Professional Documents
Culture Documents
Tõde Ja Õigus 4.
Tõde Ja Õigus 4.
Tõusikkodanlus
Teoses kujutavad tõusikkodanlust kõige täpsemalt Köögertalide ja Itamite
perekonnad. Tammsaare käsitleb ajastu ühiskonnaklassi satiiriliselt, tuues välja
seltskonna julmuse ja egoismi, mis asub viisakuse taga. Naised, kes igapäevaselt
istuvad kohvikus, kelgivad ja räägivad kuulujutte, näitavad sellega enda
pealiskaudsust ja ennasttähtsustavat iseloomu. Tõusikkodanlus hindab ainult raha,
rikkust, staatust ja sidemeid. Raha ja rikkuse nimel satuvad sõbrad pankrotti ning
staatuse jaoks üritatakse ennast upitada loome- ja kultuuriinimeste toel, luues
sidemed ainult valitud seltskonna inimestega.
Härra Paralepp
Karini esimene armuke, advokaat. Härra Paralepp oli abielus ja enne Karinit omanud
mitmeid afääre, kuid Karin oli tema jaoks eelmistest armukestest erilisem ja ta
armus temasse. Ta ei suutnud vaadata, kuidas Karin Röneega koos oli ja sattus
teisega peaaegu kaklusesse. Ta oli valmis Karini jaoks oma naise maha jätma, kuid
Karin teadis, et ta armastab ainult Indrekut ja talle lihtsalt meeldis, et keegi
teda jumaldab.
Rönee Vagur
Proua Köögertali armuke, laulja. Jumaldas Karinit
Ida Langebrunn
Karini kooliaegne pinginaaber, hambaarst. Karinile vastandlikuks näiteks: omas
ametit, armastas oma lapsi ja abikaasat, oli rahulik ja mõistlik, kuid teose lõpus
jätab ta mees ta maha. Ida oli Karinile ta usaldusisik ja Karin pöördus tema poole
nõu küsima.
Tiina
Lapsehoidja. Tiina oli vaikne, rahulik ja armastav, kuid tal oli üks saladus, mida
ta ei saanud Karinile rääkida.
Melesk
Revolutsionäär, kes pettus ideedes ja leidis, et ainuke võimalus on surra. Tema
enesetapu sündmused viisid Indreku hädavaleni, mis oli üheks tõukeks
abielulagunemisel.
Teose küsimused
· Armastuse küsimus. Kas see säilib abielus? Missugune on armastus? Kas
vastandid saavad armastada?
· Missugused on naise ja mehe rollid ühiskonnas? Naine kui ema ja naine kui
lõbutüdruk? Kas naise käitumise määrab seksuaalsus? (Otto Weinigeri traktaat) Mehe
roll kui abikaasa, ülalpidaja, otsustaja, ärimees?
· Ühiskonna olukord – Kas pankrotistumises ja majanduslanguses olid süüdi
inimesed (Köögertal ja Vesiroos) või riik?
· Mis kannustab indiviide tegutsema?
Küsimused klassikaaslastele
1) Kuidas kirjeldaksid Karini ja Indreku armastust teose algul? Kas nad
armastasid üksteist kogu teose vältel või oli nende armastus puhanguline?
2) Kuidas kirjeldad Indreku suhtumist ja käitumist ühiskonna suhtes?
3) Mis oli raamatus lemmik stseen? Kuidas sobis lõpp „Tõe ja õiguse“ teiste
osade suhtes?
Teose vastuvõtt, retsessioonid
H. Puhvel kirjeldas „Tõe ja õiguse“ IV osa järelsõnas, kuidas 1932. Aastal olid
ilmunud kümmekond romaani, kuid Tammsaare teos eraldus omaette saavutusena kõigist
ülejäänutest tegelaste meisterlikkuse ja psüühilise veenvuse pärast. Tammsaare
kirjutas romaani enamasti suvekuudel, kui perekond parasjagu suvitas. Tammsaarel
oli süžeekäik ja tegelased enne läbimõeldud, mistõttu oli teos kirjutatud otse
puhtandisse ja käsikirjas leidusid ainult üksikud parandused.
Romaani IV osa on vastanduvaks „Tõe ja õiguse“ I osaga. Kui romaanisari algab maal
Vargamäel ja kujutab talupoegade ühiskonda, siis IV osas kirjeldab Tammsaare
tõusiklikku kodanikuühiskonda Tallinnas. Ka filosoofilisest aspektist erinevad kaks
teost. IV osas on inimeste psüühika ennast hävitav, samas kui Andres Vargamäel
unistas maa taastamisest ja teda talu ülesehitamisest.
Enne oli nõnda, et kui oli veri, siis oli ka armastus, nüüd on vere asemel raha.
Kui Karin tuleb Indrekult raha küsima, siis Indrek keeldub ja põhjustab suure tüli.
Indrek leidis selle kibestunud aforismiga, kuidas tänapäeval armastatakse raha
mitte inimest. Kui ta seda Karinile ütles, otsustas see raha tagasi anda, näidates
sellega, et ta ei taha Indreku raha, vaid armastust ja verd.
Indreku mõttekäik, kus ta reedab, et suure armastuse puhul leitakse suurim õnn, mis
on surm. Teose lõpus, kui Karin sureb nende armastuse pärast, lausub Indrek:
„Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda.“