Kodulaenu käsiraamat Kristi Saare

Visit to download the full and correct content document:

https://ebookstep.com/product/kodulaenu-kasiraamat-kristi-saare/
More products digital (pdf, epub, mobi) instant
download maybe you interests ...

Son amant du désert Quelques semaines pour te résister

Kristi Gold

https://ebookstep.com/product/son-amant-du-desert-quelques-
semaines-pour-te-resister-kristi-gold/

100 Tanya Jawab Mengenai Kanker Payudara Zora K. Brown

& Karl K. Boatman

https://ebookstep.com/product/100-tanya-jawab-mengenai-kanker-
payudara-zora-k-brown-karl-k-boatman/

Valis Philip K Dick

https://ebookstep.com/product/valis-philip-k-dick/

Sométase alteza Wells K C

https://ebookstep.com/product/sometase-alteza-wells-k-c/
Tarama Sözlü■ü K N Tdk

https://ebookstep.com/product/tarama-sozlugu-k-n-tdk/

Imunologia Básica Abul K. Abbas

https://ebookstep.com/product/imunologia-basica-abul-k-abbas/

Ombak Sekanak Rida K Liamsi

https://ebookstep.com/product/ombak-sekanak-rida-k-liamsi/

Pradeep s Physics 2 physics vol 2 2021st Edition Dr K L

Gomber K L Gogia

https://ebookstep.com/product/pradeep-s-physics-2-physics-
vol-2-2021st-edition-dr-k-l-gomber-k-l-gogia/

Yükseklerde 1st Edition R K Lilley

https://ebookstep.com/product/yukseklerde-1st-edition-r-k-lilley/
Olulised mõttekohad kodulaenu võttes 4

Kodulaenuga seonduvad terminid 5

Kodu ostuga kaasnevad kulud 6

Kodulaenu taotlemise protsess valmisobjekti puhul 7
Kodulaenu taotlemise protsess uusarenduse puhul 7
Kodulaenu taotlemise protsess ise ehitamise puhul 7

ENNE LAENU VÕTMIST 8

Kuidas üldse hakata kodu valima? 8

Kuidas valmistada end ette kodulaenu võtmiseks? 8

Kas parem kodu laenuga osta või koguda? 9
Millal eelistada ostmisele üürimist? 10
Millal on hea aeg kinnisvara osta? 10
Kas kodulaen võtta pigem sissemaksega või panustada lisatagatisele? 10
Kuidas koguda sissemakseks raha? Kas seda investeerida? 11
Mis oleks optimaalne sissemakseprotsent, mida pangad aktsepteerivad? 11
Kui palju maksta sissemakseks? 12
Millise perioodiga euribor valida? 12
Kas kodulaen võtta võimalikult lühikese või hoopis võimalikult pika tähtajaga? 12
Kuidas käituda, kui sissemakse summa kõik säästud kulutaks? 13
Mis on maksimaalne hind, mida kommunaalkulude peale kulutada? 13
Millist tagasimaksegraafikut kodulaenule valida? Kas annuiteetgraafik või võrdsete
põhiosamaksetega? 13
Kas osta isiklik korter parem ettevõtte alt või eraisikuna? 14
Kui palju mõjutavad null last vs. üks laps vs. kaks last kodulaenu saamist? 14
Kuidas broneerimistasuga asjad käivad? 14
Kas naine on kogu lapsehoolduspuhkuse ajal panga silmis mehe ülalpeetav? 15
Kas osta üks ühine kodu või kaks eraldi korterit? 15
Kas välismaal elades ja elatist teenides lubatakse ka Eestis kodulaenu taotleda? 15
Milline on hea investeerimisportfell laenu saamiseks? 15
Kas pank arvestab ettevõtte investeerimisportfelli ka? 16
Millised on riskid partneriga ühiselt kodu ostes? 16
Kui oluline on ühise kodu puhul testament? 17
Mis on “rusikareegel” kodu hinna jaoks? 17
Milliste dokumentidega peab kindlasti tutvuma enne korteri ostmist uusarendusse? 17

KUI ON OLEMASOLEV LAENULEPING 18

Milliseid kindlustusi on vaja laenule lisaks valida? 18
Kas teha elukindlustus? 18

2
Kuidas teha soovi korral laenu lisatagasimakseid? 18
Kas maksta kodulaen enne tähtaega tagasi? 19
Miks on avatud kodulaenuleping hea? 19
Kuidas on võimalik kodulaenu intress pangas madalamaks saada? 19
Kas pank annab ühele inimesele mitu kodulaenu? 20
Milline protsent võiks maksimaalselt minna iga kuu pangast kodulaenu peale? 21
Mis on ideaalne stsenaarium, et korterist edasi majja liikuda? 21
Kas Kredexi käendusega ei tohi mitte kunagi korterit välja üürida? 21
Kas tagatiseks saab panna kinnisvara, millel on pangalaen? 21
Kuidas rahastada ostetud kinnisvara remondivajadust? 21
Tahaks osta suuremat kodu, aga kas selleks on praegune vaja ära müüa? 22
Kuidas arvutada teise kodu ostmise laenuvõimekust? 22
Kas ja kuidas kodulaenu ka portfellis investeeringuna arvestatakse? 22
Kuidas kodulaenuga ostetud kodu müüakse? 22

3
Olulised mõttekohad kodulaenu võttes

- Kodulaenu võtmiseks võiks hakata valmistuma vähemalt aasta enne laenu võtmist, et
võimalikult häid laenutingimusi saada, eeltöö on seda väärt!
- Pakkumised kodulaenu jaoks tuleks võtta päriselt kõikidest pankadest, kunagi ei tea,
kes võib üllatada!
- Esimene vastus, mis pangalt laenutaotlusele tuleb, on teie omavaheliste läbirääkimiste
alguspunkt. Läbiräägitavad on absoluutselt kõik olulised tingimused (intress,
lepingutasu, periood, sissemakseprotsent), küll aga peab arvestama, et kui ideaalis
läheb pakkumine paremaks, siis mõnikord ka pärast komisjoni võib lõplik pakkumine
olla veidi kehvem.
- Tasub meeles pidada, et intress pole ainus otsustuskoht, mis teeb laenu heaks. Tuleb
vaadata ka lepingutasusid ja muid kõrvalkulusid, kindlustusnõudeid, ennetähtaegse
tagasimaksmise lisatingimusi jne.
- Investeerimisportfelli luues peab arvestama, et kui soovid tulevikus sealt osa raha
näiteks kodulaenu sissemakseks välja võtta, siis peab raha olema piisavalt likviidne.
Tasub ka kaaluda, millist vara peab pank selliseks, mis su laenuvõimet tõsta võiks.
- Laenuvõtmise strateegia võib olla erinev sõltuvalt sellest, kas on tegemist sinu esimese
või viimase kodulaenuga. Sellest võiks sõltuda näiteks sissemakse suurus, võimalike
lisatagatiste pakkumine jne.
- Pangalaen ettevõtja või lapsevanemana on keerukam kui “tavalisematel” klientidel, ole
valmis rohkemaks paberimajanduseks ja madalamateks laenulimiitideks.
- Mõnikord võid üllatuda, kui suurt laenu sulle päriselt pakutakse – see ei tähenda, et
päriselt oleks mõistlik maksimaalne laenusumma vastu võtta.
- Kodulaen peab reeglina olema makstud ära 75. eluaastaks, seega hilisemas vanuses
laenu võttes tasub mõelda, kui pikaks ajaks laenu üldse enam saab.
- Ei tasu unustada ära varasuhteid – kinnisvara koos või eraldi ostmine, erinevate
varasuhetega (kooselus, abielus) on ka väga palju võimalikke murekohti, kui hiljem
peaks mingil põhjusel vara jaotama kas lahku minnes või pärandit jagades!
- Kodu valid ikka südamega, aga numbreid ei tasu täitsa ära unustada!

NB! Pangati võib kodulaenu taotlemise protsess erineda, seega ka siin raamatus
viidatud mõtted võivad mõnel juhul mitte kehtida. Uuri alati üle, kas ja mis tingimustel
midagi saab.

4
Kodulaenuga seonduvad terminid

Laenuvõime – summa, mille piires pank on nõus sulle laenu andma. Tavaliselt annab pank
esmase hinnanguna sulle rahalise vahemiku, mille piires eeldatavalt laenu saaksid.
Laenuvõimet mõjutavad mitmesugused tegurid, peamiselt aga sinu sissetulek ja igakuised
kohustused ehk võime iga kuu vabast rahavoost laenumakseid tasuda. Laenuvõime
hindamiseks on pankade kodulehtedel tavaliselt olemas ka hinnanguline kalkulaator.
LTV (loan-to-value) – suhtarv laenusumma ja kinnisvara väärtuse vahel. Näiteks, kui pank
ütleb, et laenu saad (tavaliselt) kuni 85% ulatuses objekti väärtusest, siis see tähendab seda,
et 100 000-eurose objekti puhul on maksimaalne laenusumma 85 000 eurot. Seda, kui palju
pank on nõus laenu andma, vaatab pank mitte ostutehingu hinna suhtes, vaid hindamisaktil
oleva väärtuse suhtes. Kui hindamisakt on oluliselt madalam kui ostutehingu hind, siis pead
ise arvestama suurema sissemaksega.
Hindamisakt (eksperdihinnang) – tegemist on kinnisvarabüroos töötava hindaja loodud
dokumendiga, mis kirjeldab kinnisvaraobjekti olukorra ning võrdleb lähiajal tehtud sarnaste
objektide müügitehinguid ning kujundab selle põhjal arvamuse kinnisvaraobjekti eeldatava
turuhinna kohta. Hindamisakt on vajalik alus panga laenuotsusele. Sõltuvalt objekti eripäradest
maksab hindamisakt mõnisada eurot. Hindamisakt kehtib reeglina kuus kuud.

Marginaal – marginaal on pangapoolne laenu intressimäär. Kogu laenuintress kokku on sinu

personaalne marginaal + euribor. Marginaal on lepingus fikseeritud ja saab muutuda ainult
poolte kokkuleppel.
Euribor – tegemist on lihtsustatult pankadevahelise laenu andmise protsendiga ehk euribori
määr võib majanduse olukorra muutudes kõrgemaks või madalamaks liikuda. Kogu
laenuintress kokku on marginaal + euribor.

Annuiteetgraafik – annuiteetgraafiku puhul jaotatakse laenu tagasimaksed kogu

tagasimakseperioodile nii, et igakuine laenumakse suurus on enam-vähem võrdne. See
tähendab, et laenu algusperioodil on suurem osa igakuisest maksest intressimakse ja väiksem
põhiosamakse. Kui laenuintress hüppeliselt tõuseb, siis tõuseb ka laenumakse. Tavaliselt
tehakse laenupakkumine annuiteetgraafikuga, aga on võimalik paluda ka võrdsete
põhiosamaksetega graafikut.
Võrdsete põhiosamaksetega graafik – võrdsete põhiosamaksetega graafiku puhul
jaotatakse laenu tagasimaksed nii, et tagasimakstava põhiosa suurus on igakuiselt fikseeritud
ehk perioodi alguses on laenumakse suurem ning hakkab igakuiselt vähenema. Kui
laenuintress hüppeliselt tõuseb, siis tõuseb ka laenumakse, eriti suur on löök siis, kui laen on
alles alguses. Mingil põhjusel pangad seda graafikut sageli ise ei paku, vaid pead seda ise
küsima.

Hüpoteek – oma sisult on hüpoteek pant ehk oma kinnisvarale panga kasuks hüpoteeki
seades on pangal õigus sinu kinnisvara sundmüüki suunata, kui sa laenu ei maksa. Tavaliselt
on hüpoteegi summa 1,3 x suurem kui laenusumma, et katta võimalikke lisakulusid lisaks
põhiosa võlale (intressivõlgnevus, viivised, kohtukulud), kui juhtumisi on vaja sinult laenu sisse
nõuda.
Ühishüpoteek – kui ühe laenu külge seotakse mitu kinnisvaraobjekti, siis on need mõlemad
laenu tagatiseks. Ühishüpoteegiga viidatakse kõnekeeles ka sellele, kui laenul on
lisatagatiseks mõni teine objekt (näiteks vanemate kodu) ja mõlemad on siis laenu
tagatisvarana fikseeritud, kuigi laenu on kasutatud ainult ühe objekti ostmiseks.

5
Broneerimisleping – tegemist on lihtsa kirjaliku lepinguga, milles fikseeritakse omaniku
lubadus piiratud perioodi jooksul mitte kinnisvaraobjekti kellelegi teisele müüa.
Võlaõiguslik leping (VÕL) – tegemist on notari juures sõlmitud lepinguga, milles fikseeritakse
sisuliselt ostu-müügikavatsus, sina lubad objekti osta fikseeritud tingimustel ja ostja nõustub
nende tingimustega müüma. Tavaliselt sõlmitakse võlaõiguslik leping siis, kui hakkad ostma
kodu uusarenduses, mida veel ehitatakse. Lepite arendajaga lepingus kokku tehingu
tingimused (tehingu eeldatav kuupäev, objekti müügihind, maksmise kord) ning sina tasud
tavaliselt ka väikse sissemakse, tavaline on 10%.
Asjaõiguslik leping (AÕL) – tegemist on notari juures sõlmitud lepinguga, millega
kinnisvaraobjekt ostetakse-müüakse. Asjaõigusliku lepingu sõlmimisel tasutakse reeglina kogu
ostusumma. Kui tehingus on ka pank, siis peab ka panga esindaja olema notaris, objektile
seatakse ka panga kasuks hüpoteek. Pärast ostutehingut tuleb kohe objekt kindlustada.

Kredex – tegemist on riigipoolse käenduse pakkumisega kodulaenu taotlemisel. Kredexi abil

saab katta ära osa sissemakse nõudest (10%), makstes selle eest väikest tasu. See
tähendab, et kui näiteks pank nõuab sissemakseks 15%, siis saad ise koguda 5% ja kui
kvalifitseerud Kredexi toetatavate gruppide alla, siis garanteerivad nemad lisa 10%. Kredexi
käendust saab kasutada ühel objektil (aga mitte üks kord) ehk võid ka järgneval kodul Kredexit
kasutada, kui see võimalus on. Kredexil on erinevad tingimused, mis aeg-ajalt muutuvad:
kellele käendust pakutakse, näiteks kõrgharidusega spetsialistidele või noortele peredele.

Kodu ostuga kaasnevad kulud

Hindamisakt – sõltuvalt objektist umbes 250 eurot. Pangal on tavaliselt koostööpartnerid,

kelle juures saab hindamisakti odavamalt. Mõnikord on müüjal olemas juba kehtiv akt, mida
kasutada saad.
Lepingutasu laenu sõlmimisel – lepingutasu võib olla väga erinev, minimaalne võib olla alates
u 200 eurost, lõpetades mõne panga puhul kuni 1% laenujäägist. Alati tasub üritada
ebamõistlikult suurt lepingutasu allapoole rääkida.
Kindlustus – vara kindlustamine on kodulaenu võttes kohustuslik, arvestuslikult suurusjärgus
10–20 eurot kuus sõltuvalt objekti tüübist.
Notaritasud – notaritasud on seadusest tulenevad ja seotud kinnisvara väärtusega.
Hinnanguliselt, kui objekt maksab umbes 100 000 eurot, siis tasub arvestada ligikaudu 400
eurot tasudena. Siit leiad notari tasu arvestamise kalkulaatori. Maksab muuseas ka raha
notari deposiiti kandmine selle hoiustamiseks enne tehingut.
Riigilõiv – riigilõivud on samuti seadusest tulenevad ja notaritasudest oluliselt väiksemad. Kui
objekt maksab u 100 000 eurot, siis riigilõiv on ligikaudu 150 eurot. Tavaliselt makstakse tasud
osapoolte vahel (ost-müük pooleks, hüpoteegi kustutamise maksab müüja ning seadmise
ostja).
Kredexi käendus – Kredexi käendust kasutades maksad selle õiguse eest ühekordse tasuna
3% käenduse väärtusest.
Ehituseksperdi tasu – kindlasti tasuks ostetav kinnisvara mõne eksperdi abil üle vaadata.
See tasu on kindlasti asja väärt, et olla kindel, et mõni puudus endal märkamata ei jää.
Enamasti leiad mõne projektijuhi või mõne muu eksperdi, kes tuleks teeks ülevaatuse,
paarisaja euroga.

6
Kodulaenu taotlemise protsess valmisobjekti puhul
1. Kaardistad oma laenuvõime.
2. Valid välja sobiva objekti.
3. Võtad pankadest laenupakkumised.
4. Lepid müüjaga kokku tehingu hinna (ja vajadusel sõlmid broneerimislepingu).
5. Tellid hindamisakti, kui müüjal seda polnud, ja esitad dokumendid laenukomisjoni
jaoks.
6. Allkirjastad kõige paremaid tingimusi pakkunud pangaga laenulepingu.
7. Kannad vajaliku omaosaluse notarile (või lisatakse tehingusse lisatagatis).
8. Ost vormistatakse notaris, objektile seatakse hüpoteek, raha liigub läbi sinu
pangakonto müüjale.
9. Sõlmid vajalikud kindlustused, lähitulevikus antakse objekt üle.
10. Toimub kanne kinnistusraamatus, laenumaksed algavad kokkulepitud kuupäeval.

Kodulaenu taotlemise protsess uusarenduse puhul

1. Kaardistad oma laenuvõime.
2. Valid välja sobiva objekti.
3. Võtad pankadest laenupakkumised.
4. Lepid müüjaga kokku tehingu hinna (ja vajadusel sõlmid broneerimislepingu).
5. Tellid hindamisakti, kui müüjal seda polnud, esitad dokumendid laenukomisjoni jaoks.
6. Allkirjastad kõige paremaid tingimusi pakkunud pangaga laenulepingu.
7. Allkirjastad müüjaga võlaõigusliku lepingu (*VÕL-i allkirjastamine ilma laenulepinguta
on pigem riskantne).
8. Ost vormistatakse notaris objekti valmides; objektile seatakse hüpoteek; toimub laenu
väljamakse; raha liigub läbi sinu pangakonto müüjale.
9. Sõlmid vajalikud kindlustused, lähitulevikus antakse objekt üle.
10. Toimub kanne kinnistusraamatus, laenumaksed algavad kokkulepitud kuupäeval.

Kodulaenu taotlemise protsess ise ehitamise puhul

1. Esimene samm on leida endale koduks sobiv krunt.
2. Krunt tuleb välja osta või taotleda krundi ostuks laenu.
3. Planeerida kodu ning koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba.
4. Võtta ehituspakkumised, leida võimalik ehitaja.
5. Võtad pangast laenupakkumise (eeldatavasti võiks olemas olla ehitusluba,
ehitusleping).
6. Tellid hindamisakti (tulevikuväärtusele).
7. Alustad ehitustegevust, pank teeb väljamakseid etappide kaupa.
8. Iga järgneva etapi järel hindad objekti uuesti ja pank vabastab järgmise osa laenust.
9. Maja valmides võtad objekti vastu; võimalik, et laenutingimustes toimuvad
muudatused, kui objekt on valmis (näiteks langetatakse laenu intressi).
10. Taotled kasutusluba, sõlmid vajalikud kindlustused.

7
ENNE LAENU VÕTMIST

Kuidas üldse hakata kodu valima?

Minu soovitus on, et ettevalmistuseks oleks hea teha endale nimekiri sellest, mis on sulle
võimaliku kodu puhul oluline. Selge on see, et kõiki tingimusi ideaalselt täita tõenäoliselt ei
saa, aga nii võiks esmase sihi kätte saada. Kui valid kodu koos partneriga, siis on
omavaheline ideede põrgatamine eriti oluline.

Näited mõningatest küsimustest, mis võiksid aidata “ideaalset kodu” valida:

- mis tüüpi objekti otsite (korter, majaosa, ridaelamu, maja);
- kus objekt asuma peaks (linnas, maal, mis linnaosas, kas poed on lähedal, kas kool on
lähedal);
- millises seisukorras objekti otsime (uusarendus, vanemas majas, vajab renoveerimist);
- kui suurt objekti otsite (mitu tuba, mitu m²);
- millised on olulised erisused (eelistad nt kõrgeid lagesid, puu- vs. kivimaja, vaade
merele, hoovi olemasolu);
- millised on vajalikud lisad (parkimiskoht, panipaik, garaaž);
- millised on lisakulud, mis aitavad selle ideaalseks koduks muuta (kui palju olete nõus
tegema ja vajate remonti, kui palju raha kulub sisustusele);
- millised on “must have” tingimused (nt PEAB olema rõdu);
- millised on “nice to have” tingimused (nt tore oleks, kui on kaks parkimiskohta).

Sealt edasi tulebki kinnisvaraportaalid ette võtta! Sageli ei julgeta eriti palju objekte vaatamas
käia, et justkui ei tasu käia, kui pole 100% soovi osta, aga see on kindlasti vale mõtlemine.
Paljud objektid on kohapeal hoopis teistsugused kui pildil (kodutunne saab siiski ainult
kohapeal tekkida). Mõnikord üllatud, et objekt, mis esialgu ei meeldinud, võib kohapeal hoopis
rohkem südamelähedane tunduda, või vastupidi – reaalsus on palju kehvema
ehituskvaliteediga, kui piltidelt paistis.

Pea kõike saab kodu enda juures muuta, välja arvatud asukohta. Seega tasub teha endale
nimekiri asjadest, mis on olulised, ja vaadata, kuhu asukoht seal prioriteetides maandub.
Muidugi on ka vahe selles, kas “kaugemal” on teine linnaosa või hoopis linnast väljas. Selle
määrab lõpuks sisetunne, mis on see parim valik sinu jaoks.

Kodu ostmine on enamiku inimeste jaoks elu kõige suurem rahaline tehing ja see on väärt
sinna pandud aega. Lisaks see, et isegi kui objekt on välja valitud, siis kindlasti tasuks seda
käia vaatamas rohkem kui korra ja erinevatel aegadel, et paremini tajuda ümbruskonda ja
naabreid. Mõistlik on enne kätelöömist suhelda ka korteriühistu esindajaga.

Kuidas valmistada end ette kodulaenu võtmiseks?

Peamiselt tähendab see seda, et hakkad oma finantse üle vaatama. Nii sissetulekuid (kuidas
ja kas saaks neid enne laenu võtmist suurendada) kui ka väljaminekuid (eelkõige
keskendudes sellele, millised on panga silmis problemaatilised).

8
Sageli alustatakse laenuprotsessi nii, et lüüakse kinnisvaraportaalid lahti ja hakatakse sobivaid
objekte filtreerima. Tegelikult peaks alustama teisest otsast – tegema kindlaks oma
laenuvõime ja siis vaatama, mis selle summa piires valikus on.

Laenuvõime kindlakstegemiseks on ka pankade kodulehtedel maksimaalse laenusumma

kalkulaatorid, mis aitavad veidi sihti seada. Kuigi komisjoni lõpliku otsuse saad siis, kui objekt
on juba välja valitud, siis enamik panku suudavad sulle teoreetilise laenuvõime hinnangu anda
juba varem. Selleks on mõistlik valida välja mõni ideaalile sarnane objekt ja paluda oma
laenuvõime üle hinnata.

Panga jaoks on muidugi ideaalne kodulaenuklient stabiilse töökohaga palgatöötaja, aga ka

ettevõtja, kellel on korralik palgamaksete ajalugu ja kellele on regulaarselt dividendid
laekunud, ei ole enam nii laenuvõimetu kui paljud kardavad. Selge on see, et laenumakseid
maksad igakuisest rahavoost ja see peab olema usaldusväärne nii palgatöötajal kui ka
ettevõtjal.

Palgatöö puhul vaadatakse muu hulgas taustinfona sinu haridustaset ja staaži ning reeglina
peaks töökoha katseaeg olema läbitud, kuid otse kahe töökoha vahel liikudes on ka siin
paindlikkust. Näiteks on paar panka öelnud, et olles kõrgtasemel spetsialist, ei ole
töökohavahetus takistus, et kohe laenu võtta.

Ettevõtjast laenutaotleja puhul vaadatakse pikemat perioodi, et hinnata ettevõtte võimet sulle
palka edasi maksta. Eriti oluline on see siis, kui oled ühenaise- või ühemeheettevõte. Pank
küsib vähemalt kahe aasta infot, et hinnata palga maksmise jätkusuutlikkust. Arvesse
võetakse ka dividende, kui need on regulaarselt laekunud. Tõenäoliselt ootab sind ka
lisaküsimuste nimekiri koostööpartnerite ja firma tulevikuplaanide kohta.

Väljaminekute kohapealt on kohe luubi all igasugused püsikulud – muud laenujäägid,

autoliising, krediitkaardi kasutamine, õppelaenu jääk jne. Muidugi on murekohad näiteks
kasiinos käimine või muu mängurlus, mõnes pangas võib olla probleem, et krüptovarasse
suurelt raha paigutamist ei nähta eriti heas valguses. Laenutaotlusest ei tasu unistadagi, kui
on aktiivseid maksehäireid või nende lõppemisest alles lühike aeg möödunud.

Ideaalis näeb pank sissemakseraha juba kontol ootamas, kui laenu taotlema lähed, kuid
alternatiiviks sobib vähemalt väga hea selgitus, kust see raha tuleb (näiteks investeeringute
realiseerimisest). Tuleb arvestada, et tavapärane on, et pank palub sul laenutaotlusega koos
esitada pangakontode vähemalt 6 kuu väljavõtted. Pole ka ebatavaline, et mõnikord küsitakse
12 kuu väljavõtteid, see sõltub pangast.

Kas parem kodu laenuga osta või koguda?

Lapsepõlvest on jäänud see mõtteviis, et laenud on pahad.

Kodulaen klassikaliselt finantstarkuse mõttes on ainus “hea” laen, mida võtta. Tänapäeval ise
kogudes pead kas olema väga suure sissetulekuga või nõus elama väga väheväärtuslikus
kinnisvaras või linnast kaugel, et see raha kokku saada. Lisaks mida kauem raha kogud, seda
kauem pead ilmselt tasuma üürimakseid, mis sinu jaoks on sisult kaotatud raha.

9
Kodulaenu intress käib inflatsiooniga käsikäes ja alguses suurena tunduv maksukohustus
aastate jooksul kulutuste osakaalult muudkui väheneb. Mõistlikum oleks võtta laenu ja
ülejäänud vaba raha siis pigem investeeringutesse kasvama suunata. Kuigi meelerahu on
muidugi oluline, siis tänapäeva majandussüsteem ei ole lihtsalt üles ehitatud nii suurte
tehingute tegemiseks lihtsalt rahakogumise pinnalt.

Millal eelistada ostmisele üürimist?

Mõttekoht peaks siin olema sinu lähiajaplaanid. Üürimine on täiesti sobiv lahendus, kui sa ei
ole veel kindel, kuhu plaanid perspektiivis pidama jääda (mis riiki, linna või linnaosasse) või kui
suurt kodu üldse soovid (mitu tuba, kas üksi või kaaslasega). Kui elus veel asjad väga kindlad
pole, siis on üürimine seni mõistlik, sest üürides on sul teada igakuine maksimaalne kulu ja
saad selle järgi enda eelarvet planeerida.

Kui otsustad kodu ostmise kasuks, siis selgelt saab argumenteerida, et pikas plaanis on see
odavam, aga lühikeses plaanis ei pruugi olla. Koduostuga kaasnevad erinevad tasud (ja lisaks
veel sisustamise kulu) tähendavad, et tehingut tehes on korraks kulud väga suured ja võtab
aega, enne kui need perioodi peale ära hajuvad.

Kui just ei ole kindlalt tõusev turg, siis ostutehingu tegemiseks võiks sul olla vähemalt kindlust,
et mõne aasta objektiga seotud tahad olla. Muidugi on alati võimalus ka ostetud objekt üürile
anda, aga see eeldab ka tegelemist ja on keerukas, kui näiteks ise välismaale (ajutiselt) kolida
plaanid, seega kaalu enda lähituleviku plaane vs. ostuotsust.

Millal on hea aeg kinnisvara osta?

Kogu aeg on hea osta nendel, kel juba on üks kinnisvaraobjekt olemas – ühe ostad ja teise
müüd ehk oled kogu aeg turul “sees” ja hinna tõusukõver ei näpista nii valusalt. Kui kinnisvara
aga veel ei ole, siis teoorias mängib tõesti rolli see, et kiirelt tõusval turul on halb sisse osta.
Reaalsuses tasub olla pigem turul sees kui väljas – rohkem rolli mängib laenuvõime kui
turufaas (sest üürid pole ka odavad kui kinnisvarahinnad kõrgustes). Kui hinnad isegi
langevad, siis keeratakse sageli ka laenukraanid kinni. Lisaks, mida kauem ootad seda
perfektset objekti, seda kauem maksad üüri, mis sinu jaoks on ju selgelt ainult kulu.

Kodu ostmiseks, kui seda on vaja, on alati õige aeg. Oma uues kodus juba sees elades
kaotavad kinnisvara hinnakõikumised ka suure osa oma tähtsusest, kui ei pea enam
ostuvõime pärast stressi tundma. Kui kodu pole väga vaja (või on olemasolev juba piisavalt
hea), siis võib protsessi nautida ja parimat tehingut kasvõi aastaid otsida (kui oled piisavalt
noor, et laenuvõimekus vanuse poolest veel muret ei tekita).

Kas kodulaen võtta pigem sissemaksega või panustada lisatagatisele?

Kui sul on olemas vaba kinnisvaraobjekt, mis sobib pangale lisatagatiseks ning sa seda
mingiks muuks projektiks tagatiseks ei vaja ega ole plaanis seda ka lähiajal niikuinii müüa, siis
tegelikult on tõesti täiesti hea variant kasutada lisatagatist, kuna siis ei pea ise nii palju (või
üldse) raha laenu sisse maksma.

10
Nii saab säästetud raha kasutada juba kodu sisustamiseks või selle näiteks hoopis
investeeringutesse suunata. Kindlasti võimaldab lisatagatise kasutamine kiiremini
ostutehinguni jõuda, sest pikk sissemakse kogumisperiood jääb vahele. Tuleb arvestada aga
lisakuluga, et tagatisvara peab olema ka kogu laenuperioodi ajal kindlustatud.

Tasub aga arvestada, et lisatagatise saab vabastada alles siis, kui piisavalt suur summa
laenust on tagasi makstud. Tagatise vabastamise puhul tehakse laenulepingus muudatus ehk
pank võib selle käigus ka muud laenutingimused soovida üle vaadata. Seega, kui plaanid
tagatisobjekti juba näiteks aasta-kahe jooksul müüa, siis tasub mõelda sellele, kas laenu on
piisavalt makstud või on kinnisvara väärtus piisavalt tõusnud, et lisatagatist ilma probleemideta
vabastada saaks.

Kindlasti on lisatagatise puhul oluline eelkõige tagatisvara omanikul riske hinnata – kui sina
oma laenuga hätta jääd, siis tullakse seda raha nõudma lisatagatise omanikult ning kõige
halvemal juhul võtab pank käest ära mõlemad objektid. Seega lisatagatise kaasamisel peab
olema VÄGA ettevaatlik ja olema kindel, et kõik makstud saab.

Kuidas koguda sissemakseks raha? Kas seda investeerida?

Sissemakseks raha kogumise esimene samm on arvutada välja täpselt, kui suurt sissemakset
vajad. Siis saad panna paika, kui palju igakuiselt raha kõrvale pead panema, et sissemakse
kokku saaks. Kui sinu arvutuste järgi sissemakse kogumine rohkem kui 3-5 aastat võtab, siis
on valitud kinnisvara tõenäoliselt sinu rahalistest võimetest veidi kallim.

Raha kogudes tekib kindlasti ka ahvatlus, et seda võiks vahepeal kasvatada, kontol seisvat
raha sööb ju inflatsioon. Kahjuks on aga see päris keeruline ülesanne - sissemakse raha peab
olema igal hetkel kättesaadav (likviidne) ning sa ei saa riskida sellega, et leiad ideaalse kodu,
aga investeeringud on parajasti sügaval miinuses.

Praktikas hoitaksegi sissemakse raha niisama pangakontol või kasutatakse tähtajalisi

hoiuseid. Viimasel ajal populaarne valik on ka meie kodusel börsil olevad pankade võlakirjad,
mis ei ole väga kõrge riskiga, suhteliselt likviidsed ja maksavad ka vähemalt veidi (u 5%)
intressi.

Mis oleks optimaalne sissemakseprotsent, mida pangad aktsepteerivad?

Eesti Panga paika pandud standardnõue on 15%, Kredexi käendust kasutades 10%. Sõltuvalt
objektist ja isiklikust riskitasemest võib nõuda ka rohkem. Samas võib lisatagatise toel ka
vähem nõuda. Tavaliselt nõutakse rohkem siis, kui objekt ei ole panga silmis väga likviidne
(näiteks asub linnast väljas) või kui on tegemist ka kallimat sorti objektiga (ridaelamute ja
majade puhul on sissemakse tavaliselt kõrgem).

11
Kui palju maksta sissemakseks?
Kui pank on nõus minimaalse 15% sissemaksega, siis kas tasuks maksta rohkem, kui vaba
raha on tegelikult olemas?

Meelerahu mõttes võib kaaluda suuremat sissemakset, ent ratsionaalselt ei ole see mõistlik
valik. Põhjuseid on mitu – näiteks, kui tahad kunagi järgmist kodu osta, siis on raske uut
sissemakset kontole koguda, kui see raha on vana kodu omakapitalis kinni. Lisaks on juba
teada põhjus, et investeerides saad seda raha tootlikumalt kasutada. Kolmanda põhjusena
toon välja ka selle, et uue kodu puhul on alati ootamatuid kulutusi, näiteks läheb sisustus
kallimaks, kui arvasid, ja siis on väga tobe, kui kõik vaba raha on käest ära antud. Kui aga
raha pärast kolimise lõppu taskus sügeleb ja muidu seda ei investeeriks (või kulutaks üldse
hoopis ära), siis võib alati teha ka laenu lisatagasimakseid.

Millise perioodiga euribor valida?

Tavastandard on 6 kuu euribor ja mitu panka muid variante ei paku. On keeruline ette näha,
milline euribori periood pikas plaanis kõige parema tulemuse toob, seega on ilmselt mõistlik
standard valida nii, et selle üle muretsemisele eriti aega ei kuluks.

Lühema perioodiga euribori valimine tähendab, et sinuni jõuavad laenuintresside muudatused

kiiremini, sest euribor muutub ka tihedamalt. Pikema perioodiga euribori valimine tähendab, et
saad pikemalt ette arvestada laenuintresside muutumisega.

Kas kodulaen võtta võimalikult lühikese või hoopis võimalikult pika

tähtajaga?

Üldiselt on alati mõistlik kodulaen võtta nii pika perioodi peale, kui sulle antakse. Põhjus on
see, et kodulaen on jätkuvalt niivõrd odav laen, inflatsioon pikas plaanis teeb makse sinu jaoks
üha ebaolulisemaks ning kui on võimalus, siis pigem ülejäänud raha igakuiselt investeerida.
Kuna kodulaenu summa on ka pigem suur, siis maksete pigistamine võimalikult lühikese
perioodi peale võib tekitada olukorra, kus on tunne, et laenumaksete tõttu on rahaasjad väga
piiri peal ja hingamisruumi eelarves ei jää.

Soovi korral võib vahepeal alati teha kodulaenu tagastamiseks rohkem sissemakseid või kui
sellise otsuse teed, siis laen ka enne tähtaega tagastada. Rahaliselt keerukas olukorras
laenulepingut pikendada või limiiti suurendada võib aga olla ebamugavalt keerukas, samuti on
madalam kuumakse alati parem selleks, et vältida näiteks vajadust maksepuhkust võtta.

Lisaks tuleb siin mängu see, et lihtsam on elu siis, kui sul on avatud krediidiliin olemas. Kui sul
on olemasolev kodulaenuleping, siis saab sellega igasuguseid asju ette võtta, kui aga
kodulaenu ei ole, sest see on enne tähtaega tagastatud, pead hakkama nullist pangaga
suhteid looma.

12
Kuidas käituda, kui sissemakse summa kõik säästud kulutaks?

Minu kogemus on, et tehingu lõplik lukkusaamine võtab alati veidi rohkem raha, kui arvestad,
seega natukene võiks puhvrit ootamatuste jaoks ikka olla. Mõni kulutus on selgelt ette
arvutatav (notaritasu, riigilõivud, maakleritasud jne), mõni võib aga üllatada (sisustuskulud,
mõni remondinüanss jne).

Kindlasti tahad vältida olukorda, kus oled saanud objekti ostetud ja siis mõne elu ootamatuse
pärast kiirlaenu võtma pead. Kui koduost kõik säästud kurnab, siis ilmselt on tegemist kriips
üle sinu võimete valitud objektiga ja tasub rahavooge edaspidi eriti tähelepanelikult jälgida.

Mis on maksimaalne hind, mida kommunaalkulude peale kulutada?

Muidugi nii vähe, kui võimalik. Vanades majades aga pigistab sageli remondifond või
pangalaen, uutes tihti valve/hooldus, lift, halduse vms kulud. Peamine probleem on alati küte,
seda tuleks vaadata erilise hoolega. Kaks korda rohkemate ruutmeetritega kodus, millel on
parem küttelahendus ja tänapäevased ehitusstandardid, võib küttearve kokku hoopis väiksem
olla.

Alati tasub vaadata objekti hinda ja ülalpidamiskulusid ühe tervikuna – kallim objekt
madalamate ülalpidamiskuludega on pea alati parem diil (ja lihtsam edasi müüa) kui odavam
objekt kallimate ülalpidamiskuludega.

Millist tagasimaksegraafikut kodulaenule valida? Kas annuiteetgraafik või

võrdsete põhiosamaksetega?

See sõltub paljudest asjadest, sh laenuintressist ja ka näiteks sellest, kas ja millal plaanid
järgmist kodulaenu võtta. Võrdsete põhiosamaksetega saab sinu omaks suurem osa kodust
kiiremini ehk kodu müües, kui laen veel aktiivne on, vabaneb rohkem kapitali. Samas kui
annuiteedi väiksemate kuumaksetega iga kuu ülejäänud raha investeeringutesse suunad, võib
kokkuvõttes tulemus rahaliselt parem olla.

Peamiselt tasub olla tähelepanelik, et võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku puhul on

maksed alguses igakuiselt suuremad kui annuiteetgraafikul, aga seetõttu on ka laenu põhiosa
jääk iga maksega väiksem kui annuiteetgraafikuga laenul. Kui võtta 30-aastane laen, siis
võrdsete põhiosadega laenul on kuumaksed umbes esimese kolmandiku laenu kestvusest
suuremad kui annuiteetgraafikuga laenu puhul.

Madalate intressidega keskkonnas ei ole nende vahe riskide mõttes praegu eriti suur. Tean
inimesi, kes eelistavad annuiteeti ning seda pakuvad pangad ka tavapäraselt. Minul endal on
mõlemad laenud olnud võrdsete põhiosadega. Laenuperioodi alguse veidi suurem kuumakse
ei ole mulle probleem olnud, sest laenud on olnud mõistliku suurusega. Kui aga euribor
hakkab kiire tempoga tõusma, siis on võimalik mõlemat tüüpi laenugraafiku puhul vajadusel
lisasissemakseid teha.

13
Tasub ka tähele panna, et näiteks üks pank turul (BIG) pakub ka erigraafikut, kus esimesed
aastad maksad ainult intressi ja alles hiljem hakkad põhiosa maksma. See on huvitav
lahendus, mida tegelikult saaks kasutada ühest kodust teise liikumisel või näiteks selleks, et
juhtida rahavooge, et kodu sisustamiseks jooksvalt raha ka oleks. Loogika põhineb sellel, et
pikas plaanis kinnisvara väärtus tõuseb ja selle tõttu ei ole ka vaja kohe põhiosa makseid
madalate intresside keskkonnas tasuma hakata.

Kas osta isiklik korter parem ettevõtte alt või eraisikuna?

Ikka eraisikuna. Kui ettevõte ostab korteri, kus elad sees, siis oled sisuliselt üürnik ja pead
firmale turuhinnas üüri maksma. Kui ettevõte lubaks sul elada seal ilma üüri eest maksmata,
siis peaks ettevõte tasuma selle eest erisoodustusmaksu (sisuliselt maksustatud nagu
palgatulu ehk kallilt).

Lisaks on eraisiku kodulaen nii palju soodsam ja pikema tähtajaga, ettevõtted saavad aga
laenu pigem kümneks aastaks ja pigem 4–5% intressiga. Mõnikord küll kasutatakse seda
lahendust, kui oled ise kinnisvarainvestor ja niikuinii üürima peaksid – pigem osta siis korter
enda portfelli ja maksa selle eest turuhinnas üüri oma ettevõttele, mitte võõrale isikule.

Kui palju mõjutavad null last vs. üks laps vs. kaks last kodulaenu saamist?

Null ja üks laps tunduvad laias laastus sama olevat ja seda peegeldavad ka pankade
laenukalkulaatorid. Sealt edasi hakkab laste arv juba oluliselt laenusummat mõjutama, sest iga
lapse pealt arvestatakse teatud summa fikseeritult ülalpidamiskuludeks. Pangad on aga
väidetavalt leebemaks läinud, kellel on juba kolm last ja rohkem, siis enam ei pidanud
kodulaenu võtmine võimatu olema.

Keerukas on olukord muidugi üksikvanemate jaoks, sest seal on erinüanss selles, kuidas laste
kasvatamine on jaotatud – kas lapsed veedavad aega mõlema vanema juures, kas ja millise
kokkuleppe alusel makstakse alimente ja kuidas need kokkulepped on fikseeritud. Mõned
üksikvanemad on kogenud, et pank soovib notariaalset kokkulepet alimentide kohta, et
arvestada laste mõju maksevõimele vähem “kahjulikuna”.

Kuidas broneerimistasuga asjad käivad?

Soovin, et müüja arvestaks broneerimistasu ostuhinna sisse. Kas on vaja notariaalset
eellepingut?

On täiesti tavapraktika, et broneerimistasu ostuhinna sisse hiljem arvestatakse. Tasub aga

panna tähele, et broneerimislepingu sisu peab olema väga täpselt kirja pandud.
Broneerimislepingus saab olla kirjas ainult see, et omanik lubab teatud perioodi jooksul objekti
mitte kellelegi teisele müüa. Broneerimislepingus ei tohi olla kirjas sellist sõnastust, mis viitab,
et broneerimislepinguga kaasneb kohustus osta.

14
Kui aga näiteks objekti hind on 75 000 ja broneerimistasu 2000 eurot, siis hiljem on
tavapärane, et lisanduv ostutasu on 73 000 eurot ehk summana on tulemus sama. Kindlasti
peab täpselt vaatama, kuidas on broneerimisleping sõnastatud, millised on mõlema poole
kohustused, mis tingimusel broneerimisleping katkeb, mis tingimustel on lepingut rikutud ja
mis tingimustel trahvid rakenduvad.

Kas naine on kogu lapsehoolduspuhkuse ajal panga silmis mehe

ülalpeetav?

Lapsehoolduspuhkuse ajal saab positiivse laenuotsuse üldiselt kitsastes ajalistes piirides:

1. kohe kui vanemahüvitise otsus on tehtud ja hüvitis hakkab laekuma;

2. kui vanemahüvitise lõpuni on veel vähemalt 6 kuud.

Pangati võivad siin muidugi olla erisused, aga selline tundub trend olevat. Olen kuulnud ka
juhtumeid, kus pangad on näiteks laenuotsusega olnud leebemad, kui tööandjalt on
kinnituskiri, et töökoht on alles ja ootel ning kui suudad tõestada, et lapsele on lasteaiakoht
olemas ja seega on sul võimalus tagasi tööle minna.

Kas osta üks ühine kodu või kaks eraldi korterit?

Eks siin on mitu asja, mida mõelda on vaja. Esiteks varasuhe, mille piires selline tehing
tehakse. Teiseks, kuidas valitakse objektid ja kas mõlemal poolel on reaalselt laenuvõimekust,
et sarnaseid objekte osta? Muidu kui kannatab kaks eraldi laenu võtta, siis pigem jah. See
toodab kokkuvõttes lõpuks rohkem, kui üks laen ühiselt. See on tavaliselt laenuvõimekuses
kinni, strateegiliselt on see hea otsus.

Kas välismaal elades ja elatist teenides lubatakse ka Eestis kodulaenu

taotleda?

Jah, lubatakse. Küll aga ei võeta välismaa tulu täies mahus arvesse, osad pangad nt
arvestavad ainult 50%, sõltub riigist ja tööandjast. Seega tulemus on suurema sissemakse
nõue ja ka intress on oluliselt kõrgem. Kui oled Eestisse tagasi tulemas, siis võib olla lihtsam
lahendus tagasi tulles 6 kuud töötada ja siis minna laenu taotlema. Kõige lihtsam on panga
käest uurida, millised on nende konkreetsed piirangud.

Milline on hea investeerimisportfell laenu saamiseks?

Muidugi on juba kõik investeerimisvara päris hea algus sinu finantsidele vaadates – see viitab
sellele, et sul on olemas säästuvõimekus ja pikaajaline vaade oma rahaasjadele.

15
Küll aga on ilmselt selgemalt nähtav ja hinnatav:

1. kolmas sammas;
2. kõik muu, mis on sinu käes eraisikuna (st mitte ettevõtte alt omatud);
3. pigem klassikaline investeerimisvara (ehk pigem börs kui krüpto).

Kas pank arvestab ettevõtte investeerimisportfelli ka?

Kui sa sealt ettevõttest endale regulaarselt dividende ega palka ei maksa, siis laias laastus
pigem ei, sest sellist ettevõtet on raske pangal hinnata. Tihti on ettevõtte portfell ehitatud üles
omaniku laenu baasilt ja seda on pangal raske varaks klassifitseerida. Seega on hea teada, et
viimane kodulaen on mõistlik võtta ära enne palgatöö lõpetamist! Ja kui muidu on
investeeringud tehtud näiteks osaliselt eraisikuna, siis tasub mõelda, kas äkki kolida need üle
siis, kui kodulaen on käes.

Millised on riskid partneriga ühiselt kodu ostes?

Oluliselt riskivabam on ühiselt kodu osta abielus osapooltel – siis on varasuhted palju
selgemini reguleeritud ja ka pärimine seaduse poolt selgelt fikseeritud. Siiski ei ole ka abielu
kaitse sellele, et tülli minnakse ja vara jagada on vaja. Ideaalses maailmas arutaksid
osapooled enne ühise kinnisvara ostmist omavahel läbi, kellele objekt lahku minnes jääb ning
kumb pool teise välja ostab. Ideaalis võetakse kodulaenu ka mõistlikus suuruses, et vajadusel
oleks võimalik üksinda laenu teenindada.

Kui ühist kinnisvara hakkavad ostma elukaaslased, siis tuleb kohe väga tähelepanelik olla
omavaheliste kokkulepete ja varaliste suhete fikseerimisel. Kui ostetakse kodu koos, siis
peaksid mõlemad olema nii kaaslaenajad kui ka kaasomanikud. Selliseid lahendusi, kus laen
ja kodu on ainult ühe poole nimel, ei soovitaks, sest teisele poolele jäävad nii sisuliselt tühjad
pihud. Eriti ohtlik on näiteks see, kui laen on ühe nimel ja teine pool “annab” sissemakseraha
laenu jaoks ilma seda kuidagi fikseerimata.

Lisaks on eriti elukaaslaste (aga ka lahusvara) puhul oluline, et on selgelt fikseeritud, et

mõlemad jooksvalt laenu tagasimaksmisse panustavad. Elukaaslaste puhul oleks kõige
mõistlikum lahendada asi nii, et üks pool kannab teisele iga kuu raha, selgitusega “50%
laenumaksest”, et hiljem ei oleks mingisuguseid vaidluskohti selle üle, et kas ikka mõlemad
laenu panustasid ja kellel on suurem õigus varale.

Lahku minnes on laias laastus kaks varianti – kas üks pool ostab teise välja (eeldab, et on
piisavalt laenuvõimet, et üksi laenu edasi teenindada) või siis müüakse objekt maha ja raha
jaotatakse kahe vahel ära. Kui üks pool pahatahtlikult müümist blokeerib, siis tuleb minna
kohtusse, seega oleks mõistlik üritada minimaalse stressiga olukorda lahendada ja selle
eeldus on ideaalis juba varem tehtud kokkulepped.

16
Kui oluline on ühise kodu puhul testament?

Määravaks saavad siin omavahelised varasuhted. Kui seadusjärgne pärimise loogika ei ole
meelepärane, siis tuleks tõesti testament või pärimisleping vormistada, et mõlemad oleksid
olukorraga rahul.

Kui olete elukaaslased ja lapsi pole, siis on pärijateks elukaaslase vanemad (ja nende lapsed
ehk õed-vennad). Kui olete elukaaslased ja teil on lapsed, siis on pärijateks lapsed ja
elukaaslase vanemad pooleks.

Kui olete abielus ja lapsi pole, siis olete pärijateks sina ja abikaasa vanemad. Kui olete abielus
ja lapsed on, siis olete pärijateks sina ja lapsed. Kui on aga näiteks lapsi eelmistest suhetest,
siis tulevad nemad ka kohe mängu.

Seega tasub võtta hetk ja läbi mõelda, kes kõik on halvima stsenaariumi puhul sinu võimalikud
uued kaasomanikud ja kui suuri probleeme see tekitab. Näiteks ei tundu halb, et lapsed on
pärijad, aga tuleb kohe arvestada, et alaealiste laste nimel oleva varaga tehingute tegemiseks
on vaja kohtu luba ja see tekitab kohe lisakihi bürokraatiat.

Mis on “rusikareegel” kodu hinna jaoks?

Kolme aasta sissetulek? Kuni 30% palgast?

Kolme aasta sissetulekuga läheb Eestis veidi kitsaks. Aga kui üritada sõnastada: jah, nii
umbes seitsme aasta sissetulek on selline hea siht, mida kaaluda, ja kui sellest juba kaugele
üle minna, siis mõtiskleda, kas tegemist on päriselt jõukohase kinnisvaraga.

Milliste dokumentidega peab kindlasti tutvuma enne korteri ostmist

uusarendusse?

Eks kõikidega, mis olemas on, aga eelkõige loeksin mina teravalt VÕL-is ja AÕL-is kõike, mis
seotud tähtaegade, kasutusloa ja trahvidega. Sageli on kirjas nt see, mis ajaks kasutusluba
peaks olema, aga nt tagajärgi arendajale ei kaasne lepingu rikkumisel üldse.

17
KUI ON OLEMASOLEV LAENULEPING

Milliseid kindlustusi on vaja laenule lisaks valida?

Tavaliselt on kohustuslik kodulaenuga koos võtta ainult varakindlustus. See on ka arusaadav,

et pank soovib, et kui tagatisvaraga midagi juhtub, siis see parandatud saab. Ka sinu jaoks on
muidugi mõistlik vara kindlustada. Sealt edasi aga on valikud juba vabatahtlikud – tihti
pakutakse lisaks näiteks laenukindlustust või töökaotuse vastu kindlustamist või elukindlustust.
Siinkohal tasub võtta mõtlemiseks hetk, et ega ennast juhtumisi üle ei kindlusta (maksad palju,
aga tõenäosus riskide realiseerumiseks ebamõistlikult väike).

Kas teha elukindlustus?

Elukindlustuse jaoks pead hindama riske. Kas on sinust sõltuvaid väikelapsi? Kas varad on
piisavad, et laenujääki katta? Kas võimalikud pärijad suudavad laenu tasuda ja objekti üleval
pidada?
Minu portfell on praegu piisav, et:
1. passiivne tulu katab laenumakse probleemideta;
2. kodulaenu saaks vajadusel kohe täismahus tasuda.

Ehk isegi kui meie kahega midagi juhtub, siis kodu jääb lastele alles. Kui need tingimused ei
oleks täidetud, siis oleks ka elukindlustus mõistlik lahendus.

Kuidas teha soovi korral laenu lisatagasimakseid?

Siinkohal on süsteem erinevates pankades erinev. Laias laastus pead oma lepingust järele
vaatama, kui pikk on lisatagasimaksete tegemisel etteteatamistähtaeg, mille puhul ei rakendu
ühtki (intressi)trahvi.

Tavapärane on kolm kuud, mõnel pangal ka lühem aeg. Kui see on välja uuritud, siis kirjutad
pangas teate või teed avalduse (sõltuvalt pangast), kus põhimõtteliselt paned kirja, et “soovin
x kuupäeval teha kodulaenu lisatagasimakse summas y eurot”, protsess võib pangati veidi
erineda.

Pank kinnitab su taotluse ja kui kuupäev saabub, siis võetakse rahasumma sinu kontolt
automaatselt maha, ei pea seda ise eraldi kuskile kandma, vaid ainult tagama, et raha õigel
kontol olemas on. Pärast makse mahavõtmist arvutatakse välja uuele põhiosa jäägile vastav
maksegraafik ning laenu tagasimaksed on siis edaspidi väikse summa võrra iga kuu
väiksemad.

18
Kas maksta kodulaen enne tähtaega tagasi?

Mina isiklikult, eriti praegu, seda kindlasti ei teeks. Kodulaenu intress on laias laastus
keskmiselt umbes 2% ning pikaajaline investeerimistootlus on isegi konservatiivselt portfelli
luues 5% kanti ikka, seega oleks ebaloogiline matemaatilisest aspektist vaadates panna vaba
raha madalama “tootlusega” instrumenti ehk kodulaenu tagasi maksta.

Muidugi aga on alati erisusi – kui näiteks on su vanus piisavalt kõrge, et on tunne, et
meelerahuks tahaks laenu ära maksta, siis on see täiesti okei valik. Lisaks, kui tunned, et
laenumakse on saanud ebamugavalt kõrge, siis väike lisasissemakse aitab igakuist baaskulu
vähendada.

Lisasissemakse võib tulla ka teemaks, kui näiteks tahad hoopis mingi aja pärast uut laenu
saada ja kahe laenu kuumaksed kokku oleksid muidu liialt kõrged, et panga
riskihindamismaatriksisse sobida. Kokkuvõttes aga on kodulaenu enne tähtaega tagastamine
reeglina seotud meelerahuga, mitte matemaatiliselt kõige ratsionaalsema valikuga. Aga
meelerahu on ka oluline!

Miks on avatud kodulaenuleping hea?

Avan veidi ka “lahtise krediidiliini” mõtet.

Kui sul on olemasolev kodulaen, siis saad:

1. vajadusel võtta maksepuhkust kulude ajutiseks vähendamiseks;

2. laenulepingut pikendada, laenusummat suurendada;
3. liita uue laenu vana laenu külge, muuta tagatisi jne.

Seega, kui sul on olemasolev laenusuhe ehk lahtine krediidiliin, siis saab sel teemal alati
pangaga arutleda. Kui kodulaenu ruttu tagasi maksad ja siis edaspidi midagi tahad, siis pead
uuesti kogu laenutaotluse protsessi läbi käima, et üldse laua taha saada.

Kuidas on võimalik kodulaenu intress pangas madalamaks saada?

Kodulaenu intressi on võimalik pärast laenu kättesaamist hiljem läbi rääkida. Kuna muutub nt
turuolukord, sinu krediidivõimekus ja objekti väärtus, siis võib väike vaev tuua suure rahalise
võidu. Mõnikord on arusaadav, et laenu kättesaamine on olulisem kui parima intressi
väljakauplemine, aga see ei tähenda, et seda ei saaks veidi hiljem läbi rääkida.

Et alustada kodulaenu intressi läbirääkimisi, võiks sul olla täidetud vähemalt mõni järgnevatest
tingimustest:

- su sissetulek on suurenenud (parem laenuvõime, madalam risk pangale);

- kinnisvara väärtus on suurenenud (laenu suhe tagatisvara väärtusesse langenud,
madalam risk pangale);
- hea maksedistsipliin ja muutused turu intressitasemetes (saad vaadata Eesti Panga
statistikast, mis intressimääraga praegu laene välja antakse).

19
Alustada tasub läbirääkimist oma kodupangas ja uurida, kas on intressimäära liikumiseks
ruumi. Praegu ütleks, et kui laenuintress on üle 2,2%, siis on see pigem kõrge, üle 2,5%
ülikõrge. Kui alla 1,8%, siis on intress juba päris hea.

Tõenäoliselt võiks laen olla vähemalt aasta jagu jooksnud, sest siis on olnud piisavalt aega, et
midagi muutuks, mille põhjal läbirääkimisi alustada. Lepingu puhul tasub tähele panna, et
läbirääkimised võivad olla raskemad, kui laenujääk on alla 50 000 (head tasuvuspunkti raske
saada), kui su sissetulek on reaalsuses oluliselt muutunud (oled ettevõtja või lapsega kodune),
aga raskem ei tähenda võimatut!

Intressi pakkumine ise ja ka lepingutasu on taas läbiräägitavad. Tasuks üritada saada selline
intressi muudatus, et tasuvuspunkt (intressimäära sääst vs. lepingutasu summa) oleks umbes
aasta. Reeglina ei ole hindamisakti vaja. Lepingu muutmise tasu võiks olla samamoodi panga
hinnakirjajärgne miinimum.

Kõige mõistlikum on võtta kontakti kas oma halduriga või kui haldurit pole, siis panga üldmeililt
vestlust alustada. Ei pea kirjutama pikka esseed kokku, vaid paari lausega selgitama, et
soovid arutada oma kodulaenu intressi ja leiad, et nt muutunud turuolukorra, sinu parema
maksevõime ja tõusnud kinnisvarahindade tõttu võiks sinu kodulaenu marginaal olla madalam.

Kas pank annab ühele inimesele mitu kodulaenu?

Jah, annab! Kaks kodulaenu ei ole enam eriti ebatavaline, sealt edasi juba pigem haruldane,
aga ka mitte võimatu. Kõige tavalisem moodus, kuidas inimesel kaks kodulaenu kätte jääb, on
ühest kodust teise kolides. Kolimise põhjuseid saab olla mitmesuguseid, lihtsalt on kodu
väikseks jäänud või soovid näiteks vahetada linnaosa ja piirkonda.

Kui finantsseis kannatab kahte laenu teenindada, siis ei pane pank kohustust, et varasem
kodu tuleks uue soetamisel müüa. Sageli lihtsalt on vaja eelnev kodu müüa, et saada sealt
kätte omakapital, mida saaks uue kodu sissemakseks kasutada, või ei ole lihtsalt soovi, et teist
objekti alles jätta ja näiteks üürikorterina kasutusse anda. Seega tasub enne teise kodulaenu
taotlemist kohe ette mõelda, kas on soov esimene kodu alles jätta, kuna see võimalus võib
laual olla.

Tasub ka teada, et mitte alati ei ole ühe kodulaenu taga ainult üks objekt. Näiteks mõnikord
võetakse uue kodu jaoks laenu, aga vormistatakse selleks uus laenuleping, mille küljes on
kaks objekti (uus kodu ja olemasolev kodu) – see on tavapärane lahendus siis, kui kolid uue
kodulaenuga teise panka ja refinantseerid muu hulgas ka vana laenu (sest pangad eelistavad,
et kõik laenukohustused on pigem nende juures koos).

20
Milline protsent võiks maksimaalselt minna iga kuu pangast kodulaenu
peale?
Kas peaks arvestama maksimaalse euriboriga?

Juba laenu andes arvutab pank riskihinnangut tehes makse läbi maksimaalse euriboriga, et
vaadata, kas sinu finantsid kannatavad nii suurt laenu võtta. Kindlasti aga tasub seda ka ise
teha – selleks pane oma laenujääk panga laenumakse kalkulaatorisse ja vaata, milline
igakuine tagasimakse sind ootaks, kui marginaal + euribor kokku näiteks 5% piirini jõuaks või
7% piiri puudutaks. Muidu hea siht on kodukulud alla 30% hoida, see jätab ruumi
igapäevakulutustele ja annab võimaluse ka päriselt raha investeeringute jaoks säästa.

Mis on ideaalne stsenaarium, et korterist edasi majja liikuda?

Tavapalgaliste vaatest.

Samm-sammult – otse nullist majja hüpata on ilma olulise abita keeruline.

Nt ½ tuba -> 3-toaline -> maja. Üritad hoida eelmise kodu alles järgmist ostes, mis saab
kapitali puhvriks, kui majja kolida. Selle näite puhul – müüd 3-toalise korteri majja kolides,
½-toaline jääb varana alles ja kasutad seda näiteks üürikorterina.

Laias laastus rohkem kui 1 tuba korraga hüpata on päris raske, kui just asukohas järgi ei anna
(nt linnas olevast 2-toalisest linnaäärsesse ridaelamuboksi) või korralikku sissemaksesse (suur
boonus töölt, mingi muu objekti realiseerimine) ei panusta.

Kas Kredexi käendusega ei tohi mitte kunagi korterit välja üürida?

Kredexi reeglites tõesti on sõnastatud, et tegemist on siiski käendusega kodu ostmiseks ja

sellist objekti üürile anda ei tule. Kui piisavalt palju laenu on tagasi makstud, siis ju saab
Kredexi käenduse vabastada ja väljaüürimiseks takistusi ei ole.

Kas tagatiseks saab panna kinnisvara, millel on pangalaen?

Kui laenu annab sama pank ning hüpoteegil on ruumi, siis ikka saab. Tavaliselt teine pank ei
ole nõus võtma 2. järgu hüpoteeki, seega teisest pangast laenu võttes refinantseeritakse
ilmselt esimese objekti laen ja võetakse tõenäoliselt ühishüpoteek mõlemale objektile.

Kuidas rahastada ostetud kinnisvara remondivajadust?

No esiteks läheneks rahatarkuse vaatenurgast:

1. Kas ikka “vajab” või vajab?
2. Teiseks tuleks remondieelarve väga detailselt lahti kirjutada, et näha, mis päriselt kulud
tulevad.
3. Kui summa on väike, siis pigem koguks, sest pank pakub väikese summa jaoks
reeglina mingit remondilaenu, mis on ikka 10% intressiga.

21
Kui summa on suur (viiekohaline), siis hakkaks kaaluma keerukamaid laenutooteid, mis on
hüpoteegipõhised. On näiteks võimalik olemasolevat laenu suurendada või olemasoleva vara
peale hüpoteegiga uus laen võtta, eeldusel, et kinnisvara väärtus on piisavalt tõusnud, et
hüpoteegi suurendamine on võimalik.

Tahaks osta suuremat kodu, aga kas selleks on praegune vaja ära müüa?
Kas järjekord on selline – praegune müüki, ära müües ise üürikasse, seejärel otsida uut
(praeguse kodu müük = raha uue jaoks)?

Sõltub sinu läbirääkimisoskustest. Näiteks saab ka nii – ostad uue kodu, siis jääb nt 6 kuud
aega vana müügiks ja siis nt teed uude laenu suurema sissemakse. Variant on ka tehingud
järjest teha: müüd ühe objekti, kohe ostad järgmise ja vahepeal on objekti üleandmiseks
piisavalt aega, et ei pea üürikorterisse kolima. Alati on võimalik ka müües pikema üleandmise
tähtajaga tehing teha või leppida uute omanikega kokku, et oled mingi perioodi üürnikuna veel
sees, enne kui enda uue kodu kätte saad.

Kuidas arvutada teise kodu ostmise laenuvõimekust?

Tavaliselt hakkab siin mängima tagatismäär (LTV) ehk laenujääk vs. kinnisvaraobjekti väärtus.
Tüüpiline kodulaenu maksimaalne laenusumma on 85% objekti väärtusest, teise kodulaenu
puhul on maksimaalne summa pigem 60%. Kui mõlemad objektid ühte laenu kokku panna, siis
lubab see veidi paindlikkust ühe hüpoteegi sees. Kaks laenumakset kokku peavad samamoodi
jääma alla poole sissetulekust.

Kas ja kuidas kodulaenu ka portfellis investeeringuna arvestatakse?

Kodulaenu ei arvestata investeerimisportfellis. Kodu omaosalus on küll osa sinu isiklikust

netoväärtusest, ent mitte portfellist. Portfelli osa oleks ta siis, kui teeniks raha, oleks
võimendusele tagatis vms. Ma ise ei arvesta seda üldse, kuna see raha kodu sees “seisab”
ehk on portfelli mõttes kasutu. Kui aga muidugi elus mingid pöörased muutused toimuvad, siis
on tõesti võimalik kodu realiseerida, aga see on pigem kaudselt selline meelerahufond.

Kuidas kodulaenuga ostetud kodu müüakse?

Müügiprotsessi puhul on esimene otsus see, kas müüd oma kodu ise või kaasad selleks
maakleri. Kui tegeled müügiga ise, oleks siiski mõistlik lasta teha professionaalsed pildid,
lisaks soovitan teha ise ära ka hindamisakti, et müügiprotsess kiirem ja mugavam oleks (siis ei
pea ostja ootama akti tegemist). Kui kaasad maakleri protsessi, siis eelkõige tasub kohe
panna paika, milline on tema töö sisu ja milline on tema tasu.

22
Kodu müümisel kehtivad laenu tagasimaksmisel tavaliselt sarnased reeglid sellega, kui teed
enne tähtaega lisamakseid. Kui piisavalt pikalt pangale müügikavatsusest ette teatad, siis
intressi trahvi maksma ei pea. Kui oled leidnud objektile ostja, siis sõltuvalt ostja võimekusest
tuleb mõnikord teha broneerimisleping, mõnikord aga toimub tehing juba nädalatega ja saab
kohe notari juurde aja broneerida.

Notaris osalevad tehingu sõlmimisel mõlemad osapooled ja ka pankade esindajad. Tavaliselt

kasutavad ostjad panga finantseeringut ehk pärast ostu-müügilepingu allkirjastamist kontrollib
pank veel viimased dokumendid üle ja toimub ostuhinna väljamakse, mida pangad ja notar
omavahel haldavad.

Protsess näeb välja nii, et osa ostuhinnast kantakse sinu pangakontolt läbi ja see läheb kohe
sinu laenujäägi tasumiseks ning ülejäänu laekub sinu pangakontole kui müügitulu. Täpsed
arvutused, kui palju laenu tagasimakseks ja kui palju sulle kätte jääb, teeb ära pank ja see
kajastatakse ka ostu-müügilepingus detailselt. Nii nagu siis, kui ise tehingus ostja olid, tuleb
tasuda kokkulepitud jaotuses notaritasud ja riigilõivud.

23
Another random document with
no related content on Scribd:
 Osviittoa ottamassa;
Pian mahti maahan joutu, 110
Kulki kylästä kylyhän,
Pitäjästä pitkin ensin
Rautalammin rannikoita.
Wiipymättä Wiitasaari,
Kuuluja kalapitäjäs, 115
Saapi siitä selvän tieon;
Pian joutu Pielaveille,
Kohta Karttulan karille,
Suonenjoille sukkelasti.
Min' en tieä miss' on laita 120
Tämän kuulon kulkemassa;
Tilan tieän, kuss'on alku,
Kosk' on Koivulan pajassa
Rauta kiinni kiehutettu,
Rakennettu ankkuriksi, 125
Sakari Lyytisen sanalla,
Juuri Jussi Häyriseltä;
Se oli pitäjän seppä,
Konstin oppinut osaava.
Kaikki nuoret nuottamiehet 130
Wiipymättä viinaryyppy
Laittakaate Lyytiselle!
Ei se paljo palkinnoksi.
Mahti maksapi enemmin.

Jälkimaine. Tämä Rautalammin Korhosen tekemä runo kuivailee

kauniisti, kuinka uudet, parannetut mahdit maassa tuo tuostaki
saavat alkuansa ja ehkä esinnä vähä armosina pidettynä aikaa
voittain kuitenki tutaan hyödyttäviksi ja levenevät entisten
naurajainsaki hyväksi. Rautalammin pitäjä on lounaista suuntaa
Kuopiosta, Savon maata, Kuopion lääniä. Kirkolle luetaan Kuopiosta
noin 7 penikuormaa. Kaakospuolella Rautalampia jääpi Leppävirran
ja Pieksämäen pitäjät, lounassuuntaa Laukkasten pitäjä, länttäpäin
Wiitasaari, pohjan alla Pielavesi ja koillista ilmaa Kuopion pitäjä.
Pitäjällä on kaksi kappelia Suonenjoki ja Hankasalmi. Usiammista
pitäjänkeskisistä vesistä nimitämmä isoimmat: Kynsiveden,
Konneveden, Keitelän, Niiniveden ja Iiveden, joiden kaikkein suunta
on kaakosta luoteesen. Konneveden ja Niiniveden välillä on
Sonkarijärvi ja Sonkarisaari eli oikiammin saarento, jolla Korhonen
asuu. Halkokariksi, josta runossa mainitaan, sanotaan paikon
Kokkolan kaupunkia. * * *

Suomalaisesta Kuusimittarunosta (Heksametrosta).

Olemina historiallisessa kertomisessamme Troiasodan seikoista ja

Meikäläisten sieltä kotiin paluusta tulleet kirjottamaan
seurattavamme Homeiron omalla runolaadulla, kuusimittasilla. Kyllä
varomma lapsentyöksi monenki tätä toimeamme katsovan ja niin
ehkä olleeki. Emmekä sihen olisi heti ruvenneetkan, jos olisi
ennestään Suomalaisille mainittu Greikalaisten soma runolaatu
tavammaksi saanut, taikka vaan sen suomeen otostaki yhteisesti
tuumailtu ja hyvitelty, mitä meistä pitäisi. — Kuusimittarunojaan
Greikalaiset toimittivat sihen tapaan, että joka mittaan eli jatkoon tuli,
1:seen, 2:seen, 3:teen ja 4:teen pitkä tavut yhdeltä pitkältä eli
kahdelta lyhyeltä seurattuna, 5:teen pitkä, seurattuna kahdelta
lyhyeltä (Harvon yhdeltä pitkältä) ja 6:teen pitkä pitkän eli lyhyen
edellä s.o. 1, 2, 3, 4 mitta olivat kakspitkiä eli alkupitkiä, 5 alkupitkä
(harvon kakspitkä) ja 6 pitkä lyhyt eli kakspitkä. Wielä katsottiin,
etteivät runon keskiset mitat tulleet jokanenki yhdessä erityisen
sanan kanssa alkamaan, vaan vähintäi yksi mitta kahdesta sanasta
osansa saamaan. Senlaisen kahdesta erisanasta liitetyn mitan
ensimmäinen tamut sai olla tahallaan korollinen eli koroton
(accentum habens aut aceentu carens), paitsi 5:nessä ja 6:nessa
mitassa, joiden alkuun halullisesti katsottiin tavallisessaki puheessa
korotettuja tavuita. Sihen laatuun tehtyjä kuusimittasia runoja olisivat:

Sen mie | lessäni | kyllä mä | nään, sekä | luonani | tunnen:

Päivä lä | hestyvä | lie, jona | kaatuu | Jilio | armas,
Itseki | pää Pria | mon, väki | myös Pria | mon jalo | peitsen.

taikka:

Mut kysy | käämepä | pappia | nyt tahi | tietäjä | miestä

Tai uni | en sano | jaa; uni | myös on | taivahan | anti.

Mitä muutamista pienistä kokeista voisimma päättää, näyttää kun

olisivat maamiehemme esinnä hyväksi katsoneet, sihen laatuun
kuusimittarunoja suomeksiki kirjottaa. Niin löydammä eräässä
akatemilaissessa tutkintolaitoksessa[6] seuraavan onnitelman,
präntättynä Turussa 1749:

Herralle Maanmiehelle.

kauniisa täss, S'ä Sielun luondoa tutkit, Näytät sen seleväst, ett'
Sielum alati pysy. Hän ei tyhjäxi meist' taid' tull', eik' loppua saada.
Tain hänell' sinä sitt' osotat ratk' suurexi lahjax, Ett' tämä tutkindo
paljon meill' onnea tuotta, Perään cose' ajatteleman sijn' samasa
saatta: Cuing' häll' sitten käy, cosc' aica loppunut ombi? Wiel' tätä
paits ei taid' myös Wallat seisovatolla; Hyvä sijtt' paljon canss' saa
caik' caikisa säädyis, Cose' tämä totuus ain juur selväsä muistosa
pysy Nyt olis avara mull tila kyll, Toveritsani, kijltä Sun avujas, ja
cuing' caunist olet viettänyt aicas; Mutt ei tarvita tät' sill' Työs sen
sanoa taita. Toivotan ainoastans Sull' aicomuxisas onne! Tiedän
myös vissist', ett' nijncuin Wiisaus ennen Palveliains palcan runsast
on maxanut aina; Nijn ei Sinuacan suingan hän unhoda poies.

Maan
miesten
puolest,
hätäise
st selitti
mielens
Abraha
mus
Tackou.

Arvosia kyllä ovat nämät Tackoun kuustmittarunot, vaikka kuitenki

näyttänevät mihen laatuun hän niitä on tahtonut. Wähä paremmin
näyttää C.G. (Christfrid Ganander?) seuraamassa
onnitoivomassaan[7] v. 1763 luonnistuneen:

Waan joka tunde oman, kaiket sen edut joka tahvold,

Ynnä ja sen tarpeet, mitä suinkin puuttua tainne,
Totta se maan parahin puutokset poistapi poies;
Siitä se niitun saa parahan, joka heiniä kasva;
Saatta nevat vetiset, pimiät korvet, rämehetkin
Niin korioiks pelloiks kun myös niituiks viheriäisiks;
Ystävä, sens osotat sinä kaunihin oppisi jälken,
Kuinka nevat vetiset Suomenkin Ruhtinakunnas
Niin tulisit pikasest ojituksi ja myös peratuksi,
 Että ne kantaisit meillen sekä heiniä paljon,
Että ja myös laihon, joka maksais työmme ja vaivan.
Ankara neuo se on totisest hyödyllinen aivan.

Oppinut ystävä, sentähden toivon, sua kaikki

Kiittävät, ynnä ja myös toivottavat onnea sulle!
Sen minä myös teen, koskan olen

Sinun
Ystäväs aina
C.G.

Niin kirjotettiin mainittuina vuosina 1749 ja 1763 suomalaisiaki

kuusimittarunoja. Sillon epäeltiin vielä ruotsalaisessa ja muissa
sukulaiskielissänsä, mihen laatuun kuusimittasia niillä kirjotettäisi.
Eräät tahtomat Greikan ja Latinan mukaan kirjotettavaksi. Mutta
ruotsi ja heimokielensä ovat luontoansa ja rakentoansa paljo
Greikasta ja Latinasta poikkeavaisia. Ensisti ovat heissä ylehensä
sanat paljo lyhempiä ja sitte ei kuulla missänä yksinäisessä
perisanassa pitkää äännöstä, paitsi alkutavuessa. Sentähdenpä
Ruotsalainen ei hyväsesti saa kieltänsä kääntymäänkän senlaisiin
äännöksiin, kun meidän kielessä sanat: taloon, makaamaa,
veneelleen. Niin kielensä erilaatua muistellen rupesivat
kuusimittarunojaki erilaadullansa kirjottamaan, niin että itsekukin
mitta tuli alkamaan korotetulla tavuella. Sihen laatuun tahtovat sitte
muutamat Suomen oppineet meidänkielisiäki kuusimittasia
kirjotettavaksi, taikka niin, että joka mitan alkutavut oli korollinen,
toiset korottomia, siitä vähä kysyen, jos muuten olivat pitkiä eli
lyhyitä. Sillä tavalla laitettu kuusimittanen kuuluisi:

Teillen on tämä sanottu, juuresta jumalan jalon.

Kohta ilmestyi enämpi, suurempi näkyypi seura.
 Pelko paimenet tapasi, enkeli iloita käski.
Poika soimessa suloinen, syntynyt samana yönä.

Herra Professori ja Tohtori Renvalli, joka Suomalaisesta

Runo'opista kirjottaissaan on tullut kuusimittasiinki koskemaan,
lausuu niistä (katso: Mnemosyne 1819, s. 201 e.) seuraavaan
tapaan: "On myös koetettu saada suomea kuusimittasiin runohin
sujumaan. Toiset siinä yritteessä ovat seuranneet vanhain
(Greikalaisten ja Latinalaisten) runolakia tavutten pituudesta ja
lyhyydestä, niin että pitkäksi tavueksi on vaadittu taikka pitkä äänike,
taikka kaksäänike, taikka kahden äänettömän edellisyys. Siinä on
ollut paljo työtä ja yhtäläiseen varominen, mutta ei näytä minusta
sittekän luonnistaneeksi. Kielemme sopimattomuus tavutarvoin ja
edellisyyden kohdassa on välttämättömästi sortanut sanain tavallista
ääntelöä ja tavutten korkoa, jonka ohessa erityisiä sanoja on
moneen tapaan, millon typerretty, millon katkastu, millon pidennetty,
millon venytetty ja kaiken tämän kautta toismuotosiksi, kuulioille
tuntemattomiksi tehty. Wielä päälliseksi on ehkä toinen puoli
suomalaisista sanoista senlaisia, etteivät mainitun runolain mukaan
kuusimittasiin sovi'kan ja jotka sentähden olisivat joutavia.
Semmoisia esimerkiksi ovat sanat: kuka, joka, minä, sinä, sanoma,
sanominen, sanomata, oli, tuli, oleva, tuleva, Jumala, joiden ei
yksikän tavut ole äänikkeeltä, eikä edellisyydeltä pitkä, ja joista
sentähden, jos miten soviteltaisi, ei saada kakspitkiä eli alkupitkiä,
eikä pitkälyhyitäkän Greikalaisten ja Latinalaisten mielellä."

Niin tuumaellen on parahaksi päättänyt Renvalli edellämainitulla

Ruotsalaisten tavalla suomalaisia kuusimittoja laitella. Waan koska
meistä, jos miten arvelisimma ja tuumailisimma, Suomen kieli
luontoansa ja rakentoansa ainaki on vähemmin Ruotsin ja muiden
sikäläisten kielten laatunen, kun Greikan ja Latinan, ja koska jo siitäi
syystä näyttää sopimattomaksi meidänkielisiä kuusimittarunoja
niiden mukaan laittaa, niin toki täytyyki edellistä Renvallin kirjotusta
tarkemmin silmäillä. Sanoo ensin paljo työtä ja yhtäläiseen varomista
pitävän, suomalaisia kuusimittarunoja Greikan ja Latinan mukaan
laittaissa. Mitä mainittuun paljoon työhön ja varomiseen koskee, niin
muistettava on, ettei työttä ja vaivatta saada suuresti mitänä, ja
toisella puolella, mitä joutavasti saadaan, usein onki joutavata. Eipä
vaan taitaisi haitata, niin tässä, kun usiammassa muussai työssä
vähin muistella Greikalaisten: ένα, αλλα λεοντα, taikka seuraavata
jäniksen ja jalopeuran satua: Jänis sano jalopeuralle: "mikäpä sinä
minun rinnallani olet? minä teen poikia usiammasti vuodessa ja
voisin kuusin joka kerralla, sinä vaan yhden" — "Yhden, mutta
jalopeuran", vastasi jalopeura. Peljättävä on, että jos Renvallin
neuolla kuusimittasia suomeksi kirjotettaisi, niitä miksi ei useinki
tietämättä syntyisi. Wähä taisi Sanan Saattaja Wiipurista ja Oulun
Wiikko Sanomien kirjottaja kuusimittasia muistella, koska, kyllä vähä
muutettuna, kirjottivat seuraavasti:[8]

Päivän nousinaikana auringo lämmittää ensin

Ylhäisemmän ilman, ja alhanen jäähtynyt ilma
Eroittaa vähitellen luondansa pois sen vesi-
Höyryn, joka lämbymässä yössä on sinne
Nousnut, niin että höyry putoaa takaisin maahan
Tullen aamukasteeksi.

***

Unen kummitus katosi; virvoitettuna nousi

Eva kohta ylös poikansa kalpian ruumiin
Wierestä; jonka kyyneleillänsä kastellen ja myös
 Alttarin ruusuilla koristeltua, isä ja äiti
Kauniisti hautasivat Herran alttarin viereen.

*****

Niin luulemma mistä kirjotuksesta tahansa syntyvän

semmoisia kuusimittarunoja yhtä helposti, kun Renvalli sanoo
niitä saatavan kahdesta nelimittarunosta yhteen luettuna.
Mutta senlaista joutilasta kuusimittarunoin syntyä vanhaan
aikaan pidettiin niin sopimattomana, että kun eräs mainio
Latinalainen historioitsia tuli alkamaan monikehutun
historiansa seuraavalla kuusimitalla:

Utbem Romam a principio reges habuere,

niin siitä oikein nousi erityinen puhe ja keskusteleminen oppineiten

välillä, jotka katsovat sitä kummaksi. Waan mikä kummitus eikö niin
ilmautuisi suomalaisissa kirjotuksissa, kun niissä joka sivulla ja ehkä
joka toisella eli kolmannella radilla tavattaisi kuusimittasia. Kaiketi'ki
on erotettava runo tasasesta kirjotuksesta, eikä niin laitettavaa, että
useinki tulisivat sekautumaan. Wielä muistettakoon seki, että kuusi
mittasissa, tähän meistä sopimattomaan tapaan kirjotettuna, joka
mitta tulisi sekä alkamaan, että lopettamaan, yhdessä sanan kanssa
ei sanan keskessä millonkana. Waan semmoi setpa runot ennen
eimät maksaneet suuresti mitänä Greikalaisilla runoilioilla ja ylen
vähä meikäläisilläki tavallisissa nelimittarunoissaan. Sillä, että yksi
taikka usiampia runon mitoista tulivat sanan keskeltä alkamaan,
taikka lopettamaan, taikka kumpasenki, joutu koko runo muistolle
helpommaksi, koska sanat siinä ikäskun juontivat toinen toistansa.
Ja jos muistoon pystymisestä runoissa ei olisikan niin erittäin huolta
pidetty, tuli ilmanki runo sillä paljo sukevammaksi, juoksevammaksi.
Kuinka eikö juokse kauniimmasti runot:
 Mut kysy- | käämepä | pappia | nyt tahi | tietäjä- | miestä
Tai, uni | en sano- | jaa; uni | myös on | taivahan | anti.

Kun jos mittain ja erityisten sanain yhteen sopiessa sanoisit:

Kysy- | käämepä | pappia | taikka | tietäjä- | miestä

Taikka | unien | sanojaa; | unikin | taivahan | anti.

Tosiaanki taitais tarvita olla vahvat korvat, jos vaan kerran olisivat
kuulleet greikalaisen runon ääntä, ja eivät heti tuskautuisi
tämmöisistä suomalaisista, kun nämät kaksi jälkimmäistä.

Mitä muuten samaan työhön ja varomiseen koskee, jota Renvalli

penkoo suomalaisista kuusimittasista vanhain mukaan tehdessä
olevan, niin jopa näyttäneeki liiemmäksi äkkinäiseltä, sillä aina on
helppoki työ äkkinäisellä suuri ja peljättävä. Herra Magisteri
Ingmanin, joka meidän tiedosta ensimmäiseksi suomensi Homeiroa
vanhantapasilla kuusimittarunoilla, sano työtänsä ei niinkän
vaikiaksi, jota sillon emme itse tahtoneet uskoa, vaan nyt itsesi
mähin työlle ruvettuamme ja tottuneempana kyllä uskomma.[9] Mutta
jos vielä olisi tosiki, työtä, vaivaa ja varomista olevan, suomalaisia
kuusimittasia Greikan mukaan laitellessa, niin siitä ei kuitenkan
seuraa, että niitä pitäisi Ruotsin, meidän kielelle peräti
sopimattomaan laatuun tehdä ja luulla, olevan asian sillä hyvän. Jos
omenapuu ei kasvaisi meidän tarhoissa, niin kaiketi taitais paras olla,
suoraan sanoa, ettei kasva, eikä omenapuun nimellä muita puita
istutella.

(Lisää toiste).

[6] Dissert. philosoph. de utilitate fluente ex consideratione

Immortalitatis Animae; praesid. C. Fr. Mennander, resp. A. Achander
Aboae 1749.

[7] Luettava akatem. tulkintolaitoksessa! Tankar om

nödvändigheten att utorka och uppodla Kärr och Mossar i Finland,
under Herr P. Kalms inseende af Esaias Wegelius. Åbo 1763. Kun
minulla ei ole mainittua kirjaa, niin en tiedä jos sanat tässä lienevät
juuri alkukirjaimillansa painetut.

[8] K. Sanan Saatt. Wiipur. 1836, N. 11 ja Oulun W.S. 1836, N. 12,

jotka molemmat, äsken postista tulleita, vielä ovat pöydällä edessäni.

[9] Erittäin saanen lausua, että olkaan jos mimmoinenki tämän

kirjan historiaosassa löytyvä suomentama Homeiron runoista, niin
siitä ei ole ollut suurempata työtä, kun että ensin kirjotin runot
Meikäläisillä sanoillansa ulos Homeirosta ja sitte tiellä astuellessani
suomensin kodin ja Kajanin välillä, jota joka päiva tulin kulkemaan.
Sillä tavalla tulleista on niistä kyllä vähä vaivaa ollut.

Itkuvirsistä Wenäjan Karjalassa.

(Lisää ja loppu viimme-lehteen),

Waraset patsahat saoikse paloiksi, valkie-hyväseni! ojukset ortuot

yheksikse paloiksi, olovahyväseni! Otrelikotse ennen ottamaisieni
omieni olkaoksasieni obronasesikse. Wet viihyttäväiseni sotka,
kaunishyväseni kauppakuluseni, vieronotse. Otrelikotse, oimosuuri
omakuntaseni, olovien ilmojen alla; vieronotse vierottomien maien
vieriih; (paikotitse?) pakanoien paikkojen paartahaseh. Menkö valkie
mielivaltoseni valkian ilman alla valkehikse joen jousenikse ennen
vaalimoisieni. En voi viihyttömie viihytelläkseni — —

(Kuoleelle lapselle itkee emo). "Kun uutsi, mie lapsi, uutsi. Kai on
olovinah aikojani. Kantamieni lapsi, armahani aikaseni,
mieliarmahieni. Woi olevinah armasie laatimieni! kun viihittömie
virkoja viisastelet. Ollahko hyvävirkasie, eikö olla kiirimättä? Ollahko
armasvirkasie, eikö olla aikomatta, aian ankeutta, aimollisuutta? Eikö
olla antamatta, eikö olla siittimättä; siliet mielaloset, mielaloja
akkiloitset. Eikö kantamatta olla, eikö kuuromatta, eikö läpi kuurnan
kulkovie — — —" Kuilla ilmoilla kylvettämäsini? Saatoilmoilla
saajastaseni, satalaatuseni sankojen vesien kera. Et kyennyt koko
kylän nuorisossa ikiaikusessa. Mintä kallehilla ilmoilla kasvattaja
kantajaseni? Mintä siitoilmoilla siittiäseni? Mintä armahilla ilmoilla
asettajahe aikojaseni? Mintä ankehuilla ilmoilla akkeloitsia armas
hyväseni? Mintä ankehut'aioilla, aijin vähissä aikasissa? Mintä
uutotskoaioilla, urhailla ajoilla, aijin vähissä oikasissa? Mintä
viihittömillä aioilla — — Eikö leipomatta oltais lehtometsissä leukevie
lehosvierilöitä löyettävie? Eikö kantamatta oltais katajametsissä
kasvanuisie katajakankahie kaaettavie? Intomatta oltais
hyväinnollisie, ottamatta hyväopastullisie, aikomatta hyväaimollisie
———

Waan kuitenki, jos ollee tosi, mitä ainaki olen naisten kehuvan
kuullut, näitä outo sanasia, ikivanhoja itkuvirsiä löytyvän monesta
laadusta ja pian äärettömästi, niin, ehkä näyttävätki joutavilta loruilta,
niitä ei pitäisi silleen heittää. Taitaispa, kun enemmin olisi kerättynä,
niistä, kun muistaki tarinoista, lähteä joita kuita ennisajan tietoja ja
jotai hyvää kielentutkioillenki. Niinpä ennisaikaan koskeva on
muutamasta toisesta nähtävä, hevosilla luultun kuolleita Tuonelaan
vietäviksi. Sanat ovat: "Tulkaa ottamahe orihepoloilla, valkein
vahatuohuksuien (vaksikynttiläin) kera. Kattoote (peittäkää)
hyväsesti, ettei vesi, vihma vuotaisi jne". Waan näitä ja vanhoja
satuja varten, joita myös paljon Wenäjen Karjalassa löytyy, pitäis
hyväaikanen, erityinen kerääjä lähteä, sillä ennen kun niitä oikein
selvään kootuksi saisi, tarvitsisi tarkemmin heidän puhe'laatunsa
tuntea, kun sitä vähällä ajalla voi tuntemaan oppia.

Satuja.

1. Lampaat ja Koira.

"Mikäpä kumma siinä, nurisivat kerran lampaat, meillen paimen ei

anna mitänä, paitsi minkä itset maasta otamma, koiraa vaan
syöttelee joka suupalalta. Mitä hältä saa? Waan mepä hänelle
annamma villoja, kannamma muonia, lypsämmä maitoa ja vanhaksi
tultua jopa käymmä jtse'ki ruoaksi." Koira lähellä ollen ja lammasten
nurinan kuullen lausu: "niin kyllä saaki paljo hyvää paimen teistä,
vaan minäpä teidät varjelen susilta ja muilta metsän pedoilta ja
varkailtaki. Ja minua ei ollen jopa alituisesta pelvosta vamisten ette
voisi rauhassa syödä'kän, vaan menehtyisittä ehkä nälkäänki." Sen
kuultua lampaat eivät enää virkkaneet mitänä.

Arvoa oma etusi, anna arvo toisellenki.

2. Mehiläinen ja Kyyhkynen.
 Mehiläinen kaihilan lehdellä istuen joi joen rannalla. Wahingosta
pyörähti veteen ja oli hukkua polonen. Sen nähden kyyhkynen
tempasi varvun puusta, jossa istu, ja vei sen mehiläiselle hengen
pelasteeksi. Ei aikoja jälkeen tuli jousimies ja viritti jousensa
kyyhkysen varalle. Mehiläinen vanhan auttajansa hengen vaarassa
havaten, lensi, pisti luaastessa jousimiestä käteen, jotta nuoli hairahti
muunne ja kyyhkynen jäi henkiin. Niin kosti hyvän hyvällä.

Toista altis auttamahan saat avun avun ajalla.

3. Sääski ja Härkä.

Sormella harjan sääski muinen istuva Kysy: "voitko kantaa, taikka

poisko ma lentänen?" "En tiennytkän, sano härkä, siellä sun istuvan,
Ja yksi on se minulla: istut tai lähet."

Nauruksi köyhän luulo rikkauestahan.

Suomen kansan Arvutuksia.

1. Hera pohja, hietaranta, kanermikkokangas kesken,

2. Eellä Aatamin syntynyt, mies kotihin tuopi, kumarteleksin kun

kuningasta.

3. Tiet kasvo teriläpäitä, notkot noppulaneniä.

 4. Keitto kiehuvi mäellä ilman puitta, valkiatta, kokitta,
kohentajatta, kattilatta, katsojatta.

5. Rautanen hepo, hamppunen kuorma.

6. Hepo tästä herkan lähti meren vettä vellomahan, saarillista

sauomahan.

7. Päät puiset, jalat kiviset, itse liinapaioillahan, aivan

aivinaisillahan.

8. Kuoren syöpi, syämellä lentää.

9. Häntä eellä, pää takana.

Osviittoja. 1. Juustopata. 2. Käsikivi. 3. Lakka (muurain). 4.

Muurahaispesä. 5. Neula. 6. Wene. 7. Nuotta. 8. Petäjä (syän s.o
sukset). 9. Puntari.

Suomen kansan Sanalaskuja.

1. Meren kierrät, miest' et kierrä.

Joka kerran on kostohimosen vihamiehen saanut, elköön

toivoko'kan aina välttää voivansa. Meidän keskellä, samatekun
muissaki asullisissa, sivistyneissä kansoissa, on kuitenki laki paras
kostaja, ettei niin ollA'kan kostonpyytäjiä, kun eräissä toisissa,
esimerk. ArabilaiseN kansan keskessä, jossa poika, ja vielä pojanki
poika usein kostaa isänsä eli isoisänsä puolesta, jos itsiltä eläissään
mitä kostamatta jäi. Ilman kaikki kostonpyyntö on, jos ei juuri
luonnoton, kuitenki synniksi luettava, vältettävä. Sillä kosto on
Jumalan ja esimallan, vaikkei pidä niiltäkän kellen kostoa toivoa,
koska on paljo kauniimpi Wapahtajan esimerkillä vihollisillensaki
hyvää toivottaa ja rukoilla Jumalaa kääntämään heidät paremmalle
tielle, etteivät vasta rikkoisi ketänä pahuudellaan. Se on
Kristinuskovaisella sopivin kosto.

2. 3. 4. 5. Parempi Pajunen sauva, kuni miekka markkahinen.

Parempi Pajunen keppi, kuni miekka kultavästi.

Parempi Pajunen linna, kuni vahva vaskilinna.

Nämät jokanenki sanalasku kuvaelevat, köyhempänä elää

paremman olevan, kun rikkaana, ylellisenä, joka vaan usiammassa
kohdassa onki tosi (katso Solounan ja Kroison väliä
historiaosassamme) Samalla mielellä toisinaan köyhä sanoo:

Emmä kaadu korkialta: luudan päältä lattialle.

6. Savu seppäin pajassa, sen sepät suahtevatki.

Ei ketänä pidä työstänsä soimata, jos kohta olisi alhasempiki, eikä

kaikki sen ohessa niin siisti ja kaunis katsella, kun moniki toivoisi.

7. Sata on surmoa urohon, tuhat miehen kuolemata.

IHmisen ei pidä mielentaiten kuoleman käsiksi tunkeuta, Waan ei

toisellakan puolella ylen itsiänsä armahdella ja joka askelelta surmaa
peljätä, koska samalla alituisella, ylellisellä pelolla hän vaan
vaikeuttaisi koko elämänsä ja siitä ei kuitenkan olisi kuolemata
vasten apua.

8. Miehen mitta, miehen määrä, Waan ei miehen mieltä päässä.

Lienee kyllä semmoisiaki maailmassa, joihin tämä sanalasku sopii.

Waan toivottava olisi jokaseltaki, että varoisi, ei itsensä sen alaseksi
tulevan.

9. Lapsi suuhun suurimmanki, piika päähän pienimmänki.

Niinpä lieneeki tapa lapsilla kaikki, mitä eteen sattuu suuhunsa

kokoa, eivätkä heitä mielellänsä tytötkän, mitä vaan koreudeksi
päähän eli muulle ruumiille kelpaa.

10. Kala se on kiiskiki, lapsi se on tytärki.

Sanotaan toisilta: Kalana se on ahvenki jne ja vertaelee kummin

tahansa sanottuna, tytärten alhasempaa arvoa vanhain elämässä,
joka tuli siitä, että tupatöitä sillon ei arvattu suuresti miksikän, vaan
ulkotöitä, joilla elatusta saatiin.

MEHILÄINEN W. 1836.
Marraskuulta.

Kummia.

Laain liiton nostakseni

Kuunki, päivänki keralla,
Nousin ennen liittoani,
Ennen ehtoaikoani.
Pyhin pikkupirttiseni, 5
Lakaelin lattiani,
Tinasilla lehtisillä,
Waskisilla varpasilla.
Ammuelin rikkaseni
Waskisehen vakkasehen, 10
Tinasehen tokkasehen.
Wein mä rikkani pihalle,
Kannon ulos usta myöten,
Pihalle vajoa myöten,
Pellolle perimmäiselle, 15
Kaijimmalle pientarelle.
Seisattelimma rikoilla,
Kääntelimmä, kuuntelimma;
Siellä kuulin kuusoalta,
Seitsemältäki tähysin, 20
Jopa kuulin kummempia,
Imehempiä tajusin:
Oravalla kynnettihin,
Hepo hännin puuhun juoksi,
Oro kuusessa makasi; 25
Sika tiellä poikki puolin,
Kahet kannukset jalassa,
Oksat kuusen kummassai.

Näin Wielä imehempiä,

Toki kuulin kummempia: 30
Siat sotki taikinata,
Emännät sikana röhki;
Kirvehellä keitettihin,
Kattilalla leikattihin;
Orot otran leikkuossa, 35
Siikaset sitelemässä,
Lakloset latsottamassa,
Hanhet haasioitsemassa.
Anna hanhut siivyttäsi,
Lakla laakamoisiasi, 40
Millä lennän tuolle maalle,
Tuolle maalle vierahalle,
Ylitse meren yheksän,
Meripuolen kymmenettä,
Sinisen salon sisähän, 45
Waskisehen varvikkohon.
Siellä vuoret voina vuoti,
Kalliot sianlihana,
Mäet mämmikakkaroina.
Siell'on naiset listin lastin, 50
Morsiamet mustin kulmin,
Akat vanhat vaskivöissä,
Tyttäret tinasiloissa,
Kukot kultakannuksissa,
 Lehvät leppäsin utarin, 55
Paimenet pajusin jousin,
Ei juoa oluttakana
Kuparitta kultasetta,
Ei syö a sianlihoa
Weitsettä hopiapäättä. 60
Laulajat lehellä lemmen
Kuuliat kukalla kullan
Mie itse remon rekehen
Wirsi väkkärän väkehen.

Toisintoja. v. 3, 4. Nousin aivan aikasehen, Aivan aika

huomenessa Wielä ennen ennättelin, Ennen kuuta paiveäni. v. 5.
Lämmittelin pirtt. v. 6. Lakuolin (Lapuoni) l. v. 13—15. Läksin u.u.m.
Pellolle pärettä myöten, Perimmälle pellolleni. v. 17. Seisoimma
rikoillani. v. 19,20. Kuulin tuolta kuusiammat, Tähysin kaheksiammat.
Kuulin kummat kuusialta, Näin miehet yheksältä. Kuulin kummat,
näin imehet, Hämehessa käyessäni. v. 24,25. Hevonen makasi
puussa, v. 35. Urot (Sulhot) otran leikannassa. v. 36. Sinervöt
(Neitoset) s. v. 38. Hanhuet haasiomassa. Akat vanhat päätä poimi.
Itse hanhut antelevi. v. 41,42. Millä mennä muille maille, maille
tuntemattomille (Noille maille tuttaville). v. 46. Waaher vaskinen
salossa, v. 54. Neitoset tina sylissä, v. 56. P. p. sauoin. v. 62. K.
kullan kannalle.

Jälkimaine. Sanotaan olevan lisäksi rikanki rokassa, hämähäkin

taikinassa ja niinpä olkoon tämäki Wenäjän Karjalasta saatu lasten
remputus muun luvun lisänä. Waan ettei kukaan arvelisi, jo lopussa
olevan parempain runojen, jos semmoisia muuten on ollutkan, niin
saamma tiedoksi antaa, että niitä vielä on kyllin tulevaksi vuodeksi;
sen jälkisistä emme vielä' virka mitänä.
 [Tulevata vuotta muistellessamme toki ohessa muistelemma
Mehiläistämmeki. Jos vaan ei lie ylen vähä hyvittäjiänsä tänä vuonna
hyödyttänyt, niin olisi harras ja nöyrä pyyntömme, etteivät
tulevaksikan vuodeksi häntä unhottaisi. Siipinensä, sulkinensa ja
kaikin karvoinensa lupaa hän heitä edespäinki palvella kolmen
ruplan palkalla ja 45:den kopeikan pestillä vuodessa. Läheläisiltänsä,
jotka eivät vaivaa häntä pimiään, ahtaasen postilaukkuun
tunkeumaan, hän ei pestiä vaadi'kan. Tulostansa, olostansa ja
toimestansa saapi hän pian Suomen Yhteisestä Avisassa paremman
ilmotuksen antaa.]

Oudompia sanoja, v. 11. tokkasehen sama kun vakkasehen. v. 20.

tähysin s. k. tajusin, hoksasin, äkkäsin jne. v. 37. lakloset; lakla
kuuluu olevan suorsansukunen lintu; latsottamassa, kekoja
tekemässä, kekoilemassa. v. 40. laakamoisiasi, sieviä, oivia, jaloja
siipiäsi. v. 64. väkkärä, lasten tuulimylly.

Huotarin Naimisista.

Tuoll' on tytty syntynynnä,

Lapsi laavu kasvanunna,
Kuikan kuulussa kylässä,
Latvajärven laitehilla;
Lesosen suku leviä, 5
Suku suuri kuoharien.

Pien' on piikoina elänyt

Missä vuoen, kussa kaksi,
Kussa kohta kolme vuotta.