511 TSD iseloomustus

511 Kirjanduse loetelu

[2] 118-150 [3] 42-48 [4] 73-102 [5] 1-21 [6] 31-36 [7] 10-20 [10] 123-160

Selles moodulis ksitleme...

veemassi peamised omadused temperatuur soolsus rhu funktsioon
TS-diagrammide koostamine oskate leida veemassi soolsuse, tiheduse oskate lugeda ja interpreteerida TSdiagramme oskate hinnata stratifikatsiooni psivuse

1. Soolsus
Mis on soolsus Mis on halokliin Mis on soolsuse hikud Kuidas mta soolsust Thtsamad soolad vees Miks ekvaatoril pinnakiht soolasem, kui madalamad kihid? Millised faktorid mravad soolsust? Millest ta sltub? Mrata soolsus he komponendi jrgi Lugeda soolsuse profiili

Terminid
Soolsus on merevees lahustunud mineraalsoolade suhteline mass. Halokliin on veekiht, kus soolsuse vrtus sgavusega kiiresti muutub, ehk on suur vertikaalne gradient.

Soolsuse mtmine
Psival temperatuuril merevee elektrijuhtivus sltub kloorsusest praktiliselt lineaarselt. Mugav on mta soolsust elektrijuhtivuse mtmise meetodil. KCl lahus temperatuuril 15 C normaalrhul kasutatakse etaloonina soolsuse mtmisel.

Koostisosad
Merevesi on hapete, soolade ja gaaside vga lahja lahus. Soolsus on merevees lahustunud mineraalsoolade suhteline mass (g/kg vett) Soolsus sltub aurumisest, sademetest, lahustamisest, jtumisest, jgede sissevoolust, j sulamisest. Merevees lahustunud ioonide vastastikune suhe on muutumatu. Kige levinumad soolad on NaCl, MgCl2, KCl, MgSO4, CaSO4, K2SO4, CaCO3. Elektrijuhtivus - etalon KCl, temp 15C, 760 mm Hg soolsuse 35 jaoks. Soolsuse gradient on halokliin.

Ioonide sisaldus
Koostis on praktiliselt konstante Cl Na SO4 Mg Ca K HCO3 Br 55,04% 30,6% 7,68% 3,69% 1,16% 1,10% 0,41% 0,19%
Soolsusliku koostise psivuse reegel Merevees lahustunud ioonide vastastikune suhe on muutmatu, vaatamata ldkontsentratsiooni muutumisele

palju sademeid

halokliin

Antarktiline veemass

Soolane vesi ekvaatori hoovusega vajub alla

Soolsuse profiil (Madagascar, 52E 22S, 19.10.2011)

Harjutus
Kloori sisaldus veeproovis massiga 1 kg on 16 g. Kui suur on veemassi soolsus? Lahendus. Kuna kloor moodustab 55% kogu soolade massist, siis kikide soolade mass oleks 1,8 korda suurem. 16 : 0,5504 = 29 Seega soolsus on 29 psu.

Nide. Halokliini leidmine

Soolsusprofiil on nidatud joonisel. Mis sgavusel esineb halokliin? Lahendus. Vaatame, kus soolsus jrsult kahaneb vi suureneb. Kahaneb vahemikus 200-980 m, suureneb vahemikus 1200 - 2000 meetrini. Need osad ongi halokliin.

Allikas: Uus-Meremaa, 162E 42S 12.10.2011

Ksimused
Miks meri on soolane? Kuidas mratakse soolsus, hikud? Mis infot annab see soolsuse profiil okeanograafile?

Kontrolli oma teadmisi

Mis infot annab see soolsuse profiil okeanograafile?

2. Merevee temperatuur
Mis on temperatuur? Kuidas temperatuur jaotub sgavuti? Mis on termokliin? Mis on potentsiaalne temperatuur Mis on adiabaatiline protsess? Millest sltub temperatuur? mrata veemassi temperatuuri leida profiili jrgi termokliin interpreteerida temperatuuri profiili

Terminid
Temperatuur on molekulide kineetiline energia. Termokliin on veekiht, kus temperatuur jrsult muutub (kasvab vi langeb). Potentsiaalne temperatuur - veemassi temperatuur, kui see oleks viidud veepinnale ilma soojusvahetuseta mbritseva keskkonnaga. Adiabaatiline protsess - ei toimu soojusvahetust mbrusega.

Merevee temperatuur
Veetemperatuur sltub Pikese kiirgusest. Sgavusega temperatuur langeb alati, v.a. polaaraladel. Suurel sgavusel temperatuuri tstab veesamba rhk, seetttu potentsiaalne temperatuur on alati viksem, kui mdetud vrtused.

Temperatuuri profiil
Profiili osad: klm kile, segunenud kiht, sesoonne termokliin, klm vahekiht, peatermokliin, phjakiht (Lnemeri)

Allikas: ekvaatoril Indoneesia lhedal, India ookean

Nide. Termokliini leidmine

Temperatuuriprofiil on nidatud joonisel. Mis sgavusel esineb termokliin? Termokliin on kiht, kus temperatuur muutub hppeliselt. Need on 100-250 m, 260-750 m. Sujuv muutus on sgavustel le 750 m.

Temperatuuriprofiili lugemine
Mida tleb profiil mereuurijale? Mis on pinnakihi temperatuur? Kas temperatuur kahaneb pidevalt? Kas on jrsud temperatuuri muutused?

Kontrolli oma teadmisi

Mis infot annab see temperatuuriprofiil?

Ksimused
Miks polaaraladel sgavamad kihid soojemad, kui veepind? Millest sltub veemassi temperatuur?

3. Merevee tihedus
Mis on tihedus Millest sltub tihedus mrata vee tihedus interpreteerida profiili

Terminid
Tihedus - ruumalahiku mass, vee tihedus sltub temperatuurist, soolsusest ja rhust. Eriruumala on 1 kg ainehulga ruumala (m3) Tinglik tihedus t = (tihedus atm rhul/ magevee tihedus atm rhul - 1) * 1000, lejk le 1000 Potentsiaalne tihedus () - tihedus sellel temp., mille omandab veemass, kui seda tsta pinnale adiabaatiliselt (soojuse vahetuseta) Tinglik potentsiaalne tihedus = ( atm rhul / magevee tihedus atm rhul - 1) * 1000 Homogeenne - tihedus = const, muutumatu Barotroopne - tihedus sltub ainult rhust Barokliinne - tihedus sltub T, S ja P

Tiheduse leidmine
Merevee tihedus sltub kolmest komponendist: temperatuurist, soolsusest ja rhust. Matemaatiliselt seda saab kirja panna jrgmiselt: = f (T, S, P) Kalkulaator on siin: http://www.phys.ocean.dal.ca/~kelley/seawater/density.html

Harjutus. UNESCO valem

Antud temperatuurid ja soolsused 10 dbar juures. Leida tihedused. Joonistada diagramm, mrata stabiilsus. Leida tinglik tihedus

Tingliku tiheduse leidmine

Antud veemassi tihedus (1028 kg/m3). Leida tinglik ja potentsiaalne tihedus. Tinglik tihedus t = (tihedus atm rhul/ magevee tihedus atm rhul - 1) * 1000 1028/1000 - 1 = 0,028 0,028*1000 = 28 Tinglik potentsiaalne tihedus = ( atm rhul / magevee tihedus atm rhul - 1) * 1000 (1024/1000 - 1) * 1000 = 24

Ksimused
Mis tingimustel vee tihedus on minimaalne? Milleks on vaja potentsiaalset tihedust?

Kontrolli oma teadmisi

Mis jrjekorras tuleb kallata veeproovid, et stratifikatsioon oleks psiv?

4. TS-diagrammid
Mis on TS-diagramm Mis on selle diagrammi eesmrk interpreteerida TSdiagrammi

Terminid
TS-diagramm on skeem, mis nitab, millised veemassid moodustavad profiili, kuivrd psiv on stratifikatsioon. Sgavused nidatakse numbritega.

TS-diagrammid
Reaalajas - http://dapper.pmel.noaa.
gov/dchart/

veepind

phjalhedased kihid

http://iridl.ldeo.columbia.edu/SOURCES/.LEVITUS94/oceanviews2.html

Ocean viewer

Veemassid

Veemasside omadused
soolsus NADW AAIW AABW 34.9...35 33.8...34.3 34.6...34.7
soolsus soolsus soolsus

temperatuur +2...+4o +2...+4o -0.8...0o

temperatuur temperatuur temperatuur

SAMW NPDW CDW

TS-diagrammi lugemine
Mis infot annab see diagramm mereuurijale? Mttekik: Kus on termokliin? Kus on halokliin? Veepinnal on soe vi klm vesi? Magedam vi soolasem? Kus on NADW, AADW?

Stratifikatsiooni iseloomustus
Mrata stratifikatsiooni psivust. Punktide jrgi joonistada diagramm. Arva ra, kus on kumb veemass.

Stratifikatsiooni iseloomustus
Hinnata stratifikatsiooni psivust. Kas ta on psiv? Kas on oodata veemassi liikumist?

Ksimused
Kas magedam vesi vib olla soolsemast madalamas kihis?

Kontrolli oma teadmisi