Download as pdf or txt
Download as pdf or txt
You are on page 1of 9

IZAGA -Ngamazwi ahlakaniphileyo alengcazelo ezimbili, ecacileyo lefihlakeleyo.

Izaga
ngamazwi ahlakaniphileyo ansuku zonke. Inkulumo le iqukethe iqiniso elivela kulokhu
abantu abakubona kusenzakala empilweni. Lokhu kuveza ukuba amaNdebele ngabantu
abananzelela kakhulu lokho okubagombolozeleyo. Zonke izehlakalo zifaniswa lempilo
yomuntu ngandlela thize. Esikhathini esinengi, izaga ziyalaya, zicebise abantu ukuze
bahlakaniphe kumbe balimuke
ingoziengabavelela.Izagazivezainkaliphongobaingcazeloyazoifihlakele.Isagakasibhadlazi,
inkulumo yaso yembeswe yikusebenzisa kwaso impawu ezithile. Izaga zigoqela imikhuba,
amasiko, imbali, imisebenzi lamazilo okutholakala esizweni samaNdebele. Umuntu uba
lolwazi ngokudla lobudlelwano phakathi kwamaNdebele. UP. Moyo uthi isaga ngumutsho
opheleleyo olengcazelo ezimazileyo.

1. UMDABUKO -Zadabuka ngemva kokuthi amaNdebele ananzelele izinto thize empilweni


yawo. Izehlakalo kumbe iziga thize ezazisenzakala mphikemphike zadala izinkulumo
ezaziqondane lazo ezasetshenziswa mphikemphike njalo. Lezo nkulumo ngokuya
kwesikhathi zasetshenziswa ezahlakalweni ezehlikeneyo zathola ingcazelo yesibili okuyikho
okwenza zaba yizaga. Isibonelo yisaga esadabuka ngemva kokunanzelela imvelo esithi
‘akulanga laphuma elinye lingakatshoni’. Bananzelela ukuthi nsukuzonke kubalelanga
elilodwa njalo kakaze abe mabili. Okuze elinye libekhona kumele elikhona liqale litshone.
Bakubona kufana lesekubusaneni ukuthi kuba lenkosi eyodwa. Engena embusweni kuyabe
kuyikuthi ekade ikhona sibhubhile. Basisungula ke lesisaga bekhuthaza ukuthi abantu
batshiyane lombango wezinto. Balinde esabo isikhathi size sifike. Izihloko ezilandelayo
ziyancedisa ekulondeni umdabuko wezaga:

⦁ Ekuzingeleni ⦁ Kunhlalo jikelele ⦁ Ezifuyweni ⦁ Ekuseleni izithelo ⦁ Ekuseleni


izinanakazana ⦁ Ezimpini ababezilwa ⦁ Ekuhlanganeni kwabo lezinye izizwe ⦁
Ekuthathaneni ⦁ Ekunanzeleleni imvelo ⦁ Embalini ⦁ Ekulimeni ⦁ Ezinganekwaneni ⦁
Ekukholweni ⦁ Kwezombangazwe

2. ISIMO SEZAGA ⦁ Singaba ngumutsho omfitshane ongaba libala elilodwa kumbe amabili
loba amathathu – isbn. ngumnyankomo, ikhotha eyikhothayo -kwenza sibambeke lula,
sikhumbuleke lula singakhohlakali masinyane ⦁ Ezeqa inhloko – kufinyeza umutsho oyisaga
ukuze sibambeke lula singakhohlakali masinyane njalo kwakha isigqi – isbn. Awumbiwa godi
linye. Kweqiwe inhloko ‘umuthi’. ⦁ Ezeqa unkamisa – kufinyeza isaga ukuze sibambeke lula
singakhohlakali lula njalo kwakha isigqi – isbn, ikhoth’eyikhothayo ikhab’ eyikhabayo.
Kweqiwe u /a/ ka ‘ikhotha’ lo /e/ ka ‘ikhabe’. ⦁ Ezisebenzisa isakhi sokulandula – kwenza
isaga sikhwabitheke ngokususa indlela eandisayo. Kwenza ingcazelo ithilakale lula – isbn,
akusoka lingelasici. ⦁ Ezithatha isimo sesibanjalo – zenza umebenzi wokungathekisa zakhe
umfanekisomqondo oyenza ingcazelo itholakale lula – isbn, ngamathe lolini, yingwe lenja. ⦁
Ezilemiqondo ephikisanayo – kwenza ingcazelo itholakale lula – isbn, umlungisi ngumoni,
inala kayihambi kuhamba indlala. ⦁ Zingaba ngumtshwana oyimpoqo – kuncedisa ekuthini
ingcazelo itholakale lula – isbn, hamba juba bazakucutha phambili, guga sithebe kade
wawucholela. ⦁ Eziphinda umqondo – zakha isigqi esenza isaga sikhwabitheke besesigcineka
lula singakhohlakali masinyane. Kuncedisa ekuvezeni ingcazelo yesaga – isbn, kwaphekwa
yena kwaphekwa ilitshe, ilitshe lavuthwa kuqala, oyitshayileyo kakayosi, oyosileyo kakayidli,
oyidlileyo udlicala. ⦁ Zingaba yimitshwana emibili epheleleyo – kuncedisa ekuthini ingcazelo
itholakale lula – isbn, kusile phambili kuhlwile emuva, ikhotha eyikhothayo ikhabe
eyikhabayo. ⦁ Isaga kasiguquki ngobunengi langesikhathi.

IMPILO YAMANDEBELE NGOKUVEZWA YIZAGA – 1. Inhlalo yabo (social) ⦁ Babesenza


amadili – idili liphekwe ngumninilo ⦁ Kwakusiba lemincinswano engaba igoqela ukugida –
elisina muva liyabukwa/ kusinwa kudedelwana. ⦁ Kwakusendiselwana kulotsholwana
ngankomo – uzidle uzibeka amathambo inkomo zamalobolo ⦁ Babephathisana/ bencadana
ebunzimeni – izandla ziyagezana ⦁ Babekhonza amadlozi bekholwa ukuthi umuntu angafa
uyavuka ezonakekela umdeni wakhe – akudlozo lay’emzini layeka kwalo ⦁ Balwamukela
ukholo lebhayibhili lwaba ngolwabo – uhambe okejuba likaNoah/ umfundisi kazizali ⦁
Kwakukhona ubuthakathi kodwa bungakhwabithwa – ukwanda kwaliwa ngabathakathi ⦁
Izinyanga zazikhona ziselapha imikhuhlane – inyanga kayizelaphi ⦁ Amadoda
ayeqakathekiswa kulabafazi – indoda libhetshu lomziki ⦁ Isithembu sasithathwa – indoda
libhetshu lomziki ⦁ Umkhwenyana wayekhangelelwe ukunakekela imuli yakwabozala –
umkhwenyana yingxoza yokwebula ⦁ Izihambi zazisemukelwa kuhle – isisu somhambi
kasinganani singangophonjwana lwembuzi ⦁ Babuye bahlangana lezinye izizwe bahlala lazo
– umfazi kalaHole/ umlungu angasithunga isicoco ⦁ Inkomo zaziyinotho – zidlana uboya

2. ezombangazwe / ukubusana (political) ⦁ babebuswa yinkosi – inkosi yinkosi ngabantu ⦁


inkosi yayibusa ize iyekufa – akulanga laphuma elinye lingakatshoni ⦁ ubukhosi
babutshiyelwana ngokosendo – ubukhosi abucelwana njengegwayi ⦁ inkosi yayinguntando
kayiphikiswa – kusuze inkosi/ inkosi kayoni ⦁ babesilwa ngemikhonto – imikhonto
iyahlabana/ indoda ayigwazwa ngamkhonto munye ⦁ inkosi yayihlaliswa ebukhosini kodwa
yayingelawo umlandu wokulalela abayihlalisileyo – umbeki wenkosi kabusi layo ⦁ abantu
babekhangelele ukuthi inkosi yabo ibaphathe kuhle – ubukhosi ngamazolo ⦁ ubukhosi yinto
eyayingamphelela umbusi engananzelelanga – ubukhosi ngamazolo

3. ezokuziphilisa (economic) ⦁ babezingela inyamazana ezehlukeneyo ⦁ babelima izilimo


ezehlikeneyo ⦁ babefuya izifuyo ezehlukeneyo ⦁ babesela imihlobo eyehlukeyo yezithelo ⦁
babesela imihlobo eyehlukeneyo yezinanakazana ⦁ babegola/ bethiya inhlanzi ⦁ babethunga
izembatho ⦁ babebumba izimbiza ⦁ babesenza umsebenzi wokukhanda ⦁ babethengiselana

UMSEBENZI WEZAGA ⦁ ukufundisa ⦁ ukulaya ⦁ ukuxwayisa ⦁ ukukhuthaza ⦁ ukulimukisa/


ukuqaphelisa ⦁ ukusola ⦁ ukuncoma/ ukubuka

⦁ ukuhleka / ukuchothoza ⦁ ukuthethisa ⦁ ukuhlomisa ⦁ ukucebisa ⦁ ukunonisa ulimi

⦁ ukududuza ⦁ ukukhuza ⦁ ukucela/ ukuzincengela ⦁ ukuqomisa ⦁ ukubabaza ⦁ ukuncitsha


/ ukwalela ⦁ ukusonga/ukufunga ⦁ ukubonga
EMINYE IMIBUZO EPHATHELANE LEZAGA 1. Veza ukuqakatheka kwezaga empilweni
yamaNdebele. 2. Khetha izaga ezinhlanu ezimayelana lezifuyo. Ufundani kulezizaga 3.
Ngaphandle kokufuya inkomo yiziphi ezinye indlela amaNdebele ayeziphilisa ngazo? Sekela
impendulo yakho ngezaga ezifaneleyo. 4. Xoxa ngobudlelwano ababukhona phakathi
kwesizwe samaNdebele ngendlela okuvezwe ngayo ezageni. 5. “Impilo yamaNdebele
ayiphelelanga uma ingelazaga. Uyavumelana lalo umqondo na? 6. Ungasekela njani
umcabango othi ukuhlakanipha lokujula kwengqondo yamaNdebele kuvezwa yizo izaga? 7.
Chasisa isimo semihlobohlobo yezaga zamaNdebele. 8. “Akusongo lakhala lilinye.” Akuveza
njani lokhu ezageni zawo amaNdebele. 9. Chaza njalo utshengisa ngemizekeliso ukuthi izaga
zisitshengisani okumayelana lempilo yamaNdebele. 10. Usebenzisa izaga ezifaneleyo
tshengisa ukuba umendo/ukuthathana kwakungasinto yamandlwane endulo. 11.
Ungaphikisa njani umuntu othi injongo yezaga yikuziqhenya kwamaNdebele? 12. Zadabuka
ngaphi njalo njani izaga zamaNdebele? 13. Khetha izaga ezinhlanu eziphathelane lobuntu.
Veza isimolomdabuko wazo lokuthi zisetshenziswa nxa kutheni. 14. Usebenzisa izaga
eziyisitshiyagalombili eziphathelane lobukhosi, veza imicabango etshiyeneyo yamaNdebele.

15. Usebenzisa izaga ezifaneleyo, tshengisa lokho okwakungakhwabithwa ngamaNdebele.

IMVELO LOLIMI LWESINDEBELE N.P NDHLUKULA ZIYINI INGANEKWANE? Inganekwane


zindatshana zendulo ezazisetshenziswa ukukhulisa umuntu kusukela ezalwa (engumntwana)
akhule akhokhobe aze ayengena kwagoqwanyawo. Indatshana lezi zadubuka laye umuntu
ngoba zitholakala umhlaba wonke jikelele kuzo zonke indimi. Inganekwane ziveza indlela
isizwe lesizwe esibuka ngawo umhlaba kanye lakho konke okutholakala kuwo. Inengi
labantu libuka inganekwane njengendatshana zokulibazisa abantwana. Umcabango onjalo
usuke ungaphelelanga ngoba inganekwane ziqhukethe imfundiso ebanzi ngobuntu,
imikhuba lamasiko kanye lenotho yesizwe. Kan njalo inganekwane ziyachasisa imvelaphi
yomuntu. ISIMO SENGANEKWANE Inganekwane zilempawu ezithize ezenza ziphawuleke
kwezinye indaba kumbe indatshana. ⦁ Ukusungulwa kwenganekwane Lapho inganekwane
isungulwa kusetshenziswa amagama athi ‘Kwakukhona…’ kumbe athi ‘kwasukela
kudaladala, ekadeni amabhiza eseselempondo, amatshe esancwebeka…’ Kwakuthi
abalalelelyo bavume bathi; “Dzefunde.” Indlela le yokuqala ibetha isikhathi esisendulondulo
esilakho ukusifinyelela kuphela ngelihlo lengqondo. Lokhu kwenza ukuba olaleleyo kumbe
obalayo anelise ukubona ilizwe lenganekwane elilemithetho lezehlakalo zalo ezingeke zibe
zisenzeka kuleli elethu lalamhla. Loba kunjalo imfundiso etholakalayo iqakathekile
kubontanga labadala abaphila lamhla. ⦁ Abalingiswa abangaguqukiyo abaguquki loba ungaze
ubafake kuzehlakalo ezehlukeneyo. Imicabango yabo lezenzo zabo zihlala zifanana njalo nje.
Lapho sikhangela amazimu ahlala ecabanga ukunonisa izothamlilo abe sezidla ekucineni.
UMvundla yena uhlala ecabanga ubuqili loba bungadingeki. Lokhu kwenzelwa ukuba labo
abalaleleyo banelise ukuzwisisa lula. Phela inengi labo lisengabantwana okumele izinto
zibekwa ngendlela elula ukuzwisisa. ⦁ Inyamazama eziphilisana labantu Inyamazana
ezitholakala enganekwaneni Ziphila impilo efana xathu lephilwa ngabantu. Inyamazana
zakhile zilemizi.. Inyamazana lezi zenza konke okwenziwa ngabantu, ziyapheka, ziyadinga
ukudla “UMvundla wakhwela …waqala wazithaphuzela waze wasutha…’ Inyamazana lezi
zilobuhlobo obuqinileyo njengoba uMvundla loMpisi bayathapha inyosi njengabangane.
Inyamazana lezi njalo ziyakhuluma. Lapho uMvundla sebedlile inyosi uthi ‘Ulukholise njani
uluju Mpisi?…’ ⦁ Kukhona izidalwa ezingaziwayo ezingakaze zibonakale kodwa zitholakala
enganekwanenikuphela ( m y t h olo gic al c r e a t u r e s )
.Izidalwalezilaphoesihlanganalazokhona zigila imikhuba emibi kuphela. Izidalwa lezi
ngezifana lamazimu. Kunganekwane ezinengi

izidalwalezizivelelaikakhuluabantukumbeabantwanaabangaleleliyokubesengathiinjongo
yikubonisa laba abangalaleliyo ingozi engahle ibehlele. Bala inganekwane ethi Nzawu Bani
yonale? Kumbe ethi Inyoni Ntshantshaza. ⦁ Ubunsumansumane Ubunsumansumane
yizehlakalo ezenzakala elizweni lezinganekwane kodwa kubenzima
ukubasikholweukubazingenzekaelizwenilethulalamhla.Kukhonaizehlakaloezifanalexoxo
elaguquka labayisalukazi, uMvundla waguquka waba lilitshe, idwala elithi lingahlatshelelwa
livuleke lezinye nje izehlakalo. Kunzima ukuba sizikholwe lezi izehlakalo ngoba zingenzeki
ensukwini zethu. ⦁ Ulimi lwenganekane Ulimi lwesiNdebele olusetshenzisiweyo lulula ukuze
indatshana zizwisiseke lula. Kodwa akhona amagama angayisiwo esiNdebele atholakalayo.
Amanye amagama ngaweSizulu, akumangalisi lokhu ngoba indimi lezi zilobudlelwano.
Kodwa akhona amanye angaziwayo esiZulwini lasesiNdebeleni. La atholakala kaKhulu
engomeni. Kuwe heliya lenda Kuwe zala zala.

Inganekwane zisebenzisa izenzukuthi ikakhulu lapho kuchasiswa izehlakalo ezithile, indaba


isifike kwavuthondaba. Lapho uBuhlalusebenkosi esekhalela okungokwakwe kuthiwa ‘Khona
kuthegozophezukwenzomba…’Izenzukuthizenzaloolaleleyoaneliseukubaabonengelihlo
lengqondo umfanekiso ochazwayo. ⦁ Ingoma Inganekwane ezinengi zilengoma. Ingoma lezi
zenza inganekwane ihlabuse njalo kube lula ukuyikhumbula. Labo abalaleleyo bayathola
ithuba lokuba labo baphatheke babeyingxenye yenganekwanelapholabobencendisana
lowethainganekwaneukuhlabelaingomangokuba bevuma. Ingoma lezi ziqakathekile njalo
ngoba zilakho ukuvusa labasebelala. Kundatshana ingoma lezi zingasebenza ukuxazulula
imilingo. Ingoma etholakala enganekwaneni yomfazi owadla inyama ezilayo yayisebenza
ukubiza idube ukuba libuye lizomunyisa umntwana Ukuphindaphinda amagama
Inganekwane zilokuphindaphinda amagama ikakhulu izenzo lapho kugcizelelwa isikhathi
eside isehlakalo sisenzeka. ‘Kwahlala, kwahlala unina Kasimemelwane elokhu esithi kumbe.”
‘Kwahamba, kwahamba, basebebona hawu, Nansi isisu sika Simemelwane sesingaka’ Lokhu
kuyindlela yokugcizelela njalo kuyindlela yokuthi labo abalaleleyo bazwisise, phela
ngabantwana abancane.

⦁ Ulimi Olukilizayo Kuzinganekwane kukhona ulimi olukilizayo. Ulimi lolu lujwayele


ukusetshenziswa ngabalingiswa labo ababi abafana lamazimu ikakhulu lapho sebekhulelwa
yimizwa yabo yobuhwaba. ⚪ Isiphetho senganekwaneni sisegcekeni. Indatshana iphethwa
lapho konke sokuthe kwaqondiswa ‘UBuhlaluse Benkosi kwangukhona ecolwayo esiba
yinkosikazi yakoMdlankomo, koNkomozimaphoqololo. Kalikho elazikhotha emhlana.
Ngemva kwalokhu kuyabethwa ukuthi: Iphelela lapho. ⦁ Ubunsomi. Izehlakalo
zenganekwane ziyahlekisa. Kwenzelwa ukuba abantwana bazikholise ingane njalo
bazithakazelele lapho sezisethiwa. UMSEBENZI WENGANEKWANE Inganekwane
zilemisebenzi eminengi lalamhla lokhu inganekwane zilokhu ziqakathekile empilweni kazulu.
Inengi lazo sesizibona kumabonakude kunhlelo ezezelwe abantwana. Nanku okwenza
inganekwane ziqakathekiswe. ⦁ Ukukhulisa ulimi Inganekwane ziyakhulisa ulimi lwabantu
abatsha. Enganekwaneni balakho ukuhlangana lamagama amatsha bahle babuze ingcazelo
yawo. Ngale indlela ulimi lwabantwana luyathuthuka. Balakho njalo ukuba bafunde ulimi
oluqondileyo kuzo inganekwane. ⦁ Ukuzilibazisa
Inganekwanezingumdlaloothandwangabantwana.Laphozisethiwainganekwanekudingeka
ubungcitshi obukhulu kulowo ozethayo ukuze labo abalaleleyo baszikholise. Abantwana
lalamhla inganekwane bayazikholisa. Kukangaki lapho esizwa abantwana becela oyise
labonina ukuba babethele inganekwane. ⦁ Ukugcina imikhuba lamasiko Inganekwane
ezinengi ziqukethe imikhuba lamasiko athile phakathi kwazo. Inengi lezinganekwane
ziqutheke umkhuba wokumiswa kwabomama abaswela ingane. Kungakho ziqakathekile
yisiphala semikhuba lamasiko. ⦁ Ukufundisa Inganekwane ezinengi zithwele imfundiso
eqakathekileyo ngobuntu. Zifundisa indlela abantu okumele bahlalisane ngayo. Indlela
okumele abantwana baphathwe ngayo. Ububi bobuqili, inzondano, umhawu lokunye
okunengi. ⦁ Ukulaya Inganekwane ziyalaya abantwana asebelahleka endleleni enhle
eqondileo. Umntwana othi angathunywa abesenompola lokhu akuthunyiweyo ulaywa
ngenganekwane kaSimemelwane. Zifundisa ukulalela, ukuzithoba lokuzithiba. ⦁ Zikhulisa
ubudlelwano Inganekwane zikhulisa ubudlelwano phakathi kwemuli. Ubudlelwano phakathi
kukagogo labazukulu buyakhula ngenxa yokwethelana inganekwane.

INDLELA INGANEKWANE EZIBUKEZA NGAYO IMPILO YAMANDEBELE

⦁ Inkolo yokudabuka kwezinto Inganekwane kukholelwa ukuba ziyancedisa ukuchasisa


ukuba izinto zadabuka njani njalo kungani ezinye izinto zilezimo ezithize. Kunganekwane
ethi.’ Wavela ngaphi umuntu?’ kuyachazwa ukuba ukufa kwangena njani emhlabeni njalo
kungani uNwabu ehamba enwabuzela kuthi uNtulo yena abelesiqubu esikhulu.
Kunganekwane ethi ‘Imbila’ Kuyavela isizatho sokuba kungani imbila ingelawo umsila. ⦁
Ukuthathana lomendo Inganekwane ziyaveza njalo ukuqakatheka kokwakha ngokuthathana.
Ukuthathana yikho okwenza imizi ime. Abathatheneyo kwakumele babelabantwana.
Ukuqakatheka kwabantwana kuyavela kuzinganekwane. Kwakuthi labo abehlulekayo
babemiswa. Inganekwane kaSimemelwane? Njalo amaNdebele ayethatha isithembu.
Esithenjini kwakutholakala umona. Lokhu kuvela kunganekwane ethi umfazi owadla inyama
ezilayo. Izimilo Zabantu Inganekwane ziyasikhumbuza ngezimilio zabantu abehlukeneyo.
Ziyisibuko sabantu abehlukeneyo. Kukhona abalolunya lwenyoka abagcwele inzondo
lomhawu. Inganekwane ethi’ Umfazi owadla inyama ezilayo’ iyaveza umhawu kanye
lenzondano esebantwini. INganekwane ziyaveza njalo ukuba phakathi kwesizwe kukhona
njalo amaqili. Inganekwane eziloMvundla zikuveza sobala lokho. Kuthi njalo ezinye ziveze
ukuba ubuncane lokuzithoba akutsho ubuthutha lokuswela amacebo kumbe amandla.
Ufudu uyakuveza lokhu ngoba eguswini nguye kuphela okhulela uMvundla. ⦁ Ubuntu
Inganekwane inengi lazo lifundisa kakhulu ubuntu. Ukuziphatha ngendlela eyakhayo njalo
eletha ubudlelwano obuhle labanye abantu. Inganekwane ziyaveza ubuhle bokulalela,
ukuzithoba, ukuzithiba, inhlonipho, ukunakekela, kanye lozwelo. Umuntu olesimo lesi
uyaphumelela kuthi lowo ongelakho lokhu uyajeziswa. Inganekwane ethi ‘Nyoni
Ntshantshaza‘ iyakuveza ukuqakatheka kokulalela imilayo yabazali. ⦁ Impilo yekadeni
Inganekwane njalo ziyabukeza inhlalo yezolo. Ziyaveza ukuba abantu babezingela
inyamazana ngoba zibanika ukudla kumbe sithi inyama. Ziyaveza njalo ukuthi abantu
babefuyile izifuyo ezinengi ezaziyingxenye yenotho yabo. Abantu njalo babeqakathekisa
ukulima izilimo ezithize ngoba kulapho ababethola khona ukudla. ⦁ Ubukhosi Inganekwane
njalo ziyaveza ukuba izizwe zazilamakhosi azo. Inganekwane ethi “Inyoni zikhetha Inkosi”
iyaveza ukuba isizwe samaNdebele sasikhokhelwa yinkosi. Ubukhosi babulelwa. Abantu
ababi babengabi ngamakhosi.

INGANEKWANE EMPILWENI YALAMUHLA


Inganekwanezisukabesezingathiazisaqakathekiswaempilweniyalamhla.Lokhukubangelwa
yikuguquka kwempilo osekwathatha indawo. Lamhla balutshwana abazukulu asebehlala
labogogo bethole ithuba lokwethelwa inganekwane. Loba bengabakhona abazukulu
abahlala labogogo isikhathi senganekwane sesathathwa zindlela zokuhambisa imbiko
esezikhona lamuhla. Ontanga sebezibakelela amaT.V bazilalelele ama IPod lokunye
okunenginengi kodwa-ke inganekwane zilakho ukuguqulwa zifakwe zibe yimidlalo
kamabonakude. Amazwe amanengi asakwenza lokhu. Ukwethiwa kwenganenkwane
Inganekwane bezisethiwa ebusika amabele esebuthiwe emasimini. Bezisethiwa kusihlwa
abantwanasebethegwaqabagombolozelaiziko.Kwakuzilaukubainganekwanezethiweloba
yisiphi isikhathi somunyaka kumbe sosuku. Kwakuthi lapho abantwana becela ugogo ale
ngokuthi ‘Bazamila impondo…’ Zazisethiwa ntambama ngoba abantwana bayabe sebeqedile
imisebenzi yosuku njalo kwakusebusika nje ngoba ukulinda emasimini kungasenziwa, phela
amabele asesizweni kumbe esibuyeni. Ugogo –ke wayeyiqala kanje inganekwane, ‘Kuthiwa
kwakukhona…’ Okhekhe babevumela phezulu bamuphe idlabuzane uzwe bethi ‘Kolobeja…”
Lokhu kwakuhle kutshengise ukuba labo bayingxenye yomdlalo. Lapho ugogo esetha
inganekwane wayesebenzisa kakhulu izitho zakhe zomzimba.
Wayesebenzisaizandlaukugcizelelaabuyeasebenziseubusolamehloukukhuluma.Lokhu-ke
bekudinga ukuthi ugogo abeligabazi elizwayo. Esinye isikhathi ugogo ubesebenzisa kakhulu
ilizwi lakhe. Ugogo ubedlala ngalo aliguquguqule ukuze likhombe abalingiswa
abatshiyeneyo. Ubelikhulisa libhonge lapho
kukhulumaizidalwaezinkulu,ezesabisayo,ezihlonitshwayoabuyealicakiselaphokukhuluma
ezincane. Ubelikweza abuye alehlise kusiya ngemizwa afise ukuba ayikhuphe ibe phandle.
Bekuthi lapho kulengoma ethize ayiqale ayikhalele kuthi abantwana bayivumele. Ngale
indlela abantwana bebephatheka kakhulu enganekwaneni bakholise labo ukuba yingxenye
yenganekwane. Bekuthi lapho bengazwisisi babuze. Ugogo uzabachasisela agcizelela
abeseqhubeka ngenganekwane yakhe. Kwesinye isikhathi ubesebenzisa imizekeliso ngabo
abantwana. Ikakhulu labo abalezimilo ezitshekileyo. Phela ugogo ubeyikhetha evele
elenjongo inganekwane ethize. Lapho iphela ubesitsho ukuthi iphelela lapha’ Kumbe
Isiphelile.’ Ngemva kwalokhu usezakhetha isifundo okuyiso esisemqoka afisa abantwana
bahambe bayelala besifumbethe.

UKUTHETHELA

✓ Ukuthethela yikucela abaphansi ukuba bakulondoloze kukho konke okubi wena lemuli
yakho. ✓ Abaphansi ngokhokho abangasekho emhlabeni, amadlozi okuyiwo asibhekileyo.
✓ Ukungaziphathi kuhle thina abaphilayo yikho okwenza amadlozi asithukuthelele. Lapho
amadlozi ethukuthele abantwana bangahlaselwa yimikhuhlane, umuntu angehlelwa
yiminyama, ukungatholi umsebenzi. Nxa kulalezi izibonakaliso kuyadingeka ukuthethela. ✓
Ukuthethela yikubhula umlilo loba ukwehlisa ulaka lwabaphansi. ✓
Laphokuthethelwainkosiyayizibongelamathuphaikhokhelaabosendolwayokumbe isizwe
sayo. Inkosi yayithethela ngesikhathi senxwala, isikhathi sendlala loba lapho izitha zithe
zahlasela. ✓ Abantukazana labo babethethela ngezibongo zabo. Indoda lendoda yiyo
ekhokhela umuzi wayo lapho kuthethelwa. ✓ Kuthethelwa emadlozini, kulamadlozi
amakhulu abokhokho lamadlozi amancane abobabamkhulu. ✓ AmaNdebele ayakholwa
kuMdali wezinto zonke, uNkulunkulu, uSomandla. ✓ AmaNdebele athethela emadlozini
ukuze wona awacelele kuSomandla lokho akufunayo.

✓ AmaNdebele akholwa ukuthi uNgwali nguye owayeletha izulu njalo wayelehosana


okuyiyo eyayisazisa abantu ngalokhu uNgwali akufisayo. ✓ uNgwali wayekhonzwa
ngokugida. Ihosana yayicelela abantu izulu ukuze bathole amanzi babuye balime njalo. ✓
uNgwali wayesidla abuye anathe utshwala njengabantu. ✓ Endlini kaNgwali
kwakungangenwa kwakuzila. ✓ Lapho uNgwali ekhuluma kwakuzila ukuthi umuntu
akhangele phezulu. Owayeleqa leli izilo wayesehlelwa ngumnyama.

UKUZILA ✓ Ukuzila ngumthetho osibamba ngamandla ukuba senze izinto loba singazenzi.
✓ Ukungalandeli umkhuba wokuzila kwakucunula abaphansi okuyibo abalendlela
yokujezisa ogangileyo. 1. Kuyazila ukuthatha udadewenu kumbe isihobo. Izijeziso zalabo
abeqe lelizilo lingaba yikungatholi inzalo, ukufelwa, kumbe ukuzala izilima. 2. Kuyazila
ukubasa ichithamuzi kumbe ukwakha eduze lalo loba ukulenza umuntu ekhaya, abeqa
lelizilo bazilethela ukungezwani ekhaya. 3.
Kuyazilaukuthiuphakathikohamboimpunziiqumeeduzekwakho;kulethaumnyama njalo lapho
oyakhona ungathola kufiwe. 4. Kuyazila ukuthi uthekwane aphaphe phezu komuzi; uhlola
imfa kumbe ukutsha komuzi. 5. Kuyazila ukuhlala phezu komlalazi; oweqa lelizilo umila
amathumba ezibunu.

6. Kuyazila ukutshisa insiba zethendele; kuletha inkulumo ekhaya.

7. Kuyazila ukuthi umuntu ozithweleyo ahleke isilima; laye angahle azale isilima.
8. Kuyazila ukuhlala phakathi kwendlela; uyamila amathumba.

9. Kuyazila ukusika inkumba izihlobo zakho zikhona; uzifisela ukufa.

10. Kuyazila ukuhamba nyovane; unyoko uzangena esigxingini.

11. Kuyazila ukuthi amantombazana abuthe am

12. anyala ezinja; azaba ngamatshapha ekwendeni.

13. Kuyazila ukugiga phansi; unyoko uzabulawa liqolo.

UKUPHICANA

✓ Kungumdlalo wabantwana wokuzilibazisa. ✓ Kutshengisa ukukhalipha kwengqondo. ✓


Ukuphicana ngumdlalo ongelamkhuba. ✓ Kulombuzo odinga impendulo. ✓ Lapho umbuzo
uqala ophicayo uthi: “Ngikuphicaphica….” Kumbe athi “Ngikulibha ….” ✓ Impendulo yona
imfitshane, kungaba ligama elilodwa njengokuthi: Ngamakhala. ✓ Kwesinye isikhathi
ophendulayo angachasisa impendulo yakhe. ✓ Omunye angaqamba impendulo abanye
bayavumelana laye bathi yikho sibili. Bengehluleka umaphica uyabapha impendulo. ✓
Kwesinye isikhathi ophicwayo uyaqagwa ngabalaleli engakaqedi ukulibha/ukuphica…
engathi “Ngikuphicaphica…” abanye baqange bathi …”ngani?” ✓ Omama labogogo labo
bayadlala ukuphicana labantwana ekubakhuliseni. ✓ Umdlalo wokuphica ukhomba izinto
amaNdebele akholwa kuzo ezifana lamasiko, ukudla, ulwazi ngezinto ezitshiyeneyo. ✓
Akhona amalibho esimanjemanje njengaleli elithi: Ngikuphica ngomfundisi wami olisela
lamaqanda. Impendulo; liwabayi.

IZAGA 1. Singumutsho opheleleyo; Umthentwe uhlaba usamila.

2. Isimo sesaga kasiguquki, sisetshenziswa sinjengokuqanjwa kwaso.

3. Isaga sitshengisa ubugabazi bokukhuluma, abalaleleyo bayabuzwa ubunandi bobugabazi


benkulumo. 4. Isaga silombiko othile oyisicebiso ingabe isixwayiso kulabo abalaleleyo. ✓
Ezithathelwa ezintweni ezimilayo… ✓ Ezithathelwa enyamazaneni …. ✓ Ezithathelwa
ebantwini….

UBUTHAKATHI ✓ Ubuthakathi yikubulala kumbe ukonela abanye abantu izinto zabo


okufana lokwenza umuntu angazali; ukuphephetha insimu yomuntu; ukuhlunga;
ukutshayisa umuntu ngezulu; ukwenza umuntu abeyisiyingayinga nje.

✓ Budalwa ngumona, inzondo, ubuyanga lobuvila. ✓ Umthakathi angazibulalela umntwana


loba eyedwa ukuze athole akufunayo. ✓ Esintwini umuntu akafi ngaphandle kokuba
eloyiwe. ✓ Ubuthakathi babuvikelwa ngamadlozi ebuthakathini; inyanga zaziselapha
abathakathiweyo; kan izanuse zona zazinuka abathakathi babulawe. ✓ Umuzi uyaqiniswa
ngokubethela izikhonkwane ukuze umuzi ungangenwa ngabathakathi; ungatshaywa lizulu
njalo ungangenwa zinyoka. ✓ Inyanga ilakho ukuthiya abathakathi abazama ukugangela
imizi yabantu. INGOMA ✓ Imilolozelo: zisetshenziswa ngabadlezane labalizane lapho
bethulisa kumbe belalisa abantwana. Imilolozelo yayihambelana lomuntu ololozela
umntwana lokuba umntwana usenganani. Ikhona imilolozelo yabomama abazimele bodwa
obaba bengekho; kulemilolozelo yentombi esezikhulile; ✓ Isitshingo lesitshikitsha:
isitshingo sasisinwa ngabesilisa. Isitshikitsha sasisinwa ngabesifazana. Imigido le njalo
iyafundisa ngembali langokholo. ✓ Ezengungu ✓ Ezesigubhu ✓ Ezengquzu ✓ Ezembube
✓ Umtshitshimbo ✓ Ezamakatali Umfundi ukhuthazwa ukuba abale lonke ugwalo Imvelo
lolimi lwesindebele.

Umsebenzi

1. Inganekwane kaziselawo umsebenzi empilweni yalamhla xoxa (25)

2. Inganekwane zindatshana ezibunjelwe abantwana sekela umqondo lo ngokugcweleyo


(25) 3. Xoxa ngomsebenzi wengoma esizweni samaNdebele?

4. ‘Inganekwane zabunjelwa ukukhuthaza ukuba abantwana babelezilo ezinhle? Xoxa

5. Vezaimpawuezenzainganekwanezehlukekwezinyendatshana.Zisekelengezibonelo ezivela
enganekwaneni (25) 6. Zifundo bani ezitholakala enganekwaneni? (25)

7. Khetha izibongo zekhosi elilodwa ozithandileyo. Phana izizatho ukuba kungani uzithandile
(25) 8. Khetha izibongo zekhosi elilodwa uveze ukuba zivezani ngombuso walo (25)

9. Buciko bani bembongi obuvezwa yizibongo zamakhasi? (25)

10. Izibongo zikaTshaka zivezani ngaye, isimilo kanye lesimo sakhe? (25)

11. Veza ingoma lemigido etshiyeneyo etholakala emaNdebeleni (25)

12. Ubuthakathi buvezwe njengento enjani?

13. Yini injongo yomlobi kulolugwalo Imvelo lolimi lwesindebele. (25)

14. Kambe ugwalo lolu lungumthombo wempilo yamaNdebele na? (25)

15. Yini amazilo? Kungani amazilo ayeqakathekile empilweni yamandebele?

You might also like