Professional Documents
Culture Documents
AVBOB STEP 12 SISWATI Paper 3 Digital
AVBOB STEP 12 SISWATI Paper 3 Digital
Wekutilungiselela Luhlolo
STEP 12
SISWATI LULWIMI
LWASEKHAYA LIBANGA
NELULWIMI
LWEKUCALA
12
LWEKWENGETA
LIPHEPHA LE-3
(KUBHALA)
Supported by
FOREWORD BY THE HONOURABLE MINISTER OF BASIC EDUCATION
Our shared goal is continually to improve learner performance. This is an effort which is
strengthened through close collaboration between the Basic Education Sector and the South
Africa’s private and public sectors.
It gives me great pleasure to inform you that you have been favoured with the AVBOB STEP
12 Examination Preparation Guides for South Africa’s Grade 12 languages, a product of a
long-standing partnership between the Department of Basic Education and AVBOB.
Through these guides, AVBOB aims to provide language examination support to all Grade
12 teachers and learners. These guides will serve as a valuable self-help resource for
learners.
The initial set of AVBOB STEP 12 Examination Preparation Guides – in all 11 official South
African languages, comprises one guide for each of the three National Senior Certificate
examination papers, and covers both Home and First Additional Languages:
1. Language in context;
2. Literature; and
3. Creative Writing.
Each guide covers themes as directed in the curriculum and focuses on important areas
covered in the examination papers. By paying attention to time management in the exams,
the AVBOB STEP 12 guides can also assist learners in alleviating anxiety and stress.
Likhasi 01
2. Simo seLiphepha le-3
Fundza lemininingwane lelandzelako ngekucophelela ngobe itakusita kuphendvula leliphepha malula:
LULWIMI LWASEKHAYA
Ubekelwe ema-awa la-3 (180 emaminithi) kuphendvula Liphepha le-3. Samba semamaki aleliphepha ngemamaki la-100.
Leliphepha lehlukaniswe tigaba LETIMBILI: Sigaba A neSigaba B.
Samba semamaki eSIGABA A = 50. Kumele ukhetse SINYE sihloko bese ubhala ngaso indzaba lenemagama la-340
kuya kula–390. Kunetihloko letisihlanu (1.1–1.5) lokumele ukhetse sinye kuto NOBE ukhetse sinye setitfombe (1.6–1.8)
njengesisusa sendzaba longayibhala.
Sigaba B sinemibuto lesitfupha (2.1–2.6) lecuketse emamaki la-25 ngamunye. Kulindzeleke kutsi uphendvule imibuto
lemibili eSigabebini B lenemamaki la-50 (25 x 2). Yinye itheksthi yembhalombiko kumele ibe nemagama la-100 kuya kula–
120. Sigaba B sikunika litfuba lekutikhetsela imibuto lemayelana nemibhalombiko, bese ukhetsa LEMIBILI uphendvule
ngayo. Ematheksthi emibhalombiko acuketse loku lokulandzelako – lokwehlukaniswe imikhakha lemintsatfu (A, B na-C):
LULWIMI LWASEKHAYA
Ephepheni le-3 kumele wetfule imibhalo LEMITSATFU: YINYE INDZABA eSigabeni A nematheksthi LAMABILI
emibhalombiko eSigabeni B.
Likhasi 02
LULWIMI LWEKUCALA LWEKWENGETA
Unema-awa la-2½ (150 emaminithi) ekuphendvula Liphepha le-3. Samba sawo onkhe emamaki aleliphepha singemamaki la-100.
Leliphepha lehlukaniswe Tigaba LETINTSATFU: SIGABA A, B na-C.
Sigaba A sinemamaki la-50, kantsi sicuketse tihloko tendzaba lekumele ukhetse sinye bese ubhala indzaba lenemagama
la-190 kuya kula–240. Kunetihloko letisihlanu (1.1–1.5) lokumele ukhetse sinye bese ubhala ngaso, NOBE ukhetse
sitfombe sinye kuleto letintsatfu (1.6–1.8) bese ubhala indzaba.
Sigaba B: Sinemibuto lemine (2.1–2.4), lenemamaki la-30 ngamunye. Kumele uphendvule umbuto munye eSigabeni B,
lenemamaki la-30. Budze bemphendvulo yakho kumele bube ngemagama la-80 kuya kula-100.
Sigaba C sinemibuto LEMITSATFU (3.1 – 3.3) lemumetse emamaki la-20 ngamunye. Ulindzeleke kutsi uphendvule umbuto
munye eSigabeni C, lonemamaki la-20. Budze bemphendvulo yakho kumele bube ngemagama la-60 kuya kula–80.
Sigaba A sikunika litfuba lekutikhetsela kuletihloko nobe titfombe bese ubhala indzaba, Sigaba B sikunika litfuba
lekutikhetsela ematheksthini emibhalombiko lemidze kantsi Sigaba C sikunika litfuba lekutikhetsela ematheksthini
emibhalombiko lemifisha.
Ematheksthi emibhalombiko laseSigabeni B na C afaka ekhatsi loku lokulandzelako, lokwehlukaniswe imikhakha lemitsatfu
(A, B and C):
SIGABA B
SIGABA C
Likhasi 04
3. Lokucuketfwe: Ngiliphendvula njani Liphepha le-3?
Caphela: Liphepha le-3 liliphepha lemibhalo yekuticambela. Kumele-ke ukhombise emakhono akho ekuticambela umbhalo,
ukhombise kutsi uyasati simo nalokucuketfwe kulolo nalolo luhlobo lwembhalo bese ubhala ngendlela lelindzelekile.
Sigaba A neSigaba-B, (na-C) titawuchazwa ngekwehlukana ngentasi:
NGEMBIKWEKUBHALA
- Cabanga ngako
- Khetsa sihloko
- Yakha luhla
- Bhala libalavemcondvo
- Coca indzaba ngeminwe yakho
- Hlela emaphuzu akho
NGIHLELA NJANI? Ayikho indlela lebekiwe lengumtsetfo yekuhlela indzaba. Nguloyo naloyo unendlela yakhe yekuhlela.
Ungasebentisa emagama labalulekile, libalavemcondvo, imidvwebo, nobe nguyiphi lenye indlela letakusita kuhlela
imicabango yakho nekuhleleka kweluhlaka lwendzaba. Nanobe nguyiphi indlela loyikhetsako, cikelela kutsi iyakusita
ngemicondvo longayisebentisa ekubhaleni indzaba yakho nendlela lofisa kuyihlela ngayo, (lokucuketfwe, sakhiwo
nesetfulo).
YINI LENGIYIHLELAKO? Cala ngekutibuta kutsi ‘NGIFUNA KUTSINI’ kulendzaba yakho endzimeni yesingeniso, indzima
lengumtimba bese kulandzela indzima yesiphetfo. Bhala emagama/imicondvo lebalulekile, cikelela kugeleta kwemicabango,
kuniketana kwetindzima necikelela kubumbana. Khetsa indlela lofisa kwetfula ngayo indzaba yakho: Lulwimi/irejista
lotayisebentisa, bugagu belulwimi nesitayela, indlela lofisa kuyingenisa ngayo nendlela lofisa kuyiphetsa ngayo.
Ungagudluki esihlokweni sakho bese ubhala ngaloko lokungahambisani naso. Konkhe kumele kubumbane kutselelane
emanti njengebulwembu besiyobi.
Likhasi 05
Ungagudluki esihlokweni sakho ngekufaka
tintfo letingahambisani naso. Konkhe kumele
kubumbane, kutselelane emanti,
njengebulwembu besiyobi.
Caphela: Sakhiwo sendzaba yakho asibumbane, sivete kugeleta kwemicondvo kudzimate kufike esiphetfweni.
Vumela imicabango loticambele yona igelete! Vula emagede ekuticambela – bhalela kuvakalisa liphimbo lakho
ngekuticambela!
Cikelela budze bendzaba. Nangabe indzaba yakho iyifisha kakhulu, uyatijezisa ngobe loko lokucuketfwe kutawukha etulu
kwengca nangabe usebentise budze lobufanele. Uma ubhala wengce kulobudze lobulindzelekile, utawulahlekelwa sikhatsi
lesinyenti, ungeke waba nesikhatsi lesenele sekuphendvula Sigaba B (na-C).
Cikelela budze, ungagudluki esihlokweni, sebentisa imicondvo loticambele yona!
a) Indzaba lelandzisako
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
340–390 emagama 190–240 emagama
Likhasi 06
b) Indzaba lechazako
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
340–390 emagama 190–240 emagama
Endzabeni lechazako kumele uchaze intfo letsite, sibonelo, umuntfu, indzawo, simo, luvo, intfo, njalo njalo. Cikelela lamaphuzu
lalandzelako ngendzaba lechazako:
Kunakisisa kudlala indzima lenkhulu – uma uchaza imiva yakho, imvelo, umuntfu/bantfu nobe ngabe yini, indlela lochaza
ngayo ube usebentisa emagama ibaluleke kakhulu.
Kwakha simo semoya lesifanele kuyayitfutfukisa indzaba yakho. Yetama kusebentisa imivo yakho ngalokuphelele
ekuchazeni kwakho.
Ungasebentisi lulwimi lwekuteketisa/lwebukhatikhati – alunembi.
Kuticambela nebucotfo kudlala indzima lenkhulu endzabeni lechazako.
Imicondvo lemisha/lenembako nekucikelela/kunakisisa lokusezingeni lelisetulu, kwenta kutsi indzaba iphakame.
Fundza ngekusetjentiswa kwelulwimi ngalokufanele ekhasini 9-10.
c) Indzaba lehlangotsilunye
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
340–390 emagama 190–240 emagama
Indzaba lehlangotsilunye itsatsa luhlangotsi, yesekela nobe iphikisane nembono lotsite kusuka endzimeni yekucala kudzimate
kufike emshweni wekugcina endzabeni. Cikelela lamaphuzu lalandzelako lamcoka:
Kubalulekile kutsi sehlukanise emkhatsini wendzaba lehlangotsilunye kanye nendzaba lenhlangotsimbili ngobe vele atifani.
Injongo iba sekutseni loyifundzako lendzaba avumelane nembono wakho.
Kuyenteka kutsi kwentiwe titatimende ngaloko lokuvile ngaphambilini, emaphuzu ayavetwa kwesekela letitatimende.
Ibhalwa ngesikhatsi sanyalo.
Lulwimi lolusetjentiswako lungaba nguloluhlelekile kunalolo lolusetjentiswa endzabeni lelandzisako, kepha loku akusiwo
umbandzela – kuya ngaloko lokukhulunywa ngako.
Emaphuzu lavetwako adlala indzima lenkhulu kwedlula, sibonelo, indzaba lechazako.
Ungedzeleli nobe usebentise lulwimi lwekunukubeta endzabeni lehlangotsilunye – hlonipha imicondvo yalolu lolunye
luhlangotsi ngaso sonkhe sikhatsi.
Kubaluleka kwemaphuzu nekwesekela (ngaphandle kwekuhabisa nekutsintsa imiva ngalokwedlulele) kutayenta indzaba
ibe nemsoco iphindze ihehe naloyifundzako.
d) Indzaba lenhlangotsimbili
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
340–390 emagama 190–240 emagama
Indzaba lenhlangotsimbili ibuka ngeliso lelibanti bese yesekela imibono ngalokulinganako. Cikelela lamaphuzu lalandzelako lamcoka:
Kunekutsi ivete emaphuzu/imibono leyesekela luhlangotsi lunye, indzaba lenhlangotsimbili inika imicondvo lelingene
yetinhlangotsi totimbili temibono.
Umbhali unaka tinhlangotsi letinyenti tesihloko lekucocwa ngaso bese wetfula imibono lephikisanako ngalokuphelele
nangalokulinganako.
Likhasi 07
Lulwimi lungaba nguloluhlelekile kwengca lolu lwendzaba lelandzisako nobe lechazako.
Ungafinyelela esiphetfweni lesitsite ekugcineni kwendzaba yakho kodvwa imibono levumako nalephikako kufanele
yetfulwe ngalokulinganako futsi yesekelwe ngalokucacile.
Fundza ngekusetjentiswa kwelulwimi ngalokufanele ekhasini 9-10.
Endzabeni leveta limuva lembhali, umbhali uba nembono bese unika luvo nemiva yakhe. Umbhali angahle, acacise ngemaphupho
nobe tifiso, sibonelo:
“Ngabe lukhona yini lolunye luhlobo lwemphilo kulomhlaba?” “Yini lebekungenteka nangabe tinkhanyeti betingekho
esibhakabhakeni?” “Kungani bantfu babulalana bodvwa?” “Bengitawuba yini kube anginawo umndeni?”
Cikelela lamaphuzu lalandzelako lamcoka:
Imiva nendlela yekubuka tintfo kungacutjungulwa, lokungahle kwenteke kungabuyeketwa netindlela letehlukene
tekusombulula tinkinga tingavetwa.
Indzaba leveta limuva lembhali ingaveta kungatetsembi, emaphupho nobe tisombululo.
Endzabeni leveta limuva lembhali, kuvame kusetjentiswa kwetakhi ‘mhlawumbe, kungenteka, njll.’
Umbhali angasebentisa tichasiso naletinye takhi kuveta imibono letsite.
Fundza ngekusetjentiswa kwelulwimi ngalokufanele ekhasini 9-10.
Likhasi 08
Uma utawubuka ematinyo, kukhonkhotsa, emehlo lakhom-
ba kutfukutsela, silevu, njll. njengesisusa sekubhala indzaba
yakho loyicambile (lelandzisako, lechazako, lehlangotsilu-
nye, lenhlangotsimbili, leveta limuva lembhali, njll.), indzaba
yakho itawuba nemamaki lamanyenti. Kumele ulinge kugcila
kuloko lokubalulekile esitfombeni nobe uhlanganise tince-
nye letehlukene talesitfombe, wakhe umcondvo lobumbene
wendzaba bese loku ukusebentisela kubhala indzaba yak-
ho (ngemuva kwekuhlela). Sebentisa likhono lakho lekuti-
cambela, kepha ungawasusi emehlo akho esitfombeni –
awufuni kwedvuka, uyekele kunaka loko lokubalulekile bese
ulahlekelwa ngemamaki.
Likhasi 09
Ticashunwa nalamanye emagama langasiwo eSiswati angafaka mdvonseni endzabeni yakho, kepha kumele asetjentiswe
ngekucophelela, esimeningcondvo lesifanele.
Ungasebentisi lulwimi loluhlambalatako nobe lolululatako.
Cela thishela wakho akukhombise irubrikhi yekumaka indzaba, kakhulukati lulwimi, sitayela nekulungisa emaphutsa.
Vumela kukhululeka kwekusebenta kwengcondvo yakho.
3.2.1 Umkhakha A
incwadzi yebuhlobo/bungani, incwadzi yemtsetfo, ticelo, tikhalo, yekufuna sikhala, yetemabhizinisi, incwadzi yekuhalalisela,
njll.), letiya ephephandzabeni, umlandvomphilo nencwadzisicelo (kuhamba kanye kanye), i-imeyili
a) Incwadzi yebuhlobo/bungani
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Ubhala incwadzi yebuhlobo (lephindze yatiwe ngencwadzi yebungani), ubhalela lomunye lonebuhlobo nobe bungani naye
(umndeni, bangani nalabo lowetayelene nabo ngetindzaba letitsintsa wena sicu sakho). Cikelela loku lokulandzelako:
Umoya (ithoni) wencwadzi awuhleleki kantsi uveta buhlobo lobutsite. Cikelela timiso tekusetjentiswa kwelulwimi ngalokujulile.
Lulwimi lungasetjentiswa ngalokwehlukile ngekwemihambo nemasiko esive lesitsite. Kumele ukuhloniphe loku.
Sibingelelo sakho kungaba nguleso sebungani/buhlobo, sibonelo:
Babe Malume Mhayise Jabulani
Indzima yesingeniso: Cikelela inkhulumo lengadzingeki lefana nalena: “Ngiyaphila. Unjani wena?” Indzima lejabulisako,
loticambele yona, iyatsandzeka kakhulu. Coca ngeSihloko endzimeni yesingeniso. Indlela lowetfula ngayo umbhalombiko
wakho ingawubeka ezingeni lelisetulu lebuciko (uhambisane nemibandzela).
Endzimeni yalokucuketfwe, ungaphambuki esihlokweni – kusuka kwakho esihlokweni kungenta kutsi ulahlekelwe ngemamaki.
Indzima lephetsako: Cikelela, ungasebentisi imisho lengakapheleli endzimeni yesiphetfo, njengekutsi: “Cha, kumele ngigcine
nyalo.” Awutfoli emamaki ngaloko. Indzima yesiphetfo kumele isonge konkhe lokumayelana nesihloko ngendlela levakalako.
Linani lemagama lobekelwe lona (100 kuya ku-120) lifaka ekhatsi umtimba (singeniso nesiphetfo) KUPHELA. Alufaki
likheli, sibingelelo nobe kuvalelisa.
Cikelela kutsi usebentisa SAKHIWO lesifanele. Cala incwadzi yakho ngekubhala likheli lakho esandleni sekudla etulu, libe
salibhokisi. Cala ngenombolo yesitalati bese ilandzelwa libito laso. Nangabe kulibhokisi leliposi bhala “P.O. Box” ulandzelise
ngenombolo. Emgceni lolandzelako, ngaphasi kwelibito lesitalati nobe “P.O. Box”, bhala libito lelidolobha. Nangabe
kunenhlokodolobha, litawuvela ngaphasi kwalelo lelidolobha bese kulandzela ikhodi yeliposi emgceni lolandzelako. Bhala
lusuku NGALOKUPHELELE (lusuku, inyanga nemnyaka) emgceni lolandzelako. Timphawu tekubhala nekufundza atidzingeki,
Likhasi 10
Sibonelo:
3 Church Street 3 Sunset Avenue P.O. Box 3 P.O. Box 3
Western Bay Green Hills Blue Fountains Green Hills
4321 Johannesburg 4321 Johannesburg
5 Kholwane 2022 4321 5 Kholwane 2022 4321
5 Kholwane 2022 5 Kholwane 2022
Likheli lakho
(alinato timphawu tekufundza
nekubhala, lime salibhokisi)
Sibingelelo (lesingenamibandzela)
Indzima yesingeniso
Indzima yalokucuketfwe-1
Indzima yalokucuketfwe-2
Indzima yesiphetfo
Siphetfo
(asinato timphawu tekufundza
nekubhala, lime salibhokisi)
Likhasi 11
b) Incwadzi yemtsetfo
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Incwadzi yemtsetfo (lebuye yatiwe ngencwadzi yebhizinisi) iphatselene netindzaba letihlelekile. Cikelela lamaphuzu lamcoka
lalandzelako:
Indlela yekubhala inemibandzela nemoya locikelelako.
Imvamisa, icondziswa emuntfwini longamati, (akubi njalo ngaso sonkhe sikhatsi) kepha losesikhundleni lesibalulekile
lokumele uchumane naye mayelana nendzaba lesemtsetfweni, ebhizinisini, kumasipali, etikweni lahulumende, njll. Cala
incwadzi ngesibingelelo lesinemibandzela - lesihlelekile, sibonelo:
Cala ubhale sihloko sencwadzi ngabofeleba, bese/nobe usidvwebele. Nangabe sithayishiwe singacindzetelwa nobe
sibhalwe ngabofeleba. Sihloko sinika lofundzako sitfombe saloko incwadzi lephatselene nako - sifisha, siyatisa kantsi
singaba ligama linye nobe lambalwa.
Indzima yesingeniso: Ungabuti ngemphilo nalokunye, kepha cala ngesizatfu sekubhalwa kwencwadzi.
Indzima yalokucuketfwe: Yenaba ngaloko lokusesihlokweni ngetizatfu nobe inchazelo, kuye ngekutsi yini lofuna kuyibika.
Indzima lephetsako: Ifinyeta loko lokucuketfwe ngendlela lefanele bese iveta litsemba lekutsi loko lokucelwako
kutawulungiswa (nobe lokunye lokufana nako).
Siphetfo sihlelekile futsi siyacophelela. Sibonelo:
Tetayete kusebentisa luhlelosimo lwencwadzi yemtsetfo ngalokufanele. Cala ngekubhala likheli lakho etulu nelikhasi
ngasesandleni sesekudla, ayitsatse simo selibhokisi – akucale inombolo yesitalati bese kulandzela libito lesitalati. Uma
kulikheli lenembolo yeliposi, cala ngekubhala P.O. Box ulandzelise ngenombolo. Emgceni lolandzelako, ngaphasi kwelibito
lesitalati nobe inombolo yeliposi, ubhala libito lelidolobha. Uma kunesidzingo selidolobhanhloko, litawuvela ngaphasi
kwaleli lelidolobha. Bhala ikhodi yeliposi emgceni lolandzelako bese ubhala lusuku (NGALOKUGCWELE) emgceni longaphasi
kwekhodi. Timphawu tekufundza nekubhala atidzingeki, sibonelo:
Likhasi 12
Likheli lesibili lisesandleni sesancele, lalapho incwadzi iya khona, ngenhla kwalo kubhalwe lotawufundza incwadzi, sibonelo:
– Mphatsisikolo
– Sonhlalakahle
– Mphatsisiteshi
Shiya umugca lovulekile ngaphasi kwaleli lekucala bese ubhala likheli lalapho incwadzi iya khona ngasesandleni sesancele
selikhasi. Uma unelwati lwesikhundla, nobe libito lelifinyetiwe nesibongo semuntfu, cala ngaso, ulandzelise emgceni
lolandzelako ngesikhundla (sibonelo: Umcondzisi lomkhulu, umphatsi welitiko, inhloko yelihhovisi ... njll.) Nangabe ungalati
libito lemuntfu lobhalelwako, bhala sikhundla sakhe, ulandzelise ngelikheli emigceni lelandzelako.
Shiya umugca lovulekile bese ubhala sibingelelo lesifanele.
Shiya umugca lovulekile bese ubhala sihloko salencwadzi.
Shiya umugca lovukekile bese ubhala indzima yesingeniso.
Shiya umugca lovulekile emkhatsini wetindzima, kufaka ekhatsi indzima yesiphetfo.
Shiya umugca lovulekile bese ubhala sivaleliso.
Sayina ngenhla kwelibito lakho/tinhlavu tesifinyeto seligama nesibongo sakho.
Luhlakasimo lwencwadzi yemtsetfo lume ngalendlela:
Likheli lakho
(alinato timphawu tekufundza
nekubhala, lime salibhokisi)
Likheli lalapho
incwadzi Iyakhona
(alinato timphawu tekufundza
nekubhala, lime salibhokisi)
Sibingelelo (Lesihlelekile)
Indzima yesingeniso
Indzima yalokucuketfwe-1
Indzima yalokucuketfwe-2
Indzima yesiphetfo
Siphetfo
(asinato timphawu tekufundza
nekubhala, lime salibhokisi)
Likhasi 13
– Incwadzi leya ephephandzabeni ibhalwa icondziswe “kuMhleli” ekhelini lalapho kushicilelwa khona (lelivela
ngasesandleni sesancele ngemuva kwelikheli lakho), ngako-ke kumele ngaso sonkhe sikhatsi ucale ngekutsi “Mhleli”.
– Incwadzi leya ephephandzabeni iphatselene naloko lokutsintsa ummango kantsi futsi wena uveta umbono wakho kuyo.
– Iyehluka encwadzini yebhizinisi ngekutsi, ungafihla imininingwane yakho nangabe utsandza.
Phetsa incwadzi yakho ngendlela yencwadzi yebhizinisi. Nangabe ungatsandzi kwatiwa kutsi ungubani, bhala sivaleliso,
bese ubhala libitombumbulu etibayeni (..) emgceni lolandzelako, bese ubhala libito/tinhlavu letifinyeta libito nesibongo
ngemuva kwalowo mugca:
Ngimi lotitfobako
(Kusayina)
(Libitombumbulu ngemuva kwekusayina, uyatikhetsela)
Mnu./Nkt./Nks. K. Ngobeni
Cikelela kutsi lokucuketfwe encwadzini leya ephephandzabeni kuba kufisha futsi kube ngumlayeto lonemandla lonembako.
Ungabhali ngentfo lengekho. Titfobe ukholweke kuloko lokushoko bese ubeka indzaba yakho ngemoya lopholile nangalokucacile.
Nalu luhlakasimo lwencwadzi yemtsetfo:
Likheli lakho
(alinato timphawu tekufundza
nekubhala, lime salibhokisi)
kuMhleli
Likheli lalapho
incwadzi iyakhona
(alinato timphawu tekufundza nekubhala,
lime salibhokisi)
Sibingelelo (Lesihlelekile)
Indzima yesingeniso
Indzima yalokucuketfwe-1
Indzima yalokucuketfwe-2
Indzima yesiphetfo
Siphetfo
Ngimi lotitfobako
(Kusayina)
(Libitombumbulu -uyatikhetsela)
Sikhundla, Tihlavu tesifinyeto
selibito nesibongo)
(atikho timphawu tekufundza
nekubhala, lime salibhokisi)
Likhasi 14
d) Umlandvomphilo nencwadzisicelo
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Umlandvomphilo ucuketse imininingwane ngemphilo yemuntfu: temfundvo, lakuzuzile, emarekhodi nemlandvo
wetemsebenti.
Nangabe ufaka sicelo sesikhala semsebenti, ubhala umlandvomphilo bese ubhala nencwadzisicelo lehambisana nawo.
Incwadzisicelo yincwadzi locela ngayo umsebenti, lekhombisa neluhlobo lwemsebenti lowucelako. Iniketa sendlalelolwati
kanye nemininingwane leyengetiwe lengeke ivetwe ngumlandvomphilo, nobe igcamise emaphuzu latsite.
Luhlakasimo lwencwadzisicelo luyefana nalolo lwencwadzi yemtsetfo.
Umoya (ithoni) wencwadzi kumele uvete kutitfoba nebuchwepheshe, lulwimi alube ngulolungenamaphutsa. Awufuni
kungacashwa ngenca yemaphutsa esipelingi naletinye tinhlobo temaphutsa elulwimi letikulomlandvmphilo wakho
nasencwadzinisicelo.
Nalu luhlakasimo lwemlandvomphilo (CV):
Likhasi 15
Luhlakasimo lwencwadzisicelo lehambisana nemlandvomphilo:
Likheli lakho
(alinato timphawu tekufundza
nekubhala, lime salibhokisi)
Likheli lalapho
Incwadzi iyakhona
(alinato timphawu tekufundza
nekubhala, lime salibhokisi)
Sibingelelo (Lesihlelekile)
Indzima yesingeniso
Indzima yalokucuketfwe-1
Indzima yalokucuketfwe-2
Indzima yesiphetfo
Siphetfo
(asinato timphawu tekufundza nekubhala,
lime salibhokisi)
e) I-imeyili
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Esikhundleni sekutsi ubhale incwadzi yebuhlobo/bungani ngepeni ephepheni bese uyitfumela ndzawana tsite ngeliposi,
ungasebentisa luhlelo lwekhomphiyutha lolwatiwa ngekutsi yi-imeyili (lokumele ‘electronic mail’). Cikelela lamaphuzu
labalulekile lalandzelako:
Lobhalako nalobhalelwako kumele babe nemakheli e-imeyili kute bakhone kuchumana ngemakhomphiyutha/
bomakhalekhikhini.
Lamakheli e-imeyili avela eluhlwini lwemakheli kuze ikhomphiyutha nobe makhalekhikhini ati kutsi umlayeto utfunyelwa
kuphi, kubani.
Singawutfumela umalyeto emntfwini lotsite bese sitfumelela nalabanye umlayeto lofanako-loyikhophi kuma-imeyili abo.
Luhlakasimo lwe-imeyili lwehlukile kulolo nalolo luhlelo lwekhomphiyutha. Yahoo, G-mail naletinye tinhlelo tekhomphiyutha
atibi neluhlakasimo lolufanako lwe-imeyili kepha lutsi alufane nalolu:
Likhasi 16
Umbiko lomusha
Tfumela
Iya ku: I-imeyili yalobhalelwako ivela lapha (imvamisa ibhalwa ngetinhlavu letincane), sibonelo: majobo@yahoo.ac.za – cikelela
kutsi likheli libhalwe ngalokufanele, uma kungasinjalo, i-imeyili yakho ingeke ifike kuloyo loyitfumela kuye. Ungabhala likheli
lebantfu labengca kulababili, bonkhe batawutfola umlayeto wakho ngalokufanako (likhefu-ngci lehlukanisa emakheli lahlukene).
Labanye: Nangabe ufuna kutfumela ikhophi kulabanye lofisa kutsi bawutfole lomlayeto. Bhala emakheli abo lapha,
sibonelo: mantfombi.shongwe@gmail.com; elsi.peter@telkomsa.net, (likhefu-ngci lehlukanisa emakheli lahlukene.
Sihloko: Sihloko se-imeyili.
Sitayela neluhlakasimo lwemlayeto we-imeyili yebuhlobo/yemtsetfo kuyefana nangalesikhatsi ubhala ngepeni ephepheni.
Umehluko lobakhona:
– Ku-imeyili awulibhali likheli, (inombolo yesitalati nobe P.O. Box… ekucaleni kwemlayeto wakho) – likheli le-imeyili
lenele lilodvwa. (Ungalibhala likheli ekugcineni –ngemuva kwelibito lakho)
– Ku-imeyili lengakahleleki utawubhala sihloko (kulumgca weSIHLOKO) – lokuyintfo longayenti encwadzini yebuhlobo.
Nasi sibonelo se-imeyili yebuhlobo:
Umbiko lomusha
Babe
Ngibukene netindleko letinyenti kulenyanga. Umcashi wami ucale kutsatsa imali yentsela eholweni lami
kantsi futsi ngijoyine luchaso lwetemphilo. Sengicalile kubhadalela loluchaso lwetemphilo. Ngeliholo
lami lelincane, ngisala nemadlana lelingene kubhadalela tindleko tamasipali nerenti.
Angitsandzi kuboleka imali kuwe, kepha anginayo imali leyanele yekukhokhela lithikithi lekugibela
ibhasi leliviki nobe lenyanga kuya emsebentini. Ngicela ungiboleke R600 yekukhokhela tindleko
tekugibela ibhasi ngiye emsebentini kulenyanga. Simo sami setetimali sitawubancono kulenyanga
letako, ngitawukhona kukukhokhela imali yakho bese ngibonga kakhulu ngekukugona!
Sifiso
Tfumela
Likhasi 17
Nasi sibonelo se-imeyili yemtsetfo:
Umbiko lomusha
Nks. Mdluli
Ngivile kutsi uyabasita kakhulu labo labanetinkinga temali lesalele emuva yetindleko taDkt. Davel. Itolo,
mhla ti-12 Bhimbidvwane 2022, ngitfole sikhumbuto lesisuka ehhovisi lakho ngemali lengakakhokhwa,
lesoloku isalele emuva yetinyanga letintsatfu.
Bengihlala ngesheya kwetilwandle eminyakeni lesihlanu leyengcile, ngako-ke akwenteki kutsi ngingabe
ngibonene naDkt. Davel. Angikaze sengibe sigulani saDkt. Davel, kantsi futsi anginaso sifo sashukela
(njengobe incwadzi yesikweleti yadokotela isho).
Ngicela kutsi ubuye ubukisise kahle lesikweleti sami. Ikhophi yalomlayeto itawutfunyelelwa nakuye
Dkt. Davel kuze abe nelwati ngaloku.
Lomtsimba Dlamini
Rooibostee Agent
Sans Park
New York
Lucingo. 0080074143
Tfumela
3.2.2 Umkhakha B
umbiko longakahleleki, umbiko lohlelekile, liphephabhuku (imagazini) nobe i-athikhili yeliphephandzaba, sihlatiywa, i-ajenda
nemaminithi emhlangano (kuhamba kokubili)
a) Umbiko longakahleleki
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Umbiko longakahleleki (longenamibandzela) uvamise kucondziswa ebantfwini naloko labakwentako, kakhulukati kwedlulisa
lwati lolutsite. Cikelela lamaphuzu lalandzelako lamcoka.
Sihloko lesikhetseke kahle sidlala indzima lemcoka kantsi futsi siyawutfutfukisa umbiko wakho.
Indzima yesingeniso: ichaza sisusa salombiko. Sizatfu nenhloso yembiko kumele kucace kahle.
Bantfu lokucondziswe kubo lombiko babaluleke kakhulu, ngobe loku kutawulawula umoya nesitayela sembiko.
Lulwimi lolusetjentiswako alukahleleki (alunamibandzela), kepha aluhlambalati.
Indzima yalokucuketfwe: Ivamise kuchaza.
Indzima yesiphetfo: Ifinyeta umbiko longakahleleki, kepha ingaphindzaphindzi imininingwane.
Ekugcineni, umbiko kumele uvete inhloso, kepha ungaveta nembono lapho kufanele khona.
Likhasi 18
b) Umbiko lohlelekile
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Umbiko lohlelekile (lobekelwe imibandzela) uniketa imininingwane lehlelekile ngesehlakalo nobe umcimbi – ufuna kwedlulisa
imininingwane lesemtsetfweni. Imvamisa ucelwa ngumphatsi wakho/tikhulu kutsi ubhale umbiko. Cikelela loku lokulandzelako:
Loyo lobhalelwako ubalulekile.
Nika umbiko sihloko lesifisha lesinemcondvo lophelele.
Lulwimi nesitayela kuhlelekile, lokucuketfwe kubuka nhlangotsi tonkhe. Umbono wakho (wesekelwa ngemaphuzu)
ungafakwa lapho udzingeka khona.
Indzima yesingeniso ichaza inhloso yembiko ngalokucacile.
Indzima yalokucuketfwe: Cikelela kutsi emaphuzu akho ayanemba, ucikelele nekutsi atselelana emanti kusuka endzimeni
kuya kulenye.
Indzima yesiphetfo: iba sifinyeto saloko lokumcoka kulombiko. Siphetfo asingabi neminingwane lenhlanhlatsako naletiphindzako.
I-athikhili yemagazini (liphephebhuku) yona ivamise kufana nembiko longakahleleki kepha ibe iphatselene netehlakalo
letitsintsa umuntfu. Cikelela lamaphuzu lalandzelako lamcoka:
Inhloso ye-athikhili yemagazini (liphephabhuku) ingaba kuniketa imininingwane yelwati, kufundzisa nobe kutfokotisa.
Sihloko lesihle lesiheha umfundzi sibalulekile. Singatsintsa imiva (ngalokwemukelekile nobe kabi), ivete sitfombe sebunjalo
bemuntfu.
Labo lesuke ibhekiswe kubo babalulekile. Sebentisa sitayela lesihehako lesingatsatsi luhlangotsi nobe lesingenamibandzela.
Indzima yesingeniso: Inika sendlalelolwati, ivetele umfundzi loko lokucuketfwe kule-athikhili.
Indzima yalokucuketfwe: Iyachaza iphindze isebentise sitayela sekulandzisa kakhulu. Lokusho kutsi, i-athikhili icoca
indzaba lephatselene nemuntfu nobe bantfu bese ihlanganisa tehlakalo letisendzabeni ngekuchaza imiva yemuntfu
nendlela yekubuka tintfo lehambisana naloko lokulandziswako.
Umoya kumele ube ngulophasi kuto tonkhe timongcondvo uphindze ungabandlululi kulomuntfu lokukhulunywa ngaye
kule-athikhili. Cikelela indlela losingatsa ngayo loko lokutsintsa imiva nobe tincumo.
Bafundzi kumele benetiseke kutsi kukhona lebakufundzile ngale-athikhili yemagazini lokutsintsa tehlakalo nobe bantfu.
Fundza ema-athikhili emagazini lahlukene, utfole luhlobo lwemoya lolumumetfwe kuwo, kutsiwani ngemuntfu, nekutsi
konkhe lokwenteka emphilweni yemuntfu kuchazwa njani.
d) I-Athikhili yeliphephandzaba
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
I-Athikhili yeliphephandzaba imayelana netehlakalo letibalulekile letitsintsa ummango kwengca leto letitsintsa tento temuntfu.
(Nangabe siyicatsanisa i-athikhili nemagazini/liphephabhuku). Cikelela lamaphuzu lalandzelako lamcoka:
Bantfu lokucondziswe kubo babafundzi labafisa kuba nelwati ngaloko lokwentekako/tindzaba.
Sihloko sikhetfwa ngendlela letakwenta bafundzi bayitfokotele le-athikhili.
Gwema imibono letsintsa imiva nobe loko lokungumbono wakho.
Likhasi 19
Emabito, tindzawo nemininingwane lefanele kumele kufakwe kule-athikhili.
Fundza ema-athikhili lahlukene bese uyatibonelo loko lokuyimigomo yema-athikhili lamahle etindzaba.
e) Sihlatiywa
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Sihlatiywa siyindlela umuntfu lacubungula, ehlulele ngayo (sibonelo) libhuku, lifilimu lalibukele, umdlalo lawubukele nobe
likwaya lalilalele, luhlu lwemanani entsengiso esitolo sekudla, njll. Cikelela lamaphuzu lamcoka lalandzelako:
Lokuhlatiya kufaka ekhatsi kucubungula libhuku, lifilimu, likwaya, umbono jikelele, nalowo lohlangotsilunye, ube
ungabandlululi (buhle nobe bubi) bemkhicito lohlatiwako.
Sihlatiywa sibangumbono wemuntfu, kantsi seyama ehlangotsini laloyo muntfu. Asinaso sakhiwo lesimisiwe.
Sibonelo sesihlatiywa:
– Kuhlatiya libhuku: Sihloko selibhuku, umshicileli nemali lelitsengiswa ngayo.
– Kuhlatiya lifilimu: Ligama lelifilimu, emabito ebadlali labavelele, indzawo nesikhatsi.
– Kuhlatiya sitolo sekudla: Libito lesitolo sekudla, likheli/indzawo, sikhatsi sekuvula, luhlobo lwekudla lokuphekwako,
lizinga lemphatfo, nekutsi ungabhukha kusenesikhatsi yini.
– Kuhlatiya umdlalo: Libito lemdlalo, libito lemdlali lovelele, indzawo, sikhatsi sekucala nekuphela kwemdlalo (imidlalo
ibanesikhatsi lesincunyelwe sekucala nekuphela).
Madvute nje esikhatsini lesitako utawube ubhala i-ajenda nemaminithi, kantsi futsi utawulindzeleka kutsi uyibhale bese
uyifaka etatisweni temhlangano nobe ubhale emaminithi emhlangano. Uma nje ungashesha kutfola emakhono ekwenta loku,
ungaphumelela kutfutfukisa ematfuba akho emsebenti.
Lesibonelo lesilandzelako sikhomba indlela yekubhala tatiso temihlangano:
Uyakhunjutwa ngemhlangano we-Highveld Pigeon Club lotawubanjelwa e-ehholweni ngeLwesitsatfu, mhla ti-14 Mabasa
2022, ngensimbi ye-18:00. I-ajenda ifakiwe nalesimemo.
NOBE
Lesi satiso semhlangano we-Highveld Pigeon Club lotawubanjelwa ehholweni ngeLwesitsatfu, mhla ti-14 Mabasa 2022,
ngensimbi ye-18:00. I-ajenda yalomhlangano ifakiwe nalesimemo.
Likhasi 20
Nasi sibonelo se-ajenda (cikelela kuhleleka kwaloko lokutawucociswana ngako):
I-AJENDA
1. KULVULA NEKWAMUKELA
2. LABAKHONA NALABACOLISILE
3. EMAMINITHI EMHLANGANO LOWENGCILE
4. KWEMUKELWA KWEMAMINITHI
5. LOKUVUKA EMAMINITHINI
5.1 Imiphumela yemjaho lowengcile
5.2 Kupendwa kwelihholo
5.3 Imali yebulunga
6. UMSEBENTI WELUSUKU
6.1 Kuhlolwa kwemabhuku etimali
6.2 Kutfutfukiswa kwemijaho
6.3 Emalunga lamasha
6.4 Simo semphilo yematuba
7. LOKWENGETIWE
7.1 _________________
7.2 _________________
7.3 _________________
8. LUSUKU LWEMHLANGANO LOLANDZELAKO
9. KUVALA
1. KUVULA NEKWEMUKELA
Sihlalo uvule umhlangano ngemthandazo wemukela onkhe emalunga labekhona. Unikete litsemba lekutsi onkhe
emalunga atawudlala indzima etingcocweni nekutsi tincumo leticatjangisisiwe titawutsatfwa kuko konkhe
lokukhulunyiswana ngako.
2. LABAKHONA NALABACOLOSILE
Lamalunga lalandzelako bekakhona: Mnu. S. Gulwako (sihlalo), Nkt. B. Mayisela (lisekela lasihlalo), Mnu. V.
Gwebu (mabhalane), Dkt. A. Fakude (umgcinimafa), Nks. M. Lukhele, Mnu. R. Madonsela, Mnu. B. Fakude, Nkt. J.
Matsesbula, Nks. S. Zulu, Mnu. V. Mdluli, Nkt. W. Mthunzi, Mnu. L. Mabuza, Dkt. A. Ngobeni, Nks. Y. Mbombi, Mnu.
M. Khoza.
4. KWEMUKELWA KWEMAMINITHI
Emaminithi amhla ti-29 Lweti 2021 emukelwa, aphakanyiswa nguMnu. J. Hobela, asekelwa nguNkt.
S. Bhambolunye.
Likhasi 21
5. LOKUVUKA EMAMINITHINI
5.1 Imiphumela yemjaho lowengcile
Nks. M. Lukhele watsi yonkhe imiphumela yemdlalo lowengcile irekhodwe kurejista nekutsi wonkhe emarekhodi
abuyeketiwe. Sihlalo ubonge Nks. Lukhele ngemsebenti lomuhle lawentile.
5.2 Kupendwa kwelihholo
Mnu. R. Madonsela ubikele umhlangano kutsi kupendwa kwelihholo kuphelile kantsi futsi kwentiwe ngetindleko
letiphasi kunaleto betibhajetelwe. Sihlalo ubonge Mnu. Madonsela ngalomsebenti lomuhle.
5.3 Imali yebulunga
Umphatsitimali uvete kukhatsateka ngemalunga lasalele emuva ngetimali tawo tebulunga. Kutsetfwe sincumo
sekutsi emalunga akakhokhele bulunga bawo ngembi kwekuphela kwenyanga lesetulu, uma loku kungenteki,
bulunga bawo butawumiswa. Loku kuphakanyiswe nguMnu. B. Fakude, wasekelwa nguNkt. J. Matsebula.
6. UMSEBENTI WELUSUKU
6.1Kuhlolwa kwemabhuku etimali
Sihlalo ubike kutsi bahlolimabhuku batawuhlola emabhuku emavikini lamabili lalandzelako. Umhlangano
wakuvuma loko.
6.2 Kutfutfukiswa kwemijaho
Emalunga lamanyenti akhonondza ngekutsi loluhlelo lwemjaho selucala kuba sidzina nekutsi emalunga sekacala kulahlekelwa
lutsandvo. Ngemuva kwekucocisana sikhatsi lesidze, umhlangano wavumelana ngekutsi mabhalane akabuke letinye tindlela
letingatfutfukisa lomdlalo bese abika emhlanganweni lolandzelako. Kuphakanyiswe nguNks. S. Zulu wabese wesekelwa
nguMnu. V. Mdluli.
6.3 Emalunga lamasha
Umhlangano wetfulelwe emalunga lamasha lajoyine lelicembu: Mnu. L. Mabuza naNkt. W. Mthunzi. Sihlalo wemukele
lamalunga lamabili lamasha wabafisela lokuhle kodvwa nekutsi banetseteke, bative basekhaya kulelicembu labo lelisha.
6.4Simo semphilo yematuba
Dkt. A. Ngobeni watise umhlangano kutsi ngekwemtsetfo awekho ematuba lagulako latawungenela imijaho.
Sihlalo ucele Dkt. A. Ngobeni kutsi ahlele luhlu lwesimo setemphilo sematuba. Nks. Y. Mbombi waphakamisa kutsi
awekho ematuba latawuvunyelwa kubhaliselwa kungenela umjaho ngaphandle kwekutsi atfolakale asesimeni
lesihle semphilo. Mnu. M. Khoza wesekele lombono, umhlangano wavumelana.
7. LOKWENGETIWE
Akukho lokunye lokwengetiwe ku-ajenda.
9. KUVALA
Ngekubona kutsi sekute lokunye lokuku-ajenda lokungacocwa, sihlalo uvale umhlangano ngensimbi ye-20:30
ngekubonga wonkhe umuntfu ngekwesekela licembu.
CAPHELA: ESiswatini emaminithi abhalwa ngesikhatsi lesengcile.
Likhasi 22
3.2.3 Umkhakha C
inkhulumo lengakahleleki, inkhulumo lehlelekile, umlandvomufi, inkhulumiswano inkhulumoluhlolo
a) Inkhulumo lengakahleleki
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
b) Inkhulumo lehlelekile
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Inkhulumo lehlelekile yetfulwa emcimbini lohlelekile lonemibandzela. Cikelela lamaphuzu lamcoka lalandzelako:
Bingelela tetsamelilwati ngekwetikhundla tato (“Nine bekunene”). Nangabe ukhuluma ucondzise ebantfwini lababalulekile,
sebentisa ticu tekwehlukanisa ngekwetikhundla netibongo, sibonelo:
Lapho umuntfu kumele abitwe ngeligama lakhe khona ngekwemasiko latsite, sibonelo:
Likhasi 23
c) Umlandvomufi
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Inhloso yemlandvomufi kunika inhlonipho nenkhumbulo yemuntfu loshonile. Cikelela lamaphuzu lamcoka lalandzelako:
Khumbula kutsi, ngekwemasiko lahlukahlukene nelulwimi, umlandvomufi ungamela timo letehlukile.
Nika umlandvomufi wakho sihloko lesifanele.
Umoya upholile kantsi futsi ukhomba kuncoma.
Cikelela kutsi lulwimi nesitayela kuhambisana nalesimo lesimunyu semngcwabo.
Veta imininingwane lemcoka: emalanga nemicimbi/tehlakalo letitsite ngemphilo yemufi kubalulekile.
Ngaso sonkhe sikhatsi tibute kutsi: Yini lefanele naletakwenta kutsi loko kube yimphumelelo? Ngifuna kuzuzani
ngalomlandvomufi? Ngabe usezingeni lelifanele yini laloko lokulindzelwe tetsamelilwati, lokufaka ekhatsi inhlonipho, kutfobeka
nekwemukeleka? Uma unetimphendvulo talemibuto, lokucuketfwe nelulwimi lwemlandvomufi wakho kutawunemba.
d) Inkhulumiswano
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Enkhulumiswaneni labo labakhulumisanako baba sezingeni lelilinganako ngekwendzima labayidlalako enkhulumeni. Cikelela
loku lokulandzelako uma ubhala inkhulumiswano:
Cacisa kahle emabito alabo labakhulumisanako nekuniketana kwabo ematfuba ekukhuluma. Emabito kumele alandzelwe
yikholoni (colon), bese kulandzela inkhulumo yabo, sibonelo:
Philile: Uthule kakhulu kulamalanga, Jabu. Ungakhuluma nami ngaloko uma utsandza. Mhlawumbe sikhatsatwa tintfo
letifanako.
Jabu: Mine ngikhatsateke kakhulu ngeluhlolo. Lungenta ngitive shangatsi ngilahlekelwa yingcondvo ngetifundvo tami.
Philile: …
Jabu: …
e) Inkhulumoluhlolo
Lulwimi Lwasekhaya Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
100–120 emagama 80–100 emagama
Likhasi 24
Loyo lobutako kumele abe nebuntfu nemusa, kumele angabuti imibuto lemidze lelukhuni. Imibuto lemifisha nalecondze-
ngco isita loyo lobutwako kuphendvula ngalokufanele.
Cacisa kahle kutsi ngubani lobutako nekutsi ngubani lophendvulako – ungaphambanisi imisebenti yabo. Faka ikholoni (colon)
ngemuva kwemagama, kulandzele emavi abo, sibnonelo:
a) Sikhangisi
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
60-80 emagama
Esikhangisweni usuke ufuna kutsi umkhicito wakho, tinsita, nobe umcimbi watiwe. Cikelela lamaphuzu lamcoka lalandzelako:
Veta lokuhle kuphela ngemkhicito, tinsita nobe umcimbi, uhehe bafundzi besikhangiso kutsi batsenge lomkhicito,
basebentise tinsita nobe bahambele imicimbi.
Lisu lekukhangisa lolikhetsako ngilo lelitawuveta luhlobo lwesikhangiso losentako, sibonelo:
– Umkhicito nobe tinsita kungakhangiswa ngalokungenamkhawulo, (onkhe emalanga, emaviki lalandzelanako, tonkhe
tinyanga, njll.) Alukho lusuku/sikhatsi sekukhangisa lesincunyelwe, (sibonelo) kukhangisa timoto, kudla, timonyo, njll.
Batsengi kumele babenesikhatsi lesanele sekwatiswa ngalemikhicito.
– Nangabe umkhicito nobe insita/umsebenti kukusha emakethe, nobe kutfolakala ngemanani laphasi asendalini
yesikhatsi lesincunyiwe, kumele kutsi lusuku, sikhatsi nendzawo kuvetwe ngalokucacile. Loluhlobo lwesikhangiso
lwehlukile kulolo lwekukhangisa umkhicito nobe tinsita sikhatsi lesingenamkhawulo.
– Kunjalo nangemcimbi. Nangabe ukhangisa, sibonelo, kusungulwa kwelicembu lelisha lebhola, lusuku, sikhatsi
nendzawo kumele kuvele kucace esikhangisweni.
Cikelela kutsi uvisisa kahle kutsi yini lekhangiswako nekutsi kukhangisa ngaphasi kwemibandzela lenjani. Loku kutakusita
kutsi uhlele kahle luhlobo nemasu akho ekukhangisa.
Khangisa buhle bemkhicito, tinsita nobe umcimbi ngendlela lecinisekako ngaphandle kwekugcizelela nobe kwetfusa
bafundzi. Caphela: ufuna kutsi bafundzi batsenge umkhicito, basebentise tinsita nobe bahambele umcimbi.
Likhasi 25
Hlela sikhangisi sakho ngendlela lehehako ngekusebentisa lulwimi (irejista, sitayela, njll.) lolufanele luhlobo lwebantfu
locondzise kulo lesikhangiso.
b) Simemo
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
60-80 emagama
Timemo tibhalelwa kumema bantfu kutsi bahambele umcimbi. Bantfu bamenyelwa emicimbini yetinhlobo letehlukene, sibonelo,
kugubha lusuku lwekutalwa nobe imishado, kwemukela nobe kuvalelisa, kubekwa esikhundleni kwemuntfu lobalulekile
(sodolobha, likhansela, njll.), kuvulwa kwesakhiwo, njll. Simemo lesibhaliwe singaba ngulesingakahleleki nobe lesihlelekile.
Uma ubhala simemo lesingakahleleki, cikelela lamaphuzu lalandzelako:
Timemo letingakahleleki atinaso simo lesimisiwe kantsi futsi tibhalwa ngenkhulumo yemuntfu wekucala (ngi-, si) nemuntfu
wesibili (wena, nine). Kusetjentiswa kwemabito kuvamile kuloluhlobo lwesimemo.
Irejista, umoya nesitayela akukahleleki kepha kutfobekile.
Veta imininingwane lemcoka ngalokucacile: ngubani lomenyiwe, luhlobo lwemcimbi, lusuku (ngalokugcwele), sikhatsi,
indzawo kanye nendlela yekugcoka.
Simemo singacukatsa yonkhe imininingwane endzimeni (pharagrafu) yinye nobe kwentiwe luhla loluveta umcimbi, lusuku,
sikhatsi nendzawo emigceni lelandzelanako.
Akungabhalwa tindzima (emapharagrafu) letindze kakhulu!
Simemo kumele sivete libito nesibongo salobhalako/umnikati nesibongo ekugcineni kwaso. Loku kutawusita loyo
lomenywako kutsi ati kutsi umenywa ngubani.
Indlela yekugcoka: Kuvete kucace kutsi labamenyiwe kumele bagcoke njani, (ngalokukhetsekile, nobe ngayiphi indlela, njll.).
Nasi sibonelo sesimemo lesingakahleleki:
Likhasi 26
Nangabe ubhala simemo lesihlelekile, cikelela lamaphuzu lalandzelako:
Simemo lesihlelekile sivamise kubhalwa ngenkhulumo yemuntfu wesitsatfu kantsi sineluhlakasimo lolumisiwe uma
usicatsanisa nesimemo lesingakahleleki.
Labamenyiwe bavetwa ngenkhulumo yemuntfu wesitsatfu, kufaka ekhatsi tikhundla, emabito, tifinyeto temabito netibongo.
Simemo singabhalwa ekhadini. Lomhlahlandlela weluhlolo wona ugcile ekhadini.
Simemo sineluhlakasimo lolumisiwe loluveta ngalokucacile kutsi lesi simemo.
Umoya kuba ngulowo webungani kantsi futsi uyaheha.
Lusuku, sikhatsi nendzawo kubhalwa kube luhla, kulandzelane emigceni lelandzelanako. Kepha loku akusiwo umbandzela
lokumele uhlonishwe ngaso sonkhe sikhatsi.
Irejista, umoya nesitayela kuhambisana neluhlobo lwesihloko.
Imininingwane lemcoka kumele kube ngiyo leheha umfundzi. Cala ngekuveta kutsi ngubani lomenywako, bese kuba
yimininingwane lekhetsekile lefana nemcimbi, lusuku (lubhalwe ngalokuphelele), sikhatsi, indzawo nendlela yekugcoka.
Emabito aloyo lomemako kumele avele ekugcineni ngendlela lehlelekile: sikhundla nesifinyeto selibito, libito nesibongo.
Bhala lusuku lokumele labo labamenyiwe baphendvule ngalo basho kutsi batawuphumelela kuta nobe cha. Ungasebentisa
i-akhronimu yeSifulentji letsi ‘RSVP’, umuntfu lokumele kutsintfwane naye, inombolo yelucingo kumele kutsi konkhe kufakwe.
Nati tibonelo letimbili tesimemo lesihlelekile. Awukacindzeteleki kutsi timemo lotibhalako tifane ncamashi naletibonelo,
kepha kumele tivete imininingwane lefanako, lehleleke ngendlela lefanako, ibe ihambisa neluhlobo lwesimemo.
Likhasi 27
c) I-Phamfulethi
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
60-80 emagama
Emaphamfulethi ayindlela yekusabalalisa lwati ngendlela leshiphile. Unganamatsisela emaphamfulethi ebhodini yetimemetelo,
emafasitelweni, kuwafaka emabhokisini eliposi nangaphasi kweminyango yemahhovisi nobe emafasitelweni etimoto, njll.
Cikelela lamaphuzu lamcoka lalandzelako:
Umbhalo ungaba mkhulu (utsi awulingane nephosta) kwentela kutsi bantfu bawubone basekudzeni nobe ube mncane kuze
kwengeteke indzawo letawucukatsa imininingwane leminyenti.
Inhloso yekusabalalisa emaphamfulethi, kwatisa bantfu ngemkhicito nobe insita letsite (sibonelo: sitolo lesisandza kuvulwa),
kwatisa ngemicimbi (sibonelo: kugubha lusuku lwekuvulwa kwesikolo), kwedlulisa tatiso (sibonelo: satiso samasipala
lesecwayisa ngekucikelela kusetjentiswa kwemanti ngekuwonga), umhlangano welicembu lepolitiki, njll.
Simo nekuhleleka kwephamfulethi kulandzela luhlobo lwelwati/satiso/sibiketelo lesisatjalaliswako, njll. Iphamfulethi
lecuketse lwati lwemkhicito nobe tinsita, itsatsa simo sesikhangiso. Kantsi imphamfulethi lenesimemetelo sakamasipali
sekucikelela kusebentisa emanti ngekonga, itawucukatsa imitsetfo nemibandzela nesikhatsi lokutawusebenta ngaso loku.
Sibonelo sephamfulethi
IMPHILO. SITSINTSE
Lucingo:
SITAYELA SEKUPHILA.
KUDLA (011) 234 5678
KUDLA.
LOKUNE-
I-imeyili:
healthytreats@lifestyle.com
TITSAKO.
TAKHAMTIMBA Likheli:
123 Jack Ave, Pinetown, Arcadia,
EMANDLA. Johannesburg, 1579
Lapho emacembu
UMGOMO WETFU ebantfu labakhuluma FAKA SANDLA
Kukhutsata bantfu kutsi kuvakale
netinkampani Sitfola lusito lwetimali
bakhetse indlela lenhle
bahlangana ngeminikelo yetinhlangano
naleyakhako yekudla kudla
letingenti inzuzo
lokususelwa etitjalweni ndzawonye ngenhloso letisisita kutsi sikhone
Sihlose kuphila esikhatsini
yekugcugcutela kusita labanye labafisa
lapho bantfu bacikelela labanye kutsi kulandzela indlela
khona kakhulu luhlobo bakhutsale kukhetsa lefanele yekudla kudla
lwekudla labalukhetsako. tibhidvo, batitsandze. lokunetakhamtimba.
Likhasi 28
d) I-Flaya
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
60-80 emagama
I-Flaya iyefana nephamfulethi ngaphandle nje kwekutsi yentelwe kona kutsi ‘indize’, ngalamanye emagama loku kusho kutsi:
isakatwe ngetandla nganobe nguyiphi indlela. Cikelela lamaphuzu lamcoka lalandzelako:
Iphamfulethi ingaba yinkhudlwana ngebukhulu futsi inanyatsiselwe emabhodini etatiso, iflaya yincane ngebukhulu kantsi
futsi ayibi nemininingwane leminyenti.
Umbhalo weflaya awubi mkhulu njengalowo wephamfulethi nephosta. Iflaya ihanjiswa ngesandla itsatfwe bese ifundvwa khona lapho.
Imigomo letfolakala kuphamfulethi iyasebenta nalapha. Iflaya lekhangisa umkhicito netinsita icukatsa imininingwana
lengefani naleyo yeflaya yelicembu lepolitiki lekhutsata kutsi bantfu bavote, njll.
Sibonelo seflaya
Usalindzeni? – sishayele lamuhla ku- 081 234 6743 ubute ngalesimanga semsebenti (David Skhosana) NOBE
Sibhalele i-imeyili utfole imininingwane nobe ulungiselele kutsi kulandvwe ema-sneakers akho: dirtaway@gmail.com
Address: 123 Silverwoods Road, Berea Gardens, Johannesburg, 2000
3.3.2 Umkhakha B
i-dayari nemilayeto lemifisha
a) I-Dayari
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
60-80 emagama
I-Dayari icuketse iminingwane ngawe lucobo nangaloko lokwenteka kuwe, lofisa kukubhala phasi ngaso sonkhe sikhatsi
(ngalesinye sikhatsi kungaba ngemalanga onkhe). Loku kuba yimilayeto lemifisha lebhalwa ebhukwini lelikhetsekile (lelibitwa
ngekutsi yi-Dayari). Cikelela lemaphuzu lamcoka lalandzelako:
Empheleni loko lokubhala ku-Dayari kucondzene nawe ngco, nobe-ke kutsintsa tintfo letidvutane nawe. Kusetjentiswa
kwenkhulumo yemuntfu wekucala (mine, kwami, tsine) kwandzile.
Imiva yakho, indlela lovisisa ngayo, imibono nalokwentekako, kudlala indzima lemcoka yaloko lokungena ku-Dayari yakho.
Bhala ngemisho legcwele, wakhe sitfombe saloko lokucabangako, sicace kahle.
Cikelela linani letintfo lokumele utibhale ku-Dayari yakho eluhlolweni bese ukhumbula kubhala lusuku kuloko naloko lokwentekako.
Balekela kusebentisa tiphawu tekubhala nekufundza ngalokwedlulele. Mabuta munye, umekhuti, lokuchubekako, njalo
njalo emshweni ngamunye kwenele.
b) Imilayeto lemifisha
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
60-80 emagama
Imilayeto lemifisha letfunyelwa ngetinhlelo tekuchumana (SMS, Facebook, WhatsaApp, njalo njalo) nguletinye tetindlela
letisetjentiselwa kuchumana kakhulu kulesikhatsi salamuhla. Cikelela lamaphuzu lamcoka lalandzelako:
Likhasi 29
Eluhlolweni kungalindzeleka kutsi ubhale ematheksthi emibiko langetulu kwayinye.
Sebentisa imisho legcwele ugweme lulwimisigodzi nobe indlela yakho yekufinyeta inkhulumo.
Sibonelo: Phendvula i-WhatsApp lelandzelako, loyitfunyelelwe ngumngani wakho lomkhulu.
Imphendvulo yakho:
Sitfokotele kutsi ufike uphephile! Make bekakhatsatekile ngobe usuke lapha sekuhlwile kantsi
nemigwaco seyagcwala tingoti kulamalanga. Siyabonga kusatisa, nyalo sonkhe singehlisa umoya!
Lapha endlini sekuthule dvu njengobe wena ungekho. Ngikujabulele kakhulu kusivakashela
kwakho, kantsi ngitfokotele emaholide ami kwekucala esikhatsini lesidze. Phela wena nami, uma
sisobabili siyatijabulisa impela. Uvana kakhle nemndeni wami kantsi nawo ukutsandza kakhulu.
Siyakukhumbula kakhulu! Sitawutsintsana esikhatsini lesingasidvutane! Ngiyabonga!
3.3.3 Umkhakha C
Ticondziso netinkhombandlela
a) Ticondziso
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
60-80 emagama
Ticondziso tiluchungechunge lwemiyalo lokumele ilandzelwe kute kwentiwe umsebenti lotsite, sibonelo: Kudlalisa mabonakudze/
kuhlanyela titjalo/kuhlanganisa pende/kubhaka likhekhe/kutfunga timphahla/kudoba tinhlanti – kunyenti lesingakubala.
Cikelela lamaphuzu lamcoka lalandzelako:
Bhala ngemisho legcwele.
Bhala ngenkhulumo lephocako (njengobe kwentiwe kulomhlahlandlela): ayikho inhloko yemusho. Cala imisho yakho ngesento.
Khombisa kutsi leso naleso sicondziso kumele senteke njani kute kwenteke umsebenti.
Cikelela kutsi ulandzela linani leticondziso lelisephepheni lemibuto.
Uma linani leticondziso lingakavetwa ephepheni lekuhlola, landzela linani lemagama lelincunyelwe aletheksthi (80 – 100), likulawule.
Ticondziso tingabhalwa ngemaphuzu (bona ngentasi) nobe indzima.
Sibonelo:
Likhasi 30
b) Tinkhombandlela
Lulwimi Lwekucala Lwekwengeta
60-80 emagama
Ngetinkhombandlela, ungalayela lomunye indlela yekufika endzaweni letsite. Cikelela lamaphuzu lamcoka lalandzelako:
Bhala ngemisho legcwele, wente siciniseko sekutsi ticondziso tivakala kahle.
Njengato ticondziso, tinkhombandlela takho kumele tinembe futsi tilandzelane ngendlela lebumbene.
Cacisa kahle sinyatselo lokumele sitsatfwe kuze kufikwe endzaweni lefanele.
Ungacala tinkhombandlela ngesento lesiphocelelako ngaso sonkhe sikhatsi, kepha awukaphocelelwa kukwenta loku.
Sebentisa takakho timphawu nalokunye lokungasita nangabe liphepha lekuhlola lingakuniki timphawo, sibonelo, libito
lesitalati, inombolo yesitalati, sakhiwo, libhizinisi, likhaya nenombolo yesitolo (lapho kunesidzingo khona), emphumalanga,
enshonalanga, enyakatfo, eningizimu (lapho kunesidzingo khona).
Nangabe liphepha lekuhlola lifaka libalave/tinsita tetinkhombandlela, kucikelele loku ukusebentise ekucaciseni
tinkhombandlela takho.
Ticondziso tingabhalwa ngemaphuzu (bona ngentasi) nobe indzima.
SIBONELO SETINKHOMBANDLELA
Umngani wakho usendlini yakini, ufuna kuya eEast Rand Mall. Bhala tinkhombandlela umsite.
Sifinyeto
Uma ufisa kuphumelela kahle Sigaba B na C, Kumele ubhale ematheksthi LAMATSATFU ngalowo nalowo mbhalombiko phakatsi
nemnyaka wentele kukhaliphisa emakhono akho alolo nalolo luhlobo. Kuliciniso, sonkhe sifisa kutsi sitfole emamaki lamahle
ePhepheni le-3!
Likhasi 31
EMANOTSI
Likhasi 32
EMANOTSI
Likhasi 33
EMANOTSI
Likhasi 34
WWW.AVBOBSTEP12.CO.ZA | WWW.AVBOB.CO.ZA