KIRJALIKU KÕNE UURIMINE JA HINDAMINE

Maris Juhkam

Sissejuhatus
Lapse üks olulisematest ülesannetest koolis on kirjaliku kõne (inglise keeles literacy skills)
omandamine ehk lugema ja kirjutama õppimine. Koolis (ja teatud määral juba enne kooli)
toimub suur osa teadmiste omandamisest tekstide lugemise kaudu, lugemisoskus on vajalik
igas ainetunnis (loodusõpetus, matemaatika, muusika jne). Kirjutamise tähtsaim funktsioon on
mõtete/teabe edasiandmine kirjalikul kujul. Ka enese kirjalik väljendamisoskus (kirjutamine,
sh õigesti kirjutamine) on igas ainetunnis vajalik. Seega lugemise ja kirjutamise oskusest
sõltub paljuski edasine edu koolis (akadeemilise hariduse omandamine) ja toimetulek elus (ka
igapäevaelus toimub ju suur osa teabe hankimisest ja edastamisest kirjalikult, st lugedes ja
kirjutades).

Keelespetsiifikaga arvestamine. Lugema ja kirjutama õppimisel ja õpetamisel tuleb teada ja

arvestada ka keelespetsiifikat. Keelespetsiifika tundmine aitab mõista lugemise ja kirjutamise
omandamise seaduspärasusi ning seeläbi paremini õpetamise protsessi kavandada. Samuti
aitab keelespetsiifika tundmine paremini teadvustada nüansse, mis on keele omandamisel
keerulised, sh seda, mis raskendavad kirjaliku kõne omandamist (lugema ja kirjutama
õppimist).
Eesti keel on foneetiline ehk reeglipärase kirjasüsteemiga keel - jälgib valdavalt printsiipi
üks häälik = üks täht (st valdavalt hääldatakse nii nagu kirjutatakse ja vastupidi).

Kirjanduses kasutatakse veel: transparentne ortograafia, läbipaistev ortograafia. Vastupidine on

nt inglise keel, kus hääldus ja kirjapilt valdavalt kokku ei lange, seega on inglise keel
ebareeglipärase kirjasüsteemiga, mittetransparentse ortograafiaga keel.

Siiski on ka eesti keeles lugema- ja kirjutama õppimisel aspekte, mida peab arvestama ning
mis lugema ja kirjutama õppimist raskendavad.
 Kirjutatud kujul pole võimalik vahet teha pikal ja ülipikal täis- ja suluta kaashäälikul:
kooli (kõrval) või (läks) kooli; kallas (paistab) või kallas (vett). Sulghäälikute
kirjapildile toetudes on kolme väldet võimalik eristada: tigu - tiku - tikku. Häälduse ja
kirjapildi vahel on erinevused ka diftongides ja konsonantühendites: ehitas sauna (u –
lühike) või läks sauna (u – ülipikk); nägi hunti (t – ülipikk); nägi paati (a ja t
ülipikad).
 Eesti keeles ei märgita palatalisatsiooni nt palk (puulaud) või palk (töötasu).
 Eesti keeles ei kasutada kirjapildis rõhumärke - valdavalt on eestikeelsetel sõnadel
rõhk esimesel silbil, kuid võõrsõnade puhul võib rõhk olla ka järgsilbil (selle
mitteteadmine valmistab lugemisel ja sõnatähenduse mõistmisel raskusi).
 Raskendavaks faktoriks on eesti keele morfoloogiline keerukus - sõnadel on mitmeid
eri tüvevariante (nuga-noaga; juua-joovad), sõnavormid muutuvad sageli väga pikaks
ning on seetõttu raskesti kokkuloetavad ning mõistmiseks keerulised
(kannatamatutelegi).
 ÜLDPÕHIMÕTTED

Kirjaliku kõne oskuste uurimisel-hindamisel tuleb:

 arvestada üldiste põhimõtetega uurimisprotsessi ülesehitamisel, st alustada uurimist
eeldatavast oskusest – vajadusel liikuda madalama taseme oskuste uurimise suunas;
 teada, milliseid kirjaliku kõne oskusi teatud vanuses lapsel oleks vaja uurida;
 osata valida sobivat uurimismaterjali (vastavalt lapse vanusele);
 olla valmis kasutama erinevaid abistamise võtteid (raskusastme reguleerimine,
materjali valik)
 jälgida, et uurimisprotsessi läbiviimine oleks piisavalt mänguline (eriti nooremate
laste puhul) ning vajadusel last motiveerida.

Korda baasteadmisi: Lisalugemiseks:

https://drive.google.com/file/d/1niN_zV9Mess3NTE3hOatK45tq3L5rkO3/view?usp=sharing

Kirjaliku kõne oskuste hindamine. Mida uurida ja hinnata?

Lugemine ja kirjutamine on keerulised vaimsed toimingud, mis toetuvad lugeja ja kirjutaja
suulisele kõnele, sõltuvad tema intellektist, motoorikast, kuulmisest ja nägemisest, optilis-
ruumilisest tajust, tähelepanust ja töövõimest. Lugemise ja kirjutamise omandamiseks on
vajalikud mitmed eeldused ehk eeloskused, mille arendamine peab algama juba varases
lapseeas. Teadlikumalt on laps valmis lugemise ja kirjutamise õppimisega tegelema enamasti
5-6 aastaselt (mõni varem, mõni hiljem). Eelkoolieas, st lasteaias kujundatakse lugemiseks ja
kirjutamiseks vajalikke esmaseid oskuseid, st eesmärgiks ei ole ladusalt lugema ja õigesti
kirjutama õppida, vaid anda baas selleks, et laps koolis edukalt kirjaliku kõne omandamisega
jätkata saaks (kujundada lugemis- ja kirjutamisvalmidus). Koolis lugemis- ja kirjutamisoskuse
kujunemine jätkub.

Sõltuvalt lapse vanusest on vajalik uurida ja hinnata:

 kirjaliku kõne eeldusi ehk eeloskusi – 5-6 (7) aastased lapsed;

Hindamiseks ja uurimiseks leiad materjale SIIT:
https://docs.google.com/document/d/1GnLOmeh5SMYLCwVMdErpA2henDtCnyrB/edit

 lugemiseks ja kirjutamiseks vajalikke esmaseid oskuseid* - 6-7-aastased lapsed;

*Esmased oskused: häälikute eristamine, häälikute arvu ja järjekorra määramine, teistest pikema
hääliku leidmise oskus sõnas. Need nimetatud esmased oskused on vajalikud häälik- ja foneemanalüüsi
oskuse kujunemiseks. Häälik- ja foneemanalüüs omakorda on lugemise ja kirjutamise alused.
Häälik- ja foneemanalüüsioskuste uurimise ja hindamise kohta leiad materjale SIIT:
https://docs.google.com/document/d/160SHNslMCmPlJMhhUE-paav5mmFGnFNs/edit
  lugemisoskust – kooliealised lapsed;
Enne kooli, lasteaias, arendatakse ja hinnatakse lugemise eeloskusi ja esmaseid oskusi. Koolis jätkub
lugema õppimine. Lugemisoskuse kujunemise hindamine koolis on väga oluline – see võimaldab varakult
märgata lapsi, kes vajavad lugemisoskuse kujunemisel täiendavat tuge. Kui vajalikku abi lastele õigeaegselt
ei pakuta, tekivad raskused kõigis õppeainetes, sest lugemist on vaja iga aine õppimisel.

Lugemisoskuse uurimisel on oluline jälgida ja hinnata: (pane siia juurde lingid, kust baasteadmised tulevad)
 lugemisviisi (sh juhtiv lugemisviis);
 lugemise tempo ja sellega seoses ladusus;
 ilmekust (see on võimalik alles ladusal lugemisel);
 lugemisvigu;
 enesekontrolli lugemisel
 loetu mõistmist;
Hindamiseks ja uurimiseks leiad materjale SIIT:
https://docs.google.com/document/d/1gJkyPH33oK8gdXVSdVTxRunj8rUdCUnC/edit

 kirjutamisoskust – kooliealised lapsed;

Kirjutamisoskuse uurimisel on oluline jälgida ja hinnata:
 kirjatehnikat; vt K. Karlep, A. Kontor “Aabitsa ja töövihikute kasutamise üldised põhimõtted.
Õpetajaraamat”, lk 54-61.

 ärakirja oskust;
vt SIIT: https://docs.google.com/document/d/1NZzoZniZFns3P5tgLwz3KBgcf967xUPg/edit

 õigekirjavigu (sh selgitada välja vigade põhjused – häälik- ja/või foneemanalüüsioskuse puudulikkusest
tingitud vead, reeglivead jms);
 enesekontrolli kirjutamisel;
vt SIIT: https://docs.google.com/document/d/1XPJvF4YnlJb498AtDZiafS2beHOaWoGr/edit

 kirjalikku tekstiloomet.

Kuidas uurida?
Võimalused:
- õpilase tehtud kirjatööde analüüs (ülesanded töövihikus, vihikus) – pöörata tähelepanu
kirjavigadele, käekirjale, töö puhtusele, vanemates klassides saab infot ka kirjalike
tekstide koostamise kohta – sidusus, terviklikkus.
- vaadelda õpilast tunnis (last õppetegevustes lasteaias) – klassis lugemine, sh järje
hoidmine, loetu põhjal küsimustele vastamine jms. Annab infot, kuidas õpilane
klassitingimustes keskendub ja suudab korraldusi jälgida ja täita, küsimustele vastata.
Samuti saab infot juba ka lugemistehnika ja loetu mõistmise kohta.
- spetsiaalsed uurimiseks koostatud ülesanded.
 Millises vanuses, mida ja kuidas hinnata.
Lapse Kirjaliku kõne oskuste eeldatav (eakohane) tase
vanus
5-aastane 5-aastane laps:
- tunneb iseseisvalt ära hääliku häälikute reas ja sõnades (nt Tõsta käsi, kui
kuuled S; va häälikuühendites);
- tunneb mõningaid tähti, kirjutab üksikuid sõnu trükitähtedega (nt oma nime);
- teeb matkimise ja näidise alusel kirjaeelharjutusi (vertikaalsed ja
horisontaalsed jooned; täheelemendid: paunad, kaared, sakid jms);
- kuulab ettelugemist, olles seejuures aktiivne (osutab piltidele, küsib, parandab
ettelugejat tuttava teksti puhul).
- õpib täiskasvanu eeskujul häälima 1-2 silbilisi sulghäälikuteta ja
häälikühenditeta sõnu (oluline häälimise sujuvuse jälgimine ja arendamine), st
hakkab kujunema esmane häälimismehhanism. Otseslt uurima ja hindama veel
ei pea!
Mida ja kuidas uurida?
Kogu uurmisprotsess tuleb üles esitada mänguliselt, laps peab olema motiveeritud
(annab endast maksimumi).
 Kvalitatiivne foneemikuuline.
-Hääliku eristamine häälikute reas.
1) Tõsta käsi, kui kuuled S! – N,S,M,S,R,N jne.
Raskust tõstab, kui häälikud on kõlalt sarnased (M,N,L; K,P,T) ning kui häälikute
nimetamise ajal on uurija suu kaetud (laps ei saa nö “huultelt lugeda”).
Abistamine: uurija rõhutab häälikute reas otsitavat häälikut.
Mängulisus: nt Tõsta USS (mänguloom), kui kuuled ussi häält –S (vms).
-Hääliku eristamine sõnas (va häälikuühendis).
1) Tõsta käsi kui kuuled sõnas S häälikut! – KASS, MUNA, SIIL jne.
2) Piltide rühmitamine: Vaata pilte! Nimeta, mis on pildil. Kui sõnas on S häälik,
anna pilt ussile (nt mängu-uss laual). – KASS, SIIL, MUNA, MOOS jne.
Raskusastet muudab: otsitava hääliku asukohta ja pikkus sõnas. Kergem on, kui
otsitav häälik asub sõna alguses või lõpus, raskem kui keskel. Kergem on kui otsitav
häälik on teistest pikem (pikk, ülipikk).
 Tähtede tundmine.
-Laual on mõned tähekaardid. Uurija nimetab tähe, laps peab osutama vastavale
tähekaardile VÕI uurija näitab tähekaarti, laps peab tähe (hääliku) nimetama.
Mängulisus: luua erinevaid situatsioon, näiteks lasta “võlukotist” tähekaarte välja
tõmmata vms. Võib proovida ka nii: uurijal on mänguloom, kes õpib tähti, laps on
kontrollija-õpetaja vms. Uurija annab mänguloomale korraldusi, nt Näita, kus on S
täht – mänguloom näitab vahel valesti, vahel õigesti. Jälgitakse, kas laps märkab ja
parandab mängulooma eksimusi (lisaks tähtede tundmisele saab infot ka tähelepanu
kohta).
 Uurida näidise alusel erinevate mustrite ja kirjaeelharjutuste tegemist;
sarnaste sümbolite/tähemärkide leidmist/rühmitamist jms.
-Vt materjale nt K. Karelp, A. Kontor, E. Vihm “Eesti keele töövihik 1. klassile”, 1.
osa. Samuti eelkooliealistele lastele koostatud õppematerjale.
  5-6 aastaste laste lugemise ja kirjutamise eelduste uurimise kohta leiad
näiteid ka K. Pastaruse lugemise eelduste uurimise testist.

6-aastane 6-aastasel lapsel täiustub oskus jaotada sõna häälikuteks, määrata häälikute Kogu uurimisprotsess tuleb üles esitada mänguliselt, laps peab olema motiveeritud
järjekorda sõnas, kinnistuvad tähe-hääliku seosed. (annab endast maksimumi).

6-aastane laps:  Uurida häälikanalüüsioskust.

- häälib (vajadusel täiskasvanu abiga, abivahendeid* kasutades) 1–2silbilisi -Hääliku asukoha määramine sõnas (alguses, lõpus, keskel).
sulghäälikuta ja häälikuühendita sõnu; 1) Piltide rühmitamine. Vaata pilte. Nimeta, mis on piltidel. Kui sõna algab S
- määrab hääliku asukoha (alguses, lõpus, keskel) häälikuühendita sõnas; häälikuga, siin anna pilt USSILE (mänguloom), kui sõna algab L häälikuga, siis anna
- kordab täiskasvanu eeskujul eri vältes kahest sõnast koosnevaid ridu (nt koli - LAMBALE (mänguloom). SIIL, SAI, LUMI, LENNUK jne.
kolli (III v); koli - kolli (II v); koli - kooli (III v); koli - kooli (II v); Samamoodi võib teha ka lõpuhäälikuga. Antud näite puhul võib osutuda raskeks sõna
- loeb/tunneb ära üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, SIIL, sest seal on nii S kui ka L häälik.
sildid); 2) Piltide rühmitamine: Laual on mängurong (või pilt) koos kolme vaguniga. Meie
- veerib kokku lihtsamaid 1-2 silbilisi sõnu; otsime täna R-häälikut. Vaata pilte. Nimeta, mis on pildil. Kui R on kohe sõna
- tunneb ära ja oskab õigesti kirjutada juba mitmeid tähti. alguses, siin pane pilt esimesse vagunisse. Kui R on sõna sees, siis keskmisse
vagunisse ja kui sõna lõpus siis viimasesse vagunisse. Teha koos mõned näited!
SÕNASTRUKTUURIDE KEERUKUS KUUR, KARU, REHA jne.
uus, uss; luu, 2-häälikulised sõnad (kinnine ja lahtine silp). ABI: Uurija nimetab ise sõna ja rõhutab otsitavat häälikut; suunab jälgima
soo
suuliigutusi.
ais, Ain; sai, Ühesilbiline (kolm hääliku) sõna (diftong ja suluta kh; suluta kh ja diftong)
või
 Uurida häälimisoskust (aluseks häälikanalüüsile).
siil, seen; lill, Ühesilbilised (kolm häälikut) sõnad (vältekandja sõna keskel - lõpus).
sall, mull
1) Vaata pilti. Mis on pildil? MUNA. Kuula, ma nimetan aeglaselt kõik häälikud, mis
ema, isa, onu; Sulghäälikuteta kahesilbilised lihthäälikutest koosnevad sõnad.
selles sõnas on M-U-N-A. Nüüd vali sina pilt. Nimeta, mis häälikud selles sõnas on?
muna, vesi, nina 2) Kuula ma nimetan sulle hästi aeglaselt ühe sõna, sina püüa ära arvata, mis sõna
puu, kuu, kamm, Ühesilbilised sõnad, mis algavad sulghäälikuga. see on. M-U-N-A. Valikuks võivad olla ka pildid (nt muna, nina, lumi). Nüüd hakkan
kass, tall, pea, mina mõistatama. Vali nüüs sina sõna ja nimetma mulle see hästi aeglaselt.
koer Raskuastme muutmine:
auk, pauk, laut Ühesilbilised sõnad (diftong ja sulghäälik). -vt sõnasturkuuride keerukust tabelist;
kana, tina Kahesilbilised lihthäälikutest koosnevad sõnad, mis algavad sulghäälikuga. -materialiserimisvahendite kasutamine / uurijaga koostöös ülesande täitamine.
lipp, sokk, pott Ühesilbilised sõnad, mis lõppevad ülipika sulghäälikuga. Lisamaterjale leiad: häälik- ja foneemanalüüsioskuste uurimise materjalist (vt viide
saba, siga, võti, Kahesilbilised lihthäälikutest koosnevad sõnad (sulghäälik sõna keskel). eespool).
Muki
ilm, silm, pilv, Ühesilbilised sõnad (suluta kh ühend; häälikuühend sulghäälikust ja  Uurida vältepaaride järelekordamise oskust (see on aluseks võrdlevale
kõrv, silt, pulk, suluta kh-st) hääldamisele).
kelk, karp. 1)Mängime papakoi mängu. Kuula ja korda täpselt samamoodi (Oled nagu papakoi,
kleit, kloun, Pikemad sõnad (võivad sisaldada mitut häälikühendit). kes kordab). koli-kooli(IIIv); kella(IIv)-kela; jne.
klamber, 2)Salakood: Ma ütlen sulle salakoodi. Kui sa salakoodi täpselt järele kordad, siis
korsten, tüdruk,
 ümbrikud
A. Kontor, K. Karlep, 2010, lk 71-78; Individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise
juhend, 2002
7-aastne 7-aastane laps:
(1. klassi - nimetab ja kirjutab enamikku tähti (võib segistada üksikuid kujult või
astuja) häälduselt sarnaseid tähti, samuti võõrhäälikuid);
- veerib 1–2silbilisi sõnu kokku, pikemaid sõnu loeb aimamisi (järgneva
kontrollita)* ja eksib sagely;
- häälib õigesti 1–2silbilisi, ka sulghäälikuid sisaldavaid, võib eksida
häälikuühendeid sisaldavate sõnade häälimisel;
- oskab kirjutada häälitud sõnu, andes õigesti edasi sõna häälikstruktuuri (lähen
koli), võib eksida ühe ja kahekordse tähe valikul, tugeva ja nõrga tähe valikul;
- eristab häälikuühendita sõnas kuulmise järgi teistest pikemat häälikut;
- jagab kuuldud lause sõnadeks, kasutades sõnade arvu märkimiseks
abivahendeid (võib eksida abisõnade eristamisel, nt loeb üheks sõnaks laua all);
- muudab täiskasvanu eeskujul sõna vältestruktuuri (nt koll - kool; linna (III v) -
lina; tibu - tippu). Nt sõna: sall. Muuda sõna, häälda „a-d“ väga pikalt – saal.
- tunneb ära luuletuse ja muinasjutu kui kirjandusžanri.
näed, mis siin laekas/karbis on. Kiiri (IIIv)-kiri; jne.
Raskusastet mõjutab: kergem eristada vältepaari I ja III välde; raskem I ja II välde
ning II ja III välde.
Vt täpsemalt häälik- ja foneemanalüüsioskuste materjalist (vt viide eespool).
 Uurida tähtede tundmist. vt ka 5-aastaste juurest.
1)Uurija nimetab tähe ja laps kirjutab selle. Saab hinnata ka peenmotoorikat,
pliiatsihoidu.
2)Uurija nimetab tähe ja mänguloom nö kirjutab kas vale tähe või moonutab õiget
tähekuju. Laps ülesandeks on kontrollida ja parandada.
 Uurida lühikeste sõnade lugemisoskust (veerimist).
1)Pildi ja sõnakaardi sobitamine.
2)Laps loeb vaid üksikuid sõnu (nt trükitähtedes sõnad vms), uurija loeb ülejäänud
teksti. Sel viisil on võimalik lugeda ka sidusat teksti ja midagi huvitavt teada saada (nt
kellegi kirja lugemine vms).
Raskusaste: vt keelematerjali valikut SIIT:
https://docs.google.com/document/d/1DqTYRSEFnjrT7hR4aZ_dAazq-Z7tD3q7/edit
 5-6 aastaste laste lugemise ja kirjutamise eelduste uurimise kohta leiad
näiteid ka K. Pastaruse testist .
7-aastasel lapsel tuleks uurida:
 Kirjutamisoskust
- sõnade (ka lühikese lause, et hinnata lauses sõnade eraldamise oskust) kirjutamise
oskust. Valida esmalt lihtsamad sõnad, mis võivad sisaldada sulghäälikuid, kuid mitte
häälikuühendeid. Materjali valikul on abiks sõnastruktuuride table (vt eespool).
Motiveerida: nt anda valik pilte, mille hulgast laps ise valib kirjutamiseks sõna
(jälgida, et valikus oleksid sobiva raskusega sõnad). Jälle võib kasutada ka
mängulooma, kes kirjutab sõna valesti, nt MUNA asemel MUA vms. Lapse ülesanne
on kontrollida ja parandada.
Kui laps tuleb kirjutades häälikujärje taastamisega toime, siis võib valida ka
keerukamaid, sh häälikuühendeid sisaldavad sõnu.
Kui laps eksib häälikujärje taastamisel, siis valida kergem keelematerjal (nt vältida
sulghäälikuid).

Kui laps sõnade kirjutamisega (häälikujärje fikseerimisega) toime ei tule, siis uurida
eraldi häälikanalüüsi osaoskusi, sh häälimisoskust. Vajadusel kasutada
materialiseerimisvahendeid. (vt 5-6- aastaste suuniseid).

 Uurida tähe-hääliku seost, tähekujude kirjutamist (kui laps tuleb sõnade

kirjutamisega toime, siis ei pea uurima eraldi).

 Uurida kvantitatiivset foneemikuulmist.

- Kuulmise alusel sõnas teistest pikema hääliku määramine. Laps valib kotist pildi.
Uurija (või laps ise) nimetab, mis on pildil. Kas mõni häälik kostus pikemalt? Mis
häälik?
Raskuastme muutmine: kergemad on sõnad, milles on ülipikk häälik (nt KOOL);
raskemad on sõnad, kus on pikk häälik (SUUSAD). Valikuks esitada ka sõnu, milles
teistest pikemat häälikut ei ole (MUNA).
Abi: Uurija nimetab ise veelkord sõna ja rõhutab pikemalt kostuvat häälikut.

 Uurida välteridade järelekordamise oskust (see on aluseks võrdlevale

hääldamisele).
- Välteridade järelekordamine; sõna vältestruktuuri muutmise oskus.
1)Papagoi mäng. Kuula ja korda (oled nagu papagoi): koli-kooli (IIIv)-kooli (IIv);
lumme (IIIv) – lumme(IIv – lume.)
2)Paluda ka lapsel sõnas vältekandjat ringipaigutada või sõna väldet muuta.
Eelnevalt on vajalik näidise esitamine.
Nt sõna: sall. Muuda sõna, häälda „a-d“ väga pikalt – saal (vältekandja
ringipaigutamine).
Nt sõna: lammas. Ütle sõna nii, et “m” kostuks lühikeselt – lamas (sõna välte
muutmine).

 Uurida sõnade lugemise (veerimise) oskust.

- Vt näiteid 6-aastaste juurest.
- Näiteid leiad veel: Aire Hansen, Maret Jahu “Lups lugema” 1., 2., 3., osa.
Raskusaste: keelematerjali valik, vt tabelist (viide 6-aastaste juures).
I Hindamine on õppekavapõhine, st vastavalt õppekavas esitatud oskuste tasemele.
kooliaste
(1.-3. Õpilase eeldatavad oskused, mida uurida ja hinnata kirjaliku kõne osas.
klass)
1. klassi õpilane:
II  lugemine (1. klassi alguses valdavalt sõnade lugemine, edasi lausete ja ka lühikese teksti lugemine).
kooliaste VT keelematerjali valikut tabelist: https://docs.google.com/document/d/1DqTYRSEFnjrT7hR4aZ_dAazq-Z7tD3q7/edit
(4.-6. 1. klassi lõpuks eeldatakse, et laps loeb õpitud teksti ladusalt ja õigesti. Uut teksti loeb valdavalt sõnade/sõnaühendite kaupa, pikemaid sõnu veerib. Valdavalt loetakse
klass) tekste valjult. Õpilane leiab loetud tekstist küsimuste-korralduste abil sõnu ja lauseid, vastab küsimustele kasutades valiklugemist, järjestb sisu alusel pildiseeria.

Lugemisülesandeid, sh tekste leiab:

-Hiie kooli õppematerjalide seast: http://www.hiiekool.ee/?id=133&lang=est
- K. Plado, K. Sunt “Lugedes ladusalt lugema”
- K. Plado, K. Sunt “Kas tõesti loomad räägivad? Lugedes loomamuinasjutte.”
- K. Plado, K. Sunt “Kas tõesti imed juhtuvad? Lugedes imemuinasjutte.”
Nimetatud materjalides on ka ülesandeid loetu mõistmise hindamiseks.

 kirjutamine
- uurida ja hinnata kirjatehnikat (1. klassi esimesel poolaastal õpitakse joonistähtede kirjutamist; õppeaasta lõpus peaks laps oskama kirjutada ka väikseid
kirjatähti ja neid õigesti seostama).
- uurida ja hinnata ärakirja oskust (1. klassi lõpuks peaks laps oskama teha lühemate sõnade ja lausete ärakirja, nt kirjutab tahvlilt ära). Vt ärakirja uurimise
materjale eespoolt.
- uurida häälikurühmade tundmist: laps peaks 1. klassi lõpuks eristama täis- ja kaashäälikuid;
- uurida häälikupikkuste märkimist kirjas; laps peaks oskama valdavalt õigesti märkida täishääliku pikkust (1-2 silbilised lihthäälikutest koosnevad sõnad,
abivahendi toel);
- uurida õigekirjareeglite kasutamist: 1. klassi lõpuks peaks õpilane oskama: kirjutada omasõnade algusse k, p, t; kirjutada sõnade lõppu -d (mida teed?), -b (mida
teeb?), -vad (mida teevad?); kirjutada inimeste ja loomade nimed suure algustähega; teab, et lause lõpeb punktiga.
Kui õpilane eksib häälikupikkuse märkimisel või sõna häälikulise struktuuri taastamisel, siis uurida eraldi häälik- ja foneemanalüüsi osaoskusi.

2. klassi õpilane:
 lugemine
- loeb õpitud tekste ladusalt, õigesti, ilmekalt; uut teksti loeb valdavalt süntagmade kaupa.
- märkab lugemisel tehtud vigu ja parandab neid (sh kaaslase lugemist);
- leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste järgi sõnu, lauseid ja lõike, vastab küsimustele, sh annab hinnanguid.

 kirjutamine
- ärakirjaoskus (teeb ärakirja enamasti veatult);
 - uurida häälikupikkuste märkimist kirjas; laps peaks oskama valdavalt õigesti märkida täishääliku ja suluta kaashääliku pikkust (1-2 silbilised lihthäälikutest
koosnevad sõnad, abivahendi toel);
- oskab õigesti kirjutada sõnade lõppu -d (mida teed?), -b (mida teeb?), -vad (mida teevad?), -te (mida teete?), -sse (kellesse?millesse?), -ga (kellega?millega?), -ta
(kelleta?milleta?);
- oskab kasutada suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, kohanimedes;
- oskab lauset alustada suure algustähega ja lõpetada punkti või küsimärgiga;
- oskab kirjutada sõnu, nagu on,ma, sa, ta, me, te, nad;
- oskab kirjas oma mõtet tervikliku lausega väljendada.

3. klassi õpilane:
Vt. 2.klassi õpilase oskusi.
Lisaks:
- uurida häälikupikkuste märkimist kirjas; laps peaks oskama valdavalt õigesti märkida täishääliku, suluta kaashääliku ja enamasti ka sulghääliku pikkust (2-3
silbilistes sõnades);
- kirjutab tuntumate võõrsõnade algusesse g,b,d;
- märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit;
- suudab kirjutatud (nt etteütlust) näidise abil kontrollida;
- oskab koostada kirjaliku lühijutukese.

II kooliaste (4.-6. klass)

Õpilased peaksid olema omandanud ladusa lugemise, sh uue teksti ladus lugemine. Peamine areng jätkub teksti mõistmise osas (erinevate mõistmisstrateegiate
kasutamine), samuti loetud pala põhjal ümberjutustuste (sh kirjalikud) koostamisel. Lisaks ka suuline ja kirjalik vahendamata tekstiloome. Konspekteerimine.

Õpilased on omandanud tehnilise kirjaoskuse, valdavalt märgivad õigesti häälikupikkused ning rakendavad õpitud õigekirjareegleid (1.-3. klassi teemad). Rõhk on
kirjaliku teksti koostamise õppimisel (nt kirjandid, loovtööd – sidusus, terviklikkus) ning erinevate keeleteemade õppimisel (nt käänamine, pöördsõnad jms).

6. klassi lõpuks (riikliku õppekava alusel):

Lugemine
Õpitulemused
Õpilane: 1) loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes; 2) loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga; 3) töötab tekstiga eakohaste
juhiste alusel; 4) vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta; 5) eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku ja keeldu; 6) tunneb ära
jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna ja kirja; 7) mõistab tabeleid, diagramme, skeeme ja tingmärke; 8) on lugenud läbi vähemalt 10 eesti ja
väliskirjaniku teost, kõneleb loetud raamatutest; 9) teab nimetada mõnd lastekirjanikku.

Kirjutamine
Õpitulemused
Õpilane: 1) kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga; 2) kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti maha, paigutab teksti korrektselt
 paberile ning vormistab vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt; 3) eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset; 4) eristab lühikesi, pikki
ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; 5) märgib kirjas õigesti häälikuid ja kaashäälikuühendit, käänd- ja pöördsõnade õpitud lõppe ning tunnuseid; 6) kirjutab õigesti
asesõnu; 7) kirjutab õige sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse; 8) kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed;
9) piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi; 10) kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise põhjal (30–40 sõna); 11) koostab
kutse, õnnitluse, teate ning kirjutab eakohase pikkusega ümberjutustusi ja teisi loovtöid küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava
abil; 12) teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses.

Riikliku õppekava eesti keele ainekava ja õpitulemused (sh õppesisu):

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/2201/8008/1m%20lisa1.pdf#

Soovituslikud allikad, kus leida materjale ja võtteid uurimiseks

Eripedagoogika, nr 4 (2004) – Leiab mänge häälik- ja foneemanalüüsi oskuste uurimiseks, samuti näidiseid etteütluste tekstidest koos analüüsiga.
Eripedagoogika, nr 47 (2011) - Leiab mänge ja võtteid laste häälik- ja foneemanalüüsioskuste uurimiseks.
Aire Hansen, Maret Jahu “Lups lugema” 1., 2., 3., osa. – Leiab keelematerjali ja mängulisi võtteid lugemisoskuse uurimiseks.
K. Plado, K. Sunt “Lugedes ladusalt lugema” – Lugemisülesanded- ja tekstid.
K. Plado, K. Sunt “Kas tõesti loomad räägivad? Lugedes loomamuinasjutte.” – Lugemistekstid ja ülesanded loetu mõistmise kohta.
K. Plado, K. Sunts “Kas tõesti imed juhtuvad? Lugedes imemuinasjutte.” – Lugemistekstid ja ülesanded loetu mõistmise kohta.
A. Kontor, K. Plado “Kirjutades kirjutama. Vaatan ja kirjutan. Ärakiri” – Võtteid ja materjali ärakirja uurimiseks.
A. Kontor, K. Plado „Kirjutades kirjutama“ (I-IIIosa) – Materjale etteütluse koostamiseks (teemade kaupa).
K. Karlep, A. Kontor, E. Vihm „Aabits“

K. Karlep, A. Kontor „Eesti keele töövihk 1. klassile“ (1.-3. osa)

K. Karlep, A. Kontor „Eesti keele tööraamat 2. klassile“ (1.-4. osa)

Materjali koostamisel kasutatud allikad
- A. Kontor, K. Karlep (2006). „Õpetamine eesti keele tööraamatu järgi abiõppe 2. klassis.“ Õpetajaraamat.
- Eripedagoogika nr. 52, märts 2017 (lk 32-52, K. Pastarus „Õpilaste juhendamine eesti keele tundides ehk erinevate etappide rakendamine õpilaste juhendamisel).
- Eripedagoogika nr. 44, november 2014 (lk 63-82, K. Karlep „Milleks õpilastele noobid?
Häälik- ja foneemanalüüsi õpetamise ajalugu“)
- Individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise juhend, 2002 (internetist leitav)
- K. Karlep (1998) „Psühholingvistika ja emakeeleõpetus“. Tartu Ülikooli Kirjastus. (internetis)
- K. Karlep (1999) „Emakeele abiõpe 1“. Tartu Ülikooli Kirjastus. (internetis)
- K. Karlep “Emakeele õpetamine abikooli I klassis.“ Metoodiline juhend.
- K. Plado „Kirjutamisoskuse uurimine etteütluste abil“ (artikkel)
- Karlep „Harjutusi häälikanalüüsi õpetamiseks“ (artikkel)
- K. Karlep, „Lugemis- ja kirjutamistoimingu enesekontroll abikooliõpilastel“. Töid eripedagoogikast XIV. (artikkel)
-K. Karlep, „Lugemispuuete uurimine.“ Defektoloogilt üldkooli õpetajale. (artikkel)
-K. Karlep, „Õpilaste kirjutamisoskuse uurimine.“ Defektoloogilt üldkooli õpetajale. (artikkel)
-K. Karlep, A. Kontor “Aabitsa ja töövihikute kasutamise üldised põhimõtted. Õpetajaraamat.” (2010)
-Merit Hallap, Marika Padrik (2008). „Lapse kõne arendamine“. Tartu Ülikooli kirjastus. (internetist leitav)
-M.-K. Lerkkanen (2007). „Lugema õppimine ja õpetamine alus- ja algõpetuses.
-P. Soodla, M. Vija, R. Pajusalu. (2013) „Eesti ja soome sõnalugemistestide võrdlus. http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/
ERYa9.18
- Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410?leiaKehtiv
-„Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad“ (2009). Riiklik eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
https://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/2015/07/Oppevaldkonnad_Alusharidus.pdf
-„Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes“ https://www.hm.ee/sites/default/files/edukoraamatkaanega.pdf
-„Õppimine ja õpetamine koolieelses eas“ (2008).