25/4/24, 16:52 ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir Eestis

N, 25.04.2024 Ilm Horoskoop Tellimine Kuuluta Reklaam Toimetus Klienditugi RUS

Arvamus Sõda Eesti Maailm Majandus Sport Arvamus Kultuur TV Digiajakirjad Elu24 Veel
Päevatoimetaja: Mart Raudsaar
Fookus Autorid Juhtkirjad Toimetaja valik Päevateema Karikatuurid AK Kommentaar mart.raudsaar@postimees.ee

Arvamus

Tellijale ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir

Eestis
Kuula Andrei Kurajev, Teoloog
1. detsember 2023, 16:00

https://arvamus.postimees.ee/7909802/andrei-kurajev-russki-mir-eestis 1/10
25/4/24, 16:52 ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir Eestis

Russki Mir Eestis 00:00 / 00:00

Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill kuulutas 25. septembril jutluses, et kõik Ukrainas hukkuvad Vene sõdurid saavad oma patud
andeks. — Foto: Oleg Varov

Patriarh Kirilli häält ei saa pidada kiriku hääleks.

MPEÕK on enamiku vaimulike ja koguduseliikmete poolest

Russki Miri orgaaniline osa.

Et sellest identiteedist üle saada, tuleb seda teadvustada

kui probleemi.

Ebasoosingusse langenud vene teoloog, filosoof, VÕKi (Vene

Õigeusu Kiriku) endine preester Andrei Kurajev, kes sunniti sellel
sügisel Venemaalt lahkuma, vastas oma Eesti kolleegile, Paldiski
Vaga Sergi koguduse eesseisjale ülempreester Igor Prekupile. 0.25
Prekup kurtis esmaspäeval, 27. novembril Postimehes ilmunud
0.5
https://arvamus.postimees.ee/7909802/andrei-kurajev-russki-mir-eestis 2/10
25/4/24, 16:52 ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir Eestis

arvamusloos, et on ebaõiglane võrrelda kohalikke õigeusu

0.75
kirikuid Venemaa õigeusu kirikujuhtide väljaütlemiste ja
tegudega, kes regulaarselt Putini Ukrainas vallandatud sõda
1
toetavad. 1.25
1.5
Andrei Kurajevi postitus ilmus ühismeedias mõni tund
Kuula järgmisena
Russki Mir Eestis 00:00pärast
/ 00:00Igor 2
Prekupi arvamusloo ilmumist.

Esmalt tsiteerime Igor Prekupi algset kirjutist.

«Milles seisnevad pretensioonid ja kellele need on suunatud?

Võibolla keegi MPEÕK vaimulike või spiikrite hulgast on kasvõi kordki

sõna võtnud Vene Föderatsiooni juhtkonna vallandatud
suuremastaapse agressiivse sõja toetuseks Ukrainas? Ei ole... Ah, see
ei oma tähtsust, sest pretensioonid on Moskva Patriarhaadile üldiselt?
Aga mille alusel? Patriarh Kirilli ja mõne meediapersooni
väljaütlemiste alusel?

Esiteks, tõttame meelde tuletama, et MPEÕK on autonoomne kirik,

mis on Moskva Patriarhaadiga seotud vaid kanooniliselt. Toimuvat
Venemaal pole vaja segi ajada selle piiride taga toimuvaga Moskva
Patriarhaadi kiriklike struktuuride eluga, eriti nende omaga, kel on
autonoomne staatus, nagu MPEÕKil.

Teiseks, vastavalt VÕK põhikirjale on kogu kohaliku kiriku täius, tema

arvamus ja positsioon selle või teise olulise küsimuse kohta kohalikul
kirikukogul, äärmisel juhul piiskoppide kogul. Kõik ülejäänud
arvamused on lihtsalt arvamused: isiklikud, grupiviisilised, rohkem
või vähem kaalukad, sõltuvalt hierarhilisest staatusest või isiklikust
autoriteedist, kuid pole veel kiriku arvamus, kuni seda pole vastu
võetud kogulikult, ning mis on oluline, vabalt. Kas on siis sel juhul
lubatav Moskva Patriarhaati samastada tema üksikute esindajatega,
kes kompromiteerivad iseennast sõda pooldavate avaldustega?»

***

Andrei Kurajevi vastus:

Oo, minu lemmikteema – «Kes on kiriku hääl?»

Tõepoolest, patriarh Kirilli häält ei saa pidada kiriku hääleks. Aga

seda siis, kui kirjutada sõna «kirik» suure algustähega ja mõista selle
all kirikut kui usu sümbolit. Aga siis pole mõtet VÕKi põhikirja
tsiteerida – see pole kirjutatud Ühele Pühale Üleilmsele ja
Apostellikule. Kirill kirjutas ja toimetas selle põhikirja iseenda jaoks
ning seetõttu ei ole ega saagi seal olla neid mõtteid, mida omistas
põhikirjale isa Igor.

Patriarh Kirill, VÕKi pea, kõmistab igal pühapäeval sõjalist jutlust

pidades. Aga tema alluv Eesti metropoliit pole sugugi aktiivne oma
ülemuse retoorikat ümber lükkama. Ta ei näita välja mitte
mingisugust hoolt, et oma koguduse hingi Moskva kirikuautoriteetide
0.25
väljapaisatavatest vihkamismürkidest tervendada. Kas EÕK on
0.5
https://arvamus.postimees.ee/7909802/andrei-kurajev-russki-mir-eestis 3/10
25/4/24, 16:52 ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir Eestis

pidanud koguduseliikmetele kasvõi ühe vestluse, kus oleks antud sõna

0.75
Ukraina pagulastele, et nad jutustaksid, mida nad on pidanud nägema
ja üle elama?
1
1.25
Pealegi, no mitte kuidagi ei saa väita, et «MPEÕK on autonoomne 1.5
Kuula järgmisena
kirik, mis on Moskva Patriarhaadiga seotud vaid kanooniliselt».
Russki Mir Eestis 00:00 / 00:00 2

Ma arvan, et isegi anekdoodid eestlastest on mõlemal pool

riigipiiri samad.

MPEÕK on enamiku vaimulike ja koguduseliikmete poolest Russki

Miri orgaaniline osa, mis on endasse imenud ja säilitab endas kogu
selle «genofondi». Teisiti see lihtsalt olla ei saa. Väärtuste maailm,
ajalooliste müütide maailm, kangelaste ja antikangelaste panteon,
valik tavapärastest ütlustest ja raamatutest ja filmidest pärit
tsitaatidest on siin üks. Ma arvan, et isegi anekdoodid eestlastest on
mõlemal pool riigipiiri samad.

Et sellest identiteedist üle saada, tuleb seda teadvustada kui

probleemi (ja mitte kui uhkuseallikat) ja tegema teadlikke
jõupingutusi sellest ülesaamiseks. Aga seda ei saa teha pühakojas, mis
kannab mitmekordse Eesti hävitaja Aleksander Nevski nime. Olen
veendunud, et seda seal ka ei tehta.

Võib ju neid jõupingutusi mitte teha. Kuid siis ei tasu ka nördinud

olla, kui naabrid näevad sinus selle maailma poolehoidjat, milles
nemad näevad õigustatult ohtu oma maailmale.

Teine asi on see, et poolehoiu eest ei tohi karistada ega taga kiusata.

Rus.Postimehe toimetuse märkus – 2023. aasta oktoobris rääkis Andrei

Kurajev meile, kuidas on omavahel seotud Tallinna metropoliit Jevgeni
ja «Putini hingekarjane», endine VÕKi Pihkva metropoliit Tihhon
Ševkunov, kes äkki Krimmi saadeti.

Tõlkinud Ago Raudsepp

Seotud lood
ARVAMUS 26. november 2023
ÜLEMPREESTER IGOR PREKUP ⟩ Moskva Eesti
õigeusu kiriku kohta valetatakse. Meid ei ole
mõistetud (35)
RUS.POSTIMEES.EE 28. november 2023
Русский мир в Эстонии (4)

EESTI 20. oktoober 2023

TAUST ⟩ Keda teenib Vene kirik Eestis? (3)

0.25
0.5
https://arvamus.postimees.ee/7909802/andrei-kurajev-russki-mir-eestis 4/10
25/4/24, 16:52 ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir Eestis

Soovitame lugeda 0.75

1
1.25
1.5
Kuula järgmisena
Russki Mir Eestis 00:00 / 00:00 2

LÕUNA-EESTI POSTIMEES POSTIMEES LÕUNA-EESTI POSTIMEES

Mootorrattaga ligi 200 km/h kihutamine Apostlik-Õigeusu kiriku peavikaar: meie VIDEOLUGU ⟩ Põlva kirikus seati kogu pi-
viis trellide taha uksed on Vene kogudustele avatud dulikkusega ametisse uus diakon

TARTU POSTIMEES TERVIS LÕUNA-EESTI POSTIMEES

Galerii ⟩ Endise salajase tehasehoone 7 nippi, mis aitavad vabaneda kõhurasvast KEERUTAMATA ⟩ Martin Helme: EKRE
ruumides tegutseb nüüd toidukauplus kõige kõvem perekonnanimi on Helme

Arvamus

Tellijale TOOMAS TOOMSALU ⟩ Venemaal

otsustab asju vaid valitseja tahe
Kuula Toomas Toomsalu, esikülje toimetaja
25. aprill 2024, 17:00

0.25
0.5
https://arvamus.postimees.ee/7909802/andrei-kurajev-russki-mir-eestis 5/10
25/4/24, 16:52 ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir Eestis

0.75
1
1.25
1.5
Kuula järgmisena
Russki Mir Eestis 00:00 / 00:00 2

Vladimir Putin on üritanud samastuda Vene tsaar Peeter I-ga, keda ta peab üheks oma eeskujuks. — Foto: Wikimedia Commons

Peeter I üritas muuta Venemaad euroopalikuks.

Kuiv seadus pani I maailmasõjas põntsu Vene riigikassale.

Valitseja tahe on Venemaal ülimuslik.

Venemaal otsustab jätkuvalt valitseja, kelle tahet üritavad alamad

kas näiliselt või tõeliselt täita, kirjutab toimetaja Toomas
Toomsalu.

Ukraina peamiseks vastaseks käimasolevas sõjas ei ole mitte Vene

armee, vaid nähtus nimega valitseja tahe. Ukraina väljub sõjast
võidukalt vaid siis, kui neil õnnestub suruda Venemaa punkti, kus eliit
hülgab valitseja ja tema tahte. 0.25
0.5
https://arvamus.postimees.ee/7909802/andrei-kurajev-russki-mir-eestis 6/10
25/4/24, 16:52 ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir Eestis

«Kõike võivad kuningad,» kõlab Venemaa estraadidiiva Alla Pugatšova

0.75
üks tuntumaid hitte. «Kõike võib meil president,» võiks Venemaal Alla
Borissovna hiti sõnu mugandada. See oleks oluliselt täpsem, sest
1
kuningate võim on tänapäevaks kulunud õite ahtaks. 1.25
1.5
Euroopa ajaloo üks läbivaid jooni on pidev võitlus 00:00
Kuula järgmisena
valitsejate
Russki Mir Eestis / 00:00 2
võimutäiuse piiramise nimel. Euroopas on see heitlus läbi. Pole vahet,
kas valitseja on valitud või täidab ta riigipea rolli tänu vereliinile,
demokraatlikus ühiskonnas on tema võimalused oma tahet ellu viia
kängitsetud kitsasse sängi. Venemaa lähtepunkt oli enam-vähem
sama, mis Euroopas, sest põhjalaste loodud vürstiriike valitseti laias
laastus sarnaselt toonaste Euroopa riikidega, kuid areng läks
vastupidisesse suunda.

Mongolite vallutus oli tegur, mis andis Venemaa valitsemiskorrale

teise suuna. Venemaa vürstiriikide valitsejad, kes olid mongolitega
tihedamates sidemetes, võtsid võitjate tööriistakastist üle arusaama
valitseja tahte ülimuslikkuses ja seda idamaise despotismi võtmes. Ka
võeti üle range võimuvertikaal, kollektiivse karistamise põhimõte,
ohjeldamatu vägivald vallutussõdades ning üht-teist veel. Lisaks
sulasid Moskva riigis kokku valitseja jumalik institutsioon ning
valitseja isik. Selle tulemusena hakkas valitseja tahe võrduma jumala
tahtega. Läbinisti religioosses ühiskonnas oli ja on vastuhakk
jumalikule tahtele mõeldamatu või siis kuldhordiliku karmusega
karistatav. See arusaam on läbi sajandite edasi kandunud tänasesse
päeva, kus valitseja on ilmalik persoon.

Valitseja tahe Venemaa moodi erineb mitmel viisil euroopalikust

vürsti või kuninga tahtest, keisri omast rääkimata. Nii on valitseja tahe
ülimuslik ja seda isegi juhul, kui valitseja on paberite järgi
demokraatlikul moel pukki saanud. Valitseja tahte täitmisel ei loeta
kulusid, olgu need siis inimelud, raha või loodusvarad. Valitseja tahet
ei maksa avalikult arvustada või sellele vastu hakata, sest seda
võidakse võrdsustada valitsejale vastuhakkamisega. Ja neljandaks:
valitseja tahet ei ole vaja täita sisuliselt, seda võib teha näiliselt.
Valitsejale tuleb jätta mulje, et tema tarkus ja tahe on truu alama
poolt kuhjaga täidetud.

Valitseja tahe Venemaa moodi erineb mitmel viisil erinev

euroopalikust vürsti või kuninga tahtest, keisri omast
rääkimata. Nii on valitseja tahe ülimuslik ja seda isegi juhul,
kui valitseja on paberite järgi demokraatlikul moel pukki
saanud.

Kõige võimsam silmaga nähtav monument, mis Venemaal valitseja

tahtele püsti on pandud, ei ole Eesti piirist kuigi kaugel. See on
Peterburi, valitseja käsul ja tahtel sohu kerkinud linn. Venemaa
esimese keisri tahe oli rebida riik välja asiaatlikkusest ning muuta
euroopalikuks. Reformide läbiviimiseks kasutas Peeter aga neidsamu
asiaatlikke, mongolitelt pärit tööriistu. Pole põhjust imestada, et riigi
sisuline muutmine Peetril korda ei läinud. Aga impeerium sai uue
0.25
pealinna, mis väliselt euroopalik. Peterburi rajamisel hukkus
0.5
https://arvamus.postimees.ee/7909802/andrei-kurajev-russki-mir-eestis 7/10
25/4/24, 16:52 ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir Eestis

tuhandeid inimesi ning kulus röögatus koguses raha, mis pigistati

0.75
välja niigi virelevalt rahvalt.
1
Kui valitseja tahab, siis ehitatakse linn sohu, kõrbesse või igikeltsale 1.25
ning kaevatakse kanaleid, mis peagi hüljatakse. Kui valitseja tahab, 1.5
hakkavad kogu suure riigi alamad kasvatama maisi00:00
Kuula järgmisena
või panema
Russki Mir Eestis / 00:00 2
kartulit mulda ruutpesiti. Kui valitseja tahab, hakatakse viinast läbi
imbunud ühiskonda karskeks pöörama. Ja kui valitseja tahab, alustab
riik sõda.

Vene armee ei jätka praegu Ukrainas diplomaatiat teiste vahenditega,

vaid täidab valitseja tahet. Sõja tegelikust olemusest andis Vladimir
Putin teada vahetult enne kallaletungi, Venemaa julgeolekunõukogu
istungil, mis televisioonis avalikult üle kanti. Kuigi vähemalt ühe
julgeolekunõukogu liikme võttis valitseja teade kokutama, oli sõnum
tagantjärele tarkusega selge: selline on valitseja tahe.

Sõja esimesel aastal põhjendasid paljud analüütikud-eksperdid Vene

armee tegevust sellega, et sõjaline juhtkond oleks valinud mõne teise,
sõjaliselt mõistlikuma viisi, kuid poliitiline juhtimine käis üle sõjalise.
Tegelikkuses sõjalisel juhtkonnal seda võimalust polnud, sest
poliitiline juhtimine on tänapäeva Venemaa puhul lihtsalt moodsam
vaste valitseja tahtele. Kui valitseja on oma tahet väljendanud, et jää
sõjalisel juhtimisel üle muud kui alluda ning teha seda, mida valitseja
nõuab, ning kanda ette seda, mida valitseja kuulda tahab.

Putini vaatevinklist on Ukraina sõda tema exegi monumentum (ladina

keeles «olen endale püstitanud mälestusmärgi» – selle Horatiuselt
pärineva reaga algab Aleksandr Puškini luuletus, mida Venemaal
teavad kõik, kes koolis käinud). Seega esimene ja kõige lihtsam
võimalus – valitseja muudab meelt ja loobub oma tahte täitmise
nõudmisest – ei tule praegu kõne alla. Kuniks eliit ja jõustruktuurid on
valitsejale lojaalsed, saab Putin sõdida Ukrainas nii, nagu sõdis Peeter
I Rootsi ja Türgiga. See tähendab, et kruvid keeratakse üha rohkem ja
rohkem kinni, hävitatud üksuste asemele moodustakse uued ning
saadetakse üha uuesti ja uuesti rindele, kuniks valitseja tahe täidetud
saab. Ja seda kõike rahastatakse üha uute maksude, koormiste ja
kohustustega. Kui vaja, laseb Putin ka Venemaa kirikukellad millekski
surmatoovaks valada.

Kui valitseja on oma tahet väljendanud, et jää sõjalisel

juhtimisel üle muud kui alluda ning teha seda, mida valitseja
nõuab, ning kanda ette seda, mida valitseja kuulda tahab.

Valitseja tahe võib otsa saada koos valitseja. Kui Peeter I loomulikku
surma suri, hingas eliit kergendatult, valitseja reformidele tõmmati
pidurit ning ühiskonna toibumine Peetri tormilisest valitsemisajast
võttis aega aastakümneid.

Ajalugu pakub võrdlusvõimalusi ka Peeter III ning Nikolai II-ga.

Esimene neist tahtis oma nimekaimust eelkäija eeskujul samuti muuta
Venemaad talle meelepärases suunas. Peeter III paeluseks oli 0.25
Preismaa, valgustatud euroopalik riik, mille valitseja ei lahendanud 0.5
https://arvamus.postimees.ee/7909802/andrei-kurajev-russki-mir-eestis 8/10
25/4/24, 16:52 ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir Eestis

erimeelsusi alamatega mitte repressioonidega, vaid kohtupingis.

0.75
Ainult et teda ei toetanud eliit ega ka mitte abikaasa, hilisem keisrinna
Katariina II. Tsaar ei püsinud võimul aastatki, ta kukutati troonilt ning
1
seejärel mõrvati. Vene traditsioonile kohaselt ei olnud tegu avaliku 1.25
vastuhaku, vaid paleepöördega. 1.5
Kuula järgmisena
Russki Mir Eestis 00:00 / 00:00 2

Nikolai II — Foto: imago stock&people via www.imago-images.de/imago images/Arkivi

Nikolai II juhtis Esimesse maailmasõtta riigi, mis ei olnud

majanduslikult suureks sõjaks valmis, kuid see-eest oli
mässumeelsusest läbi imbunud. Sõtta astumine tõi küll kaasa
patriotismipuhangu ning Romanovite populaarsuse hüppelise kasvu,
kuid mull lõhkes peagi. Üheks peasüüdlaseks sai viin. Täpsemalt selle
puudumine.

Karskusliikumine oli pikka aega survestanud valitsejat viinamüüki

keelama ning sõja puhkedes tsaar seda ka tegi. Venemaast sai nii
esimene kuiva seaduse kehtestanud riik. Tõsi küll, lauskuiv see seadus
polnud, sest erand tehti madalama kraadiga jookidele nagu nalivkad,
õlu ja viinamarjavein. Viinamüügist laekunud maksud moodustasid 0.25
aga väga suure osa riigikassa tuludest. Puudujäägi katteks laskis
0.5
https://arvamus.postimees.ee/7909802/andrei-kurajev-russki-mir-eestis 9/10
25/4/24, 16:52 ANDREI KURAJEV ⟩ Russki Mir Eestis

valitsus trükkida raha juurde, mis tõi kaasa väga kõrge inflatsiooni.
0.75
Tsaar oli kõigist neist probleemidest õndsas teadmatuses. Ametnikud
võltsisid usinalt andmeid ning rahandusminister pajatas valitsejale, et
1
kuigi viinamüügi tulud on ära kukkunud, töötavad inimesed kaine 1.25
peaga tulemuslikumalt ning seetõttu on puudujääk kuhjaga kaetud. Ja 1.5
Kuula järgmisena
Russki Mir Eestis 00:00 / 00:00
nii täitis riik valitseja tahet, kuniks režiim kokku kukkus. Nikolai II 2
aegsel eliidil oli valida, kas minna põhja koos tsaari ja riigiga või võtta
süda rindu ning öelda valitsejale, et tema tahte täitmine võib viia
hukatusse. Eliit valis esimese tee.

Praeguse seisuga ei viita miski, et Venemaal võiks asjad minna nii,

nagu läksid Peeter III-ga. Eliit seisab kindlalt valitseja selja taga ning
jõustruktuurid kontrollivad ühiskonda veelgi kindlamalt. Samas on
tõsiasi ka see, et reeglina ei anna edukast paleepöördest enne selle
toimumist aimu miski. Nikolai II stsenaariumi eeldusteni on Venemaal
aga üsna pikk maa minna. Tavainimeste majanduslik seisukord on
kaugel 1916. aasta olukorrast ning üha kasvavad inimkaotused ei ole
ikka veel jõudnud tasemini, kus ühiskonnas tekiks Brussilovi
läbimurde kaotustest ajendatud šokk.

Ukraina sõja pikkust pole mõtet ajaliselt ennustada. Pole oluline, kas
Vene vägedel õnnestub Donbassis vallutada veel paarkümmend või
poolsada küla, mille nime enne sõda polnud isegi Ukrainas
keegi kuulnud. Need ei muuda midagi. Sõda kestab, kuniks murdub
kas Venemaa valitseja tahe või Ukraina kaitsetahe. Selle sõja
otsustavat lahingut ei peeta Donbassi stepis või Krimmi limaanides,
vaid Kremli müüride vahel.

Päevatoimetaja Reklaam Kontakt Jälgi meid

Kuulutuste tellimine: Vihje:

kuulutus@postimees.ee (+372) 507 3066
(+372) 739 0397 vihje@postimees.ee
Mart Raudsaar Mobiilirakendus
Reklaam Postimehe paberlehes: Tellimustega seotud küsimused:
mart.raudsaar@postimees.ee reklaam@postimees.ee (+372) 666 2525 (E-R 8-17)
(+372) 666 2445 levi@postimees.ee

Reklaam Postimees.ee veebides: Toimetuse sekretär: Tehnilised küsimused ja

veebireklaam@postimees.ee (+372) 666 2202 ettepanekud:
(+372) 666 2230 sekretar@postimees.ee tehnoloogia@postimeesgrupp.ee

Privaatsusteatis Privaatsuspoliitika Kasutustingimused Töötajad Reklaam Kuulutused ajalehte Tellimine Uudiskirjad

0.25
0.5
https://arvamus.postimees.ee/7909802/andrei-kurajev-russki-mir-eestis 10/10