1 – uusaeg

Uusaeg – moderniseerumine ehk tänapäevastumine, agraarühiskond industriaalseks, piir

varauusaja ja uusaja vahele tööstusrevolutsioonist või Pr rev-st, inimeste teadmine uuest
ajastust ja kiirem tempo, vana hääbumine ja sobimatus, uusaeg kui protsess või paratamatus
„Moderniseerumine“ – sünonüümiks „europaniseerumisele“ jne., tunnused (urbaniseerumine,
industrialiseerumine, ratsionaliseerimine (religioosne ratsionaalseks) alfabetiseerumine ja
koolihariduse levik, majanduskasv, sotsiaalpoliitika areng, bürokratiseerumine, transpordi- ja
kommunikatsioonivõrgustiku areng), pidev muutumine ja areng – vastand traditsioonilisele,
tulemuste „negatiivsed“ aspektid (traditsiooniliste sotsiaalvõrgusteke (küla – ja
sugulussidemete) läbilõikamine, ühiskondlik võõrandumine ja anonüümsus,
loodusressursside hävitamine, kultuuriliste omapärade kadumine jne.
Prantsuse revolutsioon uusaja nurgakivina – Vanem ajalookirjutus (Pr rev kui alus) vs
protsesside järjepidevus, 19. sajandi poliitilised ideoloogiad (konservatism, natsionalism jne)
ja nende kujunemine juba varem, Pr rev. tähendus selle ajal, feodaalne > kodanlik kapitalism,
Euroopa-keskne lähenemine
„Vana/eelmine kord“ – Ancien Regime arusaam Pr. revolutsiooni kaudu, poliitiliselt –
absolutistlik kuningavõim ja vastutus Jumala ees, konstitutsioonivajadus, sotsiaalselt – senine
„feodalistlik“ ühiskondlik kord, vaimulikud ja aadel, „feodalism“ kui sünonüüm keskaja
läänikorrale, religioosselt – katoliku kiriku diktaadiajastu, kirikukümnise koormus,
valgustuslik kirjandus
Prantsuse revolutsiooni põhjused – paljud asjaolud, poliitiliselt (Louis XVI isolatsioon,
liiderlik õukonnaelu, sõjalised lüüasaamised (Austria pärilussõda, 7a sõda ja USA
iseseisvumine) -> pankrott), ideoloogiliselt (filosoofia ja vabaduse ideed, valitseva korra
nõrkused ja pahed, kiriku autoriteet), majanduslikult (finantskriis, riigivõlad ja maksud, aadel
ja vaimulikud vabastatud, alamrahva vaesus, viljaikaldus, generaalstaatide kokkukutsumine)
2 – Prantsuse revolutsioon
Kodanlus ja kolmas seisus – 18. sajandi „kodanlus“ (linnaelanik) ja uusaegsed „kodanikud“
või haritlaskond, kolmas seisus kui kodanikud ja talupojad, kasvavalt avalikkuse ja kultuuri
kujundaja ja poliitiline tegija aadli asemel, üha enam poliitilise ja majandusliku võimu
koondumine kodanluse kätte
Prantsuse revolutsiooni algus – generaalstaatide kokkukutsumine, kolmanda seisuse
Rahvuskogu kuulutamine, Generaalstaatide istungitesaali hõivamine ja Rahvuskogu
laialisaatmine, pallimängusaal ja põhiseadus, Neckeri vallandamine, Bastille kui despootia
sümboli vallutamine
Esimesed otsused – Lafayette Rahvuskaardi ülemjuhatajaks ja trikoloor, Rahvuskogu poolt
feodaalõiguste ja -privileegide kaotamine, „Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon“ ja
selle artiklid inimeste vabadusest, poliitilise institutsiooni eesmärgist (inimõiguste
säilitamisel) ja rahva suveräniteedist, vaba mõtte-, trüki- ja usuvabadus
Isevalitsusliku monarhia taaslülitamine ja konstitutsiooni vastuvõtmine – „naiste marss
Versailles’sse“, kuninga Pariisi kolimine, kirikusissetulekute ja -vara konfiskeerimine
finantskriisi leevendamiseks, kuninga põgenemine ja võimult kõrvaldamine, kuninga uuesti
ametisse määramine, Marsi väljaku demonstratsioon, uus konstitutsioon ja Seadusandlik
Korpus ehk Legislatiiv
Kuninga lõplik kukutamine – kuninga ihukaitsevägi, rahvamasside tungimine
kuningaresidentsi, früügia lottmüts ja sankülotid, uus kuningapalee rünne ja kuninga vahi alla
võtmine, kodanikunimi, uus põhiseadus ja Rahvuskonvent, Konvendi esimene istung,
monarhia kaotatuks ja Vabariigi välja kuulutamine, kuninga üle kohut mõistmine ja
Revolutsiooni väljak
Prantsuse revolutsioonilised sõjad – 1792 sõjad kui reaktsioon kiiretele muutustele, Austria ja
Preisi algne edukus, rahva mobiliseerimine, Austria ja Preisi (Valmy lahing) võitmine, 1793
kun. hukkamise järgne sõja kuulutamine SB-le, Hollandile ja Hispaaniale, Baseli rahuleping
Preisiga, rahu Hollandiga ja Bataavia Vabariik, emigrantlike vägede purustamine ja rahu
Hispaaniaga (Baseli rahu Godoyga), Vendee ülestõus ja kolm aastat kodusõda (selle
eelviimasel aastal ja 13. vandemjääri ülestõus)
Jakobiinide diktatuur – jakobiinide fraktsioon juba 1791 (Legislatiivi loomisega),
Robespierre, Danton ja Marat, „Mägi“/montanjaarid, žirondiinid, nende vaheline „tasandik“
ehk „soo“, Robespierre tõus teiste languse läbi (žirondiinide kõrvaldamine), Marat tapmine ja
Danton kohtu alla, Jakobiinide terrori algus giljotiiniga ja „puhastamine“
Revolutsiooni lõpp – 9. termidoori riigipööre ja Robespierre oma kaaslastega hukatakse,
jakobiinide ja sankülottidega arvete õiendamine, rojalistid ja 13. vandemjääri ülestõus ning
Napoleon, direktoriaalpõhiseadus võetakse vastu ja Rahvuskonvent laiali ning Esimene
direktoorium selle asemele (5 direktorit), 18. brümääri riigipööre ja Direktooriumi
likvideerimine, kolmeliikmeline Konsulaat ja Konsulaadipõhiseadus (Bonaparte esimeseks
konsuliks)
3 – Napoleoni valitsusaeg ja sõjad
Napoleoni karjääri algus – perekond vaene ja lasterohke, sõjakool ja revolutsioon, ohvitserina
Touloni vallutamine ja kaptenist brigaadikindraliks, Põhja-Itaalias Austria ja Piemonte vastu,
Campo Formio rahu ja Esimene koalitsioonisõja lõpp, Egiptuse sõjakäik ja selle tegelikud
tulemused, huvi Egiptuse kultuuri ja ajaloo vastu ning Rosetta kivi dešifreerimine
Tõusmine keisriks – 18. brümääri riigipööre ja Esimene konsul, rahva ja sõjaväe toetus,
rojalistide atendaadikatse, II koalitsioon ja Malta konflikt ning SB tunnustab Pr Vabariiki,
konkordaat paavstiga, konsulivõim eluaegseks, keisriks kuulutamine ja osade revolutsiooni
saavutuste tagasipööramine, keisriks pühitsemine paavsti poolt, tugev keskvõim ja hästi
toimiv bürokraatia, reformid (nt tsiviilseadus ja haridusreform) edukad
Napoleoni sõjalise edu kõrgaeg – kolmas koalitsioon ja „kolme keisri lahing“ ning Austria
Itaalia alad, Saksa-Rooma keisririik, Trafalgari lahing ja ühendatud laevastiku lüüasaamine
SBlt, neljas koalitsioon ja Preisimaa okupeerimine, koalitsioonijärgne kontinentaalblokaad ja
Tilsiti rahulepingud, Venemaa ühinemine kontinentaalblokaadiga ning tükike Poolast ja
Soome
Napoleoni Ibeeria-poliitika – Manuel Godoy kui võtmeisik, Louis XVI hukkamine ja uus
liiduleping, Napoleoni kontinentaalblokaad ja Portugali hõivamine läbi Hispaania, Poolsaare
sõja puhkemine (Pr-Hisp VS Portugal-SB), Madridi marssimine ja kun ning poja
tagasiastumine ning Godoy põgenemine, Nap venna määramine Hispaania kuningaks,
hispaanlaste ülestõus ja inglaste toetus, Cortese kokkutulek Pr kontrolli alt välisel alal ja
põhiseadus, uue kuninga salaleping Napoleoniga ja võimu taastamine
Napoleoni Venemaa invasioon – V koalitsioon ja Viini marssimine, Venemaa-SB rahuleping,
Grande Armee allutatud aladelt, läbi Leedu Venemaale tungimine (Barlay de Tolly ja
asendamine marssal Kutuzovoga), Borodino lahing ja venelaste pagemine, Moskvasse
jõudmine ja sealne tulekahju ning allaandmispalve ootamine, talve lähenemine ja väe
nõrgenemine, viis nädalat hiljem tuldud teed tagasi minemine ja Grande armeest alla poole
alles, Venemaa jaoks „Isamaasõda“
Napoleoni langus – VI koalitsioon ja „Euroopa vabastamine“, Leipzigi lahing ja tung Pariisi,
eksiil Elba saarel, Bourbonide taastamine ja Nap poolt revolutsiooni segaduse koristamine,
põgenemine Elbalt ja „Vive l’empereur!“, „Sada päeva“, VII koalitsioon ja Waterloo ning
võit tänu Preisi armeele, Pariisi parlament, brittidele välja andmine ja St. Helena saarele
pagendamine
4 – Viini kongress ja konservatism
Rahu taastamine – sõjaohvrite arv (kuni 5 milj), Esimese Pariisi lepingu leebus sujuvaks
restauratsiooniks ja vallutustele eelnenud piirid, Talleyrand, Teine Pariisi leping ja alade
võtmine ning hüvitised ja kunstivarade tagastamine
Viini kongressi kogunemine – Esimese Pariisi leping ja lubadus Viinis kokku tulla, Euroopa
„legitiimsuse“ taastamine, esindused valitsejate tasemel (v-a erandid), Austria vürst
Metternich, kongressi konservatiivsed tulemused (restauratsioon ja vana kord) ja
kompensatsioonipoliitika, Bourbonide taastamine, uute piiride ja võimutasakaalu
fikseerimine kongressiaktides 1815
Poliitiline kaart pärast Viini kongressi – SB kui tõeline võitja ja kolooniad, Preisimaa
saavutused, Austria Itaalia positsioonide taastamine ja loobumine Belgiast, Belgia ja Hollandi
(Bataavia) ning Luxemburgi liitmine Madalmaade kuningriigiks ning Belgia eraldumine,
Venemaa ja Poola kuningriik (varasem Varssavi hertsogiriik ja selle vallutamine), Vene keiser
Poola kuningaks personaaluniooni kaudu ja Poola autonoomia ning konstitutsioon, Austria
Poola alade säilitamine, Soome ametlikult Venemaale, Rootsi osalus kummalgi poolel, Norra
kinnitamine Rootsile, Island ja Fääri saared ning Gröönimaa Taanile hüvituseks
Uued liidusuhted – Nelik Liit (Quadruple Alliance) ja „Euroopa kontsert“, Aleksander I ja
Püha Liidu harta, Austria (katoliiklik) ja Preisi (luterlik) ning Venemaa (ortodoksne) kui selle
3 suurvõimu, kutse teistele riikidele (ka rahvusliku ja liberaalse liikumise lämmatamiseks),
SB eripära, Püha Liidu erinevus suurriikide kongressisüsteemist ja tegutsemisvõime
minetamine, rahuperiood
Saksa Liit – Püha saksa-Rooma keisririik, Austria juhtroll, Saksa 38 riigikest ja Napoleoni
osa Reini Liiduga, liitu kuuluvad Austria keisririik, 5 kuningriiki (Preisi, Bayeri, Saksi,
Hannover, Württemberg), kuurvürstiriigid ja hertsogiriigid ning 4 vabalinna (Bremen,
Hamburg, Lübeck, Frankfurt), delegaadid ja eelkõige konsultatiivne kogu, sõdimise keeld
ning iseseisvus siseasjades ja majanduses, Austria-Preisi vastasseis
Konservatismi kujunemine – alati olnud, 18. sajandi uusaegne poliitiline suund,
reaktsiooniline olek, vastandumine vabaduse nõuetele, rõhutamine ebavõrdsusele ning kiriku
ja kuninga autoriteedile, esimene faas (kuni Pr rev.) ja Ancien regime väärtused, teine faas
(kuni 48. rev.) ja ideoloogia sõnastamine ning valitsuste poliitikad, ümberkorraldustele
vastuolulisus, konservatismi isa Edmund Burke ja järsud pöörded (ning selleta kaos ja
tapmised), de Maistre ja katoliiklus (ning kuningas kui vaid austamiseks ja revolutsionäärid
satanistlikud), Burke vs de Maistre radikaalsus, nimi Le Conservateur-ilt ja väljaandja
Chateaubriand (romantismi üks rajajatest Pr-l), Saksamaa „Konservatismus“ ja SB toorid,
kolmas faas (I MSni) ja rahvuslus ning keskklassist kodanlus
5 – Metternichi süsteemi ajastu Euroopas
Prantsusmaa Bourbonide restauratsioon – „Metternichi süsteem“ kui uus Euroopa kord,
reaktsiooniline poliitika ja dünastiate legitiimsus (restauratsioon), rahvuslike ja liberaalsete
ideede lämmatamine, Louis XVI vend Louis XVIII, revolutsiooni-eelse poliitilise korra
mitte-täielik taastamine ja konstitutsiooniline monarhia, Louis XVIII „konstitutsiooniline
harta“ (La charte) ja „jumalik õigus“, Pr kahekojaline parlament, ülemkoda kui kuninga
määratud saadikud, alamkoja valitavus ja eelarve kinnitamine, võrdõiguslikkus ja
deklaratiivsed isikuvabadused, Napoleoni tsiviilkoodeks kehtima ja trikoloori keelustamine
Valge terror – rahu puudumine restauratsiooni järel, „Sada päeva“ ja rahva poolehoid
(rahulolematus kuningaga), ustavuse tõendamine kuningale ja veel raskem sõja kaotus,
„Valge terror“ järele jäänud „revolutsiooni lastega“, ametlikult vaid ohvitserid ja
riigiametnikud, Lõuna-Pr stiihilisem reaktsioon
Ultrarojalistid – alam- ehk saadikutekodas enamuses, „rohkem rojalistid kui kuningas ise“,
konstitutsiooniline monarhia vs piiramatu kuningavõim, Louis XVIII kui liiga mõõdukas ja
leplik, Charles X võimuletulek ja vabariikluse aktiviseerumine, Pühaduse teotuse seadus ning
hüvitused vaimulikele ja aadlile (ka emigrantidele ka revolutsiooniga vara kaotanutele),
tsensuur ajakirjandusele, krahv Polignac valitsuse juhiks ja pingete tõus Pariisis ning
valitsuse konflikt parlamendiga, saadikutekoja laialisaatmine
Juulirevolutsioon – „Juulikorraldused“ ja valimisseadus (ka trükivabadus ja tsensuur), Pariisi
rahva rahutused ning „Juulirevolutsioon“ (liberaalsed ning vabariiklikud huvigrupid),
valitsuse vangistamine ja kuninga põgenemine
Juulimonarhia – Louis-Philippe Orleansi dünastiast ja Polignacile vastandunud, võim rahvalt
mitte Jumalast, „kodanike kuningas“, kodanluse ühiskondliku positsiooni paranemine ja
kiirem industrialiseerimine, populaarsuse kadumine ja Metternichi süsteem, Juuniülestõus
ehk Juunimäss ja Juulimonarhia lubadused, „Hüljatud“
Revolutsioonilised liikumised 1820.—1830. aastatel – Madalmaade kuningriik ja Belgia,
Varssavi ülestõus, Saksamaa rahvuslaste imetlus, Poola lipud Saksa üliõpilaslippude kõrval,
Hispaania Cortesi seadused ja finantsilised raskused ning Ladina-Ameerika kaotus,
ohvitseride truudusvanne põhiseadusele ja Hispaania kodusõja algus, Cortese kokkutulek,
Rafael del Riego, Püha Liidu sekkumine, Hispaania revolutsiooni lõppemine, Portugali
liberaalse revolutsiooni puhkemine ja liberaalne konstitutsioon, kuningas Miguel I ja konst.
tühistamine, Portugali kodusõda, Migueli tagandamine ja konst. taastamine
Kreeka vabadussõda ehk Kreeka revolutsioon – Tourkokratia ja agraarühiskond, kreeka keel
ja ortodoksne kirik kui ühtehoidja, Konstantinoopol (fanarioodid – kreeklased) ja Odessa,
filhelleenide liikumine Lääne-Euroopas, Filiki Eteria salaühing Odessas ja fanarioodist vene
keisri kindral Alexandros Ypsilantis, Vabadussõja algus, Rahvuskogu ja esialgne
konstitutsioon ning Kreeka iseseisvus, vastuolud kreeklaste seas, Ottomani Egiptuse väed,
Lääne sekkumine, Londoni kokkulepe ja Navarino lahingus võit, Kreeka iseseisvumise
tunnustamine Türgi poolt ja vabadussõja lõpp, Baieri prints Otto ja tema katoliiklus ning
saksalikkus, Megali Idea
6 – Liberalism ja rahvuslik liikumine
Liberalismi kujunemine – ideed kui 19. saj pol. mõtlemise tõukejõud, keskseteks
loosungiteks „vabadus“ ja „võrdsus“, vastandumine kaasasündinud eesõigustele (ja
alusetutele privileegidele), antifeodaalsus, keskmes indimiid (ka riigi kodanik), võrdsed
õigused, taotleti eraomandikaitset (hariduse tähtsustamist, kodanike õigusi, põhiseaduslikku
vabaduse kaitset, õigusriiki, sõnavabadust, rahva suveräniteeti, võimude lahusust), kodanlus
ja haritlaskond peamised nõudjad, Hispaania „liberaalid“, Bourbonide restauratsiooni
opositsionäärid, levik 18. sajandist, Pr revolutsiooni mõju massidele ja Eu poliitiliste jõudude
arvestamise tõus, Viini kongressi lämmatavus, uued katsed 20.—30 & 48. aastatel, 19.
sajandi II pool ja tunnustamine, poliitilised vs majanduslikud nõudmised, monopolide
puudumine ja riigi vähene sekkumine, üksmeele puudumine (vabakaubandus vs
protektsionistlikud meetmed)
Rahvusluse tõus, mis on rahvus? – rahvus kui rahvamasside mobiliseerija, alamkihid poliitika
juures ja inimeste solidariseerumine, rahvuse mõiste puudumine, sisemine kommunikatsioon,
Renan’i Sorbonne’i loeng, inimeste soov elada koos ja objektiivsuse puudumine, ei ole rass
ega keel ega territoorium, minevik ja olevik ning südametunnistus.
Rahvuse määratlemine tänapäevases teoorias – Hans Kohn ja natsionalismi erinevused
Lääne- ja Ida-Euroopas, Lääs kui soovijaid kaasahaarav, Ida kui sünnipärane, modernne
konstruktivistlik vaade ja selle „leiutatud“ rahvused, solidaarsus (kuigi üksteist ei tunta) ehk
rahvuslik kuuluvus kui kultuurilised artefaktid (mida võib dekonstrueerida), eliidi huvid ja
põhieesmärgiks ühtsustunde ülevalhoidmine, kodanluse tööriist ja marksistid
Millal sündis rahvuslik identiteet? – kaks arusaama rahvuste sünnist, modernistid ja rahvus
kui modernne mõiste, rahvus kui selgelt väljendatud poliitiline printsiip ja eesmärk ning
rahvusriigi kaitsmine, enne olnud muudel alustel ühised, rahvusluse sünnil moderniseerumise
abi (tööstuse areng, urbaniseerumine, hariduse kasv jne), primordialistid, loomulik ja
igipõline kokkukuuluvus, rahvuslus kui selle uusaegne versioon ja ärkamine, Anthony D.
Smith, Ethnie kui ühise nimega (ka ajaloolise mälu, kultuuri, müütidega) inimeste
ühendamine, kindel seos ajaloolise etnilise mäluga
Saksa rahvusliku liikumise algus – Napoleonivastane võitlus ja üliõpilasliikumised, keelelis-
kultuuriline rahvuslus ja Johann Gottfried Herder, luules väljenduv rahva vaimsus või hing,
rahvaluule ja rahumeelne lähenemine, Johann Gottlieb Fichte ja Saksa romantiline rahvuspilt,
Saksamaa missioon Eu kultuurilist pärandit kanda ja rahvusriigi loomine
Burschenschaft ehk üliõpilasliikumine – Saksa „vabanemise sõda“ Nap vastu –
Befreiungskriege, vabatahtlikud ja üliõpilased ning patriotism, Viini kongress ja Metternichi
süsteem kui suur pettumus, Jena ülikool ja „Ehre, Freiheit, Vaterland“, isamaaline
demonstratsioon ja tõrvikurongkäik Wartburgi lossi kuurde, sümbolite põletamine, poliitiline
programm, mis nõudis Saksamaa ühtsust (ka konst. monarhiat, võrdõiguslikkust, eraomandi
ja sõnavabaduse kaitset), üle-Saksamaaline Burschentag ja Allgemeine Deutsche
Burschenschaft (ülesaksamaaline üliõpilasliit), Ernst Moritz Arndt ning ühine keel ja kultuur
ning tema kutse konst. monarhiaks, Püha Liidu tähelepanu äratamine ja Sks ülikoolide üle
karm järelevalve, Kotzebue tapmine, Saksa Liidu Karlsbadi otsused, range tsensuur ja
üliõpilasaktivistide ning professorite tagakiusamine, põranda alla minek ja üle-Sks
üliõpilasliidu lagunemine
Võimlemisliikumine – Saksa rahvuslik eneseteadvus Märtsirev-ni, eriti Preisis, eestvedaja
Friedrich Ludwig Jahn kui „võimlemise isa“ (ja Christoph Friedrich GutsMuths), Preisi
noorsoo kasvatud Pr okupatsiooni vastu, riistvõimlemise ja võimlemisharjutuste välja
arendamine Jahni poolt ning tema nägemus Saksa ühendamiseks Preisi kaudu, keeleline ja
kommetepärane ühtsus, keele puhastamine laenudest, Sks Jumala poolt väljavalitud,
Karlsbadi otsused ja Jahni vahistamine, võimlemispeod kõrgpunktis vahetult enne Sks
ühendamist, distsipliini (ka pingutuse) ja patriotismi demonstreerimine, vaid meesvõimlejad
Lauluseltsid – isamaalisuse tõus ja 30—40ndatel liberaalne rahvuslus kui massiliikumine,
laulmine ja võimlemine, esimene lauluring ja Carl Friedrich Zelter (heliloojad, lauljad ja
luuletajad, ei olnud üldrahvalik), üliõpilasliikumine ja isamaalised laulud (ja Karlsbadi
otsustega nende keelamine), 20ndatest lauluseltsid, piirkondlikud ja üle-Saksamaalised
laulupeod kui rahvusliku ühinemise igatsuse väljendus
7 – 1848. aasta revolutsioonid, Itaalia ühinemine
1848/49. aasta revolutsioonid Euroopas - tunnusjooned – Revolutsioonide rahva äratamine
poliitika juurde, rahvuslik meelestatus ja rahvuslikud vastuolud (itaallased-austria, ungarlased
Habsburgide vastu jne), poliitilised õigused (Metternichi süsteemist vabanemine, kodanike
vabadused, sõna poliitikas jne), sotsiaalsete küsimuste üle arutlemine (tööliste ja talurahva
õigused ja heaolu), ikaldusaastad ja tööpuudus ning suured hinnad ja finantskriis), toimusid
lainetusena ning algul edukad, mahasurumine Itaalias, Saksamaal ja Austrias
tšartistlik liikumine – revolutsioonist puutumata Vene, SB ja Hisp; SB töölisliikumine
poliitiliste õiguste huvides ja demokraatlikud nõudmised, reaktsioon 32. a reformile, Londoni
Tööliste Ühing ja Lovett, „Rahva (kuuepunktiline) harta“ ja valimisõigus ning hääletamine
jne, toetus lihtrahva poolt, allkirjad ja kolm palvekirja (viis nõudmist hiljem vastu võetud,
nagu nt võrdsemad valimispiirkonnad ja salajane hääletus jne.), rahumeelne massiliikumine,
massimiitingud kui uus poliitiline rahva meeleavalduse vorm
Revolutsioon Prantsusmaal – Louis-Philippe sunnitud troonist loobuma ja põgenema, Teine
Vabariik, „Juunipäevad“ ja sotsiaalsed ning heaoluküsimused (töötus, miinimumpalk jne.),
barrikadeerinud rahva mahasurumine tulevase peaministri poolt, Teise Vabariigi
konstitutsioon, Louis Napoleon presidendiks ja konstitutsioonilised võimuambitsioonid,
riigipööre, keiser Napoleon III
Märtsirevolutsioon Saksamaal – Pariisi revolutsioon kui tõuge, „Vormärz“ ehk aeg enne
märtsi, üle Saksa Liidu toimuvad rahvakogunemised ja demonstratsioonid
(ajakirjandusvabadus-, seltsivabadusnõue jne.) ning Karlsbadi poliitika lõpetamisnõue, Saksa
rahvusriigi koondumissoov, Berliini lossi ees meeleavaldus ja Friedrich Wilhelm IV ning
konstitutsiooni väljatöötav Rahvuskogu, Märtsivalitsused ja pressivabadus
Revolutsiooni mahasurumine Saksamaal – Saksa Rahvuskogu valimised ja esimene vabalt
valitud parlament Frankfurdis, konstitutsioon ühineva Sks jaoks, konstitutsiooniline monarhia
ja Friedrich Wilhelm IV-le pakkumine, eelmisest aastast juba revolutsioon toppama ja
„Mairevolutsioonid“ (kus seda vastu ei tahetud võtta) ning nende verine maha surumine,
Badeni erisus ja aktsepteeritus kuid rohkema nõue, range korra taastamine veriselt
Revolutsioon Austria impeeriumis – liberaalsed ja demokr. nõudmised (ja Metternichi
tagasiastumisnõue), ääremaades (Ita, Ung) rahvuslikud ja autonoomsed nõudmised, Viini
revolutsioon, Metternichi tagasiastumine ja konstitutsiooni koostamine, liberaalsed ministrid
Metternichi asemele ja troonilt tagasiastumine, uue keisri nõuandjaks Metternich, Budapesti
valitsuse allaandmine ja autonoomne Ungari valitsus
Ungari revolutsiooni ja vabadussõja mahasurumine – Lajos Kossuth ajutiseks presidendiks,
rinne horvaatidega, Vene keisri Euroopa sandarm, vabadussõja ja iseseisvuse mahasurumine,
kompromissileping (Ausgleich) ja autonoomia (Austria-Ungari keisririik)
Itaalia ühinemine - Risorgimento (’taassünd’) – Napoleoni võimuperiood ja „Itaalia
kuningas“, Viini kongressiga jälle laiali, karbonaaride salaliikumine ja kodeeritud
tegutsemine, tsunftikord ja vabamüürluse eeskuju, rahvusliku ühtsuse ja võõrvõimu alt
vabanemise taotlused ning suur liikmete arv, ülestõus Napolis Mõlema Sitsiilia kuningriigis
ja konstitutsiooni vastuvõtmine ning Püha Liit, Austria armee ja vastuhaku mahasurumine,
Napoli austria kontrolli alla, revolutsiooniline kodanlik suund ja nende sööb luua vabariiki
ning Giuseppe Mazzini ja salaühing Noor-Itaalia Prantsusmaal, plaan Itaalia alt ühendada,
meremees Garibaldi ja esimene ülestõusukatse Itaalias, liberaalne mõõdukas suund ning
Sardiinia-Piemonte ja Carlo Alberto, albertistid, II Risorgimento ja Camillo krahv Benso di
Cavour, Sitsiilia Palermo 1848. sündmused, lai mõõde ja mandrile levik, Napoli ja kuninga
nõustumine põhiseadusega, kandepind ka Lombardias ja Veneetsias, Habsb. (Austria) VS
Bourbonid (Lõuna-Itaalia), rahva esialgne edu ja Veneetsia Vabariigi kuulutamine,
konstitutsioon ka Roomas ja Toskaanas
Itaalia esimene iseseisvussõda (1848—1849) – Carlo Alberto liberaalne konstitutsioon
(Statuo), katse võidelda Austrialt valdusi tagasi ja uued rev. valitsuste väed, Louis Napoleoni
armee ja Rooma Vabariigi puruks löömine ning mitu aastat turvamist, lüüasaamine ja
Piemonte Austria vastu üksi, ka nende lüüasaamine ja kõrge hüvitis, kuninga loobumine
troonist ja poeg troonile
Teine Itaalia iseseisvussõda (1859) – liberaal-mõõduka suuna juhi Benso di Cavouri
tegutsemine ja Plombieres’ pakt Napoleon III-ga Austria vastu, Pr-le Savoia ja Nizza, Austria
ultimaatum ja väed Sardiiniasse, Pr sõjakuulutus Austriale, lüüasaamine Magenta ja Solferino
all, Preisi oht Reini aladel ja rahu Austriaga, Lombardia Sardiinia-Piemontele
1861 - Itaalia ühinemise aasta – Garibaldi taas ülestõusu etteotsa ja Palermo vallutamine
Sitsiilias, maismaale ja Napoli langemine, Kahe Sitsiilia kuningriigi ja Sardiinia-Piemonte
ühinemine, Pr toetus paavstile, paavsti armee purustamine Vatikanis, Vittorio Emanuele
Itaalia kuningaks ja Itaalia parlament, Itaalia kuningriik
Itaalia lõplik ühinemine – Veneetsia Austria all, Austria ja Preisi sõda ning Itaalia Kolmas
iseseisvussõda, sõjalise edu puudumine aga Viini lepinguga Austria loobumine Veneetsiast,
Napoleon III ja Rooma, Pr-Preisi sõda ja Rooma võtmine ning kogu Itaalia ühendatud,
konstitutsiooniline monarhia, keeleline ja kultuuriline ühtsustunne, lingvistiline killustumus
ja kultuurilised omapärad, irredentistlik liikumine ja unistus Suur-Itaaliast
8 – Saksamaa ühendamine
Preisimaa tõus Saksa Liidus – Viini kongress ja vastasseis Austria-Preisi vahel, Preisimaa
laiumine ja mõisamajandusele orienteeritud Ida-Preisis (peamised tööstuspiirkonnad Rein-
Vestfaal ja Sileesia, keskus Berliin), kaubanduspiirangute kaotamine ja ühtse tollitariifi
kehtestamine Preisi piires, Baieri ja Württembergi tolliliit ja Preisi ühinemine – Saksa
Tolliliidu (Zollverein) algus, tollide kaotamine ja ühtne majandustsoon ning Preisi juhtroll,
Saksa ühendamise kaudu Preisi võimu kasvu nägemus, ühendatud Sks kui tugev jõud
rahvusvahelises konkurentsis ja sõjaline ühtsus, Austria-Ungari keisririigi sobitumatus
Ehk kui ta küsib, miks Preisimaa sai Saksamaa ühendajaks, siis maini Austria-Preisi
vastasseisu, Preisi tööstulikke piirkondi ja industrialiseerivat Berliini, kaubanduspiiranguid ja
tollitariife ning -liite ning tolliliidus juhtrolli saavutamist ja Sks ühinemist vaid ilma Austriata
Reaktsiooniajastu (Reaktionsära) – rahvuslik liikumine ja Saksa riigi idee ning Preisi roll,
reaktsioonilised konservatiivsed jõud, Saksa Liidu revolutsioonieelse kuju taastamine ja
Austria, ametkondlik ja politseiline kontroll, August Ludwig von Rochau Heidelbergis ja
„Grundsätze der Realpolitik“ kui teejuht kaalutletud reaalpoliitikale ning Preisi poliitika
iseloomustus, „reaalpoliitika“ ja praktiline mõtlemine, asjaolusid arvestav poliitika,
Bismarcki sarnasus
Mis oli reaktsiooniajastu? 1850ndad Saksamaal, kui peale Märtsirevolutsiooni
nurjumist reaktsioonilised konservatiivsed jõud Saksamaal oma positsioonid taastasid.
Kehtetuks kuulutatakse Saksa Rahvuskogu poolt kuulutatud põhiõigused ja Saksa Liit taastati
revolutsioonieelsel kujul. Peale selle sündis Rochau raamatule tuginedes mõiste
„reaalpoliitika“, kus praktiline mõtlemine oli eespool ideoloogilisest ja põhimõttekindlast
poliitikast.
 Ehk kui küsitakse reaktsiooniajastu kohta – Märtsirevolutsiooni nurjumine, 1850ndad,
põhiõigused ja Saksa Liit, „reaalpoliitika“ mõiste praktilisest mõtlemisest. Bismarck alles
peale reaktsiooniajastut. Kuna aga nii Preisi valitsus ja rahvuslased nägid saksa ühendamist,
liiguti siiski ühes suunas.
Bismarcki „vere ja raua“ poliitika – Otto von Bismarcki lähtumine reaal- ja jõupoliitikast vs
ilusad sõnad, Preisi saadik Vene- ja Pr-l ning Preisi valitsusjuhiks, ülesandeks eelarve ja
sõjaväereformi küsimuse lahendamine ja nendest tulnud Preisi suur sisepoliitiline ebakindlus,
Wilhelm I ja albrecht von Roon ning sõjaväereform, soov sõjaväge laiendada ja
reorganiseerida ning kolmeaastane ajateenistuskohustus, raha vajadus aga liberaalne
parlament vastu, konstitutsiooniline konflikt ja Bismarcki appi kutsumine, reformi
tagasilükkamine ja Bismarcki edasitegutsemine
Ehk Bismarcki vere ja raua poliitika on siin väga seotud sõjaväereformiga. Tuleb
sõjaväge tugevdada isegi siis, kui parlament seda ei luba.
Sõda Schleswig-Holsteini pärast – Sks Liidu ja Taani tüli, ala asustatud saksa elanikkonnaga,
Saksa Liidu sõjavägi ühise juhtkonnata, Preisi ja Austria sõjaline liit, Düppeli lahing ja Taani
kaotus, Viini rahu ja Schleswig-Holstein Austriale-Preisimaale, Gasteini konventsioon ja
Austria-Holstein ja Preisi-Schleswig, see kui Bismarcki esimene suursaavutus välispoliitikas
Preisi valitsusjuhina, Preisi-Itaalia salaliit ja Preisi mobilisatsioon, Viin ja Preisi vastu
ülesastumine, Gasteini kokkuleppest üles ütlemine ja Holsteini annekteerimine, Itaalia-
Austria sõda
Saksa sõda (1866) – Austria isoleerimise huvi, Preisi ambitsioon kindlustada ülemvõim Maini
jõest põhjas, nõue Austriale Preisit kohelda kui võrdväärset, Saksa Liidu sõjaline keeld,
Holsteini annekteerimisjärgne „Saksa sõda“ ehk ülemvõim Sks-l, Austria-Itaalia sõda, Austria
toetajad Sks Liidus, Königgrätzi lahing ja Preisi võit, Austria abipalve Pr-le ja vägede
tõmbamine Itaaliast, Austria eelrahu Preisiga, Praha rahuleping ja Austria positsioonide
kaotamise tunnistus ning hüvitus, Saksa Liidu laialisaatmine
Saksa sõda ehk sõda ülevõimu pärast Saksamaal. Königgrätzil Preisi võit ja Austria
Itaalia vägede tõmbamine. Praha rahuleping ja Saksa Liidu laialisaatmine. Ehk Saksa sõjaga
saabki Preisi ülevõimu Saksamaal.
Sõda Preisi ja Prantsusmaa vahel – Põhja-Saksa Liit ja põhikiri, enamik Saksa riike vs
Lõuna-Sks riigid, sisemine suveräänsus ja tolli- ning telegraafiteenuste ühendamine, pinged
Prantsusmaaga ja Napoleon III, Hispaania troonipärilus ja interreegnum ning Preisimaa
printsi troonile sokutamise püüe, Pr-Preisi sõda ja ühtekuuluvuse tugevnemine, Lõuna-Sks
riikide sõjaväed Preisile ja võit Sedani lahingus, Napoleon III vangi ja eksiil SB-s
Peale fighti Austriaga oli uut võitlust vaja ja selleks oli Pr, kes kuulutas sõja Hispaania
interreegnumi pärast. See äratas patriotismi ja ühineti Põhja-Sks liiduga ning võideti.
Saksa keisririigi väljakuulutamine – Württemberg ja Baieri (ja Baden) P-Sks Liiduga
ühinemine ja Preisi all unioon ning Bismarcki poliitika triumf, Wilhelm I kuulutamine
Versailles’ Saksa keisriks, uus keisririigi konstitutsioon ja pealinnaks Berliin,
konstitutsionaalne keisri esindusroll rahvusvahelistes suhetes ning tegelik riigi valitsemine
kantsleri käes, riigipäeva õigus algatada seadusi ja kinnitada eelarve, demokraatlikkus ja
parlamentarismi areng
Ehk selline tõeline (näiline) demokraatia areng Saksamaal toimub alles peale Sks
ühendamist 1870ndatel.
Bismarcki sisepoliitika – Saksa keisririik kui Preisile allutatud liitriik ehk Bundesstaat ning P-
Sks Liidu põhimõtted, liiduriikide erisused, Bismarcki vastuolu katoliku kirikuga ja
Kulturkampf, katoliiklaste nõrgendamine, jesutiitide ordud ja kooliinspektsiooni seadus,
„Maiseadused“ ja vaimulike saksalikkuse nõue, paavsti vastuolulisus, tsiviilabielu, vastuolu
sotsialistidega ja sotsdemokraatide seostamine atendaadikatsetega, sotsdemokraatide
keelustamine ja SPDt massipartei, uus keiser Wilhelm II ja lahkumine kantslerikohalt
Milline oli Bismarcki sisepoliitika? Konflikt kiriku (Kulturkampf) ja sotsialistidega.
Peamine võim tema käes
Pariisi kommuuni valimised – Preisi armee piiramine ja Pariisi alamrahva organiseerumine
preislaste ja valitsuse vastu, toidupuudus, Pariis sakslaste okupatsiooni alla ja järgmine
ajutine valitsus ning Adolphe Thiers, rahuleping Pr-Preisi vahel, alade loovutamine ja
kontributsiooniraha, alandatud rahvas ja majanduslik olukord vilets, Thiersi ja valitsuse
põgenemine rahva eest Versailles’sse, Rahvuskaardi Keskkomitee ja radikaalid, kontaktid
keskvalitsuse ja Rahvuskaardi vahel, uued valimised ja Rahvuskaardilt võimu võtmine
Kommuuni poolt, uusjakobiinide (Robespierre) ja blankistide (karm käsi ja diktatuur)
enamus, proudhonistide (sotsanarhistid) ja vabariiklaste vähemus
Ehk enne aeti valitsus linnast ära ja siis korraldati valimised.
Pariisi kommuuni likvideerimine – 5-liikmeline Rahvapäästekomitee, tootmise
reorganiseerimine vs sotsiaalprogramm, Thiersi ja valitsuse vastuolu, lühike kodusõda Pariisi
ja Versailles’ vahel, Thiersi sõjajõude edu ja Pariisi piiramine ning sissetung, verine mai nädal
ja külmavereline veretöö, Pariisi elanikkonna vähenemine poole võrra (tapetud ja
kolooniatesse saadetud)
Prantsusmaa Kolmas Vabariik – Vabariigi välja kuulutamine ja amnestia kommunaaridele,
uus konstitutsioon mitmest aktist, monarhismi toetus ja sõna „vabariik“, parlamentaarse korra
kehtestamine ja vabariigi võitmine, täidesaatev võim presidendile ja ministrite nimetamine,
rojalist Macmahon presidendiks ja vabariiklaste ülekaal, konstitutsiooniline kriis ja
peaministri lahtilaskmine, uued valimised ja vabariiklaste enamuse säilimine ning rojalistide
lõplik lüüasaamine
Ehk üks tahtis Pariisis jälle võimu võtta aga nüüd said vabariiklased temast võimu.
9 – Ameerika esiletõus 1775—1900
Seitsmeaastase sõja mõjud (1756—1763) – Pariisi rahuleping ja Pr kolooniad SB-le, Briti 13
koloonia majanduslik järg ja iseteadvuse kasv, kolooniate vs Londoni nägemus võrdsusest
partneritena, Briti valitsuse võlad ja lubamine läänepoolsetele aladele ning põlisameeriklased,
Pontiaci vastuhakk ja läänepoolse liini korraldused ehk keeld ümberasumiseks
Londoni maksupoliitika ja selle vastane mäss – agressiivseks muutunud maksupoliitika ja
kolooniate tulukuse tõstmise katse, suhkruseadus, majutusseadus, tempelmaksuseadus,
deklaratsiooniakt, Townshend Duties ehk tollimaksud Briti importkaupadele, „Bostoni
veresaun“ ja importmaksude kaotamine (v-a tee)
Tee ameerika revolutsiooni puhkemiseni – mässumeelsus ja selle edu ning iseteadvus,
sõltumatuse taotlus Londonist, Inglismaa „türannia“ ja „despootia“, Samuel Adams ja Ida-
India kompanii monopol tee kaubanduseks, „Bostoni teejoomine“ kui proovikivi ja Bostoni
majanduselu halvamine, keeld koosolekuid pidada ja majutuskohustuse karmistamine,
naaberkolooniate toetus Bostonile ja Esimene Kontinentaalkongress ning vetoõigus Londoni
seadustele, Briti sõjaväe ja kohalike vabatahtlike vaheline tulevahetus, II
Kontinentaalkongress ja sõja alustamise otsus ning Washington Kontinentaalarmee
ülemjuhatajaks, osade ebakindlus SB-st lahku löömisel
Ehk mis viis iseseisvussõja puhkemiseni oli Inglismaa türannia Ida-India Kompanii
monopol ja selle vastane mäss ning toetusavaldus kahe Kontinentaalkongressiga. Teisega
otsustati sõtta minna.
Ameerika Iseseisvussõja puhkemine ja Iseseisvusdeklaratsioon – George III kolooniate
mässulisteks kuulutamine, Ameerika iseseisvussõja algus, iseseisvusdeklaratsiooni
kuulutamine ja rahvuspüha, Viie Komitee ja Jeffersoni tekst „elu, vabadus ja püüdlus õnne
poole“, Stars and Strips, sõjalised tagasilöögid ja tagasihoidlik ohvrite hulk
Iseseisvussõda puhkes II Kontinentaalkongressi otsuste ja mässuliseks kuulutamise
järel ning siis, kui iseseisvusdeklaratsioon välja töötati.
Iseseisvussõja võit – Prantsusmaa toetus SB-le kätte maksmiseks ja liiduleping /ka sõprus- ja
kaubandusleping), SB laevad Pr aluste vastu ja sõjategevuse algus, Hispaania Pr poolel ja
nende arvamus USA iseseisvumisest, SB vs Holland ja SB ulatusliku rahvusvahelise liidu
vastu, murrang iseseisvussõjas, SB lojalistid Ameerikas ja toorid vs viigid, lüüasaamised
Ameerikas ja SB läbirääkimised, Pariisi rahuleping ja SB tunnustamine, piir Kanadaga
Iseseisvussõda võideti tänu prantslastele, kes SB-ga sõda alustasid. Seejärel alustas
SB sõda ka Hollandiga ning Prantsusmaaga lisandus -Hispaania. Lõpuks tuli brittidel alistuda
ning rahuläbirääkimistega leppida. Tunnustati 13 koloonia iseseisvust
USA põhiseadus ja esimesed parteid – „Konföderatsiooni artiklid“, suveräänne riik ja rahvus
ning välispoliitika ning iseseisva sõjategevuse õiguse puudumine, artiklite asendamine USA
põhiseadusega ja ratifitseerimine, konst. keskne probleem ja kahe toetajaskonna eraldumine –
föderalistid (tugev keskvõim) vs anti-föderalistid (suurem osariikide iseseisvus), Washingtoni
parteitus, Hamilton ja föderalism, Jefferson ja Madison ning anti-föderalism
Õiguste deklaratsioon (The Bill of Rights) ja esimesed presidendid – õiguste deklaratsiooni
lisamine konstitutsioonile ja anti-föderalistide osariigid, Washington nõustub parandustega ja
kümme esimest parandusettepanekut (The Bill of Rights), konstitutsiooniparandus 1 (usu-,
sõna-, pressi- ja kodaniku algatuse vabadus), Washington presidendiks kaks ametiaega,
kolmas ametiaeg ja John Adams, Jefferson
„Teine Iseseisvussõda“ (1812—1814) – Prantsuse revolutsioon ja ameeriklaste toetus,
Esimene koalitsioonisõda ja liitlaskohustused ning Washingtoni rahusoov, ühepoolselt
liidulepingu tühistamine ja pinged, suhete parandamise püüded SB-ga, 300 Ameerika laeva
kinni peetud, USA-s Pr-vastane vaen, Napoleoni nõusolek liisulepingu tühistamiseks,
Napoleoni sõjad ja USA neutraliteet, Napoleon haarab Louisiana ja Jeffersoni ähvardus,
Louisiana ostmine, USA ja Pr kaubavahetus ning SB pahameel, Brittide toetus
põlisameeriklastele, Kanada vallutamine SB-lt, Genti rahu
Pmst on teine iseseisvussõda ainult Kanada üle, kuna USA tundis, et SB neid ässitab.
Muud selle teema all on Napoleoni ja Louisiana stuff, I Koalitsioonisõda ja PR-ga
liidulepingu tühistamine, SB-ga suhete parandamise püüe.
Monroe doktriin (1823) – Lõuna- ja Kesk-Ameerika iseseisvusliikumised, Monroe tunnustab
uusi Ladina-Ameerika riike ja diplomaatiliste suhete sisseseadmine, Viini kongressi
reaktsioonipoliitika ja Hispaania endiste kolooniate taastamine, Monroe avaldus Ameerika
mandri kui kolonisatsiooniobjekti kohta, iga Euroopa katse kui vaenuakt USA vastu,
Maximiliani afäär (Nap III katse Mehhiko enda satelliitriigiks muuta, USA sekkumine)
USA territooriumi laienemine läände – väga kiire rahvastiku juurdekasv 19. saj keskpaigani,
kolm sõda seminolidega Floridas, sõjaline konflikt Mehhikoga Lõuna alade üle, Mehhiko
iseseisvus ja ameeriklaste kolonisatsiooni luba Texases, kindral Antonio Lopez de Santa Ana
ja Texase iseseisvaks kuulutamine ning 9 aastat võitlust Texase annekteerimiseni USA poolt,
salajane ettepanek California ja New Mexico ostmiseks, sõja kuulutamine, Mehhiko alla
andmine ja Guadalupe Hidalgo leping, 15 milj dollari eest California (jt.), USA osariikide arv
31
Sisepoliitika Kodusõja eel – Demokraatliku partei sünd, Vabariiklik Partei ja Abraham
Lincoln, orjanduse leviku peatamise ja kaotamise nõue, abolitsionistliku liikumise (e
orjandust kritiseeriv) hoogustumine, William Lloyd Garrison ja Harriet Beecher Stowe,
Lincoln USA presidendiks, demokraatide lõhenemine lõuna- ja põhjaosariikide vahel, Lõuna-
Carolina eraldumine ehk setsessioon, veel 6 lõunaosariigi eraldumine ja Ameerika Osariikide
Konföderatsiooni põhiseadus
Sisepoliitika ehk demokraatliku partei sünd ja orjandusvastasuse liikumine –
abolitsionistid ning Lincolni presidendiks saamine ja setsessioon.
Kodusõda (1861—1865) – setsessiooni mitte tunnustamine, Kodusõja algus, nelja osariigi
ühinemine Konföderatsiooniga, Põhja Uniooni arvuline enamus ja suurem tööstuslikkus ning
arenenum raudteevõrk, Lõuna algne edukus, Uniooni kontroll mere üle ja blokaad, sõja
murdepunkt Vicksburgi ja Gettysburgi all, Robert E. Lee ja Ulysses S. Grant, kodusõja lõpp
Lee vägede alistumisega, USA kollektiivne trauma
Ehk 7 + 4 osariiki lahku, lõunale blokaad ja võitlus Vicksburgi ja Gettysburgi all Lee
ja Granti vahel, põhi võidab.
Rekonstruktsiooniajastu (Reconstruction era) 1865-1877 – 1864 Lincoln teist korda
presidendiks ja Kodusõja võidu tõttu kuulsus, atentaat ja Lincolni surm (John Wilkes Booth,
USA põhiseaduse 13. parandus ja orjapidamise kaotamine, 14. parandus ja kodanikuõigused
endistele orjadele ning selle ratifitseerimine alles kaks aastat hiljem, konföderatsiooni
liitmine USA-ga ja amnestia
Rekonstruktsiooniajastu ehk aeg kui parandused sisse viiakse, millega orjandus
kaotatakse ja setsessioonis osalejad jälle USAga ühendatakse
USA tõuseb koloniaalriigiks – Alaska ostmine Venemaalt, Klondike jõe kult ja Klondike
kullapalavik, 49. osariigiks 20. sajandil, Hispaania-Ameerika sõda ja koloniaalriigiks
muutumine Kuubaga, Hispaania sunnitud rahulepingule, Kuuba iseseisvus ja USA
okupatsioonivõim, Filipiinide ostmine ja Puerto Rico Hisp poolt loovutamine, Hawaii
annekteerimine siseasjadesse sekkumise kaudu
10 – Euroopa koloniaalne ekspansioon
Arusaamad kolonialismist 19. sajandil – tänapäevane negatiivne varjund vs 19. sajandi
vastupidine arvamus, 20. sajandi keskpaiga suur murrang hukkamõistul, kolonialismi
seostatus valgete ülemuslikkusega, euroopa tsivilisatsiooni levitamise kohustus, sotsiaalne
darvinism kultuuridest, 20. sajandi arusaam kollaboratsionist kolooniate ja koloniseerijate
vahel, majanduslikud huvid, industrialiseerimine ja tooraine, ületoodangu müügiks uued
turud, kulud koloonia hõivamiseks ja hoidmiseks
Ehk kriitika olematu, ülemuslikkus ja sotsiaalne darvinism, majanduslikud huvid aga
kulud. Siia võib tuua ka põhjused järgmisest teemast
Uute koloniaalvalduste hõivamise poliitilised põhjused – teiste riikide uute alade hõivamise
ennetamine, poliitiline võim ja prestiiž, uued sadamad ja strateegilised tugipunktid,
kaubanduslikud huvid, rahvuslikud huvid ja väärikus ning uhkus, ülerahvastatus Euroopas ja
klimaatiliste tingimuste kattuvus, USA ja Jaapani imperialistlikud ambitsioonid, Hiina-
Jaapani sõda Korea pärast ja Jaapani võit
Ladina-Ameerika iseseisvumine – hispaanlaste ja portugallaste koloniseerimine 15. sajandist,
USA iseseisvussõda ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumine, Haiti orjad vs
Prantsusmaa (Saint Dominique), iseseisvumissõdade kaks liini: Lõuna-ameerika Põhja ja
Lõuna osas, Põhja alade teravam konflikt algusega Venezuelast ja Francisco Miranda ning
Simon Bolivar, Peruu ja Boliivia ning Kolumbia, Lõunas Argentiina ja Tšiili ning Jose de San
Martin, Kesk-Ameerika kaks riiki: Mehhiko ja Kesk-Ameerika Ühinenud Provintsid,
Hispaanial alles Kuuba ja Puerto Rico ning Filipiinid, Portugal ja Brasiilia eraldumine
rahumeelsemalt
Ladina-Ameerika iseseisvussõjad käisid pmst Napoleoni ajal ja ka peale Viini
kongressi ehk Euroopa suurte muutuste ajal. Põhja-Ladina-Ameerikas Francisco Miranda ja
Simon Bolivar, Lõunas Jose de San Martin
Suurbritannia koloniaalimpeeriumi kujunemine – positsioonide parandamine peale USA
iseseisvumist, Austraalia asustamine vanglakolooniana, Uusmeremaa vallutamine ja
asustamine, Aasia kaubandussuhted ja monopol Ida-India Kompanii käes, Napoleoni
sõdadega Trinidad ja Guiana, Kariibi piirkonna tulude langus, Kapi koloonia vallutamine
Hollandil ja kindlustamine Viini kongressiga
 Ehk enne USA iseseisvumist polnud SB veel koloniaalimpeerium, aga peale seda
hakkas selleks saama, kuna asuti Austraaliasse ja Uus-Meremaale ning Aasias pandi küüned
sisse, eriti Indiasse millest saigi põhiline koloniaalne saavutus peale USA-d. Veel saadi
Aafrika alasid (nii põhja pool kui ka lõunas) läbi nagu joon, et seal saaks raudtee ehitada.
Briti Raj – India allutamine peamise tähtsusega peale USA iseseisvumist, SB Indias alates
7aastasest sõjast, Ida-India Kompanii sadamad ja kaubandusmonopolid aga sekkumine India
vürstiriikide sisepoliitikasse, British Raj ebakindel ja subsidiaar- ehk abistamis- ja
protektoraadilepingute sõlmimine ning kindralkuberner lord Wellesley, Maratha impeerium
Briti võimu alla ning suurema osa India üle kontroll, Ida-India Kompanii India-suunalise
poliitika teostajaks, Londonis asuv direktorite nõukogu, kindralkuberneri residents Calcuttas
India ülestõus (1857) – „mäss“ ehk Sipoide mäss, sipoid kui briti väes teenivad kohalikud
hindud ja moslemid, alandav kohtlemine ja usuliste tõekspidamiste eiramine, laiemaks
ülestõusuks, majanduslikud raskused (India ja SB peamised tootmisharud samad) ja
patriootlikud tõuked Euroopa kultuuri vastu, maal ja linnades aga halb organiseeritus, Moguli
riigi Bahadur II kuulutamine India keisriks, julm mahasurumine ja kuristiku laienemine
brittide ja kohalike vahel, Ida-India Kompanii juhtimise lõpp Indias ja võim Briti
parlamendile ja valitsusele (eraldi India asjade riigisekretär), kohapeal kindralkuberner
Oopiumisõjad – oopiumi eksportimine Hiinasse ja selle märkimisväärne osakaal Ida-India
Kompaani kaubanduses, Hiina hävitab inglaste oopiumit ja põhjustab ülisuure otsese kahu – I
oopiumisõda, Briti väe võimsus ja Nankingi rahuleping, Hongkongi saar SB-le ja
hüvitusrahad ning laialdased kauplemisõigused, II oopiumisõda kui Arrow War ja ajendiks
Hiina suletud olek, keisri paindumatus ja soovimatus, prantslaste ja brittide marss Pekingi,
Tianjini rahu ja saatkondade avamine, laiemad kaubandusõigused ja vabam misjonitöö, uus
interventsioon Hiina nõusolekule sundimiseks, rahu ratifitseerimine
Prantsusmaa koloniaalambitsioonid – Napoleoni koloniaalhuvide puudumine (v-a Louisiana),
Alžeeria okupeerimine ja Vietnami vallutamise algus, Maximiliani afäär ja Napoleon III katse
muuta Mehhiko satelliitriigiks, Mehhiko raskustes ja Napoleon III interventsioon ning
pealinna vallutamine ja Austria printsi Habsburg Maximiliani keisriks kuulutamine, USA
sekkumine ja sõjaline õnn Mehhiko poolele, vägede välja tõmbamine ja Maximiliani
mehhiklaste kätte vangi jäämine ning hukkamine
Ehk Pr huvitasid ainult Louisiana (korraks), Alžeeria ja Vietnam ning Mehhiko (ja ka
hiljem Aafrika jagamine)
Aafrika jagamine – „uus imperialism“ ja peamine etapp „Aafrika jagamine“, varem vaid
mõnede ranniku-äärsete alade kuulumine eurooplastele, teemandite avastamine ja
kullaleiukohad saj II poolel, Bismarcki Berliini konverents ja 13 riiki, printsiibid Aafrika
kolooniale pretendeerimiseks, orjakaubandusega mitte tegelemise luba, Leopold II
erakolooniaks Kongo ja sealse tööjõu julm ekspluateerimine, Bismarcki passiivsus
„maailmapoliitikas“, Carl Peters ja Saksa Kolonisatsiooni Selts ning Saksa Ida-Aafrika
Kompanii, Petersile loa andmine Bismarcki poolt
 „Uut imperialismi“ 1860—1914 ei tohi ära unustada. Varem vaid rannikualad, nüüd
ka muud. Nt Leopold II-le Kongo.
Buuri sõjad – aluse panemine Hollandi poolt, Euroopa immigrandid (kalvinistid, hugenotid
jne), „buurid“ ehk valged aafriklased ja afrikaani keel, Viini kongressiga SB-le ja selle
strateegiline tähtsus, seaduste peale surumine, Buuride Suur Trek, sisemaal buuride riigikesed
– Oranje Vaba Riik ja ühinenud Transvaali vabariik, mida SB esialgu aktsepteeris, SB
kontrolli alla kuulutamine, sõjaväeline agressioon peale ülestõusu – I Inglise-Buuri sõda,
Buuride iseseisvuse säilitamine, SB kohaloleku kasv, kuld ja teemandid, Teine Buuri sõda ja
riikide likvideerimine
Suurbritannia osa jagatud Aafrikast – Etioopia ja Libeeria iseseisvuse säilitamine vaatamata
Aafrika jagamisele, SB-l ja Pr-l suurimad valdused, Cecil John Rhodes kui SB
koloniaalpoliitika keskne juhtfiguur, „Kapilinnast Kaironi“ kulgev raudtee ja telegraafiliin,
De Beers teemandikaevandus, Rodeesia nimi
Rhodes – Rodeesia
11 – Uusaegne riik ja ühiskond
Uusaegse riigi teisenenud olemus – riigi olemuse ning aluspõhimõtete ja funktsioonide
oluline muutumine, kiriku ja aadli taandumine, seisusliku ühiskonna asendumine
riigikodaniku põhimõttega, kolmanda seisuse positsiooni etendamine ja rahva suurem
kaasarääkimisõigust, nõudmine monarhia kaotamiseks, rahvas ja rahvus rambivalgusesse
kuninga/vürsti asemel, absolutistliku monarhia likvideerimine ja asendamine
konstitutsioonilise monarhia ja parlamentalismiga, kuninga teenimine ja dünastiliste huvide
kaitsmine vs rahva poliitilised eelistused ja rahvuslikud huvid, poliitika põhinemine
ideoloogiast kui norm, poliitilised parteid ja elukutselised poliitikud, inimestele poliitika
korda minemine ja selle jälgimine, riikide haldussuutlikkuse ja bürokraatia kasv, kogu
territooriumi ulatuses seaduste ja otsuste rakendamise võim, keskvõim rahvale lähemale,
rahvaregistrid ja tegevuste jälgimine, suuremad kulud
Ehk uusaegses riigis oluline rahvas ja nende positsioon monarhia ja
vaimulikkonna/aadelkonna asemel, kõik keerleb aina enam rahva ja nende õiguste põhjal
koostatud konstitutsioonide ümber, tekivad poliitilised parteid ja rahvusriigid, majandus
kasvab ja territooriumide üle on parem kontroll
„Rahvusriik“ ja riigikodanikud – monarhia-keskne riik vs üldrahvalik poliitiline keha –
arusaam rahvusriigist, Pr rev või Sks vabanemine Napoleoni alt kui rahva ise
mobiliseerimine, varauusaegse „alama“ mõiste asendumine „kodanikuga“, kodakondsus
rahvusriikide tekkega, rahvuslike sümbolite kaudu ühendamine ja isamaalised laulud,
rahvuslikud huvid kui õigustus poliitika teostamiseks, rahvuslike sümbolite ja väärtuste ära
kasutamine, kultuuritootjate juurdlemine rahvuse üle ja romantism
Esimesed põhiseadused – konstitutsioon kui riigi keskne dokument, USA kui esimene, asutav
kogu ja konst. väljatöötamine, õiguste deklaratsioon ja riigi kohustis kaitsta kodanike
põhiõigusi, võimude lahususe printsiibi normaliseerimine, Euroopas esimene Poola (peale I
Poola jagamist, enne II ja III), Prantsusmaa revolutsiooni konstitutsioon, Bataavia vabariigi
konst., Cortesi liberaalne põhiseadus
Ehk põhiseadus ei ole vaid dokument vaid ka seda asutav kogu, kes konstitutsiooni
välja töötab.
Konstitutsiooniline kord – USA presidentaalne kord ja Eu konstitutsiooniline monarhia,
põhiseadusel põhinev riigivalitsemise struktuur, abstraktsed normid isikute asemel,
konstitutsioon ei tähenda rahva kaasarääkimisõigust, monarhiline VS parlamentaarne
konstitutsionalism ja kuninga ülemuslik võim VS parlamendi suveräniteet, Viini kongressi
järel Metternichi süsteemi monarhismi printsiibid (kuningas kõrgem võimukandja, kui
kodanikud mingil määral kaasatud ja põhiõigused tagatud), Louis XVIII La Charte, ülevalt
poolt kehtestatud vs rahvaesinduse poolt väljatöötatud põhiseadus
Kui küsitakse konstitutsioonilist korda ss võrdle erinevaid konstitutsioone ja kuidas ka
konstitutsiooniline monarhia päris samasugune polnud ning milline see Metternichi süsteemi
järgi pidi olema
Parlamentarism – SB kui esimene hiljemalt Victoria ajastul, SB mõõdukam konservatism ja
vabariiklaste mitte-radikaalsus, monarhi kinnipidamine piiridest, anglikaani kiriku
vastuvõetus, Inglise parlament kui arhailine institutsioon, 1832. aasta valimisreform
(tšartistide liikumine selle reaktsiooniks), tööliste valimishääl saj II poolel, SB
parlamentarism ja seejärel demokratiseerumine ning Sks vastupidisus, ainsad demokraatlikud
ja parlamentaarsed riigid (Šveits, Prantsusmaa, Norra, SB ja Rootsi)
Konservatism vs vabariiklis ja nende vahekord SB-s. Earl Grey ja reformiseadus ka
siia, sest valimisõigust saadi juurde. SB-s esmalt parlamentarismi tõus ja siis
demokratiseerumine ning Saksamaal vastupidi enne demokratiseerumine ja siis
parlamentarismi tõus
Poliitilised parteid ja valimisvõitlus – valimisvõitlus kui „leiutis“, tooride sünd varauusajal ja
Lord Liverpool (Nap alistamine ja Viini kongress ning USA iseseisvussõda), Sir Robert Peel
ja „Konservatiivne partei“, viigide tiib ja tooridele aina enam vastandumine, viig Earl Grey ja
1832. parlamendireform, esimene valimiskampaania viig William Ewart Gladstone poolt
Šotimaal
Valimisvõitlus ehk ka valimiskampaania teke. 30ndatest konservatiivide nimetus aga
alles 50ndatest liberaalide nimetus
Victoria ajastu (1837—1901) – George IV ja William IV lühike valitsusaeg, Victoria troonile,
hoolsaim monarh Inglismaa ajaloos, kõigega kurssi viimine ja aktide läbilugemine,
sekkumise soovi puudumine, lemmikud peaministrid, „hoolitsev Landesmutter“, Albert ja
tema surm ning eemaletõmbumine
Seadustel tuginev riik – varauusaja ulatuslike seaduskogude puudumine, esimeseks Preisi
üldine maaseadus, Napoleoni tsiviilkoodeks kui ühiskonna toimimise reeglistik selgelt lahti
ning Napoleoni suurim saavutus, kehtestamine Reini Liidu maades ehk vanale korrale lõpu
tegemine, revolutsioonilised põhimõtted (eraisiku vabadus ja turvalisus, seaduse ees võrdsus,
seisusliku ühiskonna kaotamine (ei teinud vahet ka aadlil ja kodanikuseisusel), eraomandi
puutumatus ja kaitse, riigi ja kiriku lahusus, võimude lahususe printsiip, kohtu sõltumatus
valitsusest)
Ehk mitte enam jutt konstitutsioonidest, vaid koodeksitest ja ühiskonnakorraldusest.
Aga ka nt Preisi maaseadus. Pmst hakkas riik tuginema kinnitatud kirjalikele seadustele.
Sisejulgeoleku tagamine (politsei) – riigisiseste politseistruktuuride formeerimine 19. sajandi
algusest vs varasem armee, modernselt elukutseline riigi korrakaitsejõud ning legitiimne
õigus korra tagamiseks, armeel väline julgeolek, Prantsusmaal politsei roll prefectidel ja
meeridel, maal sõjaväeline sandarmeeria, Napoleoni reformid ja ühtne süsteem, politsei
ülesanded sandarmeerial ning patrullimine ja järelevalve, efektiivsuse kasv ja eeskuju
Euroopale, Londoni politseinikud vahtide asemel, „bobbies“ või „peelers“ ja Robert Peel,
politseilised küsimused Siseministeeriumile
Ehk kõigepealt räägi üleüldiselt mis on politsei ja kuidas see elukutseliseks muutus ja
kuidas neile anti õigus korra tagamiseks ka vägivalla kaudu. Ss Napoleoni Prantsusmaal
korrakaitse-institutsioonide viimine ühtsesse süsteemi. Inglismaal „bobbies“ või „peelers“ ja
et kõik politseilised küsimused allutati Siseministeeriumile saj II poolel.
anarhism – Prantsuse revolutsiooniaegne liberalismi radikaalne äärmus, inimeste valitsemise
kadumise utoopia, kodanikuühiskonna enesereguleerimine, „Anarhia isa“ Pierre Joseph
Proudhon, mõtlemise kriteeriumiks vastuolulisus määratus organisatsioonidele ja
institutsioonidele
turg ja riik -> vabad lepingud
Sufražettide liikumine – naiste võitlus kodaniku- ja poliitiliste õiguste eest, mahasurumine
reaktsioonipoliitikas 48. a rev järel, poliitilistest kogunemistest osavõtu keeld, põgenemine
Ameerikasse ja alus rahvusvahelisele naisliikumisele, Emmeline Pankhurst ja Naiste
Ühiskondlik ja Poliitiline Liit (WSPU), eesmärgiks hääleõigus ja vägivaldseks muutumine,
vangis istumine ja näljastreigid, Uus-Meremaa ja Austraalia ning Euroopas Soome
Ehk neil ei läinud väga hästi ja 48. a revolutsioonidega suruti nad ka maha aga ss
põgeneti Ameerikasse ja tegeleti seal edasi. Tuliseim SB sufražett hoopis 20. saj alguses.
Valimisõigus ainsana 19. sajandil Uus-Meremaal, siis alles 20. sajandil Austraalias ja
Euroopa riikidest Soomes
Sekulariseerimine – religiooni domineerimine kaob riigivalitsemises ja ühiskonnas, reeglite
kehtestamise kadumine, religioon kui eraisiku individuaalne valik ja ratsionaalsed reeglid ja
seadused, teadus kui tõe alus ja rahva kirjaoskus ning inimeste teadmiste avardumine,
kooliharidus ja ratsionalism, kirjandus ja kunst ning rahvuslus, romantism, juhtivate mõtlejate
kriitika kristluse osas, religiooni koha kadumine ühiskonnas, kirikuajaloo ja religiooniajaloo
uurimine ja õpetamine eraldi rahvus- või maailmaajaloost, usuvabaduse ja pressivabaduse
levik, kiriku ja riigi lahusus, riikide ilmalikustumine, riigipoolne kirikute ülalpidamise lõpp
19. saj lõpus, Pr laicite – ilmalik ühiskond ja kiriku ning riigi lahusus, Napoleoni
konkordaadist paavstiga lahti ütlemine, Prantsusmaa suunanäitajana teistele riikidele
 Religioon ei olnud enam tähtis: riigivalitsemisel ja ühiskonnas kirjanduses ja kunstis,
ajalooõpetuses ja pressivabaduses. Selle asemel rahva õigused, kirjaoskus ja maailma
avardumine, rahvuslus ja romantism, rahvus- ja maailmaajalugu, press kirjutas poliitikast ja
kultuurist. Pr laicite – ilmalik ühiskond, kus riik ja kirik on omavahel täiesti lahutatud ega
sekku kumbki teineteise asjadesse.
Kirjaoskuse levik ja ajakirjandus – lugemis- ja kirjaoskuse levik suurema osa rahvani, I MS-
ks ligi 100-% kirjaoskuse tasemeni vähemalt 3 riiki, kirjaoskus kui normaalsus ning selle
kaudu uued kultuurilised ja poliitilised võimalused, rahvusliku liikumise edu tänu sellele,
trükimasinate paranemine, uued nädala- ja päevalehed, ajakirjandus ning enesekirjeldamine
ja -kriitika, USA põhiseadus ja sõna- ja pressivabaduse piiramise keelamine, USA-s
ajakirjandus kui neljas võim, Euroopas esimene Norra, Belgia ja Šveits (ka Rootsi, Taani ja
Holland), Sks keisririigi 1874. ajakirjandusseadus, Prantsusmaal 1881, belle epoque kui
õitsenguaeg 1880—1914, sõdadevaheline periood (rahu, majandus arenes, kohvikute,
kabareede ja restoranide kuldaeg)
Ajakirjandus kui ühiskonna enesekirjeldus ja -kriitika ja neljas võim – fourth estate.
Ajakirjandusvabadus levib aga juba 19. sajandi algusest, smalt Norras, siis Belgias ja
Šveitsis, siis 48. a revolutsioonidega Rootsis, Taanis ja Hollandis ning peale seda Saksa
riikides, Prantsusmaal jne.
12 – Rahvastikuprotsessid
Kiire rahvastiku juurdekasvu algus – 18. saj keskpaigast hoogustunud kasv, saja aastaga
rahvaarv kahekordistunud (1750—1850) ning saj lõpuks kolmekordistunud, regionaalne
varieeruvus, Inglismaal varem ning Ida-Euroopas hiljem, rahvaarvu kasv suremuse
langemisega ning selle stabiilseks ja pikaajalisemalt prognoositavaks muutumisega
1750 – 144 milj, 1850 275 milj, 1900 423 milj. Euroopast väljaränne üle 40 milj. Ka
rahvaarvu kasv regiooniti erinev SBs kõige varasemalt.
Demograafilise siirde teooria – Warren Thompson ja Frank Notestein; nelja-astmeline areng –
eelmodernne/eelindustriaalne ühiskond ning selle kõrge suremus ja kõrge sündivus, 18. saj II
pool ja suremuse langemine kuid sündivus kõrgel, langev sündivus, ülemineku-järgne faas
modernses ühiskonnas suremus ja sündimus madalad; dem. siirde variandid ehk regionaalsed
erisused, Rootsi kui mudelile vastav, Inglismaal jäi sündivus kõrgele, Prantsusmaal langesid
suremus ja sündimus üheaegselt ning tagasihoidlik rahvaarvu kasv, Eesti Prantsusmaale
sarnane
Demograafilise siirde teooria aga alles peale I MS välja töödatud.
Maltusianism – Thomas Robert Malthis ja küsimus rahvaarvu suurte lainete kohta (miks pole
alati järjepidevalt kasvanud), ülerahvastatuse negatiivsed tagajärjed, „Malthuse lõks“ ehk
rahvastiku võnkumised, eesmärgiks Inglismaa heldele vaesteseadusele tähelepanu toomine,
pööbli kasv ja toiduvarade ebapiisavus ning rahvaarvu kasv kui vaesuse alus, rahvaarvu kasv
geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16 jne), rikkused aritmeetilises progressioonis (1, 2,
3, 4, 5 jne), rahvaarvu kasv ilma elatusvahendite tootmise kasvuta, positive check ehk
näljahädad ja sõjad jne rahvaarvu liigse toodangumahu ületamise korral ning rahvaarvu
tasakaalustamine, inimeste enda püüe (preventive check) ning õige abielu- ja perepoliitika,
rahvaarvu määramine toiduhulga põhjal
Siin nimetada ka kuidas see mõjutas iirlasi nende suure nälja ajal –
kartulilehemädaniku levikuga.
Suremuse languse põhjused – rahvastiku kasv suremuse langusest, laste suremuse
vähenemine ja inimeste eluea pikenemine, suremus stabiilsem ja mitte hooajaline, eluea
madalus väikelaste suremusest, laste suremuse vähendamine toitumise, sanitaartingimuste ja
sotsmajandusliku olukorraga, vähemate laste arv ning energiahulk ja investeeringud
vanematelt, laste suurem koolitamine vanemate poolt, vanemate vara pärimine, üldine
elustandardi tõus, haigustele väiksem vastuvõtlikkus, vaeste tööliste ja töötute suremus
suurem (vähene toit, kehv eluase, külm, madal hügieen, ülerahvastatud, niiskus, mustus,
hais), pauperismi kasv ehk viletsuses madalapalgaliste või töötute probleem
Maini kindlasti seda hooajalist suremust ja seda, kuidas see stabiilsemaks muutus. Ka
sotsiaalmajanduslike olude paranemist ehk üldise elustandardi tõusu. Ka pauperismi ehk
viletsuses virelevate madalapalgaliste või tööta suure hulga inimeste probleem, millele üha
enam lahendust püüti leida.
Arstiabi roll? – arusaam meditsiinist kui suremuse vähendajast, tegelik varasem suremuse
langus, arstiabi teatud edasiminek (hospidalide rajamine, ämmaemandate väljaõpe,
meditsiinihariduse suured muutused, vaktsineerimine rõugete vastu, meditsiinipolitsei ehk
riigi aktiivne tegelemine) ja nende esialgne edu, tänapäeva õiged ravimid ja edukas kirurgia,
19. sajandi kirurgia suurte valudega ja suure ebaõnnestumise protsendiga, iga teise inimese
surm nakkushaigustesse, suremuse ja nakkushaiguste leviku piiramise algus 1760ndatest
inokulatsiooni ehk variolatsiooni ehk rõugete pookimisega, 19. sajandil vaktsineerimine hoo
sisse
Arstiabi roll ja arstiteaduse edusammud on erinevad teemad. Siin räägi sellest kuidas
see polnud peamine põhjus, aga et arstiabi ja -teadus ikkagi arenes korralikult aga nt et jõudis
elusid päästma alles hiljem, kuna algul ei võetud paljutki tõsiselt. Too välja vahe tänapäeva ja
selleaegse kirurgia vahel.
Arstiteaduse edusammud 19. sajandil – hügieeni ja sanitaartingimuste parandamine 19.
sajandi lõpul, Ignaz Semmelweisi tähelepanek sünnitusest ja kätepesust ning
lapsevoodipalavikust, John Snow ja koolera levimine vee kaudu, koolera kui uus haigus
mitme lainena, Louis Pasteur ja piimhappebakterid ning tee mikroobiteooriale ja hügieenile,
Robert Koch ja tuberkuloositekitajad, 19. sajandi probleemseimad haigused (koolera ja
tuberkuloos), istuvast eluviisist tingitud tervisehädade kasv
Arstiteaduse sammud ehk mille vastu üldse võideldi ka
Näljahädade kadumine – näljahädade kadumine kui industrialiseerimise tulemus mitte kliima
paranemine, Inglismaal tänu põllumajanduslikule tootlikkusele ja vaesteabi süsteemile,
Iirimaa erinevus rahvaarvult ning näljahäda kui Briti valitsuse genotsiid iirlaste vastu,
kartulilehemädaniku levik, Malthuse mõju ja kartus soosida vaesuse levikut ning Iiri
näljahäda kui positive check
 Miks? Põllumajandusliku tootlikkuse tõus ja vaesteabi süsteem. Industrialiseerimine,
aga selle tulemused näha pigem tänapäeval. Uusajal nt kartul, kommunikatsioonivõrk,
kaubanduslikud suhted. Maini ka Iirimaad saj keskel (kuigi Soomes ja Venemaal oli ka hiljem
näljahädasid)
Linnastumine – linnastumine ja industrialiseerumine, SB ja Itaalia ning Madalmaad,
tööstuslik pööre ja kiirem urbaniseerumine, põllumajandusliku osatähtsuse vähenemine,
endale toitu mitte tootvate inimeste arvu kasv ja turu tähtsuse kasv, kiireim elanikkonna kasv
vabrikuga linnades, väljaõppe vajaduse puudumine, külakogukonna toetusvõrgu puudumine
ja anonüümne rahvahulk, perekondlike struktuuride muutumine ja peredele ruumi
puudumine, lahutuste arv, enesetappude ja hulluksminemiste arv, naiste osakaal ja meeste
suremus, noorus ja produktiivsus, nõudlus elamispindadele ja rendihindade kasv,
äärelinnadesse koondumine ja agulite teke ehk suburbaniseerumine, keskmise eluea tõus
(hügieen, tööstusliku toodangu odavnemine, sotsiaal- ja töötajate kaitseseadused)
maaelanikest kõrgemale
Linnastumisega kaasnes endale toitu mitte valmistavate inimeste hulk, mistõttu turu
tähtsus kasvas. Agulid mis tekkisid rendihindade tõusu tõttu ja suburbaniseerumine
Väljaränne – massimigratsiooni aeg ja mõju rahvastikuprotsessidele, maalt linna ja riigist
välja, Ameerika ja USA, väljarändajateks noored, Saksamaalt 3 milj, Prantsusmaalt väikseim,
maanäljas talupojad ning tööd ja paremat elujärge otsivad töölised (ka käsitöölised ja
väikeettevõtjad), sajandi lõpul Põhja- ja Lääne-Eu sisserändajate arvu vähenemine USAsse ja
Ida- ja Lõuna-Eu sisserändajate arvu kasv, Ameerika konjunktuur ja immigratsioon samas
tempos, Ladina-Ameerika võimalused kiireks sots tõusuks
Peamised rändajad – maanäljas talupojad ja paremat elujärge otsivad töölised, aga ka
käsitöölised ja väikeettevõtjad.
13 – Tööstuslik pööre
„Tööstuslik revolutsioon“ – tööstussektor vs põllumajandus (läks üle järk-järgult, mitte
korraga; juhtiv rikkuste tootja), tööstusliku pöörde mõiste esmakasutus 18. saj lõpust, Karl
Marxi ettenägemine tööstuslikust revolutsioonist ja klassivõitlusest (üleminek feodalismilt
kapitalismile ja kaks uut klassi – kapitalistid ja proletariaat), industrialiseerimise algus
Inglismaalt
Tööstusliku ühiskonna pale – tööstuse areng ning seetõttu suurema tööstuse vajadus ehk kõik
käis ringis, industrialiseerumise muutuste kuus valdkonda (tehniline ja org. Innovatsioon;
nais- ja lapstööjõu uuel tasemel kasutamine; uued regioonid ja regionaalne spets.; demogr.
Plahvatuse toetamine riikide sõjaline võimsus; keskkonnasaaste kiire tõus), selle tulemused ja
argielu (elatustaseme tõus, tööstuskaupade ja toiduhindade langus ning argiellu jõudsid
massikaubad), riigi sõjaline võimsuse määratletus (nt miks Preisi võitis Prantsusmaad) ja
koha kinnitamine maailmapoliitikas
Inglismaa eelised varajaseks industrialiseerumiseks – geograafiline eelis (kivisüsi ja
transport), institutsionaalne areng (poliitiline ja majanduslik kliima ning riigi roll selles, riigi
regulatsioonid, kontrollid, Briti poliitiline kultuur, rahu), teaduslik ja kultuuriline taust
(teadus ja ratsionalism, kiriku sekulariseerumine, rikkused tulenevalt masinatest, tõrjuva
hoiaku puudumine), vaba ja jõukas talurahvas ja elanikkond (elanikkonna ostujõud,
põllumajanduse tootlikkus, vaba elanikkond – tööjõud, palgatase suhteliselt kõrge)
Maini kuidas Inglismaa polnud majanduslikult ega tollidega tükeldatud nagu nt
Saksamaa või Itaalia
Leiutised Inglismaal, mis viisid tööstusliku pöördeni – tekstiilitööstus („lendav süstik“ ehk
pedaaliga kudumismasin, „Spinning Jenny“ ehk ketrusmasin – milline alguses ja täiendatult
Arkwrighti poolt), Newcomeni aurumasina täiendamine James Watti poolt, metallurgia areng
(koks, Bessemeri konverter, terasesulatamise tehnoloogiad) ja terase revolutsioon, muu
Euroopa leiutised (nt Pr kangasteljed, klooriga valgendamine või raua tootmine)
„Teine tööstusrevolutsioon“ – uued juhtivad tootmisharud (terase tootmine ja masinaehitus,
keemiatööstus ja elektrotehnika) ja vanade olulisuse langemine, käsitööliste leidlikkus SB-s
varem vs teaduslikud lahendused nüüd olulisemad, keemiatööstus juba Saksamaa teema,
nafta ja elekter kui uued energiaallikad
Ludiitide ehk masinalõhkujate liikumine – esimesed protestis ja mässid 18. sajandil, uus laine
19. sajandi alguses, Ned Ludd, kangrud ehk oskustega käsitöölised tekstiilisektorist, põhjused
mässata, kelle poole suunati viha, armee sekkumine
suurtootmise uus organisatsioon – vabrikud vs kodud või väikesed meistrikojad,
distsiplineerimine ja ajatäpsus, vabrikute suurus, vilumus, vabrikudirektorid ja ülevaatajad
ning kontoriametnike arvu kasv, anonüümne kapitaliühiskond, kulu (20-hobujõuline vs kaks
10-hõbujõulise) ja väljaminekud, algkapital või laen, metallurgiatööstus ja kaevandused vs
tekstiilivabrikud, pankrott
kapitalism – „kapital“ ja „kapitalist“ 17. (jõukas mees) vs 18. sajandi lõpp (klassi sildistus),
„kapitalism“ kui ühiskonna kriitika sotsialistide poolt ja selle tegelik mõiste „turumajandus“,
19. sajandi kapitalism (majanduslik korraldus, mis põhines eraomandil, tööstuslikul
tootmisel, vabal palgajõul ja võimalikult vabal turumajandusel) ja tööstus (erakapital põhines
riigi kommunikatsioonivõrgu arendamisel, sõjatehnika oluline), Marxi kapitalism
(ekspansionistliku, kriisid, kaks klassi)
majanduskriisid – tootmise suurendamine vs efektiivsem tootmine, konkurentsi odavamad
hinnad ja laiem ostjaskond, ületootmise oht, turustamise tehnikad, rahvusvahelisus,
kaubandusagentide palkamine ja kontaktide võrgustik, kaubamajad, turgude olukord vs
tööstuse edu ja kasumlikkus, tagasilöögid, ettevõtete pankrotistumine (ületootmine ->
hindade langus -> suutmatus maksta), suured majanduskriisid (tsüklilisus) ja tõhusus
siin räägi sellest kuidas turustamise tehnikad arenesid ja hakati mõtlema
rahvusvaheliselt ning selleks palgati kindlaid inimesi ning tekkisid kaubamajad. Kuid et kõik
olenes turgude olukorrast, mida mõjutasid sõjad, ikaldused jne. mis viis ületootmiseni ja
hindade languseni ja omakorda palkade mitte maksmiseni kuid et see oli küllaltki tsükliline
Vabakaubanduse levik – liberaliseeriv rahvusvaheline kaubandus, SB viljaseadused, Cobden-
Chevalier leping (tööstuskaupade tollid) ja Pr majanduse tardumus, protektsionistlik poliitika
1880ndatel, Saksa majandusteoreetik Friedrich List ja vabakaubanduse kriitika lapsekingades
tööstuse kaitseks, 20. sajandiks kolm vabaturumajandusega riiki (SB, Taani ja Holland)
Vabakaubandus ehk turu vabastamine piiravatest seadustest
Transpordirevolutsioon – auruvedur ja raudtee (kõrgaeg, militaarne tähtsus), maismaa- vs
laevatransport, inimeste ja kaubaveoste hulga kasv, alus majanduskasvule
Transpordirevolutsiooni mõju rahvusvahelisele kaubandusele – aurulaevad, „Savannah“,
laevade mahutavus ja regulaarsus -> kaubaveo hinnad ja importkaup, telegraafiliinide levik,
telefoni tulek, kanalite ehitus (Suessi ja Panama kanalid)
Siin räägi kuidas mahutavus suurenes ja rohkem inimesi hakkasid käima ning et
hinnad kukkusid hüppeliselt. Selle mõju majandusele, mida toetas raua- ja terasetööstuse
kasv. Telegraafiliinid ja raudteed ning rauast laevad ja kuidas transport ja raua- ja
terasetööstus käsikäes käisid pmst aga et oluline oli ka kivisüsi ja nafta.
Maailmanäitused – London Hyde Park 1851 (Great Exhibition of the Works of Industry of
All Nations), raudtee roll, saavutused ja harmoonia, väljapanekud, potentsiaal ja kultuur,
koloniaalmaailm, Pariis (USA ja Austraalis), turismindus
14 – Tööliste olukord ja sotsialistlik liikumine
töötingimused ja palgaolud vabrikutes – tööohutus ja lahenduste puudumine, tööõnnetused ja
olud, palgad, kokkulepitud palga saamine ja haiguspäevad, masinate rikki minek, karm
trahvide süsteem
räägi kindlasti trahvide süsteemist.
Lapstööjõud – tekstiilivabrikud, distsipliin ja odavus, vanus ja osakaal, laste kohustused ja
palk, Michael Sadleri ülekuulamisprotokollid („Sadleri raport“) ja uued seadused, lapstööjõu
kasutamise vastuolulisus ja debatid, ettevõtete kajastus 19. sajandi II poolel, lisasissetulekute
kaotamine
Töölisliikumise algus – organiseerumise puudus, Prantsuse revolutsiooniaegne streik, Asutav
Kogu ja Le Chapelier ning Pr ametiühinguliikumise vormiline algus, SB Combination Acts ja
ametiühingud, tööandja vs töövõtja SB-s, tööliste streikimise hoogustumine ja New Unionism
Siin ei räägi veel agitatsiooni vajamisest, vaid organiseerumisest ja sellevastastest
seadustest, millega keelati väljaastumisi ja organiseerumisi ning kuidas saj II poolel
liikumised aktiivsemalt hakkasid toimuma kui seda jälle võis teha
Tööliste teadlikkuse kasv oma õigustest – paratamatus ja paremale järele jõudmine,
kirjaoskamatuse roll ja konkreetne ülekohtu, kollektiivne ja organiseeritud õiguste eest
võitlemine ja suur agitatsioon, palga suurendamise ja töötundide vähendamise nõudmine (ka
valimisõigus, puhkeaeg ja haridus)
Räägi peale agitatsiooni puudulikkusest ja nõudmistest paremateks töötingimusteks
Sotsialistliku liikumise etapid – roll töölisliikumisel, Pr revolutsiooni roll, ideaalne eesmärk
ühiskonnale ja kapitalistid, rikkuste jagamine, kaks etappi, harude rohkus sotsiaalsetes ja
poliitilistes küsimustes
Küsimused ja arutlused, mis need üldse olid ja mille eest välja hakati astuma.
Utoopilised sotsialistid – Owen, (ka Babeuf, de Saint-Simoni, Fourier) ja harmoonilised
sotsiaalsed suhted, Babeuf ja töörahva diktatuur, Inglismaa Robert Owen, tema vabrik ja
kogukonnaasundus („Uus harmoonia“)
Babeuf – haritlased maha!
Siin räägi ka sellest crazy Robert Owenist fo sho
Karl Marx ja Friedrich Engels – Marxi kasvatus ja iseõppija olemus, Engelsi kasvatus ja õpe
Inglismaal, kohtumine Pariisis 1844 eksiilis, pöördumine Saksamaale ja Neue Rheinische
Zeitung, põgenemine Londoni, Engelsi toetused ja Marxi vaesus, Engelsi vs Marxi kirjutised
Kommunistliku Partei Manifest – marksism vs sotsialistlikud manifestatsioonid, marksismi
alusdokument, „Õiglaste Liit“, kodanlus vs feodaalsed valitsusvormid ja kapitalism ning
proletariaat, rahvamasside allakäik ja kodanluse ahnus
Kindlasti maini „Õiglaste Liitu“ kuna selle jaoks kirjutatigi programmiline tekst
Marxi vaated – Das Kapital ja vaadetesüsteem, kultuur kui majanduslike huvide väljendus,
alus ja pealisehitus, Henri de Saint-Simon ja Augustin Thierry, proletariaadi diktatuur,
kommunism kui möödapääsmatus ja vägivaldne revolutsioon
Siin räägigi tema Das Kapitalist ja kuidas ta selle kirjutas. Ehk sai hästi palju ideid
teistelt ehk utopistidelt. Nt Hegeli vastane alus ja pealisehitus, klassivõitluse käsitlus de
Saint-Simonilt, uus ühiskond ja revolutsioon ning proletariaadi diktatuur Babeufilt
Esimene Internatsionaal – tööliste raske olukord ja lahenduste teoreetilisus, Rahvusvaheline
Tööliste Ühing (Esimene Internatsionaal) ja tööliste õigused, osavõtjad ja London, esimene
kongress, konfliktid, lõhkiminek ja tulemused
Teine Internatsionaal – Pariis, kongressidele kogunemine, põhieesmärgiks tööpäeva
lühendamine, 1. mai, Euroopa tööpäeva pikkus ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (20.
sajand), I MS
Esimene kukkus läbi sest seal olid sisemised konfliktid, teine sest oli I MS ehk väline
konflikt. Chicago streik ja töölisliikumise võitluspäevaks II Int. oluline osa
Sotsialistlikud liikumised Euroopas – poliitiliselt aktiivsete sots. liikumiste algus ja keskklass,
agitatsiooni kasutamine ja proletariaadi diktatuur, mitte-marksistlikud sots. rõhmitused ja
liikumised – lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing, Lassalle vs marksistid, anarhistlikud
anarhosündikalistid Prantsusmaal
Kõik mingil määral marksismist mõjutatud grupid. Lassaliaanid, anarhosündikalistid.
Ilmselt saab siin ka anarhiste mainida. Lassaliaanid nägid riigil olulist rolli tööliste olukorra
parandamisel
saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei – esimene ametlik poliitiline partei, Lassalle toetajad ja
marksistid, Gotha programm ja demokraatlikud õigused, Marxi kriitika, Bismarcki
erakorraline seadus, Erfurti parteikongress ja SPD uus programm, II Internatsionaal, Erfutri
programm ja Marxi teooria, kompromissivalmidus
Evolutsiooniline sotsialism – „revisionism“ ja Bernsteini „Evolutsiooniline sotsialism“ vs
Marxi õpetuse eesmärgid, sotsialistide radikaalsed erimeelsused, fabianistid (Fabian Society)
ja nende nägemus riigist ja reformidest ning riigiaparaadi efektiivsusest
Evolutsiooniline ehk arenev riigi teel, revisionism.