Tartu Ülikool

Humanitaarteadust ja kunstide valdkond

Usuteaduskond

Margit Gross

JUHTUMIANALÜÜS

Juhendaja: Tõnu Lehtsaar

Tartu 2024
Juhtumianalüüs

1. Konfliktijuhtumi kirjeldus ja areng

Mari on 16-aastane teismeline, kes käib keskkooli 10. klassis. Mari hinded on üldjuhul
head ning tal ei ole koolis probleeme õppetöös edasijõudmisega. Mari on oma peres ainuke
laps. Marile meeldib oma sõpradega aega veeta ning sageli soovib ta jääda ööseks ka sõprade
juurde. Marile on oluline sõprade toetus ning just nendega saab ta jagada kõiki oma muresid.
Maril on oma vanematega jahedad suhted, sest vanemad on Marile väga karmid reeglid
kehtestanud. Üldjuhul nõuavad vanemad, et kõik kodutööd peavad olema tehtud ning õpitud
enne kui ta sõpradega võib välja minna. Ööseks kodust ära minemiseks peab Mari vanemaid
pikalt veenma ning andma aru, kuhu ta läheb ja mida ta seal plaanib teha. Tavaliselt peab Mari
kell 22:00 kodus olema. Kui Mari on väljas, siis peab ta vähemalt korra emale helistama ja
andma teada, kas kõik on korras. Mari tunneb, et ta vanemad tahavad teda ainult kontrollida
ning ei usalda teda. Mari arvab, et ta on juba nii vana, et võiks ise otsustada, kuidas ta oma
tegemisi korraldab, mistõttu sageli ei jõua ta vanemate palutud ajal koju. Ema ja isaga ei taha
Mari oma muresid jagada, sest kardab, et kui ta seda teeb, siis hakkavad vanemad oma soovitusi
ja käske veel enam jagama ja oma lahendusi peale pressima.
Mari vanematele ei meeldi, et Mari tahab pidevalt oma sõpradega aega veeta ning on
seetõttu sõnakuulmatu. Nad kardavad, et Mari võib proovida koos sõpradega erinevaid
meelemürke (alkoholi, narkootikume jne) ja suitsu ning sõbrad võivad teada halvale teele viia.
Nad on märganud, et vahel harva ongi Mari koju tulles veidi alkoholi tarbinud. Sellistel
juhtudel on Maril oodata pikka epistlit. Tavaliselt on vanemad lisakaristusena ka
mobiiltelefonis interneti kinni keeranud ning keelanud kõik pärast kooli sõpradega
ajaviitmised. Mari vanemad on mures Mari tuleviku pärast, sest nad tunnetavad, et Mari sõbrad
mõjutavad Mari käitumist ja otsuseid. Mari vanemad kardavad kõige rohkem, et hilisõhtuni
väljas olemine ja sõpradega pidevalt ajaveetmine võib kaasa tuua õppeedukuse languse või
probleeme koolikohustuse täitmisega. Mari vanemad on Marile pakkunud õppimiseks kõiki
võimalusi (nt suvekool välismaal) ja tahavad teha kõik, et igasugust negatiivset mõju Mari
heaolule ja tulevikule ära hoida.
Mari ja vanemate vahel on tekkinud igapäevased konfliktid alates sellest ajast, kui Mari
läks 10. klassi ja leidis endale uued sõbrad. Mida aeg edasi, seda intensiivsemaks konfliktid on
muutunud. Alguses oli tegemist vaid keelavate käskude andmisega, teravate ütlemistega ja
Mari poolse mossitamisega. Nüüdseks on konfliktid kujunenud intensiivseks emotsioonide
väljendamiseks, kus vanemad ja Mari üksteise peale sageli karjuvad. Mari on vihane, et teda

2
piiratakse ja ei lubata välja. Vanemad peavad vastuhakku lugupidamatuseks ning reeglite
mittetäitmist mitteaksepteeritavaks. Mari konflikt vanematega on läinud nii kaugele, et vahel
ei räägi Mari vanematega paar päeva. Nii Mari kui ka vanemad on kurvad, sest tegelikult
sooviksid nad mõlemad, et nende vahel oleksid soojad ja usaldusväärsed suhted.

Konflikti põhiküsimus
Konflikti teemaks on suhteprobleemid Mari ja tema vanemate vahel, mis on kerkinud
seoses vanemate poolse piiride seadmisega Mari tegevusele ja Mari sooviga iseseisvuda.
Konflikti põhiküsimuseks võib pidada seda, kuidas saavutada tasakaal Mari soovide vahel -
veeta aega oma sõpradega ja võtta iseseisvalt vastu otsuseid (suurendada autonoomiat) ning
vanemate murede vahel seoses Mari heaolu tagamisega. Põhieesmärgiks on paremini üksteisest
aru saada, luua usalduslik ja toetav suhe, kus arvestatakse mõlema osapoole soovidega ühise
lahenduse leidmiseks.

Konflikti osapooled
Konflikti otsesteks osapoolteks on Mari ja tema vanemad (ema ja isa). Lisaks on
konfliktiga seotud Mari sõbrad.

2. Konfliktidiagnostika kategooriad
Alljärgnevad konfliktidiagnostika kriteeriumid aitavad mõista ja analüüsida kirjeldatud
konflikti erinevaid tahke ning leida tasakaalustatud ja kõigi huve arvestava lahenduse.
1. Osapoolte seisukohad ja huvid. Osapoolte huvide ja seisukohtade analüüsimine
võimaldab paremini mõista konflikti algpõhjuseid ja olemust. See aitab avada konflikti
taga peituvaid motiive ja vajadusi. Sageli peituvad konflikti juured erinevates ootustes,
väärtushinnangutes või hirmudes, mida on oluline teadvustada konflikti tõhusaks
lahendamiseks. Kriteerium on oluline ka seetõttu, et küsimus võib olla selles, kuidas
osapoolte huvid ja vajadused omavahel põrkuvad või ühilduvad. Teades selgelt
osapoolte huvisid ja seisukohti, on võimalik otsida kompromisse, mis rahuldaksid kõigi
poolte vajadusi.
2. Osapoolte seotus. See, kas pooled saavad valida, kas nad on omavahel suhtes või mitte,
mõjutab konflikti lahendamist. Kui osapooled on suhtega vabatahtlikult seotud, võivad
nad olla rohkem motiveeritud lahendama tekkinud konflikte, sest vabatahtlik osalemine
suhtes võib suurendada soovi leida lahendusi, mis säilitavad suhte terviklikkuse.
Suhtes, kus ei olda vabatahtlikult, nt laste ja vanemate suhted, võib aga vastupidi

3
 kerkida ülesse rohkem konflikte ning nende lahendamiseks konstruktiivsete viiside
leidmine ei pruugi olla alati esikohal. Näiteks võib vanem kasutada oma
võimupositsiooni oma seisukohtade kehtestamiseks, selle asemel, et kasutada
läbirääkimisi.
3. Osapoolte suhted. Peresuhted mõjutavad konfliktide arenemist ja lahendamist,
mistõttu on oluline neid analüüsida. Mitmetes uuringutes on leitud, et konfliktide
tagajärjed sõltuvad suhte kvaliteedist (Adams & Laursen, 2007). Negatiivsus pärsib
konfliktide kasulikke tagajärgi ning loob tingimused usaldamatuseks ja kartuseks
(Adams & Laursen, 2007). Samas kui positiivsed (avatud ja toetavad) suhted aitavad
konflikte lahendada konstruktiivselt (Laursen & Hafen 2010). Osapoolte suhete üldise
emotsionaalsuse, võimu jaotuse, üksteise toetuse, „meie“ tunde olemasolu
analüüsimine võimaldab luua pildi, millises seisus omavahelistes suhetes ollakse ja
mida saab teha, et suurendada üksteise mõistmist ning taastada usalduslikud suhted.
4. Kommunikatsioon. Kommunikatsioon on konfliktide lahendamisel võtmetähtsusega,
sest üksnes suhtlemise kaudu on võimalik üksteist mõista. Sageli on konflikt seotud
valesti mõistetud sõnumitega, eeldustega või puuduliku suhtlemisega. Tihti algab
konflikt mõnest konkreetsest väljakutsuvast või ärritavast väljendist, mida üksteisega
rääkides kasutatakse. Kommunikatsiooni analüüsimine aitab tuvastada konflikte
esilekutsuvaid ja eskaleerivaid suhtlusmustreid ning kujundada seejärel usalduslik
suhtlusstiil, kus väljendatakse oma seisukohti rahumeelselt, kuulatakse üksteist ja
nähakse ka teise osapoole perspektiivi.
5. Piirid, vastutus ja autonoomia. Konfliktid vanematega võivad sageli tõusta seoses
sooviga suurema autonoomia järele. Teismeliste- ja vanematevahelise konflikti
analüüsimisel on oluline arvestada palju on vanemate kehtestatud reeglitel (piiridel)
põhjendatust ja milline on nende mõju teismelise vastutustundlikkusele ning
autonoomiale. Teismelised soovivad isiksuse ja identiteedi arenedes aina rohkem
autonoomiat, mistõttu on just autonoomiaga seoses teismelistel nende vanematega
rohkelt konflikte (Tamm et al., 2017). Konfliktide lahendamisel tuleb arvestada
teismeliste soovi suurema iseseisvuse järele ja võimet teha otsuseid enda
eluvaldkondades. Analüüsides piiride, vastutuse ja autonoomia kriteeriume, saab leida
tasakaalupunkti, mis rahuldab nii teismelise soove kui ka vanemate muresid. Kui
teismeline tunneb, et tema autonoomiat austatakse ning talle antakse vastutusvõimalusi
vastavalt tema küpsusele, võib see tugevdada usaldust vanemate ja teismelise vahel
ning vähendada konflikte.

4
 6. Vanemlik kasvatusstiil. Kasvatusstiilil on oluline mõju vanemate ja teismelise
vahelisele suhtele. Autoriteetne kasvatusstiil soodustab avatud suhtlust, vastastikust
austust ja usaldust, samas kui autoritaarne stiil suurendab konfliktide hulka (Adams &
Laursen, 2007). Autoritaarne kasvatusstiil võib põhjustada teismelises vastupanu, mis
võib konfliktide sagenemisele kaasa aidata. Teismeliste ja vanemate konfliktide
lahendamiseks on oluline analüüsida vanemate kasvatusstiili, kuna see mõjutab
konfliktide sagedust ja intensiivsust perekonnas ning peresuhteid laiemalt.
7. Käitumine konfliktisituatsioonis. teismeliste käitumine konfliktide ajal oleneb
suuresti nende vanemate käitumisest, kuna noored õpivad neilt strateegiaid (De Goede
et al., 2009). Vanemad ja teismelised võivad konfliktides käituda väga erinevalt, et
konflikti lõpetada endale soovitud tulemusega. Näiteks võib toimuda agressioon/viha
väljendamine (sh kasutatakse oma viha väljendamiseks nii kõva häält kui ka kehakeelt);
võimu kehtestamine; vastu hakkamine/vaidlemine; probleemi üle rääkimine; oma
seisukohtade õigustamine; nõude esitamine (nt nõue lõpetada negatiivne suhtlusstiil ja
käitumine), sõna kuulmine; ükskõikselt käitumine või põgenemine jne. See, kuidas
konflikti osapooled käituvad konfliktis mõjutab oluliselt seda, milliste konflikti
lahenduseni jõutakse ning milliseks kujunevad edasised suhted.

Konfliktijuhtumi analüüs
Eelkirjeldatud konflikti analüüsitakse punktis 1 nimetatud diagnostikakriteeriumite abil.
1. Osapoolte seisukohad ja huvid
Konflikt võib olla situatsioon, kus ühe osapoole huvid ei ühti teise osapoole huvidega
(Cooper, 2003) (nn huvide konflikt). Konfliktis tunnetavas osapooled oma seisukohtades
vastasseisu (Lehtsaar, 2008: 14). Mari huviks on veeta rohkem aega oma sõpradega. Mari on
seisukohal, et ta on juba piisavalt vana, et ise otsustada, kuidas ta oma tegemisi korraldab, sh
millal ta sõpradega aega veedab ja mis ajal ta koju tuleb. Mari soovib, et tal oleks rohkem
autonoomiat. Mari on seisukohal ei vanemad ainult tahavad teda kontrollida, jagada talle
soovitusi ja anda käske ning pressida peale oma lahendusi.
Mari vanemad on seisukohal, et Mari sõbrad mõjutavad Mari otsuseid ja käitumist ning
viivad ta halvale teele (ärgitavad tarbima meelemürke ja suitsu). Mari vanemad leiavad, et
hilisõhtuni väljas olemine ja sõpradega pidevalt ajaveetmine võib kaasa tuua õppeedukuse
languse või probleeme koolikohustuse täitmisega. Mari vanemate huviks on tagada Mari
heaolu, turvalisus ja head väljavaated tulevikuks. Mari vanemad näevad, et hea tulevik on
seotud heade hinnetega ja kohusetundliku käitumisega.

5
 Eeltoodust nähtub, et Maril ja tema vanematel on vastandlikud huvid ja seisukohad,
mistõttu on osapoolte vahel tekkinud lahkhelid, mis on viinud huvide konfliktini.
2. Osapoolte seotus
Konflikt saab tekkida vaid nende inimeste vahel, kes on üksteisega mingi eesmärgi
saavutamisel seotud (Lulofs ja Cahn, 2000: 5). Mari ja tema vanemad on üksteisega vastastikku
tihedalt seotud ja sõltuvuses, mis tähendab, et Mari tegutsemine mõjutab vanemaid ja vanemate
käitumine sõltub Marist. Vanemad on kohustatud Mari eest hoolitsema ja tagama tema heaolu
ning Mari on kohustatud olema vanematega ja alluma nende korraldustele, sest ta on alaealine,
kelle teovõime on piiratud. Mari ei saa iseseisvalt, kui ta seda soovib, katkestada oma seotust
vanematega. Seega sõltub Mari ja tema vanemate huvide ja eesmärkide realiseerimine ning
konfliktide vältimine ja lahendamine sellest, kuidas suudetakse üksteisega koos toimetada. Kui
mõlemad osapooled tunnevad ja mõistavad üksteisega seotust, võivad nad olla rohkem valmis
leidma kompromisse ja otsima lahendusi, mis rahuldavad mõlemaid pooli.
3. Osapoolte suhted
Suhetel ja nende kvaliteedil on oluline roll konfliktides. Toetavas suhtes on konflikt pigem
konstruktiivne ja kasulik, kuid vähese toetusega suhetes võib konflikt olla destruktiivne ja
kahjulik (Adams ja Laursen, 2007). Mari ja tema vanemate suhted on jahedad. Vanemad
esitavad Marile reegleid ja nõudeid ning Mari on kohustatud neid täitma. Vanemad on
peresuhetes võimupositsioonil kontrollides Mari tegevusi ja kehtestades Marile reegleid, ilma
Mariga neid arutamata. Mari vanemad nõuavad Marilt sõnakuulelikku käitumist. Mari ei jaga
oma vanematega oma muresid, mistõttu ei saa ta vanematelt emotsionaalset tuge. Mari kardab
olla avatud, sest pelgab vanemate poolset jõulist sekkumist tõstatatud küsimustesse. Vanemad
pakuvad Marile igakülgset materiaalset tuge, kuid neil puuduvad Mariga soojad
emotsionaalsed suhted. Mari ja ta vanemad on kurvad, sest nad tunnevad, et neil puudub soe
side üksteisega. Eeltoodudust nähtub, et Mari ja tema vanemate suhted on üles ehitatud
vanemate võimupositsioonile, suhetes valitseb hirm ning puudub emotsionaalne avatus. Mari
ja tema vanemate suhted loovad tingimused usaldamatuseks ja kartuseks, mistõttu võib Mari
ja tema vanemate destruktiivsete konfliktide üheks allikaks pidada kehva omavahelist suhet.
4. Kommunikatsioon
Konfliktide tekkimisel ja lahendamisel on määrav üksteisega suhtlus. Ilma suhtluseta ei saa
konflikti tekkida või tekkinud konflikti lahendada. Mari ja tema vanemate vahel toimub
suhtlus, kuna see on lahutamatu osa perekonnaelust. Mari püüab oma soove vanematele
väljendada ja neid veenda, miks ta soovib öösel sõprade juures olla. Niisamuti annab ta ema
nõudmisel aru oma tegemistest. Mari vanemate suhtlusstiil on direktiivne: Marile esitatakse

6
reegleid ja käske ning nõutakse nende vastuvaidlematut täitmist. Mari ja ta vanemate vahel
puudub avatud suhtlus. Mari pere suhtlusmuster aitab säilitada kuulekust ja jõustada
perenorme; mõtete ja arvamuste vahetamist väärtustatakse vähem. Vanemate ja Mari
võimuerinevused on kindlalt jõustatud.
Konfliktis on üksteisega suhtlus emotsionaalne ja ennast väljendatakse teravate ütlemiste
ja karjumisega ning konflikti lahenduseks on Mari aeg-ajalt valinud vanematega suhtluse
katkestamise. Eeltoodu näitab, et Mari ja ta vanemad kasutavas konfliktides suhtlusstiili, mis
ei võimalda konflikte konstruktiivselt läbirääkimiste teel lahendada. Emotsionaalsed
väljendused takistavad teineteise kuulamist ja üksteise seisukohtade mõistmist. Laiemalt on
pere suhtlusmuster madalale vestlusele ning kõrgele komfortsusele orienteeritud, mis loob
eeldused pigem võimu kehtestamisele kui kompromisside leidmisele.
5. Piirid, vastutus ja autonoomia.
Teismeliste autonoomsuse vajadus tõuseb ajas ning seotus vanematega langeb (Buhl,
2008), mistõttu tekivad teismeeas vanemate ja noorte vahel intensiivsed konfliktid. Teismelise
soov iseseisvuda ning vanemate soov säilitada seotus, tekitab paratamatult olukorra, kus tuleb
leida omavahel tasakaal ja leppida kokku uued tegutsemispiirid. Mari ja ta vanemate vahel on
selgelt tegemist autonoomia ja piiride küsimusega. Mari vanemad on kehtestanud karmid piirid
Marile, mõistmata, et Mari läbib individualisatsiooni protsessi ning tema vajadus olla rohkem
seotud oma sõpradega ja omada nende toetust on selles eas oluline. Mari vanemad näevad, et
Mari on kohustatud osalema kodutöödes, täitma nende korraldusi, sest küsimus on tema
turvalisuses ning selles osas puudub Maril otsustusvabadus. Niisamuti näevad nad, et
sõpradega koosolemise aja üle otsustamine kuulub nende võimuvolituste piiridesse, sest see
võib mõjutada Mari õppeedukust ja tulevikku. Mari leiab, et ta on juba nii vana, et võiks ise
otsustada, kuna ta koju jõuab ja kuidas ta oma tegevusi korraldab ehk Mari näeb, et see küsimus
peaks kuuluma tema autonoomsesse pädevusse. Mari vanemad soovivad hoida enda käes
vastutust Mari tegevuste üle ja suunata tema tulevikku puudutavaid otsuseid. Mari aga soovib
võtta ise vastutust oma tegude eest. Konflikti lahendamise vaates on oluline, et Mari ja ta
vanemad lepiksid ühiselt kokku, millistes küsimustes võib Mari ise vastutuse võtta ja millistes
küsimustes peab ta lähtuma vanemate kehtestatud reeglitest. Oluline on seejuures Marile
teadvustada, et suurema autonoomsusega kasvab vastutus. Vanematel on oluline aga mõista, et
selles, et Mari tuleks tulevikus iseseisvalt oma eluga hästi toime, on oluline järk-järgult tema
autonoomiat suurendada. Mari ei pruugi oma vanuse tõttu mõista või ette näha kõiki oma
tegude tagajärgi, mistõttu on oluline, et vanematel oleks pidevalt Mariga avatud suhtlus.

7
Oluline on kokku leppida selged reeglid, et vältida segadust ja pettumust ning luua alus
usalduslike suhtele.
6. Vanemlik kasvatusstiil
See, kas vanemate kasvatusstiil on autokraatne või autoriteetne mõjutab konflikte.
Autoritaarne kasvatusstiil võib suurendada konfliktide arvu ja intensiivsust ning vähendada
lapse võimet iseseisvalt probleeme lahendada ja end väljendada. Mari vanemate kasvatusstiili
võib pidada pigem autoritaarseks, sest vanemad on domineerivad (nt kehtestanud reeglid, mis
ei ole arutatud üksteisega läbi). Kui Maril kästakse kell 22;00 kodus olla ja ei selgitada, miks
selline nõudmine esitatakse, siis tekitab see teismelises frustratsiooni ja mittemõistmist.
Teismeline võib tunda, et vanemad ei usalda teda või ei anna piisavalt vabadust vastavalt tema
küpsusele. Niisamuti nõue, helistada emale kui ta väljas on, jääb arusaamatuks, kui seda
teismelisele ei selgitata. Mari vanemad hindavad sõnakuulelikust, mis on samuti omane
autoritaarsele kasvatusele. Konfliktide käigus on lahendused dikteeritud vanemate poolt (nt
oma tahte peale surumine (sõpradega suhtluse piiramine) ning käskude andmine).
7. Käitumine konfliktisituatsioonis
Konflikti olemusest sõltub, kuidas konflikt käitumises väljendub. Konfliktides võivad
osapooled käituda konstruktiivselt, aidates kaasa probleemide lahendamisele ja arengule, või
destruktiivselt, tekitades kahju ja pingeid. Mari ja ta vanemate konflikt on oma olemuselt
huvide konflikt, mis on seotud autonoomia küsimusega. Mari käitumist konfliktis võib
iseloomustada mitmeti. Esmalt käitus Mari alistuvalt ning üksnes mossitas vanemate reeglite
üle. Mida aeg edasi seda rohkem hakkas Mari kasutama vanematega vaidlemist, vastulöögi
andmist ja agressiivsust ning ka vaikimist, mis lõppkokkuvõttes on viinud konflikti
intensiivistumiseni. Mari käitumine on Mari vanemate käitumise peegeldus. Mari vanemad on
samuti konfliktis emotsionaalsed, karjuvad ning kasutavad vanemapoolset võimu kinnitamist.
Kokkuvõttes võib nii Mari kui tema vanemate käitumist konfliktssituatsioonis pidada
destruktiivseks, sest konfliktid on eskaleerunud.

Kasutatud kirjandus
Adams, R. E., & Laursen, B. (2007). The Correlates of Conflict: Disagreement Is Not
Necessarily Detrimental. Journal of Family Psychology, 21(3), 445.
Buhl, H. M. (2008). Development of a model describing individuated adult child-parent
relationships. International Journal Of Behavioral Development, 32(5), 381-389.
https://doi.org/10.1177/0165025408093656

8
De Goede, I. H. A., Branje, S. J. T., Delsing, M. J. M. H., & Meeus, W. H. J. (2009).
Linkages over time between adolescents’ relationships with parents and friends. Journal
of Youth and Adolescence, 38, 1304–1315.
Cooper, H. H. A. T. (2003). What Is Conflict? Journal of Police Crisis Negotiations, 3, 85-
100.
Laursen, B., & Hafen, C. A. (2010). Future Directions In the Study Of Close Relationships:
Conflict Is Bad (Except When It's Not). Social development, 19(4), 858-872.
Lehtsaar, T. (2008). Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu.
Lulofs, R. S., & Cahn, D. D. (2000). Conflict. From theory to action (2nd ed). Boston: Allyn
and Bacon.
Tamm, A., Kasearu, K., Tulviste, T., Trommsdorff, G., & Saralieva, Z. K.-M. (2017). Helping
parents with chores or going out with friends: Cultural differences in adolescents’
responses to potentially conflicting expectations of parents and peers. Journal of
Adolescent Research, 32(4), 456–478. https://doi.org/10.1177/0743558416637425