Nrvissteem

Nrvissteemi ldine jaotus: 1) Somaatiline ehk (keha soma ld.k)NS. Inerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimin. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne nrvissteem reguleerib silelihaste, sdamelihase, kopsude ja mningate nrmete td. Autonoomne nrvissteem ei ole ldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda vimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja sdamelihas ei allu tahtele. Vtlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks(peaajunrvid (12 paari) ja seljaajunrvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: smpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerseks osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mju) ja parasmpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele aeglustavat mju) Nrvirakud Nrvirakk koosneb rakukehast ja jtketest. Nrvirakku nim. ladina praselt neuroniks. Nrvirakul on kahesuguseid jtkeid (pikk jtke kannab aksoni nimetust ja lhikesed jtked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina nrvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid nrvirakke omavahel. Sltuvalt nrviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel vi ka sekretoorsetel neuronitel erutuse nrviraku kehast kas lihasele vi nrmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne nrmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid nrviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele vi sekretoorsete lihaste kaudu nrmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud mbritsevad nrvirakke, neid on nrvirakkudest rohkem. Gliiarakkude f-n on kaitsta nrvirakke, olla nende mbritsevaks puhvriks ja ainevahetuslikult toita nrvirakke, aidata kaasa nrvirakkude ainevahetusele. Osa nrivrakke on sellised, kus lisaks nrviimpulsside juhtimisele snteesitakse ka hormoone neid nrvirakke nim. neurotsekretoorseteks rakkudeks. Eriti rohkesti neid hpodaalsuses. (vivad erutust juhtida ja ka tekitada). Nrviraku kehas transporditakse hormoon aksoni kaudu nrvijtke lpposasse ja sealt hormoon vabaneb kas verre vi rakuvahelisse ruumi transporti kutsutakse askontranspordiks. Neurosekretoorsete .... aksonid omavad, mille kaudu transporditakse ... Erutuse lekanne NS-s. Snapsi ehitus ja f-nid Snaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse lekanne helt nrvirakult teisele vi inerveeritavale elundile. Erutuse lekanne toimub snapsis kas erilise aine mediaatori vabanemise kaudu vi elektrilise nrviimpulsi tekkel.

Erutuslekanne toimub jrgmiselt: kui erutus juab presnaptilisele membraanile, vabaneb vesi snapsi pilusse. Mediaator puutub kokku postsnaptilise membraani retseptortega ja seondub oma retseptoriga. Prast seondumist oma retseptoriga toimub postsnaptilise membraani erutus. Mediaator ei j snapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutuslekanne katkeb. Atsetlkoliin (ACh). Atsetlkoliiniesteraas(AChE). Atsetlkoliin lahustatakse koliiniks ja atsetaaliks koliini haaratakse presnapsisse tagasi ja kasutakakse . Erutus kandub impulssidele. Kige tundlikum on silma pupillilihas. Uptake. Noradrenaliin. Serotoniin. Refleks ja refleksikaare miste ja osad Refleks realiseerub mda refleksikaart. Refleksikaarel on jrgmised osad: Retseptor/Sensor vtab vastu erutuse. Retseptorist liigub erutus mda aferentseid/sensoorseid kiude (juhivad tundlikkust) keskusesse (enamasti KNS), Keskusest levib erutus mda eferentseid/motoorseid/sekutoorseid kiude efektorisse. Efektorist edasi levides tekib reaktsioon. Refleks on ks organismi talitluse regulatsiooni philistest vimalustest, juhul kui regulatsioon toimub NS vahendusel. Et refleks oleks efektiivne, tulemuslik, selleks on vajalik ka tagasiside. Tagasiside ei ole refleksikaare osa, kuid regulatsiooni seisukohalt on ta vga oluline. Keha asendi ja tasakaalu silitamisega seotud refleksid: Keha asendi ja tasakaalu hoidmisel saadakse inimesel informatsiooni nelja erinevat laadi (ngemissensorid, puutetundlikkus, lihastelt-liigestelt-klustelt lhtuvad rritajad, sisekrvasensorid) Lhtuvad sisekrvasensoritest, sisekrvasensorid saavad rritatud, nende keskus on piklikus ajus, sealt edasi lhevad nrviimpulsid mitmesugustele lihastele, mis ritavad keha tasakaalu taastada. Asendi muutudes muutub ka lihaste ja kluste pinge. Seljaaju ehitus ja f-n Seljaaju paikneb llisamba tagalas. Llisammas koosneb ksikutest luudest, mille vahel on khrekettad. Need annavad tvisambad ehk liikuvuse. Seljaaju on sekmentaarse ehitusega, st koonsemist ksteise peal paiknevatest sarnastest segmentidest. Seljaaju koosneb hallollusest ja vbalgeollusest. Hallolluse moodustavad nrviraku keha, valgeolluse aga nrviraku jtked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja klgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust juhtivate nrvirakkude kehad. Eesmistes sarvedes paiknevad motoorikat ehk liigutusi juhtivate nrvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa-motoneuronid juhivad tahtlikke liigutusi. Gamma-motoneuronid juhivad .. Motoneuronite nrvikiud vljuvad seljaajust eesmiste seljaaju juurte kaudu. Eesmiste sarvede kaudu siseneb aga tundlikkus seljaajju. Esimene sensoorse neuroni keha asub vljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivate neuronite kehad aga segmendis spinaalganglioni. 31 paari ksteise kohal, igas spinaalganglionis on hulga nrviraku kehasid ja nende nrvirakkude kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Radikuliit seljaaju nrvipletik.

Valgeollused: Koosneb nrvikiududest ja mbritseb hallollust. Valgeollusel eristatakse sambaid. Eesmised sambad jvad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel, klgmised sambad jvad klgedele. Kiud kogunevad kimpudeks, teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust vi nrviimpulssi mingite konkreetsete ajuosade vahel. Niteks: seljaajust tngemiskhmudesse. Kimpudel on lad.k nimetus, mis tuletatud kahest struktuurist, mille vahel juhivaad nrviimpulsse. Tractus spinothalamieus. Alanevate juhtteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutust. Peaaju koorest prit nrviimpulsid juavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sarvedes alfa-motoneuroniteni ja sealt lihastesse. Ja nende abil juhitakse tahtlikke liigutusi. Peaaju koorealusest keskusest prit nrviimpulsse juhtakse samuti alanevate teede kaudu lihastesse aga nende kaudu toimub lihaste toonuste toitmine, liigutuste koordinatsioon. Seljaaju f-n: 1) Erinevate aju piirkondade omavaheline seostamine. 2) Tundlikkuse juhtimine. 3) Motoorika ehk liigutuste juhtimine. 4) Reflekside juhtimine. Reflektoorika f-n. 5) Erutuse vimendamine ja ka erutuse nrgendamine erutuse modulatsioon (muutumine) Seljaaju erutuse moduleerimisel on oluline osa ajutves paikneval retikulaarformatsioonil (vrkmoodustis paikneb piklikus ajus, sillas ja keskajus). Retikulaarformatsioon saadab seljaajule alanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid impulsse, hoiab seljaaju toonust. Retikulaarformatsioon saadab peaaju lemisele osale, ka ajukoorele nii pidurduvaid kui stimuleerivaid nrviimpulsse. Kui seljaaju ja peaaju hendus katkeb trauma tttu, siis esimesed kaks kuud inimesel on seljaaju talitlus vga jrsult pidurdunud. Seda seisundit nim spinaalokiks. Kahe kuu mdudes spinaalokk lheb mda ja asendub hperrefleksiaga (vastupidine rekatsioon, refleksid jrsult tugevnevad). Piklikaju: Piklikaju - aju osa, mis autpoolt piirdub seljaajuga ja levalt poolt sillaga. Koos keskajuga moodustab piklikaju ajutve. Piklikus ajus paiknevad 9.-12. peaaju nrvikeskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed eluthtsad regulatsioonikeskused (hingamiskeskus ja vasomotoorne (juhib veresoonte toonust) keskus) (vas - veresoon lad.k), kaitsereflekside keskused (oksekeskus, khakeskus, aevastuskesus (tegelt need neuronid, mis vtavad aevastamisrefleksist osa). Piklikaju lbivad kik selja- ja peaaju siduvad lenevad ja alanevad juhtteed. Piklikaju lbib suurt kuklamulku ja turse korral vib ta suhteliselt kergelt kitsuda. Ajuturse on kige tpilisem ajutrauma. Piklikaju f-nid tulenevad anatoomilistest iserasustest, temas paiknevatest nrvistr-dest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist, veresoontle talitlust, kaitsereflekse, tundlikkust, tahtelisi liigutusi. Piklikust ajust juhitakse nende peaaju nrvide talitlust, mille 9. on keele neelunrv, 10. on uitnrv (Rindkere ja khune elundid saavad kik infot uitnrvi kaudu ja tundlikkust nendel siseelunditel juhitakse ka uitnrvi kaudu.), 11. on lisanrv (funktsioneerib kaelalihaste td), 12. on keelenrv (kik liigutused, mis kneledes toimuvad, on keelenrvide tttu).

Sild: Piklikajust krgemale jv osa, lalt piirneb keskajuga ja tema taha jb vikeaju (lad k cerebellum). Sild ja vikeaju moodustavad kokku tagaaju. Sillas asuvad 5.-8. peaaju nrvi punktid. 5. on kolmiknrv, 6. on eemaldajanrv, 7. on nonrv ja 8. on kuulmis-tasakaalunrv. Silda lbivad samuti lenevad ja alanevad juhteteed need, mis juhivad tundlikkust.Motoorsus. Tahtlikud liigutused prinevad ajukoorest, tahtmatud ? koorealustes str-des allpool paiknevad. Osa neuronitest on sillas ja just need neuronid, mis sisse- ja vljahingamise faaside pikkust reguleerivad. Sillaf-nid seotud vastavate peaaju nrvide f-dega. 5. nrv on philiselt no pk-st prit tundlikkust juhtiv nrv, tal on kolm haru (sp ongi kolmiknrv). Vikeaju ehitus ja f-d: Vikeaju ehk ajuke e cerebellum. Vikeaju paikneb kukla piirkonnas, jb aju tvest tahapoole. Koosneb kahest poolkerast ja keskele jb poolkerasid hendav moodustis, mida nim. ussiks ehk vermiseks. Ajuke omab juhteteede kaudu hednuse sillaga ja need juhteteed moodustavad nrvikimpe, mida kutsutakse srteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke henduses seljaajuga ning ajutvega (pikliku ajuga ja keskajuga). Seljaaju ajukese kulgla tr. spinocerebellaris hendab seljaaju ajukesega ja kulgla kaudu lheb info lihastelt, liigestelt, klustelt ajukesse. Tr. vestibukicerebelleris (esiku vikeaju kulgla) hendab sisekrvast alguse saavast esikunrvi ajukesega. Selle nrvi kaudu tuleb esikust info ajukesse kehaasendi kohta. Ajuke omab hendust peaajukoorega. Ajukese f-d on seotud kehaasendi ja tasakaalu silitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuse hoidmisega ja ka lihaste tvime silitamisega. Ajukese juhteteede kahjustusest tekivad nelja liiki talitluse hired: 1) asteenia lihaste kiire vsimus (lihaste kurnatus), 2) astaasia pea-ja jsemete vrisemine, 3) ataksia liigutuste koordinatsioonihired, 4) atoonia lihaste toonuste langus Keskaju ehitus ja f-d: Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja lalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 3. (silmaliigutaja nrv) ja 4. (blokinrv ehk nervus trochlearis) peaaju nrvituumad. Keskajus on 3. peaaju nrvi parasmpaatilised nrvituumad, millest ks inerveerib silmaava ehk pupilli ahendajat lihast, teine ripslihast, mille abil toimub silma ltse kohanemine lhedal ja kaugemal olevate esmete vaatluseks (ehk mille vahendusel toimub silma akkommadatsioon). Silmaliigutaja nrv inerveerib ka pisaranrmed. Keskajus paiknevad nrviraku kehade kogumikud, mis kannavad nimetusi punatuum (n. ruber), mustaine (subst. nigra) ja ka katteplaat. Keskajus asuvad veel ngemis- ja kuulmismeele erutuste edasi kandvate neuronite kehad. Need paiknevad nn nelikkngastikus ja nendest nelikkngastikust lemistes toimub ngemismeele neuronite lekanne, aga alumistes kngastes kuulmismeele erutuse neuronite lekanne. Keskaju lbivad mitmesugused lenevad ja alaneva juhteteed.Alanevad juhteteed toovad infot suuraju poolkeradest seljaajju . lenevad toovad seljaajust peaajju. F-d seotud kolmanda ja neljanda peaaju nrviga. Mustaine ja punatuum on seotud lihaste toonuse hoidmisega ja liigutuste kordinatsiooniga. Eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutuajate ja painutajate vastastikune... Kui hendust punatuuma ja seljaaju vahel katkeb, siis tekib sirutajate toonuse lekaal. Kui toonuse lekaal on suur, siis takistab liikumist . Detserebratsioon rigiidsus aju eemaldamine.

Vaheaju ehitus ja f-d: Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ning lalt poolt koore aluste tuumadega. Vaheaju osad on ngemiskhmud ehk taalamused/talamused. Taalamuse alumine pk on hpotaalamus. Hpotaalamus on henduses ajuripatsi ehk hpofsiga, mis jb ka vaheajju. Vaheajju kuulub ka veel kolmas ajuvatsake. Ajuvatsakesed thjad, seal pole nrve. Ajuvatsakesed on seljaaju kanaliga henduses. Ajuripats. Ngemiskhmude ehk taalamuse f-n on tundlikkuse juhtimine peaaju poolt. Taalamuses paiknevad kikide tundlikkust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad, v.a haistmistundlikkus. Taalamus koorealune tundlikkuse juhtimise jaam. Peaaju koor on aju kige uuem osa. Taalamuse kahjustuse korral tekivad tundlikkuse hired. Taalamuse f-n on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hpotaalamuse f-nid: 1) Neurosekretoorne f-n. Taalamuses on rida nrvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele produtseerivad ka hormoone. Osa nendest neurosekretoorsetest nrvirakkudest saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarisse ehk neurohpofsi. Hpotaalamuses need tuumad, mis oma produkti saadavad hpofsi sagarisse, on nucl. Paraventricularis ja n. supraopticus. nucl. paraventricularis + n. supraopticus = Anti D hormoon ja oksdotsiin. Teine osa neurosekretoorsetest hpotaalamuse tuumadest produktseerivad hormoone, mida nim. liberniidideks ja statiinid. Need nrvirakud paiknevad hpotaalamuse nn hpofsiotroopses pk-s ja liberniidid on sellised hormoonid, mis soodustavad hpofsi eessagara hormoonide teket. Statiinid takistavad. Eessagar e nrmeehk adenohpofs. Tagasagara hormoonid tekivad hpotaalamuses, eessagara hormoonid tekivad eessadaras endas, aga liberiinide ja statiinide kontrolli all. Kuidas teket mjutavad? Liberiinid ja statiinid saadavad oma produkti piki aksonit vereringesse. Omaprane veresoontevrgustik, mida kutsutakse hpofsi portaalvereringeks seal lhevad lib ja stat juba eessagarasse vere kaudu. 2) Hpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus keskus, mis reguleerib kehatemp-i, pab t-i hoida psivana selle keskuse kaudu. Keha t on sisemuses keskmiselt +37. Kige madalam hommikupoole d. Termoregulatsioonikesus saab keha t kohta pidevad infot keha sisemusest kui ka keha pinnalt. Kui hvardab kas lekuumenemine vi mahajahtumine, siis ta kivitab need mehhanismid, mis seda aitavad vltida. 3) Osmootse rhu ja janu tunde regulatsioon ehk vee- ja elektroltide tasakaalu regulatsioon. Selles regulatsioonis osaleb ka tagasagara .. Hpotaalamuses on osmootse rhu suhtes tundlikud sensori. Veri juab hpotaalamuse taha ja seal olevad sensorid tunnevad ra ainete sisaldused, mis veres on ja vastavalt sellele reguleerivad osmootse rhu. Angiotensiin 2, natriureetilised peptiidid reguleerivad janutunnet ja ka uriini teket ja vljumist. Angiotensiin 2 on ise kige vimsam janu tekitav tunne, mis organismis tekkida saab. Natriureetilised peptiidid nrgestavad janu teket. 4) Nlja- ja kllastustunde regulatsioon ehk toitekitumise regulatsioon. Hpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat alakeskust: nlja- ja kllastuskeskus. Mlemad kujutavad enesest nrvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu henduses. Kllastuskeskuse neuronid asuvad suuremalt jaolt hpotaalamuse sissepoole jvas keskkonnas, aga nljatunnet reguleeriv keskus asuvad hpotaalamuse klgmisemas ehk nateraalsemas keskkonnas. Pidev info osa seedekulglast, veres ringlevate hormoonide vahendusel vi uitnrvi tundlikkust juhtivate kiudude kaudu. Uitnrvi tundlikkust juhtivad kiud saavad alguse mao ja peensoole seinast ning selle peensoole seina venitus vi venituse puudumine thja mao vi soole korral, antakse edasi piklikku ajju, kust erutus levib hpotaalamusse. Thja khu ja soolestiku korral on lekaalus need nrviimpulsid, mis stimuleerivad nljakeskust, sunnivad inimest ja looma toiduotsingutele. Sama on

ka peensoolest pris nrviimpulssidega -> need mjutavad nljatunde teket. Kui kht on tis sdud, siis kllastustunne kohe ei teki. Kiiresti smine on vale, sest kllastustunne tekib natukese aja prast ja nii vib sa liiga palju. -> S AEGLASELT! Teine viis infot seedekulglast edastada on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Need hormoonid vabanevad peensoole vi mao limaskestas, lhevad verre ja vere kaudu juavad ... osad hormoonid soodustavad .. rohkem soodustavad kllastustunde teket. Vimsamaid nljatunde tekitajaid on gleriin tekib thja khu korral mao limaskestas. Lheb mao limaskestast verre ja seal vere kaudu ajju. Koletstokiniin (CCK) tekib peensoole limaskestas rohke rasva ja valgurikka toidu tttu. ... Lheb verre ja stimuleerib kllastustunde teket. Serotoniin tekib nii seedekulglas kui ka ajus ja on samuti kllastustunde teket stimuleeriva f-niga.Neptiin on rasvkoe hormoon, teda produtseerivad rasvarakud. ... on kllastustunnet tekitav...Ajus endas tekivad samuti kas siis nlja- vi kllastustekitavad hormoonid. Osa nendest mediaatorid. Kige tugevam ajus tekkiv nljatunnet tekitav hormoon on neuropiptiid Y. Neuropiptiid Y stimuleerib nlja vi isu keskust hpotaalamuses, mis reguleerib smist. Suurendab toidu tarbimist, smist, rasvavarude suurenemist.

Peaaju nrvid ja nende f-d:

Vaata skeemi! Otsaju: Otsaju osad on peaaju koor ja peaaju koore alused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionide f-n on liigutuste koordinatsioon. Nende rritus kutsub esile kindla iseloomuga stereotpseid liigutusi. Nad osalevad ka liigutuste programmi mllu salvestamisel. Basaalganglionide kahjustusel ongi hiritud liigutuste koordinatsioon, sujuvus ja ks selle pk tpilisemaid nrvihaigusi kannab Parkinsonismi (liigutused aeglased, esineb pea ja kte vrisemist, eriti raske on liigutuste algus, ktel esineb hammasrattafenomen) nimetust. Basaalganglionide tuumade nimed: -juttkeha ehk korpus striatum - sabatuum ehk n caudatus - ltstuum ehk putamun - kahvatu kera ehk globus pallidum. Kokku need juttkeha ja kahvatu keha moodustavad striopallidaarse ssteemi. Striopallidaarse ssteemi nrvirakkudel on hendus mustaine (subst. nigra) rakkudega. Otsaju suurem osa on aga peaaju koor. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat: 1)frontaal- ehk otsmiku sagarat, 2)parietaal- ehk kiilu sagarat, 3)oktsipitaal- ehk kukla sagarat, 4)temporaal- ehk kolju sagarat. Kr gyrus (ld keeles). Krude vahele jvad sissesopistused ehk vaod. Need vaod kannavad suleuste nime. Mnikord kige suuremad vaod ongi piiriks erinevate sagarate vahel. Otsmiku ja parietaalsagara vahele jb tsentraalvagu. Tsentraalvaost ettepoole jb eesmine tsentraalkr selles pk-s juhtitakse lihaste tahtelisi liigutusi. Tsentraalvaost tahapoole jb tagumine tsentraalkr juhitakse tundlikkust kogu kehas.

Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 cm2, paksus 1,3-4,5 mm ja nrvirakkude ehk neuronite arv on vahemikus 109-1010. Peaaju koor on kihilise ehitusega, nrvirakud paiknevad kihtidena ksteise peal. Erinevates pk-s on kihtide arv erinev (max. on 6 kihti, aga vib ka olla siis vhem). Nrviraku kehade vahele jvad jtked. Peaaju koore kihid: - kige vlimine kiht (6. kiht) on molekulaarne- ehk plexifortne?. Seda kihti iseloomustab suur hulk kiude ja vhe rakukehasid. - jrgmine kiht (5. kiht) on vline granulooskiht. Siin on hulga kujuga neuroneid. - vline pramiidrakkude kiht (4. kiht). Selles omakorda vikesed pramiidrakud. - siseklje granulooskiht (3. kiht) - sisemine pramiidrakkude kiht (2. kiht). Seal keskmised ja suured pramiidrakud. - Kritaoliste rakkude kiht (1.kiht) . Pramiidrakud on need nrvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav nrvikulgla kannab pramidaalkulgla nime. See kulgla kulgeb mda seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuronite ... . Pramidaalssteem saab alguse nrvirakkudest. Ekstrapramidaalssteem saab alguse aju phimiku tuumadelt. Selle ssteemi kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad lbivad oma teel keskaju mustainet punatuuma. Vikeajust ehk ajukesest prit nrviimpulsid liituvad ka ekstrapramidaalssteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuse tiheduse jrgi. Koostas Brodman ajukoore kaarti, kus ta jagas ajukoore umbes 50ks erinevaks vljaks. Nendel erinevatel vljadel on nii ehituslik kui ka talituslik ehk funktsionaalne omapra. Neid vljasid kutsutaksegi Brodmani vljadeks. Peale Brodmani ka teisi autoreid, kes pdnud luua ajukoore .... . ks neist on Economo, kes jaotas ajukoore 5 rhma. Neist 3 rhma on homotpilised, kus on olemas kik 6 vimalikku rakukihti ja 2 on heterotpsed, seal on alla 5 kihi. Homotpilised kooreosad on seotud vaimsete ja pshiliste protsessidega need on Economo rhmad 2, 3 ja 4. Esimene Economo osa on heterotpide a-kranulaarne (st pole smer- ehk kranuloosrakkude kihti). See pk juhib philiselt motoorikat ehk liigutusi. 5 pk on heterotfne kranuloosne koor see on isel tundlikkust vastu vtvale peaaju koorele ja seal lpevad philised sensoorsed juhteteed. Selles pk-s on rohkesti smerrakke ja vhe pramiidrakke. Erinevad ajukoore pk-d on seotud: On kolme liiki siduvaid teid peaaju koores. 1) projektsiooniteed nrvikiud, mis seovad koore struktuure koore alla jvate moodustistega he ja sama poolkera piires. 2) assotsiatiivsed teed ehk assotsiatiivsed kiud lhevad sama poolkera koore teistele aladele. 3) komissuraalsed teed hendavad mlemat poolkera (vasakut paremaga), nii hendavad ka samu str-e, kui mlema pool olemas. Nemad kulgevad enamuses kik lbi korpus(keha) gallosumi. Peaaju koore keskused: Jagatakse kahte suurde rhma: 1) Sensoorsed ehk tundlikkust vastuvtvad keskused 2) Motoorsed ehk liigutusi juhtivad keskused Sensoorsed omakorda jagunevad: 1. Somatosensoorne keskus. Sellesse projetseerub kogu keha puutetundlikkus ja proptiotseptiivne ehk svatundlikkus (tundlikkuse liik, mis prineb lihastelt, liigestelt ja klustelt). Asub tagumises tsentraalkrus. Vasakusse tagumisse tsentraalkru tuleb tundlikkus paremalt ja vastupidi. Eesmises

tsentraalkrus on aga veel erinevad nrvirakud spetsialiseerunud tundlikkuse vastuvtmisele erinevatest kehaosadest. Haistmiskeskus: Asub mitmes aju pk-s. Osa nn arhihorteksis vanaaju, osa paleohorteksis. Need on peaaju osad, mis esimesena peaaju koorest moodustusid. Nad jvad otsmiku sagarate kige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephaloni nimetust. ksikud selle osad kannavad hippokampuse (jehobu) nime. Prefiliformne koor sagarast ettepoole jv osa. Mandeltuum (ld k corpus amygdala) sageli emotsioonidega seotud. Need on mitmesuguste nrviteede ja snapsidega hendatud. Hpotaalamusega ka henduses. Emotsionaalset kitumist mjutavad haistmisimpulsid. Need vivad tekitada meeldivustunnet, vastikustunnet. Maitsmiskeskus: Paikneb tagumises tsentraalkrus. Insula (ld k saar). Maitsmiskeskuses on spetsiifilised nrvirakud erinevatele maitsekvaliteetidele (hapu, magus, soolane, mru). Selles pk-s on osa neuroneid tundlikud keele suu liimaskestalt prit puute- ja temp-i rrituste suhtes. Keelel on lisaks maitserakkudele ka puuterakud, kuid need ei ole samad, nad asuvad vaid krvuti. Kige rohkem on magusrakke (keele otsas), klgedel on hapu ja umbes samas kohas ka soolane. Mru maitset tunneb kige rohkem keele peal tagumisel kolmandikul. Maitsetundlikkust vib mingil mral mjutada ka haistmismeel. Ngemiskeskus: Esmane ehk primaarne ngemiskeskus paikneb kuklasagarates. Seal on Brodmani vljad 17,18,19 (need 3 moodustavad kogu ngemiskeskuse). Esmane neist on ainult 17. 17.nda vlja neuronitele saabub info otse silma vrkkestalt. Selles pk-s on nn lihtsad retseptiivsed vljad. 18. ja 19. vli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute- ja kuulmistundlikkus. Nende vljade kahjustumisel tekivad sna erinevat laadi hried (nt, ratundmise hired). Visuaalse ruumitundlikkuse keskusel on seos ngemismeele abil kontrollivate liigutustega. Eesmine sagar juhib liigutusi. Kuklasagarate ja oimusagarate vahel on 1 pk, millega seosed vimaldavad ruumilist emotsionaalset aistingut. Kiirusagara 7. vljaga seonduv vimaldab silmade ja pea pramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed ngemiskeskuse str-dega vimaldavad no osi ja ldse inimeste ngusid ra tunda. Nende seoste hirituse vi nrgenemise vi kadumise korral ei tunta tuttavaid ngusid enam ra. Inimese vanemaks saades need seosed vivad paratamatult nrgeneda (pole tingitud haigusest). Kuulmiskeskus: Paikneb oimusagaras. Brodmani vljad 41 ja 42. Peaaju koore kuulmiskeskuse nrvirakkud on erinev spetsiifika. Osa nrvirakke reageerivad helirrituse algusele, osa lpule, osa teatud helipikkusele, osa ainult muutuva sagedusega vi muutva amplituudiga helidele. Helikvaliteedi vngete sagedus mrab heli krguse, amplituut mrab tugevuse. Mned nrvirakud reageerivad ainult mradele, st laia sagedusspektriga helidele. Teised reageerivad ainult teatud sagedusele. Suurem osa ajukoore neuroneid reag-b vastaspoole rritusele, osa ka samapoole, kolmas rhm heaegselt mlemapoolsele rritusele. Osa neuroneid ldse ei reageeri. Oimusagarate kahjustusel on raskendatud kne vastuvtt, heliallika ruumiline kindlakstegemine ja heli omaduste kindlakstegemine. Kuulmiskeskusel on hendusteed ehk assotsatiivsed teed ka teiste keskustega. ks olulisemaid on seos motoorse knekeskusega ehk Broca. 1. Somatomotoorne keskus juhib skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkrus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti- ehk vtlihaste abil. Sealt saavad alguse

pramidaaljuhteteed, mis lbivad aju tve ja juavad seljaajju ning liiguvad seljaajus mda eesmisi, osa ka klgmisi vte valgeolluse koostises hallolluse eesmistesse sarvedesse alfamotoneuronitele. Alfamotoneuronitelt lhtuvad nrvikiud (eesmiste juurte koostises) skeletilihastele. 2. Knekeskus Kne koosneb fonatsioonist ehk hlemoodustamisest. Selles osalevad krilihased, husurve, mis lbib kri ja koosneb artikulatsioonist ehk hlikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja nolihased. Knekeskusel on kolm osa: a) Motoorne knekeskus ehk Broca keskus. Broca ala on enamus inimestel vasaku otsmikusagara tagumises alaosas ja jb eesmise tsentraalkru nende neuronite ette vi naabrusse, mis juhivad no-, keele-, neelu- ja suulaelihaste td. Broca keskus on oma nimetuse saanud prantsuse arsti Broca jrgi, kes 1861. aastal kirjeldas aju vastava pk kahjustuse inimesel vimekust snu tekitada (knelda), tegi kindlaks, et knevimekus esines just siis kui esimses tsentraalkrus oli ajukahjustus. Broca keskuse termin veti kasutusele hiljem, Broca seda terminit ise ei kasutanud. Motoorne afaasia knevimetus (inimene saab aru, aga ise ei suuda rkida, mne aja prast peale seda kahjustust rgib vga lhikeste fraasidega, ei suuda oma mtteid ka kirjas vljendada). b) Sensoorne knekeskus ehk Wernicke keskus. 1876. aastal kirjeldas Wernicke, et oimusagara tagaosas paikneva pk kahjustusel tekib sensoorne afaasia (inimene rkida suudab, aga knest aru ei saa). Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus naabruses. c) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala ehk motoorse ala vokaliseerimispk. Paikneb eesmises tsentraalkrus. Selle pk kahjustumisel kestab afaasia ehk knevimetus mne ndala. Knega seotud str-d: Kaarkimp (ld k fasciculus arcuatus) kujutab endast nrvijtkeid, mis seovad Wernicke ala ja ngemiskeskust selle naabruses olevat ajukoort Broca keskusega. Oluline on Brodmani vli 39 ehk nurkkr ehk ld k Gyrus angularis (assotsatiivne ehk seotud pk ngemiskeskuse naabruses, mille nrvirakud osalevad samuti informatsiooni edastamisel ngemiskeskuse Broca alal). Kne kujunemisel on phimtteliselt 2 erinevat teed: 1) Kuuldud sna 41,42 vli Wernicke ala kuulmine ja snast arusaamine. Kuuldud sna tekitab erutuse kuulmiskeskuse vljades 41 ja 42 oimusagaras ja sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses knekeskuses ja snast saadakse aru alles siis, kui see on levinud Wernicke alasse. (KUULMINE JA SNAST ARUSAAMINE) Wernicke alas edastatakse info kaarkimbu neuronite abil motoorsesse knekeskusesse Broca alale. Motoorses knekeskuses formeerub kne neuroloogiiline kuju. Kne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale ehk kne vokaliseerumispk-a. Kne vokaliseerumispk-st juba edastatakse krilihastele, hlepaeltele, keelele, suulaelihastele ja vimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnrvid on nrvid, mis viimase signaali viivad prale. (ARUSAAMINE) 2) Kirjasnast lhtuv 17 vli 18,19 vli 39 vli (Gyrus angularis) Wernicke Lugemine. Silmavrkkesta poolt vastuvetud erutus edastatakse kigepealt esmasesse ngemiskeskusesse 17. vljale ja sealt naabruses olevatele 18. Ja 19. vljale. Edasi lheb erutus 19. Brodmani vljas olevatele(nurkkru) rakkudele ja Wernicke alale. Wernicke alalt Broca alale ja sealt juba formeerub kne neuraalne kujund, mis edastatakse vokaliseerumispk ja peaaju nrvide kaudu nendele lihastele, mis tekitavad heli ja sna (toimub LUGEMINE). Aleksia lugemise hire. Seotud rohkem sensoorse afaasiaga, sellel hirel ei ole konkreetset keskust. Agraafia kirjutamise hire. Seotud rohkem motoorse afaasiaga. Akalkulia arvutamise hire.

Kne ontogeneetiline areng aju str-de ja knekeskuse kujunemise areng. Selline knekeskuse mberpaiknemine on vimalik kuni 10. Eluaastani. Prast 10. eluaastat pole mberpaiknemine enam vimalik. Miks? Vimalikud phjused: 1) kneks vajalike nrviseoste kujunemise vime ajus prast 10. eluaastat kaotatakse. 2) Pk-d, kuhu knekeskus saaks mber paikneda teises poolkeras, hivatakse juba teiste aju f-de poolt. (Nt. ruumisorienteerumine, kehade mtmete ja paigutuste tajumine ruumi suhtes jne) Krvalmjud: Laste vaimsed vimed ja knekultuur tervete lastega vrreldes madalam. ldphimtted Peaaju koore f-dest ja talitlustest: 1) Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsete f-de .. kontrol.. tajusus (st, ajus nii tundlikkus kui motoorika projektseerub vastaspoolele) 2) Kuigi aju poolkerad on ehituselt sarnased, pole nad siiski tielikult smmeetrilised oma talitluses. Kasvi knekeskus on helt poolt vasakul enamiku inimestel. Peaaju koore sagarate ldised f-d on jrgmised: a) Otsmiku sagarad on seotud eelseisva tegevuse planeerimise ja liikumise kontrollina. Ka mlu ja mtlemisega seotud protsessid on rohkem koondunud otsmiku sagarasse. b) Kiirusagarad on enam seotud tundlikkuse vastuvtmisega kehalt, peegeldavad keha tundlikkust. c) Oimusagarad. Nendega on seotud kuulmine ja kuulmisega enam seonduvad f-d nagu ppimine, mlu ja emotsioonid. d) Kuklasagar on philiselt seotud ngemisf-ga. Otsaju teine rhm oli basaalganglionid nemad on seotud enam liigutuste ehk metoorika regulatsiooniga. Hippocampus, mis jb ka tegelikult rohkem otsmiku sagarate pk, on seotud mlusalvestusega. Mandeltuum on seotud vegetatiivsete ja endofriivsete reaktsioonide koordineerimisega emotsionaalsete seisundite korral.

Elektroentsefalograafia (EEG)
Elektroentsefalograafia on aju voolude registreerimise meetod. Erutuvate kudede talitlusele kaasnevad biovoolud. Need on kllaltki nrgad, nende registreerimiseks biovoole vimendatakse. Aparaati, mille abil kirjutatakse, nim elektroentsefalograafiks. leskirjutist ennast nim elektroenetsefalogrammiks. Meetodi vttis 1929. aastal kasutusele Berger. Rgistreerimiseks asetatakse pealaele elektroodid. Nende arv vib olla erinevatel masinatel erinevad ... pannakse paralleelselt. Vib olla kaks ja rohkem. Vga tis ei tasu laduda. Et vhendada takistust pea ja .. vahel, siis ... . Elektroentsefalograafil on nha erineva kuju, amplituudi ja sagedusega laineid. Sarnaste nitajate korral, sarnase sageduse ja amplituudiga laineid jagatakse thestiku jrgi 5 erinevasse rhma. Viiendat praktiliselt ei kasutata, enam praktilist kasutust leiavad kaks rhma ( alfa ja beeta). Sarnased lained esinevad rhmiti ja neid nim rtmideks sarnaste lainete kogumik. Laineid ja rhmi 5: alfa, beeta, teeta, delta, gamma (gamma-t ei kasut pm). Phirhmad on alfa ja beeta. Alfartm koosneb korraprastest sinusoidaalse kujuga lainetest, amplituudiga 20 60 mikrovolti, sagedus on 8-13 Hz. Alfartm isel ajukoore puhkeseisundit. Ta domineerib ehk on lekaalus kuklasagarates ja tiskasvanud rkvel oleval inimesel esineb ta kinniste silmadega. Elektroentsefalogrammi registreeritakse tavaliselt ruumis, kus on hmar ja pime. Kui anda ksklus silmad lahti teha, siis alfartm kaob ja asendub beetartmiga. Sellist alfartmi jrsku kadumist nim depressiooniks. Alfartm kaob ka siis, kui antakse mtlemislesanne vi kuskilt tuleb helirritus.

Beetartm ebakorraprase kujuga lained, amplituudiga 5-30 mikrovolti, sagedus 14-30 Hz. Domineerivad otsmiku sagarates. Nad isel ajukoore aktiivset seisundit. Vaimse pinge korral esinevad ka kiiru- ja kuklasagarates. Kui nad esinevad suhteliselt pikemat aega (minuteid), siis vib see viidata patoloogiale.Beetartm on ka orientatsioonirefleksi (refleks, mis kitub uue signaali olukorramuutusel) nitajaks ehk korrelaadiks. Teetartm suhteliselt ebakorraprase kujuga rtm, amplituudiga 50-100 mikrovolti, sagedusega 47 Hz. Teetartm tiskasvanul isel ajukoore pingutusseisundit, aga lastel esineb normikorral ka rkvelolekus, magades kindlasti. Kui ta tiskasvanul esineb, siis ta nitab ajukoore pidurdusseisundit. Deltartm suureamplituudiline ebakorraprase kujuga, mille sagedus on 0,5-3,5 Hz. Kige aeglasem biortm. Lastel esineb vanuses 1-3 normi korral, aga tiskasvanul ja vanematel lastel on siis vga sgava ajukoore pidurduse seisundis, mis on isel narkoosile vi mrgistustele (sgava joobe korral), teadvusetuse ajal. Ta esineb ka ajukasvajate pk-s patoloogia korral. Ajukasvaja ja ldse kasvajate kude on alati vrreldes phikoega lihtsam. Nt kui ajukasvajaga tegemist, siis need rakud meenutavad seal teatud mral nrvirakke kll, aga nad on palju lihtsama str-ga ja nende elektriline aktiivsus on siis madalam. Gammartm on vga suure sagedusega le 30. Tekib vga pideva erutusseisundi korral. Neid nelja rhma kasutatakse: 1) neurofsioloogilistes , -parmatoloogilistes uuringutes objektiivne nitaja ei sltu sellest, kuidas vi kas uurija seda tlgendab. Subjektiivne nitaja lastakse katsealusel kirjeldada oma seisundit. Kuidas keegi oskab seda teha, sltub juba inimesest endast. 2) Diagnostika neuroloogia, pshhiaatria. Rohkem kll neuroloogia. Milliste haiguste diagnostikas ta annab infot? Nende, mis seotud ajutalitlusega ja seda infot annab ta ajukasvajate(madal amplituud beeta, delta) korral, epilepsia (ns-i haigus, kus peaajus, koores vi koorealustes pindades on psiv erutus. Tekkephjus sageli snnitrauma, ka elujooksul lbipetud trauma vi ajuinsult vi infarkt. Esinevad suureamplituudilised lained ja kogad?. Provokatsioonid kutsutakse esile helirritus) korral ja ka lbipetud ajutraumadest (aju vigastustes, kus on toimunud mingisugune orgaaniline muutus ( on jnud mingi jlg) nt insult).

Vegetatiivne NS
NS osa, mis reguleerib veresoonte nrvitalitlust. Tal on 2 osa: smpaatiline ja parasmpaatiline. (On ka kolmas osa metasmpaatiline ehk enteraalne vi intramulaarne ssteem). Kummalgi ssteemil on oma tsentraalne ehk keskNS-s paiknev osa ja perifeerne NS osa, mis paikneb vljaspool keskNS-i. Elundeid vegetatiivsete nrvidega varustav osa kannab eferentse tidesaatva osa nimetust. Eferentne osa koosneb 2 neuronist: 1) I neuron ehk preganglionaalse neuroni keha paiknebki keskNSs. Selle neuroni jtke lheb nrvikiku ehk ganglioni. Ganglionis on II ehk postganglionaalse neuroni osa. Postganglionaalse neuroni jtked suunduvad efektorile. Erutuse lekanne preganglionaalselt proganglionaalsele toimub mediaatori vahendusel. Smpaatiliste preganglionaalsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja ..segmentide klgmistest sarvedes. ganglion coeliacum plexus ganglion mesentericum superior plexus ganglion mesentericum inferior Adenoretseptorid jagunevad kahte suurde rhma: Alfa ja Beeta alfaadenoretseptorid on tundlikumad normadrenaliini suhtes, aga beeta adrenaliini suhtes. Alfaadenoretseptorid erutuvad 10 -9 mmol, beetaadenoretseptorid erutuvad 10 -8 mmol. Beeta jagatakse: beeta1, beeta2, beeta3. Alfa jagatakse: alfa1, alfa2. Erutust vhendavad

mediaatorretseptorid. Adenoblokaatorid. SmpaatiliseNS aktiivsus suureneb emotsionaalse ja fsilise pinge korral. Kige tpilisem on hdaoht, kui aktiveeritakse smpaatiline NS. Reaktsioonid on sellised, mis aitavad pgeneda vi vastupanu osutada.