Professional Documents
Culture Documents
Grade 8 and 9 Workbook
Grade 8 and 9 Workbook
1
Table of Contents
1. HOW TO USE A ZULU DICTIONARY.................................................................................3
2. UMZIMBA - The identifying copula..................................................................................4
3. KEY TO INSTRUCTIONS IN ZULU.....................................................................................5
4. AMAGAMA AYIMIBUZO (Questions)................................................................................5
5. UKUBUZA INDLELA (Asking for directions)..................................................................6
6. UKUBALA (Counting)...........................................................................................................7
7. IZINYANGA ZONYAKA.........................................................................................................7
8. Ukubingelela - Greetings....................................................................................................8
9. UKWAKHA IMIBUZO ISUKA EZITATIMENDENI................................................................10
10. FORMULATING QUESTIONS FROM STATEMENTS.........................................................10
11. AMABIZO (Nouns)...........................................................................................................17
11.1 Liyini ibizo?......................................................................................................................17
11.2 AMABIZOMUNTU............................................................................................................20
11.3 AMABIZONTO..................................................................................................................21
11.4 Amabizo Athathelwa Kwezinye Izilimi - Amabizomfakelwa..................................22
11.5 Amabizongxube..............................................................................................................22
11.6 Amabizoqoqa...................................................................................................................23
12. IZAKHI ZEBIZO................................................................................................................28
13. Isivumelwano Senhloko (Subject Concord).............................................................33
13.3 ISIVUMELWANO SIKAMENZIWA (Object Concord)...............................................37
14. ISABIZWANA SOQOBO.................................................................................................39
15. ISABIZWANA SOKUKHOMBA (DEMONSTRATIVE PRONOUNS).........................42
16. ISABIZWANA SOKUBALA.............................................................................................45
17. ISICHASISO - Descriptive Words...............................................................................46
18. ISIPHAWULO....................................................................................................................48
19. IZENZO - Verbs................................................................................................................52
20. IZINDLELA ZESENZO.....................................................................................................55
21. IZINKATHI ZESENZO (tenses)......................................................................................62
22. IZIMPAMBOSI ZESENZO – Verbal Extensions.........................................................72
23. ONDAWENI – Locatives.................................................................................................76
24. Izinciphiso (Dimunitives)...............................................................................................80
25. IZIKHULISO.......................................................................................................................84
26. UKUFINGQA - Summary Writing................................................................................86
27. Izimpawu Zokuloba.........................................................................................................88
2
28. AMAGAMA APHIKISANAYO.........................................................................................91
29. Imibhalo Yokuziqambela (Creative Writing)..............................................................92
30. IZINKONDLO....................................................................................................................99
31. IZIFINYEZO – Abbreviations.......................................................................................116
32. Iphepha Elidala..............................................................................................................117
33. UKUFINGQA (SUMMARY WRITING).........................................................................123
34. Ukufunda Indaba...........................................................................................................128
35. Ukuhluzwa Kwemibhalo..............................................................................................134
36. IZITHAKAZELO..............................................................................................................136
37. IZAGA (Proverbs)..........................................................................................................137
38. IZISHO (Idioms).............................................................................................................141
39. OMABIZWAFANE (Homonyms).................................................................................146
40. OMQONDOFANA (Synonyms)....................................................................................147
3
1. HOW TO USE A ZULU DICTIONARY
As you will realise by now, Zulu is a language that consists of different
morphemes/formatives that are strung together to form words, e.g.
The stem of the word inja (dog) is found under the entry -nja and not under -ja as it
is entered in other dictionaries. The same applies to imbali (flower) of which the stem
is found under the entry -mbali. The meaning of words which are neither found in this
Guide nor the prescribed book Say it in Zulu, should be looked up in the dictionary.
4
2. UMZIMBA - The identifying copula
ikhanda (head)
izinwele (hair)
ikhala (nose)
umlomo (mouth)
isifuba (chest)
isisu (stomach)
5
3. KEY TO INSTRUCTIONS IN ZULU
ISIZULU ISINGISI
Funda la magama Read these words
Humusha ngesiZulu Translate into Zulu
Bhala ngesiNgisi Write in English
Bheka lawa magama Look at these words
Funda le ngxoxo Read this dialogue
Gcwalisa izikhala Fill in the spaces
Ngendlela efanele In the correct way
Bhala uhhafu wekhasi Write half a page
Phendula imibuzo elandelayo Answer the following questions
Phendula ngokuthi YEBO noma CHA Answer using YES or NO (true or false)
Nika ubuningi Give the plural
Nika ubunye Give the singular
Bhala indatshana ngalesi sihloko esilandelayo Answer the questions in full sentences
Qhathanisa Match
Phendula imibuzo ngemisho egcwele Answer the questions in full sentences
Khetha impendulo elungile Choose the correct answer
Bhala ngenkathi edlule Write in the past tense
Bhala ngenkathi ezayo Write in the future tense
Qedela le misho Complete the sentences
ISIZULU ISINGISI
Yini? Why?
Yini le? What is this?
-phi? / kuphi? Which one? / where?
-ni? What?
Nini? When?
-ngaki? How many?
-njani? How?
Kanjani? In what manner?
Ubani? Who?
Nobani? Whom?
Ngani? What?
6
ISIZULU HAS FIVE VOWELS:-
a e i o u
u a e o oo
7
6. UKUBALA (Counting)
1. –nye / -dwa -11 ishumi nanye
2. –bili -12 ishumi nambili
3. –thathu -13 ishumi nantathu
4. –ne -14 ishumi nane
5. Isihlanu -15 ishumi nanhlanu
6. Isithupha -16 ishumi nesithupha
7. Isikhombisa -17 ishumi nesikhombisa
8. Isishiyagalombili -18 ishumi nesishiyagalombili
9. Isishiyagalolunye -19 ishumi nesishiyagalolunye
10. Ishumi -20 amashumi amabili
-100 ikhulu -1000 inkulungwane -1000000 isigidi (a million)
7. IZINYANGA ZONYAKA
8
8. Ukubingelela - Greetings
Goodbye! Stay well! (to more than one person) - Salani kahle!
Izilokotho - Courtesies
Yes. - Yebo.
9
No. - Cha/Qha.
Okunye
Ukubingelela - Greeting:
The most important and effective way to reach out to a person is to greet him/her in
his/her own language. In true Zulu tradition greeting is a very important procedure. It
is a structured encounter, and it is considered ill-mannered not to greet either a
friend or a stranger in passing. One should always greet. Ubuntu (humanity towards
others) plays a prominent role in the African culture. It is therefore not sufficient to
merely say “Sawubona!” You should also take the time to enquire about the other
person’s well-being: “Unjani?”
Greeting one person in the plural form is an indication of respect as well as inquiring
about the person’s family members. In Zulu the greeting always stays the same
whether it is morning, noon, or night.
Normally, the person who arrives somewhere is supposed to greet those present first
but according to Zulu custom the junior person should greet the senior person first.
Should it happen that two people arrive at the same place simultaneously, e.g., if
they meet in town, it does not matter who greets first.
10
9. UKWAKHA IMIBUZO ISUKA EZITATIMENDENI
To answer the following questions, you must start your answer with the second word.
Never ever include the questioning word in your answer.
• Igama likamama wami nguNomusa.
• Igama lami nginguJabulani.
Qaphela loku:
• you always put 'ngu' before the name of the person. NguNomusa.
• If the question is referred to the second person, he/she must always start with
'ngingu' in his/her response as a first person when answering the question.
NginguJabulani
(b) Kuphi/where? -The answer to this question must always be a place/ position.
Uhlala kuphi Jabulani/ were do you stay Jabulani?
Uhlalaphi Jabulani? - or you simply add 'phi' at the end of the verb.
Uhlala kuphi uJabulani? /Where does Jabulani stay? -this question is referring to the
third person (Jabulani) we are talking about him not to him.
Your response would be: Ngihlala edolobheni. / I stay in town- responding as a first
person. UJabulani uhlala edolobheni/ jabulani stays in town.
(c) Nini/when? -The answer to this question is time, anything that has
something to do with time: time of the watch, time of the day,
months, year, seasons of the year/ occasion/moment
11
Umama wakho ufike nini? When did your mother arrived.
Ufike nini umama wakho?
Your response would be: Umama wami ufike izolo ebusuku. (Please note: wakho
becomes wami in the response)
(d) Nobani/with whom? - you see 'bani' you must know that the response is a
person.
UJabulani uhlala nobani edolobheni?/ Who does Jabulani stays with in town?
UJabulani uhlala nobaba wakhe edolobheni./ Jabulani stays with his father
in town. Please note again: the response to 'bani' is always a person.
12
(g) Ini/ni/what? -the response would an occurance/incident. You always put a
suffix 'ni' at the end of the verb.
UJabulani ufunani edolobheni/ what does Jabulani wants in town?
UJabulani ufuna ini edolobheni?
Ngizokubina nini?/ When can I see you?
UJabulani ufuna amatekisi edolobheni/ Jabulani is looks for taxis in town
Uzongibona ntambama. Uzongibona uma sengibuya esikoleni
(h) phi/ which? - the answer to this question would a description of a person or
something/ choice/ alternative.
Yimuphi umuntu ofunayo/ which person do you want? / Ufuna muphi umuntu?
Yiziphi izingane ozifunayo/ which children do you want? / Ufuna ziphi
izingane?
Qaphela: if you open your question with the questioning word, you must always start
with 'yi' or 'ngu' umuntu- ngumuphi? indoda- iyiphi?
Yiziphi / yibaphi / yikuphi / yisiphi? The rule would be yi followed by concord
and 'phi’.
Izingane zi-yiziphi? Abantu-yibaphi? Ukudla-yikuphi? Isikole-yisiphi?
13
UMSEBENZI
Yakha imibuzo yakho emihle ngalezi zitatimende ezilandelayo.
Formulate good questions from the following statements. The answer to your question must be the
word that is written in bold.
Please be careful: you do not include the answer in your question.
Isibonelo: Umama upheka ukudla.
Umama uphekani ukudla? X But it should be: umama uphekani? √
_____________________________________________________________
2. Izinja zihamba nomkhulu.
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
14
10. Umama upheka ukudla ngoba abantwana balambile.
______________________________________________________________
UMSEBENZI
Guqula le mibuzo ibe yizitatimende/ change the following questions into statements.
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
15
10. Umntwana wesikole ubhalani?
______________________________________________________________
16
10. ISIQEPHU SESIBILI Izingcezu Zenkulumo
(ENGLISH)
UHLOBO LOCEZU UCEZU NGESINGISI ISIBONELO
1. IBIZO 1.1 Usobizo Nominal Umuntu, isihlahla,
eGoli,
1.2 Isabizwana soqobo Pronoun Yena, lona, sona
1.3 Isabizwana Demonstrative Lo, lapho, lesiya
sokukhomba
1.4 Isabizwana senani Enumerative Muphi, siphi, kuphi,
Kubili, kuhlanu
2. ISICHASISO 2.1 Isiphawulo Adjective -hle, -bi, -dala, -
khulu,njll.
2.2 Isibaluli Relative Oku-, o-, olu-, e-, njll
2.3 Ongumnini Possessive Wami, yami, bami
2.4 Inani Quantitative -phi, -ni, -mbe
3. ISILANDISO 3.1 Isenzo The verb
3.2 Isibanjalo Identificative Ngumfana, wumuthi
4. ISANDISO 4.1 Esikhomba Adverb of time Nini?
isikhathi When?
4.2 Esikhomba indawo Adverb of place Kuphi?
Where?
4.3 Esikhomba isimo Adverb of manner Kakhulu, kanjani?
How?
5. ISENZUKUTHI Idiophones Qwa, bhuqe, ja, cwe
6. ISIBABAZO Exclamation Ha! Hhayi! Washa!
7. ISIHLANGANIS Conjunction Kodwa, futhi, uma,
O
17
11.AMABIZO (Nouns)
18
Amabizoqho (Amagama abantu nezibongo)
Sisusa kuphela unkamisa osekuqaleni webizo bese siqalisa ngesiqalo sesigaba la.
Isibonelo: uthuli (isigaba 11) – (ulu-) = uLuthuli
iziNtuli (isigaba 10) – (iziN-) = uNtuli
Amanye singawakha ngokuqalisa kuphela ngo- (u-).
Kanje: zama – uZama
zuma – uZuma
Amanye futhi siwaqalisa ngesiqalo sesigaba la. La mabizoqho athathelwa
kumabizomuntu akhiwe ngezenzo.
Kanje:
ISENZO IBIZOMUNTU IBIZOQHO
Khwela um- khweli uMkhweli
Thatha um- thathi uMthathi
19
Lawa angamagama abafana. Wona siwakha ngokujobelela isiqalo sesigaba
kumabizonto athathelwe ezenzweni.
Kanje:
Indaba – uNdaba
Impande – uMpande
Izintuli – uNtuli
Dumisa – uNdumiso
Busa – uMbuso
Busani - uBusani
20
11.2 AMABIZOMUNTU
Kula mabizo sisusa unkamisa osekugcineni bese sijobelela unkamisa –i. Ekuqaleni
siqalisa ngesivumelwano esivumelanayo.
Kanje: umkhandi um/khand/i isijobelelo
isiqalo
umsuka
21
11.3 AMABIZONTO
Busa - umbuso(3)
Vova - ivovo(5)
Phuza - uphuzo(11)
Buza - umbuzo(3)
22
11.4 Amabizo Athathelwa Kwezinye Izilimi - Amabizomfakelwa
11.5 Amabizongxube
23
Sebenzisa la magama alandelayo ukwakha awakho amabizongxube.
[umnini, ikhanda, umuzi, khulu, izwe, phuma, kazi, langa, iso, tapa, izwe, ulwazi]
Kanje: amanzi + amtoti = amanzimtoti
(a) _________________________________________
(b) _________________________________________
(c) _________________________________________
(d) _________________________________________
(e) _________________________________________
(f) _________________________________________
11.6 Amabizoqoqa
24
Inzondo
Umbhali
Umculo
uThabani
Izithelo
Inkukhu
Udokotela
Umsizi
Imagazini
Umhlaba
Unembeza
Umona
uMaZondi
Umtholampilo
Uthayi
Izikhali
Ifasitela
Impelasonto
Utshani
Umnotho
Uvalo
Umdayisi
uSeptember
Uzifozonke
Imbuzi
Umabonakude
25
7. Fuya (9)
8. Dumaza (9)
9. Fihla (9)
10. Phila (9)
11. thenga (9) intengo intengo kaphethiloli isikhuphuke kakhulu.
26
Ukwandisa ulwazi
1. iPigogo
2. iNyoni
3. iNkomo
4. uNwabu
5. iMbulu
6. iNyoka
7. iMvu
8. iNdlovu
9. iBhubesi
27
ISIQEPHU SESITHATHU
11. Lakheka kanjani ibizo?
Ibizo lihlukene kabili. Kukhona isiqalo sebizo (noun prefix) kanye nesiqu sebizo
(noun stem).
28
6 Amatshe Ama- -tshe Stones
7 Isitsha Isi- -tsha Dish
8 Izitsha Izi- -tsha Dishes
9 Inkomishi iN- -komishi Cup
10 Izinkomishi/ izimpondo iziN-/iziM- -komishi/ -pondo Cups/ horns
11 Uphondo u(lu)- -phondo Horn
14 Ubuso Ubu- -so Face
15 Ukudla Uku- -dla Food
29
Uhulumeni
Ubuciko
iBhayibheli
Ibhuku
Incwadi
Idayimane
Inkunzimalanga 9 iN- -kunzimalanga -nkunzimalang- -a
Isipiliyoni
Inkomishi
Ubuhlalu
Ukudla
Ukathanda
Inganekwane
Intuthu
Uphaphe
Uphondo
UMSEBENZI
30
ii. i.
iii.
iv.
(a) _____________________________
(b) _____________________________
(c) _____________________________
(d) _____________________________
31
3. Bhala amabizo alezi zinto eziqondene nalezi zinombolo:
_____________________________________________________
32
6. Guqula la magama alandelayo abe ngamabizomuntu.
33
ISIQEPHU SESINE
34
Gcwalisa izikhala ngezivumelwano ezifanele:
Nika ubuningi bale misho elandelayo ushintshe nezivumelwano zenhloko
njengoba ukhonjisiwe.
Isibonelo: Umama uthenga isinkwa - Omama bathenga izinkwa
(a) UNozipho uthenga i-apula.
_________________________________________________________________
(b) Inja iyakhonkotha.
_______________________________________________________________
(c) Umkhumbi uthwala umthwalo.
_________________________________________________________________
(d) Ubisi luphelile.
_________________________________________________________________
(e) Umkhulu ugibela isitimela.
_________________________________________________________________
(f) Ngithanda inja nekati.
_________________________________________________________________
(g) Umzala usebenza phesheya.
_________________________________________________________________
(h) Umfundisi uya esontweni.
_________________________________________________________________
Bhala ngesiZulu:
35
a) The man hates snakes.
__________________________________________________
36
Noun Class Subject Negative Inkathi Yamanje Inkathi Yamanje
(Isigaba) Concord Subject Eqhubekayo Eqhubekayo
(Imvumelwano) Concord Evumayo Ephikayo
Class 1 um(u)-Umuntu u- Aka- Uyahamba Akahambi
Class 2 aba-Abantu Ba- Aba- Bayahamba Abahambi
Class 1a u-Umalume u- Aka- Uyadla Akadli
Class 2a o-Omalume Ba- Aba- Bayadla Abadli
Class 3 um(u)-Umuzi u- Awu- Uyakhiwa Awakhiwa
Class 4 imi-Imizi i- Ayi- Iyakhiwa Ayakhiwa
Class 5 i(li)-Ilizwi li- Ali- Lihle Alilihle
Class 6 ama-Amazwi a- Awa- Mahle Awamahle
Class 7 isi-Isizwe Si- Asi- Sihle Asisihle
Class 8 izi-Izizwe Zi- Azi- Zinhle Azizinhle
Class 9 in-/im-Inkunzi i- Ayi- Yinhle Ayiyinhle
Class 10 izin-/izim-Izimpi Zi- Azi- Zimbi Azizinhle
Class 11 u(lu)-Uluthi Lu- Alu- Luyahlaba Aluhlabi
Class 14 ubu-Ubuhle Bu- Abu- Buyathandeka Abuthandeki
Class 15 uku-Ukudla Ku- Aku- Kumnandi Akumnandi
1st person singular Ngi-/I Mina ngiya lapho. Angi- Mina angiyi lapho.
1st person plural Si-/We Thina siya lapho Asi- Thina asiyi lapho.
2nd person singular u-/you Wena uyahamba. Awu- Wena awuhambi.
2nd person plural Ni-/you Nina niyahamba. Ani- Nina anihambi
Intombi – The subject of the sentence and it’s a noun beginning with “i-”
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
ISIQEPHU SESIHLANU
39
14. ISABIZWANA SOQOBO
Kanjani?
Unkamisa wesivumelwano sebizo uyasuswa: ISIKHATHI = SI + O + -NA = sona
kodwa izabizwana ezingamagama abantu zakheka ngendlela ehlukile: i
i+a = y
40
10 Izinkukhu zi- + -ana Zona
11 Uphondo lu- + -ana Lona
14 Ubuhle bu- + -ana Bona
15 Ukudla ku- + -ana Kona
______________________________________________________________
_______________________________________________________________
41
Njalo ngeSonto siyavuka ekhaya siye enkonzweni. Isonto ___________lethu liba
nezinkonzo ezimbili ngosuku. Inkonzo yokuqala ibe sekuseni kakhulu ngehora
lesikhombisa. Ugogo _________wami uthanda ukuya kule nkonzo ngoba ucula
ekhwayeni. Uthi ugogo le nkonzo imnandi kakhulu ngoba basaqhuba ngendlela
yakudala abefundisi babo. Thina sithanda ukuya enkonzweni engena ngehora
lesishiyagalolunye. Le nkonzo igcwala abazali _____________abasebasha kanye
nentsha. Siyacula kakhulu futhi ikhwaya _____________ishaya ugubhu
___________neziginci.
42
15. ISABIZWANA SOKUKHOMBA (DEMONSTRATIVE PRONOUNS)
Isabizwana sokukhomba naso sisebenza njengezinye izabizwana. Siyakwazi ukumela ibizo emushweni. Umsebenzi waso ukukhomba
ezindaweni ezintathu. Eduze (near), buqamama (further) nakude (far). Isakhi sesabizwana sokukhomba ngu-la- yikho nje uthola ukuthi
zonke lezi zabizwana zinaso lesi sakhi. Buka ithebula elingezansi elikhombisa izabizwana zokukhomba ngokulandelana kwezigaba
zamabizo.
Isigaba Isiqalo Eduze Buqamama Kude (just add –ya)
1 Um(u) la +om = Lo Lowo Lowaya
2 Aba La + aba = Laba Labo Labaya
3 Um(u) La + um = Lo Lowo Lowaya
4 Imi La + imi = Leyo Leyo Leyaya
5 i-(li) La +ili = Leli Lelo Leliya
6 Ama- La + ama = La Lawo Lawaya
7 Isi La + isi = Lesi Leso Lesiya Prefix coalesces
8 Izi La + izi = Lezi Lezo Leziya a+a=a
9 Isi (n)(m) La + In/iM = Le Leyo Leyaya a+e=e
10 Izi (n)(m) La + iziN/iziM = Lezi Lezo Leziya a+i =e
11 U(lu) La + ulu = Lolu Lolo Loluya a+o=o
14 Ubu- La + ubu = Lobu Lobo Lobuya a+u=o
15 Uku- La + uku = Lokhu Lokho lokhuya
st
1 person Ngi- La + a = la Lapho Laphaya
2nd person u- La + a = la/lana Lapho Laphaya
43
Isabizwana sokukhomba (demonstrative pronoun) sizimele sodwa emushweni, asinciki esenzweni. Sikhomba ezindaweni ezintathu.
Isibonelo: Lo muntu uyabhala. - This person is writing.
Bhala le misho ibe ebuningini (plural) uma kwenzeka.
1. Lo mntwana uzohlupheka ngokufunda. _______________________________________________________________
44
Humusha le misho kuvele isabizwana sokukhomba.
45
16. ISABIZWANA SOKUBALA
Lapha sisebenzisa isivumelwano sebizo sihlangane nesakhi sesabizwana u –o bese
sijobelela esiqwini sesabizwana sokubala. Unkamisa ohambelana nesivumelwano
uyasuswa. Isiqu sesabizwana senani –nke kanye no –dwa
Ukwakheka kwaso, sisebenzisa isivumelwano sisihlanganise nesakhi sesabizwana u –o
bese sijobelela kwisiqu sesabizwana senani. Unkamisa ohamba nesivumelwano
uyasuswa.
Kanje: ikati – (li + o + dwa = lodwa/only)
Khumbula: i+a=y u + a = w laba sibabiza ngokuthi bangiSINGANKAMISA
ISIGAB IBIZO -dwa -nke
A
1 Umuntu u- Yedwa Wonke Isigaba 1A no 2A zifakwe lapha
2 Abantu ba- Bodwa Bonke
3 Umuzi u- Wodwa Wonke
4 Imizi i- Yodwa Yonke
5 Itshe li- Lodwa Lonke
6 Amatshe a- Wodwa Wonke
7 Isitsha si- Sodwa Sonke
8 Izitsha zi- Zodwa Zonke
9 Inkukhu i- Yodwa Yonke
10 Izinkukhu zi- Zodwa Zonke
11 Uphondo lu- Lodwa Lonke
46
ISIQEPHU SESITHUPHA
47
ISIGABA ISAKHI ISIQALO ISIVUMELWANO ISIVUMELWANO ISIVUMELWANO ISIVUMELWANO
SESICHASISO SEBIZO SESIPHAWULO SESIBALULI SOBUMNINI SENANI
Concord Stem
1. a- Um(u)-/u- Om(u)- omkhulu o- omhlophe Wa- wami mu- -phi
2 a- Aba-/o- Aba- abakhulu Aba- abamnyama Ba- wabo ba- -phi
3 a- Um(u)- Om(u) - omkhulu o- obomvu Wa- wami mu- -nye
4 a- Imi- Emi- -emikhulu e- ebomvu Ya- yami mi- -ni
5 a- Ili- Eli- elikhulu Eli- elimnyama La- lami li- -phi
6 a- Ama- Ama- amakhulu a- amnyama a-ami ma- -phi
7 a- Isi- Esi- esihle e- eliqotho Sa- sami si- -mbe
8 a- Izi- Ezi- ezinhle Ezi- eziqotho Za- zami zi- -phi
9 a- iN- eN- encane e- ebomvu Ya- yami yi- -phi
10 a- iziN- eziN- eziNcane Ezi- ezibomvu Za- zami zi- -phi
11 a- Ulu- Olu- olude Olu- olumhlophe Lwa- lwami lu- -mbe
14 a- Ubu- Obu- obuhle Obu- obunsundu Ba- bami bu- -phi
15 a- Uku- Oku- okuningi Oku- okumnandi Kwa- kwami ku- -phi
48
Umthetho omusha Ingubo entsha N + sh = ntsh
Isihlahla esihle Ingubo enhle N + hl = nhl
18. ISIPHAWULO
Siyini isiphawulo? – Siyingxenye yesichasiso. Siyigama elichaza usobizo (describes a noun) emshweni. Isiphawulo sakhiwe
yizingxenye ezimbili, isivumelwano nesiqu. Emshweni sisebenza silandele usobizo esimchazayo, kanje:
Ubuthongo = obumnandi (enjoyable) Inkanyezi – enkulu (kh > nk) - a big star
Adjectives and relatives are the words that qualifies the noun. This means that the adjective explains the nature or function of the
noun in a sentence.
Since the adjectives and relatives have to do with the noun, in isiZulu, it has to assume the prefix of the noun it is describing.
49
a + prefix=adjective prefix/concord a + ili = eli > Ilitshe (-khulu). Ilitshe elikhulu. (a + i = e)
50
Bhala izivumelwano zesiphawulo (adjective concords) zamagama aladelayo.
Gcwalisa ngezivumelwano ezifanele
4. Ubhuti_______bi uyashada.
1. ____________________________________________________________
2. ____________________________________________________________
3. ____________________________________________________________
4. ____________________________________________________________
5. ____________________________________________________________
6. ____________________________________________________________
7. ____________________________________________________________
8. ____________________________________________________________
9. ____________________________________________________________
10. ____________________________________________________________
51
Isiphawulo esiphikayo (negative)
- Ezi + nge + zi + nhle (Esi-, ezi-, eli-, oku-, olu-, obu-, ezi-,)
52
ISIQEPHU SESIKHOMBISA
Isenzo silandisa sisebenzisa izakhi. These are action words (doing words). Umusho
awuphelele ngaphandle kwesenzo. Ukuze isenzo sense umqondo ophelele
emushweni, sivumelana nenhloko ngokuqalisa ngesivumelwano senhloko (subject
concord). Isenzo sikhomba inkathi (tense), izindlela zesenzo (moods),
nezimpambosi (verbal extensions). Isenzo senza umsebenzi wokusitshela
okwenziwa nguSobizo.
53
Nazi izibonelo zawo:
Ake ubhale lo msebenzi sibone ukuthi uyawuqonda yini. Zakhele eyakho imisho
njengoba ukhonjisiwe ngenhla.
1. -osa
_________________________________________________________
2. -enza
_________________________________________________________
3. -eba
_________________________________________________________
4. -esaba
54
_________________________________________________________
5. -imba
_________________________________________________________
1. -thi ____________________________________________________
2. -sho ____________________________________________________
3. -azi ____________________________________________________
1. -oda _________________________________________________
2. -posa _________________________________________________
3. -washa _________________________________________________
4. -phasa _________________________________________________
5. -tadisha _________________________________________________
55
ISIQEPHU SESISHIYAGALOMBILI
20. IZINDLELA ZESENZO
Izenzo ezisabizo
Izenzo eziphoqayo
Qaphela
56
Izibonelo: Ibambe inja ingangilumi.
57
Isiqalo samabizo esigaba 15 + isakhi sokuphika nga + umsuka + isakhi
sokuphika -i = isenzo esisabizo
UKUVUMA UKUPHIKA
58
10.
59
Ezinhlamvu ntathu:
60
16. Gezisisa umhlane!
17. Hambani!
18. Khulekani ngaphambi kokulala!
19. Lala!
20. Xubha kanye ngosuku!
21. Sukuma uma kungena umfundisi!
22. Khala uma ethi awuhambi!
ISIQEPHU SESISHIYAGALOLUNYE
61
-ya-
Abafundi bafunda Incwadi. Abafundi bayafunda.
Amadoda apheka inyama. Amadoda ayapheka.
Inkosikazi isebenza eThekwini. Inkosikazi iyasebenza.
Umntwana uphuza ujusi. Umntwana uyaphuza.
62
a- a- Amaqanda ayawa. Amaqanda awa.
UKULANDULA (Negative)
PRONOUNS
Mina ngiyafunda. Mina angifundi
Wena uyafunda. Wena awufundi.
Yena uyafunda. Yena akafundi.
Thina siyafunda. Thina asifundi.
Nina niyafunda. Nina anifundi.
Bona bayafunda. Bona abafundi.
63
POSITIVE FUTURE TENSE NEGATIVE FUTURE TENSE
INKATHI EZAYO EVUMAYO INKATHI EZAYO EPHIKAYO
Ngizopheka. Angizopheka/angizupheka.
Abantwana bazodlala. Abantwana abazudlala/abantwana abazodlala.
Inja izoluma. Inja ayizoluma/inja ayizuluma.
UThandi uzokhala. UThandi akazokhala/UThandi akazukhala.
Umuntu uzofika. Umuntu akazofika/umuntu akazufika.
Bona bayafunda. Bona abafundi.
64
All verbs beginning with a vowel: -AKHA, -ENZA, -OSA, etc.
Vowels subject concords are U-, I- and A-
Vowel subject concords change to related semi-vowels (osingankamisa) when
prefixed to a verb stem;
Isibonelo:
u- > w-: USipho wesaba inja (Sipho is afraid of the dog.)
i- > y- : Inja yala ukuphuma emanzini. (The dog refuses to get out of the
water)
65
REMOTE PAST TENSE
SINGULAR PLURAL
1st person ngi + a > nga- 1p. si- + a > sa-
2nd person u + a > wa- 2p. ni- + a > na-
Umu(u): u + a > wa- aba-: ba- + a > ba-
u-: u- + a > wa- o-: ba- + a > ba-
um(u)-: u- + a- > wa- imi-: i- + a- > ya-
i(li)-: li- + a- > la- ama-: a- + a- > a-
isi- si- + a > sa- izi-: zi- + a- > za-
u(lu)-: lu- + a- > lwa- izin-: zi- + a- > za-
ubu-: bu- + a- > ba-
uku-: ku- + a > kwa-
The past tense –a, which is pronounced as a long vowel, follows the subject
concord to form this tense.
When two vowels are placed next to each other consonantalization
(ukulwangisa)
Isibonelo: USipho u + a –khala
USipho wakhala (pronounced as waakhala)
kwezilwandle. Inkinga kubona abantu abasha ukuthi basuke bafune ukushiya isikole uma sebebona
imali. Ingakho kubalulekile ukuthi ( libe) ______________ nezimenenja. Abanye abaculi abasebasha
66
UKUPHIKA (Negative)
67
Umsebenzi Wolimi
1.1 Landela imiyalelo ukuguqula imisho ukuba enkathini efanele bese uphikisa
imisho emisha.
68
1.1.5 Abafundi bavakashela eGauteng ngoNhlangulana.
Ngonyaka ozayo abafundi
________________________________________________________________
________________________________________________________________
1.1.6 Izikole zethu zithandaza ndawonye.
Ngomhlomunye izikole
________________________________________________________________
________________________________________________________________
1.1.7 Umndeni uhlangana namadodana ekhaya.
Kusasa umndeni
________________________________________________________________
________________________________________________________________
1.1.8 Izimoto zihamaba emgwaqeni ebusuku.
Ngempelasonto elandelayo
________________________________________________________________
________________________________________________________________
1.1.9 Ogogo bapheka utshwala nokupheka ukudla.
Ngeviki elizayo
________________________________________________________________
________________________________________________________________
1.1.10 Umabonakude ukhombisa imidlalo yesikole emini.
Kusasa
________________________________________________________________
________________________________________________________________
69
Lungisa la magama adwetshelwe akhombe ukuphika:
1. Umama uthenga umsakazo omkhulu khona ezodlala umculo wakhe
kamnandi.
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
2. Umfundisi webandla ushumayela kahle uma kunezinsimbi.
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
70
………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………
………………………….........................................................................................
71
ISIQEPHU SESHUMI
Verbal extensions are one of the main characteristics of the verb in isiZulu. A verb
may assume different meanings by suffixing a particular verbal extension.
Izimpambosi zishintsha umqondo wesenzo ngokuphongozisa isenzo ngohlobo
oluthile lwempambosi. Nazi izibonelo:
72
Impambosi yokwenziwa yenzeka uma siphongoza (suffix with) ngo -wa noma -iwa
esenzweni. The suffix -iw is used only with verbs that are monosyllabic (have one
syllable), with vowel commencing verbs.
The suffix –w is used with polysyllabic verbs (verbs that have more than one
syllable).
When you construct a sentence using a passive derivation you start the sentence
with the object and then you change the subject of the sentence by prefixing either
ng- or y-.
Ng- is prefixed if the subject of the sentence begins with the vowel u,a or o
Ng- is prefixed if the second- and third-person singular pronouns (wena & yena) are
used as the subject of a sentence. (nguyena/ nguwena)
Izibonelo
73
Y- is prefixed if the person pronouns (mina, thina, nina, bona) are used as the
subject of a sentence.
When you do a passive derivation, you need to do sound changes if the verb has a
bilabial syllable. The bilabial is changed to palatals (olwangeni).
The sound change also happens when your verb is in another verbal extension.
74
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
75
6. Yena ushayela ibhasi.
___________________________________________________________
Umthetho Wokuqala:
AMABIZO ONDAWENI
Umalume Kumalume (to/from uncle)
ULusanda KuLusanda (to/from Lusanda)
Ubaba Kubaba (to/from dad)
Omalume Komalume (to/from uncles)
UJohannes Nkosi Street KuJohannes Nkosi Street (on/in….)
Ubhanana Kobhanana (to the bananas)
Umthetho Wesibili
76
Lo mthetho usebenza emagameni abantu nawezindawo ezinamagama aqala ngo-u-.
La mabizo siwashintsha bese eqalisa ngo -kwa-
Kanje: UMashu - KwaMashu
UDabeka - KwaDabeka
ULong - KwaLong
UMahlaba - KwaMahlaba
UCheckers - KwaCheckers
Umthetho Wesithathu
iPinetown - ePinetown
ubusuku - ebusuku
Umthetho Wesine
Uma ibizo lingangeni kuzo zonke lezi zigaba zamabizo ezingenhla, sebenzisa
umthetho wesiNe. Amabizo akhethekile angena kulo mthetho ngoba adinga ukuthi
ushintshe isiqalo bese uphinda uyajobelela.
a-eni > umoya -emoyeni
e-eni > isikole - esikoleni
77
i- ini > umsebenzi -emsebenzini
o-weni > Umshado -emshadweni
u-wini > izulu -eZulwini
Umthetho Wesihlanu
UKhahlamba - oKhahlamba
Udonga - odongeni
Udaba - odabeni
78
Where?
Kuphi?
7. Ngingene
(indaba)_______________________________________
79
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
6. (Umculo) wakhe wahlomula ngezidondo eziningi ezidlula ezozakwabo.
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
- Ubuncane bento
- Ukuteketisa/ukudlalisa
- Ukudelela
- Ubungako bento/ubuningi bento
- Ubudala/iminyaka
80
-u Indlu -wana Indlwana
81
-nt- -ntsh- umkhonto Umkhontshwana
1. Ibhasi - ibhasana
2. Isitimela - isitimelana
3. Amapentshisi - amapentshisana
4. Ikilasi - ikilasana
6. Ibhanoyi - ibhanoyana
7. Isitulo - isitulwana
8. Umuntu - umuntwana
9. Umsebenzi - umsebenzana
82
(k) Isitho - __________________________________________
1. Izibhamu - _______________________
2. Izibhelu - _______________________
3. Nabezindaba - _______________________
4. isifonyo - _______________________
5. Ubhatata - _______________________
6. Igama - _______________________
7. Isikhwama - _______________________
8. Indlu - _______________________
ukucula.
…………………………………………………………………………………………
2. Kulesi (sikhathi) esincane asiphilile ecula uzenzele igama emhlabeni wonke.
…………………………………………………………………………………………
3. Lezi (gebengu) ezadubula uLucky zazifuna imoto yakhe.
…………………………………………………………………………………………
4. (Kunesimo) esingesihle e-Afrika sokungamukeli abaculi bokuzalwa lapha.
…………………………………………………………………………………………
83
ukukhuluma nalo mngane wakhe uNozipho. UJabulani akayekanga ukuzincengela
kuyena yize ayazi kahle ukuthi ushadile. UJabulani wayethanda ukuhlale eshayela
uLungisa ucingo, ethumela imiyalezo yothando. Ngelinye ilanga uLungisa wamphoxa
ngawo wonke amagama awaziyo kodwa lutho ukuthi amyeke uJabulani. Waqhubeka
nale ndaba yakhe yokushela unkosikazi womuntu.
1.
2.
3.
4.
5.
25. IZIKHULISO
84
Indoda > indodakazi
3. Ukukhombisa Ukwedelela
1. Itafulakazi
……………………………………………………………………………………………
2. Iphephakazi
…………………………………………………………………………………………
3. Imotokazi
…………………………………………………………………………………………
4. Indodakazi
…………………………………………………………………………………………
5. Ubabekazi
……………………………………………………………………………………………
85
6. Amehlokazi
……………………………………………………………………………………………
7. Ingalokazi
……………………………………………………………………………………………
8. Umuzikazi
……………………………………………………………………………………………
9. Isihlahlakazi
…………………………………………………………………………………………………
Ubani? (Who?) Ukuphi? (Where?) Nini? (When?) Kanjani? (How?) Yini? (What?)
86
Umsebenzi wasekilasini
IZIMPAWU ZENGCINDEZI
Ziningi izifo eziphatha abantu kodwa bagcine bengazi ukuthi ziyini. Ingcindezi ingenye yezifo
ezivela ngezindlela ezingajwayelekile. Kumele siqaphele izimpawu ezikhomba ukuthi umuntu
unengcindezi. Wonke umuntu kufanele alale isikhathi esanele. Ukukhathala komzimba
ngokweqile, ukungakwazi kwenza lutho nokulala ngaso sonke isikhathi kungezinye zezimpawu
zengcindezi. Omunye umuntu uze angafuni ukuvuswa. Umzimba womuntu uhambisana nendlela
adla ngayo. Omunye umuntu uyancipha noma akhuluphale ngendlela ethusayo ngenxa
yokushintsha indlela adla ngayo, okungaba ukudla ngokweqile noma ukungadli nhlobo. Lokhu
kwenza umuntu agcine esephelelwa amandla. Ziningi izinto ezenziwa yingcindezi kubantu
ezingadala ingozi ezimpilweni zabo. Abantu baba nolaka olubi okwenza basatshwe ngoba
bacasuka kalula bese beba nodlame. Lokhu kudinga ukuqashelwa kungaze kube nomonakalo
omkhulu. Abantu abanengcindezi babonakala ngokungazethembi. Ukuzibukela phansi ucabanga
ukuthi abantu bakhuluma ngawe nokukhalela ubala enye yezinto abazenzayo. Omunye umuntu
akafuni ukuba nabantu ufisa sengathi angaphila emhlabeni wakhe yedwa. Konke lokhu
kuseyizinkomba zokucindezeleka. Baningi abantu abaphelelwa umsebenzi bengalindele.
Ukuphelelwa uthando lomsebenzi, ukuvilapha, ukulova emsebenzini nokungabi nandaba
nomsebenzi wabo kuhambisana naso lesi sifo. Kungasiza ukukhuluma nabaphathi ukuze uthole
usizo noma uthathe ikhefu lokulungisa isimo sakho. Umzimba nengqondo kudinga isikhathi
sokuphumula esanele ukuze kuvimbeke ingcindezi. Lokhu kwenzeka uma ulele. Ngokuvamile
umuntu onengcindezi uphupha amaphupho ezinto ezimbi esezenzeka kudala empilweni noma
angabi nabo nhlobo ubuthongo. Esimweni sokungalali amaphilisi okulala ayasiza. Ungavumeli
ingcindezi ilawule/ibuse impilo yakho, thola usizo kusenesikhathi.
[Icashunwe kuSolezwe yabe isihlelwa kabusha]
87
ISIQEPHU SESHUMI NANHLANU
88
2. Ukhefanangqi (;) Ukhombisa ukuma noma ukuthula kancane okungaphezu
kwekhefana kepha ngaphansi kwekhoma: Isb. Emva kokuba eselotsholiwe,
wahambisa umbondo; bamamukela emzini. Wehlukanisa imiqondo enobuhlobo
elandela: Isb. Usomlomo kumele abize umhlangano; amukele onke amakhansela
asemhlanganweni bese ehola umhlangano.
3. Ikholoni (:) Uma uzobala izinto okhuluma ngazo emushweni noma unikeza
isibonelo usebenzisa ikholoni. Isb. Udadewethu uthathe ama-electives amane e-
semester yokugcina: Marketing, Computer Programming, Nutrition kanye
neComputer math.
5. Umbabazi (!) Uphawu lwesibabazo, iphuzu noma umaki, noma ngabe iyiphi
onquma ukuyibiza ingelinye lomaki onganquma ukuwasebenzisa ekugcineni
komusho lapho umusho ukhombisa ukubonakaliswa okunamandla kwemizwelo.
Izinkulumo okukhulunywa ngazo zingaba yinoma yini ukusuka kwisasasa,
injabulo, noma yini enye, ukunengeka noma intukuthelo. Izibabazo ezinye
zezimpawu zokuloba ezisetshenziselwa ukugcizelela imisho. Ngezansi ezinye
zezimo lapho singasebenzisa khona uphawu lwesibabazo: Isb. “Qaphela
umhlane wakho!” uyamemeza.
89
Lungisa lesi siqephu esilandelayo:
a. umuzi __________________________________________________
b. umhlanga rocks __________________________________________________
c. egoli __________________________________________________
d. kwadlomo __________________________________________________
e. ngolwesine __________________________________________________
f. umgungundlovu __________________________________________________
g. hhayi bo __________________________________________________
h. isipiliyoni siyadingeka uma ufuna umsebenzi osile.
________________________________________________________________
i. udlame lwezombusazwe laqala elokishini lasemlazi
________________________________________________________________
j. abafundi basemichael house bayazimisela.
90
________________________________________________________________
91
1. Ikhehla ________________________
2. Umfowethu ________________________
3. Umkhwenyana ________________________
4. Abafana ________________________
5. Iqhawe ________________________
6. Ibhungu ________________________
7. Ubaba ________________________
8. Umkhulu ________________________
9. Ikhonde ________________________
10. Impongo ________________________
Ukubhalwa Kwencwadi
Ake sibuke ukuthi incwadi ibhalwa kanjani nokuthi zihlukene kanjani izinhlobo zazo.
Kukhona incwadi yobungane (friendly letter) nencwadi esemthethweni (formal letter). Xoxa
nabangane bakho ukuthi zihlukene kanjani lezi zincwadi. Sebenzisa leli thebula ukuveza
umehluko (differences) kanye nokufanayo (similarities).
92
Ikheli
Incwadi Incwadi
yobungane
esemthethweni
93
16 kuMbasa 2023 Usuku
Sandile
Mfowethu le ndawo engihlala kuyo ibanda kakhulu. Mina ngijwayele ukuthi ngalezi
zikhathi zonyaka ngizigqokele izinto ezipholile ngoba kusuke kusashisa lapho eThekwini.
Sengifunde nokuphuza isobho ngezikhathi zamalantshi lapha emsebenzini.
Yimina umfowenu
uSiyabonga
Imibhalo edlulisa imiyalezo ibalulekile uma ufunda ulimi. Le mibhalo siyahlolwa kuyo
ephepheni lesibili (paper 2). Kule mibhalo sithola imibhalo efana nezincwadi (letters),
indaba ende (essays), inkulumo ebhaliwe (written speech), amaminithi omhlangano
(minutes), umbiko (report), imiyalelo yokupheka (recipes), imiyalelo yendlela
(directions), ukubhala idayari (diary entries), kanye nokunye okuningi.
OKUBALULEKILE:
94
o Idayari kabani, (Igama lomnikazi). (Owner of the diary’s name)
o Unyaka (year): Isibonelo 2022. Lokhu kubalulekile ngoba kuveza isikhathi
nesimo esingalindeleka. (It is important to write date and time in your diary)
o Usuku alube sekuqaleni futhi lugqame1 (Date needs to be at the beginning).
Isikhathi nezehlakalo kulandela ngezansi.
o Kumele kube yimisho emifushane2 kepha enikeza umqondo ophelele.
o Bhala njengomuntu wokuqala3 uma ubhala imisho ephelele.
o Ulimi nokupelwa kwamagama kubalulekile (spelling and dictation are very important)
ISIBONELO
IDAYALI KASibusiso Ndlangamandla
Amagama asebenzile = 60
Indlela Yokumaka:
1
Lugqame - clear
2
Imisho emifushane – short sentences
3
Umuntu wokuqala – write as a first person.
95
Isakhiwo = 6
Ingqikithi = 8
Ulimi = 5
Inani lamagama = 1
Ukubhalwa Kwe-Imeyili
Iya ku:
Iphuma ku:
Isihloko:
96
Bhala nawu umsebenzi usebenzise lesi sikhala esingenhla. Amaholidi kaKhisimusi
wena uvakashele ubabekazi (aunt) wakho osebenza njengoSonhlalakahle (Social
Worker) ezweni laseNgilande. Bhala i-imeyili uxoxele umngane wakho ngesikhathi
osichitha kuleli lizwe. Sebenzisa amagama aphakathi kwangama-60 kuya
kwangama-80 ukwenza lo msebenzi. Uhlelo luyadingeka ukuze ulandele umyalelo
njengoba ufundisiwe.
Inkombandlela – Directions
97
- Jika - turn
- Qalaza - look on the sides
- Buka - look
- Isifanekiso - statue
- Amarobhothi - robots
- Isakhiwo - building
- Isango - gate
Ithathwe ku-Google
98
(directions) ezomsiza ukuthi afike kule ndawo kalula ngaphandle kokuduka.
Sebenzisa amagama aphakathi kwangama-60 kuya kwangama-80 kuphela.
ISIQEPHU SAMASHUMI
AMABILI
30. IZINKONDLO
99
(personification), njalo njalo. Inkondlo ihlukana ngezigatshana esizibiza ngokuthi
izigaba (amabinza).
IZINHLOBO ZEZINKONDLO
1. ILIRIKHI (Lyric)
Lena yinkondlo exoxa indaba (tells a story). Ekuqaleni kuba yisingeniso, kube
wumzimba bese kuba yisiphetho. Le nkondlo iba nomlingiswa umbhali aziqambele
100
yena noma umlingiswa owake waphila ngempela. Kuyenzeka imbongi ibe ngomunye
wabalingiswa ngokuthi isebenzise isabizwana esiqondisiwe kumuntu wokuqala (ngi-,
mina, njll.)
3. I-EPHIKI (Epic)
4. I-ELEJI (Elegy)
5. ISONETHI
6. ISATHAYA (Satire)
101
Umbhali ugxeka amaphutha kumbe ubuthakathaka obukumuntu othile noma
enhlanganweni ethize noma nje esintwini jikelele. Lowo ogxekwayo kuhlekiswa
ngaye ngendlela ebhuqayo (sarcastic mockery). Umbhali usuke engaqondile
ukudicilela pphansi igama lalowo okuhlekiswa ngaye kodwa usuke eqonde ukuhlaba
amphutha okumele alungiswe.
Imbongi lapha ibhala ngezindlela okumele abantu baziphathe ngayo. Akusho lutho
ukuthi imbongi ibhala ngayiphi indikimba.
Lolu hlobo lwenkondlo luveza imicabango ejulile ngezinto okungelula ukuthi umuntu
aziqonde ngolwazi lwakhe lwasemhlabeni. Imbongi isuke itusa ubukhuu
bukaMvelinqangi (God’s Grandeur) ngokuthi izibuze imibuzo ethize ngendalo
(nature), nemvelaphi yempilo noma yokufa. Lezi zinkondlo zisishiya sicabanga
kabanzi ngalokhu imbongi esuke ikhuluma ngakho.
2. Imvumelwano (rhyme/agreement)
3. Ukuxhumana (linking)
4. Impindwa (refrain)
5. Isizura (Caesura)
6. Injambamenti (enjambment)
102
7. Ifanamsindo
8. Ifanangwaqa (alliteration)
9. Ifanankamisa (assonance)
IMIGQA NEZITANZA
IMVUMELWANO
(b) Imvumelwano-maphakathi
103
Ngincanywa nguhleko lwakho,
UKUXHUMANA
Ukuxhumana maphakathi
Enkondlweni ethi ‘Sekuyakhanya’:
Sekuyacaca la silibalabele khona,
Sekuyantwela la silibangise khona,
104
Ukuxhumana okuphambene (cross linking)
Ukuxhumana okweqanayo
Enkondlweni ethi: ‘Sixebukile’,
Simagceb’ akapazel’ umpe lothando,
Simagatsh’ ayethel’ empophomeni yenjabulo,
Simong’ ugijim’ ubisi lothando,
IMPINDWA (Refrain)
Ukuphindaphindwa kumugqa ekuqaleni noma ekugcineni kwestanza kubizwa
ngokuthi impindwa. Imbongi isuke igcizelela umqondo othile. Lo mugqa uyaye uvele
ekuqaleni noma ekugcineni kwawo wonke amabinza enkondlo.
Ifanamsindo
Ifanankamisa (Assonance)
105
Ifanangwaqa (alliteration)
Ifuzamsindo (Onomatopoeia)
ISIZURA (isikhawu)
Imigqa eneziphumuzi phakathi nendawo. Lelo khefu libizwa ngokuthi yisizura.
106
Ingagxeka (criticize)
Ingazonda (hate/dislike)
Ingathanda (like/love)
Ingabalisa (anxious)
Ingakhombisa uvalo (fear)
Ingathukuthela (angry)
Ingazisola (regret)
Inganosizi (melancholy)
Ingalangazelela (long for)
Inganendumalo (disappointment)
ULIMI LOBUNKONDLO
Ulimi lobunkondlo lushubile (rich), luyagigiyela futhi lucebe ngezifenqo.
YINI ISIFENQO? (Figures of Speech)
Isifenqo yinkulumo egigiyelayo (indirect) lapho ichaza into. Izisho (idioms) nezaga
(proverbs) nazo zithathwa njengezifenqo. Kunokuthi kuthiwe uTholakele udakiwe,
kuye kusetshenziswe izinto ezifanekisayo njengokuthuTholakele uqhuba
imbuzi/uTholakele umnandi/uTholakele udlile. Ziningi izifenqo, empeleni ngeke
sazibala zonke.
ISIFANISO (simile)
Lapha uqhathanisa izinto ezimbili ezingafani kodwa ezinokuthile okufanayo. Kuyaye
kusetshenziswe izakhiwo zokufanisa u-fana na-; njenga-; okwe-; njll. Nasi
isibonelo, uThabi muhle njengelanga liphuma. Azivamile ukuba ziningi izifaniso
enkondlweni.
ISINGATHEKISO (metaphor)
Isingathekiso yinkulumo eqhathanisa noma efanisa izinto ezimbili ezingafani kodwa
ingasebenzisi izakhi zokufanisa. Bukhulu ubudlelwane phakathi kwesifaniso
nesingathekiso. Isibonelo sesingathekiso: uLanga yindoni yamanzi. Ezinkondlweni
izingathekiso yizona ezisetshenziswa kakhulu ukwedlula isifaniso. Inkondlo evame
ukuba nesisodwa noma ingabi naso nhlobo isingathekiso iba lula.
107
Isenzasamuntu wuhlobo oluthile lwesingathekiso. Lokhu kusho ukuthi naso
siyinkulumo efanisa izinto ezimbili ezingafani ibe ingasebenzisi isakhi sokufanisa.
Umehluko ukuthi lento okusuke kufaniswe ngayo isuke yenziwe samuntu. Isibonelo:
‘Sihlahla sami somvini ungimangalisile.’
UKWENZASASILWANE (Zoomorphism)
Isenzasasilwane wuhlobo oluthile lwesingathekiso. Lokho kusho ukuthi naso
isenzasasilwane siyinkulumo efanisa izinto ezimbili ezingafani ibe ingasebenzisi
isakhiwo sokufanisa. Umehluko ukuthi into okufaniswa nayo yenziwe sasilwane.
Isibonelo: ‘Labhons’ ihinikazi lakwabo.’ Esho izulu elidumayo.
Izibonelo:
108
nokufa. Ziningi futhi izinkondlo lapho izaqheqhe kanye nomthombo kuthathwa
njengophawu lwemfundo.
ISIHLONIPHO (Euphemism)
Isihlonipho yigama elisetshenziswa esikhundleni salelo umuntu angavunyelwe
ukulibiza. Nokho enkondlweni isuke inganqatshelwe imbongi ukusebenzisa igama
elithile, isuke ikhombisa ulwazi lwaso isihlonipho, futhi inonga ulimi ukuze
luhlwabuse lube mtoti.
Isibonelo: Wo-hhe, yeka ngawe Nonkece! Inkece isihlonipho esimele imali. Amanye
amagama ayisihlonipho yilawa:
Indlela - inyathuko
Ilanga - impakama
Ukudla (eating) - ukumaya
Amanzi - amandambi
Umbani - umphezulu
Amehlo - amaqaphelo
UKUBHUQA: (SARCASM)
Uma umuntu ebhuqa usho lokho akushoyo kusalele udosi isibuqo siyahlaba
siyalumela kasithandeki
Izibonelo:
Ungaba umfundi ohlakaniphile uma ungase uyeke imbuzi.
Ungazenzela umathanda kodwa kowakho umuzi.
Baningi bamenyiwe kodwa bambalwa abayobona umbuso weZulu.
IMPINDAMQONDO (Tautology)
Impindamqondo yisifengqo esiphinda umqondo ngamazwi angefani. Inhloso
ukugcizelela okuthize.
109
ISIBONELO SOKUHLUZWA KWENKONDLO
UHLOBO LWENKONDLO:
Ilirikhi ngoba imbongi iveza imizwa yayo ngoxolo abantu okufanele babe nalo uma
kungenzeka kube khona ukuphambana ngokwemibono. Imbongi ithi uxolo yilo oluletha
injabulo kanye nentokozo kubantu ababekade bexabene.
UMQONDO WENKONDLO
Izibonelo: Lapho kunezimpi, kukhalwa, kuthukwana, kuxatshenwe, njl. Kusiza lona uxolo.
INDIKIMBA
110
Uxolo- aluthengwa ngalutho, luyayikhulula ingqondo nenhliziyo ephatheke kabuhlungu.
Luletha ukuthula. Imbongi ibona izinto ezinhle ezenziwa ukuba khona koxolo/ umphumela
woxolo.
UMYALEZO
ISIGQI
Siyashesha imbongi itusa uxolo ngoba ilona lodwa oluwusizo lapho kuxabene khona
ubendle. Lesi sigqi sigqanyiswe yimigqa yayo emningi evulekile kanye nomgqumo wayo
uma ihaywa.
ITHONI
Iveza ukutusa okugqanyiswa amagama ancoma uxolo. Imbongi itusa noma ibonga iqhaza
UMOYA WENKONDLO
IMIFANEKISO-MQONDO/ IZITHOMBEMAGAMA
Umugqa wesi-2 – “Ufana namanzi apholile” (isifaniso). Uma kushisa, amanzi apholile
Umugqa wesi- 6 – “Ukuheleza komoya obandayo” (inzwa yokuthinta) Igqamisa isimo lapho
Umugqa we-10 – “Imilomo ikhafula okumuncu kodwa “(inzwa yokunambitha) Igqamisa isimo
I-ENJAMBAMENTI
111
“Ubaph’ ukujabul’ imzimba yethakase”
abadumele kwenza bazizwe beduduzeka beba nokujabula. Umqondo usuka emgqeni wesi-4
uze uyophelela emgqeni wesi-5. Imbongi kube sengathi ikhuluma ngomuntu embiza
ngomduduzi wabadumele.
ISIZURA/ISIKHAWU
Lesi sikhawu siveze ukuhlukanisa amagama emgqeni ukugqamisa ukuthi uxolo ilona lodwa
UKUXHUMANA SIQALO
112
okugqamisa izinto ezilethwa uxolo kubantu uma sebexolelene.
UKUXHUMANA OKUPHAKATHI
UKUXHUMANA SIGCINO
INKONDLO NGAMAFUPHI
UNoxolo- isiphongozo (prefix) uNo- uchaza unina wento, ngakho-ke le nkondlo ikhuluma
ngonina Woxolo (peace). Umama uyena oletha imfudumalo ekhaya, ukuba khona
kukamama kwenza kube nothando kanye nemfudumalo (warmth). Umbhali ufanisa uxolo
nomuntu ngoba ufaka izimpawu zomuntu ophilayo. Lapha imbongi ibhala le nkondlo
ibhekisa ngezikhathi zodlame lapho kwakulwa khona amaqembu ahlukene kwaSwayimane.
Ngakho-ke wayebuka ukuthi le ngxabano (misunderstanding) kanye nokukhuluma kabi
ngabanye abantu kugcina kudale ingxabano embi. Kepha ubona ukuthi ngokufika
kukaNoxolo, konke lokhu kuklwebhana (misunderstanding) kungaphela.
113
KWELAMABHUKU Margaret Khanyisile Hlongwana
1 Nampa bengena bephuma kule ndlu,
2 Egcin’ amagug’ okhokho bethu.
3 Ngikhangwa imiqingo yamabhuku,
4 Ngithi pheqe pheqe, ngikhangwe
5 Ingcebo yolimi lwesiZulu.
6 Ngihambis’ amehlo nxa zonke
7 Ngihlangane nezingwazi zezihlabani
8 Ezadl’ umhlanganiso kwezamabhuku
9 Ezadl’ umhlanganiso kwezamasiko.
10 Nans’ inselelo munt’ omusha!
11 Thath’ okungokwakh’ uphuz’ ulwazi,
12 Ulwaz’ oluqukethwe ile miqulukazi.
13 Silwe ngamabhuk’ ukuz’ izizukulwane
14 Zincel’ ubis’ olungasoze lwasha.
114
________________________________________________________________
g) Kusho ukuthini ukudla umhlanganiso? Chaza. (1)
________________________________________________________________
h) Ikhuluma ngani le nkondlo? (2)
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
i) Hlobo luni lwefanamsindo olutholakala kule nkondlo? (1)
________________________________________________________________
j) Caphuna umugqa oveza injabhamenti evulekile kule nkondlo. (1)
________________________________________________________________
k) Hlobo luni lwenzwa olutholakala kule nkondlo? (1)
________________________________________________________________
l) Thola incazelo yala magama alandelayo:
- inselelo (1)
______________________________________________________________
______________________________________________________________
- khangwa (1)
______________________________________________________________
______________________________________________________________
- okhokho (1)
______________________________________________________________
______________________________________________________________
- ingcebo (1)
______________________________________________________________
______________________________________________________________
- qukatha (qukethwe) (1)
______________________________________________________________
______________________________________________________________
[20]
115
31. IZIFINYEZO – Abbreviations
Nkosazana - Nksz.
Nkosikazi - Nkz.
Mnumzane - Mnu.
Dokotela - Dkt.
Sitaladi - St.
Mongameli - Mong.
Ngqongqoshe - Ngq.
116
Mfundisi - Mfu.
Isibonelo - Isib.
Njalonjalo - Njll.
Phrofessa - Phrof.
Isifundo Sokuqondisisa
UMBUZO 1
117
Zithathwe ku-Google
UTHANDO LUNGUMANQOBA
Luyini uthando? Uthando umuzwa ozenzekelayo enhliziyweni yomuntu. Ungaluzwa uthando lufika
nje unganakile, uzizwe sewuthanda omunye umuntu ngendlela eyisimanga. Uthando luyinto enhle
ngoba alukhethi bala, alukhethi bulili futhi alukhethi noma ngabe ukhubazekile. Uthando ngumuzwa
okhona phakathi kwabazali nabantwana, abangane, uwena uqobo, abantu nje jikelele kanye
noloMdali.
Lo muzwa uyisimanga ngoba uqeda ubutha bakhe uthando lapho kade lungekho khona. Omunye
wababhali abadumile emhlabeni wabhala uWilliam Shakespeare wabhala umdlalo wothando othi;
“Romeo and Juliet”. Abantu abaningi bafanele ukubuka uthando ngenye indlela emva kokubuka lo
mdlalo. Imindeni emibili eyizitha zeminyaka ihlanganiswa ngabantwana babo abathandane baze
bagcina ngokuzibulala ngenxa yokungemukeleki kothando lwabo.
Emuvini iFanie Fourie Lobola sifunda okunye okuningi ngothando. Lapha siyabona ukuthi uthando
alunabala. Uthando alukhethi ukuthi ucaphuna kusale noma udla imbuya ngothi. Insizwa yeBhunu
uFanie izithola ithanda intombi yomZulu uDinky. Uthando lwabo luba nezinkinga kakhulu. Izinkinga
azidalwa yibona kodwa zenziwa ngabantu abasezimpilweni zabo. Abazali babo bazama ngakho
konke okusemandleni ukubahlukanisa. Ekugcineni uFanie uyakwazi ukukhokha ilobolo elibizwe
nguDumisane ubaba kaDinky. Bagcina beshada futhi nemindeni yabo seyamekele ukuthi bafanele
ukushadana.
Lezi zindaba zombili zisikhombisa ngokusobala ukuthi uthando lunamandla. Ziyasikhombisa ukuthi
uthando lungumanqoba. Uthando ludalwe nguSomandla ngoba awuthandi umzimba noma ibala
lomuntu, awuthandi ukufunda kwakhe noma imali yakhe. Uma uthanda umuntu uthandana
nomphefumulo wakhe uqobo. Yebo uthando lungumanqoba futhi yilo kuphela olwenza kube
nokuthula phakathi kwabantu.
Indaba yokuziqambela
118
Imibuzo:
_________________________________________________________________________
1.1.2 Bala izinto ezintathu umbhali athi uthando luhle ngazo. (3)
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
1.1.3 Uthando singaluthola ezindaweni ezihlukene. Zibhale zibe zine. (0.5x 4=2)
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
119
1.1.8 UMbhali ukholelwa ukuthi ubani odale uthando? (1)
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
(a) Inzondo
_________________________________________________________________________
(b) Ubutha
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
[20]
Ukuhunyushwa kwamagama:
120
Liguqubele It is cloudy Kune Four
Izimbali Flowers Kunye One
Imoto Car Umakhelwane Neighbour
Umgwaqo Road Izinzipho Nails
Jwayela Familiar Imidlalo Sports
Qhakaza Bright Ndawonye Together
UMBUZO 2
Sithathwe kuGoogle
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
121
2.1.4. Linjani izulu esithombeni B? Nikeza isizathu. (3)
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________
[10]
AMAMAKI ESIQEPHU A: 30
122
33. UKUFINGQA (SUMMARY WRITING)
123
Bobabili bathanda ukufunda eCanada.
UMBUZO 4
Sithathwe kuGoogle
(g) ___________________________________
124
Kanje: Uthisha ufundisa abafundi (ikilasi). - ekilasini
[15]
UMBUZO 5
Kusize ama-generator kuphela ugesi eHillcrest lapho kade kunomcimbi omkhulu womculo wokholo
uBenjamin Dube ngoMgqibelo ebusuku. Ugesi uphele iHillcrest yonke ngenxa yokunqanyulwa
kukagesi okwenziwa yinkampani ka-Eskom. Nokho abuphelanga ubumnandi ngoba kusetshenziswe
igenerator ukuze abathameli balo mcimbi bazitike ngobumnandi balo mculo wokholo.
Bhala izibonelo zalezi zingcezu zenkulumo (parts of speech) uzithathe kulesi siqephu
esingenhla:
_______________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________(5)
UMBUZO 6
125
6.1 Bhala lokhu okulandelayo ngesiZulu esiqondile:
6.1.1 14 ____________________________________________________________________
___________________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________________
6.3 Qala lo musho njengoba ukhonjisiwe: Umama uya kobuka uBenjamin Dube.
Kusasa ______________________________________________________________________________
(5)
AMAMAKI ESIQEPHU = 30
IPHAZELA - Ulwazimagama
126
Thola amagama angezansi kwiphazela. Abhalwe ngesiZulu.
127
ISIQEPHU SAMASHUMI AMABILI NAMBILI
Kodwa uThabo wayazi ukuthi uNkk. Abbas wayedinga isenti ngalinye emalini anayo.
“Kulungile, Mam’uAbbas,” esho, emamatheka. “Umusa awukhokhelwa.” Ngolunye
usuku, umnikazi wepulazi uThabo ayemsebenzela, wafika ekhaya nomshana wakhe
uSimphiwe. USimphiwe wayegqoke izimpahla ezinhle futhi esikhuluma kahle
128
isiNgisi. “Thabo, woza uzobingelela uSimphiwe,” kusho umnikazi wepulazi.
“USimphiwe uhlala edolobheni kodwa usivakashele okwesikhashana. Ngithemba
ukuthi nina nobabili nizozwana futhi nibe ngabangane.” UThabo wajabula
ukuhlangana nomuntu ongangaye. Wayenethemba lokuthi, bazoba ngabangane
abakhulu. Kodwa injabulo kaThabo ngokushesha yaphenduka indumalo. Kwacaca
ukuthi, uSimphiwe wayeluhlaza futhi ezikhukhumeza. Wayengamhloniphi umalume
wakhe kanye nazo zonke izisebenzi zasepulazini. “Laba bantu bayisidala,” kusho
uSimphiwe, efa insini ehleka amadoda ayeya emsebenzini futhi ebuyela ekhaya
egibele izinqola zezimbongolo. “Kungani nje kunabantu abakhetha ukuzohlala lapha
esigangeni?” USimphiwe wenqaba ngisho nokusiza ngemisebenzi yansuku zonke
yasepulazini. “Mina ngiyisifundiswa. Ucabanga ukuthi ngifundela nje ukwenza
imisetshenzana engasile? Akukho msebenzi engizowenza lapha!” Kunokuba asize,
uSimphiwe wachitha izinsuku zakhe ezihlalele ngaphansi kwesihlahla, enqaba
ukusiza ukulungiselela ukudla kwasekuseni noma ilantshi noma ukwenza nanoma
yimuphi umsebenzi. UThabo wadumala kakhulu ngokuthi umfana ongangaye
wayeyivila kangaka futhi engenamusa. “Ngifunda esikoleni sendawo. Lapho
sifundiswa ukubaluleka kokubonisa umusa nokuzikhandla. USimphiwe akakazifundi
lezi zinto eziyisisekelo,” kucabanga uThabo. “Uyisilima ngokucabanga ukuthi
kuzomhambela kahle ekuphileni uma eqhuba kanje.” Ngolunye usuku, uSimphiwe
wayebhorekile futhi wanquma ukuthi wayengathanda ukuthi ake ayohambahamba
ehlathini eliseduze nasepulazini. Bonke abantu bamxwayisa ngokuthi kuyingozi
lokho, ngoba kwakunezinja ezizulazulayo ezazihlala ehlathini. Zazihlala zilambile
futhi zingenabungane neze! Kodwa uSimphiwe wamane wahleka. “Nazini nina?”
esho ngokudelela. “Ngihlakaniphe kabi mina ngiyakwazi ukuzinakekela.” UThabo
wayehambe nomnikazi wepulazi beyothenga izinto ezazidingeka. Lapho ebuya,
izisebenzi zamtshela ukuthi uSimphiwe wayenqume ukuyohambahamba ehlathini
eyedwa. Ngokushesha uThabo wathatha induku nebhokisi likamentshisi futhi
wagijima eyofuna uSimphiwe. “Akazi ukuthi usengozini engakanani,” uThabo
ekhuluma yedwa kuyilapho edabula ehlathini ngokushesha ngangokunokwenzeka.
“Bashilo abanye ukuthi ngimyeke lo mfana oluhlaza wasedolobheni ukuba afunde
isifundo, kodwa angifuni kwenzeke into embi kuSimphiwe. Kuzoba sekumnyama
khona manje, futhi ihlathi liyingozi kabi, ikakhulukazi emfaneni onjengoSimphiwe
ongakaze aphume edolobheni ngaphambili.” Kwase kuyisikhathi eside uThabo
emcinga lapho ngokuphazima kweso ezwa ukumemeza okwamethusa. Wagijima
129
waya ngalapho ukumemeza kwakuvela ngakhona futhi wabona uSimphiwe
ezungezwe ngumhlambi wezinja ezizulazulayo. Izinja zazimkhiphele amazinyo azo
acijile futhi sezilungele ukumluma.
130
ngokuthi kuyingozi lokho, ngoba kwakunezinja ezizulazulayo ezazihlala ehlathini.
Zazihlala zilambile futhi zingenabungane neze! Kodwa uSimphiwe wamane wahleka.
131
Fingqa le ndaba engenhla. Landela le miyalelo engezansi:
Umbhalo wokuqala
132
Umbhalo wokugcina
133
ISIQEPHU SAMASHUMI AMABILI NANTATHU
Isihloko (Topic)
Abalingiswa (Characters)
Isigameko
Indikimba (Theme)
Indikimba iqukethwe yindaba yonke. Indikimba yile othi uma ufunda indaba uthole
ukuthi ikhuluma ngani. Indikimba kungaba ubudlelwane (relationships), ubugebengu
(crime), izinkinga zomphakathi, njalo njalo.
Isiphetho
Isizinda (Setting)
134
Lapha sibheka ukuthi indaba yenzeka kuphi? (where?), nini? (when?) futhi kanjani?
(how?). indaba emfushane ayifanele ukugcogcoma kodwa kumele yenzeke
endaweni eyodwa. Konke okwenzeka kuyo kufanele ukwenzeka isikhathi
esifushane; i.e. usuku, noma iviki kuya enyangeni. Ifanele ukuveza isimo senhlalo
sabalingiswa. Isimo singaqala kumnandi kukuhle siye sishintsha kugcine sekukubi.
135
36. IZITHAKAZELO
Ezami izithakazelo ziqala kubaba wami ongizalayo kukhuphuke njalo kuze kuyofika
kumqali wesibongo sakithi. Njengoba mina ngingokaNkosi nje, ezami zihamba kanje:
136
37. IZAGA (Proverbs)
Izaga ziveza amaqiniso aziyona imibono. Uma kubhalwa isaga inkathi (tense) yaso
ayishintshi. Nazi izibonelo ezimbalwa (few) zezaga nezincazelo zazo:
“He is between the back and the sack (that carries a child on the back)” or as I was
taught by my grandmother, “He or she is on a fat pig’s back”.
Wonderful saying which clearly explains the comforts that are enjoyed by some
people who often do not appreciate what they have.
“The cow licks one that licks her” or as I often say, “You scratch my back, and I will
scratch yours”.
Not practiced by many people in this day and age. A favour for a favour seems long
gone, blown out with the wind, and taken across to an uninhabited land. A land
where egos thrive, and souls die.
Easy one and so classically true among all races and cultures and often seems to
involve our children. Growing up in the Zululand town of Empangeni allowed our
generation freedom and we all quickly learnt about the cat going away.
Uncukubili njengempisi
You say different things to different people and don’t behave honestly. No saying
could be closer to the truth as we all say things to please others even if it is contrary
to our beliefs and value system.
137
Ingwe ikhotha amabala ayo amhlope namnyama.
In Zulu culture this implies that justice should be dealt with fairly by all those in
positions of leadership and authority.
“The jackal is not kept on the same kraal with the sheep”.
A warning or caution that is not too clever or wise to put things or people that should
be separated. A similar saying in English would be “don’t add fuel to fire” or “birds of
a feather stick together”.
When a person thinks they are so important nothing else matters or exists, someone
with a narcissistic approach to life. In English we say “no man is an island” or “6 feet
of earth make all men equal”.
Unebhungan’ ekhanda.
No, it is not someone with a hangover and might think the feeling is like a VW parked
in their skull. The expression is for someone who behaves strangely. In simple
language the person is nuts or “Mad as a hatter”.
There are no sinister attributes to this saying because the subject matter is a snake.
A similar proverb in English is “East or West home is best” and “home is where the
heart is”.
138
Ikhiwane elihle ligcwala izibungu.
Love does not choose the blade of grass on which it falls. The English say that “love
is blind.”
Inkunzi isematholeni
Wordsworth said that “the child is father to the man”, but his English stiffness doesn’t
hit as close to the mark as the pastoral imagery of the amaZulu.
In a roundabout way (involving amasi, of course) what this means is basically “do
you want to empty me of all stories as though you were never going to see me
again?”
There is a legend which relates to this expression. The story goes that once upon a
time the people of a certain village killed a hyena and cooked it. The gravy they
mixed with the uphoko meal to make it thick. To their great amazement, however,
the gravy would not thicken. More meal was added, but the gravy remained as
watery as before. When the people had wasted much of their meal with no success,
they realized that the gravy of a hyena was useless. Some people state that the
139
expression is derived from the fact that a hyena is not eaten. Its gravy, therefore,
would be of no use to anyone.
What this means is that another person’s possession, when borrowed, is as much
use as hyena gravy because it can be recalled at any moment.
What that means is that a man is only master in his own home, and a woman is only
mistress in her own home too.
This is equivalent to the English “he was made to swallow his words”.
When a beast is slaughtered, the various parts are divided up – the head usually
goes with the neck and the ribs, but the head itself is specially for the men and so
must also be cut away, leaving the isixhanti behind. This expression is used when a
final decision is being made in a dispute – because the cut has been made.
Amaqili awakhelani
140
synonyms ubungqa and ubungqo. It also has a denominative verb, ukuqiliza,
meaning “to be cunning, play tricks, or act craftily”. But it’s not only that the cunning
doesn’t make good neighbours, they also don’t engage in trade with one another,
and they don’t sleep in the same room. Amaqili awathengani and amaqili kalali
ndlininye express these exact phrases. So basically, they’re incompatible with each
other.
Ameva ayabangulana
In English, the expression is “send a thief to catch a thief” or even “fight fire with
fire”. In isiZulu, the idea is based around a perennial problem – what to do when one
has trodden on a wickedly long acacia thorn. Before cunningly crafted metal
tweezers, people would apparently carry thorns around with them in order to do a
similar job. Apparently, nothing was better for removing thorns than another thorn. So
too with the cunning tricksters – they can only be defeated by one of their own kind.
141
Uthinte ubhece esafinya: Ukuba hlwempu, uyisilambi; To be poor.
Ukwanda ngomlomo njengebhenge: Ukukhuluma kakhulu kanti ukwenza
kuyakwehlula; To have a lot to say but take little action.
Ukufihl’ induku emqubeni: Ukufihla isu noma into ozomangaza ngayo unqobe; To
surprise.
142
Ukuba nhlangazimuka nomoya: Ukungabikho kosizo, isimo esibucayi
siyabhebhetheka; Things going from bad to worse.
Ukushiy’ induk’ ebandla: Ukuzala umntwana oyosala wena sewafa noma ukubeka
iqhaza kokwenziwayo; Leaving a good mark behind for people to follow your good
example.
143
IZISHO
A IMPENDULO B
1. Ukudla ingevu. (a) Ukukhulelwa
2. Ukufaka isandla. (b) Ukukhetha ngolaka.
3. Ukuncela isithupha. (c) Ukukwelekelela
4. Ukubamba isisu. (d) Ukuxoxa
5. Ukudla luhlaza. (e) Ukuswela
Khetha impendulo kulolu luhla lwamagama alandelayo bese ulibhala lapho lifanele
khona:
Isishozi, uthunjana, igagu, intandane, isoka, isigwadi, impumputhe, ixoki, inyanga, isiphiwo, indoni
yamanzi, izibulo, amawele, uzinyobulala, uphuma langa sikothe, isithulu, isimungulu, isela, ibhimbi,
isichaka, ihlongandlebe, inkosana, inkosazana, inswelaboya, abakhongi
144
13. Ingane eshonelwe ngabazali.
_________________________________________________________________________
14. Intombi enebala elinsundu (dark complexion) futhi enhle.
_________________________________________________________________________
15. Intombi enebala elikhanyayo (light in complexion) futhi enhle.
________________________________________________________________________
16. Umuntu okhuluma izinto ezingamanga kubantu ngenhloso yokuxabanisa.
________________________________________________________________________
17. Umuntu owelapha abantu ngamakhambi.
_______________________________________________________________________
18. Amadoda athunywa ukuba ayolobola.
________________________________________________________________________
19. Umuntu ontshontshayo loku okudlulele futhi ongakhuzeki.
________________________________________________________________________
20. Umuntu ohluphekayo, oweswele.
________________________________________________________________________
21. Umuntu ongakwazi ukubeka kahle inkulumo.
_________________________________________________________________________
22. Umfana omdala ekhaya kubo.
_________________________________________________________________________
23. Intombazane endala ekhaya kubo.
_________________________________________________________________________
24. Umuntu ongalaleli noma ekhazwa.
_________________________________________________________________________
145
ukugcoba ubulongo phansi
inyoni endizayo
ukuthuka komntwana
indlala ukulamba
isicubu somzimba
ikhasi ikhasi lesitshalo
ikhasi lebhuku
umuthi isihlahla
ophuzwa uma ugula
inyanga esesibhakabhakeni
emva kwamasonto amane
eyelaphayo
izimvu izinwele ezimhlophe
izilwane
ibala igceke
ichashaza
ithanga isitho somzimba
elidliwayo
imbiza isitsha sokufala amanzi
umuthi
isibindi ukungesabi
inyama
ilanga usuku
elikhanya esibhakabhakeni
Isihlahla umuthi
usuku ilanga
isitulo isihlalo
jabula thokoza
146
umnyango isicabha
ixoxo iselesele
ifasitela iwindi
unesi umhlengikazi
umncintiswano umqhudelwano
iculo ingoma
ncokola dlala
isonto iviki
isangoma isanusi
incwadi ibhuku
ikhehla ixhegu
isikhiye isihluthulelo
umfowethu ubhuti
udadewethu usisi
umakoti umalokazana
ugogo ukhulu
ingubo ilokwe
UKUBUKEZA - REVISION
1. Khetha impendulo (choose the correct answer by circling around the letter) kulezi
ozinikeziwe.
a) Ngicela ukudla
c) Ngicela ukudlula.
b) Ngiyabonga mama.
c) Kulungile mama
147
1.1.3 To ask permission to go to the toilet you say:
a) Ngicela itoilet
b) Hambani kahle
c) Hamba kahle
a) Sawubona umkhulu
b) Sanibonani bomkhulu
c) Sawubona mkhulu.
1.1.8 You want to know where your friend lives, how do you ask her?
a) Ushlaphi?
c) Nihlala kuphi?
1.1.9 You want to tell your friend that you love her.
a) Mina thanda wena umngani.
148
1.1.10You want to go to drink water, how do you ask your teacher?
a) Ngicela amanzi
Write the plural form of the following sentences. Bhala ubuningi bale misho elandelayo.
149
3.9 Isalukazi silala ubuthongo.
3.10 Uthando lusanganisa intombazane. [10]
Formulate questions from the following statements. The answer to your question must be the
word/s written in bold.
5.1 Ekuseni
5.2 Emini
5.3 Ntambama
5.4 Ebusuku
5.5 kusihlwa [5]
Sebenzisa isithombe ukuze ubhale le misho izwakale.
Bhala into yokuhamba amadolobha ngesiZulu. (Use the pictures to write the following sentences
in their correct form and write modes of transport and towns in isiZulu). Write the answer only.
6.1.4 Abazali bami balima ngo epulazini labo ePort Elizabeth. (2)
6.1.5 Ngihamba nge uma ngidayisa ubisi edolobheni laseCape Town. (2)
[10]
Write the following sentences in the tense that is shown in brackets. Rewrite the whole sentence.
150
6.2.1 Umama upheka ukudla. (near future)
6.2.2 Abafana babhaka izinkwa. (distant future)
6.2.3 Intombazane ibuka isikole. (recent past)
6.2.4 Izinja ziluma amantombazane. (long past)
6.2.5 Ukufa kubulala isizwe. (present continuous) [5]
Write the following sentences in the tense that is shown in brackets. Rewrite the whole sentence IN
THE NEGATIVE
Bukisisa lesi sithombe esilandelayo bese ubhala igama lento ekhonjisiwe ngesiZulu.
[12]
151
Gcwalisa lesi sihlahla somndeni ngegama elifanele. (Complete the family tree by writing the
correct name in each case)
[10]
11.1.1 izinja
11.1.2 ilitshe
11.1.3 amantombazane
152
12.2.4 umthakathi
12.2.5 inhliziyo
[15]
153
Inyosi
154