John-Tagore Tevet

Erki Tevet

SÜMMEETRIA

S.E.R.R.

Tallinn 2015
ISBN 9789949386956
 John-Tagore Tevet
Erki Tevet

SÜMMEETRIA

Sisukord

Eessõna 1

1. Sümmeetria mitmepalgelisus 2

2. Hermann Weyl ja tema „Sümmeetria“ 6

3. Sümmeetria kui struktuurne omadus 18

4. Sümmeetria ehedas tegelikkuses 26

5. Sümmeetria jäljendamine 33

6. Sümmeetria põhipostulaadid 37

Järelsõna 39

Kirjanduse loetelu 41

S.E.R.R.
Tallinn 2015
Hermann Weyl’i, saksa matemaatikut ja filosoofi tema 130.

sünniaastal meenutades.
 Eessõna

Sümmeetriaga puutume kokku selle väga erinevates ilmingutes. Sümmeetriat esineb

nii looduses, kunstis kui ka matemaatikas ja mujal. Kujundlikust aspektist on sümmeetria
ideaaliks sfäär (kera), selle mõte seisneb aga ühesugususte korrastatuses. On palju kirjutatud
erinevatest sümmeetriailmingutest kuid sümmeetriat oma mitmepalgelisuses on käsitletud
vähe.

Meile teadaolev esimene sümmeetriailming oli Suur Pauk, kui kontsentreeritud

punktist tekkinud sfääriline paisumine. Meie arusaam sümmeetriast tekkis aga peegel-
sümmeetria näol ja võttis palju aega enne kui tõdeti, et pesitsetakse ühel sümmeetrilisel
sfääril. Ka igasugune muu looduslik nähtus koorub välja mingisugusest kontsentreeritud
terast, eosest, ivast, seemnest, munast või sfäärist, kus neid sündmusi ka „väikesteks
paukudeks“ pidada võiks. Järgnevatel sammudel kontsentreeritus hajub ning toimub teatud
hargnemine, desümmetreerumine kuid mingid sümmeetriailmingud jäävad püsima.

Hermann Weyl on üks väheseid, kes on püüdnud läheneda erinevatele sümmeetria-

ilmingutele ühel kindlal viisil. Tema sünnist möödub 2015 aastal 130 ja surmast 60 aastat.
Püüame sellest siin kõrvaltvaatajapilgulise ülevaate anda.

Lõpuks käsitleme sümmeetriat kui struktuurset omadust.

1
 1. Sümmeetria mitmepalgelisus

Vanakreeka skulptor ja kunstiteoreetik Polykleitos tõdes 5. sajandil eKr., et sümmeetria

rajaneb proportsioonidel, terviku ja osade teatud suhetel. Paljudele kaasaegsetele on
sümmeetria arusaadav eelkõige kui looduslikku- või tehisobjekti poolitava vertikaaltelje
suhtes vasakule ja paremale jääva poole sarnasuse näol. Kuid see on vaid üks ilmemisviis.

Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on defineeritud kui struktuurne

omadus, mis avaldub objekti ühetaoliste osade korrastatud jaotumises nii ruumis kui ajas [6].
Ühetaolisus ehk sarnasus on erinevatest aspektidest määratletav ka kui peegeldus, tasakaal,
kooskõla, vastavus, proportsionaalsus, harmoonia, ekvivalentsus, kongruentsus, invariantsus
või automorfism. Teisisõnu, sümmeetria tähendab sarnasuste korrastatust.

Ühetaolisuse ehk sarnasuse määratluse mitmepalgelisus tähendab, et sümmeetriailminguid

võib esineda väga erinevatel ja ootamatutel viisidel, näiteks kasvõi objektide
klassifitseerimisel mingi kindla tunnuse järgi.

Siiski on seni enimlevinud kitsendatud geomeetriline arusaam sümmeetriast kui objekti

omadusest, kus selle mingist keskpunktist või sümmeetriateljest samal kaugusel olevad osad
on sarnased [8].

Ei ole midagi hullu kui käsitleda sarnaste objektide hulga sarnasusi paarikaupa, kuid tegemist
on siis rohkem ja võib tekkida segadusi parem- ja vasakpoolsusega [3].

Näide 1. Ehe looduslik radiaalne, kuid kaugeltki mitte korrektne sümmeetria.

Sümmeetria klassikalises tähenduses võib jaguneda täis-, bilateraalseks-, radiaalseks-, ositi-

ja teisteks sümmeetriateks. Esinevad ka mitmesugused isevärki sümmeetriad. Nö kõrgem- ehk
üldistatud sümmeetria kujutab endast vaid üht kitsapiirilist mõistet rühmses analüüsis.
Supersümmeetria, ehk Fermi-Bose ehk hüpoteetiline sümmeetria on üks spetsiifiline termin
elementaarosakeste füüsikas. Isesarnasus, omasarnasus (self-similarity) kujutab endast
objekti, mis on sarnane tema osisega (võib vaadelda ka kui „sümmeetria poegimist“).

Sümmeetriasse väga kiindunud sumerite juures oli levinud peegel- ehk bilateraalne
sümmeetria, eriti just kotka ja teiste loomsete olendite kujutamise näol.

2
Näide 2. Lagash’i linnriigi entemeeni (valitseja) hõbedasel vaasil oleva gravüüri fragment
aastast ca 2700 eKr.

Harjumuspäraselt näeme, et poolitava vertikaaltelje vasak ja parem pool on sarnased ning

peame endastmõistetavalt seda kujutist sümmeetriliseks. Täpsustagem, see on bilateraalne
sümmeetria. Kui aga asetada poolitav telg horisontaalselt, siis sümmeetriat siin ei esine. Ka
kotkad ja sarvikud ei ole ju omavahel sarnased. Nii algabki sümmeetria mitmepalgelisus.

Näide 3. Leonardo da Vinci arusaam inimkeha bilateraalsest sümmeetriast:

Niisiis on sümmeetriat käsitletud nii keskme või sümmeetriatelgede kui ka korrastatuse

aspektist. Kuigi neid kolme sümmeetria määratlust käsitletakse tihtipeale eraldi, on nad
omavahel seotud ja koos käsitletavad.

Sümmeetriailmingud looduses on tingitud fundamentaalsetest loodusseadustest:

A) Eluslooduse objektide vertikaalne asend on gravitatsioonijõust tingitud korrastatud
jaotumine ruumis, kus taimede võra tasakaalustab nende juurestik; loomne olend aga
peab tasakaalu hoidmiseks ja liikumiseks omama keskmest väljaulatuvaid paarisarv
jäsemeid, mis teeb selle bilateraalselt sümmeetriliseks.
B) Kordumised ehk korrastatud jaotumine ajas on üks esimesi looduslikke sümmeetria-
ilminguid mitmesuguste astronoomiliste, klimaatiliste jt tsüklite näol.

Mikro- ja makromaailmas on selleks teised jõud ja teistsugused tsüklid.

Sümmeetria algab siis, kui objektil esineb vähemalt kaks sarnast osist (elementi) ja saavutab
täielikkuse siis, kui selle kõik elemendid on sarnased. Ideaalselt sümmeetriline objekt on kera

3
(sfäär), tasapinnal aga ring. Sümmeetria lõpeb seal, kus sarnaseid elemente ei esine, siis on
tegemist sümmeetria alumise piiri, asümmeetria ehk 0-sümmeetriaga.

Sümmeetriat võib täheldada ajas, ruumilistes suhetes, geomeetrilistes teisendustes nagu

peegeldus ja pöörded, mitmesugustes abstraktsetes mudelites, keeles ja muusikas.
Sümmeetrilised objektid esinevad nii materiaalsel kujul, nagu elusisendid, kristallid või
esemed, kui ka abstraktsel kujul matemaatiliste konstruktsioonide või helindite jadana.

Sümmeetria on struktuurne omadus. Struktuur on elementidevaheliste suhete ehk

organiseerituse diskreetne atribuut, mis ka graafina kujutatav on. Isomorfsed graafid omavad
ühesugust struktuuri. Sümmeetria kui struktuursete sarnasuste korrastatus, võib esineda ka
„mittegeomeetrilisel“ kujul.

Näide 4. Ajahetkel X punktis Y asunud kuue erineva küsitletud isiku sarnasused Z järgi:

Nr Väline Tunnus Z: Sarnasuste

tunnus maailmavaade klass Z
1 väike vanur liberaal
2 suur küürakas liberaal L
3 sale daam liberaal
4 kõhn mees konservatiiv K
5 paks tüdruk konservatiiv
6 lombakas anarhist A

Siin on tegemist ositi sümmeetrilise objektiga ZXY, mis on ka graafina esitatav.

Sümmeetria ei pea tingimata „silmaga nähtav“ olema, see võib ka „peidetud“ olla.

Näide 5. Tippudest ja servadest sümmeetrilise Peterseni graafi mõned ilmingud:

Peterseni graafi erinevad ilmingud (neid on rohkemgi) on isomorfsed ehk omavad ühesugust
struktuuri. Tegemist on struktuuriga, mille elemendid on omavahel sarnased ja nende-
vahelised suhted on omavahel sarnased, ehk antud juhul kongruentsed, st omavad ühesugust
positsiooni struktuuris ehk on sümmeetrilised. Sellest sümmeetriailmingust tuleb juttu hiljem.

Tinglikult võib sümmeetria mitmepalgelisust taandada kahele ilmingule: a) piltlik ehk geo-
meetriline sümmeetriailming (näited 1 – 3); b) mõtteline ehk abstraktne sümmeetriailming
(näited 4 ja 5, kusjuures viimane näide näib küll „geomeetriline“ olevat, kuid selle
sümmeetria vajab siiski „geomeetriavälist“ tuvastamist).

Eluslooduses on sümmeetria äratuntav peamiselt geomeetriliselt, bilateraalsel ja radiaalsel

kujul (näited 1, 3, 9, 12, 14). Elutus looduses esinevad sümmeetriailmingud mitmel viisil,
füüsikas näiteks invariantsuse, tasakaalu või võre näol (näide 17); keemilise ühendi
sümmeetriaomadused on väljaloetavad selle struktuurivalemist (näited 27-33). Matemaatikas

4
on sümmeetria määratletud nii „ühetaolisuse“ kui ka „paarsuse“ aspektist: a) rühmateoorias
on sümmeetria määratletud kui ühetaoliste elementide, st sümmeetriaklasside (ekvivalentsus-
klasside) olemasolu alamrühmade ehk orbiitide näol (näited 5, 18-23); b) Binaarse
relatsiooni omadus: R on sümmeetriline, kui xRy korral alati ka yRx.

Sotsiaalias otsitakse sarnasusi ehk sümmeetriat mitmesuguste tunnuste järgi (näited 4, 36-39).
Kujutavas kunstis esineb sümmeetriat nö looduslikul kujul, st bilateraalselt ja radiaalselt kui
ka kordumiste näol (näited 6-8. 10, 11). Arhitektuuris domineerib geomeetriline sümmeetria
(kui seda üldse esineb). Sümmeetriailmingud muusikas avalduvad helindite ja žanriliste
kordumiste ning rütmi näol. Sümmeetria muusikas ei ole üheaegselt tajutav, sest see esineb
erinevate osade järgnevusena, protsessina, milles olulist rolli mängivad kordumised ja
kontrastid. Nii on see ka kirjanduses, kus need võivad avalduda olukordade ja stseenide
sarnasuses ning kordumises, kusjuures poeesias lisanduvad sellele ka riimid. Neid loetelusid
võib veelgi jätkata ja täpsustada, kuid piirdugem praegu sellega.

Vaatamata sellele, et sümmeetria erinevatest ilmingutest on kirjutatud erinevaid raamatuid, on

tegemist siiski sellesama sümmeetriaga, st süsteemis esinevate „ühesugusustega“, kuigi eri
valdkondades võib see „ühesugusus“ kanda erinevaid nimetusi. See „ühesugusus“ tähendab
ka vasaku ja parema poole ühesugusust. Liikluses on neid pooli vaja muidugi eristada, kuid
see sõltub sellest, kus ja kuidas. Väga erinevalt avaldub see „ühesugusus“ ühelt poolt looduses
ja kunstis esineva bilateraalse sümmeetria ja teiselt poolt muusikas avalduva helindiliste või
žanriliste kordumiste näol.

Sümmeetriat tuleb vaadata ka kui lihtsuse ja selguse avaldumise vormi. Albert Einstein tõdes,
et loodusele meeldib lihtsus ja looduse mõistmine tähendab lihtsamate matemaatiliste ideede
mõistmist. Erinevalt Einsteinist hoidume siin oma sümmeetriakäsitluses segadusitekitavast
aegruumist ja piirdume eheda kolmemõõtmelise maailmaga.

Sümmeetria, kui niisuguse, vastu on huvi tundnud erinevate valdkondade uurijaid. Eriline
koht on siin Hermann Weyl’il, kes oli veendunud, et olenemata objektist on sümmeetria
oluline matemaatiline mõiste, nii nagu seda on arv, funktsioon või võrrand. Kuid siin peab
kohe märkima seda, et enamuse eluslooduse objektide sümmeetria ei ole fikseeritav nö
matemaatilise täpsusega.

Sümmeetriat kui niisugust on uuritud peamiselt kahel erineval viisil:

1) Sümmeetriat kui tervikilmingut on uuritud sümmeetriarühmade (teatud tingimustele
vastavate hulkade) baasil, nagu seda tegi ka Weyl.
2) Sümmeetriat kui struktuurset omadust on uuritud: a) sümmeetria alamrühmade
(orbiitide) baasil; b) struktuurimudelite baasil, nagu käesoleval juhul.

Sümmeetriat kui tervikilmingut fikseerivad sümmeetriarühmad on saadud objekti

peegeldamiste ja pööramiste teel, mis ei ole kaugeltki mitte kõiki sümmeetriailminguid
hõlmav. Sümmeetriat kui struktuurset omadust avavad struktuurimudelid on moodustatud
objekti elementidevaheliste suhete süvaidentifitseerimise teel, mis eeldab objekti
dekomponeerimist osisteks (elementideks).

Kumbki neist kahest lähenemisviisist ei hõlma kõiki võimalikke sümmeetriailminguid.

Kunagi sai korraldatud küsitlus: ka sümmeetria on naiselik või mehelik tunnus? Enamus mehi
pidas seda naiselikuks tunnuseks; enamik naisi aga mehelikuks tunnuseks [15].

5
 2. Hermann Weyl ja tema „Sümmeetria“

Hermann Klaus Hugo Weyl sündis 9. novembril 1885 Saksamaal Elmshornis. Ta oli saksa
matemaatik, laia huviringiga arvuteooriast kuni teoreetilise füüsika ja filosoofiani välja, üks
viimaseid matemaatika universaliste. Üks tema viimaseid oopusi oli sümmeetriale
pühendatud. Weyl suri 8. detsembril 1955 Zürichis.

Weyl’i isa Ludwig oli kõrge pangaametnik. Aastal 1904 astus ta Göttengeni ülikooli, kus
temast sai David Hilberti õpilane. 1908. aastal lõpetas õpingud, kaitses väitekirja ning jäi
viieks aastaks ülikooli õppejõuks. Aastatel 1913 kuni 1930 oli Zürichi Kõrgema Tehnikakooli
(ETH Zürich) professor, kus ta kohtus Albert Einsteiniga. Weyl’ist, kes oli tõsiselt huvitatud
füüsikalistest probleemidest, sai Einsteini üldrelatiivsusteooria üks esimesi toetajaid. Ta luges
selleteemalist kursust ja mõtiskles selle edasise arendamise võimaluste üle. Need mõtted pani
ta kirja oma 1918 aastal laineid löönud raamatus „Ruum, aeg ja mateeria“ [23].

Tema ise oma kodus Zürichis

Aastatel 1913-1923 avaldas Weyl viis raamatut ja 40 artiklit mitmesugustel aktuaalsetel

matemaatika ja füüsika alastel teemadel, nende hulgas topoloogia, arvuteooria, matemaatiline
loogika, diferentsiaalvõrrandite, diferentsiaalgeomeetria kohta, samuti elektromagnetlainete
levimise, üldrelatiivsusteooria, statistilise füüsika, matemaatika filosoofia ja teadusfilosoofia
alal. Weyl osales paljudes aruteludes kvantmehaanika aluste arengu küsimustes kus see on
kajastatud tema teoses „Rühmateooria ja kvantmehhaanika“ [24]. Tema poolt esitatud
sümmeetriailmingud olid vahetult seotud kvantvälja teooria ja aatomifüüsikaga.

1930. aastal naasis Weyl pensionile mineva David Hilberti soovitusel Göttingeni oma õpetaja
õigusjärglasena. Aastal 1933, pärast Hitleri võimuletulekut, emigreerus Weyl, kelle naine oli
juut, USA’sse ja asus tööle Princetoni instituudis. Aastal 1951 läks ta pensionile ja saabus
jälle Zürichisse.

Kuigi ta oli üle poole eluajast elanud väljaspool Saksamaad, pidas ta end elulõpuni sakslaseks.

6
Mõned tema tööd olid pühendatud trigonomeetrilistele ridadele ja diferentsiaal- ja
integraalvõrranditele. Üks olulisemaid Weyli tõid algebra vallas puudutab rühmateooriat ja
kompleksmuutuja funktsioonide teooriat, kus tema raamat sellest, „Riemanni tasandi idee“
(1913), sai klassikaks – esimest korda määratleti Riemanni tasand rangelt nii, et seda võis
laieneda suvalisele muutkonnale [25]. Weyli tööd lineaaralgebra alal andsid oma panuse
matemaatika aluste ja matemaatilise loogika valdkonda ning osutusid olulisteks hilisema
matemaatilise programmeerimise välja kujunemisel.

Olulisteks peetakse ka tema töid matemaatilise füüsika alal, kus ta varsti pärast
üldrelatiivsusteooria loomist Albert Einsteini poolt hakkas tegelema ühtse väljateooriaga.
Kuigi ta gravitatsiooni ja elektromagnetismi ühendada ei suutnud on tema seisukohad
kalibreeritud invariantsusest saanud suure tähelepanu osaliseks. Weyl on hästi tuntud ka kui
rühmateooria kasutuselevõtja kvantmehaanikas, millega üritas lahti mõtestada
sümmeetriaideed füüsikas.

Oma filosoofiliselt vaadetelt kuulub Weyl intuitsionismi pooldajate hulka, need olid
lähedased Henri Poincaré ja Lёytzen Egbert Jan Brouwer’i seisukohtadega.

Weyl oli mitme rahvusvahelise teadusinstitutsiooni nagu Londoni Kuninglik Selts, Kuninglik
Teaduste Akadeemia (Rootsi) ja Paavstlik Teaduste Akadeemia liige. Novembris 1955 tähistas
maailma teadlaskond tema 70. sünnipäeva; kuu aega hiljem ta suri. Hermann Weyli nimi anti
1970. aastal ühele kuu vastasküljel asuvale kraatrile.

Tema nimega on seotud paljud matemaatilised atribuudid nagu Weyli integraal, Weyli
kvantiseering, Weyli lemma, Weyli moodul, Weyli rühm, Weyli seadus, Weyli summa, Weyli
teisendus, Weyli tensor, Weyli tingimus, Weyli võrrand jt, mis kõik vääriksid omaette
kajastamist.

Paraku on eesti keeles Weyl’ist väga vähe teavet, tema töid leidub meie raamatukogudes mõni
üksik, ja needki vanad venekeelsed tõlked.

Sümmeetriaprobleemi juurde jõudis Weyl oma elu lõpusirgel, kui oli juba kokku puutunud
sümmeetriailmingutega mitmesugustes erinevates valdkondades, sh relatiivsusteoorias ja
kvantmehaanikas. Ta oli erinevaid nähtusi süvitsi uuriv teadlane kes tegi suure panuse nende
matemaatiliste aspektide lahtimõtestamiseks. Tema oopus sümmeetriast on mõeldud nii
humanitaar- kui ka täppishuvilistele [26]. Muidugi märkab ta ka sümmeetria kohatist
ebatäielikkust ja selle täielikku puudumist – asümmeetriat. Seda ka inimorganismis.

Inimestele arusaadavaks sai sümmeetria peegelsümmeetria näol. Alles pütagoorlased leidsid,

et ring tasandil ja sfäär ruumis on kõige sümmeetrilisemad vormid. Aristoteles omistas
taevakehadele sfäärilise vormi, sest mingit muud vormi ei pidanud ta jumalikuks.

Weyl tõdeb, et sümmeetria on idee mille alusel on inimene sajandite vältel püüdnud luua
korda ning mõista ilu ja täiuslikkust. Juba Platon tundis huvi, kuidas on sümmeetria
esteetiline tähendus seotud selle tähendusega looduses ning leidis, et mõlemal juhul on
ühiseks lätteks matemaatiline idee: sümmeetria lätteks on loodust juhtivad matemaatilised
seaduspärasused kus selle idee intuitiivne jäljendamine avaldub kunstiloomingu näol.

7
Ta alustab oma sümmeetriailmingute käsitlemist inimkeha proportsioonide hindamisega. Kõik
siin esitatud näited on võetud vahetult tema raamatu venekeelsest tõlkest «Симметрия»
(1968).

Näide 6. Kreeka neljanda sajandi eKr. skulptuur palvetavast poisist.

Weyl on veendunud, et sümmeetria on matemaatiline mõiste. Ta vaatleb sümmeetriat kunstis,

arhitektuuris, eluslooduses ja mujal, ning uurib seda nii üldtunnetusliku kui ka konkreetsete
peegelduste ja pööramiste aspektist. Kõike seda aga nii laiahaardeliselt kui ka sügavuti, et
peab vajalikuks diskuteerida sümmeetria teemal nii Platoni, Aristotelesi, Eukleidese,
Leonardo da Vinci, Leibnizi, Düreri ning paljude teistega kuni vanajumalani välja. Lõpuks
jõuab Weyl tõdemuseni, et eksisteerib täpselt 32 sümmeetriarühma. Kõike seda
kokkuvõtlikult siin esitada on võimatu, põgus ülevaade on aga tarvilik.

Tema sümmeetriaoopus [26] koosneb neljast peatükist ehk loengust.

1) Peegelsümmeetria.
2) Ülekantav, pööratav ja sellega seotud sümmeetriad.
3) Ornamentaalne sümmeetria.
4) Kristallid ja sümmeetriarühmad.

Esimest, peegelsümmeetria peatükki alustab ta harmoonia mõistega ja tsiteerib Düreri

tähelepanekuid inimkeha sümmeetriliste proportsioonide kohta ning ilmestab seda
sumeriaegsete (2700 – 2200 a eKr) skulptuuride ja illustratsioonide baasil.

Käsitledes sümmeetriat idakristluse juures jõuab ta olulise „vasaku ja parema“ probleemi

juurde ning nõustub Leibnizi seisukohaga, et – vasak ja parem on eristamatud – nende suhet
nimetab ta automorfismiks (sarnasuseks). Vasaku ja parema eristamist peab ta
„mütoloogiliseks“: juba nimed ise iseloomustavad seda. Jumal aga eristavat vasakut ja

8
paremat küll, ta elustab Aadamat oma parema käega (siiski aga Aadama vasaku käe kaudu).
Me tervitamine parema käega jne.

Näide 7. Peaaegu ideaalset sümmeetriat näeb Weyl Monreali katedraali (Sitsiilia, XII sajand)
mosaiigi „Jumala ülistamine“ keskmes:

Selle mosaiigi alumist osa võib sümmeetriliseks pidada vaid tinglikult.

Vasaku ja parema probleemi laiendab ta „ülemise ja alumise poole“, „esimese ja tagumise

poole“, „mehe ja naise“ ning elektrivoolu „pluss ja miinus“ probleemidele. Parem-vasak
küsimust käsitledes jõuab ta diskuteerida Leibnizi, Kanti, Newtoni ja Jumala endaga ning
jõuab järeldusele, et tegemist on tasakaalu probleemiga.

Weyl tõdeb, et absoluutset sümmeetriat looduses siiski peaaegu ei esine, kuid märgib, et
täiuslikum, kerale lähedasema kujuga muna või seemne sümmeetria esineb vaid elu
algetappidel (fülogenees, ontogenees), millele järgneb hargnemine, „asümmertiseerumine“.

Talle meeldib ka müüte refereerida. Kunagi olevat inimene kerakujuline olnud. Zeusile
tundusid nad liiga rahulolevad ja enesekindlad olevad. Ta raius need kerainimesed pooleks
aga Apollo pani neile ette näod ja külge jäsemed. Siis ähvardas Zeus: „Kui nad nüüd ei taha
vaguralt elada, siis lõikan ma nad veelkord pooleks, et nad käiksid ühel jalal“. Sellega tahtis
Weyl öelda, et sfääriline sümmeetria on vanem kui peegelsümmeetria.

Üks Weyl’i poolt vaadeldavad sümmeetriailmingud looduses on pooldumine (jagunemine),

organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi ka rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk
jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks (esineb üherakulistel organismidel, sh bakteritel,
vetikatel ja mõningail hulkraksel organismil, näiteks teatud ainuõõssetel ja rõngussidel). – see
on „omasarnasuse“ (self-similarity) ilming.

Ta käsitleb lineaarseid kahemõõtmelisi ornamente ja lineaarseid kompositsioone arhitektuuris,

samuti ka selliseid kompositsioone eluslooduses ning püüab kokku panna nende
sümmeetriarühmad. Näites 8 esitatud ülemine ornament omab peegelsümmeetriat, alumine

9
aga ülekantavat sümmeetriat. Ornamentide „kihte“ nimetab ta nende astmeks n. Ornamente
esineb ka ruumilisel kujul keraamilistel anumatel ja arhitektuuris. Astmeks n nimetab ta ka
taimse objekti (õie) hargnevuste arvu, korrapärase geomeetrilise objekti nurkade või tahkude
arvu, pöörete või sammude arvu.

Näide 8. Peegel- ja ülekantavat sümmeetriat iseloomustavate ornamentide fragmendid.

Weyl näeb tasandilise objekti korduvsümmeetria fikseerimiseks kahte viisi (lihtsustatult):

1) Lineaarse objekti puhul selle peegelduste või ülekannete n sammu moodustavad
dieederrühma Dn, kus D1 tähendab peegelduse või ülekande puudumist;
2) Radiaalse objekti puhul nurga =360o/n n pööret moodustavad tsüklilise rühma
Cn, kus C1 tähendab sümmeetria puudumist.

Näide 9. Weyl’i radiaalsümmeetria näide.

Hiljem tunnistab Weyl, et peegelduse, pöörde ja sammu all mõtleb ta teisendust. Kolmandas
peatükis ülekantavast, pöörduvast ja nendega seotud sümmeetriatest räägibki Weyl
teisendustest S: p  p’, selle erijuhust, samasest teisendusest S0: p  p (automorfism?),
pöördteisendusest S-1: p  p’, jõuab ülekantava teisenduseni T: p’  p’’
(transformatsioonini), ning leiab, et teisenduste kompositsioon moodustab rühma. Kui
esineb mingi konfiguratsioon F, siis moodustavad seda konfiguratsiooni F mitte muutvad
järjestikused automorfismid (sarnasused) rühma Г, mis täpselt kirjeldab selle konfiguratsiooni
F sümmeetriat.

10
Pärast, peamiselt iidsete egiptuse, hiina ja mauri ornamentide uurimist tõdeb Weyl, et
ornamendisümmeetria on seotud tasandil liikumise diskreetsete rühmadega ning eksisteerivat
parajasti 17 kahemõõtmelist sümmeetrialiiki mida arvtavalt oskasid eristada juba vanad
egiptuse käsitöölised ise. Nende 17 tasandilise ornamentaalse sümmeetrialiigi olemasolu
tõestas Georg Polya alles 1924 aastal.

Näide 10. Weyl’i poolt vaadeldud ruutornament, egiptuse ja mauri ornamendid.

Näide 11. Weyl näeb, et Kairo mošee (XIV sajand) akna ornamendi peamine kujund on sõlm.
Ornament tervikuna omab kuusnurkset sümmeetriat klassist D6.

Weyl’ile pakub huvi ka Owen Jones oma „Grammar of ornaments’iga“. Erilist huvi pakub
talle aga Daniel Sheets Dye „Grammar of Chinese lattice“, mis omavad sümmeetriat D4.
Ornamente käsitledes jääb kõlama lause „meetrika ja võre“.

11
Lineaarseid sarnasuse kompositsioone näeb Weyl ka muusikas – rütmi või motiivide
kordumise näol. Weyl leiab, et muusika formaalne aspekt võiks olla matemaatiliselt samahästi
käsitletav kui ornamentika ning lisab, et ornamentika tekkis ikkagi 4000 aastat varem kui seda
analüüsiv rühmateooria. Ta tõstab esile mõningaid katsetajaid Beethoveni sonaatide ja
Wagneri muusika formaalsete struktuuride uurimise alal. Poeesia ja muusika formaalset
struktuuri on uurinud ka „Võreteooria“ (Lattice Theory) autor G. D. Birkhoff [1].

Teokarbi Turritella duplicate’t sümmeetriat käsitleb ta kui mingit „potentsiaalselt lõpmatut“

rühma, kus pidev liikumine (pöörlemine) on kirjeldatav rühmateooria lihtsa seadusega
S(t1)S(t2)=S(t1+t2), mis on seostatud „tsentrisse kokkutõmbumise“ protsessiga. Samas vaimus
kirjeldab Weyl veel teisigi spiraalseid nähtusi mida ta nüüd vintliikumiseks nimetab. Juba
Goethe olevat täheldanud looduse püüet spiraalsusesse, mida phyllotaxise nime all on
põhjalikult uuritud ja diskuteeritud, kuid mida ka dünaamiliseks sümmeetriaks nimetatud on.

Näide 12. Teokarp Turritella duplicate kui „vintsümmeetria“ näide.

Teisest küljest on see näide seotud ka Fibonacci arvudega (…,a/b, b/(a+b), (a+b)/(a+2b), …),
mis omakorda kuldlõike juurde viivad. Weyl väidab, et kõik käsitletud sümmeetriailmingud
on kirjeldatavad rühmadena.

Lihtsaimad sümmeetriavorme omavad geomeetrilised kujundid on korrapärased hulknurgad,

n=3, 4, 5,… . Nii nagu on korrapärased hulknurgad seotud tasandiliste pöörete rühmadega, nii
on korrapärased hulktahukad seotud ruumi keskme 0 ümber toimuvate pöörete lõplike
rühmadega. Niisugune „ruumilisus“ on interpreteeritav ka kui varemesitatud tasandiliste
rühmade C1, C2, C3, .. ja D1, D2, D3,… pöörded ümber „horisontaalse“ ja „vertikaalse“ telje.

Weyl leiab, et arhitektuuris saavutab sümmeetria neljanda astme, tornide puhul koguni
kuuenda. Siis jõuab ta ka analüüsida nii Püha Mihaeli katedraali (Veneetsia) kui ka Pentagoni
(Washington) arhitektuuri sümmeetriat, kuid ei jäta haaramata ka eluslooduse ilminguid.

Kolmemõõtmeliste tahukate puhul muutub see aga kardinaalselt, korrapäraseid hulktahukaid

on ainult viis, mida platonistlikeks kujunditeks nimetatakse:
1) korrapärane tetraeeder;
2) kuup;
3) oktaeeder (8 korrapärast 3-tahku);
4) dodekaeeder (12 korrapärast 5-tahku);
5) ikosaeeder (20 korrapärast 3-tahku).

Ollakse arvamusel, et need tahukad on olnud ka Eukleidese geomeetria aluseks. Viimase kahe
avastamine ulatub Kreeka kolooniate ajastusse Lõuna-Itaalias. Esimese korrapärase
dodekaeedri pani kokku Platoni õpilane, kreeka matemaatik Theaitetos (417-369 eKr). Need
tahukad on seotud ka Etruski kultuuriga: ikosaeeder kujutas neil tuld, õhku, maad, vett;
dodekaeeder aga maailmaruumi, kosmost.

12
Joh. Kepler üritas oma 1595 aastal esitatud „Mysterium cosmographicum“’is paika panna
päikesesüsteemi planeetidevahelised kaugused sfääri paigutatud tahukate baasil ja uskus, et
nii jõuab ta Looja mõtte jälgedele. Ta avastas küll kosmose matemaatilise harmoonia, kuid ise
kaldus rohkem astroloogia poolele.

Näide 13. Kepleri poolt sfääri paigutatud tahukad.

Weyl’i huvitab, kas igale viiest eelpoolesitatud korrapärasest hulknurgast võib moodustada nö
struktuuri säilitava „omapöörete“ rühma. Paraku selgub, et viie rühma asemel moodustub
vaid kolm. Kujutagem sfääri kuubis ja oktaeedrit selles sfääris selliselt, et selle tipud
langevad kokku punktidega kus kuubi tahud puutuvad kokku sfääriga. Sellises olekus
osutuvad kuup ja oktaeeder sfääri suhtes polaarseteks kujunditeks (projektiivse geomeetria
mõttes). Sfäär võib pöörelda, kuid kuup ja oktaeeder jäävad invariantseks. Kuubi iga pöörde
puhul jääb invariantseks ka oktaeeder, ja vastupidi. Seega langeb oktaeedri pöörete rühm
kokku kuubi pöörete rühmaga. Samasugune lugu on ka suhetes dodekaeedri ja ikosaeedri
vahel. Samuti mahtuvat üks tetraeeder teise tetraeedri sisse, st on vastastikku polaarsed!

Ja niimoodi kindlal sammul postuleeribki Hermann Weyl kolme uue rühma:

1) T (kuup+oktaeeder);
2) W (dodekaeeder+ikosaeeder);
3) P (tetraeeder+tetraeeder) olemasolu.
Teisenduste (sisemise sarnasuste, automorfismide) arvudega vastavalt 12, 24 ja 60.

Kolmandas peatükis pakuvad talle vahepeal huvi mesilaskärgede 6-prismalised pesad, mis on
kõige ratsionaalsem viis nende kärgede moodustamiseks. Sellest „mesilasarhitektuurist“ oli
vaimustunud ka C. Darwin oma „Ratsionaalses sümmeetrias“. Kuna mesilaskärje sisenurk
(109o28’) on raskesti mõõdetav, üritab Weyl seda nö struktuursel teel välja arvutada.

Näide 14. Weyl’i poolt vaadeldud mesilaskärg.

13
Kui dodekaeedrist ühel kindlal viisil eemaldada kuus tippu, saame tetrakaidekaeedri oma
nelja ruuttahu ja kaheksa 6-tahuga, mida tundis juba Arhimedes ja hiljem taasavastasid selle
kristallograafid. Lord Kelvin nuputas välja mooduse, kuidas n tetrakaidekaeedrit nii kokku
seada, et nende ruumala oleks S=Sn x n. Kuna see fakt oli tõestamata, asus Weyl seda
sealsamas üritama.

Näide 15. Tetrakaidekaeedrite kogum.

Siinkohal sobiks vahepeal meelde tuletada sümmeetria erinevaid avaldumisvorme:

ühetaolisus, sarnasus, proportsionaalsus, tasakaal, kooskõla, harmoonia, ekvivalentsus,
automorfism, invariantsus, vastavus või peegeldus.

Kokkuvõtet tehes märgib Weyl, et esimeses kolmes peatükis on ta käsitlenud: (I)

kahemõõtmeliste objektide kõiki homogeensete ortogonaalsete teisenduste rühmi; (II) kõiki
invariantseid võresid esitavaid rühmi; (III) kõiki täisarvuliste kordajatega homogeensete
teisenduste unimodulaarseid mitteeukleidilisi lõplikke rühmi; (IV) kõiki täiarvulistes
koordinaatides esinevaid homogeenseid lineaarsete teisenduste unimodulaarsete
mitteeukleidilisi diskreetseid rühmi. Need kõik on saadud peegelduste ja pööramiste teel.

Neljandas peatükis püüab ta esitada sümmeetria üldise matemaatilise tähenduse struktuuri

säilitavate pöörete rühmade nimekirja näol.

Pöörete rühmad kolmemõõtmelises ruumis, nimekiri A:

Cn, C–n, C2nCn (n=1, 2, 3, …);
D’n, D’–n, D’2nD’n, D’nCn (n=2, 3, …);
T, W, P, T–, W–, P–, WT

Võre invariantsust säilitavate pöörete rühmad, nimekiri B:

C1, C2, C3, C4, C6; C–1, C–2, C–3, C–4, C–6;
D’2, D’3, D’4, D’6; D’–2, D’–3, D’–4, D’–6;
C2C1, C4C2, C6C3;
D’4D’2, D’6,D’3;
D’2C2, D’3C3, D’4C4, D’6C6;
T, W, T–, W–, WT.

Weyl’il eksisteerib seega 32 struktuuri säilitavat sümmeetriarühma. Seda elegantset ja

suurepärast peegeldamise ja pööramise teel saadud tulemust peetakse kohati seniajani pea
ainukeseks sümmeetria käsitlemise viisiks. Paraku puudub Weyl’il siin nende rühmade
üksikasjalikum selgitamine. Samuti tekib probleeme konkreetseid sümmeetrilisi kujundeid,
mustreid, „kehi“, ja neid iseloomustavate sümmeetriarühmade vastavusse seadmisel.

14
Näide 16. Illustreering pöörete teel moodustatavate sümmeetriarühmade asjus.

Weyl jõuab siis kombinatsiooni meetrika ja võre lahkamise juurde, mille ta rajab ruutvormide
aritmeetilisele teooriale, millele pani aluse Gauss ja mis kogu XIX sajandi vältel mängis
arvuteoorias peamist rolli. Seda uurimissuunda jätkasid Dirichlet, Hermite, Minkovski, Siegel
ja hiljem ka Dickson kes lõidki baasi ornamentsümmeetria uurimiseks. Ollakse harjunud
ornamentidega tasandil, sest ruumilisi kunstis ei esine. Looduses aga küll – kristallide näol.

Näide 17. Weyl’i poolt illustreeritud võre.

See võre viib ta hüpoteesini sellest, et kristalli atomaarne struktuur on võresarnane. Seda
klaarides jõuab Weyl tagasi diskreetse liikumise rühma  juurde, kuni näeb, et neid
üleminekuid iseendaks võiks hoopis ekvivalentsusena käsitleda. Ekvivalentsust õigustamast
vaatleb ta kristalli nimega anataas, TiO2, kus selgitab selle füüsikalisi (kristallograafilisi)
omadusi ning jõuab sellega struktuuri mõistele küllaltki lähedale, kuid sinna pärale ei jõua.

15
Vahepeal loobub ta üldse „geomeetrilise sümmeetria“ käsitlemisest, mida ta näeb vaid
„peegeldamiste“ ja „pööramiste“ baasil tuvastatavana ja tõuseb hoopis relatiivsusteooria
tasemele, millega tal juba varem kokkupuuteid on olnud. Viimase varjus jõuab ta ruumi
struktuuri juurde.

Tühja ruumi kõik punktid on sarnased ning nii omavat see kõrgemat järku sümmeetriat (kas
ruum või hulk, milles on punktid on tühi?). Järgides Leibnizi tõdemust sarnasusest, kui
juhusest, kus kahte asja eraldi vaadeldes osutuvad nad eristamatuteks ning Heimholtz’i
tõdemust sellest, et üks põhiline objektiivne suhe ruumis on kongruentussuhe (erinevus
ainult paiknevuses), jõuab Weyl füüsikalise automorfismi juurde. Ta hindab Immanuel
Kant’ile omistatavat seisukohta selles, et geomeetriliste automorfismide rühm on laiem kui
füüsikaliste automorfismide rühm, kuna esimene võib sisaldada „venitust“ (paralleelsed
sirged lõikuvad, Riemanni geomeetria jne).

Weyl’i seisukoht selles, et füüsikas on kõik väga range ja täpne, sümmeetrias ja geomeetrias
võib aga esineda „venitatavust“ on kahtlemata huvitav, kuid mitte kõigile kolmemõõtmelises
ruumis olijaile vastuvõetav olla. Jääb mulje, et sellega soovib ta füüsikalisi määramatusi
hoopis sümmeetria ja geomeetria kaela ajada. Ka tema sümmeetriarühmad ei ole kõrvalt-
vaatajale siin selgeks räägitud.

Neljanda peatüki viimastel lehekülgedel jõuab Weyl oma lemmikalade aegruumi,

relatiivsusteooria, kvantmehhaanika ja rühmateooria aluste juurde, refereerides seal
Einstein’i, Newton’i, Roemer’i (valguse kiiruse avastaja), Lorenz’i, Klein’i ja Plank’i
arusaamu nendel teemadel ning lõpetades Gauss’i, Galois, Pythagoras’e ja Platon’i ütlustega.
Ta räägib seal küll mitmesugustest korrastatusest, kõik see on väga huvitav ja põnev, kuid
sümmeetria mõiste ise kaob sellesse aegruumi ära.

Jäägem siin siiski oma kolmemõõtmelise maailma sümmeetriailmingute juurde.

Weyl näeb sümmeetriat looduses ja kunstis ilu ja korrapärasuse nähtusena, abstraktsetes

ilmingutes peamiselt aga korrapäraste geomeetriliste kujundite näol. Weyl’i sümmeetria-
oopus on niivõrd mitmetahuline, et igaüks peab ise leidma sealt just teda huvitava aspekti.
Sümmeetria iseenesest on laiem teema, omades suurt tähendust looduses, diskreetses
matemaatikas ja kunstis. Sümmeetria lätteks oli selle matemaatiline tähendus. Oma
lõpusõnades avaldab Weyl lootust, et tema püüdlused esitada väga erinevate
sümmeetriailmingute baasil sümmeetria üldist (abstraktset) olemust, ei ole mitte luhta läinud.
Tõepoolest, siinkirjutajad said kinnitust sümmeetriale struktuurse lähenemise otstarbekusest.

Weyl’i oopuse venekeelse tõlke «Симметрия» (1968), 190-leheküljelise tiheda šrifti puhul
torkab silma veel sinna mahtuv toimetusepoolne eessõna, 30-leheküljeline sissejuhatus И. М.
Яглом’ilt (kus ta esitab oma arusaamisi sümmeetriast) ja 20-leheküljeline lõppsõna Б. В.
Бирюков’ilt (kus ta klaarib Weyl’i kui „idealisti“, intuitsionistiga seotud ideoloogilisi
probleeme) nagu see tollal kombeks oli.

Weyl on oma „Sümmeetrias“ käsitlevaid kunsti ja looduse valdkonda kuuluvaid objekte

uurinud nende „automorfismideks“ või „teisendusteks“ nimetatud peegelduste või pööramiste
teel saadud sümmeetriarühmade baasil. Paljud uurijad ongi omaks võtnud, et sümmeetria on
tuvastatav vaid objekti järjestikuste „peegelduste“ ja „pööramiste“ teel saadud
sümmeetriarühmade näol. Nii see siiski ei ole, kuid Weyl’i kui viimase „universalisti“
sümmeetriaoopus kuulub kahtlemata kultuuriloo väärikate „pühade lehmade“ hulka.

16
Weyl’i poolt esitatud sümmeetriarühmade iseärasuseks tuleks pidada järgmisi asjaolusid:
1) Need kajastavad ainult „terviksümmeetrilisi“ objekte. Tegelikkuses esinevad
peamiselt „ositi sümmeetrilised“ objektid, mille sümmeetriarühmad jagunevad
alamrühmadeks, mis erinevate autorite poolt on automorfismide transitiivsus-
piirkondadeks, orbiitideks, ekvivalentsusklassideks, sümmeetriaklassideks või
positsioonideks nimetanud. See tähendab, et sümmeetria on siiski struktuurne omadus.
2) Raske on omaks võtta Weyl’i seisukohta, et tahukapaarid: a) kuup ja oktaeeder T, b)
dodekaeeder ja ikosaeeder W, omavad ühesugust sümmeetriat.
3) „Peegelduste“ ja „pööramiste“ teel saadud automorfismide arvud ei ole
proportsionaalsed nende tegelike sümmeetriaväärtustega: näiteks kui 6-tipulise
täisgraafi (st 6-kliki) sümmeetrilisus on 100% ja automorfismide arv on 720, siis
sellest vaid ühe serva eemaldamisel saadud graafi (st 5-klikki sisaldava graafi)
sümmeetrilisus on 74,1% kuid automorfismide arv vaid 48, ühe küllaltki
„ebasümmeetrilise“ struktuuri sümmeetriaväärtus on 52% kuid automorfismide arv 12.

Võib julgelt väita, et esineb vähemalt kaks sümmeetriat käsitlevat rühmateooriat: a) Weyl’i
poolt kasutatavad terviksümmeetriat käsitletavad rühmad; b) Teistsuguse, täpsustatud pildi
annavad struktuursed, graafide dekomponeeritud automorfismirühmad AutG, mis ei rajane
objekti pööramistel.

Denes König’i „Lõplike ja lõpmatute graafide teooria“ oli 1936 aastal küll juba ilmunud, kuid
Weyl’i see ilmselt ei imponeerinud [5].

17
 3. Sümmeetria kui struktuurne omadus

Hermann Weyl’i poolt kasutatavad sümmeetriarühmad kajastavad objekti nö geomeetrilist

sümmeetriat, peegeldamiste ja pööramiste teel nähtuna, mis paraku paljude sümmeetria-
ilmingute puhul ei tööta. Sümmeetriauuringuteks uute teede otsingutega alustasime 1990.
aastal. Sobivaks osutus objekti struktuuri elementidevaheliste suhete süvaidentifitseerimise
ehk sümmeetria „väljakaevamise“ tee [10]. Andmekaeve on infotehnoloogia tavatermin, kuid
sümmeetriakaevet pole keegi teine veel soovinud teha.

Struktuur on süsteemse objekti elementidevahelisi suhteid ehk organiseeritust iseloomustav

atribuut. Struktuuri tuvastamiseks tuleb objekt dekomponeerida osisteks (elementideks) ja
fikseerida nendevahelised suhted ning esitada see graafina G. Oluline on muidugi objekti
dekomponeerimise aspekt. Struktuur kujutab endast isomorfsete graafide täielikku invarianti,
teisisõnu – isomorfsetel graafidel on ühesugune struktuur (näide 5). Struktuuri olulisemaid
omadusi on sümmeetria mis avaldub sümmeetriaklasside näol [12].

Geomeetriliste ja stereomeetriliste objektide struktuuri esitamine graafina ei tekita probleeme.

Looduslike objektide struktuuri esitamine samuti, kuid siin peab hoolikalt valima ja kokku-
leppima selle detailiseerituses. Keemiliste ühendite puhul küsimusi tekkida ei tohiks. Kujutava
kunsti vallas toimusid struktureerimise eksperimendid aastatel 2001-2005, millega
eksperimenteerijad enamvähem rahule jäid, kuid kunstnikud vaidlustasid „parema ja vasaku
poole ühesugususe“ põhimõtte, mida võis ka ette arvata (näide 35) [16].

Struktuuri graafiline (väline, ruumiline) kuju ei oma mingit tähendust. Struktuuril ei ole
vasakut ja paremat või ülemist või alumist poolt, kuid ka struktuuril on sümmeetria, mis ei
tarvitse piltlikult silma torgata (näide 5). Struktuuri sümmeetriat ei ole mõtet peegli või
pööramisega taga ajada. Struktuuri võib pidada mingiks „diskreetse topoloogia“ ilminguks.
Struktuuri sümmeetria, st elementide ja elementidevaheliste suhete sümmeetriaklassid ehk
„positsioonid“ struktuuris on tuvastatavad nende suhete süvaidentifitseerimise teel saadud
spetsiifiliste invariantide näol.

Süvaidentifitseerimist, mida ka sümmeetria väljakaevamiseks nimetada võib, ennast me siin

üksikasjalikumalt ei puuduta, sest seda on juba varem korduvalt esitatud [12, 14]. Struktuur
on oma sümmeetriaklasside ehk positsioonide tasemel esitatav vastava mudeli –
struktuurimudeli SM – näol, kus selle nö väljakaevatud sümmeetriaklassid langevad kokku
selle rüma AutG alamrühmade ehk orbiitidega (st automorfismide transitiivsuspiirkondade
ehk ekvivalentsusklassidega). Struktuuri GS ja selle täiendi GS sümmeetriaomadused
langevad kokku.

Sümmeetriaklassid (positsioonid)  moodustuvad eelkõige elementidevaheliste suhete

tasemel, mida me binaarpositsioonideks  R nimetame ning alles nende baasil moodustuvad
sümmeetriaklassid struktuursete elementide (osiste)  Vk tasemel.

Millegipärast on rühma AutG alamrühmade (st. sümmeetriaklasside, orbiitide, positsioonide)

vastu huvi tundnud väga vähesed, kelledest siinkirjutajad on kokku puutunud vaid Frank
Harary [4], Boris Weisfeiler’i [22], Regina Tyshkevich’i [20] ja José Luis López Presa’ga.

Vaadelgem objekte struktuuri tasemel esitatud graafide baasil. Alustuseks lihtsustagem

inimfiguuri kõige lihtsama kriipspoisi tasemele ja tuvastagem selle sümmeetriaomadused.

18
Näide 18. Inimfiguuri lihtsustatud struktuur ja selle sümmeetriat esitav struktuurimudel:

A: -3.4.3; B: -2.3.2; C: +1.2.1.

|1 | 2| 3 | 4 | k
|2 | 3| 1 4 5| 6 7| i ABC 1234
|0 | C| C C C|-B -B| 2 024 1 0130
| 0|-B -B –B| C C| 3 033 2 1002
| 0 -B –B|-A –A| 1 231 3 1000
0 .B|-A –A| 4 231 3 1000
0|-A –A| 5 231 3 1000
| 0 –B| 6 321 4 0100
0| 7 321 4 0100

Näeme, et inimese üla- ja alajäsemed moodustavad omaette sümmeetriaklasse  Vk

(alamrühmi) nii nagu see loomulikult ongi (NB! siinkirjutaja on kujutanud siin pead kui
„keskmist ülajäset“). Seega kujutab struktuurimudel SM endast ka vastava dekomponeeritud
rühma AutG, kui teatud tingimustele vastav hulga, esitust. Muidugi esitavad ka Weyl’i
sümbolite kujul postuleeritud pöörete ja peegelduste rühmad mingisugust sümmeetriat, kuid
mitte struktuuri. Selge on, et erinevaid struktuure GS (struktuurimudeleid SM) on rohkem kui
omaette rühm Weyl’i mõttes. Ilmselt kajastavad viimased vaid kokkulangevaid
sümmeetriaomadusi (positsioone) kuid mitte nende raames esinevaid mitteekvivalentseid
struktuure (st mitteisomorfseid graafe).

On osutunud tarvilikuks määratleda struktuurse sümmeetria liigid.

Sümmeetria liigid:
1. Täisstruktuuril (-graafil) on üks elemendi-  Vk ja üks binaarpositsioon  Rn ning see on
täissümmeetriline (näide 19). Täisstruktuur kujutab endast kera diskreetset analoogi.
2. Transitiivsel struktuuril (graafil), nagu seda graafiteoorias tihti nimetatakse, on üks
elemendipositsioon  Vk ning see on elementidest sümmeetriline (näited 20-23).
3. Elementidest sümmeetriline struktuur (graaf), millel on üks binaar(+)positsioon  Rn+
(„servapositsioon“) ja üks binaar(–)positsioon („mitteservapositsioon“)  Rn– on
bisümmeetriline (näide 21).
4. Elementidest sümmeetriline struktuur (graafi), millel on üks binaar(+)positsioon  Rn+ ja
mitu binaar(–)positsiooni  Rn– on seostest sümmeetriline ehk (+)sümmeetriline (näited
20, 22, 23, samuti Heawood’i graaf jt).
5. Elementidest sümmeetriline struktuur (graaf), millel on mitu binaar(+)positsiooni  Rn+
ja mitu binaar(–)positsiooni  Rn– on polü-sümmeetriline.
6. Struktuuri (graafi), mis ei ole elementidest sümmeetriline, st millel on rohkem kui üks
elemendipositsioon  Vk, kuid omab üht binaar(+)positsiooni  Rn+ on semi-
sümmeetriline (näiteks Folkmani graaf).

19
7. Struktuuri (graafi), mis ei ole elementidest sümmeetriline, st millel on rohkem kui üks
elemendipositsioon, kusjuures nendest vähemalt ühte positsiooni  Vk kuulub vähemalt
kaks elementi on ositi sümmeetriline (näited 18, 24, 25, 27, 29, 31. 33, 34).
8. Struktuuri (graafi), mille elemendipositsioonide  Vk arv K võrdub elementide arvuga
V on 0-sümmeetriline ehk (täis)asümmeetriline (näited 26 (alumine), 36).

Sümmeetria on mõõdetav [12, 14]. Sümmeetria mõõt sõltub sümmeetriaklasside ehk

positsioonide võimsusest ja arvust. Sümmeetria mõõdu aluseks on Shannon’i klassikaline
infomahu valem. Struktuuri sümmeetriamõõt sõltub positsioonide arvust ja suurusest:
A. Elemendiinfo (tipuinfo) maht HV sõltub elemendipositsioonide võimsuste | Vk| ja
elementide koguarvu |V| suhetest:
HV=k=1K PVk log PVk,
kus 0PVk=| Vk|:|V|1. Siin on minHV=0HVlog|V|=maxHV, kus, kui K=1, siis
HV=0 ja kui K=|V|, siis HV=log|V|.
B. Binaarinfo math HR sõltub binaarpositsioonide võimsuste | Rn| ja binaaride
(elementidevaheliste suhete) koguarvu |R| suhetest:
HR=n=1N PFn log PFn,
kus 0PFn=| Rn|:|R|1 ja |R|=[|V|(|V|-1)]:2. Siin on minHR=0HRlog|R|=maxHR,
kus, kui N=1, siis HR=0 ja kui N=|R|, siis HR=log|R|.

„Servainfo“ maht HR+ arvutatakse „servapositsioonide“ võimsuste | Rn+| ja servade

koguarvu |E| suhete alusel. „Mitteservainfo“ maht HR— arvutatakse „mitteserva-
positsioonide“ võimsuste | Rn–| ja „mitteservade“ koguarvu |R–| suhete alusel.

Info tekib teatud mitmekesisuse ehk eristatavuse baasil. Mida rohkem sümmeetriaklasse seda
suurem on infomaht; mida võimsamad on sümmeetriaklassid väiksem on infomaht.

Infomahtude HV ja HR alusel saab tuvastada objekti sümmeetriaväärtused SV ja SR:

SR = 1 – (HR: log|R|), kus 0  SR 1.

Sümmeetriaväärtus on 1, kui esineb üksainus sümmeetriaklass; sümmeetriaväärtus on 0, kui

sümmeetriaklasside arv võrdub elementide (või binaaride) arvuga. Sümmeetriaväärtused
võimaldavad erineva suurusega objektide sümmeetriaomadusi võrrelda. Sümmeetriaväärtuse
SR ametlik nimi on korrapära.

Vaadelgem viie platoonilise tahuka struktuuri ja sümmeetriat.

Näide 19. Tetraeeder kui väikseim ruumiline täisstruktuur ja selle struktuurimudel.

A: +2.4.6

20
 | 1 2 3 4| i A k 1
| 0 A A A| 1 3 1 3
0 A A| 2 3 1 3
0 A| 3 3 1 3
0| 4 3 1 3

Tetraeedri struktuur on täissümmeetriline, sellel on vaid üks binaar(+)positsioon  Rn+ (st

servadest sümmeetriline) ja üks elemendipositsioon  Vk (st elementidest sümmeetriline).
Selle kõik sümmeetriaväärtused on maksimaalsed SE=SV=SR=1. Tetraeeder on ka 4-klikk.

Näide 20. Kuup ja selle struktuurimudel.

A: -3.8.12; B: -2.4.4; C: +3.6.7.

| 1 | k
| 1 2 3 4 5 6 7 8| i ABC 123
| 0 C -B C C -B -A -B| 1 133 1 003
0 C -B -B C -B -A| 2 133 1 003
0 C -A -B C -B| 3 133 1 003
0 -B -A -B C| 4 133 1 003
0 C -B C| 5 133 1 003
0 C -B| 6 133 1 003
0 C| 7 133 1 003
0| 8 133 1 003

Kuubi kõik tipud moodustavad ühe sümmeetriaklassi (orbiidi), st omavad ühesugust

positsiooni  Vk. Ka kõik kuubi servad kuuluvad ühte sümmeetriaklassi, omavad ühesugust
positsiooni  Rn+, mida iseloomustab binaarmärk C. Kuup on seostest sümmeetriline
Binaarsuhted „mittenaabritega“ jagunevad aga kahte sümmeetriaklassi märkide –A ja –B järgi.

Näide 21. Oktaeeder, selle graaf ja struktuurimudel.

A: -2.6.12; B: +2.4.5.

| 1 | k
2-1 3-1 | 1 2 3 4 5 6| i AB 12
  | 0 B B B B -A| 1 14 1 04
1-1 6-1 0 B B -A B| 2 14 1 04
  0 -A B B| 3 14 1 04
0 B B| 4 14 1 04
  0 B| 5 14 1 04
5-1 4-1 0| 6 14 1 04

21
Oktaeedri kõik tipud moodustavad ühe sümmeetriaklassi ehk positsiooni  Vk. Ka kõik
oktaeedri servad omavad ühesugust positsiooni  Rn+ binaarmärgi B baasil. Binaarsuhted
„mittenaabritega“ moodustavad üheainsa sümmeetriaklassi märgi –A järgi. Seega on
tetraeeder bisümmeetriline mis eristab seda kuubist, kuna bisümmeetriline struktuur on ka
tugevregulaarne. Kuigi mõlema sümmeetriaväärtused SV ja SE on maksimaalsed,
SV=SE=1, kuid oktaeedri sümmeetriaväärtus SR=0,815 ja kuubil on see väiksem.

Näide 22. Dodekaeeder ja selle struktuurimudel.

-A=-5.20.30; -B=-4.8.9; -C=-3.4.3; -D=-2.3.2; +E=+4.8.9.

| 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20| i ABCDE k
| 0 E -D -C -B -C -D E -D -C -B -A -B -C -D -D -C -C -D E| 1 13663 1
0 E -D -C -C -D -D -C -B -A -B -C -D -E -D -C -B -C –D| 2 13663 1
0 E -D -D E -D -C -C -B -C -C -D -D -C -B -A -B –C| 3 13663 1
0 E -D -D -C -B -C -C -D -D E -D -C -C -B -A –B| 4 13663 1
0 E -D -C -C -D -D E -D -D -C -B -C -C -B –A| 5 13663 1
0 E -D -D E -D -D -C -C -B -A -B -C -C –B| 6 13663 1
0 E -D -D -C -C -B -C -C -B -A -B -C –C| 7 13663 1
0 E -D -C -B -A -B -C -C -B -C -D –D| 8 13663 1
0 E -D -C -B -A -B -C -C -D E –D| 9 13663 1
0 E -D -C -B -A -B -C -D -D –C| 10 13663 1
0 E -D -C -B -C -D E -D –C| 11 13663 1
0 E -D -C -C -D -D -C –B| 12 13663 1
0 E -D -D E -D -C –C| 13 13663 1
0 E -D -D -C -B –C| 14 13663 1
0 E -D -C -C –D| 15 13663 1
0 E -D -D E| 16 13663 1
0 E -D –D| 17 13663 1
0 E –D| 18 13663 1
0 E| 19 13663 1
0| 20 13663 1

Dodekaeedri struktuur on elementidest ja seostest sümmeetriline, sellel on vaid üks

binaar(+)positsioon (st servadest sümmeetriline)  Rn+ ja üks elemendipositsioon  Vk (st
elementidest sümmeetriline). Selle sümmeetriaväärtused SE ja SV on maksimaalsed. Samas
on dodekaeedril neli binaar(–)positsiooni (nö mitteservade positsiooni), mis teeb tema
summaarse sümmeetriaväärtuse SR tunduvalt väiksemaks. Dodekaeedri struktuurimudelist on
välja loetav, et dodekaeedri täiend on polüsümmeetriline, sest tal on neli binaar(+)positsiooni
 Rn+. Dodekaeedri täiend on ka 8-klikk-regulaarne, see sisaldab viit lõikuvat 8-klikki.

Näide 23. Ikosaeeder ja selle struktuurimudel.

A: -3.12.30; B: -2.4.5; C: +2.4.5.

22
 | 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12| i ABC k 1
| 0 C C C C -B -B -B C -B -B -A| 1 155 1 5
0 C -B -B -B C C C -B -A -B| 2 155 1 5
0 -B C C C -B -B -A -B -B| 3 155 1 5
0 C -B -A -B C C C –B| 4 155 1 5
0 C -B -A -B -B C -B| 5 155 1 5
0 C -B -A -B C C| 6 155 1 5
0 C -B -B -B C| 7 155 1 5
0 C C -B C| 8 155 1 5
0 C -B -B| 9 155 1 5
0 C C| 10 155 1 5
0 C| 11 155 1 5
0| 12 155 1 5

Ikosaeedri struktuur on samuti elementidest ja seostest sümmeetriline, sellel on vaid üks

binaar(+)positsioon (st servadest sümmeetriline) ja üks elemendipositsioon (st elementidest
sümmeetriline). Selle sümmeetriaväärtused SE ja SV on maksimaalsed. Kuid ikosaeedril on
vaid kaks binaar(–)positsiooni (nö mitteservade positsiooni), mis teeb tema summaarse
sümmeetriaväärtuse SR suuremaks kui see on dodekaeedril.

Täielikult sümmeetrilised ja asümmeetrilised (0-sümmeetrilised) struktuurid on harva

esinevad. Domineerivad mitme sümmeetriaklassiga ositi sümmeetrilised struktuurid.

Struktuurimudelis SM esitatud alamrühmadel, just elemendipaari sümmeetriaklassidel ehk

binaarpositsioonidel  Rn on tähtis roll struktuuride teisendamisel alam- ja
ülemstruktuurideks mis võimaldab struktuure süsteemideks seostada ning leida nende
tõenäosuslikud karakteristikud [11].

Binaarpositsiooni  Rn raames teostatud seose disjunktiivsel eemaldamisel

{G\e1G\e2…G\eq}n, või lisamisel, {Ge1Ge2…Geq,}n, saadavad suurimad
alamgraafid, {G\e1G\e2…G\eq,}n, või väikseimad ülemgraafid,
{Ge1Ge2…Geq,}n, on isomorfsed ning kujutavad endast vastavalt naaber
alamstruktuuri GSsubn või naaber ülemstruktuuri GSsupn.

Järeldus. Elemendipaaride alamrühmade, sümmeetriaklasside ehk binaarpositsioonide  Rn

baasil koorub välja tõsiasi, et iga struktuur GS on mõne teise struktuuri naaber-
ülemstruktuur Gsupn ja/või naaber-alamstruktuur GSsubn.

Näide 24. Struktuuri GS.37 [11] (Graafiatlases [7] G163) esindav ositi sümmeetriline, kahe
elemendipositsiooni, kahe binaar(+)positsiooni ja kahe binaar(–)positsiooniga graaf, selle
binaarmärgid, struktuurimudel ja üleminekukarakteristikud:

23
Naaberstruktuuridele ülemineku ja morfismide Fn karakteristikud:

GSadjn 1 2
GSsupn- 2. 29 3. 30
GS.37 k.k’(p) 2.2 (-B) 1.2 (-A)
PFsupn- 3/6 3/6
GSsubn+ 4. 72 5. 76
GS.37 k.k’(p) 1.1 (+D) 1.2 (+C)
PFsubn+ 3/9 6/9

Selgitused:
a) GSsupn– ja GSsubn+ tähistavad vastavalt naaberülem- ja naaberalamstruktuuride
järjekorranumbreid 6-elemendiliste struktuuride süsteemis [11];
b) k,k’ – binaarpositsiooni sisaldava osamudeli SMk,k’ indeks, kus (p) täpsustab
binaarpositsiooni selles;
c) PFn – binaarpositsiooni osakaal struktuuris ehk morfismi tõenäosus.

Näide 25. Struktuuri GS.37 (näide 24) binaar(–)positsiooni –B seoste 2-4, 2-6 ja 4-6 lisamisel
(kriipsjoon) saadud naaber-ülemstruktuuri GSsupn=–B, (GS.29 [11], G184 [7]) esindavad
isomorfsed naaber-ülemgraafid, nende ühised binaarmärgid ja ekvivalentsed
struktuurimudelid SM1  SM2  SM3:

Selgitus: Ekvivalentsed ositi sümmeetrilised struktuurimudelid erinevad üksteisest vaid

nummerdatud elementide erinevas jagunemises positsioonidesse. Graafi struktuuri GS esitab
suvaline struktuurimudel ekvivalentsete hulgast.

Näide 26. Struktuuri GS.37 binaar(+)positsioonist +D seose 3-5 eemaldamisel saadud naaber-
alamstruktuur GSsubn=+D, (GS.72 [11], G148 [7]) ja binaarpositsioonist +C seose 5-6
eemaldamisel saadud naaber-alamstruktuur GSsubn=+C, (GS.76 [11], G137 [7]) nende
erinevad binaarmärgid ja struktuurimudelid SMA ja SMB:

24
Selgitus: Näeme, et erinevate binaarpositsioonide baasil saadud ositi- ja 0-sümmeetrilised
naaberstruktuurid ei ole ekvivalentsed.

See ilmestab sümmeetriaklasside ehk binaarpositsioonide  Rn olulist rolli struktuurses

sümmeetriauuringus.

25
 4. Sümmeetria ehedas tegelikkuses

Mingem nüüd ehedasse mateeriasse ja esitagem näited keemiliste, geneetiliste jt moodustiste

sümmeetriaomaduste kohta [13].

Näide 27. Isobutaan on isomeeride rühma kuuluv süsivesinik valemiga C4H10. Isobutaani
struktuurivalem, binaarmärgid ja sümmeetriaomadusi esitav struktuurimudel:

A:-4.5.4; B:-3.4.3; C:-2.3.2;

D:+1.2.1.

| 2| 1 3 4|11| 5 6 7 8 9 10 12 13 14| i ui si
| C| C C C| H| H H H H H H H H H| a ABCD k 1234
| 0| D D D| D|-C -C -C -C -C -C -C -C -C| C 2 0094 1 0310
| 0 -C –C|-C| D D D -B -B -B -B -B -B| C 1 0634 2 1003
0 –C|-C|-B -B -B D D D -B -B -B| C 3 0634 2 1003
0|-C|-B -B -B -B -B -B D D D| C 4 0634 2 1003
| 0|-B -B -B -B -B -B -B -B -B| H 11 0931 3 1000
| 0 -C -C -A -A -A -A -A -A| H 5 6331 4 0100
0 -C -A -A -A -A -A -A| H 6 6331 4 0100
0 -A -A -A -A -A -A| H 7 6331 4 0100
0 -C -C -A -A –A| H 8 6331 4 0100
0 -C -A -A -A| H 9 6331 4 0100
0 -A -A -A| H 10 6331 4 0100
0 -C -C| H 12 6331 4 0100
0 -C| H 13 6331 4 0100
0| H 14 6331 4 0100

Kahe elemendi C ja H jagunemine nelja positsiooni ehk sümmeetriaklassi on loomulik ning ei tohiks
küsimust tekitada.

Vaatame nüüd proliini (C5H9NO2, lühend Pro või P) sümmeetriaomadusi, mis on samuti üks
asendamatuid aminohappeid, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel
määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatu.

Näide 28. Proliini molekul nö „naturaalsel kujul“:

26
Molekuli sümmeetriaomaduste tuvastamiseks esitatav „struktuurivalem“ peab olema
koostatud klassikaliselt ning nummerdatud elementidega. Keemilise ühendi struktuurimudel
avab küll keemikutele harjumatu sümmeetriaomaduste külje, kuid seda ignoreerida pole
soovitav, sest sümmeetria olemasolu on reaalne. Selleks see siin esitatud ongi.

Näide 29. Proliini skelettvalem, binaarmärgid ja struktuurimudel:

A:-6.7.6; B:-5.6.5; C:-4.5.4; D:-3.4.3; E:-2.3.2;

F:+1.2.1; G:+4.5.5.

| 4| 3|15| 5|10| 2| 1| 8 9|12|17|16| 6 7|13 14|11| i ui

| C| C| N| C| H| C| C| H H| H| O| O| H H| H H| H| a ABCDEFG k
| 0| G| G| F| F|-E|-E|-E –E|-E|-E|-E|-D –D|-D –D|-D| C 4 0005722 1
0|-E|-E|-E| G|-E| F F|-D|-D|-D|-E –E|-D –D|-C| C 3 0015622 2
0|-E|-E|-E| G|-D –D| F|-D|-D|-D –D|-E –E|-C| N 15 0016612 3
0|-E|-D|-D|-D –D|-D| F| F|-C –C|-C –C|-E| C 5 0045430 4
0|-D|-D|-D –D|-D|-D|-D|-C –C|-C –C|-C| H 10 0057310 5
0| G|-E –E|-D|-C|-C| F F|-E –E|-B| C 2 0123622 6
0|-D –D|-E|-C|-C|-E –E| F F|-B| C 1 0124522 7
0 E|-C|-C|-C|-D –D|-C –C|-B| H 8 0156310 8
0|-C|-C|-C|-D –D|-C –C|-B| H 9 0156310 8
0|-C|-C|-C –C|-D –D|-B| H 12 0166210 9
0|-E|-B –B|-B –B| F| O 17 0453220 10
0|-B –B|-B –B|-D| O 16 0454210 11
0 –E|-D –D|-A| H 6 1236310 12
0|-D –D|-A| H 7 1236310 12
0 –E|-A| H 13 1245310 13
0|-A| H 14 1245310 13
0| H 11 4532110 14

si
i k= 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14
4 1 0 1 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0
3 2 1 0 0 0 0 1 0 2 0 0 0 0 0 0
15 3 1 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 0 0 0
5 4 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0
10 5 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
2 6 0 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 2 0 0
1 7 0 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 2 0
8 8 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
9 8 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
12 9 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
17 10 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1
16 11 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
6 12 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0
7 12 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0
13 13 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0
14 13 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0
11 14 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0

Proliini struktuurimudel esitab samuti kõik selle elementide vahel olevad suhted. Selle 17
elementi on koondunud neljateistkümnesse positsiooni.

27
Selle struktuurimudeli eraldi esitatud positsioonivektorid si kujutavad endast positsioonide
seosmaatriksit, mille alusel saab omakorda vastava „positsioonide graafi“ moodustada.

Näide 30. Proliini positsioonide graaf ja selle binaarmärgid:

A:-6.7.6; B:-5.6.5; C:-4.5.4; D:-3.4.3; E:-2.3.2;

F:+1.2.1; G:+4.5.5.

Positsioonide graafi struktuurimudelit („positsioonimudelit“) siin praegu ei esita, märgime

vaid, et selles on 10 positsiooni, ühinenud on endised positsioonid (1, 2), (6, 7), (8, 9) ja (12,
13). Proliini molekuli ülesehitus erineb selle positsioonide graafist selles, et viimane esitab
positsioonidevahelisi seoseid.

On olemas ka niisugune nähtus nagu „keemiline graafiteooria“, mille alustalaks võib pidada
Arthur Cayley töid keemiliste ühendite vallas 1874 aastal (kuigi siis terminit „graaf“ veel ei
kasutatud) [2]. Möödunud sajandi lõpuks oli selleteemalisi artikleid tuhandeid ja 1980 aastal
avaldati kaheköitelise monograafia „Chemical Graph Theory“ [18]. Selle teooria pooldajad
väidavad, et see andvat väärtuslikku teavet keemiliste nähtuste kohta, vastased aga et
graafidega mängimine olevat mõistlik vaid erandjuhtudel. Siinkirjutajad toetavad muidugi
esimesi. Pealegi on struktuurimudel SM midagi rohkemat kui graaf.

Huvi võiks pakkuda ka geneetilise koodi sümmeetriaomadused.

Kui aminohapete puhul huvitusime nende siseehituse sümmeetriaomadustest, siis geneetiline

koodi koosneb aminohapetest. Tuntakse kahtteist geneetilist koodi, standard kood, mis esineb
enamikus organismides ja alternatiivsed koodid, mis esinevad mitokondrites ja mõnedes
alamates organismides. Neid geneetilisi koode on USA bioinformaatik William Seffens
esitanud graafidena, mille elemendid on märgistatud aminohapetena ja nendevahelised seosed
samuti ära selgitatud [9] (millesse me siin ei tarvitse süveneda).

Kõik 20 aminohapet jagunevad kõikide geneetiliste koodide puhul kolme iseseisvasse rühma
(graafi kolmeks komponendiks). W. Seffens leiab, et kõik nRNA kohta teada olev kinnitab
geneetilise koodi graafina esitamise otstarbekust ning graafiteooria sätted võimaldavad lahti
mõtestada selle bioloogilist tähendust. Seda ta oma artiklis, mis ka elektrooniliselt kättesaadav
on, ka teeb. Kui geneetilist koodi kujutatavad graafid kannavad bioloogilist (geneetilise
koodi) teavet, siis peaks kandma seda ka nende struktuurimudelid.
Aminohapped ja nende tähistused:
1) Alahiin – Ala (A); 2) Arginiin – Arg (R); 3) Aspargiin – Asn (N);
4) Aspargiinhape –Asp (D); 5) Tsüsteiin – Cys (C); 6) Glutamiin – Gln (Q);
7) Glutamiinhape – Glu (E); 8) Glütsiin – Gly G); 9) Histidiin – His (H);
10) Isolentsiin – Ile (I); 11) Leutsiin – Leu (L); 12) Lüsiin – Lys (K);
13) Metioniin – Met (M); 14) Fenüülalaniin – Phe (F); 15) Proliin – Pro (P);
16) Seriin – Ser (S); 17) Treoniin – Thr (T); 18) Trüptofaan – Trp (W);
19) Türosiin – Tyr (Y); 20) Valiin – Val (V).

28
Näide 31. Geneetilise standardkoodi (ID=1) kolme komponendiga graaf (originaali koopia),
selle binaarmärgid ja sümmeetriaomadusi esitav struktuurimudel:

A: -4.7.9; B:-4.7.8; C:-3.6.8; D:-3.6.7; E:-3.5.5; F:-3.4.3;

G:-2.6.10; H:-2.5.6; I:-2.4.4; J:-2.3.2; K:-u.0.0;
L:+1.2.1; M:+2.3.3; N:+2.4.5; O:+3.4.4; P:+3.5.6; Q:+3.6.10.

| L| E K| V| R G| N D Y| Q| F| S| A T| H| P| M| I| W| C| a
|11| 7 12|20| 2 8| 3 4 19| 6|14|16| 1 17| 9|15|13|10|18| 5| i deg k
| 0| O O|-K|-K -K|-K -K -K| L|-I|-K|-K -K|-K|-K|-K|-K|-K|-K| 11 Leu 3 1
0 -I|-K|-K –K|-K -K –K|-J| O|-K|-K –K|-K|-K|-K|-K|-K|-K| 7 Glu 2 2
0|-K|-K –K|-K -K –K|-J| O|-K|-K –K|-K|-K|-K|-K|-K|-K| 12 Lys 2 2
0|-K –K| P P P|-K|-K|-K|-K –K| L|-K|-J|-H|-K|-K| 20 Val 4 3
0 –G|-K -K –K|-K|-K| N| M M|-K| Q|-K|-K|-J|-I| 2 Arg 4 4
0|-K -K –K|-K|-K| N| M M|-K| Q|-K|-K|-J|-I| 8 Gly 4 4
0 -I –I|-K|-K|-K|-K –K|-J|-K|-F| P|-K|-K| 3 Asn 2 5
0 -I|-K|-K|-K|-K –K|-J|-K|-F| P|-K|-K| 4 Asp 2 5
0|-K|-K|-K|-K –K|-J|-K|-F| P|-K|-K| 19 Tyr 2 5
0|–E|-K|-K –K|-K|-K|-K|-K|-K|-K| 6 Gln 1 6
0|-K|-K –K|-K|-K|-K|-K|-K|-K| 14 Phe 2 7
0| N N|-K|-I|-K|-K|-E|-I| 16 Ser 4 8
0 –G|-K|-I|-K|-K|-E| Q| 1 Ala 4 9
0|-K|-I|-K|-K|-E| Q| 17 Thr 4 9
0|-K| L|-D|-K|-K| 9 His 2 10
0|-K|-K| L|-C| 15 Pro 3 11
0|-B|-K|-K| 13 Met 1 12
0|-K|-K| 10 Ile 3 13
0|-A| 18 Trp 1 14
0| 5 Cys 2 15

ui si
i a ABCDEFGHIJ K LMNOPQ k 123456789012345
11 Leu 0000000010 15 100200 1 020001000000000
7 Glu 0000000011 15 000200 2 100000100000000
12 Lys 0000000011 15 000200 2 100000100000000
20 Val 0000000101 13 100030 3 000030000100000
2 Arg 0000001011 12 021001 4 000000012010000
8 Gly 0000001011 12 021001 4 000000012010000
3 Asn 0000010021 13 000020 5 001000000000100
4 Asp 0000010021 13 000020 5 001000000000100
19 Tyr 0000010021 13 000020 5 001000000000100
6 Gln 0000100002 15 100000 6 100000000000000
14 Phe 0000100010 15 000200 7 020000000000000
16 Ser 0000100020 12 004000 8 000200002000000
1 Ala 0000101010 12 021001 9 000200010000001
17 Thr 0000101010 12 021001 9 000200010000001
9 His 0001000003 13 200000 10 001000000001000
15 Pro 0010000030 12 100002 11 000200000000010
13 Met 0100030001 13 100000 12 000000000100000
10 Ile 0101000100 13 000030 13 000030000000000
18 Trp 1000300002 12 100000 14 000000000010000
5 Cys 1010000030 12 000002 15 000000002000000

29
Kõik kolm komponenti on Seffens’i poolt esitatud ühe graafina, kuna alternatiivsete
geneetiliste koodide puhul esineb seoseid ka komponentide vahel. Arvud seoste juures
näitavad nende arvu (multigraafi olemasolu). Tsükleid esineb geneetilises standardkoodis
pikkusega 3 ja 4. Seostamatust teiste komponentidega esitab binaarmärk K:–u.0.0.
Kakskümmend aminohapet moodustavad viisteist sümmeetriaklassi (positsiooni).

Näeme, et ühiseid sümmeetriaklasse k omavad geneetilises koodis järgmised aminohapped:

k=2) glutamiinhape (Glu) ja lüsiin (Lys); k=4) arginiin (Arg) ja glütsiin (Gly);
k=5) aspargiin (Asn), aspargiinhape (Asp) ja türiin (Tyr); k=9) alahiin (Ala) ja treoniin
(Thr).

Kui on aktsepteeritavad geneetilises koodis olevad positsioonid, siis peaks aktsepteeritavad

olema ka nende positsioonide vahelised suhted (positsioonivektorid si) mis kujutavad endast
positsioonide seosmaatriksit. Sellele vastav graaf on võimalik samuti välja joonistada ja
moodustada selle struktuurimudel, milles on vaid 11 positsiooni (mida me siin ei esita).

Alternatiivsed geneetilised koodid erinevad standardkoodist vähemal või suuremal määral.

Erinevate koodide komponendid võivad koguni isomorfsed olla, mõned erinevad mõne
silmuse, uue komponendisisese või komponentidevahelise seose olemasolu poolest. Näiteks,
euplotiidse (Seffens’i termin!) tuuma koodi graafide teine komponent on isomorfne
standardkoodi teise komponendiga, mitme alternatiivse koodi ja standardkoodi esimesed
komponendid on samuti isomorfsed, jne.

Näide 32. Euplotiidse (ID=10) tuuma koodi graafid (originaali koopia):

Vaatleme siin vaid euplotiidse koodi esimest komponenti, mis erineb standardkoodi samast
komponendist vaid seose Ser-Cys lisandumise näol.

Näide 33. Euplotiidse koodi esimese komponendi graafi binaarmärgid ja struktuurimudel:

A:-4.8.14; B:-3.7.13; C:-3.5.5; D:-2.6.11; E:-2.6.10; F:-2.5.8;

G:-2.4.4; H:-2.3.2;
I: +1.2.1; J:+2.3.3; K:+2.4.5; L:+2.5.7; M:+3.6.10.

| G R| S| T A| P| W| C| a ui si
| 8 2|16|17 1|15|18| 5| i ABCDEFGHIJKLM k 123456
0 -E| K| J J| M|-H|-F| 8 Gly 0000110102101 1 012100
0| K| J J| M|-H|-F| 2 Arg 0000110102101 1 012100
0| L L|-G|-C| K| 16 Ser 0010001000320 2 202001
0 -D|-G|-C| J| 17 Thr 0011001003010 3 210001
0|-G|-C| J| 1 Ala 0011001003010 3 210001
0| I|-B| 15 Pro 0100003010002 4 200010
0|-A| 18 Trp 1030000210000 5 000100
0| 5 Cys 1100020002100 6 012000

30
Seose Ser-Cys lisandumine muutis küll komponendi struktuuri kuid sümmeetriaklassid
(positsioonid) säilivad.

Madalamat järku geneetilised koodid erinevad standardkoodist märksa enam, kuid: erinevad
geneetilised koodid võivad omada erinevaid struktuure, st neid kujutavad graafid võivad
olla mitteisomorfsed, kuid sümmeetriaklassid (positsioonid) säilivad.

Ei ole teada kas see teave on bioinformaatikuid huvitanud, kuid pärast selle esmakordset
avaldamist toimus selle ümber mingi sahistamine küll. Analoogilisi tulemusi on saadud ka
ökoloogilistes kooslustes esinevate liikide kohta [13].

Samas vaimus jätkates vaatleksime desoksüribonukleiinhappe ehk DNA ehk kaksikspiraali

põhimõttelisi sümmeetriaomadusi. Seda on uurinud juba tuhanded inimesed ja sel teemal on
kirjutatud tuhandeid artikleid. Juba Geothe on täheldanud looduse püüet spiraalsusesse, mida
omakorda ka Weyl meelde tuletas, kuigi sel ajal kaksikspiraali veel ei tuntud.

Analoogiliselt „kriipsinimese“ robustse struktuuriga (näide 18, mis võimaldas formaalselt

eristada üla- ja alajäsemete positsioonid ehk sümmeetriaklassid) võime DNA robustseks
struktuuriks pidada redelikujulist võre.

Näide 34. DNA struktuuri robustne lihtsustatud mudel SM ja sümmeetriaomadused.

A: -4.8.10; B: -3.6.7; C: -3.4.3; D: -2.4.4; E: -2.3.2;

F: +3.4.4; G: +3.6.7.

| 3 4 5 6| 1 2 7 8| i ABCDEFG k 12
| 0 G F –D| F -D -E -B| 3 0102121 1 21
0 -D F|-D F -B –E| 4 0102121 1 21
0 G|-E -B F –D| 5 0102121 1 21
0|-B -E -D F| 6 0102121 1 21
| 0 F -C -A| 1 1111120 2 11
0 -A -C| 2 1111120 2 11
0 F| 7 1111120 2 11
0| 8 1111120 2 11

Mudeli elemendid jagunevad siin kahte sümmeetriaklassi ehk positsiooni: „otspositsiooni“

(1, 2, 7, 8) ja „keskpositsiooni“(3, 4, 5, 6). Loomulikult on kaksikspiraalil elemente ja
positsioone tunduvalt rohkem, kuid päris mikroskoopilisele tasemele ei ole mõtet laskuda-
tõusta. Selle näite mõte seisneb meelde tuletamaks elementaarset loodusseaduspära, et:
organismilise objekti osiste igal struktuursel positsioonil (sümmeetriaklassil, piirkonnal) on
oma funktsioon. Kas seda ka kaksikspiraali uurimisel silmas peetud on, ei ole siinkirjutajatel
teada.

Samas on mõneti hämmastav tõdeda, et DNA molekuli struktuur (nii üksik, kui
mitmikahelaline) võib esineda lineaarsel kujul (nagu selles näites), või tsirkulaarsel kujul
(otsad on omavahel ühendatud ja molekul on ringi- , täpsemalt, rattakujuline). Viimane

31
tähendaks üheainsa positsiooni (sümmeetriaklassi, piirkonna) olemasolu ja mono-
funktsionaalsust, mis kardinaalselt erineb lineaarsest olekust.

Nüüd siirdugem hoopis kunstimaailma.

Näide 35. Malevitš’i „Must ruut“ (1923) ja Rembrandt’i „Dr Tulpt’i anatoomialoeng“ (1632)
ning nende kompositsioonistruktuurid 2000. aastal paikapandud reeglite järgi [15].

Kompositsioonistruktuuri elementideks on „kujundid“ ning nendevahelisteks seosteks

„naabrused“. Malevitš’i taies on sümmeetriline, Rembrandt’i oma aga 0-sümmeetriline. Tollal
huvitusime taieste mitmesugustest karakteristikutest ja nii mõnegi elusoleva kunstnikuga sai
nende kompositsiooni struktuurimise aspekt kooskõlastatud mida L. Võhandu sõnapruugi
järgi interstandinguks nimetati [16].

Kes soovib, see võib muidugi sümmeetria süvaidentifitseerimisse („väljakavamisse“,

„väljalüpsmisse“) suhtuda kui mingisse arusaamatusse ja mitte tulutoovasse tegevusse. Samas
aga pea igasuguse uurimisobjekti puhul otsitakse selle elementide ühiseid jooni (sarnasusi)
kui ka erinevusi – teisisõnu sümmeetriaomadusi. Paras paradoks!

32
 5. Sarnasuste jäljendamine

Sümmeetrilised struktuurid on väga haruldased, neid tuleb kas ise konstrueerida või üles
otsida. Peaaegu kõik graafid on tegelikult 0-sümmeetrilised (iga element kujutab omaette
positsiooni), sidusad ja diameetriga 2 [20].

Reaalsete empiiriliste objektide nagu kommunikatsioonivõrkude jt struktuur on enamasti 0-

sümmeetriline. Kuid ka niisugustel juhtudel võib tekkida vajadus elemente rühmitada – st
sümmeetriat jäljendada ja tuvastada „sarnasusi“.

Kuna reaalsed kommunikatsioonivõrgud on väga suured, siis kujutlegem siin üht isevärki
seltskonda Z kuhu kuuluvad ametnik, arst, insener, kokk, laulja, mesinik, mõisnik, näitleja,
töötu ja õpetaja. Olgu nad omavahel kokku leppinud selles, et igaüks suhtleb parajasti viie
seltskonnakaaslasega. Sel juhul on tegemist 5-valents-regulaarse struktuuriga kus kõik
liikmed näivad „võrdses positsioonis“ olevat. Koostagem seda olukorda esitava graafi Z
struktuurimudel [14].

Näide 36. Graafi Z binaarmärgid ja struktuurimudel:

A:-2.6.10; B:-2.6.9; C:-2.5.8; D:-2.5.7; E:-2.5.6; F:-2.4.5; G:-

2.4.4;
H: +2.3.3; I: +2.4.5; J: +2.5.7; K: +3.10.25.

| 1| 2| 3| 4| 5| 6| 7| 8| 9|10| ui
| m| a| k| n| i| a| t| õ| l| m| isik ABCDEFGHIJK k
0|-G| I| J|-D|-F| I|-E| I| H| mesinik 00011111310 1
0| H|-G| J| I|-D| I|-D| I| ametnik 00020021310 2
0|-C| I|-D| H|-E| I|-D| kokk 00121002300 3
0|-E| H| I|-B| H| H| näitleja 01101013110 4
0| H|-G|-A| H| H| insener 10011013110 5
0| I| I|-E|-A| arst 10011102300 6
0| H|-A|-D| töötu 10020012300 7
0| K| H| õpetaja 11002002201 8
0|-B| laulja 11011002201 9
0| mõisnik 11020004100 10

Paraku on struktuur 0-sümmeetriline, ei mingit „sarnasust“, iga indiviid on oma privaatsel

positsioonil. Erinev positsioon tähendab erinevat seostatust, „suhteid“ teiste indiviididega.
Kümne indiviidi vahel eksisteerib 11 erinevat suhet, mida iseloomustavad vastavad
binaarmärgid (vt sagedusvektorid ui). Probleem seisneb siin rangelt eristatud indiviidide
rühmitamises. See asjaolu viib meid märgistruktuuride GSp juurde.

Märgistruktuur GSp on struktuur mille binaarseosed vastavad lähtestruktuuri etteantud

binaarmärgile. Märgi valikul tuleb lähtuda sellest, et:
1) Valitud märk esineks pea iga struktuurielemendi puhul.
2) Silmas pidama märgi tähendust, sest märgistruktuur moodustatakse märgi aspektist.

Põhimõtteliselt on seltskond Z binaarmärkide alusel lahutatav üheteistkümneks iseseisvaks

märgistruktuuriks GSp, kuid mõttekas on seda teha vaid niisuguste puhul, mis hõlmavad kõiki
indiviide. Need on H ja I.

33
Näide 37. Seltskonna Z binaarmärkide H ja I alusel saadud märgistruktuurid GSp;

a) Binaarmärgi H järgi moodustatud märgistruktuuri ZSp=H binaarmärgid ja struktuurimudel:

A:-6.8.8; B:-5.7.7; C:-5.6.5; D:-4.6.6; E:-4.5.4; F:-3.5.5; G:-3.4.3;

H:-2.5.6; I:-2.4.4; J:-2.3.2;
K:+1.2.1 L:+3.5.6.

| 1| 2| 3| 4 | 5| 6| 7 | 8| ui k si
| õ| m| t| i n| m| k| a l| a| isik ABCDEFGHIJKL deg 12345678
| 0| K| K|-J -J|-J|-J|-F -F|-G| õpetaja 000002100420 1 2 01100000
0|-J| L L| K|-G|-I -I|-E| mõisnik 000010102122 2 4 10021000
0|-G -G|-G| K|-D -D|-J| töötu 000200300220 3 2 10000100
0 -H|-J|-E| L L|-C| insener 001010110203 4 3 01000020
0|-J|-E| L L|-C| näitleja 001010110203 4 3 01000020
0|-E|-F -F|-C| mesinik 001012100310 5 1 01000000
0|-B -B| K| kokk 020030100120 6 2 00100001
0 -I|-A| arst 110102002002 7 2 00020000
0|-A| laulja 110102002002 7 2 00020000
0| ametnik 203010100110 8 1 00000100

b) Binaarmärgi I järgi moodustatud märgistruktuuri ZSp=I binaarmärgid ja struktuurimudel:

A:-6.7.6; B:-5.6.5; C:-4.5.4; D:-3.4.3; E:-2.3.2;

F:+1.2.1; G:+2.3.3.

| 1| 2 | 3| 4 | 5 | 6 | ui k si
| t| a m| n| a k| l õ| a m| isik ABCDEFG deg 123456
| 0| F F| F|-E -E|-E -E|-D -D| töötu 0002430 1 3 021000
0 -E|-E| G -D|-D G|-C -E| arst 0012312 2 3 100110
0|-E|-D G| G -D|-E -C| mesinik 0012312 2 3 100110
0|-D -D|-D -D|-C -C| näitleja 0024210 3 1 100000
0 -C|-C G|-B F| ametnik 0122112 4 3 010011
0| G -C| F -B| kokk 0122112 4 3 010011
0 -C|-E -B| laulja 0122202 5 2 010100
0|-B -E| õpetaja 0122202 5 2 010100
0 -A| insener 1221210 6 1 000100
0| mõisnik 1221210 6 1 000100

On täiesti loomulik, et erinevate seostatuse, suhete, binaarmärkide, praegusel juhul H:+2.3.3

(triangel, st ühe ühise suhtluspartneri kaaslus) ja I:+2.4.5 (dopelt-triangel, st kahe ühise
suhtluspartneri kaaslus) aspektist moodustatud komponentsete märgistruktuuride elementide
positsioonid on erinevad.

Omapärased märgistruktuurid on ZSp=J ja ZSp=K. Esimene kujutab endast vaid seoseid

ametnik–arst ja mesinik–töötu vahel. Teine binaarmärk K:+3.10.25 esitab 4-vöö, millesse
kuuluvad laulja ja õpetaja kuid nende(vaheline) suhe ise hõlmab struktuuri terviklikult (10
indiviidi, 25 suhet). Selle põhjal võib oletada, et lauljal ja õpetajal on mingi eriline roll selles
seltskonnas.

Nii mõnelgi juhul on kasulik toimida just teatud kindla märgiaspekti järgi. Antud juhul tuleks
leida mingi põhjendatum moodus. Olgu selleks indiviidide omavaheline „suhtlusviis“
tervikuna. Seda iseloomustavad siin näite 36 sagedusvektoreid moodustavad binaar(+)märgid:
H, I, J, K tervikuna.

34
Selle teostamine on lihtne, tuleb vaid kompleksse HIJK-tunnuse järgi ümber järjestada
struktuurimudeli read ja veerud ning „lahjendatud sarnasuste“ alamrühmad R ongi tuvastatud.

Näide 38. HIJK järgi (näide 36) transponeeritud struktuurimudel Z:

| 1| 2| 4| 5| 3| 6| 7| 8| 9|10| ui
| m| a| n| i| k| a| t| õ| l| m| isik k HIJK R
0|-G| J|-D| I|-F| I|-E| I| H| mesinik 1 1310 1
0|-G| J| H| I|-D| I|-D| I| ametnik 2 1310 1
0|-E|-C| H| I|-B| H| H| näitleja 4 3110 2
0| I| H|-G|-A| H| H| insener 5 3110 2
0|-D| H|-E| I|-D| kokk 3 2300 3
0| I| I|-E|-A| arst 6 2300 3
0| H|-A|-D| töötu 7 2300 3
0| K| H| õpetaja 8 2201 4
0|-B| laulja 9 2201 4
0| mõisnik 10 4100 5

Saadud rühmitamine vastab etteantud „suhtlusviisi“ nõudele täielikult, kus kümne positsiooni
k asemel saame viis, R=5, rühma indiviididega:
R1= (ametnik, mesinik), R2= (insener, näitleja,), R3= (arst, kokk, töötu),
R4= (laulja, õpetaja) ja R5= (mõisnik).

Struktuurielementide „sarnasuse“ leidmiseks ehk klasside „koondamiseks“ võib kasutada ka

ligikaudseid, „ümardatud“ ehk „ühendatud“ binaarmärke.

Näide 39. Näites 34 esitatud 5-valentsregulaarse kuid 0-sümmeetrilise graafi Z binaarmärkide

ühendamine ning selle alusel klasside „koondamine“:

a= A:-2.6.10; B:-2.6.9, b= C:-2.5.8; D:-2.5.7; E:-2.5.6,

c= F:-2.4.5; G:-2.4.4,
d= H: +2.3.3; I:+2.4.5; J: +2.5.7, e= (K: +3.10.25).

Selle alusel on saadud järgmised ümardatud binaarmärgid:

a:(A, B)  –2.6, b:(C, D, E)  –2.5, c:(F, G)  –2.4, d:(H, I, J)  +2 ja e: K  +3.

| 1 | 2| 3 | 4 | 5| | a| b | c| d |e| u*i
| m| a| k| n| i| a| t| õ| l| m| isik AB|CDE|FG|HIJ|K k abcde k*
0|-G| I| J|-D|-F| I|-E| I| H| mesinik 00|011|11|131|0 1 02250 1
0| H|-G| J| I|-D| I|-D| I| ametnik 00|020|02|131|0 2 02250 1
0|-C| I|-D| H|-E| I|-D| kokk 00|121|00|230|0 3 03050 2
0|-E| H| I|-B| H| H| näitleja 01|101|01|311|0 4 12150 3
0| H|-G|-A| H| H| insener 10|011|01|311|0 5 12150 3
0| I| I|-E|-A| arst 10|011|10|230|0 6 12150 3
0| H|-A|-D| töötu 10|020|01|230|0 7 12150 3
0| K| H| õpetaja 11|002|00|220|1 8 22041 4
0|-B| laulja 11|011|00|220|1 9 22041 4
0| mõisnik 11|020|00|410|0 10 22050 5

Kümne klassi k asemel saame viis, k*=5 „koondatud klassi“ indiviididega:

k*1= (ametnik. mesinik), k*2= (kokk), k*3= (arst, insener, näitleja, töötu),
k*4= (laulja, õpetaja) ja k*5= (mõisnik).

35
Näeme, et selles on kokkulangevusi transponeerimise teel (näide 36) saadud rühmitamisega.
Transponeerimisviisi tuleb pidada eesmärgipäraseks ning sellest tulenevalt
usaldusväärsemaks. Binaarmärkide „ümardamine“ võib osutuda küllaltki suvaliseks. Tuleb
äramärkida laulja ja õpetaja eriline roll selles seltskonnas, nendevaheline suhe K:+3.10.25
hõlmab kõiki indiviide ja suhteid ning nad võivadki koordinaatorid olla. Kuid mõisnik hoiab
omaette.

Selle näite omapära avaldub valents-regulaarse struktuuri 0-sümmeetrilisuses.

Niisuguseid 0-sümmeetrilisi struktuure võib käsitleda, uurida ja elemente rühmitada

mitmel viisil:
1. Moodustada ja uurida valikuliselt märgistruktuure GSp (näide 37).
2. Uurida mitme valitud märgi baasil moodustatud nö kompleksseid
märgistruktuure.
3. Ümber järjestada struktuurimudeli read ja veerud etteantud märkide järgi
(näide 38).
4. Positsioonide „koondamiseks“ kasutada ühendatud või „ümardatud“
binaarmärke (näide 39).

Kõik see nõuab käsitletava objekti head tundmist ja sobiva aspekti valikut selle uurimiseks.
Antud juhul on püütud näidata vaid binaarmärkide kui suhete iseloomustajate tähtsust
niisugustes uuringutes. Tegemist ei ole siin mitte eheda sümmeetria vaid kunstliku võttega.

Samasugune on olukord ka taksonoomia ja klasteranalüüsi rakendamise korral.

36
 6. Sümmeetria põhipostulaadid

Sümmeetria on nähtus mida kõik hästi teavad, kuid samas ega ikka ei tea kah. Sõnastagem
sümmeetriailmingutega seotud tõekspidamised.

1. Sümmeetria on objekti märkamatuks jääda võiv sarnasuste korrastatus. Kui kõik

elemendid on sarnased, siis on tegemist täissümmeetriaga. Kui elementide hulgas esineb
vähemalt veel kaks sarnast elementi, siis on tegemist veel ositi sümmeetriaga. Sümmeetria
alumine piir avaldub sarnaste elementide puudumise ehk asümmeetria või 0-sümmeetria näol.
Domineerib ositi sümmeetria. Sümmeetria on struktuurne omadus ja see on mõõdetav.

2. Struktuur on diskreetse objekti elementidevahelisi suhteid (binaarsuhteid) ehk

organiseeritust ning sümmeetriaomadusi iseloomustav atribuut. Struktuur GS on kujutatav
graafina G. Sümmeetria ideaalilming – kera – on diskreetsena käsitletav kui graafi klikk.
Struktuuri GS säilitavate graafide Ga ja Gb üks-ühene vastavus on isomorfism. Isomorfsetel
graafidel on ühesugune struktuur GS, {G1  G2  …  Gq} GS ja ühesugused sümmeetria-
omadused.

Struktuurist võib kirjutada mahukaid köiteid nagu sümmeetriastki; paraku on aga struktuuri
mõiste kujunenud mingiks ebamääraseks omadussõnaks.

3. Binaarsuhete rij süvaidentifitseerimisel („väljakaevamisel“) saadud elementidevaheliste

suhete sümmeetriaklassi ehk binaarpositsiooni  Rn identifikaatorid, st binaarmärgid
esinevad elemendipaari iseloomustava invariantide või seosmaatriksi teatud astme En
vastavate elementide kujul.

4. Struktuurimudel SM kujutab endast binaarmärkide korrastatud süsteemi, mis tuvastab

struktuuri ning selle sümmeetriaomadused nö isomorfismi täpsusega.

5. Sümmeetriaklassid  on struktuurmudeli SM atribuudid mis iseloomustavad struktuuri

sümmeetriaomadusi nii elementide-vaheliste suhete ehk binaarpositsioonide Rn kui ka
elementide, st elemendipositsioonide Vk tasemel.

6. Struktuurne ja sümmeetriline ekvivalentsus GSA  GSB ja graafide isomorfism GA  GB:

Kui erinevad graafid GA ja GB omavad ekvivalentseid struktuurimudeleid SMA  SMB, siis on
struktuurid ekvivalentsed GSAGSB ja vastavad graafid isomorfsed GA  GB. Ekvivalentsete
struktuuride sümmeetriaomadused on ekvivalentsed. Mitteekvivalentsed struktuurid võivad
omada ekvivalentseid sümmeetriaomadusi.

7. Naaberstruktuur. Binaarpositsiooni, st elemendipaari sümmeetriaklassi  Rn raames

teostatud seose disjunktiivsel eemaldamisel {G\e1G\e2…G\eq}n, või lisamisel,
{Ge1Ge2…Geq,}n, saadavad suurimad alamgraafid, {G\e1G\e2…G\eq,}n, või
väikseimad ülemgraafid, {Ge1Ge2…Geq,}n, on isomorfsed ning kujutavad endast
vastavalt naaber alamstruktuuri GSsubn või naaber ülemstruktuuri GSsupn.

Tegemist on olulise seaduspärasusega, millest juba 1973. aastal märku anti, kuid mida
aastakümneid on ignoreeritud [17]. Selle põhjus on ilmselt selles, et orbiiti, st alamrühma ehk
sümmeetriaklassi, struktuurses tähenduses positsiooni, peetakse niivõrd spetsiifiliseks

37
rühmateoreetiliseks atribuudiks, et on vähe neid kes suvatsevad neid seostada graafidega.
Binaarpositsioone kui niisuguseid ei ole varem keegi täheldanud.

8. Morfism. Binaarpositsiooni  Rn raames teostatud disjunktiivset operatsiooni Fn=

{(eij)1…(eij)q}n, mis muudab struktuuri GS tema naaberstruktuuriks GSadjn, nimetagem
morfismiks Fn, Fn: GSGSadjn. Morfism on pöörduv Frevn: igal naaberstruktuuril GSadjn on
„pöördpositsioon“  Rrevn, millele rakendatud morfism Frevn taastab lähtestruktuuri, Frevn:
GSadjnGS.

Morfismi olemasolu tuleneb vahetult naaberstruktuuri olemasolust. Struktuuri GS

binaarpositsioonid  Rn on oma naaberstruktuuride GSadjn aspektist kõik pöördpositsioonid
 Rrevn.

9. Teisendatavus (lahutatavus) ja taastatavus. Kui morfismid Fn: GSGSadjn on

disjunktiivselt F1…Fn…FN rakendatud struktuuri GS binaarpositsioonidele
 R1,…, Rn,…, RN, siis on struktuur GS teisendatud (lahutatud) oma naaberstruktuurideks
GSadj1,…,GSadjn,…,GSadjN. Morfismi pöörduvus tagab struktuuri taastatavuse
(rekonstrueeritavuse) oma naaberstruktuuride binaarpositsioonide  Rn baasil. (mis ei
tähenda, et tingimata samade seosoperatsioonide baasil).

Taastatavuse asjus peab rõhutama, et see toimub naabri sümmeetriaklassi (binaarpositsiooni)

 Rn baasil, st suvalise sellesse positsiooni kuuluva seosoperatsiooni baasil. Juba
aastakümneid on taastatavust püütud tõestada Ulami hüpoteesi sõnastuse baasil kuid on
suudetud seda teha vaid üksikute graafitüüpide puhul – üldine lahendus puudub [21]. Graafide
käsitlemine isomorfismiklasside ehk struktuuride tasemel muudab taastavuse tõestamise
Ulami hüpoteesi sõnastuse baasil mitteoluliseks, isegi mõttetuks harrastuseks. Taastatavuse
tõestamist isomorfismiklasside tasemel on soovitanud juba vanameister W. T. Tutte 1998.
aastal [19]. Struktuuri taastatavus on teisendatavuse (lahutatavuse, dekomponeerimise)
pöördoperatsioon – kogu lugu! Loodame, et meid selle mõtte eest ketserluses ei süüdistata.

10. Naaberstruktuuride jada ja süsteem. Naaberstruktuuride jada SF muudab struktuuri

mingiks tema alam- või ülemstruktuuriks: SF= F1:GS0 F2:GS1 F3:GS2… Ft:GSt–1GSt,.
Struktuurimuutus võib toimuda ka jadade parve näol. Naaberstruktuuride jadade parv
tühistruktuuri GS ja täisstruktuuri GS vahel kujutab endast kõikide n-elemendiliste
struktuuride süsteemi G|V|.

Iga struktuur GS selles süsteemis on mõnede teiste struktuuride naaberstruktuur GSadjn, st

suurim alamstruktuur või väikseim ülemstruktuur. Olulised karakteristikud on morfismi
tõenäosused PF ja nende baasil saadavad struktuuri olekutõenäosused PS.

Selgitusi sümmeetria põhipostulaatide kohta leiab teavikes [11], [12] ja [14] ning kodulehel
www.graphs.ee .

38
 Järelsõna

Sümmeetria on hüpotees mida küll looduses puhtal kujul kohati tabada õnnestub, kuid
mille ilmingud võivad olla väga erinevad. Sümmeetriale on lähenetud kas vaid konkreetsete
ilmingute aspektist (nagu seda tehakse anglosaksi areaalis) või on püütud sümmeetriat
üldistada (nagu seda on üritatud teha mõningates kohtades Mandri-Euroopas). Sümmeetria
kui niisugune pole enam populaarne, seda püütakse vältida.

Teaduses sümmeetriat välistada ei saa, kuid igas teadusharus on sümmeetria mõistet

kitsendatud sellele harule sobivaks. Pole midagi imestada, et viimane eestikeelne sümmeetria-
teemaline trükis ilmus juba 1972 aastal Martin Gardner’i populaarteadusliku raamatu tõlkena
nimega „Parem-vasak maailm“, mis juba iseenesest vihjab sümmeetria väga ühekülgsele
käsitlusele. Selle väljaande väärtuslikum osa peitub Jaak Lõhmuse järelsõnas „Sümmeetria-
printsiip kaasaegses loodusteaduses“.

Peab tõdema, et on vähemalt kaks matemaatilist lähenemist sümmeetriale: a) Weyl’i

peegeldamiste, nihutamiste ja pööramiste teel saadud väga spetsiifilised „terviksümmeetria“
rühmad; b) nö „väljakaevatud“ sümmeetriatunnused, mis nõuavad küll objekti struktuurimist,
kuid tuvastavad sümmeetria alamrühmade ehk positsioonide täpsusega mis ka mõõdetav on.
Nimetagem nende kahe lähenemise erinevust „ideoloogiliseks“.

On objekte, mille struktuur on üheselt määratud, kuid ka neid mille struktuur on

fikseeritav erinevatest aspektidest (olenevalt sellest mida käsitletakse objekti elementidena ja
mida nendevaheliste seostena).

Objekti sümmeetriat struktuurse omadusena käsitlemise seisukohalt on tõdetud, et:

 Objekti sümmeetriaomadused  avalduvad selle struktuuris GS mis kujutab endast
seda objekti esitada võivate isomorfsete graafide täielikku invarianti.
 Kõik sümmeetriaomadused  on seotud struktuuriga GS ja peamised struktuursed
omadused on seotud sümmeetriaomadustega  , teisisõnu – sümmeetria on struktuurne
omadus.
 Binaarsuhete süvaidentifitseerimise teel saadud struktuurimudel SM tuvastab
struktuuri sümmeetriaklasside  , st alamrühmade, ja isomorfismi täpsusega.

39
  Struktuuri teisendatavus (lahutatavus) binaarsuhete sümmeetriaklasside (binaar-
positsioonide)  Rn baasil naaber-struktuurideks ja taastatavus naaberstruktuuride
baasil on võrdväärsed vastandoperatsioonid – see on lahend ammu poleemikat
tekitanud Ulami hüpoteesile..
 Sümmeetriaklasside  Rn, st alamrühmade baasil saadud mitteisomorfsete n-tipuliste
graafide (st struktuuride) hulgad moodustavad korrektseid süsteeme.
 Struktuurne lähenemine sümmeetriale täpsustab ja avardab arusaamist sümmeetriast.

Sellega on iseloomustatud sümmeetria oluline roll struktuursetes ilmingutes. Kui keegi ei

soovi praegu veel sümmeetriat struktuurse omadusena käsitleda, siis pole sellest midagi hullu,
sest see vajadus koorub aja jooksul välja niikuinii.

Muidugi tuleb tõdeda, et ka struktuurne lähenemine ei ole universaalne ega lahenda veel
kõikide sümmeetriailmingute formaalse esitamise probleemi.

40
 Kirjanduse loetelu

1. Birkhoff, G. D. Aesthetic, Measure. Cambridge, Mass. Harvard University

Press, 1933 (A mathematical theory of aesthetics and its applications to poetry and
music, Rice InstitutePamphlet 19 /July 1932, 189-342.
2. Cayley, A. On the theory of the analytical forms called trees. – Phil. Mag. (4) 13
(1857), 172-176.
3. Gardner, M. Parem-vasak maailm. Valgus, Tallinn, 1972.
4. Harary, F. Graph Theory. Addison-Wesley, 1969.
5. König, D. Theorie der endlichen und unendlichen Graphen. Leipzig, Akad.
Verlag M.B.H., 1936.
6. Новая философская энтсиклопедия. 2001, Москва.
7. Read, R. C., Wilson, R. J. An Atlas of Graphs. Oxford, 1998.
8. Schmidt, H. Philosophisches Wörterbuch. 1991. Stuttgart.
9. Seffens, W. Graph Theory Pattern in the Genetic Codes. – Forma 17 (2002) 309-
320.
10. Tevet, J.-T. Interpretations on some Graph Theoretical Problems. Estonian Acad.
Sci., Tallinn, 1990.
11. Tevet, J,-T. Graafide sümmeetriaanalüüs. Algoritm ja rakendus. S.E.R.R., Tallinn,
2005.
12. Tevet, J.-T. Graafide varjatud külgi. ISBN 9789949213108, S.E.R.R., Tallinn,
2010.
13. Tevet, J.-T. Struktuurimudelite kasutamine, ISBN 9789949331581, S.E.R.R.,
Tallinn, 2013.
14. Tevet, J.-T. Semiotic Modelling of the Structure, ISBN 9781503367456, Amazon
Books, 2014.
15. Tevet, J.-T., Tevet, E. Seksuaalnähtused ontogeneesimudeli käsitluses. – XVII
Teoreetilise bioloogia kevadkool, Tartu, 1991,
16. Tevet, J.-T., Lambing, M. Visions about skeletions of artworks. – Frontiers of
Interstanding, Stockholm, 2000, 69-73.
17. Titov, V. О симметрии в графах. Вопросы кибернетики, 15, N2, 1975, 76-
109.
18. Trinaisti, N. Chemical Graph Theory, 1980.
10. Tutte, W. T. Graph Theory As I Have Known It. Clarendon Press, Oxford, 1998.
20. Tyshkevich, R. Лекции по теории графов. Наука, Москва, 1990.
21. Ulam, S. M. A Collection of Mathematical Problems. Wiley, New York, 1960.
22. Weisfeiler, B. On Construction and Identification of Graphs. – Springer Lect. Notes
Math., 558, 1976.
23. Weyl, H. Raum, Zeit, Materie – Vorlesungen über Allgemeine Relativitätstheorie, 8.
Auflage, Springer 1993 (zuerst 1918, 5. Auflage 1922).
24. Weyl, H. Gruppentheorie und Quantenmechanik, Wissenschaftliche
Buchgesellschaft 1977 (Nachdruck der 2. Auflage 1931, zuerst Leipzig, Hirzel 1928)
25. Weyl, H. Die Idee der Riemannschen Fläche, Teubner 1997 (zuerst 1913, in
Neuauflage mit Beiträgen von Patterson, Hulek, Hildebrandt, Remmert, Schneider;
Hrsg: R. Remmert.
26. Weyl, H. Symmetrie, Birkhäuser, 1955 (zuerst 1952, Princeton).

41