ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid.

Kasutamist jätkates nõustute kõikide ERR-i

veebilehtede küpsiste seadetega

SAIN ARU LOEN VEEL

Testide ebakõla raskendab koroonapositiivse

nakkusohtlikkuse määramist

PCR-test on võimas tööriist, kuid sel on omad kitsaskohad. Autor/allikas: SCANPIX/EPA

TERVIS
Jaan-Juhan Oidermaa
25.02.2021 15:35

Laialt kasutatavad koroonatestid võimaldavad leida organismist

pärilikkusainet, mis võib pärineda ka juba surnud viiruselt. Kuigi täiendava
testiga saab määrata positiivse proovi andnud inimese nakkusohtlikkust,
raskendavad seda testitootjate vahelised ebakõlad ja vereproovi
võtmisega seotud probleemid. Katseprojektid on alanud siiski nii Eestis
kui ka mujal maailmas.
PCR testi võlud ja vaevad
"PCR-test on ääretult võimas tööriist. Kui inimene on olnud viirusega nakatunud,
saame sellele vajadusel jälile ka nädalaid hiljem. Jah-ei-tüüpi vastus üksinda ei
võimalda meil paraku öelda, kas enesisolatsiooni läinud inimene võib tööle minna
või saame liigutada koroonaosakondade täitumisel mõned patsiendid
tavapalatisse. On aeg vaadata lihtsast binaarsest liigitusest kaugemale," tõdes
Jeroen Van Kampen, Rotterdami Ülikooli Erasmuse meditsiinikeskuse kliiniline
viroloog Novaatorile.

Jaanuari keskpaigas avaldatud

"PCR-test on ääretult võimas
märgukirjas juhtis Maailma
tööriist. Kui inimene on olnud
Terviseorganisatsioon tähelepanu, et
viirusega nakatunud, saame sellele
nõrgalt positiivsete tulemuste
vajadusel jälile ka nädalaid hiljem."
tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik.
- Jeroen Van Kampen, Rotterdami
Mida suurem on lävitsükli väärtus,
Ülikooli kliiniline viroloog
seda vähem leidub inimese kehas
viirust. Kui saadud tulemus ei lange
kokku haigustunnustega, tuleks võtta uus proov ja teha täiendav test.

Positiivse proovi andmise ajal on osa inimestest nakkuse juba seljatanud. Kogu
viiruse RNA ei pruugi olla selleks ajaks aga organismist kadunud. Lisaks, mida
rohkem viiruse olemasolu kontrollimiseks proovis leiduvat RNA-d paljundada,
seda suurem on risk, et positiivse tulemuse taga on sinna juhuslikult sattunud
viirusosakesed. Viimast tuleb ette võrdlemisi harva – juhusliku saaste
avastamiseks on omad meetodid.

"PCR metoodika ei võimalda eristada, kas proovis leiduv RNA pärineb elusalt
nakkusohtlikult viiruselt või mitte," kinnitas Paul Naaber, Synlab Eesti
infektsioonhaiguste valdkonna juht ning Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini
instituudi kaasprofessor.

Üks võimalus sellest aimu saamiseks on üritada

Popov: haiglatesse jõuab
nakatumiste tõus 1,5 nädala
pärast
nakatada proovist eraldatud viirusosakestega
rakukultuure. Tehtud katsete põhjal pole
positiivse testitulemuse ja rakkude nakatamise
õnnestumise vahel selget seost. Rakukultuuride
kasvatamine võtab aga mitu päeva. Pandeemia
ajal napib selleks aega.
 Tei
"PCR metoodika ei võimalda
se võimalusena saab uurida
eristada, kas proovis leiduv RNA
positiivse koroonaproovi andnud
pärineb elusalt nakkusohtlikult
inimese verd. Kui koroonaviiruse
viiruselt või mitte."
vastaste antikehade tase on kõrge,
- Paul Naaber, Synlab Eesti
on suutnud organism reeglina viiruse
infektsioonhaiguste valdkonna juht
juba hävitada. Esimene seireuuring,
kus lisaks PCR-testi tegemisele
kontrolliti antikehade olemasolu, avaldati selle nädala teisipäeval. Tartu Ülikooli
teadlaste uuringu põhjal olid antikehad olemas 26 inimesel ehk pooltel, kelle
koroonatesti tulemus oli positiivne.

Seireuuringu juht ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnas, et

juhuvalimiga saadud tulemusi ei saa otseselt üle kanda igapäevasele
koroonastatistikale. Suur osa inimestest läheb testi tegema juhul, kui kahtlustab
haigusnähtude tõttu enda nakatumist.

Teisalt tehakse masstestimisi, mille raames võetakse proov ka asümptomaatiliselt

inimestelt. "Oletame kolleegidega, et jääkpositiivsed moodustavad igapäevaselt
testitavatest inimestest 20–25 protsenti," lisas professor.

Tants numbrite ümber

Teadlased on otsinud lahendusi inimeste nakkusohtlikkuse jooksvalt hindamiseks.

Ühe võimalusena püütakse mõõta proovis leiduva koroonaviiruse RNA hulka PCR
reaktsiooni Ct-väärtuse kaudu. Lihtsustatult tähendab lävitsükli väärtus, mitu korda
tuleb viiruse RNA põhjal saadud DNA-d paljundada, et see muutuks märgatavaks.

Näitena võib tuua kaks testi, mille lävitsükli

väärtused on vastavalt 12 ja 35. Kui mõlemad
testid annavad positiivse tulemuse, võis olla
lävitsükliks 35 võtvas testis viiruse RNA-d
uuritavas proovis tegelikult enam kui 10 miljonit
korda vähem.
Professor Kalda: edasine testimine
Pandeemia alguspäevil oli viiruse avastamiseks
ja isoleerimine on mõttekoht (16)
sobivate testide väljatöötamine elu- ja
surmaküsimus. Nende standardiseerimine ja ühesugustele alusele viimine jäi
tahaplaanile. Aasta hiljem muudab see raskemaks nii teadustööde võrdlemist kui
ka antud juhul diagnoosi täpsustamist.
"Meie arusaam pole veel piisavalt
"Ei ole mingisuguseid rahvusvahelisi
hea, et taolisest infost, sh Ct-
norme, et arvutatud viiruskoormust
väärtustest kasu lõigata. Ei ole
normaliseerida ja eri laborid seda
mingisuguseid rahvusvahelisi norme,
võrrelda saaks."
et arvutatud viiruskoormust
- Craig Wilen, Yale'i Ülikooli
normaliseerida ja eri laborid seda
laboratoorse meditsiini dotsent
võrrelda saaks," sõnas Craig Wilen,
Yale'i Ülikooli laboratoorse meditsiini
ja immunobioloogia dotsent.

Samale viitas Paul Naaber. "Pole ühest kokkulepet, milline Ct-väärtus

nakkusohtlikkuse tuvastamise piiriks võtta. Tootja antud positiivse tulemuse
piirväärtus ja oletatava nakkusohtlikkuse piirväärtus pole sama. Ühe põhjusena
annavad erinevad testid ja neis kasutatavad geneetilised markerid sama proovi
korral erinevaid Ct-väärtuseid. Oleme näinud seda ka oma laborisisestes
katsetes," laiendas kaasprofessor oma mõtet. Piltlikult peab hakkama seega iga
labor uuesti just neile sobivat ratast leiutama.

Nakkusohtlikkuse piirväärtusest on teadlastel üsna hea aimdus. "Minu ja mu

kolleegide töö näitab, et kui lävitsükli väärtus läheb üle 35, ei ole sa tegelikult
nakkusohtlik, sest sinu eritistest viiruse isoleerimine on sisuliselt võimatu. Kui
tehnik positiivset signaali siiski näeb, jääb üle kolm võimalust," sõnas Bernard La
Scola, viimasel ajal tähelepanu koroonaviirusele suunanud Aix-Marseille Ülikooli
mikrobioloogia professor.

Kõi
"Minu ja mu kolleegide töö näitab,
ge
et kui lävitsükli väärtus läheb üle
sag
35, ei ole sa tegelikult
ed
nakkusohtlik."
ami
- Bernard La Scola, Aix-Marseille
ni
Ülikooli mikrobioloogia professor
Koroonatestimise rekord: üks
on
inimene on Eestis testi teinud 32 tem
korda (5) a sõnul inimene COVID-19'st juba tervenenud,
kuid organism pole kogu viiruse toodetud RNA-
st veel vabanenud. Oluliselt harvem on patsiendi nakatumisest möödas päev-
kaks.

Viimase võimalusena on üks töörühm välja pakkunud, et teatud rakkudes võib

lõimuda osa viiruse RNA-st inimese DNA-ga. Selle tulemusel toodetaks viiruse
RNA-d ammu pärast nakkusest võitu saamist. La Scola rõhutas, et viimast tulemust
peavad kontrollima kindlasti teised sõltumatud töörühmad.

Professor toetub oma septembri lõpus avaldatud uuringule. Kui Ct väärtuse 25

juures õnnestus nakatada rakke 70 protsendi positiivse koroonaproovi andnud
inimeste viirusosakestega, siis Ct-väärtus 35 juures õnnestus see vähem kui
kolmel protsendil juhtudest. Väiksemas ja varem avaldatud sõltumatu töörühma
uuringus ei suudetud nakatada rakke, kui Ct-väärtus oli 25-st suurem.

Lahknevus ilmestab taaskord, et eri testide puhul võivad isegi samad väärtused
tähendada erinevaid asju.

Leiutades jalgratast
Paul Naaber märkis, et testide erinevuse tõttu laborid reeglina lävitsükli väärtust ei
raporteeri. Tulemus on kas positiivne, piiripealne või negatiivne. Täpsema pildi
saamiseks tuleb teha täiendavaid katseid. "Hindamaks, milline on konkreetse PCR
testi Ct-väärtuste korrelatsioon elusa viiruse hulgaga materjalis, tuleks vastavat
testi võrrelda viiruse kultiveerimisega rakukultuuris. Eeldusena nakatub
rakukultuur viirusega samahästi kui inimene," selgitas kaasprofessor.

Mujalt maailmast leiab näiteid, kus vastavad

uuringud on läbi viidud. Arstid saavad selle
tulemusel positiivse koroonatesti tõlgendamisel
arvesse võtta nii Ct-väärtusi kui ka antikehatesti
tulemusi.

Jeroen Van Kampen märkis, et tema ja

Rakubioloog: praegu kasutatav
kolleegide välja töötatud metodoloogiat
koroonatest võib olla liiga täpne (9)
rakendatakse Rotterdami haiglates. "Oleme selle
sujuvalt töövoogu lõiminud ja see võimaldab lühendada meil näiteks
isolatsiooniaega. Kui olukord peaks minema hullemaks, saame võtta selle appi ka
triaaži juures ja suunata koroonaosakondadesse ravi kõige rohkem vajavad
patsiendid," sõnas viroloog.

Metoodikat näitlikustavas uuringus üritas Van Kampeni töörühm nakatada

rakukultuure COVID-19 tõttu haiglasse sattunud 129 patsiendilt kogutud proovidest
eraldatud viirustega. See õnnestus vaid igal viiendal juhul. Märkimisväärsena vajas
ligi 90 protsenti uuritud inimestest intensiivravi. "Nägime, et patsientide
nakkusohtlikkus oli seotud viiruskoormusega. Veel paremaid ennustusi sai teha
veres leiduvate koroonaviiruse vastaste antikehade põhjal," lisas kliiniline viroloog.
Samale on viidanud varasemad uuringud. Suurem viiruskoormus seostub nii
suurema võimalusega haiguse rängalt põdemiseks, sagedasemate tüsistuste kui
ka suurema surmariskiga. Seejuures pole enamasti vahet, kui vana inimene on,
kas on tal kaasuvad haigused või millised on tema nähtavad haigussümptomid
arsti juurde sattudes.

Ruth Kalda ei pidanud praegu Eestis

"Nägime, et patsientide
kõigile koroonatesti tegema
nakkusohtlikkus oli seotud
minevatele inimestele lisaks
viiruskoormusega. Veel paremaid
antikehatesti tegemist mõistlikuks.
ennustusi sai teha veres leiduvate
"See tähendab lisakulusid ja võiks
koroonaviiruse vastaste antikehade
jääda eeskätt seireuuringute jaoks.
põhjal."
Teatud mõttes on see (antikehatest)
- Jeroen Van Kampen, Rotterdami
väärtuslik, aga see vajab laiemat
Ülikooli kliiniline viroloog
arutelu," sõnas professor. Lisaks
tuleb praegu kasutatavate
antikehatestide tegemiseks loovutada veeniverd, mis muudaks testimist omajagu
keerukamaks.

Seireuuringu valguses soovis Kalda näha ühiskonnas pigem debatti, kas suure
positiivsete testide arvu juures peaks uurima lähemalt kõiki lähikontaktseid ja
sümptomiteta inimesi. Samuti võiks arutleda, keda peaks testima masstestimiste
raames.

Kaugemale tulevikku vaadates võib saada patsientide nakkusohtlikkuse

määramine tavapäraseks ka Eestis. SYNLABi Tallina labor uurib praegu koos Tartu
Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga erinevate testide kooskasutamise võimalusi
proovimaterjali, see tähendab ka patsiendi nakkusohtlikuse hindamiseks. "Projekti
käigus võrreldakse meil kasutatava PCR testi Ct-väärtusi, viiruse kultiveerimist
koekultuuril ja Tallinna Tehnikaülikooli arendatavat nukleokapsiidi valku määravat
elektrokeemilist sensorit," lisas Naaber.

Van Kampen pole kaotanud lootust, et PCR-teste ühtlustatakse ka rahvusvahelisel

tasandil. "See ei juhtu nüüd ja praegu, kuid Maailma Terviseorganisatsioon teeb
selle nimel tõsist tööd. Nagu HIV-testid tõestavad, on selles vallas rahvusvaheliste
standarditeni jõudmine võimalik," sõnas viroloog.

koroonatest antikehatest nakkusohtlikkus pcr-test ct-väärtus