13.

GEOMEETRIA ÜLESEHITAMISEST
H. WEYLI AKSIOMAATIKA BAASIL.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses pakkusid mitmed matemaatikud
välja oma versioone Eukleidese geomeetria ja ka mitte-eukleidiliste
geomeetriate aksiomatiseerimiseks.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses pakkusid mitmed matemaatikud
välja oma versioone Eukleidese geomeetria ja ka mitte-eukleidiliste
geomeetriate aksiomatiseerimiseks. Käesolevas kursuses valisime
Hilberti käsitluse selleks, millele baseeruda.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses pakkusid mitmed matemaatikud
välja oma versioone Eukleidese geomeetria ja ka mitte-eukleidiliste
geomeetriate aksiomatiseerimiseks. Käesolevas kursuses valisime
Hilberti käsitluse selleks, millele baseeruda. Teema lõpetuseks tutvume
aga ka Saksamaal tegutsenud matemaatiku, Hermann Weyli poolt
pakutud käsitlusega.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses pakkusid mitmed matemaatikud
välja oma versioone Eukleidese geomeetria ja ka mitte-eukleidiliste
geomeetriate aksiomatiseerimiseks. Käesolevas kursuses valisime
Hilberti käsitluse selleks, millele baseeruda. Teema lõpetuseks tutvume
aga ka Saksamaal tegutsenud matemaatiku, Hermann Weyli poolt
pakutud käsitlusega.
Esmalt meenutame, et Hilberti käsitluses olid meil algmõisteteks punkt,
sirge, tasand ning lisaks veel teatavad kuuluvuse, vaheloleku, lõigu, kiire,
nurga ja kongruentsuse mõisted.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses pakkusid mitmed matemaatikud
välja oma versioone Eukleidese geomeetria ja ka mitte-eukleidiliste
geomeetriate aksiomatiseerimiseks. Käesolevas kursuses valisime
Hilberti käsitluse selleks, millele baseeruda. Teema lõpetuseks tutvume
aga ka Saksamaal tegutsenud matemaatiku, Hermann Weyli poolt
pakutud käsitlusega.
Esmalt meenutame, et Hilberti käsitluses olid meil algmõisteteks punkt,
sirge, tasand ning lisaks veel teatavad kuuluvuse, vaheloleku, lõigu, kiire,
nurga ja kongruentsuse mõisted. Paneme tähele, et lõigu mõistet teades
on võimalik ka defineerida ”seotud vektor” kui fikseeritud alguspunktiga
lõik.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses pakkusid mitmed matemaatikud
välja oma versioone Eukleidese geomeetria ja ka mitte-eukleidiliste
geomeetriate aksiomatiseerimiseks. Käesolevas kursuses valisime
Hilberti käsitluse selleks, millele baseeruda. Teema lõpetuseks tutvume
aga ka Saksamaal tegutsenud matemaatiku, Hermann Weyli poolt
pakutud käsitlusega.
Esmalt meenutame, et Hilberti käsitluses olid meil algmõisteteks punkt,
sirge, tasand ning lisaks veel teatavad kuuluvuse, vaheloleku, lõigu, kiire,
nurga ja kongruentsuse mõisted. Paneme tähele, et lõigu mõistet teades
on võimalik ka defineerida ”seotud vektor” kui fikseeritud alguspunktiga
lõik.
Nii tekib iga lõigu [AB] kohta 2 seotud vektorit - AB ja BA - üks
kummagi potentsiaalse alguspunkti jaoks.
Olgu AB ja CD kaks seotud vektorit, mis asuvad paralleelsetel sirgetel:
A, B ∈ s, C , D ∈ t ja olgu u selline sirgeid s ja t vastavalt punktides S
ja T lõikav sirge, mille suhtes vektorid AB ja CD jäävad samale
pooltasandile.
Olgu AB ja CD kaks seotud vektorit, mis asuvad paralleelsetel sirgetel:
A, B ∈ s, C , D ∈ t ja olgu u selline sirgeid s ja t vastavalt punktides S
ja T lõikav sirge, mille suhtes vektorid AB ja CD jäävad samale
pooltasandile. Ütleme, et vektorid AB ja CD on samasuunalised, kui kas
a) punkt B on punktide A ja S vahel ning punkt D on punktide C ja T
vahel;
või
b) punkt A on punktide B ja S vahel ning punkt C on punktide D ja T
vahel.
Olgu AB ja CD kaks seotud vektorit, mis asuvad paralleelsetel sirgetel:
A, B ∈ s, C , D ∈ t ja olgu u selline sirgeid s ja t vastavalt punktides S
ja T lõikav sirge, mille suhtes vektorid AB ja CD jäävad samale
pooltasandile. Ütleme, et vektorid AB ja CD on samasuunalised, kui kas
a) punkt B on punktide A ja S vahel ning punkt D on punktide C ja T
vahel;
või
b) punkt A on punktide B ja S vahel ning punkt C on punktide D ja T
vahel.
Meenutame, et lõikude jaoks oli Hilberti aksiomaatikas defineeritud
teatav kongruentsuse mõiste.
Olgu AB ja CD kaks seotud vektorit, mis asuvad paralleelsetel sirgetel:
A, B ∈ s, C , D ∈ t ja olgu u selline sirgeid s ja t vastavalt punktides S
ja T lõikav sirge, mille suhtes vektorid AB ja CD jäävad samale
pooltasandile. Ütleme, et vektorid AB ja CD on samasuunalised, kui kas
a) punkt B on punktide A ja S vahel ning punkt D on punktide C ja T
vahel;
või
b) punkt A on punktide B ja S vahel ning punkt C on punktide D ja T
vahel.
Meenutame, et lõikude jaoks oli Hilberti aksiomaatikas defineeritud
teatav kongruentsuse mõiste. Loeme nüüd kaks seotud vektorit
ekvivalentseteks, kui neid määravad lõigud on kongruentsed, lõikude
otspunkte läbivad (üheselt määratud) sirged on paralleelsed ning
vektorid on samasuunalised.
Olgu AB ja CD kaks seotud vektorit, mis asuvad paralleelsetel sirgetel:
A, B ∈ s, C , D ∈ t ja olgu u selline sirgeid s ja t vastavalt punktides S
ja T lõikav sirge, mille suhtes vektorid AB ja CD jäävad samale
pooltasandile. Ütleme, et vektorid AB ja CD on samasuunalised, kui kas
a) punkt B on punktide A ja S vahel ning punkt D on punktide C ja T
vahel;
või
b) punkt A on punktide B ja S vahel ning punkt C on punktide D ja T
vahel.
Meenutame, et lõikude jaoks oli Hilberti aksiomaatikas defineeritud
teatav kongruentsuse mõiste. Loeme nüüd kaks seotud vektorit
ekvivalentseteks, kui neid määravad lõigud on kongruentsed, lõikude
otspunkte läbivad (üheselt määratud) sirged on paralleelsed ning
vektorid on samasuunalised. Lisaks loeme omavahel ekvivalentseteks
kõik seotud nullvektorid (mis vastavad punktidele).
Olgu AB ja CD kaks seotud vektorit, mis asuvad paralleelsetel sirgetel:
A, B ∈ s, C , D ∈ t ja olgu u selline sirgeid s ja t vastavalt punktides S
ja T lõikav sirge, mille suhtes vektorid AB ja CD jäävad samale
pooltasandile. Ütleme, et vektorid AB ja CD on samasuunalised, kui kas
a) punkt B on punktide A ja S vahel ning punkt D on punktide C ja T
vahel;
või
b) punkt A on punktide B ja S vahel ning punkt C on punktide D ja T
vahel.
Meenutame, et lõikude jaoks oli Hilberti aksiomaatikas defineeritud
teatav kongruentsuse mõiste. Loeme nüüd kaks seotud vektorit
ekvivalentseteks, kui neid määravad lõigud on kongruentsed, lõikude
otspunkte läbivad (üheselt määratud) sirged on paralleelsed ning
vektorid on samasuunalised. Lisaks loeme omavahel ekvivalentseteks
kõik seotud nullvektorid (mis vastavad punktidele). Nii tekivad seotud
vektorite ekvivalentsiklassid, mida nimetame ”vektoriteks ehk
vabavektoriteks”.
Lisaks on võimalik ka iga nurga jaoks defineerida selle siinus ja koosinus,
joonistades ühikringi, konstrueerides selle keskpunktist lähtuvate
haaradega nurga ning leides siinuse ja koosinuse väärtused kui sobivate
ühikringis tekkivate lõikude pikkused (lõikude vaheline ekvivalents
defineeris üheselt lõikude mittenegatiivsed pikkused).
Lisaks on võimalik ka iga nurga jaoks defineerida selle siinus ja koosinus,
joonistades ühikringi, konstrueerides selle keskpunktist lähtuvate
haaradega nurga ning leides siinuse ja koosinuse väärtused kui sobivate
ühikringis tekkivate lõikude pikkused (lõikude vaheline ekvivalents
defineeris üheselt lõikude mittenegatiivsed pikkused).
Osates aga defineerida vektoreid, nende pikkust ning nurga koosinust,
saame defineerida ka vektorite skalaarkorrutise kui tegurite pikkuste ja
nendevahelise nurga koosinuse korrutise.
Lisaks on võimalik ka iga nurga jaoks defineerida selle siinus ja koosinus,
joonistades ühikringi, konstrueerides selle keskpunktist lähtuvate
haaradega nurga ning leides siinuse ja koosinuse väärtused kui sobivate
ühikringis tekkivate lõikude pikkused (lõikude vaheline ekvivalents
defineeris üheselt lõikude mittenegatiivsed pikkused).
Osates aga defineerida vektoreid, nende pikkust ning nurga koosinust,
saame defineerida ka vektorite skalaarkorrutise kui tegurite pikkuste ja
nendevahelise nurga koosinuse korrutise. Seega tekib meil Hilberti
aksiomaatikast lähtudes ka teatav vektorite hulk, millel on vektorruumi
struktuur ning lisaks ka skalaarkorrutis.
Meenutame veidi mõningaid algebralisi definitsioone.
Meenutame veidi mõningaid algebralisi definitsioone.
Definitsioon 13.1. Olgu E vektorruum üle korpuse R. Kui igale kahele
vektorruumi E elemendile a, b ∈ E on vastavusse seatud reaalarv ha, bi
selliselt, et on täidetud tingimused
1) ha, bi = hb, ai mistahes a, b ∈ E korral,
2) ha + b, ci = ha, ci + hb, ci mistahes a, b, c ∈ E korral,
3) hka, bi = kha, bi mistahes a, b ∈ E ja mistahes k ∈ R korral,
4) ha, ai > 0 mistahes θE 6= a ∈ E korral (siin θE on vektorruumi E
nullelement),
siis öeldakse, et vektorruumil E on defineeritud skalaarkorrutamine.
Reaalarvu ha, bi nimetatakse elementide a ja b skalaarkorrutiseks.
Definitsioon 13.2. Vektorruumi E üle korpuse R nimetatakse
eukleidiliseks vektorruumiks, kui vektorruumil E on defineeritud
skalaarkorrutamine.
Definitsioon 13.2. Vektorruumi E üle korpuse R nimetatakse
eukleidiliseks vektorruumiks, kui vektorruumil E on defineeritud
skalaarkorrutamine.
Märkus. Algebra kursustes (ja sageli ka mujal) nimetatakse
vektorruumi, millel on defineeritud skalaarkorrutamine, sageli ka lihtsalt
eukleidiliseks ruumiks. Käesolevas kursuses kasutame skalaarkorrutisega
vektorruumi jaoks nimetust eukleidiline vektorruum, jättes mõiste
eukleidiline ruum geomeetrilisema hulga jaoks.
Definitsioon 13.2. Vektorruumi E üle korpuse R nimetatakse
eukleidiliseks vektorruumiks, kui vektorruumil E on defineeritud
skalaarkorrutamine.
Märkus. Algebra kursustes (ja sageli ka mujal) nimetatakse
vektorruumi, millel on defineeritud skalaarkorrutamine, sageli ka lihtsalt
eukleidiliseks ruumiks. Käesolevas kursuses kasutame skalaarkorrutisega
vektorruumi jaoks nimetust eukleidiline vektorruum, jättes mõiste
eukleidiline ruum geomeetrilisema hulga jaoks.
Paneme tähele, et kui meil on Hilberti aksiomaatika kohaselt
defineeritud eukleidiline geomeetria ning selle abil vektori ja vektorite
skalaarkorrutise mõisted, siis tekib meil vektorite ekvivalentsiklasside
hulga näol koheselt näide eukleidilisest vektorruumist.
Definitsioon 13.2. Vektorruumi E üle korpuse R nimetatakse
eukleidiliseks vektorruumiks, kui vektorruumil E on defineeritud
skalaarkorrutamine.
Märkus. Algebra kursustes (ja sageli ka mujal) nimetatakse
vektorruumi, millel on defineeritud skalaarkorrutamine, sageli ka lihtsalt
eukleidiliseks ruumiks. Käesolevas kursuses kasutame skalaarkorrutisega
vektorruumi jaoks nimetust eukleidiline vektorruum, jättes mõiste
eukleidiline ruum geomeetrilisema hulga jaoks.
Paneme tähele, et kui meil on Hilberti aksiomaatika kohaselt
defineeritud eukleidiline geomeetria ning selle abil vektori ja vektorite
skalaarkorrutise mõisted, siis tekib meil vektorite ekvivalentsiklasside
hulga näol koheselt näide eukleidilisest vektorruumist.
Viimane tähelepanek on üks motivaatoreid selleks, et defineerida
eukleidilist geomeetriat hoopis vektoritest ja punktidest lähtuvalt, nagu
seda võib näha järgmises, Weyli poolt antud definitsioonis.
Definitsioon 13.3. Olgu V vektorruum üle reaalarvude korpuse R.
Mittetühja hulka E nimetatakse (reaalseks) eukleidiliseks ruumiks, kui
on antud kujutus f : E × E → V nii, et kehtivad tingimused:
1) iga A ∈ E korral on kujutus fA : E → V, mis on defineeritud seosega
fA (B) := f (A, B) iga B ∈ E korral, bijektsioon,
2) iga A, B, C ∈ E korral kehtib võrdus f (A, B) + f (B, C ) = f (A, C ),
3) V on eukleidiline vektorruum.
Definitsioon 13.3. Olgu V vektorruum üle reaalarvude korpuse R.
Mittetühja hulka E nimetatakse (reaalseks) eukleidiliseks ruumiks, kui
on antud kujutus f : E × E → V nii, et kehtivad tingimused:
1) iga A ∈ E korral on kujutus fA : E → V, mis on defineeritud seosega
fA (B) := f (A, B) iga B ∈ E korral, bijektsioon,
2) iga A, B, C ∈ E korral kehtib võrdus f (A, B) + f (B, C ) = f (A, C ),
3) V on eukleidiline vektorruum.
Märkus. Tingimused 1) ja 2) defineerivad (reaalse) afiinse ruumi.
Definitsioon 13.3. Olgu V vektorruum üle reaalarvude korpuse R.
Mittetühja hulka E nimetatakse (reaalseks) eukleidiliseks ruumiks, kui
on antud kujutus f : E × E → V nii, et kehtivad tingimused:
1) iga A ∈ E korral on kujutus fA : E → V, mis on defineeritud seosega
fA (B) := f (A, B) iga B ∈ E korral, bijektsioon,
2) iga A, B, C ∈ E korral kehtib võrdus f (A, B) + f (B, C ) = f (A, C ),
3) V on eukleidiline vektorruum.
Märkus. Tingimused 1) ja 2) defineerivad (reaalse) afiinse ruumi.
Ülesanne 13.4. Olgu E kõigi punktide hulk eukleidilises geomeetrias
ning V kõigi vektorite ekvivalentsiklasside hulk. Olgu kujutus
f : E × E → V selline, mis seab punktipaarile (A, B) vastavusse seotud
−→
vektori AB ekvivalentsiklassi AB. Näidake, et E on eukleidiline ruum.
Definitsioon 13.3. Olgu V vektorruum üle reaalarvude korpuse R.
Mittetühja hulka E nimetatakse (reaalseks) eukleidiliseks ruumiks, kui
on antud kujutus f : E × E → V nii, et kehtivad tingimused:
1) iga A ∈ E korral on kujutus fA : E → V, mis on defineeritud seosega
fA (B) := f (A, B) iga B ∈ E korral, bijektsioon,
2) iga A, B, C ∈ E korral kehtib võrdus f (A, B) + f (B, C ) = f (A, C ),
3) V on eukleidiline vektorruum.
Märkus. Tingimused 1) ja 2) defineerivad (reaalse) afiinse ruumi.
Ülesanne 13.4. Olgu E kõigi punktide hulk eukleidilises geomeetrias
ning V kõigi vektorite ekvivalentsiklasside hulk. Olgu kujutus
f : E × E → V selline, mis seab punktipaarile (A, B) vastavusse seotud
−→
vektori AB ekvivalentsiklassi AB. Näidake, et E on eukleidiline ruum.
Järgnevas defineerime Hilberti aksiomaatikas olulisel kohal olevad
mõisted eukleidilises ruumis E.
Definitsioon 13.3. Olgu V vektorruum üle reaalarvude korpuse R.
Mittetühja hulka E nimetatakse (reaalseks) eukleidiliseks ruumiks, kui
on antud kujutus f : E × E → V nii, et kehtivad tingimused:
1) iga A ∈ E korral on kujutus fA : E → V, mis on defineeritud seosega
fA (B) := f (A, B) iga B ∈ E korral, bijektsioon,
2) iga A, B, C ∈ E korral kehtib võrdus f (A, B) + f (B, C ) = f (A, C ),
3) V on eukleidiline vektorruum.
Märkus. Tingimused 1) ja 2) defineerivad (reaalse) afiinse ruumi.
Ülesanne 13.4. Olgu E kõigi punktide hulk eukleidilises geomeetrias
ning V kõigi vektorite ekvivalentsiklasside hulk. Olgu kujutus
f : E × E → V selline, mis seab punktipaarile (A, B) vastavusse seotud
−→
vektori AB ekvivalentsiklassi AB. Näidake, et E on eukleidiline ruum.
Järgnevas defineerime Hilberti aksiomaatikas olulisel kohal olevad
mõisted eukleidilises ruumis E. Punktideks loeme kõik hulga E
elemendid.
Definitsioon 13.3. Olgu V vektorruum üle reaalarvude korpuse R.
Mittetühja hulka E nimetatakse (reaalseks) eukleidiliseks ruumiks, kui
on antud kujutus f : E × E → V nii, et kehtivad tingimused:
1) iga A ∈ E korral on kujutus fA : E → V, mis on defineeritud seosega
fA (B) := f (A, B) iga B ∈ E korral, bijektsioon,
2) iga A, B, C ∈ E korral kehtib võrdus f (A, B) + f (B, C ) = f (A, C ),
3) V on eukleidiline vektorruum.
Märkus. Tingimused 1) ja 2) defineerivad (reaalse) afiinse ruumi.
Ülesanne 13.4. Olgu E kõigi punktide hulk eukleidilises geomeetrias
ning V kõigi vektorite ekvivalentsiklasside hulk. Olgu kujutus
f : E × E → V selline, mis seab punktipaarile (A, B) vastavusse seotud
−→
vektori AB ekvivalentsiklassi AB. Näidake, et E on eukleidiline ruum.
Järgnevas defineerime Hilberti aksiomaatikas olulisel kohal olevad
mõisted eukleidilises ruumis E. Punktideks loeme kõik hulga E
elemendid. Vektoriteks nimetame kõik hulga V elemendid, kusjuures
nullvektoriteks loeme kõik sellised hulga V elemendid ~v , mille korral
leidub A ∈ E nii, et f (A, A) = ~v .
Olgu meil tegemist eukleidilise ruumiga E ning olgu V eukleidilise ruumi
definitsioonis esinev eukleidiline vektorruum.
Olgu meil tegemist eukleidilise ruumiga E ning olgu V eukleidilise ruumi
definitsioonis esinev eukleidiline vektorruum. Seega on algmõisteteks
punkt ja vektor.
Olgu meil tegemist eukleidilise ruumiga E ning olgu V eukleidilise ruumi
definitsioonis esinev eukleidiline vektorruum. Seega on algmõisteteks
punkt ja vektor. Siis on meil võimalik defineerida sirged ja tasandid.
Olgu meil tegemist eukleidilise ruumiga E ning olgu V eukleidilise ruumi
definitsioonis esinev eukleidiline vektorruum. Seega on algmõisteteks
punkt ja vektor. Siis on meil võimalik defineerida sirged ja tasandid.
Definitsioon 13.5. Sirgeks reeperiga {A; ~a}, kus A on suvaline
eukleidilise ruumi E punkt ja ~a ∈ V on suvaline nullvektorist erinev
vektor, nimetame punktihulka kujul
−→
{P | AP = λ~a, λ ∈ R}.
Olgu meil tegemist eukleidilise ruumiga E ning olgu V eukleidilise ruumi
definitsioonis esinev eukleidiline vektorruum. Seega on algmõisteteks
punkt ja vektor. Siis on meil võimalik defineerida sirged ja tasandid.
Definitsioon 13.5. Sirgeks reeperiga {A; ~a}, kus A on suvaline
eukleidilise ruumi E punkt ja ~a ∈ V on suvaline nullvektorist erinev
vektor, nimetame punktihulka kujul
−→
{P | AP = λ~a, λ ∈ R}.
Definitsioon 13.6. Vektoreid ~a ja ~b (reaalses) vektorruumis V nimetame
kollineaarseteks, kui leidub selline reaalarv λ ∈ R, et kas ~a = λ~b või
~b = λ~a.
Olgu meil tegemist eukleidilise ruumiga E ning olgu V eukleidilise ruumi
definitsioonis esinev eukleidiline vektorruum. Seega on algmõisteteks
punkt ja vektor. Siis on meil võimalik defineerida sirged ja tasandid.
Definitsioon 13.5. Sirgeks reeperiga {A; ~a}, kus A on suvaline
eukleidilise ruumi E punkt ja ~a ∈ V on suvaline nullvektorist erinev
vektor, nimetame punktihulka kujul
−→
{P | AP = λ~a, λ ∈ R}.
Definitsioon 13.6. Vektoreid ~a ja ~b (reaalses) vektorruumis V nimetame
kollineaarseteks, kui leidub selline reaalarv λ ∈ R, et kas ~a = λ~b või
~b = λ~a.
Paneme tähele, et nullvektor on kollineaarne iga vektoriga.
Olgu meil tegemist eukleidilise ruumiga E ning olgu V eukleidilise ruumi
definitsioonis esinev eukleidiline vektorruum. Seega on algmõisteteks
punkt ja vektor. Siis on meil võimalik defineerida sirged ja tasandid.
Definitsioon 13.5. Sirgeks reeperiga {A; ~a}, kus A on suvaline
eukleidilise ruumi E punkt ja ~a ∈ V on suvaline nullvektorist erinev
vektor, nimetame punktihulka kujul
−→
{P | AP = λ~a, λ ∈ R}.
Definitsioon 13.6. Vektoreid ~a ja ~b (reaalses) vektorruumis V nimetame
kollineaarseteks, kui leidub selline reaalarv λ ∈ R, et kas ~a = λ~b või
~b = λ~a.
Paneme tähele, et nullvektor on kollineaarne iga vektoriga.
Definitsioon 13.7. Tasandiks reeperiga {A; ~a, ~b}, kus A on suvaline
eukleidilise ruumi E punkt ja ~a, ~b ∈ V on suvalised mittekollineaarsed
vektorid, nimetame punktihulka kujul
−→
{P | AP = λ~a + µ~b, λ, µ ∈ R}.
Sirge ja tasandi definitsioonidest on selge, mida tähendab punkti
kuulumine sirgele või tasandile.
Sirge ja tasandi definitsioonidest on selge, mida tähendab punkti
kuulumine sirgele või tasandile. Järgmisena defineerime eukleidilises
ruumis vaheloleku, lõigu ja kiire mõisted.
Sirge ja tasandi definitsioonidest on selge, mida tähendab punkti
kuulumine sirgele või tasandile. Järgmisena defineerime eukleidilises
ruumis vaheloleku, lõigu ja kiire mõisted.
Definitsioon 13.8. Olgu A, B ja C eukleidilise ruumi E paarikaupa
erinevad punktid. Ütleme, et punkt B asub punktide A ja C vahel, kui
−→ −→
leidub selline reaalarv λ ∈ (0, 1), et AB = λAC .
Sirge ja tasandi definitsioonidest on selge, mida tähendab punkti
kuulumine sirgele või tasandile. Järgmisena defineerime eukleidilises
ruumis vaheloleku, lõigu ja kiire mõisted.
Definitsioon 13.8. Olgu A, B ja C eukleidilise ruumi E paarikaupa
erinevad punktid. Ütleme, et punkt B asub punktide A ja C vahel, kui
−→ −→
leidub selline reaalarv λ ∈ (0, 1), et AB = λAC .
Definitsioon 13.9. Olgu A ja B eukleidilise ruumi E erinevad punktid.
Lõiguks otspunktidega A ja B nimetame hulka
−→ −→
[AB] = {A, B}∪{P | P on A ja B vahel} = {P | AP = λAB, λ ∈ [0, 1]}.
Sirge ja tasandi definitsioonidest on selge, mida tähendab punkti
kuulumine sirgele või tasandile. Järgmisena defineerime eukleidilises
ruumis vaheloleku, lõigu ja kiire mõisted.
Definitsioon 13.8. Olgu A, B ja C eukleidilise ruumi E paarikaupa
erinevad punktid. Ütleme, et punkt B asub punktide A ja C vahel, kui
−→ −→
leidub selline reaalarv λ ∈ (0, 1), et AB = λAC .
Definitsioon 13.9. Olgu A ja B eukleidilise ruumi E erinevad punktid.
Lõiguks otspunktidega A ja B nimetame hulka
−→ −→
[AB] = {A, B}∪{P | P on A ja B vahel} = {P | AP = λAB, λ ∈ [0, 1]}.

Definitsioon 13.10. Olgu A ja B eukleidilise ruumi E erinevad punktid.

Kiireks, mille alguspunkt on A ja mis läbib punkti B, nimetame hulka
−→ −→
[AB) = [A, B] ∪ {P | B on A ja P vahel} = {P | AP = λAB, λ ≥ 0}.
Nurga saame defineerida nii nagu defineerisime selle Hilberti
aksiomaatikas, st, kas kui sama alguspunktiga kiirte paari {[AB), [AC )}
või kui selliste lõikude paari {[AB], [AC ]}, mille korral ainuke mõlemale
lõigule kuuluv punkt on mõlema lõigu otspunktiks.
Nurga saame defineerida nii nagu defineerisime selle Hilberti
aksiomaatikas, st, kas kui sama alguspunktiga kiirte paari {[AB), [AC )}
või kui selliste lõikude paari {[AB], [AC ]}, mille korral ainuke mõlemale
lõigule kuuluv punkt on mõlema lõigu otspunktiks.
Kui meil on tegemist eukleidilise ruumiga E, siis on temaga seotud
eukleidilises vektorruumis V defineeritud vektorite skalaarkorrutamine.
Nurga saame defineerida nii nagu defineerisime selle Hilberti
aksiomaatikas, st, kas kui sama alguspunktiga kiirte paari {[AB), [AC )}
või kui selliste lõikude paari {[AB], [AC ]}, mille korral ainuke mõlemale
lõigule kuuluv punkt on mõlema lõigu otspunktiks.
Kui meil on tegemist eukleidilise ruumiga E, siis on temaga seotud
eukleidilises vektorruumis V defineeritud vektorite skalaarkorrutamine.
Vektorruumis
p V defineeritakse elemendi ~a ∈ V pikkus |~a| valemiga
|~a|= h~a, ~ai.
Nurga saame defineerida nii nagu defineerisime selle Hilberti
aksiomaatikas, st, kas kui sama alguspunktiga kiirte paari {[AB), [AC )}
või kui selliste lõikude paari {[AB], [AC ]}, mille korral ainuke mõlemale
lõigule kuuluv punkt on mõlema lõigu otspunktiks.
Kui meil on tegemist eukleidilise ruumiga E, siis on temaga seotud
eukleidilises vektorruumis V defineeritud vektorite skalaarkorrutamine.
Vektorruumis
p V defineeritakse elemendi ~a ∈ V pikkus |~a| valemiga
|~a|= h~a, ~ai. Seetõttu on meil võimalik defineerida lõikude kongruents
järgmiselt.
Nurga saame defineerida nii nagu defineerisime selle Hilberti
aksiomaatikas, st, kas kui sama alguspunktiga kiirte paari {[AB), [AC )}
või kui selliste lõikude paari {[AB], [AC ]}, mille korral ainuke mõlemale
lõigule kuuluv punkt on mõlema lõigu otspunktiks.
Kui meil on tegemist eukleidilise ruumiga E, siis on temaga seotud
eukleidilises vektorruumis V defineeritud vektorite skalaarkorrutamine.
Vektorruumis
p V defineeritakse elemendi ~a ∈ V pikkus |~a| valemiga
|~a|= h~a, ~ai. Seetõttu on meil võimalik defineerida lõikude kongruents
järgmiselt.
Definitsioon 13.11. Ütleme, et lõigud [AB] ja [CD] on kongruentsed,
kui kehtib seos
−→ −→ −→ −→ −→ −→
hAB, ABi = hCD, CDi ehk |AB|=|CD| .

Märkimaks, et lõigud [AB] ja [CD] on kongruentsed, kirjutame

[AB] ∼ [CD].
Lemma 13.12. Suvalise kiire [AB) ja suvalise lõigu [CD] korral leidub
täpselt üks selline punkt P ∈ [AB), mille korral [AP] ∼ [CD].
Lemma 13.12. Suvalise kiire [AB) ja suvalise lõigu [CD] korral leidub
täpselt üks selline punkt P ∈ [AB), mille korral [AP] ∼ [CD].
Sellest Lemmast lähtuvalt saab defineerida ka nurkade kongruentsi.
Lemma 13.12. Suvalise kiire [AB) ja suvalise lõigu [CD] korral leidub
täpselt üks selline punkt P ∈ [AB), mille korral [AP] ∼ [CD].
Sellest Lemmast lähtuvalt saab defineerida ka nurkade kongruentsi.
Definitsioon 13.13. Ütleme, et nurgad {[AB), [AC )} ja {[DE ), [DF )} on
kongruentsed, kui sellest, et P ∈ [AB), Q ∈ [AC ), [AP] ∼ [DE ],
[AQ] ∼ [DF ] järeldub, et [PQ] ∼ [EF ].
Lemma 13.12. Suvalise kiire [AB) ja suvalise lõigu [CD] korral leidub
täpselt üks selline punkt P ∈ [AB), mille korral [AP] ∼ [CD].
Sellest Lemmast lähtuvalt saab defineerida ka nurkade kongruentsi.
Definitsioon 13.13. Ütleme, et nurgad {[AB), [AC )} ja {[DE ), [DF )} on
kongruentsed, kui sellest, et P ∈ [AB), Q ∈ [AC ), [AP] ∼ [DE ],
[AQ] ∼ [DF ] järeldub, et [PQ] ∼ [EF ].
Saab näidata, et eespool defineeritud sirgete, tasandite, lõikude, kiirte,
nurkade ja kongruentside jaoks kehtivad Hilberti aksioomid.
Lemma 13.12. Suvalise kiire [AB) ja suvalise lõigu [CD] korral leidub
täpselt üks selline punkt P ∈ [AB), mille korral [AP] ∼ [CD].
Sellest Lemmast lähtuvalt saab defineerida ka nurkade kongruentsi.
Definitsioon 13.13. Ütleme, et nurgad {[AB), [AC )} ja {[DE ), [DF )} on
kongruentsed, kui sellest, et P ∈ [AB), Q ∈ [AC ), [AP] ∼ [DE ],
[AQ] ∼ [DF ] järeldub, et [PQ] ∼ [EF ].
Saab näidata, et eespool defineeritud sirgete, tasandite, lõikude, kiirte,
nurkade ja kongruentside jaoks kehtivad Hilberti aksioomid. Seetõttu on
võimalik eukleidilist geomeetriat defineerida ka eukleidilise ruumi kaudu.
Lemma 13.12. Suvalise kiire [AB) ja suvalise lõigu [CD] korral leidub
täpselt üks selline punkt P ∈ [AB), mille korral [AP] ∼ [CD].
Sellest Lemmast lähtuvalt saab defineerida ka nurkade kongruentsi.
Definitsioon 13.13. Ütleme, et nurgad {[AB), [AC )} ja {[DE ), [DF )} on
kongruentsed, kui sellest, et P ∈ [AB), Q ∈ [AC ), [AP] ∼ [DE ],
[AQ] ∼ [DF ] järeldub, et [PQ] ∼ [EF ].
Saab näidata, et eespool defineeritud sirgete, tasandite, lõikude, kiirte,
nurkade ja kongruentside jaoks kehtivad Hilberti aksioomid. Seetõttu on
võimalik eukleidilist geomeetriat defineerida ka eukleidilise ruumi kaudu.
Analoogiliselt defineeris Weyl oma töödes ka elliptilise ruumi, mille jaoks
saab samuti tuletada vastavad Hilberti definitsioonid ning veenduda, et
ühest aksioomide süsteemist järeldub teine ja vastupidi.
Definitsioon 13.14. Olgu V eukleidiline vektorruum (üle korpuse R).
Mittetühja hulka E nimetatakse elliptiliseks ruumiks, kui on antud
kujutus π : V \ {θV } → E, mis rahuldab tingimusi
1) kujutus π on pealekujutus;
2) π(~x ) = π(~y ) parajasti siis, kui vektorid ~x ja ~y on kollineaarsed.
Definitsioon 13.14. Olgu V eukleidiline vektorruum (üle korpuse R).
Mittetühja hulka E nimetatakse elliptiliseks ruumiks, kui on antud
kujutus π : V \ {θV } → E, mis rahuldab tingimusi
1) kujutus π on pealekujutus;
2) π(~x ) = π(~y ) parajasti siis, kui vektorid ~x ja ~y on kollineaarsed.
Märkus. Eelmises definitsioonis tähistas θV vektorruumi V nullvektorit.
Vektorite kollineaarsus defineeritaks nagu definitsioonis 13.6.
Definitsioon 13.14. Olgu V eukleidiline vektorruum (üle korpuse R).
Mittetühja hulka E nimetatakse elliptiliseks ruumiks, kui on antud
kujutus π : V \ {θV } → E, mis rahuldab tingimusi
1) kujutus π on pealekujutus;
2) π(~x ) = π(~y ) parajasti siis, kui vektorid ~x ja ~y on kollineaarsed.
Märkus. Eelmises definitsioonis tähistas θV vektorruumi V nullvektorit.
Vektorite kollineaarsus defineeritaks nagu definitsioonis 13.6.
Kui eukleidilises ruumis defineeriti punktide A ja B vaheline kaugus kui
−→
vektori AB pikkus, siis elliptilises ruumis loetakse punktide A ja B
kauguseks selline arv d(A, B), mille korral kehtib võrdus
d(A, B) |h~a, ~bi|
cos = ,
r | ~a | · | ~b |
kus ~a, ~b ∈ V on mingid sellised vektorid, et π(~a) = A ja π(~b) = B ning
r > 0 on reaalarvuline konstant, mis näitab elliptilise ruumi kõverust.
Definitsioon 13.14. Olgu V eukleidiline vektorruum (üle korpuse R).
Mittetühja hulka E nimetatakse elliptiliseks ruumiks, kui on antud
kujutus π : V \ {θV } → E, mis rahuldab tingimusi
1) kujutus π on pealekujutus;
2) π(~x ) = π(~y ) parajasti siis, kui vektorid ~x ja ~y on kollineaarsed.
Märkus. Eelmises definitsioonis tähistas θV vektorruumi V nullvektorit.
Vektorite kollineaarsus defineeritaks nagu definitsioonis 13.6.
Kui eukleidilises ruumis defineeriti punktide A ja B vaheline kaugus kui
−→
vektori AB pikkus, siis elliptilises ruumis loetakse punktide A ja B
kauguseks selline arv d(A, B), mille korral kehtib võrdus
d(A, B) |h~a, ~bi|
cos = ,
r | ~a | · | ~b |
kus ~a, ~b ∈ V on mingid sellised vektorid, et π(~a) = A ja π(~b) = B ning
r > 0 on reaalarvuline konstant, mis näitab elliptilise ruumi kõverust.
Kui V on (n + 1)-mõõtmeline vektorruum, siis nimetatakse ruumi E
n-mõõtmeliseks elliptiliseks ruumiks.
Hüperboolse ruumi defineerimiseks pidi Weyl enne defineerima veel
lisamõisteid.
Hüperboolse ruumi defineerimiseks pidi Weyl enne defineerima veel
lisamõisteid.
Definitsioon 13.15. Olgu V vektorruum üle korpuse K . Kujutust
g : V × V → K nimetatakse bilineaarseks funktsionaaliks vektorruumil
V, kui on täidetud tingimused:
1) g (a + b, c) = g (a, c) + g (b, c) iga a, b, c ∈ V korral;
2) g (ka, b) = kg (a, b) iga k ∈ K ja iga a, b ∈ V korral;
3) g (a, b + c) = g (a, b) + g (a, c) iga a, b, c ∈ V korral;
4) g (a, kb) = kg (a, b) iga k ∈ K ja iga a, b ∈ V korral.
Hüperboolse ruumi defineerimiseks pidi Weyl enne defineerima veel
lisamõisteid.
Definitsioon 13.15. Olgu V vektorruum üle korpuse K . Kujutust
g : V × V → K nimetatakse bilineaarseks funktsionaaliks vektorruumil
V, kui on täidetud tingimused:
1) g (a + b, c) = g (a, c) + g (b, c) iga a, b, c ∈ V korral;
2) g (ka, b) = kg (a, b) iga k ∈ K ja iga a, b ∈ V korral;
3) g (a, b + c) = g (a, b) + g (a, c) iga a, b, c ∈ V korral;
4) g (a, kb) = kg (a, b) iga k ∈ K ja iga a, b ∈ V korral.
Definitsioon 13.16. Bilineaarset funktsionaali g vektorruumil V
nimetatakse sümmeetriliseks, kui g (a, b) = g (b, a) iga a, b ∈ V korral.
Algebras näidatakse, et kui g on sümmeetriline bilineaarne funktsionaal
vektorruumil V, mille mõõde on n, siis leidub vektorruumis V baas
{e1 , . . . , en } selliselt, et iga
n
X n
X
a= ai ei , b = bi ei
i=1 i=1

korral kehtib
n
X
g (a, b) = gi ai bi ,
i=1

kus gi = g (ei , ei ).
Definitsioon 13.17. Olgu V vektorruum üle reaalarvude korpuse R,
k ∈ Z+ , k < n = dimV. Mittetühja hulka E nimetatakse (reaalseks)
pseudoeukleidiliseks ruumiks indeksiga k, kui on antud kujutus
f : E × E → V nii, et kehtivad tingimused:
1) iga A ∈ E korral on kujutus fA : E → V, mis on defineeritud seosega
fA (B) := f (A, B) iga B ∈ E korral, bijektsioon,
2) iga A, B, C ∈ E korral kehtib võrdus f (A, B) + f (B, C ) = f (A, C ),
3) vektorruumil V on defineeritud selline sümmeetriline bilineaarne
funktsionaal g : V × V → R, mille korral leidub selline vektorruumi V
baas {e1 , . . . , en }, et
(
1, kui i ≤ n − k,
g (ei , ei ) =
−1, kui i > n − k,
s.t., et suvalise
n
X
x= xi ei
i=1
korral g (x, x) = x12 + · · · + 2
xn−k 2
− xn−k+1 − . . . xn2 .
Definitsioon 13.18. Kui E on pseudoeukleidiline ruum indeksiga k, siis
nimetatakse Definitsiooni 13.17 punktis 3)
p kirjeldatud funktsionaali g
ruumi V skalaarkorrutiseks ning avaldist g (x, x) elemendi x ∈ V
pikkuseks.
Definitsioon 13.18. Kui E on pseudoeukleidiline ruum indeksiga k, siis
nimetatakse Definitsiooni 13.17 punktis 3)
p kirjeldatud funktsionaali g
ruumi V skalaarkorrutiseks ning avaldist g (x, x) elemendi x ∈ V
pikkuseks.
On lihtne näha, et Definitsioonis 13.17. toodud baasi {e1 , . . . , en }
korral on osa baasielemente reaalse pikkusega 1, osa aga imaginaarse
pikkusega i.
Definitsioon 13.18. Kui E on pseudoeukleidiline ruum indeksiga k, siis
nimetatakse Definitsiooni 13.17 punktis 3)
p kirjeldatud funktsionaali g
ruumi V skalaarkorrutiseks ning avaldist g (x, x) elemendi x ∈ V
pikkuseks.
On lihtne näha, et Definitsioonis 13.17. toodud baasi {e1 , . . . , en }
korral on osa baasielemente reaalse pikkusega 1, osa aga imaginaarse
pikkusega i. Samuti on ka osa ruumi V elemente reaalse pikkusega, osa
aga imaginaarse pikkusega.
Definitsioon 13.18. Kui E on pseudoeukleidiline ruum indeksiga k, siis
nimetatakse Definitsiooni 13.17 punktis 3)
p kirjeldatud funktsionaali g
ruumi V skalaarkorrutiseks ning avaldist g (x, x) elemendi x ∈ V
pikkuseks.
On lihtne näha, et Definitsioonis 13.17. toodud baasi {e1 , . . . , en }
korral on osa baasielemente reaalse pikkusega 1, osa aga imaginaarse
pikkusega i. Samuti on ka osa ruumi V elemente reaalse pikkusega, osa
aga imaginaarse pikkusega. Tähistagu Ω kõigi ruumi V imaginaarse
pikkusega elementide hulka.
Definitsioon 13.18. Kui E on pseudoeukleidiline ruum indeksiga k, siis
nimetatakse Definitsiooni 13.17 punktis 3)
p kirjeldatud funktsionaali g
ruumi V skalaarkorrutiseks ning avaldist g (x, x) elemendi x ∈ V
pikkuseks.
On lihtne näha, et Definitsioonis 13.17. toodud baasi {e1 , . . . , en }
korral on osa baasielemente reaalse pikkusega 1, osa aga imaginaarse
pikkusega i. Samuti on ka osa ruumi V elemente reaalse pikkusega, osa
aga imaginaarse pikkusega. Tähistagu Ω kõigi ruumi V imaginaarse
pikkusega elementide hulka.
Definitsioon 13.19. Mittetühja hulka E nimetatakse hüperboolseks
ruumiks ehk Lobatševski ruumiks, kui on defineeritud kujutus π : Ω → E
selliselt, et
a) E on pseudoeukleidiline ruum indeksiga 1;
b) π on pealekujutus;
c) π(~x ) = π(~y ) siis ja ainult siis, kui ~x ja ~y on kollineaarsed.
Hüperboolse ruumi E punktide A ja B vaheline kaugus d(A, B)
defineeritakse seosega

d(A, B) g (~a, ~b)

cosh = p q ,
r ~ ~
g (~a, ~a) g (b, b)

kus ~a, ~b on suvalised sellised hulga Ω elemendid, mille korral π(~a) = A

ja π(~b) = B ning r on fikseeritud positiivne konstant, mis on
hüperboolse ruumi E kõverusraadiuseks.
Hüperboolse ruumi E punktide A ja B vaheline kaugus d(A, B)
defineeritakse seosega

d(A, B) g (~a, ~b)

cosh = p q ,
r ~ ~
g (~a, ~a) g (b, b)

kus ~a, ~b on suvalised sellised hulga Ω elemendid, mille korral π(~a) = A

ja π(~b) = B ning r on fikseeritud positiivne konstant, mis on
hüperboolse ruumi E kõverusraadiuseks.
Olles tutvunud nii Hilberti aksiomaatikaga kui ka Weyli aksiomaatikaga,
on nüüd igaühe enda otsustada, kumba käsitlust ta eukleidilise,
hüperboolse ja elliptilise geomeetria/ruumi defineerimisel või endale ette
kujutamisel eelistab.