A. H.

Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa

Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi)

I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine.

II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine
(kivid).

III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga
lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega,
võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja
Krõõt keelduvad jooma minekust.

IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava
lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata.
Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde.

V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti
kokku kraavi tegemine.

VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate

riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas
sõita. Tulid külalised, katsuti rammu.

VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel).

VIII (57-67) Heinatöö. Juss mõtleb järgmisel aastal ära minna, kuid mõtleb ümber.
Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke.

IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi. Ree laenamine Pearult. Krõõda tütar.

X (74-85) Tehti puuesemeid, Juss jäi edasi aga Mai läks ära. Pearu lõhkus aia ära
ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja. Andres jäi sõnakehvaks kuuldes
Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta.

XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma. Uus tüdruk Mari õrritas
Jussi (oleks uppunud). Pearu lasi loomi enda maale ning käis kõigiga lepitust
palumas.

XII (102-110) Andresel kiire töö – majaehitamine. Pearu saatis sulased appi. Juss
ähvardas end puua. Jussi ja Mari plaanid.

XIII (111-120) Kambrid valmis. Sündis tütar. Mari rääkis enda ja Jussi plaanidest.

XIV (121-135) Pearu ehitas kraavile tammi, aga eespere Mart (sulane) lõhkus selle
korduvalt ära ja ässitas koera Pearu kallale.

XV (135-144) Eesperes saadi teada Pearu sinikatest. Kohtus käimine. Uue kraavi
kaevamine.

XVI (144-156) Eesperes veel üks tütar, aga Maril poeg. Pearu läks uue sulase
Jaagupiga kohtusse. Jaagupi sõbrad peksid Pearu läbi. Pearu ähvardas oma eide ära
tappa.
XVII (156-171) Talvise metsaveo tee ees aeg. Krõõdal sündis poeg, Maril tütar.
Krõõt suri. Matused. Pearu lõõpimine.

XVIII (171-186) Mari eesperes - jutud, Jussi mure. Andres vee ja leiva peale,
lõhkine jalg.

XIX Juss lõi noaga Andrese jalga ning poos enese üles. Jussi matused kirikaia taga
- ainult Andres laulis koos meestega.

XX (193-204) Pearu tuli jälle andeks paluma, Mari keeldus käe andmisest. Andres
võitis Pearut kohtus. Kõrtsikohus - 30 rubla kõrtsile, Pearu pettumus.

XXI (205-211) Andres pakkus tõusnud Marile pudelit ja rääkis Jussi ning kohtu
saladuse ära. Mari ja Andres õpetaja juurde.

XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu
lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära.

XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme
Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab
laulusõnad ja hävitab need.

XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi
sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg.

XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust – ei
saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus
kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega.

XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi
viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema
Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas
uute kividega - tööd pidevalt.

XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks
valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne).

XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka
Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid
noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba).

XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313).

Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup
peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina
Vargamäelt minema. Patt.

XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde.
Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad – Pearu
naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer
lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks – Pearu Andrese
vastu(kraav, kraavipealne aukus tee, kust Pearu rappa kukkus).

XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust,
kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei
meeldinud usside piinamine(352-354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku
mütsi mulda täis toppis ning ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest
kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-358). Andresele see härdus ei
meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda.
XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku
omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha.
Andres otsib abi piiblist. Maret-Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373),
abi leidmine lauavirna tagant.

XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi. Kui
kanaarilinnu pesa tühjaks söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see
oli Riia Milli. Oli. Milli suri pärast väntsutamist, puremist ja Musta kaevas ta
korduvalt hauast üles-poisid põletasid kassi ära.

XXXIV (401-421) Mäe ja Eespere olid seotud vaid tänu lastele (Liisi viis Joosepile
katsikute saia). Mindi jõuluõhtul kiriku, 2 hobusega(104). Liine imestas suure
kuuse üle. Koju mindi suure kiiru ja Joosepi kelladega. Koju jõudes alles loeti
palvet, kuna Andres peksis naabri Valtut tuppa ronimise ja toidu söömise eest.
Alles teisel põhjal võis trallitada, mustlast mängida ja kingsepal silmi
torgata(417-421).

XXXV (421-442) Kohtuskäimine Pearu koera pärast. Pearu ütles kõrtsis Andresele, et
Liisi magatab Joosepit. Andres ei luba Liisil Joosepile minna kui see Oru endale ei
võta. Liisi lubab lapse saada, et Joosepiga minna (321-422). Liisi ootab last,
Andres laseb ta rukkilõikuselt ära kutsuda ning saadab ta kodust minema. Liisi
läheb sauna.

XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem
kui 20 aastat möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli
piiblist – ainult neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega.
Liisi ja Joosep käisid kirikuõpetaja juures(456-458). Joosep läks kosja(453-455).
Joosepi ja Liisi pulmad (Andres läheb ära). Joosep ja Liisi kolivad ära(465-468).
Kui Joosep Pearu käest kaasavara sai, palus ka Andres Liisile hulka asju anda.
Liisi läheb nuttes Vargamäelt ära(ei näinud isa).

XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri

juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha
veelgi rohkem saada – õmbleb Pearu juures. Indreku raamatute lugemine(475-483).
Seda saladust peab Indrek loomade tülide, meeleolud põhjuseks. Mareti laul
mustlasviisiga. Indrek saab tänu Millile teada, mis see saladus(südame värin,
Liisi-Joosep…) tähendab – armastus (483-493). Andrese - Hundipalu Tiidu kõnelus
Indreku haridusest, kool kasvatab hobusevargaid, Pearu sugu tulevik… See paneb
Andrese mõtlema (493-500).

XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse
järjekorras. Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas
magama jäämise eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku
vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib
jõe asemel mets olla(jõest leitud kännud), kas tema ja Tiidu ehitatud sild säilib,
kas on mõtet järge puhastada(517-523)

XXXIX (525-554) Andres lõhub viisakalt Pearu tammi ära ning ei ütle, kas kroonust
vabanedes tuleb tagasi (523-530). Indrek teatas soovist linnakooli minna, palus
laevu( osa raha sai Maielt kirjade kirjutamise eest (531-536). Indrek lahkub, ka
Tiit soovib edu (537-543). Andrese ära saatmise pidu. Andres ütles, et ei armasta
Vargamäge ning ehk tagasi ei tulegi(543-550). Andres viidud, läheb vana Andres
kõrtsist läbi, ta on tüdinenud Pearu vingerpussidest. Andres mõtlev uuesti noore
Andrese sõnade üle (öösel) ning uuesti magama minnes näeb, et ka Mari on nutnud.

Andres Paas-töötegemisvõimeline, kiire sammuga, ostis Väljamäe (metsakandi), suur

kavatseja ja plaanitseja, tugev, Pearust sitkem, umbes 30a, eespere peremees; 20a
hiljem(444)

Krõõt - soov hullata, laulda, umbes 20a, ilus hele hääl

Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu
katsuda(17); tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv
habe lõuaotsas, silmad krussis(26), jooja, riivatu iseloom

Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446).

Peres oli 11 last(450)

Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver

Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja
heita, naerda lorilaule jorutada

Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed)

Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus

Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas…(272-273)

Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas

Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20.
aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk).

A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa

TEOSE ANALÜÜS

Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti
kirjandusse.
Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid
igavaks ning tüütuks lugeda
pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks,
kui olin uskunud.
"Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse
loominguperioodi, mida
iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud
1940 ning "Tõde ja
õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid.
Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest
perekonnast, naabertalude
elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele
vingerpussi mängimine
ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse
küsimus. Eespere
Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid
sealjuures tajudes, et
hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus
maaga kestab
tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi.
Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja
Mäe talu ning
külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes
ja vajavad alguses
tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast
tuleb sealsel
peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste
kohtumispaigana,
kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab.
Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe
talus sureb perenaine
Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks
ja kasvatab üles
hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka
naabrimehe krutskitega.
Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma
valdusse saada.
Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest
nii, nagu jaksab.
Viimane aga alla ei anna.
Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas,
sihikindel ja tugev mees
- ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal
peale hakata.
Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski
ausust. Oru Pearu
on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele
alla, kuid
"rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii
egoistlik, vaid üsna
heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei
mõelnudki seda nii
tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks
pesta.
Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver
(matsakas, leppiv
peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja
Oru talu noorem
põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et
oli koormanud oma
naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb
Andres aga vaid vähest
aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale.
Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa
tundma tema
ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast.
Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku
sõnavara, nagu
näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem
dialooge. Leidub ka
heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr",
"kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka
ajalehte, mis tollal
ilmus.
Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa peetakse tähtsaimaks selle epopöaromaani osadest
ning ta kuulub
Eesti kirjandusklassika hulka. Seesugune põhjalik ja huvitav teos on oma au ka
täiesti ära teeninud.