Usust varanduseni: Süvauurimus 11.-13. sajandi ristisõdade eesmärkide muutumisest.

Ristisõjad 11. sajandi lõpust 13. sajandini olid sügavad sõjalised kampaaniad
kristlike võimude poolt, mille eesmärk oli vallutada tagasi Jeruusalemm ja Püha Maa
moslemite kontrolli alt. Alguses usuteod, muutusid nende eesmärgid majanduslikeks
ja poliitilisteks motiivideks. See nihe tekitab küsimusi nende tõelise olemuse
kohta: kas need olid kristliku usu kaitse või röövretked?

Ristisõdade ajalooline kontekst ja päritolu: Bütsantsi keiser Aleksius otsis lääne-

euroopa kristlaste abi moslemite pealetungi vastu, märkides ristisõdade algust.
Paavst Urbanus II esimese ristisõja üleskutse oli nii religioosne kui ka
poliitiline akt.

Ristisõdu iseloomustas nende usuline innukus, poliitilised motiivid ja seiklushimu

ning rikkuse iha. Võtmesündmusteks on edukas Esimene ristisõda, mis lõi mitu Ladina
riiki Lähis-Idas, ja Neljanda ristisõja kõrvalekalle Konstantinoopolisse, muutes
poliitilist maastikku.

Ristisõdade pärand on keeruline, mõjutades kristlaste ja moslemite suhteid, Euroopa

poliitilisi dünaamikaid ja ristisõdade ajaloolist mälu. Neid ajendas usk, võim ja
majandus, jättes ajalukku olulise jälje.