Margit Gross

Sessioonõpe
Emotsionaalne söömine

Mitmed elusündmused, mida me kogeme, tekitavad meis erinevaid emotsioone ja

seisundeid. Enne eksamit või olulist ettekannet tunneme pinget ja ärevust. Lapse kooli minnes
muretseme, kas ta saab koolis hakkama. Majanduslanguse kohta uudiseid kuuldes tunneme
ärevust oma võimaliku töökoha kaotuse pärast ning muretseme, kas meil on piisavalt sääste, et
toime tulla. Sellistest olukordades haarame sageli mõne ahvatle toidu, näiteks šokolaadi, järele,
et oma pingeid ja ärevust maandada. Esineb mitmeid põhjuseid, miks inimesed kasutavad toitu
vastuseks stressile, ärevusele, igavusele, õnnetundele.
Toidu maitse ning toidu jõudmine seedesüsteemi põhjustab ajus dopamiini, hormooni, mis
paneb meid tundma hästi ja mis on seotud tasusüsteemiga, vabanemise (Thanarajah jt, 2019). See
omakorda võib meid viia ülesöömiseni, sest soovime jätkata söömist seni, kuni seedesüsteemist
vabaneb piisav hulk dopamiini (Thanarajah jt, 2019). Ülesöömine on ebatavaliselt suure koguse
toidu tarbimine, mille käigus ei kaotata kontrollitunnet (Goldschmidth, 2017). Ülesöömine võib
muutuda selliseks söömishäireks, kompulsiivseks söömiseks ehk liigsöömiseks, mille käigus
tarbitakse ebatavaliselt suurtes kogustes toitu lühikese aja jooksul ning millega kaasneb kontrolli
kaotamise tunne (APA, 2023). Ülesöömisest eraldiseisvana vaadeldakse emotsionaalset söömist,
mis võib viia kompulsiivse söömishäireni.
Emotsionaalset söömist peetakse häirunud söömiskäitumiseks ja selle all mõistetakse
eelkõige söömist vastusena negatiivsetele emotsioonidele (Arnow, 1995), aga ka söömist
vastusena positiivsetele emotsioonidele (Geliebter & Aversa, 2003). Oluline on märkida, et
positiivsele emotsionaalsele söömisele on seni uuringutes vähem tähelepanu pööratud (Manchón,
2021).
Sultson on oma doktoritöös jõudnud järeldusele, et negatiivse ja positiivse emotsionaalse
söömise konstruktid on osaliselt kattuvad, kuid nad ei ole üks ja see sama (2022). Sulton leiab, et
negatiivsel emotsionaalsel söömisel on düsfunktsionaalse söömisega teistsugune seos kui
positiivsel emotsionaalsel söömisel, kuigi nad mõlemad on söömishäirete riskifaktoriks.
Negatiivsete emotsioonide ajel söömine seostub raskustega emotsioonide reguleerimisel ning
liigsöömise ja söömishäiretele iseloomulike joontega (Sultson, 2022). Positiivne emotsionaalne
söömine seostub ülesöömisega ning raksustega impulsikontrollis ja emotsioonidega toimetulekul
 Margit Gross, sessioonõpe
(Sultson, 2022). Kokkuvõtvalt on negatiivne emotsionaalne söömine enam seotud liigsöömisega
ja positiivne emotsionaalne söömine ülesöömisega.
Emotsionaalne söömist esineb märkimisväärsel osal täiskasvanutest, kuid ülekaaluliste ja
rasvunud täiskasvanute seas on emotsionaalse söömise määr kõrgem (Gibson, 2012). Soolises
võrdluses esineb negatiivset emotsionaalset söömist rohkem naistel (Tan and Chow, 2014).
Sultson on oma doktoritöös jõudnud järeldusele, et positiivset emotsionaalset söömist esineb aga
rohkem meestel kui naistel, kuid teadmata on millest soolised iseärasused tulevad (2022).
Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et emotsionaalset söömist esineb ainult
kindlate emotsioonide olemasolul. Näiteks on ärevus ja kurbus, kuid mitte viha, seotud suurema
toidutarbimisega (Braden jt, 2023). Lisaks on uuringud välja toonud igavuse kui emotsiooni, mis
käivitab söömise ning ajendab inimesi näksima (Braden jt, 2023). Emotsionaalset söömist ei
põhjusta mitte üksnes emotsioonide esinemine. Näiteks ei asu kõik inimesed ohjeldamatut
sööma, kui nad tunnevad ärevust. Emotsionaalne söömine on seotud lisaks emotsioonidele ka
individuaalse emotsioonide reguleerimisvõimega. Emotsioonide reguleerimine on teadlik või
alateadlik protsess, mille käigus jälgitakse, hinnatakse, muudetakse ja juhitakse emotsionaalseid
kogemusi ning emotsioonide väljendamist tunnete intensiivsuse, vormi ja kestuse,
emotsioonidega seotud füsioloogiliste seisundite ja käitumisviiside osas (Kok, 2020).
Emotsionaalse söömise ja emotsioonide reguleerimise oskuste vahel on positiivne seos.
Uuringud on näidanud, et kui isikul puuduvad adaptiivsed emotsioonide reguleerimise oskused
(nt tähelepanu eemale juhtimine, ümberhindamine) või on tal selles osas raskusi, siis esineb
positiivne seos emotsionaalse söömise vahel ning eelkõige neil, kes on ülekaalulised ja rasvunud
(Braden jt, 2023). Negatiivne emotsionaalne söömine võib toimida reguleerimisstrateegiana, see
tähendab inimesed asuvad ohjeldamatult toitu sööma, kuna nad ei suuda rakendada
kohanemisvõimelisemaid reguleerimisstrateegiaid (Manchón, 2021). Positiivsed emotsioonid on
seotud suurenenud sooviga süüa maitsvat ja magusat toitu (Manchón, 2021). Sööki ei kasutata
seega mitte ainult negatiivsete emotsioonide reguleerimisstrateegiana, vaid ka meeldiva
emotsionaalse seisundi tugevdamiseks, kui tegemist on positiivne emotsionaalne söömisega
(Manchón, 2021).
Emotsionaalne söömine on seotud ka kehamassiindeksiga ehk sellega, kas inimene on
ülekaalus, normaalkaalus või alakaaluline. Negatiivsete emotsionaalsete seisundite või
olukordade kogemisel söövad ülekaalulised inimesed rohkem kui normaal- ja alakaalulised

2
 Margit Gross, sessioonõpe
inimesed, sh söövad alakaalulised sellistes olukordades veelgi vähem (Geliebter, 2003). Samas
positiivsete emotsionaalsete seisundite või olukordade puhul on see vastupidine - alakaalulised
söövad rohkem, kui teised rühmad (Geliebter, 2003).
Emotsionaalsel söömisel on sageli negatiivsed tagajärjed. Raskused tugevate positiivsete
ja negatiivsete emotsioonidega toimetulekul on oluliseks riskifaktoriks häirunud
söömiskäitumise tekkes ja arengus (Sultson, 2022). Mitmed uuringud on leidnud positiivseid
seoseid emotsionaalse söömise, depressiivsuse ja söömishäirete vahel (Braden jt, 2023).
Negatiivset emotsionaalset söömist seostatakse suurema suhkru- ja rasvasisaldusega toitude
tarbimisega ning kaalutõusuga ja väiksema kaalulangusega (Braden jt, 2023), mis suurendab
terviseriske.
Kuivõrd emotsionaalne söömine võib põhjustada nii söömishäireid kui ka terviseriske,
siis on oluline leida strateegiaid, mis aitavad inimestel emotsionaalse söömise tsüklit murda ja
emotsionaalset söömist kontrollida. Sellisteks strateegiatakse võib olla oma tunnete juhtimine, sh
nende aktsepteerimine, ära tundmine ning tervislikumal viisil reguleerimine (TAI, 2023). Tervise
Arengu Instituut soovitab söömise asemel proovida emotsiooni tekitavast olukorrast teisiti
mõelda, eristada emotsioone üksteisest, raamistada ümber emotsioone tekitanud sündmus, jagada
muret sõbra või lähedasega, minna jalutama, katsetada hingamisharjutusi jne (2023).
Ei ole ühte viisi kuidas emotsionaalse söömisega toime tulla, igaüks kes seisab silmitsi
emotsionaalse söömisega peab leidma just talle sobiliku meetodi. Vajadusel saab juhiseid ja nõu
küsida nii toitumisnõustajatelt, psühholoogidelt ning teistelt ekspertidelt.

Kasutatud kirjandus

APA. (2023). APA Dictionary of Psychology. Binge eating. Kasutatud 25.03.2023.

https://dictionary.apa.org/binge-eating
Arnow, B., Kenardy, J., & Agras, W. S. (1995). The Emotional Eating Scale: The development
of a measure to assess coping with negative affect by eating. International Journal of
Eating Disorders, 18(1), 79–90.

3
 Margit Gross, sessioonõpe
Braden, A., Barnhart, W. R., Kalantzis, M., Redondo, R., Dauber, A., Anderson, L., Tilstra-
Ferrell, Emily L. (2023). Eating when depressed, anxious, bored, or happy: An
examination in treatment-seeking adults with overweight/obesity. Appetite, 184.
Geliebter, A., & Aversa, A. (2003). Emotional eating in overweight, normal weight, and
underweight individuals. Eating Behaviors, 3(4), 341-347.
Gibson, E.L.(2012). The psychobiology of comfort eating: Implications for
neuropharmacological interventions. Behavioural Pharmacology, 23(5 & 6), 442-460.
Goldschmidt, A. B. (2017). Are loss of control while eating and overeating valid constructs? A
critical review of the literature. Obesity Reviews, 18(4), 412–449.
Kok, R. (2020). Emotion Regulation. In Zeigler-Hill, V., Shackelford, T.K. (Eds.). Encyclopedia
of Personality and Individual Differences (pp 1281–1290). Springer, Cham.
Manchón, J., Quiles, M. J., Quiles, Y., & López-Roig, S. (2021). Positive and Negative
Emotional Eating Are Not the Same-The Spanish Version of the Positive-Negative
Emotional Eating Scale (PNEES). Frontiers in psychology, 12, 709570.
Sultson, H. (2022). Refining the constructs of positiive and negative emotional eating.
Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Tan C. C., Chow C. M. (2014). Stress and emotional eating: the mediating role of eating
dysregulation. Personal. Individ. Differ, 66, 1–4.
Tervise Arengu Instituut (TAI). (2023). Toitumine.ee. Emotsionaalne söömine. Kasutatud
25.03.2023. https://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired/emotsionaalne-
soomine
Thanarajah, E. S., Backes, H., DiFeliceantonio, A.G., Albus, K., Cremer, A. L., Hanssen, R.,
Lippert, R.N., Cornely, O. A., Small, D. M., Brüning, J. C., Tittgemeyer, M. (2019). Food
Intake Recruits Orosensory and Post-ingestive Dopaminergic Circuits to Affect Eating
Desire in Humans. Cell Metabolism, 29(3).