Professional Documents
Culture Documents
AVBOB STEP 12 SISWATI Paper 1 Digital
AVBOB STEP 12 SISWATI Paper 1 Digital
Wekutilungiselela Luhlolo
STEP 12
SISWATI LULWIMI
LWASEKHAYA LIBANGA
NELULWIMI
LWEKUCALA
12
LWEKWENGETA
LIPHEPHA LE-1
LULWIMI NGEKWESIMONGCONDVO
(SIVIVINYO, SIFINYETO, TAKHI NETIMISO
TEKUSETJENTISWA KWELULWIMI)
Supported by
FOREWORD BY THE HONOURABLE MINISTER OF BASIC EDUCATION
Our shared goal is continually to improve learner performance. This is an effort which is
strengthened through close collaboration between the Basic Education Sector and the South
Africa’s private and public sectors.
It gives me great pleasure to inform you that you have been favoured with the AVBOB STEP
12 Examination Preparation Guides for South Africa’s Grade 12 languages, a product of a
long-standing partnership between the Department of Basic Education and AVBOB.
Through these guides, AVBOB aims to provide language examination support to all Grade
12 teachers and learners. These guides will serve as a valuable self-help resource for
learners.
The initial set of AVBOB STEP 12 Examination Preparation Guides – in all 11 official South
African languages, comprises one guide for each of the three National Senior Certificate
examination papers, and covers both Home and First Additional Languages:
1. Language in context;
2. Literature; and
3. Creative Writing.
Each guide covers themes as directed in the curriculum and focuses on important areas
covered in the examination papers. By paying attention to time management in the exams,
the AVBOB STEP 12 guides can also assist learners in alleviating anxiety and stress.
Lomhlahlandlela wekutifundzela
awentelwanga kutsi ukwandzisele
umsebenti ngekwengeta emaphuzu
nelwati, kepha wentelwe kutsi ube yi-
NKHOMBANDLELA lefanele. Awusiyo
incwadzi yeLulwimi, ngako-ke
ungalindzeli kutsi ucukatse konkhe
lokutidzingo teLuhlelomsebenti
(annual teaching plan). Lwati
lolubalulekile ngalokucuketfwe
kuleliphepha lutawuvetwa
kulomhlahlandlela. Usalindzelekile-ke
kutsi wena utifundzele ngekwakho
wonkhe umsebenti weLuhlelomsebenti
wentele kutfutfukisa emakhono akho
ekuphumelela.
Likhasi 01
2. Luhlakasimo lweLiphepha le-1
Fundza lemininingwane lelandzelako ngekucophelela ngobe itakusita kuphendvula leliphepha malula:
LULWIMI LWASEKHAYA
Ubekelwe ema-awa la-2 (120 emaminithi) kuphendvula Liphepha le-1. Samba semamaki aleliphepha ngu-70
Liphepha lehlukaniswe tigaba letintsatfu: Sigaba A (Sivisiso), Sigaba B (Sifinyeto) ne-Sigaba C: (Takhi netimiso
tekusetjentiswa kwelulwimi).
Fundzisisa ticondziso letisekucaleni kweliphepha, wente siciniseko sekutsi utivisisa kahle.
Phendvula yonkhe imibuto lesePhepheni Lekucala (P1) – uphocelelekile kutsi uyiphendvule.
Samba semamaki eSigaba A (Umbuto 1) ngemamaki la-30. Lesigaba sinematheksthi lamabili: itheksthi lebhalwako
KANYE netheksthi yesibonwa. Ulindzeleke kutsi uphendvule yonkhe imibuto yesivisiso ngalamatheksthi lamabili.
Samba semamaki eSigaba B (Umbuto 2) ngemamaki la-10. Lena yitheksthi lokumele uyifinyete ngekulandzela ticondziso
talesigaba.
Samba semamaki eSigaba C (imibuto 3-5) ngemamaki la-30.
Umbuto we-3 unemamaki la-10 kantsi umayelana nesikhangisi. Kulindzeleke kutsi uphendvule imibuto ngemasu
ekukhangisa (8 emamaki) nelulwimi (silulumagama nekusetjentiswa kwelulwimi) nobe luhlelomisho nekuhleleka
kwematheksthi (emamaki la-2).
Umbuto we-4 unemamaki la-10 kantsi umayelana nekhathuni. Kulindzeleke kutsi uphendvule imibuto ngekucikelela
kusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile, lulwimi nesilulumagama, luhlelomisho nekuhleleka kwematheksthi.
Umbuto we-5 unemamaki la-10 kantsi unetheksthi lefundvwako. Kumele uphendvule imibuto lemayelana
nesilulumagama, lulwimi neluhlelomisho kanye nekuhleleka kwematheksthi.
* Sigaba C: ungacitsi sikhatsi lesengca emaminithi la-15 kulowo nalowo mbuto: 15 emaminithi x 3 = 45 emaminithi
Likhasi 02
LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA
Unesikhatsi lesingema-awa la-2 (emaminithin la-120) sekuphendvula Liphepha le-1. Samba sawo onkhe emamaki
aleliphepha ngu-80.
Leliphepha lehlukaniswe tigaba letintsantfu: Sigaba A (sivisiso), Sigaba B (sifinyeto), neSigaba C (Takhi netimiso
tekusetjentiswa kwelulwimi).
Fundzisisa ticondziso letisekucaleni kweliphepha wente siciniseko sekutsi utivisisa kahle.
Phendvula YONKHE imibuti ePhepheni le-1 – uphocelelekile kutsi uyiphendvule.
Samba semamaki eSigaba A (umbuto 1) ngemamaki la-30. Lesigaba sinematheksthi lamabili: itheksthi lebhalwako nesibonwa.
Kumele uphendvule imibuto yesivisiso lebutwe ngalamatheksthi lamabili.
Samba semamaki eSigaba B (umbuto 2) ngemamaki la-10. Lesigaba sinetheksthi lokumele uyifinyete ngekulandzela ticondziso.
Samba semamaki eSigaba C (imibuto 3-5) ngemamaki la-40.
Umbuto we-3 unemamaki la-10, unesikhangisi. Kumele uphendvule imibuto ngemasu ekukhangisa (8 emamaki) nelulwimi
(silulumagama nekusetjentiswa kwelulwimi) nobe luhlelomisho nekuhleleka kwematheksthi (2 emamaki).
Umbuto we-4 unemamaki la-10 kantsi umayelana nekhathuni. Kulindzeleke kutsi uphendvule imibuto ngekucikelela
kusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile, silulumagama, kusetjentiswa kwelulwimi nobe luhlelomisho nekuhleleka
kwematheksthi (10 emamaki)
Umbuto we-5 unemamaki la-20, kantsi futsi wehlukaniswe tincenye letimbili: itheksthi lefundvwako (5.1 = 14 emamaki)
lenemibuto ngelulwimi nesibonwa, (5.2 = 6 emamaki) lenemibuto yelulwimi.
* Sigaba C: Ungacitsi sikhatsi lesengca emaminithi la-12 emibutweni 3 na 4 ngamunye bese ucitsa emaminithi la-26
embutweni 5 (18 emaminithi emibutweni lesuselwa etheksthini kanye nemaminithi la-8 emibutweni lephatselene
nesitfombe). 12 emaminithi + 12 emaminithi + 26 emaminithi = 50 emaminithi.
Caphela: EPhepheni le-1 ulindzeleke kutsi uphendvule YONKHE imibuto kuto TONKHE LETIGABA LETINTSATFU.
Likhasi 03
3. Lokucuketfwe: Ngiliphendvula njani Liphepha le-1?
Ephepheni le-1, kumele ufundze ematheksthi ngekucophelela, ucaphelisise uphindze uvisise tibonwa, wati
inchazelo yemibuto ngalokucacile bese ubhala timphendvulo takho letinembako. Leso naleso Sigaba sidzinga
emakhono lahlukene, latawuchazwa ngalokwehlukene ngentasi.
Hlatiya, lokungenani ematheksthi lasihlanu phakatsi nemnyaka bese uphendvula imibuto lehambisana nawo kute
utfutfukise emakhono lafanele.
Thishela wakho angakunika ematheksthi nemibuto longatilolonga ngayo kwenta loku.
Likhasi 04
3.1.1 Ngulenjani imibuto lengingayilindzela?
Leminye imibuto itawuba malula, leminye itawuba semkhatsini
ngebulukhuni kantsi leminye itawuba lukhuni. Ingahle ibekhona imibuto
lelukhuni kakhulu. Yehlisa umoya, phendvula yonkhe imibuto ngawo
onkhe emandla lonawo.
40% yemibuto itawuvivinya indlela lovisisa ngayo itheksthi
(emagama, imisho netindzima). Loku kusho kutsi timphendvulo
talemibuto titfolakala-ngco kuletheksthi.
40% lelandzelako yemibuto itawuvivinya likhono lakho
lekucombela. Loku-ke kusho kutsi timphendvulo talemibuto
atitfolakali-ngco etheksthini, kodvwa tibe ticuketfwe etheksthini.
Kusebentisa lwati lwalokucuketfwe njengesisusa setimphendvulo
takho kungakusita kutsi ucombele timphendvulo ngekulandzela
loko lokusetheksthini. Kumele uyivisise kahle itheksthi uma ufuna
kuphendvula loluhlobo lwemibuto.
20% yemibuto ihlola likhono lakho lekujula netheksthi, kusebentisa lolwati etimeningcondvo letinsha, uhlatiye bese wenta
tincumo/tiphakamiso letifanele. Kumele uyivisise kahle itheksthi kuze uphendvule kahle loluhlobo lwemibuto.
Sibonelo:
Umbuto: Nika umehluko welihembe leligcokwe nguMajaheni nalelo leligcokwe nguSipho.
Imphendvulo:
Majaheni ugcoke lihembe lemikhono lemifisha kantsi Sipho ugcoke lihembe lemikhono lemidze.
Imphendvulo letsi Majaheni ugcoke lihembe lemikhono lemifisha kuphela ayikeneli - totimbili tihlangotsi kumele
tivetwe (Loko lokugcokwe nguMajaheni naloko lokugcokwe nguSipho). Kanjalo akwenteke ngalokufanako
emibutweni lefuna lokufanako, umehluko, kucatsanisa, kufanisa nesiphukuto. Veta TOTIMBILI tinhlangotsi.
Likhasi 05
Uma umbuto udzinga imphendvulo yeligama linye. Kumele uphendvule ngeligama linye kuphela.
Emibutweni lefuna imphendvulo lengetulu kweligama linye, cikelela kutsi vele umbuto ulindzele imphendvulo lenemagama
lamabili nobe ngetulu, emagama lahlukene nobe lalandzelanako – phendvula lombuto njengobe kulindzelekile.
Nangabe umbuto udzinga kutsi ucaphune etheksthini, incenye lecashuniwe ayivele njengobe injalo etheksthini, ingabi nemaphutsa.
Uma umbuto unetincenye letimbili nobe ngetulu, wuphendvule ulandzele letincenye letifunekako njengobe kunjalo embutweni.
Nangabe kumele uphendvule ngaYEBO/CHA, LICINISO/LIPHUTSA, NGIYAVUMA/ANGIVUMI – cikelela kutsi wesekela
imphendvulo yakho ya-YEBO/CHA, LICINISO/LIPHUTSA ngekunika sizatfu nobe lokunye longasekela ngako.
Kumele ube nesiciniseko sekutsi inchazelo lowesekela ngayo iyahambisana na-YEBO/CHA, LICINISO/LIPHUTSA.
Uma uphendvula ngekutsi YEBO, kwesekela kwakho kungeke kuhambisane na-CHA ngobe utawulahlekelwa
ngemamaki.
Kumbula kutsi ucale nga-YEBO/CHA, LICINISO/LIPHUTSA (nobe letinye tetindlela letibalwe ngetulu) ngembi kwekwesekela nobe kuchaza.
Kuvamile kutsi imibuto leminyenti ilandzele kuhleleka kwetheksthi, kepha loku ukubi njalo ngaso sonkhe sikhatsi. Ingahle
ibe khona imibuto lebuta ngaloko lokusendzimeni leyengcile – yiba sesimeni sekutsi ungabuyela emuva nobe uchubekele
embili kuletheksthi.
Lapho kubutwa khona ngebudlelwano emkhatsini wemisho/ tindzima/ ematheksthi/ imibono, njll, cikelela kutsi uvisisa umcondvo
lomcoka waloko lokubutwa ngako embutweni bese ufuna imicondvo lehambisanako emigceni/ etindzimeni/ ematheksthini, njll.
Hlolisisa lokuhlobana kwalemicondvo bese ubhala imphendvulo yakho ngalokucacile nangendlela lenembako.
Nangabe kubutwe nge-liciniso nobe umbono, kumele ucikelele kutsi: liciniso lingasekelwa, litimele lodvwa ngentfo
lebambekako; umbono kuba ngumcabango nje wemuntfu lotsite longehluka kulowo walomunye umuntfu, sibonelo:
Mine ngine R1000 – Kuliciniso loku ngobe ungayibala imali, loku kuliciniso lelibambekako.
Ngekungahambisani: Nginemali lenyenti. Loku kungumbono ngobe emntfwini lophuyile (R1000)
angabonakala ayimali lenyenti kakhulu kantsi emntfwini lonjingile (R1000), mncane kakhulu.
Imibuto levulekile: nangabe umbuto ucalisa nga-“Ucabanga kutsi …” usho kutsi imphendvulo ayikho etheksthini, kumele
unikete imphendvulo lengumbono wakho. Kepha loku akusho kutsi unganika nobe nguyiphi imphendvulo loyicabangako
ngobe ubona umbuto ucala ngekutsi, “Ucabanga kutsi …” Lemphendvulo loticabangela yona wena, kumele ihambisane
naloko lokwenteka etheksthini. Loku kusho kutsi utfutfukisa lokucuketfwe kuletheksthi ngekuveta umbono wakho lotimele.
Budze (ngalesinye sikhatsi kujula) kwemphendvulo yakho kumele kuhambisane nemamaki laniketwe lowo mbuto.
Cikelela kutsi imphendvulo yakho ihambisana nelinani lemamaki laniketwe kulowo nalowo mbuto.
Embutweni lonemamaki lamatsatfu, ungeke uphendvule ngeliphuzu linye kuphela. Linani lemamaki
kulowo nalowo mbuto lingumhlahlandlela lokutjela kabanti kutsi kumele ubhale emaphuzu lamangaki
emphendvulweni yakho.
Imvamisa, kumele ubhale liphuzu linye lapho kunelimaki linye khona, kepha ngalesinye sikhatsi kuyadzingeka kutsi ubhale
imininingwane leyengetiwe kuze utfole emamaki lamanyenti.
Cikelela inchazelo lecondzile (inshokutsi lesobala yeligama) nenchazelo lecombelako (emagama lanenshokutsi lebhacile/
inkhulumosifaniselo/emagama langenayo inshokutsi lesobala). Loku kutakusita kutsi uyivisise nconywana itheksthi, Sibonelo:
lomkhulu (siphawulo) na sikhulu (libito), omabili lamagama aveta bukhulu bentfo, kepha ‘sikhulu’ ucondziswe
ngco emntfwini lophetse kantsi ‘lomkhulu’ uyaphawula nje kuphela – akakacondzi-ngco.
Cikelela imibono, tiphakamiso letivetwa etheksthini, tinkhulumo letivetwako, inkhulumo letsintsa imiva, inkhulumo
letsatsa luhlangotsi, inkhulumo legcugcutelako, imfundzisolite, inkhulumo lehhungako, inkhulumo leyinkhohliso
nekuhleleka kwetheksthi.
Imphikiswano nobe sitatimende siyemukeleka ngalokuvamile uma siphakanyiswa ngumuntfu lonelwati, nobe uma
sesekelwa ngemaphuzu lanembako.
Likhasi 06
3.2 Sigaba B – Sifinyeto (Umbuto 2)
Sigaba B sinembuto munye kuphela – umbuto 2 (bhala sifinyeto: 10 emamaki)
SECWAYISO!
Nangabe ugucula ligama linye
lelisesicashunweni, alisabalwa
njengesicashunwa.
Nangabe ugucula kuhleleka Kusho kutsini loku?
kwemagama emshweni
Kusho kutsi ungayisebentisa imisho lesetheksthini
wesicashunwa, nako akusabalwa
kepha kumele:
njekucaphuna ngco etheksthini.
Ugucule nobe ushiye linye ligama, nobe
wengete ngeligama linye emshweni lelingekho
kuletheksthi.
NOBE
Gucula kuhleleka kwemagama emshweni.
Likhasi 07
Nangabe uvisisa umbuto/ticondziso, ubhala ngemisho legcwele uphindze
unikete emaphuzu lasikhombisa (njengobe utjeliwe), usebentisa emagama akho,
ungagudluki kuloko lokukhulunywa ngako etheksthini, kuba yindlela lemalula
yekutitfolela 10 emamaki.
Veta umehluko emkhatsini welibintana nemusho emibutweni – akufani loku! Uma umbuto ufuna libintana,
ungeke ubhale wonkhe umusho. Ngalokwetayelekile, nangabe umbuto ufuna kutsi ubhale umusho, wubhale
lomusho uwucaphune (njengobe unjalo) etheksthini. Umusho ‘Mine ngifundza libhuku ekamelweni lami ntsam-
bama’; libintana ‘… ekamelweni lami ntsambama’.
3.3.1 Umbuto 3
Umbuto we-3 ucuketse sikhangisi sinye nobe letimbili. Cikelela kutsi uyativisisa tincenye talesikhangisi netheksthi lehambisana
naso. Kumele uphindze wente siciniseko sekutsi unalo likhono lekuchaza ematheksthi lanjalo.
Umbuto 3 unemamaki la-10. Imibuto yehlukaniswe imikhakha lemibili:
Likhasi 08
Takhi netimiso tekusetjentiswa kwelulwimi tibutwa Embutweni 3, Umbuto 4,
nembuto 5!
a) Silulumagama
Cela thishela wakho kutsi akusite ngesisusa semagama eSiswati: lamanye angewemvelo kantsi lamanye abolekwe kuletinye
tilwimi, kantsi futsi lamanye bekangekho kwasekucaleni, kepha angemagama lamasha (emagama lacanjiwe). Cela thishela
wakho akuchazele ngawo wonkhe. Utawutfola tibonelo letimbalwa ngentasi.
b) Kwakhiwa kwesilulumagama
Indzima ledlalwa ticalo, tijobelelo, imifakela, emabitombici, njll, ekutfutfukiseni silulumagama iyajabulisa. Cela thishela wakho
kutsi akuchazele inshokutsi nekusebenta kwalamagama lavetwe ngenhla. Utawunikwa sibonelo saloku ngentasi.
TICALO
umu- umuntfu; ba- bafana; li- lifu; si- sifo; ti- timoto; inkhomo, ibhola-, lutsi bubi, kufa
Sicalo sisakhi lesifakwa ekucaleni kwemsuka nobe sicu selibito (kuletsa inshokutsi lensha).
Cikelela lamaphuzu lalandzelako:
Likhasi 09
Leso naleso sakhi lesisebenta njengesicalo singasetjentiswa kugucula sitfo senkhulumo lesitsite sibe ngulolunye luhlobo,
sibonelo:
umfana (libito); kumfana sandziso; kwemfana (buniyo); njll.
TIJOBELELO
-ana ; -ile; -ela; -anyana, -isa, -ela, -kati, -isisa, -iwa, njll.
Tingakhomba kunciphisa, kukhulisa, bulili, kuteketisa, kwenteka, kwentisa, sandziso sendzawo, njll.
Sijobelelo sisakhi lesijotjelelwa esicwini seligama kuze kwakheke ligama lelisha. Sibonelo:
Likhasi 10
Sijobelelo siyasetjentiswa kwakha tinciphiso. Sibonelo:
UMSUKA
Umsuka usakhi lesingagucuki seligama lesingenaso sicalo, nkhamisa logcinile kanye nesijobelelo, sibonelo:
SICU
Sicu sisakhi lesihlanganise umsuka nesijobelelo kepha sibe singenaso sicalo. Kulamagama lalandzelako ticu tibhalwe tacindzetelwa:
Likhasi 11
EMABITOMBICI
Emabitombici angemabito lamabili nobe ngetulu lahlanganiswe abumba libito linye. Sibonelo:
E
M
Inchazelo: Emshweni lotsi
“Uyakhona kukhuluma Siswati”, A
‘uyakhona’ ligama lelingenako
kutimela futsi lelingenayo
inshokutsi lephelele. Kulomusho
G
A
lotsi “Usendlini” ligama lelitsi ‘use’
alinayo inshokutsi lephelele kantsi
futsi alikhoni kutimela lilodvwa.
M
Sakhi ‘-ini’ sisakhi lesisijobelelo
lesikhomba indzawo kepha naso
singakhoni kusebenta sodvwa
kuletsa inshokutsi.
A
Likhasi 12
c) Inshokutsi
BOMCONDVOFANA
Emagama lacuketse umcondvo lofanako, sibonelo:
emanti/emangeleti/emamphokoya
luvalo/ingebhe
bibita/khala
phemba/basa
sungula/cala
BOMCONDVOPHIKA
Emagama lasiniketa imicondvo lephikisanako, sibonelo:
bopha/tfukulula
luphuya/injinga
phana/ncishana
nyamalala/chamuka
BOMABITWAFANANA
Emagama labhalwa futsi aphinyiswe ngalokufanako kepha abe asho tintfo letehlukene, sibonelo:
EMABITOMFUTISELO
Emabito lanemicondvo lehambelanako. Sibonelo
Emafutsa:
i-oyili, phalafini
ivaselina
i-fishi-oyili
phethiloli
Likhasi 13
d) Emagama landzindzisanako
Lawa ngemagama lapelwa ngalokufanako, abiteke ngalokufanako aphindze acishe abe nenshokutsi letsi ayifane. Sibonelo:
Kuminta:
Kucwila emantini nobe kufa ubulawa ngemanti.
Kudla kudla lokunyenti ngalokwecile.
Likhambi:
Nguloko lokusalako uma kukhanywa umutsi nobe nakudliwa imfe.
Ngumutsi wekwelapha lowembiwa esigangeni.
Insila:
Inceku lenkhulu yenkhosi.
Kungcola kwemtimba nobe sembatfo.
e) Bomcondvosobala nabomcondvojula
kubanjelwa ngulabaphasi.
kufulatselwa sambane.
f) Lulwimisifaniselo
Lulwimisifaniselo luluwimi lolusetjentiswa uma sikhuluma nobe sibhala kepha lube lujulile (lungasisobala). Lululwimi lwetinongo
nebugagu bekukhuluma: Sibonelo:
tisho, tiga tenkhulumo, taga, tinongo tenkhulumo (sifaniso, sifanisongco, kumuntfutisa, i-okzimoroni, imethonimi,
sifutamsindvo, sihabiso, sicatsaniso, siphukuto, sigceko, lupholavutfondzaba, selutfo, luphawu, inhlonipho,
ilithothisi indida, lihlaya, isinekdokhi, i-anthithisisi).
g) Kugcizelela
Cikelela kutsi nangabe ungagcizeleli ngalokufanele endzaweni letsite emshweni, loku kungagucula inshokutsi, sibonelo:
Likhasi 14
i) Lulwimi nemmango
Bantfu abasikhulumi ngalokufanako Siswati ngaso sonkhe sikhatsi. Tigodzi letinyenti tinendlela yato lehlukile yekukhuluma
lulwimi lweSiswati. Loluhlobo lwelulwimi lolukhulunywa etigodzini letehlukene futsi ngalokungefani, lubitwa ngekutsi,
lulwimisigodzi. Inhloso lenkhulu yekusetjentiswa kwelulwimisigodzi ngukutsi bantfu batsandza kutsi bevane uma bachumana
ngekusebentisa lulwimi.
Sibonelo lesihle saloku kusebentisa inkhulumo lehlelekile (standardised) nobe lengakahleleki (non-standardised). Loku futsi
kubonakala ngekusebentisa IREJISTA NESITAYELA lesehlukile etindzaweni letehlukene, sibonelo: bodokotela basebentisa
irejista nesitayela lesitsite uma bakhuluma ngetindzaba tekwelapha. Bameli bona banelwabo lulwimi (SITAYELA NEREJISTA)
labalusebentisa etindzabeni tetemtsetfo.
Sebentisa emagama labomahambisana enkhulumeni, sib. ematse nelulwimi, umjingi namkhotsane, ingwe nengwenyama.
j) Tifinyeto
Siswati sinaletifinyeto letilandzelako:
Mnumzane : Mnu.
Nkhosikati : Nkt.
Nkhosatana : Nks.
Dokotela : Dkt.
Njalo Njalo : Njll.
Sibonelo : Sib.
Mpumalanga : MP
Awukaphoceleleki kufaka timphawu tekufundza etifinyetweni teticu tetemfundvo nobe leto letibhalwa ngetinhlavu
letibofeleba kuphela.
Likhasi 15
k) Kuhleleka kahle kwemagama emshweni/luhlelomisho
Luhlelomisho luyindlela yekuhleleka kwemagama elibintana nobe umusho. ESiswatini, lokuhleleka kuyagucugucuka – inhloko
+ sento + umentiwa. Cikelela loku lokulandzelako:
Lwati lwetitfo tenkhulumo lubaluleke kakhulu ekuhleleni kulandzelana kwemagama emshweni.
Nangabe sifundza ngetitfo tenkhulumo, sibuka kwehlukaniswa kwato ngalokwehlukene. Nati titfo tenkhulumo:
Lwati lwetinhlelo temagama luyasita ekuvisiseni kahle tigatjana temusho, (inhloko yemusho, silandziso, imishwana
lekhontile, njll) lokutakhi temisho.
Luhlelo lolwetayelekile lwemusho lutsatsa lesimo: inhloko + sento + mentiwa, sibonelo: Umushonchanti ubanesento
nesilandziso:
Ngiyadla.
Ngi- yinhloko yemusho leyakhiwe ngesabito selucobo.
-dla silandziso lesakhiwe ngesento -dla.
Siyadla.
Si (tsine) yinhloko yemusho leyakhiwe ngesabito selucoco.
siyadla silandziso lesakhiwe ngesento -dla.
Umntfwana utawufundza.
umntfwana yinhloko yemusho leyakhiwe ngelibitomvama umntfwana.
Silandziso sakhiwe ngesakhi sesikhatsi lesitako nesento.
Ngidla kudla.
Kudla ngumentiwa - libitomvama
Sidle titselo.
Titselo ngumentiwa – libitomvama
Likhasi 16
Sakhiwo lesetayelekile semusho singelulwa ngetindlela letehlukene, sibonelo:
Ngidla kudla lokunemsoco.
lokunemsoco sibaluli lesichaza mentiwa ‘kudla’
Ngiyadla.
-dla usilandziso –sento
Ngidlile.
-dlile usilandziso
Bengiloku ngidla.
Bengiloku ngidla: silandziso – insitasento (be) + silandziso (-dla)
Ngidle emasneksi.
-dle emasneksi: silandziso – sento (-dle) + umentiwa (emasneksi)
Likhasi 17
Kumele ngifundze libhuku.
ngifundze libhuku – silandziso - insitasento (kumele) + sento (fundza) + umentiwa (libhuku)
Umusho lombici ungumusho lowakhiwe ngemisho lemibili nobe ngetulu lenetilandziso letimbili nobe ngetulu. Lena kuba
yimisho lecondzile lemibili lehlanganiswe ngesihlanganiso lesitsite.
Lenye indlela yekuhlanganisa imisho lemibili nobe ngetulu, kuba kusebentisa tihlanganiso (futsi, ngobe, nobe, sengatsi,
kungatsi, kantsi, kepha, kodvwa, njll). Sibonelo:
Umusho lombici ungakhiwa ngekusebentisa tihlanganiso letifana naleti: (kute, cedze, ngahle, kadze, mhla, seloku, kutsi,
nobe, uma, lapho, nekuba, njll.), sibonelo,
Lenye indlela yekwakha umusho lombici kugucula umusho wesibili uwente umshwana lokhontile, sibonelo,
Likhasi 18
Imishwana lekhontile letichasiso iniketa imininingwane ngenhloko yemusho, sibonelo,
m) Tento
Tento tidlala indzima lemcoka emishweni. Sento singakhomba loko lokwentekako (sibonelo, khahlela), simo (gula) nekugucuka
kwaso (sewuyagula).
Likhasi 19
Siswati sinetikhatsi letehlukene tesento (sanyalo, lesengcile, lesisandzakwengca, lesengca, lesitawufika, lesiyawufika)
Sento siyasebenta ngetindlela letehlukene:
INDLELA LEYAMILE
Indlela leyamile ingumusho lonemcodvo longakapheleli (libintana). Sento lesisendleleni leyamile asikhoni kutimela sisodvwa.
Sibonelo:
SIBANJALO
Sibanjalo ligama lelihlanganisa inhloko yemusho nesilandziso lokungiso lesisitjela kabanti ngayo inhloko yemusho. Sibanjalo
singasebenta kukhomba sikhatsi sesento. Sibonelo:
SIMOKWENTA
Simokwenta siveta budlelwane lobukhona emkhatsini wesento/silandziso nenhloko/umentiwa emshweni. Cikelela loku lokulandzelako:
Umusho lowetayelekile: Umusho ubanenhloko leyenta umsebenti lotsite esentweni.
Umusho loveta simo sekwentiwa: Inhloko yemusho iniketwa umsebent lowentiwa sento.
Lemisho lelandzelako isho lokufanako kepha kuvetwe ngetindlela letehlukene telulwimi:
Likhasi 20
Ungashiya emagama latsite enkhulumenikwenta yemphambosi yekwentiwa ngetizatfu letitsite, sibonelo:
n) Inkhulumongco nenkhulumombiko
Totimbili, inkhulumongco nenkhulumombiko tiyindlela yekubika loko lokushiwo ngulomunye umuntfu, kepha atisebenti
ngalokufanako. Cikelela loku lokulandzelako:
Enkhulumeningco, emavi alokhulumako acashunwa njengobe anjalo, kantsi futsi kuvetwa naye lona lokhulumako.
Enkhulumenimbiko, inkhulumo yalokhulumako ivela ingumbiko, ibikwa ngulomunye umuntfu (umuntfu wesitsatfu).
Buka lelithebula lelingentasi:
Inkhulumongco Inkhulumombiko
Lijaji litsi, “Bantfu bayawati umtsetfo.”
ª Beka bokhulunyiwe ekugcineni kwenkhulumo, ngci wendvulela
bokhulunyiwe.
Lijaji litsi bantfu bayawati umtsetfo.
NOBE
“Bantfu bayawati umtsetfo,” kusho lijaji.
ª Beka bokhulunyiwe labavalako ekugcineni balandzela khefana
Itolo lijaji litsite: “Bantfu bayawati umtsetfo.” Itolo lijaji litsite bantfu bayawati umtsetfo.
NOBE ª “itolo” akagucuki ngobe akasiyo incenye
“Bantfu bayawati umtsetfo.” Kusho lijaji itolo. yenkhulumongco yelijaji.
Sopolitiki utsi: “Bantfu bavote ngebunyenti itolo.” Sopolitiki utsi bantfu bavote ngebunyenti itolo.
NOBE ª Uma ngabe inkhulumongco isesikhatsini
“Bantfu bavote ngebunyenti itolo,” kusho sopolitiki. sanyalo, “itolo” akagucuki.
Likhasi 21
Inkhulumongco Inkhulumombiko
Bodokotela bayabuta: “Ngabe lesiguli siva buhlungu kakhulu yini?”
ª Beka bokhulunyiwe ekugcineni, mabuta ufakwa embi
kwabokhulunyiwe. Bodokotela bayabuta kutsi ngabe lesiguli siva
buhlungu kakhulu yini.
NOBE
ª Alukho luphawu lolungumabuta ekugcineni
“Ngabe lesiguli siva buhlungu kakhulu yini?” Kubuta bodokotela. kwenkhulumo kepha kufakwa ngci.
ª Beka bokhulunyiwe ekugcineni, mabuta ufakwa embi
kwabokhulunyiwe.
Dokotela ubutile emnyakeni lowegcile: “Tinganani tinhlungu Emnyakeni lowengcile dokotela ubutile kutsi
letiphetse siguli?” tinganani tinhlungu letiphetse siguli.
NOBE ª “Emnyakeni lowengcile” akagucuki
“Tinganani tinhlungu letiphetse siguli?” Kubute dokotela usesekhona ngobe ayincenye yenkhulumongco
emnyakeni lowengcile. yadokotela.
Umbono wembhali: “Inoveli yami yakamuva ‘itfole kwesekelwa’
lokukhulu kulomnyaka lowengcile.” Umbhali ubona kutsi inoveli yakhe yakamuva
ª Caphela: sicashunwa lesingekhatsi kwesicashunwa. ‘itfole kwesekelwa’ lokukhulu emnyakeni
lowengcile.
NOBE
ª Caphela kusetjentiswa kwabokhulunyiwe
“Inoveli yami yakamuva ‘itfole kwesekelwa’ lokukhulu enkhulumenimbiko: “Kwesekelwa lokukhulu.”
kulomnyaka lowengcile.” Ngumbono wembhali.
Umbhali uyabika: “Ngitawushicilela libhuku lelisha evikini lelitako.” Umbhali ubika kutsi utawushicilela libhuku lelisha
NOBE evikini lelitako.
“Ngitawushicilela libhuku lelisha evikini lelitako.” Kubika umbhali. ª ‘Ngi’ uyagucuka abe ngu ‘u’
Make uyamemeta kutsi leyonkinga ingasonjululwa
“Lenkinga,” kumemeta make, “ingasonjululwa kanconywana!” kanconywana.
ª Caphela kusetjentiswa kwetimphawu. ª Caphela: sabito sekukhomba le- siyagucuka
sibe sabito sekhukhomba bucalu ‘leyo’
Umnceceshi utawuyala kusasa kutsi kute
Umceceshi utawuyala kusasa: “Kute kulabasubatsi bami kulabasubatsi bakhe losebentisa tidzakamiva.
losebentisa tidzakamiva.”
ª Caphela: ‘bami’ ugucuka abe ‘bakhe’
Babe lotfukutsele utsi: “Nonkhe ninelicala ngalokuganga kwenu.”
NOBE Babe lotfukutsele utsi bonkhe bantfwana
“Nonkhe ninelicala ngalokuganga kwenu.” Kusho babe banelicala ngalokuganga kwabo.
lotfukutsele.
Gogo watsi babohlonipha batali babo.
Gogo watsi: “Nibohlonipha batali benu.” ª Nangabe akhuluma nemuntfu wesitsatfu.
NOBE NOBE
“Nibohlonipha batali benu.” Kwasho gogo. Gogo watsi sibohlonipha batali betfu.
ª Nangabe akhuluma nemuntfu wekucala.
Inkhosikati ifuna kwati kulendvodza: “Usitfole kuphi lesambulela sami?” Inkhosikati ifuna kwati endvodzeni kutsi isitfole
NOBE kuphi lesambulela sayo.
“Usitfole kuphi lesambulela sami?” Inkhosikati ifuna kwati ª Umuntfu wekucala (sami) newesibili (sakho)
kulendvodza. uyagucuka abe ngumuntfu wesitsatfu (sakhe).
Likhasi 22
,
!
o) Timphawu tekufundza nekubhala
Inhloso yekusebentisa timphawu tekufundza nekubhala kwenta kutsi umbhalo ufundzeke, uvakale kahle, njll.
Umsebenti wetimphawu tekufundza nekubhala (ngci, khefana, ideshi/umudvwa, khefanangci,
i-asteriki/inkhanyetana, umekhuti/babatile, i-ellipsis (…), njll.) ungete wachazwa
wonkhe kulomhlahlandlela.
“
Cela thishela wakho akusite ngaloku eklasini.
Caphela: lolo nalolo luphawu lwekufundza nekubhala lwenta umsebenti
lomkhulu ekufundzeni ngekuvisisa ematheksthi labhaliwe.
Lokunye lokumele ukucikelele lapha, kusebentisa bakaki babe bahambisana ne-deshi nakhefana. Cikelela loku lokulandzelako:
Bakaki yindlela yekufaka ligama nobe libintana emshweni lobewungaphelela nanobe lingekho lelogama nobe libintana
lelikubakaki. Sibonelo:
Lidolobha – lengikhohlwe libito lalo – lingaseNshonalanga yesifundza seMphumalanga.
Lidolobha - (lengikhohlwe libito lalo) lingaseNshonalanga yesifundza seMphumalanga.
Lidolobha, lengikhohlwe libito lalo, lingaseNshonalanga yesifundza seMphumalanga.
Lomusho lotsi, -lidolobha lingaseNshonalanga yesifundza seMphumalanga uphelele kantsi futsi utimele.
lengikhohlwe libito lalo ufakiwe ngenhloso yekwengetelela ngemininingwane lecacisako.
Likhasi 23
Tindzima kumele tihlobane, titselelane emanti ngendlela lebumbene (ngaphandle kwalapho kubakhona sidzingo
sekufaka umugca lotsite lotsikameta lokubumbana ngobe usuke ufuna kugcizelela liphuzu lelitsite).
Sinetinhlobo letehlukene tetindzima. Lamanye emapharagrafu ayachaza nobe ayahlatiya ngenhloso yekwedlulisa
imininingwane letsite; lamanye ayalandzisa, lamanye ayacabangisa kantsi lamanye ahlangotsilunye/nhlangotsimbili ngobe
afuna kwesekela imicondvo letsite. Uma ufundza ipharagrafu (indzima) kumele wati kutsi luhlobo luni lwelwati lendzima
lehlose kuledlulisa.
Inhloso yekusebentisa emagama, imisho netindzima kuba kwedlulisa umlayeto ngalokuvakalako.
Loku lokulandzelako kutakusita kakhulu kutsi uvisise letinhlobo letehlukene tenkhulumo. Bukisisa lesikhangisi:
Tsatsa
umshwalense wemoto
yesitsandvwa sakho
ngelinani LELEHLISIWE
(uma ufaka sicelo
ngembi kwekuphela
kwalenyanga).
Likhasi 24
1. Ngabe lesikhangisi sikugcugcutela njani kutsi utfole lomshwalense waka-STAR?
Imphendvulo: Ligama lekucala (Yakho lena!) libhalwe ngabofeleba kanye namababata, kuhlangene nesitfombe lesihle
semoto lebitako.
Kukhulunywa ngemanani laphasi ngenyanga.
3. Ngabe lesikhangisi simhhunga ngayiphi indlela umfundzi waso kutsi atsatse umshwalense ngekushesha?
Imphendvulo: Ngekumetsembisa kumehlisela tindleko ngesikhatsi lesitsite.
Likhasi 25
6. Ngutiphi letinye tinhlobo tenkhulumo letisetjentiswe kulesikhangisi kuheha umfundzi kutsi atsatse umshwalense wemoto
waka STAR?
Imphendvulo: Kusetjentiswa kweligama lelitsi ‘wakho’ (liyagcizelela ngalesinye sikhatsi); kubhalwa kweligama ‘lamuhla’
ngabofeleba; kusetjentiswa kweligama ‘nyalo’- libhalwe ngabofeleba; kubaluleka kwemsebent wekubhala
ngabofeleba netimphawu letifana nemekhuti.
Caphela: Lesikhangisi singabadvukisa bafundzi baso: Lemali le-R150 ngenyanga lekhokhelwa timoto letinelinani
lelingaphasi kwa-R50, 000 alihambisani neluhlobo lwemoto (lunyanyavu) lolusesitfombeni. Imoto levela
ngekushesha nje ngaphasi kwa-R150, yinkhohliso phela lena. Kusetjentiswa kwelumphawu (*) kulelinani
lelingu-R150 nalo liletsa kungabata.
Likhasi 26
Nasi lesinye sibonelo sesikhangisi.
IPHOLISI YINYE
LEKHETSEKILE
INZUNZO LEPHINDVWE KATSATFU
IHAMB’ EMBILI!
Ipholisi Yemshwalense Wemngcwabo i-AVBOB Chumana na-AVBOB lamuhla. Bochwepheshe betfu
Cashback Funeral Insurance ichubeke njalo nekukhula bemshwalense nemingcwabo balindzele kukukhuluma
ngekubaluleka ekukuvikeleni ngalokukhetsekile nawe …
kutemingcwabo nalokunyenti kwedlula loku!
Nangabe ufisa kutsi lomunye webeluleki baka-AVBOB
1. Njalo emva kweminyaka lesihlanu ubuyiselwa akutsintse mayelana nepholisi, tfumela i-SMS “AVBOB”
yonkhe imali yemnyaka wesihlanu wekugcina kulenombolo 30776. I-SMS IMAHHALA HHA.
loyikhokhile ingukheshe, nangabe ungakafaki Kantsi futsi, ungasishayela lucingo kulenombolo
sicelo sekusitwa ngemali. 0861 28 26 21 nobe ushayele *120*28262# bese ucela
2 Labancike kumondli wabo, bayavikeleka ngemuva i-“Call Me Back”. (Lucingo lubita emasenti la-20 njalo
kwekushona kwemnikati wepholisi – ngaphandle
ngemasekhondi la-20).
kwekukhokha tindleko letengetiwe.
3 Imali lokhokhelwa yona iphindvwa kabili uma kufa
kubangwe yingoti nobe kukufa kwemvelo. ‘We’re here for you®’
www.AVBOB.co.za
*Kunemigomo nemibandzela. AVBOB ungumtimba logunyatiwe wekusita ngetetimali.
AVBOB usezingeni le-1 le B-BBEE contributor. FSP 20656.
1. Lesikhangisi sidlala ngemanani (tinombolo) kuhhunga bafundzi baso. Chaza.
Imphendvulo: ONE – usho kutsi YINYE kuphela: Awuyidzingi lenye ipholisi yamasingcwabisane ngobe lena imumetse
konkhe. Uzuza katsatfu: Ukhokha kanye kepha uzuza katsatfu. Tinzuzo letintsatfu tivetiwe ngaphasi kwaleyo
naleyo, ngalendlela: Sihlanu: Njalo ngemuva kweminyaka lesihlanu ubuyiselwa imali yemnyaka wesihlanu
(nangabe ungakafaki sicelo selusito lwemali).
5. Ucabanga kutsi kunesidzingo yini sekutsi umfundzi ati kutsi i-AVBOB ingumtimba logunyatiwe? Sekela imphendvulo yakho.
Imphendvulo: Lona ngumbuto lovulekile, kanjalo kumele ucabange ngetindlela letehlukene tekunika imphendvulo bese
uyayesekela.
3.3.2 Umbuto 4
Lombuto ucuketse ikhathuni (iba nefreyimu yinye nobe langetulu) lokutawubutwa ngawo. Imibuto inemamaki la-10 kantsi
icuketse (ngalokufanako nasembutweni we-3) loku lokulandzelako:
Emamaki la-2 imibuto lemayelana nesilulumagama Emamaki la-8 lamayelana netinhlobo tenkhulumo ngaphasi
nekusetjentiswa kwelulwimi NOBE sakhiwo nekuhleleka kwekucikelela kusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile:
kwetheksthi. inkhulumo letsintsa imiva: inkhulumo legcugcutelako,
lehhungako, letsatsa luhlangotsi nenkhulumo, njll
Imibuto ingabutwa nganobe nguyiphi indlela.
Letakhi tichaziwe embutweni 3, kepha kunye lokudzinga kuchazwa kabanti kulelicophelo, kucikelela kusetjentiswa
kwelulwimi ngalokujulile.
Ngalokwetayelekile, emagama nemisho kuba nenshokutsi lesobala, kepha etimeni letitsite loku kuyajula bese kuba yinkhulu-
mosifaniselo (inkhulumo lengacondzisi ngco, lesebentisa taga netisho, tinongo tenkhulumo nobe ivete lenye inshokutsi
lebhacile ngekwenta, tiphakamiso/inchazelo ngenkhulumo letsite).
Ngalesinye sikhatsi kusetjentiswa nobe kweciwe emagama latsite ngenhloso yekwedlulisa umlayeto lotsite. Bafundzi nobe
balaleli kumele bacikelele lolo lulwimi lolusetjentisiwe kutfumela umlayeto. Kumele-ke ucikelele kusetjentiswa kwelulwimi
ngalokujulile kuze ugweme kufundza loko lokubhaliwe, bese ukuvisisa kabi.
Lekhathuni lelandzelako nemibuto lebutiwe ngayo itawucacisa kahle ngekucikelela kusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile
lokulikhono lelidzingekako ekuvisiseni kahle ematheksthi latsite kanye nemcondvo locuketfwe kuwo.
Likhasi 28
Dokotela, ngingawufuna yini lomunye umbono?
Ngiyacolisa kukulindzisa kangaka Ungeke Sekwenele
Magudulela, ngephutiswe kwedlula wangikholwa ngami. Sengifuna
esejari yami. nangitsi kukhuluma ngawe
MAG
enkhundleni
yegalufu!
WETIMANGA
1. Kungani sitsi lamavi adokotela kulelibhamuta lekucala efreyimini ye-2 latsi, “...ngephutiswe kwedlula esejari yami” ayakhohlisa?
Imphendvulo: Leligama lelitsi “ngephutiswe” linika umcondvo wekutsi dokotela uphambukile endleleni yakhe wabese unaka
lokutsite ngekungateleli, kungatentisi lokwente kutsi Magudulela alindze sikhatsi lesidze. Kulelibhamuta
lesibili khona efreyimini ye-2, kuyabonakala kutsi dokotela bekasemdlalweni wegalufu. Njengobe labanye
badlali bebabanyenti kakhulu, akakhonanga kucedza ngekushesha, kungako afike ngemuva kwesikhatsi.
3. Lenkhulumo leyifundzisolite lesebhamuteni lekucala efreyimini ye-2 ungayifanisa nakuphi lokwenteka eveni lakitsi?
Imphendvulo: Tigulane tiye tilindziswe sikhatsi lesidze etindzaweni tekwelaphela tabodokotela.
4. Yini leyenta kutsi sicabange kutsi dokotela ukhuluma ngetjwala nakaphawula ngetinatfo?
Imphendvulo: Tikhona tinhlobo tetinatfo letifana nelikhofi, litiye, bonamunedi, lubisi, emanti, njll. Kepha imvamisa,
ebantfwini labangemadvodza tinatfo kuba nguleto letine alkhoholi.
5. Yini lefakazela kutsi dokotela ucondze kutsi kudla lokunemafutsa, i-dizeti netjwala akukayilungeli imphilo?
Imphendvulo: Dokotela utjela Magudulela kutsi abemcemane ngekulahla tintfo letifana nekudla lokunemafutsa, idizeti
netjwala. (Dokotela ngekwenta njalo usho kutsi letinhlobo tekudla atikalungi emtimbeni wemuntfu.)
Likhasi 29
6. Kuyini lokuluphawu lwekucala lelikhomba kutsi Magudulela utsandza kudla lokunemafutsa, idizeti netjwala?
Imphendvulo: Akasitsatsi seluleko sadokotela wekucala sekutsi ehlukane nekudla lokunemafutsa, idizeti netjwala. Ufuna
kutfola umbono wesibili (ngelitsemba lekutsi umbono wesibili ungeke umcindzetele kutsi ehlukane nekudla
lokunemafutsa, idizeti netjwala)
9. Yini lefakazela kutsi Magudulela angeke asitsatse seluleko sadokotela Jola uma naso sifana naleso sabodokotela lasuka
kubo? Nguwaphi emavi lakhomba kutimisela kwaMagudulela kutsi atfole imphendvulo layifunako?
Imphendvulo: Lomngani waMagudulela ucabanga kutsi loku kungatsatsa lilanga lonkhe, bahamba, basuka kudokotela
kuya kulomunye adzimate atfole loko lafuna kukuva Magudulela.
NOBE
“lilanga lonkhe”
10. Nguliphi ligama lelifakazela kutsi dokotela Jola angahle abanike imphendvulo lefanako naleyo yalabanye bodokotela?
Imphendvulo: “kungenteka”
11. Yini leba ngumehluko wekusebentisa inkhulumo letsintsa imiva uma ubuka mekhuti (!) ngemuva kwemavi adokotela kanye
mekhuti (!) lesisefreyimini yekugcina?
Imphendvulo: Mekhuti (!) ngemuva kwenkhulumo yadokotela usikhomba emandla ekuphatsa – ungumyalo lokumele
ulandzelwe. Mekhuti (!) losekugcineni efreyimini yekugcina uveta umoya wekudvumala/kuphelelwa
ngemandla.
12. Ngekucabanga kwakho ngabe emavi aMagudulela ekutitfoba kudokotela wekucala ayahambisana yini naloko lokusefreyimini
ye-1 ngaye, Magudulela Wetimanga?
Imphendvulo: “Ngekucabanga kwakho” njengencenye yembuto kumele akukhumbute kutsi: lona ngumbuto lovulekile.
Hlatiya emavi aMagudulela, cikelela indlela laveta ngayo inhlonipho, wacatsanise nelibito lakhe bese wakha
imphendvulo yakho, lengumcondvo lotimele, uvete kuhlobana lokukhona/kungahlobani lokukhona. Hlola
imphendvulo yakho ngekufaka inseyeya bese kutsi nangabe sewenetisekile kutsi uyawuvisisa umbuto
nekutsi uhlatiye kahle yonkhe imininingwane, ungabhala imphendvulo yakho ngekutetsemba.
3.3.3 Umbuto 5
LULWIMI LWASEKHAYA LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA
Umbuto munye kuphela (5) Imibuto lemibili (Imibuto 5.1 na 5.2)
10 emamaki 20 emamaki
120-150 emagama Umbuto 5.1; 80-100 emagama
– Umbuto 5.2: Sibonwa (sitfombe)
Umbuto 5 (Umbuto 5.1) unetheksthi lokubutwa kuyo imibuto yekusetjentiswa kwelulwimi. Imibuto imayelana nesilulumagama,
kusetjentiswa kwelulwimi, sakhiwo semisho (kufaka ekhatsi kucikelela kusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile)
Likhasi 30
LULWIMI LWASEKHAYA LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA
5 emamaki esilulumagama nekusetjentiswa kwelulwimi 10 emamaki esilulumagama nekusetjentiswa kwelulwimi
5 emamaki ngemibuto yesakhiwo semisho, kuhleleka 5 emamaki ngesakhiwo semisho ne kuhleleka
kwematheksthi (kufaka ekhatsi kucikelela kusetjentiswa kwematheksthi (kufaka ekhatsi kucikelela kusetjentiswa
kwelulwimi ngalokujulile) kwelulwimi ngalokujulile
Yonkhe lemininingwane ichaziwe ngenhla (Umbuto 3 nembuto 4). Imibuto ngalokucuketfwe isabalele kuyo yonkhe yomitsatfu
imibuto yeSigaba C.
Umbuto 5.2 ngentasi usibonelo seluhlobo lwemibuto lengabutwa encenyeni yesibili yembuto 5 (Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
KUPHELA):
5.2 Fundza letheksthi lengentasi bese uphendvula imibuto lelandzelako.
(Caphela: Letheksthi lengentasi inemaphutsa esipelingi neluhlolo)
ITHEKSTHI G
HHAYI STSANDZWA
KULUKHUNI KEPELA LIGAMA
NANGABA ULAMBILE
UMA UCUBEKA WENTA EMAPHUTSA EKUTHAYIPHA
TITFOLELE I-SNIKKERS NGEKUSHESHA
[itsetfwe ku https://za.pinterest.com/pin/705798572826674488/]
Likhasi 31
TIMPHENDVULO
5.2.1 Uchubeka
5.2.2 Shokoleti akenti kutsi ulambe.
5.2.3 Sibaluli
5.2.4 Imphendvulo ayivete lemicondvo:
Indilinga lekhanyisa emini/lusuku
5.2.5 Totoba
KUSONGA
Nangabe ufisa kuphumelela Liphepha le-1, kumele ucikelele loku
umnyaka usasuka phasi:
Fundza lokungenani ematheksthi lasihlanu ebudze
lobungemagama la-500 kuya kula-560 (450 kuya kula-500
emagama) uphendvule imibuto lehambisana nawo (Sigaba A).
Fundza lokungenani ematheksthi lasihlanu ebudze
lobungemagama la-270 (220 emagama) bese uwafinyeta
ngemagama la-70 (60 emagama) (Sigaba B).
Fundza lokukngenani tikhangisi letisihlanu bese uphendvula
imibuto lehambisana nato (Sigaba C).
Fundza lokungenani emakhathuni lasihlanu bese uphendvula
imibuto lehambisana nawo (Sigaba C);
Fundza lokungenani ematheksthi lasihlanu ebudze bemagama
la-120 kuya kula-150 (80 kuya kula-100 emagama) bese
uphendvula imibuto lehambisana nawo (Sigaba C).
Likhasi 32
EMANOTSI
Likhasi 33
EMANOTSI
Likhasi 34
WWW.AVBOBSTEP12.CO.ZA | WWW.AVBOB.CO.ZA