25/4/24, 16:41 TAUST ⟩ Keda teenib Vene kirik Eestis?

N, 25.04.2024 Ilm Horoskoop Tellimine Kuuluta Reklaam Toimetus Klienditugi RUS ENG

Päevatoimetaja
EP 2024 1944 Kõik uudised Maakonnalehed Paberlehed Podcast Ristsõna Mängud anu.viita-neuha

Postimees Eesti

Tellijale TAUST ⟩ Keda teenib Vene kirik

Eestis? (3)

Kuula Aimar Altosaar, ajakirjanik

21. oktoober 2023, 00:01

Nevski katedraal oli pinnuks silmas juba noore Eesti Vabariigi riigikogu liikmetel. — Foto: Mihkel Maripuu

Moska patriarhaat tegeleb aktiivselt sibulkuplite

levitamisega Euroopa pealinnades

Eesti õigeusu kiriku ja siin tegutseva Moskva patriarhaadi

kiriku omavahelist lähenemist pole niipea

Patriarh Kirilli mõttekäik meenutab ISIS-t lubades sõjas

hukkunud Vene sõdurid kohe taevasse

Moskva patriarh Kirilli kogu sõja aja avaldatud kiidulaulust

Venemaa agressioonile Ukrainas, ei ole Moskva Patriarhaadi Eesti
Õigeusu Kirik (MPEÕK) rutanud distantseeruma. Seda
organisatsiooni iseloomustab jõuline püüd laieneda ja lakkamatu
rahulolematus Eesti omandireformi tulemustega, sest Vene kiriku
juhid leiavad, et neile on maid ja varasid mitte andes liiga tehtud.

Venemaa oligarhilise kapitali abil aktiivselt Euroopa kõige

esinduslikematesse kohtadesse oma luksuslikult dekoreeritud kirikute
püstitamine jätab mulje, et see kirik ei tegele mitte niivõrd
usuasjadega vaid «Vene maailma» eelpostide rajamisega. Eestisse pole
sellist vaja enam püstitada, sest Tallinnas Toompeal domineerib 1900.

https://www.postimees.ee/8008321/galerii-europarlamenti-purgijad-suutsid-avadebatil-usnagi-vaoshoituks-jaada 1/8
25/4/24, 16:41 TAUST ⟩ Keda teenib Vene kirik Eestis?

aastal valminud Nevski katedraal. See rajati aktiivse venestajana

tuntud Eestimaa kuberneri Sergei Šahhovskoi korraldusel.

1920ndatel aastatel läksid Eesti õigeusklike teed Moskva Õigeusu

Kirikust, mis Venemaal bolševike poolt sisulisest hävitati, lahku. Eesti
Keda teenib Vene Apostlik
kirik Eestis?Õigeusu Kirik (EAÕK) võeti 1923. aastal Konstantinoopoli
00:00 / 00:00
patriarhaadi kanoonilisse alluvusse. Selle sündmuse 100. aastapäeva
tähistamiseks käis septembris Eestis patriarh Bartholomeus.

Nevski katedraal oli pinnuks silmas juba noore Eesti Vabariigi

riigikogu liikmetel. Sibulakuplitega hoone lammutamist arutati alates
1921.aastast, kuni vastava eelnõu esitamiseni 11. oktoobril 1928.
Arutelud läksid tuliseks, eelnõul oli palju vastaseid ning selle
menetlemine lõpetati tulemuseta. Kui 1936. aastal asus Nevski
katedraali eestikeelne Siimenoni kogudus, hakati kiriku asukohaga
leppima.

Kirikulõhe juured on sügaval

Tänapäeval on kirik Moskva patriarhaadi kasutuses ning jumala

teenimine toimub seal peamiselt kirikuslaavi keeles. Paljud
kahtlustavad, et ka Vene meeles. Väärib märkimist, et nii Aleksander
Nevski kiriku kogudus, kui ka Kuremäe klooster on stavropidiaalsed
ehk alluvad otse Moskva patriarh Kirillile.

Kuid miks ei võiks meisse vaenulikult suhtuva riigiga seotud kirik

pöörata näo Eesti poole ja hakata lähenema Konstantinopoli
patriarhaadile?

Postimees küsis seda MPEÕK Nõmme Ristija Johannese kiriku

preestrilt Toomas Hirvojalt, kes kinnitas, et vana kanoonilise reegli
kohaselt saabki ühel territooriumil olla vaid üks õigeusu kirik ja üks
piiskop. Kuid lisas, et meie kirikulõhe juured on väga kaugel.
«Tegelikult juba sada aastat möödus sellest,» märkis Hirvoja.

Taasiseseisvunud Eestis lepiti 1996. aastal patriarhide vahle kokku, et

Eestis saab erandkorras lubada kahte paralleelset jurisdiktsiooni
tingimusel, et mõlemal on võrdsed õigused. Hirvoja arvates oli see
küll ebakanooniline otsus, kuid vajalik kirikurahu pärast.

Vastates küsimusele, kas kaks õigeusu haru ei võiks teha samme

omavaheliseks lähenemiseks, tõdes Hirvoja, et tegelikult liigutakse
kaugenemise suunas. Tema sõnul ei läinud ka peale 1996. aasta lepet
kõik rahulikult, sest omandiõigused jäid ebavõrdseteks. Kirikuhooned
ja varad jäid Konstantinoopoli alla koos maadega. Leiti küll
kompromiss, mille kohaselt jäi osa varasid EAÕK-le tagastamat ning
MPEÕK sai võimaluse neid riigilt rentida. «Kuid siiski osa maid võeti
ära ja müüdi maha,» märkis preester. «Kuna varaline ebavõrdsus jäi
lahendamata, siis ka vaimulike vaheline koostöö ei sujunud.»

Hirvoja tõi sisse ka Ukraina teema öeldes, et 2019. aastani, kui

Konstantinoopol Ukrainas osa õigeusu kirikut enda hõlma alla võttis,
kehtiski enam vähem kirikurahu ning inimesed said käia mõlemal 0.25
0.5
https://www.postimees.ee/8008321/galerii-europarlamenti-purgijad-suutsid-avadebatil-usnagi-vaoshoituks-jaada 2/8
25/4/24, 16:41 TAUST ⟩ Keda teenib Vene kirik Eestis?

pool armulaual. Pärast seda katkesid aga kõik sidemed, sealhulgas ka

0.75
armulaua ühendus.
1
«Kindlasti palvetame me ukraina rahva ja Ukraina kiriku eest,» 1.25
kinnitas Hirvoja. Kuid ta tõi välja, et varem Moskva all olnud Ukraina 1.5
Kuula järgmisena
Keda teenib Vene kirikul, mis liigub nüüd iseseisvuse poole, on praegu
kirik Eestis? väga
00:00 raske.
/ 00:00 2
«Ühelt poolt pommitavad neid Vene raketid, enamik pihta saanutest
on just kanoonilise kiriku pühakojad. Teiselt poolt hakkas sellel aastal
Ukraina riik kirikut taga kiusama, kuigi nad juba eelmise aasta
kirikukogust alates on kõik oma Moskva ühendused katkestanud. See
on peaaegu täisiseseisev Ukraina kirik ja on kahe tule vahel,»
muretses ta.

Preester Hirvoja püüdis pehmendada ka süüdistusi, et MPEÕK on

seotud Moskva patriarhiga, kes toetab sõda Ukrainas ja õnnistab
taparelvi. «Esiteks, meie kirik on autonoomne kirik, mis tähendab, et
kõik otsused tehakse kohapeal. Nii nagu ei ole EAÕK Türgi riigi
käepikendus vaid on iseseisev, autonoomne kirik Konstantinoopoli
patriarhaadi alluvuses. Teiseks enamus meie preestreid on Eestis üles
kasvanud, siin koolis käinud ning nooremad räägivad kõik eesti keelt.
Nad esindavad ikkagi Eesti ühiskonna seisukohti.»

Moskva ja Konstantinoopol on väga erinevad

Palli sõnul on kohalik MPEÕK tipp-tasemel avalikult Vene sissetungi

hukka mõistnud. «Aga madalamal tasemel räägivad ikka Vene juttu
edasi. Et Russ on üks ja Ukraina peaks olema koos Venemaaga.
Formaalselt on nad kuulutanud ka Ukrainas, et nad on Ukraina
poolel, kuid Ukraina võimud pole selles kindlad,» väljendas ta
kahtlust.

Mattias Palli kinnitas, et austab väga oma kolleegi Toomas Hirvoja,

kuid kõigi tema väidetega ei saa ta nõus olla. «Meie autonoomiat ja
Moskva siinse kiriku autonoomiat ei saa ühele pulgale panna. Moskva
autonoomia on ka ametlikult kraadides lahjem. Väga paljud kohapeal
tehtud otsused peavad saama Moskvast kinnituse. Ka ENSV oli
paberite järgi justkui iseseisev riik! Meie seos Konstantinoopoli
patriarhaadiga on teine, meie sisemine elu on täiesti meie otsustada.
Ainult kirikupea peab kinnitama Konstantinoopoli sinod, kui oleme
selle ise ära valinud. Teatud asjad on veel – saame püha salvi ehk
mürri ka Konstantinoopolist. Seal on ka kõrgema kirikukohtu õigused.
Konstantinoopol ei ole ka sedavõrd seotud Türgi riigiga,» võrdles ta
kaht patriarhaati.

Kahe õigeusu kiriku lähenemist ei pea Palli niipea võimalikuks, sest

praegu on MPEÕK tema sõnul katkestanud nendega kõik sidemed.
«Katkestanud ka armulauaosaduse,» rõhutas ta. «Kunagi ehk on nii, et
siin elavad venekeelsed inimesed kõik tunnevad, et Eesti on nende
kodumaa ning siis peaks ka vaimulik keskus siin olema,» vaatas ta
lootusrikkalt kaugesse tulevikku.

Ministeerium jälgib murelikult

0.25
0.5
https://www.postimees.ee/8008321/galerii-europarlamenti-purgijad-suutsid-avadebatil-usnagi-vaoshoituks-jaada 3/8
25/4/24, 16:41 TAUST ⟩ Keda teenib Vene kirik Eestis?

Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee ütles

0.75
Postimehele, et kohalik metropoliit Jevgeni sai välja kutsutud patriarh
Kirilli ISIS-se laadse mõttekäigu pärast, mille kohaselt kõik Ukrainas
1
hukkunud Vene sõdurid pääsevad kohe taevasse. «Ei meenu, et ühegi 1.25
teise kiriku esindajaga oleks tulnud sellistel teemadel üldse vestelda. 1.5
Kuula järgmisena
Keda teenib Vene Alates
kirik Eestis? 00:00peetud
2022. aasta 24. veebruarist on vestlusi Jevgeni / 00:00juba 2
kaks korda, mis ei ole tavapärane, sest teine pool käitub tavapäratult.»

Ringvee soovitab vaadata eelmise aasta 30. märtsil ERRs ilmunud

ETV+ saate üleskirjutust. «See peegeldab hästi maailma, milles tema
[Jevgeni] elab – et sõda ei saavat ju üheselt hukka mõista, vastuseid
on ju erinevaid ning võib-olla alles alles 50 aasta pärast selgub, kes
ikka päriselt süüdi on, aga meie oleme rahu poolt!»

Ringvee arvates tasub tähele panna ka Jevgeni kommentaare viimatise

siseministeeriumis toimunud vestluse eel ja järel. «Kõigepealt ütles, et
Moskva sinod vastab küsimusele, kuidas suhtuda Kirillli
seisukohtadesse. Lõpuks küll ka ise distantseerus neist öeldes, et
Ukrainas toimuvat ei saa heaks kiita.»

Kiriku varade küsimuses on Eesti riik olnud Ringvee sõnul ühene ja

selge. «16. juunil 1940. aastal oli Eestis vaid Eesti Apostlik Õigeusu
Kirik, Moskva kirikut siin ei olnud, seega on tegu puhtalt õigusliku
küsimusega, kelle omad olid siis varad ja kellele tuli need tagasi anda.
Selle asemel, et meie riigi õigust aktsepteerida ja meelt parandada
tekitavad nad kogu aeg ohvri mentaliteeti, kuid kui neile sobib, võivad
nad võtta ka hoopis teise tooni,» nentis ta.

Vene Õigeusu Kirik kui teiste kristlaste vaenaja

Sellel nädalal viibis Eestis Venemaa Jehoova tunnistajate

esindaja nende Euroopa Assotsiatsiooni juures Yaroslav
Sivulsky, kes rääkis Postimehele usklike tagakiusamisest
Venemaal.

Ta rõhutas, et esmast rolli mängib selles Moskva patriarhaat

eesotsas patriarh Kirilliga. Nagu nõukogude ajalgi, on Moskva
kiriku ja riiklike repressiivorganite kõige suurema surve alla
Jehoova tunnistajad, mis päädis 2017. aastal nende kiriku
keelustamise ja kogu vara konfiskeerimisega. Selleks ajaks oli
Jehoova tunnistajaid üle Venemaa 175 000 ning neil oli ligi
700 kinnistut.

Üle poolesaja uskliku on üle kuulatud või nad on istunud

eeluurimise all, 150 kannab vanglakaristust. Sivulsky tsiteerib
lõiku ühest prokuröri süüdistusest: «Luges piiblit, laulis, osales
koosolekutel... jne»

Nüüd tegutsevad Jehoova tunnistajad Venemaal taas põranda

all, sest vähesed põgenevad välismaale. Peamiselt vaid siis, kui
riigivõim ähvardab perede juurest lapsi ära võtta.
0.25
0.5
https://www.postimees.ee/8008321/galerii-europarlamenti-purgijad-suutsid-avadebatil-usnagi-vaoshoituks-jaada 4/8
25/4/24, 16:41 TAUST ⟩ Keda teenib Vene kirik Eestis?

Vene meedia ja kirik paiskavad ühiskonda süüdistusi, et

0.75
Jehoova tunnistajad nagu teisedki protestantlikud religioonid
on välismaist päritolu ning nende järgijad saavad ülesandeid
1
Ameerikast, mistõttu võivat nad iga hetk hakata täitma oma 1.25
peremeeste Venemaad kahjustavaid käske. 1.5
Kuula järgmisena
Keda teenib Vene kirik Eestis? 00:00 / 00:00 2
Sivulsky sõnul ei salli Jeohoova tunnistajad joomarlust ega
narkomaaniat, on truud pereinimesed ja soovivad olla ausad ja
väärikad ühiskonna liikmed, kuid Venemaa võimudele see
ilmselt ei meeldi. «Selgub, et on vaja olla varas, truudusetu,
valetaja ja tapja – siis sa sobid Venemaal elama,» ütles ta.

Sivulsky räägib inimestest, kelle elu on teinud repressiivse

riigivõimu tõttu uskumatuid uperpalle. Näiteks oli vanglas üks
kurjategija, narkomaan ja joodik Jehoova tunnistajate mõjul
muutnud oma käitumist ja sai ennetähtaegselt vanglast välja.
Kuid peatselt pandi ta range režiimiga vanglasse, kuna hakkas
avalikult Jehoova tunnistajaks. Teise karistuse tõttu sai ta
külge juba retsidivisti sildi. Vanglas aga, hakates
kaasavangidele rääkima oma usust, sai veel aastaid juurde
ekstremismi propageerimise eest!

Sivulsky näeb Venemaa käitumises paralleeli 1930ndate

Saksamaaga, kus Hitler keelustas ja lasi koonduslaagrisse heita
Jehoova tunnistajad, mis eelnes järgmiste gruppide
represseerimisele ja teistele riikidele kallale tungimisele. Samal
teel on tema sõnul ka tänapäeva Venemaa, seda patriarh Kirilli
vahetul osalemisel ja õhutusel.

2.11.2023 kell 18 lisatud toimetaja märkus:

Postimehes 21. oktoobril 2023 ilmunud artiklis «Keda teenib Vene

kirik Eestis?» on öeldud, et «paraku on MPEÕK kirikutes ette nähtud
ka palve, kus öeldakse, et Issand, pilla laiali need sõjakad rahvad, kes
püha Venemaale (Svjataja Russ) kallale on tulnud». Moskva
Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) pressiteenistuse kinnitusel
oli see väide vale ja nende kirikutes loetakse teisi lisapalveid ekteenias
ja veel üht palvet pärast seda. Kõik need on Ukraina eest. Ekslik lause
pärines Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku (EAÕK) esipreestri isa
Mattias Palliga tehtud intervjuust, ja artikli kirjutamisel mõisteti seda
valesti. Palli väide kehtib Moskva patriarhaadi kui terviku, aga mitte
selle Eestis tegutseva autonoomse osa (MPEÕK) kohta. Postimees
palub eksituse pärast vabandust. Vastav lõik on loost eemaldatud.

Seotud lood
EESTI 9. juuli 2023
INTERVJUU ⟩ Konstantinoopoli patriarh
Bartolomeus: ei saa ju väita, et oled teise rahva
vend, kui toetad sõda, mille oma rahvas on nende
vastu välja kuulutanud (1)
0.25
0.5
https://www.postimees.ee/8008321/galerii-europarlamenti-purgijad-suutsid-avadebatil-usnagi-vaoshoituks-jaada 5/8
25/4/24, 16:41 TAUST ⟩ Keda teenib Vene kirik Eestis?

ARVAMUS 15. märts 0.75

AK ⟩ Isa Andrei Kordotškin: õigeusu õpetusse on 1
tekkinud džihadismi elemente (1)
1.25
ARVAMUS 1. detsember 2023 1.5
Kuula järgmisena
Keda teenib Vene kirik Eestis? ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir00:00
Eestis/ 00:00 2

EESTI 12. aprill

Piiskop Daniel: kavatseme seista oma usuvabaduse
eest (8)

Värskemad uudised

ELU24 THE WALL STREET JOURNAL POSTIMEES

PÄEVAHOROSKOOP ⟩ 25. aprill: Sõnn ki- WSJ: Donbassis sõdinud teksaslase sala- Austraalias esitati viiele teismelisele terro-
pub minema kergema vastupanu teed, pärane surm vallandas Venemaal rismiga seotud süüdistus
Lõvi satub huvitavatel teemadel vesteldes vihalaine
hoogu

SPORT ELU24 POSTIMEES

Kristjan Ilvese tiimi ootavad drastilised «Kuuuurija» ⟩ Eesti islami koguduse liige Sullivan: Ukraina kaotas abi hilinemise
muutused. Mida tähendab see meie peaimaami tagandamisest: tema tõttu tõttu alasid
mehele? kannatab meie maine

Tartu Postimees

Tellijale GALERII ⟩ Europarlamenti

pürgijad suutsid avadebatil
üsnagi vaoshoituks jääda
Henn Uuetoa, Kristjan Teedema
Kuula 25. aprill 2024, 16:54

0.25
0.5
https://www.postimees.ee/8008321/galerii-europarlamenti-purgijad-suutsid-avadebatil-usnagi-vaoshoituks-jaada 6/8
25/4/24, 16:41 TAUST ⟩ Keda teenib Vene kirik Eestis?

0.75
1

59 1.25
pilti
1.5
Kuula järgmisena
Keda teenib Vene kirik Eestis? 00:00 / 00:00 2
Postimees korraldab europarlamendi valimiste eel Eesti eri paigus
mitu valimisdebatti, kus osalevad parlamenti pürgijad. Kuue
erakonna kandidaadid tegid nüüd neljapäeval Tartu ülikooli
raamatukogus õigusriigi teemadel selgitustöö ja küsimustele
vastamisega algust.

Tartu ülikooli raamatukokku olid neljapäeval kell 15 alanud debatile

saabunud Helle-Moonika Helme (EKRE), Tanel Kiik (SDE), Lauri
Laats (Keskerakond), Hanah Lahe (Reformierakond), Irja Lutsar (Eesti
200) ja Eero Raun (Parempoolsed). Samuti debatti
juhtinud Postimehe ajakirjanikud Evelyn Kaldoja ja Ulla Länts.

Jutud riigikogust roheteemadeni

Ligi tunda ega väldanud väitlust oli kuulama tulnud üle 30 külalise.
Nad said esmalt kuulda, mis on kandidaatide meelest õigusriik ning
kas ja kuivõrd hästi Eesti õigussüsteemil läheb. Parteide kandidaate
suunati küsimusega, et kui 59 portsenti ettevõtetest peab Eesti
kohtusüsteemi sõltumatuks, siis kas see on hea osakaal.

Küsimusele järgnes elav arutelu, mis tõi Euroopa parlamenti pürgijate

vahele erimeelsusi. Kuna jutt oli ettevõtete arvamusest, siis see näitab,
et ettevõtlusvabadusega pole kõik korras, leidis näiteks Helle-Moonika
Helme.

Samas oli neidki, kes leidsid, et rahva usaldust on kahandanud

obstruktsioon riigikogus. Hanah Lahe sõnas, et seda on teinud EKRE.
Lauri Laatsi meelest aga Reformierakond juba enne seda ehk
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse ajal.

Debatt jätkus rahvusvahelistel teemadel. Näiteks arutleti, kuidas peaks

Euroopa Liit käituma liikmesriikidega, kes ühiseid kokkulepitud ja
väärtuseid enam ei jaga. Üldsus arvas, et vitsameetodil kellegi liidust
välja heitmine kasu ei tooks.

Kümmekond minutit enne debati lõppu andsid ajakirjanikud Evelyn

Kaldoja ja Ulla Länts sõna ka kuulajatele. Siis haaras võimalusest kinni
Tartu linnavolikogu liige Tõnis Lukas, kes kandideerib Euroopa
parlamenti Isamaa nimekirjas. Ta küsis, kas debatil osalejad on nõus,
et järgmises Euroopa parlamendi komisjonis võiks olla Eesti ja
Euroopa Liidu majandust lämmatava bürokraatia väljajuurimine
põhilisi teemasid?

Küsimus tõi erakondade esindajate sõnavõttudes mõnetise üksmeele,

ent esines siiski ka erimeelsusi. Näiteks roheteemadel. Arutelu Lukase
küsimuse peale oli aga nii pikk, et rohkem küsimusi publik esitada ei 0.25
0.5
https://www.postimees.ee/8008321/galerii-europarlamenti-purgijad-suutsid-avadebatil-usnagi-vaoshoituks-jaada 7/8
25/4/24, 16:41 TAUST ⟩ Keda teenib Vene kirik Eestis?

saanudki ning mõni minut pärast kella 16 tõmmatigi väitlusele joon

0.75
alla. Kogu debatt on aga Postimehes järelevaadatav.
1
Uus debatt tuleb Narvas 1.25
1.5
Kuula järgmisena
Keda teenib Vene Euroopa
kirik Eestis?parlamendi valimised tipnevad Eestis 6. juunil,
00:00 /mil
00:00 2
hääleõiguslikud kodanikud saavad oma valikut tegema asuda. Nii
kolm päeva ehk kuni 9. juunini. Valikus on seitsme erakonna
kandidaadid. Kuna üle Eesti on plaanis korraldada neli Postimehe
debatti, siis kõik parteid igale neist ei mahu, nagu ka esimesele Tartus
toimunud üritusele.

Postimehe debati korraldajad selgitasid, et väitlustel osalevad enam-

vähem kõigi nimekirjade esinumbrid ning kohal on kindlasti ka need,
kellest tõotavad saada häältemagnetid. «Arvestasime teemade ja ka
osalejate valikul sellega, et saadikud peaks olema valmis tegelema
teemadega, mis ei ole nende jaoks mugavad,» märkis Ulla Länts.

Postimees korraldab europarlamendi valimiste eel neli avalikku

väitlust. Pärast Tartut ollakse 2. mail Narva kolledžis, 16. mail Pärnu
keskraamatukogus ja 23. mail Tallinnas Postimehe maja galeriis.

Narva debatil on teemaks julgeolek, Pärnus rohepööre ning Tallinnas

euroopalik eluviis. Kõiki debatte saab kuulata nii kohapeal kui ka
jälgida ülekannet Postimehe veebis.

Päevatoimetaja ReklaamMajandus Sport ArvamusKontakt

Sõda Eesti Maailm Jälgi meid
Kultuur TV Digiajakirjad Elu24 Veel
Kuulutuste tellimine: Vihje:
kuulutus@postimees.ee (+372) 507 3066
(+372) 739 0397 vihje@postimees.ee
Anu Viita-Neuhaus Mobiilirakendus
Reklaam Postimehe paberlehes: Tellimustega seotud küsimused:
anu.viita-neuhaus@postimees.ee reklaam@postimees.ee (+372) 666 2525 (E-R 8-17)
(+372) 666 2445 levi@postimees.ee

Reklaam Postimees.ee veebides: Toimetuse sekretär: Tehnilised küsimused ja

veebireklaam@postimees.ee (+372) 666 2202 ettepanekud:
(+372) 666 2230 sekretar@postimees.ee tehnoloogia@postimeesgrupp.ee

Privaatsusteatis Privaatsuspoliitika Kasutustingimused Töötajad Reklaam Kuulutused ajalehte Tellimine Uudiskirjad

0.25
0.5
https://www.postimees.ee/8008321/galerii-europarlamenti-purgijad-suutsid-avadebatil-usnagi-vaoshoituks-jaada 8/8