Tanel Toomi lavastatud mängufilm rajaneb Anton Hansen Tammsaare romaani "Tõde ja

õigus" I osal.

1872.a. saabub noor abielupaar Andres (Priit Loog) ja Krõõt (Maiken Schmidt) elama
laenuga ostetud Vargamäe talumajapidamisse Kõrvemaal. Kohtudes ennasttäis ja
kiusliku naabrimehe Pearuga (Priit Võigemast) otsustab ambitsioonikas ja
piiblisõnast tuge leidev Andres tõestada kõigile, et hoopis tema on see kõige
vägevam peremees, kellega pole mõtet vägikaigast vedada. Leebem ja elutargem Krõõt
püüab meest rahustada ning suunab mõtlema pere- ja koduelu tähtsusele. Koha
väljaostmiseks töötavad nad päevast päeva palehigis kuni lastekandmistest ja
kohustustest kurnatud peenema kondiga Krõõdu jaks raugeb kauaoodatud esikpoja
sünnitamisel. Lastega üksi jäädes palub Andres endale majapidamise eest
hoolitsemiseks appi saunanaise Mari (Ester Kuntu), kelle lapsed niikuinii koos
talutütardega on kasvanud. Et naise sauna naasmine viibib lõppematult, katkeb Mari
kaasa Jussi (Simeoni Sundja) usk nende armastusse ja ta võtab endalt elu. Kaasad
kaotanud Andres ja Mari jätkavad kooselu ning saavad ühiseidki lapsi, kuid
süükoormast rusutud Marit hakkab painama usk ettemääratud karistusse ning see ei
jää ka tulemata. Samal ajal kaldub Andrese ja Pearu kohtuskäimiste kaalukauss
järjest enam Andrese poole, mis aga mehe loomusele kasuks ei tule. Kibestunud,
ihnsaks ja vägivaldseks muutunud Andres ütleb lahti oma vanimast tütrest, kes
soovib Pearu esikpojaga naabertalu ülevõtmise asemel mujale kolida. Lõpuks saab
Andres kroonuteenistusse saadetud pojalt kirja, kus poiss keeldub põikpäise isa
sõgedusest vaenatud sünnikodu pärimisest ja püüab avada Andrese silmi.