Pärimisõigus

PärSis on vähemalt õpik, perekonnaõiguses seda polnud.

”Kuidas pärida ja pärandada” – sisu on selles täitsa korralikult, aga see on vana.
2012 pärimisõiguse õpik on ka vana. Seisukohad muutunud, seadus muutunud jne. Aga on ka
abi. Aga selle õpikuga teed eksami ära (mitte A-le vb, aga teed). Sealt loe enne loengut läbi.
Kohtupraktikat peab ise läbi lugema.
Seminar
Hinne on 100% eksam. Lisapunkte
KT-l avatud materjalid, eksamil ainult pärs.
PärS on vb kõige staatilisem õigusvaldkond. PärS muutub kõige rohkem selles valdkonnas:
üleelanud abikaasa seadusjärgne pärimisõigus.
Teine tundlik teema pärsis: sundosa. Selline pärimisõiguslik instituut, mis tagab teatud
isikutele kindla osa pärandist igal juhul.
Testeerimisvabadust on üha enam kallutatud pärandaja poole, päris kõikidel sugulastel eestis
pole sundosaõigust nt.
2009 hakkas kehtima uus pärimisseadus. 1997 aasta pärimisseadus on vana pärimisseadus.
Üks kohtulahend on Eestis, mille jaoks on vaja olnud lugeda BES-i.
Nõukaajal polnud eriti vara, mida pärandada. Kõik oli kõigi oma. Oli võimalik ka sellises
napis õigusruumis pärimisõiguse areng.
PS pg 32 lg 4. ”Pärimisõigus on tagatud”. Ühtepidi tähendab õigust pärandada
(testeerimisõigus, kellele kuidas mis tingimustel) ja pärida (pärija õigus päritud esemetele).
Üha suuremat tähendust on omandamas Euroopa pärimismäärus, mis on kantud praktilisest
vajadusest EL siseselt pärimisõiguse norme. Need on eri riikides hästi erinevad. Nt kas
üleüldse on võimalik teha vastastikust pärimislepingut, sellist vastastikust testamenti, mis
kuidagi sõltub teise inimese tahtest, sest testament tuleb teha isiklikult ja see testament peab
väljendama testamendi tegija selget tahet.
Kõik õigusruumid ei luba pärimislepingut, Eesti ja Saksamaa nt lubab. Pärimisleping -
pärandaja lepib pärijaga kokku et tema on minu pärija. Selle lepingu võib puruks rebida, aga
jääb ikka kehtima.
Inimesed tavaliselt jagavad testamendis, et poeg saab korteri, tütar saab maja ja abikaasa saab
auto. Õiguskord sätestab siiski, et nii päris ei saa, kortermaja ja auto puhul tekib ühisomand ja
siis peavad nad jagama hakkama nt.
Annak – lubab üksikut asja parandada.
Vindikatsioonilegaat – nt Hispaania õiguses.
Pärimismääruse mõte luua ühtsed reeglid ja saavutada olukord, kus inimese pärimisasi
lahendatakse ühes riigis ühe õiguse alusel ja et selle asja lahendus kehtiks ka teistes riikides.
Pärimisõigus – avalik või eraõigus? Pärimisasju lahendavad tsiviilkohtud. Kui on vaja
pärimistunnistust, siis lähen notari juurde. Notariaalne menetlus pole päris kohtumenetlus.
Väga harva kui üldse on pärimisvaidlus lahendada ainult pärimisseaduse pinnalt.
Mis iseloomustab pärimisõigust? Surm kui juriidiline fakt. Pärimisõigus on õigus surma
puhuks, varaõigused pärast surma.
Pärandvara hoiumeetmed – riigipoolne abi, kui vara on, aga pärijaid ei ole. Kohustuslikku
pärimismenetlust ei ole, see on pärija otsustada. Kui me ei tea, kes pärija on, sekkub riik ja
rakendab pärandvara hoiumeetmed.
Testamendis ma saan määrata, kes saab ja mida saab. Saan määrata, et kõik 3 last saavad 1/3,
saan määrata, et 1 laps saab 2/3 ja teised jagavad 1/3 või et üks laps saab kõik. Samamoodi
ma saan otsustada mitte kasutada oma pärimisõigust. Kuidas saab reguleerida pärimisõiguse
väliselt määrata oma vara surma puhul? Kinkeleping, tinglikult surma puhuks (pidades silmas
seda et suren mngi hetk). Kui ma kingin, jään omandiõigusest oma eluajal ilma, pärimise
puhul jääb asi sulle eluajal alles ja alles pärast surma läheb üle. Tingimuslikud tehingud (mitte
kinnisasja puhul).
Üldõigusjärgluse põhimõte: kogu vara, mis mulle kuulub, läheb üle. Mitte üksikud asjad. Ehk
siis vara, õigused ja kohustused, mitte asjad. Õiguslik positsioon kinnisasja suhtes, mitte
kinnisasi ise.
Mis võib kuuluda ühele isikule? Auto, maja, aktsiad, ettevõte (osalus ettevõttes), ahv,
tarbimislaen (laenulepingust tulenev kohustus), autoriõigused, mingisugune saar (kinnisasja
omandiõigus), tööleping (töölepingust tulenevad õigused ja kohustused), ostueesõigus
naabersaarele, ülalpidamiskohustus, sularaha, raieõigus, rannakaluri
püügiõigus/hülgepüügiluba (isiklik õigus), relvaluba (isiklik õigus), hüpoteek. – see kõik on
vara. Üldõigusjärgluse pm – kõik läheb üle. Kui nt pärijaid on 3, siis see auto ei jagune
automaatselt kolmeks ega ka ettevõte jne jne. Mis sellest varast pärimise teel üle ei lähe?
Relvaluba, relv kui asi läheb pärijale üle. Pärandvara hulka kuulub ka kleit, kui pärandaja
arvab, et see pole tema oma. Samuti kui pärandaja või pärija ei tea, et laenuleping vara hulgas
on, see ei loe. Kui testamendis loetletakse 99 asja ja tegelt on vara hulgas 100 asja, siis see 1
asi läheb kaasa. Relva pärimine võib tähendada, et pärija kohustub relvaloa omandama või
relva maha müüma.
Üldõigusjärglus üritab vältida peremehetuid asju, nt et relval pole omanikku.
PärSi vara mõiste on laiem kui tsüsis, sealhulgas on ka asjad, millel pole enam või pole
kunagi olnud varalist väärtust.
Kas töö tegemise kohustus on isiklik kohustus? Jah, sest töölepingus on isikliku täitmise
kohustus? Raha maksta suudab igaüks, pole isiklik. Töötamise puhul oleneb kohustuse sisust,
vb mõni töövõtuleping on päritav ja mõni pole. Kas pärija oleks suuteline seda kohustust
täitma. Algse ülalpeetava pärijat ei pea ülal pidama hakkama, sest see on isikliku iseloomuga
(ülalpidamiskohustuse puhul langeb ära isiklik suhe, sugulusside). PKS 110 – edasiulatuva
iseloomuga kohustused lõpevad ära.
Ka tööandjale ei saa peale suruda lepingu jätkamist, see on usaldussuhe, oluline on varasem
kogemus, töö jaoks vajalikud oskused jne.
Kas digivara on ka päritav? Jah, kõik on üldjuhul päritav, mittepäritavus on erand.
Kas FB konto on päritav nt? Kas pärandvara hulka kuulub konto või üksikud
postitused/sõnumid sõpradega või fotod vms? Äkki õigus kontot kasutada? Jah, tulenevalt
lepingust teenusepakkujaga (FB, meilioperaator). See leping ongi pärandvara hulgas. Kas
selles lepingus on midagi isikuga lahutamatult seotut? Lepingus ei ole. Kirja sisust võib
tuleneda see impulss, et on isikuga lahutamatult seotud. Aga kõigil on lauasahtlis mngid
kirjad või fotod, need ju lähevad üle. Sisu pole see, mis läheb pärijale üle v mitte. Aga isegi
kui õigus nii ütleb, ei pruugi facebook lis anda sulle kontot, hammas ei hakka peale lis.
Kas tüüptingimustes saab konto päritavuse välistada? Ei tea, õppejõud arvab, et ei saa.
Üldõigusjärglus vaieldamatult kõige olulisem pm, terve pärimisõigus sellele üles ehitatud.

Üldõigusjärglus pärimise tõttu = ühtsus ülemineku: - viisis - objektis - subjektis - ajas – aluses
(olenemata sellest, mis asja päritakse, kinnisasja, vallasasja või õigust, kehalist või kehatut
eset jne). Vallasasi läheb üle AÕS järgi kokkuleppe ja valduse üleminekuga, kinnisasi
asjaõiguslepingu ja kinnistusraamatu kandega. Pärimisõiguses lähevad kõik asjad üle
ühtemoodi. Pärand läheb üle iseenesest, pärija tegevus ei ole eelduseks. Aga pärandist
keeldumiseks pead tegutsema ja ütlema, et sa ei taha olla pärija.

Auto läheb nt A,B,C-le ühisomandisse, oma osa sellest müüa ei saa. Sest ühisomandis sul
pole osasid, mida müüa, see pole kaasomand.

Kui A, B ja C said päranduseks auto ja tahavad auto A ainuomandisse saada, selleks on vaja
pärandvara jagada. See käsutus, mis toimub jagamisel, on eriõigusjärglus.
Üldõigusjärglus toimub pärandajalt pärijale. Pärijatelt edasi käsutus on eriõigusjärglus (ja seal
kehtivad juba tehinguline õigusjärglus, kinnisasja üleminek nt peab toimuma
asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kandega).
Juhul, kui kogu vara annakuna pärijale jätta, siis tõlgendatakse testamenti nii, et tahetud on
jätta isik pärijaks ja siis lähevad ikka kohustused talle ka üle.
Kodutööks on testament.

Kas testamendiga saab nii, et maja jagatakse testamendiga, aga muud asjad lähevad seaduse
alusel? 3 alust, testament, pärimisleping ja seadus. Üldõigusjärgluse pm, kogu vara tervikuna,
v.a. kui on tahetud määrata annak + annakusaaja ei omanda asja automaatselt vaid peab välja
nõudma.
On võimalik teha, et pool pärandvarast on testamendi alusel ja pool seaduse alusel. Aga
üksikute esemete puhul see ei toimi väga, ainult mõtteliste osade puhul (?). 2-18-18277, p 15
jj.
Seaduse redaktsioon: tuleta PKS-ist meelde.
Pärija kindlaksmääramine
Kes on pärima õigustatud isik?
• Testamendi tõlgendamine ja juhised pärimisseaduses
• Pärimisseaduse pärijate kindlaksmääramise reeglid
4. Kas isik on pärimisvõimeline?
5. Kas esineb pärimist välistavaid asjaolusid?
• Lepinguline pärandist loobumine enne pärandi avanemist ?
• Pärimiskõlbmatus ?
• Ühepoolne pärandist loobumine pärast pärandi avanemist ?
• Pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise kehtetuks tunnistamine ?
• Viimse tahte avaldus ?
• Viimse tahte avalduse kehtetus?

Seadusjärgsed pärijad: sugulased

• Põlvnemine bioloogilises tähenduses PKS § 80
• Põlvnemine õiguslikus tähenduses PKS § 82jj
• postuumselt (RKTKm 3-2-1-40-12 , TsMS § 579 lg 1)
• põlvnemise tuvastamine perekonnaõiguse / pärimisõiguse raames – postuumselt ainult
üheastmeliselt saab, aga ei saa põlvnemist tuvastada vanavanematest. Õppejõud arvab, et
pärimisõiguses peaks saama tuvastada põlvnemist ka vanavanematest. Riigikohus sellist
seisukohta võtnud prg pole.
• Lapsendamine PKS § 152jj

Pärijate kindlaksmääramisel tee nii:

1 = ei päri, sest on lahutatud
2= pärib, esinduspõhimõtte alusel
3= ei päri, sest ta pole pärimisvõimeline
4= ei päri, sest nad ei ole sugulased pärandajaga
5= ei päri, sest nad ei ole sugulased pärandajaga
6= ei päri, sest esinduspõhimõte
7= pärib, nende isa on surnud ja asenduspõhimõte
8=pärib, nende isa on surnud ja asenduspõhimõte
9=ei päri, nad on II järgu pärijad
10= ei päri, nad on II järgu pärijad
7 ja 8 saavad osa, mille oleks muidu saanud nende isa (3). Kui 3 saaks elus olles 1/2 , siis 7 ja
8 saavad kumbki ¼.

Tüvikondade põhimõte – iga alaneja koos oma alanejatega moodustab tüvikonna (VIST?).
Tüvikonna siseselt – asenduspõhimõte ja esinduspõhimõte. Kõige lähemal pärandajale olev
pärija lülitab tüvikonna siseselt ülejäänud pärijad välja (ehk ema lülitab tütre välja pärijana).
Asenduspõhimõte – kui isa (pärija) on surnud, ei ole ta pärimisvõimeline. Siis läheb pärand
üle isa lapsele, asenduspärimine. Kui isa sureb peale pärandi avanemist, on mängus ka isa
abikaasa (kes isa vanemate pärimisel mängus pole).

Sugulusliinide põhimõte – iga enne pärandajat surnud sugulase asemel saab pärida vaid selle
surnud sugulase sugulane ehk pärijaks saab olla vaid isik, kes on pärandaja sugulane.
Sundosa sekkub ainult siis, kui testamendiga on keegi pärandist ilma jäetud.
Eksamis: kui pärandaja sureb Tallinnas, siis PärS 18 lg 1 järgselt on kov, aga sa pane
konkreetne kov!! Tallinn siis vist.
Kas kass saab olla pärija?

24.09
Abikaasa pärimisõigus

Üleelanud abikaasa pärimisõigus oleneb, mitmenda järjekorra pärijate kõrval ta pärib.

Abikaasa ise ei ole ühegi pärimisjärjekorra pärija.

Mida kaugemad sugulased on, seda suurem peaks olema abikaasa osa. Mida teha, kui
pärandajale ei sobi see tabel? Kui ta tahaks et III järgu sugulased päriksid? Oleks vaja
tahteavaldust (testamenti nt). Kui seda tehtud ei ole, lähtume sellest, et pärandajale sobib
seadusjärgne viis.
Abikaasal on ka täiendavad õigused, mis annavad talle sugulastega võrreldes palju parema
positsiooni.
Registreeritud elukaaslase pärimisõigus – praegune regulatsioon annab pärimisõiguse ainult
abikaasale. Kui tahad teisiti teha, pead testamendiga reguleerima. SE 114 on menetluses, aga
dormantne vist.
Ka mõtteliste osade suurused on 1997 a regulatsiooni osas teistsugused, uus regulatsioon
abikaasa osas soodsam, eelnevalt ka III järgu pärijate osas võimalus jagada abikaasa ja
sugulaste vahel ja isiklikku kasutusõigust polnud.
Täiendavad õigused seadusjärgsel pärimisel

Abikaasa isikliku kasutusõiguse seadmise nõue PärS § 16 lg 3, AõS § 227 – ka sel nõudel on
subjektiivse kriteeriumi laadne eeldus.
 Kehtiv abielu
 Kinnisasi on abikaasade ühine kodu – kas peab olema 1 maja või võib mitu olla?
 Üleelanud abikaasa elujärje halvenemine pärimise tõttu – subjektiivne kriteerium.
Sisuliselt isikliku kasutusõiguse seadmise nõue on abikaasal siis, kui tal seda reaalselt
vaja on. Algne idee eelnõu seletuskirjas (mustvalge näide): üleelanud abikaasa, 4
sugulast ja pärandvara koosneb ainult konkreetsest ühisest kodust ja esemetest, mis
seal on. Teised pärijad tahavad oma õigusi maksma panna (kas seal kodus elada või
see maha müüa vms), neil on õigus nõuda pärandvara jagamist ja kasutamist. See
võib viia selleni, et korter nt müüakse maha ja üleelanud abikaasal pole kuskil elada.
Abikaasa osa pole nii suur, et saaks uut elu lubada endale. Võidakse pärandvara
jagada nii, et korter jääb abikaasale aga tal lis pole vahendeid et teised välja osta.
Isiklik kasutusõigus tagab, et ta saab seal elada ilma, et peaks kartma korteris mitte
elamist. Aga isiklik kasutusõigus mõjutab selle asja väärtust, see on pärijate asi siis
kas seda müüa või mitte. Kui otseselt pole elukoha kaotus silmapiiril vaid muutus
elustandardis, siis kas on elujärje halvenemine?
 Olenemata AK subj. pärimisõigusest (2-18-8886, p 12) - RK seisukoht väga
üleelanud abikaasat soosiv. Abikaasal on isikliku kasutusõiguse seadmise nõue ka
siis, kui abikaasa on testamendiga pärimisest täiesti välistatud riigikohtu seisukoha
järgi.
 Pärimiskõlbmatus, § 6 ja PärS § 16 lg 4 (2-18-8886, p 14)
 Eesmärk: kaitsta elujärje halvenemise eest

Kas siin ei pruugi oleneda näiteks lsv? Et kui on lsv abielus, et siis isikliku kasutusõiguse
nõuet pole. Teoorias see võiks puutuda pärimiskõlbmatus, aga tõendamine on päris raske.
Ei ole välistatud, et sellest lahendist tulenev laieneb ka abikaasa eelosa nõudele, aga ei oska
kindlalt öelda veel.
Abikaasa eelosa nõue, PärS § 17 - annab abikaasale õiguse kasutada kodu tavalise sisustuse
esemeid, tegelikkuses annab õiguse nõuda nende asjade omandiõiguse üleandmist. Eelosa
eesmärk on säilitada elu tavapärases keskkonnas. Kui on 2 tugitooli siis pole tal ju ühte neist
vaja, selle võiks sugulaste vahel jagada? Aga siis võiks ju kõigega nii teha, enne oli 6 kahvlit,
nüüd pole ju rohkem vaja, jätame sulle 3. Argumenteerimise koht. Kui mees pesi alati pesu ja
mees ära sureb, ei saa öelda, et naine ei pesnud kunagi pesu ja sp saab selle sugulastele jätta.
See, kes asja kasutas, ei oma tähtsust.
 Abikaasa on seadusjärgne pärija
 Abikaasa pärib II jrk pärijate kõrval
  Ühise kodu tavalise sisustuse ese - seda kohtupraktikat on vähe, õiguskirjandust
natuke on. Kas eseme väärtus võiks välistada selle kuulumise tavalise sisustuse
esemena? Kas abikaasa eelosa nõue peaks laienema ainult asjadele, mis on tavalises
kodus või neile asjadele, mis konkreetsel juhul oli sisustuse ese (subjektiivne
kriteerium). Kui on maal seinal, siis peaks olema tavaline sisustuse ese. Aga kui on 30
maali, siis vist enam mitte. Abikaasa eelosa nõude eesmärk on kaitsta abikaasat, aga
see tuleb millegi arvelt, sugulaste osa arvelt, need piirid on keeruliselt määratletavad.
Sugulaste pärimisõigusel peaks mingi väärtus olema. ; eelosa ei ole I järgu pärijate
(lapsed) kõrval, aint II järgu pärijate kõrval.
 Ese kuulub pärandvarasse
 Ese ei ole kinnisasja päraldis

Perekonnaliikmete ülalpidamisnõue, PärS § 132

 Perekonnaliige
 Kooselu surmani
 Ülalpidamine surmani
 Õigus jätkata ühe kuu jooksul ühise majapidamise esemete kasutamist ja saada pärandi
arvel ülalpidamist
Vt ka PärS § 158

Need 3 nõuet on seadusjärgsed annakud, mis ei anna abikaasale automaatset omandiõigust

ega automaatset isiklikku kasutusõigust, vaid seadus annab õiguse nõuda neid asju.
Annak – kui üldõigusjärgluse kohaselt läheb üle pärijale ka 3 tähekest ja 1 täheke on A-le
annakuna jäetud, siis pärija peab andma A-le 1 tähekese (käsutus on vaja teha), kui täheke on
vallasasi peab kokku leppima tähekese üle andmises ja andma asja üle, kui kinnisasi siis
asjaõiguskokkulepe ja kanne KR-sse.

Pärandvara koosseis ja jagamine

Kui pärimistunnistusel on kirjas et pärib ½, siis tähendab, et mõlemal pärijal on ühisomand
asjadele. Omandiõiguse endale saamiseks tuleb pärandvara jagada.
Pärandvara koosseis: abielus pärandaja
Varalahusus
 PKS § 57jj
 Abikaasad on oma vara ainuomanikud
 Pärandvara = pärandaja vara
Vara juurdekasvu tasaarvestus
 PKS § 40jj
 Abikaasad on oma vara ainuomanikud, hüvitisnõue varasuhte lõppemisel
 Abikaasa surma korral VJT varasuhe lõpeb (PKS § 44 p 1)
  Pärandvara = pärandaja vara + hüvitiskohustus/hüvitisnõue
Siin tekib varaline nõue, mis kuulub pärandvara hulka.

Varaühisus
 PKS § 25jj
 Abikaasad on ühisvara esemete ühisomanikud ja lahusvara esemete ainuomanikud
 Abikaasa surma korral VÜ varasuhe lõpeb (PKS § 35 p 1)
 Pärandvara = surnud abikaasa osa ühisvarast + tema lahusvara

Ühisvara jagamisele kohaldatakse kaaspärijate sätteid, PKS § 39

Pärandvarasse kuulub surnud abikaasa osa ühisvarast.

Vana PKS andis võimaluse vara võrdsusest kõrvale kalduda (1/2 – ½ asemel nt 1/3 – 2/3).
Uues PKS-sis hüvitamise kohustused selle asemel PKS 34 lg-d 1,2.

Vana PKS järgi polnud lubatud ühisvara jagamine pärast abikaasa surma, vara muutus
automaatselt kaasomandiks. Kui abikaasa suri enne 01.07.2010, kohaldatakse vana PKS-i.

Pärimistunnistusele ei kirjutata kõiki asju mis pärandvara hulka kuuluvad. See tõestab, et olen
kellegi pärija, aga mitte mida ma pärin. Küll aga võib see tunnistus sisaldada vihjet, et
abikaasade vahel kehtis ühisvara režiim.

04.10

Ära kirjuta liiga kirjanduslikult.

Osade võrdsusest kõrvale kaldumine on vana PKS teema (pg 19), uue PKS 34 on
hüvitusnõue. Uues pks-is osade võrdsusest kõrvale kaldumist pole.
”Elle pärib ½ korterist” – on õige ainult siis, kui pärandajale kuulus ka ½, aga ühisomandi
puhul ei ole nii.
Kuidas muutub korter ühisomandist kaasomandiks? Ühisomand ei lõpe surmaga, varasuhe
lõpeb surmaga. Peale seda on ühisvara võimalik jagada, pärast seda on alles ½ korterist
võimalik kellelgi olla. Enne ühisvara jagamist on aga ühine omand, ilma osadeta.

Kehtiv pärs ja kehtiv pks räägib ühisest omandist. Ehk siis Elle saab Moonika osa
ühisomandist? ”Pärandi mõttelisele osale vastavas ulatuses” on sõnastus, mida on kasutatud.

05.10

Euroopa Pärimismäärus – kui on vaja välja selgitada millise riigi õigus kohaldub ja millise
riigi kohtus peaks asja lahendama (mitte pärijate vahelist vaidlust selle üle kas testament
kehtib või kes on pärija, vaid pärimismenetlus, mille jooksul selgitatakse välja kellel õigus
pärida ja kellel õigus saada pärimistunnistus).
1. Küss – kohalduv õigus
2. Küss – kohtualluvus

Eestis lahendab pärimisasju (pärimismenetlus) notar.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012 (4.juuli 2012), mis käsitleb:

• kohtualluvust
• kohaldatavat õigust
• otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist
pärimisasjades
• Euroopa pärimistunnistuse loomist

Euroopa pärimismääruse eesmärk (vältida killustumist erinevate õiguste ja menetluste vahel.

Põhimõte – üks pärimisasi, üks kohtualluvus, üks kohaldatav õigus).
• Piiriülest pärimisasja menetletakse
o kooskõlastatult
o ühe õiguse alusel ja
o ühe ametiasutuse poolt (eelistatult oma õiguse alusel)

• Hoida ära paralleelsed menetlused ja võimalikud vastuolulised kohtuotsused

• Ühes liikmesriigis tehtud kohtulahendeid ja ametlikke dokumente tunnustatakse kogu
liidus ilma erimenetluseta
• Euroopa pärimistunnistus

Euroopa pärimismääruse kohaldamisala

• Ajaline kohaldamisala
o Alates 17.08.2015 avanenud päranditele, art 83 lg 1

• Territoriaalne kohaldamisala
o Kõigi liikmesriikide asjaomased ametiasutused
o va Suurbritannia, Iirimaa, Taani, preambula p-d 82 ja 83
o ühese vastuseta: Ukraina ja Venemaa
 • Sisuline kohaldamisala, art 1 ja 23, preambula p 9jj, p 42
o pärimisõiguslikud küsimused
 kõikidele esemetele (pp 37) ja kogu protsessile algusest lõpuni (pp 42)
o Sisulisse kohaldamisalasse ei kuulu nt maksu- ja perekonnaõiguslikud
küsimused (sugulus, abielu, abikaasade varasuhted, partnerlussuhted,
ülalpidamiskohustus), teovõime küsimused, vallas- ja kinnisasjade registritega
seotud küsimused
• Määrus on otsekohalduv, rakendusaktid [RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016].
Rakendusakte vastu võetud pole.

Määruse alusel pannakse paika küsimus sellest, kes on pärija. Aga ki selle jaoks on vaja teha
valikuid perekonnaõiguse raames, nt tuvastada kas isikud on abielus, ei ole enam
pärimismääruse kohaldamisala. Sen eraldi õigusaktide teema.

Pärimismäärus laseb pärandajal valida kohaldatavat õigust. V.a. siis, kui sul mingit puutumust
välisriigi õigusega pole.

Euroopa pärimismäärus määrab kohalduva õiguse

• EPM / REÕS § 2 / rahvusvahelised lepingud

o kuuluvus EPM kohaldamisalasse
o välistava õigusakti puudumine
• Õigusabilepingud
o EPM on ülimuslik, EPM art 72 lg 2
o Ebaselge, millal lepingud kohalduvad:
 kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa või Ukraina kodakondsust
 kui pärandvaraks olev kinnisasi asub Venemaal või Ukrainas
• Testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsioon (Haag 1961)
 Testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooniga ühinemise
seadus § 2
o EPM art 27 asemel kohaldatakse jätkuvalt konventsiooni sätteid, art 75 lg 1
lause II

Kohaldub pärandaja alalise elukoha õigus (määrus) – pole elukoht tsüsi alusel, see reguleerib
eesti õiguse alusel. Selle mõiste sisustamiseks tuleks kasutada el lahendeid, el autonoomne
mõiste. Tegemist on perekondlike, sotsiaalsete ja majanduslike põhihuvide kohaga, koht,
millega ta on enim seotud. Kui elab soomes, sotsiaalne elu ja vara on soomes, siis suure
tõenäosusega saab öelda pärimismääruse järgi öelda, et elab soomes.

Euroopa pärimismäärus: kohalduv õigus

• Ühetaoline kohaldamine, art 20

• Pärimisasjale tervikuna kohaldatakse pärandaja alalise elukoha õigust (habitual
residence), Art 21 lg 1
o “harilik viibimiskoht” EL õiguse autonoomne mõiste, Euroopa Kohtu
lahendid, preambula p 23 ja p 24
o Perekondlike, sotsiaalsete ja majanduslike põhihuvide keskpunkt
• Erand: pärandaja on ilmselgelt tihedamalt seotud teise riigi õigusega (manifestly more
closely connected)
 o Art 21 lg 2, Euroopa õiguse termin, preambula p-d 24 ja 25
o Vt ka erireeglid Art-des 25-33, Art 34 ja Art 35
• Pärandaja kohalduva õiguse valikuõigus, Art 22, preambula p 27jj
o üksnes pärandaja kodakondsuse riigi õigus valiku tegemise või pärandi
avanemise hetkel
o kogu varale tervikuna
o avalduse (ja muutmise) vorm, sisuline kehtivus, Art 22
o varem kui 17.08.2015 tehtud avalduse kehtivus, Art 83 lg 2

Leiti, et pärimismenetlus pole olemuslikult vaidlusmenetlus, sp ei pea kohtutele andma neid

asju. Vb kuna notarid on nõustamisfunktsiooni tõttu sobivamad neid asju ka händelima.

Euroopa pärimismäärus: notar pärimismenetlejana

• Eesti notar kui kohus EPM tähenduses ?

o Art 3 lg 2 p b: kohtuotsusega võrreldav õigusjõud ja –mõju, Art 10
o EKo 16.07.2020, C-80/19 - leedu notarite pädevus (eestis sama pädevus)

Notar pole pärimismääruse tähenduses kohus, kohtuks saab pidada aint sellise organi otsuseid
määruse järgi, mille otsustel on kohtulahenditega võrreldav mõju. Nii see pole. Notarid
väljastavad Euroopa pärimismäärusi.

• PärS muudatused: Laiendatakse riigisiseselt EPM teise peatüki artiklites 4-15 ja 17

sedastatud kohtualluvuse reegleid, et Eesti notaritel oleks võimalik samadel alustel
oma pädevust pärimisasjades hinnata kui nendel asutustel, kes viivad läbi teistes
liikmesriikides pärimismenetlust, kuid mahuvad kohtu määratluse alla EPM artikli 3 lg
2 tähenduses [RT I, 10.03.2016, 2 - jõust. 20.03.2016]

Euroopa pärimismäärus: kohtualluvus

• Artiklid 4-19
• Habitual residence
• Kohtualluvuse kokkulepe, Art-d 5-8
• Kinnisasja asukoha järgi, Art 10 • Nn forum necessitatis, Art 11
• Pärandist loobumise avalduste vastuvõtmine, Art 13

Pärimismenetlus – eestis viib läbi notar ja eesmärk selgitada välja, kes on pärija. Tegemist
üldõigusjärglase kindlaks määramisega.
Eesti õigus tunneb 3 pärimise alust: pärimisleping, testament ja seadus. Kõik nad peegeldavad
pärandaja tahet.

Üldõigusjärglase kindlaksmääramine

• Pärimise alus = seadus või VTA, PärS § 9

o VTA = testament, pärimisleping
• Pärimisjärglust saab
o pärandaja määrata viimse tahte avaldusega
 o kuni surmani
o eeldusel, et pärandaja on testeerimisvõimeline
• pärija mõjutada pärandist loobumisega
o väljavaade saada pärijaks ei anna kujundus- ega nõudeõigust
o pärija õigused tekivad pärandi avanemisel, vt ka PärSKord § 13 lg 2
o lubamatu mõjutus võib kaasa tuua pärimiskõlbmatuse, PärS § 6
o Pärijaks olek on vabatahtlik
• Pärija ei saa materiaalõiguslikult pärimisõigust käsutada – pärimisvaidluses ei saa
kompromissi kasutada. Kas pigem ei peaks pöörama tähelepanu elavatele mitte
surnutele? Kaitse on pärandaja tahtel.
o Pärimisjärgluse määrab pärimise alus
• Kohtulik kompromiss (TsMS § 430) pärimisõiguse tuvastamise asjas ei ole võimalik

Ainus võimalus kuidas pärija saab pärimis- ehk üldõigusjärglust mõjutada, on pärandist
loobumine. Kedagi ei saa kohustada pärandit vastu võtma. Pärijatel omavahel pole ka
võimalik kokku leppida, kes on pärija. See on ikka pärandaja tahe, kui selles on ebaselgus,
tuleb seda tõlgendada, aga pärijad ei saa kokku leppida teisiti, kui pärandaja tahtis.

Pärimissüsteem

• Pärandi vastuvõtmine – enne 2009 eestis – tekkis küss, kellele õigused ja kohustused
siis kuuluvad enne kui pärija pärandi vastu võtab? Vastus: ei kuulunud kellelegi, toona
polnud pärandvara iseseisev jur isik. RK lahendas lünga nii, et kui pärijavõtab vastu
siis tagasiulatuvalt tekivad õigused-kohustused. Täna seda küsimust ei teki.
• Pärandist loobumine – alates 2009 eestis
Nende erinevus – vastuvõtmise süsteemis saab pärija pärijaks kui ta avaldab selgelt selleks
tahet. Loobumise tingimustes läheb pärand pärijale üle alati, aga saab öelda, et ma ei taha olla
pärija.
• Pärandi ametlik üleandmine – pärijal on piiratud valitsemisõigused (kohtu loal)
pärimismenetluse kestel kuni kohus annab pärandi pärijale peale pärimismenetlust.
• Pärandi üleandmine vahendaja kaudu (sk.k. Treuhänder) – sarnaneb ametlikule
üleandmisele. Testamenditäitja v pärandvara valitseja annab vara üle, ta likvideerib
vara, selgitab välja millest vara koosneb, täidab varast kohustuse ja ülejäänu annab
pärijatele.

Pärandist loobumise süsteem

• Pärija pärimisõigus tekib olenemata pärimisõigusest teadmisest, PärS 2009 § 4 lg 1 –

ega ka sellest, kas teatakse pärandvara koosseisu. Samuti ei olene ka see, kas
pärimismenetlus on algatatud. Ei ole nii, et pärijat ei ole kuni pärimistunnistust pole.
o PärS § 4 lg 1: “Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale.”
o Iseeneslikkuse põhimõte; üldõigusjärgluse põhimõte
• Pärija pärimisõiguse tekib olenemata täiendavatest formaalsusest, sh pärimistunnistuse
väljastamisest
o Pärand läheb üle seaduse jõul vahetult (2-17-12712, p 15)
• Pärija võib pärandist loobuda PärS 2009 § 4 lg 2 – pärija loobumisel loetakse et isik
pole kunagi pärija olnud ja tema asemele astub tagasiulatuvalt järgmine pärija (PärS
31). Sellisel juhul on asepärija pärandi omanikuks pärandi avanemisest alates (PärS pg
4).
 • Kui seadusega ettenähtud tähtaja jooksul pärandist loobumise avaldust ei esitata,
loetakse pärand vastu võetuks, § 118
Pärimisõigust tõendatakse pärimistunnistusega. Aga saab teoreetiliselt ka teiste
dokumentidega tõendada. Nt krediidiasutuste seaduses säte (pg 88 lg 9) mille alusel saab
pärimist tõendada „muude kirjalike dokumentide alusel“ kui pärimistunnistust veel pole.
Praktikas pangad raha välja ei maksa enne kui pärand vastu võetud on (v.a. matusekulud).

PärS 121 – annab pärijale õiguse nõuda teavet pärandvara kohta. Nt pangakontol olevad
varad.
PärS 134 annab pärijale õiguse keelduda kohustuse täitmisest kuni pärandi vastuvõtmiseni.
Just sp et ta saaks teada, millest pärandvara koosneb enne.

Materiaalõiguslikult tekib pärija pärimisõigus kohe. Omaette küsimus kuidas ta seda

kolmandatele isikutele tõendab – selleks vaja pärimistunnistus. Aga selle tunnistusega ei teki
tema õigus, see tekkis pärandi avanemisel. Pärimismenetlus pole kohtulik pärija tuvastamise
menetlus. PärS 171 – kui pärimisõigus on PIISAVALT tõendatud. Et pärimistunnistus
tõestatkse, kannab alati riski paratamatult, et see võib olla vale. Pärimismenetluse ajal nt ei
olnud teada, et on tehtud kodune testament. Selles ei saa kunagi 100% kindel olla, nt leiad
aastaid hiljem sahtlist koduse testamendi.

Kui pärija tahab loobuda, on tal selleks aega 3 kuud. Kui ta tähtaegselt ei esita loobumise
avaldust, on ta pärija.

Pärandist loobumise süsteem II

• Eestis kehtib pärandist loobumise süsteem alates 1.01.2009

• Loobumissüsteemile üleminek ei tähenda, et kaob võimalus pärand vastu võtta
o Pärandi notariaalse avaldusega vastuvõtmine enne pärandist loobumise tähtaja
möödumist, § 118 lg 2
o Pärandi vastuvõtmine loobumistähtaja möödalaskmisega, § 118, lg 1
• Pärandi vastuvõtmise ja sellest loobumise pöördumatuse põhimõte, PärS § 116

Kui pärimistunnistus on vale, ei ole mõtet minna notari juurde nõudma minna miskit. Notari
ülesanne on talle teadaoleva teabe põhjalt kindlaks määrata pärija. Notar ei anna üle pärandit.
Notar saab sel juhul tunnistada pärimistunnistuse kehtetuks (PärS 175), viia läbi uue
pärimismenetluse ja tõestada uue pärimistunnistuse. Aga notar ei lahenda pärijate vahelisi
vaidlusi.

Pärimismenetlus Eestis I: üldpõhimõtted

• Notari ametikohustus, NotS § 29 lg 3 p 2

• Üksnes avalduse alusel
o Pärija: korrastada õigussuhteid
o Avalik huvi: õigusselgus ja õiguskäibe kindlus (TlnRgKo 26.05.2017, 2-16-
15206, p-d 31 ja 32) – arvatakse et maamaksu tasuma ei pea kui venitad
pärimistunnistuse tõestamisega. Nii aga pole.
• Eelkõige pärijate kindlaksmääramiseks ja pärimisõiguse tõendamiseks
o Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärimisõigus on piisavalt tõendatud, PärS
§ 171 lg 1
o Pädevuse piires koostatud ja vorminõuetele vastava notariaalakti õigsust
eeldatakse, TõS § 1 lg 5
• Formaliseeritus, uurimispõhimõte piiratud ulatuses

Pärimismenetlust saab algatada ka võlausaldaja, korteriühistud (et kiirendada menetlust, nt

korter seisab peremeheta, vb seal veerike v muu probleem on, vara vajab valitsemist). Kui ei
tea aga kes pärija on? Seadus vb teab, aga meie ei tea. Esimene samm: pärimismenetluse
raames tuvastada. Kui pärimismenetluse käigus selgub, et ei teata pärijat, ei tea kus pärija elab
või kas pärandit vastu võtnud on. Sageli see probleem, et mngi pärija on Venemaal, aga tema
kohta infi pole. Või siis samuti sageli teatakse kes pärija on aga kontakti temaga ei saa. Sel
juhul pärandvara hoiumeetmed. Siht selles suunas, et oleks teada kes on pärija.

Pärimismenetluse etapid – notar ise ei alusta, ta peab saama kellegi avalduse. Pärimisasja
menetleb ainult 1 notar, kui ta saab avalduse, teeb ta kande pärimisregistrisse, et
pärimismenetlus on algatatud, mistõttu teavad ka teised notarid seda ja suunavad kõik teised
avaldused selle notari juurde (PärS 166 lg 4 prim). Seejärel määratakse kindlaks pärijad.
Pärimisregister keskne register, seal info pärandvara hoiumeetmete kohta, also kes on pärija,
also kas on algatatud ja lõpetatud pärimismenetlus.
1.Pärimisõiguse kindlakstegemine
• Sugulussideme tõendamine / põlvnemise postuumne tuvastamine, PKS § 95 ls 2
• Hagita menetlus, TsMS § 550 lg 1 p 5, § 579jj
• Notar hindab VTA kehtivust; vaidluse VTA kehtivuse üle lahendab kohus
• Pärimisteated www.ametlikudteadaanded.ee – PärS 186 lg 1.

2.Pärandvara esialgse koosseisu väljaselgitamine

• Piiratud koosseis
• Võlausaldajate väljaselgitamine ja üldine teavitamine
3. Pärimistunnistuse tõestamine
4. Kanne pärimisregistris
• Kande tähendus: informatiivne
• Pärimisregister www.eesti.ee
5. Kandeparandused vararegistrites

Notar saab rahvastikuregistrist peamise infi. Kust saaks notar infot testamendi kohta?
Pärimisregister, kui testament tõestatakse, peab tegema kande pärimisregistrisse. Koduste
testamentide puhul notariaalse vormi nõuet pole, siis saab menetlusosalistelt küsida. Notaril
on võimalik läbi viia ka üleskutsemenetlus (PärS 169). Sellesmenetluse faasis saadab notar
teate kõigile potentsiaalselt pärima õigustatud isikutele.
Vb tuleb pärimise käigus tuvastada sugulusside, nt kui pärimine on läinud III järjekorda,
põlvnemise dokumendid on hävinenud, lapsed on kasvanud üksikema hoole all ja isa sureb ja
õiguslikult pole põlvnemist kindlaks määratud. Kas seda saab ka postuumselt teha? RK on
öelnud, et saab ainult üheastmelisena tuvastada. PärSis oleks vaja ka kaugemalt tuvastada, aga
prg ei ole lubatud.

Notari pädevus pärimisasjades

• Viimse tahte avalduse tõestamine

• Pärimismenetluse läbiviimine
o sh sugulussideme kindlakstegemine ja viimse tahte avaldusele (esialgse)
õigusliku hinnangu andmine • Pärimismenetluse läbiviimine on notari
ametitoiming, NotS § 29 lg 3 p 2 ja p 81
• Notar hoidub pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamisest, kui
pärimismenetlust soovitakse algatada seoses sama isiku surmaga, kelle pärimisasja
menetlemisega seotud dokumendi tunnustamise hagita menetluses on notar olnud või
on avaldaja esindaja, TõS § 3 lg 11
• Peamised õigusaktid:
o PärS § 165jj
o PärSKord

Notari ameti pidamise üldpõhimõtted:

• Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on delegeerinud õigussuhete

turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notar peab oma ametit
pidama erapooletult, usaldusväärselt ja ausalt, NotS § 2 lg 4, § 9 lg 1
• Üks notariaalse tõestamise funktsioon on selgitada välja kehtiva tehingu tegemiseks
oluliste asjaolude paikapidavus, TõS § 18 lg 2 (28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 31 ja p
32)
• Notari kontrollikohustus on laiem kui lihtsalt tehingu kehtivuse kontroll, lisaks tuleb
selgitada välja tehingu eesmärk. Seega peab notar püüdma tagada tõestatavate
toimingute seaduslikkuse, luues nii õiguskindlust ja õigusselgust. Notaril ei ole õigust
ega kohustust lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi (10.12.2019, 2-17-11283, p 13)
• Notar keeldub tõestamistoimingu tegemisest, kui on kõrge tõenäosus, et taotletava
toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on
ilmselt lubamatud ja ebaausad /.../, TõS § 4 (10.12.2019, 2-17-11283, p 18)
• Kui notar keeldub ametitoimingu tegemisest, on isikul, kelle tehtavast toimingust
notar keeldus, õigus nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist
hagita menetluses, NotS § 41 lg 5, TsMS § 475 lg 1 p 152
• Kohus saab üksnes kohustada notarit toimingu tegemise taotlus uuesti läbi vaadata,
kuid ei saa otsustada toimingu tegemist notari asemel (RKTKm 3-2-1-13-16, p 15;
RKTKm 2-17-11283, p 12)

Notar peab välja andma esialgse pärimistunnistuse. Kui kahtleb testamendi kehtivuses, peab
ikka esialgse otsustuse tegema.
Üldõigusjärgluse tõendamine: pärimistunnistuse (PT) tähendus

• PT tõendab üldõigusjärglust
• Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt
tõendatud […], § 171 lg 1
• Pärimisõiguse tunnistus tõendab üksnes pärimisõigust ning sellega luuakse avalikult
usaldatava dokumendi näol eeldus pärimisõiguse (ja seeläbi ka pärijate omandiõiguse)
olemasolu kohta, mis on kohtus siiski ümberlükatav, kui see ei vasta tegelikkusele.
Seega ei mõjuta pärimistunnistuse olemasolu või puudumine iseenesest pärimisõigust
ega selle ulatust. Kui kohus tuvastab pärimisõiguse olemasolu teistsuguses ulatuses,
kui see on väljendatud pärimistunnistuses, asendab kohtuotsus pärimistunnistust, (3-2-
1-121-05, p 36)
• Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Pärimistunnistusega tõendatakse
õigust, mis pärijal juba olemas on. Kui kohus tuvastab, et hageja on O. J pärija, s.o
tema pärimisõiguse, asendab kohtuotsus pärimistunnistust, (3-2-1-125-07, p 16)
• Kui isiku pärimisõigus tuvastatakse kohtulahendis, mis asendab pärimistunnistust,
märgitakse kohtulahendi resolutsioonis ka kõik need andmed, mis seaduse kohaselt
märgitakse pärimistunnistusele, § 171 lg 7

Pöördumatuse põhimõte – kui oled loobunud pärandist, ei saa enam vastu võtta.

Loobumissüsteemile ülemineku üks mõte oli kiirendada pärimismenetlust.

Aegumise peatumine pärimisel: LOE ISE LAHENDIT.

Kui pärija on alaealine ja soovitakse pärandist loobuda, siis on vaja kohtu nõusolekut +
(midagi veel, avaldus kohtule?). Kohus peab vaatama, kas pärandist loobumine on lapse
huvides. Kohus peaks ära kuulama ka alaealise lapse.
Ainuüksi see, et pärandvara hulka kuuluvad kohustused, ei pruugi olla alus pärandist
loobumiseks. Lisaks kohustustele võib olla ka vara, esmalt peaks ülevaate saama rahast.
14.10 seminar
Kui viitad pärs 1997le, siis too välja see.
Võiks rohkem kontrollida eeldusi ja vastuväiteid. Nt kui kontrollid loobumisavalduse
kehtivust, siis kõigepealt eeldused, siis võimalikud vastuväited ja siis kokkuvõte.
Pärimiskõlbmatuse analüüs!!
Vana pärsis vastuvõtusüsteem, uues loobumissüsteem.

Droonifoto võta välja ja viide lisale. Meil on aint lisa 1, abihooned.

Siis vt üle Carri kommentaarid. Oma meelest erasadamale viited välja (?????), vt üle.
Abihoone asja proovis lisada, kokkuvõtte tegi ära, loe läbi, kas on kirjavead. Seal oli mngi
avaliku
Avalike huvide sõltumatuse nõuete eiramine, lisa kokkuvõtte punkti. 3. punkt, lisa lause selle
kohta, et sõltumatuse pm on rikutud. Nt selle lõigu mite lõppu, aga jutu juurde, et
planeeringud koostas huv isiki.
Jätagi see, mis ta ütles, et kohus tuvastas et on nähtav. Võta meie selgitused seoses
droonifotodega välja. Kolmas isik väidab, et ala ei ole merelt nähtav, see on ebaõige. Kohus
tuvastas paikvaatlusel, et on.
Tee trackiga muudatused.
Kui oled valmis teinud siis saada korra Getterile las ta loeb. Pane Britta cc-sse.

15.10

Kuigi räägime eraldi pärandvara ühisusest ja võrdleme seda seltsinguga, siis tuleb mainida, et
tegu pole iseseisva õigussubjektiga. Kui mitu pärijat kantakse KR-i, siis mis seal kirjas on?
Seal pole rohkem midagi kui A ja B ühisomanikena, mitte pärandvara ühisus.

Pärimisseadus võimaldab ka seda, et pärandvara ühisuse osa ehk siis osa varast tervikuna,
saabb kuuluda ühele kaaspärijale. Asjad ei saa, osa ühisusest saab. Mõtle osa ühisusest nagu
liikmelisus. PärS 147.

Samas on RK öelnud vana pärsi kohaselt, milles oli sama säte reguleeritud, et ei või minna
vastuollu kaaspärija õiguste ja kohustustega nende sätete kohaldamisel (?).
Abikaasade varaühisus lähtub samast kui pärijate varaühisus. Kaaspärijad võiksid teoorias
olla ühisvõlausaldajad mitte solidaarvõlausaldajad (aga see kõrvaline).

Mis see tähendab et võõrandada saab osa ühisusest, ag amitte osa asjast? Pärimistunnistusel
pannakse kirja pärimisosa mõttelised suurused. Notar selgitab välja pärima õigustatud isikud
ja ta peab paika panema ka mõtteliste osade suurused. ¼ pärandi mõtteline osa ei vasta ¼ osa
mõttelisest suurusest (?). Mille jaoks kaaspärija mõtteline osa vajalik on? Selle järgi on vaja
otsustada, kes kui palju saab pärandvara, pärandvara jagamisel see oluline. Kui tehakse ka
kulutusi pärandvarast aga mitte pärandvara arvel, siis see ka (?). Kui on täidetud võlausaldaja
nõue ja siis peab jagama selle pärijate sisesuhtes, siis siin ka oluline. Mõtteliste osade suurus
paneb paika kuidas pärandvara valitsetakse, kas pannakse kartulid maha jne.

2-16-9519
Kui pärandvaras on maja mida võiks välja üürida, aga üks kaaspärija pole nõus, mis siis? Kas
piisab, et kaaspärijad teevad enamusotsuse ja nende allkirjad on üürilepingud?

Kui kaaspärija leiab, et teised kaaspärijad takistavad tema kaaskasutust või ei arvesta tema
huvidega (AõS § 72 lg-d 3 ja 5), võib kaaspärija nõuda nt:
• rikkumise kõrvaldamist, AõS § 72 lg 3
• otsuste tegemist või muutmist kohtu kaudu TsÜS § 68 lg 5 kohaselt AõS § 72 lg 5 alusel
• küsimustes, mida võib otsustada enamus
• küsimustes, mida võib otsustada kokkuleppel (RKTKm 3-2-1-151-10, p 11)
• ühisomandi lõpetamist PärS § 152 alusel (mitte AõS § 76), P.Varul. Juridica VII/2013,
2.4.2.
• esitada rahalise nõude (nt 3-2-1-175-15, p 12)
• Kasutuskorra kindlaksmääramise või muutmise nõue AõS § 72 lg 5, TsMS § 475 lg 1 p 13,
§ 613, § 198 lg 1 p 2 ja § 477 (! hagita menetlus)
• Kasutuskorra kokkuleppe täitmise nõue VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108
• Kasutuskorra kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju nõue VÕS § 115 lg 1

26.10

Notarid on maksunduslikult FIEd kes registrisse kantud pole. Nad pole ettevõtjad ega ka
otseselt riigiametnikud. Kas notaribüroo on avalik siseruum v mitte? Notar peab kõigile
teenust osutama, ses suhtes elukondlik teenus. Osad tehingud notariaalse vorminõudega.
Notaribüroo ruumidesse võivad siseneda kõik, st on avalik siseruum.

28.10

Pärija vastutus ja sundosa

Pärandvara hoiumeetmed – rakendatakse olukorras kus pärija pole teada ja tavapärase

pärimismenetluse käigus pole võimalik ka tuvastada. St notar pole talle teadaoleva ja
kättesaadava info kohaselt suuteline pärijat tuvastama. Õppejõud soovitab tsms komme
pärandvara hoiumeetmete osas. HM on siis kui muud varianti pole, a kui PM on võimalik
alustada ja selle käigus pärijad tuvastada, siis ei tasu HM-ga kohtusse minna. Nt kui pärijad
kõik on venemaal ja ei saa kontakti.

Hoiumeetmete eesmärk on pärandvara säilitamine (materiaalõiguslikult on pärija olemas a me

ei tea teda, st ei rakendu siis kui teame et kedagi pole, siis läheb kovile pärand). Aga see
keegi, kes pärandvara valitseb, valitseb võõrast vara ja teeb seda kellegi teise huvides (pärija
huvides, keda me ei tea).

Kui pärija ei ole teada, PärS § 110, TsMS § 584jj

Sekkumine on mõistlikult vajalik - pärandvara säilimine on ohus (Tallinna RgKm 01.02.2016,

2-15-14341, Harju MKm 17.12.2012, 2-10-49417)

• Eesmärk:
• Pärandvara säilitamine veel teadmata pärija huvides riigipoolsete meetmete abil ja
järelevalve all
• Võlausaldajate huvide kaitse, kui nõude rahuldamine on ohus:
(a) enne pärandi vastuvõtmist (pärandvara säilimine)
(b) pärast pärandi vastuvõtmist (sisuliselt pärandvara likvideerimine)

Pärimismenetlus
-pärija väljaselgitamiseks
-notar
Pärandvara hoiumeetmed
-pärandvara kaitseks
-kohus

Pärandvara hoiumeetmed: menetluspõhimõtted

• Hagita menetlus -kohus juhib kogu protsessi, ütleb mida on vaja teha, paneb paika
pärandvara hooldaja, otsustab millal alustada menetlust ja millal lõpetada.

• Kohus selgitab ise asjaolusid ja kogub selleks vajalikud tõendid, TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 7
• Kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste, asjaolude ega hinnanguga neile, TsMS § 477
lg 5
• Menetlusosaliste väited peavad olema põhistatud, TsMS § 235
• Pärandvara hooldaja tegutseb kohtu järelevalve all, TsMS § 4772 – tal on käsutusõigus (aga
pärijal ei ole, sest kahel inimesel ei saa seda olla. Päris pärija on küll omanik, aga ta ei saa
käsutada).

• Kaaspärijad: HM rakendatakse üksnes teadmata pärija pärandiosa suhtes – tavaliselt nt 3

pärijast 1 teadmata. Sel juhul taotleb advokaat tavaliselt pärandvara hoiumeetmeid kogu
varale (kogu varalt võetakse käsutusõigus ära). See on vale, nii ei saa. Teada olevate isikute
omandiõigusse ei saa sekkuda nii, nende käsutusõigus peab alles jääma. Kui tahetakse nt
kinnisasja müüa, siis peab olema 2 pärija nõusolek ja siis 3. pärija nimel pärandvara hooldaja
nõusolek.

Pärandvara hoiumeetmete algatamine

A. Kohus omal algatusel – hagita menetluses kohus teostab hoolekandelist funktsiooni

siin, miskit on ripakil ja kohus peab siis sekkuma. Kuidas kohus saab teada et mngi
vara on kuskil ohus? Nt keegi kirjutab kohtu infomeilile, et siin ei ole pärijat, lis
teatatakse (suht vähe samas, samuti võib mõne muu menetluse käigus selguda, aga sen
ka vähetõenäoline). Also PärS 116 lg 6, notaril on kohustus teatada.

• Teatamiskohustus PärS § 111 lg 6, KorS § 5, MKS § 8 lg 5, § 36 lg 2, § 89 lg 2 MRS §

23 lg 31)
• Olenemata sellest, kas pärimistunnistus on tõestatud (2-17-13190, p 13)

B. Avalduse alusel, kui HM rakendamata jätmine võiks ohustada nõude täitmist, PärS §
111 lg 3
• Pärandaja võlausaldaja
• Annakusaaja
• Muu pärandi suhtes nõuet omav isik, nt sundosa saaja
 • Kaaspärija võib ka taotleda

C. Pärimisõiguse tunnustamist nõudva isiku avalduse alusel, PärS § 111 lg 4 – kui on

vaidlus selle üle kes on pärija, siis saab pärandvara kaitseks HM rakendada.

D. Testamenditäitja avalduse alusel, PärS § 81 lg 3

• täidab hooldaja kohustusi või
• taotleb HM rakendamist

Hoiumeetmete liigid – põhiline liik on pärandvara hooldus.

1. Hagi tagamise abinõude rakendamine

• Notari ametitoimingu tegemise keelamine (RKTKm 3-2-1-86-14 p-d 13, 15, 16)
• TsMS § 377 lg-d 1 ja 2; TsMS § 378 lg 1, iseäranis p 10

2. Pärandvara valitsemise määramine, PärS §112

• Kohus määrab pärandvara hooldaja – valik oluline, ta valitseb kogu vara, mitte aint 1
asja. Ei soovita määrata võlausaldaja hooldajaks, risk on et tegeleb ainult oma nõudega ja
jätab teised nõuded hooleta.
• Kohus määrab inventuuri tegija
• Kohus kujundab hooldaja õigused ja kohustused
• Kohtu aktiivne roll
• Optimaalsus
• NB! Hooldaja isiku valik vastavalt õigustele ja kohustustele (Vt nt Tallinna RgKm 2-14-
1010/ 15.04.2016)

Pärandvara hooldaja õigused ja kohustused

Vara heaperemehelikult valitseda ja tagada selle säilimine, PärS § 112 lg 3 p 1

• Võtta asjad enda valdusesse, PärS § 112 lg 3 p 5

• Täita võlausaldajate nõuded, PärS § 112 lg 3 p 3, PärS § 113
• Üksnes sissenõutavaks muutunud nõuded, PärS § 113 lg 1
• Kui võlausaldaja nõude rahuldamine on ohus - kõik nõuded, PärS § 113 lg 2
• Käsutada tema valitsemisele allutatud esemeid è Pärija käsutusõiguse kaotus
• Algatada pärimismenetlus, vajadusel selgitada pärijad ise välja, PärS § 112 lg 3 p 6
• vajaduse korral = pm-lt alati, va kui menetlus on juba algatatud
• Õigus tasule (Tln RgKm 2-14-1010/15.04.2016) – aga kui pärandvara on väheväärtuslik
ja pärandvara eest hoolitsemine ei võta palju, siis ei saa nõuda mngit vandeka tunnitasu
määra. Tasu peab olema proportsioonis.
• Vastutus !

Pärija vastutus pärandi kohustuste täitmise eest ja pärija vastutuse piiramine

Aasta alguses jõustus PankrS muudatus, mis korrigeeris pärija vastutuse sätteid pärsis.
Seletuskiri on oluline infoallikas moodles.
• Pärija vastutus pärandiga seotud kohustuste eest
• Piiratud
• Piiratav
• Piiramatu

• Pärija, pärandaja võlausaldaja ja pärija isiklike võlausaldajate huvid – kui VUS on nõue
pärija vastu ja pärija saab vara, siis saab VUS seda ka nõuda, kui seal pärandvara
kohustused ei ohusta seda.
• Pärijal võimalus vastutust piirata – kui ta ei taha pärandi kohustustega tegeleda, siis saab
pärandist loobuda. Aga kui aint vastutust piirata, nt ta päris vara 5 ühikut ja kohustusi 6
ühikut, siis saab pärija piirata oma vastutust pärandvara ulatusega (nõudes pärandvara
inventuuri). Kui ta seda inventuuri v pankrotiavaldust ei esita või on pärandvara nimekirja
koostamisel pahatahtlik, siis ei saa kohustusi piirata. Pärija vastutus pole piiratud
ühesõnaga, aga seda saab pärija piirata pärandvara väärtusega.

• Pärija piiratud vastutuse privileegi kaotus, PärS § 144

• Pärija peab olema aktiivne; võlausaldaja peab olema aktiivne – kuigi võlgniku vahetuse
riski VUS ei pea kandma, siis kui pärand avaneb, viiakse läbi pärimismenetlus, pärija
piirab oma vastutus, siis viiakse läbi inventuuri käigus ka VUS üleskutsemenetlus
(millised nõuded pärandvaras on) ja VUS peab seal oma nõudest teatama.
Vastutuse piiramine toob endaga kaasa selle, et tõmbame joone pärija isiklike õiguste ja
kohustuste ja päritud õiguste ja kohustuste vahele. Aga samuti on ka pärandaja
õigustele/kohustustele lisaks on ka nt pärandvara hooldamise kulud jne. Kui pärid
kinnisasja ja sel on maamaksukohustus ja riik VUS ju tahab saada endiselt maamaksu
olenemata kas pärija teab et ta peab seda maksma v ei. Või pärid korteriomandi, millega
kaasneb iga kuu majandamiskulusid. Ühelt poolt pärija vara suureneb aga teiselt poolt
kaasneb ka kohustusi. Mis perioodi jooksul saab öelda, et saab kommunaalmakset maksta
pärandvarast ja kõik mis seda ületab ei kuulu pärija poolt maksmisele? See ei ole enam
tema päritud kohustus, vaid see on tema isiklik kohustus mis tekib pärast pärandi
avanemist.

Saksa õiguses Pärandvara kohtulik valitsemine on suunatud pärandvara likvideerimisele

(vastupidiselt pärandvara hoiustamisele mille eesmärk pärandvara säilitamine).

Pärija vastutuse piiramine – Eesti õigus

Vastutuse piiramine inventuuriga =
a) pärandvara inventuuri nõude esitamine – notarile tõestamiseks avaldus teatud tähtaja
jooksul. Iseenesest pole tähtaega ette nähtud inventuuri nõude esitamiseks, aga pannakse
paika hetkest millal pärija sai teada või pidi teada saama et pärandvarast ei pruugi jätkuda
kohustuste täitmiseks. Kui on selge et ei jätku, siis pankrot. Kui pankroti eeldused on
täidetud võib kohe pankrotiavalduse esitama, ei pea enne inventuuri esitama. Kaaspärijad
ei pea ühiselt avalduse esitama pankrotiavaldust.
b) inventuuri läbiviimine
c) kohustuse täitmine, PärS § 130 lg 3

• Vastutuse piiramine pärandvara pankroti läbiviimise või raugemisega, PärS § 130 lg 3

• Pärija saab pankrotiavalduse esitada ka siis, kui inventuuri tehtud ei ole, kui ta suudab
seda piisavalt põhistada, PärS § 130 lg 3 (jõust 1.07.2010); SE 725, lk 16 ja SE 195, lk 49-
50.
• Erinevalt pärandi inventuurist peaks kõikide pärijate vastutus olema pärast
pankrotiavalduse esitamist samasugune ega sõltu sellest, kas pankrotiavalduse on esitanud
võlausaldaja, testamenditäitja, pärandi hooldaja, üks pärija või mitu (SE 195, lk 50).
• Iga kaaspärija saab pankrotiavalduse esitada iseseisvalt ega pea esitama ühiselt (SE 195,
lk 50).
• Pärija õigus ja kohustus pankrotiavaldust esitada ei ole seotud sellega, kas
pärimistunnistus on tõestatud või mitte (SE 195, lk 50).

Piiratud vastutuse tagajärg

• Pärija ei pea täitma mitte-isiklikke kohustusi isikliku vara arvel PärS § 130 lg 3 ja PärS §
131 lg 3 – inventuuri käigus pannakse paika pärandvara nimekiri ja pannakse paika piir,
mille ulatuses saab nõudeid esitada (?). Pärija vastutus ka pärast inventuuri on leebem (?).

• Pärija vastutus isiklike kohustuste eest – ta saab täita seda päritud raha eest, aga see ei
vähenda pärandvarast tulenevaid kohustusi, mida peab ikka täitma.
• Üldkorras
• Kohustuse rikkumine, mh PärS 142 lg 4 ja 143 lg 3
• PärS § 125, RKTKo 3-2-1-41-10 p-d 9 ja 12

Nõuete maksmapanek ja pärija vastuväited – nt kui pärand avaneb ja inventuuri alles

koostatakse, siis ei meigiks senssi kui peaksid täitma kohustusi sel ajal kui pärandvara
koosseisu alles määratakse. Aga see ei vabasta kohustuse täitmisest hiljem.

• Pärija kohustuse täitmist välistavad argumendid

• … pärandvara inventuuri tõttu
• … pärandvara pankroti tõttu
• … pärandvara ebapiisavuse tõttu tähtaegselt esitamata nõuete osas, § 143 lg 3
• … annakute jms osas, § 58 lg 1
• Õiguskaitsevahendid ja kujundusõigused väljaspool pärimisõigust, vt nt TsÜS § 166

• Pärija kohustuse täitmist edasilükkavad argumendid

• Kohustuse täitmisest keeldumise õigus pärandi VUS suhtes, PärS § 134
• … pärija isikliku VUS suhtes pärandvarast kuni inventuuri tegemiseni, PärS § 135 lg 4

Nõude maksmapanek: 1. Kes vastutab? 2. Mis vastutab?

Erisätted sissenõude pööramisel täitemenetluses enne pärandi vastuvõtmist, TMS § 17

Piiratud vastutuse reservatsioon kohtumenetluses

Kostjaks oleva pärija taotlusel võib kohus teha otsuse pärija piiratud vastutuse
reservatsiooniga, TsMS § 445 lg 4 (HarjuMKo 2-08-13784/12.10.2010)
• Kuigi TsMS § 445 lg-t 4 on kohtute praktikas seni vähe kohaldatud, ei peaks kostja (kui
pärija) vastutuse piiratus pärast pärandvara inventuuri tegemist sõltuma sellest, kas vastav
reservatsioon otsuse resolutsioonis sisaldub või mitte. PärS § 143 lg 1 järgi on pärast
inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud
pärandvara väärtusega (TlnRgKo 4.07.2018, 2-16-6684, p 67)

• Pärija vastutuse piiratus pärast pärandvara inventuuri tegemist ei peaks sõltuma sellest,
kas pärija esitas TsMS § 445 lg 4 järgi taotluse (TrtRgKo 29.08.2019, 2-14-63319, p 11)

• TsMS § 445 lg-t 4 on võimalik tõlgendada ka laiendavalt – säte puudutab olukorda, kus
ei ole veel teada, kas rakendub piiratud vastutus või mitte (ibid)

Pärija vastutuse piiramise nõue

• Pärimismenetluse algatamine, PärS § 166 lg 3, § 167 lg-d 2, 3, 4

• Pärija esitab inventuuri nõude notarile – notar omal algatusel ei tee

• Pärast pärandi vastuvõtmist, kuid enne pärimismenetluse lõpetamist, PärS § 137 lg 1
• Igal juhul hiljemalt 3 kuu jooksul
• ülevõlgnevusest teadasaamisest või
• teada saama pidamisest (sh pärast pärimismenetluse lõpetamist), PärS § 137 lg 2 –
teoorias kui pärimismenetlus algatatakse 7a pärast surma, siis võib ka sealt hakata see 3
kuud jooksma.

• Inventuur vabatahtlik, va kui

• pärija piiratud teovõimega või
• KOV/riik SJ pärijana, PärS § 136

• Iga kaaspärija iseseisev nõue, üks inventuuri nimekiri, PärS § 139 lg 7 – MITTE
pankrotimenetlusest ei räägi siin. Kui on nt 17 pärijat, siis peaks olema 17 pärija vastutuse
piiramise avaldust.
• Inventuuri tagajärjed kohalduvad vaid selle pärija suhtes, kes on inventuuri nõudnud (SE
195, lk 49).

Pärandvara inventuuri läbiviimine

Notar määrab inventuuri tegija ja tähtaja, PärS § 138 ja § 139 lg-d 2 ja 4, KTS § 6 lg 1 p 3
• Notar edastab kohtutäiturile pärimismenetluses kogutud andmed pärandvara koosseisu
kohta

• Inventuuri viib läbi kohtutäitur PärS § 139-141 – notar määrab kohtutäituri, kes selle
nimekirja koostab. Pärimismenetluse käigus tehakse ka esialgne pärandvara nimekiri, see
edastatakse kohtutäiturile, kes peab kõik välja selgitama.
• Kohtutäiturimäärustik (KTM) § 261jj
• Viiakse läbi võlausaldajate üleskutsemenetlus
• Pärandvara nimekiri, st aktiva ja passiva
• Inventuuri nõude esitajal kohustus esitada talle teadaoleva vara nimekiri § 139 lg 1
 • Nimekirja kantakse ka nõuded, mis on inventuuri tegijale teada, PärS § 141 lg 2
• Vara väärtuse hindamine, TMS § 74

• Kohtutäitur esitab nimekirja notarile

• Notar tagastab puuduste kõrvaldamiseks, KTM § 265

• Inventuur loetakse lõppenuks selle esitamisega notarile, PärS § 141 lg 2

Pärandvara inventuuri ei saa nõuda enne pärandi vastuvõtmist.

Pärandvara inventuuri õiguslik olemus

Pärandvara ja pärija isikliku vara eraldamine nö paberil

• Pärija käsutusõigus pärandvara esemete säilib
• Pärija valitsemisõigus pärandvara esemete üle säilib
• Kohus ei teosta järelevalvet inventuuri koostamise ega kohustuste täitmise üle

• Inventuuri käigus ei rahuldata võlausaldajate nõudeid

• Kohustused täidab pärija (! Kohustuste täitmise järjekord PärS § 142)

• Nimekirja õigsuse eeldus: nimekirja kantakse KÕIK pärandi avanemise ajal

olemasolevad esemed, nende tähistamiseks ja väärtuse kindlakstegemiseks vajalik
kirjeldus ja hinnang, PärS § 139 lg 5

• Inventuuri nimekirjal ei ole õigustloovat ega –lõpetavat tähendust

• Kohus (ega VUS, sh sundosa saaja) ei ole inventuuri nimekirjas toodud pärandvara
väärtusega seotud
• Pärija vastutab ka nimekirja ekslikult kandmata õiguste ja kohustuste eest (!
Üldõigusjärglus) (HMK 12.01.10, 2-08-13784; HMK 01.12.15, 2-13-43329; teisiti
TlnRgKm 7.12.2018, 2-18-9239, p 16)

Vastutussüsteemid – Eestis väärtuse järgne vastutus.

Vastutus pärandvara esemetega (cum viribus hereditatis)

• Vana Rooma õigus nägi ette pärija piiramatu vastutuse, va sõduriprivileeg
• Al 531.a (Justinianus) piiramatu vastutus, va kui pärija koostas tunnistajate ja notari abil
teatud tähtaja jooksul ametliku pärandvara nimekirja → pärija vastutas pärandvara
esemetega, mis olid kantud pärandvara nimekirja
• Nt Saksamaa
• Pärija vastutus vara valitsemise eest, erinorm puudub
• Pärandvara surrogatsiooni põhimõte, PärS § 156 lg 1

• Vastutus pärandvara esemete väärtusega (pro viribus hereditatis)

• Vastutus pärandvara ja pärija isikliku varaga pärandvara esemete väärtuses
• Nt Austria
 Kohustuste täitmise järjekord

I, II ja III jrk, PärS § 142 lg 1, vt ka PankrS § 153 lg 4 (sundosa nõue)

• Kui pärija täidab kohustused muus kui PärS §-s 142 sätestatud järjekorras või eelistab
kohustuse täitmisel ühte võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud
võlausaldajatele tekitatud kahju eest, § 142 lg 4, vt ka PärS § 143 lg 4 ja lg 5

• Kui pärija on täitnud inventuuri nimekirja kantud nõude enne inventuuri tegemist,
vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest, kui ta kohustuse
täitmise hetkel teadis või pidi teadma, et pärandaja võlausaldajate nõuded võivad ületada
pärandvara väärtuse, § 143 lg 2

PärS §-st 142 järeldub ühtlasi pärandaja ja pärija isiklike võlausaldajate nõuete
rahuldamise järjekorra põhimõte

Pärija vastutus pärandist loobumise korral

• PärS § 126 eesmärk: pärija isiklike võlausaldajate kaitse

• RKTKo 2-17-18529:
• Kelle vastu tuleb nõue esitada?
• Pärandist loobunud pärija / võlgniku asemel pärandi vastu võtnud pärija
• Pärandist loobumise tulemusel tekkinud õigus → isiklik subjektiivne pärimisõigus

• Millele saab sissenõuet pöörata?

• Võlgniku pärandiosale / võlgniku õigusele pärida / võlgniku asemel pärima õigustatud
isikute varale / võlgniku asemel pärima õigustatud isiku pärandiosale

• Millises korras tuleb nõue maksma panna (täiturile / kohtu kaudu)?

• PärS § 126 annab vajaliku täitedokumendi / Täitedokumentide loetelu TMS § 2 lg 1

• Kuidas saavad isikud, kelle vara arvel võlgniku kohustusi täidetakse, oma õigusi kaitsta?
• Kaebus kohtutäituri otsuse peale, TMS § 217 lg 1

Pärandist loobumine ei pruugi alati tähendada, et kohustustest vabanetakse, PärS 126.

Kes ja milline vara vastutab kohustuste täitmise eest pärandi avanemise ja pärandi
vastuvõtmise vahelisel ajal?

Pärandi inventuuri läbiviimisel tehakse pärandaja õigused ja kohustused kindlaks pärandi

avanemise seisuga (PärS § 139 lg 5; TrtRKo 2-15-15665/11.11.16 p 13)

• Pärandvara inventuuri läbiviimine ega selle tulemused ei oma sisulist tähtsust olukorras,
kus võlgnevus on tekkinud pärandi avanemise ja vastuvõtmise järgsel ajal. Pärast pärandi
avanemist tekkinud võlgnevusi ei ole alust enam omistada pärandajale (ibid p 12, HMK 2-
12- 31146)
• Puudub alus heita korteriühistule ette passiivsust või käibekohustuse järgimata jätmist
olukorras, kus esialgu korteriga seotud makseid regulaarselt tasuti (ibid p 15)

• Eelöeldu ei välista tõlgendust, mille järgi kuni pärandi vastuvõtmiseni pärandvara

säilitamiseks vajalikud kulud, mida ei ole (enam) võimalik käsitleda kui pärandaja
kohustusi, on käsitletavad ka kui pärandvara valitsemise kulud PärS § 142 lg 1 p 1
tähenduses

Kas majandamiskulude eest peaks vastuvõtmiseni vastutama pärandvara või mitte?

Võlausaldajate kaitse

Pärimismenetluse algatamise õigus võlgniku väljaselgitamiseks, PärS § 166 lg 1

• Pärimismenetluse algatamise teade Ametlikes Teadaannetes, PärS § 168 lg 2

• PV hoiumeetmete taotlemise õigus nii enne kui pärast pärandi vastuvõtmist, PärS § 111
lg-d 3 ja 5

• Võlausaldajate üleskutsemenetluse teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded,

PärS § 140 lg 2 (ja üleskutsemenetlus inventuuri käigus)

• Teabeõigus pärimismenetluse ajal PärS § 170

• Kes on pärandist loobunud/pärandi vastu võtnud

• Õigus tutvuda järelpärimiste ja päringutega pärandvara koosseisu kohta

Pärimisregister PärS § 176 sekunda – sealt nähtub

• Pärimismenetluse algatamine
• Pärimismenetluse lõpetamine ja pärimistunnistuse tõestamine (pärija andmed otse
al.2009)
• Viimse tahte avaldus
• Hoiumeetmete rakendamine
• Pärandvara ühisuse osa üleminek – võõrandaja on sisuliselt pärandvarast suu puhtaks
pühkinud (need üksikute eranditega), pärijaks jääb ikka tho.

• Kohustuste täitmise järjekord PärS § 142

• Pärandvara hooldaja või pärija kohustus esitada avaldus pärandvara pankroti

väljakuulutamiseks, PärS § 142 lg 6

• Pärija isiklik vastutus kohustuste täitmise järjekorra rikkumise eest, PärS § 142 lg 4

• PärS § 131 on nõudenorm (Viru MK 2-11-43712/16.02.12, p 15)

TsÜS-s sätestatud aegumise peatumise regulatsioon on mõeldud pehmendama nõude

aegumisest võlausaldajale tuleneda võivat ebaõiglust. Aegumise peatumise sätted
väljendavad hea usu põhimõtet, mille järgi ei peaks võlgnik saama tugineda nõude
aegumisele, kui võlausaldajal polnud võimalik oma nõuet õigeaegselt esitada mingi
takistuse tõttu (TallRgKo 2-15-18576/13.04.2017, p 13).

• TsÜS § 166 lg 1 eesmärk on tagada isiku surma korral tema võlausaldajatele võimalus
esitada nõuded pärast seda, kui pärandvara valitsemine on korraldatud. Selle sätte kohaselt
peatub aegumine isiku surmaga kuni ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või
pärandvara suhtes kuulutatakse välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja (ibid).

• Aegumistähtaeg peatub kõigi nõuete osas, sõltumata nende õiguslikest alustest (ibid).

• Pärandaja vastu suunatud rahaliste nõuete aegumine peatub pärandaja surmaga ja lõpeb
mh pärandi vastuvõtmisega kas PärS § 118 lg 1 või lg 2 ette nähtud korras (ibid).

• Pärandi vastuvõtmine TsÜS § 166 lg 1 tähenduses ≠ PT tõestamine (RKTKo 2-17-

12712, p 16 jj, vt loenguslaidid loeng „Pärimismenetlus“)

Kui pärand on vastu võetud, siis pärimismenetlusega venitada pole mõtet, see pole aint
ppärija privaatautonoomne otsus ja erahuvi, see on õiguskindluse teema ka,
pärimismenetlus kannab teatud avalikku huvi (slaidi lahend).

Sundosa (SO)

Testeerimisvabadus vs PS § 32

• SO saajate ringi piiramine vaid abivajavate faktiliselt töövõimetute lähisugulastega ja

abikaasaga ei ole vastuolus perekonna pärimisjärgluse põhimõttega (RKÜKo 3-2-1-73-04,
p 42, vt ka p 19 ja p 34)

• SO sisu PärS 1997/2009

• Pärija staatus (PärS 1997)
• Rahaline nõue pärija(te) vastu (PärS 2009)

Sundosa nõue on rahaline nõue, vana õiguse järgi oli SO nõude omaja pärija, ta kanti
pärimistunnistusele ja ilma tema nõusolekuta pärandvara käsutada ei saanud. Täna kehtiva
õiguse järgi SO omajal on aint rahaline nõue pärijate vastu.

Sundosa nõude eeldused PärS 2009

• Pärandi avanemine

• Nõude esitaja
• on pärima õigustatud isik, PärS § 104 lg 1, PärS § 104 lg 2 – seaduse järgi peab olema
pärimisõigus. Kõikidel sugulastel ei ole sundosa õigust, aint neil lähikondsetel (nt õed-
vennad ei ole).
• on jäetud pärandist ilma või
 • on tema pärandiosa väiksem kui seadusjärgne osa, vt ka PärS § 107
• Kehtiv viimse tahte avaldus

• Nõude esitaja on sundosa saama õigustatud isik PärS § 104 lg 1 tähenduses

• Pärandaja abikaasa
• Pärandaja alaneja sugulane (laps / lapselaps / lapselapselaps)
• Pärandaja vanem

• Pärandajal oli pärandi avanemise hetkel nõude esitaja suhtes perekonnaseadusest

tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus
• Nõue esitatakse pärija vastu
• Seaduse järgi SO saama õigustatu ei ole pärimisest loobunud, PärS § 98 lg 1
• Sundosast ilmajätmise alus puudub, PärS § 108

_____

• Sundosa nõue ei ole aegunud, PärS § 109

• 3 aastat
• SO saaja saab teada
a) pärandi avanemisest;
b) tema õigusi mõjutavast käsutusest – st kui toimub pärimisõiguslik käsutus e. viimse tahte
avaldus. St saab teada sellest, et on pärandist ilma jäänud.

PärS 106 annab mitu olulist orientiiri. Esiteks tuleb teha vahet SO suurusel (seadusejärgne
pärandiosa jagatud kahega).

Pärandvara väärtus ei panda paika SO nõude esitamise seisuga, vaid pärandi avanemise päeva
seisuga.
11.11

Viimse tahte avaldus on tehing. TsÜSi reeglid kehtivad sellele.

Isegi kui testament on tehtud ja pärija teab et ta on ainupärija, siis pärijal pole pärandvara
suhtes veel õigusi/kohustusi. Miks me ei saa öelda, et enne pärandi avanemist ei sa lähtuda
sellest, et nh nkn saan juba omanikuks kui ta sureb, siis saan juba prg käsutada jne. Sest
pärandaja võib oma viimse tahte avaldust ehk tahet pmst viimse hingetõmbeni muuta. Ainult
1 piirang: peab olema testeerimisvõimeline sel ajal.

Testeerimivõime vanusepiir: vähemalt 15aastane. Aga saab teha notari juuresolekul, see peaks
asendama vanemlikku hooldusõigust (vanem võib kallutada last tegema talle soodsat
testamenti, sp vanemad ei saa esindada last ega anda nõusolekut testamendi tegemisele), selle
nõustamisrolli võtab üle notar.
Viimse tahte avaldusel ka ranged vorminõuded. Tavaliselt tehingud vormivabad, aga pärsis
üksnes piiratud ulatuses vormivabadus. Miks? Selleks et tuvastada isikusamasust + ... Kuidas
aitavad vorminõuded kaasa, et sisu oleks hiljem lihtsam mõista? Notariaalne testament – notar
nõustab, läbi selle vorminõude on nõustamisfunktsioon tagatud, et mõtle järele kas sa sellist
asja tahad, selle tagajärg on seejasee. Omakäelise testamendi puhul ei nõusta keegi tho.
Ranged vorminõuded lisaks isikusamasusele sp, et eemaldada võltsimisoht (kõige olulisem
aspekt).

Pärimisõiguses tühistamisel 2 tähendust: nt 3dad isikud saavad teise tahteavadlust (testamenti)

tühistada vs testaator ise saab oma tahteavaldust tühistada. Kui kirjutab kodus testamendi ja
rebib puruks 2 päeva hiljem, siis ta tühistab oma testamendi.
Testament kui TA hakkab kehtima sest hetkest kui tahe on avaldatud (sisunõuded ja
vorminõuded täidetud).

Testeerimisvõime ja isiklikkuse nõude kohta RK teinud 2 olulist lahendit. Kuna viimse tahte
avalduse kohta ei saa avaldaja hiljem selgitusi anda, siis on sellele kehtestatud isiklikkuse
nõue. Sp ka ei saa tüüptingimustes kokku leppida, et leping lõpeb pärandaja surma tõttu (seda
saab otsustada ainult pärandaja ise(?)).
Kellegi teise eest ei saa viimset tahet avaldada ka eestkostja ega lapsevanem.

Enamik testamente prg ikka notarite juures.

Notarid kuulavad ära mida inimene soovib kirja panna, hoiatavad võimalike riskide eest,
selgitavad, pakuvad alternatiive ja siis teevad juriidiliselt korrektse dokumendi. Igasuguse
notariaalse tõestamise eeldus on, et isik on teovõimeline. Seda peab notar tuvastama
(testeerimivõime).

Kui pärijat määrata, siis tasub silmas pidada, et oleks selge kes määratud on. Ei piisa, et
„määran pärijaks isiku kes mu eest vanaduses hoolib“. See läheb vastuollu isiklikkuse
nõudega, keegi teine ei saa otsustada kes see isik on. Sen liiga üldine. Kui ta just ei anna
kriteeriume, millega on väga selge kes see on. „Määran pärijaks Tiina Miku“. Või siis „ma ei
soovi et pärijaks on tiina mikk“ – negatiivne pärija määramine.

Kui meil rohkem kui 1 pärija, on väga oluline ära märkida mõttelise osade suurus.
Annakusaaja ei ole pärija. Annakusaaja on kõrvalseisev võlausaldaja kel on nõue pärijate
vastu. Eestis pole pärijata pärandit, et jagan ära pärandi tükkideks annakutena kõigile. See
pole eesti õiguses lubatud. Pärijat võib annakukohustusega koormata, s.t. tal on kohustus
annak üle anda.

Kas saab üksikuid asju pärida v pärandada? Ei saa. Sest päritakse tervikuna.

Mis võiks olla annakuesemeks? Pmst ükskõik mis kuni sen tehinguga üleantav, ka nt
kohustusest vabastamine vms.
Eesti õigus lähtub damnatsioonilegaadist, st annak annab aint võlaõigusliku nõudeõiguse,
mitte asjaõiguslikku toimet. Teistes riikides nt vindikatsioonilegaat, annab omandiõiguse.
Mujal vindikatsioonilegaat annaks pmst võimaluse pärandvara tükkidena laiali jagada? Eestis
nii pole.

Pmst on individuaaltunnustega annak (asendamatu asi) aga testamendi puhul võib olla nii, et
annakuks on määratud „minu auto“ (koduse testamendi puhul nt). Testamendi tegemise hetkel
sõidab nt porschega. Vahepeal muutub elu nii et sõidab žiguliga, aga testamendis ikka „minu
auto“. Kui pärand avaneb, siis millele annakusaajal õigus on? Miks arvestame pärandi
avanemise aega? Üldõigusjärgluse põhimõtte alusel läheb.... jäi vastamata.

Hankimisannak – pärijale antakse kohustus hankida midagi. Annaku sisu nt hankida midagi,
pärandvaras on raha ja pärijad peavad hankima midagi annakusaajale.

Viimse tahte avalduse tõlgendamine

Kuidas saada aru, mis testamendis kirjas on kui kirjutatud on väriseva käega ja segase
tekstiga? Kui testamendis pole sõna „pärija“ ega ka ühtegi nime, mis siis teha?
Testamendi tõlgendamine on pärandaja tahte väljaselgitamine, veelgi täpsemalt mis on selle
tahte õiguslikult määrav sisu.

Vormivigade puhul tõlgendamine ei aita, ainult tahte väljaselgitamine. Tõlgendamise vajadus

tekib, kui TA on pandud kirja ja siis on tahe ja nende vahel on lünk. Siis saame rääkida
hüpoteetilisest tahtest, isegi võib minna nii kaugele, et küsida pärandaja hüpoteetilise tahte
järele, nt on mngi olukord mida ette pole nähtud (porsche asemel žiguli). Tõlgendada saab TA
sisu kui ka TA liiki.

Lepingute puhul lähtume poolte ühisest tahtest (pärimisleping). Seal pole aint pärandaja TA
tõlgendamine, vaid lepingu teise poole arusaama sellest ka.
Testamendis on kirjas pärandan oma raamatukogu. Pärand avaneb, vaadatakse, pärandvara
hulgas pole ühtegi raamatut, aint veinikelder. Kas korraldus on kehtetu? Või kui selgub, et
meie pärandaja mõtles raamatukogu all veinikeldrit? Meie jaoks on oluline mida pärandaja
silmas pidas, kui pidas silmas veinikeldrit siis on nii.

Inimesed tavaliselt teevad pärimist üksikute asjade kaupa (kui notariaalset nõustamist ei saa).
Aga mis saab ülejäänud asjadest? Kui testamendis aint 3 asja kirjas (korter, suvila, auto).
Väärtuslikumad asjad nüüd testamendis ja need päritakse testamendi järgi. Muud asjad mngi
noad-kahvlid, riided jne. Kas need lähevad seaduse järgi? Kui nüüd tekib mngi kohustus,
kuidas siis jääb? Kes kui palju matusekulusid peab maksma? Pärandiosa suuruse järgi. Kuidas
seda kindlaks teha? Oletame, et korter on 3x väärtuslikum kui teised asjad. PärS 40 lg 1 ütleb
et kui on määramata osad, siis loetakse võrdsed. See pärs 40 töötab siis kui pärandi osad on
võrdsed. Aga nt kui suvila on palju väärtuslikum, siis pärandaja tahe testamendi tegemise ajal
ilmselt polnud et kõik saavad võrdselt, kui üks saab palju väärtuslikuma asja.

2-16-2978 – „Korter nr 40 A-le ja B-le võrdsetes mõttelistes osades“ Kas annak või pärija
määramine? p 21. Pärija vs annakusaaja, pärija on üldõigusjärglane, tema jätkab seal kus
pärandaja jäi pooleli.

Madalamad astmed leidsid, et kui on üks asi määratud, siis on tegu annakuga.

Pmst isegi kui pärandaja määrab annakuna korteri, aga tõlgendamise teel leiame, et tegelt
tahtis ta määrata üldõigusjärglast (pärandaja subjektiivne tahe on oluline), siis võib see
annakusaaja olla pärija.

PärS 39 ei räägi asjadest. Kogu pärimisõigus lähtub üldõigusjärglusest.

Jagamiskorraldusest võivad pärijad kokkuleppel kõrvale kalduda.

PärS 9 – küsimus kes on pärija, oleneb pärimise alusest. Õiguskorras muudatus

(üldõigusjärglus) toimub seaduse alusel, isegi kui testament on tehtud. Pärimise alus on alati
seadus (?). Me ei saa jagada pärandvara seaduse ja testamendi alusel, sen alati seaduse järgi.

Testeerimisvabadus õigustab ja kohustab, pärandaja kohustus on koostada testament millest

on ilusti aru saada.

19.11
Eelpärija

Keegi saab enne pärandi avanemist midagi pärandatavast varast?

Eelpärija instituut annab võimaluse korraldada oma vara selliselt, et juba eluajal toimub
muudatus asjaõiguslikus olukorras ja kui tavaliselt elavate vaheliste theingutega isikute
vaheline õigussuhe lõpebki (omand antakse üle lis), siis eelpärand lubab pärandi avanemise
järgselt seda tehingut arvestada, s.t. kui läheb pärandvara jagamiseks siis käsitletakse, et üks
kaaspärijatest on justkui oma pärandvara hulka kuuluva osa kätte saanud.

Eelpärand (162) ja eelpärija ei ole sama asi. Mille poolest eelpärija erineb lihtsalt pärijast?
PärS 45. Kõigepealt määratakse üks pärija ja siis teine (lihtsustatult). Nt et pärija on ema kuni
lapse 18-aastaseks saamiseni ja siis on laps.

PärS 45 lg 4. Sellises olukorras on eelpärijaks seadusejärgsed pärijad. Kui sa ei taha, et kov

mngil hetkel eelpärijaks muutub, siis tuleb pärijad määrata.

Kui pärandaja pole määranud eelpärijat või ta keeldub või on surnud vms, siis on vaja määrata
seaduse järgi pärijad. Suguvõsas on palju inimesi. Kuidas seda vältida? Oluline on et laps ei
saaks pärandvara enne kui saaks 18. Mida saaks teha? Milliseid pärijaid me veel tunneme?
Saad määrata ase-eelpärija. Mis on asepärija ja eelpärija vahe või asepärija ja pärija? Kui
eelmine ära kaob, tuleb ta asemele. Asepärija tuleb siis, kui mingi valik langeb ära. Eel- ja
järelpärijad on mõlemad tekkinud valikuga. Kogu õiguslik positsioon läheb eelpärijalt
järelpärijale, nad oleks justnagu üks ja sama inimene (võlausaldaja jaoks), lis üks isik vahetub
teisega. Nii eelpärija kui järelpärija on pärandaja üldõigusjärglased. St järelpärija pole
eelpärija pärija.

Eelpärijal on õigus vara käsutada. Kui pärandvara hulgas on nt kergesti riknevaid asju, siis on
tal kohustus asi võõrandada (heaperemehelik valitsemine). Järelpärijal on õigus käsutusest
saadavale rahale. Ehk siis eelpärija ei saa seda raha enda kasuks pöörata? PärS 53 lg 1 lause 2.
Ta iseenesest on omanik. Eelpärija ülesanne on anda pärandvara üle järelpärijale võimalikult
samas seisus. Samuti peaks ta pärandvara säilitama. PärS 53 lg 1 lauset 2 tuleb kitsendavalt
mõista.

Järelpärijal on teatud õigused pärandi avanemise hetkest (mitte järelpärandi avanemise

hetkest). Ta võib nõuda pärandvara nimekirja Pärs 50. 51 annab õiguse nõuda õiguste
tagamist. Tal on teatud sekkumis- ja järelevalveõigus. Ta võib pärandvara hoiumeetmeid
taotleda.

Eesti õigus ei luba määrata järelpärijale järelpärijat. Saksa õiguses näiteks saab.

Järelpärija saab järelpärijaks kui saabub mingi tingimus (nt eelpärija saab 21). Aga kui
eelpärija sureb enne? Tõlgendamise küsimus. Pärs 47 – järelpärimise õigus on päritav siis kui
sündmuseks on tähtpäev. Selline olukord mis kindlasti saabub. Tuleb eristada seda, kus on
tegu edasilükkava tingimusega, mis ei pruugi saabuda. Omaette küsimus on kas 47 laieneb ka
tingimuse saabumisele, mitte tingimata tähtpäevale. Pärs 35 – võib teha ka muid edasilükkava
või äramuutva tingimusega... + pärs 37 – kui on tehtud edasilükkava tingimusega korraldus,
siis kehtib see aint siis kui isik on tingimuse saabumise ajal elus.
Tähtpäeva korral on okei, tingimuse korral tuleb hakata analüüsima.

Kas see (pärib kuni saab 21-aastaseks) on tähtpäev või tingimus? Also kas surm on tähtpäev
või tingimus? Surma kohta on õiguskirjanduses palju arutletud, on jõutud arusaamisele, et see
võib olla nii ja naa. Olenevalt kuidas TA sõnastatud on. Surm pigem vist tähtpäev kui just
pärandaja ei näe seda tingimusena (vist). Kui testamendis pole viidet sellele ja laps ei saagi 21
ja sureb enne, siis see pärs 47 järgi EI OLE päritav.

Üldpõhimõte on et eelpärija saab pärandvara käsutada ja tehingud kehtivad. Kui tehing

tehakse tasuta või objektiks on kinnisasi, siis need tehingud on kehtivad aga seni kuni saabub
järelpärimise tingimus, peale seda on need tühised kui see piirab või välistab järelpärija
õigusi. Nt selline olukord kus pärandvara hulka kuuluvad kohustused ja nende täitmiseks on
vaja midagi võõrandada, nt kinnisasi.

2-20-12596 – järelpärija nõusolek tehingu tegemiseks. Also kohtu nõusolek lapse nimel
nõusoleku andmine.

Kaaspärija kes on seotud selle käsutuspiiranguga, võib käsutada? Järelpärija võib anda
nõusoleku ja välistada olukord kus kinnisasja tehing muutub järelpärijaks saamise sündmuse
saabudes tühiseks (riigikohus).

Aga kui järelpärija on alaealine? Tema eest peab andma nõusoleku seaduslik esindaja
(vanem).

Pärs 48 näeb ette eelpärijale käsutuspiirangu. Pärandaja võib vabastada eelpärija ka kõikidest
piirangutest ja kohustustest (pärs 54) ja määrata, et järelpärijale läheb üle üksnes see, mis
õiguse tekkimise ajaks on alles jäänud (see on eriolukord, üldiselt on ikka kõik üle). Siis võib
teha eelpärija mis ta tahab.

Testamenditäitja

Justnagu pärandaja käepikendus. Läbi selle instituudi võib reguleerida elulisi olukordi, kus nt
soovitakse teatud isikute õigusi piirata aga siiski neid pärijaks määrata. Ei ole ka välistatud ka
see, et on määratud eel- ja järelpärija ja eelpärijale on määratud testamenditäitja.

Testamenditäitja ei ole pärija, kuigi tal on käsutusõigus, õigused pärandvara suhtes, aga pole
vara omanik, ta valitseb seda pärandajalt saadud juhiste järgi või seadusest tulenevate
ülesannete kohaselt.
Testamenditäitja määramisel võib olla mõtet siis, kui pärandvara vajab valitsemiseks teatud
eriteadmisi, nt ettevõtte valitsemine.

Kuidas võlausaldajad saavad teada et tegu on eelpärijaga ja tema pädevus võib olla piiratud?
Pärimistunnistus.

Nii nagu pärijad saavad kokkuleppel jagamiskorraldustest kõrvale kalduda, on 81 lg 2 järgi

testamenditäitjal õigus kalduda kõrvale pärandaja korraldustest kui see on viimse tahte
täitmise huvides. Ta saab korrigeerida pärandaja otsuseid viimsest tahtest lähtudes. Nt
testament on tehtud mitukümmend aastat tagasi. Testamenditäitja võib huvitatud isikute
nõusolekul (eelkõige pärijad) kõrvale kalduda juhistest.
Millal võiks kõrvalekaldumine olla pärandaja tahte huvides? Testamenditäitja on määratud
pärandvara jagamiseks ja et vältida pärijatevahelisi vaidlusi. Kui pärand avaneb ja koosseis on
natuke muutunud ja pärijate vajadused on muutunud, vb pärijate vahel igasugune vaidlus
puudub, aga tahaks jagada teisiti kui pärandaja ette nägi. Pärandaja tahaks et poeg saaks auto,
aga pojal pole lube ja tütar tahaks seda autot ja neil vaidlust pole. Sellises olukorras oleks
pärandaja tahe suunatud sellele, et pärijate vahel vaidlusi pole, siis võiks kokku leppida ka nii,
sest see oleks endiselt pärandaja huvides. Igal üksikul juhul tuleb hinnata.

Kas testamenditäitja on kohustatud selle ameti vastu võtma? Ei, sen vabatahtlik. Aga kui oled
kord vastu võtnud, siis mõjuval põhjusel saad loobuda. Aga nt kui testamenditäitja loobub
keset ametiaega. Mis saab? Tuleks varasemalt asetestamenditäitja (neid saab määrata
lõpmatuseni). Aga kui neid pole määratud, kas siis saab keegi määrata uue testamenditäitja?
Tuleb kõne alla ka see, et testamenditäitja on määratud tema isikust lähtuvalt, et aint tema
peaks olema. Aga muidu tuleks mõelda sellele, et ühest küljest testamenditäitja (TT) isiku
määramine on testaatori enda määrata. Üks tasand on TT isik ja teine testamendi täitmise
määramine. Notarile antud see õigus? Seaduses kuskil, 80 lg 4 vast. Pärandajana võiks mngid
kriteeriumid ette anda, et lihtsustada notaril TT määramist.

26.11.2021

Viimse tahte avalduse liigid

EKSAM ON AUDITOORIUMIS. Kehtiv PärS väljaprindituna. Vana Pärsi pm on vaja teada

(sundosa olemus oli teine nt), aga paragrahvi ei pea teadma.
Teeme vahet pärimisõiguslikel korraldustel (mis saab olla VTA sisu) ja VTA liikidel (mis
vormis saab neid teha). Iga VTA liik võib sisaldada kõiki PÕ korraldusi.

VTA liigid • Testament • Pärimisleping

Pärimisõiguslikud (PÕ) korraldused • Pärija korraldus • Annaku korraldus • Pärandvara

jagamise korraldus • jne

Korralduste toime erinev AVT (abikaasade vastastikuse testamendi) ja PL (pärimislepingu)

puhul

VTA liigid üldiselt kodused ja notariaalsed testamendid. Eraldi liigina veel pärimislepingud.

• Kodused testamendid
– Omakäeline PärS § 24
– Tunnistajatega PärS § 23

• Notariaalsed testamendid
– Notariaalselt tõestatud PärS § 21
– Notarile kinnises ümbrikus hoiule antud PärS § 22

• Abikaasade vastastikune testament PärS § 89jj

• Pärimisleping PärS § 95jj

• Tehingu vorminõuete eesmärk üldiselt – kuupäev sp, et kui hiljem muuta, siis saad viimset
tahet teada. Tuvastada et see on just selle inimese viimane tahe. Oluline: et ei oleks testament
võltsitud.
• VTA vorminõuete eesmärk
• Tõendamisfunktsioon, hoiatusfunktsioon, nõustamisfunktsioon - vorminõudeid pead
lihtsalt järgima.
• Tehingu vorm ja vormivabadus (TsÜS § 77jj)
• VTA vorm ja vormisund (PärS § 21jj, §-d 23 ja 24, § 89 lg 3, § 100)
– ! Täiendavad vorminõuded PärS § 23 ja PärS § 24; § 93 lg 1
– Vorminõuded on imperatiivselt reguleeritud, 3-2-1-87-05 , p 13
• VTA vorminõuded on ranged ja imperatiivsed – Puudused ei ole tõlgendamise teel
kõrvaldatavad
• Vorminõuete rikkumise tagajärg (TsÜS § 83, § 85, § 84 lg 2)
• Pärimisregistri kandel ei ole õigustloovat tähendust, PärS § 1761 lg 1
• Notariaalne kaugtõestamine, TõestS § 3 lg 31 , § 13 lg 8

Koduste testamentidega alati see risk, et need pole testaatori reaalne tahe, neid on võimalik
võltsida.
Tsüsi järgi – kui vorminõuet rikutakse, siis 83. Tühine ühesõnaga, expressis verbis pole, aga
seaduse mõttest peaks tulema. Tühisus eraldi välja toodud kuupäeva juures, pärs 25 lg 2.

Omakäeline testament
Pärandaja enda kujundatud ja oma käekirjas kirjutatud
• Täiendavad vorminõuded PärSist
– Kuupäev ja aasta
– Kuupäev ja aasta tuvastatav muul moel
– Allkiri
– Omakäelisusnõue 100%

Käekirjaekspertiis on vahend mis peaks andma vastuse kas on tegu omakäelise testamendiga.
Võib alati väita et käekiri muutub ajas ja vanal inimesel käsi väriseb jne. Käekirjaeksperdid
ise arvestavad neid asju, aga ütlevad, et iseloomulikke asju on võimalik tuvastada, isegi kui
näiliselt on samasugune tekst, vajutuspunktid ja tähevahed jne jne. Kohtus kasutatakse sageli
käekirjaekspertiisi.

Tunnistajatega testament – ehtsusgarantii peaks andma 2 tunnistajat, käekirjaprobleemi pole

(?).

Pärandaja enda kujundatud ja tunnistajate juuresolekul allkirjastatud

• Tunnistajatega omakäeline kehtib omakäelisena, PärS 24 lg 3

• Täiendavad vorminõuded PärSist

– Tahte avaldamise kuupäev ja aasta või võimalus tuvastada muul moel
– Pärandaja allkiri – et oleks võltsimise risk maandatud. Kui kõik muu inf on olemas aga
allkirja pole? PärS ei ütle kuskil et kui allkirja pole, siis on testament kehtetu. PärS 23 + TsÜS
83 lg 1. Vorminõude eesmärk. Allkirjanõude eesmärk – et on tegemist pärandaja TA-ga, saab
tuvastada isikusamasust, aga olulisem, et ta on ehtne ja kolmandaks, lõpetatus, siin on nüüd
minu kogu tahe ja midagi ma rohkem öelda ei taha. Neid 3 aspekte peaks hindama.
– Vähemalt kaks tunnistajat
– Vähemalt kaks tunnistajat on teovõimelised
– Vähemalt kaks tunnistajat ei ole soodustatud isikud ega nende lähikondsed PärS § 23 lg 4
mõistes (! tagajärg tühisus expressis verbis PärS § 23 lg 5)
– Tunnistajate üheaegne juuresolek allkirjastamise hetkel
– Tunnistajate teavitamine viimse tahte tunnistamisest § 23 lg 2 - AGA vist ei pea testamendi
sisu teadma, lis et sen nüüd testament.
• Testaator teadvustab endale, millele alla kirjutab
• Tunnistajate teavitamine ja hoiatamine, et saaksid aru, millele alla kirjutati ja saavad hiljem
kinnitada, et avaldati viimset tahet
• Teavitamine kui otsene või kaudne tahteavaldus
– Tunnistajate allkirjad § 23 lg 3
• Testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja on tunnistate arusaama kohaselt
testeerimisvõimeline

Täiendav kehtivuse eeldus PärSist

– Kehtivusaeg 6 kuud ! Tagajärg tühisus expressis verbis, § 25 lg 2 - ehk siis need on ajutised
lahendused. Praktikas probleem, kui on omakäeline v tunnistajatega testament ja seal on
6kuuline kehtivusaeg kohe läbi saamas, siis kas pärandaja võib lis maha tõmmata kuupäeva ja
uue kuupäeva lisada. Ei saa. Miks? Kui ma VTA-d muudan, siis see on uus TA, kui tähtaeg
saab läbi, teen uue TA. Isegi kui sisuliselt olen nõus, pead uue TA tegema. Kaks lähenemist:
kas pead terve asja uuesti ümber kirjutama, või siis pead panema aint lause, et kõik on
endiselt sama ja olen endiselt nõus eelneva tekstiga. Aga igal juhul peavad vorminõuded
olema täidetud.
– Kehtivusaja algus ja lõpp, vt TsÜS § 135

Kande tegemise kohustus pärimisregistris puudub (soovitatav)

• Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja teabe väljastamise kord, § 8

Notariaalne testament

Pärandaja enda viimse tahte avaldus, mille tõestab notar

• Notari koostatud PärS § 21 lg 1 alt 1, PärSKord § 1 lg 1
• Notarile tõestamiseks esitatud PärS § 21 lg 1 alt 2, PärSKord § 1 lg 3
• Notarile kinnises ümbrikus hoiule antud PärS § 22, PärSKord §-d 2 ja 3, TõestS § 31 – pmst
saad panna koduse testamendi ümbrikusse ja notarile anda. Selle miinus on see, et notar ei saa
nõustada testamendi sisu osas.
• Tõestamine
• Pärandaja isiku tuvastamine TõestS § 10
• Teo- ja otsusevõime tuvastamine TõestS §-d 11 ja 29
• Notari nõustamiskohustus ja selle ulatus TõestS § 18 (vt ka TõestS § 4 ja 2-17-11283, p 18)
• Ettelugemine, heakskiitmine, allkirjastamine TõestS § 13
• Erisused puudega pärandaja korral TõestS § 23jj; 28jj
• Tõestamine võõras keeles TõestS §-d 5, 17 ja 33, PärSKord § 1 lg 2
• Pädevuse piires koostatud ja vorminõuetele vastava notariaalakti õigsuse eeldus TõestS § 1
lg 5
• Notari vastutus NotS § 14
• Notari saladuse hoidmise kohustus NotS § 3
• Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja teabe väljastamise kord, § 7

Kuupäeva puudumine toob kaasa tühisuse, aga kuupäev võib nähtuda ka muust kui lis kirja
pandud, nt „vaatan välja 2019. aasta vabariigi aastapäeval ja kirjutan testamenti...“.
Saksa kohtupraktika on postkaardile kirjutatud testamendi kehtivaks lugenud.

Abikaasade vastastikune testament

Abikaasade ühine, vastastikuste korraldustega testament

– Vastastikune = ühe AK korraldusega on soodustatud teine AK (ja vastupidi)
– Vastastikune kehtivusseos – naine määrab pärijaks B ja mees pärijaks A. A on pärija aint
siis kui pärija on B ja B on pärija siis kui pärija on A. Kui A sureb ära nt siis pole pärija ka B.
Kui üks korraldus langeb ära, siis langeb ära ka teine. Kui üks abikaasa sureb, siis enam teine
abikaasa oma korraldust muuta ei saa. Siis muutub see korraldus siduvaks ja sisuliselt on
sama olukord nagu pärimisleping.

• Vastastikune kehtivusseos :
– Ühe AK korraldus tekib koos teise AK vastava korraldusega ja kehtib niikaua, kuni kehtib
teise AK vastav korraldus PärS § 89 lg 2 lause 1
– Kehtivusseose eeldus:
– vastastikused korraldused teineteise kasuks või
– lõpp-pärija määramine PärS § 89 lg 2 lause 2, PärS § 90
– Õiguslik tagajärg:
– Täiendavad nõuded tühistamisele, PärS § 93 !!
– Testeerimisvabaduse piirang alates ühe AK surma hetkest
Tavalist testamenti võib muuta testamenti iga kell pmst. Idee poolest pole vahet, aga kui teen
kl 4 öösel, annab põhjust vb kahelda, et kas olin ikkagi otsusevõimeline (vb olin täis vms).
AVT ei võimalda lihtsalt niisama ümber mõelda, kuna see korraldus mõjutab ka teist inimest,
siis saab korraldust muuta ainult (kui mõlemad abikaasad on elus) nii, et teine abikaasa saab
notariaalse teate et olen testamenti muutnud ja saan seda aint notariaalses vormis teha.
Lihttestamendiga muuta ei saa. Notariaalne vorm ja teine abikaasa peab olema teate kätte
saanud et ma nüüd meelt muutsin.

PärS 117 lg 1. Segaduslik olukord 93ga võrreldes. Ei peatunud loengus sel teemal.

Eesti õiguses AVT. Samal ajal pärs 89 lg 2 vastastikuse korralduse definitsioon

(vastastikusseos). Kui abikaasa tahab muuta korraldust, tuleb kõigepealt vaadata kas see
korraldus oli vastastikusseoses. Enne 89 lg 2 peaks poolte korraldust vaatama vist?

Pärs 90 lg 4 lahususpõhimõte – kaks pärimisasja lahus. Lõpp-pärija pärib abikaasa 1 vara

järelpärijana ja abikaasa 2 vara otse. Ehk lõpp-pärija ei jää ilma abikaasa 1 varast (st ei saa
sundosa nõuda sest pole jäetud pärandist ilma?).
Pärs 90 lg 3 ühtsuspõhimõte – AK 2 pärib AK 1 vara ja lõpp-pärija pärib AK 2 vara.
Vahetegemine – kas abikaasa pidi olema eelpärija v mitte. Siin siis sundosa saab nõuda?
Lõpp-pärija siis laps ma eeldan.
Seadusest tulenev eeldus on ühtsuspõhimõte.

Kui AK1 ja AK2 on elus ja määranud lõpp-pärijaks tütre ja vastastikusseos on (mõlemad AK-
d üksteise pärijad), kas AK1 saab teha annakukorraldust?
1) Kas on üldse vastastikusseoses olevate korraldustega? Antud asjaoludel oli pärijate
nägemus taoline jah. Kui poleks tehtud nii, et saab öelda vastastikusseost? Siis 89 lg 2.
Teineteise kasuks on tehtud ja seatud lõpp-pärija.
2) Oli määratud pärija, nüüd tahab määrata annaku. Kas tegemist on VTA tühistamisega?
Ei, sest annakusaaja ei ole pärija. Kui oleks ta kellegi teise pärijaks määranud, siis vb
oleks. Aga osaliselt tühistamine on? Annakukorraldus mõjutab pärandvara piisavalt
palju. Selle kohta pärs 93 vorminõuded.
 3) Notariaalselt uus testament kus saab teha annakukorralduse. + notar peab tegema teate
ja saatma ja teine abikaasa peab selle kätte saama.
Kuidas see mõjutab AK2 pärandit? Ta saab kogu selle sama protseduuri läbi teha kui ta
soovib. See osaline tühistamine on jõustunud kui AK2 kätte saab teate, aga mis toime on tema
TA-le? Oleneb mis annakust me räägime. Väike raamat on pohh, aga kui annak on 75%
varast, langeb ära ka AK2 korraldus.(õppejõu seisukoht).

AK1 sureb, AK2 tahab TA muuta, talle ei sobi enam kunagi kokkulepitu. Mis võimalused on?
Surm muudab omavahelise testamendi lõplikuks, pole enam ühepoolne TA (nagu testament),
vaid siduv korraldus. Pmst pärimislepingu olukord. Kas saaks vabaneda? Loobub pärandist
Pärs 93 lg 2 (testamendi alusel). Siin peab vaatama pärandist loobumise tähtaega, 3 kuud. Siis
pärs 93 lg 3. Siis tühistamise alused tsüs alusel (eksimus, ähvardus, pettus). Siis ka pmst on
võimalik kokku leppida justnagu tühistamise alused AVT-s.
Kas üleelanud abikaasa võib ses olukorras käsutada päritud asju? Sõltub sellest ühtsus- või
lahususpõhimõttest. Muidu AVT ei piira iseenesest käsutusõigust. See piirang võib olla, kui
on soovitud AVT-s vastastikusi õigusi/kohustui läbi järelpärimise instituudi, nt kui lõpp-
pärijale pidi üle minema vara terves koosseisus. Siis kohalduvad eel- ja järelpärimise sätted.

Aga kui tütar sureb? PärS 31.

Pärimisleping – seda mõistetakse justkui käsutusõiguse piirangut, aga isegi PL ei piira pärija
õigust vara käsutada. See pole ka see, et saad just need asjad kui ma suren. See on pärija
nimetamine, kõik õigused/kohustused mis on päritavad lähevad seaduse alusel üle pärija(te)le.
See annab pärijale kindluse, et pärijaks ei saa keegi teine.

Lepingu pooled
– Abikaasad/elukaaslased/sõbrad ja sugulased
– Teine lepingu pool on/ei ole pärija, PärS 95 lg 1 alt 2
• Siduvad ja mittesiduvad korraldused:
– Pärija, annaku, sihtkäsundi, -määrangu korraldus, pärimisest loobumine
– Ühepoolsed korraldused PärS § 95 lg 4
• Vastastikune ja mitte-vastastikune PL

Positiivne ja negatiivne pärimisleping

– Pärija määramiseks PärS § 95jj
– Pärandist loobumiseks PärS §-d 98 ja 99
• Negatiivne PL = ei võta kohustust käsutada, vaid käsutab oma tulevikus tekkivat
pärimisõigust
• Seadusjärgse pärija võimalus loobuda pärandist enne pärandi avanemist
• Võimalus loobuda konkreetse isiku kasuks PärS § 98 lg-d 3 ja 4
• Kogu pärandist loobudes loobub PL-järgne loobuja ka sundosast (omal tahtel) PärS § 98 lg 1
lause 2
• Võimalus loobuda ka ainult sundosast PärS § 98 lg 2

Pärimisaluste hierarhia, pärs 9-10. + pärimislepingu olemus. Sp ei saa kodused testamendid

PL tühistada.
Pärs 96 lg 3 annab PL järgsele pärijale teatud ÕKV, et teatud asjaolude korral on võimalik
pärandaja tehtud käsutuste tagasivõitmist (?).

Oluline kas VTA on tühine või tühistatav. Tühistamine hõlmab ka seda, et pärandaja ise
tühistab varasema testamendi (teeb uue vms).
Kui keegi võltsib testamendi, siis pole tühisuse ega tühistamise alust vaja, sest meil testamenti
lis ei olegi.

02.12 seminar

Inimene mõtleb kas teha testament v mitte, kas avaldada viimset tahet v mitte. Siis ta soovib,
et kuna tal on 2 last, aga ta soovib oma vara jätta ainult ühele nendest. Ta ei taha minna notari
juurde seda tegema, sest ta arvab et sen kallis ja pealegi ta peale iseenda kedagi ei usalda. Siis
ta hakkab ise seda testamenti tegema. Mis on ohukohad, mida talle soovitaksite? Ilmselgelt
kodune testament. Aga mis vormis ta seda tegema peaks? Tegelt on olemas 2 varianti kuidas
testamenti kirjutada, saad teha notari juures (notariaalselt tõestatud testament) ja saad teha
koduse testamendi (omakäeliselt kirjutatud ja teine on tunnistajate juuresolekul tehtud). Ehk
siis praegu oleks omakäeline testament teemaks. Aga mida ta peaks teadma? See peab
algusest lõpuni ise kirjutatud. Mõtelda tasub sellele kuidas testament säilib, et pärast kätte
saadakse.

Saad määrata testamenditäitja. Jagamiskorraldusi saab teha, kui mul on pärijad ja neid rohkem
kui üks, tahavad inimesed tavaliselt määrata ära kes mille saab. Kui pärijaid on mitu, siis
võiks olla ära toodud pärandiosade suurused.

Testamendi vorminõuded: ütleme et meil pärandaja Uno. „Soovin et mu poeg ei päriks minu
järelt“ või siis positiivne korraldus „määran pärijaks oma tütre. Ta on minu ainuke pärija“
vms.
Mis on abstraktne soovitus mida pärandajatele jagada, kui nad ise testamenti kirjutavad? Kui
ta tahab teha korraldust konkreetse eseme suhtes ja inimesed jagavad tavaliselt konkreetseid
asju. Inimene peaks mõistma, et pärimise teel läheb üle kogu vara ja sellisena peaks selle ka
kirja panema. Testament peaks olema kirjas nii, et tahe on selge ja ei pea hakkama
tõlgendama pärast, et kas tegu on annakukorraldusega v ei.

Uuno: „minu tütar on minu ainuke pärija“.

Tal on ees valge leht paberit, mida ta tegema peab?

Testament
Minu ainupärijaks on minu tütar Marta (võiks panna nimeliselt, aga pmst on ok ilma nimeta
kui ongi üks tütar aint).

Uuno Prostamool
02.detsember 2021
Mida vorminõuded nõuavad kuupäeva osas? Viimase kuupäevaga testament kehtib ja tühistab
eelneva testamendi osas milles see on vastuolus hilisemaga. Kui Uno nt kirjutab teise
testamendi, millega jätab kõik pojale. Kui ühe TA järgi ütlen et tütar pärib ja teise TA järgi
pärib poeg, siis kas on vastuolu? Pigem on. Mille järgi testaatori tahet tõlgendada?
Saab samas ka nii, et pärast mõtled ümber ja tahad ikkagi et mõlemad lapsed päriksid, et siis
teed uue testamendi ja võid märkida seal ära ka poja ainult, nt „poeg pärib ½ mu varast“. Aga
siis peaks selge olema see ja ideaalis ikkagi märgid mõlemad lapsed ära testamendis.

Kui lõpus on annakukorraldus, mis ei vasta vorminõuetele. (lõpus peaks ka olema kuupäev ja
allkiri)

Kui meil on üks osa testamendist, mis ei vasta vorminõuetele, siis kas kogu testament on
tühine v ainult osa? PärS 25 lg 2 – kui kuupäev isegi oleks võimalik paika panna siin, siis
ikkagi puudu allkiri. Annakukorraldusel pole allkirja. Tegemist on tühise korraldusega pärs 24
lg 1, selle alusel peab olema allkiri. Kui allkirja pole, siis tsüs 83 lg 1, tühine kui seadusest või
vorminõude eesmärgist ei tulene teisiti. Allkirjanõude eesmärk – lõpetatus, rohkem ma miskit
öelda ei taha (muuhulgas), lisaks ka kinnitus, et see on mu reaalne tahe. Kui jätad allkirja
andmata, tekib probleem nende eesmärkidega. Ehk siis on tühine korraldus.
TsÜS 95 – kui üks osa on tühine, ei ole terve asi tühine kui on osadeks jagatav tehing ja
tehingut oleks tehtud ka tühise osata. Prg saab järeldada, et siin tahe vormistatud (domineeriv
tahe määrata pärija), see annakukorraldus ei ole sõltuvusseoses prg pärija määramise
korraldusega. St ülejäänud testament kehtib prg.

1.küssPärimismäärus tuleb mängu, kui on puutumus välismaise elemendiga. Pärimismäärus ei

tegele sisuliste küsimustega, sisuliselt aint sellega mis riigi küsimus millise riigi kohtus (v
notari juures).
Vt järgi mis on euroopa pärimistunnistus.

3.küss
Mida pärimismenetluse käigus tehakse? Ei määrata pärandvara hooldajat, sest seda teeb kohus
mitte notar. Aga mida notar saab teha, et kohus määraks hooldaja? Saata kohtule teate (tal
selline kohustus ka, pärs 111 lg 6).
Kas sundosa saaja selgitatakse välja pärimismenetluse käigus, kas ta märgitakse
pärimistunnistusele? Ei. Miks? Notar küll teavitab pärimismenetluse algatamisest kõiki
isikuid keda see võib potentsiaalselt mõjutada. Samamoodi potentsiaalsele sundosa saajale
antakse teada. Pärs 168 lg 2. Kõik sundosa saajad ja annakusaajad saavad teada, et
pärimismenetlus on algatatud. Aga miks seda sundosa saaja nõude otsustust
pärimismenetluses pole? Sundosa saaja saab nõuda ülalpidamist, rahaline nõue. Sundosa
nõude eelduste hulka kuulub ka kehtiv ülapidamiskohustus pärandi avanemise hetkel. Notar ei
suuda selle olemasolu tuvastada. Notar pole kohus, kes ütleb, et tal on v pole
ülalpidamiskohustus. Kuna sundosa nõue on pärijate vastu, on tal olemas nõue olenemata
sellest, kas...
Kas pärimismenetluses selgitatakse pärandvara koosseis lõplikult? Üldjuhul ei, kui inventuuri
ei tehta. Sest seadus ütleb seda, pärs 139 lg 5.
Kas pärimismenetluses tehakse kõik kanded vararegistrites, st kas notar teeb neid? Ei, neid
tehakse pärimistunnistuse alusel, mis saadakse siis, kui pärimismenetlus on lõpetatud.
Menetluse käigus ei tehta neid kandeid.
Kas täidetakse pärandvara hulka kuuluvad kohustused? Ei, see on pärijate enda ülesanne.
Samamoodi oodatakse võlausaldajatelt aktiivsust.
Kas pärimismenetluse käigus jagatakse pärandvara? Ei, taas pärijate omavahelise kokkuleppe
küsimus.

4.Küss Ei saa üks kaaspärija võõrandada mõttelist osa konkreetsest asjast, talle ei kuulugi
sellist osa, pärs 148 lg 1 lause 2. Kui seda õnnestub ka võõrandada, ei teki sellest õiguslikku
muudatust, sest ta ei saa käsutada seda ja ostueesõigust ei teki. Ostueesõigus tekib kui
võõrandatakse pärandvara ühisuse mõtteline osa.

5. küss osale on õigus abielust tulenevalt (1/2) ja teisele osale pärimisõigusest (1/4)
tulenevalt.

6.küss – inventuuri tegemine toob kaasa ka piiratud vastutuse.

Annakutest tekkinud ülevõlgnevus kah.

7.-8.küss Kui pärandaja võlausaldaja esitab oma nõude ühe kaaspärija vastu ja nõuab temalt
täitmist pärandvara hulka kuuluvast esemest saab see pärija, kelle vastu nõue on esitatud, selle
pärandvarast täita. – vale. Otstarbekas on KÕIKIDE kaaspärijate vastu see nõue esitada.
Käsutada saab pärandvara AINULT ÜHISELT.

Üldine kommentaar: vasta küsimustele, ära räägi ebaolulistest asjadest.

9.küss – ise oskavad küsida küsimusi küll, AGA sa pead oskama anda nõu nende asjade
kohta, mida nad küsida ei oska. Selle ülesande raames nt pead ütlema, et kuna teil on
kinnisasi, jagamiseks on vaja teil kokkuleppida ja sõlmida jagamiseleping, on vaja anda
ühisomandist üle ainuomandisse, seda saab teha asjaõiguskokkuleppe sõlmimisega +
kinnisturaamatu kanne. KR kande jaoks on teil vaja pärimistunnistust, järelikult on vaja
algatada ka pärimismenetlus.

Pärs 155 lg 2 selle küsimuse puhul eksitav. Eesti õigus ei nõua tähtaega, mille jooksul
pärandvara jagada (jah kinnistusraamatu kanne teatud tähtaja jooksul (?)). See 155 lg 2
reguleerib olukorda kui pärijad on kokku leppinud, et vara ei jagata.
Kaaspärijale ei kuulu osa konkreetsest asjast, vaid vara kuulub neile ühiselt.
Vara pärimismenetluse käigus ei jagata.
Mida tähendab pärandvara jagamine? Kas see, kui pärijad lepivad kokku, et kasutatakse
suvilat 2 nädala kaupa, on pärandvara jagamine? Ei ole. Asjaõiguslikus olukorras muudatust
ei toimu, sp ei ole jagatud pärandvara. Jagamisest saame rääkida, kui asjaõiguslik plaan
muutub, nt ühisomanikest saavad kaasomanikud.
Siin ka 50/50 seis, mingeid valitsusotsusi teha ei saa nkn.
Kui ütled, et soovitad pärimismenetluse läbi viia, siis miks? Põhjenda oma väiteid.
Kuna kinnisasja jagamiseks vaja nkn notarisse minna (asjaõigusleping+KR kanne), siis
tulevikus peab niivõinaa pärimismenetluse algatama et pärimistunnistus saada.
„Selleks, et pärijad saaksid leppida kokku vara valitsemises, peaksid nad saama
täieõiguslikeks ühisomanikeks (mõeldud siis KR kande parandamist)“ – mis siin valesti on?
Pärijad on pärandvara omanikud alates pärandi avanemise hetkest. Jah vara käsutamine vb
keeruline, sest raske tõestada et oled omanik kuni kanne parandatud pole ja pärimistunnistust
pole, aga omanikud on ikka.

10.küss
Esmalt paika kohalduv õigus. Siis kas on VTA. Ühesõnaga vt kaasuste lahendamise
metoodikat slaidilt siin.
Kaasuse juures oluline lõppvastus iga küsimuse juures.

Kui V loobub, siis Õ saab ½ ja E ka ½.

Kui Õ loobub ka, siis E saab kogu vara.
Kui E ka loobub, siis III järgu pärijad. Siis on tüvikondade põhimõte, st kõigi nelja
vanavanema vahel ¼. kuna 3 vanavanemat on surnud, siis üks vanavanem saab ½ ja T saab
1/2 (pärib oma vanemate osad, mõlemad ¼).