SVHI.03.

023 Eripedagoogi ja logopeedi assisteerimise praktika

(3 EAP)
Paiknemine õppekavas

Bakalaureuseõpe, eripedagoogika valikuline erialamoodul

Eeldusained

HTEP.02.050 Logopeedia alused

HTEP.01.044 Jõukohase õppe alused

HTHT.07.002 Eripedagoogide kutse-eetika

SVHI.03.029 Eripedagoogika ja logopeedide kutse-eetika

SHHI.01.027 Õppe kavandamine

SVHI.01.092 Õppimist toetav õpetamine

SHHI.01.030 Suhtlemine ja tagasiside haridusorganisatsioonis

SHHI.01.029 Õpetaja identiteet ja juhtimine

SVHI.00.014 Õpetaja identiteet ja tegevusvõimekus

SHHI.03.043 Vaatluspraktika

HTEP.02.084 Eesti keele õpe erivajadustega lastele I

SHHI.03.009 Õpiraskuste psühholoogia

SHHI.03.004 Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga

Eesmärk

Rakendada seniste õpingute käigus kogutud teoreetilisi teadmisi logopeedi ja eripedagoogi

assisteerides, saamaks täpsemat ettekujutust mõlema tugispetsialisti töö sisust/tööülesannetest.

Õpiväljundid

1. Üliõpilane saab logopeedi/eripedagoogi assisteerides esmase praktilise kogemuse

nimetatud spetsialistide töövaldkondadest/ülesannetest.
2. Üliõpilane märkab ja kirjeldab HEV-laste/noorukite/täiskasvanute arengu
eripärasid eakaaslastega võrreldes.
3. Üliõpilane analüüsib iseenda sobivust logopeedina/eripedagoogina töötamiseks ning
kasutab praktikal saadud kogemusi oma edasiste õpingute planeerimiseks (logopeedia-
eripedagoogika suuna vahel valimiseks).

1
 TÖÖKORRALDUS

Üliõpilane assisteerib praktika käigus 40 tunni ulatuses logopeedi ja eripedagoogi. Praktikal

oldud periood jaotub niisiis kahe erineva asutuse / kahe erineva spetsialisti assisteerimise vahel,
võimaldades tutvuda ja katsetada nii logopeedi kui ka eripedagoogi tööd.

Praktikamaht on 3 EAP (ehk 78 tundi), mis jaguneb järgnevalt:

 Logopeedi assisteerimine: 20 tundi (max 5 astronoomilist tundi vaatlust).

 Eripedagoogi assisteerimine: 20 tundi (max 5 astronoomilist tundi vaatlust).
 Iseseisev töö, dokumentatsiooni täitmine: 38 tundi.

Praktika sisuks on rakendada seniste õpingute käigus kogutud teoreetilisi teadmisi logopeedi ja
eripedagoogi assisteerides, eesmärgiga saada täpsem ettekujutus mõlema tugispetsialisti töö
sisust/tööülesannetest.

Praktika käigus toimuvad:

 ava- ja lõpuseminar;
 logopeedi ja eripedagoogi asutusespetsiifilise töökorraldusega tutvumine;
 erinevad assisteerivad tegevused eripedagoogi ja logopeedi juhendamisel;
 nähtud ja läbiviidud tegevuste analüüs.

Kokkulepped Praktika Praktikamapi

praktikabaasidega, info kandmine Drive`i dokumenti
Avaseminar sooritamine esitamine Lõpuseminar
Märts-aprill

Joonis 1. Praktika ajaline kulg

Alljärgnevas tabelis on toodud mõningad näited assistendi võimalikest tööülesannetest. Antud

nimekiri on aga vaid suuniseks. Lõplikud tööülesanded kujunevad juba konkreetses asutuses,
praktikandi ja juhendaja omavahelises koostöös.

2
Tabel 1. Assistendi võimalikud tööülesanded asutuste lõikes

Asutuse tüüp Võimalikud tööülesanded Võimalikud tööülesanded

eripedagoogi assisteerides logopeedi assisteerides

Lasteaed  Spetsialisti poolt läbiviidava Üldjoontes eripedagoogi

hindamise protokollimine. assisteerimisega sarnased ülesanded:
 Teraapias kasutatavate  Spetsialisti tegevuse
töövõtete jõukohasuse vaatlused (max 5
hindamine + ettepanekud astronoomilist tundi).
tegevuste jõukohastamiseks.  Assisteerimine teraapia
 Mitmeid kordi nähtud käigus.
töövõtte ise läbiviimine.  Suhtluspartner mängu käigus.
 Abi õppetegevuste  Teraapia käigus lapse
planeerimisel. kõnenäidiste kirjapanek vms.
 Lapse vaatlus (rühmas või ka  Juhendamisel
õppetegevuses). õppematerjalide/teraapiamate
 Lapse abistamine allrühma rjali koostamine (uute
või rühma tegevuses. materjalide otsimine,
 Osalemine meeskonnatöös olemasolevate materjalide
protokollijana. lihtsustamine/kohandamine).
 Arenguvestlusel osalemine  Nõustamisel vaatlejana
vanema loal (protokollida, nt osalemine (kõikide osapoolte
millist infot vanem nõusolekul).
spetsialistilt küsis jne).  Logopeedi abistamine lapse
 Lapse koolivalmiduse kohta taustinfo kogumisel (nt
hindamine juhendaja poolt võimalusel vaatlus rühmas
etteantud valdkonnas (nt vms).
matemaatilised oskused).
Tudeng saab ise harjutused
valida.
 Dokumentatsiooniga
tutvumine: milliseid
dokumente peab spetsialist
oma asutuses igapäevaselt
täitma.
 Lapse kõne kirjeldamine
lähtudes riiklikust
õppekavast (milliseid
kõneüksuseid laps suheldes
kasutab).
 Lapsega tegevuse lõpumängu
mängimine (lapse
juhendamine, suhtluskoostöö
jne).

3
  Juhendamisel
õppematerjalide/teraapiamate
rjali koostamine (uute
materjalide otsimine,
olemasolevate materjalide
lihtsustamine/kohandamine).
Reh. asutus/  Anamneesi küsimine.
nõustamiskesk  Õppematerjali (mäng, tööleht assisteerimisega sarnased ülesanded:
us vms) koostamine või
(HTK) valimine.
 Vahetegevused (nt sel ajal,
spetsialist peab kui spetsialist räägib
tegema nädalas vanemaga).
vähemalt 20  Nõustamise vaatlus ning
tundi hilisem arutelu spetsialistiga
(aitab koostada protokolli
vanemale).
 Osaleb võimalusel tegevuses
kolmandana. Teeb ühe
juhendatud töövõtte
iseseisvalt koos lapsega läbi.
Saab ise lapse juhendamise
kogemuse.
 Ühe tegevuse planeerimine
koos juhendajaga.
 Nõustamisel protokollide
koostamine, analüüsimine ja
edasiste tegevuste
planeerimine (tudeng pakub
juhendajale variante).
Kool  Assisteerimine
eripedagoogilise sekkumise /
õppetöö käigus, nt
õpiabitunnis kokkuleppel
juhendajaga kellelegi n-ö
tugiisikuks olemine või n-ö
abiõpetajaks olemine kogu
rühmale (tähelepanu
hoidmine, õige ül/vahendite
leidmine, korralduse
4
Üldjoontes eripedagoogi
 Anamneesi küsimine.
 Spetsialisti tegevuse
vaatlused (max 5
astronoomilist tundi).
 Assisteerimine teraapia
käigus.
 Suhtluspartner mängu käigus.
 Teraapia käigus lapse
kõnenäidiste kirjapanek vms.
 Juhendamisel
teraapiamaterjali koostamine
(uute materjalide otsimine,
olemasolevate materjalide
lihtsustamine/kohandamine).
 Nõustamisel vaatlejana
osalemine (kõikide osapoolte
nõusolekul).
 Logopeedi abistamine lapse
kohta taustinfo kogumisel (nt
võimalusel vaatlus rühmas
vms).
 Vahetegevused (nt tegeleb
lapsega sel ajal, kui
spetsialist räägib vanemaga).
Üldjoontes eripedagoogi
assisteerimisega sarnased ülesanded,
aga eesti keele spetsiifilised:
 Assisteerimine logopeedilise
töö käigus.
 Materjalide otsimine,
kohandamine/lihtsustamine.
 Spetsialisti tegevuse
vaatlused (max 5
astronoomilist tundi).
 üleselgitamine jne),  Vaatluse teel mõne õpilase
õppemängus kohta info kogumine.
mängupartnerina osalemine  Ümarlaual/koosolekul
jne. osalemine.
 Näidise järgi õppematerjalide  Dokumentatsiooniga
ettevalmistamine. tutvumine.
 Materjalide lihtsustamine.
 Matemaatika õpiabis mõne
võtte läbiviimine (viib koos
õpetajaga läbi).
 Vaatluse teel info kogumine
mõne õpilase kohta.
 Tunnetustegevust arendava
ül kavandamine ning
läbiviimine (nt mälu).
 Ülesande koostamine (eesti k
või matemaatika).
 Tunnile eelnevad ja
järgnevad tegevused
(printimine, sorteerimine,
desinfitseerimine).
Tunnietappide läbiviimine saab
toimuda ainult õpitud teemade
piires.
 Ümarlaual osalemine vms.
 Dokumentatsiooniga
tutvumine.

PRAKTIKABAASID

Millised süsteemid-asutused?

1. Haridussüsteem
 Lasteaiad
 Koolid
 Haridus- ja tugiteenuste keskus
2. Sotsiaalsüsteem
 Rehabilitatsioonikeskused

NB! Üks praktikabaasidest peab olema lasteaed või kool. Seega ei ole võimalik sooritada kogu
praktikat nt nõustamiskeskuses või rehabilitatsioonikeskuses.

Samuti ei ole võimalik sooritada kogu praktikat ühe juhendaja juures (kel on nii logopeedi kui ka
eripedagoogi haridus). Valida tuleb kaks erinevat juhendajat/asutust.

5
Küll aga soovitame praktikakohtade valikul lähtuda sellest, et saadavad kogemused oleksid
võimalikult mitmekesised ehk hõlmaksid nii haridus- kui sotsiaalsüsteemi.

Potentsiaalsete praktikabaaside nimekirja leiate Moodle’ist.

Praktikat juhendav spetsialist peab olema TÜ magistrikraadiga logopeed, eripedagoog või

TLÜ magistrikraadiga eripedagoog.

Kirjad asutustesse saadab üliõpilane ise, kasutades selleks olemasolevat kirja põhja (vt
Moodle’ist fail “Kirja põhi asutuse juhile”).

Saades praktikabaasilt jaatava vastuse, kannab üliõpilane vastava info ka Drive’is olevasse
dokumenti (“Juhendajate valik”), mis asub Moodle’i keskkonnas. Muudatuste tekkides kannab
tudeng ka need antud tabelisse.

Praktikabaasi jaoks on praktika tasustatud. Koostööpartneri arvestuslik juhendamisele kuluv

töömaht astronoomilistes tundides on 5 h. Arvestades, et praktika koosneb kahest osast ning
tüüpiliselt sooritab üliõpilane ühes asutuses 1/2 praktikast*, on arvestuslik juhendamisele kuluv
töömaht ühe juhendaja jaoks 2,5 h.

*Võimalik on sooritada ka kogu praktika ühes asutuses kahe erineva juhendaja (eripedagoog ja
logopeed) juures.

Praktika hind praktikaasutusele ühe üliõpilase kohta (sisaldab kõiki makse) on 66,90 eurot. Ühe
praktika osa kohta (1/2) teeb see praktika hinnaks praktikaasutusele (ühe üliõpilase kohta) 33,45
eurot (koos maksudega). Täpsema info tasustamise kohta leiate Tartu Ülikooliga sõlmitud
koostöölepingu lisast 2.

DOKUMENTATSIOON

Praktikal viibitud perioodi kohta koostab üliõpilane ühe elektroonse praktikamapi. Praktikamapp
on tudengi vastutusel olev dokument. Juhendaja allkirjastab üksnes aruande (mitte kogu
päeviku). Juhendaja tõendab allkirjaga, et tudeng viibis antud ajavahemikul tema juures ja tegi
kirjeldatud asju. Juhendaja ülesanne ei ole mappi lugeda ega parandada.

Koostatud praktikamappi hindab ülikoolipoolne juhendaja.

Praktikamapp sisaldab järgmisi osi:

1. Praktika aruanne (x2), juhendaja poolt allkirjastatud (vt Lisa 1)

2. Täidetud praktikapäevik (x2) ehk ülevaade läbiviidud tegevustest (vt näidet Lisa 2)

Tudeng fikseerib täpselt ja selgelt päeva jooksul tehtud tegevused, enese rollid nendes.
Praktikapäevikust peab saama info selle kohta, mitu tundi tudeng praktikat tegi ja mis tegevusi

6
nägi / viis läbi. Praktikapäevik annab ka tudengile endale võimaluse praktikaprotsessi paremaks
jälgimiseks. Päeviku täitmisel tuleb lähtuda järgmistest märksõnadest – konkreetselt ja
kompaktselt (2-3 lauset).

3. Nõuetekohaselt dokumenteeritud kaks praktilist ülesannet (kohustuslik ülesanne

+ valikuline ülesanne)

 Erivajadusega lapse ja eakohase arenguga samaealise lapse võrdlus –

KOHUSTUSLIK Lisa 3 – ülesande täpne juhis

 Ühe vaatluse põhjalik protokollimine ja analüüs –

VALIKULINE Lisa 4 – ülesande täpne juhis

 Ühe assisteeritava tegevuse kirjeldus ja refleksioon –

VALIKULINE Lisa 5 – ülesande täpne juhis

4. Praktikat kokkuvõttev refleksioon

Refleksioon on ühine ehk puudutab nii logopeedi kui ka eripedagoogi juures viibitud aega.

Lisa 6 – ülesande täpne juhis

PRAKTIKA HINDAMINE

Praktika algab ja lõpeb seminariga ning on mitteeristava hindamisega. Ava- ja lõpuseminar on

kohustuslikud.

Hindamisele pääsemise tingimuseks on nõuetekohases mahus läbitud praktika (mõjuva

põhjenduse korral on õppejõududega läbirääkides võimalik ka pikenduse taotlemine).

Seejärel annab ülikoolipoolne juhendaja hinnangu esitatud kaheosalisele praktikamapile.

Lõplik tulemus kujuneb järgmistest komponentidest:

1. Jooksev praktikapäeviku täitmine (10%)

2. Kahe praktilise ülesande sooritamine ja nõuetekohane vormistamine (60%)
 Kohustuslik ülesanne ehk erivajadusega lapse ja eakohase arenguga samaealise lapse
võrdlus (40%)
 Valikülesanne (20%)
3. Praktikat kokkuvõttev refleksioon (30%)

Praktikamapp peab sisaldama kõiki ettenähtud osi. Arvestus loetakse sooritatuks, kui
praktikamapp on esitatud positiivsele tulemusele (vähemalt 51%).

7
Praktikamappi on võimalik parandada ühel korral. Võlgnevuste likvideerimine toimub
kokkuleppel aine õppejõududega vastavalt õppekorralduseeskirjale.

8
 LISA 1

Praktika aruanne

Tudeng sooritas eripedagoogi/logopeedi (tõmba maha variant, mis ei sobi) assisteerimise

praktika ……………………………….. (asutuse nimi)............................................(spetsialisti
nimi) juures perioodil ……………………., mahus ……….. (sh vaatlustunde
oli……, assisteeritud tegevusi ).

kuupäev……………………….

juhendaja nimi ja allkiri ……………………...

9
 LISA 2

Näide praktikapäeviku täitmisest

 Moodustab 10% hindest.

Kuupäev Aeg Tegevus (assisteeritavate tegevuste korral ka assistendi roll tegevuses)

24.04 30 Teraapia vaatlus (laps vanuses 4a 5k).

min

Õppematerjali koostamine. Logopeedi suunamisel teraapiaks vajaliku piltmaterjali

kokkupanek (/s/ sõna alguses).

Ca 1 Assistent otsinud sobivad pildid, koondanud need kokku. Materjal vaadatud juhendajaga
h koos üle (eemaldatud nt lapse jaoks potentsiaalselt võõrad objektid jms).

Logopeedi assisteerimine teraapia käigus (suhtluspartnerina mängu ajal).

Aliase mäng. Assistendi ülesanne olla kolmas mängupartner, toetada lapse tegevuse
30 juures püsimist. Juhendajaga kokkuleppel oli assistendi ülesandeks ka lapse kõnesse
min tekkivate agrammatismide märkamine. Täpne veale reageerimine, lapse aitamine lepitud
eelnevalt kokku.

25.04

Hindamine

Arvestatud 1) Praktikapäevik sisaldab kõiki ettenähtud osi – kuupäev, aeg, tegevus (assisteeritava
tegevuse puhul ka assistendi roll tegevuses).

2) Praktikapäevik on vormistatud keeleliselt korrektselt.

Mittearvestatud 1) Praktikapäevik ei sisalda kõiki ettenähtud osi – kuupäev, aeg, tegevus (assisteeritava
tegevuse puhul ka assistendi roll tegevuses).

2) Praktikapäeviku keelelises vormistuses on puudujääke, mis häirivad loetu mõistmist.

10
 LISA 3

Erivajadusega lapse ja eakohase arenguga samaealise lapse võrdlus – juhis

 See ülesanne on kõigile kohustuslik!

 Sooritatakse koolis või lasteaias praktikal viibides.
 Moodustab 40% hindest.
 Ülesande sooritamisel kasuta varemõpitud teadmisi (vt eeldusainete nimistu).

Ülesande õpiväljundid:

Üliõpilane:

1) oskab luua lapsega suhtluskoostööd;

2) märkab ja kirjeldab eakohase arengu olulisi tunnuseid;
3) märkab ja kirjeldab erivajaduse tunnuseid erinevate valdkondade kaupa;
4) kirjeldab lapse sotsiaal-kommunikatiivseid ja käitumisoskusi rühmas/klassis.

Juhis:

1. Valige logopeedi/eripedagoogi juhendamisel 1 erivajadusega (sh alakõnega) laps ning

selle lapsega vanuseliselt sobitatud eakohase arenguga laps.
2. Mõelge välja, milliste valdkondade kohta on vaja infot koguda (vt näidet allpool olevast
tabelist).
3. Mõelge, kuidas oleks antud laste puhul infot kõige otstarbekam koguda.

Info kogumiseks sobivad nt:

 vaatlus rühmas/klassis;
 lapsega tehtava individuaalse töö (teraapia) vaatlemine;
 ise suhtluskoostöö loomine (nt mängu, käelise tegevuse vms käigus);
 vestlus juhendaja ja/või lapse õpetajaga.

Looge võrdluseks samasuguseid olukordi. Näiteks suhtlemist saab hästi hinnata mängu ja käelise
tegevuse käigus, kõne- ja keeleliste oskuste hindamiseks võiks kasutada aga ka nt vestlust piltide
alusel. Lähtuge enese pädevustest (nt ei pea läbi viima põhjalikku kõne ja tunnetustegevuse
uuringut).

4. Võrdlus vormistage tabelina, valdkondade kaupa.

Laps 1 Laps 2

Info kogumiseks kasutasin:

Nt vaatlus rühmas, vestlus juhendajaga, mäng lapsega vms

Lasteaed: andmed, valdkond

11
Vanus

Kommunikatsioon ja keelelised oskused

Suhtlemine rühmas
Suhtlemine individuaalselt

Kõne- ja keeleoskused

Mänguoskused
Käeline tegevus
Eneseteenindus
Motoorsed oskused

Kool: õpioskused / edasijõudmine õppetöös

Vanus
Matemaatilised oskused (arvutamine, joonlaua kasutamine, geomeetriliste
kujundite tundmine, valemite rakendamine, tekstül mõistmine ja lahendamine
jne)
Eesti keele oskused (kirjutamine – kuidas teeb ärakirja, kuidas kirjutab
iseseisvalt/etteütlust, millised veatüübid esinevad; lugemine – milline lugemise
tase on saavutatud, milline on teksti mõistmine jne)
Kõne mõistmine (kuidas mõistab küsimusi, tööjuhiseid, jutukesi jne)
Hääldamine, hääl (kas on eripärasid)
Keelelised oskused (sõnavara, grammatika, jutustamine – kas ilmneb eripärasid,
milliseid)
Lapse suhtlemissoov ja -oskus (tooge näiteid olukordadest; vrdl klassis ja
individuaalselt, sõltuvalt suhtluspartneritest – tuttav või võõras täiskasvanu,
teised õpilased)
Õpioskused:
Tähelepanuvõime, uute oskuste omandamise kiirus/kergus (näiteid), millist abi
vajab õppimisel / iseseisvus, meeldejätmis- ja meenutamisstrateegiate
kasutamine, üldistamine, seostamine
Oma tegevuse kavandamise ja kontrollimise oskus
Õpihuvi ja -motivatsioon

12
Sotsioemotsionaalsed oskused (eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, suhetega
toimetulek, sotsiaalne teadlikkus ja reeglitest/tavadest kinnipidamine)
Üld- ja peenmotoorika

5. Võrdlusülesanne lõpeb kokkuvõttega (maht max 0,5 A4). Mis laadi erivajadusega võiks
tegemist olla? Mida olete selle kohta õppinud/lugenud/kuulnud? Tooge vähemalt 2 viidet
ehk seostage erivajadusega lapse puhul leitut/nähtut ülikoolis õpituga, loetuga.

Hindamine

Arvestatud 1) Võrreldud on eakohase arenguga last ning erivajadusega last, võrdlus on vormistatud
tabeli kujul ning lõpeb nõuetekohase kokkuvõttega (on olemas hüpotees EV lapsel
esineva erivajaduse liigi osas; on olemas vähemalt 2 viidet, mille kaudu seostatakse
erivajadusega lapse puhul nähtut/leitut ülikoolis õpituga/loetuga).

2) Võrreldavad valdkonnad ja info kogumiseks kasutatud allikad/viisid on

vastavuses lapse vanusega.

3) Laste kirjeldus on piisavalt sisukas, nendega mitte kokkupuudet omaval lugejal

tekib laste arengust ammendav ülevaade.

4) Võrdluse kokkuvõtte maht on kuni 0,5 A4.

5) Võrdluse keeleline vormistus on korrektne.

Mittearvestatud 1) Võrdlust ei ole teostatud (kirjeldatakse nt vaid üht last) või ei ole see vormistatud
tabeli kujul, puudu on nõuetekohane kokkuvõte.

2) Võrreldavad valdkonnad ja/või info kogumise viisid ei ole vastavuses lapse

vanusega või ei ole lapse arengust ammendava ülevaate saamiseks sobilikud/piisavad.

3) Laste kirjeldus ei ole piisavalt sisukas ega anna nendega mitte kokkupuudet
omavale lugejale laste arengust ammendavat ülevaadet.

4) Võrdluse kokkuvõtte maht ületab 0,5 A4.

5) Võrdluse keelelises vormistuses esineb puudujääke määral, mis raskendavad

kirjapandu sisulist mõistmist.

13
 LISA 4

Valikülesande “Ühe vaatluse põhjalik protokollimine ja analüüs“ – juhis

 Moodustab 20% hindest.

Ülesande õpiväljundid:

Üliõpilane:

1) oskab märgata ning välja tuua spetsialisti ja lapse vahelise tegevuse olulisemad
aspektid (abi osutamine, võtted, üleminek ühelt võttelt teisele, suhtlusstiil, lapse käitumine,
reaktsioon jne);
2) märgib tabelisse täpselt ning selgelt vaatluse tulemused;
3) analüüsib vaatluse protokolli märgitud infot lähtudes

õpitust. Ülesande lühikirjeldus:

1. Üliõpilane protokollib ühe vaadeldud tegevuse/teraapia (protokoll esitatakse tabeli

vormis).

VAATLUSE PROTOKOLL

Kuupäev:

Laps/lapsed:

Eesmärgid:

Etapp, võte Logopeedi/eripedagoogi ning lapse tegevus ja kõne Märkused, abi

Millele vaadeldes ja protokollides tähelepanu pöörata (ning mis peab ka protokollis kajastust
leidma)?

Tähelepanekud logopeedi/eripedagoogi kohta:

 Kuidas logopeed/eripedagoog last aitab?

 Kuidas logopeed/eripedagoog tegevusi vaheldab?
 Kuidas hoiab lapse motivatsiooni?
 Milline on logopeedi/eripedagoogi suhtlusstiil?
 jne.

Tähelepanekud lapse kohta:

14
  Kuidas laps tegevustes püsib?
 Kuidas reageerib laps spetsialisti pakutud abidele/katsetele tema motivatsiooni tõsta vms?
 Muutused lapse käitumises tegevuse käigus.
 jne.

2. Protokoll lõpeb kokkuvõtte/järeldustega, mis on seostatud ülikoolis seniõpitud

teooriaga (max 1 A4).

 Lühikokkuvõte vaatlusest. Kuidas käitus spetsialist, kuidas tema käitumine last mõjutas,
kas tegevuse eesmärgid saavutati jne.
 Vähemalt 3 positiivset mõtet vaatluse kohta.
 Vähemalt 1 ettepanek/mõte edaspidiseks.
 Vaatluse käigus tekkinud küsimused/mõtted.

Kokkuvõte tuleb siduda seniõpitud teoreetiliste teadmistega (vähemalt 2 viidet seniläbitud

ainekursustele).

Hindamine

Arvestatud 1) Vaatluse protokoll ja analüüs on nõuetekohased:

 olemas on vaadeldud tegevuse protokoll (tabeli vormis);

 protokoll lõpeb kokkuvõtte/järeldustega, mis on seotud seniõpituga (vähemalt 2
viidet seniläbitud ainekursustele);
 kokkuvõtte/järelduste maht on kuni 1 A4.

2) Vaatluse keeleline vormistus on korrektne.

Mittearvestatud 1) Vaatluse protokollis ja/või analüüsis esineb puudujääke:

 vaatluse protokoll puudub või ei ole esitatud tabeli vormis;

 puudub kokkuvõte/järeldused;
 kokkuvõttest on puudu vähemalt 2 viidet seniläbitud ainekursustele;
 kokkuvõtte/järelduste maht ületab 1 A4.

2) Vaatluse keelelises vormistuses esineb puudujääke määral, mis raskendavad

kirjapandu sisulist mõistmist.

15
 LISA 5

Valikülesande “Ühe assisteeritava tegevuse kirjeldus ja refleksioon” – juhis

 Moodustab 20% hindest.

Ülesande õpiväljundid:

Üliõpilane:

1) valmistab juhendaja toel ette assisteeritava tegevuse;

2) kirjeldab assisteeritava tegevuse koostamise ning läbiviimise protsessi;
3) analüüsib iseseisvalt läbiviidud tegevust ning loob seose

õpituga. Ülesande lühikirjeldus

Üliõpilane kirjeldab ja analüüsib ühte assisteeritud tegevust, seostades seda võimaluse piires
seniõpitud teooriaga.

 Milline oli üliõpilase täpne roll antud tegevuses?

 Kuidas tegevuseks valmistusite?
 Mis oli raske?
 Mida tegevuse käigus õppisite?
 Seostamine seniõpitud teooriaga.

Näide:

Assisteeritud tegevus: Juhendamisel teraapiamaterjali koostamine + assisteerimine teraapia

käigus.

Laps: Alakõnega poiss, 4a 2k

Minu tegevused (+ lühike arutelu ja seostamine teooriaga)

1. Arutelu juhendajaga. Juhendaja tutvustas lühidalt eesootavat teraapiat, selle

eesmärke, vajaminevaid materjale jne.

2. Juhendamisel teraapiamaterjali kokkupanek. Vaja oli panna kokku mänguline

tegevus kaasaütleva käände harjutamiseks ………

3. Arutelu juhendajaga – enda ideedest rääkimine, ideede kohandamine vastavalt juhendaja

poolt antud soovitustele.

4. Lõpliku teraapiamaterjali koostamine.

5. Teraapias suhtluspartnerina osalemine (+ selle kirjeldus).

6. Teraapia järel toimunud refleksioon koos juhendajaga (mis oli raske, mida õppisin jne).

16
Nt oli raske mitut asja korraga teha ja mängu käigus veel ka lapse kõnet tähele panna jne.

Kokkuvõte (max 1 A4).

Hindamine

Arvestatud 1) Assisteeritud tegevuse kirjeldus ja analüüs on nõuetekohased:

 kirjeldatud on assisteeritud tegevuse ettevalmistamise ja läbiviimise protsessi;

 üliõpilane on enese tegevust analüüsinud ning õpituga seostanud;
 kokkuvõtte maht on kuni 1 A4.

2) Vaatluse keeleline vormistus on korrektne.

Mittearvestatud 1) Assisteeritud tegevuse kirjelduses ja/või analüüsis esineb puudujääke:

 assisteeritud tegevuse ettevalmistamise ja läbiviimise protsessi ei ole

ülevaate saamiseks piisavalt kirjeldatud;
 üliõpilane ei ole enese tegevust analüüsinud ega õpituga seostanud;
 kokkuvõtte maht ületab 1 A4.

2) Töö keelelises vormistuses esineb puudujääke määral, mis raskendatud kirjapandu

sisulist mõistmist.

17
 LISA 6

Praktikat kokkuvõttev refleksioon – juhis

 Moodustab 30% hindest.

Refleksiooni kirjutamisel peavad kajastust leidma järgmised punktid:

 Miks (millisel põhimõttel) valisite just need asutused?

 Lühike kirjeldus mõlemast asutusest / mõlema spetsialisti tööst antud asutuses
(erinevused/sarnasused).
 Milliseid teadmisi (õppeained, kirjandus vms) saite praktikal rakendada (looge
seoseid vähemalt kahe õppeainega). Ei piisa sellest, kui ütlete, et kasutasite … aine
teadmisi. Vajalik on ka täpsustus – milliseid ja kuidas?
 Mida uut saite praktika käigus teada?
 Kuidas mõjutas praktika Teie ettekujutust endast kui tulevasest
logopeedist/eripedagoogist (Teie tugevused/nõrkused, isikuomadused,
kutsekompetentsid)?
 Tooge välja 3 aspekti, mille osas näete endal suurimat arenguruumi, põhjendage.
Milliseid kutsekompetentse peaksite endas veel arendama tööks erivajadustega
laste/täiskasvanutega?
 Võrrelge lühidalt assisteerimise praktika ja vaatluspraktika käigus saadud kogemusi.

Refleksiooni maht on 2-3 lk (12p, Times New Roman, reavahe 1,5). Refleksiooni koostamisel
pidage silmas järgmisi märksõnu – konkreetsus, kokkuvõtlikkus, selgus, õigekiri.

Hindamine

Arvestatud 1) Refleksioon on nõuetekohane – kajastust on leidnud kõik juhendis toodud punktid

ning töö maht on 2-3 lk (sh on töö vormistatud korrektselt).

2) Töö keeleline vormistus on korrektne.

Mittearvestatud 1) Refleksioonis esineb puudujääke – kajastust ei ole leidnud kõik juhendis toodud
punktid ja/või töö maht ületab 2-3 lk (sh on eksimusi vormistuses).

2) Refleksiooni keelelises vormistuses esineb puudujääke määral, mis raskendavad

kirjapandu sisulist mõistmist.

18