Lepinguõigus

Kodutöö on 20% eksamist.

07.09.2021
Järgmisel korral võõrandamislepingu teemaline kollokvium, peame läbi lugema 2 lahendit.
Moodles ka juhised, kuidas lahendeid lugeda. Kollokviumis peab olema valmis õppejõu
küsimustele vastama.
Kirjalik kodutöö – kaasuse lahendamine. Eraldi skeemid moodles eraldi lepingute kohta,
nendest on abi. Kodutöö näide (vähem põhjalik kui peaks) on moodles olemas.
Seminarides lahendatakse kaasusi. Seminare viib läbi Piia Kalamees, peab ette valmistama.
Seminarid on kohustuslikud.

VÕSis on üldosa ja eriosa. Kõige olulisem lepinguõiguse printsiip – lepinguvabadus (e.

dispositiivsuse põhimõte, pg 5). Need üldosa põhimõtted on default rules – kehtivad siis kui
teised ei kehti. Esimese asjana VAATA LEPINGUT, mida pooled reaalselt kokku on
leppinud. On võimalik, et see mida lepingus kokku lepitud on, ei kehti. Miks? Vb on
vastuolus seadusega, mõned VÕSi sätted on imperatiivsed, nt paljud tarbijat kaitsvad sätted,
tarbijale positiivsemas suunas saab kokku leppida, aga negatiivsemas suunas ei saa.
Samamoodi võib lepingus kirjas olev heade kommete vastane kokkulepe TsÜSi tähenduses
või on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Tüüptingimuste juurde tuleme korduvalt tagasi.
Esimese asjana vb HUP-le ära tugine, see peaks viimane õlekõrs olema. Kui olukord tundub
ebaõiglane, siis sageli ei saagi, siis tuleb üles leida norm, mida olukord rikub. Sageli pole
HUP, vaid on mingi erinorm mis aitab. HUP-ga ole pigem tagasihoidlik. HUP-l on teine pool,
miks ta hea on, miks ta seadusesse kirjutatud on? Inglastel nt pole HUP-i. Ta võimaldab
konkreetsel juhul kui kohus tunneb, et nii ei saa olla, võimaldab kohtul üksikjuhul jõuda
õiglase tulemuseni. Mis on negatiivne külg HUPi juures? Selle peale ei saa kindel olla.
Õiguskindlus kannatab.

Milliseid lepinguid VÕS eriosa sisaldab?

Suures pildis võib need 4ks jagada:
 Võõratamislepingud – suunatud mingi õigushüve võõrandamisele (ta vahetab oma
kuuluvust jäädavalt), nt kingid või müüd midagi.
 Kasutamislepingud
 Teenuse osutamise lepingud – käsundusleping (nt maakleri- agendi- komisjoni-
abiteenuse osutamise leping, hoidjaleping) ja töövõtuleping
 Muud lepingud (toetamislepingud, seltsinguleping jne)

Kindlustuslepinguid ei vaata me selles õppeaines üldse.

Täna vaatame müügilepingut (ülejäänud kinge, vahetus ja faktooring, LOE NEID ISE).
Müüki on käibes kõige rohkem. Müüa saab asju, kas müügilepingut saab koristusteenuse
osutamiseks sõlmida? Nt TÜ tellib koristusteenust, kas VÕSi pg-d 208jj kohalduvad sellele?
Ei, tegemist ei ole müügiga, teenust müüakse ainult kõnekeeles, teenust osutatakse (teenuse
osutamise leping, nt töövõtuleping). Küll saab müüa kehatuid esemeid e. õigusi, nõudeid
(kohustustehing + nõude loovutamine (reguleerib käsutustehingut nõude üle kandmisel)).
Nõude loovutamisel on alati ka alustehing (kohustustehing, nt müük või kinge) ja nõude
loovutamine on selle täitmiseks tehtud käsutustehing. Abstraktsiooniprintsiip –
kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust (TsÜS pg 6).
Võid lugeda Kalle Muuli ”Vabaduse tulekut”. Sealt saab taju, et kuidas elu taasiseseisvumise
aegu käis.
Mis vormis kinnisasja müügi eellepingud peavad olema? Müügilepingud ise notariaalselt
tõestatud? vormis. Eelleping samas vormis. Niipea kui eellepingus sisaldub kohustus osta v
müüa, on vaja notariaalset vormi. Broneerimisleping, müüja võtab tasu selle eest, et hoiab
mngit kinnisasja kinni (nt ei müü nädala aja jooksul ära), see on lihtkirjalikult lubatud.
Kui leping on vormivea tõttu tühine, on tühine ka selles sisalduv leppetrahvinõue.
VÕS pg 208 lg 4 – tarbijale müügileping. Põhineb euroopa tarbijalemüügidirektiivil, sen meie
VÕSi sisse kirjutatud. Järgmisel aastal peaksid jõustuma VÕSi muudatused
tarbijalemüügidirektiivi kohaselt.
EL seadusandja on väga aktiivne ja võtab vastu paljusid õigusakte – direktiivid (annab
suunised) ja määrused (otsekohalduv).
208 lg 4 - Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja
müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. – kas eesti energiaga
võrguleping allub ka sellele regulatsioonile, mis on hästi tarbijat kaitseb? Energia pole vist
asi? Asi on kehaline ese, energia pole kehaline ese. Samamoodi voolav vesi või soojus, see on
iseenesest müügileping RK järgi, aga kuna pole kehaline ese, siis pole tarbijalemüügileping.
Aga korteri v maja ostmine Noblessneris? See pole ka vallasasi, see pole ka
tarbijalemüügileping.
Kuidas piiritleda müügilepingut teistest lepingutest?
Müügilepingu puhul me maksame ostuhinna, kinkeleping on tasuta leping.
Müügileping vs vahetusleping? Müügilepingus tasutakse rahaga, vahetuslepingus millegi
muuga, asjaga nt.
Müügileping vs töövõtuleping? Kõige keerulisem. VÕS 208 lg 2 – kui mulle antakse midagi
üle mida eelnevalt valmistatakse, siis eelduslikult on see müügileping. Nt TÜ ostab 3
mobiilset lauda. Kas lepingu iseloom muutub sellest, kas need lauad on olemas või neid
hakatakse tootma? Ei muutu. ” Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis
on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks” kui pole tegemist 2 erandiga.
1) Kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust
materjalist.
2) Kui suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises
või muu teenuse osutamises. See kohalduks, kui TÜ telliks disainerlauad, mis
valmistatakse talle spetsiaalselt tema antud jooniste järgi. Siis oleks töövõtuleping.
Kui müüakse paberil kortereid, arendajad müüvad kortereid, mis pole veel valmis, koppki
pole maasse löödud. Ta kohustub mitte ainult müüma vaid ka ehitama. RK on ka sellised
lepingud kvalifitseerinud müügilepinguteks. Valmistatava asja müümisele suunatud lepingud
on eelduslikult müügilepingud.
Poolte põhikohustused
Müüja kohustused (VÕS 208 lg 1?):
1) Anda asi üle (VÕS 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse seda ka muude asjade müügile)
(millal on müüja kohustuse täitnud? VÕS 209)
2) Anda omand üle (AÕS). Aktsiate ja osade puhul erireeglid muidugi, nt aktsiate puhul
EVK-s registreeritud aktsiate kohta tehakse kanne, millest alates läheb kuuluvus üle
suhtes kolmandate isikutega. Osa võõrandamise puhul peab käsutustehing olema
notariaalses vormis.
3) Asi peab vastama lepingu tingimustele (VÕS 217 lg 1)
Kuidas läheb vallasasja omand üle? Kokkulepe omandi üle andmiseks ja valduse üleandmine.
Kinnisasja puhul asjaõigusleping ja kinnistusraamatu kanne.

Ostja põhikohustused:
1) Ostuhinna tasumine – pööra tähelepanu instituudile: omandireservatsioon (VÕS 233).
2) Asja vastuvõtmine (mitte ainult õigus, vaid ka kohustus) – Kui müüja tuleb tonni
tomatitega õue peale ja ostja muudab meelt, siis tekib müüjal ka kahju hüvitamise
kohustus, sest kuidas sa neist tomatitest siis vabaned? Metsa alla visata ei saa,
prügimäele tuleks viia ja see ka maksab jne. + vastuvõtuviivituse (VÕS 119jj) korral
teise poole vastutus väheneb ja tal tekib kiirmüügiõigus (tomatite puhul mõistlik
tegevus).
Mis juhtub siis, kui tellid kulleriga süüa aga sa pole õigel ajal kodus?

VÕS 217. Mis on lepingutingimustele vastav asi? Mis see standard on?
VÕS 217 lg 1 – kohustus anda üle lepingutingimustele vastav asi, eelkõige koguse, kvaliteedi,
liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad
dokumendid.
217 lg 2 – kuidas hinnata, kas miski vastab lepingutingimustele v ei. Punkt 1 – asi ei vasta
lepingutingimustele kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Nt kinnisasja müügilepingus
kinnisasja suurus (2000 ruutmeetrit nt), avalik juurdepääs kinnisasjale, maal ei asu tehnovõrke
(negatiivne omadus), lepingu objekti suhtes pole kohtuvaidlusi.
NB! AÕS 119 lg 2 – kui pole järgitud võõrandamislepingu puhul notariaalse tõestamise
nõuet, siis kohustustehing ikkagi kehtib kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja
tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kui ma luban müügikuulutuses midagi, nt värskelt
renoveeritud ventilatsioonisüsteemi, seda notariaalses lepingus pole. Aga kui müüja paneb
müügikuulutusse üles et on värskelt renoveeritud ventilatsioonisüsteem, siis kinnistusraamatu
kande järgselt muutub ka see lubadus notariaalse lepingu osaks ja seda kohustust tuleb täita.
RK praktika on väga ostjasõbralik, ostjal on seaduse järgi lihtne panna maksma nõudeid
müüja vastu, mis tähendab, et notariaalse müügilepingu kujundamisel peab olema ettevaatlik,
et müüja ei avastaks end olukorrast, kus olla ei taheta.
217 lg 2 p 2 –(1. alternatiiv) ta peab sobima teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda
vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult
tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele. Lähed matkatarvete poodi ja vajad
Antarktika reisi jaoks sulejopet ja palud sulejope soovitust. Saad eeldada et müüja on
spetsialiseeritud ja annab sulle head nõu. Pigem erijuhtumid. See ei kehti nt juhul kui lähed
ostad sedasama jopet Prismast, nad ei oska sulle soovitada jopet mis kannataks Antarktikat.
(2. alternatiiv) asi peab sobima otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
Autoga peab saama sõita nt jne.
VÕS 77 – teistsuguse kokkuleppe puudumisel peab asi olema vähemalt keskmise
kvaliteediga. RK pole eristanud neid punkte (77 ja 217 lg 2 p 2), vaid kohaldanud neid koos.
VÕSi õpikus eraldanud neid, et on eraldi koosseisud. Kaasuse lahendamisel tuleb
subsumeerida ühe juhul (?) või välja tooma, miks on raske asuda seisukohale, et kas üks või
teine. Mitte lis et müüja on andnud ostjale üle lepingutingimustele mittevastava asja VÕS 217
lg 2 p 2 kohaselt. Peab ütlema, et konkreetsel juhul oli müügiesemeks uusarenduses valmiv
korter. 2 kuud pärast sissekolimits hakkasid vannitoa torud lekkima. Kas ta nüüd siis ei sobi
selleks otstarbeks milleks teda tavaliselt kasutatakse (elamiseks)? Pigem kahtlane, ikka ju
saab. Aga kindlasti ei ole uusarenduses müüdav korter sellises olukorras keskmise
kvaliteediga, ehk siis pigem 77 sel juhul.
RK praktika: kui sa müüd midagi eluasemena, siis see peab olema soojaksköetav, sest Eesti
on külm maa. Ahjukaasus 2004. 3-2-1-115-04
RKTKo 2-17-1937 – lepingutingimustele vastavuse standard.
3-2-1-53-17 – sul peab olema töökorras pliit et süüa teha, vee kasutamise võimalus ja muude
võimaluste puudumisel kogumiskaev. Peab olema ka võimalus elamut pidevalt kasutada. Sa ei
pea VÕS 217 lg 2 p 2 tulenevaid tingimusi eraldi loetlema, need on elementaarsed
tingimused, millele peab nkn vastama.
3-2-1-129-12 - Vähemalt uutes ehitistes peab olema elementaarne veevarustus, kanalisatsioon,
piisav päevavalgus ning ei tohi olla elamist kestvalt häirivat püsivat olulist müra, vibratsiooni
või ebameeldivat lõhna.
3-2-1-100-15 – renoveeritud elamuga kinnisasja ostmisel ei saa ostja eeldada, et ta peab
hakkama elutingimuste tagamiseks sinna kohe lisainvesteeringuid tegema.
3-2-1-43-15
RKTKo 3-2-1-100-15: Müüja vastutust ei välista ega piira kostjate kinnitus müügilepingus,
et nad on teadlikud ehitiste ja rajatiste seisukorrast. Kui müügiese vaadatakse üle enne
müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud,
tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega,
ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (vt ka RKTKo 3-2-1-71-07, p 13). See ei
piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest.
• Ehk siis ilmsed puudused muutuvad osaks lepingulisest kvaliteedistandardist
(§ 217 lg 2 p 1), varjatud puuduste eest tuleb eraldi vastutus lepinguga
välistada (vt aga selle piirid edaspidi)
Kas piisab ainult sellest, kui ostja põhjalikult üle vaatab lepingu objekti? Mkm, sest ta ju ei
näe, mis seal seina taga on, soojapidavust ei näe näiteks. Varjatud puuduste eest jääb müüja
ka selles olukorras vastutama.
Müüja vastutust ei mõjuta ka see, kui ostja võtab kaasa ehituseksperdi.
RKTKo 3-2-1-46-17: Müüja vastutust ei mõjuta ainuüksi see, kui ostja võtab endaga kaasa
inimese, kes on ehitusalase kogemusega. Ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle
lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul palkama asjatundjat.
• Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja
mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Seega ehitusspetsiifilistest asjaoludest
tulenevalt ei pidanud hageja järeldama, et põrandaküttesüsteem ei tööta.
• Seda, et tegemist sai olla varjatud puudusega, ei muuda ka asjaolu, et küttesüsteemi
toimimist oli võimalik kontrollida kompressoriga. Elamu välisel ülevaatusel ei olnud
vaidlusalust puudust siiski võimalik avastada.
• Ostja pidi VÕS § 218 lg 4 mõttes kinnistu puudusest teadma vaid juhul, kui
eriteadmisteta isik pidi avalikustatud info põhjal aru saama, et müügiesemel esineb
vaidlusalune puudus. Vastupidisel juhul tuleb eeldada, et tegemist on varjatud
puudusega, mille eest vastutab VÕS § 218 lg 1 järgi müüja.
RKTKo 3-2-1-43-15: Otstarbekas, vajalik ning aus oleks korteriomandi notariaalselt
tõestatud müügilepingutesse lisad punktid selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt
korteriomandil on. Korteriomandi puudused ei ole piiratud vaid reaalosaga, vaid ka
kaasomandi mõttelise osaga ning tegelikult ka elukeskkonnaga tervikuna, vähemalt
korterelamu lähiümbruses. Ostjal on kindlasti äratuntav oluline huvi nt teada saada, et
naaberkorteris või korterelamu aias toimuvad sagedasti kärarikkad peod, kuulatakse valjusti
muusikat, elamus pakutakse paljudele võõrastele isikutele majutusteenust (mina: AirBnB), et
korteriühistul on probleeme võlglastega jne.
• Kui müüja lepingus neid puudusi välja ei too, riskib ta sellega, et ostja võib
kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
RKTKo 2-18-9099: kaasomanike käitumine elumaja ühisel majandamisel ei saa olla
asjaoluks, mille alusel saaks väita, et müügiesemeks olev kaasomandi osa ei vasta
müügilepingus kokku lepitud tingimustele. Seega ei saa ostja sel põhjusel nt hinda alandada.
• Küll aga võib naabrite tavapäraselt aktsepteeritavatest ühiselureeglitest väljuv häiriv
käitumine olla asjaoluks, mille vastu on eluruumi elukohaks ostnud ostjal äratuntav
oluline huvi ning millest tuleks müüjal ostjaid teavitada lepingueelsete läbirääkimiste
käigus ilma, et ostja peaks selle kohta küsima. Juhul kui müüja on rikkunud VÕS § 14
lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustust, võib ostja nõuda eelkõige kahju hüvitamist VÕS
§ 115 alusel või tehingu TsüS-s sätestatud eelduste korral tühistada.
Varjatud puudused need eelmainitud asjad pole, aga need võivad olla teavitamiskohustuse
rikkumisega seotud ja kahju hüvitamine võib teemaks tulla. Kaasomand ei maksa vähem, sest
naaber on riiakas. Küll aga müüja oleks pidanud ütlema ostjale, et siuke olukord on ja kahju
hüvitamine võib teemaks tulla ja vb isegi tühistamise teema (?). Müüja vastutab puudustest
sõltumata kas ta teab puudusest v mitte.
VÕS 217 lg 2 p 3 – asi ei vasta lepingutingimustele kui asja kasutamist takistavad õigusakti
sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma
VÕS 217 lg 2 p 4 – kolmandal isikul on nõue võõrandatava asja vastu – nt asi on välja üüritud
või pandiõigusega koormatud
VÕS 217 lg 2 p 5 – puudulik pakkimine, nt kui ostad prtselani ja see on puudulikult pakitud,
koju jõuavad sul ainult killud
VÕS 217 lg 2 p 6 – tarbijale müügi puhul peab asi olema selliste omadustega ja kvaliteediga
mida ostja võib mõistlikult eeldada lähtuvalt selle omadustest ja arvestades asja müüja, tootja,
varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud
avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. – nt kui Apple ütleb et telo aku peab
vastu 10h. Kui Telia telefoni müüb, siis ta vastutab ka selle väite eest.
VÕS 217 lg 6 – puudulik paigaldamine. Ostad vannimaailmast endale kraanikausi ja tuleb
kaasa ehitusmees kes kraanikausi paigaldab ja teeb seda valesti, siis see loetakse ka asja
puuduseks.
Kui on tuvastatud lepingutingimustele mittevastavus, siis kas müüja selle eest ka vastutab?
3 üldist eeldust lepinguliste õiguskaitsevahendite kasutamiseks (tuleb kontrollida enne kui
minna ühegi teise eelduse juurde):
1) Lepingu olemasolu (lepingust tulenev kohustus)
2) Kohustuse rikkumine – nt asi ei vasta lepingutingimustele
3) Vastutus - Rikkumise vabandatavuse puudumine. Mis on üldiselt lepinguõiguses
vastutusstandard? Süü pole oluline, vabandatavus on (103). Riigikohtu praktika
kohaselt lepingutingimustele mittevastavuse puhul on erinorm VÕS 218 lg 1
(AINULT MÜÜGIESEME MITTEVASTAVUSE KORRAL) – müüja vastutab alati,
kui puudus esines riski ülemineku hetkel.

Müüja vastutuse võib välistada VÕS 218 lg 4 (Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust
teadis või pidi teadma.). Riigikohus on pigem olnud nendes asjades ostjat sooviv. Kui TÜ
tellib laudu ja toole siis ta ei pea neid tükkideks lammutama ja kontrollima kas kõik ikka
töötab v ei. Kui ostad korterit ja lähed vaatama seda, siis pead ära nägema selle, et põrand
lainetab.
Suur roll on lepingulisel vastutuse välistamise kokkuleppel. Nt pannakse müügilepingusse
klausel: müüja ei vastuta asja varjatud puuduste eest või müüja ei vastuta üldse asja puuduste
eest või et müüja vastutus asja puuduste eest piirdub 1000e-ga. Sellised kokkulepped võivad
teatud juhtudel osutuda tühiseks, nt VÕS 106 lg 2, VÕS 221 lg 2 (kui müüja teadis v pidi
teadma asja puudusest ja ei öelnud seda, siis ta ei saa hiljem ühelegi vastutuse välistamise
klauslile tugineda), VÕS 42 (lg 1 ja 3?) (tüüptingimuste puhul) (See, et leping on notariaalselt
tõestatud, ei välista seda, et tegevus oleks tüüptingimusega), VÕS 237 lg 1 (tarbija kahjuks ei
saa kokku leppida).
VÕS 219/220 koostoimes (220 lg 3 – Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele
mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud
lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja
lepingutingimustele mittevastavusele tugineda – ehk siis sa pead müüjale teada andma, et
asjal on puudus. Mis aja jooksul sa teada andma pead? Kui sa oled tarbija, siis VÕS 220 lg 1
lause 2 – see aeg on 2 kuud sellest hetkest kui sa puudusest teada said. Kui sa oled tarbija aga
tegemist pole tarbijalemüügiga, nt ostad Noblessneri korteri, on see aeg MÕISTLIK AEG
puudusest teada saamisest või teada saama pidamisest, pigem jääb 2 nädala ja 2 kuu vahele.
Siis kui ostja on professionaal, majandus- ja kutsetegevuses tegutseja, nt Swedbank ostab
kontorimööblit, siis VÕS 219 – kohe pärast asja kättesaamist pead asja üle vaatama ja
ülevaatusest hakkab 220 lg 1 sätestatud mõistlik aeg jooksma) AGA VÕS 221 – kui müüja oli
pahatahtlik, siis ei loe, et ostja rikkus teavitamiskohustust.
Reegel: müüja vastutab. Erand: kui ostja õigeaegselt ei teavita, siis ei vastuta. Erand erandist:
kui müüja on pahatahtlik.
 • Kriitiline: millal müüja pidi teadma puudustest (st millal ta ei saa tugineda vastutust
välistavale või piiravale kokkuleppele)?
RKTKo 3-2-1-53-17: sätte kohaldamise eeldusena tuleb tuvastada müüja teadmine või
teadma pidamine lepingueseme puudusest. Väljendi "teadma pidamine" kohta sätestab VÕS §
15 lg 4, et kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis
loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma.
• Pikemat aega asja omanud müüja (sõltumata sellest, kas ta on ka selle kasutajaks)
puhul tuleb eeldada, et ta peab teadma vähemalt asja sellistest puudustest, mis on selle
tavapärasel kasutamisel igale kasutajale hõlpsasti äratuntavad.
• Pikka aega kinnistut omanud müüja puhul (sõltumata sellest, kas ta on ka selle
kasutajaks) tuleb eeldada, et ta peab teadma vähemalt sellest, et kinnistul asuv
elamu ei vasta elementaarsetele elamistingimustele.

Õiguskaitsevahendid
1) VÕS 222 – asja asendamine ja parandamine, ostja valik. Samas müüjal on valik öelda,
et parandamine on oluliselt mõistlikum ja säästlikum, seega ma ei asenda vaid
parandan. Kinnisasja puhul nkn ei saa ju asendada. Nt kui kinnistul on vene sõjaväest
jäänud reostus, siis kinnisasja asendada ei saa, tulebki ainult reostus kõrvaldada.
Parandamine peab ostjale toimuma mõistliku aja jooksul mõistlikul viisil tasuta. Kui müüja
seda mõistliku aja jooksul ei paranda kuigi ostja seda nõudis, siis ostjal on õigus endal asi
parandada või see parandada lasta ning nõuda müüjalt kulutuste hüvitamist. St sa pead anda
müüjale endale esmalt võimaluse parandada - VÕS 222 lg 5
VÕS 115 lg 1 II alternatiiv e. Suur kahju hüvitamise nõue– saab VÕS 222 asemel ka nõuda.
Mis nende vahe on? 115 lg 1 alusel saab kahju nõuda ka abstraktselt, st eelarve alusel, ostja ei
pea olema veel kulusid kandnud. VÕS 222 lg 5 alusel saad nõuda siis, kui oled reaalsed kulud
kandnud ja asja ära parandanud.
2) Kahju hüvitamine VÕS 115 lg 1 I alternatiiv (kahju koos täitmisega) ja II alternatiiv
(nõuab täiendava tähtaja alandamine
3) Hinna alandamine VÕS 112, VÕS 224
4) Taganemine lepingust VÕS 116 lg 1 (oluline lepingurikkumine peab olema) –
üldjuhul pole kestvusleping, v.a. nt võrguleping. Müügilepinguspetsiifiline – VÕS 223
– müüja on lepingut oluliselt rikkunud ka siis kui asja parandamine või asendamine
pole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub seda tegemast. Üldjuhul pead
andma võimaluse paranduseks/asendamiseks enne taganemist, v.a. kui oled väga
kindel, et müüja... 116 lg 3, või nt tellid pulmatordi ja see tuleb kohale ja surnud hiir
on selle peal. Sel puhul ei pea andma võimalust asendada, pulm on ju täna.

14.09 – KOLLOKVIUM

Kinke puhul on tasuta leping, müügileping on tasuline. Vahetusleping on teise eseme vastu,
müügilepingus vahetatakse ese raha vastu. Töövõtuleping – kui tegemist on valmistatava asja
üleandmisele suunatud lepinguga, siis eelduslikult on müük. Kui lähed poodi ja soovid uut
Škodat, aga seda veel pole olemas, hakatakse veel tegema, siis on ikka veel müük. Töövõtt
oleks siis, kui tellija nt ütleb disaini (?). Kui ma annan materjali (rätsepale), siis töövõtt.
Tarbijalemüügileping - müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja
müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Samuti tarbija kahjuks
sõlmitud kokkulepped on keelatud.
Müügilepingu poolte peamised kohustused: müüja – asi üle anda, omand ka, asi peab vastama
lepingutingimustele; ostja – asi vastu võtta ja tasu maksta. Kõrvalkohustused – müüjal: nt
informeerimiskohustused, pakendamine, saatmine.
Omandireservatsioon – omand ei lähe üle enne, kui ostuhind on täielikult tasutud.
Vallasasjade puhul saab ainult. See on sisuliselt edasilükkav tingimus – omandi üleminek
läheb üle juhul, kui tingimus saabub (ostuhinna tasumine).
Juhusliku hävimise riisiko - riisiko läheb müüjalt üle ostjale, kes vastutab või kannab kahju
asja. Tüüpiliselt läheb üle asja üleandmisega. Kuidas asi üle läheb? VÕS 209. Kui asi
pannakse teele, siis asja üleandmisega vedajale.
Vastutus lepingu rikkumise korral.
3 üldist eeldust lepinguliste õiguskaitsevahendite kasutamiseks (tuleb kontrollida enne kui
minna ühegi teise eelduse juurde):
1) Lepingu olemasolu (lepingust tulenev kohustus)
2) Kohustuse rikkumine – nt asi ei vasta lepingutingimustele
3) Vastutus - Rikkumise vabandatavuse puudumine. Mis on üldiselt lepinguõiguses
vastutusstandard? Süü pole oluline, vabandatavus on (103). Riigikohtu praktika
kohaselt lepingutingimustele mittevastavuse puhul on erinorm VÕS 218 lg 1
(AINULT MÜÜGIESEME MITTEVASTAVUSE KORRAL) – müüja vastutab alati,
kui puudus esines riski ülemineku hetkel.
Vastutuse juures täielik mittetäitmine – 103, kui on puudusega täitmine VÕS 217jj.
Kuidas kohustuse rikkumist tuvastada?
Tuleb vaadata lepingutingimusi. Kui nt ma luban müügikuulutuses midagi, nt värskelt
renoveeritud ventilatsioonisüsteemi, seda notariaalses lepingus pole. Aga kui müüja paneb
müügikuulutusse üles et on värskelt renoveeritud ventilatsioonisüsteem, siis kinnistusraamatu
kande järgselt muutub ka see lubadus notariaalse lepingu osaks ja seda kohustust tuleb täita.
Müra on asja puudus. Kui see ületab normi, siis on see puudus. 3-2-1-129-12. 217 lg 2 p 2 +
77 lg x. Märgiti ka 217 lg 2 p 3. Miks 217 lg 2 p 6 ei sobi? Aga ei sobi.
VÕS 218 lg 4 - Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja
lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Nt kui
väita, et Kalamajas ongi mürarikkam asukoht naturaalselt ja seda pidi ostja teadma.
3-2-1-46-17. Kohus leidis, et lepingus oleks pidanud sätestama põrandakütte mittetöötamise.
Kas võiks olla HUP vastane, et isik teab erialaste teadmiste põhjal, et siin on puudused, aga
ostab lootuses saada hinnaalandust? Müüja vastutus asja lepingutingimustele vastavuse osas
on Eesti kohtupraktikas kõrge, see on see point.
VÕS 221 lg 2 - Müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja
õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et
asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud.
nt VÕS 106 lg 2, VÕS 221 lg 2 (kui müüja teadis v pidi teadma asja puudusest ja ei öelnud
seda, siis ta ei saa hiljem ühelegi vastutuse välistamise klauslile tugineda), VÕS 42 (lg 1 ja
3?) (tüüptingimuste puhul) (See, et leping on notariaalselt tõestatud, ei välista seda, et tegevus
oleks tüüptingimusega), VÕS 237 lg 1 (tarbija kahjuks ei saa kokku leppida).
Müüja advokaadina – VÕS 220 lg 3 ka. Tüüpiliselt mõistlik aeg alla kahe kuu. Aga kui müüja
teadis, et ta müüb puudusega asja (221 lg 1), siis ei loe, et ostja rikkus teavitamiskohustust.
Kohustuse rikkumise aeg? Ostja peab tõendama, et puudus oli olemas üleandmise hetkel.
Kuidas tõendada? Ehitusekspertiisiga nt. Kui osta jalgratas ja 3 kuud pärast jalgratta ostmist
käiguvahetaja ei tööta, mis siis saab? Praegu on tarbijalemüük, seepärast saab 6 kuu jooksul
müügist eeldada, et puudus lähtub müüjast (VÕS 218 lg 2).
Ostueesõigus – kuidas kinnisasjale võib ostueesõigus tekkida? Nt lepitakse kokku selles, et
müüja müüb kindlale ostjale eesõigusega. Kas kinnisasja puhul võib ka seaduse alusel
ostueesõigus tekkida? Kaasomanikel on, ühisomanikel, aeg-ajalt riigil (kui on nt
muinsuskaitseala) või kovil, sen seotud avalike huvidega, nt kui müüakse
muinsuskaitsemälestist või kui müüakse looduskaitse all olevat kinnisasja.
Mis vahe on tehingulisel ja asjaõiguslikul ostueesõigusel? Ostueesõigusega isikut peab
teavitama VÕS 249 kohaselt kui müüja sõlmib ostjaga lepingu. Siis tal on võimalik valida,
kas teostada ostueesõigust tähtaja jooksul v mitte. Teostamise puhul avaldusega müüjale,
sama vorm nagu müügilepingul. Mis siis juhtub, kui notariaalselt tõestatud avaldus müüjani
jõuab? Siis tekib kaks müügilepingut, teine tekib ostueesõiguse omaja ja müüja vahele. Siis
müüjal on 2 lepingut ja ühte ta täita ei suuda. Ostueesõigusega isikul oleks lepingu
täitmisnõue, kas soovitaksid minna kohtusse? Kohus peaks asendama kohtuotsusega müüja
tahteavaldust omandi üleminekuks (tsüs 68 lg 5). VÕS 108 lg 2 alusel nõue. Kust tuleneb
kohustus omand üle anda? VÕS 208 lg 1.
Kui meil pole asjaõigusliku toimega ostueesõigus, mis siis saab? Kui ostja on kantud juba ka
kinnistusraamatusse? Kui tal on aint võlaõigusliku toimega ostueesõigus, siis pole seda, et
käsutus oleks tühine. Mis vastuväide siis müüjal on? Lepingu täitmine pole võimalik VÕS
108 lg 2 p 1. Siis ta pmst ei saa kasutada ostueesõigust (vist?). Aga kui oleks asjaõiguslik
ostueesõigus (on KR-ist näha)? Siis ostja pole omanikuks saanud. Miks? AÕS 257 lg 3 -
Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust
tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka
seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud
märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. AÕS 63 lg 3 - Asjaõiguse käsutamine
pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud
nõuet kahjustab või piirab.

Kasutuslepingud – suunatud mingi eseme kasutusse andmiseks mingiks perioodiks ja selle

perioodi lõppemisel antakse omanikule tagasi. Tüüpilisemaks juhtumiks üürileping.
Loomadele kohaldatakse ka siin asjade sätteid, saad üürida seda.
Loomad ei ole õigussubjektid, nad ei saa olla õiguste ja kohustuste kandjad, ei saa pärida
neile. Aga midagi peame saama nendega õiguskäibes teha. Sp müüa, osta, kinkida jne saab.
Inimest üürida ei saa, ta on õigussubjekt, ei saa olla õiguse objekt. Õigussubjekt on see, kes
saab osta, müüa, omandada, pärida, pantida ja õiguse objekt on see, kellega seda kõike teha
saab.
„Müüge ära oma metsa raieõigus“. Mis see tegelikult on? Keegi teine saab tulla minu metsa ja
viia ära mets. Sisuliselt rendileping, saad kasutada kinnisasja ja saada sealt vilja (äralõigatud
puid). Kui ma annan hobuse üürile, siis ta saab kasutada seda. Kui ma annan hobuse rendile ja
hobusel sünnib varss, saab ta selle endale.
Suuresti pole vahet kas on üür või rent, sest meil on VÕS 341 – nagunii rendilepingule
kohaldatakse üürilepingu sätteid, kui seadus ei sätesta teisiti. Vahe selles, mida sul on õigus
lepingu alusel saada, kas võid õuna kotti panna v ei.
Lisaks rendile on litsentsileping, mis käib intellektuaalomandi õiguste kasutusseandmise
kohta (autoriõiguste litsents, kaubamärgilitsents). Nt annad juura kirjastuses raamatu välja,
sõlmid juuraga litsentsilepingu, et neil on õigus sinu teost välja anda.
Liisinguleping – autosid saab üürida. Kõnekeeles „rendiauto“, aga tegelikult üürid. Kui liisid
auto, siis see veel 3. asi. Liisinguleping tuleb kõne alla kui on kolmnurksuhe,
müüja+finantseerija ja ostja.
Tasuta kasutamise leping – raamatukogu nt.
Eluruumi üürileping – VÕS 275: kõik üürniku kahjuks seadusega võrreldes on kehtetu.
Eluruum – elamiseks mõeldud ruum, aga lühiajaline elamine ei kehti selle suhtes (hotellis nt).
Kinnisasja üürilepingu kohta kaitsesätted, hõlmab nt parkimiskohti lisaks elu- ja äriruumidele.
Üürilepingu poolte põhikohustused:
Üürileandja: peab asja üürnikule kasutusse andma (271), peab tagama asja hoidmise selles
seisundis lepingu kehtivuse aja (276 lg 1). Kui antakse üle bürooruumid, siis seal peaks
tüüpiliselt olema valgus, kui see ära kaob, siis üürileandja on oma kohustust rikkunud.
Üürnik: kohustus tasuda üüri (271), kõrvalkulusid juhul kui selles on kokku lepitud (292).
Praktikas probleem: kas saad panna üürnikule kohustust maksta remondifondi? See pole
tingimata korteri kasutamisega seonduv tasu, pole võrreldav elektriga või veega või
kanalisatsiooniga. Ta on kogu maja või hoone parendamiseks mõeldud. Remondifondi
maksmine on üldreeglina omaniku e. Üürileandja asi RK praktika järgi. AGA nüüd on 292 lg
1 prim – saab nüüd kokku leppida. Praegu üürnikuna ära lase seda ümber teha, üürileandja ei
saa ühepoolselt öelda, et pead nüüd maksma hakkama.
Praktikas ka see, et „Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja
ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja
parendamiseks vajalikke kulusid „. Aga mis siis kui remondifondi kogutakse, et parandada maja
ees oleva asfalttee auke või aialukku? Grammatilise tõlgenduse järgi ei saa üürnikule seda
kohustust panna.
Mis on analoogia kasutamise eeldused?
1) Seaduses on lünk

Üürnikul on kohustus kasutada üürieset isiklikult, ta ei tohi seda üürileandja loata üldreeglina
teise isiku kasutusse anda (üldreegline peab üürileandja talle selle loa andma). Üürnik
kohustub kasutama ka üüritud eset nii nagu selles kokku lepitud on (VÕS 276 lg 2). Kui üürin
eluruumi, ei tohi ma üürileandja loata majutusteenust pakkuma hakata.
276 lg 3 – laiendab üürniku kohustusi majaelanike suhtes, peab arvestama naabrite ja
majaelanike huvidega. Mngeid lärmakaid pidusid ei tohiks teha.
Üürileandja kohustus anda üle asi seisundis nagu lepinguga ette nähtud (nagu
müügilepinguski), aga juurde tuleb ka korrashoiukohustus.
Üles öelda saab kestvuslepinguid (muudab edasiulatuvalt lepingu kehtetuks), taganeda saab
ühekordsetest lepingutest (muudab algusest peale kehtetuks).
Kuidas hinnata, kas üüriese on sobilikus korras üleandmiseks v mitte? Vaatame kõigepealt
lepingut. Kui lepingut pole, peame vaatama mis on kasutuse eesmärk. Kui see ka ei aita, siis
peame vaatama, kui üürnik võttis asja vastu, vaatas selle üle ja ei vaielnud vastu või ei jätnud
endale lisaõigusi, siis peakski olema see standard, kõik äratuntavad puudused mis lepingu
esemel üleandmise hetkel olid, muutuvad lepingu osaks.
VÕS 278 – kui üüritud asjal tekib puudus ja üürnik ei vastuta, mis siis saab. Nt kui lind
lendab aknasse ja aken mõraneb, on see üürieseme puudus? Jah. Kas üürnik ei vastuta? Ei.
Kas üürnik peab hüvitama üürnik? Kas seda saab kõrvaldada koristamise või hooldamisega?
Ei saa. Kas on äkki lepinguline kokkulepe? Kas saame kokku leppida, et kõik puudused, mis
üüriesemel üürilepingu kehtivuse ajal tekivad, peab kõrvaldama üürnik?
VÕS 334 (21) Eluruumi üürilepingu korral võivad pooled lepingu sõlmimisel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik
eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega
tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud.
Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei kohaldu asjadele, mille üürileandja on andnud
koos ruumidega üürniku kasutusse.
Aga väliseid mõjutusi vist ei saa panna üürnikule kanda. VÕS 275 pärast. Kui üürnikul läheb
toru katki, saab üürnik nõuda selle kordategemist üürileandjalt.
278 p 3 pole iseseisev nõude alusnorm, viita ikka üldosale (VÕS 115).
Leppetrahv – VÕS 287. Enne 2021 jaanuari ei tohtinud leppetrahvikokkulepe üürilepingus
sisalduda.
Ebaseaduslik valdusse sisenemine – kuritegu. KarS 266.
Tüüpiline näide eluruumi üürilepingu puhul leppetrahvi kokkuleppest – suitsetamise või
lemmikloomade pidamise keeld.
Üürilepingu ülesütlemine
Korraliselt saab üles öelda tähtajatuid üürilepinguid (üldiselt 3 kuud enne). Korralise jaoks ei
ole põhjust vaja. Erakorraliselt saab üles öelda nii tähtajalisi kui ka tähtajatuid üürilepinguid,
saab öelda kas seaduses või lepingus sätestatud alusel.
Erakorraline ülesütlemine
1) Esmalt vaatame lepingusse – lepingus kokku sätestatud alused. Eluruumi üürilepingus
võid ka nii kokku leppida, aga need peavad vastama mõjuvale põhjusele.
2) Kui lepingus pole miskit, vaatame seadusesse – VÕS 314-319. Nt kui eluruum muutub
tervisele ohtlikuks, kui üüriesemel on oluline puudus ja seda ei kõrvaldata jne. Võib
tulla ka kohaldamisele VÕS 116 lg 6+VÕS 196 – oluline lepingurikkumine ja vb ka
VÕS 97 – asjaolude oluline muutumine.
3) Päris üldine alus VÕS 313 lg 1 – mõjuv põhjus, mille olemasolu vaatame nii, et
kaalume poolte huve.

Ülesütlemise avalduse peab teisele poolele edastama, VÕS 325, see peab olema teatud vormis
(kirjalikult taasesitatav) ja seal peab olema teatud info ja kui seal seda pole, on
ülesütlemisavaldus tühine ja leping kehtib edasi.
21.09
Rentida saab ainult viljakandvaid asju. Üürilep puhul seda viljanõuet pole. Litsentsileping ja
rendileping on sarnased, nt rendilepingu vili võib olla ka õigusvili. Aga kaubamärk v
intellektuaalomandiõigus – on ka ju viljakandev ese? Selle eest võib saada litsentsitasu, on see
siis litsents v rent? On litsents, a nt saksa õiguses litsentsi eraldi reguleeritud pole, seal
kaubamärgi rent.
Rendilepingu esemeks võivad olla mis tahes asjad, üürilepingu esemeks ainult kehalised
asjad.
Üürilepingu sätteid kohaldatakse (VÕS 341) rendilepingutele.
Üürisätetes erinormid elu- ja äriruumi üürilepingute jaoks. Miks neid erinorme vaja on?
Üürniku kaitse sätted, eelkõige ei saa seadusega võrreldes üürniku kahjuks kõrvale kalduda ei
tohi. Kriitilised sätted: lepingu ülesütlemise sätted.
3-2-1-5-13: lepingus oli ammendavalt sätestatud lepingu ülesütlemise alused. VÕS 313 siin
kohaldada ei saanud. Äriruum. Võlgnetava üüri nõue VÕS 108 lg 1 – alates kehtetust
ülesütlemisest kuni kehtiva ülesütlemiseni.
Kust tuleneb kahju ärahoidmise kohustus (üürileandja peab otsima uut üürnikku)? – VÕS 139
lg 2.
Hinnavahe kompenseerimine – VÕS 136 lg 2 (p 44 lahendis).
Ülesütlemise täielik välistamine üürilepingus läheks vb vastuollu VÕS 106 lg-ga 2.

Kui üürnik ise üüripinnalt lahkub (nt kool läheb lukku ja koroona pärast lähed tartusse
päriskoju tagasi), on üürniku risk see ja peab ikka VÕS 296 lg 3 alusel maksma kõrvalkulusid
ja üüri.
Ülesütlemise puhul vt kõigepealt lepingust aluseid. Siis seadusest VÕS 314-319 ja siis VÕS
313.

Kasutamise takistus, nt ei saa sõita maja taha söögikaupa maha laadima.

VÕS 278 üürniku vastutus? Kontrollida tuleb kas puuduse teke on vabandatav (aga välistab
ainult teatud õkv-d) ja erisäte ka VÕS 334 lg 2.

21.09 loeng
Krediidilepingud
Laenuleping võib olla krediidileping, aga ei pruugi olla. Kui laenuleping on tasuline, on
tegemist krediidiga (krediit – VÕS 401). Krediit on alati raha kasutada andmine raha eest,
intressiga laen. Kui annan sõbrale 300e ja ta annab kuu lõpus 300e tagasi, ei ole
krediidileping, vaid tasuta kasutamine.
Krediit: tasu eest rahasumma kellelegi kasutusse andmine. Krediidi liigid: liising,
tarbijakrediidileping, järelmaks (sellele kohalduvad ka müügilepingu sätted). Kõige tavalisem
tasuline laen on ka krediidileping.
Kui Eesti Energia ütleb, et sa oled võlgu jäänud ja teeme sulle maksegraafiku ja maksad selle
alusel nt 15e, siis kas see on krediit? Tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine on ka krediit.
VÕS 401 lg 2 kohaselt on krediidilepingud ka faktooring, liising ja järelmaks (tasuline
maksetähtpäeva edasilükkamine). Olemas ka tarbijakrediidileping, VÕS 402jj.
Krediidilepingule kohaldatakse ka laenulepingu sätteid (VÕS 401 lg 3), VÕS 396jj. VÕS 397
– intressi tuleb maksta majandus- ja kutsetegevuses antud laenu eest.
Intressimäär võib olla fikseeritud (nt aastas 3%) või fikseerimata (sageli 1% + euribor,
muutub ajas).
Asendatavaid asju saab ka laenata, nt laenad naabrilt 2 muna. Keegi ei eelda, et annad tagasi
täpselt needsamad 2 muna.
Krediidivahendusleping – krediidivahendaja kohustus on pakkuda võimalust saada laenu ja
näidata et vot seal on kõige paremad tingimused.
Laenuandja kohustused: laenu andmine, selle rikkumisest võib tuleneda kahju hüvitamise
nõue.
Laenuandja lepingueelsed kohustused – selgitamiskohustus, teavitamiskohustus (just
tarbijakrediidi puhul kohustus anda krediidi kohta teavet, intressimäär, krediidi kulukuse määr
jne), tuleb analüüsida ka laenaja krediidivõimekust (VÕS 403 ülamärkega 4), kehtib
tarbijakrediidilepingu puhul.
2-14-21710 p 45 – kui on krediidiandja eluasemelaenu puhul rikkunud vastutustundliku
laenuandmise kohustust, piirdub võlgniku vastutus rahaga, mis saadakse tagatise
müügist (jääkvõlg väljamõistmisele ei kuulu).
Sama lahend p 46jj – käenduslepingu heade kommetega vastuolus olek.
Laenuvõtja: laenu tagastamise kohustus (sama koguse, sama kvaliteediga) . Kui seda
lepingus kirjas pole, sõltub sellest, kas on tähtajatu (VÕS 398, pärast laenulepingu
ülesütlemine) või tähtajaline laen (nt eluasemelaen 20 aastaks,
Kas laenu saaja võib suvalisel ajal laenu tagasi maksta? Kui lepingus selle kohta mngit
kokkulepet pole.VÕS 84 lg 4 – kui võlgnik on enne täitmise tähtpäeva täitnud kohustuse,
millega kaasneb intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse
täitmiseks ettenähtud tähtpäevani. Tarbijakrediidilepingute kohta erisäte VÕS 411.
Laenulepingu puhul pooltel ka teatud kõrvalkohustused.
Laenu andjal vb lepingueelne kohustus laenusaaja krediidkõlbulikkuse tuvastamiseks (14 lg
1?). Tarbijakrediidilepingu puhul eraldi norm selle kohta.
Laenusaajal informeerimiskohustused + tagatise andmine. Tagatise liigid – hüpoteek,
käendus, garantii (eriti ettevõtete vahel).
Käsipandi andmisel peaks eseme valduse pandipidajale üle andma, sp autodele seatakse
registerpant.

Kui laenusaaja ei maksa õigel ajal tagasi, mis õiksid olla laenuandja meetmed? Täitmisnõue
VÕS 108 lg 1, viivisenõue VÕS 113 lg 1 (mis suuruses? VÕS 94). Saab eraldi kokku leppida
ka teises viivisemääras, aga kuni 3x seadusejärgses määras TÜÜPTINGIMUSTES. VÕS 415
– tarbijakrediidilepingu puhul viivisepiirangud – laenuandja saab alates võlgnevuse hetkest
nõuda viivist 8% aastas (prg on baasintress 0).
Kui mul on krediitkaart mille intress on 19% kuus ja ma jään võlgu, palju võib pank mult
viivist küsida? Võib küsida 19%. Muidu oleks odavam lepingut rikkuda kui maksta, kui saaks
küsida vähem. Viivise ja intressi suhe – intressi ja viivist samaaegselt nõuda ei saa,
sissenõutavuse saabumisega kaob alus arvestada intressi SEE ON PÕHIREEGEL. Saab
kõrvale kalduda sellest ettevõtete omavahel, aga mitte tarbijakrediidi puhul. Kas
tarbijakrediidi puhul võib makseviivituse puhul kokku leppida leppetrahvis? Ei, VÕS 415 lg
1.
Laenuandja võib ka tarbijakrediidilepingu puhul VÕS 416 laenulepingu üles öelda, kui tarbija
on järjestikuses makseviivituses.
3-2-1-120-08 – kui lepingus kõrgem kui seadusejärgne intressimäär, siis kohaldub see.
Laenuandjal võib olla ka õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kahju nõude korras –
oluline kas tegu on tarbijast (reguleerib VÕS 113 sekunda) v ettevõtjast (reguleerib VÕS 113
prim) võlgnikuga.
Tarbijakrediidileping VÕS 402jj – põhineb EL direktiividel. (tavaliselt kui võsis pikad,
keerulised paragrahvid, on direktiivil põhineb). Kooskõlaline tõlgendamine – tõlgendad võsi
sätet nii, et vastaks direktiivile. RK on seda teinud ka.
Kas krediidi andmine peab olema krediidiandja põhiline majndus- ja kutsetegevus? Ehk siis
kas 402jj kohaldub aint pankade puhul, või ka muudel juhtudel, kui ettevõte annab laenu
kasvõi ühekordselt? Ei pea olema põhitegevus laenude andmine.
Krediidi andmine pole sama mis krediidivahendus.

VÕS 421 – tarbija kahjuks seaduses sätestatust teisiti kokku leppida ei tohi.

Poolte kohustused tarbijakrediidilepingute puhul

Krediidiandja erinevad lepingueelsed kohustused (VÕS 14)
- VÕS 403 prim (tavaline krediidileping), 403 terts (eluasemekrediit) -
lepingueelse teabe andmise kohustused. Euroopa tarbijakrediidistandardi
teabeleht (euroopa standardinfo teabeleht).
- VÕS 403 astmes 4 – Krediidiandja tarbija krediidivõimekuse hindamise
kohustus – peale 2008 majanduskriisi, enne seda ei hinnatud eriti inimesi, kes
laenu võtsid. VÕS 403 astmes 5.

VÕS 404 – teatud info peab olema antud mitte enne lepingu sõlmimist, vaid peab lepingus
kirjas ka olema. VÕS 404 lg 1 – tarbija TA peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
VÕS 408 lg 2 – kui teavet pole, aga krediidiandja on ikka laenu välja maksnud, siis teabe
märkimata jätmisest pole midagi. Aga vorminõuet see ei paranda. 408 lg-d 4,5 toovad kaasa
ka reaalsed rahalised tagajärjed krediidiandjale.
Liigkasuvõtjalikud laenud
VÕS 406 sekunda – krediidi kulukuse määr. Kui teil on liiga kallis krediidileping (mitte ainult
intress vaid ka muud varjatud tasu, nt konto haldustasu ja pidamistasu jne jne), siis on
tarbijaleping tühine.
TsÜS 84 – kui on tühine tehing, siis selle alusel makstu saab tagasi nõuda.
VÕS 416 – kui on osadena tagastatav krediit, ei tohi laenuandja lepingut makseviivituse
korral üles öelda niisama (üldnorm VÕS 399 lg 1 p 1, mille suhtes 416 on erinorm). Kas
lepinguga võib teisiti kokku leppida, nt et piisab ühekuulisest viivitusest? Jah võib, nt
Swedbanki ja väikefirma vahel võib kokku leppida, tüüptingimuste teema (VÕS 44).
VÕS 415 – lg 1 – makseviivituse puhuks ei tohi kokku leppida leppetrahvis. Lg 2 – kui
maksad pangale summa, millest kõigi nõuete rahuldamiseks ei piisa, siis kõigepealt
vähendatakse põhivõlga ja siis viiviseid ja intresse.

Kui laenuleping erakorraliselt üles öeldakse, saab nõuda laenu kohest tagastamist. Mis
intressist saab, mis edasi pidi jooksma? Tarbijakrediidi puhul VÕS 416 lg 3 edasiulatuvat
intressi nõuda ei saa (RK: krediidiandja väidetava kahjuna – st kahju hüvitamise kaudu – ei
saa nõuda). Ärilaenude puhul võib teisiti olla. Põhivõla nõude alus VÕS 108.
Kas laenusaaja võib ennetähtaegselt tagasi maksta laenu? Jah. Tarbija saab VÕS 411 lg 1
alusel ennetähtaegselt tagasi maksta (ärilaenu puhul saab selle välistada vist), selle tagajärg
on, et intressi ei saa nõuda tagasimaksmisele järgneva aja eest, aga laenuandja saab nõuda
hüvitist VÕS 411 lg 1 prim.
Kust tarbijakrediidi sätted tulnud on? Tarbijakrediidi direktiiv, elamukinnisvaradirektiiv.
Ülejäänu suuremas osas vist sakslastelt, aga mitte kõik. VÕS 406 sekunda – kiirlaenude säte.
Lg 3 – kui on liiga kulukas laen, siis intress on 0 ja annad tasuta laenu sisuliselt?
Mis on intressi ja krediidi kulukuse määra vahe? Krediidi kulukuse määr võtab lisaks
intressile arvesse ka muid kulusid, nt lepingu sõlmimise tasu.

Liisinguleping VÕS 361jj

361 - Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud
müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja
kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on liisinguleping (VÕS 361). Kui liisinguvõtja on tarbija,
on see ühtlasi tarbijakrediidileping. Müüja ja liisinguandja vahel on müügileping (VÕS 208).
Kui bolt drive kasutad, siis on see tavaline üür.

Kui lepinguese on puudusega, siis liisinguandja ei vastuta VÕS 362 lg 3, liisinguvõtja saab
pöörduda müüja poole. Liisinguandja on finantseerija (sisuliselt nagu pank). Auto on
liisinguandja oma.

Liisingulepingu poolte põhikohustused

Liisinguandja liisingueseme puuduste eest ei vastuta. Aga (VÕS 362) on kohustatud tagama
liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat
liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
VÕS 364 – juhusliku kahjustumise riisiko läheb üle liisinguvõtjale, mis tähendus sel on? Kui
vara hävineb, vastutab liisinguvõtja selle eest. VÕS 365 kohaselt saab nõuda müüjalt asja
parandamist VÕS 222 lg 1 alusel (müügilepingust tulenev õkv).
Kui liisinguese varastatakse, mis siis saab? Liisinguvõtja saab lepingu üles öelda VÕS 366.
Seni kuni lepingut üles pole öeldud, peab liisinguvõtja lepingut täitma VÕS 361, 108. VÕS
367 alusel arvutatakse hüvitis.
Liisinguvõtja peab maksma tasu ja kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele,
millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel.
Auto liisimisel ei tohi ilma kokkuleppeta bolti minna sõitma (kõrgendatud risk).
VÕS 366 – mõlemal poolel on erakorraline ülesütelmise õigus.
367 korral tuleb hüvitise arvutamiseks... 3-2-1-21-17. Jääkväärtuse arvutamine sõltub sellest
kas on tegu kasutus- või kapitalirendiga. Kasutusrendi puhul on sa jääkväärtusest on
liisinguandja kanda niivõinaa, seda tuleb hüvitise määramisel arvestada.
VÕS 367 lg 2 – võtame kokku kõik järelejäänud liisingumaksed, lahutame sealt maha intressi
edasiulatuva aja eest ja lahutame liisingueseme jääkväärtuse. Kui auto on varastatud, siis
jääkväärtust kui sellist ei ole.

VÕS 399 lg 1 p 1. (tarbijalepingu puhul 416 p 1).

3-2-1-29-17 – kasutuseelised olid antud juhul see, et sai sõita (1200 km sõitis vist). P 17:
„KOGU tarbijakrediidiregulatsioon...“ Mkm, suur osa põhineb direktiividel, aga mitte kõik,
me ise oleme ka välja mõelnud, nt VÕS 416.
Mille alusel saab liisinguandja kasutuseelist nõuda kui võtja taganeb? VÕS 189 (vt ka VÕS
409 lg 4 prim).

28.09
Teenuse osutamise lepingud

VÕS jagab teenuse osutamise lepingud üldiselt 2 suurde rühma: VÕS 24 kas lepingud millega
võlgnik võlgneb teatud tulemuse (tulemusele suunatud lepingud) ja lepingud mille puhul
võlgnik kohustub tegema parimaid pingutusi, kõik mõistlikult võimaliku tulemuse
saabumiseks.
Koolitajaga leping nt on pigem kas töövõtt või parimatele pingutustele suunatud
leping(käsunditüüpi)? Pigem protsess. Peamine eristamise kriteerium: kas tegu on olukorraga,
kus võlgnik peab tegema endast kõik mõisltiku, rakendama mõistlikku hoolsust või ta võlgneb
reaalse tulemuse ja vastutab ka siis kui tulemus jääb saavutamata hoolimata sellest, et ta oli
väga hoolikas.
Kas valveteenuse osutamise leping turvafirmaga on pigem töövõtulaadne või käsunditüüpi?
Käsunditüüpi, sest ta ei vastuta selle eest et keegi ei saa kunagi siia sisse ja ei varasta, peab
tegema endast mõistlikult võimaliku, et see olukord ei juhtuks.
Käsunditüüpi lepingu liigid (käsunditüüpi lepingute suhtes on käsundilepingu sätted
subsidiaarsed): Käsundileping VÕS 619 jj, maaklerileping 659 jj (kinnisvaratehingute puhul
kohtab palju), agendileping (nt erinevate turustussüsteemide juures kohtab, nt ettevõte A
tegutseb saksamaal ja müüb kosmeetikatooteid ja tahab rajada eestisse oma poode ja
turunduseks ta palkab agendi kes hakkaks eestis arendama seda asja), agendilepingu alla
lähevad ka võrkturunduse asjad (Amway, Tupperware, Avon, Oriflame). Kas töövõtuleping
on käsunditüüpi leping? , komisjonileping (komisjonär ja komitent, komisjonär teeb
komitendi ülesandel enda nimel, kuid komitendi arvel mingi tehingu, väljapoole pole näha kes
on tehingu tegelik majanduslik pool, väljapoole näha ainult komisjonäri isik (kes muutub
lepingu pooleks). Kohtame komisjonipoodides, viin vana jalgratta komisjonipoodi, see
pannakse müüki ja müüakse ära ja siis ma saan raha?? Komisjonilepingut kohtame palju ka
väärtpaberitehingutes.), ekspedeerimisleping (ekspedeerija võtab kohustuse korraldada
kaubavedu, aga ta ise ei võlgne vedu, tema otsib, kes sobiks seda kaupa punktist A punkti B
vedama, tüüpiliselt kasutatakse ekspedeerijaid rv kaubavedude puhul), tervishoiuteenuse
osutamise leping, makseteenuse osutamise leping (mõte on see, et makseteenuse osutaja
minu juhisel teeb ülekandeid, pangakonto pmst), giiditeenus.
Töövõtutüüpi lepingu liigid: töövõtuleping VÕS 635jj, veoleping (suunatud tulemuse
saavutamisele (asi veetakse kohale), pakettreisileping (majutamine – lühiajaline üürileping),
hoiuleping (mille alaliik on laoleping), reisijaveoleping (kindlaks määratud marsruut ja
tulemus. Kaamliga sõitmine? Lepingu majanduslik sisu on emotsioon, SEBEga tallinnast
tartusse sõidu eesmärk on jõuda tartusse, a kaamliga sõidu eesmärk on emotsioon, sp pigem
selline käsunduslepingu tüüpi asi).
Telefoni kasutamise leping on mis tüüpi leping? See kõneteenuse osutamise leping.
Töövõtuleping, sest ta peab mulle tagama, et ma saaks helistada. AGA tõsi on, et saksamaa
ülemkohus ütles omal ajal, et see on käsundusleping, aga õppejõud ei näe põhjust, et miks
peaks olema nii, et elektrimüügileping on müügileping (tulemuse saavutamisele suunatud) ja
mobiilside leping peaks olema käsundus. Tundub, et võiks olla töövõtulepingu tüüpi leping,
võlgnetakse ka tulemus. Kuidas seda tulemust kirjeldatakse? On omaette küsimus.
Dropbox – mis sen? Hoiuleping? Aga hoida saab asju eks, peab kehaline ese olema. Seal
olevat mingi selline tüüptingimus, et dropbox ei vastuta asjade kadumise eest, kasutaja peab
ise backuppe tegema. A nahhui nende point siis on, kui asjad yeetida võivad ja nad ei vastuta.
Pilveteenuse osutamise lepingud on pigem töövõtulepingu tüüpi, võlgnevad tulemuse, mitte
ainult et saad igal ajal andmed kätte, vaid saad ka ühte dokumenti mitme isiku poolt
samaaegselt töödelda.
Juba vanas roomas olid müügilepingud ja laenulepingud.
Esinduse aluseks olev sisesuhe on sageli käsundusleping. Mis on esinduse sisesuhe?
Õigussuhe esindaja ja esindatava vahel. Välissuhtes saab esindaja teha rohkem, kui ta
sisesuhtest tulenevalt seda teha tohiks. Vt TsÜSis esinduse teema üle. Sisuliselt kordas siin
prg esinduse temaatikat. Kui esindaja teeb esindatava nimel tehingu 3. isikuga, on lepingu
poolteks 3. isik ja esindatav.
TÕBRIK.

Käsundusleping
Lojaalsuskohustus VÕS 620 lg 1 ja 2 on hästi oluline.

Käsundisaaja kohustused (VÕS 620-626)

Käsundisaaja peab tegutsema käsundiandja parimates uvides ja lojaalselt (620 lg 1) ja kui ta
tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, siis ta peab järgima üldiselt tunnustatud kutseoskuste
taset (lg 2). Advokaadileping nt, võib olla ka tööleping kui temalt tellitakse nt
tüüptingimused, siis töövõtt. Aga kui sõlmitakse leping kohtuvaidluse (protsessi) pidamiseks,
siis käsund, siis ta ei saa garanteerida tulemust. Saab käsunduslepingus kokku leppida, et kui
kaotad, ei ole probleemi, aga kui võidad, saad 10% tulemustasu. Tasu kokkulepe ei muuda
käsunduslepingu olemust.
RK on pidanud võimalikuks, et hindamaks mida üks korralik kindlustusmaakler VÕS 620 lg 2
kohaselt tegema, saame vaadata seda finantsinspektsiooni juhendist, mis pole küll siduv, aga
mis kehtestab kindlustusmaakleri hea tava. Et siuksetest asjadest saab ka juhinduda. A miks
seda kindlustusmaakleri keissis üldse kohaldada? Kindlustusvõtja ja maakleri vahel on
maaklerileping, aga see ei reguleeri hoolsusmäära, seda reguleerib VÕS 620.
VÕS 621 – käsundisaaja peab järgima käsundiandja juhiseid. Kui lähen sitsiiliasse ja jätan
kassi sõbrale ja ütlen, et osta kassile kala ja toida teda ja anna juua jne, siis neid juhiseid peab
ta järgima v nt kui ütled lapsehoidjale, et minge õue või loomaaeda, siis seda peab
käsundisaaja järgima. Aga keerulisem olukord siis, kui käsundisaaja on professionaal, kes
valitud välja selle tegemaks midagi, mida käsundiandja teha ei suuda. NT kui palkan
advokaadi, siis tüüpiliselt isesedasama teha ei oska, tema teab kuidas kohtuvaidlemine käib.
Kas advokaadi kliendil on õigus täpselt ette kirjutada, mis on selle protsessi strateegia, viita
siin sellele dokumendile, esita nõude alusena see paragrahv jne? Mkm sellist õigust pole,
VÕS 621 lg 1 teine lause. Klient saab öelda, kas läheme kompromissile v mitte, aga mitte
kuidas midagi teha. Teisipidi ei saa advokaat vabandada oma rikkumist sellega, et klient ütles
et tee nii. Kuiklient nõuab midagi ja advokaat näeb et sen tema huvidega vastuolus, siis peab
ütlema seda ja nõustama, et nii ei tohi teha.
Kas patsient saab ette kirjutada arstile, kuidas teda ravida? Ei, RK ütles, et arst on
professionala, patsient ei saa öelda, millist ravi patsiendile kohaldada ja mis ravimit anda jne.
Ravist keelduda võib, aga ette kirjutada ravi ei tohi.
VÕS 622 – käsundi isikliku täitmise kohustus. Töövõtulepingu puhul tüüpiliselt võin võtta
alltöövõtjad. Käsunduslepingu puhul eelduslikult ma seda teha ei tohi. Kui mind kutsub
notarite koda koolitama, siis ma ei saa 2 päeva enne et ma ise ei tule, ma saadan anna markina
enda asemel. See ei ole tema ekspertiis. Isegi sama valdkonna eksperti ei saa enda asemel
saata. Kõik kõrvalekalded on poolte kokkuleppel.
VÕS 623 – huvide konflikti olukord. Käsundisaaja ei tohi tegutseda huvide konfliktis.
VÕS 624 – käsundiandja teatamiskohustus. Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist
käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada
käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi
täitmise kohta. Nt advokaat peab teavitama klienti menetluse käigust. Nt teine pool teeb
kompromissettepaneku.
VÕS 625 – saladuse hoidmise kohustus/konfidentsiaalsuskohustus. Ka ärisaladuse hoidmise
kohustus.
VÕS 626 – Väljaandmiskohustus. Kui ma esindan sind ja müün su auto ära ja saan 5000e
selle eest, siis ei saa ju nii olla, et see mulle jääb. VÕS 626 alusel saad nõuda, et anna mulle
see 5000e.
Oluline ka VÕS 626 lg 3 – Nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja omandab käsundi
täitmisel oma nimel kuid käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale
käsundi täitmiseks üleantud nõuded ja vallasasjad ei kuulu käsundisaaja pankrotivarasse ja
neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu. Nt komisjonilepingu
oluline säte – kui komisjonär omandab käsundi täitmisel käsundiandja (komitendi) arvel auto
ja sel hetkel kui ostate auto ära lähete pankrotti, siis on oluline 626 lg 3, mille kohaselt kuna
sen käsundi täitmiseks omandatud auto, tegin küll oma nimel, aga sinu arvel, siis see ei kuulu
minu pankrotivarasse ja võlausaldajad ei saa oma küüsi sinna taha. Kas see kehtib ka pärimise
puhul? Ei tea.

05.10

Mis sõltub kas on käsund või töövõtt? Kas pead tegema oma parima või pead produkti andma.
Tasu sissenõutavus ka – millal oled oma lepingu täitnud, millal tuleb ära maksta.
Käsunduslepingu tüübid – maaklerileping, agendileping, komisjonileping,
ekspedeerimisleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, tööleping (ehkki on eraldi TLSis, on
käsunditüüpi leping). Mille poolest erineb maaklerileping ja käsund (või maakler ja agent)?
Maaklerileping reeglina tasuline. Suunatus lõpptulemusele + maakler ei sõlmi ise lepingu
tüüpiliselt, ta vahendab lepingu sõlmimist. Kus me agente kohtame ja kuidas nad maakleritest
erinevad? Investeerimisteenuste agendid, laevaagendid on, turustustegevuses
(võrkturunduses) on ka. Piletilevi kaudu müüvad teatrid oma pileteid. See on agendileping, sp
ta püsival vahendab lepingu sõlmimist või sõlmib neid teatri nimel. Maaklerileping on
tüüpiliselt lühiajaline ja pigem ühekordsetele olukordadele suunatud (erisus), agendileping
püsivaks turunduseks.
Juhatuse liikmetega sõlmitakse ka sageli leping, määratakse ära palju nad tasu saavad, kas neil
autokompensatsioon või veel mngid hüved jne. See on ka käsundusleping. RK on öelnud, et
juhul kui konkreetsel juhul pole lepingut sõlmitud, on olemas käsundilaadne suhe.
Komisjonileping – kui komisjonäri ja ostja vahel on müügileping, saab komisjonär kasutada
õkv-sid ostja suhtes (nende vahel ju leping).

2-13-6457 – RK lahend kollokviumiks. Järgmine lahend: sama nr. Ikkagi ei tuvastatud

põhjuslikku seost. Ringkonnakohtu lahend vabastas advokaadi vastutusest vist?

Lepinguline kaitse-eesmärk VÕS 127 lg 2. Kõige tähtsam on lg 3 – kahju ettenähtavus. Kui

on ettenähtav, siis on ka kaitse-eesmärgiga kaetud. Reeglina sätete eesmärk kaitsta
ettenähtava kahju eest. Sp lepinguõiguses enamjaolt saab asjad ära lahendada lg 3 järgi.
Teatud erandid tho, kus on vaja täiendavalt korrigeerimist just lg 2 abil. Võimalik kahju
tekkimise risk on nii suur, et see on ebaproportsionaalne. Me ei saa eeldada et võlgnik oli
sellise tasu eest kahju riski enda peale võtma. Nt takso näide. Kui Bill Gates tellib takso ja
ütleb et takso peab tulema täpselt kl 2 kohale ja mul sõltub 200mln tehing sellest. Aga
taksojuht ei tule kohale kl 2. Kas ta peab hüvitama 200mln? Kas ta pidi ette nägema tekkivat
kahju? Jah, ta teadis et 200mln tehing on ja ta ju ka vastutas ja talle oli kahju ettenähtav. Aga
selles olukorras ei võta ükski mõistlik autojuht sellist riski. Seega ei ole kaetud lepingulise
kaitse-eesmärgiga. Deliktiõiguses läheb 127 lg 2 rohkem vaja, sest seal lg 3 ei kohaldu, sest
lepingut pole.
Kas saab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, sest see puuküürnikuga tegelemine ajas närvi
ja vajas energiat jne? Pigem vast mitte? Kas üürilepingu eesmärk on kaitsta üürileandjat
mittevaralise kahju eest? Mkm, ei ole. Sen tavaline käibetehing ja tavalise käibetehingu
eesmärk pole kaitsta sind mittevaralise kahju eest (nii õiguskirjanduse kui kohtupraktika
seisukoht).

Käsundisaajal lisaks hoolsuskohustusele saladuse hoidmise kohustus, teatamiskohustus,

juhiste järgimise kohustus, isikliku täitmise kohustus (eelduslikult), väljaandmiskohustus.
VÕS 626 lg 3 – kas pärimise korral probleem? Mkm, pärijale läheb üle ka
väljaandmiskohustus, ka pärija pankrotivarasse ei lähe nt auto mille pidi pärandaja välja
andma.
Käsundiandja kohustused: tasu maksmine (kui selles kokku lepitud on või kui käsundi
iseloomust tuleneb või kui käsundit täidetakse majandus- ja kutsetegevuses). Käsundisaaja
tasu VÕS 627. Mõistlik suurus vastavalt asjaoludele. Mitte ainult keskmine turuhind, kui nt
hinnakiri on olemas ja hind kõrgem keskmisest turuhinnast, siis pead kõrgema hinna maksma.

Millal muutub maakleritasu sissenõutavaks? Notariaalselt tõestatud müügilepingust alates.

Asjaõiguslepingut pole ka vaja, see on juba müügilepingu täitmiseks. Kas maakler vastutab
selle eest, et see leping täidetakse? Mkm.
Kui maakler soovitab halba lepingupartnerit, siis rikub maakler hoolsuskohustust VÕS 660.
VÕS 667 maakleri kulude hüvitamine – AINULT eelneval kokkuleppel, sh olenemata kas
leping sõlmitakse v mitte. Kui kunagi maaklerile tüüptingimusi koostama hakkad, pea silmas.
Tinderi leping ka vist maaklerileping. VÕS 664 lg 6. Mittetäielik kohustus – võib täita, aga
täitmist ei saa nõuda. Kuidas sellest reeglist mööda saab? Tuleb tasuda ettemaksu. Tagasi ei
saa ka nõuda mittetäieliku kohustuse täitmist. Saksa õiguskirjanduses tutvumisplatvormide
jms kohta palju täitsa.

Töövõtuleping

Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama
teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle
eest tasu. – tulemusele suunatud (nt mngi asja valmistamine, tellid käsitöömeistrilt eesti
rahvariided enda keha järgi ja juhiste järgi individuaaltellimus või mngi muu tulemus, nt
ehitusleping või autopesulasse lähed või tarkvara valmistamise leping).
Omaette küss kuidas pooled lepingus sätestanud on, et mis omadused tulemusel olema
peavad.
635 defineerib ka tarbijale töövõtulepingu (töövõtulepingu alaliik). Tarbija kasuks on sätted
imperatiivsed.
Direktiiv defineerib müügilepingu mõistet laiemalt kui eesti õigus, sp oli eesti seadusandja
sunnitud selle sätte sisse kirjutama siia (?).
Vee müügileping on müügileping, sama kehtib elektrilepingu kohta, kuigi need on kestvad
lepingud. Aga mu võrguteenuse leping eleringiga, mis see on? Võrguteenus on töövõtu tüüpi
leping. RK on kanalisatsiooniteenuse lepingut, mis ettevõtjaga sõlmitud, pidanud
töövõtutüüpi lepinguks.

Töövõtja kohustused:
 põhikohustus – teha valmis töö/tulemus.
 Siis 636, teatud tüüpi juhtudel ka üleandmiskohustus (kõikide tööde puhul ei ole
võimalik et selline kohustus on, nt kui sünkroontõlge on, siis spetsiifiliselt seda
kuidagi üle ei anta).
 VÕS 641 lg 1 – teha lepingutingimustele vastav töö

Tal võivad ka olla kõrvalkohustused, nt hoolsuskohustus (nt auto viidi remonditöökotta, tehti
remont ära, üle veel antud polnud ja auto varastati ära, remonditöökojal oli
hoolsuskohustus/säilitamiskohustus (seal RK leidis seda läbi käsundi sätete)).

Tellija kohustused:
 Põhikohustus – tasu maksmine. Kehtib VÕS 637 lg 1 eeldus, et töövõtulepingu korral
tuleb tasu maksta, kui kokku lepitud pole, tuleb tavaline tasu maksta (sen see ettevõtja
hinnakirja järgne tasu). Nt lähed juuksurisse ja palud lokke. Tehakse lokid ja pärast sa
ei saa ära minna et lulz me ei leppinud hinnas kokku. Erinevate juuksurite hinnad on
erinevad, esimese asjana turu keskmist vaadata ei saa.
 Töö vastuvõtmise kohustus VÕS 638
 Koostöökohustus
Nende kohustuste rikkumisel: 652 kahju hüvitamise nõue, 653 kogu tasu nõue

Tasu maksmise kohustus

Reeglina vaieldakse 2 asja üle:
 kohtusse läheb ehitaja (töövõtja) kes ütleb et ta tahab oma raha kätte saada, et tema on
oma töö teinud ja sa pole üleandmisaktile alla kirjutanud ja raha üle kandnud (millele
tueb vastuhagi tavaliselt mis ütleb et sa tegid halva maja);
 Maja on vastu võetud ja ilmnevad puudused ja siis esitab tellija töövõtja vastu hagi ja
ütleb et töö on tehtud aga puudustega mida kõrvaldatud ei ole ja ma tahan saada
puuduste kõrvaldamise eest raha või hinna alandamist.
Suurepärane RK lahend selle temaatika kohta: (legendaarne lahend) RKTKo 3-2-1-80-08.
Töövõtja nõudis tellijalt raha, tellija ütles et ei sa oled halva töö teinud.
Mille alusel saaks töövõtja minna ja nõuda raha? VÕS 108 lg 1, 635 lg 1.
1) Lepingu olemasolu
2) Lepingu rikkumine – tasu maksmise kohustuse rikkumine (kui kohustus on muutunud
sissenõutavaks, VÕS 637 lg 3 (kui töö valmib) või kui on ehitusleping siis 637 lg 4) .
Kui töö on vastu võetud, siis on kõik hästi, saad tasu nõuda. A kui tellija lis vastu ei
võta tööd? Kuigi töö on korralik. Siis VÕS 638, tal kohustus vastu võtta VALMIS
 TÖÖ ja kui alusetult VALMIS tööd ei võeta, siis loetakse vastuvõetuks. Aga kui tellija
ütleb, et töö pole valmis, sen puudusega ja ma ei pea vastu võtma? RK sellessamas
boldiga lahendis tuletas HUP-st selle, et niikaua kuni töö valmis pole, pole tal
kohustust tööd vastu võtta, tal VÕS 110 alusel töö vastuvõtmise kohustuse täitmisest
keelduda seni kuni tehakse valmis töö. Aga teatud juhtudel kui puudused on
vähetähtsad, oleks ebaõiglane keelduda kogu suure töö vastuvõtmisest kui töö on
suuremas osas valmis ja otstarbeliselt kasutatav.
3) Vastutus – tavaline 103.

Töövõtja vastutus puudustega töö eest

1) Leping -
2) Rikkumine – Kas töö vastab lepingutingimustele? VÕS 641 lg 2, samad printsiibid
nagu 217 lg 2.
P1: kui sellel pole lepingus kokkulepitud omadusi – nt ehitaja ehitab projekti järgi
(lepingu lisana lepingu oluline osa), see defineerib mis on lepingutingimustele vastav töö.
P2: kaks koosseisu – pikk koosseis, eriline otstarve (nt RK lahendis loeti
asfalteerimisplatsi rajamist, olukorras kus polnud niisama asfalteeritava platsiga vaid
spetsiifilise platsiga, mis oli mõeldud selleks, et seal sõidavad kraanad ja erilised masinad,
sellisele asfaltkattele esitatakse teistsuguseid nõudeid). Teine koosseis, töö peab sobima
tavaliseks otstarbeks mida selliselt töölt tavaliselt eeldatakse, tavaline asfaltplatsi
kandevõime siis nt. Aga ka keskmine kvaliteet VÕS 77.
P3: töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või
pidi teadma. Nt tehakse töö mis ei vasta ehitusnormatiividele, kasutatakse asbesti nt, pole
lubatud seda maja kasutada.
P4: kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Nt on
rikutud kellegi autoriõigusi, nt tarkvaratootja valmistab tellijale tarkvara (ÕISi nt) ja
kasutab selle valmistamiseks kuskilt varastatud koodi, litsentsita kasutamine. TÜ hakkab
kasutama seda ja siis öeldakse, et vot see kujundus v moodul on meie pealt maha viksitud,
TÜ seda siis kasutada ei saa.
Üks asi mida kontrollida veel: PUUDUS OLI OLEMAS TÖÖ ÜLEANDMISE AJAL
VÕS 642 LG 1.
Tarbija töövõtulepingu puhul kergendab tellija tõendamiskoormust 642 lg 2 ja
ehituslepingu puhul 642 lg 2prim (Ümberpööratud tõendamiskoormus kehtib 2 aasta
jooksul alates üleandmisest – st kui maja ehituse puhul 2 aasta jooksul ilmneb puudus, siis
eeldatakse et oli algusest peale). Miks on üleandmise hetk oluline? Esiteks muutub
sissenõutavaks tasunõue, teiseks pärast seda kui tekib mngi puudus, siis üldreeglina pead
sina tellijana tõendama et puudus oli olemas enne, enne seda peab tõendama töövõtja et
asi on korras ja sa pead vastu võtma. Ehk siis pöördub puuduseid puudutav
tõendamiskoormus.
3) Vastutus – kuna on spetsiifiline puuduste eest vastutamise erirežiim, siis pole 103 vaid
642 lg 1 (erinorm 103 suhtes).
641 lg 1 – Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes
tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku
eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Juhised on nt
ehitusprojekt või TÜ juhised ÕISi suhtes. Kui tellija on esitanud projekti
projekteerimisvigadega, siis töövõtja ei vastuta selle eest eeldusel, et ta on seda juhist
piisavalt kontrollinud. Kui juhis on „kasuta neid põrandalaudu“, siis peab töövõtja
kontrollima, kas sellisest materjalist saab siukest asja üldse teha ja kui see ei sobi siis
teavitama sellest.

12.10

Veoleping – töövõtulepingu tüüpi. Tulemus mida võlgnetakse on kas inimese või kauba
viimine ühest punktist teise. Veolepingu regulatsioon on suht põhjalik, siis pole reeglina
töövõtusätete täiendav kohaldamine vajalik.
VÕSis 2 tüüpi veolepingud:
 Kaubaveoleping – VÕS 774jj – Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja)
teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle
kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu
(veotasu). Siin ka 3 isikut: vedaja, saatja ja nende vahel on kaubaveoleping. Saaja
ei ole lepingu pool, tema kasuks on leping sõlmitud (leping kolmanda isiku
kasuks). Kaubaveolepingut kasutatakse transpordis, aga sageli on seotud
müügilepingutega. Nt müüja ja soome äriühing tarnib eestisse ehitusmaterjale. Ta
on müüja, eesti pool on ostja aga selleks et kaup jõuaks müüjalt ostjani on vaja
selle vedamist. Selleks sõlmib kas müüja või ostja veolepingu. Kui müüja sõlmib,
siis on saatjaks müüja. Saatja võib olla ka ostja, kui ta sõlmib veolepingu. (RK
pliiatsite kaasus, eesti firma ütles veofirmale et mind ootavad saksamaal 3 kasti
pliiatseid, mine too ära. See tõi pliiatsid eestisse ja ütles et ma ei anna neid sulle
tagasi enne kui sa varasema veo eest maksad).
Millal kauaveolepingu sätted võsist kohaldamisele tulevad? Sõltub mis transpordiliigiga
kaupa veetakse. VÕS 774 lg 3 – veose vedamisele merel ei kohaldu. Selle jaoks eraldi
seadus. Kaubandusliku meresõidu seadus.
Kaubaveolepingu sätted suuresti ei kohaldu ka raudteeveole ega õhuveole ega autoveole.
Miks nii ja mis siis neile kohaldub? Nendega nii, et kuna transport on oma loomult
piiriülene (eestisiseseid vedusid ka ofc, kohaldub võs), aga nii kui piiriülene olukord, siis
võs tingimata ei pruugi kohalduda. Selleks et neid probleeme oleks võimalikult vähe,
leppisid riigid kokku rahvusvahelise autoveo konventsiooni (CNR, 50dad). See on
mõjutanud VÕS regulatsiooni. Selle kohaldumisel lepitakse kokku ka eestisiseste vedude
puhul.
Kui on eestisisene kaubalennuk, siis lennundusseadus? Rahvusvaheliselt olevat mngi
Montreali konventsioon.
Raudteevedu – eestisiseseid kaubavedusid vist eriti ei tehta. Küll tulevad eestisse
naftarongid, masuudivagunid. Mille alusel nemad sõidavad? Rahvusvaheline
konventsioon, SMGS.
Kõigepealt peaks vaatama, mis kohaldub, vb VÕS ei kohaldu.
2 asja mida veolepingust teada: veodokumendid. Neid on 2 sorti: esiteks veokiri (VÕS
775, 776). annab välja vedaja ja sel selline tõenduslik tähenduslik, et veos võeti vastu
selles mahus ja oli vastuvõtmisel väliselt heas korras (776 lg 2).
Teine asi on vedaja vastutus. VÕS 792jj.
Tavaline vedaja vastutus – tavaline rada, VÕS 103, üldosa normid.
Kui on erirežiim (792jj) ehk siis puudutab veoga hilinemist, veose kaotsiminekut või
kahjustumist, on veose vastutus piiratud. Miks? Kõik need juhud (hilinemine,
kaotsiminek, katkiminek) on tüüpilised vedaja tegevusega seonduvad riskid mida aeg-ajalt
ette tuleb ja neid on kohati väga raske vältida ja et see vastutus poleks lõputu, on
seadusandja pidanud vajalikuks seda piirata. Miks seda suurt vastutust on seadusandja
tahtnud? Vastasel korral pole vedajal oma vastutusriske mõistlikult kindlustada,
kindlustusmaksed võivad olla väga suured (ei tea ju mis kahjud peaksid olema), seekaudu
omakorda lähevad kindlustusmaksed veohinna sisse (see on üks kulu). VÕS 798 –
vastutuse piirangud ei kehti kui kahju on tekitatud raske hooletuse või tahtlusega. Siis
saab piiranguteta kahju nõuda. Tavalise hooletuse korral piiratud vastutus.
Lepinguõigust tuleb ka majanduslikus kontekstis vaadata, kes milliste riskide eest vastutab
ja mis mõju see toote hinnale omab. Vedaja vastutuse temaatika on hea näide, kui sul on
väga kõrge vastutus seaduse järgi, siis hinnastad ka oma teenuse kõrgemalt.
Kuidas vedaja vastutust seadus piirab? Mitmel viisil. Esmalt VÕS 793 lg 1 – Vedaja ei
vastuta veose kaotsiminekust või kahjustumisest või veotähtaja ületamisest tekkinud kahju
eest, kui kaotsimineku, kahjustumise või veotähtaja ületamise põhjustas vääramatu jõud.
Vedaja ei saa seejuures tugineda vedamiseks kasutatud veovahendi puudustele, välja
arvatud juhul, kui veovahendi andis talle saatja. – st transpordivahendi enda puudus ei saa
olla vääramatu jõud.
Teiseks ei vastuta vedaja teatud asjaoludest tuleneva kahju eest VÕS 793 lg 2.
Tüüpolukorrad, kus veos kahjustus veosest endast tulenevate riskide tõttu või saatja
kohustuse rikkumise tõttu. Nt veose ebapiisav pakkimine või tähistamine saatja poolt,
veose mahalaadimine saatja poolt, veose loomulik omadus (riknemine, kuivamine vms).
Piiratakse ka kahjusid mida hüvitama peab VÕS 794 lg 5 – saabki nõuda ainult lg-tes 1-4
nimetatud kahju. Muud kahju, eelkõige saamata jäänud tulu, nõuda ei saa. Nt veolepingu
objektiks on seadme vedamine tehasest kuskile. Kui seade saab vedamise ajal kahjustada
või varastatakse ära vms siis VÕS 794 lg 1 – ta peab hüvitama kaotsiläinud veose või selle
osa väärtuse + lg 3 sellega seotud kulud. Aga lg 5 kohaselt ei saa nõuda saaja saamata
jäänud tulu hüvitamist (ostsin ju selleks et sellega midagi tootma ja seetõttu jäi tulu
saamata).
Isegi see kaotsiläinud veose väärtus on omakorda summaliselt piiratud, selle annab VÕS
795. Piiratud 795 lg 1 järgi 8,33 SDR-iga (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik)
kaotsi läinud või kahjustunud veose või selle osa brutokaalu iga kilogrammi kohta. Kui asi
kaalub 100 kg nt, siis 8,33 x 100. SDR on prg 31e (või oli 1,2? ei tea). Kui on 300kg veos
ja tervikuna hävib või varastatakse ja eeldusel et tegemist ei ole vedaja raske hooletusega,
siis vedaja vastutab max 8,33 x 1,2 = ca 10e kg kohta.
795 lg 4 – piirab vastutust seks puhuks kui kaubaveoga hilinetakse. Vastutus piiratud
veotasu 3x summaga. Kui seesama seade jäb hiljaks nt nädal, ei saa nõuda nädala eest täit
saamata jäänud tulu, ei kata eelduslikult 3x veotasu seda ära.
Lisaks on vedaja jaoks oluline, et nagu töövõtulepingu puhul peab tellija teavitama sellest
et töö on puudusega, peab saaja 788 lg 4/saatja VÕS 801 kohaselt teavitama vedajat asja
puudusest. Kui ta seda ei tee, kaotab ta sellele tuginemise õiguse.
 VÕS 802 – piirab aegumistähtaega. Erinevus tavaliste lepingulistest nõuetest. Tavaliselt 3
aastat. Veolepingu puhul on 1 aastat, 3a siis kui on olnud tahtlik või raskelt hooletu
vedaja.

Tüüpiline merekaubaveo näide eestis on hiiu- ja saaremaa. See ei allu võsi sätetele vaid
kaubandusliku mereveo seadus. Kui ma i
 Reisijaveoleping
Saatjat siin pole. VÕS 824 - Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise
lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine
lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Veoobjektiks on reisija. Samuti leping kolmanda
isiku kasuks (VÕS 80). Alati nii pole. Kui ma ostan bussipileti tartust tallinnasse, siis olen
reisija ja ka teine lepingupool. Aga kui ostan selle oma lapsele, siis olen mina teine
lepingupool, aga reisija, keda tuleb vedada, on minu laps. Võib olla kolmanda isiku kasuks
leping, aga alati mitte.
Kui lendad, siis montreali konventsiooni alusel NII SISERIIKLIKULT KUI VÄLISELT.
Lisaks sellele et võivad kohaldamisele tulla rv konventsioonid, tuleb arvestada euroopaliste
täiendavate õigusaktidega. Need on erinevad reisijaid kaitsvad EL määrused. Nt kui lähed
lendama ja lennuk jääb hiljaks – lennureisijate õiguste määrus, annab inimestele lendude
ärajäämisel või enam kui 3h hilinemisel saada hüvitist. Määruseid on iga transpordiliigi kohta,
algas õhutranspordist.
Vedaja vastutuse piirangud – VÕS 834.
Kaubaveolepingu puhul vastutus ei kata ära päris kahju, siis reisijaveolepingu puhul pigem
katab. Nt reisid bussis ja läpakas ja telo on kaasas ja buss sõidab kraavi ja mõlemad saavad
kahjustada, siis selle max summa on 2237 euri (834 lg 3). Vast pigem katab. Samamoodi
raske hooletuse või tahtlikul tekitatud kahju puhul vastutuse piirangud ei kehti VÕS 837.

Seltsinguleping VÕS 580

Võib olla 2 lepingupoolt, aga tüüpiliselt on neid rohkem. Kõnekeeles ka ühise tegutsemise
leping. Kohtame nt mittetulundussektoris või mittetulundusliku iseloomuga ühenduste puhul,
nt laulukoorid jne, mis pole MTÜdena asutatud. Kõik need on käsitletavad seltsinguna,
MTÜS ka asjakohane viide. Pole keelatud kuidagi organiseeruda ka nii et me ei hakka
nägema vaeva et teha jur isik, kanda see registrisse, esitama aruandeid jne. Seltsinguid
kohtabki mittetulundussektoris sp (nt tartu linna kepikõnniseltsing, õppejõu ema käis, või
külaelu arendamise seltsingud, rajatakse üheskoos kiigeplatse, korraldatakse küla jaanipidusid
jne. Neil võivad olla seltsingulepingud v põhikirjad vms ja nende ühiseks tunnuseks on et nad
pole registrisse kantud ja nad pole jur isikud, tal pole õigussubjektsust, st tal pole õigust olla
omanik, teda ei saa kinnistusraamatusse omanikuna kanda, ta ei saa olla pankrotivõlgnik ja ta
ei saa olla tsivkohtumenetluses hageja ega kostja. RK on küll lubanud olla avaldajaks
looduskaitselisel seltsingul erinevate DP-de või looduskaitseliste normide maksmapaneku
puhul)
Seltsing ei saa olla lepingupooleks. Kui külaselts tahaks osta endale kinnisvara, siis ta peaks
selleks kõik seltsinglased kandma kinnistusraamatusse ühisomanikena VÕS 589 lg 1. Samuti
ei saa pangakontot seltsing avada, aga seltsingu liikme kontole saab raha kanda ja siis lisada
märke et sen seltsingu raha.
Seltsinguvara on seotud VÕS 590. Seltsinglane ei või käsutada seltsinguvarasse kuuluvaid
esemeid ega nõuda seltsinguvara jagamist. Ta ei saa ära ka müüa oma osa seltsinguvarast. Kui
sul on ühisomand, siis ühisomandi tunnus on et kindlaksmääratud osasid pole.
VÕS 599 – kui ollakse külaseltsile ostnud ruumid, nt korteriomandi. Kõik seltsinglased on
ühisomanikena sinna sisse kantud. Sellel korteriomandil on väärtus. Kui ma (üks seltsinglane)
jään oma võlausaldajale võlgu, nt pangane, siis on mul mu isiklik vara aga jupp ka seda
seltsinguvara, lis ei ole teada kui palju. Et mu võlausaldaja saaks mu jupi arvel oma nõuet
realiseerida, näeb VÕS 599 lg 1 ette, et pank saab öelda seltsinguleping üles, kui ta on
proovinud täita oma nõuet mu isikliku vara arvel ja sellest pole piisanud. Sellisel uhul saab ta
öelda, et ütlen seltsingulepingu üles, korteriomand tuleb maha müüa ja kindlaks teha kui palju
tuleks mulle välja maksta ja selle osale saaks ta siis küüned taha ajada.
Kui on tähtajaline seltsinguleping (laenukonsortsium, konsortsium riigihankel osalemiseks nt)
siis selle saab üles öelda mõjuval põhjusel VÕS 597 lg 1, eelkõige kohustuse oluline
rikkumine teise seltsinglase poolt.

(Kolimisveolepingu kohta on ka sätted, aga need vist pole praktikas kunagi olulised)

Kas Norma saaks Peetrilt nõuda korteri renoveerimiseks ja kadunud esemete asendamiseks
tehtud kulutuste hüvitamist?

Lepingulise kohustuse täitmise nõude eeldused:

1. Norma ja Peetri vahel on kehtiv üürileping – jah, Norma ja Peetri vahel on kehtiv
üürileping (täpsem analüüs 1. küsimuse 1. eelduse all);
2. Peeter on oma kohustust rikkunud – VÕS pg 276 lg 2 kohaselt peab üürnik kasutama
asja hoolikalt. Asja hoolikalt kasutamine üürniku puhul tähendab seda, et ta peab
kasutama asja nii nagu üks tavaline hoolikas üürnik asja kasutaks. Lisaks peab üürnik
ära hoidma kahjustused, mida hoolikas üürnik ära hoiaks. 1 Samuti on VÕS pg 282 lg 1
p 1 järgi üürnikul kohustus teatada üürileandjale kui asi ei vasta lepingutingimustele.
Praegusel juhul on 10. märtsil vaadanud Norma koos Peetriga üle üüriesemeks oleva
korteri seisukorra ning tuvastanud korteri äärmiselt räämas oleku, s.t. ilmselge
mittevastavuse korteri seisukorrale korteri üleandmisel lepingu sõlmimise päeval.
Kaasuse asjaolude kohaselt on korteri kahjustusi hinnanud ekspert seisukohal, et
kahjustused on tekkinud korteri üürilepingu kehtivuse ajal. Seega on korteri puudused
tekkinud ajal, mil Peeter oli üürnik. Kaasuse asjaolude kohaselt pole Peeter aga
Normat VÕS pg 282 järgi teavitanud üürieseme puudustest, mida Norma
üürileandjana oleks pidanud kõrvaldama (üürileandja üürieseme korrashoiukohustuse
sätestab VÕS pg 276 lg 1). Samuti, kuna eksperdi hinnangul on puudused tekkinud
Peetri üürnikuks oleku ajal, ei ole Peeter kasutanud üürieset nii, nagu tavaline hoolikas

1
VÕS kommentaarid II lk 255.
 üünik asja kasutaks – kui ta ise ei ole põhjustanud korterile kahjustusi, siis vähemalt
on ta lasknud kahjustustel juhtuda ning pole neist üürileandjat teavitanud. Järelikult on
Peeter rikkunud korteri korrashoiukohustust ning puudustest üürileandja teavitamise
kohustust.
3. Üürnik vastutab kohustuse rikkumise eest –
4. Üürnikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128) –
5. kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2)
–
5. kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena üürnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,
v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) –
6. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) –

Austatud kohus

Hageja nõuab kostjalt garantiitööde teostamist ehk alajaama puuduste kõrvaldamist ning
alajaama renoveerimistööde valmimise järgse seisukorra taastamist pooltevahelise kehtiva
töövõtulepingu alusel ning juhul kui kostja 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates ei
ole kostja garantiitöid teostanud, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 750 000
eurot.