas hõlmata tervishoiu ja ohutuse oma ärist-
rateegiasse.
Loodi uus ametikoht, määrates ametisse tervishoiu- ja ohutusvaldkonna koordinaa

tori, kelle vastutusalasse kuulub tegevuse korraldamise süsteemne väljatöötamine.
1998. aastal korraldati terve haigla ümber: juhtkonnale anti üldine vastutus kogu
majandustegevuse eest (integreeritud juhtimine). See suurendas veelgi tervishoiu ja
ohutuse tähtsust ning nendega seotud vastutust tegevuse juhtimises.
Juhtkond oli juba aastaid olnud teadlik sellest, kui tähtis on ennetada töölt puudumist.
Teiste tipptasemel haiglatega võrreldes olid EZ tulemused juba niigi head – keskmine
töölt puudumise määr oli seal 5% (samas oli riigi keskmine näitaja 6–8%). Töölt puu
dumise määra madalal hoidmiseks pöörati üha suuremat tähelepanu ennetustege
vusele. Tehti mõned kulukad investeeringud, mis andsid positiivseid tulemusi. Töölt
puudumise määr vähenes veelgi ning samal ajal kasvas töötajate rahulolu. Üleriigilises
töötajate rahulolu uuringus tunnustasid EZ töötajad oma soodsaid töötingimusi.
Hea tava
Osakonnajuhatajad hakkasid sagedamini paluma nõu ja toetust tervishoiu ja ohutuse
parandamiseks haigla osakondades. Seepärast otsustas haigla 2002. aastal tööter
vishoiu ja tööohutuse korraldamise eest ise vastutuse võtta. Varem telliti kõik kohus
tuslikud teenused väljastpoolt, kuid sellest ajast alates lõi EZ üha enam tervishoiu ja
ohutusega seotud ametikohti oma koosseisuliste töötajate hulgas. Praegu on EZ pal
gal töötervishoiuarst, tööterapeut, ohutusspetsialist, tööalase heaolu eest vastutav
ametnik ja meditsiiniline abipersonal (kes teostab läbivaatusi ja vaktsineerimisi ning
pakub toetust töölt puudumise küsimustes). Selline organisatsioonisisene töötervis
hoiu ja tööohutuse talitus täidab juhtide ja töötajate nõustamise ja toetamisega seo
tud vajadusi nii strateegilisel, taktikalisel kui ka tegevuslikul tasandil.
Viimastel aastatel on tervishoid ja ohutus saavutanud haigla tegevuses olulise koha.

Peale ostumenetluste, rekonstrueerimise ja uute ehitustööde võetakse tervise ja ohu
tusega seotud kaalutlusi praegu üheselt arvesse ka strateegiliste tegevuspõhimõtete
tasandil. Selle tulemuseks on näiteks ergonoomilised kirjutuslauad, ohutud töökohad
laborites ja ergonoomilise mööbli kasutamine. Investeeringud ennetavad kulusid – EZ
on sellest vägagi teadlik ja ka tegutseb vastavalt. EZ akrediteeriti aastal 2006. Igal aas
tal korraldatakse kvaliteediauditeid, mis hõlmavad sõnaselgelt ka tervishoidu, ohutust
ja töötingimusi. Näiteks kontrollitakse korrapäraselt seda, kas tegevuspõhimõtetes
sisseviidud muudatusi rakendatakse kõikides osakondades.
21
Tervishoiu- ja ohutusmeetmed muutuvad üha tõhusamaks. Välise teadusasutuse

ja Tilburgi Ülikooliga nõu pidades on EZ töötanud välja uusi meetodeid oma tööta
jate rahulolu ja füüsilise vormi uurimiseks. 2009. aastal teostas EZ esmakordselt süs
teemse ja kombineeritud teadusuuringu töötajate rahulolu ja füüsilise vormi kohta
(eluaegne tööhõive). Nimetatud teadusuuringus katsetatakse töötingimusi ning esi
tatakse arvandmed töötajate füüsilisele ja psüühilisele tervisele avalduva mõju kohta.
Kõnealust uuringut võetakse arvesse tegevuspõhimõtete kujundamise tsüklites, seega
on tagatud ka olukorra parandamist soodustavate meetmete rakendamine.
Alates 2008. aastast on Madalmaades kohustuslik süsteemselt hoolitseda patsientide

ohutuse eest. EZ on üks vähestest Madalmaade haiglatest, mis on võtnud kohustuse
hoolitseda ka oma töötajate eest. Selle põhjuseks on asjaolu, et ohutud töötingimused
ja patsientide ohutus on omavahel kattuvad, näiteks tsütostaatikumide kasutamise
või raskuste tõstmise puhul.
2009. aastal kavatses EZ uurida ja veelgi laiendada humaanse kohtlemise teemat. EZ

usub, et terved, heas vormis ja rahulolevad töötajad mõjuvad positiivselt patsientide
humaansele kohtlemisele.
St. Elisabethi haigla on keskmise suurusega õppehaigla, mis pakub äärmiselt spet
sialiseeritud arstiabi. See kõrgetasemeline kliinik pakub haridust ja õppeprogramme
laiemas tähenduses, edendades patsientide kõrgekvaliteedilist hooldamist ning täites
tähtsat rolli meditsiiniliste rakendusuuringute valdkonnas. Haigla pakub eriarstidele ja
eriarstiks õppivatele praktikantidele võimalust teostada doktoriõppe uuringuid.
Haigla teenindab oma piirkonnas 435 000 inimest. Igal aastal külastab kliiniku ambu
latoorseid osakondi 347 000 patsienti ja haiglaravile võetakse 44 000 patsienti.
Erakorralise meditsiini osakonnas registreeritakse igal aastal ligikaudu 30 000 pat
Hea tava
sienti. 559 voodikohaga haiglas on 3100 töötajat.
Lisateave: http://www.elisabeth.nl.
22
2
Kuidas teostada
riskihindamist?
2.1. Sissejuhatus
2.2. Rollid ja vastutusalad
2.3. Mida tuleks arvesse võtta enne riskihindamise alustamist?
2.4. Kuidas alustada riskihindamist?
2.5. Sooliste aspektide lülitamine riskihindamisse
2.6. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes
2.7. Lingid
2.8. Euroopa Liidu asjakohased direktiivid
2.9. OiRA on EU-OSHA veebipõhine riskihindamisvahend
2.10. Kasutatud kirjandus
2.11. Näide riskide hindamisest: ülesanne on patsientide käsitsi liigutamine
2.12. Näide riskide hindamisest: ülesanne on pindade desinfitseerimine
2.1. Sissejuhatus
Käesolevas ennetustöö ja hea tava juhendis, mis on koostatud haigla- ja tervis-
hoiusektori jaoks, keskendutakse selle valdkonna kõige suurematele riskidele,
eelkõige:
–– bioloogilistele mõjuritele,
–– luu- ja lihaskonna vaevustele;
–– psühhosotsiaalsetele häiretele ja
–– keemilistele mõjuritele.
Muud potentsiaalsed riskid on käesolevast juhendist välja jäetud, sest need juba
jäävad kehtivate Euroopa Liidu õigusaktide reguleerimisalasse.
Iga nelja rühma puhul tutvustatakse mitmesuguste tööülesannete täitmisel esineda

võivaid eri liiki ohte. Selleks, et kõnealuste riskide tähtsust oleks võimalik põhjalikult
mõista, on kirjeldatud nende mõju töötajate tervisele ja ohutusele. Samuti selgita
takse haiglaid ja tervishoiusektorit käsitlevate asjakohaste ELi eeskirjade kohaldamist
riskirühmade suhtes ja täpsustatakse neid seoses asjaomase sektoriga. Iga riskirühma
puhul on esile toodud konkreetsed riskihindamise aspektid ja ennetusmeetmed.
Tutvustatud vahendite ja soovituste abil on lugejail võimalik teha kindlaks nende ter
vishoiuasutuses esinevad riskid. Ajakohased tehnilised ja korralduslikud teadmised,
aga ka Euroopa tervishoiuasutustest pärit hea tava näited illustreerivad seda, kuidas
saavutada tervislik ja kvaliteetne töökeskkond.
2.2. Rollid ja vastutusalad

Töötervishoiu ja tööohutuse tagamine on juhtkonna ülesanne. Nõukogu direktiivi
89/391/EMÜ artikli 6 kohaselt on tööandja kohustatud võtma töötajate tervise ja ohu
tuse kaitseks kõik vajalikud meetmed. Sellised töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks
vajalikud meetmed hõlmavad kutsealaste riskide ärahoidmist, teabe ja väljaõppe pak
kumist ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamist.
01 Andmebaas võib olla

abiks riskianalüüsiks
vajaliku teabe kogu-
misel ja korralda-
misel.
24
2 Kuidas teostada riskihindamist?
Üldine vastutus töökohal esinevate riskide kindlaksmääramise ja hindamise eest lasub

tööandjatel. Just nemad peavad tagama asjaomaste meetmete nõuetekohase raken
damise. Kui neil endil puuduvad selleks vajalikud teadmised, peavad nad hankima
eriteadmisi organisatsioonisiseselt, töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidelt ja töö
tervishoiuarstidelt või mujalt, kasutades organisatsiooniväliseid teenuseid.
Tööandjate roll ja vastutusalad riskihindamisel
Nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artiklite 5–12 alusel on tööandjatel kohustus:
• tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides;
• omada töötervishoiu ja -ohutusega seotud riskide analüüsi, mis käsitleb muu hulgas
eririske, millega töötajate rühmad puutuvad kokku;
• võtta asjakohased meetmed, et töötajad ja/või nende esindajad saaksid kooskõlas

siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega kogu vajaliku teabe;
• konsulteerida töötajate ja/või nende esindajatega ning võimaldada neil osaleda kõi
kidel aruteludel, mis käsitlevad töötervishoiu ja -ohutusega seotud küsimusi;
• teha otsus kaitsemeetmete võtmise ja vajaduse korral kaitsevahendite kasutamise

kohta;
• võtta töötajate tervise ja ohutuse kaitseks kõik vajalikud meetmed;
• rakendada kõiki vajalikke meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel (vt

tekstikast „Raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõige 2”, lk 26);
• tagada, et kõik töötajad saavad tervishoiu ja ohutuse küsimustes asjakohase välja

õppe, eelkõige nende töötamiskohale või tööle eriomase teabe ja eriomaste juhiste
vormis (töölevõtmise ajal, üleviimise korral, uute töövahendite või uue tehnoloogia
kasutuselevõtmisel);
• võtta asjakohaseid meetmeid, et nende asutuses töötavate teiste asutuste töötajate

tööandjad saavad kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega asjakohast tea
vet ning et sellised töötajad on nende asutuses töötamise ajal tõepoolest saanud
asjakohaseid juhendeid tervise ja ohutusega seotud ohtude kohta;
• dokumenteerida, jälgida ja vaadata läbi riskianalüüs ja võetud meetmed.
Tööandjate täiendavate kohustuste kohta vt nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ.
Töötajate roll ja vastutusalad riskihindamisel
Töötajate osalemine ei ole mitte üksnes nende õigus, vaid ka hädavajalik element töö
andjatepoolse töötervishoiu ja -ohutuse korralduse tõhususe ja mõjususe tagamiseks.
Lisaks probleemidele on töötajad teadlikud ka vahenditest, mida nad kasutavad oma
ülesannetes ja tegevuses. Samuti parandab nende osalemine oluliselt võetud enne
tusmeetmete omaksvõtmist ja pikaajalist tõhusust.
25
Raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõige 2
2. Tööandja rakendab lõike 1 esimeses lõigus nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhi
mõtete alusel:
a) riskide vältimine;
b) vältimatute riskide analüüs;
c) riskide ärahoidmine nende tekkefaasis;
d) töö kohandamine üksikisiku järgi, eelkõige töökohtade kujundamise, töövahendite valiku ning
töö- ja tootmismeetodite valikuga seoses, pidades eriti silmas üksluise töö ja etteantud kiirusel
töötamise leevendamist ning nendega seotud tervist kahjustavate mõjude vähendamist;
e) kohandamine vastavalt tehnika arengule;
f ) ohtlike tegurite asendamine ohutute või vähem ohtlikega;
g) sellise ühtse üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnikat, töökorraldust, töö
tingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju;
h) kollektiivsete kaitsemeetmete eelistamine isikukaitsemeetmetele;
i) töötajatele asjakohaste juhendite andmine.
Nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 kohaselt on töötajatel järgmised õigu-

sed ja kohustused:
• õ
igus, et nendega konsulteeritakse riskide hindamisel ja et
neil võimaldatakse osaleda kõikides töötervishoiu ja -ohu
tusega seotud küsimusi käsitlevates aruteludes; see tähen
dab seda, et riskianalüüsis tuleb arvesse võtta eriti tundlikke
riskirühmi. Neid tuleb kaitsta konkreetselt neid mõjutavate
ohtude eest. See on muu hulgas seotud eririskidega, mil
lega puutuvad kokku mees- ja naissoost töötajad, noored
ja eakad töötajad, rasedad, hiljuti sünnitanud või rinnaga
toitvad töötajad, eri rahvusest ja erinevat keelt rääkivad
töötajad ning organisatsiooniväliste ettevõtete või asutuste
töötajad;
• õigus teha ettepanekuid;
• õ
igus tasakaalustatud osalusele vastavalt siseriiklikele
õigusaktidele ja/või tavadele;
• õ
igus saada teavet ohutuse ja tervisega seotud ohtudest
ning meetmetest, mida tuleb nende ohtude vähendami
seks või kõrvaldamiseks võtta;
02 Riskihinnangus
tuleks pöörata tähele-
• õigus olla kaasatud kehtestatavate ennetus- ja kaitsemeetmetega seotud otsuste
panu eriti tundlikele tegemisse;
rühmadele.
• õigus saada tervishoiu ja ohutuse küsimustes asjakohast teavet ja väljaõpet, eel
kõige konkreetselt nende töökohta käsitlevat teavet ja juhiseid.
26
Töötajad on kohustatud:
• hoolitsema võimalikult hästi enda ja teiste tegevusest või tegematajätmistest mõju

tatud isikute ohutuse ja tervise eest vastavalt väljaõppele ja tööandjalt saadud
juhendeile;
• vastavalt väljaõppele ja tööandjalt saadud juhistele:
»» kasutama nõuetekohaselt masinaid, aparatuuri, töövahendeid, ohtlikke aineid,

transpordiseadmeid ja muid tootmisvahendeid;
»» kasutama neile antud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja need pärast kasuta

mist õigesse kohta tagasi panema;
»» hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast näiteks

masinatele, aparatuurile, töövahenditele, seadmestikele ja ehitistele paigaldatud
ohutusseadiseid ning kasutama kõnealuseid seadiseid nõuetekohaselt;
»» teavitama tööandjat ja/või töötajaid, kelle lasub spetsiaalne vastutus töötajate

tervishoiu ja ohutuse eest, kõikidest olukordadest tööl, mille kohta neil on põhjen
datult alust arvata, et need kujutavad endast ohutusele ja tervisele tõsist ja otsest
ohtu, ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;
»» tegema kooskõlas siseriiklike tavadega koostööd tööandjaga seni, kuni tööandja

on saanud tagada, et töötajate tegevusvaldkonnas on töökeskkond ja -tingimu
sed ohutud ega kujuta mingit ohtu ohutusele ega tervisele.
03 Töötajad on kohusta-

tud töötama vastavalt
tööandjalt saadud
juhendeile.
27
2.3. Mida tuleks arvesse võtta enne

riskihindamise alustamist?
Enne töökohal võimalike riskide ja ohtude tuvastamist peaksid tööandjad kõigepealt
täielikuks riskihindamise protsessiks hoolikalt valmistuma. Selle käigus tuleb kindlaks
teha, keda sellesse protsessi kaasata, millised on erinevad rollid ja vastutusalad ning
millised on riskihindamise eri sammud. EU-OSHA esitatud teabe kohaselt saavad töö
andjad seda teha riskide kõrvaldamise või ohjamise tegevuskava abil. Nimetatud tege
vuskavas tuleks käsitleda järgmist:
• riskihinnangu tellimine, korraldamine ja kooskõlastamine;
• riskihindamist teostavate pädevate isikute määramine; riskihindamise võivad läbi

viia tööandjad ise, tööandja määratud töötajad, välised hindajad ja teenuseosutajad;
• töötajate esindajatega konsulteerimine seoses riskihindamise teostajate määramise

korraldamisega vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele;
• vajaliku teabe, koolituse ja toetuse ning vajalike vahendite tagamine nendele hinda
jatele, kes on tööandja enda töötajad;
• juhtkonna kaasamine ning töötajate osalemise õhutamine;
• riskihindamise dokumenteerimise tagamine;
• töötajate ja/või nende esindajate teavitamine riskihindamise tulemustest ja

kehtestatavatest meetmetest ning nendega vastavasisuliste konsultatsioonide
korraldamine;
• riskihindamise tulemuste arvessevõtmise tagamine ennetus- ja kaitsemeetmetes;
• ennetus- ja kaitsemeetmete jälgimine ja läbivaatamine, et tagada nende jätkuv

tõhusus.
2.4. Kuidas alustada riskihindamist?

Kui Teie asutusel on olemas organisatsiooni skeem, siis alustage kõikide selles täpsus
tatud töötamiskohtade ülevaatamisega. Kirjutage üles, milliseid ülesandeid (näiteks
patsientide liigutamine või pindade puhastamine) erinevates töötamiskohtades teos
tatakse. Topelttöö vältimiseks võib mitmes töötamiskohas teostatavaid ühesuguseid
ülesandeid kirjeldada koos. Teie asutuses täidetavad tööülesanded on nende ülesan
nete teostamisega seotud ohtude või riskide ning selliste ohtude ja riskidega potent
siaalselt kokku puutuvate töötajate kindlakstegemise lähtepunkt.
28
81
RO
Agenţia Europeană pentr u Securitate şi S ănătate în Munc ă
ISSN 1830-7531
Evaluarea riscurilor— calea spre locuri de muncă sigure şi sănătoase
EU-OSHA esitatud teabe kohaselt võivad tööandjad nõuetekohase riskihin De ce este necesară
evaluarea riscurilor?
Cum se evaluează riscurile?
nangu koostamisel järgida järgmist viit sammu.

Pentru majoritatea întreprinderilor, o abordare simplă, în cinci etape (4), a
La fiecare câteva minute, o evaluării riscurilor ar trebui să fie suficientă. Există însă şi alte metode care
persoană din UE îşi pierde funcţionează la fel de bine, în special în cazul unor riscuri şi situaţii mai
viaţa din cauze legate de complexe.
muncă. Mai mult, în fiecare
an, sute de mii de angajaţi Abordarea evaluării riscurilor în cinci etape
sunt victime ale accidentelor
Etapa 1. Identificarea pericolelor şi a persoanelor expuse
1. samm. Ohtude ja ohustatud isikute kindlakstegemine

de muncă, în timp ce alţii au
concedii medicale pentru a
face faţă stresului, volumului Reţineţi: un pericol poate fi orice
excesiv de muncă, sursă potenţială de vătămare –
afec ţiunilor musculo - materiale, echipamente,
scheletice sau altor boli metode sau practici de muncă.
legate de muncă. Pe lângă
2. samm. Riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi

costurile umane pentru Iată câteva sugestii care vă pot ajuta să identificaţi principalele pericole:
lucrători şi familiile acestora, ■ verificaţi postul de lucru şi căutaţi să descoperiţi sursele posibile de
accidentele de muncă şi vătămare;
bolile profesionale grevează, de asemenea, resursele sistemelor de sănătate ■ consultaţi-vă cu lucrătorii şi/sau cu reprezentanţii acestora pentru a cunoaşte
şi afectează productivitatea întreprinderilor. problemele cu care s-au confruntat;
Evaluarea riscurilor constituie fundamentul unei gestiuni eficace a securităţii şi
■ luaţi în considerare riscurile pentru sănătate pe termen lung, cum sunt
sănătăţii şi poate fi considerată o activitate cheie pentru reducerea accidentelor nivelurile ridicate de zgomot sau expunerea la substanţe periculoase, precum
3. samm. Ennetusmeetmete (tehniliste, korralduslike, isiklike) kindlaks-

de muncă şi a bolilor profesionale. Dacă este corect aplicată, evaluarea riscurilor şi riscurile mai complexe sau mai puţin evidente, cum sunt riscurile
poate îmbunătăţi securitatea şi sănătatea în muncă, precum şi performanţa psihosociale sau cele legate de organizarea muncii;
întreprinderilor, în general.
■ analizaţi documentele întreprinderii referitoare la accidente şi boli;
■ căutaţi informaţii în alte surse, cum ar fi:
— manualele cu instrucţiuni sau fişele tehnice ale producătorilor şi
Ce este evaluarea riscurilor?
tegemine
furnizorilor;
Evaluarea riscurilor este un proces care constă în evaluarea riscurilor pentru — site-urile referitoare la securitate şi sănătate în muncă;
securitatea şi sănătatea lucrătorilor, generate de pericolele existente la locul de — organismele naţionale, asociaţiile profesionale sau sindicatele;
muncă. Este o examinare sistematică a tuturor aspectelor muncii, pentru a se — reglementările şi normele tehnice.
stabili: Pentru fiecare pericol, este important să se stabilească în mod clar persoanele
■ cauzele unor posibile vătămări sau răniri, care sunt expuse la risc, pentru a se identifica cele mai bune modalităţi de
■ posibilităţile de eliminare a pericolelor şi, dacă nu este posibil, gestionare a riscurilor. Aceasta nu înseamnă neapărat întocmirea unei liste
4. samm. Meetmete võtmine

■ măsurile de prevenire sau protecţie care sunt sau trebuie implementate nominale a persoanelor expuse, ci identificarea tuturor grupurilor de persoane
pentru a ţine sub control riscurile (1). care pot fi afectate, cum ar fi „persoanele care lucrează în magazie” sau
Angajatorii au responsabilitatea generală de a asigura securitatea şi sănătatea „trecătorii”. Pot fi expuse la risc şi alte categorii de persoane cum sunt
lucrătorilor în toate aspectele legate de muncă şi de a efectua o evaluare a responsabilii cu curăţenia, contractanţii şi membrii publicului.
riscurilor. Directiva-cadru a UE (2) subliniază rolul esenţial pe care îl joacă O atenţie deosebită ar trebui acordată problematicii apartenenţei la gen (5) şi
evaluarea riscurilor şi stabileşte principiile de bază care trebuie respectate de grupurilor de lucrători care ar putea fi expuşi unui risc crescut sau care au nevoi
către fiecare angajator. Cu toate acestea, statele membre au dreptul de a adopta
5. samm. Dokumenteerimine, järelevalve ja läbivaatamine

speciale (a se vedea caseta). În fiecare caz, este important să se identifice modul
prevederi mai stricte, pentru a-şi proteja lucrătorii (vă rugăm să verificaţi în care se poate produce vătămarea, respectiv tipul de accident sau boală care
legislaţia specifică din ţara dumneavoastră) (3). s-ar putea produce.
(1) Guidance on risk assessment at work (Linii directoare privind evaluarea riscurilor la locul de muncă), Luxemburg: Oficiul pentru Publicaţii Oficiale ale Comunităţilor
Europene, 1996.
(2) Directiva 89/391/CEE a Consiliului din 12 iunie 1989 privind punerea în aplicare de măsuri pentru promovarea îmbunătăţirii securităţii şi sănătăţii lucrătorilor la locul de muncă.
(3) România: http://www.protectiamuncii.ro/legislation.
(4) Chiar dacă, în ţara dumneavoastră, procesul de evaluare a riscurilor cuprinde mai multe sau mai puţine etape, sau chiar dacă unele dintre cele cinci etape sunt
diferite, principiile directoare ar trebui să fie aceleaşi: http://www.protectiamuncii.ro/good_practice/evaluarea_riscurilor.shtml.
(5) Fişa informativă 43, care cuprinde probleme legate de integrarea apartenenţei la gen în evaluarea riscurilor: http://osha.europa.eu/publications/factsheets.
1. samm. Ohtude ja ohustatud isikute LOCURI DE MUNCĂ

SIGURE ŞI SĂNĂTOASE
BINE PENTRU TINE.
BINE PENTRU AFACERE http://hw.osha.europa.eu
kindlakstegemine 04 Riskihindamise viit

sammu on kirjeldatud
Nagu eespool märgitud, on riskihindamise aluseks erinevates töötamiskohtades täi EU-OSHA teabelehes
detavad ülesanded. Esmamulje selliste ülesannetega seotud võimalikest riskidest ja nr 81.
ohtudest saab ohtlikke aineid käsitlevatest dokumentidest, töögraafikutest, ametiju
henditest, töös kasutatavaid seadmeid käsitlevatest materjalidest jne. Peale nimeta
tud dokumentide on kõige olulisemaks teabeallikaks töötajad. Esitage oma töötajatele
küsimusi nende tervishoiu ja ohutuse kohta tööl ning külastage nende töötamiskohti,
et saada ise ülevaade töötingimustest. Küsige neilt, mida tuleks parema, ohutuma ja
tervislikuma töökorralduse saavutamiseks muuta.
Tervishoiusektori üldtuntud tööalased riskid ja ohud hõlmavad bioloogilisi, luu- ja lihaskonna, Oluline
psühhosotsiaalseid ja keemilisi riske. Tähelepanu tuleks pöörata näiteks järgmistele konkreetsetele tähelepanek
riskidele:
• vere ja verepreparaatide, sealhulgas süstalde ja muude teravate esemete käsitsemine;

• kokkupuude keemiliste mõjurite / ohtlike ainete, sealhulgas puhastus- ja
desinfitseerimisvahenditega
• ajaline surve, suur töökoormus ja inimestevahelised konfliktid
• töökohal aset leidev kiusamine või vägivald
• vahetustega töö, töötamine nädalavahetustel ja öösel
• patsientide käsitsi liigutamine ning raskuste tõstmine, lükkamine ja tõmbamine
• töökohtade ergonoomiline projekteerimine
Riskihindamise vahendid
Võimalikest riskidest ja ohtudest üldise ülevaate saamiseks võib kasutada mitme
suguste ühingute koostatud ja vastutuskindlustusdokumentides sisalduvaid kont
rollnimekirju, sõelküsitlusi või muid vahendeid ja soovitusi. Näiteks saab töökohal
esinevaid psühhosotsiaalseid riske analüüsida vaimse töökoormuse mõõtmise teel.
Kontrollnimekirja või sõelküsitluse kasutamine peaks aga olema vaid osa töökohal
esinevate ohtude ja riskide hindamisest. See ei tohiks olla ainuke lähtematerjal – kasu
tage alati ka muid teabeallikaid!

Kõik kindlakstehtud riskid ja ohud ei ole ühesuguse tähtsusega, samuti ei saa nende
kõigiga ühekorraga tegelda. Riskid ja ohud soovitatakse panna tähtsuse järjekorda ning
leppida kokku, millistele neist tuleks esmajoones tähelepanu pöörata. Töötingimuste
parandamisse tuleks suhtuda kui oma asutuse pideva täiustamise protsessi, mille alg
etapis tegeldakse kõige pakilisemate riskide ja ohtudega ning liigutakse järjest edasi
muude seotud küsimuste juurde, et luua ohutu, tervislik ja produktiivne töökeskkond.
29
05 Ergonoomiliselt
Kuidas riske analüüsida?
projekteeritud
töökohad aitavad Vaadelge iga individuaalset riski, mille Te teostatavate ülesannete puhul kindlaks
ennetada luu- ja
lihaskonna vaevusi.
tegite, ning otsustage, kas on vaja võtta meetmeid. Võite riskid liigitada näiteks kolme
kategooriasse. Kas risk on:
a) ebaoluline?
b) lühikese aja vältel vastuvõetav?
c) vastuvõetamatu?
See sõltub asjaomasest riskist põhjustatud võimalike õnnetusjuhtumite või terviseprob

leemide tõenäosusest ja raskusastmest. Kui risk on vastuvõetamatu, tuleb võtta koheseid
meetmeid. Teisalt, kui risk on lühikese aja vältel vastuvõetav, võib sellega tegelda hiljem.
3. samm. Ennetusmeetmete (tehniliste, korralduslike,

isiklike) kindlakstegemine
Järgmine samm pärast asutuses esinevate riskide tuvastamist ja tähtsusjärjekorda

seadmist on teha kindlaks asjakohased meetmed nende kõrvaldamiseks või ohjami
seks. Raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt kehtib ennetusmeetmete
puhul kindel hierarhia (vt lk 26). Võimaluse korral tuleb riski pigem vältida kui vähen
dada, nt tuleks ohtlik keemiline aine asendada vähem ohtlikuga. Peale selle tuleb
ennetusmeetmetes arvesse võtta järgmist hierarhiat: esmalt peaks kaaluma tehnilisi
lahendusi, seejärel korralduslikke ja lõpuks isiklikke/individuaalseid meetmeid.
Tehnilised meetmed (T)
Korralduslikud meetmed (K)
Isiklikud/individuaalsed meetmed (I)
30
Parem on hankida töötajatele muudetava kõrgusega lauad kui korraldada kooli- Näide
tus, kuidas lõdvestada päev otsa liiga kõrge või madala laua taga istumisest tin-
gitud pingul seljalihaseid.
Tehnilised meetmed Korralduslikud meetmed Isiklikud/individuaalsed meet-

Võimaluse korral tuleb riske vähen Hea töökorraldus ja tööjärjestust med
dada tehniliste seadmete, tehniliste käsitlevad kirjalikud kokkulepped Individuaalne juhendamine, aga
abivahendite või ehituslike meet aitavad riske vältida või vähendada. ka koolitus- ja mis kõige tähtsam,
mete abil. täiendkoolituse meetmed on vajali
kud selleks, et saavutada püsiv mõju
töötajate tervisele ja ohutusele.
Kaaluge võimalusi tehniliste, korralduslike ja isiklike/individuaalsete meetmete koostoime Oluline

saavutamiseks. tähelepanek

Rakendage ennetus- ja kaitsemeetmeid vastavalt prioriteetide kavale. Töötajaid tuleb
teavitada riskihindamise tulemustest ja kavandatud täiustustest. Meetmete pikaaja
line rakendamine igapäevases töös sõltub suuresti töötajate osalemisest ja sellest,
kas nad võtavad meetmed omaks. Töötervishoiu ja -ohutuse ning kvaliteedijuhtimise
spetsialistid peaksid oma tegevust võrdlema ja kooskõlastama ning looma tervikliku
kvaliteedi-, tervishoiu- ja ohutusjuhtimise süsteemi.
Riskihindamisest lähtuvate vajalike täiustuste kavandamisel tuleks arvesse võtta, mida peaks Oluline
riskide kõrvaldamiseks või kontrollimiseks tegema ning kes ja mis ajaks peaks seda tegema. tähelepanek
Kõikide asjaomaste inimeste osalemisel tuleks koostada vastav ajakava.
Prioriteetide kava
Prioriteet Teostatav Kindlakstehtud Asjakohased Kes vastutab? Ajakava Järelevalve/
ülesanne risk meetmed läbivaatamise
(T-K-I) kuupäev
1.
2.
3.
4.
31
06 On tähtis, et töötajad

osaleksid nii otsuste
tegemises kui ka ra-
kendamisprotsessis.

Dokumenteerimine
Riskihindamine tuleb dokumenteerida. Selline dokumenteerimine peab hõlmama

riskianalüüsi tulemusi, rakendatud parandusmeetmeid ning paranduste hindamise
tulemusi. Millised töötajaid ohustavad riskid tehti kindlaks? Kui suur on oht selliste
riskidega kokku puutuda? Kas risk on ebaoluline, lühikese aja vältel vastuvõetav või
vastuvõetamatu? Milliseid meetmeid on võetud ja millised meetmed on kavandatud
edaspidiseks? Kes vastutab meetmete rakendamise eest? Mis ajaks tuleb meetmed
võtta ja kuidas hinnatakse nende tõhusust?
Järelevalve
Võetud ennetusmeetmete suhtes tuleb teostada järelevalvet ja neid hinnata. Kui

meetmed ei anna oodatud tulemusi, võib tekkida vajadus täiendavate muudatuste
järele. Peale selle võib riskitaset mõjutada ka töökorralduse või töökeskkonna muut
mine. Sellisel juhul tuleb riskihinnangut ajakohastada.
Oluline Rakendatud meetmeid tuleb jälgida ja läbi vaadata ka selle tagamiseks, et need oleksid tõhu
tähelepanek sad ega tekitaks lisariske: näiteks kaitseb desinfitseerimisvahendite kasutamine ühelt poolt
töötajaid selliste bioloogiliste riskide eest nagu bakterid, teiselt poolt suurendab see naha
probleemide tekkimise riski. Seega on vaja võtta täiendavaid meetmeid, nt kasutada asjakoha
seid nahakaitsevahendeid.
Riskihindamise järelevalve ja läbivaatamise eest vastutab juhtkond, näiteks rühma

juhid ja osakonnajuhtajad, kes peavad selles küsimuses nõu töötajate ja nende esin-
dajatega. Juhtkond vastutab ka läbivaatamisprotsessi dokumenteerimise eest.
Läbivaatamine
Hinnangud tuleb korrapärase aja tagant läbi vaadata. Riskihindamise dokumendid
peaksid sisaldama kindlaksmääratud kuupäeva võetud meetmete läbivaatamiseks ja
töökohal esinevate riskide uueks hindamiseks. Riskihinnangut tuleb muuta alati, kui
leiavad aset järgmised olulised muudatused:
1. töökorralduse või tööjärjestuse muutumine;
2. uue tehnoloogia kasutamine;
3. uute keemiliste toodete, näiteks puhastus- või desinfitseerimisvahendite
kasutuselevõtt;
32
4. haiguspäevade arvu suurenemine;

5. õnnetusjuhtumite arvu suurenemine;
6. uued või muudetud seadused või eeskirjad.
•
Läbivaatamismenetluse käigus tuleks teha kindlaks, kas:
• valitud ennetusmeetmed on kavakohaselt rakendatud;
• valitud ennetusmeetmeid kasutatakse ning kas neid kasutatakse õigesti (nt tõstmi
seks kasutatavad abivahendid);
• töötajad on ennetusmeetmed omaks võtnud ja kasutavad neid oma igapäevatöös;
• meetmete tagajärjel on hinnangus kindlakstehtud riskid kõrvaldatud või vähe-

nenud;
• ennetusmeetmed on kaasa toonud mingeid uusi probleeme;
• on ilmnenud uusi probleeme.
•
Kutsealaste riskide ja ohtude hinnangut tuleks ajakohastada igal aastal. Töötervishoiu
ja -ohutuse tagamine on asutusesisene pidev täiustumisprotsess. Äriühingu strateegia
ja kvaliteedijuhtimissüsteemi osana aitab see kaasa ettevõtja edukusele. Võetud meet
mete sagedane arutamine rühmakoosolekutel aitab neid integreerida igapäevasesse
töösse. Just töötajad teavad kõige paremini, miks teatavad asjad toimivad või ei toimi,
ning oskavad anda vahetut tagasisidet.
Töötervishoiu- ja tööohutusmeetmete ühendamine kvaliteedijuhtimise ja strateegiaga aitab Oluline

kaasa haigla või tervishoiuasutuse edule. Selleks, et ilmneks töötervishoiu- ja tööohutusmeet tähelepanek
mete positiivne mõju pakutava hoolduse kvaliteedile ja haigla majandusolukorrale, tuleb
kvaliteedijuhtimises kirjeldatud kriteeriumid kombineerida töötervishoidu ja -ohutust käsit
levate andmetega. Komistamise ja kukkumise vähendamiseks kavandatud ennetusmeetmete
tagajärjel võib väheneda ka patsientide kukkumine, parema hügieeni saavutamiseks võetud
meetmed vähendavad bakteriaalsete infektsioonide esinemist jne.
Haigla või tervishoiuasutuse strateegiasse integreeritud riskihindamise viimane samm

on kõrgema juhtkonna teavitamine võetud ennetusmeetmete tulemustest. Nagu ees
pool märgitud, saab selliseid tulemusi esitada koos pakutava hoolduse kvaliteeti ja
haigla või tervishoiuasutuse majandusolukorda käsitlevate andmetega.
07 Tehnoloogia kasu-
tamine võib aidata
töötingimusi paran-
dada. Kuid kas see
toob kaasa ka uusi
probleeme?
33
2.5. Sooliste aspektide lülitamine riskihindamisse

• Küsige nii nais- kui ka meestöötajatelt, milliseid probleeme neil tööl esineb.
• Vältige ennatlikke otsuseid selle kohta, millised probleemid võivad näida ebaolulised.
• Õhutage naisi teatama küsimustest, mis nende arvates mõjutavad nende tervist ja
ohutust tööl, aga ka tööga seotud probleemidest.
• Võtke arvesse kogu töötajaskonda, sealhulgas koristajaid, administraatoreid ja osa

ajaga töötajaid.
2. samm. Riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse

järgi
• Kaasake naistöötajad riskihindamisse; kaaluge võimalust luua nn terviseringid, mille
liikmeteks oleksid erinevate kutsealade, astmete, vanuserühmade jne esindajad.
• Jagage piisavalt teavet soo ja mitmekesisusega seotud küsimuste kohta.
• Veenduge, et hindamisel kasutatavad vahendid hõlmavad teemasid, mis on asja

kohased nii meeste kui ka naiste jaoks.
• Andke organisatsioonivälistele hindajatele teada, et nad peavad arvestama soolisi

erinevusi.
• Võtke arvesse ahistamist, emotsionaalset stressi tekitavaid tegureid ja reproduktiiv

susega seotud riske.
• Vaadake kriitilise pilguga üle liigutatavate raskuste kaalud ja nende liigutamise

sagedus.

• Valige kaitsevahendid vastavalt individuaalsetele vajadustele.
• Kaasake naistöötajad otsuste tegemisse.
4. samm. Meetmete võtmine 43

Integrarea problematicii apartenenţei la gen în evaluarea riscurilor
În scopul îmbunătăţirii condiţiilor de muncă atât la femei cât şi la bărbaţi sunt confrunta cu riscuri semnificative la locul de muncă. In plus, a face locurile
• Kaasake naistöötajad lahenduste rakendamisse.

necesare eforturi continue. Totodată, adoptarea unei abordări care ignoră de muncă mai uşoare pentru femei le va face pe acestea mai uşoare şi
diferenţele dintre bărbaţi şi femei în evaluarea şi prevenirea riscurilor poate pentru bărbaţi. Deci este important să se includă aspectele apartenenţei la
avea ca urmare subestimarea, chiar neglijarea femeilor. Atunci când vorbim gen în evaluarea riscurilor la locul de muncă, integrarea politicilor de
despre riscurile în muncă ne gândim în primul rând la bărbaţii care lucrează egalitate între sexe în prevenirea riscurilor, acesta fiind în prezent un
în zonele cu risc mare de accidentare cum sunt şantierele de construcţii sau obiectiv al Comunităţii Europene (1). Tabelul prezintă câteva exemple de
vasele de pescuit, apoi la femeile care lucrează în sectorul sanitar şi social pericole şi riscuri din sectoarele de activitate unde femeile sunt reprezentate
sau în sectoare noi cum sunt centrele de apel. O examinare mai detaliată a în mod predominant.
situaţiilor reale de muncă indică faptul că atât femeile cât şi bărbaţii se pot
• Veenduge, et nii mees- kui ka naistöötajatele pakutakse töö Tabelul 1. Exemple de pericole şi riscuri întâlnite la locurile de muncă predominant feminine
Sectorul de activitate
Asistenţă sanitară
Factorii de risc şi problemele de sănătate pot fi:
Biologice
Boli infecţioase, de ex. în
special transmise prin sânge,
Fizice
Manipulare manuală şi poziţii
dificile; radiaţii ionizante
Chimice
Agenţi de curăţare, sterilizanţi
şi dezinfectanţi, droguri; gaze
Psihosociale
„Munca solicitantă emoţional”;
munca în echipă şi de noapte;
tervishoiu ja -ohutuse alast teavet ja koolitust.

boli respiratorii, etc. anestezice violenţa din partea clienţilor şi
a publicului
Creşe şi grădiniţe Boli infecţioase, de ex. în Manipulare manuală şi poziţii „Munca solicitantă emoţional”
special respiratorii dificile
Curăţenie Boli infecţioase; dermatite Manipulare manuală; poziţii Agenţi de curăţare Lucrul în afara orelor
dificile; alunecări şi căderi; normale; violenţă, de exemplu
mâini umede în cazul muncii în condiţii de
izolare sau la ore târzii
Producţia alimentară Boli infecţioase, în special Mişcări repetitive, în special la Reziduuri de pesticide; agenţi Stresul asociat muncii
transmise de animale, ambalare sau la abatoare; de sterilizare; condimente şi repetitive la banda de
mucegai, spori, praf organic răni cauzate de cuţit; aditivi sensibilizanţi asamblare
5. samm. Dokumenteerimine, järelevalve

temperaturi scăzute; zgomot
Activităţi de preparare a Dermatite Manipulare manuală; tăieri Inhalarea de fum; agenţi de Stres datorat muncii agitate,
hranei şi de restaurant repetitive; tăieturi de cuţit şi curăţare contactului cu publicul,
arsuri; alunecări şi căderi; violenţei sau hărţuirii
căldură; agenţi de curăţare
Textile şi îmbrăcăminte Pulberi organice Zgomot; mişcări repetitive şi Vopsele şi alte substanţe Stres asociat cu lucrul
poziţii incomode; răni de ace chimice, inclusiv formaldehidă repetitiv la banda de
din prese permanente şi asamblare
solvenţi de înlăturare a
ja läbivaatamine
petelor; pulberi
Spălătorii Rufe infectate, de ex. în Manipulare manuală şi poziţii Solvenţi de curăţare uscată Stres asociat cu lucrul
spitale dificile; căldură repetitiv şi rapid
Sectorul ceramicii Mişcări repetitive; manipulare Praf, pulberi de emailuri, de Stres asociat cu lucrul
manuală plumb, de siliciu repetitiv la linia de asamblare
08 Teabeleht nr 43
Industria uşoară Mişcări repetitive, de ex. în Substanţe chimice din Stres asociat cu lucrul
activitatea de asamblare; microelectronică repetitiv la banda de
poziţii incomode; manipulare asamblare
manuală
Centrele de apel Probleme de voce asociate Calitate scăzută a aerului din Stres asociat contactului cu
„Sooliste aspektide
vorbirii; poziţii incomode; interior clienţii, ritmului de lucru şi
sedentarism muncii repetitive
Educaţie Boli infecţioase, de ex. boli Sedentarism; probleme de Calitate scăzută a aerului din „Munca solicitantă emoţional”,
respiratorii, pojar voce interior violenţă
lülitamine riskiana-
Coafură Poziţii dificile, mişcări Vapori chimici, vopseluri, etc. Stres asociat contactului cu
repetitive, sedentarism; mâini clienţii; ritmul rapid de lucru
• Veenduge, et naistöötajad osalevad läbivaatamisprotsessis.

umede; tăieturi
Activitate de birou Mişcări repetitive, poziţii Calitate scăzută a aerului din Stres, de ex. asociat cu lipsa
incomode, dureri de spate din interior; emisii de la copiator de control asupra lucrului,
lüüsi”, EU-OSHA, 2003

cauza poziţiei aşezat întreruperi frecvente, muncă
prelungite monotonă
Agricultură Boli infecţioase, în special Manipulare manuală, poziţii Pesticide
transmise de animale, dificile; echipament individual
mucegai, spori, pulberi de lucru şi de protecţie
(http://osha.europa.
organice necorespunzătoare; condiţii
de căldură, frig, umezeală
eu/en/publications/ • Viige end kurssi uue teabega töötervishoiu sooliste aspek RO

(1) „Adaptarea la schimbările din muncă şi societate. O nouă strategie comunitară în domeniul securităţii şi sănătăţii în muncă, 2002-06”, Comunicare a Comisiei Europene, COM (2002) 118 final
factsheets/43/). tide kohta.
34

Madalmaades Tilburgis asuv St. Elisabethi haigla on 180-aastase ajalooga asu-
tus. Hooldekoduna tegevust alustanud haiglas on praegu 3100 töötajat ning
haiglaravile võetakse 44 000 patsienti aastas. Peale selle saab polikliinikus igal
aastal ravi 347 000 patsienti. Alljärgnevas intervjuus kirjeldavad haigla riski-
hindamismenetlusi töötervishoiu ja tööohutuse osakonna juhataja Christel van
Neerven ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna nõustaja Monique Pullen.
Intervjueerija: Kui sageli Te töökohas

esinevaid riske hindate? Kas korral-
date riskihindamise igal aastal või sage-
damini?
C. van Neerven: Kasutasime meetodit,

mille kohaselt korduvat riskihindamist
viidi läbi iga paari aasta tagant. Sel aas
tal võtame aga kasutusele uue süsteemi
ja uut liiki uuringu. Esitame küsimusi nii
töökohal esinevate riskide kui ka tervise,
lojaalsuse ja töötajate rahulolu kohta
Christel van Neerven, töö- Monique Pullen, tööter-
tööl. Uus uuring sisaldab küsimusi ka tervishoiu ja tööohutuse vishoiu ja tööohutuse
eraeluliste ja perekondlike vajaduste osakonna juhataja valdkonna nõustaja
kohta. Sellist uuringut hakkame kõiki
des osakondades läbi viima iga kahe
aasta järel. Selle tulemuseks on sage
dane töökohal esinevate riskide hinda
mine, mis hõlmab ka töökorraldust ja
keskkonda.
Hea tava
Intervjueerija: Kes selles osalevad? Kas kaasatud on ka juhtkond?
C. van Neerven: Meie korraldame riskihindamise ning tagame nõuetekohaste vahen

dite kasutamise. Juhtkond, inimressursside osakond ja erinevate osakondade töötajad
teevad meiega koostööd. Riskihindamine on suunatud osakondade rühmajuhtidele.
Pärast aruande kättesaamist peavad nemad meetmeid võtma. See on nende kohus
tus. Enne riskihindamise alustamist koostame projektiplaani. Mida me ette võtame?
Miks me seda teeme? Kes mille eest vastutab? Enne töö alustamist peab tippjuhtkond
selle heaks kiitma. Mina tutvustan projektiplaani juhtkonnale ja töötajate esindajatele.
Kui nad kõik on sellega nõus, siis võime alustada. Hiljem pöördume osakonnajuhata
jate ja rühmajuhtide poole, et leppida kokku kokkusaamised uuringu läbiviimiseks.
Teavitame neid selle eesmärgist ja kasutatavatest vahenditest. Nende reaktsioon peab
olema: „Laske käia, Te võite seda teha!” ja „Meie arvates on väga tähtis, et Te korraldate
meie heaks sellise riskihindamise, mille abil me saame töökoha töötajate jaoks pare
maks muuta”. Tervishoiu ja ohutuse korraldamine on hõlmatud haigla strateegiasse.
Tervishoid ja ohutus moodustavad osa hoolduse kvaliteedist. Juhtkond leiab, et nende
kohustus on töötajate eest hästi hoolitseda. Juhtimisstrateegia sisaldab tervishoiu ja
ohutuse korraldamist. See on haigla strateegiliste tegevuspõhimõtete üks põhipunkt.
Intervjueerija: Kes peab ennetusmeetmed heaks kiitma?
C. van Neerven: Meetmete võtmise eest vastutavad rühmajuhid ja osakonnajuhata

jad. Nende kohustus on need oma tegevjuhi töökavasse kirja panna. Sellised kavad
hõlmavad ka haigla juhatuse teostatava järelkontrolli ajakava. Ühe aasta pärast pea
vad nad aru andma, mida nad on kavade täitmisel teinud või tegemata jätnud.
35
Intervjueerija: Kas kaasate riskihindamisse ka töötajad?
M. Pullen: Töötajad osalevad kahel viisil. Esiteks me palume neil täita küsimustiku, st
osaleda meie uuringus. Teiseks kontrollime töötamiskohti ja räägime nendega otse.
C. van Neerven: Mõne teema kohta tegevuspõhimõtteid koostades palume selle

valdkonnaga tegelevatel töötajatel alati teatavaid eeskirju järgida. Nende tagasiside
on meie jaoks tähtis.
M. Pullen: Sõltume neilt saadud teabest. Nemad tegutsevad kohapeal ja puutuvad

kokku riskidega. Just nemad saavad meile õiget informatsiooni anda. Sageli teevad
nad väga häid ettepanekuid. Pärast riskihindamist koostame aruande ja arutame seda
rühmajuhi või osakonnajuhatajaga. Soovitame alati tutvustada aruannet kõikidele
töötajatele. Tegelikult on see kohustuslik, kuid me ka soovitame seda. Mõnikord selgi
tame neile pärast riskihindamist samuti selle tulemusi.
C. van Neerven: Selliste konkreetsete riskide puhul nagu luu- ja lihaskonna vaevu
sed või keemilised riskid korraldame igast rühmast kahe töötajaga ka kahetunnilisi
vestlusi. Palume kõikidel rühmajuhtidel nimetada kaks töötajat, kellega me saaksime
Hea tava
vestelda. Ülesanded ja erialad on väga erinevad, seepärast tuleb riskidest põhjaliku

ülevaate saamiseks rääkida nende kõigiga.
Intervjueerija: Kas tegemist on avatud vestlusega või on Teil kindlad küsimused?
M. Pullen: Kasutame erimeetodit. Küsime neilt, milliseid ülesandeid nad täidavad,

näiteks õed pesevad patsiente või aitavad neil duši all käia ning teevad mõnikord
administratiivtööd.
Intervjueerija: See on siis ülesannetepõhine. Kas Teil on nimekiri kindlate ülesanne

tega seotud riskidest?
M. Pullen: Jah. Kõigepealt korraldame vestluse ja siis läheme üheskoos nende tööta
miskohta, et jälgida, kui kaua nad teostavad erinevaid toiminguid. Hindame tegevuse
kestust, sagedust ja seda, kas neil on mingeid kaebusi.
Intervjueerija: Kust selline nimekiri pärineb? Kas selle koostab haigla või mõni välis
agentuur? Kes näeb ette kasutatava meetodi?
M. Pullen: Selleks on olemas valitsuse suunised. Kõnealune meetod annab meile põh
jaliku ülevaate sellest, milles probleemid tegelikult seisnevad: milliseid raskusi tuleb
liigutada ja kas töötajatel on ka suur vaimne töökoormus, näiteks kas nad märgivad, et
neil on vaja paljudele asjadele mõtelda.
36
Intervjueerija: Kas pöörate suurt tähelepanu soolistele erinevustele?
M. Pullen: Keskendume pigem erinevatele vanuserühmadele. Eakamatel töötaja

tel on suurema tõenäosusega seljaprobleeme või vajavad nad taastumiseks rohkem
aega. Meie töötajaskond vananeb. Keskmine vanus on üle 40. Riskihindamise tule
muste põhjal töötame välja eakatele töötajatele suunatud tegevuspõhimõtted, taga
des näiteks, et nad ei pea töötama öövahetuses. Samuti ei pea nad töötama üksinda
ega tohiks töötada mitu vahetust järjest. Pöörame tähelepanu ka sellele, et saavutada
tasakaal varajaste ja hiliste vahetuste vahel, ning et töö ei oleks liiga raske. Töötajad ei
pea patsiente üksinda liigutama. Julgustame neid kasutama tõsteseadmeid ja muid
tehnilisi abivahendeid. Oleme hakanud sellistesse seadmetesse rohkem investeerima.
Samuti haigla rekonstrueerimisse. Praegu on käimas teatavate haiglaosade ümberehi
tamine, et töötajatel oleks patsientidega töötamiseks rohkem ruumi.
Intervjueerija: Kas kirjutate sellised tegevuspõhimõtted üles?
M. Pullen: Jah, ja me ka nõustame töötajaid. Aga ka töötaja enda kohustus on rüh

majuhiga rääkida. Oma riskihinnangu põhjal pöörame tähelepanu ka suurimatele
riskidele ja arutame, kuidas töötajad saaksid neid vältida. Töökohtades on meil ka
Hea tava
eriväljaõppe saanud töötajad, nn ergonoomiatreenerid, kes tegelevad luu- ja lihas
konna riskide ennetamisega. Nad õpetavad oma kolleegidele näiteks seda, kuidas
patsiente õigesti liigutada. Töötajatel on väga suur töökoormus ja nad tahavad
väga palju ära teha, aga mõnikord on mõistlikum kolleegilt abi paluda.
Intervjueerija: Kas võiksite tuua mõne näite Teie haiglas võetud edukate ennetus
meetmete kohta?
C. van Neerven: Tegeleme ulatuslike ümberehitustega ja meil töötavad siin iga

sugused ettevõtjad. Paneme sageli tähele, et nad ei võta piisavalt ettevaatus
abinõusid ja neil võib juhtuda õnnetusi. Sellisel juhul lepime haigla osakonnaga
kokku, mida oleks ohutu töökeskkonna tagamiseks vaja. Samuti oli meil köögis
uue põranda tõttu palju kukkumisi. Meie köök on väga suur ja selle põrand oli
libe. Üritasime teha kindlaks põhjused ja selle, mida saaks ette võtta. Kas põrand
tuleb välja vahetada või ehk muuta puhastamisviisi? Kui kõik sellised võimalused
on juba kasutatud ja risk püsib jätkuvalt, hangime inimestele korralikud ohutud
jalanõud. Teine näide on õnnetusjuhtumid tsütostaatikumidega. Meil on nende
kohta kindlad tegevuspõhimõtted, kuid kahe aasta eest juhtus meil mõni õnnetus
tsütostaatikumide infusioonipumbaga ja paar vahejuhtumit, kus tsütostaatiku
mid plahvatasid. Tsütostaatikumi sattus kõikjale, isegi õe peale. Pumbad olid liiga
vanad. Tegime selles küsimuses põhjalikku uurimistööd, mille tagajärjel hangiti
tervele haiglale uued pumbad. See on hea näide õnnetusjuhtumite, aga ka meie
mõjuvõimu kohta – meie nõuannetesse suhtutakse tõsiselt.
37
Intervjueerija: Millised on Teie kogemused seoses meetmete rakendamisega? Kas

tippjuhtkond toetas Teid või puutusite kokku mingite probleemidega?
C. van Neerven: Juhtkond osaleb uuringus ja soovituste koostamises. Seega ei tule

meie nõuanded neile kunagi üllatusena.
Intervjueerija: Kas rühmajuhid või töötajad on Teie soovitustele vastu tõrkunud?
M. Pullen: Ei. See tuleneb ka sellest, kuidas me oleme tegutsenud. Sageli esines olu
kordi, mis olid juba väga hästi lahendatud. Sel juhul ütlesime, et nad seda ei muudaks,
sest kõik on juba väga hästi. Samuti saime asjadest parema ülevaate, kui rääkisime
nendega sellest, milliseid lisameetmeid nad võiksid võtta. Andsime neile nõu selle
kohta, millist tegevust nad võiksid täiustada.
Intervjueerija: Kas Te tegite seda teadlikult, st andsite neile kõigepealt tagasisidet selle
Hea tava
kohta, mida nad hästi teevad? See on väga hea viis suurema omaksvõtu saavutamiseks.
C. van Neerven: Jah, me pöörame teabevahetusele suurt tähelepanu.
Intervjueerija: Mis on Teie arvates hea suhte ja vastastikuse austuse alus?
C. van Neerven: Meie tugevuseks on teabevahetus. Pöörame sellele suurt tähele

panu. Mitte üksnes sisule, vaid ka sellele, kuidas sõnum jõuaks kohale. Meie eesmärk
on muuta inimeste suhtumist või käitumist. Räägime nendega just sellelt tasandilt.
Arvan, et just seetõttu ongi meie töö tulemuslik.
Intervjueerija: Kuidas Te hea teabevahetuse saavutasite? Millest alustasite?
C. van Neerven: Praeguse olukorra saavutamiseks kulus meil paar aastat.
M. Pullen: Tuleb probleemid ära kuulata ja olla rühmajuhtidega vesteldes tähelepanelik.

Tuleb näidata üles huvi nende tegevuse vastu. Millega nad tegelevad? Mis on nende
põhiülesanne? Millistes valdkondades esineb probleeme? Millised on positiivsed küljed?
C. van Neerven: Tahame olla heaks suhtluspartneriks. Töötervishoiu ja -ohutuse suh

tes esines teatavaid eelarvamusi – see võtab palju raha, aga ei anna mingeid tulemusi.
Seega pingutasime selle nimel, et nad näeksid pidevalt tulemusi, et näidata seda posi
tiivsest küljest. Suhtumine muutus. Tahtsime anda töötervishoiule ja -ohutusele konk
reetse näo, et nad saaksid küsimuste või probleemide korral töötervishoiu ja -ohutuse
eest vastutava ametniku poole pöörduda. Tahtsime anda sellele näo ja näidata tule
musi. Ning tähtsustada väikseid saavutusi rohkem kui tegevuspõhimõtete koostamist.
Tegevuspõhimõtted on samuti olulised, ent tol hetkel olid konkreetsed tulemused
tähtsamad. See oli meie eesmärk ja see õigustas ennast.
38
Intervjueerija: Kas Teile meenub mõni selline väike saavutus?
C. van Neerven: Tegemist oli väikeste asjadega. Uksed, mis hästi ei sulgunud.
Probleemid põrandaga. Probleemid arvutiga. Tegime suurt ja rasket tööd, aga ühe
aasta pärast kuulsin kedagi ütlemas: „Helistasin töötervishoiu ja tööohutuse osakonda,
sest kolleeg ütles mulle, et kui tahad tulemusi, siis tuleb nende poole pöörduda”, ning
ma mõtlesin – täpselt seda ma tahtsin. Sealt on asjad edasi arenenud. See oli esimene
etapp.
Intervjueerija: See on väga huvitav. See ei ole selline lähenemisviis, mida paljud
teised kasutavad – ja ilmselt see toimibki Teie puhul sellepärast nii hästi. Sageli alus
tatakse strateegiaga ega pöörduta otse inimeste poole. Paberile võib ju paljugi kirja
panna, aga keegi ei mõista tegelikult, millega Te tegelete. Kuidas Te kontrollite võetud
meetmete tõhusust?
C. van Neerven: Kvaliteedijuhtimise siseauditi raames. Iga paari aasta tagant korralda
takse meil välisaudit. Siseaudit toimub igal aastal.
M. Pullen: Hindame tõhusust ka rühmajuhtidega mitteametlikult vesteldes. Kas asjad

on muutunud? Kas tulete toime? Kas vajate meie käest suuremat abi? Kas on midagi,
mida me saaksime teha?
Intervjueerija: Kuidas Te riskihinnangut ajakohastate või kuidas tagate võetud meet

mete jätkusuutlikkuse? Te juba nimetasite järelkontrolli kaks aastat pärast meetmete
võtmist ja ka rühmajuhtidega vestlemist.
C. van Neerven: Jälgime töötamist ka ise kohapeal.
Intervjueerija: Kuidas Te meetmeid kohandate? Kas rühmajuhtidega peetud jutuaja
Hea tava
miste põhjal?
M. Pullen: Jah. Koos töötajatega. Küsime neilt põhjusi, miks nad teatavaid võimalusi
ei kasuta, ja püüame välja selgitada, millised meetmed on kohapeal sobivad. Vastasel
korral ei pruugi nad neid kunagi kasutama hakata, seega üritame seda arvesse võtta.
C. van Neerven: Korraldame ka koosolekuid organisatsioonisiseste võrgustike loomi

seks, näiteks kaks korda aastas ergonoomiatreeneritele.
M. Pullen: Nemad saavad luua võrgustikke ja esitada küsimusi. Mõnikord võtavad nad
ühes osakonnas ette midagi, mis oleks kasulik ka muudes osakondades. Uute vahen
dite puhul on meil ette nähtud katseaeg. Ka töötajad peavad neid vahendeid hindama.
Meie võime neid nõustada, aga vastutus lasub ka neil endil.
39
2.7. Lingid
Nr Pealkiri Riik/piirkond Sisu/allikas
1. E-faktid 18 EU-OSHA Selles artiklis on antud ülevaade tervishoiusektorile eriomastest teguritest

„Riskihindamine (Euroopa ja kirjeldatud riskihindamise praktilisi samme.
tervishoius” Tööohutuse ja http://osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact18
Töötervishoiu
Agentuur)
2. Teabeleht nr 43 EU-OSHA Nn sooliselt neutraalse suhtumise korral riskianalüüsi ja ennetustegevusse

„Sooliste aspektide (Euroopa võidakse naistöötajate puhul esinevaid riske alahinnata või jätta need
lülitamine riskiana Tööohutuse ja täiesti arvestamata. Esitatud tabelis on toodud näited mõnede valdavalt
lüüsi” Töötervishoiu naiste tegevusalade ohutegurite ja riskide kohta.
Agentuur) http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/43
3. Teabeleht nr 80 EU-OSHA Euroopas põhineb töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine riskide analüüsil
„Riskihindamine (Euroopa ja juhtimisel. Töökohal riskihindamise tõhusaks rakendamiseks peavad
– rollid ja kohus Tööohutuse ja kõik sellega otseselt seotud inimesed selgelt mõistma nii õiguslikku
tused” Töötervishoiu tausta, kontseptsioone, riskihindamise protsessi kui ka peamiste osa
Agentuur) poolte rolli.
http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/80
4. Teabeleht nr 81 EU-OSHA Riskihindamine on tervishoiu ja ohutuse eduka juhtimise alus ning tööga
„Riskihindamine on (Euroopa seotud õnnetuste ja kutsehaiguste vähendamisel ülioluline. Tulemuslik
tervislike töökoh Tööohutuse ja riskihindamine võib parandada töötervishoiu ja tööohutuse taset ning
tade võti” Töötervishoiu ettevõtte äritulemusi üldiselt.
Agentuur) http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/81
5. Riskihindamise EU-OSHA Väljaanne sisaldab mitmesuguste ohtudega seotud kontroll-loendeid, mis

olulised tegurid (Euroopa aitavad hinnata töökohal esinevaid riske. See hõlmab kontroll-loendeid
Tööohutuse ja näiteks keemiliste ainete, stressi ja libedate pindadega seotud riskide
Töötervishoiu hindamiseks.
Agentuur) http://osha.europa.eu/et/campaigns/hwi/about/material/rat2007
6. Nõukogu direktiiv EL Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja
89/391/EMÜ tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta.
http://eurlex.europa.eu/Result.do?T1=V1&T2=1989&T3=391&RechType=R
ECH_naturel&Submit=Search
7. E-faktid 20 „Kont EU-OSHA Laborites esineb arvukamalt ohte kui enamikus töökohtades. Selles
rollnimekiri õnne (Euroopa e-teabelehes pööratakse tähelepanu eelkõige keemia- ja bioloogia-
tuste ennetamiseks Tööohutuse ja laborite ohutusele. Siin antakse ülevaade ELi õigusaktidest, mis käsitlevad
laborites” Töötervishoiu laborite ohutust, eriti seoses keemiliste ja bioloogiliste ohuteguritega,
Agentuur) ning rasedaid ja noori töötajaid. Esitatakse kokkuvõte ohtudest, millega
laboritöötaja võib kokku puutuda, ning näiteid laborites toimunud raske
test õnnetustest, mida oleks saanud nõuetekohaste ohutusmeetmetega
vältida. Lõpuks on ära toodud mõned kontrollnimekirjad, mis aitavad
laboritöötajatel hinnata võimalikke riske ja jälgida ohutuse tagamiseks
kehtestatud menetlusi.
http://osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact20
8. E-faktid 28 „Pat EU-OSHA Luu- ja lihaskonna vaevused on haiglapersonali ja eriti hooldusperso

sientide teisalda (Euroopa nali seas tõsine probleem. Eelkõige tekitavad muret seljakahjustused ja
mise meetodid, mis Tööohutuse ja õlavöötme pinged, mis võivad tervist tõsiselt kahjustada. On kindlaks
aitavad ära hoida Töötervishoiu tehtud, et hooldajate elukutse puhul on alaselja valude tekkimise oht üks
tervishoiutöötajate Agentuur) suuremaid. Luu- ja lihaskonna vaevuste peamisi põhjustajaid on patsiendi
luu- ja lihaskonna teisaldamisega seotud tegevused nagu tõstmine, liigutamine ja ümber
vaevusi” paigutamine. Artiklis antakse hoolduspersonalile soovitusi ja tuuakse
näiteid, kuidas vähendada patsientide teisaldamisest tingitud luu- ja
lihaskonna vaevuste tekkimist ja nende raskusastet.
https://osha.europa.eu/et/publications/e-facts/en_efact28.pdf/view
40
9. Aruanne „Soo EU-OSHA Aruandes antakse ülevaade 15. juunil 2004 Brüsselis toimunud töö-
liste aspektide (Euroopa seminarist. Seminari eesmärk oli esiteks jagada teavet soospetsiifilistes
süvalaiendamine Tööohutuse ja küsimustes, sealhulgas soolisi aspekte arvestava lähenemisviisi ning selle
tööohutusse ja Töötervishoiu tervishoidu ja ohutusse integreerimise kohta. Eesmärgiks oli ka edendada
töötervishoidu” Agentuur) soospetsiifiliste küsimuste edasist arengut käsitlevaid arutelusid ja arva
mustevahetust ELi ning riiklike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja eksper
tide vahel. Aruanne sisaldab ettepanekuid sooküsimuste edendamiseks
tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas.
http://osha.europa.eu/en/publications/reports/6805688
10. „Tööohutus ja EU-OSHA Hea tava ettevõtetele, sotsiaalpartneritele ja organisatsioonidele. Välja

töötervishoid on (Euroopa andes tutvustatakse tervisliku töökeskkonna programmi, et pakkuda töö
igaühe asi. Hea Tööohutuse ja andjatele ja töötajatele hõlpsat juurdepääsu usaldusväärsele tervishoiu- ja
tava ettevõtetele, Töötervishoiu ohutusteabele.
sotsiaalpartneritele Agentuur) https://osha.europa.eu/en/publications/promotional_material/brochure2007/
ja organisatsiooni view
dele”
11. Aruanne „Soo EU-OSHA Soolise võrdõiguslikkuse saavutamisest kõikides tööhõive aspektides on
küsimused (Euroopa praeguseks saanud üks Euroopa põhiprioriteet. See on nii õiguste kui ka
töötervishoius ja Tööohutuse ja tugeva majanduspoliitika küsimus. Aruandes tuuakse esile kaks tähtsat
tööohutuses” Töötervishoiu valdkonda: soo arvessevõtmine riskide ennetamises ning töötervishoiu ja
Agentuur) tööohutuse hõlmamine soolise võrdõiguslikkusega seotud tööhõivealasesse
tegevusse. Nende kahe poliitikavaldkonna vaheline koostöö alates Euroopa
tasandist kuni töökohani on äärmiselt tähtis töökohal riskide paremaks enne
tamiseks nii naiste kui ka meeste puhul.
https://osha.europa.eu/en/publications/reports/209/view
12. Teabeleht nr 42 EU-OSHA Naiste ja meeste tööelus on olulisi erinevusi, mis mõjutavad ka töö-
„Töötervishoiu ja (Euroopa tervishoidu ja tööohutust. Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse alase
tööohutuse sooli Tööohutuse ja strateegia üheks eesmärgiks on sooliste aspektide süvalaiendamine ehk
sed aspektid” Töötervishoiu integreerimine töötervishoiu- ja tööohutuse alastesse tegevustesse. Selle
Agentuur) strateegia toetamiseks koostas agentuur aruande, milles uuritakse töö-
õnnetuste ja kutsehaiguste soolisi aspekte, lünki nendega seotud
teadmistes ning nende tähtsust riskide parema ennetamise juures.
13. Teabeleht nr 29 EU-OSHA Euroopa andmete kohaselt on tööõnnetuste määr tervishoiusektoris ELi
„Tervishoiusektori (Euroopa keskmisest tasemest 34% võrra kõrgem. Peale selle on nimetatud sektor
tööohutuse ja Tööohutuse ja tööga seotud luu- ja lihaskonna kahjustuste sageduselt ehitussektori järel
töötervishoiu hea Töötervishoiu teisel kohal. Teabelehes esitatakse sissejuhatavat teavet tervishoiusektori
tava veebis” Agentuur) töötervishoiu ja tööohutuse kohta ning näpunäiteid selle kohta, kuidas
agentuuri veebisaidilt selle sektori kohta teavet leida.
http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/et_29.pdf
14. Teabeleht nr 53 EU-OSHA Puuetega töötajaid tuleb tööl võrdselt kohelda. See tähendab ka võrdsust
„Puuetega tööta (Euroopa töötervishoius ja tööohutuses. Puuetega inimesi kaitsevad nii Euroopa
jate töötervishoiu Tööohutuse ja diskrimineerimisvastased õigusaktid kui ka töötervishoiu ja tööohutuse
ja tööohutuse Töötervishoiu alased õigusaktid. Neid õigusakte, mida liikmesriigid rakendavad sise
tagamine” Agentuur) riiklikus õiguses ja töökorralduses, tuleb kohaldada puuetega inimeste
tööhõive soodustamiseks, mitte nende kõrvalejätmiseks.
15. Euroopa vananev EU-OSHA Konkreetsed töötervishoiu ja tööohutuse probleemid, mis on mureks
tööjõud (Euroopa eeskätt eakatele töötajatele, hõlmavad luu- ja lihaskonna vaevusi, töö-
Tööohutuse ja kohal esinevaid psühhosotsiaalseid tegureid ja töökorraldust (nt vahe
Töötervishoiu tuste korraldamine).
Agentuur) http://osha.europa.eu/et/priority_groups/ageingworkers
41
16. Võõrtöötajad EU-OSHA Võõrtöötajatega seotud töötervishoiu ja tööohutuse aspektid hõlmavad

(Euroopa võõrtöötajate kõrget tööhõive määra kõrge riskiga sektorites, keele- ja
Tööohutuse ja kultuuribarjääri suhtlemisel ning töötervishoiu ja tööohutuse alasel välja-
Töötervishoiu õppel ning asjaolu, et võõrtöötajad teevad sageli palju ületunde ja/või
Agentuur) nende tervis on nõrk ning seega on nad tööõnnetuste ja kutsehaiguste
suhtes vastuvõtlikumad.
https://osha.europa.eu/et/priority_groups/migrant_workers
17. Puuetega inimesed EU-OSHA EU-OSHA on kogunud mitmesuguseid materjale puuetega inimeste
(Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse kohta. Veebisait pakub linke praktilise teabe
Tööohutuse ja juurde, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi seoses puue
Töötervishoiu tega inimeste tööhõivesse integreerimise ja seal püsimisega.
Agentuur) http://osha.europa.eu/en/good_practice/priority_groups/disability
18. Noored EU-OSHA Agentuuri kogutud noorte töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate

(Euroopa materjalide ja teabeallikate lingid.
Tööohutuse ja http://osha.europa.eu/et/good_practice/priority_groups/young_people
Töötervishoiu
Agentuur)
19. Teabeleht nr 69 EU-OSHA Teabeleht annab ülevaate noorte töötajate tööhõive olukorrast ja nende
„Noored töötajad” (Euroopa töökohtadest, mis on peamiselt teeninduses ja vähest kvalifikatsiooni
Tööohutuse ja nõudvatel käsitsitöö aladel. Potentsiaalselt kahjulike eritingimuste tõttu
Töötervishoiu (sh madal palk, ajutine hooajaline töö, halvad töötingimused, ebatüüpi
Agentuur) line tööaeg, vahetustega töö, öötöö ja töö nädalavahetustel, füüsiliselt
raske töö) avaldub kõnealune jaotumine olulist mõju noorte töötervis
hoiule ja tööohutusele.
20. Teabeleht nr 70 EU-OSHA Väljaande eesmärk on anda ülevaade ohtudest, millega noored tööl
„Noored töötajad” (Euroopa kokku puutuvad ja nende kokkupuudete tagajärgedest nii lühiajalises kui
Tööohutuse ja ka pikaajalises perspektiivis. Paljusid sektoreid ja kutsealasid, kus noored
Töötervishoiu töötavad, iseloomustab kõrge õnnetusrisk ja kokkupuude erinevate ohtu
Agentuur) dega töökohal. Seetõttu tuleb võtta konkreetseid sihipäraseid meetmeid
nii väljaõppes ja koolituses kui ka igapäevases tegevuses töökohal.
42

1. Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohu
tuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (13)
2. Nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ, 30. november 1989, töökohale esitatavate ohutuse

ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (14)
3. Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja

rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete
kehtestamise kohta (15)
2.9. OiRA on EU-OSHA veebipõhine

riskihindamisvahend
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) töötab välja veebipõhist
riskihindamisvahendit, mis tehakse kasutajatele kättesaadavaks 2011. aastaks (http://
osha.europa.eu/). See koosneb riskihindamist käsitlevatest veebisaitidest, mis aitavad
mikro- ja väikeettevõtjatel seada sisse oma riskihindamismenetluse, alustades töö
kohal esinevate riskide tuvastamisest ja hindamisest kuni ennetusmeetmete kindlaks
tegemise ja meetmete võtmise ning järelevalve ja aruandluseni.

Berufsgenossenschaft für Gesundheitsdienst und Wohlfahrtspflege (BGW), Saksamaa,
8. juuli 2009 (http://www.bgw-online.de/).
Berufsgenossenschaft für Gesundheit und Wohlfahrtspflege, Saksamaa. Gefähr

dungsbeurteilung in Kliniken, 2005 (http://www.bgw-online.de/DE/Medien-Service/
Medien-Center/Medientypen/bgw_check/TP-4GB_Gefaehrdungsbeurteilung_in_
Kliniken.html).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, riskihindamine (http://eurlex.europa.

eu/Result.do?T1=V1&T2=1989&T3=391&RechType=RECH_naturel&Submit=Search).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, teabeleht nr 80 „Riskihindamine –

rollid ja kohustused” (http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/80/).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, teabeleht nr 43 „Sooliste aspektide

lülitamine riskianalüüsi” (http://osha.europa.eu/en/publications/factsheets/43/). (13) EÜT L 183, 29.6.1989,
lk 1–8.
Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse (14) EÜT L 393, 30.12.1989,
lk 1–12.
parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (https://osha.europa.eu/et/ (15) EÜT L 348, 28.11.1992,
topics/riskassessment). lk 1–8.
43
44
2.11. Näide riskide hindamisest: ülesanne on patsientide käsitsi liigutamine
Töötamiskoht: hooldamisüksus 2B
Kutserühm: kõik patsientide hooldamises osalevad töötajad
Ülesanne: patsientide liigutamine
Ülesanne Oht ja ohustatud Riski Eesmärk Ennetusmeetmed (tehnilised, Meetmed – mis ajaks ja kes? Järele-
isikud liigita- korralduslikud, isiklikud) valve/
mine läbivaa-
tamise
kuupäev
Aidata Selgroo, õla- ja 2 Hooldaja Elektrimootoril töötavad regulee Järgmise kahe aasta jooksul kõikides hooldusüksustes
patsiendil kaelapiirkonna füüsilise ritavad voodid Juhtkond, ostuosakond
voodis ning käte ja koormuse
istuma käsivarre liigeste kõrvalda
tõusta füüsiline pingu mine
ja uuesti tamine kõikide
Hooldaja Vahetustes piisava arvu inimeste Kuue kuu jooksul
pikali asjaomaste
füüsilise tagamine, et kaks kolleegi saaksid Juhtkond ja peaõde
heita hooldajate
koormuse koos töötada
puhul, sõltuvalt
vähenda
patsiendi kaalust Piisava aja tagamine, et töötada Viivitamatult
mine
ja füüsilistest selga kaitsval viisil ja kasutada ära Peaõde
võimetest, aga ka patsiendi enda võimeid
ebapiisavast ruu Töövoogude korraldamise läbi
mist voodi ümber vaatamine
liikumisel
Patsientide palatitesse ei panda Viivitamatult
lisavoodeid Meditsiiniline juhtkond ja peaõde

Patsientide palatites tagatakse Viivitamatult
piisav ruum, nt liigse mööbli Kõik hooldusüksuse töötajad
eemaldamise või mööbli ümber
paigutamise teel
Teave Teave ohutute käitumismudelite Järgmise kuue nädala jooksul
ohtude kohta Kõik hooldusüksuse töötajad
kohta
Hooldaja Koolitus seoses elektriliste voodite Kaheksa nädala jooksul
füüsilise käsitsemisega Meditsiiniseadmete eest vastutav isik
koormuse
kõrvalda Koolitus seoses selga kaitsval Järgmise kahe aasta jooksul kõikide töötajate põhikoolitus
mine viisil töötamise ja patsiendi enda Järgmise nelja aasta jooksul kõikide töötajate täiendkoolitus
võimete kasutamisega
2.12. Näide riskide hindamisest: ülesanne on

pindade desinfitseerimine
Töötamiskoht: sisehaiguste osakond
Kutserühm: hoolduspersonal
Ülesanne: suurte pindade korrapärane desinfitseerimine (küürimise/pühkimise teel)

Näide: ohutuskaartide, töögraafiku, töökorralduse põhjal saadud teave. Kuidas
koguda teavet, sealhulgas selle kohta, kes ja kuidas võivad olla ohustatud?
Pindade korrapäraseks desinfitseerimiseks küüritakse/pühitakse neid desinfitseeriva

toimega vesilahusega, mis võib sisaldada ohtlikke aineid. Pindade desinfitseerimise
kontsentraadid lahustatakse tavaliselt vees nii, et need moodustavad lahusest 0,25–
3%, sõltuvalt toimeaine liigist ja sisaldusest. Tavaliste põrandapindade puhul kulub
kasutatavat lahust üle 50 ml/m2 ja alla 100 ml/m2, kuid sõltuvalt desinfitseerimise ula
tusest võib see kogus moodustada kokku mitu liitrit. Selline tegevus leiab sageli aset
palatites ning selleks võib kuluda mõni minut (nt kui seda teostavad õed) või mitu
tundi (nt kui seda teostavad sanitarid või koristustöötajad). Desinfitseeritakse ka sead
meid, tööpindu, voodeid, vahendeid, masinaid jne.
Töötajad puutuvad kokku mitmesuguste riskidega, eelkõige:
• luu- ja lihaskonna vaevuste risk, mis tuleneb pikaajalisest või ebamugavast asendist
või raskete esemete (nt madratsite, seadmete) tõstmisest ja kandmisest;
• nakkusoht (haiglasisene nakkusoht);
• keemilised riskid, mis tulenevad mitmesuguste puhastus- ja desinfitseerimisainete

toimest, aga ka pikaajalisest niiskuses töötamisest, mille tagajärjeks võib olla naha
pundumine, kaitsevahendite kandmisega seotud nahahaigused ja suurenenud
tundlikkus.
Ohtlike ainete märgistus annab kasutajale tavaliselt piisavat teavet tootest tulenevate
riskide kohta. Toimeainete sisaldus lahustes, mille kasutajad valmistavad kontsentraa
dist, on tavaliselt alla 0,1 g/100 g ja seega kasutatavates lahustes alla 0,1%. Harilikult
ei ole vaja selliseid kasutusvalmis lahuseid märgistada. Ent ka lahustatud desinfitseeri
misvahendid võivad töötajatele ohtlikud olla.

Näide: kõik kindlakstehtud riskid ei ole ühesuguse tähtsusega. Kuidas hinnata, milli-
seid riske tuleks pidada kõige olulisemaks ja millele esimesena tähelepanu pöörata?
Nahaga seotud riskid tekivad otsesest kokkupuutest desinfitseerimisvahendiga või

selle pritsmetega. Seda tuleb arvesse võtta, eriti juhul, kui tegemist on mõne olu
lise koostisainega, mis võib nahale sattumisel tekitada näiteks ülitundlikkust (R43).
Koostisainete riskilaused on esitatud ohutuskaardi 2. jaos.
Sissehingamisega seotud riskid tulenevad koostisainete aurumisest. Kergsüttivate

ainetega võib kaasneda tule- ja plahvatusoht. Tavapäraselt kasutatavad lahused ei ole
aga kergsüttivad.
45
Kui desinfitseerimisvahendit kasutatakse juhendite kohaselt, siis ei teki reaktsioonisaa

dusi. Üks erirühm on formaldehüüdi moodustavaid aineid sisaldavad tooted, näiteks
1,6-dihüdroksü-2,5-dioksaheksaan (CASi nr 3586-55-8). Selliste toodete tootmisel ei
ole formaldehüüdi kasutatud koostisainena, vaid see tekib kontsentraadis toimuvate
reaktsioonide tagajärjel. Seetõttu tarvitab kasutaja formaldehüüdi sisaldavat desinfit
seerimisvahendit, ise tihti teadmata, et on moodustunud formaldehüüd.
Nahaga seotud riskid
Sobilikke kaitsekindaid kasutades on võimalik vältida aine kokkupuudet nahaga kõi

kide desinfitseerimistoimingute puhul sõltumata desinfitseerimisvahendi koostisosa
dest. Vedelikukindlate kaitsekinnaste kandmisega, eriti kui see kestab rohkem kui kaks
tundi ühe vahetuse jooksul, kaasneb konkreetne niiskuses töötamisest tulenev risk.
Sissehingamisega seotud riskid
Sissehingamisega seotud riskide kohta võib kokkuvõtlikult öelda, et tavaliselt on

need ebaolulised, välja arvatud juhul, kui tegemist on aldehüüdidega.
Desinfitseerimisvahendid on vastavalt koostisainetele jagatud tooterühmadesse.
Tooterühm: kvaternaarsed ammooniumiühendid ja biguaniidid
Sissehingamise teel toimuv kokkupuude on kvaternaarseid ammooniumiühendeid ja

biguaniide sisaldavate toodete puhul väheoluline, kuivõrd need tooted ei ole aero
sooli kujul.
Tooterühm: aldehüüde sisaldavad tooted
Aldehüüdid võivad tekitada ülitundlikkust ning peale selle võib formaldehüüd olla
isegi kantserogeenne (C3 ELi ja C1 Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse liigituse koha
selt). Isegi kui kogused on piirväärtustest väiksemad, ei saa välistada terviseriske
ülitundlikkust tekitavate ainete puhul, kui need mõjuvad sensibiliseerivalt hingamis
teedele (R42).
Tooterühm: alkoholid
Sissehingamise teel toimuv kokkupuude on väheoluline alkoholi sisaldavate toodete

puhul, mille maksimaalne sisaldus kontsentraadis on kuni 10 g/100 g ja seega tavali
selt 50 mg/100 g kasutatavas 0,5% lahuses.
Tooterühm: muud koostisained (fenooliderivaadid)
Lisaks eespool nimetatud koostisainetele võivad pindade desinfitseerimise vahendid

sisaldada ka muid toimeaineid, näiteks fenooliderivaate. Selliste toodete kasutamisel
tuleb asjaomasest ainest lähtuv risk teha kindlaks iga juhtumi puhul eraldi.
Tule-/plahvatusoht
Tule- või plahvatusoht (suurpõlengu oht) esineb üksnes siis, kui kontsentraat on mär
gistatud leegi sümboliga või märkega R10 (tuleohtlik). Muude kasutatavate kontsent
raatide lahjendamisel ei esine tule- ega plahvatusohtu.
Suurema alkoholisisaldusega tooted ei sobi tule-/plahvatusohu tõttu suurte pindade

desinfitseerimiseks.
46

Näiteid teatavate riskide puhul sobilikest meetmetest (tehnilised enne korralduslikke, kor
ralduslikud enne isiklikke meetmeid).
Asendamine
Korrapäraselt tuleb kontrollida, kas desinfitseerimise asemel piisaks puhastamisest.

Vajalikud desinfitseerimistööd on sätestatud hügieenikavas.
Desinfitseerimiseks pakutakse palju tooteid, mis ei sisalda lenduvaid koostisosi või mis
sisaldavad väiksemal hulgal ohtlike omadustega aineid. Tuleb uurida, kas kasutami
seks sobiksid vähemohtlikud tooted.
Desinfitseerimisvahendite asendamisel tuleb arvesse võtta eeskätt järgmisi riske:
• koostisosade sensibiliseeriv mõju (R42, R43);
• aldehüüde, eriti formaldehüüdi ja glutaaraldehüüdi sisaldavaid tooteid tuleks kasu

tada ainult põhjendatud juhtudel, arvestades nende lenduvust ja kaasnevaid riske,
mis on suured ka lahuste kasutamise korral;
• suurte pindade desinfitseerimisel tuleb kasutada pühkimis-, mitte pihustamis-

meetodit.
Tehnilised
• Kasutades 1% kontsentratsiooniga ning lenduvaid koostisosi (v.a alkohole) sisal

davaid lahuseid, tuleb eeldada tehnilise ventilatsiooni vajalikkust. Ventilatsiooniga
tuleb tagada õhuvahetuste piisav arv.
• Desinfitseerimisvahendi kasutamisel tuleb tarvitada abivahendeid, et vältida kokku

puudet nahaga.
• Aerosoole tuleb võimalikult ulatuslikult vältida. Näiteks madalama survega on või

malik vähendada aerosooli moodustumist avause juures ja vedelate osakeste kiirust
kokkupuutel ning seega ka saadava aerosooli kogust. (See on asjakohane näiteks
haiglas vannide desinfitseerimisel ja duššidega õenduskodude puhul.)
Korralduslikud
• Enne asjaomase tegevuse alustamist tehakse kindlaks vajalikud desinfitseerimis

tööd ja antakse töötajatele juhtnööre nõuetekohase töötamise kohta. Jälgida tuleb
kasutatava kontsentraadi tootmist käsitlevaid täpsustusi ja kokkupuuteaega.
• Desinfitseerimise ajal tuleb tagada hea ventilatsioon (võimaluse korral ristventilat

sioon) uste ja akende avamise teel.
• Kui on olemas tehnilise ventilatsiooni võimalus, tuleb seda desinfitseerimise ajal

kasutada.
• Vältida tuleb desinfitseerimisvahendite kasutamist kuumadel pindadel, sest toime

aine kiirema aurumise (puuduliku kokkupuuteaja) tagajärjel ei ole sellel desinfitsee
rivat mõju. Peale selle kaasneb auruvate ainetega suur risk, mis toatemperatuuril
oleks tavaliselt väheoluline (nt kuumdesinfitseerimise puhul).
47
Isiklikud/individuaalsed
• Isikukaitsevahendite puhul tuleb alati järgida asjaomase ohutuskaardi 8. jagu.
• Kasutage nõuetekohaseid kindaid – tavaliselt sobivad kasutamiseks nitriilkummist

valmistatud kindad. Võttes arvesse kasutatavate toodete mitmekesisust, ei ole siin
kohal võimalik anda kaitsekinnaste kohta kindlat teavet. Ohutuskaardi 8. jaos on
alati esitatud sellekohased märkused.
• Kui võib eeldada riiete või kingade märjakssaamist, kandke sobilikke kehakaitse-
vahendeid.

Töötajaid tuleb teavitada riskihindamise tulemustest. Meetmete rakendamiseks tuleb
kavandada, mida peab tegema ning kes ja mis ajaks peab seda tegema. Kõikide asja
omaste inimeste osalusel tuleb koostada ajakava. Erinevatesse kutserühmadesse kuu
luvate ja erinevate vajadustega töötajate, näiteks noorte ja eakate, meeste ja naiste
ning teiste töötajarühmade kaasamine meetmete rakendamisse toetab meetmete
omaksvõtmist ja nende pikaajalist edukust.
5. samm. Dokumenteerimine, järelevalve

ja läbivaatamine
Dokumenteerimine
Riskihindamine tuleb dokumenteerida. Dokumendid peaksid sisaldama riskianalüüsi

tulemusi, rakendatud meetmeid ning meetmete hindamise tulemusi.
Järelevalve
Meetmete tulemuste üle tuleb teostada järelevalvet ja neid hinnata. Kui täiustused
ei anna oodatud tulemusi, võib olla vajalik teha täiendavaid muudatusi. Rakendatud
meetmete üle teostab järelevalvet üks või mitu töötajat. Nad esitavad aruanded oma
osakonna ja/või haigla vastutavale juhile. Riskihindamise järelevalve ja läbivaatamise
eest vastutab rühmajuht või osakonnajuhataja.
Läbivaatamine
Hinnang tuleb korrapäraste ajavahemike tagant läbi vaadata. Seda tuleb kohendada
igasuguste oluliste muutuste ilmnemisel. Kutsealaste riskide ja ohtude hinnangut
tuleks igal aastal ajakohastada ning viia sisse pidev täiustamisprotsess. Dokumendid
peaksid sisaldama võetud meetmete läbivaatamiseks ja riskide uueks hindamiseks
määratud kuupäeva. Ideaaljuhul annavad vastutavad juhid kõrgemale juhtkonnale
teada, kas eesmärk riske ennetada või vähendada suudeti saavutada või mitte.
48
3
Bioloogilised
riskid
3.1. Sissejuhatus
3.2. Nakkustega kokkupuutumise võimaliku kutsealase riski üldine hindamine
3.3. Bioloogiliste riskide konkreetne hindamine
3.3.1. Vere kaudu levivate nakkuste oht
3.3.2. Õhu kaudu levivate nakkuste oht
3.3.3. Otseste ja kaudsete kontaktnakkuste oht
3.3.4. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes: toimetulek kontaktnakkustega
3.3.5. Eritähelepanu vajavad nakkused
3.4. Rasedus
3.6. Lingid
3.1. Sissejuhatus
Tervishoiusektori töötajatel on kõrgendatud risk saada nakkusi, milles on märki-
misväärne roll arvukatel ja kohati äärmiselt erinevatel haigustekitajatel. Üldiselt
ei ole selline risk ootuspärane või kohe ilmne, mis muudab riskihindamise eriti
keeruliseks.
Uus riskihindamise viis
Kõrge riskitasemega aladel töötava personali nakatumise ärahoidmiseks on riski

hindamine määrava tähtsusega.
Mis tahes riskivõimaluse hindamisel tuleb arvesse võtta järgmist:
1. haigustekitaja loomulikku virulentsust;
2. selle võimet keskkonnas ellu jääda;
3. haiguse raskusastet;
4. haiguse või nakkuse põhjustamiseks vajalikku kogust või kokkupuute taset;
5. edasikandumise viisi;
6. epidemioloogilisi tegureid.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/54/EÜ (töötajate kaitse

kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest)
esitatud liigitus
Neli riskirühma vastavalt nakkusohtlikkusele:
• 1. rühma
bioloogiline mõjur ei põhjusta tõenäoliselt inimestel haigusi;
• 2. rühma
bioloogiline mõjur võib põhjustada inimestel haigusi ja kujutada endast ohtu
töötajatele; selle levik elanikkonna seas on ebatõenäoline; tavaliselt on selle vastu
olemas tõhusad ennetus- või ravivahendid;
• 3. rühma
( ) Vt Euroopa Parlamendi
16 bioloogiline mõjur võib põhjustada inimeste rasket haigestumist ja kujutada
ja nõukogu direktiiv endast tõsist ohtu töötajatele; võib esineda oht, et see levib elanikkonna hulgas,
2000/54/EÜ, ent tavaliselt on selle vastu olemas tõhusad ennetus- või ravivahendid;
18. september 2000,
töötajate kaitse kohta
bioloogiliste mõjuritega • 4. rühma
kokkupuutest bioloogiline mõjur põhjustab inimeste rasket haigestumist ja kujutab endast
tulenevate ohtude
eest tööl (seitsmes
tõsist ohtu töötajatele; oht, et see levib elanikkonna hulgas, võib olla suur; tavali
üksikdirektiiv direktiivi selt puuduvad selle vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid (16).
89/391/EMÜ artikli 16
lõike 1 tähenduses)
•
(EÜT L 262, 17.10.2000,
lk 21–45), artikkel 2. Riskirühmadega seotult on liigitatud ka mitmesugused kaitsemeetmed, mille põhjal
Direktiivi III lisas on on võimalik erinevatele ohutasemetele üldiselt reageerida. Sellest hoolimata ei ole
esitatud bioloogiliste
mõjurite ühenduse
selle süsteemi alusel lihtne teatavale olukorrale konkreetselt reageerida, sest tervis
liigitus. hoius esinevad ohutegurid võivad kiiresti muutuda.
50
3 Bioloogilised riskid
Euroopa riskihindamise süsteemi kohaselt tuleb 01 Riskihindamise eest

hinnata iga riskipotentsiaali iga haigustekitaja vastutab tööandja.
puhul, millega tõenäoselt kokku puututakse,
liigitada haigustekitajad riskirühmadesse ning
kavandada riskianalüüsi ja riskirühmadesse lii
gitamise põhjal ettevaatusabinõud. Kui esineb
mitmesse riskirühma kuuluvaid haigustekitajaid,
tuleb rakendada kõrgeima riskikategooria puhul
ettenähtud ettevaatusabinõusid. Kuigi selline
meetod on tõhus, on see ka aeganõudev ja kee
ruline ning kasutatavate ennetusmeetmete kind
laksmääramine on abstraktne.
Mõtestatud riskihindamiseks on strateegiliselt

mõistlikum liigitada haigustekitajad rühmadesse,
selle asemel et kaaluda neid kõiki eraldi. Sobilik
lahendus on liigitada need edasikandumise viisi
alusel, sest kaitsemeetmed on edasikandumise
viisiga otseselt seotud.
Tervishoiusektoris on asjakohased kolm edasikandumise viisi:
1. vere kaudu levivad nakkused;
2. õhu kaudu levivad nakkused;
3. kontaktnakkused.
Risk kaasneb ka fekaal-oraalsel teel levivate nakkustega, kuid neid saab ennetada
samamoodi kui kontaktnakkusi.
Iga kindlaksmääratud edasikandumise viisi kohta tuleks välja töötada eraldi riskianalüüsi ja
-hindamise menetlused ning kehtestada vastavalt neile kaitsemeetmed.
Mõnel juhul tuleb pöörata eritähelepanu konkreetsetele aspektidele või küsimustele,

mis kerkivad esile seoses teatavate haigustekitajate või tervishoiusektori tegevustega.
Neile on osutatud allpool.
3.2. Nakkustega kokkupuutumise võimaliku

kutsealase riski üldine hindamine
Mitmesuguseid toiminguid teostavad tervishoiutöötajad puutuvad kokku väga erine
vate nakkustest tingitud riskidega.

Teavet bioloogilistest mõjuritest tulenevate riskide kohta leiab ka töötervis-
hoiualastest raamatutest (vt kasutatud kirjandus). Juhiseid olukorra kohta seo-
ses hetkel esinevate riskidega saab riikide andmebaasidest, näiteks Saksamaal
Robert Kochi Instituudi korraldatud haiguspuhanguid käsitlevate epidemioloo-
giliste uuringute andmebaasist. Tööandja peaks tuginema töötervishoiule spet-
sialiseerunud arstide eriteadmistele ning viima riskianalüüsi läbi koos nendega.
51
Riske esineb järgmistes valdkondades (mittetäielik loetelu):

• operatsioonisaalid,
• vältimatu abi,
• intensiivraviüksused,
• erakorraline meditsiin ja kiirabiteenused,
• dialüüsiosakonnad,
• laborid,
• geriaatria, eriti kui puututakse kokku vere ja verepreparaatide ning potentsiaal

selt ohtlike seadmete ja instrumentidega või kui tuleb tegelda agressiivsete
patsientidega,
• patoloogia, anatoomia ja kohtumeditsiin (sh laborid),
• vere- ja plasmapangad ja -keskused.
Tegevus, millega võib kaasneda nakkusoht:

• inimeste kliiniline läbivaatamine;
• vere-, kehavedelike või muude kliiniliste proovide võtmine (nt äiged);
• kirurgilised protseduurid;
• haavade sidumine/ravimine;
• selliste patsientide hooldamine, kes ei ole võimelised enda eest ise hoolitsema;
• tegelemine inimeste või loomadega, keda ohustavad teised või nad ise;
• töö loomadega.
Peale selle võib nakkusoht kaasneda ka järgmiste toimingutega:
• puhastamine, desinfitseerimine, remondi- ja hooldustööd, aga ka saastatud ruu

mide ja/või saastatud seadmete ja esemetega seotud veo- ja kõrvaldamistööd;
• kokkupuude aladega, kus esineb nakkuskahtlus, nt saastatud materjalid pesumaja

des (ruumid, kus hoitakse musta pesu);
• puhastus- või desinfitseerimisseadmete käsitsemine/liigutamine;
• teravaotsaliste või muidu teravate instrumentide või seadmete käsitsemine.

Bioloogiliste riskide konkreetne hindamine
See põhineb empiirilistel teadmistel, st asjaolul, milliseid haigustekitajaid tava-
liselt esineb. Peale selle sisaldavad epidemioloogilised uuringud üksikasju nak-
kuste sageduse kohta ja seega ka juhendeid riskihindamiseks. Teavet äkiliselt
muutuvate olukordade (teatavatel tingimustel esinevate pandeemiliste haigus-
52
puhangute, näiteks SARSi või seagripi) kohta edastatakse avalike meediakana-

lite kaudu. Riskihindamise raames tuleks:
• kaaluda, milliste haigustekitajatega tavaliselt kokku puututakse (epidemioloogiline

olukord);
• kaaluda, milliseid haigustekitajad kujutavad riski või millega võib kokku puutuda
(riskirühm);
• kaaluda, millised võivad olla edasikandumise viisid;
• kaaluda, kas tööolukordadega kaasneb ajaline ja vastutusalane pinge või kõrge

stressitase;
• hinnata, millised riskid nõuavad riskide minimeerimise kava;
• teha kindlaks konkreetsed riskide minimeerimise meetmed;
• rakendada tervishoiu- ja ohutusmeetmeid.
02 Operatsioonisaalides
esineb suur risk vere
tõttu.

Üldised ettevaatusabinõud on tavalised hügieenimeetmed
Selliseid meetmeid tuleb võtta mis tahes kokkupuute korral patsientidega, et väl-
tida haigustekitajate edasikandumist patsientidele ja tervishoiutöötajatele ning
vähendada haiglanakkusi. Need meetmed hõlmavad peamiselt käte hügieenilist
desinfitseerimist, aga ka edasikandumist tõkestavate vahendite kasutamist, ehk
sõltuvalt asjaoludest:
• kinnaste kasutamist (vt allpool);
• kaitserõivaste kandmist (vt allpool);
• filtreerivate respiraatorite kasutamist (vt allpool);
• nähtavalt saastatud pindade ja esemete desinfitseerimist ja puhastamist ning
meditsiinitoodete korrapärast hooldamist, mis on samuti tähtis tavapärane
hügieenimeede.
53
Tehnilised meetmed ja sisseseade
Järgmised ennetusmeetodid on seotud patsientide

hügieeni ja hooldamise üldiste põhimeetoditega. Kuid
need on sama olulised ka töötajate tervise ja ohutuse
seisukohalt ning seepärast tuleb neile tähelepanu pöö
rata. Võimaliku riski vältimiseks on tööandja kohustatud
tagama vajalike tehniliste ja hügieenimeetmete kehtes
tamise. Teatavates olukordades on asjakohane rakendada
ka isiklikke/individuaalseid kaitsemeetodeid. Kirjeldatud
03 Näide tehnilise meet- erimeetodid sõltuvad tegelikust olukorrast või töötingi
me kohta: kasutada mustest ja vajaduse korral tuleb neid laiendada või muuta,
tuleb ohutuid vahen- et võtta arvesse kasutatavaid materjale ja töötamiskohas
deid.
kehtivaid kriteeriume.
Käte hügieeniga seotud meetmed

Käte hügieeniline desinfitseerimine
Käte tegeliku või isegi potentsiaalse mikroobidega saastumise puhul on äärmiselt

tähtis käte hügieeniline desinfitseerimine. Võimaliku või tõenäolise saastumise korral
tuleb kasutada usaldusväärseid bakteritsiidseid, fungitsiidseid ja viirusevastaseid pre
paraate, tingimusel, et nendega tehtud katsete kindlad tulemused on kättesaadavad
(nt isolaatoris või lastepalatis viibimise või kahtlustatavalt või kindlalt edasikanduva
haigustekitaja esinemise puhul). Käsi tuleb hügieeniliselt desinfitseerida nii, et kätele
veel jäänud saastav mikrofloora enamjaolt hävineks.
Alkoholipreparaati hõõrutakse kõikjale kuivadele kätele, pöörates eritähelepanu sise-

ja välispindadele, sealhulgas randmetele, ning sõrmedevahelisele alale, sõrmeotstele,
küüneümbrustele ja pöialdele, hoides need niiskena kogu kokkupuute vältel.
Käte hügieeniline desinfitseerimine on vajalik:
• enne, kui asjaomane isik siseneb üksnes personalile mõeldud lüüsi kaudu ope
ratsiooniosakonna, steriliseerimisosakonna või muude puhaste ruumide puhtale
poolele;
• enne invasiivseid protseduure, isegi kui kantakse (steriliseeritud või steriliseerimata)

kindaid (nt veeni- või põiekateetri paigaldamine, angiograafia, bronhoskoopia,
endoskoopia, süstimine, punkteerimine),
04 Käte desinfitseeri-
mine on tähtsam kui
käte pesemine. Käsi
tuleks enne desinfit-
seerimist pesta siis,
kui need on silma
nähtavalt mustad.
54
• enne kokkupuudet patsientidega, kelle puhul esineb eriti suur nakkusoht (nt leu
keemiapatsiendid, polütraumaga patsiendid, kiiritusega kokkupuutunud või muude
raskete haigustega patsiendid, põletushaavadega patsiendid);
• enne saastumisriski hõlmavat tegevust (nt infundeerimine, infusioonisegude val

mistamine, ravimite manustamine);
• enne ja pärast igat kokkupuudet haavadega;
• enne ja pärast kokkupuudet kateetrite, väljavoolukottide jms sisestamiskohtadega;
• pärast kokkupuudet potentsiaalselt või kindlalt nakkavate materjalidega (veri, eriti

sed või ekskremendid) või nakatunud kehapiirkondadega,
• pärast kokkupuudet potentsiaalselt saastunud esemete, vedelike või pindadega

(uriinikogumissüsteemid, evakueerimisüksused, respiraatorid, hingamismaskid,
intubatsioonitorud, väljavoolukotid, must pesu, jäätmed jne);
• pärast kokkupuudet patsientidega, kes võivad olla nakkusallikaks või kanda

haigla hügieeni seisukohast eriti olulisi haigustekitajaid (nt metitsilliiniresistentne
Staphylococcus aureus (MRSA));
• pärast kaitsekinnaste eemaldamist, kui on toimunud või tõenäoliselt on toimunud

kokkupuude haigustekitajaga või ulatuslik määrdumine.
Enne aseptilisi toiminguid (nt põletushaavadega patsientide hooldamist) võib olla

vajalik pesta käsi ja neid seejärel desinfitseerida, nagu ka käte kirurgilise desinfitseeri
mise puhul.
Asjaomaseid riske arvesse võttes tuleb otsus käte hügieenilise desinfitseerimise või
pesemise kohta teha järgmistes olukordades:
• enne toidu valmistamist ja jagamist;
• enne ja pärast õendusabi andmist ja selliste patsientide hooldamist, kelle puhul ei
kehti käte hügieenilise desinfitseerimise puhul nimetatud näidustused;
• pärast tualeti kasutamist (kui inimesel
on kõhulahtisus, on äärmiselt tõenäo
line suure koguse viiruslike, bakteriaal
sete või parasiitsete haigustekitajate
levitamine, mida on nakkuse tekitami
seks vaja väga väikeses koguses –
rotaviirus, noroviirused, EHEC (entero
hemorraagilise Escherichia coli nakkus),
Clostridium difficile ja Cryptosporidia –,
seega tuleks käsi kõigepealt desinfit-
seerida);
• pärast nina nuuskamist (riniidi kor
ral on suur viirusnakkuse oht, mille
tagajärjel levitatakse suuremas kogu
ses Staphylococcus aureuse baktereid,
seega tuleks käsi kõigepealt desinfitseerida).
05 Käte pesemisel võib
Käte hügieeniline desinfitseerimine on sageli korratav tegevus, mille käigus tehakse loobuda harja kasuta-
misest, sest see võib
tihti vigu. Selliste vigade tõttu võib olla keeruline (ent väga tähtis) kindlaks teha haig nahka kahjustada.
lanakkuste osakaalu, samuti on need üks tervishoiutöötajate kutsealaste haiguste
tekkepõhjus. Tööandja ülesanne on tõhustada nõuete täitmist, eelkõige seoses käte
desinfitseerimisega. Selle saavutamiseks võib osaleda kampaaniates (nt puhaste käte
55
kampaania) või korraldada kontrolle, mõõtes desinfitseerimisvahendite tarbimist või

(märkamatult) jälgida töötajaid kohustuslikku desinfitseerimist hõlmavate ülesannete
täitmisel.
Käte pesemine
Enne töö alustamist ja pärast selle lõpetamist piisab käte ühekordsest pesemisest.
Peamiselt oma piiratud tõhususe tõttu ei asenda käte hügieeniline pesemine nende
hügieenilist desinfitseerimist. Kui lisaks käte hügieenilisele desinfitseerimisele on vaja
käsi ka pesta, tuleks seda teha pärast desinfitseerimist, välja arvatud järgmistel erand
juhtudel. Väga määrdunud käed kõigepealt loputatakse hoolikalt ja seejärel pestakse,
tagades hoolikalt, et ümbritsevatele pindadele ja riietele ei langeks pritsmeid (nt kui
käed on määrdunud verega).
Vajaduse korral tuleb järgnevalt desinfitseerida saastunud alad ja vahetada pealisrii

ded. Seejärel tuleb käed desinfitseerida. Kui määrdumine piirdub üksikute plekkidega,
võib need eemaldada käte desinfitseerimisvahendis leotatud paberräti, tselluloos
paberi või muu sellisega ning seejärel käsi desinfitseerida.
06 Käte pesemine enne
ja pärast tööd ning
nende määrdumise
korral.
Naha kaitse ja hooldus
Käte ja käsivarte naha hooldamine on tööalane kohustus, sest ka kõige väiksemad

lõhed või mikrotraumad on potentsiaalsed haigustekitajate kolded ning hooldamata
nahka ei ole võimalik tulemuslikult desinfitseerida. Nahahooldustoodete ning käte
desinfitseerimis- ja pesemisvahendite jagamisel on tähtis tagada, et need ei oleks
mitte üksnes tõendatult tõhusad ja taskukohase hinnaga, vaid et need oleksid tööta
jatele ka vastuvõetavad, mis kajastub kõikide käte hügieeniga seotud meetmete jär
gimise tasemes.
Nahahooldustooteid tuleks võtta dosaatoritest või tuubidest ning neid on kõige mõist
likum kasutada puhkepauside ajal või pärast tööd, arvestades seda, et sõltuvalt koos
tisest vähendavad käte desinfitseerimisvahendid nende tõhusust; see kehtib juhul, kui
tootja ei ole andnud põhjendatud kasutusjuhendeid.
Kui nahk on ohustatud niiskes keskkonnas töötamise tagajärjel, tuleb kanda niiskus
kindlaid kindaid, tagada kontrollitud ennetavad töötervishoiumeetmed, anda välja
tegevusjuhend ning koostada nahakaitset käsitlev kava. Niiskes keskkonnas töötami
sena käsitatakse ka vedelikukindlate kinnastega teostatud toiminguid, mis kestavad
rohkem kui kaks tundi.
56
Sisuliselt kehtivad järgmised põhimõtted.
Kui käed on tõsiselt või silmanähtavalt määrdunud, tuleb neid kõigepealt

pesta.
Kui kahtlustatakse või teatakse kindlalt, et käed on saastunud, tuleb esmatähtsaks

pidada käte desinfitseerimist. See tuleneb asjaolust, et desinfitseerimine on pisi-
kute vähendamisel tõhusam ning käte sagedane pesemine kahjustab naha kait-
sevõimet.
Kõikidel töötajatel peab olema juurdepääs kätepesemise võimalusele (soojale

ja külmale kraaniveele), desinfektsioonivahendite dosaatoritele, asjakohasele
nahakaitse- ja -hooldusvahenditele ning ühekordsetele käterättidele.
Samuti peavad töötajatel olema eraldi tualettruumid, kuhu patsiendid ei pääse.

See ei kehti koduvisiitide puhul. Pinnad (nt põrandad, tööpinnad, seadmete
ja aparaatide pinnad) peaksid olema lihtsalt puhastatavad ning vastupidavad
puhastusvahendi(te)st ja kasutatud desinfitseerimisvahendi(te)st põhjustatud
kahjustustele.
Tööruumidesse, kus teostatakse kõrgema riskitasemega toiminguid, tuleb pai-

galdada kraanikausid ja kraanid, mille kasutamiseks ei ole vaja füüsilist kok-
kupuudet.
Korralduslikud meetmed
Tööandja peab delegeerima tööülesandeid ainult sellistele isikutele, kes on tervis

hoiusektori ametikohtade jaoks nõuetekohaselt kvalifitseeritud, välja arvatud juhul,
kui nad töötavad nõuetekohaselt kvalifitseeritud töötaja järelevalve all, kelle koolitus
ja kogemused võimaldavad teha kindlaks nakkusriski ja rakendada õigeid ennetus
meetmeid (nt arstid, õed, meditsiinilised assistendid, ämmaemandad ja desinfektsioo
nivaldkonna spetsialistid, aga ka vastava koolituse saanud meditsiini-, hambaravi- ja
veterinaartöötajad, kiirabitöötajad, parameedikud ja hoolduspersonal). Järelevalve
nõue loetakse täidetuks juhul, kui personali üle järelevalvet teostav isik on veendunud,
et edasine jälgimine ei ole vajalik ning et määratud ülesannet või funktsiooni on või
malik täita ilma täiendava järelevalveta, ning hõlmab tingimust, et töö nõuetekohases
ja ohutus teostamises veendumiseks korraldatakse pistelisi kontrolle.
Tööandja ei tohi delegeerida võimalikku nakkusohtu hõlmavaid ülesandeid alaealis

tele ega rasedatele või imetavatele emadele, kui ei ole võetud ettevaatusabinõusid,
millega tagatakse, et nad ei puutu kokku terviseriskidega. Tööandja vastutab konk
reetse töövaldkonna ja nakkusohuga (sealhulgas desinfitseerimise, puhastamise ja
steriliseerimise ning varude ja kõrvaldamisega) seotud kirjalike meetmete nimekirja
ehk hügieenikava koostamise eest.
Töötajad ei tohiks tarbida ega säilitada toitu ega jooke sellistes tööruumides, kus esi
neb bioloogilistest mõjuritest tulenev saastumisoht. Seepärast peaksid tööandjad
nägema selleks ette töötajate puhketoad või eraldi puhkeruumid. Sellise tegevuse
puhul, kui hügieenikaalutluste tõttu on vaja käsi desinfitseerida, tuleb töötajaid teavi
tada, et nad ei kannaks käes ega käsivartel ehteid ning et nii kõrvarõngad kui ka muud
ehted on keelatud.
Pärast kokkupuudet patsientidega või nakkavate või potentsiaalselt saastatud mater

jalidega peavad töötajad oma käsi desinfitseerima ja/või pesema, võttes arvesse iga
konkreetse juhtumi riskihinnangut.
57
Isiklik/individuaalne kaitse
Kaitserõivad tähendavad kõiki riideid, mis on spetsiaalselt ette nähtud töötajate kaits
miseks tööolukordades esineda võivate ohtude ja riskide eest või nende tavaliste
tööriiete või isiklike riiete kaitsmiseks haigustekitajatega saastumise eest. Kasutatud
kaitserõivad tuleb hoida kõikidest muudest riietest lahus. Selleks peab tööandja
nägema ette eraldi riidehoiud ja riiete vahetamise ruumid.
Tööandjad peavad jagama töötajatele piisavas koguses kaitserõivaid ning kõiki muid
isikukaitsevahendeid, eelkõige õhukesi hermeetilisi hüpoallergilisi kindaid. Ühtlasi
peavad nad tagama, et selliseid vahendeid korrapäraselt desinfitseeritakse, puhasta
takse ning vajaduse korral parandatakse. Enne kaitsevahendite kasutamist käsitlevate
otsuste tegemist peetakse nõu töötajate esindajatega (nõukogu direktiivi 89/656/
EMÜ (17) artikkel 8). Kui tööriided on saastunud, tuleb neid vahetada ning seejärel peab
tööandja need desinfitseerima ja puhastama. Töötajad on kohustatud neile antud
kaitserõivastust ja -vahendeid kasutama. Töötajatel ei tohi lubada kaitserõivaid pese
miseks koju viia. Kaitserõivaid kandvatel töötajatel ei ole lubatud siseneda personali
puhketubadesse, -ruumidesse ega sööklasse.
07 Piisavad näokaitseva-

hendid on tingimata
vajalikud operatsioo-
nide puhul, kui esineb
pritsimisoht.
08 Näovisiirid aitavad

ennetada saaste
sattumist silmadesse.
Ühtlasi peab tööandja tagama töötajatele järgmised isiklikud/individuaalsed kaitse-

vahendid:
• vastupidavad hermeetilised hüpoallergilised kindad, mida kantakse kasutatud

vahendite, seadmete ja pindade desinfitseerimisel ja puhastamisel; kasutatavad
desinfitseerimisvahendid ei tohi kinnastele mõju avaldada;
(17) Nõukogu direktiiv
89/656/EMÜ, • puhastustöödeks ettenähtud pikad hermeetilised hüpoallergilised kindad (pikavar
30. november 1989,
töötajate relised kindad), mida on võimalik varruka sisse toppida, nii et saastunud vedelik ei
isikukaitsevahendite voolaks kindasse;
kasutamisega seotud
tervisekaitse ja ohutuse
miinimumnõuete kohta • puuvillased sisekindad pikaajalist kasutamist hõlmavateks toiminguteks;
(kolmas üksikdirektiiv
direktiivi 89/391/EMÜ • veekindlad põlled või kitlid juhul, kui riided võivad märjaks saada;
artikli 16 lõike 1
tähenduses), EÜT L 393,
30.12.1989, lk 18–28. • veekindlad jalanõud selliste töötingimuste jaoks, kui jalgealune pind võib olla märg.
58
Kui tehniliste meetmetega ei suudeta tagada piisavat kaitset, tuleb näha ette vahen
did silmade ja näo kaitsmiseks aerosoolipiiskade ning saastunud või potentsiaalselt
saastunud materjalide või vedelike pritsmete eest.
See võib olla vajalik järgmistes olukordades:
• kirurgilised protseduurid, nt veresoonte opereerimine, ortopeedilised protseduurid

(luu saagimine);
• endoskoopilised uuringud;
• diagnostiline ja terapeutiline punkteerimine;
• intubeerimine, ekstubeerimine ning endotrahheaaltorude käsitsemine;
• pikaajaliste põiekateetrite paigaldamine, puhastamine ja eemaldamine;
• hambaraviprotseduurid, nt hambakatu eemaldamine ultraheli abil;
• patsientide hooldamine, kellel esineb köhimist või rögastamist;
• saastunud instrumentide puhastamine käsitsi või ultraheli abil;
• töö surnukuuris, nt käeshoitavate vahendite kasutamisel või tõstmise ja liigutamise

käigus surnukeha rinnakorvi kokkusurumise korral.
Sobilikud vahendid silmade ja näo kaitsmiseks on muu hulgas:
• ka külgedel kaitset tagavad prillid, sealhulgas optilised prillid;
• tavaprillidele asetatavad kaitseprillid;
• ühekordsed küljekaitsega kaitseprillid;
• suukaitse koos visiiriga (ühekordne).
Töötajad on kohustatud kandma ettenähtud isikukaitsevahendeid.

09 Silmade kaitsmine
hambaraviprotseduu-
rides.
59
Meditsiinilistele kinnastele esitatavad nõuded
Tervishoiuteenustes kasutatavate ühekordsete meditsiiniliste kinnaste suhtes

kehtivad kvalitatiivsed miinimumnõuded
Asjaomased kindad peavad olema toodetud kooskõlas standardiga EN 455, st vastama

selles ettenähtud tihedusele (aktsepteeritav kvaliteeditase AQL > 1,5) ja muudele kri
teeriumitele. Võttes arvesse lateksiallergiaga tervishoiutöötajate suhteliselt suurt arvu,
peavad looduslikust lateksist valmistatud ühekordsed kindad vastama ohtlike mater
jalide suhtes kehtestatud suunistele ning olema puudrivabad ja hüpoallergilised.
Kaitsekinnaste kasutamine
Sageli on otsuste tegemisel väärtuslikku abi nn kinnaste kasutamise kavast, milles on

kehtestatud juhtnöörid selle kohta, kes, mis toimingute puhul ja mis liiki kindaid peab
kandma. Kinnaste kasutamise kavaga ei vähendata mitte ainult kasutuskõlblikkusega
seotud vigade võimalust, vaid see aitab kokku hoida ka kulusid. Ideaaljuhul tuleks kin
naste valiku otsus teha töötervishoiu ja tööohutuse komitees, millega tagatakse tõe
näoliselt selliste valikute suurem omaksvõtt töötajate hulgas (vt tabel 3.1, lk 62).
Operatsioonisaalis on soovitatav kanda looduslikust lateksist valmistatud puudrivaba

sid kirurgilisi kindaid, sest praegu ei ole ükski teine materjal nendega mugavuse, sobi
vuse, haarduvuse ja kulumise osas samaväärne. Kirurgiaosakonnad peavad otsustama,
millal on vaja kanda topeltkindaid või kindaid, mis annavad märku rebenemisest.
Viimased võivad olla kasulikud pikkade, mitu tundi kestvate kirurgiliste protseduuride
korral, aga ka selliste protseduuride korral, mille puhul esineb suurem katkimineku risk
(nt traumakirurgia või ortopeedilised protseduurid) või konkreetne nakatumisoht (nt
HIV/AIDS).
Seoses mittesteriilsete kaitsekinnaste kasutamisega tuleks teha kättesaadavaks vähe

malt kolme eri liiki soovitatavad kindad.
• Mittekliiniliseks tegevuseks, näiteks köögitöödeks, tehniliste teenuste osutamiseks

või koristamiseks (kui tegemist ei ole nakkusohtliku või potentsiaalselt saastunud
materjaliga) võib kasutada PVC- või polüetüleenkindaid ning EN 455 standardite
põhjal testitud meditsiinilised kaitsekindad ei ole vajalikud.
• Patsientide hooldamisega seotud lihtsamate ülesannete täitmisel, kui haardumine

või puutetundlikkus ei oma erilist tähtsust, on üldiselt piisav kanda sellistest süntee
tilistest materjalidest nagu PVCst või polüetüleenist valmistatud kindaid.
• Latekskindad on pigem eelistatavad kõikides toimingutes, mis hõlmavad erakor

ralist mehaanilist pingutust või mille puhul tuleb kindaid kanda pikema aja vältel.
Suurt puutetundlikkust ja haardumust nõudvate ülesannete puhul on äärmiselt täh
tis kanda latekskindaid.
Kindaid soovitatakse hoida kõikides tööruumides, sest kinnaste käeulatuses hoid

misega välistatakse nende kulumine. Kasutaja jaoks tähendab see, et kinnastesse ei
suhtuta enam mõtlematult või hoolimatult. Edaspidi tuleks kinnaste tähtsust ja funkt
sioone põhjalikumalt kaaluda. Juhtkond peab veenduma, et töökohal jagatavates
juhendites rõhutatakse kinnaste kandmise olulisust ning hõlmatakse see põhikooli
tusse, täiendõppesse ja lisakoolitusse.
60
Kui töötajad teatavad, et neil on pärast meditsiiniliste kinnastega kokkupuutumist

esinenud allergilisi reaktsioone või tundlikkust, tuleb (koostöös töötervishoiuarsti või
tervishoiu- ja ohutusspetsialistiga) teha otsus alternatiivsete toodete valimise kohta.
Pärast nõupidamist kõikide osakondadega on tavaliselt võimalik pakkuda sellist kin
nastevalikut, mis vastab kõikidele erinevatele nõudmistele. Meditsiiniliste kinnaste
kandmisega seotud allergiatesse või kõrvalnähtudesse tuleb suhtuda tõsiselt ja viia
läbi diagnostikaprotseduurid (sealhulgas panna vajaduse korral dermatoloogiline
diagnoos).
Meditsiiniliste kinnaste kasutamisel levinud vead
• Desinfitseerimisvahendid on tavaliselt kontsentraadi kujul, mis lahjendatakse lahu

seks. Kontsentraatidest valmistatud lahuste kasutamisel on vaja naha tõhusaks
kaitsmiseks kanda sobilikke kemikaalikindlaid kindaid (tugevama membraaniga,
standardile EN 374 vastavad kindad). Sellist liiki töö jaoks ei sobi (lateksist, PVCst või
polüetüleenist valmistatud) meditsiinilised kindad.
• Hädaabi- ja päästeteenistuses töötamisel on vaja eriti vastupidavaid kindaid, mis

oleksid tugevad, kauakestvad ega rebeneks kergelt. Sageli ei pöörata sellele piisa
valt tähelepanu (vt PVC).
• Paljudes kiirabiautodes (ja arstikabinettides) on täheldatud kindapakkide ebaõiget

säilitamist, mille puhul need võivad kokku puutuda näiteks soojuse või ultraviolett
kiirgusega (luminofoorlambid, päikesevalgus). Valgus ja soojus põhjustavad oksü
deerumist, mis vähendab olulisel määral looduslikust lateksist valmistatud toodete
tugevust ja elastsust.
• Kindad pannakse kätte siis, kui käed on käte desinfitseerimise vahendist veel niis
ked. Kui alkoholibaasil kätepuhastusvahendid kinni katta, ei saa need aurustuda. See
võib tekitada põletusetaolisi sümptomeid. Ei ole veel kindlaks tehtud, kas täienda
vate ekstraktidega desinfitseerimisvahenditel on järelmõjusid.
• Kirurgilisi kindaid kantakse sageli aseptilisteks toiminguteks ja protseduurideks,

kuigi selleks on täiesti sobivad ka steriilsed läbivaatuskindad (mis on tavaliselt palju
odavamad). Sõltuvalt ülesandest või toimingust – näiteks hingamisaparaadi all ole
vate patsientide endotrahheaalseks aspireerimiseks – on täiesti piisavad eraldi paki
tud steriilsed kindad.
Töötajate kaitsevahendite valimise aluspõhimõtteks on võtta täiel määral arvesse riske

ja asjaomaseid toiminguid (kaitse eesmärk). Allpool on esitatud kolm tabelit, mis sisal
davad juhtnööre kaitsekinnaste ja kaitserõivaste kasutamiseks.
61
Kinnas Materjal Kasutamine Näited
Mittesteriilne Ühekordsed polüetüleenist Madalat mehaanilist koormust Uriini kõrvaldamine

kindad hõlmav töö
Majapidamiskindad Suurt mehaanilist koormust Kokkupuude mustusega

hõlmav töö
Lateksist läbivaatuskindad Meditsiinilised toimingud Sidemete eemaldamine, määrdu

nud materjalide kõrvaldamine
Taktiilset tundlikkust eeldav töö
Läbivaatuskindad Töö desinfektsiooni-/puhastus- Taktiilset tundlikkust eeldav töö

(lateksivabad, nt PVC) lahustega ning lateksiallergia Töö pindade ja instrumentide
korral desinfitseerimise lahustega
Nitriilist vms materjalist kaitse Mitmesugused kasutusalad, mis Nahaärrituse, sobimatuse korral,
kindad hõlmavad kokkupuudet ohtlike suurte operatsioonide puhul;
ainetega (tsütostaatikumid) head taktiilsed omadused
Riidest kindad (nt õmblusteta Kaitsekinnaste pikaajaline kand Nahaärrituse, sobimatuse korral
puuvillakindad) mine
Kui see on asjakohane, võib kasutada ka steriilseid kindaid
Steriilsed operatsiooni- Ühekordsed polüetüleenist Steriilseid tingimusi ja madalat Pikaajaliste põiekateetrite, trahhea
kindad kindad mehaanilist koormust hõlmavaks puhastamise korral; sisekindad
tööks võimaliku lateksitalumatuse puhul
Lateksist operatsioonikindad Steriilseid tingimusi ja suurt Haavade hooldamine, kateetrite

steriilseks kasutamiseks mehaanilist koormust hõlmavaks paigaldamine, operatsioonid
tööks
Lateksivabad kindad Vt eespool Vt eespool

Kui patsiendil või töötajal on
tuvastatud allergia
Tabel 3.1.
Kinnaste materjalid,
kinnaste spetsiaalsed
kasutusalad ja näited
kaitsekinnaste kasutami-
sest tervishoiuteenuste
osutamisel.
Allikas: Deutsche
Gesellschaft für
Krankenhaushygiene.
62
Rõivad Kantakse … Vahetamine
Töörõivad Madalate hügieeninõuetega töötamiskohtades Rõivaste vahetamise sagedus sõltub töökoha

(nt psühhiaatria, eakate hoolduskodud jne) konkreetsetest asjaoludest, saastumise korral
Kui esineb saastumise risk, peab tööandja vahetada viivitamata
tagama kaitserõivad
Tavaliselt igapäevaselt
Kindlatel aladel kantavad rõivad Kindlaksmääratud aladel, näiteks operatsiooni Võetakse seljast asjaomaselt alalt lahkudes
Nähakse ette konkreetsete tööta- saalides/ funktsionaalsetes ruumides
miskohtade puhul
Kaitserõivad Töörõivaste, kindlatel aladel kantavate rõivaste Kohe pärast nähtavat määrdumist
Kaitsepõlled või isiklike rõivaste peal Tegevuse lõppedes
Töörõivaste kaitsmiseks Võetakse seljast söömise ja puhkepauside ajal
Juuksekaitse Pea kaitsmiseks nakkusohtlike materjalidega Ühekordne toode, pärast kasutamist kõrvalda
saastumise eest (nt invasiivsete protseduuride takse kohe
ajal) Sellele järgneb käte hügieeniline desinfitsee
rimine
Silmade kaitse Silmade kaitsmiseks saastumise eest nakkus- Ühekordsed materjalid visatakse ära
ohtlike materjalide või ohtlike keemiliste Korduvkasutatavad materjalid saastumise
ainetega / toimingute käigus korral desinfitseeritakse/ puhastatakse
Suu-nina kaitse (mask) Patsiendi kaitsmine saasteainete, väljahingatud Ühekordsed tooted visatakse kohe ära
ja pritsitud aerosoolide eest Eemaldatakse pärast töö lõpetamist
Sellele järgneb käte hügieeniline desinfitsee
rimine
Hingamisteede kaitse Nakkusohtlike aerosoolide tekkimisel või õhu Ühekordne toode, mille kasutamisele järgneb
Filtreerib hingatavat õhku, et kaudu levivate nakkuste esinemisel käte hügieeniline desinfitseerimine
pidada kinni nakkusohtlikud Ei kasutata korduvalt
aerosoolid
Tabel 3.2.
Kaitsevahendid, nende
kasutamine ja vahetami-
sega seotud nõuded.
Allikas: Deutsche
Gesellschaft für
Krankenhaushygiene.
10 Teatavatel aladel

kantavad rõivad ei
vasta kaitserõivastele
seatud nõuetele;
kaitserõivaid tuleb
kanda asjaomasel alal
kantavate rõivaste
peal.
63
Töörõivad Kaitserõivad Juuksekaitse Silmade kaitse Suu-nina kaitse
Hospital Töörõivad han Steriilsed kaitserõivad Operatsioonisaa Kui pritsivate kehavede Operatsioonisaalid / funktsio
gib ettevõte/ nt invasiivsete protse lid / funktsionaal like, desinfitseerimis-/ naalsed ruumid
tööandja duuride puhul sed osakonnad puhastusvahendite Patsientide saastumise ohu
Steriilsed kaitserõivad Operatsioonide kontsentraatide ja korral
juhul, kui esineb saas puhul, kui esineb muude keemiliste ainete –eraldatud patsientide puhul,
tumisoht, ja isolaato saastumisoht käsitsemisel esineb
kui see on asjakohane
rites pritsimisoht
–nõrgenenud immuunsüstee
miga patsientide puhul
Hingamismask töötajate kaits
miseks õhu kaudu levivate
haigustega kokkupuutumisel
Taastus- Töörõivad han Steriilsed kaitserõivad Invasiivsete Kui esineb saastumisoht Näiteks kindlaksmääratud
ravikliini- gib ettevõte/ operatsioonide / inva protseduuride Desinfitseerimis-/ invasiivsete protseduuride
kud tööandja siivsete protseduuride puhul puhastusvahendite puhul
puhul kontsentraatide ja –kui esineb saastumisoht
Mittesteriilsed kaitse muude keemiliste ainete –eraldatud patsientide puhul,
rõivad juhul, kui esineb käsitsemisel kui see on asjakohane
saastumisoht
–nõrgenenud immuunsüstee
miga patsientide puhul, kui
see on asjakohane
Hingamismask
Isolaatorites / väga nakkavate
haigustega kokkupuutumisel
Hooldus- Töörõivad han Mittesteriilsed kait Invasiivsete Kui esineb saastumisoht Patsientide kaitseks invasiiv
asutused gib ettevõte/ serõivad invasiivsete protseduuride sete protseduuride puhul
tööandja protseduuride puhul puhul
Steriilsed kaitserõivad Kui esineb saastumisoht
juhul, kui esineb saas nakkavatele patsientidele,
tumisoht, ja eraldatud Desinfitseerimis-/
nakkusohtlike aerosoolide
patsientide puhul puhastusvahendite
vähendamiseks
kontsentraatide, seal
hulgas keemiliste ainete
käsitsemisel Eraldatud patsientide puhul
Ambula- Töörõivad Steriilsed kaitserõivad Ei kehti Ei kehti Kindlaksmääratud invasiivsete

toorne kindlaksmääratud inva protseduuride puhul
ravi siivsete protseduuride
puhul
Mittesteriilsed kaitse-
Kui esineb saastumisoht
rõivad (põll) juhul, kui
esineb lühikeste
varrukatega riiete
saastumise oht Nõrgenenud immuunsüstee
Kombinesoon juhul, miga patsientide puhul, kui
kui esineb käsivarte see on asjakohane
saastumise oht / kui Vt „Hooldusasutused”
saastumisoht esineb
varrukate üleskeera
mise korral
Tabel 3.3.
Erinevate kaitserõivaste
kasutamine tervisetee-
nuste mitmesugustes
valdkondades.
Allikas: Deutsche
Gesellschaft für
Krankenhaushygiene.
64
Puhastamine, desinfitseerimine, steriliseerimine
Kasutatud instrumentide puhastamisel tuleb võtta täiendavaid kaitsemeetmeid,

arvestades vastavat nakkuste edasikandumise viisi. Erikaitsemeetmeid on vaja juhul,
kui töötajad puhastavad ja steriliseerivad instrumente, mis on puutunud kokku
Creutzfeldt-Jakobi tõbe (CJTd), selle uut varianti või samaväärset spongioosset entse
falopaatiat põdevate või selliste haiguste kahtlusega patsientidega.
Nakkusoht on suurim instrumentide puhastamiseks ettevalmistamise ajal, sest need

on veel vere, kehavedelike või kehakudedega saastunud ning vigastuste risk on suhte
liselt suur. Desinfitseerimisvahendid vähendavad tõhusalt bakterite hulka ja seega on
nakkusoht pärast desinfitseerimist palju väiksem. Ilmne vigastamisoht esineb ka inst
rumentide käsitsi puhastamisel. Samas tuleb pöörata tähelepanu sellistes protseduuri
des kasutatavate potentsiaalselt allergiat tekitavate ja ohtlike kemikaalide mõjule.
Kui nakkusohtlikke või potentsiaalselt saastunud instrumente, vahendeid, seadmeid

või materjale töödeldakse ühes keskses üksuses, on väga tähtis vastuvõtuala (mustad
või saastunud vahendid) ja väljaandmise ala (puhtad/steriilsed vahendid) teinetei
sest rangelt eraldada nii korralduslikust seisukohast kui ka tegeliku asukoha poolest.
Vastuvõtuala peaks olema piisavalt ruumikas, et seal saaks sissetulevaid määrdu
nud vahendeid lühiajaliselt säilitada, enne kui neid on võimalik tõhusalt töödelda.
Enne saastunud alalt lahkumist peavad töötajad eemaldama kõik isikukaitsevahen
did ning käsi desinfitseerima. Kui instrumente puhastatakse ja steriliseeritakse ühes
keskses üksuses, peab riskihindamisel arvesse võtma kõiki tavaliselt esineda võivaid
haigustekitajaid.
Suure riskiga meditsiinilistes olukordades kasutatud instrumentide puhastamisel

tuleb pöörata erilist tähelepanu asjaomasele olukorrale iseloomulike mikroorganis
mide suuremale esinemisele ja nende puhul oodatavatele konkreetsetele riskidele.
Instrumentide desinfitseerimine ja puhastamine peaks eelistatavalt toimuma suletud
automaatses süsteemis, et minimeerida vigastuste või saastumise riski ning kaitsta
töötajaid desinfitseerimisvahenditega kokkupuutumise eest. Võtta tuleb tehnilisi ja
korralduslikke meetmeid, nii et määrdunud instrumente ei oleks vaja enne puhasta
mist ümber pakendada.
11 Isikukaitsevahendid
tuleb selga panna
enne nakkusohtu
hõlmavat toimingut.
Saastunud instrumentide käsitsi puhastamine tuleks hoida absoluutselt minimaalsel tase

mel. Kui instrumentide käsitsi ettevalmistamine on aga vältimatu, peaks see toimuma
eraldi, hästi ventileeritud ruumis, mida ei kasutata muudel eesmärkidel, eriti lahtiste ese
mete hoidmiseks, nagu riietusruumid või puhkeruumid.
65
Instrumentide käsitsi puhastamise ajal peavad töötajad kandma pikki kaitsekindaid,

suu ja nina kaitsevahendeid ja kaitseprille, samuti veekindlat põlle või kitlit, et kaitsta
nahka ja limaskesta nakkavate materjalidega kokkupuutumise eest. Kui instrumente
käsitsi puhastav töötaja töötab sirmi taga ja on tõhusalt kaitstud, võib suu, nina ja
silmade kaitsevahendite kasutamisest loobuda. Valitud kaitsekindad peavad sobima
desinfitseerimisvahenditega töötamiseks ja tagama kaitse potentsiaalselt nakkava
materjali eest.
Instrumentide esialgsel puhastamisel on tähtis vältida aerosoolide või õhu kaudu levi
vate piisakeste tekitamist, eriti kui on vaja eemaldada kleepuvat või instrumentide külge
kuivanud materjali. Seepärast ei tohi instrumente asetada tugeva veejoa alla ega neid
pritsida. Kui saastunud instrumendid paigutatakse ultrahelil toimivasse puhastusanu
masse, tuleb anum kasutamise ajaks sulgeda ja eemaldada aerosoolid imamise teel.
Käsitsi puhastamist vajavate teravate, teravaotsaliste ja lõikamisvahendite käsitse

misel tuleb võtta kõik võimalikud ettevaatusabinõud vigastuste vältimiseks. Selleks
tuleb juba eelnevalt, näiteks operatsioonisaalis või ravikabinetis, võtta mitmesuguseid
ettevaatusabinõusid.
• Kõik esemed, mis ei kuulu töötlemisele, näiteks ühekordselt kasutatavad instrumen

did, tampoonid, kompressid, puhastuslapid ja rätikud tuleb tangide või muu sarnase
vahendi abil sõelalt või konteinerist eemaldada.
• Ka skalpelliterade, nõelte ja kanüülide käsitsemisel tuleb võimaluse korral kasutada

tange või muud sarnast vahendit. Teravad või teravaotsalised instrumendid või inst
rumentide osad tuleb asetada sõelale või kaussi ükshaaval.
12 Puhastustöödeks
tuleb tingimata • K
õiki masinaid ja vahendeid, mida on vaja käsitsi
valida vastupidavad töödelda, tuleb käsitseda eraldi ja ettevaatlikult.
kaitsekindad.
Eemaldada tuleb sellised lisaseadmed nagu puurid
ja lõikeseadmed.
• M
inimaalselt invasiivses kirurgias kasutatud inst
rumente, mis tuleb enne töötlemist osadeks võtta,
tuleks hoida eraldi ja, kui see on võimalik, asetada
need osadeks võtmise ajal minimaalselt invasiiv
sete vahendite kärusse.
• V
ältida tuleks voolikute, torude ja juhtmete punt
rasse sattumist, hoides need algusest saadik eraldi.
Määrdunud voodipesu käsitsemine
Suure haigustekitajate ja nakkavate materjalidega seotud saastumisohu korral tuleb

kasutatud voodipesu kasutamiskohas kõrvale panna ja kõrvaldada, kasutades piisavalt
tugevaid suletud konteinereid, mis on valmis äraviimiseks. Pesu tuleb transportida nii,
et töötajad ei puutuks kokku bioloogiliste mõjuritega. Konteinerid peavad olema selgelt
märgistatud.
Voodipesu kogumisel tuleb järgida järgmisi ettevaatusabinõusid:

• nakkusohtlikku pesu tuleb käsitseda eraldi;
• märga (kehaeritistest ulatuslikult määrdunud) pesu tuleb käsitseda eraldi;
• pesu tuleb sorteerida vastavalt pesemis- ja puhastamismeetodile.
66
Sobilik on pesukogumissüsteem, mille puhul kasutatakse:
• tekstiilkotte, mis on valmistatud nii tihedast ja tihkest kangast, et see on praktiliselt

läbitungimatu;
• plastkotte, nt polüetüleenist kotte määrdunud pesu kokkukogumiseks;
Nakkustõrje eesmärgil tuleb täidetud pesukottide käsitsemisel ja transportimisel jär

gida järgmisi nõudeid:
• kotid peavad olema transportimise vältel suletud, neid ei tohi loopida, kõrgeks hun
nikuks kuhjata ega tugevasti üksteise vastu suruda;
• nende sisu peab olema võimalik otse pesumasinasse või pesusüsteemi asetada.
Ettevaatusabinõud
Suure nakkusohuga kutsealadel töötajaid tuleks korrapäraselt kontrollida, võttes

arvesse nende tööülesandeid. Töömeditsiinilisi kontrolle ja läbivaatusi on eriti täh
tis teha juhul, kui tööalaselt puututakse kokku nakkushaigusi põhjustada võivate
mikroorganismidega.
Arstlik kontroll ning tervishoiu- ja ohutusalased läbivaatused peaksid aitama prob

leeme varakult kindlaks teha ning ideaaljuhul nakkustest tingitud terviseprobleeme
ennetada.
Tööandja valib välja isikud või töötajate rühmad, kes peavad läbima arstliku kont-
rolli, pidades tavaliselt nõu arsti või tervishoiu ja ohutuse eest vastutava ametni
kuga. Tervishoiusektoris on arstlik kontroll kõikide uute töötajate töölevõtmise eel-
tingimuseks.
Peale arstliku kontrolli hõlmab töötervishoid kutsealaste terviseriskide hindamist ja

ohjamist (sealhulgas sobilikke ettevaatusabinõusid ja kaitsemeetmeid käsitlevate soo
vituste koostamist). Sellega kaasneb ka tervishoiu- ja ohutusalaste soovituste esita
mine töökohas valitsevate tingimuste kohta ning töötervishoiu- ja tööohutusnormide
pidev täiustamine saadud kogemuste põhjal ning töötajate ja juhtkonna järjepideva
juhendamise ja nõustamise teel. Kui riskihinnangus peetakse sobilikuks nakkavate hai
gustekitajate tõrje vahendiks vaktsineerimist, võib olla vajalik teostada arstliku kont
rolli käigus ka vaktsineerimisi.
Töötervishoiu üks põhiülesanne on teabe ja nõuannete jagamine. Kui töötajaid ohus

tavad bioloogilised mõjurid (haigustekitajad), on väga olulised just töötervishoiu me-
ditsiinilised aspektid. Suurenenud nakkusoht võib esineda näiteks juhul, kui on põe
tud teatavat haigust, mille tagajärjel on nõrgenenud immuunsus. Teadma peab ka
edasikandumise viisi, sümptomeid ja kokkupuutele järgnevat profülaktikat, esiteks
selleks, et teha kindlaks nakkuse vältimiseks ja tõrjeks vajalikud ettevaatusabinõud,
ning teiseks selleks, et tagada kriitiliste kokkupuudete puhul (nt süstlatorkevigastused)
kiire ja nõuetekohane reageerimine. Eelnevat arvesse võttes peavad töötervishoidu ja
riskide ohjamist käsitlevad nõuanded olema suunatud nii juhtkonnale kui ka töötajatele.
Töötajaid nõustatakse töötervishoiu küsimustes tavaliselt arstliku kontrolli käigus ning

nõuanded ja teave peavad vastama konkreetse isiku terviseseisundile. Ent kuna arst
likku kontrolli teostatakse üldiselt suhteliselt pika aja tagant, on soovitatav anda kõiki
dele töötajatele vähemalt korra aastas üldisi nõuandeid ja juhtnööre töötervishoiu ja
tööohutuse kohta. Selle eesmärk on tuletada töötajatele meelde nende tööga seotud
terviseriske, eriti nõrgenenud immuunsuse korral, ning õhutada neid kasutama paku
tavat abi.
67
Vaktsineerimine
Vaktsineerimine moodustab ennetusmeetmete ahelas olulise lüli. Allpool on esitatud

mittetäielik loetelu haigustest, mida on võimalik vaktsineerimise abil ära hoida.
Vaktsineerimist käsitlevaid sätteid sisaldavad direktiivid 2000/54/EÜ (18) ja 2010/32/
EL (19) Vaktsineerimine ei ole kohustuslik.
13 Töötajatele on soovi-
tatav anda töötervis-
hoiu ja tööohutuse
küsimusi käsitlevaid
üldisi juhtnööre ja
nõuandeid vähemalt
korra aastas.
Direktiivi 2000/54/EÜ artikli 14 lõige 3:

„Artiklis 3 osutatud hindamise käigus tuleks kindlaks teha töötajad, kelle puhul võib tarvis minna
erilisi kaitsemeetmeid.
Vajaduse korral tuleb neile töötajatele, kes ei ole veel immuunsed selle bioloogilise mõjuri suhtes,
millega nad kokku puutuvad või võivad kokku puutuda, teha kättesaadavaks tõhusad vaktsiinid.
Vaktsiine kättesaadavaks tehes peaksid tööandjad arvesse võtma VII lisas sätestatud soovitatavaid
tegevusjuhiseid.”
VII lisa punkt 3: „Vaktsineerimine peab töötajatele olema tasuta.”
Nõukogu 10. mai 2010. aasta direktiivi 2010/32/EL (millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervis
hoiuvaldkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu
(EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta
haigla- ja tervishoiusektoris) lisa punktis 6 on sätestatud:
„3. Kui punktis 5 (20) osutatud hindamisest ilmneb oht töötajatele ja nende tervisele, mis tuleneb
nende kokkupuutest bioloogiliste mõjuritega, mille jaoks on olemas toimivad vaktsiinid, tuleb tööta
(18) Euroopa Parlamendi jatele pakkuda vaktsineerimisvõimalust.”
ja nõukogu direktiiv
2000/54/EÜ,
18. september 2000,
töötajate kaitse kohta
bioloogiliste mõjuritega Mittetäielik loetelu haigustest, mida on võimalik immuniseerimise teel ära hoida
kokkupuutest tulene
vate ohtude eest tööl Difteeria Gripp Pneumokokknakkused
(seitsmes üksikdirektiiv
direktiivi 89/391/ EMÜ A-hepatiit Leetrid Punetised
artikli 16 lõike 1
tähenduses), EÜT L 262, B-hepatiit Mumps Teetanus
17.10.2000, lk 21–45.
Inimese papilloomiviirus Läkaköha
2010/32/EL, 10 . mai
2010, millega rakenda 4. samm. Meetmete võtmine
takse Euroopa haiglate
ja tervishoiuvaldkonna
tööandjate ühenduse
Nakkuste ennetamise meetmete rakendamisel tuleb pidada nõu hügieeniko-
(HOSPEEM) ja Euroopa misjoniga (hügieeniküsimuste eest vastutava arstiga) ning töötervishoiu vald-
avaliku sektori töötajate konnas eriteadmisi omava arstiga. Välistamaks mis tahes riski töötajatele, tuleb
ametiühingu (EPSU) sõl
mitud raamkokkulepet
korraldada bakterioloogilisi kontrolle.
teravate instrumentide
põhjustatud vigastuste
ärahoidmise kohta haig
la- ja tervishoiusektoris
5. samm. Järelevalve ja läbivaatamine
(EMPs kohaldatav tekst),
ELT L 134, 1.6.2010, Nakkustega seotud järelevalvemeetmeid tuleb korrapäraselt kontrollida. Nak-
lk 66–72.
kuspuhangu korral on vaja korraldada laiaulatuslikum eriuurimine. Nakkustega
(20) Punkt 5 käsitleb riski- seotud järelevalvemeetmete rakendamisel võib olla tõhusaks abiks terviklik
hindamist. kvaliteedijuhtimise süsteem.
68
3.3. Bioloogiliste riskide konkreetne hindamine
3.3.1. Vere kaudu levivate nakkuste oht
Vere kaudu levivad nakkused:

• Hepatiidiviirused B, C, D
• Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV)
Vere käitlemine
Nimetatud viirused levivad parenteraalselt (vere vahendusel). Need sisenevad tervis
hoiutöötaja vereringesse pärast kokkupuudet viiruskandja nakatunud kehavedelikega
(valdavalt vere ja verepreparaatidega) ning kanduvad edasi tema limaskesta või vigas
tatud naha kaudu.
Töötervishoiuriske kujutavad:
• saastunud kanüülide, lantsettide või muude sarnaste vahendite põhjustatud
vigastused;
• nahavigastused – sageli märkamatud –, kui vereplasma, -seerum või muud sarnased
vedelikud sisenevad vigastatud naha kaudu ka siis, kui toimunud ei ole teravate inst
rumentide põhjustatud vigastusi ega süstlatorkevigastusi.
Valdkonnad, mille puhul kokkupuute võimalus on eriti suur
Need hõlmavad tervishoiuteenuseid, vaimse tervise asutusi ja vanglateenistust, eakate

hooldamist ning kiirabiteenuseid, eriti kui töötajad käsitsevad verd ja verepreparaate
või potentsiaalselt ohtlikke vahendeid ja seadmeid või hooldavad agressiivseid pat
siente, näiteks:
• operatsioonisaalid ja anesteesiaüksused;
• intensiivraviüksused;
• erakorralised ja kiirabi- 14 Infusiooniseadme
teenused; paigaldamine on
suurt vigastamisriski
hõlmav kriitilise
• vere- ja plasmapangad ja
tähtsusega tegevus.
-keskused;
• eespool loetletud valdkon
dade vahenditega varusta
mine ja nende kõrvaldamine
või muud nende valdkon
dade toimimise ja hooldus
töödega seotud alad;
• hambaraviüksused.
Võimalikku nakkusohtu
hõlmavad toimingud on
järgmised:
• inimeste kliiniline läbi-
vaatamine;
• vere-, kehavedelike või
muude kliiniliste proovide
võtmine (nt äiged);
69
• kirurgilised protseduurid;
• haavade sidumine/ravimine;
• selliste patsientide hooldamine, kes ei ole võimelised enda eest ise hoolitsema;
• hoolitsemine inimeste eest, keda ohustavad teised või nad ise.
Peale selle võib nakkusoht kaasneda ka järgmiste toimingutega:
• puhastamine, desinfitseerimine, remondi- ja hooldustööd, aga ka saastunud ruu

mide ja/või saastunud seadmete ja esemetega seotud veo- ja kõrvaldamistööd;
• nakkavate materjalide käsitsemine või nakkusohu või -kahtlusega ruumides viibi

mine (ruumid, kus hoitakse musta pesu);
• puhastus- või desinfitseerimisaparaatide ettevalmistamine;
• teravaotsaliste või muidu teravate instrumentide või seadmete käsitsemine;
• tervishoiujäätmete käitlemine.
Kehavedelikest kujutab tervishoiutöötajatele kõige suuremat nakkusohtu veri.
Põhilised hügieenieeskirjad
Kehavedelike ja eritiste käsitsemisel tuleb alati lähtuda eeldusest, et need on nakkus

ohtlikud. Seepärast tuleb patsientide ja töötajate kaitseks alati rangelt ja järjepidevalt
rakendada kõige tõhusamaid ettevaatusabinõusid.
15 16 T
öökohal tuleb teha
kättesaadavaks
sobiliku suurusega
konteinerid teravate
instrumentide jaoks.
70
Tehnilised ettevaatusabinõud
Riskihindamine ja süstlatorkevigastused: ohutud teravad esemed
Selleks, et minimeerida töötajate riski end teravate meditsiiniinstrumentidega vigas

tada, tuleb traditsioonilised instrumendid asendada – kui see on riskihinnangu tule
muste põhjal vajalik ja tehniliselt võimalik – ohutumate kaasaegsete vahenditega,
millega kaasneb väiksem vigastuste oht.
Ohutuid vahendeid ja riistu tuleb kasutada valdkondades, kus esineb suur nakatumise
ja/või vigastuste oht, näiteks:
• vere kaudu levivaid haigusi põdevate patsientide hooldamine ja ravi;
• teistele inimestele ohtu kujutavate patsientide eest hoolitsemine;
• kiirabi- ja erakorralised teenused ning traumatoloogiaosakonnad;
• vanglatele osutatavad haiglateenused.
Ohutuid vahendeid tuleks rutiinselt kasutada kõikides toimingutes, mille puhul esineb
võimalus, et kehavedelike kaudu levib oluline kogus nakkusohtlikku materjali, eriti
• vereproovide võtmisel;
• muude kehavedelike kogumisel (minimaalselt invasiivse punkteerimise korral).
Ohutute vahendite valimisel peab arvesse võtma mitut kriteeriumit, sealhulgas seda,
kas need on oma otstarbeks sobivad, lihtsalt kasutatavad ja käsitsetavad ning vas
tuvõetavad töötajatele, kellele need on mõeldud. Töötavasid ja -meetodeid tuleks
kohandada, hõlmates neisse ohutud süsteemid ja parima tava. Juhtkonnal on kohus
tus tagada, et töötajad oskavad ohutuid vahendeid õigesti kasutada. Selle saavutami
seks tuleb teavitada töötajaid ohututest vahenditest ja nende kasutamisest.
17 Kanüülide teki-

tatud vigastuste
vältimiseks on väga
erinevaid tehnilisi
lahendusi.
71
Jälgida tuleb uute meetmete tulemuslikkust.
Ohutud seadmed ja riistad, mille eesmärk on kaitsta töötajaid süstlatorkevigastuste ja

lõikehaavade eest, ei tohi mingil viisil ohustada patsiente.
Peale selle peavad need vastama järgmistele kriteeriumitele:
• ohutusmehhanism on süsteemi lahutamatu osa ning sobib kokku muude tööriis

tade ja lisavahenditega;
• selle saab käivitada ainult ühe käega;
• käivitamine on võimalik vahetult pärast kasutuselevõtmist;
• ohutusmehhanism välistab edasise kasutamise;
• ohutu toote tõttu ei ole vaja teha mingeid muudatusi kasutamisprotseduuris;
• ohutusmehhanism peab andma selge signaali (taktiilse või kuuldava).
Ohutute vahendite kasutamist peetakse sama tähtsaks kui menetlusi, mis aitavad ase
tada süstlaid tagasi vutlarisse ainult ühte kätt kasutades, näiteks kohaliku tuimestuse
puhul hambaravis või ravimite süstimise vahendite puhul.
18 Süstlatorkevigastusi
saab vältida ohutute
toodete kasutamise-
ga. Pärast süstimist
jääb tühja nõela otsa
kaitsekork, et hoida
ära punkteerimise
teel tekkivaid vigas-
tusi.
Teravaotsaliste ja muidu teravate instrumentide kõrvaldamine
Kuna töötajatele kujutavad tõenäoliselt kõige suuremat ohtu teravad verega saastu
nud esemed, on äärmiselt tähtis sellised vahendid nagu süstlad ja kanüülid viivitamata
kohapeal kõrvaldada, kasutades selleks läbitungimatuid purunematuid konteinereid.
Töötajad peaksid selliseid konteinereid endaga kaasas kandma alati, kui nad teosta
vad invasiivseid protseduure, olenemata sellest, kui minimaalselt invasiivsed need on,
ning konteinerid tuleb paigutada kõikidesse tööruumidesse, kus selliseid instrumente
ja esemeid sageli kasutatakse.
72
Jäätmekonteinerid
Töötajatel peab olema juurdepääs torkamiskindlatele purunematutele konteineritele,

mida kasutatakse teravate ja teravaotsaliste instrumentide kokkukogumiseks. Sellistel
konteineritel peavad olema järgmised omadused:
• suletavad ühe kasutuseesmärgiga konteinerid;
• säilitavad oma sisu ka siis, kui neid tõugatakse, asetatakse surve alla või lükatakse
ümber;
• hermeetilised ja läbitungimatud;
• niiskus ei kahjusta nende vastupidavust;
• sobivad asjaomastele jäätmetele oma suuruse/mahutavuse ning avause suuruse

poolest;
• kõrvaldamisel ei ole võimalik ohutusmehhanismi välja lülitada;
• jäätmekonteineritena selgelt äratuntavad tänu oma värvile, kujule ja märgistusele.
19 Teravad ja teravaot-

salised esemed tuleb
kõrvaldada otsekohe
pärast kasutamist.
Korralduslikud meetmed peaksid hõlmama järgmist:
• teravate esemete viivitamatu kõrvaldamine purunematutesse läbitungimatutesse

konteineritesse, mis on paigutatud otse asjaomaste esemete kasutamise kohta;
• rutiinne korrapärane kätehügieen ja nahahooldus;
• verega saastunud instrumentide ja tööpindade desinfitseerimine, puhastamine ja

steriliseerimine;
• korrapäraselt väljaantav töötervishoidu ja ohutuseeskirju käsitlev teabeleht.
73
Kaitsekindaid ja muid kaitsevahendeid tuleb kanda:

• täites ülesandeid, mille puhul võib eeldada kokkupuudet vere, verekomponentide,
kehavedelike või eritistega;
• need peavad hõlmama kaitserõivaid (mida kantakse vormiriiete või tööriiete peal) ja
vajaduse korral veekindlaid põllesid;
• kõikide tööülesannete jooksul, mille puhul võib eeldada rõivaste saastumist vere,
kehavedelike või eritistega;
• hingamisteede ja silmade kaitsmiseks (sealhulgas filtriga varustatud näomaskid
(FFP2) ja kaitseprillid), kui võib eeldada aerosoolide või piiskade moodustumist või
vere-, kehavedelike, eritiste pritsmeid, näiteks bronhoskoobi sisseviimisel, aspireeri
misel, hambaravis ja transuretraalsete protseduuride käigus.
Töötervishoiuga seotud ettevaatusabinõud, immuniseerimine (vaktsineerimine)
B-hepatiit on ainuke hepatiidivorm, mille jaoks on olemas tõhus vaktsiin. Tööandja

peab pakkuma tasuta immuniseerimisvõimalust ja soovitama tungivalt kõikidel
asjaomase riskiga kokkupuutuvatel töötajatel lasta end aktiivselt immuniseerida.
B-hepatiidi vastane vaktsiin kaitseb ka D-hepatiidi viiruse vastu. Enne esmakord
set immuniseerimist tuleb kontrollida töötaja immuunsusseisundit ja teha kindlaks,
kas tal juba esineb B-hepatiidi (HB) vastaseid antikehasid. Kui tulemus on negatiivne
(immuunsus puudub), siis kas aktiivne immuniseerimine on näidustatud? Kui HBc-
vastaste antikehade testi tulemused on positiivsed, tuleks kindlaks teha, kas esineb
HBsAg-d ja HBs-vastaseid antikehasid. (Täiendavaid nõuandeid tuleks küsida üldarstilt
või eriarstilt.)
Mittereageerivad isikud
Ligikaudu 5%-l vaktsineeritud isikutel kas ei teki HB-immuunsust või ei ole see pärast
esimest vaktsineerimist piisav. Sellisel juhul võib soovitud kaitse saavutada lihasesisese
vaktsineerimise kordamisega, kasutades vajaduse korral topeltdoosi, mis süstitakse
mõlemasse õlavarde (deltalihasesse). See kehtib ka juhul, kui tegemist on kombinee
ritud vaktsiiniga, millega kaitstakse ka muude haiguste eest (nt A-hepatiit või gripp).
Mittereageerivaid tervishoiutöötajaid, st isikuid, kellel puudub immuunsus ja kes ei ole
pärast vaktsineerimist kaitstud, tuleb teavitada sellest, et nende suhtes kehtib kõrgen
datud kutsealane risk, ning selgitada neile kokkupuutejärgset profülaktikat (passiiv
set immuniseerimist). Nende juhtude kohta, mil töötaja keeldub vaktsineerimisest, on
soovitatav koostada kirjalikud dokumendid.
B-hepatiidi vastase vaktsineerimise kulg
Esialgne immuniseerimine peaks toimuma 0,1 ja kuue kuu tagant: neli nädalat pärast
esmakordset immuniseerimist tuleb teha test vaktsineerimise tõhususe kontrollimi
seks. Kui HBs-vastaste antikehade väärtus on üle 100 rahvusvahelise ühiku liitri kohta,
tuleb kordusvaktsineerimine (üks doos) teostada tavaliselt 10 aastat pärast esialgset
täielikku immuniseerimist.
Kui HBs-vastaste antikehade väärtus on alla 100 rahvusvahelise ühiku liitri kohta, teos
tatakse aasta jooksul uus vaktsineerimine (üks doos) ning nelja nädala möödumisel
antikehade uuring. Kui HBs-vastaste antikehade väärtus jääb alla 10 rahvusvahelise
ühiku liitri kohta, tuleb viivitamata teha kordusvaktsineerimine. Täiendavate vaktsi
neerimistega saavutab 60–75% mittereageerivatest isikutest või ebapiisaval tasemel
reageerivatest isikutest piisava antikehade koguse. Seepärast on mõnel erijuhul vaja
testida vereseerumit.
74
Kohesed meetmed pärast kokkupuudet nakkusohtliku materjaliga
Haigustekitajad võivad siseneda vereringesse nahavigastuste kaudu (nt lõikehaavad,

süstlatorkevigastused).
Meetmeid tuleb võtta isegi siis, kui saastunud nahk tundub olevat vigastamata.
• Puhastage nahk võimalikult kiirelt verest. Loputage nahka veega ja desinfitseerige

asjaomane piirkond nahadesinfitseerimisvahendiga.
• Vere/kehavedelike pritsmete või piiskade kokkupuutel vigastamata nahaga peske

nahka seebi ja veega. Desinfitseerige asjaomane piirkond nahadesinfitseerimis-
vahendiga.
• Limaskesta (suu, nina, silmad) saastumise korral loputage põhjalikult veega või
füsioloogilise lahusega (destilleeritud vee või naatriumkloriidi 0,9%-lise steriilse
lahusega) või joodi ja vee lahusega vahekorras 1:4 (suu, nina).
• Vere/kehavedelike pritsimisel kahjustatud nahale puhastage nahk verest/kehavede

likest nahadesinfitseerimisvahendi ja PVP-joodiga.
• Sellised vahejuhtumid tuleb põhjalikult dokumenteerida.
Vaktsineerimine pärast kokkupuudet?
Otsustatakse, kas B-hepatiidi vastu tuleks vaktsineerida pärast kokkupuudet:
• kui töötaja on immuunne (on varem B-hepatiiti nakatunud) või piisavalt kaitstud
tänu varasemale vaktsineerimisele (HBs-vastased antikehad viimase 12 kuu jooksul
on üle 100 rahvusvahelise ühiku liitri kohta või viimase viie aasta jooksul on edukalt
teostatud vaktsineerimine), ei ole lisameetmed vajalikud;
• kui doonor (nakkusallikas) on HBsAg negatiivne, ei ole täiendavad meetmed vaja

likud, kuigi töötaja tuleks B-hepatiidi vastu vaktsineerida (et kaitsta sarnaste vahe
juhtumite korral tulevikus), kui ta ei ole immuunne või tänu vaktsineerimisele juba
piisavalt kaitstud.
75
Direktiiv 2010/32/EL, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiuvaldkonna

tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu
(EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ära-
hoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris (21)
2008. aasta novembris teatasid Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonid HOSPEEM

(Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühendus, tööandjaid esindav valdkond
lik organisatsioon) ning EPSU (Euroopa avaliku sektori ametiühingute liit, üleeuroopaline ame
tiühingute organisatsioon) komisjonile oma soovist alustada läbirääkimisi EÜ asutamislepingu
artikli 138 lõike 4 ja artikli 139 alusel, et sõlmida raamkokkulepe, mis käsitleb haigla- ja tervis
hoiusektoris teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmist.
17. juulil 2009 kirjutasid Euroopa sotsiaalpartnerid alla raamkokkuleppele teravate instrumen
tide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris ning edastasid
komisjonile taotluse esitada kokkulepe nõukogule, et võtta vastu nõukogu direktiiv.
Raamkokkuleppe eesmärk on kaitsta töötajaid kõikide teravate meditsiiniinstrumentide

(sealhulgas süstlanõelte) tekitatud vigastuste eest ning hoida ära teravate meditsiiniinstru
mentide põhjustatud vigastuste oht. Sellega kehtestatakse riskihindamist, riskiennetamist,
koolitust, teavet, teadlikkuse tõstmist ja seiret ning vastu- ja järelmeetmeid hõlmav integree
ritud lähenemisviis. Kokkulepe aitab saavutada võimalikult ohutu töökeskkonna haigla- ja
tervishoiusektoris.
Euroopa Parlament võttis 11. veebruaril 2010 vastu resolutsiooni, toetades nõukogu direktiivi
ettepanekut, mille komisjon oli esitanud 2009. aasta oktoobris. Nõukogu võttis raamkokku
leppe rakendamist käsitleva direktiivi 2010/32/EL vastu 10. mail 2010. Liikmesriigid jõustavad
direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid või tagavad, et sotsiaalpartnerid kehtes
tavad kokkuleppe teel vajalikud meetmed hiljemalt 11. maiks 2013.
Eespool nimetatud direktiiviga rakendatav raamkokkulepe koosneb preambulist ja

üheteistkümnest klauslist. Selle põhipunktid on järgmised.
Klausel 1: eesmärk
Selles klauslis on sätestatud kokkuleppe üldeesmärk (saavutada võimalikult ohutu

töökeskkond, hoides ära töötajate vigastusi, mis võivad tekkida kõigi teravate medit
siiniinstrumentide, sealhulgas süstlanõelte tõttu, ning kaitsta ohustatud töötajaid).
Selleks nähakse ette integreeritud lähenemisviis, kehtestades tegutsemisviisid riski
hindamise, riskiennetamise, koolituse, teabe, teadlikkuse tõstmise ja seire ning vastu-
ja järelmeetmete valdkonnas.
Klausel 2: kohaldamisala
Selles klauslis selgitatakse, et kokkulepet rakendatakse kõigi haigla- ja tervishoiusek

tori töötajate suhtes ning kõigi nende suhtes, kes kuuluvad tööandjate juhtimise ja
järelevalve alla.
Klausel 3: mõisted
Kokkuleppes on kasutatud mitmesuguseid termineid: töötajad, töökohad, tööandjad,

teravad instrumendid, meetmete hierarhia, konkreetsed ennetusmeetmed, töötajate
(21) ELT L 134, 1.6.2010, esindajad, töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna esindajad ja alltöövõtjad. Klauslis 3 on
lk 66–72. selgitatud nende terminite tähendust kokkuleppe kohaldamisel.
76
Klausel 4: põhimõtted
Selles klauslis on sätestatud põhimõtted, mida tuleb järgida kokkuleppe alusel meet
meid võttes.
Lõikes 1 on osutatud hea koolituse saanud, piisavate ressurssidega ja kaitstud tervise

teenistuse tööjõu otsustavale rollile riskide ennetamises. Ühtlasi on selles sätestatud,
et kokkupuute vältimine on vigastuste ja nakkusohu kõrvaldamisel ja vähendamisel
kõige olulisem strateegia.
Lõige 2 käsitleb töötervishoiu- ja -ohutuse valdkonna esindajate osa riskiennetamisel

ja töötajate kaitsmisel.
Lõikes 3 on sätestatud tööandja kohustus tagada töötajate tervis ja ohutus kõigis

tööga seotud valdkondades.
Lõikega 4 kohustatakse iga töötajat hoolitsema nii enese kui ka tööalasest tegevusest
mõjutatud muude isikute ohutuse eest.
Lõige 5 käsitleb töötajate ja nende esindajate osalemist tervishoiu ja ohutuse poliitika

ja praktiliste rakendusviiside väljatöötamises.
Lõikes 6 on selgitatud, et konkreetsete ennetusmeetmete põhimõtte kohaselt ei tohi

kunagi eeldada, et ohtu ei ole. Samuti on selles viidatud asjakohases ühenduse direk
tiivis sätestatud töötajate ohutus- ja tervisekaitse meetmete hierarhiale, st riskide väl
timine, vältimatute riskide hindamine, riskide vastu võitlemine nende tekkekohas ja
riskide vähendamine minimaalsele tasemele.
Lõige 7 käsitleb tööandjate ja töötajate esindajate koostööd riskide kõrvaldamiseks

ja ärahoidmiseks, töötajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning ohutu töökeskkonna
loomiseks.
Lõikes 8 tunnustatakse vajadust võtta teavitamist ja konsulteerimist hõlmavaid meet

meid kooskõlas liikmesriikide õiguse ja/või kollektiivlepingutega.
Lõige 9 käsitleb teadlikkuse tõstmise meetmete tõhusust.
Lõikes 10 on rõhutatud mitme meetme kombineerimise tähtsust võimalikult ohutu

töökeskkonna saavutamisel.
Lõikes 11 on sätestatud, et juhtumitest teatamine peaks keskenduma pigem süsteem

setele teguritele kui üksikutele vigadele ning et süstemaatilist teavitamist tuleb pidada
heakskiidetud menetluseks.
Klausel 5: riskihindamine
Lõikes 1 on sätestatud, et riskihindamismenetlused tuleb teha vastavalt direktiivide

2000/54/EÜ ja 89/391/EMÜ asjakohastele sätetele.
Lõikega 2 on ette nähtud, mida riskihindamine peab hõlmama, ning täpsustatud

potentsiaalselt ohtlikud olukorrad, mida selles tuleb käsitleda.
Lõikes 3 on loetletud tegurid, mida riskihindamisel tuleb arvesse võtta, et teha kind
laks, kuidas vältida kokkupuudet, ja kaaluda võimalikke alternatiivseid süsteeme.
Klausel 6: kõrvaldamine, vältimine ja kaitse
Lõigetes 1 ja 2 on loetletud mitu meedet, mida tuleb võtta teravate instrumentide
77
põhjustatud vigastusohu ja/või nakkusohu kõrvaldamiseks ning kokkupuuteriski

vähendamiseks.
Lõiked 3 ja 4 käsitlevad olukordi, kus töötajate ohutus ja tervis on ohus nende kokku
puute tõttu bioloogiliste mõjuritega, mille vastu on olemas toimivad vaktsiinid. Sellistel
asjaoludel tuleb töötajatele pakkuda vaktsineerimisvõimalust kooskõlas riiklike õigus
aktide ja/või tavadega. Peale selle tuleb töötajaid teavitada nii vaktsineerimise kui ka
vaktsineerimata jätmise eelistest ja puudustest. Vaktsineerimine peab olema tasuta.
Klausel 7: teavitamine ja teadlikkuse tõstmine
Kuna teravaid meditsiiniinstrumente käsitletakse kooskõlas direktiiviga 89/655/EMÜ

töövahenditena, on selles klauslis sätestatud mitu teavitus- ja teadlikkuse tõstmise
meedet, mida tööandja peab võtma lisaks teabe ja kirjalike juhendite jagamisele vas
tavalt nimetatud direktiivi artiklile 6.
Klausel 8: koolitus
Selles klauslis on sätestatud, et töötajad peavad saama koolitust teravaid instrumente

käsitlevate tegevusviiside ja menetluste kohta, millest osa on ka loetletud. Selline koo
litus on lisaks direktiivi 2000/54/EÜ (töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega
kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl) (22) artiklis 9 („Töötajate teavitamine ja koo
litus”) kehtestatud meetmetele.
Samuti on kõnealuses klauslis kehtestatud mitmesugused koolitusega seotud kohus

tused tööandjatele ning sätestatud, et koolitus on töötajatele kohustuslik.
Klausel 9: aruandlus
Lõikes 1 on sätestatud, et olemasolevaid menetlusi vigastusi hõlmavatest õnnetus

juhtudest teatamiseks tuleb kohandada ning koostöös töötervishoiu ja -ohutuse vald
konna esindajate ja/või asjakohaste tööandjate/töötajate esindajatega läbi vaadata.
Teatamismenetlused peaksid sisaldama tehnilisi üksikasju, et parandada selle alahin
natud ohuliigi kohta andmete kogumist kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil.
Lõikes 2 on kehtestatud töötajatele kohustus teavitada viivitamata kõikidest teravate

instrumentidega seotud õnnetustest või ohtlikest juhtumitest.
Klausel 10: vastu- ja järelmeetmed
See klausel käsitleb tegevusviise ja menetlusi, mis peavad olema kehtestatud teravaid
instrumente hõlmavate vigastuste puhuks. Eelkõige on siin täpsustatud mitu võeta
vat meedet, näiteks kokkupuutejärgse profülaktika andmine ja vajalike meditsiiniliste
proovide võtmine, asjakohase tervisekontrolli pakkumine, õnnetuse põhjuste ja asja
olude uurimine ning töötajate nõustamine.
Selles klauslis on sätestatud, et austama peab vigastuse, diagnoosi ja ravi

konfidentsiaalsust.
Klausel 11: rakendamine
Selle klausliga nähakse ette mitu sätet seoses kokkuleppe rakendamisega.
Siin on sätestatud nn miinimumnõude klausel, mille kohaselt kokkulepe ei piira olemas

olevate ja tulevaste riiklike ja Euroopa Liidu sätete kohaldamist, mis on veelgi soodsa
mad töötajate kaitsmisel teravate meditsiiniinstrumentide põhjustatud vigastuste eest.
(22) EÜT L 262, 17.10.2000,
lk 21–45. Ühtlasi on siin sätestatud, et komisjon võib kokkuleppe tõlgendamise küsimused suu
nata allakirjutanutele, kes esitavad oma arvamuse, ilma et see piiraks komisjoni, liik
mesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vastavat rolli.
78
Süstlatorgetest ja teravatest instrumentidest põhjustatud vigastustele

järgnevate testide ja uuringute programm
Riskianalüüs
Edasiste meetmete aluseks on hinnang, mille kohaselt on risk tõepoolest olemas. Enne sel
lise järelduse tegemist tuleb hinnata selliseid põhitegureid nagu vigastatud isiku immuun
susseisund, terava instrumendi või süstlatorke põhjustatud vigastuse liik ja raskusaste ning
saastunud vere kogus.
Veretestid
Kui riskianalüüsi põhjal ei saa nakkusohtu välistada, tuleb teha testid HBs, HBc, HCV ja HIV
vastaste antikehade kontrollimiseks. Nimetatud teste tuleb korrata 6, 12 ja 26 nädalat pärast
esimese testi tegemist. Kui asjaomane patsient on teada ning tal kahtlustatakse nakkust, on
võimalik saada lisateavet viivitamatu ühtse HBs, HBc, HCV ja HIV vastaste antikehade testi
põhjal.
B-hepatiit – ettevaatusabinõud
Kui ohuga kokkupuutunud isik ei ole varasema immuniseerimise tagajärjel saavutanud

piisavat immuunsust, peaks järgnema viivitamatu B-hepatiidi vastane aktiivne vaktsinee
rimine. Kui vigastus hõlmab kindlat saastumist B-hepatiidi nakkust sisaldava verega, peab
sellele järgnema passiivne immuniseerimine kuue tunni jooksul.
C-hepatiit – ettevaatusabinõud
Kahe kuni nelja nädala jooksul pärast kokkupuudet C-hepatiiti põdeva isiku verega on vara
jase diagnoosi ja ravi hõlbustamiseks soovitatav teha C-hepatiidi polümeraasi ahelreakt
siooni analüüs (HCV-PCR). Sellest sõltumatult tuleb eespool nimetatud ajakava kohaselt
testida HCV-vastaseid antikehasid.
HIV – meetmed ja ettevaatusabinõud
Pärast kokkupuudet potentsiaalselt HIVi nakatunud isiku verega saab asjaomase patsiendi
nakkavuse teha kindlaks kiire HIV-testiga (antikehade test). Kui kokku on puututud kliinili
selt tõendatult HIV-positiivse isiku verega, on ette nähtud meditsiiniline kokkupuutejärgne
profülaktika. Selline profülaktika on kõige tõhusam siis, kui seda alustatakse kahe tunni
jooksul pärast vigastust ning selle abil on võimalik nakatumist vältida isegi juhul, kui viirus
on sisenenud vereringesse. Ravimite tõsise kõrvaltoime tõttu peaks aga kokkupuutejärgse
profülaktika alustamise otsuse tegema vastav spetsialist.
Vigastuse dokumenteerimine ja õnnetusjuhtumi kirjeldamine
Vigastused tuleb põhjalikult dokumenteerida, et oleks võimalik õnnetusjuhtumeid analüü

sida ja panna kirja ennetusmeetmed.
79
3.3.2. Õhu kaudu levivate nakkuste oht
Õhu kaudu levivad nakkused:
• mumps • tuberkuloos
• gripp • leetrid
• punetised • SARS.
Sissejuhatus
Õhu kaudu levivad haigustekitajad kanduvad peaaegu eranditult üle ühelt inimeselt
teisele (ülekandumine inimeselt inimesele). Aerosoolid moodustuvad siis, kui hinga
miselundite (kopsud, bronhid või neel) nakkusega patsiendid köhivad, aevastavad või
räägivad. Selle käigus paiskub koos väljahingatava õhuga välja imeväikeste piisakeste
või piisktuumade pilv. Sellised aerosoolid on erineva suurusega ning erinevate aero
dünaamiliste omadustega.
Riskihindamine
Aerosoolide nakkavus sõltub osakeste suurusest ja tihedusest, haigustekitajate tihe

dusest osakeses, aga ka sissehingamiseks kuluvast ajast ja sissehingatud kogusest.
Väikesed osakesed (piisktuuma läbimõõt < 5 μm) on eriti ohtlikud juhul, kui piisktuu
mad ja aerosoolid püsivad õhus nii kaua, et neid piisavas koguses sisse hingata, ning
ladestuvad kopsualveoolidele. Sellest võib järeldada, et selliste kehaeritistega, mis ei
põhjusta aerosoolide moodustumist (näiteks uriin ja mäda), kaasneb väiksem nakkus
oht. See kehtib ka aerosoolide kohta, mis settivad esemete pindadele ja põrandatele
ning mida üldiselt ei käsitata konkreetse ohuallikana, kuivõrd järgitakse tavapäraseid
hügieenimeetmeid.
Eriti suur kokkupuuteoht esineb:

• tuberkuloosipolikliinikutes;
• nakkushaigustele spetsialiseerunud sisehaiguste polikliinikutes;
• lastepolikliinikutes;
• eakate hooldamisel.
Potentsiaalse nakkusohuga toimingud hõlmavad järgmist:
• ekstubeerimine/intubeerimine;
• suuhooldus;
• bronhoskoopia;
• gastroskoopia;
• vältimatu abi/kiirabi;
• elustamine;
• suust suhu hingamine;
• intubeerimine.
80
Töötajate nakatumise oht on suurem, kui nad puu 20 Õhku filtreerivad ja
haigustekitajaid kin-
tuvad kokku patsientide köhimisega – mis on sageli nipüüdvad respiraa-
vältimatu (nt bronhoskoopia, pikaajalise lähedase torid pakuvad kaitset
kontakti, näiteks füüsilise läbivaatamise, patsien õhu kaudu levivate
nakkuste eest.
tide hooldamise ja koostöövõimetute patsientide
puhul) –, mille puhul võib eeldada aerosoolide suurt
kontsentratsiooni (nagu ägedate nakkushaiguste
korral) või kokkupuudet õhu kaudu levivate mik
roorganismidega. Nii ambulatoorsete kui ka stat
sionaarsete patsientide hooldamisel on töötajate
jaoks kõige suuremaks riskiks nakkusohtlikud pat
siendid, kes vajavad diagnoosimis- ja koheseid ravi
meetmeid, mille üks oluline põhjus on asjaolu, et
selles etapis ei ole sageli pandud selget diagnoosi.
Ohte on mitmesuguseid: avastamata nakkus hingamisteraapia patsientidel, abitute ja

täiendavat abi vajavate patsientide pikaajaline hooldamine ning koostöövõimetute
patsientide hooldamine, seda isegi kiirabiautos transportimise ajal. Nakatumisoht on
tõendatult suurem juhul, kui esineb ulatuslikum kokkupuude trahheobronhiaalsete
eritistega (bronhoskoopia, endoskoopia, hingamiselundite uuringud, rögaproovid).
Muud suurema kokkupuute ja seega ka suurema nakkusohuga seostatavad töövald
konnad on patoloogia ning mikrobioloogia- ja viroloogialaborid.
Kaitsemeetmed
Üldised
Kõikide õhu kaudu levivate nakkuste vastu võitlemiseks kavandatud meetmete ees
märk peab olema nakatumisahela katkestamine ja selle edasise laienemise peatamine.
Igasugustes õhu kaudu levivate mikroorganismidega seotud nakkuste kontrolli alas
tes ettevaatusabinõudes tuleb keskenduda eeskätt nakkusohtlike aerosoolide ja eel
kõige piisktuumade sissehingamise riski vältimisele.
Kõik aerosoolid koosnevad suurte piiskade ja niinimetatud piisktuumade segust, mida

saab sisse hingata ja mis võib seega olla nakkav. Kuna nakkusohtlike patsientide iga
päevasel hooldamisel ei ole võimalik kindlaks teha, kas ruumis esineb sissehingatavaid/
nakkavaid aerosoole, on sellise võimaluse olemasolu korral alati soovitatav kasutada
filtreerivaid respiraatoreid, näiteks otse näo peal kantavaid poolmaske (FFP2).
Sellega seoses on eriti tähtis minimeerida kokkupuudet nakkusohtlike patsientide

köhimisega, mille käigus tekib aerosoole, st et nakkuste kontrolli üks oluline osa peab
olema patsientide teavitamine põhilistest nakkuste kontrollimise meetmetest, mis või
vad hõlmata ka patsientide suud ja nina katvaid maske.
Tehnilised
Töökohal on tähtis tagada sobilik ventilatsioon ja piisavate hügieeninormide järgimine
(desinfitseerimine). Tehnilised kaitsemeetmed hõlmavad palatite projekteerimist, ruu
mide jaotamist, ventilatsioonimeetmeid (suunatud õhuvool, õhuvahetus, negatiivne
rõhk), filtreerimismeetmeid (HEPA filtrisüsteemid, kasutatud õhu reguleerimine) ja ste
riliseerimismeetmeid (standard EN 1946 (4. osa)).
Korralduslikud
Nakkuste tõhusaks kontrollimiseks on vaja nakkusohtlikud patsiendid kiiresti diagnoo
sida ja varakult eraldada, aga ka alustada võimalikult ruttu nende tõhusat ja pädevat
ravi. Peale selle aitavad selliste patsientidega kokku puutuvate isikute, teiste patsien
tide ja tervishoiutöötajate nakatumisohtu vähendada tõhusad hügieeni- ja tehnilised
meetmed, näiteks kaitse nakkusohtlike aerosoolide sissehingamise eest.
81
• Patsiendid peaksid mõistma heade hügieenitavade tähtsust, st mitte köhima otse

hooldustöötajate ega teiste suunas, vältima sellist tegevust, mis kutsub esile köhi
mist ja aerosoolide teket ning alati köhides suu katma, eelistatavalt nina ja suud var
java maskiga.
• Tervishoiutöötajaid tuleb juhendada, et nad hoiduksid köhivatest patsientidest

eemale (umbes 1,5 m kaugusele).
• Paljusid nakkushaigusi on võimalik vältida kaitsepookimise ja vaktsineerimise teel

(vt vaktsineerimise teel ennetatavate haiguste loetelu).
• Tähelepanu tuleb pöörata töötajate ja patsiendiga kokku puutuvate isikute

immuniseerimisandmetele.
• Patsientidega kokku puutuvatele isikutele, töötajatele ja teistele patsientidele tuleb

anda lihtsalt mõistetavat ja täielikku teavet võimalike nakkusohtude, nakkuste eda
sikandumise viiside ja vajalike ettevaatusabinõude kohta.
Tööalaste ohtude esinemise korral on tähtis järgida üldisi hügieenimeetmeid, samas

on oluline kasutada ka sobilikke isikukaitsevahendeid (filtreerivaid respiraatoreid) ning
seega pakkuda kõikidele töötajatele hea tava alast koolitust. Otsustava tähtsusega on
asutusesisesed tervise- ja ohutuskontrollid ning meetmete järgimise kontrollimine.
Respiraatorid
• Kasutamiseks sobilike näomaskide valimisel peab olema tuttav epidemioloogiaga,

üldise riskihinnanguga ning eeskätt konkreetse eksperdihinnanguga, mis käsitleb
töökohal esinevat või kutsealast riski puutuda kokku potentsiaalselt nakkusohtlike
patsientidega.
• Olemasolevate filtreerivate poolmaskide liigitus vastab Euroopa standarditele (EN

149/filtreeriva näoosaga, filtering face piece – FFP). Täiendavat teavet toote kasuta
mise kohta annavad liited „S” (solid – tahked osakesed: vee aerosoolid ja tahked osa
kesed) ja „SL” (solid and liquid – tahked ja vedelad osakesed: vee ja õli aerosoolid ning
tahked osakesed). 2001. aastal kehtestatud uue standardi EN 149 alusel testitud too
ted tagavad kaitse nii peenikeste tolmuosakeste (S) kui ka vedelate aerosoolide (SL)
eest, seega ei ole S-il ja SL-il enam otstarbekas vahet teha. Hingamistakistuse vähen
damiseks toodetakse selliseid maske ka väljahingamisklapiga. (NB! Nakkusohtlikud
patsiendid ei tohi seda liiki maske kanda.)
• Maski koguleke arvutatakse ebatäpsest sobivusest (näo ja maski vahel) tingitud lekke,
väljahingamisklapist tingitud lekke (olemasolu korral) ja filtri enda lekkena. FFP1 klassi
maskide lubatud koguleke ei ületa 25%, FFP2 maskide puhul on nõutav maksimaalselt
11% leke ning FFP3 klassi maskidel ei tohi leke olla suurem kui 5%. Keskmine kogu
leke on 1. klassi maskidel maksimaalselt 22%, 2. klassi maskidel maksimaalselt 8% ja 3.
klassi maskidel maksimaalselt 2%, võttes osakeste keskmiseks
21 Respiraator on tõhus
läbimõõduks 0,6 μm. Maske tuleb kanda vastavalt tootja poolt
ainult siis, kui see on
tihedalt näo vastas. individuaalseks kasutamiseks antud juhtnööridele. Neid ei tohi
jagada teistega, samuti ei tohi maske kanda siis, kui need on
kahjustatud, määrdunud, niisked või mis tahes viisil saastunud.
• R
espiraatorid ei paku 100% kaitset. Ette tuleb näha tehnili
sed ja korralduslikud meetmed.
Täiendavad isiklikud/individuaalsed kaitsemeetmed
Traditsioonilised suu ja nina katted või kirurgilised mas

kid (kokkuvolditavad või vormitud) ei paku respiraatoriga
82
samaväärset kaitset. Nende lekkivus on palju suurem ja seepärast kaitse nakkusohtlike

aerosoolide sissehingamise vastu nende puhul väiksem kui FFP respiraatoritel. Küll
aga vähendavad need nakkusohtlike piisakeste pääsemist keskkonda.
FFP2 ja FFP3 respiraatorid pakuvad nakkuse eest suuremat kaitset. Suurel määral sõltub
see aga maski sobivusest. Hea sobivuse saavutamist mõjutavad sellised tegurid nagu
kandja näokuju ja -suurus. Ka habe võib takistada maski liibumist näole. Seepärast
tuleb teha kättesaadavaks mitmesuguses suuruses respiraatorid ning tööandja peab
tagama, et kõikidele töötajatele antakse juhtnööre nende õige ettepanemise ja nõue
tekohase kandmise kohta.
Kogemused näitavad, et maskide omaksvõtt sõltub ka teistest tähtsatest teguritest

nagu pakutava ohutuse ja kaitse eeldatav tase, kulud, mugavus ja käsitsemine ning
see, kuidas mask mõjutab kõnet (suhtlemist), sobitub näkku või avaldab näole survet.
Maskid võetakse piisavalt omaks alles siis, kui kõik eespool nimetatud kriteeriumid on
täidetud.
Kahtlustatava või kinnitust leidnud õhu kaudu leviva nakkuse korral soovitatakse pat
siendiga kokku puutuvate isikute nakkusohu minimeerimiseks rakendada praktikas
kõiki eespool nimetatud meetmeid. Väljaspool isolaatorit viibides peaksid patsiendid
kandma vähemalt tavapärast suu- ja ninakatet (kirurgiline mask, eelistatavalt vormi
tud, sest see tagab parema sobivuse), sest see vähendab väljahingatavate aerosoolide
õhkupaiskumist. Selline mask on patsientidele ja töötajatele ka hoiatusmärgiks, tule
tades neile meelde nakkuste kontrollimise meetmeid. Samuti on selliseid maske lihtne
ette panna, need on suhteliselt mugavad kanda ja patsient võib neid kasutada niikaua,
kuni need on kasutuskõlblikud, st ei ole pikaajalisest kandmisest niiskeks muutunud.
Väikese nakkusohuga olukordades (nt lühiajaline kokkupuude / lähema kokkupuute

puudumine) piisab sellest, kui töötajad kannavad FFP1 maski.
FFP3 maske tuleb kanda siis, kui on vaja nakkuse levimise ohtu radikaalselt vähendada
(asjaomas(t)e haigustekitaja(te) nakatumist põhjustavad kogused on väikesed ja risk
suur).
Väljaspool isolaatoreid ja teisi eriolukordi (nt patsiendi transport) tuleks teistele isi
kutele konkreetset riski kujutavatele patsientidele tagada suurem kaitse (kuna nad
viibivad teiste läheduses), et minimeerida nendega kokku puutuvate isikute nakatu
misohu (ilma väljahingamisklapita FFP2/FFP3 mask) ja vältida keskkonna saastumist.
Sobivuskatse
Lisaks vahendite õigele valikule sõltub respiraatorite tõhusus suurel määral ka nende
nõuetekohasest kasutamisest ja ettepanemisest (st sobivusest). Filtreerivate poolmas
kide ettepanemisel tuleb täpselt järgida tootja juhtnööre. On äärmiselt oluline, et mask
oleks tihedalt vastu nägu (eriti nina kattev vormitud osa). Soovitatav on kontrollida,
kas mask katab nägu nõuetekohaselt, st korraldada nn sobivuskatse. Suuremate lekete
avastamiseks tuleb õhku järsult sisse hingata, kattes samaaegselt mõlema käega filtri.
Habet kandvate meeste puhul on hea sobivuse saavutamine vähem tõenäoline ja see
pärast kalduvad nende maskid rohkem lekkima.
Ettevaatusabinõud
Enamikku õhu kaudu levivaid nakkushaigusi on võimalik ennetada immuniseerimise

teel. Töötervishoiukontrollide käigus tuleb teha kindlaks töötajate vaktsineerimisand
med. Kui vaktsineerimine ei ole täielik, soovitatakse manustada asjakohase vaktsiini
ühekordne kordusdoos. Selle kulud peab kandma tööandja. Töötervishoidu käsitle
vate konsultatsioonide jooksul tuleb töötajatele selgitada filtreerivate näomaskide
kandmise tähtsust.
83
3.3.3. Otseste ja kaudsete kontaktnakkuste oht
Fekaal-oraalsel teel levivad nakkused hõlmavad järgmist:
• A-hepatiidi viirus • shigella
• stafülokokk • amöboos
Nähtamatute, tundmatute või veel diagnoosimata nakkusohtlike haigustekita-

jate levik on tervishoiutöötajate ja patsientide hulgas tõsine terviseprobleem.
Riskihindamine
Kõige suurem risk nakkuste levikuks on saastunud käte kaudu. Riskihindamine ja asja
kohaste nakkuskontrolli meetmete kindlaksmääramine peab toimuma süsteemselt.
• nakkushaigustele spetsialiseerunud sisehaiguste polikliinikutes;
• intensiivravipalatites;
• sisehaiguste- ja kirurgiaosakonna vastuvõtus;
Potentsiaalse nakkusohuga toimingud hõlmavad järgmist:
• sidemete vahetamine;
• õendusabi;
• patsientide liigutamine;
• seadmete kasutamine kontaktnakkusega patsientide läheduses.
Edasikandumine kontakti teel
Otsene kontakt seisneb nakkuse edasikandumises ühe (nakatunud) isiku nahalt (või
kehapinnalt) teise vastuvõtliku isiku kehapinnale (siinkohal teisele patsiendile või töö
tajale). Edasikandumine võib toimuda näiteks siis, kui töötajad patsiente hooldavad
(nt vahetavad sidemeid või kateetreid).
Kaudne kontakt toimub kokkupuutel pindadega, kus leidub mikroorganisme ja mis on

saastunud näiteks pesemata käte või saastunud kinnaste tõttu.
Limaskesta või naha kaudne edasikandumine leiab aset:
• haavade ja vigastuste kaudu;
• pehmenenud, kahjustatud naha kaudu;
• silmadesse sattuvate pritsmete kaudu.
84
Allikas
Nakkusohtlike mikroorganismide allikaks võivad olla patsiendid, töötajad ja külastajad.

Kandja (allikas) võib olla aktiivselt nakatunud, haigus võib olla veel peitefaasis või tege
mist võib olla kroonilise haiguskandjaga. Nakkusallikaks võivad olla ka saastunud pinnad.
Immuunsustase
Inimeste vastupanuvõime või immuunsus on väga erinev, sõltudes sellistest teguritest

nagu vanus, tarbitavad ravimid (nt antibiootikumid, kortikosteroidid ja immuunsup
ressiivsed ravimid), kiiritus või rasked haigused. Optimaalse vastupanuvõime tagab
eelnev immuniseerimine (vaktsineerimine). Nõrgenenud immuunsüsteemiga tööta
jad peaksid kindlasti küsima töötervishoiualast nõu või läbima lühikeste ajavahemike
tagant arstlikke kontrolle.
22 Paljud haigus-

tekitajad suudavad
esemete pindadel
pika aja vältel elus
püsida. Seepärast on
väga oluline vahen-
did pärast kasutamist
desinfitseerida.
Kaitsemeetmed
Põhilised ettevaatusabinõud
Kontaktnakkuste riski vähendamiseks tuleb vastuvõtlikud (madala vastupanuvõi

mega) tervishoiutöötajad nakkusallikast füüsiliselt eraldada (neist eemaldada). Kõikide
patsientidega tegelemisel tuleb eeldada, et nad võivad olla nakkusohtlikud.
Tehnilised meetmed
Töökohal bioloogilisi mõjureid käsitsedes või nendega töötades tuleb võtta järgmised
ettevaatusabinõud:
• tööpinnad ning seadmete, aparaatide ja muude vahendite pinnad peavad olema

hõlpsalt puhastatavad;
• kehtestada tuleb meetmed aerosoolide ja tolmu tekke vältimiseks;
• ette tuleb näha piisavad pesemisvõimalused;
• töötajate riietusruumid peavad olema eraldatud tööruumidest;
• bioloogilisi mõjureid sisaldavate jäätmete kogumiseks tuleb hankida sobilikud

konteinerid.
85
• Pindade igapäevane puhastamine;
• puhastusvahendite varud;
• sobilike isikukaitsevahendite varud;
• hügieenikava;
• tootja juhtnöörid;
• pihustatavate desinfitseerimisvahendite vältimine.
23 Tööpinnad ning
seadmete, aparaatide
ja muude vahendite
pinnad peavad olema
hõlpsalt puhastata-
vad.
Isiklikud/individuaalsed kaitsemeetmed
Kõige tähtsam samm kontaktnakkuste leviku vältimisel on käte nõuetekohane des-

infitseerimine. Käsi tuleb pesta siis, kui need on silmanähtavalt määrdunud. Paljudel
juhtudel piisab naha desinfitseerimisest. Kuna käte pesemise kahjustab nahka, peaks
pesemine piirduma minimaalselt vajalikuga. Küll aga peaks see toimuma järgmistes
olukordades:
• enne kokkupuudet patsiendiga;
• enne protseduure;
• pärast protseduure või võimalikku kokkupuudet kehavedelikega;
• pärast kokkupuudet patsiendiga;
• pärast kokkupuudet patsiendi ümbrusega.
86
Hädavajalike isikukaitsevahendite hulka kuuluvad kaitsekindad, kaitserõivad,

kaitseprillid ja maskid/respiraatorid. Kindaid tuleb tingimata kanda igasuguse otsese
kokkupuute korral saastunud materjaliga. Kaitserõivaste valik sõltub hooldus-/ravitoi
mingust ja sellega kaasnevast saastumise riskist, aga ka mikroorganismi virulentsusest
(või võimalikust resistentsusest) ja selle edasikandumise viisist.
Bioloogiliste mõjurite käsitsemisel või nendega kokkupuutumisel kantavad kindad

peavad vastama standardi EN 455 kriteeriumitele, mistõttu on oluline, et latekskindad
on puudrivabad ja valmistatud hüpoallergilisest lateksist. Valitud kinnaste liik sõltub
tööülesandest, milleks neid kasutatakse, ning materjali omadustest. Tähtis on mee
les pidada, et latekskindad ei sobi alati kemikaalidega töötamiseks. Kinnastel peavad
olema kätised, mida saab tõmmata üle kitli või kaitserõiva varrukaotsa.
Kanda tuleb selliseid kaitserõivaid nagu kitlid ja (tavaliselt veekindlad) põlled.

Kaitserõivaid kantakse vormi- või tööriiete peal. Juhtkonna ülesanne on hankida kait
serõivad ja töötajad on kohustatud neid kandma.
Isikukaitsevahendite kasutamine
Kindaid tuleb kanda alati, kui tõenäoliselt võib toimuda kokkupuude vere või eritis
tega (nt sidemete vahetamisel, uriinikogumissüsteemide käsitsemisel).
Veekindlaid põllesid tuleb kanda juhul, kui tööriided/vormiriided võivad tõenäoliselt

määrduda või saastuda vere või eritistega (nt sidemete vahetamisel, uriinikogumissüs
teemide käsitsemisel).
Kaitsekitleid või pikkade varrukate ja kätistega rüüsid tuleb kanda siis, kui tõenäoline
on käsivarte või rõivaste (vormiriiete) saastumine nakkusohtliku materjaliga (nt pida
matuse või kõhulahtisusega patsientide hooldamine, suurte nakatunud haavade sidu
mine või resistentsete bakterite esinemine).
Ettevaatusabinõud
Tööandjate kohustused töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas peaksid hõlmama

töötajate arstlikke kontrolle. Selliste kontrollide kulud peab kandma tööandja. Arstlik
läbivaatus on töölevõtmise tingimus.
Immuniseerimine (vaktsineerimine)
Töötajad tuleks vaktsineerida kõikide asjakohaste nakkushaiguste vastu. Vaktsi

neerimise kulud peab kandma tööandja.
Patsientide transport
Nakkusohtlike patsientide transpordiga kaasneb varem nakkusvaba keskkonna saastu

mise risk. Transpordi eest vastutavatele töötajatele tuleb eelnevalt anda juhiseid nõue
tekohaste protseduuride ja meetmete kohta. Sama reegel kehtib tervishoiutöötajate
puhul, kes töötavad vastuvõtuosakonnas või palatites, kuhu patsiendid suunatakse.
87
3.3.4. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes:

toimetulek kontaktnakkustega
2005. aastal võttis Saksamaal Schwarzwaldis asuv Schrambergi piirkondlik
haigla kasutusele põhimõtte, mis on sisuliselt samaväärne Madalmaade ja Skan-
dinaavia meetmetega kontaktnakkuste, eriti MRSA vähendamiseks. Selle tule-
musel on kontaktnakkuste arv järsult vähenenud.
Haiglas kehtestatud menetlusi selgitab peaarst dr Christian Friz.
Intervjueerija: Milliseid vahendeid kasutab Teie haigla juhtkond nakkuste tõrjeks?
Dr Friz: Meie haiglas on kehtestatud nakkuste vältimiseks kvaliteedijuhtimise süs

teem, mis hõlmab ka tegevusjuhendit kontaktnakkustega toimetulekuks.
Intervjueerija: Kas teostate kontrolli või järelevalvet käte desinfitseerimise üle?
Dr Friz: Jah, hügieenispetsialist korraldab pistelist kontrolli. Peale selle mõõdetakse

igal aastal desinfitseerimisvahendite tarbimist. Seni on täheldatud selle kasvu.
Intervjueerija: Kas jälgite ka kaitserõivaste kasutamist?
Dr Friz: Jah, hügieenispetsialist ja peaarst kontrollivad ka seda pisteliselt osakondade

kaupa.
Intervjueerija: Millisel juhul patsiendid teistest eraldatakse?
Dr Friz: Patsiendid eraldatakse siis, kui kahtlustatakse või on kindlaks tehtud, et neil
Hea tava
on äärmiselt nakkav haigus (nt noroviirus, Clostridium difficile, MRSA, tuberkuloos).

Võimalik on ka sama kliinilise pildiga patsientide kollektiivne eraldamine (eralduspa
latisse paigutatakse mitu patsienti). Töötajatele pakutakse tõhusat vajalikke hügieeni
meetmeid käsitlevat koolitust.
Intervjueerija: Kas nõuete täitmise kontrollimiseks mõõdetakse hügieeninäitajana ka

(ühekordsete) kinnaste tarbimist?
Dr Friz: Jah, see dokumenteeritakse jäätmeid käsitlevas aruandes. Nimetatud aruanne

sisaldab täpseid jäätmekoguseid, sealhulgas kõrvaldatud kinnaste arvu.
Teine näitaja, mida me korra aastas dokumenteerime, on pindade desinfitseerimis

vahendite kulu. Ka see on suurenenud.
Intervjueerija: Kas olete mõõtnud antibiootikumide tarbimist?
Dr Friz: Jah, apteek esitab antibiootikumide tarbimise kohta täpseid andmeid.

Tarbimine on väike ja aastate lõikes suhteliselt ühtlane. Ebatavaliselt väike on vanko
mütsiini ja linesoliidi tarbimine.
Intervueerija: Kas Teie haigla vahetab pidevalt nakkushaigustealaseid eriteadmisi

teiste haiglatega?
Dr Friz: Jah, kuulume Baden-Württembergi MRSA-võrgustikku. Seal arutatakse kaitse

meetmete tõhusust ja tutvustatakse hiljutiste teadusuuringute tulemusi.
88
Kontaktnakkuste vältimise hea tava
1. Ennetusmeetmed moodustavad osa kvaliteedijuhtimissüsteemist.
2. Käte desinfitseerimise ja kaitserõivaste kasutamise üle teostatakse järelevalvet.
3. Kui kahtlustatakse väga nakkavat haigust või on see kindlaks tehtud, tuleb kont
rollida, kas patsiendid tuleb eraldada.
4. Töötajatele pakutakse tõhusat vajalikke hügieenimeetmeid käsitlevat koolitust.
5. Nõuete täitmise kontrollimiseks mõõdetakse hügieeninäitajana (ühekordsete)

kinnaste kulu.
6. Multiresistentsete haigustekitajate vältimiseks jagatakse antibiootikume ainult

siis, kui see on rangelt näidustatud.
7. Haigla kuulub koos teiste haiglatega nakkushaigustealaste eriteadmiste vahe

tamiseks loodud võrgustikku.
Hea tava
89
Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes:

ennetusmeetmed kiirabiteenistuses
Jena Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini teaduskonna juhataja vanemarst

dr Jens Reichel selgitab, milliseid ennetusmeetmeid on rakendatud seoses bio-
loogiliste riskidega kokkupuutumisega kiirabiteenistuses.
Intervjueerija: Kas on olemas kirjalikud menetlused süstlatorkevigastuste vältimiseks

ning kas on mingeid menetlusi selleks puhuks, kui süstlatorkevigastus on aset leidnud?
Dr Reichel: Jah, kohustuslike eeskirjade kohaselt on meil selged käitumiseeskirjad

ning asjakohased kvaliteedijuhtimise dokumendid sisaldavad ka menetlusi instrumen
tide käsitsemiseks ning töötajate käitumiseks, kui on esinenud süstlatorkevigastusi.
Intervjueerija: Milliseid arenguid on oodata tänu ohututele toodetele?
Dr Reichel: Praeguste kaitsemehhanismide tulemusel on sellist liiki süstlatorke

vigastused, millega me puutusime veel kaks aastat tagasi kokku, nüüd võimatud.
Mõningaid instrumente enam ei kasutata. Perifeersete veenikateetrite puhul olen
täheldanud, et meie kasutuses olevate materjalide puhul ei ole ajakulu varasemaga
võrreldes muutunud.
Intervjueerija: Kuidas kõrvaldatakse ohtlikke jäätmeid? Kas jäätmete ohutu käsitse

mine on tagatud kõikide isikute puhul, kes puutuvad nendega kokku – arstid, õed ja
koristajad?
Hea tava
Dr Reichel: Meil on selleks nõuetekohased jäätmekarbid – ühekordsed karbid, kuhu

jäätmed visatakse vastavalt bioloogiliste mõjurite määruse nõuetele. Selles küsimuses
meil probleeme ei esine.
Intervjueerija: Kas kasutuskohas on alati võimalik jäätmed otsekohe torkekindlatesse

konteineritesse ära visata?
Dr Reichel: Meil on väikesed teravate instrumentide konteinerid eranditult kõikides

seljakottides ja karpides. Neid kasutatakse täiesti rutiinselt. Erakorralise meditsiini osa
konnas on teravate instrumentide jaoks ka suuremad konteinerid.
Intervjueerija: Kas korraldate korrapäraseid koolitusi sellistel teemadel nagu süstla

torkevigastused, naha kaitsmine või nakkusoht?
Dr Reichel: Jah, kolleegidele pakutakse korra aastas täiendõpet. Me korraldame seda

aga alati koos mitmesuguste teiste meetmetega, näiteks seadmete kasutamise alase
täiendõppega. Kiirabiteenistuses on meil hügieeni eest vastutav ametnik, kes on läbi
nud sertifitseeritud kursused ja jagab seal juhendeid.
90
Intervjueerija: Kuidas Te hindate, milliseid riske võib esineda?

Kas seda teeb ohutusspetsialist või töötervishoiuarst?
Dr Reichel: Meil on polikliinikus töötervishoiukeskus. Olukorda

töökohas hinnatakse korra aastas. Tulemused nii olukorra kui ka
võetavate meetmete kohta edastatakse tööandjale.
Intervjueerija: Kas juhite oma töötajate ja kolleegide tähele

panu käte hügieenile ja nahahooldusele?
Dr Reichel: Selliseid küsimusi käsitletakse juhendamise käigus.

Jena Ülikooli kliinikumi era-
korralise meditsiini teadus-
Intervjueerija: Milliseid isikukaitsevahendeid pakute? konna juhataja dr Jens
Reichel.
Dr Reichel: Kitleid, erinevate ohuklasside näomaske, olenevalt nõuetest. 2. klassi mas
kid on standardsed (MRSA) ja 3. klassi maske kasutatakse ainult äärmiselt nakkusoht
like patsientide puhul (H5N1, ebola viirus). Aga ainult siis, kui midagi sellist leiab aset.
Selliste vahendite hulka kuuluvad ka sobilikud jalanõud või seotavad kaitsed jalanõu
dele, et pakkuda täielikku kaitset. Väga nakkusohtlike patsientide puhul kasutatakse
erineval määral ka kaitseprille.
Intervjueerija: Millal teavitatakse töötajaid asjakohastest töötervishoiu ja tööohutuse

eeskirjadest?
Dr Reichel: Esialgseid juhtnööre antakse siis, kui nad asuvad oma tööülesandeid
täitma. Peale selle korraldatakse iga-aastast täiendõpet. Kaitse- ja ennetusmeetmeid
Hea tava
on üksikasjalikult kirjeldatud ka kvaliteedikäsiraamatus.
91
3.3.5. Eritähelepanu vajavad nakkused
Üldiselt tagab eespool kirjeldatud nakkustõrje- ja kaitsemeetmete järgimine

tervishoiutöötajate piisava kaitse ning minimeerib tervishoiu valdkonnas esine-
vaid nakkusohte. On aga mitu nakkust, mille puhul on tegemist erilist tähele-
panu nõudva kutsealase ohuga:
• tuberkuloosinakkus;
• sügelised;
• multiresistentsed haiglanakkusi põhjustavad bakterid nagu MRSA ja multi

resistentne Pseudomonas;
• hooajaline gripp.
1. Tuberkuloos
Riskihindamine
Tervishoiutöötajad puutuvad kokku suurema riskiga juhul, kui nad töötavad näiteks
laborites, tehes teste Mycobacterium tuberculosis’e bakteriga, või tegelevad tuberku
loosipatsientide ravimise või hooldamisega spetsialiseerunud polikliinikutes.
• tuberkuloosipolikliinikutes;
• eakate hooldamise erivaldkondades.
Teatatud aktiivseid tuberkuloosijuhte ja ravitavaid juhtumeid esineb üldiselt rohkem

rahvastiku eakamates segmentides. See osutab, et latentset tuberkuloosi esineb roh
kem töötajate hulgas, kes tegelevad eakatega, ja seega on töötervishoiurisk sellistes
tervishoiuvaldkondades suurem. Nooremate tervishoiutöötajate hulgas on latentse
tuberkuloosi esinemine tõepoolest märgatavalt väiksem kui nende vanemate kollee
gide seas. See tuleneb osaliselt pikemaajalisest kokkupuutest asjaomase kutsealase
riskiga, ent võib olla tingitud ka tavalisest vanusega seotud kokkupuutest tuberkuloo
siga laiema elanikkonna hulgas.
Potentsiaalset nakkusohtu hõlmavad toimingud
Nendega kaasneb lähedane kokkupuude tuberkuloosipatsientidega ning nende

hulka kuuluvad:
• hooldamise või hingamisharjutustega seotud toimingud;
• suu või hammaste kontroll või otorinolarüngoloogiline läbivaatus;
• röga väljutamine, nina, suu või neelu aspireerimine avatud süsteemidega, elustamis
meetmed ja bronhoskoopia;
• lahangud;
• kauem kui 40 tundi suletud ruumis või transpordivahendis viibimine koos lahtist
tuberkuloosi põdeva patsiendiga.
92
Ettevaatusabinõud
Suuremat nakkusohtu kujutavaid ülesandeid täitvate töötajate suhtes tuleb teostada

korrapärast järelevalvet. Selline tuberkuloosiga seotud arstlik kontroll peaks piirduma
isikutega, kes puutuvad lähedaselt kokku aktiivset tuberkuloosi põdevate patsienti
dega (vt allpool), sealhulgas selliste spetsialiseerunud polikliinikute ja laborite töötaja
tega, kus kõnealust haigust rutiinselt analüüsitakse.
Riikides, kus asjaomast haigust esineb vähesel määral, on tuberkuloosi kontrollimise ja

kõrvaldamise strateegia keskseks osaks latentse tuberkuloosinakkuse varajane diag
noosimine ja profülaktiline keemiaravi. Sellise lähenemisviisiga vähendatakse märki
misväärselt nii riski, et latentne tuberkuloos areneb aktiivseks tuberkuloosiks, kui ka
edasikandumise riski. Nimetatud rahvatervise strateegia sõltub ilmselgelt kasutatud
testimeetodite usaldusväärsusest.
Mycobacterium tuberculosis’e genoomi dekodeerimisega avanes võimalus töötada

välja uus spetsiaalne molekulaarbioloogiline analüüs latentse tuberkuloosinakkuse
diagnoosimiseks.
24 Suud katvad näomas-

kid ei ole hingamis-
teede kaitsmiseks
piisavad.
Skriiningumeetod
Kaks sellist interferoon-gamma testi (IGRA) on QuantiFeronR-TB-Gold In-Tube ja

T SPOT-TB™. Need kaks uut ex vivo analüüsimeetodit on latentse tuberkuloosinakkuse
avastamisel paljutõotavaks alternatiiviks Mendel-Mantoux’ tuberkuliini nahatestile.
IGRA-teste on läbi viidud mitme tervishoiutöötajaid käsitleva uuringu raames. On sel
gunud, et IGRA on tuberkuloosinakkuse esinemise kindlakstegemiseks täpsem test.
Peale selle ei ole teatatud ristuvatest reaktsioonidest BCG-vaktsiiniga (mida mõnes
riigis enam ei soovitata) ega keskkonnas leiduvate mükobakteritega. Positiivne IGRA-
test viitab vajadusele teha kopsuröntgen.
Positiivse IGRA-testi puhul on üksikute ohtudega kokkupuutuvate töötajate ravi vali

kuliselt näidustatud. Konsultatsioone ja ravi peavad läbi viima spetsialistid.
93
Keda tuleks testida?
Kindlaks tuleb teha isikud, kes on kokku puutunud lahtise tuberkuloosi või nakkus- või
haigestumisohuga. Soovitatav on hõlmata isikud, kellel on olnud asjaomase patsien
diga lähedane kokkupuude (vt eespool) nakkusperioodi vältel või muul juhul viimase
kahe kuni kuue kuu jooksul.
Pärast lahtise tuberkuloosiga kokkupuutumist esitatavad küsimused jah ei
Kas tegelesite patsiendi hooldamisega? o o
Kas viisite läbi hingamisharjutusi? o o
Kas viisite läbi suu või otorinolarüngoloogilise läbivaatuse/kontrolli? o o
Kas teostasite trahhea aspiratsiooni? o o
Kas elustasite patsienti? o o
Kas teostasite patsiendil bronhoskoopiat? o o
Kas patsient on Teie suunas köhinud? o o
Kas viisite läbi patsiendi lahangu? o o
Kas olete olnud patsiendiga samas ruumis kauem kui 40 tundi? o o
Märkused
Individuaalset riski käsitlevad küsimused jah ei
Kas olete vanem kui 50 aastat? o o
Kas tarvitate ravimeid? o o
Kas põete diabeeti? o o
Kas Teile on tehtud mao resektsioon? o o
Kas olete tuberkuloosi varem põdenud? o o
Kas olete tuberkuloosi vastu vaktsineeritud? o o
Kas Teile on kunagi tehtud tuberkuloosi nahatest, mis on osutunud positiiv o o

seks?
Kas Teil on kunagi esinenud sümptomeid, mis sarnanevad tuberkuloosi o o

sümptomitega (kaalukaotus, öine higistamine, köhimine, söögiisu kadumine,
kurnatus, kerge palavik)?
Märkused
2. Sügelised
Sügelised on probleem nii haiglatöötajatele ja nende perekondadele kui ka hooldeko

dudes ja kogukondlikes institutsioonides. Häbitunde, väärarusaamade, mittetäielike
hügieenimeetmete ja mõnikord ka ebasobiva ajastuse tõttu on nende soovimatute
parasiitide vastu võitlemine kõikide seotud isikute jaoks raske ülesanne.
94
• sisehaiguste polikliinikutes;
• eakate hooldamisel;
• puuetega inimeste institutsioonides.
Potentsiaalse nakkusohuga toimingud hõlmavad:
• kehalist kontakti hõlmavat tegevust, näiteks haigete eest hoolitsemist;
• sidemete vahetamist;
• patsientide liigutamist;
• ambulatoorsete patsientide hooldamist.
Sügelistesse nakatumise oht puudutab põhimõtteliselt kõiki, kes hoolitsevad nakatu

nud inimese eest, välja arvatud juhul, kui neil õnnestub vältida lähedast kokkupuudet
patsiendiga. Tööülesannetest sõltuvalt ei ole see aga alati võimalik (nt abistamine isik
liku hügieeniga, patsiendi toetamine seismisel, käimisel või voodist tõusmisel). Näiteks
sarkoptoosi nakkuse puhul, mille tagajärjel tekivad kahjustatud nahapiirkondadesse
koorikud, kaasneb suur lestade kontsentratsioon.
Sügeliste levikut soodustavad piiratud ja ebahügieensed elamistingimused ning kehv

tervis. Lestad võivad aga levida ka riiete jagamise või mustade või ebapiisavalt pestud
rõivaste, voodipesu, madratsite, vaipade, tekkide, pehmete mänguasjade, patjade ja
diivanipatjade, rätikute, kraadiklaaside, vererõhu mõõtmise aparaatide mansettide ja
tekstiilesemete kaudu.
Enne ravi
25 Sügelistesse nakatu-
Käige vannis, pestes tervet keha (enne mise ohuga puutuvad
kokku kõik nakatu-
lestavastase kreemi või vedeliku peale nud patsiendi eest
kandmist). Enne ravimi kasutamist peab hoolitsevad inimesed.
nahk olema kuiv ja jahe (tavaline keha
temperatuur, st vähemalt üks tund pärast
pesemist). Enne ravi alustamist on soovi
tatav küüned lühikeseks lõigata. Vann ei
ole vajalik lestavastase pihustusvahendi
(mille toimeaine on S-bioalletriin) kasu
tamise korral.
3. MRSA
Staphylococcus aureus põhjustab suuremat osa haiglates ja hooldekodudes saadud

nakkusi üle maailma. Ekspertide hinnangul on metitsilliiniresistentne Staphylococcus
aureus (MRSA) Euroopas kasvav probleem. MRSA ei allu sageli antibiootikumiravile
ning seepärast kaasneb sellega suur haigestumus ja suremus. Viimasel aastakümnel
on MRSA esinemine suurenenud enamikus Euroopa riikides. Samuti on kasvanud oht
tervishoiutöötajatele. Seetõttu on vaja uut ennetusstrateegiat koos tervishoiu- ja ohu
tusalaste ettevaatusabinõudega.
Need bakterid on kuivades soojades tingimustes ülimalt resistentsed ning võivad

anorgaanilises keskkonnas (nt kitlitel, õhus ning vahendite, instrumentide, meditsiini
seadmete ja haiglainventari pinnal) püsida elus mitu kuud.
95
• intensiivraviüksustes;
• kõrgel tasemel antibiootikumide kasutamist hõlmavates valdkondades;
• sisehaiguste polikliinikutes;
Potentsiaalse nakkusohuga toimingud hõlmavad:
• kehalist kontakti hõlmavaid toiminguid, näiteks haigete eest hoolitsemist;
• sidemete vahetamist;
• patsientide liigutamist;
• ambulatoorsete patsientide hooldamist.
26 Enne meditsiiniliste

tööülesannete täit-
mist tuleb teha põhja-
likke ettevalmistusi.
Selle hulka kuulub
sobilike kaitsevahen-
dite kasutamine.
Kliiniline pilt
Koloniseerimisel sümptomeid ei esine. MRSA ei sekku keha tegevusse, vaid elab selle
pinnal.
Kui bakterid tungivad kehasse, muutuvad nad haigustekitajateks. Selle ilmingud on

furunklid, karbunklid, püodermia, mädapaised (ka organitel), nakatunud haavad ja
väliskehade põhjustatud nakkused, empüeemid ja sepsis (suremuse määr 15%).
Edasikandumise viis/immuunsus
MRSA koloniseerib naha, ilma et see tekitaks peremeesorganismil nakkusi või nähta
vaid füüsilisi muutusi, vastupidiselt teistele nakkusohtlikele bakteritele, mis sisenevad
kehasse ja põhjustavad nakkusi. Seega ei peeta MRSAga koloniseeritud inimesi pato
loogilisteks haigeteks ning MRSA bakterid moodustavad nahal saprofüütide koloonia
ning elunevad koos peremeesorganismiga.
Allogeense surve mõjul võib tekkida hootine või alaline kolonisatsioon (välistest tegu
ritest tingitud nakatumine). Edasikandumise viisiks on sageli kontakt, eriti kätega,
või haavadest ja hingamisteedest pärit eritiste, nahavoltide või vere (baktereemia)
96
või meditsiinivahenditega kokkupuutest tingitud saastumine. Kuigi ka õhu kaudu

levimine on võimalik, on see ebaolulise tähtsusega. Nakatumist soodustab rakkude
nõrgenenud vastupanuvõime (nt suhkurtõbi, dialüüsipatsiendid). Samuti teevad
koloniseerimise hõlpsamaks kunstmaterjalist implantaadid (nt veenikateetrid, liigese
proteesid), immunosupressioon, viirusrakkude tekitatud kahjustused (nakkusteed, nt
A-gripp), kaitsemehhanismide füüsilised kahjustused (nt naha või limaskesta kahjus
tused). Koloniseerimine ei tekita tõhusat immuunsust.
MRSAst tulenev oht töötajatele
MRSAga koloniseeritud patsientidega kokkupuutumise tulemusel võivad bakterid

(märkamatult) koloniseerida ka töötajad, seda eriti intensiivraviosakondades, aga ka
eakate hooldusasutustes.
Koloniseerimist saab ära hoida kontaktnakkusi käsitlevas jaos kirjeldatud kaitsemeet

mete (vt lk 84) pideva rakendamisega.
On ka tõendeid tervishoiutöötajate MRSAsse nakatumise kohta. Sellised tõendid

rõhutavad kaitsemeetmete tähtsust koloniseerimise ärahoidmiseks. Nõrga immuun
süsteemiga töötajad või koloniseeritud tervishoiutöötajad peaksid küsima töötervis
hoiualast nõu.
Epidemioloogiliste andmete puudumise tõttu ei ole võimalik kõnealust riski kindlalt

hinnata.
MRSA kandjate dekoloniseerimine
Kui tervishoiutöötajad on MRSAga koloniseeritud, tuleks bakterite hävitamiseks kasu

tada tõestatud kliinilise tõhususega antibakteriaalseid vahendeid.
Ninas paiknevate MRSA kolooniate hävitamiseks soovitatakse kasutada mupirotsiini

sisaldavat ninakreemi (kanda kolm korda päevas või vähemalt kolme päeva jooksul
mõlemasse ninasõõrmesse). Pärast nina dekoloniseerimist väheneb koloniseerimine
tavaliselt ka teistel kehaosadel.
Kui nakkus on mupirotsiinile resistentne, on tõhusaks osutunud antiseptilisi aineid

sisaldavad preparaadid või muud paikselt kasutatavad antibiootikumid.
Kui nahk on terve, soovitatakse pesta tervet keha ja juukseid antiseptilise seebi ja vede
likega, mis on tõendatud meetod nahal asuvate MRSA kolooniate vastu võitlemiseks.
Rekoloniseerimise vältimiseks soovitatakse bakterite hävitamise ajal vahetada igal

päeval voodipesu, riideid ja kõiki isiklikke hügieenivahendeid (nt saunalinad, rätikud),
eriti pärast keha pesemist antiseptiliste vahenditega. Selliseid isiklikke esemeid nagu
prillid, pardlid ja hambaharjad tuleks hoida patsiendi ruumis ning desinfitseerida või
vahetada.
Baktereist mõjutatud töötajaga lähedalt kokkupuutuvaid isikuid (partner, pereliik

med) tuleks kontrollida ja võtta vastavate näidustuste korral meetmeid bakterite
hävitamiseks.
Vähemalt kuuekuulise ajavahemiku vältel tuleks teha kontrollteste ravi edukuse jälgi
miseks (nt kolme päeva, ühe nädala ning ühe, kolme ja kuue kuu möödumisel).
Tulemused tuleks dokumenteerida (genotüübi määramine).
Saastusest vabanemine mupirotsiini sisaldava ninakreemi ja antiseptiliste suuloputus

vedelikega ei tohi kesta kauem kui viis kuni seitse päeva. Kaaluda võib ka antiseptilisi
97
vedelikke keha pesemiseks. Kui mujal (teistes haiglates, polikliinikutes või kodus) on
kasutatud piisavaid bakterite hävitamise meetodeid ja need ei ole toiminud, ei ole
tavaliselt mõtet nendega jätkata. Tavaliselt kordub MRSA sellistel patsientidel / hool
dekodude elanikel, kelle nahal on kroonilised haiguskolded, või pikaajalist invasiivset
ravi saavatel patsientidel.
Haiglasse paigutatud isikute koloniseerimist (haiglanakkused) seostatakse väga mit

mesuguste antibiootikumide meelevaldse väljakirjutamisega. Selle tulemuseks on
nendega kokku puutuvate isikute kiire asümptomaatiline koloniseerimine. MRSA-l on
samasugused bioloogilised omadused kui Staphylococcus aureus’el.
Töötajate suhtes esineva riski vähendamine
Kõik meetmed, mida saab võtta MRSAga koloniseerimise või patsientide nakatumise
vältimiseks, vähendavad ka tervishoiutöötajate koloniseerimise või nakatumise ohtu.
Seepärast on MRSA puhul vajalik nakkuste range jälgimine.
4. Hooajaline gripp
Gripp on äärmiselt nakkav viirushaigus, mis külmadel kuudel esineb tavaliselt epidee
miatena. Selle hingamiselundite haiguse sümptomid võivad olla palavik, köha, valud
ja nõrkus. Iga-aastased gripipuhangud on tingitud väikestest muudatustest viiruses.
Selliste muudatuste tulemusel ei mõjuta viirusi inimeste eelnevate nakkuste või vakt
sineerimise tagajärjel väljakujunenud immuunsus. Igal aastal haigestub Euroopas,
Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides grippi ligikaudu 100 miljonit inimest.
Ennetusvõimalused
Edasikandumine toimub piisknakkuse teel. Seepärast tuleb võtta kõik kaitsemeetmed,

millega suudetakse selline edasikandumine ära hoida (vt õhu kaudu levivad nakku
sed/piisknakkused, lk 80).
Tõhus on ka immuniseerimine, mida tuleb teha igal aastal, sest gripiviiruste geneetilised
omadused muutuvad pidevalt. Ühe uuringu põhjal ei ole selle nakkuse saamise oht ter
vishoiutöötajate puhul suurem, sest gripp on mõõdukalt aktiivne. Ei ole kindel, kas see
kehtib ka juhul, kui gripp muutub äärmiselt aktiivseks ja haiglasse võetakse suurem arv
nakatunud patsiente. Saksamaal Berliinis korraldatud prospektiivse kohortuuringu koha
selt (Williams, C. J., B. Schweiger, G. Diner, F. Gerlach, F. Haamann, G. Krause, A. Nienhaus ja
U. Buchholz; uuring on läbivaatamisel) on hooajalisse grippi nakatumise oht tervishoiu
töötajate puhul tingitud nakkusega kokkupuutumisest pigem kodus kui töökohal.
Gripipandeemia leiab aset siis, kui gripiviiruses leiavad aset radikaalsed muutu
sed. Eelmisel sajandil on toimunud kolm pandeemiat. Muutused on niivõrd suured,
et mõjutatud inimestel puudub immuunsus uue viiruse vastu. Nii inimeste kasva
vast liikuvusest kui ka ülerahvastusest tulenevalt levivad uuest tekkivast gripiviiru
sest põhjustatud epideemiad tõenäoliselt kiiresti üle kogu maailma ning neil on oht
lõpuks pandeemiaks kujuneda. Seepärast on tähtis selliseks võimaluseks valmistuda.
Hiljutised kogemused seagripiga näitavad, kuidas viiruse A/H1N1 uus vorm on suut
nud rahvusvaheliselt levida.
Pandeemiatega seotud eriolukordade juhtimise kavad
Sissejuhatus
Gripipandeemia võib tervishoiuteenuste jaoks kiiresti koormavaks muutuda ning viia

need isegi kokkukukkumise äärele. Selleks, et meditsiiniteenuste osutamine erakord
selt nakkavate haigustekitajate leviku tõttu ei lakkaks, on äärmiselt tähtis koostada eri
olukordadega toimetuleku kava.
98
Sellise pandeemiaga seotud meditsiinilist eriolukorda käsitleva kava aluspõhimõtteks

on pakkuda gripipatsientidele võimalikult kaua ambulatoorset ravi, võttes mitteam
bulatoorsele ravile ainult tõsisemad juhtumid. Samamoodi tuleks patsiendid viia või
malikult kiiresti haiglaravilt üle ambulatoorsele ravile. Mitteambulatoorsed juhtumid
tuleks suunata selleks määratud kohalikesse haiglatesse, kus on olemas eluohtlike
komplikatsioonidega patsientide hooldamiseks vajalikud vahendid. Aga ka polikliini
kud ja arstide vastuvõtukabinetid, mida selline situatsioonplaan otseselt ei mõjuta,
peaksid pandeemiatevahelisel perioodil oma valmisoleku läbi vaatama ning koostama
kavad oma asutuse ja kõikide osakondade pandeemiaks ettevalmistamiseks. On äär
miselt tähtis, et eriolukordade lahendamise kava oleks paigas enne pandeemia algust.
Vastasel korral on tegemist ebavajaliku ajaraiskamisega, mis kujutab ohtu töötajate
ja patsientide tervisele ja ohutusele ning mille tagajärjeks on töötajate ulatuslikum
töölt puudumine. See omakorda muudab tõhusa planeerimise võimatuks. Samuti
oleks ilma eelneva planeerimiseta peaaegu võimatu hankida kaitse ja raviprofülaktika
rakendamiseks vajalikke lisavahendeid.
Pandeemiat käsitlevas eriolukordade kavas tuleb määratleda sellised küsimused

nagu vastutus ja põhiülesanded, nakatunud patsientide füüsiline eraldamine ja/või
eraldi liikumine (st karantiin), asutusesisene ja väline side ja teavitamine, täiendavad
hügieeni, diagnostika- ja ravimeetmed, töötervishoiu ja -ohutusega seotud ettevaa
tusabinõud, materjalide ja vahendite kogumine pandeemiatevahelisel perioodil ning
patsientide teavitamine.
Gripipandeemia
Gripipandeemia esineb juhul, kui ilmneb uus gripiviirus (A-gripi viiruse alatüüp), mille
vastu inimestel puudub varasemate epideemiate või vaktsineerimiste tõttu oman
datud immuunsus ning mille tulemuseks on ülemaailmsed kõrge suremuskordajaga
epideemiad.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on ülemaailmse gripipandeemia oht

suurem kui kunagi varem.
Pandeemiaolukorra juhtimise kavandamine
WHO on alates 1999. aastast üritanud veenda valitsusi osalema organisatsiooni üle
maailmse valmisoleku kavas. Selles on määratletud pandeemia kuus faasi:
• 1. ja 2. faas (pandeemiatevaheline periood)

Inimestel ei ole avastatud uusi gripiviiruse alatüüpe.
• 3. ja 4. faas (pandeemiahäire periood)

Inimestel on avastatud uue gripiviiruse alatüübi isoleeritud juhtumid (3).
Esinevad väikesed haiguspuhangud, kuid levi on äärmiselt paikne (4).
• 5. faas (pandeemiahäire periood)

Suured, ent endiselt paiksed inimeselt inimesele leviku puhangud.
• 6. faas (pandeemia)
Nakkuse kõrgenenud ja pidev levik elanikkonna seas.
Iga faasi kohta on ette nähtud erimeetmed, mida tuleb kohaldada vastavalt
vajadusele.
Haigla eriolukordade kava näide
Haiglate pandeemiaks valmisoleku kava tuleb välja töötada ja kokku leppida iga osakonna
ja palati kohta, et see moodustaks kooskõlastatud plaani. Näiteks tuleb võtta korraldusli
kud meetmed, et eraldada gripipatsiendid teistest patsientidest vastuvõtus, kiirabiautodes,
99
raviruumides ja operatsioonisaalides, palatites ja intensiivraviüksustes. Tuleb kehtestada

suunised, mille põhjal tehakse kindlaks, kas ja kuidas teostada plaanilisi operatsioone.
Haiglasisene pandeemiakava peaks sisaldama järgmisi meetmeid:
• pandeemia korral kriisijuhtimisrühma loomine, sealhulgas selle liikmete nimetamine;
• vastutusvaldkondade määramine seoses eriolukordade kavadega ja meetmete

rakendamisega pandeemia esinemise korral;
• tsoonide/ruumide eraldamist käsitleva kava ja/või vahendite kasutamise ajakava

kehtestamine (nt kas ja millal saab operatsioonisaali kasutada gripipatsientide või,
vastupidi, grippi mitte nakatunud patsientide jaoks);
• hügieenialane situatsioonplaan, mida tuleb pandeemia ajal järgida;
• nii töötajate kui ka patsientide suhtes kehtivate ettevaatusabinõude täpsustamine;
• (asutusesisese ja -välise) teabevahetuse kava koostamine;
• hankeplaani koostamine (millega tagatakse töötajate isikukaitsevahendite, desinfit

seerimisvahendite ja -materjalide, patsientide ja töötajate näomaskide, profülakti
liste ravimite piisavad varud);
• diagnostika- ja ravikava;
• suunised töötajate koolitamiseks ja juhendamiseks, sealhulgas selle dokumen-

teerimiseks;
• piisava patsienditeabe koostamine ja ettevalmistamine;
• pandeemiaolukordade juhtimise kava korrapärane läbivaatamine ja kontrollimine.
Kuna pandeemiatevaheline periood võib kesta mitu aastat, on soovitatav vaadata

töötajate iga-aastase koolitamise ja juhendamise raames läbi hetkeolukord (faas või
periood) ning pandeemiaolukorra kava asjakohasus/sobilikkus. Tervishoiutöötajate
juhendamine ja teavitamine peaks loomulikult kajastama asjaomast perioodi või faasi.
27 Pandeemia puhuks

tuleb teha kätte-
saadavaks piisavad
isikukaitsevahendid.
100
3.4. Rasedus
Rasedate töötajate kaitsmine (nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ (23))
Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektorites töötavad rasedad puutuvad kokku keskmisest

kõrgema nakkusohuga. See võib avaldada loote tervisele tõsist või isegi kroonilist mõju,
rääkimata mis tahes ravimeetmete potentsiaalselt kahjulikest tagajärgedest. Üldiselt peak
sid rasedad vältima kokkupuudet palavikus patsientidega juhul, kui sümptomeid ei ole sel
gelt diagnoositud; sama kehtib ka kõhulahtisust põdevate patsientide puhul. Kui patsiendil
on diagnoositud nakkus, tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata, kas kokkupuude on ohtlik
või lubatav, võttes arvesse nakkuse laadi, selle edasikandumise viisi ning raseda immuun
sust ja üldist terviseseisundit.
ELi õigusaktide kohaselt on tööandjatel kohustus hinnata töökoha ohutust seoses võima
like riskidega rasedatele ja rinnaga toitvatele töötajatele. Kehtestada tuleb sobilikud ette
vaatusabinõud, millega tagatakse, et kutsealased riskid ei ohusta ei ema ega lapse elu ja
tervist.
Tööandjal on järgmised kohustused:
• Hinnata töökohal esineda võivaid tervise- ja ohutusriske rasedatele ja rinnaga toit

vatele töötajatele (vt direktiivi 92/85/EMÜ artikkel 4 ja I lisa).
Seoses bioloogiliste riskidega hindab tööandja kõikide direktiivi 2000/54/EÜ artikli 2

punktides 2, 3 ja 4 osutatud 2., 3. ja 4. riskirühma bioloogilisi mõjureid hõlmavate toi
mingute puhul kokkupuute laadi, ulatust ja kestust, kui on teada, et sellised mõjurid
või sellistest mõjuritest tingitud ravimeetmed ohustavad raseda naise ja sündimata
lapse tervist ning kui need ei ole veel kantud direktiivi 92/85/EMÜ II lisasse (vt allpool).
Kui sellise hindamise põhjal võib esineda ohte, võtab tööandja vajalikke meetmeid,
et välistada asjaomase töötaja töötingimuste ja/või töötundide ajutise reguleerimise
teel tema kokkupuute selliste ohtudega. Töökoha riskianalüüsi põhjal saab tööandja
koostada loetelu tööülesannetest ja toimingutest, mida rasedatel on ohutu täita (nt
haldustöö). Selliste toimingute loetelu võib aidata töökohas rasedaid mõjutada või
vaid ohte vähendada või need kõrvaldada.
Kui töötingimuste ja/või töötundide reguleerimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt

võimalik või kui on nõuetekohastelt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik,
võtab tööandja vajalikud meetmed, et viia asjaomane töötaja üle teisele tööle.
Kui teisele tööle üleviimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik või kui on 92/85/EMÜ,
nõuetekohastelt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik, antakse asjaoma 19. oktoober 1992,
rasedate, hiljuti
sele töötajale puhkust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele kogu ajava sünnitanud ja
hemikuks, mis on vajalik tema ohutuse või tervise kaitsmiseks (vt direktiivi 92/85/EMÜ rinnaga toitvate
artikkel 5). töötajate tööohutuse
ja töötervishoiu
parandamise meetmete
Kokkupuude on keelatud järgmiste bioloogiliste mõjuritega: kehtestamise kohta
(kümnes üksikdirektiiv
direktiivi 89/391/ EMÜ
• toksoplasma, artikli 16 lõike 1
tähenduses) (EÜT L 348,
• punetisi tekitav viirus, 28.11.1992, lk 1–8).
101
välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et rasedad töötajad on nende ohutegurite eest
immuniseerimise abil piisavalt kaitstud (vt direktiivi 92/85/EMÜ artikkel 6 ja II lisa A osa).
Mõnes riigis, näiteks Taanis ja Soomes, on keelatud kokkupuude ka parvoviiruse ja

tuulerõugetega.
Tervishoiusektoris töötavate rasedate töötajate suhtes kehtivad järgmised tööalased

piirangud, mida tuleb rangelt järgida:
• mis tahes otsese kontakti vältimine potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga;
• selliste instrumentide käsitsemise vältimine, mis võivad põhjustada lõike-, süstla

torke- või muid torkevigastusi, eriti kui need on tõenäoliselt puutunud kokku keha
vedelikega, sest isikukaitsevahendid (nt kaitsekindad) ei taga piisavat kaitset.
Seepärast ei tohi rasedad töötajad:
• võtta vereproove;
• teha süste (sealhulgas lihasesiseseid ja nahaaluseid süste);
• tegelda saastatud lõike-, süstimis- või puurimisinstrumentide kõrvaldamisega;
• ravida või siduda nakatunud haavu;
• patsiente žiletiga raseerida;
• puutuda kokku patsientidega, kes teatakse olevat nakkusohtlikud;
• töötada meditsiinilaborites, kui sellega kaasneb kokkupuude nakkusohtlike keha

vedelike, kudede või eritistega.
Kokkuvõtteks: rasedad töötajad ei tohi täita tööülesandeid, mis arsti kinnitusel või
vad kujutada ohtu ema või lapse tervisele või elule.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, 18. september 2000, töötajate
kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seits
mes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (24)
Nõukogu direktiiv 2010/32/EL, 10. mai 2010, millega rakendatakse Euroopa haiglate
ja tervishoiuvaldkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori
töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põh
justatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris (25)
Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga
toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise
kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (26)
(24) EÜT L 262, 17.10.2000, Muud ELi vahendid:

lk 21
(25) ELT L 134, 01.06. 2010, raamkokkulepe teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta
lk 66
(26) EÜT L 348, 28.11.1992, haigla- ja tervishoiusektoris, 17. juuli 2009 (http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langI
lk 1–8. d=et&catId=89&newsId=558&furtherNews=yes).
102
3.6. Lingid
Nr Pealkiri Riik/ piir- Sisu/allikas
kond
1. Haiglanakkused Madalmaad Madalmaade äriühing tegeleb arenenud keskkonnasõbraliku desinfitseerimisteh

on ülemaailmne noloogia kavandamise, väljatöötamise, tootmise ja turustamisega.
probleem http://www.infectioncontrol.eu/
2. Tervishoid EL Tervishoiuga seotud nakkused ja resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes.

Euroopas: Tervishoiuga seotud nakkuste ehk haiglanakkustega, mis mõjutavad liiga paljusid
strateegiline akuutse ravi, pikaajalise ravi ja koduseid patsiente, kaasneb väga suur haigestu
lähenemisviis mine, aga ka suured tervishoiu- ja töövõimetuskulud. Selliste nakkuste tõhus ravi
on vähenemas, sest tervishoiuasutustes tekib mitme ravimi suhtes resistentseid
baktereid, mis levivad kiiresti ka laiema avalikkuse seas.
http://ec.europa.eu/health/ph_overview/strategy/docs/R-077.pdf
3. Nakkustõrje Hil Ühend- Nakkustõrje tervishoiuga seotud nakkusohu vältimiseks, mille aluseks on tõendi
lingdoni haiglas kuningriik põhiste ennetus- ja juhtimisstrateegiate koostamine nakkuste tõrjeks.
(London) http://www.thh.nhs.uk/services/infection-control/index.php
4. Haiguste Enne EU Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) loodi 2005. aastal. Tegemist
tamise ja Tõrje on ELi ametiga, mille eesmärk on tugevdada Euroopa kaitsevõimet nakkus-
Euroopa Kesku- haiguste vastu. Keskus asub Rootsis Stockholmis.
se veebisait www.ecdc.europa.eu
5. Epidemio EL Epidemioloogiaalane aastaaruanne nakkushaiguste kohta Euroopas 2008. aastal.

loogiaalane http://ecdc.europa.eu/en/publications/Publications/0812_SUR_Annual_Epidemiological_
aastaaruanne Report_2008.pdf
nakkushaiguste
kohta Euroopas
2008. aastal
6. IPSE tööpaketid EL IPSE (Improving Patient Safety in Europe – patsientide ohutuse parandamine
Euroopas) võrgustiku eesmärk on lahendada Euroopas haiglanakkuste ja anti
biootikumiresistentsusega seotud seni säilinud erinevused mitmesugustes enne
tustavades ja nende tagajärgedes. Teave hõlmab ülevaadet IPSE tööpakettidest:
TP-1: Euroopas Euroopa Kliinilise Mikrobioloogia ja Nakkushaiguste Seltsi (ESCMID)
poolt arstidele ja õdedele pakutav nakkuskontrollialane koolitus;
TP-2: ELi normid ja näitajad seoses rahvatervise jälgimisega ning tehnilised suu
nised haiglanakkuste ja mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse
kontrollimiseks;
TP-3: haiglanakkuste ja mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsusega
seotud olukordadest hoiatamine ning kiire teabevahetus;
TP-4: tehniline tugi võrgustiku HELICS teostatava haiglanakkuste jälgimise ning
haiglanakkuste ja mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse kontrol
limise jätkamiseks ja laiendamiseks;
TP-5: antibiootikumiresistentsuse jälgimise ja kontrollimise parandamine inten
siivraviüksustes;
TP-6: lisavahendid mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse uurimi
seks ja tõrjeks intensiivraviüksustes;
TP-7: Euroopa Liidu liikmesriikide hooldekodudes haiglanakkuste jälgimise teos
tatavusuuring.
http://helics.univ-lyon1.fr/index.htm
7. Tuberkuloosi EL Raamtegevuskava tuberkuloosi vastu võitlemiseks Euroopa Liidus.

vastase võitluse http://ecdc.europa.eu/en/publications/Publications/0803_SPR_TB_Action_plan.pdf
tegevuskava
8. Inaktivierung Saksamaa Prioonide inaktiveerimine ja eemaldamine ravivahendite tootmisel.

und Entfernung http://www.rki.de/DE/Content/Infekt/Krankenhaushygiene/Erreger_ausgewaehlt/
von Prionen bei CJK/CJK_pdf_04.html
der Aufbereitung
von Medizinpro
dukten
103
9. Antibiootikumi Saksamaa Antibiootikumiresistentsuse jälgimine Saksamaal. Selle raames luuakse üleriigi

resistentsus line representatiivne antibiootikumiresistentsuse jälgimissüsteem, mis hõlmab nii
statsionaarsete kui ka ambulatoorsete patsientide hooldamist.
http://www.rki.de/DE/Content/Infekt/Antibiotikaresistenz/ARS/ARS.html
10. Tuberkuloosi WHO Tuberkuloosinakkuse tõrje HIVga seotud hoolduse ja ravi laienemise ajastul – lisa
nakkuse tõrje tud WHO suunistele tervishoiuasutustes tuberkuloosi ennetamise kohta piiratud
ressurssidega.
http://www.who.int/tb/publications/2006/tbhiv_infectioncontrol_addendum.pdf
11. SARI Iirimaa SARI – strateegia mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse tõrjeks
Iirimaal. Riikliku haiguste seire keskuse teadusliku nõuandekomitee töörühm.
http://www.ndsc.ie/hpsc/A-Z/MicrobiologyAntimicrobialResistance/
StrategyforthecontrolofAntimicrobialResistanceinIrelandSARI/
12. Töötajate kokku Ameerika Ennetusmeetmed seoses töötajate kokkupuutega selliste kogukonnas levivate ja
puude nakkus Ühend- haiglanakkustega nagu metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus (MRSA).
haigustega riigid http://www.osha.gov/SLTC/etools/hospital/hazards/infection/infection.html
13. Tervishoiu Ameerika Tervishoiuasutustes gripipandeemia ajal kirurgiliste maskide ja respiraatorite

asutustes Ühend- kasutamise kavandamist käsitlevad vahesuunised.
gripipandeemia riigid http://www.flu.gov/planning-preparedness/hospital/#
ajal kirurgiliste
maskide ja
respiraatorite
kasutamise
kavandamist
käsitlevad vahe
suunised
14. Tömbiotsaliste Ameerika Bülletääni eesmärk on: 1) kirjeldada teravaotsalistest haavaõmblusnõeltest kui
haavaõmblus Ühend- kirurgide nahavigastuste allikast tulenevaid ohte; 2) esitada tõendeid tömbi-
nõelte kasuta riigid otsaliste nõelte tõhususe kohta kirurgide nahavigastuste vähendamisel, eriti kui
mine kirurgide selliseid nõelu kasutatakse lihaste ja sidekoe õmblemisel, ja 3) rõhutada Euroopa
nahavigastuste Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri nõuet ning Tööohutuse ja Töötervishoiu
vähendamiseks: Riikliku Instituudi (NIOSH) soovitust kasutada juhul, kui see on kliiniliselt sobilik,
tervishoiu- ja ohutumaid meditsiiniinstrumente (antud juhul tömbiotsalisi haavaõmblusnõelu).
ohutusteabe http://www.cdc.gov/niosh/docs/2008-101/default.html
bülletään
15. Empfehlungen Saksamaa Saksamaal koostatud soovitused üldise immuniseerimise kohta.

der Standigen http://www.rki.de/DE/Content/Kommissionen/STIKO/Empfehlungen/
Impfkommission Impfempfehlungen_node.html
(STIKO) am
Robert Koch-
Institut
16. Multiresistent Ameerika Töötervishoiu ja tööohutuse ameti teave multiresistentsete organismide (MRSA)
sed organismid Ühend- kohta. See elektrooniline abivahend (e-vahend) teavitab, mis aitab peatada MRSA
(MRSA) riigid levikut töötajate ning teiste tervishoiusektoris ja muudes majandusharudes
töötavate inimeste hulgas.
http://www.osha.gov/SLTC/etools/hospital/hazards/mro/mrsa/mrsa.html
17. Liste der Saksamaa Ohutute toodete loetelu – Saksamaa.

sicheren http://www.sicheres-krankenhaus.de/apps/verzeichnis_sicherer_produkte/
Produkte
18. E-faktid 40 EU-OSHA Töötajatel, eriti tervishoiu- ja hoolekandesektori töötajatel on oht puutuda töö
„Riskihindamine (Euroopa juures kokku vere kaudu levivate haigustekitajatega, sageli vigastuste kaudu.
ja süstlatorke- Tööohu Selles e-faktide numbris jagatakse teavet süstlatorkevigastustega seotud ohtude
vigastused” tuse ja Töö ja riskide ning selliste riskide hindamise kohta.
tervishoiu http://osha.europa.eu/et/publications/e-facts/efact40
Agentuur)
104
19. E-faktid 41 EU-OSHA Agentuur annab välja teabelehtede seeria, milles keskendutakse kutsehaiguste
„Puhastusvahen (Euroopa levikule ja ohtlike ainete, sealhulgas bioloogiliste mõjuritega seotud ohutus-
did ja ohtlikud Tööohu alasele teabele.
ained” tuse ja Töö http://osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact41
tervishoiu
Agentuur)
20. Aruanne EU-OSHA Bioloogilised mõjurid on üldlevinud ja paljud töötajad puutuvad tööl kokku väga
„Eksperdiprog (Euroopa kahjulike bioloogiliste riskidega. Ühenduse strateegias aastateks 2002–2006
noos tekkivate Tööohu anti agentuurile ülesanne asutada riskide seirekeskus ning prognoosida uusi ja
tööohutuse ja tuse ja Töö tekkivaid riske. Aruandes tutvustatakse tekkivaid tööohutuse ja töötervishoiuga
töötervishoiuga tervishoiu seotud bioloogilisi riske käsitleva prognoosi tulemusi; tegemist on teise tekkivate
seotud bioloo Agentuur) riskide kohta koostatud prognoosiga.
giliste riskide http://osha.europa.eu/en/publications/reports/7606488
kohta”
21. Raamkokkulepe ELi sotsiaal 17. juulil 2009 sõlmisid tervishoiusektori tööandjad ja ametiühingud tervet ELi
teravate instru dialoog hõlmava kokkuleppe süstlatorgete ja muude teravate instrumentide põhjustatud
mentide põhjus vigastuste ärahoidmiseks. Kokkuleppe eesmärk on saavutada selle sektori
tatud vigastuste töötajatele võimalikult turvaline töökeskkond ning kaitsta ohustatud töötajaid,
ärahoidmise hoida ära töötajate vigastused igat liiki teravate meditsiiniinstrumentide (seal-
kohta haigla- ja hulgas süstlanõelte) tõttu ning kehtestada riskide hindamise ja ennetamise, aga
tervishoiu- ka töötajate koolitamise ja teavitamise terviklik lähenemisviis.
sektoris http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&newsId=558&further
News=yes

Baka, A., H. R. Brodt, P. Brouqui, P. Follin, I. E. Gjørup, R. Gottschalk, M. M. Hannan,
R. Hemmer, I. M. Hoepelman, B. Jarhall, K. Kutsar, H. C. Maltezou, M. C. Marti, K. Ott,
R. Peleman, C. Perronne, G. Sheehan, H. Siikamäki, P. Skinhoj, A. Trilla, N. Vetter, P. Bossi,
W. Powderly ja K. Mansinho, „Framework for the design and operation of high-level
isolation units: consensus of the European Network of Infectious Diseases”, The Lancet
Infectious Diseases, 9(1), jaanuar 2009, lk 45–56.
Bronzwaer, S. L., O. Cars ja U. Buchholz, „A European Study on the relationship between

antimicrobial use and antimicrobial resistance”, Emerging Infectious Diseases, 8, 2002,
lk 278–282.
Euroopa Komisjoni teatis „Ühenduse strateegia antimikroobse resistentsuse vastu”,

(KOM(2001) 333 (lõplik)), I kd.
Fock, R., H. Bergmann, H. Busmann, G. Fell, E.-J. Finke, U. Koch, M. Niedrig, M. Peters,
D. Scholz ja A. Wirtz, „Management und Kontrolle einer Influenzapandemie. Bundes
gesundheitsblatt”, Gesundheitsforschung – Gesundheitsschutz, 10, 2001, lk 969–980.
Furlow, B., „Preventing drug-resistant infections in healthcare”, Radiologic Technology,

80(3), jaanuar–veebruar 2009, lk 217–237.
Gill, G. ja N. Beeching, „Lecture notes on tropical medicine”, Wiley & Sons, 2009.
Influenzapandemieplan des Landes Hamburg, Saksamaa, 2006

(http://www.hpg-ev.de/download/Influenzapandemieplan.pdf ).
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), „Tuberkuloosi infoleht nr 104. Ülemaailmne

ja piirkondlik esinemus”, märts 2006 (http://www.who.int/mediacentre/factsheets/
fs104/en/).
105
Nõukogu soovitus, 15. november 2001, mis käsitleb antimikroobsete ainete arukat kasu
tamist inimmeditsiinis (2002/77/EÜ), EÜT L 34, 5.2.2002, lk 13–16.
Perrella, A., S. Grattacaso, A. d’Antonio, L. Atripaldi, C. Sbreglia, M. Gnarini, P. Conti,

J. Vecchiet ja O. Perrella, „Evidence of hepatitis C virus-specific interferon gammapositive
T cells in healthcare workers in an infectious disease department”, American Journal of
Infection Control, 37(5), 2009, lk 426–429.
Rethwilm, A., „Vogelgrippe und Influenza-Variabilitat”, Hygiene & Medizin, 31, 2006,
lk 530–533.
Robert Kochi Instituut, „Anhang zum Nationalen Influenzapandemieplan”, 2007 (http://

www.rki.de/DE/Content/InfAZ/I/Influenza/Influenzapandemieplan_Anhang.html).
Robert Kochi Instituut, „Expertengruppe Influenza-Pandemieplanung: Nationaler

Pandemieplan Teil I Gemeinsame Empfehlungen des Bundes und der Lander”, 2004
(http://www.rki.de/DE/Content/InfAZ/I/Influenza/influenzapandemieplan_I.html).
Robert Kochi Instituut, „Expertengruppe Influenza-Pandemieplanung: Natio

naler Pandemieplan Teil II Analysen und Konzepte fur Deutschland”, 2005
(http://www.rki.de/DE/Content/InfAZ/I/Influenza/influenzapandemieplan_II.html).
Robert Kochi Instituut, „Expertengruppe Influenza-Pandemieplanung: Natio

naler Pandemieplan Teil III Aktionsplan von Bund und Landern”, 2005
(http://www.rki.de/DE/Content/InfAZ/I/Influenza/influenzapandemieplan_III.html).
Robert Kochi Instituut, „Hygiene Requirements in terms of construction, functional

design and apparatus for endoscopy units, Recommendations of the Commission for
hospital hygiene and infection prevention at the Robert Koch Institute”, Federal Health
Gazette, 45, 2002, lk 412–414.
Wallace, P. ja G. Pasvol, „Atlas of tropical medicine and parasitology”, Elsevier Mosby,

St Louis MO, 2006.
106
4
Luu- ja
lihaskonnaga
seotud riskid
4.1. Luu- ja lihaskonna vaevuste tekkimise risk
4.1.1. Sissejuhatus
4.1.2. Riski olemus
4.1.3. Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamist käsitleva konkreetse riskihindamise põhikriteeriumid
4.1.4. Tööolukorrad, kus kõnealune risk on suurim
4.1.5. Mõju tervisele ja ohutusele
4.1.6. Ennetus- ja kaitsemeetmed
4.1.7. Käitumine kriitilistes olukordades: soovitused töötajatele
4.1.8. Põhipunktid ja järeldused
4.1.9. Euroopa Liidu asjakohased direktiivid
4.1.10. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes
4.1.10.1. Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine St. Elisabethi haiglas Madalmaades Tilburgis
4.1.10.2.
Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine Saksamaa Liitvabariigis, Berufsgenossenschaftliches Unfallkrankenhaus Hamburgis (BUKH)
4.1.10.3. Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine Suurbritannias Derby linnavolikogu sotsiaalteenuste osakonnas
4.1.11. Lingid
4.1.12. Kasutatud kirjandus
4.2.
Libisemisest, komistamisest ja kukkumisest tingitud õnnetuste ärahoidmine
4.2.1. Sissejuhatus
4.2.2. Riski olemus
4.2.3. Konkreetse riskihinnangu põhikriteeriumid libisemisest, komistamisest ja kukkumisest tingitud
õnnetuste ennetamiseks
4.2.7. Isikukaitsevahendid
4.2.8. Käitumine kriitilistes olukordades: soovitused töötajatele
4.2.11. Lingid
4.1. Luu- ja lihaskonna vaevuste tekkimise risk
4.1.1. Sissejuhatus
Luu- ja lihaskonna vaevused on kõige levinum tööga seotud terviseprobleem Euroo-
pas, mis mõjutab miljoneid töötajaid. Luu- ja lihaskonna vaevused on probleemsed
mitte üksnes seetõttu, et need kahjustavad üksikute töötajate tervist, vaid ka see-
pärast, et need avaldavad majanduslikku mõju ettevõtetele ning tekitavad Euroopa
riikidele sotsiaalseid kulusid. Mõnes riigis langeb luu- ja lihaskonna vaevuste arvele
40% töötajatele hüvitatud summadest ja kuni 1,6% riigi enda sisemajanduse kogu-
produktist (SKP) (27). Luu- ja lihaskonna vaevused vähendavad ettevõtete kasumlik-
kust ja suurendavad valitsuste kulutusi sotsiaalvaldkonnale.
Tervishoiusektor on Euroopas üks suurimaid majandusharusid. Euroopa Liidus töötab

tervishoiu- ja hoolekandesektoris ligikaudu 10% töötajaid, neist suur osa haiglates (28).
Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutuse (Health and Safety Executive –
HSE) teatel on iga neljas õde tööl saadud seljavigastuse tõttu teatava aja töölt puudu
nud (29). Samuti teatatakse HSE sõnul tervishoiuteenuste valdkonnas igal aastal enam
kui 5000 vigastusest, mis on põhjustatud käsitsi teisaldamisest. Ligikaudu pool neist
saadakse patsientide liigutamise käigus. Patsientide liigutamine on küll selliste vigas
tuste oluline, kuid mitte ainus põhjus. Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud vigastusi
võib saada ka abipersonal. Ühtlasi tekitavad probleeme ebasobivast või liikumatust
asendist tingitud surved ja pinged patsientide ravimisel (30). Mõned töötajad, näiteks
ultraheliseadmete käsitsejad või operatsioonisaalide personal võivad olla sunnitud
püsima ebamugavas asendis oma tööülesannete tõttu.
(27) Euroopa Töötervishoiu

ja Tööohutuse Agen
tuur, „Tööga seotud Neljandas Euroopa töötingimuste uuringus (2005) leiti, et tervishoiusektori tööjõu
luu- ja lihaskonna puhul (31):
vaevuste ennetamist kä
sitlev aruanne”, Euroopa
Ühenduste Ametlike • on suurem osa töötajaid naised (79%);
Väljaannete Talitus,
Luxembourg, 2008. • määravad töötempo teiste isikute otsesed vajadused (80%);
( ) OSHA, e-faktid 18 „Riski
28
hindamine tervishoius”. • 61,8% on väga kiire töötempo;

(29) HSE, „Musculoskeletal
disorders in health and • 48,7% on teatanud, et nad peavad töötama väsitavas või valulikus asendis;
social care”.
• 43,4% peavad tõstma või liigutama patsiente;
(30) HSE, „Musculoskeletal
disorders in health and
social care”. • 27,7% peavad kandma või liigutama suuri raskusi;
(31) Euroopa Elu- ja Töötin
gimuste Parandamise • ligi 80% on teatanud, et nad töö ajal seisavad või kõnnivad;
Fond, „Neljas Euroopa
töötingimuste uuring”, • 26,3% on teatanud seljavalust;
Euroopa Ühenduste
Ametlike Väljaannete
Talitus, Luxembourg, • 24,3% on teatanud lihasevaludest.
2005
108
4 Luu- ja lihaskonnaga seotud riskid

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) on korraldanud töötajate gimuste Parandamise
vaheliste erinevuste võrdlemiseks vestlusi, millest selgus, et (32): Fond, „Neljas Euroopa
töötingimuste uuring”,
Euroopa Ühenduste
• kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata töötajad on võrdselt ohustatud; Ametlike Väljaannete
Talitus, Luxembourg,
2005.
• ülajäsemete vigastamise oht on naiste puhul suurem kui meestel;
(33) Vt punkt 4.1.9, „Euroopa
Liidu asjakohased
• luu- ja lihaskonna vaevuste üle kaebavad sagedamini eakamad töötajad. direktiivid”, lk 137.

Tööga seotud tervisemurede, sealhulgas luu- ja lihaskonna vaevuste probleemi on gimuste Parandamise
Euroopa tasandil tunnistatud ja püütud lahendada nõukogu mitme direktiivi (33), stratee Fond, „Luu- ja lihas
konna vaevused ning
giate ja tegevuspõhimõtete vastuvõtmisega ning selliste spetsialiseerunud ELi asutuste
korralduslikud muu
nagu EU-OSHA loomisega, et toetada töötervishoiu ja -ohutuse alast tegevust kõikjal datused. Konverentsi
Euroopas. Näiteks korraldas Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi Euroopa aruanne”, Lissabon,
11. ja 12. oktoober 2007.
Töötingimuste Vaatluskeskus koostöös ELi eesistujariigi Portugaliga 2007. aasta oktoob
ris Lissabonis luu- ja lihaskonna vaevusi ning korralduslikke muudatusi käsitleva kon (35) Euroopa Elu- ja Töötin
verentsi. Konverentsil järeldati, et ei ole olemas ühte kõikidesse olukordadesse sobivat gimuste Parandamise
lahendust, kuid sellest hoolimata tuleb püüelda kõigile kasulike lahenduste poole (34).
Euroopa Ühenduste
Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 alusel Euroopa sotsiaal Ametlike Väljaannete
partneritega peetud kaheetapilise konsulteerimise tulemusi ning ELi tasandil tööga
2005
seotud luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamise parandamiseks kavandatud arvu
kate võimalike poliitikavalikute sotsiaalmajanduslikku mõju käsitleva ettevalmistava
uuringu järeldusi, on komisjonil praegu kavas teha ettepanek uue seadusandliku alga
tuse kohta, millega pööratakse tähelepanu kõikidele tööga seotud luu- ja lihaskonna
vaevuste olulistele riskiteguritele ning kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse mii
nimumnõuded, et kaitsta töötajaid selliste riskiteguritega kokkupuutumise eest kõiki
des töötamiskohtades.
4.1.2. Riski olemus

Risk võib tuleneda kõigest – töömaterjalidest, seadmetest, töömeetoditest või -tava
dest –, millega võib kaasneda potentsiaalne oht. Luu- ja lihaskonna vaevused ohusta
vad töötajaid peaaegu kõikides töötamiskohtades. Tervishoiusektoris esinevad riskid
on seotud töö järgmiste aspektidega.
Tehnilised tegurid hõlmavad järgmist:
• ergonoomilisest seisukohast ebarahuldav ehitise projekt;
• kahjulik töökeskkond (nt kuum, külm, kliimaseadmest tingitud tuuletõmbus);
• ebapiisav ruum töötoiminguteks, mis võib tingida ebamugavad asendid ja esemete

ohtliku paigutuse;
• töötamiskoha ebasobilik ergonoomiline kujundus, sh töötamiskoha korraldus, kõr

gused ja käteulatus;
• ebaühtlane, ebastabiilne või libe põrand, mis võib õnnetuste riski suurendada.
Korralduslikud tegurid võivad hõlmata järgmist:
• liiga suurt pingutust nõudvad tööülesanded, näiteks teostatakse ülesandeid liiga

sageli või liiga pika aja vältel või töötavad töötajad liiga kaua ilma puhkepausita;
• vahetuste ebasobiv järjestus (vt 5. peatükk);
• ajaline surve – ajalist survet tunnetab 56% töötajaid Euroopas (35);
109
(36) Nõukogu direktiiv • vahendite puudumine (näiteks sellised mehaanilised abivahendid nagu tõstesead
90/269/EMÜ, 29. mai
1990, tervishoiu ja ohu
med, kärud või elektrilised voodid) või ebasobivate vahendite kasutamine;
tuse miinimumnõuete
kohta, mis käsitlevad • vahendite kehv hooldamine;
raskuste käsitsi teisalda
mist, millega kaasneb
eelkõige töötajate sel • koolituse ja täiendkoolituse puudumine;
javigastuse oht (neljas
üksikdirektiiv direktiivi
• asjaomase tööülesande täitmiseks ebapiisav töötajate arv;
lõike 1 tähenduses),
EÜT L 156, 21.6.1990, • töövoogude halb kavandamine;
lk 9–13.
(37) Euroopa Tööohutuse ja • puudulikud teavitamisprotsessid;

Töötervishoiu Agentuur,
teabeleht nr 73 „Raskus
te käsitsi teisaldamisega
• sobilike isikukaitsevahendite, nagu jalanõude ja töökinnaste puudumine.
seotud ohud ja riskid
töökohal”. Tööülesannetest tingitud tegurid hõlmavad järgmist:
(38) Euroopa Tööohutuse ja
Töötervishoiu Agentuur, • raskuste käsitsi teisaldamine ühe või mitme töötaja poolt, näiteks raskuste tõst
teabeleht nr 73 „Raskus mine, hoidmine, mahapanek, lükkamine, tõmbamine, kandmine või liigutamine (36).
te käsitsi teisaldamisega Raskus võib olla elutu, nagu musta pesu kast või kärule asetatavad lauad, või elus
seotud ohud ja riskid
töökohal”. (inimene või loom). Kriteeriumid raskuste käsitsi teisaldamise hindamiseks juhul, kui
sellega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht, on selgelt määratletud nõu
kogu direktiivi 90/269/EMÜ (37) I lisas. Luu- ja lihaskonna vaevuste risk on suurem, kui
raskus:
»» kaalub liiga palju: täpset ohutut kaalupiirangut ei ole – enamiku inimeste jaoks on
raske tõsta 20–25 kg;
»» on liiga suur: kui raskus on liiga suur, ei saa järgida tõstmise ja kandmise põhi
reegleid (st hoida raskust võimalikult keha lähedal), seetõttu väsivad lihased palju
kiiremini;
»» on raskesti kinnihoitav: selle tulemusel võib ese käest libiseda ja põhjustada õnne
tuse; teravate servadega või ohtlikest materjalidest raskused võivad töötajaid
vigastada;
»» on tasakaalustamata või ebastabiilne: see põhjustab ebaühtlast koormust lihas

tele ja väsimust, sest eseme raskuskese on töötaja keha keskmest eemal;
»» on raskesti kinnihaaratav: väljasirutatud käsivartega haaramiseks, kummardami

seks või keha pööramiseks on vaja suuremat lihasjõudu;
»» sellise kuju või suurusega, et piirab töötaja vaatevälja, suurendades seega libise
mise, komistamise, kukkumise või kokkupõrke ohtu;
• patsientide käsitsi liigutamine, mis hõlmab kõiki toiminguid, mille puhul pat
siendi massi täielikult või osaliselt tõstetakse, lükatakse, tõmmatakse, nihutatakse
või kantakse. Luu- ja lihaskonna vaevuste risk on suurem, kui patsient (38):
»» kaalub liiga palju: täpset ohutut kaalupiirangut ei ole – enamiku inimeste jaoks on
raske tõsta 20–25 kg; praegu, mil patsiendid kalduvad olema üha rohkem ülekaa
lulised, on sellel teguril riskihindamises veelgi tähtsam roll;
»» on liiga suur: kui patsiendi mõõtmed on liiga suured (st ta on pikk või ülekaalu
line), ei saa järgida tõstmise ja kandmise põhireegleid (nt hoida patsienti võimali
kult keha lähedal), seetõttu väsivad lihased palju kiiremini;
110
»» on ebapiisava ruumi või enda mõõtmete tõttu raskesti kinnihaaratav: väljasiru

tatud käsivartega haaramiseks, kummardamiseks või keha pööramiseks on vaja
suuremat lihasjõudu;
• ebamugavad asendid või liigutused, nagu kummardamine ja/või keha pööramine,

käsivarte tõstmine, randmete painutamine, liiga kaugele sirutamine ja ülepingutus;
• korduv tegevus/liigutamine (see ei ole tervishoiusektoris tõenäoline);
• pikaajaline seismine, näiteks operatsioonisaalis operatsioonilaua taga või köögis,

millega sageli kaasneb kummardumine või ebamugav asend;
• istumine haldustööd tehes ja dokumente täites, mis sageli hõlmab ka tööd ekraa-
niga.
Eriti olulised on isiklikud/individuaalsed tegurid ning need hõlmavad järgmist:
• kogemuste puudumine, ebapiisav väljaõpe või töö halb tundmine (39);
• isiklik käitumine: stress, liiga kiire töötempo, väsimus, hajameelsus, vastutuse puu
dumine, hooletus või teatavad harjumused võivad tuua kaasa ohtliku käitumise (nt
teisaldamiseks ettenähtud abivahendite kasutamata jätmine, liiga suurte raskuste kok
kukuhjamine, ebasobilike rõivaste või jalanõude kandmine või muud isiklikud tegurid);
• füüsiline suutlikkus tööd teha: riskihindamise käigus tuleb kaaluda, kas asjaomane
töö on töötaja jaoks füüsiliselt sobiv; risk töötajale on suurem, kui:
»» asjaomane tööülesanne ei ole talle füüsiliselt sobiv (selliste füüsiliste omaduste ja

võimete tõttu nagu pikkus, kaal või tugevus);
»» töötaja on teatavas vanuses: luu- ja lihaskonna vaevuste risk on suur väga noorte
töötajate puhul ning suureneb nii vanuse kui ka tööaastatega;
»» töötajal on varem olnud luu- ja lihaskonna vaevusi: kui töötajal on kehv tervis (nt
seljavigastus) või puue, on sellistest ohtudest tuleneva kahju tõenäosus veelgi
suurem.
Psühholoogilised ja psühhosotsiaalsed tegurid hõlmavad järgmist:
• suured nõudmised töö suhtes, vastuolulised juhtnöörid ja vastutusalad, ajaline

surve või töötaja enda kontrolli puudumine tehtava töö üle on tähtsad tegurid, mis
võivad luu- ja lihaskonna vaevusi tekitada või neid süvendada;
• oluline roll on inimestevahelistel suhetel: austuse ja toetuse puudumisel, ebapiisaval

abistamisel, inimestevahelistel konfliktidel ja kiusamisel võivad olla füüsilised taga
järjed; näiteks võib stressihormoonide vabanemine põhjustada lihaste pinguletõm
bumist ja lihasprobleeme.
Neid kategooriaid on üksikasjalikult tutvustatud 5. peatükis „Psühhosotsiaalsed riskid”, (39) Nõukogu direktiiv
lk 171. 90/269/EMÜ, 29. mai
kohta, mis käsitlevad
4.1.3. Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamist käsitle- raskuste käsitsi teisalda
va konkreetse riskihindamise põhikriteeriumid eelkõige töötajate selja-
vigastuse oht (neljas
Tööandjad on kohustatud hindama töökohal esinevatest ohtudest põhjustatud 89/391/EMÜ artikli 16
tervise- ja ohutusriske potentsiaalselt mõjutatud töötajate luu- ja lihaskonnale. EÜT L 156, 21.6.1990,
Riskihindamisse on soovitatav hõlmata ka külastajad, töövõtjad, üldsus ja patsiendid. lk 9–13, artiklid 5 ja 6.
111
Riskihindamine aitab teha kindlaks ohustatud isikud ning võtta vastu otsus piisavate
ennetusmeetmete ja riskide jälgimise kohta. ELi raamdirektiivis 89/391/EMÜ on rõhu
tatud riskihindamise määravat rolli ning kehtestatud põhisätted, mida iga tööandja
peab järgima (40). Liikmesriikidel on aga õigus jõustada oma töötajate kaitsmiseks ran
gemaid sätteid (palun tutvuge oma riigi konkreetsete õigusaktidega).
Oluline Riskihindamine peaks põhinema terviklikul lähenemisviisil, hõlmates nii tehnilisi, korralduslik
tähelepanek ke kui ka isiklikke/individuaalseid tegureid (T-K-I). Arvesse tuleb võtta kogu koormust kehale,
sealhulgas selliseid psühhosotsiaalseid tahke nagu stress või inimestevahelised konfliktid ja
agressiooni vormid (nt kiusamine).
Riskihindamine ei ole ühekordne toiming, vaid see tuleb läbi viia vähemalt viiest sam
must koosneva pideva protsessina.

Otsustage, kes võib olla ohustatud ja kuidas. Kes töötamiskohas käivad? Kas nad on
ohus? Kas Te omate nende üle mingit kontrolli? Kaaluge luu- ja lihaskonna vaevuste
riske, keskendudes (raskuste või patsientide) käsitsi teisaldamist hõlmavatele toimin
gutele, istumisele/seismisele ja korduvale tegevusele. Luu- ja lihaskonna vaevuste
puhul on tähtis käia töötamiskohas ja vaadata, mis võiks kahju tekitada, ning pidada
nõu töötajatega ja kaasata ka nemad. Ärge unustage võtta arvesse pikaajalisi ohte
ja selliseid vähem ilmseid riske nagu korralduslikud ja potentsiaalselt varjatud psüh
hosotsiaalsed tegurid. Eritähelepanu tuleb pöörata sooküsimustele ning konkreetse
tele töötajate rühmadele, kelle puhul võivad riskid olla suuremad või kellel võib olla
erivajadusi (nt võõrtöötajad, rasedad naised või imetavad emad, väga noored, eakad
või väljaõppeta töötajad, funktsionaalse puudega töötajad). Peale selle tuleb arvesse
võtta selliseid tegureid nagu patsiendi väärikus, ohutus ja muud õigused, aga ka
vajadus säilitada või taastada patsiendi funktsionaalsed võimed ning meditsiinilised
näidustused. Lisateavet võib saada kontrollnimekirjadest ja õnnetusi käsitlevatest aru
annetest. Tuleb aga meeles pidada, et riskihindamine ei tohi kunagi põhineda ainult
89/391/EMÜ, 12. juuni
1989, töötajate tööter kontrollnimekirjadel. Nende puhul esineb oht, et võimalikud ohud on jäetud loetle
vishoiu ja tööohutuse mata. Üksikasjalikku teavet riskide kindlakstegemise kohta on esitatud punktides
parandamist soodusta
„Riski olemus” (lk 109) ja „Tööolukorrad, kus kõnealune risk on suurim” (lk 116).
vate meetmete kehtes
tamise kohta, EÜT L 183,
29.6.1989, lk 1–8. Abi haiglates toimuva käsitsi teisaldamise hindamiseks leiab ka Ühendkuningriigi
õenduskolledži Royal College of Nursing avaldatud käsiraamatust „Nursing Guide for
(41) Royal College of
Nursing, „Nursing guide
manual handling assessments in hospitals and the community” („Haiglates ja kogu
for manual handling konnas toimuva käsitsi teisaldamise hindamise suunised õdedele”) (41) ning USA-OSHA
assessments in hospitals suunistest „The ergonomics guidelines for nursing homes” („Ergonoomikaalased suu
and the community”.
nised hooldushaiglatele”) (42), kus on esitatud kontrollnimekirjad, hindamisvormid
(42) USA-OSHA, „The ergo ja valik soovitatavaid meetmeid riskide hindamiseks ja ohjamiseks. Peale selle on
nomics guidelines for Euroopa vanemtööinspektorite komitee (SLIC) esitanud soovitused raskuste teisalda
nursing homes”. mise/lükkamise/tõmbamisega kaasnevate riskide hindamiseks (43).
(43) Euroopa vanemtöö
inspektorite komitee Peale selle tuleb tähelepanu pöörata käsitsi teisaldamist hõlmavate toimingute teosta
(SLIC), „Lighten the load, mise eri viisidele. Eelkõige hõlmab patsientide käsitsi liigutamine sageli mitut toimin
Recommendations for
gut. Sõltuvalt tegevuse liigist on patsientide või raskuste liigutamise kestus ja sagedus
the risk assessment
in the case of manual äärmiselt erinevad. Seepärast sõltub nendega kaasnev füüsiline koormus suures osas
handling of loads”. töömeetodist. Liigutamistehnikate tõhusus võib olla väga erinev.
112
Teadusuuring
Patsientide liigutamist hõlmavate toimingutega kaasnev koormus nim-
mepiirkonnale (44)
Viidi läbi laboriuuringud seoses biomehaanilise koormusega tervishoiutöötajate selg

roo nimmeosale patsientide liigutamisel, millega eeldatavalt kaasneb suur koormus
õendustöötajate nimmepiirkonnale. Uuringu eesmärk oli kirjeldada mitme näitaja
kaudu kvantitatiivselt koormust töötaja nimmepiirkonnale, hinnata selgroo nimme
osa ülekoormuse riski, toetada tööga seotud eeltingimuste hõlmamist kutsehaiguste
hindamisesse, uurida töö korraldamise meetmeid ning teha kindlaks töötamiskohast,
töömeetodist või töövahenditest olenev põhjendatud biomehaanilise ennetamise
võimalikkus. Uuringu tulemused näitavad, et koormust nimmepiirkonnale on võimalik
vähendada optimaalse tegevusviisiga (selga kaitsval viisil töötamine koos patsientide
endi võimete kasutamisega). Peale selle soovitatakse selgroo nimmeosale avalduva
koormuse oluliseks vähendamiseks kasutada patsientide liigutamisel selliseid väike
seid abivahendeid nagu libistamisalused, eelkõige kui suurt koormust põhjustavaid
toiminguid teostavad eakamad õed.
01 Optimeeritud tege-
vusviis libistamisalu-
se ja libisemisvastase
mati abil: liigutamine
voodi päitsisse.
02 Tavapärane tege-

vusviis: liigutamine
lamavast asendist
voodi äärele istuma.
03 Tavapärane tegevus-

viis: liigutamine voodi
päitsisse.
04 Optimeeritud tege-

vusviis: liigutamine
voodist ratastooli
tualettruumi mine-
kuks.
(44) Jäger, M. et al., „Bio

mechanical analysis
of patient-transfer
activities for the pre
vention of spine-related
hazards of healthcare
workers”, avaldatud
väljaandes Healthcare
Systems Ergonomics and
Patient Safety HEPS 08,
Strasbourg, 2008.
113
Nimmepiirkonnale avalduva koormuse hindamine
survejõud selgroo nimmeosa alumisele lülivahekettale (L5-S1) (kN)
Tavapärane Optimeeritud väikeste abivahendite kasutamisel
vanus
(aastat)
M
N
n=
tõstmine voodi küljelt külgsuunas jala tõstmine voodi päitsi väikeste voodi põrandalt
lamavast otstesse liigutamine voodi jalutsist kallutamine abivahendite äärelt tooli püstitõstmine
paigaldamine
asendist liigutamine asetamine
istuvasse
voodi voodi ühest jala tõstmine mõlema siibri ühest voodist istuvast vanni
äärele istuma otsast teise voodi küljelt jala tõstmine asetamine teise liigutamine asendist asetamine
tõstmine liigutamine püstitõstmine
Naine (N) , kN
MDD (BK) viitetase Mainz-Dortmund
Dosise mudeli alusel Mees (M) , kN
Dortmundi soovitused
Vanus aastat
nimme lülivaheketastele avalduva
maksimaalse survejõu piirmäärad Naine , , , , , kN
vastavalt vanusele ja soole
Mees , , , , , kN
2. samm. Riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse

järgi
Kuidas hinnata ja reastada tähtsuse järjekorda luu- ja lihaskonna vaevuste tekkimise

riske? Tunnustatud ja praktiline mudel on hinnata riske sõltuvalt nende tõenäosusest
ja raskusastmest (45). Kaaluge igat avastatud ohtu eraldi ning tehke kindlaks, kas võima
liku ohu saab jätta tähelepanuta, kas see on vastuvõetav või ei ole kindlasti vastuvõe
tav. Riski vastuvõetavuse tase sõltub a) ohtliku olukorra, õnnetusjuhtumi või füüsilise
pingutuse esinemise tõenäosusest ja b) vastuvõetava riski võimalike tagajärgede
raskusastmest. Riskiolukorra vastuvõetavuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda kolme
riskikategooriat.
• 1. kategooria riskid hõlmavad olukordi, mis on üldiselt ja tavaliselt vastuvõetavad,

nagu igapäevases elus esinevad rutiinsed (ent potentsiaalselt ohtlikud) olukorrad.
• 2. kategooria riskid alla kuuluvad kõik sellised riskid, mida tuleb pikas perspektiivis
(45) Berufsgenossenschaft vähendada või täielikult kõrvaldada.
für Gesundheitsdienst
und Wohlfahrtspflege
(BGW), Gefahrdungs- • 3. kategooria riskid on täiesti vastuvõetamatud ja nõuavad koheseid ennetus
beurteilung. meetmeid. Mõnel erandjuhul on vaja peatada töö niipea, kui risk avastatakse.
114
Riskide tähtsuse hindamine
1. kategooria risk 2. kategooria risk 3. kategooria risk
Risk on lühikese aja

Risk on ebaoluline Risk ei ole vastuvõetav
vältel vastuvõetav
Meetmed ei Keskmise pikkusega ja

Viivitamatud meetmed
ole vajalikud pikaajalised meetmed
Ohutu Ohtlik

Kaaluge riske ja seadke eesmärgid olukorra parandamiseks. Eesmärkide seadmise eelis

on see, et nende põhjal selguvad vajalikud ennetusmeetmed. Sel viisil saab teostada
ka süsteemset järelevalvet ja läbivaatamist.
Riskide ennetamise ja eesmärkide seadmise menetlust alustades määratlege kirjali

kult ennetuse eesmärgid, täpsustades näiteks selle, millal tuleb kasutada tõsteseadet
ja millal libistamisalust. Hetkeolukorda (tehnilised, korralduslikud, isiklikud meetmed)
kirjeldades on lihtne märgata praeguseid puudusi võrreldes soovitud olukorraga.
Eesmärkide seadmiseks tutvuge kõigepealt asjakohaste direktiividega, et määrata kind

laks ennetuse miinimumeesmärgid. Peale selle võtke arvesse ka tehnilisi standardeid.
Kontrollige, kas juba võetud ettevaatusabinõud on riskidega toimetulekuks piisavad.
Vastaselt korral otsustage, kas neid on võimalik täiustada või millised täiendavad ette
vaatusabinõud tuleks kehtestada. Pidage meeles, et tehnilised meetmed on tähtsamad
kui korralduslikud ning korralduslikud meetmed tähtsamad kui isiklike/individuaalsete
teguritega seotud meetmed (vt ka „Ennetus- ja kaitsemeetmed”, lk 124).

Rakendage ennetusmeetmeid vastavalt oma prioriteetide kavale. Mida peaks tegema
ning kes, mis ajaks ja millise ajakava kohaselt peaks seda tegema? Kes tuleks kaasata?

Dokumenteerige oma järeldused ja ennetusmeetmed ning vaadake hinnang korrapä
raselt läbi ja ajakohastage seda. Kas haiguse tõttu puudutud päevade arv on vähene
mas? Kas ohutuskontrollid näitavad, et võimalike ohtude arv on väiksem? Veenduge,
et kui uued töötajad alustavad tööd, kui leiavad aset sellised olulised muudatused
nagu uute vahendite või menetluste kasutusevõtmine, või kui toimub õnnetusjuhtum,
osutuksid tööl luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks kehtestatud ettevaatusabi
nõud ja juhtimiskorraldus riskidega toimetulekuks jätkuvalt piisavateks.
115
Oluline Nõukogu direktiivis 90/269/EMÜ (46) on sätestatud tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded, mis
tähelepanek käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht.
Artiklis 3 on sätestatud:
Tööandja peab võtma asjakohased korralduslikud meetmed või kasutama asjakohaseid, eel-
kõige tehnilisi abivahendeid, et töötajatel poleks vaja raskusi käsitsi teisaldada.
Kui selliseid olukordi, kus töötajad peavad raskusi käsitsi teisaldama, ei ole võimalik vältida,
peab tööandja I lisa arvestades võtma asjakohased korralduslikud meetmed, kasutama asja
kohaseid abivahendeid või varustama töötajad selliste vahenditega, mis vähendaks raskuste
käsitsi teisaldamisega kaasnevaid ohte. (Lisateave: http://eur-lex.europa.eu)

Suurim kokkupuude riskiga esineb tööolukordades, mis hõlmavad selliseid käsitsi
teisaldamise toiminguid nagu raskuste tõstmine, hoidmine, kandmine, lükkamine ja
tõmbamine. Riski erivorm on patsientide käsitsi liigutamine. Kokkupuute ulatus sõl
tub konkreetsest raskusest (nt selle kaal, mõõtmed, haaratavus), käsitsemistoimingu
sooritamiseks vajalikust kehaasendist ja liigutuste järjekorrast (nt püstine, painutatud,
kummarduv, kükitav asend), täidetava ülesande kestusest ja sagedusest (kordamine)
ning töökoha ergonoomilisest kujundusest (nt ühetasandiline põrandapind, piisav lii
kumisruum, füüsiliste takistuste puudumine).
Peale selle esineb tervishoiuvaldkonna tööülesannete täitmisel tihti selliseid suure

kokkupuuteohuga olukordi nagu pikaajaline seismine ja istumine (vt ka „Mõju tervi
sele ja ohutusele”, lk 121).
Raskuste tõstmine, hoidmine ja kandmine käsitsi
Tervishoiuvaldkonna toimingutes tuleb ette mitmesugust raskuste käsitsi teisaldamist.

Igapäevaselt tuleb käsitseda meditsiinikohvreid, pesukotte, veepudelite kaste, ühekord
selt kasutatavaid esemeid, meditsiiniseadmeid, puhastusseadmeid ning palju muid
esemeid. Sellega on seotud peaaegu kõik töötajate rühmad: meditsiinitöötajad, õed, tee
nindav personal, abipersonal, köögitöötajad, koristajad, pesumajade töötajad ja tarnijad.
Mõju on eriti suur järgmistes olukordades:
• kui raskus kaalub liiga palju ja/või kui selle mõõtmed on liiga suured (nt meditsiini
kohvrid, mis ei ole kohandatud ülesannet täitva töötaja jaoks);
• kui raskuse käsitsemise käigus on vaja painutada, kummardada või käsitseda ras
kust kehast eemal;
• kui ülesande täitmisel ei ole piisavalt ruumi takistamatult liikumiseks;
(46) Nõukogu direktiiv • kui esemete võtmine ja paigutamine toimub õlgadest kõrgemal või põlvedest
90/269/EMÜ, madalamal;
29. mai 1990,
tervishoiu ja ohutuse
miinimumnõuete kohta,
• kui raskuste käsitsemisel tuleb kanda kindaid (nt kehv haaratavus, toksilised või ärri
mis käsitlevad raskuste tavad ained, kemikaalid);
käsitsi teisaldamist,
millega kaasneb • kui ei ole aega piisavateks puhkepausideks või kui ülesannete rotatsiooni tulemu
eelkõige töötajate
seljavigastuse oht seks on pidev pinge ilma taastumiseta.
(neljas üksikdirektiiv
direktiivi 89/391/ EMÜ Kõik sellised olukorrad avaldavad luu- ja lihaskonnale ning eelkõige selja- ja õlgade/
artikli 16 lõike 1
käsivarte piirkonnale suurt survet. Selle tagajärjeks võib olla enneaegne kurnatus ning
21.6.1990, lk 9–13. luu- ja lihaskonna vaevuste esinemine asjaomastes kehapiirkondades.
116
Raskuste lükkamine ja tõmbamine käsitsi
Raskuste lükkamine ja tõmbamine on teine tervishoiusektoris korrapäraselt teostatav

käsitsi teisaldamise liik. See hõlmab voodite, kärude, diagnostika- ja raviseadmete ning
puhastusmasinate lükkamist. Sellist tegevust teostavad mitu inimest alates õdedest ja
meditsiinitöötajatest kuni teenindava personali, transporditöötajate, kiirabitöötajate,
abipersonali ja muude töötajateni. Riskiga kokkupuutumise ulatus sõltub raskuse kaa
lust (vedamisvahend pluss veos), kiirendamiseks ja aeglustamiseks vajalikust jõust,
vedamisvahendi tehnilisest seisukorrast (rattad, rullikud, pidurid), keeruliste liigutuste
järjestusest lükkamise ja tõmbamise ajal ning ettenägematutest probleemidest (vaja
dus järsult peatuda, suunamuutused jne).
Kokkupuuteoht on erakordselt suur järgmistes olukordades:
• sobimatute vahendite kasutamine (vedamisvahend on liiga väike või liiga suur, rat
tad on kulunud või defektsed, pidurid puuduvad, vigased pidurid, käsitsemiseks
sobimatu kõrgus);
• raskus kaalub liiga palju ja/või ese on liiga suur (vajab suurt jõudu paigaltnihutami
seks ja peatumiseks, ei ole stabiilne, piiratud nähtavus, ebamugav asend, kus kasuta
takse ühte kätt lükkamiseks ja teist eseme stabiliseerimiseks);
• rambid, ebaühtlased põrandad, pehmed pinnad (vaip), kitsad ruumid, uksed ja ukse
avad (nõuab suurt jõudu, korduvat kiirendamist ja aeglustamist, paigaltnihutamist
ja peatumist);
• ettenägematud takistused, mis põhjustavad järske suunamuutusi või ootamatut pea

tumist (nõuab suurt jõudu peatumiseks, uuesti paigaltnihutamiseks, juhtimiseks);
• mõju avaldavad ka ülesande teostamisega seotud vahemaad, ülesande kestus,

sagedus ja suund (pikad vahemaad, pikk kestus, üles- või allamäge vedamine).
Lükkamist ja tõmbamist hõlmavad toimingud mõjutavad luu- ja lihaskond peamiselt
selja, põlvede, puusade ning käte/käsivarte/õlgade piirkonnas. Probleeme tekitavad
algelised või läbimõtlemata lahendused, mille tagajärjeks võib olla luu- ja lihaskonna
pidev ülekoormus. Peale selle esineb märkimisväärne õnnetuste oht siis, kui vedamis
vahend ei ole kontrollitav.
Patsientide liigutamine käsitsi
Tervishoiuga seotud toimingud hõlmavad pidevat patsientide liigutamist – sellised

ülesanded võivad olla erinevad, dünaamilised ja ootamatud. Tegemist võib olla kee
ruliste toimingutega. Patsiendi liigutamine võib koosneda mitmest etapist. Kõiki eri
etappe on raske kindlaks teha või ei ole neid olemasolevate protsesside käigus või
malik kirjeldada ja arvestada. Peale selle tuleb arvesse võtta selliseid tegureid nagu
patsiendi väärikus, ohutus ja muud õigused, aga ka vajadus säilitada või taastada pat
siendi funktsionaalsed võimed ning meditsiinilised näidustused.
Peale õendustöötajate on patsientide liigutamisega seotud arvukad teised tervishoiu

valdkonnas tegutsevad kutserühmad. Nende hulka kuuluvad tegevusterapeudid,
füsioterapeudid, diagnostikateenuste (nt röntgeniteenuste) osutajad, operatsiooni
saalides ja kiirabiautodes töötavad isikud.
Riskid võivad tuleneda eelkõige järgmistest teguritest.
• Patsient või tema kehaosa, mida tuleb liigutada, on liiga raske ja/või liiga suurte
mõõtmetega.
• Patsiendi liigutamine nõuab painutamist või kummardamist, ülepingutamist/liiga

kaugele sirutamist või toimub see kehast eemal.
117
• Töömeetod/liigutuste järjekord (nt järsk tõmme, inerts, tugipunkt, töö tõstetud

õlgadega, põlveliigeste painutamine suurema kui 90° nurga all).
• Ülesande täitmisel ei ole piisavat liikumisruumi.
• Patsiendi liigutamisel tuleb kasutada kindaid (nt kehva haaratavuse puhul).
• Ei ole aega piisavateks puhkepausideks või ülesannete rotatsiooni tulemuseks on

pidev pinge ilma taastumiseta.
• Liigutamine toimub väga sageli või pika aja vältel.
Risk on suur näiteks järgmiste toimingute puhul:
• patsiendi liigutamine voodis (nt kopsupõletiku ja lamatiste profülaktika või tugede

paigaldamine);
• pesemine ja abistamine isikliku hügieeniga (voodis, kraanikausi kohal, dušiistmel,

vannis);
• patsiendi riietamine/lahtiriietamine;
• pidamatuse korral kasutatavate abivahendite vahetamine või siibri kohaleasetamine/

eemaldamine;
• ravi (nt sidemete vahetamine);
• voodi päitsi või jalutsi tõstmine/langetamine;
• patsiendi asendi muutmine toolis/ratastoolis (ettepoole või tahapoole);
• selliste materjalide nagu linade, patjade, rippsidemete või libistamisaluste kohale-

asetamine/eemaldamine;
• patsiendi voodist välja (nt tooli/ratastooli, kanderaamile või teise voodisse) ja voo
disse tagasi tõstmine;
• patsiendi tõstmine põrandalt toolile/voodisse;
• patsiendi abistamine tualettruumi kasutamisel;
• patsiendi abistamine käimisel või püstitõusmisel/mahaistumisel.
05 Patsiendi liigutamine

operatsioonisaalis.
06 Reguleeritav elektri-

mootoriga dušitool.
118
Loetletud toimingud kujutavad endast üksnes valitud näiteid ning seda nimekirja võib
täiendada sõltuvalt asjaomasest kutserühmast. Tingimused on tavaliselt veelgi raske
mad juhul, kui tegemist on liikumatute või ülekaaluliste patsientidega või kui töökoha
kujundus ja/või korralduslikud tingimused ei ole sobilikud. Liikumist võivad takistada
ruumis esinevad piirangud (ehitis ise, mööbel) või asjaolu, et patsiendi liigutamiseks ei
ole tagatud vajalikul tasemel abi. Kokkupuute taset mõjutab oluliselt see, kas liiguta
misel kasutatakse piisavaid abivahendeid (sellised tehnilised abivahendid nagu regu
leeritavad elektrilised voodid, tõstevahendid ja väikesed abivahendid: libistamismatid,
keeramis- ja libistamisalused) (47). Lõpuks avaldavad mõju ilmselgelt ka patsiendi suut
likkus ja soov saada aru ja teha koostööd ning meditsiiniline olukord, millest sõltub
tema liigutamisel kasutatav meetod.
07 08 Ü
lekaalulised
patsiendid.
Pikaajaline seismine või kummardudes/ebamugavas asendis seismine
Pikaajaline seismine ja küürutavas/kummardavas asendis seismine on tervishoiusek

tori igapäevase rutiini osa. Seda tuleb ette näiteks operatsioonisaalides, köökides,
ultraheliprotseduuride ja füsioteraapia ajal. Riski suurus sõltub peamiselt ülesande
kestusest ja sagedusest. Peale selle on oluline tegur ka patsiendi meditsiinilisest sei
sundist tingitud kummardamiste, pööramiste ja muude ebamugavate asendite hulk.
Samuti mõjutab luu- ja lihaskonna vaevuste väljakujunemist töökoha ergonoomiline
kujundus.
Eriti suur on kõnealune risk järgmistes olukordades:
• pikaajaline seismine operatsioonilaua ääres, millega sageli kaasneb käsivarre- ja õla

lihaste staatiline koormus konksude või meditsiiniinstrumentide hoidmise tõttu;
• pikaajaline kummardunud asendis seismine ravi- või diagnostikaprotseduuride ajal

(massaaž, pesemine, ultrahelitestid); (47) Jäger, M. et al.,
„Biomechanical
analysis of patient-
• pikaajaline seismine pika raviprotseduuri ajal, sellised liigutused nagu sidemete transfer activities
panemine või vahetamine, veenisisene infusioon ja toitmine (mis enamjaolt hõlmab for the prevention
patsiendi käe, jala või terve keha fikseerimist kindlasse asendisse); of spine-related
hazards of healthcare
workers”, avaldatud
• köögitöötajate pikaajaline seismine toiduvalmistamise ajal; väljaandes Healthcare
Systems Ergonomics
and Patient Safety
• koristajate pikaajaline seismine ja käimine oma tööülesannete täitmisel; HEPS 08, Strasbourg,
2008 (vt joonis
• pikaajalised toimingud patsiendi voodi kõrval: õdede, meditsiinitöötajate ja teenin „Nimmepiirkonnale
avalduva koormuse
dava personali seismine (eriti kui neil puudub võimalus asendit muuta või tugijalga hindamine”,
vahetada); punkt 4.1.3.)
119
• igapäevased rutiinsed toimingud, mis hõlmavad töötamist reguleerimatu kõrgusega

esemetega (voodid, lauad, tööpinnad, laborilauad), mille tõttu tuleb kauem püsida
kummardunud asendis, töötada ülestõstetud õlgadega või muus ebamugavas asendis.
09 Seismine operatsioo-
nisaalis.
Pikaajaline istumine
Tervishoiuteenused hõlmavad üha kasvavat hulka administratiivtööd, mida põhiliselt teos

tatakse laua taga istudes või arvutiga töötades. Peale selle on tänapäevased diagnostika-
ja raviseadmed varustatud monitoriga, mille kasutamine nõuab istuvat asendit. Selliseid
ülesandeid täidavad väga mitmesugused töötajad, sealhulgas õed (eriti peaõed), medit
siinitöötajad, diagnostikaga tegelevad töötajad, labori- ja haldustöötajad ning andmesi
sestajad. Esmapilgul tundub istumine mugav, sest puudub igasugune koormus jalgadele
ja jalalabadele. Ent tööle keskendudes hakkab keha üha rohkem kannatama. Lülisammas
läheb oma loomulikust asendist välja ning paindub seljaosast ja õlgadest, mille tulemuseks
on pea- või seljavalu. Istme esiserv võib avaldada survet reitele, mille tagajärjel väheneb jal
gade verevarustus. Seedeelunditele avalduv surve võib tuua kaasa seedeprobleeme. Süda
ja kopsud on kokku surutud ning keha ei saa piisavalt hapnikku. Selle tulemus on tööjõud
luse vähenemine ja kurnatus.
Kõnealune risk esineb eelkõige järgmistel asjaoludel:
• pikaajaline, mitu tundi vältav istumine ilma puhkepausita või vahepeal muid ülesandeid
täitmata (kontori- ja haldustöö, andmetöötlus, laboritoimingud, mikroskoobiga tööta
mine jne);
• hooldamise (abistamine toitmisel, tualettruumi kasutamisel) ja diagnostiliste või ravi

protseduuride käigus pikaajaline istumine paindes või pööratud kehaga;
• pikaajalised endoskoopilised operatsioonid või diagnostilised protseduurid, eelkõige

kui peab püsima eriti ebamugavas asendis;
• töökoha kehv ergonoomiline kujundus (liiga kõrge või madal tööpind, piiratud istumis
ruum, vale ruumiline paigutus, mille tagajärjel tuleb liiga kaugele sirutada, vähene jala
ruum, piiratud vaade ekraanile, kehv valgustus);
• ebasobiv töötool (liiga kõrge ja sügav iste, käsitugesid ja seljatuge ei saa reguleerida vas
tavalt kasutaja vajadustele).
120
10 Ergonoomiliselt
kavandatud lett.

Käesolevas peatükis keskendutakse tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustele, mille on
tõenäoliselt tinginud või mida süvendavad töö ise ja selle teostamise asjaolud. Sageli võib
oma osa olla ka sellisel tegevusel nagu majapidamistööd või sport, kuid alati ei ole võimalik
neid selgelt eristada.
Termin „luu- ja lihaskonna vaevused” väljendab liikumisaparaadiga seotud terviseprob

leeme. Luu- ja lihaskonna vaevused kujutavad endast keerulist tööga seotud tervisesei
sundit, mille puhul on tegemist mitmepõhjuselise etioloogiaga ning mille on tinginud
mitmesugused riskitegurid ja nende kombinatsioonid. Asjaomased vaevused seisnevad
selliste kehaosade nagu lihaste, liigeste, kõõluste, sidemete, närvisüsteemi ja luude või
kohaliku vereringe kahjustustes, mille põhjuseks või raskendavaks teguriks on enamjaolt
töö või vahetu töökeskkonna mõju. Enamik luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed
häired. Sümptomid võivad ulatuda ebamugavustundest ja valust kuni keha funktsioneeri
mise häirete ja invaliidsuseni.
Raskuste või patsientide liigutamisel või muud liiki füüsilise töö tegemisel toimivad inim
kehas üheskoos kolm omavahel ideaalselt ühituvat süsteemi.
1. Lihased tekitavad vajaliku jõu.
2. Luude, sidemete ja liigeste kaudu kasutatakse seda jõudu raskuse/patsiendi

liigutamiseks.
3. Südame-vereringesüsteem ja hingamine tagavad vajaliku energia.
Kõiki nimetatud süsteeme on võimalik üle koormata, kui need puutuvad korduvalt
kokku suurte raskustega või väiksemate raskustega pika aja vältel või kui töömeetod
ei ole sobiv. Probleemid tekivad eeskätt siis, kui mehaaniline töökoormus ületab luu-
ja lihaskonna komponentide suutlikkust raskusi taluda. Selle tagajärjeks on tavaliselt
lihaste, kõõluste, sidemete ja liigeste vigastused. Samuti võib esineda lihaste ja kõõ
luste kinnituskohtade ning kõõlusetuppede ärritust, aga ka funktsionaalseid piiran
guid ning luude ja kõhrede enneaegset degenereerumist.
Vigastuste põhitüüpe on kaks. Üks on akuutne ja valulik, teine krooniline ja pikaldane,

millega kaasneb pidev ja järjest suurenev valu. Esimest liiki vigastusi põhjustab ras
kuste lühiajaline, ent äärmiselt ebasobilik mehaaniline liigutamine, mille tulemus on
struktuuri ja funktsioonide järsk halvenemine, nagu:
121
• lihaste rebestamine suure raskuse tõstmise tagajärjel;
• äkilisest survest põhjustatud luumurd;
• järsust liigutusest tingitud lülisambaliigeste blokeerumine;
• ettepoole kummardumisest või suure raskuse tõstmisest põhjustatud selgroo lüli

vaheketaste väljasopistumine/nihestus.
Teist liiki vigastused tekivad pideva ülekoormuse tagajärjel ning põhjustavad ägene
vaid vaevusi ja funktsionaalseid häireid, nagu:
• selgroo lülivaheketaste kulumine;
• lülikehade või liigendite degenereerumine;
• ogajätkete murrud;
• sidemete venitus;
• tendosünoviit;
• lihaspinge.
Valdava osa luu- ja lihaskonna vaevustest moodustavad seljavigastused. EU-27s kaebab

seljavalu ligikaudu 25% töötajaid ning lihasvalu ligikaudu 23% töötajaid. Peaaegu kõiki
des liikmesriikides on luu- ja lihaskonna vaevused peamine töölt puudumise põhjus, kus
juures uutes liikmesriikides mõjutavad need oluliselt suuremat arvu töötajaid (38,9%) (48).
Füüsiline pinge võib kahjustada ka südame-veresoonkonda. Pingeline füüsiline töö võib
tekitada kõrget vererõhku, eriti kui sellega kaasneb pidev psühholoogiline ja psühhosot
siaalne surve. Lisaks sellele põhjustab pikaajaline seismine vere kogunemist jalgadesse,
koormates eelkõige veenisüsteemi (käies aitab lihaste kokkutõmbumine verel jalgadest
tagasi südamesse voolata). Selle tagajärjeks võivad olla vereringehäired, veenide laie
nemine ja veenikomud. Märkimisväärselt kasvab tromboosirisk. Pideva seismise teine
tagajärg on suurem surve jalalihastele, -kõõlustele ja -sidemetele. Nende struktuuride
ülekoormuse tulemusel võib lameneda jalavõlv ning tekkida lampjalgsus.
Pingeline füüsiline töö võib kahjustada ka kõhtu. Raskete esemete tõstmise, kand
mise, lükkamise või muu pingelise füüsilise tegevuse tõttu kasvab märkimisväärselt
kõhusisene rõhk, mis võib tekitada songa. Mehi ohustab eeskätt kubemesonga ja naisi
emaka väljalangemise risk.
11 12 Luu- ja lihaskonna

ülekoormuse tavapärased ta-
gajärjed on lihaste, kõõluste,
sidemete ja luude vigastused.

gimuste Parandamise
Euroopa Ühenduste
2005.
122
Teabe ja koolituse pakkumine

Ennetustegevuse hierarhia viimasel astmel on isiklikud/individuaalsed meetmed. (49) Nõukogu direktiiv
Inimeste käitumine sõltub nende teadmistest, võimetest ja motivatsioonist. Teadmised 90/269/EMÜ, 29. mai
seostuvad kognitiivse, võimed psühhomotoorse ning motivatsioon tunde- ja emot 1990, tervishoiu ja ohu
sionaalse tasandiga. Teadmised saavutatakse teabe jagamise, võimed harjutamise ja kohta, mis käsitlevad
kogemuste ning motivatsioon emotsioonide kaudu. Teod sõltuvad suuresti teadmis raskuste käsitsi teisalda
test ja võimetest. Mida põhjalikumad on teadmised ja võimed, seda suurem on ka tõe mist, millega kaasneb
eelkõige töötajate sel
näosus leida motivatsioon. javigastuse oht (neljas
Väga sageli piirduvad ennetusmeetmed isikliku/individuaalse tasandiga või saavad 89/391/EMÜ artikli 16
seal alguse. Selliste meetmete eesmärk on saavutada töötajate ohutu käitumine, et lõike 1 tähenduses),
EÜT L 156, 21.6.1990,
nad kaitseksid oma selga. Üksnes isiklikul/individuaalsel tasandil võetud meetmete
lk 9–13.
tõhusus on aga väike ning järjepidevuse saavutamise kulud väga kõrged. Isiklikke/
individuaalseid meetmeid tuleks võtta alles siis, kui tehnilisel ja korralduslikul tasandil (50) Nõukogu direktiiv
on kõik võimalused ammendatud. 90/269/EMÜ, 29. mai
• Luu- ja lihaskonna vaevuste riskide kohta tuleb esitada teavet. Näiteks tuleb tööta tuse miinimumnõuete
jaid koolitada, et nad oleksid ergonoomilistest teguritest teadlikumad, tunneksid ära raskuste käsitsi teisalda
ohtlikud töötingimused ja oskaksid neid vältida. Samuti tuleb veenduda, et töötajad mist, millega kaasneb
toetavad ennetusmeetmeid ja mõistavad nende unarussejätmise tagajärgi. Neile eelkõige töötajate sel
javigastuse oht (neljas
tuleb selgitada ohutute töömeetodite kasutuselevõtmise eeliseid nii vaevuste vähe üksikdirektiiv direktiivi
nemise kui ka palgakaotuse seisukohast. 89/391/EMÜ artikli 16
• Kõik töötajad peavad saama ennetusmeetmete ning selga kaitsvate töömeetodite EÜT L 156, 21.6.1990,
lk 9–13.
alast koolitust.
• Pakkuda tuleb korrapärast koolitust seoses seadmete kasutamise ning elutute ese (51) Nõukogu direktiiv
93/42/ EMÜ, 14. juuni
mete õige ja selga kaitsval viisil käsitsemise tehnikatega. Iga ülesande ja raskuse 1993, meditsiinisead
puhul tuleb käituda isemoodi, kohandades seda töökoha vastavate asjaoludega, mete kohta, EÜT L 169,
näiteks raskuste käsitsi teisaldamise ning voodite ja ratastoolide lükkamisega (49). 12.7.1993, lk 1–43.
• Tervishoiutöötajatele ja teistele patsientidega tegelevatele töötajatele tuleb korral (52) Rahvusvaheline Sot
siaalkindlustuse Assot
dada koolitust, mis käsitleb ennetavaid ning selga kaitsvaid töömeetodeid patsien siatsioon (ISSA), „Selga
tide liigutamisel (50). kaitsvad töömeetodid
tervishoius: koolitus- ja
• Tervishoiutöötajatele ja teistele patsientidega tegelevatele töötajatele tuleb korra ennetuspõhimõtted
päraselt korraldada koolitust, mis käsitleb patsientide liigutamise seadmete (mehaa Euroopas”, ekspertide
seminar, Pariis, 2002.
niliste ja liigutamisel kasutatavate abivahendite) kasutamist (51).
13 Sobilikud jalanõud.
• Tervishoiutöötajatele ja teistele patsientidega tegelevatele töötajatele tuleb korral

dada koolitust, mis käsitleb patsiendi enda võimekuse edendamist ning patsiendi
aktiivsemat osalemist liigutamisprotsessis. Seeläbi saab vähendada füüsilist survet ter
vishoiutöötajale ning järgida isikute hooldamise aluspõhimõtet, stimuleerides ja kasu
tades võimalikult ulatuslikult patsiendi enda võimekust. Selline patsientide liigutamise
meetod on kooskõlas ka tema väärikuse ja enesekontrolli säilitamise eesmärgiga (52).
123
• Töötajad tuleb varustada isikukaitsevahenditega. Tuleb tagada sobilike jalanõude

(vt ka „Libisemisest, komistamisest ja kukkumisest tingitud õnnetuste ärahoidmine”,
lk 157) ja isikukaitsevahendite, näiteks töökinnaste kasutamine (53).
• Kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega tuleb töötajatele korraldada
nende töös esinevatele tervise ja ohutusega seotud ohtudele vastavaid tervisekont
rolle. Kõnealused meetmed peavad võimaldama igal töötajal käia soovi korral regu
laarselt tervisekontrollis (54).

Euroopa Liidu direktiividega on ette nähtud, et tööandjad ja juhtivtöötajad vastutavad
tervishoiu ja ohutuse korraldamise eest, mis hõlmab riskide hindamist ja ennetamist,
töötajatega (meestega ja naistega) konsulteerimist, ohutuse kooskõlastamist töö
võtjatega, riskide kõrvaldamisel kollektiivsete meetmete esmatähtsaks pidamist ning
teabe ja koolituse pakkumist.
Oluline Nõukogu direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/269/EMÜ kohaselt peavad tööandjad tagama, et

tähelepanek töötajaid teavitatakse riskidest, millega nad võivad kokku puutuda näiteks raskuste/patsientide
liigutamisel, eriti kui ülesandeid ei täideta õigesti. Peale selle peab tööandja teavitama tööta
jaid piisavatest kaitsemeetmetest ning tagama, et töötajad saavad nõuetekohast koolitust, mis
käsitleb töötamist selga kaitsval viisil (üksikasjalikku teavet on esitatud ka lk 123).
Teavet ja koolitust tuleb pakkuda enne, kui töötaja tööd alustab. Järjepidevuse ja tõhususe
tagamiseks on soovitatav jagada teavet ja korraldada koolitusi vähemalt korra aastas.

89/656/EMÜ, 30. no
Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste probleemi lahendamisel tuleb kaaluda väga
vember 1989, töötajate
isikukaitsevahendite mitmesuguseid võimalusi (tehnilisi, korralduslikke ja isiklikke/individuaalseid) ning jär
kasutamisega seotud gida ennetusmeetmete hierarhiat (55). Tehnilised meetmed on suurema tõhususe tõttu
tähtsamad kui korralduslikud meetmed. Viimased omakorda on tähtsamad isiklikest/
miinimumnõuete kohta
(kolmas üksikdirektiiv individuaalsetest (käitumisega seotud) meetmetest. Püsiva mõju saavutamiseks peab
direktiivi 89/391/ EMÜ ennetamine olema kavandatud terviklikult ning hõlmama kõigi kolme eespool nime
artikli 16 lõike 1
tatud tasandi meetmeid. Kollektiivseid kaitsemeetmeid tuleb eelistada individuaal
30.12.1989, lk 18–28. setele. Sidus üldine ennetuspoliitika peab olema osa tervishoiuasutuse strateegiast.
Edu võib saavutada ainult siis, kui ettevõttes valitseb kõikehõlmav riskide ennetamise
(54) Nõukogu direktiiv ja tervise edendamise ning seega ka töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise kul
89/391/EMÜ, 12. juuni
1989, töötajate
tuur. See hõlmab kahtlemata lähenemisviisi, mida teostatakse ja toetatakse juhtkonna
töötervishoiu ja töö tasandil ning millesse on kaasatud töötajad.
ohutuse parandamist
soodustavate meetmete
kehtestamise kohta, EÜT
Kuna luu- ja lihaskonna vaevustel on mitu põhjust, ei ole neid kõiki võimalik vältida
L 183, 29.6.1989, lk 1–8, töökohal võetud ennetusmeetmetega. Seepärast on väga oluline julgustada töötajaid
artikli 14 lõige 1. sümptomitest varakult teatama. Luu- ja lihaskonna vaevuste käes juba kannatavate
töötajate puhul on sõlmküsimus nende tööalase konkurentsivõime säilitamine, nende
89/391/EMÜ, 12. tööl hoidmine ja vajaduse korral nende töölenaasmise tagamine. Luu- ja lihaskonna
juuni 1989, töötajate vaevustega töötajate rehabilitatsioon ja tööle naasmine peaksid moodustama töö
töötervishoiu ja töö kohal järgitavate luu- ja lihaskonna vaevuste alaste tegevuspõhimõtete korrapärase
ohutuse parandamist
soodustavate meetmete ja lahutamatu osa.
L 183, 29.6.1989, lk 1–8,
artikli 6 lõige 2.
14 15 Töökohtade ergonoo-
miline kujundamine:
reguleeritav kraani-
kauss.
124
Tehnilised meetmed
Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks ja järjepidevuse tagamiseks tuleb risk või

maluse korral kõrvaldada:
• kaaluge, kas riski (nt raskuste/patsientide käsitsi liigutamist) on võimalik vältida;
• kontrollige, kas raskust/patsienti on üldse vaja liigutada;
• kaaluge mehhaniseerimist, näiteks automaatselt avanevaid uksi aladel, kus tuleb

kaupa või patsiente transportida;
• parandage töötamiskohtade projekteerimist: näiteks on töötamiskoha nõuete

kohase projekteerimise abil võimalik hoida füüsilist pingutust hõlmavad olukorrad
vastuvõetavuse piires, et töötajad ei peaks sooritama suurt jõudu või ebamugavat/
staatilist tööasendit nõudvaid ülesandeid.
Kui vigastuse/pingutuse esinemise riski ei ole võimalik vältida, tuleb seda vähendada:
• luu- ja lihaskonna vaevustega seotud riskide vastu tuleb võidelda nende tekkekohas
ning kaaluda, millises ulatuses on selliseid riske vaja vähendada;
• kohandage töö – eelkõige töötamiskoht (nt ergonoomiline töötamiskõrgus, regu

leeritavad tööpinnad, seismisel kasutatavad abivahen
did) ja töövahendite valik – üksikisiku järgi;
• järgige tehnika arengut: tagada tuleb sellised sead

med (mehaanilised abivahendid) nagu elektrilised
reguleeritavad voodid, tõsteseadmed, kanderaamid,
kärud ja vaakumtõsteseadmed või mehaanilised teisal
damisvahendid laoruumides või operatsioonisaalides.
Mehaanilised abivahendid tuleb igal juhul tagada siis,
kui seeläbi on võimalik hinnangus kindlakstehtud riske
vähendada või need kõrvaldada. Arvesse tuleb võtta
kaasaegse tehnoloogia taset. Patsientide liigutamisel
on äärmiselt olulised väikesed seadmed (liigutamisel
kasutatavad abivahendid), millega vähendada või suu
rendada hõõrdumist (nt tõstmisel kasutatavad alused
või rihmad, libistamisalused ja -matid), aga ka ajamiga
abivahendid ja tõsteseadmed (eelistatavalt lakke kinni
tatud tõsteseadmed), mida kasutada istuvast asendist
seisma tõusmiseks või seismisel.
16 Elektrimootoriga
reguleeritav voodi.
17 Elektriseade voodi
lükkamiseks.
18 Lakke kinnitatud
tõsteseade.
125
Selliseid meetmeid tuleb kaaluda ainult juhul, kui luu- ja lihaskonna vaevustega seo
tud riske ei ole võimalik kõrvaldada või vähendada. Korralduslikud meetmed hõlma
vad järgmist.
• Nähke tööülesande täitmiseks ette piisav arv töötajaid.
• Tagage töövoogude ergonoomilisus töö kavandamise või ohutute töömeetodite

rakendamise teel.
• Veenduge, et mehaaniline raskus ning töötajate luu- ja lihaskonna individuaalne

suutlikkus raskusi liigutada on omavahel tasakaalus.
• Uurige võimalusi vähendada ajalist survet.
• Vähendage tööks vajalikku füüsilist pingutust, vähendades kasutatava jõu taset,

tegevuse kordumist ja ebamugavaid asendeid; selleks on liigutamisel sageli vaja
kasutada abivahendeid või reguleeritavaid voodeid ja laudu ning valida ergonoo
milised töömeetodid. Töötajaid tuleb koolitada, kuidas tulla toime seadmete rikete
korral esinevate eriolukordadega. Tagada tuleb piisavad hooldusprogrammid.
• Rakendage käsitsi teisaldamist hõlmavate ülesannete puhul süsteemseid koolitus

põhimõtteid; tutvuge oma riigis kehtivate koolitusstandarditega (56).
• Järjepidevuse tagamiseks määrake isikud, kes levitaksid tutvustatud koolitustel

materjale ja nõuandeid (vt ka „Edulugu – töötajatest ekspertide kasutamine selga
kaitsval viisil töötamise edendamiseks”, lk 131).
• Kaaluge rotatsiooni korras töötamist ning tööülesannete töötajate vahel ümber

jagamist, et vähendada pikaajalist seismist või näiteks kummardumist ja painuta
mist operatsioonisaalides.
• Rakendage mõistlik vahetuste rotatsiooni süsteem, jätkake roteerimist ja nähke ette

piisavalt vabu päevi.
• Tagage täidetavate tööülesannete mitmekesisus.
• Nähke ette piisav aeg üksikute otsuste tegemiseks selle kohta, kuidas ja millal tuleb
tööülesandeid täita.
• Viige sisse piisavalt pikad puhkepausid.
19 Lõõgastumiseks ja
energia taastamiseks
ettenähtud puhke-
pausid on asendama-
tud.
(56) Rahvusvaheline
Sotsiaalkindlustuse
Assotsiatsioon (ISSA),
„Selga kaitsvad
töömeetodid tervis
hoius: koolitus- ja
ennetuspõhimõtted
Euroopas”, ekspertide
126
Näide seljavaevuste ennetamisest õendustöötajate hulgas

Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooni (ISSA) tervishoiuteenuste osa
konna ergonoomika töörühm on alates 1998. aastast uurinud tervishoiusektoris sel
javaevuste ennetamise teemat. 2006. aastal korraldatud tööseminaril lepiti kokku
tervishoiusektoris tööga seotud seljahaiguste ennetamise aluspõhimõtted, mida saab
rakendada kogu Euroopas (57).
1. Soovitused ehitise projekteerimiseks või

ümberprojekteerimiseks (tehnilised meetmed)
• Projekti valdaja peab alates ehitusprogrammi algusest selgeks tegema projekti
ergonoomilised nõuded.
• Projekteerimis- ja ehitusetapis peavad arhitektid tulevaste kasutajatega põhjalikult

konsulteerima.
• Tervishoiutöötajate seljavalu ennetamiseks peavad tervishoiuasutuste projekteeri

jad pöörama eritähelepanu teatavate asjaomase teenuse osutamisel keskse tähtsu
sega ruumide, näiteks patsientide palatite, vannitubade, laoruumide, koridoride ja
liftide kavandamisele.
• Pärast iga muudatuse rakendamist tuleb olukorda töötingimuste pideva paranda

mise protsessi osana uuesti hinnata.
2. Soovitused seoses korralduslike ennetusmeetmetega

• Tuleb määratleda ergonoomiliste riskide ennetamise protsess. Eelkõige peab kõi
kide tervishoiuasutuste missioonikirjeldus sisaldama töötervishoiu ja tööohutuse
tagamise osana seljaprobleemide ennetamist.
• Tuleb nimetada töötaja riskide ohjamise ja kvaliteedijuhtimisega seotud ameti

kohale, kes vastutab asjaomase protsessi eest.
• Ergonoomiliste riskide ennetamise protsessi tuleb ühtemoodi kohaldada kõikides

valdkondades ja osakondades. Suurt tähelepanu tuleb pöörata ka trauma- ja era
korralise meditsiini osakondade ning operatsioonisaalide erivajadustele.
• Kõikides valdkondades ja osakondades tuleb hinnata ergonoomilisi riske. Korralduse

parandamiseks tuleb vajaduse korral muuta organisatsiooni struktuure ja menetlusi.
Vastavalt sellele tuleb kindlaks määrata töötajate arv ja suhtarvud ning koostada
töögraafikud.
• Pärast struktuuride ja menetluste analüüsimist tuleb määratletav protsess jaotada

eraldi protsessideks ning käsitleda neid eraldi projektidena, millesse on osalusjuhti
mise tagamiseks kaasatud spetsialistid. Projektide väljatöötamise ja juhtimise kohta
tuleb esitada aruandeid riski- ja kvaliteedijuhtimise osakonnale.
• Ergonoomiliste riskide analüüsi peab teostama spetsialist.
• Vajaduse korral tuleb pakkuda töötajatele ergonoomikaalast koolitust. Eritähelepanu (57) Rahvusvahelise
Sotsiaalkindlustuse
tuleb pöörata alltöövõtjate töötajatele. Assotsiatsiooni (ISSA)
ergonoomika töörühm,
• Koolitusepakkujad või ergonoomikaametnikud ning korrapärane aruandlus taga „Soovitused: korduvate
patoloogiate ennetami
vad kõiki osakondi hõlmava võrgustiku loomise. ne tervishoiutöötajate
hulgas”, 2006..
127
• Ergonoomiliste riskide ennetamise protsessi jaoks tuleb määratleda asutusesisesed

kriteeriumid ja näitajad ning teostada nende üle korrapäraselt järelevalvet.
• Struktuuride ja menetluste ergonoomilises kavandamises on oluliseks teguriks opti

maalsete seadmete tagamine.
• Ergonoomiliste riskide tõhusaks ennetamiseks tuleb ette näha piisavad rahalised

vahendid.
3. Soovitused seoses tehniliste seadmete/mehaaniliste või liigu-

tamisel kasutatavate abivahenditega (korralduslikud meetmed)
Mehaanilised ja liigutamisel kasutatavad abivahendid on tervishoiutöötajate,
terapeutide ja patsientide jaoks asendamatud ning moodustavad tervikliku
töötervishoiusüsteemi olulise osa.
• Kättesaadav peab olema sobiv arv ja piisav valik mehaanilisi ja liigutamisel kasu
tatavaid abivahendeid. Tervishoiutöötajad peavad olema saanud nende kasutamist
käsitleva nõuetekohase koolituse. Samuti tuleb neid koolitada seadmete rikete korral
esinevate eriolukordade lahendamise osas. Tagada tuleb piisavad hooldusprogram
mid. Ühtlasi tuleb parandada selliste seadmete omaksvõttu kõikide kutsetöötajate
poolt. Tagada tuleb mehaaniliste ja liigutamisel kasutatavate abivahendite omaks
võtmine ning nende asjakohast ja ohutut kasutamist võimaldavad eeltingimused.
Ergonoomiliselt tõhusa hooldamise aluseks on elektriliselt või vähemalt hüdrauli
liselt reguleeritavad ning elektriliselt liigutatava peatoega voodid. Hüdraulilistele
vooditele tuleb eelistada täielikult elektrilisi voodeid.
20 21 Patsiendi liigutamine

voodist ratastooli
libistamisaluse abil.
128
• Võimaluse korral tuleb tõstmist alati vältida. Kui tõstmine on ainus lahendus, kasutage
tõsteseadmeid. Liigutamisel kasutatavad abivahendid toetavad patsientide liikuvust ja
vähendavad seega tõhusalt tervishoiutöötajate koormust. Igas osakonnas tuleb mii
nimumnõuded kehtestada asjaomaste hooldusvajaduste põhjal. Kõikide osakondade
põhiseadmete hulka peab aga igal juhul kuuluma kaks vahendit järgmisest loetelust:
libisemisvastane matt, libistamismatt, libistamisalus ja liigutamisel kasutatavad rihmad.
22 23 24 25 26 27
Samm-sammult: patsiendi
liigutamine libistamismati
abil.
4. Soovitused seoses selga kaitsvate töömeetodite alase

kutse- ja täiendõppega (korralduslikud meetmed)
• Koolitus peab olema osa organisatsiooni ohutuskultuurist. Riskihindamine on mää
rava tähtsusega.
• Selleks, et veenda juhtkonda koolituse olulisuses, peavad koolitajad teadma nii

negatiivseid kui ka positiivseid mõjutegureid. Koolituse tulemusi tuleb mõõta kvan
titatiivselt ja kvalitatiivselt.
• Koolitaja peab olema teadlik tervishoiutöötajate väljaõppe tasemest ja nende töö

keskkonnast. Omandatud teadmiste rakendamiseks on kohapeal vaja täiendavat
toetust.
• Põhi- ja täiendkoolitus peaksid hõlmama järgmist viit aluspõhimõtet:
1. hooldamisel esinevate individuaalsete riskide alane koolitus (tööülesanne, pat

sient, keskkond, abivahendid);
2. käsitsi teisaldamisel ja abivahendite kasutamisel selja kaitsmist käsitlev koolitus;
3. probleemide lahendamise alane koolitus patsientide liigutamisel esinevate kee

ruliste olukordadega toimetulekuks;
4. patsientide ja tervishoiutöötajate psühhomotoorsete võimete analüüs ja selle

alane koolitus;
5. pidev kutsealane areng.
129
• Esialgne väljaõpe peaks hõlmama selga kaitsvate töömeetodite põhialuseid ning

võimaldama patsiendi liigutamist viisil, mis on ohutu nii õendustöötaja kui ka pat
siendi jaoks.
• Täiendõpe peaks hõlmama põhiteadmiste ja oskuste värskendamist, koondamist ja

laiendamist, aga ka probleemide lahendamise oskuste arendamist. See peaks olema
osa pideva kutsealase arengu protsessist.
• Selleks, et vältida vertikaalset tõstmist ja nihutamist ilma abivahenditeta, on vaja

teadmisi tehniliste abivahendite kohta ning patsiendi enda võimete analüüsi.
5. Soovitused tervishoiutöötajatele: patsientide liigutamise

aluspõhimõtted (isikliku/individuaalse käitumisega seotud
meetmed)
• Enne iga hooldustoimingut peaks õde eraldi analüüsima füüsilist koormust hõlmava
olukorraga kaasnevaid riske. Enne patsiendi igakordset liigutamist peab õde kaa
luma, kuidas saaks raskust vähendada, ja kasutama asjakohast menetlust. Õde peaks
arvestama oma võimete piire. Pärast hooldustoimingut tuleks selle tõhusus läbi vaa
data ja kasutatud lahendust vajaduse korral muuta. Arvamustevahetus kolleegidega
on samuti üks võimalus menetlust parandada.
• Õendustöötaja ja patsiendi ohutus peab alati olema tähtsam patsiendi võimeid

edendavate/aktiveerivate hooldustoimingute eesmärgist.
• Kui hooldustoimingut ei saa kavandada nii, et sellega ei kaasneks mingeid riske,

tuleb alati kasutada abivahendeid.
• Õde peab hankima teavet patsiendi kõikide võimete (vaimsete ja füüsiliste) kohta
ning kasutama ja edendama neid kõikides hooldustoimingutes, et vähendada oma
enda koormust.
• Õendustöötajad peavad oma teadmisi ja võimeid ajakohastama ning tagama, et

nad on füüsiliselt ja vaimselt heas vormis.
• Õendustöötajad peaksid kandma liigutamist soodustavaid rõivaid ja ohutuid, head

tuge pakkuvaid jalanõusid (mis on eest ja tagant kinniseid ning libisemiskindla tal
laga), et neil oleks võimalik töötada selga kaitsval viisil ja ilma kukkumisohuta.
130
Ennetusmeetmete tõhusust käsitlevate teaduslike tõendite läbivaatamisel (58) ilmnes järgmine: Oluline
• on kindlaid tõendeid selle kohta, et tehnilised ergonoomilised meetmed võivad vähendada tähelepanek
koormust seljale ja kätele, ning teatavaid tõendeid selle kohta, et sellised meetmed võivad
vähendada luu- ja lihaskonna vaevuste esinemist;
• on teatavaid tõendeid selle kohta, et eri liiki sekkumiste, sealhulgas tehniliste, korralduslike
ja isiklike/individuaalsete meetmete kombinatsioon (multidistsiplinaarne lähenemine) on
parem kui üksikud meetmed;
• on teatavaid tõendeid selle kohta, et kaasav lähenemisviis, millega töötajad hõlmatakse
muudatuste tegemisse, muudab sekkumise edukamaks;
• ka füüsiline treening (st aktiivne treening vähemalt kolm korda nädalas) võib vähendada
selja-, kaela- ja õlavalu kordumist;
• on kindlaid tõendeid selle kohta, et käsitsi teisaldamisega seotud töömeetodite alane kooli
tus ei ole tõhus juhul, kui see on ainus alaseljavalude ennetamise meede.
Edulugu – töötajatest ekspertide kasutamine selga kaitsval viisil töötamise Oluline

edendamiseks tähelepanek
Euroopa riikides on mitmesuguseid lähenemisviise selga kaitsval viisil töötamise järjepidevuse
tagamiseks (59). Madalmaade ergonoomiatreenerid on laialdaselt tuntud ja tegutsevad kõikjal
riigis. Valitsus toetab rahaliselt seda väga edukaks osutunud ettevõtmist. Belgias, Saksamaal ja
Prantsusmaal on üle kümne aasta tagatud teadmiste jõudmine kõikidesse töökohtadesse nn
töötajatest ekspertide koolitamise teel, võttes arvesse ettevõtete individuaalseid vajadusi ja in
dividuaalseid tööülesandeid. Kuna nendes riikides puudub valitsuse toetus, on arengud olnud
palju aeglasemad. Sellest hoolimata alustab oma ülesannete täitmist üha suurem arv seljaeks
perte ja ergonoomikaeksperte (Saksamaal) või töötajaid, kelle ametinimetus on animateur/
animatrice pour la manutention des malades/des charges (Prantsusmaal, Belgias). Töötajatest
eksperdid on erikoolitust saanud töötajad. Neil on põhjalikud teadmised ergonoomikast, selga
kaitsvatest töömeetoditest ja sobilikest vahenditest. Nad juhendavad oma kolleege nendega
igapäevaselt koos töötades, aidates seega edendada ohutuid tööharjumusi. Peale selle
nõustavad nad kolleege ja rühmajuhte luu- ja lihaskonna vaevuste või õnnetuste ärahoidmise
küsimustes ning aitavad tagada töökohtade ergonoomilise kujundamise või teha otsuseid
kõige sobilikumate seadmete kohta.
Töötajatest ekspertide põhimõtet rakendatakse nii hooldussektoris kui ka muudel kutsealadel,

kus on tungiv vajadus selga kaitsvate töömeetodite järele.
Lisateave:
www.ergocoaches.nl
www.backexchange.eu
www.inrs.fr
www.backexchange.eu (sisaldab nõuandeid riiklike ekspertide tellimise kohta)
Teine lähenemine luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamisele on Ühendkuningriigis tegutsevad

nõustajad, kes annavad nõu selja eest hoolitsemise küsimustes. Tegemist on nõustavate välis
ekspertidega, kelle tegevuse eesmärk on korralduse arendamine, et hoida ära luu- ja lihaskonna
vaevusi. Lisateave: http://www.nationalbackexchange.org/.
(58) Euroopa Töötervishoiu ja

Tööohutuse Agentuur, „Töö
ga seotud luu- ja lihaskonna
vaevuste ennetamist käsitlev
aruanne”, Euroopa Ühen
duste Ametlike Väljaannete
Talitus, Luxembourg, 2008.
(59) Vt ka Rahvusvaheline
Sotsiaalkindlustuse
Assotsiatsioon (ISSA), „Selga
kaitsvad töömeetodid
tervishoius: koolitus- ja
ennetuspõhimõtted
Euroopas”, ekspertide
131
4.1.7. Käitumine kriitilistes olukordades: soovitused

töötajatele
Soovitatavad teisaldamistehnikad raskuste tõstmiseks,

hoidmiseks, kandmiseks ja mahaasetamiseks
Enne raskuse tõstmist tuleb ülesanne kavandada ja selleks ette valmistuda. Kas raskust
on tõesti vaja tõsta? Kas tõstmist saaks vältida? Kas on võimalik saada abi? Kui tõstmist
ei ole võimalik vältida, siis veenduge, et:
• Te teate, kuhu suundute;
• Teie liikumisalal ei ole takistusi;
• hoiate raskusest turvaliselt kinni (sobilikud kindad);
• Teie käed, raskus ja (olemasolu korral) sangad ei ole libedad;
• kui tõstate raskust koos kellegi teisega, veenduge enne tegevuse alustamist, et Te
mõlemad teate, mida teete.
Raskuse tõstmisel tuleb kasutada järgmist tehnikat:
• võtke ja säilitage kindel asend;
• seiske nii, et jalad on teine teisel pool tõstetavat raskust ja keha selle kohal (kui see ei
ole teostatav, püüdke asetada oma keha raskusele võimalikult lähedale);
• kummardage tõstmise alguses nimmepiirkonnast, puusadest ja põlvedest veidi alla;
• kasutage tõstmisel jalalihaseid;
• hoidke selg sirge, püüdke seda mitte pöörata ega küljele kallutada;
• hoidke raskus oma kehale võimalikult lähedal;
• tõstke ja kandke raskust sirgete allapoole suunatud käsivartega;
• liikuge sujuvalt;
• asetage raskus maha ja seejärel kohendage selle asendit;
• kasutage silmadest kõrgemale paigutatud esemete käsitsemisel treppi/redelit.

28 Raskuse hoidmine
keha lähedal.
29 Õige tehnika.
132
Soovitatavad teisaldamistehnikad raskuste lükkamiseks või

tõmbamiseks
On tähtis:
• et igasugusel lükkamisel ja tõmbamisel kasutataks keha enda raskust; asetage üks

jalg ettepoole ning kallutage end lükkamisel ettepoole ja tõmbamisel tahapoole;
• esemeid võimaluse korral lükata, mitte tõmmata;
• hoida käsivarred keha lähedal ja lükata terve kehaga, mitte ainult kätega;
• veenduda, et Teil on hea nähtavus ja raskus on stabiilne;
• kaalu minimeerimiseks eemaldada ebavajalikud esemed;
• vältida takistusi, mis võivad põhjustada järsku peatumist;
• tagada hea nakkumine põrandaga, et saaksite end ettepoole/tahapoole kallutada

(sobilikud jalanõud?) (vt ka „Libisemisest, komistamisest ja kukkumisest tingitud
õnnetuste ärahoidmine”, lk 157);
• vältida selja pööramist ja painutamist;
• vältida ebamugavat asendit, mille puhul peate ühe käega lükkama ja teisega lahtisi
esemeid kinni hoidma;
• et rattad oleksid sobiva suurusega;
• et kõiki seadmeid korrapäraselt hooldatakse, nii et teisaldamisel kasutatavad sead

med on hästi hooldatud ning liiguvad hõlpsalt ja sujuvalt;
• defektsed seadmed kasutuselt kõrvaldada;
• et põrandad on kõvad, siledad ja puhtad.
30 Voodi joondamine.
31 Voodi lükkamine.
Soovitatavad tehnikad patsientide liigutamiseks

Tuleb meeles pidada, et patsientide optimaalse liigutamise kohta ei ole olemas kindlaid
reegleid. On olemas vaid mõningad normid, sest patsientide optimaalne liigutamine
võib igas olukorras, iga patsiendi/tervishoiutöötaja jaoks ja eri liiki hooldamistoimin
gute puhul tähendada midagi erinevat. Sellele vaatamata tuleb arvesse võtta teata
vaid aluspõhimõtteid.
133
Patsientide liigutamisel selja kaitsmise aluspõhimõtted
Enne patsiendi liigutamist mõelge teostatav liigutamistoiming alati kiirelt läbi. Peate
ülesande kavandama ja selleks valmistuma. Veenduge, et surve teie luu- ja lihaskon
nale on võimalikult väike.
• Korraldage oma töökeskkond nii, et Teil oleks piisavalt ruumi ja esemete (nt voodi)
kõrgus oleks ergonoomiliselt sobiv.
• Veenduge, et voodi, käru või ratastooli pidurid on nõuetekohaselt peale pandud.
• Vähendage koormust, kasutades liigutamisel abivahendeid, ja töötage koos kahe

või enama kolleegiga.
• Töötades koos kahe või enama kolleegiga on tingimata vajalik liigutamistoimingu

kohta teavet vahetada, protsess kooskõlastada ja teavitada sellest ka patsienti.
• Liigutage patsienti oma kehale võimalikult lähedal ja hoidke oma keha võimalikult
püstises asendis.
• Ärge tehke järske tõmbeid ega töötage üleskergitatud õlgadega.
• Painutage end selja asemel põlvedest, liikumist alustades asetage üks jalg teisest
ettepoole ja viige keharaskus ühelt jalalt teisele.
• Kui pingutus on liiga suur, püüdke leida teine lahendus, kasutades abivahendeid ja/
või töötades koos kahe või enama inimesega.
32 Üks jalg teise ees:
keharaskuse viimine
ühelt jalalt teisele.
33 Halvatud patsiendi

liigutamine lakke kin-
nitatud tõsteseadme
abil.
Patsientide enda võimete ärakasutamist hõlmava töömeetodi aluspõhimõtted
Patsientide enda võimete kasutamisele suunatud töömeetod võib veelgi vähendada

survet hooldajale. Sellise meetodiga tasakaalustatakse patsiendi funktsionaalseid
vajakajäämisi ning vähendatakse patsiendile ja hooldajale kahju tekitamise riski.
• Patsient peaks määrama kindlaks liikumisrütmi ja -kiiruse ning hooldaja peaks end
kohandama patsiendi liikumisviisiga.
• Patsiendi ja hooldaja lävimine peab olema kavandatud harmooniliselt, et tagada

patsiendile parem orientatsioon ja kontroll.
• Väikesed liigutused võimaldavad patsiendil tegutseda omal algatusel ja vähenda

vad seega survet hooldajale.
• Võimaluse korral peaks patsiendi keharaskus püsima tema enda keha piires; pat
sienti liigutades nihutage tema keharaskust vähehaaval, järgides loomulikku liiku
misrütmi, mitte tema keharaskust tõstes.
• Toetuse pakkumisel järgige loomulikku liikumisrütmi.
• Veenduge, et Teie kontakt patsiendiga on ohutu ja järgib tema enda algatatud liiku
mist, ning ärge kunagi haarake kinni patsiendi liigestest.
134
34 Ohutu, patsiendi

algatatud liikumisel
põhinev kontakt.
Soovitatav käitumine pikaajaliseks seismiseks või kummardudes/

ebamugavas asendis seismiseks
35 Lauda, tooli ja
Töökoha ergonoomiline kujundamine mikroskoopi saab
(ergonoomiline kõrgus, reguleeritavad kohandada vastavalt
tööpinnad, seismisel abivahendite kasu kasutaja vajadustele.
tamine) ning selga kaitsvad tööasendid

vähendavad survet luu- ja lihaskonnale
ning mõjuvad seega positiivselt.
Seljale avalduva surve vähendamiseks

tuleb pidada kinni järgmistest põhimõte-
test.
• Püsti seisva inimese ergonoomiline töötamiskõrgus (st tööpind) peaks jääma

umbes 5 cm allapoole küünarnukkide kõrgusest; kõige paremad on reguleeritavad
tööpinnad.
• Seistes teostatavatest toimingutest tulenevat survet tuleb võimaluse korral alati

vähendada seismiseks kasutatava abivahendiga, mis peaks olema reguleeritav ja
vastama kasutaja pikkusele.
• Veenisüsteemi toetamiseks võivad pikaajalise seismise puhul olla tõhusaks abi

vahendiks tugisukad.
• Sobilike jalanõude kandmine hoiab ära lampjalgsuse tekkimise.
36 37 38 E
rgonoomiline
töötamiskõrgus.
135
Soovitatav käitumine pikaajaline istumiseks

39 Reguleeritud iste,
seljatugi, jalatugi,
Optimaalset istumist käsitlevad kindlad reeglid on ole
käetugi, laud ja mas vaid teatavas ulatuses, sest optimaalne istumine
mikroskoop. võib tähendada igas olukorras ja igat liiki töö puhul
midagi erinevat – maksimaalset liikumisvabadust või
head vaadet ekraanile ja toimikutele või mõnikord
isegi teadlikku lõõgastumist. Eesmärk peab olema
istumisest tingitud kahjulikku mõju võimalikult väl
tida. Põhimõtteliselt kehtib see pikaajalise istumise
suhtes. Telefoniga rääkimiseks, lühikeseks vestluseks
või puhkepausiks mahaistumisega ei kaasne füüsilist
või vaimset kahjulikku mõju, vaid sellisel juhul on tege
mist lihtsalt mugavusega. Ent umbes poole tunni möö
dumisel võib esineda teatavat ebamugavustunnet.
Kahjuliku mõju vältimiseks tuleb teha ligikaudu iga poole tunni tagant lühike paus ja
vahetada võimalikult sageli asendit. Töötool peab olema mitmesuguste reguleerimis
mehhanismide abil konkreetselt kasutaja jaoks kohandatud. Kõige olulisemad kohan
dused on istme kõrgus, kalle ja sügavus, käetugede kõrgus, seljatoe kõrgus ja kalle
ning seljatoe dünaamiline seadistus.
Sama tähtis on tööpinna kõrguse ja istme kõrguse suhe. Tavalise tööasendi puhul pea
vad käsivarred olema reitega paralleelsed. Käsivarred ja käed peavad toetuma muga
valt lauapinnale, ilma et sellega kaasneks õlgade kergitamine. Kui jalatallad ei puutu
täies ulatuses vastu põrandat, on vaja reguleeritava kõrgusega jalatuge või tuleb
tööpind madalamaks seada, kui see on võimalik. Töökoha jaoks peab olema piisavalt
ruumj (60).
40 Istumine: dokumen-
tide täitmine õendus-
osakonnas.
41 Reguleeritav tööpind.

90/270/EMÜ,
29. mai 1990,
kuvariga töötamise
tervishoiu ja ohutuse
(viies üksikdirektiiv
artikli 16 lõike 1
21.6.1990, lk 14–18.
Oluline Töötingimused peavad olema sellised, et need ei ohusta töötajate tervist. Tervete töötajate
tähelepanek võimekust tuleb tugevdada. Ohustatud töötajate toetamiseks tuleb võtta kaitsemeetmeid.
Sellised töötajad, kellel juba on luu- ja lihaskonna vaevusi, tuleb aidata tagasi tööturule. Eriti
paljutõotav on kaasav lähenemisviis. Eesmärgi saavutamiseks tuleb riskiennetusmeetmed
sageli kombineerida tervise edendamise meetmetega.
136

Euroopa direktiivides sätestatud ning luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamise seisu
kohalt asjakohased nõuded hõlmavad järgmisi tööandjate kohustusi: (61) Nõukogu direktiiv
89/391/EMÜ, 12 juuni
1989, töötajate tööter
1. Tervishoiu ja ohutuse korraldamisel üldise raamistiku järgimine, sealhulgas vishoiu ja tööohutuse
riskide hindamine ja vältimine; riskide kõrvaldamisel kollektiivsete meetmete parandamist soodusta
vate meetmete kehtes
eelistamine; teabe ja koolituse pakkumine ning töötajatega (meeste ja naistega) tamise kohta, EÜT L 183,
konsulteerimine ja ohutuse kooskõlastamine töövõtjatega (nõukogu direktiiv 29.6.1989, lk 1–8.
89/391/EMÜ) (61)
(62) EÜT L 183, 29.6.1989,
lk 1–8.
2. Töötajatega tuleb konsulteerida; nende teadmiste kasutamine aitab tagada
ohtude märkamise ja toimivate lahenduste rakendamise; tagada tuleb sooneut (63) Nõukogu direktiiv
raalne lähenemisviis (nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ) (62) 90/270/EMÜ, 29. mai
1990, kuvariga töötami
se tervishoiu ja ohutuse
3. Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miini miinimumnõuete kohta
mumnõuete kohta sisaldab üksikasjalikke viiteid kuvariga seadmeid hõlmavate (viies üksikdirektiiv
töökohtade kujundamise kohta (63) artikli 16 lõike 1
4. Töökohtade hea hooldamise tagamine (nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ) (64) 21.6.1990, lk 14–18.

5. Sellise olukorra tagamine, kus töökohad saavad võimalikult suures ulatuses küllal 89/654/EMÜ, 30. no
daselt loomulikku valgust ja on varustatud kunstliku valgustusega, mis on tööta vember 1989, töökohale
jate ohutuse ja tervise kaitseks piisav (nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ) (65) esitatavate ohutuse ja
tervishoiu miinimum
nõuete kohta (esimene
6. Soolisi erinevusi arvestavate ergonoomiliste töövahendite tagamine ohtude üksikdirektiiv direktiivi
vähendamiseks/vältimiseks (66) 89/391/EMÜ artikli 16
EÜT L 393, 30.12.1989,
7. Nõukogu direktiivis 90/269/EMÜ on sätestatud tervishoiu ja ohutuse miinimum- lk 1–12.
nõuded, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige
(65) EÜT L 393, 30.12.1989,
töötajate seljavigastuse oht (67)
lk 1–12.
(66) Euroopa Parlamendi

2009/104/EÜ, 16. sep
tember 2009, töötajate
poolt tööl kasutata
vatele töövahenditele
esitatavate ohutuse ja
tervishoiu miinimum
nõuete kohta (teine
(direktiivi 89/655/ EMÜ
kodifitseeritud
versioon), muudetud
direktiividega 95/63/ EÜ
ja 2001/45/EÜ,
ELT L 260, 3.10.2009,
lk 5–19.

90/269/EMÜ, 29. mai
raskuste käsitsi teisalda
eelkõige töötajate selja-
vigastuse oht (neljas
EÜT L 156, 21.6.1990,
lk 9–13.
137
8. Riskidele vastavate isikukaitsevahendite (nt kaitsvate jalanõude, head haaret

tagavate töökinnaste) tagamine juhul, kui selliseid ohte ei saa vältida muude
vahenditega. Sellised vahendid peavad olema mugavad, kasutajale hästi sobima,
olema hästi hooldatud ega tohi suurendada muid riske (nõukogu direktiiv 89/656/
EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse
miinimumnõuete kohta) (68)
9. Nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 14 lõige 1 käsitleb töötajate tervise-

kontrolli (69)
10. Direktiiviga 93/42/EMÜ on reguleeritud kõik meditsiiniseadmete kasutamise

aspektid (70)
(68) Nõukogu direktiiv 11. Tervislike ja ohutute töötingimuste säilitamine ei ole ainult juhtkonna ülesanne.
89/656/EMÜ, 30. no Kohustusi on ka töötajatel (nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ) (71):
isikukaitsevahendite
kasutamisega seotud »» järgida nende ohutuse tagamiseks kehtestatud töösüsteeme;
miinimumnõuete kohta »» kasutada nõuetekohaselt nende ohutuse tagamiseks ettenähtud vahendeid;
artikli 16 lõike 1 »» teha tööandjaga koostööd tervishoiu ja ohutuse küsimustes;
30.12.1989, lk 18–28.
»» järgida saadud juhendeid vastavalt oma koolitusele;
( ) EÜT L 183, 29.6.1989,
69
lk 1–8. »» teavitada tööandjat juhul, kui nad on teinud kindlaks ohtlikud toimingud raskuste
käsitlemisel või muud luu- ja lihaskonna vaevuste riskid;
93/42/EMÜ, 14. juuni
1993, meditsiinisead »» tagada, et nende tegevus ei kujuta ohtu teistele.
mete kohta, EÜT L 169,
12.7.1993, lk 1–43.
(71) EÜT L 183, 29.6.1989, NB! Nõukogu direktiivides kehtestatud miinimumnõudeid rakendatakse siseriiklike
lk 1–8. õigusaktidega, mis võivad sisaldada lisanõudeid ja millega tuleb seetõttu tutvuda.
138
4.1.10. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes
4.1.10.1. Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine St. Elisabethi

haiglas Madalmaades Tilburgis
Tilburgis asuv St. Elisabethi haigla on 180-aastase ajalooga asutus. Nunnade
juhitud hooldekoduna tegevust alustanud haiglas on praegu 3100 töötajat. Igal
aastal võetakse haiglaravile 44 000 patsienti, polikliinikus ravitakse 347 000
patsienti (sh ambulatoorsed patsiendid) ja päevahooldust pakutakse 16 000
patsiendile. Alljärgnevas intervjuus kirjeldavad töötervishoiu ja tööohutuse
osakonna juhataja Christel van Neerven ning töötervishoiu ja tööohutuse vald-
konna nõustaja Monique Pullen haigla tegevust luu- ja lihaskonnaga seotud
riskide ning libisemise ja komistamise riskide vältimiseks, sealhulgas ergonoo-
mikatreenerite süsteemi rakendamist.
Mis ajendas Teid luu- ja lihaskonna vaevustest või libisemisest ja komistamisest

tulenevate õnnetuste küsimusega tegelema?
Meie töövõimetust käsitlevate näitajate ja töötervishoiuarsti esitatud andmete analüüs

näitas, et selja-, kaela- ja õlaprobleemid on oluline töövõimetuse põhjus. Nii et meie enda
näitajad andsid signaali selle teemaga tegelemiseks. Samuti näitasid meie koostatud
ülevaade riskidest ja uuring, et valdavalt on tegemist füüsiliste kaebustega. Lisateavet
saime töövõimetuspuhkuselt tööle naasvate töötajate käest. Juhtidel soovitatakse
pidada sellise tagasiside saamiseks vestlusi ning sel aastal kavatseme korraldada kõiki
dele juhtidele selleteemalise uue koolituse ja käsitleda juhtimissüsteemi arendamist.
Kogu selle teabe põhjal otsustasime teha luu- ja lihaskonna vaevuste küsimuses veelgi
suuremaid jõupingutusi. Meie strateegia seisneb selles, et püüame saada võimali
Hea tava
kult täpse ülevaate tegelikest probleemidest. Selleks peame kahetunniseid vestlusi
kahe töötajaga kõikidest osakondadest, kelle on määranud vastutavad rühmajuhid.
Funktsioonide ja spetsialiseerumise mitmekesisusest tulenevalt on küsimused suuna
tud tegevusele ja puudutavad näiteks tööülesandeid, toimingute liiki, kestust, aga ka
vaimset koormust jne. Küsimused on koostatud toimingutega kaasnevaid riske käsit
levate valitsuse suuniste põhjal. Pärast läheme intervjueeritud töötajatega kaasa ja jäl
gime neid töökohal, et tutvuda olukorraga objektiivse vaatluse teel.
Mida Te edasi teete? Kas moodustate projektirühmi? Millise ajakava järgi tegutsete?
Kasutame üldist riskide ülevaadet, mis hõlmab kõiki tervishoiusektoris esinevaid riske,
kuid lisaks ka luu- ja lihaskonna riskidega seotud erimenetlust (vestlused ja jälgimine).
Esmalt koostame projektikava. Mida me ette võtame ja miks? Kes mille eest vastutab?
Kava esitatakse kinnitamiseks juhtkonnale ja töötajate esindajatele. Pärast seda pöör
dume osakonnajuhatajate ja rühmajuhtide poole, et leppida kokku aeg uuringu läbi
viimiseks ning esitada neile lisateavet eesmärkide ja meetodite kohta. Töötajad selles
tegevuses otseselt ei osale, kuid selleteemalisi tegevuspõhimõtteid koostades peame
nendega alati nõu, sest nemad töötavad asjaomaste riskidega ja saavad anda väga
kasulikku teavet.
Pärast uuringu lõpuleviimist koostame aruande, mida arutame rühmajuhtide või

osakonnajuhatajatega. Rühmajuhid peavad seda tutvustama kõikidele töötajatele.
Uurimise teostanud rühm on sellistel aruteludel toeks ja jagab vajaduse korral selgi
tusi. Osakonnajuhatajad otsustavad, millised soovitatud meetmed ellu viia. Mõnikord
on tegemist ka kõrgemal tasandil tehtud otsusega, kui kõrgem juhtkond otsustab, kas
võtta teatud meetmeid ka teistes osakondades või terves haiglas.
139
Millised eesmärgid olete seadnud seoses luu- ja lihaskonda käsitlevate meetme-

tega? Kuidas Te mõõdate eesmärkide täitmist? Kas see on integreeritud kvalitee-
dijuhtimise süsteemi?
Eesmärk on parandada töötingimusi, suurendada tööalast rahulolu ja parandada töökva
liteeti ning hõlmata see teema üldistesse menetlustesse. Samuti on eesmärk parandada
hoolduskvaliteeti ja isiklikku arengut ning vähendada töövõimetuse tõttu puudutud päe
vade arvu. Eesmärkide täitmist kontrollime oma andmete põhjal ja uuringutes esitatavate
konkreetsete küsimuste kaudu. Kontrolli korraldatakse ühel ja samal viisil iga paari aasta
tagant, et vaadata, kas olukord on paranenud. See ei hõlma veel selliseid väliseid tegureid
nagu patsientide kukkumine, komplikatsioonid (nt bakteriaalsed infektsioonid) või muud
hoolduskvaliteedi paranemise näitajad, kuid ka see on kavas. Peale selle me rakendame
spetsiaalseid luu- ja lihaskonna teemalisi koolitusmeetmeid. Koolitatud töötajaid nime
tatakse ergonoomiatreeneriteks, kes nõustavad oma kolleege ja rühmajuhte ergonoo
milise töötamise ja töö kavandamise küsimustes. Ühtlasi kontrollime, kas me hoolitseme
tulemuslikult oma töötajate töötervishoiu eest. Kõik sellised meetmed on integreeritud
Madalmaade haiglate kvaliteedijuhtimissüsteemi (MYAZ), milles töötervishoiu ja -ohutuse
meetmed on ühendatud tõhusa kvaliteedijuhtimisega. Igal aastal auditeeritakse haigla
teatavat osa ning me tõstame esile teemad või küsimused, mis tuleks sellesse hõlmata.
Kas võiksite ergonoomiatreenerite süsteemi lähemalt selgitada?
Ergonoomiatreenerid on ergonoomika ja selga kaitsvate töömeetodite alast erikooli

tust saanud töötajad.
Milliseid meetmeid Te peale ergonoomiatreenerite süsteemi veel võtate? Kas on

kehtestatud meetmed tehnilisel, korralduslikul ja isiklikul tasandil?
Tegevus toimub kõikidel nimetatud tasan

ditel. Tehnilisel/struktuursel tasandil on
Hea tava
meil sellised meetmed nagu ruumide

ümberprojekteerimine, töökohtade ergo
noomiline kujundamine, struktuurilise
korralduse ja projekteerimise muutmine
(asukoht, lävepakud, materjalide ladusta
mine, automaatuksed jne). Praegu on sisse
viidud sellised erielemendid nagu lettide
ergonoomiline projekteerimine – varem
olid need madalamad ning tekitasid oht
ralt kaela- ja õlaprobleeme – või regulee
ritava kõrgusega lauad mikroskoopidega
töökohtades, mis võimaldavad töötajatel
istuvas või seisvas asendis töötada. Meil on 42 Ergonoomiliselt kujundatud lett lastekeskuses.
ka tehnikud, kes aitavad töötajatel lauda ja
tooli õigele kõrgusele reguleerida.
Korralduslikul tasandil võtame selliseid meetmeid nagu hooldussüsteemi kohan

damine, töömenetluste täiustamine, kutserühmadevahelise koostöö parandamine,
ergonoomiliste seadmete hankimine, abivahendite (toetavate ja tehniliste vahendite)
katsetamine ja hankimine ning õdede pideva koolituse kava koostamine, mis on hõl
matud kvaliteedijuhtimise käsiraamatusse. Sellised meetmed laienevad ka koristus- ja
köögitöötajatele, keda juhendatakse oma tööd ergonoomiliselt korraldama. Sellega
seoses on olulised elemendid ergonoomiatreenerite koolitamine ja ergonoomikaala
sed koolitused osakondades. Rühmajuhid peavad kontrollima ja tagama, et kõik saa
vad sagedast koolitust. Korra aastas peavad rühmajuhid koostama järgmise aasta
jooksul nõutavate koolituskursuste tervikprogrammi.
Isiklikul tasandil korraldame palju koolituskursusi ja võtame inimressursside aren

damise alaseid meetmeid (pidev koolitus, põhimõtete tutvustamine, koolitustel
140
tutvustatud materjalide levitajate või mentorite ja treenerite kvalifitseerimine) ning

propageerime isikukaitsevahendite (tööriiete, töökingade) ja väikeste tehniliste vahen
dite kasutamist, tervise edendamist ja enese eest hoolitsemise meetmeid. Koolitused
on enamjaolt asutusesisesed ning nende eest vastutavad rühmajuhid ja ergonoomia
treenerid. Korrapäraselt tutvustatakse toetavaid abivahendeid (libistamismatid, libis
tamisalused, tõsteseadmed) ja pakutakse nende kasutamise alast koolitust. Seoses
töökingadega soovitame järgida teatavaid nõudeid, kuid need ei ole kohustuslikud.
Spetsiaalsed töökingad on kohustuslikud operatsioonisaalis, erakorralise meditsiini
osakonnas ja patsientide transpordil. Terviseteenuste osas oleme loonud partnerluse
spordi- ja treeningkeskusega, mis pakub meie töötajatele odavamaid hindu. Pakume
ka asutusesiseseid joogakursusi ning üks meie intensiivraviosakonna õde korraldab
meditatsioonikursust. Tilburgi 10 miili jooksus osaleb haiglast palju võistkondi.
Kust Te leiate vajalikud eriteadmised? Kas Teil on välispartnereid? Kuidas Te eri

meetmeid rahastate?
Oleme loonud tipptasemel polikliinikute võrgustiku ning tööohutuse ja töötervis
hoiu valdkonna töötajate võrgustiku. Jagame omavahel teadmisi ja infot. Saame
kokku kolm korda aastas, töötame välja ja kasutame üheskoos erinevaid vahendeid.
Võrgustik sai meie ideest alguse üheksa aastat tagasi. Alguses osalesid selles ainult
viis-kuus kolleegi, aga nüüdseks on meiega ühinenud 23 haiglat. Meil on lepingud ka
välispartneritega, näiteks mööbli- ja tõsteseadmete firmadega, et muuta nende too
ted haiglas kasutamiseks sobivamaks. Tilburgis ja seda ümbritsevates külades tegut
seb ka ergonoomiatreenerite võrgustik.
Mis puudutab rahastamist, siis on igal osakonnal oma eelarve. Tööohutuse ja tööter
vishoiu osakonnal on samuti eelarve, mida me saame kasutada projektideks terves
haiglas, näiteks ergonoomiatreenerite koolitamiseks. Osa meie eelarvest kasutati uue
töötaja rahastamiseks, kes koolitas ergonoomiatreenereid. Tervet haiglat hõlmavate
Hea tava
meetmete, nagu ehitus- ja ümberehitustööde eest makstakse haigla üldeelarvest.
Millised on Teie kogemused meetmete rakendamisega? Kas kõrgem juhtkond

toetab Teid? Kas esineb ka mingeid probleeme?
Keskendume teabevahetusele. Esiteks kaasame juhtkonna uuringusse ja soovituste
koostamise protsessi. See tähendab, et meie nõuanded ei tule neile kunagi üllatusena.
Teiseks anname tagasisidet selle kohta, mida nad juba hästi teevad. Räägime neile, et
nad säilitaksid sellise olukorra, ja arutame, milliseid lisameetmeid saaks võtta ja mis
valdkondades oleks võimalik midagi teisiti teha. Sel viisil saavutame oma menetluste
ulatusliku omaksvõtmise. Räägime ka töötajate ja rühmajuhtidega, et mõista, mis sei
sab kaebuste taga tegelikult. Mõnikord leiavad töötajad, et teatav toiming on väga
raske, kuigi hinnang näitab, et see ei ole tegelikult nii raske. Seega võib kaebuse põhjus
peituda mujal.
Kui me meetmega algust teeme, leidub alati inimesi, kes soovivad hakata seda kasu
tama. Alustame väikese rühmaga ja nemad on abiks teiste veenmisel. Samuti sõl
mime kokkuleppeid rühmajuhtidega, näiteks selle tagamiseks, et kõikidel on piisavalt
aega meetme kasutamiseks. Või alustame osakonnaga, mis on huvitatud millegi uue
tegemisest.
Kui me oma tööd alustasime, esines töötervishoiu ja -ohutuse suhtes teatavaid eel
arvamusi – see võtab palju raha, aga ei anna mingeid tulemusi. Seega pingutasime
selle nimel, et nad näeksid pidevalt tulemusi ja et anda töötervishoiule ja -ohutusele
konkreetne nägu, et kelle poole pöörduda. Väikesed asjad – näiteks uksed, mis hästi ei
sulgunud, probleemid põrandaga ja arvutiga – on tähtsamad kui tegevuspõhimõtete
koostamine. Tegevuspõhimõtted on samuti olulised, kuid tol hetkel olid konkreetsed
tulemused tähtsamad. Selline lähenemisviis erineb sellest, mida paljud teised kasuta
vad. Nad alustavad strateegiast ega pöördu otse inimeste poole, kulutades palju ener
giat paberite täitmiseks, kuid tegelikult ei saagi keegi aru, mida tehakse.
141
Kas hindate meetmete tõhusust? Kuidas tagate nende järjepidevuse?
Korraldame igal aastal kvaliteedijuhtimise siseauditeid. Iga paari aasta tagant toimub
meil välisaudit. Peale selle räägime meetmete hindamiseks mitteametlikult rühmajuh
tidega. Kas asjad on muutunud? Kas tulete toime? Kas vajate meie käest suuremat
abi? Kas on midagi, mida me saaksime teha? Samuti tutvume puudumist käsitlevate
andmetega ja töötajate arvuga, kes on tööga seotud terviseprobleemide tõttu töölt
lahkunud: püüame leida neile mõne teise töö, mida nad saaksid teha.
Järjepidevuse aluseks on riskihinnangu korrapärane järelkontroll, mida teostatakse

iga kahe aasta tagant. Uuring sisaldab küsimusi võetud meetmete kohta. Tulemused
näitavad, millised meetmed on olnud edukad ja millised mitte. Peale selle räägime ka
rühmajuhtidega ja teeme oma tähelepanekud. Kui meetmed hästi ei toimi, püüame
neid muuta. Arutame probleeme nii rühmajuhtide kui ka töötajatega. Küsime põhju
seid, miks nad teatavaid meetmeid ei kasuta, et saada teada, mis sobiks konkreetsesse
osakonda. Nende öeldut arvesse võttes teeme vajalikud muudatused. Kui me seda ei
teeks, siis meetmeid ei järgitaks.
Kaks korda aastas korraldame ergonoomiatreenerite koosolekuid. See annab võima

luse moodustada võrgustikke, vahetada mõtteid jne. Mõnikord töötatakse ühes osa
konnas välja lahendused, mis oleksid kasulikud ka teistes osakondades. Meie aitame
sellist teavet levitada. Enne uute vahendite või tehniliste abivahendite ostmist raken
dame katseaega. Töötajad peavad selliseid vahendeid hindama. Meie võime nõu anda,
aga vastutus lasub ka neil.
4.1.10.2. Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine Saksamaal

Berufsgenossenschaftliches Unfallkrankenhaus
Hea tava
Hamburgis (BUKH) (72)

BUKHs (73) on kokku 1637 töötajat. Juba 2000. aastal algatati pikaajaline projekt tööta
( ) Tegemist on saksa-
72
jate töötervishoiu ja tööohutuse pidevaks parandamiseks. Projekt algas ligikaudu 600
keelse intervjuu tervishoiutöötajaga õendussektoris. Kõigepealt viidi töötajate seas läbi uuring. See
transkriptsiooniga,
mis ei pruugi olla näitas suurt füüsilist koormust asjaomases sektoris, aga ka õendustöötajate soovi oma
keeleliselt perfektne. kutsealal võimalikult kaua töötada. Nn terviseringid aitasid probleeme konkreetselt
sõnastada ja töötada välja esialgsed lahendused.
(73) Berufsgenossenschaftli-
ches Unfallkrankenhaus
Hamburg (BUKH), Saksa Ülesandeks seati leida võimalused kujundada töökeskkond ja töövood ergonoomilise
maa Liitvabariik (http:// maks, osta teisaldamisel kasutamiseks sobilikke abivahendeid (74) ning tõsta õendus
www.buk-hamburg.de).
töötajate kvalifikatsioonitaset. Tähelepanu pöörati eesmärgile kehtestada järjepidevad
(74) Berufsgenossensc
meetmed, et vähendada haiguse tõttu töölt puudutud päevade arvu, ennetada kut
haft für Gesund sehaigusi, parandada hooldamise kvaliteeti ning suurendada tööalast rahulolu ja
heitsdienst und õendustöötajate heaolu. Selleks pandi kokku kooskõlastatud meetmete pakett, mis
Wohlfahrtspflege
(BGW) (http://bgw-
hõlmas näiteks riskihindamist, teisaldamisvahendite valimist ja ostmist ning juhtide
online.de). ja tervishoiutöötajate esialgset juhendamist. Selles protsessis osalesid kõik tööter
vishoiu ja tööohutusega seotud isikud, st juhtkond, töötervishoiuarst, töötervishoiu
(75) Forum fBB, Hamburg ja -ohutuse valdkonna ametnik, tervise edendamise valdkonna esindaja ja töötajate
(http://www.forum
fbb.de). esindaja, aga ka kvaliteedijuhtimise valdkonna esindaja ning inimressursside aren
damise eest vastutavad isikud, keda toetasid väliseksperdid (Berufsgenossenschaft
(76) Hamburgische fur Gesundheitsdienst und Wohlfahrtspflege (tervishoiu- ja hoolekandeteenuste
Arbeitsgemeinschaft
kohustusliku õnnetusjuhtumite kindlustamise ja ennetamise instituut)) ja Forum fBB
für Gesundheitsför
derung e.V. (http:// Hamburg (75). 2007. aastal määrati BUKH-le töökohal tervise edendamise meetmete
hag-gesundheit.de). eest Hamburgi tervise edendamise auhind (76).
142
Esimese sammuna täiustati riskihindamist üksikasjalike olukorraanalüüsidega ja loodi (77) Ergonomico

põhimõtted, Forum fBB,
seejärel nn terviseringid. Valiti välja seitse näidisosakonda ja õendustöötajatele korraldati
Hamburg (http://www.
kolmepäevane ergonoomikaalane põhikoolitus, mis käsitles patsientide Ergonomico forumfbb.de).
põhimõtte (77) kohast liigutamist (esialgne juhendamine ja aluskoolitus vastavalt ras
kuste teisaldamist käsitlevale Saksa määrusele –„Lastenhandhabungsverordnung” –,
mis põhineb nõukogu direktiivil 90/269/EMÜ). Seatud eesmärkide saavutamiseks otsus
tati seminaride ülesehituses järgida terviklikku lähenemisviisi (sidudes töötervishoiu
ja tööohutuse ning ennetaval/selga kaitsval viisil patsientide liigutamise patsientide
juhendamisega ja patsientide enda võimete kasutamist hõlmavate töömeetodite ning
liigutamisel abivahendite kasutamisega). Selleks, et soodustada õpitu järgimist igapäe
vastes hooldustoimingutes, pakuti osakondades samaaegselt praktilist toetust ja osa
lejate juhendamist. Liigutamisel kasutatavaid abivahendeid katsetati, valiti need välja,
osteti ning kohandati vastava valdkonna ja selle vajaduste järgi.
Juba teise töötajaid käsitleva uuringu (2004)

põhjal sai selgeks, et algatatud meetmed aval
davad täpselt sellist positiivset mõju, nagu oli
eesmärgiks seatud. Seejärel laiendati projekti
ka teistesse osakondadesse ja valdkondadesse.
Ühelt poolt kaasati programmi kõik hooldus
osakonnad ning teiselt poolt töötati välja ja
rakendati edukalt individuaalset ergonoomi
kaalast koolitust nt operatsioonisaalidele ja era
korralise meditsiini osakonnale, aga ka sellistele
valdkondadele nagu ladustamine ja transport,
Dirk Greunig, töötervis- Susanne Hoser, seljaeks- patsientide kohaletoimetamise teenus, koris
hoiu ja -ohutuse ning kva- pertide esindaja. tusteenus, keskne steriliseerimisüksus, ravi
liteedijuhtimissüsteemi-
de valdkonna esindaja. dokumentide koostamine, haldustööd, kohvik
ja ka asutusesisene laste päevahoiukeskus.
Hea tava
2004. aastal algas hooldusvaldkonnas järgmine etapp, millega veelgi edendati ergo
noomiliste töömeetodite rakendamise ja liigutamisel abivahendite kasutamise järje
pidevust. Välisorganisatsiooni Forum fBB toetusel töötati välja ja rakendati põhimõte,
millega tõsteti sobilike ja huvitatud õendustöötajate kvalifikatsiooni, et neist saaksid
nn seljaeksperdid. Sellised seljaeksperdid tegutsevad oma kolleegidele teabe levita
jate ja juhendajatena, soodustades patsientide enda võimekust ärakasutavaid ja selga
kaitsvaid töömeetodeid, aga ka abivahendite kasutamist.
Seljaeksperdid töötasid selle ülesande täitmise toetamiseks välja juhendi, samuti

kehtestati patsientide ohutu liigutamise tegevuspõhimõtted, tuginedes Lastenhand-
habungsverordnungis täpsustatud nõuetele. Projekt integreeriti kvaliteedijuhtimisse,
koostades asjakohased menetluslikud juhtnöörid Lastenhandhabungsverordnungi
rakendamiseks patsientide hooldamisel ja liigutamisel.
2007. aastaks oli 93% õendustöötajatest läbinud ergonoomikaalase põhikoolituse,

mis käsitles patsientide liigutamist Ergonomico põhimõtte kohaselt. Hiljutisest, 2008.
aastal korraldatud uuringust selgus, et 93% töötajaid teab, kuidas töötada selga kaits
val viisil, 83% töötajaid leiab, et neil on olemas vajalikud vahendid liigutamisel kasu
tamiseks, 76% neist on saanud juhtnööre selliste vahendite kasutamise kohta ning
77% koolitatud töötajate väitel on neil vähenenud füüsilisest koormusest tingitud
kaebused.
Lisateavet sisaldab alljärgnev väljavõte BUKHi esindajatega peetud vestlusest.
143
Intervjueerija: Mis ajendas Teie asutust toona selle küsimusega tegelema?
D. Greunig: Esiteks olid meie töölt puudumise näitajad hooldusvaldkonna kohta suhteli
selt kõrged. Teiseks toetas meid töötervishoiuarst, kes leidis samuti, et arenemas on midagi
asjalikku. Kolmandaks tutvusime mõne aasta taguste demograafiliste suundumustega ja
avastasime, et eakate töötajate osakaal on hooldusvaldkonnas suhteliselt suur – keskmine
vanus on 44–45 aastat. Tollal tegutses meil tervise edendamisega tegelev juhtrühm, mille
liikmeteks olid eri tasandite ja kutserühmade töötajad. See komitee töötas välisekspertide
(BGW ja Forum fBB) toetusel välja seljavaevuste ennetamise põhimõtted. Tervise edenda
mise valdkonna esindaja juhtis ja vahendas kogu projekti ning ehitas koos seljaeksperti
dega terve süsteemi üles.
Intervjueerija: Te ütlesite: „Tollal tegutses meil tervise edendamisega tegelev juht

rühm”. Kas see tähendab, et seda enam ei ole?
Berufsgenossenschaftliches
Unfallkrankenhaus Hamburg.
D. Greunig: Seda enam ei ole, sest meie süsteem põhineb kõikide valdkondade ühen
Hea tava
damisel. Soovime mõlemad rühmad, tervise edendamisega tegeleva juhtrühma ning

töötervishoiu ja tööohutuse komitee kokku liita ning moodustada ühe ühtse töö
tervishoiu ja tööohutuse komitee.
Intervjueerija: Teie eesmärgiks on siis selline mudel, kus klassikaline töötervishoid

ja tööohutus on ühendatud tervise edendamisega. Seega ei püütud Teie asutuses
seda probleemi tavamõttes lahendada ja moodustada seejärel juhtrühm, mis tege
leks haiglas terve tervishoiuteemaga, ning siis kavandada seljavaevuste ärahoidmisele
suunatud allprojekt. Milliseid eesmärke Te toona taotlesite? Haiguse tõttu puudutud
päevade arvu vähendamist? Töötajate rahulolu suurendamist?
D. Greunig: Seda kindlasti. Samuti valmistumist demograafilisteks muutusteks.

Töötajate tööl hoidmist nii kaua kui võimalik, sest neid lihtsalt ei saa asendada. Aga
ka patsientide hooldamise kvaliteedi parandamist. Patsiendi tõstmine teise voodisse
tõsteseadme abil on õrnem ja ohutum viis kui see, et seda teeb töötaja oma selga
painutades.
Intervjueerija: See on järjekordselt väga oluline punkt: Te ei võta selliseid meetmeid

patsientide või töötajate jaoks, vaid näete, et see mõjub positiivselt mõlemale rühmale.
D. Greunig: Peale selle tuleb arvestada ka inimressursside arendamise küsimust.

Lõime seljaekspertide süsteemi. Nende jaoks on see töökohal suurepärane motivat
sioon. Nad on vajalikud. Neid võetakse tõsiselt. On olemas valdkond, kus nad saavad
oma kogemusi praktikas rakendada. See on äärmiselt kasulik nende professionaalsuse
jaoks ja soodustab lojaalsust meie asutusele. Nad on oma rühmaga seotud ja kui nad
osutavad igapäevatöös probleemidele, aktsepteeritakse neid rohkem kui kedagi sel
list, kes tuleb kohale, vaatab paar minuti ringi, annab juhtnööre ja kaob siis jälle.
144
Intervjueerija: Kas ka Teie olete sama täheldanud, pr Hoser?
S. Hoser: Mõnikord küll. Näen sageli erinevusi võrreldes selliste seljaekspertidega, kes
ei tee seda vabatahtlikult, vaid on sellesse ametisse määratud. Siis tekib probleeme.
Kuid põhimõtteliselt on olukord just selline. See pakub seljaekspertidele suurt rahul
dust ja täiendkoolitust ka meile endale.
Intervjueerija: Mida see kõik täiendkoolitusena hõlmas? Põhimõtteliselt on tegemist

kaheetapilise mudeliga. Ühelt poolt koolitatakse töötajaid ja teiselt poolt on olemas
seljaekspertide funktsioon.
S. Hoser: Läbisime ergonoomikaalase koolituse, mis käsitles patsientide liigutamist

Ergonomico põhimõtte kohaselt, põhi- ja täiendseminarid, aga ka patsientide liiguta
misel ja asenditesse seadmisel kasutatavaid vahendeid käsitleva koolituse, kinesteesia
põhi- ja täiendseminarid, Bobathi seminari ning kolleegide koolitamist ja juhendamist
käsitleva seminari, mis kõik kestsid kolm päeva. Neli seljaeksperti läbisid ka vahenda
mise ja tutvustamise alase seminari, et korrapäraselt kohtuva seljaekspertide töörühma
raames neid ülesandeid sõltumatult täita. Seljaekspertide kvalifikatsioon hõlmab ka
patsientide liigutamise ergonoomilisel põhikoolitusel või muudel kvalifikatsiooni
seminaridel osalemist või seal assisteerimist. See tähendab, et pärast kvalifikatsiooni
saamiseks korraldatud seminari läbimist on uus võimalus värskendada oma teadmisi
ja oskusi ning järelevalve all seljaeksperdi rollis erinevaid asju proovida. Käime kor
rapäraselt Ergonomico täiendõppeseminaridel ja mitmesugustele teemadele (nt pat
sientide asenditesse seadmisele) pühendatud seminaridel.
Intervjueerija: Olete seega omandanud päris palju teavet ja eriteadmisi. Kas töötajad
neid ka kasutavad?
S. Hoser: Jah, nad pöörduvad meie poole üha sagedamini, kuid samas on see väga
Hea tava
muutlik. Minu kolleegid on tähele pannud, et lähem tutvumine selle teemaga toob
kaasa muudatusi ning nad esitavad väga konkreetseid igapäevatoimingutega seotud
küsimusi. Samuti on eri osakondades erinevad menetlused. Meie üks eesmärk on anda
ka täiendavaid juhtnööre, luues üleminekuajal teatavaid teemasid käsitlevad väikesed
koolitusüksused, kus kõikidele töötajatele jagatakse põhiteavet. Seejärel see raken
datakse ning hõlmatakse igapäevatöösse. Tegemist on seega olukorraga, kus selja
eksperdid on kohapeal ja töötavad koos töötajatega, kes esitavad neile küsimusi ja
katsetavad eri variante.
Intervjueerija: Siinkohal on äärmiselt tähtis see, et seljaeksperdid on töötajad, kes

ongi tavapäraselt osakondades ja kellega saab sageli rääkida.
S. Hoser: Selline süsteem võimaldab koos maha istuda ja arutada patsientide liiguta
mise küsimust või kaaluda teatavate patsientide puhul, kas meie tegevus on soovita
tav või oleks mõistlik mõtelda sellele, kuidas seda ülesannet saaks tõhusamalt täita.
Näiteks teistsuguse abivahendi kasutamine, et patsiendi liigutamine oleks õrnem ja
meeldivam ka patsiendile, mitte ainult õendustöötajatele. Üks toetav element on see,
et seljaekspertidena ei tegutse me üksinda. Üldiselt on kaks seljaeksperti igas osakon
nas ja ka operatsioonisaalis, anesteesiast taastumise palatis ja erakorralise meditsiini
üksuses.
Minu silmis on see aga ka veidi probleemne. Menetluste kohta juhtnööride jagamisel
on meil loomulikult väga mitmesuguseid ülesandeid. Et meil on täiesti tavapärased ja
tavalist töömahtu hõlmavad töögraafikud, siis on meil teataval määral keeruline leida
vabu ruume või aega, et osakonnas mingeid küsimusi lahendada: mõnikord on tõesti
veidi raske täita parajasti mingit ülesannet, lugeda minuteid ja valmistada samas ette
esitlust kolleegidele. Aga eelised kaaluvad kitsaskohad kahtlemata üles.
145
Intervjueerija: Mainisite ka menetluste kohta juhtnööride jagamist. Kogu süsteem on

menetluslike juhtnööridena seljaekspertide tegevuse kvaliteedijuhtimise osana süga
valt terves asutuses juurutatud ja hõlmab ka juhendamist.
S. Hoser: Jah, see hõlmab ka juhendamist ja koostööd teiste kutserühmadega.
Intervjueerija: Kas olete võtnud ka muid meetmeid? Näiteks Te nimetasite liigutami

sel kasutatavaid abivahendeid.
D. Greunig: Ei ole ühtegi üksust, kus ei oleks vähemalt ühte või kahte liigutatavat
tõsteseadet. Paljudes üksustes on lisaks sellele tavapärase vahendina kasutusel ka
lakke kinnitatud tõsteseadmed. Me oleme oma asutust selles valdkonnas päris palju
kaasajastanud.
S. Hoser: Kuna meil on olemas ka seljaekspertide töörühm – meie kohtumised toi

muvad kuus korda aastas ja vältavad terve päeva – ning seljaeksperdid lävivad tihe
dalt, siis peame omavahel loomulikult alati nõu. Teame, kellel on milliseid liigutamisel
kasutatavaid vahendeid ja et neid saab laenutada. Koostöö toimub ka seljaekspertide
tasandil. Tõsteseadmed on kõige nähtavamad, kuid meil on veel selliseid väiksemaid
vahendeid nagu libistamismatid ja -alused, libisemisvastased matid ja spetsiaalsed
vahendid patsiendi asendi toetamiseks, mida mu kolleegid on hakanud kasutama ja
ka üha enam omaks võtma.
D. Greunig: Seljaekspertide töörühm katsetas ja valis patsientidele välja uued voodid.

Sobilike voodite valimisel võeti arvesse mitme valdkonna vajadusi. Näiteks me ostame
nüüd ainult selliseid voodeid, mille kõrgust saab elektriliselt reguleerida ja millel on
mitmesuguseid muid elektrilisi funktsioone, mis toetavad selga kaitsval viisil tööta
mist. Samuti on meil töörühm, kes on katsetanud ja valinud välja seadmed, mis aitavad
patsiente teatavasse asendisse seada ja teha lamatistevastast profülaktikat.
Hea tava
Intervjueerija: Kas on märgata ka lumepalliefekti? Kas olete asutusesiseselt mär

ganud, et teised kutserühmad või osakonnad pööravad teie tegevusele suuremat
tähelepanu?
S. Hoser: Jah, oleme seda tähele pannud. Töötervishoiu osakonna töötajad, kes kasu
tavad patsientide liigutamisel samuti abivahendeid, tulevad ja esitavad küsimusi.
Muidugi esineb ka ebakõlasid, sest nemad töötavad teisiti kui meie.
Intervjueerija: Nii et kõik teevad koostööd?
S. Hoser: Teadsime, et peame kõik koostööd tegema ja et sellist suhtumist tuleb soo
dustada. Kahtlemata on kooskõlastamiseks palju võimalusi ning on mitu lähenemis
viisi ja osakonda, mille puhul see toimib edukalt.
Intervjueerija: Aga järjekordselt töötab see mõlemas suunas. Kui mõelda patsiendile,
on tema jaoks meeldivam, kui kõik temaga tegelevad inimesed mõtlevad ja tegutse
vad ühtemoodi. Sama kehtib muidugi ka töötajate puhul. Milliseid muid meetmeid
olete võtnud? Oleme juba rääkinud liigutamisel kasutatavatest abivahenditest ja pare
mast koostööst teiste kutserühmadega. Kas on veel midagi?
D. Greunig: Kontorite sisseseade tervikuna. Ostame nüüd ainult selliseid laudu,

mille kõrgust saab elektriliselt reguleerida nii istuva kui ka seisva asendi jaoks.
Vastuvõtuosakonna uus lett on samuti projekteeritud nii, et see soodustab dünaa
milist töötamist. Tehnilise poole pealt püüame pakkuda töötajatele mitmesuguseid
lahendusi. See on ostuosakonnaga ka kirjalikult kokku lepitud, nii et neil ei ole vali
kute tegemisel enam palju võimalusi. Samuti töötame välja toetavaid vahendeid,
näiteks oleme loomas andmebaasi, mis näitab, kui suures ulatuses suudab haigla
patsientidega toime tulla: meie probleem seisneb selles, et üha suurem arv patsiente
146
on ülekaalulised, ent me ei teadnud, kui suurt koormust meie kasutatavad materjalid

suudavad taluda. Nüüd on meil andmebaas, mis näitab, kui palju materjalid suuda
vad taluda, alates operatsioonilaudadest ja lõpetades tõsteseadmetega. Näiteks sisus
tame ümber ka operatsioonisaalid, et seal oleks võimalik opereerida üle 300 kg raskusi
patsiente. Ühtlasi on tähtis see, et ostuosakond peab kõiki ostumenetlusi eelnevalt
töötervishoiu ja tööohutuse osakonnale tutvustama. Sealsed eksperdid uurivad kõige
pealt kõiki vahendeid ja teevad kindlaks, kas need on üldse sobivad või tekitavad kasu
tajatele hoopis lisaprobleeme või -riske. See kvaliteedikäsiraamatust lähtuv menetlus
on kirjalikult sätestatud tööjuhendis ning kooskõlastatud tegevdirektoriga.
Samuti on meil näiteks selliseid töötajaid, kes vajavad eritoetust. Sellega seoses
oleme töötanud välja individuaalselt kohandatud liigutamisel kasutatavate abivahen
dite valimise menetluse ning olemas on ka tegevdirektori allkirjastatud tööjuhend.
Ühesõnaga küsimus „kui mul on tööl terviseprobleem, siis kuidas see lahendatakse?”
on nüüd väga täpselt reguleeritud, nagu ka see, kelle poole pöörduda. Vastutaval töö
tajal on seejärel õigus öelda, et asjaomane töötaja vajab spetsiaalseid kindaid, tooli,
lauda või midagi muud.
Intervjueerija: Te just ütlesite, et Teil on konkreetne isik, kelle poole pöörduda.
D. Greunig: Meie haiglas on selleks töötervishoiuarst.
Intervjueerija: Nüüd võiksime ehk vaadelda seda küsimust üksiku töötaja seisukohast.
Kas olete võtnud üksikutele töötajatele suunatud meetmeid? Ergonoomikakoolitus on
töötajatele kohustuslik ja nad kõik peaksid selles osalema. Kas töötajatele on ette näh
tud veel mingeid meetmeid?
S. Hoser: Pakume ka täiendkoolitust inimressursside arendamiseks, kus võivad osa

leda kõik huvitatud töötajad ja kolleegidele teabe levitajad või mentorid.
Hea tava
D. Greunig: Oleme seadnud kvaliteedieesmärgid, nii et kõikidele on näha, mida me
oleme teinud. Seal on näiteks kindlaks määratud, kui palju töötajaid oleme koolitanud.
See on kõikidele kättesaadav ja juhtkond soovib, et me just sel viisil tegutseksime. See
annab töötajatele võimaluse ütelda oma ülemustele: „See on see, mida tegevdirektor
soovib”.
Intervjueerija: Veel üks tähtis teema on õdede sobilikud jalanõud. Mida Te olete selles
küsimuses ette võtnud?
D. Greunig: Eelmise aasta lõpus oli meil spetsiaalne jalanõudele pühendatud päev:
kutsusime külla mitu sobilike jalanõude tarnijat ja kõikidel töötajatel oli võimalus
saada teavet selle kohta, mida ohutud jalanõud endast haiglas tegelikult kujutavad.
See algab jalanõudega, mida haigla ostab näiteks operatsioonisaalides kasutamiseks.
Siinkohal püüame praegu muuta ostusuuniseid, et muuta olukord selgemaks.
S. Hoser: Paljude inimeste jaoks on leidnud tõestust ka see, et kindlalt jalga sobiva
jalanõuga on meeldivam töötada. Paljudes osakondades on inimesed tänu seljaeks
pertidele ja ergonoomikaalastele seminaridele niivõrd teadlikud, et oskavad õigeid
jalanõusid valida. On osakondi, kus kõik õendustöötajad kannavad sobilikke jalanõusid.
Intervjueerija: Ka BGW (tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kohustusliku õnnetusjuh

tumite kindlustamise ja ennetamise instituut) on selles küsimuses selgelt sõna võtnud.
Mil määral Teie haigla järgib selliseid soovitusi?
S. Hoser: Need on osa meie ergonoomikaalastest koolitusseminaridest ja sõnastatud

ka seljaekspertidele mõeldud suunistes. Ettevalmistamisel on ka vastav tööjuhend.
147
Intervjueerija: Millised on Teie kogemused meetmete rakendamisel asutuseväliste

koolitajate/konsultantide toetusel?
S. Hoser: Minu jaoks oli koostöö asutuseväliste koolitajate/konsultantidega, kes tut

vustasid teiste asutuste ja projektide kogemusi, väga suureks abiks. See on üks tahk,
mis räägib välisekspertide kasuks, sest sel viisil pääseb mõjule ka võrgustiku mõõde.
D. Greunig: Väliseksperdil on pakkuda ka suuremat hulka lahendusi, mida ta on mujal

juba näinud. Kõik lahendused ei sobi igasse asutusse. Neid tuleb kohandada.
S. Hoser: Kui pikka aega haiglas töötada, hakatakse ühel hetkel kitsarinnalisemalt
mõtlema ega esitata enam teatavaid küsimusi. Väliseksperdid suudavad probleeme
lahendada eelarvamustevabalt.
D. Greunig: Välisekspertidel on ka see eelis, et nad võivad välja öelda ka karmimaid

asju ja siis hiljem oma teed minna.
Intervjueerija: See on välisekspertide suur eelis. mõnikord kuulamegi neid rohkem.
S. Hoser: Isegi kui keegi küsib minu käest midagi, millele ma ei oska vastata, siis pöör
dun kellegi teise, st selles valdkonnas tegutseva väliseksperdi poole.
Intervjueerija: Kogu see projekt vajab ka raha – kas rahastasite seda täielikult oma
vahenditest?
D. Greunig: Tervisekaitseosakonnal on kindel eelarve, mida on igal aastal suurendatud.
Intervjueerija: Olete esitanud positiivseid näiteid, aga mis juhtus siis, kui miski ei toi
minud? Märkisite, et seljaekspertide seas oli selliseid inimesi, keda selleks mõjutati ja
Hea tava
kes ei teinud seda omal algatusel.
S. Hoser: See on probleem, kuid igaüks, kes ei tunne end selle ülesande täitmisel hästi,
võib öelda: „Palun vabandust, see ei ole minu jaoks ja ma loobun sellest ametist”. Meil
on üha suurem hulk seljaeksperte, kes teevad seda tööd veendumusest ja kes on ka
teadlikud, et see ei ole alati kerge. Tegutseb ka seljaekspertide töörühm. Mina leian, et
selline võrgustik on väga oluline: kriisiolukorra tekkides oleme teiste osakondade töö
tajatega juba tuttavad ning kui meil endal ei tule midagi välja, võime neilt küsida, mida
nemad teeksid sellises olukorras. Väga tähtis on selline võrgustik töötervishoidu ja töö
ohutusse integreerida. Hierarhilisel tasandil on juba probleeme esinenud. Muidugi on
olemas menetluslikud juhtnöörid, kuid see on üks paljudest dokumentidest, mis maa
bub osakondadesse ja nende juhatajate lauale. Siinkohal oleks kasulik, kui keegi tuleks
meile appi ja ütleks: „Jah, just seda me soovime” ning toetaks meid veelgi enam. On
aga ka selliseid osakondi, kus meid toetatakse täiel määral.
D. Greunig: Teine suur probleem, mida me üritame lahendada, on inimeste vabas

tamine töökohustustest, et tagada neile vajalik aeg enda ettevalmistamiseks, näi
teks ettekannete tegemiseks või seminaridel osalemiseks. Pikka aega ei olnud see
võimalik. See on seotud näiteks seljaekspertidega ning tulekahjude ennetamist ja
eriolukordade haldamist käsitlevate juhtnööridega. Sellise olukorra reguleerimiseks
määrasime eelmisel aastal haigla juhtkonnaga kindlaks koolituskursuste loetelu
koos nende korraldamise aja ja sihtrühmadega, kes peaksid seal osalema. Need hõl
mavad kohustuslikke ja vabatahtlikke kursusi või selliseid koolitusi, mis on haigla
jaoks tähtsad. Praegu saame seega tööhõiveplaani üle läbirääkimisi pidades selleks
vajaliku aja ette näha. See ongi eesmärk, st et ametikohti kavandades nähakse kohe
148
ette vajalikud ressursid. Varem korraldati sise- ja väliskoolitusi alati täiendavate või
malustena, milles osalemine oli vabatahtlik, ning me soovime sellist olukorda muuta
ja teha kindlaks, milliseid koolitusi me vajame, milliseid me soovime ning kui palju
meil kulub nende jaoks aega ja raha. Järgmises tööhõiveplaanis soovime näha ette
selleks vajaliku aja, et tööjõu kavandamise kaudu oleks võimalik tagada selliste lisa
ülesannete täitmiseks vajalik aeg.
Intervjueerija: Selle tulemusel viiakse selline tegevus samale tasandile tavapäraste

tööülesannetega osakondades. Kas peale töötajate seas korraldatava uuringu on veel
mingeid vahendeid selliste meetmete tõhususe kontrollimiseks?
D. Greunig: Oleme hinnanud seljavaevuste ennetamise projekti ja see on juba ammu

osa tavapraktikast.
Intervjueerija: Millised on kõige tähtsamad punktid ja millist nõu sooviksite anda teis
tele asutustele?
D. Greunig: Kõige olulisem on see, et kunagi ei tohi käega lüüa. Kui miski täna ei toimi,
võib olukord kolme kuu pärast olla hoopis teistsugune. Sageli suhtutakse uutesse
mõtetesse esialgu tõrjuvalt ning kuue kuu pärast on inimesed sellega harjunud ja siis
see toimib. Äärmiselt tähtis on tõhus teabehaldus. Tuleb tagada, et kõik saavad ühe
sugust teavet (nt sisevõrgu kaudu) ja suudavad seda järgida. Seda võib teha näiteks
regulaarsete infolehtede kaudu, mis peaksid olema võimalikult lühikesed – kui need
on mahukamad kui üks lehekülg, ei loe neid keegi. Oleme õppinud, et üritused, mida
oleme teatava teema, nagu tervishoiu ja ohutuse kinnistamiseks mitu korda korralda
nud, ei anna paremaid tulemusi. Osakondades on niivõrd suur töökoormus, et keegi ei
saa end enam töölt vabaks võtta. Selle asemel osaleme nüüd rühmade teavitamiseks
näiteks töötajate koosolekutel või korraldame töötajatele kohapeal kiirkoolitusi. Meil
on elektrooniline süsteem, mille kaudu saame korraldada koolitusi kõikidele tööta
Hea tava
jatele ja mis võimaldab iga uue töötaja puhul kindlaks määrata, millist koolitust just
tema vajab. Töötajatel on koolituskaart, kus on täpsustatud, millal ja millisel koolitusel
nad on osalenud ja kes selle korraldas, ning kui koolitusel ei ole käidud või on juhtu
nud midagi tõsist, saab sobival ajal esitada meeldetuletuse – seeläbi me teame, kes
vajab täiendkoolitust. Selline süsteem on meie inimressursside arendamise juhtimisel
väga kasulik.
Intervjueerija: Te märkisite, et ei suuda alati veenda osakonnajuhatajaid, seega tuleks

alati tagada kõrgema juhtkonna toetus.
S. Hoser: Kindlasti. Seoses sellega peab ka teadma, kuidas integreerida sellised meet
med ettevõtte eesmärkide hulka. Tuleb teha selgeks, mida taotletakse. See ei juhtu
iseenesest ega toimi, kui selle nimel ei nähta vaeva.
D. Greunig: Samuti tuleb juhtivtöötajaid koolitada, et nad suudaksid sellist olukorda

hallata. Paljud juhtivtöötajad ei tea tegelikult, mis on nende roll töötervishoius ja töö
ohutuses või mis sellega kaasneb. Juhtivtöötajatele tulebki anda juhtroll, et igaüks
teaks täpselt, mis tema ülesanne on. Siinkohal on äärmiselt oluline protsesside juhti
mine. See on suunatud kõikidele töötajatele alates kõrgemast juhtkonnast kuni kõige
tagasihoidlikumate ametikohtadeni. Samuti tuleb määrata, kes on nõustaja või tree
ner ja kellel lasub vastutus.
Intervjueerija: Tänan Teid selle vestluse eest ja soovin Teile suurt edu kõikide edasiste
meetmetega.
149
4.1.10.3. Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine Ühendkuningriigis

Derby linnavolikogu sotsiaalteenuste osakonnas
Derby linnavolikogu sotsiaalteenuste osakonnas on 1800 töötajat, kes pakuvad

hooldusteenuseid nii kodudes kui ka kogukonna ruumides. Alguses esines palju
probleeme, nagu kehvad tööharjumused käsitsi teisaldamisel, rahulolematud töö-
tajad, juhtkonna ebapiisav tähelepanu ja liiga palju õnnetusi. Ettevõte Handling
Movement and Ergonomics Ltd (HME) (78) pakub spetsiaalset liigutamise ja teisal-
damise alast koolitust. HME ja Derby linn on alates 1999. aastast teinud koostööd
töötajate oskusi ja teenuste osutamist edendava programmi väljatöötamiseks ja
rakendamiseks, mis 2007. aastal tipnes riikliku koolitusauhinna saamisega.
HME nõustas Derby linna Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutuse suu
nistel (79) (joonis 43 allpool) ning riiklikel hooldusstandarditel (80), (õiguslikel nõuetel)
põhineva programmi rakendamisel.
(78) http://www.hse.gov.uk
Sellise lähenemisviisi edu aluseks on terve organisatsiooni kaasamine, mitte ainult
(79) http://www.opsi.
gov.uk/psi/
töötajate koolitamine. Riskihindamises esitatud juhendite ja heade juhtimissüstee
mide põhjal korraldati asjakohaseid koolituskursusi teenindusjuhtidele, klienditeenin
(80) http://www.natio duse eest vastutavatele juhtidele ja töötajatele. Nende aluseks olid Ühendkuningriigis
nalbackexchange. tegutseva rühma National Back Exchange kehtestatud normid (81) ning kavas All Wales
org/
National Health Service Manual Handling Passport and Information Scheme (82) sisal
(81) http://www.wales. duvad standardid. Kulud püsisid varasemal tasemel, vastates 1,5 treeneri ametikohale,
nhs.uk/documents/ ning sellise süsteemi kasutegurid võimaldasid pakkuda lisakoolitust ja võtta kasutu
nhs_manual_hand
ling_passpor.pdf
sele tõhusamad vahendid ja materjalid.
Praegu näitab kontrollimine, et liigutamise ja teisaldamise nõuetekohane korralda
(82) Hea tava näite
mine on muutunud normiks. Juhtkond koostab haldustoimikuid, mis sisaldavad kõiki
Hea tava
esitas Handling at
Movement and Er vajalikke dokumente, sealhulgas riskihinnanguid ja teisaldamise valdkonnas koosta
gonomics Ltd (HME)
tud kavasid. Kui tehakse kindlaks kahjulikud käitumismudelid, võtab juhtkond nüüd
direktor Rosemary
Rogers. viivitamata meetmeid.
(83) Koopia saamiseks Praegu on töötajad oma vastutusaladest selgelt teadlikud ja järgivad kõikide teenuse
saatke palun kiri kasutajate jaoks koostatud individuaalseid teisaldamiskavasid. Käsitsi teisaldamisest
aadressil Darren. põhjustatud õnnetuste arv on vähenenud: kui 1999. aastal oli see 70, siis 2005. aastal 34.
allsobrook@derby.
gov.uk.
Derby on loonud võrdlusaluse teistele organisatsioonidele: seda lähenemisviisi kasu
( ) http://www.hme-
84 tatakse nüüd ka muude tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste puhul ning see toi
limited.com mib nii suurtes kui ka väikestes organisatsioonides (83).
43 Loodi käsitsi teisal-
damise juhtrühm, kes
Tegevuspõhimõtted vaatas läbi liigutamist
ja teisaldamist käsit-
levad tegevuspõhi-
mõtted (84), koostas
põhjaliku süsteemi
Korraldamine
liigutamise ja teisal-
damise korraldami-
seks ning töötas välja
tervikliku koolitus-
Kavandamine
Kontrollimine kava.
ja rakendamine
Tulemuslikkuse
mõõtmine
Tulemuste
läbivaatamine
150
4.1.11. Lingid
1. Seljavigastuste enne Ameerika Ühend Lühike juhend seljavigastuste ennetamiseks tervishoius. Juhendis
tamine tervishoius riigid järeldatakse, et vigastusi on võimalik ära hoida tõstmist nõudvate
tööülesannete vältimise teel.
http://www.afscme.org/issues/1320.cfm
2. Schwere Arbeit – Austria Selle juhendi aluseks on 2004. aastal korraldatud Austria hooldusasu
leicht gemacht, ein tuste hinnang. Siin esitatakse soovitusi ja hea tava näiteid, mis aitavad
Leitfaden für die vähendada tervishoiutöötajate füüsilist töökoormust.
stationäre Alten- http://www.arbeitsinspektion.gv.at/NR/rdonlyres/7F88360F-B923-
pflege 4DF3-98DF-6CB4D1920EBE/0/altenpflege.pdf
3. Arbeitsplätze für Saksamaa Selles väljaandes on esitatud nõuandeid konkreetsete ergonoomiliste

Behinderte und Leis nõuete kohta füüsilise puudega töötajate töökohtades.
tungsgewandelte http://www.baua.de/de/Publikationen/Broschueren/Gesundheits-
schutz/Gs03.html?nn=667406
4. Istumise head ja vead Saksamaa Mahaistumise ja püstitõusmise vahele jääv ajavahemik on meie
kaasaegses ühiskonnas üha pikemaks muutunud. Probleemne on
pidev, mitu tundi vältav istumine, mida paljud inimesed on sunnitud
isegi töökohal tegema. Inimesed on loodud liikuma ja ilma liikumi
seta ei kannata mitte üksnes südame-veresoonkond, vaid samuti
ja ennekõike degenereerub tugi-liikumisaparaat. Võimalusi lisada
igapäevasesse kontoritöösse rohkem liikumist on palju ja mitme-
suguseid, alates kohandatavast kontorimööblist ja kontorite mobiilsest
kujundamisest kuni sellise töökorralduseni, mille puhul kontoritool
muutub üha ebavajalikumaks. Brošüüris on tutvustatud mõnda sellist
võimalust koos soovitusega neid järgida.
http://www.baua.de/en/Publications/Brochures/A66.pdf?__
blob=publicationFile
5. Seisad kuni kukud? Saksamaa Paljud töötajad on jätkuvalt sunnitud terve oma tööpäeva seistes
Kui töö sunnib jalgel veetma. Uuringud on näidanud, et pidev seismine põhjustab inimese
püsima organismile ebaühtlast koormust, tekitades arvukaid südame-vere
soonkonna ning luu- ja lihaskonna vaevusi. Brošüüris tutvustatakse
võimalusi vähendada seisvas asendis töötavate töötajate koormust,
et muuta nende töö tervislikumaks, humaansemaks ja tootlikumaks.
http://www.baua.de/de/Publikationen/Broschueren/A60.pdf?__
blob=publicationFile&v=7
6. Üles-alla, üles-alla: Saksamaa Selle brošüüri eesmärk on sundida Teid sõna otseses mõttes püsti
kuidas dünaamiline hüppama. Mitte ainult brošüüri lugemise ajal, vaid mitu korda päevas.
istumine ja seismine Tähelepanu keskmes on nn dünaamiline kontor – teiste sõnadega
aitab töökohal tervist antakse põhiteavet selle kohta, kuidas töökohta nõuetekohase
parandada töökorralduse ja nn dünaamilise mööbli abil liikumissõbralikumaks
kujundada.
http://www.baua.de/cae/servlet/contentblob/717578/publication
File/48508/A65.pdf
7. BGW-Leitfaden: Saksamaa Vanadekodudes luu- ja lihaskonna vaevuste vähendamist käsitlev

Prävention von juhend, mis hõlmab tehnilisi, korralduslikke ja isiklikke meetmeid.
Rückenbeschwerden http://www.ruecken2011.gesundheitsdienstportal.de/daten/08-rec/
in der stationären pdf/Leitfaden.pdf
Altenpflege
8. Bewegen von Saksamaa Juhend luu- ja lihaskonna vaevuste vähendamiseks tervishoiusektoris.

Patienten – Präven http://www.ukgm.de/
tion von Rücken
beschwerden im
Gesundheitsdienst
151
9. BGW Themen: Span Saksamaa Selles juhendis on näidatud, kuidas luu- ja lihaskonna vaevuste ära
nungsfeld Rücken hoidmiseks tehnilisi, korralduslikke ja isiklikke meetmeid omavahel
integreerida.
http://www.bgw-online.de/DE/Medien-Service/Medien-Center/
Medientypen/bgw-themen/M655_Starker%20R%C3%BCcken.html
10. Luu- ja lihaskonna WHO (inglis-, Luu- ja lihaskonna vaevused on töölt puudumise peamine põhjus.
vaevuste ennetamine prantsus- ja Nendega kaasneb suur kulu riikide tervishoiusüsteemidele. Konkreetsed
töökohal hispaaniakeelne luu- ja lihaskonna vaevused võivad olla seotud erinevate kehapiirkondade
versioon) ja erineva kutsetööga. Näiteks on alaseljavaevusi sageli seostatud raskuste
tõstmise ja kandmise ning vibratsiooniga kokkupuutumisega. Selle luu- ja
lihaskonna vaevuste ennetamist käsitleva dokumendi eesmärk on jagada
teavet riskitegurite kohta ning mõjutada tööandjate tegevust ja töötajate
käitumist, et vältida või vähendada tervist ohustavate või tarbetult väsita
vate füüsiliste koormustega seotud riske.
http://www.who.int/occupational_health/publications/muscdisorders/en/
11. Selja hoidmine. Hool Uus-Meremaa Töötajatele suunatud illustreeritud teabeleht kujutab endast kokku-
dajate seljavalude võtet põhjalikumast väljaandest ning sisaldab praktilisi nõuandeid
ja seljavigastuste selle kohta, kuidas oma selja eest hoolitseda.
ennetamine http://www.osh.dol.govt.nz/order/catalogue/29.shtml
12. Selja hoidmine. Uus-Meremaa Siin on tutvustatud kõikehõlmavat lähenemisviisi seljavigastuste riski
Haigla- ja hoolde- ohjamiseks tervishoiusektoris. Teabeleht sisaldab kõiki ohu kindlaks-
kodutöötajate luu- ja tegemise, hindamise ja ohjamise etappe ning nende tõhususe hinda
lihaskonna vigastuste mist.
ennetamine http://www.osh.dol.govt.nz/order/catalogue/261.shtml
13. L'Association paritaire EU-OSHA ASSTSAS on spetsiaalne sotsiaalsektoris tervisealase ennetustöö ja

pour la santé et la (Euroopa Tööohu tööohutusküsimustega tegelev ühing.
sécurité du travail tuse ja Töötervis http://osha.europa.eu/data/provider/oshinfo_463/?searchterm=
du secteur affaires hoiu Agentuur)
sociales (ASSTSAS)
14. E-faktid 9 „Tööga seo EU-OSHA Luu- ja lihaskonna vaevusi põhjustavad tegurid hõlmavad jõu kasuta
tud luu- ja lihaskonna (Euroopa Tööohu mist, korduvat tegevust, töötamist ebamugavas asendis, vibratsiooni,
vaevused. Sisse- tuse ja Töötervis tööd külmas keskkonnas ning pikaajalist istumist või seismist. Seda
juhatus” hoiu Agentuur) mõjutavad ka stressitase, sõltumatus ja kolleegide toetus, üksik-
isikute varasemad haigused, füüsiline võimekus ja vanus ning sellised
sotsiaalsed tegurid nagu vabaajategevus. Need tegurid võivad mõjuda
eraldi või üheskoos. Tööandjad peavad hindama riske, sealhulgas
luu- ja lihaskonna riske, millega nende töötajad kokku puutuvad, ning
võtma asjakohaseid meetmeid.
15. E-faktid 11 „Tööga EU-OSHA Selles veebikokkuvõttes esitatakse teavet luu- ja lihaskonna vaevusi
seotud luu- ja (Euroopa Tööohu käsitlevate Euroopa õiguslike nõuete, sealhulgas rahvusvaheliste kon
lihaskonna vaevusi tuse ja Töötervis ventsioonide ja standardite, Euroopa direktiivide ja Euroopa standar
käsitlevad Euroopa hoiu Agentuur) dite kohta ning näiteid liikmesriikide konkreetsetest õigusaktidest.
õiguslikud nõuded ” http://osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact11
16. E-fact 15 – Work-rela EU-OSHA Töötempo on üks tööga seotud tervisekahjustuste peamine põhjus ja
ted musculoskeletal (Euroopa Tööohu olemasolevad tõendid näitavad, et see on kiirenemas. Selles veebi-
disorders (MSDs) and tuse ja Töötervis kokkuvõttes esitatakse teavet töötempo ning luu- ja lihaskonna vae-
the pace of work hoiu Agentuur) vuste vaheliste seoste ja nende ohjamise kohta.
17. Patsientide käsitse EU-OSHA Asjakohased abivahendid patsientide käsitsi liigutamisel on äärmiselt
mise seadmete ja abi (Euroopa Tööohu olulised haiglatöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks.
vahendite haldamine tuse ja Töötervis http://osha.europa.eu/data/case-studies/management-of-equipment-
hoiu Agentuur) aids-for-the-manual-movement-of-patients/?searchterm=
152
18. EUR-Lex EL EUR-Lex on veebisait, mis sisaldab kogu Euroopa Liidu õiguslikku
teavet ning asjakohaseid töötervishoiu ja tööohutuse alaseid Euroopa
Liidu direktiive.
http://eur-lex.europa.eu/
19. Teabeleht nr 10 EU-OSHA Teabelehes on toodud välja agentuuri aruande põhitulemused. Aru
„Tööga seotud ala- (Euroopa Tööohu anne piirdub alaseljavaevustega, kuigi mõned tulemused võivad olla
seljavaevused” tuse ja Töötervis kohaldatavad ka teistsuguste tööga seotud seljaprobleemide suhtes.
hoiu Agentuur) http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/10
20. Teabeleht nr 29 EU-OSHA Tervishoiusektor on tööga seotud luu- ja lihaskonna kahjustuste

„Tervishoiusektori (Euroopa Tööohu sageduselt teisel kohal. Teabelehes esitatakse sissejuhatavat teavet
tööohutuse ja töö tuse ja Töötervis töötervishoiu ja tööohutuse kohta ning näpunäiteid selle kohta,
tervishoiu hea tava hoiu Agentuur) kuidas agentuuri veebisaidilt seda sektorit käsitlevat teavet leida.
veebis” http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/et_29.pdf
21. Teabeleht nr 4 EU-OSHA Nõuandeid tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks.
„Tööga seotud luu- ja (Euroopa Tööohu https://osha.europa.eu/data/case-studies/management-
lihaskonna vaevuste tuse ja Töötervis of-equipment-aids-for-the-manual-movement-of-patients-
ennetamine” hoiu Agentuur) et?searchterm=&set_language=et
22. Teabeleht nr 71 EU-OSHA Luu- ja lihaskonna vaevused on Euroopas kõige levinum tööga seotud
„Tööga seotud luu- (Euroopa Tööohu terviseprobleem. Ligi 24% EU-25 töötajaist kannatab seljavalu ja 22%
lihaskonna vaevused” tuse ja Töötervis kurdab lihasvalusid.
hoiu Agentuur) http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/71
23. Teabeleht nr 72 EU-OSHA Paljudel eri elualade töötajatel tekivad tööga seotud kaela- ja üla-
„Tööga seotud (Euroopa Tööohu jäsemete vaevused ning see on kõige levinum kutsehaigus Euroopas,
kaela- ja ülajäsemete tuse ja Töötervis moodustades ligi 45% kõikidest kutsehaigustest.
vaevused” hoiu Agentuur) http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/72
24. Teabeleht nr 75 EU-OSHA Teabelehel on esitatud kokkuvõte aruande „Tagasi tööle” põhilistest
„Tööga seotud luu- ja (Euroopa Tööohu tähelepanekutest. See koosneb kahest osast: ülevaade erialakirjandu
lihaskonna vaevused. tuse ja Töötervis sest tööga seotud sekkumismeetmete tõhususe kohta ning ülevaade
Tagasi tööle” hoiu Agentuur) poliitilistest algatustest Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil.
25. Teabeleht nr 78 EU-OSHA Agentuuri ennetamist käsitleva aruande peamised järeldused on esita
„Tööga seotud luu- ja (Euroopa Tööohu tud kahes osas: ülevaade tööga seotud sekkumismeetmeid käsitlevast
lihaskonna vaevuste tuse ja Töötervis erialakirjandusest ning 15 juhtumiuuringut, mis näitavad, kuidas on
ennetamise aruanne. hoiu Agentuur) probleemid lahendatud töökoha tasandil.
Kokkuvõte” http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/78
26. Ajakiri nr 10 „Kergen EU-OSHA Luu- ja lihaskonna vaevused on kõige levinum tööga seotud tervise
dame koormat” (Euroopa Tööohu probleem Euroopa Liidus. Raskuste käsitsi teisaldamine, pikka aega
tuse ja Töötervis samas asendis ja/või ebamugavas asendis töötamine ning korduvad
hoiu Agentuur) liigutused on kõik luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegurid, nagu ka
mitte-biomehaaniline tegur ehk stress. Ajakiri sisaldab liikmesriikide,
sidusrühmade ning luu- ja lihaskonna vaevuste ekspertide artikleid
mitmesugustel luu- ja lihaskonna vaevustega seotud teemadel, näi
teks juhtumiuuringud, töökohal võetud sekkumismeetmed, kampaa
niad, statistilised andmed, uuringud ja arvamusartiklid.
http://osha.europa.eu/en/publications/magazine/10
27. Aruanne „Tööga seo EU-OSHA Luu- ja lihaskonna vaevused on kõige levinum tööga seotud tervise-
tud luu- ja lihaskonna (Euroopa Tööohu probleem Euroopas. Nende vastu võitlemine tähendab meetmete
vaevused. Tagasi tuse ja Töötervis võtmist töökohal. Kõigepealt tuleb astuda samme probleemi enne-
tööle” hoiu Agentuur) tamiseks. Kui aga töötajail vaevused juba esinevad, tuleb hoolitseda
selle eest, et säiliks nende töökoht ja töövõime ning vajaduse korral
nad taas tööle integreerida. Aruandes keskendutakse luu- ja lihas
konna vaevustega töötajate tööl hoidmisele, tööle naasmisele ning
taastusravile. Aruanne koosneb kahest osast: ülevaade erialakirjandu
sest tööga seotud sekkumismeetmete tõhususe kohta ning ülevaade
poliitilistest algatustest Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil.
http://osha.europa.eu/en/publications/reports/7807300
153

28. Aruanne „Tööga seo EU-OSHA Luu- ja lihaskonna vaevused on kõige levinum tööga seotud tervise-
tud luu- ja lihaskonna (Euroopa Tööohu probleem Euroopas, mis mõjutab miljoneid töötajaid. Kampaania
vaevuste ennetamine tuse ja Töötervis „Kergendame koormat” käigus anti välja hea tava auhinnad, mil
praktikas” hoiu Agentuur) lega tunnustatakse organisatsioone, mis on andnud silmapaistva ja
uuendusliku panuse luu- ja lihaskonna vaevuste vastasesse võitlusse.
Auhindadega soodustatakse ja õhutatakse praktilisi lahendusi töö-
kohal ning hea tava levitamist kogu Euroopas. Aruandes on esitatud
20 ülevaatlikku näidet selle kohta, milliseid meetmeid on ettevõtted ja
organisatsioonid kõikjal ELi luu- ja lihaskonna vaevuste vastu võtnud.
http://osha.europa.eu/en/publications/reports/TE7606536ENC
29. E-faktid 42 „Alajäse EU-OSHA Tööga seotud alajäsemevaevused on peamiselt tööst või vahetu
mevaevuste enneta (Euroopa Tööohu töökeskkonna mõjust tingitud või nende tõttu halvenenud kõõluste,
mise kontroll-loend” tuse ja Töötervis lihaste, närvide, liigeste ja liigesepaunade vaevused, mis avalduvad
hoiu Agentuur) alajäsemetes, peamiselt puusas, põlves ja labajalas. Kontroll-loendis
kirjeldatakse ohte, mis võivad põhjustada alajäsemete vigastusi või
vaevusi. Loend on suunatud inimestele, kelle ülesandeks on tuvas
tada töökohal esinevad ohud. Kontroll-loendis on ka esitatud näiteid
ennetavate meetmete kohta, mis võivad aidata vähendada alajäseme
vaevuste riski.
http://osha.europa.eu/et/publications/e-facts/efact42
30. Méthode d’analyse Prantsusmaa Patsientide käsitsi liigutamine on üks kõige suuremat pingutust nõud
des manutentions vaid ülesandeid tervishoiutöötajate töös. Väljaanne sisaldab patsien
manuelles tide liigutamisest tervishoiutöötajatele tulenevate riskide hindamise
meetodeid ja soovitusi seoses ennetusmeetmetega.
http://www.inrs.fr/accueil/risques/activite-physique/prevention/
manutention-manuelle.html
31. Koristustöötajate luu- Ühendkuningriik Uuringuaruandes vaadeldakse luu- ja lihaskonna vaevusi ning koris
ja lihaskonna tervis tustöötajate tööd, mis hõlmab põrandapoleerimismasinate kasuta
mist, põrandate pesemist ja muud korduvat tegevust.
http://www.hse.gov.uk/research/crr_pdf/1999/crr99215.pdf
32. Teeme tutvust käsitsi Ühendkuningriik Selles lühijuhendis jagatakse juhtnööre käsitsi teisaldamisega seotud
teisaldamisega probleemide kohta ning tutvustatakse parimat tava nende lahen
damisel. Need nõuanded on suunatud väikeettevõtjate või sarnaste
organisatsioonide juhtidele. Paljud sellised üldpõhimõtted kehtivad
aga kõikides töökohtades, olenemata nende suurusest.
http://www.hse.gov.uk/pubns/indg143.htm
33. Luu- ja lihaskonna Ühendkuningriik Nendel veebisaitidel esitatud teave aitab tööandjail mõista, mida
vaevused – nõu- nad peavad tegema luu- ja lihaskonna vaevusi ja käsitsi teisaldamist
andeid tööandjatele käsitlevate õigusaktide järgimiseks, kuidas neil on võimalik kaitsta oma
töötajaid ja hoolealuseid vigastuste eest ning kuidas nad saaksid kõige
paremini aidata seljavalude või muude luu- ja lihaskonna vaevuste
käes kannatavaid töötajaid.
http://www.hse.gov.uk/msd/backpain/employers.htm
34. Leitfaden zur Saksamaa Juhend on suunatud peamiselt juhtkonnale, tööohutuse ja töö-
erfolgreichen tervishoiu ekspertidele, töötervishoiuarstidele ja ettevõtjate teistele
Durchführung von sidusrühmadele ning selles on esitatud nõuandeid luu- ja lihaskonna
Gesundheitsförde- vaevuste ennetamiseks töökohal. See sisaldab näiteid riskihindamise,
rungsmaßnahmen kontrollnimekirjade ja meetodite kohta, mida eksperdid kasutavad
im Betrieb töötajate füüsilise koormuse hindamiseks.
http://www.rkw-kompetenzzentrum.de/nc/publikationen/details/
rkw/-339/1/
35. BGW Forschung: Saksamaa Brošüüris on kirjeldatud järeldusi, mille eksperdirühm töötas välja
Sachmittelausstat erinevate raskuste vähendamiseks vanadekodudes.
tung in der stationä http://www.bgw-online.de/DE/Medien-Service/Medien-Center/
ren und ambulanten Medientypen/bgw_forschung/EP-SPfl_Sachmittelausstattung%20
Altenpflege in%20der%20station%C3%A4ren%20und%20ambulanten%20Alten
pflege.html
154
36. Tervishoiutöötajate Ameerika Ühend Tervishoiutöötajad kahjustavad oma selga patsiente või hoolde-
seljavigastuste enne riigid kodude elanikke tõstes, ümber paigutades või muul viisil liigutades.
tamise juhend Sellega kaasnevad tohutud kulud. Väga suured on juba töötajatele
hüvitise maksmise, ravi ja kutsealase rehabiliteerimise otsesed kulud.
Californias langeb seljavigastuste arvele suurim osa töötajate hüvi
tamise süsteemide kantud kahjudest. Brošüüri eesmärk on anda
tööandjatele ja töötajatele üldisi suuniseid. Selles sisalduvad prakti
lised soovitused on suunatud sanitaridele, teenindavale personalile,
õdedele, abipersonalile ja teistele, kes tõstavad ja liigutavad patsiente
ja hooldekodude elanikke tegelikult.
http://www.dir.ca.gov/dosh/dosh_publications/backinj.pdf
37. Ziehen und Schieben Saksamaa Ka raskuste lükkamine ja tõmbamine võib luu- ja lihaskonnale suurt
ohne Schaden survet põhjustada. Brošüüris esitatakse praktilisi nõuandeid selle
kohta, kuidas vältida raskuste lükkamisel ja tõmbamisel füüsilist pin
gutust ning kuidas töökohal õnnetusi ära hoida.
38. Heben und Tragen Saksamaa Raskuste käsitsi teisaldamine on üks luu- ja lihaskonna vaevuste levi
ohne Schaden numaid põhjusi. Brošüüris esitatakse praktilisi nõuandeid selle kohta,
kuidas vältida raskuste käsitsi teisaldamisel füüsilist pingutust.
39. Ametiühingute Ühendkuningriik Hea tava – Ühendkuningriik

Kongress: „Unustage http://www.tuc.org.uk/newsroom/tuc-15188-f0.cfm
sobimatuid jalanõu
sid käsitlevad eeskir
jad ning vähendage
selja- ja jalgadeprob
leeme”
40. Rückengesund – Fit Saksamaa Tööandjatele ja töötajatele suunatud juhend luu- ja lihaskonna vae
im OP vuste ennetamiseks operatsioonisaalis.
http://www.unfallkasse-berlin.de/res.php?id=10155
41. Õdede enneaegset Saksamaa Uuringu „NEXT” eesmärk oli uurida õendustöötajate enneaegse töölt
töölt lahkumist käsit lahkumise põhjuseid, asjaolusid ja tagajärgi. Eritähelepanu pöörati
lev uuring küsimusele, millised on sellise sammu tagajärjed asjaomasele isikule,
aga ka tervishoiuasutusele, kus nad töötasid, ja tervishoiule üldiselt.
Tulemusi on võimalik veebisaidilt alla laadida.
http://www.next.uni-wuppertal.de/
155

Ameerika Ühendriikide Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (USA-OSHA), „The ergono
mics guidelines for nursing homes”, 2009 (http://www.osha.gov/ergonomics/guidelines/
nursinghome/final_nh_guidelines.pdf ).
Berufsgenossenschaft für Gesundheitsdienst und Wohlfahrtspflege, Gefahrdungs

beurteilung, 2009 (http://www.bgw-online.de/DE/Arbeitssicherheit-Gesundheitsschutz/
Gefaehrdungsbeurteilung/Gefaehrdungsbeurteilung_node.html).
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, „Luu- ja lihaskonna vaevused ning kor
ralduslikud muudatused. Konverentsi aruanne”, Lissabon, 2007 (http://www.eurofound.
europa.eu/pubdocs/2007/114/en/1/ef07114en.pdf ).
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, „Neljas Euroopa töötingimuste

uuring”, Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2007
(http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2006/98/en/2/ef0698en.pdf ).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, e-faktid 18 „Riskihindamine tervis

hoius”, 2007 (http://www.osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact18).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, teabeleht nr 73 „Raskuste käsitsi tei

saldamisega seotud ohud ja riskid töökohal”, 2007 (http://www.osha.europa.eu/en/
publications/factsheets/73).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, „Tööga seotud luu- ja lihaskonna vae

vuste ennetamist käsitlev aruanne”, 2008 (https://osha.europa.eu/en/publications/
reports/en_TE8107132ENC.pdf ).
Euroopa vanemtööinspektorite komitee, „Kergenda koormat” (saadaval mitmes kee

les), 2008 (https://osha.europa.eu/en/topics/msds/slic/index_html).
Jäger, M., C. Jordan, S. Kuhn et al., „Biomechanical analysis of patient-transfer, activities

for the prevention of spine-related hazards of healthcare workers”, 2008 (http://www.
epmresearch.org/userfiles/files/testo%20jager.pdf ).
Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooni ergonoomika töörühm, „Recom-

mendations: Prevention of low-back pathologies in healthcare professions” (saadaval
ka saksa ja prantsuse keeles), 2006 (http://www.issa.int/).
Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooni ergonoomika töörühm, „Low back

pain in the health care profession” (saadaval ka saksa ja prantsuse keeles), 1998 (http://
www.issa.int/).
Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooni ergonoomika töörühm, „Back

protecting work practices in healthcare: training and prevention concepts in Europe”,
ekspertide seminar, Pariis, 2002 (CD-ROM sisaldab saksa- ja prantsuskeelset versiooni).
CD saab tellida aadressil http://www.issa.int/Recursos/Resources/Back-protecting-Work-
Practices-in-Health-Care-Training-and-Prevention-Concepts-in-Europe).
Royal College of Nursing, „Manual handling assessments in hospitals and the commu
nity – An RCN guide”, 2003 (http://www.ciip-consulta.it/attachement/RCN-2008.pdf ).
Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutus, „Musculoskeletal disorders in

health and social care”, (http://www.hse.gov.uk/msd/index.htm).
156
4.2. Libisemisest, komistamisest ja kukkumisest

tingitud õnnetuste ärahoidmine (85)
4.2.1. Sissejuhatus
Miks on nii tähtis võidelda libisemis- ja komistamisriski vastu? Libisemine ja komista
mine põhjustab sageli kukkumist. Libisemine, komistamine ja kukkumine on töökohal
kõige levinum õnnetuste põhjus. On kindlaks tehtud, et Euroopa Liidu liikmesriikides
on need rohkem kui kolmepäevast töölt puudumist tingivate õnnetuste peamine põh
jus (86). Näiteks Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutus (HSE) teatab ter
vishoiutöötajate puhul igal aastal kuni 2000 libisemisest ja komistamisest põhjustatud
vigastusest (87); ning Austria Allgemeine Unfallversicherungsanstalti (AUVA) teatel on
30% kõikidest tööga seotud õnnetustest tingitud komistamisest, libisemisest või kuk
kumisest (88). Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) andmetel on
õnnetuste risk suurem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, eelkõige vähem kui
50 töötajaga ettevõtete töötajate puhul (89). Haiglates esineb libisemisest ja komista
misest põhjustatud õnnetusi kõige rohkem õdede ja kõige vähem arstide hulgas (90).
Libisemisest ja komistamisest tingitud õnnetuste kulud on tohutud. Ühendkuningriigis

moodustasid need 2003. aastal hinnanguliselt üle 500 miljoni naela (585,3 miljoni
euro) tööandjatele ning üle 800 naela (936,4 miljoni euro) ühiskonnale tervikuna (91),
Austrias hinnati sellisteks kuludeks 122,1 miljonit eurot (92).
(85) Kukkumise all peetakse
Libisemised ja komistamised on kõige tavapärasem tõsiste vigastuste põhjus õdede, silmas madalalt kukku
mist või vähem kui 2 m
majapidamistöötajate, hooldajate, kiirabitöötajate ja koristajate seas (93). Libisemine kõrguselt kukkumist.
ja kukkumine ei puuduta ainult töötajaid – ohustatud on ka üldsus (sealhulgas pat
siendid), kelle hulgas põhjustab libisemine ja komistamine peaaegu 62% tõsisematest (86) Euroopa Tööohutuse
vigastustest (94). ja Töötervishoiu
Agentuur, „The state of
occupational health and
safety in the European
Union – Pilot study”,
2000.
(87) HSE, „Slips and trips in

the health services”.
(88) AUVA, „Verhütung

von Sturzunfallen am
Boden/mit Leitern”.
(89) Euroopa Tööohutuse

ja Töötervishoiu
Agentuur, teabeleht
nr 14 „Tööga seotud libi
semiste, komistamiste
ja kukkumiste ära
hoidmine”.
(90) BGAG-Report 1/05,

„Entstehung von
Stolper-, Rutsch und
Sturzunfallen”.
(91) HSE, „Workplace News

letter: Slips and trips”.
44 Trepid: heas seisu-
korras sobilik pind, (92) AUVA, „Verhütung
katkematu käsipuu ja von Sturzunfallen am
optimaalne valgustus Boden/mit Leitern”.
on libisemisest ja
komistamisest põh- (93) HSE, „Workplace News
justatud õnnetuste letter: Slips and trips”.
ärahoidmise eeltingi-
mused.
(94) HSE, „Workplace News
letter: Slips and trips”.
157
4.2.2. Riski olemus

Libisemisest ja komistamisest tingitud õnnetusi võib juhtuda mitmel põhjusel.
Peaaegu alati on tegemist mitme ohuteguri üheaegse esinemisega. Eristatakse nelja
liiki õnnetuste põhjuseid.
Tehnilised tegurid hõlmavad järgmist:
• põrand (nt ebasobilik või kehvas seisukorras pind, mahavoolanud vedelikud, märjad
libedad põrandad, kehvas olukorras liikumisteed);
• takistused on komistamisest tingitud õnnetuste tavapärane põhjus: need võivad

pärineda ehitustegevusest, tasapindade erinevustest, juhtmetest jms;
• rambid;
• trepid: käsipuu puudumine või selle defektid; libisemisvastane kate või ribad ast
mete esiservas võivad põhjustada trepil libisemist ja komistamist;
• valgustus (loomulik või muu): kehva valgustuse tõttu on raske näha selgelt kogu
põrandapinda ja selliseid võimalikke ohte nagu takistused, lävepakud ja mahavoo
lanud vedelik;
• varikatuseta sissekäigud;
• lekkivad masinad.
Keskkonnategurid hõlmavad järgmist:
• valjud või tundmatud helid (tähelepanu äkiline kõrvalejuhtimine), ilm (vihm, lumi,
nn must jää, tuul), niiskus, kondensatsioon või liiv.
Korralduslikud tegurid hõlmavad järgmist:
• ebapiisavad majapidamis- ja/või koristamissüsteemid;
• hooldustööde ebasobilik juhtimine;
• seadmete puudumine või ebapiisavad seadmed;
• ohutusmärkide puudumine;
• seadmete kehv hooldamine;
• sobilike isikukaitsevahendite (nt libisemisvastase talla ja hea nakkega ohutusjala

nõude) puudumine.
Tööst tingitud tegurid hõlmavad järgmist:
• tööülesanded (nt suurte kastide kandmine või konteinerite lükkamine), mis vähendavad
nägemisulatust ja võivad seega põhjustada õnnetusi või reostada põrandat (näiteks vedeli
kud (desinfitseerimisvahendid, meditsiinitooted), metallipuru, muu puru, toit ja jook, papp).
Eriti tähtsad on isiklikud/individuaalsed tegurid, mis hõlmavad järgmist:
• isiklikud aspektid: paljude õnnetuste põhjused on seotud inimestega;
• füüsilised võimed: kui töötajal on füüsiline probleem, mis ei võimalda tal harjumus
päraselt näha, kuulda või käia, võib see suurendada õnnetuse tõenäosust (nt näge
mine, tasakaal, vanus või puue, mis mõjutab liikumisviisi või käimisvõimet).
158
4.2.3. Konkreetse riskihinnangu põhikriteeriumid

libisemisest, komistamisest ja kukkumisest
tingitud õnnetuste ennetamiseks
Tööandjatel on kohustus hinnata ohte ja riske, mis võivad töötajaid oma tööd tehes
mõjutada. See aitab kindlaks teha, mida tuleb riski ohjamiseks ette võtta. Samuti tuleb
seda teha eeskirjade täitmiseks (95).
Riskihindamine ei ole ühekordne toiming, vaid see tuleb teostada vähemalt viiest sam
must koosneva pideva protsessina.

Otsustage, kes võib olla ohustatud ja kuidas. Kes töötamiskohas käivad? Kas nad on
ohus? Kas Te omate nende üle mingit kontrolli? Kaaluge libisemise, komistamise ja kuk
kumise riske, keskendudes töökohal esinevatele ohtudele. Võtke arvesse ka inimesi väl
jastpoolt oma asutust (külastajad, töövõtjad, üldsus) ja patsiente, keda selline oht võib
mõjutada. Probleemsete valdkondade kindlakstegemiseks on oluline külastada tööta
miskohti ja võtta arvesse ka õuealasid. Vaadake, mis võib ohtu põhjustada, pidage nõu
töötajatega ja kaasake ka nemad. Tehke kindlaks kõige tähtsamad probleemid, nagu
ebaühtlased või defektsed põrandad, libisemisvastase kihita trepid, kehv valgustus, lii
kumisteedele veetud juhtmed, takistused, mahavoolanud vedelikud ja puhastamisest
märjad põrandad. Ärge unustage võtta arvesse pikaajalisi ja vähem ilmseid riske, nagu
korralduslikud ja potentsiaalselt varjatud psühhosotsiaalsed tegurid. Riskihindamine
on kõige tõhusam tervikliku lähenemisviisi korral (mis hõlmab tehnilisi/keskkonnaala
seid, korralduslikke ja isiklikke/individuaalseid tegureid). Eritähelepanu tuleb pöörata
sooküsimustele ning töötajate konkreetsetele rühmadele, kelle puhul võivad riskid
olla suuremad või kellel võib olla erivajadusi (nt puudega töötajad, võõrtöötajad, rase
dad naised, väga noored, eakad või väljaõppeta töötajad).
Võtke arvesse ka ohtlikke olukordasid käsitlevate uurimuste tulemusi: kontrollnimekir
jad (96) ja õnnetusi käsitlevad aruanded (nt toimunu üksikasjade, selle põhjuste, juht
konna võetud meetmete, toimunu tõttu töölt puudumise jne kohta) võivad samuti
olla abiks potentsiaalsete riskitegurite kindlakstegemisel.
Üksikasjalikku teavet riskide kindlakstegemise kohta on esitatud punktides „Riski ole
mus” (lk 158) ja „Tööolukorrad, kus kõnealune risk on suurim” (lk 160).

See samm hõlmab 1. sammu käigus tuvastatud riskide hindamist. Selle menetlusega
tehakse kindlaks õnnetuse toimumise tõenäosus, selle võimalik ulatus, esinemissage
dus ja potentsiaalselt mõjutatud töötajate arv. Tulemuste põhjal tuleb riskid tähtsuse
järjekorda seada. Ennetamise hierarhias on kõige tähtsamal kohal riski kõrvaldamine.
2. sammu üksikasjalik kirjeldus on esitatud punktis „Konkreetse riskihinnangu põhikri
teeriumid”, lk 159.

isiklike) kindlakstegemine (95) Nõukogu direktiiv
89/391/EMÜ, 12. juuni
1989, töötajate tööter
Kaaluge riske ja seadke eesmärgid olukorra parandamiseks. Eesmärkide seadmise eelis
vishoiu ja tööohutuse
on see, et nende põhjal selguvad vajalikud ennetusmeetmed. Sel viisil saab teostada parandamist soodusta
ka süsteemset järelevalvet ja läbivaatamist. vate meetmete kehtes
tamise kohta, EÜT L 183,
Riskide ennetamise ja eesmärkide seadmise menetlust alustades määratlege kirjalikult 29.6.1989, lk 1–8.
ennetuse eesmärgid, täpsustades üksikasjalikult, mida tuleb teha ning kes ja mis ajal
(96) AUVA, „Verhütung
peab seda tegema. Hetkeolukorda (tehnilised, korralduslikud, isiklikud meetmed) kir von Sturzunfallen am
jeldades on lihtne märgata hetkel esinevaid puudusi võrreldes soovitud olukorraga. Boden/mit Leitern”.
159
Eesmärkide seadmiseks tutvuge kõigepealt asjakohaste direktiividega, et määrata

kindlaks ennetuse miinimumeesmärgid. Peale selle võtke arvesse ka tehnilisi standar
deid. Kontrollige, kas juba võetud ettevaatusabinõud on riskidega toimetulekuks pii
savad. Vastasel korral otsustage, kas neid on võimalik täiustada või millised täiendavad
ettevaatusabinõud tuleks kehtestada. Pidage meeles, et tehnilised meetmed on täht
samad kui korralduslikud ning korralduslikud meetmed tähtsamad kui isiklike/indivi
duaalsete teguritega seotud meetmed (vt ka „Ennetus- ja kaitsemeetmed”, lk 161).

Rakendage ennetusmeetmeid vastavalt oma prioriteetide kavale. Mida peaks tegema
ning kes, mis ajaks ja millise ajakava kohaselt peaks seda tegema? Kes tuleks kaasata?

Vaadake hinnang korrapäraselt läbi ja ajakohastage seda. Kontrollige, kas haiguse tõttu
puudutud päevade arv on vähenemas. Kas ohutuskontrollid näitavad, et võimalike
ohtude arv on väiksem? Veenduge, et kui leiavad aset sellised olulised muudatused
nagu uute vahendite või menetluste kasutusevõtmine või kui toimub õnnetusjuhtum,
on tööl libisemise ja komistamise ennetamiseks kehtestatud ettevaatusabinõud ja juh
timiskorraldus riskidega toimetulekuks jätkuvalt piisavad. Vastasel korral otsustage, kas
neid on võimalik täiustada või millised täiendavad ettevaatusabinõud tuleks kehtestada.
45 Terve ja puhta pinna-
ga koridor, kus ei ole
takistusi ning mis on
korras ja kõikjal hästi
valgustatud.

Libisemis- ja komistamisõnnetused võivad toimuda peaaegu kõikides tööolukorda
des – köögis, majapidamis- või hooldustööde käigus, aga ka operatsioonisaalis või
kaupade ladustamisel ja vedamisel. Libisemis- ja komistamisriskiga puutuvad kokku
isegi haldusvaldkonna töötajad.
Tervishoius on selliste õnnetuste peamised põhjused:
• märjal või muude ainetega saastatud pinnal libisemine;
• takistuse otsa komistamine;
• libisemine või komistamine sellistel pindadel nagu trepid, rambid, sillutis ja teed;
• komistamine ebatasasel põrandapinnal.
160

Libisemine, komistamine ja kukkumine on üks olulisemaid ja levinumaid õnnetuste
põhjusi töökohal. Seda tuleb ette peaaegu kõikides töökohtades, kusjuures 95% tõsis
test libisemistest lõpeb luumurruga. Tagajärjed võivad olla väga erinevad ning pea
miselt vigastatakse luid, liigeseid ja lihaseid. Õnnetuste tagajärjed ulatuvad väikestest
vigastustest (nt pahkluu väljaväänamine) aju-koljutraumadeni. Pikas perspektiivis
põhjustavad need sageli luu- ja lihaskonna vaevuste väljakujunemist. Arvesse tuleb
võtta ka muud kahjulikku mõju, näiteks nakkusi või nahavigastusi.
Libisemine ja komistamine raskuste teisaldamise ajal võib põhjustada tõsiseid vigas

tusi. Libisemine ja komistamine patsiendi liigutamisel võib tekitada vigastusi õendus
töötajale ning töötaja tasakaalukaotus võib mõjutada ka patsienti.

Kuna korralduslikul ja isikliku/individuaalse käitumise tasandil on väga palju ennetus-
ja kaitsemeetmeid, saab libisemisi ja komistamisi vähendada tasuta või väga väikeste
kuludega. Tööandja ja juhid peavad tagama ohutu keskkonna ning töökohtade ja lii
kumisteede hooldamise. Komistamisest, libisemisest ja kukkumisest tingitud õnne
tuste ärahoidmisel on määrava tähtsusega roll tervishoiu- ja ohutusspetsialistidel ning
ohutusvaldkonna ametnikel. Nemad peavad andma nõu töökohtade, marsruutide,
sanitaar- ja muude abiruumide korraldamise ja hooldamise osas. Sellised spetsialis
tid peavad nõustama kooskõlas kohustuslike nõuetega tööandjat ning vajaduse kor
ral ka arhitekte ja hoonete projekteerijaid. Samuti peavad nad nõudma korralduslike
meetmete võtmist ning komistamise ja libisemise riski ennetamiseks sobilike vahen
dite, nagu treppide ja redelite hankimist ning eelkõige töökohal maksimaalse korra
hoidmist.
Lähtuda tuleb järgmistest teguritest.
Tehnilised meetmed
• Põrandad: korrapäraselt tuleb kontrollida, et põrandad ei oleks kahjustatud, ning

neid vajaduse korral hooldada. Põrandapind peab kõikjal olema sellel toimuvaks
tegevuseks/tööks sobiv. Sanitaarruumides, palatites, operatsioonisaalides, köökides
ja haigla fuajees tuleb kasutada eri liiki põrandamaterjale.
• Trepid: treppidel toimuvaid õnnetusi aitavad vältida käsipuud, libisemisvastane kiht

trepiastmetel, hea nähtavus ja libisemisvastane kate astmete esiservas, aga ka piisav
valgustus.
• Vältida tuleks muid erinevusi põrandate tasapinnas, näiteks rampe. Kui neid ei saa
vältida (nt ratastoolide või kärude jaoks), tuleb need nõuetekohaste ohutusmärki
dega selgelt märgistada, sest neid on sageli raske näha (97).
• Valgustus: tagada tuleb heal tasemel valgustus. Valgustite toimimine ja asend pea
vad tagama, et kogu põrandapind on ühtlaselt valgustatud ja võimalikud ohud (nt
takistused, mahavoolanud vedelikud) on selgelt nähtavad. Valgustuse tase peab
võimaldama ruume ohutult läbida. Vaja võib olla ka välisvalgustust, sest ka õuealad 89/654/EMÜ, 30. no
peavad olema piisavalt valgustatud. vember 1989, töökohale
tervishoiu miinimum
Keskkonnameetmed nõuete kohta (esimene
• Keskkonnamõju ei ole alati võimalik kõrvaldada, kuid sobilikke ettevaatusabinõusid 89/391/EMÜ artikli 16
saab võtta nii tehnilisel, korralduslikul kui ka isiklikud/individuaalsel tasandil. EÜT L 393, 30.12.1989,
lk 1–12.
161
• Tuleb kehtestada selge vastutus tervise ja ohutuse tagamise eest erinevates

töötamiskohtades.
• Äärmiselt tähtis on kontrollida, et töömeetodeid ja -menetlusi nõuetekohaselt

järgitakse.
• Sellised toimingud nagu koristus- ja hooldustööd tuleb dokumenteerida.

46 Nõuetekohaste koris-
tamismenetlustega
hoitakse põrandad
puhtad ja korras.
47 Pärast põranda

pesemist kasutatav
ohutusmärk.
• Hea majapidamine: töökeskkond tuleb hoida puhas ja korras ning põrandad ja juur
depääsuteed takistusteta. Seadmed tuleb paigutada nii, et juhtmed ei jääks käigu
teedele. Juhtmekatete kasutamine aitab juhtmed kindlalt pindade külge kinnitada.
Takistused tuleb eemaldada. Kui see ei ole võimalik, tuleb kasutada sobilikke tõkkeid
ja/või ohutusmärke.
• Koristamine ja hooldus: kehtestada tuleb asjakohased koristusmenetlused (nt puhas

tada koridore poole kaupa, kasutada kuiva või niisket puhastamist võimaldavaid mater
jale). Kindlaks tuleb teha koristamiseks sobilikud ajad (nt varahommikul). Korrapärane
koristamine ja hooldus minimeerib riske. Praht tuleb regulaarselt ära viia ja tööalad puh
tad hoida. Mahavoolanud vedelikud tuleb viivitamata ära koristada. Koristusmeetodid
ja -vahendid peavad olema puhastatava pinna jaoks sobilikud. Koristus- ja hooldus
tööde ajal tuleb kanda hoolt selle eest, et mitte tekitada uut libisemis- ja komista
misohtu. Kui põrand on märg või libisemisohtlik (nt niiske või liivane), tuleb kasutada
ohutusmärke (98). Vajaduse korral tuleb näha ette alternatiivsed marsruudid.
• Treppide ja redelite väljavalimisel tuleb arvestada, et need oleksid kohandatud töö

koha/ülesande jaoks ning võimaldaksid ohte ennetada või ohjata.
(98 ) Nõukogu direktiiv • Jalanõud: töötajatel peavad olema nende töökeskkonna ja töötingimuste jaoks
89/654/EMÜ, 30. no
vember 1989, töökohale sobilikud jalanõud (99) (vt ka „Isikukaitsevahendid”, lk 164). Töötajad peavad oma
esitatavate ohutuse ja jalanõusid hooldama ja hoidma nende tallad puhtad. Jalanõud tuleb korrapäraselt
tervishoiu miinimum välja vahetada, enne kui nende tallamuster siledaks kulub (sõltuvalt tööst tavaliselt
nõuete kohta (esimene
üksikdirektiiv direktiivi vähemalt kaks korda aastas). Kui on vaja pealiskingi, tuleb võimaluse korral kasu
89/391/EMÜ artikli 16 tada kvaliteetseid korduskasutata
lõike 1 tähenduses), vaid pealiskingi, puhastades neid
EÜT L 393, 30.12.1989,
lk 1–12. kasutamise vahepeal. Ühekordsed
pealiskingad võivad olla libedad ja
(99) Nõukogu direktiiv kergelt purunevad.
89/656/EMÜ, 30. no
isikukaitsevahendite • Teave ja juhendamine: töötajaid
kasutamisega seotud tuleb õnnetusriskidest korrapä
raselt teavitada ja ohutu käitu
(kolmas üksikdirektiiv mise osas juhendada. Juhtkond
direktiivi 89/391/ peab teostama järelevalvet ohutu
EMÜ artikli 16 lõike 1
käitumise üle ja seda töötajatelt
30.12.1989, lk 18–28. nõudma.
• Tuleb kehtestada menetlused külas- 48 Koristamisviisid.

49 Koristusmeetodid
tajate ja patsientide jaoks. peavad olema puhas-
tatava pinna jaoks
sobilikud.
162
Isikliku/individuaalse käitumisega seotud meetmed
• See, kuidas inimesed töökeskkonnas tegutsevad ja käituvad, võib libisemist ja

komistamist suurel määral mõjutada. Tööandja on kohustatud tagama töökohal
maksimaalse korra, et kõrvaldada õnnetuste põhjused nende tekkekohas, ja ohutu
käitumise. Töötajate ohutut käitumist aitavad kinnistada teavitamine, juhendamine
ja järelevalve. Töötajatel on kohustus teha tööandjaga koostööd.
Võimaluse korral peab eesmärk olema risk selle tekkekohas kõrvaldada (nt kasutades sobilikke Oluline
põrandamaterjale, tasandades ebaühtlased põrandapinnad). Järgmisena eelistatakse asenda tähelepanek
mist (nt kasutada põrandate puhastamiseks alternatiivseid meetodeid) ja seejärel eraldamist
(nt kasutada tõkkeid, et töötajad märjast põrandast eemal hoida). Järgmine ennetusmeede on
kaitsmine (nt kasutada libisemiskindla tallaga jalanõusid). Viimane meede on töötajate teavita
mine. Isikukaitsevahendite kasutamine ja teabe jagamine peaksid olema viimane kaitsemeede,
mida kasutatakse siis, kui kõik korralduslikud ja tehnilised meetmed on ammendatud.
Kehtestage juhtimissüsteem:
Kavandage:
Tehke võimalike probleemsete valdkondade kindlakstegemiseks koostööd oma tööta

jatega (meeste, naiste, eakate ja puudega töötajate esindajatega) ning vajaduse korral
patsientide ja külastajatega ning seadke eesmärgid olukorra parandamiseks.
Koolitage:
Andke töötajatele vajalikud teadmised potentsiaalsete riskide kindlakstegemiseks ja
vastavate meetmete võtmiseks.
Korraldage:
Kui see on mõistlik ja seaduspärane, andke töötajatele, sealhulgas koristustöötajatele
ja lepingulistele töötajatele vastutus teatavate valdkondade eest.
Kontrollige:
Veenduge, et töömeetodeid ja -menetlusi järgitakse nõuetekohaselt, ning dokumen
teerige kõik koristus- ja hooldustööd.
Teostage järelevalvet ja läbivaatamist:

Rääkige oma töötajatega (meeste, naiste, eakate ja puudega töötajate esindajatega)
ning vajaduse korral patsientide ja külastajatega, et nad saaksid anda tagasisidet
meetmete toimimise kohta. Kui see on vajalik, võtke uusi meetmeid.
163
50 Trepid võimaldavad

töötada turvaliselt.
51 Jalanõude sobilikkus

sõltub tööülesandest
ja keskkonnast.
4.2.7. Isikukaitsevahendid
Tervishoiuvaldkonna mitmesuguste tööülesannete jaoks sobilike jalanõude valimisel
tuleb arvesse võtta töö liiki (nt köögitöö, raskuste käsitsi teisaldamine, operatsioonisaal,
hooldamine), põranda liiki, põranda tavapärast seisukorda (nt märg, libe, õline), talla
libisemisvastaseid omadusi ning individuaalset mugavust, vastupidavust ja muid ohu
tuse tagamiseks vajalikke omadusi, nagu turvanina või tugitald (100). Kaitsevahendite
valimisel tuleb vastavalt individuaalsetele vajadustele arvestada ka soolisi aspekte.
Lõpliku valiku puhul võib olla tegemist kompromissiga.
52 Näide õdedele sobi-

vatest jalanõudest.

89/656/EMÜ, 30. no
kasutamisega seotud
artikli 16 lõike 1
30.12.1989, lk 18–28.
164
• Täpsustage olulisemad pinnad ja saasteained, mis tekitavad Teie töökohal libisemisriski, ning Olulised
küsige tarnijatelt nõu sobilike jalanõude kohta. Mõned üldiselt libisemiskindlad jalanõud ei näpunäited
pruugi sobida eriti rasketesse tingimustesse, näiteks märjas keskkonnas (vannitoas) hästi toi
mivad kingad ei pruugi olla sobivad õlisel pinnal (köök) või põrandatel, kuhu on kukkunud
kleepuvaid toidujäätmeid, mis ummistavad tallamustri (köök).
• Küsige tarnijalt, kas Teile huvi pakkuvate jalanõude libisemiskindlust on testitud; kui jalanõu
sid on testitud, peavad olema kättesaadavad nende hõõrdeteguri väärtused. Mida suurem
hõõrdetegur, seda parem libisemiskindlus. Otsige selliseid jalanõusid, mille tulemusnäitajad
on suuremad kui standardite EN ISO 20345/6/7:2004/A1:2007 (turva-, kaitse- ja tööjalatseid
käsitlevate standardite) A lisas kehtestatud miinimumnõuded. Testitud ja sertifitseeritud
jalanõud on tähistatud CE-märgisega. Tootjad esitavad kasutusjuhendi, milles on osutatud
jalanõude ettenähtud kasutustingimustele.
• Võite tarnija kaudu tellida täiendavaid libisemisteste, milles arvestatakse näiteks Teie töö-
kohas leiduvaid pindasid/saasteaineid.
• Kaaluge tarnijalt proovipaaride küsimist, mis aitaks Teil teha õige valiku, ning ärge valige jala
nõusid üksnes kataloogis esitatud kirjelduste või laborikatsete tulemuste põhjal.
• Jalanõude proovimisel peaksid osalema tööjõu esindajad (mehed ja naised ning vajaduse
korral jalaprobleemidega töötajad) ning see peaks kestma piisavalt kaua, et anda asjakoha
seid tulemusi.
• Veenduge, et ostetud jalanõud on tööks sobilikud – need ei pruugi olla kõige odavamad,
kuid võivad olla mugavamad või meeldivamad (mis tagab, et töötajad neid ka kannavad) ja
kauem vastu pidada.
• Kehtestage süsteem jalanõude kontrollimiseks ja asendamiseks enne, kui need kuluvad ja
muutuvad ohtlikuks.
Tööandja peab tagama jalanõud kõikideks tööolukordadeks, mille puhul on kindlaks

tehtud konkreetsed riskid (101) – näiteks töötamiseks köögis, transporditöödel, operat
sioonisaalis või koristusvaldkonnas.
Õendustöötajate jalanõusid ei käsitata aga tavaliselt isikukaitsevahenditena. Sellest

hoolimata peavad need nagu kõik muud turva-/kaitse-/tööjalatsid vastama teatava
tele nõuetele, et hoida ära libisemisest, komistamisest või kukkumisest tingitud õnne
tusi ning tagada ohutul ja selga kaitsval viisil töötamine.
• Libisemiskindluse seisukohast on tähtsad nii tallamuster kui ka talla materjal. Üldiselt

sobivad vedelate saasteainete puhul ja siseruumides töötamiseks hästi pehmem
tald ja tihe tallamuster. Suurem muster toimib paremini õuetingimustes või tahkete
saasteainetega. Libisemiskindlus võib kandmise käigus muutuda: mõned tallad või
vad kandes kehvemaks muutuda, eriti mustri kuludes.
• Kinnise ninaga jalats kaitseb päkaosa vigastuste eest.
• Tagant kinnised tugeva kapiga jalatsid tagavad stabiilsuse. Kapp kaitseb nii kanda
kui ka kõõluseid, sidemeid ja liigeseid. Kannaosa kindla suunamise tõttu ei libise (101) Nõukogu direktiiv
jalg külje suunas. Pehmendused kaitsevad jala kõiki ohustatud piirkondi, näiteks 89/656/EMÜ,
Achilleuse kõõlust. 30. november
1989, töötajate
• Jalatsi laius peab olema reguleeritav, et seda saaks jala järgi kohandada. Jalats peab kasutamisega seotud
aga kindlalt jala ümber püsima, et jalg jalanõu sees ei liiguks. tervisekaitse ja ohutuse
• Anatoomilised sisetallad toetavad jalavõlvi ja pehmendavad seega põrutusi/lööke.
artikli 16 lõike 1
• Põrutusi pehmendav süsteem vähendab löögi mõju, kahandades survet liigestele ja tähenduses), EÜT L 393,
lülisambale. 30.12.1989, lk 18–28.
165
• Jalanõu peaks olema madala kontsaga: maksimaalselt 2 cm kõrgune konts mõjub

positiivselt keha staatikale (kehahoiakule ja tasakaalule). Jalanõu kontaktpind peaks
olema võimalikult suur.
• Jalatsi materjal peab olema vetthülgav, kulumiskindel ja hõlpsalt puhastatav. Sellised

hingavad materjalid nagu nahk või muud materjalid absorbeerivad jala niiskuse ja
juhivad selle jalanõust välja. Sellist mõju võimendab veelgi hingavast materjalist (nt
mikrokiust või villast) sokkide kandmine.
• Sõltuvalt töötamiskohast tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid.
4.2.8. Käitumine kriitilistes olukordades: soovitused

töötajatele
Toetage ennetusmeetmeid.
Koristage enda järel.
Vältige saastamist.
Suhtuge majapidamisküsimustesse nii, et kui näete probleemi, siis lahendate selle.
Ärge eirake ega liigutage ohutusmärke.
Arvestage käimisel nõuetekohaselt asjaolusid.
Käituge kriitilistes olukordades ohutult ja hoolikalt.
Kui Te ise ei saa sekkuda, siis teatage viivitamata kõikidest avastatud ohtudest (nt
saastumine).
Järgige ohutusjuhendeid, sealhulgas sobilike jalanõude kandmise kohta.
Hooldage oma jalanõusid.
Aidake teisi.
Oluline Töötingimused peavad olema sellised, et need ei ohusta töötajate tervist. Terved töötajad
tähelepanek peaksid püsima terved ja nende võimekust tuleb tugevdada. Ohustatud töötajate toetamiseks
tuleb võtta kaitsemeetmeid.
Sellised töötajad, kellega juba on toimunud libisemisest või komistamisest põhjustatud õnne
tus, tuleb aidata tagasi tööturule.
Eriti paljutõotav on kaasav lähenemisviis. Tõhususe tagamiseks tuleb riskiennetusmeetmed
sageli kombineerida tervise edendamise meetmetega.

(102) Nõukogu direktiiv Euroopa direktiivides sätestatud ning libisemise, komistamise ja kukkumise enneta
89/391/EMÜ, 12. juuni mise seisukohalt asjakohased nõuded hõlmavad järgmisi tööandjate kohustusi:
1989, töötajate töö-
tervishoiu ja töö-
ohutuse parandamist 1. Tervishoiu ja ohutuse korraldamisel üldise raamistiku järgimine, sealhulgas riskide
soodustavate meetmete hindamine ja vältimine; riskide kõrvaldamisel kollektiivsete meetmete eelistamine;
kehtestamise kohta,
EÜT L 183, 29.6.1989, teabe ja koolituse pakkumine ning töötajatega (meeste ja naistega) konsulteeri
lk 1–8. mine ja ohutuse kooskõlastamine töövõtjatega (nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ) (102)
166
2. Töötajatega tuleb konsulteerida. Nende teadmiste kasutamine aitab tagada

ohtude märkamise ja toimivate lahenduste rakendamise. Tagada tuleb sooneut
raalne lähenemisviis (nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ) (103)
3. Tagada töökohtade hea hooldamine ja koristamine (nõukogu direktiiv 89/654/

EMÜ) (104)
4. Tagada, et töökohad saavad võimalikult suures ulatuses küllaldaselt loomulikku

valgust ja on varustatud kunstliku valgustusega, mis on töötajate ohutuse ja ter
vise kaitseks piisav (nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ) (105)
5. Tagada, et töökohal on põrandad kindlalt kinnitatud, stabiilsed ja tasased, et

seal ei ole kühme, auke ega kaldeid ning et need ei ole libedad (nõukogu direktiiv (103) EÜT L 183, 29.6.1989,
lk 1–8.
89/654/EMÜ) (106)
6. Kasutada ohutus- ja/või tervisemärke juhul, kui ennetusmeetmetega ei ole või 89/654/EMÜ, 30. no
malik ohte piisavalt vältida/vähendada (nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ) (107) vember 1989, töökohale
tervishoiu miinimum
7. Tagada soolisi erinevusi arvestavad ergonoomilised töövahendid ohtude vähen nõuete kohta (esimene
damiseks/vältimiseks (nõukogu direktiiv 89/655/EMÜ) (108) üksikdirektiiv direktiivi
8. Tagada riskidele vastavad isikukaitsevahendid (nt kaitsvad jalanõud) juhul, kui EÜT L 393, 30.12.1989,
selliseid ohte ei saa vältida muude vahenditega. Sellised vahendid peavad olema lk 1–12.
mugavad, kasutajale hästi sobima, olema hästi hooldatud ega tohi suurendada
(105) EÜT L 393, 30.12.1989,
muid riske (nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ) (109) lk 1–12.
9. Tervisliku ja ohutu töökeskkonna säilitamine ei ole ainult juhtkonna ülesanne. (106) EÜT L 393, 30.12.1989,
lk 1–12.
Kohustusi on ka töötajatel (nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ) (110):
(107) EÜT L 393, 30.12.1989,
• järgida ohutuse tagamiseks kehtestatud töösüsteeme; lk 1–12.

• kasutada nõuetekohaselt ohutuse tagamiseks ette nähtud vahendeid;
89/655/EMÜ, 30. no
• teha tervishoiu ja ohutuse küsimustes tööandjaga koostööd; poolt tööl kasutata
vatele töövahenditele
• järgida saadud juhendeid vastavalt saadud koolitusele; tervishoiu miinimum
nõuete kohta (teine
• teavitada tööandjat juhul, kui nad on teinud kindlaks ohtlikud toimingud või muud
libisemise, komistamise ja kukkumise riskid; lõike 1 tähenduses),
EÜT L 393, 30.12.1989,
lk 13–17.
• tagada, et nende tegevus ei kujuta ohtu teistele.
Euroopa direktiivides kehtestatud miinimumnõudeid rakendatakse siseriiklike 89/656/EMÜ, 30. no
õigusaktidega, mis võivad sisaldada lisanõudeid ja millega tuleb seetõttu tut- vember 1989, töötajate
vuda. kasutamisega seotud
• Jalanõude ohutusnäitajaid, sealhulgas libisemiskindlust testitakse mitme Euroopa miinimumnõuete kohta
katsestandardi kohaselt, mis on esitatud standardis EN ISO 20344:2004/A1:2007. direktiivi 89/391/ EMÜ
artikli 16 lõike 1
• Jalanõude kasutamistingimuste üksikasjad on esitatud isikukaitsevahendeid käsit tähenduses), EÜT L 393,
30.12.1989, lk 18–28.
levates seotud standardites, täpsemalt standardis EN ISO 20345:2004/A1:2007 tur
vajalatsite kohta, EN ISO 20346:2004 kaitsejalatsite kohta ja EN ISO 20347:2004/ (110) EÜT L 183, 29.6.1989,
A1:2007 tööjalatsite kohta. lk 1–8.
167
4.2.11. Lingid
1. Koristustoimingud Ühendkuningriik Selle teadusprojektiga uuritakse koristustoiminguid, mis on üks

ning libisemisest ja libisemisest ja komistamisest põhjustatud õnnetusi tingivaid tegureid.
komistamisest tingi Teadusuuringu eesmärkide täitmisel vesteldi esmaülevaate saamiseks
tud õnnetused riikliku fondi viie töötajaga.
tervishoiuteenistuse http://www.hse.gov.uk/research/hsl_pdf/2006/hsl0680.pdf
fondides (NHS Acute
Trusts) – esialgne
uuring
2. E-faktid 37 „Libise EU-OSHA Väljaandes uuritakse, miks just koristustöötajatel on suur risk seda
mine, komistamine, (Euroopa Tööohu liiki õnnetusse sattuda, ning antakse ülevaade sammudest, mida saab
kukkumine ja koris tuse ja Töötervis selliste õnnetuste ärahoidmiseks võtta. Samuti on siin loetletud asja
tustöötajad” hoiu Agentuur) kohased koristustöötajate kaitset käsitlevad õigusaktid.
http://www.osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact37
3. Teabeleht nr 14 EU-OSHA Nõuanded tööga seotud libisemiste, komistamiste ja kukkumiste

„Tööga seotud (Euroopa Tööohu ärahoidmiseks igat tüüpi ja iga suurusega ettevõtetele.
libisemiste, komista tuse ja Töötervis http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/14
miste ja kukkumiste hoiu Agentuur)
ärahoidmine”
4. Internetiportaal: EU-OSHA Ühendkuningriigi täitevasutuse portaal, mis sisaldab teavet libisemise

libisemise ja komis (Euroopa Tööohu ja komistamise kohta. Leheküljel on esitatud andmeid libisemise hin
tamise ennetamine tuse ja Töötervis damise ja libisemise põhjuste kohta ning lisamaterjale.
töökohal hoiu Agentuur) http://osha.europa.eu/data/links/osh_link.2007-01-30.4725634453/
view
5. Libisemise ja komis Ühendkuningriik Teave tööandjatele libisemis- ja komistamisriski ohjamise meet

tamise ennetamine. mete hierarhia kohta. Põhipunktid hõlmavad põrandate saastumise
Riskihindamine vältimise, kahjuliku keskkonnamõju, põranda seisukorra ja jalanõude
(Tööandjad) arvestamist libisemisriski hindamisel, aga ka liikumisteede kont
rollimise, majapidamis- ja hooldustööde kaalumist komistamisriski
hindamisel. Esitatud on lingid libisemise ja komistamise põhjuseid,
koristamist, jalanõusid ning asjakohaseid õigusakte ja eeskirju käsit
leva üksikasjalikuma teabe saamiseks.
http://www.hse.gov.uk/slips/employersriskas.htm
6. Mida saab teha Ühendkuningriik Kasulik kontrollnimekiri töötajatele, et parandada töökoha ohutust
libisemise ja komista libisemise ja komistamise ärahoidmise teel. Esitatud on lingid libise
mise ennetamiseks? mis- ja komistamisohu hindamist, koristamist ja töökohal libisemise
(Töötajad) ennetamist käsitleva teabe saamiseks.
http://www.hse.gov.uk/slips/workers.htm
7. ‘Shattered Lives’ Ühendkuningriik Kampaania „Shattered Lives” koduleht.

campaign http://www.hse.gov.uk/shatteredlives/
8. Procuring slip-resis Ühendkuningriik Vihjeid libisemiskindlate tööjalanõude valimiseks. Esitatud on olulisi

tant footwear for use näpunäiteid ja punkte taldade, käimispinna ja libisemiskindluse tes
at work timise kohta. Lisateabena on ära toodud lingid jalanõusid käsitlevate
juhtumiuuringute, jalanõudega tehtud testide tulemuste ja asja-
kohaste standardite kohta.
http://www.hse.gov.uk/slips/footprocure.htm
9. Sobilike libisemis Ühendkuningriik Teave tarnijatele ja tootjatele nende võtmerollist sobilike jalanõude
kindlate tööjalanõude pakkumisel, juhtumiuuringud jalanõude nõuetekohasest kasutami
pakkumine sest eri keskkondades, libisemiskindluse testimise meetodid ja esitata
vad andmed, mis näitavad jalanõu vastavust erinõuetele. Esitatud on
lingid libisemiskindlate jalanõude hankimisvõimaluste, juhtumiuurin
gute ja jalanõude täiendavate testitulemuste saamiseks.
http://www.hse.gov.uk/slips/manufactfoot.htm
168
10. Libisemine ja komis Ühendkuningriik Põhiteave selle kohta, mida tuleb teha riskihindamise käigus ning
tamine – millest tervishoiu ja ohutuse korraldamisel. Selgitatud on riskihindamise
alustada? viiesammulist menetlust ning tehtud kindlaks elemendid, mida hea
juhtimissüsteem peaks hõlmama. Esitatud on lingid libisemise ja komis
tamise põhjuseid ning ennetusmeetmeid käsitlevatele veebisaitidele.
http://www.hse.gov.uk/slips/start.htm
11. Vaata, kuhu astud! Ühendkuningriik Libisemisele ja komistamisele pühendatud lehekülg.

http://www.hse.gov.uk/watchyourstep/
12. Arhitektid/projektee Ühendkuningriik Teave raamatute ja praktiliste juhendite kohta ehitiste põrandate
rijad projekteerijatele, põrandamaterjalide hankijatele ja põrandate
hooldajatele, et muuta põrandad libisemiskindlaks. Lingid kirjalikele
dokumentidele.
http://www.hse.gov.uk/slips/architects.htm
13. Põrandamaterjalide Ühendkuningriik Nõuanded tööandjatele libisemiskindlaid põrandamaterjale käsitle

tootjate ja tarnijate vate tootja andmete testimiseks ja tõlgendamiseks, et nad oskaksid
roll valida õige toote, mis vastab oma ettenähtud kasutusalale ning on
libisemise ja komistamise ärahoidmiseks sobilik. Lingid libisemiskind
luse hindamise ning vastavate libisemist ja komistamist käsitlevate
juhtumiuuringute kohta.
http://www.hse.gov.uk/slips/manufactfloor.htm
14. Kampaania „Stop slips Ühendkuningriik Teave kampaaniate kohta, mille eesmärk on parandada teadlikkust ja
in kitchens – Get a arusaamist libisemisest ja komistamisest. Kahte viimast kampaaniat,
grip” „Shattered Lives” ja „Stop slips in kitchens” on tutvustatud üksikasja
likumalt. Esitatud on link käimasolevaid ja varasemaid kampaaniaid
käsitleva lisateabe kohta.
http://www.hse.gov.uk/slips/kitchens/footwearguide.pdf
15. Mis põhjustab libise Ühendkuningriik Teave libisemisest ja komistamisest tingitud õnnetuste mitmesuguste
mist ja komistamist? põhjuste kohta. Käsitletud on põrandaid, saastumist, takistusi, koristamist,
inimesi või inimtegureid, keskkonda ja jalanõusid, esitades neist igaühe
kohta üksikasjaliku kirjelduse ja juhtumiuuringud. Libisemis- ja komista
misvõimaluse mudel rõhutab selliste tegurite rolli libisemisest ja komis
tamisest tingitud õnnetuste esinemisel. Esitatud on 31 lingist koosnev
loetelu, mis pakub lisateavet libisemise ja komistamise põhjustest.
http://www.hse.gov.uk/slips/causes.htm
16. Les chutes de plain- Prantsusmaa Aruanne libisemist, komistamist ja samal tasapinnal kukkumist hõl
pied en situation mavaid õnnetusi käsitleva käimasoleva uuringu kohta. Kuna sellised
professionnelle õnnetused leiavad aset mitmesugustes olukordades ja kuna neid
väga harva põhjalikult analüüsitakse, keskendutakse esialgses töös
õnnetuste üksikasjalikule analüüsimisele, et iseloomustada olukordi,
kus õnnetused võivad toimuda. Teine etapp hõlmab uuringuid, mis
käsitlevad üksikisiku tehnikaid tasakaalu reguleerimiseks, kasutades
tööolukordade modelleerimise süsteemi, ja nende teadmiste kohal
damist ennetusprojektides. Esitatud on esialgsed tulemused aastate
2003–2005 kohta.
http://www.inrs.fr/inrs-pub/inrs01.nsf/IntranetObject-accesParReference/
ND%202206/$File/ND2206.pdf
17. BGW Themen: Dress- Saksamaa Brošüüris on rõhutatud sobilike rõivaste, jalanõude ja isikukaitse-
code Sicherheit vahendite tähtsust. Sageli ei ole töötajad motiveeritud neid kandma.
Medientypen/bgw-themen/M658_Dresscode%20Sicherheit.html
18. BGW Themen: Vor Saksamaa Brošüüris on tutvustatud libisemise ja komistamise põhjuseid ning
sicht Stufe seda liiki õnnetuste ärahoidmise võimalusi.
Medientypen/bgw-themen/M657_Vorsicht%20Stufe.html
169

Allgemeine Unfallversicherungsanstalt (AUVA), „Verhutung von Sturzunfallen am
Boden/mit Leitern”, 2006 (http://esv-sva.sozvers.at/mediaDB/MMDB109668_Sturz
unf%C3%A4lle%20Checklisten.pdf ).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, teabeleht nr 14 „Tööga seotud libi

semiste, komistamiste ja kukkumiste ärahoidmine”, 2001 (https://osha.europa.eu/et/
publications/factsheets/14/view).
Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (HVBG), „BGAG-Report

1/05: Entstehung von Stolper-, Rutsch und Sturzunfallen”, 2005 (http://publikationen.
dguv.de/dguv/pdf/10002/report2005-01.pdf ).
Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutus, „Slips and trips in the health ser
vices”, 2003 (http://www.hse.gov.uk/pubns/hsis2.pdf ).
Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutus, „Workplace newsletter: Slips and

trips”, 2004 (http://www.hse.gov.uk/slips/index.htm).
170
5
Psühhosotsiaalsed
riskid
5.1. Sissejuhatus 5.4.5. Üldised ennetus- ja kaitsemeetmed
5.4.6. Konkreetsete ennetustehnikate ja -meetmete
5.2. Stress ja läbipõlemine kirjeldus
5.2.1. Asjaomase riski olemus 5.4.7. Näiteid hea tava kohta ettevõtetes
5.2.2. Konkreetse riskihindamise põhikriteeriumid 5.4.8. Kriisiolukorras sobilikud käitumisviisid
5.2.3. Tööolukorrad, kus kõnealune risk on suurim 5.4.9. Kõige olulisemad teadmised ja järeldused
5.2.5. Üldised ennetus- ja kaitsemeetmed
5.5. Uimastite kuritarvitamine
5.2.6. Konkreetsete ennetustehnikate ja -menetluste 5.5.1. Asjaomase riski olemus
kirjeldus 5.5.2. Konkreetse riskihindamise põhikriteeriumid
5.3.
Vägivalla ja psühholoogilise 5.5.4. Mõju tervisele ja ohutusele
ahistamise (kiusamise ja 5.5.5. Üldised ennetus- ja kaitsemeetmed
ahistamise) ennetamine ja 5.5.6. Konkreetsed ennetustehnikad ja -menetlused
jälgimine töökohas 5.5.7. Kriisiolukorras sobilikud käitumisviisid
5.5.8. Kõige olulisemad teadmised ja järeldused
5.3.1. Asjaomase riski olemus
5.3.2. Konkreetse riskihindamise põhikriteeriumid 5.6. Euroopa Liidu asjakohased
5.3.3. Tööolukorrad, kus kõnealune risk on suurim direktiivid
5.3.5. Üldised ennetus- ja kaitsemeetmed 5.7.
Näide hea tava järgimise kohta
5.3.6. Konkreetsete ennetustehnikate ja -menet ettevõtetes
luste kirjeldus
5.3.7. Näide hea tava kohta ettevõtetes 5.7.1. Psühhosotsiaalseid riske käsitlev intervjuu
Naueni Havellandi kliinikus
5.3.8. Kriisiolukorras sobilikud käitumisviisid
5.7.2. Psühhosotsiaalseid riske käsitlev intervjuu
Tilburgis asuva St. Elisabethi haigla esindajatega
5.4. Tööaeg 5.8. Lingid
5.4.2. Konkreetse riskihindamise põhikriteeriumid 5.9. Kasutatud kirjandus
5.4.4. Tervisele ja ohutusele avalduva mõju Lisa
kirjeldus
5.1. Sissejuhatus
Kvaliteetse hoolduse tagamiseks peavad tervishoiutöötajate töötingimused
olema ohutud ja tervislikud ning nad ise motiveeritud tegema head tööd. Maa-
ilma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratletud tervise mõiste kohaselt peaks
nende füüsiline, vaimne ja sotsiaalse heaolu seisund olema laitmatu ning nad
peaksid oskama ja tahtma omaenda tervisepotentsiaali kasutada ja edukalt
toime tulla (kõrgete) tööalaste nõudmistega. Ent kas see on ka tegelikult nii?
Õdede enneaegset töölt lahkumist käsitleva uuringu (nurses’ early exit – NEXT) (111) ühe
järeldusena leiti, et õed ei ole oma tööga rahul. Uuringu kohaselt mõtleb 15,6% õdesid
Euroopas sageli ja tõsiselt (mitu korda kuus) oma kutsealalt enneaegsele lahkumisele.
Ühtlasi näitab NEXTi uuring, et töölt lahkumise soovi taga ei ole mitte kutseala ise, vaid
konkreetses töökohas töötamise kvaliteet. Tervishoiutöötajad vajavad sellist töökesk
konda, kus oleks tagatud nende ohutus ja tervis ning mis võimaldaks neil oma töö
igapäevaste nõudmistega edukalt toime tulla. Kui inimesele tema töö meeldib ja ta on
selle üle uhke, on ka keskkonnast tulenevate nõudmistega lihtsam toime tulla.
Kõnealuse kutseala praeguse vähese atraktiivsuse põhjused hõlmavad puudulikke

karjäärivõimalusi, keerulist tööaega, madalat palka ning suurt füüsilist ja vaimset koor
must ja pinget.
Selle tagajärg võib olla töölt puudumise kõrge tase ja enneaegne pensionilejäämine.
See tekitab asjaomastele isikutele kannatusi, samuti avaldab kahjulikku mõju tervis
hoiuasutuste majandusolukorrale ning põhjustab erioskuste kaotsiminekut; sellist
olukorda tuleb ennetada või leevendada, võttes tagasiulatuvalt korralduslikke ja töö
jõudu arendavaid meetmeid.
Käesolevas peatükis on kirjeldatud mitmesuguseid tööl esinevaid psühhosotsiaalseid

riske, aga ka vaimse töökoormuse põhimõtet. Esitatud on üldised soovitused ja prak
tilised vahendid, mille abil vähendada tööl psühhosotsiaalseid riske ning luua alused
WHO määratluse kohasele tervislikule töökeskkonnale.
Alljärgnevalt on esitatud lihtne mudel töökoormuse objektiivsete tegurite ja töötajate

reaktsiooni seoste kirjeldamiseks. Koormus ei kutsu kõikidel töötajatel automaatselt
esile ühesugust reaktsiooni. Erisugune surve on tingitud ka sellistest teguritest nagu
vanus, sugu, sotsiaalne
tugi ja koormusega
toimetulemise erinevad Stressi–pinge mudel
meetodid.
+
• Koormus hõlmab kõiki Koormus Pinged
välismõjusid, nagu
töökeskkond, üles Teadaolevate Individuaalsed
anne, töökorraldus ja välismõjude
koguhulk (põhjus)
+, – tagajärjed inimestele
(mõju)
sotsiaalsed suhted.
• Tööprotsesside ajal
mõjutavad ülesande- Isiklikud
ga toimetulekut posi- tegurid
tiivselt või negatiivselt
ka isiklikud tegurid, (Vahendaja)
Allikas: Richter 2000,
nagu kolleegide poolt Cox et al. 2000, Harrach 2000
või muul viisil pakutav
(111) http://www.next.uni-
wuppertal.de/EN/index.
toetus ja isikuomadu
php?next-study sed (vastupanuvõime).
172
5 Psühhosotsiaalsed riskid
• Peale selle tuleb arvestada üksikisiku tasandil esinevat stressi, näiteks läbipõlemist ja
alkoholi kuritarvitamist.
Psühhosotsiaalseid riskitegureid võib esineda kõikides tervishoiusektori kutserühma

des, sealhulgas õdede, arstide, koristustöötajate ja sanitaride seas. Levinud psühhosot
siaalsed riskid on:
• ajaline surve;
• jäigad hierarhilised struktuurid;
• rahulolu ja tunnustuse puudumine;
• ebapiisav personalijuhtimine;
• asjakohase teabe puudumine;
• juhtkonna toetuse puudumine;
• tööalane koormus (vahetustega töö, öötöö, korrapäratud töötunnid);
• sotsiaalsed konfliktid, ahistamine, kiusamine, vägivald ja diskrimineerimine;
• lävimise ja suhtlemise valdkonnas esinevad probleemid, sealhulgas suutmatus

mõista kehakeelt;
• ebatäiuslik töökorraldus (tööaja korraldus).
Käesolevas peatükis on tutvustatud ja hinnatud psühhosotsiaalseid riske, tõstetud

esile sekkumisvõimalused ja kirjeldatud hea tava näiteid.
Tuleb märkida, et väga sageli on stress ja psühhosomaatilised sümptomid omavahel

seotud. Alljärgnev psühhosotsiaalsete ilmingute tutvustus ei põhine nende teoree
tilisel seostamisel objektiivse koormusega ega selle tagajärjel subjektiivselt kogetud
pingetega, vaid selles kirjeldatakse paljudes kliinikutes ja hooldekodudes valitsevat
olukorda vahetu kogemuse tasandil. Näiteks on läbipõlemine ja uimastite kuritarvita
mine isikliku koormuse tagajärg, samas kui stress või isegi tööaja kehv korraldus tingi
vad sageli koormuse subjektiivse tunnetamise. Selline menetlus tundub olevat mõistlik,
sest töötajate n-ö negatiivsed sümptomid osutavad alati kehvale töökorraldusele.
Sekkumise edukuse tagamiseks tuleb olukorda kõigepealt uurida, näiteks riskihinda

mise osana.
Riskide kindlakstegemine
riskihindamise käigus
Tööaeg Kiusamine
Riskihinnangus analüüsitakse tööolukorras
esinevate riskidega seotud kriteeriumite
põhjal süsteemselt olemasolevaid töötingi
Psühhosotsiaalsed musi (vt eespool). Riskihindamises tuleb
Stress Vägivald
riskid järgida viit sammu.
Uimastite
Läbipõlemine kuritarvitamine
173

Töökohal esinevatest psühhosotsiaalsetest teguritest tingitud riski hindamisel võib
tööolukorra analüüsimiseks kasutada näiteks võtmeküsimusi. Käesolevas juhendis on
valitud just selline meetod.
Võtmeküsimuste kasutamine on vaid üks võimalus end teemaga kurssi viia. Need näi
tavad lihtsalt kätte esialgse suuna psühhosotsiaalsete riskide valdkonnas. Kõnealused
küsimused on kogutud asjaomasest kirjandusest. Küsimused lähtuvad küll teooriast,
kuid ei esinda ühteainsat teooriat, vaid põhinevad pigem koormuse ja pinge põhimõt
tel (vt eespool) ning stressiteooriate seostel. Võtmeküsimused on koostatud sel viisil
seepärast, et need on osutunud informatiivseteks näitajateks mitmes uuringus.
Võtmeküsimuste kasutamine ja hindamine on lihtne. Kehtivatele väidetele vastatakse

„jah”. Iga riski kohta liidetakse kokku kõik „jah”-vastused. Hindamisel kasutatakse nn
valgusfoori põhimõtet (vt tabel 5.1).
Tabel 5.1.
Psühhosotsiaalseid riske Risk puudub Kõrgendatud risk Suur risk
käsitlevate võtme-
küsimustega seotud Ära on märgitud 1–5 tegurit Ära on märgitud 6–10 tegurit Ära on märgitud 11–15 tegurit
hindamissüsteem.
Meetmeid tuleb võtta seoses Kavandamise ja läbivaatamise Kavandamise ja läbivaatamise
üksikute teguritega analüüs on soovitatav analüüs on tungivalt vajalik
NB! Täiendavalt kohaldatav maatriks on esitatud 5. peatüki lisas (lk 217).
Erandiks on tööaeg. Selle puhul tuleb lähtuda nn kohest tähelepanu nõudvatest

kriteeriumitest.
Ent ka teistes valdkondades kasutatakse kriteeriume, mille puhul on nõutav kohene

tähelepanu. Näiteks võib väga suur ajaline surve osutada sellele, et töö on liiga inten
siivne. Seepärast tuleb arvestada, et võtmeküsimuste kasutamine ei asenda vestlusi
töötajatega nende võimaliku konkreetse töökoormuse teemadel. Samuti esineb või
malus, et töötervishoiu- ja tööohutusmeetmeid tuleb võtta ka juhul, kui vastused jää
vad rohelisse vahemikku.
Asutustes ja ohustatud isikute rühmade hulgas saab põhitähelepanu vajavad valdkon

nad kindlaks määrata selle põhjal, et need jäävad punasesse ja/või kollasesse vahe
mikku, st tegemist on mitme psühhosotsiaalse riskiga.
Alljärgnevates näitlikes tabelites on hinnatud psühhosotsiaalset riski „stress” kutserüh

made, osakondade või hooldekodude osade kaupa. Kutsealasid, osakondi ja hooldeko
dude osasid saab kohandada nii, et need vastaksid Teie asutuse määratlustele. Peale selle
on võimalik neid omakorda eristada: näiteks arstid võib liigitada vastavalt nende erialale.
Tabelid annavad Teie asutuse kohta ülevaate sellest:
• kas esineb psühhosotsiaalseid probleeme;
• millistes valdkondades neid võib esineda;
• millistele valdkondadele tuleks keskenduda;
• kus esineb kõige suurem vajadus meetmeid võtta.
Kui võtmeküsimuste vastustest ilmnevad võimalikud probleemid kavandamises,

peaksite olukorra parandamiseks edasisi samme planeerides vestlema töötajatega.
Siinkohal võib tekkida vajadus tugineda ekspertide teadmistele.
174

Olemasolevaid riske iseloomustatakse iga psühhosotsiaalse riski ning töökoha või kut
serühma kohta koostatud tabeli abil (vt eespool). Peale selle saab tabeleid võrreldes
teha punaste ja kollaste kastikeste arvu põhjal kindlaks olulisemad teemad. Esmalt
tuleks meetmeid kavandada ja rakendada nende kutserühmade või psühhosotsiaal
sete riskide suhtes, mille puhul punaste kastikeste arv on suurim.
Võtmeküsimuste näol ei ole tegemist töötajate hulgas korraldatava uuringuga. Selleks peaks Oluline
asutustes, osakondades või hooldekodudes olema tagatud muud eeltingimused, nagu ano tähelepanek
nüümsuse tagamine või usaldust suurendavate meetmete kehtestamine.
Teaduse valdkonnas on tavapärane sõnastada väited alati jaatavalt. Käesolevas juhendis ei ole
seda alati järgitud, sest hindamine toimub nn valgusfoori põhimõttel.
Töö analüüsimise valdkonnas on eristatud suunavaid, sõeluvaid ja eksperdimenetlusi.

Enamasti on menetluse mõõtetäpsust võimalik väljendada ainult eksperdimenetluste
puhul. Üks metodoloogilisi tõendeid hõlmav menetlus, mida samas saab töökohal
praktiliselt kasutada, on Kopenhaageni psühhosotsiaalne küsimustik (lühendatult
COPSOQ). See on saadaval paljudes Euroopa riikide keeltes.
3. samm. Ennetusmeetmete kindlakstegemine

Töökoha kavandamise (asjaoludest lähtuv ennetamine) ja/või töötajate käitumisega
(käitumispõhine ennetamine) seotud meetmed peab tuletama riski funktsioonina.
Töötajad võtavad need paremini omaks, kui kaasatakse ka nemad kui oma töövald
konna eksperdid. Sageli teavad just nemad nii täpseid tööalaseid probleeme kui ka
parimaid võimalusi nende lahendamiseks.

Iga võetava meetme puhul tuleb täpsustada vastutusalad. Kõikide asjaosaliste jaoks
on rakendamisel abiks ajakava ja kulude plaan (vt 2. peatükk, lk 31).

Riskihindamist tuleb korrapäraste ajavahemike tagant (umbes kord kahe aasta jook
sul) korrata. Hinnangus keskendutakse meetmete tõhususele ning tehniliste, korral
duslike ja personaliga seotud muudatuste hindamisele.
Riskihindamise professionaalne korraldamine võib tuua asutuse jaoks kaasa mitme

sugust positiivset mõju. Ühelt poolt saab selle abil vältida vastuolude tõttu töölt lah
kumist, ebasobilikke toiminguid, konflikte jms. Teiselt poolt suurendab see töötajate
motivatsiooni ja tööalast rahulolu, mis tähendab positiivset kogemust ka patsientide,
hooldekodude elanike ja nende sugulaste jaoks.
175
5.2. Stress ja läbipõlemine
Stress Stress on midagi koormavat, ebameeldivat ja ohustavat. Kirjeldada saab selle põhjuseid (olu
kord on närvesööv), tagajärgi (tunnen end pinge all) ja protsessi ennast (kui mul stress on, siis
juhtub minuga nii). Stress võib tähendada intensiivset ebameeldivat pingeseisundit äärmiselt
vastumeelses, ohustavas, subjektiivselt pikaajalisena tunduvas olukorras, mille vältimine on
subjektiivselt ülitähtis. Seni väljatoodud (stressi tekitavad) tingimused ei ole seotud üksnes
suuremate harvade sündmustega, vaid eeskätt väiksemate igapäevaste ebamugavustega.
Töökohal on igapäevastel stressitekitajatel stressi väljakujunemisel peaaegu alati suurem roll
kui suurematel harvadel negatiivsetel sündmustel.
Läbipõlemine Läbipõlemine on heaolu halvenemine, mis väljendub tunnete, suhtumise ja ootuste negatiiv
semaks muutumises ning millel on kahjulikud tagajärjed teiste isikute hooldamisele. Läbipõ
lemisel on stressi kogemisega sarnaseid tunnuseid, mis on peamiselt seotud emotsionaalse
kurnatuse ja ülemäärase väsimusega. Erinevused seisnevad impersonaliseerumise, isikliku
hoolivuse ja isikliku rahulolu valdkondades. Peale selle kirjeldab läbipõlemine heaolu ja tule
muslikkuse pikaajalist halvenemist, mis on kõnealuse kutserühma puhul tüüpiline.
5.2.2. Konkreetse riskihindamise põhikriteeriumid

Stress
Stressi esilekutsuvaid tegureid nimetatakse stressitekitajateks. Neid esineb erinevates

sektorites.
Tööülesannetest tingitud stressitegurid hõlmavad järgmist:
• liiga ranged kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed nõudmised (patsiendid, hooldekodu elani

kud, kliinilised pildid);
• ajaline surve ja kiired tähtajad;
• teabe üleküllus;
• vastuolulised tööjuhendid arstidelt, vanemõdedelt, õendusteenuste osakonna juht-

konnalt või hooldekodude juhtkonnalt;
• kolleegide, patsientide, hooldekodude elanike või sugulaste pidev sekkumine ja

häirimine.
01 Ajaline surve haiglas.
176
Tööalasest rollist tingitud stressitegurid hõlmavad järgmist:
• ebapiisavad võimed, ametialaste kogemuste puudumine;
• liiga suur vastutus;
• ülesannete ebaselge määramine;
• toetuse ja abi puudumine;
• tunnustuse puudumine.
Materiaalsest keskkonnast tingitud stressitegurid hõlmavad järgmist:
• kahjulik keskkonnamõju, nagu helid, elektrikatkestused, külm, kuum ja tuuletõmme;
• toksilised ained, bioloogilised mõjurid ja nõelatorked;
• keerulised tehnilised süsteemid: nõuded ületavad inimeste võimekust mõelda ja

teha otsuseid või suutlikkust teavet vastu võtta ja läbi töötada;
• abivahendite puudumine.
Sotsiaalsest keskkonnast tingitud stressitegurid hõlmavad järgmist:
• kehv tööõhkkond;
• vähene või puudulik suhtlemine;
• konfliktid ülemuste ja kolleegidega;
• keskkonna, kolleegide ja töövaldkonna pidev vahetumine;
• ettevõtte struktuurimuutused;
• ebapiisav teave (nt vahetuste muutmise korral);
• pere- ja tööelu kokkusobitamise ebapiisav arvestamine;
• töötajate nappus.
Töökohale integreerumisest (nn käitumuslikust taustast) tingitud stressitegurid

hõlmavad järgmist:
• üksinda töökohal viibimine (nt öösel või nädalavahetusel);
• pikad vahemaad või keeruline koridoride süsteem ning sarnased osakonnad, hoolde
kodude elamisruumid või korrused.
Inimestest endast tingitud stressitegurid hõlmavad järgmist:
• tööülesanne, süüdistuste ja sanktsioonide kartus;
• kartus enda vigade ees;
• sotsiaalsete ja suhtlusoskuste puudumine;
• ebatõhus tegutsemisstiil;
• perekondlikud konfliktid.
177
Võtmeküsimused stressi kohta

Märkige ära sellised tööalased tegurid, mis kehtivad Teie asutuses, hooldekodus või osakonnas. Arvutage „jah”-
vastused kokku ja kirjutage nende arv viimasele reale.
Tööalased tegurid kehtib ei kehti
1. Kas vastutus on liiga suur? o o

2. Kas sageli esineb ajalist survet või kiireid tähtaegu? o o
3. Kas sageli esineb häirimist või sekkumist? o o
4. Kas töö teostamise suhtes kehtivad ranged nõuded? o o
5. Kas otsuseid tuleb teha piisavat teavet omamata ja kasutada otsuste o o
tegemisel puudulikke abivahendeid?
6. Kas on mingeid vastuolulisi nõudeid (nt vastuolud tähtaegadest kinni- o o

pidamise ja kvaliteedi tagamise vahel)?
7. Kas puudub kolleegide ja ülemuste toetus? o o

8. Kas töötajate tööd ei tunnustata? o o
9. Kas töötajad on kavandamis- ja otsustamisprotsessidest kõrvale jäetud? o o
10. Kas tööl tehtud vigasid ei arutata? o o
11. Kas tööõhkkond on kehv? o o
12. Kas inimesed puuduvad sageli töölt? o o
13. Kas esineb mingeid ebasoodsaid keskkonnamõjusid? o o
14. Kas vahemaad on väga pikad või keerulised? o o
15. Kas õendustöötajatel on kehvad sotsiaalsed ja suhtlemisoskused? o o
Kokku
Risk puudub Kõrgendatud risk Suur risk
Ära on märgitud 1–5 tegurit Ära on märgitud 6–10 tegurit Ära on märgitud 11–15 tegurit
Meetmeid tuleb võtta seoses üksi Kavandamise ja läbivaatamise ana Kavandamise ja läbivaatamise ana
kute teguritega lüüs on soovitatav lüüs on tungivalt vajalik
178
Läbipõlemine
Läbipõlemine tekib väliste ning sisemiste, üksikisikuga seotud tegurite koostoimes.

Välised tegurid hõlmavad lisaks tööalastele nõudmistele ka töökorraldust ja kutsealast
olukorda.
Tööalased nõudmised
Konkreetne tööalane vajadus hooldatavate isikutega pidevalt tegelda või neile tähele
panu pöörata toob sageli kaasa ülekoormust, sest lakkamatult sõbralikus olekus tuleb
olla äärmiselt keskendunud.
Samuti võib töö olla üksluine, pakkuda toimingute osas vähe vaheldust ning olla ras
kesti etteaimatav või mõjutatav. Igasugune ajaline surve vähendab võimalusi hoolda
tavatele isikutele tähelepanu pöörata. Sellist olukorda võimendab veelgi tunnustuse
ja rahulolu puudumine. Tööaja kehval korraldusel on kahjulik mõju pere- ja tööelu
ühitamisele.
Nimetatud tööalased nõudmised, mis kujutavad endast üksnes piiratud loetelu, on

sageli tingitud kehvast töökorraldusest.
Töökorraldus
Bürokraatlike takistuste tõttu on praktikas raske patsientidesse eeskujulikult suhtuda.
Korralduse raames kehtestatakse ka pädevus- ja vastutusalad, määratakse kindlaks

teabe ja teabevahetuse eeskirjade läbipaistvus, mõjutatakse juhtkonna käitumist ning
edendatakse või vähendatakse võimalusi võtta ettevõttes kasutusele uuendusi.
Kui töö kavandamine tingib klassikalisi stressitegureid, siis soodustab ka see läbipõle
mise tekkimist.
02 Ajaline surve: siin

haiglavälise hoolduse
puhul.
179
Kutsealane olukord
Teenindusvaldkonna töökohad on sageli ebaatraktiivsed. Lisaks paljudes sektorites

makstavale väikesele palgale tekitavad läbipõlemist ka töötajate vaba aja katkestu
sed ja arenguvõimaluste puudumine. Töökorralduse kehtestamisel ei võeta arvesse
selliseid tööväliseid kohustusi nagu laste või hooldamist vajavate sugulaste eest
hoolitsemine.
Peale selle mõjutab olukorda asjaolu, et hoolimata kasvavatest vajadustest on rahali

sed vahendid sageli piiratud.
Isiklikud/individuaalsed tegurid
Lisaks töötingimustega seotud teguritele loovad ka inimesed ise oma isikliku olukorra
ja isiklike soovide kaudu mitmesuguseid tingimusi, mis pärsivad või soodustavad läbi
põlemise tekkimist. Sellised tegurid hõlmavad järgmist:
• isiklik suhtumine töösse (abistajate dilemma, kutsealane eetos);
• puuduvad või ebaõiged võimalused toimetulekuks;
• töö on kõige tähtsam asi elus;
• isiku enda vajadused jäävad tahaplaanile;
• inimene ei suuda saavutada vaimset tasakaalu.
Lisaks läbipõlemist esilekutsuvatele tööalastele nõudmistele ja tingimustele soodusta

vad selle ilmnemist ka erinevad stressitekitajad. Seega on stressitekitajad läbipõlemise
tekkimisega tihedalt seotud. Läbipõlemist üldiselt soodustavad tingimused on:
• ajaline surve;
• pidev sekkumine;
• vastuolulised juhtnöörid;
• vähe võimalusi ise otsuseid teha;
• liiga vähe võimalusi saada sotsiaalset tuge;
• liiga vähe aega, et teistele emotsionaalset tähelepanu pöörata;
• igapäevane kokkupuude patsientide kannatuste või suremisega;
• konfliktid patsientide või nende sugulastega;
• ebapiisavad inimressursid;
• väljaõppe puudumine;
• tasakaalu puudumine tähelepanu osutamise ja tagasiside saamise vahel;
• lugupidamise puudumine.
180
Võtmeküsimused läbipõlemise kohta

Märkige ära sellised tööalased tegurid, mis kehtivad Teie asutuses, hooldekodus või
osakonnas. Arvutage „jah”-vastused kokku ja kirjutage nende arv viimasele reale.
Kas tööl kehtib ei kehti
1. On pidev ajaline surve? o o

2. Esineb pidevaid sekkumisi? o o
3. Antakse vastuolulisi juhtnööre? o o
4. On vähe võimalusi ise otsuseid teha? o o
5. On liiga vähe võimalusi saada sotsiaalset tuge? o o
6. On liiga vähe aega saada kolleegidelt emotsionaalset tähelepanu? o o
7. Esineb igapäevast kokkupuudet patsientide kannatuste või suremisega? o o
8. On konflikte patsientide või nende sugulastega? o o
9. On kohustus olla sõbralik? o o
10. Esineb bürokraatlikke takistusi? o o
11. On inimesed liiga pühendunud? o o
12. On sageli vaja teha ületunde? o o
13. On ebapiisavad inimressursid? o o
14. Esineb puudujääke kvalifikatsioonides? o o
15. Töötajate teeneid ei tunnustata? o o
Kokku
181

Kui olete täitnud võtmeküsimuste loetelud mitmes valdkonnas (vastavalt lisas esitatud
näidisele), saate sellise hindamismudeli abil kindlaks teha, millistes tööolukordades
või organisatsiooni üksustes (nt osakondades või hooldekodude osades), tegevus
valdkondades (nt hooldamine ja koristamine), kutserühmades (nt arstid või muud
töötajate rühmad) on stressi või läbipõlemise risk suurim.

Stressi tagajärjed hõlmavad tervisekahjustusi ning tulemuslikkuse vähenemist, aga ka
häireid sotsiaalses käitumises ja isiklikus arengus. Peale selle on täheldatud, et samuti
mõjutavad need käitumist vabal ajal.
Kogu Euroopas langeb stressi arvele suur hulk täpsustamata haigusi. Praegu on eriti
murettekitav stressi seos südamehaigustega. Südame-veresoonkonna häired ja kah
justused on muutunud haiguste ja surma kõige levinumaks loomulikuks põhjuseks.
Tervishoiuvaldkonnas esinev pikaajaline stress võib kaasa tuua tohutuid järelkulusid.
Töökohal esinevat stressi on nimetatud kriitiliste olukordade, ravimisel tehtud vigade,

vahejuhtumite ja õnnetuste peamiseks põhjuseks.
Lisaks sellistele stressiga seotud kahjulikele tagajärgedele nagu pinged võib tüüpilisi
tervisekahjustusi täheldada ka seoses läbipõlemisega. Tavalised hoiatusmärgid on:
• kiire väsimine või kurnatus: isegi kõige lihtsamad toimingud nõuavad pingutust
ning nendega kaasnevad kerge ärrituse ja kärsituse märgid ning kalduvus süüdis
tada kolleege, ülemusi, patsiente/hooldekodu elanikke;
• töö väike tõhusus; töötajail on üha raskem suhtuda klientidesse empaatiaga;
• kalduvus suhtuda hooldatavatesse inimestesse ükskõikselt.
03 Mida teha lootusetu-

se korral?
182

Selleks, et hoida võimalikult ulatuslikult ära stressitekitajate väljakujunemine töökohal
ning töötajaid läbipõlemise eest paremini kaitsta, tuleb tööolukorda pidevalt jälgida.
Sõltuvalt ettevõtte üldtingimustest on selleks kättesaadavad mitmesugused analüüsi
vahendid ja -menetlused:
• töövõimetusandmete analüüs;
• riskihindamine;
• tööolukorra analüüs;
• nn terviseringid;
• töötajate seas korraldatavad uuringud;
• töötajatega vestlemine.
Korralduslikud meetmed olukorrast lähtuvaks ennetamiseks hõlmavad järgmist:
• töökorralduse kavandamine;
• teatava otsustusvabaduse võimaldamine;
• sotsiaalse toetuse võimaluste loomine;
• töötajatele tagasiside andmine ja tulemuste tutvustamine.
Tähtsad on ka head sotsiaalsed suhted ja lävimine teiste kutserühmadega.
Üksikisikust lähtuvad kasulikud meetmed hõlmavad järgmist:
• jätku- ja täiendõpe;
• sotsiaalsete ja suhtlemisoskuste alane koolitus;
• ajahaldus;
• stressiga toimetulek.
Suurimat mõju avaldab korralduslike ja individuaalsete meetmete ühitamine.
183
5.2.6. Konkreetsete ennetustehnikate ja -menetluste

kirjeldus
Mitmes valdkonnas soovitatakse töökohal esinevate stressitekitajate leevendamiseks
ja läbipõlemise ärahoidmiseks kasutada ennetustehnikaid ja -menetlusi. Need hõlma
vad töökorralduse parandamist ja üksikisikute enda võimekuse tugevdamist.
Potentsiaalsed stressitegurid, mida saab vähendada korralduslike meetmetega
• Kui ülesannete täitmisel võimaldada teatavat otsustusvabadust individuaalsete ees

märkide osas, on tulemuseks pulsi aeglustumine ja vererõhu alanemine ning dep
ressiooni ja psühhosomaatiliste kaebuste vähenemine.
• Kui potentsiaalseid stressitekitajaid on palju, vähendab sotsiaalse toetuse pakku

mine psühhosomaatiliste kaebuste arvu.
• Stressi aitab ennetada ja vähendada selline töökorraldus, millega tagatakse tööüles

annete kõige terviklikum võimalik ülesehitus.
• Töötajatele suurema ajalise sõltumatuse võimaldamine parandab töö- ja eraelu

ühitamist.
Individuaalse võimekuse tugevdamine hõlmab järgmist:
• põhi- ja jätkuõpe konkreetsetel erialadel;
• tutvumine asjakohaste stressiga toimetuleku strateegiatega, mis hõlmavad aja

kavandamist ning koostöö- ja suhtluspartnerite leidmist;
• ärevuse ja hirmude kontrollimise meetodite omandamine (lõõgastumiskoolitus),

mis võimaldab kehtivaid nõudeid teisiti hinnata;
• inimeste teadlikkuse tõstmine sellistest individuaalsetest väärtushierarhiatest, mis

tõstavad esile ühepoolseid ja üksnes konkurentsialaseid eeliseid või mis põhjustavad
enda kurnamist ja enesele liigsete nõudmiste esitamist, ning nende korrigeerimine.
04 Hästi korraldatud

sotsiaalne lävimine
soodustab nii patsien-
tide kui ka töötajate
heaolu.
184
Läbipõlemise vältimiseks tuleb rakendada mitut korraldusega seotud tegurit.

Ettevõtte tasandil:
• piisav või osaliselt või mõnevõrra vajalikust kõrgem töötajate arv;
• sotsiaalselt aktsepteeritav tööaja ja vahetuste korraldus;
• spetsialiseerumis- ja edutamisvõimaluste loomine;
• juhtivtöötajate koolitamine;
• heaolu eest hoolitsemine (nt arvukate ületundide korral).
Tööülesannete tasandil:
• ülesannete mitmekesisuse tagamine (nt tervikliku hooldussüsteemi abil);
• toimingutes ajalise ja sisulise tegevusruumi soodustamine ning ise enda eesmärkide

seadmise ja otsuste tegemise võimaluste loomine;
• rühmatöö sisseseadmine (sealhulgas nt kvaliteedi- ja terviseringide kaudu).
Isiklikul/individuaalsel tasandil:
• tööprobleemide regulaarne arutamine rühmades;
• kvalifikatsiooni tõstmise võimaluste pakkumine spetsialistide pädevuse ning sot

siaalsete ja emotsionaalsete oskuste parandamiseks ning toimetulekustrateegiate
tutvustamine jätku- ja täiendõppe teel ning ajahaldust, käitumist ja hirmudega toi
metulekut käsitlevate koolituste korraldamine;
• selliste lõõgastumistehnikate nagu autogeense koolituse, jooga- ja võimlemisharju

tuste pakkumine.
05 Korrapärased koos-
olekud on olulised
heaolu tagamiseks.
185
5.3. Vägivalla ja psühholoogilise ahistamise

(kiusamise ja ahistamise) ennetamine ja
jälgimine töökohas
Patsientide, klientide ja hooldatavate isikute agressiooni ja vägivallaga toimetulek on
meditsiini-, õendus- ja hooldusvaldkonna töötajate jaoks omaette katsumus. Selle
teema kohta on olemas muljetavaldavaid uuringutulemusi.
• NEXTi uuringust ilmnes, et Saksamaal väidab iga neljas vanade- ja hooldekodus töö
tav õde, et puutub kogu aeg kokku agressiivsete ja ebasõbralike patsientidega (112).
• Elston et al. korraldatud uuringus (113), mille käigus küsitleti Ühendkuningriigis 697
arsti, leiti, et 70% neist on kokku puutunud verbaalse ja 10% füüsilise vägivallaga.
Asutused ja nende töötajad ei ole alati piisavalt ette valmistatud või koolitatud selliste
olukordadega toimetulekuks. Lisaks füüsiliste vigastuste ohule puutuvad asjaomased
isikud kokku ka vaimse kahju riskiga. Kuidas saaksid asutused ja töötajad rünnakute
vastu aktiivselt võidelda?
(112) Simon, M., P. Tacken 5.3.1. Asjaomase riski olemus

berg, H.-M. Hassselhorn,
A. Kümmerling, A. Bu
scher ja B. H. Müller, Töökohal esinev vägivald ei ole ühemõõtmeline. Töötajate võimalik verbaalne või füü
„Auswertung der ersten siline ründamine patsientide poolt on vägivalla üks tahk, ent üksteist ahistavad tööta
Befragung der NEXT-
Studie in Deutschland”,
jad, töötajaid ahistavad ülemused (ülemusepoolne ahistamine) või, vastupidi, ülemusi
Universität Wuppertal, ahistavad töötajad (töötajatepoolne ahistamine) võivad muuta töökoha tõeliseks
2005 (http://www.next. lahinguväljaks. Selle võimalikud tagajärjed on:
uni-wuppertal.de).
(113) Elston, M. A., J. Gabe,

• töötajate kõrge haigestumise tase;
D. Denney, R. Lee ja
M. O’Beirne, „Violence • tööjõu suur voolavus;
against doctors: a
medical(ised) problem?
The case of National • kehv tööõhkkond;
Health Service general
practitioners”, avaldatud
väljaandes Sociology
• kehvad tulemused.
of Health and Illness,
24. kd, nr 5, 2002, Euroopa keeltes kasutatakse füüsilise vägivalla ilmingute kohta mitmesuguseid väl
lk 575–598 (http://
onlinelibrary.wiley.
jendeid. Erinevused nende tähenduses on mõnel juhul vaevumärgatavad. Allpool on
com/doi/10.1111/1467- ametliku määratluse põhjal lühidalt tutvustatud selliseid ilminguid nagu psühholoo-
9566.00309/pdf ). giline ahistamine, kiusamine ja ahistamine.
186
Mida tähendab vägivald töökohas?
Töökohal esineva nn välise vägivalla mõiste hõlmab tavaliselt organisatsiooniväliste isikute,

sealhulgas tarbijate ja klientide solvanguid, ähvardusi ning füüsilisi või psühholoogilisi rün
nakuid tööd tegeva inimese suunas, mis võivad ohustada tema tervist, ohutust või heaolu.
Vägivallal võib olla ka rassiline või seksuaalne mõõde.
Agressiivsed või vägivaldsed teod väljenduvad:
• ebaviisaka käitumisena (austuse puudumine teise inimese vastu);

• füüsilise või verbaalse agressioonina (kavatsus viga teha);
• ründamisena (kavatsus teist isikut kahjustada).
Üks töökohal esineva vägivalla erivorm on psühholoogiline ahistamine. Psühholoogiline

Töökohal esineva kiusamise alase teadustegevuse valdkonna teerajaja Heinz Leymann määrat ahistamine
les tööalast psühhosotsiaalset või psühholoogilist ahistamist „vaenuliku ja ebaeetilise suhtle
misena, mis on ühe või mõne isiku poolt süsteemselt suunatud peamiselt ühe inimese vastu,
kes psühholoogilise ahistamise tõttu sunnitakse abitusse ja kaitsetusse olukorda ning keda
hoitakse pideva tegevusega sellises seisundis. Selline tegevus leiab aset väga sageli (statistiline
määratlus: vähemalt korra nädalas) ja pika aja vältel (statistiline määratlus: vähemalt kuue kuu
jooksul)”(114)(115).
Töökohal toimuv kiusamine on töötajate või töötajate rühma vastu suunatud korduv põhjen Kiusamine
damatu käitumine, mis kujutab ohtu nende tervisele ja ohutusele.
Selle määratluse puhul:
• tähendab põhjendamatu käitumine käitumist, mida mõistlik inimene kõiki asjaolusid arvesse
võttes peaks tagakiusamiseks, alandamiseks, autoriteedi nõrgestamiseks või ähvardamiseks;
• hõlmab käitumine üksikisikute või rühma tegevust. Töösüsteemi on võimalik ära kasutada
tagakiusamise, alandamise, autoriteedi nõrgestamise või ähvardamise vahendina;
• oht tervisele ja ohutusele hõlmab ohtu töötaja vaimsele või füüsilisele tervisele.
Kiusamine hõlmab sageli võimu väärkasutamist või kuritarvitamist, mille puhul ohvritel on
raske end kaitsta.
Väljend ahistamine hõlmab soovimatut vaenulikkust või solvavat käitumist. See võib tähen Ahistamine (seal-
dada ka seksuaalset ahistamist. Igasuguse töökohal toimuva ahistamise puhul on tegemist hulgas seksuaalne
diskrimineerimise vormiga, mis on seadusega sõnaselgelt keelatud (vt Ameerika Ühendriikide ahistamine)
tervishoiu ja sotsiaalteenuste ministeerium, toidu- ja ravimiamet, 2008).
(114) Leymann, H., „Mobbing (115) Leymann, H., „The content

and psychological terror and development of
at workplaces”, avaldatud mobbing at work”, European
väljaandes Violence and Vic Journal of Work and Organi
tims, nr 5, 1990, lk 119–126 sational Psychology, 5. kd, nr
(http://www.mob 2, 1996, lk 165–184
bingportal.com/ (http://www.tandfonline.
LeymannV%26V1990(3).pdf). com/doi/abs/10.1080/1359
4329608414853).
187

Käesolevas peatükis on eristatud haiglates ja hooldusasutustes töötajate vastu suuna
tud vägivalda ja personali omavahelist psühholoogilist ahistamist.
Patsientide vägivald töötajate suhtes
Tavaliselt ei ole õendustöötajate ründamisel ühte kindlat põhjust, vaid enamjaolt

on igal rünnakul teatavad tagamaad, mis tekitab vägivallatsükli. Ei ole harvad selli
sed juhused, kus puudulik või ebapiisav suhtlemine või kehakeele mõistmine tingib
väärtõlgendamist.
Patsientidega seotud põhjuste puhul seostatakse töötajate vastu suunatud vägival

laga erinevaid patoloogilisi seisundeid, neuroloogilisi ja vaimseid häireid või uimasti
sõltuvust. Mõnikord leiavad patsiendid, et teatavad töötajate võetud meetmed on
vägivaldsed, ning reageerivad agressiivselt. Patsientide vägivalla võib esile kutsuda
töötajate ülbe ja jäik käitumine.
Vägivalla esinemisel on ka selliseid struktuurseid põhjusi nagu jäigad sise-eeskirjad,

liikumisvõimaluse puudumine, bürokraatia või töötajate vähesus.
Ennetavate kaitsemeetmete puudumise tunnuseks asutuses on situatsioonplaanide ja

pääseteede puudumine ning raskesti jälgitavad pimedad nurgad.
Ennetamise seisukohalt on oluline prognoosida olukordi, mis võivad tuua kaasa vägi
valda, ja nendeks valmistuda (nt erakorralise haiglassepaigutamise puhul). Sellisteks
olukordadeks peab olema koostatud nende lahendamise plaan.
06 Olukorda parandab

hea töökorraldus.
188
Võtmeküsimused vägivalla kohta

1. Kas Teie töökohas on sageli n-ö probleemseid kliente? o o

2. Kas siiani on seoses Teie tööga ette tulnud patsientidepoolseid solvan o o
guid, sõimu ja ähvardusi?
3. Kas siiani on seoses Teie tööga ette tulnud patsientidepoolseid füüsilisi o o

ähvardusi/rünnakuid?
4. Kas Teie asutuses puuduvad tegevuspõhimõtted nõustamise (sealhulgas o o

rühmakoosoleku) korraldamiseks juhul, kui on toimunud rünnak?
5. Kas patsientide rünnaku korral ei ole ülemustelt ja kolleegidelt oodata o o

kiiret abi?
6. Puudub isikupõhine hädaabikutsungi süsteem (nt häirenupp telefonil või o o

mobiiltelefonil).
7. Puuduvad piisavad pääseteed patsiendi füüsilise rünnaku puhuks. o o

8. Kriitiliselt agressiivseid olukordi ei ole süsteemselt dokumenteeritud. o o
9. Ei ole tehtud mingeid korraldusi patsientidega toimetulekuks olukor o o
dades, kus võib oodata suhtlemis- või arusaamisprobleeme (graafikute
koostamine, tõlgid, teised saatjad jne)?
10. Kas patsientidel on Teie töökohas juurdepääs ohtlikele esemetele (nt o o

teravatele, teravaotsalistele, rasketele või teisaldatavatele esemetele)?
11. Agressiivsete või potentsiaalselt vägivaldsete patsientidega rääkides on o o

tööjõupuuduse tõttu keeruline kolleegidelt abi saada.
12. Teie osakonnas puuduvad agressiivsete patsientidega toimetulekut o o

käsitlevad suunised.
13. Ehitise sellised piirkonnad, kus võib esineda vägivallaoht, ei ole hästi o o
valgustatud ega hõlpsalt jälgitavad.
14. Puudub olukorra maharahustamise alane koolitus. o o

15. Kas piirate tööl oma tegevusvabadust, et vältida võimalikku vastasseisu o o
patsientidega?
Kokku
189
Psühholoogiline ahistamine
Psühholoogiline ahistamine töötajate seas või nende suhetes ülemustega väljendub
mitmel viisil, mistõttu seda on raske avastada. Tavaliselt seostatakse psühholoogilist
ahistamist kõrge stressitaseme tajumisega, mis tuleneb korralduslikest küsimustest,
näiteks kehvast juhtimisest tingitud stressitekitajatest. Korraldusliku külje pealt võivad
psühholoogilise ahistamise vormid olla:
• alandav töö;
• sotsiaalne isoleerimine;
• isikule ja tema erasfäärile suunatud rünnakud;
• verbaalne ja füüsiline agressioon;
• kuulujuttude levitamine.
Mis puudutab psühholoogilises ahistamises osalejaid, siis võib tegemist olla üsna mit
mesuguste kooslustega. Eristada võib:
• ülemusepoolset ahistamist: ülemused ahistavad töötajaid (ka allapoole suunatud

kiusamine);
• töötajatepoolset ahistamist: alluvate psühhoterror ülemuste vastu (ka ülespoole

suunatud kiusamine);
• samal hierarhilisel tasandil asuvate töötajate türanniseerimist.

Psühholoogilise ahistamise
teket kujutav joonis.
Psühholoogiline ahistamine kui jäämäe tipp
Psühholoogiline
ahistamine
Levimine
Kinnistunud ametikohad
Teod sõnade asemel
Esialgne kibestumine
Allikas: BGW www.bgw-online.de

Lahendamata konfliktid
190
Võtmeküsimused psühholoogilise ahistamise kohta

1. Kas tunnete, et Teil on suur töökoormus? o o

2. Kas puutute sageli kokku konfliktidega? o o
3. Kas tööl ei ole hõlpsalt võimalik saavutada koostööd? o o
4. Kas kannatate tervisehäirete all (peavalu, seesmine erutus, kõhuproblee o o
mid, rahutu uni)?
5. Kas tunnete end oma töökohal üldiselt ebamugavalt? o o

6. Kas tunnete, et Teid koheldakse tööl ebaõiglaselt? o o
7. Kas kolleegid räägivad Teist halvasti? o o
8. Kas Teil on sageli tunne, et peate tegema alandavat tööd? o o
9. Kas olete viimase kahe aasta jooksul mitu korda töökohta vahetanud? o o
10. Kas Teie osakonnas on suur tööjõu voolavus? o o
11. Kas saate kirjalikult ja suusõnaliselt vabalt väljendada oma seisukohti, o o
ilma et ülemus teid noomiks?
12. Kas juhtub, et kolleegid ei arvesta Teiega? o o

13. Kas taastute pärast tööd tõhusalt? Kas Te ei suuda pärast tööpäeva lõppu o o
tööd mõtteist välja lülitada?
14. Kas Teid on tööl kunagi ähvardatud füüsilise vägivallaga? o o

15. Kas mõtlete kolleegide või ülemuste käitumise tõttu sageli töökoha o o
vahetamisele?
Kokku
191

Olemasolevad uuringud näitavad, et psühholoogilist ahistamist soodustavad eeskätt
konkreetsed töötingimused ja töökorralduse vormid. Peale jäiga hierarhilise struktuuri
hõlmavad sellised tingimused hajutatud vastutust, selgete tagasisidesüsteemide puu
dumist ja juhtkonna ebapiisavat käitumist. Loetelu näitab, et just paljude tervishoiu
asutuste töökorralduses ei võeta mõnda nimetatud aspekti piisavalt arvesse.

Töötajate võimalused reageerida töökorraldusele, mille puhul vägivald ja psühholoo
giline ahistamine moodustavad mõnikord osa igapäevarutiinist, on erinevad, kuid neil
on ka teatavad ühised tahud.
Vägivaldne käitumine võib põhjustada töötajatele:
• füüsilisi vigastusi;
• (eelkõige) vaimseid tagajärgi, mille sagedased sümptomid on näiteks unetsüklite

häired, ärrituvus, ärevus ja söögiisu kaotamine;
• selliste häirete ilmnemist nagu depressioon, ärevusseisund, mälukaotus (mis ei ole

põhjustatud ajukahjustusest), valud (mis ei ole tingitud füüsilistest põhjustest) ja
sõltuvused.
Psühholoogiline ahistamine võib põhjustada töötajatele:
• stressisümptomeid (kõrge vererõhk ja pulss, kiire hingamissagedus);
• stressi ilminguid (pinge skeletilihastes, seksuaalfunktsiooni häired, maohaavandite

tekkimine);
• psühhosomaatilisi häireid, haigustest tingitud töölt puudumist ja enesetapumõtteid

äärmusliku reaktsioonina dramaatilisena tunduvale olukorrale.
07 Psühholoogilise
ahistamise vastane
kampaania.
192

Põhimõtteliselt jagunevad ennetusmeetmed töökoha kavandamiseks või töötajate
käitumise muutmiseks mõeldud meetmeteks. Vägivallaprobleemi puhul seisneksid
isiklikud/individuaalsed ennetusmeetmed näiteks töötajate pädevuse ja enese
kindluse tugevdamises.
Ettevõtte tasandil: töötage välja ennetusstrateegiad (nt kas patsiente

kontrollitakse eetiliselt vastuvõetaval viisil).
Tööülesannete tasandil: piisav teabevahetus potentsiaalselt vägivaldsete pat

sientide haiglasse paigutamise kohta.
Individuaalsel tasandil: varajaste hoiatavate märkide avastamine.
Ka psühholoogilise ahistamise ennetusmeetmeid saab jagada kavandamisega seo

tud ja isiku käitumisele suunatud ennetusmeetmeteks.
Olukorrast tingitud kaitsemeetmed hõlmavad järgmist:
• käitumiseeskirjade väljatöötamine ja järgimine;
• meeskondade arendamine;
• riskihindamise kehtestamine ja/või selle pidev edasiarendamine;
• personalivastase agressiooni jälgimise täiustatud skaala (Staff Observation Aggression

Scale – Revised – SOAS-R): kui patsientide rünnakud on sagedased, on soovitatav
need süsteemselt registreerida, et edaspidi selle põhjal ennetusmeetmeid koostada.
Käitumise optimeerimine hõlmab järgmist:
• enesekehtestamise meetodite õppimine;
• kriitika esitamise ja konfliktide arutamise võimaldamine;
• ei ütlemine;
• olukordade lahendamine maharahustaval ja ennast kaitsval viisil;
• kriitilise tagasisidega toimetulemise ja konstruktiivse kriitika esitamise harjutamine;
• arutelude pidamine sisulisel, mitte suhete tasandil.
Sotsiaalse konteksti kujundamine on eriti tähtis psühholoogilist ahistamist hõlmavate

tegurite ennetamise toetamisel. Sel põhjusel on oluline kujundada positiivselt sot
siaalseid kontakte, sotsiaalset suhtlust ja kultuuri.
Ettevõtte tasand: järgida nii suunistes kui ka igapäevases rutiinis põhimõtet,

et psühholoogilist ahistamist ei saa mitte mingitel asjaolu
del lubada.
Ülesannete tasand: luua selline tööjärjestus, mille puhul on olemas selged vas
tutusalad ja pädevusvaldkonnad.
Individuaalne tasand: konfliktide lahendamise ja suhtlustehnikate õppimine (ka

ettevõtte pakutava täiendõppe raames).
193
5.3.6. Konkreetsete ennetustehnikate ja -menetluste

kirjeldus
Koostööd ettevõttes mõjutavad eriti positiivselt sellised töötervishoiu ja tööohutu
sega seotud vahendid, mis põhinevad analüüsi esimesel sammul (vt ka punkt 5.1.6).
Sõltuvalt ettevõtte üldtingimustest võib selleks kasutada järgmisi menetlusi:
• töövõimekust käsitlevate andmete analüüs;
• riskihindamine;
• tööolukorra analüüs;
• nn terviseringid;
• töötajate seas korraldatavad uuringud;
• töötajatega vestlemine.
5.3.7. Näide hea tava kohta ettevõtetes

• olukorra maharahustamise koolitajate koolitamine: näiteks 12-tunnine asutuse
sisene koolituskursus olukorra maharahustamise koolitajatele, mis hõlmab vägi
valla, agressiooni, hirmu, eneseväärikuse ja maharahustamise vahelisi seoseid.
Verbaalse maharahustamise koolitus on sama oluline element kui kaitse- ja põgenemisteh
nikad, aga ka meetodite ja didaktikaalane koolitus. Arutatakse vanadel inimestel ja dement
setel inimestel agressiooni esilekutsuvaid stiimuleid ja nende mõju ning tutvustatakse
agressiooni vähendamise võimalusi;
• struktuursete vägivallategurite ning patsientide ja sugulastega toimetuleku aruta-

mine;
• riskihindamine;
• vägivallaga toimetuleku mudeli määratlemine;
• patsientide ja sugulaste kaebuste haldamine;
• rünnakute järel toimuvad arutelud, sealhulgas rühmaarutelud.

Praktikas on osutunud väga kasulikuks nn kriisiolukordade varajase hoiatamise süs
teemi loomine. Selleks tuleb süsteemselt dokumenteerida, kuidas muutuvate olukor
dadega toime tuldi. Selleks, et otsustada liigitada olukord kriitiliseks, tuleb kasutada
situatsioonplaani. See tähendab, et kriisi puhul võetakse kasutusele spetsiaalne stan
dardkava. Sellist kava tuleb pidevalt täiendada ning seda rühmades arutada, et tööta
jad teaksid, mida samm-sammult teha. Asjaomane menetlus tuleb korraldada pideva
täiustamise protsessina.
194

Tervishoiusektoris esinevat vägivalda ja agressiooni tuleb avatult arutada, et oleks
võimalik välja töötada meetmed probleemi ohjeldamiseks ning selle üle kontrolli
saavutamiseks.
Psühholoogiline ahistamine tuleb kuulutada vastuvõetamatuks kõrgema juhtkonna

tasandil (missioonikirjelduses jne); eesmärk on edastada töötajatele kõik asjakohased
teadmised ning peale selle järgida kõikides töövaldkondades põhimõtet, et psühho
loogiline ahistamine ei ole mitte mingitel asjaoludel vastuvõetav.
08 Psühholoogilist ahis-
tamist ei tohi lubada.
© 123rf
195
5.4. Tööaeg
Tööaja korraldusel on suur osa selliste koormust tekitavate tegurite mõjus, millega
töötajad puutuvad oma töös kokku. See ei ole seotud üksnes koormust tekitava tööaja
kestuse, vaid ka selle korralduse ja jaotusega.

Kõnealune mõju tuleb kõige paremini ilmsiks igapäevase tööaja kestust uurides.
Ilmselgelt suureneb tööaja pikenedes väsimus ning halveneb keskendumisvõime.
Selline seos kehtib ka nädalas ja kuus ettenähtud tööaja suhtes. Töötundide kogu
nemine sellistel ajavahemikel mõjutab kurnatust, taastumisvõimalusi ning ka pere-
ja tööelu ühitamist. Lisaks tööaja kestusele avaldavad suurt mõju ka sellised tegurid
nagu tööaja korraldus ja jaotus. Eriti haiglates, kus tööpäev kestab tegelikult 24 tundi,
tehakse tööd tavarutiini mõistes ebatüüpilisel ajal. Ka hooldekodude töötajad peavad
olema õhtuti ja öösiti kättesaadavad. Samuti tuleb töötada pühapäeviti ja riigipühadel.

Tööaja kestusest, korraldusest ja jaotusest tulenevate riskide hindamiseks on vaja kir
jeldada tööaja korralduse süsteemi, võttes arvesse töötundide sellist jagunemist, mis
kujutab riski. Selleks võib võtmeküsimustena dokumenteerida järgmised kriteeriumid.
09 Vahetustega töö kui

koormust tekitav
tegur.
196
Võtmeküsimused tööaja kohta

1. Kas töötate keskmiselt rohkem kui 48 tundi nädalas? o* o

2. Kas korrapäraselt esineb tööperioode, mil Teie töögraafik kestab üle o o
10 tunni?
3. Kas Teie vahetuste graafik hõlmab öötööd? o o

4. Kas vahetuste graafik ei sisalda kohustuslikke puhkepause? o* o
5. Kas igapäevases töös ei ole tavaliselt võimalik teha kokkulepitud puhke o* o
pause?
6. Kas tööperioodide vahele jääv puhkeaeg on lühem kui 11 tundi? o* o

7. Kas töötate regulaarselt pühapäeviti? o o
8. Kas esineb valves olemise perioode? o o
9. Kas esineb 24-tunniseid valves olemise perioode? o o
10. Kas tegelikkuses on valves olemise perioodid graafikus ettenähtust o o
pikemad?
11. Kas öisele tööperioodile järgnev puhkeaeg on lühem kui 24 tundi? o o

12. Kas olete ühes kuus valves üle nelja korra? o o
13. Kas töögraafikut muudetakse sageli lühikese etteteatamisajaga? o o
14. Kas teete korrapäraselt ületunde? o o
15. Kas tööaeg põhjustab sageli probleeme töö ja eraelu ühitamisel? o o
Kokku
* Tegemist on kohest tähelepanu nõudvate kriteeriumitega. Need on sätestatud ELi tööaja direktiivis. Seetõttu tuleb
„jah”-vastuse korral viivitamata meetmeid võtta.
197

Haiglad ja õendus on töövaldkond, kus tööd tuleb teha ööpäev läbi. Töötajate jaoks
tähendab see, et lisaks n-ö normaalsele igapäevasele tööle peavad nad töötama ka
ajal, mil nende keha on füsioloogilistel põhjustel üldiselt rohkem valmistunud puh
kuseks. Selline tavapärastele töötoimingutele lisanduv töökoormus on suurim öösiti.
Aga ka õhtutundidel tehtav töö on koormav, sest piirab sotsiaalse tegevuse võimalusi.
Sellist asjaomasele töövaldkonnale tüüpilist koormust võivad kahjulikult mõjutada
tööaja korralduse ja töökorralduse mitmesugused tahud. Seega on terviserisk, aga ka
oht teha töös vigu veelgi suurem, kui vahetustega tööle lisandub ka liiga pikk tööaeg.
Meditsiinivaldkonnas esineb selliseid olukordi sageli. Paljudes asutustes on jätkuvalt
tavapärased pikad valvesolemise perioodid, millele lisanduvad n-ö normaalsed töö
tunnid. Konkreetsed kaitsemeetmed on kehtestatud rasedate töötajate ning hiljuti
sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate suhtes. Liikmesriigid peavad võtma vajali
kud meetmed tagamaks, et selliseid töötajaid ei kohustata töötama öösiti. Seega tuleb
nad üle viia päevasele tööle. Vältida tuleb igasugust diskrimineerimist, mida selline
olukord võib tekitada.
5.4.4. Tervisele ja ohutusele avalduva mõju kirjeldus

Liiga pikk tööaeg: südame-veresoonkonna ja närvisüsteemiga seotud kaebused
Liiga pika tööajaga seotud tüüpiliste tervisekahjustustena on nimetatud südame-

veresoonkonna häireid.
Sageli esinevad koos pika tööajaga ka teised tervist ohustavad tegurid. Tihti esinevad
üheskoos liiga pikk tööaeg, vahetustega töö, stress töökohal ja ebasoodne elustiil.
Jaapani tööhõiveministeeriumi korraldatud uuring näitas, et 65% pika tööajaga tööta
jaid väitis end tundvat füüsiliselt kurnatuna, 57% teatas ärevusest ja stressist ning 48%
viitas vaimsele kurnatusele. Pika tööajaga seostatakse ka läbipõlemise sündroomi.
Üldiselt nähtub olemasolevatest uuringutulemustest, et tervisekahjustuste ja pika

tööaja vahelisele seosele lisanduvad sageli regulaarselt ka asjaomased koormustegu
rid. Selliste tegurite näol on tihti tegemist lisakoormusega, näiteks ajalise surve, kar
jäärisurve ja inimressursside nappusega. Motivatsiooni leevendaval toimel on keha
füsioloogilistele reaktsioonidele üksnes piiratud mõju.
Kõrgendatud õnnetusrisk
Mitmesugused Euroopas korraldatud uuringud kinnitavad, et õnnetusrisk kasvab mär

kimisväärselt pärast üheksandat töötundi. Selline mõju on veelgi suurem vahetustega
töö ja öötöö puhul.
198
Tööaja pikkusest tulenev õnnetusrisk

Mitmesuguste uuringute kokkuvõte
Väärtus z
Tööaeg (tundi)
Hänecke et al. (1998)

Folkard (1996)
Akerstedt (1995)
Vahetustega töö
Teaduslike teadmiste kohaselt kaasneb muutuvatel ja pikaajaliselt ebaharilikel tööae

gadel töötamisega suurem tervise- ja sotsiaalsete probleemide risk. Meditsiinisektoris
tavapärase vahetustega töö ja pikaajalise öötöö tagajärjeks on individuaalsed riskid.
Öötöö ja vahetustega töö peamine mõju hõlmab järgmist:
• väsimus, pidevad magamisprobleemid ja krooniline kurnatus;
• nii psühhovegetatiivsed kui ka seedetraktiga seotud tervisekahjustused;
• õnnetusrisk;
• sotsiaalse tegevuse häiritus;
• suutmatus teha tööd täpselt ja/või kvaliteetselt (pideva öötöö korral).
Sümptomid võivad olla erinevad, sõltuvalt üksikisiku olukorrast.
Peale asjaolu, et ööpäevaringne töö on haiglate ja hooldekodude tegevuse parata

matu tunnus, eelistavad pikaajalist öötööd eelkõige naised, kes peavad kodus laste
eest hoolitsema. Öösel töötamine võimaldab neil ühitada töö- ja pereelu. Sageli ei
ole töötajad teadlikud, et öötööga kaasnevad suured terviseriskid. Peale selle võib
pikaajalise öösiti töötamise tulemuseks olla kvalifikatsiooni kaotamine. Aastaid ainult
öösiti töötanud naised ei suuda enam toime tulla n-ö normaalsel ajal osakondades
tööülesannete täitmise tormilise tempoga.
See asjaolu on suur probleem eriti eakamate töötajate jaoks. Vanuse kasvades vähe
nevad võimalused olukorda maandada, et vahetustega töö pingetega toime tulla. Kui
samas on tegemist ka madala kvalifikatsioonitasemega, tekib normaalsele päevasele
tööle üle minnes sageli probleeme. (116) http://monographs.iarc.
fr/ENG/Monographs/
PDFs/.
Mõned uuringud on näidanud seost vahetustega töö ja suurema vähiriski vahel (116).
199

Ennetusmeetmed on võimalikud mitmel tasandil. Eeskätt peab tööaja korraldamise
süsteem olema igal juhul kooskõlas usaldusväärsete kaasaaegsete teadmistega.
Viimase 40 aasta jooksul korraldatud uuringud on näidanud, et võimaliku tervise
riski seisukohast esineb vahetuste graafikutes kahtlemata väga suuri erinevusi (vt
punkt 4.7).
Viimastel aastatel on arutatud väga ereda valguse mõju vahetustega tööga kohanemi
sele. Ere valgus pärsib melatoniini tootmist ja vähendab seega väsimustunnet.
Toimetulekut töökoormusega on võimalik positiivselt mõjutada korralduslikul tasan

dil. Siinkohal on võtmeküsimus öötöö tingimused. Organisatsioonid peaksid tegema
öiseks toitlustamiseks kättesaadavaks kerge ja tervisliku toidu.
Individuaalsel tasandil saab öötöö ja vahetustega töö kahjulikku mõju pehmendada

kontrollitud käitumisega. See hõlmab:
• sportlikku tegevust;
• tervislikku toitumist;
• magamistingimuste parandamist.
Tööaega käsitleva direktiivi 2003/88/EÜ (117) artikli 9 lõikes 1 on sätestatud, et öötööta

jatel on õigus tasuta arstlikule läbivaatusele enne tööleasumist ja hiljem korrapäraste
vaheaegade järel.
10 Patsientide tervis

– aga kuidas on
töötajate tervisega?

2003/88/EÜ, 4. no-
vember 2003, tööaja
korralduse teatavate
aspektide kohta,
ELT L 299, 18.11.2003,
lk 9–19.
200
5.4.6. Konkreetsete ennetustehnikate ja -meetmete

kirjeldus
Kavandamisega seotud soovitused:
1. võimalikult vähe öövahetusi;
2. mitte rohkem kui kaks kuni neli järjestikust öövahetust (118)
3. ettepoole suunatud vahetuste rotatsioon: varajane-hiline-öine;
4. töötundide akumuleerumise vältimine;
5. kui vähegi võimalik, kaks järjestikust vaba päeva nädalavahetustel;
6. varajane vahetus ei tohiks alata liiga vara;
7. öine vahetus ei tohiks lõppeda liiga hilja;
8. vahetuste graafik peab olema ettearvatav.
5.4.7. Näiteid hea tava kohta ettevõtetes

Vahetustega töö ja öötöö kujutavad töötajatele juba iseenesest suurt koormust.
Seepärast on eriti tähtis kaasata töötajad vahetuste graafikute koostamisse. Võimalikult
suures ulatuses tuleks arvesse võtta isiklikke eelistusi ja erahuve. Oluline on ka vahe
tuste graafikute usaldusväärtus. Töötajad peavad saama kindlad olla, et koostatud
graafikuid ka järgitakse. See võimaldab neil oma eraelu kavandada. See ei tähenda,
et töötajaid ei tohiks pärast nõupidamist vahetusi omavahel ümber jagada. Küll aga
tähendab see, et ilma töötajate kindla nõusolekuta ei tehta graafikusse mingeid muu
datusi. Seepärast on graafikute koostamisel oluline näha ette teatav „puhver” pühade
ajaks ja töötajate haigestumise puhuks.
11 Sport kui tööelu

tasakaalustav tegur.
(118) Wedderburn, A.
(koostaja), „Conti-
nuous shift systems”,
Euroopa Ühenduste
1998 (http://www.
eurofound.europa.eu/
pubdocs/1998/02/en/1/
ef9802en.pdf ).
Töötajad tuleb kaasata vahetuste graafiku kavandamisse ja sellega seotud otsuste tegemisse. Oluline
tähelepanek
201

Kui võtmeküsimuste põhjal teostatud tööaja korralduse süsteemi analüüs näitab, et
tegemist on kõrgendatud riskiga või on täidetud mõni kohest tähelepanu nõudev
kriteerium, tuleb tööaja süsteemi kontrollida ja kaaluda selle võimalikku muutmist.
Selleks tuleb pöörduda tööaja korraldamise eest vastutava isiku poole ja juhtida tema
tähelepanu sellele küsimusele. Tuleb välja töötada alternatiivsed töögraafikud.

Vahetustega töö on äärmiselt vajalik ja kujutab endast tervishoiusektori toimimise
eeltingimust. Siiski on vahetustega tööl ja eelkõige öötööl tõsised tagajärjed ühis
kondlikule elule, eelkõige pereelule ja tervisele. Vahetustega töö kahjuliku mõju välti
miseks või vähemalt selle leevendamiseks on välja töötatud suur hulk vastumeetmeid.
Negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks tuleb vahetuste graafikutes võtta arvesse
ühelt poolt kasutatavaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid ning teiselt poolt medit
siinilisi meetmeid, kiiremale kohanemisele kaasaaitamist ja isiklikku käitumist.
12 Hea töögraafik on

kergendus tervele
osakonnale.
202
5.5. Uimastite kuritarvitamine

Kõik töötajad, olenemata nende sotsiaalsest kuuluvusest, puutuvad kokku terve rea
sõltuvustega, kas siis mõne sõltlase kolleegina või isiklikult mõjutatuna. Sõltlased ei
kahjusta mitte üksnes enda tervist, vaid on kõrgendatud ohu allikaks ka kõikide teiste
jaoks. Sageli on sõltuvus põhjustatud suutmatusest probleemidega edukalt toime
tulla. Sellisest nõiaringist väljasaamine nõuab tõsist pingutust (ka tööl).
Uimastite kuritarvitamine tähendab füüsilist või vaimset sõltuvust tekitavate ainete korrapärast Uimastite
tarbimist. Sellise tarbimise tulemusel suureneb aja jooksul võime neid aineid taluda. kuritarvitamine
Uimastite kuritarvitamine seisneb selliste ainete nagu alkoholi, nikotiini, uimastite ja/või ravi
mite liigses tarbimises, olenemata sellest, kas nendest ollakse sõltuvuses või mitte (vt „Alkoholi
kuritarvitamine” allpool). Selliste sõltuvuste puhul, mis ei ole seotud ainetega (nt hasartmängu-
sõltuvus, söömishäired, töönarkomaania), tuleb kontrollida oma käitumist, kuid sõltuvusest
hoidumine ei ole võimalik, sest asjaomast käitumist ei saa täielikult lõpetada.
Väljendit „alkoholi kuritarvitamine” kasutatakse siis, kui isik tarbib üha suuremaid koguseid Alkoholi
alkoholi ning alkoholi tarbimata jätmisel ilmnevad võõrutusnähud. kuritarvitamine
WHO nn valgusfoorimudelis on kirjeldatud alkoholisõltuvuse kujunemise protsessi tarbimis
harjumuste põhjal.
• Roheline faas: väikese riskiga tarbimine = kõik on korras, alkoholi tarbimine on vastutustund
lik, terviserisk on väike.
• Kollane faas: riskantne kahjulik tarbimine = hoiatus! Olge ettevaatlik: tegemist on suure ter
viseriskiga, tarbimise kestuse pikenedes ja alkoholikoguste suurenedes kasvab sõltuvusrisk.
• Punane faas: sõltuvuslik tarbimine = stopp! Tekkinud on sõltuvus, otsige abi, lõpetage sõltu
vust tekitava aine tarbimine.
Lisaks aine tarbimise tasemele mõjutavad sõltuvuse teket aga ka muud tegurid (sealhulgas
inimese individuaalne vaimne ja füüsiline seisund, õppimisprotsessid, pere ja sõprade seltsis
saadud kogemused).

Riskipotentsiaali või kuritarvitamise potentsiaali hindamise aluseks on tavaliselt aine
kasutamise intensiivsus. Esmajoones on see üldiselt seotud selliste ainetega nagu
tubakas, alkohol või ravimid. Puuduvad konkreetsed arvandmed mõjutatud või ohus
tatud inimeste osakaalu kohta haiglate ja hooldekodude sektoris. On aga teada, et
meditsiinitöötajate jaoks on spetsiaalsed võõrutuskliinikud. Mis puudutab nikotiini
tarbimist, siis on suitsetajate osakaal haiglate ja hooldekodude töötajate seas märki
misväärselt suurem kui rahvastikus keskmiselt.
203
Võtmeküsimused uimastite kohta
Märkige ära sellised tööalased tegurid, mis kehtivad Teie asutuses, hooldekodus või osakonnas. Arvutage „jah”-
vastused kokku ja kirjutage nende arv viimasele reale.
1. Kas Teie asutuses ei mainita uimastite või ravimite kuritarvitamise või o o

alkoholismi teemat?
2. Kas Teie asutuses on töötajaid, kellel on probleem uimastite või ravimi o o

tega?
3. Kas sellised uimastavad ained nagu alkohol ja ravimid on hõlpsalt või o o

vabalt kättesaadavad (nt kohvikus)?
4. Teie asutuses ei ole sõltuvusse sattunud töötajatel kellegi poole pöör o o

duda.
5. Teie asutuses ei pakuta individuaalseid tarbimise ohjamise võimalusi o o

(suitsetamise mahajätmise või alkoholitarbimise vähendamise alased
programmid).
6. Kas Teie asutuses esineb kutserühmades sotsiaalseid pingeid ja konflikte? o o

7. Teie asutuses puudub ülemuste toetus. o o
8. Kas juhtkonda ei ole sõltuvuse teemal koolitatud või on neid ebapiisavalt o o
koolitatud?
9. Kas Teie asutuses ei arutata sellistel teemadel nagu heaolu, haridus ja o o

areng?
10. Kas Teie asutuses ei ole loodud terviseringe? o o

11. Kas Teie asutuses ei ole võetud sõltuvuse ennetamise meetmeid? o o
12. Kas Teie asutuses ei ole pakuta stressiga toimetuleku ja/või konfliktide o o
lahendamise võimalusi?
13. Kas mitte keegi Teie asutuses ei tea, mida peaks sõltuvusest mõjutatud o o
töötaja puhul ette võtma?
14. Kas Teie asutuses ei tunta ära uimastite kuritarvitamise märke? o o

15. Kas Teie asutuses ei mainita ebaseaduslike uimastite teemat? o o
Kokku
204

Eelduste kohaselt võib alkoholi ja uimastite kuritarvitamist suurima tõenäosusega
oodata valdkondades, kus esineb suur stressipotentsiaal ning kus puudub ülemuste
ja kolleegide sotsiaalne toetus. Peale tööga seotud mõjutegurite ei saa tähelepanuta
jätta ka inimese elutingimusi. Seepärast on eriti oluline hõlmata hea juhtimiskäitumise
abil riskihindamisse ka töö- ja eraelu seosed (töö ja eraelu tasakaal).
Alkoholi ja uimastite tarbimist tuleb käsitleda seoses stressiga kokkupuutumisega

ning toimetulekustrateegiate puudumisega.
Mis puudutab suitsetamist haiglates ja hooldekodudes, siis suitsupaus on sageli ainus

võimalus puhata. Puhkepausid, millele saab kindel olla, on selline töökorralduslik
meede, mis võiks tubaka tarbimist positiivselt mõjutada. Saksamaal on üha rohkem
haiglaid pühendunud tubakatarbimise vältimisele. Suitsuvaba haigla tiitel on muutu
mas järjest prestiižsemaks.
Haiglates on seoses uimastite kuritarvitamisega probleemiks asjaolu, et töötajatel on

oma töö tõttu lihtne ravimeid hankida. Selle tulemusel võib suure töökoormuse korral
tekkida kiusatus kasutada rahusteid või amfetamiini.

Alkoholi ja uimastite kuritarvitamise tagajärgi tuleb käsitleda erinevalt, olenevalt sõl
tuvuse astmest. Sellega seoses esineb erinevaid tagajärgi alates töövõime piiratusest
ja üldise terviseseisundi halvenemisest kuni ulatuslike tervisekahjustusteni.

Üldiselt tuleb parandada inimeste enda võimet tulla toime suurt koormust hõlma
vate olukordadega. See on seotud nii töökorraldusest ja pingelistest töötingimustest
tuleneva koormuse kui ka töökohal esineva kiusamise ja vägivallaga seotud olukor
dadega. Tavaliselt saab riski vähendada enesehinnangu parandamise ja toimetuleku
strateegiate tõhustamise teel.
5.5.6. Konkreetsed ennetustehnikad ja -menetlused

• Arenguvestlused.
• Ülemused ja kolleegid pakuvad järjepidevalt konkreetselt abi, mis ajendab mõjuta

tud isikuid oma käitumist muutma.
205

Näiteks seoses sellega, kuidas aidata kolleegil alkoholiprobleemist lahti saada:
• nimetage võimalikult täpselt kõik muudatused, mida Te olete tähele pannud ja mille
põhjuseks Te peate alkoholiprobleemi (võimaluse korral hankige eelnevalt teavet
selle kohta, kuidas seda teemat käsitleda);
• andke avalikult teada, et olete väga mures ja soovite, et kolleeg muutuks uuesti sel
liseks, nagu ta oli varem;
• julgustage kolleegi võtma ühendust välise toetuskeskusega;
• jääge kolleegi rolli ning väljendage oma muret tema käitumise üle. Rääkige temaga,
mitte temast. Ärge võtke endale arsti ega terapeudi rolli;
• suhtuge igasugusesse võimalikku sõltuvusse kui haigusesse ja sellest tulenevasse

käitumisse kui haigusest tingitud olekusse. Ärge aga varjake asjaomase isiku väär
käitumist. Ärge võtke üle tema tööülesandeid ega kaitske teda väärkäitumise taga
järgede eest;
• ainult sõltlased ise saavad oma probleemi lahendada;
• kui soovite, pakkuge korduvalt võimalust asjaomase isikuga vestelda, kuid ärge
võtke tema probleemi enda omana;
• kui ei toimu mingeid muudatusi, rääkige oma ülemuse, töötajate tugikeskuse, töö-
või töötajate nõustajaga või asutusevälise personalinõustamiskeskusega.
Ülemustele: arenguvestluste läbiviimisel kasutage vastavaid suuniseid.
206
Kui olete riski kindlaks teinud ja seda hinnanud, saate sellest ülevaate järgmise tabeli abil. Kirjutage Oluline
sellesse kindlakstehtud koguväärtused ja märkige vastavalt ära punane, kollane või roheline kast. tähelepanek
Psühhosotsiaalsed riskid Kokku kindlaks tehtud Risk
Puudub Kõrgendatud Suur
Stress o o o
Läbipõlemine o o o
Psühholoogiline ahistamine o o o
Tööaeg o o o
Vägivald o o o
Uimastite kuritarvitamine o o o
Märkus: kui kehtib mõni kohest tähelepanu nõudev kriteerium, tuleb viivitamata meetmeid võtta!
Tabeli põhjal saab kindlaks teha need valdkonnad, millele tuleb keskenduda. Punasena mär
gitud küsimuste puhul tuleb tingimata meetmeid võtta. Kollasena märgitud teemade puhul
on meetmed soovitatavad. Rohelisena märgitud vastuste puhul tuleks kaaluda, kas üksikutes
valdkondades oleksid muudatused soovitatavad.
Meetmete järjestus tuleks kehtestada asutuse juhtkonna ja töötajate koostöös ning võib aruta
da nende teostamist. Tuleks täpsustada rakendamise tähtajad ja asjaomased vastutusalad.
Kui organisatsioonis toimuvad muudatused, näiteks ühinemise või ümberkorraldamise tõttu,
tuleks psühholoogilised riskid läbi vaadata. Selliseid riske võivad mõjutada ka uued juhid või
tehnilised muudatused/uuendused.
Meetmete rakendamine tuleks 1–2 aasta järel läbi vaadata.
Potentsiaalselt suure psühholoogiliste riskidega kokkupuutumise ohuga tööolukor

rad hõlmavad järgmist:
ebasoodne töökorraldus, mis hõlmab näiteks töö kuhjumist, ajalist survet, probleeme kollee
gidega koos töötamisel, ebatõhusate materjalide ostmist, liigset bürokraatiat ja ebaselgeid
vastutusalasid. Täiendavad tegurid on:
1. puudulik teavitamine ja suhtlemine. Kehva suhtlemise tagajärjel tekivad töötajate vahel

sageli sotsiaalsed konfliktid. Selliseid konflikte võib võimendada see, kui haiglas suhtutakse
inimestesse hierarhiliselt;
2. probleemid mitmesuguste kutserühmade koostöös;
3. asjaolu, et töötajaid ei kaasata;
4. töögraafiku sage lühikese etteteatamisega muutmine;
5. ülemused ei anna töötajatele piisavaid suuniseid;
6. koormavad töötunnid, st meditsiinivaldkonnas tuleb ette palju ületunde ja valves olemist;
7. tööaja korralduses arvestatakse ebapiisavalt isiklikke soove, mis tulenevad näiteks konk
reetsetest erakohustustest;
8. tegelemine keeruliste olukordade ja patsientidega;
9. vastuolulised nõuded (lahknevused töö eesmärkide ja töötingimuste vahel, nt aktiivne hoolda
mine koos väga suure ajalise survega).
Suur füüsiline koormus, näiteks patsientide korduv tõstmine ja kandmine, kiirendab stressi ja
vaimse kurnatuse kogemist ning võib pikas perspektiivis läbipõlemist tekitada. Tervishoiusüs
teemis ja eelkõige õenduses on töötajate tervise hoidmiseks ja edendamiseks vaja riskihinda
mises üheaegselt ette näha psühhosotsiaalsete ja füüsiliste riskide vähendamise meetmed.
207

tuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (119)
2. Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja

kehtestamise kohta(120)
3. Nõukogu direktiiv 93/104/EÜ, 23. november 1993, mis käsitleb tööaja korralduse
(119) EÜT L 183, 29.6.1989,
lk 1–8.
teatavaid aspekte (121)
(120) Nõukogu direktiiv 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/34/EÜ, 22. juuni 2000, millega muu
92/85/EMÜ, 19. oktoo detakse tööaja korralduse teatavaid aspekte käsitlevat nõukogu direktiivi 93/104/
ber 1992, rasedate,
hiljuti sünnitanud ja
EÜ, et hõlmata nimetatud direktiivist välja jäetud sektoreid ja tegevusalasid (122)
rinnaga toitvate tööta
jate tööohutuse ja töö
tervishoiu parandamise
meetmete kehtestamise
Ühenduse muud vahendid:
kohta (kümnes üksikdi
rektiiv direktiivi 89/391/ Euroopa sotsiaaldialoog: raamkokkulepe ahistamise ja vägivalla kohta tööl, aprill 2007
EMÜ artikli 16 lõike 1
http://www.etuc.org/a/3574
28.11.1992, lk 1–8.
Euroopa sotsiaaldialoog: raamkokkulepe tööga seotud stressi kohta
(121) EÜT L 307, 13.12.1993, http://www.etuc.org/a/529
lk 18–24.
(122) EÜT L 195, 1.8.2000,

lk 41–45.
208
5.7.1. Psühhosotsiaalseid riske käsitlev intervjuu

Naueni Havellandi kliinikus
Alljärgnevas intervjuus tutvustab Naueni Havellandi kliiniku juhtkonna esindaja

dr Babette Dietrich psühholoogiliste riskide ärahoidmiseks võetud ennetus-
meetmeid.
Intervjueerija: Mitu tundi Te nädalas töötate?
Dr Dietrich: Maksimaalne töötundide arv on keskmiselt 40.
Intervjueerija: Kas pidevalt tuleb ette öist valvet?
Dr Dietrich: Meil on üks öövalve, üldiselt on meil libisev graafik.
Intervjueerija: Kas puhkepauside ajast on võimalik kinni

pidada?
Dr Babette Dietrich, Dr Dietrich: Põhimõtteliselt jah.

Naueni Havellandi kliiniku
juhtkonna esindaja.
Intervjueerija: Kas valvesolekule järgneb puhkeaeg?
Dr Dietrich: Ükski vahetus ei kesta kauem kui 24 tundi pluss 45-minutine puhkepaus.
Intervjueerija: Kui pikk on puhkeaeg?
Hea tava
Dr Dietrich: Vähemalt 11 tundi; ühes kliinikus on selline valvete mudel, mille kohaselt
puhkeaega on kooskõlas tööaega käsitleva seadusega lühendatud.
Intervjueerija: Kas asutusesiseselt vahetatakse omavahel töövahetusi?
Dr Dietrich: Jah.
Intervjueerija: Kas kuu alguses koostatud graafiku ja n-ö tegeliku töögraafiku vahel
on suuri lahknevusi?
Dr Dietrich: Kavandatud ja tegeliku töögraafiku vahel on erinevusi, kuid me ei pea

neid tõsisteks. Kavandatud graafik koostatakse kaks kuud ette.
Intervjueerija: Kes vastutab Teie asutuses graafikute kavandamise eest?
Dr Dietrich: Hooldusosakondade juhid (igas osakonnas on 50–120 töötajat) ja kliini

kuid juhtivad arstid.
Intervjueerija: Kas töötajad on kavandamisse kaasatud?
Dr Dietrich: Jah.
Intervjueerija: Millist abi pakute läbipõlemisohtu sattunud töötajatele?
Dr Dietrich: Psühholoogilist tuge. Pikemate töövõimetusperioodide puhul vestleme

tööellu naasvate inimestega ja reintegreerime neid vastavalt Hamburgi mudelile.
209
Intervjueerija: Millised läbipõlemise ennetamise meetmed on Teie asutuses edukaks

osutunud?
Dr Dietrich: Pakume korrapäraseid täiend

õppekursusi läbipõlemise profülaktika,
lõõgastumistehnikate ja ajahalduse õpe
tamiseks. Samuti vestleme nii töötajate kui
ka ülemustega.
Intervjueerija: Kui mõnda Teie töötajat

füüsiliselt rünnatakse, kas siis pakutakse
Teie asutuses hiljem nõustamist (ka tervele
rühmale)?
Dr Dietrich: Järelevalvet ja järgnevat nõustamist pakutakse nii üksikisikutele kui ka

rühmadele.
Intervjueerija: Kas kriitiliselt agressiivsed olukorrad dokumenteeritakse?
Dr Dietrich: Need dokumenteeritakse patsientide toimikutes.
Intervjueerija: Kas Teie asutuses pakutakse suhtlemist ja olukorra maharahustamist

tutvustavaid koolituskursusi?
Dr Dietrich: Suhtlemise, konfliktide lahendamise ja olukorra maharahustamise tee

madel korraldatakse korrapäraselt seminare.
Intervjueerija: Mis on Teie arvates stressi põhjused Teie asutuses?

Hea tava
Dr Dietrich: Intensiivsem töö, eriti inimressursside piiratuse ja uuenduste kiire tempo

(nt dokumenteerimisel), aga ka asutusesisene uuendamine ja ümberkorraldamine.
Selle tulemuseks on mõnikord ebakindlus nii enda kui ka teiste inimeste vastutusalade
ja tööülesannete suhtes (Mida minult oodatakse? Kes vastutab mille eest? Kelle poole
ma saaksin pöörduda?). Konkurentsisurve tõttu algatatakse väga palju projekte liiga
kiiresti, ilma eesmärkide, ressursside ja järjestuste põhjaliku kavandamiseta.
Intervjueerija: Mida Te olete oma asutuses stressi takistamiseks seni teinud?
Dr Dietrich: Ebasobilikku füüsilist ja vaimset koormust hõlmavate olukordade mõõt

mine ülikooliga koostöös läbiviidud projekti osana, valvesoleku ajal esineva töömahu
korrapärane dokumenteerimine, üheksa uue tööaja mudeli kasutusevõtmine, arute
lud töötajate/ülemuste vestlustel, koolituskursused rühmadele, kvaliteedistandardite
määratlemine ning töövoogude optimeerimine, samuti oleme laiendanud projekti
juhtimist. Üritame stressi ära hoida hea töökorraldusega, mis hõlmab selgeid kirja-
likke selgitusi korralduslikus käsiraamatus ning tööprotsesside ja töövoogude selget
kirjeldust. Korralduslikke meetmeid rakendatakse ühiste siduvate suunistena. Kindlaks
on määratud kuupäev meetmete läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks ühe kuni kahe
aasta pärast. Vastutus meetmete rakendamise eest lasub kas rühma kuuluvatel õde
del või hooldusosakondade juhtidel. Kvaliteedijuhtimise osakonnas nimetatakse üks
inimene, kes tagab kuupäevadest kinnipidamise. Haigla juhtkond tagab meetmete
vajaliku siduvuse, jõustades neid ja kiites heaks aruanded meetmete rakendamise
kontrollimise kohta.
Intervjueerija: Millised stressi ennetamise meetmeid olete kavandanud edaspidiseks?
210
Dr Dietrich: Olemasolevate vahendite kohaldamise laiendamist kõikidesse valdkon

dadesse. Samuti soovime säilitada oma asutuses sellise õhkkonna, tänu millele ei
muutu see teema tabuks, ning korraldada töötajate seas veel ühe uuringu.
Intervjueerija: Kas Teie asutuses arutatakse avalikult uimastite ja ravimite kuri-

tarvitamist?
Dr Dietrich: Jah, kuid seda juhtub harva. Meil on ka sõltlastega tegelev osakond.
Intervjueerija: Millist abi Te sõltuvusse sattunud töötajatele pakute?
Dr Dietrich: Vestlused inimressursside osakonnaga, milles võivad osaleda ka ülemu

sed ja töönõukogu. Nõu/konsultatsioone pakuvad ka psühhiaatriaosakonna töötajad.
Intervjueerija: Kelle poole saavad sõltuvusse sattunud töötajad pöörduda?
Dr Dietrich: Ülemuste, töönõukogu, psühhiaatriaosakonna ja sotsiaaltalituse poole.
Intervjueerija: Kuidas Te kavatsete oma asutuses uimastite ja ravimite kuritarvitami

sega edaspidi toime tulla?
Dr Dietrich: Meil on juhend uimastite käsitsemise kohta, et ka välistada nende iga

sugune tarbimine töötajate poolt.
5.7.2. Psühhosotsiaalseid riske käsitlev intervjuu Til-

burgis asuva St. Elisabethi haigla esindajatega
Hea tava
Alljärgnevas intervjuus kirjeldavad Madalmaades Tilburgis asuva St. Elisabe-
thi haiglas psühhosotsiaalsete ris-
kide ennetamiseks võetud meetmeid
haigla töötervishoiu ja tööohutuse
osakonna juhataja Christel van Neer-
ven ning töötervishoiu ja tööohutuse
valdkonna nõustaja Monique Pullen.
Intervjueerija: Kas Teil on konkreet

sed asutusesisesed eeskirjad või ette
kirjutused erisuguse agressiooniga
toimetulekuks? Christel van Neerven, Monique Pullen, tööter-
töötervishoiu ja tööohu- vishoiu ja tööohutuse
tuse osakonna juhataja. valdkonna nõustaja.
M. Pullen: Meil on olemas asutusesise
sed eeskirjad. Hiljuti neid ajakohastati
ning juhtkond ja töönõukogu peavad need veel heaks kiitma. Tänapäeval esineb roh
kem agressiooni ja vägivalda. Meie lähenemisviis on kehtestada selged asutusesisesed
eeskirjad selle kohta, kuidas omavahel ja patsientidega nõuetekohaselt suhelda, et
selliseid agressiooniilminguid ära hoida. Oleme välja töötamas suhtlemist ja inimeste
vahelisi suhteid, sealhulgas kliendisõbralikkust käsitlevaid tegevuspõhimõtteid. Meie
kogemused näitavad, et pärast polikliiniku töötajate kliendisõbralikkusealast koolitust
on klientide agressioonid vähenenud. Nimetatud asutusesiseste eeskirjadega seotud
tegevuspõhimõtetes käsitleme näiteks seda, kuidas me omavahel aupaklikult koos
töötame ja kuidas suhtleme patsientidega. Need tegevuspõhimõtted rakendatakse
aasta lõpuks ning pärast seda algavad koolitusmeetmed, sealhulgas töötajate ja rüh
majuhtide koolitamine. Lähtepunktiks on alati asjaolu, kuidas üksteisega aupaklikult
lävida. Ühtlasi nõustame ja koolitame inimesi selgemalt väljendama, mida nad peavad
211
vastuvõetavaks ja mida mitte, ning mida nad saavad selles küsimuses ette võtta. Meie
arvates on tähtis, et töötajad tunneksid enda piire ja annaksid neist teada.
Intervjueerija: Kas Teie organisatsioonis on kindlad kontaktisikud, kelle poole kiusa

mise, agressiooni või vägivallailmingute puhul pöörduda?
M. Pullen: Töötajad võivad võtta ühendust ettevõtte sotsiaaltöötaja või konfident

siaalse nõustajaga. Ent esimene kontaktisik on alati rühmajuht või osakonnajuhataja.
Meil on ka asutuseväline (sotsiaaltöö taustaga) usaldusisik, kellega töötajad võivad
ühendust võtta, kui neil on näiteks probleeme oma rühmajuhiga. Tavaline moodus on
siiski pöörduda rühmajuhi poole. Kui nad ei saa rääkida rühmajuhiga, võivad nad võtta
ühendust osakonnajuhataja või järgmise astme juhiga.
Intervjueerija: Milliseid meetmeid olete võtnud läbipõlemise ennetamiseks?
M. Pullen: Püüame seda mõõta vitaalsuse uuringutes. Töötervishoiu ja tööohutuse

küsimusi käsitletakse töötervishoiuarsti, osakonnajuhataja ning inimressursside vald
konna nõustaja korrapärastel koosolekutel. Nad arutavad nii üldmeetmeid kui ka üksi
kuid juhtumeid. Näiteks on ümber korraldatud ühe osakonna töö.
Intervjueerija: Kas töötajad saavad füüsilise rünnaku korral kolleegidelt/ülemustelt

või teistelt inimestelt (nt turvateenistus, majahoidja, uksehoidjad) kiirelt abi?
M. Pullen: Jah, kolleegidelt, rühmajuhilt, osakonnajuhatajalt ja ka turvatöötajatelt.

Töötajad võivad helistada turvateenistusele. Mõnel juhul peavad turvatöötajad kut
suma politseid. Asjaolu, et patsient tekitas probleeme, hiljem ka registreeritakse ja talle
võidakse keelata sissepääs haiglasse.
Intervjueerija: Kas rünnaku toimumise korral pakutakse Teie asutuses hiljem konsul
Hea tava
tatsioone, sealhulgas kogu rühmale?
M. Pullen: Jah, seda teevad rühmajuht, osakonnajuhataja ja/või kolleegid. Kui on

vaja põhjalikumat abi, on olemas ka võimalus võtta ühendust töötervishoiuarsti ja
sotsiaaltöötajaga.
Intervjueerija: Kas Teie osakonnas on olemas suunised või kokkulepe agressiivsete

patsientidega käitumise kohta?
M. Pullen: See on ettevalmistamisel. Selle sisu hõlmab selliseid tahke nagu kolleegilt
abi palumine ning turvateenistuse ja osakonnajuhataja teavitamine. Hiljem osakonnas
vahejuhtumitest rääkimist ja arutamist, kuidas tulevikus saaks selliseid olukordi pare
mini lahendada. Vajaduse korral töötervishoiuarstiga vestlemist, sõltuvalt sellest, kui
šokeeriv oli vahejuhtum töötaja jaoks.
Intervjueerija: Kas Teie asutuses pakutakse suhtlemise ja olukorra maharahustamise

teemalisi seminare?
M. Pullen: Jah, kuid need ei ole kohustuslikud. Tavaliselt osalevad töötajad seminari
del pärast seda, kui vahejuhtum on aset leidnud. Edaspidi kavatseme jagada rohkem
teavet selle kohta, mida saab ette võtta. Eelkõige soovime pöörduda sagedamini rüh
majuhtide poole, et neid pakutavatest seminaridest teavitada. Igal aastal teavitame
rühmajuhte tervishoiu ja ohutusega seotud küsimustest. Anname neile nõu selle
kohta, mida nemad saavad teha, ja tuletame neile meelde, et nad on kohustatud
tagama töötervishoiu ja tööohutuse oma osakonnas.
212
5.8. Lingid
1. Aruanne „Tööl EU-OSHA Tööga seotud stressi võib esineda kõikides sektorites ja iga suuru
esinevate psühhosot (Euroopa Tööohu sega organisatsioonides – see võib mõjutada kõiki töötajaid kõikidel
siaalsete riskide ja tuse ja Töötervis tasanditel.
stressi vähendamine hoiu Agentuur) http://osha.europa.eu/en/publications/reports/104
praktikas”
2. Raamkokkulepe ahis ELi sotsiaalne Eduka organisatsiooni üks põhitunnus on tööl vastastikune austus
tamise ja vägivalla dialoog kõikide tasandite töötajate vahel. Seepärast on ahistamine ja vägivald
kohta tööl vastuvõetamatud.
http://osha.europa.eu/data/links/framework-agreement-on-harassment-
and-violence-at-work
3. Raamkokkulepe ELi sotsiaalne Kokkuleppe eesmärk on parandada tööandjate, töötajate ja nende
tööga seotud stressi dialoog esindajate teadlikkust ja arusaamist tööga seotud stressist ning juh
kohta tida nende tähelepanu märkidele, mis võivad osutada tööga seotud
stressi probleemidele.
http://www.etuc.org/a/529
4. Tööaeg – selle mõju Rahvusvaheline Praegu on olemas põhjalikke tõendeid selle kohta, et töötajate hulgas
tervisele ja ohutusele Tööorganisatsioon on tööaeg muutumas üha mitmekesisemaks. Tekkivate tööaja korral
damise viiside mitmekesisus – erinevad vahetuste mudelid, paindliku
mad tööajad, erinevad tööhõivealased staatused jne – viitavad sellele,
et tööhõive korraldamise ja reguleerimise traditsioonilistele meetodi
tele on tekkimas üha suurem konkurents.
http://www.ilo.org/travail/whatwedo/publications/WCMS_TRAVAIL_
PUB_25/lang--en/index.htm
5. Vahetustega töö Ühendkuningriik Kurnatus-/riskiindeks on töötajate kurnatuse taseme mõõtmise vahend,
tajatele suunatud mis töötati välja konkreetselt vahetustega töötajate jaoks. Teadusuuringu
kurnatus-/riskiindeksi aruanne.
väljatöötamine http://www.hse.gov.uk/research/rrpdf/rr446.pdf
6. Vahetustega töö Eurocontrol Aruandes tutvustatakse Euroopa lennuliikluse korraldamises vahetus
haldamine Euroopa tega töö haldamist käsitleva teostatavusuuringu tulemusi. Doku
lennuliikluse korral mendis on antud ülevaade vahetustega töös töötajate tervishoidu,
damises. Ülevaade sotsiaalseid nõudeid, ohutust, tulemuslikkust ja tootlikkust/tõhusust
kasutatud kirjandu käsitlevate olemasolevate uuringute tulemustest.
sest http://www.eurocontrol.int/humanfactors/gallery/content/public/
docs/DELIVERABLES/M27%20MSEA%20Literature%20Review%20_
Ed%201.0%20-%20Released-withsig.pdf
7. Arbejdstilsynet: töö Taani Taani töökeskkonna ameti aruanne töökeskkonna uute prioriteetide
kohtade hindamise kohta.
kontrollnimekirjad http://arbejdstilsynet.dk/en/engelsk/information.aspx
8. „Tööga seotud Eurofound/ Euro Eurostati andmed Euroopa riikides esinevate mitmesuguste olukor
terviseprobleemid stat dade kohta. Teave on liigitatud majandussektori, keele ja riigi kaupa.
ELis ajavahemikul http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-NK-01-017/
1998-1999” EN/KS-NK-01-017-EN.PDF
9. Euroopa nädal 2002 EU-OSHA Euroopa nädal 2002 kujutab endast teabekampaaniat, mille eesmärk
„Töö stressiga” (Euroopa Tööohu on muuta Euroopa ohutuks ja tervislikuks töötamiskohaks, soodusta
tuse ja Töötervis des stressi ja tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide vähendamisele
hoiu Agentuur) suunatud tegevust.
https://osha.europa.eu/et/topics/stress
10. Teabeleht nr 22 EU-OSHA Tööstressi kogetakse siis, kui töökeskkonna nõudmised ületavad tööta
„Tööstress” (Euroopa Tööohu jate suutlikkuse tulla nendega toime või saavutada nende üle kontroll.
tuse ja Töötervis http://osha.europa.eu/en/publications/factsheets/22
hoiu Agentuur)
213

11. Teabeleht nr 23 EU-OSHA (Euroopa Teabeleht on suunatud neile, kes tahavad astuda praktilisi samme
„Tööga seotud stress” Tööohutuse ja Töö töökohal kiusamise vastu võitlemiseks.
tervishoiu Agentuur) http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/23
12. Teabeleht nr 24 EU-OSHA Töövägivald on tööstressi oluline põhjustaja. Lisateave materjali lõpus
„Töövägivald” (Euroopa Tööohu viitab agentuuri infoallikatele, sealhulgas teistele teabelehtedele.
tuse ja Töötervis http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/24
hoiu Agentuur)
13. Teabeleht nr 32 EU-OSHA Tööstress tabab Euroopa Liidus rohkem kui iga neljandat töötajat.
„Kuidas lahendada (Euroopa Tööohu http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/32
psühhosotsiaalseid tuse ja Töötervis
küsimusi ja vähen hoiu Agentuur)
dada tööstressi”
14. Ajakiri „Töö stressiga” EU-OSHA Tööga seotud stressi tagajärjed on ilmsed – see võib põhjustada inimes
(Euroopa Tööohu tel kannatusi nii tööl kui ka kodus ning mõjutada oluliselt organisatsiooni
tuse ja Töötervis aluseid. Seepärast on palju põhjusi selle suhtes meetmeid võtta.
hoiu Agentuur) http://osha.europa.eu/publications/magazine/5?language=de
15. Kuidas lahendada EU-OSHA Viimastel aastakümnetel on tööturgu iseloomustanud märkimis
psühhosotsiaalseid (Euroopa Tööohu väärsed muutused: muutunud tööülesanded, rollid ja töökohad,
küsimusi ja vähen tuse ja Töötervis paindlikkus tööhõives ja tootmises, horisontaalsed organisatsioonid
dada tööga seotud hoiu Agentuur) ja juhtimise delegeerimine. Selline ümberkorraldamine koos info
stressi tehnoloogia valdkonnas toimunud muudatuste ja üleilmastumisega
toob kaasa uusi katsumusi organisatsioonidele ja üksikutele töötaja
tele. Selliseid katsumusi esineb kõikjal Euroopas ning sageli järgne
vad neile üha suuremad probleemid, nagu tööga seotud stress.
http://osha.europa.eu/publications/reports/309
16. „Riskihindamise EU-OSHA Kuidas teostada riskihindamist?
põhialused” (Euroopa Tööohu https://osha.europa.eu/et/topics/riskassessment
tuse ja Töötervis
hoiu Agentuur)
17. Stress ja psühho- EU-OSHA EU-OSHA veebisaidi selles jaos jagatakse ajakohast teavet tervishoiu
sotsiaalsed riskid (Euroopa Tööohu ja ohutuse hea tava kohta tööga seotud stressi valdkonnas.
tuse ja Töötervis http://osha.europa.eu/good_practice/topics/stress
hoiu Agentuur)
18. Tervishoiu ja Ohutuse Ühendkuningriik Dokumendis antakse praktilisi nõuandeid, mis aitavad Teil kindlaks
Täitevasutus: vägivald teha, kas vägivald on Teie töötajate jaoks probleem ning kuidas selli
tööl sel juhul selle vastu võidelda.
http://www.hse.gov.uk/pubns/indg69.pdf
19. COPSOQ: Kopen Taani, Hispaania, COPSOQi küsimustik on kontrollivahend, mille abil dokumenteerida
haageni psühhosot Saksamaa vaimset koormust ja pingeid töökohal.
siaalne küsimustik 1. Link dokumendile: psühhosotsiaalseid töötingimusi, tervishoidu ja
heaolu käsitleva küsimustiku kolm versiooni:
http://www.arbejdsmiljoforskning.dk/upload/english_copsoq_2_
ed_2003-pdf.pdf
2. Link: psühhosotsiaalse riski hindamist käsitleva küsimustiku
COPSOQ ISTAS21 kõikide psühhosotsiaalsete skaalade (21) või mõõt
mete (73 punkti) võrdlusväärtused on arvutatud Hispaania esindus
liku palgatöötajate valimi põhjal:
http://www.scielosp.org/scielo.php?script=sci_abstract&pid=S1135-
57272008000600007&lng=en&nrm=iso&tlng=en
3. Link: küsimustiku saksakeelne versioon töötati välja taani- ja
ingliskeelse Kopenhaageni psühhosotsiaalse küsimustiku alusel ning
seda katsetati 2003.-2004. aastal laiapõhjalise, 2561 töötajat hõlmava
valimi põhjal:
http://www.copsoq.de
20. Uuring NEXT EL Uuringus NEXT on käsitletud õendustöötajate enneaegse töölt lahku
mise põhjuseid, asjaolusid ja tagajärgi.
http://www.next.uni-wuppertal.de/EN/index.php?next-study
214

Cox, T., A. Griffiths ja E. Rial-Gonzalez, „Research on work-related stress”, Euroopa
Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2000.
Denis, F., S. Stordeur ja W. D’Hoore, „Une enquete sur le stress occupationnel en milieu
hospitalier, Medecine du travail et ergonomie”, Arbeidsgezondheidszorg en ergonomie,
37. kd, nr 4, 2000, lk 169–178.
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, „Prevention of psychosocial risks and

stress at work in practice” („Tööl psühhosotsiaalsete riskide ja stressi vähendamine
praktikas”), Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2002
(http://osha.europa.eu/en/publications/reports/104).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, „Working on stress” („Töö stressiga”),

Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2002 (http://osha.europa.
eu/en/publications/magazine/5?language=de).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (koostaja): „How to tackle psychosocial

issues and reduce work-related stress” („Kuidas lahendada psühhosotsiaalseid küsi
musi ja vähendada tööga seotud stressi”), Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete
Talitus, Luxembourg, 2002 (http://osha.europa.eu/en/publications/reports/309).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (koostaja), „Kuidas lahendada psüh

hosotsiaalseid küsimusi ja vähendada tööstressi”, Bilbao, 2002 (http://osha.europa.eu/
en/publications/factsheets/32).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (koostaja), „Tööga seotud stress”,

Bilbao, 2002 (http://osha.europa.eu/en/publications/factsheets/23).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (koostaja), „Töövägivald”, Bilbao, 2002

(http://osha.europa.eu/en/publications/factsheets/24).
Harrach, A. „Arbeitswissenschaftliche Psychosomatik – arbeitsbedingte psychische

und psychosomatische Störungen”, avaldatud väljaandes Teske, U. ja B. Witte (koosta
jad): „Prävention arbeitsbedingter Erkrankungen. Band 2: Gesundheitliche Auswirkungen
und Erkrankungsschwerpunkte”, VSA, Hamburg, 2000, lk 51–103.
Hasselhorn, H.-M., B. H. Müller, P. Tackenberg, A. Kümmerling ja M. Simon, „Berufsaus

stieg bei Pflegepersonal. Arbeitsbedingungen und beabsichtigter Berufsausstieg bei
Pflegepersonal in Deutschland und Europa”, BAuA, Dortmund, Berliin, Dresden, 2005.
Kompier, M. A. J., S. A. E. Geurts, R. W. M. Gründemann, P. Vink ja P. Smulders, „Cases

in stress prevention: the success of a participative and stepwise approach”, Stress
Medicine, 14/1998, lk 155–168.
Maailma Terviseorganisatsioon,„Prima-EF: Guidance on the European framework for psyc

hosocial risk management: A resource for employers and worker representatives”, WHO
Protecting Workers’ Health Series, nr 9 (http://www.prima-ef.org/prima-ef-book.html).
Mauranges, A., „Stress, souffrance et violence en milieu hospitalier: Manuel a l’usage

des soignants”, Mutuelle nationale des hospitaliers et des professionnels de la sante et du
social/La collection MNH, 2009 (3. väljaanne).
Nübling, M., U. Stösel, H.-M. Hasselhorn, M. Michaelis ja F. Hofmann, „Methoden zur

Erfassung psychischer Belastungen”, BAuA, Dortmund, Berliin, Dresden, 2005.
215
Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsioon, „Guide for risk assessment in small

and medium enterprises: Mental workload. identification and evaluation of hazards;
Taking measures”, 2009 (http://www.issa.int/Resources/Resources/Mental-Workload/
(language)/eng-GB).
Schambortski, H., „Mitarbeitergesundheit und Arbeitsschutz, Gesundheitsförderung

als Führungsaufgabe”, Elsevier, München, 2008.
Siegrist, J., „Adverse health of high effort – low reward conditions at work”, Journal of
Occupational Health Psychology, 1/1996, lk 27–43.
Spencer, M. B., K. A. Robertson ja S. Folkard, „The development of a fatigue/risk index

for shiftworkers”, HSE Books, Norwich, 2006 (http://www.hse.gov.uk/research/rrpdf/
rr446.pdf ).
Spurgeon, A., „Working time: Its impact on health and safety”, Rahvusvaheline
Tööorganisatsioon (saadaval programmi „Töö- ja tööhõive tingimused” raames), Sŏul,
2003.
Tabanelli, M. C., M. Depolo, R. M. T. Cooke, G. Sarchielli, R. Bonfiglioli, S. Mattioli,

F. S. Viloant, „Available instruments for measurement of psychosocial factors in the
work environment”, International Achieves of Occupational Environmental Health, 82,
2008, lk 1–12.
216
Lisa
Alljärgnevates näitlikes tabelites on hinnatud psühhosotsiaalset riski „stress” kutserüh
made, osakondade või hooldekodude osade kaupa. Kutsealasid, osakondi ja hoolde
kodude osasid saab kohandada nii, et need vastaksid Teie asutuse määratlustele. Peale
selle on võimalik neid omakorda eristada: näiteks arstid võib liigitada vastavalt nende
erialale.
Tabelid annavad Teie asutuse kohta ülevaate sellest:
• kas esineb psühhosotsiaalseid probleeme;
• millistes valdkondades neid võib esineda;
• millistele valdkondadele tuleks keskenduda;
• kus esineb kõige suurem vajadus meetmeid võtta.
Töötervishoiu ja tööohutuse meetmed võivad näidata, kas on vaja tegutseda. Selle

käigus võib olla vaja ka otsustada, kas kasutate enne töökoha ümberkavandamist vali
deeritud sõelumis- või ekspertmenetlusi.
Näidistabel 5.1.
Kutserühm Risk Suurim kokkupuude stres-
siga kutserühmade kaupa.
puudub kõrgendatud Suur
1. Õendustöötajad o o o
2. Majapidamise korralda o o o
mine
3. Koristustöötajad o o o
4. Köögitöötajad o o o
5. Arstid o o o
6. Päästetöötajad o o o
Näidistabel 5.2.
Organisatsiooni üksus/tegevus- Risk Suurim kokkupuude stres-
siga osakondade kaupa.
valdkond
puudub kõrgendatud Suur
1. Intensiivraviüksus o o o
2. Sisehaiguste osakond o o o
3. Kirurgia o o o
4. Uroloogia o o o
5. Günekoloogia o o o
217
6
Keemilised riskid
6.1. Sissejuhatus 6.6.3.2. Ettevalmistustöö ja kasutamine

6.6.3.3. Pakendamine ja transport
6.2.
Asjaomase riski olemus: ohtlike 6.6.3.4. Puhastustööd
6.6.3.5. Täiendavad meetmed
ainete ja preparaatidega kaasne-
vad konkreetsed riskid 6.7.
Tegevused, kus kasutatakse
anesteesiagaase
6.3.
Keemiliste riskide hindamise 6.7.1. Suurima kokkupuuteohuga töö
põhikriteeriumid 6.7.2. Mõju tervisele ja ohutusele
6.7.3. Konkreetsed ennetusmeetodid ja -menetlused
6.3.1. Riskihindamine
6.7.3.1 Anesteesiagaaside kasutamine operatsioonisaalides
(ja muudes kirurgilistes ruumides)
6.4. Üldised ennetus- ja kaitsemeet 6.7.3.2. Anesteesiajärgsed ärkamisruumid
med. Kaitsemeetmete rakenda 6.7.3.3. Muud tegevused, kus kasutatakse anesteesiagaase
mine riskihinnangut arvesse võttes 6.7.3.4. Täiendavad meetmed
6.4.1. Kaitsemeetmed 6.8. Tegevused, kus kasutatakse rep

6.4.2. Töötajate teavitamine/juhendamine
roduktiivsust ohustavaid aineid
6.4.3. Meetmete tõhususe jälgimine
6.9. Euroopa Liidu asjakohased
6.5. Puhastus- ja desinfitseerimistööd
6.5.1. Suurima kokkupuuteohuga tööolustiku
direktiivid
kirjeldus
6.5.2. Tervisele ja ohutusele avalduva mõju 6.10. Hea tava järgimine ettevõttes
kirjeldus 6.10.1. Ohutu desinfektsiooni teemaline intervjuu
6.5.3. Konkreetsed ennetustehnikad ja -menetlused Viini keskhaiglaga (Allgemeines Krankenhaus
der Stadt Wien – AKH Vienna)
6.6. T sütostaatilised/tsütotoksilised 6.10.2. Ohutu töö tsütostaatiliste ravimitega
ravimid
6.11. Lingid
kirjeldus
6.6.2. Mõju tervisele ja ohutusele 6.12. Kasutatud kirjandus
6.6.3.1. Tsütostaatiliste ravimite valmistamine
6.1. Sissejuhatus
01 Paljud tervishoiu- Tööandjad on kohustatud riskihin-
valdkonna töötajad
peavad töötama
damise raames hindama keemilis-
ohtlike ainetega. test ainetest tulenevaid riske (123)(124).
Terviseteenustega seotud tegevuse
analüüsist on ilmnenud, et riskihin-
damises tuleb eelkõige kaaluda toi-
minguid, mille käigus puututakse
kokku järgmiste ainetega:
1. puhastus- ja
desinfitseerimisvahendid;
2. anesteetikumid;
3. tsütostaatilised/tsütotoksilised
ravimid;
4. ained, mis võivad ohustada rep

roduktsiooni, eeskätt teatavad
ravimid.
Peale nende ainete ja ainerühmade võib tervishoiuteenustes olla oma roll veel ter
vel real teistel kemikaalidel (nt lahustid ja muud laborites kasutatavad kemikaalid,
meditsiiniline piiritus, säilitusained), mida ei ole siin aga üksikasjalikult arutatud.
Riskihindamises ei tohi unustada ka seda, et juurdepääs narkootikumidele ja ravimi
tele on tervishoiuteenuste puhul palju lihtsam kui muudel elualadel (vt ka 5. peatükk).
Mõnel eespool nimetatud keemilisel ainel on reproduktiivtoksilised omadused (vt

punkt 6.8).
Tervishoiusektoris keemiliste ainetega kaasnevate riskide hindamisel esineb mitu

konkreetset probleemi.
• Kui klassikalised ohtlikud ained on sellistena klassifitseeritud ja märgistatud, siis

Euroopa direktiivide kohane ohtlike ainete kohustusliku märgistamise säte ohtlike
ravimite suhtes ei kehti. Neid klassifitseeritakse ja märgistatakse üksnes kooskõ-
las ravimiseaduses täpsustatud tingimustega. Seepärast ei suuda töötajad selliste
(123) Nõukogu direktiiv toodetega kaasnevaid riske tihti kindlaks teha. See kehtib näiteks anesteetiku-
89/391/EMÜ, 12. juuni mide, tsütostaatiliste ravimite, muude ravimite ja desinfitseerimisvahendite puhul.
1989, töötajate töö-
tervishoiu ja töö-
ohutuse parandamist • Hügieenimeetmete tõttu on sageli vaja kasutada keemilisi desinfitseerimis- ja
soodustavate meetmete puhastusaineid. Nendega kaasnevaid mitmesuguseid riske tuleb pidevalt arvesse
kehtestamise kohta,
EÜT L 183, 29.6.1989,
võtta: kemikaalide ulatuslikuma kasutamise tagajärjel võib küll väheneda nakkus-
lk 1–8. risk, aga ka suureneda keemiline risk.
(124) Nõukogu direktiiv • Peamiselt patsientide abistamisest lähtuv tööülesannete järjekord võib kujutada
98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
töötajate tervise ja töötajate jaoks ohtu juhul, kui tööde järjestikuse teostamise kiiruse nimel jäetakse
ohutuse kaitse kohta unarusse töötajate kaitsmine (nt operatsioonisaalis või esmaabiosakonnas).
keemiliste mõjuritega
seotud ohtude eest
tööl (neljateistkümnes
üksikdirektiiv direktiivi Käesoleva peatüki eesmärk on kirjeldada tervishoiuteenustes ohtlike ainete käsitse
89/391/EMÜ artikli 16 misega kaasnevaid tüüpilisi riske, arutada riskihindamise meetodeid ning tutvustada
EÜT L 131, 5.5.1998, peamisi kaitsemeetmeid mõningate ohtlikke aineid hõlmavate toimingute puhul.
lk 11–23.
220
6 Keemilised riskid
6.2. Asjaomase riski olemus: ohtlike ainete ja

preparaatidega kaasnevad konkreetsed
riskid
Ohtlikke aineid käsitlevate Euroopa õigusaktide, näiteks nõukogu direktiivi 67/548/
EMÜ alusel on ohtlikud ained sellised ained ja preparaadid, millel on üks või mitu all
järgnevat tunnust (ohtlikku omadust) (125).
Toksikoloogilised riskid Füüsikalis-keemilised riskid Ökotoksikoloogilised riskid
Väga toksiline Plahvatusohtlik Keskkonnale kahjulik
Toksiline Põlemist soodustav
Kahjulik Ülikergesti süttiv
Korrodeeriv Kergestisüttiv
Ärritust tekitav Süttiv
Ülitundlikkust tekitav
Kantserogeenne
Reproduktiivtoksiline
Mutageenne
Muul viisil krooniliselt kahjulik
Ohtlikud võivad olla ka sellised ained, millel nimetatud omadused ilmnevad üksnes kemikaali Oluline
de segudes või ainete, preparaatide või toodete kasutamisel, näiteks hambalaborites töödelda tähelepanek
vate materjalide jahvatamisel tekkivad tahked osakesed.
Direktiivi 98/24/EÜ (126). artikli 2 punkti b kohaselt hõlmavad ohtlikud ained ka teisi oht
likke keemilisi mõjureid. Sellised muude keemiliste/füüsikaliste omadustega mõjurid
on näiteks lämmastik (lämmatav), „kuiv jää” (äärmiselt külm), aur (kuum) ja surugaasid
(kõrge rõhk).
6.3. Keemiliste riskide hindamise

põhikriteeriumid (125) Nõukogu direktiiv
67/548/EMÜ, 27. juuni
1967, ohtlike ainete liigi
Ohtlike ainetega seotud riskide kindlakstegemisel ja hindamisel tuleb teha järgmised tamist, pakendamist ja
sammud: märgistamist käsitlevate
õigus- ja haldusnormide
ühtlustamise kohta, EÜT
1. koguda teavet kasutatavate ainete, preparaatide ja toodete kohta; 196, 16.8.1967, lk 1–98.
2. teha kindlaks ohtlikud ained ja ained, mille omadused ei ole teada või piisavalt (126) Nõukogu direktiiv
98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
hästi teada; töötajate tervise ja
ohutuse kaitse kohta
3. proovida asendusmenetluste ja -ainete kasutamist; keemiliste mõjuritega
seotud ohtude eest
4. teha kindlaks kokkupuute ulatus, laad ja kestus, võttes arvesse kõiki kokku- üksikdirektiiv direktiivi
puutevõimalusi; 89/391/EMÜ artikli 16
EÜT L 131, 5.5.1998,
5. hinnata riske; lk 11–23.
221
6. rakendada kaitsemeetmed riskihinnangut arvesse võttes;
7. kontrollida tõhusust (nt kontrollida võetud meetmeid);
8. teha asjakohsed järeldused teostatud ennetavate töötervishoiu-uuringute põhjal.
Teabe kogumine kasutatavate ainete, preparaatide ja toodete

kohta
Ohtlike ainete klassifitseerimine tootja poolt
Tootjad peavad turule toodavad ohtlikud ained ja preparaadid klassifitseerima ning

need vastavalt klassifikatsioonile pakendama ja märgistama. Kohustusliku märgista
mise nõudest on vabastatud näiteks meditsiinitooted – valmisravimid ja meditsiini
tooted (nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ artikkel 1).
Ohusümbolid ja -hoiatused
.((1&
ehk riskilaused (R-laused) (nt
„Sissehingamisel mürgine”) 1SBDUJDBMHVJEFMJOFT
$IFNJDBMBHFOUTEJSFDUJWF
juhivad tähelepanu ohtli %#
kele omadustele. S-laused
1SBDUJDBMHVJEFMJOFTo$IFNJDBMBHFOUTEJSFDUJWF&$
kujutavad endast ohutus
alaseid nõuandeid (nt „Ärge
hingake sisse gaase/suitsu/
aeru/aerosoole) (vt joonis).
Üksikasjalikum teave R- ja
S-lausete kohta on esita
tud väljaandes „Praktilised
mittesiduvad nõuanded
töötajate tervise ja ohu
(127) Euroopa Komisjon,
tuse kaitsmiseks keemiliste (XURSHDQ&RPPLVVLRQ
mõjuritega seotud ohtude 02 Meditsiinilabori- 03 Väljaanne „Prak-

BBBFRYHUB(1LQGG
„Practical Guidelines of
a non-binding nature eest tööl” (127). tes kasutatavad tilised suunised.
on the protection reaktiivid on sageli Keemiliste mõjurite
of the health and määratletud ohtlike direktiiv 98/24/EÜ”.
safety of workers from ainetena.
the risks related to Teatavatel juhtudel tuleb tooted ise märgistada, näiteks kui ohtlikud ained ja kohus
chemical agents at
work, Part I” („Praktilised
tusliku märgistamisnõudega hõlmatud tooted paigutatakse tootja konteineritest üle
mittesiduvad nõuanded muudesse anumatesse ja ladustatakse sellisel kujul. Etikette saab osta spetsialiseeru
töötajate tervise ja nud äriühingutelt.
ohutuse kaitsmiseks
seotud ohtude eest Täiesti uue üldise märgistamis- ja teabesüsteemi kehtestamise tagajärjel kavat
tööl, I osa”), Euroopa setakse eespool kirjeldatud märgistamissüsteem eelseisvatel aastatel asendada.
Ühenduste Ametlike
Üleminekuetapil (kõige hiljem 2015. aastani) rakendatakse ühtset ülemaailmset
Luxembourg, 2006 süsteemi paralleelselt vana märgistamissüsteemiga, mille see pikapeale asendab.
(ISBN 92-894-9651-7). Täpsemad teabeallikad ühtse ülemaailmse süsteemi kohta on esitatud punktis 6.11.
222
6 Keemilised riskid
Kemikaalide ohutuskaardid
Märgistust täiendavad kemikaalide ohutuskaardid. Seal on tootja esitanud üksikasja
likku teavet toote omaduste ja nendega seotud ohtude kohta. Ohutuskaardid peaksid
alati olema võimalikult ajakohased ning tootjalt või tarnijalt saab küsida nende viimast
versiooni. Kui kõikide toodete kohta on ohutuskaardid saadaval, on juba täidetud suur
osa teabe kindlakstegemise nõudest. Töötajatel peab olema juurdepääs kõikidele
kemikaalide ohutuskaartidele (direktiivi 98/24/EÜ artikkel 8) (128).
Kui riski hindamiseks on vaja lisateavet, võib seda küsida tootjalt. Selliste ainete kohta,
millel ohutuskaart puudub, näiteks valmisravimid ja -meditsiinitooted, tuleb taotluse
korral esitada asjakohast teavet. Mõned tootjad lisavad ka sellistele ainetele vabataht
likult ohutuskaardi. Valmisravimite kohta on olemas ka farmatseutilised andmed, mis
kirjeldavad selle omadusi ja mõju, kuigi seda seoses terapeutilise kasutamisega.
Asendusainete kasutamise võimaluse kontrollimine (129)(130)
Tööandja peab tagama, et riskihindamises kehtestatud meetmetega kõrvaldatakse või

vähendatakse miinimumini tööga seotud ohtlikest ainetest tulenev risk töötajate ter
visele ja ohutusele. Selle kohustuse täitmiseks peaks tööandja soovitatavalt asendama
ohtlikke aineid hõlmavad toimingud või ohtlikud ained ise vastavalt selliste menet
luste ja ainete, preparaatide või toodetega, mis asjakohastel kasutustingimustel ei ole
töötajate tervisele ja ohutusele ohtlikud või on vähem ohtlikud. Kui asendamisvõima
lusest loobutakse, tuleb seda riskihindamise dokumentides põhjendada. 98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
töötajate tervise ja
Isegi kui meditsiiniasutustes on teraapilise vabaduse ja hügieenieeskirjade tõttu või ohutuse kaitse kohta
malik teostada ohtlike ainete ja alternatiivsete menetluste kontrolli ainult piiratud seotud ohtude eest
ulatuses, tuleb juhtida tähelepanu sellele, et töötajad ei tohi ohtlike ainetega kokku tööl (neljateistkümnes
puutuda. Enne ohtlike ainete ulatuslikku esinemist hõlmavate toimingute rakendamist üksikdirektiiv direktiivi
tuleb kontrollida protsessi tehnoloogiat ja ainete kasutamise viisi. Samuti tuleb kont lõike 1 tähenduses),
rollida, kas sama eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem ohtlike kasutusviisidega. EÜT L 131, 5.5.1998,
lk 11–23.
Asendusainete ja alternatiivsete menetluste kontrollimise järgse kaalumise tulemused
peab kooskõlas siseriiklike eeskirjadega dokumenteerima ja, kui see on asjakohane, 98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
esitama taotluse korral pädevatele asutustele. Meditsiiniasutuste puhul on mõistlik töötajate tervise ja
täita seda dokumenteerimiskohustust menetluste või ainete põhiselt, näiteks: ohutuse kaitse kohta
seotud ohtude eest
• desinfitseerimisvahendite, ravi- ja anesteesiaprotseduuride valikul; tööl (neljateistkümnes
• töötajatele ohtlikuks osutuda võivate uute ravimite või desinfitseerimisvahendite lõike 1 tähenduses),
kasutuselevõtmisel. EÜT L 131, 5.5.1998,
lk 11–23, artiklid 5 ja 6.
Korrapäraste ajavahemike tagant tuleb kontrollida, kas ainete asendamise ja alterna

tiivsete menetluste kontrollimise tulemused vastavad ajakohastele andmetele. ja nõukogu direktiiv
2004/37/EÜ, 29. aprill
2004, töötajate kaitse
kohta tööl kantserogee
Kokkupuute ulatuse, laadi ja kestuse kindlakstegemine, võttes nide ja mutageenidega
arvesse kõiki kokkupuutevõimalusi kokkupuutest tuleneva
te ohtude eest (kuues
Toodete käsitsemine 89/391/EMÜ artikli 16
lõike 1 tähenduses) (ko
Lisaks keemiliste ainete või toodete omadustele peab nõuetekohase riskihindamise difitseeritud versioon)
(EMPs kohaldatav tekst),
tagamiseks tundma nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 kohaselt ka nende täpseid ELT L 158, 30.4.2004,
käsitsemistingimusi. lk 50–76, artikkel 4.
223
• Kas tooteid kasutatakse pakendites tarnitud kujul või neid kohandatakse ja näiteks
lahjendatakse (nt desinfitseerimisvahendite kontsentraatide puhul)?
• Kas on olemas konkreetsed ettevalmistavad sammud (nt suurte kontsentratsioo
nide käsitsemisel), mida kokkupuute hindamisel tuleb arvesse võtta?
• Kas on mingeid järelmeetmeid, näiteks vahendite puhastamine?
Kasutatava toote ja konkreetse menetluse laad mõjutab kokkupuutevõimaluse ja
seega ka kokkupuute laadi.
Kokkupuude sissehingamisel
Lenduvate ainete, nagu lahustite või narkoosigaaside lahtisel käsitsemisel võib üheks
oluliseks kokkupuutevõimaluseks olla sissehingamine. Töötervishoius ja tööohutu
ses määratakse sissehingamise teel toimuv kokkupuude kindlaks aine sisaldusena
(131) Komisjoni direktiiv töökoha õhus, tavaliselt õhu koostise mõõtmise teel, aga ka võrdluse põhjal muude
91/155/EMÜ, 5. märts töökohtadega (järelduste tegemine analoogia teel) või põhjendatud kokkupuutehin
1991, milles määratle
takse ja sätestatakse
nangute alusel. Kindlaksmääratud väärtust saab nõuetekohaselt hinnata ainult juhul,
ohtlikke valmistisi kui hindamiskriteeriumina kasutatakse asjakohaseid ainete piirnorme õhus. Hetkel on
käsitleva eriteabe olemas peamiselt riikide kehtestatud piirnormid.
süsteemi üksikasjalik
kord direktiivi 88/379/
EMÜ artikli 10 raken Kokkupuude naha kaudu
damiseks, EÜT L 76,
22.3.1991, lk 35–41.
Lendumatute või madala lenduvusega ainete, näiteks spetsiaalsete desinfitseerimisva
( ) Euroopa Parlamendi ja
132 hendite lahtisel käsitsemisel on sageli kõige suurem roll nahakaudsel kokkupuutel.
nõukogu määrus (EÜ)
nr 1907/2006, 18. det- Nahakaudne kokkupuude võib leida aset mitmesuguste toimingute käigus, näiteks
sember 2006, mis
käsitleb kemikaalide
käte kastmisel keemilistesse lahustesse (nt puhastuslahustesse), kokkupuutel värs
registreerimist, hinda kelt värvitud/desinfitseeritud ja veel märgade pindadega või kui nahk saab niiskeks
mist, autoriseerimist pritsmetega kokkupuutel (nt kui kasutatakse pihustamismenetlust). Vastupidiselt õhu
ja piiramist (REACH)
ja millega asutatakse
kaudu toimuvale kokkupuutele, mille puhul on kehtestatud ainete piirnormid õhus,
Euroopa Kemikaaliamet puuduvad nahakaudset kokkupuudet käsitlevad piirnormid. Toote klassifikatsiooni
ning muudetakse (R-lausete) põhjal on aga sageli võimalik otsustada, kas nahakaudne kokkupuude võib
direktiivi 1999/45/EÜ ja
tunnistatakse kehtetuks
olla teataval määral vastuvõetav (nt põlevvedelike puhul) või tuleb seda täielikult väl
nõukogu määrus (EMÜ) tida (nt ülitundlikkust tekitavate või korrodeerivate ainete puhul).
nr 793/93, komisjoni
määrus (EÜ) nr 1488/94
ning samuti nõukogu
Kui sissehingamise teel toimuva ja nahakaudse kokkupuute võimaluste üle teosta
direktiiv 76/769/EMÜ takse hoolega järelevalvet, võib äärmiselt aktiivsete ainete käsitsemisel olla harvadel
ja komisjoni direktiivid juhtudel tähtis ka suukaudne kokkupuude.
91/155/EMÜ, 93/67/
EMÜ, 93/105/EÜ ja
2000/21/EÜ, ELT L 396, Sõltumatult kokkupuute viisist võimaldab terviklikel väärtustel põhinev bioloogiline
30.12.2006, lk 1–849. seire dokumenteerida ainete imendumise kehasse.
Oluline Paljudel juhtudel on ohtlike ainete riskihindamisel abiks direktiivi 91/155/EMÜ (131) või hilisema
tähelepanek määruse (EÜ) nr 1907/2006 (132) kohastes ohutuskaartides sisalduvad andmed. Kuna ilma
ohutuskaardita tarnitakse eelkõige ravimeid, on osutunud kasulikuks järgida toote valmistaja
hoiatusmärke, eriteavet ja kasutusjuhendeid ning kasutada ka muid teabeallikaid. Kahtluse
korral on võimalik esitada tootjale järelepärimine.
224
6 Keemilised riskid
6.3.1. Riskihindamine
04 Histopatoloogiaga
seotud töökohtadel
võib esineda nii
nahakaudset kui ka
sissehingamise teel
toimuvat kokku-
puudet.
Kasutatavates toodetes sisalduvate ainetega seotud kindlakstehtud riske käsitleva

teabe ning kavandatud meetmete laadi põhjal tuleb eraldi hinnata asjaomaseid sis
sehingamise ja nahakaudse kokkupuute ohte ning füüsikalis-keemilisi ohte (tule- ja
plahvatusoht) ja koondada need andmed seejärel riskihinnanguks (133)(134).
Näiteks alkoholi sisaldavate puhastusvahendite kasutamise tagajärjel võib lahustite

kiire aurumise tõttu esineda ulatuslik kokkupuude sissehingamise teel, mida saab kor
vata, järgides tavaliste alkoholide (etanool, 2-propanool) piirnorme õhus. Samal ajal
võib puhastusvahendis sisalduva alkoholi tõttu väheneda rasvakiht nahal ja toimuda
aine imendumine nahka, kui ei võeta midagi ette naha kaitsmiseks. Peale selle või
vad suure alkoholisisaldusega tooted kujutada endast tuleriski, mis tähendab seda, et
selliste toodete käsitsemisel ja ladustamisel tuleb võtta spetsiaalseid kaitsemeetmeid.
Konkreetse alkoholi sisaldava puhastusvahendiga seotud riskide hindamisel tuleb
arvesse võtta kõiki selliseid tahke.
Üksikasjalikum teave riskihindamise kohta on esitatud väljaandes „Praktilised mitte

siduvad nõuanded töötajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks keemiliste mõjuritega 98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
seotud ohtude eest tööl”. töötajate tervise ja
seotud ohtude eest
Sissehingamise ja nahakaudse kokkupuute ohud ning füüsikalis- tööl (neljateistkümnes
keemilised ohud üksikdirektiiv direktiivi
Kokkupuude nahaga (nahakaudne kokkupuude) EÜT L 131, 5.5.1998,
lk 11–23, artiklid 4 ja 5.
Naha sagedane kokkupuude niiskusega võib põhjustada nahaärritust ja -kahjustusi
ning soodustada ülitundlikkuse (allergiate) tekkimist. Kui käed puutuvad igal päeval „Practical Guidelines
mitu tundi niiskusega kokku, siis on oodata selliste kahjustuste akumuleerumist. of a non-binding nature
on the protection
of the health and
Kui veekindlaid kindaid kantakse vahetpidamata või valesti, võib ka see tuua kaasa safety of workers from
naha ärritumise ja kahjustamise. the risks related to
chemical agents at
work, Part I” („Praktilised
Naha kokkupuude niiskusega kujutab suurimat võimalikku ohtu, sest see nõrgendab mittesiduvad nõuanded
naha vastupanuvõimet ärritavatele või ülitundlikkust tekitavatele ainetele. Seepärast töötajate tervise ja
tuleb eritähelepanu pöörata praktikantidele ja abipersonalile, et kindlalt vältida põh ohutuse kaitsmiseks
jendamatult ulatuslikku kokkupuudet niiskusega. seotud ohtude eest
tööl, I osa”), Euroopa
Kui puhastus- ja desinfitseerimisvahendid puutuvad pidevalt nahaga kokku või kui Ühenduste Ametlike
neid kasutatakse valesti, võivad need põhjustada naha ärritumist ja ülitundlikuks muu Luxembourg, 2006
tumist (allergiaid). (ISBN 92-894-9651-7).
225
Kokkupuude hingamisteedega (sissehingamine)
Lenduvate osakeste tekkimise ja pihustite kasutamise tulemusel võib esineda aurude

ja/või aerosoolide kokkupuudet hingamisteedega.
Peale selle võivad teatavad toimingud/menetlused tekitada nanoosakesi, st väiksema

kui 0,1 μm läbimõõduga osakesi (tabel 6.1).
Uuringud on aga näidanud, et alkoholi sisaldavate desinfitseerimisvahendite kasuta

misel, mis on selles konkreetses sektoris tavapärane, ei ole vaja karta, et ületatakse
alkoholide (nt etanooli, 2-propanooli) piirnorme õhus.
Tabel 6.1.
Toimingud tervishoiusek- Toiming/menetlus Protsess
toris, mis võivad tekitada
nanoosakesi (näited). Laserkirurgia Lihaste, rasva jne pürolüüs
Elektrokaustika Kudede pürolüüs
Moksibustsioon traditsioonilises hiina Ravimtaimede pürolüüs (puju)

meditsiinis
Pihustite kasutamine Mittelenduvate pihustamisjääkide teke
Kokkupuude ainetega (tule- ja plahvatusoht)
Alkoholi sisaldavate desinfitseerimisvahendite ja lahustite (nt meditsiiniline piiritus ja

laborites kasutatavad kemikaalid) kasutamine, nende väljapanemine müügisaalis let
tidele (nt apteekides) ning nende varude hoidmine ja ladustamine võib märgatavalt
suurendada tuleohtu asjaomastes tööpiirkondades ja ruumides. See kehtib ka kõikide
aerosoolpakendite (pihustipudelite) puhul, milles on kasutatud lihtsalt süttivat või ker
gestisüttivat propellenti (nt propaani või butaani).
Riski analüüs
Pärast kemikaalidega kokkupuutumise liigi ja taseme kindlakstegemist peab tööandja

hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma piisavad kaitse-, ennetus-
ja järelevalvemeetmed kooskõlas nõukogu direktiivi 98/24/EÜ artiklitega 6, 7 ja 10.
Nõukogu direktiivi 98/24/EÜ käsitlevad praktilised suunised (punkt 1.2) sisaldavad
üksikasjalikke märkusi tule- ja/või plahvatusriski ning ohtlike keemiliste reaktsioonide
riski, aga ka sissehingamise ning nahakaudse ja suukaudse kokkupuute riski hinda
mise kohta.
Töötajate kokkupuudet sissehingatavas õhus sisalduvate õhu kaudu levivate aine

tega on paljudel juhtudel (kuid mitte kõikide ainete puhul) võimalik mõõta, võrreldes
ainete sisaldust õhus asjaomaste piirnormidega (vt direktiivi 98/24/EÜ artikkel 3 ja I
lisa, direktiivi 2004/37/EÜ III lisa, direktiiv 2000/39/EÜ ja direktiiv 2006/15/EÜ).
Lisaks Euroopa tasandil kehtestatud ohtlike ainete piirnormidele töökeskkonnas on

hindamisel tähtsad ka vastavad riiklikud piirnormid. Tabelis 6.2 on esitatud mõne ter
vishoiusektoris kasutatava ohtliku aine piirnorm töökeskkonnas.
Samas tuleb aga meeles pidada ka seda, et paljudes tööolukordades puututakse

pikaajaliselt kokku väga väikeste ainekogustega, millele ei ole nende mõju (nt kant
serogeense, mutageense või reproduktiivtoksilise mõju) tõttu võimalik piirnorme keh
testada. Sellistel juhtudel on väikeste kogustega pikaajalise kokkupuute tagajärgi eriti
keeruline hinnata.
226
6 Keemilised riskid
Tabel 6.2.
Ohtlike ainete piirnorm Euroopa Liidu direktiivides
EÜ nr CASi nr Mõjur töökeskkonnas (mg/m³) sisalduvad ohtlike ainete
piirnormid töökeskkonnas.
8h Lühiajaline
(135) Nõukogu direktiiv 89/391/
200-659-6 67-56-1 Metanool 260 – EMÜ, 12. juuni 1989,
töötajate töötervishoiu ja
tööohutuse parandamist
203-625-9 108-88-3 Tolueen 192 384 soodustavate meetmete
L 183, 29.6.1989, lk 1–8.
204-696-9 124-38-9 Süsinikdioksiid 9000 –
98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
231-959-5 7782-50-5 Kloor – 1,5 töötajate tervise ja
200-467-2 60-29-7 Dietüüleeter 308 616 seotud ohtude eest
200-662-2 67-64-1 Atsetoon 1210 – 89/391/EMÜ artikli 16
Kõik ksüleeni puh EÜT L 131, 5.5.1998,
215-535-7 1330-20-7 221 442 lk 11–23, artiklid 4–8.
tad isomeerid
231-595-7 7647-01-0 Vesinikkloriid 8 15 98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
231-633-2 7664-38-2 Fosforhape 1 2 keemiliste mõjuritega
seotud ohtude eest
247-852-1 26628-22-8 Naatriumasiid 0,1 0,3 üksikdirektiiv direktiivi
EÜT L 131, 5.5.1998,
lk 11–23, artiklid 5–8.
6.4. Üldised ennetus- ja kaitsemeetmed (135)(136) (138) Euroopa Parlamendi

Kaitsemeetmete rakendamine 2004/37/EÜ, 29. aprill
2004, töötajate kaitse
riskihinnangut arvesse võttes kohta tööl kantserogee
nide ja mutageenidega
kokkupuutest tulenevate
ohtude eest (kuues
6.4.1. Kaitsemeetmed (137)(138) üksikdirektiiv direktiivi
Töötajate kaitsmisel ohtlike ainete (eriti reproduktiivtoksilise ja ülitundlikkust tekitava (kodifitseeritud versioon)
mõjuga ainete) ja niiske keskkonnaga kokkupuutumise eest on tehnilised kaitsemeet (EMPs kohaldatav tekst),
ELT L 158, 30.4.2004,
med tähtsamad korralduslikest kaitsemeetmetest ning need omakorda tähtsamad lk 50–76, artikkel 5.
isiklikest meetmetest. Kasutada tuleb kõiki tehnilisi ja korralduslikke võimalusi, et
kaitsta nahka ja hingamisteid kokkupuute eest. „Practical Guidelines of
a non-binding nature
Tehniliste kaitsemeetmetega aidatakse töötajatel põhimõtteliselt vältida kontakti ohtlike on the protection of
the health and safety of
ainetega või hoida sellist kontakti madalal tasemel. Sellised meetmed hõlmavad suletud workers from the risks
automaatsete puhastus-, desinfitseerimis- või steriliseerimismasinate, tehniliste ventilat related to chemical agents
sioonisüsteemide ning kohalike väljatõmbesüsteemide kasutamist ja selliseid ümberpai at work, Part I” („Praktilised
mittesiduvad nõuanded
gutussüsteeme tsütostaatiliste ravimite tootmisel, mis ei tekita heiteid (139). töötajate tervise ja ohutu
se kaitsmiseks keemiliste
Korralduslikud meetmed seisnevad ohtlike ainetega kokkupuudet hõlmavate toi mõjuritega seotud ohtude
eest tööl, I osa”), Euroopa
mingute eraldamises igasugusest toidu tarbimisest, aga ka töö- ja kaitserõivaste eral Ühenduste Ametlike
damises või teatavate puhastus- või nahakaitse kavade kehtestamises. Väljaannete Talitus,
Luxembourg, 2006
(ISBN 92-894-9651-7).
Isiklikud kaitsemeetmed hõlmavad näiteks kaitsekinnaste, kaitsekombinesoonide,
kaitseprillide või respiraatorite valimist ja kasutamist. Isikukaitsevahendite kasutamine (140) Nõukogu direktiiv
89/391/EMÜ, 12. juuni
on vajalik juhul, kui pärast nõutavate tehniliste ja korralduslike meetmete võtmist esi 1989, töötajate
neb jätkuvalt konkreetne oht töötajatele, näiteks kui ohtlike ainete sisaldus õhus ületab töötervishoiu ja töö
piirnorme või võib esineda kokkupuude nahale ohtlike ainetega. Isikukaitsevahendid ohutuse parandamist
soodustavate meetmete
peavad olema sobilikud tegelike riskide eest kaitse pakkumiseks (140). Näiteks kaitse kehtestamise kohta, EÜT
kindad peavad olema asjakohase kuju ja tihedusega ning nende materjal peab L 183, 29.6.1989, lk 1–8.
227
olema kemikaalidele piisavalt vastupidav. Kemikaalide käsitsemisel ei ole ühe

kordsed meditsiinilised kindad tavaliselt sobilikud kaitsekinnastena kasutamiseks.
Isikukaitsevahendid peavad vastama direktiivi 89/686/EMÜ (141) nõuetele.
Kui tegevuse ajal on ületatud õhus sisalduvate ohtlike ainete piirnormid või bioloogi
lised piirnormid, võivad olla vajalikud ka kutsealased meditsiinimeetmed, näiteks
ennetavad läbivaatused (142).
05 Puhastamis-/desin-
fitseerimismasinad
vähendavad töötajate
kokkupuudet ohtlike
ainetega (vasakul).
06 Nõuetekohaste
ülekandesüsteemi-
dega on võimalik
kokkupuude ära
hoida (paremal).
07 Lüüsis riiete vaheta-

mine välistab saaste
kandumise teistesse
ruumidesse (vasakul).
08 Põhjalikud isikukait-

sevahendid kemo-
teraapiliste ainete
ettevalmistamiseks.
Nende eesmärk on
kaitsta nii inimesi kui
ka tooteid (paremal).

89/686/EMÜ, 21. det
sember 1989, isikukait
sevahendeid käsitlevate
liikmesriikide õigusakti
de ühtlustamise kohta,
EÜT L 399, 30.12.1989,
lk 18–38.

98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
seotud ohtude eest
EÜT L 131, 5.5.1998,
lk 11–23, artikkel 10.
228
6 Keemilised riskid
09 Töötajatel on keeru-
lisi korralduslikke
menetlusi lihtsam
mõista siis, kui need
on tehtud neile kirja-
likult kättesaadavaks.
10 Korrapärane juhenda-

mine aitab töötajatel
keskenduda ohutuse
tagamiseks sobilikele
töömenetlustele ja
-toimingutele.
6.4.2. Töötajate teavitamine/juhendamine

Ohtlike ainetega töötavatele töötajatele tuleb anda juhendeid esinevate ohtude ja (143) Nõukogu direktiiv
98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
kaitsemeetmete kohta (sh seoses ülitundlikkust tekitavate ainete ja niiskes keskkon töötajate tervise ja
nas töötamisega) (143). Juhendamiskursused peavad olema kohandatud riskihindamise ohutuse kaitse kohta
järgi ning neid tuleb korraldada enne töölevõtmist ja hiljem vastavalt vajadusele, keemiliste mõjuritega
seotud ohtude eest
näiteks anda vähemalt korra aastas suulisi juhtnööre seoses konkreetsete töötamis tööl (neljateistkümnes
kohtadega. Kui see on kindlakstehtud riski puhul asjakohane, tuleb kursuste teema ja üksikdirektiiv direktiivi
kuupäev/kellaaeg kirjalikult dokumenteerida ning kinnitada nende isikute allkirjaga, 89/391/EMÜ artikli 16
kellele juhendeid jagatakse. EÜT L 131, 5.5.1998,
lk 11–23, artikkel 8.
Paljudel juhtudel tuleb töötajatele esitada teavet kirjalikult, näiteks tegevusjuhendite
kogumikuna, kus on täpsustatud nii ohtlikke aineid hõlmavatest toimingutest tule (144) Nõukogu direktiiv
98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
nevad ohud inimestele ja keskkonnale kui ka vajalikud kaitsemeetmed ja käitumis töötajate tervise ja
eeskirjad (sealhulgas seoses niiskes keskkonnas töötamisega). Sellisel juhul peaksid ohutuse kaitse kohta
tegevusjuhendid olema sõnastatud lihtsalt mõistetavalt ja töötajate kasutatavas kee keemiliste mõjuritega
seotud ohtude eest
les ning need tuleb töökohal sobivas kohas üles panna. Tegevusjuhendid peaksid sisal tööl (neljateistkümnes
dama juhtnööre ka ohu korral reageerimise ja esmaabi kohta (144). üksikdirektiiv direktiivi
Kursuste teemad peaksid hõlmama nimetatud tegevusjuhendites käsitletud küsimusi. EÜT L 131, 5.5.1998,
Peale selle tuleb käsitleda järgmisi teemasid: lk 11–23, artikkel 7.
229
• uute või muudetud tegevusprotsesside, süsteemide, tööseadmete, ohtlike ainete,

töömeetodite ning töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade tutvustus;
• järeldused töötajate naha ja hingamisteede teadaolevate (sealhulgas kergekujuliste)

reaktsioonide kohta (nt naha punetus), mis võivad olla tingitud tööalastest põhjustest.
Peale juhendite andmise peab tööandja teostama järelevalvet kaitse-, puhastus- ja

hooldusmeetodite nõuetekohase rakendamise üle. Tööandja peab paluma töötajail
teavitada kõikidest konkreetses ettevõttes esinevatest terviseohtudest ja teha ette
panekuid kaitsemeetmete kohta.
6.4.3. Meetmete tõhususe jälgimine

Kui kasutatavate mõjurite kohta on kehtestatud riiklikud piirnormid, peab tööandja
tõendama, et võetud kaitsemeetmed on kõnealuste piirnormide täitmise tagamiseks
sobilikud (145). Kui tööandjal ei ole võimalik viidata muudele hindamismeetoditele, näi
teks teha analoogia teel järeldusi avaldatud riskihindamiste või usaldusväärsete arvu
tus- ja hindamismeetodite põhjal, peab ta läbi viima mõõtmised.
11 Puhastus-/desinfit-
seerimistööd võivad
ohustada töötajaid,
patsiente ja külasta-
jaid.
6.5. Puhastus- ja desinfitseerimistööd

Puhastus- ja desinfitseerimistööd on tervishoiusüsteemis üks kõige levinumaid
standardtoiminguid, mida peavad teostama paljud töötajad. Sageli ei ole võimalik
puhastus- ja desinfitseerimistoiminguid eristada, sest näiteks võib desinfitseerivaid
puhastusvahendeid kasutada ka pindade töötlemisel. Käesolevas peatükis räägitakse
seepärast desinfitseerimisvahenditest ja desinfitseerimismenetlustest, kuid asjaoma
(145) Nõukogu direktiiv sed väited kehtivad täielikult ka puhastusvahendite ja -menetluste ning nii puhasta
98/24/EÜ, 7. aprill 1998,
töötajate tervise ja mist kui ka desinfitseerimist hõlmavate toimingute suhtes.
keemiliste mõjuritega Töötajad võivad riskidega kokku puutuda järgmiste desinfitseerimismenetluste käigus.
seotud ohtude eest
üksikdirektiiv direktiivi Suuremal või vähemal määral teostavad tervishoiusektoris puhastus- ja desinfitsee
89/391/EMÜ artikli 16 rimistööd mitmesugused kutserühmad. Ühelt poolt moodustavad väiksemad puhas
EÜT L 131, 5.5.1998, tus- ja desinfitseerimistoimingud sageli osa arstide ja õdede tööst, näiteks ravi- ja
lk 11–23, artikkel 6. hooldustegevuse puhul (nt käte, naha, pindade ja instrumentide desinfitseerimine).
230
6 Keemilised riskid
Teiselt poolt peavad koristustöötajad täitma terve päeva jooksul puhastusülesandeid,

nagu pindade desinfitseerimine, sanitaarruumide puhastamine ja voodite desinfitsee
rimine, mis võivad peale keemilise mõju hõlmata täiendavat koormust (nt bioloogilise
mõju, raskuste tõstmise ja kandmise, niiskes keskkonnas töötamise tõttu).
Desinfitseerimise liik Kokkupuude

Pindade desinfitseerimine Pindade desinfitseerimisega võib kaasneda kokkupuude
(desinfitseerimine küürimise/ lenduvate ainete (nt aldehüüdid, alkoholid, fenoolideri
pühkimise teel) vaadid) sissehingamise teel või intensiivse nahakontakti
teel kätel ja käsivartel.
Instrumentide desinfitseerimine Käsitsi desinfitseerimise korral, aga ka ultraheli abil puhas
tamise või avatud anumate kasutamise korral võivad selle
tagajärjeks olla ainete vastuvõetamatud kontsentratsioo
nid siseruumides.
Käte ja naha desinfitseerimine Käte või naha desinfitseerimiseks kasutatakse peamiselt
suure alkoholisisaldusega desinfitseerimisvahendeid,
millega kaasneb sissehingamise teel toimuv kokkupuude
etanooli ja propanoolidega.
Desinfitseerimine pihustamise Pihustamise teel toimuva desinfitseerimise korral tekib
teel siseruumides desinfitseerimisvahendi koostisosade suu
rem kontsentratsioon kui küürimisel/pühkimisel. Kuna sel
juhul paiskub õhku suur hulk aerosoole, võivad hingamis
elundkonda jõuda isegi lendumatud mõjurid.
Ruumide desinfitseerimine Ruumide formaldehüüdiga desinfitseerimisel (gaasitami
ne, atomiseerimine) tekib väga suur formaldehüüdi kont
sentratsioon. Kuna desinfitseeritavat ruumi ei ole võimalik
täiesti kindlalt eraldada, võib kontsentratsioon väljaspool
ruumi kohati tööhügieeni piirnormist kõrgemale tõusta.
6.5.1. Suurima kokkupuuteohuga tööolustiku kirjeldus

Töötajate nahakaudne või sissehingamise teel toimuv kokkupuude ohtlike ainetega
desinfitseerimistöö käigus sõltub mitmest muutujast. Need hõlmavad valitud desinfit
seerimisvahendit ja selles sisalduvaid desinfitseerivaid mõjureid, valitud desinfitseerimis
menetlust, ruumi näitajaid (ruumi suurus, ventilatsioon) ning töökorralduslikku olukorda
(tegevuse kestus, ruumis viibitud aeg jne).
Kokkupuude võib olla eriti ulatuslik järgmistes tööolukordades.
Tööolukord Kirjeldus
Pindade desinfitseerimine Pindade desinfitseerimisvahendeid tar

ainetega, milles mõjurite nitakse sageli kontsentraadina, mida töö
sisaldus on eriti suur tajad lahjendavad kasutamiseks vajaliku
kontsentratsiooni saavutamiseks veega.
Suure nakkusohu korral kasutatakse suu
rema mõjurite sisaldusega kontsentraate
kui ennetavate desinfitseerimismeet
mete puhul. Mõjurite kontsentratsiooni
suurenedes kasutatavas lahuses kasvab
nii sissehingamise teel toimuva kui ka
nahakaudse kokkupuute oht. Seega on
kokkupuute risk suurem näiteks desin
fitseerimisvahendi kontsentraadi avatud
käsitsemisel ja operatsioonisaalide
lõplikul desinfitseerimisel.
231
Tööolukord Kirjeldus
Pindade desinfitseerimine Kui desinfitseerimise käigus pääseb õhku selliseid lendu

kehva ventilatsiooni tingimus vaid aineid nagu alkoholid, aldehüüdid või kresoolid, siis
tes kehva ventilatsiooni tingimustes (nt akendeta siseruumides
või tehnilise ventilatsioonita maa-alustes ruumides) need
aja jooksul rikastuvad ning seetõttu vältab töötajate kokku
puude mõnda aega pärast tegelikku desinfitseerimist.
Väga intensiivsed lahtist Pikaajalised desinfitseerimised (nt palatites, kus desinfit

desinfitseerimist hõlmavad seerimist teostatakse pühkimise teel) tekitavad töötajatele
toimingud koormust eelkõige mõjuritega pideva kokkupuute tõttu.
Kõrgendatud temperatuur Kui käsitsi desinfitseerimine toimub kõrgendatud tempera

tuuril (nt sooja veega), suureneb lenduvate ainete aurumine
ning selle tagajärjel võib kokkupuude olla palju ulatuslikum
kui külma veega desinfitseerimisel.
Pihustamis- ja atomiseerimis Pindade desinfitseerimine peaks toimuma peamiselt

menetlused küürimise/pühkimise teel. Kui desinfitseerimisvahendeid
aga pihustatakse, võib selle tulemuseks olla väga ulatuslik
kokkupuude (vt eespool).
Desinfitseerimisvahendite Mitmesuguste desinfitseerimisvahendite kokkusegamise

kokkusegamine tagajärjel võivad leida aset keemilised reaktsioonid ja
moodustuda ohtlikud gaasid (nt kloor). Kuna vahendite
kokkusegamisel võivad muutuda nende desinfitseerivad
omadused, tuleb sellist tegevust põhimõtteliselt vältida.
Kõrvalekalded rutiinist Kui desinfitseerimisel ei saa kasutada tavapäraseid menet

lusi, võivad ebasobilikud asendusmenetlused tuua kaasa
kokkupuuteriski suurenemise. Kui näiteks automaatsed des
infitseerimismasinad rikke tõttu ei tööta, ei tohiks kasutada
pihustamist.
6.5.2. Tervisele ja ohutusele avalduva mõju kirjeldus

Desinfitseerimisvahendid sisaldavad arvukaid erinevaid toimeaineid ja täiendavaid koos
tisosi, mille eesmärk on hävitada mikroorganismid ning millel on paljudel juhtudel kahjulik
mõju ka inimeste tervisele ja ohutusele. Saksamaal analüüsiti 673 desinfitseerimisvahendit
ning selgus, et neil oli üle 150 erineva koostisosa. Suurem osa desinfitseerimisvahendeid
oli märgistatud ühe või mitme ohusümboliga, kuid ükski neist ei näidanud toksilisi ega
väga toksilisi omadusi.
Ladustatud desinfitseerimisvahendid võivad suurendada ruumi või hoone põlemis
koormust (nt alkoholi sisaldavate desinfitseerimisvahendite puhul) ning mõjuda suur
tes kogustes kanalisatsioonisüsteemi sattudes keskkonnaohtlikult. Seepärast tuleb
mõned desinfitseerimisvahendid märgistada keskkonnaohtlikena.
Desinfitseerimisvahendi liik Mõju tervisele
Pindade desinfitseerimisvahen Pindade desinfitseerimisvahenditel (kontsentraatidel) on

did (kontsentraadid) naha või limaskestaga kokku puutudes sageli korrodeeriv
või ärritav mõju ning nende mõned koostisosad toimivad
süsteemselt tervist kahjustavalt või võivad muuta naha ja
hingamisteed ülitundlikuks. Alkoholi sisaldavad pinnadesin
fitseerimisvahendid võivad olla ka süttivad.
Naha ja käte desinfitseerimis- Naha ja käte desinfitseerimisvahendid on süttivad või

vahendid kergestisüttivad, sõltuvalt neis sisalduva alkoholi osakaa
lust. Paljudel kasutajatel võib tekkida allergiline reaktsioon
individuaalsetele käte ja naha desinfitseerimisvahenditele.
232
6 Keemilised riskid
Instrumentide desinfitseerimis Instrumentide desinfitseerimisvahendite mõju inimestele

vahendid on võrreldav pindade desinfitseerimisvahendite mõjuga.
Pesu desinfitseerimisvahendid Pesu desinfitseerimisvahenditel on sageli korrodeeriv või

ärritav mõju ning peale selle võivad need muuta naha või
hingamisteed ülitundlikuks.
6.5.3. Konkreetsed ennetustehnikad ja -menetlused

Ettevõtte riskihindamise (vt punkt 6.3) põhjal tuleb kindlaks teha, kas ja milliseid kait
semeetmeid on vaja võtta.
Asendamine
Soovitatav on kasutada keemiliste desinfitseerimismenetluste asemel termilisi menet

lusi ning asendada eriti probleemseid koostisosi sisaldavad desinfitseerimisvahendid
vähem probleemseid koostisosi sisaldavate vahenditega.
Tehnilised Hoolikalt tuleb tagada, et korrapärast desinfitseerimist teostatakse piisa

meetmed valt suurtes ja hästi ventileeritud ruumides:
–– automatiseeritud menetluste puhul (näiteks instrumentide desinfit
seerimisel) puutuvad töötajad ohtlike ainetega kokku palju vähem kui
käsitsi desinfitseerimise menetluste puhul;
–– sellega seoses on osutunud kasulikuks sellised tehnilised seadmed
nagu mõõtmisel või toimingutes kasutatavad abivahendid;
–– auruvate ohtlike ainete eemaldamine nende tekkekohas on kõige
tõhusam meetod töötajate ohuga kokkupuute vähendamiseks;
–– desinfitseerimistoimingute käigus on äärmiselt tähtis ka ruumi venti
leerimine. Ruumide tehniline ventilatsioonisüsteem peaks lenduvate
desinfitseerimisainetega töötamisel olema pidevalt sisse lülitatud ja
kõrgeimale tasemele seadistatud.
Korralduslikud Desinfitseerimistöödega seotud korralduslikud meetmed hõlmavad

meetmed järgmist:
–– sobilike menetluste valik, mis on üheaegselt nii tõhusad kui ka tagavad
võimalikult väikese kokkupuute;
–– selged vahendite kasutamise eeskirjad, mis on abiks erimenetluste
puhul; siinkohal tuleb arvesse võtta ka etteaimatavaid häireid menet
luste järjestuses;
–– täpsustatud kirjalike menetluste järgimine (desinfitseerimismenetlused,
ainete kontsentratsioon kasutatavates lahustes);
–– asjaomaste töötajate koolitamine, ümberõpe ja juhendamine seoses
vahendite kasutamist käsitlevate eeskirjadega, aga ka haigla- ja töö-
hügieeni põhimõtetega;
–– liigse niiskes keskkonnas töötamise vältimine selliste töögraafikute
koostamise teel, millega nähakse ette töötamine ka kuivas keskkonnas;
–– kõik töötajad ei ole suutelised desinfitseerimisvahenditega töötama,
näiteks ei pruugi sellised toimingud individuaalsetel juhtudel sobida
rasedatele, alaealistele või allergiaga töötajatele.
233
Isiklikud Desinfitseerimistoimingutega seoses tuleb muu hulgas võtta järgmisi

kaitsemeetmed isiklikke kaitsemeetmeid:
–– nahakaitse- ja nahahooldusvahendite kasutamine võib vähendada
nahahaigusi;
–– kasutada tuleb sobilikke kaitsekindaid, millest kasutatavad desinfit
seerimisvahendid ei suuda läbi tungida ning mis on samas oma kuju ja
materjali omaduste poolest tööks sobivad;
–– konkreetsete toimingute puhul (desinfitseerimisvahendite ühest anu
mast teise ümberpaigutamine, vahendi suurtes kogustes valmistamine,
toimingud, millega kaasneb aerosoolide moodustumine) võib olla
vajalik kanda ka spetsiaalseid kaitserõivaid;
–– kaitseprille tuleb kanda juhul, kui silma võivad sattuda pritsmed, nt lah
tiste kontsentraatide käsitsemisel, rikete parandamisel, endoskoopide
või instrumentide käsitsi puhastamisel;
–– respiraatorid peaksid olema vajalikud ainult erijuhtudel, näiteks kui
ruume desinfitseeritakse desinfitseerimisvahendite atomiseerimise teel
või kui nakkusohu tõttu on vajalik neid desinfitseerida formaldehüüdi/
glutaaraldehüüdiga küürimise/pühkimise teel. Maski vajalikkus tuleks
kindlaks teha riskihindamise käigus igal üksikjuhul eraldi.
6.6. Tsütostaatilised/tsütotoksilised ravimid

Erinevate vähiliikide ravimisel on tsütostaatilised ravimid olnud pikka aega asen
damatud. Tsütostaatilisi ravimeid (või tsütotoksilisi ravimeid) käsitsetakse paljudes
(haigla)apteekides, haiglates, arstipraksistes või ambulatoorsetes raviasutustes.
Demograafilisest arengust ja suurenenud ravivõimalustest tulenevalt kasvab nimeta
tud valmististe tootmine ja kasutamine Euroopas jätkuvalt.

kirjeldus
Tervishoiutöötajad võivad tsütostaatiliste ravimitega kokku puutuda näiteks järgmis

tes olukordades:
• Tsütostaatiliste ravimite kohaletoimetamisel või viaalide lahtipakkimisel ja

hoiustamisel
Ikka ja jälle esineb juhtumeid, kus näiteks apteeki saabuvad kahjustatud pakendis
ravimid. Kuna tsütostaatilised ravimid on väga tõhusad toimeained, võib vahel ula
tusliku kokkupuute põhjustada vaid veidi suurema ainehulga eraldumine nimeta
tud toimingute ajal.
• Infusioonide valmistamise käigus
Paljudes haiglates valmistatakse üksikpatsientide tsütostaatilisi infusioone keskses

üksuses. Kuna sealsed töötajad käsitsevad toimeaineid pika aja vältel, on nende
puhul naha ja sissehingamise kaudu tekkiva kokkupuute risk eriti suur.
234
6 Keemilised riskid
12 Keemiaraviinfusioo-
nide valmistamine.
Siin on näha kahte
töötajat tõmbekapi
juures.
• Kasutusvalmis infusioonide ja tsütostaatiliste ravimijäätmete majasisesel transpor-

timisel (nt apteegi ja raviosakonna vahel)
Otsene kokkupuude toimeainetega võib aset leida ebakorrektselt pakendatud infu

sioonide, täielikult tühjendamata infusioonisüstalde ning tsütostaatiliste ravimijäät
mete transportimisel.
• Tsütostaatiliste ravimite kasutamisel 13 Ainult teadlikud

raviosakonnas töötajad saavad end
kaitsta: silt palatiuksel
teavitab, et tegemist
Infusioonisüstalde ühendamisel ja on kemoteraapiat
eemaldamisel lekib tavaliselt infusiooni saava patsiendiga.
lahust, mis võib ümbrust toimeainetega

saastata.
• Tsütostaatilist ravi saavate patsientidega

tegelemisel (higi, okse, eritised)
Tsütostaatilisi ravimeid manustavad pat

siendid väljutavad neist osa muutuma
tul kujul, näiteks okse, higi või uriinina.
Erinevalt veest ei ole toimeained lendu
vad ning kogunevad näiteks patsiendi
nahale või muule niisutatud pinnale, mis
tõttu töötaja võib nendega kokku puu
tuda näiteks patsiendi pesemisel.
• Puhastustegevused võivad viia kokku

puuteni tsütostaatiliste ravimitega.
See hõlmab tõmbekappide pealispin

dade või sisemuse või apteekide tööruu
mide puhastamist. Ka palatipersonal võib nimetatud ravimitega kokku puutuda,
näiteks voodite ja muude mööbliesemete ning pindade puhastamisel. Seoses
tsütostaatiliste ravimitega on teatavatel juhtudel andnud väga häid tulemusi asja
kohaste eripuhastusvahendite kasutamine (nt happelised ja leeliselised ained).
Tsütostaatiliste ravimitega võivad kokku puutuda ka pesula töötajad saastunud
voodipesu käsitsemisel.
235

Tsütostaatilisi ravimeid koos erinevate rakendusmehhanismidega kasutatakse kas
vajarakkude jagunemise tõkestamiseks. Turul kättesaadavad toimeained mõjutavad
rakke oma mürgisusega, kusjuures nende toime inimesele on kõige tugevam ainete
käsitsemisel või ravidooside sissevõtmisel.
• Tsütostaatilised ravimid, mida kasutatakse toimeainena või kõrge kontsentratsioo

niga ravimpreparaadina kohaliku toime saavutamiseks, võivad tekitada kontakti
kohas mitmesuguseid reaktsioone, nagu ülitundlikkus või ärrituvus (nt punetus,
põletus, sügelus), ka võib neil olla kudet hävitav toime (kärbumine).
• Paljud tänapäeval kasutuses olevad tsütostaatilised ravimid, eriti nn alküülivad

ained (vanim ainerühm, mis mõjutab otseselt DNAd), omavad mutageenset, kant
serogeenset ja/või teratogeenset mõju. Sekundaarse kasvaja tekkimise oht on ravi
saanud patsientidel mõne protsendi ringis.
Praeguseks on teatatud vaid väga vähestest juhtumitest, mille puhul on tsütostaati

lised ravimid avaldanud neid sisaldavaid farmaatsiatooteid käsitsevatele arstidele ja
õdedele akuutset kohalikku või süsteemset toimet, nagu toksilis-allergiline reaktsioon
või enesetunde halvenemine (nt peavalu ja peapööritus). Põhjuseks oli enamasti laia
ulatuslik saastumine õnnetuse tagajärjel või halvad töötingimused ajal, mis eelnes
tänapäevaste kaitsemeetmete rakendumisele. Hetkel ei ole annuse ja reaktsiooni
seost kantserogeense, mutageense ja reproduktiivtoksilise potentsiaaliga tsütostaa
tiliste ravimite ravidoosist väiksemate koguste (väikese annuse vahemik) puhul veel
teaduslikult dokumenteeritud. Sellegipoolest on kõnealuse farmaatsiatoodete rühma
varasemalt teadaolevate omaduste tõttu õigustatud kaitsemeetmete rakendamine
tsütostaatiliste ravimitega kokkupuutuvate töötajate suhtes.

Riske ja seega ka kaitsemeetmeid ei saa hinnata vaid üldiselt, sest ühelt poolt tuleb
arvesse võtta ülispetsialiseeritud onkoloogiakeskusi ning teiselt poolt üksikuid haig
laosakondi või ka patsiendile elukohas antavat ambulatoorset ravi. Siiski on allpool
osutatud mõningatele meetmetele, mille võtmist tasub kaaluda. Rakendatavad
lõppmeetmed peavad põhinema konkreetsel riskihindamisel (vt punkt 6.3). Kaitse
meetmete paljususe tõttu ei ole võimalik neid kõiki siin üksikasjalikult iseloomustada.
Seega on esitatud vaid nende üksikasjalik loetelu; täpsem kirjeldus on esitatud kasuta
tud kirjanduse loetletus toodud materjalides.
Töötajaid, keda ohutute töövõtete rakendamine otseselt mõjutab, tuleb vajaliku teabe
ja juhenditega korrapäraselt varustada ning võimaluse korral tuleks need meetmed
ulatuslikumas meetmepaketis ka dokumenteerida.
236
6 Keemilised riskid
14 15 Eraldatud tööruu-

mid, tõmbekapid
ja usaldusväärsed
suletud süsteemid
6.6.3.1. Tsütostaatiliste ravimite valmistamine on kõige olulisemad
tehnilised kaitse-
meetmed kemote-
raapias kasutatavate
ainete valmistamisel.
Tööruumid Tsütostaatiliste ravimite valmistamisega teistest tööruumidest eraldatud,
selgelt märgistatud ning kõrvalistele isikutele keelatud keskses üksuses taga
takse keeruliste kaitsemeetmete tõhus järgimine koos suure tootlikkusega.
Tõmbe- Valmistisi toodetakse eriti ohututes tingimustes nn tsütostaatikumide tõmbe

kapid kapis (laminaarse õhuvoolu suhtes testitud spetsiaalsed tõmbekapid).
Ülekande- Rõhulangetussüsteemid, ülekandesüsteemid jne aitavad ära hoida tsütostaa

süsteemid tiliste ravimite eraldumist tootmisprotsessi erinevates etappides.
Isikukaitse- Sobivate isikukaitsevahendite kasutamine aitab samuti töötajate kokkupuu

vahendid teid vältida. Nende hulka kuuluvad:
–– sobivad kaitsekindad, vajaduse korral kätistega; olemas on spetsiaalsed
kaitsekindad tsütostaatikumidega töötamiseks ning mõnikord on soovita
tav kanda kahte paari kindaid (topeltkindad);
–– kaelani suletud kaitsekittel pikkade varrukatega ja tihedalt suletavate
mansettidega.
Puhastamine Tööruumi/tõmbekapi puhastamise ja hooldustööde ajal võivad olla vajalikud

täiendavad kaitsemeetmed (nt respiraatori P2 kandmine).
237
16 Eraldatud tööruumid,

tõmbekapid ja usal-
dusväärsed suletud
süsteemid on kõige
olulisemad tehnilised
kaitsemeetmed
kemoteraapias
kasutatavate ainete
valmistamisel
6.6.3.2. Ettevalmistustöö ja kasutamine
Üldist Kõigi tööde jaoks on vaja vaikset keskkonda ning üksikute tööetappide põh
jalik ettevalmistamine aitab töötada puhtalt ja vältida heiteid.
Kasutusvalmis infusiooniseade peab olema täidetud suspendeeriva abiaine-
ga; vältida tuleb tsütostaatilisi ravimeid sisaldava lahuse väljaimmitsemist.
Tööruum Ettevalmistööd tehakse võimalikult suures mahus keskses tsütostaatikumide

tootmise üksuses.
Tehnilised Kergestipestavate pindadega inventari kasutamine lihtsustab nõuetekohast

meetmed puhastamist.
Tarvitamisel tuleb võimaluse korral kasutada suletud, kindlate ühenduste ja
ülekandeüksustega infusiooni- ja paigaldussüsteeme.
Infusioonide manustamine ja süstimine peab toimuma imava ja altpoolt
veekindla pinna kohal.
Isikukaitse- Jällegi tuleb kasutada selliseid sobivaid kaitsevahendeid nagu

vahendid –– kaitsekindad (kindad tsütostaatikumide käsitsemiseks),
–– kaitsekittel,
–– vajaduse korral kaitseprillid (erijuhtudel).
Mis tahes saastumise korral tuleb kaitsekindad viivitamatult uute vastu
vahetada.
Jäätmete Kõik tekkivad jäätmed tuleb kohe ning nõudeid järgides kõrvaldada.
kõrvalda- Kasutatud infusioonikotte ja -pudeleid ei ühendata pärast manustamist lahti,
mine need tuleb täielikult kõrvaldada.
238
6 Keemilised riskid
17 Kuumkeevitusseade
kemoteraapiliste
ainetega määrdunud
jäätmete ohutuks
kõrvaldamiseks
(üleval, vasakul).
18 Süsteem kemoteraa-

piliste jäätmetega
saastunud materja-
lide kõrvaldamiseks
käitluskeskuses
(üleval, paremal).

19 Kasutatud keemia-
raviinfusioonide
transpordikast (all).
6.6.3.3. Pakendamine ja transport
• Plastikpudelite kasutamisega hoitakse ära purunemisoht ning seeläbi ka

saastumisvõimalus.
• Süstlad tuleb enne transportimist pakkida kinnisesse konteinerisse.
• Sisetranspordi puhul peavad transpordikassetid või -kotid olema kaitstud, et vältida

tsütostaatiliste ravimite ettenägematut keskkonda sattumist. Konteinerid peavad
olema selgelt märgistatud kui transpordikonteinerid tsütostaatilistele ravimitele.
239
6.6.3.4. Puhastustööd
Tsütostaatilisi ravimeid sisaldavate ravimpreparaatide lekke eemaldamiseks ja saastu

nud pindade puhastamiseks on ette nähtud spetsiaalsed kaitsemeetmed. Tabelis 6.3
on esitatud näide hädaolukorras kasutatava erivarustuse kohta.
Tabel 6.3.
Saastunud pindade puhas- Isikukaitsevahendid Vedelikukindlad, pikkade varrukatega ja tihedalt suletavate
tamise komplekt (näide).
mansettidega kaitsetunked
Kaitsekindad
Kaitseprillid
Jalatsikatted
Respiraatorid
Jäätmekõrvaldus Tselluloositükid (sorbent)

Käsikühvel
Anumad ja jäätmekonteinerid
Lekkinud tsütostaatiliste ravimite levikut tuleb vältida (nt läbipääsu tõkestamine

õnnetuspaika, sildid).
• Eritistega saastunud rõivad, samuti voodipesu ja muu tekstiil tuleb viivitamatult

välja vahetada, konteinerisse asetada ja puhastusse toimetada.
• Kui tsütostaatiliste ravimitega saastunud pesu puhul rakendatakse pesulas samu

kaitsemeetmeid kui „nakkusohtliku” pesu puhul, on töötajad hästi kaitstud. Selleks
peab asjaomane pesu olema siiski selgelt märgistatud.
Tsütostaatiliste ravimite käsitsemise individuaalne dokumenteerimine on soovitatav

(ning teatavates olukordades nõutav) (vt nõukogu direktiivi 98/24/EÜ artikkel 10).
Seda võib teha näiteks töötervishoiuarst oma tavapärase töö raames ning kogutud
teabe saab lisada töötajate töötervishoiudokumentidesse.
Paljude tsütostaatiliste ravimite kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksi

liste (CMR) omaduste tõttu tuleb töötajaid eriti hoolsalt kaitsta nende raseduse-eelsel
perioodil või raseduse ajal.
Rasedaid naisi ja imetavaid emasid ei tohi määrata tsütostaatilisi ravimeid valmistama.

Ka ei tohi neid kaasata tegevustesse, mille käigus võivad nad puutuda kokku (CMR)
tsütostaatiliste ravimitega.
240
6 Keemilised riskid
6.7. Tegevused, kus kasutatakse anesteesiagaase

Anesteesiagaaside kasutamine veenisiseselt või patsiendi hingamisõhku juhitava gaa
sina on kirurgilistel operatsioonidel asendamatu. Eriti suurt tähelepanu tuleb anestee
siagaasidele pöörata operatsiooniosakonna töötajate riskihindamise läbiviimisel, sest
oma gaasilise oleku tõttu võivad need kiiresti ruumi siseõhku lekkida.
Anesteesiagaase kasutatakse kõikjal inimestele hädaolukorras abi osutamisel, näiteks

erakorralise meditsiini osakondades, operatsioonisaalides ja kirurgiapraksiste operee
rimisruumides, anesteesiajärgsetes ärkamisruumides ja vahel ka erahambakliinikutes.
Haiglatesse võivad dilämmastikoksiid ja muud meditsiinis kasutatavad gaasid jõuda
ka keskse gaasivarustussüsteemi kaudu.
Gaasi sissehingamisega esile kutsutava anesteesia puhul antakse patsientidele tava

liselt dilämmastikoksiidi ja hapniku segu, kus hapnikusisaldus on 30–50%. Lenduvaid
(aurustuvaid) inhaleeritavaid anesteetikume lisatakse sissehingatavale gaasile erineva
tes kogustes vastavalt nende anesteetilisele potentsiaalile. Tuntuimad anesteesiagaa
sid on dilämmastikoksiid ja lenduvad anesteetikumid halotaan, enfluraan, isofluraan,
sevofluraan ja desfluraan, kuigi halotaani kasutatakse piiratult selle negatiivsete eri
omaduste tõttu.
Juba mõnda aega kasutatakse anesteesias üha vähem dilämmastikoksiidi ja üha roh
kem lenduvaid anesteetikume.
Anesteesiagaase antakse patsientidele kontrollitult anesteesiaaparatuuri abil, mis on

ühendatud erinevate adapteritega. Näiteks kasutatakse näomaske, intubatsioonitoru
viimist hingetorusse (endotrahheaalne anesteesia, ETA) ja larüngeaalseid maske, mille
puhul viiakse väike mask otse neelu. Nimetatud adapterid erinevad üksteisest paigal
dustiheduse ning seega ka võimaliku lekkevoolu poolest.
20 Töökindel süsteem

lenduva anesteetiku-
mi aurude villimiseks
(käesoleval juhul:
sevofluraan).
241
6.7.1. Suurima kokkupuuteohuga töö

Anesteesiagaasidega kokkupuute kvantitatiivseks hindamiseks on vaja teadmisi kok
kupuuteohtlike tööalade tüüpiliste anesteetiliste tegevuste kohta ning seega tuleks
võimaluse korral (vähemalt juhuti) dokumenteerida kirurgilised sekkumised, valitud
anesteesiagaasid ja -meetodid, anesteetikumi toimeaeg jne. Lisaks on vaja teada
ruume iseloomustavaid näitajaid, nagu nende suurus, ventilatsiooni tüüp ja võim
sus, ning omada ülevaadet mõjutatud töötajatest ja nende rollist töökorralduses.
Anesteesiajärgsete ärkamisruumide puhul on lisaks tehnilistele näitajatele olulised
ka patsientide kohalviibimisajad ja ruumi hõivatuse tase. Eespool nimetatud teave on
aluseks üksiktöötajate kokkupuute hindamisel.
Alljärgnevates olukordades on anesteesiaainetega kokkupuute tase eriti kõrge.
• Inhalatsioonianesteesia läbiviimine ruumides, kus ei ole ventilatsiooni-/kondit

sioneerisüsteemi ja/või ei toimu anesteesiagaasi ekstraheerimist. Sellistel juhtudel
levivad anesteesiagaasid siseõhku ja rikastuvad, põhjustades töötajate ulatuslikku
kokkupuudet õhu kaudu.
• Kui kasutatakse masknarkoosi (ka pikemat aega), kaasnevad sellega kõrged lek
kemäärad ja sellest tulenevalt on suur ka kokkupuuteoht. Eelnev kehtib ka näo
maskide kasutamise kohta koos gaasiringlussüsteemiga, kus anesteesiagaasiks on
dilämmastikoksiid.
• Gaasiringluse katkestamine ilma gaasivoolu vähendamiseta tekitab kõrge kok

kupuuteohu. See hõlmab ka anesteesia lõpetamist, kui patsient ei hinga lahtiühen
damisel piisava aja jooksul anesteetilise gaasiga koos sisse puhast õhku.
• Spetsiaalsed operatsioonitehnikad, mille puhul masina ja inimese vahelise ühen

duse tihedus ei ole tagatud, nt kui opereeritakse suu/kurgupiirkonda, põhjustavad
samuti suure kokkupuuteohu.
• Aurude juhtimine konteineritesse, kui ülekandesüsteem ei ole tihedalt suletud,

võib põhjustada kokkupuudet lenduvate anesteetikumidega.
• Kui patsientidega tegeldakse anesteesiajärgsetes ärkamisruumides, kus on vaid loo

mulik ventilatsioon, on väljahingatavate anesteesiagaaside kontsentratsioon õhus
eeldatavasti kõrge, eriti talveperioodil.

Anesteesiagaasid võivad töötajatele, kes nendega haiglate ja ambulatoorsete ravi
asutuste operatsiooniruumides ning anesteesiajärgsetes ärkamisruumides kokku
puutuvad, kaasa tuua terviseriske. Töötajad puutuvad küll kokku oluliselt madalama
gaasikontsentratsiooniga kui patsiendid, ent nende kokkupuude võib kesta kogu töö
elu vältel. Kui tööhügieeninäitajad ei ole piisavad, vaevavad töötajaid tihti sellised ter
viseprobleemid nagu väsimus ja peavalu. Aga esineb ka tõsisemaid kaebusi, näiteks
viljakuse vähenemise ja rasedusaegsete probleemide kohta.
Kõige rohkem mõjutavad tervisekahjustuse olemust ja taset kasutatud anesteesia

gaasi liik, gaasi kontsentratsioon õhus, mida töötajad sisse hingavad, ja kokkupuute
kestus.
Olemasolevad uuringud kirjeldavad peamiselt mõju kesknärvisüsteemile, mis ilmneb

meeleolumuutustes ja neuropsühholoogilist tõhusust pärssivas toimes. Kirjeldatud on
vaid väheseid kutsehaigusi, nagu halotaani põhjustatud hepatiit, enfluraani põhjusta
tud bronhiaalastma või halotaani või isofluraani põhjustatud allergiline kontaktekseem.
242
6 Keemilised riskid
Uuringud viitavad anesteesiagaasidega kokkupuute genotoksilisele mõjule juhul, kui

lenduvate osakeste kontsentratsioon on kutsealase kokkupuute tasemel, ent teised
uuringud ei kinnita sellist mõju.
Kantserogeenset riski ei peeta tõenäoliseks.
Siiski peetakse võimalikuks raseduse katkemise riski suurenemist kokkupuutel lendu

vate osakeste suurte kontsentratsioonidega, aga tehnika tase tänapäeval välistab selle
ohu, eriti kui kasutatakse lenduvat anesteetikumi halotaani. Ka peetakse tõenäoliseks,
et kõrge dilämmastikoksiidi kontsentratsioon võib põhjustada viljakuse vähenemist.
Tänase seisuga kehtivad Euroopa riikides sissehingatavast õhust tuleneva kokkupuu

teohu hindamisel erinevad piirnormid (tabel 6.4).
Taani Saksamaa Rootsi Hispaania Ühendkuning-

riik
Lühi- Lühi- Lühi- Lühi- Lühi-

8 tundi ajali- 8 tundi ajali- 8 tundi ajali- 8 tundi ajali- 8 tundi ajali-
selt selt selt selt selt
Dilämmastikoksiid
EÜ nr 233-032-0 90 180 180 360 92 183
CAS nr 10024-97-2
Halotaan
EÜ nr 205-796-5 40 80 41 328 40 80 410 82
CAS nr 151-67-7
Enfluraan
EÜ nr 237-553-4 15 30 150 1200 575 80 150 383
CAS nr 22194-22-5
Isofluraan
EÜ nr 247-897-7 80 150 383 383
CAS nr 26675-46-7
Sevofluraan
EÜ nr --- 80 170
CAS nr 28523-86-6
Desfluraan
EÜ nr --- 70 140
CAS nr 57041-67-5
Saksamaal on kokkupuute piirnorm töökohal kehtestatud dilämmastikoksiidile Tabel 6.4.

Töökeskkonna anesteesia-
(100 ppm/180 mg/m³), halotaanile (5 ppm/41 mg/m³) ja enfluraanile (20 ppm/150 mg/m³), gaaside piirnormid Euroopa
mis kõigil loetletud juhtudel väljendab 8-tunnise ajavahemiku keskmist väärtust. Liidus. Valitud riigid on
toodud vaid näiteks.
Teistes riikides on ette nähtud õhu isofluraanisisalduse piirnorm: nt Prantsusmaa
(2 ppm/15 mg/m³) või Šveits (10 ppm/77 mg/m³).
243

Madalavoolulise anesteesia kasutamine nõuab anestesioloogilt lisaks spetsialisti eri
oskustele ka teadmisi gaasiga kokkupuudet ning riskihindamise tulemuslikkust mõju
tavatest muutujatest, sest oma tegevusega saavad nad kokkupuute ulatust oluliselt
mõjutada. Seega tuleb tagada asjaomase teabe edastamine väljaõppe käigus või
erikoolitustel.
6.7.3.1. Anesteesiagaaside kasutamine operatsioonisaalides

(ja muudes kirurgilistes ruumides)
Alljärgnevad kaitsemeetmed tagavad töötajate kokkupuute madala taseme.
Tehnilised põhi Liigse anesteesiagaasi puhvrisüsteemiga (välimine/sisemine) ekstraheeri

tingimused mine aitab patsiendi sissehingatavast õhust ohutult gaase kõrvaldada.
Ventilatsioonisüsteemiga (Saksamaal näiteks vastavalt standardi DIN 1946
IV osale) juhitakse eraldunud anesteesiagaasid ja muud õhusaastajad, nagu
CO2, desinfitseerimisvahendite või lahustite toimeained kiiresti ruumi õhust
välja. Saastunud õhk asendatakse värske õhuga.
Anesteesia- Kontuurileke gaasiringlussüsteemis patsiendi lähedal peab olema väga väike,

süsteem nt < 150 ml/min.
Mõõte- ja puhastusgaasid tuleb juhtida väljalaskesüsteemi.
Anesteesia- Enamik gaasianesteesiatest tuleb läbi viia järgneval viisil:

protseduurid –– anesteesia alustamine ilma anesteesiagaasideta;
–– intubatsioonnarkoos (mehaanilise hingamisega, kuid avatud mansetiga);
–– anesteesia larüngeaalse maskiga.
Maske (tihedalt liibuvad) tohib kasutada vaid lühiajaliselt, päevas mitte üle
30 minuti.
Korralduslikud Tuleb tagada, et vähemalt ühel inimesel anestesioloogidest oleksid põhjali

meetmed kud teadmised erialasest töötervishoiust ja tööohutusest (vt eespool).
Tehnilisi seadmeid ja võetavaid kaitsemeetmeid tuleb korrapäraselt kont
rollida/hooldada. Sealhulgas kontrollitakse
–– ekstraheerimissüsteemi ekstraheerimisvõimsust;
–– ruumi ventilatsioonisüsteemi;
–– anesteesia gaasiringlussüsteemi (nt lekketest);
–– heitgaasivoolikuid.
6.7.3.2. Anesteesiajärgsed ärkamisruumid
Anesteesiajärgsetes ärkamisruumides hingavad patsiendid välja praktiliselt kogu

kehasse jäänud anesteesiagaasi. Seega puutuvad ärkamisruumi töötajad samuti anes
teesiagaasidega kokku, ehkki anesteesiatoiminguid seal otseselt läbi ei viida. Kuid
sageli on ärkamisruumides mobiilsed anesteesiaseadmed kiiret reageerimist nõud
vate eriolukordade puhuks.
Vahel harva kasutatakse väljahingatava gaasi lokaalset ekstraheerimist, ent käsitse

mise ja heakskiitmisega seotud probleemide tõttu ei ole see tavapraktikas juurdunud.
244
6 Keemilised riskid
21 Vaade kaasaegsele

anesteesiajärgsele
ärkamisruumile
suures haiglas.
Alljärgnevad meetmed võivad minimeerida kokkupuudet anesteetikumidega.
• Patsientide kohta koostatud dokumentatsiooni korrapärane hindamine. See aitab

jälgida sooritatud anesteesiatoimingute ajalugu ning annab teavet patsientide ärka
misruumis viibimise aja ja ruumi hõivatuse tasemete kohta.
• Kui pidevalt kasutatakse gaasianesteesiat, suudab anesteesiajärgse ärkamisruumi

piisava ventileerituse kindlustada vaid ventilatsioonisüsteem. Loomulik venti
latsioon ei suuda üldjuhul tagada eespool osutatud piirnormide järgimist õhus.
Ventilatsioonisüsteem peab vastama riiklikele nõuetele.
• Tehnikaseadmeid (anesteesiaseadmed, ventilatsioonisüsteem jne) tuleb korrapära

selt kontrollida, et tagada nende töökord.
• Anesteesiajärgsetes ärkamisruumides tuleb ära hoida välditavate heidete teke, nt

aurude konteineritesse juhtimisega.
245
6.7.3.3. Muud tegevused, kus kasutatakse anesteesiagaase
Anesteesiagaase võidakse kasutada ka tervishoiuasutuse muudes osakondades.

Allpool mõned näited.
• Lenduvate anesteetiliste ainete kohaletoimetamine ja hoiustamine. Konteinerite

purunemise tõttu võib tekkida lühiajaline kõrge kokkupuuteoht.
• Paljudes haiglates toimetatakse anesteesiagaasid koos teiste meditsiiniliste gaa

sidega kohale gaasi keskvarustussüsteemi kaudu, mis on ühendatud jaotus
süsteemiga. Selgi juhul võivad lekked tekkida nii keskvarustussüsteemis kui ka
jaotustorustikus. Eriti hoolikalt tuleb jälgida dilämmastikoksiidi liitmiku lekkekind
lust, kontrollides korrapäraselt selle hermeetilisust.
Anesteesiagaasidega kokku puutuvate töötajate tervise seire peab toimuma asjako

haste riiklike töötervishoiueeskirjade kohaselt. Eesmärgiks on võimaliku anesteesia
gaasidega kokkupuute sümptomite varajane avastamine ettevõtte tervisekontrollide
käigus, tööruumide töötingimuste korrapärane kontrollimine ja töötajate motiveeri
mine vajalike kaitsemeetmete võtmist jätkama.
Tervisekontrollide osaks on lapsi saada soovivate või varajases rasedusetapis olevate

naistöötajate asjakohane nõustamine, näiteks seoses ettevõttes pakutavate muude
töövõimalustega.
Oleks otstarbekas ühitada see töötervishoiu valdkond muude tervisekontrollidega,

mis hõlmavad näiteks vere kaudu levivaid nakkushaigusi, tuberkuloosi, ioniseerivat
kiirgust, desinfektsioonivahendeid, ergonoomilisi või psühhosotsiaalseid tegureid.
246
6 Keemilised riskid
6.8. Tegevused, kus kasutatakse

reproduktiivsust ohustavaid aineid
Tervishoiusüsteemis võib erinevate keemiatoodete (desinfektsioonivahendid, tsü
tostaatilised ravimid, anesteetikumid, muud farmaatsiatooted, laborikemikaalid)
käsitsemisel tekkida mõnel üksikjuhul kokkupuude ainetega, mis on teatud omaduste
tõttu ohtlikud reproduktsioonile.
Sellesse rühma kuuluvad paljud punktis 6.6 käsitletud tsütostaatilised ravimid ja ka

anesteesiagaasid (nt halotaan või dilämmastikoksiid), mille käsitsemisest oli juttu
punktis 6.7. Termotundlike toodete kergeks steriliseerimiseks kasutatakse tihti etü
leenoksiidi, mis on samuti reproduktiivtoksiline ja kantserogeenne gaas.
22 Personalile võib oht-

lik olla ka väikeste,
kuid tugevatoimeliste
ainekoguste käsitse-
mine.
247
Radioaktiivsete ainete embrüotoksilisus on hästi teada. Sellele vaatamata ei reguleerita

enamikus riikides radioaktiivsete ainetega seotud tegevusi ohtlikke aineid käsitlevate
eeskirjadega, vaid tuumaenergiaseadusega (vt nõukogu direktiiv 96/29/Euratom (146),
ning seetõttu ei käsitleta seda teemat siinkohal laiemalt.
Reproduktiivsust ohustavate ainetega seotud tegevustele kehtivad samad riskihinda

mise eeskirjad ning töötervishoiu ja -ohutusmeetmed, mida rakendatakse muude oht
like ainetega seotud tegevuste suhtes. Ka siin tuleb kohaldada käesoleva juhendi 1. ja
2. peatükis sõnastatud põhimõtteid ning kasutada punktis 6.3 esitatud riskihindamise
etappe:
1. teabe kogumine kasutatud ainete, valmististe ja toodete kohta;
2. ohtlike ainete ning tundmatute või vähetuntud omadustega ainete kindlaks-

määramine;
3. asendustoimingute ja asendusainete kasutamise testimine;
4. kokkupuute ulatuse, laadi ja kestuse kindlaksmääramine, arvestades kõiki kokku-

puuteteid;
5. riskide hindamine;
6. kaitsemeetmete rakendamine, võttes arvesse riskihindamist;
7. tõhususe kontroll (nt võetud meetmete kontroll);
8. järelduste tegemine ennetava töötervisekontrolli tulemuste põhjal.
Etapid 1 kuni 3
Ohtlikkust reproduktiivsusele saab kindlaks teha vaid puhaste ainete puhul, mille
reproduktiivsust ohustavatest omadustest teavitab tootja ohutuskaardil. See hõlmab
näiteks raviaineid, nagu östradioolbensoaat või -valeraat, hüdrokortisoon(-atsetaat),
progesteroon või testosteroonpropionaat.
Kokkupuudete puhul valmisfarmaatsiatootega, millel on oma märgistamis- ja paken

damissüsteem, on keerulisem nende tervistkahjustavaid omadusi kindlaks teha – ainus
võimalus on juhinduda tootja esitatud teabest, näiteks faktilistest andmetest. Kuid
faktilised andmed kirjeldavad peamiselt mõju patsiendile, manustamismeetodeid
(parenteraalne, suukaudne, nahaalune jne) ning ravidoose. Järelikult saab seda tea
vet rakendada vaid piiratud ulatuses nende töötajate suhtes, kelle kokkupuuteteed on
tavaliselt teistsugused (inhalatiivne, dermaalne) ja -doosid oluliselt väiksemad. Näiteks
loetakse raseduse puhul vastunäidustatuks mõned monokloonsed antikehad, aga see
kehtib vaid parenteraalse manustamise suhtes, sest teiste manustusviiside olulisust ei
ole veel lõplikult hinnatud.
96/29/Euratom, Reproduktiivsust ohustavate ainete käsitsemisviis sõltub konkreetsest tegevusest.
13. mai 1996, millega See võib hõlmata paljusid erinevaid tegevusi (anesteetikumidega töötamisest ja tsü
sätestatakse põhilised tostaatiliste ravimitega kokkupuutumisest oli juttu eespool punktides 6.6 ja 6.7). Veel
ohutusnormid töötajate
ja muu elanikkonna üheks tegevuseks on reproduktiivsust ohustavate farmaatsiatoodete valmistamine
tervise kaitsmiseks ja kasutamine apteekides, haiglates või palatites. Siin võivad kokkupuutesse sattuda
ioniseerivast kiirgusest apteegitöötajad, osakonna/palatipersonal ja õendusalatöötajad, nagu ka puhastus
tulenevate ohtude eest,
EÜT L 159, 29.6.1996, töötajad, jäätmete kõrvaldajad ja personal pesulas, kuhu toimetatakse ning kus pes
lk 1–144. takse ja töödeldakse määrdunud voodipesu ja patsientide rõivaid.
248
6 Keemilised riskid
Etapid 4 ja 5
Raviained. Paljude toimeainete molekuli suuruse tõttu ei ole nende auru sissehin
gamisel ja nahale sattumisel kuigi suurt tähtsust. Ent ülipeene pulbrina kasutatavate
toimeainete osakesed võivad kaalumisel, uhmris purustamisel ja salvipõhja segamisel
või kapslite valmistamise ajal sattuda sissehingatavasse õhku ja lähimatele pindadele
(käed, lauapind). Sel juhul tekib sissehingamise ja suukaudse kokkupuute risk äige
saastumise tõttu. Saksamaal läbi viidud uuringute kohaselt on kokkupuute kestus
mõnest minutist kuni ühe tunnini või enam. Seni on olnud võimalik hinnata vaid sisse
hingatava õhu saastet ja see on suurusjärgus μg/m³ (vahetuse keskmine).
Tsütostaatilised/tsütotoksilised ravimid. Vt punkt 6.6.
Anesteesiagaasid. Vt punkt 6.7.
Etüleenoksiid. Gaasilise etüleenoksiidi kasutamisel on peamiseks riskiks gaasi sisse

hingamine näiteks varustusvoolikute ja steriliseerimisseadme vahel tekkinud lekke või
piisavalt tuulutamata või üldse avamata jäetud sterilisaatorite tõttu.
Etapid 6 ja 7
Reproduktiivsust ohustavate raviainetega seotud tegevuste suhtes tuleks rakendada

kaitsemeetmeid, mis põhinevad tsütostaatiliste ravimite (mis on tihti ka kantserogeen
sed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised ained) käsitsemisel võetavatel kaitsemeet
metel. Praktikas ei peeta sellest normist aga kinni (nt hüdrokortisoonsalvi tootmisel).
Tsütostaatiliste/tsütotoksiliste ravimite või anesteesiagaasidega seotud tege

vuste suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid käsitletakse punktides 6.6 ja 6.7.
Etüleenoksiidi kasutamisel steriliseerimisgaasina rakendatakse tehnilisi, korralduslikke

ja isikukaitsemeetmeid, mille kohaldamisala ulatub täisautomaatsete sterilisatsiooni
seadmete kasutamisest kuni tehniliste ruumide piisava ventileerimiseni ja täpsete
nõueteni steriliseeritud objektide tuulutamise kohta.
Kaitseks reproduktsiooni ohustavate ainete eest saab võtta asjakohaseid meetmeid

vaid siis, kui kõik osapooled, st tööandjad ja töötajad, on piisavalt teadlikud olemasole
vatest riskidest ja võimalikest kaitsemeetmetest. Nagu juba eespool mainitud, kehtib (147) Nõukogu direktiiv
see nii asjaomaseid aineid oma töös otseselt kasutavate töötajate kui ka nende isikute 92/85/EMÜ, 19. oktoo
suhtes, kes võivad nimetatud ainetega kokku puutuda puhastustööde, pesu käsitse ber 1992, rasedate,
hiljuti sünnitanud ja
mise, jäätmete kõrvaldamise või hooldus- ja parandustööde käigus. Kuna kemikaaliga rinnaga toitvate tööta
kokkupuute reproduktiivtoksiline mõju avaldub tihti just raseduse esimestel nädalatel, jate tööohutuse ja töö
on piisavad kaitsemeetmed vajalikud vähemalt nende töötajate puhul, kellel on kindel tervishoiu parandamise
meetmete kehtestamise
soov lapsi saada. Seda on võimalik teha vaid siis, kui töötajad annavad oma soovist kohta (kümnes üksik-
tööandjale teada. Pealegi saab tööandja nõukogu direktiiviga 92/85/EMÜ (147) rasedate, direktiiv direktiivi
hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu paranda 89/391/EMÜ artikli 16
mise kohta ette nähtud kaitsemeetmeid adekvaatselt (st kokkupuute vältimiseks) EÜT L 348, 28.11.1992,
rakendada üksnes juhul, kui ettevõttes teatakse rasedusest selle varajases staadiumis. lk 1–8.
249
6.9. Euroopa Liidu asjaomased direktiivid

tuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (töötervishoiu ja
tööohutuse raamdirektiiv) (148)
2. Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse

kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksik-
direktiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (149)
3. Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ, 27. juuni 1967, ohtlike ainete liigitamist, pakenda
mist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (150)
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ, 31. mai 1999, ohtlike pre
paraatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide
õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (151)
5. Nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ, 27. juuli 1976, liikmesriikide õigus- ja haldusnor

mide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise
ja kasutamise piirangutega (152)
(148) EÜT L 183, 29.6.1989,
lk 1–8.
6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate
kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate
(149) EÜT L 131, 5.5.1998, ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1
lk 11–23. tähenduses) (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst) (153)
(150) EÜT 196, 16.8.1967,
lk 1–98. 7. Nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ, 21. detsember 1989, isikukaitsevahendeid käsitle
vate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (154)
(151) EÜT L 200, 30.7.1999,
lk 1–68.
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006,
( ) EÜT L 262, 27.9.1976,
152 mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist
lk 201–203 (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi
1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komis
(153) ELT L 158, 30.4.2004,
lk 50–76.
joni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komis
joni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (155)
(154) EÜT L 399, 30.12.1989,
lk 18–38 9. Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja
(155) ELT L 396, 30.12.2006,
lk 1–849. kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1
tähenduses) (156)
(156) EÜT L 348, 28.11.1992,
lk 1–8.
10. Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised
( ) EÜT L 159, 29.6.1996,
157 ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiir
lk 1–114. gusest tulenevate ohtude eest (157)
250
6 Keemilised riskid
6.10. Hea tava järgimine ettevõttes
6.10.1. Ohutu desinfektsiooni teemaline intervjuu Viini

keskhaiglaga (Allgemeines Krankenhaus der
Stadt Wien)
Viini keskhaigla on pikka aega tegutsenud väga suur haigla, mis pakub enam kui
2000 voodikoha ja üle 9000 töötajaga väga mitmekesiseid tervishoiuteenuseid.
Intervjuus selgitas ohutu desinfitseerimispraktika alustõdesid ülikooli abipro-
fessor dr Ojan Assadian, kliinilise haiglahügieeni osakonna ajutine juhataja.
Intervjueerija: Kuidas ja kes määrab Teie asutuses kind

laks vajalikud desinfitseerimistegevused? Kas desinfitsee
rimismenetluste valikul püütakse asjaomaste töötajate
kemikaalidega kokkupuudet minimeerida (nt termiline ste
riliseerimine keemilise asemel)?
Prof dr Ojan Assadian: Viini keskhaigla kliinilise haigla

hügieeni osakonna hügieenieksperdid analüüsivad koos
töös eriosakondadega puhastusprotsesside vajadust selle
mõiste kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab puhasta
mist, desinfitseerimist ja steriliseerimist, ning töötavad välja
asjakohased menetlused. Desinfitseerimisprotsesside valik
Prof dr Ojan Assadian, Viini kesk- tehakse alles pärast hügieenitõhususe aspektide kindlaks
haigla kliinilise haiglahügieeni määramist. Kui on võimalik kasutada erinevaid desinfitsee
Hea tava
osakonna ajutine juhataja.
rimisvahendeid ja -protsesse, valitakse need, mille puhul on
mõju töötajatele väikseim.
Intervjueerija: Millal kasutatakse formaldehüüdi ja teisi aldehüüde (glutaraldehüüd,

glüoksaal jne)? Milliste desinfitseerimistegevuste puhul?
Prof dr Ojan Assadian: Formaldehüüd ja teised desinfitseeriva toimega aldehüüdid

paistavad silma suure tõhususe, väikese proteiinivea ja hea lagunevuse poolest. Ometi
on need ained lenduvad, inimestele väga kahjuliku toimega ning neid on väga raske
puhastusainetega kombineerida. Sellepärast ei kasutata neid ained enam enneta
vaks pindade desinfitseerimiseks patsientidest kaugemale jäävatel aladel. Neid pindu
puhastatakse küll korrapäraselt, ent desinfitseeritakse ainult erilistel põhjustel, kasuta
des näiteks kvaternaarseid ammooniumühendeid. Patsiente ümbritsevaid pindu des
infitseeritakse aldehüüdidega, näiteks kui tuleb voodit manuaalselt desinfitseerida.
Patsiente ümbritsevaid pindu, mis on kontrollitavalt saastunud vere või muude keha
eritistega, desinfitseeritakse aldehüüd-desoainetega.
Intervjueerija: Kas desinfitseerimisprotsesside kohta on olemas selged kirjalikud

juhendid? Kas need hõlmavad ka rutiinses töövoos ettetulevaid katkestusi, näiteks
automaatse desinfektsioonimasina rikke korral rakendatavat menetlust?
251
Viini keskhaigla.
Allikas: keskhaigla teabekeskus.
Prof dr Ojan Assadian: Viini keskhaiglas hetkel kehtiv desinfektsioonikava on kõi

gile töötajatele internetis kättesaadav aadressil (http://www.meduniwien.ac.at/kran
(150) OJ L 183, 29.6.1989, pp.
1–8. kenhaushygiene). Selles kavas kirjeldatakse üksikasjalikult individuaalse hügieeniga
seotud toiminguid ning ka vajalikke töötervishoiu- ja tööohutusmeetmeid. Lisaks
(151) OJ L 131, 5.5.1998, pp. kirjeldatakse kavas ka eeldatavate kõrvalekallete puhul rakendatavaid alternatiivseid
11–23.
menetlusi, näiteks manuaalse desinfitseerimise protsessi automaatse desinfektsiooni
masina rikke korral.
Hea tava
(152) OJ 196, 16.8.1967, pp.

1–98.
Intervjueerija: Kas tavapärane desinfitseerimistöö, millega kaasneb lenduvate toime
(153) OJ L 200, 30.7.1999, pp. ainete kasutamine (nt alkoholid, aldehüüdid, kresoolid jne), viiakse läbi piisavalt suur
1–68.
tes ja hästiventileeritud ruumides? Kas selle töö riskihindamine on läbi viidud?
(154) OJ L 262, 27.9.1976, pp.
201–203. Prof dr Ojan Assadian: Desinfitseerimisprotsessi kirjelduses käsitletakse ka tööta
jate kokkupuuteohtu. Haigla kõiki kujuteldavaid töösituatsioone ei ole siiski võimalik
(155) OJ L 158, 30.4.2004, pp.
50–76.
üldise tööjuhendiga hõlmata.
(156) OJ L 399, 30.12.1989, pp. Intervjueerija: Kas teatavate pindade desinfitseerimisel või naha antiseptika puhul
18–38. kasutatakse pihustamist? Või toimub see vaid eriolukordades, näiteks kui automaatne
voodite desinfektsioonimasin üles ütleb?
(157) OJ L 396, 30.12.2006, pp.
1–849.
Prof dr Ojan Assadian: Pihustamismenetlus ei ole hügieenilisuse ega tööhügieeni
(158) OJ L 348, 28.11.1992, vaatenurgast soovitatav. See vahend ei vasta meie desinfektsioonikava hügieeninor
pp. 1–8.
mile ning seega ei lubata seda meie asutuses isegi eriolukorras kasutada.
(159) OJ L 159, 29.6.1996, pp.
1–114. Intervjueerija: Missuguseid meetodeid kasutatakse pindade desinfitseerimislahuste
valmistamisel (nt doseerimisvahendeid, desinfitseerimisvahendite doseerijad)?
Prof dr Ojan Assadian: Meie asutuses kasutatakse nii doseerimisvahendeid kui ka

desinfitseerimisvahendite jaotureid. Viimatinimetatud on paigaldatud kõigis osakon
dades kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse ja sisaldavad erinevaid desinfitseeri
misvahendeid, nii mitte-aldehüüde rutiinsete desinfektsioonide läbiviimiseks kui ka
aldehüüde desinfitseerimiseks eriolukordades.
252
6 Keemilised riskid
Intervjueerija: Missuguseid isikukaitsevahendeid kasutatakse suurte pindade tava

desinfitseerimisel? Millist varustust kasutatakse lõppdesinfitseerimise puhul?
Prof dr Ojan Assadian: Töötajate kaitsevahendite valik peab vastama saastumisriskile

ning seega desinfektsiooniolukorrale. Põhimõtteliselt tuleb pindade desinfitseerimis
vahendite käsitsemisel kanda kaitsekindaid. Desinfektsioonieeskirjades kirjeldatakse
ka selliseid täiendavaid kaitsemeetmeid, mida võetakse teatavate riskide puhul, mis
tulenevad ulatuslikust saastumisest või spetsiifilistest kokkupuudetest mikroobidega
või mis on seotud lõpliku desinfektsiooniga, nagu ühekordselt kasutatavad põlled,
vedelikukindlad jalanõud (saapad) ja bioloogiliste ja keemiliste mõjude eest kaitsvad
respiraatorid.
Intervjueerija: Missugused kaitsekindad valitakse desinfitseerimistöödeks?
Prof dr Ojan Assadian:

Sobivaid kaitsekindaid vali
des järgime kindatootjate
soovitusi keemilise sobi
vuse osas. Muidu me kasuta-
me loomulikult üksnes
puudrita allergiaohtu vä-
hendavaid latekskindaid,
mis vastavad EN 455-le.
Intervjueerija: Kas Teil on

olemas naha kaitset käsit
lev kava, mis on aluseks
ettevõtte nahakaitsealaste
eeskirjade koostamisel? Kas
Hea tava
nahakaitsemeetmed hõl
mavad ka „märja töö” tee-
mat ning kas kohased kait
sevahendid on saadaval? Käte puhastamine ja desinfitseerimine on teema,
mis mõjutab ka töötajate ohutust
Prof dr Ojan Assadian: Naha kaitsmist, ka märjas keskkonnas tehtava töö kahjustava
mõju eest, käsitletakse puhastus- ja desinfektsioonikavas, mis ei anna juhtnööre üks
nes alkoholi baasil valmistatud käte antiseptikumide ja seepide, vaid ka asjakohaste
nahahooldus- ja nahakaitsetoodete kohta. Muidugi on need tooted kättesaadavad ka
töötajatele. Viini keskhaigla peab väga oluliseks sobivate ja kvaliteetsete toodete kasu
tamist, sest lõppkokkuvõttes on töötajate käed meditsiinilised tööriistad, mida peab
korralikult hooldama ja nende eest hästi hoolt kandma.
Intervjueerija: Kui tihti antakse kokkupuutes olevatele töötajatele juhtnööre vajalike

tehniliste, korralduslike ja isikukaitsemeetmete kohta? Kes seda teeb ja millisel moel?
Kas juhendamine dokumenteeritakse?
Prof dr Ojan Assadian: Meil on kätehügieenikursused ja õige kontsentratsiooniga

puhastusvedelike valmistamist käsitlevad kursused puhastustöötajate sihtrühmale,
kellel ei ole võimalik kasutada desinfitseerimisvahendite segamisseadmeid. Töö-
tajatele näidatakse töövõtted ette, siis proovivad nad neid ise ja kogu protsess loo
mulikult dokumenteeritakse. Kursus hõlmab ka nõutavate töötervishoiu- ja tööohu-
tusmeetmete võtmist. Üksikosakondade juhid korraldavad samuti korrapäraselt koo-
litusi, mis alati dokumenteeritakse.
253
6.10.2. Ohutu töö tsütostaatiliste ravimitega
Alljärgnevas intervjuus kirjeldavad Viini keskhaigla töötajad professor dr Robert Mader

Ülikooli I Sisehaiguste Kliiniku onkoloogiaosakonnast ning Andrea Wolfsberger ja
Shahla Farokhnia haiglaapteegi tsütostaatiliste ravimite osakonnast tsütostaatiliste
ravimite valmistamise ja kasutamise korralduslikku poolt.
Viini keskhaigla töötajad professor dr Robert Mader Ülikooli I Sisehaiguste Kliiniku onkoloo-
giaosakonnast ning Andrea Wolfsberger ja Shahla Farokhnia haiglaapteegi tsütostaatiliste
ravimite osakonnast kirjeldavad tsütostaatiliste ravimite valmistamise ja kasutamise korral-
duslikku poolt.
(150) OJ L 183, 29.6.1989, pp.

1–8. Kui palju valmistisi Teie asutuses aastas toodetakse?
(151) OJ L 131, 5.5.1998, pp. Viini keskhaiglas on 2000 voodikohta ja ligikaudu 9000 töötajat ning on see on kind
11–23.
lasti üks Kesk-Euroopa suurematest haiglatest. Haigla apteek on seetõttu samuti suur.
Keskhaiglas ravitakse ja kantakse hoolt ligikaudu 10 000 onkoloogilise patsiendi eest
Hea tava
(152) OJ 196, 16.8.1967, pp.

1–98. aastas. Apteegis, mis teenindab ka St Anna lastehaiglat, tehakse igal aastal umbes
45 000 tsütostaatilist valmistist. Päevas tehakse keskmiselt 180 valmistist ja kiirematel
(153) OJ L 200, 30.7.1999, pp. päevadel võib see arv ulatuda 350ni. Tsütostaatiliste ravimite osakonnas töötab neli
1–68.
täiskohaga farmatseuti ja 10 assistenti. Töö toimub viie tõmbekapi juures, mis paikne
(154) OJ L 262, 27.9.1976, pp. vad kahes ruumis.
201–203.
Kuidas on haiglas korraldatud tsütostaatiliste ravimite kohaletoimetamine ja
(155) OJ L 158, 30.4.2004, pp.
50–76.
hoiustamine? Kas on võetud kaitsemeetmeid purunenud viaalide suhtes, mis
võivad töötajatele põhjustada ulatuslikku kokkupuudet?
(156) OJ L 399, 30.12.1989, pp.
18–38. Ettevõtjad toimetavad ravimid kindlat teed pidi kohale ja apteegi asjakohane osakond
võtab need otse vastu. Meie ohutusnõuete kohaselt peavad tsütostaatilised ravimid
(157) OJ L 396, 30.12.2006, pp.
1–849. olema erimärgistatud ja lisaks fooliumi kuumkeevitatud. Lisaks transporditakse mitut
tsütostaatilist ravimit välises erikaitsepakendis (nt Onkosafe). Sellega välditakse kon
(158) OJ L 348, 28.11.1992, teineri purunemise korral transpordikasti või apteegi saastumist tsütostaatiliste ravi
pp. 1–8.
mitega. Praeguseni ei ole ühtegi purunemist transportimisel ette tulnud. Kui see peaks
(159) OJ L 159, 29.6.1996, pp. aga juhtuma, tuleb transpordikast koos selle sisuga vastavalt jäätmete kõrvaldamise
1–114. eeskirjadele kõrvaldada.
Kui apteegis või haiglas toimub pakendi purunemine või tsütostaatilise ravimi leke,
saab kasutada hädaabikomplekti, milles on viis poolmaski lenduvate osakeste eest
kaitsva P3-filtriga, kaks pakki tsütostaatilisi kindaid, kaks pakki kaitsekitleid, üks plas
tämber, tselluloos, kaks jäätmekotti ja tavalised majapidamiskindad. Nende materja
lide kasutamine toimub vastavalt tööjuhenditele.
254
6 Keemilised riskid
Milline on tsütostaatilisi ravimeid Viini keskhaigla häda-

abikomplekt tsütostaa-
valmistava personali kvalifikat- tilise ravimi saaste
sioon? Kuidas ja kui tihti teavitatakse eemaldamiseks pakendi
purunemine või lekke
töötajaid riskidest ja vajalikest korral.
kaitsemeetmetest?
Me pakume töötajatele teoreetilist ja

praktilist koolitust. Sissejuhatav kursus
kestab ligikaudu kuus kuud. Iga kuue
kuu järel on jätkukursus. Uute ravimite
kasutuselevõtmisel toimuvad jälle koo
litused. Täiendava ohutusmeetmena me
kasutame tootmistegevuses ja raviand
mete sisestamiseks arvuti eriprogrammi.
See aitab täpsustada tootmisprotsessi
tööetappe.
Teised koolitusmeetmed hõlmavad

hügieenieeskirjade järgimist, nagu nõuetekohane käte desinfitseerimine, õhulüüsi
kaudu apteegi tootmisalale sisenemine ja kaitserõivaste (nt tunked, suukaitse, kindad
ja kraega müts) nõuetekohane kandmine.
Lisaks sellele toimub kord kuus meeskonnakoosolek, kus me lahendame tekkinud

probleeme ja arutame ohutusküsimusi.
Kas ka tsütostaatilisi ravimeid kasutavate raviosakondade töötajaid teavita-

takse võimalikest riskidest?
Tsütostaatiliste ravimite osakonna farmatseudid pakuvad raviosakondades patsienti
Hea tava
dele tsütostaatilisi ravimeid manustavatele töötajatele tsütostaatiliste ravimite ohutu
käsitsemise alaseid loenguid ja seda võimalust kasutatakse tihti. Peamiselt käsitletakse
saastejuhtumitega toimetulekut. See hõlmab nii infusioonilahuse lekkeid kui ka keha
eritiste (uriin, okse) kõrvaldamist. Arutatakse ka hädaabikomplekti kasutamist.
Lisaks viivad raviosakonna vanemtöötajad ise korrapäraselt läbi praktilist õpet.
Tänu koolitusprogrammile on teadlikkus riskidest ja vajalikest meetmetest väga kõrge

ja töökohtadel annavad töötajad oma teadmised uutele töötajatele edasi. Töötajatele
selgitatakse hügieeni puudutavate ohutusmeetmete järgimise olulisust terviseriski
vähendamisel. Sama kehtib ka ülejäänud kokkupuutes oleva personali, näiteks puhas
tusteenistuse ja haigla pesula töötajate suhtes.
Kuidas on ravimite valmistamine korraldatud (on see tsentraliseeritud/detsent-

raliseeritud)? Milline on tootmisüksuste tehniline varustus (nt eraldi ruumid,
õhulüüsid, tõmbekapid, tehnilise ventilatsiooni seadmed, abivahendid (pudeli-
nõelad jms))?
Viini keskhaiglas valmistab tsütostaatilisi ravimeid keskne üksus. Apteegi puhtas tsoo
nis on kaks eraldi ruumi, vastavalt kolme ja kahe tõmbekapiga.
255
Ruumide ja tõmbekappide ventilatsiooniväljundit ja -näitajaid jälgitakse pidevalt. Kui

rõhk puhtas tsoonis ei ole nõuetekohane või kui tõmbekappidega on midagi korrast
ära, lülituvad süsteemid välja, kõlab helisignaal ja töötajad peavad ruumist lahkuma.
Puhastsooni on võimalik siseneda ainult õhulüüside süsteemi kaudu, kus personal
vahetab riideid. Peale selle on veel õhulüüsid materjali tarvis.
Iga tõmbekapi juures töötab kaks farmatseut-assistenti. Ravimi valmistamine tõmbe

kapis toimub gravimeetriliselt, kasutades arvutiprogrammi, mis määratleb täpselt kõik
tootmisprotsessi etapid. Kui kõik etapid on korrektselt läbitud, prinditakse märgistus
silt. Kui viaalid on sobivad, kasutame suletud süsteemi, et vähendada või ennetada
aerosoolide teket tõmbekapis. Tsütostaatilised jäätmed kogutakse tõmbekapist (plas
tikkotti), suletakse kuumkeevitades nn PactoSafe’iga ning paigutatakse kõrvaldamise
eesmärgil musta konteinerisse (vt joonis 17 punktis 6.6.3.2, lk 239).
Kas on võetud meetmeid selleks, et jälgida töötajate kokkupuudet tsütostaati-

liste ravimitega (nt õhunäitajate mõõtmine, radioaktiivsuse seire ja bioloogiline
jälgimine)?
Kvaliteedi tagamise eesmärgil viiakse järjepidevalt läbi puhastusalaseid mõõtmisi,

kuid korrapärast õhusaaste mõõtmist, bioloogilist seiret ning radioaktiivsuse mõõt
mist (wipw-test) praegu ei toimu. Kogutava teabe vähesuse tõttu on sellisest seirest
kasu küll uuringute läbiviimisel, kuid see ei sobi töötervishoiualaseks üksikindiviidi
kokkupuute rutiinseks jälgimiseks. Sellist seiret valmistatakse hea tootmistava kohus
tusliku järgimise nõudest lähtudes ette juba praegu (kinnitamisfaas).
(150) OJ L 183, 29.6.1989, pp.
1–8.
Lisaks mikrobioloogilisele seirele on oluline, et personal läbiks intensiivse väljaõppe
(151) OJ L 131, 5.5.1998, pp. ja korrapärased jätkukoolitused ning et tehnilised seadmed oleksid hooldatud ja
11–23.
töökorras.
Hea tava
(152) OJ 196, 16.8.1967, pp.

1–98. Kas tsütostaatilisi ravimeid valmistavad ja kasutavad inimesed on töötervis-
hoiuteenustega hõivatud? Millised need on? Kas tsütostaatiliste ravimite puhul
(153) OJ L 200, 30.7.1999, pp. võetakse töötervishoiualaseid erimeetmeid? See võiks hõlmata näiteks tsü-
1–68.
tostaatiliste ravimitega töötamise laadi ja ulatuse dokumenteerimist.
(154) OJ L 262, 27.9.1976, pp.
201–203. Kord aastas võetakse rutiinne väljaheiteproov ja iga kahe aasta järel tehakse samuti
rutiinne kopsuröntgen. Peale selle pakub ettevõtte arst töötajatele pidevat töö
(155) OJ L 158, 30.4.2004, pp.
50–76.
tervishoiualast tuge iga-aastase küsimustiku näol. Kõnealused töötervishoiuala
sed meditsiiniteenused on suunatud eelkõige kokkupuutetasemete tuvastamisele.
(156) OJ L 399, 30.12.1989, pp. Tootmispersonalil esineb seljavaevusi ja -pinget, mida põhjustab tõmbekappide juures
18–38. istumine ja tootmisega seotud töötoimingute sooritamine. Ühe tõmbekapi päevatoo
dang on ligikaudu 60 valmistist ja järelikult on töö laua taga täistööaega nõudev tege
(157) OJ L 396, 30.12.2006, pp.
1–849. vus. Seetõttu on kõnealuse töövaldkonna puhkepause pikendatud. Arvutiprogrammi
abil koostatakse automaatselt iga töötaja kohta dokumentatsioon. Iga tööetapp on
(158) OJ L 348, 28.11.1992, tagantjärele jälgitav.
pp. 1–8.
(159) OJ L 159, 29.6.1996, pp.

1–114.
256
6 Keemilised riskid
Milline on tsütotoksiliste jäätmete kõrvaldamise korralduslik ja tehniline külg?
Tsütostaatilised jäätmed kogutakse tõmbekapis kilekotti, mis suletakse ilma täien

dava käsitluseta PactoSafe’i kuumkeevitusega. Seejärel asetatakse suletud jäätmekott
spetsiaalsesse musta prügikasti. Prügikast suletakse lõplikult ja tihedalt, märgistatakse
asjakohaselt, veetakse minema ning hävitatakse suletult eriotstarbelises jäätmepõle
tusüksuses. Vähem ohtlikud jäätmed (kraega mütsid, suukaitsed jne) kogutakse hal
lidesse haiglajäätmete kottidesse, surutakse presskonteineris kokku ja hävitatakse
jäätmepõletustehases.
Milline on tsütostaatiliste jäätmete (ja tsütostaatiliste valmististe) majasisese

transportimise korralduslik ja tehniline külg?
Majasisese transpordi eest vastutab eriettevalmistusega nn tsütostaatiliste ravimite

kuller, kelle ülesandeks on toodetud valmististe haiglasisene laialijagamine. Tal on
väga oluline roll, sest tema peab tagama õigete valmististe jõudmise õigel ajal õigesse
osakonda. Viini keskhaigla taolises suures haiglas on see väga vastutusrikas ülesanne.
Seepärast tuleb kindlaks määrata ka asenduskuller, kes peab samuti saama nõuete-
kohase väljaõppe.
Kuumkeevitatud fooliumkottidesse paigutatud valmistooted asetatakse vedelikukind

lates karpides materjali õhulüüsi ning sealt saab „tsütokuller” need edasitoimetami
seks kätte (vt joonis 19 punktis 6.6.3.2, lk 239). Valmistised viiakse vastavasse osakonda
vedelikukindlasse plastkonteinerisse pakitult eriotstarbelises transpordivahendis või
transpordikastis, mida kasutatakse ainult tsütostaatiliste ravimite transportimiseks.
Kuidas võetakse riskihindamises arvesse erilist kaitset vajavaid inimrühmi (nt

rasedad naised)?
Hea tava
Rasedad naised ja alla 18-aastased isikud ei tohi tsütostaatiliste ravimite valmistamises
osaleda. Kõik, kes töötavad tsütostaatiliste ravimite tootmisüksuses, peavad tööand
jat tekkinud rasedusest kohe teavitama. Rasedad naised suunatakse seejärel muudele
töökohtadele.
257
6.11. Lingid
1. MPZ factsheet Intro Madalmaad Lühike ülevaade ohtlike ainetega seotud probleemidest operatsiooni-
ductic Gevaarlijke saalides.
Stoffen: Voor OK’s http://www.milieuplatform.nl/attachments/307/Factsheet_OK.pdf
2. MPZ Factsheet Madalmaad Lühike ülevaade ohtlike ainetega seotud probleemidest haigla-
Introductic Gevaar apteekides.
lijke Stoffen: Voor http://www.milieuplatform.nl/attachments/277/Factsheet_APOTHEEK.pdf
Apotheek
3. MPZ factsheet Madalmaad Lühike ülevaade ohtlike ainetega seotud probleemidest õenduse vald
Introductic Gevaar konnas.
lijke Stoffen: Voor http://www.milieuplatform.nl/attachments/280/Factsheet_VERPLEGING.pdf
Verpleging
4. M 135 Sicherer Austria Ülevaade töötajate kaitsega seotud tehnilistest nõuetest, sagedase
Umgang mit matest vigadest, nende võimalikest põhjustest ja
Narkosegasen ohutusmeetmetest.
http://www.auva.at/mediaDB/MMDB125858_M135.pdf
5. Latex and you Ühendkuningriik Lateksiga seotud ohtusid ja asjakohaseid kaitsemeetmeid tutvustav infoleht.
(Lateks ja sina) http://www.hse.gov.uk/pubns/withdrawn/indg320.htm
6. Safe handling of Ühendkuningriik Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutuse koostatud

cytotoxic drugs juhendi eesmärk on suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust
(Tsütotoksiliste tsütotoksilistest ainetest tulenevatest ohtudest ja ettevaatusabinõu
ravimine ohutu dest nende käitlemisel.
käitlemine) http://www.hse.gov.uk/pubns/misc615.pdf
7. Anti-cancéreux en Prantsusmaa Ülevaade tsütotoksiliste ravimite kasutamisest veterinaarias ja asja-

médecine vétérinaire kohastest kaitsemeetmetest.
http://www.inrs.fr/accueil/produits/mediatheque/doc/publications.
html?refINRS=TF%20173
8. Postes de sécurité Prantsusmaa Sellelt lehel leiab juhendeid mikrobioloogiliste ja tsütotoksiliste

microbiologique. materjalidega töötamiseks vajalike tõhusate tõmbekappide kindlaks
Postes de sécurité tegemiseks ja kasutamiseks.
cytotoxique. Choix http://www.inrs.fr/accueil/produits/mediatheque/doc/publications.
et utilisation html?refINRS=ND%202201
9. Fiches toxicologiques Prantsusmaa Toksikoloogiline teave üksikute ainete kohta, mis võib nendega
de l’INRS töötamisel vajalikuks osutuda. Asjakohases toksikoloogilises ülevaates
tutvustatakse aineid, nendega kaasnevaid riske, kehtivaid (prantsuse)
standardeid, soovitusi ohutuks käitlemiseks ja bibliograafiat.
http://www.inrs.fr/accueil/produits/bdd/recherche-fichetox-criteres.html
Halotaan:
http://www.inrs.fr/accueil/produits/bdd/doc/fichetox.html?refINRS=
FT%20174
Glüoksaal:
FT%20229
Kresoolid:
FT%2097
Formaldehüüd:
FT%207
258
6 Keemilised riskid
10. Teabeleht nr 29 EU-OSHA Teabelehes antakse lühiülevaade tööohutusest ja töötervishoiust

„Tervishoiusektori (Euroopa Tööohu tervishoiusektoris ning pakutakse sektorile juhendeid asjakohase
tööohutuse ja töö tuse ja Töötervis teabe leidmiseks Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri
tervishoiu hea tava hoiu Agentuur) veebisaidil.
veebis” http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/et_29.pdf
11. Teabeleht nr 33 EU-OSHA Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (OSHA) on koostanud

„Töökoha keemiliste (Euroopa Tööohu hulgaliselt teabelehti, milles keskendutakse tööohutuse ja töötervis
ohutegurite tutvus tuse ja Töötervis hoiualase teabe edastamisele ohtlike ainete, sealhulgas bioloogiliste
tus” hoiu Agentuur) mõjurite kohta. Kõnealuses teabelehes tutvustatakse selle teemaga
seotud olulisemaid probleeme.
12. Teabeleht nr 34 „Oht EU-OSHA Lühiülevaade probleemidest, mis kaasnevad ohtlike ainete kasutami
like ainete kõrvalda (Euroopa Tööohu sega haiglaapteekides.
mine ja asendamine” tuse ja Töötervis http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/34
hoiu Agentuur)
13. Teabeleht nr 39 „Res EU-OSHA Teabelehes käsitletakse selliste toimeainete olulisemaid mõjusid ja
piratoorset sensibili (Euroopa Tööohu asjakohaseid ennetusmeetmeid.
satsiooni põhjustavad tuse ja Töötervis http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/39
kemikaalid” hoiu Agentuur)
14. Teabeleht nr 40 EU-OSHA Teabeleht sisaldab teavet nahka sensibiliseerivate ainete, samuti
„Nahka sensibiliseeri (Euroopa Tööohu ennetavate meetmete kohta, millega on võimalik nahka kaitsta.
vad ained” tuse ja Töötervis http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/40
hoiu Agentuur)
15. Teabeleht nr 42 EU-OSHA Teabelehes esitatakse kokkuvõte üksikasjalikust aruandest „Töötervis

„Töötervishoiu ja (Euroopa Tööohu hoiu ja tööohutuse soolised aspektid”.
tööohutuse soolised tuse ja Töötervis http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/42
aspektid” hoiu Agentuur)
16. E-faktid 41 EU-OSHA Selle artikli eesmärk on teavitada tööandjaid, keskastme juhte, töö
„Koristajad ja ohtli (Euroopa Tööohu tajaid ja nende esindajaid, eelkõige neid, kes töötavad väikestes või
kud ained” tuse ja Töötervis keskmise suurusega ettevõtetes, koristustöödega seotud ohtudest ja
hoiu Agentuur) nende vältimise võimalustest.
http://osha.europa.eu/en/publications/factsheets/41
17. Teabeleht nr 35 EU-OSHA Teabelehes esitatakse juhtnööre edukaks teabe edastamiseks.

„Teabe edastamine (Euroopa Tööohu http://osha.europa.eu/et/publications/factsheets/35
ohtlike ainete kohta” tuse ja Töötervis
hoiu Agentuur)
18. Teabeleht nr 43 EU-OSHA Nii naiste kui ka meeste töötingimuste parandamiseks on vaja teha
„Sooliste aspektide (Euroopa Tööohu pidevaid jõupingutusi. Seepärast on tähtis lülitada töökoha riskiana
lülitamine riskiana tuse ja Töötervis lüüsi ka soolised aspektid ning sooliste aspektide süvalaiendamine
lüüsi” hoiu Agentuur) riskide ennetamisse on Euroopa Liidu ja selle teabelehe üks eesmärke.
19. Teabeleht nr 80 EU-OSHA Euroopas põhineb töötajate ohutuse ja tervise kaitsmine riskide ana
„Riskihindamine – (Euroopa Tööohu lüüsil ja juhtimisel. Riskihindamise tõhusaks rakendamiseks peavad
rollid ja kohustused” tuse ja Töötervis kõik sellega otseselt seotud inimesed selgelt mõistma nii õiguslikku
hoiu Agentuur) tausta, kontseptsioone, riskihindamise protsessi kui ka peamiste
osapoolte rolli.
259
20. Ohutus desinfit Saksamaa/Prant Selles dokumendis (konsensuslik) võetakse kokku ISSA tervishoiuasu
seerimisvahendite susmaa/Šveits tuste töörühma arusaamad tööalastest ohtudest ja ennetusmeetme
kasutamisel tervis test desinfitseerimisvahendite kasutamisel.
hoiuasutustes http://193.134.194.37/ara/layout/set/print/content/down
load/74443/1385961/file/2 %20- %20Consensus %20Paper %20Disin
fectants.pdf
21. Ohutus anesteesia Saksamaa/Prant Selles dokumendis (konsensuslik) võetakse kokku ISSA tervishoiuasu
gaaside kasutamisel susmaa/Šveits tuste töörühma arusaamad tööalastest ohtudest ja ennetusmeetme
test anesteesiagaaside kasutamisel.
http://www.issa.int/content/download/74442/1385958/file/2- %20
Consensus %20Paper %20Anaesthetic %20Gases.pdf
22. Ohutus tsütotoksiliste Saksamaa/Prant Selles dokumendis (konsensuslik) võetakse kokku ISSA tervishoiuasu
ravimite kasutamisel susmaa/Šveits tuste töörühma arusaamad tööalastest ohtudest ja ennetusmeetme
test tsütotoksiliste ravimite kasutamisel.
http://www.issa.int/Resources/Resources/Securite-dans-la-manipulation-
des-cytostatiques
23. Aerosoolteraapiaga Saksamaa/Prant Selles dokumendis (konsensuslik) võetakse kokku ISSA tervishoiuasu
(pentamidiin, riba susmaa/Šveits tuste töörühma arusaamad tööalastest ohtudest ja ennetusmeetme
viriin) kaasnevate test pentamidiini või ribaviriini kasutamisel aerosoolteraapias.
riskide ennetamine http://www.issa.int/Resources/Resources/Prevention-des-risques-
tööl professionnels-dans-l-aerosoltherapie/
24. Berufliche Hautkrank Šveits Selles dokumendis kirjeldatakse probleeme seoses Šveitsis esinevate
heiten nahahaigustega tööl ja antakse teavet vajalike kaitsemeetmete kohta
2869/11.D http://www.sapros.ch/images/supplier/220/pdf/02869_11_d.pdf
2869/11.F
25. Verhutung von Šveits See dokument sisaldab keemiliste ja bioloogiliste riskide hindamist
Berufskrankheiten in patoloogia- ja anatoomiainstituutides ja histoloogialaboratooriu
pathologisch-anato mides, kirjeldab kaitsemeetmeid kutsehaiguste ennetamiseks ning
mischen Instituten pakub arstidele töötervishoiualast teavet tervisekontrolli läbiviimi
und histologischen seks.
Laboratorien http://www.sapros.ch/images/supplier/220/pdf/02869_25_d.pdf
2869/25.D
26. Verhütung gesund Šveits Selles teabelehes kirjeldatakse desinfitseerimisega kaasnevaid pea
heitlicher Gefahren misi riske haiglates ja polikliinikutes ja asjakohaseid kaitsemeetmeid.
bei der Desinfektion http://www.sapros.ch/images/supplier/220/pdf/02869_23_d.pdf
von Flachen und
Instrumenten in
Spital und Praxis
2869/23.D
2869/23.F
27. Umgang mit Anäst Šveits Selles dokumendis kirjeldatakse anesteesiagaaside käitlemise riskihin
hesiegasen damist tervishoiuasutustes ja asjakohaseid kaitsemeetmeid.
2869/29.D http://www.sapros.ch/images/supplier/220/pdf/02869_29_d.pdf
2869/29.F
28. Hautschutz bei der Šveits Selles väljaandes tutvustatakse tööst tekitatud ohtusid nahale ja kirjelda
Arbeit takse Šveitsis kasutusel olevaid meetmeid naha kaitsmiseks.
44074.D http://www.sapros.ch/images/supplier/220/pdf/44074_d.pdf
260
6 Keemilised riskid
29. Niedertempera Šveits Selles väljaandes kirjeldatakse riske, mis kaasnevad etüleenoksiidi ja
tursterilisation im formaldehüüdide kasutamisega gaasisterilisaatorites, ja selgitatakse
Gesundheitswesen: Šveitsis kasutatavaid kaitsemeetmeid.
Sicherer Umgang http://www.sapros.ch/images/supplier/220/pdf/sba501_d.pdf
mit Ethylenoxid und
Formaldehyd
SBA 501.D
30. Rasedate, äsja sün Iirimaa See juhend on koostatud töökaitsespetsialistidele, tööandjatele,
nitanud ja rinnaga juhtidele, töötajatele, töökaitseesindajatele ja teistele, et anda neile
toitvate töötajate juhendeid Iiri tööohutuse, töötervishoiu ja tööalase heaolu tagamise
kaitse määruse 2007 (S.I. nr 299, 2007) 2. peatüki 6. osa ja 8. lisa kohta, milles
käsitletakse rasedaid, äsja sünnitanud ja rinnaga toitvaid töötajaid.
Selle juhendi eesmärk on anda üldiseid näpunäiteid tööõnnetuste ja
haigestumise ennetamiseks.
http://www.hsa.ie/eng/Publications_and_Forms/Publications/Retail/
Gen_Apps_Pregnant_Post_Natal.pdf
31. Keemiliste ohtude Iirimaa Selle brošüüriga üritatakse aidata tööandjaid keemiliste mõjuritega
riskihindamine seotud riskide hindamisel töökohal.
http://www.ul.ie/hr/sites/default/files/docs/Health%20And%20Safety/
Chemical%20Risk%20Assessment.pdf
32. Il Rischio da Manipo Itaalia Selles teabelehes kirjeldatakse keemiliste ainetega seotud riske tsüto
lazione di Chemio- staatiliste ravimite käitlemisel, vajalikke kaitsemeetmeid ja töökorral
terapici dusega tagatavaid ettevaatusabinõusid.
http://www.ispesl.it/chemioterapici/
33. Vorbereitung und Saksamaa Kokkuvõtlik praktiline juhend ohtlike ravimite käitlemiseks eelkõige
Applikation von neile, kes puutuvad nendega tegelikult tööalaselt kokku.
Arzneimitteln mit
http://www.bgw-online.de/DE/Arbeitssicherheit-Gesundheitsschutz/
krebserzeugenden,
erbgut-verandernden, Grundlagen-Forschung/Gefahrstoffe-Toxikologie/Bausteine-Gefahrs
fruchtschadigenden toffe/Baustein-509-Arzneimittel-mit-KMR.html
und fruchtbarkeits
schadigenden (KMR)
Eigenschaften durch
pflegendes oder
arztliches Personal
34. Zytostatika im Saksamaa Kõikehõlmav ülevaade riskidest ja vajalikest kaitsemeetmetest

Gesundheitsdienst tsütostaatiliste ravimite käitlemisel raviasutustes. Sisaldab töötajate
Informationen zur teavitamise ja instrueerimise käsiraamatu projekti.
sicheren Hand http://www.bgw-online.de/DE/Medien-Service/Medien-Center/Medienty
habung von Zyto pen/bgw-themen/M620_Zytostatika_im_Gesundheitsdienst.html
statika
35. Virtuelle Praxis Saksamaa „Virtuelle Praxis” on eelkõige väikestele ja keskmise suurusega
ettevõtjatele, näiteks polikliinikutele suunatud veebisait, kus antakse
ülevaade keemiliste ainete käitlemisega kaasnevatest töötervishoiu-
ja tööohutusealastest kohustustest. Sait sisaldab hulgaliselt üksikasja
likku teavet ja töövahendeid.
http://www.bgw-online.de/DE/Arbeitssicherheit-Gesundheitsschutz/
Gefaehrdungsbeurteilung/Virtuelle-Praxis-Hinweis.html
36. BGR 206 Saksamaa Selles väljaandes edastatakse Saksamaa seisukoht desinfitseerimisest
Desinfektionsarbei tulenevate riskide ja vajalike kaitsemeetmete kohta tervishoiuasu
ten im Gesundheits tustes, nt käte ja naha desinfitseerimine, pindades desinfitseerimine,
dienst instrumentide desinfitseerimine jne.
Medientypen/bgw_vorschriften-regeln/BGR206_Desinfektionsarbei
ten_im_Gesundheitsdienst.html
261
37. Desinfitseerimise USA Selles juhendis käsitletakse seda, kuidas kasutavad tervishoiutöötajad
ja steriliseerimise asjaomaseid tooteid tervishoiuteenuse pakkumisel, nt haiglates, poli
juhend tervishoiu- kliinikutes ja koduvisiitidel.
asutustele www.cdc.gov/ncidod/dhqp/pdf/guidelines/Disinfection_Nov_2008.pdf
38. Fiche toxicologique Prantsusmaa Toksikoloogiline teave etüleenoksiidi kohta.

de l’INRS – oxyde http://www.inrs.fr/accueil/produits/bdd/doc/fichetox.html?refINRS=
d’éthylène (FT 70) FT%2070
39. Begasungen mit Saksamaa Selles dokumendis käsitletakse etüleenoksiidi ja formaldehüüdi kasu
Ethylenoxid und tamist steriliseerimis- või desinfitseerimisseadmetes.
Formaldehyd in http://www.baua.de/de/Themen-von-A-Z/Gefahrstoffe/TRGS/pdf/
Sterilisations- und TRGS-513.pdf?__blob=publicationFile&v=3
Desinfektionsanlagen
(TRGS 513)
40. Kutsealased nahahai EU-OSHA Selles aruandes esitatakse ülevaade naha kokkupuutest kemikaali
gused ja naha kokku (Euroopa Tööohu dega, nahahaigustest ja peamistest poliitikatest seoses nahahaiguste
puude kemikaalidega tuse ja Töötervis tunnustamise ja registreerimisega.
Euroopa Liidus hoiu Agentuur) http://osha.europa.eu/en/publications/reports/TE7007049ENC_skin_
(EU-25): ülevaade diseases
poliitikast ja tavadest
41. Ühtne ülemaailmne ÜRO Euroopa Sellel lingil tutvustatakse ühtset ülemaailmset kemikaalide klassifit
kemikaalide klassifit Majanduskomis seerimise ja märgistamise süsteemi.
seerimise ja märgista jon www.unece.org/trans/danger/publi/ghs/ghs_welcome_e.html
mise süsteem (GHS)
42. Preparation of Ungari Juhend tsütostaatiliste lahuste ohutuks valmistamiseks haiglaaptee

cytostatic solutions kides või raviosakondades. Juhendis esitatakse teaduslikult põhjen
(Citosztatikus datud nõuded töötajate ja patsientide jaoks ohutute menetluste
keverékinfúziók tagamiseks. Nende soovituste täitmine tagab professionaalse ja
előállítása) kvaliteetse patsientide hooldamise, mis on kooskõlas töötervishoiu ja
tööohutuse nõuetega. Juhendis esitatud nõudeid peaksid täitma ka
haiglad, kus raviosakondade juurde on loodud tsütostaatilisi lahuseid
valmistavad aseptilised laboratooriumid.
http://www.okbi.hu/index.php/en/homepage
43. Tsütostaatiliste Ungari Teises väljaandes käsitletakse kerkinud probleeme, koostatakse

ainetega kokku tsütostaatiliste ainete ravimehhanism, loetletakse ohustatud töötajad
puutuvate töötajate ja riskiallikad. Formuleeritakse töötajate ja töökeskkonna kaitse ning
tervisekaitse selle järelevalve üldised põhimõtted. Tutvustatakse olemasolevaid
(Citosztatikumokkal tavasid ja tsütostaatiliste ainetega tegelevate töötajate optimaalset
dolgozók egészség töökeskkonda. Tutvustatakse tsütostaatiliste ainete saastusest puhas
védelme) tamise ja nende neutraliseerimise meetodeid.
http://www.ogyi.hu/dynamic/citkevinfmod07.pdf
262
6 Keemilised riskid

Ahrens, R., L. Beaudouin, U. Eickmann, M. Falcy, M. Jost, M. Rüegger, ja M. Bloch, „Safe
handling of cytostatic drugs – a working paper for occupational health and safety
experts”, ISSA – International Section on the Prevention of Occupational Risks in Health
Services, ISSA Prevention Series, 2019(E), Hamburg, 1995 (avaldatud saksa, inglise ja
prantsuse keeles).
Ahrens, R., Ch. Breton, G. Croatto, U. Eickmann, M. Falcy, M. Jost, M. Rüegger, ja

M. Bloch, M., „Safety in the use of anaesthetic gases”, ISSA – International Section on
the Prevention of Occupational Risks in Health Services, ISSA Prevention Series 2042(E),
Hamburg, 2002 (avaldatud saksa, inglise ja prantsuse keeles).
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, E-faktid – teabelehed, milles kesken

dutakse tööohutuse ja töötervishoiuga seotud probleemidele, saadaval kõikides ELi
ametlikes keeltes (http://osha.europa.eu).
Heinemann, A., „Zytostatika im Gesundheitsdienst Informationen zur siche

ren Handhabung von Zytostatika” Expertenschrift M620, Stand 2008, Berufs
genossenschaft für Gesundheitsdienst und Wohlfahrtspflege (BGW), Hamburg
(http://www.bgw-online.de/DE/Medien-Service/Medien-Center/Medientypen/bgw-
themen/M620_Zytostatika_im_Gesundheitsdienst.html).
INRS, Fiches toxicologiques de l’INRS (http://www.inrs.fr/accueil/produits/bdd/recherche-

fichetox-criteres.html)
Halotaan: http://www.inrs.fr/accueil/produits/bdd/doc/fichetox.html?refINRS=
FT%20174
Glüoksaal: http://www.inrs.fr/accueil/produits/bdd/doc/fichetox.html?refINRS=
FT%20229
Kresoolid: http://www.inrs.fr/accueil/produits/bdd/doc/fichetox.html?refINRS=
FT%2097
Formaldehüüd: http://www.inrs.fr/accueil/produits/bdd/doc/fichetox.html?refINRS=
FT%207
Jost, M., R. Ahrens, L. Beaudouin, U. Eickmann, M. Falcy, M. Jost ja M. Rüegger,

„Occupational risk prevention in aerosol therapy (Pentamidine, Ribavirin)”, ISSA –
International Section on the Prevention of Occupational Risks in Health Services, ISSA
Prevention Series 2035(E), Hamburg, 1998 (avaldatud saksa, inglise ja prantsuse keeles).
Jost, M., R. Ahrens, L. Beaudouin, U. Eickmann, M. Falcy, M. Jost ja M. Rüegger, „Safety

in the use of disinfectants in the health services”, ISSA – International Section on the
Prevention of Occupational Risks in Health Services, ISSA Prevention Series 2024(E),
Hamburg, 1996 (avaldatud saksa, inglise ja prantsuse keeles).
Jost, M., M. Rüegger, A. Gutzwiller, B. Liechti ja R. Wolf, „Verhütung von Berufskrank

heiten in pathologisch-anatomischen Instituten und histologischen Laboratorien”,
Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA), 2. väljaanne, 2003, BeSt-Nr.
2869/25.d (http://www.sapros.ch/images/supplier/220/pdf/02869_25_d.pdf ).
263
Kaslin, E., M. Jost, M. Rüegger ja I. Kunz, „Niedertemperatursterilisation – Sicherer

Umgang mit Ethylenoxid und Formaldehyd”, Schweizerische Unfallversicherungs
anstalt (SUVA), 3. väljaanne, august 2006, BeSt-Nr. SBA 501.d (http://www.sohf.ch/
Themes/Sterilisation/SBA_501_D.pdf ).
Nyiry, W. ja S. Springer, „Sicherer Umgang mit Narkosegasen”, Merkblatt M 135 der

Allgemeinen Unfallversicherungsanstalt (AUVA), ajakohastatud oktoobris 2007,
Adalbert Stifter Str. 65, A-1201 Viin.
Rüegger, M., M. Jost, A. Meier, R. Knutti ja C. Schlatter, „Umgang mit Anasthesiegasen”,

Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA), 2. väljaanne, august 2000, korral
dus nr 2869/29.d. (http://www.sapros.ch/images/supplier/220/pdf/02869_11_d.pdf ).
Rüegger, M., M. Jost, A. Meier, R. Knutti ja C. Schlatter, „Umgang mit Anästhesiegasen”.

Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA), 2. väljaanne, august 2000, korral
dus nr 2869/29.d. (http://www.sohf.ch/Themes/Operation/2869_29_D.pdf ).
Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutus,„Latex and you”, Ühendkuningriik,

veebiversioon 11/2006 (http://www.hse.gov.uk/pubns/withdrawn/indg320.htm).
Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutus, „Safe handling of cytotoxic

drugs”, HSE Information sheet MISC 615 (www.hse.gov.uk/pubns/MISC615.pdf).
264
Ilmumisandmed
Juhendi koostajad:
Bundesanstalt für Arbeitsschutz und Arbeitsmedizin (BAuA – Tööohutuse ja Töö

tervishoiu Föderaalinstituut)
Berufsgenossenschaft für Gesundheitsdienst und Wohlfahrtspflege (BGW – Tervise-

ja heaoluteenuste kohustusliku õnnetusjuhtumikindlustuse ja õnnetusjuhtumite
ennetamise asutus)
contec Gesellschaft für Organisationsentwicklung mbH
Deutsches Netz Gesundheitsfordernder Krankenhäuser gem. e.V. (DNGfK – Saksamaa

tervist edendavate haiglate võrgustik)
BAD/Team Prevent GmbH
Tekst:
Ennetustöö ja tervishoiu edendamine on juhtkonna ülesanne: dr Grit Braeseke (contec)
Kuidas teostada riskihindamist? Stephan Schwarzwalder (BAuA)
Bioloogilised riskid: dr Frank Haamann (BGW)
Luu- ja lihaskonnaga seotud riskid: Barbara-Beate Beck (Forum fBB/BGW), dr Gustav

Caffier (BAuA)
Psühhosotsiaalsed riskid: Maren Böhmert (BGW), dr Beate Beermann ja dr Gabriele

Richter (BAuA)
Keemilised riskid: PD dr Udo Eickmann (BGW)
Sisu eest vastutab BGW: dr Thomas Reme (BGW)
Teadusuuringud, EU-OSHA väljaanded: Carsten Brück (BAuA)
Intervjuud: Michael Ramm (Forum fBB), Stephan Schwarzwalder (BAuA)
Intervjuude transkriptsioon: Ina Hennig, Regina Thorke (BAuA)
Tõlge:
Internationaler Sprachenservice (Rahvusvaheline Keeleagentuur), Verena Freifrau v.d.

Heyden-Rynsch, Dortmund
Projekti juhtimine:
Stephan Schwarzwalder (BAuA), Detlef Friedrich, dr Grit Braeseke ja Meiko Merda (con
tec GmbH)
Töötoad:
Felix Bruder (DNGfK), Tom Grenz (BAD/Team Prevent)
266
Ilmumisandmed
Fotod:
Fotoagentur FOX – Uwe Volkner, Lindlar/Köln
Kasutatud on ka fotosid BGW ja BauA arhiividest.
Kujundus:
gud – Agentur für Kommunikation und Design GmbH – Helmut Schmidt, Braunschweig
Käesolev Euroopa Komisjoni tellitud juhend põhineb projektil „Ennetustööd ja head

tava käsitleva mittesiduva juhendi koostamine, mille eesmärk on parandada haiglate
ja tervishoiusektori töötajate tervist ja ohutust”.
Projektirühm tänab projektis osalemise eest:
Gerhard Almstedt (Sankt Gertrauden Krankenhaus), Inga Apsite (Strencu Psycho

Neurological Hospital), Birgit Aust (National Research Centre for the Working
Environment), Brigitte Bergmann-Liese (Schlosspark-Klinik), Marie Amelie Buffet
(Eurogip), Donatella Camerino (Milan WHO Collaborating Centre), Patrizia Deitinger
(ISPESL), Genia Diner (Vivantes GmbH), Vassilis Drakopoulus (Elinyae), Alenka Franko
(Clinical Institute of Occupational Medicine), Hiltraud Grzech-Sunkalo (AWISconsult),
Stella Hermann (Fa Praventiv), Ferenc Kudasz (OMFI – Ungari Töötervishoiu Instituut),
Anna-Maria Kwiotek (Praventologie), Piotr Lubas (riiklik tööinspektor, Szczecini
piirkond), Andrea Malo (Vivantes GmbH), Irma Nool (Tervishoiuamet), Dorota
Merecz (NIOM), Eda Merisalu (Tervishoiu Instituut, Tartu Ülikool), Patricia Murray
(Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutus), Annika Parantainen (FIOH),
Zinta Podniece (EU-OSHA), Rosemary Rodgers (Handling, Movement and Ergonomics
Ltd), Anja Monika Rutzen (Sankt Gertrauden Krankenhaus), Kay Uwe Sorgalla
(Hospital Berlin), Irena Szadkowska-Stanczyk (NIOM), Peter Tews (BGW), Hubertus von
Schwarzkopf (Klinikum Bremen-Mitte GmbH), Frank Wattendorf (Leibniz Universität
Hannover), Daniel Zilske (Fachstelle für Prävention und Gesundheitsforderung im
Land Berlin), eriti aga Michael Rammi (Forum fBB) tema panuse eest töösse luu- ja
lihaskonna riskide alal.
267
Lisad
1. lisa. Kasutatud lühendid

2. lisa. Käesoleva juhendi koostamisel osalenud eksperdid
1. lisa. Kasutatud lühendid
AKH Wien: Allgemeines Krankenhaus der Stadt Wien (Viini keskhaigla)
AMR: mikroobivastaste ravimite resistentsus
AR: antibiootikumiresistentsus
ARS: antibiootikumiresistentsuse seire
ASSTSAS: Association paritaire pour la sante et la securite du travail du secteur des

affaires sociales (Sotsiaalvaldkonna Töötervishoiu ja Tööohutuse Assotsiatsioon)
ATM: lennuliikluse korraldamine
AUVA: Allgemeine Unfallversicherungsanstalt (õnnetusjuhtumite kindlustusasutus)

(Austria)
BAuA: Bundesanstalt für Arbeitsschutz und Arbeitsmedizin (Tööohutuse ja Töötervis

hoiu Föderaalinstituut) (Saksamaa)
BCG: Calmette-Guerini batsill
BGW: Berufsgenossenschaft für Gesundheitsdienst und Wohlfahrtspflege (tervishoiu

süsteemi ja sotsiaalhoolekande tööandjate vastutuskindlustusselts) (Saksamaa)
BUKH: Berufsgenossenschaftliches Unfallkrankenhaus Hamburg (BG Traumahaigla

Hamburgis)
CJD: Creutzfeldti-Jakobi tõbi
CMR: kantserogeenne, mutageenne ja reproduktiivtoksiline
COPSOQ: Kopenhaageni psühhosotsiaalne küsimustik
DNA: desoksüribonukleiinhape, DNA
DNGfK: Deutsches Netz Gesundheitsfördernder Krankenhäuser (Saksamaa tervist

edendavate haiglate võrgustik)
ECDC: European Centre for Disease Prevention and Control (Haiguste Ennetamise ja
Tõrje Euroopa Keskus)
EHEC: enterohemorraagiline E. coli
ESCMID: European Society of Clinical Microbiology and Infectious Diseases (Euroopa

kliinilise mikrobioloogia ja nakkushaiguste ühing)
EU-OSHA: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur
Eurofound: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond
EZ: St Elisabethi haigla, Tilburg
FFP: respiraator
EPSU: European Federation of Public Service Unions (Euroopa avaliku sektori töötajate
ametiühing)
GHS: kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalne harmoneeritud süsteem
270
Lisad
GMP: hea tootmistava
HIV: inimese immuunsuspuudulikkuse viirus
HME: Handling Movement and Ergonomics Ltd
HOSPEEM: Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühendus
HSE: Health and Safety Executive (Ühendkuningriigi Tervishoiu ja Ohutuse Täitevasutus)
HVBG: Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (Kohustusliku

Õnnetusjuhtumikindlustuse ja Õnnetusjuhtumite Ennetamise Asutuste Liit) (Saksamaa)
IGRAs: gamma-interferooni testid
ILO: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon
INRS: Institut national de recherche et de sécurité pour la prevention des accidents du

travail et des maladies professionnelles (riiklik uurimis- ja ohutusinstituut kutseõnne
tuste ja -haiguste ennetamiseks) (Prantsusmaa)
IPSE: patsiendiohutuse parandamine Euroopas
ISSA: International Social Security Association (Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse

Assotsiatsioon)
kN: kilonjuuton
mAb või moAb: monokloonsed antikehad
MHSG: vaimse tervise strateegiarühm
MIS: minimaalselt invasiivne kirurgia
MRSA: metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus
MSD: luu- ja lihaskonna vaevused
MYAZ: Madalmaade haiglate kvaliteedijuhtimissüsteem
NI: haiglanakkus
NIOSH: National Institute for Occupational Safety and Health (USA Tööohutuse ja
Töötervishoiu Riiklik Instituut)
OEL: ohtlike ainete piirnorm töökeskkonnas
OiRA: veebipõhine riskihindamisvahend
PE: polüetüleen
PEP: kokkupuutejärgne profülaktika
PPE: isikukaitsevahendid
PVC: polüvinüülkloriid
RCN: Royal College of Nursing (Kuninglik Õenduskolledž)
SARS: äge raskekujuline respiratoorne sündroom
271
SLIC: Euroopa kõrgemate tööinspektorite komitee
SOAS-R: personali agressiooni jälgimise skaala, parandatud
SRSV: noroviirused ehk Norwalk-viirused (väga väikesed ümarad viirused)
SST: töötervishoid ja tööohutus (pr)
STIKO: Ständige Impfkommission (vaktsineerimise alaline komitee)
SUVA: Caisse nationale suisse d’assurance en cas d’accidents (Šveitsi Riiklik

Õnnetusjuhtumikindlustuse Amet)
T-K-I: tehniline, korralduslik ja isiklik/individuaalne
TRGS: ohtlike ainete käsitsemise tehnilised eeskirjad
UV: ultraviolett
vCJD: Creutzfeldti-Jakobi haiguse variant
WHO: Maailma Terviseorganisatsioon
272
Lisad
2. lisa. Käesoleva juhendi koostamisel osalenud eksperdid
Mr Henry ANRYS Mr Mark GAUCI

CEHP/UEHP Occupational Health and Safety Authority
Avenue Alfred Solvay 5 118/122 St Ursola Street
1170 Brussels Valetta 2
BELGIUM MALTA
Tel. +32 26603550 Tel. +356 21247677
Fax +32 26729062 Fax +356 21232909
E-mail: henri.anrys@uehp.org E-mail: mark.gauci@gov.mt
Mr Tom BEEGAN Mr Rafal GORNY (Deputy member)

Health And Safety Authority IOMEH
10 Hogan Place 13 Koscielna
Dublin 2 41-200 Sosnowiec
IRELAND POLAND
E-mail: tom_beegan@hsa.ie Tel. +48 322660885/199
Fax +48 322661124
E-mail: r.gorny@imp.sosnowiec.pl
Mr Jos BORMANS (Deputy member)
Milveceb
Ernest Solvaystraat 55 Mr Jan Kahr FREDERIKSEN
Kessel-LO FTF
BELGIUM Niels Hemmingsens Gade 12
Tel. +32 16252140 Postboks 1169
Fax +32 16252487 1010 København K
E-mail: j.bormans@gmx.net DENMARK
Tel. +45 33368800
Fax +45 33368880
Mr Angel CARCOBA E-mail: jan.kahr@ftf.dk
CC.OO Confederation Sindical de Comisiones
Obreras
C/. Fernández de la Hoz 12 Mrs Iris JUDITZKI
28010 Madrid Deutsche Krankenhausgesellschaft e.V.
SPAIN Wegelystrasse 3
Tel. +34 917028067 10623 Berlin
Fax +34 913104804 GERMANY
E-mail: acarcoba@ccoo.es Tel. +49 30398011120
E-mail: i.juditzki@dkgev.de
Mr Philippe CLERY-MELIN
Maison de Santé Bellevue Mr Jevgènijs KALEJS (Deputy member)
8 avenue de 11 Novembre LDDK
92190 Meudon Vilandes Iela 12-1
FRANCE 1010 Riga
Tel. +33 141141500 LATVIA
Email: pcm@clinique-bellevue.com Tel. +37 17038214
E-mail: lsb@aslimnica.lv
Mr Ivan KOKALOV
273
Confederation of the Independent Trade Unions Mrs Ann Maria O’CONNOR

1 Macedonia Square Health and Safety Authority
1606 Sofia 10 Hogan Place
BULGARIA Dublin 2
Tel. +359 29877065 IRELAND
Fax +359 24010483 Tel. +353 61401974
E-mail: ikokalov@citub.net Fax +353 61419559
E-mail: annemaria_oconnor@hsa.ie
Mr J. J. H. KONING
VNO-NCW Mme Zinta PODNIECE
Postbus 93002 EU-OSHA
12 Bezuidenhoutseweg Gran Via 33
2509 AA Den Haag 48009 Bilbao
NETHERLANDS SPAIN
Tel. +31 703490349 Tel.: + 34 944794672
Fax +31 703490300 Email: podniece@osha.europa.eu
E-mail: koning@vno-ncw.nl
Mr Marc SAPIR (Deputy member)

Mr Filippo LEONARDI Bureau Technique Syndical Santé et Sécurité
AIOP Boulevard du Roi Albert II, 5 bte 5
Via Lucrezio 67 1210 Brussels
00193 Rome BELGIUM
ITALY Tel. +32 22240555
Tel. +39 63215653 Fax +32 22240561
Fax +39 63215703 E-mail: msapir@etuc.org
E-mail: ucra@aiop.it
Mr Heikki SAVOLAINEN
Mr Miroslav MACHATA Ministry of Social Affairs and Health
Regional Public Health Office Box 536
Stefanikova 58 33101 Tampere
949 63 NITRA FINLAND
SLOVAKIA E-mail: heikki.savolainen@stm.fi
Tel. +421 376522078
E-mail: machata@szunr.sk
Mrs Paula SOARES
UGT-P
Mr Philippe MELIN
Rua de Buenos Aires 11
Maison de Santé Bellevue
8 Avenue de 11 Novembre 1249-067 Lisbon
92190 Meudon PORTUGAL
FRANCE Tel. +351 225194040
Tel. +33 141141500 Fax +351 213974612
E-mail: pcm@9online.fr E-mail: info@sen.pt
274
Lisad
Consultant
Mr Stephan Schwarzwaelder
Bundesanstalt für Arbeitsschutz und Arbeitsmedizin
(BAuA)
Proschhübelstr. 8
01099 Dresden
GERMANY
Tel.: +49 35156395481
Fax: +49 35156395210
E-mail: Schwarzwaelder.Stephan@baua.bund.de
European Commission
Dr Francisco Jesús ALVAREZ HIDALGO
Principal Administrator
Employment, Social Affairs and Equal Opportunities DG
Unit EMPL/F/4 ‘Health, safety and hygiene at work’
Office EUFO 2/2189
Jean Monnet Building
2920 Luxembourg
LUXEMBOURG
Tel. +352 430134547
Fax +352 430134259
E-mail: Francisco.Alvarez@ec.europa.eu
275
Euroopa Komisjon

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus
2013 – 280 lk – 21 × 29,7 cm
ISBN 978-92-79-26827-4
doi:10.2767/78010
Käesolevas juhendis keskendutakse kõige olulisemate terviseriskide,

eriti bioloogiliste, luu- ja lihaskonnaga seotud, psühhosotsiaalsete ja
keemiliste riskide ennetamist käsitlevate tehniliste ja teaduslike tead
miste esitamisele ning asjakohaste, juba jõustatud Euroopa Liidu direk
tiivide rakendamise toetamisele. Juhendis kirjeldatakse ja selgitatakse
tööandjatele töötajate tervise- ja ohutusriske tuvastada aitavate prak
tiliste vahendite kasutamist ning antakse neile nõu, kuidas rakendada
ennetusmeetmeid oma tervishoiuasutustes.
Käesolev väljaanne on saadaval trükisena inglise, prantsuse ja saksa kee

les ning elektroonilisel kujul kõigis teistes ELi ametlikes keeltes.
KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?
Tasuta väljaanded:
• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);
• Euroopa Liidu esindustest või delegatsioonidest. Nende kontaktandmed saab veebi

saidilt http://ec.europa.eu või saates faksi numbrile +352 2929-42758.
Tasulised väljaanded:
• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).
Tasulised tellimused (nt Euroopa Liidu Teataja aastatellimused ja Euroopa Liidu

Kohtu kohtulahendite kogumikud):
• Euroopa Liidu Väljaannete Talituse edasimüüjate kaudu (http://publications.europa.

eu/others/agents/index_et.htm).
Seda trükist toetatakse Euroopa Ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi PROGRESS
(2007–2013) raames.
Programmi viib ellu Euroopa Komisjon. Programm on loodud selleks, et toetada rahaliselt Euroopa
tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste alaste eesmärkide rakendamist ning aidata seeläbi
kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele kõnealustes valdkondades.
Seitsmeaastane programm on suunatud kõikidele huvirühmadele, kes aitavad välja töötada asja-
kohaseid ja tõhusaid õigusakte ning kujundada tööhõive ja sotsiaalpoliitikat Euroopa Liidu 27 liik-
mesriigis, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides ning Euroopa Liidu kandidaatriikides ja
taotlejariikides.
Lisateave: http://ec.europa.eu/progress
KE-31-11-047-ET-N
Töötervishoiu ja tööohutusega seotud riskid tervishoiusektoris Ennetustöö ja hea tava juhend

Töötervishoiu ja
tööohutusega seotud
Kas olete huvitatud tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse

kaasatuse peadirektoraadi väljaannetest?
Kui olete, siis saate neid alla laadida või end tasuta tellijaks registreerida aadressil
http://ec.europa.eu/social/publications
Samuti võite end registreerida tellijaks Euroopa Komisjoni tasuta väljaandele Sotsiaalse
Euroopa e-uudiskiri aadressil http://ec.europa.eu/social/e-newsletter
http://ec.europa.eu/social/e-newsletter
http://ec.europa.eu/social www.facebook.com/socialeurope
doi:10.2767/78010 Sotsiaalne
Euroopa

Hea Tava Euroopa Liit

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

You might also like

Hea Tava Euroopa Liit

Uploaded by

Document Information

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Hea Tava Euroopa Liit

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

KE-31-11-047-ET-N

Töötervishoiu ja tööohutusega seotud riskid tervishoiusektoris Ennetustöö ja hea tava juhend

Kas olete huvitatud tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat

Käsikiri on koostatud 2010. aasta detsembris

Europe Direct on teenus, mis aitab leida vastused

Tasuta infotelefon: (*)

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate Internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Kataloogimisandmed ja kokkuvõte on väljaande lõpus.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2013

© Euroopa Liit, 2013

Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

2. Kuidas teostada riskihindamist? 23

2.2. Rollid ja vastutusalad 24

2.3. Mida tuleks arvesse võtta enne riskihindamise alustamist? 28

2.4. Kuidas alustada riskihindamist? 28

2.5. Sooliste aspektide lülitamine riskihindamisse 34

2.6. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes 35

2.8. Euroopa Liidu asjakohased direktiivid 43

2.9. OiRA on EU-OSHA veebipõhine riskihindamisvahend 43

2.10. Kasutatud kirjandus 43

2.11. Näide riskide hindamisest: ülesanne on patsientide käsitsi liigutamine 44

2.12. Näide riskide hindamisest: ülesanne on pindade desinfitseerimine 45

3.2. Nakkustega kokkupuutumise võimaliku kutsealase riski üldine hindamine 51

3.3. Bioloogiliste riskide konkreetne hindamine 69

3.5. Euroopa Liidu asjakohased direktiivid 102

3.6. Lingid 103

3.7. Kasutatud kirjandus 105

4. Luu- ja lihaskonnaga seotud riskid 107

4.2. Libisemisest, komistamisest ja kukkumisest

5. Psühhosotsiaalsed riskid 171

5.2. Stress ja läbipõlemine 176

5.3. Vägivalla ja psühholoogilise ahistamise (kiusamise ja ahistamise)

5.4. Tööaeg 196

5.5. Uimastite kuritarvitamine 203

5.6. Euroopa Liidu asjakohased direktiivid 208

5.7. Näide hea tava järgimise kohta ettevõtetes 209

5.8. Lingid 213

5.9. Kasutatud kirjandus 215

6.2. Asjaomase riski olemus: ohtlike ainete ja preparaatidega

6.3. Keemiliste riskide hindamise põhikriteeriumid 221

6.4. Üldised ennetus- ja kaitsemeetmed.

6.5. Puhastus- ja desinfitseerimistööd 230

6.6. Tsütostaatilised/tsütotoksilised ravimid 234

6.7. Tegevused, kus kasutatakse anesteesiagaase 241

6.8. Tegevused, kus kasutatakse reproduktiivsust

6.9. Euroopa Liidu asjakohased direktiivid 250

6.10. Hea tava järgimine ettevõttes 251

6.11. Lingid 258

6.12. Kasutatud kirjandus 263

2. lisa. Käesoleva juhendi koostamisel osalenud eksperdid 273

Euroopa Liidus töötab ligikaudu 10% töötajatest tervishoiu- ja hoolekandesek-

Kõiki haiglatöötajate tervise ja ohutuse parandamisel arvestatud kaalutlusi ja

2001. aasta novembris peeti liikmesriikide valitsuste esindajatega esimene kohtumine,

Kohtumise jooksul avaldasid osalejad poolehoidu eeskätt komisjoni algatusele käivi­

Ühtlasi leiti, et nõuandekomitees haiglasektori tervishoiu ja ohutuse alase sihtotstarbe­

b) luu- ja lihaskonna vaevustele;

Nimetatud riskivaldkondi käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast, võt­

Käesolev ennetustöö ja hea tava juhend on kavandatud ja koostatud väga praktilise

Kohtumise jooksul avaldasid osalejad poolehoidu eeskätt komisjoni algatusele käivi

Ühtlasi leiti, et nõuandekomitees haiglasektori tervishoiu ja ohutuse alase sihtotstarbe

Nimetatud riskivaldkondi käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast, võt

Töötervishoiu ja tööohutuse küsimused moodustavad olulise osa kvaliteedijuhtimi

Käesolevas juhendis kirjeldatakse aluspõhimõtteid, millele rajada nõuetekohased ter

Ennetus- ja kaitsemeetmete rakendamisel tuleb järgida järgmist tähtsus

• Tegevuspõhimõtetega kehtestatakse organisatsiooni selged kohustused ja eesmär

• Kavandamisega tehakse kindlaks tööülesannetest tulenevad riskid ja nende ohja

c) muudatustega toimetuleku viisid, mis võivad mõjutada töötervishoiu ja tööohu

Tervishoiusektoris on töökohal toimuvate õnnetusjuhtumite arv teiste tegevusvald

Oluline Kokkuvõte: kaasaegses äriühingus on töötervishoiupoliitika asendamatu mitte üksnes töö

Kramer, I., I. Sockoll ja W. Bödeker, „Die Evidenzbasis für betriebliche Gesund

Loodi uus ametikoht, määrates ametisse tervishoiu- ja ohutusvaldkonna koordinaa