s

V 40 w

1%
t I #

1
H. Tammet
FÜÜSIKA PRAKTIKUM
METROLOOGIA
H. TAMMET

FÜÜSIKA PRAKTIKUM
METROLOOGIA

KIRJASTUS «VALGUS» * TALLINN 1971

 EESSÕNA

Metroloogia on t e a d u s mõõtmisest. Mõõtmisoskuse tähtsus ei

vaja üksikasjalikku põhjendamist: ilma mõõtmisteta pole kaas-
aegne tsivilisatsioon mõeldav.
Mõõtmine on füüsikaga tihedalt seotud ja metroloogia õpeta-
mist keskkoolis või k õ r g e m a s koolis iseseisva ainena ei peeta
õigeks. Metroloogia kuulub tavakohaselt «lahustatud kujul» füü-
sikakursuse hulka.
Füüsika praktikumis töötamiseks, veel enam a g a eksperimen-
taalseks uurimistööks, füüsikaõpikutes esitatavast metroloogiast
ei piisa. Laboratoorsete tööde juhendites on kogu tähelepanu pöö-
ratud konkreetsete katsete füüsikalistele iseärasustele, mõõtmise
üldküsimusi nendes ei käsitleta. Õppekirjandusse jäänud lünka
peab aitama täita käesolev r a a m a t .
Praktika poolt esitatavate mitmekesiste, osalt vastuoluliste
nõuete arvestamiseks koosneb r a a m a t suhteliselt iseseisvatest
peatükkidest. Esimesi praktilisi töid sooritades piisab kolmandas,
neljandas ja viiendas p a r a g r a h v i s esitatud materjali tundmisest.
Teine ja kolmas peatükk on teatmiku iseloomuga. Mõõtühikuid ja
mõõtevahendeid kirjeldavate andmete valik arvestab lugejat,
kelle huvid u l a t u v a d ka väljapoole füüsikalaboratooriumi. Neljas
peatükk sisaldab lühiülevaate matemaatilisest statistikast. See
ülevaade on adresseeritud lugejale, kes pole tõenäosusteooriat
õppinud, kuid kellele tõenäosuse mõiste pole uudiseks. Matemaa-
tilist statistikat läheb tarvis viiendas peatükis kirjeldatavate kat-
seandmete töötlemismeetodite mõistmiseks. Viiendas peatükis on
enamik eeskirju esitatud valmis retseptina ja vajaduse korral
võivad neid k a s u t a d a ka algajad, kes pole vaevunud neljandat
peatükki lugema.
Käesoleva r a a m a t u koostamise eeltöö a l g a t a s P Prüller. Palju
abi on o s u t a n u d autorile E. Tamm. Peale selle on r a a m a t u kirju-
tamisel k a s u t a t u d veel E. Tiidu, L. Lepiku, L. Võhandu, V Maa-
siku, J. Meitre, J. Elgase ja E. Tari nõuandeid. Kõigile nimeta-
tutele võlgneb autor palju tänu.
 I peatükk. SISSEJUHATUS

1. MÕÕTMINE

1.1. Füüsikaliste suuruste võrdlemine. Füüsikalisi suurusi

mõõdetakse füüsikaliste objektide võrdlemise teel. Objektideks või-
vad olla füüsikalised kehad, protsessid või muu. Näiteks massi
mõõtmise korral võrreldakse kehasid, kiiruse mõõtmise korral aga
protsesse.
Kui eksisteeriks vaid üks objekt, poleks võrdlemine ega mõõt-
mine võimalik.
Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte
on rohkem, võrreldakse neid paarikaupa.
Objekte saab võrrelda mitmeti. Näiteks kahe varda korral võib
uurida, kumb neist on pikem, kumb raskem, kummal on suurem
elektriline takistus jne. Põhimõtteliselt erinevad võrdlusviisid
t ä h e n d a v a d erinevate füüsikaliste suuruste võrdlemist. Võrdlemise
eeskiri on s a m a v ä ä r n e füüsikalise suuruse defineerimisega.
Võrdlemine võib piirduda võimaliku ekvivalentsuse või mitte-
ekvivalentsuse selgitamisega. Võrdluse tulemuseks võib olla näiteks
konstateering, et kaks uuritavat keha on elektriliselt ühenimeliselt
laetud.
Täiuslikuma võrdlemise korral m ä ä r a t a k s e objektide järjestus
võrreldava suuruse järgi. Näiteks ühe mineraaliga teist kriipides
otsustatakse, kumb kahest mineraalist on kõvem.
Veel täiuslikuma võrdlemise korral tehakse kindlaks füüsika-
liste suuruste arvuline suhe. Suurusi, mille korral see on võimalik,
1
nimetatakse divitiivseteks T ä h t s a m a d füüsikalised suurused, nagu
pikkus, mass, ajavahemik, on divitiivsed.
1
Divisio (lad.) — jagamine.
Kahe objekti A ja B kindla reegli kohasel ühendamisel saadud liitobjekti
C iseloomustab suurus fc, mis sõltub ühendatavaid objekte iseloomustavatest
suurustest / A ning f - Kui sõltuvuse algebralised omadused langevad kokku
B

arvude liitmise tehte algebraliste omadustega, siis nimetatakse füüsikalist suu-

rust f aditüvseks. Aditiivsusest järeldub alati divitiivsus: suhte määramiseks
võib kasutada tavalist liitmisel-lahutamisel põhinevat jagamisalgoritmi. On aga
olemas füüsikalisi suurusi, näiteks absoluutne temperatuur, mis pole aditiivsed,
kuid on siiski divitiivsed. Selleks et kahele objektile A ja B vastavusse seatud
arvu SAB võiks nimetada füüsikaliste suuruste suhteks, on tarvis, et kõigi objek-
tide korral SAA = 1 ja S A B S B C = S A C
 1.2. Divitiivse suuruse mõõtmine. Kaht objekti A ja B võrrel-
des võib saada näiteks tulemuse: objekti A m a s s on 2,5 korda suu-
rem kui objekti B m a s s . Arv 2,5 on masside suhe. Objektide m a s s e
pole võimalik ainult arvude abil väljendada. Vaadeldud näite kor-
ral on massi mõõtmise tulemus j ä r g m i n e : objekti A massi v ä ä r t u s
m on 2,5 m objekti B massi v ä ä r t u s m on 0,4 m - See näib ole-
A B> B A

v a t tautoloogia, kuid põhimõtteliselt pole e n a m a t võimalik t e a d a

saada.
Kui võrdlemisele kuuluvaid objekte on palju, valitakse nende
hulgast üks eriline objekt E n i n g kõiki teisi objekte võrreldakse
ainult objektiga E. Kui objekti A m a s s osutub objekti E massist m E

viis korda suuremaks ja objekti B m a s s objekti E massist kaks

korda suuremaks, siis kirjutatakse m = S m n i n g m =2 m . Aval-
A E B E

danud kõik massid massi m kaudu, saab nende omavahelisi suh-

E

teid leida arvutamise teel. Näiteks objektide A ja B masside suhe

arvutatakse nii: m fm = 5 m /2 m = 2,5.
A B E E

Ülaltoodud arutlustes võib sõna «mass» asendada ükskõik mil-

lise divitiivse füüsikalise suuruse nimetusega.
Erilist objekti, millega kõiki teisi objekte võrreldakse, nimeta-
takse võrdlemisele kuuluva füüsikalise suuruse etaloniks.
Massi etaloniks on valitud spetsiaalselt sel eesmärgil valmista-
tud, Pariisis säilitatav viht. S a m a vihti võiks k a s u t a d a ka pikkuse
etalonina, mida aga ei tehta. Täpsuse huvides on pikkuse etaloniks
valitud teine objekt.
Füüsikalise suuruse etaloni abil fikseeritud v ä ä r t u s t nimeta-
takse selle füüsikalise suuruse mõõtühikuks.
Igale konkreetsele mõõtühikule antakse konkreetne nimi. Parii-
sis säilitatava vihi massi v ä ä r t u s t nimetatakse kilogrammiks.
Füüsikalise suuruse v ä ä r t u s väljendatakse mõõtühiku kaudu.
Mingi objekti massi v ä ä r t u s t võib väljendada näiteks avaldisega
5 kg.
Arvu, mis näitab füüsikalise suuruse suhet mõõtühikusse, nime-
tatakse füüsikalise suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks kasuta-
tud mõõtühiku järgi.
Eelnimetatud objekti massi mõõtarv kilogrammi järgi on 5,
grammi j ä r g i aga 5000. Et mõõtarv oleneb mõõtühikust, ei tohi
mõõtarvu esitades u n u s t a d a n i m e t a m a s t mõõtühikut.
Mõõtarvu ehk arvväärtuse tähisena võib k a s u t a d a v a s t a v a füü-
sikalise suuruse tähist, lisades sellele kooloniga või kaldsulgudega
eraldatult mõõtühiku tähise. Kui m = 5 kg, siis võib kirjutada kas
m : k g = 5 või m / k g / = 5.
1.3. Kuidas kaalutakse heeringat. Praktilised järeldused eelne-
vast näivad paradoksaalsetena: kui müüja soovib teada müüdava
heeringa massi, peab ta heeringat võrdlema Pariisis asuva etalo-
niga. Etalone hoitakse t u g e v a m a t e lukkude t a g a kui kulda, ja võib
arvata, et müüja ei näe kilogrammi etaloni mitte kunagi. Ometi
heeringas kaalutakse ära.
 Kilogrammi etaloniga võrreldakse vahetult erilisi, etaloni tun-
n i s t a j a t e k s nimetatavaid vihte. Etaloni tunnistajatega võrreldakse
N S V L algetaloniks n i m e t a t a v a t vihti. Seni on seda tehtud vaid
k a k s korda: 1889. a. ja 1950. a. NSVL algetaloniga võrreldakse
etaloni koopiaid, nendega omakorda tööetalone. Mõõtmisahela j ä r g -
misteks lülideks on järjekorras esimest, teist, kolmandat ja neljan-
dat järku taatelvihid. Neljandat järku taatelvihtidega võrreldakse
k a u p l u s e s k a s u t a t a v a t osutikaalu ja vihte. H e e r i n g a s on pika
mootmisahela viimane, üheteistkümnes lüli.
Niiviisi tehaksegi kindlaks heeringa massi ja kilogrammi eta-
loni massi suhe.
1.4. Otsene ja kaudne mõõtmine. Otsese mõõtmise korral mää-
r a t a k s e mõõtmisele kuuluva suuruse v ä ä r t u s muid füüsikalisi
suurusi mõõtmata. Kaudse mõõtmise korral mõõdetakse otseselt
teisi, mõõtmisele kuuluva suurusega tuntud viisil seotud füüsikalisi
s u u r u s i . Lõpptulemuseni jõutakse arvutamise teel.
N ä i t e d . Ringi pindala m ä ä r a m i s e k s mõõdetakse mõõtjoon-
l a u a abil otseselt ringi läbimõõt d ja siis a r v u t a t a k s e valemi
2
<S = jid /4 abil pindala. Risttahuka tiheduse m ä ä r a m i s e k s mõõde-
takse kaalu abil otseselt risttahuka ma.ss m ja nihiku abil külgede
pikkused a, b, c. Tiheduse kaudse mõõtmise tulemus leitakse valemi
Q = m/(abc) abil.
Üht ja s a m a füüsikalist suurust on sageli võimalik mõõta mit-
mel viisil. Näiteks juhtme takistust võib mõõta otseselt oommeetri
abil, kaudselt voltmeetri ja ampermeetri abil (R = U/I), kaudselt
kalorimeetri, ampermeetri ja kella abil {R = QI(It)) jne.
1.5. Mõõtmise üldine käsitus. Kirjeldatud moodused võimalda-
v a d mõõta ainult divitiivseid suurusi, üldjuhul nimetatakse mõõt-
miseks iga katset, mis seab füüsikalise suuruse reaalse objektiga
e s i t a t u d väärtusele v a s t a v u s s e konkreetse mõõtarvu.
Füüsikalise suuruse ühele väärtusele on võimalik omistada
erinevaid mõõtarve. Ühese mõõtmistulemuse saamiseks on tarvis,
et iga v ä ä r t u s e jaoks oleks kokku lepitud kindel mõõtarv. Füüsi-
kalise s u u r u s e väärtusele mõõtarvu omistamisel moodustub paar,
mille esimeseks komponendiks on füüsikalise suuruse v ä ä r t u s ja
teiseks komponendiks mõõtarv. Kõigi niisuguste paaride hulka
n i m e t a t a k s e füüsikalise suuruse skaalaks. Mõõtmist võib nüüd tõl-
g e n d a d a skaalaelemendi teise komponendi m ä ä r a m i s e n a esimest
komponenti esitava füüsikalise objekti järgi.
Mõõtarv üksi ei fikseeri füüsikalise suuruse väärtust. Füüsika-
lise suuruse v ä ä r t u s e näitamiseks on tarvis esitada mõõtarv ja
n ä i d a t a skaala, mille järgi mõõtarv on m ä ä r a t u d .
Mineraloogias k a s u t a t a v a t Mohsi kõvaduse skaalat säilitatakse
kümnest mineraalitükist koosneva komplekti abil. Skaala koosneb
kümnest elemendist. Iga elemendi esimeseks komponendiks on
ühe komplekti kuuluva mineraali kõvadus, teiseks komponendiks
on mineraalitükile märgitud arv. Küi arvud mineraalitükkidel ära
 segada, s a a m e uue skaala, mis on moodustatud kõvaduse endistest
väärtustest ja endistest arvudest, kuid koosneb uutest paaridest.
Skaala muutmisel ei muutu ühegi mineraali Kõvadus, m u u t u v a d
vaid kõvaduse näitarvud.
Füüsikalise suuruse mõõtmisel on tarvis tunda k a s u t a t a v a
skaala matemaatilist struktuuri. Skaalade struktuure käsitletakse
j ä r g n e v a t e s punktides.
1.6. Suhteskaala ja vaheskaala. Punktis L2 kirjeldatud moot-
miseeskirja kohaselt divitiivse füüsikalise suuruse jaoks moodus-
tatud skaalat nimetatakse suhteskaalaks. Suhteskaala kahe ele-
mendi mõõtarvude suhe võrdub füüsikalise suuruse v ä ä r t u s t e katse
teel m ä ä r a t a v a suhtega. Suhteskaala fikseerimiseks piisab, kui
fikseeritakse etaloni abil üksainus skaalaelement.
Füüsikas on kõige olulisemaks skaalatüübiks suhteskaala.
Vaheskaalaks ehk intervallskaalaks nimetatakse niisugust
skaalat, mis ise ei ole suhteskaala, kuid mille elementide vahed
moodustavad suhteskaala.
Vaheskaala näiteks sobib tavaline ajahetke skaala. Kahest aja-
hetkest, olgu need kell 11.53 20. sept. 1970 ja kell 12.11 20. sept.
1970, ei saa moodustada suhet, saab a g a moodustada vahe, mille
v ä ä r t u s on parajasti 18 minutit. Erinevalt ajahetkest on ajavahe-
mik divitiivne: võib öelda, et ajavahemik 36 minutit on kaks korda
suurem, kui ajavahemik 18 minutit. Tavaline ajavahemike skaala
on koostatud divitiivsuse omaduse abil ja kuulub suhteskaalade
hulka. Ajahetke skaala koostamiseks valitakse kokkuleppeline null-
punkt ning mõõdetakse ajahetke ajavahemikuga selle hetke ja kok-
kuleppelise nullhetke vahel. Niiviisi saadaksegi ajahetke mõõtmi-
seks vaheskaala.
Suhteskaalal on loomulik ehk absoluutne nullpunkt, vaheskaala
nullpunkt on aga tinglik. Nullpunkti nihutades saab igast suhte-
skaalast moodustada vaheskaala, vastupidine toiming a g a ei
pruugi õnnestuda.
Füüsikas on peale ajaskaalade tuntud vaheskaalad näiteks
koordinaatide ja potentsiaalide jaoks. Temperatuuri mõõtmisel
kasutatakse paralleelselt suhteskaalat (Kelvini skaala) ja vahe-
skaalat (Celsiuse skaala)
Vaheskaala fikseerimiseks on tarvis fikseerida kaks skaalaele-
menti. Näiteks Celsiuse skaala korral fikseeritakse jää sulamis-
temperatuur ja vee keemistemperatuur. Kelvini skaala fikseeritakse
aga ainult ühe elemendi abil, selleks on vee kolmikpunkti tempera-
tuur.
1.7- Järjeskaala ja nimeskaala. Neid skaalatüüpe k a s u t a t a k s e
siis, kui mõõdetav suurus pole divitiivne ega võimalda moodustada
divitiivseid vahesid, või kui divitiivsuse omadust pole mingil põhju-
sel võimalik kasutada.
Järjeskaala ehk ordinaalskaala moodustamiseks on tarvis, et
mõõdetava suuruse kõik väärtused oleksid füüsikaliselt järjestata-
vad. Järjeskaala mõõtarvudeks võetakse enamasti n a t u r a a l a r v u d
füüsikalise suuruse v ä ä r t u s t e loomulikus järjekorras. Füüsikalise
suuruse v ä ä r t u s e näitamisel järjeskaala abil lisatakse mõõtarvule
tavaliselt sõna «palli».
J ä r j e s k a a l a d e hulka kuuluvad näiteks Mohsi kõvaduse skaala
ja Beauforti tuule tugevuse skaala. Beauforti skaala ei kasuta tuule
kiiruse divitiivsust ega võimalda öelda, mitu korda on näiteks
8-palline tuul t u g e v a m kui 4-palline tuul.
J ä r j e s k a a l a d e hulka kuulub ka üliõpilaste teadmiste mõõtmisel
k a s u t a t a v skaala.
Nimeskaala ehk nominaalskaala korral puudub alus mõõdetava
s u u r u s e v ä ä r t u s t e järjestamiseks. Väärtuste kunstlikust järjestami-
sest hoidumiseks tavatsetakse nimeskaalas mõõtarvude asemel
k a s u t a d a loomuliku järjestuseta sümboleid. Nimeskaalade hulka
kuulub näiteks kahest elemendist koosnev elektrilaengu polaarsuse
skaala, kus mõõtarve asendavad m ä r g i d + ja —
Nimeskaala k a s u t a m i s e korral nimetatakse mõõtmist tavaliselt
klassifitseerimiseks.
J ä r j e s k a a l a või nimeskaala fikseerimiseks on tarvis fikseerida
ükshaaval kõik skaalaelemendid.
1.8. Funktsionaalskaalad. Olgu x füüsikalise suuruse mõõtarv
s u h t e s k a a l a s ja y = f(x) tuntud üks-ühene funktsioon. Et arvu y
j ä r g i saab alati m ä ä r a t a arvu x, siis võib füüsikalise suuruse väär-
tuse esitamisel k a s u t a d a arvu x asemel arvu y. Seades füüsikalise
suuruse iga v ä ä r t u s e g a paari v a s t a v a arvu y, saame füüsikalise
suuruse jaoks suhteskaalal baseeruva funktsionaalskaala.
Kui funktsioon f(x) on võrdelisusfunktsioon y = ax, siis võrdub
arvude y suhe samuti kui arvude x suhe füüsikalise suuruse väär-
tuste suhtega ja tuletatav funktsionaalskaala osutub samuti suhte-
skaalaks. Kui funktsioon f(x) on lineaarfunktsioon y = ax + b, siis
osutub funktsionaalskaala vaheskaalaks. Kui aga f(x) on eba-
lineaarne, siis ei s a r n a n e funktsionaalskaala omadused eespool
vaadeldud skaalade omadustega.
F u n k t s i o n a a l s k a a l a s i d moodustatakse ka nimeta arvude jaoks.
Niisuguse skaala näiteks on punktis 8.5 lähemalt vaadeldav logarit-
miline Belli skaala.
Paljud füüsikalised suurused pole üldse otseselt mõõdetavad ja
nende väärtusi m ä ä r a t a k s e arvutamise teel teiste füüsikaliste suu-
ruste v ä ä r t u s t e järgi. Arvutatud mõõtarv on teiste mõõtarvude
funktsioon ja kaudselt mõõdetava suuruse skaala on funktsionaal-
s k a a l a . E n a m a s t i on funktsiooni v ä ä r t u s võrdeline ühe suhteskaalas
a v a l d a t u d a r g u m e n d i v ä ä r t u s e g a . Näiteks tiheduse Q = m/V mõõt-
a r v on võrdeline massi mõõtarvuga. Kui tiheduste suhe lugeda
võrdseks s a m a s r u u m a l a s sisalduvate masside suhtega, siis osutub
tiheduse s k a a l a matemaatilise struktuuri poolest suhteskaalaks.
Niiviisi võib enamiku kaudselt mõõdetavate suuruste s k a a l a d e s t
a r v a t a suhteskaalade hulka.
1.9. Metroloogiline seadusandlus. V a n a s t i , kui mõõtühikud ei
olnud veel seadusandluse objektiks, kasutati igas linnas oma mõõt-
ühikuid. Niisugune mõõtühikute s e g a d u s mõjuks k a a s a e g s e l e
kaubandusele, tööstusele ja teadusele samuti kui kuulus keelte-
s e g a d u s Paabeli torni ehitamisele.
Nõukogude Liidus on mõõtmisvahenditele esitatavad nõuded ja
mõõtühikud ühtlustatud seaduse jõudu omavate riiklike standardi-
tega. NSVL riikliku s t a n d a r d i tähis koosneb lühendist «GOST» ja
kahest sidekriipsuga ühendatud numbrist: esimene neist on järje-
korranumber, teine n ä i t a b s t a n d a r d i väljaandmise a a s t a t . Näiteks
elektrimõõteriistadele esitatavaid nõudeid sisaldav standard
G O S T 1845-52 on tähise järgi otsustades välja antud 1952. a a s t a l .
S t a n d a r d i muutmisel tavaliselt järjekorranumbrit ei muudeta. Kui
1959. a. GOST 1845-52 asendati uuega, siis sai see tähiseks
G O S T 1845-59.

2. MÕÕTÜHIKUD

2.1. Mõõtühikute ajaloost. Ühtsed riiklikud mõõtühikud olid

kasutusel juba v a n a s Egiptuses ja Babüloonias. Egiptlased oskasid
mõõtühikuid tuletada: pindala mõõtsid n a d ruutühikutes. Kordsed
ühikud võeti kasutusele Babüloonias. V a n a s t Babülooniast on pärit
t ä n a s e n i k a s u t a t a v a d ajaühikud tund, minut ja sekund.
Keskaegne n a t u r a a l m a j a n d u s ei vajanud üleriigilisi mõõtühi-
kuid ja mõõduasjandus arenes tagurpidi. I g a s linnas oli küünral
ise pikkus ja m a r g a l ise m a s s . Esimestena seadsid korra majja
inglased: 15. sajandi lõpul kehtestati Inglismaal ametlikud riikli-
kud mõõtühikud.
Meetermõõdustik sündis P r a n t s u s m a a l . 1791. a. kevadel kuu-
lutas P r a n t s u s e Rahvuskogu dekreet seaduslikuks pikkusühikuks
ühe kümnemiljondiku Pariisi veerandmeridiaani pikkusest. Meetri
definitsiooni on mitu korda muudetud, püüdes alati säilitada mõõt-
ühiku v ä ä r t u s t praktiliselt m u u t u m a t u n a . Kaua oli meetri etaloniks
plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud erilise ristlõikega v a r r a s .
Nüüd on meetril uuesti looduslik etalon.
Kilogrammi ajalugu on mõneti s a r n a n e meetri ajalooga. Mee-
3
termõõdustiku esimeseks massi etaloniks oli 1 c m puhast vett j ä ä
sulamistemperatuuril, mõõtühikule anti nimeks g r a m m . E s i m e s e
etaloni iga oli lühike. Etaloni vahetamisel ei soovitud juba tarvitu-
sele võetud grammi v ä ä r t u s t oluliselt muuta ja nii sai uus massi
põhiühik endale liitnime: kilogramm.
Uued mõõtühikud juurdusid aeglaselt. Kõige varem võtsid
meetermõõdustiku kasutusele teadlased, kes pole taoliste küsimuste
korral k u n a g i riigipiire ega traditsioone arvestanud. Enamik
Euroopa riike seadis meetermõõdusliku sisse möödunud sajandi
seitsmekümnendatel aastatel, Nõukogude Liit 1918 1926. a.
Indias alustati meetermõõdustikule üleminekut 1956. a., Hiinas
1959. a. Traditsioonidega uhkustavad inglased k a s u t a v a d tänaseni
k o l m s a d a a a s t a t vanu pikkuse ja massi mõõtühikuid. Ka U S A s
on v a n a d mõõtühikud veel kindlalt tarvitusel.
2.2. Mõõtühikute süsteem. Kui valida mingi v a r r a s pikkuse
•etaloniks ja sellest sõltumatult mingi plaat pindala etaloniks, siis
oleks ringi pindala valem
2
S=^consti •d
j a ruudu pindala valem
2
S = consl 2 a.
Teise valemi kasutamise hõlbustamiseks kooskõlastatakse tavali-
selt pikkuse ja pindala mõõtühikud nii, et const =\. 2 Ka mõõtühi-
k u t e säilitamine on siis lihtsam: piisab ühest etalonist.
Valikust const =l 2 järeldub const =jt/4. Kui ringi pindala vale-
x

mit k a s u t a t a k s ristküliku pindala valemist sagedamini, siis oleks

otstarbekas valida const = \, millest järelduks const =4ln.
x 2 Ka seda
v õ i m a l u s t on praktiliselt proovitud: omal ajal tunti pindalaühikut
nimega ringtoll.
Ühtede füüsikaliste suuruste mõõtühikute defineerimine teiste
füüsikaliste suuruste mõõtühikute kaudu lihtsustab füüsika vale-
meid ja v ä h e n d a b tarvilike etalonide arvu.
Kaasajal defineeritakse etalonide abil vaid mõned üksikud mõõt-
ühikud, mida nimetatakse põhiühikuteks. Kõik ülejäänud mõõtühi-
kud moodustatakse kokkulepitud valemite abil põhiühikutest. Nii-
viisi defineeritud mõõtühikute hulka nimetatakse mõõtühikute
süsteemiks.
Mõõtühikute süsteemi koostamist ja kasutamist analüüsis esi-
mesena C. F G a u s s 1832. a. avaldatud uurimistöös.
Meetermõõdustik ei ole mõõtühikute süsteem, sest siin pole
kokku lepitud, milliste valemite abil mõõtühikuid tuletada. Teiseks
sisaldab iga mõõtühikute süsteem ühe füüsikalise suuruse jaoks
ainult ühe mõõtühiku, meetermõõdustikus a g a võib pikkust mõõta
niihästi sentimeetrites kui kilomeetrites.
Kõik j ä r g n e v a l t käsitlemisele tulevad mõõtühikute süsteemid
(välja a r v a t u d n a t u r a a l s e d süsteemid) kuuluvad meetermõõdus-
tikku.
2.3. Mõõtühikute süsteemi koostamine. Mõõtühikute süsteemi
aluseks on füüsika võrrandite hulk. See hulk peab sisaldama võr-
randeid kõigi teatud ülesannete ringi kuuluvate ülesannete, näiteks
m e h a a n i k a ü l e s a n n e t e lahendamiseks. Mõõtühikute süsteemi koos-
tamisel peetakse silmas ainult neid füüsikalisi suurusi, mis esine-
vad v a a d e l d a v a s s e hulka kuuluvates võrrandites.
Kuna mõõtühikud on veel fikseerimata, siis esialgu s i s a l d a v a d
kõik võrrandid fikseerimata võrdetegureid. Näiteks ühtlase liiku-
mise teepikkuse võrrand on s = kvt, kus võrdetegur k oleneb mõõt-
ühikutest.
P ä r a s t võrrandite hulga fikseerimist valitakse mõned füüsika-
lised suurused põhisuurusteks. Põhisuuruste hulk peab olema piisav
selleks, et iga ülejäänud füüsikalist suurust saaks v õ r r a n d i t e abil
avaldada põhisuuruste kaudu.
Iga põhisuuruse jaoks valitakse vabalt etalon (looduslik või
kunstlik) ja mõõtühik. Põhisuuruste mõõtühikuid nimetatakse süs-
teemi põhiühikuteks.
Iga ülejäänud füüsikalise suuruse jaoks valitakse defineeriv
võrrand nende võrrandite hulgast, mis võimaldavad v a a d e l d a v a t
suurust avaldada põhisuuruste kaudu. V a a d e l d a v a suuruse mõõt-
ühiku defineerimiseks antakse defineeriva võrrandi võrdetegurile
kindel kokkuleppeline v ä ä r t u s . Näiteks, kui ühtlase liikumise tee-
pikkuse võrrandis s = kvt on teepikkus s ja a e g t põhisuurused, siis
kiiruse mõõtühiku defineerimiseks võib anda võrdetegurile k kokku-
leppeliselt väärtuseks arvu 1. E n a m a s t i antakse kõigi defineerivate
võrrandite võrdeteguritele v ä ä r t u s e k s arv 1. Niiviisi koostatud mõõt-
ühikute süsteemi nimetatakse koherentseks. Defineerivate võrran-
dite abil moodustatud mõõtühikuid nimetatakse süsteemi tuletatud
ühikuteks.
Mõõtühikute süsteemile p a n n a k s e nimeks tavaliselt mingi
suurte ladina tähtede kombinatsioon: C G S , Sl jne.
Lepime kokku, et mõõtühikute süsteemi sümbol koos indeksina
kirjutatud füüsikalise suuruse tähisega tähendab m ä r g i t u d suuruse
mõõtühikut selles süsteemis, füüsikalise suuruse tähis koos indek-
sina kirjutatud süsteemi sümboliga a g a füüsikalise suuruse mõõt-
arvu selles süsteemis. Näiteks kui m = 5 kg, siis võib kirjutada
m = 5 ja m = 5 S I . Tähised SI ja k g on võrdtähenduslikud, nii-
S I m OT

samuti tähised m i ja m : kg. üldjuhul võib kirjutada m = m \ S I .

S S m

2.4. CGS. Mõõtühikute süsteem C G S on olnud ligi saja aasta

kestel füüsikas eelissüsteemiks. Alles viimasel ajal on ta t a a n d u -
nud Sl ees.
CGS põhisuurusteks on pikkus, mass ja aeg, põhiühikuteks senti-
meeter gramm ja sekund. Süsteemi sümbol koosneb põhiühikute
esitähtedest.
CGS ühese tähendusega osa h a a r a b ainult mehaanikalisi suu-
rusi. Elektriõpetuse osas on süsteemil seitse erinevat v a r i a n t i .
Laiemalt on nendest tuntud kolm.
Elektrostaatilises süsteemis C G S E defineeritakse laenguühik
Coulombi seaduse võrrandist, mis vaakumi jaoks kirjutatakse kujul
2
P = q q lr
x 2 Vaakumi elektriline läbitavus saab niiviisi v ä ä r t u s e k s
arvu 1. CGSE voolutugevuse ühik võrdub ligikaudu ühe kolmandiku
 2
n a n o a m p r i g a . Vaakumi magnetiline läbitavus on CGSE järgi l/c ,
10
kus c^3 10 cm/s. Kahe vaakumis asuva paralleelse sirgjuhtme
2
vahelise jõu valem saab kuju F/l = 2c~ l\h\d.
Elektromagnetilises süsteemis C G S M defineeritakse voolutuge-
vuse ühik nii, et vaakumis asuvate paralleelsete sirgjuhtmete vahe-
lise jõu valem saaks lihtsama kuju F/l = 2 IJ /d. Siis osutub vaa- 2

kumi magnetiline läbitavus võrdseks arvuga 1, elektrilise läbita-

2
vuse v ä ä r t u s e k s a g a tuleb l/c . Coulombi seaduse võrrand vaakumi
2 2
jaoks muutub keerulisemaks: F = c q q /r .
l 2

C G S E on m u g a v elektrostaatikas ja e b a m u g a v magnetvälja
uurimisel. C G S M omadused on vastupidised. Praktikas on see-
p ä r a s t nimetatud süsteemidest rohkem tarvitatav sümmeetriline
kompromiss-süsteem, mida nimetatakse ka Gaussi süsteemiks ja
mida t ä h i s t a t a k s e sümboliga CGS. CGS langeb elektrostaatika ja
alalisvooluõpetu se osas kokku CGSE-ga n i n g magnetismiõpetuse
osas CGSM-ga.
Valgustehniliste suuruste mõõtmisel lisatakse CGS põhiühiku-
tele neljanda põhiühikuna luumen.
C G S mõõtühikuid ja võrrandeid kirjeldatakse üksikasjalikumalt
r a a m a t u teises peatükis.
2.5. MkGS. Füüsikute poolt soovitatud mõõtühikute süsteem
CGS pole tehnikute hulgas kunagi populaarne olnud. Sobib ju
näiteks jõuühik düün rohkem sääse jõu kui k r a a n a tõstejõu avalda-
miseks.
Tehnika? kasutatud mõõtühikute süsteemidest väärib erilist
tähelepanu MkGS, mis h a a r a b ainult mehaanikaühikuid. Erinevalt
kõigist teistest tuntud süsteemidest on siin põhisuurusteks pikkus,
jõud ja aeg, põhiühikuteks on vastavalt meeter, jõukilogramm ja
sekund.
Jõukilogramm on k a a s a e g s e definitsiooni kohaselt täpselt
võrdne 9,80665 njuutoniga.
MkGS on m u g a v ainult staatikas ja sedagi vaid väikese arvu-
tustäpsuse korral. Suurema arvutustäpsuse korral muutub häiri-
vaks asjaolu, et 1 k g massile mõjuv raskusjõud võib olenevalt laius-
kraadist erineda jõukilogrammist umbes ühe protsendi võrra.
D ü n a a m i k a ü l e s a n n e t e lahendamisel tuleb MkGS kasutamise korral
m a s s a v a l d a d a massi tehnilistes ühikutes. Massi tehniline ühik võr-
dub 9,80665 k g ja ei ole üldtarvitatava kilogrammiga täisarvulises
suhtes.
Kaasajal mõõtühikute süsteemi MkGS enam ei tarvitata. Mõned
M k G S ühikud, eriti aga selle süsteemiga seotud ühik tehniline
atmosfäär (1 a t = 10 000 M k G S ) on «visa hingega» ja nendega
p

võib sageli kokku puutuda.

2.6. Sl. K a a s a e g s e universaalse rahvusvahelise mõõtühikute
süsteemi sümbol Sl on lühend prantsuskeelsetest sõnadest Sys-
ieme Internationale või ingliskeelsetest sõnadest System Interna-
 tional. On kokku lepitud, et ainult süsteemi Sl võib nimetada rah-
vusvaheliseks mõõtühikute süsteemiks.
Sl kinnitamine 1960. a. üheteistkümnendal Rahvusvahelisel
Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil lõpetas füüsikute ja tehnikute
vahelise s a j a - a a s t a s e vaidluse. Seda süsteemi t u n n u s t a v a d nüüd
kõik. Nõukogude Liidus kehtestati Sl 1961. aastal. Teisi süsteeme
lubatakse tarvitada ainult füüsika ja astronoomia teoreetilistes
harudes. .
Sl h a a r a b kõiki füüsikalisi suurusi.
Sl põhisuurusteks on pikkus, mass, aeg, elektrivoolu tugevus,
temperatuur ja valgustugevus n i n g põhiühikuteks meeter, kilo-
gramm, sekund, amper, Kelvini kraad ja kandeta. N u r g a ja ruumi-
n u r g a mõõtühikuid radiaani ja steradiaani nimetatakse täiendava-
teks ühikuteks, neid k a s u t a t a k s e peaaegu samuti n a g u põhiühikuid.
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi aluseks olevat võrrandite
hulka õpitakse t u n d m a füüsika üldkursuses. M e h a a n i k a v õ r r a n d i t e
osas ei erine S l teistest mõõtühikute süsteemidest. Soojusõpetuse
osas on Sl iseärasuseks kokkulepe lugeda soojuse mehaaniline ekvi-
valent võrdseks a r v u g a 1, mis võimaldab a v a l d a d a soojushulka ja
tööd s a m a d e s mõõtühikutes. Elektriõpetuse osas on üheks Sl ise-
ärasuseks iseseisev elektriline põhiühik — amper. Tänu sellele on
tuletatud ühikute avaldised lihtsamad kui süsteemis C G S . S a m a l
põhjusel a g a on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis nii vaa-
kumi elektriline läbitavus kui ka magnetiline läbitavus erinevad
arvust 1. Sl elektriõpetuse võrrandite kuju on ratsionaliseeritud.
S l mõõtühikuid ja võrrandeid kirjeldatakse üksikasjalikumalt
r a a m a t u teises peatükis.
2.7. Naturaalsed mõõtühikute süsteemid. Teoreetilises füüsikas
k a s u t a t a k s e universaalsetel füüsikalistel konstantidel rajanevaid
naturaalseid mõõtühikute süsteeme. On tuntud ka segasüsteemid,
mis peale mõne universaalse konstandi rajanevad ühel-kahel tava-
liste mõõtühikute h u l g a s t valitud põhiühikul.
Relatiivsusteoorias on tavalistest mõõtühikute süsteemidest
m u g a v a m segasüsteem, milles põhisuurusteks valitakse pikkus,
energia ja kiirus n i n g põhiühikuteks meeter, džaul ja valguse kiirus
vaakumis c. Niisugune kokkulepe lihtsustab kõiki relativistlikke
võrrandeid ja ka tavalisi elektrodünaamika võrrandeid.
Relativistlikus kvantteoorias on otstarbekas peale c valida põhi-
ühikuks ka Plancki konstant h = h/2n. Kolmandaks põhiühikuks
võetakse tavaliselt selle elementaarosakese mass, mille käitumist
on kavas uurida.
Aatomifüüsikas k a s u t a t a v a Hartree süsteemi põhiühikuteks on
Plancki konstant h, elektroni mass m ja elektroni laeng e. Vahel
e
2 2
käsitatakse ka pikkusühikut, milleks on Bohri r a a d i u s h /m e , e nagu
põhiühikut. Universaalkonstandi c v ä ä r t u s H a r t r e e süsteemis on
2
137,036 e /h. Tähtsamaid H a r t r e e süsteemi mõõtühikuid t u t v u s t a b
tabel 2.7
 V Tabel 2.7
Hartree süsteemi mõõtühikud

Füüsikaline suurus Mõõtühiku avaldis Mõõtühiku väärtus

põhiühikute kaudu S l kohaselt
(CGSE valem)

2
fi 11
pikkus 2 5 3 2 - 10- m
me e

31
mass m e 9,110- 1 0 - kg

17
aeg 2,419-10- s
m e* e

2
e fi
kiirus 2,188. 10 m/s
h
rn.ee* 1 8
energia 2 4,360- 1 0 - J
fi
1 ?
laeng e 1,602 10- C

elektrivälja tugevus 5 , 1 4 4 - 1 0 " V/m

fl*
m er e

pinge 27,22 V
fi*

Tabel 2.8
Kümnendeesliited

Kordsus Eesliide Lühend Venek. lühend

io- 1B
atto a a
10- 1 5
femto f *
10- 1 2
piko P n
10- 9
nano n H
10- 6
mikro MK
10- 3
miili m M
10- 2
senti s C
io-' detsi d Ä
10 deka da Äa
10 2
hekto h r
10 3
kilo k K
10 6
mega M M
10 9
giga G r
10 12
tera T T
 2.8. Kordsed mõõtühikud. Kordseid mõõtühikuid m o o d u s t a t a k s e
tabelis 2.8 näidatud kümnendliidete abil. Eesliiteid senti, detsi, deka
ja hekto on soovitatav vältida.
Kordsed mõõtühikud ei saa kuuluda lähtemõõtühikuga ühisesse
mõõtühikute süsteemi. Neid k a s u t a t a k s e peaasjalikult praktilist
laadi ülesannete korral füüsikaliste suuruste v ä ä r t u s t e m u g a v a -
maks kirjutamiseks.
S t a n d a r d keelab topelteesliidete kasutamise ja eesliite lisamise
mõõtühikule, mis on defineeritud teise mõõtühiku kordsena ka siis,
kui selle nimetus ei sisalda eesliidet. Näiteks ei tohi t a r v i t a d a nime-
tusi millimikrofarad ja megatonn, õige on nanofarad ja t e r a g r a m m .
2.9. Meetriliste teisenduste tehnika. Meetriliseks teisendami-
seks nimetatakse ühe mõõtühiku kaudu avaldatud füüsikalise suu-
ruse avaldamist teise mõõtühiku kaudu.
Arvutaja, kes ei tunne meetriliste teisenduste tehnikat, k a s u t a b
tavaliselt intuitiivset meetodit:
a) otsustab, kas antud a r v v ä ä r t u s t tuleb mõõtühikute suhtega
korrutada või j a g a d a ,
b) sooritab siis valitud aritmeetilise tehte.
Intuitiivse meetodi esimene etapp nõuab mõttepingutust ja
osutub sageli komistuskiviks, seda eriti siis, kui k a s u t a t a k s e tule-
tatud mõõtühikuid.
Mõttepingutust ja eksimjsvõimalust aitab vältida asendus-
meetod:
a) kõigepealt a s e n d a m e füüsikalise suuruse avaldises vanade
mõõtühikute sümbolid nende avaldistega uute mõõtühikute kaudu,
b) seejärel sooritame tarvilikud aritmeetilised tehted.
Näiteid.
1° Olgu antud Q = 5,5 eal ja küsitud Q avaldis džauli kaudu,
teades, et 1 eal = 4,2 J. Intuitiivse meetodi korral on kõigepealt
tarvis kuidagi otsustada, kas arvu 5,5 on tarvis a r v u g a 4.2 korru-
tada või j a g a d a . Asendusmeetodi korral a g a talitame nii:
Q = 5,5cal = 5,5 (4,2 J) = 2 3 J.
2° Oletame, et eelmise ülesande korral arv 4,2 pole antud, vaid
on antud seos 1 J = 0,24 eal. Siis a r v u t a m e järgmiselt:

Q = 5,5cal = 5 , 5 ( - ^ - ) = 23 J.
eal
3° Olgu antud soojusvoo tihedus / 0,3 —: ; ja tarvis
J
min cm-
avaldada see suurus rahvusvahelises
mõõtühikute süsteemis.
Lahendus:

/ = 0 , 3 _ J ^ _ = 0,3 ^ - ^ = 210 W.
2 2 2
m m cm / m \ m
60s
1TÕÕ)
 4° Olgu ülesandeks leida, mitu düüni on üks joukilogramm.
A r v u t a m e niiviisi:
3 2
kg m 1 0 g - 10 cm
1 kgf = 9 , 8 N = 9,8 2
= 9,8 2
s s
5 g cm
= 9,8 10 2
= 9,8 5
10 dyn.
s

2.10. Mõõtühikute süsteemi kasutamine. Mõõtühikute süsteemi

praktiline k a s u t a m i n e põhineb kahel omadusel:
a) süsteemi kuuluvate mõõtühikutega füüsika võrrandite koha-
selt algebralisi tehteid sooritades s a a m e tulemuseks alati mingi-
suguse s a m a süsteemi mõõtühiku,
b) ühes süsteemis on igal füüsikalisel suurusel ainult üks
kindel mõõtühik.
Nende omaduste kasutamisel jaguneb füüsikaülesande lahenda-
m i n e kolmeks etapiks.
1° Leitakse lähtesuuruste mõõtarvud k a s u t a t a v a s mõõtühikute
süsteemis.
2° Arvutatakse otsitava suuruse mõõtarv.
3° Kirjutatakse vastuseks leitud mõõtarv koos otsitava suuruse
mõõtühikuga k a s u t a t a v a s mõõtühikute süsteemis.
N ä i d e . Leida, kui pika maa läbib kiirusega 72 km/h liikuv auto
ühe minuti jooksul. Sl kasutamisel on arvutusetapid järgmised:
1° u = 20; / i = 60.
S I S

2° s = vt; s = 20 60 = 1200.
sl

3° S I = m; s = 1 2 0 0 m.
s

3. MÕÕTMISVEAD

3.1. Täpsus. Mõõtmistulemuse v ä ä r t u s oleneb täpsusest. Sõna

«väärtus» on siin k a s u t a t u d majandusteaduslikus mõttes.
Riist, mis võimaldab mõnekümnesentimeetrilise varda pikkust
mõõta poole millimeetri täpsusega, maksab kopikaid. Riist, mis
võimaldab s e d a s a m a teha tuhat korda, täpsemini, on üle tuhande
k o r r a kallim. H i n n a v a h e makstakse täpsuse eest.
On hästi teada, et inimese lend Kuule nõudis tohutuid kulutusi.
Halvemini on teada, et lõviosa nendest kulutustest on täpsuse hind.
Kui uurija k a v a n d a b eksperimenti, peab ta tegema valiku või-
malike katsemeetodite ja mõõtevahendite vahel. Millist meetodit ja
a p a r a t u u r i eelistada? Loomulikult sellist, mis võimaldab uurija
k ä s u t u s e s olevate ressursside kasutamisel s a a d a täpsemaid tule-
musi, või sellist, mis garanteerib etteantud täpsuse minimaalsete
kulutuste korral.
2 H. Tammet JJ
 Täpsuse hindamise oskus osutub eksperimendikunsti a l u s -
müüriks.
Sageli me hindame t ä p s u s t intuitiivselt, ilma a r v u t u s t e t a ja
isegi täpsusele mõtlemata. See varjab, kuid ei vähenda t ä p s u s e
teadliku hindamise oskuse tähtsust. Intuitsioon pole k a a s a sündi-
nud, vaid areneb teadmiste baasil. Et kujundada head intuitsiooni,
on tarvis häid teadmisi.
3.2. Mõõtmisviga. Olgu mõõdetava suuruse tõeline väärtus x
ja mõõtmistulemus x . Vahet
0

ox=x —x
0 (3.2)

nimetatakse mõõtmisveaks.
Mida väiksem mõõtmisviga, seda parem on mõõtmise t ä p s u s .
T ä p s u s t s a a b kirjeldada mõõtmisvea kaudu.
Konkreetse mõõtmise korral on ainsaks informatsiooniks suu-
ruse x kohta mõõtmistulemus x . Mõõdetava suuruse tõeline v ä ä r t u s
0

j ä ä b t u n d m a t u k s ja valemit (3.2) pole võimalik k a s u t a d a . See

valem ongi vaid fiktiivne: kui mõõtmisviga oleks tuntud, võiks
tehte x=x —õx0 abil leida mõõdetava suuruse absoluutselt t ä p s e
väärtuse.
Fiktiivse valemi abil defineeritud s u u r u s on ise ka fiktiivne.
Olukorra p a r a n d a m i s e k s t õ l g e n d a t a k s e sümbolit x valemis (3.2)
kaasaja täpseimate meetodite ja riistade abil s a a d u d (kujutletava)
mõõtmistulemusena. Kaasaja täpseimad meetodid v õ i m a l d a v a d
leida mõõtmistulemusele 5 8 õiget kümnendkohta. Kui vaadel-
dava mõõtmise tulemus x ei sisalda üle paari-kolme õige kümnend-
0

koha, siis on niisugune tõlgendus rahuldav.

Täppismõõtmiste korral tõlgendatakse mõõdetava suuruse tõe-
list v ä ä r t u s t piirväärtusena, millele mõõtmistulemused lähenevad
mõõtmistehnika tõkestamatul arenemisel. Tõelise mõõtmisvea
v ä ä r t u s e selgitamiseks on tarvis kannatlikult oodata, kuni tehnika
areneb.
3.3. Piirviga. Olgu pliiatsi pikkus mõõdetud korraliku milli-
meeter jaotistega mõõtjoonlaua abil. Kuigi mõõtmisviga j ä ä b tund-
matuks, võib olla kindel, et | õ x | ^ 2 cm, niisamuti | õ x | ^ 5 mm.
Võrratuse | õ x | ^ 0 , 2 mm kehtivuses a g a ei või enam kindel olla,
v õ r r a t u s e | õ x | ^ 0 , 0 1 mm kehtivuses a m m u g i mitte.
Kõige väiksemat suurust Ax, mille korral v õ r r a t u s e

\ox\s^A*
kehtivuses võib veel kindel olla, n i m e t a t a k s e mõõtmistulemuste
piirveaks.
M a t e m a a t i l i s e r a n g u s e g a ei või 100% kindel olla milleski.
Lepime esialgu piirvea definitsioonis väljendi kinaei oda lga-
päevase mõttega: võtta v a s t u t u s v õ r r a t u s e kehtivuse eest endale,
olles teadlik eksimisega k a a s n e v a t e s t ebameeldivatest t a g a j ä r g e -
dest. Selle väljendi mõtet ja piirvea mõistet t ä p s u s t a t a k s e käesoleva
r a a m a t u kahes viimases peatükis.
Piirviga pole võimalik mõõta ega r a n g e l t välja a r v u t a d a , kuid
teda on võimalik kord enam, kord vähem põhjendatult hinnata.
Piirvea hindamise oskus ongi see eksperimendikunsti alusmüür,
millest oli eespool juba juttu.
Rääkides mõõtmisvea hindamisest, mõeldakse piirvea hinda-
mist.
Piirviga on võimalike mõõtmisvigade absoluutväärtuste ülem-
määr.
Eelmises punktis püüti mõõtmistäpsust kirjeldada mõõtmisvea
kaudu. Et mõõtmisviga j ä ä b alati t u n d m a t u k s , siis osutub see
moodus fiktiivseks. Erinevalt mõõtmisveast s a a b mõõtmistulemuse
piirviga praktiliselt hinnata. Seepärast kirjeldatakse mõõtmistäp-
sust piirvea abil.
Leidnud mõõtmistulemuse x ja piirvea Ax, võib kirjutada
0

x=x ±Ax, 0

mis t ä h e n d a b , et mõõdetava suuruse tõeline v ä ä r t u s x asub väär-

tuste XQ—AX ja x +AX vahel:
0

x —Ax ^ x ^
Q XQ+Ax.

Mõnel juhul on otstarbekas h i n n a t a eraldi kaht polaarset piir-

+
viga: võimalike positiivsete vigade ü l e m m ä ä r a A x ja negatiivsete
v i g a d e a b s o l u u t v ä ä r t u s t e ü l e m m ä ä r a A~x. Mõõtmistulemuseks
kirjutatakse siis
+ A+x
X = XQ ,
— A~X
mis tähendab, et
+
x —A~x^x^x +A x.
0 0

3.4. Suhteline piirviga. Pikkus l =24 322,3 ± 0 , 2 m on mõõde-

x

tud täpsemini kui pikkus / = 1,1 ± 0 , 1 m, olgugi et A / 2 < A / j . Tavali-

2

selt loetakse täpsusi võrdseteks siis, kui piirvead on mõõtmis-

tulemustega võrdelised.
Suhtelist t ä p s u s t iseloomustavat arvu

E = x —
M
n i m e t a t a k s e suhteliseks ehk relatiivseks piirveaks.
Kui ühe mõõtmise suhteline piirviga on teise mõõtmise suhteli-
sest piirveast n korda väiksem, siis öeldakse, et esimese mõõtmise
suhteline t ä p s u s on teise mõõtmise täpsusest n korda suurem ehk
e s i m e n e mõõtmine on teisest n korda täpsem.
 Täpsuse mõõduna võib k a s u t a d a suhtelise piirvea p ö ö r d v ä ä r t u s t .
Suhtelist piirviga saab k a s u t a d a ainult suhteskaalas mõõdetud
suuruste korral. Vaheskaala korral ei oma suuruste x ja x arvväär- 0

tuste suhe mõtet. Et selles veenduda, võiks teha katset seada mõõt-
o
mistulemused ^ = 2 ± l ° G , _ ^ = 1 0 ± 2 C ja ? = 0 ± 0 , 5 ° C t ä p s u s e
3

järjekorda. V a h e s k a a l a s mõõdetud suuruse t ä p s u s e iseloomustami-

seks piisab piirveast.
3.5. Mõõtmisvea põhjused. Mõõtmisveal on a]ati mitu põhjust.
Põhjuste uurimisel on otstarbekas lahutada mõõtmisviga tekke-
põhjuse järgi komponentideks. Olulisemate komponentide nimetu-
sed ja põhjused on järgmised.
1° Teoreetilise ehk metoodilise vea põhjuseks on mõõtmismee-
todi ebatäielikkus ja arvutusvalemite ebatäpsus.
C
2 Arvutusvea põhjuseks on arvutuste ligikaudsus.
3° Lähtevea põhjuseks on arvutamisel k a s u t a t a v a t e abisuu-
ruste, näiteks füüsikaliste konstantide ebatäpsus.
4 ° Riistavea põhjuseks on k a s u t a t a v a t e mõõtevahendite eba-
täpsus.
5° Häirevea põhjuseks on välistingimuste ebasoodne mõju.
6° Subjektiivse vea põhjuseks on mõõtja meelte ebatäiuslikkus r

reaktsiooniaja ebastabiilsus, silmapetted, vilumuse puudumine ja

eksitavad harjumused.
Mõõtmisviga on kõigi loetletud komponentide resultant.
Erilist kohta mõõtmisvea komponentide h u l g a s omab ekse. Ekse
põhjuseks on mõõtja hooletusest või a s j a t u n d m a t u s e s t tingitud
jäme eksitus. Eksega mõõtmistulemus on praak, teised mõõtmis-
vea komponendid ei oma siis enam tähtsust.
3.6. Mõõtmisvigade iseloom. Mõõtmisvigade iseloom a v a l d u b

T a b e l 3.6
Näiteid mõõtmisvigade erineva iseloomu kohta

Seeria õx õx õx õx
Nr. ÕA: Xo ÕX Xo õx õx
Xo Xo

1 7,3 —0,2 7,4 —0,1 7,7 0,2 7,6 0,1

2 7,3 —0,2 7,7 0,2 7,6 0,1 7,7 0,2

3 7,3 —0,2 7,5 0,0 7,5 0,0 7,6 0,1

4 7,3 —0,2 7,6 0,1 7,4 —0,1 7,6 0,1

5 7,3 —0,2 7,3 —0,2 7,3 —0,2 7,8 0,3

ühe ja sama suuruse paljukordsel mõõtmisel. Iseloomu järgi s a a b
mõõtmisvigu lahutada kaheks komponendiks.
1° Süstemaatiline komponent, mis mõõtmise kordamisel ei
muutu või muutub mõõtmiselt mõõtmisele kindla s e a d u s p ä r a s u s e
kohaselt.
2° Juhuslik komponent, mis iga j ä r g n e v a mõõtmise korral saab
uue, täiesti juhusliku väärtuse.
Tabelis 3.6 on toodud neli näidet viiest üksikmõõtmisest koos-
neva seeria kohta. Mõõdetava suuruse tõeline v ä ä r t u s oli kõigil
juhtudel 7,5. Seeriates a ja c sisaldavad mõõtmisvead ilmselt ainult
süstemaatilist komponenti, seerias b ainult juhuslikku ja seerias d
nii süstemaatilist kui ka juhuslikku komponenti. Seeriad b ja c
koosnevad ühtedest ja samadest arvudest, erinev on vaid nende
järjekord. Siit on näha, et vigade iseloomu analüüsimisel ei tohi
mõõtmistulemusi ümber järjestada.
Selleks et süstemaatilist ja juhuslikku komponenti niiviisi
identifitseerida, on tarvis m ä ä r a t a mingi täpsema meetodi abil
mõõdetava suuruse tõeline v ä ä r t u s . Siis aga kaotaks analüüsitav
mõõtmisseeria praktilise mõtte. Tabelis 3.6 toodud näited osutuvad
kunstlikeks.
P r a k t i k a s on mõõtmisvea juhuslik komponent alati mõõtmis-
tulemuste j ä r g i äratuntav, süstemaatilise komponendi kohta aga
ei ütle mõõtmistulemused tavaliselt midagi. Süstemaatilise kompo-
nendi uurimiseks on tarvilik mõõtmisvea võimalike põhjuste ana-
lüüs.
Süstemaatilise ja juhusliku vea mõisteid saab t ä p s u s t a d a pärast
tõenäosusteooriaga tutvumist.
Kõik eelmises punktis vaadeldud mõõtmisvea komponendid
(põhjuse järgi) võivad sisaldada nii süstemaatilist kui ka juhus-
likku alakomponenti. Erandiks on vaid lähteviga, mis ei sisalda
juhuslikku komponenti.
3.7. Mõõtmisvea kontroll. Mõõtmisvea süstemaatilist kompo-
nenti a n a l ü ü s i t a k s e tekkepõhjuste kaupa.
Süstemaatilise teoreetilise vea hindamine ja vähendamine on
iga eksperimendi jaoks spetsiifiline füüsikaline probleem, mis
nõuab nii teooria kui ka katsetehnika põhjalikku tundmist. Korrekt-
selt põhjendatud valemite ja katsemetoodika korral on teoreetiline
viga tähtsusetult väike ja resultantvea ü l e m m ä ä r a hindamisel teda
ei a r v e s t a t a .
Teoreetilist viga on võimalik uurida ka empiiriliselt. Selleks
tuleb üht ja s a m a suurust mõõta erinevate meetodite abil. Teoreeti-
lise vea t u n n u s e k s on mõõtmistulemuste erinevus, mis pole muude
põhjustega seletatav
Kõik aritmeetilised arvutused tehakse reeglina vähemalt kümme
korda väiksema suhtelise veaga kui otsesed mõõtmised. Siis on
arvutusviga teiste komponentidega võrreldes tähtsusetu n i n g teda
võib resultantvea hindamisel ignoreerida.
 Lähtevea h i n n a n g peab sisalduma lähteandmetes. V e a h i n n a n -
guta andmed pole kvaliteetsed. Lähteandmete kasutamisest loobu-
m a t a pole võimalik lähteviga kõrvaldada. Seetõttu võib lähteviga
eksitada ka vilunuimat eksperimentaatorit. Millikan mootis
elektroni laengut 58 korda. Lähteviga ignoreerides s a a b Studenti
testi (vt. ptk. V) abil nende mõõtmiste tulemuste järgi elektroni
10
laengu v ä ä r t u s e k s e= (4,7808±0,0054) 1 0 ~ CGSEq a r v u t u s t e
kohaselt 99% kindlusega. P ä r a s t täpsete röntgendifraktsioonvorede
valmistamist ja pikkuse X-ühiku n i n g Avogadro arvu korrigeeri-
mist leiti F a r a d a y arvu ja Avogadro arvu j ä r g i e l e m e n t a a r l a e n g u
t ä p s e m v ä ä r t u s . Ilmnes, et Millikani tulemuse tõeline viga on näi-
datud piirveast neli korda suurem. Hiljem selgus, et Millikan oli
lähtunud õhu sisehõõrdeteguri ebatäpsest v ä ä r t u s e s t .
Riistaviga, nii süstemaatilist kui ka juhuslikku, h i n n a t a k s e
k a s u t a t a v a t e l e mõõtevahenditele ja nende tunnistustesse m ä r g i t u d
andmete järgi. Kui eksperimentaatoril pole võimalik k a s u t a d a
etalone, on riistaviga kõrvaldamatu. E r a n d i k s on vaid suhete mõõt-
mine n i n g n u r g a mõõtmine, sest nurgaühikud on defineeritud
etaloni abita.
Häirevea hindamise n i n g kõrvaldamise oskus on eksperimendi-
kunsti tähtsaim koostisosa, üldretsepti selleks ei ole. Häireviga on
sageli ebastabiilne ja põhjustab süstemaatilise vea muutlikkust.
Subjektiivse süstemaatilise vea kahtluse korral lastakse vasta-
vat suurust mõõta mitmel vaatlejal n i n g võrreldakse tulemusi.
Lähteviga ja riistaviga on kontrollimatud komponendid ja nende
resultanti nimetatakse kontrollimatuks veaks, ü l e j ä ä n u d kompo-
nendid on kontrollitavad ja nende resultanti nimetatakse kontrolli-
tavaks veaks. Kontrollimatu viga ei allu eksperimentaatorile, seda
kõrvaldada pole võimalik n i n g selle hindamisel peab u s a l d a m a
lähteandmete v e a h i n n a n g u i d n i n g mõõtevahendite passiandmeid.
Kontrollimatu vea ü l e m m ä ä r on mõõduks kontrollitavate kompo-
nentide hindamisel. M a k s i m a a l s e t ä p s u s e taotlemisel püütakse
muuta kõigi kontrollitavate komponentide ü l e m m ä ä r a d kontrolli-
matu vea ü l e m m ä ä r a s t üks suurusjärk väiksemaks. Siis võib resul-
tantvea hindamisel kontrollitavaid komponente ignoreerida. Kont-
rollitava vea edasine v ä h e n d a m i n e oleks mõttetu.
Mõõtmisvea juhusliku komponendi kontrollimise võtteid käsit-
letakse viimases peatükis.

4. MÕÕTEVAHENDID

4.1. Mõõtevahendite liigid. Mõõtevahendit, mis reprodutseerib

mingi füüsikalise suuruse üht või mitut väärtust, nimetatakse
mõõduks. Mõõtevahendit, mis näitab mõõdetava suuruse v ä ä r t u s t ,
nimetatakse mõõteriistaks.
 _ Näited: kaaluviht on mõõt, kaal on mõõteriist, mõõttakisti on
mõõt,jvoltmeeter on mõõteriist.
Mõõtmiseks sobivalt koostatud mõõtude kogumit nimetatakse
mõõtude komplektiks. Näiteks kaaluvihte k a s u t a t a k s e tavaliselt
komplektidena. Konstruktiivselt terviklikku ja mõõtude ühendamise
seadmega v a r u s t a t u d mõõtude komplekti nimetatakse mõõtude sal-
veks. Mõõtude salve näiteks sobib takistussalv. Mõõtude salv sar-
naneb rakendusomadustelt muudetava mõõduga. Muudetava mõõdu
näitena võib nimetada gradueeritud pöördkondensaatorit. Kui on
tarvis rõhutada,_et mingi mõõt ei ole muudetav, siis nimetatakse
teda püsivaks mõõduks,
Mõõteriistad j a g u n e v a d iseseisvateks mõõteriistadeks ja võrd-
lusriistadeks. Iseseisval mõõteriistal on kaks funktsiooni. Ta või*
m a l d a b mõõdetavat suurust võrrelda mõõtühikuga ja reprodutsee-
rib ise mõõtühikut. Võrdlusriistal on ainult üks funktsioon: ta
võimaldab võrrelda füüsikalisi suurusi. Võrdlusriistaga mõõtmiseks
on tarvis mõõtu või mõõtude komplekti, iseseisvalt on ta kasutus-
kõlbmatu. Näited: osutikaal on iseseisev mõõteriist, k a n g k a a l on
võrdlusriist, voltmeeter on iseseisev mõõteriist, potentsiomeeter on
võrdlusriist.
Füüsikariista sisendsuuruseks nimetatakse riistale mõjuvat
välist suurust, väljtindsuuruseks aga sisendsuurusest sõltuvat riis-
tale omast suurust. Näiteks venitav jõud on vedru sisendsuurus,
vedru pikkus — väljundsuurus, rõhk on piesoelemendi sisendsuu-
rus, elektriline pinge — väljundsuurus, sisendpinge on elektron-
võimendi sisendsuurus, väljundpinge — väljundsuurus. Riista,
mille väljundsuurus on sisendsuuruse tuntud funktsioon ja mida
k a s u t a t a k s e sisendsuuruse mõõtmiseks väljundsuuruse kaudu,
nimetatakse mõõtemuunduriks. Mõõtemuundurit, mis m u u d a b tüli-
kalt mõõdetava sisendsuuruse m u g a v a l t mõõdetavaks väljundsuu-
ruseks, nimetatakse mõõteanduriks. Mõõtemuundurit, mis m u u d a b
mõõdetavat suurust kindel arv kordi, nimetatakse mastaabi muun-
duriks. Mõõteandur on näiteks sulatusahju temperatuuri mõõtmisel
k a s u t a t a v termoelement, mille sisendsuuruseks on temperatuur ja
väljundsuuruseks elektromotoorjõud. M a s t a a b i m u u n d u r i t e hulka
kuulub kõrge vahelduvpinge mõõtmisel k a s u t a t a v mõõtetransfor-
maator.
Ühiselt k a s u t a t a v a t e mõõtevahendite komplekti nimetatakse
mõõteseadmeks.
Kasutusotstarbe j ä r g i j a g a t a k s e mõõtevahendid taatelmõõte-
vahenditeks, töömõõtevahenditeks ja õppemõõtevahenditeks. Taatel*
mõõtevahendeid k a s u t a t a k s e ainult teiste mõõtevahendite taatle-
miseks (vt. p. 4.3), nende kasutamine muuks otstarbeks on keela-
tud. Töömõõtevahendeid k a s u t a t a k s e teaduslikeks, praktilisteks ja
ka õppemõõtmisteks, nende kasutamine teiste mõõtevahendite taat-
lemiseks on keelatud. Oppemõõtevahendeid kasutatakse ainult
õppeotstarbeks.
 4.2. Mõõteriista osad, näit ja mõõtepiirkond. xMõõteriista põhi-
osadeks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Voitmeetri
tundlikuks organiks on magnetvälja paigutatud l a a m n i n g vedru.
Lugemisseade koosneb tavaliselt numbrilauast ja osutist vöi märk-
joonest. Numbrilauale on kantud skaala. Kui skaalalt saab osuti
asukoha järgi lugeda otse mõõdetava suuruse v ä ä r t u s t , siis r ä ä g i -
takse otseselt gradueeritud skaalast ehk otsesest skaalast. Kui aga
skaalalt leitud arvu on tarvis korrutada või j a g a d a mingi teguriga,
on tegemist tinglikult gradueeritud ehk tingskaalaga.
Järjest rohkem võetakse tarvitusele numbrilise näiduga mõõte-
riistu ehk digitaalmõõteriistu, millel puudub skaala n i n g osuti.
Mõõdetava suuruse v ä ä r t u s e üle otsustatakse niisuguse riista
tabloole ilmuva numbri järgi. Numbrilise n ä i d u g a mõõteriist on
näiteks elektriarvesti. E n a m a s t i on numbrite vahetamiseks tablool
tarvis keerulist seadet, mis teeb numbrilise n ä i d u g a mõõteriistad
kalliks.
Arvu, mida mõõteriist näitab, nimetatakse lugemiks, lugemile
v a s t a v a t füüsikalise suuruse v ä ä r t u s t aga mõõteriista näiduks. Kui
voitmeetri osuti seisab arvudega 2,4 ja 2,5 tähistatud kriipsude kes-
kel, siis on voitmeetri lugem 2,45, näit a g a 2,45 V
Skaala kahe naaberkriipsu vahelist lõiku nimetatakse jaotiseks.
Jaotis pole füüsikaline suurus, vaid geomeetriline objekt. Jaotise
geomeetrilist pikkust nimetatakse jaotise pikkuseks, jaotise lõpp-
kriipsule ja algkriipsule v a s t a v a t e näitude vahet a g a jaotise väär-
tuseks. Nooniuse jaotise v ä ä r t u s on põhiskaala jaotise v ä ä r t u s e ja
nooniuse jaotiste arvu suhe.
Mõõteriista mõõtepiirkond on kõigi võimalike näitude hulk,
näiteks 0 3 V või —3 3 V Mõõtepiirkonna tööosa on see
mõõtepiirkonna osa, milles mõõteriista t ä p s u s on reglementeeritud.
Näiteks mõõtepiirkonna 0 . 3 V tööosa võib olla 1 3 V Elektri-
mõõteriistade tööosa piirid t ä h i s t a t a k s e numbrilaual punktidega.
E n a m a s t i on mõõtepiirkonna tööosa võrdne mõõtepiirkonnaga. Sel
juhul numbrilauale tööosa piiravaid märke ei tehta.
Mõõtepiirkonna äärmisi näite nimetatakse mõõtepiirideks. On
kokku lepitud, et ühe mõõtepiiriga kirjeldatud mõõtepiirkonna teine
mõõtepiir on null. Näiteks mõõtepiirkond 3 V t ä h e n d a b mõõtepiir-
konda 0 3 V
Mõõtepiirkonna haare ehk laius on ülemise ja alumise mõõte-
piiri vahe. Näiteks mõõtepiirkonna 0 3 V h a a r e on 3 Y mõõte-
piirkonna — 3 . 3 V h a a r e aga 6 V-
Mõõdu poolt reprodutseeritavat füüsikalise suuruse v ä ä r t u s t
nimetatakse mõõdu tegelikuks väärtuseks. Mõõdu tegelik v ä ä r t u s
on lähedane mõõdule või mõõdu passi m ä r g i t u d väärtusele, mida
nimetatakse mõõdu nimiväärtuseks ehk n o m i n a a l v ä ä r t u s e k s .
4.3. Taatlemine. Mõõtmine tähendab mõõdetava objekti võrd-
lemist etaloniga mitmest etapist koosneva ahela kaudu. See ahel
jaguneb etaloni n i n g töömõõtevahendit siduvaks ja omakorda mit-
mest etapist koosnevaks taatlemisahelaks n i n g töömõõtevahendit
ja mõõdetavat objekti siduvaks mõõtmisetapiks. Igal taatlemisahela
etapil võrreldakse mingit ahelasse kuuluvat mõõtevahendit kas
etaloniga või eelneva taatlemisahela osa kaudu etaloniga võrrel-
dud t ä p s e m a mõõtevahendiga. Võrdlemist, mille juures tehakse
kindlaks, kas mõõtevahend v a s t a b standarditele ja ametlike t a a t -
lemisjuhendite nõuetele, nimetatakse selle mõõtevahendi taatlemi-
seks. Taatlemisel kõlblikuks tunnistamisega saab riist endale
mõõtevahendi õigused.
Mõõtevahendite taatlemise kord on seadusega kindlaks m ä ä r a -
tud. Esimene taatlemine teostatakse tavaliselt mõõtevahendeid
tootvas tehases. Edaspidiseks taatlemiseks on õigus ainult selleks
volitatud eriasutustel: riiklikel ja ametkondlikel mõõtude ja mõõte-
riistade järelevalve kontroll-laboratooriumidel. Taatlemisel kõlb-
likuks t u n n i s t a t u d mõõtevahendile tehakse eriline märk või antakse
välja tunnistus. Keerulisema ehitusega mõõteriistad plommitakse
või pitseeritakse nii, et neid ei saa kõlblikkuse tunnuseks olevat
plommi või pitserit rikkumata lahti võtta. Taatlemise märgiks võib
olla ka v ä r v i g a tehtud templijäljend. Mõõtevahendi kõlblikkusest
tunnistust andev märk kehtib kindla tähtajani. P ä r a s t tähtaja
möödumist peab mõõtu või mõõteriista uuesti taatlema, muidu kao-
tab ta automaatselt mõõtevahendi õigused.
Mõnede mõõtevahendite taatlemisperioodid on fikseeritud sea-
dusega [3]. Meditsiinilisi, veterinaar- ja inkubaatoritermomeetreid
n i n g klaasist mõõtkruuse ja jookide müümisel kasutatavaid men-
suure on tarvis taadelda ainult üks kord enne tarvitusele võtmist.
Gaasiarvesteid taadeldakse ainult p ä r a s t valmistamist või remonti.
Elukorterites k a s u t a t a v a t e ühefaasiliste elektriarvestite taatlemis-
periood on 8 aastat, muude elektriarvestite, vedelikuarvestite, mõõt-
lattide ja metallist mõõtkruuside taatlemisperiood on 2 4 aastat.
Kui töömõõtevahendi taatlemisperiood on seaduses fikseerimata,
m ä ä r a b taatlemisperioodi seda riista kasutava asutuse direktsioon.
Taatlemisel ei tohi t a a d e l d a v a t mõõtevahendit võrrelda töö-
mõõtevahendiga, ükskõik kui t ä p n e see ka ei oleks, vaid ainult
spetsiaalse taatelmõõtevahendiga. Kõigi taatelmõõtevahendite
taatlemisperioodid on seadusega fikseeritud [3].
Mõnel juhul võib taatlev asutus anda mõõtevahendile pärandite
tabeliga v a r u s t a t u d tunnistuse. Niisugune mõõtevahend on kõlblik
ainult tingimusel, et mõõtmistulemuseks loetakse summa

Xo = x ' + P ( V )
0

kus Xo' on vahetu näit ja P(x ')

0 tabelist leitud pärand.
Mõõtevahendi õigusteta või need õigused kaotanud riistaga ei
s a a mõõta, vaid ainult mõõtmist imiteerida. Niisuguse tegevuse
tulemuste esitamine mõõtmistulemuste pähe on võltsimine.
 Õppelaboratooriumis on mõõtmise imiteerimine lubatud. Siin
võib kasutada mõõtevahendi õigusteta õppemõõtevahendeid, mis
seaduse vaatekohalt on vaid mõõtevahendite mudelid või maketid.
Oppemõõtevahenditena võib kasutada ka mõõtevahendi õigused
kaotanud riistu, mis on v a r u s t a t u d m ä r g i g a «õppeotstarbeks»
(lühendatult «õ») või «demonstratsiooniks».
4.4. Mõõtevahendi kasutamistingimused. Mõõtmistulemus sõl-
tub peale mõõdetava suuruse v ä ä r t u s e vähesel m ä ä r a l ka mõõtmis-
tingimustest. Mõõtevahendi gradueering kehtib ettenähtud täp-
susega ainult siis, kui riistale mõjuvad suurused, näiteks tempera-
tuur, niiskus ja mõõtevahendi kaldenurk horisontaalasendist, on
k i n d l a k s m ä ä r a t u d piirides.
Mõõtevahendi kasutamistingimusi kirjeldatakse riistale mõjuvate
suuruste v ä ä r t u s t e g a . Mõjuvate suurustena vaadeldakse ainult
neid suurusi, mille mõju mõõtmistulemusele on praktiliselt võima-
lik m ä r g a t a . Näiteks pikkuse mõõtmisel on temperatuur mõjuv
suurus, õhurõhk a g a ei ole. Iga mõõtevahendi jaoks on kindlaks
m ä ä r a t u d neli erilist kasutamistingimuste piirkonda:
normaaltingimused — kõige soodsamad mõõtmistingimused;
töötingimused — tingimused, mille korral riist on mõõtmis-
kõlblik;
piirtingimused — tingimused, mille korral riist ei pruugi olla
mõõtmiskõlblik, kuid mis lühiajalise mõjumise korral teda ei kah-
justa;
säilitamistingimused — tingimused, mis ei kahjusta riista ka
pika aja jooksul.
Kolme esimese piirkonna omavahelisi suhteid iseloomustab
joonis 4.4. Säilitamistingimused reglementeeritakse töötingimus-
test sõltumatult. N a d ei ole kunagi piirtingimustest laiemad ega
n o r m a a l t i n g i m u s t e s t kitsamad, töötingimustest võivad a g a olla
kitsamad või laiemad olenevalt konkreetse riista omadustest.
GOST 9249-59 m ä ä r a b universaalseks normaaltemperatuuriks
temperatuuri 20° C. Konkreetsete mõõtevahendite n o r m a a l t i n g i m u s -
tega m ä ä r a t u d normaalsed temperatuuripiirkonnad sisaldavad
reeglina universaalset normaaltemperatuuri (näiteks piirkonnad
1 8 . 22°C ja 1 5 . 25° C ) ,

Töötingimused

Ptrfingtmusexf

Rmfa kahjustavad tingimused -

Joonis 4.4. Mõõtevahendi kasutamistingimusi iseloomustavate piirkon-

dade suhted.
 4.5. Mõõtevahendi viga. Mõõteriista viga on mõõteriista näidu
ja mõõdetava suuruse tegeliku v ä ä r t u s e vahe, mõõdu viga on mõõdu
tegeliku v ä ä r t u s e ja nimiväärtuse vahe. Kui mõõtmisel k a s u t a t a k s e
ainult üht mõõtevahendit, siis on mõõtevahendi viga sama mis
riistaviga (vt. p. 3.5).
Praktilise mõõtmise juures j ä ä b mõõtevahendi viga tundma-
tuks. Mõõtevahendi vigu mõõdetakse ja uuritakse mõõtevahendi
taatlemisel täpsema mõõtevahendi abil.
Iga mõõtevahendi jaoks on kindlaks m ä ä r a t u d absoluutväärtu-
selt suurim lubatud viga Ax, mida edaspidises nimetatakse lihtsalt
lubatud veaks. Kui taatlemisel osutub mõõtevahendi viga lubatud
veast suuremaks, t u n n i s t a t a k s e riist kõlbmatuks. Mõõtmistulemuse
piirvea hindamisel loetakse mõõtevahendi vea ülemmäär võrdseks
lubatud veaga.
Lubatud vea sümbolile lisatakse sageli märgid ± , näiteks tea-
tud tüüpi mõõtjoonlaua lubatud viga tähistatakse ± 0 , 1 mm. Nii-
viisi tähistatud lubatud viga ±Ax võib tõlgendada lubatud veapiir-
konnana [—Ax, +Ax], Käesolevas r a a m a t u s on lubatud vea mõiste
sellisest tõlgendusest ja märkidest ± loobutud kirjutusviisi lihtsuse
huvides.
Mõõtevahendi lubatud viga võib k i n d l a k s m ä ä r a t u d viisil ole-
neda mõõtmistingimustest ja mõõdetava suuruse väärtusest. Nor-
m a a l t i n g i m u s t e piirkonnas on lubatud viga kõige väiksem ja ei
olene mõjuvate suuruste konkreetsetest väärtustest. Lubatud vea
v ä ä r t u s t n o r m a a l t i n g i m u s t e korral nimetatakse lubatud põhiveaks.
Kui mõõdetava suuruse tähiseks on x, siis mõõtevahendi lubatud
põhiviga t ä h i s t a t a k s e A°x.
Väljaspool normaaltingimusi on lubatud viga lubatud põhiveast
suurem. Lubatud vea ja lubatud põhivea vahet nimetatakse mõõte-
r
vahendi lubatud lisaveaks ja tähistatakse A x. Mõõtevahendi luba-
tud viga on järelikult lubatud põhivea ja lubatud lisavea summa:

Ax = A°*+A'.r.

Reglementeerimisele kuuluvad üksikpõhjustest tingitud lubatud

lisavead. Need on lubatud lisavead juhtudel, kui ainult ühe mõjuva
s u u r u s e v ä ä r t u s on väljaspool normaalpiirkonda. S u m m a a r s e luba-
tud lisavea m ä ä r a m i s e k s leitakse iga üksiku mõjuva suuruse väär-
tuse j ä r g i kõik üksikpõhjustest tingitud lubatud lisavead n i n g liide-
takse need.
Definitsioonidest järeldub, et normaaltingimuste piirides on
alati A'* = 0.
Lubatud viga on reglementeeritud ainult töötingimuste piirides.
Kui k a s või üksainus mõjuv suurus on väljaspool töötingimuste
piirkonda, siis pole riistal üldse mõõtevahendi õigusi.
Lubatud suhteline põhiviga E ° ja lubatud suhteline lisaviga
x E/
defineeritakse valemitega
 A°x
E° =
X

A'x
E' =
XQ

kus x on mõõdetava suuruse väärtus.

Q

Lubatud taandpõhiviga D ° ja lubatud taandlisaviga

x D/ definee-
ritakse valemitega
A°x
X X
A'x
D' =
X
kus X on mingi konstantne suurus. Tavaliselt on X mõõtepiirkonna
haare. Lubatud t a a n d v e a mõistet k a s u t a t a k s e praktikas palju ja
selle mõiste omandamisele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Algajad
kipuvad t a a n d v e a ja suhtelise vea mõisteid segi ajama.
N ä i d e . Olgu U = 2 V A°£7 = 0,05 V, A'£7 = 0.025 V ja mõõte-
piirkond 0 . 5 V. Siis on tavalise kokkuleppe kohaselt X = b V
A r v u t a m e kõik lubatud vea näitarvud: A£7 = 0,075 V, £[/° = 2,5%,
£ ^ = 1 , 3 1 % , ^ = 3,8%, Z V = 1 % , Z V = 0,5%, 7 ^ = 1 , 5 % .
4.6. Hüsterees ja variatsioon. Hüstereesiks nimetatakse mõõ-
teriista näidu sõltumist mõõdetava suuruse «ajaloost». Kui mõõde-
t a v suurus enne kindla v ä ä r t u s e s a a v u t a m i s t kasvas, j ä ä b mõõte-
riista näit hüstereesi tõttu väiksemaks, kui kahanes, siis suuremaks.
Hüstereesi põhjuseks on tavaliselt csutimehhanismi hõõrdumine ja
vedru jääkdeformatsioon. Hüsterees on üks riistavea põhjustest.
Kui mõõtmise kordamisel mõõdetava suuruse muutumine on
s e a d u s p ä r a n e , põhjustab hüsterees süstemaatilisi vigu, kui aga
mõõdetava suuruse muutumine on juhuslik, siis juhuslikke vigu.
Mõõteriista variatsioon on maksimaalse ja minimaalse näidu
v a h e kindla väärtusega suuruse korduval mõõtmisel. Variatsioon
võrdub sümmeetriliselt jaotatud juhuslike vigade kahekordse ülem-
m ä ä r a g a . Mõõteriista variatsioon oleneb hüstereesist.
Hüstereesi mõju kõrvaldamiseks k a s u t a t a k s e dubleerimismce-
iodit. Ühte suurust mõõdetakse kaks korda: üks kord nii, et mõõte-
riista näit s a a v u t a b lõppväärtuse kasvades, teine kord aga kahane-
des. Mõõtmistulemuseks loetakse näitude aritmeetiline keskmine.
Kui mõõtmisvahendi kasutamisjuhendis leidub sellekohane ette-
kirjutus, on dubleerimismeetod kohustuslik ja üksiknäidu viga võib
olla lubatud veast suurem. Tavaliselt niisugune ettekirjutus puu-
dub, dubleerimismeetod pole kohustuslik ja lubatud viga on üksik-
näidu vea ülemmäär. Sel juhul võib hüstereesi kõrvaldamine suu-
r e n d a d a küll reaalset mõõtmistäpsust, kuid kahjuks ei mõjuta luba-
tud viga ja eeskirjade kohaselt leitud piirvea h i n n a n g u t .
 4.7. JWõõtevahendiga tutvumine. Enne mõõtmist peab mõõte-
vahenditega tutvuma.
Mõõtevahendiga tutvumisel selgitatakse välja mõõtepiirkond,
selle tööosa, normaaltingimused, töötingimused, piir tingimused,
säilitamistingimused ja lubatud vea määramise reeglid. Eraldi
peab uurima, kuidas mõõtevahend võib mõjutada mõõdetavat
objekti.
Mõõtepiirkond ja selle tööosa selgub tavaliselt juba numbri-
lauda uurides. Elektrimõõteriistade korral on olulised ka ümber-
lülitite ja klemmide juurde tehtud märgid. Riista markeeringut, s. o.
riistale n i n g riista vutlarile kantud märke uurides saab teada
standardi numbri, mille kohaselt riist on valmistatud. Olulisemad
andmed standarditest on esitatud kolmandas ja neljandas pea-
tükis. S t a n d a r d i abil saab dešifreerida kõik riistale kantud märgid
n i n g leida normaal- ja töötingimusi iseloomustavad mõjuvate suu-
ruste piirkonnad. S t a n d a r d i s on esitatud ka lubatud põhivea ja
lubatud lisavea m ä ä r a m i s e reeglid.
Kui mõõtevahendi markeeringu ja kasutamisjuhendi n i n g stan-
dardi või taatlemisjuhendi uurimisel saadud informatsioon on
puudulik, on tarvis uurida veel mõõtevahendi tunnistust. Mõnel
juhul jääb ka siis andmeid puudu. Lünkade täitmiseks peab tundma
järgnevalt kirjeldatud kokkuleppeid.
Sageli puuduvad andmed normaaltemperatuuri kohta. Niisugu-
sel puhul on normaaltemperatuuriks alati universaalne normaal-
temperatuur 20° C.
Kui n o r m a a l n e temperatuuripiirkond koosneb ühest punktist
(näiteks eelneva kokkuleppe rakendamise korral) ja temperatuurist
tingitud lisaviga on m ä ä r a m a t a , peab. alati hindama mõõtevahendi
temperatuuri ja normaaltemperatuuri erinevuse mõju mõõtmis-
tulemusele. Kui see mõju pole palju väiksem lubatud veast, võe-
takse ta mõõtmistulemuse leidmisel arvesse n a g u pärand.
Kui puuduvad andmed teisi keskkonnatingimusi kirjeldavate
suuruste iseloomulike vahemike kohta, loetakse need suurused
mittemõjuvaiks.
Mõõtevahendite omadused sõltuvad neile omistatud täpsusklas-
sist, kategooriast või grupist. Mõnikord pole mõõtevahendite tap-
susklassi, kategooriat või gruppi märgitud. Niisugusel juhul kuulub
see mõõtevahend s t a n d a r d i s kirjeldatutest kõige halvemate oma-
dustega täpsusklassi, kategooriasse või gruppi.
Kõiki üksikasju pole standardites ja juhendites võimalik kirjel-
dada. Ka p ä r a s t põhjalikku mõõtevahendi, selle dokumentatsiooni
ja standardi uurimist võib jääda lahendamata küsimusi. Mõõte-
vahendi kasutaja peab t u n d m a mõõtmisprotsessi füüsikat ja lahen-
dama need küsimused ise.
Oppemõõtevahendiks muudetud endised mõõtevahendid ei
pruugi vastata riistale m ä r g i t u d standardile. Oppemõõtevahendi
kasutamine on «mõõtmise mäng», et see m ä n g oleks õpetlik, peab
täitma kõiki tavalisi metroloogilisi reegleid. Füüsika p r a k t i k u m i s
lepitakse kokku talitada kõiges nii, n a g u oleks tegemist riistale
m ä r g i t u d standardile v a s t a v a töömõõtevahendiga. Ain,sa erinevu-
sena loetakse õppemõõtevahendiks muudetud endise mõõtevahendi
t ä p s u s k l a s s ühe astme võrra m a d a l a m a k s riistale m ä r g i t u d t ä p s u s -
klassist.
Vanaaegsetele ja õppevahenditeks valmistatud riistadele omis-
t a t a k s e tinglikud metroloogilised omadused.
4.8. Mõõtevahendi korrasoleku tunnused. E n n e mõõtmist peab
kontrollima mõõtevahendite korrasolekut. Mõõtevahenditel ei tohi
olla väliseid defekte (rikutud plommid, löögijäljed jne.), kuid ainult
välistunnuste j ä r g i korrasolekus kindel olla ei saa. Töömõõte-
vahendi korrasoleku tunnused on järgmised.
1° Mõõtevahendit pole kahjustatud ülekoormamisega, lubama-
tutes tingimustes hoidmisega või muul viisil.
2° Mõõtevahendi t a a t l e m i s t ä h t a e g pole möödunud.
Mõõtevahendi viimase taatlemise aasta saab teada templijäl-
jendilt või tunnistuselt. Uute mõõtevahendite korral n ä i t a b riistale
märgitud v a l m i s t a m i s a a s t a ühtlasi taatlemise aega. Ametlikke
taatlemisperioode teab laboratooriumi mõõdumajanduse eest vastu-
tav isik, taatlemisperioodid tehakse t e a t a v a k s ka õppelaboratooriu-
mis töötavatele üliõpilastele.
Kui korrasoleku esimese tunnuse osas tekib kahtlusi, on soovi-
t a t a v kahtlusalust riista võrrelda teiste t ä p s e m a t e või s a m a t ä p s e t e
riistadega. Elektrimõõteriistadel ja teistel reglementeeritud variat-
siooniga riistadel on soovitatav kontrollida variatsiooni vastavust
standardi nõuetele. Kui kahtlus j ä ä b püsima, saadetakse riist enne
t ä h t a e g a kontroll-laboratooriumi taatlemisele.
Õppelaboratooriumis loetakse korrast ära töömõõtevahend õppe-
mõõtevahendiks.
Õppemõõtevahendite korrasolek on kokkuleppe küsimus, milles
otsustav sõna on praktikumi juhendaval õppejõul.
4.9. Mõõtevahendi vea hindamise reeglid. Võtame eelnevast
kokku põhireeglid.
1° Teeme kindlaks, kas tegemist on töömõõtevahendiga või
õppemõõtevahendiga.
2° Uurime mõõtevahendi skaalat, markeeringut ja kasutamis-
juhendit n i n g mõõtevahendi kohta kehtivaid standardeid või taat-
lemisjühendit, vajaduse korral ka mõõtevahendi tunnistust. Selgi-
t a m e välja mõõtmistingimuste iseloomulikud piirkonnad ja lubatud
põhivea n i n g lubatud lisavigade a r v u t a m i s e reeglid.
3° Teeme kindlaks, kas mõõtevahend on korras.
4° Registreerime mõõtevahendi temperatuuri ja teiste mõju-
vate suuruste väärtused ja teeme kindlaks, kas mõõtmistingimused
v a s t a v a d mõõtevahendi töötingimustele ja normaaltingimustele.
5° Kui mõõtmistingimused v a s t a v a d normaaltingimustele,
a r v u t a m e lubatud põhivea ja loeme mõõtevahendi vea ülemmäära
võrdseks lubatud põhiveaga.
Kui mõõtmistingimused v a s t a v a d töötingimustele, kuid ei vasta
n o r m a a l t i n g i m u s t e l e , arvutame lubatud põhivea ja väljapoole nor-
m a a l p i i r k o n d a j ä ä v a t e s t mõjuvatest suurustest tingitud lubatud
lisavead ja loeme mõõtevahendi vea ü l e m m ä ä r a k s lubatud põhivea
n i n g kõigi lubatud lisavigade summa.

5. MÕÕTMISTULEMUSTE TÖÖTLEMINE
5.1. Vahetud tulemused ja lõpptulemus. Mõõtmise vahetuteks
tulemusteks on tavaliselt mõõteriistade näidud. Mõõteriistade
n ä i d u d ei sobi mõõtmise lõpptulemuseks. Kaudse mõõtmise korral
o n see ilmne. Otsese mõõtmise lõpptulemuseks peaks olema mõõde-
t a v a suuruse v ä ä r t u s . Teatavasti aga mõõteriista näit ei võrdu mõõ-
detava suuruse v ä ä r t u s e g a , vaid erineb sellest t u n d m a t u k s j ä ä n u d
mõõtmisvea võrra.
Lõpptulemuseni jõudmiseks on tarvis vahetuid mõõtmistulemusi
töödelda.
Lõpptulemus peab olema esitatud lühidalt n i n g sisaldama või-
malikult suurt osa mõõtmisprotsessis saadud informatsioonist
Informatsioon oleneb täpsusest. Avaldis * = 3 , 2 ± 0 , 1 sisaldab suu-
ruse x kohta rohkem informatsiooni kui avaldis * = 3 , 2 ± 0 , 2 . Kui
mõõtmistulemuste töötlemisel täiuslikum meetod viib esimese aval-
diseni, lihtsam meetod aga teiseni, siis öeldakse, et lihtsam meetod
raiskab informatsiooni.
5.2. Mõõtarvu esitamine. Lõplik kümnendmurd esitab füüsika-
lise suuruse a r v v ä ä r t u s t alati ligikaudselt. Mida rohkem on arvul
t ä h e n d u s e g a kümnendkohti, seda suurem suhteline t ä p s u s on või-
malik. Tähendusega kümnendkohiadeks ehk tüvenumbriteks loe-
takse kõik kümnendkohad peale nullide arvu algul ja ü m a r d a m i s e
teel s a a d u d nullide täisarvu lõpus. Nullid kümnendmurru lõpus on
t ä h e n d u s e g a kümnendkohad.
N ä i t e d : 13 001 — viis tähendusega kümnendkohta
13 000 — kaks
0,0027 — kaks
1,0027 — viis
1,2700 — viis
Nullidega lõppeva täisarvu viimane tähendusega kümnendkoht
m ä r g i s t a t a k s e tarviduse korral punktiga arvu kohal. Näiteks
997-1000.
Kümnendkohtade arvu saab v ä h e n d a d a ümardamise teel.
Ü m a r d a m i s e l on soovitatav jälgida reeglit, mille kohaselt numb-
riga 5 lõppevad arvud ü m a r d a t a k s e nii, et viimane koht jääks
paarisarvuks:
345^340
 73,5 « 7 4
74,5^74
V ä g a suured ja v ä g a väikesed arvud, tülikamate iarvutuste kor-
ral aga kõik arvud, on soovitatav avaldada kujul:
m
n 10
kus
K|n|<10. j
Näited:
5
173 200=1,732 10 — õige
7
120 000 0 0 0 = 1 2 10 — vormilt väär
3
0,0072 = 7,2 1 0 - — õige
3
0,00072 = 0,72 1 0 - — vormilt v ä ä r
5.3. Otsese mõõtmise täielik tulemus. Mõõtmise täielikuks tule-
museks peab olema mõõdetava suuruse tõelise väärtuse hinnang
x = x ±Ax, 0

kus x on vahetu tulemus, tavaliselt mõõteriista näit, ja Ax piir-

0

viga. Piirvea m ä ä r a m i n e on näidu registreerimisest hoopis keeruli-

sem protseduur.
Otsese mõõtmise korral arvutusvalemeid ei k a s u t a t a n i n g mõõt-
misviga ei sisalda teoreetilist, arvutus- ega lähtekomponenti.
Häirevea n i n g subjektiivse vea kvantitatiivne hindamine on äär-
miselt komplitseeritud. Algaja suudab korrektselt mõõta ainult siis,
kui häireviga ja subjektiivne viga on tähtsusetult väikesed. Sellele
on tarvis pöörata maksimaalset tähelepanu.
Füüsika praktikumis on subjektiivse vea vähendamiseks kohus-
tuslik lugeda kõigilt nooniusega v a r u s t a m a t a skaaladelt ka jaotise
kümnendosa.
Kõige olulisem mõõtmisvea komponent on tavaliselt riistaviga.
Riistavea hindamiseks tuleb p. 4.9 reeglite kohaselt kindlaks teha
kõigi mõõtmisprotsessist osavõtnud mõõtevahendite v i g a d e ülem-
m ä ä r a d n i n g need liita. N ä i d e : kui keha t a s a k a a l u s t a m i s e k s kaa-
lul, mille lubatud viga on 20 mg, kasutati nelja vihti lubatud viga-
dega 50 mg, 20 mg, 10 m g ja 10 mg, siis riistavea ü l e m m ä ä r on
(20 + 50 + 20 + 1 0 + 1 0 ) m g = 1 1 0 mg. On ilmne, et nii talitades pole
ohtu riistaviga alla hinnata. Viimases peatükis näidatakse, et luba-
tud vigu liites hinnatakse riistaviga tavaliselt üle ja r a i s a t a k s e
informatsiooni.
Mõõtmistulemuse piirveaks loetakse riistavea, häirevea ja sub-
jektiivse vea ü l e m m ä ä r a d e summa.
5.4. Mõõtmistulemuse esitamise vorm. Piirvea määramise
reaalne täpsus on madal ja leitud arvu pole mõtet mitme tähendu-
sega kümnendkohaga kirjutada. Füüsika praktikumis nõutakse, et
piirviga oleks kirjutatud kahe tähendusega kümnendkohaga kõigis
tulemustes, mida kasutatakse teiste suuruste arvutamiseks, lõpp-
vastustes aga ainult siis, kui esimene tähendusega kümnendkoht
on 1; 2 või 3. Kui lõppvastuses piirvea esimene kümnendkoht on
4 voi suurem, ü m a r d a t a k s e piirviga ühe t ä h e n d u s e g a kümnend-
kohani.
M õ õ t a r v ise peab olema esitatud piirvea viimase kümnendkoha
t ä p s u s e g a . Lisakümnendkohad oleksid tähenduseta. Liigse vormi-
lise t ä p s u s e korral ü m a r d a t a k s e mõõtarv parajaks. Nõutust väik-
sema t ä p s u s e g a kirjutatud mõõtarv on kõlbmatu ja mõõtmine tuleb
sooritada uuesti.
N ä i t e d : 137,82±3,7 — vormilt v ä ä r
137,8±3,7 — õige
0,14±0,012 — v ä ä r
(Tulemuse vormiline p a r a n d a m i n e 0,14-le nulli juurdekirjutamise
teel oleks võltsimine!)
0,14±0,02 — v ä ä r
12,312±0,058 — lõpptulemusena vormilt väär, vahetulemusena
õige
12,31 ± 0 , 0 6 — lõpptulemusena õige, vahetulemusena v ä ä r
Lõppvastusele lisatakse ka suhtelise piirvea v ä ä r t u s ühe või
kahe t ä h e n d u s e g a kümnendkohaga olenevalt sellest, kas esimene
t ä h e n d u s e g a kümnendkoht on kolmest suurem või mitte.
Ei tohi u n u s t a d a , et piirviga väljendatakse s a m a d e s mõõtühiku-
tes kui mõõdetav suuruski, suhteline piirviga on aga nimeta arv
Lõppvastuse vormistamise näide:
x = 27,31 ± 0 , 2 7 mm, E = 1,0 %.
x

5.5. Ratsionaalne arvutamine. Aritmeetilisi tehteid füüsikaliste

suuruste a r v v ä ä r t u s t e g a on otstarbekas teha nii täpselt, et arvutus-
viga j ä ä k s mõõtmisveast üks suurusjärk väiksemaks. Liigne arvu-
t u s t ä p s u s t ä h e n d a k s ainult tööaja raiskamist.
Liitmisel ja lahutamisel piirab tulemuse t ä p s u s t kõigepealt suu-
rima piirveaga liidetav. Täpsemaid liidetavaid võib ü m a r d a d a juba
enne tehete sooritamist. Reeglina säilitatakse igas liidetavas pare-
mal kõik ja ainult need kümnendjärgud, mida sisaldab kõige väik-
sema t ä p s u s e g a liidetav.
Näited:
3,12 + 3 , 3 ^ 3 , 1 + 3 , 3 = 6,4,
0 , 2 7 8 - 0 , 1 1 6 8 + 0 , 0 0 1 2 8 3 ^ 0 , 2 7 8 - 0 , 1 1 7 + 0,001 =0,162.
Korrutamisel ja jagamisel piirab tulemuse täpsust kõigepealt
suurima suhtelise piirveaga tegur. Olgu lähtesuuruste tähendusega
kümnendkohtade arvude hulgas kõige väiksem arv n . Lähtesuu-
min

rusi ü m a r d a t a k s e enne arvutamist, säilitades kõigis täpsemini

esitatud arvudes parajasti M + 1 t ä h e n d u s e g a kümnendkohta.
m i n

Niisama palju t ä h e n d u s e g a kümnendkohti võetakse matemaatiliste

konstantide, näiteks arvu jt avaldisse. Vastuse jaoks a r v u t a t a k s e
s a m u t i n +l
min t ä h e n d u s e g a kümnendkohta.
Näited:

3 H. Tammet 33
 5 2 4
318 384 0.042«3.18 10 -4,2- 1 0 ~ « 1,34 10 ,
12,7 n 13 3,1
0,72.
0,04 1371 4 14
Esitatud ümardamisreeglid on kompromiss informatsiooni säi-
litamise nõude, arvutustöö kokkuhoiu nõude ja eeskirja lihtsuse
nõude vahel. Need reeglid on kokkuleppelised ja ei ole rangelt
kohustuslikud.
Korrutamised-jagamised tehakse tavaliselt arvutuslükati abil.
Kolme tähendusega kümnendkbha korral nõuab lükati abil arvuta-
mine erilist hoolikust, nelja ja e n a m a t ä h e n d u s e g a kümnendkoha
korral aga pole lubatav.
Tavalise paberil korrutamise ja j a g a m i s e töö kokkuhoidmiseks
on tarvis ära õppida lühendatud korrutamise ja lühendatud jaga-
mise võtted [4, lk. 75 79].
5.6. Kaudse mõõtmise piirvea valem. Olgu u ja v otseselt
mõõdetud suurused ja w suuruste u ja v kaudu mõõdetav suurus.
Vaatleme esialgu kõige lihtsamat arvutusvalemit
w = u + v.
Kõige halvemal juhul on tõeline mõõtmisviga võrdne piirveaga:
öu = Au ja ov = Av. Et tõelised mõõtmisvead liituvad, siis 6w =
= Õ « + ÕU = AM + AU. Pidades piirvea Aw määramisel silmas kõige
halvemat juhtu, leiame siit
Aw = Au + Av. (5.6.1)
Piirvea definitsiooni aluseks oleva mõiste «kindel» ä h m a s u s
a n n a b alust valemi (5.6.1) tõsiseks kriitikaks. Nimeit osutub
«kõige halvem juhus» nii ebatõenäoliseks, et ta «kindlasti» ei esine.
Mitmes r a a m a t u s soovitatakse teistsuguse tuletuskäigu abil
saadud valemit
2 2
Aw = i(Au) + {Av) . (5.6.2)
Kahjuks on ka sellel valemil olulisi puudusi.
Siinkohal lahenduseta j ä ä v a t probleemi käsitletakse põhjaliku-
malt viimases peatükis. Algajale võib soovitada valemit (5.6.1),
sest selle valemi järgi arvutades pole ohtu piirviga alla h i n n a t a .
üldisel juhul on kaudse mõõtmise tulemus z otseste mõõtmiste
tulemuste x, y, funktsioon
z = f(x,y, .)
Selle funktsiooni avaldiseks on suuruse z arvutusvalem. Diferent-
siaalarvutuse kursuses näidatakse, et eeldusel E <^\, E <^\,
x y

järeldub piirvigade liitmise reeglist (5.6.1) üldine valem:

Ax
Az= + 4^ &y+ (5.6.3)
dx oy
 5.7. Kaudse mõõtmise piirvea arvutamine. Algajale võib soovi-
t a d a k a u d s e mõõtmise piirviga arvutada valemi (5.6.3) j ä r g i .
Nende jaoks, kes end diferentsiaalarvutuses koduselt ei tunne, on
tabelis 5.7 esitatud nimetatud valemi t ä h t s a m a d erikujud. Selles
tabelis t ä h e n d a v a d a, b, c ja n täpselt tuntud konstante.
Tabelit uurides võib tähele p a n n a , et liitmise ja lahutamise kor-
ral on kasulik opereerida piirvigadega, korrutamise ja j a g a m i s e
korral a g a suhteliste piirvigadega.
Torkab silma, et vahe suhteline piirviga on alati suurem lähte-
andmete suhtelistest piirvigadest. Kui a ; = 1 3 , t)o=\2 ja E = E = 0 X Y

= 1%, siis £ ^ = 2 5 % !
Kui iga l ä h t e s u u r u s esineb otsitava füüsikalise suuruse arvutus-
valemis ü k s a i n u s kord, võib tabeli valemeid omavahel kombineerida.
Nii saab l a h e n d a d a päris keerulisi ülesandeid, näiteks:

An{rl — r\)
A
m ln —
y
A{r\) = 2r A/- . 2 2 A{r\) = 2/-,Ar . 5 E^ ] R ; =

= 2 ^ + ^ , E X = E X + E. V E

E X — E M -j- E x , EA — E(r-.—i\ \ -\- E X —

mln — la — m ln —

y y y

= 2 r^,, + r.Ar,
E^+E^ ^ ^ =
2
r — rf x 1
ln —
1/
Kui aga üks lähtesuurus esineb arvutusvalemis kahes kohas, peab
k a s u t a m a üldist valemit (5.6.3) Tabeli valemeid kombineerides
võib eksida.
Näide:
, b

z — ax 4 .
x
Aax = aAx, E B = E, X A— = — E X = —- Ax.
~ X X X
X

Tehe Az = Aax + A — = ( a + -~r\ Ax oleks v ä ä r Käesoleval 2

x \ x I
juhul õnnestub k a s u t a d a viimast tabeli valemit, võttes y = 1 ja
Ay = 0. S a a m e õige tulemuse
 Tabel 5.7
Kaudse mõõtmise piirvea valemi erikujud

z Az Ez

ax | a | Ax
Ex

l/x Ax/x 2

n
x \nx ~ n x
| Ax
\n\E x
n
l/x \n/x n + l
| Ax

n n
y/x | V x/nx \ Ax E /\n\
x

2
2 s a+2bx+3cx
ax+bx +cx \a+2bx+3cx \Ax 2

2
Ex
a+bx+cx

a . b . c a . 2b . 3c ax +2bx+3c 2

r T Ax Ex
~x~~^ ~x ^~x? x 2
' x3 1
X4
ax +bx+c 2

ln x Ax/x E /\z\
x

lg x 0,43 Ax/x 0,43 E f\z\

x

sin x |cos x | A x \x ctg x | £ x

eos X | sin x | A x | x tg x | £ x

tg X Ax/cos x 2

2x £
X
2 sin 2x
ctg X Ax/sin x

x+y
Ax + Ay i E, + JL
z Ey
x—y z

x-y \y\Ax+ \x\Ay

X \y\Ax+ \x\Ay Ex -\- Ey

y y*
2
«. y a — b^- Ax+2 b-^ Ax+2 ^ Ay
ax + b — X 2
X | h ^ 7 XZ
X
 y

140-

120-

110 -1—
0 0,1 0,2 0.3 OA 0,5
Joonis. 5.8. Mõõtmistulemuste järgi koostatud graafik (näide)

Az = a — Ax.

Kaudse mõõtmise lõpptulemuse esitamisel peetakse silmas samu

reegleid kui otsese mõõtmise lõpptulemuse esitamisel, (vt. p. 5.4).
5.8. Graafiku koostamine. Olgu mõõdetud hulk füüsikalise
suuruse x ja sellest sõltuva füüsikalise suuruse y väärtusi n i n g üles-
andeks joonistada funktsiooni y=f{x) graafik. See töö j a g a t a k s e
etappideks.
1° V a r u m e laboratoorse töö protokolli formaadile v a s t a v a lehe
millimeetripaberit.
2°. Teeme kindlaks x-hulga h a a r d e H =x —x , x max «/-hulga
min

h a a r d e H =y —y
y max min ja minimaalsed piirvead A x, A y. mia mm

3° Valime kummalgi teljel sõltumatult kujutusühiku pikkuse

nii, et see sobiks millimeetervõrguga ja A x n i n g A - y kujutiste
min m m

pikkus tuleks 1 3 mm.

4° A r v u t a m e h a a r e t e H ja H kujutiste pikkused. Kui need ei
x y

mahu paberilehele, valime uue mastaabi nii, et H ja H kujutised x y

m a h u k s parajasti paberilehele.
5°. Kui H ja H kujutiste pikkused erinevad teineteisest üle
y x

kahe korra, siis s u u r e n d a m e üht m a s t a a p i nii, et kujutiste pikkuste

suhe j ä ä k s vahemikku (0,5; 2 ) .
 6° Joonistame pliiatsiga abiristküliku, mille küljed võrduvad
H j a H kujutistega. Visandame ristküliku kahele küljele pliiat-
x y

siga x ja y skaalad nii, et jaotised langeksid kokku millimeetervorgu

jaotistega ning x m]w x ,
max ymin ja ymax jääksid ristküliku tippude
lähedusse.
7° Kui vertikaalsirge x=0 jääb ristkülikusse või selle vahe-
tusse lähedusse, valime selle sirge ^-teljeks. Vastasel korral valime
«/-teljeks niisuguse vertikaalsirge, mis asub ristküliku vasa_ku serva
lähedal ja millel x omab ümardatud v ä ä r t u s t . S a m a l põhimõttel
valime x-telje.
8° Joonestame korralikult koordinaatteljed ja skaalad n i n g
kanname joonisele 1 2 mm läbimõõduga ringikestena katse-
punktid.
9° Läbi iga katsepunkti joonistame \oike_[x —Ax, x + Ax] ja
0 0

[y —Ay, yo+Ay] kujutavad geomeetrilised vealoigud. H o r i s o n t a a l n e

0

ja vertikaalne vealõik moodustavad vearisti.

10° Joonistame funktsiooni y=f(x) kujutava kõvera nii, et see
oleks füüsikaliselt usutava kujuga, lõikaks kõiki veariste ja läbiks
katsepunkte või mööduks nendest võimalikult lähedalt.
Joonisel 5.8 on kujutatud ülaltoodud reeglite j ä r g i ehitatud
graafik. Abiristkülik on sellelt jooniselt kustutatud.

6. MÕÕTMISE PLANEERIMINE

6.1. Ülesande seade. Mõõtmistulemuse kvaliteedi mõõduks on

täpsus. Seepärast on mõõtmise planeerimisel eesmärgiks maksi-
maalne võimalik mõõtmistäpsus konkreetsetes tingimustes.
Olulisema osa mõõtmise planeerimisest moodustab mõõtmis-
meetodi ja mõõtevahendite valimine. Sellest oleneb mõõtmisvea
teoreetiline ja häirekomponent. Nimetatud osa mõõtmise planee-
rimisest on iga töö jaoks spetsiifiline ja vastavaid küsimusi käsit-
letakse konkreetsetes tööjuhendites. Juhendites toodud eeskirjad
fikseerivad suure osa mõõtmistingimustest.
Oletame, et teoreetilise vea ja häirevea allikad on kõrvaldatud,
subjektiivne viga on väike ja mõõtmistäpsuse otsustab riistaviga.
Mõõtmise planeerimise lõpuleviimiseks on tarvis teada, kuidas sõl-
tub mõõtmistäpsus nendest tingimustest, mida juhend lubab v a b a l t
valida.
J ä r g n e v a l t selgitatakse mõõtmise planeerimist füüsika praktiku-
mis konkreetsete näidete varal. Keerulisemate ülesannete lahenda-
misel kasutatavate süstemaatiliste matemaatiliste meetoditega võib
tutvuda r a a m a t u t e [2; 5] abil.
6.2. Esimene näide: vedeliku tiheduse mõõtmine U-toru ja
katetomeetri abil. Tööjuhend ning laboratooriumi sisustus lubavad
oma äranägemise järgi valida U-toru k a u g u s e katetomeetrist ja
vedelikusamba kõrguse ühes U-toru harus.
 Mida kaugemal on U-toru katetomeetrist, seda väiksem on tema
kujutis läbi pikksilma v a a d a t e s , seda vähem liigub vedeliku meniski
kujutis niitristil pikksilma nihutamisel 1 mm võrra üles- või alla-
poole. Mida kaugemal on U-toru katetomeetrist, seda suurem tuleb
katetomeetri lugemi viga. J ä r e l d u s : U-toru tuleb asetada kate-
tomeetrile võimalikult lähedale. P ä r i s katetomeetri vastu teda
p a n n a ei saa, k a u g u s peab olema nii suur, et pikksilma oleks või-
malik t e r a v u s t a d a . Reguleerime okulaari nii, et pikksilm oleks
t e r a v u s t a t u d minimaalsele kaugusele ja palume kedagi nihutada
mingit eset pikksilma ees edasi-tagasi, kuni kujutis muutub tera-
vaks. U-toru asetame leitud kaugusest õige veidi kaugemale, et
täpseks teravustamiseks j ä ä k s väike t a g a v a r a .
E n n e vedelikusamba kõrguse valimist uurime valemit

kus h\ ja h 2 on kõrgused ning d0 võrdlusvedeliku tihedus. Siit

järeldub
Ah Ah
E = E
d hl + E hi -j- Edo = + E. da

~h~2
V a a d e l d a v a töö puhul kõrguse piirviga Ah ei olene kõrguse
väärtusest. h ja h on teineteisega võrdelised. E on seda väiksem,
x 2 d

mida suuremad on h\ ja h . J ä r e l d u s : vedelikusammaste kõrgu-

2

sed tuleb valida nii suured, kui seda võimaldab U-toru ja kateto-
meetri kõrgus.
6.3. Teine näide: kaaluvihtide valimine. Kaaluvihtidest võib
10 g massi moodustada mitmel viisil:
a) 5 g + 2 g + 2 g + l g,
b) 10 g.
Kumb moodus on parem?
Olgu meil k a s u t a d a GOST 7328-65 v a s t a v a d neljanda täpsusklassi
vihid. Arvutame piirvea kummalgi juhul:
a) m = . 8 m g + 6 m g + 6 m g + 4 m g = 2 4 mg,
b) m = 1 2 m g .
V a r i a n t b on parem.
6.4. Kolmas näide: kaaluvihtide valimine. Parempoolset
kaalukaussi võib koormata m a s s i g a 99,9 g mitmel viisil:
a) 5 0 g + 2 0 g + 2 0 g + 5 g + 2 g + 2 g +
+ 500 m g + 200 m g + 2 0 0 mg,
b) parempoolsel kausil 100 g, vasakpoolsel 100 mg.
Neljanda täpsusklassi vihtide korral on
a) m= (30 + 20 + 20 + 8 + 6 + 6 + 3 + 2 + 2) m g =
= 97 mg,
b) m= ( 4 0 + l ) m g = 41 mg.
V a r i a n t b on parem.
 6.5. Neljas näide: takistuse mõõtmine Wheatstone sillaga.
Tundmatu takistus arvutatakse valemi

h
abil, kus U ja h on reohordi õlgade pikkused j a _ # võrdlustakistus. 0

Võrdlustakistuse R valimiseks olgu kolm võimalust:

0

100Q±0,1%
lkQ±0,l%
10 k Q ± 0 , l %-
Suhteline piirviga arvutatakse järgmiselt:
E = E + E + E;
R h E = const.
h Ro Ro

Võrdlustakistus_ R tuleks valida nii, et Eij = £/,+ E

0 oleks k h

minimaalne. Võtame arvesse, et summa i\ - j - h ja pikkuse luge-

mise piirviga Al on konstantsed ning uurime valemit
c Al Al
li ' k
Kui l\-+0, muutub suureks piirvea esimene liidetav, kui / ^ 0 , 2

muutub suureks teine liidetav. Eiji on m i n i m a a l n e siis, kui

2

li = k.
J ä r e l d u s : reohordi liugkontakt peab olema võimalikult lähe-
dal reohordi keskpunktile.
Takistus R ja liugkontakti asend t a s a k a a l u s t a t u d silla korral
on aga tundmatud.
On tarvis teha orienteeriv eelmõõtmine juhuslikult valitud
i?o-ga. Olgu tulemuseks # « 5 0 0 Q.
Liugkontakt oleks keskel, kui R = R. See pole võimalik. Kas
0

valida / ? = 1 0 0 Q või R =\
0 kQ? Esimesel juhul s a a k s i m e / i / / = 5,
0 2

teisel juhul l /li = 2. Teisel juhul on liugkontakt keskpunktile lähe-

2

ma^
Õige valik on R = 1000 Q. Ei tohi lasta end eksitada ebaolulisest
0

vorratusest
5 0 0 Q - 1 0 0 Q < 1 0 0 0 Q - 500 Q.
6.6. Viies näide: takistuse mõõtmine voltmeetri ja ampermeet-
riga. Talugu takisti eralduvat võimsust kuni P = 2W. Voltmeet- m a x

ril olgu kaks ümberlülitatavat mõõtepiirkonda 0 7,5 V ja

0 15 V ampermeetril samuti kaks ümberlülitatavat mõõtepiir-
konda 0 100 mA ja 0 250 mA. Kummagi mõõteriista korral
olgu D =l%. x Millised piirkonnad valida?
Ilmselt on tarvis teha orienteeriv eelmõõtmine juhuslikult vali-
tud moõtepiirkondadega. Jälgime, et U I<2 W Olgu tulemus
R^WOQ.
Arvutame suhtelise piirvea
 E R = E u + E, = ^ + ^ - = ^ D v + Jj-D , I

kus U ja IQ on mõõtepiirkondade ülemised piirid. U D

0 ja I Dj ei 0 V 0

sõltu pingest, / on p i n g e g a võrdeline. E on pingega pöördvõrde- R

line. Siit j ä r e l d u s : pinge tuleb valida nii, et vähemalt ühe mõõte-

riista näit võrduks mõõtepiirkonna ülemise piiriga. See on nii, kui
mõõtmise korral tuleb P<P . Vastasel juhul arutleme j ä r g n e v a l t :
MAX

2
U

Käesoleval juhul on U >30 V ja tingimus P<P x

max alati täi- ma

detud, sest voltmeetri m a k s i m a a l n e mõõtepiir on kõigest 1 5 V

Õigesti k o r r a l d a t u d mõõtmise puhul on

E r ^ - ^ - D u + Dj või ER = DU + -!f-D .
I

Siit j ä r e l d u s : teise mõõteriista näidu ja ülemise mõõtepiiri suhe

peab olema võimalikult suur. Analüüsime v a r i a n t e :
a) U = 7,5 V;0 Ig = 100 mA.
U
U « 6 V; I = 100 mA; * 80%.

b) U = 7,5 V;0 Io == 2 5 0 mA.

I
U = 7,5 V; I Ä 125 mA; » 50%.
lo
c) U = 0 1 5 V; h =: 100 mA.
U
i / « 6 V ; I = 100 mA; « 40%
Uo
d) Uo = 1 5 V; Io == 2 5 0 mA.
u /
U « 1 5 V; I Ä 250 mA; 100%
Uo ' ~ /o
P a r i m on v a r i a n t d.
Kui tekib kahtlus, kas mõõteriistade koik mootepiirkonnad on
korras, võib v a r i a n d i a järgi läbi viia võrdleva kontrollmõõtmise.

7. MÕÕTMISPROTOKOLLI NÄIDIS

T ö ö p e a l k i r i . Takistuse mõõtmine voltmeetri ja amper-

meetriga.
U u r i m i s o b j e k t . T u n d m a t u takistusega takisti, P x = 1 W m a
 Kasutatud riistade nimetused, numbrid ja
andmed.
1. Voltmeeter M00 nr. 0000 15 V kl. 1,0 R =3 v kQ.
2. Ampermeeter MOO nr. 0000 0,1 A kl. 0,5 R =l,5 A Q.
3. Reostaat 50 Q 2 A.
4. Pingeallikas 24 V 1 A.
Lülitusskeem.

0
Teooria.
J
Tähistused:
R — mõõdetav takistus
Rv — voltmeetri takistus
RA — ampermeetri takistus
U — takistil langev pinge
U V— voltmeetril langev pinge
U A— ampermeetril langev pinge
/ — takistit läbiva voolu tugevus
Iv — voltmeetrit läbiva voolu tugevus
IA — ampermeetrit läbiva voolu tugevus
P — maksimaalne lubatav takistil eralduv võimsus
m a x

t/ — maksimaalne lubatav takistil langev pinge.

m a x

Põhivalem:
U
R =

A. Skeemi a korral on
Ui
U = U-
V l = ! — A I.
v Iv
Ri
R =
UI
Ia
R^
B. Skeemi b korral on
U = U V ~ U A ; I = I- A U A = RAU;
U — R IA U
R = V A V

-RA.
 Mõlemal juhul

^max = y^max R

Eelmootmine
Koostan skeemi a. Jälgin, et U -I <1 V A W
U v ~ 7,5 V; / A « 50 mA = 0,05 A

-LLY_ = 1 5 0 Q .
• /a 0,05 A

Skeemi # korral on parandusliige

_ 5 / o
/ ~ 3000 -
Skeemi b korral on parandusliige

1 / o
£7 ~ 150 ~ '

i/max « VI W 150 Q ~ 12,2 V

Mõõtmine
Laboratooriumi temperatuur on 19° C, see on mõõteriistade
V
n o r m a a l s e s temperatuurivahemikus (18 . 22°C) .
Koostan skeemi b:
£V = (12,00 ± 15 1,0%) V = 12,00 ± 0,15 V

IA (83,70 ± 100 0,5%)mA = 83,70 ± 0,50 mA

1 2 , 0 0
R:Q= 1,5 = 143,4 — 1,5 = 141,9.
0,08370
Ampermeetri takistuse viga ignoreerime, sest ta on eeldatavast
s u m m a a r s e s t piirveast palju väiksem:

E R = Eu + E, = + = 1,25% + 0,60% = 1,85%;

AR = 142 Q, 1,85% = 2,63 Q.

Vastus.
12 V pinge ja 19°C välistemperatuuri korral oli mõõdetava
takistuse v ä ä r t u s
/? = 1 4 1 , 9 ± 2 , 6 Q ; £ * = 1 , 8 % .
 II p e a t ü k k . MÕÕTÜHIKUD

8. MEHAANIKA- JA AKUSTIKAMOOTÜHIKUD

8.1. Põhiühikud. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi Sl

mehaanika- ja akustikamõõtühikud on tuletatud kolmest pohi-
ühikust. Need sõltumatud mõõtühikud defineeritakse järgmiselt.
Meeter on pikkusühik, mis võrdub krüpton-86 aatomi nivoode
2 pio ja 5 d vahelisel üleminekul kiirguva valguse 1 650 763,73
5

lainepikkusega vaakumis.
Kilogramm on massiühik, mis on esindatud kilogrammi r a h v u s -
vahelise prototüübi massiga.
Sekund on ajaühik, mis võrdub tseesium-133 aatomi põhioleku
kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele üleminekule v a s t a v a kiir-
guse 9 192 631 770 perioodiga.
CGS põhiühikud defineeritakse Sl põhiühikute kordsetena:
2 3
1 cm = 1 0 - m , 1 g = 1 0 - kg.
MkGS põhiühikute hulgas esineb jõukilogramm.
Jõukilogramm on jõuühik, mis võrdub 9,80665 njuutoniga.
Arv 9,80665 on defineeriv ja seetõttu põhimõtteliselt t ä p n e .
Jõukilogrammi tähis on kgf, varem kasutati ka tähist kG.
8.2. Nurgaühikud. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis
nimetatakse nurgaühikuid r a d i a a n ja s t e r a d i a a n t ä i e n d a v a t e k s
ühikuteks.
Radiaan (lühend rad) võrdub r a a d i u s e g a võrdpikkusele ring-
joone kaarele toetuva k e s k n u r g a g a tasandil.
Steradiaan (lühend sr) võrdub r a a d i u s e r u u d u g a võrdpindsele
kerapinna osale toetuva kera keskpunktis paikneva tipuga koonuse
ruuminurgaga.
Täiendavaid ühikuid kasutatakse teiste mõõtühikute tuletamisel
samuti kui põhiühikuid. Erinevalt põhiühikuist ei a r v e s t a t a n u r g a -
ühikuid mõõtühikute s a m a s u s e kontrollimisel ja dimensioonvalemi-
tes. Näiteks valemit 7 = / C Ü / 2 k a s u t a d e s a v a l d a t a k s e kineetiline
2

energia T džaulides, inertsmoment / kilogramm-ruutmeetrites ja

nurkkiirus eo radiaanides sekundi kohta, olgugi et nii tulevad võr-
2
randi vasaku ja parema poole mõõtühikud teineteisest r a d korda
erinevad.
Nurgaühikute kasutamise reeglite ebameeldiva erandlikkuse väl-
timiseks on tarvis eristada füüsikalist nurka ja matemaatilist
nurka.
Füüsikalist nurka mõõdetakse n a g u iga divitiivset füüsikalist
suurust etaloniga võrdlemise teel. T a s a n u r g a loomulikuks etaloniks
on täispööre. Mõõtühikuks valitakse kokkulepitud osa, näiteks
1/360 või 1/2,-t täispöördest. Füüsikalist nurka ei saa avaldada
nimeta arvu abil.
Matemaatiline fasanurk on füüsikalise t a s a n u r g a mõõtarv
r a d i a a n i järgi ehk füüsikalise t a s a n u r g a ja r a d i a a n i suhe. M a t e -
maatiline nurk on nimeta arv ja teda ei saa avaldada ei kraadides
ega r a d i a a n i d e s .
Füüsikalist ja matemaatilist ruuminurka eristatakse samal põhi-
mõttel.
N u r g a praktilise mõõtmise korral k a s u t a t a k s e järjekindlalt füü-
sikalise n u r g a mõistet. Matemaatilises analüüsis k a s u t a t a k s e järje-
kindlalt matemaatilise n u r g a mõistet. Füüsikalises teoorias kasuta-
takse neid mõisteid läbisegi.
Matemaatilise n u r g a mõistet teadlikult kasutades peab suurust
CD valemis 7 = / C Ö / 2 käsitama matemaatilise n u r g a tuletisena aja
2

j ä r g i . Siis on see valem tingimusteta korrektne.

Füüsikalise n u r g a meetrilisel teisendamisel on kasulik teada
suhteid

1 rad = (- ~ Y = 57,2958° = 57°17'45"

1° = — r a d = 0,0174533 rad.
180

Kui matemaatilise n u r g a järjekindla tarvitamise korral kasuta-

takse tähistust 1°, siis t ä h e n d a b see lihtsalt arvu .-r/180.
Süsteemides CGS ja MkGS k a s u t a t a k s e samu nurgaühikuid kui
süsteemis Sl.
_8.3. Sl, CGS ja MkGS tuletatud ühikud. T ä h t s a m a d tuletatud
mõõtühikud on esitatud tabelis 8.3.1. Lihttähisega mõõtühikute
nimetused võib leida tähise järgi tabelist 8.3.2. Koostatud tähisega
3
mõõtühikute, näiteks kg/m , nimetused koostatakse lihttähisega
mõõtühikute nimetustest. Murru lugemisel tarvitatakse sõna
«kohta», näiteks «kilogramm kuupmeetri kohta». Korrutise nime-
tuse koostamisel eraldatakse tegurite nimetused teineteisest side-
kriipsuga või s õ n a g a «korda». Näiteks inertsmomendi mõõtühikut
2
kg m võib lugeda kas «kilogramm-ruutmeeter» või «kilogramm
korda ruutmeeter» või «kilogramm korda meeter ruudus». Ülejää-
nud osas j ä l g i t a k s e tavalisi algebraliste avaldiste lugemise reeg-
leid.
Arv 9,8 tabeli 8.3.1 viimases veerus on ligikaudne. Täpsemalt
peaks 9,8 asemel kirjutama igal pool 9,80665.
Tabelites 8.3 pole esitatud kaaluühikuid. Füüsikud pole seni
 Mehaanikaliste ja akustikaliste suuruste mõõtühikud tähtsamates mõõtühikute süsteemides

Füüsikaline Sl CGS MkGS

suurus Valem või Mõõtühiku Mõõtühiku Mõõtühiku Mõõtühiku Mõõtühiku Mõõtühiku
suuruse tähis avaldis tähis arvväärtus tähis arvväärtus
tähis põhiühikute Sl järgi Sl järgi
kaudu
1 2 3 4 5 6 7 8
2
Pikkus / m m cm 10~ m !
2 2 2 4 2
Pindala m m cm io- m I
3 3 3 9 3
Ruumala V=P m m cm io- m 1
Aeg t s s s 1 s 1
1 1
Sagedus Hz s- Hz 1 Hz 1
' - f
m cm 2
m
Kiirus m s~' io- 1
s s s
V m m
2 2
Kiirendus 2 m s~ Gal IO" 2 1
s s
3 3 3

Kulu ) m 3 _ 1
cm 6
m
m •s io- 1
Ruumkiirus j s s s
Tasanurk
(füüsikaline) rad rad rad 1 rad 1
Tasanurk CPf)
1 1 1 1 1
(matemaatiline) 1 rad
Ruuminurk
(füüsikaline) Q sr sr sr 1 sr ,
Nurksagedus | rad rad rad
- 1
Nurkkiirus > o) = 0 ~ s •rad 1 1
s s s
(füüsikalised) )
1

Nurksagedus
Nurkkiirus
(matemaatilised)
Nurkkiirendus
(matemaatiline)
2

3
kgf s
Mass m kg 10-
m
2
tn - 3 3
kgf s
Tihedus m • kg J
10 4
cm m
2
Jõud F—ma m - kg•s~ dyn 5 kgf
io-
Liikumishulk p = mv - 1
g-cm
m kg s 5
kgf-s
s io-
Jõu impulss *p = Ft
Rõhk )
Pinge /
Helirõhk J
F_l_ - 1 - 2
dyn 1 kgf
Elastsusmoodul m . kg • s 2 io- 2
S Al cm m

Nihkemoodul G = -<j-ctgfl

Dünaamiline Fl_ - 1 - 1 1 kgf • s

viskoossus m • kg • s IO" 2
Sv m
2
Kinemaatiline m
2 _ 1 4
viskoossus ü= — m -s St io-
Q s
F dyn 3 kgf.
Pindpinevus kg s-2 io-
a = - cm m
2 2 7 2
Inertsmoment m • kg g • cm io- kgf s • m
2
/ = mr
 T a b e l 8.3.1 (järg)

1 2 3 4 5 6 7 8

2 - 2 7
Jõu moment M = Fr N m m •kg•s dyn cm io- kgf • m 9,8
2
kg«m \ 2

Pöörlemishulk L = /o) 2 _ 1
g • cm 7

S
m • kg • s s io- kgf • m s 9,8
f
Impulsimoment L = Mt N m s )
Töö A=Fl \ 2 - 2 7
J m -kg s erg io- kgf • m 9,8
Energia E=A j
2 - 3
erg 7
kgf • m
Võimsus W m • kg•s io- 9,8
' - f s s
E J - 2
erg 1
kgf • m
Energia tihedus w= — 3 m~' kg-s 3 io- 3 9,8
V m cm m
Energia voo tihedus) W_ - 3
erg 3
kgf m
> - T 2 kg • s 2
io- 2 9,8
Heli intensiivsus j m cm ' s m •s
2 - 1 7
Mõju S=At J s m • kg s erg - s io- kgf • m s 9,8
M
AA 1
g_
Massikulu kg - s - kgf • s
M= j - s s 3
lü 9,8
F N .s dyn s m
1
Mehaaniline takistus kg•s-
V m cm ,
N-s - 4 - 1
dyn • s 5
kgf s
Akustiline takistus 5 tn • kg • s 5 10 5 9,8
m cm m
 Erinimetusega mõõtühikud

Mõõtühiku tähis Mõõtühiku Füüsikaline Süsteem

lad. nimetus suurus
vene

m M meeter pikkus Sl, MkGS

s C sekund aeg S l , CGS, MkGS
rad pan radiaan tasanurk Sl, CGS, MkGS
sr cp steradiaan ruuminurk Sl, CGS, MkGS
kg Kr kilogramm mass Sl
Hz Tix herts sagedus Sl, CGS, MkGS
Gal Taji gal kiirendus CGS
N K njuuton jõud Sl
Pa n a paskaal rõhk Sl
J JXk džaul töö Sl
W Bt vatt võimsus Sl
dyn ÄHH düün jõud CGS
P n puaas dün. viskoossus CGS
St Ct stoks kin. viskoossus CGS
erg 3pr erg töö CGS
kgf Krc jõr.kÜogramm jõud MkGS

üksmeelselt kokku leppinud, millist füüsikalist suurust kaaluks

n i m e t a d a ja seepärast on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis
kaalu mõistest hoopis loobutud. Vajaduse korral t a r v i t a t a k s e mõis-
tet «raskusjõud», mis ei vaja erilist selgitamist ega erilisi mõõt-
ühikuid. Sõna «kaal» tähenduseks füüsikas jääb «riist massi mõõt-
miseks».
Mõnel tabelites 8.3 kirjeldatud mõõtühikutest on paralleelnime-
2
tusi ja tähiseid. Näiteks CGS rõhuühikut dyn/cm nimetati, eriti
akustikas, baariks. S a m a nimetust aga tarvitati, eriti meteoroloo-
gias, ka miljon korda suurema rõhuühiku jaoks. A r u s a a m a t u s t e
vältimiseks soovitatakse nimetuse «baar» kasutamisest hoiduda.
Jõukilogrammi mitteametlikuks paralleelnimetuseks on kilopond
2
(lühend k p ) . M k G S massiühikut kgf s /m nimetatakse massi
tehniliseks ühikuks ja t ä h i s t a t a k s e mtü.
8.4. Mitmesuguseid ühikuid. Mõõtühikuid, mis ei kuulu süstee-
midesse S l , C G S või MkGS, tutvustab tabel 8.4.
Mõõtühikuid, mida saab hõlpsalt asendada Sl kordsete ühiku-
tega (näiteks ongström, mikron, g a m m a ja b a a r ) ei lubata kasu-
tada.
Alates 1964. a. loetakse ruumalaühik liiter täpselt võrdseks ühe
kuupdetsimeetriga. Varem loeti liitri v ä ä r t u s e k s ühe kilogrammi
puhta vee r u u m a l a suurimale tihedusele v a s t a v a l temperatuuril, see
3
on 1,000 028 d m .
Kui ajaühikut minut k a s u t a t a k s e koos ühikutega tund või
sekund, võib teda t ä h i s t a d a lühemalt tähega m. Ajavahemikku

4 H. Tammet 49
 X a b e 1 8.4
Mitmesuguseid mehaanikamõõtühikuid

Füüsikaline Mõõtühik Mõõtühiku Mõõtühiku

suurus tähis väärtus SI-s

1 2 3 4

Pikkus iks X 1,002- IO-' m

ongström* Ä 10-'°m
6
mikron** 10~ m
astronoomiline ühik UA 1,496- 10"m
15
valgusaasta — 9,461 10 m
,6
parsek ps 3.086- 10 m
2 8 2
Pindala barn b 10- m
4 2
aar** * a 10 m
2 2
hektar ha 10 m
3
Ruumala liiter 1 1,000-10-» m
Aeg minut min 60 s
tund h 3600 s
ööpäev d 86 400 s
7
aasta a 3,156- 10 s
8
Kiirus valguse kiirus c 2,998- 1 0 m - s - '
6
Mass elektronvolt eV 1,783- 10-" kg
elektronimass m e 9,110- 1 0 - kg 31

aatommassi ühik u 1,660- 1 0 - kg 2 7

gamma** Y 10- kg 9

karaat* ct 2 - 1 0 - kg 4

tsentner q 100 kg
tonn t " 1000 kg
Jõud sten** sten 1000 N
Rõhk millimeeter
veesammast* mm H 0 2 9.807 Pa
millimeeter j
elavhõbedasammast* > mm Hg 133,3 Pa
torr** J
jõukilogramm ruutsenti- )
meetrile* kgf/cm > 2
9,807 10" Pa
(tehniline atmosfäär**) at J
füüsikaline atmosfäär** atm 1,013- 10 Pa 5

baar* bar 5
10 Pa
pieso** pieso 1000 Pa
Töö elektronvolt eV 1,602 - 1 0 - J 1 9

kliovatttund kWh 3,6- 10 J 6

Võimsus hobujõud* hj 735,5 W

* Lubatud kasutada 1975. aastani

** Ei lubata kasutada

tähistatakse näiteks nii: 2 h 17 m 11 s. Ajamomenti mõõdetakse

vaheskaalas n i n g tähised h, m ja s kirjutatakse indeksitena üles:
16h43mlls.
2
Aatommassi ühik u võrdub 1/12 süsiniku isotoobi d aatomi
massist. Enne ühtse a a t o m m a s s i ühiku tarvituselevõttu kasutati
keemilist hapnikuühikut (aluseks hapniku isotoopide looduslik
segu) v ä ä r t u s e g a 0,999957 u ja füüsikalist hapnikuühikut (aluseks
6
hapniku isotoop Os ) v ä ä r t u s e g a 0,999681 u.
Ainest olenev massiühik kilomool (kmol) on defineeritud seo-
sega
1 k m o l = (M : u)kg,
kus M on aine molekuli m a s s .
8.5. Logaritmilised skaalad. Võnkliikumiste ergutamiseks
kuluvate võimsuste suhet on tavaks väljendada Belli skaalas. Belli
skaala ühikuteks on bell (B) ja detsibell ( d B ) . Võimsuste P\ ja P 2

suhe a v a l d a t a k s e järgmiselt:

K=(lg-g-)B = (l01g-g-)dB.

Kui võimsuste suhe võrdub amplituudide a ja a suhte ruuduga, x 2

siis

2 d B 2 0 1 g d B
^ = ( ' ° ^ ( t - ) ) = ( ^ ) -
Neperi skaala, mille ühik on neeper (Np) erineb Belli skaalast
ainult selle poolest, et siin k a s u t a t a k s e kümnendlogaritmi asemel
naturaallogaritmi:

ln n
*=( ^r) p-
Kuna lg;e = 0,434 \nx, siis
1 Np=4,34dB.

Akustikas k a s u t a t a k s e Belli skaalat füüsikalise helinivoo N

avaldamiseks. Kuna võimsust iseloomustab heli intensiivsus / ja
amplituudi helirõhk p, siis

y V = ( 1 0 1 g ^ - ) d B = ( 2 0 1 g ^ ) d B .

Nullnivoo on valitud j ä r g m i s e kokkuleppe kohaselt:

5
p =20 10- Pa.
12 2
Läviintensiivsuse / v ä ä r t u s on ligikaudu 10~ W / m Suurused p
0 0

ja I v a s t a v a d kuuldelävele sagedusel 1 kHz.

Q

Subjektiivset helivaljust a v a l d a t a k s e foonides. Heli valjuse arv-

v ä ä r t u s foonide s k a a l a s võrdub niisama valjuna kostva 1 kHz
sagedusega võrdlusheli nivoo a r v v ä ä r t u s e g a detsibellide s k a a l a s .
 Tabel 8.6

Beauforti skaala

Tuule tuge- Tuule kii- Tuule toime kirjeldus

vus (palli) rus (m/s)

0 Vaikus
0,9 Suits tõuseb korstnast kaldu
2,4 Tuul on näol tuntav
4,4 Puude lehed liiguvad
6,7 Tolm ja paberitükid maas liiguvad
9,3 Puuoksad kõiguvad
12,3 Peened puud kiiguvad
15,6 Puuoksad koolduvad
18,9 Tuul raskendab käimist
22,6 Puudelt murdub oksi
26,4 Üksikud puud murduvad
30,5 Torm viib katuseid ära
34,8 Torm laastab metsa

Sageduste suhet iseloomustavat akustilist intervalli mõõde-

takse enamasti muusikalises skaalas. Kui kahe tooni sagedused on
fi ja f,
2 siis intervall on ( l o g ~ - ) oktaavi e h k ( 12 1 o g - y - )
2 2

tempereeritud pooltooni ehk ( 1200 log2-j-) tsenti.

\ j2 '
8.6. Mitmesugused funktsionaal- ja järjeskaalad. Mõnede
vanemate areomeetrite kaliibrimisel on k a s u t a t u d Baume skaalat.
Vedeliku tihedus Baume j ä r g i a r v u t a t a k s e järgmiselt:

n = a(l/ , 1 g/cm 3

S L _ )
\°
Be.

See valem on täpne vaid kokkuleppelisel n o r m a a l t e m p e r a t u u r i l t . n

Vana Baume skaala korral on t = 1 4 ° R = 17,5°C ja a= 146,8. Rat-

n

sionaalse Baume skaala korral on ^ = 1 5 ° C ja a= 144,3. Ameerika

Baume skaala korral on ^ = 60° F = 15,56°C ja a = 1 4 5 .
Beauforti tuule tugevuse skaala oli algselt järjeskaala. Kaasajal
on see skaala seatud v a s t a v u s s e tavalise"tuule kiiruse s k a a l a g a ja
interpolatsioonivalemite abil võib Beauforti skaala muuta funkt-
sionaalskaalaks. Beauforti skaalat kirjeldab tabel 8.6.
 Mohsi kõvaduse skaala onideks on järgmised mineraalid:
1 — talk 6 — ortoklass
2 — kips 7 — kvarts
3 — kaltsiit 8 — topaas
4 — fluorilt 9 — korund
5 — apatiit 10 — teemant

9. SOOJUS- JA KIIRGUSMÕÕTÜHIKUD

9.1. Põhiühikud. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi soojus-

mõõtühikute moodustamisel kasutatakse kolme mehaanika-põhi-
ühikut ja neljanda põhiühikuna kelvinit (lühend K).
Kelvin on niisuguse absoluutse termodünaamilise tempera-
tuuriskaala ühik, milles vee kolmikpunkti temperatuuri a r v v ä ä r -
tus on 273,16.
Arv 273,16 on defineeriv ja seetõttu põhimõtteliselt täpne. See
arv on valitud niiviisi, et vee keemistemperatuuri ja jää sulamis-
temperatuuri vahe tuleks parajasti 100 kelvinit.
Fotomeetriliste mõõtühikute moodustamiseks on tarvilik viies
põhiühik, selleks on kandela (lühend cd) ehk uus küünal.
Kandeta on valgustugevuse ühik, mille v ä ä r t u s on fikseeritud
tingimusega, et absoluutselt musta keha heledus plaatina tahku-
5
mistemperatuuril võrdub täpselt 6 10 kandelat ruutmeetri kohta.
Soojusmõõtühikute tuletamisel on ka soojushulka käsitatud
põhisuurusena. Tuntuim sõltumatu soojushulga ühik on kalor
(lühend e a l ) . Kalori v ä ä r t u s defineeritakse nii, et vee erisoojus
C3.1
oleks parajasti 1 Vee erisoojus sõltub vähesel m ä ä r a l tempe-
g-K
ratuurist ja seepärast on kalorile kindla v ä ä r t u s e andmiseks tarvis
fikseerida normaaltemperatuur. Nõukogude Liidus enne Sl kehtes-
tamist tarvitatud kalor (cal ) defineeriti temperatuuril 20° C. Mujal
20

on tarvitatud ka viieteistkümnekraadilist kalorit (eal 15) ja mitme-

suguseid keskmisi kaloreid. Keskmistest kaloritest on t u n t u m a d
rahvusvaheline kalor ja termokeemiline kalor Kaasajal defineeri-
takse rahvusvaheline kalor avaldisega
1 cal = 4,1868 J.
Termokeemiline kalor võrdub ligikaudu 4,1840 džauliga.
1958. a. võeti Nõukogude Liidus tarvitusele uus rahvusvaheline
kalor Sellega kalori v ä ä r t u s muutus. V a n a d e andmete kasutamisel
peab a r v e s t a m a ligikaudset seost
1 c a l = 4,1816 J = 0,9988 eal.
20

9.2. Termodünaamiline temperatuuriskaala. Kahe soojusreser-

vuaari temperatuuride võrdlemiseks võib nende reservuaaride
vahele ühendada pööratava soojusjõumasina. Teatavasti on ühtede
j a samade soojusreservuaaride vahele ühendatud erinevate pööra-
tavate soojusjõumasinate kasutegurid võrdsed. Soojema reservu-
aari soojuskadu hõõrdumissoojusega kompenseerides s a a b soojus-
jõumasina kasutegurit r] m ä ä r a t a mehaanikaliste mõõtmiste kaudu.
On kokku lepitud, et soojusreservuaaride temperatuuride T ja x

T suhteks loetakse mehaanikaliselt mõõdetav suurus 1 —r|. Selle

2

kokkuleppega defineeritud temperatuuriskaalat n i m e t a t a k s e abso-

luutseks termodünaamiliseks temperatuuriskaalaks ja kirjeldatud
viisil mõõdetud temperatuuri absoluutseks termodünaamiliseks
temperatuuriks.
Termodünaamika teise seaduse kohaselt on iga soojusjõumasina
kasutegur väiksem kui arv üks ja absoluutse termodünaamilise
temperatuuriskaala defineerivast valemist

järeldub, et kõigi soojusreservuaaride temperatuurid on ühe mär-

giga (kokkuleppeliselt positiivsed). Võimalike t e m p e r a t u u r i d e alu-
mist raja inf T nimetatakse absoluutseks nulliks.
Absoluutne termodünaamiline t e m p e r a t u u r i s k a a l a on suhte-
skaala ja tema fikseerimiseks piisab ühest etalonist. Kelvini skaala
etaloniks on puhas vesi kolmikpunktis.
Termodünaamiline Celsiuse skaala defineeritakse Kelvini
skaala abil: V
f= ( 7 : K — 273,15) °C.
Vee kolmikpunkti temperatuuriks tuleb 0,01°C, jää sulamistempera-
tuuriks normaalrõhul aga parajasti 0°C.
Temperatuure pole võimalik füüsikaliselt liita, küll a g a omab
füüsikalist mõtet temperatuuride vahe. Erinevalt aditiivsete füüsi-
kaliste suuruste vahedest on temperatuuride vahe iseseisev füüsi-
kaline suurus. Näiteks temperatuuride 300 K ja 290 K vahet ei tohi
lugeda võrdseks temperatuuriga 10 K- Seepärast kasutati varem
temperatuuride vahe mõõtühiku jaoks iseseisvat nimetust k r a a d ja
tähist deg. Nüüd on aga tähistuste lihtsustamise eesmärgil iseseis-
vast nimetusest loobutud ja temperatuuride vahe ühikut nimeta-
takse samuti kui temperatuuri ühikut kelviniks või Celsiuse kraadiks
n i n g tähistatakse K või °C.
Käsitades temperatuuride vahet kui iseseisvat divitiivset füüsi-
kalist suurust, võib Celsiuse skaalat tõlgendada v a h e s k a a l a n a . Läh-
tudes Celsiuse jskaala definitsioonist Kelvini skaala kaudu, võib
sama skaalat tolgendada ka lineaarse funktsionaalskaalana.
9.3. Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala. Kõiki
praktikas tarvitatavaid^ kaudsetel mõõtmismeetoditel põhinevaid
termomeetreid peab kõigepealt gradueerima. Termodünaamilist
temperatuuriskaalat saab vahetult realiseerida ainult p ö ö r a t a v a
 Tabel 9.3
Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala baaspunktid

Aine Tasakaalus olevad T68:K t :°C

68

faasid

Vesinik gaas — vedel — tahke 13,81 —259,34

Vesinik gaas — vedel** 17,042 —256,108
Vesinik gaas — vedel* 2028 —252,87
Neoon gaas — vedel* 27,102 —246,048
Hapnik gaas — vedel — tahke 54,361 —218,789
Hapnik gaas — vedel* 90,188 — 182,962
Vesi gaas — vedel — tahke 273,16 0,01
Vesi gaas — vedel* 373,15 100
Tina vedel — tahke* 505,118 231,968
Tsink vedel — tahke* 692,73 419,58
Hõbe vedel — tahke* 1235,08 961,93
Kuld vedel — tahke* 1337,58 1064,43

* Rõhul 101 325 Pa

:
* Rõhul 33 330,6 Pa

soojusjõumasina või sellega füüsikaliselt s a m a v ä ä r s e seadeldise

abil. Termomeetri gradueerimine vahetult termodünaamilise tem-
peratuuriskaala järgi osutub äärmiselt tülikaks ja mitte eriti täp-
seks protseduuriks. Seetõttu on võetud tarvitusele rahvusvaheline
etalontermomeetrite komplekt, mis on gradueeritud 1968. aastal
termodünaamilise temperatuuriskaala järgi. Rahvusvahelise etalon-
termomeetrite komplekti gradueeringut säilitatakse etalonainete
abil ja vastavaid ettekirjutusi jälgides on võimalik sellist termo-
meetrite komplekti reprodutseerida igas hästi v a r u s t a t u d füüsika-
laboratooriumis.
Etalontermomeetrite g r a d u e e r i n g u g a defineeritud tempera-
tuuriskaalat nimetatakse 1968. a. rahvusvaheliseks praktiliseks
temperatuuriskaalaks. See skaala erineb termodünaamilisest tem-
p e r a t u u r i s k a a l a s t ainult etalontermomeetrite gradueerimisvigade
võrra.
Rahvusvahelise temperatuuriskaala baaspunktid on n ä i d a t u d
tabelis 9.3. Interpoleerimiseks k a s u t a t a k s e järgmisi rangete nõuete
kohaselt v a l m i s t a t u d termomeetreid:
vahemikus 13,81 630,74°C plaatina-takistustermomeeter,
vahemikus 630,74 1064,43° C plaatinaroodium-plaatina termo-
element,
temperatuuril üle 1064,43° C Plancki seadusel põhinev kiirgus-
termomeeter.
9.4. Tuletatud soojusmõõtühikud. Tabelis 9.4 on kirjeldatud S l
mõõtühikuid, v a r e m füüsikas k a s u t a m i s t leidnud süsteemi cm-g-s-
cal mõõtühikuid ja tehnikas kasutamist leidnud süsteemi m-kg-h-
kcal mõõtühikuid.
 Soojusmõõtühikud

Füüsikaline suurus Valem Sl mõõt- cm g - s - eal m kg h kcal

või suu- ühik
ruse tähis (lühend) Mõõtühik Mõõtühiku Mõõtühik Mõõtühiku
(lühend) arvväärtus (lühend) arvväärtus
SI-s SI-s

1 2 3 4 5 6 7

Temperatuuride vahe AT K K 1 K 1
A 7
AT K _K
Temperatuuri gradient 100 1
grad T= -— m cm m
Ax
Soojushulk Q ]
Siseenergia u
Vaba energia F • J eal 4,1868 kcal 4186,8

Entalpia H
Gibbsi potentsiaal G ,
Q J eal kcal
Entroopia AS = 4,1868
T K K K
J eal kcal
Soojusmahtuvus L 4,18G8
- AT K K K
4186,8
_ C J eal kcal
Erisoojus 4186,8
m kg-K g-K kg-K
S J eal kcal
Erienlroopia 4186,8
ui g-K kg • K j
 T a b e l 9.4 (järg)

1 2 3

_Q 1
Faasiüleminkusoojus
m | J eal kcal
4186,8 4186,8
Reaktsioonisoojus ) kg kg
Kütteväärtus j m )
Q eal 4,1868 kcal
Soojusvoog t W s h
W eal kcal
2 2
4,1868 2
1,1630
Soojusvoo tihedus m cm • s m h
2
/ W sm kcal
418,68
Soojusjuhtivus grad T m K m h K
2
X m eal 4 4
io- 2,77 10-
Temperatuuri juhtivus QCp s cm • s • K
(D W eal kcal
2
41868 2
1,1630
Soojusvahetustegur 2
SAT m -K cm • s K m -h K

Al 1 J_ 1 1
Joonpaisumistegur 'l AT
0 K K
K '
AV 1 J_ 1 _L
Ruumpaisumistegur ' VoAT K K
K
 Iseseisva soojushulgaühikuga süsteemides on töö A j a soojus-
hulk Q seotud valemiga

A = EQ, Q = -LÄ,
kus E on soojuse mehaaniline ekvivalent ja \/E töö termiline ekvi-
valent:
T 7
erp" kgff m
£ = 4 , 1 8 6 8 - ^ - = 4,1868 1 0 —*f = 426,935—f-—-
cal eal kcal

~ = 0,238846-^-
E J

Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis ja teistes energeetilis-

tes soojusmõõtühikute süsteemides cn £ = 1 .
Tabelis 9.4 kasutatakse soojushulga sümbolit Q samuti kui aja-
vahemiku sümbolit / alati ilma eestähiseta A. Kuna soojushulk ei
kirjelda termodünaamilise süsteemi olekut, vaid energia muutust,
siis on sümbolid AQ ja Q samatähenduslikud.
9.5. Energeetilised kiirgusmõõtühikud. S l energeetilised kiir-
gusmõõtühikud on esitatud tabelis 9.5. Vastavaid C G S mõõtühi-
kuid on kerge tuletada: selleks on tarvis asendada Sl mõõtühikuis
džaul ergiga, vatt ergiga sekundis, meeter sentimeetriga ja kilo-
gramm grammiga.
Sümbol dSi pindkiirgaja erikiirgustugevuse valemis tähistab
kiirgava pinna elemendi dS projektsiooni v a a d e l d a v a suuna nor-
maaltasandile. Kui kiirgava pinna normaali ja v a a d e l d a v a suuna
vahel on nurk q), siis dS\=dS eos ep. P i n d k ü r g a j a erikiirgustuge-
vuse valem on erandina kirjutatud diferentsiaaikujul, sest kiirgus-
tugevust saab omistada ainult punktkiirgajale.
Tabelis 9.5 vaadeldud füüsikalisi suurusi võib k a s u t a d a kas üle
;kogu spektri või üle kokkulepitud spektraalvahemiku (a, b) integ-
reeritud kiirguse kirjeldamiseks. Esimesel juhul räägitakse
integraalsetest suurustest, teisel juhul osasuurustest ehk partsiaal-
setest suurustest.
Spektrivahemiku (x, x-\-Ax) kohta tuleva o s a s u u r u s e ja spektri-
vahemiku laiuse Ax suhte piirväärtust tingimusel Ax^O nimeta-
takse vastava füüsikalise suuruse spektraaliiheduseks kohal x.
Spektri argumendiks x on tavaliselt lainepikkus, s a g e d u s või kvandi
energia. Spektraaltiheduse mõõtühiku tuletamiseks on tarvis tabe-
lis 9.5 näidatud integraalse suuruse mõõtühik j a g a d a spektri argu-
mendi mõõtühikuga.
Rangelt monokromaatse kiirguse spektraaltihedused on ühes
punktis lõpmatud, kõikjal mujal aga nullid. Monokromaatset
kiirgust saab kirjeldada ainult integraalsete või o s a s u u r u s t e abil.
 Tabel 9.5
Sl energeetilised kiirgusmõotühikud

Füüsikaline suurus Valem voi suuruse Mõõtühik

tähis (lühend)

E J
Kiirgusenergia tihedus w= m 3

Kürgusvoog (energeetiline valgus- E

W
voog) ~T
Homogeense kiirgusvoo tihedus ehk
intensiivsus (energeetiline valgus- C S
voo tihedus) ^1 w_
2

Pinna kiiritustugevus (energeetiline m

E=
valgustustugevus) F

T J
Pinrfa kiiritushulk (energeetiline val- J
gustushulk ehk energeetiline eks- H =-EA 7
E
m
positsioon)
Kiirgaja võimsus P W
Punktkiirgaja kiirgustugevus (ener- (Tv w
le =
geetiline valgustugevus) Q sr
Pindkiirgaja erivõimsus (energeetiline <t> t
W
Re = 2
valgsus) S m
Pindkiirgaja erikiirgustugevus (ener- dl, W
B= e 2
geetiline heledus) dS : sr-m
P W_
Ruumkiirgaja erivõimsus V m 3

p W
Ruumkiirgaja masserivõimsus m kg
E J
Neeldumise masserienergia D=
(neeldumisdoos) m kg
Neeldumise masserivõimsus (neeldu- W
P =
misdoosi võimsus) t kg

Sellest hoolimata nimetatakse vahel spektraaltihedusi kokkuleppe-

liselt monokromaatseteks suurusteks, näiteks pideva spektriga
kiirgusvoo spektraaltihedusi nimetatakse rnonokrcmaatseks kiirgus-
vooks.
9.6. Fotomeetrilised ühikud. Sl visuaalsete fotomeetriliste
mõõtühikute moodustamisel on baasiks meeter, sekund, kandela ja
s t e r a d i a a n . C G S fotomeetriliseks põhiühikuks valitakse luumen.
T ä h t s a m a t e fotomeetriliste suuruste mõõtühikud on esitatud tabe-
lis 9.6.1.
Valgustugevus kirjeldab punktvalgusallika kiirgust ühes vali-
o

Fotomeetrilised ühikud

Füüsikaline suurus Sl CGS-luumen (uus)

Valem või Mõõtühik Mõõtühik Mõõtühiku
suuruse arvväärtiis
tähis Nimetus Lühend Avaldis põhi- Nimetus Lühend SI-s
ühikute kaudu

Valgustugevus / kandela cd cd kandela cd 1

Valgushulk K=lt kandela- cd & s • cd kandela- s • cd 1
-sekund - sekund
Valgusvoog (p = /Q luumen lm cd • sr luumen lm 1
2 4
Valgustustugevus L luks lx m ~ • cd • sr fott f 10
S
Valgustushulk ehk eks-
2 4
positsioon H^Et luks-sekund lx • s 111— • s • cd • sr folt-sekund f-s 10
R
lm 2 4
Valgsus =s luumen 2 m~ • cd sr radioll rJ 10
m
ruutmeetri
kohta
(radluks)
dl - 2 4
Heledus B== nitt nt m cd stilb sb 10
dŠ {
tud s u u n a s . Valgusvoo defineerimisel valgustugevuse kaudu eelda-
takse, et valgusallika valgustugevus on kõigis ruuminurka Q kuu-
luvates suundades ühesugune.
Valgusallikat, mille v a l g u s t u g e v u s on kõigis suundades ühe-
sugune, nimetatakse isotroopseks. Isotroopse valgusallika kogu-
kiirgusvoog on ( p = / 4n sr. Mitteisotroopse valgusallika kogu-
z

kiirgust iseloomustab kogukiirgusvoog CDV või keskmine sfääriline

valgustugevus.

4n sr
Valgsus R näitab pinnaühikult kiirguvat koguvalgusvoogu,
heledus B a g a pinna projektsiooni ühiku valgustugevust. Definee-
rivas valemis tähendab dSj_ pinnaelemendi projektsiooni dS_^=
= dS eos q), kus cp on nurk pinnaelemendi normaali ja vaatesuuna
vahel.
Heledus võib sõltuda v a a t e s u u n a s t n a g u valgustugevuski. Kiir-
gajat, mille heledus on igas suunas ühesugune, nimetatakse
koosinuskiirgajaks.
2
Sfäärilise kiirgaja kogukiirgusvoog on (D = S R = 4jir R, kus r
on sfääri r a a d i u s ja R pinna valgsus. Sfääri võib kaugelt v a a d a t a
punktvalgusallikana, mille valgustugevus on / = Q/(4:rt sr) =
2
= r R/( \ s r ) . Kui sfääri pind on koosinuskiirgaja, siis näib see
2
ühtlase kettana, mille heledus B = I/Sj_=I/jir = RI(nsr). Siit tule-
neb praktikas oluline järeldus: kui koosinuskiirgaja valgsus on
2
1 lm/m , siis tema heledus on {l/n) nt.
Teguri l/jt vältimiseks võeti omal ajal hajusalt peegeldava
p i n n a heleduse kirjeldamiseks kasutusele erilised mõõtühikud:

1 apostilb = — nitti
jx
4
1 lambert = 10 apostilbi.
Kaasajal on nende ühikute tarvitamisest loobutud.
V a l g u s t u g e v u s e mõõtühik kandela võeti kasutusele 1948. a.
V a r e m tuletati kõik fotomeetrilised ühikud rahvusvahelise küünla
baasil ja nad olid praegustest ühikutest parajasti 0,5% suuremad.
Mõõtühikute nimetused aga langesid kokku praeguste mõõtühikute
nimetustega. Seetõttu peab vanema kirjanduse kasutamisel pidama
s i l m a s suhteid:
1 v a n a küünal = 1,005 kandelat,
1 v a n a l u u m e n = 1,005 luumenit,
1 v a n a luks = 1,005 luksi,
1 v a n a n i t t = 1,005 nitti,
1 vana s t i l b = 1,005 stilbi
jne.
 Tabel 9.6.2
Standardne suhteline nähtavusfunktsioon

X : nm v (X) X: nm v (X) X : nm v (X)

420 0,004 520 0,710 620 0,381

440 0,023 540 0,954 640 0,F5
460 0,050 560 0,995 660 0,061
480 0,139 580 0,870 680 0,017
500 0.323 600 0,631 700 0.004
i

Fotomeetrilisi suurusi saab avaldada energeetiliste suuruste

kaudu. Näiteks heledus B on seotud energeetilise heleduse spekt-
raaltihedusega b (X) järgmiselt:
e

oo
B = K^b {%)e v{X) dl.
o
Suhteline nähtavusfunktsioon v (K) (vt. tabel 9.6.2) on standardisee-
ritud [GOST 11 093-64]. Kiirguse valgusekvivalendi K v ä ä r t u s on
683 lm/W 683 luumenit on 555 nm lainepikkusega kiirguse ühele
vatile v a s t a v valgusvoog.
9.7. Radioloogilised mõõtühikud. Röntgenikiirguse ja kuni
0,5 pJ ( ^ 3 MeV) kvandi energiaga g a m m a k i i r g u s e ionisatsiooni-
võimet kirjeldab ekspositsiooni ehk ekspositsioonidoosi võimsus.
Sl ekspositsioonivõimsuse mõõtühik amper kilogrammi kohta
(A/kg) on niisuguse homogeense kiirguse ekspositsioonivõimsus,
mis tekitaks 1 k g kuiva õhku sisaldavas ideaalses ionisatsiooni-
kambris küllastusvoolu tugevusega 1 A.
Ekspositsioon ehk ekspositsioonidoos on konstantse kiirguse
ekspositsioonivõimsuse ja mõjumisaja korrutis. Sl süsteemi
ekspositsiooniühik on C/kg.
Uks röntgen (lühend R) on ekspositsioon, mis tekitab
6 3
1,293- IO" k g kuivas õhus (niipalju õhku sisaldab 1 c m tempera-
tuuril 0°C ja rõhul 101 325 P a ) nii positiivseid kui ka negatiivseid,
ioone laenguga 1 CGSE^.
4
1 R = 2,58 10- C/kg
8
1 R/h = 7,17 1 0 - A/kg.

Kiirguse energeetilist toimet kirjeldava neeldumisdoosi ja selle

võimsuse mõõtühikud on esitatud tabelis 9.5. P r a k t i k a s on levinud
mõõtühik raad ( r a d ) :
 2
1 r a d = 1 0 - J/kg.
Elektromagnetilise kiirguse neeldumisdoos D on võrdeline
ekspositsiooniga X:
D=f X.
V õ r d e t e g u r f sõltub ainest ja kiirguse spektrist. Spektraalvahemi-
kus 0,2 . 3,0 MeV on teguri / v ä ä r t u s õhu jaoks 0,88 rad/R ja bio-
loogilise koe jaoks 0,9 1,0 rad/R.
Ioniseeriva kiirguse bioloogilist toimet iseloomustab bioloogi-
line doos. Bioloogilise ühikdoosi 1 rem tekitab 1 rad röntgenkiirgust,
mille kvantide lineaarne energiakadu bioloogilises koes on 3 GeV/m.
tingimusel, et doosi võimsus on 1/6 rad/s. Bioloogilise doosi ja neel-
dumisdoosi suhe oleneb kiirguse liigist ja spektrist, vähesel m ä ä r a l
ka doosi võimsusest.
Radioaktiivse preparaadi aktiivsuseks nimetatakse t u u m a d e
lagunemise keskmist sagedust preparaadis. Sl süsteemis on aktiiv-
s u s e mõõtühikuks l/s. Seni on rohkem tarvitatud mõõtühikut kiir ii
(lühend C i ) :
10
1 Ci = 3,700 10 l/s.
10
Arv 3,7 10 on valitud nii, et 1 g puhta raadiumi aktiivsus oleks
ligikaudu 1 Ci.
y-kiirgajaid iseloomustatakse tavaliselt y-ekvivalendiga, mille
mõõtühikuks on raadiumi milligramm-ekvivalent (mg-ekv R a ) .
Raadiumi milligr amm-ekvivalent on niisuguse preparaadi y-ekvi-
valent, mille y-kiirgus tekitab sama ekspositsioonivõimsuse kui
riikliku raadiumietaloni 1 m g raadiumi y-kürgus 0,5 mm paksuse
plaatinafiltri kasutamisel.
Y-ekvivalendi M järgi on lihtne arvutada punktpreparaadi
•y-kiirguse ekspositsioonivõimsust kaugusel r:

X: * 0,84 M = g - e k v R « .
2
h (r:m)

10. ELEKTRIMÕÕTÜHIKUD

10.1. Amper, volt ja oom. S l elektrimõõtühikute tuletamisel

k a s u t a t a k s e mehaanika kolme põhiühikut ja neljanda põhiühikuna
amprit.
Amper on niisugune muutumatu elektrivoolu tugevus, mis läbi-
des kaht lõpmata pikka paralleelset teineteisest ühe meetri kaugu-
sel vaakumis asetsevat kaduvväikese läbimõõduga sirgjuhet, teki-
- 7
t a b nende juhtmete vanel jõu 2 1 0 njuutonit meetri kohta.
Volt on pinge juhi otste vahel siis, kui juhis ainult välise ener-
gia arvel ühe ampri tugevuse muutumatu voolu tekitamiseks kulub
ü k s vatt võimsust.
 Oom on niisugune Ohmi seadusele alluva juhi takistus, mille
otstele ühe voldise pinge rakendamisel tekib juhis ühe ampri
tugevune vool.
Volt ja oom arvatakse tuletatud ühikute hulka._ Amprit _ võib
lugeda soovikohaselt kas vooluga juhtmete vahelise jou valemi abil
mehaanikaühikutest tuletatud ü h i k u k s v õ i iseseisvaks põhiühikuks.
Elektriõpetuse suhtelise iseseisvuse tõttu eelistati Sl koostamisel
teist varianti. Vooluga juhtmete vahelise jõu valemisse jääb see-
tõttu konstant, mille mõõtühik avaldub ampri ja mehaanikaühi-
kute kombinatsioonina.
Kui mõõtühikud amper, volt ja oom 1881. a. esmakordselt kasu-
tusele võeti, defineeriti nad samuti kui t ä n a p ä e v a l . Varsti aga
selgus, et tolleaegsed vahendid ei võimaldanud elektrilisi põhisuu-
rusi otse definitsioonidekohaselt küllalt täpselt mõõta. Seepärast
võeti 1893. a. tarvitusele kaks uut põhiühikut: rahvusvaheline oom,
mille etaloniks oli kindla pikkuse ja m a s s i g a elavhõbedasammas,
n i n g rahvusvaheline amper, mis defineeriti nii, et hõbeda elektro-
keemiline ekvivalent saaks kindla v ä ä r t u s e . Täiustunud tehnika
võimaldab mõõta rahvusvaheliste elektrimõõtühikute ja k a a s a e g -
sele definitsioonile v a s t a v a t e absoluutseteks nimetatud elektrimõõt-
ühikute erinevust, ü m b e r a r v u t u s t e tarvis on ametlikult kehtestatud
suhted:
1Q i n t = 1,00050 Q,
1A int = 0,00085 A.
Rahvusvaheline volt defineeriti Ohmi seaduse abil rahvusvahelise
oomi ja rahvusvahelise ampri kaudu. Võimsust, mida kulutab vool
tugevusega 1 A pinge korral 1 V , nimetatakse
i n t int rahvusvaheliseks
vatiks.
1 V = 0 , 0 0 0 3 5 V,
int

1 W = 1,00020 W.
i n t

Absoluutsete mõõtmismeetodite täpsuse suurenemise tõttu loo-

buti 1948. a. rahvusvahelistest elektrimõõtühikutest ja sellest ajast
peale kasutatakse jälle käesoleva punkti algul defineeritud abso-
luutseid mõõtühikuid.
10.2. Elektrimõõtühikute süsteemi koostamisest. Mehaanikas
ja soojusõpetuses sai mõõtühikuid sobivalt valides muuta peaaegu
kõigis võrrandites võrdetegur võrdseks a r v u g a üks. Elektriõpetuses
see ei onnestu._01enevalt mõõtühikute valikust j ä ä v a d kord ühtedes,
kord teistes võrrandites vordetegurid alles. Pole lihtne otsustada,
milliseid võrrandeid on kasulikum võrdeteguritest v a b a s t a d a . Sel-
lest tingitul_t_on elektrimoõtmiste jaoks koostatud hoopis rohkem
erinevaid mõõtühikute süsteeme kui mehaanika-, soojus- või kiirgus-
mootmiste jaoks.
Elektrimõõtühikute süsteemi koostamisel on kõige olulisem
laengu ja voolutugevuse mõõtühikuid mehaanikamõõtühikutega
siduva võrrandi valik. Elektrostaatiliste süsteemide koostamisel
l ä h t u t a k s e Coulombi seadusest, magnetiliste süsteemide koostami-
sel a g a vooluga juhtmete vahelise jõu valemist.
^ Elektriõpetuse võrrandites esineb sageli konstandina punkti
t ä i s ü m b r u s e ja steradiaani suhe 4jt. Inglise füüsik ja elektrotehnik
Heaviside pani tähele, et see tegur esineb enamasti koos elektrilise
läbitavuse või magnetilise läbitavusega. Ta tegi ettepaneku muuta
läbitavuste e ja \x mõõtühikuid niiviisi, et e uus a r v v ä ä r t u s
a a a

võrduks ~ endise a r v v ä ä r t u s e g a ja u. uus a r v v ä ä r t u s

a võrduks

4n\xa endise arvväärtusega. Kõigis võrrandites tuleb siis ^ -

asemel kirjutada lihtsalt e ja 4jip, asemel \x . a a a

E r a n d i n a jäetakse m u u t m a t a valemid D = e E ja B = pi H, sel- a a

leks muudetakse koos läbitavuste mõõtühikutega 4jt korda ka elekt-

rilise induktsiooni D ja magnetvälja tugevuse H mõõtühikuid.
Elektrivälja tugevuse E n i n g magnetilise induktsiooni B mõõtühi-
kud j ä ä v a d seejuures endisteks.
Heaviside ettepaneku kohaselt koostatud elektrimõõtühikute
süsteeme nimetatakse ratsionaliseeritud süsteemideks, v a n a l viisil
koostatud süsteeme a g a ratsionaliseerimata süsteemideks.
Mõned võrrandid on ratsionaliseeritud süsteemides ebamuga-
v a m a d kui ratsionaliseerimata süsteemides. Näiteks Coulombi
seaduse võrrand:

F = ——~ 2
(ratsionaliseerimata)
sr a

F = ——(ratsionaliseeritud)
2
4ne ra

10.3. Sl ja MKSA elektrimõõtühikud. S l voolutugevuse mõõt-

ühik amper on defineeritud magnetvälja seaduste abil. Voolutuge-
vuse mõõtühiku magnetiline defineerimine on s a m a v ä ä r n e vaakumi
magnetilise läbitavuse (i jaoks v ä ä r t u s e valimisega. Definitsiooni
0

võiks koostada nii, et p, a r v v ä ä r t u s oleks üks. Ampri defineerimi-

0

sel on selle võimaluse kasutamisest mõõtühiku praktilise sobivuse

kasuks teadlikult loobutud. Konstandi (Li arvväärtuseks on võetud 0
7
4JT 10~ Nimetatud arv on defineeriv ja seetõttu põhimõtteliselt
täpne.
Vaakumi elektriline läbitavus eo on SI-s eksperimentaalne kons-
tant. Füüsikakursuses näidatakse, et e mõõtmine on s a m a v ä ä r n e
0

v a l g u s e kiiruse mõõtmisega vaakumis.

Sl on elektriõpetuse osas ratsionaliseeritud süsteem. Seepärast
ongi (Li a r v v ä ä r t u s e s s e võetud tegur 4jt.
0

Sl elektrimõõtühikud on esitatud tabelis 10.3.

5 H. Tammei 65
 Sl elektrimõõtühikud Tabel 10.3

Füüsikaline suurus Valem Märkus valemi kohta Mõõtühi.k

või suu-
ruse tähis Nimetus Lühend Avaldis pohi-
ühikute kaudu

1 2 3 4 5 6

Voolutugevus / amper A A
Pinge ]
2 3 1
Potentsiaal > P — alalisvooluvõimsus volt V m • kg s - - A -
Elektromotoorne jõud J
2

Takistus Ohmi seadusele alluv juhe oom m kg s-3 A-2

«4
Juhtivus
2
c4 l siimens s m • k g "-I S 3.A2

Voltampertunnusjoone «, dl neliklemm (näiteks triood) f1

tõus
2

Voolutihedus vool / läbib pinda 5 , niis on risti amper ruut- A m- -A

2

'4 - homogeense alalisvooluväljaga meetri kohta in

1

Elektrivälja tugevus £/-pinge homogeense elektriväljaga volt meetri V_ in kg- s-3-A-

*4 ühesuunalise lõigu / otste vahel kohta m
3 3
Eritakistus E kõrvaliste energiaallikateta alalis- oom-meeter Q m m • kg s - • A-2
vooluväli
S_ - 3
Eri juhtivus siimens meetri m • kgr - l . 3 .
s A 2
»
kohta m
2 1
Magnetvoog 3) = Ut f/-magnetvoogu üks kord haaravas veeber Wb m kg • s - 2 - A -
juhtmes indutseeritud emj. juhul,
kui magnelvoogu kahandatakse
aja l vältel ühtlaselt kuni nullini
 3 5
1 2 4 6
1 1
2 2
Induktiivsus CD 0 — magnetvoog läbi voolukon- henri H m • kg•s-
L= =
tuuri
J ~
Vt / — magnetvälja põhjustava voolu
tugevus kontuuris
A/
U — endainduktsiooni emj. voolu-
tugevuse ühtlasel muutmisel
A/ võrra aja t jooksul
2

Magnetiline induktsioon CD magnetvoog <D läbib pinda 5 , mis tesla T kg • s - • A - I

B == on risti homogeense magnetväl-
5
ja ga

Magnetomotoorne jõud V= 1 magnetomotoorne jõud suletud mag- amper A A

netkontuuris, mis haarab voolu /
1

V V — magnetomotoorne jõud lõigul amper meetri A m- A

Magnetvälja tugevus H=
'' I / piki lõiku ühtlases lõigusuuna- kohta m
lises statsionaarses magnetväljas
- 2 2
B — henri meetri m • kg • s •A-
Absoluutne magnetiline
läbitavus ~ ti kohta
- 2 2
V — magnetomotoorne jõud kinni- amper veebri A m 2. kg-' s • A
Magnettakistus V
Rm ses magnetahelas kohta Wb
~ CD
O — magnetvoog samas ahelas
2 2
Magnetlaeng ehk mag- A A — magnetvälja töö magnetlaen- veeber Wb m • kg • s - • A->
Qm gu nihutamisel mööda lõiku, mil-
netpooluse tugevus ~ F
lel magnetomotoorjõud on F
2 3
Näivvõimsus Pn- = U1 U ja / vahelduvvoolu pinge ja voo- volt-amper V A m kg-s-
lutugevuse efektiivväärtused
2 3
Reaktiivvõimsus Pr == UI sin rf cp — faasinurk pinge ja voolu vahel varr var m kg•s~
 Tabel 10.3 (järg)

1 2

2
(amper-ruut- A m ^
| meeter
2
Magnetmoment 5 — tasase voolukontuuri pindala '^džaul tesla m A
ikohta
f 1
Laeng A — elektrivälja töölaengu nihuta- kulon C s A
misel mööda lõiku, mille otsteva-
heline pinge on U; I — voolutu-
gevus, mille korral laeng q läbib
juhi ristlõiget aja t jooksul
- 2
Laengu pindtihedus laeng q ühtlaselt jaotatud pindalal 5 kulon ruut- C m •s•A
meetri kohta 2
m
- 3
Laengutihedus laeng q ühtlaselt jaotatud ruuma- kulon kuup- C m s•A
meetri kohta 3
las V m
1 4 2

Mahtuvus &U — juhi potentsiaali muutus farad F m-2 kg- s -A

laengu muutmisel A<7 võrra tin-
gimusel, et teiste juhtide potent-
siaalid ei muutu
Elektrilise induktsiooni voog läbi laengut q sisaldava sule- kulon C s- A
voog tud pinna
2

Elektriline induktsioon induktsiooni voog N läbib pinda 5, kulon ruut- c m- • s • A

mis on risti homogeense elektri- meetri kohta 2
m
väljaga
4 2
Absoluutne elektriline E — elektrivälja tugevus farad meetri F m - 3 . kg-i. s •A
Iäbitavus kohta m
- 2 _ 1
Vektorpotentsiaal rot A = B j tesla-meeter T-m ni • kg • s A
 MKSA põhiühikud on meeter, kilogramm, sekund ja amper.
Kõik ratsionaliseeritud MKSA mõõtühikud langevad kokku Sl
mõõtühikutega, nii et ratsionaliseeritud MKSA süsteem osutub
lihtsalt üheks Sl osaks.
MKSA ratsionaliseerimata varianti on kasutatud suhteliselt
h a r v a . E n a m u s ratsionaliseerimata MKSA mõõtühikutest langeb
kokku Sl mõõtühikutega. T ä h t s a m a d erandid on j ä r g m i s e d (vasakul
ratsionaliseerimata MKSA mõõtühikud, paremal Sl mõõtühikud):

H
1 MKSA M =4n
m
1 ]
1 MKSA £

a
4JI m
1 MKSA g = 4n Wb
1 MKSAH 1 A
4n m
1 MKSA = — F A
4JI
1 A
1 MKSA R =
4n Wb
1 C
1 MKSAD 2
4JI m

1 MKSAv = — C
4JI
Sel ajal, kui kasutati veel MKSA mõlemat varianti, eristati
neid v a r i a n t e kirjapildis tärni abil. Ratsionaliseeritud süsteemi
korral kirjutati süsteemi tähis ja läbitavustest olenevate füüsika-
liste suuruste tähised t ä r n i g a : MKSA* E * H* jne. Ratsionalisee-
0

rimata süsteemi kasutades kirjutati samad tähised ilma tärnita.

10.4. CGSE, CGSM ja CGS elektrimõõtühikud. CGSE laengu-
ühik franklin a v a l d a t a k s e CGS mehaanikaühikute kaudu Coulombi
2
seaduse võrrandi F = q\q /r (vaakum) abil. CGSE on CGS elektro-
2

staatiline variant. Kõik CGSE mõõtühikud tuletatakse laenguühiku

avaldist k a s u t a d e s võrdetegurita defineerivate võrrandite abil.
CGSE on koostatud nii, et elektrivälja tugevus ja elektriline
induktsioon v a a k u m i s oleksid võrdsed ja vaakumi elektriline läbita-
vus eo võrduks ühega. Magnetvälja tugevus ja magnetiline indukt-
sioon vaakumis osutuvad aga erinevateks ja vaakumi magnetilise
2
läbitavuse u väärtuseks tuleb l/c , kus c on elektrodünaamiline
0

konstant. Teatavasti on c võrdne valguse kiirusega vaakumis.

CGSM voolutugevuse ühik bioo avaldatakse CGS mehaanika-
ühikute kaudu veoluga juhtmete vahelise jõu võrrandi F/l=2Ii f /d2

(vaakum) abil. Arv 2 on siia võrrandisse võetud selleks, et teised

 CGSE, CGSM ja CGS elektrimõõtühikute arvväärtused S l järgi

Füüsikaline suurus CGSE CGSM CGS

10
Voolutugevus / «3,33-10- 10

Pinge U 10- c«300 8

10
Takistus R 1 0 - c « 9 - IO 9 2 11
IO" 9

9
10
Juhtivus G -^-«1,11
2
io- 12
io- 9

c
5
10 6
Voolutihedus j — «3,33 - 10- 10 5
E
c
Elektrivälja tugevus E 1 0 - c « 3 - 10 6 4
io- 6
E
11
Eritakistus q 1 0 - c « 9 - 10 n 2 9
io- E
11
10 1 0
Erijuhtivus \ -^-«1,11
2
io- 10" E
c
Magnetvoog (D 10" c«300 8
IO" 8
M
Induktiivsus L 9
1 0 - c « 9 - 10 2 11
io- 9
M
Magnetiline induktsioon B 4
1 0 - c « 3 - 10 6
io- 4
M
10
Magnetomotoorne jõud V *2,65- 1 0 - " -0.796 M
4JTC 4.1
3
10 IO 3

Magnetvälja tugevus H *2,65- 1 0 - 9

— «79,6 M
4JT C 4.1
Magnetiline läbitavus u. a 4JT- 1 0-- cC «« l1,,11 3 10 77 22 15
4.1 10- «1,26- io-
7 6
M t

9
10 1 4 10 9

Magnettakistus R '8,85- 1 0 - 7 M
m
4JTC 2
- : — « 7 , 9 6 - 10
Magnetlaeng q 8 3
4Jt
m An 10- c«3,77 10 8
4.i= 1 0 " « 1 , 2 6 - i o - 7
M
10- 1 4

Magnetmoment m «3,33- 10- io- 3

M
c
J0_
Laeng q *3,33- 10-'° 10 E
c
5
10 6

Laengu pindtihedus a «3,33 IO" IO 5

E
c
7
10 4

Laengutihedus q «3,33- 1 0 - 10 7
E
c
9
10 1 2

Mahtuvus C «1.11 10- 10 9

c 2
E
 Tabel 10.4.1 (järg)

1 2 3 4

Elektrilise induktsiooni 10 10 ^
«2,65- 10- 11
; 0,796 E
voog N 4JT C 4jt
5 5
10 7
10 3
Elektriline induktsioon D «2,65 10- «7,96 10 E
4JI C 4jt
1 11
10' 1 2
10
Elektriline läbitavus e «8,85- 10-
2
«7,96 10 9
E
a
4rt c 4JI
Vektorpotentsiaal A 2
10" c « 3 - 1 0 4
IO- 2
M

võrrandid oleksid lihtsamad. C G S M on CGS magnetiline variant.

Kõik C G S M mõõtühikud tuletatakse voolutugevuse ühiku avaldist
kasutades võrdetegurita defineerivate võrrandite abil.
Süsteemis C G S M on magnetvälja tugevus ja magnetiline
induktsioon vaakumis teineteisega võrdsed, elektrivälja tugevus ja
elektriline induktsioon a g a erinevad. Vaakumi läbitavuste väärtu-
2
sed on a = 1 ja s o = l / c .
Q

CGS variantidest kõige k a s u t a t a v a m on sümmeetriline CGS ehk

Gaussi süsteem (tähis lihtsalt C G S ) . Sümmeetriline CGS on süs-
teemide C G S E ja C G S M kompromissühendus. Elektrostaatika ja
alalisvoolu osas langevad CGS mõõtühikud kokku CGSE mõõt-
ühikutega, m a g n e t i s m i osas a g a CGSM mõõtühikutega. Laengu-
ühikuks on franklin, voolutugevuse ühikuks franklin sekundis.
Kõigi elektrostaatiliste suuruste mõõtühikud tuletatakse võrdetegu-
rita võrrandite abil. Magnetiliste suuruste mõõtühikute defineeri-
vad võrrandid a g a sisaldavad võrdetegureid. Need on valitud para-
jasti nii, et mõõtühikud langeksid kokku C G S M mõõtühikutega.
Sümmeetrilises süsteemis võrduvad vaakumi elektriline läbita-
vus ja magnetiline läbitavus mõlemad ühega.
Kõiki kolme kirjeldatud mõõtühikute süsteemi kasutatakse
ainult ratsionaliseerimata kujul.
C G S E , C G S M ja C G S mõõtühikute suhted Sl mõõtühikutega on
n ä i d a t u d tabelis 10.4.1. Täht c tähistab siin elektrodünaamilise
konstandi a r v v ä ä r t u s t CGS järgi:
10
c = 2,99793 10 .
CGS mõõtühikud langevad kokku kas CGSE või CGSM mõõtühi-
kutega. Tähed E või M tabeli 10.4.1 viimases veerus näitavad,
kumma süsteemi mõõtühik tuleb parajasti võtta.
Iseseisva nimega CGSE, C G S M ja CGS mõõtühikute nimed on
esitatud tabelis 10.4.2. ü l e j ä ä n u d mõõtühikud k a n n a v a d nendest
nimedest tuletatud liitnimetusi. Kui pidada meeles järgmised
suhted:
8
10 M x = l Wb
4
10 G s = 1 T
4jt G b = 1 0 A
 Tabel 10.4.2
CGSE, CGSM ja CGS lihtnimetusega elektrimõõtühikud

Füüsikaline suurus Süsteem Mõõtühik

nimetus lüh.

Voolutugevus CGSM bioo Bi

Magnetvoog CGSM, CGS maksvell Mx
Magnetiline induktsioon CGSM, CGS gauss Gs
Magnetomotoorne jõud CGSM, CGS gilbert Gb
Magnetvälja tugevus CGSM, CGS örsted Oe
Induktiivsus CGSM, CGS sentimeeter cm
Laeng CGSE, CGS franklin Fr
Mahtuvus CGSE, CGS sentimeeter cm

4jt Oe = 1 kA/m 3 Fr/s « 1 nA

1 c m = 1 nH
L i erg/Fr^300 V
l B i = 10A 9cm ~10pF,
c

siis on üsna hõlpus mõõtühikuid teisendada ka tabeli 9.4.1 abita.

10.5. Elektriõpetuse võrrandid. Erinevates mõõtühikute süstee-
mides sisaldavad elektriõpetuse võrrandid erinevaid võrdetegureid.
Tähtsamad elektriõpetuse võrrandid Sl ja Gaussi süsteemis on esi-
tatud tabelis 10.5. Erinevalt tabelist 10.4 tähistab c siin elektro-
10
dünaamilist konstanti, mille v ä ä r t u s on 2,99793 10 cm/s.
Ratsionaliseerimata MKSA võrrandeid on hõlpus tuletada rat-
sionaliseeritud MKSA või Sl võrranditest. Selleks on tarvis vaa-
deldavas Sl võrrandis teha asendused:

6a
6a - >
4jt
H
4 jt

V
4JI (10.5.1)

4 jt

D
D
4 jt
N
N
4ji
 Elektriõpetuse võrrandid

Sl CGS Selgitused

1 2 3

u= RI U = RI Ohmi seadus

l l — juhtme pikkus, 5 — ristlõike

pindala, q — aine eritakistus

Magnetomotoorne jõud pinda 5 , mi-

da läbivad voolud / , piiravas kin-
nises magnetkontuuris

-> -> ->

IdlXr ,T? / d / X r Vooluelemendi Idl magnetvälja tu-
dti 3 an = -— -»
4nr cr 3

gevus; vektor r algab dl asu-

kohast ja lõpeb dH asukohas

I Sirgvoolu magnetvälja tugevus

2nr cr (juhtmest kaugusel r)

I _ 2JT/ Magnetvälja tugevus ringvoolu

H= H

2r cr tsentris; r — raadius

nl „ Annl Magnetvälja tugevus lõpmatu pikas

H= n— ,
l solenoidis; n — keerdude arv pik-
kusel /
->
fi = Magnetiline induktsioon; u. = [iu.o
a

-» ^ -» -» ->
f = IdlxB Vooluelemendile Idl mõjuv jõud
c

Uh F 2/,/ 2 Paralleelsete sirgjuhtmete vaheline

/ = = t A o
2Hd jõud pikkuse / kohta, d — juht-
metevaheline kaugus

1 dO Indutseeritud emj.; CD — juhtme-

8 = —
dt c dt kontuuri läbiv magnetvoog
 Tabel 10.5 (järg)

1 2 3

<$ = LT LI Magnetvoog läbi pooli, mille induk-

<D = tiivsus on L
c

L dl Endainduktsiooni emj.
e -
e L —
L
£=
~ ~ dt c dt2

2 2
. nr n 4n r n 2 2 2
Pika ( / > 0 solenoidi induktiivsus;
L = Ha —J L= 14 / — solenoidi pikkus, r — raa-
/
dius, n — keerdude arv
V= R® m V= Magnetahela Ohmi seadus; V —
magnetomotoorne jõud, Rm —
magnetiline takistus, O — mag-
netvoog
/ Magnetahela magnetiline takistus;
Rm= — f t Rm l — pikkus, 5 — ristlõike pindala

n I 4jt«/ Magnetiline induktsioon n keeruga

B B= haaratud suletud magnetahelas,
SR m
mille ristlõike pindala on 5 ja
magnetiline kogutakistus R m

4ji^ 2
Suletud magnetahelaga pooli induk-
L= tiivsus; n — keerdude arv, R —
Rm Rm m

magnetiline kogutakistus
A=qU A = qU Laengu q nihutamise töö;
U — pinge lõigu otste vahel

-» -> -» Seisvale laengule elektriväljas mõ-

F= juv jõud
F=qE 9 £
-> -> Elektrostaatilise välja tugevuse ja
E= —grad U E = —grad U potentsiaali seos
-> -> -> Elektriline induktsioon; e = £e
a 0
0 = e£
D= eE a

Elektrilise induktsiooni voog läbi

kinnise pinna, mis sisaldab laen-
guid q
= 4xc S 1
c7
V

E- q
£= q Punktlaengu elektrivälja tugevus
2
4jte r a er 2
kaugusel r
4xca Väljatugevus juhtiva pinna kohal,
£=
e a e mille pindlaengutihedus on a

(7= J7_ Punktlaengu elektrivälja potentsiaal

q
U-
4ne r a er kaugusel r

F
F= Coulombi seadus
2
Am r a er 2
 Tabel 10.5 (järg)

C=4m r a
C=er Kera mahtuvus
ES a eS Tasakondensaatori mahtuvus; S —
C = pindala, d — katetevaheline kau-
d And
gus
2JXEQ/ ei Pika (l~>r — r )
2 x silinderkondensaa-
C = C = tori mahtuvus
ln — 21n^

c Kadudeta võnkeringi omavõnkesage-

F
f= dus
2JIYLC 2rifiC

rot t = c rot £ = — ^j-

div Z) = Q div D=4nQ

Maxwelli võrrandid
div 5 ~ = 0 div 5 = 0

c rot H = Anj +
rot H=]+

+
I• 7*" ÕQ Pidevuse võrrand
div J - - - ^ div ; = - ^ -

Ohmi seadus kõrvaliste energiaalli-

£= / Y
E=vj kate puudumise korral; y — eri-
juhtivus
Staatiline magnetväli homogeenses
? JL|£X/. D Y keskkonnas; r on suunatud H
L ; r
punktist dV punkti
Staatiline elektriväli homogeenses
L'= -±-\*-dV U=- ^-dV keskkonnas
•im a r e J r
Elektrodünaamilise jõu ruumtihe-
J=qE+JXB' ixB dus
f= E+Q

Punktlaengule mõjuv jõud (Lorentzi

F= q(E+vXB) -t ft, vXB\ jõud)
F = S E +
* \ — )
->--V ->-->- Elektromagnetilise välja energia
ED+BH ED + BH tihedus
jü — v
8n
Energiavoo tihedus (Poyntingi vek-
S=ExH 5 = --EXH tor)
An
Elektromagnetiliste lainete faasi-
kiirus
Vea Ma \ eu.
Kui võrrand teisenduse (10.5.1) kohaselt asendamisele kuuluvaid
suurusi üldse ei sisalda, siis on võrrandi kuju ratsionaliseerimata
süsteemis sama mis ratsionaliseeritud süsteemis.
Ratsionaliseerimata MKSA võrranditest on kerge tuletada
CGSE või CGSM võrrandeid. CGSE võrrandi saamiseks on tarvis
teha veel järgmised asendused:

8a

JXa

(10.5.2)
80

Ho

CGSM võrrandi saamiseks a g a järgmised asendused:

E
8 ->—R-
a

2
c

(10.5.3)
1
80

Leiame näiteks sirgvoolu magnetvälja tugevuse võrrandi ratsio-

naliseerimata MKSA süsteemis:

Sl MKSA (ratsionaliseerimata)
/ (10.5.1) H I
H =
2nr 4n 2nr
P ä r a s t t a a n d a m i s t saame tulemuseks H = 2I/r. Viimane võrrand
kehtib ka CGSE ja CGSM süsteemis, sest ta ei sisalda üiitki teisen-
duste (10.5.2) ja (10.5.3) kohaselt asendamisele kuuluvat suurust.
Lorentzi jõu valem F = q(E + vXB) ei sisalda ühtki teisenduste
(10.5.1), (10.5.2) ja (10.5.3) kohaselt asendamisele kuuluvat suu-
rust ning tema kuju on süsteemides MKSA, CGSE ja C G S M sama
kui süsteemis SL
Magnetvälja tugevust ja induktsiooni siduv võrrand teisendub
järgmiselt:
 4JI

ja tema kuju osutub ratsionaliseerimata MKSA-s s a m a k s kui SI-s.

Kui soovime üle minna, tuleb läbi teha teisendus (10.5.2):

( 1 Q 5 2 )
~R -Z - - > o * H

B = aH a B = —— ii
2
c
Süsteemi C G S M üleminekuks kasutatakse teisendust (10.5.3):
- - (10.5.2) - -
ts = \x ii
a >ö = [in.
Viimase näitena tuletame Coulombi seaduse valemi süsteemis
CGSM:
Sl —r>MKSA (ratsionaliseerimata) >• CGSM
qq
x 2 (10.5.1) c qiq 2 (10.5.3) n _ qq
x 2
p __ \ / ) p v , ^ p

11. VANAD MÕÕTÜHIKUD

11.1. Inglise ja USA mõõtühikutest. Inglise mõõtühikud on

mitusada a a s t a t v a n a d . USA võttis üle enamiku inglise mõõtühi-
kuid. Rahvuslike etalonide juhuslike erinevuste tõttu erinesid USA
ja inglise samanimelised mõõtühikud varem teineteisest kuni
sajandik protsenti. Mõõtühikute eristamiseks lisati neile tarviduse
korral sulgudes tähed UK (United Kingdom) või US (United Sta-
t e s ) . Märksa erinevad inglise mõõtühikutest ainult USA ruumala-
mõõtühikud.
1956. a. kinnitas Rahvusvaheline Standardiseerimisorganisat-
sioon ISO soovituse R 31, kus muu h u l g a s on esitatud ka ülemineku-
tegurid USA ja inglise mõõtühikute n i n g meetermõõdustiku mõõt-
ühikute vahel. Neid üleminekutegureid käsitatakse kui mõõtühikute
definitsioone meetermõõdustiku baasil. Soovituses R 31 loetakse
USA ja inglise samanimelised mõõtühikud (välja arvatud ruumala-
mõõtühikud) võrdseteks.
Nii I n g l i s m a a l kui ka USA-s on v a n a d mõõtühikud veel üld-
t a r v i t a t a v a d . Ainult teaduses on meetermõõdustik suutnud v a n a
mõõdusüsteemi kõrvale tõrjuda.
Allpool on USA ja inglise mõõtühikute n i n g meetermõõdustiku
mõõtühikute suhted esitatud ISO soovituse R 3 1 järgi, kuid niipalju
ümardatult, et esitatud arvud pole vastuolus USA ja inglise mõõt-
ühikute v a r a s e m a t e v ä ä r t u s t e g a (viimane esitatud küirmendkoht
võib kõikuda mõne ühiku v õ r r a ) .
 11.2. USA ja inglise pikkus- ja pindalaühikud. Pikkuse põhi-
ühikuks on j a l g {foot, lühend ft):
1 ft = 0,3048 m.
ISO soovituses R 31 loetakse suhe 0,3048 täpseks. Muud tuntumad
pikkusühikud on järgmised:
jard (yard): 1 yd = 3 ft =0,9144 m
rod (=perch =pole): 1 rd = 5,5 yd = 5,029 m
furlong: 1 f u r = 4 0 r d = 2 0 1 , 2 m
miil (mile): 1 mile = 8 f u r = 1,609 km

toll (inch): 1 i n = ^ ft = 25,40 mm

liin (Une): 1 line = ^ in = 2,117 mm.

Pindala mõõtmisel kasutatakse ruutühikuid (nimetused moodus-
tatakse eessõna square abil):
2 2
1 in = 645,2 m m
2 2
1 ft =0,09290 m
2 2
1 yd =0,8361 m
2 2
1 rd -25,29 m
Maamõõtmisel kasutatakse erilisi pindalaühikuid:
2 2
rood: 1 rood = 40 r d = 0,1012 ha = 1012 m
2 2
aaker {aere): 1 A = 160 r d = 0,4047 ha = 4047 m
11.3. USA ja inglise massiühikud. Massi mõõtmisel on kõige
kasutatavam kaubanduslik süsteem avoirdupcis. Väärismetallide ja
vääriskivide kaalumisel tarvitatakse teist süsteemi, mille nimeks on
troy. Kolmas süsteem on kasutusel apteegiasjanduses.
Kõik kolm süsteemi on üksteisega seotud ühe ühise ühiku kaudu.
Selleks on g r a a n (grain, lühend g r ) :
1 gr = 64,80 mg.
Massi põhiühikuks on avoirdupois n a e l (pound, lühend lb,
tarviduse korral lisatakse ka süsteemi märk a v ) :
1 lb = 7000 gr = 0,4536 kg.
Nii USA-s kui ka Inglismaal on ühtviisi tarvitusel avoirdupois
mõõtühikud:

unts {ounce): 1 o z = ^ lb = 28,35 g

drahm (dram): 1 d r = ^ o z = 1,772 g.

USA-s on levinud «lühikesed» massiühikud.

Lühike tsentner (short hundredweight; cental):
1 sh c w t = 1 0 0 lb = 45,36 kg.
 Lühike tonn (short ton):
1 sh t n = 2 0 sh cwt = 907,2 kg.
Inglismaal t a r v i t a t a k s e «pikki» massiühikuid, mis on tekkinud
28 n a e l a g a võrduva quartefi (12,70 kg) baasil:
pikk tsentner: 1 long c w t = 112 lb =50,80 k g
pikk tonn: 1 long tn = 20 long c w t = 1016 kg.
T ä h t s a m a d troy mõõtühikud on järgmised:
troy pound 1 lb t = 5760 gr = 0,3732 kg

troy ounce: 1 oz t = j ^ l b t = 31,10 g

pennyweight: 1 d w t = ^ o z t = 1,555 g.
USA apteeginael ja apteegiunts on võrdsed samanimeliste troy
mõõtühikutega.
Inglismaal kasutati apteegimõõtude tuletamisel alusena inglise
meditsinaalnaela, mis võrdub avoirdupois n a e l a g a .
11.4. USA ruumalaühikud. Ruumala mõõtmisel võib tarvitada
pikkusühikutest tuletatud kuupühikuid:
3 3
1 i n = 16,39 c m
3 3
1 ft = 28,32 d m
Rohkem t a r v i t a t a k s e a g a erilisi ruumalaühikuid. Anuma ruumala
ja vedelikuhulga mõõtmisel kasutatakse ühikuid:
3
gallon: 1 gal = 3785 c m
3
quart: 1 q t = ^ gal = 946,3 c m
3
pint: 1 p t = i g a l = 473,2 cm
o
3
gill: 1 g i = ^ g a l = 118,3 cm .
Apteegimõõtude hulka kuuluvad veel j ä r g m i s e d vedeliku ruumala
mõõtühikud:
3
fluid ounce: 1 fl. o z = ^ p t = 29,57 c m
3
fluid dram: 1 fl. d r = -gfl. oz = 3,697 c m
3
minim: 1 m i n = ^ f l . dr = 61,61 m m
Nafta mõõtmiseks on spetsiaalne ühik:
3
1 barrel = 42 gal = 159,0 dm .
3
M u u d e vedelike mõõtmisel on barreli v ä ä r t u s 31,5 g a l = 119,2 dm .
Kuivainete mõõtmisel k a s u t a t a k s e s a m a d e nimetustega, a g a
hoopis teiste v ä ä r t u s t e g a ruumalaühikuid:
3
dry pint: 1 dry pt = 550,6 c m
3
dry quart: 1 dry q t = 2 dry pt = 1,101 d m
 3
peck: 1 pk = 16 dry p t - 8,810 d m
3
bushel: 1 bu = 64 dry p t = 3 5 , 2 4 d m
3
dry barrel: 1 dry bbl = 2 1 0 d r y p t = 115,6 d m
11.5. Inglise ruumalaühikud. Inglise imperiaalgallon võrdub
10 lb puhta vee r u u m a l a g a temperatuuril ~ 1 5 ° C . Tähtsamate
mõõtühikute väärtused on järgmised:
3
imperial gallon: 1 g a l = 4 , 5 4 6 d m
3
quart: 1 q t = ^ g a l = 1137 c m
3
pint: 1 pt = g gal = 568,3 c m
3
gill: 1 gi = ^ gal = 142,1 c m
3
peck: 1 pk = 2 gal =9,092 d m
3
bushel: 1 bu = 8 gal = 36,37 d m
3
hogshead: 1 hhd = 63 gal = 286,4 d m
11.6. USA ja inglise mehaanika- ja soojusmõõtühikud. USA ja
inglise mehaanikaühikud avaldatakse jala, naela ja sekundi kaudu
just samuti n a g u Sl ühikud meetri, kilogrammi ja sekundi kaudu.
2
Jõudu, mis annab ühele naelale kiirenduse 1 ft/s , nimetatakse
paundaliks (poundal, lühend pdl) Ühele naelale mõjuvat
normaalraskusjõudu nimetatakse jõunaelaks (pound weight,
lühend lbf). Nende mõõtühikute väärtused on j ä r g m i s e d :
1 pdl = 0,1383 N
1 lbf = 4,448 N.
Inglise hobujõud
l b f f t
1 hp = 550 = 745,7 W
s
Temperatuurivahe mõõtühikuks on F a h r e n h e i t i kraad:

1 degF=|-K.
J ä ä sulamispunkt on Fahrenheiti s k a a l a s 32°, temperatuuri arv-
väärtused Celsiuse skaala järgi t ja Fahrenheiti skaala j ä r g i f
c F

on seotud järgmiselt:

*c= | ( ' F - 3 2 ) ,

f = 32+
F |r .
c

Fahrenheiti skaala tähis on °F

Fahrenheiti skaalaga on kooskõlastatud absoluutne termo-
dünaamiline Rankine'i skaala (skaala tähis °R). Rankine'i ja
Kelvini skaalad on võrdelised, neid seob suhe
 9°R = 5 K .
Briti soojusühik (British thermal unit, lühend Btu) on definee-
ritud nii, et vee erisoojus tuleks 1 Btu/(lb deg F ) :
1 B t u = 1055 J.
11.7. Meremõõtühikud. Meremiil on m a a meridiaani ühe kaare-
minuti pikkus. ISO soovituses R 31 on meremiil defineeritud seosega
1 meremiil = 1852 m ( t ä p s e l t ) .
1 kaabeltau on 0,1 meremiili. 1 faatom on 6 j a l g a , see on 1,829 m
3
1 registertonn on r u u m a l a 100 kuupjalga, see on 2,832 m .
1 sõlm on kiirus 1 meremiil tunnis, see on 0,5144 m/s.
11.8. Trükitehnilised mõõtühikud. Trükitehnilise pikkusühikute
süsteemi põhiühikuks on punkt (lühend p) USA-s ja Inglismaal

1 p = - i ^ - in == 0,3528 mm,

meil a g a
1 p = 0,376 mm.
12 punkti on cic ehk pica. 48 punkti on k v a d r a a t (lühend k v ) .
11.9. Vanad vene mõõtühikud. Vene pikkusühikud liin, j a l g ja
toll on võrdsed samanimeliste inglise pikkusühikutega. Tunti veel
j ä r g m i s i pikkusühikuid:
1 arssin = 28 tolli = 0,7112 m
1 verssok = ~ arssinat = 44,45 mm
1 süld = 3 a r s s i n a t = 2 , 1 3 4 m
1 verst = 500 sülda = 1,067 km.
Maamõõtmisel oli t a r v i t a t a v a i m pindalaühik tessatin (tiin) :
1 tessatin = 2400 r u u t s ü l d a = 1,093 ha.
Vedelike r u u m a l a mõõtmisel tarvitati järgmisi ühikuid:
3
1 toop =1,230 d m
3
1 p a n g = 10 toopi = 12,30 d m
3
1 tünder = 40 p a n g e = 4 9 2 , 0 dm .
Toop võrdub definitsiooni kohaselt kolme vene naela vee ruum-
alaga.
Kuivainete mõõtmisel tarvitati teisi ruumalaühikuid:
3
1 karnits = 3,27 d m
3
1 setverik = 8 k a r n i t s a t = 26,4 d m
3
1 setvert = 8 setverikku = 210 d m
Massi põhiühik nael võrdub 0,4095 kg.
Teisi massiühikuid:
1 dool = i s o l o t n i k k u = 44,43 m g
 1 s o l o t n i k = gg n a e l a = 4 , 2 6 6 g
1 lood = 3 solotnikku = 12,80 g
1 puud = 40 naela = 16,38 k g
1 perkovits = 10 puuda = 163,8 kg.
11.10. Apteegimõõtühikud. Vene ja Eesti apteegiasjanduses
oli möödunud sajandil ja käesoleva sajandi algul põhiühikuks
meditsinaalnael:
1 meditsinaalnael (libra) = 3 5 0 , 8 g.
Väiksemad massiühikud olid j ä r g m i s e d :

1 u n t s (uncia) = med. naela = 29,23 g

1 d r a h m (drachma) = —^— untsi = 3,652 g

8
1 skruupel (scrupulum) = —i— drahmi = 1,218 g
o

1 g r a a n (granum) = - i j - skruuplit = 60,90 mg.

Neid mõõtühikuid võis k a s u t a d a koos kordsust t ä h i s t a v a t e eesliide-

tega sesqui (V2). semi ehk semissis (V2), triens
l
quadrans ( U), sexians (VÖ). octans ( 7 ) , decima (V10) •
8

11.11. Eestis kasutatud vanad mõõtühikud. Keskajal kasutati

Eestis väikese levikupiirkonnaga (ühe linna ümbrus) kohalikke
mõõtühikuid. 18. sajandil tõrjusid Põhja-Eestis Tallinna ja Lõuna-
Eestis (endisel Liivimaal) Riia mõõtühikud teised kõrvale. 1845. a.
kehtestati Eestis ametlikult vene mõõtühikud. Vene mõõtühikute
kõrval jäi tarvitusele hulk endisi mõõtühikuid, mis enamasti seati
täisarvulistesse suhetesse vene mõõtühikutega. Vene mõõtühikud
kehtisid Eestis 1929. a a s t a n i , seega kauem kui Venemaal.
Vanadel mõõtühikutel polnud seaduslikku alust, eri aegadel ja
eri kohtades omistati neile erinevaid v ä ä r t u s i ja isegi mõõtühikute
suhted olid ebastabiilsed. J ä r g n e v a l t esitatud ligikaudsed andmed
v a s t a v a d enam-vähem möödunud sajandi lõpul kasutatud mõõtu-
dele.
V a n a d e s t pikkusühikutest on t ä h t s a i m küünar. Põhja-Eestis
kujunes küünra v ä ä r t u s e k s 12 verssokit, see on 53 cm. Lõuna-Eestis
oli küünar 2 j a l g a ehk 61 cm pikk. Niisama pikk on maamõõdu-
küünar. Preisi tollküünra pikkus on 67 cm.
Sõna «kortel» tähendab veerandit. Pikkusühik kortel on veerand
küünart.
Vene sülda nimetati raudsüllaks. Vana süld ehk lihasüld on
6 j a l g a (183 cm) pikk.
Penikoorma v ä ä r t u s e k s loeti 7 versta, see on 7,5 km.
 Põllupinna loomulikuks mõõtühikuks on maatükk, mille täis
külvamiseks kulub mahuühik vilja. Vanu pinnaühikuid nimetatak-
segi m a h u ü h i k u t e j ä r g i . V a n a tallinna t ü n d r i m a a oli veidi üle
0,6 ha. Uus tallinna t ü n d r i m a a loetakse võrdseks poole tiinuga, see
on 0,55 ha.
Tallinna t ü n d r i m a a j a g u n e b kolmeks tallinna v a k a m a a k s
ä 0,18 ha. Riia v a k a m a a võrdsustati kolmandiku tiinuga, see on
2
0,36 ha. Riia v a k a m a a j a g a t a k s e 25-ks k a p a m a a k s ä 145 m , Riia
t ü n d r i m a a on 35 k a p a m a a d ehk 0,51 ha.
Vedelike r u u m a l a t u n t u m a d mõõtühikud on toop, ankur ja aam.
Tallinna toobi m a h t on umbes 1,1 1, riia toobi maht 1,3 1. Tallinna
ankur ja riia ankur sisaldasid erineva arvu toope ja olid peaaegu
võrdsed: ca 38 1. Nende kõrval tunti ametlikku vene ankrut
(3 p a n g e = 37 1), preisi ankrut (34 1), hamburgi ankrut (36 1) ja
rootsi ankrut (39 1) Tallinna ja riia aam võrdusid ligikaudu
150 liitriga.
Ruumalaühik kortel on veerand toopi.
Kuivainete mõõtmiseks kasutati teisi ruumalaühikuid. Tuntuim
nendest on vakk. Tallinna vakk võrdsustati viiendiku setvertiga,
see on 42 1. Tallinna vakk j a g a t i kolmeks külimituks ä 14 1, külimit
kaheks matiks ä 7 1. 3 tallinna vakka moodustab tallinna tündri
3
(126 1). Tallinna säilitus ükskõik millist vilja on 24 tündrit (3 m ) ,
3
tallinna säilitus soola a g a 18 tündrit (2,3 m ) .
Riia vakk võrdsustati kolmandiku setvertiga, see on 70 1. Riia
3
säilitus rukist on 45 vakka (3,15 m ) , riia säilitus nisu või otra —
3
48 vakka (3,35 m ) , riia säilitus linnaseid, kaeru või herneid aga
3
60 vakka (4,2 m ) .
Massiühik leisik võrdub poole puudaga (8 k g ) . S a a d heinu on
10 leisikat (80 k g ) , koorem heinu — kolm saadu (240 kg)
Enne vene mõõtühikute kasutuselevõttu tunti massiühikuna
marka. Rahvusvahelist tähtsust omas pikka aega stabiilsena püsi-
nud kölni m a r k (234 g ) . Selle mõõtühiku nimetus on säilinud
omal ajal levinud kaalu, m a r g a p u u nimes.

12. KONSTANDID

12.1. Matemaatilised konstandid.

jt = 3,14159 — = 0,318310
JI

2 ^ = 6,28319 _L = 0,159155
2n
4n= 12,5664 _L = 0,079577
4JI

6* 83
 4jt
= 4,18879 0,238733
4n

jt = 1,57080 _2_ 0,636620

Y jt

jt = _3_
1,04720 0,954930
jt
~3~
_4_
JI = 0,78540 1,273240
jt
T
Jt = _6_
0,52360 1,909859
T jt
n 2
= 9,86960 1
2
0,101321
jt

in = 1,77245
0,564190
* jt
3
j/ji = 1,46459
1 0,682784
V- -
f Jt
1,61199 = 0,620350
i° = 0,017453 rad 1 rad = 57,2958°
1' = 0,000291 rad 1 rad = 3437,75'
1" = 0,000005 rad 1 rad = 206265"
2,71828 l
e~ = 0,367879
j2 — 7,38906 0,135335

2
e = 1,64872 0,606531
JI

2
e = 4,81048 2
0,207880
e* = 23,1407 0,043214
e* = 2
535,492 -2"
0,001867
ln 10 = 2,30259 Ige = 0,434294

12.2. Füüsikaliste konstantide täpsus. Füüsikaliste konstan-

tide mõõtmisele ja arvutamisele pühendatud uurimistöödes kirjel-
datakse kasutatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid n i n g esitatakse
mõõtmistulemus koos m õ õ t m i s t ä p s u s e h i n n a n g u g a k u j u l x = x ±/\x. 0

Niisugusest uurimistöö publikatsioonist saab enamasti aru, mida

tähendab p ä r a s t märki ± kirjutatud arv AA:. See arv võib tähendada
mõõtmistulemuste standardhälvet, mingit s t a n d a r d h ä l b e kordset
või piirviga mingi u s a l d a t a v u s e korral. Sekundaarsetes publikat-
sioonides (õpikud, k ä s i r a a m a t u d jne.) esitatakse konstantide väär-
tusi samuti kujul x = x ±Ax, 0 kuid u n u s t a t a k s e tavaliselt nimeta-
mata, mida tähendab Ax. E n a m a s t i tähendab Ax lihtsalt standard-
hälvet. Kui süstemaatilised vead puuduvad ja juhuslike vigade
jaotus on normaalne, on s t a n d a r d h ä l v e ligikaudu võrdne piirveaga
68% u s a l d a t a v u s e korral. Mõnes r a a m a t u s , näiteks füüsika entsük-
lopeedilises sõnastikus tähendab Ax aga kolmekordset standard-
hälvet, millele v a s t a b nimetatud eeldustel 99,7% u s a l d a t a v u s .
Füüsikaliste konstantide mõõtmise ajalugu näitab, et mõõtmis-
vea süstemaatiline komponent võib olla ootamatult suur ja kons-
tandi v ä ä r t u s e tegelik viga ületab kolmekordset standardhälvet
märksa suurema kui 0,3% tõenäosusega.
Käesolevas p a r a g r a h v i s tähistab AA: kõikjal kolmekordset
standardhälvet. V e a h i n n a n g u t a esitatud arvud on ü m a r d a t u d nii-
viisi, et AA: ei ületa viimase tähendusega kümnendkoha ühikut.
12.3. Füüsikalised konstandid. T ä h t s a m a t e füüsikaliste kons-
tantide väärtused on esitatud tabelites 12.3.1 ja 12.3.2. Esitatud
andmed on pärit Gruusia NSV TA Teadete 53-nda köite (1969. a.)
teises numbris avaldatud L. Tšetšelašvili artiklist, füüsika
entsüklopeedilisest sõnastikust ja r a a m a t u s t [11].

Tabel 12.3.1
Väljakonstandid ja elementaarosakeste konstandid

Nimetus Väärtus

2
N m
Gravitatsioonikonstant G = (6,670 ±0,015) 10 11
R g 2

H
Vaakumi magnetiline läbitavus (io = 1,25664 • IO" 6
—

1 2
Vaakumi elektriline läbitavus e = 8,8542- 1 0 -
0

8
Valguse kiirus vaakumis c = 2 , 9 9 7 9 3 - 10 —

J
Energia ja massi suhe
2 16
c = 8,98755- 10 - j ^ -

MeV
2
c =931,3±0,3 u
 Tabel 12.3.1 (järg)

1 2

Plancki konstant h= (6,6262±0,0004) 10 ~ J 34

s
34
ti= (1,0546±0,0001) 10- J s
,6
ft= (6,582±0,001) 10- eV s
Elementaarlaeng e=(l,6022±0,0001) 10~ C 19

Peenstruktuurikonstant a = 0,00729736
1
— = 137,036
Elektroni mass m = (9,1096± 0,0003) 1 0 " kg
e
3i

4
m = (5,4860 ± 0,0001) 1 0 ~ u
e

m = 0,51100 ± 0,00005 MeV

e

Elektroni laengu ja massi suhe = ( 1 , 7 5 8 8 0 ±0,00002) 10 1!

~

Prootoni mass m =(l,67252±0,00008)

p 10- kg 2 7

m = 1,00728 u
p

Neutroni mass m = (1,67482 ± 0,00008)

n 10~ 27
kg
m = 1,00867 u
n

Elektroni Comptoni lainepikkus %c= (2,4263 ±0,0002) 10- m 1 2

J
Bohri magneton 2 4
\i = B (9,2732 ±0,0006) IO" —
J
Tuumamagneton \iw= (5,0505±0,0004) 10 - 2 7
y

24
Elektroni magnetmoment u =(9,2837±0,0006)
e 10~ y

J
Prootoni magnetmoment 2 6
Hp=(1,4105±0,0002) 10- Y

Tabel 12.3.2
Aatomifüüsika ja molekulaarfüüsika konstandid

Nimetus Väärtus

Rydbergi konstant R = 1,09737 1 0 7

—
m
m
7
RH = 1,09678- 10 —
m
Bohri raadius ö =(5,2917±0,0001)
o 10- m n

Boltzmanni konstant ft=(l,3805±0,0002) 10- 2 3

y -
 Tabel 12.3.2 (järg)

1 2

m
Wieni konstant b = (2,8978 ±0,0004) IO" 3

K
W
Stefan-Boltzmanni konstant a= (5,670±0,003) 10- 8
M 2 . K 4

23
1
Avogadro arv N= (6,0230 ± 0,0005) 10
kmol
C
Faraday arv F= (9,6490±0,0003) 10 7
-
kmol
3
Ideaalse gaasi kilomooli ruum- V= 22,414±0,002 m
ala 0°C, 101325 Pa
J
Universaalne gaasikonstant Ro = 8 3 1 4 ± 1 -: T17~
kmol K
Prootoni güromagnetiline suhe 8
rad
vesiniku aatomis (diamagne- Y= (2,67519 ±0,00002) 10
s-T
tilise paranduseta)

Tabel 12.4
Raskuskiirendus merepinna tasemel

Geogr. m Geogr. m
laius laius

0° 9,780 50° 9,811

5° 9,781 55° 9,815
10° 9,782 60° 9,819
15° 9,784 65° 9,823
20° 9,786 70° 9,826
25° 9,790 75° 9,829
30° 9,793 80° 9,831
35° 9,797 85° 9,832
40° 9,802 90° 9,832
45° 9,806

2
12.4. Raskuskiirendus. Normaalraskuskiirendus on 9,80665 m / s .
Tartu ja Tallinna füüsikalaboratooriumides on raskuskiirendus
2
g = 9,818 m / s ja ühekilogrammisele massile mõjub raskusjõud
1,0012 kgf. Tabelis 12.4 on n ä i d a t u d raskuskiirendus merepinna
tasemel mitmesugustel geograafilistel laiustel. Raskuskiirenduse
kõrgusel h (merepinnast) võib arvutada valemi

a = £ A = 0 -(3,l h:m

abil. M a a p i n n a kohalikud iseärasused m u u d a v a d raskuskiirendust

- 3 2
tavaliselt kuni 1 0 m / s võrra.
 Puhta vee omadused normaalrõhul

Tempe- Tihedus Viskoossus Erisoojus Küllastatud Küllastatud

ratuur 6
/ 1 0 ~ P a s/ auru rõhk auru tihedus
°C /KPPa/
/>o-*S/
0 99 984 1797 4 217 6,11 4,8
5 99 997 1 518 4 202 8,72 6,8
10 99 970 1 307 4 192 12,27 9,4
15 99 910 l 140 4 186 17,04 12,8
16 99 894 1 110 4 185 18,17 13,6
17 99 878 1 082 4 184 19,37 14,5
18 99 860 1 055 4 183 20,63 15,4
19 99 841 1 029 4 182 21,96 16,3
20 99 821 1 004 4 182 23,37 17,3
21 99 799 980 4 181 24,86 18,3
22 99 777 957 4 181 26,43 19,4
23 99 754 936 4 180 28,09 20,6
24 99 730 915 4 180 29,83 21,8
25 99 705 895 4 179 31,67 23,0
30 99 565 803 4 178 42,43 30,3
35 99 403 721 4 178 56,24 39,6
40 99 224 655 4 178 73,76 51,2
45 99 025 600 4 179 95,84 65,4
50 98 807 551 4 180 123,4 83,0
55 98 573 508 4182 157,4 104
60 98 324 470 4 184 199,2 130
65 98 059 437 4 187 250,0 161
70 97 781 407 4 189 311,6 198
75 97 489 381 4 193 385,4 242
80 97 183 357 4 196 473,4 293
85 96 865 336 4 200 578,1 354
90 96 534 317 4 205 701,0- 424
95 96 192 300 4 210 845,1 505
100 95 838 284 4216 1013 598

12.5. Vee ja õhu omadused. P u h t a vee metroloogilise tähtsu-

sega füüsikalisi omadusi kirjeldab tabel 12.5.1.
Vee tahkumistemperatuur, mis r o r m a a l r õ h u l on 273,15 K = 0°C,
sõltub rõhust vähe, umbes 0,01 kraadi atmosfääri kohta. Vee keemis-
temperatuuri vahemikus 960 m b < p < 1 0 3 0 mb võib arvutada valemi
t= ( 7 1 , 6 3 + 0 , 0 2 9 p mb)°C
või valemi
t= (100,00 + 0,037(p : m m H g - 7 6 0 ) ) ° C
abil.
 Tabel 12.5.2
- 3
Kuiva õhu tihedus ja tiheduse niiskustegur / g • m / olenevalt
temperatuurist /°C/ ja õhurõhust /mb/

P
970 980 990 1000 1010 1020 1030 k

12 1186 1198 1210 1222 1235 1247 1259 6

14 1177 1190 1202 1214 1226 1238 1250 7
16 1169 1181 1193 1205 1217 1230 1242 8
18 1161 1173 1185 1197 1209 1221 1233 9
20 1153 1165 1177 1189 1201 1213 1225 10
22 1145 1157 1169 1181 1193 1204 1216 12
24 1138 1149 1161 1173 1185 1196 1208 13
26 1130 1142 1153 1165 1177 1188 1200 15
28 1123 1134 1146 1157 1169 1181 1192 17
30 1115 1127 1138 1150 1161 1173 1184 18

Õhu tiheduse arvutamiseks võib kasutada valemit

Q — Qk~kr\,
kus Q on kuiva õhu tihedus, -n — suhteline niiskus ( 0 < r | < l ) ja
k

k tiheduse niiskustegur. Kuiva õhu tiheduse ja tiheduse niiskus-

teguri v ä ä r t u s e d erinevatel rõhkudel ja temperatuuridel on esitatud
tabelis 12.5.2.
Normaaltingimustel on kuiva õhu murdumisnäitaja n= 1,00029
ja suhteline staatiline elektriline läbitavus e = 1,000059.
 III p e a t ü k k MÕÕTEVAHENDID

13. SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

13.1. Mõõtevahendi täpsuse praktilise h i n n a n g u aluseks on

tavaliselt mõõtevahendi ametlikke valmistamisnõudeid ja taatle-
misnõudeid sisaldavad dokumendid.
Mõõtevahendite olulisemad valmistamisnõuded fikseeritakse
riiklikes standardites. Vaid mõne erandliku mõõtevahendiliigi
kohta pole s t a n d a r d i t välja antud. Niisugusel juhul on valmista-
misnõuded fikseeritud ametlikes tehnilistes tingimustes.
Mõõtevahendite taatlemiseeskirju vormistati v a r e m NSVL MN
juures asuva Standardite, Mõõtude ja Mõõteriistade Komitee amet-
like taatlemis juhendit ena. Osa nendest taatlemisjuhenditest kehtib
ka praegu. Viimastel aastatel antakse taatlemisjuhendeid välja
riiklike s t a n d a r d i t e n a .
Mõõtevahendi täpsuse hindamiseks tarvilikke andmeid sisaldab
kõigepealt valmistamisnõuete s t a n d a r d . T a a t l e m i s s t a n d a r d i s või
-juhendis kirjeldatakse peaasjalikult taatlemise meetodeid. Mõni-
kord leidub seal olulisi täiendavaid andmeid mõõtevahendi täpsuse
kohta. Näiteks võib taatlemisel p ä r a n d i t e m ä ä r a m i s e teel suuren-
dada mõõtevahendi täpsust. Mõni taatlemiseeskiri aga lubab alan-
dada tarvitamisel kulunud mõõtevahendite täpsusele esitatavaid
nõudeid.
Käesolevas r a a m a t u s esitatud andmed on pärit viimastest, enne
1. j a a n u a r i 1970. a. v ä l j a a n t u d n i n g hiljemalt 1. j a a n u a r i l 1971. a.
jõustunud standarditest. Vanemate, kehtivuse kaotanud standar-
dite ja eeskirjade kohaselt valmistatud või taadeldud riistade and-
meid võib leida nende riistade kasutamisjuhendeist ning mõõtmis-
vahendite taatlemisega tegelevates laboratooriumides leiduvast
erialakirjandusest.
13.2. Mõõtetehniline terminoloogia on eesti keeles alles kuju-
nemisjärgus. Nii mõnelgi v ä g a levinud mõõteriistal pole üldtunnus-
t a t u d nimetust. Näiteks tuntud pikkusemõõteriista kolmest nimetu-
sest — supler, varbsirkel ja nihkkaliiber — pole ükski suutnud teisi
kõrvale tõrjuda. Käesolevas r a a m a t u s k a s u t a t a k s e s a m a riista nel-
j a n d a t nime — nihik. Ka mitme teise mõõtevahendi nimetamiseks
k a s u t a t a k s e j ä r g n e v a s uusi, seni vähe tuntud termineid. Kuivõrd
need terminid end õigustavad, otsustab aeg.
R a a m a t u kasutamise hõlbustamiseks on registrisse võetud ka
mõõtevahendite kõik tuntumad v a n a d nimetused.
13.3. Erilistest tähistest k a s u t a t a k s e käesolevas peatükis ilma
täiendavate selgitusteta järgmisi:
TJ — suhteline niiskus
kl. — täpsusklass
K — mõõtevahendi täpsusklassi näitav arv
Ax, E
x ja D — suuruse x mõõtmise tulemuse piirviga, suhteline
x

piirviga ja taandpiirviga
A°x, E° , D° , A'x, E , D — mõõtevahendi lubatud põhiviga,
x x x x

lubatud suhteline põhiviga, lubatud taandpõhiviga,

lubatud lisaviga, lubatud suhteline lisaviga ja lubatud
t a a n d l i s a v i g a suuruse x mõõtmise korral.
Kui tähiseid D , D x x D või eesliidet xtaand-» on kasutatud
x

reservatsioonideta, siis on mõeldud alati v a s t a v a piirvea ja mõõte-

piirkonna laiuse suhet.
[ ] — sulud viidete eraldamiseks. «Mõõteriist [GOST
. .— .]» tähendab ainult viidatud standardi nõue-
tele v a s t a v a t mõõteriista. «Mõõteriist [Taatlemis-
juhend . — .] tähendab ainult NSVL MN juures
asuva Standardite, Mõõtude ja Mõõteriistade Komi-
tee v a s t a v a juhendi kohaselt taadeldud riista.
t — indeks t standardi numbri juures tähendab, et nime-
tatud s t a n d a r d sisaldab ainult taatlemiseeskirju.
/ / — kaldsulgudesse suletud mõõtühiku tähis näitab, et
tabelis esitatud arvud on füüsikalise suuruse arv-
väärtused nimetatud mõõtühiku järgi.
< > -— sulud normaaltingimustele viitamiseks. Näiteks viide
<15 . 2 5 ° C > tähendab, et n o r m a a l n e tempera-
tuurivahemik on 15° C kuni 25° C.

14. NURGAMÕÕTEVAHENDID JA NIVELLIIRID

14.1. Risthaarse nurgiku [GOST 3749-65] pikema h a a r a ühegi

punkti hälve lühemale haarale tõmmatud ristsirgest ei tohi ületada
reglementeeritud suurust A°x. Nurgikud jaotatakse kolme täpsus-
klassi. Tabelis 14.1 on näidatud A°x: u.m olenevalt täpsusklassist ja
pikema h a a r a pikkusest /. Varem valmistati ka kolmanda täpsus-
klassi nurgikuid [GOST 3749-47], nende lubatud viga on kaks korda
suurem kui teise täpsusklassi nurgikutel.
14.2. Prismakujulise nurgamõõdu [GOST 2875-62] töönurga
 l:mm 40 60 100 160 250 400 630 1000 1600

0. kl. 2,5 2,5 3 3,5 4,5 6,0 8,0 — —

1. kl. 5 5 6 7 9 12 17 24 —
2. kl. — 13 15 18 22 30 42 60 90

Tabel 14.6

Siinuslaua tüüp 1. kl. 2. kl.

Alusplaadita 6" 10"

Ühe alusplaadiga 8" 12"

Kahe alusplaadiga 10" 15"

Tabel 14.8

Riista tüüp rc-i rc-2 TC-5 rc-io rc-30

Nooniuse jaotise väärtus 1" 2" 5" 10" 30"

Pikksilma lahutusvõime 2" 2,5" 3" 4" 4"

Laua kandevõime /kg/ 7 7 7 5 5

Tabel 14.9

Tüüp T 05 T 1 T 2 T 5 T 10 T 15 T 20 T 30

a (a)
0 1" 1,5" 3" 7" 10" 15" 20" 30"

A°a 0,1" 0,1" 0,1" 6" , 12" 15" 30" 60"

n0 60 40 25 25 25 25 20 18
Nivelliiri tüüp Hl H2 H3 HC4 HT HJIC
HC2 HC3 HTC

mm
0 : - —
km 0,5 1,0 4,0 8,0 15 30

lubatud pohiviga on 0. kl. korral 3 " (kuue- ja enamatahulisel pris-

mal 5") 1. kl. korral 10" ja 2. kl. korral 30"'.
14.3. Geodeetilisele mallile [GOST 13494-68] jaotiskriipsude
märkimisel on lubatud viga kuni 3 ' läbipaistmatu ja kuni 4 ' läbi-
paistva malli korral.
14.4. Nurgamõõturite [GOST 5378-66] lubatud põhiviga võrdub
nooniuse jaotise v ä ä r t u s e g a (2' 5' või 15')
14.5. Optilise skaalaga nurgamõõturite [GOST 11197-65] luba-
tud põhiviga on 2'30" Silindriliste ja kooniliste pindade toetami-
seks ettenähtud erilise aluse kasutamise korral on lubatud viga 5'.
14.6. Sünuslaudade [GOST 4046-61] lubatud põhivead 45°
nurga mõõtmisel on näidatud tabelis 14.6.
14.7. Vesiloodide eksaminaatorite [GOST 13012-67] limbi
üksikjaotiste väärtused võivad erineda nominaalväärtusest kuni
5%. Eksaminaatori mõõtekruvi surnud käik ei tohi 2 " jaotiste kor-
ral ületada ühte jaotist, 5 " 10" jaotiste korral poolt jaotist ja
> 10" jaotiste korral veerandit jaotist.
14.8. Goniomeetrite-spektromeetrite [GOST 10021-62] andmed
on esitatud tabelis 14.8. Kolme sõltumatu viseerimise korral saa-
dud lugemite keskmise järgi leitud näidu lubatud põhiviga võrdub
nooniuse jaotise v ä ä r t u s e g a .
14.9. Teodoliidiga [GOST 10529-63] mõõtmisel ei tohi juhus-
likke vigu ignoreerida. Tabelis 14.9 on näidatud:
ö ( a ) — üksiklugemite maksimaalne lubatud standardhälve;
0

A°a — limbide lubatud põhiviga tingimusel, et T 05, T 1, T 2

näidud on leitud optiliste seadmete abil kahelt poolt
võetud lugemite järgi ja T 5 T 30 näidud on lei-
tud ühelt poolt võetud lugemite j ä r g i ;
n — pikksilma maksimaalne suurendus.
0

Kahe lugemi järgi nurga mõõtmise tulemuste standardhälve

on \ / 2 cr (a)0

Erivõtete abil võib teodoliitide T 5 T 30 korral limbi näidu

leida väiksema piirveaga kui A°a.
Teodoliidi loodide jaotise v ä ä r t u s on olenevalt teodoliidi tüübist
ja loodi asukohast 4 " ... 6 0 "
14.10. Nivelliiride [GOST 10528-69] täpsust kirjeldab tabel
14.10. G tähistab siin nivelleerimise maksimaalset lubatud standard-
hälvet millimeetrites kilomeetri kohta (1 m m / k m ^ 0 , 2 " ) . Kirjelda-
tud täpsus on garanteeritud nivelliiri kasutamisjuhendis toodud
eeskirjade täitmise korral.

15. PIKKUSEMÕÕTEVAHENDID

15.1. Joonpaisumisteguri väärtused pikkusemõõtevahendite

valmistamisel k a s u t a t a v a t e ainete jaoks on esitatud tabelis 15.1.

Tabel 15.1

Aine cc: K - 1

Süsinikteras (1,05 . . 1 , 2 5 ) 10- 5

Invar (roostevaba teras 36% Ni) 1,2 - 1 0 - 6

Valgevask (1,8. . 2 ) 10- 5

Klaas (8 .9) 10- 6

Sulatatud kvarts 6- 1 0 - 7

15.2. Metallmõõtjoorilaudade [GOST 427-56] lubatud põhiviga

on ^ 3 0 0 mm mootjoonlaua korral 0,1 mm, 300 500 mm mõõt-
joonlaua korral 0,1 mm ja 500 1000 mm mõõtjoonlaua korral
0,2 mm. ü k s i k u t e millimeeterjaotiste lubatud põhiviga on 0,05 mm,
sentimeeter jaotiste lubatud põhiviga — 0,1 mm. Mõõtjoonlaua
külgede hälve sirgjoonest ei tohi ületada 0,1 mm 100 mm kohta ega
0,3 mm terve mõõtjoonlaua kohta ( ^ 5 0 0 mm mõõtjoonlaud) või
0,4 mm terve mõõtjoonlaua kohta (500 1000 mm mõõtjoonlaud).
15.3. 250-mm arvutuslükati [GOST 5161-57] millimeetriskaala
lubatud põhiviga on 0,2 mm. ü k s i k u t e millimeeterjaotiste ja senti-
meeterjaotiste lubatud põhivead on 0,05 ja 0,1 mm.
Lükatiga arvutamisel võrdub üksiktehte lubatud põhiviga poo-
lega skaalakriipsu jämedusele v a s t a v a s t väärtusest. See teeb
0,1 mm j ä m e d u s e g a kriipsudega 25 cm pikkuse lükati põhiskaala-
dega arvutamisel ühe tehte lubatud suhteliseks põhiveaks 0,05%
(lugeda tuleks 4 5 kehtivat k o h t a ) . Niisugust t ä p s u s t prakti-
liselt realiseerida ei õnnestu: arvutaja subjektiivsed vead on lükati
vigadest suuremad.
15.4. Kümnejätkuliste metallist Iiigendmõõtjoonlaudade [GOST
7253-54] lubatud põhiviga on 1 mm. ü k s i k u t e millimeeter-, senti-
 Lati tüüp PHl PH2 PH3 PH4 PHT

Väikseim jaotise A° / : mm 0,02 0,05 0,2 0,3 0,5

Meeterjaotise A° / : mm 0,03 0,1 0,5 0,75 1,0

meeter- ja detsimeeterjaotiste lubatud põhivead on 0,2; 0,3 ja

0,5 mm.
15.5. Nivellimislattide [GOST 11158-65] lubatud põhivead on
näidatud tabelis 15.5.
15.6. Metallmõõtlindid P3, P K ja P B [GOST 7502-69] jaota-
takse kolme täpsusklassi. Esimese täpsusklassi lindid valmista-
takse invarist või sulamist 911-197 Linte P C , P)K ja PJ1 valmis-
tatakse ainult kolmanda klassi täpsusega. Lindid PT}K a r v a t a k s e
samuti kolmandasse täpsusklassi, kuid nende t ä p s u s on teiste kol-
m a n d a klassi lintide täpsusest mitu korda halvem. Metallmõõt-
lintide lubatud põhivead on n ä i d a t u d koondtabelis 15.6.8.
15.7. Geodeetiliste mõõtlintide [GOST 10815-64] J13LU ja
JI3 lubatud põhivead <F = 98 100 N > on n ä i d a t u d koondtabe-
lis 15.6.8.
15.8. Tekstiilmõotlintide [GOST 11900-66] PEI (rätsepatöödeks)
ja PT lubatud põhivead on näidatud koondtabelis 15.6.8.
15.9. Mõõtluubid [GOST 8309-57] J1H-3 ja J1H-4 on varusta-
tud 15 mm k l a a s s k a a l a g a . Üksiku 0,1 mm jaotise lubatud põhiviga
on 0,01 mm, 5 mm pikkuse lõigu lubatud põhiviga on 0,015 mm ja
7,5 mm pikkuse lõigu lubatud põhiviga on 0,02 mm.
15.10. Mikroskaala (objektmikromeeter) [GOST 7513-55] mõõt-
skaala pikkus on 1 mm ja jaotise v ä ä r t u s 0,01 mm. Ühe jaotise
lubatud põhiviga on 1 uxn, kümne jaotise lubatud põhiviga on 2 iim,
suurim lubatud põhiviga skaala piirides on 3 u,m. Läbipaistvate
s k a a l a d e O M i l katteklaasi paksus on 0,17 mm, kroomitud klaasist
läbipaistmatutel skaaladel OMO katteklaasi ei ole.
15.11. Nihikute [GOST 166-63] (ülemine mõõtepiir kuni 1 m)
lubatud põhiviga võrdub nooniuse jaotise v ä ä r t u s e g a (kas 0,05 või
0,1 m m ) . Sisemõõtmiste korral arvesse minev nullpikkuse lubatud
põhiviga on 0,05 mm nooniuse korral 0,02 mm ja 0,1 mm nooniuse
korral 0,03 mm.
15.12. Sügavusnihikute [GOST 162-64] ja kõrgusnihikute
[GOST 164-64] lubatud põhiviga võrdub nooniuse jaotise väärtu-
sega (0,05 või 0,1 mm)
15.13. Horisontaalsete komparaatorite [Taatlemisjuhend 70-59]
- 6
(skaala pikkus / = 200 mm) lubatud põhiviga on 1 u,m-r-5 I O /.
CO
Oi

Tabel 15.6.8

Lindi tüüp Lubatud põhiviga /mm/

mm cm dm m Näidatud pikkusega /m/ lindi ulatuses
jaotis jaotis jaotis jaotis
1,5 2 3 5 10 20 24 30 50 75 100

Metall 1. kl. 0,05 0,1 — 0,2 — — — — 0,5 1,0 — — 2,0 — —

Metall 2. kl. 0,1 0,2 — 0,3 — 0,4 — 1,0 1,0 2,0 — 3,0 5,0 7,5 10

Metall 3. kl. 0,2 0,3 - 0,4 — 0,8 — 2,0 2,5 4,0 — 5,0 7,0 10 14

Geod. J13I1I 0,1 0,2 0,3 — — — — — 1,0 2,0 — 3,0 — —

Geod. J13 — — — 0,5 — — — — — 2,0 2,0 — 3,0 — —

Tekstiil — 1,0 1,0 — 3,0 3,0 3,0 5,0 10 15 — — — — —

 15.14. Katetomeetrite [15] KM-6, KM-8 ja KM-9 andmed on
esitatud tabelis 15.14. Lubatud põhiviga A°h ei sõltu mõõdetava
kõrguse v ä ä r t u s e s t ja sõltub katetomeetri n i n g objekti vahelisest
kaugusest a.
15.15. Kruvikud [GOST 6507-60] MK, MJ1 ja MT arvatakse
esimesse täpsusklassi. Normaalsurveks on käristi poolt tekitatav
mõõtesurve. Kruvikute lubatud põhivead A°/ olenevalt lõppnäidust
l
max on n ä i d a t u d tabelis 15.15.
Eritellimisel v a l m i s t a t a v a t e nullklassi kruvikute mõõtepiirkond
on 0 25 mm ja lubatud põhiviga 2 urn.
50 mm ja suurema lõppnäiduga kruvikute algnäit on nullist
erinev ja nad v a r u s t a t a k s e algnäidu kontrollimiseks seademõõduga.
Seademõõtude lubatud põhivead A% on näidatud tabelis 15.15.
15.16. Indikaatoriga kruvikute [GOST 4381-68] M P lubatud
põhiviga on 0 25 mm mootepiirkonna korral 3 um, 50 . 100 mm
ülemise mõõtepiiri korral 4 um. Indikaatori lubatud põhiviga fiksee-
ritud kruvi korral on 1 um. 25 mm seademõõdu lubatud põhiviga
on 0,5 nm, 50 ja 75 mm seademõõdu lubatud põhiviga on 0,75 um.
15.17. Okulaarkruvikute (okulaarmikromeetrite) [GOST 7865-
56] MOB ja MOBY lubatud põhiviga on ^ 1 mm pikkuse korral
5 um, > 1 mm pikkuse korral kuni 10 u r n
15.18. Kruvikmikroskoopide (instrumentaalmikroskoopide)
[GOST 8074-56] MMM ja M B H objektilaud on mõõtekruvide abil
kahes r i s t s u u n a s nihutatav Kui vahemiku otspunktidele läheneda
ühest suunast, on lubatud põhiviga 3 urn, vastasel korral aga 5 um
(surnud käik kuni 2 [im) P ö ö r d s k a a l a g a nurgamõõturi lubatud
põhiviga on 1°
15.19. Sfäromeetritel [GOST 11194-65] CCO ja CHO on opti-
line, sfäromeetril CHM — mehaaniline mõõteseade. P a k s u s e näidu
variatsioon ei tohi riistal CCO ületada 0,3 [im, riistadel CHO ja
CHM — 0,5 (xm. Kerapinna raadiuse mõõtmisel sõltub lubatud
põhiviga raadiuse väärtusest. A°r mm v ä ä r t u s e d on esitatud tabe-
lis 15.19.
Sfäromeetreid CCO, C H O ja C H M markeeriti varem tähistega
H3C-7, H 3 C - 8 ja H3C-9.
15.20. Ringskaalaga indikaatorite [GOST 577-68] jaotise väär-
tus on 0,01 mm ja mõõtepiirkond 0 2 mm, 0 5 mm või
0 10 mm. Indikaatori näidu variatsioon ei tohi ületada 3 um.
Täpsuse j ä r g i jaotatakse indikaatorid kahte klassi. Piirvea regle-
menteerimisel peetakse silmas kahe näidu järgi m ä ä r a t u d nihke
vigu. Hüstereesi kõrvaldamise võimalust pole seejuures arvesse
võetud. Tabelis 15.20 on näidatud indikaatorite lubatud põhivead
/ u m / olenevalt mõõdetava nihke väärtusest /mm/.
15.21. Ringskaalaga indikaatorite [GOST 9696-61] andmed on
esitatud tabelis 15.21. Põhiviga m ä ä r a t a k s e p. 15.20 kirjeldatud vii-
sil.
15.22. Minikaatorite (kang — vedru — mõõtepeade) [GOST

7 H. Tammet 97
 Tabel 15.14

Kateto- Ülemine Vesiloe &°h : [im olenevalt kaugusest a : cm

meetri mõõte- jaotise
tüüp piir väärtus 14... 34... 50... 73... 4 7 . . . 61 . . . 89 ..
/cm/ . . 15 35 . . . 6 2 ...97 67 100 . . . 200

KM-6 20 17" ..25" 6 10 14 21 — — —

KM-8 50 14" 15' — — — — 19 28 36

KM-9 100 4" j — - |- 25 30 35

Tabel 15.15

Imax : mm 100 1 2 5 . . . 200 225...300 400 500 600

A°l: [im 4 5 6 8 10

A°l :
s [im ,,5 2,0 2,5 3,5 4,0

Tabel 15.19

r: m 0,01 ' 0,0375 ... 0,08... 0,75 -.. 1 .. 5 .

... 0,0375 0,08 ... 0,75 .. 1 ..5 ..40

cco 0,07 0,04 0,04 0,04 — —

CHO — — 0,04 0,05 0,15 0,5

CHM — — 0,08 0,10 0,30 2,0

Tabel 15.20

Nihe 0 . . . 0,1 0,1 1 Mõõtepiirkonna ulatuses

/nim/ 0. .2 0 ..5 0 10

0. kl. 4 8 10 12 15

1. kl. 6 10 12 16 20
 Tabel 15.21

Jaotise Mõõte- Lubatud põhiviga /jxm/

väärtus piirkond
/um/ /mm/ Esimese Esimese Terves
täispöörde millimeetri mõõte-
ulatuses ulatuses piirkonnas

1 1 3 4 4

o 4 5 8

Tabel 15.23

Jaotise Lubatud põhiviga / u m /

väärtus / u m /
30 jaotise 60 jaotise
ulatuses ulatuses

0,2 0,15 0,3

0,5 0,30 0,5

1,0 0,50 1,0

2,0 1.00 2,0

14711-69] lubatud põhiviga võrdub 20 skaalajaotise piires poole

jaotise v ä ä r t u s e g a , 40 skaalajaotise piires aga ühe skaalajaotise
väärtusega.
15.23. Mikaatorite (väikesegabariidiliste vedrumõõtepeade)
[GOST 14712-69] HJTM ja HJ1MY andmed on esitatud tabelis
15.23.
Mikaator voi minikaator peab täpsust k a o t a m a t a taluma 94%
töökindlusega 500 000 töötsüklit.
Teistlaadsete mõõtepeade (mikrokaatorid, optikaatorid) kir-
jeldusi võib leida r a a m a t u s t [8].
15.24. Tasaparalleelseid otsmõõte [GOST 9038-59, GOST
13581-68, taatlemisjuhend 100-60] t a r v i t a t a k s e eriti täpsete mõõt-
miste korral ja teiste mõõtevahendite taatlemisel. Vajalik pikkus
koostatakse ahelaks liidetud otsmõõtudest samal põhimõttel kui
vajalik mass kaaluvihtidest. Otsmõõdud valmistatakse süsiniktera-
sest [GOST 9038-59] või kõvasulamist [GOST 13581-68], viimasest
materjalist mõõtude pikkus on kuni 100 mm.
Tasaparalleelse otsmõõdu keskpikkus on ühe tööpinna kesk-
punktist teise tööpinnani ulatuva ristlõigu pikkus.
£ tabel 15.24
o

1 : mm Normaaltingimustel lubatud hälve /u.m/ Normaaltingimustel lubatud viga /u.m/

0. kl. 1. kl. 2. kl. 3. kl. 4. kl. 5. kl. 1. järk 2. järk 3. järk 4. järk 5. järk

0,1 10 0,10 0,20 0,4 0,8 2,0 4 0,05 0,07 0,10 0,20 0,40
10 . 18 0,12 0,25 0,5 1,0 2,5 5 0,06 0,08 0,12 0,25 0,50
18. 30 0,15 0,3 0,5 1,0 3,0 6 0,06- 0,09 0,15 0,30 0,50
30.. 50 0,20 0,3 0,5 1,2 3,5 8 0,07 0,10 0,20 0,30 0,50
50. 80 0,25 0,4 0,6 1,5 4,0 9 0,08 0,12 0,25 0,40 0,60
80 120 0,3 0,5 0,8 2,0 5,0 11 0,10 0,15 0,30 0,50 0,80
120 180 0,4 0,75 1,0 2,5 6,0 12 0,12 0,20 0,40 0,75 1,0

180 . 250 0,5 1,0 1,5 3,0 7,0 14 0,15 0,30 0,50 1,0 1,5
2 5 0 . . 300 0,6 1,25 2,0 3,5 8,0 16 0,20 0,35 0,60 1,25 2,0

3 0 0 . . 400 0,8 1,5 2,5 4,0 9,0 18 0,25 0,45 0,80 1,5 2,5

400 500 1,0 1,8 3,0 5,0 ' 10,0 20 0,30 0,50 1,0 1,8 3,0

500 . 600 1,2 2,2 3,5 6,0 12,0 22 0,35 0,60 1,2 2,2 3,5

600. 700 1,4 2,6 4,0 7,0 13,0 24 3,40 0,70 1,4 2,6 4,0

700 800 1,6 3,0 4,5 8,0 14,0 26 0,45 0,80 1,6 3,0 4,5

800 900 1,8 3,5 5,0 9,5 15,0 28 :),50 0,90 1,8 3,5 5,0
900 1000 2,0 4,0 6,0 11,0 16,0 30 0,60 1,0 2,0 4,0 6,0
2000 4,0 8,0 12,0 20,0 32,0 60 1,2 2,0 4,0 8,0 12,0
 Otsmõõte valmistatakse ettenähtud nomenklatuurpikkustega.
Taatlemisel tehakse kindlaks mõõdu täpsustatud nimipikkus ja selle
erinevus nomenklatuurpikkusest, s. o. pärand. Otsmõõdu tõelise
pikkuse ja nomenklatuurpikkuse vahet nimetatakse edaspidi mõõdu
hälbeks, tõelise pikkuse ja nimipikkuse vahet aga mõõdu veaks.
Hälbe v ä ä r t u s t e järgi jaotatakse otsmõõdud kuude täpsusklassi
(4. ja 5. täpsusklassi otsmõõte ei valmistata, nendesse klassidesse
a r v a t a k s e tarvitamisel kulunud mõõdud). Vea v ä ä r t u s t e järgi jao-
tatakse otsmõõdud eelmisest jaotusest sõltumatult viide järku. Ots-
mõõtude hälbe ja vea absoluutväärtuste maksimaalsed lubatud
väärtused normaaltingimustel < 2 0 ° C > on näidatud tabelis 15.24.
Otsmõõtude lubatud põhiviga on ligikaudselt esitatav ka vale-
mite abil:
6
1. järk 0,05 u.m + 0 , 5 10~ /
6
2. järk 0,07 u.m+1 1 0 - /
6
3. järk 0,1 u.m + 2 1 0 - /
6
4. järk ; 0 2 u r n + 3,5 I O " /
6
5. järk 0,4 pm + 5 1 0 - /.
Kuni 100 mm otsmõõte kasutatakse vertikaalasendis, pikemaid
otsmõõte aga horisontaalasendis. Horisontaalasendi korral peavad
toed asuma 0,21 / kaugusel mõõdu otstest.
15.25. Külgmikud [GOST 4119-66] kuuluvad otsmõõtude kasu-
tamise abivahendite komplekti. Nad võimaldavad otsmõõtude kasu-
tamisel r a k e n d a d a samu võtteid kui nihikuga mõõtmisel. Külgmike
kasutamisel peab arvestama ka külgmike ebatäpsusest tingitud
mõõtmisviga. Välismõõtmistel k a s u t a t a v a t e tasaparalleelsete külg-
mike paralleelsuse lubatud põhiviga on 0,3 (im. Sisemõõtmistel
k a s u t a t a v a t e kumerate külgmike paari paksuse lubatud põhiviga
on 1 (im. Otsmõõte puutuvate pindade hälve tasandist on kuni
10 mm paksuse korral 0,15 (im, 15 mm paksuse korral aga 0,3 urn.
Otsmõõtu puutuva pinna ja mõõtepinna paralleelsuse lubatud põhi-
viga on v a s t a v a l t 0,5 urn või 1 (im (ühe külgmiku kohta) Kumerate
külgmike r a a d i u s võrdub nende paksusega. Märkimistöödel kasu-
t a t a v a t e tsenterkülgmike tipu asendi lubatud põhiviga on 10 urn.
15.26. Optimeetreid_ [GOST_ 5405-64] saab kasutada kuni
500 mm pikkuste otsmõõtude võrdlemiseks. Optimeetrite lubatud
põhiviga on 0.2 1 urn.
15.27- Mõõtemasinate [GOST 10875-64] H 3 M mõõtepiirkond
on 0 1 m, 0 2 m, 0 4 m, 0 6 m, 0 : 8 m. või 0 , 12 m.
5 - 1
Meeterskaala joonpaisumistegur on (1,05 1,25) 10~ d e g
P ä r a s t p ä r a n d i t e arvessevõtmist ei tohi jääkviga ületada
6
0,4 u.m + 4 1 0 - /. Taatlemiseeskiri [GOST 13008-67] lubab tarvita-
misel kulunud m a s i n a t e täpsusele esitatavaid nõudeid paar korda
nõrgendada.
15.28. Interferomeetrite [GOST 8290-57] lubatud põhiviga on
valguse lainepikkuse täpse teadmise korral 0,03 pm.
15.29. Kaliibreid kasutatakse tehnikas seeriamõõtmiste hõlbus-
tamiseks. Kaliibrite kohta kehtestatud s t a n d a r d i d on s t a n d a r d i t e
näitajas [23] koondatud klassi r — 28. Kaliibrite kohta leidub and-
meid ka r a a m a t u s [8].

16. AJA JA KIIRUSE MÕÕTEVAHENDID

16.1. Kella täpsuse kirjeldamisel peetakse tavaliselt silmas ühe

ööpäeva, ühe nädala või ühe kuu pikkuse ajavahemiku mõõtmist.
Kella kaliibriks nimetatakse kella mehhanismi läbimõõtu.
Kellade (välja arvatud kronomeetrid) n o r m a a l n e temperatuuri-
v a h e m i k o n 15 " 25° C.
Raadiotehnilisi aja ja sageduse mõõtevahendeid kirjeldatakse
26-ndas p a r a g r a h v i s .
16.2. Kronomeetriga [GOST 8916-58] mõõtmisel võetakse
temperatuuriparand alati arvesse. I klassi kronomeetri ööpäevane
lubatud põhiviga on 3 s, II klassi kronomeetri ööpäevane lubatud
põhiviga on 4 s.
16.3. Elektri kel lavõrgu juhtkella [GOST 7412-68] lubatud põhi-
viga ühe. kuu kohta on 1. kl. korral 10 s, 2. kl. korral 30 s, 3. kl.
korral 60 s ja 4. kl. korral 120 s.
16.4. Balanssiiriga seinakellade ja lauakellade [GOST 3309-65]
üleskeeramisperioodiga võrduva ajavahemiku lubatud põhiviga on
1. kl. korral 30 sekundit ööpäeva kohta ja 2. kl. korral 60 sekundit
ööpäeva kohta. Löögimehhanismi rakendumise lubatud viga on
2 min.
16.5. Malekella [GOST 6979-67] ööpäevane lubatud põhiviga
on tüübil LÜ-1 1 minut ja tüübil LU-2 2 minutit.
16.6. Äratuskellade [GOST 3145-67] lubatud põhivead A°t ja
signaali rakendumise lubatud vead A ^ on näidatud tabelis 16.6.
s

16.7. Taskukella [GOST 918-66] ööpäevane lubatud põhiviga

on kõrgendatud t ä p s u s e g a klassi korral 25 s, I kl. korral 40 s,
II kl. korral 60 s.
16.8. Käekellade [GOST 10733-66] ööpäevased lubatud põhi-
vead ja suhtelised põhivead on n ä i d a t u d tabelis 16.8.
Signaalseadisega kella signaali lubatud viga on 6 min.
Magnetkindel kell peab käima õigesti m a g n e t v ä l j a s tugevusega
15915 A/m = 200 Oe. Kaks korda t u g e v a m a s väljas ei tohi kell seisma
j ä ä d a ja õige käik peab olema demagneetimise teel t a a s t a t a v .
16.9. Stoppkellade [GOST 5072-67] t ä p s u s t kirjeldavad andmed
on esitatud tabelis 16.9. A°t on lubatud põhiviga näidatud ajavahe-
miku ühekordsel mõõtmisel. Ai on paljukordse mõõtmise tulemuste
aritmeetilise keskmise lubatud põhiviga. AH on üksiktulemuse luba-
tud hälve korduvate mõõtmiste keskmisest.
Stoppkella ehitusest tingitud käivitamise ja seiskamise vead on
lubatud põhivea määramisel arvesse võetud. Käivitamise ja seiska-
mise isiklik viga tuleb liita tabelist 16.9 leitud väärtusele. Isiklikku
 Kella tüüp BM-1 BM-2 6M-8 B-l B-2

Ajavahemik /õõp./ 7 1 1 1 1

A°t: s 210 90 120 120 150

A r : min
s 3 6 6 6 6

Tabel 16.8

Kaliiber Täpsusklass A°/:s A°t/24 h

Normaalne Kõrg. täpsusega 35 0,04%

(21 . . . 30 mm)
I 45 0,05%

II 60 0,07%

Väike I 60 0,07%
( 1 3 . . 2 0 mm)
II 90 0,1%

viga peab mõõtja oskama ise hinnata. Ühesuguse algus- ja lõpp-

signaali korral on vilunud mõõtja isiklik viga mõni sajandik
sekundit, erinevate signaalide korral a g a võib see ulatuda
kümnendiksekunditeni.
16.10. Kronoskoopide [GOST 5072-67] kohta kehtib kõik eelmi-
ses punktis öeldu. Lubatud põhivea A°/ v ä ä r t u s e d on näidatud
tabelis 16.10.
16.11. Liivakellade [GOST 10576-63] tsüklid t ja tsükli lubatud
põhivead A°/ on näidatud tabelis 16.11.
16.12. Ajasignaale [GOST 13645^68] annavad edasi NSVL aja-
teenistuse spetsiaalsed lühilaine ja pikklaine raadiosaatjad. Aja-
m ä r g i k s on signaalimpulsi esifrondi mähisjoone iseloomulik punkt,
mille täpne asend mähisjoonel tehakse teatavaks ajasignaalide
s a a t e k a v a s . Ajasignaalide hälve NSVL riikliku aja ja sageduse
etaloni signaalidest ei tohi raadiosaatja asukohas ületada 0,1 ms.
- 1 0
Saatja kandevsageduse suhteline viga ei tohi olla suurem kui 1 0 .
16.13. Spidomeetrite [GOST 1578-65] (painduva võlliga üle-
k a n n e (ja [GOST 12936-67] (elektriline ülekanne) põhiviga ei tohi
olla negatiivne. Kiirustel kuni 60 km/h peab põhiviga j ä ä m a
 Tabel 1G.9

1
Kaliiber Kl. Osuti A°t :s Ät :s A/ ;s
/nim/ hüpe /s,/
1 15 30 60 15 30 60 15 30 60
niin min min min niin min min min inin min

1 0,1 0,2 0,4 0,7 — 0,2 0,4 — 0,2 0,3 —

0,1 0,2 0,6 0,9 — 0,3 0,5 0,3 0,4 —

2
42 0,2 0,3 " 0,8 1,2 2,2 0,4 0,7 1,2 0,4 0,5 1,0

0,1 0,2 0,9 1,4 — 0,5 0,8 • — 0,4 0,6 —

3
0,2 0,3 1.1 1,8 3,1 0,6 1,0 1,8 0,5 0,8 1,3

1 0,1 0,1 0,4 0,0 — 0,2 0,3 — 0,2 0,3 —

54 0,1 0,2 0,6 0,8 — 0,3 0,4 — 0,3 0,4 —

2
0,2 0,2 0,6 | 0,8 | 1,6 0,3 0,4 0,8 0,3 0,4 0,8
 Kaliiber Kl. Osuti hüpe A°t: s
/mm/ /s/
1 min 3 min

42 1 0,01 0,08 0,15

2 0,02 0,10 0,20

54 1 0,01 0,05 0,12

2 0,02 0,08 0,15

Tabel 16.11

i: min 0,5 1 2 3 5 10 15 30

A°t: s | 3 4 | 7 | 10 | 15 | 20 25 | 30

Tabel 16.14

u - 1
Tüüp Töötemp. v/m • s / - 1
A v/m s /

Tiivikanemomeeter —10 ..50°C 0,3 . . . 1 0,05

1 5 0,1

Kaussanemomeeter —45.. 50° C 1 .-5 0,05

5 .20 | 0,1

vahemikku 0 . 3 km/h, kiirustel üle 60 km/h peab suhteline põhi-

viga j ä ä m a vahemikku 0 5%.
16.14. Tiirudelugejaga anemomeetri [GOST 6376-52] näit lei-
takse gradueerimiskõvera abil. Töötemperatuur ja lubatud põhi-
vead < 1 5 . 2 0 ° C > on näidatud tabelis 16.14.
16.15. Induktsioonanemomeetri [GOST 7193-54] APH-49 moote-
piirkond on 2 .30 m/s ja töötemperatuur - 4 0 45°C. Lubatud
põhiviga < - 1 5 4 5 ° C > on 0,5 m / s + 0,05 v
 17. MÕÕTANUMAD, AREOMEETRID JA KULUARVEST1D

17.1. Vedeliku nivooks m õ õ t a n u m a s loetakse vedeliku meniski-

kujulise vaba pinna puutetasand. Nivoo lugemiseks asetatakse
mõõtanum horisontaalsele lauale. Vedeliku pinna vaatlemisel peab
silm asuma vedeliku nivooga s a m a s t a s a n d i s , nii et meniski t a s a n e
osa paistab kriipsuna.
17.2. Kaliibrimise ja kasutamise viisi j ä r g i j a o t a t a k s e mõõt-
a n u m a d [GOST 1770-64] täitmismõõtanumateks ja tühjendamis-
mõõtanumateks. Täitmisanuma nimiruumala võrdub a n u m a ette-
nähtud nivooni täitmiseks kuluva vedeliku r u u m a l a g a . Tühjenda-
misanuma nimiruumala võrdub ettenähtud nivooni täidetud anu-
mast tühjendamisel väljavoolava vedeliku r u u m a l a g a . Võrdsete
nimiruumalade korral on tühjendamisanuma m a h t t ä i t m i s a n u m a
m a h u s t seinte külge j ä ä v a vedeliku ruumala võrra suurem.
Täitmisanum peab olema mõõtmise algul seest kuiv. Kui anu-
mat pole võimalik enne iga mõõtmist kuivatada, tuleb a n u m a s s e
v a l a t a v a vedeliku hulga mõõtmisel k a s u t a d a eelnevalt õigesti
märjaks tehtud seintega tühjendamismõõtanumat.
Tühjendamismõõtkolbe, tühjendamismõõtsilindreid, mensuure,
bürette ja mikrobürette peab p ä r a s t vedeliku väljavoolamist laskma
järeltilkuda 30 s (kaheliitrist a n u m a t 60 s) jooksul. Pipettide
järeltilkumisaeg on esimese täpsusklassi korral 15 s, teise täpsus-
klassi korral 3 s. Pipette ei tohi tühjaks puhuda.
Täitmis- ja tühjendamismõõtanumate eristamise tarvis on kõi-
gile mõõtkolbidele ja mõõtsilindritele m ä r g i t u d täht «H» ( H a j i K B -
H O H — täitmismõõtanum) või täht «O» ( O T J I H B H O H — tühjendamis-
m õ õ t a n u m ) . Kõik koonilised mensuurid, büretid, mikrobüretid, pipe-
tid ja mikropipetid kuuluvad t ü h j e n d a m i s m õ õ t a n u m a t e hulka.
17.3. Klaasist mõõtanumate täpsust kirjeldab tabel 17.3, milles
on esitatud 2. täpsusklassi m õ õ t a n u m a t e [GOST 1770-64] lubatud
põhivead /ml/.
Tabelist 17.3 väljajäetud tühjendamismõõtkolbide ja -mõõt-
silindrite lubatud põhivead on v a s t a v a t e t ä i t m i s m õ õ t a n u m a t e luba-
tud põhivigadest parajasti kaks korda suuremad.
Kõiki tühjendamismõõtanumaid tohib k a s u t a d a ainult vee või
veega võrdse viskoossuse, m ä r g a v u s e ja pindpinevusega vedelike
mõõtmiseks.
1. täpsusklassi m õ õ t a n u m a t e lubatud põhivead on 2. t ä p s u s -
klassi m õ õ t a n u m a t e lubatud põhivigadest kaks korda väiksemad.
Mõõtsilindreid ja mensuure v a l m i s t a t a k s e ainult 2. täpsusklassi
nõuete kohaselt.
0,1 ja 0,2 ml mikropipette v a l m i s t a t a k s e ainult 1. täpsusklassi
nõuete kohaselt, mikropipettide lubatud põhivead on v a s t a v a l t
0,001 või 0,002 ml.
17.4. Vihmamõõturi ja sademetemoõturi mõõtsilindrite [GOST
3
6800-68] mahud on 500 ja 200 c m ja nad kuuluvad täitmismõõt-
 Ta b e i 17-3

Ühe märgiga

Kahe märgi

tega pipetid
mõõtkolvid

või jaotis-
Koonilised
mensuurid
Täitmis-
ruumala

silindrid
Täitmis-

büretid
Mikro-

pipetid
Nimi-

mõõt-
"5
/ml/

2000 1,0 5,0 — — —

1000 0,6 5,0 25,0 — — —

500 0,3 2,5 12,5 — —

250 0,2 1,25 5,0 — — — —

200 0,2 — — — — 0,20 —
100 0,2 0,50 5,0 0,2 — 0,16 0,20

50 0,1 0,25 2,5 0,1 — 0,10 0,16

25 0,06 0,25 — 0,1 0,08 0,10

20 — — — —
_ 0,06 0,10

15 — — — — — 0,06 0,10

10 0,04 0,1 — 0,05 0,02 0,04 0,10

5 0,02 0,1 — — 0,02 0,02 0,05

3 — — — — 0,01 — —

2 — — — — 0,01 0,01 0,02

1 — — — — 0,01 0,01 0,01

0,5 — — — — — 0,01 0,01

a n u m a t e hulka. Mõõtsilindritel on 100 jaotist, põhiviga on 0 0,5

jaotist (viga ei tohi olla n e g a t i i v n e ) .
17.5. Vedelikutilga ruumala võib h i n n a t a tilgatabeli abil.
Tabelis 17.5 on näidatud normaaltilgutiga saadud tilkade arv kuup-
sentimeetri või grammi kohta 20°C temperatuuril.
17.6. Areomeetrite ja densimeetrite (vedeliku tiheduse ühiku-
 - 3
Vedelik n : cm n : g-. 1

Vesi 20 20

40% piiritus 45 47

70% piiritus 50 56

95% piiritus 52 65

Eeter 61 85

tes gradueeritud areomeetrid) [GOST 1290-41 ja GOST 2900-45]

lubatud põhiviga võrdub ühe jaotise v ä ä r t u s e g a .
Densimeetritesse ehitatud termomeetrite põhiviga on 0,5° C.
Merevee tiheduse mõõtmise densimeetril on erandlikult t =
n o v n

= 17,5°C.
17.7. Veearvestite [GOST 6019-66] lubatud suhteline põhiviga
10 100% koormuse korral on 2 % .
_ 17.8. Turbiinveearvestite [GOST 14167-69] lubatud suhteline
põhiviga on tööpiirkonna alguses 5 % , 2 5 % ja suurema koormuse
korral aga 2 % .
17.9. Ovaalsete hammasratastega vedelikuarvestite [GOST
12671-67] lubatud suhteline põhiviga < 1 5 25° C > on 0,5%.
Temperatuurist sõltuv suhteline lisaviga ei ületa 0 , 1 % 10 K häibe
kohta.
17.10. Trummelgaasiarvestite [GOST 6463-53] TCB täpsus-
klass # = 0,5 või # = 1 , 0 < 1 0 . 3 5 ° C > . E° =K%. P ä r a n d i arvesse-
V

võtmise korral saab 0,5 klassi arvestiga moota 0,25% piirveaga.

3
M a k s i m a a l n e kulu on 6 m /h, rõhu l a n g u s arvestil ei ületa 8 mm
H 0.
2

17.11. Rootorgaasiarvestid [GOST 8700-65] PC-40 kuni

3
PC-40 000 võimaldavad moota kuni 48 000 m / h kulu korral. K on
1,0; 1,6 või 2,5 < 1 5 2 5 ° C > 20 100% koormusel on E° =K%,
V

10 20% koormusel 2% (2,5 klassi arvestitel 3%) Rõhukadu ei

ületa 30 mm H9O.
17.12. Tarbegaasiarvestid [GOST 5364-57] TKO võimaldavad
3
moota 0,03 6 m /h kulu korral. 10 100% koormusel on
£° =2% <15 ,.25°C>. 5
v 10% koormusel 3 % . Tundlikkuse
lävi ei ületa 1,5% nominaalkulust, rohukadu on kuni 10 mm H ? 0 .
17.13. Rotameetrid [GOST 13045-67] näitavad otse gaasi- või
vedelikukulu. Täpsusklass K on 1,0 < 1 8 22° C, 735 785
m m H g > . 1,5; 2,5 või 4,0 < 1 5 25°C, 735 785 m m H g > -

18. KAALUD JA VIHID

18.1. Võrdõlgsetel kaaludel [taatlemisjuhend 57-56] on nor-

v
meeritud m a k s i m a a l n e lubatud variatsioon k m, m a k s i m a a l n e luba-
tud skaalajaotise v ä ä r t u s m ja mittevõrdõlgsusest tingitud piir-
0
k
viga A m v a s t a v a l t kaalu tüübile, täpsusklassile, lubatud maksi-
mumkoormusele m ja koormamissuhtele
max m/m . max

T ä p s e m a t liiki kaaludele mjm = 0,\ 1 korral esitatavaid

max
v
nõudeid kirjeldab tabel 18.1.1. Mikroskaalaga kaaludel m = A m, Q
k
tavalise s k a a l a g a kaaludel m = A m. 0

Tabel 18.1.1

ft
Tüüp ja klass ftT-m a x A"m : mg A m : mg

Mikroanalüütilised 20 g 0,01 0,03

tr
Analüütilised 1. kl. 200 g 0,1 0,4
*- C3

"C. L/) Analüütilised 2. kl. 200 g 0,2 1,0

Proovikaalud 0,5 g 0,03 0,03

Mikroanalüütilised 20 g 0,05 0,1

Analüütilised 1. kl. 200 g 0,2 0,4

Analüütilised 2. kl. 200 g 0,5 1,0

Tavalise skaalaga

20 g 0,2 0,4

200 g 2 4

1 kg 10 20

Tehnilised 1. kl. 5 kg 25 50

10 kg 50 100

20 kg 100 200

50 kg 125 250
mmax :g 1 5 10 20 50 | 100 200

!
m/m .X = 0,l
MA 3 4 5 6 10 10 25
k
A m : mg
m/m m a r = l 5
I
10 10 20 40 50 j 50

m-max : kg 0,5 1 5 10 20 50

m/m m a i = 0,l 0,04 0,06 0,15 0,2 0,5 0,6

A*m : g
l
m/m =l
max 0,08 0,1 0,3 0.5 1 | 3
i I

Tehniliste 2. kl. kaalude A*m = m on n ä i d a t u d tabelis 18.1.2.

0

Samadele nõuetele peavad v a s t a m a võrdõlgsed käsikaalud

[GOST 359-54] B P - 1 , BP-5, BP-20 ja BP-100.
fe
Tehniliste 3. kl. kaalude m j a A m on k o o r m a m a t a kaalude kor-
0

ral m / 1 0 000, 10% koormatud kaalude korral m /S000

majc ja täis- max

koormuse korral m / 1 0 0 0 . max

Mõnele kaalutüübile, näiteks AJtB-200, esitatavad nõuded pole

üldiste eeskirjadega kooskõlas. Seepärast on alati soovitatav
kontrollida kaalu garanteeritud täpsust kasutamisjuhendi j ä r g i .
18.2. Täpse kaalu kasutamine nõuab ettevaatlikkust. Kaalu
rikkumiseks võib osutuda piisavaks
— arretiiri järsk v a b a s t a m i n e ;
— vihtide või objekti asetamine arreteerimata kaalule;
— kaalu ülekoormamine;
— arreteerimata kaalu põrutamine.
Kaalu rikkumine ilmneb tavaliselt alles taatlemisel.
18.3. Tasakaalutäpi määramisel võib asuda amplituudluge-
meid registreerima alles pärast kahte täisvõnget. Võnkeamplituud
ei tohi ületada paarikümmet protsenti skaala ulatusest.
S u m m u t i g a kaalu osuti võnkumist ei registreerita.
18.4. Kaalu viga oleneb kaalumismeetodist. Kui nii t a s a k a a l u -
täpid kui ka nulltäpp on m ä ä r a t u d ühekordse lugemi j ä r g i , on kaalu
ü k
lubatud põhiviga A°m = A m + A m. Kui nulltäpp on m ä ä r a t u d kor-
y
duvate lugemite keskmise järgi, siis on A°m = 0,5A m + A*m. Kui ka
t a s a k a a l u t ä p i d on m ä ä r a t u d paljude lugemite keskmise järgi, on
tn m a x : kg 2 5 10 15 20 30

Jaotise väärtus / g / 1 2 5 5 10 10

k
A°m = A m. Asendusmeetodi või vahetusmeetodi korral kõrvalda-
k
takse ka A m ja järele jääb väike jääkviga, mida hinnatakse katse-
tulemuste põhjal.
Mõõtmistulemuse piirvea leidmiseks tuleb kaalu lubatud veale
liita vihtide lubatud vead.
18.5. Lauakaalud [GOST 13882-68, GOST 14 004-68] leiavad
kasutamist kõige rohkem kaubanduses. Kui kaalutav mass ei ületa
500 jaotise väärtust, on uue kaalu lubatud põhiviga 0,5 jaotise väär-
tust; kui m a s s on 500 2000 jaotise väärtust, siis on põhiviga 1,0
jaotise väärtust; kui mass ületab 2000 jaotise väärtust, on põhiviga
juba 1,5 jaotise v ä ä r t u s t . Tarvitamisel kulunud kaalu lubatud põhi-
viga on 0,5 jaotise v ä ä r t u s e võrra suurem.
Vihtidega t a s a k a a l u s t a t a v a t e l e numbrilauata kaaludele omista-
takse tinglik jaotise v ä ä r t u s tabeli 18.5 kohaselt.
Kaalu lubatud variatsioon võrdub lubatud põhiveaga.
18.6. Vihtide kasutamise reeglid olenevad vihtide täpsusklas-
sist. 1. ja 2. kl. vihte kasutatakse peamiselt teaduslikus uurimistöös,
3. ja 4. kl. vihte tehnikas ja 5. kl. vihte majanduses n i n g kauban-
duses. 1., 2. ja 3. kl. vihte ja 100 g 4. kl. vihte ei tohi käega puu-
dutada. Vihte, mille m ^ l O O g, tõstetakse 1. ja 2. kl. korral luu-
otstega pintsettidega ja 3. ja 4. kl. korral plastmassotstega pintset-
tidega. Suuremaid 1., 2. ja 3. kl. vihte tõstetakse erilise hargi ja fla-
nellräti abil.
3
18.7. Vihi taandatud mass võrdub täpselt 8000 k g / m tihedu-
sega kujuteldava vihi tegeliku massiga tingimusel, et see kujutel-
3
dav viht t a s a k a a l u s t a b tõelise vihi keskkonnas tihedusega 1,2 kg/m .
Roostevabast terasest vihtide t a a n d a t u d m a s s on tegelikust massist
0,0002% väiksem, alumiiniumvihtide t a a n d a t u d m a s s on tegeli-
kust massist 0,0303% väiksem ja valgevask- n i n g pronksvihtide
t a a n d a t u d m a s s on tegelikust massist 0,0007% suurem.
Aerostaatilise pärandi arvestamisel tuleb seetõttu kõigi vihtide
3
(ka alumiiniumvihtide) tiheduseks lugeda 8000 k g / m Viga, mida
põhjustab õhu tiheduse mõneprotsendiline erinevus v ä ä r t u s e s t
3
1,2 k g / m , on ka 1. kl. vihtide korral tähtsusetult väike.
18.8. Vihi viga on vihi tõelise t a a n d a t u d massi ja vihi nimi-
massi vahe. Tavaliste vihtide [GOST 7328-65] lubatud vead / m g /
on näidatud tabelis 18.8.
t
 m 1. kl. 2. kl. 3. kl. 4. kl. 5. kl.

20 kg — — 160 1600 —
10 kg — 16 80 800 8000

5 kg — 8 40 400 4000

2 kg — 3 16 160 1600

1 kg — 2,5 12 120 1200

500 g 0,32 1,6 8 80 800

200 g 0,24 1,2 6 60 600

100 g 0,16 0,8 4 40 400

50 g 0,12 0,6 3 30 300

20 g 0,08 0,4 2 20 200

10 g 0,05 0,25 12 120

5 g 0,03 0,16 0,8 8 80

2 g 0,025 0,12 0,6 6 —

1 g 0,015 0,08 0,4 4 —

500 m g 0,010 0,06 0,3 3 —

200 m g 0,008 0,04 0,2 2 —

1 100 mg 0,005 0,02 0,1 1* —

* 1 ja 2 m g raskusi vihte ei valmistata.

Uute 3., 4. ja 5. kl gramm- n i n g kilogrammvihtide viga ei tohi

olla negatiivne.
18.9. Ratsurite [GOST 12377-66] lubatud viga on 1. kl. korral
5 ug, 1 a. kl. korral 10 ug. 2. kl. korral 20 u.g ja 3. kl. korral 100 ug.
18.10. Traadist vihtide ja ratsurite kuju näitab nende nomi-
naalmassi:
 1, 10 või 100 mg;
J
2, 20 või 200 mg;

5, 50 või 500 mg;

1 mg;

5 mg;

10 m g .

18.11. Sisseehitatud vihtidega analüütilise kaalu [Taatlemis-

juhend 57-56] lubatud põhiviga on:
üksiku milligrammvihi kasutamisel — 0,2 mg;
üksiku 1 10 g vihi kasutamisel — 0,3 m g ;
üksiku 20 100 g vihi kasutamisel — 0,5 mg;
vihtide kombinatsiooni kasutamisel — ^ 1 , 2 mg.

19. DÜNAMOMEETRID, MANOMEETRID, BAROMEETRID,

MÕÕTEMIKROFONID JA VISKOSIMEETRID

19.1 ..Dünamomeetrite [GOST 9409-60, GOST 13 837-68] üle-

mine mootepiir on 10 kgf 50 Mgf. Mõotepiirkonna tööosa alumine
piir on 10% ülemisest. 1. klassi dünamomeetrite D =\%, 2. kl.F

dünamomeetrite D°F=2%.
19.2. Torsioonkaalude [GOST 13718-68] ülemine mõõtepiir on
0,5 5 mgf (MB-1) või 0,01 5 gf ( B T ) . Kaaludel MB-1 on 500
jaotist, kaaludel BT olenevalt mõotepiirkonnast 400 1000 jaotist.
Lubatud põhiviga võrdub ühe jaotise v ä ä r t u s e g a .
19.3. Manomeetrid [GOST 2405-63] jaotatakse viide täpsus-
klassi. K on kas 0,6; 1,0 < 1 7 2 3 ° C > ; 1,6; 2,5 või 4,0
<15 2 5 ° C > . Arv K on märgitud numbrilauale. D° = K%. y ä l -
P

jaspool n o r m a a l s e t temperatuurivahemikku tuleb arvesse võtta

p ä r a n d õ p = — /?x (t — 20° C ) , kus x on suhteline temperatuuritegur.
Kui temperatuur on töötingimustega m ä ä r a t u d piirides, on lubatud
jääklisaviga peale pärandi arvestamist võrdne poolega pärandi
a b s o l u u t v ä ä r t u s e s t (E = 50%).
5P

Temperatuuritundlikkuse järgi j a g a t a k s e manomeetrid nelja

gruppi:
1
a — x<0,025% K-
8 H. Tammet 113
 1 _ 1
6 — 0,025% K - < x < 0 , 0 4 % K
e — ' t e m p e r a t u u r i p a r a n d i d esitatud tabeli voi graafikuna,
z — temperatuuritundlikkus m ä ä r a t u d erieeskirjadega.
Töötingimuste j ä r g i j a o t a t a k s e manomeetrid gruppidesse kolmel
erineval viisil.
Temperatuuri- ja niiskuskindluse j ä r g i on kolm gruppi:
A — 1 0 ° C < ^ 3 5 ° C , suhteline niiskus y] = 8 0 % ,
c
B — 0 ° C ^ : ^ f c O C , n=8Ö%,
o
B 5 0 C s ^ ^ C 0 ° C , ; n = 8 0 % , r < 3 5 ° C korral n = 9 5 % .
Keemilise v a s t u p i d a v u s e järgi on samuti kolm gruppi:
O — tavalised manomeetrid,
K — korrosioonikindlad manomeetrid,
BC — korrosioonikindlad manomeetrid viskoosse töökesk-
konna jaoks.
Mehaanilise vastupidavuse j ä r g i on kuus gruppi:
O — tavalised,
BIT — vibratsioonikindlad (mõõdukas vibratsioon ei kahjusta
riista, kuid mõjub n ä i d u l e ) ,
BY — vibratsioonipüsivad (vibratsioon ei mõju n ä i d u l e ) ,
TEl — raputuskindlad,
TV — raputuspüsivad,
yn — löögikindlad.
Manomeetri n o r m a a l n e tööasend on numbrilaual näidatud
samade tingmärkide abil, kui elektrimõõteriistade tööasend
(vt. p. 22.14)
19.4. Laboratoorsete manomeetrite, vaakummeetrite ja rriano-
vaakummeetrite [GOST 6400-69] MJ1, BJI ja MBJ1 K on 0,4; 0,6
<18 22° C > või 1,0 < 17 23° C > . Töötingimused on / = 10 . . .
.35°C, t ] = 3 0 80%- T e m p e r a t u u r i p a r a n d m ä ä r a t a k s e GOST
2405-63 (vt. eelmine punkt) j ä r g i . Lubatud taandpõhiviga ja tõrketa
töö tõenäosus P(t) tellija riski p = 0,2 korral on n ä i d a t u d tabe-

Tabel 19.4

K D0P t: h P(t)

«
0,4% 500 0,60
0,4
0,6% 500 0,90

0,6% 1000 0,55

0,6
1% 1000 0,85

1,0 1% 1000 0,70

Tüüp Mark Po : mb õ
max P • m b
A°p : mb

Kontrollbaromeeter KP 0,05 0,4 0,2

Inspektorbaromeeter HP 0,05 0,4 0,3

CP-A 0,1 0,7 0,5

Jaamabaromeeter
CP-B 0, 0,9 0,5

lis 19.4. Tõrketa töö tõenäosus P(t) tellija riski p = 0 2 korral ;

t ä h e n d a b seda, et 1 — (3 = 80% riistade korral ei ületa ajavahe-

mikku t kestel esinevate tõrgete suhteline sagedus suurust l—P
19.5. Kolbmanomeetrite [GOST 8291-57] t ä p s u s k l a s s K on 0,05
või 0,2. 10 100% koormuse juures on E° = / ( % , väiksema rõhu
p

korral aga D° = 0 , 1 K%.

p

19.6. Elavhõbebaromeetrite [GOST 4863-55] näidule tuleb

j u u r d e arvata baromeetri tunnistusel näidatud s k a a l a p a r a n d j a t e m -
p e r a t u u r i p a r a n d . Nooniuse jaotise v ä ä r t u s p , s k a a l a p a r a n d i mak-
0

simaalne lubatud v ä ä r t u s õmax o ja lubatud põhiviga A°/? on näida-

tud tabelis 19.6.
M a k s i m a a l n e lubatud variatsioon võrdub nooniuse jaotise väär
tusega.
19.7. Aneroidbaromeetrite [GOST 6466-53] kasutamisel tuleb
arvesse võtta s k a a l a p a r a n d ja t e m p e r a t u u r i p a r a n d . Korrigeeritud
tulemuse lubatud põhiviga < —10 4 0 ° C > on 2 mb. Baromeetri
koputamisel tohib osuti nihkuda kuni pool jaotist.
19.8. Barograafide [GOST 6359-63] lugem leitakse lindilt. Kui
s k a a l a p a r a n d on arvesse voetud, siis A ° p = l mb < 2 0 ° C > . Tempe-
ratuurist sõltuv lisaviga ei tohi ületada 1 mb 10 deg hälbe kohta.
Kellamehhanismi ööpäevane lubatud põhiviga < 1 5 2 5 ° C > on
3 min.
19.9. Mõõtemikrofonide [GOST 13761-68] täpsusklassid on
0,5 ja 1,0. Gradueerimisviga <t=l5 25°C, p = 9 6 0 . . 1040 mb,
r] = 50 8 0 % , ^TOIDE= 198 242 V > ei tohi ületada KdB.
19.10. Viskosimeetrite [GOST 13368-67,] täpsusklassid on 0,6;
0
1,0; 1,5; 2,5; 4,0 ja 6,0. E ^ =K%. Normaaltingimusteks on tempera-
t u u r 15 25°C, suhteline niiskus 30 8 0 % , õhurõhk 735 ,785
m m Hg, toitepinge, toitesageduse ja toiterõhu suhtelised erinevu-
sed nimiväärtusest vastavalt kuni 2 % , 2% ja 3 % .
 20. TERMOMEETRID, PÜROMEETRID JA
HÜGROMEETRID

20.1. Termomeeter sukeldatakse mõõdetava t e m p e r a t u u r i g a

keskkonda sukeldusmärgini. Termomeetri ülejäänud osa peab
asuma 20° C t e m p e r a t u u r i g a ruumis.
Numbrilauda sisaldavast jämedast torust ja r e s e r v u a a r i g a lõp-
pevast peenest torust koosnevate termomeetrite sukeldusmärgiks
loetakse peene ja jämeda osa vaheline kael.
Sukeldusmärgita ühtlase j ä m e d u s e g a termomeetrid sukelda-
takse mõõdetava t e m p e r a t u u r i g a keskkonda lugemile v a s t a v a skaa-
lakriipsuni või üleni.
20.2. Täppistermomeetreid [GOST 13646-68] k a s u t a t a k s e koos
pärandite tabeliga. Termomeetrite jaotise v ä ä r t u s ja suurim luba-
tud p ä r a n d on näidatud tabelis 20.2.

Tabel 20.2

Temperatuur Jaotise väärtus Lubatud pärand

0 . . . 60° C 0,01 K 0,05 K

55 155°C 0,02 K 0,1 K

140 .300°C 0,05 K 0,3 K

300 . . . 500° C 0,1 K 1,2 K

Tabel 20.3

Jaotise väärtus /K/ 0,1 0,5 1 2

—30. .—1°C 0,3 1 1 —

0. 100° c 0,2 1 1 2

101 .200° C 0,4 1 2 2

201 .300° C 0,8 1,5 3 4

301 400° C 1,0 3 4 4

401 500° C — — — 5
 Jaotise väärtus /K/
0,2 0,5 1 2 - 5

—190 —81° C — — 3 4 5

—80 —41° C 1 2 3 4 5

—40 —21° C 0,8 1 2 4 5

—20.. . 100°C 0,4 1 | 1 o 5

20.3. Laboratoorsete elavhõbetermomeetrite [GOST 215-57]

lubatud põhivead A°/ : K erinevais temperatuurivahemikes on näi-
datud tabelis 20.3. Laia mõõtepiirkonnaga termomeetrite lubatud
põhivead muutuvad 0°C, 100° C jne. luures hüppeliselt.
20.4. Elavhõbetermomeetrite [GOST 2045-43] t ä p s u s on sama
mis GOST 215-57 kohaselt valmistatud termomeetritel. 0,05 K jao-
tiste korral on lubatud põhiviga 0,1 K.
20.5. Tehniliste elavhõbetermomeetrite [GOST 2823-59] luba-
tud põhiviga võrdub ühe jaotise väärtusega.
20.6. Elavhõbekontakttermomeetrite [GOST 9871-61] näidu
lubatud põhiviga on võrdne ühe jaotise v ä ä r t u s e g a . Ühe kontaktiga
termomeetri T 3 K kontakti rakendumistemperatuuri lubatud põhi-
viga on piirkonnas 0 100°C 1 K, piirkonnas 100 200°C — 2 K
ja piirkonnas 200 . 300° C — 3 K. Mitme kontaktiga termomeetrite
T3K rakendumistemperatuuride lubatud põhiviga on nimetatud
piirkondades v a s t a v a l t 3; 3 ja 5 K-
20.7 Orgaanilise vedelikuga termomeetrite [GOST 9177-59]
lubatud põhivead A°/: K on näidatud tabelis 20.7
20.8. Meditsiiniliste [GOST 302-68] ja veterinaarsete [GOST
2888-68] maksimumtermomeetrite lubatud põhiviga on 0,1 K-
20.9. Psühromeetrite elavhõbetermomeetrite [GOST 6080-51,
GOST 6084-51 ja GOS'1 15055-69] jaotise v ä ä r t u s on 0,2 K. Lubatud
põhiviga r ^ 0 ° C korral on 0,2 K, *<0°C_korraI 0,3 K. Ü h e t e r m o -
meetriga kuni 10 K temperatuurivahe mõõtmise lubatud põhiviga
on 20° C korral 0,25 K (uutel jaamapsü.hromeetritel 0,2 K) ja
/ < - 2 0 ° C korral 0,4 K.
20.10. Meteoroloogiliste piiritustermomeetrite [GOST 4497-52]
lubatud põhiviga on näidatud tabelis 20.10.
20.11. Meteoroloogiliste lingtermomeetrite [GOST 381-69] luba-
tud põhiviga on - 1 0 50°C korral 0,5 K, - 2 0 ° C korral 0,6 K
ja - 3 0 ° C korral 0,8 K. .
20.12. Meteoroloogiliste miinimumtermomeetrite [GOST 6085-
t: °C —70 —60 —50 —40 —30 —20 ..20

A°t: K 2,5 2 1,5 1 0,8 0,5

Tabel 20.18

Kl. Aine t:°C A°t

—200 0 0.15K + 4.5- 10— 11J3

I Pt
s
0 ..650 0,15 K + 3 10- t
3
—200.. 0 0,3 K+6- io— 11i
II Pt
0 . . . 650 0,3 K+4,5- 10-» t

Cu —50.. 180 0,3 K+3,5- 10— 11 i 3

III Cu —50. 180 0,3 K + 6 10—* 111

51] lubatud põhiviga —60 40° C korral on sama mis tabelis 20.10
näidatud piiritustermomeetrite põhiviga.
20.13. Meteoroloogiliste maksimumtermomeetrite [GOST 630-
69] lubatud põhiviga on - 1 0 . 50° C koi rai 0,4 K, - 2 0 ° C ja 60
70° C korral 0,5 K n i n g - 3 0 ° C korral 0,8 K.
20.14. Meteoroloogiliste mullatermomeetrite [GOST 6079-69]
lubatud põhiviga on —20 80°C korral 0,5 K, m a d a l a m a tempera-
tuuri korral aga 0,7 K.
20.15. Põlvtermomeetrite (Savinovi termomeetrite) [GOST
112-51] lubatud põhiviga on 0,5 K.
20.16. Bimetalltermograafide [GOST 6416-62] lubatud põhiviga
on 1 K. Kellamehhanismi ööpäevane lubatud põhiviga on 3 min
<15 25°C>
20.17. Manomeetriliste termomeetrite ja termograafide [GOST
8624-64] t ä p s u s k l a s s K võib olla 0,6; 1; 1,6; 2,5 või 4,0. D° =K%. t

20.18. Takistustermomeetrite [GOST 6651-59] lubatud põhivead

(temperatuuri määramisel s t a n d a r d i s toodud tabelite kohaselt) on
n ä i d a t u d tabelis 20.18. Normaalne mõõtevõimsus on kuni 2,5 mW
(vool kuni 5 mA) Sulavasse j ä ä s s e asetatud termomeetrite soojus-
ülekandetakistus ei tohi ületada plaatinatermomeetritel 20 K/W ja
vasktermomeetrite! 40 K/W
 20.19. Termop aaride [GOST 3044-61] elektromotoorse jõu suu-
rim lubatud hälve s t a n d a r d i s tabuleeritud funktsioonist e = e(t) on
n ä i d a t u d tabelis 20.19.
300° C temperatuuril v a s t a b elektromotoorjõu põhiveale nil-1
korral 1 K, FlP-30/6 korral 3 K, XA korral 4 K ja XK korral 2,5 K.
S t a n d a r d i s tabuleeritud funktsioon e = e(t) ja tabel 20.19 kehti-
vad siis, kui termopaari vabade otste temperatuur on 0°C. Termo-
p a a r i g a v a r u s t a t u d tehnilistes mõõteriistades on vabad otsad tava-
liselt toatemperatuuril ja õige lugemi saamiseks kasutatakse elekt-
rilisi kompensatsioonimeetodeid. Niisuguse võttega seotud lisavead
peavad olema näidatud konkreetse mõõteriista tunnistusel.
20.20. Optilisi püromeetreid [GOST 8335-67] on nelja tüüpi:
1. tüüp — kõrgendatud täpsusega püromeetrid (pikksilmast
eraldatud);
2. tüüp — tööstuslikud püromeetrid (pikksilmaga kokku ehi-
tatud);
3. tüüp — lühendatud s k a a l a g a püromeetrid (pikksilmaga
kokku e h i t a t u d ) ;
4. tüüp — püromeetrid väikeste pindade temperatuuri mõõt-
miseks.
Püromeetrite lubatud põhiviga A°/: K < 1 5 2 5 ° C > on näidatud
tabelis 20.20.
Temperatuurivahemikus 5 50° C (1. tüübil 10 40° C) võr-
dub keskkonnatemperatuurist sõltuv lubatud lisaviga poole lubatud
põhiveaga iga 10 deg hälbe kohta normaaltemperatuurist. 45° kalle
riistale märgitud normaalasendist põhjustab lisävea kuni 0,5 A°t.
20.21. Baromeetritele kinnitatud termomeetrite põhiviga on

Tabel 20.19

Tüüp t:°C A°£ : u.V

—20. .300 10
nm
300. . 1600 10+0,025 (*:°C -300)

HP-30/6 300 1800 10+0,033 ( r : ° C -300)

— 5 0 . . .300 160
XA
300.. 1300 160+0,2 ( / : ° C -300)

—50. .300 200

XK
300.. 800 200+0,06 (/:°C -300)
Liitmootepiir- Tüüp
Alapiirkond nr.
kond /"Cl
1 2 3 4

700 . . . 2000 1 8 12 20 14
või
800 . . 2 0 0 0
2 13 20 30 20

1 13 20 30 20
1200.. 3200
2 40 50 80 50

1 30 35 60 35
1500 .6000
2 130 160 250 160

rabel 20.22

^ ^ ^ ^ ^ ^ il 10% 20% 60% 100%

1
—

—10° C 70% 35% 12% 7%

-5°C 50% 25% 9% 5%

0°C 35% 17% 6% 4%

10° C 20% 11% 4% 3%

20° C 14% 7% 3% 2%

30° C | 9% 5% 2% 1,5%

elavhõbebaromeetrite termomeetritel [GOST 6082-69] 0,5 K ja ane-

roidbaromeetrite [GOST 6466-53] termomeetritel 1,5 K.
20.22. Aspiratsioonpsühromeetrites [GOST 6353-52] (suur
mudel) K a s u t a t a k s e GOST 6080-51 kohaselt valmistatud termomeet-
reid. Relatiivse niiskuse põhivea reglementeerimisel loetakse tem-
peratuuride p i i r v e a k s 0,1 K. Niiviisi leitud väärtused on esitatud
tabelis 20.22.
20.23. Juushügromeetrite [OST 40115] näidu viga piirkonnas
n = 30 100% võib olla - 5 . +10%.
 21. MÕÕTLAMBID, LUKSMEETRID, POLARIMEETRID JA
REFRAKTOMEETRID

21.1. Mõõtlampide [GOST 10771-64] valgustugevuse või val-

gusvoo lubatud suhteline põhiviga on 12%. Mõõtlampide CHC mar-
keeringu esimene arv näitab toitepinget voltides, teine arv valgus-
tugevust küünaldes. Lampide CHC 10—5 kuni CHC 107—1500'toi-
tevõimsus on 8,6 915 W. v ä r v u s t e m p e r a t u u r 2360 2854° K.
Lampide C H n korral näitab markeeringu teine arv valgusvoogu
luumenites. CHIT 3,5—10 kuni C H n 107—3500 toitevõimsus on
1,9 . 260 W. v ä r v u s t e m p e r a t u u r 2360 2800° K.
21.2. Fotoelektriliste luksmeetrite [GOST 14841-69] t ä p s u s k l a s s
K on 5; 10 voi 15. Põhimõõtepiirkondade (luksmeetrit kasutatakse
ilma neelava filtrita) tööosas on E% =K%. Normaaltemperatuur on
20° C. I grupi luksmeetrite töötemperatuur on 10 35°C, II grupi
luksmeetrite töötemperatuur on —10 35° C. Temperatuurist tin-
gitud suhteline lisaviga ei tohi ületada K% 10 K kohta.
Tavaliste luksmeetrite lubatud suhteline koosinusviga on 60°
l a n g e m i s n u r g a korral 10%. Koosinusvea p a r a n d u s s e a d m e g a luks-
meetrite lubatud suhteline koosinusviga on 60° l a n g e m i s n u r g a kor
rai 7% ja 80° l a n g e m i s n u r g a korral 15%.
Luksmeetrid taluvad 120% valguskoormust 5 min jooksul ja
200% valguskoormust 1 s jooksul.
Tavalised luksmeetrid on kaliibritud hõõglambile iseloomuliku
spektriga valguse jaoks. Teistsuguste spektraalkoosseisude juures
tuleb luksmeetri näitu korrutada p a r a n d u s t e g u r i g a . Seleenfotoele-
mendiga luksmeetrite p a r a n d u s t e g u r on päevavalguse ja erinevate
luminestsentsvalgusallikate korral vahemikus 0,8 1,2.
21.3. Polarimeetrite ja sahharimeetrite [GOST 13363-67] nur-
galugemi lubatud põhiviga võrdub noöniuse jaotise v ä ä r t u s e g a .
Küveti pikkuse lubatud põhiviga on 0,1 mm (400 mm küvetid) või
0,05 mm (lühemad küvetid)
21.4. Refraktomeetrite [Taatlemisjuhend 279-66] lubatud põhi-
vead on näidatud tabelis 21.4.

Tabel 21.4

Tüübid pjiy PJI

PJI-2
pn pfly HPO-23 PTK
prui-2
HPO-1
HPO-22
5
A°nD 1 io- 3
5 -10- 4
4- 10- 4
2- 10- 4
1 io- 4
5 -10- 5
2 IO"

Dispersiooni (n — n ) mõõtmise lubatud põhiviga on refrakto-

F c
4 4
meetri PJXY korral 2 1Q- , HPO-22 korral 1,5 10~
 22. ELEKTRIMÖÕTERIISTADE LIIGITUS JA
MARKEERING

22.1. Elektrimõõteriistadele esitatavad nõuded on fikseeritud

ü l d s t a n d a r d i s GOST 1845-59 ja eristandardites. Elektrimõõteriis-
tade ü l d s t a n d a r d ei kehti raadiotehniliste mõõteriistade, võrdlus-
mõõteriistade, numbrilise näiduga (osutita) mõõteriistade, kontakt-
j a telemõõteriistade, mehaanilise t a s a k a a l u s t a m i s e g a riistade ja
mõnede spetsiaalsete riistade kohta.
E r i s t a n d a r d i või üldstandardi number m ä r g i t a k s e mõõteriistale.
Kui riistale, mis ei kuulu ülalloetletud erandite hulka, on märgitud
ainult eristandardi number, siis peab ta v a s t a m a ka üldstandardi
GOST 1845-59 nõuetele.
22.2. Mõõdetava suuruse j ä r g i liigitatakse elektrimõõteriistad
amper meetriteks, voltmeetriteks, vatimeetriteks jne. Ampermeetrite,
voltmeetfite jne. hulka arvatakse ka kiloampermeetrid, mikroamoer-
meetrid, millivoltmeetrid jne. Mõõteriista numbrilauale kantakse
mõõtühiku tähis: kA, A, mA, uA, kV V mV, MW. kW- W, MVAR,
kVAR, VAR, MHz, kHz, Hz, <p° ( n u r g a k r a a d ) , eos<p, sin<p, TQ, MQ,
kQ, Q, mQ, u.Q, mWb (fluksmeetritel), uF, pF, H, m H või uH.
Ampermeetrid lülitatakse ahelasse järjestikku, voltmeetrid paral-
leelselt. Paralleelselt lülitatud ampermeeter näitaks pinget (mõõte-
piirkond tavaliselt 0 75 m V ) , järjestikku lülitatud voltmeeter —
voolutugevust (mõõtepiirkond tavaliselt 0 .. 3 mA, tihti aga märksa
väiksem või s u u r e m ) . On olemas riistu, mida saab vajaduse korral
kasutada milliampermeetrina, vajaduse korral a g a (riista juures
ümberlülitusi tegemata) millivoltmeetrina.
Sagedusmõõtur (hertsmeeter) lülitatakse ahelasse n a g u volt-
meeter, vattmeeter ja fasomeeter a g a n a g u voltmeetrist ja amper-
meetrist koosnev riistade paar.
Oommeetri ja faradmeetri kasutamise korral ei tohi ahelas olla
elektromootorjõude (skeem tuleb toiteallikatest eraldada)
22.3. Mõõteriista süsteemi (tööpõhimõtet) tähistavaid ting-
märke selgitab tai>ei 22.3.
22.4. Sisseehitatud muundurite t i n g m ä r g i d on näidatud tabe-
lis 22.4. Muunduri tingmärk kantakse mõõteriista süsteemi ting-
m ä r g i alla.
22.5. Välistele muunduritele ja erinõuetele viitavad tingmär-
gid tähendavad, et riist on kasutatav ainult koos viidatud muundu-
riga või viidatud nõude täitmise korral. Nende märkide tähendused
on järgmised (konkreetsed arvud on toodud n ä i d e t e n a ) :
RC — eeltakistus;
JXC 300 kQ 5 mA — kaliibritud 300-kQ eeltakistus nimivoo-
l u g a 5 mA;
HUI — väline šunt;
H U I 75 mV — kaliibritud väline šunt nimipingega 75 mV;
TT — voolutrafo;
0 Magnetelektriline
pöördpoolriist
Ferrodünaamiline
riist

Magnetelektriline Ferrodünaamiline
pöördpoollogomeeter logomeeter

Magnetelektriline
pöördmagnetriist
CD
# l l Induktsioonsüsteemiga
riist

Magnetelektriline Induktsioonsüsteemiga
pöördmagnetlogomeeter logomeeter

Elektromagnetiline Magnetinduktsioon-
riist süsteemiga riist

Elektromagnetiline Elektrostaatiline
logomeeter riist

Polariseeritud elektro­ Vibratsioonsüsteemiga

i magnetiline riist mMm riist

Elektrodünaamiline
riist Y Soojusliku
süsteemiga riist

Elektrodünaamiline ^ Bimetallsüsteemiga
logomeeter riist

Tabel 22.4

0 Isoleeritud
^> termomuundur Elektronmuundur
•O-
Vibromuundur
•
p Isoleerimata
termomuundur \1\
Pooljuht- Kompensatsioon-
detektor -pCXhp muundur

I Elektromehaaniline < ^ Märkide kombinat­

detektor siooni näide
 TT — mõõtetrafo 400 A/5 A;

TH — pingetrafo;
^ 6000
T T

TH-y^ mõõtetrafo 6000 V/100 V;

JXY — lisaseade;
Tn — termomuundur;
TÜ 10 mV — kaliibritud termomuundur nimipingega 10 mV;
Cn 0,14 Q — 0,14 Q takistusega ühendusjuhtmed;
KII — kaliibritud juhtmed (35 m Q ) ;
rB H m = 100—500 Q — välisahela takistus 100 500 Q.
22.6. Klemmimärkide tähendused on järgmised: + ja —
polaarsus, ~ vahelduvvoolu klemm, * üldklemm või generaator-
klemm (vattmeetrite ja fasomeetrite voolu ja pinge generaator-
klemmid ühendatakse skeemi koostamisel tavaliselt kokku)
"0><C- pooliga ühendatud klemm, 3 ekraaniga ühendatud klemm,
korpuse või m a a n d u s e märk näitab korpusega ühendatud või maan-
damisele kuuluvat klemmi.
Kombineeritud riistade (TJT-4 jne.) järestikuse oommeetri emj.
polaarsus on klemmidele märgitud polaarsusega vastupidine.
22.7. Täpsusklasse on kaheksa: # = 0 , 0 5 ; 0,1; 0,2; 0,5; 1,0; 1,5;
2,5 või 4,0. Abimõõtevahendite (eeltakistid jne.) K võib olla 0,02;
0,05; 0,1; 0,2; 0,5 või 1,0.
Täpsusklassi näitav arv kantakse riista numbrilauale tavaliselt
ilma lisamärkideta. Mõnel juhul tehakse arvu K alla märk ^ (näi-
teks 1,5), mille tähendust selgitatakse järgmises p a r a g r a h v i s .
22.8. Normaalväärtust või normaalvahemikku näitavad riista
numbrilaual allakriipsutatud arvud (näiteks 500 Hz või
45—500 Hz)
Allakriipsutamata arvud n o r m a a l v ä ä r t u s t või normaalset vahe-
mikku näitavate arvude kõrval näitavad laiendatud vahemiku
rajasid
(näiteks 20 — 50 — 120 Hz, 15 — 45 — 65 Hz,
40 — 60 — 120 Hz, 10 — 40 — 60 — 120 Hz).
22.9. Mõõteriistade gruppe töötingimuste järgi iseloomustab
tabel 22.9. A- ja B-grupi piirniiskused on lubatud ainult pakendis
riistade jaoks. A-grupi mõõteriistadele ei tehta erilisi tunnusmärke.
B- ja B-grupi mõõteriistadele m ä r g i t a k s e grupi tähis.
22.10. Troopikatingimustele kohandatud mõõteriista tähise
lõpus on täht T (näiteks mõõteriist J\ 506 T)
22.11. Mehaanilise tugevuse t i n g m ä r g i d on järgmised:
O n — tavaline tugevdatud,
T n — raputuskindel,
B n — vibratsioonikindel,
 Grupp A B B, B 2 B 3

c
Töö- t: C 10 35 —30 40 —40 . . —50 . .. —50..
tingi- 50 60 .80
mused
Suht. 80% 90% 95% 95% 98%
niiskus (30° C) c
(30 C) (35° C) (35° C) (40° C)
(temp.)

C
Piir- t: C —40 . . . —40... —50 . . —60 —60 . .
tingi- ..60 . 60 ..60 . . 65 80
mused
Suht. 95% 95% 95% 95% 98%
niiskus (30° C) (35° C) (60° C) (60° C) (60° C)
(temp.)

TH — raputuspüsiv,
BH — vibratsioonipüsiv,
V n — põrutuskindel,
märk puudub — tavaline.
22.12. Korpuse tiheduse t i n g m ä r g i d on järgmised:
B3 — pritsmekindel,
B3 — veekindel,
T.M — hermeetiline,
T3 — gaasikindel,
U.3 — tolmukindel,
Bõ — plahvatusohutu,
m ä r k puudub — tavaline.
22.13. Erandlik piirrežiim m ä r g i t a k s e riistale: U = 1.5 U ,
M A X H

^ m a x = 3 5 0 V. / m a x = 1 0 A jne. Füüsikalise suuruse tähis indeksiga H

tähendab siin nimiväärtust.
22.14. Normaalasendi tähistamiseks kasutatakse järgmisi
tingmärke.
1 1
horisontaalse n u m b r i l a u a g a normaalasend.
± vertikaalse n u m b r i l a u a g a normaalasend.
Z 6 0 ° numbrilaua ja horisontaaltasandi vahelise n u r g a nor-
m a a l v ä ä r t u s on 60°
Kui riistal pole ühtki kirjeldatud märkidest, siis ei ole riista
asend mõõtmisel oluline.
22.15. Elektrilise ja magnetilise varjestatuse kategooriaid on
kaks. I kategooria magnetvarjega riistade süsteemi tingmärk ümb-
ritsetakse ristkülikukujulise pideva r a a m i g a . I kategooria elektro-
staatilise varjega riistade süsteemi t i n g m ä r k ümbritsetakse ristküli-
kukujulise punktiirraamiga.
 Riistad, mille süsteemi t i n g m ä r g i ümber ei ole ristkülikukujulist
r a a m i , kuuluvad II kategooriasse.
I kategooriat tähistava raamjoone alla kirjutatud s a g e d u s on Jv
(vt. p. 23.12).
22.16. Normaalset orientatsiooni maa magnetvälja suhtes
näitab nool tähtedega N ja 5 . See märk puudub mõõteriistadel, mil-
lele maa magnetväli ei avalda häirivat mõju.
22.17. Isolatsiooni proovipinge a r v v ä ä r t u s t kilovoltides näitab
viisnurksesse tähte suletud arv. G a r a n t e e r i m a t a isolatsiooniga riis-
tadel on see arv 0.
P u n a n e välgukujuline m ä r k näitab, et mõõteahela isolatsioon on
reeglikohasest nõrgem.
22.18. Korrektorit ja arretiiri n ä i t a v a d märgid ^ ja App.
Nool või punkt arretiiri juures näitab arreteerimise suunda.
22.19. Hüüumärgiga kolmnurk kohustab v a a t a m a täiendavaid
märkusi mõõteriista kasutamisjuhendis.
22.20. Tähiste paigutuse kohta mõõteriistal näeb üldstandard
ette j ä r g m i s t :
mõõtühiku tähis või mõõdetava suuruse nimetus, klassi tähis,
riista süsteemi t i n g m ä r k ja kaitstuse kategooria märk, tööasendi
tingmärk, isolatsiooni proovipinge märk, väljalaske a a s t a ja vabri-
kunumber (väikese täpsusega riistadel puudub) peavad olema kan-
tud numbrilauale või riista esiplaadile.
ü l e j ä ä n u d märgid võivad olla kantud kas numbrilauale, esi-
paneelile, riista põhjale või küljele.
22.21. Lubatud ülekoormus on kõigi ü l d s t a n d a r d i l e vastavate
elektrimõõteriistade korral vähemalt 2 0 % . Kilbiriistad (välja arva-
tud registreerivad riistad ja detektori või elektronmuunduriga riis-
tad) peavad taluma lühiajaliselt (1 s) kümnekordset ülekoormust.
22.22. Elektrimõõteriistade säilitamistingimusteks on suhte-
line niiskus kuni 80% (tolmuvaba, agressiivsete lisanditeta õhk) ja
temperatuur 10 35°C A-grupi riistade n i n g 10 . 50°C ülejää-
nud riistade jaoks.

23. ELEKTRIMÕÕTERIISTADE TÄPSUS

23.1. Elektrimõõteriistade lubatud vead on fikseeritud stan-

dardites esitatud nõuetega.
Käesolevas p a r a g r a h v i s vaadeldakse lubatud vea m ä ä r a m i s t
üldstandardi GOST 1845-59 nõuetele v a s t a v a t e mõõteriistade jaoks.
23.2. Elektrimõõteriista lubatud põhiviga oleneb täpsusklas-
sist K.
Kui kiass on mõõteriistal tähistatud lisamärkideta arvuga, siis
on elektrimõõteriista lubatud taandpõhiviga K%.
Kui klassi tähistava arvu all on märk siis on mõõteriista
 Riistale
Mõjuv märgitud
suurus /C<0,5 l.O^tf
normaal-
väärtus

to t ±2°C
0 t ±5°C
0

Temperatuur
— 18.. .22°C 15 ..25°C

Vahelduvkomponent
(alalisvoolu korral) — 0 1% 0...3%

1
— ' F J_ või Za a±l°* a±2°
Kaldenurk
— suvaline

fo / ±0,02fo
o
Sagedus (vahelduv-
voolu korral)
— 49 .51 Hz

Pinge U ±0,021/
0 0

KHrrfaktor — 0 5%**

* Rippuva süsteemi korral a ± 1 2 ' .

** Detektori või elektronmuunduriga riistade korral 0 1%.
</C<0,5) või 0 . . . 2 % ( l , 0 < / < ) .

lubatud põhiveaks näitude vahe, mis vastab K protsendile skaala

geomeetrilisest pikkusest.
Abimõõtevahendite (eeltakistid, šundid jne.) lubatud suhteline
põhiviga on K%.
V a h e t a t a v a abimõõtevahendi kasutamise korral tuleb mõõteriista
j a abimõõtevahendi lubatud suhtelised põhivead liita.
23.3. Normaaltingimusi kirjeldab tabel 23.3. Kõik erandid
tabelis esitatud andmetest märgitakse riistale.
23.4. Hüstereesi kompenseerimist pole põhivea reglementeeri-
misel silmas peetud. Seetõttu on variatsioon põhimõtteliselt väik-
sem kahekordsest lubatud põhiveast. S t a n d a r d i s nõutakse, et variat-
sioon ei oleks suurem lubatud põhiveast (0,05 ja 0,1 klassi riistadel
poolteisekordsest lubatud põhiveast).
Lubatust suurem variatsioon on üks riista mittekorrasoleku tun-
nustest.
23.5. Elektrimõõteriista lubatud lisaviga on erinevatest mõju-
v a t e s t suurustest põhjustatud lubatud lisavigade summa.
 Normaalsesse vahemikku kuuluvast mõjuvast suurusest põhjus-
tatud lubatud lisaviga on null.
Lisaviga on tõkestatud ainult töötingimustes.
23.6. Riista asendist sõltuv lisaviga ei ületa lubatud põhiviga,
kui kõrvalekalle normaalasendist on:
1° — riputatud süsteemiga riistadel;
5° — kõigil 0,05 0,2 klassi riistadel ja muudel valgusosutiga,
tõmmitsate süsteemiga, kompensatsioonisüsteemiga või tindiga
registreerivatel tavalistel ning tavalistel tugevdatud ( O l i ) riis-
tadel;
10° — ülejäänud tavalistel ja tavalistel tugevdatud riistadel;
20° — kantavatel mehaaniliselt tugevdatud (välja arvatud OTI)
0,5 või 1,0 klassi riistadel;
30° — mehaaniliselt tugevdatud (välja arvatud OE1) 0,5 või 1,0
klassi kilbiriistadel ja 1,5 4,0 klassi kantavatel riistadel;
45° — mehaaniliselt tugevdatud (välja arvatud OFl) 1,5 4,0
klassi kilbiriistadel.
23.7. Temperatuurist sõltuv lisaviga ei tohi A-grupi riistade
korral ületada lubatud põhiviga 10 K hälbe kohta. Teiste gruppide
lubatud lisavead 10 K hälbe korral n o r m a a l t e m p e r a t u u r i s t on näi-
datud tabelis 23.7
Abimõõtevahendite temperatuurist sõltuv lisaviga ei tohi üle-
tada poolt lubatud põhiveast (/C=0,02 korral kolmveerandit luba-
tud põhiveast) 10 K hälbe kohta.
23.8. Mõõdetava voolu sagedusest sõltuv lisaviga ei ületa
laiendatud sagedusvahemiku pnrides lubatud põhiviga. Kui mõõte-
riistale pole laiendatud sagedusvahemikku märgitud, siis ulatub
see normaalsest sagedusvahemikust 10% mõlemale poole.
23.9. Mõõteahela toitepingest sõltuv lisaviga ei ületa lubatud
põhiviga, kui pinge orineb normaalpingest kuni 10%.

Tabel 23.7

K 0,2 0,5 1,0 1,5 2,5 4,0

gr. 5 0,15% 0,4% 0,8% 1,2% 2,0% 3,0%

gr. B B 1 ; 2 0,15% 0,3% 0,5% 0,8% 1,2% 2,0%

gr. B 3
— 0,3% 0,4% 0,6% 0,8% 1,2%
 a-tüüpi mõju &-tüüpi mõju
K
I kat. II kat. I kat. II kat.

0,05 0.5 0,5 1,0 0,25 0,5

1,0; 1,5 1,0 2,5 0,5 1,0

2,5; 4,0 2,5 5,0 | 0,5 | 1,0

23.10. Abiahelate toitepingest sõltuv lisaviga ei ületa poolt

lubatud põhiveast, kui pinge erineb normaalpingest kuni 10%.
23.11. Abiahelate toitesagedusest sõltuv lisaviga ei ületa poolt
lubatud põhiveast, kui sagedus erineb normaalsagedusest kuni 2 % .
23.12. Magnetväljast või elektriväljast sõltuva lisavea arvesse-
võtmiseks on tarvis arvu K suurendada tabelis 23.12 näidatud arvu
võrra.
a-tüüpi mõju on:
— alalisvooluriistade korral 400 A/m tugevune konstantne
homogeenne magnetväli;
— vahelduvvooluriistade korral 400 A/m efektiivtugevusega
mõõdetava voolu sagedusega vahelduv magnetväli (kui sagedus on
suurem mõõteriistale märgitud f -st või märgi puudumise korral
k

ühest kilohertsist, siis muudetakse väljatugevust sellest sagedusest

alates pöördvõrdeliselt s a g e d u s e g a ) ;
— elektrostaatiliste riistade korral mõõdetava pinge sagedusega
elektriväli, mille efektiivtugevus on 10 kV/m-f Ulm (riista nimi-
pinge kV) või 50 kV/m (riista nimipinge U^40 kV).
6-tüüpi mõju on ferromagnetilise kilbi või vahetult vaadeldava
mõõteriista vastu asetatud teise mõõteriista mõju.
23.13. Registreerivate mõõteriistade [GOST 9999-62] dia-
grammi nihke lubatud põhiviga on 0,01 K l+l m mm, kus K on dia- m

grammi veomehhanismi täpsusklass (märgitakse riistale) ja

/ — nihke v ä ä r t u s .
P ä r a s t mõõdetava suuruse järsku muutmist nullist väärtuseni x
võib riista näit tõusta hetkeks väärtuseni 1,1 x.
23.14. Ampermeetri [GOST 8711-60] takistuse ja induktiivsuse
lubatud suhteline põhiviga tingimusel i \ ^ 0 , 5 on 10% (alalisvoolu-
riistad) või 20% (vahelduvvooluriistad).
23.15. Voltmeetri [GOST 8711-60] nimivoolu lubatud suhteline
põhiviga on K%, vahetatavate või piiratult vahetatavate eeltakisti-
tega komplekteeritud voltmeetri korral aga 0,5 K%.
9 H. Tammet 129
 23.16. Kaliibritud juhtmed [GOST 1609-67] j a o t a t a k s e kahte
t ä p s u s k l a s s i . 0. klassi juhtmete paari < 1 8 22° C > takistus on
( 3 5 ± 1 ) mQ, 1. klassi juhtmete paari < 1 5 2 5 ° C > t a k i s t u s on
( 3 5 ± 2 ) mQ.
Kaliibritud juhtmetega millivoltmeeter näitab pinget juhtmete
v a b a d e otste vahel (pinge riista klemmidel on näidust väiksem)
Tavalised kaliibritud juhtmed ei ole individuaalsed ja neid võib
vahetada.
23.17. Induktoriga oommeetri [GOST 8038-60] emj. lubatud
suhteline põhiviga on 10%.
23.18. Elektriarvestite [GOST 6570-60] lubatud suhteline põhi-
viga 10 150% koormuse ja c o s c p = l (reaktiivenergia arvestite
puhul s i n c p = l ) korral on A'% (2,0 ja 2,5 klassi aktiivenergia arves-
tite korral 200% koormuseni). Aktiivenergia arvestite klassid on 1,0;
2,0 ja 2,5; reaktiivenergia arvestite klassid on 2,0 ja 3,0.
Uhefaasiliste 2,0 ja 2,5 klassi arvestite m a k s i m a a l n e töövool on
nimivoolust vähemalt 2 korda suurem. Arvestid peavad taluma 0,5 s
jooksul 30-kordset ( 7 ^ 1 0 A ) või 20-kordset ( / > 1 0 A ) nimi-
n o m n o m

voolu.
Ü l d s t a n d a r d GOST 1845-59 elektriarvestite kohta ei kehti.

24. ELEKTRILISED MÕÕDUD

24.1. Normaalelementide [GOST 1954-64] emj. on 1,0185.

1,0194 V Elementide normaaltemperatuurile taandanud emj.
muutus ühe aasta jooksul ei tohi ületada K%. Normaalelementide
andmed on esitatud tabelis 24.1.
5
24.2. Mõõttakistite [GOST 6864-69] nimiväärtused on IO"
9
10 Q. Täpsusklass K võib olla 0,0005; 0,001; 0,002; 0,005
<19,9 2 0 , 1 ° C > ; 0,01; 0,02 või 0,05 < 1 9 , 8 . 2 0 , 2 ° C > . Täpsus-
klassiga 0,0005 valmistatakse ainult 1 Q n i m i v ä ä r t u s e g a moõttakis-
teid. Mõõttakistite lubatud suhteline põhiviga on K%.
Töötemperatuur on # ^ 0 , 0 0 5 korral 18 24° C, ülejäänud mõõt-
takistitel 15 30°C. Suhteline niiskus ei tohi ületada 8 0 % . Tem-
p e r a t u u r i p a r a n d i m ä ä r a m i s e k s tarvilike kordajate v ä ä r t u s e d on
näidatud mõõttakisti tunnistusel. Lubatud suhteline jääklisaviga
töötemperatuurivahemikus p ä r a s t t e m p e r a t u u r i p a r a n d i arvesse-
võtmist on näidatud tabelis 24.2. Mõõttakisti takistuse a a s t a n e muu-
tus ei tohi ületada s a m a s tabelis näidatud v ä ä r t u s t E(a)
Nelja klemmiga mõõttakisti takistus on pingeklemmidevahelise
pinge ja vooluklemme läbiva voolu tugevuse suhe tingimusel, et
pingeklemme läbiva voolu tugevus on null.
Tavalisi mõõttakisteid kasutatakse alalisvooluahelais, mõõt-
takisteid KCHB aga nii alalis- kui ka vahelduvvooluahelais. 10 Q
Tüüp K I max Töötemperatuur

Küllastatud 0,001 1 uA 19,5 .20,5°C

0,002 1 uA 18 .22°C

0,005 1 uA 10 40° C

Küllastamata 0,02 10 uA 5. .55°C

Tabel 24.2

K 0.0005 0,001 0,002 0,005 0,01 0,02 0,05

E
0,0002% 0,0004% 0,0005% 0,001% 0,002% 0,005% 0,02%
R

E(a) 0,0003% 0,0005% 0,001% 0,002% 0,002% 0,005% 0,02%

8
takisti KCHB ajategur on kõigest 10~ s; 1; 100 või 1000 Q korral
7
10~ s, teiste nominaalide korral võib ajategur olla suurem.
24.3. Takistussalved [GOST 7003-64] võivad olla nelja tüüpi:
M C P — pöördlülititega, MCT — pistikutega, M C 3 — paljuklemmi-
lised, lülitita, MCB — kahvellülititega. Takistussalvesid valmista-
10
takse kogutakistusega kuni 10 Q.
Normaaltemperatuur t ja lubatud põhiviga A°R < r | ^ 8 0 % >
n

olenevalt dekaadide üldarvust m ja salve näidust R on näidatud

tabelis 24.3.1. Kui m on tabelis 24.3.1 n ä i d a t u s t väiksem, siis on
lubatud suhteline põhiviga K%.
Takistussalve nulltakistus R reglementeeritakse põhiveast sõl-
0

tumatult. RQ ei tohi ületada korrutist ma. Teguri a väärtused on näi-

datud tabelis 24.3.2.
Töötemperatuur on / C < 0 , 0 5 korral 15 30° C, K^0,l korral
10 35° C. Lisavea reglementeerimisel pole temperatuuriparandi
arvessevõtmist eeldatud. Temperatuurist sõltuv lisaviga ei tohi üle-
t a d a lubatud põhiviga 7 ( ^ 0 , 5 korral 5 K hälbe ja K^0,l korral
10 K hälbe kohta.
5
Termoelektromotoorjõud ^ 1 0 Q nimiväärtusega koormamata
salve klemmide vahel on 7 ( ^ 0 , 0 5 korral kuni 5 uV; K^0,\ korral
kuni 10 uV
 K tn m A°R

0,01 19 .21°C
>4 R K% + m-0,2 mQ
0,02; 0,05 18 .22°C

0,1 R-K% +m 0,4 mQ

15. .25°C
0,2 >3
R K% +m- 1 mQ
0,5; 1,0 10.. 35° C

Tabel 24,3.2

K 0,01 0,02 0,05 0,1 0,2 0,5 1,0

a : mQ 2 3 5 6 10 20 40

Tabel 24.3.3

6 7
R : Q 0.. 10 10. 10 2 2
1 0 . . . 10 4
10 . 4
IO5 5
10 .. .10 3
10 10

7 7
x :s io- 5- 1 0 - 8
io- 3-10- 7
3 • 10- 6
3 - 10~ 5

Takistussalved on ette nähtud kas ainult alaiisvooluahelates tar-

vitamiseks või vahelduv- ja alaiisvooluahelates tarvitamiseks.
Vahelduvvoolu-takistussalve ajategur ei tohi ületada tabelis 24.3.3
näidatud v ä ä r t u s t . Kui f ^ y / \ / 7 t , siis sagedusest sõltuv lisaviga
ei ületa lubatud põhiviga. / \ ^ 3 Q korral on vahelduvvoolu takistus-
salve induktiivsus ^ 0 , 3 uH.
S a g e d a m a k s hooletusveaks takistussalvede kasutamisel on
pistiksalve pistikute halb kontakt. Kõik pistikud on vaja enne mõõt-
mist pöörava liigutusega korralikult pesadesse suruda.
24.4. Induktiivsussalvede [GOST 10770-64] täpsusklassid on
C
0,05; 0,1 < 1 8 _ 2 2 C > 0,2; 0,5 ja 1,0 < 1 5 2 5 ° C > (vanemate
mudelite klass võib olla ka 0,3) Normaalne sagedusvahemik on
20 . 20 000 Hz. ü h e dekaadiga salvede lubatud suhteline põhiviga
on K%, mitme dekaadiga salvede korral aga (1 + r a L /L) K%, kus d
\

m on dekaadide arv. L — salvede MHC ja M B H C korral väikseima

d

dekaadi astme v ä ä r t u s , ülejäänud salvede korral variomeetri nimi-

induktiivsus, L — salve näit.
Naaberdekaadidevahelisest mõjust tingitud lubatud lisaviga on
0,3 A°L. See lisaviga puudub vaid siis, kui kõige kõrgema sisselüli-
tatud dekaadi naaberdekaadi näit on null.
Sagedusest sõltuv lisaviga ei ületa A°L, kui sagedus on laienda-
tud sagedusvahemiku piirides.
Temperatuurist sõltuv lisaviga ei tohi töötemperatuurivahemiku
(10. 35° C) piirides ületada lubatud põhiviga 10 K hälbe kohta.
Täielikult sisselülitatud dekaadidega induktiivsussalve hüve-
tegur laiendatud sagedusvahemiku maksimaalsel sagedusel on
vähemalt 30.
24.5. Mahtuvussalvede [GOST 6746-65] täpsusklassid on 0,05;
0,1 < 1 8 2 2 ° C > ; 0,2; 0,5 ja 1,0 < 1 5 25°C>. < n ^ 8 0 % > -
Salvede MEIT lubatud taandpõhiviga on K%. Uhe dekaadiga sal-
vede M E C ja mitme dekaadiga salvede MEC, mille madalaima
dekaadi aste on > 0 , 1 uF, lubatud suhteline põhiviga on K%. ü l e -
:

j ä ä n u d salvede lubatud suhteline põhiviga on ( l + 0 , 8 m C d / C ) K%,

kus m on dekaadide arv, Cd — salve MEC korral madalaima dekaadi
aste, salve MECIT korral pöördkondensaatori nimimahtuvus, C —
salve näit.
Temperatuurist sõltuv lubatud suhteline lisaviga on töötempera-
5 - 1
tuurivahemikus (10 .35°C) /C=0,05 ja K = 0 , 1 korral 5 10~ K ,
4 1 4 _ 1
K = 0 , 1 korral 10~ K " i \ = 0 , 2 ja K=0,S korral 2 IO" K ja
- 4 1
K=\ korral 5 I O K r
M a k s i m a a l n e kaonurga t a n g e n s on salvedel MEIT i \ ^ 0 , 5 kor-
- 5 4
ral 5 - 1 0 , K= 1 korral 1,2 i 0 ~ , salvedel MEC ja MECIT aga
0,5 E° . c

Salve takistus peab r a h u l d a m a võrratust R^4s/K{C+mC ) d

25. MÕÕTESILLAD JA -POTENTSIOMEETRID

25.1. Alalisvoolu mõõtesildade [GOST 7165-66] täpsusklassid

C
on 0,005; 0,01 < 1 9 2 1 ° C > ; 0,02; 0,05 < 1 8 2 2 C > ; 0,1; 0,2;
C
0,5 < 1 5 2 5 C > ; 1: 2; 5; 10 < 1 0 35° C > . < n ^ 8 0 % > Luba-
tud suhteline põhiviga on mootepiirkonna tööosas K%, väljaspool
tööosa leitakse lubatud viga riistale märgitud valemi järgi.
Töötemperatuurivahemik on / C ^ 0 , 0 5 korral 15 30° C, K^0,\
korral 10. 35°C. Temperatuurist sõltuv suhteline lisaviga ei tohi
ületada / C ^ 0 , 0 5 korral kahekordset lubatud põhiviga ja 7 ( ^ 0 , 1
korral lubatud põhiviga 10 K hälbe kohta.
25.2. Vahelduvvoolu mõõtesildade [GOST 9486-69] täpsusklas-
sid on 0,01, 0,02 < 1 9 , 5 20,5°C>; 0,05 < 1 9 2 1 ° C > ; 0,1; 0,2;
0,5; 1 < 1 5 2 5 ° C > ; 2 ja 5 < 1 0 3 5 ° C > . Teiste mõjuvate suu-
 Silla Mõõdetav Lubatud suhteline põhiviga
tüüp K
suurus /%/

<0,05 0,4 / C / t g ö + 1

MEn 0,1; 0,2 0,2 /C/tgö + 2

>0,5 0,2 / v / t g ö + 5

<0,2 tgö 0,8 K/ig ö + 2,5

MHn
>0,5 0,5 / v / t g õ + 5

<0,2 0,8/C/tgõ + 5

>0,5 0,5/C/tgo+10
MHEI"I
<0,2 0,8 /CQ + 5

>0,5 0,5/CQ+10
Q
<0,2 0,8 tfQ + 2,5
MHn
>0,5 0,5KQ + 5

Tabel 25.2.2

K 0,01; 0,02 0,05 0,1 .. . 2 5

[t] : °C 17 .23 15. . . 2 5 10. .35 —10.. 40

A ' 1 K
0,2 A° 0,1 A° 0,05 A°

/
A 80A/m A° 0,5 A°

ruste normaalvahemikud on järgmised: /? = 960 . 1040 mb,

n = 50 8 0 % , f / t o i d e = 205 230 V f ,=ioid l9S 50,5 Hz. Luba-
tud suhteline põhiviga mõõtepiirkonna tööosas on mahtuvuse mõõt-
misel [K+ {K+\) 10 p F / C ] % , kus C on mõõdetav mahtuvus, induk-
tiivsuse mõõtmisel [K+ {K+\) 3 u H / L ] % , k u s L o n mõõdetav induk-
tiivsus. Elektrilise k a o n u r g a t a n g e n s i t g õ ja hüveteguri Q mõõt-
mise lubatud suhteline põhiviga on n ä i d a t u d tabelis 25.2.1.
 Töötemperatuurivahemik [r], lubatud lisaviga temperatuuri 1 K
hälbe kohta n o r m a a l t i n g i m u s t e s t A'i ja lubatud lisaviga 50 Hz
K

80 A/m välises m a g n e t v ä l j a s A' oA/m on n ä i d a t u d tabelis 25.2.2, kus

8

A° t ä h i s t a b lubatud põhiviga. Juhul kui töösagedus on alla 200 Hz

või sujuvalt reguleeritav, tuleb magnetvälja tugevuse 80 A/m ase-
16
meie võtta 16 A/m, f > l kHz korral aga , , —A/m.
j : kHz
25.3. Alalisvoolu mõõtepotentsiomeetrite [GOST 9245-68] täp-
susklassid ja olulisemad andmed on näidatud tabelis 25.3, kus U
t ä h i s t a b potentsiomeetri näitu ja U m a d a l a i m a dekaadi astme või
d

reohordi jaotise v ä ä r t u s t . A 5 tähistab lubatud lisaviga tempera-

X
K

tuuri 5 K hälbe kohta normaalvahemikust ja e inversioonlülitita

potentsiomeetri lubatud termoelektromotoorjõudu.
Umberlülimisel võib ühekontuurilise potentsiomeetri üldtakisius
muutuda kuni (/C/6) %•
Potentsiomeetrile sisseehitatud nullindikaatori hälve pinge muu-
tumisel A°U võrra on vähemalt üks jaotis (valgusosutiga indikaa-
tori korral v ä h e m a l t kaks j a o t i s t ) . Hoolika mõõtmise korral lubab
see t a s a k a a l u s t a m i s e viga ignoreerida.

T a b e l 25.3

Normaal- Töö-
K temp. temp. Põhiviga A'5K c
/°c/ m

0,0005

0,001 u
1 9 . . .21 A° U d

10
0,002

0,005 15 .30

C.01
A° V
18 .22
2
0,015
L±
0,02 5

0,05 15.. 25 10 ..35

A° U u
0,1 10 ..40 ir =K%
u
d

4 2
0,2 10...40
 Potentsiomeetrid võimaldavad vahetult mõõta ainult pinget.
Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse šuntidena mõõttakisteid.
Mõõtmistulemuse täpsuse hindamisel on tarvis potentsiomeetn
lubatud suhtelisele veale liita normaalelemendi lubatud suhteline
viga.
25.4. Pingejagureid [GOST 11282-65] k a s u t a t a k s e potentsio-
meetrite mõõtepiirkonna laiendamiseks. P i n g e j a g u r i t e täpsusklas-
sid on 0,001; 0,002 < 19,5 2 0 , 5 ° C > ; 0,005 < 1 9 2 1 ° C > ; 0,01
<18 2 2 ° C > ; 0,02 (vanematel mudelitel ka 0,03) < 1 7 . . 2 5 ° C > ;
0,05; 0,1 < 1 5 3 0 ° C > ja 0,2 < 1 0 4 0 ° C > . < n ^ 8 0 % > . Töö-
temperatuur on / C ^ 0 , 0 3 korral 15 .30°C, /C>0,05 korral 10
40° C. J a g a m i s s u h t e lubatud suhteline põhiviga on K%.
Temperatuurist sõltuv lisaviga ei ületa 7 ( ^ 0 , 0 3 korral lubatud
põhiviga, / C ^ 0 , 0 5 korral aga poolt lubatud põhiveast 10 K hälbe
kohta.

26. RAADIOTEHNILISED MÕÕTERIISTAD

26.1. Raadiotehnilistele mõõteriistadele esitatavad nõuded on

fikseeritud üldstandardis GOST 9763-67 ja konkreetsemates eri-
standardites.
Standardid ei kirjelda raadiotehnilisi mõõteriistu nii täielikult
kui elektrimõõteriistu n i n g raadiotehnilisi mõõtmisi sooritades peab
alati tundma tarvitusel olevate riistade kasutamisjuhendeid.
26.2. Normaaltingimused on: temperatuur 15 25° C (kõrgen-
datud täpsusega riistadel 19 20° C ) , suhteline niiskus 50 80% r

õhurõhk 960 1040 mb, toitepinge ja toitesageduse suhteline viga

kuni 2 % , koormus ja eelsoojendusaeg riista kasutamisjuhendi
kohased.
26.3. Lubatud kasutamistingimuste järgi j a o t a t a k s e raadioteh-
nilised mõõteriistad viide gruppi. Neid gruppe kirjeldab tabel 26.3.
Äärmisi töötemperatuure ja piirtemperatuure peavad riistad taluma
vähemalt 4 tundi, maksimaalset tööniiskust ja piirniiskust aga
48 tundi (IV ja V grupi riistad peavad piirniiskust taluma 96 t u n d i ) .
Temperatuurist sõltuv lisaviga ei tohi ületada poolt lubatud põhi-
veast 10 K hälbe kohta.
Toitepingest sõltuv lisaviga ei tohi ületada poolt lubatud põhi-
veast 10% hälbe kohta.
Lisavigade regiementeerimisel on silmas peetud riista nulli ja
tundlikkuse võimalikku korrigeerimist kooskõlas kasutamisjuhen-
diga.
26.4. Elektronvoltmeetrite [GOST 9781-67] täpsusklassid on
0,1; 0,2; 0,5; 1,0; 1,5; 2,5; 4,0 ja 6,0. Pingejagurite täpsusklass võib
olla ka 0,05. Lubatud põhiviga võib olla skaala ulatuses konstantne
n a g u elektrimõõteriistadel, võib aga sõltuda ka ettekirjutatud reegli
 Töötingimused Piirtingimused
Vastupidavus
Grupp T|ma.x
t: °C *:°C Y\max meh. mõjudele
(0 (t)

I — 4 0 . . . 50 —
80% 95%
10 ..35
(20°C) (20°C)
II vibratsioonikindlad
—40 60
90% 95%
III — 1 0 . . . 40
(25°C) (25°C)

95% vibratsiooni- ja
IV —30 50 — 4 0 . . . 65
(25°C) põrutuskindlad
95%
(30°C)
95%
V —40 .50 —50 .65
(30°C)

kohaselt riista näidust, ü h e l g i juhul a g a ei tohi taandpõhiviga üle-

tada K%.
Nulli nihe toitepinge muutmisel 10% võrra ei tohi ületada K%
skaala pikkusest. Nulli triiv ühe tunni jooksul ei tohi ületada 2 i \ %
skaala pikkusest.
Voltmeetrid nimipingega kuni 10 V peavad taluma minutilist
koormamist viiekordse nimipingega, U =\0 nom 100 V korral kol-
mekordse nimipingega ja kõrgema nimipinge korral poolteisekordse
nimipingega. Termomuunduri või spetsiaaldetektoriga voltmeetrid
ülekoormust ei talu.
26.5. Elektronostsillograafide [GOST 9810-69] täpsust iseloo-
m u s t a v a d andmed on esitatud tabelis 26.5.
26.6. Madalsagedusgeneraatorite [GOST 10501-63] sageduspiir-
kond on vahemikus 20 300 000 Hz. Generaatori täpsust iseloo-
m u s t a v a d klass ja kategooria. Sageduse lubatud suhteline põhiviga
j a lisavead on n ä i d a t u d tabelis 26.6.1. Selle tabeli viimane rida keh-
tib ainult mittehäälestatava nulliga generaatorite kohta. Tuikesage-
d u s g e n e r a a t o r i t e lisavead võivad olla märksa suuremad. Kategoo-
riast sõltuvad suurused on näidatud tabelis 26.6.2.
26.7. Raadiosageduslike signaalgeneraatorite [GOST 10622-63]
t ä p s u s t iseloomustavad andmed on esitatud tabelis 26.7
26.8. Heterodüün-sagedusmõõturi [GOST 13306-67,] 44-1 luba-
tud põhiviga on 1. diapasoonis 50 Hz ja 2. diapasoonis 400 Hz.
S a g e d u s m õ õ t u r i t e 4 4 - 3 , 4 4 - 5 , _44-8A ja H4-25 lubatud suhteline
5
põhiviga on 5 10~ sagedusmõõturi 44-9 lubatud suhteline põhi-
6
viga on 5 10~ .
Täpsusklass I II III IV

Amplituudi ja laotuse lubatud

ebalineaarsus 3% 5% 10% 20%

Amplituudi ja aja lubatud taand-

põhiviga 3% 5% 10% —

Kiire lubatud ülevõnge nelinurk-

impulsi platoost, kui impulsi
tõusuaeg võrdub poolteisekordse
90% tasakaalustumise ajaga 2% 3% 5% 10%

Joone jämeduse ja ekraani tööosa 1 1 1 1

laiuse lubatud suhe 100 70 50 30

Tabel 26.6.1

Täpsusklass I II III IV

0,3% + 1% + 3% +
E°f 0,1% , 1 Hz , 2 Hz , 2 Hz
+ +
f f 1
f

E'f temperatuuri 10 K
hälbe või toitepinge
10% hälbe kohta 0,03% 0,1% 0,3% 1%

Tabel 26.6.2

Kategooria 1 2 3 4

Väljundpinge lubatud suhteline

põhiviga 1,5% 2,5% 4% 6%

<70 dB attenuaatori lubatud

põhiviga 0,1 dB 0,3 dB 0,5 dB 0,8 dB

>70 dB attenuaatori lubatud

põhiviga 0,2 dB 0,5 dB 0,8 dB 1 dB

Maksimaalne klirrfaktor 0,1% 0,5% 1% 2%

Maksimaalne foon nimipingest 0,003% 0,01% 0,03% 0,1%

Klass I II III

Sageduse lubatud suht. põhiviga

E°f 0,5% 1% 2%

3
£ ' / ^ = 5°C ja / = 35 C korral 0,15% 0,3% 0,75%

E'f toitepinge 10% hälbe korral 0,03% 0,1% 0,3%

E'f attenuaatori sisselülimisel 0,005% 0,01% 0,03%

4
5
3 • 10- / + 4
2- 1 0 ~ / + 3- 1 0 - / +
f maks. lühiajaline muutus
+ 10 Hz + 50 Hz + 50 Hz

0,08 U+ 0,13 U+ 0,22 L / +

Väljundpinge lubatud põhiviga A°U
+ 0,05 \iV + 0,5 u.V + 5fxV

Modulatsiooniprotsendi m lubatud 0,05 m + 0,05 m +

põhiviga + 2% + 4% —
Mõdul. maks. klirrfaktor
m = 30%) 2% 4% 8%

26.9. Loendur-sagedusmõõturite [GOST 13305-67^] viga on disk-

reetsusest tingitud vea ja generaatori ebatäpsusest tingitud vea
summa. Diskreetsusest tingitud lubatud viga on m ä ä r a t u d ühe loen-
damisühikuga. Generaatori ebatäpsusest tingitud lubatud suhteline
- 6
põhiviga on sagedusmõõturil 4 3 - 3 5 I O , sagedusmõõturitel
6 7
43-1 ja 43-4 2 IO" , sagedusmõõturitel 43-9 ja 43-14 5 10~ ning
- 7
sagedusmõõturil M3-12 I O
26.10. Raadiotehnilise mõõteriista tüübitähis koosneb kolmest
osast; esimesel kohal seisev täht näitab rühma, tähele j ä r g n e v num-
ber — a l a r ü h m a , sidekriipsuga eraldatud number on tüübi number
(tähenduseta)
Rühmad on järgmised:
A — voolutugevuse mõõteriistad;
B — pinge mõõteriistad ( a l a r ü h m a d on: 1 •— taatelmõõte-
riistad, 2 — alalisvooluriistad, 3 — vahelduvvooluriistad,
4 — impulssmõõteriistad, 5 — faasitundlikud riistad, 6 — selek-
tiivsed riistad, 7 — universaalsed r i i s t a d ) ;
T — mõõtegeneraatorid;
JX — attenuaatorid ja pingejagurid;
E — takistuse, mahtuvuse, induktiivsuse ja teiste koondatud
parameetrite mõõtmise riistad;
H — impulssmõõteriistad;
JI — riistad vaakum- ja pooljuhtseadmete p a r a m e e t r i t e mõõt-
miseks;
M — võimsuse mõõteriistad;
n — väljatugevuse mõõteriistad;
P — riistad j a o t a t u d parameetritega seadmeid iseloomusta-
vate suuruste mõõtmiseks;
C — riistad signaalide kuju ja spektri mõõtmiseks;
y — mõõtevõimendid;
4> — faasimõõteriistad;
X — riistad sageduskarakteristikute mõõtmiseks;
4 — s a g e d u s e mõõteriistad."
 IV p e a t ü k k . MATEMAATILINE STATISTIKA

27. T Õ E N Ä O S U S T E O O R I A ALGMÕISTED

27.1. Juhuslik sündmus ja juhuslik suurus. Juhuslikuks sünd-

museks nimetatakse sündmust, mille toimumist või mittetoimumist
pole võimalik kindlalt ennustada. Niisugune on näiteks s ü n d m u s :
«veereva t ä r i n g u peatumisel j ä ä b peale kuus silma».
Tähistame sooritatud katsete arvu tähega n ja sündmuse toimu-
miskordade arvu tähega k. Suhet k/n nimetatakse sündmuse suhte-
liseks sageduseks. Täringu kümnekordsel veeretamisel on kuue silma
saamise suhteline sagedus kord 0,1, kord 0,4, kord 0,2 jne. Kui tärin-
gut rohkem kordi veeretada, siis on sama sündmuse suhteline sage-
dus tõenäoliselt ligemal arvule 1/6. See arv on vaadeldava sünd-
muse tõenäosus. S ü n d m u s e A tõenäosust tähistatakse P {A}.
Juhuslike s ü n d m u s t e hulka võib võtta ka võimatud ja kindlad
sündmused, omistades neile tõenäosused 0 ja 1.
Juhuslikuks nimetatakse suurust, mis sõltub juhuslikust sünd-
musest ja miile v ä ä r t u s t pole seetõttu võimalik enne sündmuse toi-
mumist kindialt ennustada. Näiteks t ä r i n g u veeretamisel s a a d a v
silmade arv on juhuslik suurus.
27.2. Jaotusfunktsioon. S ü n d m u s e «juhuslik suurus x osutub
väiksemaks etteantud kindlast suurusest £» tõenäosus P sõl-
tub kindla suuruse | valikust.
Funktsiooni

F(l) =P{x<l}

nimetatakse juhusliku suuruse x jaotus]unktsiooniks ehk kumula-

tiivseks jaotusfunktsiooniks. Jaotusfunktsiooni tähisele võib tarvi-
duse korral lisada indeksina vaadeldava juhusliku suuruse tähise:

Juhuslikku suurust, mille võimalike v ä ä r t u s t e hulk on diskreetne,

nimetatakse diskreetseks. Diskreetse juhusliku suuruse jaotusfunkt-
siooni graafik on trepikujuline. Juhuslikku suurust, mille jaotus-
funktsioon on pidev, nimetatakse pidevaks. Joonisel 27.2 on ühe
diskreetse juhusliku suuruse (täringu silmade arv) ja ühe pideva
juhusliku suuruse (relee viiteaeg) jaotusfunktsioonide graafikud.
 0 1 4 6 5 0 10 20

Joonis 27. 2. Täringu silmade arvu ning relee viiteaja jaotusfunktsioonide

graafik.

27.3. Suhteline sagedusfunktsioon. S ü n d m u s e «juhuslik suurus

x o m a n d a b etteantud v ä ä r t u s e <=» tõenäosus P {x=Q sõltub |
valikust.
Funktsiooni
p(l)=P{x = l}
nimetatakse juhusliku suuruse x suhteliseks sagedusfunktsiooniks.
Täringu silmade arvu suhtelise sagedusfunktsiooni v ä ä r t u s
1 = 1 , | = 2, , £ = 6 korral on 1/6, kõigi ülejäänud v ä ä r t u s t e (0,12;
10 jne.) korral aga null.
Diskreetse juhusliku suuruse suhtelist sagedusfunktsiooni võib
defineerida m ä ä r a t u n a ainult juhusliku suuruse võimalike väärtuste
hulgal.
27.4. Tihedusfunktsioon. S ü n d m u s e «pidev juhuslik suurus x
satub kitsasse vahemikku * [g, | + A | ) kindla suuruse g naabruses»
tõenäosus P {š=^;c<Š-f A | } võib osutuda ligikaudu võrdeliseks
vahemiku laiusega A£. Täpse võrduse JC = | korral on 1 1 = 0, mis-
tõttu pideva juhusliku suuruse sagedusfunktsiooni v ä ä r t u s on kõik-
jal null. Pideva juhusliku suuruse käitumist v ä ä r t u s e l naabruses
iseloomustab suhe P { g ^ x < £ + A|}/A|. Selle suhte piirväärtust

(27.4)

* Siin ja edaspidi nimetatakse kõiki sidusaid piirkondi arvuhulkades vahemi-

keks, olenemata sellest, kas nad sisaldavad rajasid või mitte. Lahtise vahemiku,
poollahtise vahemiku (poollõigu) ja kinnise vahemiku (lõigu) eristamiseks
kasutatakse tavakohaselt kumer- ja nurksulge.
nimetatakse juhusliku suuruse lõenäosustiheduseks punktis
Funktsiooni / ( £ ) , mis seab suuruse | igale väärtusele v a s t a v u s s e
valemiga (27 4) defineeritud tõenäosustiheduse väärtuse, nimeta-
takse juhusliku suuruse tihedusfunktsiooniks. Tihedusfunktsiooni
tähisele võib samuti kui jaotusfunktsiooni tähisele lisada tarviduse
korral indeksina vaadeldava juhusliku suuruse tähise: f ( | ) x

Diskreetsel juhuslikul suurusel ei ole lõplikku tihedusfunkt-

siooni: piirväärtus (27.4) on juhusliku suuruse võimalike v ä ä r t u s t e
kohal lõpmatu.
27.5. Tihedusfunktsiooni või suhtelise sagedusfunktsiooni ja
jaotusfunktsiooni omadused. Pidevat juhuslikku suurust sobib kir-
jeldada tihedusfunktsiooni, diskreetset juhuslikku suurust a g a suh-
telise sagedusfunktsiooni abil. Jaotusfunktsioon on universaalne ja
sobib igasuguse juhusliku suuruse kirjeldamiseks. Nende funkt-
sioonide t ä h t s a m a i d omadusi väljendavad valemid:

dl ^
a

F(a) = J/U)rfg
b

P{a^x<b} = F(b) - F(a) = Jf

a
+oo

/="(«>) = JF(L)DL= 1

F(_oo) = 0
p(li) = lim (Fdi + M) -F&t))

F(a) = 2P(li)
l <a
t

P{a^x <b} = £ p(li)

a< l.<b

Valemite põhjendamine ja lahtimõtestamine jääb lugeja üles-

andeks. See ülesanne on j ä r g n e v a mõistmiseks äärmiselt oluline.
Ülesande lahendamisel on soovitatav pöörata tähelepanu funkt-
sioonide graafikutele n i n g pidada silmas tuletise ja integraali
geomeetrilist tõlgendust.
27.6. Kvantiilid. Juhusliku suuruse x p-kvantiiliks ehk protsent-
punktiks nimetatakse niisugust v ä ä r t u s t mille korral

Fx&p) = p.
Funktsiooni l = l (p) nimetatakse pöördjaotusfunktsiooniks
P P ehk
kvantiilfunktsiooniks. Tähtsaim kvantiil on mediaan X:

^ — Eo,5-

Mediaan j a g a b x võimalike v ä ä r t u s t e hulga kaheks võrdtõenäoseks

pooleks:

P{x< 1} = P{X^x) = ~

27J. Vahemiku moodustamine vahemikku sattumise tõenäosuse

järgi. Olgu tarvis leida vahemik, millesse juhuslik suurus x satuks
etteantud tõenäosusega p. Kuna
P{la < x < l} b = b — a,

siis otsitava vahemiku rajadeks on kvantiilid, mis r a h u l d a v a d tin-

gimust b — a = p. Niisuguseid kvantiilide p a a r e on lõpmata palju.
Eriline koht nende h u l g a s on teatud mõttes sümmeetrilisel paaril,
mis rahuldab tingimust a + b = \. See p a a r piirab vahemikku

[Š0,5(l-P), Eo,5(l+P)) •

Metroloogias kirjutatakse tõsiasi, et x satub nimetatud vahe-

mikku tõenäosusega p, lühendatud leppekujul
x = x + 0 A x,
P

kus XQ on vahemiku keskpunkt

Eo,5(l-p) + Šo,5(l+P)

ja A x vahemiku poollaius
p

, Š0,5(l+P) — £o,5(l-p)
Ax =P

Joonisel 27.7 on kujutatud e b a k o r r a p ä r a n e tihedusfunktsioon ja

jaotusfunktsioori ning näidatud 5 % , 50% ja 9 5 % kvantiilid n i n g
 Joonis 27. 7. Juhusliku suuruse tihedusfunktsioon ja jaotusfunkt-
sioon (näide).

vahemik, millesse x satub 90% tõenäosusega. Viirutatud osasse

jääb 90% kõvera alusest pindalast.
27.8. Momendid. Lõpliku tihedusfunktsiooniga juhusliku suu-
ruse n-järku momendiks punkti a suhtes nimetatakse integraali
+ 0 0

j il-a)«f ft)dl

Diskreetse jaotuse korral asendatakse tihedusfunktsioon suhtelise

sagedusfunktsiooniga ja integraal s u m m a g a .
Momentidest on t ä h t s a i m a d esimene algmoment
+ 00

mida nimetatakse keskväärtuseks ehk matemaatiliseks ootevääriu-

seks, ja teine tsentraalmoment
+ 00

2 2
g = J (t-\i) f(l)dt,
—oo

mida nimetatakse dispersiooniks.

F
fl

Joonis 27. 8. Juhusliku suuruse tihedusfunktsioon ja jaotus-

funktsioon (näide).

10 H. Tammet 145
 2
Suurus (x — j i ) iseloomustab juhusliku suuruse hälvet kesk-
väärtusest. Dispersioon on selle suuruse keskväärtus ja iseloomus-
tab keskmist hälvet keskväärtusest. Ruutjuurt dispersioonist cr
nimetatakse standardhälbeks ehk ruutkeskmiseks hälbeks.
Tarviduse korral lisatakse sümbolitele X, p ja o vaadeldava
juhusliku suuruse tähis sulgudes: l(x), p ( x ) , o(x)
Joonisel 27.8 on kujutatud ebasümmeetriline tihedusfunktsioon
ja jaotusfunktsioon n i n g näidatud p, X, p-f-o ja p — a.
Mõnel juhuslikul suurusel ei ole momente, sest päratud integraa-
lid j a lõpmatud summad võivad olla hajuvad.
27.9. Juhuslik vektor. Mitut s a m a s t juhusest sõltuvat juhus-
likku suurust X\, x , , x käsitletakse tavaliselt «-mõõtmelise
2 n

vektori x koordinaatidena. Tõenäosus dP juhusliku vektori koordi-

naatide üheaegseks sattumiseks vahemikesse l\ + dl ), Š2~h x

+ dl, ),
2 [|«, Sn + ^|n) on diferentseeruva jaotuse korral võrde-
line iga vahemiku laiusega

dP = h (h,h,
x ln)dl dlx 2 dl .
n

Võrdetegurit ft (li, l , 2 , l) n nimetatakse vektori x tõenäosus-

tiheduseks punktis { | h | ,
2 , Šn}> tõenäosustiheduse sõltuvust
vektorist | a g a juhusliku vektori tihedusfunktsiooniks ehk koordi-
naatide ühiseks tihedusfunktsiooniks.
Juhusliku vektori funktsiooni (p (x x , , x ) keskväärtuse u 2 n

arvutamiseks on tarvis integreerida keskmistatava suuruse ja tihe-

dusfunktsiooni korrutist üle kogu rc-mõõtmelise ruumi. Kahe-
mõõtmelisel juhul avaldub see nii:
+00 +00

^(<P) = J J <p(ši. Š2)/:£(ii, Š2)dšidŠ2.

27.10. Juhuslike suuruste sõltuvus. Kaht juhuslikku suurust

nimetatakse teineteisest sõltumatuteks siis, kui ühe suuruse jaotus-
funktsioon ei olene teise suuruse v ä ä r t u s e s t n i n g vastupidi. Vasta-
sel korral on suurused teineteisest sõltuvad. Sõltuvuse uurimisel
käsitletakse suurusi x j a x juhusliku vektori koordinaatidena n i n g
x 2

vaadeldakse kcrrutist [x\ — \x,(x\)}[x — \i{x )\ ja selle keskväärtust 2 2

cov (xi, x ) = p ( [ * i — \i{xi)Jx — p ( x ) ] ) , mida nimetatakse kovariat-

2 2 2

siooniks.
Sõltumatute suuruste puhul on vaadeldav korrutis kord n e g a -
tiivne, kord positiivne n i n g kovariatsioon null. Kui suurustel on
tendents olla ühtaegu keskväärtustest suuremad ja ühtaegu väik-
semad, siis on korrutis valdavalt positiivne n i n g ka kovariatsioon
positiivne. Vastupidise sõltuvuse korral on kovariatsioon n e g a -
tiivne.
 C V
Suhtelist kovariatsiooni ° o(x x )
u 2 —
nimetatakse
o{x )o(x ) 2 2

korrelatsioonikordajaks. Korrelatsioonikordaja v ä ä r t u s on vahe-

mikus [— 1, 1 ] . Rajaväärtused — 1 ja + 1 esinevad ainult line-
aarse funktsionaalse sõltuvuse (ax + bx + c = 0) korral. l 2

Sõltumatute sündmuste koosesinemise tõenäosus võrdub sünd-

muste tõenäosuste korrutisega j a seepärast on sõltumatute
koordinaatidega juhusliku vektori tihedusfunktsioon võrdne koor-
dinaatide tihedusfunktsioonide korrutisega: (l c, | )= u 2 f t

= L ( h ) L ( h ) fxJtn)
27.11. Keskväärtuse ja dispersiooni omadused.
1° Konstandi c keskväärtus võrdub sama konstandiga:
=c.
2
2° Konstandi dispersioon on null: ff (c) = 0 .
3° Konstantse kordaja võib tuua keskväärtuse märgi ette:
n(cx) =c \x(x).
4° Konstantse kordaja võib tuua dispersiooni märgi ette
2 2 2
ruudus: a (cx) = c o (x).
5 ° Juhuslike suuruste summa keskväärtus võrdub liidetavate
keskväärtuste s u m m a g a olenemata sellest, kas liidetavad on üks-
teisest sõltumatud või sõltuvad:

i i

6°. Kahe juhusliku suuruse summa (vahe) dispersioon võrdub

liidetavate dispersioonide j a kahekordse kovariatsiooni s u m m a g a
2
(vahe korral kahekordne kovariatsioon l a h u t a t a k s e ) : o {x±y) =
2 2
= ö (x)+o {y)±2 (x,y) Q o(x) o{y).
62. Sõltumatute juhuslike suuruste summa või vahe dispersioon
võrdub liidetavate dispersioonide s u m m a g a :

i i

7°. Kahe juhusliku suuruse korrutise keskväärtus võrdub tegu-

r i t e keskväärtuste korrutise ja kovariatsiooni s u m m a g a : u (x y) =
= u(x) v(y)+Q(x,y) o(x) o{y)
l\ Sõltumatute juhuslike suuruste korrutise keskväärtus võrdub
t e g u r i t e keskväärtuste korrutisega:

ff(x)
Joonis 27.10. Standardhälvete geomeetriline liitmine (näited).
 i i

O m a d u s e 6°\ formaalne s a r n a s u s koosinuslausega võimaldab

standardhälbeid geomeetriliselt liita. Selleks tuleb võtta
eos (f = — Q(X, y)
ja talitada nii, n a g u näidatud joonisel 27.10. Sõltumatute suuruste
korral on kolmnurk täisnurkne.
Seitsmendast omadusest järeldub, et juhuslike suuruste suhte
keskväärtus ei võrdu keskväärtuste suhtega, kuna j a g a t i s ja nime-
taja pole sõltumatud. Juhuslike suuruste suhetel sageli polegi
momente.
27.12. Tšebõšovi võrratus. Tõenäosus, et juhuslik suurus langeb
keskväärtust ümbritsevasse vahemikku [u.— ko, \i+ko], on seda
suurem, mida suurem on valitud tegur k. See tõenäosus oleneb
jaotusfunktsiooni iseloomust. Tšebõšov tõestas, et kõikvõimalikke
momente omavate jaotusfunktsioonide korral on

P{\i — ko ^ x < ix + ko} > 1—

Tšebõšovi võrratusel on tavaliste jaotuste korral suur tagavara

2
ja tegelik tõenäosus osutub vahest 1 — \/k oluliselt suuremaks.
2
Näiteks 1 —1/3 = 0,889, aga normaaljaotuse (vt. p. 28.5) korral on
P{ii — 3a < x < xx -f 3a} = 0,997

28. JAOTUSSEADUSED
28.1. Diskreetne ühtlane jaotus. Täringu silmade arvu suhteli-
sel sagedusfunktsioonil on kuus nullist erinevat isoleeritud punkti.
Kõigis neis punktides on suhtelise sagedusfunktsiooni v ä ä r t u s ühe-
sugune ja kõigi naaberpunktide vahed on võrdsed. Niisugust jao-
tust nimetatakse diskreetseks ühtlaseks jaoiuseks.
Hüstereesiga mõõteriista osuti võib ühe ja sama v ä ä r t u s e mõõt-
misel peatuda punktis X\ või punktis x , olenevalt mõõdetava suu-
2

ruse eelnevast käitumisest. Kui teistlaadseid häirivaid tegureid

pole ja kummaski punktis peatumise tõenäosused on ühesugused,
siis on tegu kõige lihtsama diskreetse ühtlase jaotusega. Mõõte-
riista näidu keskväärtus on sel juhul (x\+x )/2 2 ja s t a n d a r d h ä l v e
| X j — .v 1/2.
2

28.2. Pidev ühtlane jaotus. Pideva ühtlase jaotuse ehk rist-

külikjaotuse korral on juhusliku suuruse tõenäosustihedus kõigis
vahemiku (a, |3) punktides ühesugune, väljaspool vahemikku aga
null. Pideva ühtlase jaotuse tihedusfunktsiooni ja jaotusfunktsiooni
graafikud on kujutatud joonisel 28.2.
 f\ F

Joonis 28.2. Ühtlase jaotuse tihedusfunktsioon ja jaotusfunkt-

sioon.

ü h t l a s e s t jaotusest rääkides mõeldakse tavaliselt ainult pidevat

ühtlast jaotust. Seepärast on edaspidises selle jaotuse nimetusest
sõna «pidev» ä r a jäetud.
2 2
Ühtlase jaotuse korral on u. = A,= (a + p)/2 ja G = (a —|3) /12.
28.3. Binomiaaljaotus. Olgu katse tulemus -tõenäosusega p
positiivne ja tõenäosusega l—p negatiivne. Katset n korda (eelmis-
test katsetest sõltumatult) korrates võib s a a d a k positiivset ja n — k
negatiivset tulemust. Positiivsete tulemuste arv k on diskreetne
juhuslik suurus, mille suhteline sagedusfunktsioon n a t u r a a l a r v u d e
hulgal on j ä r g m i n e :

Pk(l) = (l) -p)"-'= l l { n ^ l ) {

L n
P V-P) - 1
(28.3)

Selles valemis on olulisel kohal binomiaalkordajz mistõttu

kirjeldatud jaotust nimetataksegi binomiaaljaotus eks. Kõige pare-

mini on binomiaaljaotuse nimi õigustatud erijuhul p = 0,5. Siis on

P.(l)=(5)/2-.
2
Binomiaaljaotuse korral on \.i = np ja o = np(\— p).
28.4. Poissoni jaotus. Positiivse tulemuse tõenäosuse p vähe-
nedes võib katsete arvu n niiviisi suurendada, et binomiaaljaotuse
keskväärtus \i = np jääks muutumatuks. Valemi (28.3) kasutamine
on suure n korral väga tülikas. Kui p - > 0 j a n-+oo, siis valemi
(28.3) järgi a r v u t a t u d tõenäosused lähenevad valemi

P k { l ) =J?Le-» (28.4)

j ä r g i a r v u t a t u d tõenäosustele.
Jaotust, mida valem (28.4) kirjeldab täpselt, nimetatakse Pois-
soni jaotuseks.
Poissoni jaotuse keskväärtus u. esineb suhtelise sagedusfunkt-
 p F

0,3- 1—

0,1-- t ! T
0.1-u

l 1
I 1
! 1
T • + • •
0 2 4 6 8 S 0 2 4 6 8 š
Joonis 28.4. Poissoni jaotuse (u. = 2,5) suhteline sagedusfunkt-
sioon ja jaotusfunktsioon.

siooni valemis parameetrina. Kuna ülalkirjeldatud piirprotsessis

(1— p)-+\, siis Poissoni jaotuse dispersioon võrdub keskväärtu-
sega G = U , . 2

Poissoni jaotuse suhtelise sagedusfunktsiooni ja jaotusfunkt-

siooni graafikud erijuhul |i = 2,5 on esitatud joonisel 28.4.
Olgu radioaktiivses p r e p a r a a d i s n aktiivset aatomit. Üksik
aatomituum laguneb fikseeritud ajavahemikus tõenäosusega p.
Lugedes iga üksiku aatomi jälgimise üksikkatseks, saab näidata, et
ajavahemikus lagunevate aatomituumade arv on binomiaalselt
jaotatud juhuslik suurus. Praktikas on n tavaliselt v ä g a suur
n i n g p väike. Ajavahemikus lagunevate a a t o m i t u u m a d e arvu kir-
jeldatakse seetõttu Poissoni jaotusseaduse abil.
28.5. Normaaljaotus. Kui binomiaaljaotuse korral katsete arvu
suurendada positiivse tulemuse tõenäosust v ä h e n d a m a t a , siis kas-
vab standardhälbelaiusesse vahemikku m a h t u v a t e juhusliku suu-
ruse võimalike v ä ä r t u s t e arv tõkestamatult. J a o t u s muutub sarna-
seks pideva jaotusega, mille tihedusfunktsioon on j ä r g m i n e :
2
(!-n)
f(l) = e
o-y2jx

Seda jaotust nimetatakse normaaljaotuseks ehk Gaussi jaotuseks.

2
Normaaljaotuse keskväärtus u. ja dispersioon o esinevad tihe-
dusfunktsiooni valemis parameetritena. Normaaljaotuse mediaan
võrdub keskväärtusega.
Joonisel 28.5.1 on esitatud näitena mõned normaaltihedus-
funktsiooni graafikud. Graafiku maksimum asub kohal u ja käänu-
punktid kohtadel ii — o n i n g u. + o\
Normaaljaotust, mille keskväärtus on null ja dispersioon üks,
nimetatakse standardiseeritud normaaljaotuseks. Standardiseeri-
m a t a normaaljaotust saab standardiseeritud j a o t u s e g a siduda
muutujate vahetuse t= (|— ix)la abil. Standardiseeritud normaal-
jaotuse tihedusfunktsiooni
 Joonis 28.5.1 Normaaljaotuse tihedusfunktsioonide graafikud
(näited).

Joonis 28.5.2. Standardiseeritud normaaljaotuse tihedusfunktsioon

ja jaotusfunktsioon.

1 -±-
f{t)=—=e 2
}2it
ja jaotusfunktsiooni
t 2

2
F(t) =<D(t) = - i - J " e~~ dx
y2jc

v ä ä r t u s t e tabeleid võib leida tõenäosusteooria õpikutest, matemaa-

tika teatmikest ja tabelite kogudest. Joonisel 28.5.2 on näidatud
nende funktsioonide graafikud.
Spetsiaalfunktsiooni (D(r) nimetatakse tõenäosusintegraaliks
ehk Laplacei funktsiooniks.
Normaalselt jaotatud juhuslike suuruste summa jaotus on
samuti normaaljaotus.
 28.6. Cauchy jaotus. Cauchy jaotuse tihedusfunktsiooni

1
f/t) =

graafik (vt. joonis 31.2) on üsna s a r n a n e normaaltihedusfunkt-

siooni graafikuga. Cauchy jaotusel momente ei ole (integraalid
h a j u v a d ) . Cauchy jaotustega juhuslike liidetavate summa jaotus
on samuti Cauchy jaotus.
28.7. Tsentraalne piirteoreem. Olgu x x , u 2,x , x lõp-
h n

like dispersioonidega sõltumatud juhuslikud suurused. Tähistame

n
X = jsj xi.

Tsentraalne piirteoreem väidab, et liidetavate arvu n tõkesta-

matul suurendamisel ja nende samaaegsel ühtlasel vähendamisel
läheneb summa X jaotus liidetavate jaotustest sõltumatult normaal-
jaotusele.
Liidetavate vähendamise ühtluse nõue tähendab kõigepealt seda,
et piirprotsessis peab iga liidetava dispersiooni ja dispersioonide
summa suhe lähenema nullile. Muude ühtluse nõudes sisalduvate
tingimuste tähtsus on käesoleva r a a m a t u seisukohalt teisejärguline.
Neid tingimusi on võimalik konkretiseerida mitmel rohkem või
vähem kitsendaval viisil. Seetõttu on tsentraalsel piirteoreemil
palju erinevaid variante. Aegade jooksul on neid v a r i a n t e uurinud
j a tõestanud mitmed tuntud matemaatikud, nende h u l g a s ka Lap-
lace, Gauss, Tšebõšov ja Ljapunov. Kõige üldisemal juhul tõestas
t s e n t r a a l s e piirteoreemi 1922. a. soome m a t e m a a t i k Lindeberg.
Tsentraalse piirteoreemi kasutamisel on tarvis kõigepealt kont-
rollida liidetavate dispersioonide olemasolu. Kui liidetavad alluvad
näiteks Cauchy jaotusele, siis on summa jaotus alati Cauchy jaotus
j a t s e n t r a a l n e piirteoreem ei kehti.
28.8. Normaaljaotushüpotees metroloogias. Mitmest põhjusest
tingitud juhuslikku mõõtmisviga saab lahutada põhjuste järgi
komponentideks. Kui komponendid on väikesed ja nende koguarv
suur, võib tsentraalse piirteoreemi alusel arvata, et juhusliku vea
j a o t u s on ligilähedane normaaljaotusele.
Aritmeetilise keskmise viga on võrdeline üksikväärtuste vigade
s u m m a g a . Seetõttu peaks aritmeetilise keskmise juhusl iku vea
jaotus olema alati lähedane normaaljaotusele.
Juhusliku vea normaaljaotushüpoteesi kasutas esimesena
G a u s s . Gauss tegeles geodeesia ja astronoomiaga. Geodeetiliste ja
astronoomiliste mõõtmiste korral on tavaliselt kõik ülalkirjeldatud
tingimused täidetud ja normaaljaotushüpotees näib olevat hästi
põhjendatud. Normaaljaotushüpoteesi toetavad ka geodeetiliste
mõõtmiste vigade eksperimentaalse uurimise tulemused.
 Mõõtmised füüsikalaboratooriumis erinevad paljuski geodeeti-
listest ja astronoomilistes! mõõtmistest ja siin pole normaaljaotus-
hüpotees sageli vastuvõetav. Katsed näitavad, et mõõteriista eba-
täiuslikkusest tingitud juhusliku vea jaotus on tavaliselt n o r m a a l -
jaotusest hoopis erinev.
S h a n n o n (1948) ja Halfin (1958) näitasid, et n o r m a a l n e jao-
tusseadus sisaldab juhusliku suuruse kohta vähem informatsiooni
kui mistahes teine sama dispersiooniga j a o t u s s e a d u s . Informat-
siooni mõõduks võetakse integraal

Nimetatud omadus v a b a n d a b vähesel m ä ä r a l normaaljaotushüpo-

teesi kasutamist t u n d m a t u jaotuse korral.
Normaaljaotushüpoteesi vastuvõetavuse üle otsustamisel on
tänaseni j ä ä n u d viimane sõna intuitsioonile. See on juhuslike
mõõtmisvigade hindamise teooria ja praktika kõige nõrgem koht.

29. MATEMAATILISE STATISTIKA ALGMÕISTED

29.1. Matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria vahekord.

Klassikalist tõenäosusteooriat saab metroloogias kasutada ainult
teoreetilisteks arutlusteks. Reaalse juhusliku suuruse jaotusfunkt-
siooni pole võimalik otseselt mõõta. Eksperimentaatori käsutuses
on vaid lõplik hulk juhuslikke katsetulemusi. Tõenäosusteooria
seisukohalt on peaaegu kõik tulemused peaaegu igas olukorras või-
malikud (olgugi tühise tõenäosusega) Tõenäosusteooria (kitsas
mõttes) ei õpeta üksikutest tulemustest järeldusi tegema.
Juhuslike suuruste empiirilise uurimise teooriat n i m e t a t a k s e
matemaatiliseks statistikaks. Matemaatilisel statistikal on kaks
teineteisega tihedalt seotud põhiülesannet.
1° Juhuslike suuruste jaotusi iseloomustavate arvude hinda-
mine.
2° Juhuslike suuruste kohta püstitatud hüpoteeside kontrolli-
mine.
Statistikaprobleemide uurimisel kasutatakse tõenäosusteooria
meetodeid. Seepärast võib tõenäosusteooria ainet laiendada, käsita-
des matemaatilist statistikat kui tõenäosusteooria (laias mõttes)
koostisosa.
29.2. Üldkogum ja võend. Juhusliku suuruse x kohta täieliku
informatsiooni saamiseks oleks tarvis selle suuruse v ä ä r t u s t mõõta
lõpmatu arv kordi. Juhusliku suuruse kujutletava lõpmatukordse
mõõtmise tulemuste hulka nimetatakse juhusliku suuruse väärtuste
üldkogumiks. Lõpmatu üldkogum on fiktiivne objekt. Konkreetse-
tes arutlustes on soovitatav seda mõistet vältida.
Juhusliku suuruse x n-kordsel mõõtmisel leitud v ä ä r t u s t e lõp-
likku kogumit x x , u 2 x nimetatakse võendiks ehk
n väljavõtteks
(üldkogumist). Väärtused x x , on võendi komponendid,
u 2

komponentide arv n on võendi maht.

29.3. Võendi järjestamine. Võendi komponente võib järjestada
mitmel viisil. Kõikvõimalike järjestuste h u l g a s t omavad erilist
tähtsust kaks. Kronoloogilise ehk algjärjestuse korral kirjutatakse
komponendid nende mõõtmise või muul viisil m ä ä r a m i s e järje-
korras:
X\, X ,
2 X[, x. n

Kasvujärjestuse korral kirjutatakse komponendid suuruse järgi

k a s v a v a s järjekorras:
X(l) ^ X(2) ^ ^ X ^ ^ X ). {i) {71

Kasvujärjestuses kirjutatud komponentide hulka nimetatakse

võendi variatsioonreaks.
Sulgudeta kirjutatud indeks võendi komponendi juures tähistab
komponendi kronoloogilist järjekorranumbrit, s u l g u d e g a indeks
a g a komponendi järjekorranumbrit kasvujärjestuses. Kasvujärjes-
tuse järjekorranumbrit nimetatakse lühemalt võendi komponendi
järjeks.
Juhusliku suuruse x kronoloogiliselt järjestatud võendi (3,7;
3,3; 4,1; 3,6; 3,1; 3,2) maht on kuus. Komponendi 3,3 kronoloogi-
line järjekorranumber on 2: x = 3,3. S a m a komponendi j ä r g on 3.
2

Kasvujärjestuses teisel kohal on komponent 3,2; mistõttu .v ) = 3,2 (2

ja X( ) = 3,3.
3

29.4. Empiiriline jaotusfunktsioon ja Glivenko teoreem. Empii-

riliseks jaotusfunktsiooniks nimetatakse treppfunktsiooni
0, kui l ^ Xd),

— kui x i) < l ^ ( X(i+lh (29.4)

n
1, kui x n < l-
Mõõtmisseeria kordamisel s a a v a d võendi komponendid uued juhus-
likud väärtused ja võend uue juhusliku empiirilise jaotusfunkt-
.siooni.
Glivenko tõestas 1933. a., et võendi mahu tõkestamatu suuren-
damise korral muutub juhuslik empiiriline jaotusfunktsioon 100%
tõenäosusega kuitahes lähedaseks juhusliku suuruse x tõenäosus-
teoreetilisele jaotusfunktsioonile F (Q: X

P{ lim sup | (l) - F (l)x | = 0} = 1.

 29.5. Statistikud. Statistikuteks nimetatakse kõiki võendist
sõltuvaid võendi komponentidega üheselt m ä ä r a t u d arve. N a g u
võendki, on statistikud juhuslikud suurused.
Statistikut
n

Xi

— i=l
X =

n
nimetatakse võendi aritmeetiliseks keskmiseks. Aritmeetilist kesk-
mist ei tohi segi ajada keskväärtusega. Juhusliku suuruse kesk-
v ä ä r t u s on kindel suurus, juhusliku võendi aritmeetiline keskmine
aga juhuslik suurus.
Kindla järjega i komponenti nimetatakse f-ndaks järjestatisti-
kuks. Järjestatistikute hulka kuulub ka võendi väikseim komponent
min Xi = X( ) ja suurim komponent max Xi = X( y
X n

Võendi haardeks nimetatakse statistikut

w = max Xi — min x .
t

Empiiriliseks mediaaniks on paaritumahulise võendi korral

keskmine järjestatistik
/ = x
2

paarismahulise võendi korral aga mingi kahe keskmise järje-

statistiku vahel asuv arv, tavaliselt nende aritmeetiline keskmine

l
~ 2

Statistikute moodustamise võimalusi on lõpmata palju.

Tarviduse korral märgitakse statistiku tähise juurde indeksina
võendi maht, näiteks x , w , l . n n n

29.6. Punkthinnangud. Juhuslike suuruste jaotuste näitarve

(keskväärtus, mediaan, dispersioon jne.) pole võimalik vahetult
mõõta. Näitarvu punkthinnang on sobivalt valitud statistik, mille
v ä ä r t u s on tõenäoliselt hindamisele kuuluva näitarvu väärtusele
lähedane.
Ühe ]'a sama näitarvu jaoks võib k a s u t a d a mitut erinevat hin-
n a n g u t . Näiteks keskväärtuse h i n n a n g u k s võib valida võendi arit-
meetilise keskmise, empiirilise mediaani, statistiku (X(D + X ( ) / 2 2)

(üldjuhul ilmselt ebaõnnestunud valik) või mõne muu statistiku.

H i n n a n g u sobivus oleneb h i n n a n g u kui juhusliku suuruse
jaotuse omadustest.
Statistikut g nimetatakse juhusliku suuruse x näitarvu y
n
konsistentseks h i n n a n g u k s siis, kui kuitahes .väikese positiivse
a r v u e korral on sündmuse \g —"Yl>s tõenäosuse piirväärtus
n

prptsessis n — o o null.
Keskväärtust omav statistik g on näitarvu nikutamata
n hinnang
siis, kui statistiku g keskväärtus p(g"„) võrdub hindamisele kuu-
n

luva n ä i t a r v u g a . Vastasel korral on h i n n a n g nihutatud.

Nihutatus ja mittekonsistentsus on h i n n a n g u silmatorkavad
puudused. E n a m u s t a r v i t a t a v a i d hinnanguid on n i h u t a m a t a ja
konsistentsed.
Piisavaks nimetatakse niisugust h i n n a n g u t , millesse on kadu-
deta kokku võetud võendis hinnatava n ä i t a r v u kohta leiduv
informatsioon. P ä r a s t piisava h i n n a n g u arvutamist ei ole tarvis
võendi komponentide väärtusi säilitada.
Nihutamata h i n n a n g u ebatäpsuse mõõduks sobib h i n n a n g u dis-
2
persioon o ( g ) . H i n n a n g u täpsusele seab piiri ühe ja sama näit-
n

arvu erinevate h i n n a n g u t e dispersioonide hulga teoreetiline alu-

mine raja a? f Frechet n ä i t a s 1943. a., et teatud tingimuste täit-
n

mise korral on af pöördvõrdeline võendi m a h u g a n.

nf

Suhet e(gn) =<5 (gn)lüfrii 2

nimetatakse h i n n a n g u efektiivsuseks.
Kui e ( g ) = l, siis on h i n n a n g efektiivne,
n kui lim e ( g " ) = l , siis
n

asümptootiliselt efektiivne. n-^oo

29.7. Vahemikhinnangud. P u n k t h i n n a n g ei kirjelda iseenese
täpsust. Kui h i n n a n g u täpsuse hindamiseks k a s u t a d a teist punkt-
h i n n a n g u t , siis jääb t u n d m a t u k s veel h i n n a n g u täpsuse hinnangu
t ä p s u s jne. lõpmatuseni. Nõiaringist aitab välja vahemikhinnan-
gute meetod. P ü s t i t a m e hüpoteesi: hindamisele kuuluv näitarv y
asub mingite statistikute g- ja g+ poolt piiratud vahemikus. Konk-
reetses võendis sisalduvat informatsiooni k a s u t a d e s saab hinnata
eksimise tõenäosust
2q = P{y<g-}+P{g ^y}. +

Hüpotees
g-<y<g+
kuulutatakse u s a l d a t a v a k s tõenäosusega
p=\-2q.
Praktikas talitatakse enamasti vastupidises järjekorras: tõe-
n ä o s u s 2q ehk p antakse ette ja ülesandeks j ä ä b leida sobivad
statistikud g- ja g+. Selle ülesande v a s t u s ongi vahemikhinnang.
Vahemikhinnangu koostamisel t a r v i t a t a v a i d hüpoteeside kont-
rollimise eeskirju nimetatakse testideks, vahemikku (g-, g ) ennast ¥

usaldusvahemikuks ehk usalduspiirkonnaks, lubatud eksimise tõe-

näosust 2q hüpoteesi olulisuse nivooks ja tõenäosust p=[—2q
hinnangu usaldatavuseks.
Metroloogias kirjutatakse v a h e m i k h i n n a n g järgmisel kujul:
y = Yo ± A v, P

kus
Joonis 29.7. Ühe ja sama suu-
ruse Y jaoks seitsmeteistkümne
sõltumatu katseseeria tulemuste
järgi koostatud 80% usalda-
tavusega hinnanguvahemikud.

g+ + g-
7o =
2
g+ — g-

Vahemikhinnangu statistikuid g- ja g+ on võimalik valida mit-

meti (vt. p. 27.7). Tavaliselt eelistatakse moodust, mille korral y o
on näitarvu n i h u t a m a t a punkthinnang.
Punktis 27.7 käsitletud juhul olid vahemiku otspunktid kindlad
ja vahemikku sattuv suurus juhuslik, vahemikhinnangu korral on
aga vahemikus asuv suurus kindel ja vahemiku otspunktid juhusli-
kud. Kui märkiviskaja tabab väikese palliga põrandal asuvat karpi
tõenäosusega p, siis on olukord analoogiline p. 27.7 kirjeldatuga.
Kui p on tõenäosus katta põrandal asuvat palli visatava karbiga,
siis on olukord analoogiline vahemikhinnangu koostamisega. See-
tõttu peab käesolevas peatükis esitatud valemeid s õ n a s t a m a j ä r g -
nevalt: vahemik [g-, g+) katab suuruse y u s a l d a t a v u s e g a p. Öeldut
illustreerib joonis 29.7
Vahemikliinnangus ei pruugi säilida kogu võendis leiduv
informatsioon. Seepärast on vahemikhinnangu kasutamisel soovi-
tatav hoolitseda alginformatsiooni otsese säilimise eest.
K a a s a e g s e s metroloogias on vahemikhinnangud punkthinnan-
gud t a g a p l a a n i l e tõrjunud.
29.8. Parameetrilised ja mitteparameetrilised meetodid. Juhus-
liku suuruse võendi alusel pole kunagi võimalik tõestada, et uuri-
tav suurus allub mingile täpselt teadaolevale jaotusseadusele.
Juhuslike suuruste jaotusseaduste tüüpe põhjendatakse mitte-
statistiliste (näiteks füüsikaliste) kaalutlustega.
x
Parameetriliste meetodite rakendamisel eeldatakse, et juhuslik
suurus allub mingile tuntud tüüpjaotusseadusele. Võendi järgi hin-
natakse selle jaotusseaduse parameetreid (normaaljaotuse korral
näiteks keskväärtust ja dispersiooni).
Mitteparameetriliste meetodite rakendamisel loobutakse jaotus-
seaduse kohta käivatest eeldustest. Seetõttu ei eeldata ka mornen-
tide olemasolu. Võendi järgi hinnatakse jaotuse kvantiile või har-
vem jaotusfunktsiooni.
Mitteparameetrilised meetodid on parameetrilistest meetoditest
täielikumalt põhjendatud. Puuduseks on jaotusseaduse kohta teada
oleva eelinformatsiooni raiskamine. Praktikas kaalub see puudus
sageli mitteparameetriliste meetodite head küljed üles.
Matemaatiliselt rangeid vahemikhinnanguid hakati füüsika
praktikumis k a s u t a m a viiskümmend a a s t a t p ä r a s t nende väljatöö-
tamist. Mitteparameetrilisi statistilisi meetodeid hakati uurima
alles käesoleva sajandi kolmekümnendate a a s t a t e lõpupoole. Mitme
tuntud testi teooria pärineb viiekümnendatest aastatest. Seepärast
on üsna loomulik, et füüsika praktikumi k ä s i r a a m a t u t e s ja isegi
erialases metroloogilises kirjanduses pole seni mitteparameetrilis-
test meetoditest enamasti üldse juttu.

30. PUNKTHINNANGUD

30.1. Võendi tõenäosusteoreetiline kirjeldamine. Võendit käsit-

letakse n a g u ft-mõõtmelise ruumi punkti või vektorit, mille koordi-
naatideks on võendi komponendid mingis kokkulepitud (näiteks
kronoloogilises) järjestuses. Tõenäosus, et juhuslikku võendit kir-
jeldav punkt {XI, X2, , XN) satub vahemikega [L\, L\-\-DL{),
[H, l2 + DL ), 2 [LN, IN + DLN) piiratud ruumielementi, on
HLU H, • , LN)_DH D\2 . ÄIU. Funktsioon F(LU | , • , LN), l 2

malt F(LI), on voendi kui juhusliku vektori tihedusfunktsioon.

Kui võendi komponendid on üksteisest sõltumatud, on VÕENDI
TIHEDUSFUNKTSIOON komponentide tihedusfunktsioonide k
F(H,l2, ,LN)=FLH) F(H) F(LN).
30.2. Tõepärasusfunktsioon. H i n n a n g u t e teoorias tähistatakse
juhusliku suuruse X tihedusfunktsiooni nii:
mk).
Püstkriipsust vasakule kirjutatakse argument, paremale aga jao-
tuse parameetrid. Normaaljaotusel on näiteks kaks parameetrit:
2
vi = p,_v = a
2

Mõõtnud üks kord juhuslikku suurust, võib leitud väärtuse X X

kirjutada tihedusfunktsiooni valemisse

f(*l|Vj)

Asendades saadud konstantse tõenäosustiheduse avaldises para-

meetrite tähised nende hüpoteetiliste h i n n a n g u t e tähistega t,-,
s a a m e h i n n a n g u t e TÕEPÄRASUSFUNKTSIOONI ühekomponendil
korral
L(t )=f{x \t ).
i l J
Tõepärasusfunktsioon näitab hüpoteetilise tõenäosustiheduse sõltu-
vust punktis Xi parameetrite hinnangutest tj.
Tõepärasusfunktsioon avaldub s a m a s u g u s e valemi abil kui
tihedusfunktsioon. Normaaljaotuse korral on näiteks juhusliku
suuruse x tihedusfunktsiooni ja ühekomponendilisele võendile vas-
tava tõepärasusfunktsiooni avaldised järgmised:

2
1 (š-")
/(Š|H,cj2) = • =_e *» ;

2
. (xi—m)
2
L ( x | m , s ) =—
1 e ^~
s^2n

Esimeses avaldises on argumendiks £ ja fikseeritud parameetri-

2
teks \A n i n g G , teises avaldises on argumentideks h i n n a n g u d m ja s
ning fikseeritud parameetriks katseline v ä ä r t u s X \ .
Mitmekomponendilise võendi Xi = {x x , , x } korral koosta- u 2 n

takse tõepärasusfunktsioon võendi tihedusfunktsiooni f ( l i , l , 2

ln\vj) ehk lühemalt tähistatult

baasil täpselt samuti kui ühekomponendilise võendi korral. Kui

võendi komponendid on sõltumatud, siis on võendi tihedusfunkt-
sioon komponentide tihedusfunktsioonide korrutis ja ka h i n n a n g u t e
tõepärasusfunktsioon avaldub korrutisena:

L (xi | tj) = L {x x | tj) L {x 1 tj)

2 L (x n | tj) -
30.3. Suurima tõepärasuse meetod. H a l b a d e hinnangute korral
on tõepärasusfunktsiooni v ä ä r t u s ilmselt väiksem kui heade hin-
n a n g u t e korral. Suurima tõepärasuse meetod tähendab hinnangu-
statistikute valimist niiviisi, et tõepärasusfunktsioon omandaks
maksimaalse võimaliku väärtuse. Tõepärasusfunktsiooni maksi-
/ \

mumkoha koordinaate tj nimetatakse tõepäraseimateks hinnangu-

teks.
Tõepäraseimate h i n n a n g u t e leidmiseks on tarvis lahendada
(üldjuhul mitme muutuja tj funktsiooni) ekstreemumülesanne. Tõe-
pärasusfunktsiooni osatuletiste avaldamine on tavaliselt tülikas.
Hoopis lihtsam on avaldada tõepärasusfunktsiooni logaritmi tule-
tisi. Logaritmfunktsioon on monotoonne ja tema maksimumkoht
langeb kokku argumendi maksimumkohaga. Maksimumkoha tingi-
museks on süsteem
 dl\ouL( \ti)]
Xi

dllogLixtlti)]
= 0
dt 2

õ[\og Lix^ti)]
= 0
dt r

mis koosneb nii mitmest võrrandist, kui mitu on juhusliku suuruse

tihedusfunktsiooni avaldises erinevaid parameetreid.
Maksimumtingimuse võrrandeid nimetatakse tõepärasusvõrran-
diteks. Tõepäraseimad h i n n a n g u d on tõepärasusvõrrandite lahendid.
Normaaljaotuse korral k a s u t a s tõepäraseimaid hinnanguid juba
Gauss. Meetodi üldpõhimõtte ja teooria alused avaldas inglise
matemaatik Fisher 1912. a.
30.4. Tõepäraseimate hinnangute omadused. Teatud tingimus-
tel on tõepäraseimad h i n n a n g u d konsistentsed, piisavad ja vähe-
malt asümptootiliselt efektiivsed. Tarvilikke tingimusi pole õnnes-
tunud lühidalt sõnastada. Kui h i n n a t a v a t e parameetrite arv r on
võendi mahust n palju väiksem, siis on need tingimused tavaliselt
täidetud.
Nimetatud omaduste tõttu on suurima tõepärasuse meetod kõige
t a r v i t a t a v a m meetod punkthinnangute tuletamiseks.
Tõepäraseimad h i n n a n g u d osutuvad kahjuks üsna tihti nihuta-
tuiks. Seda viga on konkreetse ülesande korral kerge a v a s t a d a ja
soovi korral kõrvaldada p a r a n d u s t e g u r i abil.
30.5. Ühtlase jaotuse parameetrite tõepäraseimad hinnangud.
Vahemikus [a, [3] ühtlaselt jaotatud suuruse tihedusfunktsioon on
0, kui l ei kuulu vahemikku [a, p],

, kui l kuulub vahemikku [a, p ] .

Ühekomponendilise võendi tõepärasusfunktsiooni saamiseks on

tarvis asendada | mõõtmistulemusega x a h i n n a n g u g a a ja p hin-
u

n a n g u g a b. n-komponendilise võendi tõepärasusfunktsioon on

n ühekomponendilise võendi tõepärasusfunktsioonide korrutis. Kui
kas või üks võendi komponent ei asu vahemikus [a, b], siis sisaldab
see korrutis nulliga võrduvat tegurit. Seepärast
0, kui vahemik [a, b] ei sisalda kõiki x r s i d ,

kui vahemik [a, b] sisaldab kõiki

Xj-sid.
Tõepärasusfunktsiooni v ä ä r t u s e suurendamiseks on tarvis vähen-
dada h i n n a n g u t b ja suurendada h i n n a n g u t a piirini, millest edasi
vahemik [a, b] ei sisaldaks enam kõiki võendi komponente. Tõe-
p ä r a s e i m a d h i n n a n g u d on
ä = min xt

ö = max X(.

Need h i n n a n g u d on nihutatud: ä veidi ülespoole ja b veidi alla-

poole. Rajade h i n n a n g u t e s t tulenev keskväärtuse h i n n a n g
min Xi + max xi

on efektiivne ja n i h u t a m a t a . Keskväärtuse enam tuntud hinnangu

x=^Xiln efektiivsus on kõigest 6 M / [ ( M + 1 ) (n+2)].
30.6. Normaaljaotuse parameetrite tõepäraseimad hinnangud.
Normaaljaotuse korral on tõepärasusfunktsioon j ä r g m i n e :
:
(xi-m)
1 J
L(X\, x, 2
, x n \ m , s) = 2s X
sy2n
2
(x -m)
2

1 2
1 2s* —
X 2s 1
— 1
s^2n
s^2n

= (4= s^2n
1

Arvutades tõepärasusfunktsiooni logaritmi ja selle osatuletised tn

ja s j ä r g i , s a a m e tõepärasusvõrrandid

m) = 0

Esimesest võrrandist järeldub

n

Jj Xt
^ i-1 -
m = = x
11 H. Tammet
n 161
ja teisest

2 (Xi — * ) 2

1=1

30.7. Aritmeetilise keskmise omadused. Aritmeetilise keskmise

keskväärtuse ja dispersiooni saab a r v u t a d a jaotusfunktsioonist
sõltumatult omaduste 27.11. 3 . 6 abil:

( n
J5j Xi
n
i=l
\i{x) — 2 l^(Xi)
TL
= — p ( 2 x t )
n i=\

— nix(x) = \i(x),
n

X{
II IT
i-1
2
o (x) = G 2
= - 7
n 2
g 2

\
( 2 ^ )
j=i / = 4n - 2 i=\
2
2
o (Xi) =
n f

2
G (X)
2
~ j t l G ( x ) —
2
n

Kuna p(x) = p ( x ) , siis aritmeetiline keskmine on alati keskväärtuse

n i h u t a m a t a h i n n a n g . Võendi mahu n suurendamisel muutub G (X) 2

ja sündmuse \x — p | > e tõenäosus kuitahes väikeseks (vt. p. 27.12),

mistõttu x on juhusliku suuruse x konsistentne h i n n a n g . Normaal-
jaotuse korral on x keskväärtuse tõepäraseim h i n n a n g . Teiste jao-
tuste korral ei pruugi x sugugi olla keskväärtuse parim h i n n a n g
(vt. p. 30.5).
Kui juhuslikul suurusel keskväärtust ja dispersiooni ei ole, kao-
tavad eelnevad järeldused mõtte. Näiteks Cauchy jaotuse korral ei
olene aritmeetilise keskmise jaotus üldse võendi m a h u s t ja (üks-
kõik kui palju katsete arvu ka ei s u u r e n d a t a k s ) aritmeetilise
keskmise t ä p s u s jaotuse keskpunkti h i n n a n g u n a j ä ä b s a m a k s mis
üksiktulemuse täpsus. _
2
30.8. Dispersiooni hinnangu omadused. Statistiku s keskväär-
tust s a a b samuti kui aritmeetilise keskmise keskväärtustki arvu-
t a d a jaotusseadusest sõltumatult. E n n e keskväärtuse võtmist on
2
kasulik s avaldist teisendada:
 n i=i n i = 1

N N

=~2 (^-—M-) 2
—"T-fžj (*i — n) 1 (* — M-) +
n i_i n L i = 1 J
n
2
+ i_„(x_ f A )2 = _L2 (*t — jx) — 2{x— n) {x — ix) +
n

Kasutades nüüd p. 27.10 kirjeldatud omadusi, võib arvutada nii:

N N

2
ix (s ) = —
n =i
2
|i (*i — u.) — u. (X — jx) = —
{ n w
2 2
2 o2
(XI) —

2
— o (x) = G (x) 2
= G (x).

2
Tulemus näitab, et dispersiooni h i n n a n g s on veidi nihutatud.
N
2 2
Tõepoolest, suuruse 2 ] (XI — \x) /n keskväärtus on ilmselt o (x),
2
h i n n a n g u s s on a g a suurus u asendatud x d e l e keskmiselt lähema r

suurusega x.
_ _ /\
2
Nihke kõrvaldamiseks võib statistikut s korrutada teguri
(n — \)/n pöördväärtusega. Uus statistik

ž(XI — x) 2

I=l
2
S =
TL— 1

on normaaljaotuse korral dispersiooni parim n i h u t a m a t a h i n n a n g .

30.9. Vähimruutude meetod. Uuritava juhusliku suuruse kesk-
v ä ä r t u s ei pruugi olla konstantne, vaid võib sõltuda mingist tuntud
argumendist. Kui uuritava suuruse seost a r g u m e n d i g a saab kirjel-
dada mingeid konstante ao, a i , a2, , a sisaldava teoreetilise r

seosevõrrandi abil, siis tuleb katseandmete töötlemisel leida nende

konstantide hinnanguid a , a a sisaldav praktiline seose-
0 u r

võrrand.
Katsetulemuse hälbeks nimetatakse katsetulemuse ja praktilise
seosevõrrandi järgi arvutatud v ä ä r t u s e vahet. Vähimruutude mee-
lodi korral valitakse tundmatutele konstantidele niisugused väärtu-
sed, mis m u u d a v a d hälvete ruutude summa v ä h i m a k s võimalikuks.
Konstantne keskväärtus on muutuva keskväärtuse erijuht.
Seosevõrrand on siis u. = m = const ja hälbed Xi — m.
Normaalselt jaotatud hälvete korral on v ä h i m r u u t u d e meetodil
leitud h i n n a n g u d ühtaegu tõepäraseimad ja v ä h i m r u u t u d e meetodit
võib käsitada suurima tõepärasuse meetodi erijuhuna. Näiteks
p. 30.6 esitatud tõepärasusfunktsiooni avaldisest järeldub, et kesk-
v ä ä r t u s e h i n n a n g u m tõepärasemaks muutmiseks on tarvis vähen-
dada normaalselt jaotatud hälvete (xi — m) ruutude summat. Suu-
rima tõepärasuse meetodist tulenev ülesanne langeb siin kokku
vähimruutude meetodi korral otseselt püstitatava ülesandega.
Vähimruutude meetod on küllaltki hästi õigustatud ka normaal-
jaotusest vähe erinevate jaotuste korral. Normaaljaotusest oluliselt
erinevate jaotuste korral võib vähimruutude meetod anda eba-
rahuldavaid tulemusi. Näiteks keskväärtuse h i n n a n g u k s tuleb
vähimruutude meetodi korral alati aritmeetiline keskmine, ühtlase
jaotuse korral on see h i n n a n g a g a ebaratsionaalne.
30.10. Lineaarne regressioonülesanne. Sõltugu juhusliku suu-
ruse y keskväärtus lineaarselt ühest a r g u m e n d i s t x:

ix(y) = ax + p.
Kui katsetulemused (y , x ) kanda punktidena Cartesiuse ristkoordi-
t t

naadistikuga v a r u s t a t u d tasandile, siis ei l a n g e nad suuruse y

juhuslike hälvete tõttu sugugi ühele sirgele (vt. joonis 30.10).
Sirget y = ax+$ nimetatakse regressioonsirgekš. Regressioon-
ülesande lahendamiseks on tarvis leida konstantide a ja p jaoks
põhjendatud h i n n a n g u d a ja b. Selleks k a s u t a t a k s e tavaliselt
vähimruutude meetodit. Avaldatakse hälbed

At = yi — (axi -f b)
ja nende ruutude summa

Q = 2JA?
i=l

Ruutude summa miinimumi tingimust

dQ
= 0
da
dQ
= 0
db

nimetatakse normaalvõrrandisüsteemiks. N o r m a a l v o r r a n d i d osutu-

vad lineaarseteks. P ä r a s t tuletiste avaldamist saavad nad kuju
 ' 1 1 —
5 10 *
Joonis 30.10. Katsetulemused ja vähimruutude meetodi
järgi leitud lähendussirge.

(j£ xl) a + ( £ x
i ) b
= JEJ x
iyi
X
i=l '
V
i=l ' 2=1
[
I

( ,S n \

) a + >iö =
n

J£7 0 -
I

I
t
1
i-1 i=\ )
H i n n a n g u t e a ja b leidmiseks on tarvis see võrrandisüsteem lahen-
dada. Arvutustöö hõlbustamiseks võib seejuures k a s u t a d a p. 39.3
kirjeldatavat võtet.
Joonisel 30.10 on näidatud katsetulemusi (y x ) kirjeldavad it t

punktid ja vähimruutude meetodil leitud regressioonsirge h i n n a n g .

30.11. Polünoomregressioonülesanne. Erinevalt eelmises punk-
tis käsitletud ülesandest on siin otsitava regressioonkõvera võrran-
diks polünoom
r r l
y = a x + a -ix ~
r + + a*+ a.
r 1 0

S a m u t i kui lineaarse regressioonülesande korral avaldatakse ka

siin hälbed
 r
Ai = y—t (a x i
r -f- -f ao)

ja nende ruutude summa Q. Normaalvõrrandite koostamiseks arvu-

. . i , , ,. , dQ dQ dQ . _ 1 . 1
tatakse tuletised —-—, — , —-— ja vorrutatakse

oa oa -\ da r r 0
need nulliga. Nii saadakse r+ 1 lineaarvõrrandist koosnev
süsteem:
/
[]£Xi
\j
n

= 1
2 r \

/
)a + i + [2
r\
l
i
n

= 1
2r-l\
]£Xi
/
jOr-i-r-
/
n

\j=i
r\
/
x
n

i ) a

i=\
0
r
= 2 x
i!Ji

(J; j c f - 1
) a +(i; xf
r
_ 2
) a _, + r + (s xV) ao = i; #
\j = 1 / \.j = 1 / \j=l / 2=1

Kui polünoomi aste r = n—\, siis on tulemuseks Lagrange'\

interpolatsioonpolünoom. P r a k t i k a s püütakse piirduda võimalikult
m a d a l a astmega, sest kõrge astme korral on normaalvõrrandite
lahendamise töömaht suur n i n g regressioonkõver ei t a s a n d a küllal-
daselt juhuslikke vigu.

31. TESTID JA VAHEMIKHINNANGUD NORMAALJAO-

TUSE KORRAL

31.1. Vabadusastmed. Olgu ülesandeks hinnata juhusliku suu-

ruse x keskväärtust võendi x\, x , x j ä r g i . Kui n=\, siis kesk- 2 n

v ä ä r t u s e h i n n a n g sõltub võendi ainsast komponendist üheselt. Öel-

dakse, et niisugusel juhul v a b a d u s a s t m e i d pole ehk vab adus astmete
arv on null. Kui n = 2, siis on keskväärtuse hindamisel võimalik
vabalt valida komponentide X\ ja x o s a t ä h t s u s t e suhet. Niisugusel 2

juhul on v a b a d u s a s t m e t e arv üks. Kui n = 3, siis on valida x ja X\ 3

n i n g x ja x\ o s a t ä h t s u s t e suhe n i n g v a b a d u s a s t m e t e arv on kaks.

2

Üldiselt on v a b a d u s a s t m e t e arv keskväärtuse hindamisel n— 1.

Kui n katsetulemuse järgi on tarvis hinnata m parameetrit, siis
on vabadusastmete arv n — m. Lineaarse regressioonülesande kor-
ral on näiteks n — 2 vabadusastet, polünoomiegressioonülesande
korral aga n—(r+l). Juhul r = n—l v a b a d u s a s t m e i d pole ja reg-
ressioonülesanne kaotab statistilise ülesande iseloomu: regressioon-
polünoom muutub L a g r a n g e ' i interpolatsioonpolünoomiks.
31.2. Studenti suhe. Olgu juhuslik suurus x jaotatud normaal-
selt. Võendi aritmeetilise keskmise suhteline hälve keskväärtusest

(31.2.1
o{x)

allub standardiseeritud normaaljaotusele. P r a k t i k a s pole standard-

hälve o(x) tuntud. S t a n d a r d h ä l b e lihtsaim h i n n a n g on ruutjuur
2 2
dispersiooni h i n n a n g u s t . Kuna o (x) = o (x)/n, siis aritmeetilise
keskmise s t a n d a r d h ä l b e h i n n a n g u k s võib võtta statistiku

x)'
s =]/
n —=f — (31.2.2)
j n n(n -

Studenti suhe

x — p
n
(31.2.3)

on samuti aritmeetilise keskmise suhteline hälve keskväärtusest,

kuid siin on s t a n d a r d h ä l v e asendatud selle h i n n a n g u g a (31.2.2)
n katsetulemuse järgi.
Studenti suhte jaotust (vt. joonis 31.2) nimetatakse n—\
vabadusastmega Studenti jaotuseks. Vabadusastmete arvu suuren-
damisel läheneb Studenti jaotus standardiseeritud normaaljaotu-
sele.
Studenti jaotuse sümmeetriat väljendab jaotusfunktsiooni
T
S - i ( ) omadus
n

S „ - , ( - T ) + 5 , - ( T ) = 1.
1 (31.2.4)

Joonis 31.2. Studenti jaotuse

tihedusfunktsioone: f — vaba-
dusastmete arv Kõver f = 00
langeb kokku standardiseeritud
normaaltihedusfunktsiooni graa-
fikuga. Kõver / = 1 langeb
kokku Cauchy jaotuse tihedus-
funktsiooni graafikuga.
 Studenti jaotusfunktsiooni valemi ja Studenti testi teooria aval-
das inglise m a t e m a a t i k Gosset 1908. a. varjunime «Student» all.
31.3. Studenti test. STUDENTI TESTI abil kontrollitakse hüpo
«juhusliku suuruse X keskväärtus u. asub vahemikus {X~, #+)».
Hüpoteesi kontrollimiseks a r v u t a t a k s e võendi j ä r g i statistikute
X ja S v ä ä r t u s e d . Seejärel a r v u t a t a k s e valemit (31.2.3) kasutades
N N

Studenti suhte hüpoteetilised v ä ä r t u s e d T~ ja T+ oletuste [I=X~ ja

[I=X+ korral. Studenti jaotusfunktsiooni tabelist leitakse arvud
SN-I(T~) j a SN-\(T+) Jaotusfunktsiooni definitsiooni kohaselt on
SN-I{T ) s ü n d m u s e T^.T~ tõenäosus. Tingimusest järeldub
XN— \I^XN—X~ ja IX^ZX- Arv SN-I(T+) on s ü n d m u s e \X^X+ tõe +
sus. S ü n d m u s e «p, asub vahemikus (X~, X )» tõenäosus on seega
S . (T-)-S - (T+)
N L N L
Aritmeetilise +
keskmise X suhtes sümmeetrilise
N
+
vahemiku puhul
on T~ + T = 0 ja SN-I(T-) =l—SN-I(T ). Otsitav tõenäosus on siis
1-2S„_,(*+).
31.4. Keskväärtuse vahemikhinnang. Studenti testi s a a b kasu-
t a d a keskväärtuse v a h e m i k h i n n a n g u koostamiseks. Tõenäosus /?, et
h i n n a n g u v a h e m i k katab k e s k v ä ä r t u s e u., on sel juhul tuntud ja see-
p ä r a s t tuleb toimida eelmise punktiga võrreldes vastupidises järje-
korras. Aritmeetilise keskmise suhtes sümmeetrilise vahemiku otsi-
+
miseks a r v u t a t a k s e eelmise punkti tulemusele P= 1 — 25„_i (T ) tugi-
1 0
+
nedes suuruse T jaotusfunktsiooni v ä ä r t u s SN-I(T ) = —-— = Q.
Studenti jaotuse kvantiilide a b s o l u u t v ä ä r t u s t e tabelist (tabel 35.2.2)
s a a b Q või P ja N v ä ä r t u s t e järele leida T+ ja T~ ühise absoluutväär-
tuse TPYN-I. K a s u t a d e s suuruse / ja k e s k v ä ä r t u s e u. seost (31.2.3),
s a a b a v a l d a d a k e s k v ä ä r t u s e h i n n a n g u v a h e m i k u rajad X —T -IS
N PIN N

ja XN-\-TPT —\S . N N

Kirjeldatud viisil koostatud h i n n a n g u võib kirjutada nii:

P{XN — TP, —\SN

N ^ (1 ^ X N -j- TPJ N+ISN) = P-

Metroloogias k a s u t a t a k s e veel lühemat kirjutusviisi

U, = XN + (TP, N—\SN) P.

Keskväärtuse v a h e m i k h i n n a n g u koostamine Studenti testi abil

on rangelt põhjendatud ainult normaaljaotuse korral. Kuna statis-
tiku X j a o t u s on e n a m a s t i normaaljaotusele lähedane, siis võib
N

Studenti testi tingimisi k a s u t a d a ka teistlaadsete lõpliku disper-

siooniga j a o t u s t e korral.
31.5. Regressioonsirge konstantide vahemikhinnangud. Regres-
sioonsirge konstantide vahemikhinnangute koostamiseks on tarvis
a r v u t a d a statistikud
Sümboli Q t ä h e n d u s on selgitatud punktis 30.10. Usaldatavuse p
korral on konstantide a ja p v a h e m i k h i n n a n g u d j ä r g m i s e d :

CL = a ± tPi n-2S , a

P= b± t Pi n-2 b, s

kus a ja b on p. 30.10 kohaselt a r v u t a t u d punkthinnangud.

Regressioonvalemi järgi arvutatud suuruse y v ä ä r t u s e piirviga
2 2 2
on x „_ V s x + s .
p% 2 b

31.6. Student-Lordi test. Statistiku s arvutamine on tülikas. n

1947. a. a v a l d a s Lord modifitseeritud Studenti testi kirjelduse ja

tarviliku tabeli. Modifitseeritud testi abil koostatud keskväärtuse
vahemikhinnang on j ä r g m i n e :

YI(X) = X n ± t^nWn.

Statistiku oy = inax x~min x- arvutamine on äärmiselt lihtne. Kor-

B L
w)
daja t p v ä ä r t u s e d on u s a l d a t a v u s t e 9 0 % , 9 5 % n i n g 99% ja
n

võendi mahu n = 2 20 korral näidatud tabelis 35.3.

Võendi h a a r d e j ä r g i m ä ä r a t u d dispersiooni h i n n a n g u efektiivsus
2
on väiksem, kui statistiku s efektiivsus. Seepärast raiskab Student- n

Lordi test informatsiooni. Piirkonnas n = 3 8 on informatsiooni-

kadu kompenseeritav võendi mahu suurendamisega ühe võrra.
Suure mahu korral on informatsioonikadu olulisem.
Student-Lordi test on Studenti testist m ä r k s a tundlikum nor-
maaljaotustest kõrvalekaldumiste suhtes.
31.7. Fisheri F-test. Olgu tuntud kaks võendit x xx ja
n

r/i y n i n g tarvis kontrollida, kas suuruste x ja y dispersioonid

m

on võrdsed. Selleks a r v u t a t a k s e statistikud

2 (Xi — *) 2
 m —1

ja nende suhe

.2
Sy
F =
2
C
•J il

Kui x ja y alluvad võrdsete dispersioonidega normaaljaotustele,

siis allub statistik F n—l ja m—l v a b a d u s a s t m e g a S n e d e c o r i j a o t u -
sele. Snedecori jaotusfunktsiooni abil võib m ä ä r a t a tõenäosuse
statistiku F sattumiseks mingisse vahemikku (F~, F+). F-testi
praktilisel kasutamisel valitakse tähistused x ja y nii, et F ^ l . Kui
võendite j ä r g i arvutatud statistik F r a h u l d a b t i n g i m u s t F>F -i - Pyn t!n u

kus Fp -i, -i
itt on Snedeccri jaotuse kvantiil (vt. tabel 36.2.2), siis
m

on dispersioonide võrdsuse hüpotees u s a l d a t a v u s e g a p ümber lüka-

tud. Kui F^LF „_ _ siis dispersioonide võrdsuse hüpoteesi nii
P< lt m 1?

suure u s a l d a t a v u s e g a kõrvale heita ei saa. Väiksema usaldatavuse

korral võib see aga osutuda võimalikuks. N a g u teisigi statistilisi
hüpoteese, pole ka dispersioonide võrdsuse hüpoteesi võimalik
kunagi tõestada.
31.8. Võendite h u l g a statistikud. Olgu ühe ja sama juhusliku
suuruse jaoks r võendit:

i i i

II II II
X\ , X 2 Xw.2

(r) (r) (r)

Kõik need r võendit võib ühendada üheks suureks liitvõendlks

n
m a h u g a N = ^2NJ. Üksikuid osavõendeid nimetatakse liitvõendi
1 = 1
klassideks.
Klasside aritmeetiliste keskmiste
n .
J
^ Ü)

i=l

järgi võib arvutada liitvõendi aritmeetilise keskmise

 X
N

Klassidevaheliseks empiiriliseks dispersiooniks nimetatakse statis-

tikut

:— i

Klassidesiseseks empiiriliseks dispersiooniks nimetatakse statistikut

Nende statistikute j ä r g i saab tarviduse korral välja arvutada ka

liitvõendi üldise empiirilise dispersiooni

2 2 2
ž i x ^ - x ) { r -\)s + (N-r)s 2

X—l X—\

31.9. Ühefaktoriline dispersioonanalüüs. Ühiste parameetritega

normaaljaotusele alluvate komponentidega liitvõendi statistikute
2 2 —
S j ja S2 keskväärtused võrduvad juhusliku suuruse x dispersiooniga
ja statistik
2

F= ± -
2

allub r— 1 ja X — r v a b a d u s a s t m e g a Snedecori jaotusele.

Kui kõigi komponentide dispersioonid on küll võrdsed, kuid eri
klassidesse kuuluvate komponentide keskväärtused on erinevad, on
2
statistiku s keskväärtus endine, statistiku s? keskväärtus aga
statistiku sl keskväärtusest suurem. Statistiku F oodatust suurem
v ä ä r t u s võib olla eri klassidesse kuuluvate komponentide kesk-
v ä ä r t u s t e erinevuse tunnuseks. Seda t u n n u s t kasutabki dispersioon-
analüüs klasside süstemaatilise erinevuse avastamiseks. Selleks et
süstemaatilise erinevuse u s a l d a t a v u s oleks p, peab statistiku F
v ä ä r t u s ületama kriitilist v ä ä r t u s t F - -i. Pir UN

Dispersioonanalüüsi meetodid on k a s u t a t a v a d ka kahe võendi

võrdlemiseks (r = 2). Sel juhul langeb F-test kokku kahe võendi
võrdlemiseks kohandatud Studenti testiga.

32. MITTEPARAMEETRILISED TESTID JA VAHE/VUKHIN-

NANGUD

32.1. Mediaani ja võendi komponentide järjestus. Olgu x pidev

juhuslik suurus ja x\ x juhuslik võend. Mediaani X definitsiooni
n

kohaselt on ühe v õ r r a t u s e g a x <X või x >K m ä ä r a t u d sündmuse,

t t
1
näiteks sündmuse X\<X tõenäosus / . Tõenäosus selleks, et kõik 2

n komponenti rahuldaksid mingeid kirjeldatud tüüpi võrratusi (näi-

l n
teks Xi<X, x >% ,
2 , x >X) üheaegselt, on
n {l ) . 2

Sündmuse «kõik võendi komponendid on mediaanist suuremad»

1 n
tõenäosus on öeldu kohaselt ( / ) . S ü n d m u s e «üks komponent on
2

mediaanist väiksem ja ülejäänud suuremad» tõenäosuse määrami-

sel on tarvis tähele p a n n a , et väiksemaks komponendiks võib olla
ükskõik milline n komponendi hulgast. Seetõttu on niisuguse
l n
sündmuse tõenäosus n( / ) . 2 S ü n d m u s e «m komponenti on mediaa-
nist väiksemad ja n — m suuremad» esinemiseks on nii mitu tõe-
n
näosusega (V2) võimalust, kui mitut erinevat moodi võib valida m
komponenti n komponendi hulgast. Valikuvõimaluste arvu nimeta-
takse kombinatsioonide arvuks n elemendist m kaupa, see arv
m \
(
J. Binomiaalkordajaid võib arvutada
valemi

lm\ _ n(n— l)(n — 2) {n — m + 1.) _ nl

\n) ~~ 12-3 m ~ m\(n — m)\

abil. Binomiaalkordaja tähise abil saab sündmuse «m komponenti

on mediaanist väiksemad ja ülejäänud suuremad» tõenäosuse
avaldada nii:

Öör
Mediaani hindamiseks on tarvis teada liitsündmuse «mediaanist
v ä i k s e m a t e komponentide arv on väiksem kui k» tõenäosust. See
tõenäosus q on uuritud tüüpi sündmuste- ( m = 0 , m = l ,
nik

m = k—l) tõenäosuste summa:

r 2
-=>+ü)+( j+ +(V)](y <*•»
S ü n d m u s e «mediaanist suuremate komponentide arv on väik-
sem kui k» tõenäosus on ilmselt sama.
32.2. Mediaani hinnang. Eelmises punktis vaadeldud võendi
Xi .x võib järjestada kasvujärjekorras
n

X{\) < *(2) < < < < X n).

(

Kasvujärjestust k a s u t a d e s saab sündmust «mediaanist väiksemate

komponentide arv on väiksem kui k» avaldada lühemalt võrratuse
i*<X(k) abil ja s ü n d m u s t «mediaanist suuremate komponentide arv
on väiksem kui k» v õ r r a t u s e X>X( i- ) abil. Eelmises punktis sõnas-n+ k

tatud väite a g a s a a b kirja p a n n a valemina

P{k > *< +i-fc)} = P{1 < x } n w = q,, n h (32.2.1)

kus q a r v u t a t a k s e valemi (31.1) järgi.

ntk

Tingimusel k^n/2 võib mediaan paikneda järjestatud võendis

kolmel üksteist välistaval viisil:

X <Z X(k)

X( +\-h)
n < A.

Kuna esimese ja kolmanda sündmuse tõenäosused on kummalgi

q,,
n k siis teise sündmuse tõenäosus on 1— 2q . Tähistades n> k

1— 2q , = p, võib kirjutada
n k

P{x ih) ^ A< x -} in+1 k) = p. (32.2.2)

Mediaani h i n n a n g u v a h e m i k u [x( , #( +i-*)] u s a l d a t a v u s on p =

n) ft

= l-2q , . n k

Mediaani ja võendi komponentide järjestuse kontrollimise testi

nimetatakse märgitestiks. Seepärast öeldakse, et h i n n a n g (32.2.2)
on koostatud märgitesti abil.
Kirjeldatud h i n n a n g u kasutamisel pole juhusliku suuruse
jaotuse tüüp oluline. Pole nõutav isegi keskväärtuse olemasolu.
Märgitesti lihtsusele v a a t a m a t a avaldati mediaani praktiliseks
hindamiseks tarvilik valemi (32.1) järgi koostatud tabel esmakord-
selt alles 1939. a.
 Käesolevas r a a m a t u s esitatud tabelist 35.4 võib arvu k järgi
leida väikseima võendi mahu n, mille korral u s a l d a t a v u s on vähe-
malt 9 0 % , 9 5 % või 9 9 % .
32.3. Kahe võendi ühine järjestus. Olgu kaks voendit X\ .x
e

ja ž/i y ning tarvis kontrollida hüpoteesi, mille kohaselt suu-

h

ruste x ja y mediaanid on võrdsed. J ä r g n e v a s kahes punktis käsit-

letavate testide korral on oluline nende võendite ühise järjestuse
struktuur. Selle kindlakstegemiseks on tarvis valida võendite
X\ .x ja y\
g . y h u l g a s t arve kasvamise järjekorras ja iga arvu
h

valimisel kirjutada tähis x või tähis y, olenevalt kummast võendist

arv võeti. Kui võendid on näiteks järgmised
x: 3,7; 2,1; 4,2; 2,6
y: 2,3; 2,9; 2,1; 2,5; 3,3,
siis kirjeldatakse ühise järjestuse struktuuri nii:
xyyxyyyxx
1 23456789.
Tähiste x ja y alla on kirjutatud ühise järjestuse järjed.
Kui arvude ü m a r d a t u s e tõttu mingi x v ä ä r t u s langeb kokku
mingi y v ä ä r t u s e g a , siis on t ü l i k a t e ' r a n g e t e protseduuride vältimi-
seks soovitatav need kokkulangevad v ä ä r t u s e d lihtsalt m a h a tõm-
mata, vähendades v a s t a v a l t võendite mahte g ja h.
32.4. Wilcoxoni test. Wilcoxoni poolt 1945. a. esitatud ja Manni
n i n g Whitney poolt 1947 a. täiendatud testi statistikuks on inver-
sioonide arv u kahe võendi ühises kasvujärjestuses. Statistiku u
kriitiliste v ä ä r t u s t e U tabeli 36.3 kasutamiseks on tarvis
Ptgth

x-ga tähistada väiksema m a h u g a ja */-ga suurema m a h u g a

võend. Parempoolse inversioonide arvu u (vasakpoolse inversioo-
a

nide arvu u ) m ä ä r a m i s e k s loetakse ä r a , mitu x-i jääb ühises

v

järjestuses igast y-st paremale (vasakule) ja liidetakse leitud

arvud kõigi y-te jaoks.
Kui U ^U a p> (U ^U , )
g t h v PtS h siis on >.;-de jaotuse keskpunkt
y-ie jaotuse keskpunktist väiksem (suurem) u s a l d a t a v u s e g a vähe-
malt ( p + l ) / 2 . Kui ükskõik kumb arvudest U ja U rahuldab tin-
a v

gimust U^U , Ptgth siis on jaotuste keskpunktid erinevad usaldata-

vusega vähemalt p.
Normaaljaotuse korral on Wilcoxoni test F-testist veidi vähem
tundlik.
32.5. Van der Waerdeni X-test. V a n der Waerdeni testi (Van
der Waerden, 1953) statistikuks on summa

kus r on suuruse x v ä ä r t u s e j ä r g x j a y ühises järjestuses, n —

võendite mahtude summa ja W tähistab standardiseeritud n o r m a a l -
jaotuse kvantiilfunktsiooni (vt. tabel 34.6.1). Summeerida tuleb üle
 Kolmogorovi testi statistiku kriitilised väärtused D , „ p

n p=90% P = 95% P = 99% n p = 90% p = 95% p = 99%

6 0,468 0,519 0,617 40 0,189 0,210 0,252

7 0,436 0,483 0,576 45 0,179 0,198 0,238
8 0,410 0,454 0,542 50 0,170 0,188 0,226
10 0,369 0,409 0,489 60 0,155 0,172 0,207
12 0,338 0,375 0,449 70 0,144 0,160 0,192
15 0,304 0,338 0,404 80 0,135 0,150 0,179
20 0,265 0,294 0,352 90 0,127 0,141 0,169
25 0,238 0,264 0,317 100 0,121 0,134 0,161
30 0,218 0,242 0,290
1,22 1,36 1,63
35 0,202 0,224 0,269 >100
Vn Vrt Vrt

kõigi x komponentide. Punktis 32.3 esitatud näite korral on

X = ^ F ( 0 , l ) + ^ ( 0 , 4 ) + ^ ( 0 , 8 ) + ^ ( 0 , 9 ) . Kui — X on suurem tabe-
list 36.4 leitud kriitilisest väärtusest X - , siis on x-jaotuse kesk-
Pinig h

punkt «/-jaotuse keskpunktist väiksem u s a l d a t a v u s e g a vähemalt

( p + l ) / 2 . Kui X>X , - ,Ptn g h siis on x-jaotuse keskpunkt suurem
u s a l d a t a v u s e g a vähemalt ( / ? + l ) / 2 . Kui |X\ >X - , siis onPt t u g h

jaotuse keskpunktid erinevad u s a l d a t a v u s e g a vähemalt p.

X-test on normaaljaotuse korral niisama tundlik kui F-test.
32.6. Jaotusfunktsiooni vahemikhinnang. 1933. a. esitas Kolmo-
gorov testi, mis võimaldab koostada vahemikhinnangu jaotusfunkt-
siooni jaoks. Selleks on tarvis:
rt)
— leida empiiriline jaotusfunktsioon / V ( Š ) (valem 29.4),
— leida tabelist 32.6 suuruse D pnväärtus,
— moodustada funktsioonid F-(i) =F w(£) —D x ja F (l) = p n +

= F M{l)+D , .
x p n

Funktsioonide ja F+(£) vahele jääv riba katab tundmatu

tõelise jaotusfunktsiooni graafiku üleni tõenäosusega p.

33. ÜLESANDED

33.1. M ä ä r a k e katseliselt «kirja» suhteline sagedus «kulli ja

kirja» m ä n g u s 1, 3, 5, 10 ja 20 viske korral. Kas kihlvedu selle
peale, et tunni aja jooksul 10-viskelisi seeriaid korrates tuleb
kunagi 10 «kirja» järjest, on kasulik?
33.2. Tõenäosus, et t ä n a v a l 30 esimest vastutulijat on kõik
3 0 -9
meessoost, näib olevat ( 0 , 5 ) ^ 1 0 . Miks kirjeldatud sündmus ei
ole nii haruldane?
33.3. Millise t ä r i n g u omaduse tõttu on tõenäosus täringu lan-
gemiseks kindlale tahule täpselt Ve? Kuidas ehitada väliselt oige
t ä r i n g u g a s a r n a s t valetäringut, mis garanteeriks t ä r i n g u m ä n g u s
maksimaalse edu (niisuguseid täringuid tunti juba v a n a s Egiptu-
ses) ?
33.4. Jaotusfunktsiooni tabelis on andmed F( — o o ) = 0 , 2 ; F ( 0 ) =
= - 0 , 1 ; F ( l ) = 0 , 5 ; F(2) = 0 , 4 ; F(oo) = 1,5. Milliseid vigu võib nen-
des andmetes m ä r g a t a ?
33.5. Olgu «kulli ja kirja» m ä n g u s «kulli» korral x = 0,
«kirja» korral x=\. Koostage jaotusfunktsiooni graafik kahe viske
tulemuste summa jaoks.
33.6. Kui suur on joonisel 28.4 kirjeldatud jaotuse korral
sündmuse x=\x tõenäosus ja suuruse x tõenäosustihedus punktis
x = \i? Kui suur on pideva jaotuse korral s ü n d m u s e x = % tõenäosus?
2 2 2 2 2 2
33.7. o (x + x) = o (x) + o (x) = 2ö (x); o (x+x) =a (2x) =
2
= 4o (x); 2 = 4 ; kus on viga?
2 2
33.8. A v a l d a g e o (x—x) ja o (x—y) sõltumatute suuruste x ja
y dispersioonide kaudu.
33.9. Kui suur on Q(X, y) joonisel 27.10 esitatud näidete kor-
ral? Leidke ise näiteid negatiivselt ja positiivselt korreleeritud
juhuslike suuruste kohta.
33.10. Millisele jaotusseadusele allub:
— 4-kohalisest logaritmide tabelist huupi valitud arvu ümarda-
misviga;
— poiste arv juhuslikult komplekteeritud klassis;
— ühe minuti jooksul stsintilloskoobis registreeritud sähvatuste
arv;
— rosinate arv rosinakuklis;
— 100 kuni 110 grammise kartuli mass?
33.11. Millistel tingimustel kirjeldaks tee ääres seisjast kindlas
ajavahemikus mööduvate autode arvu Poissoni jaotus? Mis põhjus-
tab tegeliku jaotuse erinevusi Poissoni jaotusest?
33.12. Bussipeatusse, kus liiklusintervall peaks olema 10 min,
tuleb juhuslikult momendiks r = 0 reisija ja j ä ä b bussi ootama.
Reisija hindab ootamise ajal pidevalt veel oodata j ä ä v a aja t' kesk-
v ä ä r t u s t u. ja tõenäosust P{t<5 min} Mida otsustab ootaja krii-
tilistel momentidel t=n 10 min? J o o n i s t a g e graafik, kus on näida-
tud reisija poolt hinnatud keskväärtuse ja tõenäosuse sõltuvus
oodatud ajast, kui reisija lahkus peatusest 30 minuti p ä r a s t jalgsi.
M ä r k u s , ü l e s a n d e lahendus sõltub reisija mõtlemisviisist.
Seetõttu tuleb ülesannet käsitada kõigepealt kui psühholoogia
ülesannet.
33.13. Tuletage ühtlase jaotuse dispersiooni valem ja a r v u t a g e
ühtlase jaotuse keskväärtus, mediaan, dispersioon ja s t a n d a r d h ä l v e
juhul a = — 1 , (3=1.
33.14. Juhuslik suurus x on jaotatud normaalselt, u. = 0 ja a = 1 0 .
Hinnake ilma tabeleid k a s u t a m a t a sündmuse | * | < 1 tõenäosust.
33.15. Leidke sündmuse \x— u . | ^ 3 a tõenäosus ühtlase jaotuse
ja n o r m a a l j a o t u s e korral. Mida võib öelda selle sündmuse kohta
siis, kui j a o t u s s e a d u s pole teada?
33.16. J ä r j e s t a g e võend (0,33; 0,65; - 1 , 2 1 ; 0,57; - 0 , 0 7 ; - 0 , 8 0 ;
0,16; - 2 , 3 6 ; 0,22; 1,36; - 1 , 5 4 ; - 2 , 4 7 ; - 1 , 1 3 ; 0,54; - 0 , 8 2 ) suuruse
järgi ja koostage empiirilise jaotusfunktsiooni graafik. Võrrelge
seda standardiseeritud normaaljaotusfunktsiooni graafikuga. (Kir-
jeldatud võend on leitud nimetatud jaotusega juhuslike arvude
tabelist.)
Arvutage võendi statistikud x, l ja (*(3) + *(«-2))/2 ja võrrelge
neid keskväärtuse n i n g mediaaniga.
33.17. Leidke Glivenko teoreemi kasutades kvantiili l jaoks P

konsistentne h i n n a n g .
33.18. S õ n a s t a g e ja tõestage Tšebõšovi teoreem (suurte arvude
seadus)

P{\Xn-\l\ < 8 } > 1 - - ^ ,

kus e on kuitahes väike positiivne arv.

N ä p u n ä i d e . Ülesande lahendamisel saab kasutada disper-
sioonide liitmise reeglit ja Tšebõšovi võrratust.
33.19. Leidke regressioonsirge ja regressioonparabool kolme
katsepunkti (2; 1) (3; 2) ja (4; 4) järgi. Lahendage ülesanne tin-
gimusel, et neljas katsepunkt on (5; 4 ) . Illustreerige tulemusi graa-
filiselt.
33.20. Olgu kolm võendit järgmised:
x: 1,18; - 0 , 2 7 ; 0,10; - 2 , 3 0 ; - 0 , 9 7 ; - 1 , 2 1 ; 0,21; - 0 , 1 6 ; - 0 , 2 0 ;
1,22;
y: - 0 , 4 1 ; 0,00; 0,42; 0,13; - 0 , 3 3 ; 0,81; - 0 , 0 1 ; 0,39;
z: - 1 , 1 2 ; - 0 , 6 7 ; 0,18; - 0 , 9 1 ; - 0 , 1 3 ; 0,27.
Leidke suuruse x keskväärtuse v a h e m i k h i n n a n g
— Studenti testi abil,
— Student-Lordi testi abil,
— märgitesti abil.
Võrrelge suuruste x ja y dispersioone F-testi abil.
Kas kolme suuruse keskväärtused on teineteisest erinevad
(kasutage dispersioonanalüüsi meetodit)?
Võrrelge suuruste y ja z jaotuste keskpunkte
— dispersioonanalüüsi kasutades ( r = 2 ) ,
— Wilcoxoni testi abil,
— X-testi abil.
33.21. Koostage ülesandes 33.16 esitatud võendi jaoks jaotus-
funktsiooni v a h e m i k h i n n a n g u d 9 0 % , 9 5 % ja 99% usaldatavuse
korral. Kandke leitud piirfunktsioonide graafikud ülesande 33.16
lahendamisel koostatud joonisele.

i? H Tammet
 V p e a t ü k k . KATSEANDMETE STATISTILINE
TÖÖTLEMINE

34. STATISTILISE MEETODI VALIMINE

34.1. Katse tõenäosusteoreetiline mudel. Mida teha juhuslikke

vigu sisaldavate katseandmetega? Kas lugeda kõige õigemaks esi-
mene mõõtmistulemus, viimane mõõtmistulemus või hoopis kõigi
mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine? Kui suur võib olla lõpp-
tulemuse juhuslik viga? Nendele küsimustele vastamiseks on tarvis
kvantitatiivset teooriat ehk, teiste sõnadega, katse matemaatilist
mudelit.
Igal matemaatilisel mudelil on kaks olulist külge. Esimene nen-
dest, mudeli sisemine struktuur, põhineb loogikareeglitel ja siin
pole tavaliselt midagi vaieldavat. Struktuur peab olema küllalt
täiuslik, et oleks võimalik lahendada praktikast pärit ülesandeid.
Teine külg, mudeli suhe tegelikkusega, on paljuski esimesele
vastandlik. Mudeli sidumisel tegelikkusega on oluline katse intui-
tiivne tõlgendamine ja mitmesugused, sageli hüpoteesidena käsit-
letavad kokkulepped.
Tuntud tegelikkusest palju vaesema struktuuriga mudelit võib
nimetada primitiivseks. Niisugune on näiteks üliõpilaste teadmiste
taseme neljapalline mudel.
Tuntud tegelikkusega hästi sobivat mudelit võib nimetada kon-
formseks. Konformse mudeli näiteks sobib teoreetiline mehaanika.
Massi, jõu jne. omadused teoreetilises mehaanikas on reaalsete
objektide tuntud omadustega nii sarnased, et neid mudeli elemente
kiputakse reaalsete objektide ja nende omadustega s a m a s t a m a .
Primitiivse mudeli korral taolist eksitust ei juhtu: eksamihinnet ei
s a m a s t a keegi teadmiste tasemega.
Konformse mudeli rakendusi piiravad kokkulepped on kindlad
ja selged. Mudeli struktuuris pole kokkulepete piires midagi olulist
puudu ega ülearu.
Häiretest mõjustatud katse matemaatilise mudeli aluseks on
tõenäosusteooria. Tõenäosusteooria on suures osas just selle mudeli
tarbeks rajatud. Reaalsele mõõtmistulemusele seatakse v a s t a v u s s e
mudeli element: juhuslik suurus.
 Katse toenäosusteoreetiline mudel pole primitiivne. Tõenäosus-
teooria struktuur on rikas. Tegelikkusega v a s t a n d a m i s e võimalusi
arvestades sisaldab ta isegi palju ülearust. See mudel pole aga
sugugi konformne. Mudeli nõrgaks küljeks on suhe tegelikkusega.
K a s u t a t a v a d hüpoteesid ja kokkulepped on enamasti tinglikud n i n g
ebarahuldavalt põhjendatud.
Katse matemaatilist mudelit täiustatakse pidevalt. Erilist huvi
tuntakse viimasel ajal informatsiooniteooria ja juhuslike funktsioo-
nide teooria kasutamise võimaluste vastu. Mõnede uute suundade
tulemused hakkavad juba jõudma elementaarsete rakendusteni [20].
34.2. Jaotusseaduse eelhinnang. Katseandmete statistilise tööt-
lemise meetodit on kasulik ette näha juba mõõtmise planeerimisel.
Enne statistilise meetodi valimist hinnatakse mõõtmistulemuste
jaotuse võimalikku tüüpi füüsikalise intuitsiooni alusel. Selleks on
tarvis tunda t ä h t s a m a t e jaotuste-esinemistingimusi.
Normaaljaotus esineb siis, kui juhuslik mõõtmisviga on põhjus-
tatud valdavalt soojusliikumisest või turbulentsist.
Ligikaudu normaalne jaotus esineb siis, kui juhuslikul mõõtmis-
veal on mitu, üksikult võttes väikest põhjust.
Poissoni jaotusele allub kindlas ajavahemikus Geigeri loenduri
abil registreeritud kiirguskvantide arv Selleks et ajas juhuslikult
jaotatud impulsside arvu ajavahemikus või ruumis juhuslikult jao-
tatud osakeste arvu kindlas r u u m a l a s kirjeldaks Poissoni jaotus, on
tarvis, et impulsside või osakeste koguarv oleks palju suurem
registreeritud arvust.
Kahepunktiline diskreetne jaotus on iseloomulik mõõteriistas
esinevast mehaanilisest lõtkust tingitud juhuslikele vigadele
Pidevale ühtlasele jaotusele on lähedane mõõteriistas esinevast
kuivast hõõrdumisest tingitud juhusliku vea jaotus.
Seekansjaotusele allub sinusoidaalse vahelduvvoolu juhuslikul
katkestamisel tekkiv laenguhäire.
Kui füüsikalised kaalutlused ei luba eeldada ühtki nimetatud
jaotustest, siis on jaotusseaduse kohta käiva hüpoteesi püstitami-
seks tarvis uurida katseandmeid. E n a m a s t i on aga õigem leppida
katseandmete töötlemisel jaotusest sõltumatute mitteparameetri-
liste meetoditega.
34.3. Ümardamisest tingitud diskreetsus. Andmete ü m a r d a t u s e
tõttu on nende jaotus alati diskreetne ja tekib küsimus, kas üldse on
õige k a s u t a d a mõnd pidevat jaotust eeldavat hüpoteesi.
Kui suurima ja väikseima mõõtmistulemuse vahe on vähemalt
viis korda suurem viimase tähendusega kümnendkoha ühikust /z,
siis saab ü m a r d a t u d arvude järgi veel küllalt täpselt hinnata
kujutletava pideva suuruse võendi statistikuid n i n g pideva jaotuse
hüpotees on lubatud. Ü m a r d a m i s e mõju aritmeetilisele keskmisele
on tähtsusetu. Dispersiooni hinnangu korrigeerimiseks võib ümar-
datud arvude j ä r g i leitud statistiku s\ väärtusest lahutada Shep-
2
pardi pärandi h /\2. E n a m a s t i on see pärand tähtsusetu.
 34.4. Mõõtmisvea juhuslik ja süstemaatiline komponent. Olgu
mõõdetava suuruse kindel tõeline v ä ä r t u s X, juhuslik mõõtmistule-
mus x ja mõõtmistulemuse jaotuse keskpunkt (keskväärtus või
mediaan, vt. j ä r g m i n e punkt) x . Mõõtmisvea öx = x—X
0 süstemaati-
liseks komponendiks nimetatakse kindlat vahet x — X, 0 juhuslikuks
komponendiks juhuslikku vahet X — XQ. Juhusliku mõõtmisvea
jaotuse keskpunkt on definitsiooni kohaselt null.
34.5. Mõõtmistulemuse jaotuse keskpunkt. Mõõtmistulemuse
jaotuse keskpunktiks loetakse keskväärtus või mediaan.
E n a m a s t i on mõõtmistulemuse jaotus sümmeetriline ning kesk-
v ä ä r t u s ja mediaan langevad kokku.
Ebasümmeetrilise jaotuse korral oleneb valik mediaani ja kesk-
väärtuse vahel konkreetsetest asjaoludest.
Mõnel juhul on mõõdetav füüsikaline suurus (näiteks radio-
aktiivsete lagunemiste keskmine sagedus, tolmuterade keskmine
kontsentratsioon) defineeritud keskväärtusena. Siis on keskpunk-
tiks kindlasti keskväärtus.
Tundmatute omadustega jaotuse keskpunktiks on õigem lugeda
mediaan. Mediaani valimine keskpunktiks on s a m a v ä ä r n e hüpotee-
siga, et süstemaatilise vea puudumisel on tõelisest v ä ä r t u s e s t suu-
rema mõõtmistulemuse ja väiksema mõõtmistulemuse tõenäosused
võrdsed. Keskväärtuse valimist keskpunktiks nii loomuliku hüpo-
teesiga põhjendada ei saa. Pealegi võib keskväärtus hoopiski puu-
duda. Ka siis, kui keskväärtus eksisteerib, võib ta osutuda kesk-
punktiks täiesti sobimatuks. Olgu näiteks juhuslik suurus x jaota-
tud niiviisi, et tema pöördväärtuse \/x tihedusfunktsioon oleks piir-
konnas identselt null ja piirkonnas £ > e võrdne parameetri-
tega p = l , a = 0,01 normaaltihedusfunktsiooniga. Kui e on ühest
palju väiksem positiivne arv, siis on suuruse x tihedusfunktsiocni
graafik praktiliselt eristamatu normaaltihedusfunktsiooni (p=l,
a = 0 , 0 1 ) graafikust, kuid keskväärtus p(x) võib olla sõltuvalt
arvu e valikust kuitahes suur, näiteks 1000.
34.6. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafiline uurimine. Lineaar-
ses koordinaatvõrgus joonistatud empiirilise jaotusfunktsiooni graa-
fikust on raske silma j ä r g i midagi välja lugeda. Hoopis ülevaatli-
kuma graafiku saab, kui ordinaatideks võtta empiirilise jaotus-
funktsiooni v ä ä r t u s t e s t a n d a r d s e d normaaljaotuskvantiilid WiF).
Kui empiirilise jaotusfunktsiooni asemel oleks mingi normaaljaotus-
funktsioon, saaksime niiviisi talitades graafikuks sirgjoone, mis
lõikab nullhorisontaali keskväärtuse kohal ja mille tõus võrdub
standardhälbe pöördväärtusega.
Kirjeldatud viisil koostatud graafiku hea l ä h e n d a t a v u s sirg-
joonega võib olla normaaljaotushüpoteesi aluseks. Kui sirgjoon
lähenduskõveraks ei sobi, tuleb normaaljaotushüpotees kõrvale
heita.
N ä i d e . Olgu kasvujärjestuses kirjutatud mõõtmistulemused
8,3; 8,8; 9,4; 9,7; 9,8; 10,1; 10,4; 10,9; 11,3 ja 11,4. Mõõtmistulemuste
 X
Standardiseeritud normaaljaotuse kvantiilid Y (y)

y 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

0,0 — oo —2,33 —2,05 — 1,88 —1,75 —1,64 —1,55 —1,48 —1,41 —1,34

0,1 — 1,28 —1,23 —1,17 —1,13 —1,08 —1,04 —0,99 —0,95 —0,92 —0,88

0,2 —0,84 —0,81 —0,77 —0,74 —0,71 —0,67 -0,64 —0,61 —0,58 —0,55

0,3 —0,52 —0,50 —0,47 —0,44 —0,41 —0,39 —0,36 —0,33 —0,31 —0,28

0,4 —0,25 —0,23 —0,20 —0,18 —0,15 —0,13 —0,10 —0,08 —0,05 —0,03

0,5 0,00 0,03 0,05 0,08 0,10 '0,13 0,15 0,18 0,20 0,23

0,6 0,25, 0,28 0,31 0,33 0,36 0,39 0,41 0,44 0,47 0,50

0,7 0,52 0 55
;
0,58 0,61 0.64 0,67 0,71 0,74 0,77 0,81

0,8 0,84 0,88 0,92 0,95 0,99 1,04 1,08 1,13 1,17 1,23

0,9 1,28 1,34 1,41 1,48 1,55 1,64 1,75 1,88 2,05 2,33
arv n=\0. Empiiriline jaotusfunktsioon on treppfunktsioon, mille
v ä ä r t u s e d on üheksas mõõtmistulemuste vahele j ä ä v a s vahemikus
järjekorras — , — , — käesoleval juhul 0,1; 0,2; \ ;
n n n
0,9. Tabelist_ 34.6.1 s a a b leida v a s t a v a d kvantiilid —1,28; —0,84;
; 1,28. Koik v a a d e l d a v a näite puhul elulised arvud on koonda-
tud tabelisse 34.6.2. Selle tabeli j ä r g i koostatud joonisel 34.6 on
n ä i d a t u d ka silma j ä r g i tõmmatud lähendussirge. Normaaljaotus-
hüpotees on siin ilmselt vastuvõetav. L ä h e n d u s s i r g e ja nullhori-
sontaali lõikepunkti j ä r g i võib leida keskväärtuse hinnangu
m = 1 0 , 0 n i n g l ä h e n d u s s i r g e ja horisontaali ^ = 1 lõikepunkti
j ä r g i v ä ä r t u s e m-\-s= 11,1. S t a n d a r d h ä l b e h i n n a n g on s = 11,1 —
— 10,0=1,1.
Negatiivsete arvude vältimiseks liidetakse kvantiilile W mõni-
T
kord arv 5. S u m m a t F ( F ) + 5 nimetatakse probitiks.
Spetsiaalse funktsionaalse k o o r d i n a a t v õ r g u g a tõenäosuspaberi
o r d i n a a t t e l g on jaotatud nii n a g u joonisel 34.6 parempoolne ordi-
n a a t t e l g . Sellist paberit k a s u t a d e s pole kvantiilide või probitite
tabeli abi tarvis.

Tabel 34.6.2

Mõõtmistulemused x, empiirilise
jaotusfunktsiooni väärtused F ja
nende standardsed
normaaljaotuskvantiilid W (F)

X F W (F)

8,3 1
> 0,1 — 1,28
8,8
l 0,2 —0,84
9,4 J
1
0,3 —0,52
9,7 /
0,4 —0,25
9,8 }
0,5 0,00
10,1 }
0,6 0,25
10,4 I
> 0,7 0,52
10,9 ))
> 0,8 0,84
11,3 )\
> 0,9 1,28
11,4 )
 Joonis 34.6. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafiline uurimine (näide).

Jaotusfunktsiooni r a n g e m a k s hindamiseks kasutatakse Kolmo-

gorovi testi (vt. p. 32.6)
34.7. Normaaljaotushüpoteesi kontrollimine. Normaaljaotus-
hüpoteesi kontrollimiseks võib arvutada statistikute
n
2 Xi

x =
n
 Statistiku d 90% usaldusvahemiku rajad
normaaljaotuse korral

n 11 16 21 31 41 51 101 201

drnin 0,715 0,724 0,730 0,740 0,747 0,752 0,764 0,774

drnax 0,907 0,888 0,877 0,862 0,854 0,848 0,834 0,823

Tabel 34.7.2
Statistiku g 90% usaldusvahemiku rajade
ühine absoluutväärtus normaaljaotuse korral

n 25 30 35 •40 50 80 100 200

Sm a x 0,771 0,661 0,621 0,587 0,533 0,432 0,389 0,280

3
£ = - ^ - 2 {XI — X)
väärtused. Normaaljaotuse korral läheneb statistik d protsessis
tt-yco väärtusele V2/jt ja statistik g väärtusele 0. Kui statistiku d
v ä ä r t u s on väljaspool tabelis 34.7.1 näidatud kriitiliste väärtus-
tega d min ja d maxpiiratud vahemikku või g absoluutväärtus suurem
tabelis 34.7.2 näidatud arvust, siis on normaaljaotushüpotees
vähemalt 90% tõenäosusega ekslik.
Kui statistiline analüüs normaaljaotushüpoteesi ekslikuks ei
tunnista, j ä ä b küsimus lahtiseks. Normaaljaotushüpoteesi statisti-
liselt tõestada pole võimalik.
34.8. Keskpunkti hindamise testide võrdlus. Normaaljaotusele
või t u n d m a t u l e jaotusele alluvate mõõtmistulemuste keskpunkti
vahemikhinnangu koostamiseks tuleb valida üks kolmest eelmises
peatükis kirjeldatud testist: Studenti test, Student-Lordi test või
märgitest. Valik sõltub kõigepealt jaotuse tüübist.
Normaaljaotuse korral on kõik kolm testi lubatud.
Ligikaudu normaalse jaotuse korral on märgitest ja Studenti
test lubatud. Student-Lordi test on tingimisi lubatud ainult siis, kui
j a o t u s s e a d u s e erinevus normaalsest on väike ja keskmistamisele
kuuluvate mõõtmistulemuste arv pole suur.
Tundmatu jaotuse korral on tingimusteta lubatud vaid märgi-
 Ligikaudu samaväärne üksikmõõtmiste arv normaaljaotuse korral Studenti
testi kasutades n , Student-Lordi testi kasutades n ja märgitesti kasutades
s L

« 9 0 (usaldatavus 90%), n (usaldatavus 95%) ning n (usaldatavus 99%)

95 99

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

nL 2 4 5 6 7 8 9 11 12 14 16 18 20

«90 — — 5 8 8 11 13 13 16 16 18 18 21

"95 — — — 6 9 9 12 12 15 15 17 17 20

^99 — — — — | 8 8 12 12 12 15 15 18 | 21

test. Student-Lordi test on keelatud. Studenti test on tingimisi luba-

tud, kui jaotusel on keskväärtus ja dispersioon n i n g mõõtmis-
tulemuste arv on suur.
Mitme lubatud testi h u l g a s t eelistatakse sellist, mis t a g a b ette-
antud t ä p s u s e väikseima arvutusaja ja mõõtmisaja s u m m a g a . _
Studenti testi kasutades on tarvis a r v u t a d a statistikud x ja s . n n

Statistiku s arvutustöö maht on suhteliselt suur.

n

Student-Lordi testi arvutustöö mahust langeb suurem osa

statistiku x arvutamisele. Studenti testiga võrreldes hoitakse arvu-
n

tusaega mitu korda kokku.

Märgitesti arvutustöö on tühine: üks liitmine, üks lahutamine
ja üks kahega j a g a m i n e .
Arvutustöö konkreetset mahtu ühe füüsika praktikumi jaoks
iseloomuliku ülesande lahendamisel demonstreerivad järgmises
p a r a g r a h v i s esitatud näited.
M õ õ t m i s a e g sõltub üksikmõõtmiste arvust. Kui jaotus on nor-
maalne ja üksikmõõtmiste arv kindel, siis a n n a b Studenti test tõe-
näoliselt kõige täpsema tulemuse, Student-Lordi test veidi vähem
täpse ja märgitest veel vähem täpse tulemuse. Oodatavate täpsuste
võrdseteks muutmiseks on tarvis Student-Lordi testi ja märgitesti
korral üksikmõõtmiste arvu suurendada. Täpsuse seisukohalt enam-
vähem s a m a v ä ä r s e d üksikmõõtmiste arvud on näidatud tabelis 34.8.
Märgitesti puhul oleneb esitatud arv h i n n a n g u l t nõutavast u s a l d a -
tavusest. E n a m kui 20 üksikmõõtmise korral Student-Lordi testi ei
k a s u t a t a n i n g märgitesti ja Studenti testi võrdlemise aluseks võib
võtta üksikmõõtmiste arvude suhte piirväärtuse lim (n /'n ) = J T / 2 . m s

n —> oo
Kui arvutusaja kokkuhoid Studenti testi asendamisel näiteks
m ä r g i t e s t i g a kompenseerib mõõtmisaja kasvu, tuleb eelistada
märgitesti, kui aga ei kompenseeri, siis Studenti testi.
 Lihtsate mõõtmiste korral on enamasti kõige ratsionaalsem
märgitest. Keerukate mõõtmiste ja arvutustöö mehhaniseerimisvõi-
maluse korral võib osutuda parimaks Studenti test. Student-Lordi
testi kasutatakse suhteliselt harva.

35. MÕÕTMISTULEMUSTE KESKPUNKTI HINDAMINE

35.1. Eksete tsensuur. Tõkestamata jaotusele alluvat juhus-

likku viga sisaldav mõõtmistulemus võib osutuda keskväärtusest
kuitahes palju erinevaks.
Katseandmete intuitiivne sorteerimine edasiseks töötlemiseks
kõlblikeks andmeteks ja ekseteks teeb lõpptulemuse sõjtuvaks eks-
perimentaatori subjektiivsetest eelarvamustest. Niiviisi võib eks-
perimentaator teadmatult osutuda petturiks, kes katseandmeid
suvaliselt interpreteerides «tõestab» vaid iseenese eelarvamusi.
Hoolikus muudab ekse tõenäosuse väikeseks, mitte kunagi aga
täpselt nulliks. A v a s t a m a t a ekse tõenäosus peab olema vähemalt
suurusjärk väiksem vahest 1 — p, kus p on h i n n a n g u t e juurde märgi-
tav u s a l d a t a v u s . Vastasel juhul vähendaksid eksed reaalset usal-
datavust m ä r g a t a v a l t .
Olgu mõõtmistulemuste x hulgas üks a v a s t a m a t a j ä ä n u d ekse.
t

Üksik oluline ekse on alati mõõtmistulemuste kaevujärjestus.e äär-

mine element X(\) või #(„). Ekse empiiriliseks tunnuseks on ebatava-
liselt suur hälve kasvujärjestuse naaberelemendist x@) — või
X(n) — X(n-i)- Suhtelise hälbe mõõduks sobivad statistikud

^ X(n) — X(n-\)
X(n) — X(\)

X { 2 ) X ( l )
j — —
X(n) — X(iy

Tabelis 35.1 on näidatud nende statistikute kriitilised väärtused

normaaljaotuse korral. Kui statistik / on kriitilisest väärtusest suu-
rem, siis on v a s t a v äärmine mõõtmistulemus tõenäosusega p ekse.
Ekseks tunnistatud mõõtmistulemus t õ m m a t a k s e mõõtmisproto-
kollist enne katseandmete edasist töötlemist maha.
Teistlaadsete eksetestide kirjeldusi võib leida tabelite kogu-
mikust [10]. Kõik tuntud testid tuginevad normaaljaotushüpoteesile.
Eksete tsenseerimisel p r a a g i t a k s e tõenäosusega 1— p ka õigeid
mõõtmistulemusi. See pole eriti ohtlik. Kui normaaljaotusest veidi
erineva jaotuse korral kavatsetakse katseandmeid töödelda nor-
maaljaotushüpoteesi alusel, on suurte hälvetega õigete üksiktule-
muste praakimine isegi soodus: eksetesti abil korrigeeritud jaotus
omab alati mediaanile lähedast keskväärtust ja p. 34.5 kirjeldatud
kurioosumi võimalus on likvideeritud.
 Eksetesti statistikute kriitilised väärtused normaaljaotuse korral

n P = 90% P = 95% P = 99% n P = 90% P = 95% P = 99%

3 0,89 0,94 0,99 10 0,35 0,41 0,53

4 0,68 0,77 0,89 11 0,33 0,39 0,50
5 0,56 0,64 0,78 12 0,32 0,38 0,48
6. 0,48 0,56 0,70 15 0,29 0,34 0,44
7 0,43 0,51 0,64 20 0,25 0,30 0,39
8 0,40 0,47 0,59 24 0,23 0,28 0,37
9 0,37 0,44 0,56 30 0,22 0,26 0,34

Tsensuuri positiivsete omaduste tõttu kasutatakse vahel üldist

tsensuuri: mõõtmistulemuste hulgast tõmmatakse kõige väiksemad
ja kõige suuremad hälvetest sõltumatult maha. Vastavalt täpsus-
tatud punkthinnanguvalemeid võib leida tabelite kogumikust [10].
35.2. Studenti test. Keskpunkti vahemikhinnangu koostamiseks
Studenti testi abil on tarvis arvutada statistikud x ja s . Aritmee- n n

tilise keskmise arvutamise lihtsustamiseks on soovitatav valida

mingi kõigist üksiktulemustest veidi väiksem arv a, leida vahed
Xi — a, nende aritmeetiline keskmine ja alles siis mõõtmistulemuste
aritmeetiline keskmine. Konkreetne arvutusnäide 12 üksiktulemuse
korral on esitatud tabelis 35.2.1. Esimeses veerus on üksiktulemu-

Tabel 35.2.1

Statistikute x n ja sn arvutamine (näide)

2
Xi xi — a [ Xi — Xn\ [X i x ]
n

122,42 0,42 0,76 0,58 n=12

122,96 0,96 0,22 0,05 a = 122,0
123,43 1,43 0,25 0,06
123,09 1,09 0,09 0,01 - 14,13
122,19 0,19 0,99 0,98
124,01 2,01 0,83 0,69
122,81 0,81 0,63 0,40 ~x = 122,0+ 1,18= 123,
n

123,38 1,38 0,20 0,04 3,74

123,00 1,00 0,18 0,03 = 0,0283
123,47 1,47 0,29 0,08 12-11
124,08 2,08 0,90 0,81 s = V0,0283 = 0,17
n
123,29 1,29 0,11 0,01

14,13 3,74
 Studenti jaotuse kriitilised kvantiilid t , (p on vahemikhüpoteesi usalda-
p f

tavus, q — ühepoolse hüpoteesi olulisuse nivoo ja f — vabadusastmete arv.

Keskväärtuse hindamisel on f = n— 1)

P p

/ If
90% 95% 99% 90% 95% 99%

1 6,31 12,7 63,7 13 1,77 2,16 3,01

2 2,92 4,30 9,92 14 1,76 2,14 2,98
3 2,35 3,18 5.84 15 1,75 2,13 2,95
4 2,13 2,78 4,60 17 1,74 2,11 2,90
5 2,02 2,57 4,03 19 1,73 2,09 2,86
6 1,94 2,45 3,71 21 1,72 2,08 2,83
7 1,89 2,36 3,50 24 1,71 2,06 2,80
8 1,86 2,31 3,36 29 1,70 2,05 2,76
9 1,83 2,26 3,25 39 1,68 2,02 2,71
10 1,81 2,23 3,17 49 1,68 2,01 2,68
11 1,80 2,20 3,11 99 1,66 1,98 2,63
12 1,78 2,18 3,05 oo 1,64 1,96 2,58

5% 2,5% 0,5% 5% 2,5%- 0,5%

sed, teises vahed (#/—a) Vahede aritmeetilise keskmise leidmiseks

j a g a t a k s e nende summa üksiktulemuste a r v u g a n. Üksiktulemuste
aritmeetiline keskmine on vahede aritmeetilise keskmise ja arvu a
summa.
P ä r a s t aritmeetilise keskmise a r v u t a m i s t täidetakse tabeli kol-
m a s ja neljas veerg. Kolmanda veeru täitmisel on kasulik silmas
p i d a d a tõsiasja x —'x = {xi — ä) — (xi — a) S t a t i s t i k u s ^ leidmiseks
i n

j a g a t a k s e neljanda veeru summa korrutisega n(n— 1). Kui statisti-

kud on arvutatud, leitakse tabelist 35.2.2 kordaja r , -i nõutud usal- p rt

d a t a v u s e p korral. Olgu nõutud näiteks p = 9 5 % , siis on , n = 2,2.

Lõpuks arvutatakse keskpunkti piirviga & x = p t -iS : Ptn n

A **=2,2
9 5 0,17 = 0,37
Mõõtmistulemuste keskpunkti h i n n a n g u x=x ±t -\S n Pin n võib kirju-
t a d a nii
x=123,18±0,37 95 ^
35.3. Student-Lordi test. Keskpunkti vahemikhinnangu koosta-
miseks Student-Lordi testi abil on tarvis a r v u t a d a kõigepealt arit-
meetiline keskmine x . Seda tehakse nii, n a g u eelmises punktis
n

kirjeldatud. Tabeli 35.2.1 kolmandat ja neljandat veergu täita pole

 w
Suhte (*„ — [i)/w ülemised kriitilised väärtused t \
n normaaljaotuse p

korral (p on vahemikhüpoteesi. usaldatavus ja n võendi maht)

P P
n n
90% 95% 99% 90% 95% 99%

2 3,157 6,353 31,83 11 0,170 0,210 0,302

3 0,885 1,304 3,008 12 0,158 0,194 0,277
4 0,529 0,717 1,316 13 0,147 0,181 0,256
5 0,388 0,507 0,843 14 0,138 0,170 0,239
6 0,312 0,399 0,628 15 0,131 0,160 0,224
7 0,263 0,333 0,507 16 0,124 0,151 0,212
8 0,230 0.288 0,429 17 0,118 0,144 0,201
9 0,205 0,255 0,374 18 0,113 0.137 0,191
10 0,186 0,230 0,333 20 0,104 0,126 0,175

tarvis. Selle asemel tehakse kindlaks suurima ja väikseima üksik-

tulemuse vahe w , leitakse tabelist 35.3 nõutud u s a l d a t a v u s e p ja

keskpunkti piirviga
n

üksikmõõtmiste arvu j ä r g i kriitiline v ä ä r t u s

ApX=tp w .
ning arvutatakse
W)
n n
tp?n
Tabeli 35.2.1 esimeses veerus esitatud andmeid Student-Lordi
testi abil töödeldes leitakse w = 1 2 4 , 0 8 - 1 2 2 , 1 9 = 1,89, t$i
n =0,194 12

ja A # * = 0 , 1 9 4 1,89=0,37 Keskpunkti h i n n a n g x= 123,18±0,37 #

95 95

tuleb tänu juhusele j u s t s a m a , kui Studenti testi abil koostatud

hinnang.
35.4. Märgitest. Märgitesti kasutades on soovitatav talitada
järgmiselt.
1° Valitakse u s a l d a t a v u s p = 90%, 9 5 % või 9 9 % .
2° Sooritatakse mõõtmised. Üksikmõõtmiste arv n valitakse
tabeli 35.4 v a s t a v a s veerus esitatud arvude hulgast. Eksete mõju
kõrvaldamise eesmärgil pole soovitatav seda arvu valida esimesest
reast, kus k=\.
3°. Leitakse tabelist 35.4 u s a l d a t a v u s e p ja üksikmõõtmiste arvu
järgi kriitiline arv k.
4° Otsitakse üksiktulemuste hulgast kasvujärjekorras k — s
arv x-=X( ) kja kahanemisjärjekorras k—s arv x+=X( i- ). Soovi n+ k

korral võib x~ ja x+ otsimiseks seada kõik mõõtmistulemused kasvu-

järjekorda.
5° A r v u t a t a k s e
X + X-
Ax
P =
2
X+ + X-
XQ =
= x- + ApX.
 Väikseim võendi maht n, mille korral vahemik [x h), *(n+i-fc)l { katab medi-
aani jaotusseadusest sõltumatult tõenäosusega vähemalt p

k n k n
p=90% P = 95% p = 99% P=90% p = 95% P=99%

5 6
• 19 49 51 57
1 8
2 8 9 12 20 51 54 59
3 11 12 15 21 53 56 61
4 13 15 18 22 56 58 64
5 16 17 21 23 58 61 66
6 18 20 24 24 60 63 69
7 21 23 26 25 62 65 71
8 23 25 29 26 65 67 73
9 26 28 32 27 67 70 76
10 28 30 34 28 69 72 78
11 30 33 37 29 71 74 80
12 33 35 39 30 74 77 83
13 35 37 42 31 76 79 85
14 37 40 44 32 78 81 87
15 40 42 47 33 80 83 90
16 42 44 49 34 82 86 92
17 44 47 52 35 85 88 94
18 47 49 54 36 87 90 97

6° Kirjutatakse keskpunkti (mediaani) h i n n a n g

X = XQ H^; ApA\

N ä i d e . Olgu nõutav p = 9 5 % . Tabeli 35.4 v a s t a v a s veerus kol-

m a s arv on 12. Olgu 12 üksiktulemust samad mis tabeli 32.2.1 esi-
meses veerus esitatud arvud. Tabelis 35.4 v a s t a b /? = 9 5 % ja n=\2
kriitiline arv n = 3. Katseandmete h u l g a s on kasvujärjekorras kol-
mas X - = 122,81 ning kahanemisjärjekorras kolmas x+= 123,47 See
on hästi näha kasvujärjestusest 122,19< 122,42< 122,81 < 122,96<
< 1 2 3 , 0 0 < 1 2 3 , 0 9 < 1 2 3 , 2 9 < 1 2 3 , 3 8 < 1 2 3 , 4 3 < 1 2 3 , 4 7 < 1 2 4 , 0 1 < 124.08.
Arvutada on tarvis

123.47— 122.81 ft Q Q

A 95?^ x = = 0,33

x = 122,81 + 0 , 3 3 = 123,14.
0

Keskpunkti h i n n a n g x= 123,14±0,33 % on Studenti testi abil koos-

95

tatud hinnangust kitsam vaid tänu märgitesti jaoks soodsale

juhusele. Sagedamini on olukord vastupidine.
35.5. Ligikaudu ühtlase jaotuse ja seekansjaotuse keskpunkt.
Ligikaudu ühtlase või seekansjaotuse keskpunkti parim punkthin-
n a n g on suurima üksiktulemuse x max ja vähima üksiktulemuse xr

aritmeetiline keskmine

°° % a x ~f~ -^min
Xn '"

Kui x ja x
max on leitud küllalt suure arvu n (8
min 10 voi rohkem)
üksiktulemuste hulgast, võib keskpunkti piirviga hinnata Studenti
testi abil. Statistik s asendatakse dispersiooni täpsema hinnan-
n

guga

fl ~\- \ ^max ^min

;»=V- 2(rc + 2) n—\

keskpunkti ligikaudne h i n n a n g on siis

00 00

X = Xn zb tp, n — \Sn-

Kirjeldatud meetodil koostatud h i n n a n g on enam-vähem õ i g t

järsult piiratud ühtlase jaotuse korral. Tihedusfunktsiooni «ümar-
datud n u r g a d » muudavad tegeliku u s a l d a t a v u s e arvutuslikust suu-
rusest p väiksemaks. Seekansjaotuse korral on tegelik u s a l d a t a v u s
arvutuslikust suurem.
35.6. Poissoni jaotuse keskväärtus. Impulsside või osakeste
arvu keskväärtuse x parimaks punkthinnanguks on kogu mõõtmis-
seeria s u m m a a r n e tulemus x . Mõõtmisseeria j a g a m i n e osadeks ei
0

oma mõtet, sest s t a n d a r d h ä l v e võrdub ruutjuurega keskväärtusest

ja s t a n d a r d h ä l b e hindamiseks pole statistilisi arvutusi üldse tarvis
teha.
Mõõtmistäpsuse huvides peab loendatud impulsside või osa-
keste arv x olema võimalikult suur, sest suhteline standardhälve
0

o 7 * = l / V * . Kui x=\00, siis a / * = 1 0 % , kui * = 1 0 0 0 , siis 3,2%.

Poissoni jaotuse asümmeetria tõttu on optimaalne usaldusvahe-
mik punkthinnangu suhtes veidi asümmeetriline. Asümmeetriline
v a h e m i k h i n n a n g P{x-<x<x+}=p kirjutatakse nii

+ A X
x = x Q } (35.6.1)
p

Polaarsed piirvead on näidatud tabelis 35.6.

Mõõtmistulemuse suurenemisel asümmeetria t a s a n d u b ja Pois-
soni jaotus läheneb normaaljaotusele. Siis võib kasutada vahemik-
h i n n a n g u tavalist sümmeetrilist vormi ja arvutada A .v normaal- p

jaotusfunktsiooni abil:
 Poissoni jaotuse keskväärtuse hinnanguvahemikku (x., x)
+ iseloomustavad
polaarsed piirvead A ~ = x — x- ja A ^ = x+ — x 0 0

XQ P=90% P = 95% P = 99% XQ p = 90% p=95% P=99%

A+p _
A+p A p A+ , A - p 7 A+p A - p A+p A - p .A+p A - p

0 3,0 0 3,7 0 5,3 0 16 8,3 6,0 10,0 6,8 13,5 8,4

1 3,7 0,9 4,6 1,0 6,4 1,0 18 8,7 6,4 10,5 7,3 14,1 9,1
2 4,3 1,6 5,2 1,8 7,3 1,9 20 9,1 6,7 10,9 7,8 14,7 9,6
3 4,8 2,2 5,8 2,4 8,0 2,7 22 9,4 7,1 11,3 8,2 15,2 10,2
4 5,2 2,6 6,2 2,9 8,6 3,3 24 9,8 7,4 11,7 8,6 15,7 10,7
5 5,5 3,0 6,7 3,4 9,2 3,9 26 10,1 7,8 12,1 9,0 16,3 11,3
6 5,8 3,4 7,1 3,8 9,7 4,5 28 10,4 8,1 12,5 9,4 16,7 11,8
7 6,2 3,7 7,4 4,2 10,1 5,0 30 10,7 8,4 12,8 9,8 17,2 12,2
8 6,4 4,0 7,7 4,5 10,6 5,4 35 11,4 9,1 13,7 10,6 18,3 13,4
10 7,0 4,6 8,4 5,2 11,4 6.3 40 12,1 9,8 14,5 11,4 19,4 14,4
12 7,4 5,1 9,0 5,8 12,1 7,4 45 12,7 10,4 15,2 12,2 20,3 15,4
14 7,9 5,5 9,5 6,3 12,8 7,8 50 . 13,3 11,0 15,9 12,9 21,3 16,3

A 90 % x = 1,65]/x 0

A 9 5 e / X = 1,96-j/xo" ' (35.6.2)

& 99o x = 2,58~]/x
/o 0

N ä i d e . Ühes ruumalaühikus õhus loendati 42 tolmutera.

+
Tabeli 35.6 j ä r g i on A ^ = 15 ja A ~ 9 5 ^ = 12. 9 5 % usaldatavusega
9 5

võib väita, et keskmine tihedus on 42-\l tolmutera ruumalaühikus.

N ä i d e . Geigeri loendur loendas 10 minuti jooksul 231 impulssi,
järgneva 16 minuti jooksul 357 impulssi ja edasise 15 minuti jook-
sul veel 339 impulssi. Et vajalik on ainult üks x v ä ä r t u s , mis peab
aga olema võimalikult suur, siis liidetakse lähteandmed, saades
41 minuti kohta 927 impulssi. Valem (35.6.2) kohaselt on 41 minuti
impulsside arvu keskväärtus 9 2 7 ± ( 1 , 9 6 V 9 2 7 ) % = 9 2 7 ± 6 0 3 # 95 9

Sageduse leidmiseks j a g a t a k s e impulsside arv ajavahemiku pikku-

sega, mis a n n a b tulemuseks 2 2 , 6 ± 1 , 5 5 # imp/min. 9

35.7. S t a n d a r d h ä l b e p u n k t h i n n a n g . Normaalselt jaotatud suu-

ruse dispersiooni parimaks n i h u t a m a t a p u n k t h i n n a n g u k s on sta-
2
tistik s . Kuigi s t a n d a r d h ä l v e võrdub ruutjuurega dispersioonist,
ei ole dispersiooni h i n n a n g u sl ruutjuure s keskväärtus sugugi n

võrdne s t a n d a r d h ä l b e g a ja s t a n d a r d h ä l b e h i n n a n g s osutub nihu- u

tatuks. Studenti testi puhul pole see tähtis, sest vahemikhinnangu

koostamisel ei omistata statistikutele s ja s üldse mingit konk- n n

reetset tähendust.
Kui s t a n d a r d h ä l b e h i n n a n g u t on tarvis esitada lõpptulemuste
hulgas, siis on parem kasutada n i h u t a m a t a hinnanguid
Normaaljaotuse standardhälbe hinnangu parandustegur

n 2 3 4 5 6 7 8 9 10 25 100

k n 1,25 1,13 1,09 1,06 1,05 1,04 1,04 1,03 1,03 1,01 1,00

Tabel 35.7.2
Kordajad standardhälbe hindamiseks võendi haarde järgi

n 2 3 4 5 6 7 8 9 10

d n 1,13 1,69 2,06 2,33 2,53 2,70 2,85 2,97 3,08

Vnd n 1,6 2,9 4,1 5,2 6,2 7,2 8,1 8,9 9,7

n 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

dn 3,17 3,26 3,34 3,41 3,47 3,53 3,59 3,64 3,69 3,73

\/~nd n
10,5 11,3 12,1 12,8 13,4 14,1 14,8 , 15,4 16,1 16,7

s n — ks n n

Kordaja k v ä ä r t u s e d on esitatud tabelis 35.7.1.

n

Rangelt n o r m a a l s e jaotuse standardhälvet võib hinnata võendi

haarde w = x -x njärgi: m a x m i n

w W n

Sn — ,

Sn
indn

Kordajate d ja \/nd n n väärtused on esitatud tabelis 35.7.2.

13 H. Tammet 193
 H i n n a n g s„ on nihutamata, kuid h i n n a n g u s t s' vähem efek-
n

tiivne. Efektiivsuse kadu kompenseerib üksikmõõtmiste arvu suu-

rendamine tabelis 34.8 näidatud väärtuselt n v ä ä r t u s e n i n .
s L

36. SÜSTEMAATILISE VEA KATSELINE UURIMINE

36.1. Süstemaatilise vea uurimise iseärasused. M u u t u m a t u t e s

tingimustes sooritatud mõõtmiste tulemuste järgi pole süstemaati-
lise vea kohta võimalik midagi järeldada. Katsemeetodist tingitud
viga saab mõõtmistulemuste j ä r g i avastada ainult siis, kui katset
korrata teisel meetodil. Mõõtevahendite ebaõigest gradueeringust
tingitud vea avastamiseks on tarvis vahetada mõõtevahendeid.
Pole tõenäoline, et täiesti iseseisvate sõltumatute mõõtmismeeto-
dite korral süstemaatiline viga oleks täpselt ühesugune. Seepärast
on tulemuste sõltumatus katsetingimustest süstemaatilise vea puu-
dumise tunnus ja tulemuste sõltuvus katsetingimustest süstemaa-
tilise vea esinemise tunnus.
Süstemaatilised vead ja nende vahed on kindlad suurused ja
esimesel pilgul näib, n a g u poleks süstemaatiliste vigade uurimine
üldse statistiline ülesanne. Nii on see tõesti siis, kui mõõtmisvea
juhuslik komponent on tähtsusetu. Kui aga kõrvuti süstemaatilise
veaga esinevad m ä r g a t a v a d juhuslikud vead, võib mõõtmis-
tulemuste süstemaatiline erinevus jääda juhuslike vigade varju ja
seda aitab avastada ainult katseandmete v a s t a v statistiline töötle-
mine,
Olgu näiteks kolme liiki tingimustes sooritatud mõõtmiste
tulemused järgmised:
x: 7,4; 8 , 1 ; 7.8: 7,3; 8,5; 8.2
y: 8,7; 7,6; 7,9; 8.9: 7,7; 8,4
z: 7,5, 8,3; 8,8; 9,0; 8.0; 8,6.
Nende kolme klassi aritmeetilised keskmised % = 7,88, 7y = 8,20 ja
2 = 8,37 on teineteisest erinevad. Asja lähemalt u u r i m a t a ei või
öelda, kas erinevus on põhjustatud süstemaatiliselt mõjuvatest
teguritest või lihtsalt juhusest.
Suurt süstemaatilist erinevust on lihtne tõestada vahemikhin-
n a n g u t e abil. Kui keskpunktide hinnanguvahemikud teineteist ei
kata, on süstemaatiline erinevus ilmne. Studenti test a n n a b vaadel-
dava näite puhul tulemuse

x = 7,88 ± 0,39 9 0 #

y = 8,20 ± 0,45 90 %

z = 8.37 ± 0,46 90 #
 Joonis 36.1. Kolme mõõtmistulemuste klassi järgi
koostatud 90% usaldatavusega hinnanguvahemikud
(näide).

Nende vahemike suhet illustreerib ioonis 36.1. Siit ei saa sugugi

selgust, kas näiteks suuruste x ja z aritmeetiliste keskmiste erine-
vus on oluline või mitte. Selgema vastuse saamiseks kasutatakse
spetsiaalseid keskpunktide võrdlemise teste.
36.2. Dispersioonanalüüs. Süstemaatilise erinevuse uurimisel
dispersioonanalüüsi abil on soovitatav talitada järgmiselt.
1°. Arvutatakse kõigi klasside aritmeetilised keskmised
x, y, ž,
2° Arvutatakse üldine aritmeetiline keskmine

U x X n y y n z
M = *
N \

küs n , n , n , ,
x on üksiktulemuste arvud igas klassis ja A* on
y z

üksiktulemuste koguarv N = n +n + n + x y z

3° Arvutatakse klassidevaheliste hälvete ruutude summa

Qi = n {x~-M)* x + n (y--M)* y + n (z — My + ..
x

4° Arvutatakse klassidesisesed ruutude osasummad:

n
x
= =
Qx {%i

2
Q = Y 2(yt-y)
i=i
n

i=i

ja üldsumma
Q 2 = Q +Qy+Qz
x +
 Dispersioonanalüüsi statistikute tabel

Ruutude Vabadusastmete Dispersiooni hinnang

summa arv

Klassidevaheline Qi tx = r-\
Klasidesisene Q 2 h = N-r Q2/f2 = 5 2
2

Üldine Q = Qi + Q2 Q/(N-l)=s'

Tabel 36.2.2
2 2
Statistiku F = S i / s kvantiilid F , /,,
2 p f 2 normaaljaotuse korral
P = P{F < F ,p ; }, fi on lugeja ja f
f u 2 2 nimetaja vabadusastmete arv)
P = 90%

1 2 3 4 5 6 8 10 15
/ \
2

1 39,9 49,5 53,6 55,8 57,2 58,2 59,4 60,2 61,2

2 8,53 9,00 9,16 9,24 9,29 9,33 9,37 9,39 9,42
3 5,54 5,46 5,39 5,34 ' 5,31 5,28 5,25 5,23 5,20
4 4,54 4,32 4.19 4,11 4,05 4,01 3,95 3,92 3,87
5 4,06 3,78 3,62 3,52 3,45 3,40 3,34 3,30 3,24
6 3,78 3,46 3,29 3,18 3,11 3,05 2,98 2,94 2,87
7 3,59 3,26 3,07 2,96 2,88 2,83 2,75 2,70 2,63
8 3,46 3.11 2,92 2,81 2.73 2,67 . 2,59 2,54 2,46
9 3,36 3,01 2,81 2,69 2,61 2,55 2,47 2,42 2,34
10 3,29 2,92 2,73 2,61 2,52 2,46 2,38 2,32 2,24
12 3,18 2,81 2,61 2,48 2,39 2,33 2,24 2,19 2,10
15 3,07 2,70 2,49 2,36 2,27 2,21 2,12 2,06 1,97
20 2,97 2,59 2,38 2,25 2,16 2,09 2,00 1,94 1,84
30 2,88 2,49 2,28 2,14 2,05 1,98 1,88 1,82 1,72
60 2,79 2,39 2,18 2,04 1,95 1,87 1,77 1,71 1,60
oo 2,71 2,30 2,08 1,94 1,85 1,77 1,67 1,60 1,49

5° Koostatakse tabel tabeli 36.2.1 eeskujul ja täidetakse see

konkreetsete arvudega, r tähistab klasside arvu. Tabeli viimast rida
võib tarvis minna andmete edasisel kasutamisel. Süstemaatilise
erinevuse uurimisel ei pruugi seda rida täita.
6° Arvutatakse statistik
 T a b e l 36.2.2 (järg)
P = 95%

X/' 1 3 4 5 6 10 15
8

1 161 200 216 225 230 234 239 242 246

2 18,5 19,0 19,2 19,2 19,3 19,3 19,4 19,4 19,4
3 10,1 9,55 9,28 9,12 9,01 8,94 8,85 8,79 8,70
4 7,71 6,94 6,59 6,39 6,26 6,16 6,04 5,96 5,86
5 6,61 5,79 5,41 5,19 5,05 4,95 4,82 4,74 4,62
6 5,99 5,14 4,76 4,53 4,39 4,28 4,15 4,06 3,94
7 5,59 4,74 4,35 4,12 3,97 3,87 3,73 3,64 3,51
8 5.32 4,46 4,07 3,84 3,69 3,58 3,44 3,35 3,22
9 5,12 4,26 3,86 3,63 3,48 3,37 3,'23 3,14 3,01
10 4,96 4,10 3,71 3,48 3,33 3,22 3,07 2,98 2,85
12 4,75 3,89 3,49 3,26 3,11 3,00 2,85 2,75 2,62
15 4,54 3,68 3,29 3,06 2,90 2,79 2,64 2,54 2,40
20 4,35 3,49 3,10 2,87 2,71 2,60 2,45 2,35 2,20
30 4,17 3,32 2,92 2,69 2,53 2,42 2,27 2,16 2,01
60 4,00 3,15 2,76 2,53 2,37 2,25 2,10 1,99 1,84
cc 3,84 3,00 2,60 2,37 2,21 2,10 i,94 1,83 1,67

p = 99%

1 2 3 4 5 6 8 10 15
h \

1 4052 5000 5403 5625 5764 5859 5981 6056 6157

2 98,5 99,0 99,2 99.2 99.3 99,3 99,4 99,4 99,4
3 34,1 30,8 29,5 28,7 28,2 27,9 27,5 27,2 26,9
4 21,2 18,0 16,7 16,0 15,5 15,2 14,8 14^5 14,2
5 16,3 13,3 12,1 11,4 11,0 10,7 10,3 10,1 9,72
6 13,7 10,9 9,78 9,15 8,75 8,47 8,10 7,87 7,56
7 12,2 9.55 8,45 7,85 7,46 7,19 6,84 6,62 6,31
8 11,3 8,65 7,59 7,01 6,63 6,37 6,03 5,81 5,52
9 10,6 8,02 6,99 6,42 6,06 5,80 5,47 5,26 4,96
10 10,0 7,56 6,55 5,99 5,64 5,39 5,06 4,85 4,56
12 9,33 6,93 5,95 5,41 5,06 4,82 4,50 4,30 4,01
15 8,68 6,36 5,42 4,89 4,56 4,32 4,00 3,80 3,52
20 8,10 5,85 4,94 4,43 4,10 3,87 3,56 3,37 3,09
30 7,56 5,39 4,51 4,02 3,70 3,47 3,17 2,98 2,70
60 7,08 4,98 4,13 3,65 3,34 3,12 2,82 2,63 2,35
oo 6,63 4.60 3,78 3,32 3,02 2,80 2,51 2,32 2,04
 Dispersioonanalüüsi statistikute tabel kolme klassi x, y ja 2 võrdlemisel
(näide p. 36.1 andmete järgi)

Ruutude Vabadusastmete Dispersiooni

summa arv hinnang

Klassidevaheline 0,74 2 0,37

Klassidesisene 4,12 15 0,27

Üldine 4,86 17 0,29

Tabel 36.2.4
Dispersioonanalüüsi statistikute tabel kahe klassi x )a 2 võrdlemisel
(näide p. 36.1 andmete järgi)

Ruutude Vabadusastme Dispersiooni

summa arv hinnang

Klassidevaheline 0,75 1 0,75

Klassidesisene 2,64 10 0,26

Üldine 3,39 11 0,31

7° L e i t a k s e tabelist 3 6 . 2 . 2 u s a l d a t a v u s e p n i n g vabadusast-
mete arvude fi = r— 1 n i n g f = N — r j ä r g i statistiku F kriitiline
2

väärtus F P -\,N-r- R

Kui F>F D _, -,, siis on klasside keskpunktid u s a l d a t a v u s e g a p

r N

erinevad ja süstemaatilise vea esinemine tõestatud. Kui

F<F r-i - ,
Pi tN r siis dispersioonanalüüs ei võimalda u s a l d a t a v u s t p
nõudes aritmeetiliste keskmiste erinevuste olulisust tõestada ja
need erinevused võivad olla juhuslikud.
Klasside aritmeetiliste keskmiste ja s u m m a d e Q , Q , Q X Y Z

arvutamist on soovitatav k o r r a l d a d a tabeli 3 5 . 2 . 1 eeskujul.

P u n k t i s 3 6 . 1 esitatud a n d m e t e j ä r g i on tabeli 3 6 . 2 . 1 eeskujul
koostatud tabelid 3 6 . 2 . 3 j a 3 6 . 2 . 4 . Kolme klassi võrdlemisel on
F = l , 4 ja FQ %, ,15 0 2 = 2 , 7 Kuna 1 , 4 < 2 , 7 , siis dispersioonanalüüs ei
võimalda 9 0 % u s a l d a t a v u s e nõude korral aritmeetiliste keskmiste
x, y ja z erinevuse olulisust tõestada. Klasside x ja z võrdlemisel
(oletame, et klass y puudub) on F = 2 , 9 ja F ^ i, i o = 3 , 3 . Ka siin ei
9 0 t

õnnestu x n i n g ž erinevuse olulisust tõestada, kuigi F ja F ^ 9 0 > ! > 1 0

erinevus on väike. Võib arvata, et n õ u t a v a t u s a l d a t a v u s t natuke

v ä h e n d a d e s võiks x ja z erinevuse lugeda oluliseks.
 Kriitiline inversioonide arv U ,h.
Pig (p — kahepoolse hüpoteesi usaldatavus
q — ühepoolse hüpoteesi olulisuse nivoo, g ja h võendite mahud)
P = 90% 9 = 5%

3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15
h \

2 0 0 1 1 1 2 2 3 3 4 4 4 5

3 1 1 2 3 4 5 5 6 7 8 9 10 10

4 3 4 5 6 7 9 10 11 12 13 15 16

5 5 7 8 10 12 13 15 17 18 20 22

6 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27

7 13 16 18 21 23 26 28 31 33

8 19 22 24 27 30 33 36 39

9 25 28 31 35 38 41 45

10 32 36 39 43 47 51

11 40 44 48 52 57

12 49 53 58 63

13 58 63 68

14 69 74

15 80

Dispersioonanalüüs on rangelt põhjendatud juhul, kui mõõtmis-

vead alluvad normaaljaotusele ja kõigi klasside dispersioonid on
võrdsed.
36.3. Wilcoxoni test. Kahe klassi keskpunktide erinevust võib
uurida j a o t u s s e a d u s e s t sõltumatu Wilcoxoni testi abil. Wilcoxoni
testi on soovitatav k a s u t a d a järgmiselt.
1° Tehakse kindlaks üksiktulemuste arvud kummaski klassis.
S u u r e m a t üksiktulemuste arvu t ä h i s t a t a k s e g ja väiksemat h, vas-
tavaid klasse nimetatakse edaspidi g-klassiks ja /z-klassiks.
2°. Võrreldakse silma järgi klasside keskpunkte.
3° Võrreldakse kõiki /z-klassi elemente järgemööda kõigi
g-klassi elementidega, lugedes ära, mitu g-klassi elementi on igast
/z-klassi elemendist suuremad (juhul kui g-klassi keskpunkt on
A-klassi keskpunktist väiksem) või väiksemad (juhul kui g-klassi
keskpunkt on /z-klassi keskpunktist suurem) Kõik loendamisel
saadud arvud liidetakse, nende summa on inversioonide arv u.
M ä r k u s : kui mõni g-klassi element on /z-klassi elemendiga
võrdne, siis t õ m m a t a k s e need elemendid kummastki klassist maha,
v ä h e n d a t a k s e v a s t a v a l t arve g ja h n i n g alustatakse inversioonide
loendamist uuesti.
4°. Leitakse tabelist 36.3 nõutud u s a l d a t a v u s e p ja üksiktule-
muste arvude g n i n g h järgi kriitiline inversioonide arv U . Ptgth

Kui u^U , P!g>n siis on klasside keskpunktid u s a l d a t a v u s e g a

vähemalt p erinevad, kui aga u>U _ , p gih siis ei võimalda Wilcoxoni
test klasside erinevuse süstemaatilisust nõutud u s a l d a t a v u s e g a
tõestada.

Tabel 36.3 (järg)

/
p = 95% Q = 2.5%

3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15
h \

2 — — 0 0 0 1 1 1 1 2 2 3 3

3 0 0 1 2 2 3 4 4 5 5 6 7 7

4 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

5 4 5 6 8 9 11 12 13 15 16 18

6 7 8 10 12 14 16 17 19 21 23

7 11 13 15 17 19 21 24 26 28

8 15 18 20 23 26 28 31 33

9 21 24 27 30 33 36 39

10 27 31 34 37 41 44

11 34 38 42 46 50

12 42 47 51 55

13 51 56 61

14 61 66

15
 T a b e l 36.3 (järg)
P = 99% Q = 0.5%

\^ 0
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

2 - | - 0 0 0

3 — — ! o 0 1 1 1 2 2 2 3

4 0 i 1 2 3 3 4 5 5 6 7

5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

6 3 4 6 7 8 9 11 12 13 15

7 6 7 9 11 12 14 16 17 19

-8 9 11 13 15 17 20 22 24

9 14 16 18 21 23 26 28

10 19 22 24 27 30 33

11 25 28 31 34 37

12 31 35 38 42

13 39 43 47

/14 47 51

15 56

N ä i d e . Klasside x ja z (p. 36.1) võrdlemisel on g = h = 6.

z-klassi keskpunkt on ilmselt x-klassi keskpunktist suurem, x-klas-
sis on arvust 7,5 suuremaid elemente 4, arvust 8,0 suuremaid ele-
mente 3, arvust 8,3 suuremaid elemente 1 ja arvudest 8,8 või 9,0
suuremaid elemente 0. Kokku on inversioonide arv u = 8. Tabelist
36.3 võib leida £ / # , 6 , 6 = 9. Kuna 8 ^ 9 , siis on klasside x ja z kesk-
9 ö

punktid vähemalt 90% u s a l d a t a v u s e g a erinevad ja süstemaatilise

vea olemasolu on sama usaldatavusega tõestatud. 9 5 % u s a l d a t a -
vust nõudes erinevust tõestada aga ei saaks, sest UQ % ,6,6 = 7-
5

Punktis 36.1 näitena esitatud arvude jaotusseadus on lähedasem

ühtlasele jaotusele kui normaaljaotusele. Niisugusel juhul on mitte-
parameetriliste testide suurem tundlikkus ootuspärane.
36.4. Van der Waerdeni X-test. Kahe klassi keskpunktide eri-
nevuse uurimiseks X-testi abil on tarvis teha j ä r g m i s t .
 Van der Waerdeni statistiku X kriitilised väärtused X ,„,d
p </> — kahepoolse
hüpoteesi usaldatavus, q — ühepoolse hüpoteesi olulisuse nivoo, n ja d
võendite mahtude summa ning vahe)

P = 95% 4 = 2,5% P = 99% 4-0,5%

0; 1 2; 3 4; 5 0; 1 2; 3 4; 5
n

8 2,40 2,30 oo oo oo oo
9 2,38 2,20 oo oo oo oo
10 2,60 2,49 2,30 3,20 3,10 oc
11 2,72 2,58 2,40 3,40 3,40 oo
12 2,86 2,79 2,68 3,60 3,58 3,40
13 2,96 2,91 2,78 3,71 3,68 3,50
14 3,11 3,06 3,00 3,94 3,88 3,76
15 3,24 3,19 3,06 4,07 4,05 3,88
16 3,39 3,36 3,28 4,26 4,25 4,12
17 3,49 3,44 3,36 4,44 4,37 4,23
18 3,63 3,60 3,53 4,60 4,58 4,50
19 3,73 3,69 3,61 4,77 4,71 4,62
20 3,86 3,84 3,78 4,94 4,92 4,85
21 3,96 3,92 3,85 5,10 5,05 4,96
22 4,08 4,06 4,01 5,26 5,24 5,17
23 4,18 4,15 4,08 5,40 5,36 5,27
24 4,29 4,27 4,23 5,55 5,53 5,48
25 4,39 4,36 4,30 5,68 5,65 5,58
26 4,50 4,48 4,44 5,83 5,81 5,76
27 4,59 4,56 4,51 5,95 5,92 5,85
28 4,69 4,68 4,64 6,09 6,07 6,03
29 4,78 4,76 4,72 6,22 6,19 6,13
30 4,88 4,87 4,84 6,35 6,34 6,30
31 4,97 4,95 4,91 6,47 6,44 6,39
32 5,07 5,06 5,03 6,60 6,58 6,55
33 5,15 5,13 5,10 6,71 6,69 6,64
34 5,25 5,24 5,21 6,84 6,82 6,79
35 5,33 5,31 5,28 6,95 6,92 6,88
36 5,42 5,41 5,38 7,06 7,05 7,02
37 5,50 5,48 5,45 7,17 7,15 7,11
38 5,59 5,58 5,55 7,28 7,27 7,25
39 5,67 5,65 5,62 7,39 7,37 7,33
40 5,75 5,74 5,72 7,50 7,49 7,47
41 5,83 5,81 5,79 7,62 7,60 7,56
42 5,91 5,90 5,88 7,72 7,71 7,69
43 5,99 5,97 5,95 7,82 7,81 7,77
44 6,06 6,06 6,04 7,93 7,92 7,90
45 6,14 6,12 6,10 8,02 8,01 7,98
46 6,21 6,21 6,19 8,13 8,12 8,10
47 6,29 6,27 6,25 8,22 8,21 8,18
48 6,36 6,35 6,34 8,32 8,31 8,29
49 6,43 6,42 6,39 8,41 8,40 8,37
50 6,50 6,50 6,48 8,51 8,50 8,48
 1° Leitakse üksiktulemuste arvud kummaski klassis, nende
s u m m a n ja vahe d.
2° Tehakse kindlaks, mitmendal kohal on iga x-klassi element
k u m m a s s e g i klassi kuuluvate n elemendi ühises kasvu järjestuses.
Nende järjekorranumbrite tähised on allpool r r , r lf 2

3° Arvutatakse suhted —- —- • —• ja leitakse

J
n -4- i n+ 1 n -4- 1
f
tabelist 34.6.1 normaalkvantiilid w( ' , ), W(

n+ 1 )

4° Arvutatakse summa

5° Leitakse tabelist 36.4 statistiku A' kriitiline v ä ä r t u s X p<ntd

nõutud u s a l d a t a v u s e p, üksiktulemuste arvude summa n ja vahe d

järgi.
Kui |X\ >X „, , siis on klasside keskpunktid usaldatavusega
Pf d

v ä h e m a l t p erinevad, kui a g a | X | ^ X d , siis ei võimalda X-test

P i B i

nõutud u s a l d a t a v u s e g a otsust langetada.

N ä i d e . Klasside x ja z (p. 36.1) võrdlemisel onrc= 12 ja d-=§.
x-klassi elementide järjekorranumbrid ühises kasvujärjestuses on
1; 2; 4; 6; 8 ja 9. Need järjekorranumbrid j a g a t a k s e arvuga
« + 1 = 13. Statistik

+ W f M = —1,43 — 1,02 — 0,50 — 0,10 + 0,30 -f 0,50 =

= —2,25.

Tabeli 36.4 j ä r g i X^% 12,0 = 2,86. Kuna 2 , 2 5 ^ 2 , 8 6 , siis ei võimalda

X-test 9 5 % u s a l d a t a v u s e nõude korral klasside x ja z süstemaatilist
erinevust tõestada. 90% u s a l d a t a v u s e jaoks pole tabelis 36.4 and-
meid esitatud.
36.5. Muutuva süstemaatilise vea uurimine. Ajas muutuvat
süstemaatilist viga on võimalik uurida mõõtmismeetodit tahtlikult
 /
Seeriate arvu kriitilised väärtused V , P n + (p — usaldatavus, n+ — fiheni-
meliste märkide arv)

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

P = 95% 2 3 3 4 5 6 6 7 8 9 10 11 11 12 13 14 15
V ,n
P +

D = 99% — | 2 2 3 | 4 4 5 | 6 | 7| 7 8 9 10 10 111 12 | 13

m u u t m a t a . Keskpunktide erinevuste kontrollimise testide rakenda-

miseks on tarvis mõõtmistulemuste kronoloogiline j a d a j a g a d a
klassideks. Dispersioonanalüüsi kasutades võib klasse o l l a k a k s või
rohkem, Wilcoxoni testi ja X-testi kasutades ainult kaks. Õigem on
aga k a s u t a d a erilisi süstemaatilise muutumise uurimiseks ettenäh-
tud teste. Kui juhuslikud vead on normaalselt jaotatud, võib kasu-
tada Abbe testi [10], mille arvutustöö maht on suhteliselt suur. Abbe
testist märksa lihtsam on jaotusseadusest sõltumatu seeriatest
(Stevens, 1939; Wald, Wolfowitz, 1940) Seeriatesti r a k e n d a t a k s e
järgmiselt.
1° M ä ä r a t a k s e mõõtmistulemuste empiiriline mediaan /.
2° Mõõtmistulemuste kronoloogilises järjestuses tehakse iga
empiirilisest mediaanist väiksema arvu alla märk « —» ja suurema
arvu alla märk « + ». Empiirilise m e d i a a n i g a võrdne arv jääb
märgita.
Erinevate märkide arvud n+ ja n~ peavad olema võrdsed.
3° M ä ä r a t a k s e seeriate arv v. Seeriaks nimetatakse kõrvuti
asuvate ühesuguste märkide gruppi. Näiteks j a d a s -f- + + -\
on kaks seeriat, j a d a s H 1 hH aga kuus seeriat.
4° Leitakse tabelist 36.5 kriitiline seeriate arv V , P n +

Kui u ^ V p , n siis on k a t s e a n d m e t e hetkjaotuse keskpunkti

+

süstemaatiline muutumine tõestatud u s a l d a t a v u s e g a p . Vastasel

korral võib andmete näiv muutumine olla juhusest tingitud.
N ä i d e . Olgu kronoloogiliselt järjestatud mõõtmistulemused
7,5; 7,3: 8,0; 7,8; 8,2; 8,1; 7,9: 8,3; 7,4; 7,7; 7,6. Empiiriline mediaan
on 7,8. Mõõtmistulemuste alla märke tehes saadakse jada_ h
+ + + H milles on kolm seeriat. Tabelist 36.5 võib leida
yQ5%t5 = 3 j V # , 5 = 2. Järelikult 9 5 % u s a l d a t a v u s t nõudes võib
a 9 9

ebastabiilse süstemaatilise vea esinemise lugeda tõestatuks,

99%-list usaldatavust nõudes aga mitte.
 37. MÕÕTMISTULEMUSTE SUMMA VEA HINDAMINE

37.1. Ülesande seade. Olgu tarvis kahe suuruse h i n n a n g u t e

x=x ±A x
0 px ja y = y ± A y järgi leida nende summa z = x + y hin-
0 py

n a n g kujul z = z ±A z. Indeksid px, py ja pz t ä h i s t a v a d hinnan-

0 pz

gute usaldatavusi. See praktikas igal sammul esinev elementaar-

sena näiv ülesanne pole lihtsate hulgast.
Piirvead A x ja A y võivad olla m ä ä r a t u d kas mõõtmisvea
px py

juhuslikku, süstemaatilist või mõlemat komponenti arvesse võttes.

Mõõtmisvigu saab liigitada juhuslikeks ja süstemaatilisteks
vaid teiste mõõtmisvigade hulgas. Lõpptulemusel x või y on üks- Q 0

ainus mõõtmisviga ja selle nimetamine juhuslikuks või süstemaa-

tiliseks omab mõtet ainult siis, kui tõelist mõõtmisviga käsitatakse
mingi kujutletava vigade hulga elemendina. Valemi x = x ±A x 0 nx

tõlgendamisel käsitatakse tõelist mõõtmisviga selle päritolust ole-

n e m a t a tsentreeritud juhusliku suurusena kõikvõimalike kujutleta-
v a t e mõõtmisvigade h u l g a s (tsentreerituks nimetatakse juhuslikku
suurust, mille jaotuse keskpunkt on n u l l ) . See käsitus on j ä r g n e v a t e
arutluste aluseks.
Kuna summa keskväärtus võrdub alati liidetavate keskväärtuste
s u m m a g a , siis summa hinnanguvaherniku keskpunktiks võetakse
liidetavate hinnanguvahemike keskpunktide s u m m a .
=
Zo Xo + yo-
Ü l e s a n d e keeruliseks osaks on piirvea A z m ä ä r a m i n e . Kaht üld-
pz

tuntud s u m m a piirvea m ä ä r a m i s e eeskirja kirjeldatakse kahes

j ä r g n e v a s punktis. Need eeskirjad a n n a v a d praktikas erinevaid
tulemusi. Kumbki neist on kahtlust ä r a t a v a l t lihtsustatud. Kirjelda-
t a v a t e eeskirjade head ja halvad küljed selguvad konkreetsemate
ülesannete lahendamisel (punktid 37 4 7)
Kõigis käesoleva p a r a g r a h v i punktides eeldatakse liidetavate x
ja y sõltumatust.
37.2. Ruuteeskiri. Sõltumatute suuruste summa dispersioon
2 2 2
o (z) võrdub liidetavate dispersioonide ^ s u m m a g a o (x) -\-o (y)
n i n g s u m m a s t a n d a r d h ä l v e t võib arvutada «täisnurkse kolmnurga
reegli»

2 2
a ( z ) =l/o (x) +o (y) (37.2.1)

j ä r g i . Oletades, et

ApX = XpO(x)

Ay
P = x o{y)
P

Az
P = aepcr(z). (37.2.2)

'kus ae on üks ja sama usaldatavusest sõltuv tegur, võib kirjutada

p
 A ,z =
r y Apx -4- Apy (37.2.3)

Valemiga (37.2.3) väljendatud piirvigade liitmise ruuteeskirja

esitatakse paljudes katseandmete töötlemise juhendites, näiteks
juhendis [13], vaieldamatu universaalse eeskirjana. See pole õige.
Ruuteeskiri põhineb dispersioonide olemasolu eeldusel ja oletusel
(37.2.2) n i n g need kaks tingimust pole sugugi alati täidetud.
Ruuteeskirja saab üldistada suurema arvu liidetavate summa
z = x\ +X2 + X 3 + jaoks:

2 2
Az
P = Va^j + Ax P 2 + Ax P 3 + (37.2.3a)

37.3. Absoluutväärtuseeskiri. Liidetavate x ja y paari võib

kujutada punktina koordinaadistikuga v a r u s t a t u d tasandil (vt.
joonis 37.3). Tõenäosus, et vertikaalne viirutatud riba katab
punkti (x, y), on px. Tõenäosus, et horisontaalne viirutatud riba
katab punkti (x, y), on py. Tõenäosus, et ristviirutusega kaetud
ristkülik katab punkti (x, y), on järelikult px py. Selle ristküliku
punktide koordinaatide summa suurim erinevus ristküliku
keskpunkti (x , y ) koordinaatide s u m m a s t z 011 A x + A^y.
0 0 0 px

Sündmusest, mille tõenäosus on px py, järeldub õ z ^ A x + A y, p x py

seetõttu A . yZ^.A x
px P + A y. Ranget
Px absoluutväärtuseeskirja
Py

Ap z = A x
z px + Ay
Py

pz = px py (37.3.1)

kasutades pole võimalik eksida v e a h i n n a n g u kitsendamise s u u n a s .

 Eeskirja (37.3.1) üldistus suurema liidetavate arvu jaoks on
järgmine:

(37.3.1a)
pz = p\ p2 p3 J

Üheksa võrdse Kiidetava korral a n n a b eeskiri (37.3.1a) kolm korda

suurema piirvea kui valem (37.2.3a) ning seejuures märksa väik-
sema usaldatavuse. Absoluutväärtuseeskirja praktilist erinevust
ruuteeskirjast ei tohi ignoreerida.
Absoluutväärtuseeskirja nõrgendatud varianti

A z = A X ! -f A x
P P P 2 + Ax P 3 + (37.3.2)

ei s a a nii lihtsalt põhjendada ja tõlgendada kui ranget varianti

(37.3.1).
37.4. Normaaljaotus. Normaalselt jaotatud liidetavate summa
on samuti normaalselt jaotatud. Piirvead võrduvad suuruse t -\ PtU

ja statistiku s korrutisega. Kui üksiktulemuste arvud n ja n on

n x y

suured, siis on tegur t , -i p n arvust n praktiliselt sõltumatu ja

s „ ~ o . Tingimus(37.2.2) on seega enam-vähem täidetud n i n g vigade
liitmise ruuteeskiri põhjendatud. Absoluutväärtuseeskiri tähendaks
normaaljaotuse korral mõttetut informatsiooni raiskamist.
Suhteliselt väikeste n i n g teineteisest erinevate üksiktulemuste
arvude korral on ruuteeskiri vähem täpne. Et a g a eeskirja lihtsalt
t ä p s u s t a d a pole õnnestunud, lepitakse praktikas alati tavalise
ruuteeskirjaga (37.2.3)
37.5. Cauchy jaotus. Tihedusfunktsiooni graafiku poolest nor-
maaljaotusega sarnanevale Cauchy jaotusele alluvate liidetavate
summa on jaotatud samuti Cauchy järgi. Cauchy jaotusel pole dis-
persiooni n i n g ruuteeskiri osutub lubamatuks: summa tegelik piir-
viga on ruuteeskirja järgi arvutatust suurem. Saab näidata, et
Cauchy jaotuse korral kehtib nõrgendatud absoluutväärtuseeskiri
(37.3.2).
37.6. Ebasoodsaim jaotus. Range absoluutväärtuseeskirja
(37.3.1) j ä r g i m ä ä r a t u d summa piirvea tõke on ka Cauchy jaotuse
puhul tarbetult kõrge. Tekib küsimus, k a s on üldse olemas jaotust,
mille korral n õ r g e n d a t u d absoluutväärtuseeskiri (37.3.2) a n n a k s
õigest väiksema tulemuse? Vastus on jaatav. Geomeetrilise või
abstraktse loogilise arutluse teel on kerge näidata, et joonisel 37.6
kujutatud tihedusfunktsiooniga jaotuse puhul a n n a b r a n g e abso-
luutväärtuseeskiri (37.3.1) parajasti õige tulemuse ning teiste
eeskirjade järgi arvutatud piirviga oleks tegelikust piirveast märksa
väiksem.
 Xn-AnX

Joonis 37.6. Mõõtmistulemuste summa vea hindamisel

ebasoodsa jaotuse tihedusfunktsioon (näide).

37.7. Ühtlane jaotus. Olgu x ja y jaotatud ühtlaselt ühes ja

s a m a s vahemikus (a, P). Summa z = x + y allub siis Simpsoni jaotu-
sele, mille tihedusfunktsiooni graafik on näidatud joonisel 37.7.1.
Sunimn jaotusvahemik oh (2a, 2 p ) .
Suuruste x ja ij usaldusvahemike poollaiused on u s a l d a t a v u s e g a
p seotud lihtsalt:/

Ax = Ay = p
p v

Suuruse z usaldusvahemiku poollaiust on hõlpus arvutada graafi-

liselt. Joonisel 37.7.1 viirutatud pindala suhe kolmnurga üld-
pindalasse on 1 —p. Geomeetriliste arvutuste teel saab sama suhte
jaoks avaldise
2
[((3-a-ApZ)/(p-a)]

(li-a-Apz) Az
0

Joonis 37.7.1. Simpsoni jaotuse tihedusfunkt-

sioon.
 Joonis 37.7.2. Piirvigade suhte sõltuvus usaldatavusest.

2
Võrrandi ( ( f t - a - A z ) / ( f i - g ) ]
p = \—p lahend on
A 2=(1 + V l - P ) (P-a)
P

Joonisel 37.7.2 on kujutatud suhte A z/A x p p graafik. Absoluutväär-

tuseeskirja järgi arvuta_des saaks selle suhte v ä ä r t u s e k s 2, ruutees-
kirja j ä r g i arvutades \/2. N a g u jooniselt näha, on absoluutväärtus-
eeskiri õigustatud tingimusel ruuteeskiri aga tingimusel
P ^ 0 , 8 3 . Kui p < 0 , 8 3 , siis osutub summa piirviga isegi väiksemaks,
kui seda ruuteeskirja järgi võiks arvata.
37.8. Kokkuvõte. Ei ruuteeskiri ega kumbki absoluutväärtus-
eeskirja v a r i a n t ei kõlba summa piirvea arvutamise universaalseks
eeskirjaks. Kolm vaadeldud eeskirja võib järjestada summa piirvea
h i n n a n g u kasvamise järjekorras nii:
1) ruuteeskiri,
2) n õ r g e n d a t u d absoluutväärtuseeskiri,
3) r a n g e absoluutväärtuseeskiri.
Summa tegelik piirviga on vaid praktikas ebatõenäolistel erand-
juhtumeil ruuteeskirja järgi leitud h i n n a n g u s t väiksem või nõrgen-
datud absoluutväärtuseeskirja järgi leitud h i n n a n g u s t suurem ning
pole k u n a g i suurem r a n g e absoluutväärtuseeskirja järgi leitud
h i n n a n g u s t . Kuna ruuteeskirja ja nõrgendatud absoluutväärtusees-
kirja vahepealseid eeskirju pole, tuleb praktikas valida üks nendest
kahest.
Ruuteeskirja (37.2.3) kasutamist õigustavad asjaolud.
1° Liidetavate vead alluvad ligikaudu normaaljaotusele.
2° Liidetavate piirvead on arvutatud tegelikku jaotusseadust
ignoreerides normaaljaotushüpoteesi alusel n i n g liidetavaid on
küllalt paliu selleks, et summa oleks jaotatud ligikaudu normaal-
selt.
3° Nõutud u s a l d a t a v u s on madal ( ^ 9 0 % )
14 H. Tammet 209
 Absoluutväärtuseeskirja (37.3.2) kasutamist õigustavad asja-
olud.
1° Liidetavate vigade jaotus võib normaaljaotusest märksa
erineda.
2° Liidetavate arv on väike (2 või 3)
3°. Nõutud u s a l d a t a v u s on kõrge ( ^ 9 9 % )
Ebasobivates tingimustes ruuteeskirja kasutades hinnatakse
piirviga väiksemaks kui õigus, absoluutväärtuseeskirja kasutades
a g a suuremaks kui õigus.
Eespool on kõikjal eeldatud liidetavate vigade sõltumatust.
Vigade sõltuvus m u u d a k s kõik arutlused märksa keerulisemaks,
sest sõltuvate suuruste summa dispersiooni (p. 27.10.6i) arvuta-
misel tuleb liidetavate dispersioonide summale liita veel kahe-
kordne kovariatsioon. Positiivne korrelatsioon suurendab summa
ja vähendab vahe viga, negatiivne korrelatsioon mõjub vastupidi.
Sõltuvate juhuslike suuruste omadustega lähemaks tutvumiseks
võib soovitada r a a m a t u i d [21, 12].

38. MÕÕTMISTULEMUSE PIIRVEA HINDAMINE

38.1. Üldmärkused. Eespool on mõõtmisvea juhuslikku ja

süstemaatilist komponenti käsitletud eraldi. Juhusliku komponendi
hindamise reeglid on suhteliselt hästi põhjendatud n i n g a n n a v a d
selgelt interpreteeritavaici tulemusi. Süstemaatilise komponendi
hindamine on lihtne vaid j ä m e d a t e mõõtevahendite korral. Mida
t ä p s e m a d on mõõtevahendid, seda enam oleneb süstemaatiline viga
katsemeetodist ja lähtevigadest n i n g seda e b a m ä ä r a s e m on süste-
maatilise vea h i n n a n g . Täppismõõtmiste süstemaatilise vea hinda-
mine on pigem kunst kui teadus. Süstemaatilise vea hindamisel on
tõsiselt eksinud isegi m a a i l m a k u u l s a d füüsiküd-eksperimentaatorid.
Otsese mõõtmise lõpptulemuse esitamisel on tarvis mõõtmis-
vea juhusliku ja süstemaatilise komponendi h i n n a n g u d ühendada
ühiseks piirvea h i n n a n g u k s .
Kaudse mõõtmise viga sõltub otseste mõõtmiste vigadest ning
kaudse mõõtmise piirviga hinnatakse otseste mõõtmiste piirvigade
j ä r g i . Kaudse mõõtmise piirvea lihtsustatud arvutamist on puudu-
tatud juba viiendas p a r a g r a h v i s . Allpool analüüsitakse piirvea
hindamise reegleid põhjalikumalt.
38.2. Otsese mõõtmise tulemuse piirviga. Katseandmete esi-
algsel töötlemisel hinnatakse kokkulepitud u s a l d a t a v u s t silmas
pidades ükshaaval igast üksikpõhjusest tingitud süstemaatilise vea
ü l e m m ä ä r a ja juhusliku vea ülemmäära.
Olgu mõõtmistulemuste keskpunkt x , juhuslike vigade ülem-
0
(i)
m ä ä r A x,
p ühest põhjusest tingitud süstemaatilise vea ü l e m m ä ä r
(sl)
A x
p ja teisest põhjusest tingitud süstemaatilise vea ü l e m m ä ä r
 s2)
A ( x.
p Mõõdetava suuruse tõeline v ä ä r t u s võrdub x — ( õ ^ x - f 0

+ Õ A : ) , kus suurused öx on tõelise mõõtmisvea komponen-

( S 1 )
X+ Õ (S2)

did. Kõikvõimalike kujutletavate mõõtmiste h u l g a s on tõelise mõõt-

misvea kõik komponendid juhuslikud ja nende h i n n a n g u d võib
(sl) ( s 2 ) s2
kirjutada ö^x = 0±A ^x, õ x = 0±A ^x, P ö x = 0 ± A < >x. p p

Üldine piirviga A x võrdub nende suuruste summa piirveaga.

p

Mõõtevahendite võimalike vigade jaotus ei pruugi olla nor-

m a a l n e . Kui mõõtevahendeid on vähe, siis peab nende piirvigu
liitma absoluutväärtuseeskirja järgi. Valdavalt ühest mõõtevahen-
dist tingitud süstemaatilise vea n i n g juhusliku vea liitmisel on
samuti õigem absoluutväärtuseeskiri. Mitmest mõõtevahendist
tingitud süstemaatilise vea ja juhusliku vea liitmisel võib t a r v i t a d a
ruuteeskirja.
Praktilised reeglid võib sõnastada järgmiselt.
1° Neid mõõtmisvea komponente, mille ü l e m m ä ä r on kõige
suurema komponendi ü l e m m ä ä r a s t kümme või enam korda väiksem,
ei võeta üldse arvesse.
2° Kui ruuteeskirja pole võimalik põhjendada või kui eksperi-
mentaator ei oska seda teha, ühendatakse v e a h i n n a n g u d absoluut-
väärtuseeskirja järgi:

s) ]
Axp = Ax p + Ap x.

3° Põhjendatud juhtudel asendatakse viimane valem ruutees-

kirja valemiga

Ruuteeskirja järgi arvutatud piirviga ü m a r d a t a k s e ainult ülespoole,

näiteks 0 . 4 3 - 0 , 5 .
38.3. Ühe muutuja funktsiooni väärtuse vahemikhinnang. Kui
funktsiooni y = f(x) a r g u m e n t x asub tõenäosusega p vahemikus
(x-, x+), siis funktsiooni v ä ä r t u s asub s a m a tõenäosusega vahe-
miku (x-, x-) kujutises (y~, y+). Joonisel 38.3 on näha, kuidas vahe-
miku kujutist moodustatakse.
Monotoonse funktsiooni v ä ä r t u s e hinnanguvahemiku rajadeks
on funktsiooni väärtused argumendi hinnanguvahemiku rajade
kohal.
H i n n a n g u x = x ±A x järgi võib funktsiooni v ä ä r t u s e vahemik-
0 p

h i n n a n g u t koostada kahel viisil.

1° V ä ä r t u s e k s y valitakse f(x ). H i n n a n g u v a h e m i k (#_, y+)
0 0

võib osutuda v ä ä r t u s e f(x ) suhtes asümmeetriliseks, mispuhul võe-

0
 Joonis 38.3. Argumendi muutu-
X misvahemik ja selle kujutis.

takse tarvitusele polaarsed piirvead. Asümmeetrilist hinnangut

avaldatakse järgmiselt:

+ aJ#
y = y* _
— Ay
P

2° Väärtuseks y valitakse vahemiku (z/_, y+) keskpunkt, mis ei

0

pruugi langeda kokku v ä ä r t u s e g a f(x )0Niiviisi s a a d a k s e tavaline

sümmeetriline v a h e m i k h i n n a n g

Tabel 38.3
Funktsiooni y = sin x väärtuse sümmeetrilise vahemikhinnangu näited

i II III IV

XO 2,90 2,90 7,90 322

Ax 0,01 1,00 0,20 25

sin x- 0,249 0,946 0,988 0,993

sin x 0 0,239 0,239 0,999 1,000
sin x+ 0,229 —0,688 0,970 0,989

y- 0,229 —0,688 0,970 —1,000

y+ 0,249 0,946 1,00 1,000

y° 0,239 0,129 0,985 0,000

0,010 0,817 0,015 1,000
 y = y±
0 A y.
p

Monotoonse funktsiooni korral on

f{x 0 — Apx) +f(x 0 + A x)p

i/o

|f (*o — A x ) — f(x P 0 + A x) | P
Apy

Mõlemal meetodil on omad head ja halvad küljed n i n g üldreeg-

liks ei või neist valida kumbagi.
Tabelis 38.3 on esitatud neli näidet funktsiooni z/ = sin x v ä ä r t u s e
sümmeetrilise hinnanguvahemiku koostamisest. Näidete analüüsi-
mine n i n g järelduste tegemine j ä ä b lugeja ülesandeks.
38.4. Funktsiooni lineariseerimine. Eelmises punktis kirjelda-
tud otsene funktsiooni v ä ä r t u s e hindamise meetod on arvutustehni-
liselt tülikas. P r a k t i k a s k a s u t a t a k s e enamasti teist, funktsiooni
lineariseerimisel põhinevat meetodit, mis on küll ligikaudne, kuid
märksa m u g a v a m . Lineariseerimine võimaldab hinnata ka mitme
muutuja funktsiooni v ä ä r t u s t .
Funktsiooni z = f (x, y) lineariseerimine tähendab funktsiooni
juurdekasvu a s e n d a m i s t täisdiferentsiaaliga:

df{x ,y )
0 0 df(x ,y )
0 0

z = f(x , 0 r/o) H Y X
(
* — X o )
^ dy ^ ~ ^

Üldistatud L a g r a n g e ' i keskväärtusteoreemi kohaselt annaks lineari-

seeritud valem täpse tulemuse siis, kui osatuletised arvutada mitte
punktis (xo, y ), vaid mingis teises punktis, mille koordinaadid on
0

sobivalt valitud vahemikust (x , x) n i n g (y , y). Siit järeldus:

0 0

funktsiooni lineariseerimine on lubatav siis, kui funktsiooni osa-

tuletised on a r g u m e n t i d e muutumisvahemikus rahuldava täpsusega
konstantsed.
Funktsiooni vea hindamisel on argumentide muutumisvahemi-
keks nende hinnanguvahemikud. Küllalt kitsaste hinnanguvahe-
mike korral on lineariseerimise lubatavuse tingimus täidetud.
Kolme ja enam muutuja funktsiooni lineariseerimine on kirjel-
d a t u g a analoogiline.
38.5. Kaudselt mõõdetava suuruse vahemikhinnang. Kaudselt
2
mõõdetav suurus y on otseselt mõõdetavate suurustega x< >,
3)
x< . seotud v õ r r a n d i g a

y = fixW.x®, xP\ .)
 Otseselt mõõdetavate suuruste v a h e m i k h i n n a n g u d

X — XQ ApX

X XQ zkl ApX

(3) (3) . (3)

X XQ ~T~ L\pX

on kaudselt mõõdetava suuruse hindamisel tuntud.

Kui argumentide vead on sõltumatud ja funktsiooni linearisee-
rimine lubatav, siis koostatakse kaudselt mõõdetava suuruse vahe-
m i k h i n n a n g järgmiselt.
1° Arvutatakse hinnanguvahemiku keskpunkt

f t (i) (2) (3) ,

yo / 1*0 , XQ XQ , .)

2° Arvutatakse funktsiooni osatuletiste väärtused kohal

, (i) (2) (3) . df 0 df 0 df0

{XQ , XQ , XQ , .) ! ^ , ^ , ^ ,

3° Arvutatakse funktsiooni v ä ä r t u s e osapiirvead

dfo
Ai,"* = Ax P

dfo (2)
A x P

dxW

dfo (3)
Ap'y ApX
dx&

4° Funktsiooni v ä ä r t u s e piirvea leidmiseks ühendatakse osa-

piirvead ruuteeskirja järgi

2 ( 3 ) 2
Ay
p = V ( A p V + (Afy) + (A P y) +

või absoluutväärtuseeskirja järgi

214
 Ayp = \™y + ±fy + A J> +

Astmefunklsiooni y = a(xi ) >(xW) * osatuletised on n^/xV. l) n n

ti2y/xP\ . ., siit järeldub ainult astmefunktsiooni korral kehtiv suh-

teliste piirvigade reegel:

x
yo o

G8.6. Näide. Olgu antud mõõtmistulemused (kõik 9 5 % usalda-

tavuse j u u r e s ) :

s
u = 3,71,
0 A<% = 0,03, A % = 0,02, A^u = 0,04;
( s2
i'o = 1,12, A Pv < 0,001, A^v = 0,02, A< >« = 0,03;
;
to = 0,112, A( )/ = 0,004, A&t = 0,001

ning tarvis leida

2 2
u + v
sin 2;i
u— v

Ruuteeskirja või absoluutväärtuseeskirja kasutamine oleneb

konkreetsetest asjaoludest. Olgu Au arvutamisel ruuteeskiri luba-
tud, Ai' ja At arvutamisel aga mitte. Siis on

2 2 2
Au = j ' 0 , 0 3 + 0,02 + 0,04 == 0,06,

Al- = 0,02 + 0,03 = 0,05,

At = 0,004 + 0,001 = 0,005.

J ä r g m i s e k s avaldatakse osatuletised
2
df u -— 2uu — L' 2

2
sin 2JX /,
du (u — v)

df u2
+ 2uv — v 2

sin 2JI t,
dv (u — v) 2

2 2
df Q u + v
= 2JT • eos 2JI t
dt u — v
 2 2
ja a r v u t a t a k s e u = 13,76, : r = l , 2 5 , 2 ^ 0 = 8,31,
0 0 w - u = 2,59,
0 Q
/
( « O - Ü ) = 6,71, 2ji/ = 40°20 n i n g seejärel
0
2
0

XO = 3,75,
dfo
= 0,40,
õu

dfo_
-2,0,
dv

dh_
= 28.
õt

Otsitava suuruse x piirvea arvutamisel on ruuteeskiri ilmselt

lubatud:
2 2 2
Ax = V(0,40 0,06) + (2,0 0,05) + (28 0,005) =
= 0,174 « 0,18.

ü l e s a n d e vastus on

JT = 3 , 7 5 ± 0 , 1 8 # 95

39. EMPIIRILISTE VALEMITE KOOSTAMINE

39.1. Sissejuhatus. Füüsikalise sõltuvuse katselise uurimise

vahetuks tulemuseks on katseandmete tabel, näiteks tabel 39.1.
Empiirilise valemi koostamisel on tarvis katseandmete tabeli järgi
leida niisugune funktsioon y = f(x), mis kirjeldaks uuritud sõltuvust
võimalikult hästi.
Kui katseandmed oleksid vaieldamatult täpsed, võiks empiirili-
seks funktsiooniks valida L a g r a n g e ' i interpolatsioonpolünoomi,
mille sõlmpunktideks on parajasti katseandmete tabelis esitatud
punktid. Tabeli 39.1 järgi koostatud LagrangeM polünoomi

9
=W <* - 4) <* - 6) (* - 8) (* - 10) —jIš- X
X ( x - 2 ) (* — 6 ) ( x - 8 ) (Jt - 1 0 ) — ( * —2) (* — 4 ) X
^X

X { X _ 8 ) { X _ I O ) _ - | ^ - (x -2)(x- 4) (x - 6) (x - 10) +

+ ( X _ 2 ) Jf 4 JC 6 8 )
lrk ( - >( - ) ^ ~
 Füüsikalist sõltuvust kirjeldavad katseandmed

X 0 2 4 6 8 10

y 0,0 0,2 2,0 3,2 7,2 9,6

graafik on esitatud joonisel 39.1. See rahutult võnkuv kõver pole

füüsikaliselt usutav. Hoopis loomulikumana näib samal joonisel
kujutatud lähendusfunktsiooni

2
_ x
y
~~ 10

sujuv graafik. Katsepunktide võnkumine sujuva kõvera ümber võib

olla tingitud lihtsalt juhuslikest mõõtmisvigadest.

Joonis 39.1. Katseandmete järgi koostatud viienda

astme interpolatsioonpolünoomi (pidev joon) ja para-
boolse lähendusfunktsiooni (punktiir) graafikud.
 Empiirilise valemi koostamiseks juhuslikke vigu s i s a l d a v a t e
katseandmete järgi L a g r a n g e ' i polünoom ei sobi.
Funktsiooni, mis kirjeldab juhusliku suuruse y keskväärtuse sõl-
tuvust argumendist x, nimetatakse regressioonfunktsiooniks. Reg-
ressioonfunkisiooni avaldis oleks ideaalne empiiriline valem. Reg-
ressioonfunktsiooni statistilise hindamise teooriaga n i n g arvutus-
eeskirjadega võib tutvuda r a a m a t u [14] abil. Käesolevas p a r a g r a h -
vis kirjeldatakse empiiriliste valemite koostamise lihtsustatud ees-
kirju, mis põhinevad regressioonfunktsiooni tüübi intuitiivsel hin-
damisel.
Katseandmetest parema ülevaate saamiseks on soovitatav kõige-
pealt kanda katsepunktid koordinaadistikuga v a r u s t a t u d paberile
n i n g joonistada silma järgi ligikaudne graafik. Kõvera kuju järgi
püstitatakse edaspidiste arutluste aluseks j ä ä v hüpotees, millega
regressioonfunktsioon loetakse kas lineaarseks, paraboolseks, loga-
riimiliseks või mõnda muud tuntud tüüpi funktsiooniks. Hüpoteesi
püstitamisel on tarvis tunda hästi t ä h t s a m a t e funktsioonide oma-
dusi.
P ä r a s t funktsiooni tüübi valimist m ä ä r a t a k s e funktsiooni konk-
retiseerivad parameetrid.
39.2. Lineaarne regressioon: graafiline meetod. Lineaarvõr-
randi
y = ax + b (39.2)
parameetrite a ja b graafiliseks m ä ä r a m i s e k s kantakse katsepunk-
tid millimeetripaberile. Joonise m a s t a a p peab olema valitud nii, et
piirvigadele v a s t a v a d lõigud oleksid vähemalt 1 2 mm pikad.
Katsepunktid v a r u s t a t a k s e p. 5.8 kohaselt vearistidega.
Lähendussirge valimiseks k a s u t a t a k s e läbipaistvat joonlauda.
Läbipaistva joonlaua asemel võib k a s u t a d a pingutatud niiti.
Kui lähendussirge lõikab peaaegu kõiki veariste, siis on lineaarne
regressioonhüpotees õigustatud.
Lähendussirge parameetrid a ja b leitakse joonise j ä r g i analüü-
tilisest geomeetriast tuntud võtete abil.
39.3. Lineaarne regressioon: vähimruutude meetod. Meetodi
põhimõtet on kirjeldatud p. 30.10. Praktiliste ülesannete lahenda-
misel on soovitatav talitada järgmiselt.
1° Arvutatakse argumendi v ä ä r t u s t e summa ja aritmeetiline
keskmine
n

2° Arvutatakse abisuurused z = x — 'x. i i

2
3° Arvutatakse korrutised #,-z- ja ruudud z, .
t

4° Leitakse arvude y summa, korrutiste #,-z summa ja r u u t u d e

t f
2
Zi summa.
 5° Arvutatakse empiirilise valemi y = ax + b
0 Q parameetrite
väärtused

2 yiZi
ao = —

2YI
b =
0 a x.
0

Arvutuste vahetulemused on soovitatav korrastada järgmises

punktis esitatud näite eeskujul tabelisse (tabeli 39.4 esimesed viis
veergu).
Juhul kui graafiline kontroll näitab lineaarse regressioonhüpo-
teesi õigustatust, võib arvutustabelit näite p. 39.4 eeskujul veel
kolme veeruga täiendades arvutada p. 31.5 reeglite järgi parameet-
rite a j a b juhuslike vigade ü l e m m ä ä r a d A a ja A b. Süstemaatiliste
p p

vigade hindamiseks üldreeglit ei ole.

39.4. Näide. Olgu katsest leitud kaheksa suuruste x ja y väär-
tuste paari, mille esialgne uurimine lubab püstitada lineaarse
regressioonhüpoteesi. Empiirilise valemi
y = ax + b
parameetrite a ja b h i n n a n g u t e leidmiseks kasutatakse vähimruu-
tude meetodit.
Arvutustöö käigus täidetakse tabel 39.4. Kõigepealt kantakse
kahte esimesse veergu katseandmed, leitakse nende summad ning
argumentide aritmeetiline keskmine x = 52,8/8 = 6,6. Seejärel täide-
takse kolm j ä r g m i s t veergu. Veergude summade järgi arvutatakse

ao=56,l/89,2 = 0,629
b = 53,1/8 - 0 , 6 2 9 -6,6 = 2,48.
0

Sellega on empiirilise valemi parameetrite punkthinnangud leitud.

Katsepunktid ja sirge # = 0,63x + 2,48 graafik on kujutatud
joonisel 30.10.
Enne arvutustöö jätkamist on tarvis uurida, kas mõõtmistule-
muste hälbed empiirilise valemi järgi arvutatutest on juhusliku või
süstemaatilise iseloomuga. Kui hälbed süstemaatilist komponenti
ei sisalda, võib täita tabeli kolm viimast veergu (X = yi — aoXi — b ) 0

j a koostada regressioonsirge parameetrite jaoks p. 31.5 kohaselt

vahemikhinnangud:
 Empiirilise sirge parameetrite arvutamine

X y z z2
a x+b
0 0 |A| A 2

1,3 3,2 —5,3 —17,0 28,1 3,30 0,10 0,01

2,8 4,5 —3,8 —17,1 14,4 4,24 0,26 0,07
4,6 5,1 —2,0 —10,2 4,0 5,37 0,27 0,07
6,1 6,2 —0,5 —3,1 0,3 6,32 0,12 0,01
7,5 7,5 0,9 6,8 0,8 7,20 0,30 0,09
8,8 8,3 2,2 18,3 4,8 8,02 0,28 0,08
10,2 8,7 3,6 31,3 12,9 8,90 0,20 0,04
11,5 9,6 4,9 47,0 23.9 9,71 0,11 0,01

52,8 53,1 +103,4 89,2 0,38

s —47,3

56,1 | | 1

2 U,JO _ 7 , 1 0 _ .
4 2 _ U.OO 7 9

S a M i ü b
~ 6 89 ~ ' ~ 6 8 ' '

s = 0,027;
a s = 0,09;
b A ^ a = 2,6 0,027 = 0,07;
95

= 2,6 0,09 = 0,23.

a = 0,63 ± 0 , 0 7 ^ , 95

b = 2,48 ± 0,23 „. 95?

39.5. Kinnispunktiga regressioonsirge. Eelkirjeldatud reeglite

järgi leitud empiiriline sirge ei pruugi läbida ühtki katsepunkti.
Mõnel juhul on aga tarvis, et sirge läbiks ühte katseandmetest sõl-
tumatut tuntud punkti täpselt, näiteks punkti (0; 0) Sellist punkti
nimetatakse edaspidi lähendussirge kinnispunktiks.
Kinnispunkt (x , y ) muudab empiirilise valemi koostamise
Q 0

märksa lihtsamaks, sest fikseeritud punktiga sirge võrrandis

y-y 0 = a(x-x ) 0

on üksainus vaba parameeter. Vähimruutude meetodi j ä r g i on selle

parameetri parim p u n k t h i n n a n g
 2 (yt — yo) i*i — x ) 0

i=i
a =
n
2
^ (Xi — X )
0

Suhete (yi — yo)/(Xi — x ) aritmeetiline keskmine oleks p a r a -

0

meetri a jaoks halvem h i n n a n g .

N ä i d e . Olgu andmete tabelis suuruste x ja y v ä ä r t u s t e paarid
(0; 0 ) . (1; 1,3), (2; 2,1), (3; 2,8), (4; 3,8), (5; 5,0), (6; 5,9). Käsit-
ledes punkti (0; 0) tavalise, juhuslikest vigadest mõjustatud katse-
punktina, a n n a b v ä h i m r u u t u d e meetod tulemuse # = 0,9* + 0.3. Luge-
des punkti (0; 0) kinnispunktiks, s a a d a k s e tulemuseks y = 0,92x.
Mõõtmistulemuste suhete aritmeetiline keskmine on 1,04. Joonise
abil võib veenduda, et avaldis y=l,04x sobib empiiriliseks valemiks
märksa halvemini kui avaldis Z/ = 0,92A\
39.6. Paraboolregressioon. Ruutparaboolse empiirilise valemi
üldkuju
2 i
y = ax - bx r +c
sisaldab kolme t u n d m a t u t parameetrit. Kui on antud üks kinnis-
punkt (A' , yo), siis saab paraboolse valemi teisenduse z =
0

= (y — y )/(x — x ) abil muuta lineaarseks:

0 0

z = ä.v + d.
P ä r a s t abisuuruse z v ä ä r t u s t e z arvutamist saab paaride (x , z )
t t t

järgi m ä ä r a t a graafilise või vähimruutude meetodi abil lineaar-

valemi parameetrid a n i n g d. Kordaja a võrdub paraboolse valemi
ruutliikme kordajaga. Paraboolse valemi teised parameetrid on
b = d — ax 0

c= —dx . 0

Kirjeldatud lineariseerimisvõte muudab erinevate katsepunktide

o s a t ä h t s u s e erinevaks. V a s t u t a v a t e arvutuste juures on soovita-
tav igasuguseid ebalineaarseid teisendusi vältida n i n g jälgida polü-
noomregressioonülesande lahendamise eeskirja (vt. p. 30.11).
a
39.7." Astmeregressioon. Astmefunktsiooni y = kx avaldist saab
lihtsustada logaritmilise teisenduse Y=\gy ja X=\gx abil.
Logaritmide seos
Y = aX + \gk
on lineaarne. P ä r a s t logaritmide v ä ä r t u s t e X ja Y- arvutamist saab
t t

p a a r i d e (X Yi) järgi graafilise või vähimruutude meetodi abil

if

m ä ä r a t a parameetrid a n i n g \ g k .
Andmete graafilist töötlemist hõlbustab logaritm-logaritmilise
koordinaatvõrguga paber Sellisele paberile kantakse vahetult
Joonis 39.7. Katseandmete graafiline kujutamine lineaarse ja logaritmilise
mastaabi korral.

punktid (x , #,-), pikkused paberil osutuvad a g a võrdelisteks logarit-

t

midega. Astmefunktsiooni korral paiknevad punktid ühel sirgel,

mille a l g o r d i n a a t on k ja tõus a.
N ä i d e . Katsepunktide (2; 1,0), (3; 1,8). (4; 2,8), (5; 4,0),
(6; 5,1), (8; 7,8) järgi lineaarses koordinaadistikus koostatud
graafik on silmale väheütlev. S a m a d e andmete logaritmide graafiku
(joonis 39.7) abil võib a g a hõlpsalt põhjendada astmeregressiooni
hüpoteesi n i n g koostada empiirilise valemi
l 5
y=0,35x > .

39.8. Logaritm- ja eksponentregressioon. Kui esimene suurus

sõltub teisest logaritmiliselt, siis teine suurus sõltub esimesest eks-
ponentsiaalselt n i n g vastupidi. Seepärast võib logaritm- ja ekspo-
nentsõltuvust käsitleda koos.
Logaritmsõltuvuse tunnuseks on see, et ühe suuruse muutmisel
kindla s a m m u võrra muutub teine suurus alati ühe ja sama teguri
kordselt. Empiirilise valemi üldkuju võib kirjutada nii:

y = a l g x + fr.

S a m a seose eksponentkuju on
 cy
x -- ke ,
kus
2,3 b
a
k = e ,

2,3
c =
a
Teisenduse X=\gx abil antakse empiirilisele valemile lineaarne
kuju
y = aX + b.

Parameetrite a ja b leidmiseks arvutatakse väärtused X = \ g X i ja t

edasi talitatakse samuti kui lineaarse empiirilise valemi koostami-

sel.
Katseandmete töötlemise hõlbustamiseks trükitakse erilist
Une aar-logaritmilise koordinaatvõrguga paberit, millele saab katse-
punkte kanda logaritmide tabeli abita.
39.9. Empiirilise valemi parandamine. Kui katsepunktide häl-
bed empiirilise valemi järgi joonistatud graafikust on süstemaati-
lise iseloomuga, siis on esialgne regressioonhüpotees eba-
rahuldav. Regressioonhüpoteesi täpsustamiseks koostatakse vahe
A = r/katse—i/vaiem graafik. Sõltuvuse A = A ( # ) jaoks leitakse uus
empiiriline valem, mis on esialgsele empiirilisele valemile
pärandiks.
Empiirilise valemi p a r a n d a m i s e võimalust võib katseandmete
töötlemisel juba algul ette näha.
N ä i d e . Olgu ülesandeks leida empiiriline valem, mis kirjel-
daks tabeli 39.9 kahes esimeses reas esitatud andmeid. Tabeli alg-
osa kirjeldab hästi funktsioon y = x. Valides avaldise y=x esialg-
seks empiiriliseks valemiks, arvutatakse vahed A (tabeli 39.9 kolmas
r i d a ) . Sõltuvust A = A(x) võiks kirjeldada suure astmenäitajaga

Tabel 39.9
Katseandmed ja esialgse empiirilise valemi pärandid

X 1,0 2,0 3,0 4,0 5,0 6,0 7,0 8,0 9,0 10,0

y 1,0 2,0 3,0 4,0 5,1 6,2 7,4 8,8 10,3 12,0

Ä 0,0 | 0,0 | 0,0 0,0 0,1 | 0,2 0,4 0,8 | 1,3 2,0
astmefunktsioon. Punktid (x , Ai) paiknevadki logaritm-logaritmili-
t

sel paberil kaunis hästi ühel sirgel tõusuga 4,3 ja a l g o r d i n a a d i g a

4
10~ . P a r a n d a t u d empiiriline valem on
A 4
y= x+\0- x >*

40. MITTEVÕRDTÄPSETE ANDMETE TÖÖTLEMINE

40.1. Kaalutud keskmine. Kaalutud keskmise nimetus pärineb

segamisülesannetest. Olgu vee temperatuur ühes a n u m a s T tei- h

ses T . Kui s e g a d a kummastki a n u m a s t võrdsed portsjonid vett, siis

2

segu temperatuur T on temperatuuride T ja T aritmeetiline

x 2

keskmine:

T = J\±T _ 2

Kui s e g a t a v a t e portsjonite kaalud gi ja g2 on erinevad, siis segu

temperatuuri

j _ gJi -f g2T 2

GL+g2
n i m e t a t a k s e temperatuuride kaalutud keskmiseks. Mitme portsjoni
vee segamisel kirjeldab segu temperatuuri k a a l u t u d keskmise üld-
valem
n

i=i
T = ,
n
ZGI
i=l
kus gi on i-nda portsjoni kaal.
Sõna kaal t a r v i t a t a k s e siin selle sõna tavalisest tähendusest
sõltumatu terminina. Segamisülesannetes on kaaluks m a s s või
ruumala.
Kõikide kaalude korrutamine ühe ja sama t e g u r i g a ei muuda
kaalutud keskmise v ä ä r t u s t . Keskmise arvutamisel on olulised vaid
kaalude suhted.
Kaalutud keskmise valemi teiseks tuntud rakenduseks on m a s s -
keskme arvutamine. Ühel sirgel asuvate masspunktide masskeskme
koordinaat x on üksikute masspunktide koordinaatide v kaalutud
0

keskmine
 XQ =

JJJ mi
i=l

kaaludeks on masspunktide massid m -. t

40.2. Aritmeetil ise keskmise arvutamine osakeskmiste järgi.

O l g u ühe ja sama suuruse x mõõtmistulemuste hulk j a g a t u d täiesti
juhuslikult k klassiks:

(1) (i) (i)

X\ , X 2 » %nx ,

(2) (2) (2)

X\ > X 2 j > %n > 2

(ft) (ft) (ft)

X\ > X 2 > >
ft"

Klasside aritmeetilised keskmised ehk osakeskmised on

1 2 R

2= 1 2=1 2=1

ft "ft ( j ) / ft
x n
j a üldine aritmeetiline keskmine x = 2 2 i / i- Asendades
j = l 2=1 ' j=l
n.
3
x
viimases avaldises o s a s u m m a d 2 i osakeskmiste x^ ja arvude
2=1
rij korrutisega, võib üldise aritmeetilise keskmise avaldada osa-
keskmiste kaalutud keskmisena.
fe

(40.2.1)
ft

j=i

Kaaludeks on klasside mahud n,.

Võrdsete klasside korral langeb kaalutud keskmine kokku osa-
keskmiste aritmeetilise keskmisega.
Nii osakeskmiste kui ka üldkeskmise dispersioonid avalduvad
2 {])
üksiktulemuse dispersiooni G (X) kaudu: o (x ) =G {X) lti\, 2 2

2 2 2 2 2 2
o (xW)=o (x)/n , 2 , a (xW)=ö (x)/n , k o (x) = o (x)/j> . y üld-
keskmise dispersiooni pöördväärtuse avaldises võib viia nimetaja
15 H. Taramet 995
 2
o (x) s u m m a m ä r g i alla. Niiviisi tuletatakse üldkeskmise ja osa-
keskmiste dispersioone siduv valem

m 2 2 )
^ k = § ^ W -
40.3. Mittevõrdtäpsete andmete keskmine. Üht ja s a m a füü-
sikalist suurust mitmel erineval viisil mõõtes saadud tulemuste
(punkthinnangute) x\, x , . x piirvead Ax Ax ,
2 Ax ja
k u 2 k

2 2 2 —
dispersioonid ai, 0 2 , . , o* võivad teineteisest erineda. On ilmne,
et mõõtmistulemuste keskväärtuse hindamisel peab täpsemaid
üksiktulemusi a r v e s t a m a rohkem kui vähemtäpseid.
Keskväärtuse hindamise reegli tuletamiseks käsitletakse suurusi
Xi x mingisuguste kujutletava juhusliku suuruse v ä ä r t u s e
n

klasside osakeskmistena. Kujutletavate klasside osakeskmiste dis-

2
persioonid peavad võrduma tegelike dispersioonidega 0 G\ ,
seepärast peavad nende klasside mahud olema dispersioonidega
oi Ok pöördvõrdelised: tii = c/au n = c/o , , n = c/Gk. Valemi
2 2 k

(40.2.1) j ä r g i a r v u t a t u d osasuuruste kaalutud keskmine ei olene

konstandi c väärtusest. Konstandi v ä ä r t u s e võib valida suvaliselt.
Seetõttu ei pruugi kaalud rii üldse olla t ä i s a r v u d ja tähise n asemel
on sobivam k a s u t a d a kaalu üldist tähist g.
Valemi (40.2.2) j ä r g i on kaalutud keskmise dispersiooni pöörd-
v ä ä r t u s võrdne suuruste Xi x dispersioonide pöördväärtuste
n

summaga.
K o k k u v õ t e . Mittevõrdtäpsete andmete ühise keskväärtuse
h i n n a n g u k s sobib kaalutud keskmine
71

2=1
x
o ~

1=1

kus kaalud on pöördvõrdelised dispersioonidega. Kui piirvead Ax :

on ligikaudu võrdelised s t a n d a r d h ä l v e t e g a , siis võib kaaludeks

valida piirvigade ruutude pöördväärtused:

1
gi 2
A Xi

Kaalutud keskmise piirvea arvutamiseks k a s u t a t a k s e valemit

2 2
Ax 0 A Xi
Kui kaaludeks on piirvigade ruutude pöördväärtused, siis

Av . f

1
40.4. Esimene näide. Olgu kahe erineva meetodi abil saadud
ühe ja s a m a füüsikalise suuruse mõõtmisel tulemused

x =2,30±0,10 ^,
1 9 5

x = 2,50±0,20 ^
2 95

Eelmises punktis esitatud reeglite j ä r g i a r v u t a t a k s e

g i m g 2 2 5
= ~ Õ W = = - õ J v =

100 2,30 + 25 2,50 _ _.

XO - ^ 2,34

1
±95* x = = 0,09.
yioo + 25

Ühise keskväärtuse h i n n a n g on

x = 2,34±0,09 # 95

N a g u siit näha, ei mõjuta vähetäpsed lähteandmed (X ) tulemust 2

kuigi palju. Lihtne aritmeetiline keskmine 2,40 oleks käesoleval

juhul m ä r k s a halvem keskväärtuse h i n n a n g kui täpsem tulemus
(XY) üksinda.
40.5. Teine näide. Kaalutud keskmise arvutamise hõlbustami-
seks on kasulik korraldada kõik vahetulemused tabelisse. Aritmee-
tiliste tehete lihtsustamiseks valitakse arv a, mida k a s u t a t a k s e täp-
selt samuti kui aritmeetilise keskmise arvutamisel (vt. p. 35.2).
Konkreetne a r v u t u s n ä i d e on esitatud tabelis 40.5. Näite üksik-
asjalik a n a l ü ü s i m i n e jääb lugeja hooleks.
40.6. Regressioonsirge hindamine mittevõrdtäpsete andmete
j ä r g i . Mittevõrdtäpsetele katsepunktidele lähendussirget valides
peab t ä p s e m a l t mõõdetud punkte arvestama enam kui v ä h e m t ä p -
seid. Graafilist meetodit (p. 39.2) kasutades on selline talitusviis
loomulik. Vähimruutude meetodit (p. 39.3) k a s u t a d e s tuleb aga
katsepunktide erineva täpsuse arvessevõtmiseks arvutusvalemeid
täiendada.
Mõõtmistulemuste olulisuse matemaatiliseks väljendamiseks
 Kaalutud keskmise arvutamine (näide)

2
Ax a=0,1250
X Ax g x—a g(x—a)
8 4
io- 10 io- 4
1

0,1281 0,0025 625 16 31 500

* = 0,1262
0,1252 0,0020 400 25 2 50 o

0,1260 0,0010 100 100 10 1000 4

V 2 3 6 - 1 0 = 1540
0,1270 0,0015 225 45 20 900
0,1250 0,0020 400 25 0 0 Ax = 0,0007
0,1265 0,0020 400 25 15 380

2 1 | 236 2830

valitakse kõigile katsepunktidele kaalud g, nii, et need oleksid :

enam-vähem pöördvõrdelised piirvigade ruutudega. Lähendussirge

y = ax + b

parameetrite a ja b arvutamisel kujutletakse, et katsepunkt esineb

mõttelises lähteandmete tabelis parajasti gi korda. Niiviisi saadakse
katsepunkte ühekordselt sisaldava tegeliku lähteandmete tabeli
järgi arvutamiseks valemid
n
gi%i
_ i=l
n

1=1

Z' = X{ — X,

n
Z
J£ giyi i
i=l
a =
2
^
2-1
n
J £ GIYI
i=l _
b = ax.
n
Zgi
1=1
 TÄIENDAV KIRJANDUS

1. E I g a s , J. Elektrimõõtmiste käsiraamat. Tallinn, ERK, 1963, 212 lk.

Raamat sisaldab konkreetseid juhiseid elektrimõõtmisteks. Lisas on esitatud
mitmesuguste elektriliste mõõtevahendite andmeid.. Bibliograafia 20 nimetust.
2. K a a s i k, Ü. Matemaatiline planeerimine. Tallinn, «Valgus», 1967, 319 lk.
Selles raamatus ei puudutata otseselt metroloogiaküsimusi, kuid siin käsitleta-
v a d üldised matemaatilised meetodid on kasutatavad ka mõõtmiste planeeri-
misel. Bibliograafia 54 nimetust.
3. NSVL MN juures asuva Standardite, Mõõtude ja Mõõteriistade Komitee.
Juhend 12-58 mõõtude ja mõõteriistade kontrollimiseks ja mõõtmistehnika
seisundi ning standardite ja tehniliste tingimuste täitmise kontrollimiseks.
Tallinn, E N S V RMN Tehn. Inf. Büroo, 1961, lk. 3 . . 2 9 .
4. R ä g o , G. Kõrgem matemaatika I. Tallinn, ERK, 1962, 739 lk.
Traditsioonilise matemaatikakursuse kõrval käsitletakse ka mõõtmistulemuste
töötlemist ja empiiriliste valemite koostamist.
5. P e t e r s e n , I. Katsete planeerimine. Tallinn, «Valgus», 1966, 90 lk.
Sissejuhatus kaasaegsesse matemaatilisele statistikale tuginevasse katsete
.planeerimise üldteooriasse. Esitatakse k a konkreetseid katse planeerimise näi-
teid. Bibliograafia 15 nimetust.
6. T i i t . E . Tõenäosusteooria I. Tartu, TRÜ, 1968, 320 lk. Õpiku esimesed
141 lk. sisaldavad tõenäosusteooria algmete kergelt jälgitava esituse koos
materjali omandamist soodustavate ülesannetega.
7. V õ h a n d u , L. Arvutusmeetodid I. Tartu, TRÜ, 1962. 142 l k .
Hea õpik igapäevase arvutamisoskuse täiendamiseks. Käsitletakse täpse j a
ligikaudse arvutamise ratsionaalseid võtteid, arvutuslükati kasutamist, võr-
randite lahendamist. Lehekülgedelt 105—130 võib leida ülevaate matemaati-
lise statistika algmõistetest.
8. Ž u r a v l j o v , A. Tolerantsid ja tehniline mõõtmine. Tallinn, ERK, 1965,
159 lk.
Konspektiivne õpik-käsiraamat, milles leidub kaunis põhjalik ülevaade pikkuse
j a nurga mõõtevahendeist koos näpunäidetega riistade kasutamiseks. Biblio-
graafia 8 nimetust.
9. B o JI h m e 3 JI. H. H a H M e H b u i H x K B a ^ p a T O B MeTOÄ. O i i e H K H CTaTiiCTHqecKHe,
O H S H ^ e c K H K SHUHKJioneziHHecKHH c j i o B a p b III. M o c K B a 1963, d p . 350—352
h 572—577.
Lühiduse kohta Ü L L A T A V A L T täielikud ülevaated vähimruutude meetodist ja sta-
tistiliste hinnangute teooriast.
10. B o .i b U I e b JI. H., C m h p h o b H. B . T A O J I H U B I MaTeMarHHecKoft CTaTHCTHKii.
MOCKBA, «Hayna», 1965, 464 crp.
Kõige universaalsem Nõukogude Liidus ilmunud statistiliste tabelite kogumik.
Raamat sisaldab põhjalikke teoreetilisi selgitusi (nõutav hea matemaatiline
ettevalmistus) j a tabelite kasutamisjuhendeid (158 leheküljel). Bibliograafia
56 nimetust tabelite kogumikke j a 149 nimetust artikleid ning raamatuid.
(1968. a. ilmus sama raamatu teine trükk.)
11. B Y P I V H T R. EüIIHHUbl <pH3HHeCKHX « e J I H I H H . M 0 C K B 3 , H 3 , L . KOMHTeTa
c T a H j a p T O M , Mep h H3M. n p H Õ o p o B n p n CM CCCP, 1967, 216 c x p .
Põhjalik ülevaade mõõtühikuist j a rahvusvahelisest mõõtühikute süsteemist.
Bibliograafia 37 nimetust.
 12. BaH a e p Bap^eH B. Jl. MaxeMaxiiMecKaH ciaTHCTHKa. MocKBa, HJT,
1960, 434 ,dp.
Sobiv raamat matemaatilise statistikaga põhjalikumaks tutvumiseks. Autoril
o n õnnestunud rangust ohverdamata esitada kogu materjal nii, et s e e on
mõistetav spetsiaalsete matemaatiliste eelteadmisteta.
13. 3aäjie.ib A. H. 3JIEMEHTAPHBIE õuemai oihhook H3MEPEHHÖ. MocKBa,
« H a y n a » , 1 9 6 7 , 8 9 CTp.
Juhend algajatele.
14. K J i e n H K O B H . n., C o k o j i o b C . H . A H A J I H 3 h n j i a H H p o B a H H e 3I<cnepHivieH-
t o b MeTO^OM MaKCHMyMa n p a B o n o j o O H H . M o c K B a , «Hayxa», 1 9 6 4 , 1 8 4 c r p .
Sisaldab regressioon- ja konfluentanalüüsi põhjaliku teoreetilise käsitluse j a
detailsed programmid füüsikaliste katsete tulemuste töötlemiseks. Viimane
peatükk on pühendatud mõõtmiste täpsuse ja m a h u planeerimisele. Kirjelda-
t a v a d arvutusmeetodid on töömahukad ja nõuavad elektronarvutite kasuta-
mist. Raamatus vaadeldakse ka süstemaatiliste vigade olemasolu arvestavaid
2
meetodeid. Lisana on esitatud v jaotuse tabel.
15. K O J I O M H H I I O B K ) . B . H ÄP- OnTHMeCKHe n p H O O p b l HSMepeEHfl JIHHeH-
HblH H yrJIOBMX BeJIH^HH B MaiUHHOCTpoeHHH. M o c K B a , «MaiHHHOCTpoeHHe»,
1964, 255 d p .
Lk. 2 1 5 — 2 2 2 on kirjeldatud katetomeetreid, mille kohta standardites j a amet-
likes taatlemisjuhendites andmed puuduvad. Bibliograafia § 9 nimetust.
16. K o p o T K O B B . n., T a f t u B. A. O c h o b h M e T p o j i o n w h t o h h o c t h MexaHH3-
mob n p n o o p o B . M o c K B a , MauirH3, 1 9 6 1 , 4 0 0 d p .
Klassikalise metroloogiakursuse kõrval on esitatud põhjalik ülevaade mõõte-
riistade täpsuse teooriast. Bibliograafia 1 2 1 nimetust.
17. J I h h h h k 1 0 . B . M e T O Ä HaHMeHbiimx « B a a p a T O B h o c h o b h T E O P H H OÖPAOOTKI
HaOJiiOÄeHHH. M o c K B a , O H 3 M a T r H 3 , 1 9 6 2 , 3 4 9 CTp.
Tuntud nõukogude statistiku kirjutatud käsiraamatus vaadeldakse vähimruu-
tude meetodit kaasaegse matemaatilise statistika seisukohalt. Autor pöörab
palju tähelepanu põhimõttelistele küsimustele, toob a g a samal ajal hulga-
liselt praktilisi näiteid j a esitab iga meetodi jaoks rakenduslike valemite j a
arvutusreeglite kokkuvõtte. Bibliograafia 58 nimetust.
18. M a j i H K O B , C. T i o p H H H . H . BBe,n,eHHe b M e i p o j i o n n o . M O C K B A , H A I .
R O E . KOMHTeTa C T a H Ä a p m B , M e p « H3MEPHTEJIBHBIX n p n o o p o B C C C P , 1 9 6 5 .
2 4 0 CTp.
Kergelt jälgitava esituslaadiga õpik. Käsitletakse metroloogia üldküsimusi,
mõõtühikuid, süstemaatiliste juhuslike mõõtmisvigade analüüsimise meetodeid,
mõõtevahendite taatlemise reegleid. Bibliograafia 4 8 nimetust.
19. H e h m a h K). B b o j h h h Kypc TeopHH BepoHTHOCTeft h MaTeMaTHMecKofi c r a -
t h c t h k h . M o c K B a , «HayKa», 1 9 6 8 , 4 4 8 CTp.
Kaasaegse matemaatilise statistika õpik, mis ei nõua lugejalt matemaatilist
ettevalmistust. Jõukohane k a bioloogia- j a meditsiiniüliõpilastele.
20. HOBHUKHH, II. B. OCHOBH HHCJDOPMAUHOHHOH TeopHH H3MEPHTEJIBHBIX
YCXPOHCTB. JleHnHrpaÄ, «SHeprnn», 1968, 248 CTP.
Esimene ülevaade uutest seisukohtadest metroloogias, mille kohaselt mõõt-
mistäpsust iseloomustab entroopia muut. Huvi p a k u v a d mõõtmisvigade jao-
tusseaduste katselise uurimise tulemused j a nendest t u l e n e v a d järeldused
vigade liitumisseaduse kohta. Raamatule iseloomulik insener-tehniline lähene-
misviis E I vähenda esitatavate seisukohtade põhimõttelist tähtsust.
21. C m h p h o b H. B., flyn«H B a p K O B C K H ö H. B. Kypc T e o p i i n B e p o H T -
HOCTEFT H MATEMATHMECKOH CT3THCTHKH ÄJIfl TeXHHHeCKHX npHJIOJKeHHH.
«HayKa», MocKBa, 1 9 6 5 , 5 1 1 CTp.
Tehnikaüliõpilastele adresseeritud õpik, mis s o b i b k a füüsikutele tõenäosus-
teooria j a matemaatilise statistika süstemaatiliseks õppimiseks.
Sama r a a m a t u teine trükk ilmus 1 9 6 9 . a.
22. CCCP TocyjapcTBeHHbie CTan/iapTH. 3JIEKTPOH3MEPHTEJIBHBIE NPNOOPBI.
MocKBa, H 3 ä . CTaH^apTOB, 1968, 2 9 1 + 2 2 7 c r p .
 Kogumik sisaldab peaaegu kõiki elektrimõõtmisi reglementeerivaid standar-
deid. Puuduvad raadiotehniliste mõõtmiste standardid.
23. y K a a a r e j i b r o c y Ä a p c T B e H H b i x CTaHjapTOB. M O C K B A , H s ä . CTaH/iapTOB, 1969 r

799 CTp.
Põhiosa moodustab kõigi NSVL riiklike standardite (GOST-id J A OST-id)
süstemaatiline loetelu. Sisaldab K A standardite alfabeetilise näitaja ja numb-
ritele vastavalt järjestatud näitaja. Igal aastal ilmub selle raamatu uus,
täiendatud väljaanne.
24. y K a 3 a T e „ i b H H C T P V K I I H H , MeTOÄHMecKHx yKa3aHHH H npaBHji n o noBepKe Mep w
H3MepHTeJIbHbIX IipilOOpOB. MoCKBa, H3Ä. CT3HjI,apT0B, 1966.
Eelmisega analoogiline teatmik, mis sisaldab andmeid kõigi taatlemisjuhen-
dite kohta.
25. y o p c H H r A., T e (p (p H e p JXx. M e T O Ä b i oopaooTKH SKcnepHMeHTaJitHbix
j a H H b i x . M o c K B a , HJI, 1949, 363 CTp.
Algajale eksperimentaatorile v ä g a kasulik kitsalt praktilise suunaga raamat.
Matemaatilist ettevalmistust lugejalt ei nõua. Autorid pööravad palju tähele-
panu tabelite j a graafikute otstarbeka vormistamise reeglitele, arvutustöö
lihtsustamise võtetele jne. Üks peatükk on pühendatud periodogrammana-
lüüsile.
26. H e p T o B A. I\ M e J K Ä y H a p o a H a H c a c i e M a e/mmm H3MepeHHH. M o c K B a , «Bwc-
u i a n uiKOJia», 1967, 287 CTp.
Peale rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi kirjelduse on raamatus esitatud
süstemaatiliselt kõigi tähtsamate füüsikaliste suuruste definitsioonid.
27. III K y p H H I" N . CnpaBOHHHK n o H O B H M 3JieKTpoH3MepHTejibHWM n p H O o p a M .
M o c K B a , BoeHH3aaT, 1964, 415 CTp.
Põhjalik teatmik, sisaldab riistade lühikirjeldusi, tehnilisi andmeid, fotosid
ja jooniseid, riistade hinnakirja.
28. III K y p M H R N . CnpaBOHHHK no H O B H M paaH0H3MepHTejibHbiM n p a ö o p a M .
MocKBa, BoeHH3j,aT, 1966, 359 CTp.
Analoogiline teatmik raadiotehniliste mõõteriistade kohta.
29. 51 H o I I I H Jl. T e o p H H H n p a K T H K a o ö p a o o r K H p e 3 y j i b T a T 0 B H3MepeHHÖ, M o c K B a ,
«Mnp». 1965, 462 CTp.
Raamatu autor on tuntud ungari füüsik. Esimene peatükk sisaldab tõenäosus-
teooria omapärase esituse, teine peatükk O N pühendatud matemaatilise sta-
tistika meetoditele, kolmas peatükk sisaldab näiteid tuumafüüsika-alaste mõõt-
miste tulemuste töötlemisest. Bibliograafia 51 nimetust. (Sama raamatu teine
trükk ilmus 1968. A . )
30. N JI O x ii H c K H ii, H. A. BKOMETPHH. MOCKBA, Ü3Ä. MRY. 1970, 367 CTp.
Hea praktilise statistika käsiraamat, mida võivad kasutada k a füüsikud. Raa-
matu eriliseks väärtuseks O N näidetega varustatud üksikasjalik arvutusees-
kirjade kogu.
 REGISTER
(Märksõna järel esitatud arvud on
punktide numbrid.)
1. Üldosa
absoluutväärtuseeskiri summa piirvea
määramiseks 37.3, 37.8
aditiivne suurus 1.1
algmoment 27.8
aritmeetiline keskmine 29.5, 30.7
arvutusviga 3.5, 3.7
arvväärtus 1.2
astmeregressioon 39.7
binomiaaljaotus 28.3
Cauchy jaotus 28.6
CGS 2.4, 10.4
diskreetne juhuslik suurus 27.2
•diskreetne ühtlane jaotus 28.1
dispersioon 27.8, 27.11, 30.8
(dispersioonanalüüs 31.9, 36.2
divitiivne suurus 1.1, 1.2
efektiivne hinnang 29.6
efektiivsus 29.6
ekse 3.5, 35.1
eksponentregressioon 39.8
empiiriline jaotusfunktsioon 29.4, 34.6
empiiriline mediaan 29.5
empiiriline valem 39.1 9 mediaan 27.6
-etalon 1.2
Fisheri F-test 31.7, 36.2
funktsionaalskaala 1.8
funktsiooni piirviga 38.3
füüsikaline ja matemaatiline nurk 8.2
füüsikalised konstandid 12.3
Gaussi jaotus vt. normaaljaotus
Glivenko teoreem 29.4
haare 29.5
Hartree mõõtühikute süsteem 2.7
"häireviga 3.5, 3.7
hüsterees 4.6
intervallskaala vt; vaheskaala
inversioonide arv 32.4, 36.3
jaotis 4.2
jaotusfunktsioon 27.2
jaotusseaduse hindamine 34 2
joonpaisumistegur 15.1
juhuslik suurus 27.1
juhuslik sündmus 27.1
juhuslik vektor 27.9
juhuslik viga 3.6, 34.4
järg 29.3
järj,eskaala 1.7
järjestatistik 29.5
kaal 40.1
kaalutud keskmine 40.1 .3
kasvujärjestus 29.3
kaudne mõõtmine 1.4
kaudse mõõtmise tulemuse piirviga 38.5
keskpunkt (mõõtmistulemuste jaotusel)
34.5
keskväärtus 27.8, 27.11
kiirguse valgusekvivalent 9.6
kinnispunkt 39.5
klass*id 31.8
klassidesisene ja klassidevaheline em-
piiriline dispersioon 31.8
Kolmogorovi test 32.6
konsistentne hinnang 29.6
kordsed mõõtühikud 2.8
korrelatsioonikordaja 27.10
kovariatsioon 27.10
kronoloogiline järjestus 29.3
kvantiil 27.6
kvantiilfunktsioon 27.6
Lagrange'i polünoom 39.1
Laplace'i funktsioon 28.5
lineariseerimine 38.4
lisaviga 4.5
logaritmiline paber 39.7, 39.8
logaritmregressioon 39.8
lubatud viga 4.5
lugem 4.2
lähteviga 3.5, 3.7
matemaatilised konstandid 11.1
matemaatiline ooteväärtus vt. keskväär-
tus
mediaani vahemikhinnang 32.2, 34.8,
35 4
MkGS 2.5
MK SA 10.3
modifitseeritud Studenti test vt. Stu-
dent-Lordi test
moment 27.8
mõõt 4.1
mõõtarv 1.2
mcõtemuundur 4.1, 22.4, 22.5
mõõtepiirkond 4.2
mõõteriist 4.1
mõõtmisviga 3.2
mõõtühik 1.2
märgitest 32.2, 34.8, 35.4
naturaalsed mõõtühikute süsteemid 2.7
nihutamata ja nihutatud hinnang 29.6
nimeskaala ehk nominaalskaala 1.7
normaaljaotus 28.5, 28.7
normaaljaotushüpotees 28.8, 34.6, 34.7
normaaltingimused 4.4
normaalvõrrandid 30.10, 30.11
nähtavusfunktsioon 9.6
näit 4.2
olulisuse nivoo 29,7
ordinaalskaala vt. järjeskaala
osavõendid ja liitvõend 31.8
otsene mõõtmine 1.4
paraboolregressioon 39.6
parameetrilised ja mitteparameetrilised tõenäosus 27.1
meetodid 29.8 tõenäosusintegraal 28.5
pärand 4.3 tõenäosuspaber 34.6
pidev juhuslik suurus 27.2 tõenäosustihedus 27.4
piirtingimused 4.4 tõepäraseim hinnang 30.3
piirviga 3.3, 5.6, 5.7, 39.2 tõepärasusfunktsioon 29.2
piisav hinnang 29.6 tõepärasusvõrrandid 30.3
Poissoni jaotus 28.4, 35.6 tähendusega kümnendkohad 5.2
polaarsed piirvead 3.3 töö termiline ekvivalent 9.4
probit 34.6 töötingimused 4.4
protsentpunkt 27.6 usaldatavus 29.7
punkthinnang 29.6 vabadusastmed 31.1
põhiviga 4.5 vahemik 27.4
pöördjaotusfunktsioon 27.6 vahemikhinnang 29.7
rahvusvaheline mõõtühikute süsteem 2.6 vaheskaala 1.6
raskuskiirendus 12.4 Van der Waerdeni test 32.5, 36.4
ratsionaliseeritud mõõtühikute süstee- vaiiatsioon 4.6
mid 10.2 variatsioonrida 29.3
regressioonfunktsioon 39.1 vee omadused 12.5
regressioonpolünoom 30.11 võend 29.2
regressioonsirge 30.10, 31.5, 39.2 . . 5 , võendi tihedusfunktsioon 30.1
40.6 väljavõte vt. võend
riistaviga 3.5, 3.7, 4.5, 4.9 Wilcoxoni test 32.4, 36.4
ristkülikjaotus vt. ühtlane jaotus vähimruutude meetod 30.9 . . I I , .
ruuteeskiri summa piirvea määramiseks 39.3 . . 5, 40.6
37.2, 37.8 ohu omadused 12.5
ruutkeskmine hälve vt. standardhälve ühtlane jaotus 28.2, 35.5
seekansjaotus 34.2, 35.5 ümardamine 5.2, 5.4, 5.5
seeriatest 36.5 X-test 32.5, 36.4
Sheppardi pärand 34.3
Sl 2.6, 10.3
Simpsoni jaotus 37.7 2. Mõõtühikud ja -skaalad
Snedecori jaotus 31.7
soojuse mehaaniline ekvivalent 9.4 aaker 11.2
standardhälve 27.8, 35.7 aam 11.1
standardid 1.9 aar 8.4
standardiseeritud normaaljaotus 28.5 aasta 8.4
statistik 29.5 aatommassi ühik 8.4
Studenti jaotus 31.2 amper 10.1
Studenti suhe 31.2 ankur 11.11
Studenti test 31.3, 31.4, 34.8, 35.2 apostiib 9.6
Student-Lordi test 31.6, 34.8, 35.3 arssin 11.9
subjektiivne viga 3.5, 3.7 astronoomiline ühik 8.4
suhteline piirviga 3.4 atmosfäär 8.4
suhteline sagedus 27.1 atto . . . 2.8
suhteline sagedusfunktsioon 27.3 baar 8.3, 8.4
suhteskaala 1.6 barn 8.4
suurima tõepärasuse meetod 30.3 barrel 11.4
sõltuvad ja sõltumatud suurused 27.10 Baume skaala 8.6
süstemaatiline viga 3.6, 34.4 Beauforti skaala 8.6
taandviga 4.5 Belli skaala 8.5
taatlemine 4.3 bioo 10.4
teoreetiline viga 3.5, 3.7 Briti soojusühik 11.6
test 29.7 bushel 11.4, 11.5
tihedusfunktsioon 27.4 Celsiuse skaala 9.2, 9.3
tilgatabel 17.5 deka .. 2.8
tsentraalmoment 27.8 detsi . 2.8
tsentraalne piirteoreem 28.7 detsibell 8.5
Tšebõšovi võrratus 27.12 dool 11.9
drahm 11.3, 11.4, 11.10 mark 11.11
džaul 8.3 massi tehniline ühik 8.3
düün 8.3 matt 11.11
elektronimass 8.4, 12.3 meeter 8.1
elektronvolt 8.4 mega . 2.8
e r g 8.3 meremiil 11.7
faatom 11.7 miil 11.2, 11.7
Fahrenheiti skaala 11.6 mikro . 2.8
femto . . . 2.8 mikron 8.4
foon 8.5 miili 2.8
fott 9.6 millimeeter elavhõbedasammast 8.4
franklin 10.4 millimeeter veesammast 8.4
furlong 11.2 minim 11.4
gal 8.3 minut 8.4
gallon 11.4, 11.5 Mohsi skaala 8.6
gamma 8.4 nael 11.3, 11.9, 11.10
gauss 10.4 nano . 2.8
giga 2.8 neeper 8.6
gilbert 10.4 nitt 9.6
gill 11.4, 11.5 njuuton 8.3
graan 11.3, 11.10 oktaav 8.5
gramm 8.1 ongström 8.4
hapnikühik 8.4 oom 10.1
hektar 8.4 pang 11.9
hekto . . . 2.8 parsek 8.4
herts 8.3 paskaal 8.3
hobujõud 8.4, 11.6 paundal 11.6
hogshead 11.5 peck 11.4, 11.5
jalg 11.2, 11.9 penikoorem 11.11
jard 11.2 pennyweight 11.3
jõukilogramm 8.1, 8.3 perkovits 11.9
jõunael 11.6 pica 11.8
kaabeltau 11.7 pieso 8.4
kalor 9.1 piko 2.8
kandela 9.1 pint 11.4, 11.5
kapamaa 11.11 puaas 8.3
karaat 8.4 punkt 11.8
karnits 11.9 puud 11.9
kelvin 9.1, 9.2 quart 11.4, 11.5
Kelvini skaala 9.2 raad 9.7
k i l o . . . 2.8 raadiumi milligramm-ekvivalent 9.7
kilogramm 8.1 radfott 9.6
kilomool 8.4 radiaan 8.2
kilopond 8.3 radluks 9.6
kilovatt-tund 8.4 RankineM skaala 11.6
kortel 11.11 registertonn 11.7
kvadraat 11.8 rem 9.7
külimit 11.11 rod 11.2
kürii 9.7 rood 11.2
küünal 9.6 röntgen 9.7
küünar 11.11 sekund 8.1
lambert 9.6. s e n t i . . . 2.8
leisikas l l . i l sentimeeter 10.4
liin 11.2, 11.9 setverik 11.9
liiter 8 4 setvert 11.9
lood 11.9 skruupel 11.10
luks 9.6 solotnik 11.9
luumen 9.6 sten 8.4
maksvell 10.4 steradiaan 8.2
 stilb 9.6 indikaator 15.16, 15.20, 15.21
stoks 8.3 induktiivsussalv 24.4
sõlm 11.3 induktiivsussild vt. vahelduvvoolu
säilitus 11.11 mõõtesild
süld 11.9 instrumentaalmikroskoop vt. kruvik-
tera . 2.8 mikroskoop
tessatin 11.9 interferomeetcr 15,28
'toll 11.2, 11.9 Johanssoni plaat vt. otsmõõt
tonn 8.4, 11.3 joonlaud vt. mõõtjoonlaud
toop 11.9, 11.11 kaal 18.1, 18.4, 18.5, 18.11
torr 8.4 kaaluviht vt. viht
tsent 8.5 kaliibrid 15.29
tsentner 11.3 kaliibritud juhtmed 23.16
tsiitsero 11.8 katetomeeter 15.14
tund 8.4 keerdkaal vt. torsioonkaal
tünder 11.9. 11.11 kell 16.1 .11
tündrimaa 11.11 kellindikaator vt. indikaator
unts 11.3, 11.4, 11.10 kiirusemõõtur vt. spidomeeter
vakamaa 11.11 kolbmanomeeter 19.5
vakk 11.11 komparaator 15.13
valgusaasta 8.4 kontakttermomeeter 20.6
valguse kiirus 8.4, 12.3 kronomeeter 16.2
vatt 8.3 kronoskoop 16.10
verssok 11.9 kruvik 15.15, 15.16
verst 11.9 kruvikaliiber vt. kruvik
volt 10.1 kruvikmikroskoop 15.18
örsted 10.4 kvartskell vt. sagedusmõõtur
ööpäev 8.4 kõrgsagedusgeneraator vt. signaal-
X 8.4 generaator
kõrgusnihik 15.12
3. Mõõtevahendid käekell 16.8
käsikaal 18.1
ajasignaalid 16.2 külgmikud 15.25
alalisvoolu mõõtepotentsiomeeter 25.3 lampvoltmeeter vt. elektronvoltmeeter
alalisvoolu mõõtesild 25.1 lauakaal 18.5
ampermeeter (vt. ka elektrimõõteriis- lauakell 16.4
tad) 23.14 liigendmõõtjoonlaud 15.4
analüütiline kaal 18.1, 18.2, 18.4, 18.11 liivakell 16.11
anemomeeter 16.14, .16.15 lingtermomeeter 20.11
areomeeter 17.6 Ioendur-sagedusmõõtur 26.9
arvutuslükati 15.3 luksmeeter 21.2
barograaf 19.8 madalsagedusgeneraator 26.6
baromeeter 19.6, 19,7 mahtuvussalv 24.5
bürett 17.2, 17.3 mahtuvussild vt. vahelduvvoolu mõõ-
densimeeter 17.6 tesild
dünamomeeter 19.1 maksimumtermomeeter 20.8, 20.13
eksaminaator 14.7 malekell 16.5
elektriarvesti 23.18 mall vt. geodeetiline mall
elektrikellavõrgu juhtkell 16.3 manomeeter 19.3 5
elektrimõõteriistad 22.1 .. . 22, 23.1 18 manomeetriline termomeeter 20.17
elektronostsillograaf 26.5 meditsiiniline termomeeter 20.8
elektronvoltmeeter 26.4 meger vt. oommeeter
gaasiarvesti 17.10, 17.11, 17.12 mensuur 17.2, 17.3
geodeetiline mall 14.3 miinimumtermomeeter 20.12
goniomeeter 14.8 mikaator 15.23
helisagedusgeneraator vt. madalsage- mikrobürett 17.2, 17.3
dusgeneraator mikromeeter vt. kruvik
heterodüün-sagedusmõõtur 26.8 mikropipett 17.2, 17.3
hügromeeter 20.23 mikroskaala 15.10
 minikaator 15.22 spidomeeter 16.13
mullatermomeeter 20.14 stopper vt. stoppkell
mõõtemasin 15.27 stoppkell 16.9
mõõtemikrofon 19.9 supler vt. nihik
mõõtemikroskoop vt. kruvikmikroskoop sügavusnihik 15.12
mõõtepead 15..20 .22 takistuskast vt. takistussalv
mootepotentsiomeeter 25.3 takistusmagasin vt. takistussalv
mõõtesild 25.1, 25.2 takistuspool vt. mõõttakisti
moõtjoonlaud 15.2, 15.4 takistussalv 24.3
mõõtkolb 17.2, 17.3 takistussild yt. alalisvoolu mõõtesild
moõtlamp 21.1 takistustermomeeter 20.18
mõõtlint 15.6 8 taskukell 16.7
mõõtluup 15.9 tehniline kaal 18.1, 18,4
mõõtsilinder 17.2 4 teodoliit 14.9
mõõttakisti 24.2 termograaf 20.16, 20.17
nihik 15.11 termomeeter 20.1 .22
nihkkaliiber vt. nihik termopaar 20.19
nivelliir 14.10 torsioonkaal 19.2
nivellimislatt 15.5 transistorvoltmeeter vt. elektronvolt-
normaalelement 24.1 meeter
nurgamõõt 14.2 vaakummeeter 19.4
nurgamõõtur 14.4, 14.5 vahelduvvoolu mõõtesild 25.2
nurgik 14.1 varbsirkel vt. nihik
objektmikrcmeeter vt. mikroskaala vedelikuarvesti 17.7 .. 9
okulaarkruvik 15.17 vedrukaal vt. dünamomeeter
okulaarmikromeeter vt. okulaarkruvik veterinaartermomeeter 20.8
oommeeter (vt. ka elektrimõõteriistad) vihid 18.6. 10
23.17 vihrnamõõtur 17.4
optimeeter 15.26 vinkel vt. nurgik
ostsillograaf vt. elektronostsillograaf viskosimeeter 19.10
otsmõõt 15.24 voltmeeter (vt. ka elektrimõõteriistad)
piikkusplaat vt. otsmõõt 23.15
pingejagur 25.4 voolumõõtja vt. elektriarvesti
pipett 17.2, 17.3 Westoni element vt. normaalelement
polarimeeter 21.3 Wheatstone'i sild vt. mõõtesild
potentsiomeeter vt. mootepotentsio- äratuskell 16.6
meeter
probiirkaal vt. proovikaal 4. Standardid
proovikaal 18.1
psühromeeter 20.9, 20.22 GOST...
põlvtermomeeter 20.15 112-51 20.15
püromeeter 20.20 162-64 15.12
püstnihik vt. kõrgusnihik 164-64 15.12
raadiosageduslik signaalgeneraator 26.7 166-63 15.11
ratsur 18.9, 18.10 215-57 2Õ.3
refraktomeeter 21.4 302-68 20.8
registreerivad elektrimõõteriistad (vt. 359-54 18.1
ka elektrimõõteriistad) 23.13 381-69 20.11
reismass vt. kõrgusnihik 427-56 15.2
rotameeter 17.13 577-68 15.20
sademetemõõtur 17.4 630-69 20.13
sagedusmõõtur 26.8, 26.9 918-66 16.7
sahharimeeter 21.3 1290-41 17.6
seinakell 16.3, 16.4 1578-65 16.13
sekundomeeter vt. stoppkell 1609-67 23.16
sfäromeeter 15.19 1770-64 17.2, 17.3
signaalgeneraator 26.7 1845-59 22.1 .. .22, 23.1
siinuslaud 14.6 1954-64 24.1
spektromeeter 14.8 2045-43 20.4
2405-63 19.3 8711-60 23.14, 23.15
2823-59 20.5 8916-58 16.2
2875-62 14.2 9038-59 15.24
2888-68 20.8 9177-59 20.7
2900-45 17.6 9245-68 25.3
3044-61 20.19 9249-59 4.4
3145-67 16.6 9409-60 19.1
3309-65 16.4 9486-69 25.2
3749-65 14.1 9696-61 15.21
4046-61 14.6 9763-67 26.1 .. 10
4119-66 15.25 9781-67 26.4
4381-68 15.16 9810-69 26.5
4497-52 20.10 9871-61 20.6
4863-55 19.6 9999-62 23.13
5072-67 16.9, 16.10 10021-62 14.8
5161-57 15.3 10501-63 26.6
5364-57 17.12 10528-69 14.10
5378-66 14.4 10529-63 14.9
5405-64 15.26 10576-63 16.11
601£-66 17.7 10622-63 26.7
6079-69 20.14 10733-66 16.8
6080-51 20.9 10770-64 24.4
6082-69 20.21 10771-64 21.1
6084-51 20.9 10815-64 15.7
6085-51 20.12 10875-64 15.27
6353-52 20.22 11093-64 9.6
6359-63 19.8 11158-65 15.5
6376-52 16.14 11179-65 14.5
6400-69 19.4 11194-65 15.19
6416-62 20.16 11282-65 25.4
6463-53 17.10 11900-66 15.8
6466-53 19.7, 20.21 12377-66 18.9
6507-60 15.15 12671-67 17.9
6570-60 23.18 12936-67 16.13
6651-59 20.18 13008-67 15.27
6746-65 24.5 13012-67 14.7
6800-68 17.4 13045-67 17.13
6864-69 24.2 13305-67 26.9
6979-67 16.5 13306-67 26.8
7003-64 24.3 13363-67 21.3
7165-66 25.1 13368-67 19.10
7193-54 16.15 13494-68 14.3
7253-54 15.4 13581-68 15.24
7328-65 18.8 13645-68 16,12
7412-68 16.3 13646-68 20.2
7502-69 15.6 13718-68 19.2
7513-55 15.10 13761-68 19.9
7865-56 15.17 13837-68 19.1
23.17 13882-68 18,5
8038-60
14004-68 18.5
8074-56 15.18
14167-69 17.8
8290-57 15.28 14711-69 15.22
8291-57 19.5 14712-69 15.23
8309-57 15.9 14841-69 21.2
8335-67 20.20 15055-69 20.9
8624-64 20.17 OST 40115 20.23
8700-65 17.11
 SISUKORD

Eessõna
I peatükk. Sissejuhatus
1. Mõõtmine
1.1. Füüsikaliste suuruste võrdlemine — 5. 1.2. Divitiivse suuruse mõõtmine — 6.
1.3. Kuidas kaalutakse heeringat — 6. 1.4. Otsene ja kaudne mõõtmine — 7. 1.5. Mõõt-
mise üldine käsitus — 7. 1.6. Suhteskaala ja vaheskaala — 8. 1.7. Järjeskaala ja nime-
skaala — 8. 1.8. Funktsionaalskaalad — 9. 1.9. Metroloogiline seadusandlus — 10.
2. Mõõtühikud
2.1. Mõõtühikute ajaloost — 10. 2.2. Mõõtühikute süsteem — 11. 2.3. Mõõtühikute
süsteemi koostamine — M. 2.4. CGS — 12. 2.5. MkGS — 13. 2.6. Sl — 13. 2.7. Natu-
raalsed mõõtühikute süsteemid — 14. 2.8. Kordsed mõõtühikud — 16. 2.9. Meetriliste
teisenduste tehnika — 16. 2.10. Mõõtühikute süsteemi kasutamine — 17.
3. Mõõtmisvead
3.1. Täpsus — 17. 3.2. Mõõtmisviga — 18 3.3. Piirviga — 18. 3.4. Suhteline piirviga
— 19. 3.5. Mõõtmisvea põhjused — 20. 3.6. Mõõtmisvigade iselooni — 20. 3.7. Mõõt-
misvea kontroll — 21.
4. Mõõtevahendid
4.1. Mõõtevahendite liigid — 22. 4.2. Mõõteriista osad, näit ja mõõtepiirkond — 24.
4.3. Taatlemine — 24. 4.4. Mõõtevahendi kasutamistingimused — 26. 4.5. Mõõtevahendi
viga — 27. 4.6. Hüsterees ja variatsioon — 28. 4.7. Mõõtevahendiga tutvumine — 29.
4.8. Mõõtevahendi korrasoleku tunnused — 30. 4.9. Mõõtevahendi vea hindamise
reeglid — 30.
5. Mõõtmistulemuste töötlemine
5.1. Vahetud tulemused ja lõpptulemus — 31. 5.2. Mõõtarvu esitamine — 31. 5.3. Otsese
mõõtmise täielik tulemus — 32. 5.4. Mõõtmistulemuse esitamise vorm — 32. 5.5. Rat-
sionaalne arvutamine — 33. 5.6. Kaudse mõõtmise piirvea valem — 34. 5.7. Kaudse
mõõtmise piirvea arvutamine — 35. 5.8. Graafiku koostamine — 37.
6. Mõõtmise planeerimine
6.1. Ülesande seade — 38. 6.2. Esimene näide: vedeliku tiheduse mõõtmine U-tcru
ja katetomeetri abil — 38. 6.3. Teine näide: kaaluvihtide valimine — 39. 6.4. Kolmas
näide: kaaluvihtide valimine — 39. 6.5. Neljas näide: taksituse mõõtmine Wheat-
stone'i sillaga — 40. 6.6. Viies näide: takistuse mõõtmine voitmeetri ja ampermeetri
abil — 40.
7. Mõõtmisprotokolli näidis

II p e a t ü k k . Mõõtühikud
8. Mehaanika- ja akustikamõõtühikud
8.1. Põhiühikud — 44. 8.2. Nurgaühikud — 44. 8.3. Sl, CGS ja MkGS tuletatud ühi-
kud — 45. 8.4. Mitmesuguseid ühikuid — 49. 8.5. Logaritmilised skaalad — 51.
8.6. Mitmesugused funktsionaal- ja järjeskaalad — 52.

9. Soojus- ja kiirgusmõõtühikud
9.1. Põhiühikud — 53. 9.2. Termodünaamiline temperatuuriskaala — 53. 9.3. Rahvus-
vaheline praktiline temperatuuriskaala — 54. 9.4. Tuletatud soojusmõõtühikud — 55.
9.5. Energeetilised kiirgusmõõtühikud — 58. 9.6. Fotomeetrilised ühikud — 59.
9.7. Radioloogilised mõõtühikud — 62.

10. Elektrimõõtühikud
10.1. Amper, volt ja oom — 63. 10.2. Elektrimõõtühikute süsteemi koostamisest — 64.
10.3. Sl ja MkSA elektrimõõtühikud — t-:5. 10.4. CGSE, CGSM ja CGS elektrimõõt-
ühikud — 69. 10.5. Elektriõpetuse võrrandid — 72.

11. Vanad mõõtühikud

11.1. Inglise ja USA mõõtühikutest — 77. 11.2. USA ja inglise pikkusühikud ja
pindalaühikud — 78. 11.3. USA ja inglise massiühikud — 78. 11.4. USA mumalaühi-
kud — 79. 11.5 Inglise ruumalaühikud — 80. 11.6. USA ja inglise mehaanika- ja soo-
jusmõõtühikud — 80. 11.7. Meremõõtühikud — 81. 11.8. Trükitehnilised mõõtühikud —
81. 11.9. Vanad vene mõõtühikud — 81. 11.10. Apteegimõõtühikud — 82. 11.11. Eestis
kasutatud vanad mõõtühikud — 82.
12. Konstandid
12.1. Matemaatilised konstandid — 83. 12.2. Füüsikaliste konstantide täosus — 84.
12.3. Füüsikalised konstandid — 85. 12.4. Raskuskiirendus — 87. 12.5. Vee ja õhu oma-
dused — 88.

III p e a t ü k k . Mõõtevahendid
13. Sissejuhatavad märkused
14. Nurgamõõtevahendid ja nivelliirid
15. Pikkusemõõtevahendid
16. A j a j a kiiruse mõõtevahendid .
17. Mootanumad, areomeetrid ja kuluarvestid
18. Kaalud ja vihid . .
19. Dünamomeetrid, manomeetrid, baromeetrid, mõõtemikrofonid ja vis-
kosimeetrid
20. Termomeetrid, püromeetrid ja hügromeetrid .
21. Mõõtlambid, luksmeetrid, polarimeetrid ja refraktomeetrid
22. Elektrimõõteriistade liigitus ja markeering
23. Elektrimõõteriistade täpsus
24. Elektrilised mõõdud
25. Mõõtesillad ja -potentsiomeetrid
26. Raadiotehnilised mõõteriistad

IV p e a t ü k k . Matemaatiline statistika
27. Tõenäosusteooria algmõisted
27.1.Juhuslik sündmus ja juhuslik suurus — 141. 27.2. Jaotusfunktsioon — 141.
27.3. Suhteline sagedusfunktsioon — 142. 27.4. Tihedusfunktsioon — 142. 27.5. Tihedus-
funktsiooni või suhtelise sagedusfunktsiooni ja jaotusfunktsiooni omadused — 143.
27.6. Kvantiilid — 144. 27.7. Vahemiku moodustamine vahemikku sattumise tõenäo-
suse järgi — 141. 27.8. Momendid — 145. 27.9. Juhuslik vektor — 146. 27.10. Juhus-
like suuruste sõltuvus — 146. 27.11. Keskväärtuse ja dispersiooni omadused — 147.
27. 12.. Tšebõsovi võrratus — 148.
28. Jaotusseadused
28.1. Diskreetne ühtlane jaotus — 1-18. 28.2. Pidev ühtlane jaotus — 148. 28.3. Bino-
miaaljaotus — 149. 28.4. Poissoni jaotus — 149. 28.5. Normaaljaotus — 150. 28.6. Cauchy
jaotus — 151. 28.7. Tsentraalne piirteoreem — lo2. 28.8. Normaaljaotushüpotees metro-
loogias — lo2.
29. Matemaatilise statistika algmõisted
29.1. Matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria vahekord — 153. 29.2. Üldkogum ja
võend — 153. 29.3. Võendi järjestamine — 154. 29.4. Empiiriline jaotusfunktsioon ja
Glivenko teoreem — 154. 29.5. Statistikud — 155. 29.6. Punkthinnangud — 155.
29.7. Vahemikhinnangud — 156. 29.8. Parameetrilised ja mitteparameetrilised mee-
todid — 157.
30. Punkthinnangud
30.1. Võendi tõenäosusteoreetiline kirjeldamine — 158 . 30.2. Tõepärasusfunktsioon —
158. 30.3. Suurima tõepärasuse meetod — 159. 30.4. Tõepäraseimate hinnangute omadu-
sed — 160, 30.5. Ühtlase jaotuse parameetrite tõepärasemad hinnangud — 160.
30.6. Normaaljaotuse parameetrite tõepäraseimad hinnangud — 161. 30.7. Aritmeeti-
lise keskmise omadused — 162. 30.8. Dispersiooni hinnangu omadused — 162.
30.9. Vähimruutude meetod — 163. 30.10. Lineaarne regressioonülesanne — 164.
30.11. Polünoomregressioonülesanne — 165.
31. Testid ja vahemikhinnangud normaaljaotuse korral
31.1. Vabadusastmed — 166. 31.2. Studenti suhe — 167. 31.3. Studenti test — 168.
31.4. Keskväärtuse vahemikhinnang — 168. 31.5. Regressioonsirge konstantide vahe-
mikhinnangud — 16®. 31.6. Student-Lordi test — 169. 3H.7. Fisheri F-test — 169.
31.8. Võen-dite hulga statistikud — 170. 31.9. Ühefaktoriline dispersioonanalüüs — 171.
32. Mitteparameetrilised testid ja vahemikhinnangud
32.1. Mediaani ja võendi komponentide järjestus — 172. 32.2. Mediaani hinnang — 173.
32.3. Kahe võendi ühine järjestus — 174. 32.4. Wilcoxoni test — 174. 32.5. Van der
Waerdeni X-test — 174. 312.6. Jaotusfunktsiooni vahemikhinnang — 175.
33. Ülesanded
 V p e a t ü k k. Katseandmete statistiline töötlemine
34. Statistilise meetodi valimine 17S
34.1. Katse tõenäosusteiyreetilinc mudel 178. 34.2. Jaotusseaduse eelhinnang — 179.
34.3. Ümardamisest tingitud diskreetsus — 179. 34.4. Mõõtmisvea juhuslik ja süste-
maatiline komponent — 180. 34.5. Mõõtmistulemuse jaotuse keskpunkt — 180.
34.6. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafiline uurimine — 180. 34.7. Normaalsushüpo-
teesi kontrollimine — 183. 34.8. Keskpunkti hindamise testide võrdlus — 184.
35. Mõõtmistulemuste keskpunkti hindamine 186
35.1. Eksete tsensuur — 186. 35.2. Studenti test — 187. 35.3. Student-Lordi test — 188.
35.4. Märgitest — 189. 35.5. Ligikaudu ühtlase jaotuse ja seekansjaotuse keskpunkt —
190. 35.6. Poissoni jaotuse keskväärtus — 191. 35.7. Standardhälbe punkthinnang — 192.
36. Süstemaatilise vea katseline uurimine 194
36.1. Süstemaatilise vea uurimise iseärasused — 194. 36.2. Dispersioonanalüüs — 195.
36.3. Wilcoxoni test — 199. 36.4. Van der Waerdeni X-test— 201. 36.5. Muutuva süs-
temaatilise vea uurimine — 203.
37. Mõõtmistulemuste summa vea hindamine 205
37.1. Ülesande seade — 205. 37.2. Ruuteeskiri — 205. 37.3. Absoluutväärtuseeskiri — 206.
37.4. Normaaljaotus — 207. 37.5. Cauchy jaotus — 207. 37.6. Ebasoodsaim jaotus — 207.
37.7. Ühtlane jaotus — 208. 37.8. Kokkuvõte — 209.
38. Mõõtmistulemuse piirvea hindamine 210
38.1. Oldmärkused — 210. 38.2. Otsese mõõtmise tulemuse piirviga — 210. 38.3. ü h e
muutuja funktsiooni väärtuse vahemikhinnang — 211. 38.4. Funktsiooni lineariseeri-
mine — 213. 38.5. Kaudselt mõõdetava suuruse vahemikhinnang — 213 38.6. Näide
— 215.
39. Empiiriliste valemite koostamine 216
39.1. Sissejuhatus — 216. 39.2. Lineaarne regressioon: graafiline meetod — 218.
39.3. Lineaarne regressioon: vähimruutude meetod — 218. 39.4. Näide — 219. 39.5. Kin-
nisnunktiga regressioonsirge — 220. 39.6. Paraboolregressioon — 221. 39.7. Astmereg-
resšioon — 221. 39.8. Logaritm- ja eksponentregressioon — 222. 39.9. Empiirilise valemi
parandamine — 223.
40. Mittevõrdtäpsete andmete töötlemine 224
40.1. Kaalutud keskmine — 204. 40.2. Aritmeetilise keskmise arvutamine osakeskmiste
järgi — 225. 4U.3. Mittevõrdtäpsete andmete keskmine — 226. 40.4. Esimene näide — 2?7.
40.5. Teine näide — 227. 40.6. Repressioonsirge hindamine mittevõrdtäpsete andmete
järgi — 227.

Täiendav kirjandus 229

Register 232
i. Üldosa — 232. 2. Mõõtühikud ja -skaalad — 233. 3. Mõõtevahendid — 235. 4. Stan-
dardid — 236.

XaHHec T a M M e T. nPAKTHKYM no <DH3MKE. METPOJIOrHJI. Ha SCTOHCKOM H 3 b i K e .

XyaoÄecTBeHHoe odjopMjieHHe T. A p y . H3,ziaTeJibCTBo «Bajiryc». TajuiHH, napHycKoe moece, 10.
Toimetaja E. Randma. Kunstiline toimetaja A. Säde. Tehniline toimetaja E. Ainla. Korrek-
torid H. Kull ja Ü. Karu. Laduda antud 112. XI 1970. Trükkida antud 22. VI 1071. Kohila
l

Paberivabriku trükipaber nr. 2, 60X90/16. Trükipoognaid 15. Arvestuspoognaid 15.57. Trüki-

arv 5000. MB-05363. Tellimuse nr. 6864. Hans Heidemanni nim. Trükikoda, Tartu, Üli-
kooli 17/19. I. Hind 68 kop.