Tallinna Sadama kohtuotsus

KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2024, Tallinn
Kriminaalasja number 1-17-9149
Kohtukoosseis Eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud Anne Kaarjärv

ja Vladimir Simagin, varurahvakohtunik Malle Hipponen
Kohtuistungi sekretärid Raivo Seppo, Leili Merila, Mariin Vaks, Kati Sepp, Merike
Kunnus, Maive Aun, Simona Šois, Priit Kirotar, Ave
Mõistlik, Kadri Vlassov, Jane Põldoja, Sigrit Põldma, Irene
Valge, Eliise Heinsalu, Eda Loor, Riina Ratassepp
Prokurörid Kristo Adosson, Kadri Väling
Tõlgid Merje Einre, Lemmi Erin, Niina Laansoo, Epp Ehasalu,

Marianna Sidorok, Natalija Mehh, Jelena Kremez, Katrin
Raud, Klea Vaher, Ann Õun, Edmund Alexander Dalton
Kriminaalasi AA süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 ja KarS § 394 lg

2 p 1, 3 järgi; BB süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 3, 4 järgi;
CC süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi; DD süüdistuses
KarS § 298 lg 2 p 2, 3 järgi; EE süüdistuses KarS § 298 lg
2 p 2, 3 järgi; FF süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 – §
22 lg 3 ja KarS § 298 lg 2 p 2, 3 – § 22 lg 3 ja KarS § 394
lg 2 p 1, 3 järgi ning GG süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3
järgi üldmenetluses
Süüdistatav AA, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

emakeel: xxx; haridus: xxx; töökoht: xxx. Kriminaal- ja
väärteokorras karistamata.
Tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsjad Paul Keres, Andri Rohtla (kokkuleppel)

Natalia Lausmaa (RÕA asenduskaitsja)
1
Süüdistatav BB, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakontsus: xxx;
emakeel: xxx; haridus: xxx, töökoht: xxx, xxx. Kriminaal-
ja väärteokorras karistamata.
Kaitsja Rein Laid (RÕA)
Süüdistatav CC, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

Kaitsja Anu Toomemägi- Kivistik (RÕA)
Süüdistatav DD, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

Kaitsja Erki Kergandberg (kokkuleppel)

Argo Küünemäe (RÕA asenduskaitsja)
Süüdistatav EE, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

Kaitsja Elmer Muna (kokkuleppel)

Sven Sillar (RÕA asenduskaitsja)
Süüdistatav FF, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

Kaitsja Andrei Svištš (kokkuleppel)
Süüdistatav GG, sünniaeg: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

2
Kaitsja Indrek Västrik (RÕA)
Kannatanud AS Tallinna Sadam

TS Laevad OÜ
Lepingulised esindajad Dmitri Teplõhh, Carel Kivimaa
Tsiviilkostjad HH, Keskkonnahoolduse OÜ
Lepinguline esindaja Toomas Pikamäe
Tsiviilkostja Bone Invest OÜ
Seaduslik esindaja FF
Tsiviilkostja ja 3. isik II
Lepinguline esindaja Kristjan Tuul
Tsiviilkostja ja 3. isik R.I.C.H. Group Trading Limited
Seaduslik esindaja JJ
3. isik KK
Lepingulised esindajad Aleksander Muru ja Joonas Põder
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311 ja § 312, maakohus otsustas:
I Mõistlik menetluse aeg
1. Jätta AA kaitsjate taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks AA süüdistuses KarS § 294 lg
2 p-de 1, 3 ja 4 ning KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja
möödumisega rahuldamata.
2. Jätta BB kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks BB süüdistuses KarS § 294 lg 2
p-de 3 ja 4 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
3. Jätta CC kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks CC süüdistuses KarS § 298 lg 2 p
3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
4. Jätta DD kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks DD süüdistuses KarS § 298 lg 2
p-de 2 ja 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
5. Jätta EE kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses EE süüdistuses KarS § 298
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
6. Jätta FF kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses FF süüdistuses KarS § 294
lg 2 p-de 1, 3 ja 4 – § 22 lg 3, KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 – § 22 lg 3 ning KarS § 394 lg 2
p-de 1 ja 3 järgi mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
7. Jätta GG kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks GG süüdistuses KarS § 298 lg 2
p 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
8. Jätta tsiviilkostja ja kolmanda isiku IIi esindaja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
3
9. Jätta tsiviilkostja HH ja Keskkonnahooldus OÜ esindaja Toomas Pikamäe taotlus
kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
10. Jätta Bone Invest OÜ seadusliku esindaja FF taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
II Süüdistus
11. Kvalifitseerida AA tegevus ümber KarS § 4023 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus
tema suhtes süüteo aegumise tõttu.
12. Mõista AA KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks.
13. Mõista BB KarS § 294 lg 2 p 3 ja 4 järgi õigeks.
14. Kvalifitseerida CC tegevus ümber KarS § 4024 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus
15. Kvalifitseerida DD tegevus ümber KarS § 4024 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus
16. Kvalifitseerida EE tegevus ümber KarS § 4024 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus
17. Kvalifitseerida FF tegevus Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS ning DD ja EE episoodides
ümber KarS § 296 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süütegude
aegumise tõttu.
18. Mõista FF reisiparvlaevade episoodides KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 – KarS § 22 lg 3 ja KarS
§ 298 lg 2 p 2, 3 – KarS § 22 lg 3 järgi õigeks.
19. Mõista FF KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks.
20. Mõista GG KarS § 298 lg 2 p 3 järgi õigeks.
III Tsiviilhagi
21. Jätta rahuldamata kannatanute esindajate taotlus tunnistada tsiviilhagi läbi vaatamata
jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks.
22. Jätta AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ tsiviilhagid AA, LLi õigusjärglase IIi, HH, CC,
DD, EE, FF, Keskkonnahoolduse OÜ, Bone Invest OÜ ja R.I.C.H Group Trading Ltd
suhtes läbi vaatamata.
23. Kannatanutel on õigus hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
IV Arestitud vara
24. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada arestitud vara suhtes järgmisi meetmeid:
AA
24.1. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr xxx konfiskeerimise asendamise

tagamiseks arestitud sularaha summas 10 250 eurot, mis leiti ja võeti ära läbiotsimisel
xxx AA elukohas aresti alt ning tagastada AA.
tagamiseks arestitud sularaha summas 181 500 eurot, mis leiti ja võeti ära AA kuuluva
ja tema poolt kasutatava XXX talu läbiotsimisel aresti alt ning tagastada AA.
tagamiseks arestitud sularaha summas 131 600 eurot, mis leiti ja võeti ära MMi elukoha
läbiotsimisel aadressil, xxx korter xxx aresti alt ning tagastada AA.
4
24.4. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 11.12.2015 määrusega nr xxx laiendatud
konfiskeerimise tagamiseks arestitud AA Swedbank AS-i arvelduskontol nr xxxxx
olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot
BB
24.5. Tühistada Harju Maakohtu 03.07.2017 nr xxx määrus, millega seati konfiskeerimise
asendamise tagamiseks BB (ik xxxx) kuuluvale kinnistule katastritunnusega xxx (xxxx
kinnistu) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 25
000 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
24.6. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 asjas xxx määrus, millega seati tsiviilhagi
tagamiseks BB (ik xxx) kuuluvale aadressil xxxx asuvale kinnisvarale (katastritunnus
xxxx), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 419
979.78 euro ulatuses.
Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel
kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.
FF
24.7. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 03.07.2017 määrusega nr xxx arestitud sularaha
kogusummas 12 700 eurot ja tagastada FF.
HH
24.8. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr xxx määrus osas, millega seati tsiviilhagi
tagamiseks:
24.8.1. HHle kuuluvale aadressile xxx asuvale korteriomandile katastritunnusega xxx,
kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 55 000
euro ulatuses;
24.8.2. HHle kuuluvale aadressile xxxx asuvale kinnisasjale katastritunnusega xxx, kohtulik
hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 100 000 euro
ulatuses;
24.8.3. HHle kuuluvale aadressile xxx asuvale kinnisasjale katastritunnustega xxxx,
euro ulatuses;
24.8.4. HHle kuuluvale aadressile xxxx asuvale kinnisasjale katastritunnustega xxxx,
euro ulatuses.
24.9. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr xxx määrus, millega arestiti tsiviilhagi
tagamiseks:
24.9.1. HHle kuuluv ŠKODA FABIA reg.nr xxx ning kanda riiklikku liiklusregistrisse
käsutuskeelu märge keelates HHl sõiduauto käsutamine;
24.9.2. HHle kuuluv HARLEY-DAVIDSON XL 1200N NIGHTSTER reg.nr xxx ning
kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates HHl sõiduauto
käsutamine;
24.9.3. HHle kuuluv BUICK ROAD-MASTER reg.nr xxx ning kanda riiklikku
liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates HHl sõiduauto käsutamine:
24.9.4. HHle (ik: xxx) kuuluv PONTIAC BONNEVILLE reg.nr xxx ning kanda riiklikku
liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates HHl sõiduauto käsutamine;
5
24.9.5. HHle (ik: xxxx) kuuluv PONTIAC BONNEVILLE reg.nr xxx ning kanda riiklikku
liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates HHl sõiduauto käsutamine.
Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märked ja sõidukid vabastada aresti alt.
Keskkonnahoolduse OÜ
24.10. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr xxx määrus osas, millega seati tsiviilhagi
tagamiseks:
24.10.1. Keskkonnahoolduse OÜ-le (äriregistri kood 10325565) kuuluvale aadressil xxx
asuvale kinnisasjale (xxxx), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood
10137319) kasuks 155 000 euro ulatuses;
24.10.2. Keskkonnahoolduse OÜ-le (äriregistri kood 10325565) kuuluvale aadressil xxxx
asuvale kinnisasjale (xxxx) kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood
10137319) kasuks 130 000 euro ulatuses.
kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust
24.11. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr xxx määrus osas, millega tsiviilhagi
tagamiseks:
24.11.1. Arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le (äriregistri kood 10325565) kuuluv sõiduk
TOYOTA TUNDRA reg.nr xxx ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu
märge keelates Keskkonnahoolduse OÜ-l sõiduauto käsutamine;
24.11.2. Arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le (äriregistri kood 10325565) kuuluv sõiduk VW
TOUAREG reg.nr xxx ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge
keelates Keskkonnahoolduse OÜ-l sõiduauto käsutamine;
TOYOTA AVENSIS 2009.a reg.nr xxx ning kanda riiklikku liiklusregistrisse
käsutuskeelu märge keelates Keskkonnahoolduse OÜ-l sõiduauto käsutamine;
HARLEY-DAVIDSON FLHX STREET GLIDE reg.nr xxx ning kanda riiklikku
liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates Keskkonnahoolduse OÜ-l sõiduauto
käsutamine.
24.12. Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2021 nr xxx määrus osas, millega asendati Harju
Maakohtu 17.08.2017 määrusega kohtuasjas nr xxx tsiviilhagi tagamise abinõuna
sõiduautole Toyota Avensis (riikliku registreerimismärgiga xxx; VIN kood: xxxx)
seatud arest rahasumma 6916.67 euro tasumisega. Tagastada Keskkonnahooldus OÜ-le
24.09.2021 Rahandusministeeriumi deposiitkontole (SEB Pank
EE891010220034796011, viitenumber xxx) Keskkonnahoolduse OÜ poolt tasutud
6916.67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märked ja sõidukid vabastada aresti alt.
Bone Invest OÜ
6
24.13. Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2016 nr xxx kohtumäärus, millega seati süüteoga
saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulikud hüpoteegid kokku
summas 855 788 eurot järgmiselt:
24.13.1. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise
asendamise tagamiseks kolmandale isikule Bone Invest OÜ-le (äriregistri kood:
10892347) kuuluvale korteriomandile xxx (registriosa numbriga xxx, Tartu
Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 155 056 eurot Eesti
Vabariigi kasuks ning Bone Invest OÜ-le kuuluvale korteriomandile xxx, mille
reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr xxx (registriosa numbriga xxx, Tartu
Vabariigi kasuks;
10892347) kuuluvale kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga xxx
(asukohaga xxx) kohtulik hüpoteek summas 83 249 eurot Eesti Vabariigi kasuks;
Vabariigi kasuks;
(asukohaga xxxx) neljandasse jakku kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti
Vabariigi kasuks.
24.14. Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2018 nr xxx määrus osas, millega anti nõusolek
registriossa nr xxx kantud kinnistu jagamiseks vastavalt 28.09.2016 Harku valla ja Bone
Invest OÜ sõlmitud kokkuleppele tingimusel, et kinnistut koormav kohtulik hüpoteek
summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks jääb koormama ainult kinnistu jagamisel
alles jäävat kinnistut registriosa nr xxx (katastriüksus xxx) ning ei hakka koormama
jagamise tulemusena tekkivaid kinnistuid (katastriüksused : xxx ja xxx)
II
24.15. Tühistada Harju Maakohtu 25.09.2017 nr xxx määrus, millega seati tsiviilhagi
tagamiseks:
24.15.1. LLi ja IIi ühisomandis olevatele aadressil xxx asuvad kinnistud: xxx (kinnistu nr
xxx) ja xxx (kinnistu nr xxx) ja xxx (kinnistu nr xxx) asuvatele kinnistutele
(katastritunnus xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava LLile
(isikukood xxx) kuuluva osa käsutamiseks;
24.15.2. LLi ja IIi ühisomandis olevatele aadressil xxx asuv kinnistu nr xxx (katastritunnus
xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava LLile (isikukood xxx)
kuuluva osa käsutamiseks;
24.15.3. LLi ja IIi ühisomandis olevatele aadressidel xxx ja xxx asuv xxx kinnistu nr xxx
(maatükid katastritunnustega xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx) kolmandasse jakku
seatud keelumärge kahtlustatava LLile (isikukood xxx) kuuluva osa käsutamiseks;
7
24.15.4. LLi ja IIi ühisomandis olevatele aadressil xxx küla xxx asuv kinnistu
xxx(katastritunnus xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava LLile
24.15.5. LLile, NN (isikukood xxx) ja OO (isikukood xxx) kuuluvale aadressil xxx asuv
kinnistu xxx (katastritunnus xxx) LLile kuuluvale ½ kinnistu mõttelisele osale seatud
euro ulatuses.
LLi üldõigusjärglaseks on II. Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik
ja tema kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse
alusel kinnistusraamatust.
24.16. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 nr xxx määrusega konfiskeerimise tagamiseks

arestitud LLile kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot, mis leiti ja võeti ära LLi
elukohast, aadressil xxx aresti alt ning tagastada IIile.
24.17. Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2020 nr 1-17-9149 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega kohus keelas AS- l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr xxx LLi
kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52 072.71, (sh
põhivõlgnevus 24 000 eurot) eurot LLile väljamakse tegemine. LLi kasuks välja
mõistetud raha kogusummas 52 072.71 eurot, sh põhivõlgnevus 24 000 eurot, milline
on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole EEO62200221059223099 vabastada
aresti alt ning maksta välja IIile.
Kaitsepolitseiameti deposiitkontol olev vara
24.18. Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2020 nr 1-17-9149 määrus, millega arestiti

konfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks rahapesu objektina 879 863.50 eurot kui
teadmata isikule kuuluv vara, millise kandis FFR.I.C.H Group Trading Ltd HSBC
pangakontolt nr xxx Kaitsepolitseiameti deposiitkontole xxxx. Tagastada
Kaitsepolitseiameti deposiitkontole xxx üle kantud raha summas 879 863.5 eurot
R.I.C.H Group Trading Ltd HSBC pangakontole nr xxx kohtuotsuse jõustumisel.
V Asitõendid
25. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada asitõendite suhtes järgmisi meetmed.
25.1. Andmekandjatel olevad andmed kustutada ja seadmed jätta Kaitsepolitseiametile, seda

järgnevalt:
25.1.1. Kaitsepolitseiametisse hoiul asuvad (kriminaalasjas nr 15700000018) läbiotsimistel ja
vaatlustel salvestamiseks kasutatud Kaitsepolitseiameti andmekandjad: 1) väline
kõvaketas xxx s/n xxx (26.08.2015 vaatlusprotokoll xxx- (CC –post)) ; 2) väline
kõvaketas xxx mahuga xx seerianumbriga xxx ja mälupulk xxx seerianumber xxx
(26.08.2015 xxx) ; 3) kõvaketas nr xxx (26.08.2015 läbiotsimisel xxx) korter xxx MM
elukoht ,millele kopeeriti MM kasutuses olevatel arvutisüsteemidel olevad andmed) ; 4)
kõvaketas xxx seerianumber xxx (26.08.2015 läbiotsimisel xxx protokolli lisa); 5)
väline kõvaketas xxx (xxx (26.08.2015 xxx P elukoha läbiotsimine, millele talletatud
läbiotsimise käigus PP poolt kasutatavad e-posti aadresside kirjavahetus); 6) välisele
kõvakettale xxx s/n: xxx (26. augusti 2016 CC elukoha läbiotsimisel kopeeritud
8
lauarvutis Apple olevad andmed); 7) Kõvaketas xxx (02.12.2015 vaatlusprotokoll HH
e-kirjade kopeerimine).
25.1.2. Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuvad kriminaalasjas nr 15700000018 tehtud
tõmmised: xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, Lenovo, xxx, xxx, xxx, USB (xxx), sadama
meilid (A ja L), xxx (P), \xxx (M).
25.2. Mootorsaan Yamaha Venture Lite, VIN-kood xxx, registreerimismärgiga xxx), mis on
antud AA vastutavale hoiule, tagastada QQ.
25.3. Maastikusõiduk (ATV) Yamaha Grizzly 660 (VIN-kood: xxx), mis on antud AA
vastutavale hoiule, tagastada seaduslikule valdajale AA.
25.4. Ratastraktor Bombardier Outlander 400 HO registrimärgiga xxx (VIN kood xxxx), mis
on antud vastutatavale hoiule LLile, tagastada Bone Invest OÜ-le.
Jätta kohtule esitatud CD/DVD plaadid, dokumentide koopiad ja väljatrükid

kriminaaltoimikusse.
VI Menetluskulud
26. Kohtuotsuse jõustumisel hüvitada menetluskulud järgmiselt:
26.1. Mõista Eesti Vabariigilt AA kasuks välja 181 165.44 eurot (koos käibemaksuga)
kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
26.2. Mõista Eesti Vabariigilt BB kasuks välja 24 397.56 eurot (koos käibemaksuga)
kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu käteks.
26.3. Mõista Eesti Vabariigilt CC kasuks välja 55 433.75 eurot (koos käibemaksuga)
26.4. Mõista Eesti Vabariigilt DD kasuks välja 263 582.52 eurot (koos käibemaksuga)
26.5. Mõista Eesti Vabariigilt EE kasuks välja 146 491.69 eurot (koos käibemaksuga)
26.6. Mõista Eesti Vabariigilt FF kasuks välja 161 442.24 eurot (ilma käibemaksuta)
kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Riigilt FF kasuks välja
mõistetud menetluskulu hüvitada OÜ-le Bone Invest.
26.7. Mõista Eesti Vabariigilt GG kasuks välja 68 000 eurot (ilma käibemaksuta)
kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Eesti Vabariigilt GG kasuks
välja mõistetud menetluskulu hüvitada Remontowa Holding SA NA (Ostrowiu 1, Gdansk
Poola).
26.8. Mõista Eesti Vabariigilt AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ kasuks välja 239 176 eurot
(ilma käibemaksuta) valitud esindajatele makstud tasu katteks.
9
26.9. Mõista Eesti Vabariigilt IIi kasuks välja LLi ja IIi valitud esindajatele makstud tasu
katteks kokku 68 618.90 eurot (koos käibemaksuga).
26.10. Mõista Eesti Vabariigilt HH ja Keskkonnahoolduse OÜ kasuks välja 19 502 eurot (ilma
käibemaksuta) valitud esindajale makstud tasu katteks. Riigilt HH ja Keskkonnahoolduse
OÜ kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitada Keskkonnahoolduse OÜ-le.
26.11. Mõista välja Eesti Vabariigilt KK kasuks 10 356.34 eurot (koos käibemaksuga) valitud
esindajale makstud tasu katteks.
26.12. Mõista välja Eesti Vabariigilt R.I.C:H Group Trading Limited kasuks 17 000 eurot (ilma
käibemaksuta) valitud esindajale makstud tasu katteks. Eesti Vabariigilt R.I.C.H Group
Trading Limited kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitada Anderal OÜ-le.
26.13. Mõista välja Eesti Vabariigilt Bone Invest OÜ kasuks 5466 eurot (ilma käibemaksuta)
valitud esindajale makstus tasu katteks.
Riigi õigusabi kaitsjad
26.14. Jätta GGle määratud kaitsja Indrek Västrikule määratud tasu kogusummas 47 883.40
eurot riigi kanda.
26.15. Jätta BB määratud kaitsja Rein Laidile määratud tasu kogusummas 45 623.68 eurot riigi
kanda.
26.16. Jätta CC määratud kaitsja Anu Toomemägi- Kivistikule määratud tasu kogusummas 41
758.74 eurot ja tema asenduskaitsjale Ene Mõttele määratud tasu summas 464.40 eurot
riigi kanda.
26.17. Jätta riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsjatele määratud tasu riigi kanda:
26.17.1. AA asenduskaitsja Natalia Lausmaale määratud tasu 8035.20 eurot;
26.17.2. EE asenduskaitsja Sven Sillarile määratud tasu 39 817.44 eurot;
26.17.3. DD asenduskaitsja Argo Küünemäele määratud tasu 28 439.24 eurot.
Tunnistajad
26.18. Jätta tunnistajatele makstud kulu kokku 106.67 eurot (RR 56.85 eurot ja SS 49.82 eurot)
riigi kanda.
VII Süüteomenetlusega tekitatud kahju:
27. Kohtuotsuse jõustumisel hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju järgmiselt:
27.1. Eesti Vabariigil hüvitada Rahandusministeeriumi kaudu AA SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 11

lg-te 1 ja 2 alusel raha arestimisega tekkinud varaline kahju 89 904 eurot.
27.2. Eesti Vabariigil hüvitada Rahandusministeeriumi kaudu AA SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 ja § 11
lg 4 alusel vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega tekkinud mittevaraline
kahju 8303,19 eurot.
27.3. Jätta rahuldamata AA SKHS § 9 lg 2 alusel esitatud taotlus hüvitise suurendamiseks.
27.4. Jätta rahuldamata AA taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
ametist kõrvaldamise eest.
27.5. Jätta rahuldamata AA taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise- ja mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga.
27.6. Jätta rahuldamata AA taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju eest.
27.7. Jätta rahuldamata FF taotlus SKHS § 5 lg 1 p 6 ja § 11 lg 5 alusel ebamõistliku
menetlusajaga põhjustatud mittevaraline kahju hüvitamiseks.
10
27.8. Eesti Vabariigil hüvitada Rahandusministeeriumi kaudu CC SKHS § 5 lg 1 p 2 ja § 11 lg
4 alusel kahtlustatavana kinnipidamisega tekkinud mittevaraline kahju 124,86 eurot.
27.9. Jätta rahuldamata CC taotlus SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel süüteomenetlusega
tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusnormide rikkumise eest.
27.10. Jätta rahuldamata CC taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju eest.
27.11. Jätta rahuldamata CC taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga
27.12. Jätta rahuldamata IIi taotlus süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks suhtluspiiranguste seadmise eest.
27.13. Jätta rahuldamata IIi taotlus süüteomenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
TT vara arestimise eest.
27.14. Jätta rahuldamata IIi taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga.
28. Apellatsioonitähtaja jooksul tuleb puudutatud isikutel esitada arvelduskonto info (nimi ja
arvelduskonto number), millele laekumist taotletakse, Harju Maakohtule
(hmktallinn.menetlus@kohus.ee) nende lisamiseks kohtu toimikusse.
EDASIKAEBE KORD
Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada kirjalik
apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti
avalikult teatavaks tegemisest (27.06.2024). Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib
apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõigusest
loobumine on lõplik ja seda tagasi võtta ei saa.
KrMS § 10 lg 10 alusel arvestatakse GGle kohtuotsuse peale kaebamisel kaebetähtaegu

kohtuotsuse tõlke saamisest arvates.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus ning tõlkimise osaline ja täielik tagamata

jätmine on õigus vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt
määruskaebuse lahendamise menetluses. Viimasel juhul tuleb kaebus esitada 15 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule.
11
SISUKORD
Kasutatud lühendid ................................................................................................................... 20

Sissejuhatus .............................................................................................................................. 21
1. Menetluse käik ..................................................................................................................... 23
1.1. Seisukohad .................................................................................................................... 25
1.2. Kohtuvaidluste käigus esitatud taotlused ...................................................................... 25
1.3. Viimased sõnad.............................................................................................................. 32
1.4. Kohtukoosseis ............................................................................................................... 34
2. Süüdistus .............................................................................................................................. 35
2.1. Etteheited süüdistusele, süüdistusaktile, süüdistuskõnele ............................................. 35
3. Mõistlik menetlusaeg ........................................................................................................... 36
3.1. Kaitsjate taotlused ......................................................................................................... 36
3.2. Kohtu põhjendused ........................................................................................................ 44
3.2.1. Kuriteo raskus ........................................................................................................ 45
3.2.2. Kriminaalasja keerukus ja maht ............................................................................. 46
3.2.3. Kriminaalmenetluse senine käik ............................................................................ 48
3.2.4. Kaebajate käitumine ............................................................................................... 48
3.2.5. Riigivõimu käitumine ............................................................................................. 52
3.2.6. Olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses asjas kaalul ........................................ 55
3.2.7. Kannatanu käitumine, mis on kannatanu jaoks kaalul ........................................... 57
3.2.8. Kohtuasja arutamise võimalikkus mõistliku aja jooksul ........................................ 58
3.2.9. Kokkuvõte .............................................................................................................. 58
4. Kohtuotsuse põhjendused ..................................................................................................... 60
5. Tõendite hindamisest ............................................................................................................ 60
6. Tõendite lubatavus ............................................................................................................... 61
6.1. 16. jaanuari 2015 teabehanketoimingute kokkuvõte nr xxx koos lisadega, 16. veebruari
2017 jälitustoimingu protokoll koos lisadega ja 17. veebruari 2017 jälitustoimingu protokoll
koos lisadega ........................................................................................................................ 61
6.1.1. JAS alusel teostatud jälitustoimingud .................................................................... 62
6.1.1.1. 20. jaanuari 2015 riigi peaprokuröri määrus ................................................................ 63
6.1.1.2. KrMS § 63 lg 11 põhiseaduspärasus jt küsimused ........................................................ 69
6.1.2. Mürgipuu vilja doktriin .......................................................................................... 72
6.1.3. Kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoimingud ........................................ 73
6.1.3.1. DD ja UU vahelisest kliendisuhtest .............................................................................. 74
6.1.4. Kaitsjatele juurdepääsu võimaldamata jätmine teabehanke- ja jälitustoimikule ... 77
12
6.1.5. Jälitustegevuse kestvusest ...................................................................................... 79
6.2. Muud vaidlustatud kirjalikud tõendid ........................................................................... 80
6.2.1. CC kinnipidamine ja õiguste deklaratsioon ........................................................... 80
6.2.2. ŽŽ AS läbiotsimine ................................................................................................ 83
6.2.3. Tallink AS vaatlus .................................................................................................. 84
6.2.4. PP ja MMi elukohtade läbiotsimine ....................................................................... 87
6.3. Ütluste lubatavus tõendina ............................................................................................ 89
6.3.1. Kohtueelses menetluses antud ütlused ................................................................... 89
6.3.1.1. Tunnistaja VV ............................................................................................................... 89
6.3.1.2. Tunnistaja WW ............................................................................................................. 91
6.3.1.3. Kahtlustatav MM .......................................................................................................... 91
6.3.1.4. Süüdistatav CC ............................................................................................................. 93
6.3.1.5. Süüdistatav FF .............................................................................................................. 94
6.3.2. KrMS § 2862 alusel vastuvõetud tunnistajate ütlused ............................................ 95
6.3.3. Tsiviilkostjate HH ja Keskkonnahoolduse OÜ ülekuulamine ................................ 96
6.3.4. Ütluste usaldusväärsus ........................................................................................... 97
7. Tõendatus ............................................................................................................................. 98
7.1. Keskkonnahoolduse OÜ episood (LL, BB, HH, Keskkonnahoolduse OÜ ja FF) ........ 98
7.1.1. Süüdistuse lühikokkuvõte ...................................................................................... 98
7.1.2. Eellugu ................................................................................................................... 99
7.1.3. Ebaõiguskokkulepe .............................................................................................. 102
7.1.4. Altkäemaks ........................................................................................................... 103
7.1.4.1. 01.juuni 2007 Bone Invest OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ rendileping .................... 103
7.1.4.2. Altkäemaksu andmine Bone Invest OÜ kaudu ........................................................... 108
7.1.4.3. Altkäemaksu jõudmine BB ..........................................................................................116
7.1.5. Vastusooritused ..................................................................................................... 120
7.1.5.1. Töövõtulepingu nr xxx muudatused ........................................................................... 120
7.1.5.2. riigihange nr xxx......................................................................................................... 122
7.1.5.3. Nn raudteehange ......................................................................................................... 124
7.1.6. Kokkuvõte ............................................................................................................ 125
7.2. ŽŽ AS episood (LL, AA, CC, FF, ÕÕ) ....................................................................... 127
7.2.1. Süüdistuse lühikokkuvõte .................................................................................... 127
7.2.3. Altkäemaks ........................................................................................................... 129
7.2.3.1. 02. märtsi 2009 ŽŽ AS ja Bone Invest OÜ töövõtuleping ......................................... 130
7.2.3.1.1. 03. märtsi 2009 Bone Invest OÜ ja Z2 OÜ töövõtuleping .................................. 132
13
7.2.3.1.2. 02. mai 2011 Bone Invest OÜ ja Z3 OÜ töövõtuleping ...................................... 135
7.2.4. Altkäemaksu andmine Bone Invest OÜ kaudu .................................................... 137
7.2.5. Altkäemaksu jõudmine Z2 OÜ ja Z3 OÜ-sse ...................................................... 138
7.2.6. Kokkuvõte ............................................................................................................ 139
7.3. EE ja DD episood (LL, AA, EE, DD, FF, ÕÕ) ........................................................... 139
7.3.3. Altkäemaks ........................................................................................................... 141
7.3.3.1. 01. septembri 2009 Bone Invest OÜ ja Z4 AS rendileping nr xxx xxx (merekaater) 141
7.3.3.2. 01. oktoobri 2009 Bone Invest OÜ ja Z4 AS rendileping nr xxx xxx (manöövervedur)
................................................................................................................................................. 143
7.3.3.3. 31. detsembri 2011 Bone Invest OÜ ja Z4 AS üürileping nr xxx (ladu) .................... 145
7.3.3.4. Altkäemaksu andmine Bone Invest OÜ kaudu ........................................................... 148
7.3.3.5. Sularaha ...................................................................................................................... 153
7.3.3.6. Mootorsaan AA-le ...................................................................................................... 157
7.3.3.7. Laen AAle................................................................................................................... 160
7.3.4. Kokkuvõte ............................................................................................................ 167
7.4. ŽŽ AS, EEi ja DD episoodidega seoses vastusooritused ............................................ 167
7.4.1. Süüdistuse lühikokkuvõte lepingutega seoses...................................................... 167
7.4.2. Süüdistuses märgitud sõlmitud lepingud, muudatuskokkulepped (v.a. sildumine)
........................................................................................................................................ 172
7.4.2.1. Varade kasutada andmise komisjon ............................................................................ 177
7.4.2.2. Majanduslik põhjendatus ............................................................................................ 180
7.4.2.3. Üürihindade indekseerimine ....................................................................................... 182
7.4.2.4. Paldiski Lõunasadam .................................................................................................. 186
7.4.2.5. Nõukogu ..................................................................................................................... 187
7.4.2.6. Hankekordade rikkumised .......................................................................................... 188
7.4.2.7. Rikkumise kirjelduseta lepingud ................................................................................ 193
7.4.3. Sildumise teenuse lepingud .................................................................................. 194
7.4.3.1. Süüdistuse lühikokkuvõte ........................................................................................... 194
7.4.3.2. Sildumise teenuse sisseostule üleminek ..................................................................... 195
7.4.3.3. Otselepingute sõlmimine ............................................................................................ 196
7.4.3.4. Majanduslik põhjendatus ............................................................................................ 202
7.4.3.4.1. Z4 AS ................................................................................................................... 203
7.4.3.4.2. ŽŽ AS .................................................................................................................. 207
7.4.3.4.3. Z5 OÜ .................................................................................................................. 210
7.4.4. Kokkuvõte ............................................................................................................ 211
14
7.4.5. Ülekannete seosed lepingutega ............................................................................ 212
7.5. Ülekannete jõudmine AA ja tema poolt määratud isikuteni Z2 OÜ ja Z3 OÜ kaudu . 215
7.5.1. Sõidukid ............................................................................................................... 218
7.5.2. Neste kaardid ........................................................................................................ 222
7.5.3. Teised kulud ......................................................................................................... 223
7.5.4. Teised äriühingud ................................................................................................. 224
7.5.5. MMi seotus AAga ................................................................................................ 225
7.5.6. Kokkuvõte ............................................................................................................ 226
7.6. Reisiparvlaevade episood (LL, GG, FF) ..................................................................... 226
7.6.2. Eellugu ................................................................................................................. 227
7.6.3. Altkäemaks ........................................................................................................... 229
7.6.3.1. Maaklerlepingud ......................................................................................................... 230
7.6.3.1.1. 24. novembri 2014 maaklerleping (Türgi)........................................................... 232
7.6.3.1.2. 11. detsembri 2014 maaklerleping (Poola) .......................................................... 232
7.6.3.1.3. FF......................................................................................................................... 233
7.6.3.1.4. ÄÄ ....................................................................................................................... 234
7.6.3.1.5. Maaklerlepingute näivus ..................................................................................... 236
7.6.3.2. ÄÄi ütlused................................................................................................................. 248
7.6.3.3. FFi ütlused .................................................................................................................. 249
7.6.3.4. GG ütlused .................................................................................................................. 253
7.6.4. Altkäemaksu jõudmine LLini ............................................................................... 257
7.6.5. Kokkuvõte ............................................................................................................ 261
7.7. Ülekannete jõudmine LLini Bone Invest OÜ kaudu ................................................... 262
7.7.1. Vanasadama kinnistu ............................................................................................ 262
7.7.2. Merekaater ............................................................................................................ 267
7.7.3. ATV-d ................................................................................................................... 268
7.7.4. Muud seosed ......................................................................................................... 271
7.7.5. Tabelid .................................................................................................................. 271
7.7.6. Kokkuvõte ............................................................................................................ 273
7.8. Rahapesu ..................................................................................................................... 273
7.8.1. Süüdistused........................................................................................................... 273
7.8.1.1. AA .............................................................................................................................. 273
7.8.1.2. FF................................................................................................................................ 277
7.8.2. Süüdistuse kokkuvõte ........................................................................................... 283
7.8.3. Eelkuriteod ........................................................................................................... 284
15
7.8.3.1. AS Ž3.......................................................................................................................... 284
7.8.3.2. Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS, Z4 AS .................................................................... 286
7.8.3.3. Parvlaevade episoodid ................................................................................................ 287
7.8.4. Rahapesu .............................................................................................................. 287
7.8.4.1. Reisiparvalaevade episoodid ...................................................................................... 287
7.8.5. Kokkuvõte ............................................................................................................ 292
7.9. Süüdistuse tõendatuse kokkuvõte................................................................................ 292
8. Kvalifikatsioon ................................................................................................................... 295
8.1. Altkäemaks .................................................................................................................. 295
8.1.1. KarS § 294 objektiivne koosseis .......................................................................... 296
8.1.2. AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA ja LL kui KarS § 294 erisubjektid ...... 298
8.1.3. TS Laevad OÜ nõukogu liige LL kui KarS § 294 erisubjekt ............................... 304
8.1.4. Altkäemaks erasektoris ......................................................................................... 306
8.1.4.1. Stvidorettevõtted......................................................................................................... 308
8.1.4.1.1. Aegumine..............................................................................................................311
8.1.4.2. Reisiparvlaevad .......................................................................................................... 313
8.1.5. Kokkuvõte ............................................................................................................ 316
8.2. Rahapesu ..................................................................................................................... 316
9. Tsiviilhagi ........................................................................................................................... 320
9.1. Kannatanud.................................................................................................................. 321
9.2. Põhiseaduspärasusest .................................................................................................. 321
9.3. Tsiviilhagi läbivaatamata jätmine ................................................................................ 323
9.3.1. Kriminaalmenetluse lõpetamine ........................................................................... 323
9.3.2. Õigeksmõistmine .................................................................................................. 325
9.4. Kokkuvõte ................................................................................................................... 325
10. arestitud vara .................................................................................................................... 326
10.1. AA ............................................................................................................................. 327
10.2. BB.............................................................................................................................. 327
10.3. FF .............................................................................................................................. 328
10.4. HH ............................................................................................................................. 328
10.5. Keskkonnahoolduse OÜ ............................................................................................ 329
10.6. Bone Invest OÜ ......................................................................................................... 331
10.7. II ................................................................................................................................ 332
10.8. KAPO deposiitkontol asuv vara ................................................................................ 334
11. Asitõendid ......................................................................................................................... 334
16
11.1. Riistvara..................................................................................................................... 335
11.2. Tõmmised .................................................................................................................. 335
11.3. Dokumendid (lepingud)............................................................................................. 335
11.4. Mootorsaan ................................................................................................................ 336
11.5. ATV............................................................................................................................ 336
11.6. Ratastraktor................................................................................................................ 336
11.7. CD- ja DVD- plaadid................................................................................................. 336
12. Menetluskulud .................................................................................................................. 337
12.1. Kulude hüvitamise põhimõtted ................................................................................. 337
12.1.1. Kohtueelse menetlusega seotud kulud ............................................................... 339
12.1.2. Täiendavad materjalid (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid) ................ 340
12.1.3. Kohtuistungi ettevalmistus ................................................................................. 340
12.1.4. Kohtuistungid ..................................................................................................... 340
12.1.5. Kohtuistungite protokollid ................................................................................. 341
12.1.6. Ajakulu kaitsekõne, menetluskulude taotluste ja SKH-ga seoses ...................... 341
12.1.7. Menetlejatega suhtlus ......................................................................................... 341
12.1.8. Erinevad kaebemenetlused ................................................................................. 341
12.1.9. Taandamise taotlused.......................................................................................... 341
12.1.10. Konsultatsioonid............................................................................................... 341
12.1.11. Suhtlemine ajakirjandusega .............................................................................. 342
12.1.12. Bürookulud ....................................................................................................... 342
12.1.13. Asjatundjate arvamused.................................................................................... 342
12.1.14. Kaitsjate tegevus covid-19 seadustega seoses .................................................. 343
12.1.15. Muud kulud ...................................................................................................... 343
12.2. Hüvitamisele kuuluv tasu .......................................................................................... 343
12.2.1. Kokkuleppelised kaitsjad ................................................................................... 345
12.2.1.1. AA ............................................................................................................................ 345
12.2.1.2. BB............................................................................................................................. 347
12.2.1.3. CC............................................................................................................................. 348
12.2.1.4. DD ............................................................................................................................ 349
12.2.1.5. EE ............................................................................................................................. 351
12.2.1.6. FF.............................................................................................................................. 353
12.2.1.7. GG ............................................................................................................................ 358
12.2.2. RÕA kaitsjad ...................................................................................................... 359
12.2.2.1. Indrek Västrik ........................................................................................................... 359
12.2.2.2. Rein Laid .................................................................................................................. 360
17
12.2.2.3. Anu Toomemägi- Kivistik ........................................................................................ 360
12.2.3. RÕA asenduskaitsjad.......................................................................................... 360
12.2.3.1. Natalia Lausmaa ....................................................................................................... 360
12.2.3.2. Sven Sillar ................................................................................................................ 360
12.2.3.3. Argo Küünemäe ........................................................................................................ 361
12.2.4. Kannatanute menetluskulud ............................................................................... 361
12.2.5. Tsiviilkostjad ja 3.isikud..................................................................................... 363
12.2.5.1. II ............................................................................................................................... 363
12.2.5.2. HH ja Keskkonnahoolduse OÜ ................................................................................ 365
12.2.5.3. KK ............................................................................................................................ 367
12.2.5.4. R.I.C.H Group Trading Limited ............................................................................... 367
12.2.5.5. Bone Invest OÜ ........................................................................................................ 368
12.2.6. Tunnistajad ......................................................................................................... 369
13. Süütemenetlusega tekitatud kahju .................................................................................... 369
13.1. AA ............................................................................................................................. 369
13.1.1. Vara arest ............................................................................................................ 369
13.1.2. Ametist kõrvaldamine ........................................................................................ 371
13.1.3. Ebamõistlik menetlusaeg.................................................................................... 373
13.1.4. Vahistamine ........................................................................................................ 374
13.1.5. Elukohast lahkumise keeld ................................................................................. 376
13.2. FF .............................................................................................................................. 377
13.2.1. Ebamõistlik menetluse aeg ................................................................................. 377
13.3. CC.............................................................................................................................. 378
13.3.1. Kinnipidamine .................................................................................................... 378
13.3.2. Menetlusnormide rikkumine .............................................................................. 378
13.3.3. Elukohast lahkumise keeld ................................................................................. 379
13.3.5. Sissetuleku kaotus .............................................................................................. 380
13.4. II ................................................................................................................................ 381
13.4.1. Lisapiirangud ...................................................................................................... 381
13.4.2. Vara arest ............................................................................................................ 382
14. Kohtuotsuse tõlkimisest ................................................................................................... 384
15. LISAD .............................................................................................................................. 385
15.1. Kohtueelse menetluse toimingud, lisa 1 .................................................................... 385
15.2. Kohtumenetlus, v.a kohtuistungid, lisa 2 .................................................................. 385
18
15.3. Toimunud kohtuistungid, lisa 3 ................................................................................. 385
15.4. Edasilükatud kohtuistungid, lisa 4 ............................................................................ 385
15.5. Ülekuulatud isikud, lisa 5 .......................................................................................... 385
15.6. Osalejad, lisa 6 .......................................................................................................... 385
15.7. Süüdistuse terviktekst, lisa 7 ..................................................................................... 385
15.8. Süüdistuse episoodid viidetega, lisa 8 ....................................................................... 385
15.9. Poola keelde tõlgitava kohtuotsuse osa väljavõte eesti keeles, lisa 9 ....................... 385
19
KASUTATUD LÜHENDID
AdvS - advokatuuriseadus
ARK - autoregistri keskus (praegune transpordiamet)
AS - aktsiaselts
EIK - Euroopa inimõiguste kohus
EIÕK - Euroopa inimõiguste konventsioon
EKo - Euroopa kohtu otsus
EÜ - Euroopa Ühendus
JAS- julgeolekuasutuste seadus
KAPO - kaitsepolitsei
KarS- karistusseadustik
KKH - Keskkonnahoolduse
KM ja K/M - käibemaks
KrMS- kriminaalmenetluse seadustik
KVS - korruptsioonivastane seadus
Ltd - limited
MKM - majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
MTÜ - mittetulundusühing
OÜ - osaühing
PERH - Põhja-Eesti regionaalhaigla
ProkS - prokuratuuriseadus
PS- põhiseadus
RHS- riigihangete seadus
RMK – riigimetsa majandamise keskus
RpTRTS/RahaPTS – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
RT – riigi teataja
RVastS – riigivastutuse seadus
RÕA – riigi õigusabi
TS – Tallinna Sadam
TsMS – tsiviilkohtumenetluse seadustik
TsÜS – tsiviilseadustiku üldosa seadus
VÕS – võlaõigusseadus
ÄS – äriseadustik
20
SISSEJUHATUS
1. Kohtuotsuse ankeetandmetes on välja toodud kohtuotsuse seisuga kohtule teadaolevad asjas
riiklikku süüdistust esindavad prokurörid. Asja kohtusse saatnud prokurörid Laura Feldmanis
(Aiaots) ja Deniss Tšasovskihh on segaduse vältimiseks ankeetandmetes nimetamata. Samal
põhjusel on ankeetandmetes välja toodud praegusel ajal kaitseõigust teostavad
kaitsjad/esindajad. Kõikide osaliste täielikud andmed on välja toodud lisas 6.
2. Kohtuotsus on selle mahukusest tingituna jaotatud osadeks ja alaosadeks, mis on nimetatud
kohtuotsuse sisukorras. Välja on kirjutatud kasutatud lühendid, selgitatud viitamise põhimõtted
ja kirjeldatud kohtuasja maht 26. juuni 2024 seisuga (ilma kohtuotsuse ja järgnevate lisadeta).
3. Esmalt annab kohus ülevaate menetluse käigust, sealhulgas kohtumenetluses esitatud
seisukohtadest. Põhilised seisukohad ja vaidlusalused küsimused toob kohus ära vastavates
alaosades. Vähendamaks kohtuotsuse järjest loetava teksti mahtu ja andmaks visuaalselt
paremat ülevaadet mahukatest asjaoludest on kohus kasutanud andmete edastamist lisades. Nii
on eraldi lisadena kajastatud kohtueelse menetluse toimingud, kohtumenetlus, toimunud ja
edasilükatud kohtuistungid (lisad 1-4). Samuti ülevaatlikkuse tagamiseks, kuid ka korduste
vältimiseks, on lisatud ülekuulatud isikute (lisa 5) ja osaliste (lisa 6) nimekirjad koos seostega.
4. Seejärel annab kohus seisukoha kohtukoosseisu seaduslikkusest, kuivõrd see on kaitsjate
poolt vaidluse alla seatud.
5. Süüdistuse mahukuse tõttu on kohus väljatoonud ka eraldi lisana süüdistuse tervikteksti
(170 lk) ja selguse huvides nimetanud episoodid kohtuotsuses antud nimedega, koos süüdistuse
vastavate punktidega (lisad 7-8). Edasiselt on kohus analüüsinud etteheiteid süüdistuse,
süüdistusakti ja süüdistuskõnega.
6. Tulenevalt kohtupraktikast on kohus enne KrMS § 306 küsimustele vastamist andnud
hinnangu mõistliku menetlusaja riivele ning sellele järgnevalt asunud põhistama kohtuotsuse
sisulist osa.
7. Kohtuotsuse põhjenduste osas jagas kohus teemad alapeatükkideks, andmaks kergemini
mõistetava ülevaate vaidlusalustest küsimustest ja analüüsitavatest teemadest ning
episoodidest.
8. Nii on tõendite lubatavuse juures analüüsitud ainult vaidlustatud küsimused teemade kaupa,
jälitustegevusega seonduv, mis koosneb nii teabehankemenetluse kui kriminaalasja raames
teostatud jälitustegevuse analüüsist. Samuti käsitleb kohus teisi vaidlustatud kirjalikke tõendeid
ja ütluste lubatavust ning usaldusväärsust.
9. Seejärel annab kohus vastused küsimustele, kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat
süüdistatakse ja kas selle teo on toimepannud süüdistatav ehk analüüsib süüdistuse tõendatust.
10. Siin jagas kohus episoodid teemade kaupa, vastavalt Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ, EE, DD
altkäemaksu ja reisiparvlaevade episoodid. Kuivõrd süüdistus koosneb erinevatest alaosadest,
on kohus ka tõendatust eraldi osadena analüüsinud, selliselt on tagatud iga teema käsitlus,
selgem ülevaade ja kohtu siseveendumuse kujunemine on struktureeritult jälgitav.
11. Otsuse alaosad on jaotatud selliselt, et esmalt annab kohus lühikokkuvõtte süüdistusest,
seejärel ebaõiguskokkuleppest, siis altkäemaksust, analüüsides kõige pealt etteheidetud
tehingute näilikkust, seejärel rahade liikumist (altkäemaksu andmist), süüdistuses märgitud
21
vastusoorituse tegusid ning tuvastatud seoseid. Siinkohal tuleb tähele panna, et kuigi
ebaõiguskokkuleppe ja näilike tehingute sõlmimise analüüsid on kohus ŽŽ AS ning EE ja DD
episoodis eraldi käsitlenud, siis kõikide lepingutega seonduvat ŽŽ AS ja Z4 AS, Z5 OÜ ning
Z6 OÜ puhul on nende tõendite ja põhjenduste kattuvusega seoses kohus koos analüüsinud.
Kuivõrd altkäemaksu andmine ja võtmine toimus süüdistustest sarnaselt läbi FF, Bone Invest
OÜ ning MMi/PP, Z2 OÜ ja Z3 OÜ, siis analüüsis kohus ka neid asjaolusid koos, vastavalt siis
LLi seotust Bone Invest OÜ-ga ja AA seotust Z2 OÜ ning Z3 OÜ-ga. Iga alaosa lõppeb
kokkuvõttega.
12. Järgmisena on analüüsitud rahapesu episoodid. Süüdistuse kattuvuse puhul, nagu nt
rahapesu ja altkäemaksu andmise ja võtmise korral, kohus tõendeid (analüüsi) ei korda, vaid
viitab eelnevale osale. Kohus on välja toonud eelkuritegude ja rahapesu tõendatuse.
13. Sellele järgnevalt annab kohus episoodidest tulenevalt eraldi hinnangu altkäemaksu ja
rahapesu kvalifikatsioonile, vastates küsimusele, millise kvalifikatsiooni järgi tuleb
süüdistatavaid karistada ning kas nad on kuriteo toimepanemises süüdi.
14. Viimasena käsitleb kohus tsiviilhagi, annab seisukohad arestimiste, asitõendite,
menetluskulude ja süüteomenetluses tekitatud kahjuga seonduvalt ning selgitab kohtuotsuse
valikulise tõlkimise vajaduse, põhjendatuse ja ulatuse, lisades eraldi ka väljavõtte poola keelde
tõlgitavast osast (lisa 9).
15. Kohus on vastanud kõikidele kõnedes toodud väidetele üldise põhjendamiskohustuse
kaudu. Põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale
argumendile (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-48-12, p 16.3.2).
16. 29. septembril 2017 koostatud süüdistusaktist ja kohtule esitatud
karistusregistriväljavõtetest (K 1 lk 1-2 pö; T 72 lk-d 65, 67, 73, 84, 91) nähtub, et
süüdistatavatel süüdistusakti koostamise seisuga kehtivad karistused puudusid. Käesoleval ajal
kehtivaid karistusregistri andmeid kohtule esitatud ei ole, mistõttu järeldab kohus, et kehtivad
karistused puuduvad.
17. Kohus kasutas viitamisel tähised:
a) A – köited, mis sisaldavad advokaatide, tsiviilkostjate ja 3. isikute esindajate esitatud
kirjalikke tõendeid;
b) K – köited, mis sisaldavad kohtumenetluse dokumente (nt süüdistusakt, tsiviilhagi,
kaitseaktid, kohtuistungite protokollid, teabevahetus, kohtumäärused, kaebemenetlused
jms);
c) T – köited, mis sisaldavad prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid;
d) V – köited, mis sisaldavad kannatanute esitatud kirjalikke tõendeid.
18. Kohtuotsuses on viidatud materjalidele, numbrid on näites asendatud tähega „x“, järgmiselt
T x lk x. Milles „T“ tähistab prokuratuuri kirjalike tõendite köidet ja „lk“ leheküljenumbrit,
millel vastavas köites tõend asub. Plaatidel olevatele tõenditele on viidatud plaadi köites
asumise asukoha järgi ja võimalusel plaadil oleva dokumendi nimetuse järgi. Osad
kaebemenetlused on eraldi köidetena K tähisega köidetes.
19. Kohtuasja nr 1-17-9149 materjalid koosnevad 26. juuni 2024 seisuga kokku 141 köitest:
22
1. Prokuratuuri esitatud kirjalikud tõendid - kokku 72 köidet, toimikud on tähistatud
tähega „T“ ja köite number;
2. Kaitsjate, tsiviilkostjate ja kolmandate isikute esitatud kirjalikud tõendid - kokku 12
köidet, toimikud on märgistatud tähega „A“ ja köite number;
3. Kannatanute esindajate esitatud kirjalikud tõendid, toimik (1) on tähistatud tähega „V“
ja köite number; kokku 1 köide;
4. Kohtu toimikud (alates süüdistusakti saabumisest kohtu poolt koostatud dokumendid,
st kohtuistungite protokollid, e-kirjad, tasutaotlused jms), tähistatud tähega „K“ ja köite
number, kokku 26. juuni 2024 seisuga 56 köidet (sisse ei ole arvestatud loodavaid
köiteid kohtuotsuse jm lisanduvaga seoses).
Lisaks eelnevale on kohtuasja juures järgnevad plaadid (köidete kaupa):

Jrk Asukoht Lk Plaatide arv
1 T28 5, 36 2
2 T29 88 1
3 T32 59 1
4 T50 47, 66, 88, 186 4
5 T55 33, 166 2
6 T59 34,101,203 3
7 T61 45, 57 2
8 T62 31, 49, 71 3
9 T72 92, 118, 119 3
10 T72 120 1
11 K30 tagakaanel 1
kokku 23 plaati
1. MENETLUSE KÄIK
20. 20. jaanuaril 2015 alustati kriminaalasjas nr 15700000018 menetlust KarS § 294 ja § 298
tunnustel Kaitsepolitseiameti poolt 16. jaanuaril 2015 riigi peaprokurörile esitatud JAS alusel
teabehanketoimingute kokkuvõtte alusel.
21. Kohtueelses menetluses isikutelt vabaduse võtmise ja varade arestimistega seotud andmed
on kajastatud lisas 1.
22. 29. septembril 2017 edastas Riigiprokuratuur süüdistusakti Harju Maakohtule ning
kriminaalasi määrati kohtunik Julia Vernikova menetlusse.
23. Arvestades käesoleva asja mahukust, on kohus eraldi lisades väljatoonud kohtumenetluse
kulgemise (lisa 2), toimunud (lisa 3) ja edasilükatud (lisa 4) kohtuistungid. Eraldi toob kohus
välja järgneva.
24. 19. oktoobril 2017 Harju Maakohtu määrusega anti süüdistatavad kohtu alla ning asja
kohtuliku arutamise planeerimiseks ning taotluste lahendamiseks määrati eelistung
13. veebruaril 2018. Kaitseaktide esitamise tähtajaks määrati 10. jaanuaril 2018.
25. 23. novembril 2017 ja 13. veebruaril 2018 toimusid korraldavad eelistungid taotluste
lahendamiseks ja kohtumenetluse planeerimiseks. 26. veebruaril 2018 tagastati Harju
Maakohtu määrusega KrMS § 262 lg 1 p 2 alusel süüdistusakt LLi, AA, BB, CC, ŽŽ AS-i, DD,
23
EE, HH, Keskkonnahoolduse OÜ, FF, ÕÕi, GG süüdistuses kriminaalasjas nr 15700000018
Riigiprokuratuurile.
26. 18. aprillil 2018 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Harju Maakohtu 26.
veebruari 2018 määrus ja saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus
kohtuliku eeluurimise jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 25. juunil 2018,
kriminaalasi saadeti Harju Maakohtule kohtuliku eelmenetluse jätkamiseks. 07. jaanuaril 2019
määrati kriminaalasi Harju Maakohtu esimehe poolt ümber kohtunik Julia Vernikova
menetlusest kohtunik Kristina Väliste menetlusse.
27. Kohtulik arutamine oli varasemalt määratud algama 08. jaanuaril 2019. Kohtunik Kristina
Väliste lükkas asja arutamise alguse edasi kuni 05. veebruarini 2019 seoses vajadusega
materjalidega tutvuda. 05. veebruaril 2019, 28. märtsil 2019 ja 03. aprillil 2019 toimusid
korraldavad istungid taotluste lahendamiseks. 06. veebruaril 2019 kaasati tsiviilkostjatena
menetlusse R.I.C.H. Group Trading Limited ja Bone Invest OÜ.
28. 07. mail 2019 algas kohtulik arutamine. Asja arutas kohus koosseisus eesistuja kohtunik
Kristina Väliste, rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Peeter Kaasik. Kohus kaasas määrusega
menetlusse varurahvakohtunik Andres Hundi.
29. 28. oktoobril 2020 lõpetati kriminaalmenetlus LLi suhtes.
30. 23. septembril 2021 kõrvaldas kohus LLi tsiviilkostja ja kolmanda isikuna asja menetlusest
ja kaasas tsiviilkostja ja kolmanda isikuna IIi.
31. 08. juunil 2022 kõrvaldas kohus menetlusest varurahvakohtunik Andres Hundi.
32. 01. detsembril 2022 lõpetas kohus HH ja Keskkonnahoolduse OÜ süüdistuses seoses
aegumistähtaja möödumisega ja kaasas HH ja Keskkonnahoolduse OÜ tsiviilkostjana
menetlusse.
33. 09. veebruaril 2023 määras kohus asenduskaitsjad DD, EE ja AA.
34. 03. aprillil 2023 lahkus rahvakohtunik Peeter Kaasik tervislikel põhjustel ametist.
35. 04. aprillil 2023 teavitas kohus osalisi, et kohtukoosseis muutub. Selleks hetkeks oli läbitud
prokuratuuri tõendite uurimise faas ning AA kaitsjate esimese tunnistaja ülekuulamine oli
pooleli, osaliselt olid esitatud AA kaitsjate kirjalikud tõendid.
36. 11. aprillil 2023 algas kohtulik arutamine algusest peale uues koosseisus (eesistuja kohtunik
Kristina Väliste ja rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Malle Hipponen) ning kohus kaasas
kaks varurahvakohtunikku (Anne Kaarjärv ja Peep Veermets).
37. 13. ja 18. aprillil 2023 esitasid kaitsjad, tsiviilkostjate ja 3. isikute esindajad taotlused
kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise ja/või mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.
38. 20. aprillil 2023 jättis kohus eelnevalt märgitud taotlused rahuldamata ning menetlus jätkus.
39. 17. mail 2023 kõrvaldas kohus varurahvakohtunik Peep Veermetsa menetlusest.
40. 13. novembril 2023 lõpetas kohus kohtuliku uurimise ja tegi enne kohtuvaidlusi vaheaja.
41. 16. jaanuarist 2024 kuni 06. veebruarini 2024 toimusid kohtuvaidlused.
24
42. 06. ja 08.veebruaril 2024 kuulas kohus ära süüdistatavate viimased sõnad.
43. 08. veebruaril 2024 esitasid osalised menetluskulude hüvitamise taotlused.
44. 08. veebruaril 2024 siirdus kohus nõupidamistuppa.
45. 27. juunil 2024 toimub käesoleva kohtuotsuse (terviktekst) kuulutamine.
1.1. Seisukohad
46. Kohtuistungi rakendamisel, 08. mail 2019 süüdistatavad enda süüd ei tunnistanud ja
vaidlesid esitatud tsiviilhagile täies ulatuses vastu (K 8 lk 183).
47. 10. oktoobril DD, EE, 18. oktoobril 2023 AA, BB, ja 26. oktoobril 2023 GG keeldusid
kohtumenetluses ütluste andmisest (K 46 lk 82 pö, K 46 lk 188 pö, K 47 lk 181-182). 18.
oktoobril 2023 andis ütluseid CC ja 23. oktoobril 2023 andis ütluseid FF (K 46 lk 189 pö-
194/198 pö-219; K 47 lk 132 pö-170).
1.2. Kohtuvaidluste käigus esitatud taotlused
48. Kohtuvaidluste käigus esitatud seisukohad on järgnevad.
49. Prokuratuur leiab, et esitatud süüdistuses on isikute süü täies mahus tõendatud ja palub
süüdi mõista AA KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi; BB KarS § 294 lg 2 p 3, 4
järgi; CC ja GG KarS § 298 lg 2 p 3 järgi; DD ja EE KarS § 298 lg 2 p 2, 3 järgi ning FF KarS
§ 294 lg 2 p 1, 3, 4 - 22 lg 3, § 298 lg 2 p 2, 3 - 22 lg 3 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi. Prokuratuuri
hinnangul ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud ning sellest tulenevalt pole vajadust ka
karistuse vähendamiseks. Prokuratuur peab kohaseks karistada süüdistatavaid sanktsiooni
keskmääras, kuid AA karistust suurendada 1 aasta võrra ja FF karistust suurendada 2 aasta
võrra. KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Prokuratuur toetab omalt
poolt antud kohtuasjas Tallinna Sadama AS-i ja TS Laevad OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ja
taotleb selle tagamiseks seatud varade aresti alla jätmist, käsutuskeelu ja kohtuliku hüpoteekide
muutmata jätmist. Sellised varad on loetletud süüdistusakti punktides: 9.7, 9.8, 9.9 ja 9.10.
Niisamuti jätta muutmata piirangud nende varade suhtes, millised on seatud konfiskeerimise
tagamiseks. Sellised varad on kajastatud süüdistusakti punktides: 9.1, 9.2, 9.3, 9.4, 9.5, 9.6 ja
9.7. Tegemist on olnud, kas kuriteoga saadud varaga või varaga, mille arvel on võimalik
kuriteoga saadud vara asendada (K 50 lk 9-84).
50. AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ lepingulised esindajad paluvad:
a) Mõista TS Laevad OÜ ja AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt LLi õigusjärglaselt
IIilt, FF ja äriühingult R.I.C.H Trading Group Ltd välja 3 152 000 eurot;
b) Mõista TS Laevad OÜ ja AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt LLi õigusjärglaselt
IIilt, FF ja äriühingult R.I.C.H Trading Group Ltd välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras arvestatav viivis põhinõudelt summas 3 152 000 eurot alates 01.
augustist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni;
c) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt LLi õigusjärglaselt IIilt, BBlt, HHlt,
äriühingult Keskkonnahoolduse OÜ, FFlt ja äriühingult Bone Invest OÜ välja
419 979.78 eurot;
d) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt LLi õigusjärglaselt IIilt, BBlt, HHlt,
äriühingult Keskkonnahoolduse OÜ, FFlt ja äriühingult Bone Invest OÜ välja VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatav viivis põhinõudelt summas
419 979.78 eurot alates 01. augustist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni;
25
e) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt LLi õigusjärglaselt IIilt, AAlt, CClt, FFlt
ja äriühingult Bone Invest OÜ välja 590 032.52 eurot;
f) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt LLi õigusjärglaselt IIilt, AAlt, CClt, FFlt
ja äriühingult Bone Invest OÜ välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
arvestatav viivis põhinõudelt summas 590 032.52 eurot alates 01. augustist 2017 kuni
põhinõude kohase täitmiseni;
g) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt LLi õigusjärglaselt IIilt, AAlt, DDlt,
EElt, FFlt ja äriühingult Bone Invest OÜ välja 562 136.86 eurot;
h) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt LLi õigusjärglaselt IIilt, AAlt, DDlt,
EElt, FFlt ja äriühingult Bone Invest OÜ välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras arvestatav viivis põhinõudelt summas 562 136.86 eurot alates 01. augustist 2017
kuni põhinõude kohase täitmiseni;
i) Jätta Tallinna Sadam AS-i ja TS Laevad OÜ menetluskulud solidaarselt LLi
õigusjärglase IIi, AA, BB, FF, äriühingu R.I.C.H Trading Group Ltd, äriühingu Bone
Invest OÜ, HH, äriühingu Keskkonnahoolduse OÜ, CC, DD ja EE kanda ja mõista
Tallinna Sadam AS-i ja TS Laevad OÜ menetluskulud nimetatud isikutelt välja;
j) Mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni
täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
51. Kannatanud leiavad, et esitatud süüdistused on tõendatud. Kannatanute hinnangul peab

kohus leidma normi, mille alusel ka õigeksmõistva või menetlust lõpetava lahendi puhul
tsiviilhagi lahendada (K 50 lk 121-121 pö).
52. AA kaitsjad paluvad:
a) Mõista AA õigeks kogu süüdistuse ulatuses. Alternatiivselt lõpetada kriminaalmenetlus
KrMS § 274 lõike 1 ja § 199 lõike 1 punkti 2 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu ja
sellele omakorda alternatiivselt lõpetada AA suhtes kriminaalmenetlus mõistliku
menetlusaja möödumise tõttu KrMS § 274 lõike 1 ja § 2742 lõike 1 alusel;
b) Jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi AA osas KrMS § 310 lõike 2
alusel läbi vaatamata;
c) Tühistada KrMS § 206 lõike 1 punkti 2 alusel Harju Maakohtu 01. detsembri 2015
kohtumäärusega nr xxx konfiskeerimise asendamise tagamiseks kehtestatud abinõud
ehk vabastada aresti alt AA kuuluv sularaha summas 10 250 eurot, sularaha summas
181 500 eurot ja sularaha summas 131 600 eurot;
d) Tühistada KrMS § 206 lõike 1 punkti 2 alusel 11. detsembri 2015 kohtumäärusega
nr xxx KrMS § 142 lõike 1 ja KarS § 832 lõike 1 alusel laiendatud konfiskeerimise
tagamiseks kehtestatud abinõud ehk vabastada aresti alt Swedbank AS-is asuval
arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot;
e) Õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1
punkti 5 koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AA kasuks välja Harju Maakohtu 04.12.2015
ja 11.12.2015 määrustega AA rahaliste vahendite arestimisega tekitatud kahju
255 465.76 eurot;
f) Õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1
punkti 4 koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AA kasuks välja ametist kõrvaldamisega
tekitatud kahju 630 700 eurot;
26
g) Mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisel mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1 punkti 6
koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AA kasuks välja ebamõistliku menetlusajaga tekitatud
varaline kahju, taotluse esitamise hetkel suuruses 511 234 eurot;
h) Mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisel mõista riigilt AA kasuks välja SKHS §
11 lõike 5 alusel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud mittevaraline kahju iga viivitatud
aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud kvartali
keskmise brutokuupalga alusel;
i) Õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt AA kasuks välja temalt
perioodil 26. augustist 2015 kuni 05. jaanuarini 2016 vabaduse võtmisega tekitatud
mittevaraline kahju 8303.19 eurot;
j) Resolutsiooni punktis 6 esitatud taotluse rahuldamata jätmisel mõista õigeksmõistva või
menetlust lõpetava otsuse puhul riigilt alternatiivselt SKHS § 5 lõike 1 punktide 1 ja 2
koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AA kasuks välja temalt perioodil 26. augustist 2015
kuni 05. jaanuarini 2016 vabaduse võtmisega tekitatud varaline kahju 630 700 eurot;
k) resolutsiooni punktis 6 esitatud taotluse rahuldamata jätmisel mõista õigeksmõistva või
menetlust lõpetava otsuse puhul riigilt alternatiivselt SKHK § 5 lõike 1 punkti 3 alusel
AA kasuks välja perioodil 11. aprillist 2016 kuni 11. aprillini 2017 elukohast lahkumise
keeluga tekitatud kahju 105 600 eurot (K 51 lk 7-7 pö).
53. BB kaitsja palub:
a) Mõista BB õigeks temale esitatud süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 3, 4 järgi;
b) Jätta BB kriminaalmenetlusega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda;
c) Alternatiivselt: Lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava BB osas seoses mõistliku
menetlusaja möödumisega (K 51 lk 122 pö).
54. CC kaitsja palub:
a) Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-17-9149 KrMS § 274 lg 1 ja KrMS
§ 199 lg 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu;
b) Alternatiivselt: Lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 ja KrMS § 2742 lg 1 alusel

seoses menetluse mõistliku aja möödumisega;
c) Mõlemal eelviidatud juhul jätta CC suhtes KrMS § 310 lg 2 alusel kriminaalmenetluse
lõpetamisel AS Tallinna Sadama poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata ja sellega
seotud kannatanu õigusabikulud tema enda kanda;
d) Juhul, kui kohus leiab, et süütegu ei ole aegunud ja kriminaalmenetlus ei kuulu
lõpetamisele ka mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, siis mõista CC temale esitatud
süüdistuses õigeks;
e) Jätta AS Tallinna Sadam poolt CC vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata;
f) Mõista CC kasuks välja 10. novembril 2023 süüteomenetlusega tekitatud kahju
hüvitamise taotluses toodud mittevaraline kahju seoses kinnipidamisega summas
121.54 eurot (bruto), mittevaraline kahju seoses kriminaalmenetluses teostatud
menetlusnormide rikkumisega mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel, mittevaraline
kahju seoses elukohast lahkumise keelu kohaldamisega mõistlikus ulatuses kohtu
äranägemisel, mittevaraline kahju seoses ebamõistlikult pika menetlusajaga summas
27
5469 eurot (bruto) või alternatiivselt mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel ning
varaline kahju seoses sisstulekute kaotusega summas 15 100 eurot (bruto);
g) Jätta kõik CC menetluskulud (s.o nii lepingulisele kaitsjale õigusabiteenust eest tasutud
107 187.50 eurot kui ka riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu kogu ulatuses) KrMS
§ 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda;
h) Alternatiivselt: Jätta CC kaitsekulud, mis on seotud asja teistkordse arutamisega alates
2023. aasta kevadest, Eesti Vabariigi kanda (K 51 lk 58-109).
55. DD kaitsja palub:

a) Muuta süüdistuse kvalifikatsioon ja lõpetada kriminaalmenetlus DD süüdistuses KarS
§ 4024 lg 1 järgi KrMS § 274 lg 1 ja KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu;
b) Alternatiivselt, lõpetada kriminaalmenetlus DD süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3
või KarS § 4024 lg 1 järgi KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise
tõttu;
c) Alternatiivselt, mõista DD süüdistuses KarS § 4024 lg 1 järgi õigeks;
d) Alternatiivselt, mõista DD süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks;
e) KrMS § 310 lg 2 alusel jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi DD
osas läbi vaatamata;
f) Mõista Eesti Vabariigilt DD kasuks välja menetluskulud (sh valitud kaitsjale makstud
tasu) vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude hüvitamise taotlusele (K 51 lk 133-
233, K 52 lk 1-38).
56. EE kaitsja palub:
a) Muuta süüdistuse kvalifikatsioon ja lõpetada kriminaalmenetlus EE süüdistuses KarS §
4024 lg 1 järgi KrMS § 274 lg 1 ja KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu;
b) Alternatiivselt, lõpetada kriminaalmenetlus EE süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3
või KarS § 4024 lg 1 järgi KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise
tõttu;
c) Alternatiivselt, mõista EE süüdistuses KarS § 4024 lg 1 järgi õigeks;
d) Alternatiivselt, mõista EE süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks;
e) KrMS § 310 lg 2 alusel jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi EE osas
läbi vaatamata;
f) Mõista Eesti Vabariigilt EE kasuks välja menetluskulud (sh valitud kaitsjale makstud
tasu) vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude hüvitamise taotlusele (K 52 lk 39-166).
57. FF kaitsja palub:
a) Mõista FF talle esitatud süüdistuses õigeks;
b) Alternatiivselt lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel FF suhtes
kriminaalmenetlus aegumise tõttu;
28
c) Alternatiivselt lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 2742 lg 1 alusel FF suhtes
kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu;
d) Jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagid FF osas KrMS § 310 lg 2
alusel läbi vaatamata;
e) Alternatiivselt jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagid FF osas
rahuldamata;
f) Mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisel mõista riigilt FF kasuks välja SKHS § 11
lõike 5 alusel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud mittevaraline kahju iga viivitatud
aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud kvartali
keskmise brutokuupalga alusel;
g) Tühistada KrMS § 206 lg 1 p 2 alusel asjas xxx Harju Maakohtu 03. juuli 2017 määrus,
millega rakendati laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kehtestatud abinõud ehk
vabastada aresti alt 12 700 eurot;
h) Jätta FF käesolevas menetluses kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda (K 52 lk
178-222).
58. GG kaitsja palub GG õigeks mõista ja Eesti Vabariigilt välja mõista menetluskulud (K 53
lk 1-6).
59. KK ei soovinud kohtuvaidlustes sõna (K 49 lk 220-223).
60. Bone Invest OÜ seaduslik esindaja FF palub:
a) Jätta Z4 AS, ŽŽ AS ja Keskkonnahoolduse OÜ episoodides kriminaalmenetluse
lõpetamisel või süüdistatavate õigeks mõistmisel Bone Invest OÜ vastu AS Tallinna
Sadam poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata;
b) Alternatiivselt jätta Bone Invest OÜ suhtes esitatud tsiviilhagi rahuldamata;
c) Jätta Bone Invest OÜ vara konfiskeerimata;
d) Tühistada 28. novembri 2016 Harju Maakohtu määrus ning vabastada aresti alt:
a. Bone Invest OÜ-le (äriregistri kood: 10892347) kuuluv korteriomand xxx
(registriosa numbriga xxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) ning Bone Invest
OÜ-le kuuluv korteriomand xxx, mille reaalosaks on keldrikorrusel paiknev
garaaž nr xxx (registriosa numbriga xxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakond);
b. Bone Invest OÜ-le (äriregistri kood: 10892347) kuuluv kinnisasi, s.o kinnistu
registriosa numbriga xxx (asukohaga xxxx);
c. Bone Invest OÜ-le (äriregistri kood: 10892347) kuuluv korteriomand xxx
(registriosa numbriga xxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakond);
d. Bone Invest OÜ-le (äriregistri kood: 10892347) kuuluv kinnisasi, s.o kinnistule
registriosa numbriga xxx (asukohaga xxx).
e) Anda Bone Invest OÜ kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid üle Bone Invest OÜ-le;
29
f) Jätta Bone Invest OÜ menetluskulud Eesti Vabariigi või AS Tallinna Sadam kanda (K
50 lk 236-239).
61. R.I.C.H Group Trading Ltd seaduslik esindaja JJ palub jätta nõue rahuldamata või see tagasi
lükata. Palub tasuda kaitsja kulud (K 50 lk 182).
62. HH ja Keskkonnahoolduse OÜ lepinguline esindaja palub:
a) Jätta KrMS § 310 lg 2 alusel Tallinna Sadam AS-i poolt HH ja Keskkonnahoolduse OÜ
vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata;
b) Alternatiivselt: kui maakohtu hinnangul süüdistusakti p 18 „Süüdistuse sisu“ alajaotise
p-s 2.1 näidatud kuriteo osas kuulub kohaldamisele KrMS § 310 lg-s 1 näidatu – jätta
Tallinna Sadam AS-i poolt HH ja Keskkonnahoolduse OÜ vastu esitatud tsiviilhagi
rahuldamata või läbi vaatamata;
c) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 kohtumäärusega nr xxx Keskkonnahoolduse OÜ
vara suhtes tsiviilhagi tagamiseks kehtestatud abinõud, st kohtulikud hüpoteegid ja
arestid ning tagastada Keskkonnahoolduse OÜ poolt 24. septembril 2021
Rahandusministeeriumi deposiitkontole makstud 6916.67 eurot Keskkonnahoolduse
OÜ-le;
d) Tühistada Harju Maakohtu 17. augusti 2017 kohtumäärusega nr xxx HH vara suhtes
tsiviilhagi tagamiseks kehtestatud abinõud, st kohtulikud hüpoteegid ja arestid (K 50 lk
214-235).
63. IIi lepinguline esindaja palub:
a) Tuvastada mõistliku menetlusaja riive ning lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742
alusel. Eemaldada kriminaalasjast kolmas isik ja tsiviilkostja II ning jätta tsiviilhagi läbi
vaatamata;
b) Jätta rahuldamata kannatanute hagi kahju hüvitamiseks nõude aegumise tõttu osas, mis
puudutab kahju hüvitise nõudeid, mis on tekkinud enne 31. juulit 2012;
c) Jätta läbi vaatamata kannatanute hagi kahju hüvitamiseks seonduvalt Sefine
laevaehitusfirmaga seonduv episoodi osas;
d) muus osas jätta tsiviilhagi läbi vaatamata või rahuldamata;
e) alternatiivselt vähendada kannatanute kahju hüvitist VÕS § 139 ja 140 alustel;
f) LLi 28. mais 2021 tehtud testamendi p 1 kohaselt on tema ainupärija II. 23.09.2021
Harju Maakohtu kohtumäärusega kõrvaldati LL tsiviilkostja ja kolmanda isikuna
käesoleva asja menetlusest. Sama kohtumäärusega kaasati menetlusse tsiviilkostja ja
kolmanda isikuna II. 23. septembri 2021 kohtumääruses asus maakohu seisukohale, et
kuivõrd II on pärandi vastu võtnud, siis vastab II tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara
osas määruse esimeses osas välja toodud tsiviilkostja tunnustele ja konfiskeerimise
tagamiseks arestitud sularaha osas kolmanda isiku tunnustele. Teisisõnu, võttes pärandi
vastu, läksid IIile üle ka pärandvarana LLi vastu esitatud nõuded (tsiviilhagi) ja
kohustused seoses arestitud varaga. Tühistada Harju Maakohtu 25. septembri 2017
määrus nr xxx, millega LLilt tsiviilhagi tagamiseks arestiti vara:
30
a. LLi ja IIi ühisomandis olevatele aadressil xxx (kinnistu nr xxx) ja xxx (kinnistu
nr xxx) ja xxx (kinnistu nr xxx) asuvatele kinnistutele (katastritunnus xxx)
kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava LLile (isikukood xxx)
b. LLi ja IIi ühisomandis olevale aadressil xxx asuvale kinnistule nr xxx
c. LLi ja IIi ühisomandis olevale aadressitel xxx ja xxx asuvale xxx kinnistule nr
xxx (maatükid katastritunnustega xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx) kolmandasse
jakku seatud keelumärge kahtlustatava LLile (isikukood xxx) kuuluva osa
käsutamiseks;
d. LLi ja IIi ühisomandis olevale aadressil xxx asuvale kinnistule xxx
e. LLile, NNile (isikukood xxx) ja OO (isikukood xxx) kuuluvale aadressil xxx
asuva kinnistu xxx (katastritunnus xxx) LLile kuuluvale ½ kinnistu mõttelisele
osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319)
kasuks 30 000 euro ulatuses;
f. Kustutada eeltoodud kinnistutele seatud keelumärked ja kohtulik hüpoteek;
g. Harju Maakohtu 01. detsembri 2015 kohtumäärus nr xxx, millega
konfiskeerimise tagamiseks LLile kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot,
mis leiti ja võeti ära LLi elukohast, aadressil xxx.
g) Tühistada kohtuasjas nr xxx Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 määrusega kohaldatud
hagi tagamise abinõu, millega on keelatud AS-l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr xxx LLi
kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52072.71 eurot LLile
väljamakse tegemine kuni kohtuasjas nr xxx kohtulahendi jõustumiseni;
h) rahuldada SKHS alusel esitatud taotlused ning mõista riigilt II kasuks välja kahju
hüvitised;
i) KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud
riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 182 lg 1 kohaselt
tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud
kannatanu. KrMS § 182 lg 5 sätestab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral
õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab
tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on
menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja
muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
Esindaja taotleb mõista Eesti Vabariigilt II kasuks välja LLi ja IIi poolt kantud
õigusabikulud vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude hüvitamise taotlusele. Täpne
menetluskulude suurus selgub edasise menetluse käigus, mille osas esitab esindaja
menetluskulude nimekirja koos õigusabikulude tekkimist tõendavate dokumentidega
enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa;
31
j) KrMS § 300 lg 3 alusel lisada kohtukõne tekst, milline edastatakse kohtule
elektroonselt, kohtuistungi protokolli (K 50 lk 185-213).
64. Osalised on väljendanud enda seisukohti ja vastuväiteid mahukates kõnedes ning
kohtuotsuse selgema jälgitavuse huvides on kohus taolised seisukohad välja toonud vastavate
alaosade juures.
1.3. Viimased sõnad
65. Viimastes sõnades avaldasid süüdistatavad järgmist.
66. AA selgitab, et 2002 aastal töötas tema Eesti Raudtees ja puutus kokku Ž3 AS-ga, hankides
viimastele vaguneid, mille eest tasus AS Ž3 talle agenditasu. Selle seostamine AS tallinna
Sadam lepingumuudatustega on meelevaldne. 2009 kuni 2010 oli globaalne finantskriis, mis
oli otseselt seotud rendihindade indekseerimata jätmisega Tallinna Sadam poolt selleks, et mitte
kaotada rentnikke ja saadavat tulu. Kaalus kokkuleppemenetlust, et säästa end pikast
protsessist, kuid keeldus, sest pidanuks andma ütlusi LLi kohta, mida ta teha ei saanud. Taolise
ettepaneku tegi prokuratuur ka 2 kuud peale LLi surma, mis ületas tema jaoks eetilise piiri. Teda
hoiti 133 päeva vangistuses koos maksimaalsete piirangutega, et teda töödelda, kuid ta ei
murdunud. Tema ei ole tunnistajaid mõjutanud, kuid seda on teinud prokuratuur ja KAPO. Nt
ÖÖ valetas, kirjeldades, et kaitsjate küsitud lepingute tegemiseks kulub kuid ning ka ÜÜ, kellel
olid mäluprobleemid. Tema kui juht delegeeris võimalikult palju ja talle oli oluline, et kõik
asjasse puutuvad isikud on lepingud enne allkirjastamist kooskõlastanud. Tal on hea meel, et
Tallink on Tallinna Sadama klient, sest Tallinki poolt saadav tulu oli Tallinn Sadama tulust 20%,
täna 1/3 ja soodustusi tehti mitte juhatuse initsiatiivil vaid nõukogu ja omaniku suunistel.
Sildumise tasudega seoses oli oluline ametiühingu roll ja kokkulepped nt 13 palga maksmiseks
jm soodustused, mis tuli kontrolli alla saada. Ta on saanud Eesti Raudtee ajal soetatud vagunite
pealt kuni 2016. aastani 25% projekti tulust, mis laekub sularahas. Seda selgitasid ZZ ja YY ka
kohtus. Täna tegeleb ta ettevõtte Ž5 osanikuna just vagunite rentimisega. Tallinna Sadam
käekäik läheb tänaseni korda ja soetatud praamid tõid nt 2022 aastal 8 miljonit eurot kasumit,
riigile hoiti kokku 60 miljonit eurot 10 aasta jooksul (K 53 lk 189, 205- 211).
67. BB viitas, et kriminaalmenetlus on kestnud ebamõistlikult pikka aega, see on mõjunud
vaimselt ja füüsiliselt kurnavalt, on pärssinud tööelus osalemist, tema enda ja lähedaste
elukorraldus on olnud tugevalt häiritud. Õigusabi kulude katteks on ta pidanud võtma laene.
Tema vastu ei ole ükski tunnistaja ütlusi andnud ning tema kohta ei ole prokurörid küsimusi
esitanud, süüdistuskõnes prokurörid teda ei maininud. On enda tööd teinud ausalt ja
kohusetundlikult, lähtudes AS-i Tallinna Sadam huvidest, ei ole altkäemaksu küsinud ega
võtnud. Palub ennast õigeks mõista (K 53 lk 189-189 pö).
68. CC viitab, et temale ja ŽŽ AS-le on arusaamatu, miks neid süüdistatakse. CC kirjeldab
lepingute muutmise asjaolusid seoses Tallinki ja konkureerivate laevaliinide suhetega ning
sellest tingitud vajadusega territooriumite ja ruumide järgi, mis tingisid lepingute muutmise
vajadused. Lepingute ja lisade tähtajatuks muutmise nõue tuli Tallinna Sadamalt, et neil oleks
mugav lepinguid lõpetada. Sildumise teenusega seoses selgitab, et ŽŽ omandamise ajal tekkiski
mõte ise teenust osutada, seoses kaimadruste vähese tööajaga. 75% määra juures jäi Tallinna
Sadamal kasum 25%, sealjuures laevafirmade enda kasum jäi 5% juurde. Tallinna Sadama
pakutud sildumise teenuse leping oli kooskõlastatud kõigi Tallinna Sadama juristide ja
vastutavate töötajatega. XX tagas hädaolukorra jaoks alati sadama poolt teenuse osutamise,
tasaarvestused olid fikseeritud lepingutes, Vanasadamas hoiti valmisolekut akvatooriumi
32
reostuse ja hoolduse garanteerimiseks. Väide, et ŽŽ AS ja Bone Invest OÜ juhatuse liikmete
vahel olid usalduslikud suhted, ei vasta tõele ega ole tõendatud. XX pidanuks vajadusel
sildumise lepingut muutma, kui puudus vajadus akvatooriumi hooldus välja jätta, sel juhul
saanuks ka ŽŽ Bone Investiga lepingu lõpetada. Tsiviilhagile vaidleb vastu, toob välja
tunnistaja XX ütlused, et sadamale piisanuks ka kasumimarginaalist 15 -20%, KPMG teostas
auditit iga-aastaselt. Toob välja hilisemad sildumise teenuse hanke määrad (2020- 2022
vastavalt 98%, 140%). 2009 kuni 2016 oli sildumise teenus sadamale kasumlik 25%. Tema ega
teised ŽŽ AS esindajad ei ole andnud altkäemaksu, ei sularahas, varana, laenu, ülekandeid ega
muul viisil sadama juhatuse liikmetele ega nende lähikondlastele. Kõik lepingud ja muudatused
olid ettevalmistatud Tallinna Sadamas, kooskõlastatud spetsialistide ja juriidilise osakonna
poolt, allkirjastatud juhatuse poolt. Lisaks oli temal ŽŽ AS nõukogu otsus ja volitus seda teha.
Tema ei vastuta selle eest, kellele Bone Invest arveid tasub või tasumata jätab. Käesoleva
protsessi tõttu on ta kaotanud usalduse, soliidse ameti ja sissetuleku vähenemine. 9 aastat on
talunud piirangutega elu, tema kinnipidamine ja läbiotsimine olid traumeerivad, mõju on olnud
tervisele ja psüühikale. CC palub ennast õigeks mõista ja tsiviilhagi tema osas läbi vaatamata
jätta (K 53 lk 189 pö, 212- 217).
69. DD kirjeldab enda survestamist KAPO ametnike poolt tema kinnipidamisasutusse
paigutamise läbi, kuna ta keeldus ütluste andmisest. Kuni avalike menetlustoiminguteni oli tal
laitmatu reputatsioon, kuid prokuratuur ja/või KAPO lekitasid ajakirjandusele andmeid
kahtlustuste kohta. Kirjeldab, et on kohtunud prokurör Feldmanisega, kinnitades, et temal
puudub seos süüdistusega ning seda on kinnitanud prokurörile ka A ja E, ta on andnud kirjalikke
vastuseid esitatud küsimustele, kuid menetlust lõpetatud ei ole. Kaitsja kaudu tehti ettepanek
süüstavate ütluste korral kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteedi alusel, millest ta
keeldus. Õigustavad tõendid on jäetud esitamata. Prokuratuur ei soovinud üle kuulata olulisi
tunnistajaid nagu XX, XX Tallinkiga seonduvaid tunnistajaid. Süüdistuskõne tema osas ei
põhine tõenditel, modus operandi on väljamõeldis. Karistusi küsitakse ühtemoodi, arvestamata
episoodide ja annuste erinevust. Palub menetluskulud hüvitada täies mahus, et see ei kujuneks
varjatud karistuseks (K 53 lk 189 pö, 200-204).
70. EE toetab enda kaitsja seisukohti, ta ei tunnista ennast süüdi ja palub õigeks mõistmist (K
53 lk 24 pö).
71. FF ei nõustu esitatud süüdistuse ega tsiviilhagiga, leiab, et menetlus on kestnud
ebamõistlikult pika aja. Teabehanke menetlusega seoses heidab ta KAPO-le ette ennetava
tegevuse puudumist, kuivõrd nn maaklerlepingute sõlmimise ajal jälitustegevus käis. LL ja AA
ei täitnud avalikku ülesannet, viidates sealjuures toonase prokuröri Laura Feldmanise Ärilehes
avaldatud arvamusele. FF märgib, et LLi tervis ei pidanud vastu menetlusele ja sellele, et
Tallinna sadam ei maksnud välja kohtuotsusega mõistetud töötasu. Leiab, et LLi otsus Türgist
laevad osta hoidis Tallinna Sadamale kokku 24 miljonit eurot ning praamiäri toob täna 1/3
kontserni kasumist. Prokuratuur on jätnud esitamata õigustavad tõendid, nt kohtumise
helisalvestused tema ja ÄÄ vahel ning jättis esitamata e-kirju. Ebaõiguskokkuleppeid ei ole
olemas. LL ei ole FF ega Bone Invest OÜ-lt ja R.I.C.H Group Trading Ltd-lt saanud raha, ei
sulas ega ülekandega ega pangakaarti kasutades ega läbi ATV-de, kaatri või kinnistu soetamise.
Temal puudus teadmine väidetavate altkäemaksuandjate firmade lepingute sisust AS Tallinna
Sadam. Veduri ja lao hind oli temale soodsam isiklikel põhjustel, tema üüris neid edasi
turuhinnaga. Tsiviilhagi on põhjendamatu. Tema ja Bone Invest OÜ ei ole kahju tekitanud, ei
tea lepingu muudatustest, ei ole osalend ebaõiguskokkuleppes. TS laevad OÜ ei ole kahju
33
saanud, sest sai soodsaimad praamid, praamidega teenitav kasum on 3 korda suurem kui 2014.
aastal plaaniti ja tänu LLile hoidis TS laevad kokku vähemalt 24 miljonit eurot. Prokuratuur on
rikkunud süütuse presumptsiooni, kajastades artiklites kindlas kõneviisis, et anti ja võeti
altkäemaksu. Türgi episood on menetlusest eraldatud, kuidas saab seda käsitleda. Prokuratuuri
küsitud karistus on kui infooperatsioon ja irdub reaalsusest, kuid tekitas suure paanika lähedaste
seas. FF leiab, et KAPO ja prokuratuur on hirmutanud karistustega enda eesmärkide
saavutamiseks. Protsess on mõjutanud isiklikku tööelu ja Bone Invest OÜ-d negatiivselt.
Tänaseks täiskasvanuks saanud lapsed on poole oma elust pidanud taluma isa kohtuskäimisega
seotud küsimusi ja vajad seetõttu psühholoogilist tuge (K 53 lk 190, 192-199).
72. GG taotleb enda õigeks mõistmist, ta ei ole kunagi kellelegi altkäemaksu ei lubanud ega
andnud. Tema ei ole isiklikku kasu saanud ühestki süüdistuses nimetatud tehingust. Remontowa
ei vajanud seda tehingut. Tal puudus alus kahelda ÄÄ aususes. Laevatehase juhtkond langetas
ühiselt otsused, tema ei ole üksi otsuseid langetanud. EF allkirjast nii maakler- kui
laevaehituslepingud. Tema töö kohta laevatehases ei ole talt küsitud, stsenaarium oli ette valmis.
Remontowa on juba üle 60 aasta tegutsenud ega ole enne korruptsioonisüüdistust saanud.
Prokuratuur mürgitas 10 aastat tema elust (K 53 lk 23 pö- 24 pö).
1.4. Kohtukoosseis
73. 29. septembril 2017 edastas Riigiprokuratuur süüdistusakti koos tsiviilhagiga Harju
Maakohtule ning esialgu määrati asi kohtunik Julia Vernikova menetlusse. 07. jaanuaril 2019
määrati kriminaalasi Harju Maakohtu esimehe poolt ümber kohtunik Julia Vernikova
menetlusest kohtunik Kristina Väliste menetlusse.
74. 07. maist 2019 alates kuulusid kohtukoosseisu eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud
Vladimir Simagin ja Peeter Kaasik. 07. mail 2019 kaasati kohtuasja kohtulikule arutamisele
varurahvakohtunik Andres Hunt. 08. juunil 2022 kõrvaldas kohus varurahvakohtunik Andres
Hundi menetlusest. 03. aprillil 2023 vabastas Harju Maakohtu rahvakohtunike nimetamise
komisjon Peeter Kaasiku ametist.
75. 11. aprillil 2023 alustas kohus, koosseisus eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud
Vladimir Simagin ja Anne Kaarjärv, asja arutamist algusest peale. 11. aprillil 2023 kaasas kohus
varurahvakohtunikud Malle Hipponen ja Peep Veermets. 13. märtsil 2023 jättis kohtukoosseis
AA kaitsja Andri Rohtla taotluse kohtukoosseisu (eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunik
Vladimir Simagin) taandamiseks rahuldamata (K39 lk 13-16). 17. mail 2023 kõrvaldas kohus
varurahvakohtunik Peep Veermetsa menetlusest (K42 lk 161-162).
76. FF kaitsja on kaitsekõnes leidnud, et praegune kohtukoosseis tulnuks vahetada välja
tervenisti. Kaitsja viitab Riigikohtu praktikale, et kooskõlas KrMS § 18 moodustatud
kohtukoosseis arutaks kriminaalasja algusest lõpuni. Praegune koosseis on näinud kõiki
prokuratuuri tõendeid, millest tulenevalt on rikutud kahe toimiku süsteemi eesmärke.
77. AA kaitsjate kohtukõne p-s 62 on väide, et pärast rahvakohtuniku tervislikel põhjustel
menetlusest väljaastumist polnud kohtukoosseis enam asja arutamiseks sobiv. Konkreetset
taotlust või seisukohta sellele ei järgne. Samas on kohus 13. märtsil 2023 AA kaitsjate taotluse
kohtukoosseisu taandamiseks jätnud rahuldamata.
78. Kohus jääb 13. märtsil 2023 kohtumääruses väljendatud seisukohtade juurde. Eesistuja
Kristina Väliste ja rahvakohtunik Vladimir Simagin on erapooletud. KrMS 258 lg 3, 341, 3411
34
ja 3431 sätetatust saab teha ilmse järelduse, et sama kohtukoosseis saab sama asja uuesti arutada,
sh olukorras, kus ollakse tutvunud osaliselt tõenditega. Seega kohtueesistuja ja rahvakohtunik
Vladimir Simagini jätkamine kohtukoosseisus on kooskõlas seaduse ja senise kohtupraktikaga
ning puuduvad KrMS § 49 lg-s 6 sätestatud taandamise alused, mistõttu on asja arutav
kohtukoosseis seaduslik ja pädev asja arutama.
79. 08. veebruaril 2024 siirdus kohus nõupidamistuppa kohtulahendi koostamiseks koosseisus
eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Anne Kaarjärv ja
hääleõiguseta varurahvakohtunik Malle Hipponen.
2. SÜÜDISTUS
80. Süüdistuse tervikteksti asub lisas nr 7.
2.1. Etteheited süüdistusele, süüdistusaktile, süüdistuskõnele
81. Kokkuvõtvalt leiavad kaitsjad, et süüdistus on laialivalguv ja ebakonkreetne. Süüdistusest
ei ole võimalik aru saada, millist tegevust konkreetsele süüdistavale etteheidetakse (mis on
eelnev eluline kirjeldus ja mis on süüdistav osa kirjeldusest, nt lepingute ja muudatuste puhul).
Prokuratuur ei ole sisutanud, milliseid tegusid loetakse seadusega lubatuteks ja milliseid
keelatud tegudeks. Ei selgu üheselt, mis ajal ja kohas on tegu toimepandud, mis on
ebaõiguskokkulepete sisu ja mis põhjustel on teod õigusvastased. Pole kirjeldatud, milles
seisnes tehingute näilikkus või tühisus. Rahapesu episoodides ei ole võimalik vahet teha, millist
osa peetakse eelkuriteoks ja millisest teokirjeldusest algab rahapesu süüdistus. Süüdistuses ei
ole väljatoodud grupis etteheidetud süüdistuses igaühe teopanust ning süüdistusakt ei vasta
KrMS §-s 154 sätestatud nõuetele.
82. Kaitsjate etteheidete kohaselt ei ole prokuratuur süüdistuskõnes suurt osa süüdistuses
märgitud momente välja toonud, ei ole võimalik leida õigeid ja asjakohaseid tõendeid, kuna
puuduvad viited. Praktiliselt täielikult on käsitlemata Keskkonnahoolduse OÜ-ga seotud
episood, millest kaitsjad järeldavad, et prokuratuur ei käsitle faktiliselt Keskkonnahoolduse
OÜ-ga seonduvat enam kuriteona või süüdistuskõne menetlusõiguslikust mõttest tulenevalt ei
loe prokuratuur seda episoodi tõendatuks. Sellest tulenevalt tuleb Kekskonnahoolduse OÜ
episoodis süüdistatavad õigeks mõista. Süüdistuskõnes ei ole ka põhjendatud, milles seisneb
AS-ilt Ž3 saadud vahendite kuritegelik päritolu ehk mis on eelkuritegu. Seega tuleb lugeda, et
prokuratuur on süüdistusest loobunud.
83. Kohus ei käsitle süüdistusaktile tehtud etteheiteid, kuivõrd süüdistusaktile hinnangu
andmine ei kuulu iseseisvalt KrMS § 306 toimingute hulka. Samuti on eelmenetluses
süüdistusakti etteheidetega seoses läbitud kolmeastmeline kaebemenetlus ning süüdistus ja
süüdistusakt on loetud 18. aprilli 2018 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrusega KrMS §
154 nõuetega kooskõlas olevaks (K 4 lk 77- 88). Kohtuasja arutamine toimub sellest tulenevalt
esitatud süüdistusakti järgi.
84. Kohus annab esitatud süüdistusele hinnangu KrMS § 306 lg 1 p-des 1- 3 toodud alustel.
85. KrMS § 300 lg 1 kohaselt võivad pooled kohtuvaidlustes tugineda vaid kohtulikul uurimisel
uuritud tõenditele ning seda on prokuratuur ka teinud. Seadus ei sea konkreetseid nõudmisi
kohtuvaidluste kõnele. Kohus möönab, et prokuratuuri süüdistuskõne valdavalt ei sisalda
viitamist ega käsitleta seal kõike asjasse puutuvat episoodide, isikute ega tõendatusse osas,
samuti ei anta seisukohta konfiskeerimise, menetluskulude ega asitõendite kohta, mis
35
tõepoolest ei lähe kokku väljakujunenud kohtupraktika hea tavaga. Prokuratuur on käesoleval
juhul kõnes keskendunud teatud osadele ega ole kajastanud kõike süüdistuses märgitud
episoode. Samas, on prokuratuur selgelt väljendanud kõne alguses, et kõik episoodid on
tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning on esitanud taotlused süüdistatavate süüdi
mõistmiseks. Taoliselt ei ole prokuratuur väljendanud ei otse ega kaudselt ühegi episoodi osas
süüdistusest loobumist KrMS § 301 tähenduses. Samuti ei saa süüdistuskõne käsitleda
süüdistuse muutmisena, kuivõrd süüdistuse muutmiseks on reeglistik (KrMS § 268 lg 1- 4) ning
seda ei ole prokuratuur järginud. Süüdistuskõnes väljendatu on prokuratuuri nägemus
kohtuasjast.
86. Seega, asjaolud, et süüdistuskõnes puutuvad viited käsitletud tõenditele ning et prokuratuur
ei ole kõiki episoode ega asjaolusid kõnes käsitlenud, ei ole iseenesest rikkumine.
87. KrMS § 268 lg 5 sätestatu kohaselt on süüdistus kohtu jaoks oluline eeskätt faktiliste
asjaolude osas. Samas, prokuröri ega ka kaitsjate kõned kohtuvaidlustes ei ole kohtule siduvad
ning KrMS § 3051 lg 2 kohaselt, sõltumata poolte väljatoodust, rajab kohus otsuse kõikidele
uuritud tõenditele vastavalt enda siseveendumusele.
3. MÕISTLIK MENETLUSAEG
3.1. Kaitsjate taotlused
88. Süüdistatava AA lepingulised kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla taotlesid kohtuvaidlustes
mh alternatiivselt lõpetada AA suhtes kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise
tõttu, viidates ka varasemale 12. aprillil 2023 esitatud taotlusele, täiendades seda vahepealsete
sündmustega.
89. Pärast 12. aprillil 2023 esitatud taotlust, mille kohus jättis rahuldamata, algas kohtulik
arutamine sisuliselt algusest peale. 20. aprilli 2023 kohtuistungil alustati kohtuliku uurimisega,
02. mai 2023 kuni 04. september 2023 uuriti prokuratuuri tõendeid. 04. septembril 2023 hakkas
ka kaitsjate ja tsiviilkostjate tõendite uurimine, mis lõppes 30. oktoobril 2023. 06. novembri
2023 kohtuistungil alustas kohus täiendavate tõendite taotluste lahendamist ja sellele järgevatel
istungitel täiendavate tõendite uurimist. Kohus kuulutas kohtuliku uurimise lõppenuks 13.
novembri 2023 istungil.
90. Kaitsjad leiavad, et KrMS § 2742 eeldused menetluse lõpetamiseks on täidetud. Esiteks ei
ole kriminaalasja võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada. Käesolevas asjas algas
menetlus 20. jaanuaril 2015, esimene menetlustoiming, millest süüdistatav teada sai, olid 26.
augustil 2015 teostatud kinnipidamine ning läbiotsimised. Mõistliku menetlusaja kontekstis on
tänase (25. jaanuar 2024) seisuga kriminaalmenetlus kestnud kaheksa aastat ja viis kuud.
Kaitsja leiab, viidates Riigikohtupraktikale, et kohus ei pea vaid lahendama küsimust, kas
mõistlik menetlusaeg on praeguseks hetkeks möödunud, vaid prognoosides realistlikult
menetluse edasist kulgu, kas mõistliku menetlusajaga on võimalik jõuda jõustunud
kohtuotsuseni. Kaitsjad leiavad, et jõustunud kohtuotsuseni jõudmine võtab veel aastaid.
91. Kaitsjad möönavad, et tegemist on keskmisest keerukama kohtuasjaga, mistõttu on ka
mõistlik menetlusaeg keskmisest pikem. Kaitsjad viitavad Riigikohtupraktikale nö
maadevahetuse kohtuasjale, milles leiti, et 6 aastat 8 kuud ja 21 päeva kestnud menetlus rikkus
süüdistatava õigust mõistlikule menetlusajale olulisel määral. Õiguskirjanduses on selgitatud,
et EIK reeglina näeb üle viie aasta kestnud menetluses endast mõistliku menetlusaja kui
põhiõiguse rikkumist. Arvestades, et menetlus on juba kestnud ebamõistlikult kaua ning kestab
36
veel eelduslikult mitu aastat, sobib ainult ühe abinõuna AA rikkumise heastamiseks
kriminaalmenetluse lõpetamine, millega on AA nõus.
92. Kaitsjad leiavad, et tegemist ei ole sellist laadi kuriteoga, mis kujutab endast riigile
fundamentaalset ohtu ja kahjustab riigi usaldusväärsust, mistõttu oleks välistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. AA oli etteheidetava
perioodi ajal erasektori äriühingu juhatuse liige, mis tegutses erasektori printsiipidele ja
tavadele vastavalt. AA peamine tööülesanne oli juhtida võimalikult edukalt äriühingu
igapäevast tööd ning tegutseda vastavalt ühingu nõukogu juhistele. Isegi, kui eeldada
süüdistuste õigsust, on tegemist erasektoris toimunud lepingupartnerite eelistamisega, mis ei
ohusta kuidagi Eesti Vabariiki ega õõnesta selle usaldusväärsust. Seega ei ole kuritegu
võrreldav olukorraga, mis pärssis Riigikohtul lõpetamast kriminaalmenetlust (3-1-1-14-14).
93. Käesolevas menetluses on menetlusaeg juba üle aasta pikem Riigikohtus kaalutust, kuid
menetlus käib jätkuvalt alles maakohtus. Nagu eelnevalt mainitud, siis ka kõige optimistlikuma
prognoosi kohaselt kestab menetlus veel vähemalt mitu aastat. Järelikult on AA õigusi oluliselt
suuremal määral rikutud ning neid on võimalus ka oluliselt laialdasemalt tulevikus rikkuda.
Arvestades, et menetlus on juba kestnud ebamõistlikult kaua ning kestab veel vähemalt kolm
aastat, on heastamisega ootamine kuni jõustunud kohtuotsuseni süüdistatava õiguste tahtlik
rikkumine.
94. Süüdistatava CC kaitsja riigi õigusabi korras Anu Toomemägi-Kivistik taotles mh
alternatiivina KrMS § 2742 1g 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist. Kaitsja leiab, et antud
juhul on mõistlik aeg menetlemiseks möödunud. Kui see nii pole, siis lõpplahendi jõustumise
ajaks on see ilmselt ikka möödunud. Kriminaalmenetlus on CC jaoks kulgenud alates 26.
augustist 2015 (s.o ajast, mil isik kahtlustatavana kinni peeti) s.o kohtuvaidluste alustamise
päeva seisuga kohe 8 aastat ja 5 kuud. Ei ole veel teada, millal jõutakse lõpliku lahendini,
arvestades eesseisvaid kohtuastmeid ja asja mahukust, saab see kesta kõige optimistlikuma
prognoosi kohaselt ilmselt siiski rohkem, kui 10 aastat. CC või tema kaitsja ei ole venitanud
kohtumenetlust. Ei CC ega ka tema kaitsja ei ole saanud antud asjas kuidagi mõjutada perioodil
29. septembrist 2017 kuni 09. jaanuarini 2019 esinenud viivitust süüdistusakti kohtusse
jõudmisest kuni kohtumenetluse algatamiseni (s.o 1 aasta ja 3 kuud) või eelmenetluse viivitust
29. septembrist 2017 kuni 07. maini 2019 (s.o 1 aasta ja 7 kuud), perioodil 08. jaanuarist 2019
kuni 05. veebruarini 2019 esinenud viivitust kriminaalasjas andmisest uue kohtuniku
menetlusse (s.o 1 kuu), perioodil 05. veebruarist 2019 kuni 07. maini 2019 esinenud viivitust
seoses kannatanupoolse kemplemisega kaitsjate poolt taotletud tõendite välja andmise
viivitamisega seotult (s.o 3 kuud), seoses kohtu enda töökorraldusega perioodil alates 06.
augustist 2019 kiirmenetluse valvete, kohtunike haigestumiste ja tõlgi puudumise tõttu (ca 2
kuud), perioodil alates 19. märts 2020 istungite ära jäämine eriolukorrast tingituna ning samuti
rohkem süüdistatav LLi terviseseisundiga seotult ning sellele omakorda lisanduva
rahvakohtunike haigestumisega (kokku rohkem kui 4 kuud). CC süüdistus hõlmas vaid
altkäemaksu temaatikat, olnuks võrreldes muude süüdistuse mahtudega võimalik asi
arutamiseks eraldada CC osas (KrMS § 216 lg 4 alusel) mõistliku menetlusaja kriteeriumit
silmas pidades juba varem, kuid seda tehtud ei ole. Menetletava kuriteo raskus ning
kriminaalasja keerukus ja maht ei õigusta CC suhtes käesolevaks ajaks juba ca 8 aastat ja 5
kuud kestnud kriminaalmenetlust ja seda olukorras, kus lõpliku lahendini jõudmine ei pruugi
ilmselt isegi 10 aasta jooksul aset leida.
37
95. Süüdistatava BB kaitsja Rein Laid taotleb alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist
seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. BB kriminaalasja lahendamise mõistlik
menetlusaeg on möödunud, edasine menetlemine ainult süvendab süüdistatava õiguse
rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksu. Prokuratuur alustas kriminaalasja nr
15700000018 menetlust 20. jaanuaril 2015 Tallinna Sadam AS-i endiste juhatuse liikmete AA
ja LLi poolt altkäemaksu (KarS § 294) ning neile altkäemaksu andnud (KarS § 298) isikute
tegevuse uurimiseks. Süüdistavava BB osas viidi läbi esimesed menetlustoimingud
01.veebruaril 2016, mil süüdistatav kuulati tunnistajana üle Kaitsepolitseiametis ning 11. mail
2016, mil süüdistatav peeti kinni kahtlustatavana ja teostati tema elukohas ja töökohas
läbiotsimine. Süüdistatava tunnistajana ülekuulamine 01. veebruaril 2016 mõjutas süüdistatava
olukorda oluliselt, kuivõrd süüdistatav sai juba ülekuulamisel aru, et ta on uurimisasutuse
hinnangul kriminaalasjaga seotud. BB kahtlustatavana kinnipidamise kuupäevast, s.o 11. maist
2016 tuleb lugeda mõistliku menetlusaja kulgemist, mis on praeguseks (kõnes 2025 jaanuar)
juba peaaegu 9 aastat (8 aastat ja 8 kuud). Kohtu hinnangul on eelnimetatud ja järgneva 2025
aastaarvu all mõeldud ilmselgelt 2024.
96. Kaitsja hinnangul on eeluurimisele kulunud aeg aastatel 2016 kuni 2017 ebamõistlikult
pikk, sest kohtueelsest kriminaalasja toimikust ei nähtu asjaolusid, mis oleksid takistanud
kohtueelse menetluse kiiremat lõpuleviimist. Kriminaalasja kohtumenetlus esimese astme
kohtus on aga 2024 aasta jaanuari kuuks kestnud kokku rohkem kui 8 aastat ja 8 kuud ning
vähemalt enne 9 aasta möödumist ei ole võimalik jõuda lahendini. Tegemist on küllaltki väikese
mahukusega kriminaalasjaga. Süüdistatavale heidetakse ette ühte tegu ühe kuriteokoosseisu
alusel, tal puudub kokkupuude teiste menetlusosaliste episoodidega. Süüdistatava suhtes ei ole
tehtud ka jälitustoiminguid.
97. Prokuratuurile, st riigile, saab ette heita menetluslike võimaluste kasutamata jätmist
kriminaalasjade eraldamiseks või taotluse esitamata jätmist süüdistatava BB süüdistuse eraldi
menetlemiseks (KrMS § 269 lg 3), et tagada süüdistatava süüküsimuse läbivaatamiseks
mõistlik menetlusaeg. BB on osalenud erinevates menetlustoimingutes ja käinud
kohtuistungitel pea viimased 8 aastat ning peaks seda jätkama ka eeldatavalt eesseisvate
apellatsiooni ja kassatsioonimenetluste tõttu. Seega ei lõppe kohtumenetlus ilmselt ka 2025.
aastal.
98. BB ei saa ette heita süüdistusakti tagastamisega seotud vaidlusi, kannatanu Tallinna Sadam
AS poolt materjalide väljastamisega viivitamist, menetleja muutumist kohtumenetluses,
COVID-19-ga seotud haigestumisi ega kriminaalasjade eraldamata jätmist.
99. BB ei ole kriminaalmenetlusest kõrvale hoidnud ega seda muul viisil takistanud. BB
süüksarvatavate kuritegude osas on avalik huvi ajaga kindlasti vähenenud. BB ei ole ennast
süüdi tunnistanud, süüdistatav on rohkem kui 7 aastat osalenud korrektselt menetlustoimingutel
ning kohtuistungitel, mis on juba ainuüksi menetluse pikkuse tõttu süüdistatava jaoks mitte
ainult ebamõistlikult koormav, vaid ka vaimselt ja füüsiliselt kurnav. BB ja tema lähedaste
elukorraldus on olnud pea 8 aastat tugevalt häiritud ja see häiritus jätkub.
100. Süüdistatava DD lepinguline kaitsja Erki Kergandberg taotles alternatiivselt lõpetada mh
KarS § 4024 lg 1 alusel kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumisega. Mõistliku menetlusaja
nõue tugineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklile 6
ning põhiseaduse §-le 14, mille kohaselt on isikul õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist
mõistliku aja jooksul. Süüdistatav DD on käesolevaks hetkeks oodanud oma süüküsimuse
38
lahendamist vähemalt alates 26. augustist 2015 (s.o aeg, mil isik kahtlustatavana kinni peeti).
Seega on käesolevaks ajaks (31. jaanuar 2024) kriminaalmenetlus DD aktiivselt koormanud
kokku 8 aastat, 5 kuud ja 5 päeva. Kaitsja hinnangul ei ole käesolev kriminaalasi ülemäära
keerukas, vaatamata sellele, et käesolevas asjas on mitu süüdistatavat, mitukümmend
tunnistajat ja menetletakse altkäemaksukuritegu. Algselt süüdistati 12 isikut, kuid käesolevaks
ajaks on jäänud alles 7 süüdistatavat, kriminaaltoimikute maht on 77 köidet (millele lisanduvad
lisamaterjalid) ning praeguseks on kogunetud ca 150-ks istungiks, peetud on 98 istungit 5 aasta
ja 5 kuu jooksul. Maakohtumenetluses on ainuüksi kohtu alla andmisest (19. oktoober 2017)
möödunud juba enam kui kuus aastat. Võrreldes kahe teise olemuslikult sarnase menetlusega,
nn maadevahetuse kriminaalasjaga (RK 3-1-1-14-14) ja nn X kriminaalasjaga (RK 1-16-
10503), kestab käesolev menetlus ainuüksi maakohtu tasandil enam kui 5 aastat kauem. DD
kriminaalasi on kestnud märgatavalt kauem ka võrdluses korruptsioonikuritegude
kohtumenetluste keskmise kestusega. Alates kaitsealuse DD kohtu alla andmisest kuni
kohtuvaidluste alguseni on menetlus kestnud 2280 päeva. Seega on ainuüksi maakohtu
menetluses keskmine kohtumenetluse aeg ületatud (2280/252) 9 korda. Arvestades juurde pool
aastat kohtuotsuse kirjutamiseks ja kaks aastat võimalikuks apellatsiooni- ja
kassatsioonimenetluseks, kulub tõenäoliselt ((2280+912)/252) üle 12 korra rohkem aega
võrreldes keskmise menetlusega.
101. Kohtumenetluse viivitused on põhjustatud asjaoludest, mis ei ole omistatavad
süüdistatavale, vaid riigile. Menetluse viibimise on tinginud (1) süüdistusakti puudulik ja
kohmakas ülesehitus ning ebamõistlik tõenduslik maht asjas, mille asjakohasus ja puutumus
süüdistuse sisuga ei ole alati selgelt mõistetav, mis põhjustas menetlustakistusi vähemalt 7 kuu
jooksul, (2) kohtuniku vahetumine, mille tulemusena jäi ära 7 istungit, seoses kohtumenetluse
alustamisega algusest jäi ära 2 istungit ja kohtunike poolt teiste tööülesannete täitmisega (nt
kiirmenetluste valve jm) lükati edasi kokku 18 istungit, (3) kannatanu AS-i Tallinna Sadam
poolt materjalide mitteedastamine kaitsjatele, mis põhjustas menetlustakistusi enam kui 2 aasta
jooksul vähemalt perioodil 31.01.2018-20.02.2020, (4) prokuratuuri poolt kohtueelses
menetluses kogutud materjalide puudulik edastamine kaitsjatele, sh hiljem ka edastamisega
viivitamine, mis põhjustas menetlustakistusi vähemalt 4 kuu jooksul, (5) tunnistajate
ülekuulamisega seonduvad viivitused (tunnistajate haigestumised, istungite äraunustamised,
prokuratuuri isikuliste tõendite uurimise graafiku eripärad jne), mis põhjustas menetlustakistusi
vähemalt 5 korral, (6) varurahvakohtuniku menetlusest kõrvaldamine, mis põhjustasid
menetlustakistusi vähemalt 23 päeva jooksul perioodil 17. mai 2022 kuni 08. juuni 2022, (7)
süüdistatava LLi surm ja sellega seonduvad menetluslikud viivitused, mille tulemusena jäi ära
vähemalt 20 planeeritud istungit, (8) rahvakohtuniku menetlusest lahkumine tervislikel
põhjustel ja sellest tulenev menetluse alustamine algusest, mis tingis 92 täiendava kohtuistungi
määramise perioodil 02. aprill 2024 kuni 16. jaanuar 2025, (9) vähesel määral kohtu poolt teiste
tööülesannete täitmine ning (10) koroonaviirusest tingitud viivitused, mis põhjustasid kokku
101-1 korral viivitust, neist 30 jäid ära seoses kohtukoosseisu haigestumisega ning samuti teiste
menetlusosaliste haigestumiste ning üksiku menetlusosalise esindaja lisandumisest või
vahetumistega, samuti (11) menetlusosaliste (sh kohtu eesistuja ja rahvakohtunike)
haigestumised ning üksiku menetlusosalise esindaja lisandumisest või vahetumisest. Uue
kohtukoosseisu ajal on menetluse venimist soodustanud ka prokuröride vahetumine ja
prokuratuuripoolne ebapiisav ettevalmistus kohtuistungiteks.
102. DD õiguste riive on ebaproportsionaalselt intensiivne, tema eraellu on sekkutud
intensiivselt nii tema kinnipidamisega perioodil 26. august 2015 kuni 28. august 2015 kui ka
39
talle elukohast lahkumise keelu määramisega aastaks. Samuti riivati intensiivselt DD õigusi nii
tema töö- kui ka elukoha läbiotsimisega, sh abikaasa XX lauaarvuti (mis sisaldas XX isiklikku
kirjavahetust, perekonna digitaalset fotokogu jne) äravõtmisega. Väga intensiivselt riivati DD
eraelu teabehanke- ja jälitustoimingute kaudu, st 1 aasta ja 2 kuu jooksul jälgiti sisuliselt DD
suhtlust kõigiga. Kaitsealune DD on tegutsenud alates 1997. aastast erinevate äriühingute
juhtimis- ja kontrollorganites ning ettevõtjana. Tema äriline ja isiklik reputatsioon püsis
laitmatuna kuni avalike menetlustoimingute alguseni 26. augustil 2015. Seejuures puudus DD
seisuga 26. august 2015 ja puudub siiani mistahes karistatus (isikut ei ole karistusregistrisse
kantud). Peale avalikke menetlustoimingutega alustamist asuti kahetsusväärselt kaitsealuse DD
isikut stigmatiseerima. Tema ja temaga seotud ettevõtete maine on kahjustatud. Samuti on
ilmunud erinevad artiklid seoses DD esitatud süüdistustega. Kaitsealuse DD abikaasa kutsuti
aktsionäride poolt enne volituste tähtaja möödumist tagasi äriühingute nõukogust.
103. Tervikuna hinnates on menetluse mõistlik aeg ületatud, nii EIK kui Riigikohtupraktika
kohaselt. Keeruliste kaasuste puhul ei aktsepteeri EIK peaaegu mitte kunagi üle 8-aastase
menetluse pikkust. EIK-i praktikas on 10 aasta täitudes loetud kriminaalmenetluse pikkus ilma
kaasuse detailseid tehiolusid analüüsimata igal juhul ebamõistlikuks.
104. Süüdistatava EE lepinguline kaitsja Elmar Muna taotles kriminaalmenetluse lõpetamiseks
EE süüdistuses KarS § 298 1g 2 p-de 2 ja 3 järgi KrMS § 274 1g 1 ja KrMS § 199 1g 1 p 2
alusel süüteo aegumise tõttu. Alternatiivselt lõpetada kriminaalmenetlus EE süüdistuses KarS
§ 298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi KrMS § 2742 1g 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu.
Mõistliku menetlusaja nõue tugineb EIÕK artiklile 6 ning põhiseaduse §-le 14, mille kohaselt
on isikul õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul.
105. Süüdistatav EE on käesolevaks hetkeks oodanud oma süüküsimuse lahendamist vähemalt
alates 26. augustist 2015 (s.o aeg, mil isik kahtlustatavana kinni peeti). Seega on käesolevaks
ajaks kriminaalmenetlus EE aktiivselt koormanud kokku 8 aastat, 5 kuud ja 5 päeva. Käesolev
kriminaalasi ei ole ülemäära keerukas, vaatamata sellele, et käesolevas asjas on mitu
süüdistatavat, mitukümmend tunnistajat ja menetletakse altkäemaksukuritegu, mis õigustaks
tänaseks enam kui 8 aasta 4 kuu pikkust kriminaalmenetlust. Maakohtu menetluses on ainuüksi
kohtu alla andmisest (19. oktoober 2017) möödunud juba enam kui 6 aastat. EE kohtu alla
andmisest kuni kohtuvaidluste alguseni on menetlus kestnud 2280 päeva. Seega on ainuüksi
maakohtu menetluses keskmine kohtumenetluse aeg ületatud (2280/252) 9 korda. Arvestades
juurde pool aastat kohtuotsuse kirjutamiseks ja kaks aastat võimalikuks apellatsiooni- ja
kassatsioonimenetluseks, kulub tõenäoliselt ((2280+912)/252) üle 12 korra rohkem aega
võrreldes keskmise menetlusega. Kaitsealuse EE väidetavas altkäemaksukuriteod süüdistati
algselt küll 12 isikut, kuid käesolevaks ajaks on jäänud alles 7 süüdistatavat, kohtutoimikute
maht on 131 köidet (millele lisanduvad 22 DVD plaati) ning praeguseks on kogunetud ca 150-
ks istungiks.
106. Kohtumenetluse viivitused on kaitsja hinnangul põhjustatud samadest asjaoludest nagu
DD kaitsja välja tõi, mistõttu kohus neid kordama ei hakka.
107. EE eraellu on sekkutud intensiivselt, nii tema kinnipidamisega perioodil 26. augustist 2015
kuni 28. augustini 2015, kui ka talle elukohast lahkumise keelu määramisega
Kaitsepolitseiameti 28. augusti 2015 määrusega. Samuti riivati intensiivselt EE õigusi nii tema
töö- kui ka elukoha läbiotsimisega. Samuti riivati intensiivselt EE eraelu teabehanke- ja
jälitustoimingute kaudu, st 1 aasta ja 2 kuu jooksul jälgiti sisuliselt EE suhtlust kõigiga. Samuti
40
on ilmunud erinevad artiklid seoses EE esitatud süüdistustega. EE ja ka tema abikaasa ja seotud
ettevõtete, mille juhatuse liikme kohtadelt ta tagasi astus, maine on kahjustatud.
108. Tervikuna hinnates on menetluse mõistlik aeg ületatud, EIK kohtupraktikas ei ole pea
kunagi aktsepteeritud üle 8 aasta kestnud kriminaalmenetluse pikkust. EE ebakindlus tema
saatuse osas on kestnud käesolevaks ajaks rohkem kui 8 aastat ja 5 kuud. Arvestades planeeritud
kohtuistungeid, maakohtu otsuse kirjutamisele kuluvat aega ning edasikaebemenetlust
(hüpoteetiliselt koos kaheaastase apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlusega) selguks EE
süüküsimuse lahendamine alles hetkeks, kui menetlus on aktiivselt koormanud EE ca 10-12
aastat. EIK-i praktikas on 10 aasta täitudes loetud kriminaalmenetluse pikkus ilma kaasuse
detailseid tehiolusid analüüsimata igal juhul ebamõistlikuks. Kaitsja hinnangul on menetluse
mõistlik aeg möödunud ning arvestades edasikaebeõigust ei saa ühelgi juhul väita, et
kaitsealuse EE süüküsimuse lahendamisel saabuks selgus nähtavas tulevikus, mis mahuks
mõistliku menetlusaja raamidesse. Kriminaalasja edasine menetlemine tooks kaasa
põhjendamatuid aja- ja ressursikulusid.
109. Süüdistatava FF lepinguline kaitsja Andrei Svištš on kohtuvaidlustes taotlenud mh
lõpetada § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumisega.
110. Mõistlik menetlusaeg hakkas kulgema alates 26. augustist 2015 ning on käesolevaks ajaks
kestnud 8 aastat, 5 kuud ja 7 päeva. Kohtu alla andmisest on möödunud juba ligikaudu 6 aastat
3 kuud. Kriminaalmenetluse keerukus ja maht ei ole asjaoluks, mis välistaks menetluse
ebamõistliku pikkuse negatiivset mõju. Menetluse mõistliku aja hindamisel tuleb arvestada, et
etteheidetav kuritegu ei ole raske. Prokuratuur on esitanud süüdistuse esimese astme
kuritegudes (altkäemaks ja rahapesu), kuid kohus ei ole prokuratuuri õigusliku hinnanguga
seotud. Kaitsja leiab, et juba menetluse mõistliku aja hindamisel kohus saab ning peab andma
etteheidetavale teole õige kvalifikatsiooni.
111. FF ja tema kaitsja ei ole põhjustanud asja arutamise põhjendamatut edasilükkamist. FF
kaitsjate vahetus või kaitsja ettevalmistusest tingituna ei ole menetlusse pausi tekitanud ega
ühtegi istungit edasi lükatud. FF haigestumisi ei saa talle ette heita, samuti on ta nõustunud
haigestumiste korral teatud juhtudel kriminaalasja arutamisega ilma tema osavõtuta. Istungi
edasilükkamine FF ema surmaga oli põhjendatud ega olnud (paha)tahtlik. FF kaitsja
haigestumist ei saa ka temale ette heita. Süüdistatav F
112. F ja tema kaitsja ei ole põhjustanud asja arutamise põhjendamatut edasilükkamist, vaid
prokuratuuri, uurimisasutuse, kohtu ja kannatanu tegevus on põhjustanud asja põhjendamatut
venitamise. Süüdistuse ebaselguse ja puuduse tõttu kulus süüdistuse esitamisest (29. september
2017) kuni menetluspoolte avakõnedeni (07. mai 2019) 1 aasta, 7 kuud ja 8 päeva. Kohtutel
kulus 8 kuud ja 27 päeva selleks, et otsustada prokuratuuri esitatud süüdistusakti menetlemise
lubatavuse üle. Maakohus ei ole viinud läbi kohtulikku eelmenetlust piisavalt kiiresti. Kohtulik
eelmenetlus kestis põhjendamatult 1 aasta 7 kuud ja 8 päeva, sealjuures 25. juunist 2018 kuni
05. veebruarini 2019, mil leidis aset uus eelistung, on kohtuliku eelmenetluse korraldamine
olnud äärmiselt puudulik. Prokuratuur hoidis põhjendamatult olulist informatsiooni kinni ning
maakohus ei olnud ettevalmistavate tegevuste ja otsuste vastuvõtmisel piisavalt efektiivne.
Nimelt menetluskonflikt oli prokuratuurile teada juba 30. maist 2018, kuid põhjendamatu oli
sellega tegeleda alles 6 kuud hiljem, esitades taotluse alles 14. detsembriks 2018.
Rahvakohtunike suhtes julgeoleku kontrolli läbiviimine toimus põhjendamatult hilja, see oleks
pidanud teostatama hiljemalt pärast 25. juunit 2018 (kui jõustus süüdistusakti tagastamine
41
maakohtule). Eelmenetluses toimus kohtuniku vahetus ning 05. veebruari 2019 kohtuistungiks
ei olnud kohtunik tutvunud kogu materjaliga. Lubamatu oli lasta Tallinna Sadama esindajal
tõstatada uuesti küsimusi, mille osas oli maakohus juba varasemalt otsustuse vastu võtnud.
Samalaadselt käitus kohus e-postkastide väljastamata jätmise korral, kuigi see päädis
trahvihoiatusega, siis siiski põhjendamatult hilja, möödas oli 4 kuud. Maakohus ei lahendanud
ligikaudu kahe aasta jooksul välisriigis asuva tsiviilkostja R.I.C.H. Group Trading esindaja
kaasamisega seotud küsimust. See tingis esindaja võtmise, mis omakorda tõi menetlusse pausi.
Juhul, kui kohus oleks lahendanud taotlusi varem, oleks saadud esindaja võtta varem ning
tutvumine oleks saanud toimuda suveperioodi või COVID-ist tingitud istungite ärajäämise
arvel. Samuti jättis kohus eraldamata LLi praamiepisoodide asja, kuigi kaitsja seda taotles.
Käesolevas asjas on mitmed menetluse pikkust märkimisväärselt mõjutanud asjaolud seotud
just praamiepisoodidega ning vähema arvuga seotud isikute menetlusi on võimalik
efektiivsemalt pidada. Menetluse osalise venimise tingis kahtlustuste tõttu varukohtuniku
kõrvaldamine. Protsessiga tuli alustada algusest peale. Seega on alates 2019. aastast läbi viidud
kohtulik uurimine vajalik korrata. Mõistliku menetlusaja ületamisel hinnangu kujundamisel
sisuliselt 4 aastat on etteheidetav riigile.
113. Kriminaalmenetluse lõpule jõudmise perspektiiv on ebaselge. On tõenäoline, et esimese
astme lahendi tegemise hetkeks on menetlus kestnud juba 9 aastat, kriminaalmenetluse lõpule
jõudmise ajaline perspektiiv ei ole selge.
114. Käesolev menetlus on süüdistatava jaoks äärmiselt koormav. FF olnud teadmatuses juba
enam kui 7 ja pool aastat ning arvestades kriminaalmenetluse kulgemise osas igasuguse selgelt
mõõdetava perspektiivi puudumisega, ei ole käesolevaks ajaks võimalik isegi prognoosida,
millal võiks käesolev kriminaalasi lõppeda. Alates FF kinnipidamise kuupäevast kuni käesoleva
ajani on kriminaalmenetlus jõudnud meediaveergudele ühes sellega kaasneva negatiivse
fooniga lugematu arv kordi. Erinevatest portaalidest leiab FF nime otsingu alt äärmiselt palju
artikleid, mis on kõik seotud just käesoleva kriminaalasjaga (105 artiklit). Tähelepanu väärib
seegi, et käimasolev kriminaalmenetlus on avaldanud negatiivset mõju ka FF lähedastele.
Kriminaalasja kajastava uudise juures korratakse järjepidevalt süüstavat kuvandit.
Kriminaalmenetlusest tingitud kõrvalised mõjud riivavad oluliselt FF PS § 19 lg-st 1 tulenevat
õigust vabale eneseteostusele. Käimasolev kriminaalmenetlus on avaldanud negatiivset mõju
ka FF lähedastele. FF laste suhtlusringkond on alates kriminaalmenetluse avalikke
menetlustoiminguid vähenenud, neid hakati mõnede õpilaste poolt vältima ja kohati isegi
kiusama. Ette on tulnud ka laste jaoks ebamugavaid küsimusi õpetajate poolt, kui need on
uurinud FF seotuse kohta Tallinna Sadama kriminaalasjaga. FF vanemal lapsel jäid aset leidnud
sündmuste ja vaimse pinge tõttu pooleli õpingud, noorem laps vahetas pingeseisundis kooli.
Kogu kriminaalmenetlus on avaldanud negatiivset mõju ka FF abikaasale. Arvestades
asjaoluga, et süüdistatav on varasemalt karistamata ning seadusekuulekas kodanik, on ilmselge,
et käimasolev kriminaalmenetlus avaldab isikule olulist negatiivset mõju.
115. Süüdistatava GG kaitsja riigi õigusabi korras Indrek Västrik taotles alternatiivselt
kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kriminaalasja ei ole
võimalik mõistliku aja jooksul lahendada ning süüdistatava õiguste rikkumist ei ole muul viisil
kui kriminaalmenetluse lõpetamisega heastada. Süüdistatav anti kohtu alla 19. oktoobril 2017,
Harju Maakohtus toimuvad kohtuvaidlused 2024. aasta jaanuaris, Harju Maakohtu kohtuotsus
kuulutatakse eeldatavalt 2024 aasta esimeses pooles. Arvestama peab ka võimalike
apellatsioonidega ja kassatsioonidega. Kahtlustatavana kuulati GG üle 29. oktoobril 2015,
42
seega on süüdistatava prognoositava menetluses osalemise kestuseks vähemalt 10 aastat. GG
tingituna on istungid ära jäänud ainult seoses esindaja vahetumisega. GG suhtes tuleb vaadelda
eraldi, võrreldes teistele süüdistatavatele süüdistuses etteheidetud tegude toimumisajaga (2005
kuni 2015), toimusid GGle etteheidetud teod ühe aasta jooksul (2014 kuni 2015). Põhjendatud
oleks olnud kriminaalasja nn praamiepisoodi arutada eraldi menetluses, enamus süüdistusega
seonduvast GGga ei seondu. Seda ilmestab muu hulgas kohtuvaidluste ajal menetluse kulg –
peaaegu kõik kaitsjate kõned ja tsiviilhageja kõned jäid tõlkimata. Palub kriminaalmenetlus
mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu lõpetada. Möönmata sisulist vajadust, tuleks
mõistlikku menetlusaega sarnases kaasuses arvestada ka võimaliku karistuse mõistmisel.
116. Kolmanda isiku ja tsiviilkostja IIi lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul leiab,
et käesolevas menetluses on esmalt aktuaalne mõistliku menetlusaja küsimus, jäädes varasemalt
esitatud seisukohtade juurde. Mõistliku menetlusaja riive tuvastamisel saab kohus
kriminaalmenetluse lõpetada ja eemaldada tsiviilkostja ja kolmanda isiku menetlusest ning jätta
tsiviilhagi läbi vaatamata. 26. augustil 2015 peeti LL kahtlustatavana kinni, mil alustati avalike
menetlustoimingutega. Kohtuvaidluste alguseks oli kriminaalmenetlus kestnud 8 aastat, 4 kuud
ja 22 päeva (26. august 2015 kuni 16. jaanuar 2024).
117. II astus LLi asemel menetlusse seadusest tulenevalt tema üldõigusjärglasena ehk pärijana.
Seega on II LLi pärija alates viimase surmast ehk 15. juunist 2021 (TsMS § 209 lg 1 mõistes).
Sellest tulenevalt on tegemist teise tsiviilkostja ja kolmanda isiku (varasemalt süüdistatav LL)
õiguste üle võtmisega. LLi suhtes hakkas mõistlik menetlusaeg kulgema tema kinnipidamisest,
s.o 26. augustist 2015. Kuna II on pärija, siis on tal õigus mõistliku menetlusaja osas esitada
kaebus kogu menetluse kestuse peale. Sel põhjusel on mõistlik menetlusaeg IIi suhtes kulgenud
alates 26. augustist 2015. Lisaks viidi 26. augustil 2015 läbi läbiotsimine II ja LL elukohas xxx
maakond. Läbiotsimisele allutati II menetlustoimingule, millise toimingu käigus võeti
muuhulgas kaasa elukohast leitud sularaha summas 9150 eurot, mis on konfiskeerimise
tagamiseks 2015. aasta detsembris arestitud. Tegelikkuses tulnuks II kaasata menetlusse
hiljemalt 2015. aasta lõpus. Samuti on kriminaalasjas arestitud LLi kinnisvara kogu ulatuses,
vaatamata sellele, et tegemist oli abikaasade varaühisusega ning pool igast arestitud kinnisasjast
oli (enne LLi vara pärimist) IIi omandis. Ka sel toimingul on vahetu mõju IIile ning menetleja
pidanuks IIi kaasama varasemalt menetlusse. Eeltoodu kogumis annabki aluse väiteks, et
kriminaalasi hakkas IIi mõjutama oluliselt varem, mitte ajahetkest, mil maakohus ta menetlusse
kaasas. kriminaalmenetlus on II suhtes kestnud üle 8 aasta, mis on ebamõistlikult pikk aeg ka
EIK kohtupraktika kohaselt.
118. Tsiviilkostja ja kolmanda isiku Bone Invest OÜ seaduslik esindaja FF toetab kostja
kaitsjate taotlusi mõista süüdistatavad õigeks või lõpetada kriminaalmenetlus aegumise või
menetluse mõistliku aja möödumise tõttu.
119. Kannatanu AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaadid
Dmitri Teplõhh ja Carel Kivimaa leiavad, et olukorras, kus mõni süüdistatavatest peaks jääma
süüdi mõistmata nt süüteo aegumise või mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kannatanud
on veendunud, et käesoleva menetluse asjaolusid arvestades peab kohus sellisel juhul
kannatanute põhiõigustest tulenevalt õigeksmõistetud süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi
nõuded ära lahendama. mistahes süüdistatava osas kriminaalmenetluse lõpetamise või
õigeksmõistmise korral tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine lubamatu riive kannatanute kohtusse
pöördumise ja kohtuliku kaitse põhiõigusele. Sellest ülesaamiseks on kohus kohustatud leidma
43
KrMS-le tõlgenduse, mis tagaks tsiviilhagi sisulise lahendamise. Kui kohtu hinnangul selline
tõlgendus ei ole võimalik, peab kohus jätma KrMS-i sätted mis näevad ette tsiviilhagi läbi
vaatamata jätmise, kohaldamata põhiseadusega vastuolu tõttu.
120. Prokuratuur avaldas kohtuvaidlustes, et kohtumenetluse käigus on korduvalt hinnatud
sellele kulunud aja mõistlikkust, eraldi välja toodud selle pikkust tinginud asjaolud ja on leitud,
et eeltoodud kriteeriumit ei esine, mõistlik menetlusaeg ei ole saabunud. Kohtumenetluse uus
algus 2023 aprillis, ei ole seda seisukohta vähimalgi määral muutnud, alates aprillist kuni
novembri alguseni sai kohtulik uurimine täies ulatuse läbi viidud. Nii ei ole põhjust ka
sanktsiooni määra suuruse valikul menetluse pikkusest tingitud mõistliku menetlusaja
argumendi poole pöörduda.
3.2. Kohtu põhjendused
121. Kui kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja
möödumisega ja süüdistatav on andnud lõpetamiseks nõusoleku, siis tuleb kohtul lahendada see
küsimus esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb lisaks menetluse lõpetamisele
alternatiivselt ka süüdistatava õigeksmõistmist. Olukorras, kus kohus tuvastab mõistliku
menetlusaja nõude rikkumise ja otsustab menetluse seetõttu lõpetada, pole taotlusel
süüdistatava õigeksmõistmiseks enam iseseisvat tähendust. Niisugusel juhul on menetluse
jätkamine ebamõistlikust menetlusajast tingitud menetluse lõpetamise tõttu välistatud
(Riigikohtu 20. detsembri 2019 otsus nr 1-17-10050, p 11). Alles seejärel, kui kohus leiab, et
mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud, või tuvastab, et see on küll möödunud, aga seda on
võimalik heastada muul viisil kui menetluse lõpetamisega, saab ta jätkata süüküsimuse
lahendamist. Seega võtab kohus esmalt seisukoha mõistliku menetlusaja küsimuses enne kui
asub süüküsimuse lahendamiseni.
122. Kohus jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et mõistliku menetlusaja möödumise
tõttu kriminaalasja lõpetamise taotlust lahendades on kohus seotud esitatud süüdistusega. Nii
nagu keset kohtumenetlust, ei saa kohus ka praegu anda hinnangut esitatud süüdistuse
tõendatusele ega kvalifikatsiooni õigsusele, kuivõrd kohus lahendab käesolevaid taotlusi enne
KrMS § 306 sätestatud küsimuste lahendamist.
123. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb menetlusaja kulgu arvestada esimesest
kriminaalmenetluse toimingust, mis isikut oluliselt mõjutab (Riigikohtu 30. juuni 2014 määrus
nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588).
124. Kriminaalmenetlus on alates kohtueelsest menetlusest kestnud süüdistatavate,
tsiviilkostjate, kolmandate isikute suhtes käesolevaks ajaks järgnevalt: süüdistatavad AA, CC,
DD, EE ja FF on kahtlustatavatena kinni peetud 26. augustist 2015 ning sellest ajast tuleb
lugeda nende suhtes mõistliku menetlusaja kulgemist, kuivõrd sel kuupäeval said AA, CC, DD,
EE ja FF teada, et neid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises.
125. Seega on mõistlik menetlusaeg AA, CC, DD, EE ja FF suhtes kulgenud alates 26. augustist
2015 kuni käesoleva ajani (kohtuotsuse kuulutamise seisuga kuni 27.06.2024) ehk 8 aastat, 10
kuud ja 1 päev. Kuivõrd BB peeti kahtlustatavana kinni 11. mail 2016, on mõistlik menetlusaeg
tema suhtes kulgenud 8 aastat 1 kuu ja 16 päeva.
126. Süüdistatav GG kuulati kahtlustatavana üle 12. aprillil 2016. Kuivõrd kahtlustatavana
kinnipidamisel sai GG teada, et teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, tuleb mõistliku
44
menetlusaja kulgemist lugeda just sellest hetkest. Seega on mõistlik menetlusaeg GG suhtes
kulgenud 8 aastat 2 kuud ja 15 päeva.
127. Tsiviilkostja (endine süüdistatav) HH peeti kahtlustatavana kinni 02. detsembril 2015 ning
sellest hetkest alates sai HH teada, et teda ja Keskkonnahoolduse OÜ-d kahtlustatakse kuriteo
toimepanemises. Seega on mõistlik menetlusaeg HH ja Keskkonnahoolduse OÜ suhtes
kulgenud alates 02. detsembrist 2015 kuni käesoleva ajani ehk 8 aastat 6 kuud ja 25 päeva.
Tsiviilkostja R.I.C.H. Group Trading Limited ja Bone Invest OÜ suhtes loeb kohus mõistliku
menetlusaja alguseks 06. veebruar 2019, mil Harju Maakohtu määrusega kaasati isikud
tsiviilkostjatena kriminaalmenetlusse. Seega on mõistlik menetlusaeg R. I. C. H. Group Trading
Limited ja Bone Invest OÜ suhtes kulgenud 5 aastat 4 kuud ja 21 päeva.
128. Harju Maakohtu 23. septembri 2021 määrusega kõrvaldas kohus LLi menetlusest seoses
tema surmaga ja kaasas IIi tsiviilkostjana ja kolmanda isikuna menetlusse (K 28 lk 93-97).
Kohus on jätkuvalt seisukohal, et mõistlik menetlusaeg IIi suhtes kulgeb tema enda kaasamisest
ning asjaolu, millal alustati LLi suhtes menetlust või teda menetlustoimingutele allutati, sh
arestiti Harju Maakohtu 01. detsembri 2015 määrusega sularaha, ei oma puutuvust IIi suhtes
mõistliku menetlusaja hindamisele. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas leitakse
tsiviilkohtumenetluse kontekstis, et kui isik astub menetlusse õigusjärglasena, on tal õigus
kaevata kogu menetluse pikkuse peale (EIK 29. märtsi 2006 otsus Scordino vs Itaalia, p 220).
Selline seisukoht ei ole siiski ülekantav kriminaalmenetlusele. LL oli kuni 17. detsembrini 2020
kriminaalasjas süüdistatav. Kriminaalmenetluses oli arestitud konkreetselt LLile kuuluv vara
(mh olid keelumärked seatud LLi osale ühisvarast ja äravõetud sularaha arestiti kui LLile
kuuluv vara), seega ei puudutanud kriminaalmenetlus IIi (tsiviilõigusi ja- kohustusi) vahetult.
LL kaasati tsiviilkostjana ja kolmanda isikuna menetlusse 17. detsembril 2020. II kaasati
menetlusse 23. septembril 2021, kui LL kõrvaldati menetlusest seoses tema surmaga.
Kriminaalasjas kaasatakse tsiviilkostja ja kolmas isik iseseisvate subjektidena, tegemist ei ole
teise tsiviilkostja ega kolmanda isiku õiguste ülevõtmisega. Seega on mõistlik menetlusaeg IIi
suhtes kulgenud alates 23. septembrist 2021 kuni käesoleva ajani ehk 2 aastat 9 kuud ja 4 päeva.
129. KrMS § 2742 1g 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei
ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist
kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus
süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades
kriminaalmenetluse lõpetada.
130. Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 2742 lg 1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku
§-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust,
kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Järjekindla kohtupraktika kohaselt
hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt
kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle
olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (Riigikohtu 05. detsembri 2016
otsus nr 3-1-1-79-16, p 27).
3.2.1. Kuriteo raskus
131. Kohus arutab kriminaalasja esitatud süüdistusakti järgi. Käesolevas asjas on esitatud
süüdistatavatele süüdistused I astme ametialastes kuritegudes (altkäemaks ja rahapesu). Kohus
ei ole prokuratuuri õigusliku hinnanguga seotud, kuid menetluse mõistliku aja hindamise faasis
ei anna kohus etteheidetavale teo kvalifikatsioonile hinnangut.
45
132. Antud asjas on oluline, et süüdistuses märgitud tegude ajaline kestvus on märkimisväärselt
pikk: AA süüdistatakse kuritegude toimepanemises ajavahemikus 2005 kuni 2015, endist
süüdistatavat LLi (puutumus tsiviilhaginõuete läbi IIiga) süüdistati ja FF süüdistatakse
kuritegude toimepanemises ajavahemikus 2007 kuni 2015, BB süüdistatakse kuritegude
toimepanemises ajavahemikus 2007 kuni 2012, DD, EE ja CC süüdistatakse kuritegude
toimepanemises ajavahemikus 2008 kuni 2015. Puutuvalt tsiviilhagi nõudega süüdistati
tsiviilkostjat (endised süüdistatavad) HHt perioodil 2003 kuni 2012 ja Keskkonnahoolduse OÜ-
d perioodil 2003 kuni 2015 ning Bone Invest OÜ on seostatud episoodidega perioodi osas 2007
kuni 2015. GG ja tsiviilkostja R.L.C.H Group Trading Limited on seotud süüdistusega perioodi
osas 2014 kuni 2015. Süüdistused on kokku esitatud seega (hetkel kehtiva 7 süüdistatava osas)
10 aastase perioodi kohta (2005 kuni 2015). Märkimisväärselt lühem on nn praamide episoodi
ajaline kestvus (ajavahemikul 2014 september kuni 2015 august), kuid selle eest on seal
altkäemaksu etteheited äärmiselt kõrges ulatuses, mis teeb kuriteo nö raskemaks.
133. Kriminaalasjas on kannatanud esitanud tsiviilhagi kokku 4 724 149.16 euro suuruses
summas, millele omakorda taotletakse viiviste väljamõistmist. Esitatud tsiviilhagi ületab 10
kordselt KarS § 121 p 3 sätestatud eriti suure ulatuse piiri. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et
tekitatud kahju solidaarnõudes iga süüdistatava kohta on märkimisväärselt suur.
134. Kohtu hinnangul saab süüdistatavatele etteheidetavaid kuritegusid pidada raskeks, kuivõrd
süüdistuses märgitud koosseisude eest on ettenähtud karistuseks 10 aasta pikkune vangistus.
Etteheidetava kuriteo raskus ei olene sellest, kas perspektiivis on tegemist I või II astme
kuriteoga. Kuriteo raskus näitab antud juhul ka asjaolu, et ametialased kuriteod on toimepandud
isikute grupis pika aja jooksul, s.o valdavalt 5 kuni 10 aasta vältel. Üksnes GGle on
süüdistusaktis etteheidetud tegevust ühe aasta vältel. Kuriteo raskust näitab ka põhjustatud
kahju, mis kokku ületab 10 kordselt KarS § 121 p-s 3 sätestatud eriti suure ulatuse määra.
3.2.2. Kriminaalasja keerukus ja maht
135. Käesolevas kriminaalasjas on keskmisest rohkem süüdistatavaid ja teisi kaasatud osalisi.
29. septembril 2017 esitatud süüdistusaktiga on esialgu esitatud süüdistus kümnele füüsilisele
ja kahele juriidilisele isikule. Kohtuotsuse kuulutamise hetkeks (27.06.2024) on kohtu all kokku
seitse füüsilisest isikust süüdistatavat (AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG), 5 tsiviilkostjat (R.LC.H.
Group Trading Limited, Bone Invest OÜ, II, HH ja Keskkonnahoolduse OÜ) ja 3 kolmandat
isikut (KK, Bone Invest OÜ, II). Vähemalt kahe kahtlustatava suhtes on olnud kriminaalasja
materjalid käesolevast menetlusest kohtueelse menetluse faasis eraldatud (PP, MM), ühe
juriidilise isiku osas (ŽŽ) on kohtuliku eelmenetluse faasis kriminaalmenetlus lõpetatud 26.
veebruaril 2018 ja kokku kahe füüsilisest isikust süüdistatava (LL 28. oktoobril 2020, HH 01.
detsembril 2022) ning ühe juriidilise isiku (Keskkonnahoolduse OÜ) suhtes on menetlus
kohtuliku uurimise faasis lõpetatud 01. detsembril 2022. Samuti on kohtuliku uurimise faasis
15. mail 2019 eraldatud kriminaalasi süüdistatav ÕÕi suhtes kokkuleppemenetluse
kohaldamiseks (kohtuotsus jõustunud).
136. Kriminaalasja keerukusele annab kaalu ka asjaolu, et süüdistuse ajaline periood hõlmab
kokku 10 aastat (2005 kuni 2015) ning süüdistuses etteheidetud teod (altkäemaks, rahapesu) on
seostatud tsiviilõiguslikult näilike tehingutega. Märkimisväärne on nende tehingute (lepingute
sõlmimised, muutmised, lisad) paljusus ja ka ajaline kestvus. Lisaks on süüdistus seotud nn
tüüplepingutele ja riigihanke küsimustega ja rahvusvaheliste (nn praamide episood) lepingutega
ja ka spetsiifilise valdkonnaga (laevaehitus, maakleri kaasamine). Kriminaalasja lahendamisel
46
tõusetunud probleemid on tõenduslikult ja õiguslikult keskmisest keerukamad. Kriminaalasja
esemeks on peitkuriteod, mis tähendab, et need rajanevad toimepanijate vastastikustel
kokkulepetel ja võivad jääda varjatuks. Tegemist ei ole süüdistuse põhjal mitte üksnes
altkäemaksu andmise või võtmise hindamisega, vaid ka lepingute sõlmimise ja muutmise
seostamisega altkäemaksuga ning lepingute ja lisade näivuse tuvastamisega. Veelgi enam,
süüdistus on esitatud ka rahapesus, mis on seotud eelkuritegudega, mis suurendab asja
mahukust ja keerukust. Süüdistus hõlmab tegutsemist isikute grupis kui ka kaasaaitamist
kuriteo toimepanemisele, seega lisaks isikute paljususele tuleb anda hinnang ka teopanusele ja
erinevate koosseisude alternatiivide täitmisele.
137. Kriminaalasja arutamisel on kerkinud üles kohtumenetluse poolte poolt erimeelsusi nii
kvalifikatsiooni, aegumise, jälitustegevuse, tõendite lubatavuse küsimustega. Kahe kannatanu
poolt (Tallinna Sadam AS ja TS Laevad OÜ) on esitatud suure kahjusummaga tsiviilhagi, mis
on seotud esitatud süüdistuse ja lepingutega. Sellest tulenevalt on hagi mahukas ja sisu
arvestades ka keskmisest keerukam. Seega kohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasi
õiguslikult keskmisest keerukam.
138. Käesolev kriminaalasi on ka keskmisest ajamahukam. See väljendub toimunud ja
edasilükatud istungites kui ka uuritud tõendite mahus. Kokku on toimunud 152 kohtuistungit,
s.o kohtulikus eelmenetluses viis korraldavat istungit ning kohtuliku arutamise käigus kuni
hetkeni, mil alustati kriminaalasja arutamist algusest peale 93 kohtuistungit ja seejärel uues
kohtukoosseisus 54 kohtuistungit. Edasi on lükatud kohtuistungeid kokku 416 korral.
Kriminaalasjas on kohus vastu võtnud kokku 72 köidet sisulisi kirjalikke tõendeid (sh lepingud,
lisad, vaatlused, varadega seotud dokumendid jms, jälitustegevusega ja teabehankemenetlusega
seonduv). Üle on kuulatud 74 prokuratuuri tunnistajat (süüdistusaktis kokku 94 tunnistajat), 25
kaitsjate, 1 kannatanute ja 2 tsiviilkostjate poolt taotletud tunnistajat. Seega kokku 102
tunnistajat. Kaitsjate/ esindajate tõendid on kokku 13 köites. Andmekandjatel on esitatud kokku
23 plaati. Jättes kõrvale kriminaaltoimiku mahu, märgib kohus, et ka kohtutoimik on mahukas
kokku 56 köidet. Suure osa sellest moodustavad kaitsjate taotlused, seisukohad, kirjavahetus.
Seega viitab märgitu kriminaalasjas lahendamist vajanud küsimuste arvukusele ja keerukusele.
Kohtuistungid on toimunud alates maist 2019 ja need olid planeeritud peale uues
kohtukoosseisus arutamist jätkuma kuni 16. jaanuar 2025. Tegelikult lõpetas kohus kohtuliku
uurimise 13. novembril 2023, kohtuvaidlused toimusid 16. jaanuar 2024 kuni 06. veebruar
2024, kohus kuulas ära süüdistatavate viimased sõnad 06. veebruaril ja 08. veebruaril 2024
ning 08. veebruaril 2024 siirdus nõupidamistuppa. Eeltoodu annab tunnistust, et tegemist on
väga mahuka kohtuasjaga, mis ületab mitmekordselt keskmise üldmenetluse kohtuasja mahtu.
139. Süüdistatavate GG ja BB kaitsjatega tuleb nõustuda, et konkreetseid süüdistatavaid
puudutab vaid osa süüdistusest, mistõttu nende õigusi riivab kriminaalmenetluse pikem kestus
vastavalt suuremal määral. Kuid mõlemale süüdistatavale etteheidetav tegu ei ole kriminaalasja
kui terviku seisukohalt väikese tähtsuse ega mahuga. Kohus ei pea üksikute süüdistatavate
tegude menetlemise keerukust kaaluma eraldi. Juhul kui mitme süüdistatava tegusid
menetletakse põhjendatult ühe ja sama kriminaalasja raames, tuleb kriminaalasja keerukust
hinnata tervikuna (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14, p 626).
140. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist on keskmisest keerulisema ja oluliselt mahukama
kriminaalasjaga, mistõttu on põhjendatud ka keskmisest oluliselt pikem menetlusele kuluv aeg.
47
3.2.3. Kriminaalmenetluse senine käik
141. Kriminaalmenetluse senine käik on kajastatud kohtotsuse punktides 1 (menetlusekäik) ja
lisades nr 1-5 (15.1- 15.5).
142. Menetluse käigus tekkinud viivitustele annab kohus hinnangu allpool, hinnates riigivõimu,
kaebajate ja nende esindajate ning kannatanute käitumist.
3.2.4. Kaebajate käitumine
143. Kaitsjad, süüdistatavad ja ka tsiviilkostjad ning kolmandad isikud on kaitseõiguse
tagamisel olnud väga aktiivsed, seda nii taotluste kui ka kirjalike tõenditele vastuväidete
esitamisel, tunnistajate ristküsitlusel küsitlusõiguse (sh ajamahukas) kasutamises ja
vastuväidete esitamises. Kaitsjad on korduvalt esitanud ka taandustaotlusi nii eraldi kui kogu
kohtukoosseisu suhtes, samuti kahel korral taotlusi prokuröride menetlusest kõrvaldamiseks.
See on põhjustanud menetluses pause, mida üldjuhul toetasid kas kõik või enamik kaitsjatest ja
esindajatest. Kohus on kaitsjate taotlusi nii rahuldanud, kui ka rahuldamata jätnud, millest
tulenevalt saab tõdeda, et maakohtu hinnangul ei ole kõik esitatud taotlused olnud põhjendatud
(nt kohtu vastu esitatud taandamisetaotlustest rahuldas kohus vaid ühe, ülejäänuid pidas kohus
põhjendamatuteks (K 6 lk 121-123; K 12 lk 90-92; K 17 lk 60-65; K 17 lk 160-162; K 26 lk
56-67, K 28 lk 223-226; K 30 lk 226-230; K 39 lk 13-16). Kaitsjate tõendite voorus on taotletud
mahukas hulk kirjalike ja isikuliste tõendite uurimist.
144. Kohtumenetluses on süüdistatavad ja ka nende kaitsjad esitanud hulgaliselt kohtuistungite
edasilükkamiste taotlusi, vähesel määral on kaitsjad kohtuistungitel taganud asenduskaitsja
osalemise. Pikemad pausid on menetlusse tekkinud eelkõige kaitsjate vahetumisega. Vaatamata
sellele, et juba alates esimesest eelistungist 2018. aastal on kohus selgitanud, et kui kaitsja ei
saa ise osaleda, tuleb määrata asenduskaitsja, ei ole kaitsjad üldjuhul asenduskaitsjaid ise
määranud. Olukorras, kus BB kokkuleppeline kaitsja Vahur Kivistik määraski asenduskaitsja,
siis ei olnud viimane valmis kaitseülesannet teostama ja taotles kohtuistungi edasilükkamist.
Seepeale andis BB lepinguline kaitsja teada kliendisuhte peatumisest. Kuivõrd BB kaitsja ei
vastanud kohtu korduvatele küsimustele seoses esindussuhte peatumisega tegi kohus kaitsjale
trahvihoiatuse.(K 24 lk 19, 23 pö, 29-30). Olukorras, kus kohus palus 24. jaanuaril 2022
kaitsjatel ja esindajatel määrata endale asenduskaitsjad, kui ei saa kohtu määratud istungitel
osaleda, ei pidanud kaitsjad asenduskaitsja määramist võimalikuks. Sellest tingituna määras
kohus asenduskaitsjad DD ja EE riigi õigusabi korras.
145. Samas on toimunud kokkuleppeliste kaitsjatega lepingute ülesütlemisi, mis on toonud
kaasa kaitsjate vahetumised. Nii lõpetas GG lepinguline kaitsja Elmer Muna kliendilepingu
vahetult enne (tema enda sõnade kohaselt) võtme tunnistaja ülekuulamist. Vaatamata kohtu
nõudmisele ei pidanud kaitsja vajalikuks selgitada kohtule esindussuhte lõpetamise aluseid.
Advokatuur pidas lepingu lõpetamist põhjendatuks. See tingis vajaduse lükata kohtuistung
edasi, tühistada Norra Kuningriigiga kokkulepitud kaugülekuulamise ja määrata süüdistatavale
riigi õigusabi korras kaitsja, samuti anda kaitsjale mahuka kriminaalasjaga tutvumiseks aega.
146. Seejärel kaotas süüdistatav BB töö ja pidi lõpetama kliendilepingu kokkuleppelise kaitsja
Vahur Kivistikuga (K 31 lk 75), kes ei olnud nõus kaitseõigust riigi õigusabi korras (mitte tema
tingimustel) jätkama (õiguslikult puudub selleks tal ka kohustus, mistõttu seda ei saa kaitsjale
ette heita) (K 31 lk 76-77, 86-88,96-98). Kaitseülesande võttis riigi õigusabi korras vastu Rein
Laid (K 31 lk 133). Ka EE vajas esindussuhte lõppemisega uut kaitsjat (K 34 lk 135-140).
48
147. Üksnes kliendilepingu ülesütlemise faktist ei saa järeldada, et see oleks märk
venitamistaktikast. Kaitsja vahetamine võib olla tõesti tingitud praktilisest vajadusest ning olla
vahel inimese jaoks möödapääsmatu, nt rahaliste vahendite nappus. Teisest küljest on kaitsjate
vahetus olnud kohtupraktikas läbivalt üks meede, millega üritatakse menetlust venitada, sest
uue kaitsja valimine või määramine toob kaasa paratamatult selle, et talle tuleb võimaldada
aega asja materjalidega tutvumiseks. Samuti ei tarvitse poole pealt menetlusse lülitunud
kaitsjale sobida varem kindlaks määratud istungiajad. See kõik paratamatult pikendab
menetlust. Nii jäi kohtule vaatamata EE antud selgitustele jätkuvalt mõistmatuks, mis
takistanuks kaitsja Sandra Kristin Kärneril menetluses osalemast kuni samast büroost kaitsja
Elmer Muna sai menetlusse astuda. Selle asemel tekkis taaskord menetlusse paus. Siinkohal
tuleb ära märkida, et kui kohus ei andnud kaitsjale soovitud tutvumisaega (novembrist 2022
kuni veebruari lõpp 2023), vaid määras tutvumise ajaks detsember 2022, lõpetas kaitsja Muna
EE lepingu (K 34 lk 143-144) Seejärel määras kohus riigi õigusabikorras asenduskaitsja, kuid
pidi selle määruse tühistama, kuivõrd tolleks hetkeks selgus, et kaitsja Muna saab menetlusse
siiski astuda varem, kui eeldatav riigi õigusabi korras kaitsja seda teha oleks saanud (K 34 lk
204-207, K 35 lk 167-169, 173). Samuti CC lõpetas lepingulise kaitsja Andres Simsoniga
lepingu ja taotles kaitsjat riigi õigusabi korras (K 43 lk 144). Uue kaitsja määramine ja uue
kaitsja poolt materjalidega tutvumine tekitas taas menetluspausi.
148. Esindajatega seoses on pause tekkinud ka tsiviilkostjatega seoses. LLi esindajatega (Aivar
Pilv, Marko Pilv), kes olid materjalidega vahetult kursis, ei jätkanud lepingut ka menetlusse
kaasatud II (K 28 lk 114-119). Keset menetlust otsustas esindaja võtta ka R.I.C.H. Group
Trading Limited (kui kohus jättis rahuldamata taotluse menetlusest kõrvaldamiseks)(K 28 lk
138-142). Mõlemal juhul tekitasid need olukorrad erinevatel aegadel omakorda menetluses
pausi, et esindajad saaksid materjalidega tutvuda.
149. Süüdistatavate ja nende kaitsjate haigestumise korral taotleti valdavas enamuses
kohtuistungite edasilükkamist. Kõige pikema pausi tekitas selliselt mõistetavalt süüdistatav LLi
haigus, sellest tingitud vajadus ekspertiis määrata, teostada ja hiljem menetlus tema suhtes
lõpetada ning tema pärija menetlusse kaasata (tsiviilhagiga seoses). Samal ajal nt aga
süüdistatavate vältimatute tööülesannete puhul peeti võimalikuks istungi pidamist ilma
süüdistatava osavõtuta, leides, et sellisel juhul on kaitseõigus tagatud. Kõige pikema
järjestikuse kohtuistungite edasilükkamise tingis LLi haigus ja menetlusest väljumine. Samas
tuleb arvestada, et ajal, mil süüdistatava tervislik seisund välistab tema osavõtu
kriminaalmenetlusest, puudub ka riigil objektiivselt võimalus menetlust jätkata ja see lõpule
viia. Seega ei saa aega, mil kriminaalmenetlus on isiku haigestumise tõttu edasi lükkunud,
käsitada riigipoolse viivitusena. Olukorras, kus kriminaalasjas on mitu süüdistatavat ja
kriminaalasjade eraldamine pole õigustatud, pikendab ühe süüdistatava haigestumine, mis
takistab tal menetlusest osa võtta, ka tema kaassüüdistatavate suhtes toimuva menetluse kestust.
Kohus möönab, et haigestumist ei saa kellelegi ette heita, kuid käesoleval juhul hindab kohus
kõikidel asjaoludel tekkinud viivitusi, st ka selliseid, millisteks olid seaduslikud alused (kaitsja
vahetus, haigestumine).
150. Eespool juba mainituna ei olnud kaitsjad aktiivsed endale asenduskaitsjat leidma, mis
tagaks kohtumenetluse jätkamise, vaid eelistasid taotleda kohtuistungite edasilükkamist, seoses
hõivatusega teistes asjades. Kohus on alates 2019. jaanuarist viidanud vajadusele leida ja
määrata asenduskaitsja (Lisa 2). See on olnud kohtu järjepidev seisukoht kogu menetluse vältel.
Kohus on istungiajad valdavalt määranud kokkuleppe teel, kuid hiljem ka kohtu poolt
49
määramise teel. Sobimatuse korral on kohus aktiivselt pakkunud aegu lisaks teisipäevadele,
kolmapäevadele ja neljapäevadele ka esmaspäevadeks ja reedeteks. Kohus on ka ise olnud
perioodil 2019 kuni 2023 hõivatud teiste istungitega, sh terve päeva kestvate üldmenetlustega,
mistõttu kogu kalendris leiduvaid tööpäevi ei ole olnud võimalus pakkuda, kuid sellele
vaatamata on kohus märkimisväärselt suurel hulgal lisapäevi pakkunud. Kohus on määranud nt
käesolevas asjas istungiteks aegu ka suure ajavaruga, nt 6, 9 ja 12 kuud ette, selgitades
sealjuures kaitsjatele ka asenduskaitsja määramise võimalust ja vajalikkust, kui kokkuleppeline
kaitsja ise ei saa osaleda. Kohus on määranud istungeid ka teistele päevadele justnimelt kaitsjate
hõivatust arvestades ehk kohus on püüdnud säilitada tasakaalu menetluse jätkumise ja kaitsjate
hõivatuse vahel, kuid enamust pakutud lisaaegu ei ole olnud võimalik määrata seoses kaitsjate
hõivatusega. Eelkõige on kohus määranud istungeid sagedusega 3-le ja 4-le tööpäeval nädalas.
Samuti enne istungite lõpliku ajakava osas otsustamist on kohus jooksvalt hinnanud reaalselt
istungite toimumist ja tekkinud koormust. Kuivõrd ära on jäänud märkimisväärselt suur hulk
istungeid, siis on kaitsjatel olnud aega ka kohtuistungiteks ette valmistada. Eriti, mis puudutab
perioodi enne 2023. aasta sügist. Kohtu poolt istungipäevade juurde määramine oli kantud
soovist säästa süüdistatavaid ebamõistlikult pikale venivast kohtumenetlusest. Eesti
Advokatuuri eetikakoodeksist saab teha järelduse, et ka kaitsjad ise peavad tegema mõistliku
menetlusaja tagamiseks pingutusi. Nimelt sätestab Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 kliendi
huvide kaitse, kuivõrd lõige 1 kohaselt peab advokaat õigusteenuse osutamisel tegutsema
üksnes kliendi huvides, eelistades kliendi huve enda ja kolmandate isikute, sealhulgas
kolleegide huvidele. Advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki vahendeid ja
viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega, säilitades au ja väärikuse. Seega,
olukorras, kus süüdistatavad on leidnud, et nende suhtes on menetlus juba ebamõistlikult kaua
kestnud, on ka kaitsjatel enda klientide huvide kaitseks vaja leida viisid, kuidas kohtuistungid
toimuksid ehk leida vajadusel asendajad. Samuti tuleb advokaatidel lähtuda töökoormuse
võtmisel enda ja büroo tegelikust võimekusest ja konkreetse asja eripärast (Eesti Advokatuuri
eetikakoodeksi §12 1g 1 ja 4). Kohus möönab, et advokaadilt ei saa eeldada vaid ühe
kohtuasjaga tegelemist, küll aga peab advokaat suutma ette näha, kui mitme ajamahuka asjaga
ta suudab tegeleda, ilma, et see mõjutaks mh kohtuistungite ajalist käiku. Samuti kasutama
kohtumenetluse parima praktika edendamiseks ise asenduskaitsjat ning mitte võtma endale
ülemäära töökohustusi, mis lõppeks takistavad kohtumenetlustes osalemist. Kaitsjate
hõivatusega seoses väärib ka tähelepanu asjaolu, et kaitsekohustust vastu võttes, ei teavitanud
nt EE kaitsja koheselt Harju Maakohut, et juba määratud istungiaegadest talle teatud osa aegasid
ei sobi, vaid asus peale kaitseülesande vastuvõtmist taotlema kohtuistungite edasilükkamist.
151. Kohus on määranud riigi õigusabi korras asenduskaitsjad kolmele süüdistatavale (EE, DD
ja AA, K 37 lk 21-32), mõeldes eelkõige süüdistatavate õigusele menetlusele mõistliku aja
jooksul ning arvestades nende kokkuleppeliste kaitsjate hõivatust. Kohtumäärused on
jõustunud muutmata kujul, kuigi lepingulised kaitsjad need vaidlustasid (K 38 lk 62-65, 79-83).
Sellest tulenevalt saab järeldada, et lepingulised kaitsjad olid valmis olukorraks, kus käesolevas
asjas ei oleks saanud istungeid pidada nende hõivatuse tõttu teistes kohtuasjades, mistõttu ei
oleks ju kaitsjad iseenda tegevuse tõttu rikkunud enda kaitsealuste õigust kriminaalasja
arutamisele mõistliku aja jooksul. Arvestades, et kaitsjad tegutsevad esindatavate mandaadi
alusel, siis järelikult ei pidanud esindatavad ise mõistliku menetlusaja kulgemist oluliseks.
152. Vaatamata eelkirjeldatule ei ole kohus tuvastanud isikute kuritahtlikku käitumist. Tegemist
on siiski enda seadusest tulenevate õiguste realiseerimisega (haigus, tutvumiseaeg, õigus
kaitsjale ja õigus kaitsjat vahetada). Sellele vaatamata tuleb möönda, et neist põhjustest
50
tingituna on kokku 207 istungit edasi lükatud. Enamus kohtuistungeid on olnud edasilükatud
alates 31. maist 2022 kuni 16. märtsini 2023 ehk ligi aasta vältel kaebajatest ja nende
esindajatest tingitud põhjustel. Samuti ainult kaebajatest ja nende esindajatest on edasilükatud
kohtuistungeid ka alates 10. novembrist 2020 kuni 18. veebruarini 2021 ehk üle kolme kuu ning
28. septembrist 2021 kuni 10. veebruarini 2022 ehk ligi viis kuud. Alates kevadest 2023, s.o
uue kohtukoosseisu ajal on edasi lükatud kaebajatest ja nende esindajatest tingituna
kohtuistungeid kokku 12 istungit (kaitsjate hõivatus, CC puudus kaitsja ja uus kaitsja vajas aega
tutvumiseks ja AA uuringud haiglas).
153. Olukorras, kus kohus alustas asja arutamist algusest peale esitasid kaitsjad erinevaid
taotlusi, esmalt esitati kohtukoosseisu liikmete (maakohtu hinnangul põhjendamatu)
taandamise taotlus ja seejärel kriminaalmenetluse lõpetamise taotlused seoses aegumise ja
mõistliku menetluseaja möödumisega. 20. aprilli 2023 kohtumäärusega jättis kohus taotlused
kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusajaga rahuldamata (K 40 lk 124-159). 12.
juuli 2023 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata (K 44 lk 2-
10).
154. Vaatamata sellele, et kaitsjad ja süüdistatavad rakendasid enda seadusest tulenevat õigust,
ei saa kaebajate nende esindajate puhul rääkida koostööst menetluse läbiviimise
võimaldamiseks. Kaebajad ja nende esindajad keeldusid tervishoiualase eriolukorra ajal
valdavalt nt videosillavahendusel kohtuistungitel osalemiseks, sh tunnistajate ülekuulamiseks.
Videosillavahendusel kohtuistungitel osalemine juba eriolukorra ajal, kuid ka peale seda, oli
muutunud kohtupraktikas vajadusel tavapäraseks, see võimaldanuks tagada nii tervishoiualast
ohutust kui ka menetlusega jätkamist, sealjuures nt kergemate haiguste puhul või
eneseisolatsiooni nõude täitmisel olnuks tegelikkuses võimalik tunnistajat üle kuulata ja
protsessiga jätkata. Antud konkreetses asjas sellist nõusolekut ei antud. Seega olenemata kohtu
valmisolekust menetlusega jätkata puudus selleks võimalus ja menetluse jätkamine viibis
tegelikkuses kaitsjate/süüdistatavate nõusoleku puudumise tõttu. Kokku jäi eriolukorra tõttu ära
27 kohtuistungit.
155. Kohtuistungite edasilükkamised on kohus eraldi välja toonud tabelis (Lisa 4) ning kaitsjate
esitatud taotluste maht ja kohtuistungite toimumine, sh istungitel taotluste arutamine nähtuvad
samuti esitatud lisast (Lisa 2).
156. Kaebajatega seonduvalt leiab kohus, et kui kaebajatel ja nende esindajatel on olnud valik,
kas leida võimalus kohtuistungi toimumiseks või põhjus selle edasilükkamiseks, siis on nad
enamasti valinud teise tee, pikendades selliselt iseenda tegevuse kaudu menetluse kulgu
oluliselt.
157. Kaitsjate tõendite esitamise ajal 2023 september kuni oktoober tuli mitmed kohtuistungid
etteplaneeritust varem lõpetada, kuna kaitsjad ei olnud valmis rohkem tõendeid esitama.
Selliseid kohtuistungite varem lõpetamise päevi oli kokku 10 (Lisa 3).
158. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebajate enda ja nende esindajate käitumine on
põhjustanud märkimisväärselt suurel hulgal kohtuistungite edasilükkamisi (kokku 207
istungit), millest tulenevalt on neist endist tingitud põhjustel kohtumenetluses tekkinud olulised
viivitused. Siinkohal tuleb rõhutada, et kordagi käesoleva protsessi jooksul ei ole kaitsjad,
süüdistatavad ega kolmandad isikud esitanud taotlusi KrMS § 2741 sätestatud kohtumenetluse
kiirendamiseks või võtnud ise selleks tarvitusele abinõusid (nt videosilla vahendusel
51
kohtuistungil osalemine, asenduskaitsja määramine). On iseenesest mõistetav, et kui
kohtumenetlus venib kaitsjate tõendite uurimise järjekorrast tingitult või muudest kaebajatest
tingitud põhjustel, siis seda kohus kaebajate kasuks mõistliku menetlusaja riive kulgemise
hulka ei arvesta, olenemata sellest, kas see on neile pahatahtliku tegevusena või objektiivsetel
asjaoludel omistatav.
3.2.5. Riigivõimu käitumine
159. Puutuvalt riigivõimu käitumist arutatava kriminaalasja menetlemisel, tuleb möönda, et
selles osas on esinenud riigipoolseid viivitusi.
160. Kriminaalasja menetlust on alustatud 20. jaanuaril 2015. Aktiivseid menetlustoiminguid
on alustatud 26. augustist 2015. Süüdistusaktiga on kriminaalasi saadetud Harju Maakohtusse
29. septembril 2017. Seega kohtueelne menetlus kestis kokku umbes 2 aastat 9 kuud, millest 2
aastat 1 kuu jääb ajavahemikku, mil enamiku süüdistatavate suhtes saab menetlusaja kulgemise
alanuks lugeda.
161. Kohus ei nõustu süüdistatava BB kaitsja etteheitega, et eeluurimisele kulunud aeg aastatel
2016 kuni 2017 on ebamõistlikult pikk, sest kohtueelsest kriminaalasja toimikust ei nähtu
asjaolusid, mis oleksid takistanud kohtueelse menetluse kiiremat lõpuleviimist. Kohtu
hinnangul oli kohtueelse menetleja tegevus tõendite kogumisel intensiivne. Menetlus on läbi
viidud vähemalt 12 füüsilise ja kahe juriidilise isiku suhtes pika ajaperioodi osas (2005 kuni
2015). Uurimisel on tulnud kasutada rahvusvahelist koostööd. Läbiviidud on arvukalt
uurimistoiminguid ja üle kuulatud suurel hulgal tunnistajaid, süüdistusakti põhjal 94 tunnistajat.
Lähtudes kohtule esitatud kirjalikest dokumentaalsetest tõenditest ning ülekuulatud tunnistajate
mahust, tuleb tõdeda, et menetlust on toimetatud esitatud süüdistuse mahtu arvestades
kriminaalasja kohtueelses menetluses tähelepanu väärivate viivitusteta. Nii on enamus
vaatlusprotokolle koostatud 2016. aastal, viimased vaatlusprotokollid 2017. aasta augustis.
Siinkohal tuleb tähele panna, et kriminaalasjas on teostatud ka tavapärasest suuremas mahus
rahvusvahelist koostööd, mis suurendab menetlusele kuluvat aega. Näiteks Norra õigusabipalve
vastusega saadud dokumente on vaadeldud 23. märtsi 2017 vaatlusprotokollis (T 32 lk 97-123).
162. Arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole kohtueelses menetluses märkimisväärseid
viivitusi põhjustatud, vaid kohtueelne menetlus on läbiviidud mõistliku aja jooksul.
Kriminaalasjade eraldamise etteheite osas märgib kohus, et antud asjas on eraldamised
toimunud, kohtulahendid tehtud kokkuleppemenetluses. Teiste menetlusliikide puhul ei
pruukinuks käesolevas asjas tuua kaasa menetluslikku kokkuhoidu. Seda põhjusel, et osad
süüdistatavad pidanuks sellisel juhul osalema paralleelselt mitmes kohtumenetluses, mis oleks
omakorda võinud kaasa tuua nende menetluste venimise ja suurendanud süüdistatavate kulusid.
Seda enam, et osa tõenditest puudutanuks mõlemaid menetlusi, mis oleks koormanud
ebamõistlikult tunnistajaid ja eeldaks ühel või teisel kujul tõendusteabe dubleerimist erinevate
menetluste vahel. Seega ei ole eraldamata jätmisega põhjustanud riik viivitusi.
163. Süüdistusaktiga saabus kriminaalasi Harju Maakohtusse 29. septembril 2017.
Süüdistatavad anti kohtu alla 19. oktoobril 2017 ning eelistung määrati toimuma 13. veebruar
2018 (K 2 lk 4-6). Kohus jättis märkimisväärselt pika aja kaitseaktide esitamiseks (jaanuar
2018). 13. veebruaril 2018 toimunud eelistungil määrati kohtuistungite alguseks kohtu
ettepanekul 08. jaanuar 2019 (K 3 lk 192 pö). Siinkohal tuleb märkida, et üldteadaolevalt oli
(ja on) Harju Maakohtu töökoormus väga suur, arvestada tuleb, et kohtunik Julia Vernikova pidi
mahukat asja arutama teiste asjade kõrvalt ning leidma eelistungiks ja istungite päevadeks ka
52
kõigile osalistele sobiva aja. Märgitud alguse aja osas (pea aasta peale eelistungit) puudusid
kõigil osalistel pretensioonid, keegi osalistest ei esitanud taotlust kohtumenetluse
kiirendamiseks.
164. 26.02.2018 tagastas Harju Maakohus süüdistusakti Riigiprokuratuurile (K 3 lk 197-201).
Seega alates süüdistusakti kohtusse saatmisest kuni süüdistusakti tagastamiseni Harju
Maakohtu poolt Riigiprokuratuuri oli möödunud pea 5 kuud, mille jooksul oli toimunud kaks
korraldavat istungit.
165. 18. aprilli 2018 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati Harju Maakohtu 26.
veebruari 2018 määrus ja saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus
kohtuliku eeluurimise jätkamiseks (K 4 lk 77-88) ning märgitud Tallinna Ringkonnakohtu
määrus jõustus 25. juunil 2018 (K 4 lk 132-140). Seega oli möödunud süüdistusakti kohtusse
saatmisest, kuni süüdistusakti kohta lõpliku lahendi jõustumiseni pea 9 kuud.
166. Samaaegselt toimusid mitmeid kaebemenetlusi vara arestidega seoses. Kohtunik
Vernikova jätkas asja eelmenetlusega (taotluste lahendamine), kuid esitas seoses eesootava
pensioneerumisega taotluse asja ümberjagamiseks 03. jaanuaril 2019 ning tühistas seoses
toimuvate kaebemenetlustega määratud kohtuistungid (algusega 08. jaanuar 2019, K 4 lk 165-
170, K 6 lk 32-34). Harju Maakohtusse saabus kriminaalasi füüsiliselt tagasi 19. oktoobril 2018.
167. Seega, seoses süüdistusakti tagastamisest tingitud kaebemenetlustega oli alates 29.
september 2017 kuni 25. juuni 2018 möödunud pea 9 kuud. Samuti tuleb möönda, et perioodil
25. juuni 2018 kuni 19. november 2018, mil toimus asjas teine eelistung, ning sealt alates kuni
05. veebruar 2019, ei teostatud peale kaebemenetluste muid toiminguid. Mainimist väärib, et
juba 13. veebruar 2018 oli määratud kohtuistungite alguseks 08. jaanuar 2019 ehk märgitud
perioodil ei pidanudki kohtulikku arutamist toimuma.
168. Kohus möönab, et 13. veebruar 2018 eelistungi protokollist nähtuvalt tegi kohus
ettepaneku alustada kohtuliku arutamise aegade planeerimisega alates 08. jaanuarist 2019.
Käesoleval koosseisul tuleb seega tõdeda, et objektiivselt (olenemata kohtu suurest
töökoormusest) on see viivitus riigivõimule etteheidetav ehk asjaolu, et süüdistusakti kohtusse
jõudmisest alates 29. septembrist 2017 sai kohtumenetlus alata mitte varem kui 08. jaanuaril
2019 ehk rohkem kui 1 aasta ja 3 kuud hiljem. Kuivõrd kohtumenetlus ei olnudki määratud
algama varem, ei loe kohus süüdistusakti tagastamisega seonduvat kaebajate kasuks, sest see
on hõlmatud käesoleva põhjusega riigi võimu viivitusena.
169. Kriminaalasi anti 07. jaanuaril 2019 uue kohtuniku (Kristina Väliste) menetlusse ning
kohtuistungid pidid planeeritu kohaselt algama 08. jaanuaril 2019. Ajavahemikul 08. jaanuar
2019 kuni 16. jaanuar 2019 ei saanuks kohtuistungid toimuda nii kohtukoosseisu vahetusest
tingitult, kuid ka seoses kaitsja Paul Kerese viibimisega xxx. Kohus lükkas istungid 16.
jaanuaril 2023 edasi kuni 05. veebruar 2023 vajadusega materjalidega tutvuda. Seega tegemist
on riigivõimu käitumisest tingitud mitteolulise viivitusega. Perioodil 05. veebruar 2019 kuni
07. mai 2019 olid kohtuistungid edasi lükatud seoses kannatanu poolt tõendite väljastamata
jätmisega ehk antud periood ei ole riigi võimule etteheidetav.
170. Reaalselt algas asjas kohtulik arutamine 07. mail 2019. Seega algas kohtulik arutamine
tegelikkuses 1 aasta 7 kuu ja 7 päeva pärast süüdistuakti kohtusse saatmist.
53
171. Alates 07. maist 2019 kuni 04. aprillini 2023 toimus kohtuasja arutamine esimeses
kohtukoosseisus. Sellel ajal kohtust (märgistatud tabelis rohelise värviga, vt lisa 4) tingitud
põhjustel on kohtuistungite edasilükkamisi kokku 70 korral, neist 53 on tingitud kohtu teistest
tööülesannetest ja haigestumistest ning 17 on seotud käesoleva asja menetlemisega
(nõupidamistoas viibimine, jälitustegevuse, teabehanke kokkuvõttega seotud kontroll).
Märgitud aegadel on kohus tegelenud aktiivselt just käesoleva asja menetlemisega, mistõttu ei
ole võimalik seda menetluses viivituseks lugeda. Kohus ei pea riigivõimu viivituseks ka
olukordi, kus kohtuistungi edasilükkamise tingisid samaaegselt kohtust ka teistest osalistest
(kaitsjad, süüdistatavad) tingitud põhjused (kaitsja viibimine isapuhkusel, süüdistatava või
kaitsja haigestumine vms), kuivõrd märgitud juhtudel oleks kohtuistung ka kohtust sõltumatutel
asjaoludel ära jäänud. Seega ei ole võimalik seda ainult riigile ette heita. Samamoodi ei heida
kohus märgitud viivitusi ette kaebajatele.
172. Alates 11. aprillist 2023 kuni 08. veebruarini 2024 toimus kohtuasja arutamine teises
kohtukoosseisus. Kohtuotsuse (terviktekst) kuulutamine on määratud 27. juuni 2024. Sellel ajal
on edasi lükatud kokku 43 kohtuistungit, millest kohtust tingitud põhjusel on edasilükkamisi
olnud ühel korral, kui kohus viibis nõupidamistoas lahendades taotlust. Seega ei loe kohus seda
ühegi menetluspoole viivitusena. Ühegi osapoole viivituseks ei loe kohus ka 4 korral istungi
aja säästmiseks tõendite ja taotluste lahendamist ühe päevaga ja täiendavate tõendite taotluste
esitamiseks tekkinud pausi. Samuti 24 korral, mil määrati vaheaeg kohtuvaidlusteks
ettevalmistamise jaoks. Küll saab riigivõimu viivitusena heita ette prokuratuurile kolme
kohtuistungi edasilükkamist seoses prokuratuuri tõendite tõlkimise ja viimaste tõendite
viimistlemine ja prokuröri puudumist, kuna üks prokuröridest oli ära ja uus prokurör ei olnud
piisavalt materjalidega tutvuda jõudnud.
173. Käesoleva kriminaalasja arutamine jäi COVID-19 pandeemia perioodi. Eriolukord (Lisa
4 märgitud tabelis punase värviga) tingis kokku 28 kohtuistungi edasilükkamise, mida kohus ei
pea riigivõimu viivituseks asja menetlemisel. Sel ajal olid istungid edasilükatud nn suurtes
menetlustes igal pool Eestis vastavalt tervishoiualasele olukorrale ja sealjuures ka KHN
soovitustele ning ka mujal maailmas (sh Poola Vabariik, Norra Kuningriik). Veelgi enam
istungite edasilükkamisele ei vaielnud vastu ka mitte ükski menetluspool, sh kaitsjad. Vastupidi,
kaitsjad vaidlesid vastu, kui kohus määras istungitega jätkamise ning koostasid 28. aprillil 2020
ühispöördumise kohtuistungite edasilükkamiseks. Tähelepanuta ei saa jätta, et eriolukorra ajal
loodi kohtus võimalusi istungite pidamiseks virtuaalselt ja otsiti suuremaid ruume
kohtuistungite pidamiseks tervishoiualast ohutust silmas pidades. Osaliselt langes samale ajale
ka kaitsjate tutvumine eriti mahuka e-postkastides sisalduva materjaliga. Seega oli antud paus
vajalik nii tervise ohutuse tagamiseks, kuid võimaldas teisalt ka kaitseõigust efektiivselt tagada.
174. Kaitsjad tegid ka 18. jaanuaril 2021 kohtule ühistaotluse kohtuistungite edasilükkamiseks
seoses Vabariigi Valitsuse korralduse ja COVID-pandeemiast tingitud olukorraga. Kohus jättis
ühistaotluse rahuldamata ja teatas, et istung toimub. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tegelikkuses
on kohus vastu võtnud ja lahendanud hulganisti taotlusi kohtuistungite välisel ajal ka kirjalikus
menetluses. Kohtu poolt teiste tööülesannete täitmine (kohtuistungite edasilükkamise
põhjusena) on olnud sedavõrd väikeses mahus kogu edasilükkamiste mahtu arvestades, et seda
ei saa pidada oluliseks viivituseks.
175. Prokuratuuri (lisa 4 tabelis märgistatud helesinise värviga) tegevusest tingituna oli
kohtuistungeid edasi lükatud kokku 35 korral, neist tunnistajatega seonduvalt 7 korral, 25 korral
54
prokuratuuri graafiku järgse tõendite uurimisest tekkinud pausidega ja seotult tõendite
väljastamisega ehk seotus kannatanu tegevusega samuti, ühel korral seoses tõendite tõlkimisega
ja kahel korral ühe prokuröri eemalviibimisega ja uue prokuröri keeldumisega tulla saali, kuna
ei olnud piisavalt materjalidega tutvuda jõudnud. Nendel juhtudel, kus tunnistaja oli
haigestunud või ei saanud mõjuval põhjusel ilmuda kohtusse, ei käsitle kohus neid olukordi
riigivõimu viivitusena. Seda põhjusel, et prokuratuur oli isikud kohtusse kutsunud ehk
tegelenud asja menetlemisega aktiivselt. Puutuvalt perioodile, kui prokuratuur ei väljastanud e-
postkastide sisu, siis teatud aeg kulus tehniliste lahenduse loomisele nende väljastamiseks.
Lisaks tugineti materjalide väljastamata jätmisel halduskohtu keelavale määrusele. Nimelt olid
halduskohtusse pöördunud menetlusvälised isikud ehk kannatanute töötajad. Viimaste tegevus
ei ole samuti riigile etteheidetav. Seega kogu viivitust ei saa pidada riigivõimu viivituseks.
176. Rahvakohtunikele teostatud julgeolekukontroll ei ole põhjustanud kohtumenetluses
märkimisväärseid viivitusi, sest samal ajal toimus teiste tõendite uurimine. Puutuvalt R.I.C.H.
Group Trading Ltd esindaja varasemalt kaasamist, siis ükskõik mis ajahetkel oleks see
toimunud, oleks see tinginud kohtumenetluses pausi. IIi varasemalt menetlusse mittekaasamise
osas on kohus juba eespool oma seisukoha väljendanud.
177. Alates 11. aprillist 2023 algas kohtulik arutamine uuesti seoses kohtukoosseisu
vahetamisega. Kohus oli küll kaasanud seadusest tuleneva õiguse kohaselt asja arutamisele
varurahvakohtuniku 07. mail 2019, kuid pidi tema eemaldama menetlusest 08. juunil 2022.
Kuivõrd 03. aprill 2023 lahkus rahvakohtunik tervislikel põhjustel ametist, siis algaski asja
arutamine uuesti. Seejärel kaasas kohus lisaks kaks varurahvakohtunikku, kellest ühe kõrvaldas
menetlusest.
178. Kokkuvõtvalt lisa 4 nähtuvalt on kaebajatest mitteolenevatel põhjustel edasi lükatud
kokku 152 kohtuistungit (kohus, eriolukord, prokuratuur, kannatanu), kuid neist riigivõimu
viivitusena on käsitlevad kokku 88 istungit (kohus 53 ja prokuratuur 35). Kannatanu tegevusest
tingitud 36 kohtuistungi edasilükkamist ei saa ette heita riigivõimule. Tähelepanuväärne on
siiski see, et valdav osa kohtuistungitest on olnud edasi lükatud kaebajatest tingitud põhjustel,
kokku 207 istungit. Seega võrreldes riigivõimu ja kannatanu käitumistest tingitud istungite
edasilükkamised on olnud oluliselt väiksemas mahus võrreldes kaebajatest tingitud
kohtuistungite edasilükkamistest. Siinjuures peab kohus ka oluliseks, et viivituseks ei tule
pidada mitte ainult pahatahtlikust käitumisest tingitud asjaolusid, vaid kõiki objektiivseid
asjaolusid, mis takistasid kohtumenetluse jätkamist. Sel põhjusel nagu eelnevalt märgitud, ei
lugenud kohus viivituseks nõupidamistoas viibimisi, kuid luges viivitusteks nii enda kui nt
kaitsjate haigestumised. Kohus rõhutab, et süüdistatava õigusest mõistlikule menetlusajale ja
selle ületamisest ei saa rääkida olukorras, kus kaebajatest endast ja nende esindajatest tingituna
on kohtumenetlus kõige enam viibinud.
3.2.6. Olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses asjas kaalul
179. Esitatud tõenditest nähtuvalt olid kohtueelses menetluses süüdistatavad allutatud
menetlustoimingutele, millised piirasid nende liikumisvabadust: kinnipidamine (EE, CC, FF,
DD ja BB elukohast lahkumise keeld (EE), kehtivusega üks aasta. Seega oli süüdistatavatel
praeguses menetluses võetud vabadus pigem lühema aja jooksul, v.a AA, kes viibis ka vahi all
ajavahemikus 26. august 2015 kuni 6. jaanuar 2016 ja seejärel oli talle kohaldatud
elektrooniline valve kuni 26. aprill 2016. Seega kohtueelses menetluses tuli süüdistatavatel
taluda nende vabadust riivavaid piiranguid.
55
180. Hilisemalt, sh kohtumenetluses, ei ole süüdistatavatele liikumis- ega muid (näiteks
ettevõtlusega seotud) piiranguid seatud. Toimetatud menetlustoimingud nagu läbiotsimine,
võetus ja jälitustoimingutega seonduv on samuti riived, kuid need on jäänud aastatesse 2014
kuni 2015, seega käesoleval ajal need enam süüdistatavate elu ei mõjuta ega piira. Märgitud
toimingutega seoses on läbitud ka kaebemenetlused.
181. AA, LLi pärijana IIilt, Bone Invest OÜ-lt on konfiskeerimise tagamiseks, konfiskeerimise
asendamiseks arestitud vara või seatud kohtulikud hüpoteegid. Nende vara on olnud üle 8 aasta
aresti all ning kohus möönab, et tegemist on märkimisväärselt pika ajaga. Samuti on arestitud
BB vara ja seatud hüpoteek, arestitud FF sularaha ning kohaldatud HH ja Keskkonnahoolduse
OÜ, BB vara suhtes hagi tagamise abinõusid. Nende vara on ligi 7 aastat olnud aresti all ja ka
see aeg on märkimisväärselt pikk. Kuid süüdistatavate, tsiviilkostjate ja 3. isikute varadega on
tagatud nii riigi kui kannatanute nõuded. Tsiviilhagi on esitatud märkimisväärselt suures
summas. Kohus leiab seetõttu, et vara aresti all pidamine on olnud jätkuvalt vajalik,
põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus viitab, et osa kinnisvara on koormatud hüpoteegi
seadmisega, mis on õiguslikult vähem koormav meede võrreldes keelumärkega. Kui
keelumärge tähendab omandi käsutamise keelamist, siis hüpoteek üksnes vähendab kinnistu
väärtust tagatisvarana või asja võõrandamisel. Seega on püütud lähtuda ka isikuid
vähemkoormavast meetmest.
182. LLi eluajal arestitud tema ja IIi ühisvara osas märgib kohus, et vara arestimise taotlust
lahendaval kohtul, kontrollides arestitava vara omanikku registrist, ei ole põhjust eeldada, et
registris olevad andmed on valed. Kui II sai teada varade arestimisest, s.o hiljemalt siis kui
KrMS § 142 lg 5 alusel tutvustati vara arestimise määrust LLile, oleks saanud pöörduda
prokuratuuri/kohtu poole selgituste saamiseks või esitama määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule. Seda tehtud ei ole. Samuti tuleb tähele panna, et LLi kaitsjatena osalesid
menetluses kõrgelt tunnustatud professionaalsed kaitsjad Aivar Pilv ja Marko Pilv ning kohtule
arusaadavalt on antud määrused läbinud kaebemenetlused.
183. Seega kaebajatel ei ole antud kohtumenetluse ajal seatud selliseid piiranguid, mis riivaksid
praegusel ajal intensiivselt nende põhiõigusi ja -vabadusi. Arestitud varade väärtus ja aresti all
olemise aeg on tõepoolest märkimisväärne eraldivõetuna, kuid kõrvutades selle esitatud
tsiviilhagi nõuetega, süüdistuses märgitud kuritegude ajalise kestvusega, on see siiski jätkuvalt
põhjendatud ja vajalik meede.
184. Vähendamaks isikute õiguste riivet, on kohus võimaldanud muu hulgas süüdistatavatel ja
nende kaitsjatel mitte osaleda kõikidel istungitel. Seda juhtudel, kui konkreetsel kohtuistungil
tuli arutusele nendega mitteseotu. Lisaks rahuldas kohus BB taotluse osaleda istungitel
videosilla vahendusel seoses sooviga asuda tööle Norrasse. Samuti võimaldas kohus
süüdistatavatel puududa kohtuistungitel, kui kinnitati, et kaitsja osalemisega istungil on
kaitseõigus tagatud. Ühelegi süüdistatavale ei ole tehtud takistusi äritegevuse jätkamiseks ega
seatud sellega seoses piiranguid. Seega ei ole kohus piiranud antud menetlusega seoses
süüdistatavate liikumis- ja töötamisvabadust rohkem kui vaja. Kriminaalmenetluse tagamise
vahendite kohaldamine jääb 8 aasta tagusesse perioodi ehk samuti ei mõjuta täna enam
süüdistavaid, kuid kohus on juba möönnud, et tol ajal see riivas isiku põhivabadusi.
185. Kaebajate väited negatiivse meedia talumisest käesoleva menetlusega seoses ja võimatuse
osas kvalifikatsioonile vastavat töökohta leida on inimlikult mõistetavad. Kohus nõustub, et
käesolevas asjas kohtumenetlusele allutatud isikuna on võimalik, et süüdistatava(te)
56
väljavaated kandideerida olulistele juhtivatele töökohtadele on piiratud või mõnes kohas
võimatud. Kuid kohus rõhutab, et juhul, kui süüdistatavatele on oluline enda (ettevõtete) hea
nime taastamine (süüdistuses õigeks mõistmine), siis oleks nad huvitatud kohtumenetluse
läbiviimisest ja lõpplahendist. Vastasel juhul, nt aegumisega või mõistliku menetlusaja
ületamise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisega jääksid kõik kahtlused kuriteo toimepanemise
osas endiselt ülesse ega saaks öelda, et süüdistatavate hea nimi on taastatud. Puutuvalt
ajakirjanduses avaldatusse tuleb veel märkida, et valdavalt jäävad artiklid kahtlustatavatena
kinnipidamiste ja süüdistuse esitamise aastatesse ning on ajas muutunud üha harvemaks.
Siinkohal on oluline, et üheselt on avaldatud, et isikud ennast süüdi ei tunnista. Seega on
kajastatud ka süüdistatavate positsioon ning artiklid ei ole nö ette süüdimõistvad. On
kahetsusväärne, et kaebajad ja nende pereliikmed, eriti lapsed, on pidanud taluma
ebameeldivusi käesoleva menetlusega seotult (meedia, tutvusringkond, sh äriringkond, kool).
Kohus märgib, et kõik nö koormavad asjaolud on paljasõnalised, ei ole esitatud juurde tõendeid
arsti poole pöördumise (just käesoleva menetlusega seoses) kohta jms, kuid kohus möönab, et
avalikkuse tähelepanu all olevas kriminaalmenetluses osaledes võib sellega kaasneda
negatiivne tähelepanu ja iga kriminaalmenetlus võib mõjuda stressi tekitavalt, kuid see ei
iseloomusta riive intensiivsust õiguslikus mõttes.
186. Kohtu hinnangul ei ole seega käesoleva asja menetlus süüdistatavaid sellisel arvestataval
määral mõjutanud, mis viitaks üheselt sellele, et nende jaoks kaalul olev kaalub üles kuriteo
raskuse ja avaliku menetlushuvi (süüdistuse sisust lähtudes).
3.2.7. Kannatanu käitumine, mis on kannatanu jaoks kaalul
187. Kannatanule Tallinna Sadam AS-le on antud menetluses ette heidetud materjalide
mitteväljastamist. Kannatanute (Lisa 4 tabelis märgistatud halli värviga) käitumisest tingituna
on kohtuistugeid edasi lükatud kokku 36 korral, millele lisandub eelnevalt märgitud kannatanu
ja prokuratuuri tegevusega seonduv tõendite väljastamisega kaitsjatele (18 korda kattuvad).
Tuleb möönda, et kannatanu poolt materjalide kogumine ja väljastamine eeldas ka kannatanu
jaoks väidetavalt suurt töökoormust ning võttis ka aega, mistõttu ei ole kogu kulunud aeg
viivitusena arvestatav. Samuti tuleb tõdeda, et kannatanud siiski väljastasid materjale, kuid
mitte kõike küsitut, ning menetlus jätkus.
188. Kohus möönab seega, et kannatanu tegevuse tõttu on toimunud viivitus, kuid mitte oluline
viivitus asja menetlemisel. Märgitud viivitus ei ole aga etteheidetav riigivõimule. Nimelt
tegeles kohus aktiivselt kaitsjate taotluste alusel kannatanutelt materjalide väljanõudmisega
(kaitsjatele esitamiseks) ning samuti nn e-postkastide vaidlusega. Seega ei ole kohus olnud
kannatanu tegevusest tingitult väheaktiivne asja menetlemisel.
189. Kannatanud on esitanud tsiviilhagi kokku summas 4 724 149.16 eurot, millele lisanduvad
viivised. Arvestades tsiviilhagi suurust ja kriminaalmenetlusele juba kulunud aega (2015 kuni
2024), on kannatanu ootus käesoleva menetluse raames tsiviilhagisse puutuvalt lahendini jõuda
mõistetav. Kriminaalmenetluse läbiviimine ei ole tsiviilõiguslikult menetluse peatamise
aluseks, mistõttu kannatanu poolne huvi tsiviilhagi lahendamiseks antud kriminaalmenetluses
on igati mõistetav. Tuleb ka arvestada, et tsiviilhagi ja süüdistuse tõendid on valdavalt kattuvad.
Samuti on kannatanu näidanud üles huvi asja arutamise vastu kriminaalmenetluses, nagu
nähtub kannatanu ja kohtunik Julia Vernikova 2018. aasta e-kirjavahetusest (K 4 lk 161-164).
190. Seega tuleb kohtul möönda, et kannatanu jaoks on käesolevas menetluses palju kaalul ning
kannatanu ei ole põhjustanud menetluses olulisi viivitusi ega olnud väheaktiivne.
57
3.2.8. Kohtuasja arutamise võimalikkus mõistliku aja jooksul
191. Erinevalt kaitsjatest leiab kohus, et kriminaalmenetluse lõpule jõudmise perspektiiv ei ole
ebaselge. Antud kriminaalasja arutamine esimeses kohtuastmes on lõpusirgel, kohtuotsuse
(terviktekst) kuulutab kohus 27. juunil 2024. Esialgu, kui algas kohtuasja arutamine algusest
peale, oli küll planeeritud kohtuistungite toimumine kuni 16. jaanuar 2025, kuid tegelikkuses
jõuti kohtuliku uurimisega lõpule 13. novembril 2023, millele järgnesid jaanuaris ja veebruaris
2024 toimunud kohtuvaidlused. Seega mõistliku menetlusaja kontekstis on kohtuotsuse
kuulutamise seisuga kriminaalmenetlus kestnud ligi 9 aastat (8 aastat 10 kuud 1 päev). Kohus
leiab, et mõistlik menetlusaeg ei ole hetkeks möödunud. Küll peab kohus ka hindama, kas
mõistliku menetlusajaga on võimalik jõuda jõustunud kohtuotsuseni. Põhiline ajakulu asja
menetlemisel tuleb esimese astme kohtumenetlusest ehk vahetult kohtuistungil tõendite
uurimisele kuluvast ajast, mis eeldab kohtuistungite toimumist, mitte võimalikust edasisest
kaebemenetlustest. Kõige mahukam etapp on praeguseks läbitud. Menetluse edasist kulgu
mõjutab vajadus tõlkida kohtuotsus poola keelde. Tulenevalt KrMS § 10 lg 5 sätestatust on
võimalik tõlkida kohtuotsus osaliselt, s.o vähemalt osas, mis on oluline GGle menetluse õigluse
tagamise seisukohast. Osaline tõlkimine ei võta kohtu hinnangul märkimisväärselt aega. Võib
eeldada, et edasine menetlus jätkub nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluses. Kaitsjad
on leidnud, et jõustunud kohtuotsuse jõustumiseni võib minna veel ligi kolm aastat. Kohus
leiab, et see aeg saab olema märkimisväärselt lühem. On selge, et põhiline ajakulu on möödas,
see tulenes I astmes toimunud menetluse mahukusest (nii istungite kui kohtuotsuse tarbeks
analüüsitud tõendite mahust). Kuivõrd käesoleva menetluse aegumise seisukohad olenevad
kvalifikatsioonidest, milles saab ilmselt ka vaidlus olema, siis on kõrgemate astmete poolt
reaalne jõuda lõpplahendini ka aasta jooksul. Sellisel juhul ei ole kohtu hinnangul mõistlik
menetlusaeg möödunud.
192. Kohtu hinnangul menetluse mõistliku aja hindamisel tuleb arvestada, et süüdistus on
esitatud I astme kuriteos, tegemist on raske ja keerulise kriminaalasjaga. Sellest tingituna leiab
kohus, et kriminaalasjas saabub mõistlik menetlusaeg koos aegumisega. Käesoleva asja
menetlemisel on konkreetsete süüdistatavate suhtes korduvalt aegumised katkenud. Nii tõkendi
kohaldamisega, vara arestimistega, süüdistatavate kohtu alla andmisega ning süüdistatavate üle
kuulamisega kohtulikul arutamisel (KarS § 81 lg 5 p 1, 2, 4), mistõttu tuleb aegumise tähtaja
arvutamisel lähtuda I astme kuriteo aegumise absoluutsest tähtajast ehk 15 aastat alates tegude
lõpule viimisest (KarS § 81 lg 6). Võimaliku ümberkvalifitseerimise puhul oleks tegemist II
astme kuriteoga altkäemaksu süüdistuses, mispuhul oleks aegumise absoluutne tähtaeg 10
aastat alates tegude lõpule viimisest. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et praeguse kriminaalasja
vastu on suur avalik huvi, kuna süüdistuse kohaselt on tegemist ühe Baltimaade suurima riigi
enamosalusega sadama(börsi) ettevõttega ja selle tütarettevõttega seotud korruptsiooni
(altkäemaksu) juhtumiga, mis hõlmab pikka ajaperioodi. Kannatanud on esitanud ka suure
varalise kahjunõude. Seega esineb kriminaalmenetluse lõpuleviimise ja selle käigus tsiviilhagi
läbivaatamise vastu väga kaalukas huvi nii avalikkuse kui ka kannatanu seisukohalt.
3.2.9. Kokkuvõte
193. Kohtupraktikast tuleneb üheselt see, et iga kohtuasja puhul hinnatakse mõistliku
menetlusaja möödumist tulenevalt selle konkreetse kohtuasja esipärast. Arvestades, et esitatud
süüdistuse alusel on kaebajatele etteheidetud rasked kuriteod, millised on toime pandud 10 aasta
vältel, et tegemist on keskmisest keerukama ja oluliselt mahukama kriminaalasjaga, kuid ka
riigivõimu (kohus, prokuratuur, kaitsepolitsei) ning kannatanu käitumist, seda, mis on
58
kannatanu jaoks kaalul, samuti süüdistatavate, kaitsjate, tsiviilkostjate ja 3. isikute käitumist
ning seda mis on kaebajate jaoks kaalul, leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole mõistlikku
menetlusaega ületatud. Samuti leiab kohus, et mõistliku menetlusaja ületamine ei ole
prognoositav ka järgneva kaebemenetluse jooksul. Seda eelkõige põhjusel, et kohtu hinnangul
konkreetse kriminaalasja raames saabub mõistlik menetlusaeg koos absoluutse süüteo
aegumisega ning mahukaim osa kohtumenetluses, s.o üldmenetluses asja täies mahus arutamine
maakohtus, on 27. juunil 2024 kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisega lõpetatud. On ilmne, et
teise ja kolmanda astme kohtus ei kulu menetlusele samaväärne ega sellele ligilähedane aeg.
Kõik vaidlusalused küsimused taanduvad lõppastmes kvalifikatsiooni õigsusele ja sellest
tulenevale otsustusele. Samuti on igal juhul keskse tähtsusega ka asjaolu, et tegemist oli 100%
riigi omandis oleva äriühinguga, mille juhatuse liikmeid süüdistatakse altkäemaksu võtmises ja
rahapesus. Iseenesest mõistetavana peavad riigi heaks töötamisel, olenemata kas avalikus või
erasektoris, olema kõrgemad moraalsed ja eetilised tõekspidamised, sest iga juhul vähemalt
kaudselt esindatakse riiki. Taoliselt on riigi osalusega äriühingus toimepandud kuritegu olulise
kaaluga, olenemata selle lõplikust kvalifikatsioonist.
194. Kohus nõustub osaliselt kaitsjate etteheidetega, et riigivõimu tõttu on esinenud viivitusi
(kohtuliku arutamise alguse aja määramine pea üle 1 aasta ja 3 kuu peale süüdistusakti kohtusse
saabumist, kohtukoosseisu eesistuja vahetusest tingitud viivitus, nn e-postkastide vaidlusest
tingitud osaline viivitus ja kohtukoosseisu vahetumisest tingitud viivitus, kohtu teised
tööülesanded ja kohtukoosseisu liikmete haigestumised), kuid ei politsei, prokuratuur ega
kohus ei ole olnud kriminaalasja menetlemisel iseenesest väheaktiivsed, põhjustades selliseid
märkimisväärseid viivitusi enda tegevusetusega, mis tingiks vältimatult viimase abinõu
rakendamise.
195. Riigikohus on järjekindlalt selgitanud, et kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku
menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel viimane abinõu ja enne selle kasuks otsustamist
peab kohus vaagima, kas rikkumise heastaks piisav rahaline hüvitis süüteomenetluses tekitatud
kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 1g 1 p 6 või 1g 4 alusel, karistuse kergendamine või
karistusest vabastamine KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel. Seejuures ei ole kriminaalmenetluse
lõpetamine, karistuse kergendamine ja süüdistatavale rahalise hüvitise maksmine võrdväärsed
alternatiivid, reageerimaks mõistliku menetlusaja ületamisele. Kriminaalmenetluse lõpetamine
on erandlik abinõu, kusjuures kohus peab veenvalt põhjendama, miks ei saa rikkumist heastada
muul seaduses nimetatud viisil. (Riigikohtu 10. mai 2023 otsus nr 1-20-2143, p 11).
196. Kuivõrd kohus leiab, et menetluse mõistlik aeg ei ole möödas, siis puudub ka vajadus
vaagida kas rikkumist saab heastada muul seaduses ettenähtud viisil.
197. Kuivõrd põhjendamatuid riigile etteheidetavaid pikemaid seisakuid ei ole asjas jaatada
võimalik, siis kooskõlas avaliku menetlushuviga menetluse jätkamine ei kaalu üles ega riivaks
tuvastatud asjaoludel õigust efektiivsele menetlusele ebaproportsionaalselt. Avalik
menetlushuvi ajas väheneb, kuid siin menetluses ei saa uurimisasutusele, prokuratuurile ega
kohtule ette heita tegevust või tegevusetust mis väljendaks, et menetlejad ei toimeta nii kiiresti
kui võimalik ilma põhjendamatute seisakuteta jättes ise enda töös avaliku menetlushuvi
arvestamata.
59
4. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. TÕENDITE HINDAMISEST
198. Kõik kohtu poolt vastuvõetud tõendid on kajastatud kohtuistungite protokollides.
Olenemata sellest, et osalised ise ei ole kohtukõnedes viidanud kõikidele enda esitatud
tõenditele, on kohus uurinud kõiki vastuvõetud tõendeid.
199. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu (KrMS § 61 lg 1). Kohus on hinnanud
kõiki tõendeid enda siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine kogumis tähendab, et kohus
kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või
puudumise kohta. KrMS § 62 p-de 2 ja 3 järgi kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka
kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Tulenevalt KrMS §-des 61 ja 62 sätestatust
tuleb kohtul otsust tehes lähtuda kuriteokoosseisu tunnuste esinemise või puudumise
kindlakstegemisel üksnes kohtumenetluses uuritud tõendite kogumist. Kõik tõendid, millele
kohus on kohtuotsuses tuginenud on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed.
200. Tõendite lubatavust analüüsib kohus esitatud vastuväidete põhjal ja annab alaosades enda
seisukohad.
201. XX töötamisega seonduvad asjaolud ei oma puutuvust AA ja LLi süü hindamisel ega
tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisel, mistõttu sellega seonduvad tõendid jätab kohus
tõendikogumist välja (A 4 lk 8- 41).
202. Tõendid, millele kohtuotsus tugineb on iga alaosa juures eraldi välja toodud ja viidatud.
203. Episoodide üleselt on kohtuasja juures arvukad vaatlusprotokollid, mis kirjeldavad
lepinguid, kirju jm kohtuasjale lisatud dokumente. Taolistel juhtudel on kohus lähtunud
algdokumendist ehk vastavast lepingust, kirjast jm dokumendist, mitte vaatlusprotokollist. Ehk
siis, olukorras, kus vaatlusprotokoll on dubleerinud olemasolevat tõendit on kohus kontrollinud
algandmeid ja lähtunud neist, leides, et tõendiks on vastav dokument, mitte seda kajastav
vaatlusprotokoll. Seega iga vastava tõendi esitamise viite juures ei ole viidet
vaatlusprotokollile, vaid on viited algandmetele või protokollidele.
204. Lepingutesse ja nende lisadesse puutuva on kohus kajastanud vastavate alaosade juures.
Kuivõrd määrangute vormide ja kooskõlastustega seoses vaidlused puuduvad, siis neid ei ole
kohus otsuses ka eraldi iga lepingu puhul välja toonud.
205. Ühtegi originaaldokumenti kohtule esitatud ei ole.
206. Kohtuasjas on esitatud väga suur hulk e-kirju ja mahukad andmed on kajastatud
pealtkuulatud kõnede osas. Osalised on tuginenud nii samadele kui erinevatele e-kirjadele ja
kõnedele, kuid nende kogumaht on äärmiselt suur. Sellest tulenevalt ei kirjuta kohus kõiki
kajastatud e-kirju ja kõnesid ümber, vaid toob need välja olenevalt mahust ja vaidlusalusest
küsimusest, kas täielikult, osaliselt või ainult teemade kaupa nimetades koos viidetega.
207. AS Tallinna Sadam börsile minek süü küsimuse hindamisel mingisugust tähtsust ei oma
(A 8 lk 47- 61).
60
6. TÕENDITE LUBATAVUS
6.1. 16. jaanuari 2015 teabehanketoimingute kokkuvõte nr xxx koos lisadega, 16.
veebruari 2017 jälitustoimingu protokoll koos lisadega ja 17. veebruari 2017
jälitustoimingu protokoll koos lisadega
208. Prokurörid esitasid 23. mai 23 kohtuistungil (K 42 lk 238):
a) 16. jaanuari 2015 teabehanketoimingute kokkuvõte nr xxx koos lisadega ning
teabehanke kokkuvõttes toodud teavet kajastavad salvestised DVD plaatidel nr xxx,
xxx, xxx (T 71 lk 90-164, lisad 165-170);
b) 16. veebruari 2017 jälitustoimingu protokolli koos lisadega (T 71 lk 86-89);
c) 17. veebruari 2017 jälitustoimingu protokolli koos lisadega (T 68 lk 55-200, T 69 lk 1-
200, T 70 lk 1-200, T 71 lk 1-85).
209. Kaitsjad taotlesid kohtuliku kontrolli teostamist nii JAS kui KrMS alusel jälitustegevuse
käigus teostatud jälitustoimingute suhtes.
210. Kaitsjad esitasid korduvalt vastuväiteid seoses teabehanketoimingute kokkuvõtte ja
jälitusprotokollide lubatavusega kaitseaktis (K 2 lk 185, K 3 lk 42-44 pö, lk 96), eelistungil 13.
veebruari 2018 (K 3 lk 185-185 pö, lk 192-192 pö), 01. oktoobri 2019, 15. oktoobri 2019 ja 23.
mai 2023 kohtuistungitel (K 13, lk 1-19, 107-123, K 42 lk 231-249) ja kohtukõnes
kohtuvaidluste ajal (K 51 lk 46-47, 156-157 pö, K 52 lk 60 pö, 182-186).
211. Kaitsjate vastuväited tõendite lubatavusele olid kokkuvõtlikult järgmised:
a) Teabemenetlus on läbiviidud ebaseaduslikult, kuivõrd tegelikkuses koguti algusest
peale sihilikult tõendeid kriminaalmenetluse jaoks;
b) Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015 määrus on ebaseaduslik, riig peaprokurör toimis
huvidekonfliktis, rikutud on ultima ratio põhimõtet;
c) Taotlus KrMS § 63 lg 11 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks (20. november 2019
kaitsja Keres, K 15 lk 123-127);
d) KrMS § 63 lg-s 11 sätestatud konstruktsiooni kaudu ei ole võimalik JAS alusel kogutud
teavet kriminaalmenetluses tõendina kasutada;
e) Jälitusload ning nende alusel tehtud jälitustoimingud on lubamatud, sest need on saadud
õigusvastaselt saadud tõendile (teabehanketoimingute kokkuvõttele) tuginedes, nn
mürgipuu vilja doktriin;
f) Jälitusload ei ole nõuetekohaselt põhistatud, pole jälgitud ultima ratio põhimõtet.
g) Lubamatu on jälitustegevuse käigus kogutud DD ja advokaat UU omavaheliste kõnede
esitamine;
h) JAS alusel teostatud jälitustoimingute aega tuleb arvestada kriminaalmenetluse käigus
teostatud jälitustoimingute aja hulka, mistõttu on ületatud ühe aastane piir.
212. 16. veebruari 2017 jälitustoimingu protokollis (T 71 lk 86-89) on kajastatud Harju

Maakohtu 23. jaanuari 2013 määruse nr 32, Harju Maakohtu 20. märtsi 2015 määruse nr 128
ja Harju Maakohtu 22. mai 2015 määruse nr 246 alusel teostatud jälitustoimingutega kogutud
teave.
213. 17. veebruari 2017 jälitustoimingu protokollis (T 68 lk 55-200, T 69 lk 1-200, T 70 lk 1-
200, T 71 lk 1-85) on kajastatud Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015 määruse nr 32, Harju
Maakohtu 20. märtsi 2015 määruse nr 128, Harju Maakohtu 22. mai 2015 määruse nr 246,
61
Harju Maakohtu 22. juuli 2015 määruse nr 320 alusel teostatud jälitustoimingutega kogutud
teave.
214. Prokuratuur tutvustas kaitsjatele ülal märgitud kohtumäärused ja nende aluseks olnud
taotlused juulis 2017. Nimetatud dokumendid olid Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017 määruse nr
6 alusel tehtud kaitsjatele kättesaadavateks osaliselt (K 10 lk 138).
215. Kohus on käesolevas asjas kaitsjate taotlusel teostanud JAS alusel kogutud teabe ja
kriminaalmenetluse raames läbiviidud jälitustoimingute kontrolli.
216. Kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustegevuse andmetega on kohus tutvunud täies
ulatuses.
217. JAS alusel kogutud teabe valdajaks on Kaitsepolitseiamet ning kohus on teostanud selles
osas kontrolli Kaitsepolitseiametis tutvudes käesoleva menetlusega seotud materjalidega ning
vajalike andmetega Kaitsepolitseiameti töökorralduses, andmaks hinnangut võimaliku huvide
konflikti esinemisele.
218. Teostatud kontrolli tulemusena kohus valdavalt kaitsjate vastuväidetega ei nõustu. Samas
tuleb möönda, et osaliselt väärivad kaitsjate etteheited tähelepanu. Märgitu aga ei vii
teabehanketoimingute kokkuvõtte ja jälitusprotokollide lubamatuks tunnistamiseni. Kohtu
seisukohad on järgnevad.
6.1.1. JAS alusel teostatud jälitustoimingud
219. AA kaitsjate tõlgendus tunnistaja XX ütlustest selles, et kriminaalmenetlus algas 2014
aastal, on väär. Tunnistaja ei ole midagi taolist väitnud.
220. 08. novembri 2023 protokollist nähtuvalt küsis kaitsja Rohtla: „Kas te mäletate, kas te
puutusite selle menetluse asjaoludega kokku aastal 2014?“, millele tunnistaja vastas: „Jah“.
Sellele järgnevast küsimusest seonduvalt menetluse eesmärgi muutumisega kaitsja loobus.
Lugedes tunnisaja ütlusi ei teki kohtul veendumust, et tunnistaja oleks väitnud, et
kriminaalmenetlust alustati 2014. aastal (K 48 lk 197).
221. AA kaitsjate väide, et pärast 13. novembrit 2014 sai teabehanketoimingute eesmärgiks olla
vaid kriminaalasja tarbeks täiendavate tõendite kogumine, on väär. Asjaolu, et JAS alusel koguti
andmeid kriminaalmenetluse läbiviimiseks on väitnud ka teised kaitsjad.
222. Kohus, olles kontrollinud teabetoimiku materjale, on tuvastanud, et käesoleva
kriminaalmenetluse alustamise ajendiks olnud asjaolude ilmnemine oli kõrvalsaadus ning
Kaitsepolitseiamet reageeris kuriteotunnuste ilmnemisel õiguspäraselt- edastades
teabehanketoimingute kokkuvõtte prokuratuurile.
223. Enne ja peale 16. jaanuari 2015 teabehanketoimingute kokkuvõtte prokuratuuri edastamist
teabemenetluse käigus toimingute teostamise eesmärk ei ole seotud kriminaalmenetluse jaoks
täiendavate tõendite kogumisega, vaid Kaitsepolitseiamet pidi jätkuvalt läbi viima ka
toimetatavat teabemenetlust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd ka kaitsjate poolt
märgitud nn viimasel perioodil tuvastati asjaolusid, mida kajastati mh ka teabehanketoimingute
kokkuvõttes, on tegemist teabemenetluse kõrvalsaadusega ning lubatavate tõenditega. Kohus
ei ole tuvastanud ega ole kohtul ka sellist kahtlust tekkinud, et toiminguid oleks läbiviidud
sihilikult kriminaalmenetluse tarbeks tõendite kogumise eesmärgil.
62
224. Kohus ei ole tuvastanud, et käesoleva kriminaalasja menetlusega seoses oleks (lisaks
teabehanketoimingute kokkuvõttele nr xxx, 16. jaanuar 2015) peaprokurörile teabetoimingute
raames esitatud veel teabehanketoimingute kokkuvõtteid. AA kaitsjate poolt viidatud
keeleväärkasutused (teabehanketoimingute kokkuvõtted mitmuses) peaprokuröri määruses on
ilmselge kirjaviga, kuivõrd määruse teksti lugedes on ilmne, et kõne all on üks
teabehanketoimingute kokkuvõte ainsuses ning selles sisalduv informatsioon (T 64 lk 101-104).
225. Harju Maakohtul puudub pädevus hinnangu andmiseks, kas JAS alusel oli piisav alus
menetluse alustamiseks ja mh halduskohtulubade taotlemiseks ning väljastamiseks.
226. Teadaolevalt väljastab kohtulubasid JAS alusel toimetatavas menetluses halduskohus
(JAS § 27) ning maakohus ei oma mingisugustki puutuvust JAS alusel toimingute
teostamisesse, seega puudub maakohtul ka vastava hinnangu andmise pädevus. Kuivõrd kohus
on tuvastanud, et käesolevasse kriminaalmenetlusse puutuv oli kõrvalsaadus, siis ei oma antud
asjaolud ka käesoleva menetluse seisukohast tähendust, neil puudub seos menetletava
kriminaalasjaga.
227. Teabetoimikute kontrolli ulatus ja teadmisvajadus on antud juhul seotud kitsalt
menetletava kriminaalasjaga. Seega asjaolu, kas ja mis ulatuses, mis alustel või kelle suhtes nt
varasemalt või hilisemalt teabetoiminguid on teostatud (kui on), ei ole siinses asjas
lahendatavaks küsimuseks. Kohus saab ja peab kontrollima teabetoimingute läbiviimist üksnes
selles ulatuses, mis omab otsest puutuvust menetletava kriminaalasjaga.
228. Kohus kordab, et kaitsjad peavad mõistma, et JAS alusel teostatud toimingute mõistes, sh
menetluse alustamise ja läbiviimise mõistes, on käesolev kriminaalmenetlus kõrvalsaadus
(juhuleid) ning omab seost ja puutuvust käesolevasse menetlusse vaid osas, milles läbi
teabehanketoimingute kokkuvõtte on selle salajasus kustutatud selle avaliku tõendina
kriminaalmenetlusse lisamise kaudu.
229. Maht, milles teostatud toimingutelt salastatus kustutatakse ja andmed, mis kantakse
teabehanketoimingute kokkuvõttesse, on teabevaldaja otsustus. Asjaolud, mis kantakse
süüdistusse (kas kirjeldava või süüdistatavana) on prokuratuuri otsustus.
230. Kohus on kontrolli käigus veendunud, et JAS alusel läbiviidud menetluse raames
Kaitsepolitseiameti peadirektori korraldused ja halduskohtuload toimingute tegemiseks ning
kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoiminguteks väljastatud halduskohtu load vastavad
seaduses sätestatud nõuetele, sealjuures ultima ratio põhimõttele, esitatud taotluste andmetele
(isikud, aeg, viis, ulatus) ning nende alusel teostatud toimingud on teostatud lubades märgitud
isikute suhtes märgitud ajal, viisil ja mahus. Kohus ei ole tuvastanud KrMS § 64 sätestatud
tõendi kogumise üldtingimuste rikkumisi.
231. Kohus jätab prokuratuuri viited kohtueelses menetluses alustatud
määruskaebemenetlustele tähelepanuta, kuivõrd lõpliku hinnangu tõendi lubatavusele ja
asjakohasusele annab asja lahendav kohus.
6.1.1.1. 20. jaanuari 2015 riigi peaprokuröri määrus
232. KrMS § 63 lg 11 kohaselt otsustab JAS alusel kogutud teabe tõendina esitamise
kriminaalmenetluses riigi peaprokurör, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 2 ja §
1267 lõikes 2 nimetatud piiranguid.
63
233. KrMS § 1261 sätestatu kohaselt on jälitustoiming käesolevas seadustikus sätestatud alustel
lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude
menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud
või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve
234. KrMS § 1267 sätestab piirangu, mille kohaselt tõendina ei kasutata käesoleva seadustiku
§-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat
teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule
ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud. Tuues samas välja ka järgmised erandid,
kui: 1) käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isik on samade asjaolude kohta juba andnud ütlusi
või kui need on muul viisil avalikustatud; 2) nimetatud isiku suhtes on antud luba salajaseks
pealtkuulamiseks või -vaatamiseks või 3) mõne muu isiku salajasest pealtkuulamisest või -
vaatamisest nähtub, et nimetatud isik paneb või on pannud toime kuriteo.
235. KrMS § 63 lg 1 mõistes tõend - muu dokument – on teabehankekokkuvõte (Riigikohtu
10. aprilli 2017 otsus nr 3-1-1-101-16, p 20), mitte vaidlustatud 20. jaanuari 2015 peaprokuröri
määrus.
236. Seega on peaprokuröri ülesanne sisuliselt formaalne, liigutades tõendi salajasest
menetlusest avalikku.
237. Riigikohus on leidnud, et kriminaalasjas kogutud tõendite lubatavusele annab lõpliku
hinnangu kohus. Sellest tulenevalt otsustab riigi peaprokurör KrMS § 63 lg 11 kohaselt
kohtueelses menetluses küll julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe
kriminaalmenetluses tõendina esitamise üle, kuid tõendi lubatavust puudutavat vaidlust
lahendades on kriminaalasja arutav kohus pädev kontrollima riigi peaprokuröri kõnealuse
otsustuse seaduslikkust ning hindama, kas julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe
kriminaalmenetluses tõendina esitamisel arvestati KrMS § 1261 lg-s 2 ja § 1267 lg-s 2 nimetatud
piiranguid. Samuti on kriminaalasja arutaval kohtul õigus kontrollida, kas tõendina esitatud
teabe kogumiseks oli halduskohtu luba ja kas teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude
kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega (Riigikohtu 10. aprilli 2017 otsus nr 3-1-1-101-16, p 24-
25). Seega on kaitsja Svištši poolt tõstatud nö reguleerimata ja vastuoluliste küsimuste osas
tegelikkuses Riigikohus õigusselguse loonud.
238. Samuti leiab kohus, et on ilmne, et nii nagu eeluurimiskohtunike lubadele antav hinnang
saab kohtupraktika kohaselt olla ex ante (mitte ex post), kehtib see põhimõte ka riigi
peaprokuröri määrust analüüsides. Riigi peaprokurörile ei saa ette heita seda, mis ei olnud talle
määrust tehes teada.
239. Kohtule esitatud faktidest nähtub, et Kaitsepolitseiameti büroojuht XX edastas 16.
jaanuaril 2015 käsitsi allkirjastatud saatekirja nr xxx riigiprokuratuuri peaprokurörile Lavly
Perlingule. Saatekirja kohaselt edastati teabetoimingu kokkuvõte KrMS § 63 lg 11 alusel
tutvumiseks ja menetlusotsuse vastuvõtmiseks (T 71, lk 171). Teabehanketoimingute
kokkuvõtte nr xxx on kinnitanud allkirjaga 16. jaanuaril 2015 XX, ning koostanud XX (T 71,
lk 90-164).
240. Riigi peaprokurör on materjalid vastu võtnud 16. jaanuaril 2015 ning määrus on koostatud
20. jaanuaril 2015 (T 71 lk 171).
64
241. Kaitsjad on väitnud, et ajavahemik (16. jaanuari kuni 20. jaanuar 2015) on materjalidega
tutvumiseks ja kirjaliku määruse koostamiseks liiga lühike. Tegemist on hüpoteesiga, mida
kaitsjad peale enda elukogemuse teisiti sisustanud ei ole. Samuti ei ole kaitsjad nt nende
asjaolude väljaselgitamiseks tunnistajana kohtusse kutsunud Lavly Perlingut ega Laura Aiaotsa
(Feldmanis). Sarnaselt on kaitsjad viidanud ka esimese jälitusloa taotluse koostamise
ebamõistlikult lühikese ajale võrreldes taotluse mahu ja sisuga. Erinevalt kaitsjatest arvab
kohus, et inimeste arusaamis- ja töövõime on erinev ning ei näe taolistes ajavahemikus midagi
kahtlast ega tekita see kohtus veendumust, et peaprokurörile pidid kokkuvõttes kajastatud
asjaolud varem teada olema või jälitustoiminguloa taotlus pidi varasemalt töös või valmis
olema.
242. Lavly Perling ei ole antud tegu toime pannud huvide konfliktis.
243. KVS § 7 lg 1 p 1 mõttes on seotud isikuks abikaasa, kuid mitte nt teoreetiliselt abikaasale
kunagi allunud töötajad või teised sama asutuse töötajad.
244. 12. juuli 2019 Kaitsepolitseiameti vastusest (K 10 lk 182-183) nähtuvalt on XX töötanud
01. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 büroo juhina Kaitsepolitseiameti
struktuuriüksuses, mille ametnikud viisid läbi toiminguid JAS alusel. XX täpsem ametikoht ja
tööülesanded on salajasel tasemel riigi saladus. Kohtuluba nõudvate toimingute taotlused
allkirjastab Kaitsepolitseiameti peadirektor. Asutuse juhi luba nõudvad toimingud allkirjastab,
kas peadirektor või tema volitatud ametnik. Kaitsepolitseiameti peadirektori käskkirja kohaselt
on lisaks peadirektorile õigus selliseid toiminguid allkirjastada peadirektori asetäitjatel.
Kõnealusel perioodil ei töötanud XX vastavat pädevust omaval ametikohal ega allkirjastanud
vastavaid taotlusi või lube. Kaitsepolitseiamet kinnitab, et XX ei ole osalenud
teabehankekokkuvõtte nr xxx koostamisel, kooskõlastamisel ega allkirjastamisel. Samuti ei ole
XX olnud seotud kokkuvõttes kajastatud teabelt riigisaladuse ennetähtaegse kustutamisega ning
kokkuvõtte esitamisega Prokuratuurile. Teabehankekokkuvõte nr xxx koostati 16. jaanuaril
2015, s.o perioodil, mil XX ei töötanud ega juhtinud korruptsioonivastase võitlusega tegelevat
üksust. Seega ei ole teabehankekokkuvõte koostatud XX alluva ametniku poolt ning XX ei ole
mitte ühelgi viisil olnud kaasatud või otsustanud, millist JAS alusel kogutud teavet tõendina
kriminaalmenetlusesse võtmiseks riigi peaprokurörile esitada.
245. Seega alates 01. jaanuarist 2015 ei omanud Lavly Perlingu abikaasa XX puutuvust
uurimist läbiviiva bürooga. Seega teabehanketoimingute kokkuvõtte kinnitamise ja esitamise
ajal 16. jaanuaril 2015 ning riigi peaprokuröri määruse koostamise ajal 20. jaanuaril 2015 ei
töötanud XX selle büroo juhina ega omanud menetluse käigus sellega puutuvust.
246. Kus ja kellena XX kuni 31. detsember 2014 töötas ei oma puutuvust tõendite lubatavuse
hindamisse, kuivõrd JAS alusel teostatavatesse toimingutesse prokuratuur ei puutu.
247. JAS § 38 lg 1 alusel teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle
julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusele, sh isikuandmete töötlemise nõuete
täitmisega, põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö
tõhususega, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. JAS § 38 lg 6 kohaselt on
komisjon kohustatud seaduserikkumise avastamise korral edastama vastavad materjalid
uurimisasutusele või õiguskantslerile.
248. JAS ja ProkS (ega muud õigusaktid) ei anna prokuratuurile mingit õigust sekkuda,
kontrollida, teostada järelevalvet või omada infot JAS alusel teostatavate toimingute
65
osas/kohta. Nimetatud info ja juurdepääs puudub ka kriminaalmenetluses jälituslubasid andval
maakohtul, kuivõrd JAS alusel väljastab lube halduskohus.
249. Selliselt on juba seadusandluse tasemel selles olukorras reaalne huvide konflikt välistatud.
Lavly Perling ei ole teinud toiminguid ega omanud puutuvust kuni 16. jaanuaril 2015
teabehanketoimingute kokkuvõtte saabumiseni prokuratuuri. Lavly Perling ei ole tutvunud JAS
alusel kogutud teabe materjalidega ei enne ega peale 16. jaanuari 2015 teabehanketoimingute
kokkuvõtte prokuratuuri edastamist.
250. Asjaolu, et abikaasa (Lavly Perling) teab enda abikaasa (XX) töökohta, mis on riigisaladus
ega saa sellest rääkida, ei tähenda automaatselt, et ta teab töösisu, veelgi enam, nt abikaasa
alluvuses töötavate isikute menetluses olevaid juhtumeid. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduse § 19 lg 1 p 1 kohaselt on riigisaladusele juurdepääsu õigust või töötlemisluba omas isik
kohustatud hoidma saladuses talle teatavaks saanud riigisaladust.
251. Tehes 20. jaanuaril 2015, st ajal, kui tema abikaasa ei olnud seotud kohtueelset menetlust
läbiviiva bürooga, otsustuse antud büroo poolt esitatud teabehanketoimingute kokkuvõtte
esitamise suhtes, ei teinud Lavly Perling otsustust endaga seotud isiku suhtes KVS § 7 lg 1
mõistes. Kohus ei ole tuvastanud Lavly Perlingu poolt määruse koostamisel ja allkirjastamisel
KVS § 11 lg 1 rikkumist.
252. Seega Lavly Perlingu poolt nimetatud kokkuvõtte edastamine kriminaalasja KrMS § 63 lg
11 alusel oli õiguspärane ja seaduslik.
253. Samas peab kohus möönma, et Lavly Perlingu tegevus võis näida kõrvalseisjale huvide
konfliktina.
254. Nimelt nõustub kohtukoosseis kaitsjatega selles, et peaprokuröri otsustus võib mitte näida
aus, kuivõrd ta võis kinnitada nö oma abikaasa alluvate töötulemuse.
255. Taolist näivuse rikkumist on tunnistanud ka EIK EIOK artikkel 6 lõike 1 rikkumisena
(EIKo 2008, Dorozhko ja Pozharskiy vs Eesti), olukorras, kus uurimisgrupi vanem oli asja
hiljem arutanud kohtuniku abikaasa.
256. Kuivõrd XX otsene seos läbiviidud teabehankemenetlusega on salajasel tasemel
riigisaladus, ei saa kohus kinnitada ega ümber lükata kaitsjate väiteid, et XX võis otseselt või
kaudsemalt olla seotud toimetatud teabehankemenetlusega, olles nt menetlust läbiviiva büroo
juht nagu viitavad kaitsjad. Siinkohal ei oma seos näivuse hindamisel tähtsust mitte ainult
taotluste ja lubade allkirjastamise kontekstis, vaid hinnata tuleb reaalset seost menetletava
asjaga ning seda kohus vaatamata teostatud kontrollile avaldada ei saa.
257. Antud olukorras võib seega pidada põhjendatuks vähemalt kaitsjate esitatud kahtlust, et
Lavly Perling kokkuvõtet allkirjastades, teadis, et see võib olla tehtud nt tema abikaasa endise
töökoha- büroo töötajate poolt ehk teisisõnu võis ta nö lubada esitada tõendina
kriminaalmenetlusse enda abikaasa büroo ühe võimaliku nn töötulemuse, mis võib
kõrvaltvaatajale näida erapoolik otsustus ka siis, kui peaprokuröril puudub igasugune seos
teabemenetlusega ja tal ei ole muud kaalutlusõigust, kui vaid antud tõend kriminaalmenetlusse
esitada või esitamata jätta.
66
258. Menetluse ausana näivuse rikkumise vältimiseks tulnuks Lavly Perlingul taanduda näiliku
huvide konflikti vältimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-16, p 32). Vaidlus selles, et antud
juhul olnuks võimalik määrata asendaja ProkS § 3 lg 2 alustel, puudub.
259. Eeltoodu alusel tunnistab kohus antud asjas rikkumist, st leiab, et Lavly Perlingu poolt
antud asjas teabehanketoimingute kokkuvõtte kriminaalmenetlusse lubamise määruse
koostamine ja allkirjastamine 20. jaanuaril 2015 võis näida objektiivsele kõrvaltseisjale huvide
konfliktis toimimisena.
260. Taoline seisukoht ei too aga kaasa peaprokuröri määruse lubamatuks tunnistamist.
261. Lavly Perlingul puudus väljaspool antud määruse koostamist ja allkirjastamist edaspidiselt
igasugune menetluslik seos antud kriminaalasjaga, kriminaalasjas tõendite hindamise ja
esitamisega. Kriminaalasja menetlevad prokurörid ja kohus on asja menetlenud ja hinnanud
tõendeid erapooletult, mistõttu on kogu menetlus tervikuna näinud välja aus ja õiglane.
262. Asjaolu, et prokuratuur ei ole riiklikust süüdistusest loobunud ei näita nende erapoolikust,
vaid prokuratuur on pidanud kohtule arusaadavalt vajalikuks kohtupraktika kujundamist antud
kaasusega seotud õiguslikes küsimustes.
263. Samuti ei saa süüdistuse jätkamist seostad kuidagi Lavly Perlinguga, kuivõrd alates 31
oktoobrist 2019 ei ole Lavly Perling enam riigi peaprokurör ega oma puutuvust
Riigiprokuratuuri sisulise tööga alates 2020. aastast. Prokuratuurist lahkus Lavly Perling 2021.
aastal (ajakirjanduses avaldatud andmete põhjal).
264. Olles tutvunud kõnealuse teabehanketoimingute kokkuvõttega tuleb kohtul mööda, et
puudub alus arvata, et mõni teine prokurör sarnase info alusel, oleks jõudnud teistsugusele
tulemusele ehk ka mõni teine peaprokurör (või asendaja) oleks samuti koostanud ja
allkirjastanud kõnealuse määruse, kuivõrd kuriteotunnuste olemasolu teabehanketoimingute
kokkuvõtte pinnalt tuleb möönda.
265. Peaprokuröri tegevus teabehanketoimingute kokkuvõtte saamisel oli seaduslik ning
määruses ei kajastu selliseid asjaolusid, mis viitaksid otsuse tegemisel ilmselgele
ebaobjektiivsusele või tekitaksid selles vähemalt kõhkluse.
266. Asjaolu, et teabehanketoimingute kokkuvõttel tõepoolest tõendiväärtus on, kinnitab ka
see, et antud dokument oli üheks tõendiks (teiste seas) nt hilisemate jälituslubade taotlemisel ja
menetluses osalevate prokuröride poolt kajastatud nii süüdistusaktis kui ka esitatud kohtulikul
uurimisel süüdistust kinnitava tõendina. Seega on ka asjaga seotud edasised menetlejad ja
lubade väljastamisel maakohus leidnud, et tegemist võib olla ühe asjakohase tõendiga (teiste
seas).
267. Otsustus, kas teabehanketoimingute kokkuvõte esitatakse ka tõendina kriminaalasja
kohtuliku uurimise käigus, tehakse asja menetleva prokuröri, mitte peaprokuröri poolt. Antud
asjas ei ole aga toonane peaprokurör Lavly Perling riiklikku süüdistust esindanud.
268. Märkida tuleb sedagi, et tõend (teabehanketoimingute kokkuvõte) ei ole saadud
ebaseaduslike toimingute läbiviimise tulemusena (nt ilma kohtumääruseta jälitustoiming), vaid
tõend oli enne seda kogutud seaduslikel alustel ja toiminguid läbi viies.
269. Menetluse ausana näivus on antud asjas tagatud ka kohtuliku kontrolliga.
67
270. Ka Riigikohus on jaatanud menetluse ausana näivuse rikkumise puhul siiski tervikuna
ausa ja õiglase kohtupidamise võimalikkust (Riigikohtu otsus nr 3-1-2-2-08, p 16).
271. Kohus leiab, et EIK praktika ei välista samuti ebaausana näida võiva tõendi kasutamist
ning ei toeta seisukohta, et nt tõendis olev info on edaspidi kasutamiseks ebaseaduslik.
272. Siinkohal tuletab kohus samas meelde, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all iseenesest
tõendi ausana näivuse küsimus, vaid tõendi nö avalikuks toomise ausana näivus.
273. Tähele tuleb panna, et EIK hindab kohtumenetlust tervikuna, mitte üksiku tõendi
lubamatuse küsimust. Samuti on EIK leidnud, et mitte iga rikkumine ei välista tõendi
kasutamist/lubatavust.
274. Nii on käesolevas asjas täidetud EIK poolt antud kriteeriumid. Nimelt on süüdistatavatel
ja kaitsjatel olnud võimalus seada kahtluse alla tõendite (teabehanketoimingute kokkuvõtte ja
jälitusprotokollide, riigi peaprokuröri määruse) ehtsus, esitada vastuväiteid nende tõendina
kasutamise kohta, millele nt on viidatud lahendis Allan vs Ühendkuningriik (EIKo 05.11.2022,
p 42-42).
275. Käesolevas asjas on kaitsjad vaidlustanud nii kohtueelse uurimise käigus määruskaebe
menetlustes kui ka asja menetlemisel maakohtus nii JAS alusel koostatud
teabehanketoimingute kokkuvõtte kui KrMS alusel koostatud jälitusprotokollide lubatavuse
tõendina. Nad on saanud esitada oma vastuväited ja seisukohad ning kohus on sellest tulenevalt
teostanud kohtuliku kontrolli jälitustegevuse üle.
276. EIK praktikas on leitud ka seda, et kui süüdistatav ise on saanud esitada vastuväited kohtus
ja olla ärakuulatud, siis isegi kui liikmesriigi kohtuotsuse kohaselt oli vaidlustatud tõenditel
oluline osa/suur kaal isiku süüdimõistmisel, need ei olnud aga ainsaks tõendiks ning kohtu
seisukoht kujunes tervikliku tõendikogumi põhjal, et vaidlusaluse tõendi kasutamine
siseriiklike kohtute poolt ei rikkunud kaebaja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele (EIKo
01.03.2007, Helgas vs. Tšehhi, p-d 89-93; EIKo 10.03.2009, Bykov vs. Venemaa).
277. Seega EIK praktika toetab käesolevas asjas JAS alusel kasutatud teabe tõendina
kasutamist ning seda ei väära riigi peaprokuröri poolt näilikus huvide konfliktis tõendi
kriminaalmenetlusse edastamise määruse allkirjastamine. Tõend on teabehanketoimingute
kokkuvõte ning selles olev teave oli olemas juba enne riigi peaprokuröri määrust ning oli
kogutud seaduslikult.
278. Asjaolu, kas uurimistoiminguid viisid läbi tõenäoliselt vähemalt osaliselt samad
kaitsepolitseiametnikud (kaitsjate taotluste pinnalt), kes viisid läbi ka JAS alusel teostatud
toiminguid, ei oma menetluskonflikti ega menetluse ausana näivuse seisukohast tähtsust. Kõigil
nendel ametnikel oli teostatud toimingute läbiviimiseks pädevus ning neil puudus isiklik KVS
§ 7 sätestatud seos Lavly Perlinguga. Samuti on seaduseandja, andes kaitsepolitseile pädevuse
teostada toiminguid nii JAS alusel kui ka KrMS alusel, sellist võimalust jaatanud.
279. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et KrMS § 63 lg 11 alusel riigi peaprokuröri
diskretsioonotsuse tulemusena teabehankekokkuvõtte kriminaalmenetluses tõendina
kasutamise lubamine on justkui ,,iseenda tõendi kasutamisele loa andmine.
280. Otsustuse teabehankekokkuvõttelt salastatuse kustutamise ja materjalide nö avalikkuse
ette toomise osas võtab vastu Kaitsepolitseiamet selle esitamisega peaprokurörile. Seega
68
esmase otsustuse luua JAS alusel kogutud teabest võimalik tõend (kuriteokahtluse olemasolu
korral), teeb teabevaldaja iseseisvalt ehk antud juhul Kaitsepolitseiamet. JAS § 32 lg 1 kohaselt
peab Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastama teisele riigiasutusele, kui
see on vajalik riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta
julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.
281. Kohus kordab, kuni teabehanketoimingute kokkuvõtte saamiseni (selle tõendina
kriminaalmenetlusse lubamiseni), ei oma prokuratuur puutuvust sellele eelnenud toimingute
ega otsustustega. Prokurör annab formaalse õigusliku hinnangu peale kokkuvõtte saamist, kas
vastav teabehanketoimingute kokkuvõttes sisalduv info on piisav kriminaalmenetluse
alustamiseks. Juhul, kui riigi peaprokurör ei pea JAS alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses
tõendina esitamist vajalikuks ega võimalikuks, pole selle teabe tõendina kasutamine lubatud.
Seega JAS alusel kogutud teabe lubamine kriminaalmenetlusse ei ole kuidagi vaadeldav
prokuratuuri vaatenurgast nö oma tõendi üle otsustamisena, selle eelnevat protsessi arvestades.
282. Kuivõrd kaitsjad ise ei ole välja toonud ega ole ka kohus tuvastanud, et antud 20. jaanuari
2015 peaprokuröri määruse allkirjastamine oleks iseenesest kaasa toonud erapooliku menetluse
süüdistatavate suhtes, on kohtupoolse rikkumise tunnistamisega rikkumine heastatud
(Riigikohtu otsus nr 3-1-2-2-08, p 16).
283. 20. jaanuari 2015 peaprokuröri määruses on täidetud seadusest tulenevad (eelnevalt
viidatud) nõuded. Peaprokurör on analüüsinud küll napilt, kuid selgesti jälgitavalt kõike
vajalikku. Nii on jälgitav peaprokuröri veendumuse kujunemine selles mille alusel ta leiab, et
just AA ja LLi tegevuses võivad esineda kuriteotunnused (KarS § 294, § 298). Peaprokurör on
leidnud, et JAS alusel kogutud teave on antud juhul tõendina lubatav KrMS § 1261 lõike 2 alusel
(nn ultima ratio põhimõtte kohaselt). Peaprokurör on tõepoolest hinnanud ka JAS alusel
kogutud teabe vastavust ultima ratio põhimõttele, leides, et oli põhjendatud JAS-s toodud
pädevust kasutada riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni kohta teabe kogumisel. Peaprokurör
leidis, et kõnealune JAS alusel kogutud teave on tõendina lubatav ka KrMS § 1267 lõikes 2
nimetatud piirangu mõttes, kuna nimetatud teave ei sisalda KrMS §-s 72 nimetatud isikute poolt
edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud
salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses
teatavaks saanud asjaolud. Kohus möönab, et määrus sisaldab deklaratiivseid väiteid ja seaduse
väljakirjutusi, kuid samas on need selgelt jälgitavalt seostatud nii AA kui LLi ja antud
kriminaalasja tehioludega.
284. Peaprokurör ei pea ühelgi juhul andma hinnangut ultima ratio kontekstis sellele, et JAS
alusel kogutud teabe kriminaalasjas tõendina kasutamine ise on viimane võimalik abinõu.
Taolist mõtet ei tule seaduseandja tahtest ega sätte grammatilise või süstemaatilise
tõlgendamise kaudu.
6.1.1.2. KrMS § 63 lg 11 põhiseaduspärasus jt küsimused
285. Kohus nõustub sellega, et JAS alusel teostatud toimingute osas puuduvad samad garantiid,
mis kehtivad KrMS alusel, nt KrMS § 1262 lg 3 ja 4 (subjektide piirang); KrMS § 1262 lg-s 2
(nn kuritegude kataloog) ja KrMS § 12613 lg 1 (tutvustamise kohustus).
286. Sellised puudused on aga käesolevas menetluses kõrvaldatud kohtuliku kontrolliga, mis
tasakaalustab süüdistatava põhiõiguste riive ja kaitseõiguse tõhusa teostamise.
69
287. Nimelt on kohus teostanud kontrolli JAS alusel kogutud teabe üle. Nii Riigikohus
(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14, p 725) kui ka EIK (EIKo 05.02.2013 Fintan Paul O´Farrell jt
vs Ühendkuningriik) on leidnud, et süüdistatavatele ja kaitsjatele ei pea tagama juurdepääsu
kõikidele materjalidele, pidades silmas siinkohal ka jälitustegevuse käigus (sh teabehanke
käigus) kogutud teavet. Proportsionaalseks tasakaalustamise meetmeks ongi peetud kohtulikku
kontrolli.
288. Samuti on läbi teabehanketoimingute kokkuvõtte lisamise kriminaalasja tegelikkuses
süüdistatavad ja kaitsjad seeläbi saanud teadlikuks nii teostatud jälitustegevusest, selle ulatusest
(vähemalt osaliselt või täies mahus), teostatud jälitustoimingute sisust (nt pealtkuulamine,
varjatud jälgimine), aimatav on samuti kas täielikult või osaliselt subjektide ring, kelle suhtes
jälitust teostatud on ning osaliselt on nad saanud nende suhtes teostatud jälitustoimingutega
taoliselt ka tutvuda.
289. Samuti on kohtumenetluses tagatud vastuväidete esitamise õigus ja seda on ka kasutatud.
Kriminaalmenetlusse puutuvas osas on seega nii süüdistatavad kui kaitsjad saanud märgitud
toimingud vaidlustada, nende üle on teostatud kohtulik kontroll ning süüdistatavad on saanud
viibida sealjuures enda kohtuasja arutamise juures. Võimalus maakohtulahend ka antud
küsimustes nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluses vaidlustada on samuti olemas.
290. Selliselt on JAS-s puuduvad eelnimetatud garantiid kõrvaldatud ja heastatud.
291. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et KrMS § 63 lg 11 kohaselt JAS alusel kogutud teabe
tõendiks tunnistamisel ei sätesta menetlusseadustik ühtegi piirangut, milliste kuritegude
tõendamiseks võiks sellist teavet tõendina kasutada. KrMS-ist ei tulene, kas KrMS § 63 lg 11
kohaldamisel tuleb analoogselt arvestada KrMS § 1262 lg s 2 sisalduva nn kuritegude
kataloogiga.
292. Samuti tutvudes seletuskirja 286 SE II lugemisega tuleb möönda, et seal väljendatu tekitab
üheselt arusaama, et KrMS § 63 lg 11 rakendamise planeerimisel oli kõne all nö kõrge
ühiskonnaohtlikkusega kuritegude (nt terrorism) puhul antud sätte kasutamise võimaldamine.
293. Kuivõrd taoline erisus (nn kataloog) aga seaduse tasandil jäi vastu võtmata, asub kohus
seisukohale, et seaduseandja tahe oli anda teabevaldajale ja prokuratuurile igakordselt eraldi
otsustusõigus. Õigus kaaluda, kas võimalik kuritegu on sellise väärtusega, et on põhjendatud
teabehanketoimingute kokkuvõtte lisamine kriminaalasja.
294. Küll aga ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et taoline kataloog peaks olema vältimatult
kitsam kui KrMS § 1262 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingute lubatavuse puhul. Meelevaldne on
ka kaitsja poolne viide ainult erasektori altkäemaksu ja rahapesu mainimisele. Süüdistus on
esitatud ametialases altkäemaksu kuriteos ja rahapesus, mis vähemalt ühes osas on seotud
rahvusvaheliste sidemetega lepingute kaudu.
295. Süüdistuses kajastatud koosseisud nagu KarS § 294 ja § 394 on kaitsja poolt viidatud
KrMS kataloogis kajastatud, mistõttu on asjakohatu rääkida ebaproportsionaalsusest. Taoliste
koosseisude puhul on seadusest tulenev õigus jälitustoiminguid teostada ning seadusest
tuleneva õiguse alusel on edastatud ka JAS alusel kogutud teave antud koosseisu järgi
kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks prokuratuuri.
296. Kaitsja enda esitatud Juridica artiklist (E. Heldna ,,Julgeolekuasutuste kogutud
informatsiooni kasutamine kriminaalmenetluses ja jagamine uurimisasutustega“. Juridica X/
70
2016, K 15 lk 2-6) nähtub, et majandusjulgeolekut ohustav korruptsioon kattub ka vastuluure
valdkonnaga, kui mittesõbralik riik üritab korruptsiooni abil oma eesmärke saavutada. Samuti,
et korruptsiooni on julgeolekuohuna käsitatud juba mitme aasta eest vastuvõetud erinevates
strateegilistes dokumentides (nt „Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused“).
297. Menetletavas asjas on edastatud teabehanketoimingute kokkuvõttes materjalid Tallinna
Sadama kui riigile kuuluva äriühingu juhatuse esimeeste võimalike kuritegude kohta seoses
altkäemaksu võtmise ja rahapesuga, kusjuures seonduvalt rahvusvahelise mõõtmega
(parvlaevade hankimine, samuti seotus transiidiga läbi merenduse). Selliselt tuleb jaatada
võimalikku avalikku huvi ning võimalikku ohtu riigi majandusjulgeolekule. Riigi julgeolekut
ohustav korruptsioon on kõrgelt ühiskonnaohtlik kuritegu, olenemata selle kvalifikatsioonist.
298. Hüpotees, et teabehanketoimingute kokkuvõte ei saa olla tõendiks juhul, kui sama teavet
ei saaks koguda jälitustoimingutega, on rakendatav üksnes juhul, kui samaaegselt on
toimetatakse teadvalt JAS ja KrMS alusel toiminguid. Olukorras, kus teabehanke toimingute
käigus selgub võimalik kuritegu, ei ole enam tagantjärgi võimalik samadel asjaoludel
kriminaalmenetluses jälitustoimingutega infot koguda. Nimelt ei ole füüsiliselt võimalik nt
minevikus toimunud sündmust taasesitada ega pealtkuulata. Taolise topeltkontrolli teostamise
võimalikkus praktikas jääb aga kohtule arusaamatuks. Kohtle arusaadavalt ei jaga nt
teabehanketoimingute tegemise asjaoludest Kaitsepolitseiamet infot uurimisasutusele,
tuvastamaks, kas samal ajal samade isikute või asjaolude suhtes toimub kriminaalmenetlust,
mille käigus teostatakse mh jälitustoiminguid. Ei toimu taolist infovahetust ilmselt ka vastupidi.
Seega on kohtu arvates ilmne, miks taoline kitsendus seadusest ka välja jäi.
299. KrMS § 1261 lg 2 kriteeriumid ei ole üles ehitatud loogikale, et isiku põhiõigusi ei ole veel
jälitustoimingutega riivatud ning jälitustoimingutega ei ole andmeid veel kogutud. Sellist
kaitsja mõttekäiku edasi arendades ei oleks võimalik ka jälitustoimingute lubade pikendamisi
taotleda. Samuti tuleb igakordselt meeles pidada, et JAS alusel toimetatava menetluse eesmärk
on teine, eraldiseisev kriminaalmenetlusest ning asjaolu, kas seal kogutud info edastatakse
kokkuvõttena avalikku menetlusse on teabe valdaja otsustada. Jälitustoimingute teostamiseks
seatud ultima ratio põhimõte tähendab seda, et tol ajahetkel ei ole võimalik teiste efektiivsete
meetoditega täiendavaid ja vajalikke tõendeid koguda ning see aeg ja ulatus on reguleeritud
kohtupraktikas üheaastase tähtajaga kriminaalmenetluses. Ultima ratio sisustamine ise on aga
igakord eraldi nõutav, vältimaks kergekäelise jälitustoimingute tegemise. Seega ei välista ei
JAS-i alusel esitatud teabehankekokkuvõtte lisamine kriminaalasja sellele järgnevaid
jälitustoiminguid ega ole välistatud ka jälitustoimingute pikendamise taotlused.
300. Olukorras, kus kaitsja on väitnud, et seadusest ei selgu, millist ajahetke peab peaprokurör
ultima ratio põhimõtte hindamisel analüüsima, on kaitsja siiski jõudnud ise järeldusele, et
peaprokurör valis ebaõige ajahetke.
301. Ultima ratio põhimõte tuleneb ka JAS §-st 3, eelkõige nähtub see lõikest 2.
302. Kohus nõustub kaitsjate kriitikaga selles, et arusaamatuks jääb just peaprokuröri poolt
volitus KrMS § 1261 lõikes 2 ja § 1267 lõikes 2 nimetatud piirangute kohta hinnangu andmiseks.
Sealjuures ei oma peaprokurör juurdepääsu muule materjalile, kui teabevaldaja on
teabehanketoimingute kokkuvõttes esitanud. Selliselt on ilmselt püütud seaduseandja poolt
tagada nö kriminaalmenetluses kehtiva kõrgema lävendi ületamine, kuid taolise otsustuse peaks
olema pädev tegema iga (asja menetlev) prokurör. Otsustuse, et antud info on võimalik läbi
71
avaliku kriminaalmenetluse avalikustada, on Kaitsepolitseiamet selle dokumendi esitamisega
prokuratuuri juba ise vastu võtnud.
303. Kuigi KrMS § 63 lg 11 sätte enda asjakohasus on kohtu hinnangul kaheldav, arvestades, et
tõend ise on KrMS § 63 lg 1 mõistes teabehanketoimingute kokkuvõte, mitte peaprokuröri
määrus, et tõendi lubatavusele annab lõpliku hinnangu kohus jm eelnevalt väljatoodu, siis ei
too see kahtlus iseenesest kaasa sätte põhiseadusega vastuolevaks tunnistamist. Peaprokuröri
304. Ekslik on ka kaitsjate arusaam, et JAS alusel saab (ja teostatakse) piiramatult
jälitustegevust.
305. Esmalt on kohtulik eelkontroll tagatud halduskohtu poolt lubade väljastamisega, millel
kohus on eelnevalt juba peatunud.
306. Teiseks, teabehankeks halduskohtu poolt antud lubade üle teostab järelevalvet Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Vastavalt JAS §-le 36 võib Komisjon välja kutsuda
isikuid ja nõuda dokumente. Seadusrikkumise avastamisel on komisjon kohustatud edastama
andmed uurimisasutusele või õiguskantslerile. Oma tegevusest peab komisjon kandma ette
vähemalt korra aastas Riigikogule.
307. Selliselt on tagatud järelevalve teabehankemenetluse üle.
308. Eeltoodu alusel puudub alus KrMS § 63 lg 11 PS § 15 1g 1 ja § 152 alusel põhiseadusega
vastuolus olevaks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks. Säte on kooskõlas PS §-dega 10,
13 lg 1, 14, 15 lg 1 ja § 24 lg-ga 2 ja 5.
309. Kokkuvõtvalt on JAS alusel toimetatavas menetluses tehtud jälitustoimingud
õiguspärased ja jälitustoimingu lubade põhjendamisel on järgitud ultima ratio nõudeid ja load
vastavad kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. Jälitustoimingud on teostatud lubades
märgitud ajal, viisil, isikute suhtes ja ulatuses.
310. Alusetud on ka kaitsjate etteheited selles, et antud juhul (seonduvalt praamide episoodiga)
ei tõkestanud kaitsepolitsei JAS alusel kuritegu.
311. JAS § 4 sätestatu kohaselt on kuriteo tõkestamine kuriteo ärahoidmine mis tahes
seaduslikul viisil enne selle toimepanemist. JAS § 3 lõike 3 kohaselt valib julgeoleku asutus
mitme võimaliku abinõu olemasolul sellise abinõu, mis isikute põhiõigusi seoses
julgeolekuasutuse ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Reageerimiseks võib olla
näiteks JAS alusel varjatult kogutud informatsioonile tuginedes haldusmenetluse raames
ennetava ja hoiatava vestluse korraldamine tegevusega seotud isikutega.
312. AA kaitsja ise on viidanud minister Urve Palole ja Tallinna Sadama nõukogu esimehele
XX (K 43 lk 2-3), kellele väidetavatest kuriteokahtlustest räägiti, soovitusega AA ja LLi
ametisse edasiselt mitte nimetada. Antud juhul ei andnud aga ennetustöö tulemust, kuivõrd
nõukogu nimetas nad jätkuvalt ametisse. Seega nähtub kaitsja enda esitatud väidetest, et
kaitsepolitsei on JAS § 4 alusel ennetustööd teinud.
6.1.2. Mürgipuu vilja doktriin
313. Nn mürgipuu vilja doktriin (Fruit of the Poisonous Tree Doctrine) on common law
süsteemis (ehk üldise õiguse õigussüsteemis), nt Ameerika Ühendriikides kasutatav doktriin
ning see ei ole kasutatav Eestis.
72
314. Eesti õigussüsteem tugineb seadustele, common law õigussüsteem tugineb aga õiguse
üldpõhimõtetele. Seetõttu realiseeruvad meie süsteemis õigusdoktriinid seaduste kaudu,
common law süsteemis aga kohtupretsedentide kaudu.
315. KrMS § 63 lg 1 ja lg 11 on nimetatud lubatavad tõendivormid. KrMS § 63 lg 2 järgi on
lubatud kasutada ka käesoleva § lõikes üks loetlemata tõendeid ning keelatud on kasutada
kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendeid.
316. KrMS § 64 lg 1 kohaselt tuleb tõendeid koguda viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja
väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on
tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku
mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades.
317. Eeltoodust tulenevalt on Eesti õigussüsteemis keelatud kasutada kuriteo toimepanemise
tulemusena või isiku põhiõiguste rikkumise tulemusena saadud tõendeid.
318. Samas ei ole keelatud kasutada tõendeid, mis on kogutud menetlusnorme järgides, kuigi
informatsiooni alusel, mis saadi põhiõigusi rikkudes (või kuritegu toime pannes).
319. Nt Gäfen vs Germany (EKo 03.03.3016, p 36- 43) ja Svetina vs Sloveenia (EKo
22.05.2018, p-d 45-54) lahenditest tuleneb otseselt, et isegi kui tõend ise on lubamatu, siis ei
ole automaatselt lubamatu kasutada seal olevat infot. Märgitu viitab ka EIK praktikas mürgipuu
vilja doktriini kasutamatusele.
320. Siinkohal on aga tarvilik taaskord meenutada, et tõendiks on teabehanketoimingute
kokkuvõte (mille seaduslikust on kohus jaatanud), mitte vaidlusalune riigi peaprokuröri 20.
jaanuari 2015 määrus (millega liikus tõend salajasest menetlusest avalikku).
321. Seega on kokkuvõtlikult kohtu hinnangul lubatud ebaseadusliku toimingu läbiviimisena
saadud teabe alusel nt algatada kriminaalmenetlus kontrollimaks, kas teave vastab tõele või
mitte. Antud kontekstis seega, olenemata sellest, kas Lavly Perlingu määrus võis näida huvide
konfliktis toimepanduna, on selle tulemusena kriminaalmenetluse alustamine
teabehanketoimingute kokkuvõttes oleva info alusel seaduslik ja põhjendatud
(teabehanketoimingud ise on läbiviidud seaduslikult ja õiguspäraselt) ning
teabehanketoimingute kokkuvõte on lubatav tõend.
6.1.3. Kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoimingud
322. KrMS § 1261 lõike 2 kohaselt on jälitustoimingu teostamine lubatud, kui andmete
kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole
võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada
kriminaalmenetluse huve.
323. Kohus jätab tähelepanuta prokuratuuri viited selle kohta, et antud jälitustegevustega seoses
on kasutatud kaebeõigust ning kõik märgitud küsimustes tehtud kohtulahendid
määruskaebemenetluses on jõustunud, kuivõrd lõpliku hinnangu antud küsimuses annab asja
arutav kohus.
324. Kriminaalasja menetlust on alustatud 20. jaanuaril 2015 ning samal päeval on kriminaalasi
saadetud uurimisalluvusse Kaitsepolitseiametisse (K 43 lk 3). Seega sellest hetkest alates on
Kaitsepolitseiamet pädev kohtueelset menetlust läbi viima, sh jälitustoiminguid taotlema
(tegema) ning asjaolu, millal määrus füüsiliselt Kaitsepolitseiametisse jõudis ei ole siinkohal
73
oluline. On ilmne, et prokuratuur kui uurimisjuht suhtleb kohtueelse menetluse läbiviijaga ka
muud moodi (nt telefonitsi, e-kirja teel, vahetult suuliselt) kui kirjalikult posti teel (sh elektron
posti teel vm moodi) määruste saatmisega.
325. Kohus tuvastas jälitustegevuse üle kontrolli tehes mh ka seda, et kriminaalasja
alustamisest edasiselt jälitustoimingute lubade taotlemisel maakohtus ning nende väljastamisel,
kuid ka prokuratuuri poolt väljastatud lubade aluseks, ei olnud ainult teabehanketoimingute
kokkuvõttes kajastatud teave. Nimetatud teabehanketoimingute kokkuvõttes sisalduvat
informatsiooni oli võrreldud ka kogumis teiste tol ajahetkel kogutud tõenditega, nt
pangakontoväljavõtted, äriregistriväljavõtted, sideettevõtjalt saadud andmed.
326. Lubadest on selgelt jälgitav ja veenvalt põhistatud, missuguste tõendite alusel load on
väljastatud. Iga üksiku taotluse ja loa puhul, nii kohtumääruse kui prokuratuuri loa puhul, oli
äratoodud selge ja põhjendatud kahtlus iga isiku osas eraldi kuriteokahtluse mõttes, samuti
konkreetsed tõendid (sealjuures muud tõendid lisaks teabehanketoimingute kokkuvõttele), mis
viitavad sellele kahtlusele ja asjaolud, miks ei ole võimalik tõendeid koguda muul viisil kui
jälitustoimingutega. Sealjuures on oluline, et põhjendused hõlmavad ka seda, et tõendeid ei ole
võimalik koguda muul viisil nö õigel ajal. Esinevad selgelt jälgitavad ja veenvad põhjendused,
miks ei ole võimalik (tol ajahetkel) tõendite kogumine muude menetlustoimingutega. Samuti
on selgelt jälgitav ja veenvalt põhistatud asjaolud, mis tingisid jälitustoimingute jätkamise
pikendamise.
327. Kohus tutvunud jälitustoimiku materjalidega leiab, et prokuröri ja kohtu lubade alusel
tehtud jälitustoimingud on õiguspärased ja jälitustoimingu lubade põhjendamisel on järgitud
ultima ratio nõudeid ja load vastavad kohtupraktikas omaks võetud nõuetele.
328. Jälitustoimingud on teostatud lubades märgitud ajal, viisil ning isikute suhtes ja ulatuses.
6.1.3.1. DD ja UU vahelisest kliendisuhtest
329. Avalike andmete alusel on UU advokatuuri liige alates 31. maist 2005 ja vandeadvokaat
alates 04. märtsist 2008 (xxxx)
330. Kohus ei ole tuvastanud DD ja UU vahelisi vestluseid 17. veebruari 2017 jälitustoimingu
protokollis (T 68 lk 55 – T70).
331. Kohus tuvastas, et DD ja UU vahelisi vestluseid on kajastatud 16. veebruari 2017
koostatud jälitustoimingu protokollis (T 71 lk 86-89).
332. 16. veebruari 2017 protokolli kohaselt anti Harju Maakohtu määrustega (Harju Maakohtu
23. jaanuari 2015 määrus nr 32, Harju Maakohtu 20. märtsi 2015 määrus nr 128 ja Harju
Maakohtu 22. mai 2015 määrus nr 246) luba teostada ajavahemikul 23. jaanuar 2015 kuni 22.
juuli 2015 jälitustoimingut, teabe salajane pealtkuulamine ja vaatamine, järgneva isiku osas
tema kasutuses olevate sidevahendite kaudu järgnevalt: DD kasutuses olevate telefoni
abonentnumbrite xxx, xxx ning samuti teiste tema kasutuses tuvastatavate sidevahendite ja
abonentnumbrite kaudu temaga kontaktis olevate isikutega üldkasutatava elektroonilise side
võrgu teel edastatavate sõnumite või muu teabe salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja
salvestamine.
333. 16. veebruari 2017 protokollist nähtub, et 21. mail 2015 ja kahel korral 25. mail 2015 on
pealt kuulatud UU ja DD vahelisi telefonikõnesid.
74
334. Kaitsja leiab, et DD ja UU vahelised telefonivestluste kasutamine tõendina tulenevalt
KrMS § 72 lg 1 p 4 ja § 1267 lg 2 ei ole lubatav.
335. Kohtumenetluses UU ülekuulatud ei ole. Tegemist on tunnistajaga, kelle ülekuulamisest
prokuratuur loobus, kuid tema ülekuulamist ei ole taotlenud (ülevõtnud) ka DD kaitsja ega mõni
teine kaitsja.
336. Süüdistatavana DD keeldus ütluste andmisest ega ole avaldatud ka tema kohtueelses
menetluses antud ütlusi, millest kohus saab järeldada, et ta ei ole ka varasemalt ütlusi andnud.
337. Sellest tulenevalt saab kohus anda hinnangu DD ja UU väidetava kliendi- advokaat suhte
olemasolu kohta kriminaalasjas olevate dokumentide pinnalt.
338. Tunnistaja XX ütluste kohaselt (Z18 juhatuse liige)../../..D (D) tahtis vist UU../../..UU on
meil põhiline advokaat olnud (K 16 lk 62pö).
339. DD on koostanud 02. veebruaril 2018 dokumendi/teatise „käsundi andmine“, mille
kohaselt annab ta oma õigusnõustajale vandeadvokaat UUle, vastavalt OÜ Advokaadibüroo Ž1
ja tema vahel 08. novembril 2006 sõlmitud kliendilepingule, käsundi sõlmida 5. veebruaril 2018
Osaühingu osa müügileping ja Ühinemisleping nendes toodud tingimustel. Dokumendile on
lisatud osaühingu osa müügileping (ZZ OÜ) ja ühinemisleping (A 2 lk 127-138).
340. UU edastab 29. aprillil 2016 Advokatuuri üldisele e-posti aadressile
advokatuur@advokatuur.ee teavituskirja, milles annab Advokatuurile teada juriidilise isiku
osaluse omandamisest ning juriidilise isiku juhtorganisse kuulumisest. E-kirjaga edastab UU
advokatuurile kaks allkirjastatud teavitust, milles annab teada, et ta on alates 08. novembrist
2006 OÜ ZZ osanik ja juhatuse liige. Teavituses on märgitud, et nimetatud juriidilises isikus
osaluse omamine ja juhtorganisse kuulumine on osa õigusteenuse osutamisest vastavalt OÜ
Advokaadibüroo Ž11 ja kliendi vahel 08. novembril 2006 sõlmitud kliendilepingule/../Vastavalt
kokkuleppele kliendiga toimub osaluse omamine tähtajatult (A 4 lk 131-134). Z5 nime e-
kirjadest ei nähtu.
341. Kohtule ei ole esitatud ega ole ka kaitsja sisustanud, milles väljendus pealtkuulatud
kõnedes DD kui kliendi ja UU kui advokaadi konfidentsiaalsuskaitsealasse kuuluva suhte
rikkumine. Kaitsja on pelgalt välja toonud, justnagu tunnistajate X ütlustest ja e-kirjadest
nähtuks, et UU on pikaajaliselt olnud DD advokaadiks, kuid ei ole teostatud toimingute mõttes
seda väidet kuidagi sisustanud. Kohtule ei ole esitatud käsundis märgitud 08.11.2006 sõlmitud
kliendilepingut. Kohtule on teadmata antud lepingu sisu, ulatus, kehtivus jms.
342. Sealjuures on kaitsja toetunud KrMS § 72 lg 2 esimesele lause osale, kuid on jätnud
tähelepanuta edasise piirangu.
343. Nimelt kehtib piirang vaid juhul, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses
teatavaks saanud asjaolud, ning sedagi järgnevates lõigetes toodud erisustega.
344. Märgitu tähendab, et antud sätte kaitsealas on vahetult ja ainult need vestlused, millised
on seotud kaitseteenuse osutamisega, mitte igasugused vestlused advokaadi ja kliendi vahel.
345. AdvS § 43 lg 2 kohaselt on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed. Seega
olukorras, kus eksisteerib lepinguline advokaadi ja kliendi suhe ning tegemist on õigusteenuse
osutamisega, laieneb konfidentsiaalsuskaitse kogu õigusteenuse osutamisega seotud teabele.
Konfidentsiaalsuskaitsesse on võimalik sekkuda olukorras, kus advokaat on otseselt seotud
75
kuriteo toimepanemisega. Kui advokaati pole vastutusele võetud ja talle pole kahtlustust
esitatud, pole ka alust rääkida advokaadi osavõtust kuriteo toimepanemisel (Riigikohtu otsus nr
1-08-15079/73 p 8.1.2). Käesolevas asjas vandeadvokaat UUle süüdistust esitatud ei ole.
346. AdvS laiendab kliendi ja advokaadi usaldussuhte kaitse advokaadi kogu kutsetegevusele
ja kindlustab kliendi-advokaadi usaldussuhte kaitse kõiges, mis seondub õigusteenuse
osutamisega. Õigusteenuse mõiste on advokatuuriseaduses defineeritud avaralt, mistõttu
advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsuse nõue hõlmab lisaks
õigusnõustamisele, isiku esindamisele või kaitsmisele kohtus, kohtueelses menetluses või mujal
ning isikule dokumendi koostamisele ka kliendi huvides mõne muu õigustoimingu tegemist
(AdvS § 40 lg 1).
347. Riigikohus on 13.06.2013 lahendis nr 3-1-1-64-13 (p 9.1, 9.2 ja 9.3) tõlgendanud
advokaadi kutsesaladuse kaitseala kitsendavalt, leides, et advokatuuriseaduse § 43 lg-s 2
nimetatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene advokaadi ja selle isiku suhtlusele, kes ei olnud selle
advokaadi klient.
348. Euroopa Kohtu praktika toob olulise erisuse sisse võrreldes riigisisese regulatsiooniga.
Kohtuasjas Akzo Nobel Chemicals Ltd tõstatasid hagejad küsimuse äriühingu ja äriühingu
palgal oleva (in-house) juristi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse kohta. Ettevõtja nõustaja
oli advokatuuri kuuluv advokaat, kuid andis õigusabi äriühinguga sõlmitud töölepingu alusel.
Euroopa Kohus leidis, et pole põhjendatud laiendada teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitset
õigusnõustajatele, kes on oma kliendiga seotud töösuhte kaudu (EKo 14.09.2010 C-550/07,
Akzo Nobel Chemicals vs komisjon, p 69-75).
349. Riigikohus on 26. mai 2010 otsuses nr 3-1-1-22-10 p-s 15 leidnud, et kohus on pädev
otsustama, kas tegemist on kutsetegevuse saladusega ehk õigusabi osutamisega seotud teabega,
ja sellest tulenevalt ka selle teabe tõendina kasutamise lubatavuse üle.
350. AdvS § 55 sätestab, et advokaat sõlmib õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu.
Lõike 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
351. Kohtul puudub igasugune teave selle kohta, millist advokaadi-kliendi suhet just tol
ajahetkel toimunud vestlused kaitsja nägemuse kohaselt hõlmasid. Kohtule arusaadavalt oli
kliendileping sõlmitud UU ja DD vahel 08. novembril 2006, kuid täpsemad andmed, mh
kestvuse kohta, kohtul puuduvad.
352. Pealtkuulatud vestluste sisust saab järeldada, et kõne objektiks on Z5 üldkoosoleku
protokolli allkirjastamine, raha jagamine ja kokkusaamine lõunatamiseks. Ühtegi taolist
nüanssi, millest saaks järeldada, et vestlus sisaldab UU kui advokaadi ja DD kui kliendi vahelist
õigusteenuse osutamist, kohus ei ole tuvastanud. E-kirjades märgitud äriühinguid, Z5 ega Z18-
d ei ole käesolevas asjas kohtu alla antud ega ole kohtule esitatud tõendeid ka selles, et vastaval
ajal oleks neile kahtlustus olnud esitatud. Kõned ei puuduta käsundis märgitud äriühinguid (ZZ,
Z1).
353. Samuti ei ole oluline, kas ja mis äriühingutega (ka nö DD juhtimisel) UU seotud oli,
kuivõrd kohtu alla on antud DD füüsilise isikuna ning kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle
kohta, et vandeadvokaat UUl ja eraisikul DD oli pealtuulamise ajal kehtiv õigusteenuse
osutamise leping.
76
354. Siinkohal on ka märkimisväärne kõnedest silma jääv nö tagurpidi loogika ehk siis
advokaat peaks justnagu raha tellima ja välja võtma ja kliendile üle andma. Taoline
teemapüstitus ei haaku üldise arusaamaga õigusteenuse osutamisest ka mitte selle tasustamise
kontekstis.
355. Seega ei ole kohus tuvastanud, et DD kui eraisiku ja advokaat UU vahel oleks olnud
õigusteenuse osutamise leping vm kliendisuhe ega sedagi, et antud vestlused peaksid olema
kaetud konfidentsiaalsuskaitsega. Arvestades siinkohal veel XX ütlusi („meie põhiline
advokaat“), tuleb pigem pidada tõenäoliseks, et UU täitis äriühingu palgal oleva (in-house)
juristi rolli, mistõttu pole põhjendatud laiendada teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitset
(õigusnõustajatele, kes on oma kliendiga seotud töösuhte kaudu). Eeltoodu alusel jäävad kaitsja
etteheited tagajärjetuteks.
356. Eeltoodu alusel leiab kohus, et jälitustoimingutega kogutud tõendid, s.o. 16. jaanuari 2015
teabehanketoimingute kokkuvõte nr xxx koos lisadega, 16. veebruari 2017 jälitustoimingu
protokoll koos lisadega ja 17. veebruari 2017 jälitustoimingu protokoll koos lisadega on
lubatavad, usaldusväärsed ja asjakohased tõendid.
6.1.4. Kaitsjatele juurdepääsu võimaldamata jätmine teabehanke- ja jälitustoimikule
357. Kohus jääb selle juurde, et juhindudes RSVS § 29 lg 2 ja KrMS § 12614 lg 1 p 7, ei saa
kaitsjatele võimaldada juurdepääsu JAS alusel kogutud teabele, sh halduskohtu lubadele ja
peadirektori korraldustele ning jälitustoimikule järgmistel põhjustel.
358. Jälitustoimik teenib kriminaalmenetluses tõe tuvastamise eesmärki konkreetse kuriteo
osas, mistõttu on teostatud toimingud otseselt selle kuriteo avastamise/tõendamisega seotud
ning kuriteokvalifikatsiooni eripära arvestades planeeritud ja läbiviidud vastavalt politseitöö
meetoditele ja taktikale ning võimekusele.
359. JAS alusel teostatud toimingud on aga kantud JAS-s sätestatud alustest ning võimalik
kuriteo avastamine on selles menetluses kõrvalsaadus. Materjalid sisaldavad nii ohuhinnanguid,
töömeetodeid, sh ennetamise ja tõkestamise osas, kui ka muud sünteesitud teavet, mida
kaitsepolitsei JAS alusel kogub. Käesoleval juhul ei ole teabe valdaja Kaitsepolitseiamet
asunud seisukohale, et teabehankega kogutud teave ei kujuta selle avalikuks tulekul ohtu riigi
julgeolekule ning ei ole peale JAS § 32 alusel teabe riigi peaprokurörile edastamist,
teabehankega kogutud teabelt riigisaladust ennetähtaegselt kustutanud.
360. KrMS alusel teostatud jälitustoimingutest on Kaitsepolitseiamet puudutatud isikuid
teavitanud.
361. Antud juhul leiab kohus, et käesolevas asjas kaaluvad riigi julgeoleku vajadus ja huvi
hoida teabe-ja jälitusmenetluse meetodeid ja taktikat salajas üles süüdistatava- kaitsja õiguse,
et neile tutvustatakse kõiki materjale.
362. Ka EIK praktika ei jaata kõikide tõendite ja andmete avaldamise kohustuslikkust
süüdistatavale/kaitsjale.
363. Igas kriminaalmenetluses on konkureerivad huvid, mida tuleb kaaluda süüdistatava(te)
kaitseõigustega. Huvid, mis võivad õigustada tõendi süüdistatavale või kaitsjale avalikuks
tegemata jätmist, on EIK praktika põhjal järgmised: riigi julgeolek; vajadus kaitsta tunnistajaid;
ja hoida saladuses politsei uurimismeetodeid. Lisaks EIK täpsustanud, et mõnes asjas võib olla
77
vajalik tagada ka teiste isikute õigused või kaitsta tähtsat avalikku huvi (EIKo 04.04.2017,
Matanovic vs. Horvaatia, p 153). Need huvid võivad õigustada materjalide avalikustamata
jätmist ja sellega kaitseõiguse piiramist vaid tingimusel, et see on: rangelt vajalik; ning
kaitseõiguste piiramine on piisavalt tasakaalustatud kohtulike protseduuridega (EIKo 31. märts
2009, Natunen vs. Soome, p 40; 06. märts 2012, Leas vs. Eesti, p 78). Euroopa Inimõiguste
Kohus on selgitanud, millised on need kohtulikud protseduurid, mis peavad tasakaalustama
kaitseõiguste piiramise tõttu tekkivad raskused süüdistatavale ja tema kaitsjale (seotud salajase
jälitustegevusega kogutud tõenditega, mille avalikustamine on probleemne), ja need on
järgmised: kuivõrd on kaitse kaasatud tõendi avalikustamise üle otsustamise protsessi; ning kas
asja arutav kohu saab otsustada tõendi salastamise põhjuste üle ning tutvuda tõendi saamise
materjalidega. EIK on selgitanud, et kaitset tuleb informeerida, lubada tal teha ettepanekuid
ning osaleda tõendi avalikustamise üle otsustamises nii palju kui võimalik. Tõendi avalikuks
tegemise peab otsustama kohtunik, kes on teadlik varatud tõendi sisust, selle iseloomust ja
saamise viisist (EIKo 16. veebruar 2000, Jasper vs. Ühendkuningriik, p 53-54).
364. Käesolevas asjas on prokuratuur teinud kaitsjatele kättesaadavaks teabehanketoimingute
kokkuvõtte kui ainsa nende valduses oleva tõendi, mis pärineb teabetoimingutest ning
jälitustoiminguprotokollid, millistele kaitsjatel/süüdistatavatel on olnud võimalus esitada
vastuväiteid, seada tõendi lubatavust, asjakohasust ja usaldusväärsust kahtluse alla nii
kaebemenetlustes kui avalikul kohtuistungil. Kaitsjad on vaidlustanud teostatud toimingud nii
kohtueelses menetluses määruskaebemenetluse kaudu kui ka kohtumenetluses.
365. Siinkohal on kaitsjad ja prokurörid JAS alusel kogutud materjalide osas samas seisus.
Teabevaldajaks ei ole ei Riigiprokuratuur ega ka Harju Maakohus, vaid on Kaitsepolitseiamet.
Mõlemale poolele (prokuratuur, kaitsjad) on kättesaadav ainult kriminaalasja lisatud
teabehanketoimingute kokkuvõtte, mitte muud JAS alusel kogutud materjalid.
366. KrMS § 211 lg 2 kohaselt selgitavad uurimisasutus (ja prokuratuur) kahtlustatavat ning
süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud.
367. Kohus leiab, et sellest tuleneb, et kui jälitustegevuse, sh JAS alusel teostatud toimingute
tulemusena on saadud süüdistatavat ilmselt õigustavat teavet, tuleb ka see vormistada
jälitustoimingu protokollis või teabehanketoimingute kokkuvõttes ja lisada
kriminaaltoimikusse.
368. Põhjendatuks saab pidada kaitsjate teadmisvajadust seoses tõstatatud huvide konfliktiga
XX isikuga seoses, selles osas on kohus eelnevalt ka vastuse andnud. Kuivõrd aga
Kaitsepolitseiameti töötajate nimed on riigisaladus, mida Kaitsepolitseiamet ei avalda, siis
ühelgi juhul ei saaks kaitsjad tutvuda Kaitsepolitseiameti töötajate nimedega, sh XX nimega
(need andmed kaetaks igal juhul kinni), mistõttu selles osas sai kontrolli teostada üksnes kohus.
369. Samuti ei oleks võimalik jälitustegevusega kogutud andmeid tutvustada nii
teabehankemenetluses kui jälitustoimikus tuginedes KrMS § 12614 lg 1 p 1-7.
370. Nii JAS kui KrMS alusel kogutud materjalid sisaldavad suures osas sünteesitud teavet.
Sellelaadset sünteesitud teavet sisaldavad ka halduskohtu load. JAS alusel läbiviidud
menetluses on kuriteotunnuste avastamine kõrvalsaadus. JAS alusel kogutud materjalid ja
samuti jälitustoimik sisaldavad suurel määral materjale, mis puudutavad KrMS § 12614 lg 1 p
1-6 sätestatud andmeid ja just kujul, mis ei ole teineteisest eraldatavad p 7 mõttes. Kohtul on
kaalutlusõigus vaid nende tõendite tutvustamise osas, mis ei sisalda KrMS §-s 12614 p-des 2, 4,
78
5, 6 ja 7 märgitud andmeid. Kohtukoosseisu hinnangul, kattes kinni eelmärgitud andmed, siis
kaoks nende toimikute tutvustamise mõte, sest üksikud sõnad ja seosetud laused ei annaks
kaitsjatele sisulist väärtust ega kasutatavat infot.
371. Kohus leiab, et andmete tutvustamata jätmine kaalub üles jälitustoimingutele allutatud
isikute põhiõiguste riive. Käesolevas asjas on kohtukoosseis teostanud JAS alusel kogutud
teabe ja muude Kaitsepolitsei struktuuri ja tööga seotud dokumentide kontrolli, samuti
jälitustoimiku kontrolli.
372. Nimetatud riive tasakaalustamiseks loeb kohus lisaks enda poolt kontrolli teostamisele
samuti jälitustoimikute osas süüdistatavatele antud võimalust enda osas materjalidega tutvumas
käia ning KrMS § 224 lg 3 kohaselt võimalust tutvuda nii teabehanketoimingute kokkuvõtte
kui jälitusprotokollide lisadega.
373. Samuti on kaitsjad tutvunud osaliselt kriminaalmenetluses jälitustoimingute aluseks olnud
prokuratuuri taotluste, lubade ja kohtumäärustega ning vaidlus nende seaduslikkuse üle on
läbinud kolmeastmelise kohtuliku kontrolli määruskaebemenetluses.
374. Kaaludes praeguses asjas ühelt poolt andmete tutvustamata jätmisega kaasnevat
kaitseõiguse riive suurust ja teiselt poolt kõnealuste andmete tutvustamisega kaasnevat ohtu
samalaadsete jälitustoimingute edaspidisele efektiivsusele, et prokuratuuri teabe- ja
jälitustoimiku, sh taotluste, on lubade ja maakohtu määruste täielik tutvustamata jätmine KrMS
§ 12614 lg 1 p-de 6 ja 7 alusel põhjendatud. Kuivõrd kogu jälitustoimik on kokkuvõtvalt
nimetatud taotluste, lubade ja määruste aluseks ja tulemiks, sisaldab see samuti märgitud teavet,
ega kuulu avaldamisele.
375. Kaitsja Muna poolt küsitud kolme kaitsepolitseiametniku nimede osas selgitab kohus, et
kohus on vahetult kontrollinud ja tuvastanud, et kaitsepolitseiametniku ees- ja perekonnanimi
(kellele viidatakse 04. jaanuaril 2017 koostatud vaatlusprotokollis (K 40, lk 237,
vaatlusprotokolli p 2), töötõendi nr xxx; kaitsepolitseiametniku ees- ja perekonnanimi, kellele
viidatakse 22. märtsil 2016 koostatud vaatlusprotokollis (K 74 lk 5, vaatlusprotokolli p 2),
töötõendi nr xxx ja kaitsepolitseiametniku ees- ja perekonnanimi, kellele viidatakse 24. augustil
2016 koostatud vaatlusprotokollis (K 77 lk 150, vaatlusprotokolli p 2) ja 03.11.2016 koostatud
vaatlusprotokollis (K 77 lk 168, vaatlusprotokolli p 2), töötõendi nr xxx) ei ole XX. Nende
isikute nimed on riigisaladus, mille valdaja on Kaitsepolitseiamet, mistõttu kohus nende
nimesid avaldada ei saa.
6.1.5. Jälitustegevuse kestvusest
376. Kaitsjad leiavad, et JAS alusel teostatud jälitustoimingute aeg tuleb arvata KrMS alusel
teostatud jälitustoimingute aja hulka, mistõttu on ületatud üheaastane piir.
377. Kaitsjate taoline etteheide jääb tagajärjetuks. JAS alusel toimetatavat jälitustegevust ei
arvestata kriminaalmenetluses toimetatava jälitustegevuse aja hulka.
378. Antud küsimust on vaaginud Riigikohus, leides, et (Riigikohtu 14. detsembri 2017 määrus
nr 1-17-7077 p 76), et JAS alusel tehtud teabehanketoiminguid ei saa käsitada
jälitustoimingutena KrMS § 1263 mõttes, mistõttu pole alust ka nende toimingute tegemisele
kulunud aega arvata KrMS §1264 lg 6 sätestatud tähtaja hulka (Riigikohtu 10. aprilli 2017 otsus
nr 3-1-1-101-16, p 21). Formaalse vahetegemise kõrval oleks teabehanketoimingute ja
jälitustoimingute samastamine meelevaldne ka sisuliselt, sest nende toimingute tegemise
79
eesmärk on erinev. Julgeolekuasutuste seaduse alusel tehtavate toimingute tulem ei pruugi
väljenduda kriminaalmenetluse alustamises, samas kui kriminaalmenetluse seadustikus ette
nähtud jälitustoiminguid tehakse tõe tuvastamiseks konkreetses kriminaalasjas, s.t eeskätt juba
toime pandud ja veel toime pandavate kuritegude ettevalmistamise, avastamise või tõkestamise
eesmärgil tõendite kogumiseks (KrMS § 1261 lg 2 ja § 1262). Seejuures on jälitustoimingute
tegemine lubatud vaid konkreetsetel kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud juhtudel, s.t
selles seaduses loetletud tegude puhul ja alustel.
379. Kokkuvõtvalt ei ole kohus minetusi tuvastanud ja leiab, et vaidlustatud tõendid on
lubatavad.
6.2. Muud vaidlustatud kirjalikud tõendid
6.2.1. CC kinnipidamine ja õiguste deklaratsioon
380. CC kahtlustatavana kinnipidamise protokoll on koostatud 27. augustil 2015 kell 00.30,
kuid protokolli punktist 6 nähtuvalt on kinnipidamise aeg 26. august 2015 kell 10.40 ja koht
xxx, Tallinn (ŽŽ AS kontoris).
381. KrMS § 217 (üldalustena lõigetest 2 ja 3) tuleneb kohustus koostada kinnipidamise kohta
protokoll, kuid seaduse sõnastusest ei tulene, millisel ajahetkel tuleb kinnipidamisprotokoll
koostada. Ei ole nõutav viivitamatu protokolli koostamine. Praegusel juhul on CC olnud alates
kinnipidamisest, s.o 26. augustist 2015 alates kell 10.40, järjest allutatud menetlustoimingutele
(läbiotsimised). Kohtu hinnangul ei saa pidada ebamõistlikuks tema suhtes kinnipidamise
protokolli koostamist 27. augustil 2015 kell 00.30. Oluline on, et protokollis on kajastatud
õigesti kinnipidamine faktiline aeg (kell 10.40) ning seda on käesoleval juhul tehtud. Seetõttu
ei ole võimalik rikkumist tuvastada.
382. Samuti ei ole absoluutne õigus enda kinnipidamisest lähedase teavitamine, piirang tuleneb
KrMS § 217 lõikest 10. Siinkohal ei ole seaduses ka nõuet, et tegemist oleks prokuratuuri
kirjaliku loaga. Oma kinnipidamisest on CC soovinud teavitada XX (p 13, kirjutatud
omakäeliselt (T 72 lk 46-48). Samas nähtub, et teavitatud on XX, kes oli CC ülemuseks
emafirmas Tallink Group AS. CC ei ole kinnipidamisel märkustes, avaldustes ega taotlustes
kirjeldanud, et ta soovis teavitada mõnda teist lähedast inimest ja sellest keelduti. Taoliselt ei
ole kohus rikkumist tuvastanud.
383. CC on kinnipidamiseprotokolli punkt 2 kohaselt selgitatud KrMS § 34-st tulenevaid õigusi
ja kohustusi (mh keelduda ütluste andmisest). Samuti selgitati, et tema õigust kaitsja abile ning
olla kaitsja juuresolekul üle kuulatud, esitada taotlusi ja kaebusi, teha menetlustoimingu
tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Kahtlustatav
on andnud õiguste ja kohustuste ning nende õiguse sisu selgitamise kohta kinnitava allkirja.
Kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei olnud CC avaldusi ega taotlusi (p 10, kirjutatud
omakäeliselt). Protokolliga on ta tutvunud, puudusid märkused protokolli kohta (p 12,
kirjutatud omakäeliselt) ning protokoll on ka tema poolt allkirjastatud.
384. Kohtule ei ole esitatud CC õiguste deklaratsiooni. 11. mai 2023 kohtuistungil teatas
prokurör, et „deklaratsiooni täna ei esita“ (K 42 lk 129). 23. mai 2023 kohtuistungil lubas
prokurör esitada järgmisel istungil veel kirjalikke tõendeid sh õiguste deklaratsiooni (K 42 lk
246-247). Järgmine istung pidi toimuma 25. mail 2023. Seoses CC kaitsja Andres Simsoniga
lepingu lõppemisega, lükati istung edasi. 08. juunil 2023 pidi prokuratuur esitama viimased
tõendid. 07. juunil 2023 esitas CC uus kaitsja Anu Toomemägi-Kivistik taotluse istungi
80
edasilükkamiseks. 04. septembril 2023 jätkusid istungid ning sellel istungil esitas prokuratuur
viimased kirjalikud tõendid, sh CC seonduvalt, kuid mitte õiguste deklaratsiooni (K 44 lk 36).
Rohkem tõendeid prokuratuur CC osas ei esitanud (K 44 lk 37 pö).
385. CC kinnipidamise (T 72 lk 46) ega läbiotsimise protokollis (T 35 lk 39) ei ole fikseeritud
CC õiguste tutvustamise aega, kuid mõlemast nähtuvalt on CC tema õigusi ja kohustusi
tutvustatud (KrMS § 217 protokoll p 2, 26. augusti 2015 läbiotsimise protokolli p 6) ning ta on
isiklikult nendega tutvumise kohta allkirja andnud. Sealjuures on läbiotsimise määruse punktis
6 kirjas, et CC on tutvustatud läbiotsimise määrust ja õiguste deklaratsiooni ning määrusele ja
õiguste deklaratsioonile kirjutas isik tutvumise kohta oma allkirjad. Protokolli on koostanud
kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist XX, keda ei ole ükski osaline kohtusse tunnistajana
kutsunud. Läbiotsimine on aset leidnud paralleelselt kinnipidamisega. Kinnipidamise
protokollist nähtuvalt ei olnud CC avaldusi ega taotlusi. Protokolliga on ta tutvunud, puudusid
märkused protokolli kohta ning protokoll on ka tema poolt allkirjastatud. CC ei ole
vaidlustanud, et kinnipidamise protokollis ja läbiotsimise protokollis tema allkiri on.
386. 18. oktoobri 2023 kohtuistungil on CC vastanud küsimusele, kas ja millal talle õigusi
tutvustati, et „siis kui nad uksest sisse tulid, siis oli sellel ühel teisel mehel äkki kaks A4 ja ütles,
et loe siit neid, võisid olla õigused ja kohustused“ ja selgitas edasiselt, et tema ei ole tõenäoliselt
neid läbi lugenudki. Samuti toimus CC ja politseiniku vahel vestlus, mille käigus CC väljendas,
et „äkki ta peaks otsima advokaadi“ (K 46 lk 218 pö).
387. Seega ei saa üheselt väita, et õiguste deklaratsiooni ei ole CC tutvustatud, antud ega ole ka
tema poolt allkirjastatud. CC möönab, et „võis olla mingi paber, kirjutas alla dokumentidele,
kuid läbi neid ei lugenud“. Samuti ei ole CC avaldanud, et ta soovib kaitsjat. Mõttevälgatust, et
äkki peaks kaitsja osalema, ei saa võtta taotlusena kaitsja osalemiseks. Kui CC peale toimunud
vestlust taolist taotlust ei esitanud, ei pidanud menetleja ka seda eeldama. Taoliselt puudub aga
kohtul igasugune tõsikindel versioon, mida oleks tarvis ümberlükata.
388. CC enda ütluste ja esitatud kinnipidamise- ja läbiotsimise määruse alusel on kohtul
veendumus, et 26.08.2015 sisenedes CC töökohta ŽŽ ruumidesse, toimus esmalt CC
kinnipidamine, tema teavitamine kinnipidamisest ning sellele järgnes koheselt CC õigustega
tutvustamine, sealjuures on CC saanud tutvuda ja saanud allkirja vastu kätte õiguste
deklaratsiooni. Seadus ei nõua õiguste tutvustamise aja fikseerimist. Seega asjaolu, et antud aeg
ei ole eraldi märgitud protokollides, ei ole rikkumine ega seda kahtluse alla õiguste tutvustamise
enda toimumist.
389. CC on täisealine, töövõimeline, juhtpositsioonil olev, haritud meesterahvas. Kahtlustatav
(süüdistatav), kinnitades (kas suuliselt või kirjalikult), et temale on õigused arusaadavad, võtab
selle riski, et menetleja avaldust taoliselt ka mõistab ning loeb toimingu (õiguste selgitamise,
vestluse kaitsja teemal) lõppenuks, mis fikseeritakse allkirjaga. Selliselt kinnitas CC enda
allkirjaga, sh avalduste, märkuste ja taotluste puudumisega, et talle on tema õigusi tutvustatud
ja ta saab enda õigustest aru. Avalduste, märkuste ja taotluste puudumine tähendab ka seda, et
CC ei soovinud lisaaega õigustega tutvumiseks ega ole avaldanud tõsikindlat soovi kaitsja
osalemiseks või lähedase teavitamiseks. CC oli esimesest menetlustoimingust järgnevast
päevast alates kokkuleppeline vandeadvokaadist kaitsja. Ometi ei vaidlustatud teostatud
toiminguid ega väidetavat õigustega tutvustamata jätmist jms kaebekorras. Selliselt ei ole nende
väidete esitamine niivõrd palju aastaid hiljem kohtumenetluses usutav.
81
390. KrMS § 217 korras kinnipidamine ja sellega kaasnevad piirangud on tolle ajahetke seisuga
hinnatav menetleja kaalutlusotsustus. Kohus ei näe antud kinnipidamises mingeidki selliseid
asjaolusid, mis annaks aluse rääkida selle õigusvastasusest.
391. CC on kinni peetud kahtlustatavana KrMS § 217 lg 2 p 3 alusel- kuriteo jäljed viitavad
temale kui kuriteo toimepannud isikule ning KrMS § 217 lg 3 p 3 ja 4 alusel- ta võib
kriminaalmenetlustest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada.
392. CC on süüdistatavana kohtu alla antud, mistõttu tuleb ainuüksi selle pinnalt jaatada piisava
kuriteokahtluse olemasolu. Esitatud kahtlustuse kohaselt 27. augustil 2015 on kuriteod
toimepandud 20. aprillist 2009 kuni 2015 august, sealjuures on etteheide suures ulatuses
altkäemaksu lubamises ja andmises. CC esitatud kahtlustuse pinnalt tuleb möönda ka
etteheidetud kuritegude küllaltki pikka toimepanemise ajavahemikku, mis omakorda viitab
võimalusele, et töötades kinnipidamise ajal samas töökohas (ŽŽ) oli põhjendatud kahtlus, et
CC võis kriminaalmenetlust takistada või asuda sellest kõrvale hoiduma. XX ütlustest tuleneb,
et CC kahtlustatavana kinnipidamine oli vajalik mitmes kohas toimingute läbiviimiseks, oli oht,
et ta võib sekkuda uurimisse ja teda oli vaja kahtlustatavana üle kuulata.(tl 209 pöördel).
Tõepoolest nähtub asja materjalidest, et CC esmane ülekuulamine toimus 27. augustil 2015 kell
10.55 kuni 13.50 (T 72 lk 185-187) ning teine 27. augustil 2015 kell 16.35 kuni 18.00 (T 72 lk
188-189) ehk mitte vahetult peale läbiotsimisi öösel. Seda ei saa aga menetlejatele ette heita.
Teostades samal ajal kinnipidamise ja läbiotsimised on menetleja poolt põhjendatud
ülekuulamisega jätkata mitte öösel, vaid järgmisel päeval, et kahtlustatav saaks ennast välja
puhata. Mitu korda ja mis asjaolude täpsustamiseks on vaja isikut ülekuulata on menetleja
kaalutlusotsustus, kahtlustatav ei peagi taolist vajadust mõistma.
393. Siinkohal taaskord, tulenevalt sellest, et CC kahtlustus oli otseses seoses tema töökohaga
ja juurdepääsuga sinna, on menetlejal kaalutlusotsustus ka see, kas ta peab vajalikuks teostada
teatud toimingud (sh näiteks analüüsida läbiotsimiselt leitut ja kahtlustatava ütlusi) otsustamaks
isiku vahistamise vajalikkuse. Käesoleva asja mahukust ja kahtlustatavate arvukust silmas
pidades on loomulik, et taoline otsustus ei pidanud sündima vahetult peale CC seotud
läbiotsimiste lõppemist, vaid menetlejatel oli alus arvata jätkuvalt, et ta võib takistada
menetlust. Peale CC ütluste andmist oli võimalik vastu võtta ka lõplik seisukoht selles, kas on
alust arvata, et ta asuks kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. CC vabastati kinnipidamiselt
27. augustil 2015 kell 18.50 (T 72 lk 48). Ehk siis vabastas menetleja CC viivitamatult kui olid
selgunud tema suhtes otsuse vastuvõtmiseks olulised asjaolud.
394. Tunnistaja XX ütlustest saab järeldada üksnes seda, et ta ei mäleta CC kinnipidamise, ŽŽ
ruumides toimetatud läbiotsimise ja Tallink AS ruumides teostatud vaatluse üksikasju.
Tunnistaja ei ole kordagi möönnud, et CC ei ole tema õigusi selgitanud, vastupidiselt. Ta
möönis, et tema võis seda teha, kuid seda võis ka uurija teha (K 48 lk 205). Tunnistajal puudus
faktiline mälupilt CC õiguste ja kohustuste deklaratsiooni üle andmise osas, kuid teab, et seda
on talle tutvustatud.
395. Samuti nähtub antud dokumentidest, mida CC on enda allkirjaga kinnitanud, et talle on
üle antud õiguste deklaratsioon. Seega ei ole kaitsja esitatud etteheited kinnistust leidnud ning
kohus ei ole rikkumisi tuvastanud.
82
6.2.2. ŽŽ AS läbiotsimine
396. 26. augustil 2015 kell 10.44 algas kriminaalasjas läbiotsimine aadressil xxx, Tallinn, mis
oli ŽŽ AS kontoriks. Läbiotsimise kohta koostati läbiotsimise protokoll (T 35 lk 39-43) ja
sellest nähtuvalt viis toimingu läbi XX koos teiste osalenud isikutega (protokollis on nendeks
märgitud kaitsepolitseiametnikud XX, XX, XX, XX, XX). Läbiotsimise aluseks oli Harju
Maakohtu 24. augusti 2015 kohtumäärus (T 35 lk 35-38).
397. Protokolli kohaselt lahkus ŽŽ ruumides teostatavalt läbiotsimiselt kella 16.00 ajal korraks
CC ja xxx ruumidesse tuli kohale XX Kell 17.17 saabus CC tagasi.“ (T 35 lk 40). CC on
protokolli lõpus punktis nr 8 selgitanud, et tal ei ole läbiotsimise protokolli kohta märkusi, see
on tema poolt läbi loetud ja õige. Samuti on ta saanud kätte protokolli ärakirja (T 35 lk 43).
Protokolli kõik leheküljed on CC poolt allkirjastatud.
398. KrMS § 91 sätetatust ei tulene ei isik, kelle juures läbiotsimist toimetatakse, peab ise
vahetult kogu aja viibima läbiotsimise juures. KrMS § 91 lg 1 sätestab kohustuse tutvustada
läbiotsimise määrust, kuid lõikest 8 tuleneb vaid piirang, et advokaat või notar peavad viibima
nende juures teostatava läbiotsimise juures. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa
läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama
advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või
advokaat.
399. Praegusel juhul on CC juhatuse liikmena viibinud isiklikult ŽŽ ruumides toimetatava
läbiotsimise juures kuni 16.00, mil tema lahkudes tuli kohale ŽŽ töötaja XX. CC märkused,
taotlused ja avaldused protokolli kohaselt puudusid. Samuti ei avaldanud ta kohtuistungil, et ta
oleks politseinikele väljendanud soovi kohale jääda või nõusoleku puudumist
kaasaminemiseks. Selliselt, nõustudes kasvõi vaikides XX osalemisega enda asemel, andis CC
juhatuse liikmena talle õiguse enda asemel läbiotsimise juures viibida. Samuti on CC tagasi
tulnud ning viibinud läbiotsimise juures kuni selle lõpuni, allkirjastades kõik läbiotsimise
protokolli leheküljed ehk tutvudes ka kogu läbiotsimise protokolliga. Samuti on ta saanud kätte
protokolli ärakirja.
400. Asjaolu, et CC koheselt, läbiotsimise protokollis ei teinud märkusi, on olulise kaaluga
menetlustoimingu seaduslikkuse tagantjärgi hindamisel. Samuti ei ole CC ega tema (järgmisest
päevast osalenud) lepinguline kaitsja vaidlustanud kaebemenetluses läbiotsimist ega seal
toimunut.
401. Kohus möönab, et CC kohalviibimine kogu läbiotsimise toimetamise juures ŽŽ ruumides
oleks olnud ennetav hilisemas etapis (nagu praeguses) vaidluste ärahoidmiseks ning
läbiotsimise jätkamisega ilma CC juuresviibimiseta on toimunud rikkumine. Kuid olukorras,
kus CC asemel viibis lühiajaliselt juures teine töötaja, valdava osa ajast viibis CC ise juures,
peale toimingu lõpetamist tutvus CC kohapeal protokolliga, sai protokollist ärakirja, oli
võimalus märkusteks, ei näe kohus olulist menetlusnormide rikkumist, mis tooks kaasa tõendi
lubamatuse.
402. Läbiotsimise protokollist nähtub, et CC ütles menetlejale ise oma arvutiparooli, mida
kaitsja peab samuti oluliseks rikkumiseks. Kohus sellega ei nõustu.
403. Protokolli (T 35 lk 39-43) kohaselt tehti menetlustoimingule allutatud isikule ettepanek
anda välja läbiotsimismääruses märgitud kriminaalasjas lahendamisel tähtsust omavad
83
objektid. Samuti selgitati CC, et kui eelpool nimetatud ettepanek läbiotsimise määruses
märgitud objektide vabatahtlikuks väljaandmiseks jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et
seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsingud, mille juures tal on õigus viibida ning et ta on
kohustatud seejuures täitma läbiotsimist teostavate ametnike korraldusi.
404. CC on vastanud ettepanekule, et tema kasutuses olev arvuti asub tema kabinetis, samuti
asuvad seal mõned mälupulgad. Kuna raamatupidamisteenust ostavad Tallink Grupp AS-ilt, siis
enamus dokumente asuvad nende peamajas aadressil Sadama tänav 5/7, Tallinn. Seega osad
lepingud, arved, muud dokumendid ja IT haldus (serverid või vähemalt arvuteid, e-kirju saab
sealt juhtida) asuvad selle ettevõtte valduses. Tema kabinetis on mõned lepingu koopiad.
405. Läbiotsimise käiku tutvustavas punktis nr 6 on märgitud, et enne läbiotsimise algust
tutvustati CC läbiotsimismäärust ja „õiguste deklaratsiooni“. Samuti on punktis kirjeldatud, et
„määrusele ja õiguste deklaratsioonile kirjutas isik tutvumise kohta oma allkirjad“.
406. Kohus eelnevalt luges tuvastatuks, et CC on peale kahtlustatavana kinnipidamist ja enne
läbiotsimist tutvustatud tema õigused ja kohustused. Tutvustatud õiguste deklaratsiooni punkt
4 sätestab õiguse vaikida, koos selgitustega: „Teil on õigus keelduda kriminaalmenetluses
ütluste andmisest. Samuti on Teil õigus anda ütlusi, kuid Teie antud ütlusi võidakse kasutada
Teie vastu. Teie kaitsja võib aidata Teil sellekohast otsust teha“.
407. Sellisest õigusest teadlik olles saab iga keskmine inimene järeldada, et kõike mida ta teeb
või ütleb saab tema vastu kasutada. Samuti seda, et tal puudub kohustus teha koostööd
politseiga, mh ei ole kohustatud enda kontode kasutajanimesid ja salasõnu ning telefoni/arvuti
jm sissepääsuparooli menetlejale üle andma.
408. Kõik viited sellele, et CC oleks sunni või ähvardusega suunatud paroole avaldama,
puuduvad. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et CC andis kõnesoleva teabe menetlejale
vabatahtlikult. Soov tol ajahetkel koostööd teha väljendus ka objektide vabatahtlikus
väljaandmises, mis eelnes paroolide andmises, mh info avaldamises, et osa dokumente asub
Tallinki ruumides.
409. Seega sai kohtueelne menetleja juurdepääsu CC läbiotsimises nimetatud seadmetele ja
kontodel olevale teabele seaduslikult ning kohus loeb sealt leitud tõendusteabe õigusega
lubatavaks. Taolist seisukohta toetab ka Riigikohtupraktika (Riigikohtu otsus 1-21-1421, p 64-
69).
6.2.3. Tallink AS vaatlus
410. Asjaolu, et Tallink AS ruumides XX ŽŽ ja CC puudutavat läbiotsimise määrust tutvustati,
ei tähenda, et Tallink AS ruumides oleks sisuliselt läbiotsimine läbiviidud. Märgitut kinnitab ka
toimingu vormistamine vaatlusprotokollina 26. augustil 2015 (T35, lk 149), millist kohus peab
õiguspäraseks ja seaduslikuks. Läbiotsimise määruse tutvustamine kandis informatiivset
eesmärki, selgitamaks küsitava vajalikkust.
411. Protokolli kohaselt teostati asitõendi vaatlus aadressil Tallinnas, Sadama 5/7 kestusega kell
17.10 kuni 18.47. Vaadeldavaks objektiks on märgitud Tallink Grupp AS-i infotehnoloogia
teenistuse junior system administrator XX poolt vabatahtlikult välja antud ŽŽ OÜ juhatuse
esimehe CC e-posti konto ja Tallink Grupp AS-ile kuuluvas failiserveris olemas olev ŽŽ
nimeline kataloog, koos kõikide alamkataloogidega.
84
412. Uurimistoimingus osaleb Tallink Grupp AS-i infotehnoloogia teenistuse junior system
administrator XX. Vaatluse käigu kohta on märgitud, et uurimistoimingu osalejad asuvad
Tallink Grupp AS-i peakontoris aadressil Sadama 5/7 Tallinn. Tallink Grupp AS-i juhatuse
liikme XX loal kopeeris Tallink Grupp AS-i infotehnoloogia teenistuse administraator XX
Tallink Grupp AS-i serveritest välja CC e-posti konto, mis salvestati Kaitsepolitseiameti
välisele kõvakettale xxx s/n xxx failina „xxx“. Järgmisena kopeeriti failiserverist välja kaust
„ŽŽ“ koos kõikide alamkataloogidega, mis samamoodi kopeeriti välisele kõvakettale xxx s/n
xxx samal kujul nagu nad asusid sel ajahetkel failiserveris. Protokolli kohaselt võeti väline
kõvaketas xxx s/n xxx võetakse kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendi vaatlusprotokolli
lõppu on lisatud hoiatus, mille kohaselt tohib uurimistoimingus osaleja KrMS § 214 alusel
kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses.
Protokolli on allkirjastanud XX ja XX. Viimane on lisanud märkuste lahtrisse, et ta on lugenud
protokolli läbi ja tal puuduvad märkused. CC seotust või viibimist uurimistoimingu juures
protokollist ei nähtu.
413. CC ütlustest nähtuvalt toimetas ŽŽ raamatupidamist Tallink AS, mistõttu asusid ka osad
lepingud ja raamatupidamise dokumendid Tallink AS ruumides. Seda avaldas CC ise
menetlejatele läbiotsimise rakendamisel ŽŽ ruumides ja enda kohtuistungil antud ütlustes (K
46 lk 199 pö). Selliselt oli ŽŽ raamatupidamise tegelik valdaja Tallink Group AS ning CC ei
olnud pädev andmete väljastamist otsustama.
414. Nii CC, XX kui politseinike XX ja XX ütlustest tuleneb, et Tallink AS ruumides andmete
väljastamiseks andis loa Tallink AS juhatuse liige XX. Tallink AS juhatuse liikmena oli XX
pädev taolist luba andma (TsÜS § 34), sh korraldust andma töötaja XX andmete väljastamiseks.
Kaitsja vastupidine väide on sisustamata, mistõttu pole kohtul võimalik sellele ka täpsemat
vastust anda. XX ei pidanudki olema ise menetlusosaline, vaid tema õiguslik pädevus tuleneb
juhatuse liikme seisundist.
415. Siinkohal tuleb IT-spetsialist tunnistaja XX ütlustesse suhtuda reservatsiooniga. Tema ei
olnud menetleja, vaid tugiisik, mistõttu ei pidanudki tema ise lõpuni mõistma ega teadma
teostatud toimingute õiguslikku alust. Samuti on täiesti võimalik, et sedavõrd palju aastaid
hiljem pidas ta silmas siiski CC, kellele tutvustati läbiotsimise määrust ja õiguste
deklaratsiooni. Märgitu haakuks objektiivsete tõendite ja tehioludega, kuivõrd Tallinkis puudus
IT- töötajale igasugune vajadus ja põhjendatus õiguste deklaratsiooni tutvustamiseks.
416. Kuivõrd vaidlustatud toimingud olid kõrvalt hinnates rutiinsed, erilisi asjaolusid ei
esinenud, siis on loomulik, et toonased politseinikud ei mäleta detaile juhtunust. Lisaks pikale
möödunud ajale, on tegemist ka nende igapäevatööga, mistõttu oleks pigem kahtlust äratav, kui
nad mäletaksid kõike detailideni.
417. Tallink AS ruumides ei ole toimetatud läbiotsimist. Kuigi esines kahtlus, et seal võib asuda
kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument vm (KrMS § 91 lg 1), siis annab KrMS § 83 lg
1 võimaluse koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid ka vaatlusega. Seega on
vaatlus uurimistoiming, millega saab fikseerida tõendite kriminaalasja juurde saamise käiku
ning andmeid tõendamiseseme asjaolude kohta. Seda käesoleval juhul tehtud ongi. Kuivõrd
Tallink AS ei olnud ise menetlustoimingutele allutatud ning XX nõustus vabatahtlikult andmeid
väljastama, siis puudus vajadus läbiotsimise toimetamiseks Tallink AS ruumides. CC nõusolek
või selle puudumine ei ole kuidagi seostatav Tallink AS ruumides ja serverites asuvate andmete
väljastamisega. Tegemist ei olnud ŽŽ ruumidega.
85
418. KrMS § 92 koostoimes §-ga 146 näeb ette läbiotsimise alguse ja lõpukellaaja fikseerimise,
kuid mitte üksikute kellaaegade fikseerimist (nt selle kohta, millal midagi ära võeti, keegi liitus
või lahkus toiminguga). Selliselt ei ole taoliste andmete kirjapanemata jätmine menetlejale
etteheidetav.
419. 26. augusti 2015 vaatlusprotokoll, milles väidetavalt on kajastatud 26. augustil 2015
Tallink Grupp AS-I peajuristi XX poolt vabatahtlikult välja antud Tallinna Sadam AS-i ja ŽŽ
AS-i vaheliste lepingute koopiad, millised oli ta nõus vabatahtlikult välja andma ja nendeks
olid 18. märtsi 2011 nr xxx üürilepingu koopa koos lisadega kokku 10-l lehel, 23. veebruari
2009 nr xxx töövõtulepingust koopia koos lisadega kokku 8-l lehel ja 03. mai 2010 nr xxx
üürilepingust koopia koos lisadega, mis kinnitati turvaklambriga xxx. (T 35 lk 145-146) uue
koosseisuga asja arutamisel kohtule esitatud ei ole. Kaitsja ei saa vaidlustada tõendit, mida
prokuratuur ei ole esitanud.
420. Erinevalt kaitsjast, ei näe kohus ebaselgust CC läbiviidud toimingute osas. 26. augustil
2015 saabusid politseinikud ŽŽ ruumidesse, CC teatati tema kahtlustatavana kinnipidamisest,
tutvustati tema õigused, anti üle õiguste deklaratsioon, misjärel tutvustati läbiotsimise
määrusega seonduv. Läbiotsimise toimetamisel ŽŽ ruumides avaldas CC, et osa materjale asub
Tallink AS-s, misjärel suundus grupijuht koos CC ja IT-spetsialistiga Tallink AS-i. Samal ajal
jäi ŽŽ ruumis toimetatava läbiotsimise juurde CC teadmisel XX. Tallink AS juhatuse liikmele
XX selgitas politsei olukorda, sh CC kinnipidamisest ja läbiotsimisest ŽŽ ruumides. XX andis
korralduse välja anda küsitud materjalid, misjärel toimetati vajalikud toimingud. Seejärel
suundusid politseinikud koos CC tagasi ŽŽ ruumidesse, kus viidi läbiotsmine lõpuni. CC
tutvustati protokoll, anti ärakiri ja ta toimetati politseiruumidesse, kus vormistati kirjalikult
tema kahtlustatavana kinnipidamine. Järgmisel päeval toimus kaks CC ülekuulamist
kahtlustatavana, misjärel CC vabastati.
421. Seega sai kohtueelne menetleja juurdepääsu CC läbiotsimises nimetatud seadmetele ja
kontodel olevale teabele seaduslikult ning kohus loeb sealt leitud tõendusteabe õigusega
lubatavaks. Taolist seisukohta toetab ka Riigikohtupraktika (Riigikohtu otsus nr 1-21-1421, p
64-69).
422. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pole alust kaitsja poolt viidatud järgnevaid tõendeid kõrvale
jätta ning tegemist on lubatavate tõenditega:
a) 26. augusti 2015 vaatlusprotokoll, millega toimus Tallink Grupp AS ruumides (Sadama
5/7) xxx faili kopeerimine Kaitsepolitseiameti andmekandjale;
b) 16. mai 2016 vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Tallink Grupp AS ruumides 26.
augustil 2015 teostatud vaatluse raames saadud tõendeid, s.o Kaitsepolitseiameti
andmekandjale kopeeritud faile - CC meilivahetust ja sealt erinevaid e-kirju ja nende
manuseid, millised esitati ka kohtule;
c) 26. augusti 2015 vaatlusprotokoll, millega toimus Tallink Grupp AS valduses olev ŽŽ
AS ja Tallinna Sadam AS vahel sõlmitud kolme lepingu nö kaasavõtmine.
423. Eelnevast tulevalt puudub alus ka kaitsjate taotlustes märgitud neist tulenevate tõendite
kõrvale jätmiseks.
86
6.2.4. PP ja MMi elukohtade läbiotsimine
424. AA kaitsjad on vaidlustanud:
a) 26. augusti 2015 läbiotsimisprotokolli, mille kohaselt teostati läbiotsimine PP (uue
nimega X) elukohas aadressil xxx asuvas korteris (T 16 lk 101-113)
b) 26. augusti 2015 läbiotsimisprotokolli, mille kohaselt teostati läbiotsimine MMi
elukohas aadressil xxx asuv korter nr xxx ja selle juurde kuuluv panipaik (T 19 lk 188-
191).
425. PP ja MMi elukohtades teostatud läbiotsimised on vaidlustanud AA kaitsjad. Kohtul

puudub teadmine, et PP ja MM ise oleksid märgitud toiminguid vaidlustanud, sh väitnud, et nad
ei saanud aru õigusest keelduda sisselogimistel/paroolide väljastamisel koostööst politseiga
(aktiivse kaasabi osutamisest). Taolisi andmeid ei nähtu ühestki järgnevalt käsitletavast
dokumendist.
426. Seega saavad AA kaitsjate väited põhineda üksnes õiguste deklaratsiooni väidetaval
puudulikul sõnastusel ja esitatud kirjalike dokumentide (kinnipidamise protokoll, läbiotsimise
protokoll, õiguste deklaratsioon) tõlgendamisel.
427. Kohus ei ole tuvastanud tõendite kogumisel menetluslikke eksimusi.
428. PP peeti kahtlustatavana kinni 26. augustil 2015 enda elukohas xxx kell 10.55 (T 72 lk
18). PP elukoha läbiotsimisega alustati kell 10.55 (T 72 lk 18-19). PP on saanud 26. augustil
2015 õiguste deklaratsiooni koopia, mida ta on kinnitanud allkirjaga (T 16 lk 198, T 72 lk 16-
17).
429. MM peeti kahtlustatavana kinni samal päeval kell 09.10 xxx (T 72 lk 24-29). MM sai
õiguste deklaratsiooni koopia kätte 26. augustil 2015 kell 09.28, mida ta on kinnitanud
allkirjaga (T 72 lk 20-23).
430. Nii PP kui ka MMi kinnipidamise protokollides on märgitud, et kahtlustatava(te)le on
tutvustatud õigusi ja kohustusi ning nende sisu, sh õigust vaikida ja õigust keelduda
kriminaalmenetluses ütluste andmisest, õigust kaitsja abile ning olla kaitsja juuresolekul üle
kuulatud, esitada taotlusi ja kaebusi, teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning
protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. KrMS § 351 kohaselt on kinni peetud
kahtlustatava(te)le antud viivitamata allkirja vastu kirjalik õiguste deklaratsioon tema õiguste
kohta kriminaalmenetluses. PP ja MM kinnitasid õiguste ja kohustuste tutvustamist ja nende
sisu selgitamist allkirjaga. Kinnipidamise protokolli märgitu kohaselt ei olnud PP ega MMil
avaldusi ega taotlusi, protokoll oli tema (PP, MM) poolt läbi loetud ning koostatud õigesti.
431. PP ja MM keeldusid 12. detsembril 2019 kohtuistungil ütluste andmisest (K 16 lk 18-19),
misjärel on kohus vastu võtnud nende kohtueelses menetluses antud ütlused (K 16 lk 20, 26.
augusti 2015 ütlused T 71 lk 194-199, 28. augusti 2015 ütlused T 71 lk 200-204)
432. 26. augusti 2015 läbiotsimisprotokollis (T 16 lk 101-113) on märgitud, et PPle tutvustati
Riigiprokuratuuri 25. augusti 2015 läbiotsimismäärust, mille PP pärast tutvumist allkirjastas.
Enne läbiotsimist tehti PPle ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud kriminaalasja
lahendamiseks vajalikud objektid, mis võivad omada tähtsust. Protokolli on märgitud, et PPle
selgitati, et kui eelpool tehtud ettepanek läbiotsimise määruses märgitud objektide
vabatahtlikuks väljaandmiseks jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud
87
osaliselt, toimetatakse otsinguid, mille juures on isikul õigus viibida ning et ta on kohustatud
seejuures täitma läbiotsimist teostavate ametnike korraldusi.
433. Sülearvutiga Dell Latitude seotud toimingud alapeatükis on kirjeldatud, et PP kasutab
sülearvutis kasutajatunnust „xxx“. Kasutajatunnuse „xxx“ puhul ei pidavat korralikult töötama
tarkvaraprogramm Outlook. Sülearvutist logis PP xxx keskkonda, kust tegi nelja konto – „x“,
„x“, „x“ ja „x/x“ kontode väljatrükid ajavahemikuga 01. jaanuar 2010 kuni 31. juuli 2015 ning
01. august 2015 kuni 16. august 2015, samuti salvestati eelnimetatud kontode väljavõtted ning
koondaruanded pdf-failidena menetleja kõvakettale xxx, kausta „xxx“, milles omakorda
alamkaust „xxx“, kus omakorda kümme pdf-faili. PP avas oma meilivahetuse
tarkvaraprogrammis Outlook 2010, kus eksporditi menetleja välisele kõvakettale xxx PP poolt
kasutatavad e-postiaadresside (xxx, xxx, xxx) e-kirjad kausta „xxx“ alamkausta „xxx. Enne
menetleja kõvakettale meilivahetuse salvestamist taastati kustutatud kirjad, kasutades Outlooki
funktsionaalsust „Recover Deleted Items“. Samuti kopeeriti sülearvutis olnud lokaalne
postkasti fail „xxx“. PP avas palgaarvestusprogrammi xxx, milline kopeeriti menetleja
kõvakettale xxx, kausta „xxx“ alamkausta „xxx – xxx“.
434. Läbiotsimiseprotokolli 8. punktis „Läbiotsimisega leitud objektid“ on märgitud, PP poolt
vabatahtlikult väljaantud objektid, millised võetakse ära. Läbiotsimisprotokolli lehtedel, kus
eelviidatud andmed asuvad, on PP allkirjastanud omakäeliselt. Läbiotsimisprotokolli
kümnendas punktis „Märkused protokolli kohta“ on PP käekirjaliselt märkinud, et protokoll on
tema poolt läbiloetud koostatud õigesti. Pretensioone ei ole. On saanud protokolli koopia 13-l
lehel 27. augustil 2015. Märkuste lõppu on PP lisanud allkirja.
435. Seonduvalt MMi elukoha läbiotsimisega on 26. augusti 2015 läbiotsimisprotokolli (T 19
lk 188-191) märgitud, et enne läbiotsimist tehti MMile ettepanek anda välja
läbiotsimismääruses nimetatud objektid, so teabekandjad paberkandjatel ja elektrooniliselt s.h
arvutid, mälupulgad, nutiseadmed ja muud andmekandjad ning sularaha ja muud esemed, mis
võivad olla tõendi väärtusega antud kriminaalasjas. MMi vastuse ettepanekule: „Annan välja
minu kodus olevad sülearvutid, teabekandjad, dokumendid ja sularaha“. MM andis välja mh
kirjutuslaua pealt sülearvuti Samsung, mis pakendati läbipaistvasse kilekotti ja kinnitati
turvakleebisega nr xxx. Protokolli on kantud märkus, mille kohaselt ühendatakse sülearvuti
külge Kaitsepolitsei kõvaketas, millele salvestatakse programmi xxx abil arvutis sisalduv
gmaili e-posti arhiivi koopia, programmi xxx kontode väljavõtted. MM andis välja ka sülearvuti
HP. Protokolli märkuse kohaselt ühendati sülearvuti külge Kaitsepolitsei kõvaketas, millele
salvestatakse arvutis sisalduv Outlooki e-posti arhiiv. Peatükis „Märkused protokolli kohta“ on
MM märkinud, et ta on protokolli läbi lugenud ning tal ei ole märkusi. Lisatud on ka allkiri.
Läbiotsimisprotokolli lõppu on MM kirjutanud, et ta on protokolli koopia lätte saanud
26.08.215.
436. PP ja MM ei ole kinnipidamise ega läbiotsimise protokollis ega õiguste deklaratsioonis
avaldanud märkusi, avaldusi ega taotlusi. Ükski menetlusosaline ei ole väitnud, et PP või MM
oleksid esitanud kaebused kohtueelse menetleja tegevuse peale. PPle ja MMile on selgitatud
nende õigusi ja kohustusi, sh õigust ütlusi mitte anda. Kuivõrd mõlemad olid kahtlustatava
staatusest läbiotsimiste ajal, siis on kaitsjate viitamine Riigikohtu lahendile nr 1-20-1208 (p 53)
asjakohtu. Märgitu kaasuse asjaolud olid teised. Tolles kriminaalasjas lugesid kohtud
lubamatuks tõendiks kahtlustatava elukaaslase - kes ise ei olnud kahtlustatav - mobiiltelefonist
88
saadud tõendusteabe, sest ta andis enda telefoni PIN-koodi menetlejale, ilma et talle oleks enne
seda tutvustatud õigust keelduda enda või oma lähedaste kuriteo tõendamisele kaasaaitamisest.
437. PPle ja MMile tutvustatud õiguste deklaratsiooni punkt 4 sätestab õiguse vaikida, koos
selgitustega: „Teil on õigus keelduda kriminaalmenetluses ütluste andmisest. Samuti on Teil
õigus anda ütlusi, kuid Teie antud ütlusi võidakse kasutada Teie vastu. Teie kaitsja võib aidata
Teil sellekohast otsust teha“.
438. Sellisest õigusest teadlik olles saab iga keskmine inimene järeldada, et kõike mida ta teeb
või ütleb saab tema vastu kasutada. Samuti seda, et tal puudub kohustus teha koostööd
politseiga, mh ei ole kohustatud enda kontode kasutajanimesid ja salasõnu ning telefoni/arvuti
jm sissepääsuparooli menetlejale üle andma.
439. Kaitsjate väide, et kõike tehti menetleja korraldusel ei ole tõendatud. Kõik viited sellele,
et neid oleks sunni või ähvardusega suunatud paroolidega seotud andmeid avaldama, puuduvad.
Läbiotsimisprotokollidest nähtub, et PP ja MM andsid kõnesoleva teabe menetlejale
vabatahtlikult. Soov tol ajahetkel koostööd teha väljendus ka objektide vabatahtlikus
väljaandmises, mis eelnes vaidlustatud keskkonda sisselogimises. PP ja MMi poolt nende
süüdistuste kokkuleppemenetluses lahendamisega nõustumine väljendab ka aastaid hiljem
nende koostöö soovi.
440. KrMS § 217 ei tulene kohustust fikseerida kahtlustatavale tema õiguse tutvustamise aeg.
MMi puhul on see kirja pandud, mistõttu on ilmne, et õigusi tutvustati enne läbiotsimise käigus
esemete vabatahtliku väljaandmise ettepaneku tegemist jm kajastatud toiminguid. PP puhul on
kohtul veendumus, et järjekord oli sama. Esmalt teatati kahtlustatavana kinnipidamisest,
seejärel tutvustati isikule tema õigused ja kohustused, misjärel asuti selgitama läbiotsimisega
seonduvat.
441. Seega sai kohtueelne menetleja juurdepääsu PP ja MMi läbiotsimises nimetatud
seadmetele ja kontodel olevale teabele seaduslikult ning kohus loeb sealt leitud tõendusteabe
õigusega lubatavaks. Taolist seisukohta toetab ka Riigikohtupraktika (Riigikohtu otsus nr 1-21-
1421, p 64-69).
442. Eeltooduga ei ole kohus minetusi tuvastanud ning tegemist on lubatavate tõenditega.
6.3. Ütluste lubatavus tõendina
6.3.1. Kohtueelses menetluses antud ütlused
443. KrMS § 2862 sätestatu alusel on kohtul võimalik vastu võtta VV, WW ja MMi
kohtuistungil avaldatud ütluste andmisest keeldumine, mis omakorda annab õigusliku alusel
KrMS § 291 lg 3 alusel nende kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmisele.
6.3.1.1. Tunnistaja VV
444. VV keeldus 04. juuni 2019 kohtuistungil ütlusi andmast (K 9 lk 157 – 158, 160 pö- 161).
11. mai 2023 kohtuistungil (K 42 lk 128-128pö) võttis kohus prokuratuuri taotlusel KrMS §
291 lg 1 p 2 lõige 3 alusel vastu VV 02. septembril 2015 kohtueelses menetluses antud ütlused
(T 35 lk 1-5). Kohus võttis tõendi vastu kaitsjate taotlusel selliselt, et ankeetandmed oli seal
esineva informatsiooni tõttu osaliselt kinni kaetud.
445. Kohus leiab jätkuvalt, et kõik KrMS § 291 lg 3 sätestatud tingimused on täidetud. Ütluste
andmise asjaolud ja tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. VV on alates
89
18. juunist 1996 vandeadvokaat (avalik info: xxx), kes on üle kuulatud menetleja poolt
(Kaitsepolitseiameti büroo juht XX) Kaitsepolitsei majas Toompuiestee 3, Tallinnas.
Ülekuulamise protokollist kajastatu põhjal saab väita, et ülekuulamine on toimunud esitatud
süüdistust sisustavate sündmuste ja süüdistatavatega seoses.
446. Kohtu ei ole kahtlusi ülekuulamise protokolli usaldusväärsuses. VV tunnistajana
ülekuulamise protokollist (T 35 lk 1-2) nähtuvalt on VVle selgitatud tunnistaja õigused ja
kohustused, sh õigus KrMS § 71 lg 1 sätestatud isikute vastu ütlusi mitte anda. Asjaolu, et VV
ülekuulamise rakendamisel enda õigust vennaga seoses ütluste andmisest keelduda mõistis,
nähtub tema enda avaldatust: „Seoses laenulepingu OÜ Z7 ma kasutan õigust ütlusi mitte anda,
seoses asjaoluga, et minu vend DD on antud kriminaalasjas kahtlustatav, kuid jätan õiguse anda
soovi korral anda ütlusi hiljem, sealhulgas kohtus“. Samuti on tähelepanuväärne, et VV on
ütlused kirjutanud omakäeliselt. Kohus saab üheselt aru, et VV on ütlused andnud omakäeliselt,
kasutades selleks ise arvutis trükkimist. Lehekülg 3 pö (T 35) on VV vabajutustus kuni algavad
menetleja küsimused ja VV vastused. Ütlused puudutavad nn praamide episoodi, milles ei ole
DD süüdistust esitanud. Seega ei ole VV andnud ütlusi enda venna vastu ega vennale esitatud
süüdistusega seoses. Antud episoodis puudub VVl õigus ütluste andmisest keelduda. Tallinna
Sadam AS vabastas VV kutsesaladuse hoidmise kohustusest (K 9 lk 161). Punktis 8 ei ole read
täitmata, vaid seal on arvutikirjas kirjutatud märkuste kohta: „ei ole“, misjärel on kaks pidevat
joont teineteise all. Tavapäraselt jäetakse taoliselt ruumi käsikirjalisele tekstile, kuid antud juhul
on märkuste puudumine trükitult. Nendel kahel tühjal joonel puudub õiguslik tähtsus. Punktis
7 märgitud lisade puudumine, kuigi tegelikkuses olid protokollil kaks lisa, ei ole taoline
rikkumine, mis tooks iseseisvalt kaasa tõendi ebausaldusväärseks tunnistamise. Kohtul
puuduvad kahtlused selles, et ütluste andmise asjaolud olid kooskõlas seadusega ning tunnistaja
isiku enda usaldusväärsust ei ole kaitsjad vaidlustanud. Selliselt on kohus veendunud, et
vandeadvokaadist tunnistaja mõistis enda õigusi ja kohustusi täielikult ning ka kasutas neid-
keeldudes venna vastu ütlusi andmast ja andis ütlused muus osas omakäeliselt.
447. Kohus ei näe menetlejapoolset rikkumist selles, et VV on väidetavalt ütlused andnud enne,
kui menetlejale on esitatud tema kutsesaladuse hoidmisest vabastamise kirjalik kinnitus.
Tegutsedes praamide hankimise protsessis Tallinna Sadam AS õigusnõustajana, kehtis VVle
kutsesaladuse hoidmise kohustus AdvS § 45 lg 1 kohaselt. AdvS § 45 lg 2 kohaselt toimub
vabastamine kirjalikult. Kutsesaladuse sisu ja ulatuse saab aga määrata advokaat ise. Seda ei
pea teadma ega eeldama menetleja. Antud juhul nähtub VVle tutvustatud õiguste tekstist, et
seal on selgitatud õigust KrMS § 72 lg 1 alusel kutsesaladusega seoses ütluste andmisest
keelduda. Ulatuse, milles tema ütlused võivad sisaldada kutsesaladust saab määratleda üksnes
advokaat ise või tema klient. Seda ei pea ega saa eeldada menetleja. VV ülekuulamise
protokollist ei nähtu, et ta oleks keeldunud kutsesaladuse hoidmise kohustusega seonduvalt
ütluste avaldamisest. Järelikult andis ta ütlusi osas, mis ei ole kutsesaladus. Igasugune
advokaadi tegevus ei ole kaitstud kutsesaladuse hoidmise kohustusega.
448. Kohus ei näe vastuolu PS §-ga 3 ega EIÕK artikkel 6 lõige 3 punktiga „d“. Süüdistatava
nö konfrontatsiooniõigus ei ole absoluutne ning seda on EIK korduvalt selgitanud. Samuti on
kohus eelnevalt juba selgitanud, et kohtuliku arutamise vahetus ja suulisuse põhimõte ei
tähenda iga tunnistaja ülekuulamise kohustuslikkust vahetult kohtusaalis. Siseriiklik õigus on
andnud erandi KrMS § 291 lg 3 sätestatud tingimustel kohtueelses menetluses antud ütluste
vastuvõtmiseks, kaitsjatel ja süüdistatavatel on olnud võimalik nii kaitseaktides, tõendi
vastuvõtmisel kui kaitsekõnedes antud tõend ja selle sisu vaidlustada ning esitada omapoolsed
90
vastuväited ja tõendid. Samuti nähtub edasiselt analüüsitud tõenditest, et kohus ei tugine VV
kohtueelses menetluses antud ütlustele ei valdavas osas ega kui ainsale tõendile.
449. Prokuratuur on selgitanud tõendi vastuvõtmist taotledes, et tegemist on nn praamide
episoodis olulise tõendiga seoses praamide hankimise protsessiga nii LLi, FF kui ka Bone
Investiga seotult, mh käsitledes teadmaist maakleri osalusest. Kohus nõustub, et seega on
tegemist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamisega. Samuti on
vastaspooltel olnud küllaldane võimalus esitada tõendile ja ütlustele vastuväited, mida on ka
realiseeritud. Nimelt on kaitsjad tõendi vastuvõtmise taotluse järel vaidlustanud selle
lubatavuse. Protokollist nähtuvalt on ütlused saadud vahetult VVlt endalt.
450. Märgitu alusel on VV kohtueelses menetluses antud ütlused lubatav tõend.
6.3.1.2. Tunnistaja WW
451. 17. septembri 2019 kohtuistungil (K 11 lk 48-48 pö) keeldus WW ütluste andmisest KrMS
§ 71 lg 2 ja PS § 22 lg 3 alusel. 16. mail 2023 (K 42 lk 155-157 pö) võttis kohus WW ütlused
kui lubatavad tõendid vastu KrMS § 291 lõige 1 p 2 ja lg 3 alusel.
452. Kohus leiab jätkuvalt, et kõik KrMS § 291 lg 3 sätestatud tingimused on täidetud. Ütluste
andmise asjaolud ja tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses ning
tegelikkuses ei ole neid asjaolusid vaidlustanud ka vastaspool. WW on tunnistajana ülekuulatud
kahel korral, s.o 02. septembril 2015 ja 07. jaanuaril 2016 (T 62 lk 1-5). Mõlemal juhul on teda
ülekuulatud kaitsepolitseiametnike poolt, ülekuulamine on seotud menetluses olevate
süüdistatavate ja sündmustega. Tunnistaja õigusi ja kohustusi, sh KrMS § 71 lg 2 p 1 sätestatut
on WWle tutvustatud (T 62 lk 1, 3) ning ta on seda enda allkirjaga kinnitanud. Ülekuulamise
protokolli punktist 8 nähtuvalt märkusi tal ei olnud ning ta on uuesti omakäeliselt kinnitanud,
et protokoll on tema poolt läbi loetud, õigesti kirjutatud ja vastab tõele.
453. Kohtul puuduvad kahtlused selles, et ütluste andmise asjaolud olid kooskõlas seadusega
ning tunnistaja isiku enda usaldusväärsust ei ole kaitsjad vaidlustanud. Prokuratuur on
selgitanud tõendi vastuvõtmist taotledes, et tegemist on AA mittelegaalsete varadega seoses
olulise tunnistajaga. Kohus nõustub, et seega on tegemist kriminaalasja kui terviku seisukohalt
olulise asjaolu tõendamisega. Samuti on vastaspooltel olnud küllaldane võimalus esitada
tõendile ja ütlustele vastuväited, mida on ka realiseeritud. Nimelt on kaitsjad tõendi
vastuvõtmise taotluse järel vaidlustanud selle lubatavuse. Protokollist nähtuvalt on ütlused
saadud vahetult WWlt endalt.
454. WW ainus ütluste andmisest keeldumise seaduslik alus KrMS § 71 lg 2 p 1 alusel on enda
mittesüüstamine. WW ei ole KrMS § 71 lg 1 kaitsealas. Seega kas ja mis ulatuses tema ütlused
saavad või ei saa kellegi teise süüdisust tõendada ei olegi temale vajalik teadmine. Samuti
nähtub edasiselt analüüsitud tõenditest, et kohus ei tugine WW kohtueelses menetluses antud
ütlustele ei valdavas osas ega kui ainsale tõendile.
455. Märgitu alusel on WW kohtueelses menetluses antud ütlused lubatav tõend.
6.3.1.3. Kahtlustatav MM
456. MM keeldus 12. detsembri 2019 kohtuistungil ütluste andmisest (K 16 lk 18pö-19),
misjärel on kohus vastu võtnud 18. mai 2023 istungil (K 42 lk 206-209) MMi kohtueelses
menetluses antud ütlused (T 71 lk 194-204).
91
457. MM on kohtueelses menetluses olnud kahtlustatav, kelle osas on materjalid käesolevast
menetlusest eraldatud ja 12. detsembri 2019 seisuga oli tema suhtes jõustunud
kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistev kohtuotsus (K 16 lk 19 pö).
458. Kohus leiab jätkuvalt, et kõik KrMS § 291 lg 3 sätestatud tingimused on täidetud.
459. Ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses.
MM on tunnistajana ülekuulatud kahel korral- 26.08.2015 kell 21.00 kuni 22.30 ja 28.08.2015
kell 09.00 kuni 16.55 (T 71 lk 194-204), kaitsja osavõtust on MM mõlemal korral omakäelise
kinnitusega loobunud. Mõlemal juhul on teda ülekuulatud kaitsepolitseiametnike poolt,
ülekuulamine on seotud menetluses olevate süüdistatavate ja sündmustega. Menetlusseadus ei
näe ette kohustust kahtlustatavana ülekuulamise protokollis küsimuste ja vastuste
kajastamiseks. KrMS § 76 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kirja panna kahtlustatava ütlused ning seda
on ka tehtud. Ülekuulamise protokollid on vormistatud seaduse kohaselt. Kahtlustatava õigusi
ja kohustusi, sh õigust ütluste andmisest keelduda ja asjaolu, et tema antud ütlusi võidakse
kasutada tema enda vastu, on MMile selgitatud (T 71 lk 194, 200) ning ta on seda enda allkirjaga
kinnitanud. Ülekuulamise protokolli punktist 3 nähtuvalt on MM ka enda õigustest sisuliselt
arusaanud, mh on ta avaldanud, et kaitsjat ei soovi. Märkusi ülekuulamise ja protokolli kohta
MMil ei olnud ning ta on uuesti omakäeliselt kinnitanud, et protokoll on tema poolt läbi loetud
ja tema sõnade järgi kirja pandud (T 71 lk 199, 204). Sõnastuse „ja õige(sti)“ puudumine ei
viita kuidagi sellele, et tema ütlusi oleks kirjutatud valesti. Lauseühend minu sõnade järgi viitab
selgelt ja ühemõtteliselt sellele, et MMi jutt pandi kirja tema sõnade järgi. Olukorras, kus
seaduse kohaselt on kahtlustatavale tema õigused selgitatud, puudub tegelik täiendav vajadus „
ja on õige“ stiilis kinnituse lisamiseks. Kahtlustatav ei kanna vastutust valeütluste andmise eest.
Seega kahtlustatava puhul on täielikult piisav, kui ta on kinnitanud, et protokoll on koostatud
tema sõnade kohaselt. Taoline kinnitus on mõlemas protokollis olemas. Kahtlustava ütluste
õigsusele annab hinnangu kohus, olenemata tema enda kinnitusest või selle puudumisest.
460. Kuivõrd MM ei ole ise vaidlustanud enda ülekuulamise asjaolusid, kaitsja väide on pelk
oletus (tuginedes sellele, et FF ja CC on väitnud enda mõjutamist, arvab kaitsja, et ka MMi on
mõjutatud, samuti on seda MM vestluses maininud), siis puuduvad kohtul kahtlused selles, et
ütluste andmise asjaolud olid kooskõlas seadusega. Kohtuistungil nagu öeldud, MM keeldus
ütluste andmisest ning samuti ei ole kaitsja MMi uuesti kohtuistungile kutsunud ega enda
väidete kohta küsitlenud. Seega on tegemist oletustega, mida kohus ei saa ega pea
ümberlükkama. Kohus jääb selle juurde, et teadmata asjaoludel kaitsjale antud nö kirjalik
selgitus ülekuulamise kohta, mida kaitsja soovis esitada 18. mai 2023 kohtuistungil (K 42 lk
158, 158 pö), ei ole tõend ega vabatõend KrMS § 63 lg 1 järgi. Tegemist saab olla isiku
ütlustega, kuid ütlusi isik kohtus andnud ei ole. Samuti on oluline viidata, et ka vahetult 12.
detsembri 2019 kohtuistungil ütluste andmisest keeldumisel ei avaldanud MM kohtule, et teda
oleks kohtueelses menetluses ütlusi andma mõjutatud.
461. Asjaolu, et tegemist on kunagise kahtlustatava ja süüdimõistetuga samas asjas, ei ole üksi
aluseks isiku usaldusväärsuses kahtlemiseks. Kaitsjad on vaidlustatud MMi isiku
usaldusväärsuse läbi tema ütluste ebausaldusväärsuse. Kuid see on küsimus tõendi
usaldusväärsusest, mitte lubatavusest.
462. MMi ütlustega soovib prokuratuur tõendada DD poolt AA laenuandmise asjaolusid, seda,
et AA andis juhtnööre enda kulude tasumiseks Z2 OÜ ja Z3 OÜ poolt ning et nii MM kui PP
pidasid AA varade kohta arvestust. Kohus nõustub, et seega on tegemist kriminaalasja kui
92
terviku seisukohalt oluliste asjaolude tõendamisega. Samuti on vastaspooltel olnud küllaldane
võimalus esitada tõendile ja ütlustele vastuväited, mida on ka realiseeritud. Nimelt on kaitsjad
tõendi vastuvõtmise taotluse järel vaidlustanud selle lubatavuse. Protokollist nähtuvalt on
ütlused saadud vahetult MMilt endalt.
463. Samuti ei saa ainult selle põhjal, et kogu ülekuulamise vestlust ei protokollita, öelda, et
isikut võib olla selle käigus mõjutatud. Küll möönab kohus, et MMi kohtueelses menetluses
antud ütlused ei ole niivõrd suure kaaluga, kuivõrd KrMS § 15 lg 1 järgi tohib maakohtu
kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud
ning mis on protokollitud. Kohus hindab MMi ütlusi kogumis teiste tõenditega.
464. Mis puutub CC ja FF väljaöeldusse, siis tuleks ka nende öeldut käsitleda nende
menetlusseisundi tõttu kriitiliselt (Riigikohtu otsus nr 1-20-1208 p 39).
465. Seega on MMi kohtueelses menetluses antud ütlused lubatav tõend.
6.3.1.4. Süüdistatav CC
466. CC esmane ülekuulamine toimus 27. augustil 2015 kell 10.55 kuni 13.50 (T 72 lk 185-
187) ning teine 27. augustil 2015 kell 16.35 kuni 18.00 (T 72 lk 188-189). Kaitsja on
vaidlustanud teise ülekuulamise õiguspärasuse, leides, et CC ei võimaldatud kaitsja
juuresolekut ning ülekuulamine oli tervenisti tarbetu.
467. CC ise kinnitab, et ta ei ole esitanud kohapeal vastuväiteid kaitsja hilisemale saabumisele,
oli nõus ülekuulamise alustamisega ilma kaitsja osavõtuta ega taotlenud sõnastuse vastavusse
viimist protokollis, kuigi ei nõustunud sellega. Sellised avaldused praegusel ajal, aastaid hiljem,
ei ole tõsiselt võetavad.
468. 27. augusti 2015 kahtlustatava ülekuulamise protokoll on allkirjastatud nii CC kui tema
kokkuleppelise kaitsja Andres Simsoni poolt (T 72 lk 189 pö). Protokolli punktis 8 on CC
omakäeliselt kirjutanud, et „protokoll kirjutatud minu ütluste järgi õigesti“ (T 72 lk 189).
Punktis 2 on allkirjaga CC kinnitanud, et kahtlustatavat on tutvustatud õigustega ja selgitatud
nende sisu. Igasugused avaldused ja märkused CC ja kaitsja poolt puuduvad. Kaitsja saabumise
kellaaeg fikseeritud ei ole, kuid taolist kohustust ei näe ette ka KrMS § 76 lg 2. Kaitsja osavõtt
ei ole kahtlustatavana ülekuulamisest kohustuslik, mistõttu oli ka õiguspärane alustada
kahtlustatava nõusolekul CC ülekuulamisega kaitsja juuresviibimiseta.
469. 27. augustil2015 kell 16.35 oli CC saanud kohtuda enda kokkuleppelise kaitsjaga, talle oli
selgitatud tema õigusi, sh õigust kaitsjale. CC enda 18. oktoobri 2023 kohtuistungil antud
ütlustest ei nähtu, et ta oleks esitanud taotlust, et kaitsja osaleks alates ülekuulamise
alustamisest, et ta oleks keeldunud kuni kaitsja saabumiseni ütluste andmisest (K 46 lk 204-
205). Samuti ei nähtu, et ta oleks protokolli kirjutanud avaldusi või märkusi selle kohta, et seal
kirjutatu ei vasta tema sõnadele. Samuti ei ole kaitsja taotlenud ülekuulamise alguse
edasilükkamist kuni tema saabumiseni. Ülekuulamist kui menetlustoimingut ei ole vaidlustatud
kaebemenetluses.
470. Antud asjaolude osas on üle kuulatud menetleja XX 08. novembri 2023 kohtuistungil. XX
antud ütlused (K 48 lk 120 pö-132) ei äratanud kohtus mingeidki kahtlusi, et ametnik toimunud
ülekuulamise asjaolude osas valetada võiks. On ilmne, et tänase päevani samas ametis olev
inimene ei mäleta kõiki detaile aastast 2015 või mälu selles osas on üldse vähene, kuivõrd ei
ole ka CC ise välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis aitaksid just antud ülekuulamist
93
(kõigi aastate vältel toimetatutest) teiste seas meeles pidada. Kuid XX antud ütlused kõlasid
siiralt, tunnistaja oli küsimustele vastates avatud, koostöövalmis ja tõi välja ka tavalist praktikat
abistamaks osalisi arusaamast, kuidas toimingut võidi läbi viia. Politseiametnikul puudub ka
igasugune põhjus ütlusi välja mõelda või teada sisu, kuidas ütlusi välja mõelda. XX suhtumine
CC on neutraalne ja suhe olnud pelgalt tööalane.
471. Keskse tähtsusega on asjaolu, et CC viibis ülekuulamisel, vähemalt allkirjastamise hetkel
ja peale seda, koos enda kokkuleppelise kaitsjaga. Tal oli nii ülekuulamise ajal, vähemalt selle
lõpus kaitsja ilmudes reaalne võimalus keelduda alla kirjutamast, tal oli võimalus peale
kinnipidamiselt vabanemist toiming vaidlustada, taotleda uut ülekuulamist, kuid ta ei teinud
midagi säärast järgnevate aastate vältel. Selliselt leiab kohus, et CC enda arusaam, mis
asjaoludel ja mis ütlusi ta andis on kohtumenetluses muutunud ja ta soovib taganeda antud
ütlustest, kui kohus ei näe mingisugustki rikkumist, mida menetlejale ette heita ning leiab seega,
et CC 27. augustil 2015 kell 16.15 alanud ülekuulamine on õiguspärane.
6.3.1.5. Süüdistatav FF
472. Kaitsekõnest ei tulene, et FF vaidlustanuks enda 27. augustil 2015 kohtueelses menetluses
antud ütluste lubatavust tõendina, kuid arvestades FF kohtuistungil antud ütlusi, on FF
tegelikkuses kinnitanud, et need ei ole tema ütlused ega kirja pandud tema sõnade järgi õigesti.
473. FF on kohtueelses menetluses mh 27. augustil 2015 kell 10.30 (T 72 lk 130- 135)
kahtlustatavana üle kuulatud. Protokollist nähtuvalt on FF selgitatud tema õigusi ja kohustusi
(T 72 lk 130), mida FF on enda allkirjaga kinnitanud. Ülekuulamise juures on viibinud FF
kaitsja Robert Sarv, riigiprokurör Laura Feldmanis (kell 16.30 kuni 17.45), menetleja XX ja
osaleja XX (kell 11.00 kuni 13.30). Punktis 9 on FF omakäeliselt kirjutanud: „ protokoll läbi
loetud, koostatud minu sõnade järgi õigesti. Tunnen ennast juhtunu pärast halvasti ja kahetsen
juhtunut“. Muud märkused, avaldused ja selgitused puuduvad. Kohtule on esitatud
ülekuulamise protokoll ütluste osas kinnikaetult, kuid on aru saada, et on esitatud küsimus ja
kirja pandud FF vastus.
474. Seega saab ju ainuüksi ülekuulamise protokolli pinnalt väita, et ülekuulamisel viibis terve
aja FF juures tema kokkuleppeline kaitsja, tol ajahetkel vandeadvokaat Robert Sarv. Veel enam,
samas ruumis viibisid erinevatel aegadel ka teised ametnikud, sh riigiprokurör. Keskse
tähtsusega on siinkohal kohtu jaoks see, et FF omakäeliselt kirjutatu osas:“/../ Tunnen ennast
juhtunu pärast halvasti ja kahetsen juhtunut“, tundub siiras, ei ole teksti moodi, mida
politseiametnik nt kahtlustatavale ette ütleks ning viitab sellele, et tol ajahetkel tajus FF ütluste
andmisel ja selle järgselt enda poolt tehtu ebaõigsust. Olukorras, kus ütluste andmise juures
viibis vandeadvokaadist kaitsja, ei näe kohtus ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks asuma
seisukohale, et süüdistatav ei saanud aru talle esitatud küsimustest või andis vastuseid, mis ei
olnud kooskõlas tema enda tahtega. Veel enam, antud toimingut ei ole ka vahetult peale selle
toimumist vaidlustatud. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist tulenevalt, hinnates neid
koosmõjus FF ütlustega, ei näe kohus mingisuguseidki rikkumisi, mis annaks aluse lugeda FF
27. augustil 2015 kahtlustatavana ülekuulamine õigusvastaseks. Vastupidi, kohus leiab, et
tegemist on õiguspärase toimingu ja lubatava tõendina ütlustes vastuolu avaldamiseks. Muul
alusel antud protokolli kohtule esitatud ei ole.
475. Eeltoodu alusel ei ole kohus minetusi tuvastanud ning vaidlustatud tõendid on lubatavad.
94
6.3.2. KrMS § 2862 alusel vastuvõetud tunnistajate ütlused
476. KrMS § 2862 lg 1 sätestab, et isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul
arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik annaks
menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil. Kehtib üks erand - lõikes 3 sätestatud, milline aga
käesoleval juhul ei ole aktuaalne. Seega leiab kohus, et antud säte kehtib sama asja arutamisel
antud ütluste kohta olenemata kohtukoosseisu osalisest vahetumisest.
477. Kohus on käesolevas asjas järginud kohtukoosseisu moodustamisel KrMS § 18 lg 1 ja lg
4 sätteid. Alustades asja arutamisega algusest peale ei ole kohus toimepannud ka KrMS § 339
lg 1 p-s 1 sätestatud rikkumist (kõik kohtuotsuse tegemisel osalevad kohtunikud peavad olema
osalenud ka asja arutamisel).
478. KrMS § 2911 kohaselt saab alates 01. maist 2023 üldmenetluses avaldada tunnistajate
kohtueelses menetluses antud ütlused. Kaitsja Švištš on vastuväite esitamisel pööranud
ekslikult tähelepanu poolte nõusoleku puudumisele. Tõepoolest on seaduseandja andnud
võimaluse usaldusväärse tõendi vastuvõtmiseks poolte nõusolekul. Kuid antud juhul on oluline
aga hoopis seaduseandja poolt taolise võimaluse andmisega jaatamine, et kohus ei pea vahetult
kõiki isikulisi tõendiallikaid kohtusaalis uurima (vahetult tajuma). Selliselt on seaduse tasandil
antud võimalus, et kohus saab võtta seisukoha tunnistajate ütluste usaldusväärsuse osas kõige
muu kui ütluste andmise viisi alusel ehk ainult kirjaliku protokolli lugemise teel. Seega ei näe
kohus seaduseandja tahet selles, et kogu kohtukoosseis vahetult ja ainult kohtusaalis peab kõiki
tõendeid tajuma, sh ise vahetult kõikide tunnistajate ülekuulamise juures viibima.
479. Lõppeks ei ole mitte määrava tähtsusega ütluste andmise viis iseseisvalt, vaid ütluste
usaldusväärsuse hindamine kogumis- ütluste sisu, järjepidevus, sisemised vastuolud, ütluste
riimumine teiste tõenditega, ütluste andjat iseloomustavad asjaolud ja viimaks ütluste andmise
viis, kui selles esines erandlikke asjaolusid. Kui ütluste andmisel esineksid mingid erilised
asjaolud, siis oleksid need kohtu algatusel või poole taotlusel kantud kohtuistungiprotokolli.
Käesoleval juhul on kohus põhjalikult kaalunud tunnistajate antud ütlustest arusaamise
võimalikkust, nende sisu ja andmise viisi tajumist läbi kirjaliku protokolli ja on leidnud, et
taolisi erandlikke asjaolusid, mis võiksid kohut eksitada (ütluste andmise viis, tonaalsus,
kehakeel jms) ei esine. Kohus saab vahetult läbi kirjalike protokollide kõiki vajalikke asjaolusid
tajuda ja ütluste usaldusväärsusele hinnangu anda. Märkimata ei saa jätta ka seda, et eeldada,
et kohus alates 2019 kuni 2023 sügis tunnistajate üksikülekuulamisi kokku üle 70 tunnistaja
puhul mäletab, on ebareaalne ootus.
480. Kõik tunnistajate ülekuulamised on asja esimese arutamise käigus aset leidnud (valdavalt)
süüdistatavate ja kaitsjate juuresolekul, kes on saanud realiseerida enda küsitlusõigust, samuti
on seega juba täidetud avalikkuse ja kaitseõiguse tagamise nõuded.
481. Olukorras, kus avalikkuse nõue ja kaitseõigus on olnud tagatud, puudub tegelik vajadus
tunnistajate uuesti väljakutsumiseks. Samuti on olnud ka menetlusökonoomiast lähtuvalt antud
asjas põhjendatud juba eelnevalt ristküsitluse käigus antud ütluste vastuvõtmine KrMS § 2862
lg 1 alusel, sealjuures nt ka nende KrMS § 296 lg 3 teise alusel avaldamata jätmine. Üldteada
olevalt võtab valjusti ettekandmine (nt kohtuistungiprotokolli kantud ütluste ettelugemine)
oluliselt rohkem aega kui ütluste lugemine (kirjalikult).
482. Kaitsja Švištši poolt viidatud Riigikohtulahendis anti seisukoht teises olukorras ja
küsimuses, mistõttu analoogia ei ole kohaldatav (Riigikohtu lahend nr 1-15-6483 p 28). Kaitsja
95
poolt viidatud kohtupraktika ei ole aga kategoorilises vormis (ei pruugi olla piisav, ei tähenda,
et ei ole lubatud või ei ole piisav, 29; Riigikohtu lahend nr 1-20-1301, p 16). Samuti, p 30
kinnitab tegelikkuses vastupidist seisukohta, et ka erandid on kohaldatavad, kui selleks on
riigisisene menetlusõiguslik alus – ja see on praegu igal juhul olemas- KrMS § 2862 lg 1.
483. Kaitsja Švištši viidatud EIKo otsuses nr 40107/04 BERARU v Rumeenia, p 64 jj, ei ole
väidetud, et kohtukoosseisu vahetumine peab viima tunnistaja uuesti ülekuulamiseni kohtus.
EIK on öelnud, et „peaks tavaliselt viima“ ning antud juhtumi kontekstis on oluline vahetegu
selles, et siin põhines vaidlustatud kohtuotsus ainult taolise tunnistaja ütlustele isikut süüdi
mõistes. Seega ei ole antud kaasuse asjaolud ja EIK seisukoht mitte ainult samastatav käesoleva
juhtumiga, vaid EIK ei ole ka imperatiivselt väitnud, et peab kõik tunnistajad asja arutava
kohtukoosseisu juuresolekul uuesti üle kuulama.
484. EIK praktikas leiab seisukoha, kus on aktsepteeritud tõendite vahetut uurimata jätmist. Nt
asjas Skaro vs Horvaatia (30. jaanuar 2017 nr: 6962/13, p 22 jj) asutakse seisukohale, et tõendi
vahetu uurimise nõue kohtunike poolt ei tähenda seda, et kohtukoosseisu vahetudes tuleb kõiki
tõendeid uuesti vahetult uurida. Uuele kohtunikule on võimalik varem uuritud tõendeid
tutvustada nt protokolli kaudu. Selles asjas leidis EIK, et on võimalik teha erand nö vahetuse
põhimõttest, kuivõrd ainult üks kohtukoosseisu liige ei olnud vahetult tajunud võtmetunnistaja
ütlusi, samas kui teised olid.
485. Praegusel juhul on kohtukoosseisu kaks liiget (eesistuja kohtunik Kristina Väliste,
rahvakohtunik Valdimir Simagin) vahetult tajunud kõikide tunnistajate poolt ütluste andmist.
Rahvakohtunik Anne Kaarjärv ei ole ise vahetult kohtuistungil tunnistajate ütlusi tajuda saanud,
vaid tal on olnud võimalus tutvuda nende ütlustega nii kirjalikult kui helisalvestiste vahendusel.
Selliselt ei ole kohus toiminud ka vastuolus EIK praktikaga.
486. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tunnistajate ütluste vastuvõtmine KrMS § 2862 alusel oli
õiguspärane ja põhjendatud ning tegemist on lubatavate tõenditega.
6.3.3. Tsiviilkostjate HH ja Keskkonnahoolduse OÜ ülekuulamine
487. Kohus jääb kannatanute esindajatest eriarvamusele ja leiab, et tsiviilkostjat on võimalik
kriminaalmenetluses üldmenetluse kohtuistungil üle kuulata. Kohus on taolise arvamuse juba
23.10.20213 kohtuistungil esitanud (K 47 lk 170).
488. Asjaolu, et KrMS § 63 lg 1 ei sisalda tsiviilkostja ülekuulamist, ei tähenda, et tsiviilkostjat
ei saa ülekuulata ja et tema ütlus ei ole tõend.
489. Seaduseandja tahe tsiviilkostja ülekuulamise osas tuleneb otseselt KrMS § 273 lõikest 2,
milline sätestab sõnaselgelt õiguse tsiviilkostja enne kohtuistungi edasilükkamist üle kuulata.
Samuti räägib KrMS § 41 lg 5 sellest, et esindaja ei saa esindatava nimel ütlusi anda, mis viitab
oma korda esindatava õigusele ütlusi anda. Taolist õigust tuleb jaatada ka õiguse
üldpõhimõtetest tulenevalt. Pooltel (kannatanu ja tsiviilkostja) peavad olema võrdsed
võimalused ja tõhus võimalus ennast kaitsta. Siinkohal seadus kannatanu ülekuulamise näeb
ette (KrMS § 38 lg 1 p 3), mis omakorda viitab tsiviilkostja õigusele ütlusi anda. Samuti lubab
TsMS § 2681 tsiviilkostja ülekuulamise kohtu algatusel, kui vastaspool sellega ei nõustu. Antud
juhul on taoline olukord, kus kannatanu ei nõustunud tsiviilkostja ülekuulamisega.
490. Kannatanute etteheited TsMS rikkumiste kohta selles, et tsiviilkostja ei andnud ütlusi
vande all, on asjakohatud.
96
491. TsMS § 269 lg 2 sätestatud vande andmisel järgitakse tunnistaja kohta sätestatut. Antud
juhul ei ole taolise vande võtmine HHlt kriminaalasja lahendamisel üldmenetluses võimalik,
sest see olnuks vastuolus KrMS põhimõtetega.
492. Kohus on tsiviilkostja HH ülekuulamise rakendamisel selgitanud (K 48 lk 15pö-24), et
tegemist on endise süüdistatavaga, mistõttu ei saa kohaldada tema suhtes tunnistajale kehtivaid
õigusi ja kohustusi. Kohus on selgitanud HHle ütluste andmise keeldumise seaduslikke aluseid,
kohustust rääkida tõtt ning ütluste andmisest keeldumise võimalikke tagajärgi. Seega on kohus
enda selgituskohustuse täitnud ja selgitanud HHle tema õigused ja kohustused KrMS nõuetele
vastavalt, mistõttu puudus alus, kuid ka vajadus TsMS sätete järgi vande võtmiseks. TsMS
rakendatakse üksnes neis küsimustes, mida KrMS ei reguleeri.
493. Eeltoodu alusel on tegemist lubatava tõendiga.
6.3.4. Ütluste usaldusväärsus
494. Alaosade üleselt on osalised vaidlustanud järgmiste isikute ütluste usaldusväärsuse: XX,
ÜÜ, ÖÖ, FF, CC ja GG. Kohus annab hinnangu ütluste usaldusväärsusele vastavate teemade
alaosade juures, kuid ÜÜ ja ÖÖ etteheidete osas vastab ka siinkohal üldiselt. Mõlemale
tunnistajale heitsid kaitsjad ette selektiivset mälu (prokuratuurile vastasid tunnistajad ladusalt,
kaitsjate küsimustele vastasid vaenulikult ja mälu halvenes). ÖÖ koos kannatanute lepingulise
esindaja Marko Kairjakiga valetas kohtule seoses kaitsjate poolt küsitud tõendite väljastamise
võimalikkusega AS-s Tallinna Sadam.
495. Kohus nõustub, et kannatanu poolt materjalide edastamise pidurdamine võis
menetlustaktikaliselt olla ebasobilik, ometi ei saa ainult selle pinnalt juba ette määrata, kui
usaldusväärsed on ÖÖ ütlused. Materjalidega seonduva vaidluse ajal oli ÖÖ kannatanute
seaduslik esindaja, kuriteo asjaolude osas ütluste andmise ajal puudus ÖÖ seos kannatanutega
ja ta oli tunnistaja staatuses. Kohus arvestab tõendeid kogumis ning seda, kas ütlused riimuvad
suures osas teiste esitatud tõenditega ja kas antud ütlused on läbivalt ühtlased (Riigikohtu otsus
nr 3-1-1-10-17, p 8). ÖÖ poolt tõendite väljastamise küsimusega seonduvat ei kanna kohus
seega üle tema ütluste usaldusväärsusele. Kohus arvestab esitatud küsimuste mahtu ja ulatust,
samuti seda, kui palju on aega möödunud sündmustest, mille kohta küsimusi esitati. Samuti
võrdles kohus prokuratuurile ja kaitsjatele antud vastuseid ning ei tuvastanud ebajärjepidevust
või selektiivset mälu. Teatud nüanssides mälu puudumine viitab ütluste siirusele (arvestades
sündmuste möödunud aega, arvandmete rohkust ja asjaolu, et tunnistajad sama valdkonnaga
tänini tegelevad), mitte ei sea nende usaldusväärsust kahtluse alla. Vaadates nii ÖÖ kui ÜÜ
ütlusi, nende andmise viisi ja ulatust, kuid ka esitatud küsimusi, tonaalsust ja kohtusaalis
tekkinud üldpilti, siis ei näe kohus, et ÖÖ ja ÜÜ olnuks kaitsjate suhtes vaenulikult meelestatud.
Sellest tulenevalt ei jäta kohus kõiki ÖÖ ja ÜÜ ütlusi iseenesest ebausaldusväärsetena
tõendikogumist välja, vaid kohus annab nende ütlustele iga osa juures hinnangu.
496. Prokuratuur ja kannatanud on vaidlustanud FF, GG ütluste usaldusväärsuse
maaklerlepingutega seoses, QQ ütluste usaldusväärsuse mootorsaani osas, CC ütlused
akvatooriumi töödega seoses, kannatanud leiavad lisaks sellele, et CC ütlused sildumise
lepinguga seoses. Tegemist on sisuliste tõendamisasjaoludega seotud etteheidetega, millele
vastab kohus vastavate alaosade juures.
497. Etteruttavalt saab öelda, et kohus ei ole tuvastanud, et ükski isikuline tõendiallikas oleks
menetluses läbivalt valeütlusi või ebausaldusväärseid ütlusi andnud, kuid osa antud ütlustest
97
pidas kohus ebausaldusväärseks ning selles osas jättis ütlused tõendikogumist välja. Arvestades
asja mahtu, on kohus taolised osad vastavate tõendite analüüsi osade juures eraldi välja toonud.
7. TÕENDATUS
7.1. Keskkonnahoolduse OÜ episood (LL, BB, HH, Keskkonnahoolduse OÜ ja FF)
7.1.1. Süüdistuse lühikokkuvõte
498. LLi ja BB poolt altkäemaksu võtmine ning HH ja Keskkonnahoolduse OÜ poolt
altkäemaksu andmine ning FF kaasaaitamistegu altkäemaksu andmisele ja võtmisele
(süüdistuse punktid 2.1, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, K1 lk 50pö-55).
499. Süüdistuse kohaselt on LL, BB ja HH sõlminud 2007 aastal ebaõiguskokkuleppe, mille
kohaselt annab HH Keskkonnahoolduse OÜ esindajana Tallinna Sadam AS juhatuse liikmele
LLile ja hooldusosakonna juhatajale BBle vara selle eest, et BB ja LL kasutaksid oma
ametiseisundit ühiselt ja kooskõlastatud nii kooskõlas seadusega ja AS Tallinna Sadam
kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii seaduse kui AS-s Tallinna Sadam kehtivate
eeskirjade nõudeid kui see on vajalik OÜ Keskkonnahoolduse huvide tagamiseks. LL ja BB on
taolise vara lubamise vastuvõtmise ja vastusooritusega nõustunud ning vara vastu võtnud. FF
on osutanud kaasabi altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
500. Taolise üldise ebaõiguskokkuleppe alusel andis Keskkonnahoolduse OÜ juhatuse liige HH
perioodil 02. juuli 2007 kuni 29. november 2012 LLile ja BBle altkäemaksu kokku 209 989.89
eurot. Altkäemaksu andmine toimus Keskkonnahoolduse OÜ ja Bone Invest OÜ vahel 01.
juunil 2007 sõlmitud näiliku rendilepingu alusel, mille kohaselt rentis Bone Invest OÜ
Keskkonnahoolduse OÜ-le ratastraktorid Outlander 400 HO ja Outlander MAX 400 HO ning
Keskkonnahoolduse OÜ maksis ratastraktorite kasutamise eest renti 60 000 krooni (3 834.70
eurot) kuus, koos käibemaksuga 70 800 krooni (4524.94 eurot, K 1 lk 50 pö-55).
501. Vastusooritusena võtsid BB ja LL vastu järgmised Keskkonnahoolduse OÜ-le soodsad
ametialased otsused (K 1 lk 51):
a) AS Tallinna Sadam ja Keskkonnahoolduse OÜ vahel riigihanke nr xxx „Koristus- ja
haljastusteenuste pakkumine AS Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“
täitmiseks 13. veebruaril 2004 tähtajatult sõlmitud töövõtulepingu nr xxx muudatuste
sõlmimisel;
b) AS Tallinna Sadam korraldatud riigihankel nr xxx „Koristus- ja haljastustööde
teostamine AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“ pakkumuste hindamisel
ja edukaks tunnistamisel, mille tulemusena 24. septembril 2012 sõlmiti AS Tallinna
Sadam ja Keskkonnahoolduse OÜ vahel töövõtuleping nr xxx;
c) AS Tallinna Sadam hankel "Muuga sadama haruraudteede, raudteeülesõidukohtade ja
pöörmete hooldus“ pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel, mille tulemusena
01. aprillil 2010 sõlmiti AS Tallinna Sadam ja Keskkonnahoolduse OÜ vahel
töövõtuleping nr xxx.
502. Süüdistuses on etteheidetud nii eelmärgitud tegevus, kui ka tegevusetus. Peale seda kui oli
sõlmitud lepinguid rikkudes nii riigihangete seaduse kui AS Tallinna Sadam sisekordasid ning
toiminud AS-le Tallinna Sadam lepingute sõlmimisel pikendamisel või muutmisel mitte kõige
98
soodsamalt, siis ei võetud eelkirjeldatud lepingute puhul midagi ette Tallinna Sadam AS-le
kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks.
503. Süüdistuse periood hõlmab ebaõiguskokkuleppe sõlmimise kohaselt tegevusi alates 2007
aastast. Seega saab kohus süüdistuses kirjeldatud eelnevat tegevust käsitleda kui elulist
kirjeldust süüdistuse mõistmiseks.
7.1.2. Eellugu
504. Riigihanke nr xxx pakkumusest (T 29 lk 115-123) nähtuvalt on objektiks koristus- ja
haljastusteenuse pakkumine Muuga sadama territooriumil (p 1.1). Koristatavaid teid ja platse
on Muuga sadamas 160 400 mž ning lisaks on koristatav 3,1 km sõiduteed Muuga sadamast
Peterburi maanteele. Hooldatavaid haljasalasid on ca 26 ha. Lumest ja jääst puhastatava ning
liivatatava kailiini pikkus on 411 m (T 29 lk 116pö). Punkt 4.3 kohaselt sõlmitakse leping
parima pakkujaga tähtaega määramata (T 29 lk 117). Pakkumine peab sisaldama pakutava
teenuse üksikasjalikku hinnakirja (5.1, kolmas alajaotuse punkt, T 29 lk 117pö). Pakkumiste
hindamisel arvestatakse (p 7.1) „pakkuja eelnev kogemus analoogsete tööde teostamisel
(osakaal 10%); osutatavate teenuste hind (osakaal 80%); ostupakkumise hind (osakaal 10%);
muud käesolevas dokumendis nõutavad tingimused“ (T 29 lk 118). AS Tallinna Sadam jätab
endale õiguse nõuda Pakkujatele vajadusel pakkumise täpsustamist või täiendamist (p 7.2, T 29
lk 118). Punktis 8 on sätestatud läbirääkimiste pidamine lepingu sõlmimiseks. Punkt 9 lõpus on
märgitud, et BB annab lisainformatsiooni pakkumiskutses esitatud nõudmiste ja lisatud
dokumentide kohta (T 29 lk 119).
505. Lasnamäe Haljastus OÜ esitas 15. detsembril 2003 hinnapakkumise (T 29 lk 124-152)
summas 218000 krooni (ca 13 932.70 eurot) kuus järgnevate tegevuste eest (T 29 lk 126):
a) 160 400 m2 ulatuses teede ja platside koristamine
b) 260 000 m2 (26 ha) ulatuses haljasalade hooldamine
c) 3,1 km ulatuses sõidutee hooldamine
d) 411 m pikkuse kailiini jääst puhastamine ja liivatamine.
506. OÜ Lasnamäe Haljastus hinnapakkumine (T 29 lk 125) sisaldab nimekirja pakutavatest
teenustest koos hinnakirjaga.
507. Riigihanke xxx tulemusena sõlmiti leping OÜ-ga Lasnamäe Haljastus.
508. Süüdistuses märgitud töövõtuleping nr xxx on sõlmitud 13. veebruaril 2004 OÜ-ga
Lasnamäe Haljastus (T 29 lk 107-114). Lepingus on välja toodud tööde teostamise sagedus ja
täpsem iseloom (p 2.2.- 2.2.6, T 29 lk 107 pö-108). Punktis 6.3 oli sätestatud õigus muuta
eelneva kirjaliku teate alusel iga kuue kuu järel tasu vastavalt kuue kuu kütuse jaeturu keskmise
hinna tõusule või langusele, lähtudes statistikaameti poolt arvestatavast vastavast indeksist,
mille järgi on arvutatud ka punktis 1 märgitud tasu (T 29 lk 110 pö). Punkt 6.2 sätestas, et
punktides 2.4 ja 3.5 nimetatud lisatööde eest (väljaspool kokkulepitud territooriumit osutatud
lisatööde eest) kuuluva tasu määramisel lähtutakse võimalusel Lepingu lisas nr 2 toodud Töö
liikide ja nende maksumuste loetelust (Lasnamäe Haljastus OÜ 15. detsembri 2003 pakkumus,
T 29 lk 125). Lepingu p 10.2 sätestab lepingu muutmise õiguse. Lepingu on allkirjastanud AS
Tallinna Sadam juhatuse liikmed XX ja LL ning Lasnamäe Haljastus OÜ juhatuse liikmed HH
ja XX (T 29 lk 112).
99
509. 02. märtsil 2005 sõlmitud muudatustega (lisa 2, T 29 lk 153-155) muudeti Tallinna Sadam
AS poolt Keskkonnahoolduse OÜ-le makstava tasu suurust alates 01.oktoobrist 2004
(263 713.64 krooni kalendrikuus) ja alates 01. märtsist 2005 (370 713.64 krooni ühes
kalendrikuus). Muudeti töövõtulepingu nr xxx punkti 6.3 ja kehtestati see uues sõnastuses,
nimelt määrati õigus muuta tasu ja lisatööde maksumusi 63% -ga olenevalt eelneva kuue kuu
kütuse jaeturu keskmise hinna tõusust või langusest. Tasu suurendamise või vähendamise
vaidluse korral lähtutakse Statistikaameti poolt arvestatavast vastavast indeksist. Muudeti
Keskkonnahoolduse OÜ poolt teostatavate hooldustööde mahtu ehk hooldatava territooriumi
suurust alates lisa sõlmimisest 420 400 m2-lt (160 400 + 260 000) 519 500 m2-ni (233 000 +
286 500) (T 29 lk 155) ehk hooldatava territoorium suurenes ca 23,6%. Kokkuleppe on
allkirjastanud Tallinna Sadam AS poolt XX ja LL ning OÜ Lasnamäe Haljastus poolt XX ja
HH.
510. Antud muudatuse aluseks on olnud kütuse hinna oluline kallinemine alates 13. veebruarist
2004 lepingu sõlmimisest ning välja on toodud, et kütuse hind on põhiline kulu. Selliselt seoti
ka punktis 6.2 sätestatu punktide 2.4 ja 3.5 alusel makstav tasu punktiga 6.3.
511. Süüdistuse kohaselt, selliste muudatuste aktsepteerimisega rikkusid LL ja BB lisa 2 ajal
kehtinud RHS-i redaktsiooni (RT I 2004, 56, 402) §-st 6 tulenevat pakkujate võrdse kohtlemise
põhimõtet, sest vähem kui aasta pärast hankelepingu sõlmimist muudeti KKH jaoks
hankelepingut oluliselt tulusamaks võrreldes tema esitatud võistleva pakkumusega. Kuivõrd
muudatuse mõju oli TS-le kahjulik, rikkusid LL ja BB ka oma kohustusi AS Tallinna Sadam
ees.
512. Alates 13. juunist 2005 on OÜ Lasnamäe Haljastus nimi Keskkonnahoolduse OÜ (T 29 lk
156).
513. 22. septembril 2005 esitas HH Keskkonnahoolduse OÜ nimelt LLile ja BBle teate
lepingujärgse tasu suurendamiseks tuginedes bensiini keskmise jaehinna tõusule ja lepingu
punktile 6.3. 28. septembril 2005 kinnitas BB arvamuses AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmele
LLile, et tasu suurendamine on kontrollitud ja õiguspärane. 28. septembril 2005 tegi LL seejärel
XX nimele viseeringu lepingu muutmiseks, mille järgselt on XX viseering selle kohta, et
lepingu muutmist vaja ei ole (T 29 lk 157-158).
514. 19. jaanuaril 2006 sõlmiti lepingu muutmiseks kirjalik kokkulepe, lisati töödele xxx tee
talihooldus, millega seoses suurenes tööde teostamise maht ja lisatasu maksmine (T 29 lk 159).
Hinnapakkumise küsis BB, kes tegi ka ettepaneku Keskkonnahoolduse OÜ-ga lepingu
sõlmimiseks, millega LL nõustus (T 29 lk 160-163).
515. 21. augustil 2006 sõlmiti lepingu muutmiseks kirjalik kokkulepe (lisa 3), millega
suurendati Keskkonnahoolduse OÜ teate alusel lepingu p 6.3 alusel p 6.1 märgitud tasu, sh
tagasiulatuvalt tõsteti põhitasu 439 740.04 kroonini kuus. (T 29 lk 164-169).
516. 12. oktoobril 2006 sõlmiti lepingu muutmiseks kirjalik kokkulepe (lisa 4), milles lisati
töödele Nuudi tee aastaringne hooldus ja sellest tulenevalt täiendav tasu maksmine 67 195.38
krooni kuus (T 29 lk 172-173). Selleks oli BB eelnevalt teinud Keskkonnahoolduse OÜ-le
hinnapäringu ja saanud vastuse (T 29 lk 174-176).
517. 07. detsembril 2006 sõlmiti lepingu muutmiseks kirjalik kokkulepe (lisa 5), millega lisati
töödele II viadukti hooldus ja täiendav tasu maksmine (T 29 lk 177-179). Kokku oli seejärel
100
hooldatava ala suurus 63,0049 hektarit. Muudatuse tulemusena tõsteti igakuist tasu 22 800
krooni võrra ehk kokku 529 735.42 kroonini. Kokkuleppe hakkas kehtima tagasiulatuvalt alates
01. detsembri. 2006. Selleks oli BB eelnevalt teinud Keskkonnahoolduse OÜ-le hinnapäringu
ja saanud vastuse (T 29 lk 180-183).
518. Kohus jätab tähelepanuta süüdistuses toodud prokuratuuri näited teistele samal ajal
kehtinud lepingutele, kuivõrd need saavad omada üksnes eluliste asjaolude kirjelduse
näitlikustamise eesmärki ega ole kuidagi seostatud süüdistuses märgitud ebaõiguskokkuleppe
sõlmimisega aastast 2007.
519. Kokkuvõtvalt on prokuratuur süüdistuse eelloos kirjeldanud hanke tulemusena sõlmitud
töövõtulepingut ja selle muudatusi, viidates kirjelduses LLi ja BB käitumise ebaõigsusele
(põhjendamatud soodustused Keskkonnahoolduse OÜ-le riigihanke tingimustest erineva ja
soodsa lepingu ning soodsate lepingumuudatuste sõlmimisel), kuid on jätnud taolise käitumise
ebaõiguskokkuleppe sõlmimisega seostamata ega ole leidnud, et ebaõiguskokkulepe sai alguse
2003-2004 aastal enne töövõtulepingu sõlmimist.
520. Prokuratuur on jätnud tähelepanuta, et riigihanke nr xxx pakkumuse hanketingimustest ei
nähtu, et pakkumuses peaks sisalduma pakutava teenuse üksikasjalik hinnakirja kujunemine
nagu nt kütusehinnaga arvestamine (p 5.1) ning samuti tuleneb punktist 8, et alustatakse
odavaima pakkujaga läbirääkimiste pidamist lepingu sõlmimiseks. Hankelepingu muutmise
võimalikkust pakkumus ei sisaldanud.
521. Esitatud riigihanke pakkumuse üldosas on nimetatud kogu Muuga sadam (1.4) ja
lühikirjelduses konkreetsed alad (3.1).
522. Töövõtulepingus on jäetud Muuga sadamas reaalselt hooldatava ala suurus ja tööde maht
lahtiseks, kuivõrd p 6.2 sätestab võimaluse väljaspool kokkulepitud territooriumi lisatööde
tellimiseks punktide 2.4 ja 3.5 alusel. Hinnapakkumine on teostatud teenuste hinnakirja alusel.
Punkt 10.2 tuleneb õigus lepingut muuta, sh punkti 6.3 ja 6.1 alusel makstava tasu suurust, kuid
eraldi punktis 6.2 märgitud tegevuste osa antud tasu ei pidanud mõjutama. Kütuse hinna
muutumise arvestamine punkt 6.3 alusel tulenes edaspidi järgnevast sõlmitud muudatusest.
Tõepoolest on 02. märtsi 2005 muudatusega kallinenud tööde maksumus ning arvestuse aluseks
on võetud keskmine jaehind. Samas on märge selle kohta, et vaidluste korral lähtutakse
statistikaameti andmetest.
523. Riigihange nr xxx avaldati 2003. aasta lõpus pakkumuste esitamise tähtajaga 16.
detsember 2003 ning töövõtuleping nr xxx sõlmiti 13. veebruaril 2004. Aastatel 2003 ja 2004
oli kehtiv riigihangete seadus, millest tuli ka Tallinna Sadam AS-l riigihanke puhul lähtuda.
Seega Eesti astumine Euroopa Liitu 01. mail 2004 ei oma 13. veebruaril 2004 sõlmitud lepingu
seisukohast tähendust.
524. 2003 ja 2004 aastal kehtinud RHS § 51 korraldas läbirääkimisi pakkumismenetluse käigus
ning tulenevalt RHS § 51 lg 2 olid avatud pakkumismenetluse korral läbirääkimised keelatud
(RT I 2000, 84, 534 ja RT I 2003, 88, 591). Antud koosseis ei sätestanud läbirääkimiste keeldu
peale pakkumuse võitjaks tunnistamist (lepingu sõlmimiseks). Prokuratuuri kirjeldusest ei
nähtu, et LLile ja/või BBle heidetaks ette 2003-2004 hankemenetluse käigus läbirääkimiste
pidamist ega ole taoliste asjaolude kohta kohtule tõendeid esitatud. Läbirääkimiste pidamine
hanke võitjaga (peale hankemenetlust lepingu sõlmimiseks) tuleneb ka viidatud hanke punktist
8 ega ole vastuolus RHS § 51 sätestatuga.
101
525. Eelnevast tulenevalt on küsimus üksnes selles, kas riigihanke tulemusena sõlmitud
töövõtuleping ning selle 02. märtsil 2005 sõlmitud lisa 2 vastas riigihanke tingimustele ja kas
lepingut ennast sai korduvalt muuta või pidanuks korraldatama uus riigihange.
526. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et riigihange nr xxx või selle tulemusena
sõlmitud töövõtuleping nr xxx ja selle hilisemad lisad oleksid mõne teise menetluse raames
õigusvastasteks või tühisteks tunnistatud.
527. Arvestades, et riigihanke pakkumuses lepingu muutmist ei sätestatud, oli lepingu
sõlmimine hanketingimustes kajastatust erinevalt tol ajal kehtinud RHS alusel õigusvastane.
Nii riigihanke väljakuulutamise ajal kehtinud (RT I 2000, 84, 534, § 52 lg 2,
https://www.riigiteataja.ee/akt/264919) kui ka 13. veebruari 2004 töövõtulepingu sõlmimise
ajal kehtinud riigihangete seadusest (RT I 2000, 84, 534, jõustunud 01. jaanuar 2004,
https://www.riigiteataja.ee/akt/693688) tulenevalt pidid hankelepingu tingimused vastama
pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele.
13.02.2004 sõlmitud töövõtulepingus oli kokkulepitud märksa laiaulatuslikumad võimalused
tasumiseks ja hooldatava territooriumi maht oli tegelikkuses jäetud lahtiseks.
Riigihankepakkumuses taolisi võimalusi ettenähtud ei olnud, mistõttu nende lisamine
töövõtulepingusse ei olnud õiguspärane RHS § 52 lg 2 alusel ning 13. veebruaril 2004 sõlmitud
töövõtuleping nr xxx on TsÜS § 87 ja RHS § 52 lg 3 alusel tühine. Kuivõrd need on kõik
vastuolus riigihanke pakkumusega, siis TsÜS § 85 ei tule kõne alla ja sellest tulenevalt on
tühised ka kõik järgnevad lepingu muudatused (TsÜS § 84 lg 1).
7.1.3. Ebaõiguskokkulepe
528. Esitatud süüdistuse kohaselt toimus ebaõiguskokkuleppe sõlmimine 2007. aastal ja LLile
altkäemaksu andmine (ja nõustumine) alates 02. juunist 2007 (K 1 lk 51, 54), mida prokuratuur
seostab 01. juunil 2007 sõlmitud lepinguga Keskkonnahoolduse OÜ ja Bone Invest OÜ vahel.
529. Samas, esitatud süüdistuse kohaselt BB sõlmis ebaõiguskokkuleppe ja nõustus vara
lubamise vastuvõtmisega alates 2007. aastast (K 1 lk 51), kuid talle anti ja ta võttis vara vastu
alates 09. juunist 2008 (K 1 lk 54). Vahepealse perioodi kohta süüdistus temale altkäemaksu
andmise ja vastuvõtmise kohta puudub, samuti ei nähtu teokirjeldusest, mis asjaoludel
(ebaõiguskokkuleppe osana) temale maksed 2008. aastast algasid.
530. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et prokuratuuri hinnangul pidi
ebaõiguskokkulepe LLi, BB, FF ja HH vahel sündima alates 01. jaanuarist 2007, kuid enne 01.
juunist 2007.
531. Prokuratuur ei ole sisustanud, mil moel või millele tuginedes loetakse ebaõiguskokkuleppe
alguseks just 2007. aastat, kui soodusteod Keskkonnahoolduse OÜ kasuks on aset leidnud 2004.
aastast alates samal viisil kui sõnaliselt etteheidetud leping ja p 6.3 sõlmimine ning muudatused.
532. Riigihange nägi ette hinnapakkumise esitamist. Hinnapakkumise esitamisel tuleb pakkujal
arvestada mõistliku äritegevusega seotud kulusid eriti hoolikalt tähtajatu lepingu sõlmimise
perspektiivis. Keskkonnahoolduse OÜ jaoks oli hinnapakkumist tehes teada, et suure osa nende
kuludest moodustab kütuse hind. Pakkujale oli teada, et riigihanke pakkumus ei sisaldanud
lepingu muutmise sätteid. Seega pidanuks kütusehind ja selle võimalik tõus olema arvestatud
hinnapakkumisse. Kütuse hinna kallinemisega seoses ei ole kohtule esitatud tõendeid, et hind
oleks kallinenud ulatuses, mida ei olnud võimalik nt kuni kolme aasta äritegevuse plaanis ette
102
näha ega hinnapakkumises arvestada. Veel enam mõistetamatu on lepingu muutmine 6 kuu
kütusehinna põhjal, kuivõrd riigihanke pakkumus ei sisaldanud õigust pakkumuses kajastatud
hinda muuta. Riigihankepakkumus ei sisaldanud võimalust samuti suurendada või vähendada
hooldatavat ala. Riigihankepakkumuses oli sätestatud konkreetne ala, kuid töövõtulepingus
jäeti hooldatav ala lahtiseks lisatööde tellimise ja tasustamise kaudu. Taoline säte ei vastanud
riigihanke tingimustele.
533. Samas on kõik järgnevad lepingu muudatused toetunud 13. veebruari 2004
töövõtulepingule ja selle 02. märtsil 2005 sõlmitud muudatustele, mis justnagu annavadki
seadusliku aluse lepingu täitmise korras nii kütusehinna kui ka mahu muudatusteks. Taoliselt
on aga kõik muudatused toetunud juba algselt õigusvastasele töövõtulepingule, kuid see on
sõlmitud väljaspool süüdistuse ajalisi piire.
534. Mingeid muid, uusi või algsest erinevaid muudatusi, edasiselt aastast 2007 sõlmitud ei ole.
Seega jääb kohtule arusaamatuks, mis asjaoludel seostab prokuratuur ebaõiguskokkuleppe
sõlmimist aastaga 2007.
535. Erinevalt prokuratuurist leiab kohus, et ebaõiguskokkulepe sõlmimise korral pidi see
sõlmitama siiski mitte hiljem kui riigihanke nr xxx väljakuulutamise ja töövõtulepingu nr xxx
sõlmimise vahepealsel ajal. Märgitut kinnitab töövõtulepingu mittevastavus hanketingimustele
Keskkonnahoolduse OÜ jaoks soodsamatel tingimustel ning sellest tulenevalt kõik edasised nii
eelloos kui ka süüdistuses märgitud lepingute muudatused, millised olid riigihanke
pakkumusest erinevad ja võrreldes riigihanke tingimustega Keskkonnahoolduse OÜ-le
kasulikumad.
536. Riigihanke pakkumuses on kirjas, et BB annab lisainformatsiooni pakkumiskutses esitatud
nõudmiste ja lisatud dokumentide kohta (T 29 lk 119). Lasnamäe Haljastus OÜ poolt on
pakkumuse esitanud juhatuse liige HH. 13. veebruaril 2004 sõlmitud lepingu on allkirjastanud
HH, XX ja LL ning XX (T 29 lk-d 107-114). 02. märtsi 2005 muudatuse on allkirjastanud AS
Tallinna Sadam poolt LL ja XX ning OÜ Lasnamäe Haljastus poolt XX ja HH (T 29 lk 153-
155). Järgnevate, kuid süüdistuse etteheidet mittepuutuvate lepingumuudatustega on seotud nii
BB kui LL (22.05.2005, T 29 lk 157-158; 19.01.2006, T 29 lk 160-163; 21.08.2006, T 29 lk
164-169; 12.10.2006, T 29 lk 174-176, 07.12.2006, T 29 lk 180-183). Taoliselt on BB ja LL
seotud nii pakkumuse, kui sõlmitud lepingute ja muudatustega.
537. Selliselt on kohus tuvastanud, et ebaõiguskokkulepe sõlmimisel pidi see olema sõlmitud
enne 2007. aastat, vähemalt 2003. aasta riigihanke pakkumuse väljakuulutamise ja 13.
veebruaril 2004 sõlmitud töövõtulepingu vahepealsel ajal.
538. Tulenevalt KrMS § 268 lõigete 1, 2 ja 5 koosmõjust ei saa kohus väljuda esitatud
süüdistuse ajalistest piiridest ega arvata isikutele süüks tegevusi ajal, kui neile süüdistust
esitatud ei ole.
7.1.4. Altkäemaks
7.1.4.1. 01.juuni 2007 Bone Invest OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ rendileping
539. Süüdistuse kohaselt seisneb rendilepingu ja arvete näilikkus selles, et leping oli teeseldud,
ei vastanud poolte tegelikule tahtele ja oli sõlmitud üksnes altkäemaksu vahendamise eesmärgil,
tegemist oli Keskkonnahoolduse OÜ jaoks majanduslikult põhjendamatu lepinguga.
103
540. 15. märtsil 2006 on sõlmitud ostu-müügilepingud Motorent OÜ ja Bone Invest OÜ
(esindaja FF) vahel ATV BOMBARDIER Outlander 400HO, 2005. aasta mudel, kere nr xxx (T
65 lk 97) ja ATV BOMBARDIER Outlander 400HO, 2006. aasta mudel, kere nr xxx (T 65 lk
104) kohta. Ostja on tasunud lepitud summa, mida lepingus väljatoodud ei ole. FF ütluste
kohaselt võis üks ATV maksta umbes 10 000 eurot tükk (K 47 lk 159 pö). 01. jaanuari 2010
põhivarade nimekirjast nähtuvalt oli märtsis 2006 soetatud traktor Outlander 400 (HO RED 4x4
2005,xxx) soetusmaksumuseks 105 085 krooni ja traktor Outlander MAX 400 (RED 2006)
soetusmaksumuseks 118 644 krooni (T 37 lk 99-100).
541. FF on kinnitanud, et ATV-d soetati vaba aja veetmiseks ja vajadusel väljarentimiseks.
Sõpruskonnas oli tavaks kasutada nt teineteise paate, kaatreid jms (K 47 lk 141, 160).
542. Olukorras, kus süüdistuse illustreerimiseks on välja toodud asjaolu, et enne
Keskkonnahoolduse OÜ-le ATV-de välja rentimist olid need alates 2006. aasta maist tasu eest
116 820 krooni kuus olnud samuti näilise lepingu alusel renditud välja, kuid seda ei ole
seostatud ebaõiguskokkuleppega, ei näe kohus taolisel teadmisel mingit tõenduslikku väärtust.
543. Sel põhjusel ei võtnud kohus vastu 18. mai 2023 kohtuistungil 17. märtsi 2017
vaatlusprotokollis sisalduvat vastuskirja kuupäevaga 15. aprill 2016 nr lõpuga ..xxx ja digifaili
vastuskiri KAPO 15. aprill 2016 xxx, mis sisaldas Z8 OÜ ja OÜ Bone Invest vahel rahaliste
vahendite ülekandeid (K 42 lk 213-215 pö).
544. Samuti ei näe kohus tõenduslikku väärtust süüdistuses kajastatud 04. märtsi 2005 MMi e-
kirjavahetusel, mis sisaldab muuhulgas Motomarket Team hinnapakkumist (ATV lisad, vints,
vintsi kinnitus, kiiver, prillid, mask, jope) kokku 18 470 krooni, sisaldab 18% (T 59 lk 34).
Märgitud hinnapakkumine ei ole ajalise erinevuse tõttu seostatav märtsis 2006 soetatud ja
süüdistuses kajastatud ratastraktoritega. Samuti ei ole süüdistuses MMi ega AA ennast antud
episoodiga seotud.
545. 01. juunil 2007 on sõlmitud ratastraktorite rendileping nr xxx OÜ Bone Invest
(rendileandja, esindaja FF) ja Keskkonnahoolduse OÜ (rentnik, esindaja HH) vahel. Lepingu
objektiks on p 2.1 kohaselt ratastraktorid Outlander 400 HO (tehasetähis xxx) ja Outlander
MAX 400 HO (tehasetähis xxx). Punkt 3.1 kohaselt tasub rentnik rendileandjale ratastraktorite
kasutamise eest renti 60 000 (u 3834.65 eurot) krooni kuus, millele lisandub käibemaks, iga
kuu 15. kuupäevaks. Lepingu p 4.6 kohaselt peab rentnik järgima valmistajatehase tehnilise
hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirju ning punktis 5.7 on sätestatud rendileandja
taoliste nõuete kehtestamise õigus (T 30 lk 135-137).
546. Ratastraktorite üleandmise kohta on koostatud 01. juunil 2007 akt (lisa 1), millele on
allakirjutanud FF ja HH (T 30 lk 138).
547. Ratastraktorite rendilepingu muutmise kokkulepe on allkirjastatud 01. juunil 2011 FF (OÜ
Bone Invest) ja HH (Keskkonnahoolduse OÜ) poolt. Kokkuleppe kohaselt on alates 01.
oktoobrist 2008 rendi maksumuseks 40 000 krooni (u 2556.47 eurot), mille eest on rentnik
tasunud kõik arved, v.a. 2556.47 eurot arve nr 2110504 eest. Rentniku tellimuste vähenemisega
seoses on rentimine ajavahemikus 01. juuni 2011 kuni 30. september 2011 peatatud.
Ratastraktorid jäävad rentniku vastutavale hoiule. Rent jätkub alates 01. oktoobrist 2011 ja kuni
31. jaanuarini 2012 tuleb tasuda igakuiselt 3195.58 eurot, millele lisandub käibemaks. Alates
01. veebruarist 2012 on rendi suuruseks 2556.47 eurot, millele lisandub käibemaks (T 30 lk
139).
104
548. 28. september 2012 on HH esitanud Bone Invest OÜ-le avalduse rendilepingu nr xxx
lõpetamiseks ja ratastraktorite tagastamiseks 31. oktoobril 2012 (T 30 lk 134).
549. Maanteeameti väljatrüki kohaselt 22. oktoobri 2015 seisuga on ratastraktorite Outlander
400 HO (nr xxx) ja Outlander 400 HO (nr xxx) omanikuks Bone Invest OÜ, kasutajateks LL,
II ja FF (T 65 lk 96, 103).
550. Eesti Liikluskindlustuse Fondi MTÜ teabe kohaselt oli ratastraktorite kindlustusvõtjaks
Bone Invest OÜ (nr xxx alates 16. jaanuari 2009 kuni 15. jaanuar 2016 ja nr xxx alates 15.
jaanuar 2009 kuni 15. jaanuar 2015, T 65 lk 182-182pö).
551. Selliselt nähtub, et Keskkonnahoolduse OÜ ei ole olnud ratastraktoritele viie aasta pikkuse
rendiperioodi jooksul ametlikuks kasutajaks ega olnud ka kindlustuse võtja.
552. Vaidlus puudub selles, et Bone Invest OÜ on väljastanud arved ja Keskkonnahoolduse OÜ
on tasunud nende alusel.
553. Keskkonnahoolduse OÜ Raamatupidaja XX selgitas, et talle prokuröri poolt näidatud ja
osaliselt tema poolt koostatud tabelis („xxx“, K 10 lk 26pö) tähendas „Bone rent“ eelduse
kohaselt traktorite renti ja on sinna tabelisse märgitud, sest oli sadama kulu. Tehnika
ümbertõstmisel ei tõstetud seda kannet raamatupidamise tabelis ümber. Raamatupidaja ise ei
ole objektidel käinud ega tea selles osas ütlusi anda, kas ja kus ratastraktorid asusid või nendega
tööd tehti (K 10 lk 26-29 pö). HH on kinnitanud ütlustes arvete alusel Bone Invest OÜ-le
ratastraktorite rendi eest tasumist (K 48 lk 17-17 pö).
554. Seega sõlmitud lepingute järgi pidi Keskkonnahoolduse OÜ maksma ratastraktorite eest
Bone Invest OÜ-le renti alates 01. juunist 2007 kuni 30. septembrini 2008 igakuiselt 60 000
krooni (u 3834.65 eurot), millele lisandub käibemaks (18%, s.o 70 800 krooni ehk u 4524.95
eurot) ning lepingu muudatuse kokkuleppe alusel (tagasiulatuvalt) alates 01. oktoobrist 2008
kuni 31. maini 2011 igakuiselt 40 000 krooni (koos käibemaksuga 47200 krooni ehk u 3016.63
eurot) ning alates 01. oktoobrist 2011 kuni 31. oktoobrini 2012 igakuiselt 3195.58 eurot, millele
lisandub käibemaks (20%, s.o 3834.67 eurot).
555. Ühe ratastraktori rendihind (ilma käibemaksuta) ümberarvestatuna on vastavalt 1917.32,
1278. 23 ja 1597. 79 eurot. Selliselt tuleb ühe ratastraktori rendihinnaks perioodide peale kokku
keskmiselt 1600 eurot kuus (kohus teeb arvestused ilma käibemaksuta, kuivõrd
käibemaksusumma on süüdistuse perioodil erinev).
556. Kaitsjad väidavad, et ratastraktorite rendihind vastas turuhinnale. Freetime Moto Impex
OÜ vastuse kohaselt oli analoogsete ratastraktorite rendihind perioodil 01. juuni 2007 kuni 31.
oktoober 2012 80-100 eurot ööpäevas või pikema perioodi puhul 2000 – 2500 eurot kuus.
Yamahakeskuse vastuse kohaselt 50-80 eurot ööpäev, pluss käibemaks, st 1500 kuni 2400 eurot
kuus (A 11 lk 196-213).
557. Prokuratuur ei ole esitanud võrdlevaid hinnapakkumisi, mis kinnitaksid kokkulepitud
rendihinna mittevastavust turuhinnale või siis pikaajalise rendi puhul soodsamaid
hinnapakkumisi. Prokuratuur leiab, et tegemist oli summaarselt ebamõistliku summaga,
kuivõrd ületas märkimisväärselt ratastraktorite väärtuse.
558. Tehingu pooled ise kinnitavad tahet ratastraktoreid rentida.
105
559. HH on kinnitanud FF kui Bone Invest OÜ esindaja poole pöördumist sooviga
ratastraktoreid rentida ning kokkuleppele jõudmist. Samuti seda, et ratastraktorid anti
Keskkonnahoolduse OÜ-le üle ning nendega teostati reaalselt tööd (K 48 lk 17-17 pö). FF on
kinnitanud, et tema poole pöördus HH, kes soovis rentida ratastraktoreid. Sõlmiti kirjalik
kokkulepe ja ratastraktorid anti Keskkonnahoolduse OÜ-le üle (K 47 lk 140-141).
560. Keskkonnahoolduse OÜ teine juhatuse liige, tunnistaja XX on samuti kinnitanud, et
Keskkonnahoolduse OÜ rentis Bone Invest OÜ-lt ratastraktoreid. Ütluste kohaselt püüti neid
alguses kasutada sadamas, prooviti nendega seal tööd teha, kuid need jäid sealse töö jaoks
nõrgaks (K 12 lk 126-132). Muuga sadamas töötanud XX (Keskkonnahoolduse OÜ) ütluste
kohaselt toodi ATV-d ühel sügisel ja neid prooviti 2 kuu vältel talvel kasutada, kuid need jäid
nõrgaks. XX sõnul nägi ta neid seejärel Lasnamäel seismas (K 12 lk 119-121 pö). Märgitu
langeb kokku XX ütlustega selles, et ATV-d asusid Lasnamäel (Paevälja pst-l ja Kantsi 5), neid
kasutasid tema ise ja HH. Talvel tema neid ei kasutanud, ühel korral kasutati ATV-sid ka
suvepäevadel Männikul (K 12 lk 126-132). ATV-de nägemist Lasnamäel kinnitab ka Lasnamäe
linnaosavalitsuses töötanud XX. Tema ütluste kohaselt nägi ta ise Keskkonnahoolduse OÜ töö
käigus objektidel pruuni või punast värvi ATV-sid mööda territooriumi järelkäru taga sõitmas
(K 47 lk 109-110 pö). XX ütluste kohaselt ilmselt aastatel 2010 kuni 2012, kui FF hoidis nende
garaažis punaseid ATV-sid, siis FF oli HH jaoks ATV-de transportimise jaoks laenanud väikest
veoautot (K 45 lk 126-126 pö).
561. Tunnistajate ütlustega on seega tuvastatud tööga seoses ratastraktorite vähemalt osaline
kasutamine Keskkonnahoolduse OÜ poolt ja nende asumine vähemalt osa ajast
Keskkonnahoolduse OÜ valduses. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust ei ole kahtluse alla
seatud.
562. Prokuratuur on tuginenud sellele, et perioodil 2007 kuni 2012, kui ratastraktorid olid
renditud Keskkonnahoolduse OÜ-le, olid need tegelikkuses vahepealsel ajal ka Hiiumaal, LLi
suvekodus. Täpsemaid ajavahemikke süüdistuses märgitud ei ole, kuid järelikult on prokuratuur
silmas pidanud, et see pidi olema süüdistuse perioodil ehk vahemikus 01. juuni 2007 kuni 31.
oktoober 2012.
563. HH on selgitanud, et vahepeal (täpset aega ei mäleta) olid ATV-d Bone Invest OÜ valduses
(K 48 lk 17-17 pö). FF selgitas, et ATV-sid kasutati hobikorras sõitmiseks, kui tema ise ja nende
ühised sõbrad veetsid suviti aega LLi suvekodus Hiiumaal, vahepeal, peamiselt suviti anti ATV-
d tagasi Bone Invest valdusesse, sest Keskkonnahoolduse OÜ-l puudus vajadus neid kasutada
(K 47 lk 140-141, 161).
564. Punased ATV-d LLi suvekodus on nähtavad FF arvutist leitud fotode vaatlusprotokollis (T
50 lk 3, 6, 7, 8, 9). Tegemist on kahe punase Bombardier ATV-ga. Pildifailide järgi on fotod
tehtud vastavalt: 1) 29. juuli 2006 17:36:57 (1), 2) 29. juuli 2006 kell 17.37.12(2), 3) foto
failinime ja muutmiskuupäeva järgi on foto tehtud 02. juuli 2009 kell 23.02.58. Menetleja
märkus: faili metaandmete kohaselt on foto tehtud 27. juunis 2008 19.23.32, mis viitab
asjaolule, et fotoaparaadi kuupäeva ja kellaaja seadistus erines tegelikkusest (6); 4) failinime ja
selle muutmiskuupäeva järgi on foto tehtud 03. septembril 2009 21.24.56. Menetleja märkus:
Pildifaili ,August 2009 214.jpg“ metaandmete kohaselt on foto tehtud 29. augustil 2008
16.40.34, mis viitab asjaolule, et fotoaparaadi kuupäeva ja kellaja seadistus erines tegelikkusest
(7); 5) 31. juulil 2010 kell 18.38.02 (8); 6) 02. juulil 2011 kell 19.29.56 (9). Sealjuures nt-ks 02.
106
juuli 2011 pidid rendilepingu lisa 2 kohaselt ATV-d asuma Keskkonnahoolduse OÜ valduses.
FF on ütlustes kirjeldanud, kes piltidel nähtavad on (K 47 lk 140-141).
565. Seega on pooled ütlustes väljendanud tahet sõlmida rendileping ratastraktorite rendiks,
tunnistajad kinnitavad vähemalt osaliselt ratastraktorite asumist Keskkonnahoolduse OÜ
valduses ja nendega töö tegemist ning kaitsjad on esitanud tõendid, et rendihind vastas
turuhinnale.
566. Märgitud asjaolud ei tekita aga kohtus veendumust rendilepingu ehtsuse osas. Asjaolud,
mis üksikult viitavad rendilepingu näilikkusele ning kogumis viivad kohtu seisukohani, et
tegemist oli näiliku rendilepinguga, on järgnevad.
567. Leping sõlmiti 01. juunil 2007. HH selgitas, et ratastraktoreid prooviti kasutada Muuga
sadamas (K 48 lk 17pö esimene lõik). XX ütlustest nähtub üheselt, et ATV-sid püüti kasutada
sadama objektil umbes kahe kuu vältel talvel, kuid nende vähese jõudluse tõttu ei tasunud need
ennast ära (K 12 lk 120 pö). XX on kinnitanud, et ATV-sid kasutas tema Lasnamäe objektil,
kuid mitte talvel, vaid sügisel, kui vihma ei saja ja ei ole väga külm. Mäletab nende kasutamist
ka ühel korral ettevõtte suvepäevadel (K 12 lk 131-132). HH ei ole nende kasutamise aega
määratlenud, on selgitanud, et kasutas ise neid järelevalve käigus, samuti et ATV-dele saab
külge panna, käru, saha (K 48 lk 17 pö. 19, 23 pö). ATV-sid kasutasid samuti suvel Hiiumaal
FF ja LL ning teised LLi suvekodus viibijad (tuvastamata perioodi vältel, K 47 lk 140-141).
568. Selliselt tekib kohtul veendumus, et ATV-sid kasutati Keskkonnahoolduse OÜ-s
ebaregulaarselt kevadeti ja sügiseti, väga harva talviti ning vähemalt teatud aja suvel asusid
ATV-d Hiiumaal.
569. Taoliselt on tegelikkuses kohus tuvastanud, et ATV-d ei asunud alaliselt
Keskkonnahoolduse OÜ valduses nagu nägi ette sõlmitud rendileping. Rendilepingus ei nähtu
kõigi aastate jooksul ATV-de asumist mingil perioodil Bone Invest OÜ või LLi või FF valduses.
Isegi rendilepingu lisas kajastatud nelja kuulise maksepausi ajal pidid ATV-d asuma
Keskkonnahoolduse OÜ valduses. Seega pidid rendileping alusel ATV-d asuma üksnes
Keskkonnahoolduse OÜ valduses. Siinkohal ei ole oluline, kas ja kus need asusid korraliste
hoolduste või muude remonditööde ajal, kuivõrd nende Hiiumaale viimist ei ole ükski osaline
remondi/hoolduse vajadusega selgitanud. Taoline väide ei oleks ka ainuüksi vahemaa tõttu
eluliselt usutav.
570. Majanduslikult põhjendamatu on rentida ATV-sid perioodideks, kui neid reaalselt ei
kasutata, nt antud juhul sõlmida rendileping 01. juunil 2007, asudes tasuma ka renti, samal ajal,
kui ATV-d vähemalt osa ajast tol suvel jt suvedel asusid Hiiumaal ehk ühelgi juhul mitte
Keskkonnahoolduse OÜ tegelikus valduses. Seega sel ajal ei saanud Keskkonna OÜ nendega
tööd teha.
571. Ühe traktori rendihinnaks perioodide peale kokku oli keskmiselt 1600 eurot kuus
(käibemaksuta). Rendiperioodi pikkus on 01.juuni 2007 kuni 31. oktoober 2012 ehk kokku viis
aastat (v.a. 01. juuni kuni 30. september 2011 ehk neli kuud), mille jooksul tasuti ühe ATV eest
renti keskmiselt kokku 96 000 eurot (ilma käibemaksuta). Samal ajal oli ühe ATV
soetamisväärtus u 8436 eurot.
572. Keskkonnahoolduse OÜ juhatuse liikme HH väide, et ta ei adunud taolistel tingimustel
rendilepingu majanduslikku kahjumlikkust Keskkonnahoolduse OÜ-le, ei ole eluliselt usutav.
107
Keskmine mõistlik inimene, rääkimata äriühingu juhatuse esimehest, saab aru taolise
pikaajalise rendilepingu (hinna ja kasutusaja ebaproportsionaalsus) kahjumlikkusest.
573. Kogumis on ka viie aasta pikkuse rendilepingu järgi tasutud summa ebamõistlik. Kaitsjate
esitatud hinnapakkumised ei sisalda teavet selles osas, kas tegemist on lühi- või pikaajalise
rendihinnaga. Üldteadaolevalt on pikaajaline rent soodsama hinnaga kui lühiajaline. Antud
juhul, ei ole taolisel vaheteol siiski ka määravat tähtsust, kuivõrd kokku viie aasta peale on
Keskkonnahoolduse OÜ, ATV-de soetamisväärtust arvestades, tasunud ebamõistliku summa
Bone Invest OÜ arvelduskontole ATV-de rendi eest. Eluliselt usutav võib olla ATV-de rentimine
nö prooviks, kuid olukorras, kus oli juba esimese talvega selge, et neid ei saa kasutada sadamas
(nagu esialgu planeeritud) ning osa ajast ka mitte Lasnamäel (talvel, periooditi suvel), ei ole
ühtegi mõistlikku ega eluliselt usutavat põhjendust, miks Keskkonnahoolduse OÜ pidanuks
rendilepingut jätkama.
574. ATV-de pikaajaline rendi hind kogumis ja nende tegelik turuväärtus ei toeta mõistlikus
äritegevuses viie aastase rendilepingu majanduslikku põhjendatust, arvestades veel, et kogu
selle perioodi vältel ei olnud ATV-d kogu aeg Keskkonnahoolduse OÜ valduses ega töös. See
viib kohtu põhjendatud kahtluseni, et antud tehingu varjus varjati teist tehingut.
7.1.4.2. Altkäemaksu andmine Bone Invest OÜ kaudu
575. Süüdistuse kohaselt lepiti ühiselt kokku selles, et üldise ebaõiguskokkuleppe alusel antav
altkäemaks pidi liikuma HHlt LLile ja BBle FF ja temaga seotud äriühingu Bone Invest OÜ
kaudu. Sellel eesmärgil on 01. juunil 2007 sõlmitud OÜ Bone Invest juhatuse liikme FF ja
Keskkonnahoolduse OÜ juhatuse liikme HH vahel süüdistuse kohaselt näilik rendileping, mille
kohaselt rentis OÜ Bone Invest Keskkonnahoolduse OÜ-le ratastraktorid Outlander 400 HO ja
Outlander MAX 400 HO. FF ülesandeks oli korraldada arvete vormistamine Bone Invest OÜ
nimelt ja nende edastamine HHle, mille alusel kanti LLile ja BBle mõeldud
altkäemaksusummad üle Bone Invest OÜ kontole. Keskkonnahoolduse OÜ maksis
ratastraktorite sihtotstarbelise kasutamise eest renti 60 000 krooni kuus, koos käibemaksuga 70
800 krooni (4 524.94 eurot). Leping lõpetati 31. oktoobril 2012.
576. Rendilepingu nr xxx järgi andis Bone Invest OÜ alates 01. juunist 2007
Keskkonnahoolduse OÜ-le kasutada ratastraktorid 60 000 krooni eest, lisandub käibemaks.
Üleandmine fikseeriti aktiga. Rent tuli tasuda 15. kuupäevaks rendileandja arveldusarvele nr
xxx Nordea Pangas vastavalt esitatud arvele. Rendilepingut muudeti 01. juunil 2011 ja
tagasiulatuvalt alates 01. oktoobrist 2008 oli rendi maksumuseks 40 000 krooni (2556.46 eurot);
p 3 kohaselt leping peatati 4 kuuks (01. juuni kuni 30. september 2011) ja edasi tuli renti tasuda
01. oktoober 2011 kuni 31. jaanuar 2012 3195.58 eurot pluss käibemaks ja alates 01.veebruarist
2012 2556.47 eurot (vaatlusprotokollid 26. september 2016, T 62 lk 6-30, 15.12.2015- T 30 lk
125-133; lisad lk 135-139).
577. Seega rendilepingu alusel tuli alates lepingu sõlmimisest tasuda igakuiselt 4524.94 eurot
(KM 18%), alates 01. oktoobrist 2008 summas 3016.63 eurot (KM 18%) ja 3067.76 eurot (KM
20%), 01. oktoobrist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012 summas 3834.70 eurot (KM 20%), 01.
veebruarist 2012 summas 3067.76 eurot (KM 20%).
578. Süüdistuses märgitud perioodil on Bone Invest OÜ esitanud rendilepingu alusel
Keskkonnahoolduse OÜ-le arved (T 31 lk 24-100) ja nende alusel on Keskkonnahoolduse OÜ
108
poolt toimunud tasumine ratastraktorite rendi eest (14. detsembri 2015 vaatlusprotokoll T 29 lk
32-33).
579. 14. detsembri 2015 vaatlusprotokollis (T 29 lk 32-33) on vaadeldud Keskkonnahoolduse
OÜ ja Bone Invest OÜ vahelisi kandeid (Keskkonnahoolduse OÜ arvelduskonto nr xxxx
väljavõtet), kuid kohtule ei ole esitatud konkreetset Keskkonnahoolduse OÜ arvelduskonto nr
xxxx SEB väljavõtet. Keskkonnahoolduse OÜ makstud summad on kajastatud Bone Invest OÜ
Nordea Bank AB Eesti filiaal arvelduskontol xxxx (T 72 lk 118 CD-plaat „Kohtule esitamiseks
köidetest 56-59; viitega 59. köitele Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-
171-1).
580. Süüdistuse kohaselt kanti rendilepingu alusel Keskkonnahoolduse OÜ arvelduskontolt
Bone Invest OÜ arvelduskontole ajavahemikul 02. juuli 2007 kuni 29. november 2012 kokku
209 989.89 eurot.
581. 28. aprilli 2016 vaatlusprotokollis (T 29 lk 56), milles vaadeldud Keskkonnahoolduse OÜ
arvelduskonto nr xxxx (SEB) ja OÜ Bone Invest arvelduskonto nr xxx (Nordea Bank) rahade
liikumist ajavahemikul 02. juulist 2007 kuni 29. novembrini 2012 on kokku 62 ülekannet
kogusummas 215 612.36 eurot. OÜ Bone Invest on Keskkonnahoolduse OÜ-le vaadeldaval
perioodil tagasi kandnud 5622.47 eurot. Vaatlusprotokollis sisalduva rahade liikumise tabeli
kohaselt on ajavahemik tunduvalt lühem, viimane kuupäev 16. detsember 2009. Viimati
nimetatud summa hulka on arvestatud ka 26. mail 2011 tagasikantud renditasu 2556.47 eurot,
kuid tähelepanuta on jäetud, et sama summa 2556.47 eurot on kantud 12. septembril 2011 uuesti
Bone Invest arvele. Seega süüdistuses kajastatud 209 989,89 eurot on saadud järgmise tehtega:
215 612.36-5622.47=209 989.89 eurot (T 29 lk 32-33).
582. Kohus, olles kontrollinud algandmeid, jõudis teistsugusele tulemusele.
583. Bone Invest OÜ on esitanud arved ratastraktorite rendi eest ja Keskkonnahoolduse OÜ on
tasunud süüdistuse perioodil esitatud arvete alusel järgmiselt (tabelis on kajastatud ka lepingu
järgi tasumisele kuuluvad summad):
Tabelis on ülevaatlikkuse huvides väljatoodud ka sõlmitud lepingud koos muudatustega
(lisadega).
2003 detsember riigihange nr xxx „Koristus- ja haljastusteenuste pakkumine AS Tallinna Sadam

Muuga sadama territooriumil“
Tasu eurodes
kuupäev viide Märkused
Leping käibemaksuta
Töövõtuleping 13. veebruar Muuga sadama territooriumil koristus-

13 932.74 T 29 lk 107
nr xxx 2004 ja haljastustöid
Lepingu p 6.3 muudatus. Töövõtjal

Kokkulepe
01. oktoober õigus kirjaliku teate alusel muuta iga 6
1 02.03.2005 16 854.37 T 29 lk 153
2004 kuu järel tasu ja p 6.2 lisatööde
maksumusi 63% võrra eelneva 6 kuu
109
kütuse jaeturu keskmise hinna tõusust.
Õigus on ka vähendada.
01. märts 2005 23 692.92|
Kütuse kallinemisest tagasiulatuvalt
tõstetud tasu.
Kütuse kallinemisest tõsta tasu
Keskkonnah
Eesti Statistikaameti kuukirjas ,Eesti
oolduse kiri 01.september
2 27 212.41 T 29 lk 158 Statistika 08/05” augustis 2005 kütus
22.09.2005 2005
,bensiin 95” 13,26 krooni
13. jaanuar
30 310.37
Kokkulepe 2006 Täiendav töö Nuudi tee
3 19.01.2006 T 29 lk 159 talihooldus suurendada tasu 13.01-
Sama eelnevaga 30.04
01. mai 2006
27 212.41
Kütuse kallinemine, suurendada tasu

Töövõtja 05.07.2006.a taotlusest
Kokkulepe
ning Statistikaameti poolt avaldatud
4 21.08.2006 01. juuli 2006 28 104.51 T 29 lk 164
bensiini 95 ühe liitri 2006 kuue kuu
(veebruar-juuli) keskmine kütusehind,
13,95 krooni liiter
Kokkulepe 01. oktoober Töödele lisatud Nuudi tee aastaringne

5 32 399.08 T 29 lk 172
12.10.2006 2006 hooldus
Kokkulepe
01. detsember T 29 lk 177- Töödele lisatud II viadukti
6 7.12.2006 33 856.27
2006 178 hooldus
kütuse hinna muutusest tasu

vähendatud
AS Tallinna
01. jaanuar august 2006 — jaanuar 2007 bensiini
7 Sadam kiri 32 181.65 T 29 lk 184
2007 95: ühe liitri kuue kuu keskmine hind
19.02.2007
Statistikaameti poolt avaldatud
andmetele 12.85 krooni liiter.
01.juuni 2007 sõlmisid OÜ Bone Invest juhatuse liige FF ja Keskkonnahoolduse OÜ juhatuse liige HH rendilepingu
nr xxx, mille kohaselt rentis OÜ Bone Invest Keskkonnahoolduse OÜ-le ratastraktorid Outlander 400 HO ja
Outlander MAX 400 HO
Tasumisele Laekumise
Ratastrakto kuuluv summa Tasutud summa
kuupäev
rite (koos KM 18%
Jrk Arve kuupäev viide
rendileping ja alates T 29 lk 32-33; T 72 lk 118 CD 59. kd
arve nr 01.07.2009 Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus
20%) 21.01.2015 nr 20-3-171-1;
Pangakontolt
summa ja viide
pangakonto
8 270033 Arve puudub 4524.94 T 29 lk 32 väljavõttele+ kui 02.07.2007
kattub
vaatlusprotokollile
xxx SEB
110
Pangakontole xxx
(Nordea)
4524.94
9 270043 Arve puudub 4524.94 T 29 lk 32 4524.94 25.07.2007

10 270046 Arve puudub 4524.94 T 28 lk 32 4524.94 15.08.2007
11 270058 Arve puudub 4524.94 T 28 lk 32 4524.94 25.09.2007
Keskkonnahoolduse OÜ Uus
kiri 26. septembril 2007 Alates 01.juulist Uus tasu indekseeritud
12 T 29 lk 186
kütuse hinna kallinemine, 2007 33 538.54 kütusehind
tõsta tasu 13.71 krooni
13 270064 Arve puudub 4524.94 T 28 lk 32 4524.94 26.10.2007

14 270070 Arve puudub 4524.94 T 28 lk 32 4524.94 15.11.2007
15 270077 Arve puudub 4524.94 T 28 lk 32 4524.94 17.12.2007
16 280003 Arve puudub 4524.94 T 28 lk 32 4524.94 26.02.2008
01. veebruar
17 280010 70 800/ 4524.94 T 31 lk 24 4524.94 10.03.2008
2008
Keskkonnahoolduse OÜ Uus
kiri 29. veebruaril 2008 Alates indekseeritud
18 T 29 lk 188 Uus tasu 34 401.59
kütuse kallinemisest tõsta 01.02.2008 kütusehind
tasu 14,27 krooni.
19 280017 03. märts 2008 4524.94 T 31 lk 25 4524.94 08.04.2008

20 280022 03. aprill 2008 4524.94 T 31 lk 26 4524.94 19.05.2008
21 280028 05. mai 2008 4524.94 T 31 lk 27 4524.94 21.05.2008
Alates 09. juunist 2008 hakkas FF Keskkonnahoolduse OÜ poolt Bone Invest OÜ arvelduskontole altkäemaksuks
makstud raha vahendama osa BBle
22 280034 03. juuni 2008 4524.94 T 31 lk 28 4524.94 17.06.2008
4524.94
23 280040 01.juuli 2008 4524.94 T 31 lk 45 13.02.2009
Arve tasumine
01. august
24 280047 4524.94 T 31 lk 29 4524.94 18.08.2008
2008
03.september
25 280055 4524.94 T 31 lk 30 4524.94 08.10.2008
2008
SA-s 602 769.53/
38 523.99 eur;
Keskkonnahoolduse OÜ kiri
kirjas: 602 865.72/
26. septembril 2008 kütuse Alates
38 530.14eur ja Märkus: tasu
26 hinna kallinemisest, tõsta tasu 01.augustist T 30 lk 145
kirjas tasu erinev
Uus indekseeritud bensiin 95E 2008
arvestuses
hind 16,99 krooni.
602 905.32/
38 532.67 eur
Rendilepingut muudeti 01.06.2011 ja tagasiulatuvalt alates 01.10.2008 oli rendi maksumuseks 40 000 krooni
(2556.46 eurot) koos KM-ga 3016.63 eurot
03. november
27 280070 47 200/ 3016.63 T 31 lk 31, 46 3016.63 25.11.2008
2008
03. detsember
28 280077 3016.63 T 31 lk 44 3016.63 09.01.2009
2008
111
05. jaanuar
29 290003 3016.63 T 31 lk 47 3016.63 15.01.2009
2009
03. veebruar
30 290011 3016.63 T 31 lk 48 3016.63 16.02.2009
2009
31 290016 03. märts 2009 3016.63 T 31 lk 49 3016.63 17.03.2009
32 290022 02. aprill 2009 3016.63 T 31 lk 50 3016.63 14.04.2009
33 280070 3016.63 T 29 lk 32 3016.63 14.04.2009
Hooldatavaid
pindu
Kokkulepe 27.04.2009 Alates 15. vähendati
34 T 29 lk 190 34 456.17
märtsist 2009 Muuga
sadamas 39
2
614 m võrra,
35 290030 04. mai 2009 3016.63 T 31 lk 51 3016.63 19.05.2009
36 290038 03. juuni 2009 3016.63 T 31 lk 52 3016.63 15.06.2009
Alates 01. juulist 2009 käibemaks 20%, algsumma ilma käbemaksuta sama- 2556.46
37 290101 02. juuli 2009 48 000/ 3067.76 T 31 lk 53 3067.76 14.07.2009
03. august
38 290109 3067.76 T 31 lk 54 3067.76 18.08.2009
2009
02. september
39 290116 3067.76 T 31 lk 55 3067.76 15.09.2009
2009
01. oktoober
40 290121 3067.76 T 31 lk 56 3067.76 14.10.2009
2009
05. november
41 290128 3067.76 T 31 lk 57 3067.76 13.11.2009
2009
01. detsember
42 290135 3067.76 T 31 lk 58 3067.76 16.12.2009
2009
04. jaanuar
43 2100101 3067.76 T 31 lk 89 3067.76 19.01.2010
2010
Keskkonnahoolduse kiri 11.
jaanuaril 2010
Tarbijahinnaindeksi
Alates 15.
44 muutumine kaubagrupis: T 29 lk 194 38 580.57 Tasu tõstmine
detsember 2009
mootoriõlid ja kütused märts
2009 kuni september 2009 k.a
+19%
04. veebruar
45 2100201 3067.76 T 31 lk 90 3067.76 25.02.2010
2010
46 2100301 04. märts 2010 3067.76 T 31 lk 91 3067.76 17.03.2010
01.04.2010-
30.09.2010 ja
01.04.2011 –
30.09.2011. a
4876.46 eurot Muuga
Töövõtuleping xxx 01.04.2010. a kalendrikuus ning sadamas asuva
47 T 30 lk 10-16
01.04.2010- 31.03.2012 kuni 30.09.2010 01.10.2010. a kuni „Raudtee“
31.03.2011. a ja hooldustööd
01.10.2011. a kuni
31.03.2012. a
4953.15 eurot
kalendrikuus.
112
48 2100401 04. aprill 2010 3067.76 T 31 lk 92 3067.76 19.04.2010
49 2100501 04. mai 2010 3067.76 T 31 lk 93 3067.76 24.05.2010
50 2100601 04. juuni 2010 3067.76 T 31 lk 94 3067.76| 15.07.2010
51 2100701 02. juuli 2010 3067.76 T 31 lk 95 3067.76 26.10.2010
03. august
52 2100801 3067.76 T 31 lk 96 3067.76 23.08.2010
2010
03. september
53 2100901 3067.76 T 31 lk 97 3067.76 21.09.2010
2010
08. septembril 2010
Tarbijahinnaindeksi
Alates
54 muutumine kaubagrupis: T 29 lk 196 41 472.96 Tasu tõstmine
15.08.2010
mootoriõlid ja kütused
oktoober 2009 kuni märts 2010
k.a. +11,9%
10. septembril 2010 saatis AS Tallinna Sadam Keskkonnahoolduse OÜ-le BB poolt koostatud ja LLi poolt
allkirjastatud kirja kokkuvõtlikult selles, et Tallinna Sadam ei nõustu turusituatsioonist lepingu hinda muutma
lähtuvalt tarbijahinnaindeksi muutusest ja tehakse ettepanek alustada läbirääkimisi lepingu kaasajastamiseks (T 29 lk
200)
Töövõtuleping xxx 01. oktoobrist 2010 kuni 31. märtsini 2011 tasu 4953.15 (T 30 lk 13)
04. oktoober
55 2101001 3067.76 T 31 lk 98 3067.76 16.11.2010
2010
04. november
56 2101101 3067.76 T 31 lk 99 3067.76 19.11.2010
2010
03. detsember
57 2101201 3067.76 T 31 lk 100 3067.76 05.01.2011
2010
Kokkulepe 21. jaanuaris 2011
Vähendati hooldatavat ala 562
689 m² peale ja muudeti
Alates 01.
58 tasustamise põhimõtteid T 30 lk 1-2 30 162.51
jaanuarist 2011 Tasu vähenes
fikseerides koristatavate ja
haljastatavate alade
ruutmeetrihinnad
59 2110104 Arve puudub 3067.76 T 29 lk 33 3067.76 01.02.2011
60 2110204 Arve puudub 3067.76 T 29 lk 33 3067.76 17.02.2011
61 2110304 02. märts 2011 3067.76 T 30 lk 155 3067.76 17.03.2011
Töövõtuleping xxx alates 01. aprillist 2011 kuni 30. septembrini 2011 4876.46 (T lk 13)
T 30 lk 161, lk
62 2110404 05. aprill 2011 3067.76 166 korduv 3067.76 16.05.2011
arve
– 3067.76 24.05.2011
tagasikanne
63 2110504 03. mai 2011 3067.76 T 30 lk 167 - 2556.47 26.05.2011
/2110504 lõpp
2556.47 12.09.2011
11. mail 2011 HH kiri BBle ja LLile lepingutasu tõstmiseks tagasi 2010. aasta alguse tasemele, s.o 21,8% 38 580.57
eurot BB tegi LLile kirjalikult ettepaneku tõsta lepingu tasu 15%, LL nõustus (T 30 lk 4-8)
113
Süüdistuse kohaselt lepiti samal perioodil HH, LLi, BB ja FF vahel eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas
kokku uued altkäemaksu maksmise tingimused, muutusid altkäemaksu summad:
01. juunist 2011 kuni 30. septembrini 2011 peatati rendilepingu maksed ja kokkuleppe kohaselt tõusis renditasu
neljaks kuuks 01.oktoobrist 2011 kuni 31 jaanuarini 2012 igakuiselt 3195.58+ KM 20%= 3834.70 eurot (T 30 lk 139),
mille järel langes 2556.47 (KM 3067.76) tasemele(T 30 lk 139, T 43 lk 180)
Tasu
suurenemine
15%;
Kokkulepe 09.0 juunis 2011
Alates 01. juuni ruutmeetrihinn
64 Töövõtjal oluliselt suurenenud T 30 lk 3 34 686.89
2011 a tõus
kulutused
hoolduskoristu
ses ja
haljastuses
01. juuni 2011 rendilepingu muutmine: p 3 kohaselt leping peatati 4 kuuks (01. juuni kuni 30. september 2011) ja
edasi tuli renti tasuda 01. oktoobrist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012 3195.58 eurot pluss käibemaks ja alates 01.
veebruarist 2012 2556.47 eurot; p 4 kohaselt hoiab rendilepingu peatamise perioodil ratastraktoreid oma vastutaval
hoiul (T 30 lk 139)
Töövõtuleping xxx alates 01. oktoobrist 2011 kuni 31. märtsini 2012 4953.15 eurot (T 30 lk 13)
29. oktoober
65 2111005 3834.70 T 30 lk 184 3834.70 21.11.2011
2011
15. november
66 2111105 3834.70 T 30 lk 185 3834.70 02.12.2011
2011
04. detsember
67 2111205 3834.70 T 30 lk 188 3834.70 21.12.2011
2011
04. jaanuar
68 2120106 3834.70 T 30 lk 206 3834.70 20.01.2012
2012
20. jaanuaril 2012 Uued
Tarbijahinnaindeksi muutus hoolduskoristu
Alates 01.
69 2011. aasta detsembris T 30 lk 141 35 876.96 se ja haljastuse
jaanuarist 2012
võrreldes 2010.juuniga ruutmeetri
kaubagrupis mootorikütused ja maksumused
õlid on 5,4%.
02.veebruar
70 2120201 3067.76 T 30 lk 201 3067.76 20.02.2012
2012
71 2120301 02. märts 2012 3067.76 T 30 lk 199 3067.76 19.03.2012
30. märtsil 2012 teavitas LL BB koostatud kirjas HHt töövõtulepingu nr xxx lõpetamisest alates 01. oktoobril 2012
(T 30 lk 9)
72 2120401 02. aprill 2012 3067.76 T 30 lk 210 3067.76 24.04.2012
73 2120501 02. mai 2012 3067.76 T 30 lk 212 3067.76 18.05.2012
30. mail 2012 avaldas AS Tallinna Sadam avatud hankemenetlusega riigihanke nr 134625 „Koristus- ja haljastustööde
teostamine AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“ hanketeate (T 30 lk 55-74)
74 2120601 02. juuni 2012 3067.76 T 30 lk 216 3067.76 21.06.2012
75 2120701 02. juuli 2012 3067.76 T 30 lk 213 3067.76 18.07.2012
02. august
76 2120801 3067.76 T 30 lk 221 3067.76 21.08.2012
2012
01. september
77 2120903 3067.76 T 30 lk 222 3067.76 19.09.2012
2012
114
24. septembril 2012 sõlmisid AS Tallinna Sadam ja Keskkonnahoolduse OÜ uue töövõtulepingu leping nr xxx Muuga
sadama territooriumil koristus- ja haljastustööde teostamiseks, fikseeritud hinnaga 3 aastaks. Puudus klausel tõsta
tasu lepingu kehtivuse ajal (T 30 lk 46-51)
27. septembri 2012 HH e-kiri lõpetada rendileping 31.oktoobril 2012. ATV-d tagastavad samal kuup (T 29 lk 83, T
30 lk 134)
01. oktoober 29.11.2012
78 2121002 3067.76 T 30 lk 227 3067.76
2012 oktoober)
584. Kokku on tasutud seega 213 055.83 eurot, mitte 209 989.89 eurot nagu on märgitud
süüdistuses.
585. Tulenevalt põhimõttest, et kohus ei saa süüdistatavate olukorda raskendada, lähtub kohus
prokuratuuri süüdistustes märgitud summast ehk 209 998.89 eurost.
586. Esitatud andmetest nähtub laekumiste kuupäevade järgi, et alates 02. juunist 2007 kuni 08.
oktoobrini 2008 oli üüritasu sama - 4524.94 eurot. Sellesse perioodi jääb 26. septembri 2007,
29. veebruari 20008 ja 26. septembri 2009 HH pöördumised tasu tõstmiseks. Kuigi süüdistuse
kohaselt alates 09. juunist 2008 hakati altkäemaksu tasuma ka BBle, ei ole Keskkonnahoolduse
OÜ poolt makstav tasu muutunud. Alates 25. novembrist 2008 on tasu vähendatud, makstud on
3016.63 eurot kuni 15. juunini 2009. 27. aprillist 2009 vähendati hooldatavaid pindu. Alates 01.
juulist 2009 on tasu suuruseks 3067.76 eurot, mida on tasutud kuni 12. septembrini 2011, kuid
summa suurenemine on seotud käibemaksu muutusega. Eelneva 18% asemel on käibemaks
20%, algsumma ilma käibemaksuta on sama, ehk 2556.46. Alates 21. novembrist 2011 kuni 20.
jaanuarini 2012 on tasutud 4 kuu vältel 3834.70 eurot ja alates 20. veebruarist 2012 kuni 29.
novembrini 2012 uuesti 3076.76 eurot.
587. Nii HH kui ka FF ütlusest nähtuvalt on Keskkonnahoolduse OÜ esitanud Bone Invest OÜ-
le hooldus -ja remondiarved. Neist esimene on esitatud peale lepingu lõpetamise teadet, s.o 20.
oktoobril 2012, arve nr 40103, summas 1950 eurot (T 30 lk 226) ning on tasutud Bone Invest
OÜ poolt 03. detsembril 2012 (T 29 lk 33, T 72 lk 118 CD-plaat Swedbank 21.01.2015 nr
A09.04-200-02/1-2). Teine arve on esitatud peale lepingu lõppemist, 08. novembril 2012
summas 1116 eurot, arve nr 40104 (T 30 lk 229) ning on tasutud 17.12.2012 (T 29 lk 33, T 72
lk 118 CD-plaat Swedbank 21.01.2015 nr A09.04-200-02/1-2). Seega on Bone Invest OÜ
tasunud Keskkonnahoolduse OÜ-le kokku 3066 eurot.
588. XX poolt HHle edastatud viiest e-kirjast teemaga “ eelarve“ ja nendele lisatud
dokumentidest „xxx“ leiab read: „Traktorite rent“ ja „rent bone“ (T 29, lk 68-79), millest
järeldub, et Keskkonnahoolduse OÜ planeeritud eelarves olid kajastatud nn rendilepingu järgi
maksmisele kuuluvad summad (T 29 lk 65-79).
589. Süüdistuses on märgitud, et perioodil, kui Keskkonnahoolduse OÜ maksis BBle ja LLile
altkäemaksu, kehtis lisaks töövõtulepingule nr xxx AS-i Tallinna Sadam ja OÜ
Keskkonnahoolduse vahel töövõtuleping nr xxx, mis sõlmitud 01. aprillil 2010 AS Tallinna
Sadama juhatuse liikmete AA ja LL ning Keskkonnahoolduse OÜ juhatuse liikmete HH ja XX.
Lepingu tingimused kinnitas AS-i Tallinna Sadam poolt oma allkirjaga 30. märtsil 2010,
muuhulgas ka BB. Leping loeti AS-i Tallinna Sadam poolt täidetuks 31. märtsil 2012 lepingu
kehtivusaja saabumisega (T 30 lk 10-16).
115
590. Samas ei ole süüdistuses toodud, millisel moel leping nr xxx on seotud ATV rentimise või
altkäemaksu summade tasumisega. Taolist seost ei nähtu ka tasutud summadelt. Nimelt ei ole
alates 01. aprillist 2010 mingisugustki muutust tasutud summa suurustes. 29. oktoobrist 2011
on eelnevast suurema summa tasumine, märgitud ajavahemik on aga liialt pikk selle
seostamiseks lepinguga nr xxx. Sellest tulenevalt ei näe kohus antud prokuratuuri viitel ei
sisulist ega ta tõendatud seost esitatud süüdistusega.
591. Taoliselt on kohus tuvastanud, et ülekanded Keskkonnahoolduse OÜ arvelduskontolt
Bone Invest OÜ arvelduskontole toimusid vastavalt HH ja FF tegevusele, kuid konkreetseid
seoseid sõlmitud lepingutega kohus tuvastanud ei ole.
592. LLi ja Bone Invest OÜ vahelisi seoseid analüüsib kohus eraldi osas (p 7.7. - 7.7.6).
Edasiselt kontrollib kohus, kas väidetav altkäemaks on jõudnud BB
7.1.4.3. Altkäemaksu jõudmine BB
593. Süüdistuse kohaselt, vastavalt kokkuleppele BB ja LLiga, ajavahemikul 2007-2012, FF
hoidis LLi osa altkäemaksu summast s.o 165 860.05 eurot Bone Invest OÜ pangakontol ja
käsutas vastavalt LLi juhistele.
594. LLi altkäemaksu osa, s.o 165 860.05 eurot, on prokuratuur tuletanud kohtule arusaadavalt
Keskkonnahoolduse OÜ poolt Bone Invest OÜ arveldusarvele tasutud 209 989.89 eurost,
millest on lahutatud FF isiklikult kontolt BBle tasutud 44 129.84 eurot.
595. BB altkäemaksu osa 44 129.84 eurot kandis süüdistuse kohaselt FF ajavahemikul 09. juuni
2008 kuni 09. oktoober 2012 edasi Bone Invest OÜ Nordea Bank AB Eesti filiaal
arvelduskontolt nr xxx FF isiklikule pangakontole xxx Nordea (T 72 lk 118 CD 59, Nordea
Bank AB Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-1) ja sealt kandis FF selle edasi BB
pangakontole.
596. 28. aprilli 2016 vaatlusprotokolli (T 29 lk 56-62) kohaselt on OÜ Bone Invest
arvelduskonto nr xxx ja FF arvelduskonto nr xxx vaatlusega tuvastatud, et OÜ Bone Invest
arvelt on vaadeldud perioodil kantud FF arvele töötasuna mitte märgitud raha kogusummas 196
217.30 eurot. Kohus on jõudnud eelnevas tabelis kajastatud andmetele tuginedes teistsugusele
järeldusele.
597. Bone Invest OÜ arvelduskontolt xxx on perioodil juuli 2007 kuni detsember 2012 kantud
FF isiklikule kontole xxx ja xxx töötasuna (sh „tö“) mitte märgitud raha kogusummas 208
601.45 eurot. Kui arvestada üksnes selgitusega „om“, „DI“, “Dividendid“; ja laenuga seotud
tagastused, siis on summaks kokku 199 624.99 eurot.
598. Siinkohal tuleb märkida, et FF ülekuulamisel ei ole esitatud küsimusi selgitamaks välja
ülekannete lühendite tähendusi või otstarvet (K 47 lk 132pö - 170).
599. Süüdistuse kohaselt hakkas alates 09. juunist 2008 FF Keskkonnahoolduse OÜ poolt Bone
Invest OÜ arvelduskontole altkäemaksuks makstud rahast vahendama osa BBle. FF maksis
oma isiklikult arvelduskontolt ajavahemikul 09. juuni 2008 kuni 09. oktoober 2012 BB
isiklikule arvelduskontole 44 129.84 eurot.
600. FF kinnitab, et BB laenas temale u 20 aastat tagasi sularahas u 400 000 krooni (s.o.
25564.66 eurot). Tagasi maksis tema pangaülekandega. Rohkem kui 10 aastat tagasi andis tema
ise laenu BBle summas u 20 000 eurot sularahas (K 47 lk 143-144).
116
601. FF pangakontolt xxx Nordea Bank (T 72 lk 118 CD plaat „Kohtule esitamiseks köidetest
56-59; viitega 59. köitele kaust „Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-
1) ja arvelduskontolt nr xxx Swedbank (T 72 lk 118 CD-plaat Swedbank 21.01.2015 nr A09.04-
200-02/1-2) on BB pangakontole xxx teostatud järgmised maksed:
Jrk Kuupäev Summa EEK/euro Selgitus viide
60 000/ T 29 lk 59 / T 72 lk 118
1 09. juuni 2008 Laenu tagastus
3834.70 (Nordea)
30 000/ T 72 lk 118
2 03. september 2008 Laenu tagastus
1917.35 (Swedbank)
30 000/ T 29 lk 60/ T 72 lk 118
3 05. detsember 2008 Laenu tagastus
1917.35 (Nordea)
30 000/ T 29 lk 60/ T 72 lk 118
4 20. jaanuar 2009 Laenu tagastus
1917.35 (Nordea)
40 000/ T 29 lk 60, T 72 lk 118
5 09. märts 2009 Laenu tagastus
2556.47 (Swedbank)
30 000/ T 29 lk 60/ T 72 lk 118
6 18. märts 2009 Laenu tagastus
1917.35 (Nordea)
30 000/ T 29 lk 61/ T 72 lk 118
7 20. aprill 2009 Laenu tagastus
1917.35 (Nordea)
29 367/ T 29 lk 61/ T 72 lk 118
8 06. juuli 2009 Laenu tagastus
1876.89 (Nordea)
29 400/ T 29 lk 61/ T 72 lk 118
9 28. september 2009 Laen
1879.00 (Nordea)
29 300/ T 29 lk 62/ T 72 lk 118
10 24. november 2009 Laen
1872.61 (Nordea)
29 370/
11 26. jaanuar 2010 La T 72 lk 118 (Nordea)
1877,09
29 365/
12 29. märts 2010 La T 72 lk 118 (Nordea)
1876.77
29 370/ T 72 lk 118
13 03. august 2010 Laenu tagastus
1877.08 (Swedbank)
29 370/
14 04. oktoober 2010 Laen T 72 lk 118 (Nordea)
1877,09
T 72 lk 118
15 17. veebruar 2011 1877.00 Laenu tagastus
(Swedbank)
16 25. aprill 2011 1876.00 Laenu tagastus T 72 lk 118 (Nordea)
17 15. september 2011 939,40 Laenu tagastus T 72 lk 118 (Nordea)
T 72 lk 118
18 22. detsember 2011 2346.00 Laenu tagastus
(Swedbank)
19 22. veebruar 2012 2346.00 Laenud tagastus T 72 lk 118 (Nordea)
T 72 lk 118
20 07. mai 2012 1877.00 Laen
(Swedbank)
21 19. juuli 2012 1877.00 Laen T 72 lk 118 (Nordea)
117
T 72 lk 118
22 08. oktoober 2012 1877.00 Laen
(Swedbank)
23 Summa kokku 44 129.84 eurot
602. 28. aprilli 2016 vaatlusprotokollis (T 29 lk 56-62) tuvastati BB arvelduskonto nr xxx ja

FFi arvelduskonto nr xxx vaatlusega, et FF on teinud BBle ajavahemikul 09. juunist 2008 kuni
09. oktoobrini 2012 kokku 22 ülekannet kogusummas 44 129.84 eurot (T 29 lk 56).
Vaatlusprotokollis olevas tabelist nähtub aga, et FFilt BBle on tehtud selgitusega „Laenu
tagastus“ kokku 10 ülekannet ajavahemikul 09. juuni 2008 kuni 24. november 2009 summas
20 967.30 eurot. Vaatlusprotokollis olevast tabelist nähtuvalt on 03. september 2008 ja 10. märts
2009 FF tasunud BBle 1917.35 eurot (T 29 lk 59-60). Nendel kahel kuupäeval ei ole FF
pangakontolt xxx tasumisi BBle teinud. Kohus tuvastas, et nii 03. septembril 2008 ja 10. märtsil
2009 ning lisaks veel viiel korral on BB kontole xxx selgitusega „Laenu. Tagastus“, „Laen“
teinud makseid FF endale kuulunud Swedbangas olevalt arvelduskontolt nr xxx.
603. FF on BBle üle kandnud erinevates suurustes summad alates 09. juunist 2008, olenemata
Keskkonnahoolduse OÜ-st laekunud summa suurusest, ning ülekanded ei ole toimunud
igakuiselt vaid 1- 3 kuuliste vahedega.
604. Tähelepanu äratab see, et alates 14. juulist 2009 on Keskkonnahoolduse OÜ poolt makstav
summa 3067.76 eurot ehk sama mis ŽŽ AS-l ja Z4 AS-l, kuigi lepingu objektid on erinevad,
kuid see ei oma eraldi BBsse puutuvust. Teiste süüdistuse episoodidega seoses ei ole BBle
süüdistust esitatud.
605. BB arvelduskonto nr xxx (SEB) kohtule esitatud ei ole, kuid maksed tema ja FFi vahel
kajastuvad ka FFi arvelduskontodel.
606. FFi pangakontole xxx Nordea Bank on laekunud BBlt 31. mail 2006 summa 589.90 krooni
(37.70 eurot) selgitusega „Lo“ (T 72 lk 118 viitega 59. köitele kaust „Nordea Bank AB Eesti
filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-1“).
607. FFi isiklikele arvelduskontodele BB nimelt muid laekumisi ei nähtu. Viimased pankade
vastused on esitatud 2016. aastal. Seega ei ole tõendamist leidnud väide, et BB on omakorda
FFile täies mahus laenu koos intressidega tasunud või üldse FFilt laenu saanud.
608. Tähelepanu väärib ka Bone Invest OÜ kontolt tehtavate kannete sagedus ja iseloom FFi
isiklikule kontole. Esmalt on arusaamatu, miks osaühingu arvelduskontolt tehakse kandeid ilma
selge selgituseta (nt lühendid tö, di mä jms). Äriühingu raamatupidamise jaoks peaksid olema
kanded korrektsed, kontrollitavad. Kontrollimatud on aga suurel hulgal sularahatehingute
tegemine (nii sissekanded, kui väljavõtmised) ning taoliste umbmääraste selgitustega maksed.
609. Täielikult mõistetamatud on aga FFi isiklikule arvelduskontole tehtavate kannete
ebaregulaarsus ja summade suvalisus. Märgitu suurendab samuti kahtlust, et arvelduskontot
kasutas FF ka isiklikel eesmärkidel. Arvelduskontodelt nähtuva sularaha sissepanemise ja
väljavõtmise, kuivõrd seda ei ole süüdistuses ebaõiguskokkulepete alusel altkäemaksu
maksmisega seostatud, jätab kohus analüüsimata.
610. Seega on küsimus selles, kas antud ülekanded on laenu tagastused või antud altkäemaks.
Väidetavalt sularahas saadud laenu kohta BBlt summas 400 000 krooni ei ole FF kohtule
118
tõendeid esitanud. Ei ole eluliselt usutav, et taolise suure summa laenamiseks ei oleks
vormistatud kirjalikku lepingut, kus oleks kajastatud laenu summa, tagasimakse tingimused,
intressid ja tagasimakse tähtaeg. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et BBl taoline summa
sularaha olemas oli. Asudes aktiivsesse kaitsesse tulnuks süüdistatavatel esitada kaitseversiooni
(laenu) kinnitavad tõendid (leping), kuid seda tehtud ei ole. Samuti tuleb tähele panna, et FF
BBle antud ja võetud laenu osas ei olnud enda ütluste andmisel järjepidev ega veenev. Esmalt
vastab FF, et on BBle laenu andnud sularahas, tagasi sai osaliselt ülekandega, osaliselt
sularahas. Seejärel kaitsja küsib, kas mingid maksed laenuandmiseks võisid olla ka
ülekannetega tehtud, mille peale palub süüdistatav küsimust täpsustada. Ning järgmisele
küsimusele, kas laenu on andnud ühel või mitmel korral, vastas FF, et mitme maksega. Kaitsja
küsimuse peale kas mõni maksetest võis olla tehtud ülekandega, mitte sularahas, vastab FF, et:
„oli ülekandega jah, ma ei mäleta, et ma sularahas oleks talle laenu andnud“. Nüüd palus kaitsja
selgitada eelneva ütluse põhjal ja FF vastas: „Ma arvan, et ma andsin ikkagi ülekandega“.
Tõepoolest on FF kinnitanud laenu täielikku tasumist (K 47 lk 144). Olukorras, kus FF
ilmselgelt läbi aastate nii isiklikult kui äride kaudu on kokku puutunud laenude andmise ja
tagasisaamisega on eluliselt usutav, et laenude kohta koostatakse lepingud ning tingimused
fikseeritakse kirjalikult. Antud juhul ei tekita FFi ütluste andmise viis kohtus veendumust tema
ja BB vahel laenulepingu olemasolusse ega laenu tagastamisesse.
611. Z14 OÜ memorandumis (A8 lk 35-41) 18. septembril 2017 teemaga „X ja XX
sissetulekute tabel“ on antud hinnang X ja XX sisse- ja väljaminekute kohta perioodil 01.
jaanuar 1999 kuni 31. detsember 2015. Memorandumis on ka märgitud, et kirjalike kinnituste
alusel on sh BBlt saadud laen aastatel 2002 kuni 2004 summas 400 000 krooni (25 641 eurot),
mis tagastati põhiosa ja intressidega aastatel 2008 — 2012 kokku 470 000 krooni (30 128 eurot).
Memorandumis on nõustaja kasutanud tabeli kontrollimisel eeldusena sh BBlt saadi laen
võrdsetes osades (133 333,33 krooni aastatel 2002, 2003 ja 2004) ning tagastati võrdsetes
osades (94 000 krooni aastatel 2008, 2009, 2010, 2011 ja 2012). Memorandumile on lisatud
kaks tabelit. Lisatud on sularaha sisse – ja väljamaksed. Seega, mille eest need tehtud, on täiesti
kontrollimatu. Samuti kui vaadeldud on kontoväljavõtteid aastani 2015, kuidas saab väita, et 5
700 eurot laenu tagastatud BB poolt 2017. aastal. Kirjalikke kinnitusi
memorandumile/arvamusele ei ole lisatud. Kaitsja poolt viidatud XX arvamuses väljatoodud
info põhineb seega kirjalikel kinnitustel ehk mitte objektiivsetel tõenditel nagu nt pangakonto
väljavõte ning väljub samuti konto väljavõtete perioodist. Kirjalikud kinnitused, mis on antud
isikute poolt, ei ole ka iseseisvaks tõendiks, kuivõrd isikulised tõendiallikad on ütlused. Seega
on tegemist asjakohatu tõendiga ja kohus jätab selle tõendikogumist välja.
612. Taoliselt on kohus tuvastanud rahade liikumise Keskkonnahoolduse OÜ-lt läbi FFi ja Bone
Invest LLile ning FFilt BBle. Ainuüksi teostatud maksesuurustest ja kuupäevadest ei ole
võimalik tuvastada seoseid Keskkonnahoolduse OÜ maksete ja FFilt BBle teostatud maksete
vahel. Seaduspära puudub nii ülekannete sageduses kui ülekannete seotuses
Keskkonnahoolduse OÜ poolt makstud summadega, nt et pool summast või mingi konkreetne
osa igakordselt oleks BBle edasi üle kantud.
613. Edasiselt kontrollib kohus, kas on toimepandud süüdistuses kajastatud lepingulised
rikkumised ning kas need on seostatavad toimunud maksetega ehk altkäemaksu andmisega.
119
7.1.5. Vastusooritused
614. Kohus eelnevalt tuvastas, et 13. veebruaril 2004 sõlmitud töövõtuleping nr xxx on TsÜS
§ 87 ja RHS § 52 lg 3 alusel tühine. Sellest tulenevalt on tühised ka kõik järgnevad lepingu
muudatused (TsÜS § 84 lg 1). Kuivõrd need on kõik vastuolus riigihanke pakkumusega, siis
TsÜS § 85 ei tule kõne alla.
615. Keskkonnahoolduse OÜ-le üldise ebaõiguskokkuleppe alusel sooritatud soodsad teod
realiseerusid konkreetsemalt süüdistuse kohaselt järgnevas:
7.1.5.1. Töövõtulepingu nr xxx muudatused
616. 19. veebruaril 2007 teavitas LL AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmena
Keskkonnahoolduse OÜ-d sellest, et tuginedes töövõtulepingu punktile 6.3 ja bensiini keskmise
jaehinna langusele, alandati alates 01. jaanuarist 2007 tasu 32 181.65 eurole (T 29 lk 184).
Muudatuse tulemusel vähendati lepingu tasu 529 735.42 kroonilt 503 533.45 kroonini.
Muutatus jõustus tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2007.
617. 02. juulil 2007 tegi Keskkonnahoolduse OÜ Bone Invest OÜ-le esimese ülekande summas
4524.94 eurot (3834.7 eurot + KM 18%).
618. 26. septembril 2007 ja 29. veebruaril 2008 esitas HH, tuginedes töövõtulepingu nr xxx
punktile 6.3 ja bensiini keskmise jaehinna tõusule, Keskkonnahoolduse OÜ nimelt AS Tallinna
Sadam juhatuse liikmele LLile ja BBle teate lepingujärgse tasu suurendamiseks (T 29 lk 186-
189).
619. 27. aprillil 2009 sõlmiti lepingu muudatuskokkulepe, lisa nr 6, millega vähendati
hooldatavat territooriumit 39 614 m² võrra ja lepiti uueks tasuks kokku 539 121.87 krooni (34
456.17 eurot) kuus (T 29 lk 190-193).
620. 11. jaanuaril 2010 esitas HH BBle ja LLile kirjutatud kirjas lepingu uue hinna
arvutamiseks mitte kütuse jaeturu hinna muutuse arvestuse, vaid tarbijahinnaindeksi muudatuse
kaubagrupis mootorikütused ja õlid (T 29 lk 194).
621. 08. septembril 2010 esitas HH BBle ja LLile kirjutatud kirjas lepingu uue hinna arvutuse
tarbijahinnaindeksi muutuse järgi, milles tegi ettepaneku tõsta alates 15.08.2010
töövõtulepingu järgset tasu 7,5% 648 910.75 kroonini (41 472.96 eurot) kuus (T 29 lk 196-
198).
622. 10. septembril 2010 saatis AS Tallinna Sadam Keskkonnahoolduse OÜ-le BB poolt
koostatud ja LLi poolt allkirjastatud järgneva sisuga kirja: „Analüüsides sadama poolt hiljuti
läbiviidud koristus- ja haljastusteenuste hankeid ning jälgides üldist turuolukorda, ei pea AS
Tallinna Sadam põhjendatuks praeguses olukorras rakendada meievahelise töövõtulepingu nr
xxx seda punkti, mis käsitleb lepingu hinna muutumist lähtuvalt tarbijahinnaindeksi muutusest.
Samuti peab sadam vajalikuks analüüsida kahepoolselt kogu meievahelise lepingu mahtu ja
selle hinda. Eeltoodule tuginedes teeb sadam ettepaneku mitte rakendada tarbijahinnaindeksi
muutust ning alustada läbirääkimisi lepingu kaasajastamiseks. Palume teatada sellest meile
kirjalikult. Mittenõustumisel palume lugeda käesolev teatis meievahelise töövõtulepingu nr
xxx, mis on sõlmitud 13. veebruaril 2004 a, lõpetamise teateks.“ (T 29 lk 200).
623. 21. jaanuaril 2011 sõlmiti AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikme LL ja Keskkonnahoolduse
OÜ juhatuse liikme HH vahel kokkulepe lisa 7, millega vähendati hooldatavat ala kokku 562
120
689 m² peale ja muudeti tasustamise põhimõtteid fikseerides koristatavate ja haljastatavate
alade ruutmeetrihinnad, mis andis uueks lepingu tasuks alates 01. jaanuarist 2011 kokku 30
162.51 eurot kuus (T 30 lk 1-2). Kokkuvõttes jäi hooldatava territooriumi suuruseks muudatuse
tulemusel 562 689 m2 (56,2689 ha), mille eest sai KKH tasu 30 162,51 eurot kuus.
624. Ka sel perioodil tasu vähendati, kuid rendilepingu alusel jäid maksed samaks.
625. 11. mail 2011 saatis HH BBle ja LLile kirja, milles palus lepingutasu tõstmist tagasi 2010.
aasta alguse tasemele, st 21,8%, 603 654.75 kroonini (38 580.57 eurot) kuus (T 30 lk 6-7).
626. HH taotlusega seoses tegi BB kirjalikult LLile ettepaneku tõsta töövõtulepingu lepingu
tasu 15% võrra. Kirja on koostanud XX. Kirjal on peal LLi ettepanek valmistada ette lepingu
muudatus (T 30 lk 4, 5).
627. Kohus meenutab, et 01. juunil 2011 sõlmisid Bone Invest ja Keskkonnahoolduse OÜ ATV-
de rendilepingu lisa 2, mille järgi peatus rendi maksmine 01. juunist kuni 30. septembrini 2011.
Lisa 2 kohaselt pidi Keskkonnahoolduse OÜ alustama uuesti rendi tasumist 01. oktoobrist 2011,
tasudes nelja kuu vältel 3195.58 eurot (+ KM) kuus ning seejärel alates 01. veebruarist 2011
igakuiselt summas 2556.47 eurot (+ KM, T 30 lk 139).
628. 09. juunil 2011 sõlmisid pooled töövõtulepingule lisa 8, millega tõsteti
Keskkonnahoolduse OÜ tasu 15% võrra alates 01. juunist 2011 (T 30 lk 3). Muudatuse
tulemusel sai Keskkonnahoolduse OÜ alates 01. juunist 2011 põhitasu 34 688.56 eurot kuus.
Hooldatava pinna ulatust ei muudetud ning selleks jäi 562 689 m2 (56,2689 ha).
629. Väitega, et perioodil, kui tasud vähenesid, peatus altkäemaksu tasumine ning alades tasu
tõstmisest 15% võrra 09. juunist 2011, maksis Keskkonnahoolduse OÜ Bone Invest OÜ kaudu
tasu edasi, sealjuures esialgu suuremas summas, ei saa täielikult nõustuda. Tasud vähenesid
juba varasemalt ning mis asjaoludel siis just 4 kuud kõrgemat tasu maksti, pole tuvastatud.
630. 09. juulil 2011 sõlmiti Keskkonnahoolduse OÜ ja AS-i Tallinna Sadam vahel kokkuleppe
lisa 8, milles kehtestati alates 01. juunist 2011 lepingu tasu suurendamine (T 30 lk 3)
631. 30. märtsil 2012 teavitas LL BB poolt koostatud kirjas HHt töövõtuleping nr xxx
ühepoolsest lõpetamisest alates 01. oktoobrist 2012 (T 30 lk 9).
632. 08. novembril 2012 saatis HH FFile ATV-de üürilepingu lõpetamise teatise, mille järgi
lõpetati leping alates 31. oktoobrist 2012 (T 29 lk 83).
633. Bone Invest esitas 01. oktoobril 2012 Keskkonnahoolduse OÜ-le arve nr 2121002 ATV-
de oktoobri rendi tasumiseks summas 3067.76 eurot (T 30 lk 227). Keskkonnahoolduse OÜ
tasus arve 29. novembril 2012, selgitusega „Arve nr. 2121002 oktoober“ (T 29 lk 33). Tegemist
oli viimase maksega, mida Keskkonnahoolduse OÜ ATV-de üüri eest Bone Invest OÜ-le tasus.
634. Tähele tuleb panna, et samuti laekusid 2012. aasta oktoobris AS-lt Tallinna Sadam
Keskkonnahoolduse OÜ-le viimased töövõtulepingu nr xxx järgsed maksed. Arve nr 32214 (T
30 lk 224) alusel laekus 10. oktoobril 2012 AS-lt Tallinna Sadam Keskkonnahoolduse OÜ-le
1253.76 eurot (T 29 lk 41) ning arve nr 32209 (T 30 lk 223) alusel 12 oktoobril 2012 AS-lt
Tallinna Sadam Keskkonnahoolduse OÜ-le 43 052.35 eurot (T 29 lk 41).
635. Seega on rendilepingu maksed lõppenud samal ajal kui töövõtulepingu kehtivus.
121
636. Kokkuvõtvalt on kohus käesolevaga tuvastanud riigihanke nr xxx ja töövõtulepingu nr xxx
ning selle alusel sõlmitud lisade õigusvastasuse, mistõttu kohus ei nõustu esindaja Pikamäega
selles, et töövõtulepingus nr xxx (kui algses hankelepingus) on kuue kuu kütusehinna põhine
arvestus ja lisatööde tellimine sätestatud, mistõttu töövõtulepingu nr xxxx. märtsil 2005 ja
hilisemad, sh alates 2007 toimunud muudatused (kütuse hinna ja mahu osas) ei ole käsitletavad
hankelepingu muutmisena, vaid tegemist on lepingu täitmise küsimusega (kütusehinna põhine
teenustasu arvestus ja mahtude muutumine). Vastavalt 2003., 2004. ja 2007. aastal kehtinud
RHS redaktsioonile ei olnud hankelepingu muutmine lubatud.
637. Samal põhjusel peab kohus asjakohatuks alates 2007. aastast rikkumiste puhul ka
süüdistuse viidet RHS § 69 lg-le 3 (alates 01. mai 2007 jõustunud RHS (RT I 2007, 15, 76,
https://www.riigiteataja.ee/akt/12791579) ning hetkel kehtiva RHS § 123-le (RT I, 01.07.2017,
1, https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023078?leiaKehtiv), mille järgi oleks alates 01. juulist
2007 kehtima hakanud töövõtulepingu muudatus olnud õiguspärane vaid juhul, kui muutmise
oleks tinginud objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik lepingu sõlmise ajal ette
näha ja lepingu muutmata jätmise korral oleks ohtu sattunud olulises osas hankelepinguga
taotletud eesmärk. Selliseid asjaolusid ei esinenud. Igal juhul oleks olnud võimalik korraldada
uus hange, mistõttu oli tasu tõstmine RHS § 69 lg 4 (RT I 2007, 15, 76) järgi keelatud. Kohtu
hinnangul ilmestavad prokuratuuri väljatoodud rikkumised üksnes tegevuse raskust, kuid ei
oma õiguslikku tähendust, kuivõrd kohus on tuvastanud juba algse lepingu õigusvastasuse.
638. Ilmselgelt olid sõlmitud lepingumuudatused kasulikud Keskkonnahoolduse OÜ-le,
kuivõrd kütusehinna ja tarbijaindeksi alusel pidev tasu muutmine toimus Keskkonnahoolduse
OÜ taotlustel. Samuti hooldatava ala muutmine lähtudes hetkeolukorrast oli soodsam lahendus
Keskkonnahoolduse OÜ jaoks, kui esialgse hanke tulemusena alal hooldamine ja piiramine
ainult hankelepinguga. Taoliselt on tõendatud, et sõlmitud lepingu muudatused olid soodsad
Keskkonnahoolduse OÜ-le ehk arvestasid Keskkonnahoolduse OÜ huve.
639. Tõendeid selle kohta, et need lepingud samal ajal AS-le Tallinna Sadam kahjulikud oleksid
olnud, ei ole.
7.1.5.2. riigihange nr xxx
640. Süüdistus on esitatud riigihankel nr xxx „Koristus- ja haljastustööde teostamine AS-i
Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“ Keskkonnahoolduse OÜ pakkumuse hindamisel
ja edukaks tunnistamisel, mille tulemusena 24. septembril 2012 sõlmiti AS Tallinna Sadam ja
Keskkonnahoolduse OÜ vahel töövõtuleping nr xxx.
641. Antud juhul on süüdistus esitatud riigihankel nr xxx „Koristus- ja haljastustööde
teostamine AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“ Keskkonnahoolduse OÜ
pakkumuse hindamisel ja edukaks tunnistamisel, mitte 24 septembris 2012 töövõtulepingu nr
xxx sõlmimises või töölepingu sisus.
642. 30. mail 2012 avaldas AS Tallinna Sadam avatud hankemenetlusega riigihanke nr xxx
„Koristus- ja haljastustööde teostamine AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama territooriumil“
hanketeate (T 30 lk 54- 80). Hooldatava territooriumi suurus oli hankedokumentide kohaselt
kokku 512 533 m², st ca 9% väiksem, kui eelmise lepingu lõpuperioodil Keskkonnahoolduse
OÜ poolt hooldatud ala.
643. 2012. aasta juulis on Keskkonnahoolduse OÜ esitanud pakkumuse (T 30 lk 81- 105).
122
644. 13. juulis 2012 kuulutas hindamiskomisjon, mille üheks liikmeks oli ka BB, edukaks
Keskkonnahoolduse OÜ pakkumuse hinnaga 24 800 eurot kuus kui madalama hinnaga pakkuja
(T 30 lk 52-53).
645. 24. septembril 2012 sõlmisid AS Tallinna Sadam ja Keskkonnahoolduse OÜ uue
töövõtulepingu Muuga sadama territooriumil koristus- ja haljastustööde teostamiseks. Uus
töövõtuleping oli sõlmitud kolmeks aastaks hinnaga kogu töö teostamise eest kokku 892 800
eurot, s.o 24 800 eurot kalendrikuus. Lepingu allkirjastasid AS-i Tallinna Sadam poolt juhatuse
liikmed AA ja LL ning Keskkonnahoolduse OÜ poolt juhatuse liige HH (T 30 lk 46-51).
646. Prokuratuur peab oluliseks, et Keskkonnahoolduse OÜ pakkus 2012. aastal korraldatud
Muuga sadama territooriumi koristus- ja haljastustööde hankel ca 30% madalamat hinda, kui
oli sama töö eest eelmise lepingu kohaselt AS Tallinna Sadam poolt Keskkonnahoolduse OÜ-
le makstud viimane hind, seejuures 24. septembril 2012 sõlmitud lepingus puudus klausel, mis
annaks OÜ-le Keskkonnahoolduse õigust tasu lepingu kehtivuse ajal tõsta. Taolist süüdistust
aga esitatud ei ole.
647. HH ja Keskkonnahoolduse OÜ esindaja väitis kohtus, et sama objekti osas ajaliselt
järgnevates hangetes erinevate hindade pakkumine on tavapärane praktika ning esitas selle
kinnituseks riigihangete nr xxx, nr xxx, nr xxx ja nr xxx tingimused ja nendes hangetes esitatud
pakkumuste maksumused (A11 lk 1-195).
648. Võrreldes hankekomisjoni otsuses nähtuvaid pakkumiste hindu tuleb möönda, et
Keskkonnahoolduse OÜ pakkumine on laekunud neljast pakkumisest soodsaim. Kohtule
esitatud tõenditest ei nähtu teiste pakkumiste üksikasju, millest kohus saab järeldada, et neis ei
sisaldunud tõendusliku väärtusega andmeid ning vajalikud andmed (nt hind) on leitav
komisjoni otsusest.
649. Süüdistuses ei ole kajastatud, mil moel, keda või kuidas LL ja/või BB mõjutasid (otsuse
võttis vastu komisjon) hanke pakkumise hindamisel ja edukaks tunnistamisel.
650. Hankekomisjoni töö ehk hindamise ja võitja edukaks tunnistamise otsuse mõjutamise
kohta puuduvad igasugused tõendid.
651. Hankekomisjoni kuulusid esimees XX, protokollija XX, hindajad BB, XX ja XX (T 30 lk
53). Neist kohtus ütlusi on andnud XX ja XX, teisi tunnistajaid ei ole pooled kohtusse kutsunud
ning süüdistatav BB on keeldunud ütluste andmisest. Tsiviilkostja HHlt antud hanke osas
küsimusi esitatud ei ole.
652. Sealjuures ei ole prokuratuur ühtegi küsimust antud episoodi kohta tunnistaja XX
esmasküsitluses küsinud ning tunnistaja XX kutsus kohtusse tsiviilkostjate HH ja
Keskkonnahoolduse OÜ esindaja Toomas Pikamäe. Konkreetse hanke osas tunnistaja XX ütlusi
andnud ei ole.
653. Tunnistajate XX ja XX ütluste kohaselt ei ole komisjoni mõjutamist toimunud (K 22 lk
96-110; 116-133 pö; K 48 lk 13 pö). XX on kinnitanud, et BB ei ole mõjutanud teda vastu
võtma mingeid õigusvastaseid otsuseid (K 26 lk 177 pö).
654. Eeltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud, et LL ja/või BB oleks mõjutanud pakkumise
hindamist või edukaks tunnistamist, mistõttu ei ole esitatud süüdistus antud punktis tõendamist
leidnud.
123
655. Tulenevalt hankepakkumuse p-dest 13.2 ja 13.3 (T 30 lk 61) on Keskkonnahoolduse OÜ
tunnistatud hanketingimuste kohaselt hanke võitjaks õiguslikult korrektselt, mistõttu kohus ei
ole tuvastanud, et süüdistuses märgitud tegu (soodustegu Keskkonnahoolduse OÜ pakkumuse
hindamisel ja edukaks tunnistamisel) oleks aset leidnud.
7.1.5.3. Nn raudteehange
656. Süüdistus on esitatud „Muuga sadama haruraudteede, raudteeülesõidukohtade ja pöörmete
hooldus“ pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel, mille tulemusena 01. aprillil 2010
sõlmiti AS Tallinna Sadam ja Keskkonnahoolduse OÜ vahel töövõtuleping nr xxx.
657. Antud juhul on süüdistus esitatud riigihankel „Muuga sadama haruraudteede,
raudteeülesõidukohtade ja pöörmete hooldus“ Keskkonnahoolduse OÜ pakkumuse hindamisel
ja edukaks tunnistamisel, mitte 01. aprillil 2010 töövõtulepingu nr xxx sõlmimises.
658. 02. märtsil 2010 esitas AS Tallinna Sadam kutse pakkumuste esitamiseks hanke "Muuga
sadama haruraudteede, raudteeülesõidukohtade ja pöörmete hooldus“. Täiendavat teavet
edastab dokumendi kohaselt XX. Pakkumiste hindamise kriteeriumiks on pakkumise hind, s.t
edukaks tunnistatakse soodsaima hinnaga pakkumine. Edukaima pakkujaga sõlmitakse
hooldusleping AS Tallinna Sadam lepingu vormil ja tingimustel (T 30 lk 17-25).
659. 15. märtsil 2010 on esitanud pakkumise Keskkonnahoolduse OÜ (T 30 lk 27- 43).
660. 16. märtsil 2010 tunnistas hankekomisjon, kuhu kuulus muuhulgas ka BB, edukaks
Keskkonnahoolduse OÜ pakkumus kui madalama hinnapakkumuse esitaja hinnaga 76 900
krooni (4 914.81 eurot) kuus (T 30 lk 44).
661. 01. aprillil 2010 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA ja LL ning
Keskkonnahoolduse OÜ juhatuse liikmed HH ja XX eelneva pakkumuse edukaks
tunnistamisega seoses töövõtuleping nr xxx. Lepingule on alla kirjutanud 30. märtsil 2010
muuhulgas ka BB ja ÖÖ (T 30 lk 10-16).
662. Süüdistuses ei ole kajastatud, mil moel, keda või kuidas LL ja/või BB mõjutasid (otsuse
võttis vastu komisjon) hanke pakkumise hindamisel ja edukaks tunnistamisel.
663. Hankekomisjoni töö ehk hindamise ja võitja edukaks tunnistamise otsuse mõjutamise
kohta puuduvad igasugused tõendid.
664. Võrreldes hankekomisjoni otsuses nähtuvaid pakkumiste hindu tuleb möönda, et
Keskkonnahoolduse OÜ pakkumine on laekunud kuuest pakkumisest soodsaim. Kohtule
esitatud tõenditest ei nähtu teiste pakkumiste üksikasju, millest kohus saab järeldada, et neis ei
sisaldunud tõendusliku väärtusega andmeid ning vajalikud andmed (hind) on leitav komisjoni
otsusest.
665. Hankekomisjoni kuulusid esimees XX, liikmed XX, BB, XX, XX ja protokollija oli XX
(T 30 lk 44). Lisatud määrangute vormist nähtuvalt oli ettevalmistaja ja täitja XX,
kooskõlastajad lisaks BB, XX, ÖÖ (T 30 lk 45).
666. Neist kohtus ütlusi on andnud XX ja XX, teisi ei ole pooled kohtusse kutsunud. Sealjuures
ei ole prokuratuur ühtegi küsimust selle kohta tunnistaja XX esmasküsitluses küsinud ning
tunnistaja XXi kutsus kohtusse tsiviilkostjate HH ja Keskkonnahoolduse OÜ esindaja Toomas
Pikamäe. HHlt, XX, XX ja ÖÖlt selle episoodi kohta küsimusi ei ole küsitud.
124
667. Tunnistajate XX ja XXi ütlustest hindamise ja komisjoni otsuse mõjutamist ega
hankereeglite rikkumist ei nähtu (K 22 lk 96-110; 116-133 pö; K 48 lk 12 pö). XX on
kinnitanud, et BB ei ole mõjutanud teda vastu võtma mingeid õigusvastaseid otsuseid (K 26 lk
177 pö).
668. Eeltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud, et LL ja/või BB oleks mõjutanud pakkumise
hindamist või edukaks tunnistamist, mistõttu ei ole esitatud süüdistus antud punktis tõendamist
leidnud.
669. Tulenevalt hankepakkumuse p-st 3.1 (T 30 lk 18) on Keskkonnahoolduse OÜ tunnistatud
hanketingimuste kohaselt hanke võitjaks õiguslikult korrektselt, mistõttu kohus ei ole
tuvastanud, et süüdistuses märgitud tegu (soodustegu Keskkonnahoolduse OÜ pakkumuse
hindamisel ja edukaks tunnistamisel) oleks aset leidnud.
670. Kuivõrd antud juhul on hankemenetlus läbi viidud ning kohus ei ole tuvastanud rikkumist
hindamisel ja pakkumise edukaks tunnistamisel, siis puudub vajadus täiendavalt vastata kaitsja
püstitatud küsimusel, kas Tallinna Sadam AS on antud küsimuses hankija.
7.1.6. Kokkuvõte
671. Riigihankel nr xxx „Koristus- ja haljastustööde teostamine AS-i Tallinna Sadam Muuga
sadama territooriumil“ ja nn raudteehankel Keskkonnahoolduse OÜ pakkumuse hindamisel ja
edukaks tunnistamisel BB ja LLi poolt kohus rikkumise (teo) aset leidmist ei tuvastanud.
672. Kohus on eelnevaga tuvastanud, et nii LL kui ka BB olid seotud Keskkonnahoolduse OÜ-
ga sõlmitud töövõtulepingu nr xxx muudatuste otsustuste vastuvõtmisega ning sõlmimisega nii
enne esitatud süüdistuse perioodi kui ka alates 2007. aastast. BB nõustus Keskkonnahoolduse
OÜ ettepanekutega ning toetas neid, väljendades seda ka LLile kirjalikult (ettepanekud). LL
sõlmis vastavad lepingu muudatused ja võttis selliselt vastu lõplikud otsustused, toetades
Kekskonnahoolduse OÜ taotlusi. Kohus tuvastas, et enne süüdistuse perioodi sõlmitud
töövõtuleping ja selle lisad olid õigusvastased, sisaldades Keskkonnahoolduse OÜ jaoks
soodsaid tingimusi, mida hankepakkumus ise ei sisaldanud. Samal ajal on Keskkonnahoolduse
OÜ, esindaja HH ja Bone Invest OÜ, esindaja FF, sõlminud 01. juunil 2007 tegelikkusele
mittevastava rendilepingu. Vaidlus puudub selles, et LL ja FF on pikaajalised sõbrad ja nende
vahel olid usalduslikud suhted.
673. Keskkonnahoolduse OÜ on FFi esitatud arvete alusel ajavahemikus 02. juulist 2007 kuni
29. novembrini 2012 tasunud Bone Invest OÜ arvelduskontole kokku 209 998.89 eurot,
tegelikkusele mittevastava lepingu alusel, millest FF on 44 129.84 eurot BBle edasi kandnud.
Need asjaolud on tekitanud põhjendatud kahtluse, et LL ja BB võisid altkäemaksu eest vastu
võtta Keskkonnahoolduse OÜ jaoks soodsaid otsustusi.
674. Tõendeid LLi, BB, FFi ja HH omavahelise ja/või BB ja FFi ja/või BB ja HH ja/või BB ja
LLi omavaheliste suhete ja suhtluse, sh kokkulepete kohta, esitatud ei ole. Tunnistajate ütlustest
ei tulene, et LL ja/või BB soosinuks Keskkonnahoolduse OÜ-d, mõjutanuks kõnealuste
lepingute sõlmimist ebakohaselt (või üldse) ning tunnistajatel puudub üldse arusaam, et need
olnuks AS-le Tallinna Sadam kahjulikud lepingud/muudatused.
675. Teada ei ole, mis asjaoludel hakkas LL väidetavat altkäemaksu saama 2007. aastal ning
BB 2008. aastal, kuidas pidi altkäemaks jagunema ja mis ebaõiguskokkuleppe kohaselt oli
nende vastusooritusteoks. Konkreetsete lepingute ja muudatuste/kokkulepete sõlmimise,
125
ettepanekute tegemise aegasid ja teostatud pea igakuiseid ülekandeid Keskkonnahoolduse OÜ
poolt Bone Invest OÜ-le ei ole võimalik seostada viisil, millest saaks ebaõiguskokkuleppe sisu
kohta ainuvõimalikke ja tõsikindlaid järeldusi teha. Ülekannete suurus ei paista olevat seotud
ka lepingute mahu/sisu/ega muudatuste sisuga, sest selle alusel ei ole võimalik ka ülekannete
suuruse muutust hinnata. Kohus tuvastas, et kui ebaõiguskokkulepe sõlmiti, pidi see olema
alguse saanud süüdistusest märksa varasemal ajal, ehk peale riigihanke pakkumust ja enne
esimest töövõtulepingu sõlmimist (2003-2004) ning mingeid tõendeid 2007 aastal sõlmitud
ebaõiguskokkuleppe osas ei eksisteeri. Sellest ajast sõlmitud muudatused tulenevad varasemast
lepingust ja muudatusest, mis jäävad väljaspoole süüdistuse ajalisi piire. Lähtudes üksnes
süüdistuse ajalisest kehtivusest tuleks kohtul möönda, et lepingud ja muudatused on kooskõlas
töövõtu lepingu 2005. aasta muudatusega ja sellest tulenevalt õiguspärased.
676. BB töölepingusse ja iseloomustusse puutuvad tõendid ei oma tõenduslikku väärtust süü
tõendatusse hindamisel (T 1 lk 78-139). Hooldusosakonna juhataja ametijuhendist tuleneb küll
tema kokkupuude Keskkonnahoolduse OÜ-ga, kuid selles puudub ka vaidlus. Eraldi
altkäemaksu puutuvat see ei tõenda ega lükka ümber.
677. BB osas peab kohus möönma, et tõendeid selle kohta, et BB üldise heasoovlikkuse piirid
Keskkonnahoolduse OÜ-ga suheldes ületanuks, puuduvad. Seega ei saa kohus lisaks eelnevale
ka sellelt pinnalt mingeid järeldusi ebaõiguskokkuleppe sisu või olemasolu kohta teha. Mis
asjaoludel FF BBle isiklikult arvelduskontolt ülekandeid tegi, ei ole kahtlusteta tuvastatud.
678. Konkreetseid seoseid ka FFi poolt BBle teostatud ülekannete ja lepingu
muudatuste/ettepanekute vahel ei ole võimalik luua. Juhul, kui BB osales ebaõiguskokkuleppes,
on tuvastamata ka need asjaolud, mis põhjustel tema tasu oma teopanuse eest alles aastast 2008
kätte sai. Süüdistust selles, et alates 2007. kuni 2008. aastani temale muul viisil kui FFi
ülekannete kaudu altkäemaksu tasutud oleks, esitatud ei ole. Samal ajal on BB
Keskkonnahoolduse OÜ-ga tööalaselt kokku puutunud 2003. aastast. Selgusetuks jääb ka BBle
tehtud maksete suurus ja sagedus. Kui Keskkonnahoolduse OÜ tasub Bone Invest OÜ-le (pea)
igakuiselt, siis mis asjaoludel ei tasutud sellest BBle igakuiselt. Arusaam, kuidas taoliselt pidi
altkäemaks BB ja LLi vahel jagunema, kohtul puudub. Ülekanded BBle on erinevates
suurustes, mis ei ole seostatavad Keskkonnahoolduse OÜ poolt tasutud summa jagunemisega
näiteks pooleks või konkreetseks osaks. Selgeid seoseid lepingute, maksete,
nõustumisettepanekute ja edasikannete vahel ei ole. XXi (nt ühe nõustumusettepaneku
koostanud, BB poolt allkirjastatud) ütlustest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid BB poolt kuriteo
toimepanemisele. Kohtul puuduvad ka kaudsed tõendid, mille alusel saaks teha tõsikindlaid
järeldusi BB osalemise kohta ebaõiguskokkuleppes. Asjaolud, et BB oli seotud tööalaselt AS
Tallinna Sadam lepingupartneri Keskkonnahoolduse OÜ-ga, toetas Keskkonnahoolduse OÜ
ettepanekuid ning sõlmitud laenulepingut BB ja FFi vahel ei pea kohus usutavaks, ei ole
piisavad väitmaks, et BB võis olla osaline ebaõiguskokkuleppes. Need asjaolud ei anna kokku
taolist kaudsete tõendite kogumit, mille põhjal kohus saaks kahtlusteta ja tõsikindlalt väita, et
BB osales LLi, FFi ja HH vahel sõlmitud ebaõiguskokkuleppes. Kohtule ei ole teada, mis
asjaoludel FF erinevalt Keskkonnahoolduse OÜ kannetest läbi enda arvelduskonto BBle
ülekandeid tegi. FF on Bone Invest OÜ-st enda isiklikule arvelduskontole teinud
märkimisväärselt suuremas summas ülekandeid, kui ta BBle edasi kandis. Samuti, ei saa teiste
episoodidega koostoimes BB osas jaatada ka sarnast teguviisi- tema ei ole teistes episoodides
osaline, tema ei ole näilike lepingute sõlmimisel osaline. Teistes episoodides LLi ja AA poolt
ebaõiguskokkulepetesse veel AS Tallinna Sadam töötajate kaasamist ei nähtu ka edaspidiselt.
126
Loomulikult on võimalikud erinevad uurimisversioonid selle kohta, et nii käesoleva kui ka
edaspidi käsitletavate episoodide puhul, oli ebaõiguskokkuleppega seotud rohkem inimesi, kuid
taolisi süüdistusi ei ole esitatud ning taolisi asjaolusid ei tulene kahtlusteta ka uuritud tõenditest.
679. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Praegusel juhul leiab
kohus, et BBle etteheidetud süütegu, s.o grupis koos LLiga HH kaudu Keskkonnahoolduse OÜ-
lt altkäemaksu võtmises FFi kaasabil, ei ole piisavalt tõendatud, mistõttu mõistab kohus KrMS
§ 309 lg 2 alusel BB temale esitatud süüdistuses tõendamatusega seoses KarS § 294 lg 2 p 3 ja
4 järgi (kehtiva redaktsiooni järgi) õigeks.
680. LLi poolt lepingute sõlmimine Keskkonnahoolduse OÜ-le soodsalt, FFi poolt Bone Invest
OÜ ja Keskkonnahoolduse nimelt HH poolt tegelikkusele mittevastava ratastraktorite
rendilepingu allkirjastamine ja Keskkonna OÜ poolt tegelikkusele mittevastava rendilepingu
alusel ülekannete tegemine FFi poolt esitatud arvete alusel Bone Invest OÜ arveldusarvele, on
tõendatud. Raha jõudmist LLini käsitleb kohus eraldi osas (p 7.7. – 7.7.6).
7.2. ŽŽ AS episood (LL, AA, CC, FF, ÕÕ)
681. AS Tallinna Sadam juhatuse liikme LLi poolt altkäemaksu võtmine ühiselt ja
kooskõlastatult AA AS ŽŽ juhatuse liikmelt CC ning FFi kaasaaitamistegu altkäemaksu
andmisele ja võtmisele (süüdistuse punktid 2.2, 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3 (1-6), 2.2.4, 3.2, 3.2.1, 3.2.2,
3.2.2.1 (1- 6), 3.3, K 1 lk 55- 63, lk 106-117).
682. Süüdistuse kohaselt on LL, AA ja CC sõlminud 2008. kuni 2009. aastani täpselt
tuvastamata ajal ja kohas Eesti Vabariigis ebaõiguskokkuleppe, mille kohaselt annab CC ŽŽ
AS esindajana Tallinna Sadam AS juhatuse liikmetele LLile ja AAle vara selle eest, et AA ja
LL kasutaksid ajavahemikul 2008 kuni 2015 august oma ametiseisundit ühiselt ja
kooskõlastatud nii kooskõlas seadusega ja AS Tallinna Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid
vajadusel eiraksid nii seaduse kui AS-s Tallinna Sadam kehtivate eeskirjade nõudeid kui see on
vajalik ŽŽ AS huvide tagamiseks. Eraldi on süüdistuses väljatoodud otsustus, et
sildumisteenuse osutajaks on AS ŽŽ AS. LL ja AA on taolise vara lubamise vastuvõtmise ja
vastusooritusega nõustunud ning vara vastu võtnud. FF on osutanud kaasabi altkäemaksu
andmisele ja võtmisele.
683. Altkäemaksu andmine toimus ŽŽ AS ja Bone Invest OÜ vahel 02. märtsil 2009 sõlmitud
näiliku kokkuleppe alusel, mille kohaselt teostab OÜ Bone Invest Vanasadama akvatooriumi
kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas akvatooriumi korrashoiu teenust. Lepingu kohaselt oli ŽŽ AS
kohustus OÜ-le Bone Invest üle kanda tasuna tegelikkuses mitteteostatava töö eest igakuiselt
summas 50 000 krooni (3 195.58 eurot) kuus, koos käibemaksuga 59 000 krooni (3 770.79
eurot). Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 21. detsember 2010, tingimusel, et see pikeneb
automaatselt ühe aasta võrra kui kumbki osapool ei avalda soovi selle lõpetamiseks.
684. 03. aprillil 2009 sõlmisid FF ja CC kokkuleppe lisa nr 1, mille kohaselt kasutab OÜ Bone
Invest alltöövõtjana Z2 OÜ-d.
685. Ajavahemikul 02. märts 2009 kuni 20. mai 2011 maksti ŽŽ AS arvelduskontolt LLile ja
AAle altkäemaksu kokku summas 99 466.53 eurot.
127
686. Seejärel sõlmis 02. mail 2011 FF kooskõlastatult AAga ja LLiga 02. mail 2009 lepingule
lisa nr 2, mille kohaselt kasutab OÜ Bone Invest alltöövõtjana Z3 OÜ-d.
687. Ajavahemikul 01. juuni 2011 kuni 26. august 2015 maksti ŽŽ AS-i arvelduskontolt LLile
ja AAle altkäemaksu kokku summas 195 569.70 eurot.
688. LLi osa altkäemaksu summast hoidis FF Bone Invest OÜ arvelduskontol ja käsutas
vastavalt tema juhistele. FF korraldas 15. juuli 2009 kuni 04. mai 2011 AA mõeldud
altkäemaksusumma edasikandmise Z2 OÜ arvelduskontole ning 05. mai 2011 kuni 26. august
2015 Z3 OÜ arvelduskontole.
689. Vastusooritusena võtsid AA ja LL vastu ŽŽ AS-le-le soodsad ametialased otsused AS-i
Tallinna Sadam ja AS-i ŽŽ vahel:
a) 28. augusti 2001 lepingu nr xxx lisade 38, 39, 40, 41, 42, 43 sõlmimisel;
b) 01. augusti 2002 rendilepingu nr xxx lisade 24, 26, 27, 28, 29, 30, 31 sõlmimisel;
c) 23. veebruari 2009 töövõtuleping nr xxx (sildumisteenus) ja selle lisa 2 sõlmimisel;
d) 20. aprilli 2009 üürilepingu nr xxx sõlmimisel;
e) 03. mai 2010 üürilepingu nr xxx ja lisade nr 2-7 sõlmimisel;
f) 18. märtsi 2011 üürilepingu nr xxx sõlmimisel.
690. Süüdistuses on etteheidetud nii eelmärgitud tegevus, kui ka tegevusetus. Peale seda kui oli
sõlmitud lepinguid rikkudes nii riigihangete seaduse kui AS Tallinna Sadam sisekordasid ning
toiminud AS-le Tallinna Sadam lepingute sõlmimisel pikendamisel või muutmisel mitte kõige
soodsamalt, siis ei võetud eelkirjeldatud lepingute puhul midagi ette Tallinna Sadam AS-le
kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks.
691. Esitatud süüdistuse kohaselt sõlmiti ebaõiguskokkulepe ajavahemikul 2008 kuni 2009 (K
1 lk 55). LLile ning AA anti altkäemaksu alates 2008 (K 1 lk 55pö). Etteheidetud
vastusooritused on süüdistuse kohaselt alguse saanud 11.01.2008 lepingu nr xxx lisa nr 24
sõlmimisega (K 1 lk 56). Altkäemaksu andmist seostab prokuratuur 02. märtsil 2009 sõlmitud
lepinguga ŽŽ AS ja Bone Invest OÜ vahel (K 1 lk 62).
692. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et ebaõiguskokkulepe pidi sündima alates 01.
jaanuarist 2008, kuid enne 11. jaanuari 2008 lisa nr 24 sõlmimist.
693. Ebaõiguskokkuleppe sõlmimise täpsem aeg ja koht (Eesti Vabariigis) ning sisu on
tuvastamata. Ebaõiguskokkuleppe sisu saab süüdistuses tuletada järgnenud etteheidetud
tegudest ja vara üleandmisest- vastuvõtmisest.
694. Prokuratuur viitab, et üks ajenditest ebaõiguskokkuleppe sõlmimiseks võis ŽŽ AS jaoks
olla varasem kogemus lepingutega, mis sisaldasid leppetrahvi maksmise kohustust. Nt-ks
Tallinna Sadam AS edastatud kokkulepe 12.04.2006 lepingu nr xxx juurde, mille kohaselt pidi
AS ŽŽ lepingu tingimuste rikkumise korral tasuma leppetrahvi summas 1 269 059 krooni (T
51 lk 91). Taoline väide ei ole aga kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud. Edasi kajastatud
tõenditest nähtub, et ŽŽ AS suhted AS-ga Tallinna Sadam olid väga tugevasti mõjutatud ŽŽ AS
128
emafirma Tallink Group AS-st, kellele tehti korduvalt soodsaid otsuseid ja kelle suhtes ei
rakendatud nt ka leppetrahvi. Neil asjaoludel peatub kohus edaspidi täpsemalt.
7.2.3. Altkäemaks
695. Süüdistuse kohaselt toimus altkäemaksu andmine ja vastuvõtmine 02. märtsil 2009 FFi ja
CC näilise kokkuleppe alusel, mille kohaselt teostab OÜ Bone Invest Vanasadama akvatooriumi
kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas korrashoiu teenust.
696. CC, FF ja osaliselt MM on kinnitanud, et akvatooriumi hooldusega seoses sõlmitud
lepingud olid ehtsad.
697. CC on 18. oktoobri 2023 kohtuistungil selgitanud, et sildumislepingu lisas oli sätestatud
kohustus tagada sildumisprotsessi ohutus maapeal kaidel ja akvatooriumis, reostus tuli
likvideerida enne kui laevad saabuvad. Oluline on tähele panna, et CC kirjeldab, et
akvatooriumi jälgimise ülesande fikseerimise ja delegeerimisega tegeles kapteniteenistus (K 46
lk 192pö-193pö), mõeldes ilmselgelt sadamakapteniteenistust. CC kinnitas, et ŽŽ AS ei olnud
ise valmis seda teenust osutama (K 46 lk 193). Sealjuures tuleb tähele panna, et nii CC vastused,
kui kaitsja küsimused sisaldavad sõnu akvatooriumi „seire“, „jälgimine“, mitte korrashoiu
sisuline tagamine. CC kirjeldas, et selleks tööks pidi olema veesõiduk, millel on vastavad
töövahendid olemas, et tõmmata seda pootshaak siis selle veesõiduki ligidale, millega veetakse
see ohutusse kohta (K 46 lk 194). Teenus pidi tehtud saama siis, kui laevu sadamas ei ole ehk
kui esimene laev läheb välja kell 7 hommikul, selleks ajaks pidi olema see kontroll tehtud
Viimane laev saabus keskööl ja laevade liikumise ajal sellist saasta sinna ei tule (K 46 lk 199
pö). Kuna ise öösel ei tööta, siis pole näinud ka kedagi seda teenust osutamas (K 46 lk 206 pö).
698. FF on ütlustes kinnitanud lepingute ehtsust ja poolte tahet vastavad lepingud sõlmida.
Tema poole pöördus CC. Ta arvab, et läbirääkimised võisid kesta 1-2 kuud, kohtumiste arvu ja
täpsemaid vestlusi ei mäleta (K 47 lk 163-164).
699. 23. oktoobri 2023 kohtuistungil on FFi ütlused usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud.
Kohtueelses menetluses on FF avaldanud, et LL ja AA viisid otsad kokku, st tutvustasid tehingu
osapooli, mille kohta FF selgitas kohtuistungil, et tegemist on vaidlustatud 27. augusti 2015
protokolliga, otsuse lepingu sõlmimiseks tegid CC ja FF. Tema poole pöördus CC (K 47 lk 156,
163 pö). Taoliselt on FF püüdnud kohtuistungil pisendada enda eeluurimisel antud ütlusi.
Siinkohal ei kahtlegi kohus selles, et lõpliku otsuse kõnealuse akvatooriumihoolduse lepingu
vormistamiseks tegid FF ja CC, kes lepingu ka allkirjastasid, vaid oluline on seejuures LLi ja
AA roll enne näiliku lepingu sõlmimist ning nende motiivid osaliste kokku viimisel. Taoliselt
leiab kohus, et FFi ütlused on osaliselt õiged ja siiski selles osas usaldusväärsed. Sealjuures on
usaldusväärsed ja õiged ka tema kohtueelses menetluses antud ja avaldatud ütlused. Kohtus ja
kohtueelses menetluses antud ütlused ja selgitused täiendavad teineteist, mitte ei välista.
700. FFilt Z2 OÜ ja Z3 OÜ-ga sõlmitud lepingute osas sisulisi küsimusi esitatud ei ole.
701. MMi ütluste kohaselt (K 42 lk 206-209, T 71 lk 194-204) oli leping Bone Investiga, keda
esindas FF, sadama akvatooriumi puhtuse seire kohta, vajadusel tuli puhtust organiseerida.
Esialgu teostas tema üsna tihti seiret, hiljem oluliselt harvem (T 71 lk 198). 28.08.2015
kohtueelses menetluses antud ütlustes MM selgitab täiendavalt, et 2009 aastal tutvustas LL talle
FFi, kes pakkus võimalust asuda teostama akvatooriumi hooldustöid, arutasid seda mitmel
kohtumisel. Sõlmisid lepingu ja FF korraldas talle sissepääsu sadama territooriumile. Alguses
129
käis tema ise kontrollimas vahetevahel akvatooriumi olukorda, kuid umbes aasta pärast loobus
seal käimisest. Bone Invest tasus igakuiselt u 2000 eurot. Ta mainis seda AAle ja peale seda
hakkas kandma ka AA kulutusi, alates 2010 hakkas tegema märkmeid. Hakkas arvama, et Bone
Invest kantud raha on mõeldud osaliselt AAle, osa rahast kasutas Z2 OÜ tegevuseks. AA
kulutused on tema arvutis üles märgitud (T 71 lk 201). Kuna Z2 likvideeriti, siis loodi Z3. Tema
viis FFi ja ÕÕi kokku, kes sõlmisid omavahel lepingu. Kandeid hakati tegema Z3. Osa rahast
kasutas ta AA kulude katteks, osa ettevõtte liisingutega seoses (T 71 lk 201-202).
702. Siinkohal tuleb tähele panna, et MM ise on kirjeldanud, et umbes aasta vältel tema üha
harvemini kontrollis seiret, kuid, et peale tema loobumist keegi teine seda tegema oleks asunud,
ta väitnud ei ole. Samuti ei nähtu hiljem vaadeldud aktidest, et teostatud tööde tunnid olnuksid
stabiilselt langevas suuruses ja lõppeks puuduksid üldse.
703. CC, MMi ja FFi ütluste ebausaldusväärsus selles osas, et sõlmitud lepingud olid ehtsad ja
akvatooriumi korrashoidu teenust osutati, on ebausaldusväärsed, tulenevalt tunnistajate
ütlustest selle kohta, et akvatooriumi hooldust teostasid Tallinna Sadama töötajad. Igasugune
vajadus ŽŽ AS-l akvatooriumi hooldus tagada puudus, ometi sõlmiti sellekohased lepingud. Et
sõlmitud lepingud olid näilikud ja varjasid teist tehingut, kuid ka eelmärgitud osas CC, FFi ja
MMi ütluste ebausaldusväärsus, tuleneb järgnevast. Ebausaldusväärses osas antud ütlused jätab
kohus tõendikogumist välja.
7.2.3.1. 02. märtsi 2009 ŽŽ AS ja Bone Invest OÜ töövõtuleping
704. 02. märtsil 2009 ŽŽ AS ja Bone Invest OÜ vahel sõlmitud lepingu näilikkus tuleneb
ainuüksi sellest, et akvatooriumi korrashoiu eest vastutas ja selle tagas AS Tallinna Sadam ise
ka peale 23. veebruaril 2009 sõlmitud sildumislepingut. See nähtub nii dokumentaalsetest
tõenditest, kui ka tunnistajate ütlustest.
705. 23. veebruaril 2009 sõlmitud töövõtulepingust nr xxx ega selle lisast nr 1 (T6 lk 147- 153)
ei tulnud ŽŽ AS-le kohustust korraldada ega tagada akvatooriumi korrashoidu. Lepingu
objektiks oli sildumisteenuse osutamine (p 2.1) ning selle lisa nr 1 p 1.2 räägib mh tellija ehk
AS Tallinna Sadam korraldatud akvatooriumi reostustõrje õppustel osalemisest ja igakülgse
kaasabi osutamisest AS-le Tallinna Sadam võimalike reostuste ning õnnetuste puhul sadama
akvatooriumis või territooriumil AS Tallinna Sadam operatiivjuhi otseses alluvuses. Seega ei
sätesta see mingisugustki kohustust ega õigust ŽŽ AS-le akvatooriumi korrashoiuks. Punktis
2.4 on sätestatud mitte akvatooriumi, vaid kaide, rampide, pollarite ja kogu tööfrondi ümbruse
koristamine ja puhastamine ohutute töötingimuste tagamiseks (iseäranis talvel lumest
puhastamise ja liivatamise) ehk maismaa koristamine ja puhastamine. Tõepoolest p 2.5 sätestab
ŽŽ AS töödejuhile kohustuse mh akvatooriumi puhtuse kontrollimiseks, läbi vähemalt
neljakordse kontrollkäikude tegemise kaidel. (T 6 lk 153) Reostuse avastamisel informeerib
töödejuhataja koheselt AS Tallinna Sadam poolset vahetuse ülemat ja tegutseb vastavalt
ohuolukorra lahendamise plaanile. Märgitu tähendab samuti, et kontrolli tehakse kail, mitte
akvatooriumis endas. Taaskord ei tulene siit, et ŽŽ AS peaks ise reostust koristama või selleks
igakülgset valmisolekut omama. Kuivõrd sildumislepingust endast ega selle lisast ei tulene
kohustust korraldada koristustöid akvatooriumis, siis ei puutu kaitsjate poolt viidatud AS
Tallinna Sadam sadamaülevaataja ametijuhendis sätestatud kohustused ŽŽ AS-i. Tegelikkuses
kinnitab ka antud ametijuhend, et akvatooriumi puhtuse korraldasid Tallinna sadama töötajad
(mustandi p-d 2, 9, 10, A 6 lk 175, 175 pö).
130
706. Sadamakapten XX 11. mai 2008 kell 09.48 e-kirjast XX (A 6 lk 168- 172), millele on
manusena lisatud: „Parandustega xxx sildumisteenuste osut leping xxx.doc“, nähtuvalt on
sadamakapten tõepoolest lisa p 2.5 parandusettepanekud teinud (A 6 lk 172), kuid need on
lepingus sätestatud eelnevas lõigus toodud viisil (T 6 lk 153). Sealjuures ei ole XX teinud ka
ettepanekut, et sadama akvatooriumi korrashoidu peaks tagama/korraldama töövõtja, vaid
töövõtja tagab maapealse osa korrashoiu.
707. XX ütlustest (K 22 lk 26 pö) nähtub, et sildumisteenus ja sellega seonduv kuulus
sadamakaptenite vastutusalasse. XXle akvatooriumi korrashoiuga ja töövõtulepingu nr xxx ega
selle lisadega nr 1 ja 2 seotud küsimusi esitatud ei ole.
708. Sadamakapteni XX ütlustest tuleneb üheselt, et AS Tallinna Sadam tagas akvatooriumi
korrashoiu. Vanasadamas Tallinna sadam akvatooriumi puhastamiseks abi ei vajanud.
Eraettevõte akvatooriumi puhtust ei taganud (K 22 lk 67, 69).
709. Tunnistaja XX ütlustest tuleneb, et sadamakapteni osakond peab korraldama akvatooriumi
puhtuse ja korrashoiu. Nõue oli kirjas ka sadama eeskirjades, ametijuhendis. Akvatooriumi
puhtus ja korrashoid oli tagatud videokaamerate abil (jälgimine), kus olid nähtavad kõik sadama
akvatooriumi osad, kaid. Sadama ülevaataja tegi ringsõite sadamas, olid abilaevad. Igapäevaselt
oli kaasatud umbes viis inimest, sadama töötajad. AS ŽŽ selliseid kohustusi ei olnud. FF, MM,
Bone Invest, Z2, Z3 on võõrad nimed. Akvatooriumil peale enda töötajate kedagi tegutsemas
näinud ei ole (K 24 lk 107-109 pö).
710. Tunnistaja XX ütluste kohaselt basseinide koristus oli sadamakapteni osakonna
pädevuses, oli väike laevake, ööpäevaringselt valves. Bone Invest OÜ, Z2 OÜ, Z3 OÜ, MM,
ÕÕ on võõrad nimed, v.a. MMiga käis algkoolis koos. FFi on sadama 25 peahoones kohanud
(K 26 lk 173, 173 pö).
711. Tunnistaja XX ütluste kohaselt korraldas samuti AS Tallinna Sadam ise akvatooriumi
hoolduse. See oli sadamakapteni osakonna pädevuses. Sadamal oli olemas võimekus ja
korjelaevad (K 22 lk 98, 123 pö).
712. XX ütluste kohaselt oli ŽŽ AS ainus kohustus osutada sildumise teenust ning vajadusel
suurema reostuse korral ka nende kaimadrused osaleksid (K 15 lk 188).
713. Seega puudus ŽŽ AS-l igasugune alus sõlmida 02. märtsil 2009 Bone Invest OÜ-ga
alltöövõtuleping akvatooriumi korrashoiuks, äriühing ei pidanud taolist teenust osutama.
714. 02. märtsil 2009 sõlmisid AS ŽŽ ja Bone Invest OÜ töövõtulepingu (kokkulepe), mille
kohaselt kohustus Bone Invest OÜ korraldama Vanasadama akvatooriumi kaide nr 1-8
piirkonnas kokku 104 700 m2 ning vajadusel ka muude kaide piirkonnas akvatooriumi
korrashoidu alates 02.03.2009. Töö teostamise eest kuulus igakuiselt 10. kuupäevaks tasumisele
50 000 krooni (3 195.58 eurot) kuus, millele lisandus käibemaks (koos käibemaksuga 59 000
krooni ehk 3 770.79 eurot, p 6.1, 7.1). punkt 3.1 kohaselt pidi Bone Invest OÜ hankima Töö
tegemiseks kogu vajaliku tööjõu, ujuvvahendid, materjalid ja töövahendid. Töövõtulepingu p
3.7 kohaselt oli Bone Invest OÜ-l lubatud kasutada selleks alltöövõttu. Leping oli sõlmitud
tähtajaga kuni 31. detsember 2010 (p 10.1), tingimusel, et see pikeneb automaatselt ühe aasta
võrra kui kumbki osapool ei avalda soovi selle lõpetamiseks (p 10.9). Lepingule on
allakirjutanud CC ja FF (T 36 lk 198-202).
131
7.2.3.1.1. 03. märtsi 2009 Bone Invest OÜ ja Z2 OÜ töövõtuleping
715. 03. märtsil 2009 sõlmisid OÜ Bone Invest ja Z2 OÜ töövõtulepingu (kokkuleppe), mille
p 2.1 ja 2.2 kohaselt, alates 03. märtsist 2009, töövõtja (Z2 OÜ) kohustub korraldama tellijale
(Bone Invest OÜ) Vanasadama akvatooriumi kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m 2
akvatooriumi korrashoidu ning Tellija poolsel vajadusel erandkorras ka muude kaide piirkonnas
vastavuses tellija tööpiirkonnaga. Punkt 3.1 peab Z2 OÜ hankima töö tegemiseks kogu vajaliku
tööjõu, materjalid ja töövahendid. P 6.1 ja 7.1 kohaselt oli kokkulepitud tasu ühes kalendrikuus
25 000 krooni, millele lisandub käibemaks, ja mis tuli tasuda järgneva kuu 15. kuupäevaks.
Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31. detsember 2010 (p 10.1). Lepingule on allakirjutanud
MM ja FF (T 37 lk 44-48).
716. CC ise ei mäleta, millal leping sõlmiti ja teenust osutama hakati (K 46 lk 198 pö), kuid
teades, et FF on stividorfirmat juhtinud arvas, et teab sadamas kõiki teenuseid. FF kasutas ka
ise alltöövõtjat (K 46 lk 207). Tähele tuleb panna, et CC ise on öelnud, et tööde maht ei olnud
ennustatav ega hinnatav (K 46 lk 192-193 pö), kuid sõlmitud lepingus oli fikseeritud kindel
kuutasu. Selliselt puudus majanduslik põhjendatus kindla kuutasu fikseerimiseks. CC kinnitas,
et ŽŽ AS töötajatel inimestel ei olnud kvalifikatsiooni (K 46 lk 199 pö).
717. Z2 OÜ juhatuse liige XX teab Z2 OÜ-le maksetest kontoväljavõtete kaudu, isiklikult ei
ole hooldustöid teostanud (K 16 lk 156, 157).
718. Samuti on tegelikkuses antud lepingud sõlmitud hiljem kui lepingus märgitud
kuupäevadel.
719. AS ŽŽ nõukogu koosoleku 16. märtsi 2009 protokolli (A 2 lk 165-167) kohaselt anti
ülevaade sildumisteenuse alustamisest Vanasadamas. Sildumise teenuslepingu sadama poolsete
tingimuste täitmiseks, tekib vajadus täiendavate teenuste ostuks, täiendava tehnika rendiks,
millega tagatakse kõikide kaide, rampide, pollarite ja kogu tööfrondi korrashoid ohutute
töötingimuste tagamiseks, ohutu akvatooriumi korrashoiuks ja keskkonnareostuse
likvideerimiseks. Tõepoolest sisaldab nõukogu protokoll ka väljendit „akvatooriumi
korrashoid“, kuid meeles tuleb pidada, et taolist eraldiseisvat kohustust AS-l ŽŽ ei olnud ning
samuti tuleb tähele panna, et nõukogu protokollist nähtuvalt teenust osutatakse põhiliselt
samaarvu dokkeritega, kellega osutatakse stividoriteenuseid, samuti on märge, et kasutatakse
lisaks ka ŽŽ mehaanikuid ja laotöötajat, kes on läbinud vajaliku koolituse ja praktika. Teisisõnu
- ei ole otsustatud alltöövõtukaasamist, v.a täiendavat tööjõudu kasutatakse talvisel ajal,
puhkuste perioodil ja lisateenuste rakendamisel. ŽŽ AS nõukogus arutati kõrvalkuludega seoses
sisseostetavaid (mitte juba sisseostetud) teenuseid alles 09.03.2009 (p1).
720. Samuti on 19. märtsil 2009 FF edastanud esialgu CCele pakkumuse leping kaatri peale
sõlmida (T 42 lk 85-92), antud e-kirjale CC koheselt ei vasta. Vahemärkusena tuleb tõdeda, et
märgitud lepingut ei sõlmitud ŽŽ, kuid sama kaatri osas sõlmiti 01. septembril 2009 leping AS-
ga Z4 (T 39 lk 37-41).
721. 31. märtsil 2009 CC, sooviga saada teenuslepingu mustandit, on kirjutanud FFile, et AS
ŽŽ ostaks teenuse: Vanasadama mereakvatooriumi kaide 1-7 vaatlus ja sellega kaasneva
hooldus ja korrashoiu teenuse (T 42 lk 93). Sellisest CCe sõnastusest saab teha järelduse, et CC
ei nõustunud kaatri osas üürilepingut sõlmima ja pakkus ise välja lepingu objektiks teenuse.
Samuti on oluline arvestada tinglikku kõneviisi („ostaks“), mis tähendab ühelt poolt, et märtsis
ei ole vastavat teenust osutatud ja teisalt, ettepanekut lepingu sisu osas (ostaks teenuse). 01.
132
aprillil 2009 teavitas FF Bone Invest OÜ nimelt AS ŽŽ esindaja CCt e-kirja teel alltöövõtu
kokkuleppe sõlmimisest Z2 OÜ-ga, paludes tekkivates küsimustes ühendust võtta MMiga (T37
lk 49). Segadus lepingu objekti osas näis jätkuvat, sest 01. aprill 2009 koostas Bone Invest OÜ
arve summas 59000 krooni selgitusega „kaatriga akvatooriumi hooldus Vanasadamas märtsis
vastavalt kokkuleppele“ (T 42 lk 94). 01. aprilli 2009 e-kirjas on oluline sõna „kaatriga“. Tähele
tuleb panna, et sõna kaater edaspidiselt tõepoolest lepingus ega arvetel ei kajastu. 02. aprill
2009 edastas FF CCele e-kirja manusena arve nr 290019, s.o „kaatriga akvatooriumi/../ summas
59 000 krooni (T 42 lk 95-96). CC palus vastuses vahetada „sõna „kaatriga sõna mere“ vastu,
paludes ühtlasi panna tasumise tähtajaks 18.04, „sadam ei kanna ka meile enne“ (T 42 lk 97).
Taoliselt viitab CCe vastus Bone Invest OÜ-le ja Tallinna Sadama maksmise seostele. Edasises
kirjavahetus kinnitab FF, et viiviseid ei tule ja avaldab lootust, et ollakse „teenusega“ rahul (T
42 lk 97, 98). 03. aprill 2009 vastab CC, et lootus on selles, et järgmine kuu tagatakse parem
kvaliteet (T 42 lk 99, 100).
722. Dokumentide järgi sõlmisid 03.04.2009 AS ŽŽ ja Bone Invest OÜ kokkuleppe lisa 1, mille
kohaselt kasutab Bone Invest OÜ alltöövõtjana Z2 OÜ-d, kelle kasutuses on vastav varustus ja
kvalifitseeritud töötajad. Lepingu täielik vastutus lasub tellija ees Bone Invest OÜ-l. Teostatud
tööd akteeritakse ja esitatakse töövõtjale vajadusel (T 37 lk 50).
723. 02. juunil 2009 on CC küsinud XXlt näidist akvatooriumi hooldamise lepingust (T 51 lk
62) ning 04. juunil 2009 edastab CC FFile kokkuleppe mustandi (T 42 lk 105).
724. 04. juunil 2009 kell 11.52 edastab CC kokkuleppe mustandi FFile (T 42 lk 105). Samal
päeval saadab FF CCele „KOKKULEPE Bone Invest OU xxx.doc“ lepingu koos
parandusettepanekutega (T 42 lk 105-110). Väljatrükist nähtuvalt on lepingust maha tõmmatud
akvatooriumi „hooldust“ (2.1), „raadio „ (3.3). Olukorras, kus teenust ei osutatud ega pidanudki
osutatama on see oluline, sest akvatooriumi hooldus nõuab teatud liiki tegevusi ja vahendeid
ning teavitamine raadio teel eeldab kohalolekut.
725. Samal ajal on FF edastanud arved 04. juunil 2009, 02. juulil 2009 (T 42 lk 103, 104, 111-
112)
726. 05. juulil 2011 kell 00.11 saadab FF CCele arved 290104 ja 290043, üks neist
sadamakraanade ja veduri rent juulis ning teine mere akvatooriumi hooldus (T 42 lk 113-115).
Samal päeval palub CC arve nr 290104 veel edasi saata, millele FF vastab, et see arve ei olnud
CCele mõeldud ja teeb ettepaneku kokku saada, kuna leping allkirjastamata (T 42 lk 116).
727. 07. juulis 2009 on MM edastanud FFile Z2 OÜ rekvisiidid ja FF on edastanud MMile
lepingu „KOKKULEPE Bone Invest OÜ Z2 OÜ xxx.doc.“ sealjuures kirjutab FF, et MM
saadaks lepingu tagasi allkirjastatult, et esimene arve oleks väljastatud 15. juuni maksetähtajaga
15. juuli ja kajastaks osutatud teenust märtsis, aprillis ja mais (T 42 lk 117-122). Lisatud
kokkulepe on Vanasadama akvatooriumi kaide 1-8 akvatooriumi korrashoiu kohta alates 03.
märtsist 2009. Tasu on 25 000 krooni, millele lisandub käibemaks.
728. 15. juuli 2009 saadab MM e-kirja teel FFile arve nr 290406. Arve esitab Z2 OÜ Bone
Invest OÜ-le, selgitus on kokkulepe 03.03.2009 märts-mai 2009 a. ning summa on 88 500
krooni koos KM-ga (T 37 lk 28-30, 42 lk 129- 130).
729. 22. juuli 2009 kirjutab CC FFile, et peaks lähiajal lepingu allkirjastama (vastusena ŽŽ arve
kirjale), küsides kas FF tuleb lõunastama või saadab lepingu Liga (T 51 lk 65).
133
730. 22. juuli 2009 saadab FF CCele kokkuleppe projekti (vastuskirjana 04. juuni 2009 e-
kirjale) „KOKKULEPE Bone Invest OU 02 03 09.doc“ (T 42 lk 133-138). Seega ei olnud
kokkulepe veel allkirjastatud. Siinkohal on p 3.3 märgitud /../ tagama merekaatri olemasolu/ (T
42 lk 134 pö)
731. 16. augustil 2009, 14. septembril 2009, 09. oktoobril 2009 ja 05. novembril 2009 on MM
saatnud arved selgitusega kokkulepe 03. märts 2009 juuni 2009 a summas 30 000 krooni KM-
ga (T 37 lk-d 31-36, 39, 41, T 42 lk 143, 144, 152- 153, T 59 lk 34 CD plaadil olev e-
kirjavahetus). Siinjuures nähtub, et 15. septembri 2009 arve nr 290503 on tasutud 14. oktoobril
2009, kuid sama kuupäevaga arve nr 290549 summas 54 000 ei ole tasutud). Arve summas 54
000 krooni on makstud esimest korda 15. oktoobris 2009 arve nr 290550 eest 09. novembris
2009.
732. 06. november 2009 saadab MM FFile e-kirja, mille lisatud avalduse kohaselt:“ Seoses
talveperioodi lähenemisega mis tingib tööprotsesside kulude olulise kasvu sooviksime muuta
03. märtsil 2009.a. meie vahel sõlmitud kokkuleppe punkti 6.1/../ tasu, mille suuruseks on ühes
kalendri kuus 45 000/../lisandub käibemaks“ (T42 lk 200-201). Kirjale on lisatud ka kaks arvet,
millest üks selgitusega Kokkulepe 03.03.2009 august ja september 2009.a summas 54 000
krooni koos käibemaksuga (T 43 lk 1-2).
733. 06. november 2009 saadab FF MMile e-kirja, et teevad kokkuleppe alates 01. septembrist
2009. MM tagastab kokkuleppe. Lisatud on manusena kokkuleppe, kus muudetakse lepingu p
6.1 eelnevalt toodud sõnastuses (tl 46-47). FF saadab kokkuleppe tagasi käsitsi allkirjastatult ja
skaneeritult (T 37 lk 51-52).
734. 07.12.2009 saadab MM FFile arve selgitusega „Kokkulepe 03.03.2009 oktoober 2009. a
summas 54 000 krooni“ (koos käibemaksuga, T 37 lk 53-54). Analoogsed arved esitab MM
veel 05. jaanuaril 2010 (korduv), 03. veebruaril 2010, 03. märtsil 2010, 01. aprillil 2010, 05.
mail 2010, 02. juunil 2010, 06. juunil 2010 ja 02. augustil 2010 (T 37 lk 55-62, 70-79). Juunis
2010 on esitatud arve 54 000 krooni suuruses summas nii 2. kui ka 6. kuupäeval.
735. Samuti on esitatud augustis 2 arvet. Lisaks 02. augusti 2010 arvele on esitatud ka 24.
augustil 2010 arve selgitusega „transpordi kasutamine august 2010.a summas 27 000 krooni“
(T 37 lk 80-81). Samal päeval saadab MM uue arve selgitusega inimeste vedu 18. augustil
marsruudil Riia-Tallinn, Paljassaare sadam - Riia summas 27 000 krooni (tl 82-82) ehk kokku
veel 54 000 krooni.
736. Kuigi lepingust tulenevalt toimub arvete esitamine ja tasumine üks kord kuus, on arved
esitatud edasiselt kahel korral kalendrikuu jooksul.
737. Arved selgitusega „Kokkulepe 03.03.2009 august 2010. a summas 27 000 krooni“ on
esitatud 01. septembril 2010, 17. septembril 2010, 01. oktoobril 2010 ja 13. oktoobril 2010 (T
37 lk 84-89). Prokuratuuri poolt viidatud septembris ja oktoobris 2010 on esitatud mõlemal
kuul kaks arvet mahuga 0, 5% ehk kokku täismahus (T 59 lk 34, T 72 lk 118).
738. Edasiste arvete kaaskirjadest nähtub üheselt, et MM soovib arvete paari päeva jooksul
tasumist (T 58 lk 91, 92). FF selgitab seepeale nt 13. oktoobril 2010 kell 15.52 e-kirjas MMile,
et temal on üks hea klient Paldiskist, ei ole juba 2 kuud oma arveid maksnud (T 58 lk 93-103,
110- 117, 121- 124, 148- 149, 153- 156). Kohus peab siinkohal märkima, et samal ajal Z4 AS
maksetega ei olnud viivitusi.
134
739. 17. jaanuaril 2011 vastab FF mh, et ta vestles ka lõpptellijaga ning tema soov oli kohtuda
Bone Invest alltöövõtjatega ning arutada tehtut ja täpsustada tehtavate tööde koosseisu edaspidi.
Pakutakse välja, et kohtuda järgmisel nädalal (T 58 lk 113, 114).
740. 11. aprillil 2011 saadab FF MMile palve vormistada märsi ja aprilli aktid. Lisatud on AS
ŽŽ ja OÜ Bone Invest töövõtulepingu lisa 1. Sealt nähtub, et kokku on lepitud, et töövõtja
kasutab alltöövõtjana Z2 OÜ-d, kelle kasutuses on varustus ja töötajad. Lepingu vastutus lasub
Bone Invest OÜ-l. Alltöövõtja vastutav isik on MM. Lisatud on ka tabel akvatooriumi
hooldustööde akti kohta 02.11 perioodi kohta. Töid akvatooriumis tehti kokku 11 h,
akvatooriumi ja kai piiril 38 h ning kaide tsoonis 18 h (T 58 lk 150-152).
741. 30. aprillil 2011 lõpetati vastastikkusel kokkuleppel alltöövõtuleping Bone Invest OÜ ja
Z2 OÜ vahel vastavalt töövõtja 30. aprilli 2011 avaldusele. Leping on FFi ja MMi nimedega,
kuid allkirjadeta (T 43 lk 173, T 58 lk 168).
7.2.3.1.2. 02. mai 2011 Bone Invest OÜ ja Z3 OÜ töövõtuleping
742. 02. mail 2011 sõlmiti dokumentide järgi Bone Invest OÜ töövõtulepingu uue alltöövõtja
Z3 OÜ-ga. Lepingu p 2.1 ja 2.2 kohaselt, alates 02. maist 2009, kohustub Z3 OÜ korraldama
Bone Invest OÜ Vanasadama akvatooriumi kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2
akvatooriumi korrashoidu ning tellija poolsel vajadusel erandkorras ka muude kaide piirkonnas
vastavuses tellija tööpiirkonnaga. Puntki 2.1 kohaselt peab töövõtja tegema Töö vastavuses
kõigi Lepingust tulenevate tingimustega, sh hankima Töö tegemiseks kogu vajaliku tööjõu,
materjalid ja töövahendid. Punktide 6.1 ja 7.1 kohaselt oli kokkulepitud tasu ühes kalendrikuus
2876.02 eurot, millele lisandub käibemaks, ja mis tuli tasuda järgneva kuu 5. kuupäevaks.
Leping oli sõlmitud tähtajatult (p 10.1). Töövõtja kontaktiks on märgitud xxxx (T37 lk 1- 5).
743. 02. mail 2011 on sõlmitud lisa 2 (kokkulepe, T 36 lk 203) ehk kolmepoolne kokkulepe
alltöövõtuks AS ŽŽ, OÜ Bone Invest ja Z3 OÜ vahel. Kokkuleppe on allkirjastanud CC, FF ja
ÕÕ (T 36 lk 203).
744. Asjaolu, et antud lepingud on reaalselt koostatud ja allkirjastatud hiljem kui 02. mail 2011,
nähtub järgnevast.
745. 10. mail 2011 saadab FF MMile kokkuleppe lõpetamise lepingu Z2 OÜ ja Bone Invest
OÜ vahel. Samuti palub saata FF M uue firma rekvisiidid, kes valmis alltöövõtuga jätkama. (T
58 lk 164-165). MM saadab uued andmed: Z3 OÜ kohta ning allkirjastatud lepingu lõpetamise
kokkuleppe (T 58 lk 166-168). 17. mail 2011 on MMi e-posti aadressilt saadetud FFi e-posti
aadressile Z3 OÜ registrikood ja aadress ning ÕÕi isikukood (T 43 lk 174, T 58 lk 171). 24.
mail 2011 küsib FF täpsustavaid andmeid. Samuti leiab FF, et „ilmselt oleks vaja selle firma
esindajaga käia koos ka Peatellija juures olukorraga tutvumas (T 43 lk 174). Manusena lisatud
lepinguprojekt on üldjoontes sama, kui 02.05.2011 allkirjastatud dokument, kuid manuses olev
leping on allkirjadeta. Nimeliselt on lepingu all FF ja ÕÕ, kuid töövõtja kontaktiks on märgitud
xxx (T 43 lk 175-179, T 58 lk 171- 176).
746. 06. juunil 2011 saadab FF MMile veebruari akti koopia. Ta lisab, et aktide arhiveerimine
jäi alltöövõtja peale ning palub Ml oma paberid üle vaadata. Manusest nähtub sama akt, mis 11.
aprillil 2011 saadetud kirjast (T 58 lk 188-189). Selle edastab MM ka PPle (T 58 lk 194-195).
747. Isegi kui möönda, et teatud juhul sõlmitaks esmalt suulised kokkulepped, mis hiljem
vormistatakse kirjaliku lepinguna, siis antud juhul ei ole saanud lepingute kirjaliku
135
vormistamise venimiseks olla tööde täpsema iseloomu hilisem selgumine vms asjaolu, kuivõrd
taolisi töid ei pidanudki ŽŽ AS teostama ega ka teostanud, selliselt puudus igasugune vajadus,
põhjendatus sõlmida lepingud ka Bone Invest OÜ-ga ning omakorda Z2 OÜ ja Z3 OÜ-ga.
Lepingu objekti valimine („kaater või mere“), omavaheline suhtlus maksete kuupäevade ja
tasumise kiirustamise osas, igasugune suhtluse puudumine reaalse töö (teenuse osas), arvete
esitamise sagedus, sealjuures arvete hilisem esitamine, need kõik viitavad eraldivõetuna samuti
sellele, et tegemist oli fiktiivsete lepingutega.
748. Esitatud arved ei tõenda, et Z2 OÜ või Z3 OÜ oleksid teinud akvatooriumi hooldust.
Ülekannete aluseks olevaid arveid vaadeldes selgub, et nt Z2 OÜ on esitanud arved 15.
septembri 2009 kuupäevaga kahel korral (290503, 290549), neist esimesele on järgnenud
tasumine. Samuti on 15. oktoobri 2009 kuupäevaga esitatud kahel korral arve septembrikuu
eest (290539, 290550), neist tasutud on 290550 arve alusel. Arvete esitamise kuupäevad on
erinevad, nii nagu ka tasumise kuupäevad. Sealjuures ei ole tasumine toimunud alati lepingus
märgitud 15.ndaks kuupäevaks (19, 17, 24, 29), kuid ühelgi arvel ei nähtu ka viivist. Täiesti
arusaamatu on 24. augustis 2010 esitatud ja samal päeval tasutud arve nr 2100280 summas 27
000 krooni, mille sisuks on inimeste vedu (T 59 lk 34, CD plaadil). Samuti nähtub, et alates
september 2010 on arved esitatud ja tasumine toimunud enamasti kahel korral kuus. Z3 OÜ
olevate arvete puhul nähtub, et arve on tasutud lepingus märgitud 5.ndaks kuupäevaks ainult
ühel korral (04. juuni 2015), kõigil teistel kordadel on arvete tasumine täiesti erinevatel
kuupäevadel.
749. Arvete alusdokumentideks on aktid.
750. Kohtule esitatud Z2 OÜ (T 37 lk 51- 59, 61, 63, 65, 67, 69, 71, 73, 74, 77, 80, 83, 87, 89,
92; 95, 98, T 43 lk 157; 161; 183) ja Z3 OÜ (T 37 lk: 23, 26, 29, 32, 35, 40, T 43 lk :193, 200,
T 44 lk : 17, 11, 39, 87, 92, 102, 112, 125, 136, 142, 157, 162, 171, 184, 187, 196, T 45 lk: 17,
24, 32, 44, 55, 60, 67, 76, 84, 91, 98, 115, 120, 126, 135, 153, 166, 162, 175, 185, 194, T 46 lk:
3, 12, 21, 29, 37, 48, 57, 81, 78, 87, 83, 97, 106) akvatooriumi hooldustööde aktid ei tõenda
mingilgi moel, et Z2 OÜ või Z3 OÜ reaalselt akvatooriumi korrashoiu vm tööd teinud oleks.
Tähele tuleb panna, et aktides on töömaht tundides erinev (39- 99), kuid ometi on sõlmitud
leping kindla kuutasu kohta.
751. Aktid on esitatud mõlemal juhul kolme liiki tööde kohta: akvatooriumis, akvatooriumi ja
kai piiril, kaide tsoonis. Teostatud on töid nii samadel kui erinevatel kuupäevadel kahel kuni
kuuel päeval kuus, kokku 39 kuni 99 tunni ulatuses. Sealjuures on kaks korda sama akt: juuli,
august ja november 2011, august 2013, aprill 2014, märts 2015, mais 2015 kohta. Veebruar
2011 akt on esitatud kokku neljal korral, neist esimesel ja viimasel on lisaks allkirjale kirje Z2
OÜ ja kahel ei ole. Osadel aktidel kuupäevad puuduvad või ei ole loetavad (T 44 lk 11, 92,
112), oktoober 2013, november 2014 on puudu kaitsoonis töötundide arv (T 45 lk 91, t 46 LK
21). Visuaalsel võrdlusel tundub, et aktid võib olnud allkirjastanud MM (T 43 lk 157).
Tähelepanu äratab, et osa dokumendist on ettevalmistatud trükitult ja osa käsitsi. Sealjuures on
käsitsi kirjutatud nt töö teostamise kuupäevad ja tööde maht tundides juba kokkuliidetuna ühe
arvuna. Eluliselt ei ole usutav nt kahe päeva kohta kuupäevade kandmine ilma tundide arvuta
ja siis tundide arvu esitamine koheselt tundide summana. Sellisel juhul pidanuks ka tunnid
eraldi arvudena tabelisse kantud olema (T 43 lk 193, 200 jne) või peaks esinema muu
alusdokument, kus on kajastatud teostatud tööde maht tundides iga tööpäeva kohta. Praegusel
juhul tekib veendumus, et numbrid kuupäevades ja tundides on tabelisse kantud suvaliste
136
numbritena. Samuti, juhul, kui pidevalt mõni eraettevõtja teinuks akvatooriumis regulaarselt
tundide kaupa tööd (täpsustamata millega ja mis tööd aga kogusummas 39 kuni 99 tundi),
oleksid seda märganud ka Tallinna sadama töötajad ja see olnuks teada sadamakaptenitele, kelle
järelevalve alas akvatoorium oli. Taoline tundide kaupa üksnes akvatooriumi tööde tegemine ei
ole tuletatav ka tööiseloomust ega kirjeldusest (XX, XX ütlused). Samuti on aktis kajastatud
kolme liiki tööd: akvatooriumis, akvatooriumi ja kai piiril ning kaide tsoonis, samal ajal, kui
alltöövõtulepingu järgi tulnuks nii Z2 OÜ-l kui Z3 OÜ-l koristada üksnes akvatooriumi.
Asjaolu, et aktid on hiljem vormistatud tuleneb ka FFi 11. aprilli 2011 e-kirjast MMile (K 43 lk
158), milles FF palub vormistada märtsi ja aprilli aktid, vastuskirjas arvele. MM edastab
vastusena viimase akti (T 43 lk 159). Selliselt puudus aga ka vajadus käsitsi kannete tarbeks.
Siinkohal ei ole aktiivses kaitses olevad süüdistatavad kohtusse kutsunud ka ühtegi tunnistajat,
kes kinnitaks antud lepingute alusel reaalselt töö tegemist akvatooriumis. MMi nimetatud
läbikäimist ei saa ka iseseisvalt pidada aktides näidatud töötundide ulatuses töö teostamiseks
ega akvatooriumi puhtuse jälgimiseks, seireks ega hoolduseks.
752. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mil moel pidi olema Z2 OÜ-l ja Z3 OÜ-
l võimekus akvatooriumi korrashoiu tagamiseks. Kumbki ettevõtetest ei oma varasemat
kogemust akvatooriumi korrashoiu valdkonnas (T 2 lk 13-16, T 2 lk 31-33) ega ole seostatav
merendusega seotud teenuste osutamisega. Millised vahendid või inimesed antud töö pidanuks
ära tegema, ei ole avaldatud ega tõendatud. Kas ja mis korjevahendid (nt laevad vms) ettevõtete
kasutuses olid, pole teada. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et mõni ettevõtte töötajatest oleks
läbinud koolituse Tallinna sadamas või omaks kvalifikatsiooni akvatooriumi puhtuse
tagamiseks. Taolisi andmeid ja dokumente ei ole leitud ka läbiotsimistel. Ainsad akvatooriumi
puhastamisega seotud dokumendid ongi aktid ja arved.
753. Praegusel juhul tuvastas kohus, et ŽŽ AS ja Bone Invest AS vahel sõlmitud lepingul
puudus alus, sest taolist teenust ei osutatud. Taolist teenust ei osutanud ka nö alltöövõtjad ehk
Z2 OÜ ja Z3 OÜ.
7.2.4. Altkäemaksu andmine Bone Invest OÜ kaudu
754. ŽŽ AS on tasunud Bone Invest OÜ kontole esitatud arvete alusel perioodil 18. aprill 2009
kuni 20. juuli 2009 neli korda 59 000 krooni (3770.79 eurot), s.o. 236 000 krooni (15083.16
eurot). Alates 20. augustist 2009 kuni 14. augustini 2015 igakuiselt 60 000 krooni (3834.70
eurot) ning alates 17. veebruarist 2011 3834.70 eurot (T 72 lk 118 CD plaat 59 kd: SEB
10.03.2015 nr 112-2-6/K14751928, SEB 15.06.2015 nr 112-2-6/K15161658, SEB 29.07.2015
nr 112-2-6/K15321874, SEB vastus 12.10.2015 nr 112-2-6/K15733842). ŽŽ OÜ on seejuures
arved tasunud tähtaegselt (mõni üksik kord on päevade erinevus).
755. Seega kokku tasus ŽŽ AS 2009. aastal 536 000 krooni (34 256.64 eurot), 2010. aastal 72
0000 krooni (46 016.39 eurot), 2011., 2012., 2013., 2014. aastatel 46 016.40 eurot ja 2015.
aastal kokku 26 842.90 eurot, kokku 291 181.53 eurot.
756. Kohtu arusaama järgi on prokuratuur saanud summaks 295 016.23 eurot tulenevalt sellest,
et sisse on arvestatud ka 26. augustis 2015 esitatud arve summas 3834.70 eurot, kuid selle arve
alusel makset ei ole teostatud. Viimane makse on teostatud 14. augustil 2015 (T 72 lk 118 CD
plaat 59 kd: SEB 10.03.2015 nr 112-2-6/K14751928, SEB 15.06.2015 nr 112-2-6/K15161658,
SEB 29.07.2015 nr 112-2-6/K15321874, SEB vastus 12.10.2015 nr 112-2-6/K15733842, T 63
lk 8).
137
757. CCe süüdistuse seisukohast ei oma see mingisugustki tähtsust, kas ülekanded Bone Invest
OÜ arvelduskontole ŽŽ AS arvelduskontolt tegi CC või Tallink Group AS raamatupidaja.
Ülekanded tehti esitatud arvete ja aktide alusel vastavalt AS-i ŽŽ ja tema emaettevõtte
raamatupidamise sisekorrale, neid ei pidanudki isiklikult CC tegema. Küll aga on CCe teopanus
selles, et näilike lepingute alusel esitatud arved raamatupidamisse ehtsatena maksmiseks
jõudsid.
758. KPMG audiitorid (A 8 lk 156-156 pö) ei ole reaalselt kontrollinud tööde teostamist,
mistõttu nende auditid ei kinnita ega lükka ümber lepingute näilikkust ega seda, kas teenust
reaalselt osutati või mitte, seega ei oma nende arvamus antud kontekstis tõendiväärtust ja kohus
jätab selle tõendikogumist välja.
7.2.5. Altkäemaksu jõudmine Z2 OÜ ja Z3 OÜ-sse
759. Bone Invest OÜ on tasunud Z2 OÜ-le (T 72 lk 118 CD-plaat 59 kd Swedbank vastus
21.01.2015 nr A09.04-200-02/1-2, T 59 lk 34/Cd plaadil):
jrk Arve tasumise periood Tasu Kokku
1. 15. juuli 2009 3 kuu eest kokku 88 500
krooni/5656.18 eurot
2. 19. august 2009 kuni 14. 30000 krooni 3 kuu 90 000
oktoober 2009 eest krooni/5752.05 eurot
3. 09. november 2009 kuni 09. 54000 krooni, 11 kuu 59 4000 krooni/ 37
august 2010 eest 963.52 eurot
4. 24. august 2010 kuni 03. 8 korda x 27000 216 000
detsember 2010 krooni ehk kaks krooni/13804.92
korda kuus, kokku eurot
54000 krooni kuus,
5. 17. detsember 2010 27000 krooni 27 000
krooni/1725.61 eurot
6. 06. ja 19. jaanuar 2011 2x 1725.61 3451.22 eurot
7. 04 ja 15. veebruar 2011 2x 1725.61 3451.22 eurot
8. 01, 18 ja 29. märts 2011 3x 1725.61 5176.82 eurot
9. 18. aprill 2011 1x 1725.61 eurot
10. 04. mai 2011 1x 1725.61 eurot
11. Kokku 80432.76 eurot
760. Bone Invest OÜ on tasunud Z3 OÜ-le (T 72 lk 118 CD 59 kd Swedbank vastus 21.01.2015

nr A09.04-200-02/1-2, T 72 lk 118 CD plaat 56 kd Swedbank vastused: 06.03.2015 nr A09.04-
200-02/4-2, 28.05.2015 nr A09.04-200-02/7-2, 06.07.2015 nr A09.04-200-02/122, 22.09.2015
nr A09.04-200-02/20-2, T 16 lk 49- 52):
jrk Arve tasumise periood Tasu Kokku

1. 10. juuni 2011 kuni 12. 7x 3451.22 (1 kord 24 158.54 eurot
detsember 2011 kuus)
30. detsembri 2011 lepingu lisa 3 Bone Invest OÜ ja Z3 OÜ muutsid alates 01. jaanuarist
2012 tasu suurust, uueks tasuks kalendri kuus 2751 eurot koos K/M 3301.20 eurot (T 16 lk
197; T 37 lk 6 , T 44 lk 78)
138
2. 06. jaanuar 2012 1 3326.22 eurot
3. 06. veebruar 2012 kuni 31. juuli Igakuiselt 3301.20 138650.40 eurot
2015 (42 makset)
4. 24. mai 2015 1 2967.36 eurot
5. Kokku 169 102.52 eurot
761. Bone Invest on seega kokku tasunud Z2 OÜ ja Z3 OÜ arvelduskontodele (169102.52+

80432.76) 249 535.28 eurot, samal ajal kui ŽŽ AS tasus Bone Invest OÜ-le 295 016.23 eurot.
Seega jäi peale Z2 OÜ-le ja Z3 OÜ-le tehtud ülekandeid ŽŽ AS-i tasutud summadest Bone
Invest OÜ arvele 45 480.95 eurot.
7.2.6. Kokkuvõte
762. Seega on kohus tuvastanud, et CC ŽŽ AS esindajana ja FF Bone Invest OÜ esindajana
sõlmisid tegelikkusele mittevastava lepingu, mille alusel esitas FF Bone Invest OÜ nimelt arved
ja ŽŽ AS tasus CCe sõlmitud lepingu alusel (Tallink Group AS raamatupidamise kaudu) Bone
Invest OÜ arveldusarvele tasu. Samal ajal oli FF Bone Invest OÜ esindajana sõlminud
tegelikkusele mittevastavad lepingud Z2 OÜ ja hiljem Z3 OÜ-ga ning kandis omakorda
tegelikkusele mittevastavate lepingute alusel osa laekuvast tasust edasi vastavalt Z2 OÜ-le ja
Z3 OÜ-le. LLi seost Bone Invest OÜ ja AA seost Z2 OÜ ja Z3 OÜ-ga käsitleb kohus eraldi
osas (AA: 7.5-7.5.6; TT 7.7-7.7.6).
7.3. EE ja DD episood (LL, AA, EE, DD, FF, ÕÕ)
763. AS Tallinna Sadam juhatuse liikmete LLi ja AA poolt altkäemaksu võtmine ning Ž2 AS ja
Z4 AS nõukogu liikme DD ning Ž2 AS kontserni kuuluvate ettevõtete Z4 AS, Z5 OÜ ning Z6
OÜ juhatuse liikme EE poolt altkäemaksu andmine ning FFi ja ÕÕi kaasaaitamistegu
altkäemaksu andmisele ja võtmisele (süüdistuse punktid 2.3, 2.3.1, 2.3.1.1, 2.3.1.2, 2.3.1.3 (1-
11), 2.3.1.4 (1-3), 2.3.1.5, 2.3.1.5.1, 2.3.2, 3.1, 3.1.1, 3.1.2, 3.1.2.1 (1- 11), 3.1.2.2 (1-3), 3.1.2.3,
3.1.2.3.1, 3.1.3, 3.3, K1 lk 63-78, 90-105pö, 113 pö-117).
764. Süüdistuse kohaselt on AA, LL, DD ja EE sõlminud ajavahemikul 2008 kuni 2009
tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ebaõiguskokkuleppe, mille kohaselt annavad DD ja EE
Tallinna Sadam AS juhatuse liikmetele AA ja LLile vara selle eest, et AA ja LL kasutaksid
ajavahemikul 2008 kuni 2015. aasta august oma ametiseisundit ühiselt ja kooskõlastatud nii
kooskõlas seadusega ja AS Tallinna Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii
seaduse kui AS-s Tallinna Sadam kehtivate eeskirjade nõudeid kui see on vajalik Z2 AS
kontserni kuuluvate ettevõttete Z4 AS-il, Z5 OÜ ning Z6 OÜ huvide tagamiseks. LL ja AA on
taolise vara lubamise vastuvõtmise ja vastusooritusega nõustunud ning vara vastu võtnud. FF
ja ÕÕ on osutanud kaasabi altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
765. Altkäemaksu andmine toimus:
a) Z4 AS ja Bone Invest OÜ vahel 01. septembril 2009 sõlmitud näilise rendilepingu nr
xxx alusel (merekaater);
b) Z4 AS ja Bone Invest OÜ vahel 01. oktoobri 2009 sõlmitud näiliku rendilepingu nr xxx
alusel (manöövervedur);
c) Z4 AS ja Bone Invest OÜ vahel 31. detsembri 2011 sõlmitud näiliku üürilepingu nr xxx
alusel (Paljassaare tee 26a ladu);
139
766. Ajavahemikul 01. september 2009 kuni 26. august 2015 maksti AS-ist Z4 arvelduskontolt
Bone Invest OÜ arvelduskontole LLile ja AA altkäemaksu kokku summas 219 543.19 eurot.
767. LLi osa altkäemaksu summast hoidis FF Bone Invest OÜ arvelduskontol ja käsutas
vastavalt tema juhistele. FF korraldas 15. juunist 2009 kuni 04. maini 2011 AA mõeldud
altkäemaksusumma edasikandmise Z2 OÜ arvelduskontole ning 05. maist 2011 kuni 26.
augustini 2015 Z3 OÜ arvelduskontole.
d) Sularahas. Kokku on DD ja EE ajavahemikul 2008 kuni august 2015 maksnud LLile
altkäemaksu sularahas kokku summas 30 762.62 eurot ja AA altkäemaksu sularahas
kokku summas 33 962.62 eurot.
e) Lisaks eraldi AA:
a. mootorsaani VentureLite koos lisadega kokku summas 152 500 krooni (9 746.53
eurot) ja
b. 100 000 euro laenu andmises.
768. Vastusooritusena võtsid AA ja LL vastu järgmised soodsad ametialased otsused:
a) Z4 AS-ga:
a. 11. augustil 1997 rendilepingu nr xxx muutmisel ja täitmisel ning lisade nr 27,
28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36 sõlmimisel;
b. 11. augustil 1997 koostöölepingu nr xxx muutmisel ja täitmisel ning lisade nr
18, 19 sõlmimisel;
c. 04. juunil 1998 rendilepingu nr xxx täitmisel;
d. 25. oktoobril 2001 rendilepingu nr xxx täitmisel;
e. 12. novembril 2002 äriruumi üürilepingu nr xxx muutmisel, täitmisel ning lisade
nr 6, 7, 8, 9 sõlmimisel;
f. 11. aprillil 2003 äriruumi üürilepingu nr xxx muutmisel ja täitmisel ning lisa nr
6 sõlmimisel;
g. 30. mail 2008 töövõtulepingu nr xxx (sildumisteenus) ja kokkuleppe sõlmimisel
ja muutmisel;
h. 12. juunil 2009 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse
seadmise võlaõiguslik leping;
i. 22. juunil 2010 töövõtulepingu nr xxx (Paldiski lõunasadama koristustöö)
sõlmimisel;
j. 17. juunil 2013 töövõtulepingu nr xxx (Paldiski lõunasadama koristustööd)
sõlmimisel;
k. 31. märtsil 2014 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse
seadmise leping; Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning
Asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused.
b) AS Tallinna Sadam ja Z5 OÜ on sõlminud alljärgnevad lepingud:
a. 12. mail 2006 rendilepingu nr xxx muutmisel;
b. 16. oktoobril 2006 üürilepingu nr xxx muutmisel ja lisade nr 4, 5 sõlmimisel;
c. 23. veebruaril 2009 töövõtulepingu nr xxx (sildumisleping) ja lisade nr 2, 3
sõlmimisel.
c) AS Tallinna Sadam ja OÜ Z6 vahel 05.11.2003 sõlmitud üürilepingu nr xxx muutmisel.
140
769. Süüdistuses on etteheidetud nii eelmärgitud tegevus, kui ka tegevusetus. Peale seda kui
nad olid sõlminud lepinguid rikkudes nii riigihangete seaduse kui AS Tallinna Sadam
sisekordasid ning toiminud AS- le Tallinna Sadam lepingute sõlmimisel pikendamisel või
muutmisel mitte kõige soodsamalt, siis ei võtnud nad eelkirjeldatud lepingute puhul midagi ette
Tallinna Sadam AS- le kahjulike lepingute muutmiseks, lõpetamiseks või tühistamiseks.
770. Esitatud süüdistuse kohaselt toimus ebaõiguskokkuleppe sõlmimine ajavahemikul 2008
kuni 2009 (K 1 lk 63 pö) ja LLile ning AA altkäemaksu andmine (ja nõustumine) alates 2008
(K 1 lk 55 pö), mida prokuratuur seostab esimesena 23. augusti 2008 sularaha üleandmisega (K
1 lk 104). Etteheidetud vastusooritused on süüdistuse kohaselt alguse saanud 30. mai 2008
rendileping nr xxx lisa nr 6 ja töövõtuleping nr xxx sõlmimisega (K 1 lk 67 pö, 68).
771. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et ebaõiguskokkulepe pidi sündima alates 01.
jaanuarist 2008, kuid enne 30. maid 2008.
772. Ebaõiguskokkuleppe sõlmimise täpsem aeg ja koht (Eesti Vabariigis) ning sisu on
tuvastamata. Ebaõiguskokkuleppe sisu saab süüdistuses tuletada üksnes järgnenud etteheidetud
tegudest ja vara üleandmisest- vastuvõtmisest.
7.3.3. Altkäemaks
7.3.3.1. 01. septembri 2009 Bone Invest OÜ ja Z4 AS rendileping nr xxx xxx (merekaater)
773. 31. augustil 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA ja LL ning Z4 AS
juhatuse liige EE kokkuleppe, millega pikendati töövõtulepingut nr xxx kuni 01. september
2010 (T 4 lk 167) ning selle lepinguga on prokuratuur seostanud altkäemaksu andmist näiliku
rendilepingu alusel.
774. 01. september 2009 kuupäevaga on FF ja X sõlminud rendilepingu nr xxx xxx (T 39 lk
37-41, T 37 lk 102-106). Lepingu kohaselt annab OÜ Bone Invest AS-ile Z4 rendile merekaatri
Aquador 23 TH, eesmärgiga kasutada seda Paldiski sadamates ja teistes Eesti Vabariigis asuvate
stividorifirmade akvatooriumitega tutvumisel (p-d 1.1, 3.1). Lepingu kohaselt maksab AS Z4
OÜ-le Bone Invest renti 40 000 krooni (p 6.1, koos käibemaksuga kokku summas 48 000
krooni, 3 067.76 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30.09.2009 (p 7.2).
775. Lisa nr 1 (rendilepingule nr. xxx xxx Lepinguobjekti üleandmise-vastuvõtmise aktlepingu
üleandmise-vastuvõtmise akt, kd T39 lk 42, T 37 lk 107) kohaselt on merekaater üle antud 01.
septembril 2009.
776. Samas nähtud uuritud tõenditest, et leping on tegelikkuses koostatud hiljem.
777. Merekaatri rendilepingu alusel on 18. septembril 2009 Bone Invest OÜ Z4 AS-le esitanud
arve nr 290120 (T 39 lk 43, T 63 lk 4), milline on tasutud 24. septembril 2009 summas 48 000
krooni ehk 3067.76 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171 1, T 63
lk 4). Seega on kinnitust leidnud arve tasumine enne kirjaliku lepingu sõlmimist.
778. 30. septembril 2009 kell 15.39 on FF saatnud e-kirja EE merekaatri rendilepingu mustandi
(T 42 lk 145-151).
779. 12. oktoober 2009 edastas XX FFile EE poolt allkirjastatud merekaatri rendilepingu (T 42
lk 154-160), millise FF omakorda allkirjastatult tagastab (T 42 lk 161-169). Sealjuures on viga
141
rendilepingu lõpukuupäeva aastaarvus. Aasta 2009 asemel on 2008 (T 42 lk 165), millele juhib
tähelepanu ka XX. Sellele järgnevad käsitsi parandused (T 42 lk 169). Seega on rendileping
allkirjastatud mitte 01. septembril 2009, vaid 12. oktoobril 2009.
780. FF ise on kinnitanud, et usaldas EE täielikult ja vajadus kirjaliku lepingu järgi seetõttu ka
üldse puudus, neil oli eelnevalt suuline kokkulepe (K 47 lk 168-168 pö).
781. Z4 AS-i valdusest leitud arvele nr 290120 oli käsitsi kirjutatud: ,,sildumine, D522 - 2 V,
D221 koristus, K231 tootm. sild." ,,leping xxx, kaatri kasutus". Kaitsja väidab, et 18. septembril
2009 koostatud arvele 290120 (T 39 lk 43) kirjutatu tähendas pearaamatupidaja otsust, seoses
uue lepingu ja uudse, varem kasutuses mitteolnud merelise varaga, jaotada kaatri rendiarve just
sellistele kulukohtadele – 50% koristus ja 50% sildumine. Prokuratuur on seda seostanud
viitega altkäemaksu vastusooritusele sildumise- ja koristusteenusega seoses.
782. Kaitseversiooni kohaselt merekaatrit ka tegelikkuses kasutati. Z4 AS kinnituskirjast nr 1-
06/17/E56 (A3 lk 140), XX (K 16 lk 159-159 pö, 161) ja XX (K 45 lk 190-191, 193-193 pö)
ütlustest nähtub, et Z4 kasutas FFile kuuluvat merekaatrit, millise tõi kohale maadmööda XX.
Otsuse kaatri rentimise osas tegi juhatuse liikmena EE. XX on kinnitanud kaatri viimist Paldiski
lõunasadamasse ja hoiustamist (K 10 lk 9pö-10). Süüdistatav FF on (K 47 lk 168-168 pö)
kirjeldanud, et ühe kuu Bone Invest rentis EE soovile neile kaatri, umbes samal ajal kui oli
veduri rent. DD ta sel teemal suhelnud ei ole. Kaatrit võis viia Lohusalust Paldiski sadamasse
XX (K 47 lk 142 pö, 168-168 pö).
783. Lohusalu Sadam OÜ ja Bone Invest OÜ vahel oli 01. aprillil 2009 sõlmitud Lohusalu
sadama kaikoha kasutamise kokkulepe nr 2 (T 34 lk 10-12), mille kohaselt andis sadam tasu
eest ajavahemikul 01. mai 2009 kuni 31. oktoober 2009 väikelaeva nr xxx hoidmiseks ja
kasutamiseks sadamale kuuluva kai nr I koha nr 10 ning paadikäru hoiustamiseks koha
staapelplatsil. Tunnistaja XX ütluste kohaselt ei tähenda see seda, et kaatrit seal hoidma peaks
(K 10 lk 11 pö) Z4 AS-i 07.12.2017 kinnituskirjast nr 1-06/17/E56 (K A3, lk 140-167; T 6.83)
nähtub, et kasutusvälisel ajal hoiustati merekaatrit treileril Paldiski lõunasadamas asuvas Z4
AS-i kinnises laos.
784. Z4 AS tasus kaatri kasutamise eest 40 000 krooni (T 39 lk 43), millele lisandus käibemaks
(kokku 48 000 krooni ehk 3067.76 eurot).
785. Vastavalt Aquador kaatrite edasimüüja Z36 OÜ 08. detsembri 2017 arvamusele (A 3 lk
168, 169) oli merekaatri üüri turuhind 2009. aastal, olenevalt üüriperioodi pikkusest ja hooajast,
vahemikus 1500-3000 krooni/päev (s.o 45 000 – 90 000 krooni/kuus ehk 2876 kuni 5752 eurot
kuus). Prokuratuur ei ole sellele vastu vaielnud ega ole esitanud tõendeid hinna ebamõistlikkuse
kohta.
786. Kaitsjal on õigus selles, et puuduvad tõendid selle kohta, et Bone Invest OÜ või mistahes
muu isik merekaatrit 2009. aasta septembris kasutanud oleks, s.o ajal, mil kaatrit rentis Z4 AS.
Samas teenuseid rendiperioodile eelneval perioodil kaatrile osutati, mis nähtub Lohusalu
Sadam OÜ kütuse tankimise eest esitatud arvetest juunis ja augustis 2009 (T 34 lk 13, 14).
787. Seega on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et vähemalt osaliselt Z4 AS on merekaatrit
kasutanud ning rendihind oli soodsam turuhinnast. Seega on küsimus selles, kas taolise osalise
kasutuse eest oli tegemist mõistliku tasuga. Kaatri rentimise eesmärk ise ei toeta selle rentimist
üheks kuuks. Taolisel eesmärgil olnuks eluliselt usutav konkreetseteks väljasõitudeks kaatri
142
rentimine, mitte terveks kuuks. Samuti on kaatri juhtimiseks vaja lube, mis tähendab, et juba
kaatrit rentides oli tegelikkuses teada, et seda pidevalt kasutama ei hakata. Kaatri lepingu
näilikkust toetab ka selle soetamine ja kasutamine just LLi poolt, mitte FFi, kuid sellel peatub
kohus edaspidi. DD seost kaatri rentimisega kohus tuvastanud ei ole.
7.3.3.2. 01. oktoobri 2009 Bone Invest OÜ ja Z4 AS rendileping nr xxx xxx
(manöövervedur)
788. 01. oktoobril 2009 sõlmisid FF ja EE rendilepingu nr xxx xxx (T 39 lk 44-48, T 37 lk 102-
112, T 42 lk 193-197). Lepingu kohaselt annab OÜ Bone Invest AS-ile Z4 rendile
manööverveduri xxx, tehase nr xxx (p 1.1). Lepingu kohaselt maksab AS Z4 OÜ-le Bone Invest
renti 40 000 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 48 000 krooni (3 067,76 eurot, p 6.1).
Leping sõlmiti tähtajaga kuni 30. september 2010 (p 7.2). Lisa nr 1 (rendilepingule nr. xxx xxx
lepinguobjekti üleandmise-vastuvõtmise akt, T 39 lk 48, T 42 lk 181) kohaselt on
manöövervedur üle antud 01. oktoobril 2009.
789. Tegelikkuses on märgitud leping allkirjastatud hiljem.
790. 19. oktoobril 2009 on FF saatnud EE veduri rendilepingu (T 42 lk 174), millist EE
korrigeerib ja saadab XX kaudu tagasi (T 42 lk 175-187). FF edastab aadressi, kuhu kirjalik
leping saata (T 42 lk 188). 23. oktoobril 2009 edastab FF allkirjastatud lepingu EE koos
selgitusega, et originaali pani posti (T 42 lk 192-197). Seega on leping allkirjastatud lõplikult
23. oktoobril 2009.
791. Kohtule ei ole esitatud 30. septembril 2010 lõppema pidanud rendilepingu pikendamise
kokkuleppeid.
792. 30. detsembril 2011 on sõlmitud rendilepingu nr xxx xxx lõpetamise kokkulepe ja
lepinguobjekti tagastamise akt (T 39 lk 49). Digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et
kokkuleppe on FF ja EE allkirjastanud 11. jaanuaril 2012 (T 39 lk 50).
793. Prokuratuur on väitnud, et manööverveduri rendileping oli näilik, leides, et
manöövervedur asus tegelikkuses Z9 valduses ning rendilepingujärgne hind erines
märkimisväärselt teisele ettevõttele väljarentimise hinnast.
794. FFi ütluste kohaselt pöördus tema poole EE seoses vajadusega rentida manöövervedur
seoses kivisöe laadimisega alustamise sooviga, kuna see oli olemas, siis sõlmiti leping. Seoses
XX ettevõtte probleemidega oli tema ostnud tehnika ja see vedur jäi Bone Invest OÜ käsutusse
ajaks, kui oli Z4 välja renditud. DD sel teemal rääkinud ei ole (K 47 lk 142-142 pö, 168-168
pö).
795. Manööverveduri soetamise ja väljarentimisega seoses Bone Invest OÜ ja Z9 OÜ-ga on
kohus tuvastanud, et lepingud ja maksed hõlmasid kogu vara, mitte ainult ühte
manöövervedurit, ning kõnealune manöövervedur jäi Bone Invest OÜ valdusesse.
796. XX kinnitab, et FFi ettevõte esialgu ostis ära Z9 tehnika- sadamakraanad (14 tk) ja
manöövervedurid (2 tk) ning 17. mail 2010 edastatud (T 43 lk 64- 67), kuid 01. mai 2010
kuupäevaga müügilepingu p 4.5 kohaselt (T 43 lk 65) oli FFil õigus edasirentida vedurit
tehasenumbriga xxx, mis pidi jääma kuni 31. detsembrini 2011 Bone Invest OÜ kasutusse.
Tema teada vedur kas oli või pidi välja renditama ja Z4, E käis seda vaatamas (K 45 lk 123-123
pö,125).
143
797. Seega nähtub nii XX ütlustest, kui Bone Invest OÜ ja Z9 OÜ vahel 01. mail 2010 sõlmitud
müügilepingust (T 43 lk 65-67), millise on FF edastanud 17. mail 2010 XX ja XX (T 43 lk 64),
et lepingu kohaselt (p 3.5) jäi manöövervedur xxx tehasetähisega xxx Bone Invest OÜ kästusse
koos edasirendi õigusega. Lepingu p-st 4.1 nähtub, et vara on üle antud, v.a. manöövervedur
xxx tehase nr xxx.
798. 14. juulil 2009 edastas FF Z9 OÜ esindajale XX e-kirjaga 01. veebruari 2009 lepingu (T
42 lk 124), mille kohaselt OÜ Bone Invest annab Z9 OÜ-le rendile 14 sadamakraanat ja 2
manöövervedurit tasuga 20 000 krooni kuus (p 3.1.6, T 42 lk 125- 127) ja rendilepingu
01.02.2009 kokkuleppe nr 1 järgi vabastatakse rendi maksmisest alates 1.veebruarist 2009 kuni
30. juunini 2009 ning alates 01. juulist 2009 maksab rentnik 10 000 krooni kuus (T 42 lk 128).
Seega pidid rendilepingu lisa kohaselt maksed algama 01. juulist <2009 suuruses 10 000 krooni,
millele lisandub käibemaks.
799. Bone Invest OÜ esitas alates 04. juunist 2010 arveid Z9 OÜ-le sadamakraanade ja veduri
rendi eest (T 43 lk 71). OÜ Bone Invest arvetelt Z9 nähtub, et arved esitati selgitusega:
„sadamakraanade ja veduri rent“ summas 10 000 krooni, millele lisandus käibemaks (T 42 lk
114, 171, T 43 lk 13, 21, 71, Nordea vastus 21.01.2015 nr 20-3/171-1, T 64 lk 93, 94, T 67 lk
110). Seega esitati rendiarved kogu tehnika eest.
800. Selliselt on väär prokuratuuri väide, et üksnes ühe manööverveduri rendi eest tasus Z9
Bone Invest OÜ-le summa 10 000 krooni, millele lisandus käibemaks.
801. Prokuratuur leiab, et manöövervedurit ei ole Z4 AS kasutanud. Kohus nõustub sellega, et
tõendeid selle kohta, et manöövervedurit Z4 töös kasutatud oleks, ei ole esitatud. Kaitsja
tõendas Z4 soovi manöövervedurit kasutada, kuid mitte selle reaalset kasutamist.
802. Z4 AS-i 07. detsembri 2017 kinnituskirjast nr 1-06/17/E56 (A 3 lk 140-167), XX (K 16 lk
159-159 pö. 161, 166-166 pö) ja XX (K 13 lk 88-88pö) ütlustest nähtub, et manöövervedurit
plaaniti kasutada seoses kivisöeprojektiga (A 3 lk 141-167), kuid kumbki neist ise veduri
rentimise küsimusega ei tegelenud. XX mäletab juttu söelaadimise soovist Z4 AS-s. Neil endal
oli väike veduk, mis ei oleks olnud piisav suuremahulise kauba liigutamiseks (K 44 lk 200-201
pö). Kaudselt mäletas ka Z4 AS-is tehnikaosakonna juhataja XX, et olid jutud söemahtudest ja
sellega seoses valmisolekust, milleks ettevõtte enda vedukist ei oleks piisanud, renditi
manöövervedur (K 16 lk 15-17). Samas tuleneb XX ütlusest, et manöövervedurit renditi
vajaduspõhiselt ning näitena toob tunnistaja EVR Cargo veduri, mitte ei nähtu tema ütlustest et
nt aasta vältel olnuks Z4 endal vedur kasutamiseks olnud (K 13 lk 88-91). Z4 AS laoteenistuse
juhataja XX kinnitab, et neil oli väike veduk ja vajadus suure veduri järgi oli tol ajal, ta rääkis
seda ka EE. Samuti on oluline, et taolise võimsusega manöövervedur renditi koos juhiga (K 13
lk 78-79).
803. Kohtu jaoks on olulise kaaluga asjaolu, et Z4 oli tegelikkuses alates 2008 aastast reaalselt
vajadus manööverveduri järgi. Ajal, kui kaubamahud vähenesid, oli küll vajadus väiksem, kuid
ka siis oli vajadus olema. Sellele vaatamata ei kasutatud väidetavalt Bone Invest OÜ-lt renditud
manöövervedurit reaalses töös. Märgitu viib kohtu järelduseni, et tegelikkuses ei ole Z4 AS
manöövervedurit Bone Invest OÜ-lt rentinud. Igasugune mõistlik põhjendus, miks seda
rendiperioodi jooksul reaalselt vajaminevates olukordades ei kasutatud, vaid seda hoiti seisvana
võimaliku kivisöe projekti tarbeks, puudub. On ebausutav, et manöövervedur renditi „igaks
144
juhuks“ ning tasuti renti, kuid vajadusel seda muu töö (kui söelaadimisega seonduv) jaoks enam
kui kahe aasta vältel ei kasutatud.
804. Tähelepanu väärib, et rendihind manööverveduri puhul on sama, nagu oli kaatri puhul. Z4
AS tasus manööverveduri kasutamise eest igakuist üüri 40 000 krooni, millele lisandus
käibemaks, s.o. 48 000 krooni ehk 3067.76 eurot (T 37 lk 113-133). Viimane arve on esitatud
detsember 2011.
805. Kaitsja esitatud päringu vastusest nähtuvalt oli ajavahemikul 01. oktoober 2009 kuni 31.
detsember 2011 manööverveduri xxx ühe kuu renditasu orienteeruvalt 40 000 – 45 000 krooni
(2 556 - 2 876 eurot) tingimusel, et vedurit renditi välja kütuseta, vedurimeeskonnata ning
veduri hooldust teostati rentniku arvel (A 4 lk 129-130). Prokuratuur erinevaid hinnapakkumisi
esitanud ei ole.
806. Kuivõrd kohus tuvastas, et manöövervedurit reaalselt ei ole kasutatud, ei ole kaitsja väitel,
et tegemist oli turuhinnaga, mingisugust tähtsust.
807. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et manöövervedurit ei ole Z4 AS reaalselt Bone
Invest OÜ-lt rentinud, vaid leping on sõlmitud tegelikkusele mittevastavatel asjaoludel. DD
seost manööverveduri rentimisega kohus tuvastanud ei ole.
7.3.3.3. 31. detsembri 2011 Bone Invest OÜ ja Z4 AS üürileping nr xxx (ladu)
808. 31. detsembril 2011 on sõlmitud üürileping nr xxx OÜ Z10 õiguseellase AS Ž1 ja Bone
Invest OÜ vahel Tallinn Paljassaare tee 26a paikneva hoone esimesel korrusel asuva ca 2000
m² suuruse kinnise laoruumi kasutamiseks (p 1.1), koos õigusega anda laoruum allüürile (p
10.1), Bone Invest OÜ tasus laoruumi kasutamise eest OÜ-le Z10 igakuist üüri 250 eurot,
millele lisandus käibemaks (p 4.1). Laoruumi valdus anti üle 01. jaanuaril 2012 ja üürileping
lõppes korralise ülesütlemisega alates 15. augustist 2017 (A 3 lk 183-184). Vastavalt Bone
Invest OÜ ja AS Ž1, hiljem OÜ Z10 (T 44 lk 105) on Bone Invest OÜ ise tasunud kõnealuse
lao eest renti igakuiselt 300 eurot.
809. 31. detsembril 2011 sõlmisid Z4 AS ja OÜ Bone Invest üürilepingu nr xxx, mille alusel
Bone Invest OÜ andis tasu eest Z4 AS-i kasutusse Paljassaare sadamas, asukohaga Tallinn
Paljassaare tee 26a paikneva hoone esimesel korrusel asuva 2000 m2 suuruse kinnise laoruumi
(kandevõimega vähemalt 2 tonni ühe ruutmeetri kohta). Rendileping kehtis kuni 15. august
2016 (p 1.1). Lepingu järgi maksab Z4 AS OÜ-le Bone Invest üüri 2 556.47 eurot kuus, koos
käibemaksuga kokku summas 3 067.76 eurot (p 4.1). Leping kehtib kuus kuud alates üüripinna
üleandmisest Z4 AS-ile ning pikeneb automaatselt igakordselt järgnevaks 3-kuuliseks
perioodiks, juhul kui kumbki pool ei ole teatanud kirjalikult lepingu lõpetamise soovist
hiljemalt 20 päeva enne lepingu tähtaega, lepingu automaatsete pikenemiste arv ei ole piiratud
(p 2.2). Rendileping kehtis kuni 15. august 2016 (T 39 lk 51-57, T 44 lk 55-60, 62-67, A 3 lk
140).
810. 01. jaanuari 2012 kell 20.02 FFi e-kirjas EE (uusaasta tervitus ja kinnise lao kinnitus)
räägib FF kokkuleppe kohaselt alates 1. jaanuarist Paljassaare tee 26 kinnise lao
reserveerimisest OÜ-le Z4, lubades lao üürilepingu vastavalt kokkulepitud tingimustele saata
hiljemalt 10. jaanuariks (T 44 lk 32). 03. jaanuaril 2012 kell 14.45 on EE vastanud: „ /../ Kui
lepingut hakkad tegema, siis meie poolt on lepingu pooleks Z4 AS./../“ (T 44 lk 33). Kohus ei
ole tuvastanud antud e-kirjas, EE vastuses, juttu hinna samaks jäämisest nagu väitis
145
prokuratuur. Tõepoolest on rendihind sama, kuid see tuleneb lepingust, mitte omavahelisest
vestlusest.
811. 06. jaanuaril 2012 saadab FF XXile e-kirja teemaga FW:Ž1 AS-arve, kuid kirja sisu on
järgmine: „Seda ladu hakkab üürima firma Z4 AS, aadressiga xxx. Arve sisuks jääb: Kinnise
2000 m2 laoruumi üür Paljassaare sadamas , Paljassaare tee 26A, vastavalt lepingule. Hind
2556.50 eurot +km“. (T 44 lk 40).
812. 08. jaanuaril 2012 saadab FF EE esimese arve nr xxx ehk jaanuari arve, kirjutades juurde,
et lepingu saab valmis järgmise nädala jooksul, siis võtab ühendust (T 44 lk 52).
813. 09. jaanuaril 2012 (T 44 lk 54, manus lk 55-60) edastas FF EEle üürilepingu projekti ja
11. jaanuaril 2012 (T 44 lk 68) manööverveduri rendilepingu lõpetamise kokkulepe, mille
kohaselt vedur tagastati 30. detsember 2011. 11. jaanuaril 2012 edastas EE FFile allkirjastatuna
lao üürilepingu – kehtivusega alates 31. detsember 2011. (e-kiri T 44 lk 68-70). Seega on
lepingud tegelikkuses hiljem allkirjastatud.
814. FF on selgitanud, et tema poole pöördus EE sooviga ladu rentida. Tema ise läbi Bone
Invest OÜ rentis selle Z10-lt ja rentis EEle edasi. Tema ise tasus üüri 250 eurot, millele lisandus
käibemaks, kuna teisi rendisoovijaid ei olnud. Ise rentis ta edasi 2556.50 eurot, millele lisandus
käibemaks. Seal sai ladustada pakendatud kaupu. DD neil teemadel rääkinud ei ole (K 48 lk
197-197 pö, 222-222 pö).
815. OÜ Z10 äriregistri teabesüsteemi 07. veebruari 2017 väljavõttest (T 1 lk 158-165) nähtub,
et perioodil 20. aprill 2012 kuni 01. juuni 2015 oli OÜ Bone Invest omandis 612 761 euro
suurune osa, mis moodustas 7,5% OÜ Z10 osakapitalist ning perioodil 01. juuni 2015k uni 17.
detsember 2015 449 529 euro suurune osa, mis moodustas 5,5% OÜ Z10 osakapitalist.
816. Nii XX kui FF on üheselt selgitanud, et FFi seos Paljassaare sadamaga ja Z10 ning
rentnikke üldine nappus Paljassaare sadamas oli põhjuseks soodsa rendihinna kujunemisel
Bone Invest OÜ jaoks (K 15 lk 174 pö, 177pö-178, K 48 lk 197-197 pö).
817. Z4 AS-i 07. detsembri 2017 kinnituskirjast nr 1-06/17/E56 (A 3 lk 140-167) nähtuvalt
kasutasid ladu koos Z4 AS- ga Ž2 AS-i tütarkontserni Z15 tütarettevõte Z16 ja viimase
sõsarettevõttest lepingupartner Z11 OÜ. Ž6-i 11. detsembri 2017 vastusest järelpärimisele
nähtub, et nemad on Paljassaare tee 26 laopinda üürinud Z4 AS- ga, lisatud on arved, milledest
nähtub materjalide edastamine Paljassaare tee 26 lattu ja laadimine laost 2012 ja 2015 (A 3 lk
185-188). Z16 14. detsembri 2017 kinnituskiri (A 3 lk 189-190) ja Z11 OÜ 11. detsembri 2017
järelpärimise vastus (A 3 lk 191-194) kinnitavad Paljassaare tee 26 lao kasutamist.
818. XX kinnitas, et on Z15 tütarfirma juhatuse liikmena seal laos ise käinud, selgitas, et selle
kasutus oli seotud laevade remondiga, sinna viidi varuosi. Rendilepinguga tegeles (Z4) juhatuse
liige. Lao seis oli taolise kauba jaoks rahuldav: varuosad, kinnitusrihmad, riknenud väetis big
bagides (K 16 lk 159 pö, 161-162, 166). Tunnistaja XX kinnitab teadmist, et Paljassaare
sadamas renditi FFiga seotud ettevõttelt ladu, mida kasutasid tütarettevõtted (K 45 lk 191-191
pö, 194).
819. Tunnistaja XX arvab, et seda ladu võis rentida EE seotud ettevõte ning et perioodil 2010
kuni 2016 midagi seal toimetati, kuid täpsemalt ei tea. Kauba laadimist laost mäletab (K 45
125, 125 pö, 126 pö).
146
820. XX selgitas, et Paljassaare 26a ladu üüriti välja Bone Invest OÜ-le ning FF soovis seda
edasi allrendile anda Z4. Ladu seisis enne tühjana ja selle seisukord võimaldas seda anda
kasutada. Rendileping lõpetati 2016 suvel, kui Bone Invest allüürnik ei soovinud ladu enam
kasutada. Katus lasi läbi ja Z10 ei olnud huvitatud investeeringute tegemisest (parandamisest)
(K 15 lk 174-174 pö).
821. Teojärgse käitumisega soovib kaitsja samuti tõendada, et rendileping oli ehtne.
Rendilepingu kehtimine ja täitmine pärast augustit 2015 kuni 15. augustini 2016 on tõendatud
OÜ Bone Invest poolt Z4 AS-ile esitatud arvetega septembrist 2015 kuni augustini 2016 (A 3
lk 170-175) ning nimetatud arvete Z4 AS-i poolt tasumist kinnitava AS-i Swedbank 07.12.2017
tõendiga A01.10 200-02/10719 (A 3 lk 176-177), Z4 AS-i 01.04.2016 kirjaga 1 06.2/16/036 (A
3 lk 178), OÜ Bone Invest 11.04.2016 kirjaga 110416-01 (A 3 lk 179), Z4 AS-i 12.07.2016
kirjaga 1-06.2/16/070 (A 3 lk 180), OÜ Bone Invest 15.07.2016 kirjaga 150716-01 (A 3 lk 181)
ning 15.08.2016 üleandmise-vastuvõtmise aktiga (A 3 lk 182).
822. 12. novembri 2015 vaatlusprotokollis on kajastatud Paljassaare tee 26a asuv ladu (T 63 lk
28-39). Kohus jätab selles toodud menetleja järeldused tõendikogumist välja, kuivõrd need ei
ole asjaolude faktiline kirjeldus.
823. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tol hetkel asusid laos, fotodelt nähtuvalt, väetis,
puitbrikett või pellet, big bagid, kaubajäägid, kaubaalused, separatsiooniprussid, õlikuubikud,
kollast värvi tõstuk (XX, K 45 lk 124-125, XX, K 15 lk 176-176pö, 11.12.2017 Z11 OÜ vastus,
A 3 lk 191-194).
824. Kaitsja esitatud Z4 AS-i 07. detsembri 2017 kinnituskirja nr 1-06/17/E56 kohaselt toimus
lepinguperioodi teises pooles ladustamine Z4 AS ja Z16 vahel 15. detsembril 2014 sõlmitud
laoteenuste osutamise lepingu alusel, milline leping kehtis perioodil 01. jaanuar 2015 kuni 15.
august 2016. Nimetatud asjaolu on tõendatud Z16 14. detsembri 2017 kinnituskirjaga (A 3 lk
189-190), Z4 AS-i ja Z16 vahel 15. detsembril 2014 sõlmitud laoteenuste osutamise lepinguga
(ingl. k. Contract for the provision of warehouse services, A 3 lk 195-201), nimetatud lepingu
alusel Z4 AS-i poolt Z16-ile esitatud arvetega (A 6 lk 177-178) ning eelnimetatud arvete
tasumist kinnitava AS-i Swedbank 04. oktoobri 2017 tõendiga A.01.10-200-02/8436 (A 3 lk
202-203).
825. Kaitsja on toonud välja, et käesoleval ajal ei ole võimalik tõendada lao kasutamist
sõidukite Paljassaare sadama pääslast läbisõiduga või lühiajaliste lubade taotlustega, kuivõrd
taolisi andmeid ei säilitata (A 3 lk 183-184, 204-205, XX ütlused, K 45 lk 125 pö, XX ütlused,
K 15 lk 175-175 pö, 181 pö).
826. Kannatanute esindajad on leidnud, et Z4 võis anda laopinna allüürile äriühingule Z16
alates 01. jaanuarist 2015, kuid tõendid kinnitavad, et tasu selle eest maksti Z4le alles pärast
kriminaalasja avalikuks tulemist 22. jaanuaril 2016 (A 3 lk 202). See viitab, et vastav leping on
tegelikult sõlmitud alles tagantjärele pärast kriminaalasja avalikuks tulemist. Lisaks väidavad
Z16 14. detsembri 2017 kinnitatud kirjas ja Z11 OÜ juhatuse liige XX kinnitused, et nimetatud
äriühingud kasutasid ladu vahemikus 2012 kuni 2016, ei oma kriminaalmenetluses
tõenduslikku väärtust. Mõlemad ühingud kuuluvad Ž2 kontserni ning on seega süüdistatavate
DD ja EE mõju all.
827. Kuivõrd lisaks kirjalikele dokumentidele on kohtus eelkirjeldatud tunnistajad kinnitanud
laoruumi kasutamist ning vastupidiseid tõendeid ei ole kohtule esitatud, on kannatanute väited
147
tunnistajate ütluste mõjutatusest paljasõnalised. Samuti ei ole käesoleva menetluse objektiks
Z4 AS-i ja Z16 omavahelised lepingud, maksed ning nende ehtsus. Taolised etteheited
süüdistuses puuduvad. Ainuüksi asjaolu, et ettevõtted on omavahel seotud, ei anna alust
tõsikindlalt väita, et ettevõte või seal töötavad isikud on esitanud valeväiteid. Taolised etteheited
peaksid olema tõendatud.
828. Eelnimetatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et Z16 ja Z11 OÜ kasutasid Paljassaare
tee 26a asuvat laopinda alates 2012. aastast kuni 15. augustini 2016 ehk tõendatud on, et
rendiobjektiks olevat ladu kasutati, küll mitte Z4 AS poolt.
829. Kaitsja leiab, et ka prokuratuuri väide rendihinna kõrgusele on väär. Eksperthinnangu ja
XX ütluste kohaselt hinnatava vara (1. korruse laopind, suurusega 2000 m2, aadressil Harju
maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paljassaare tee 26a) tururent ajaperioodil 2012-2016
oli 1 - 1,5 eurot/m2 + kõrvalkulud + KM (A 10 lk 239-254, K 46 lk 85-86 pö), mistõttu Z4 AS
poolt 31. detsembri 2011 üürilepingu 2012-1 alusel tasutud Paljassaare tee 26a laoruumi üür oli
turuhind või sellest soodsam üürihind.
830. Kohus leiab, et süüdistuse kontekstis puudub üürihinnal eraldivõetuna tähtsus. Kaitsja on
tõendanud, et vähemalt osaliselt on laopinda rendilepingu alusel kasutatud. Kaitsja poolt
esitatud tõendeid prokuratuur ümberlükanud ei ole. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et
olukorras, kus FF tasus üüri paarsada eurot, tasus Z4 AS tema enda ettevõttele üüri tuhandetes
eurodes. Vahe on märkimisväärne ega toeta arusaama, et Paldiski lõunasadamas nõudlus
puudus, mistõttu olidki hinnad madalamad. DD seost lao rentimisega kohus tuvastanud ei ole.
7.3.3.4. Altkäemaksu andmine Bone Invest OÜ kaudu
831. Merekaatri rendilepingu alusel on 18. septembril 2009 Bone Invest OÜ Z4 AS-le esitanud
arve nr 290120 (T 39 lk 43, T 63 lk 4), mis on tasutud 24. septembril 2009 summas 48 000
krooni ehk 3067.76 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171 1, T 63
lk 4).
832. Manööverveduri rendilepingu alusel on Bone Invest OÜ esitatud arvete (T 42 lk 191, T 43
lk: 14, 20, 27, 38, 57, 61, 70, 77, 85, 99, 116, 124, 140, 136,148, 154, 169, 187, 191, 196, T 44
lk: 2, 6, 13, 20) alusel Z4 AS-i poolt ajavahemikul 26. oktoober 2009 kuni 29. detsember 2011
Bone Invest OÜ-le tasutud igakuiselt 3067.76 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus
21.01.2015 nr 20 3/171), seega kokku 82 829.52 eurot.
833. Arvetega seoses tuleb tõdeda, et arvete alusel maksmistel ei ole kinnipeetud lepingus
näidatud maksetähtpäevas ning samuti on FF ise teinud meeldetuletusi tasumata arvete osas.
Nii on 05. jaanuaril 2010 FF EEle saatnud e-kirja arve tasumiseks ning uuesti meeldetuletuse
11. jaanuaril 2010, et allhankijad ootavad detsembri rahasid (T 43 lk 26, 32). Arve on tasutud
11. jaanuaril 2010. Samuti on 16. veebruaril 2010 saatnud FF meeldetuletuse jaanuari arve
tasumiseks, millele EE vastab, et nad on veidi jännis. Arve tasutakse 17. veebruaris 2010 (T 43
lk 43, 45). 04. juunil 2010 saadab XX FFile Bone juunikuu arved (7 tk), selgitades kirjas, et:“
/../ kõik ei lähe vist käiku, sest vedurid ja kraanad on müüdud /../“, manuses on ka
manööverveduri rendi arve 2100606 (T 43 lk 68). 03. veebruaril 2011 tuletab FF EEle meelde,
et tasumata on septembri 2010 arve nr 2100902 (T 43 lk 139), mis tasutakse järgmisel päeval.
Teadmata põhjusel on ka nt arve nr-ga 290134 (T 43 lk 14 ja 16) kahel korral esitatud, erineva
tasumise kuupäevaga, ühel tasumine 11. november 2009 ja teisel 20. detsember 2009 mõlemad
tehtud manööverveduri TGM4 rent novembris 2009 kohta.
148
834. Paljassaare tee 26a lao rendilepinguga seoses on Z4 esitatud arvete alusel (T 44 lk: 53, 80,
96, 110, 117, 130, 134, 146, 150, 166, 175, 181, 191, 200; T 45 lk: 14, 21, 37, 39, 52, 64, 73,
86, 93, 102, 110, 124, 129, 140, 150, 157, 170, 177, 189, 198, T 46 lk: 7, 16, 23, 32, 43, 50, 61,
73, 89, 102) tasunud rendilepingu alusel Bone Invest OÜ-le ajavahemikul 27. jaanuar 2012 kuni
26. august 2015 igakuiselt 3067.76 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr
20 3/171, T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank vastus 12.10.2015 nr A09.04-200-02-22-2, Z4 konto
xxx).
835. Sealjuures 29. juulil ja 26. augustil 2015 on tasutud 2400 eurot. Seega perioodil 27. jaanuar
2012 kuni 26. august 2015 on Z4 AS tasunud Bone Invest OÜ kontole kokku 133 645.92 eurot.
836. Nähtuvalt 10. juuni 2016 vaatlusprotokollist (T 63 lk 1- 6) on AS Z4 jätkanud Bone Invest
OÜ-le rendihinna tasumist ka peale 26. augustit 2015. Alates 27. oktoobrist 2015 on tasutud
kahe kuu eest 4800 eurot, seejärel igakuiselt 2400 eurot (6x 2400 eurot) ja viimane makse on
26. mai 2016 summas 800 eurot (T 72 lk 118 CD 58 kd Nordea Bank AB Eesti filiaal vastus
25.04.2016 nr 20-3-734-1). Kokku on perioodil 27. oktoober 2015 kuni 26. mai 2016 tasunud
Z4 AS Bone Invest OÜ-le 20 000 eurot.
837. Esitatud arvete ja nende tasumisega seoses on veel järgmised tähelepanekud.
838. 12. märts 2012 palub FF kontrollida EE veebruarikuu arve nr 2120204 tasumist (T 44 lk
99). Arve tasutakse samal päeval.
839. 01. aprillil 2014 uuris FFe-kirjaga EE käest märtsikuu arve tasumise kohta, millele EE
vastas, et „märtsi arvega oli väike arusaamatus, kuid see peaks veel sel nädalal lahenema, pärast
lahenemist teeme ülekande nii eelmise kui ka uute arvete alusel“ (T 45 F e-kiri lk 139, E e-kiri
lk 143).
840. 21. aprillil 2014 kell 13.21 kirjutas FF EEile, et üks alltöövõtja kinnitas, et: „üüripinnalt
on puudused kõrvaldatud ja pind on taas kasutamiseks OK, kas see on nii?“. Sellele vastas EE
kell 14.33, et: „minuni see pole kahjuks veel jõudnud. Loodan siiski, et asi peagi laheneb.“ (T
45 lk 144).
841. 02. mail 2014 kell 16.29 edastas FF EEile järgneva e-kirja “Saadan lao üüriarve ja loodan
et jõuame laos esinevad puudused kõrvaldada enne 15. maid“ (T 45 lk 149). Ka 03. juunil 2014
kell 14.55 saatis FF EEile arve kommentaariga: „Loodan, et lao puudused on tänaseks
kõrvaldatud “(T 45 lk 156).
842. 04. augustil 2014 saadab FF EEile laorendi augustikuu arve ja igaks juhuks kordab juuli
arvet, mis on veel tasumata (T 45 lk 176). Juuli arve nr 14070011 tasutakse 06. augustil 2014.
Märgitu tõendab EEi ja FFi omavahelist suhtlust rahade teemal ja tegelikkusele mittevastavate
arvate edastamist.
843. 04. juunil 2015 loodi EEi sülearvutis MacBook Air fail „Bl.xlsx“, kus väljal A1 nimi „„BI
2009-15“, B veerus on kajastatud real 4 „kuu“ ja selle all 6. real summa 2556, sealt edasi ridadel
7-12 summa 2557 (T 50 lk 68, 76). Arvutuslikult summad kuu veerus ja aasta veerus ei lange
kokku.
844. Bone Invest OÜ ja Z4 AS vahel sõlmitud lepingute maksumus oli igakuiselt alates 01.
septembrist 2009 2556.49 eurot, koos käibemaksuga 20% 3067.76 eurot (lepingud: 01.
149
september 2009 merekaater, 01. oktoober 2009 manöövervedur, 31. detsember 2011 Paljassaare
tee 26a ladu).
845. Seega on võimalik, et antud tabel kajastab Bone Invest OÜ-le teostatud makseid
ümmardatuna 2557 euroni, kuivõrd need summad klapivad sellega, et aastal 2009 tehti kokku
4 makset (rida 6), mis oleks tabelis algusaastaks rea 6 kohta ning on tuletatav ka pealkirjast
2009/../. Samuti on ühel korral tabelis „Sildumised ET 2013 vrd uued tariifid.x1sx“ (T 50 lk 72,
83) all kirje „Bone“ ja selle juures number „30672“, mis on lähedane tabelis BI 2009- 2015real
10 äratoodud aasta (A veerus) summana numbriga 30682.
846. Kohus ei saa nõustuda prokuröri järeldustega summade seoste üle käibemaksuga, kuivõrd
kohus saab teistsugused summad. Nii on 2557 eurot koos 20%-lise käibemaksuga 3068.40 eurot
ning 2556.49 eurot koos käibemaksuga 3067.79, mitte konkreetselt 3067.76 eurot. Küll aga
saab nõustuda sellega, et tegemist on äärmiselt lähedase summaga lepingutes kajastatud
igakuiselt tasutud summale (3067.76 eurot).
847. Arvestades tabelis endas leiduvaid arvutuse ebatäpsusi saab väita, et see tabel võib
ümmardatuna ja mitte detailse täpsusega kajastada üldjoontes Z4 AS makseid Bone Invest OÜ-
le.
848. Antud tabelis seos altkäemaksuks tasutud summadega tuleneb ka DD ja EEi
omavahelistest vestlusest, millistes EE viitab kõnedes seostatavalt L, B- tähega firmale kui ka
enda poolt tehtud tabelitele.
849. 18. juuni 2015 kella 16.56 EE ja DD vahelises kõnes annab EE teada, et: „/../ saime eile
selle Hiiumaa teema aktuaalse/../, millele DD vastab: „ Jaa-jaa, ma tean, ma just sain Lga
kokku/../“. edasi selgitab EE, et laevade arv on langenud, kuid/../ kulu on suurem, tulu on per
laev väiksem/../. DD küsib, et palju nad praegu sealt rahadest saavad. Millele EE selgitab, et:“
me saame/../oleme teind arveid/../arveid on meile teinud seesama B tähega firma /../ kui ennem
see oli adekvaatne/../ ja see summa on olnud terve aeg... kokkuvõttes adekvaatne, aga nüüd on
see summa ebaadekvaatselt suur... ja, ja me peame seda mõtlema“. Edasiselt räägitakse laeva
pealt saadud summade erinevustest ning EE selgitab, et tal on üks tabel ja lepitakse kokku
homme rääkimine (T 70 lk 165).
850. 28. juuni 2015 kella 19.43 EEi ja DD vahelisest kõnest nähtub, et EE ütleb: “rääkisime,
meil seal Hiiumaal jäi pooleli üks see... üks see lao rentimise teema/../ Vaata, mille kohta sa
tabelit ka tegid/../ rääkisin sellest, e... majaomanikuga/../ Ja tema ütles, loomulikult. Aga te-
teine kodanik oli ära läind juba. Et temaga ma ei saand rääkida/../“, selgitas juurde, et see
puudutab Paldiski lao renti ning räägib edasi:“ Hoone ju, vaata, ja ma rääkisin praegu selle lao-
laoomanikuga. Ütlesin talle, et ta, et me konjunktuur on madal ja 500 euri iga kuu... hakkab
arve olema väiksem alates uuest arvest ja siis tuleb nüüd juuli algul“, misjärel DD küsib, kas
siis arvestatakse mõlemale ja EE vastab jaatavalt, kuid jätkab, et ühe osapoolega ei ole räägitud,
misjärel DD vastab, et ta saab rääkida (T 70 lk 176).
851. 06. juuli 2015 kella 11.44 kõnest DD ja AA vahel selgus, et viimane ei pea homseks
valmistama ja sõidab koos LLiga, AA sõidab järgi kolmapäeval(T 70 lk 192). Sama päeva kell
15.20 LLi ja AA vahelisest kõnest selgub, et räägitakse, et keegi käis Hiiumaal ning hiina- ja
inglise keelsetest žurnaalidest (T 70 lk 197).
150
852. 30. juuni 2015 kella 12.30 FFi ja MMi vahelisest kõnest (T 70 lk 180-181) nähtub, et FF
andis MMile teada, et:“ ma ei tea, kas sa oled... ilmselt kursis, et ee... et ee, meil ühel siin
alltöövõtjal on... on, e, pisut raske ja/../palus, ee... palus... või isegi, isegi mitte alltöövõtjal, aga
tööandjal/../ ei suuda nii palju maksta. Et e, lühidalt on, on nii, et me peaksime siis mõlemad
tõmbama nagu, ee... see oli, et ta maksis kaks tuhat... 2500 mingi viis... mingi viiskend kuus, et
ee... see jagada kahega, mis on mingi 278 siis, ee, peaks vähendama nagu arvet. Aga s... sul
läheb siis... see vi... üks arve läheb veel, läheb veel sellesamaga, aga-aga-aga siis juulikuust
nagu/../. MM täpsustab:“ 278 läheks siis vähem see summa, jah/../Kuule, aga selge. Siis me,
siis me... vastavalt käitume siis, on ju/ küsimus kohe siit, et kas see 2 7 8 on siis nüüd koos
käibega vä/“, millele FF vastab eitavalt.
853. Samal päeval kell 14.26 andis FF XXile teada, et Z4 AS arve läheb 2000 peale, 500 eurot
umbes odavam juulikuust, et 2000 + käibemaks (T 70 lk 181).
854. Kohus nõustub prokuratuuri järeldusega, et antud juhul on kõnealuseks isikuks LL, Bone
Invest OÜ ja Bone Invest OÜ kaudu makstavate tasude suurus. See tuleneb kõnedest nende
kogumis, uuritud tabelist ning lepingu muudatusest, millega vähendati lepingu tasu. Samuti
sellest, et tõepoolest laevade külastusarv oli vähenenud, mistõttu vähenes ka makstav
sildumistasu. Võrreldes 2012-2013 aastatega vähenes 2014. ja 2015. aastal Z4 AS-le ja Z5 OÜ-
le makstav sildumise teenuse tasu märgatavalt (T 12 lk 106-113, 118-131):
Z4 AS Z5 OÜ
2012
228 598.50 380 032
2013
237 658.50 402 636.50
2014
199 404.20 354 490
2015
125 293.60 203 574
855. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaitsja väidetega, et kõnedes märgitud B tähega firma
võis olla ükskõik milline Z4 AS paljudest partneritest (XX ütlused, K 13 lk 90) ning L kõnes
oli LL (XX ütlused, K 16 lk 17-17 pö). Sealjuures ei saa kõne olla ro-ro laevadest, kuivõrd kõne
all ei olnud mitte laevade suurus, vaid külastatavuse vähenemine.
856. EE ei ole kohtuistungil ütlusi andnud, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kaitsja selgitused,
mida EE kõnedes mõtles. Need ei ole EEi ütlused ega käsitletavad tõendina, mida kohus peaks
tõeks pidama või ümberlükkama.
857. Kaitsja on leidnud, et prokuratuuri väide, et senine arve lao rendi eest Paldiskis saab olema
500 eurot väiksem, on ekslik. Bone Invest OÜ 01. juuli 2005 arve nr 15070010 (T 46 lk 89) on
mitte 500 euro vaid (2556,47 eurot miinus 2000 eurot =) 556,47 euro võrra väiksem kui Bone
Invest OÜ eelnenud 01. juuni 2015 arvest 15060009. Tegelikkuses oli tegemist Z4 AS-i ja Z19
AS-i vaheliste arveldustega, kuid asudes aktiivsesse kaitsesse, ei ole kaitsja esitanud ühtegi
tõendit selle kohta, et samal ajal samas summas vähendati Z19 AS makseid 500 euro võrra.
858. Kuivõrd kogu arvepidamine ja kõnedes suhtlus on EEi ja DD, kuid ka FFi ja MMi vahel
on toimunud summade ümmardamise teel, siis ei näe kohus mingisugustki tähtsust asjaolul, et
151
arve vähenes tegelikult 56.47 euro võrra rohkem, kui prokuratuur väitis. Tähele tuleb panna, et
tegelikkuses oli kõne sisuks „2500 mingi/../278 võrra/ ehk võiks tuletada, et kõne all oli kokku
justnimelt 556 euro võrra summa vähendamine, mis klapib eurotäpsusega arve muutusest.
859. Nii ongi juba 29. juuli. ja 26. august 2015 laekunud Z4 3067.76 euro asemel 2400 eurot.
Samuti ei toimunud peale 26. augusti 2015 makseid, kuni 27. oktoobrini 2015 tasus Z4 üüri
kahe kuu eest korraga ning viimased üürimaksed laekusid mais 2016 (T 72 lk 118 CD 59 kd
Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171, T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank vastus 12.10.2015 nr
A09.04-200-02-22-2, Z4 konto xxx, T 63 lk 5-6).
860. Taoliselt on maksed otseselt seostatavad LLi ja AAga, kuivõrd 26. augustis 2015 peeti LL
ja AA kahtlustatavatena kinni.
861. Tõepoolest ei ole kirjalik leping või selle hilisem sõlmimisaeg lepingul näidatust,
eraldiseisvalt tõendiks rendilepingu näilikkusele, kuid praegusel juhul on see kogumis üks
asjaoludest, mis siiski viitab, et tegemist ei olnud tegelikkusele vastavate lepingutega.
862. Kõnealuste lepingute (kaater, manöövervedur ja ladu) tegelikku näivust iseloomustab ka
lepingus kokkulepitud tasu, mis olenemata lepingu „objektist“, on igakuiselt sama ehk 3067.76
eurot. Sama on ka lepingus märgitud tasu perioodi lõpus eelnevalt käsitletud
Keskkonnahoolduse OÜ- l ja ŽŽ AS- l. Kõik lepingud on vahetult järgnenud teineteisele ehk
ühe lepingu lõppedes on sõlmitud järgnev.
863. Kolme kõnealuse tegelikkusele mittevastava lepingu alusel (kaater, manöövervedurid ja
ladu) on kokku Z4 AS tasunud Bone Invest OÜ arvelduskontole 219 543.20 eurot. Süüdistuses
summa 219 543.19 eurot, erinevus tuleb matemaatiliselt kas korrutades või liites: 3067.76 +
82829.52 + 133645.92, mistõttu kohus jääb ka summa 219 543.19 euro juurde (raskendamata
süüdistatavate olukorda).
864. Taoliselt on kohus tuvastanud, et sarnaselt ŽŽ AS-ga, tasus Z4 summad Bone Invest OÜ
arveldukontole, millisele jäeti LLile mõeldud altkäemaksu summad ja AA altkäemaksuks
mõeldud summad kandis FF edasi Z2 OÜ ja Z3 OÜ arvelduskontodele ŽŽ AS episoodi juures
kirjeldatud viisil ja ulatuses.
865. ŽŽ AS ja Z4 AS on kokku tasunud Bone Invest OÜ arvelduskontole 510 724.72 eurot
(219543.19 + 291181.53), millest FF on Z2 OÜ ja Z3 OÜ-le edasi kandnud 249 535.28 eurot
(169102.52 + 80432.76). Seega Bone Invest OÜ arveldusarvele jäi 261 189.44 eurot. Selliselt
saab väita, et tasutud summad jagati põhimõtteliselt pooleks.
866. Kõik lepingud on sõlmitud FFi ja EEi poolt Bone Invest OÜ ja Z4 AS vahel olukorras, kus
Z4 AS oli AS Tallinna Sadam lepingupartner ning FFi esindatud Bone Invest OÜ oli seotud
vahetult LLiga. Viimast asjaolu käsitleb kohus eraldi. Edasised maksed FFi poolt Z2 OÜ ja Z3
OÜ-sse on aga otseselt seostatavad AAga, mida samuti kohus käsitleb eraldi edaspidi. Sestap
on kohus veendunud, et üürilepingud varjasid teist tehingut.
867. Asjaolu, kuidas LL Bone Invest OÜ ja AA Z2 OÜ ning Z3 OÜ kontodel olevat raha
kasutasid, ei ole käesoleva menetluse mõistes oluline. Altkäemaksu koosseisu täidetavuseks
piisab vara vastuvõtmisega nõustumisest ning vara vastuvõtmisest. Vara edasine käekäik ei oma
seega tähtsust
152
7.3.3.5. Sularaha
868. Süüdistuse versiooni kohaselt on altkäemaks sularahas antud ja saadud järgnevalt. Z5 OÜ
arvelduskontolt kantakse OÜ ZZ arvelduskontole raha selgitusega dividendid. Laekunud
summa kantakse edasi UU isiklikule arvelduskontole, peale mida UU nimetatud summa oma
arvelduskontolt sularahas välja võtab ning edastab selle, vastavalt kokkuleppele DDga ning DD
poolt saadud juhistele, DDle. DD ja EE maksavad antud summast vastavalt kas 20% või 10%
edasi LLile ja AAle. Kokku on DD ja EE ajavahemikul 2008 kuni august 2015 maksnud LLile
altkäemaksu sularahas kokku summas 30 762.62 eurot ja AA altkäemaksu sularahas kokku
summas 33 962.62 eurot.
869. Kaitseversiooni kohaselt on UU käsundiga tegutsedes võtnud välja DD dividendid ja
edastanud need DD. Seos LLi ja/või AA puudub. Kõnedes on räägitud dividendidest makstud
tulemustasust juhatuse liikmetele, DD on andnud AA jaanalinnuliha, mitte sularaha.
870. Z5 OÜ on selgitusega „dividendid“ ülekanded ZZ OÜ arvelduskontole teinud 28. märtsil
2008 summas 400 000 krooni (25 564.66 eurot), 24. oktoobril 2008 summas 200 000 krooni
(12 782.33 eurot), 06. mail 2009 summas 40 000 krooni (2556.47 eurot), 05. augustil 2010
summas 460 000 krooni (29 399.36 eurot), 26. oktoobril 2010 summas 50 000 krooni (3 195.58
eurot), 09. mail 2011 summas 36 174 eurot, 22. mail 2012 summas 40 000 eurot, 04. veebruaril
2013 summas 52 000 eurot, 22. mail 2014 summas 42 000 krooni ja 22. mail 2015 summas 160
000 eurot, kokku 403 672.40 eurot (T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank AS vastus 31.08.2015 nr
A09.04-200-02-17-2).
871. ZZ OÜ pangakontolt on samad summad edasi kantud UU arvelduskontole (viide T 72 lk
118 CD 56 kd Swedbank AS vastus 31.08.2015 nr A09.04-200-02-17-2). ZZ OÜ kontolt on UU
isiklikule kontole kantud edasi täpselt samad summad kuni 29. maini 2012. Alates 20.
veebruarist 2013 on summad väiksemad. Nii on ülekantud 20. veebruari 2013 summa 51 800
eurot, mis on 200 eurot väiksem 04. veebruari 2013 laekunud summast. Samuti on 06. juunil
2014 kantud edasi 100 eurot väiksem summa (41 900 eurot) kui 22. mail 2014 laekunud summa
(42 000 eurot). 25. mail 2015 on ülekantud jällegi täpselt sama summa mis laekus. Selliselt on
Z5 OÜ teinud ZZ OÜ-le ülekandeid kokku summas 403 672.40 eurot ja UU isiklikule
arvelduskontole on üle kantud kokku 403 372.40 eurot. UU kontoväljavõttelt nähtub ka teisi
laekumisi.
872. UU on peale OÜ-lt ZZ raha laekumist kas samal päeval või mõned päevad hiljem välja
võtnud sularaha, mis kuni 30. maini 2009 klapib ülekantud dividendide summaga. Konto
väljavõttest nähtuvalt on samal perioodil peale OÜ ZZ toimunud ka kontole muud laekumised,
kokku 375 000 krooni, s.o 23 966.87 eurot. Kas kõik edasised sularaha väljavõtmised on seotud
dividendide rahaga, ei ole võimalik üheselt väita. Näiteks 06. augustil 2010 laekus
dividendidena OÜ-lt ZZ 460 000 krooni, s.o 29 399.36 eurot, kuid järgmise laekumiseni (27.
oktoobril 2010, 50 000 krooni) on sularahana välja võetud 15-l korral kokku 556 750 krooni,
s.o 35 582.81 eurot, seega rohkem, kui OÜ-lt ZZ laekunud. 10. mail 2010 on väljavõetud 35
068 eurot, mis on 1106 eurot ülekantust vähem. 29. mail 2012 on väljavõetud 38 750 eurot, mis
on 1250 eurot ülekantust vähem. 22. mail 2013 on väljavõetud 50 550 eurot, mis on esialgest
Z5 ülekandest 1450 eurot väiksem ja 1250 eurot vähem kui UU enda arvelduskontole kantud
summa. 06. juunil 2014 on väljavõetud 40 700 eurot, mis on 1300 eurot esialgu kantust vähem
ja 1200 eurot UU arvelduskontole kantust vähem. 22. mail 2015 on välja võetud jällegi täpselt
ülekantud summa - 160 000 eurot. Sularahas on väljavõetud kokku 407 913.46 eurot.
153
873. Vaidlus puudub selles, et dividendidena väljavõetud sularaha andis UU DDle.
874. Kuivõrd esitatud süüdistuse kohaselt on altkäemaksuna makstud just dividendidest saadud
raha, siis saab ka kohus lähtuda üksnes sellest versioonist ja jätab teised sularaha tehingud ning
ülekanded tähelepanuta.
875. Z5 OÜ osanike koosoleku protokollidest (11. märts 2008, 20. oktoober 2008., 22. aprill
2009, 25. oktoober 2010, 12. aprill 2011, 20. mai 2014 ja 21. mai 2015, A 3 lk 250-261) ning
nõukogu liikmete XX ja XX ütlustest nähtub, et Z5 OÜ poolt dividendide jaotamine toimus
osanike koosoleku otsuste alusel, seega mitte ainuisikuliselt DD ja/või EEi otsusel.
876. XX ütluste kohaselt tasuti 2008 kuni 2015 Z5 OÜ kasumist dividende 20%. Kokkulepe oli
aktsionäride vahel ja U (eelduslikult U) selles ei osalenud, ZZ OÜ-d esindas DD, EE, vahest
NN. Maksti erinevalt, ka sildumisteenuse pealt 1/3 (K 16 lk 158 pö-159, 166).
877. XX selgitas, et Z18 põhimõtte kohaselt on dividendidena väljavõetud suurusjärgus 20%,
Z5 ja Z4 poliitika oli sama (K 45 lk 190pö).
878. Kaitsja on esitanud tõendi, et samasugune kokkulepe tulenes Z18 ja EEi vahel 21.12.2004.
a sõlmitud Z4 OÜ osa müügi- ja pandilepingu p-s 5.1 (A 3 lk 206-207) ning 21 detsembril 2006
sõlmitud PSP Z5 OÜ osa müügi- ja pandilepingu p-s 5.1 (A 3 lk 208-209).
879. Nii ütlustest, osanike otsustest, kui majandusaasta aruannetest ja EEi esitatud tabelitest
nähtub, et aastatel 2008, 2009, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015 maksti dividendideks 20%
kasumist ja aastal 2010 10% (T 50 lk 81, A 3 lk 224-234, A 3 lk 235-236, T 50 lk 82, A 3 lk
237-247, A 3 lk 248-249).
880. 29. märtsi 2010 e-kirjas, mida prokuratuur seostab altkäemaksu raha jagamise
ettepanekuga LLi ja AA vahel, on EE kirjutanud:“ /../ arvestades mja olukorda maksame ES-st
seekord 10% (kokkulepitud 20% asemel) + eraldi sildumisega seoses. Seega oleks siis ca 720
tuh + 850 tuh = 1’570 tuh. Mis arvad“ (T 50 lk 141). E-kirjale on lisatud fail „Sildumised
2009.xls“ (T 50 lk 79), millest nähtub, et sildumise aasta kasum on 2 575 467,04 ja 1/3 sellest
858 489,01 krooni.
881. XX on kohtuistungil sama e-kirja kohta selgitanud, et EE on seekord teinud ettepaneku
20% asemel maksta 10% dividendideks. See on kasumist summa 720 000 ja 850 000 on
järelikult 1/3 sildumisteenuse kasumist. Tegelikult maksid nad kasumist rohkem välja.
Tunnistaja eeldas, et põhjusena, et EE soovis 20% asemel välja maksta 10%, tema soovi raha
kasutada investeeringuteks või oli majanduskasum väiksem (K 16 lk 163-163pö, 166, 167pö).
XX selgitab ka EEi arvutist leitud tabelite sisu ja arvestuspõhimõtteid (K 16 lk 163pö-164), mis
langevad kokku eelnevalt märgitud dividendide jagamise arvestuspõhimõtetega.
882. Z5 OÜ osanike 16. aprilli 2010 koosolekul (A 3 lk 222-223) otsustati erinevalt EEi
ettepanekust jaotada dividendideks suurem summa ehk 2 300 000 krooni, milline summa on
kaitsja sõnul saadud Z5 OÜ 2009. a majandusaasta puhaskasumist 20% ehk 1 437 759.40
krooni ja 1/3 Z5 OÜ poolt 2009. aastal sildumisteenuste aasta osutamisest teenitud kasumi ehk
858 489.01 krooni liitmise ja liidetavate summa 2 296 248.41 krooni kümne tuhandelisteni (s.o
2 300 000-ni) ümardamise teel.
154
883. Z5 OÜ äriregistrile 19. aprillil 2010 esitatud 2009 majandusaasta aruandest (A 3 lk 210-
221) nähtub, et aruandeaasta kasum seisuga 31. detsember 2009 on 7 188 797 krooni ja juhatuse
kasumi jaotamise ettepanek on 1 570 000 krooni.
884. Seega on kohus tuvastanud, et EEi e-kirjas märgitud arvud langevad kokku nõukogu
otsuse ja majandusaasta aruandes kajastatud dividendide väljamaksmise arvestusega.
885. ZZ OÜ kanti äriregistrisse 15. novembril 2006 (T 1 lk 150-152). OÜ ZZ oli Z5 OÜ üheks
osanikuks ning OÜ ZZ osanik ja juhatuse liige oli UU, kes tegutses käsundi alusel (A 2 lk 127,
A 4 lk 131-134). Kaitsja sõnul teostas UU käsundi täitmisena vastavalt DD ja OÜ
Advokaadibüroo Ž11 vahel 08.11.2006 sõlmitud kliendilepingule enda arvelduskontole kantud
raha sularahas väljavõtmist. XX ja XX on kinnitanud, et UU hoidis DD ZZ OÜ osalust (K 45
lk 190, K 16 lk 158-158 pö. ZZ OÜ dividendid sai endale DD (XX, (K 16 lk 159). UU kui
käsundi saaja sõlmis 05.02.2018. osaühingu osa müügilepingu (A 2 lk 128-132), millega müüs
ZZ OÜ ainsa osa selle nimiväärtusega s.o 2556 euroga Z1 OÜ-le, mille ainsaks tegelikuks
kasusaajaks on DD. UU ei ole kohtus ühegi poole taotlusel üle kuulatud.
886. Seega oli ZZ OÜ tegelikuks kasusaajaks DD, kellele UU ka enda arvelduskontolt võetud
dividendide raha sularahas üle andis.
887. Prokuratuur on tuletanud pealtkuulatud vestlusest dividendidena väljavõetud sularaha kui
altkäemaksu üleandmise AA ja LLile.
888. Jälitusandmetest nähtuvalt kohtuvad DD ja AA27. mai 2015 õhtul peale 18.50 viimase
elukoha juures (T 70, lk 59, 62) ja 28. mai 2015 hommikul restoranis Gianni (T 62, 63).
889. 28. mai 2015 kell 8.55 kõnest DD ja XX vahel selgub samuti, et DD ja AA on kohtunud
(T 70 lk 63).
890. Samuti 28. mail 2015, peale kõne XX, helistab DD EEile ja annab teada, et kohtus ja arutas
40-ne teemat, see lubas nende seisukohta teise inimesega rääkides toetada. Kirjeldas, et plaan
ise ära osta ja rendile anda on mõistlik. Jutt on ehitusjoonistest, süvendamisest ning tema tuleb
ka 19. päeval Hiiumaale. Kell 9.45 helistab EE tagasi ja ütleb, et tal on abi vaja selle
korraldamisega, mispeale DD vastab, et võta enda osa ja tule läbi (T 70 lk 64-65). Päeva
edasistes kõnedes EEi ja DD vahel on kõne all rahade jagunemine kaheks ja DD räägib
kaheksast tonnist, mille peale EE vastab, et see on päris suur summa ja siis nad peavad iga kord
hakkama nii tegema, millele DD vastab, et ütle, et see on bruto ja võta maha (T 70 lk 82)/../
sina peaksid siis 3200 tooma. EE vastab, et tema tahaks 16 miinus 3200 ja DD lubab tagasi
helistades teada anda, kas on olemas (T 70 lk 82), mispeale helistab veel tagasi ja teatab, et
12800 on olemas ja homme X on olemas (T 70 lk 82, 83). Kell 15.32 kõnest XX ja EEi vahel
selgub, et EE avaldab, et: „ ma äkki täna ei hakka sehkendama, et pärast on nigu liigset
ebamugavust või tähelepanu äkki äratab vä“, mispeale lepitakse homse osas kokku (T 70 lk 85).
891. Sellele järgnevalt helistab DD kell 16.43 AAle, selgitades, et vaatas eilse teema veel üle,
mispeale AA küsib, kas midagi läks valesti ja DD vastab, et peavad veel kokku saama, et /../
sulle veel andma üle seda liha. Jaanalinnu liha/../ (T 70 lk 85, 86).
892. Märgitud kõnedest on prokuratuur järeldanud, et süüdistuse kohaselt 27.05.2015 anti üle
altkäemaks summas 16 000 eurot ning kõne all oli altkäemaksu jagunemine AA ja LLi vahel.
155
893. Kohus möönab, et taolised kõned viitavad raha jagamisele ja kummastav on EEi soov
tähelepanu mitte äratada, kuivõrd juhatuse liikmetele tulemustasu maksmises ei peaks midagi
erilist ega varjamist vajavat olema.
894. Vaidlus puudub selles, et AA ja DD on kohtunud 27. mai 2015 õhtul ja 28. mai 2015
hommikul. Küsimus on selles, kas DD andis AA üle siis ja soovis veel üle anda sularaha
(altkäemaksu) või jaanalinnuliha (kaitsja väide).
895. Kaitsja on tõendanud, et DD on ostnud jaanalinnuliha ja saanud selle kätte Tallinnas, mh
ka 18-24 mail 2015 (A 4 lk 135-142, XX ütlused (K 45 lk 88-88 pö). XX ja XX kinnitavad, et
jaanalinnuliha on DD hoidnud ka tööl (K 45 lk 193, K 16 lk 163). Fototabelis (A 4 lk 136- 142)
toodud fotod on OÜ Muhu Jaanalind kaubapakendist (pakendatud jaanalinnu hakkliha kaaluga
0,8 kg, pakendamise aeg 07. mai 2015, hind 14.40 eurot). Need asjaolud ei tõenda aga kuidagi,
et DD oleks just 27. mail 2015 AA jaanalinnuliha üle andnud. AA elukoha läbiotsimisel 26.
augustil 2015 (T 35 lk 160) ei ole leitud ega äravõetud sügavkülmikust jaanalinnuliha ega ole
selle olemasolu või puudumist sügavkülmikus üldse märgitud.
896. Kaitsja väidab, et DD ja EEi vestlustes (T 70 lk 64-65, 81, 82 ja 116, 121) on kõne all Z18
sidusettevõtte Z17 OÜ tollane juhatuse liige ja tegevjuht XX ja Z18 sidusettevõtte Z19
(tolleaegse ärinimega Z191) AS-i juhatuse liige ja tegevjuht XX ning neile tulemustasu
maksmine dividendidest.
897. XX on kinnitanud, et 2015 maksti XXle ja XXle tulemustasuna mõlemale 16 000 eurot,
neist XXle andis raha üle EE sularahas. Sellest rahast andis tema ise 12 800 eurot sularahas
EEile ja EE ise pani juurde 3 200 eurot. See oli makstud dividendide rahast. (K 16 lk 164-164
pö, 167-167 pö).
898. XX on kinnitanud, et nende kontoris asuvat seifi kutsusid nad omavahel külmkapiks, seal
hoiti mh sularaha. Samuti mäletab, et 2008 kuni 2015 maksti Z191 ja Z17 juhtidele tulemustasu,
summa võis jääda 10 000-20 000 euro vahele. Maksjate seas oli ka osanikuna EE(K 45 lk 192-
192 pö, 194).
899. XX on kinnitanud, et sai 2015 aasta tulemustasu 16 000 eurot sularahas, samuti on
varasemalt antud preemiat. Mingi hetkeni maksti sularahas, edasiselt pangaülekandega (K 45
lk 86-87).
900. XX on kinnitanud, et 2015. aastal maksis EE temale sularahas tulemustasu suurusjärgus
10 000+ eurot (K 45 lk 84-85).
901. Kuigi kronoloogiliselt küsib EE„40“ kohta DD peale kõne LLiga ning mh ei soovi EE
rahale järgi minnes tähelepanu äratada, siis ainuüksi need asjaolud ei anna alust arvamiseks, et
kõne all oli tol hetkel just dividendidest makstava altkäemaksu jaotumine. Samuti tuleb tähele
panna, et kõne väljendab soovi LLiga teemasid arutada, mitte millegi üleandmist nagu nt DD
ja AA vahelises kõnes.
902. Seega esineb uuritud tõendite alusel põhjendatud kahtlus, et prokuratuuri väljatoodud
kõnedes räägivadki EE ja DD XXle ja XXile dividendidest makstavatest tulemustasu
kingitustest, mitte AA ja LLile makstavast altkäemaksust. Märgitu tuleneb nii eelkirjeldatud
tunnistajate ütlustest, kuid võib olla kokkulangev ka pealtkuulatud kõnede sisuga.
156
903. Tähelepanuta ei saa jätta, et dividendide arvutused ning eelnevalt märgitud ütlused
klapivad sellega, et taolised summad maksti välja just XXle ja XXle. Teistsuguste summade või
veel lisaks samasuuruste suumade väljamaksmise teemadel, mida saaks seostada AA või LLiga,
puuduvad nii kõned, e-kirjad kui ütlused. Samuti on märgatav, et läbi aastate on
väljamakstud/võetud dividendide summad olnud erinevad, ehk ei saa väita, et alati on olnud
tegemist „40-ne“ teemaga.
904. Ühtegi tõendit, et 27. mail 2015 DD AA sularaha üle oleks andnud, esitatud ei ole. Isegi,
kui on mõistetamatu, mismoodi on võimalik unustada osa jaanalinnulihast üle anda või kuidas
see seondub väljendiga „teemade üle vaatamisega“, peab möönma, et asjaolude
kokkulangemise tõttu on põhjendatud kahtlus, et vähemalt ühel korral võis DD AAle
jaanalinnuliha üle anda, sealjuures on eluliselt usutavam selle üleandmine kodu juures, kui
tööpäeva alguses restoranis, ning tõendid selle kohta, et üle antud oleks ükskõik mis põhjusel,
sh 27. mail 2015, sularaha, puuduvad.
905. Süüdistuses on esitatud sularaha andmise kuupäevaks 27. mai 2015, mitte 28. mai 2015
nagu süüdistuskõnest on võimalik välja lugeda. Prokuratuur ei ole süüdistust muutnud, mistõttu
jätab kohus süüdistuskõnes 28. mai 2015 kohta toodud etteheited kõrvale. Nagu eelnevalt
öeldud, ei ole kohus tuvastanud, et 27. mail 2015 oleks DD AAle andnud 16 000 eurot sularahas
või mõnel teisel ajal üldse sularaha andnud.
906. Tõepoolest tekitab suurel hulgal sularaha leidmine LLi ja AA valdusest põhjendatud
kahtluse selle sularaha päritolu osas, kuid kohus ei ole tuvastanud altkäemaksuga seotud
sularaha üleandmist AA või LLile. Ainuüksi sularaha leidumine AA valduses ei kinnita ka selle
saamist just dividendidest makstud altkäemaksuna. Prokuratuuri arvamus sularahas makstud
altkäemaksu summade ja jagunemise osas ei ole kinnitust leidnud. Puuduvad igasugused
tõendid selle kohta, et dividendidest saadud sularahast DD igakordselt osa LLile ja/või AAle
altkäemaksuna üleandnud oleks. Tõsikindlad tõendid sularaha päritolu kohta puuduvad ning
eelnevalt märgitud tõendite alusel ei ole võimalik ka leitud sularaha dividendide väljamaksetega
seostada, kuivõrd tunnistajad kinnitavad, et taolised väljamaksed tehti just neile. Vastupidist ei
ole prokuratuur tõendanud.
907. Siinkohal leiab kohus, et ei ole võimalik tugineda ka sarnase teguviisi põhimõttele.
Sarnane teguviis on tuvastatud dividendide väljamaksmisest kuni DDle üleandmiseni. Sarnast
teguviisi või seost sularaha andmisel LLile ja/või AAle ei ole tuvastatud, kuivõrd ühtegi tõendit
sularaha üleandmise kohta ei ole esitatud ei käesoleva süüdistusetteheite ega mõne teise
etteheite osas.
908. Eeltoodu alusel on tuvastamata Z5 OÜ dividendide väljastamiselt AA ja LLile sularaha,
sh sularahas altkäemaksu tasumine ehk kohus ei ole tuvastanud, et süüdistuses etteheidetud tegu
aset leidnud oleks.
7.3.3.6. Mootorsaan AA-le
909. Süüdistuse kohaselt on DD altkäemaksuks soetanud AA mootorsaani VentureLite koos
lisadega kokku summas 152 500 krooni (9 746.53 eurot) ning AA on selle vastu võtnud.
910. Süüdistusakti kohaselt ostis DD Larsen Kaubanduse OÜ-lt mootorsaani VentureLite koos
lisadega kokku summas 152 500 krooni (9 746.53 eurot). Alates 08.01.2010 oli ARK-s märgitus
mootorsaani VentureLite registreerimismärgiga xxx omanikuks DD.
157
911. 16. veebruaril 2010 sõlmisid DD ja XX ostu-müügi lepingu, mille järgi XX ostab DD käest
mootorsaani VentureLite registreerimismärgiga xxx, lepingus on mootorsaani hinnaks märgitud
„hind kokkuleppel“ (T 66 lk 127). Omaniku vahetus on teostatud 23. veebruaril 2010 (T 66 lk
125) QQ 22. veebruari 2010 taotlusel (T 66 lk 123, 126).
912. Lepingulisi suhteid vaadates nähtub materjalidest, et jaanuari teises pooles pikendati
sildumise lepingu tähtaega ja veebruaris 2010 muudeti kohustuslikku kaubatasu määra (T 5 lk
1-2, 121-122).
913. Kõnealune saan on vaadeldud 18. veebruari 2016 vaatlusprotokollis (T 63 lk 16-21) AA
vanemate elukohas xxx. Saan jäeti AA vastutavale hoiule. 13. detsembriks 2017 oli mootorsaani
läbisõit 577 km (A 4 lk 5-12) ning kaitsja arvutuste kohaselt teeb see läbisõiduks alla 60 km
aastas.
914. QQ ütluste kohaselt (K 12 lk 46-49; K 13 lk 182-183) ostis tema mootorsaani Yamaha DD
käest, võimalik, et 2010 aastal, tasudes sularahas. Ostu-müügilepingus oli DD poolt kirjutatud
hind, kuid tema omal initsiatiivil parandas selle (korrektoriga valgeks tehes), märkides hind
„kokkuleppel“, kuivõrd taoliselt on ta toiminud ka teiste lepingutega (A 4 lk 1-4). Tema ise ja
ta pere kasutas mootorsaani, seda kasutas algusaastatel paar- kolm korda ka DD. Mootorsaani
tehniline pass asus tema enda käes ning peale tema kui omaniku seal kasutajaid märgitud ei ole.
Kulud kandis tema ise. Mootorsaani hoidis AA juures, sest tal endal ei olnud vaba pinda ja AAl
oli. Ta lubas AAl seda ka kasutada (A 4 lk 5-12, K 12 lk 46-48 ; K 13 lk 182).
915. XX meenutas, et tema xxx kodus on hoitud kunagi DD mootorsaani, nad ka kõik on selle
mootorsaaniga sõitnud. Tema arusaama järgi hiljem XX ostis selle mootorsaani DDlt (K 45 lk
191-192).
916. Prokuratuur on tuletanud mootorsaani kuulumise AAle, lisaks selle asumisele tema
vanemate kodus xxx, ning samadel argumentidel QQ ütluste ebausaldusväärsuse, DD saadetud
e-kirjast AA ning kõnest QQ ja AA vahel. Uurides tõendeid, ei saa kohus prokuratuuri
järeldustega nende tõendite põhjal nõustuda.
917. 18. veebruaril 2010 on DD edastanud Yamaha keskuse e-kirja mootorsaanile järgi
vedamiseks rege soetamise võimaluse kohta AA (T 50 lk 176-177), küsides: „Kas saaniomanik
Q oli vastav huvi?“. Yamaha keskus on varasemalt mootorsaani teemal suhelnud samuti DDga
(T 50 lk 174-175). Mis asjaoludel DD selle e-kirja küsimusega Q huvi osas AA saatis, ei ole
teada. Rege osas QQ küsimusi ei ole esitatud. Mootorsaani vaatluse käigus xxx külas ei ole
fikseeritud rege (T 63 lk 16-21).
918. 25. märtsi 2015 kell 16.33 telefonikõnes (T 69 lk 50-51) annab QQ AAle teada, et sai
masina kätte, düüsid olid umbes, maksumus 30 eurot seoses tunnihinnaga ning:“/../ ülevalt kaan
lahti, valge kast, sinna katlakivieemaldajat ja natuke vett ja käima panna, siis ta peseb ise läbi“.
919. Kaitsja selgitab, et kõne all on Kärcher K5.20M, tehase nr-ga xxx, millel on üleval kaas ja
selle all valge kast, kuhu saab panna katlakivieemaldajat ja siis mootori käima panna, mis peseb
ise läbi. Sama survepesur on näha 18. veebruari 2016 vaatlusprotokolli (T 63 lk 16-21) fotol nr
1 (kollane seade, asub garaaži ukseavas paremal pool põrandal) ja fotol nr 5 (mootorsaani istme
seljatoest vasakul seina ääres survepesuri püstol).
920. Vaadates ilmateadet, tuleb tõdeda, et märtsi lõpus 2015 võis olla veel piisavalt lumine, et
olnuks võimalik mootorsaaniga sõita (https://ilm.ee/?512187), mis tähendab, et sel põhjusel
158
võinuks vaja minna ka mootorsaani remonti. Samas ei ole kohtule esitatud mingisuguseidki
tõendeid mootorsaani remondi, korralise hoolduse vms asjaolude kohta (kes tellis, maksis, ajad
jms). Mootorsaani tehnilised andmed (nt düüsi, kast, kaas olemasolu) ega remondi asjaolud
(katlakivi eemaldus) ei ole üldteada asjaolud. Taolisi tõendeid, et mootorsaani tehnilise
hoolduse juurde kuulub katlakivieemaldajaga läbipesu, kohtule esitatud ei ole. Teades
mootorsaani eelduslikku remondi kuupäeva olnuks prokuratuuril ka võimalus vähemalt
järelepärimistega Yamaha keskusest vm mootorsaani remondi teenust pakkuvatest ettevõtetest
kontrollida, kas kõnealune mootorsaan asus remondis, kuid seda ei ole tehtud. Samuti ei ole
kohtule teada, mis asjaoludel peaks keegi siiski talviste ilmadega survepesurit kasutama või mis
asjaoludel see vajanuks remonti. QQ antud kõne sisu osas küsimusi esitatud ei ole.
921. Taoliselt peab kohus möönma, et kõnes ei ole juttu mootorsaanist ning esineb põhjendatud
kahtlus, et kõnes võis tegemist olla mõnest masinast, mille puhul saab teostada
katlakivieemaldajaga läbipesu.
922. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, milles DD kooskõlastaks mootorsaani ostmist AAga. 18.
veebruari 2010 e-kiri räägib mootorsaani rege (kohtule arusaadavalt mootorsaani suuskadel
järelhaagise tüüpi seade) soetamise võimalikkusest, mitte mootorsaani soetamisest, ning DD on
selle tõesti edasi saatnud AAle, kuid küsimus on QQ soovis. Isegi kui eeldada, et DD teadlikult
kasutas e-kirjas AA nime asemel QQ nime, tuleb jätkuvalt tõdeda, et kõne all on rege, mitte
mootorsaani soetamine. Kuivõrd esmase kirja on saatnud Yamaha keskus, puuduvad kohtul
kahtlused selles, et kõne all on rege (mitte mootorsaani) soetamine. Teisisõnu antud kirja alusel
ei saa väita, et DD kooskõlastaks AAga mootorsaani ostmist.
923. 16. veebruaril 2010 on mootorsaan ostu-müügilepingu kohaselt läinud QQ omandisse,
käesolev e-kiri on saadetud edasi 18. veebruaril 2010. Sealjuures tähendab see seda, et
mootorsaani asumine AA valduses ning AA ja QQ omavaheline seotus pidi olema DDle teada.
Kirjas ei ole küsitud ei QQ kontakte ega palutud küsimust QQ edastada. Kirja sisu on üheselt
mõistetav sellisena, et AA peaks oskama sellele vastata.
924. Vaadates tehingu kronoloogiat – DD soetab mootorsaani, see on sisuliselt ühe kuu tema
nimel, kui vormistatakse ostu-müügi tehing QQ nimele, tasumine toimub väidetavalt sularahas
ning vähemalt 18.02.2010 asub mootorsaan juba AA vanemate kodus xxx, tuleb tõdeda, et see
viib kohtu põhjendatud kahtluseni, et mootorsaan oligi mõeldud AAle.
925. Siinkohal on aga keskse tähtsusega QQ ütluste usaldusväärsus. Nimelt on XX kinnitanud,
et tema ise ostis isikliku huvi tõttu sula raha eest mootorsaani DDlt. Kinnitust ei ole leidnud
prokuratuuri väited seonduvalt QQ ütluste ebausaldusväärsusega (e-kiri, kõne), kuid kohtu
hinnangul on alused QQ ütlustesse kriitiliselt suhtuda ka muudel põhjustel. Esmalt on XX AA
pikaajaline sõber, sealjuures töötanud AAga seotud ettevõtetes (Z2 OÜ, Z3 OÜ, Z20 OÜ),
saanud neist hüvesid ja tasu. Ütlustest nähtub ka, et AA usaldas XX piisavalt, et tema kaudu
toimetada suuremaid rahasummasid nt XXle. Kuigi XX töötas, tegeles selle kõrvalt enda
autoäriga, ei ole ta kuidagi tõendanud, et tal olnuks reaalselt 100 000 krooni sularahas olemas.
Samas ei ole võimalik tõendada ka vastupidist. Kaitsja on esitanud hulga autode ostu-müügi
tehinguid „hind kokkuleppel“ kujul, sularaha tehingud konto väljavõtetelt ei nähtuks. Selliselt
ei saa kohus ühelgi juhul kinnitada, et QQl ei võinud taolist hulka sularaha olla. Jättes kõrvale
esinevad kahtlused QQ ütluste usaldusväärsuses, tuleb möönda, et tõsikindlaid tõendeid, et XX
valetanud on, esitatud ei ole. Isegi kui pidada eluliselt usutavaks, et mootorsaan „kirjutati“ AA
palvel QQ nimele, et varjata AA kui tegelikku omanikku ning mingisugustki sularaha ei ole XX
159
tegelikkuses DDle andnud, siis tõendid taolise kokkuleppe kohta puuduvad. XX väljendas
samuti arusaama, et just XX ostis selle mootorsaani DDlt. Prokuratuur ei ole ümber lükanud ka
seda, et XX ja tema pere ise mootorsaani kasutasid.
926. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et mootorsaani eelmine omanik DD andnuks
selle ise AA omandisse või tema valdusesse. DD seos mootorsaaniga tuleneb selle esimeseks
omanikuks olemisest ja ühe e-kirja saatmisest AAle, mis tõepoolest võib tekitada kahtlusi tema
seotuses mootorsaani sattumisega AA faktilisse valdusesse, kuid ei ole piisav tõendamaks, et
tema ise andis mootorsaani AA omandisse.
927. Taoliselt ei saa kohus vaatamata esinevatele kahtlustele jaatada QQ ütluste
ebausaldusväärsust ning arvestab tema ütlusi tervikuna tõendikogumis kui usaldusväärseid.
928. Kohus on tuvastanud, et mootorsaan asus AA faktilises valduses, asudes tema vanemate
elukohas, nimetatud ka AA maakoduks. Vaidlus puudub selles, et seda kohta külastas/kasutas
ka AA ise. Kahtlusteta on tuvastatud, et XX kui mootorsaani omanik andis selle hoida ja
kasutada AAle. Tõepoolest saaks hüveks lugeda ka mootorsaani tegelikuks valdajaks olemist,
selle kasutamist, kuid antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et DD andnuks selle
mootorsaani AA kasutusse või omandisse. Kõik kahtlused (et mootorsaani tegelik omanik on
XX, kes andis selle AA valdusesse) tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
929. Seega arvestades esitatud süüdistust (DD soetas AA mootorsaani), tuleb kohtul möönda,
et taoline tegu ei ole aset leidnud.
7.3.3.7. Laen AAle
930. Süüdistuse kohaselt on DD andnud laenu AA palvel ja tema poolt määratud tingimustel
summas 100 000 eurot. 20. oktoobri 2014 laenulepingu järgi annab VV laenu OÜ-le Z7 kokku
summas 100 000 eurot, mis kantakse Z7 OÜ arvelduskontole. Reaalselt Z7 OÜ juhatuse liige
PP laenu ei võtnud, vaid raha oli mõeldud AAle. Vastavalt AA juhistele korraldas MM PP
kaasabil OÜ-le Z7 pangakontole kantud 100 000 euro edasikandmise Z13 OÜ-le, milles AA
omab varjatud osalust läbi oma poegadele XX ja XX kuuluva ettevõtte OÜ Z12 ning samuti
osales AA faktiliselt äriühingu juhtimises. OÜ-l Z13 kasutas laenu, et finantseerida kinnisvara
arendusprojekti Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kolga külas. MM korraldas vastavalt AA
juhistele Z13 OÜ-sse laekunud raha kasutamise ning selle üle arvestuse pidamise. 2015 juunis-
juulis pikendati AA ja DD kokkuleppel laenulepingu kehtivust ning laenu tagastamise tähtaega
ühe aasta võrra, vormistades selleks lepingud VV ning OÜ Z7 vahel ja OÜ Z7 ning Z13 vahel.
931. AA, XX, MM ja PP olid seotud Z13 OÜ ja Z7 OÜ-ga (T 1 lk 140-142, 147-149).
Jälitusandmetest nähtub üheselt, et mõeldi välja selgitusi nt pangale, kuidas põhjendada
sularaha sissemakseid ning samuti, et oli lisaraha vaja (04.08.2014 kell 20.06 kõne, T 71 lk 114-
114 pö); 06. august 2014 kell 18.14 kõne, T 71 lk 114-115 pö; 14. august 2014 kell 14.09, T 71
lk 115-116; 14. august 2014 kell 14.30, T 71 lk 116; 14. august 2014 kell 16.17, T 71 lk 117-
117pö; 14. august 2014 kell 20.03, T 71 lk 117-118pö; 26. august 2014 kell 9.27 kõne, T 71 lk
119-120).
932. VV on keeldunud ütlusi andmast nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses (K 9 lk 157 –
158, 160-161, T 35 lk 1-5).
160
933. VV kinnituskirja (A 4 lk 105) kohus lubatavaks tõendiks ei pea. Tegemist on isiku enda
tegevuse kirjeldusega, milline on lubatav tõend tunnistajana antud ütluste vormis (KrMS § 63
lg 1). Seega jätab kohus kinnituskirja tõendikogumist välja.
934. VV on DD vend ja on andnud laene erinevatele isikutele ja ettevõtetele (A 4 lk 105-124),
sh Z18-ga seotud ettevõtetele ja nendega seotud isikutele eraviisiliselt (XXe ütlused, K 16 lk
162-162 pö ja XX ütlused, K 45 lk 192-193).
935. MM on 26. augusti 2015 ütlustes kirjeldanud, et tema sai AAlt teada VV nõusolekust anda
laenu 100 000 eurot. VV edastas laenulepingu ja PP allkirjastas selle. Lepingu kohaselt võttis
Z7 laenu VVlt, intressiga 4%. Z7 laenas selle edasi Z13le intressiga 6%. Kuna projekt jäi
pooleks aastaks seisma, rääkis AA VVga vajadusest lepingut pikendada ning VV saatis talle
lepingu pikendamise, mille tema omakorda saatis allkirjastamiseks PPle. Seejärel kandis tema
sama rahasumma edasi Z13 OÜ arvele. Tegi seda sellepärast, et see oli hea projekt, sest juba
varasema kokkuleppe kohaselt oli kõnealuse laenusumma aastane intress 6%. Z13 OÜ-d
esindas juhatuse liige XX (T 71 lk 203).
936. XX kirjeldab (K 11 lk 52-55), et tema firmal tekkisid probleemid, misjärel ta pöördus
isikliku tuttava AA poole, kelle kaudu firma Z13 ostis tema firmalt Nõlvaku kinnistu.
Läbirääkimisi pidas tema AAga. Kokkulepe kohaselt oli tasu temalt varem ostetud majadetailid
väärtusega 450 000 krooni ja ülejäänud 200 000 rahas. 2013 pöördus tema uuesti AA poole, et
Nõlvaku kinnistu töösse võtta. Kokkuleppe kohaselt pidi see olema edasiandmine oma lastele,
tema poolt XXle ja AA poegadele läbi Z12 OÜ. Selleks vahetati välja Z13 OÜ omanikud ja
juhatuse liikmed, omanikeks said XX ja OÜ Z12 ning juhatuse liikmeks XX. Kokkuleppe
kohaselt pidi A pool korraldama finantseerimise ja nende pool tööde teostamise. Esialgu suhtles
tema finantseerimise küsimustes otse AAga, kuid hiljem tõi AA enda poolt esindajaks MMi.
AA pojad aktiivselt ei osalenud, olid passiivsed osanikud. Tööalastes küsimustes, nt kellega
lepinguid teha jms kohtus ta esialgu AAga, hiljem siis MMiga. Finantseerimiseks sai ta mingi
ajani üsna suuri summasid sularahas MMilt, hiljem tema soovil ülekannetena ja
laenulepingutena. Koostatud laenulepingud vastasid reaalsetele summadele. Ülekannetest tulid
enamus Z7 OÜ laenuna. Z7 OÜ laenulepingu alusel tasuti ka need summad. Kõik laenulepingud
on vormistatud töödeks Nõlvaku objektil. Z13 raamatupidamist tegi PP. Projekti töös
ettekerkinud probleeme lahendas põhiliselt tema ise, kuid jagas neid ka AAga. Objektil endal
käis kõige rohkem MM, kuid mõned korrad käis ka AA. Tema teada AA ei saanud Z13´st kasu,
väljamakseid, dividende ei otse ega varjatult. Võetud laenukohustusi täitis Z13 jõudumööda
(maksis tagasi). MMile ei ole tema laenatud summasid tagasi maksnud, see kohustus on üleval.
937. XX (K 11 lk 178-179 pö) ütluste kohaselt oli tema Z13 OÜ üks osanik enda ema XX
soovil, teised osanikud olid X ja X läbi Z12 OÜ. AA poolt oli investeerimine ja nende (tema ja
ema) poolt töö tegemine. Seda teadis ta ema kaudu. Rahaküsimustega tegeles XX. Tema ise on
Z13´ga seoses suhelnud veel MMiga, eelarve ja ehituse küsimustes. Tuttavaks MMiga sai ta
AA kaudu ning temale arusaadavalt esindas MM AA. MMilt sularaha on ta ise ühel korral
saanud, tema kodus umbes paar tuhat eurot.
938. Kohus seostab järgnevaid kõnesid ja e-kirju süüdistuses märgitud laenuandmisega.
939. 01. septembril 2014 kell 14.53 kõnes teatab MM AAle, et:“ /../ X nagu pressib siin peale/../
sai osa ainult talle/../“. AA vastab, et: „no selles ulatuses, seal mis on, selles nagu/../vaata ja
161
toimeta/../selle ulatuses nagu seal mis sul on seal nagu..mis sa sai/“ (T 71 lk 120). Sellest kõnest
nähtub AA luba ja suunis tegeleda selles ulatuses rahaga, mis MM oli saanud.
940. 02. septembril 2014 kell 14.38 ütleb MM kõnes XX, et: „/../siis...peaks siis homme siis
kokku saama, et siis vaatame need ülejäänud asjad ka et ära, mis seal puudu sul jäi
veel...reedesest/../ (T 71 lk120-121). Kõne seostub eelneva kõnega ning seega teeb MM
ettepaneku kohtuda, et rahaasjad üle vaadata.
941. 12. septembril 2014 kell 14.05 annab MM XX teada, et hakkavad vaikselt neid kandeid
tegema „/../ mingi jupp tuleb täna, mingi homme ja mingi jupp tuleb siis minu käest/../väike osa
tuleb siis minu käest, täpsed numbrid siis.. saan nagu pärastpoole teada/“ ning kell 17.00
helistab tagasi XX ja uurib, millal „poiss“ tuleb tema juurde sellele osale järgi. XX küsib üle,
et kas see on reaalselt olemas, millele MM vastab jaatavalt (T 71 lk 121-122). Kella 14.55
kõnest nähtub, et PP annab MMile teada, et X käis eile konto kallal ja Z21 OÜ sai 35 000 eurot,
mispeale MM avaldab, et miks nad otse ei maksa ning edasi on kõne alla arvete tegemine (Z21
OÜ), kuna raha on ju liikunud. Samuti ütleb MM: „/../.küsin korra aga ma seda Ale küll ütlen,
las. las nõuab selle kohe ise sealt selle kuramuse... | PP: Mhm. MM: ...arve mis Z21le läks/../“.
PP selgitab samuti, et tal ei ole ei lepingut ega arvet veel. Ning samal teemal küsib MM veel ka
19. septembril 2014 kell 12.13 PP üle ning selgus, et kontolt ülekantud 35 000 oli kõik, mis seal
oli (T 71 lk 122-123). Kohtule arusaadavalt kasutatakse siin ja edasiselt kõnedes väljendit
„poiss“ XX ehk XXi poja kohta, kuivõrd edasistest kõnedest nähtub, et rahale pidi järgi minema
XX. Need kõned seovad eelmised kõned selgelt rahateemaga, kuid ka sellega, et AAlt saadud
suuniste järgi, asus MM rahadega edasi tegutsema. Samuti nähtub see, et XX ja XXi isetegevus
raha osas ei meeldinud MMile ja PPle. Oluline on üldises plaanis asjaajamise suhtes tähele
panna, et teemaks on ülekanded, mille kohta veel ei ole ei arveid ei lepinguid.
942. 06. oktoobril 2014 helistab MM AA ja tuletab meelde, et nad leppisid kokku, et ta helistab
ja meelde tuletab, millele AA vastab, et ta: “püüab mingid värgid üle käia“. Samuti on juttu
lepingu põhjadest, mis võetakse paberil kaasa (T 71 lk 124). eelmiste kõnedega seostatult saab
asuda seisukohale, et kõne alla on raha juurde saamise otsustamine.
943. 14. oktoobri 2014 kell 8.45 kõnes küsib AA MMilt, kas viimane on DD kontaktis olnud,
millele viimane vastab, et ootas tema (AA kõne). AA vastab, et kohtub DDga täna ja annab
tagasiside (T 71 lk 130). MMi on kell 10.11 kõnes PPle selgitanud samuti, et: /../ „ sõber korra
helistas ja küsis, kas ma olen selle/../ suure ärimehega ühendust võtnud. Ma ütlesin, et ma ei ole
võtnud kurat, et noh ...oli kokkulepe, et annab mulle märku alles ise. Aaa okei, et ta täna kohtub,
et siis läheb see...asjad liikuma lähevad...noh need...laenulepingud nagu siis“/. Samuti räägib
MM, et paneb numbrid ritta, kuid ei liiguta midagi enne, kui ei tea kuhu arvele läheb. MM
selgitab ka, et: „/../Kui ma taga viimati kokku sain, siis ma ütlesin talle ka, et tegelikult on
valesti, et eee....et praegu on niimoodi, et omanikfirma paneb nagu siis selle...Z13 on siis nagu
ju tütarfirma eksole... paneb siis projekti ee....eeee....arendajaks ja siis...pool, 50% omanikust
siis ise ehitab noh/../ aga nüüd on vastupidi/../“ (T 71 lk 130, 130pö). See kõne seob omavahel
AA ja DD kes on isikuks, kelle poole AA raha saamiseks pöörduda kavatseb.
944. 14. oktoobril 2014 kell 15.43 helistab DD MMile ja küsib firma andmeid (T 71 lk 130 pö),
millele järgnevalt küsib MM omakorda PPlt andmeid ja edastab need sõnumiga DDle.
Sealjuures kasutab MM selgitust:“/../ No kus me, kus me seda edasi põrgatame.../../“ (T 71 lk
130-131). Siit selgub, et peale AA eelmises kõnes märgitud viidet DD kohtumisele, helistabki
DD laenu asjus MMile.
162
945. 15. oktoobril 2014 kella 12.56 kõnes kinnitab DD andmete kättesaamist ja kasutab
väljendit: „ me praegu mõtleme kus pealt.. sul on vaja homme/../ saada“ (T 71 lk 131). Antud
kõne viitab selgelt sellele, et DD koos kellegagi mõtleb, mis vahenditest raha kanda üle. Kellega
DD seda küsimust arutas, pole kohtule teada.
946. 16. oktoobril 2014 kella 16.11 kõnes DD uurib VVlt, kas viimasel on huvi anda 100 000
eurot pooleks aastaks 4% intressiga aastas, misjärel VV küsib kellele ja DD vastab: „ No ütleme
meile aga see on täiesti üks suvaline firma aga meiega seotud/../ tagatud on jah selles mõttes (T
71 lk 131pö). Taolisest kõnest järeldab kohus, et isik keda DD meie all eelmises kõnes silmas
pidas ei olnud VV ning DD küsis enda venna käest laenu „meiega“ seotud firmale, avaldamata
sealjuures konkreetse firma või isikute nimesid.
947. 16. oktoobril 2014 kell 16.14 helistab DD MMile, selgitab, et selle firma esindaja, kes pidi
laenu andma on välismaal/../: „ aga kui teil on seda 25 praegu kohe vaja/../ kas ma kannan enda
pealt selle summa?“. Kõnes lubas MM teada anda, kas seda „liigutust“ on vaja teha või mitte.
Seega oli DD valmis ise raha laenama, kuna oli jäänud mulje, et sellega võib kiire olla.
948. 20. oktoobril 2014 kell 01.53 on DD edastanud laenulepingu MMile koos kirjega: “ootan
siis lisatut digiallkirjastatult tagasi“ (T 50 lk 178). E-kirjast nähtuvalt ei ole tegemist
edasisaadetud või vastuskirjana saadetud e-kirjaga. Olenemata sellest, kes konkreetselt lepingu
koostas, oli lepingu esmaseks saatjaks poolte vahel DD, mitte VV nt DDle või otse MMile/PPle
949. 20. oktoobril 2014 kell 09.52 kõnes räägib DD AA mh: “siis see teine asi mida me
rääkisime seal Tallinkis onju, et see saab nüüd täna lahenduse onju ... aga ära siis ehmata, kui
seal ööö ... see isik tuttav on onju, see isik ei tea teist poolt midagi, ta ei tea/../Noo see see isik
on sulle tuntud aga see on, tema ei tea sellest teisest poolest midagi, ainult mina, mina olen siin
vahel, saad aru? Sa ise küll sa ise saad aru sellest, küll ma homme räägin suga siis/../“. kas antud
kõne on seotud laenu või Pärnu sadama teemaga, kohus lõplikult öelda ei saa. Kõne on võimalik
seostada laenuga, kuivõrd see sai ka dokumentide järgi 20. oktoobril 2014 lahenduse. Kõne
klapib ka selles mõttes kontekstiga, et vahendajaks on DD ning VV ei tea, et laen on seotud
AAga. Samas, kui lähtuda kaitsja versioonist, siis võib kõne olla seotud ka Pärnu sadama
teemaga. Sellest tulenevalt jätab kohus selle kõne tõendikogumist kõrvale. Antud kõnel
eraldiseisvat ega määravat väärtust ei ole, kuivõrd AA ja DD vahel on ka teised kõned, mis on
konkreetselt seostatavad laenuga.
950. 20. oktoobri 2014 kella 10.14 kõnes uurib DD MMilt hommikuse meili osas ning MM
vastab, et kohe peaks ära tulema. DD selgitab, et ülekannet saab teha ainult esmaspäevast
kolmapäevani, et (M) mõtleks välja summa, mis see nädal vaja on, ta kannaks selle kohe üle,
võib ka kohe 100 olla. M lubab välja arvutada (T 71 lk 132 pö).
951. Sellele järgnevalt helistab MM kell 10.47 PPle (T 71 lk 132 pö), räägib edasisaadetud
meilist ja palub see digiallkirjastada, et „siin D juba helistas ka“. MM arutleb, et: „ma siin
vaatan, et palju me teeme Jupi kaupa, ma arvan, et me teeme endale ka jupi kaupa siis on ju
seda võrra vähem intresse maksta“/../ võtaks siis osa nüüd see esmaspäev ja järgmine
esmaspäev järgmise osa ja ongi korras, et ma siin vaatasin ka nagu üle, et mis siin...mis siin
nagu nii kiiret on eksole, et eee...mis me siis seda siin enda käes hoiame et... Kuigi D ütles, et
noh me võime kohe ka kõik maksta noh et siis...ma ei tea. Kuidas sa arvad, et .....võtab kõik
selle sota enda kätte ära, siis annab jupi kaupa edasi või?/../, mispeale PP uurib, kuidas
laenulepingus on kirjas. MM vastab, et oktoobrikuu jooksul vastavalt nende vajadusele. Samuti
163
räägib MM järgnevat: “/../jätame praegu selle Z13 üldse sealt vahelt ära praegu. Et seal ei ole
mõtet üldse, no ma mõtlen seda Z3-Z13- M, no seda ringi/../ seal ei ole vahet, et eee sellepärast,
et kui see kuluZ3Z3 hakkab tegema Z3le onju asju...teenust onju ja see....see kulu läheb nagunii
ju kommude ja ja selle peale...laenu peale läheb see ära sealt, mis sealt tuleb...nii, et siis ei ole
seda sisse kandmist ja välja kandmist ega midagi.../../ PP vastab, et võib vaadata, mis see MMi
laenujääk sinna Z13sse jäi, et siis oleks veel puhtam. Kõne lõpus palub MM veelkord
kontrollida, et kontonumber oleks õige ja siis saadab ta Dle ära (T 71 lk 133, 133 pö). Seega
saab kõned seostada saadetud laenulepinguga ning selgub, et PP ja MM omavahel arutavad,
kuidas saadud laenuga toimida, milliste ettevõtete vahel sellega seonduvalt järgnevad
laenulepingud ja mis summas teha.
952. 20. oktoobril 2014 kell 12.49 helistab VV DDle, ütleb, et: “sain lepingu kätte/../“ ja küsib
üle, kas tegemist on kindlate inimestega, mille peale DD vastab, et tema vastutab nende eest.
Samuti teab DD kõnes öelda, et täna tahtsid nad 60 ja 27.ndal 40 saada (T 71 lk 133 pö). Seega
ei ole VV ise lepingut koostanud, PP on talle võõras inimene/nimi, puuduvad andmed, et ta ise
seostaks lepingut AAga. Samuti, et DD teab, et laenu ülekandeid soovitakse samal ja järgneval
esmaspäeval, millest rääkis ka MM.
953. 20. oktoobri 2014 laenulepingu (T 18 lk 126) poolteks on VV ja Z7 OÜ, keda esindab PP.
PP ning VV on laenulepingu digitaalselt allkirjastanud vastavalt 20. oktoobril 2014 kell 11.06
ja kell 13.00.
954. DD on 20. oktoobril 2014 kell 14.41 tagastanud MMile e-kirja teel ka VV poolt digitaalselt
allkirjastatud lepingu, koos viitega, et 60 000 kanti üle 13.30 (T 50 lk 178-180, 181-183).
955. 20. oktoobril 2014 väljamakse summas 60 000 eurot ja 27. oktoobril 2014 väljamakse
summas 40 000 eurot on teinud VV enda pangakontolt Z7 OÜ pangakontole (A 4 lk 106, 108).
956. 21. oktoobri 2014 kella 22.49 kõnes küsib XX AAlt: „/../kui ma, see aasta me omandasime
seal Z13”is selle osaluse, et, ee.../../, selgitades, et ta ei tea, kuidas see maksmine seal toimus.
AA palub vastuseks MMilt uurida: „/../ma ka täpselt ei mäleta enam, kuidas see täpselt oli, M
koordineeris seda tegevust kusjuures“, Edasi annab AA soovitusi, mh räägib „lendu läinud
summadest“/../ on valmis edasi ka nõu andma (T 71 lk 135pö-137pö). Asjaolu, kas XX peab
kõnes „meie“ all silmas ennast ja venda või ka AA, kõnest ei selgu, kuid AAl olnud teadmine
on aga ununenud, mistõttu ta soovitab pöörduda MM poole.
957. 28. oktoobri 2014 kella 10.53 kõnes PP palus MM vaadata, kas on laekunud raha järsku
40, mis pidi esmaspäeval tulema, selgitades edasi, et: „/../ kui ta ei ole tulnud siis ma helistan
Dle (T 71 lk 135 pö). Taaskord seob kõne laenatud raha otseselt DDga.
958. 26. jaanuari 2015 kella 19.48 kõnes ütleb PP MMile, et tegeleb laenugraafikutega ja küsib
Z7 ja Z13 vahelise lepingu pealt makstava intressi osas, kas maksta 100 000 pealt, kui välja on
makstud 60 000. PP selgitab, et see pool, mis tuleb maksta VVle on tal välja arvestatud ja
selgitab MMile vahet 100 000 ja 60 000 pealt intressi tasumise osas. Samuti selgitab, et X
graafik on valmis ja ta võib selle MMile saata (T 68 lk 69-70).
959. 27. jaanuari 2015 kella 09.56 kõnes ütleb MM PPle, et: „käisin hommikul kõik ilusti ära
ja./../et teeks ikkagi 60, nii palju kui ta on saanud/../“ samuti selgitab, et raha tuleb maksta ikka
Z13 pealt (T 68 lk 70-71).
164
960. 04. veebruaril 2015 kell 9.40 ütleb MM PPle, et see laenugraafik Z7 ja Z13 vahel tuleb
100 000 pealt 60 000 peale ümber teha (T 68 lk 112-114).
961. 13. veebruari 2015 kella 09.39 kõnes DDle küsib VV, kas firma Z7 ikka tasub tähtajaks
laenu, selgitades, et üks intress ka vaja maksta. DD lubab asja uurida ja ütleb, et igal juhul
peavad maksma (T 71 lk 87). Tasskord selgub DD kui vahendaja ja vastutaja roll.
962. 16. märtsil 2015 kell 8.15 lepivad MM ja AA kohtumise järgmisele hommikule (T 69 lk
1, 16).
963. 23. märtsi 2015 kella 14.40 kõnes on MMil ja PPl juttu X intresside äramaksmisest (T 69
lk 36, 37).
964. 31. märtsi 2015 kella 11.05 kõnes MMi ja PP vahel on juttu müümise asjaoludest ning
sellest kuidas A suhtus jutusse, et :“/../poiss/../paneb endale taskusse/ ja kuidas A sellele ei
reageerinud (T 69 lk 78).
965. 18. juuni 2015 kella 17.44 kõnes tuletab MM PPle meelde, et: „/../ 30 lõppeb see X värk
ära, et siis peaks pikendama/../“ (T 70 lk 166).
966. 18. juuni 2015 kella 17.44 kõnes AA ütleb MM samuti, et 30 lõppevat X värki tuleb
pikendada, millele AA vastab, et: „/..ma pean talle ära ütlema selle, ma küll ütlesin talle vist,
aga... (hingab hammaste vahelt sisse) aga see võib-olla on jäänud, ma p... noh, vaata, ma otse
sealt ei suhtle ju/../“ (T 70 lk 166).
967. Seega, väljendab MM muret XX rahalise käitumise suhtes ning uurib, kas AA on rääkinud
laenulepingu pikendamisest. Samuti tuleb välja, et AA ja VV otse ei suhtle (ehk suhtlus käib
DD vahendusel).
968. 29. juunil 2015 kell 10.51 helistab DD AAle, selgitades, et on oma vennaga koos, kes tahab
teada, kas üht ammust asja pikendatakse, mille peale AA vastab, et kui on sobilik siis aasta
võrra või selle aasta lõpuni. Kõne ajal palub DD oodata ja vastab siis, et aasta võrra, ta valmistab
ette. AA vabandab (T 70 lk 177). Et antud kõnes on juttu laenulepingust, selgub nii kõne sisust
kui ka sellest, et 30. juunil 2015 on VV ja Z7 OÜ vahel laenulepingu pikendamine.
Allakirjutanud on VV ja PP (T 18 lk 129).
969. 05. juunil 2015 on DD saatnud edasi VV edastatud e-kirja koos lepingu pikendamisega
MMile, kirjast nähtub, et VV on palunud see edastada Ple allkirjastamiseks (T 50 lk 184). Seega
on leping allkirjastatud tegelikkuses peale 30. juunit 2015 ning DD on selle pikendamiseks
lepinguid osapoolte vahel vahendanud.
970. Kohus nõustub kaitsjaga, et 22. septembrist 2014 kuni 11. oktoobrini 2014 tehtud kõned
viitavad sellele, et kõne all võis olla mh Pärnu sadamaga seonduv (T 71 lk 156-159 pö). Samuti
17. oktoobri 2014 kell 15.49 kõnes prokuratuuri poolt väljatoodud „46“-ga seonduv (T 71 lk
159- 60) ja 16. oktoobri 2014 kell 10.49 kõnes käsitletud materjalide ja finantsjuhi teemad (T
71 lk 159 pö) ning 20. oktoobri 2014 kell 09.52 kõne lõpus räägitu, kus DD ütleb AAle eelmise
jutuosa lõppedes, et:“Kuule aga ma ei ole jõudnud sulle seda/../“, millele järgneb katkeb 46-st
kõnes. Kohus ei näe neil kõnedel seost MMiga ega süüdistuse etteheidetega seotud laenu
võtmise ja andmisega.
971. VVle on võetud laen täielikult tagasi makstud 03. aprillil 2017 (A 1 lk 154-168, A 4 lk
108, 108 pö). Vastupidist prokuratuur tõendanud ei ole.
165
972. 04. detsembri 2017 kuupäevaga on MM koostanud Z7 OÜ esindajana kinnituskirja selle
kohta, et Z13 OÜ on laenu Z7 OÜ-le koos intressidega tagastanud (A 1 lk 259). Vastupidist
prokuratuur tõendanud ei ole.
973. Seega, AA seos Z13 OÜ-ga, kuid eelkõige otseselt Nõlvaku projekti arendusega, tuleneb
tema rahalisest panusest ja projektiga seotud otsuste vastuvõtmisel osalemisest. Süüdistus on
siinkohal esitatud ainult laenu osas, mistõttu sularahasse puutuvat kohus ei käsitle.
974. AAga ja MMi vahelistest kõnedest nähtub üheselt see, et AA annab loa või juhised rahade
kasutamiseks, lubab raha juurde korraldada ning laenu küsimise ja pikendamise osas ootab
samuti MM AA tegutsemist. Nt 19. mail 2015 kell 14:58 väljendas AA MMile: „nüüd tahan
mina, et tempo oleks“ (T 70 lk 28-30).
975. Prokuratuuri süüdistuskõnes väljatoodud kõnedest nähtub ka AA otsene seos projekti
asjaajamisega (teemadeks on vallaga asjaajamine, ehitusload, objektil käimine jms, nt T 71 lk
111-112, T 71 lk 113-114, T 71 lk 114, T 71 lk 114-115, T 71 lk 119, T 71 lk 120, T 71 lk 124,
T 71 lk 136-136 pö, T 68 lk 105-108, T 68 lk 112, T 69 lk 77-80, T 68 lk 97-99, T 68 lk 117, T
69 lk 118-121, T 69 lk 122-124, T 69 lk 124-129, T 69 lk 129-130, T 69 lk 131, T 69 lk 142-
143, T 69 lk 184-185, T 71 lk 68, T 69 lk 112-115).
976. Märgitu langeb kokku XXi ja XX ütlustega selle kohta, et projekti finantseeris AA, keda
hiljem esindas MM. Ühtegi korraldust AAlt otse PPle ei ole kohus tuvastanud. Küll aga on AA
raha kasutada andmise, sh laenu intresside osas andnud juhiseid MMile, kes omakorda suhtleb
PPga. PP panus on laenulepingu allakirjutamises, arvestuste tegemises jms, kuid mitte sisulises
laenuvõtmises ega läbirääkimistel osalemises. Prokuratuur ei ole määratlenud AA poolt
määratud laenutingimusi, mistõttu saab kohus lähtuda üldteadaolevatest laenutingimustest, s.o
tähtaeg, summa, intress, tagasimaksete sagedus.
977. Kohus on tuvastanud, et laenu summa 100 000 eurot tuleneb MMi ja AA vestlusest,
koostoimes PP vestlustega, mistõttu on tõenäoline, et just seda summat AA laenuks küsis.
Intressi pakub DD VVle, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et intressi oleks määranud just
AA. Lepingu pikendamise korral võttis VV arvesse AA soovi pikendada lepingut aasta võrra.
978. Laenu küsis VVlt DD, kusjuures kõnede põhjal saab väita, et DD oli teadmine, et laen
läheb AAga seotud ettevõttele, kuid ettevõtet ennast ta ei teadnud. Mis asjaoludel kasutas DD
VVga vestluses väljendit „meiega seotud“ ettevõttele, ei ole kohtule teada. Asjaolul, kas DD
teadis, et Z7 OÜ laenusumma edasi lepinguga Z13 OÜ-le annab, ei oma tähtsust.
Lõppkokkuvõttes vastutas tema (DD) teada laenu eest AA ning tema (DD) võttis vastutuse VV
ees.
979. Laenu andis VV, igasugune seos antud laenurahal kohtule teadaolevalt DDga puudus. VVl
puudus teadmine, kellele lõplikult laen mõeldud, tema ei teadnud, et laenu saamisega on seotud
AAga , kuid ta teadis, et see on tagatud DD poolt ja temaga seotud isikutele/ettevõttele.
980. Taoliselt on kohus veendunud, et VV andis laenu ainult seetõttu, et DD laenajate
usaldusväärsust kinnitas ning DD vahendamine ja kinnitus, et laen makstakse tagasi, oli ka
laenulepingu pikendamise põhjuseks. Samuti on tuvastatud, et AA pöördus nii laenu saamise
kui pikendamise palvega just DD poole, kuivõrd projekt oli rahalistes raskustes. Selliselt on
AA palve laenu saada ja DD tegevus- laenu saamise ja pikendamise aktiivne vahendus- otseses
seoses sellega, et VV laenu andis, mis omakorda võimaldas projektil jätkuda.
166
981. Seega on kohus tuvastanud, et VV tahe on väljastada laen, aastaks intressiga 4%. AA tahe
oli saada laen Nõlvaku projekti rahastamiseks, millega olid seotud mh AA, tema pojad ja MM.
Laen väljastati VV poolt Z7 OÜ-le, mille esindajana allkirjastas lepingu PP, kellel oli teadmine,
et laen antakse edasi Nõlvaku projekti rahastamiseks (vormistatuna laenuna).
982. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et AA ise, eraviisiliselt oleks laenust otsest
või kaudset majanduslikku tulu saanud. Puudub teadmine, kas või mis ulatuses on AA osalus
OÜ-s Z12 ning millised olid omavahelised kokkulepped tema ja poegade vahel. Samas on aga
tuvastatud otsene seos AA, Z13 OÜ, Nõlvaku projekti ning AA poegade vahel. XXi ütluste
kohaselt oli projekt mõeldud lastele edasiandmiseks. Täiendavat infot, kuidas oli mõeldud
projekti müügist saadav tulu jaotamine, kohtule esitatud ei ole. Tõendatud on, et OÜ-l Z13
kasutas laenu, et finantseerida kinnisvara arendusprojekti Harju maakonnas, Kuusalu vallas,
Kolga külas. MM korraldas vastavalt AA juhistele Z13 OÜ-sse laekunud raha kasutamise ning
selle üle arvestuse pidamise. Laenu saamine Z13 OÜ-le tagas projekti edasiliikumise, mistõttu
oli see otsene kasu AA, kes oli isiklikult läbi projekti juhtimise enda teadmiste ja rahalise
panusega, kuid ka läbi enda poegade, selle projektiga otseselt seotud. `
983. Seega on kohus tuvastanud, et süüdistuses märgitud tegu on aset leidnud osaliselt, nimelt
DD aitas AAl VVlt soovitud laenu tema nimetatud äriühingule saada ning laen läks AAga
seotud äriühingule. Taoliselt ei ole aset leidnud tegu selles osas, et laenu andis DD AAle, vaid
aset on leidnud tegu- DD vahendusel VV poolt AAga seotud äriühingule laenu andmine.
Kuivõrd taoliselt kohus ei raskenda DD süüdistuse etteheidet, saab kohus tugineda teo aset
leidmisele kohtu poolt tuvastatud viisil.
7.3.4. Kokkuvõte
984. Kohus tuvastas, et EE Z4 AS nimelt ja FF Bone Invest OÜ nimelt on sõlminud 3 (vähemalt
osaliselt) tegelikkusele mittevastavat rendilepingut, millede alusel esitas FF Bone Invest OÜ
nimelt arved ja Z4 AS tasus need arved Bone Invest OÜ arvelduskontole. Z4 AS nimelt sõlmis
lepingud EE ning tema ja DD on omavahel arutanud tasutud summade üle. Sealjuures on DD
ja EE suhelnud LLi ja AAga rahade teemal. Umbes pool saadud rahast kandis FF samuti näilike
arvete alusel edasi Z2 OÜ-le ja Z3 OÜ-le. LLi seost Bone Invest OÜ ja AA seost Z2 OÜ-ga
käsitleb kohus eraldi osas (AA7.5-7.5.6; LL 7.7-7.7.6).
985. Süüdistuses etteheidetud osateod, s.o AA ja LLile dividendidest tasutud sularaha ja DD
poolt AA mootorsaani andmises, ei leidnud tuvastamist.
986. Kohus ei tuvastanud samuti, et laenu 100 000 eurot oleks andnud DD ise AAle, kuid
tuvastas, et DD kaasabil sai AAga seotud äriühing VVlt laenu 100 000 eurot.
7.4. ŽŽ AS, EEi ja DD episoodidega seoses vastusooritused
7.4.1. Süüdistuse lühikokkuvõte lepingutega seoses
987. Süüdistuses on altkäemaksu vastusooritustegudena kajastatud sildumise teenusega seotud
lepingud, rendi-, koostöö- ja töövõtulepingud ning nende muudatuskokkulepped, kuid ka
üksikud kirjad, milliseid eraldi analüüsides on prokuratuur väljatoonud erinevad rikkumised.
988. Kaitsjad on viidanud, et süüdistus ei kajasta kõiki antud perioodil süüdistust läbivate
äriühingutega sõlmitud lepinguid ning prokuratuur ei ole seda ümberlükanud. Vaidlust selles,
et süüdistuses märgitud lepingud/muudatuskokkulepped sõlmitud on, puudub.
167
989. AS Tallinna Sadama ja Z4 AS vahel on süüdistuses etteheidetud järgmiste Paldiski
Lõunasadamaga seotud lepingute sõlmimine ja muutmine:
a) Rendileping nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.3.1, T 2 lk 193- 201; lisad 27 kuni 36 ja
07.04.2009 kiri T 3 lk 63-65, 67, 74, 77-80, 82-83, 85, 87, 90-91, 93, 94, 97, 98) on
kirjeldatud lepingu sisu ja alates 2008 lisade nr 27- 36 sisud ning nende puhul on
etteheide selles, et vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01.03.2009 üürihinna
korrigeerimist, rikkusid AA ja LL juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-
le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Lisade puhul on etteheide rendiobjektide,
tähtaegade, tasude muutmisel nende muudatuste varade kasutada andmise komisjonis
arutamata jätmises, dokumentatsiooni puudumises, et muudatused olnuks AS Tallinna
Sadam huvides. Seltsi juhatuse liikmed nii AA kui LL olid teadlikud, et rendilepingu
muudatused sh uute objektide lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma
arutamata seda vara kasutusse andmise komisjonis, sest nimetatud küsimuste üle
arutamist ei olnud tehtud vara kasutamise andmise komisjonile ülesandeks. Süüdistus
on samuti RHS rikkumises ja AS Tallinna Sadam hankekorra rikkumises.
b) Koostööleping nr xxx (süüdistuse p 2.3..1.3.2, T 3 lk 101-113, lisad 18, 19 T 3 lk 136,
137, 139) puhul vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009
üürihinna korrigeerimist, rikkusid AA ja LL taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust,
sest ei valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Lisa nr 18 sõlmimist ei ole
arutatud varade kasutada andmise komisjonis, puudub dokumentatsioon, et muudatused
olnuks AS Tallinna Sadam huvides. Eeltooduga on AA ja LL rikkunud juhatuse
hoolsuskohustust, jättes välja selgitama AS-le Tallinna Saam parimat lahendust. Lisa 19
on kirjeldatud, kuid eraldi rikkumisi ei ole sealjuures kajastatud.
c) Rendileping nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.3.3, T 3 lk 141-150) rikkumiseks on vastu tulles
üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna korrigeerimist, rikkusid
AA ja LL taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le Tallinna
Sadam soodsamat/parimat lahendust.
d) Rendileping nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.3.4, T 3 lk 155- 168) rikkumiseks on vastu tulles
üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna korrigeerimist, rikkusid
AA ja LL taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-le Tallinna
Sadam soodsamat/paremat lahendust.
e) Rendileping nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.3.5, T 4 lk 1-10, lk 21, 24, 25, 27) puhul on
kirjeldatud lepingu sisu, seejärel alates 2008 sõlmitud lisade nr 6-8 sisu ning seejärel on
etteheide vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna
korrigeerimist, rikkudes taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei valinud AS-
le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Seejärel on taaskord lisade 9 ja 10 kirjeldus,
ilma rikkumise kirjelduseta. Sealjuures lepingu lisaside nr 6, 7, 8, 07.04.2009 kirja, lisa
nr 9 osaliseks on AS Tallinna Sadam poolt üksnes LL, AA nimi ja allkiri lepingul
puuduvad üldse.
f) Rendileping nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.6, T 4 lk 34- 43, lisad 6-8, T 4 lk 52, 56, 57)
rikkumiseks on vastu tulles üürniku soovile mitte rakendades 01. märtsil 2009 üürihinna
korrigeerimist, rikkunud AA ja LL taoliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ei
valinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust. Seejärel on ilma rikkumist
168
sisustamata kirjeldatud lisad nr 6, 7 ja 8. Sealjuures on lepingu lisade nr 6 ja 7 osaliseks
AS Tallinna Sadam poolt üksnes LL, AA nimi ja allkiri lepingul puuduvad üldse.
g) Töövõtuleping nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.3.7, nn sildumise leping, T 4 lk 158-165),
mille osas on etteheited AA ja LLile sildumise teenuse sisseostule ülemineku otsustuse
vastuvõtmises, otsustamises, et ilma hanget korraldamata osutab teenust Z4 AS ning
lepingu sõlmimises tasumääraga 65%. Edasiselt on ilma rikkumiseta kirjeldatud 31.
augustil 2009 lepingu pikendamise kokkulepe ning 31. augusti 2010 ja 01. jaanuar 2014
lepingu muudatuste kirjeldus, millega muudeti tasumäär esialgu 75%- le ja edasi 100%-
le. Pädevuse kuritarvitamise all on välja toodud AA ja LLi poolt RHS ja hankekorra
rikkumised ning hoolsuskohustuse rikkumine, kuivõrd ei selgitatud välja AS- le Tallinna
Sadam soodsamat lahendust.
h) 12. juuni 2009 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise
võlaõigusliku lepingu. Lepingu kohaselt annab AS Tallinna Sadam Z4 AS-ile
hoonestusõiguse kinnistule suurusega 4015 m2 tähtajaga kuni 01. juuli 2045. Leping on
sõlmitud AS Tallinna Sadam 16. detsembri 2008 nõukogu otsuse alusel (süüdistuse p
2.3.1.3.8, T 4 lk 58-77), Rikkumise etteheited puuduvad.
i) töövõtulepingu nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.3.9, T 4 lk 111-117) on kirjeldatud hanke
protsess, selle tulemusena sõlmitud leping ning etteheidetud on ühekordse täiendava
tasu maksmisega nõustumist ning esialgses lepingus olnud tasu tõstmist vastutulekuna
Z4 AS- le, mis oli vastuolus nii töövõtulepingu nr xxx ning samuti pakkumise kutse
tingimustega, mille kohaselt peab hind sisaldama kõikide kohustuste, õiguste ja
riskidega seotud kulutusi. Eeltooduga L kuritarvitasid L ja AA neile antud pädevust, sest
rikkusid AS-is Tallinna Sadam kehtinud hangete korras p 2.1.3 sätestatud põhimõtet, et
kõiki isikuid tuleb kohelda võrdselt. Samuti on AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed LL
ja AA rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus.
j) töövõtulepingu nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.3.10, T 4 lk 138-143) on kirjeldatud riigihanke
tulemusena madalaima pakkujaga lepingu sõlmimine. Rikkumise etteheited puuduvad.
k) 31. märtsi 2014 Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise
leping; Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning Asjaõiguslepingud ja
kinnistamisavaldused (süüdistuse p 2.3.1.3.11, T 4 lk 81-101) Rikkumise etteheited
puuduvad.
990. AS Tallinna Sadama ja Z5 OÜ vahel on süüdistuses etteheidetud järgmiste lepingute
sõlmimine ja muutmine:
a) rendilepingu nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.4.1, T 5 lk 101-113, lisad 121,122, 131, 133,
134) lisa nr 6 puhul puuduvad andmed ja kaalutlused, miks oli AS Tallinna Sadam
majanduslikes huvides pikendada niigi pikaajalist lepingut veel 11 aastaks, kuigi
juhatuse liikmetel on kohustus AS-ile Tallinna Sadam soodsaim variant. Seejärel on
12.02.2010 teavitus, ilma rikkumise etteheiteta ning lisade 7, 8, 9 kirjeldus ning viide,
et puudub dokumentatsioon, mis selgitaks, et lepingut pikendavad ning muutvad
tingimused oleks olnud AS Tallinna Sadam huvides ning AS Tallinna Sadam juhatuse
liikmed oleksid välja selgitanud AS-ile Tallinna Sadam soodsaima variandi. LLi ja AA
pädevuse kuritarvitamise all on väljatoodud RHS ja AS Tallinna Sadam hankekorra
rikkumised, kuivõrd AA ja LL ei avanud lepingut konkurentsile. Samuti on puudub
169
eelkirjeldatud muudatuste puhul tehingu majandusliku põhjendatuse arvestus. Samuti
oli jäetud välja selgitamata, kes ja milliselt võiksid nimetatud teenust AS-ile Tallinna
Sadam osutada. Lähtuvalt eeltoodust on AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA ja LL
pikendanud ja muutnud lepingut xxx, ilma veendumata, et tegemist on soodsaima
variandiga AS-ile Tallinna Sadam. Eeltooduga on nii AA kui LL kuritarvitanud
pädevust, sest on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust.
b) üürileping nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.4.2, T 5 lk 135-144, lisad 146, 148) lepingu
muudatust ei ole arutatud varade kasutada andmise komisjonis. Seltsi juhatuse liikmed
nii AA kui LL olid teadlikud, et rendilepingu muudatusi sh uute objektide lisandumine
ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma arutamata seda vara kasutusse andmise
komisjonis. Eeltooduga on nii AA kui LL rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustus,
sest ei valinud AS-ile Tallinn Sadam soodsaimat lahendust. Sealjuures on lepingu
osaliseks AS Tallinna Sadam poolt lepingu nr xxx ja lisa nr 5 sõlmimisel üksnes LL, AA
nimi ja allkiri lepingul puuduvad üldse.
c) Töövõtuleping nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.4.3, sildumise leping, T 4 lk 191-199, T 5 lk
1-3) mille osas on etteheited AA ja LLile sildumise teenuse sisseostule ülemineku
otsustuse vastuvõtmises, otsustamises, et ilma hanget korraldamata osutab teenust Z4
AS ning lepingu sõlmimises tasumääraga 75%. Edasiselt on ilma rikkumiseta
kirjeldatud lepingu pikendamist. Prokuratuuri hinnangul oli lepingus põhjendamatu
lepingu pikendamine ühe poole tahteavaldusega, ülesütlemise tähtaeg oli ebamõistlik
AS-le Tallinna Sadam, puudus kuluanalüüs jm põhjused, mis näitaksid, et leping olnuks
AS Tallinna Sadam huvides või majanduslikult põhjendatud. Järelikult eelistati Z5 OÜ,
mitte AS Tallinna Sadam huve. Edasi on ilma rikkumiseta kirjeldatud lepingu muudatus
ja tasutud sildumise tasu. Pädevuse kuritarvitamise all on välja toodud RHS ja AS
Tallinna Sadam hankekorra rikkumised, etteheite kohaselt puudus kuluanalüüs ja LL
ning AA ei analüüsinud, kas tegemist on AS-le Tallinna Sadam soodsaima lahendusega.
991. AS Tallinna Sadama ja OÜ Z6 vahel on süüdistuses etteheidetud üürilepingu nr xxx
sõlmimine ja muutmine (lisa nr 7) seoses Paldiski Lõunasadamaga ning etteheite kohaselt ei
arutatud lepingut ega muudatusi varade kasutada andmise komisjonis, puudub kuluanalüüs.
Rikutud on varade kasutada andmise korda ja juhatuse liikme hoolsuskohustust (T 5 lk 154-
156, 184-185).
992. Taolistele kirjeldustele järgneb kokkuvõttev AA ja LLi kohustuste rikkumine, mis seisnes
tegevusetuses, et nad ei võtnud midagi ette eelkirjeldatud lepingute muutmiseks, tühistamiseks,
lõpetamiseks. Kõigi eelviidatud lepingute puhul on rikutud juhatuse liikme lojaalsuskohustust,
sest ajavahemikkus 20008- 2015 oli lubatud ja antud AA ja tema nimetatud isikule vara Ž2 AS
kontserni kuuluvate ettevõtetega Z4 AS-iga, Z5 OÜ-ga ning Z6 OÜ-ga seotud isikutelt DD ja
EEilt. LL ja AA jätsid eeltoodust tulenevalt lepingute sõlmimisel, muutmisel, pikendamisel ning
lepingu lõpetamata või tühistamata jätmisel hoolsus- ja lojaalsuskohustust, majanduslikult
kõige otstarbekamal viisil käitumise kohustust, samuti kohustust käsund vastavalt oma
teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine
käsundiandja varale, sh toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, teenistuslepingu p-
des 2.2, 2.3, 2.12, vara kasutusse andmise korda, TS hanke korda (p 2.1.1., 2.1.2, 2.1.4) ja
tehingute tegemise korda. Samuti jätsid AA ja LL täitmata avalik-õigusliku kohustuse, mis
tulenes riigihangete seadusest (täpsed paragrahvid loetletud konkreetse rikkumise juures), sest
170
võtsid vastu otsuse jätta korraldamata riigihange teenuse osutaja leidmiseks ning eirasid RHS
sätestatud korda sildumisteenuse kui stividorteenuse sisseostmisel.
993. ŽŽ AS-ga on Tallinna Sadama ja ŽŽ AS vahelise lepingu nr xxx lisad nr 39-43 (süüdistuse
p 3.2.2.1.1,T 6 lk 1-18, 23, 25, 26) ja Tallinna Sadama ja ŽŽ AS vahelise lepingu nr xxx lisad
nr 24-31 (süüdistuse p 3.2.2.1.2, T 6 lk 27-41, 43-45, 48-49, 5153) puhul kirjeldatud üksnes
lepingute/lisade sisu, kuid puudub rikkumise kirjeldus. Samuti ei ole lepingu nr xxx lisa nr 39
ja lepingu nr xxx lisasid nr 24, 26, 27, 28 AA allkirjastanud. 28.01.2001 lepingut CC
allkirjastanud ei ole.
994. Rikkumised on kirjeldatud järgmiste lepingute/lisade puhul:
a) Sildumise leping nr xxx (süüdistuse p 3.2.2.1.3, T 6 lk 147-154, 157-158), mille
rikkumise kirjeldus ei kajasta samuti eelnevaid lepinguid. Lepingu nr xxx puhul on
kirjeldatud kasumlikkuse määra AS-le Tallinna Sadam kuni 55% ning lepingute
sõlmimist 75-100% määraga. Samuti on etteheited selles, et otsustuse minna üle
sildumise teenuse sisse ostule tegid AA ja LL ning nemad otsustasid ka selle, et teenust
hakkavad osutama vastavad stividorettevõtted ilma riigihanget korraldamata. Samuti on
pädevuse kuritarvitamise all välja toodud, et 03.05.2010 lisa puhul on rikutud
tehingutetegemise korda ning üldiselt RHS-i ja AS Tallinna Sadam hankekorda.
b) Üürileping nr xxx (süüdistuse p 3.2.2.1.4, T 6 lk 66-74) on kirjeldatud lepingu tekste ja
leitud, et pikendades lepingut tähtajatult CCe taotluse alusel on AA ja LL arvestanud
valdavalt ŽŽ AS huvidega, mitte otsinud AS-le Tallinna Sadam soodsamat lahendust,
samuti ei ole seda arutatud varade kasutada andmise komisjonis. AA ja LL on rikkunud
varade kasutada andmise korda ja juhatuse liikme hoolsuskohustust.
c) Üürileping nr xxx (süüdistuse p 3.2.2.1.5, T 6 lk 80-92, 97, 101-104, 107, 112) pädevuse
kuritarvitamise all on välja toodud, et puudub kuluarvestus ja majanduslik põhjendatus
lepingutasu kujunemise kohta. Samuti on kaubatöötlemise tasu madalam kui kahe
eelneva lepingu kehtivuse ajal ning puudub kaubatöötlemise kogus, kuigi eelnevates
lepingutes oli see olemas ning sellest tulenevalt on AA ja LL rikkunud hoolsuskohustust,
jättes välja selgitamata majanduslikult soodsama alternatiivi. Üürileandmist ei ole
arutatud varade kasutada andmise komisjonis, vastavat ülesannet ei ole antud ja sellest
olid AA ja LL teadlikud, kuid nõustusid lepingu muudatustega. Samuti puudub varade
kasutada andmise kohta nõukogu otsus. AA ja LL ei ole läbi viinud avalikku
enampakkumist ega eelläbirääkimistega pakkumist, mistõttu puudus võimalus
arvestada konkureerivate pakkumistega. Samuti ei ole seda tehtud lepingu objektide
lisamisel. Lisaks puudub kuluanalüüs, mille tulemusena on jäetud välja selgitamata
lepingujärgne hind, milline oleks olnud AS- le Tallinna Sadam kõige tulusam. Taoliselt
rikkusid AA ja LL varade kasutada andmise korda ja hoolsuskohustust. Samuti RHS ja
hankekorda. Lepingu lisa nr 5 ei ole AA allkirjastanud. Puudus ka nõukogu otsus.
d) Üürileping nr xxx (süüdistuse p 3.2.2.1.6, T 6 lk 117-125) - ei arutatud varade kasutada
andmise komisjonis, sest vastavat ülesannet ei ole antud ning LL ja AA olid sellest
teadlikud. Puudub juhatuse otsus vara kasutada andmise kohta. AA ja LL ei ole läbi
viinud avalikku enampakkumist ega eelläbirääkimistega pakkumist, millest tulenevalt
puudub võimalus arvestada konkureerivate pakkumistega. Puudub kuluanalüüs, mille
tulemusena on jäetud välja selgitamata lepingujärgne hind, milline olnud AS- le Tallinna
171
Sadam kõige tulusam. Selliselt rikkusid AA ja LL varade kasutada andmise korda ja
hoolsuskohustust. Puudus ka nõukogu nõusolek.
995. Taolistele kirjeldustele järgneb kokkuvõttev AA ja LLi kohustuste rikkumine, mis seisnes
tegevusetuses, et nad ei võtnud midagi ette eelkirjeldatud lepingute muutmiseks, tühistamiseks,
lõpetamiseks. Kõigi eelviidatud lepingute puhul on rikutud juhatuse liikme lojaalsuskohustust,
sest ajavahemikkus 2008 kuni 2015 oli lubatud ja antud AA ja tema nimetatud isikule vara ŽŽ
AS juhatuse liikmelt CCelt. Süüdistuse p 3.2.3-s leiab prokuratuur, et LL ja AA jätsid eeltoodust
tulenevalt lepingute sõlmimisel, muutmisel, pikendamisel ning lepingu lõpetamata või
tühistamata jätmisel hoolsus- ja lojaalsuskohustust, majanduslikult kõige otstarbekamal viisil
käitumise kohustust, samuti kohustust täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele
käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale, sh
toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, teenistuslepingu p-des 2.2, 2.3, 2.12, vara
kasutusse andmise korda, TS hanke korda (p 2.1.1, 2.1.2, 2.1.4) ja tehingute tegemise korda.
Samuti jätsid AA ja LL täitmata avalik-õigusliku kohustuse, mis tulenes riigihangete seadusest
(täpsed paragrahvid loetletud konkreetse rikkumise juures), sest võtsid vastu otsuse jätta
korraldamata riigihange teenuse osutaja leidmiseks ning eirasid RHS sätestatud korda
sildumisteenuse kui stividorteenuse sisseostmisel.
996. Seega on süüdistusel kaks poolt, esimene on tehingu tegemises ŽŽ AS, Z4 AS, Z5 OÜ ja
Z6 OÜ huvidega arvestamine (neile soodsate tehingute tegemises) ning teine pool on AS
Tallinna Sadamale kahjumlike tehingute tegemine, rikkudes sealjuures siis erinevaid
sisekordasid ja RHS-i.
997. Vaidlus puudub selles, et kõik süüdistuses kajastatud lepingud/lisad on sõlmitud AS
Tallinna Sadam igapäevase majandustegevuse käigus. Süüdistuse kirjeldavast osast tuleneb, et
süüdistust läbivad äriühingud omavad juba enne väidetava ebaõiguskokkuleppe sõlmimist AS-
ga Tallinna Sadam lepingulisi suhteid.
998. Kaitsjate väiteid, et AS- s Tallinna Sadam toimus rikkumisi ka teiste äriühingutega
lepingute sõlmimisel, ei ole prokuratuur vaidlustanud. Seega ei ole raskuskeskmeks mitte
üksnes rikkumiste olemasolu lepingute sõlmimisel, vaid nende seostatavus
ebaõiguskokkuleppega.
999. Kuivõrd sildumise lepingutega seonduv on süüdistuses eraldi väljatoodud, siis käsitleb
kohus sildumise sisseostu, lepingute ja muudatustega seonduvat eraldi ning antud osas
analüüsib teisi lepinguid.
7.4.2. Süüdistuses märgitud sõlmitud lepingud, muudatuskokkulepped (v.a. sildumine)
1000. Esitatud süüdistusest loeb kohus välja, et etteheited LLile ja AA on selles, et nemad ei
andnud ülesannet arutada süüdistuses väljatoodud juhtudel tehinguid varade kasutada andmise
komisjonis, nemad ei selgitanud ise välja AS-le Tallinna Sadam soodsamad, paremad,
tulusamad võimalused, nemad vastutavad selle eest, et puudus dokumentatsioon, mis kinnitaks,
et taolised tehingud olid AS Tallinna Sadam huvides, nemad jätsid üürihinnad korrigeerimata,
nemad rikkusid RHS ja AS Tallinna Sadam hankekorda ning kinnitasid kahel juhul lepingud
nõukogu heakskiiduta.
1001. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses kajastatud äriühingud osutasid AS- s Tallinna
Sadamale kuuluvates Vanasadamas ja Paldiski Lõunasadamas stividorteenust (laeval oleva
172
kauba peale- ja mahalaadimine). Sildumise teenus, mida algselt osutas AS Tallinna Sadam ise,
on samuti laevade saabumise ja väljumisega otseselt seotud. Nimelt see on laeva
kinnitamine/vabastamine kai küljest (tol ajal) kaimadruste (nimetatud menetluses ka
„otsamehed“) poolt. Teisisõnu, esmalt tuleb sadamasse saabuv laev silduda (kinnitada kai
külge), misjärel saab asuda laevalt maha/peale kaupu (jm, nt autod, reisijad) laadima, misjärel
tuleb laev sadamast väljumiseks taas kai küljest lahti ühendada. AS Tallinna Sadam
territooriumil asusid ka stividorteenust osutavate äriühingute lao- ning kontoriruumid ja nt
laoplatsid, mis kõik olid seotud teenuse osutamisega ehk kauba töötlemisega ja inimeste
töökohtadega (bürooruumid). Seega puudub vaidlus selles, et stividorettevõtted osutasid
sadamas juba enne sildumise teenuse sisseostule ülemineku otsustust teenuseid, omasid
laoplatse ja- pindu ning büroopindu AS Tallinna Sadam territooriumil. Süüdistus on kajastanud
ka need alglepingud, mis on sõlmitud enne süüdistuse etteheited, mis sama asjaolu tõendavad.
Samuti on süüdistuses kajastatud taolisi lepingute muudatusi, mille alglepingud on sõlmitud
enne süüdistuse perioodi.
1002. Süüdistuse etteheited on kajastatud lepingute, lepingu muudatuskokkulepete (lisad) ja
kirjade kirjeldamise kaudu üksikute lepingute/muudatuste kaupa. Kohus leiab, et taoliselt on
süüdistus valedel alustel ülesehitatud ega vasta kohtumenetluses tuvastatud asjaoludele.
1003. Lähtudes tunnistajate ütlustest ja sõlmitud lepingutest endast, vahetatud e-kirjadest,
koosoleku protokollidest ja koostatud kirjalikest analüüsidest järeldab kohus, et AS Tallinna
Sadam nõukogu, juhatus ning juhtkond vaatasid sõlmitavaid lepinguid/lepingute muutmisi ja
kõiki tehinguid komplektselt ehk lepingute sõlmimised, pikendamised, rendi, kaubatasude,
sildumise jm teemad olid omavahel täielikult seotud. Märgitu tähendab seda, et omavahel olid
seotud ka kokkulepitavad kauba-, reisija- tonnaaži, sildumise- jm tasud. Seda asjaolu ei ole aga
prokuratuur süüdistust esitades üldse arvesse võtnud. Lisaks ei ole prokuratuur arvesse võtnud
ka AS Tallink Group mõjuvõimu lepingulistes läbirääkimistes, mis omakorda mõjutas
sõlmitavaid lepinguid stividorettevõtetega. Taoliselt ei ole ka võimalik üksikute
lepingute/muudatuste kaupa hinnata tehingu kasumlikkust/kahjumlikkust, tähtaegade osa jms
AS-le Tallinna Sadam.
1004. Mõistmaks kõikide lepingute sõlmimise asjaolude tervikpilti ning hindamaks lepingute
sõlmimiste asjaolude võimalikku seotust altkäemaksu saamisega, tuleb arvesse võtta järgnevat.
1005. AS Tallinna Sadama tulud erinevatest sadamatasudest Vanasadama reisilaevadest
jagunesid järgnevalt: 52% tonnaažitasu, 37% reisijatasu, 5% jäätmetasu, 4% sildumistasu, 2%
kaubatasu. See tähendab, et Tallinna Sadama vaatest oli Tallinkiga läbirääkimistel peamiseks
raskuskeskmeks tonnaažitasu ja reisijatasu osas kokkulepete saavutamine, millistel oli
rahaliselt kõige suurem kaal (XX K 27 lk 205, A 1 lk 103).
1006. Tunnistajad on selgitanud, et AS Tallinna Sadamas ja MKM- s oli soosiv suhtumine AS
Tallink Groupi, kes oli ka AS Tallinna Sadam suurklient, mis mõjutas otseselt ŽŽ AS-i ja Z4
AS-i ning Z5 OÜ-ga sõlmitavaid lepinguid, sh lepingutes sätestatud tasumäärade osas. Oluline
on siinkohal see, et MKM, nõukogu ja juhtkonna tasandil vaadati kõiki, sh AS Tallink Group
lepinguid komplektselt, mitte üksikute teemade kaupa nagu nt sildumise tasu (kirjalikud
tõendid: 19.detsembri 2007 ÖÖ e-kiri XX, A 1 lk 54-56; 23.12.2008. a ÖÖ e-kiri XX, A 1 lk
116-118; 12.01.2009. a ÖÖ e-kiri XX ja XX, A 1 lk 43-44; 04.03.2009. a XX e-kiri ÖÖ ja XX,
A 1 lk 51-52; 30.12.2009. a XX e-kiri XX ja ÖÖ, A 1 lk 34-42; 26.11.2010. a XX e-kiri XX A
1 lk 65-66, AS Tallinna Sadam 04.12.2009 e-kiri, T 15 lk 12, tunnistajate ütlused: XX ütlused:
173
K 46 lk 23, 21 pö; XX ütlused: K 27 lk 203-203 pö, K 27 lk 219, K 27 lk 218 pö, 221-221 pö,
227-227 pö, 241-242, K 27 lk 204-204pö; XX ütlused: K 23 lk 155 pö, 158-159, 160-161; XX
ütlused: K 29 lk 12pö, K 29 lk 126pö; XX ütlused: K 26 lk 135pö).
1007. XX, XX, XX ja XX ütlustest tuleneb, et kõikide sõlmitud lepingute ja nende muudatuste
kohta kehtis võrdse kohtlemise põhimõte sama teenust osutavate äriühingute suhtes, mis
väljendus lepingute tähtaegades ja tasudes; samuti tuli lähtuda konkurentsiseadusest (K 38 lk
43-43 pö, K 29 lk 220, K 27 lk 221-222, 225-226pö, K 31 lk 11pö, K 23 lk 142-143pö, 148 pö,
152; K 26 lk 134 pö) Seega tuli AS-l Tallinna Sadam kohelda ŽŽ AS-i, Z4-i ja Z5 OÜ-d
võrdselt.
1008. Sellest järeldab kohus, et ŽŽ AS, Z4 AS-i ja Z5 OÜ kõikide süüdistuses märgitud tasude
määrad olid kas Tallink Group AS-i ja AS Tallinna Sadama vahelise laiema läbirääkimiste
kõrvaltulemus või olid põhjendatud konkreetse majandusolukorraga, mis tuleneb tunnistajate
ütlustest.
1009. Taoliselt on kinnitust leidnud aga prokuratuuri väide, et süüdistuses kajastatud
lepingud/muudatused olid soodsad (arvestati nende huvidega) ŽŽ AS-le, Z4 AS-le, Z5 OÜ-le
ja Z6 OÜ-le, kuivõrd ilma Tallink Group AS mõjuvõimuta kauplemises olnuks eluliselt usutav,
et AS Tallinna Sadam saanuks läbirääkida enda jaoks soodsamaid tingimusi ehk vähem
arvestada äripartnerite huvidega. Kohtu taolist järeldust toetavad ka edaspidi käsitletavad e-
kirjad ja suhtlus, milles äripartnerid pöörduvad erinevates küsimustes, nt tasude tõstmine,
üürihindade korrigeerimata jätmine, tähtaegade pikendamine jms AS Tallinna Sadam, sh LLi ja
AA poole.
1010. Küll aga ei tähenda äripartnerile soodsa tehingu tegemine vältimatult enda äriühingule
kahjumliku tehingu tegemist.
1011. Äriühingute eesmärgiks tuleb pidada üldteadaolevalt kasumi teenimist. See kehtib nii AS
Tallinna Sadam, kui süüdistust läbivate äriühingute kohta. Üldteadaolevaks saab pidada ka
asjaolu, et juhatusel on läbirääkimistel kaalutlusruum selles osas, mis on äriühingule kasumlik
ja mis on need piirid, milles on võimalik järeleandmisi teha, säilitades vajaliku/soovitud kasumi
jm eesmärgid, jõudmaks partnerettevõttega mõlema soove arvestava lepinguni. Samuti on
läbirääkimised ärisuhete üks loomulik osa, millest kujunevad tehingute väärtused jm asjaolud.
Vaidlust ei ole selles, et AS Tallinna Sadam juhatus pidi ellu viima nõukogu suuniseid ja täitma
AS Tallinna Sadam strateegilisi eesmärke.
1012. Süüdistusest tulenevalt on keskse tähtsusega AA ja LLi roll lepingute sõlmimisel,
tuvastamaks, kas etteheidetud rikkumised on aset leidnud ja nende poolt toime pandud.
Siinjuures tuleb arvestada, et etteheite kohaselt ei ole tegemist mitte nö juhuslike rikkumistega,
vaid vastusooritustega altkäemaksu saamise eest, mistõttu tuleb tuvastada seos ka toimepandud
rikkumiste ja altkäemaksu andmise/saamise vahel.
1013. Kõikidesse lepingutesse/muudatustesse puutuvalt tuleb tõdeda, et lepingute ja nende
muudatuste osas üle kuulatud AS Tallinna Sadam töötajad, sh ei juhtkond ega nõukogu liikmed,
ei ole tajunud, mõistnud ega kirjeldanud, et LL ja AA mõjutanuks neid, loonuks neis ebaõige
ettekujutuse vms, oleksid läbisurunud teatud kindlaid tingimusi mingite tehinguteni
jõudmiseks, keelanud asja arutamise varade kasutada andmise komisjonis, eiranud tehingute
tegemise korda, jätnud uurimata majanduslikud riskid, pole soovinud või on jätnud vastu
174
võtmata esitatud kuluanalüüsid jm finantsarvestused. Ühegi tunnistaja ütlustest ei nähtu LLi või
AA kallutatust või teatud ettevõtete erikohtlemist (v.a. AS Tallink Group).
1014. Kuivõrd süüdistuses on kirjeldatud erinevad lepingud/muudatused, siis saab kohus aru,
et süüdistus AA ja LLile seisneb nende lepingute/muudatuskokkulepete sõlmimises ehk
allkirjastamises. Eraldi tuleb aga tähelepanu juhtida sellele, et süüdistuses märgitud kõiki
lepinguid/lisasid ei ole AA allkirjastanud. Samas, milles tema rikkumine (roll) sellisel juhul
seisneb, süüdistusest ei tulene.
1015. Süüdistuse kohaselt saab kokkuvõtlikult lepingud ja nende lisad grupeerida järgmiselt:
a) LL ja AA jätsid andmata ülesande arutada järgmisi lepinguid varade kasutada andmise
komisjonis:
a. rendileping nr xxx, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri;
b. Koostööleping nr xxx, lisa 18;
c. Üürileping nr xxx;
d. Üürilepingu nr xxx;
e. Üürileping nr xxx;
f. Üürileping nr xxx;
g. Üürileping nr xxx.
b) LL ja AA sõlmisid lepingud/lisad majanduslikult põhjendamata:
a. sh ilma kuluanalüüsita
i. Üürilepingu nr xxx;
ii. Üürileping nr xxx;
iii. Üürileping nr xxx;
iv. Rendilepingu nr xxx lisa nr 6, 7, 8, 9;
v. Üürileping nr xxx;
vi. Üürileping nr xxx;
vii. Üürileping nr xxx;
viii. Üürileping nr xxx;
b. LL ja AA vastutavad selle eest, et puudus dokumentatsioon selle kohta, et
järgmised lepingud/muudatused on AS-i Tallinna Sadam huvides; sh jätsid LL
ja AA välja selgitamata AS-le Tallinna Sadam
soodsaima/parima/alternatiivse/kõige tulusama lahenduse üürihindade
korrigeerimata jätmisel:
i. Rendileping nr xxx, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri;
ii. Koostööleping nr xxx, lisa 18;
175
iii. Rendileping xxx;
iv. Rendileping nr xxx;
v. Rendileping nr xxx;
vi. Rendileping nr xxx;
c. AA ja LL sõlmisid järgmised lepingud ilma AS Tallinna Sadam nõukogu
otsuseta:
i. Üürileping nr xxx;
ii. Üürileping nr xxx;
iii. Koostööleping nr xxxx
d. AA ja LL sõlmisid järgmised lepingud RHS-i rikkudes:
i. Rendileping nr xxx, lisad 27-36, 07.04.2009 kiri;
ii. Üürileping nr xxx
e. AA ja LL sõlmisid järgmised lepingud AS Tallinna Sadam hankekorda rikkudes:
i. Rendileping nr xxx, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri;
ii. Rendilepingu nr xxx;
iii. Üürileping nr xxx.
f. Nõustusid ühel korral hankest erineva ühekordse lisatasu maksmisega
i. Töövõtulepingu nr xxxx.
1016. Kohus analüüsib etteheited teemade kaupa. Üldiselt tuleb märkida tõenditesse puutuvalt
järgmist.
1017. Kohtule on esitatud hulgaliselt materjale, mis jäävad väljaspoole süüdistuse ajalisi piire-
eelnevad lepingud, aktid nt hoone seisukordade kohta, lepingu muudatused jms. Märgitud
tõendid kinnitavad asjaolu, et antud ettevõtted olid AS-ga Tallinna Sadam pikaajalistes
ärisuhetes ning teatud juhtudel vastavate ruumide, pindade andmist äriühingute kasutuse juba
varasemast ajast (T 3 lk 1 – 54, 114- 135, 141- 200; T 4 lk 1- 16, 34- 51, T 5 lk 101- 118, 135-
144, 156- 180, T 6 lk 1- 18, 25- 40, 43). Osaliselt tõendid korduvad ning osaliselt tõendavad
mitu tõendit sama asjaolu, nt on erinevad kirjad sadama sildumise tasude kohta, need on
nähtavad ka pangakonto väljavõtetelt ning on kajastatud ka vaatlusprotokollides. Kirjad
sealjuures tõendavad andmete edastamist, kuid ei oma tähtsust süüküsimuse lahendamisel (T 6
lk 161- 200, T 7 lk 1- 37, 55- 68,72- 85).
1018. Tallinna Sadama eeskirjad on sadama teenuste ja toimimise mõistmiseks üldpilti loovad
tõendid, mis toetavad tunnistajate ütluste mõistmist, kuid annavad arusaamise ka sadamatasude
jm kulude seotusest teineteisega (T 9). Eraldi on väljatoodud ka kõik sadamatasud vahemikus
2006 kuni 2012 (T 10, T 11 lk 1-14). Saaremaa ja Jahisadamaga ei näe käesoleva asjaga
mingisugustki seost, mistõttu seda osa kohus tõendina ei arvesta. Sadamatasude komisjoni
protokollidest ei tulene süüküsimuse seisukohast olulisi asjaolusid.
176
1019. AS Tallinna Sadam strateegia on oluline vastuvõetud otsustuste hindamisel suures
plaanis, mõistmaks nõukogu suuniseid ja juhatuse otsuste tagamaid (A 2 lk 2-39, A 3 lk 47-57).
Siseauditi ja vandeaudiitorite arvamusel kohus samuti tõenduslikku väärtust süü küsimuse
lahendamisel ei näe. Neis hinnati valikuliselt tehtud tehinguid esitatud materjalide pinnalt.
Audiitoritel puudusid samad teadmised, mis käesolevas menetluses esitatud on (A 2 lk 100-
110, 159- 164). AS Tallinna Sadam tegevustulemuste analüüsis 2008 kuni 2009 (A 3 lk 58-87)
ja majandus aasta aruannetes 2012 kuni 2014 (A 8 lk 120- 228, A 9 lk 1-182) on väljatoodud
2008 tulu vähenemine seoses kaubamahtude ja reisijate arvu muutustega. Kaubamahu
vähenemisest tulenevalt langes kauba teenindamisega seotud tulu ja kasvas reisijate suunaga
seotud tulu. 2009 aasta kohta on väljatoodud, et konsolideeritud müügitulu moodustas rekordi,
mis põhines peamiselt sadamatasu tulu kasvul, kuid ka renditulude suurenemisel.
1020. Hankeplaanid (T 12 lk 135-178) ei kinnita ega lükka ümber süüdistust. Neist ei tulene, et
hankeplaani oleks lisatud mõni vaidlusalune leping ja et see oleks väljavõetud AA ja LLi
nõudmisel. Hankeplaanid on kinnitanud divisjonijuht, mitte juhatuse liikmed.
1021. Lõputöö jätab kohus tõendikogumist välja, kohus ei näe selles tõendiväärtust (A 6 lk 75-
90).
7.4.2.1. Varade kasutada andmise komisjon
1022. Prokuratuur on sisutanud AA ja LLi süüdistust läbi varade kasutada andmise komisjoni
töö eesmärkide (p 2.2), märkides sealjuures ise, et komisjon teeb juhatusele ettepaneku vara
kasutada andmise kohta (2.3) ja p 3.6 alusel algatab vara kasutada andmise juhatuse liige.
Süüdistuse kirjeldatakse, et AA ja LL olid teadlikud, et lepingute muudatused, sh uute objektide
lisandumine ning hinnamuudatused lepiti kokku ilma neid varade kasutada andmise komisjonis
arutamata, sest nende küsimuste arutamist ei oldud tehtud varade kasutamise andmise
komisjonile ülesandeks. Sellest järeldab kohus, et prokuratuuri etteheite kohaselt pidanuks AA
ja LL tegema varade kasutada andmise komisjonile ülesandeks süüdistuses märgitud tehingute
arutamise, kuigi süüdistuses on kasutatud umbisikulist kõneviisi.
1023. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses väljatoodud lepinguid ja nende lisasid ei ole
arutatud AS Tallinna Sadam varade kasutada andmise komisjonis.
1024. 26. jaanuarist 2006 kuni 20. augustini 2013 kehtinud AS Tallinna Sadam vara kasutusse
andmise kord reguleeris p 1.1 kohaselt sadama varade (maa, hooned, hoonete osad, välja
arvatud bürooruumid, rajatised, tõstetranspordiseadmed ning laevad) kasutusse andmist läbi p
2.1 alusel moodustatud komisjoni (T 2 lk 127-131). P 3.6 sõnastusest tuleneb, et varade
kasutada andmise algatab juhatus või haldusjuht.
1025. Erinevalt prokuratuurist, leiab kohus, et p 3.6 reguleerib olukorda peale komisjoni töö
tulemusena arvamuse andmist juhatusele ehk juhatuse otsustust peale arvamuse ärakuulamist.
Sõnastus “algatab varade kasutada andmise“ (nt mitte „algatab varade kasutada andmise
komisjoni töö/algatab varade kasutada andmise tehingu ettevalmistuse“) viitab sellele, et
juhatuse asi on algatada peale varade kasutada andmise komisjoni töö lõppemist juhatuse otsuse
kohast varade kasutada andmise elluviimist ehk lepinguni jõudmist. Taolist sõnastust ei ole
võimalik mõista selliselt, et iga tehingu puhul pidanuks juhatus otsustama ja algatama varade
kasutada andmise komisjonis teema ettevalmistuse arutamiseks. Selline tõlgendus ei oleks
kooskõlas ka tehingute tegemise korraga, mille kohaselt läbib tehing enne kooskõlastuse ringi
ja jõuab viimasena juhatusele allkirjastamiseks (T 2 lk 101-124). Varade kasutada andmise
177
korrast tulenevalt vastutab juhatus vaid komisjoni moodustamise eest. Korrast ei tulene ühtegi
kohustust juhatuse liikmele, sh kohustust korraldada varade kasutada andmise komisjoni
materjalide edastamist, ülesande andmist varade kasutada andmise komisjonile tehingu
arutamiseks. Taoline vastutus on punktis 2 toodu kohaselt komisjonil. Juhatusel on taoline õigus
staatusest tulenevalt ehk õigus viia mõni teema komisjoni, kuid mitte kohustus. Samuti ei tulene
korrast, et juba kehtivate lepingute muudatusi tulnuks arutada varade kasutada andmise
komisjonis. Juba kehtivate lepingute muudatustest ei ole korras sõnagi. Seega ei ole see üheselt
tõlgendatav, kas pidanuks kõiki tehinguid arutama varade kasutada andmise komisjonis või
mitte.
1026. 21. augustist 2013 kuni vähemalt 31. augustini 2015 kehtinud AS Tallinna Sadam vara
kasutusse andmise korra (T 2 lk 133-136) p-de 2.6 ja 2.7 kohaselt toimub komisjoni koosolek
tehingu ettevalmistaja algatusel. Korra p-st 2.2.1 tulenes kohustus kehtivate kasutuslepingute
oluliste tingimuste muutmisega seonduvat arutada varade kasutada andmise komisjonis (T 2 lk
133-136). Taaskord puudub juhatuse puutuvus varade kasutada andmise komisjoni teemade
esitamisega.
1027. Juhatuse ülesandeks on seega mõlema korra kohaselt moodustada komisjon ja vaidlus
puudub selles, et komisjon oli süüdistuse perioodil juhatuse otsusega moodustatud, komisjoni
esimeheks oli XX. Kummastki korrast ei tulene juhatuse kohustust anda korraldus (ülesanne)
algatada varade kasutada andmise komisjoni arutamiseks viimiseks tehingute materjalide
kogumine vms.
1028. Kohtu taoline arusaamine läheb kokku kohtus uuritud tõenditega.
1029. Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees (T 2 lk 127-131, p 2.5), ehk süüdistuse
perioodil XX. XX pidi tagama selle, et korda täidetaks, kuid alati seda ei tehtud (XX, K 27 lk
243-244; XX K 26 lk 119 pö). Samas eitab XX sellest tulenevalt igasuguse kahju tekkimis AS-
le Tallinna Sadam. Tunnistaja ütluste kohaselt dubleeris antud kord teatud mõttes tehingute
tegemise korda, mille kohaselt igal juhul iga seotud isik (haldur, finants ehk oma ala spetsialist
enne lepingu allkirjastamist kooskõlastas lepingu. Samuti lepingute teemadel alati suheldi
omavahel igal juhul, inimeste ring, kes puutus teemaga kokku oli sama, kes oleks olnud varade
kasutada andmise komisjonis või tehingu tegemise korra järgi (K 27 lk 188 pö). Oluline on
siinkohal, et XX enda arusaam sellest, et tema vastutas korra täitmise üle, läheb kokku korras
sätestatuga ja sellega, et korras ei ole sätestatud juhatuse liikmete vastutust muus, kui komisjoni
moodustamises.
1030. Tunnistajate ütluste kohaselt said varade kasutada andmise komisjoni tehingute
ettevalmistajaks olla haldus-või ärisuunajuhid, kes said sisendi nt kliendihaldurilt (XX K 27 lk
208, 209; K 27 lk 243 pö, XX K 31 lk 14, XX K 44 lk 200-200 pö, XX K 26 lk 119 pö, XX K
29 lk 8 pö, XX K 23 lk 157-158, XX K 44 lk 221-221 pö).
1031. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et kohustust juba olemasolevate lepingute muudatusi
varade kasutada andmise komisjoni viia ei olnud, vaid seal arutati uusi sõlmitavaid lepinguid
tulenevalt nende mahukusest, olulisusest AS-le Tallinna Sadam (XX, K 27 lk 180, K 27 lk 232-
233, 235 pö, XX K 38 lk 32-32 pö, XX K 31 lk 14-15, 18, K 31 lk 3, XX K 26 lk 116, 119-119
pö, XX K 29 lk 7-8, XX K 23 lk 157, XX K 44 lk 221-221 pö).
178
1032. XX ja XX selgitasid, et lepingute muudatusi ega lõpetamisi varade kasutusse andmise
komisjonis arutama ei pidanud (XX ütlused, K 27 lk 210-211, 213 pö; XX ütlused, K 38 lk 32-
32 pö, K 44 lk 200-200 pö).
1033. XX ja XX kinnitasid, et juhatus ei omanud puutuvust komisjoni tööga (XX ütlused, K 27
lk 209; XX ütlused, K 44 lk 200-200 pö). Juhatuse puutuvus ei tulnud välja ka teiste tunnistajate
ütlustest. Tähele tuleb panna, et XX ütluste kohaselt oli varade kasutada andmise komisjonil
juhatusele nõuandev roll (K 44 lk 221), seega ei olnud tegemist kohustusliku arvamusega
juhatusele.
1034. Vara kasutamise komisjoni protokollidest nähtub, et alates 27. septembrist 2006 kuni 31.
august 2015 ei ole AA ja/või LL olnud tehingu ettevalmistajaks mistahes vara kasutusse
andmise algatamisel või materjali koostamisel (T 8 lk 65-146). Varade kasutada andmise
komisjonis ei ole erinevate juhatuse koosseisude ajal vara rendile andmise, rendipinna suuruse
muutmist, rendihinna muutmist ega vara tagastamise lepinguid arutatud (T 7 lk 172-200, T 3 lk
28- 52, T 1 lk 1-10). 2005 ja 2006 aastal on AA osalenud komisjoni esimehena koosolekutel (T
8 lk 48-53, 59, 61), kuid see jää väljaspoole süüdistuse ajalisi piire ega oma tähtsust antud
süüdistuse kontekstis.
1035. Lepingud jõudsid juhatuseni allkirjastamisel, olles üldjuhul eelnevalt läbinud tehingute
tegemise korras sätestatud kooskõlastuse ringi (T 2 lk 101-124, XX, K 23 lk 130). Ükski
tunnistusi andnud Tallinna Sadama töötajatest ei teadnud korda, kus juhatus või keegi teine
oleks sundinud või survestanud töötajat kooskõlastust andma (XX ütlused, K 26 lk 118pö, XX
ütlused, K 38 lk 36). Juhatuse liige ei olnud lepingute ettevalmistajaks. Tehingute tegemise kord
oli samuti mõeldud juhatusele seotud isikute kooskõlastusega kinnituseks, et need spetsialistid
on selle lepingu läbi lugenud, ja sellega oma valdkonna piires nõustunud/mittenõustunud (XX,
K 27 lk 210 pö; XX, K 27 lk 210-212; XX, K 44 lk 41 pö). XX on kinnitanud, et see oli üks
alternatiividest, millega vaadati üle, et sadama huvid on kaitstud (K 44 lk 226 pö).
1036. Mõlema korra redaktsioonist tuleneb seega, et juhatus delegeeris varadega seonduva
arutamise otsustusõiguse komisjonile ning peale komisjoni arvamuse ärakuulamist algatas
juhatus vajadusel varade kasutada andmise ehk lepinguni jõudmise protsessi. Samuti nähtub
tunnistajate ütlustest, et tegelikult isikute ring, kes vastava lepinguga seotud olid, oli kaetud ka
tehingute tegemise korraga ning arutelud, sh finants jm küsimustes, toimusid nende isikute ja
juhatuse vahel igal juhul. Komisjoni töö toimimise eest vastutas XX, mitte AA ega LL.
1037. Eeltoodu alusel ei analüüsi kohus asjaolusid, mis on seotud tehingute varade kasutada
andmise komisjonis arutamata jätmise põhjendatusega ehk kas süüdistuses märgitud tehinguid
pidi või ei pidanud arutama varade kasutada andmise komisjonis, nt objektide suuruse
muutmisel, üürihinna muutmisel, nõukogu otsuse alusel sõlmitud lepingud jms.
1038. Kohus leiab, et esitatud süüdistuse pinnalt ei saa AA ja LLile ette heita ülesande andmata
jätmist lepingute, lisakokkulepete varade kasutada andmise komisjonis arutamata jätmist enne
nende sõlmimist. Juhatusele tulenes korrast vaid kohustus moodustada komisjon ja see
kohustus oli täidetud. Varade kasutada andmise komisjoni sisulise töö eest juhatus süüdistuses
kirjeldatud viisil ei vastutanud.
1039. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AA ja LL ei olnud kohustatud andma ülesandeid
tehingute varade kasutada andmise komisjonis arutamiseks, mistõttu süüdistuses (rendileping
nr xxx, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri; koostööleping nr xxx, lisa 18, üürileping nr xxx,
179
üürilepingu nr xxx, üürileping nr xxx, üürileping nr xxx ja üürileping nr xxx) kajastatud
etteheited LLile ja AAle, mis on seotud ülesande andmata jätmisega tehingute arutamiseks
varade kasutada andmise komisjonis, on alusetud.
7.4.2.2. Majanduslik põhjendatus
1040. Esitatud süüdistustes on prokuratuur läbivalt väljendanud, et AA ja LL sõlmisid
lepinguid, kui tegemata oli kuluanalüüs ja puudus dokumentatsioon, mis kinnitaks, et
sõlmitavad lepingud (lisad jm) on AS-le Tallinna Sadam huvides ehk
soodsaimad/parimad/tulusaimad, sh puudutas see üürihindade korrigeerimata jätmist. Märgitud
erinevat sõnakasutust saab kokku võtta majanduslikult põhjendamatute tehingute sõlmimisena.
1041. Millise dokumentatsiooni puudumist, et tehingud AS Tallinna Sadam huvides sõlmitud
on, prokuratuur silmas peab, kohtule teada ei ole. Seetõttu ei saa kohus sisustamata süüdistusest
tulenevalt selles osas ka seisukohta avaldada ning süüdistuses kajastatud etteheited (rendileping
nr xxx, lisad 27-36, 07. aprilli 2009 kiri, koostööleping nr xxx, lisa 18, rendileping nr xxx,
rendileping nr xxx ja rendileping nr xxx) on selles osas alusetud.
1042. Kohus nõustub ka kaitsja väljatooduga selles, et sisustama on prokuratuuri süüdistus ka
soodsama lahenduse välja selgitamata jätmises, kuivõrd juhatuse liikme hoolsuskohustus ei
tähenda seda, et kõigist võimalikest käitumisvariantidest on valitud majanduslikult kõige
suuremat kasu toov, vaid et heas usus on rakendatud optimaalseid abinõusid ja viise oma
kohustuste täitmisel (Ühinguõigus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 139).
1043. Samuti, esitades süüdistuse majanduslikult põhjendamatute lepingute (lisade)
sõlmimises, tulnuks prokuratuuril ära näidata, milline oli taolisel juhul konkreetses olukorras
majanduslikult põhjendatud leping. Seda tehtud ei ole. Praegusel juhul on prokuratuur
umbmääraselt leidnud, et soodustatud on teiste äriühingute tegevust ja esindatud nende huve
AS Tallinna Sadam huvidele, kuid prokuratuur ei ole sisustanud ega tuvastanud, mis olid need
piirid, mis olid juhatuse liikmetele tulenevalt äriühingu parimast juhtimisest või nt nõukogu
poolt läbirääkimistel lubatud/mõistlikud ja millest alates on see piir ületatud. Taaskord tuleb
siinkohal meeles pidada ka ainuaktsionäri soosivat suhtumist AS-i Tallink Group ning võrdse
kohtlemise põhimõtet. Süüdistus peaks sisustama väljendeid kasumlikult, kahjumlikult, parim
lahendus jms, vastasel juhul ei ole süüdistatavatel end millegi vastu kaitsta ega kohtul versiooni,
mida tõendatuks või mitte tõendatuks lugeda.
1044. Kohtule esitatud tõendite põhjal saab tõepoolest kohus vähemalt osaliselt kõiki neid
asjaolusid ise hinnata, nt võrrelda erinevaid lepinguid, neis sätestatud hindasid, tähtaegu
lepingus sätestatud punktide, sisekordade, tunnistajate ütluste, konto väljavõtete, AS Tallinna
Sadam töötajate poolt tehtud arvestustega. Asudes ise tuvastama seda, mille prokuratuur on
jätnud määratlemata ehk kahjumlikkuse ja kasumlikkuse piirid, väljuks kohus esitatud
süüdistuse piiridest.
1045. Olukorras, kus teised AS Tallinna Sadama juhtkonnast ja nõukogust ei ole tajunud, et
lepingud/muudatused oleksid AS-le Tallinna Sadam kahjumlikud, on raske rääkida ka taolisest
eeldusest, et AA ja LL ületanuks neil olevat (ärilist/majanduslikku) kaalutlusõigust.
1046. Prokuratuuri etteheited kuluanalüüsi puudumise kohta üksikute teemade kaupa, ilma
sisustama, millest tulenevalt oleks üldse kuluanalüüse teostama pidanud, kas neid pidanuks
180
tegema AA ja LL isiklikult või andma taolise ülesande finantsosakonnale, või kuluanalüüside
puudumisega seoses jätma tehingud kinnitamata (allkirjastama), on sisustamata.
1047. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi AS Tallinna Sadam sisekorda ega muud õigusakti, millest
tulenevalt pidanuks AA ja LL ise kuluanalüüse tegema (ometi on süüdistus, et jätsid teostamata
kuluanalüüsi, mitte andmata korraldust kuluanalüüsi teostamiseks) või taolise korralduse
mõnele töötajale andma. Kohus ei ole tuvastanud samuti ühtegi AS Tallinna Sadam sisekorda
ega õigusakti, mis sätestaks juhatusele kohustuslike dokumentide olemasolu enne otsustuse
vastuvõtmist/lepingu sõlmimist puutuvalt kuluanalüüse.
1048. Jättes taolise kohustuse puudumise kõrvale ja võttes arvesse, et äriühingu kasumlikkuse
tagamiseks on mõistlik teatud arvestusi kulude/tulude osas teha, tuleb märkida, et ka sellisel
üldisel alusel ei ole süüdistus tõendatud.
1049. Nimelt on kohtus uuritud tõenditega tuvastatud, et kuluanalüüse teostati, riske hinnati,
arvestusi tehti erinevate stsenaariumite järgi, kusjuures oluline siinkohal on taaskord see, et
kulusid AS Tallinna Sadam poolt pidi vaetama komplektselt ning suurimaks mõjutajaks oli AS
Tallinna Sadam suurklient AS Tallink Group, kellel oli ka MKM soosing. Taolisi asjaolusid ei
ole prokuratuur esitatud süüdistuses arvesse võtnud ega kajastanud, mistõttu on süüdistus
majandusliku põhjendatuse osas vääralt ülesehitatud. Olukorras, kus prokuratuur on jätnud
lepingud/muudatused kogumis hindamata, arvesse ei ole võetud AS Tallinna Sadam tehtud
erinevaid analüüse majandusliku põhjendatuse osas, vaid lähtutud on mitmest tehtud analüüsist
ja e-kirjadest vaid ühest, ei näe kohus mingisugustki väärtust üksikute lepingute/lisade/e-kirjade
tasuvusmääradel, kaubatasu jm protsentidel, ruumide juurde andmisel/äravõtmisel. On
tõendatud, et AS Tallinna Sadam nõukogu ja juhtkond, sh juhatus vaagis
kasumlikkust/kahjumlikkust komplektselt, hinnates erinevatest tasudest saadavat tulu ning
mitte ainult rahas mõõdetuna, vaid lähtudes AS Tallinna Sadam strateegilistest eesmärkidest ja
AS Tallink Group sooduskohtlemisest. Süüdistus ei ole aga lepinguid, muudatusi ja neist
tulenevat tagajärge AS-le Tallinna Sadam hinnanud komplektselt.
1050. Kuivõrd süüdistuse etteheide on kuluanalüüside teostamata jätmises AA ja LLi poolt,
mitte kuluanalüüside kasutamata jätmises või valedes arvutusjäreldustes, kohus ei ole
tuvastanud AA ja LLi kohustust isiklikult kuluanalüüse teostada või nende teostamiseks iga
konkreetse muudatuse/lepingu korral vastavat korraldust anda (see ei tulene ka süüdistusest),
leiab kohus, et süüdistus kuluanalüüside puudumise osas AA ja LLile on ainuüksi sellel
põhjusel alusetu.
1051. Selguse huvides tuleb märkida sedagi, et kaitsjad on õigesti välja toonud tõendid, mis
kinnitavad ka üksikute tehingute puhul tegelikult arvestuste tegemise ehk kuluanalüüsid,
sealjuures on erinevatel puhkudel tehtud arvestusi mitme stsenaariumi järgi. Seega on süüdistus
kuluanalüüside puudumises ka sellel alusel vale.
1052. Nii tõendavad kuluanalüüside olemasolu nt järgmised tõendid.
1053. Erinevalt süüdistuse etteheitest on kohus tuvastanud, et nt lepingu nr xxx 19.07.2011 lisa
30 osas on kuluanalüüs teostatud.
1054. Perioodil 05. aprill 2011 kuni 19. aprill 2011 (rendilepingu nr xxx, 19.07.2011 lisa 30
sõlmimisele eelnevalt) on XX, ÖÖ ja XX arutanud eesmärke ja tasuvust (T 14 lk 156-176). XX
on koostanud ja korrigeerinud projekti tasuvuse kohta tabelarvestuse faili ”xxx pelletiladu
181
180411.xlsx” (T 14 lk 171), milline on edastatud ka Z4 AS-le 16. jaanuaril 2018 (A 5 lk 106-
108; tabelis X KAT 5.6). Kaitsja toob välja, et nimetatud tasuvusarvutusest nähtub, et projekti
realiseerimisel tekib positiivne rahavoog juba teisel aastal (A 5 lk 106-108; tabelis vt töölehe
väli D16) ning nüüdispuhasväärtus (NPV) muutub positiivseks neljandal aastal (A 5 lk 106-
108; tabelis vt töölehe väli F16). Kuluanalüüsi teostamist kinnitab ka XX enda ütlustes (K 38
lk 36 pö).
1055. OÜ Z6 lepingu osas tehtud etteheited on kaitsja kokkuvõtlikult ümber lükanud OÜ
maksejõuetusega, millest tulenevalt puudus vajadus teostada ka kuluanalüüsi jms. Kaitsja
märgib, et äriregistri teabesüsteemi kohaselt Z4 AS ühendas 13.01.2017.a endaga Z6 OÜ ning
viimane kustutati äriregistrist.
1056. 09. jaanuaril 2005 on Z6 OÜ teatanud kõikide klientide kaotusest ja võimetusest täita
lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi (T 5 lk 182). Z6 OÜ rahaliste vahendite puudumist
mäletas XX (K 27 lk 238-238 pö). Süüdistusest ei nähtu, millist juhatuse otsust prokuratuur
üürilepingu nr xxx muutmise kohta eeldab või mille alusel. Leping on läbinud kooskõlastuse
ringi ja allkirjastatud. Olukorras, kus üks osapool deklareeris enda maksejõuetust ning Paldiski
Lõunasadamas nõudlus puudus, jääb arusaamatuks, mille osas või mille kohta ja kes pidanuks
koostama kuluanalüüsi soodsaima lepingu hinna kohta.
1057. Kuivõrd Z6 OÜ maksevõime ei ole käesoleva kohtuasja objektiks, siis jätab kohus XX
ütlused kui asjakohatud Z6 OÜ maksevõimetuse osas tõendikogumist välja. Need ei tõenda ega
lükka ümber AS Tallinna Sadam kuluanalüüsi tegemise/puudumise asjaolusid.
1058. Üürilepingu muutmist on XX pidanud AS-le Tallinna Sadam kasulikus, kuivõrd teise
alternatiivina oleks tulnud Z6 OÜ pankrotiga seoses leping lõpetada ning tulnuks otsida klienti
alale, mille eest ei maksta midagi ja ei kaeta kulusid (K 27 lk 238-238pö). Võttes arvesse ka
Paldiskis puuduvat nõudlust, on põhjendatud kahtlus, et lepingu muudatus oli AS-le Tallinna
Sadam taolisel kujul kasumlikum kui Z6 OÜ pankroti järgne lepingu lõpetamine oleks olnud.
Samuti oli taoline lahendus parim Z6 OÜ jaoks, kuivõrd selliselt ei jäänud OÜ-le üles AS
Tallinna Sadama nõudeid.
7.4.2.3. Üürihindade indekseerimine
1059. Süüdistuse etteheite kohaselt on AS Tallinna Sadam juhatus LLi ja AA isikus jätnud
üürihinna korrigeerimata EEi 20.02.2009 e-kirja tulemusena. Taoline etteheide on alusetu.
1060. Kohus tuvastas, et osaliselt jäeti üürihinnad indekseerimata XX ettepanekul ning osaliselt
on süüdistust läbivad üürihinnad indekseeritud (mitte jäetud indekseerimata).
1061. AS Tallinna Sadam Infrastruktuuri halduse juht XX on teinud AS Tallinna Sadam
finantsjuhile ÖÖ 26. veebruari 2009 esildises nr 12-7/331 (T 12 lk 183) ettepanekuga mitte
rakendada üüri korrigeerimist. 27. veebruaril 2009 on allkirjastatud juhatuse otsus nr 5
lepingutasude indekseerimise kohta jäeti hinnad indekseerimata tulenevalt majandusolukorrast
ja XX ettepanekust (T 12 lk 184).
1062. AS Tallinna Sadam juhatuse liige/finantsjuht on 26.01.2017. a kirjas nr 1-7/15-1167/606
kinnitanud, et juhatuse 27.02.2009. a otsusega nr 5 on jäetud indekseerimata üüritasud kõikidel
otsuses loetletud aadressidel asuvatel büroopindadel ning Z4 AS- i üüritasud on samuti jäetud
korrigeerimata ainult eelviidatud otsusega hõlmatud üüripindade osas (T 12 lk 181).
182
1063. Süüdistust korduvalt läbiva, 01. märtsi 2009 juhatuse otsuse mitte rakendada üüritasudes
tarbijahinnaindeksit, tegi juhatusele XX tulenevalt esitatud taotlustest ja majanduslikust
olukorrast (Tallinna Sadama vastus järelpärimisele nr 842 – kohtutoimik T-12, lk 181, XX
ütlused, K 23 lk 158, 171). Üürihindade korrigeerimisega seotud arvestused tegi kliendihaldur
koostöös finantsosakonnaga ning indekseerimise otsustamine igakordselt oli tavapärane
praktika (T 12 lk 181, XX ütlused, K 37 lk 178-179, 190, 190pö, XX ütlused (K 26 lk 133-134,
143 pö), XX ütlused, K 26 lk 108, 116pö, K 26 lk 88 pö, 84). Indekseerimata jätmine võimaldas
tagada AS-le Tallinna Sadam regulaarse ja pikaajalise tulu (24. jaanuari 2013 juhatuse otsus A1
lk 1-3; 20. juuni 2005 juhatuse koosoleku protokoll, A 1 lk-d 7-11; 28. veebruari 2012 nõukogu
koosoleku protokoll, A 1 lk-d 16-22, XX ütlused, K 37 lk 191).
1064. Kõik lepingud/muudatused on läbinud kooskõlastuse ringi enne juhatuse poolset
allkirjastamist. Kohus ei ole tuvastanud LLi või AA seost üürihindade indekseerimata jätmisega
enne nende poolset allkirjastamist.
1065. Samuti tuleb nõustuda kaitsjate väljatooduga ka selles, et osaliselt on prokuratuuri
etteheited alusetud ka seetõttu, et süüdistuses märgitud tehingutest osade puhul on üürihindu
indekseeritud.
1066. AS Tallinna Sadam saatis 30. jaanuaril 2009 AS-le Z4 kirja nr 1-7/331 üüri, rendi- ja
kaubatasumäärade korrigeerimiseks (T 3 lk 58-60), millega mh korrigeeriti vastavalt 11. augusti
1997 rendilepingu xxx punkti 6.2 alusel punkti 6.1. alapunktides 6.1.1-6.1.16 toodud rendi
tasumäärasid alates 01.03.2009. Seejärel 20. veebruari 2009 kirjas nr 1-06V/ET-030 taotles Z4
AS (T 3 lk 61) AS-lt Tallinna Sadam tulenevalt turusituatsioonist rendipindade hinna
langetamist, kuid AS- i Tallinna Sadam juhatuse liikmed ei rahuldanud seda soovi.
1067. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et prokuratuuri viidatud AS-i Tallinna Sadam 07. aprilli
2009 kiri nr 1-7/331 (T 3 lk 62) ei käsitle rendilepingus nr xxx, rendilepingus nr xxx ja
rendilepingus nr xxx määratud renditasude (mitte)korrigeerimist, vaid käsitleb üksnes ja ainult
üürilepingute xxx ja xxx üüri tasumäärade mittekorrigeerimist, kuivõrd taotlus rahuldati üksnes
töötlemisega mitteseotud pindade osas.
1068. AS Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjaga nr 1-7/331 rendilepingu xxx p-des 6.1.1-
6.1.16 toodud rendi tasumäärade korrigeerimine alates 01. märtsist 2009 on tõendatud Z4 AS
tasutud arvetega. Nimelt indekseerimiseelse AS Tallinna Sadam 04.02.2009. a arvega nr
29000536 (A 2 lk 202), millest nähtuvad tasumisele kuuluvad rendilepingu punktide 6.1.16 ja
6.1.1-6.1.15 järgsed renditasud indekseerimata ühikumäärades. Samuti indekseerimisjärgse
AS-i Tallinna Sadam 01. aprilli 2009. arvega nr 29001690 (A 2 lk 203), millest nähtuvad
tasumisele kuuluvad rendilepingu punktide 6.1.16 ja 6.1.1-6.1.15 järgsed indekseeritud
renditasu määrad, millised renditasu määrad on identsed eelviidatud AS-i Tallinna Sadam 30.
jaanuari 2009 kirjas nr 1-7/331 toodud rendilepingu nr xxx punktides 6.1.1-6.1.16 toodud uute
korrigeeritud määradega. Vaidlus puudub selles, et arved on Z4 AS tasunud (A 2 lk 204-205).
1069. AS Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjaga nr 1-7/331 rendilepingu xxx toodud
renditasu määra korrigeerimine alates 01. märtsist 2009 on tõendatud tasutud arvetega. Nimelt
indekseerimiseelse AS Tallinna Sadam 14. veebruari 2009 arvega nr 29000670 (A 2 lk 210),
millest nähtub 1102,4 m2 hoone rendi tasumäär. Samuti indekseerimisjärgse AS Tallinna Sadam
01. aprilli 2009 arvega nr 29001688 (A 2 lk 211), millest nähtub 1102,4 m2 hoone rendi
tasumäär. Nimetatud renditasu määr on identne eelviidatud AS Tallinna Sadam 30. jaanuari
183
2009 kirjas nr 1-7/331 toodud rendilepingu xxx punktis 6.1 toodud uue korrigeeritud määraga.
Arved on tasutud (A 2 lk 212-213).
1070. AS Tallinna Sadam 30. jaanuari 2009 kirjaga nr 1-7/331 rendilepingus xxx toodud
renditasu määrade korrigeerimine alates 01. märtsist 2009 on tõendatud tasutud arvetega.
Indekseerimiseelse AS Tallinna Sadam 05. veebruari 2009 arvega nr 29000677 (A 2 lk 214),
millest nähtub 28 410 m2 suuruse laoplatsi rendi tasumäär. Indekseerimisjärgse AS Tallinna
Sadam 01. aprilli 2009 arvega nr 29001717 (A 2 lk 215), millest nähtub 28 410 m2 suuruse
laoplatsi rendi tasumäär. Nimetatud renditasu määr on identne eelviidatud AS Tallinna Sadam
30. jaanuari 2009 kirjas nr 1-7/331 toodud rendilepingu nr xxx punktis 7.1.4 toodud uute
korrigeeritud määradega. Arved on tasutud (A 2 lk 216-217).
1071. Taoliselt on kohus tuvastanud, et juhatus korrigeeris (indekseeris vastavalt sõlmitud
lepingutele) Z4 AS-i lepingulisi kaubatasusid, renditasusid ja üüritasusid, välja arvatud
büroohoonetes asuvate äriruumide üüritasusid.
1072. 07. aprilli 2009 kirja nr 1-7/331 (T 3 lk 62) koostaja on XX, allakirjutanud AA.
Tähelepanematust selles, et üürilepinguga nr xxx ja äriruumi üürilepingu nr xxx Z4 AS-ile
kasutusse antud vara hulgas sisaldus lisaks Rae põik 10 asuvatele äriruumidele (millede üür ei
kuulunud 27. veebruari 2009 juhatuse otsuse alusel indekseerimisele) ka konteinerhoone,
konteinerpääsla, töökoja hoones asuv ruum nr 30 ja Rae põik 10H hoones asuv olmeruum
(millede üür kuulus indekseerimisele juhatuse 30. jaanuari 2009 otsuse alusel) ning jättis
indekseerimata üürilepingus nr xxx ja nr xxx nimetatud varad, ei ole kaitsjasõnul omistatav AA
ja/või LL. Ei ole mõeldav, et juhatuse liige AA, ärisuunajuhtide poolt koostatud kümneid
indekseerimata jätmise kirju allkirjastades, oleks olnud suuteline kontrollima igas vastavas
lepingus toodud varade koosseisu ning selle vastavust koostatud kirjale ja juhatuse 27.
veebruari 2009 otsusele. XX ütluste kohaselt sai allkirjastaja tugineda sellele, et koostaja on
kirjas olevad andmed kontrollinud ja need on õiged (K 38 lk 30-32). XX ei ole väitnud, et ta
oleks märgitud objektid AA või LLi nõudmisel/soovil/palvel kirjas valesti märkinud. Teiste seas
XX ütlustest tuleneb, et kliendihaldur jälgib, kontrollib ja teatab indekseerimisega seonduvat
(K 44 lk 223 pö). Sealjuures on XX taaskord selgitanud, et indekseerimise arvestuste eest
vastutab kliendihaldur (K 44 lk 223-224). Et numbreid oli massiliselt, millest võisid tulla
arvutusvead, mis olid XX vastutusalas, tuleneb ka XX ütlustest (K 27 lk 231-231pö). Seega,
milles antud juhul AA ja/või LLi rikkumine seisneb, süüdistusest ei tulene, kuivõrd praegusel
juhul on tuvastatud, et eksimus on alguse saanud teisest inimesest ning AA ja LLi seos ei ole
tuvastatud.
1073. Kaitsjad on välja toonud, et indekseerimata jätmise kõrval on indekseeritud ka rohkem
kui leping ette näeb (A 4 lk 198-212).
1074. LL ja AA on XX esildise ja majandusolukorra tõttu jätnud ka edaspidi üüritasud
indekseerimata (A 3 lk 8-10, XX ütlused, K 23 lk 171-171pö). Mitteindekseerimist toetas ka
XX (A 3 lk 9-10).
1075. AA ja LL jätsid seoses turuolukorraga 17. veebruari 2014 juhatuse otsuse nr 3
„lepingutasude indekseerimine“ (A 3 lk 11) alusel indekseerimata kõik lepingud ja
lepinguobjektid (sh üüritasud), välja arvatud kommertsjuhi XX 11. veebruari 2014 e-kirjaga (A
3 lk 11) finantsjuhile ÖÖ saadetud indekseerimisettepanekutes toodud kuues lepingus
184
sisalduvad tasud, mida indekseeritakse. Nende hulgas ka rendilepingu xxx alusel Z4 AS-i
kasutuses oleva laoplatsi nr 1 üür.
1076. AA ja LL jätsid seoses turuolukorraga 22. jaanuari 2015 juhatuse otsusega nr 2 (A 6 lk
208-211) indekseerimata kõik lepingud ja lepinguobjektid (sh üüritasud), välja arvatud Z22
OÜ-ga sõlmitud koostööleping xxx. Kaitsja viitab, et täpselt samamoodi otsustas AA ja LLile
järgnenud juhatuse koosseisud, nt 22. jaanuaril 2016, 06. veebruaril 2017 ja 22. veebruaril 2018
(A 6 lk 212-214).
1077. Sealjuures ei ole prokuratuur välja toonud ega sisustanud, mil moel AA ja/või LL
mitteindekseerimist korraldasid või mõjutasid. Kohus uuritud tõenditest taolisi asjaolusid
tuvastanud ei ole. Olukorras, kus mitteindekseerimist pidasid vajalikuks ka teised AS Tallinna
Sadam juhtkonna liikmed, on tõendamata, et taolise otsustusega ületanuks AA ja LL neil olevat
kaalutlusruumi lepingute sõlmimisel.
1078. Taoliselt tuvastas kohus, et AS Tallinna Sadam on üürimäärasid käsitletud lepingutes
korrigeerinud, üüritasud on jäetud indekseerimata teatud osas majandusolukorrast tingituna
juhatuse otsusel, kuid juhtkonna ettepanekul, mis oli aga äripartneritele soodsam lahendus.
Arvestades võimalikke kõrvaltagajärgi kõrgema üüritasu puhul ning samuti juhtkonna arvates
parem lahendus AS-le Tallinna Sadam, kui jäigalt üürihindu korrigeerida ja olemasolevaid
äripartnereid majanduslikesse raskustesse, misjärel tulnuks uusi äripartnereid leida.
1079. Süüdistuses märgitud kaubamahu kaotamine on samamoodi seotud Tallink Group AS- ga
läbirääkimiste tulemusena võrdse kohtlemisega ŽŽ AS-ga (T 5 lk 119, XX K 27 lk 197-198
pö, XX, K 38 lk 42). Kaubatasudega seonduv oli samuti AS Tallink Group läbirääkimiste üheks
osaks, mis mõjutas ka Z5 OÜ-ga lepingut ja oli seega äriühingute jaoks soodne.
1080. Tulenevalt AS-iga ŽŽ sõlmitud kaubatasu kokkuleppest ei olnud AS-il Tallinna Sadam
võimalik rakendada Z5 OÜ-le rendilepingu nr xxx 29. detsembri 2006 lisa nr 5 p-s 1
(rendilepingu p 7.3.4) kokkulepitud kaubatasu määra 2010. aastal. Rendilepingu nr xxx
25.01.2010 lisaga nr 43 (T 6 lk 26) lepiti kokku 2010 AS ŽŽ poolt tasumisele kuuluv kaubatasu
määr 41 krooni, mis oli 6 krooni madalam kui rendilepingu nr xxx 29. detsembri 2006 lisas nr
5 kokkulepitud Z5 OÜ poolt 2010. aastaks kokkulepitud kaubatasu 47 krooni. Üksnes tingituna
AS-iga ŽŽ sõlmitud kaubatasu kokkuleppest, millega 2010. aastal kaubatasu jäeti 2009
tasemele, edastas AS Tallinna Sadam 12. veebruari 2010 kirjaga nr 1-7/241 (T 5 lk 124) Z5 OÜ-
le teate kaubatasu rakendamisest 2010. aasta määras 41 krooni, s.o AS-ile ŽŽ 2010. aastal
kohaldatud määras (XX, K 27 lk 200-201).
võimalik rakendada Z5 OÜ-le rendilepingu nr xxx 29. detsembri 2006 lisa nr 5 p-s 1
(rendilepingu p 7.3.5) kokkulepitud kaubatasu määra ka 2011. aastal. Üürilepingu nr xxx (selle
üürilepingu alla ühendati ka rendileping nr xxx, vt T 6 lk 80 asuv preambula) 11.03.2011 lisaga
nr 3 (T 6 lk 101) lepiti kokku 2011 AS ŽŽ poolt tasumisele kuuluv kaubatasu määr 2.62 eurot
(s.o 41 krooni), mis oli 0.77 eurot (s.o 12 krooni) madalam kui rendilepingu xxx 29.12.2006
lisas nr 5 kokkulepitud Z5 OÜ poolt 2011. aastaks kokkulepitud kaubatasu 3.39 eurot (s.o 53
krooni). Üksnes tingituna AS-iga ŽŽ sõlmitud kaubatasu kokkuleppest, millega 2011.a
kaubatasu jäeti jällegi 2009.a tasemele, rakendas AS Tallinna Sadam Z5 OÜ-le 2011. aasta
kaubatasu määras 2.62 eurot (s.o AS-ile ŽŽ 2011 kohaldatud määras).
185
võimalik rakendada Z5 OÜ-le rendilepingu xxx 29.12.2006 lisa nr 5 p-s 1 (rendilepingu p 7.3.6)
kokkulepitud kaubatasu määra ka 2012. aastal. Üürilepingu nr xxx 16. veebruari 2012 lisaga nr
4 (T 6 lk 102) lepiti kokku mh 2012. aasta AS ŽŽ poolt tasumisele kuuluv kaubatasu määr 3.00
eurot, mis oli 0.77 eurot madalam kui rendilepingu xxx 29. detsembri 2006 lisas nr 5
kokkulepitud Z5 OÜ-ga alates 2012. aastast kokkulepitud kaubatasu 3.77 eurot (s.o 59 krooni).
Üksnes tingituna AS-iga ŽŽ sõlmitud kaubatasu kokkuleppest, millega 2012. aasta kaubatasu
lepiti kokku määras 3.00 eurot, edastas AS Tallinna Sadam 20. veebruari 2012 kirjaga nr 15-
7/12-328/940 (T 5 lk 125) Z5 OÜ-le teate kaubatasu rakendamisest 2012 määras 3.00 eurot (s.o
AS-ile ŽŽ 2012. a kohaldatud määras).
1083. Märgitu tuleneb ka tunnistajate XX ja XX ütlustest (K 27 lk 201-202, K 38 lk 42 pö).
1084. Edasiselt pidasid XX ja XX 2013. ja 2014. aastal kehtestatavate kaubatasude osas Z5
OÜ-ga läbirääkimisi, kuivõrd ühepoolselt puudus AS-l Tallinna Sadam õigus neid enda
soovitud suuruses muuta (T 6 lk 102, T 5 lk 126-131) ning lõppeks olid kaubatasud jätkuvalt
seotud ŽŽ AS-le määratavate tasudega (XX K 38 lk 42-43, XX K 27 lk 202)
1085. Kohus ei ole tuvastanud AA ega LLi poolset sekkumist/mõjutamist kaubatasumäärade
lepingute sõlmimisel, mistõttu ka selles osas on esitatud süüdistus alusetu.
1086. Seega leiab kohus, et majanduslikult põhjendamatute lepingute sõlmimises on esitatud
süüdistus alusetu.
7.4.2.4. Paldiski Lõunasadam
1087. XX, XX ning XX ütlustest tuleneb üheselt, et süüdistuse perioodil puudus Paldiski
Lõunasadamas täielikult konkurents, pooled ruumid olid tühjad, sest soovijaid ei olnud.
Nõudlus oli väga madal (K 23 lk 127-128, K 27 lk 231-232, K 23 lk 140-141). Antud asjaolu
prokuratuur vaidlustanud ei ole.
1088. Paldiski Lõunasadamasse puutuvalt oli etteheide ka teiste pakkujate välja selgitamata
jätmises.
1089. Tulenevalt rendilepingu nr xxx, 10. aprilli 2006 lisa 25 ja selle p-st 1 (T 3 lk 53) ning
selle lisaks oleva plaanimaterjalist (A 2 lk 229) oli Z4 AS-i kasutuses oleva laoplatsi nr 11 ja
lao nr 4 (turbaladu) alune kogupind kokku 10 867 m2 (7850 m2 + 3017 m2; T 3 lk 38-43).
Süüdistuses kajastatud lisad on seotud Z4 AS puidupelletite töötlemiseks vajaliku kahe lao
ehitamisega juba Z4 AS-i senises kasutuses oleva laoplatsi nr 11 ja lao nr 4 (turbalao)
asukohaga.
1090. Rendilepingu nr xxx 19. juuli 2011 lisa 30 punktis 4 leppisid pooled kokku, et lao nr 4
alune pind liidetakse laoplatsi nr 11 territooriumiga ning laoplatsi nr 11 uueks täpsustatud
suuruseks on 10 898 m2. Sama lisa punktis 5 leppisid pooled kokku, et Z4 AS projekteerib ja
ehitab laoplatsile nr 11 omal kulul puidupelletite kinniseks ladustamiseks kaks 2700 m2 suurust
ladu. Sama nähtub ka rendilepingu nr xxx 19. juuli 2011 lisale 30 lisatud plaanimaterjalilt (T 3
lk 81).
1091. Kohus on seega tuvastanud, et tegemist oli Z4 AS kasutuses oleva territooriumiga, kuhu
sooviti (ja rajati) laoplats, mistõttu etteheited teiste pakkujate väljaselgitamiseks on
mõistetamatud. Sisustamata on, mida AA ja/või LL pidanuks välja selgitama olukorras, kus Z4
186
AS soovis enda üüritud pinnale rajada vajalikud ehitised. Olukorras, kus lepingutes kajastatud
objektid olid Z4 AS renditud, ei ole sisustatud süüdistuses etteheidet selles, et:“ ei selgitanud
välja teisi võimalikke pakkujaid“, kuivõrd arusaamatuks jääb/sisustama on, kuidas taolises
olukorras keegi teine saanuks soodsamalt või üldse Z4 AS kasutuses oleval maa- alal tegutsema
tulla.
1092. Taoliste tõendite põhjal jääb kohtule esitatud süüdistus selles, et nii AA kui ka LL ei
selgitanud välja AS- le Tallinn Sadam soodsaimat lahendust, arusaamatuks. Tunnistajate
ütlustest tuleneb, et nõudlus puudus. Mida täpselt juhatus oleks pidanud soodsama lahenduse
väljaselgitamiseks tegema või mis see soodsam lahendus oleks pidanud olema, süüdistusest ei
nähtu. Taolisi asjaolusid ei nähtu ka tunnistajate ütlustest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et
süüdistus Paldiski lõunasadama osas sõlmitud lepingute ja lisade puhul soodsama olukorra välja
selgitamata jätmises, dokumentatsiooni puudumises, et leping on Tallinna Sadama huvides või
kuluanalüüsi tegemata jätmises, on alusetu ja sisustamata.
1093. Eeltoodust tulenevalt on süüdistuses kajastatud etteheited majanduslikult
põhjendamatute lepingute sõlmimises (üürilepingu nr xxx, üürileping nr xxx, üürileping nr xxx,
rendilepingu nr xxx lisa nr 6, 7, 8, 9, üürileping nr xxx, üürileping nr xxx, üürileping nr xxx,
üürileping nr xxx, rendileping nr xxx, lisad 27-36, 07.04.2009 kiri, koostööleping nr xxx, lisa
18, rendileping xxx, rendileping nr xxx, rendileping nr xxx, rendileping nr xxx) ja teiste
pakkujate välja selgitamata jätmises ka Paldiski lõunasadamaga seoses alusetud.
7.4.2.5. Nõukogu
1094. 12.06.2009. a lepingu nr xxx (T 4 lk 58-80) punkti 6.1. kohaselt on hoonestusõigus seatud
tähtajaga kuni 01.07.2045.a.. Süüdistusakti p -st 2.3.1.3.8, et lepingu tähtaeg on 01.07.2045
ning see on sõlmitud AS Tallinna Sadam 16.12.2008 nõukogu otsuse alusel. 19.07.2011 lisaga
nr 30 ei muudetud 12.06.2009 lepingu p-i 6.1, vaid lepingu p-i 3.9. Lepingu lõpptähtaega keegi
muutnud seega ei ole ning leping on sõlmitud nõukogu heakskiidul.
1095. AS- i Tallinna Sadam juhatus ei pidanud esitama nõukogule kinnitamiseks üüri- ja/või
rendilepinguid ning nende (kehtivuse tähtaegade) muudatusi. Märgitu tuleneb mh XX ütlustest
(K 28 lk 223), mis läheb kokku ka tema enda saadetud e-kirjaga (A 7 lk 202).
1096. Siseauditi osakonna 2013. a tegevusaruande (A 3 lk 127-130) selle kohta, et seadusest
tulenevalt:“/../ peab nõukogu kooskõlastama kõik hoonestusõiguse seadmise tehingud
(kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja koormamine). Samas võib esineda juhtumeid, kus
vara koormatakse üürilepinguga, mis omab sarnast mõju hoonestusõiguse seadmisega (nt
üürilepingu tähtaeg 10 ja enam aastat), aga lepingu liigist tulenevalt nõukogu kooskõlastus
nõutav ei ole/../“, võttis nõukogu teadmiseks 11.03.2014. a koosolekul (T 24 lk 74-81)
1097. XX on kinnitanud, et nõukogusse toodi hoonestusõiguse lepingud, mis olid seotud nt 36
või 49 aasta tähtajaga, kuid üüri- või koostöölepingute sõlmimine ei olnud nõukogu pädevuses
(K 46 lk 20).
1098. 13.09.2005. a toimunud koosolekul informeeris juhatus nõukogu, et Z4 AS on seadnud
maade vahetamise teostamise tingimuseks temaga sõlmitud rendilepingu tähtaja pikendamise,
ning alles seejärel pikendati 15.09.2005. a lisaga nr 24 rendilepingu tähtaega 11.08.2033.
aastani (A 2 lk 220-222, T 3 lk 50-51). Samuti küsis juhatus nõukogult 16.12.2008. a koosolekul
nõusoleku uute laoplatside Z4 AS-i kasutusse andmiseks 36 aastaks rendilepingu või
187
hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel ning alles seejärel pikendati 14.02.2009. a lisaga nr
27 kahe laoplatsi osas rendilepingu tähtaega kuni 01.07.2045. aastani (T 4 lk 58-80; T 3 lk 63-
65).
1099. Üürilepingu nr xxx osas on süüdistuses märgitud: “Samuti ei ole üürilepingus nr xxx
nimetatud vara kasutusse andmise kohta AS Tallinna Sadam nõukogu otsust.“. Üürilepingu nr
xxx süüdistuses on tekst: „kuna lepinguga koormati AS-ile Tallinna Sadam kuuluvat kinnisvara
(kinnisasja osa üürile andmine), siis oleks olnud vajalik nõukogu nõusolek, mis aga puudus,
rikkudes ÄS § 317 lg 1 p3 nõuet“. Viidatud koosseis sätestab nõukogu nõusoleku vajalikkuse.
1100. Ühestki dokumendist ega tunnistajate ütlustest ei tulene, et AA ja/või LL
teadlikult/tahtlikult jätnuks nõukogu heakskiidu küsimata eesmärgiga tehingut nõukogu eest
varjata vms põhjusel, mis oleks seostatav võimaliku ebaõiguskokkuleppega. Taolisi asjaolusid
ei ole tõendatud.
1101. Seega on ühel juhul nõusoleku heakskiit olemas olnud ja teisel juhul polnud seda taolisel
kujul vaja, mistõttu leiab kohus, et tegemist on alusetute süüdistusega.
7.4.2.6. Hankekordade rikkumised
1102. Tolleaegse RHS rikkumistega on prokuratuur seostanud lepingu nr xxx lisa nr 30 (millega
muudeti konkreetsete laoplatside koosseisu, tähtaega ja kohustus tagada sildumise ja
tonnaažitasu), üürileping nr xxx (liideti tervikuks varasemalt sõlmitud lepingud nr xxx ja xxx,
millega mh anti ŽŽ AS kasutusse hooned jm ruumid, ning hilisemate lisadega täpsustati hindu,
ruume) ja rendilepingu nr xxx (esialgu sõlmitud sadama ruumide üürimise ja stividorteenuse
osutamiseks, lisadega muudetud kaubatasu määra, mahtusid, täpsustatud/muudetud objekte
(ruume).
1103. Rendilepingu xxx19.07.2011 kokkuleppe nr 30, üürilepingu nr xxx ja rendilepingu nr
xxx peamine eesmärk on prokuratuuri hinnangul sadama opereerimine RHS § 89 mõttes
(sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks
veetranspordi ettevõtjatele). Kaubateenuse näol on tegemist CPV määruses nimetatud
teenusega (CPV 63720000-2 veetranspordi tugiteenused). Selline teenus on üks peamistest
sadama toimimist tagavatest teenustest, mistõttu on AS Tallinna Sadam kohustatud laevade
laadimise ja lossimise teenust pakkuma veetranspordiettevõtjatele ise või tagama teenuse
pakkumise läbi kolmanda isiku.
1104. AS Tallinna Sadam on kaubateenuse osutamise õiguse andnud lepinguga üle rentnikele
mistõttu on prokuratuuri hinnangul olemuselt tegemist teenuste kontsessiooniga. Lepingu
sõlmimise ajal kehtinud RHS reguleeris teenuste kontsessioonilepingute sõlmimist, mistõttu
allus tehing tervikuna RHS-is sätestatud menetluskorrale. Lepingu lisa sõlmimise ajal kehtinud
RHS § 17 lg 4 alusel pidi hankija teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel lähtuma RHS-is
sätestatud üldpõhimõtetest tulenevalt RHS § -st 3.
1105. AA ja LL pidanuks tagama, et AS-s Tallinna Sadam järgitaks seadusi, teisi õigusakte ning
TS sisekordasid. LL ja AA võtsid vastu otsuse ning aktsepteerisid olukorda, milles teenuse
osutaja leidmisel ei järgita RHS nõudeid ning sõlmisid ebaseadusliku otselepingud.
1106. Taoliselt tuleb tuvastada, kas tegemist oli RHS-s sätestatud kontsessioonilepinguga (vm)
ning kas LL ja AA pidid tagama RHS järgimise ning aktsepteerid olukorda, millises jäeti RHS
188
järgimata ja sõlmiti otselepingud. Kuid lisaks sellele on vajalik tuvastada otsene seos
ebaõiguskokkuleppe ja toimepandud rikkumise vahel.
1107. RHS § 4 p 13 tähenduses on kontsessioonileping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või
mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult
õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja
nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile.
1108. AS Tallinna Sadam 15.03.2019.a kirjast nähtub, et kuni 2018 aastani on AS Tallinna
Sadam sõlminud ühe kontsessioonilepingu riigihanke „Tasulise parkimisteenuse korraldamine
Vanasadama alal“ (A 5 lk 127) ehk ei ole AS Tallinna Sadam ise ei siis ega ka peale süüdistuse
esitamise perioodi lepingu nr xxx lisa nr 30, üürilepingut nr xxx ja rendilepingut nr xxx
kontsessioonlepinguteks pidanud. Süüdistuse perioodil mõistsid olukorda taoliselt ka XX ja XX
(K 27 lk 235 pö, K 31 lk 16 pö, e-kirjavahetus 6-8.06.2017, A 2 lk 228). XX ütluste kohaselt
tema töötamise ajal ühtegi kontsessioonilepingut ei sõlmitud ning lepingud oli seaduslikult
sõlmitud (K 27 lk 193-193 pö, K 27 lk 218 pö).
1109. Süüdistuses kajastatud 19.07.2011 lisas 30 lepiti kokku puidupelletite kaubatasu määr ja
garanteeritud kogust ületava kaubatasu määr, mis aga olid identsed koostöölepingus nr xxx
kokkulepitud kaubatasu määra ja kohustuslikku kaubakogust ületava kaubatasu määraga.
Eeltoodu on tõendatud kaitsja esitatud AS-i Tallinna Sadam 01.02.2012 kirjaga nr 1-7/12-
174/664 „Rendi-, kauba- ja hoonestusõiguse tasu määrade korrigeerimine“, mille kohaselt on
eelnimetatud indekseeritud kaubatasu määrad mõlemal juhul identsed – vastavalt 0.286 ja 0.173
eurot (A 2 lk 227, p 4.1.1, 228, 228 pö).
1110. Seega, 19.07.2011 kokkuleppega ei ole AS Tallinna Sadam andnud Z4 AS-le (uut) õigust
osutada Paldiski lõunasadamas kaubateenuseid (kontsessiooni). Taoline õigus tulenes
esialgsest, 11.08.1997 Z41 OÜ -ga (Z4 AS tolleaegne ärinimi) sõlmitud koostöölepingust nr
xxx (T 3 lk 101, p 1.2; XX, K 27 lk 246).
1111. Prokuratuuri süüdistuses viidatud rendilepingus xxx (T 3 lk 77-80) on sätestatud
operaatori enda toodud kauba töötlemine ladudes, mis olid juba Z4 AS valduses (XX ütlused,
K 27 lk 219, XX ütlused, K 31 lk 16pö).
1112. Taoliselt on õiguse kaubateenuseid osutada andnud AS Tallinna Sadam juba esialgse
lepinguga, mitte süüdistuses kajastatud lisaga nr 30 ning kõne all on operaatori enda kauba
töötlemine ladudes, mitte kaubateenuse osutamine laevaettevõtjatele kui sadama
opereerimisteenuse ühe osaga.
1113. Seega ei andnud AS Tallinna Sadam 19.07.2011 lepingulisa nr 30 sõlmimisega Z4 AS-
ile mingit uut õigust või kontsessiooni osutada Paldiski lõunasadamas laevaettevõtjatele
kaubateenuseid.
1114. Kaitsjate sõnul puudub vaidlus, et rendilepingu xxx sõlmimisele eelnevalt olid:
a) Eckerö Line Ab Oy Eesti filiaal ja Silja Line Eesti AS sõlminud Z5 OÜ-ga lepingu
stividori-, hoiustamis- ja liikluskorraldusteenuste osutamiseks Vanasadamas,
b) Eckerö Line Ab Oy Eesti filiaal ja Silja Line Eesti AS olid taotlenud AS-ilt Tallinna
Sadam vastava lepingu sõlmimist Z5 OÜ-ga ning
189
c) AS Tallinna Sadam oli avaldanud Viking Line Abp’le, et viimase poolt uue
stividorifirmaga lepingu sõlmimisel ei tee AS Tallinn Sadam takistusi sellise
stividorifirma tegutsemisele Vanasadamas.
1115. Vanasadamas tegutsevad ja Tallinkiga mitteseotud laevaliinide operaatorfirmad soovisid
stividori (ja sildumise teenust) osta Tallinkiga mitteseotud äriühingult ehk mitte ŽŽ AS-lt (XX,
K 27 lk 191).
1116. Tallinkiga mitteseotud laevaliinide operaatorfirmad soovisid lepingut sõlmida sadamas
tegutseva Z5 OÜ-ga (A 3 lk 113- 116) ning AS- l Tallinna Sadam puudus alus keeldumiseks
(XX, K 38 lk 40, K 38 lk 40-40pö, XX, K 27 lk 239-239pö, K 27 lk 191pö, 192, A 3 lk 117).
Lepingud ka sõlmiti (A 3 lk 118, A 3 lk 122-124), millest teavitati ka AS Tallinna Sadam
nõukogu (XX, K 27 lk 192pö). AS Tallinna Sadam ei teinud mistahes nõuetele vastavale
ettevõttele takistusi teenust osutada (A 3 lk 119-121).
1117. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt kohtles AS Tallinna Sadam ŽŽ AS ja Z5 OÜ-
d samadel asjaoludel samamoodi, olles sealjuures seotud laevaliinide operaatori valikuga (XX,
K 27 lk 193).
1118. Seega, erinevalt prokuratuuri väidetust, rendilepingu xxx sõlmimisel 2006. a mais ega
selle lisa nr 6 sõlmimisel 2010. a jaanuaris olid laevaliinid endale AS-st Tallinna Sadam
sõltumatult sõlminud lepingud Z5 OÜ-ga. AS Tallinna Sadam oli kohustatud tagama
laevaliinide poolt nimetatud ettevõttele Z5 OÜ-le ligipääsu Vanasadama infrastruktuurile AS-
iga ŽŽ pakututega samadel tingimustel. Taoliselt ei näe kohus mingisugustki seost hankekorra
võimalikes rikkumistes ebaõiguskokkuleppega, kuivõrd ebaõiguskokkuleppe üheks osaks ei ole
süüdistuse kohaselt LLi ja AA poolt laevaliinide mõjutamine lepingu sõlmimiseni Z5 OÜ-ga.
1119. Üürilepingu nr xxx puhul on RHS ja hankekorra etteheited LLile ja AA selles, et nad
lepingu sõlmimise kui pikendamise eelselt võtsid vastu otsuse, et teenuse osutaja leidmiseks ei
korraldata hanget ega konkurssi.
1120. Tähele tuleb panna, et antud üürilepinguga on moodustatud tervik juba 2001 ja 2002
sõlmitud erinevate lepingutega (rendileping nr xxx ja xxx, T 6 lk 27-40, T 6 lk 1- 5) ehk kaks
juba kehtivat lepingut liideti nö kokku. Tunnistajad kinnitavad, et lepingud sooviti ühendada ja
kaasajastada ning taaskord viidatakse majanduskriisile, AS Tallink Group mõjule lepingute
sõlmimisel. Samuti on esialgne õigus kaupa käidelda üle antud juba esialgsete lepingutega, mis
tähendab et tegelikkuses sisuliselt uut õigust ei ole antud. Lepingute pikendamise alused
tulenesid esialgu sõlmitud lepingutest. Huvi lepinguid pikendada oli mõlemapoolne, algatus
tuli AS Tallinna Sadam poolt.
1121. Samuti, arvestades etteheidetud lepingute sisudega, nõustub kohus kaitsjaga selles, et
tegemist ei ole kontsessioonlepinguga, vaid segatüüpi lepinguga, mille määratlemiseks, tuleb
tuvastada lepingu põhi- ja kõrvalosa. Kõnealustes lepingutes käsitletakse valdavalt üürimisega
seotud asjaolusid, kaubakäitlemine jm kaubaga seonduv on kõrvalosa. Kohus nõustub kaitsjaga,
et sellest tulenevalt, direktiivi 2004/17/EÜ artikli 9 lõike 1 kohaselt, vastab mitut tegevust
hõlmav leping eeskirjadele, mida rakendatakse lepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevus
puhul, mistõttu direktiivi 2004/17/EÜ punkti 33 kohaselt ei kohaldata kinnisvara rentimisele ja
muudele kinnisvaraga seotud õiguste omandamisele hankelepingute sõlmimise korda. Seega ei
eeldanud ka lepingute pikendamine riigihankemenetluse läbiviimist.
190
1122. Rendilepingu nr xxx pikendamisel 20.01.2010 ei toimunud AS i Tallinna Sadam
hankekorra rikkumist või pädevuse kuritarvitamist seoses sellega, et AA ja LL ei avanud
lepingut konkurentsile.
1123. Töövõtulepingu nr xxx (süüdistuse punktid 2.3.1.9 ja 3.1.2.1.9) etteheide on ühekordse
täiendava tasu maksmine, mis ei olnud hanketingimustes- ega lepingus ettenähtud. Tõepoolest
taolist tingimust hankeleping ette ei näinud.
1124. Vaidlus puudub selles, et riigihanke läbiviimise kohustus puudus.
1125. Kaitsja leiab, et esines VÕS § 97 lg 1 ja 2 toodud asjaolu. Z4 AS-il kui kahjustatud
lepingupoolel oli õigus nõuda AS-ilt Tallinna Sadam lepingu tasu ühekordset muutmist poolte
kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. AS-i Tallinna Sadam 06.01.2011 kirjaga nr 10
411/116 (T 4 lk 129) antud juhatuse liikme LLi nõustumus detsembrikuu tasu ühekordseks
suurendamiseks ei rikkunud prokuratuuri viidatud hangete korda ega juhatuse liikme
hoolsuskohustust, vaid selline tegevus lähtus ja oli kooskõlas võlaõigusseadusega, kuivõrd
erakorralistest ilmastikutingimustest tingitud ühekordne lisakulude aktsepteerimine detsembris
2010. aastal käsitletav hankelepingu ja/või lihthanke tingimuste rikkumisena, vaid tegemist oli
VÕS § 97 järgse kohustuse täitmisega AS Tallinna Sadam poolt.
1126. Kaitsja on tõendanud, et Z4 AS pöördus 21. detsembris 2010 AS Tallinna Sadam poole
seoses erakordse lumesaju, torm Monika esinemisega, mis on kaasa toonud 70% rohkem inim-
ja tehnikatöötunde jms (T 4 lk 111-117). Vaidlus puudub torm Monika asetleidmises ja ulatuses
(A 3 lk 100-106). Taoliselt tuleb kohtul nõustuda kaitsja väitega, et juunis 2010 lepingu
sõlmimisel ei olnud võimalik ettenäha 09. detsembri 2010 Pakri poolsaare nn lumetormi
Monika mõju alla sattumist. Kaitsja väidab ka seda, et ettepaneku tagasilükkamise korral oleks
AS Tallinna Sadam riskinud lepingu lõppemisega VÕS § 97 lg 5 alusel. See oleks toonud kaasa
vajaduse uue hanke korraldamiseks, koristustööde operatiivse teostamise peatumise ning
kokkuvõttes põhjustanud AS-ile Tallinna Sadam kordades suuremaid kulutusi võrreldes Z4 AS-
ile täiendavalt tasutud 5 320,64 euro suuruse summaga.
1127. Kohus leiab, et ühekordse tasu hüvitamine on VÕS § 97 lg 1 ja 2 alusel antud olukorras
lubatav ning oli AS-le Tallinna Sadam kasumlikum, kuivõrd prokuratuur ei ole ümber lükanud
kaitsja väidet, et lepingu lõpetamine olnuks AS-le Tallinna Sadam kahju(m)likum.
1128. Puutuvalt prokuratuuri esitatud etteheitesse, et leping ei näinud ette tasu muutmist ning
praegusel juhul tasuti Z4 AS-le rohkem, kui oleks tasutud siis, kui võitjaks oleks osutunud Sol
Eesti OÜ pakkumine, leiab kohus, et viimane osa ei oma puutuvust süüdistusse, kuivõrd kõne
all saab olla üksnes lepingu muutmine ja selle õiguspärasus.
1129. Z4 AS pöördus 02. mai 2011 kirjaga nr 1-06V/ET-022 AS-i Tallinna Sadam poole
töövõtulepingus xxx toodud tasu tõstmiseks arvates 1. maist 2011 15% võrra, põhjendades seda
eelkõige kütuse hinna tõusuga (T 4 lk 130).
1130. Kaitsja märgib, et statistikaameti avaliku andmebaasi KE08 väljatrükist lehelt
https://www.stat.ee/34172 (A 3 lk 111-112) ja vastusest (A 3 lk 107-110) nähtub, et
Statistikaameti poolt ettevõtetes tarbitud diislikütuse keskmine maksumus sellise statistika
kogumise kogu perioodil (1999-2016) on olnud ajalooliselt kõige kõrgem just 2011. aastal
(1160.01 eurot) ning kolme aasta keskmiselt kõige kõrgem (s.o 1145.43 eurot) just perioodil
191
2011-2013 (s.o töövõtulepingu nr xxx 06.06.2011 lisa nr 3 sõlmimisest kuni töövõtulepingu nr
xxx täitmise lõppemiseni 22.06.2013).
1131. Töövõtulepingu xxx 06.06.2011 lisa nr 3 (T 4 lk 133) sõlmimisele eelnevalt on AS
Tallinna Sadam kütusehinna muutusega seonduvaid asjaolusid kontrollinud. Nii on Paldiski
lõunasadama hooldusgrupi juhataja XX teinud hooldusosakonna juhatajale 10.05.2011
arvestuse (T 4 lk 131), millest muuhulgas nähtub, et kütuse hind on tõusnud lepingu sõlmimisest
kuni 30.04.2011 19,51% ning lepingutasu tõstmine Z4 AS-ile 15% võrra on põhjendatud.
Eeltoodu põhjal on AS-i Tallinna Sadam töötaja koostanud ja hooldusosakonna juhataja BB
allkirjastanud 12.05.2011 esildise (T 46 lk 178) juhatuse liikmele LLile, milles taotletakse luba
lepingutasu tõstmiseks 15%. Samast nähtub, et LL on ettepanekuga nõustunud ning edastanud
esildise õigusosakonna juhataja XXle lepingulisa ettevalmistamiseks. XX kinnitab oma ütlustes
seda ja lisab, et tema toetas ettepanekut (K 23 lk 157-157 pö). LLi ja AA mõjutust tunnistajate
ütlustest ei tulene.
1132. Kaitsja viitab Z4 õigusele keeldumise korral VÕS § 97 lg 5 või VÕS § 196 lg 1 alusel
üles öelda, millega oleks AS-le Tallinna Sadam kaasnenud uue hanke väljakuulutamise
ebamugavus. 2013 aastal sama teenusele hanke pakkumuste esitamisest nähtub, et Z4 AS enda
pakkumine ületas töövõtulepingu nr xxx lisas nr 3 kokkulepitud uut tasu 27, 2% ning teise
pakkuja tasu ületas seda 206, 1% (T 4 lk 151).
1133. Arvestades, et kütusehind oli reaalselt tõusnud, on põhjendatud kahtlus, et uued
hankepakkumused olnuksid kallimad Z4 AS algsest pakkumisest, mistõttu olenemata sellest, et
hankelepingu p 7.1 ja 7.3 taolist muudatust ette ei näinud, tuleb möönda, et tegemist võis olla
AS-le Tallinna Sadam kasumlikuma muudatusega kui uue hanke väljakuulutamise tulemina
saadav lepingutasu.
1134. Prokuratuuri etteheide seisneb ebavõrdses kohtlemises, kuid samas arvestades kütuse
hinna tõusu ei saa tõsikindlalt väita, et tol ajahetkel teiseks jäänud pakkuja ei oleks sama taotlust
esitanud või veel enam, et uue hanke väljakuulutamisel, uute kütusehindadega, tulnuks teistelt
pakkujatel madalamad pakkumised. Taoliselt leiab kohus, et ebavõrdse kohtlemise osas tõendid
puuduvad. Ei ole ka korrektne võrrelda esialgset pakkumust võimaliku uue hankepakkumusega,
kui on tõendatud, et kütusehind oli uue pakkumuse esitamise ajaks tõusnud. Olukord, milles
esitati esialgsed pakkumused ei saaks olla sama, kui uued esitatavad pakkumused.
1135. AS Tallinna sadam hankekorra p 2.1.3. praegusel juhul ei kohaldu, kuivõrd see reguleerib
teist olukorda. Ebavõrdne kohtlemine saab kõne alla tulla selles, et hanke pakkumuste tegemisel
ei olnud osalistel võrdseid võimalusi. Praegusel juhul on küsimus hankelepingu muutmise
õiguspärasusest või tühisusest ja uue hanke väljakuulutamise vajalikkusest. Taolist etteheidet
süüdistus ei sisalda.
1136. Lõppeks tuleb nõustuda sellega, et töövõtulepingu nr xxx lisa nr 3 (A 1 lk 196-198) oli
ettevalmistatud, kooskõlastatud ja allkirjastatud vastavalt Tehingute tegemise korrale, millest
ei nähtu keeldumist või muid märkusi. Märgitu viib küsimuseni, et milles siis AA ja LL
pädevust kuritarvitasid, kuivõrd pole tõendatud, et neil olnuks teadmine, et antud olukorras
tuleb korraldada uus hange, mitte sõlmida lepingu muudatus.
1137. Seega on kohus tuvastanud, et rikuti hankelepingu tingimust, kuid esitatud süüdistuse
kontekstis (arvestasid äriühingute huve, jättes tahaplaanile AS Tallinna Sadam huvid) ei oma
192
hankekorra rikkumine ebaõiguskokkuleppega puutuvust, sest on põhjendatud kahtlus, et see oli
mitte ainult äripartnerile, vaid ka AS-le Tallinna Sadam soodne lahendus.
1138. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus õigusosakonna juhataja kui õigusteadmistega
isik pidas otselepingute (ilma RHS-ta) sõlmimisi seaduslikuks ja õiguspäraseks ei ole
prokuratuur tõendanud, mis asjaoludel pidanuksid AA ja LL teadma, et süüdistuses kajastatud
lepingu muudatuste sõlmimise eelselt tuleb rakendada RHS menetluskorda. Ühestki tõendist ei
nähtu, et LL või AA antud lepingute puhul mõjutanuks toimunut ise selliselt, et
ebaõiguskokkuleppega seoses RHS ei järgitaks. Taoliselt ei oma tegelikkuses mingisugustki
tähtsust, kas tegemist oli raam- või kontsessioonlepinguga RHS mõistes, vaid oluline on, kas
antud rikkumine leidis aset seoses ebaõiguskokkuleppega ja on omistatav AA ja/või LLile.
Ükski uuritud tõend ei kinnita seost hangete korraldamata jätmise ja sõlmitud
ebaõiguskokkuleppe vahel.
7.4.2.7. Rikkumise kirjelduseta lepingud
1139. AS Tallinna Sadama ja Z4 AS vahel on süüdistuses etteheidetud järgmiste Paldiski
Lõunasadamaga seotud lepingute sõlmimine ja muutmine 12.06.2009 Hoonestusõiguse,
reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu. Lepingu kohaselt
annab AS Tallinna Sadam Z4 AS-ile hoonestusõiguse kinnistule suurusega 4015 m2 tähtajaga
kuni 01. juuli 2045. Leping on sõlmitud AS Tallinna Sadam 16. detsembri 2008 nõukogu otsuse
alusel (süüdistuse p 2.3.1.3.8, T 4 lk 58-77); töövõtulepingus nr xxx (süüdistuse p 2.3.1.3.10, T
4 lk 138-143) on kirjeldatud riigihanke tulemusena madalaima pakkujaga lepingu sõlmimine ja
31. märtsi 2014 hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja ostueesõiguse seadmise leping;
Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused
(süüdistuse p 2.3.1.3.11, T 4 lk 81-101).
1140. ŽŽ AS-ga on Tallinna Sadama ja ŽŽ AS vahelise lepingu nr xxx lisad nr 39-43
(süüdistuse p 3.2.2.1.1,T 6 lk 1-18, 23, 25, 26) ja Tallinna Sadama ja ŽŽ AS vahelise lepingu
nr xxx lisad nr 24-31 (süüdistuse p 3.2.2.1.2, T 6 lk 27-41, 43-45, 48-49, 5153) puhul kirjeldatud
üksnes lepingute/lisade sisu, kuid puudub rikkumise kirjeldus. Samuti ei ole lepingu nr xxx lisa
nr 39 ja lepingu nr xxx lisasid nr 24, 26, 27, 28 AA allkirjastanud.
1141. Süüdistuse ülesehitusest tulenevalt tuleks lugeda vastusooritusteoks kõiki märgitud
lepingute/muudatuste sõlmimisi, kuivõrd süüdistuses on väljatoodud äriühingute huvide
ebaõiguskokkuleppe kohane eelistamine AS Tallinna Sadam huvidele ning teatud
lepingud/muudatused on väljatoodud koos nende sõlmimisega kaasnenud rikkumistega, samas,
kui teatud lepingute/rikkumiste puhul on piirdutud nende nimetamise või lepingu/lisa
kirjeldamisega. Viimasel juhul leiab kohus, et süüdistus on puudulikult sisustatud. Ainuüksi
asjaolu, et teatud leping/pikendamine vms on sõlmitud ei saa olla ebaõiguskokkuleppe osaks,
kuivõrd on tuvastatud, et süüdistust läbivatel äriühingutel on pikaajalised suhted ja eelnevad
lepingud AS-ga Tallinna Sadam. Taoliselt ei ole võimalik aru saada, mis asjaoludel taolise
lepingu sõlmimist/pikendamist tuleks ebaõiguskokuleppe osaks lugeda. Ükski tunnistaja ega
kirjalik tõend ei viita antud lepingute puhul nende sõlmimisele/pikendamisele tulenevalt
mingist ebaõiguskokkuleppest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist on selles osas
alusetute süüdistustega.
193
7.4.3. Sildumise teenuse lepingud
7.4.3.1. Süüdistuse lühikokkuvõte
1142. AS Tallinna Sadam sõlmis sildumise teenusega seoses järgmised lepingud: Z4 AS
töövõtuleping xxx (SA p-d 2.3.1.3.7 ja 3.1.2.1.7, T 4 lk 158-165), ŽŽ AS töövõtuleping nr xxx
(T 6 lk 147-154) ja Z5 OÜ töövõtuleping nr xxx (p 2.3.1.4.3, 3.1.2.2.3, T 4 lk 191-199).
1143. Võttes kokku sildumise teemaga seotud süüdistuse etteheited on LLile ja AA
vastusooritusena etteheidetud järgmist:
a) Otsustust, et AS Tallinna Sadam loobub ise sildumise teenuse osutamisest ja hakkab
seda sisse ostma;
b) Otsustust, et sildumise teenusepakkujateks saavad olema riigihanget ja tavahanget
korraldamata, otselepingute alusel ŽŽ AS, Z5 OÜ ja Z4 AS;
c) Lepingute sõlmimist kuluarvestusi tegemata, kahjumlikult AS-le Tallinna Sadam,
sealjuures lepingumahu jätmist RHS sätestatud piirmäärast madalamaks:
a. Z4 AS- ga 65%, 75% ja 95% suurustes tasumäärades kokkuleppides, kui
kasumlikkuse piirmäär AS-le Tallinna Sadama oli vähem kui 65%.
b. ŽŽ AS- ga 75% suuruses tasumääras kokkuleppides, kui kasumlikkuse piirmäär
AS-le Tallinna Sadam olnuks 55%;
c. Z5 OÜ-ga 75% suuruses tasumääras kokkuleppides, kui kasumlikkuse piirmäär
AS- le Tallinna Sadam olnuks 55%.
1144. CC on (K 46 lk 188-222) selgitanud, et emaettevõte Tallink Group AS oli juba enne tema
poolt AS ŽŽ juhtima hakkamist pöördunud AS Tallinna Sadam poole ja andnud teada, et kuna
AS Tallink Group on suuteline ise sildumist oma laevastikule teostama, siis ei soovita seda
teenust sadamalt sisse osta. Lõpuks tuldigi AS Sadam poolt Tallinkile vastu ja sildumisteenus
anti Tallinki tütarettevõttest stividorfirmale üle tingimusel, et 25% puhaskasumit saab AS
Tallinna Sadam endale, mis võimaldas sadamal vabaneda ka omakorda ca 40-st töötajast ja
sellega seoses ka nende ülalpidamisega seotud palgakuludest ja kõikidest muudest kohustustest.
CC selgitas, et 2000.aastate lepingutega olid antud kõik sadama rajatised ja hooned AS ŽŽ
rendikoosseisu ning sel põhjusel ei oleks uuele firmale olnud võimalik vajalikku olmestruktuuri
ja baasi anda, mistõttu oli sadamal võimatu teist operaatorit või firmat sinna sisse (sildumise
teenuse osutamiseks) tuuagi. ŽŽ AS emaettevõte tahtis tegeleda ainult oma laevastiku ja selle
teenustega. CCe hinnangul oli lõppkokkuvõttes huvi teenuse üleandmiseks AS- le ŽŽ
mõlemapoolne. Sildumisteenuste lepingu saamine võimaldas tõsta ŽŽ AS töötajate töötasu.
1145. Kuivõrd kõne all on AS Tallinna Sadam poolt sõlmitud teenuse määr, siis ei ole ŽŽ AS
teenuse hinna kujunemine, auditeerimine ega palgasurve käesoleva kohtuasja objektiks,
mistõttu kohus sellel teemal edasiselt ei peatu ega pea sellega seoses esitatud tõendeid
asjakohasteks (A 2 lk 147-164, A7 lk 73-75), mistõttu on tegemist tõendikogumist väljajääva
asjakohatute tõenditega.
1146. Vaidlus puudub selles, et kõik kõnealused lepingud ja lisakokkulepped on läbinud
märkusteta ja eriarvamusteta AS- s Tallinna Sadam kooskõlastuse ringi.
194
7.4.3.2. Sildumise teenuse sisseostule üleminek
1147. Süüdistuse kohaselt võtsid enne 30.05.2008.a. AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA
ja LL vastu otsuse, et AS Tallinna Sadam ei osuta sildumisteenust ise, vaid hakkab sildumise
teenust sisse ostma. Süüdistus ei märgi nõukogu suuniseid ja AS Tallinna Sadam pikaajalist
strateegiat, mistõttu tuleb süüdistust mõista selliselt, et sildumise teenuse sisseostule üleminek
oli AA ja LLi iseseisev, äriühingu igapäevase majandustegevuse käigus vastuvõetud otsustus,
mis süüdistuse kohaselt teenis altkäemaksu andjate ehk ŽŽ AS ja Z4 AS huve. Taoline väide ei
ole kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud.
1148. Sildumise teenuse sisseostu arutati AS Tallinna Sadam nõukogus aastate vältel ning
tegemist oli üldise kulude kokkuhoiu strateegia ühe osaga, mida pidi ellu viima juhatus.
1149. Vaidlus puudub selles, et ŽŽ AS-l kui Tallink Group AS tütarfirmal oli soov hakata
Tallinki laevadele sildumise teenust osutama. Nõukogu koosoleku protokollide kohaselt tuli
sildumisteenuse võimalik osutamine jutuks vähemalt alates 16.02.2007. 09.04.2007 protokolli
kohaselt pidi Tallink Grupp AS juhatuse liikmed pöörduma AS Tallinna Sadam juhatuse poole
läbirääkimisteks. ŽŽ AS poolt on tehtud ettepanekud koostöökokkuleppesse (T 50 lk 55, 63, T
51 lk 35).
1150. Vaidlus puudub ka selles, et Tallinna sadamas oli pikaajaliselt olnud arutelu sildumise
teenuse sisseostuks. Seda ei toetanud sadamakaptenid, kelle vastutusalas sildumise teenus oli,
kuid see oli juhtkonna otsustus kulude kokkuhoiuks. Samuti nähtub üheselt Tallinna sadama
töötajate ütlustest, et loogiliseks peeti seda, et Tallinki laevadele hakkab sildumise teenust
osutama ŽŽ AS, teistele Z4 AS ja Z5 OÜ (vastavalt Lõuna ja Vanasadamas), kuivõrd üks oli
Tallinki tütarettevõte ja mõlemad tegutsesid sadamas operaatoritena (XX K 23 lk 139-140, XX,
K 22 lk 67-68, XX, K 24 lk 109-110).
1151. XX rääkis AA ja LLile soovist tööjõukulusid kokku hoida. Sama kehtis teenuste sisseostu
kohta, kuivõrd ise teenuse osutamine oli tihti kallim. Nõukogu oli teadlik, et minnakse üle
sildumise teenuse sisseostule ja kiitis selle heaks (K 46 lk 20pö-21). Kulude kokkuhoiu vajadust
ja mh sildumise teenuse sisseostu oli käsitletud Tallinna Sadam AS nõukogu poolt läbi aastate
(nt 24. septembri 2004 nõukogu protokoll, p 5; AS Tallinna Sadam juhatuse 04. novembri 2004
koosoleku protokoll, p 8, AS Tallinna Sadam juhatuse 11. jaanuari 2005 koosolek, A3 lk 12-37;
AS-i Tallinna Sadam nõukogu arutas AS-i Tallinna Sadam strateegiat 2005-2010, 21. jaanuari
2005 koosolek, A 3 lk 38-43; AS-i Tallinna Sadam juhatuse 07. märtsi 2005 koosolek, A 3 lk
44-55). Sildumise teenuse sisseostule üleminekuga seoses oli AS Tallinna Sadam
finantsosakonna poolt oli teostatud erinevad analüüsid kulude ja eelarvega seoses, millised olid
esitatud ka nõukogule (T 63 lk 107-154, A 3 lk 90-99, A 4 lk 19-30, 68-104).
1152. Sildumise teenuse sisseostu teema oli juhtkonna tasandil jälgimise all, töögrupi juhiks oli
XX (A 3 lk 56-57, XX ütlused, K 23 lk 148 pö), mistõttu AS Tallinna Sadam juhtkond arutas
Tallinna Sadam AS juhtkonna koosolekutel sildumise teenuse sisseostule üleminekuga
seonduvat, nt 21.10.2008; 03.11.2008; 04.12.2008; 16.12.2008; 14.01.2009; 20.01.2009 (T 7:
lk 161, X p 1; lk 164, X p 2; lk 166, X p 1; lk 169, X p5; lk 170, X p 1; A 2 lk 40, X p 4).
1153. Sildumise teenusele sisseostule ülemineku peamiseks sooviks oli kaimadruste vähene
tööajakulu võrreldes neile makstava töötasu jm kaasnevate kuludega, kuivõrd kaimadrused
(nimetatud ka „otsamehed“) muud tööd ei teinud, oli palju ooteaega. Sildumise teenuse
sisseostu aruteludel osalesid ka sadamakaptenid, kelle alluvusse kuulusid seni teenust osutanud
195
kaimadrused. Tunnistajate ütlustest nähtub, et sildumise teenuse sisseostu teema erinevate
küsimustega tegelesid aktiivselt ka sadamakaptenid (XX ütlused, K 23 lk 147-147pö, K 23 lk
169, XX ütlused, K 31 lk 11-11pö; XX pöördumine, A 6 lk 182-195, T 14 lk 77-80).
Sadamakaptenite esitatud kokkuvõte läks juhtkonnale teadmiseks ja sisaldus ka hilisemas
sadama strateegias.
1154. Esimesena otsustati sildumise teenusele üleminekut katsetada Paldiski Lõunasadamas
seoses sildumiste vähenemisega ja sellest tulenevalt ebaproportsionaalse tasuga kaimadrustele.
1155. 16. detsembri 2008 Tallinna Sadama nõukogu protokolli p-st 2 nähtuvalt oli planeeritud
sildumise teenuse sisseostule üleminek Vanasadamas 2009. aastaks ning juhatusele anti suunis
asuda kulude vähendamise eesmärgil mh Vanasadamas sildumisteenust sisse ostma (T 63 lk
119-120).
1156. Selliselt ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist prokuratuuri väide, et sildumise
teenuse sisseostmine oli AA ja LLi (ainu)otsustus ning selle otsustuse seos
ebaõiguskokkuleppega ei ole tõendatud. AA ja LLi poolset mõjutamist ühestki dokumendist
ega tunnistajate ütlustest ei nähtu. Tegemist oli AS Tallinna Sadam nõukogu kulude
vähendamisega seotud strateegilise eesmärgi elluviimisega juhatuse poolt koostöös AS Tallinna
Sadam teiste töötajatega, sh juhtkonna, divisjonide ja eriti sadamakaptenitega.
7.4.3.3. Otselepingute sõlmimine
1157. Süüdistus heidab ette otsustust, et sildumise teenusepakkujateks saavad olema riigihanget
ja tavahanget korraldamata, otselepingute alusel ŽŽ AS, Z5 OÜ ja Z4 AS, sealjuures
lepingumahu jätmine RHS sätestatud piirmäärast madalamaks.
1158. Süüdistuse kohaselt ei lähtutud sildumisteenuse sisseostmisel riigihangete seaduses
sätestatud korrast ega korraldata hanget Tallinna Sadamas aastal 2008 kehtinud hanke korra
järgi, sõlmiti otselepingud ning selle eest olid vastutavad AA ja LL.
1159. Vaidlus puudub selles, et sildumise teenuse sisseostuga seoses ei ole AS Tallinna Sadam
korraldanud riigihanget ega hanget lepingute sõlmimistel ega pikendamistel, vaid sõlmiti
otselepingud vastavalt 30. mail 2008 Z4 AS-ga (T 4 lk 158-166), 23. veebruaril 2009 ŽŽ AS-
ga (T 6 lk 147-153) ja 23. veebruaril 2009 Z5 OÜ-ga (T 4 lk 191-199).
1160. Kuigi kronoloogiliselt sõlmiti esimene sildumisega seotud leping Paldiski lõunasadamas
AS-ga Z4, siis läbirääkimised ja sildumise teenuse sisseostule üleminek oli esimesena kõne all
AS-ga Tallink Group, kes soovis, et tema laevadele osutaks teenust tütarettevõte ŽŽ AS.
1161. Vaidlus puudub selles, et AS Tallink Group soovis pikemaajaliselt enne sildumise
lepinguni jõudmist ise enda laevadele sildumise teenust pakkuda. See nähtub nii tunnistajate
ütlustest (XX, K 23 lk 139pö-140, K 23 lk 170, XX, K 29 lk 210; XX, K 24 lk 117 pö, XX, K
23 lk 124-124 pö, 131-132; XX, K 16 lk 162 pö, XX ütlused – K 48 lk 244) kui ka nt ŽŽ AS
nõukogu protokollidest (16. veebruar 2007, T 50 lk 52-55; 09. aprill 2007, T 50 lk 58-64). AS
Tallink Group ja ŽŽ AS tegid pikaajaliselt juba enne teenuse osutamise algust ettevalmistusi
teenuse osutamiseks, nt tasuvus, väljaõpe (T 51 lk 26-29, 31-32). Selle kohta, et tollest ajast
oleks läbirääkimisi või eelkokkuleppeid AA ja/või LLiga kohtul teave ja tõendid puuduvad.
Taolist etteheidet ei sisalda ka süüdistus.
196
1162. XX selgitas, et AS-s Tallinna Sadam sildumise teenuse sisseostuks hanke korraldamisel
ei olnuks tagatud AS Tallink Group soov ise enda laevastikule sildumise teenust osutada ning
juhul, kui mõni teine operaator oleks hanke võitnud, tulnuks sellest tulenevalt Tallinkile anda
nt reisijatasu soodustust rohkem ja see olnuks Tallinna Sadamale kahjumlikum (K 27 lk 225-
225 pö). XX mõistis samuti peale vestlust AA, et hange jäeti korraldamata, et tagada ŽŽ AS
poolt AS Tallink Group laevadele sildumise teenuse osutamine (XX, K 29 lk 214-215).
1163. Sadamas tegutsevad teised laevafirmad ei soovinud teenust osta ŽŽ AS-lt (nt XX ütlused
K 46 lk 39-40, CCe ütlused, K 46 lk 189pö-194, 198-219) ning samal ajal oli Vanasadamas
lisaks ŽŽ AS-le Z5 OÜ ning Paldiski Lõunasadamas Z4 AS.
1164. Taoliselt oli AS Tallinna Sadam olukorras, kus oli nõukogu suunis mh kaimadruste arvelt
kulude vähendamiseks sildumise teenuse sisseostmiseks ja erikohtlemise all oleva AS Tallink
Group surve ise enda laevadele sildumise teenust osutada.
1165. Sildumise teenuse osutamist sadamas juba tegutsevate operaatorite poolt pidasid
mõistlikuks ka teised Tallinna sadama töötajad, sh sadamakaptenid, kelle vastuse all seni
sildumise teenust ise osutati (XX, K 22 lk 67 pö).
1166. AS Tallink asus esimesena läbirääkimistele AS-ga Tallink Group, sh ŽŽ AS esindajaga
CC, samal ajal alustati Tallinna sadamas kuluarvestuste tegemisega.
1167. Kuigi ŽŽ AS nõukogu protokollist nähtub, et sildumise teemal pidi Tallink Grupp AS
juhatus AS Tallinna Sadama juhatusega läbirääkima, siis sisuline läbirääkimine toimus ka ŽŽ
AS juhatuse liikme CCega. On mõistetav, et üheks teemaks pidi olema ka tasuküsimus. Et CC
sildumise teemal ise Tallinna sadama juhatuse liikmetega suhtles, tuleneb ka 14.01.2008 kell
15.54 e-kirjast LLile, mille kohaselt CC ja LL pidid 15.01 „sildumisteenuse raha rääkima“ (T
51 lk 30).
1168. Prokuratuur on antud e-kirja eraldi seostanud rahast kui altkäemaksu rahast rääkimist.
Arvestades, et kõne all olid ka tõepoolest sildumise teenuse tasud, siis ei saa kohus tõsikindlalt
antud väitega nõustuda. Esineb põhjendatud kahtlus, et konkreetses e-kirjas võis CC silmas
pidada äriühingute vahelist teenuse osutamise tasu. Taoliselt on aga ümberlükatud CCe enda
ütlused selles osas, et tema pidas läbirääkimisi vaid tehnilistes küsimustes
sadamakapteniteenistusega, mistõttu jätab selles osas kohus CCe ütlused kui ebausaldusväärsed
tõendikogumist välja.
1169. Sildumise teenuse sisseostule ülemineku kavandamisega seoses teostati AS-s Tallinna
Sadam erinevaid analüüse, mistõttu on alusetu süüdistus kuluanalüüsi puudumises,
kahjumlikkuse/kasumlikkuse arvestuse tegemata jätmises.
1170. 29.01.2008 kell 23.54 edastatud ÖÖ e-kirjast LLile ja AA tuleneb, et:/../ „teenuse
sisseostuhind kujuneks ca 50% tänastest kuludest, siis jääks piisav puhver võimalike üllatuste
jaoks! 5-10% võiduga poleks asjal väga jumet“ (A 4 lk 143-144). Prokuratuur on jätnud
tähelepanuta, et samast kirjast tuleb, et tasuvuse protsent 50 on arvestatud ilma kaimadruste
koondamise kuludeta ning arvestusega, et sadama laevastik olemasoleval kujul säilib ning oli
tehtud kõikide sadamate kohta, sh nende, mis ei ole süüdistuses kajastatud. Juba ainuüksi neil
põhjustel ei kajasta need arvutused ja kirjas väljendatud seisukohad just Vanasadama ja Paldiski
Lõunasadama sildumise teenuse sisseostulepingute protsendimäära kahjumlikkust.
197
1171. Sildumise teenuse sisseostule ülemineku otsustamisel AS- s Tallinna Sadam otsustati
esimesena katsetada Paldiski lõunasadamat, kus oli laevade külastatavus vähenenud ega polnud
mõistlik seal olemasoleval hulgal kaimadruseid tööl hoida. Sadamakaptenite palvel sõlmiti
leping esialgu üheks aastaks, et näha, kas operaator saab hakkama (XX, K 23 lk 139pö-140, K
23 lk 169pö-170, K 23 lk 170; XX, K 23 lk 116 pö, 118 pö, 124 pö-126, XX, K 29 lk 220 pö.
Mõistetavalt võtab taolised otsustused vastu juhatus, kuid tunnistajate ütlustest nähtub üheselt,
et otsuseni jõudmiseks tehti analüüse, kaasati sadamakaptenid, juhtkond.
1172. Kaitsja viitab, et on oluline, et kohtutoimikus on kõige varajasem kinnitus Z4 AS-i
tegevusest Paldiski lõunasadamas sildumisteenuse osutamisega seoses XX 11. aprilli 2008 e-
kiri ÖÖ pealkirjaga „Re: Arvamus xxx pakutud sildumisteenuse hinna kohta“ (T 14 lk 87), Z5
OÜ mistahes tegevusest Vanasadamas sildumisteenuse osutamisega seoses polnud 11. aprilliks
2008. veel mingit tõendit. Nagu nähtub eelnevast, olid 11. aprilliks 2008 aga AS-i ŽŽ
ettevalmistused sildumisteenuse alustamiseks juba lõpusirgel.
1173. 05.05.2008 kell 11.30 saadetud e-kirjas palus CC, et LL edastaks talle EEiga arutatud
sildumise teenuse lepingu projekti (T 51 lk 36), millest saab järeldada, et selleks ajaks olid
läbirääkimised mõlema äriühinguga jõudnud lõpusirgele.
1174. Z4 AS-ga peetud läbirääkimiste kohta ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuksid
seosed otselepingu sõlmimise, hanke korraldamata jätmise ja ebaõiguskokkuleppe vahel.
1175. 30.05.2008 sõlmisid AS Tallinna Sadam ja Z5 OÜ töövõtulepingu nr töövõtulepingu nr
xxx. Töövõtulepingu nr xxx punkti 2.1 kohaselt kohustub Z4 AS osutama AS-ile Tallinna
Sadam sildumisteenuseid Paldiski lõunasadamas. Lepingu punkt 6.1 kohaselt tasub AS Tallinna
Sadam töö tegemise eest Z4 AS-ile 65% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu
määrast. Lepingu punkt 6.2 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu.
Lepingu punkti 2.2 ja 10.1 kohaselt on tööde teostamise ajavahemikuks 01. september 2008
kuni 01. september 2009 (T 4 lk 158-166).
1176. 2008. aasta lõpus sõlmiti lepingud kahe sildumisteenuse osutajaga, KS Stividoring ja
Petromaks Stividor AS-iga Paljassaare sadamas sildumisteenuse osutamiseks (A4 lk 187jj),
millised ei sisaldu süüdistuse etteheidetes. Vaidlus puudub selles, et pakkuja leidmiseks hanget
ei ole korraldatud.
1177. Samal ajal jätkusid läbirääkimised ŽŽ AS-iga ning sildumise teenuse sisseostule
üleminekuga seotud arutelud Tallinna sadamas, sh juhtkonnas. Nii teatas 21.10.2008 AS
Tallinna Sadam juhatuse koosolekul LL, et on tegeletud Vanasadama kaimadruste teemaga (T
7 lk 161). 03.11.2008 kell 10.30 edastas CC LLile ja AA taotluse sildumisteenuse osutamiseks
teenustasuga 85% tasude summadest (T 51 lk 37, 38). 03.11.2008 toimunud AS Tallinna Sadam
juhatuse koosolekul andis LL teada, et “kaimadruste osas“ oodatakse pakkumisi ŽŽ-lt ja Z4lt
(T 7 lk 164). 12. novembril 2008 oli arutelu all teenuse kulukuse mõistlikkus AS-le Tallinna
Sadam (T 14 lk 92). 04. detsembril 2008 toimunud AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul
andis XX teada, et kaimadrustele olid koondamisteated juba kätte antud (T 7 lk 170). 16.
detsembril 2008 toimunud AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul andis AA teada, et
Vanasadama kaimadruste üleandmine toimub jaanuari ja veebruari alguses (T 7 lk 169). 29.
detsembril 2008 kell 11.44 koostati vastus ministeeriumile seoses kuluefektiivsuse eelise
puudumisega vastuseks AS Tallink Group pöördumisele ministeeriumi poole (T 14 lk 106-107).
19. jaanuaril 2009 vaadati ŽŽ AS-s üle sildumisteenuste osutamise lepingu projekt,
198
teenustasuga 75% ja tähtajaga kuni 31. detsember 2010 (T 51 lk 39- 46). 17. veebruari 2009
ÖÖ e-kiri sisaldab andmeid sildumise ja reisijatasude kohta (T 13 lk 3). 19. veebruari 2009 kell
13.57 ÖÖ e-kirjast nähtub, et leping nr xxx ŽŽ AS ja Z5 OÜ poolt allkirjastatud ja tööd
alustatakse 02. märtsil 2009 (T 14 lk 126).
1178. 23. veebruar 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA ja LL ning AS ŽŽ
juhatuse liige CC töövõtulepingu nr xxx kehtivusega kuni 31. detsember 2010. Lepingu punkti
2.1 kohaselt kohustus AS ŽŽ osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Vanasadama
kaidel 1 kuni 8 ning AS Tallinna Sadam poolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel.
Lepingu punkt 6.1 kohaselt tasub AS Tallinna Sadam kui tellija lepingu kehtivuse ajal AS-ile
ŽŽ lepingust tulenevatele nõuetele vastava teenuse osutamise eest tasu, mille suuruseks on 75%
AS Tallinna Sadam poolt kehtestatud sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest
töövõtja poolt kalendrikuu jooksul reaalselt osutatud sildumisteenuste eest, millele lisandub
käibemaks (T 6 lk 147-153).
1179. 23. veebruaril 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA ja LL ning Z5 OÜ
juhatuse liige EE töövõtulepingu nr xxx. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub Z5 OÜ osutama
AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Vanasadama kaidel nr 9-25 ja kaidel mida kasutab
laevadega opereerimisel Eckerö Line AB ning AS Tallinna Sadam poolsel vajadusel
erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu kohaselt tasub AS Tallinna Sadam töö tegemise eest Z5
OÜ-le liinilaevade osas 75% ja kruiisilaevade ning erandkorras ka muude laevade osas 100%
AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1). Lepingu
punkt 6.3 järgi on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Leping sõlmiti
tähtajaga alates 02. märts 2009 kuni 15. jaanuar 2011 (T 4 lk 191-196)
1180. Seega on mõlema teenuse pakkujaga lepingud sõlmitud samal päeval ja samadel
tingimustel.
1181. Prokuratuuri viidatud 11. novembri 2014 kell 13.08 kõne XX ja AA vahel ei oma
tõenduslikku väärtust. Vaidlus puudub selles, et kõne ajal kehtisid lepingud stivideerimis- ja
sildumisteenuse osutamiseks Z4 AS-ga, Z5 OÜ-ga ja ŽŽ AS-ga, mistõttu ei ole AA vastusel:“/../
ei hakka tegema veel/../kui, siis aasta pärast või 16/../ erilist tähendust. Sellest ei ole võimalik
välja lugeda eelotsustust, et kindlasti pikendatakse lepinguid vaid eelmärgitutega, sh ilma
konkursita.
1182. 23. märtsil 2015 kell 14:.5 pöördus XX LLi poole seoses viimase alluva XX poolt
öelduga, et 5-nda kai osas tuleb hange ja XX kartis tööst ilma jääda. XX palus LLil küsida, kas
hange tuleb objektiivne või ta saab konkurente mitte karta ja tegutseda nii, nagu peab. LL
kinnitas, et sai kõigest aru (T 69 lk 34-35, tõlge lk 35-36).
1183. Kõnes püstitatud küsimuse viis ja kasutatud sõnad viitavad tõepoolest võimalikule
ebaõiguskokkuleppele, kuid märgitud kõne sisu osas ega muudes küsimustes XX
kohtumenetluses ülekuulatud ei ole. Samuti ei ole võimalik seda kõne seostada konkreetselt
kohtu all olevate süüdistatavate poolt LLile altkäemaksu andmisega, mistõttu tõendiväärtust
kohus antud kõnel ei näe.
1184. Vaidlus puudub selles, et sildumise teenuse sisseostuga seoses ei ole AS Tallinna Sadam
lepingute sõlmimisel ega pikendamisel korraldanud riigihankeid ega tavahankeid.
199
1185. XX oli alates 2006. aastast infrastruktuuri hankekomisjoni esimees. XX kinnitas, et
sildumisteenuse osutamise lepinguid ei arutatud infrastruktuuri hankekomisjonis. Sildumise
teenuseid peeti sadama teenusteks lihtsustatud korras. Et sellisel juhul ei ole hanget vaja, ütles
talle (XX) õigusosakonna juhataja XX. Taoline vestlus leidis aset enne lepingu allakirjutamist
(K 23 lk 139 pö). XX leidis, et sildumise teenusega seonduvalt tulnuks korralda hange (K 29 lk
211) ning kuulis otsusest, et sildumise teenustega seoses hanget ei kuulutata LLilt ning sama
teema kohta märkis AA teises vestluses, et sedasi tekib teenuse üleandmisega operaatoritele
„sünergia“. Edasiselt avaldas tunnistaja arvamust, et Tallinkil oli vaja sildumise lepingut (K 29
lk 211pö, 212, 214-215, samas lk 214, 214 pö). XX ütlustest ei tulene, et ta konkreetselt
sildumise teenuste sisseostuga hoiatanuks juhatuse liikmeid RHS alusel vastutuse eest.
1186. Läbiviidud siseauditist ja XX ütlustest nähtub, et 2012 võeti tööle hankejuht, et maandada
järjest rangemaks muutunud hankemenetluse reeglistikuga seotud riske. Siseaudit ei ole andnud
konkreetsete lepingute puhul hinnangut, kas tulnuks hange korraldada või mitte, vaid tõi välja
üldised nõrgad kohad (K 38 lk 43-43 pö).
1187. Taoliselt on kohus tuvastanud, et kuigi üldiselt peeti vajalikuks hankereeglistiku
paremaks järgimiseks tööle võtta hankejuht, siis konkreetselt sildumise teenuse osas XX,
õigusosakonna juhataja, pidas hanke korraldamist vajalikuks, kuid mõlemad juhatuse liikmed
andsid talle teada, et hanget ei korraldata.
1188. AS Tallinna Sadam ei korraldanud sildumise teenuse sisseostuks üheski enda sadamas
hanget (XX, K 23 lk 143 pö, 148, 150; XX, K 23 lk 118 pö, 121 pö-122, 123-124, XX K 26 lk
115-116, 08. detsembri 2008 XX e-kiri A 4 lk 187-194).
1189. Sildumise teenuse puhul andis AS Tallinna Sadam üle seni enda poolt osutatud ühe
sadamateenuse ehk sildumise teenuse osutamise operaatorettevõtetele. Tasu arvestamine
toimus samuti AS Tallinna Sadam kehtestatud sadama tasude alusel.
1190. AS Tallinna Sadam on 100% riigi omandis olev äriühing, seega on AS Tallinna Sadam
hankija riigihangete seaduse § 10 lg 3 p 1 (ajavahemikul 2008 kuni 31. august 2017) ning alates
01.09.2017 kehtiva riigihangete seaduse kohaselt § 5 lg 3 p 3 mõistes ehk eraõiguslik juriidiline
isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides,
millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis-
või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil
kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud hankijad (riik läbi MKM-
i).
1191. Tulenevalt RHS § 16 lg 5 (ajavahemikul 2008 kuni 31. august 2017) ning alates 01.
september 2017 kehtiva riigihangete seaduse kohaselt § 15 lg 9 on hankijal kohustust
korraldada riigihange, kui hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega
võrgustikuga seotud valdkonnas ning kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta
on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära.
1192. AS Tallinna Sadam ja AS ŽŽ, Z4 AS ja Z5 OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingutega ostetav
teenus oli RHS § 89 (ajavahemikul 2008 kuni 31. august 2017) ning alates 01. septembrist 2017
RHS § 150 mõttes sadamate valdkonna võrgustiku teenus, mida osutatakse avalikes huvides.
1193. Praegusel juhul ei ole tegemist kontsessioonlepinguga. Hankija ehk AS Tallinna Sadam
tasus täielikult ise teenuse eest, mis tõepoolest õiguskirjanduse kohaselt ainuüksi ei välista
200
kontsessioonlepinguks olemist. Kuid sellele lisaks, leiab kohus, et äririsk ei läinud üle
operaatorettevõtetele. AS Tallinna Sadam ja operaatorettevõtete vahel oli kokkulepitud tasu
läbirääkimiste tulemusena. Tasu suurus olenes sadamatasudest. Seega olenes sildumise teenuse
tasu (ehk kokkulepitud %) otseselt mitme osapoole tegevusest, mitte AS Tallinna Sadam poolt
kehtestatud tingimustest. Tegemist oli muutuva suurusega, olenevalt sildumiste arvust jms.
Äririsk kontsessioonlepingu mõistes läinuks üle operaatorettevõtetele juhul, kui neile oleks
tasunud otse laevaliinide haldajad ning tasu ei omaks puutuvust AS-i Tallinna Sadam. Nii nt on
kontsessioonlepinguga tegemist kui AS Tallinna Sadam annab enda maa- ala tasulise
parkimisteenuse osutamiseks, kuid tasu saab osutaja mitte AS-lt Tallinna Sadam, vaid olenevalt
parkijate poolt makstud tasust.
1194. Samuti on oluline, et teenuse osutaja äririsk oli osaliselt juba kaetud, sest samad inimesed
tegid sadamas igal juhul tööd, mis tähendab, et äriühingute kulubaas uue teenuse osutamisega
oli selle võrra väiksem ja äririskid selle võrra rohkem maandatud.
1195. Sildumise tasu maksis AS Tallinna Sadam operaatorettevõtetele läbirääkimiste
tulemusena, tegemist ei ole ühepoolselt määratud tasuga, mistõttu on samuti vale rääkida
äririski üleminekust operaatorettevõtetele. Äririski kandis jätkuvalt ka AS Tallinna Sadam, sest
ta maksis ära osa saadavast tasust.
1196. Kohus eelnevalt selgitas sildumise teenuse põhimõtteid ja sisu. Sellest tulenevalt on
Sõlmitud sildumise teenuste töövõtulepingute peamine eesmärk seotud AS Tallinna Sadama
poolt sadama opereerimisega RHS 2007 redaktsiooni § 89 ja tänaseni kehtiva RHS § 150 mõttes
(sadamatega seotud valdkonnas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuste osutamiseks
veetranspordi ettevõtjatele). Kohtu hinnangul on sildumisteenus sadama käitamisteenus (CPV
63721200-1), kuivõrd see hõlmab kogu protsessi, mitte üksikuid osi nagu ankurdus- või
veetranspordi tugiteenus.
1197. Kohus eelnevalt tuvastas, et lepingud sõlmiti üheks aastaks sadamakaptenite palvel, et
veenduda operaatorettevõtete poolt töö teostamise võimekuses ja kvaliteedis. Ühtegi tõendit
selle kohta, et LL ja/või AA lubanuks või teadnuks esmase lepingu sõlmimisel, et neid
jäädaksegi pikendama või sõlmitakse tähtajatult, kohtule esitatud ei ole. Seega tuli hankemäär
arvutada 12 kuu maksumuse järgi (T 12 lk 106-113, hankijate kontoväljavõtted, T 12 lk 118-
131), mis aga jäi alla tol ajal kehtinud riigihanke piirmäära (412000 eurot). Taoliselt ei pidanud
AS Tallinna Sadam korraldama sildumise teenuse sisseostuks riigihanget.
1198. Küll aga on rikutud AS Tallinna Sadam hankekorda, nimelt p 1.2.5., ja 5.1. (kinnitatud
28. augusti 2007 käskkirjaga 124, T 72 lk 74-82), milline kehtis 28. augustist 2007 kuni 19.
jaanuarini 2012. Kokkuvõtlikult tulnuks korraldada vähempakkumisega lihthange, kuivõrd
lepingu maksumus ületas 75000 krooni ehk 4793.37 eurot. Teised prokuratuuri viidatud
rikkumised (p 2.1.1, 2.1.4, 2.1.9, 2.2, 8.1) on süüdistuse kontekstis hanke korraldamata
jätmisega mitte seotud. Need väljendavad pigem hanke korraldamise põhimõtteid ja eesmärki
(pakkumiste võrdlus, huvide konflikt, konkurentsi eelis, hanke jagamatus osadeks). Hanke
kooskõlastamine juhatusega tähendab kohtu hinnangul seda, et divisjoni juht, soovides hanget
korraldada, peab pöörduma ja kooskõlastama selle juhatusega. See ei sätesta käesolevat
olukorda, kus divisjoni juht XX ei pidanud vajalikuks hanget korraldada. Pädeva komisjoni
läbiviimine ei ole samuti seostatav hanke korraldamata jätmisega. See kajastab olukorda, kus
moodustatud komisjon on asjatundmatu.
201
1199. Asjaolu, et AS Tallinna Sadam on enne, pärast või süstemaatiliselt (riigi)hangete
läbiviimisel hanketingimusi rikkunud, ei ole süüd välistavaks asjaoluks.
1200. Kuivõrd küsimus riigihanke korraldamise kohustusest on õiguslik hinnang, mille annab
kohus, jätab kohus selles osas ÜÜ ütlused kui asjakohatud tõendikogumist välja (K 25 lk 76-
98).
1201. Kokkuvõtvalt selgub eeltoodust, et kuigi XX, kui LLile ja AA teadaolev spetsialist
õigusvaldkonnas, väljendas vajadust sildumise teenuse sisseostuks hanke korraldamiseks, jätsid
AA ja LL hanked korraldamata, kuivõrd soosisid ŽŽ AS, Z4 AS ja Z5 OÜ poolt sildumise
teenuse osutamist, ega soovinud tekitada riski, kus hanke oleks võitnud mõni teine äriühing.
1202. Taoliselt on tõendamist leidnud prokuratuuri väide, et sildumise teenuse sisseostu
lepingute sõlmimiseks tulnuks korraldada AS Tallinna Sadam hankekorra järgi
vähempakkumisega lihthange, kuid süüdistuse etteheide RHS rikkumises on alusetu.
7.4.3.4. Majanduslik põhjendatus
1203. Lepingute sõlmimist kuluarvestusi tegemata, kahjumlikult AS-le Tallinna Sadam ning
lepingumahu jätmine RHS sätestatud piirmäärast madalamaks:
a) Z4 AS-ga 65%, 75% ja 95% suurustes tasumäärades kokkuleppides, kui kasumlikkuse
piirmäär AS-le Tallinna Sadama oli vähem kui 65%.
b) ŽŽ AS-ga 75% suuruses tasumääras kokkuleppides, kui kasumlikkuse piirmäär AS-le
Tallinna Sadam olnuks 55%;
c) Z5 OÜ-ga 75% suuruses tasumääras kokkuleppides, kui kasumlikkuse piirmäär AS-le
Tallinna Sadam olnuks 55%.
1204. Tunnistajad on selgitanud, et AS Tallinna Sadamas ja MKM-s oli soosiv suhtumine AS
Tallink Groupi, kes oli ka AS Tallinna Sadam suurklient, mis mõjutas otseselt ŽŽ AS-i ja Z4
AS-i ning Z5 OÜ-ga sõlmitavaid lepinguid, sh lepingutes sätestatud tasumäärade osas. Oluline
on siinkohal see, et MKM, nõukogu ja juhtkonna tasandil vaadati AS Tallink Group lepinguid
komplektselt, mitte üksikute teemade kaupa nagu nt sildumise tasu (kirjalikud tõendid: 19.
detsembri 2007 ÖÖ e-kiri XX, A 1 lk 54-56; 23. detsembri 2008 ÖÖ e-kiri XX, A 1 lk 116-118;
12. jaanuari 2009 ÖÖ e-kiri XX ja XX A 1 lk 43-44; 04. märtsi 2009 XX e-kiri ÖÖ ja XX, A 1
lk 51-52; 30. detsembri 2009 XX e-kiri XXle ja ÖÖle, A 1 lk 34-42; 26. novembri 2010 XX e-
kiri XX, A 1 lk 65-66, AS Tallinna Sadam 04. detsembri 2009 e-kiri, T 15 lk 12, tunnistajate
ütlused: XX ütlused: K 46 lk 23, K 46 lk 21 pö; XX ütlused: K 27 lk 203-203 pö, K 27 lk 219,
K 27 lk 218 pö, 221-221 pö, 227-227 pö, 241-242, K 27 lk 204; K 27 lk 204-204 pö; XX
ütlused: K 23 lk 155 pö, 158-159, 160-161; XX ütlused: K 29 lk 12pö, K 29 lk 126 pö; XX
ütlused: K 26 lk 135 pö). XX kinnitas, et üheks Tallinki soodustuse paketist oli sildumisteenuse
sisseostmine (K 46 lk 22-22 pö).
1205. Kõikide sõlmitud lepingute ja nende muudatuste kohta kehtis võrdse kohtlemise
põhimõte sama teenust osutavate äriühingute suhtes, mis väljendus lepingute tähtaegades ja
tasudes. Samuti tuli lähtuda konkurentsiseadusest, mis tuleneb üheselt XX, XX, XX, XX
ütlustest (K 38 lk 43-43 pö, K 29 lk 220, K 27 lk 221-222, 225ö-226 pö, K 31 lk 11 pö, K 23 lk
142-143 pö, 148 pö, 152; K 26 lk 134 pö).
202
1206. Kaitsja on esitanud tõendid, et AS Tallinna Sadama tulud erinevatest sadamatasudest
Vanasadama reisilaevadest jagunesid järgnevalt: 52% tonnaažitasu, 37% reisijatasu, 5%
jäätmetasu, 4% sildumistasu, 2% kaubatasu. See tähendab, et Tallinna Sadama vaatest oli
Tallinkiga läbirääkimistel peamiseks raskuskesemeks tonnaažitasu ja reisijatasu osas
kokkulepete saavutamine, sest nendel oli rahaliselt kõige suurem kaal (XX K 27 lk 205, A 1 lk
103). Sellest tulenevalt nähtub, et sildumise tasu tulumäära protsent on märkimisväärselt
madalam kui nt reisija- või tonnaažitasust saadav kasum.
1207. Süüdistuse kohaselt võtsid AA ja LL vastu otsused, et lepingumaht peab olema selline, et
see jääb alla riigihangete seaduses ettenähtud piirmäära, et vältida riigihanke korraldamist,
sõlmides lepingu võimalikult lühikeseks perioodiks. Kohus tuvastas eelnevalt, et lepingute
sõlmimine aastaks oli seotud sadamakaptenite ettepanekuga (murega) operaatorettevõtete
võimekusega sildumise teenuse osutamisega toime tulla, igasugune seos lepingute tähtaja ja
hankelepingu mahu /hinna ning ebaõiguskokkuleppe vahel on tõendamata. Igasugused tõendid
selle kohta, et alates lepingu sõlmimisest oli teada, et need sõlmitakse tähtajatult, puuduvad.
Taoliselt on esitatud süüdistus selles osas tõendamata.
7.4.3.4.1. Z4 AS
1208. Prokuratuur on süüdistuses Z4 AS osas lähtunud 2008 aprilli e-kirjast, mille sõnastuse
kohaselt oleks sildumise teenuse ise jätkamine mõistlikum, kui teenuse osutajale peaks maksma
65% või rohkem (T 62 lk 93).
1209. 30.05.2008 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA ja LL ning Z4 AS juhatuse
liige EE töövõtulepingu nr xxx. Töövõtulepingu nr xxx punkti 2.1 kohaselt kohustub Z4 AS
osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Paldiski lõunasadamas. Lepingu kohaselt
tasub AS Tallinna Sadam töö tegemise eest Z4-ile 65% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud
sildumistasu määrast (lepingu punkt 6.1). Lepingu punkt 6.2 järgi on tasu lõplik ja lepingu
tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu. Lepingu punkti 2.2 ja 10.1 kohaselt on tööde teostamise
ajavahemikuks 01. september 2008 kuni 01. september 2009 (T 4 lk 158-166).
1210. 31.08.2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA ja LL ning Z4 AS juhatuse
liige EE kokkuleppe lisa nr 1, millega pikendati töövõtulepingut nr xxx kuni 01. septembrini
2010 (T 4 lk 167-168).
1211. 23. novembril 2009 tegi ŽŽ AS kirjas nr 89 (T 6 lk 155) korraga kahe lepingu tähtaja
pikendamise ettepaneku ja taotledes viimases lõigus sildumisteenuse osutamise töövõtu
pikendamist. AS-i Tallinna Sadam vastusest sellele kirjale 04. detsembril 2009 nr 1-7/1735 (T
6 lk 156) allkirjastatuna LLi poolt ja adresseerituna CCele, tuleb välja see, et AS Tallinna Sadam
ei nõustunud ettepanekuga pikendada lepingut 8+7aastat nagu taotleti, vaid nõustub pikendama
5+5 aastat.
1212. 24. augustil 2010 tegi Z4 AS juhatuse liige EE AS-ile Tallinna Sadam ettepaneku muuta
töövõetulepingu nr xxx tähtaega 10 aasta võrra. Lisaks tegi ta ettepaneku muuta lepingu punkti
6.1 selliselt, et AS Tallinna Sadam tasub sildumisteenuse osutamise eest Z4 AS-ile liinilaevade
ja tramplaevade osas 85% ja tankerlaevade osas 100% sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu
määrast. Kirjas viidatakse teadmisele, et teise operaatoriga on sõlmitud pikaajalised lepingud
(T 4 lk 169).
203
1213. 31. augustil 2010 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed LL ja AA ning AS Z4
juhatuse liige EE töövõtulepingu nr xxx kokkuleppe lisa nr 2, millega muudeti töövõetulepingu
punkti 6.1, AS Tallinna Sadam tasub töö tegemise eest Z4 AS-ile 75% AS Tallinna Sadam
eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast ning punkti 10.1 leping sõlmiti tähtajaga kuni 01.
september 2015 ning juhul kui AS Z4 on kohaselt täitnud 01. septembril 2015 kõik lepinguga
võetud kohustused ja AS Z4 on esitanud hiljemalt 01. augustil 2015 AS-ile Tallinna Sadam
kirjaliku lepingu pikendamise avalduse, pikeneb leping ilma täiendava kokkuleppeta kuni 01.
september 2020 (T 4 lk 170, 171). Lepingu p-st 6.1. tulenevalt on AS- l Tallinna Sadam
võimalik:“/../ Sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest/../“ tulenevalt muuta
sildumise tasu suurust.
1214. Vaidlus puudub selles, et 01. jaanuaril 2014 muutis AS Tallinna Sadam sadamatasude
hinnakirja selliselt, et ro-ro laevad pandi hinnakirjas reisi-, kruiisi- ja muude laevade alla,
varasemalt olid need kauba- ja punkrilaevade hinnakirjas. Sellest tulenevalt hakkasid ro-ro
laevad maksma AS-ile Tallinna Sadam väiksemat sildumistasu.
1215. Kuna lepingu kohaselt maksab AS Tallinna Sadam Z4 AS-ile 75% sildumistasust, siis
alates 01. jaanuar 2014 vähenes seega ka AS Tallinna Sadam poolt makstava tasu suurus AS-
ile Z4.
1216. 18. veebruaril 2014 esitas Z4 AS juhatuse liige EE AS Tallinna Sadam juhatuse liikmele
AA taotluse tõsta töövõtulepingus sildumistasu määra 100%-ni sadamatasudes toodud määrast
(T 4 lk 172).
1217. 30. mail 2014 sõlmisid AS Tallinna Sadamjuhatuse liikmed AA ja LL ning Z4 AS
juhatuse liige EE töövõtulepingu nr xxx kokkuleppe, millega tagasiulatuvalt makstakse Z4 AS-
ile sildumisteenuse osutamise eest 95% sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast. 29.
juulil 2015 on esitatud sooviavaldus sildumisteenuse jätkamiseks, mistõttu pikenes leping ilma
täiendava kokkuleppeta ning uueks lõpptähtajaks oli 01. september 2020 (T 4 lk 173-175).
1218. Seega sõlmiti esimene töövõtuleping nr xxx ja selle pikendamine tasu osas protsendiga,
mille puhul süüdistuse kohaselt olnuks mõistlik teenuse pakkumist ise jätkata (65%). Samuti
on protsenti suurendatud 2011 aastal 75%-ni ja 2014 aastal 95%-ni. Prokuratuuri taolised
etteheited, mis % puhul olnuks mõistlik ise jätkata, on tõendamata.
1219. XX ise läbirääkimiste juures ei olnud, kuid arvab, et protsent sõlmiti läbirääkimiste
tulemusena (K 23 lk 143), XX ja ÖÖ arvavad, et numbri 65% pidi andma XX (K 29 lk 217;
ÖÖ ütlused, K 32 lk 108) ning selle numbriga tehti ka kuluarvestusi.
1220. Prokuratuur ei ole arvestanud, et AS Tallinna Sadam lähtus sildumise tasude
läbirääkimistel ja määramisel mitte ainult kaimadrustega seotud kuludest, vaid kõiki
sadamatasusid vaadeldi koos. Samuti on oluline, et AS Tallink Group oli suurklient, kelle
soovidega arvestas AS Tallinna Sadam eelkõige, mistõttu määras AS Tallink Groupi lepingute
tasu ka võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt ŽŽ AS, Z4 AS ja Z5 OÜ sildumise tasud.
Märgitu on tõendatud järgnevaga.
1221. Arvestades, et AS Tallinna Sadam soovis kulusid kokku hoida sildumise teenusega seoses
just eelkõige kaimadruste töökohtade kaotamisega, siis analüüsis kohus, kas kaimadrustega
seotud kulude kokkuhoid andis või ei andnud kulueelist tasutud sildumise teenuse ees.
204
1222. 30. jaanuaril 2008 on ÖÖ teinud kuluarvestuse, põhinedes kaimadruste koondamisel
ärajäävatele kuludele ehk kokkuhoiule, leides, et:“/../ kui suudetakse teenust sisseosta sellest
summast odavamalt, siis on sellel majanduslik mõte, kui kallimalt, siis mitte“. Paldiski
lõunasadamat puudutaval real moodustas kulude võimalik vähenemine kokku 4 202 934 krooni
(268 616 eurot, T 53 lk 24-25).
1223. 28. aprilli 2008 e-kirjas kinnitab ÖÖ, et:“/../majandusliku kokkuhoiu jaoks, peab
sisseostetava teenuse hind olema väiksem kui 4.2 mln krooni (u 268 000 eurot)// alternatiivina
võib kaaluda ka fikseeritud hinna kokkuleppimist tasemel 3mln krooni aastas (või 4mln, u. 256
000 eur, kui sadama ülevaatajaid ei lisandu“/../(T 62 lk 92-93). Kulu suurus summas 4, 2
miljonit krooni tuleneb ka AS-i Tallinna Sadam nõukogu 16. detsembri 2008 koosoleku
protokollist nr 8 (T 63 lk 107-110), mille eelviidatud lisast nähtub Paldiski lõunasadamas
sildumise teenuse sisseostule üleminekuga seoses summas 4, 2 miljonit krooni.
1224. Sellest kirjast on oluline tähele panna, et võimalikke kuluarvestusi tehti erinevat moodi
ning ei olnud ühte ainuõiget lähenemisviisi.
1225. 01. märtsi 2016 vaatlusprotokolli (T 12 lk 106-113, 118-131) kohaselt on AS Tallinna
Sadam sildumise teenuse eest tasunud Z4 AS-le :
Jrk Aasta Krooni Eurot
1) 2008 1 051 648.87 67 212.61
2) 2009 3 186 750.06 203 670.45
3) 2010 3 364 244.13 215 014.39
4) 2011 237 907.50
5) 2012 228 598.50
6) 2013 237 658.50
7) 2014 199 404.20
8) 2015 125 293.60
9) kokku 1 509 759.75
1226. 01. märtsi 2016 vaatlusprotokollis oli Z4 AS summaks kokku 1 516 150.92 eurot. Vahe
tuleb selles, et 30. septembri 2009 arve nr 1453 summa on protokollis vale (357 349). Tegelikult
maksti 257 349 krooni, s.o 16 447.59 eurot.
1227. Kaitsja on väljatoonud, et tegelikkuses oli kokkuhoid suurem seoses tabelis märgitud
sadama ülevaataja ametikoha täitmata jätmisega seoses (XX ütlused, K 23 lk 149; XX ütlused,
(K 23 lk 125). Kaitsja toob välja, et eelnevat arvesse võttes oli sildumisteenuste sisseostmisele
omistatav kulude vähenemine (268 616.44 + 62 691.06=) 331 308 eurot kalendriaastas. AS
Tallinna Sadam on kõikidel aastatel tasunud Z4 AS-ile töövõtulepingu xxx alusel osutatud
sildumisteenuste eest vähem kui 268 616 eurot (ja seega arusaadavalt ka vähem kui 331 308
eurot, A 8 lk 8 pöördel oleva tabeli rida 2 – sildumisteenuste kulu, XX, XX).
1228. Kuivõrd kohus on tuvastanud reaalsed sildumise teenuse sisseostuga kaasnenud tasud,
siis lähtub kohus neist, mitte kaitsja viidatud asjatundja arvutustest. Kohus jätab antud
küsimuses XX arvamuse asjakohatuna tõendikogumist välja, samuti selles osas ja kirjalikul
arvamusel põhinevad asjatundja XX antud ütlused.
1229. Kohtul tuleb aga nõustuda kaitsja lõppjäreldusega, et ainult viidatud andmete alusel oli
kaimadruste teenuste sisseostmine Z4 AS-ilt AS-i Tallinna Sadam jaoks majanduslikult
205
otstarbekas ja kuluefektiivne, kuna AS Tallinna Sadam suutis teenust sisse osta odavamalt kui
oli kaimadruste töökohtade kaotamisega saavutatav iga aastane kokkuhoid (ÖÖ e-kirjast
tulenevalt 268 616.44).
1230. Süüdistuse järgmine etteheide on seotud sildumise tasu suurendamisega, prokuratuuri
versiooni kohaselt pidanuks tasu olema konstantselt sama nagu süüdistuse esmane etteheide, st
väiksem kui 65%.
1231. Kuivõrd 23. veebruaril 2009 oli AS Tallinna Sadam sõlminud ŽŽ AS-iga lepingu
sildumise tasumaksmisega 75%, siis samuti võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt tuli ka
sel alusel suurendada Z4 AS-le makstavat tasu.
1232. Prokuratuuri sõnul tuleb AA ja LLi otsene seos sildumise tasude suurendamisega 13.
märtsi 2014 kell 12.17, 14. märtsi 2014 kell 11.37 ja 02. mai 2014 kell 16.08 e-kirjadest (T 35
lk 153), millistes LL arvas EEi pöördumise peale, et võiks tõsta Z4 AS makstavat sildumise
tasu 95%-le, AA toetas ettepanekut ning viimaks nähtub, et AA rääkis sellest XXga ja lepiti
kokku, et tasuks oleks alates 01. aprillist 2014 95% sildumistasust. Tunnistajatelt märgitud e-
kirjade osas küsimusi esitatud ei ole.
1233. 02. mai 2016 ÖÖ e-kirjast tulenevalt on arvutuste kohaselt 95% tasu samaväärne endise
75%-se tasuga (T 14 lk 38).
1234. Tunnistaja XX on põhjendanud, et seoses ro-ro laevade tasude ebaõigusega reisilaevade
suhtes peeti põhjendatuks makstava sildumise tasu suurendamist 75%-lt 95%-le (K 44 lk 196-
196 pö).
1235. Lisa 4 sõlmimine tulenes tunnistajate XX, XX, XX ütluste kohaselt ro-ro laevade
tasumäärade muutusest ja sellega kaasnenud ebaõigusest Paldiski lõunasadama tasumäärades,
mistõttu muudeti protsent 95-le (K 23 lk 126 pö), T 4 lk 173, T 14 lk 190- 192, T 4 lk 172; K
29 lk 126, K 23 lk 142, 23 lk 166). Ka Z4 AS tootmisosakonna juhataja XX teab, et protsenti
muudeti seoses ro-ro laevade tasumääraga. Siinkohal on oluline, XXi ütluste kohaselt märkas
tema muudatust sadama eeskirjades (tasus) ning andis sellest teada EEile (T 13 lk 87-87 pö).
1236. Vaidlust ei ole selles, et töövõtulepingu nr xxx p 6.1 alusel makstav tasu vähenes alates
01. jaanuarist 2014 seoses ro-ro laevade sildumise tasude viimisega reisija kruiisilaevade alla
ning tasu oli seotud XX vahemikuga (T 10 lk 124, T10 lk 124, p 3.4.2 tabeli teine tulp; lk 136,
p 3.4.2 tabeli kolmas tulp). Prokuratuur ei ole vaidlustanud seda, et Z4 AS-i töömaht jäi samaks.
1237. Kohus leiab, et kaitsja esitatud AS-i Tallinna Sadam poolt 2016. aasta lõpus läbiviidud
rahvusvahelise hanke (riigihangete registri viitenumber xxx) „Sildumisteenus Vanasadamas,
Paldiski Lõunasadamas ja Muuga sadamas 2017-2019“, ei oma antud küsimuses (sildumise
teenuse hinna kujunemine 2008-2009 aastal) tõenduslikku väärtust (A 10 lk 70-71 pöördel)
Andmetest nähtub, et Paldiski lõunasadama osas tegid pakkumise üksnes kolm pakkujat,
kusjuures kõik pakkumised ületasid finantsdivisjoni 2008. aasta tehtud arvestusi. Seejuures ei
saa arvestada madalaima pakkumise (alapakkumise) teinud Z4 AS-i pakkumist (74%) ja
odavuselt teise pakkumise teinud Z5 OÜ (ala)pakkumist (95%), kuna need ei olnud tehtud
turutingimustes, vaid olid tehtud juhindudes VÕS § 139 lg 2 regulatsioonist eesmärgiga
vähendada AS i Tallinna Sadam poolt töövõtulepingu xxx õigusvastase ülesütlemisega tekkiva
varalise kahju suurust (kd A10 lk 62-69; T 6.180). Ainsa, turutingimustel tehtud AS
G4S/Transiidikeskuse AS ühispakkumine oli tehtud Paldiski lõunasadama sildumisteenuse osas
206
määraga 210%, mis ületas AS-i Tallinna Sadama finantsdivisjoni poolt 2008. a tehtud
kuluanalüüsides pakutud 55%-list määra 3,9 korda. Tähele tuleb panna, et sildumise teenuse
osutamise viisid ja maht on ajas muutunud (XX ütlused, K46 lk 193 pöördel, XX ütlused, K48
lk 251-251).
7.4.3.4.2. ŽŽ AS
1238. AA on 03.11.2008 AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul väljendanud, et“/../ senine
kasum peab igal juhul säilima, muidu ei ole mõtet teenust ära anda“ (T 7 lk 164).
1239. 04.12.2008 toimunud AS Tallinna Sadam juhatuse koosolekul andis XX teada, et ŽŽ-ga
ja Z4-ga pole tasu veel lõplikult otsustatud. 29.12.2008 kell 11.44 koostatud vastuses
ministeeriumile leiab AS Tallinna Sadam, et: „/../ Senise hinnapakkumise põhjal on selgunud,
et erasektoril (Tallinki 100% tütarettevõtjal ŽŽ AS) puudub Tallinna sadama ees
kuluefektiivsuse eelis/../“ (T 14 lk 106-107).
1240. 23. veebruaril 2009 sõlmisid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA ja LL ning AS ŽŽ
juhatuse liige CC töövõtulepingu nr xxx kehtivusega kuni 31.12.2010. Lepingu punkti 2.1
kohaselt kohustus AS ŽŽ osutama AS-ile Tallinna Sadam sildumisteenuseid Vanasadama kaidel
1 kuni 8 ning AS Tallinna Sadam poolsel vajadusel erandkorras ka muudel kaidel. Lepingu
punkt 6.1 kohaselt tasub AS Tallinna Sadam kui tellija lepingu kehtivuse ajal AS-ile ŽŽ
lepingust tulenevatele nõuetele vastava teenuse osutamise eest tasu, mille suuruseks on 75%
AS Tallinna Sadam poolt kehtestatud sadama eeskirjas sätestatud sildumistasu määradest
töövõtja poolt kalendrikuu jooksul reaalselt osutatud sildumisteenuste eest, millele lisandub
käibemaks. P 6.2 kohaselt on tasu lõplik ja lepingu tähtaja jooksul muutmisele ei kuulu (T 6 lk
147- 153). Määrangute vormi kantu kohaselt oli lepingu ettevalmistaja ja täitja sadamakapten
XX kooskõlastajad: XX, XX, XX, XX, ÖÖ. Märkused/eriarvamused puuduvad (T 6 lk 154)
1241. 23. novembril 2009 tegi CC AS ŽŽ juhatuse liikmena AS-i Tallinna Sadam juhatuse
liikmetele AA ja LLile kirjalikult ettepaneku määratleda koostöö kestvus. Kokkuleppe p 11
kohaselt kehtib leping kuni 31.12.2010, mis investeeringute tasuvuse seisukohalt ei ole piisav.
AS ŽŽ teeb ettepaneku muuta lepingu p 17.2 ning määratleda see järgmiselt: „Peale tähtaja
31.12.2010 möödumist pikeneb leping kuni 31.12.2018 ja rentnikul on õigus taotleda Lepingu
tähtaja pikendamist 7 aasta võrra arvates 31.12.2018.“ Samuti tõi CC välja, et AS-i Tallinna
Sadam ning ŽŽ AS-i vahel on stivideerimisleping ning tegi ettepaneku muuta lepingu nr xxx
punkti 10.1 sünkroonis sõnastusega stividorlepinguga ning täiendada töövõtulepingut punktiga
6.1 selliselt, et kruiisilaevade sildumise eest makstakse tasu 100% sätestatud määrast (T 6 lk
155).
1242. 04. detsembril 2009 edastas LL AS Tallinna Sadam juhatuse liikmena CCele kirjaliku
nõusoleku pikendada AS Tallinna Sadam ja AS ŽŽ vahelise rendilepingut nr xxx ning
töövõtulepingut nr xxx tähtajaga kuni 2015 ning AS ŽŽ õigusega taotleda lepingute tähtaja
pikendamist veel 5 aasta võrra arvates 31. detsember 2015. Samuti seoses AS Tallinna Sadam
ja AS ŽŽ arenguplaanidega teeb ettepaneku viia üle rendilepingu nr xxx ro-ro tasu ja sellega
seotud sätete ning lõunarajoonis renditud laoplatsi säte lepingusse nr xxx ning leping nr xxx
lõpetada. Samuti väljendab valmisolekut täiendada töövõtulepingu nr xxx punkti 6.1
kruiisilaevade sildumise tasu osas vastavalt CCe ettepanekule. Kirja koostajaks on XX (T 6 lk
156).
207
1243. 03. mail 2010 sõlmisid AA ja LL ning CC kirjaliku kokkuleppe (lisa nr 2
töövõtulepingule 23. veebruar 2009 nr xxx), mille kohaselt maksab AS Tallinna Sadam AS-ile
ŽŽ sildumisteenuste osutamise eest tasu liinilaevade osas 75% (p 6.1.1) ja kruiisilaevade ning
erandkorras ka muude laevade osas 100% (p 6.1.2) sadama eeskirjas sätestatud sildumistasude
määradest. Lisaks muudeti 03. mail 2010 sõlmitud kokkuleppega 23. veebruari 2009
töövõtulepingu nr xxx punkti 10.1 ning pikendati töövõtulepingu nr xxx tähtaega kuni 31.
detsember 2015 ning lisaks täiendati punkti 10.1 ning määrati, et juhul kui AS Tallinna Sadam
ja AS-i ŽŽ vahel sõlmitud Vanasadama territooriumil paiknevate ruumide, hoonete ja maatüki
üürilepingu nr xxx tähtaega pikendatakse lepingus sätestatud võimalusel, siis pikeneb
töövõtuleping nr xxx ilma täiendava kokkuleppeta samaks tähtajaks nagu üürileping xxx (T 6
lk 157). Määrangute vormist nähtub, et lepingu ettevalmistaja ja täitja oli XX, kooskõlastajad
XX, XX, XX, ÖÖ (T 6 lk 158).
1244. 29. mail 2015 saatis ŽŽA S juhatuse liige CC AS Tallinna Sadam juhatuse liikmele LLile
kirjaliku taotluse lepingu nr xxx pikendamiseks lepingus märgitud tähtaja ulatuses (T 6 lk 159).
1245. 03. mail 2010 sõlmitud lepingu nr xxx punkti 16.2 järgi pikeneb taotluse esitamisel leping
nr xxx viie aasta võrra, milleks on 31. detsember 2020 (T 6 lk 90). Lähtuvalt eeltoodust pikenes
29. mai 2015 AS ŽŽ juhatuse liikme CCe poolt esitatud taotluse alusel ilma täiendava
kokkuleppeta ka AS ŽŽ ja AS Tallinna Sadam vahel sõlmitud töövõtuleping nr xxx kuni 31.
detsember 2020.
1246. 01. märtsi 2016 vaatlusprotokolli (T 12 lk 106-113, 118-131) kohaselt on AS Tallinna
Sadam sildumise teenuse eest tasunud ŽŽ AS-le :
1) 2009 5 381 765.41 343 957.50
2) 2010 6 532 611.75 417 509.99
3) 2011 420 200
4) 2012 461 205.50
5) 2013 477 223
6) 2014 489 293
7) 2015 320 732
8) kokku 2 930 120.99
1247. Kuivõrd sildumise tasu on tuvastatud, ei pea kohus tõenduslikult asjakohaseks XX

arvamust ja ütlusi selles osas ning jätab need tõendikogumist välja (A 8 lk 18-32, K 45 lk 10-
10 pö, 18).
1248. Prokuratuur heidab ette, et AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmed sõlmisid
tööettevõtulepingu xxx, mille kohaselt AS Tallinna Sadam kohustus tasuma sildumisteenuste
osutamise eest 75% kuni 100% AS Tallinna Sadam eeskirjas sätestatud sildumistasu määrast
(lepingu p. 6.1) olukorras, kus „2008 aasta novembris koostas AS-i Tallinna Sadam kontroller
kuluanalüüsi, mille kohaselt oleks olnud AS-ile Tallinna Sadam rahaliselt soodsam
sildumisteenust sisse osta ainult juhul, kui AS Tallinna Sadam maksab teenuse eest 55% või
vähem sildumisteenuse määrast“ (T 4 lk 191).
1249. Siinkohal on prokuratuur lähtunud XX 12.11.2008 e-kirjast ÖÖle (T 14 lk 92, 93), millest
tuleb:“/../ alles 55% tulust juures tekib majanduslik mõte sisseostuks/../“. samas nähtub tabelist,
208
et 55% on arvestatud kai 1- 8 Tallink ja Ecerö jm reisilaevad, kuid kiirlaevad ja kruiisilaevade
juures on vastavalt 60% ja 90%. Sildumise teenust tuli osutada aga kõikidele vastavatel kaidel
silduvatele laevadele, mistõttu on väär arvestada ainult märgitud 55%-ga.
1250. XX on kirja alusel koostanud e-kirja mh LLile ja AAle, milles on tehtud arvestused ŽŽ
AS poolt küsitud 85% määraga ja võrdluseks kaimadruste palga suurendamisega 18% võrra.
Sellest tulenevalt jääb Tallinna Sadam plussi, kui reisilaevade sildumise tasust maksta ära 55%.
Märgitud andmete hindamisel tuleb aga meeles pidada, et nõukogu suunis oli teenuse
sisseostule üleminek, AS Tallink Group erikohtlemist mh sildumise teenuse sisseostu osas (XX
ütlused) ning seda, et sildumise teenuse tasuvuse protsent oli märkimisväärselt madalam nt
kõnealuse reisijatasu tasuvuse määrast. Et AS Tallinna Sadam erinevaid versioone kalkuleeris
tuleneb ka edasistest arvutustest, mistõttu ei ole ka korrektne lähtuda süüdistuse esitamisel
esmastest analüüsi tulemustest (55%), vaid arvestada tuleb tehingu kahjumlikkuse hindamisel
samu asjaolusid nagu seda pidi arvestama otsust teinud juhatus tol ajal (eelmärgitud surve
sildumise teenuse sisseostule üleminekuks nõukogu poolt, AS Tallink Group erikohtlemine,
kuluarvestus komplektselt kõigi sadamatasude osas). Et juhatus selle kõigega arvestas, tuleneb
ka finantsosakonna edasistest analüüsidest.
1251. 05. veebruari 2009 e-kirjas on ÖÖ teinud arvestusi puutuvalt sildumise tasust
loobumisega, toonud välja, et sildumise tasust Tallinki puhul loobudes, tuleb loobuda ka Z4
puhul, toonud Tallinki puhul välja kahjumi 3. 1 miljonit krooni ainult Vanasadamas. Samuti on
ta pakkunud alternatiivina 100% tagasi maksta. Ühtse paketina pakub ka võimalust reisijatasu
summa vähendamist (A 1 lk 57-58). ÖÖ koostas arvestused XX (K 29 lk 89pö-90).
1252. Sealjuures nähtub ÖÖ 17. veebruari 2009 kella 10.08 e-kirjast mh LLile ja AA Tallinki
sildumise tasudega seoses, et: “kui sildumistel 100% asemel maksta neile näiteks 75%, siis
tuleb vahe 8.5mln-(8.5mln*75%)=2,1min mille võrra võiks vähendada reisijatasu kokkuleppe
summat ehk siis 84-2=82mln.“. Seega on arvestatud esiteks sildumisega seotud tulu ja kulu
nagu eelnevalt öeldud tervikuna, kuid siit tuleneb ka ühe võimalusena arvestatuna 75% suurune
summa ehk sama summa, mis on lepingus (T 13 lk 3, A 7 lk 77-78).
1253. Kuidas läbirääkimised käisid ja lepingus kajastatud 75%-ni jõuti ei oska ei XX, XX ega
XX öelda (K 27 lk 223-224 pö, K 23 lk149 pö, K 31 lk 11 pö). Küll aga nähtub nende ütlustest,
et 75% puhul jääb 25% summast AS-le Tallinna Sadam, kuid 100% tasumise puhul ei jäänuks.
Meeles tuleb pidada, et AS Tallink Group ise alustas läbirääkimisi 85% suurusest summast.
Samuti tulnuks samu tingimusi kohaldada Z5 OÜ-le.
1254. Kohus meenutab, et samuti arutati läbirääkimistel sadamatasusid koosmõjus
reisijatasudega (ÖÖ 05. veebruari 2009 e-kiri AA, LLile, XXle ja XX pealkirjaga „FW: Tallinki
numbrid“, A 1 lk 57-58; XX 19.02.2009 e-kiri XXle pealkirjaga „FW“ koos manusega, A 1 lk
49-50; tunnistajate XX, K 27 lk 222-223, 223-224 pö, 227-227 pö; XX, K 23 lk 141-142, 149
pö, K 23 lk 155 pö, XX, K 29 lk 140-141; ÖÖ 17. veebruari 2009 e-kiri LLile, XX, XXle, XXle
ja AA pealkirjaga „Tallinki sildumistasu Vanasadamas“, T 13 lk 3, 20. aprilli 2009 reisijatasu
kokkuleppe nr xxx, A 7 lk 77-78, XX K 31 lk 11pö, XX e-kiri XXle 19.02.2009 13:18, A 1 lk
49). XX on kinnitanud, et peeti koosolekuid ning arutlused toimusid hinnakujunemise üle (K
29 lk 216 pö).
209
1255. Vaidlus puudub selles, et sildumise tasu kruiisilaevade ja tavalaevade eest oli erinev,
vastavalt 75% ja 100%, ning seda on peetud põhjendatuks ka AS Tallinna Sadam juhtkonna
poolt (XX, K 23 lk 142-143; XX, K 27 lk 222-222 pö).
1256. Asjaolu, kui palju teenis ŽŽ AS ja/või AS Tallink Group sildumise teenuse pealt kasumit,
ei ole asjakohane. Iga äriühingu eesmärk on teenida kasumit. AS Tallinna Sadama jaoks
kasumlikkuse arvestamine ei saa tuleneda teise äriühingu kasumi arvestamiselt, vaid Tallinna
Sadama enda kuluarvestusest. Samuti on ilmne, et kasumlikke lepinguid soovitakse pikendada
ning et ŽŽ tegutses stividorettevõttena sadamas pikaajaliselt, mistõttu CCe taoline huvi ei ole
tõendiväärtusega. Samuti on ilmne, et nii CCele, kui EEile oli teada, et AS Tallinna Sadam
kohtleb operaatoreid võrdselt. Samuti on loogiline, et sarnaselt sõlmitavaid lepingud sooviti ka
arutada samal ajal, seda enam, et lepingute sõlmimise ja seega ka lõppemise ajad langesid
kokku, mistõttu ei näe kohus eraldivõetuna 26. märtsil 2015 kell 9.15 toimunud kõnel CCe ja
LLi vahel tõenduslikku väärtust altkäemaksu kontekstis (T 69 lk 54). On põhjendatud kahtlus,
et kõnes on jutt sõlmitavatest lepingutest, mitte altkäemaksust.
1257. 01. aprillil 2015 kell 12.02 toimunud CCe ja EEi vahelisest kõnest nähtus arutelu
sildumislepingute lõppemisest. Antud kõnest võib pidada oluliseks lepingute kestvusega seotud
CCe sõnu „kuni pensini“. EE kordas üle, et „kuni aegade lõpuni“. EE lubas nendega omalt poolt
suhelda, nende ühisest plaanist teada anda ja arvab, et „see ei pea olema kellegi jaoks
probleem“, „küll me saame selle ära lahendama“. (T 69 lk 80). Märgitud kõnedest saab välja
lugeda enesekindluse sellest, et lepinguid igal juhul pikendatakse, kuid kinnitab ka seotud
äriühingute esindajate omavahelist suhtlemist.
7.4.3.4.3. Z5 OÜ
1258. Märgitud lepingu ja seal kajastatud protsendi osas on tunnistajad andnud ütlusi, et see
tulenes võrdse kohtlemise põhimõttest (XX, K 27 lk 221-222; XX, K 29 lk 220, XX, K 23 lk
142-143), samuti kruiisilaevade ja reisilaevade sildumistasude erinevusest ja töömahu
erinevusest (XX, 10, 11, XX, K 27 lk 222-222 pö).
1259. Tasusuurus sõltus seega otseselt AS Tallinna Sadam ja AS Tallink Group vahelistest
läbirääkimistest. AS Tallinna Sadama juhtkonna koosoleku 20. jaanuari 2009 protokolliga (A 2
lk 40-41) on tõendatud, et veel 35 päeva enne sildumisteenuse sisseostmiseks sõlmitud
töövõtulepingute xxx (T 6 lk 147-160) ja xxx (T 4 lk 191-200, T 5 lk 1-3) sõlmimise päeva
(23.02.2009) ei olnud AS Tallinna Sadam saavutanud kokkulepet sildumistasu suuruse osas
ning see sõltus üksnes läbirääkimistest AS-iga Tallink Grupp (ja mitte läbirääkimistest Z5 OÜ-
ga). Sama tuleneb tunnistaja XX, XX ütlustest (K 27 lk 221-221 pö).
1260. Tallinna Sadam AS maksis Z5le sildumise tasu 01. märtsil 2016 vaatlusprotokolli põhjal
(T 12 lk 106-113, 118-131):
1) 2009 4 038 511.75 258 107.94
2) 2010 5 053 640.57 322 986.50
3) 2011 393 083
4) 2012 380 032
5) 2013 402 636.50
6) 2014 354 490
7) 2015 203 574
210
8) kokku 2 314 909.99
1261. Kuivõrd teada on reaalsed tasud, tuvastatud on, et Tallinna Sadam AS tegi enne
kuluanalüüsi, siis ei näe kohus XX ütlusel ja asjatundja arvamusel selles osas tõenduslikku
väärtust (K 45 lk 10-10 pö, 18) ning jätab need tõendikogumist välja.
7.4.4. Kokkuvõte
1262. Kõikide lepingute majandusliku põhjendatuse hindamisel arvestas kohus lisaks eelnevalt
väljatoodule ka seda, et AS Tallinna Sadam konsolideeritud majandusaasta aruandeid lõppenud
majandusaasta kohta perioodil 2008 kuni 2015 uurides, ei tulene neist taolisi andmeid, millest
saaks järeldada, et süüdistuses kajastatud tehingud olid AS-le Tallinna Sadam kahju(m)likud,
kuivõrd taoline 10 aasta vältel kahjulike tehingute tegemine peaks väljenduma ka äriühingu
majandustulemustes. XX, XX (Z14 OÜ) ja XX (Z23 OÜ) ütlused asjatundjatena koos nende
alusmaterjalidega jätab kohus tõendikogumist välja. Samuti KPMG arvamused. Kohus lähtub
reaalselt olemasolevatest AS Tallinna Sadam majandusandmetest ning töötajate ütlustest, mitte
asjatundjate koosatud mudelarvutustest ja prognoosidest (A 8 lk 1- 46, V 1 lk 1- 37, 113- 118).
Need andmed ei kajasta ka AS Tallinna Sadam äritegevuse kogu mahtu ega ole võrreldavad
teiste tõenditega, kuivõrd AS Tallinna Sadam lähtus lepingute sõlmimisel tervikpildist, ehk
koos tuleb hinnata suuremat osa kulusid tulusid, kui neis on kajastatud. Samuti ei näe kohus
eraldi tõendiväärtust esitatud lõputöös sisalduvatel andmetel (A 6 lk 75-90). Kõrvutades siia
tunnistajate ütlused, sh kliendihalduritest nõukogu liikmeteni tuleb kohtul möönda, et äriühing
ei tajunud ega ole tõendatud, et AA ja LLi poolt süüdistuses märgitud tehingud üksikult või
kogumis AS Tallinna Sadam äritegevuses olnuksid kahju(m)likud.
1263. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et AA ja LL ei vastutanud selle eest, et lepinguid ei
arutatud varade kasutada andmise komisjonis. Kuluanalüüsid teostati, operaatoreid koheldi
võrdselt ning puuduvad tõendid sellest, et LL ja AA ei oleks lähtunud töövõtulepingute
sõlmimisel kuluanalüüsist, puuduks mingisugune nõutav dokumentatsioon või tehingud
olnuksid AS-le Tallinna Sadam kahjulikud. Üürihindade indekseerimisega seoses tuvastas
kohas, et osaliselt hindu indekseeriti ja indekseerimata jätmisel olid esitatud põhjendused.
Paldiski lõunasadamas puudus konkurents, mistõttu ei esinenudki võrdlevaid pakkumisi.
1264. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et süüdistuses märgitud lepingutest saab vaid sildumise
otselepingute sõlmimise (lihthanke korraldamata jätmise) rikkumisena ette heita LLile ja AA.
1265. Tõendatud on, et jättes korraldamata lihthanke sildumise teenuse osutaja leidmiseks,
jätsid LL ja AA kasutamata võimaluse teiste, võrdlevate pakkumuste saamiseks ning rikkusid
taoliselt AS Tallinna Sadam hankekorda.
1266. Oluline on tähele panna, et kui ka tsiviilõiguslikult saab lõppastmes juhatuse liikmele ette
heita äriühingus kordade järgimata jätmist (nt varade kasutada andmise kord) ja lepingute
rikkumisi ükskõik millise töötaja poolt ning lojaalsuse mõiste võib olla laiemalt tõlgendatav,
siis karistusõiguslikult tuleb praegusel juhul tuvastada seos toimepandud rikkumiste ja
väidetava altkäemaksu andmise vahel. Ehk on vaja tõendada, et rikkumised on toimepandud
seoses altkäemaksu saamisega, mitte ei esine juhuslikke kokkulangevusi.
1267. Vaidlus puudub selles, et AA ja LL suhtlesid CCe, EEi ja DD.
211
1268. Kohus tuvastas ka DD seotuse lepingute sõlmimistega (T 13 lk 157- 178; 184-186).
Siinkohal on DD ka AA nimelt vastuse projekti edastanud (lk 186). DD on ka vastavalt
„eilsetele läbirääkimistele“ edastanud 12.05.2006 rendilepingu nr xxx ja 23.02.2009
töövõtulepingu nr xxx lisade projektid. 13.01.2010 (T 13 lk 200). Tõendatud ei ole DD
juhtivroll EEi poolt altkäemaksu tasumistel või selles osalemine. Tõendatud on, et DD kaasabil
sai AA laenu. Samuti tuleneb DD ja EEi omavahelistest vestlustest DD seotud ülekannete
tegemisele, rendilepingute tasudega ja neist kõnedest kogumis on kohtul tekkinud veendumus,
et DD koos EEiga tegeles ülekannete korraldamisega ja nende summade otsustamisega AA ja
LLile. Siinkohal ei oma tähtsust DD nõukogu liikmeks olek, kuivõrd kohus ei ole tuvastanud
tema juhtrolli ning samuti ei ole kohtu alla antud kontserni ettevõtteid.
1269. Edasiselt analüüsib kohus, kas esinevad seosed altkäemaksu tasumise ja lepinguliste
rikkumiste vahel ehk kas nii sildumise lepingutega seonduva kui ka teiste, otseselt LLile ja AA
rikkumiste mõttes mitte etteheidetavate lepingute sõlmimistel esineb siiski seoseid ülekantud
summadega.
7.4.5. Ülekannete seosed lepingutega
1270. Kohus on võrrelnud süüdistust läbivate äriühingute poolt näilike tehingute alusel
laekumisi Bone Invest OÜ-sse, e-kirju ja pealtkuulatud kõnesid ning leiab, et taolist süüdistuses
väljatoodud iga lepingu/muudatusega seostatavat seost ei ole võimalik tunnistada.
1271. Süüdistuse kohaselt sõlmiti ŽŽ AS-ga ja EEi ning DD ebaõiguskokkulepe 2008-2009
aastal.
1272. Süüdistuses on kajastatu esimene ŽŽ AS-ga seotud lepinguline rikkumine alates 11.
jaanuarist 2008 (lepingu nr xxx lisa nr 24 (T 6 lk 41) ning 18. aprillist 2009 on alanud
laekumised ŽŽ AS-lt süüdistuses märgitud nn akvatooriumi hoolduse lepingu alusel Bone
Invest OÜ-sse (T 72 lk 118 CD plaat 59 kd: SEB 10.03.2015 nr 112-2-6/K14751928, SEB
15.06.2015 nr 112-2-6/K15161658, SEB 29.07.2015 nr 112-2-6/K15321874, SEB vastus
12.10.2015 nr 112-2-6/K15733842).
1273. Ühtegi ülekannet süüdistuses, s.o altkäemaksu laekumist perioodil 2008 kuni 18. aprill
2009 kajastatud (ega tõendatud) ei ole, kuigi ka tol ajal esines lepingute sõlmimisi ja muutmisi
(28.01.2008, 23.02.2009, 20.04.2009, 11.01.2008, 08.05.2008, 18.08.2008, 10.12.2008,
27.02.2009). 02.03.2009 on sõlmitud ŽŽ AS ja Bone Invest OÜ vahel nn akvatooriumi
hoolduse leping. 03.04.2009 on sõlmitud nn alltöövõtuleping Bone Invest OÜ ja Z2 OÜ vahel.
1274. Tõepoolest on tähelepanu äratav e-kirjavahetus CCe ja FFi vahel aset leidnud 03. aprillil
2009 (T 42 lk 97-100), millises on juttu tulevikus paremast teenuse kvaliteedist, olukorras, kus
lepingus kajastatud teenust ei ole osutatud. Samal kuupäeval on sõlmitud Bone Invest OÜ ja
ŽŽ OÜ vahel akvatooriumi hooldusleping.
1275. ŽŽ 03.04.2009-le lähim varasem kuupäev, mis on lepingulise rikkumisena kajastatud, on
23. veebruar 2009 (lepingu nr xxx lisa nr 40 sõlmimine kaubatasu määrade muutmise osas), 27.
veebruar 2009 lepingu nr xxx lisa nr 29 ruumide tagastuse ja rendihinna vähendamise osas), 23.
veebruar 2009 töövõtuleping nr xxx sildumise teenuse sõlmimise osas ning pärast 03. aprilli
2009 20. aprill 2009 (lepingu nr xxx lisa nr 41 sõlmimine rendipinna tagastuse osas, 20. aprill
2009 lepingu nr xxx sõlmimine, 03. mai 2009 sildumise teenuse lisa nr 2. Samal ajal on enne
ja pärast sõlmitud veel lepinguid ja lisasid.
212
1276. 06. novembril 2009 on MM edastanud e-kirja FFile tööprotsesside kulude olulise
kasvuga seoses (T 42 lk 200-201, T 43 lk 1-2). Lähimad lepingutega seotud kuupäevad on enne
31.08.2009 (leping nr xxx, lisa 42, 4401602 lisa 30 ja 18.11.2009 lepingu nr xxx lisa 31. Samuti
on esitatud augustis 2 arvet. Lisaks 02.08.2010 arvele on esitatud 24.08.2010 arve selgitusega
transpordi kasutamine august 2010.a summas 27 000 krooni (T 37 lk 80-81). Samal päeval
saadab MM uue arve selgitusega inimeste vedu 18. augustil marsruudil Riia-Tallinn, Paljassaare
sadam- Riia summas 27 000 krooni (lk 82-82) ehk kokku veel 54000 krooni ehk tasutud on
kahekordne summa. Samas lähim lepingu muudatus on aset leidnud 27.09.2010, lepingu nr xxx
lisa nr 2.
1277. 17.01.2011 vastab FF mh, et ta vestles ka lõpptellijaga ning tema soov oli kohtuda Bone
Invest alltöövõtjatega ning arutada tehtut ja täpsustada tehtavate tööde koosseisu edaspidi.
Pakutakse välja, et kohtuda järgmisel nädalal (T 58 lk 113, 114). Selle lähim lepinguline
muudatus on 11.01.2011 lepingu nr 12110 lisa nr 3.
1278. Taoliselt saab kinnitada teatud üksikuid kokkulangevusi võimalike lepingute (muutmiste)
ja toimunud suhtluse vahel esineb, kuid altkäemaksu laekumist igakordselt konkreetsete
lepingutega seoses uuritud tõendid ei toeta.
1279. Laekumiste summad on olnud samad 18.04.2009 kuni 20.07.2009- neli korda 59 000
krooni (3770.79 eurot), s.o. 236 000 krooni (15083.16 eurot) ning alates 20.08.2009 kuni
14.08.2015 igakuiselt 60 000 krooni (3834.70 eurot) ning alates 17.02.2011 3834.70 eurot.
20.08.2009 muudatusega altkäemaksu summas langevad lähimatena kokku 31.08.2009 leping
nr 4481601, lisa 42, 4401602 lisa 30 muudatused.
1280. Seega süüdistuses kajastatud lepingu sõlmimiste ja muudatuste kuupäevadega ei ole
muutunud igakuiselt tasutud altkäemaksu summa, olenemata lepingute sõlmimise/muudatuste
arvust, mahust, sisust vms. Süüdistuses on kajastatud hulgi lepingu sõlmimisi ja muudatusi,
millele ei ole eelnenud ega järgnenud mingisugustki muutust väidetava ŽŽ AS poolt tasutud
altkäemaksu summas.
1281. EEi ja DD etteheidetega seoses on prokuratuur leidnud, et 01.09.2009 merekaatri
väidetav üürileping on sõlmitud altkäemaksuna 31.08.2009 sõlmitud lepingu nr xxx sõlmimise
eest (T 39 lk 37-41, T 4 lk 167). Z4 AS tasus kaatri kasutamise eest 40 000 krooni (T 39 lk 43),
millele lisandus käibemaks (kokku 48 000 krooni ehk 3067.76 eurot).
1282. Sealt edasi on 01.10.2009 sõlmitud manööverveduri rendileping, mille alusel on Z4 AS-
i poolt Bone Invest OÜ-le tasutud ajavahemikul 26.10.2009 kuni 29.12.2011 igakuiselt 3067.76
eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171), seega kokku 82 829.52
eurot. Sellele lähimad lepingutega seotud tehingud on 31.08.2009 (T 4 lk 167) ja 27.10.2009 (T
3 lk 65, 67).
1283. 13.01.2010 kell 12:05 edastas DD vastavalt „eilsetele läbirääkimistele“ LLile lepingute
05509 (sildumine, Vanasadam) ja xxx muudatuste projektid (vastavalt lisa 2 ja lisa 6), koopias
EE (e-kiri T 13 lk 200. Lisa 6 T 14 lk 1-2, lisa 2 T 14 lk 3).
1284. 31.12.2011 on sõlmitud Paljassaare tee 26a lao üürileping (T 44 lk 105). Bone Invest OÜ-
le ajavahemikul 27.01.2012 kuni 26.08.2015 laekus jätkuvalt igakuiselt 3067.76 eurot (T 72 lk
118 CD 59 kd Nordea vastus 21.01.2015 nr 20 3/171, T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank vastus
12.10.2015 nr A09.04-200-02-22-2, Z4 konto xxx).
213
1285. Lähimad kuupäevad lepingutega seoses on 18.10.2011 (T 3 lk 82-03) ja 14.05.2012 8T 4
lk 56).
1286. Arvetega seoses on tähelepanekud selles, et 26.02.2014 oli viimane makse, misjärel
01.04.2014 uuris FF arve tasumise kohta ja EE vastas, et probleeme oli üüripinna puudustega
(T 45 lk 176, T 45 lk 139, 143, 144). Sealjuures on tähelepanuväärne väljend, et „pärast
lahenemist teeme ülekande“. Antud perioodil arvete eest ei ole tasutud, küll aga on 30.05.2014
sõlmitud AS Z4 ja AS Tallinna Sadam töövõtulepingu nr xxx muudatus, millega tõsteti AS Z4
sildumistasude suurust (T 4 lk 173). Taoliselt on ajaliselt kattuv lepingujärgse tasu
mittemaksmine ning vahetult peale lepingu sõlmimist kahekordse tasu maksmine. See on ka
ainuke kokkulangevus.
1287. Taoliselt peab kohus möönma, et üksikute lepingumuudatuste ja tasutud summade vahel
ei ole mingit seost võimalik luua. Kuumaksed ei ole muutunud igakordselt, kui on toimunud
lepingu muudatused, olenemata mahust, sisust jms. Süüdistuses on kajastatud hulgi lepingu
sõlmimisi ja muudatusi, millele ei ole eelnenud ega järgnenud mingisugustki muutust väidetava
altkäemaksu summa suuruses.
1288. Asetleidnud rikkumisi hankekorras sildumise lepingutega seoses ei ole võimalik seostada
samuti vastusooritusteoga. Samuti ei ole kahtlusteta tõendatud, et otselepingud sõlmiti
ebaõiguskokkuleppe tulemusena, mitte lähtudes laevaliinide seotusest operaatorfirmadega.
Otsest seost sildumise lepingute sõlmimise ja ebaõiguskokkuleppega kohus tuvastanud ei ole.
1289. Sildumise lepingutega seoses märgib kohus täiendavalt, et AA ja LL toetasid EEi ja CCe
ettepanekuid sildumise tasu suurendamisteks ning vastavad lepingumuudatused sõlmiti, kuigi
alglepingu järgi oli tasu lõplik ega kuulunud muutmisele. Tulenevalt EEi ja CCe taotlustest saab
väita, et taolised lepingu muudatused olid kasulikud Z4 AS-le, Z5 OÜ-le ning ŽŽ AS-le. Küll
aga ei ole kahtlusteta tõendatud, et taolised lepingumuudatused olnuksid kahjulikud AS-le
Tallinna Sadam. Kaitsjad on tõstatanud põhjendatud kahtluse ning ka tunnistajate ütlustest
nähtub, et taolisi tasu tõstmisi peeti AS-s Tallinna Sadam laiemalt põhjendatuks ja õiglaseks.
Sealjuures viitas kohus ka ÖÖ e-kirjale, mille põhjal aastate muutudes on varem kehtinud 75%
samaväärne uue kokkulepitava 95%-ga.
1290. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et üksikute rikkumiste analüüs lepingute/nende lisade
sõlmimisel ei toeta samuti seda, et AA ja LL pannuks konkreetselt süüdistuses väljatoodud
lepingute/muudatuste rikkumisi toime altkäemaksu vastusooritusena. Üksikud asetleidnud
rikkumised ei ole seostatavad väidetava altkäemaksu andmisega nende rikkumiste ega ka
maksete iseloomust tulenevalt.
1291. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ebaõiguskokkuleppe osaks ei saa pidada süüdistuses
märgitud üksikute tehingute kaupa ebaõiguskokkuleppe täitmist (nagu on süüdistuses ühe
alternatiivina välja toodud) ja nende eest altkäemaksu tasumist, vaid altkäemaksu saadi üldiselt
äriühingute soosimise eest vajaduse korral lepingulistes jm küsimustes.
1292. Kohus on tuvastanud, et lepingud ja nende muudatused olid kasulikud ŽŽ AS-le, Z5 OÜ-
le, Z4 AS-le ja Z6 OÜ-le.
214
7.5. Ülekannete jõudmine AA ja tema poolt määratud isikuteni Z2 OÜ ja Z3 OÜ kaudu
1293. Süüdistuse kohaselt jõudsid ŽŽ AS ja Z4 AS tasutud altkäemaksu summad Bone Invest
OÜ-st FFi poolt teostatud ülekannete alusel AA läbi Z2 OÜ ja Z3 OÜ. AA seotud laekumisi ja
teostatud kulutusi haldasid tema korraldusel MM ja PP.
1294. MM oli Z2 OÜ osanik ja juhatuse liige ajavahemikul 08.10.1996 kuni 18.01.2011 (T 2
lk 16). PP osutas nimetatud ajavahemikul Z2 OÜ-le raamatupidamisteenust (T 71 lk 202, T 16
lk 156) ning pidas OÜ-sse Z2 laekuvate rahaliste vahendite üle arvestust (T 71 lk 202; T 68 lk
57, 146). Antud juhul nähtub MMi ja PP omavahelisest kõnest ka sõna „vihik“, mis langeb
kokku edaspidi käsitletava tabeli nimega.
1295. Altkäemaksu vastuvõtmine AA poolt oli süüdistuse kohaselt korraldatud FFi, MMi ja PP
ning hiljem ÕÕi ühise teo toimepanemisel ŽŽ AS ja Z4 poolt näilike tehingute alusel tasutud
ülekannete tegemisega esialgu Bone Invest OÜ-sse, millise arvelt FF AA osa edasi üle kandis,
esialgu Z2 OÜ-le ja seejärel Z3 OÜ-le, samuti näilike tehingute alusel. Süüdistuses on
kirjeldatud eelnevalt kajastatud näilike tehingute asjaolud Bone Invest OÜ ja ŽŽ OÜ vahel
seoses akvatooriumi hoolduse lepinguga ning Z4 AS-ga seoses kaatri, manööverveduri, lao
lepingutega. Samuti Bone Invest OÜ lepingud Z2 OÜ ja Z3 OÜ-ga. Süüdistus rõhutab
korduvalt, et näilike tehingute kaudu raha ülekannete eesmärgiks oli korraldada altkäemaksu
andmine AA ja LLile.
1296. Kohus on eelnevalt käsitlenud ülekannete laekumisi Z2 OÜ ja Z3 OÜ arveldusarvele
ning nende aluseks olevate tehingute näilikkust.
1297. Kaitsja on leidnud, et tõendamata on, mis on saanud Z2 OÜ ja Z3 OÜ arvetele laekunud
altkäemaksu summadega, taolisel viisil ei ole AA altkäemaksu edastatud.
1298. Kohus leiab, et on tõendatud altkäemaksuna tasutud summade laekumine Z2 OÜ ja Z3
OÜ kaudu AA ning asjaolu, mis sellest rahast edasi sai, ei ole käesoleva menetluse objektiks,
kuivõrd ei seondu süüdistusega.
1299. Pealtkuulatud kõned ja e-kirjad ning arvutitest leitud tabelid koosmõjus tunnistajate
ütlustega tõendavad kogumis, et Z2 OÜ-sse ja Z3 OÜ-sse laekunud tasud olid mõeldud AA ja
jõudsid ka reaalselt temani või tema kaudu temaga seotud isikute hüvanguks.
1300. MMi ütluste kohaselt oli Z2 OÜ üks asutajatest AA, kes loobus osalusest aasta
möödudes. Bone Invest OÜ-ga sõlmitud lepingut mainis tema AA. Ta ei olnud kindel, kas Z2
OÜ ka varasemalt maksis AA seotud kulutusi, kuid peale lepingu sõlmimist tehti. MM selgitab,
et alates 2010. a hakkas ta üles märkima AA seotud kulutusi, kuna kulutused läksid suuremaks
ja proovis, et need ei ületaks umbes 1000 eurot. Andmed on tema arvutis. AA palus võimalusel
tal maksta temaga seotud kulutusi ning ta hakkas arvama, et Bone Invest OÜ poolt kantav raha
Z2 OÜ-le on mõeldud osaliselt AA. AA kulutuste iseloom on tema arvutis üles märgitud.
Osaliselt kasutas ta raha Z2 OÜ jaoks. Peale Z2 OÜ likvideerimise osas selgust, sai ta AA kaudu
ÕÕi nõusse ning viis lepingute jätkamiseks kokku FFi ja ÕÕi. Bone Invest OÜ hakkas tegema
siis ülekandeid Z3 OÜ-sse ning osaliselt kasutatakse raha AA kulutuste katteks. Z2 OÜ ja Z3
OÜ vahenditest kanti AA või temaga soetud isikute autode kulutused, AA sünnipäeva kulutusi,
xxx keskkonnas märgitud kui „corpore“. Samuti tasuti AA poja kasutuses oleva auto (xxx) ja
sekretäri kasutuses oleva auto remondiarved. AA naise KK maksti töötasu ning tabelis oli tema
nimega „lilleke“ (T 71 lk 201-202).
215
1301. MMi poolne AA rahaasjade jm igapäevaelu küsimuste lahendamine tuleneb ka
pealtkuulatud kõnedest. Nii tegeleb ta KK telefoni, mööbli, auto kindlustusega, AA
sünnipäevaga kui AA „tulude“ arvestamisega (T 68: lk 81-82, lk 116-117, 145-148, lk 159, T
69: lk 4, 70-71, 117- 118, 121- 122; T 71: lk 120- 120 pö; 122-122pö)
1302. AA otsene seos Z3 OÜ-ga tuleneb ka AA poolsest raamatupidamise kontrollimisest.
1303. 18.12.2014 kell 18:28 alanud telefonikõnest nähtub, et ÕÕ ja AA plaanisid kohtumist, et
vaadata koos üle raamatupidamist ja AA soovib saada ÕÕilt täpsustusi. ÕÕ ütleb, et „xxx“ on
üle veebi samuti andmetele juurdepääs (T 71 lk 128-129).
1304. Kuigi MM püüab enda ütlustes väljaöeldut pisendada „ mainis lepingut AA“, siis asjaolu,
et peale lepingu sõlmimist ta AA kulude üle arvestust pidas läheb kokku tema arvutist leitud
tabelis kajastatud andmetega, pealtkuulatud kõnedega.
1305. AA seotus Z2 OÜ ja Z3 OÜ tegeliku juhtimise tasandil tuleneb lisaks ütlustele ka e-
kirjavahetusest. Nii on 7.10.2010 saatnud MM AA e-kirja, milles selgitab Z2 OÜ-l tekkinud
võlgnevust suurusjärgus 260 000 krooni ning sellega kaasnevaid tagajärgi ehk autode
äravõtmist (T 58 lk 90). Juhul, kui AA ei omaks puutuvust äriühingusse, puudunuks igasugune
vajadus taolise info edastamiseks ja arutamiseks AA. MM selgitas, et enne Z2 OÜ
likvideerimist loodi Z3 eesmärgiga võtta üle Z2 OÜ, Z24 OÜ ja Z35 OÜ sõidukite liisingute
lepingud. Kuna Z2 oli likvideerimisel, siis ei saanud tema Z3 juhatusse kuuluda. AA pakkus
välja ÕÕi. (T 71 lk 202). ÕÕ oli alates 13.01.2011-2016 OÜ Z3 osanik ja juhatuse liige (K 1 lk
116 pö, T 2 lk 31-33). Märgitu näitab omakorda AA seotust äriühinguga.
1306. XX andis ütlusi 14.01.2010 kohtuistungil Z2 OÜ, Z20 OÜ, Z3 OÜ- seoses (K 16 lk 155-
157). Tunnistaja ütlustest nähtub Z20 OÜ, Z2 OÜ, Z24 OÜ seotus ning kokkupuuted OÜ Z25,
OÜ Z13, Z3 OÜ-ga. Ettevõttes viibisid igapäevaselt tunnistaja ise, PP ja MM. Tulud Z2 OÜ-se
laekusid erinevate arvete esitamisest ja erinevate sõidukite rendist, teenustest. Bone Invest OÜ-
ga isiklikku kokkupuudet ei olnud, kuid mõnelt kontoväljavõttelt nähtus nende maksed Z2le.
Programmi xxx kirjeid tegi PP ning neid ta teistega ei jaganud. MMi ja PP omavahelises
vestluses nimetati „lillekeseks“ KKi (K 16 lk 156, 157).
1307. Z20 OÜ äriregistri teabesüstemis kohaselt on alates 04.12.2001 kuni 29.09.2009 juhatuse
liige MM ja perioodil 29.09.2009 kuni 11.12.2012 XX. Osanikeks kuni 14.09.2009 Z26 OÜ ja
OÜ Z25; 14.09.2009 kuni 08.12.2010 Z26 OÜ; 08.12.2010 kuni 05.09.2013 OÜ Z27. Perioodil
30.04.2002 kuni 05.01.2016 on osanikuks olnud ka OÜ Z28. Äriühingu tegevus lõpetatakse
04.12.2013, kustutatud registrist 05.01.2016, viimane majandusaasta aruanne esitatud 2011
aasta kohta (T 2 lk 34-38). Märkimist väärib, et Z20 OÜ oli eelnevalt aktsiaselts ja selle
nõukogu liikmeks oli ka AA (T 58 lk 38). OÜ Z25 osanikuks ja juhatuse liikmeks 17.04.2001
kuni 10.11.2011 oli ainuisiklikult MM. Ettevõte on kustutatud 14..07.2011 ajutise
pankrotihalduri avalduse alusel (T 2 lk 39-42). Z26 OÜ-ga on osanike ja juhatuse liikmetena
seotud ka MM, AA ja PP. AA oli ka üks asutajatest (T 2 lk 43-45). Selliselt tuleneb AA seos
kõigi tunnistaja märgitud ettevõtetega.
1308. Kuivõrd Z2 ja Z3 OÜ-dega seoses ei nähtu süüdistusest AA sularahas raha edastamist, ei
näe kohus tõenduslikku väärtust selles, kas ja mis ulatuses tehinguid sularahaga tehti. Tõendeid
selle kohta, et osaühingute arvele laekunud sularaha väljavõetud ja AA endale või temaga
seotud isikutel edastatud oleks, ei ole.
216
1309. MM ja PP pidasid ametlikult äriühingutega mitte seotud AA seotud kulude üle arvestusi
elektrooniliselt, seda nii xxx keskkonnas kui ka enda arvutites erinevates koostatud tabelites,
on neid arutanud e-kirjades ja pealtkuulatud kõnedes.
1310. Nii on PP ja MM omavahel edastanud ja täpsustanud AA seotud kulusid, nt PP poolt
18.05.2011 saadetud xxx kulud (kütus, mobiil, xxx), tabel aprill- mai 2011 (T 58 lk 169-170, T
55 lk 3, 9); 06.06.2011 saadetud xxx kulud mais (kütus, mobiil, xxx, xxx palgakulu ja maksud;
T 58 lk 182-183, T 59 lk 142). Samal ajal on maikuu tasu KK makstud 273.40 eurot (T 16 lk
52). Samuti 06.06.2011 on MM saatnud PP e-kirja autode muutmised koos tabeliga, millises
xxx nime all on järgmised autod: xxx, Audi A3, Honda Civic xxx, Honda Civic xxx, Toyota
Aygo xxx (T 58 lk 184-185). Sellele järgnevalt on edastatud kulude tabel nende autode osas (T
58 lk 186-187), milles mh on ka „lilleke“ ja „mina“. 17.10.2012 saadab PP MMile Microsoft
Money Report perioodiga 1.01.2010 kuni 31.12.2010 „võlg omanikule xxx“. Tabelis Neste
kaardid numbritega xxx, xxx, xxx ja xxx ja tasumine kütuse eest perioodil jaan-märts. Lisaks
on iga kuu juurde märgitud Z2 arve summaga: 31.01.2010 summas 5946.04; 28.02.2010
5398.75 ja 31.03.2010 3680.01 (T 59 lk 59-60 T 60 lk 179-180). 06.04.2014 PP saadab MMile
seisu „xxx perioodil 1.01.2014 kuni 6.04.2014“, kulude ja tuludega esinevad nimed: xxx,
lilleke, xxx, xxx, Fakto Auto, MibileSPA, Tulu, Neste, xxx (jaanuar 2014; T 59 lk 80-82, 60 lk
181-183).
1311. MM ja PP vahetavad ka enda ja kogu äriühingu tegevuse kohta andmeid, sh Z7 osas (T
59 lk 67-68, 83-84, 60 lk 186-187, T 60 lk 188-197), mis tõendab, et äriühingutest tasuti lisaks
AA seotud kuludele ka enda kulusid.
1312. MMi elukoha läbiotsimisel sülearvutis tehtud programmi xxx keskkonnas konto „Invest“
väljavõttest nähtub kuude kaupa kontol tehtud erinevad sissetulekud ning väljaminekud alates
oktoober 2013 kuni september 2015. Väljatrüki viimases tulbas on välja toodud konto jääk
pärast igat tehingut. Konto algjääk on 0. Kokku on MMi poolt peetavas rahaarvestuses
ajavahemikul oktoober 2014 kuni september 2015 selgitusega ,,Tulu“ laekunud kokku summas
1 063 150 eurot (T 62 lk 32-36, 37-39).
1313. MMi elukoha läbiotsimisel äravõetud tabelitest nähtub, et arvepidamine AA seoses on
alguse saanud vähemalt aastast 2002 (xxx:xxx.pdf 2006-2007, T 59 lk 168-172; 2002 xxx, T 59
lk 182-185; 2003 xxx, T 59 lk 186; 2003-2010 xxx, T 59 lk 187-200; 2011 aprill-juuni xxx xxx,
T 59 lk 201). Samuti nähtub neist konto tehingutest, et kajastatud on kulutustena: „ xxx palk,
xxx, xxx“. Kuivõrd menetluses ei läbi ükski teine xxx samu ettevõtteid ega ole seostatav
samaaegselt AA, MMi ja PP, KK ning lähtudes ka pealtkuulatud kõnedest, on kohtu
veendumuse kohaselt tabelites kajastatud xxx osa AA puutuv.
1314. MMi elukoha läbiotsimisel äravõetud väljatrükist nähtub 1.11.2012- 14.01.2013 konto „
võlg omanikele, xxx eurodes“ Väljatrükist nähtuvad sisse-ja väljaminekud. Kuludena, näiteks:
„ 10.11.2012 xxx muu kulu -320; xxx Audi november 12 auto rent -150.29; Lilleke maksud
november 2012 muu - 159.21; 20. 11.2012 Citadele xxx autorent november 2012 auto rent -
215.98; 30.11.2012 xxx palk november 2012, Transfer To: xxx – 275; Lilleke palk november
2012 muu - 270.87; Neste november 2012 kütus kaardid xxx, xxx - 370.46; EMT mobiiltelefoni
kulud -3. Tuluna on saadud summa 2751“. Detsembrikuu osas on märgitud, näiteks:“
10.12.2012 Tondi Autoteenindus – xxx remont, Lilleke maksud; 11.12.2012 ja 14.121.2012
Vevidile Golfi ja xxx täisvahetus; 20. 12.2012 Ergo kindlustuse kasko sõidukile xxx;
31.12.2012 Neste kütusekaardid xxx, xxx“ (T 20 lk 12, 69). Ajavahemikul 01.03.2015-
217
31.05.2015 väljatrükist nähtuvalt on kontol „xxx“ toimunud tehingud: „IF P&C kindlustus,
Babyface (muu), Ergo kindlustus (kindlustus), xxx (muu), xxx (auto rent), Lilleke (maksud),
xxx(laenumakse), Z7 (laenuintress), Vulpinus (muu), MobileSpa (auto hooldus), Neste (kütus),
xxx(palk), Lilleke (palk). Tulu (muu) jne (T 20 lk 19-20, 77-78).
1315. Lisaks eelnevale nähtub ka PP xxx keskkonna väljatrükist nimetusega „A“ ajavahemiku
01.01.2010- 26.08.2015 kohta on välja toodud, et algsaldo 9424.91 ja konkreetsed sisse-ja
väljaminekud, jooksevsaldo, tulude-kulude kategooriad alates 10.01.2014 kuni 30.06.2015
kuude lõikes (T 68 lk 31-37). xxx tabelist saab välja tuua, et pidevalt on maksesaajad: Lilleke,
xxx, xxx, Neste, Ergo Insurance, IF P ja C Insurance, xxx, Z13, xxx, Reval Auto, lisanduvad
Stokker, Babyface, EMT; Vevid, Corpore, Vulpinus, MobileSpa, Fakto Auto, RP Kuubis,
Mecro, xxx, Tuluna on märgitud igakuiselt 2751 (T 68 lk 31-37, 38-46). Sellest tulenevalt on
tabelis kajastatud AA seotud kulutused: sõidukid, KK seotud kulud.
7.5.1. Sõidukid
1316. Esimesena käsitleb kohus tabelites kajastatud sõidukitega seotud kulude seost AA.
a) Sõiduauto Hyundai 130 reg. nr xxx kohta on MM selgitanud, et sõiduk kuulus
varasemalt Z3 OÜ-le ning see vormistati AA poja nimele ning tema teada selle eest raha
ei makstud (T 71 lk 202). Ascar Auto AS on 12.03.2013 müünud Hyundai I30
tehasetähis xxxx koos lisavarustusega 11 333.33 eurot, koos km-ga 13 600 eurot (T19
lk 167). Selline summa on 12.03.2013 tasutud Z3 OÜ arvelduskontolt (T 72 lk 118 CD
plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Sõiduki
tellimuslehe ja müügilepingu kohaselt on Ascar Auto AS müünud Z3 OÜ-le Hyundai
I30, ostja poolt allkirjastanud ÕÕ. Sõiduk on üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle antud
(T 17 lk 90-91). Hyundai xxx omanik on Z3 Group, sõiduki tehnilise passi kohaselt
kasutajad xxx ja XX (22.08.2016 vaatlusprotokoll T 59 lk 73-74). ARK andmetel on
sõiduauto kasutajateks alates 13.03.2013 X ja XX. Alates 13.03.3015 on sõiduauto
omanikuks XX. (T 63 lk 104).
1317. Sõiduk on olnud ka väljarenditud. Kasutusrendi ja teenusleping nr xxx on sõlmitud Z29
OÜ (esindaja XX) ja Z3 OÜ vahel 18.03.2013, rendimaksega kuus 266.29 eurot, koos km-ga
319.54 eurot (T 17 lk 92, 94). Rendimakse summas 319.54 on Z3 OÜ arvele laekunud alates
15.05.2013 -15.01.2015 kokku summas 4793.10 eurot (T 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank
AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Z3 OÜ on esitanud Hyundai I30 reg.nr xxx rendi
arveid Z29 OÜ-le ka 06.01.2015 arve nr 215005; 05.02.2015 arve nr 215019; 05.03.2015 arve
nr 215031; 25.03.2015 krediitarve 215040 (T 17 lk 109-112), kuid nende eest tasumist ei nähtu
Z3 kontole (T 72 lk 118 CD 56 kd Swedbank AS vastus 06.03.2015 nr A09.04-200-02-4-2;
Swedbank AS vastus 28.05.2015 nr A09.04-200-02-7-2). XX selgitas 19.09.2019 kohtuistungil,
et Z3 OÜ-ga oli sõlmitud transpordivahendite rendileping Hyndai XI30. Rendilepingu
initsiaatoriks oli xxx, kes oli seotud äriühinguga Z29. Kõigepealt palus X auto rentida, siis
võtsid selle Z3 Z29 jaoks. Lepingu järgi tuli Z29-l maksta Z3le. Leping lõppes Z29 initsiatiivil
2015. Skeemi osas selgitas tunnistaja, et ŽŽga olid partnerid ja nemad palusid osutada nendele
sellist teenust, midagi ebaseaduslikku nad selles ei näinud. Nemad kompenseerisid meile kõiki
kulud. Z3 pakkus välja, kust sõidukit rentida, X (X) aitas Z3 (K 12 lk 52-55pö).
1318. Sõiduk on kajastatud ka xxx programmis, Võlg omanikule X Z3 eurodes perioodil
1.01.2012 kuni 7.02.2014 on esmakordselt kajastatud Hyundai I30 seotud summad: 12.03.2013
maksesaajaks märgitud Ascar arve nr 1711815 Hyundai I30 summa – 3600, 13.03.2013 BKM
218
Arve 2013000699 Hyundai I30 xxx liikluskindlustus 13.03.2013-12.09.2013 kindlustus -41.45,
14.03.2013 Neste xxx kütus 47,43 l. kütus -53.32, 15.03.2013 BKM Arve 2013000708 Hyundai
I30 xxx kaskokindlustus 15.03.2013-13.06.2013 kindlustus -105.84 (12.07.2016
vaatlusprotokoll, T 55 lk 26). Järgnevatel kuudel 7.02.2014 on maksesaajana märgitud sõiduki
registreerimisnumber xxx. (T 55 lk 27-30) Seejärel alates 10.02.2014 kuni 31.07.2015. Makse
liigituse all märgitud laenumakse, auto rent summas 266.29 (seega ilma käibemaksuta), kütus,
kindlustus, auto hooldus. (T 68 lk 38-44). Z3 OÜ on tasunud IF P&C Insurance AS-le arvete
alusel selle sõidukiga seoses kaskokindlustust alates 07.03.2014-10.12.2014 summas 362.92
eurot . Perioodil 16.03.2015 summas 88.63 eurot. Z3 on esitanud samas summas arved ka Z29
OÜ-le (T 17 lk 113-116, 118-120, 122; 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus
21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2, CD 56 kd Swedbank AS vastus 28.05.2015 nr A09.04-200-
02-7-2). Balti Kindlustusmaakler OÜ-le on tasutud Z3 OÜ poolt nii kohustuslikku
liikluskindlustust kui ka kaskokindlustus 2013 summas 587.71 eurot, 2014 108.06 eurot (T 19
lk 131-136, T 17 lk 117; 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-
200-02-1-2). Kindlustuse teemal on vestelnud 18.09.2014 kell 14.43 MM ja PP, et maksid xxx
kindlustust, rohkem ei ole maksnud. Ei „Lillekese“ uuele ega ka xxx autole. (Teabehanke
kokkuvõte 16.01.2015 nr xxx, T 71 lk 122). 28.02.2015 koostati ÕÕi kui Z3 OÜ esindaja ja
Z29 OÜ poolt kasutusrendi ja teenuseleping nr xxx lisa nr 2 ennetähtaegse lõpetamise akt. (T
17 lk 96). Sõiduk müüakse 19.03.2015 AA, allkirjastatud lõplikult ÕÕi poolt 09.04.2015 (T 59
lk 88-91, T 60 lk 63-64).
1319. Hyundai I 30 registreerimismärgiga xxx seotus AA ning tema pojaga nähtub ka
jälitustoimingu protokollist, nimelt 9 aprill 2015 kell 17.40 palub ÕÕ AA oma pojale edasi
öelda, et ta oma auto ära vormistaks (T 69 lk 97) kell 21.41 vastab AA ÕÕile, et poeg saab alles
hommikul arvutile ligi (T 69 lk 99). 10.04.2015 on toimunud sõiduki xxx omanikuvahetus,
uueks omanikuks on AA (T 54 lk 114-117). Vaatamata sellele, et sõiduki Hyundai xxx
omanikuks sai AA, on kajastatud programmis xxx arvestuses xxx laenumakseid 162.44 eurot
kuus. (T 68 lk 44-45).
1320. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et sõiduauto tegelik omanik oli AA poeg, kuid esialgu
kandis kulud osaühing, AA oli sellega otseselt seotud, sest ÕÕ suhtles tema, mitte tema pojaga
sel teemal ning kulud olid kantud justnimelt AA kuludena tabelisse. Selliselt tasuti OÜ arvelt
AA (tema pojaga seotud kulusid).
b) Süüdistuse kohaselt on kaetud ka ajavahemikul detsember 2012 kuni veebruar 2013
sõiduauto Honda Civic registreerimismärgiga xxx remondi, kindlustuse ja hooldusega
seotud kulud kokku summas 194.77 eurot. ARK andmetel on 11.02.2011 sõiduki
omanikuks OÜ Citadele Leasing & Factoring, kasutajateks on OÜ Z3 ja AA (K 1 lk
127). ARK andmetel on juba 14.03.2008 sõiduki omanikuks OÜ Citadele Leasing &
Factoring, vastutav kasutaja OÜ Z25 ja kasutajaks AA. 11.02.2011 on sõiduki
omanikuks OÜ Citadele Leasing & Factoring, vastutavaks kasutajaks OÜ Z3 ja
kasutajaks AA (T 63 lk 104). 03.03.2008 on MM saatnud AA Honda Civic 5D
hinnapakkumise ja 17.03.2008 kasko xxx koos arvega (T 57 lk 156-161). Sõiduki xxx
tehnilisest passist nähtuvalt on sõiduki omanik OÜ Citadele Leasing Factoring, vastutav
kasutaja Z3 OÜ ja kasutaja AA (T 58 lk 127-128) . Kohustusliku liikluskindlustuse arve
sellele sõidukile väljastab B.K.M OÜ-le Z29 summas 143.34 eurot (T 58 lk 130).
219
1321. Sõiduki Honda Civic registreerimismärgiga xxx kohta on PP pidanud arvestust (fail
nimetusega ,,xxx kulud.xls“; T 55 lk 2, 8) igakuiste liising-, kasko- ka liikluskindlustusmaksete
kohta. Asjaolu, et sõidukid numbrimärgiga xxx ja xxx on olnud AA kasutuses tõendavad ka
Põhja prefektuuri vastused 17.01.2017 nr 3.2-1/1634-2 ja 18.01.2017 nr 3.2-1/1634-4. (T 67 lk
3-7). Taoliselt on taaskord tõendatud, et tabelis kajastatud xxx kulud osa on seotud otseselt AA
poja kaudu AA.
c) Edasiselt on süüdistuses kajastatud AA kuluna sõiduauto Nissan Muranoga seonduv (K
1 lk 124pö-126pö).
1322. Z2 OÜ (esindaja MM) ja AS Z30 vahel on sõlmitud liisinguleping xxx. 03.06.2004
sõlmitud liisingulepingu kohaselt oli Nissan Murano maksumus ilma käibemaksuta 634 237
krooni (40 535.13 eurot), käibemaksuga 748 399.99 krooni (47 831.48 eurot). Sõiduk on üle
antud 16.07.2004 (T 66 lk 245-250). Liisingulepingu lisa nr 1 kohaselt 28.09.2007 on AS Z30
andnud liisingu üle OÜ Parex Leasing 8 Factoring ja liisinguvõtjaks on OÜ Z25, keda esindab
MM. (T 66 lk 251 T 57 lk 178-181). Sama kuupäevaga on ka ostu-müügi leping nr xxx OM,
millega AS Z30 müüb sõiduauto Nissan Murano OÜ-le Parex Leasing 8 Factoring, sõiduki
kasutajaks OÜ Z25 (T 66 lk 253). Liisinguleping lõppes september 2007 (K 1 lk 124pö).
Liisingulepingu (kasutusrent) xxx lõpetamise kokkuleppes loetakse leping lõppenud alates
08.10.2007 (T 66 lk 252). Liisingulepingu nr xxx LISA nr 2 liisinguobjekti omandi üleandmise
akti andis 15.08.2012 OÜ Citadele Leasing&Factoring OÜ-le Z20 sõiduauto Nissan Murano
v/a 2004 tehasetähis: xxx (65 lk 204). Maksekorraldusest nähtuvalt on omanikuvahetuse
riigilõivu 57.52 euro maksjaks Z3 OÜ (T 65 lk 205). Liiklusregistri toimingu läbiviimiseks on
15.08.2012 KK volitanud MMi. Sama kuupäeva müügilepinguga on Z31 OÜ, esindab MM,
müünud KK, keda esindab MM, Nissan Murano xxx xxx(T 65 lk 206-208). ARK andmetel on
AA ja KK märgitud alates 16.07.2004 aasta sõiduki kasutajateks, sõiduauto omanik AS Z30.
10.10.2007 on sõiduki vastutav kasutaja OÜ Z25, omanikuks OÜ Citadele Leasing & Factoring,
kasutajateks xxx ja KK. 9.02.2011 on omanik sama, kuid vastutav kasutaja Z20 OÜ ja kasutajad
xxx ja KK. 15.08.2012 on sõiduki omanik KK, kasutajad xx, xxx ja AA. 13.02.2014 on uueks
omanikuks XX (T 63 lk 101-102). XX on andnud 25.09.2019 kohtuistungil ütlusi, et Nissan
Murano ostmisega ajas asja AA, kokku lepiti hinnas natuke alla viie tuhande või midagi taolist.
Tasus ettevõtte varaga, arve esitas mingi Z3 . Seda, kes esitas arve, tunnistaja ei mäletanud, kas
see oli MM või oli AA. Z3 arve esitati Tänavapuhastuse AS-le 30.01.2014, mis kajastab auto
ostmise suurusjärku. Arve esitati remondiarvena seoses auto ostmisega, tasus ülekandega arve
esitanud firmale (K 12 lk 117pö-118pö). Z3 OÜ poolt on koostatud 30.01.2014 arve nr 214013
Tänavapuhastuse AS-le summas 6014.83 eurot (T 19 lk 31). Tänavapuhastuse AS-i poolt Z3
OÜ-le on 31.01.2014 arve 214013 alusel tasutud 6014.83 eurot (T 72 lk 118 CD 59 kd
Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). 02.07.2007 MMile saadetud leping
xxx koos arvega nr. xxx AS Z30 poolt Nissan Murano xxx rendimakse osas (T 57 lk 25-26, 34-
35). 16.08.2007 edastab MM, et Z2 OÜ soovib lepingu xxx, mille objektiks on Nissan Murano
reg.nr xxx lõpetada. Väljaostu arve palub väljastada Parex Leasing 8. Factoring OÜ nimele.
Ühtlasi soovib katkestada eelpool nimetatud sõiduki kaskokindlustuse ning kasutamata jäänud
summa palub tagastada Z2 OÜ a/a xxx (T 57 lk 40). Seejärel AS Z30 esitab väljaostu arve Parex
Leasing 8. Factoring OÜ-le (T 57 lk 46-47) ning esitab septembrist Z2 OÜ-le Nissan Murano
xxx kasutusrendilepingu nr. xxx alusel rendimakseid (T 57 lk 56-57). 04.10.2007 esitatakse
Murano lepingu tasu arve Z25 OÜ-le (T 57 lk 78-79). Z25 OÜ sõlmib ka antud sõiduki peale
kasko kindlustuslepingu (T 57 lk 93-96), arved (T 57 lk 100- 101, 104-108). 21.10.2008 saadab
M Parex Leasing 8. Factoring OÜ Arve nr. 30186168 (T 57 lk 173 – 177). Tegemist kasko
220
kindlustusega 21.10.2008-20.10.2009. Märtsis 2010 on taas kirjavahetus Nissan Muranoga
seoses selle hindamisega, nähtub, et kindlustused katkestatakse ja uued tehakse Z20le nagu Xga
(T 58 lk 65-69). 2011 on soov Nissan Murano osas midagi ümber teha Murano kasutajatena on
MM andnud Citadele Leasing & Factoring OÜ-le teada, et nendeks on xxx ja KK (T 58 lk 118).
2011 mai kuluna on arvestatud xxx kulu all Murano summas 302.10 (T 59 lk 114, 142) Murano
316 (T 58 lk 187), Murano kuludena on Võlg omanikule xxx Z3 või xxx märgitud kindlustused,
rehvi vahetus, keretööd, rent, auto puhastus, autohooldus, riigilõiv (T 60 lk 34, 165- 169).
Sealjuures tabelis nn xxx alla kuluvus on välja toodud failis „sõidukite andmed“ käsikirjas ja
punasega „xxx“ (T 62 lk 8-9, 15).
1323. Taoliselt on tõendatud sõiduauto seos xxx ja KK ning et tabelites on sõidukiga seonduv
käsitletud AA kuludena.
d) Samuti on seostatud sõiduki Honda Civic registreerimismärgiga xxx kulusid AA.
1324. ARK andmetel alates 28.03.2011 on sõiduauto omanikuks OÜ Citadele Leasing &
Factoring, kasutajaks Z3 OÜ. Alates 23.12.2013 on sõiduauto omanikuks XX (T 63 lk 103).
Sõiduki Honda Civic xxx seoses on toimunud 10.04.2012 kirjavahetus MMi ja XX, millises
MM on edastanud tabeli kuludena: sõiduki liisingu, kindlustuse kasko ja liiklus ja saatnud
liikluskindlustuse -xxx ja sõidukikindlustuse xxx poliisid (T 59 lk 16-21). Siinjuures on xxx
Honda Civic märgitud xxx sõidukite all (T 58 lk 184-185), mistõttu kohus järeldab, et mõeldud
on kõnealust sõidukit. Liisingumakseid Citadele Leasing&Factoring OÜ-le teeb arvete alusel
Z3 OÜ, kokku on arveid summas 5103.30 eurot ja Z3 OÜ kontolt on tasutud 5324.24 eurot (T
19 lk 96-120 , T 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-
1-2). Leping lõpetatakse Z3 OÜ-ga ja sõiduk müüakse XX 20.12.2013 (T 60 lk 56-60). Z3 OÜ
kontole XX poolt tasumist ei nähtu. Süüdistuse kohaselt on XX AA õetütar (K 1 lk 126pö).
Märgitut vaidlustatud ei ole. Sealjuures tabelis nn xxx alla kuluvus on välja toodud failis
„sõidukite andmed“ käsikirjas ja punasega „xxx“ (T 62 lk 8-9, 15).
e) Samuti seostatakse AA kuluna sõidukiga Audi A6 Quattro registreerimismärgiga xxx
seonduvat.
1325. ARK andmetel on alates 23.03.2012 sõiduki omanikuks Z3 OÜ, kasutajaks XX (T 63 lk
104). 02.12.2013 rendilepingu xxx kohaselt on lepingu pooled Z3 OÜ esindaja ÕÕ (rendile
andja) ja WW (rentnik). Lepingu objekt on sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga xxx
Lisatud volikiri, millega volitab Z3 OÜ kasutama sõiduautot Audi A 6 reg nr xxx (T 18 lk 46-
48)
1326. Sõidukiga Audi A6 seoses on Reval Auto Esindused esitanud Z3 OÜ-le neli arvet kokku
summas 1321.53 eurot (T 19 lk 163-166, T 54 lk 24). Z3 OÜ kontolt on need arved ka tasutud
(T 72 lk 118 CD 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2). Arved on
esitanu veel Vevid AS (arve poltide eest 15.36 eurot, T 19 lk 158) ja Targa OÜ (arve 1209031,
30.09.2012 tehniline ülevaatus 30.36 eurot, T 19 lk 174).
1327. Kuigi Z3 on esitanud WWle arve 215067 kuupäevaga 08.05.2015 summas 416.67 eurot,
siis selle eest tasumist Z3 OÜ kontole ei nähtu (CD 56 kd Swedbank AS vastus 28.05.2015 nr
A09.04-200-02-7-2).
1328. WW oli 2004 aastast AS-s Tallinna Sadam AA assistent. Ta kasutas 2014 aasta algusest
ajutiselt Audi A6, riikliku registreerimisnumbriga xxx. Auto andis talle kasutada XX koos Z3
221
OÜ nimele väljastatud kütusekaardiga. Tema ise sõidukiga seonduvaid kulusid tasunud ei ole
(T 62 lk 2). XX kinnitab, et WW kasutas Audi A 6 (K 12 lk 49).
1329. Taoliselt on tõendatud, et tabelites kajastatud sõidukit kasutas AA assistent, kes ise selle
eest ei tasunud, mistõttu olid sõidukiga seotud kulud tabelis kajastatud AA kuludena.
1330. Kuivõrd käesoleva menetluse mõttes on keskse tähtsusega AA osalus Z2 OÜ-s ja Z3 OÜ-
s, mitte tema poolt teostatud kõik kulud, ei pea kohus rohkem autodega seonduvat väljatuua
vajalikuks. Autodega seotud kulude seotus AA on piisavalt tõendatud.
1331. Z2 OÜ ja Z3 OÜ raamatupidamises on kajastatud AA kulusid omaniku laenu
teenindamise kuluna. Seda tõendab nii xxx programmist kui ka kulutuste iseloomust tulenev.
Nt „ Võlg omanikule xxx perioodil 1.01.2010 kuni 31.12.2010 (T 59, lk 59- 60, T 60 lk 37-38,
179-180), perioodil 1.01.2014 kuni 6.04.2014 (T 60 lk 181-183); võlg omanikule xxx Z3
eurodes perioodil 1.10.2012 kuni 8.03.2013 (T 60 lk 18-21, 95-97); perioodil 1.03.2013 kuni
13.05.2013 (T 60 lk 98-99); perioodil 1.06.2013 kuni 31.08.2013 (T 60 lk 100); võlg omanikule
xxx Z3 perioodil 1.01.2012 kuni 7.02.2014 (19.09.2016 vaatlusprotokoll, T 55 lk 22-30); võlg
omanikule xxx Z3 eurodes 1.01.2012 kuni 31.12.2012 . Faili nimi xxx vihik.pdf., kulutused
sõidukitele, näiteks MobileSpa’le xxx salongi keemiline puhastus, talvine välispesu, Sampo
Liising- A3 märts 2012 autorent, Citadele -xxx autorendid kuude lõikes, Murano rehvid 4 tk ja
vahetus, xxx- Murano lepingutasu liisinglepingu pikendamise eest, Lilleke maksud, jne (T 60
lk 165-169).
1332. MMi ütlustest nähtuvalt maksti OÜ-de arvelt töötasu ka KK (T 71 lk 202). KK ja Z2
vahel on alates 2002 sõlmitud tööleping (T 55 lk 12-14), kuid KK on ise kinnitanud, et tööl ta
reaalselt ei olnud (T 59 lk 38). Sama nähtub QQ ning XX ütlustest (K 12 lk 44pö-50). Ajal kui
Bone Invest OÜ lõpetas lepingu Z2 OÜ-ga ja sõlmis uue lepingu Z3 OÜ-ga, esitas KK Z2le
lahkumisavalduse, et teda vabastatakse töölt alates 31.03.2011 (T 55 lk 11). Seejärel esitas
avalduse Z3 OÜ-le, et ta võetakse tööle projektijuhina alates 01.04.2011 (T 18 lk 50-55). MMi,
PPega XX ütlustest ei nähtu, et KK reaalselt töötanud oleks. Märgitu selgitab asjaolu, miks on
KK seonduv, sh töötasu kajastatud AA kuluna. Tabelitest on KK tähistatud kui „lilleke“ ning
edastatud andmetes ka nimega X. KKile makstud töötasud nähtuvad Z2 OÜ kontoväljavõttelt
alates 2002 aastast. Z2 OÜ arvelduskontolt on KK arvelduskontole laekunud ajavahemikul
08.11.2002 kuni 31.10.2008 kokku summas 13 917.78 eurot. Ajavahemikul 01.01.2005 kuni
31.10.2008 on väljamakseid kokku summas 9 989.20 eurot. Perioodil 2005- 31.03.2011 on
makstud töötasu kokku 9828.32 eurot (T 15 lk 135-136, Swedbank AS vastus 04.10.2016 nr
A09.04-200-02-18-2, T 72 lk 118 CD plaat 59 kd). 30.03.2011 KK avaldus Z3 OÜ-le, misjärel
on sõlmitud tööleping (T 18 lk 50, 51-54, T 54 lk 13). Perioodil 2011 kuni 2016on makstud
töötasu kokku 16903.38 eurot (T 16 lk 52-54).
1333. Kannatanute esindajate väide, et maksed KKile lõppesid peale kriminaalmenetluse
avalikuks tulekut, ei vasta tõele. Kohtu käsutuses olevate andmete põhjal on viimane töötasu
makstud 09.03.2016 summas 334.77 eurot (T 16 lk 54, T 72 lk 118 CD 59 kd AS Swedbank
vastus 21.01.2015 nr 2409.04-200-02/1-2). Märgitu aga ei oma seost süüdistusega, kuivõrd jääb
väljaspoole süüdistuse ajalisi piire.
7.5.2. Neste kaardid
1334. Süüdistuse kohaselt tasuti äriühingute arvelt ka AA seotud kütuse kulusid.
222
1335. Neste AS 31.03.2016 vastusest nähtub, et OÜ Z20 on lepingu sõlminud 9.02.2001, ja
16.10.2013 on leping lõpetatud. Lisatud kaartide väljavõtted (66 lk 128-129,134-148). Neste
AS on 03.11.2016 edastanud Z20 AS-le esitatud ostud alates 04.2003, millisest kuupäevast
alates on võimalik oste elektrooniliselt tuvastada 2016.11.03 Neste vastus. Lisatust nähtub
millise kaardiga, milliseid oste tehtud (T 66 lk 148-184). Järelepärimine Neste Eesti AS
03.11.2015 nr 10228 ning Neste Eesti AS vastusest 05.11.2015 nähtub, et kliendikaarti ei ole
väljastatud AA ega KK, AA, XX ega WWle. (T 65 lk 158-161). Samuti ei ole väljastanud Neste
AS kliendikaarte OÜ-le Z2 (T 66 lk 223-224). 11.04.2013 taotlenud Z3 OÜ NESTE Oil-lt
juriidilise isiku kliendikaarte, sõidukitele reg. märgiga xxx, xxx ja xxx (T 60 lk 67). Neste AS
31.03.2016 vastusest nähtub, et Z3 on Neste klient alates 12.04.2013. Kasutajad: kaardi xxx
xxx xxx xxx sõiduki reg.nr xxx(viimane kasutuskuupäev 12.03.2016); xxx xxx xx x sõiduk reg
nr xxx (viimane kasutuskuupäev 15.08.2015) ja xxx xxx xx x sõiduk reg.nr xxx (viimane
kasutuskuupäev 21.07.2015) (T 66 lk 128- 133).
1336. XX koostatud 2006, 2007 aasta tabelist tuleneb, et xxx nimega on seotud kaardid xxx,
xxx ja xxx (T 62 lk 11, 18, 31). Märgitud kaarte on tasumisel kasutatud (T 16 lk 67 -71; T 16 lk
77-78).
1337. AA seos kütusekaartide kasutamisega tuleneb pealtkuulatud kõnedest. Kõnedes
kasutavad MM ja PP väljendit „sõber“, kelleks konteksti arvestades saab olla üksnes AA. Nii
nähtub 05. septembri 2014 kell 11.07 kõnest, et PP räägib rekorditest, jutt on xxx, Lillekesest
ja xxx (T 71 lk 121). Kõik märgitud isikud on menetluses seostatavad üksnes AAga, arvestades,
et tema poegade nimed on X ja X ning tema abikaasat kutsuti Lillekeseks. 23. oktoobri 2014
kella 20.22 kõnes märgib PP MMile, et „ xxx asjad on Nestes“ (T 71 lk 125-126). 26. märtsi
2015 kell 20.22 kõnest tuleneb, et kaks neste kaarti on sõbra ehk AA omad ning et Nestesse
ongi jäänud ainult nende (enda) ja xxx (AA) kaardid (T 69 lk 59-60). 28. märtsi 2015 kõnest
nähtub Neste kütusega seoses, et läheb otse „ xxx kulusse“ (T 69 lk 64-65).
1338. Neste kütusekaartidega seotus tuleneb ka MMi ja PP vahelisest e-kirjavahetusest. 18. mai
2011 on eraldi välja toodud nr Murano kütus (T 58 lk 169- 170). 06. juuni 2011 on väljatoodud
kütus ja mh sõidukid Murano, Civic (T 58 lk 182- 183, 186- 187, T 59 lk 142). 05. mai 2013
koos Neste arvega edastatud e-kirjast tuleneb, et kaartide nr xxx ja xxx taha on kirjutatud x (T
54 lk 6-8), mis läheb kokku XX koostatud tabeliga. 06. märtsi 2014 e-kirjas on kuludes eraldi
väljatoodud Neste kütus (T 54 lk 18-20).
1339. Ka xxx keskkonna kategoorias võlg omanikule on kütusega seonduv väljatoodud kuluna
perioodil 01. jaanuar 2012 kuni 31. jaanuar 2014 Neste kaartidega seonduvalt (T 55 lk 33, CD
plaat). Kütuse igakuine arvestamine AA kulude all on kajastatud xxx keskkonnas perioodil 01.
jaanuar 2010 kuni 31. juuli 2015 (T 68 lk 31-37, 38-46).
7.5.3. Teised kulud
1340. Tasutud on ka teisi erinevaid AAga seotud kulusid.
1341. 03. mail 2014 on saatnud MM PP Samsung Galaxy S5 EMT ostuarve 52666838,
kaubasaajaks Z13 OÜ (T 54 lk 25-26). Telefoni ostusumma ilma käibemaksuta 608.75 on
kajastatud xxx keskkonnas konto „ xxx all: 02.05.2014 maksesaaja Z13 muu kuluna (T 68 lk
32, 39).
223
1342. KK mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge osas on MM palunud 10.04.2015 ÕÕil teha
eeltellimus Samsung Galaxy 56 Edge 32GB (kuldne). ÕÕ on samal päeval saatnud PP
ettemaksuarve 4867557, maksjaks on Z3 OÜ (T 54 lk 112-113).
1343. MMi poolt AA erinevate kulutuste tasumine äriühingu arvelt tuleneb ka nende e-
kirjadest. Nt 21. juuli 2007 on AA ja MMi vahel vestlus telgi teemal, mis AA nõusolekul
„töösse“ läheb (T 71 lk 111-111 pö). Telgiga seoses on MM soovinud rentida 02. augustil 2014
Järvamaale telki, nõustunud 21. juulil 2014 kell 5.30 XX kirjas pakutud hinnaga (445.-+k/m)
ja arvet soovinud Z3 OÜ-le, s.o peale vestlust AAga ning 23.07.2014 edastanud arve PP (T 54
lk 35-38). 28. septembril 2007 nõustub AA MMi poolt edastatud sülearvuti hinnapakkumisega.
Maksjana nimetab MM Z20 OÜ-d, kuid arve on veel 05. novembril 2007 tasumata (T 57 lk 70-
77, 124-126). Märgitu ei seostu küll Z2 OÜ ega Z3 OÜ-ga, kuid ilmestab AA kulude katmist
MMi vahendusel sarnaselt teiste äriühingutega. 24. oktoobril 2009 edastab AA MMile OÜ Topp
Tennise tasumata arve, millise MM lubab koheselt tasuda (T 58 lk 37). 06. oktoobril 2014 kell
8.18 telefonikõnes MM annab AA teada, et pidi minema Lillekesega ehk KK vaatama uut
mööblit (T 71 lk 124).
1344. OÜ Z3 raamatupidamise andmetest nähtub, et igakuiselt arvestati püsituluna Bone
Investilt 2751 ning xxx püsikuluna: xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx (T 55 lk 4, 17). Bone Investilt
püsituluna arvestatud 2751 suurune summa on samas summas, milles on Z3 OÜ esitanud Bone
Investile arveid 02.05.2011 kokkuleppe alusel (T 55 lk 137,141, 146, 151, 155).
1345. Süüdistuses kajastatud sponsortoetusi ei pea kohus AAga seotud kuludeks, vaid leiab, et
taolised, läbi tema toimunud toetused, ilmestavad tema osalust äriühingus. Nii on AA viinud
kokku XX, keda on MM Babyface-na läbi Z3 OÜ toetanud. Siinkohal on sõlmitud ametlikud
lepingud (T 60 lk 155-157) ja tasutud on ülekannetega (T 60 lk 155-157; T 16 lk 54, T 54 lk
83-86, T 72 lk 118 CD plaat 59 kd Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr A09.04-200-02-1-2).
Süüdistuse seisukohast on oluline, et esimene kontakt oli AAga, kelle kaudu kohtus tunnistaja
MMiga, kuid kuidas Z3 esindaja ÕÕi allkiri lepingule sai, tema ei tea (K 11 lk 185). Et esialgu
AA poole pöörduti kinnitab ka XX (K 11 lk 51-52), kes mh ka peale võitu tänas just AA toetuse
eest (T 68 lk 58-59). Märgitu tõendab AA tegelikku osalust ja mõjuvõimu OÜ-s.
1346. MMi aruandluskohuslus AA ees tuleb välja ka tema ja PP omavahelistest vestlustest,
millistes MM omakorda palub PP andmeid ja vihiku seisu kontrollida, sest sõber ehk AA küsib
(T 71 lk 127).
7.5.4. Teised äriühingud
1347. Süüdistuse kohaselt on samuti PP ja MM seotud DD vahendusel VV poolt AA palvel OÜ-
le Z7 laenu andmises, milline kanti omakorda laenulepingu alusel edasi Z13 OÜ-le. Reaalselt
OÜ Z7 juhatuse liige PP laenu ei võtnud, vaid raha oli mõeldud AA ning laenuleping oli
vormistatud üksnes selleks, et varjata selle tegelikku omanikku. Vastavalt AA juhistele
korraldas MM PP kaasabil OÜ-le Z7 pangakontole kantud 100 000 euro edasikandmise Z13
OÜ-le (äriregistri kood xxx), milles AA omab varjatud osalust läbi oma poegadele XX ja XX
kuuluva ettevõtte OÜ Z12 (äriregistri kood xxx) ning samuti osales AA faktiliselt äriühingu
juhtimises. OÜ-l Z13 kasutas laenu, et finantseerida kinnisvara arendusprojekti Harju
maakonnas, Kuusalu vallas, Kolga külas. MM korraldas vastavalt AA juhistele Z13 OÜ-sse
laekunud raha kasutamise ning selle üle arvestuse pidamise. 2015. aasta juunis-juulis pikendati
AA ja DD kokkuleppel laenulepingu kehtivust ning laenu tagastamise tähtaega ühe aasta võrra
vormistades selleks lepingud VV ning Z7 OÜ vahel ja OÜ Z7 ning Z13 vahel.
224
1348. Eelnevalt on kohus käsitlenud AA seost Z13 OÜ Nõlvaku projektiga, mis omakorda
kinnistab tema seotust Z13 OÜ-ga.
1349. MM sai 2014. aastal teada, et AA finantseerib Nõlvaku projekti (T 71 lk 203).
1350. MM on selgitanud, et tema kodust leitud sularaha summas 127 000 eurot oli AA oma.
Selle tõi talle XX ja ta eeldas, et see on Nõlvaku projekti jaoks. Märkis selle ära xxx keskkonnas
(T 71 lk 203). See tõendab taaskord AA otsest rahalist seost Nõlvaku projekti kaudu Z13 OÜ-
ga.
1351. AA sularaha olemasolu on tõendatud tema maakodu läbiotsimisel äravõetud 282 500
euro leidmisega (T 36 lk 9). AA sularaha olemasolu tuleneb ka tema ja läheaste vahelistest
vestlusest raha teemal (nt T 69 lk 3-4, 47, 80).
1352. Z13 OÜ-s sularaha kasutamine oli esialgu tavapärane praktika, mis tuleneb nii ütlustest,
kui pangakonto väljavõtetest. Samuti on see olnud kajastatud MMi poolt (T 60 lk 112- 119, T
20 lk 70-76, 79, T60 lk 158- 160). XXi ütlustest tulenevalt soovis tema sularaha kasutamise
lõpetada ja seda ka tehti (K 11 lk 53-54).
1353. Arvestades, et kohus annab hinnangu AA seotusele Z13 OÜ-ga, siis ei näe kohus antud
teemaga seoses tõenduslikku väärtust MMi ja XXi vahel sõlmitud laenulepingutel.
1354. Äriregistri kohaselt oli alates 05. novembrist 2002 Z13 üheks osanikuks MM. 24.
novembril 2003 sai MM ainuosanikuks. 10. detsember 2010 kuni 17. jaanuar 2011 oli osanikuks
Z32 OÜ ja 17. jaanuarist 2011 kuni 25. märtsini 2013 Z3 OÜ. Seejärel OÜ Z12 ja XX alates
25. märtsist 2013 kuni 17. novembrini 2016 ja sealt edasi OÜ Z12 ainuosanikuna (T 1 lk 140-
142).
7.5.5. MMi seotus AAga
1355. MMi tegevus AAga seoses tuleneb esmalt Pirita tee 28a asuva korteri ostusoovist.
Kirjavahetusest Nordea pangaga saab järeldada, et ostjaks on AA, kuivõrd soovitakse tema
ametikäigu kirjeldust hindamaks tema maksevõimet. Nordea teeb laenupakkumise ja
määratakse notari aeg juba Z13 esitatud äriplaani alusel (T 56 lk 85-96, 102-142). Z13 OÜ-le
esitab xxx ettemaksu arved Eesti Näitused (T 56 lk 146-147, 149-150; 57 lk 129). AA on Z13
OÜ laenu 5 794250 krooni (tagatiseks tuleva kinnistu xxx) käendaja (T 56 lk 114, 115-116).
Sealjuures saadab MM korteriplaanidega jm kirjavahetuse edasi aadressile xxx (T 56 lk
148,165, 166-167, 172,174; T 57 lk 84, 85-92, 97-99, 102, 118, 166). edasisest kirjavahetusest
järeldab kohus, et xxx e-postkasti kasutasid AA ja XX. See tuleneb sellest, et 22. märtsis 2007
samale aadressile saadetud EMT kirjas küsib MM mh:“/../ see on vist X number?/../ (T 56 lk
168), kuna AA poja nimi on X. Samuti on samalt aadressilt 03. aprillil 2007 edastatud kirja
allkirjastanud „A“ (T 56 lk 176). Seega on kohus tuvastanud, et korteri ostuga oli seotud AA,
tema poja nimi on xxx ning e-kirjale oli alla kirjutanud xxx. Nendest asjaoludest järeldabki
kohus, et e-postkasti kasutas AA. Et seda kasutas ka XX tuleneb XX 08. juuli 2007 saadetud
kirjast klassiekskursiooni tasumise osas, millele MM vastab 11. juulil 2007, et tasutud (T 57 lk
20). Sellest nähtub, et ka XX sai seda e-postkasti kasutada, kuid ka see, et MM korraldas AA
poja klassiekskursiooni eest tasumise.
1356. xxx osas on 10. novembril 2008 sõlmitud ühishüpoteegi kustutamise kokkulepe,
korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping, millest nähtuvalt müüjaks Z13, seaduslik
esindaja MM, ostjaks AA ja hüpoteegipidaja Nordea Bank Finland PLC (T 57 lk 195-209).
225
Samal ajal nähtub e-kirjavahetusest, et haldusarved on tasumata ning kuni oktoobrini tuleb
arved edastada MMile (T 58 lk 5-6, 16, 19). Arvete tasumist korraldab MM.
1357. AA seos Z13 OÜ-ga tuleneb ka xxx kinnistu osas. 07.11.2008 saadab MM „OM leping
AA vs OÜ Z33“, XX notariaalse ostu müügi lepingu xxx kohta. xxx on A ja KK elukoht,
ostuhinnast 7 000 000 krooni kantakse Z13 OÜ kontole, mille eest tasutakse AA kui ostja Z13
OÜ-ga sõlmitava müügilepingu alune xxx ostuhind (T 57 lk 182-189). E-kirjavahetusest
nähtuvalt läheb maja müügist saadud raha Z13 OÜ ja AA kontole. (T 57 lk 190, 193).
1358. Taoliselt on kohus tuvastanud, et AA isiklikuks „raamatupidajaks“ ja „juhi abiks“ oli
MM, kes koos PP tegelesid AA ja temaga seotud isikute kulutuste tasumisega läbi Z2 OÜ ja Z3
OÜ ning AA ja tema pere eraelu küsimuste lahendamisega. Asjaolu, et osaliselt laekunud
summad äriühingu ja/või MMi ja PP kasuks kasutati, ei väära seda, et äriühingute
arvelduskontole tasutud summadest vähemalt osa jõudsid AA või tema korraldusel temaga
seotud isikuteni ja äriühinguteni. Kohtus tuvastatu pinnalt saab väita, et AA omas varjatud
osalust Z2 OÜ-s, Z3 OÜ-s ja Z13 OÜ-s, kuivõrd ta reaalselt juhtis nende äriühingute
majandustegevust läbi MMi ja oli üks tegelikest kasusaajatest. Sealjuures investeeris ta ka ise
vajadusel, nt Z13 OÜ-sse ning tagas nt Z13 OÜ edasise toimimise jaoks laenu saamise.
1359. Kuigi kohus ei saa möönda, et kogu süüdistuses märgitud summad ainult AA ja temaga
seotud isikute/firmade käsutusse läksid, sest on tuvastatud, et MM ja PP, kuid ka äriühingud ise
omasid kulusid, ning ei ole võimalik lõpuni tõendada, millised summad kelle kasutusse läksid,
on siiski täielikult tõendatud, et altkäemaksu summad olid just AA mõeldud. Nimelt puudus AS
Tallinna Sadam operaatorettevõtetel igasugune mõistlik põhjus tasuda altkäemaksu kas PP või
MMile, kes ei omanud AS-s Tallinna Sadam mingisugustki tööd ega võimu ega saanuks selliselt
ka mõjutada otsuseid operaatorettevõtete kasuks. Samuti, esitatud süüdistuse kontekstis ei ole
oluline, kas ja mis ulatuses tasutud summad PP, MMi või äriühingute kasutusse jäid, määrav
on, et AA oli nõustunud vara lubamise vastuvõtmisega ning läbi Z2 OÜ ja Z3 OÜ ka vara vastu
võttis. Arvestades, et ta oli äriühingute tegelik kasusaaja, sai ta kasu ka läbi äriühingu
majandustegevuse (ja praegusel juhul ka läbi muu tegevuse).
1360. MMi, KKi, arvelduskontodel ja nende vaatlustel ei näe kohus tõendiväärtust ja jätab need
tõendikogumist välja (T 16 lk 39-48).
7.5.6. Kokkuvõte
1361. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Z2 OÜ ja Z3 OÜ rahalised vahendid olid AA otsese
kontrolli all, nendelt tasuti tema ja temaga seotud isikute kulutusi. AA oli Z13 OÜ, Z2 OÜ ja
Z3 OÜ üks tegelikest kasusaajatest ning omas otsustusõigust Z13 OÜ, Z2 OÜ ja Z3 OÜ
tegevuse ja rahade kasutuse üle. Taoliselt jõudsid ka AA mõeldud ülekande summad Z13 OÜ
(Nõlvaku projekt), Z2 OÜ ja Z3 OÜ kaudu AA. Esitatud süüdistuse kontekstis ei oma tähtsust
see, kas ja kuidas summad AA, MMi, PP, Z13 OÜ, Z2 OÜ ja Z3 OÜ vahel jagunesid.
7.6. Reisiparvlaevade episood (LL, GG, FF)
1362. LLi poolt altkäemaksu võtmine ning GG poolt altkäemaksu andmine ning FFi
kaasaaitamistegu altkäemaksu andmisele ja võtmisele (süüdistuse punktid 2.4, 2.4.1, 2.4.2,
2.4.3, 2.4.4, 2.4.5, 4.1, 4.2, 4.3, K 1 lk 78- 84, 128-131).
226
1363. Süüdistuse kohaselt sõlmisid LL ja GG alates oktoober 2014 kuni 08.12.2014
ebaõiguskokkuleppe selle kohta, et OÜ TS Laevad sõlmis 2014 oktoobris laevade
ehituslepingud Poola ettevõttega Remontowa Shipbuilding S.A.-ga ning lepingu täitmine
kujuneks tõrgeteta. Altkäemaksu andmiseks sõlmisid 11.12.2014 R.I.C.H. Group Trading Ltd,
FFi esinduses ning Remontowa Shipbuilding S.A., keda esindas GG näiliku maaklerlepingu,
millise alusel kuulus tasumisele 1 260 000 eurot (s.o 2% summast 63 000 000, mille pidi laevade
soetamise eest tasuma OÜ TS Laevad). FF koostas seejärel R.I.C.H Group Trading Ltd nimelt
arved, milliste alusel Remontowa Shipbuilding S.A. tasus R.I.C.H. Group Trading Limited
arvelduskontole kokku 378 000 eurot.
1364. Süüdistuse kohaselt sõlmisid LL ja XX alates oktoober 2014 kuni 24.11.2014
ebaõiguskokkuleppe selle kohta, et OÜ TS Laevad sõlmis 2014 oktoobris laevade
ehituslepingud Türgi ettevõttega Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San. ve Tic. A.S.-ga
ning lepingu täitmine kujuneks tõrgeteta. Altkäemaksu andmiseks sõlmisid 21.11.2014 R.I.C.H.
Group Trading ltd, FFi esinduses ning Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San. ve Tic. A.S
näiliku maaklerlepingu, millise alusel kuulus tasumisele 1 260 000 eurot (s.o 2% summast 63
000 000, mille pidi laevade soetamise eest tasuma OÜ TS Laevad). FF koostas seejärel R.I.C.H
Group Trading Ltd nimelt arved, milliste alusel Türgi laevatehas tasus R.I.C.H. Group Trading
Limited arvelduskontole kokku 378000 eurot. Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San. ve
Tic. A.S. esindaja XX lubas LLile maksta altkäemaksu ning LL nõustus altkäemaksu saamisega
kokku summas 1 892 000 eurot (1 000 000+892 000, millest 892 000 on 2% 44 600 000-st).
Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San. ve Tic. A.S. arvelduskontolt kanti ajavahemikul
21.11.2014-26.08.2015 üle R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontole LLile mõeldud
altkäemaksu summas 1 148 670.56 eurot R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontole.
1365. FFi ja LLi vahelise kokkuleppe kohaselt toimub LLile altkäemaksuks mõeldud summade
edasine ülekandmine ning nende kasutamine ja käsutamine vastavalt LLi korraldustele FFi
poolt ning samuti toimetati need summad osaliselt Eesti Vabariiki FFi ja LLi ühise tegutsemise
tulemisel.
7.6.2. Eellugu
1366. Kohtu hinnangul on üheselt leidnud tõendamist järgmised faktilised asjaolud.
1367. AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionäriks oli süüdistuses märgitud ajavahemikul Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (T1 lk 1-10). AS-i Tallinna Sadam juhatuse liige alates 01.
märtsist 2004 kuni 26. august 2015 oli LL. LL oli ka OÜ TS Laevad nõukogu liige vahemikus
19. juuni 2014 kuni 21. september 2015 (V1 lk 94-95). AS Tallinna Sadama nõukogu otsustas
16. juunil 2014 toimunud koosolekul kuulutada välja hanke Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri
vahelise liiniveo korraldamiseks sobivate parameetritega ühe kuni nelja parvlaeva soetamiseks
AS-i Tallinna Sadama ja/või tema tütarettevõtja kaudu. Samuti otsustas nõukogu, et AS Tallinna
Sadam ja/või tema tütarettevõte osaleb peale parvlaevade maksumuste selgumist MKM-i poolt
väljakuulutataval hankel Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise avaliku liiniveo
korraldamiseks (T 24 lk 86). Sellega seos otsustas AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionär
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17. juunil 2014 parvlaevaliikluse korraldamise
eesmärgil saarte ja mandri vahel tütarettevõtja asutamise AS-i Tallinna Sadama poolt.
Tütarettevõtteks sai OÜ TS Laevad, mille põhitegevusalaks sai parvlaevaliikluse korraldamine
mandri ja suursaarte vahel (T 24 lk 151). 16. oktoobril 2014 sõlmiti OÜ TS Laevad ja Türgi
laevatehase Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm. San. ve Tic. A.S vahel laevaehituslepingud
227
xxx ja xxx kokku kahe parvlaeva ehitamiseks (T25, lk 149-205, T26, lk 1-57). 23. oktoobril
2014 sõlmiti OÜ TS Laevad ja Poola laevatehase Remontowa Shipbuilding S.A vahel
laevaehituslepingud xxx ja xxx samuti kahe parvlaeva ehitamiseks (T25, lk 23-85; 86-148).
Poolte vahel ei ole ka vaidlust sellest, et 11. detsembril 2014 on sõlmitud Eesti Vabariigi, keda
esindas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, ja TS Laevad OÜ ning OÜ TS Shipping
vahel sõitjaveo avaliku teenindamise leping Rohuküla- Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaeva
liinil. Lepingu objektiks oli avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh sõitjate-, sõidukite ja
kaubaveo korraldamine ja teostamine) Vedaja poolt reisiparvlaevadega Rohuküla-Heltermaa
ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01. oktoober 2016 kuni 30. september
2026 (T24, lk 186-250). AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ vahel sõlmiti laenuleping, mis
jõustus 03.11.2014. Laenulepingu kohaselt annab Laenuandja annab Laenusaajale laenu
summas kuni 124 miljonit eurot (edaspidi ,Limiit“). Laenusaaja võib laenu kasutada
sihtotstarbeliselt 4 reisiparvlaeva (edaspidi nimetatud ,Laevad“) ehitamise finantseerimiseks
vastavalt Laenusaaja poolt sõlmitud laevaehituslepingutele. Lisaks laevade ehituslepingutele
võib laenu arvelt finantseerida ka muid laevade ehituseks ja kasutusvalmiks seadmiseks
vajalikke vältimatuid kulutusi, iseäranis näiteks laevade ehituse aegset järelevalvet (T24, lk
147-148, 182-183).
1368. Parvlaevade hankimisel on keskne roll Norra projekteerimisettevõtte LMG Marin
tegevdirektoril ÄÄil.
1369. Praamlaevade otsehankimise vajadus realiseerus eelnevast nähtuvalt AS-il Tallinna
Sadam peale parvlaevade hanke nurjumist 2014. aasta augustis. Esimest korda viitas LL
otseläbirääkimiste pidamisele laevatehastega 25. augusti 2014 AS Tallinna Sadama nõukogu
koosolekul, kui LL teatas, et juhul, kui hankel osalemiseks pakkumusi ei esitada, on Tallinna
Sadamal õigus alustada laevatehastega otseläbirääkimisi laevade ehitamiseks. LL selgitas, et
nad on selleks valmistunud ja pidanud eelläbirääkimisi olemasolevate laevade projekteerijaga
laeva ehitusprojekti kasutamisvõimaluste üle. Samuti on pidanud eelläbirääkimisi ka mõnede
potentsiaalsete laevaehitajatega (T 24 lk 96). Et AS Tallinna Sadam alustas praamlaevade
projektiga seoses eelläbirääkimiste pidamist kinnitab XX 24. augusti 2014 e-kiri Norra
projekteerimisettevõtte LMG Marin tegevdirektorile ÄÄile, milles väljendati AS-i Tallinna
Sadam huvi ehitada neli reisiparvlaeva, mis oleksid suutelised alustama alates 2016. aasta
augustist Eesti mandri ja saarte Saaremaa ja Hiiumaa vahelist aastaringset tegutsemist. XX
selgituste kohaselt oli vajalik alustada võimalikult ruttu läbirääkimisi kavandamisprotsessi
alustamise suhtes (T 32 lk 160; T 33 lk 98). Seega tekkis AS-il Tallinna Sadam 2014. aasta
augustis juba esimene indikatsioon sellest, et hange võib läbi kukkuda ning järgnevalt on vaja
leida oma initsiatiivist laevatehased, kes oleksid võimelised parvlaevad ehitama.
1370. Esimest korda kohtusid LL ja ÄÄ 27. augustil 2014 ning peale kohtumist alustas ÄÄ
koheselt läbirääkimisi laevatehastega (T 32 lk 139-140). Nii näiteks kirjutab ÄÄ 29. augustil
2014 e-kirja Poola laevatehase Remontowa esindajale GGle andes teada, et AS Tallinna Sadam
soovib omandada neli uut parvlaeva (T 31 lk 121-122). Poola laevatehase Remontowa ja Türgi
laevatehase Sefine hinnapakkumised reisiparvlaevade ehitamiseks olid adresseeritud ÄÄile,
kes need hiljem eraldiseisvalt LLile edastas. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et LL palus ÄÄilt
konfidentsiaalsust, mille järgi pidi ÄÄ edastama laevatehaste pakkumised ainult temale (T 24
lk 153-156, T 32 lk 172).
228
1371. 10. septembril 2014 kirjutab ÄÄ e-kirja nii Türgi kui ka Poola laevatehase esindajale,
andes mõlemale osapoolele mõista, et eestlased on väga huvitatud parvlaevade hankimisest otse
läbi riigiomanduses oleva firma nimega TS Shipping. Samuti andis ta laevatehastele teada, et
selles protsessis võivad esineda bürokraatlikud lõksud, mis takistavad Tallinna Sadamal seda
tegemast. Eestlased soovivad allkirjastada laevaehituslepingud septembri lõpuks. ÄÄ soovib
teada millal oleksid laevatehased võimelised oma pakkumist kinnitama vastavalt tehnilisele
spetsifikatsioonile. Samuti soovib ta teada, millal oleksid laevatehased valmis koosolekuks
eestlastega, kus neil on ettevalmistatud lepingupakkumised (T 33 lk 2-3; T 32 lk 182).
1372. ÄÄi järgemööda kasvavast rollist parvlaevade ostmisel annab tunnistust ka tema ja LLi
vaheline kirjavahetus 11. ja 12. septembril 2014. LL kirjutas 11. septembril ÄÄile e-kirja,
millega andis teada, et SLK (Saaremaa Laevakompanii) ei osale hankes ning ta loodab, et kõik
läheb seda teed, et Tallinna Sadam ostab ise uued parvlaevad. LL jääb ootama ÄÄilt nüüd
tegevusplaani ja koostööpakkumist. 12. septembril vastas ÄÄ, et vastavalt kokkulepitule
panevad nad ette tegevusplaani alates praegusest kuni laevaehituslepingu lõpetamiseni 4
parvlaeva jaoks.
1373. Tegevusplaani järgi, mille ÄÄ LLile esitas, arvestatakse laevaehitustehaseid Türgis,
Poolas ja Soomes. ÄÄ esitab e-kirjas põhjaliku ülevaate vajalikest tegevustest, tähtaegadest
ning osapoolte ülesannetest. Esmalt nähtub kirjast, et LMG Marin koostab tehnilise
spetsifikatsiooni ja tootjate nimekirja, mille edastab LLile ja teeb kättesaadavaks kõigile
laevatehastele. Tallinna Sadama rolliks on sellega seoses esitada kommentaare tootjate
nimekirjale 19. septembriks. Tallinna Sadam peab koostama täieliku ülevaate LMG Marini
parvlaeva kavandi kohta pärast seda, kui tehniline spetsifikatsioon on kättesaadav ja kui on
mingeid muudatusi, mida LL soovib teha enne ehituslepingu sõlmimist. Seda saaks teha läbi
kavandi läbivaatamise koosoleku. ÄÄ selgitab LLile, et kui laevatehased on oma pakkumused
edastanud, tulen neid hinnata ja reastada. LL peab siis otsustama, kas ta soovib jätkata edasist
dialoogi ühe, kahe või kõigi kolme tehasega. LMG Marin saab abistada selle hindamisel. ÄÄ
jätkab, et osapoolte vahel peab olema kokkuleppe, millist laevaehituslepingu näidist kasutada,
kaasaarvatud makseplaanid, garantiid, jne. ÄÄ teeb ettepaneku kasutada Norra
laevaehituslepingu näidist, mille osas ootab ta LLilt seisukohta. ÄÄ jätkab, selgitades et
järgmiseks sammuks oleks kohtuda tehastega ning ta soovib teha neid laevatehastes, et näha
nende objekte. Koosolekute päevakorras peaks olema tehase esitlus, pakkumuse esitlus ja
seejärel saab minna läbirääkimiste esimesse astmesse. Kirja kohaselt korraldab Türgi
laevatehas koosoleku 23. septembril, Poola laevatehas 25. septembril ja Soome laevatehas 16.
septembril. Tallinna Sadama roll oleks osaleda kõigil koosolekutel. Peale seda peab LL
otsustama, kellega ta tahab lõpule viia läbirääkimised, mis võiksid aset leida Tallinnas. Selles
etapis oleks Tallinna Sadama ülesanne korraldada lepingu koosolek Tallinnas 30. septembril.
7.6.3. Altkäemaks
1374. Süüdistuse kohaselt andsid laevaehitusettevõtted LLile altkäemaksu FFi vahendusel
laevaehitusettevõtete ja R.I.C.H Group Trading Ltd vahel sõlmitud näilike maaklerlepingute
kaudu läbi R.I.C.H Group Trading Ltd arvelduskonto.
1375. Kaitsja on esitanud kohtule arvukalt tõendeid sellest, et kuni kriminaalmenetluse avalike
menetlustoimingute alguseni, alates millest oli FFi poolt teenuse osutamine kahtlustuse
esitamise tõttu välistatud, olid laevatehased lepingute täitmisel graafikutest eest ning seni
polnud tekkinud veel ühtegi probleemi, mis eeldanuks maakleri aktiivset sekkumist (A 5 lk 240-
229
250; A7 lk 152-172 , T 27 lk 18-78, T 38 lk 86-95, T 27 lk 18-78, T71 lk 26 jj, T 38 lk 138-145,
T 69 lk 181). Kaitsja taolised väited lükkab kohus edaspidi ümber. Asjaolu, et FF viibis Poolas
või Türgis või R.I.C.H Group Trading Ltd raamatupidamises on teatud dokumendid esitatud ja
maksed teostatud, ei tõenda FFi maakleriks olekut.
1376. Ebaõiguskokkulepe tuvastamisel on keskseks küsimuseks maaklerlepingute näivus.
Süüdistuse kohaselt ei ole FF maaklerina protsessis osalenud ning sõlmitud maaklerlepingud
on näivad. Kaitseversioonide kohaselt osales FF parvlaeva projektis passiivse maaklerina, kes
pidi kontrollima ja vajadusel sekkuma peale ehituslepingu sõlmimist toimuvasse ning kelle
olemasolu ei pidanudki teised peale LLi ja GG teadma.
7.6.3.1. Maaklerlepingud
1377. Kohtumenetluses on asjatundjad andnud ütlusi selle kohta, et laevaehituses osalevad
kahte tüüpi maaklerid - aktiivsed ja passiivsed maaklerid.
1378. XX ütluste kohaselt võivad ehituslepingute sõlmimise protsessis osaleda maaklerid nii
tellija kui tehase poolt. Maakleri pädevus sõltub talle seatud ülesannetest. Kui maakler tegutseb
tehase poolt, on tema peamine ülesanne potentsiaalse kliendi otsimine laeva ehitamiseks.
Erinevates olukordades võivad maakleri ülesanded või kohustused olla väga erinevad.
Faktiliselt võib tellija kaasata maakleri igal tööde teostamise staadiumil, nii tehase otsimise
etapil, projektorganisatsiooni otsimise etapil aga ka peale tööde alustamist, kui on vaja
ennekõike läbi viia täiendavad läbirääkimised seoses tellimuse täitmisega, jaotada tellimus
mitme tehaste vahel või teostada tellija poolt materjalide või varustuse sisseostud. Maakleri
kaasamine võib aidata ka kontrollida hindu, mida täitja esitab. Tehase poolt tegutsedes maakleri
tegevus võib omada sama iseloomu. On juhtumeid, kui tellija poolt pöördutakse maaklerite
poole, kes tunnevad väga hästi turgu selleks, et osutada abi läbirääkimistes, mis puudutavad
lepingute tingimuste muutust, mis on seotud remondi maksumuse muutmise või tähtaja
muutmisega. Seda olukordades, kus on raske hinnata kui põhjendatud on sellised muutmised
või muudatused turuhindade seisukohalt või erinevate tehaste võimaluste seisukohalt.
1379. Maakler, kes on seotud laevaehitamisega, peab lisaks teadmistele, mis on seotud laevade
ostu-müügiga, tundma ka turgu. Ennekõike peab maakler tundma laevaehitusturgu ja teadma
laevade võimalusi. Maakler peab tundma ka laeva valmistamisega seotud lepinguid, vajalikud
on vähemalt põhilised teadmised, mis on seotud lepingute täitmisega ja meredokumentide
peamiste nõuetega laeva ehitamise osas. Maakleri puhul uuritakse tema (maakleri) tausta
varasemate tööde osas, tema merealase hariduse olemasolu, juriidilist ettevalmistust merealaste
lepingute sõlmimiseks ning laevade ostu-müügi praktilist kogemust. Tavaliselt üksiku maakleri
tasu ei tõuse üle 50 000 euro, isegi kui on 2,5% maaklerile (K 12 lk 133-140).
1380. XX ütluste kohaselt peab maakler olema sõltumatu. Maakleri kaasamise otsustab ostja,
kes pöördub maakleri poole ja kes maakleriteenust kasutada tahab. Tellija ja laevaehitaja saab
maaklerist teada siis kui läbirääkimised algavad ja maakler on seotud terve läbirääkimiste
protseduuriga. Laevaehitusprotsessis on maakleri ülesanne olla sõltumatu, hoolitseda protsessi
kestel selle eest, et ostja ja müüja vahel ei tekiks valesti mõistmisi. Maakleri ülesanne on
veenduda, et mõlemad pooled mõistavad seda problemaatikat ja tõlgendavad asju ühte moodi.
Maakler peab tundma turgu, kuidas laeva ehitatakse, millised masinad ja seadmed on sellised,
milledel on vajalik võimsus. Maakler saab sellised teadmised merel töötamises kogemusest.
230
1381. Laevaehituslepingutega tegelevad maaklereid on maailmas väga palju, aga maaklereid,
kes tegelevad maailmas just parvlaevade ja kruiisilaevadega, on piiratud arvul. Laevade
tellimisel on terve rida tehnilisi asjaolusid, sellega ei saa asjaarmastaja lihtsalt hakkama.
Maakleritasu parvlaeva puhul on tavaliselt 1% ning see lepitakse kokku nii laevatehase kui
tellijaga, sest tellija andis ülesandeks maaklerile leida hea laevatehas, kes suudab tellimust täita.
Maakler jälgib laevaehituse protsessi alates sellest, kui on sõlmitud leping kuni selleni, kui laev
on üle antud. On ebatavaline, kui maakler lülitub protsessi peale ehituslepingu sõlmimist.
Maakler jälgib kogu protsessi sellest alates, kui on sõlmitud uue laeva ehitusleping ja ta
kontrollib, et ei tehtaks mingeid vigu selles protsessis. Seonduvalt maakleri kogemusega märgib
XX, et stivideerimisteenus, laevade vastuvõtmine, laadimine, sadama ümberkorraldamine
erinevate laevade vastuvõtmiseks võib olla selliseks kogemuseks, mis tuleb maaklerile kasuks.
1382. Kui laev on tarnitud ja kõik on nõus, et leping on täidetud, siis pole maakleril enam
mingeid ülesandeid. Laevaehituse protsessi ajal peab maakler jälgima laeva ehitust, seda mis
laevatehases toimub, vaatama, et ei tekiks vaidlusi. Laevatehases koha peal peab maakler olema
ainult siis, kui tekib mingisugune probleem. Tavapärane on kaasata maakler alates
läbirääkimistest. Kui on kokku lepitud laeva hinnas, siis see hind juba sisaldab maakleritasu.
Kui ehitamise ajal võetakse veel üks maakler, siis selle maakleri tasu ei tohi mõjutada laeva
hinda. Laeva ehituslepingus on alati maakleritasu eraldi välja toodud. Maakleriga sõlmitakse
maaklerileping, mis lisatakse laevaehituslepingule ja millega saavad mõlemad pooled tutvuda.
Ei ole tavapärane, et kirjalik leping maakleriga jäetakse sõlmimata. Maaklerikontakte jagatakse
mõlemale poolele, et saaks kaevata vigade üle. Maakler suhtleb mõlema poole inspektoritega,
et mõlemad pooled oleksid rahul. Ei ole tavapärane, et maakleriks võetakse suurte tehingute
puhul inimene, kellel on vähe kogemusi. Kui tellija palkab maakleri peale ehituslepingu
sõlmimist, siis kannab tellija maakleri kulud, kui laevatehase poolt, kannab kulud tehas.
1383. Asjatundjana/tunnistajana on ülekuulatud ka XX, kelle selgituste kohaselt ei ole
maaklerina tegutsemiseks vaja kutsekvalifikatsiooni. Kuna laeva tehingute juures on kõik
pooled erinevatest riikidest, ei ole ka rahvusvahelist regulatsiooni. Maakler võib tegutseda
täiesti vabalt ja tema edu taandub kliendisuhetele, läbirääkimistele ja sidemetele. Maakleril
mingi haridus peaks olema ja kokkupuude merendusega, kuid see pole määrav. Maakleritöö
põhiolemus on äridiplomaatia. Maaklerid saavad olla ka need, kes ei ole kõige
professionaalsemad õigusküsimustes või tehingu struktureerimises ning maaklerlus võib-olla
nii põhi- kui kõrvaltegevus. Maakleri ülesanne on otsida tellija soovile sobivaid laevu või otsida
ostjaid laevale. Kui maakler on kaasatud pärast tehingu sõlmimist, ei ole võimalik välja tuua
konkreetseid tegevusi, mis oleksid maakleri roll. Maakleril võib olla ka passiivne roll, sellisel
juhul ei ole tegemist otseselt maakleri tööga. Laevaehituslepingute puhul, kus ehitatakse
rohkem kui üks laev, võivad tulla jooksvad pretensioonid garantii ajal. Laevaehitajal on siis
vaja tellija juures isikut, kes vaatab asja kõrvalt, passiivselt ja annab nõu, kas asjad lähevad nii
nagu peaksid minema või hakkab anomaaliat esinema. Maakleri ülesanded võivad sõltuvalt
tehingu etapist muutuda. Maakleri ülesannete hulka ei kuulu ehitusjärelevalve sest nad ei ole
nii spetsiifiliste teadmistega, küll võivad selles osaleda ja aidata korraldada.
1384. Maakleritasu kohta selgitas XX, et see kujuneb kokkuleppe järgi. Tavapäraselt tasub
maakleritasu see, kes on käsundi andnud. Maakleri kaasamisega seotud kokkuleppele ei ole
kohustuslikku standardit ega vormistamise nõuet. Kaubalaevadega kokkupuude ei välista
osalemist praamlaevade ehitusel. Maakler võib olla protective agent valmisolekus - sekkudes
siis, kui pooled on tülli läinud või ei suuda probleeme lahendada. On ka võimalus, et see
231
maakler ei pea sisulist tööd tegema, ka selline teenus on tasuline. Tihtipeale keegi tema
olemasolust enne ei teagi, kui ta sekkub. Kui maaklerlepingus on kirjas, et tema ülesanne on
teha jõupingutusi lepingu sõlmimiseks, siis ei saa tema roll olla passiivne (K 46 lk 159-165).
1385. Edasiselt analüüsib kohus käesolevas asjas sõlmitud maaklerlepinguid.
7.6.3.1.1. 24. novembri 2014 maaklerleping (Türgi)
1386. Türgi laevatehas Sefine ja R.I.C.H Group Trading Limited (keda esindas FF) sõlmisid
24. novembril 2014 maaklerlepingu. Maaklerleping puudutab 150 PCU kaksikkäilaga auto- ja
reisipraami laevaehituslepinguid (viitega laevaehituslepingutele nr xxx-xxx ja xxx )(T38, lk 62-
64). Kuigi poolte vahel sõlmitud lepingus puuduvad viited konkreetsetele maakleri
ülesannetele, nähtub siiski, et maakleritasu kuulub tasumisele seoses maakleri jõupingutuste ja
koostöö tegemisega laevaehituslepingute sõlmimiseks ja täitmiseks. Maaklerilepingus on
pooled kokku leppinud, et maakleri komisjonitasu kuulub tasumisele alates laevatehase poolt
esimese sissemaksu saamisest. Ülejäänud komisjonitasu kuulub tasumisele vastavalt
maksetingimustele, mis on ette kirjutatud parvlaevade ostja poolt laevaehituslepingus ja samas
valuutas ja tariifidega. Kaks viimast makset teostatakse pärast laeva üleandmist. Lepingu
kohaselt jõustub maaklerleping ainult juhul, kui jõustub laevaehitusleping. Lisaks on märgitud,
et leping on konfidentsiaalne ja seda võib avaldada kolmandale osapoolele ainult juhul, kui see
on vajalik selle rakendamiseks ja kui mõlemad osapooled nõustuvad sellise avalikustamisega
või kui on olemas mingi juriidiline kohustus või seaduslik nõue (T 38 lk 62-64).
1387. Kuigi poolte vahel sõlmitud maaklerleping on äärmiselt napisõnaline maaklerile pandud
ülesannetega seonduvalt, nähtub siiski kasutatud sõnastusest, et maakleri tasu oli mõeldud
aktiivse panuse eest. Asjatundjate ütlustele tuginedes on ilmne, et maakleri roll, mis seisneb
jõupingutuste ja koostöö tegemises lepingute sõlmimiseks ja täitmiseks, ei ole vaadeldav
passiivsena, nö äraootava positsiooni täitmine. FF täitis lepingu järgi aktiivset rolli, mis langeb
kokku ka asjatundjate ütlusega, mille järgi laevatehase kasuks töötava maakleri ülesandeks on
potentsiaalsete klientide otsimine laeva ehitamiseks.
1388. Samuti on oluline, et maakleritasu maksed on seotud tellijapoolsete maksete
laekumistega ning kuuluvad maksmisele ainult siis, kui leping jõustub ja tellija maksab. See
viitab omakorda aktiivse maakleri rollile (tehinguni viimiseni), kuid teisalt on seostatav otseselt
altkäemaksu maksmise motiiviga- tehinguni jõudmisel ja maksete laekumisel saab altkäemaks
tasutud.
7.6.3.1.2. 11. detsembri 2014 maaklerleping (Poola)
1389. Poola laevatehase Remontowa ja R.I.C.H Group Trading Limited (keda esindas FF)
sõlmisid maaklerlepingu 11. detsembril 2014. Lepingu kohaselt nimetab Poola laevatehas FFi
müügiesindajaks lihtõigustega müügiedendustegevuse jaoks laevatehase jaoks ning FF, kui
„agent“, nõustub nimetamisega ja nõustub tegema oma parima, et hankida tööd laevatehase
jaoks. Kuigi juba ainuüksi sõnad „müügiedendustegevus“ ja „hankida tööd“ viitab selgelt
maakleri aktiivsele rollile, kinnitab seda veelgi lepingu 2. peatükk. Lepingus on maakleri
tegevuse ulatuseks märgitud kõik teenused ja tegevused, mis on esmavajalikud lepingute
edukaks sõlmimiseks praamide xxx, laevakere nr xxx ja xxx ehitamiseks TS Laevad OÜ-le.
Lepingu 7. peatükis on märgitud lisaks, et maaklerleping kehtib xxx praamide ehitamise
perioodil (T 38 lk 73-76). Kohtu hinnangul saab ka antud maaklerlepingu puhul rääkida ainult
232
aktiivse maakleri rolli täitmisest ning kaitsja väited FFist, kui niinimetatud passiivse maakleri
osalusest, on väärad.
1390. Asjatundjate ütluste järgi ei ole maaklerina tegutsemiseks kutsekvalifikatsiooni omamine
vajalik ning maaklerite tegevus ei ole rahvusvahelisel tasandil ühetaoliselt reguleeritud. Siiski
on asjatundjad andnud kriteeriumid, millele laevade ostu-müügiga tegelev maakler peaks
vastama. Asjatundjate selgituste kohaselt peab maakler eelkõige tundma turgu kus ta tegutseb
ja omama teadmisi laevadest ning merendusest üldiselt.
7.6.3.1.3. FF
1391. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, sõlmisid nii Poola kui Türgi laevatehased
maaklerlepingud äriühinguga R.I.C.H. Group Trading Ltd. FF on 23. oktoobri 2023
kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt kuulus R.I.C.H Group Trading ettevõttele PAMM
Invest, mis omakorda kuulus FFile ja XXle. FFi selgituste järgi tegeles R.I.C.H. Group Trading
Ltd kaubandusega, osteti ja müüdi kaupu.
1392. R.I.C.H. Group Trading Ltd asutamise tunnistuse järgi on samuti asutaja liikmeks PAMM
Investments Limited, asukohaga A, 5/F Hillier Commercial Building, 65-67 Bonham Strand
East, Sheung Wan Hong Kong (registreerimisnumber 1646493). Tunnistusest nähtub seegi, et
äriühing asutati 15. novembril 2012 Hong Kongis ning esimeste direktoritena on märgitud FF
ja XX. Asutamislepingu järgi on äriühingu nimi R.I.C.H. GROUP TRADING LIMITED, mille
aktsiakapital on 10 000 Hong Kongi dollarit, jagatuna 10 000-ks aktsiaks. Tunnistajana on
märgitud XX. Äriühing esimeseks sekretäriks on PAMM Corporate Secretary Limited. Põhikiri
on allkirjastatud 15. novembril 2012 XX poolt (T 41 lk: 5, 7, 9, 17-23, 25, 27, 36-43, 45, 49-
51).
1393. Äriühingu asutamise asjaolud nähtuvad ka FFi 04. detsembri 2014 e-kirjast XXle. FF
kirjeldab e-kirjas, et äriühing asutati 2012. aasta novembris ja omab bürood Hong Kongis,
aadressil ВК A, 15F, Hiller Comm. Bldg, 65-67 Bonham Stand East, Sheung Wan. Kirjas
märgib FF, et äriühingul on jagamata kasumit 120 000 eurot ning neil on järgmiseks aastaks
rohkem tellimusi juukselõikuse toodetele, seega käive ja kasum suurenevad. Kaubamärk
R.I.C.H kuulub Xle ja Xle ning enamus tooteid on toodetud Hiinas, seetõttu on Hong Kongi
asend geograafiliselt suurepärane koht turustamiseks. R.I.C.H'i on ladustatud Hong Kongi laos
ja müüdud üle kogu maailma, paljud ostjad on Aasias (Jaapan, Singapur, Hong Kong, jne) ning
suur osa läheb ka USA-sse (T41 lk 135-136).
1394. Tunnistajana on 04. juuni 2019 kohtuistungil ülekuulatud R.I.C.H Group Trading Ltd
raamatupidaja XX (endise nimega X), kelle ütluste järgi tegeles R.I.C.H Group Trading Ltd
juuksehooldusvahenditega ning ettevõtte kuulus FFile ja XX. Maaklerteenuse pakkumine ja
juuksehooldustooted ei ole tunnistaja selgitustel seotud (K9, lk 170 pö-173). R. I.C.H Group
Trading Limited kaasomaniku XX ütluste kohaselt leidis ta võimalused soodsalt osta
kosmeetikatooteid ja juuksehooldusvahendeid Hiinast, et neid edasi müüa Ameerikasse ning
vastupidi osta Ameerikast ja müüa Euroopasse. Seetõttu koos FFiga see firma asutati. FFi
ülesanne oli finantseerida seda äri ja tegeleda logistikaga, kauba transpordiga, ladustamisega.
Finantseerimine tähendas tehinguid läbi viia, st osta odavalt, müüa kallilt. XX ütluste järgi oli
2014. aastal kahte sorti tehinguid - kosmeetikatoodete müük ja kaks laekumist maaklerlepingu
põhjal. 2015. aastal oli 6 tehingut seoses laeva maaklerlepinguga ja mõned juuksehooldusega
seotud tehingud. Maaklerlepingud olid sõlmitud Türgi laevatehasega, mille nimes on Sefine ja
Poola laevatehasega, mille nimes on sõna Remontowa. Need lepingud sõlmis FF. FFil olid väga
233
pikaajalised ärilised suhted Tallinna Sadamaga, sealt sellised äri võimalused tekkisid.
Laevatehastelt laekus kokku 2014 ja 2015 aastal umbes 1,5 miljonit ja muust äritegevusest 1
miljon. 2015 augustis jäi äritegevus pooleli, sest personalilt võeti ära pangale ligipääs ja
äritegevust ei olnud võimalik jätkata. Laevaehituslepingutega soetud kulud olid FFi reisikulud
8000 euro eest. R.I.C.H Group Trading Ltd rohkem maaklerlepinguid sõlminud ei ole. Peale
2015. aasta augustikuud, kui algas protsess, katkes FFi maaklersuhe laevaehitajatega ja rohkem
laekumisi ei olnud. Tunnistaja on koos FFiga sõlminud Araabia ettevõttega 1990. aastatel
agendilepingu, mille kohaselt olid nad FFiga Baltikumis agendid, kes ostsid kokku saematerjali,
et see edasi saata Araabia riikidesse. FFi roll oli transpordi organiseerimine ja logistika. Samuti
tegelesid nad suhkrumüügiga, kus FF tegeles Tallinna Sadamaga ja laadimistega. Temale
teadaolevalt olid maaklertehingud seoses parvlaeva ehitusega reaalsed. Hong Kongi audiitorid
kiitsid tehingud heaks.
1395. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Hong Kongis asuval ettevõttel R.I.C.H Group
Trading Ltd puudus Eesti parvlaevade projektile eelnevalt igasugune seos nii laevaehitusega
kui ka laeva ostu-müügiga seonduvate maaklerteenuste pakkumisega. R.I.C.H Group Trading
Ltd tegevus oli suunatud ainult kosmeetika- ja juuksehooldustoodete edasimüügile.
1396. Kuigi käesolevas asjas on maaklerlepingud sõlmitud laevatehastega, mitte
(laeva)tellijatega, peab kohus oluliseks selgitada ka ÄÄi osa, mis tegelikkuses kattis nii tellija
kui laevatehase maakleri rolli.
7.6.3.1.4. ÄÄ
1397. Tulles tagasi asjatundjate ütluste juurde, mille järgi tellija poolne maakleri ülesanne on
ennekõike projektorganisatsiooni või tehaste otsimine ning laeva ehitamistehaste kohta info
edastamine, nähtub eelloos kirjeldatud ÄÄi ja LLi kirjavahetusest, et ÄÄ on just sellise
ülesande täitmise endale võtnud. Juhul kui laevatehaste läbirääkimisse oleks kaasatud
maaklerina R.I.C.H Trading Group Ltd, kes tegi „jõupingutusi ja koostööd“ lepingute
sõlmimiseks, puudunuks vajadus Norra projekteerimisettevõtte tegevdirektoril, kelle ülesanne
oli koostada reisiparvlaeva projekt, panna kokku laeva ostjale põhjalik tegevusplaan. Et LL nägi
ÄÄis sobivat vahendajat tema ja laevatehaste vahel kinnitab ka e-kirja järgmine osa.
1398. Nimelt kirjutab ÄÄ, et LL mainis talle, et AS Tallinna Sadam peaks hüvitama LMG
Marinile selle abi, et olla kindel, et nad oleksid tema poolel selles protsessis. ÄÄ toob välja, et
tuginedes kirjas toodud plaanile oleksid eeldatavad kulud järgmised: inimtöötundide kulud
7500 eurot ja reisikulud 5000 eurot. Alternatiivseks hüvituseks oleks see, et nad lepivad kokku
komisjonis, mis arvatakse laevaehituslepingu hinna sisse. Siinkohal on oluline märkida, et
reisiparvlaeva ehitusprojekti eest tasuti LMG Marinile laevatehaste poolt eraldi, seega saab ÄÄi
poolt väljatoodud summad sisalda tasu tegevuste eest, mis jäid ehitusprojektist välja. Järgnevalt
selgitab ÄÄ, et nagu telefonis mainitud, peab LL otsustama, kas ta soovib maakleri kaasamist
selles lepingus. ÄÄ lisas, et vajadusel võib ta soovitada LLile sobivaid maaklereid, kellega tal
on olnud varasemalt hea koostöö. Maakleri tavaliseks teenustasuks oleks 1-2% lepingu
maksumusest ja maakleri ülesandeks oleks nõustada LLi läbirääkimistel laevatehastega ja
lepingu sõlmimise protsessis. LLi otsustada jääb, kas neil on endi sees olemas piisavalt
kompetentsi või on vaja täiendavat abi (T33, lk 20-29; T32 lk 39 CD, LMG Marin AS_TB,
failid „LMG-0404“ ja „LMG-0404-1).
1399. Antud e-kirja peab kohus oluliseks ka seetõttu, et siin on esmakordselt märgitud maakler,
kuid ka see, et ÄÄ on valmis maaklerit soovitama. Viimane omakorda viitab sellele, et tegemist
234
ei saa olla juhusliku inimesega ning tol hetkel on ÄÄil, peale kohtumisi LLiga, selge, et
maakleri palkamiseks vajaks LL soovitusi. Samuti on viide ilmselgelt aktiivse maakleri
kaasamisele enne lepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul võib antud e-kirjas sisalduv viide
maaklerile olla tõukepunktiks, kus LLil tekkis mõte näilikult FF kaasata, et seeläbi altkäemaksu
saada. Samas nähtub edasisest, et maakleri kaasamist LLi ei arutanud ei nõukogus ega
juhatuses, kuigi see oli oluline küsimus. Samuti viitab LLi tegutsemine sellele, et AS Tallinna
Sadam poolt maakleri kaasamist pidas ta liiga riskantseks, sest sellisel juhul ei saanuks ta seda
nõukogu eest varjata ning kulud pidanuks kandma otseselt AS Tallinna Sadam. See on
põhjuseks, miks LL tegi näiliku maakleri kaasamise ettepaneku Türgi ja Poola
laevaehitusettevõtetele. Ühestki kirjavahetusest ega telefonikõnest ei tulene samas, et Poola või
Türgi laevatehased ise oleks arutanud tehase poolt maakleri kaasamist, kas LLi või ÄÄliga või
ettevõtete siseselt.
1400. Kuigi ÄÄ palus LLil kaaluda maakleri kaasamist laevaehituslepingute sõlmimise
protsessi (nö aktiivse maaklerina), jätkas LL AS-i Tallinna Sadam esindamist isiklikult ning
laevatehastega kohtumisel jäeti maakler AS Tallinna Sadam poolt kaasamata.
1401. 16. septembril 2014 Soomes Tyovene laevatehase esindajatega toimunud koosolekul
esindas AS-i Tallinna Sadamat LL ning TS Shipping esindajana võttis koosolekust osa XX (T
22 lk 122-125; T 23 lk 176-179). Koosolekul esitles ÄÄ esmakordselt tootjate nimekirja ja
tehnilist spetsifikatsiooni. 16. septembril 2014 ÄÄ edastab tootjate nimekirja ja detailse
tehnilise spetsifikatsiooni parvlaeva projekti kohta Türgi laevatehase esindajale, lisades, et tal
oli hea koosolek eestlastega täna. ÄÄ palub veenduda, et kas pakkumuses kajastatud hind katab
ära selle, mis on määratletud ning vastasel juhul uuendagu pakkumust. Samuti tegi ÄÄ
ettepanku kasutada Norra standardset 2000 laevaehituslepingut. Türgi laevatehas edastab ÄÄile
20. septembril 2014 ja 23. septembril 2014 pakkumuse (T 33 lk 36-41), mille kohaselt on ühe
laeva hinnaks 15 800 000 eurot, kui AS Tallinna Sadam tellib 4 laeva. Pakkumused edastatakse
LLile ja XXle (T 33 lk: 47-49; 145-147).
1402. Järgmine koosolek toimus 24. septembril 2014 Türgis, kus osalesid samuti Tallinna
Sadama esindajana LL, TS Shipping esindajana XX ja LMG Marini esindajana ÄÄ (T 33 lk
159-161). 25 septembril 2014 Poola laevatehases Remontowa toimunud koosolekul viibisid
LL, laevatehase esindajana GG ja ÄÄ (T 31, lk 126-129; T33 lk 167-170). Samuti ei nähtu AS
Tallinna Sadama ja laevatehaste vahel sõlmitud eellepingutest ühtegi viidet maakleri
kaasamisele.
1403. LL allkirjastas AS Tallinna Sadama juhatuse liikmena Türgi laevatehase Sefine
laevatehase esindajaga XX 24.09.2014 eellepingu (letter of intent). Eellepingu kohaselt on
osapooltel vastastikune huvi lepingu sõlmimiseks maksimaalselt nelja reisipraami ehitamiseks
ostjale (T 23 lk 190-193). 25. septembril 2014 allkirjastas LL Remontowa laevatehase direktori
GGga eellepingu, mille kohaselt kavatseb Tallinna Sadam osta Poola Remontowa laevatehaselt
neli auto- ja reisijatepraami xxx (T 23 lk 184-187). Eellepingute sõlmimise ajal ega toimunud
kohtumistel ei olnud kummagi poole poolt kaasatud maaklerina ei R.I.C.H Trading Group Ltd
ega FFi.
1404. Koosolekute järgselt tõstatas XX mitmeid küsimusi seoses masinaseadmete ja
käiturisüsteemiga. XX poolt tõstatatud küsimustele vastas 29. septembril 2014 ÄÄ, et soovitud
muudatuste tegemisel võib hinnaarvestused laevatehastelt tulla väga lühikese etteteatamisega,
kuid tuleb eeldada, et lisahind saab olema 3 miljonit eurot (T 33 lk 177-179). GG saadab 29.
235
septembril 2014 e-kirja XX, mille kohaselt pärast määra tõstmist on Tallinna hinna tõus 2%
(500 000 eurot), kui algne hind on 27 700 000 eurot (T 28 lk 39). Märgitu kiri tõendab seda, et
lisaks omavahelisele suhtlusele just LLi ja GG vahel, oli see GG, kes andis laevatehasele teada
2%-lisest hinnatõusust, mis seob veelkord justnimelt Poola laevaettevõtte poole pealt GG
ebaõiguskokkuleppega.
1405. 20. oktoobril 2014 edastab GG ÄÄile ümbertöötatud pakkumuse nr 58.2/HN/2014. E-
kirjas selgitab GG, et ta saadab pakkumise ainult ÄÄile, et nad saaksid selle ennem läbi arutada,
kui ta annab selle omanikule. Erinevus 2 ja 4 laeva puhul on ainult dokumentatsioonis ning
McG pakkumises ro-ro varustuse jaoks. Komisjon on 674 000 eurot esimese laeva eest. Hind
ilma selleta on 30 695 000 eurot. Kirja manuses on pakkumus nr 58.2/HN/2014, mille järgi
oleks 4 laeva tellimisel ühe laeva hind 31 360 000 eurot. Kahe laeva tellimisel oleks ühe laeva
hind 32 290 000 eurot. Pakkumuses on märgitud, et komisjonitasu 2% on hinna sees Projektis
on tehtud rida tehnilisi muudatusi (T33, lk 61, 64-66; T28, lk 73-74; T31, lk 114-116).
Kirjavahetusest nähtub jällegi, et ÄÄ osales parvlaevade hinna läbirääkimistes ning tellija
poolsete muudatuste vahendamises ostja ja laevatehase vahel.
7.6.3.1.5. Maaklerlepingute näivus
1406. Et laevaehitusprotsessi ei olnud tegelikkuses maaklerit kaasatud ei AS-i Tallinna Sadam
ega Türgi ja Poola laevatehaste endi poolt kinnitab kaudselt ka LLi ja AA ettekanded AS
Tallinna Sadama nõukogu koosolekutel. 09. septembril 2014 toimunud koosolekul teatas LL,
et parvlaevade hange tuleb lugeda nurjunuks, kuna ühtegi pakkumust ei esitatud. LL jätkas, et
Norra laevaprojekteerimise ettevõttelt on saadud laevajoonised ja nõusolek kogu
projekteerimistööde teostamiseks. Suhtlust on alustatud seitsme laevatehasega, peale kahe
hankel huvi tundnud laevaehitaja (Soomes ja Poolast). Tallinna Sadama nõukogu võttis LLi
poolt esitatud informatsiooni teadmiseks ning kohustas juhatust jätkata läbirääkimisi ja esitada
järgmisele nõukogu koosolekule detailne ülevaade parvlaevade eeldatavate maksumuste,
valmimistähtaja ja muude olulisemate tingimuste osas (T 24 lk 100). 30. septembril 2014
toimunud nõukogu koosolekul selgitas LL, et laevaehitajate kaudu õnnestus Tallinna Sadamal
saada kontakt Norra ettevõttega LMG Marin, kes tegeleb laevade projekteerimise ja
disainimisega ning kellel oli pakkuda sobiv parvlaeva projekt. See andis võimaluse
laevaehitajatelt praamide ehituspakkumiste küsimiseks. Projektiga seotud tehniliste detailide
täpsustamise ja vajaduste selgitamise osa töö jätkub. LL selgitas, et hetkel on konkureerivaid
indikatiivseid pakkumisi kolmelt erinevalt laevaehitajalt. Järgnevalt selgitas ta koostatud
pakkumiste võrdlustabeli põhjal laevaehitajate (Türgi Sefine Shipyard, Soome Rauma Marine
Constructions ning Poola Remontowa Shipbuilding) poolt esitatud pakkumistega seotud
detaile, praamide ehitamise ajagraafikut ning laevaehitajate tausta. AA omakorda selgitas, et
Tallinna Sadama poolt korraldatud parvlaevade ostuhanke järgselt laevaehitajatega peetavate
otseläbirääkimiste ja sõlmitavate lepingute vaidlustamisega seotud riske on minimeeritud
konsulteerides probleemküsimustes täiendavalt nii advokaatidega kui ka
Rahandusministeeriumi riigihangete spetsialistidega, kuid vastavate riskide realiseerumist
täielikult välistada ei saa (T 24 lk 103-107). Samal päeval toimunud TS Laevad OÜ nõukogu
koosolekul avaldas LL, et sõlmitavate ehituslepingute projektid on lõppfaasis ning samaaegselt
käib aktiivne ehitatavate laevade spetsifikatsioonide kooskõlastamine. Kõikides olulisemates
tingimustes nagu garantiid ja muud olulisemad tehnilised detailid on laevaehitajatega
kokkulepped saavutatud. Igapäevaselt toimub aktiivne suhtlus laevade projekteerija — LMG
Marine-ga (T 24 lk 144-145). 13. oktoober 2014 Tallinna Sadama nõukogu koosoleku
236
protokolli järgi selgitas LL, et ehituslepingute projektid on lõppfaasis, samuti spetsifikatsiooni
(makers list) kooskõlastamine. Kõikides olulisemates tingimustes nagu garantiid ja olulisemad
tehnilised detailid on potentsiaalsete laevaehitajatega kokkulepetele jõutud (T 24 108-110). AS
Tallinna Sadama 21. oktoobri 2014 nõukogu koosoleku protokolli järgi selgitas LL, et ta viibis
eelmisel nädalal Türgis, kus toimusid lepingulised läbirääkimised ning nad allkirjastasid 16.
oktoobril kahe parvlaeva ehituslepingud Homme-ülehomme on nad Poola laevatehases, kus
toimuvad lõplikud lepingute läbirääkimised. Poola laevaehitajate pakkumine on jõus oktoobri
lõpuni. Hinnas on veidi vastu tulnud ka Soome laevaehitajad, kuid see ei ole endiselt
konkurentsivõimeline (T 24 lk 111-114). TS Laevad OÜ 22. jaanuari 2015 nõukogu koosoleku
protokoll – nõukogu otsustas kiita heaks nelja parvlaeva ehitamiseks 16. oktoobril ja 23.
oktoobril 2014 sõlmitud ehituslepingud kogusummas 108,6 mln eurot ning Sefine Shipyard-iga
sõlmitud kahe parvlaeva ehitulepingute muutmine/suurendamine kogusummas 3,526 mln eurot
kokku 112,126 mln eurot. Ehituslepingute muutmine oli ajendatud planeeritud seadmete
vahetamisest (side- ja navigatsiooniseadmeid sillas, laevade juhtsüsteeme sillas, laevade alarm
ja monitooringu süsteeme, laevu teenindavate abisüsteemide ülesehitust) ning
konstruktsioonilistest muudatustest – türgi seadmed rootsi omade vastu (T24, lk 147). AS
Tallinna Sadama 23. jaanuari 2015 nõukogu koosoleku protokolli järgi esitas LL slaididega
illustreeritud ülevaate ehitatavatest parvlaevadest ja nende üksikasjaliku võrdluse käesoleval
ajal liine teenindavate parvlaevadega (T 24 lk 116-118).
1407. AS Tallinna Sadama nõukogu protokollidest nähtub, et nõukogu kohustas AS-i Tallinna
Sadam juhatust pidama ja jätkama läbirääkimisi laevatehastega. Ka AA ettekandest 30.
septembri 2014 koosolekul nähtub, et laevatehastega peeti läbirääkimisi otse, s.o ilma
vahendajateta, ning kõigis olulistes tingimustes saadi ka laevaehitajatega selliselt kokkulepped
saavutatud. Kuigi riskide maandamiseks kaasati tugipersonali (advokaadid ja spetsialistid), siis
maakleri osalemisest nõukogu ühelgi moel ei teavitatud. Samuti ei maininud LL ühelgi TS
Laevad OÜ nõukogu koosolekul tehaste poolse maakleri osalusest reisiparvlaevade ostmise
protsessis, kuigi probleemide korral tulnuks just maakleri poole pöörduda. Sarnast infot ei
edastanud LL mitte kellelegi, sh ka järelevalve teostajale ega õigusnõustajale.
1408. Ka AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ nõukogu liikmed ei olnud teadlikud
maaklerlepingute koostamisest. AS Tallinna Sadam nõukogu liikmed XX (nõukogu esimees),
XX ja XX on kõik tunnistajana ütlusi andes tunnistanud, et nad ei olnud teadlikud
maaklerlepingute sõlmimisest ning nõukogu koosolekutel ei arutatud maakleri kaasamist. XX
ütluste järgi AS Tallinna Sadama nõukogu ei teinud otsust sõlmida maaklerleping ja nõukogu
ei olnud teadlik, et selline leping on nende selja taga sõlmitud. Maakleri kaasamise vajalikkust
ja sellega seonduvaid võimalike kulusid ei ole AS Tallinna Sadama nõukogus kunagi arutatud.
Sellest, et maakleriteenust kasutati, luges ta ajakirjandusest. Nõukogu poolt ei antud ühtegi
mandaati sõlmida maaklerilepingud ning maakleri kaasamist oleks kindlasti pidanud arutama
nõukogus. Selles protsessis, milles tunnistaja osales Tallinna Sadama nõukogu kaudu, ei olnud
tal kokkupuudet FFiga. Laevatehaste külastamisel, Poolas ja Türgis toimunud kohtumisel, FFi
ei viibinud. LLiga ei ole ta maakleri kaasamise vajadust arutanud (K 27 lk 85-102). XX on
ütlusi andes kinnitanud, et maaklerlepingute sõlmimisest ei olnud juttu. Ta ei olnud teadlik, et
lisaks parvlaevade ehituslepingutele koostati ka maaklerlepingud (K 46 lk 18-26). XX ütluste
järgi kuulis ta alles meediast, et parvlaevade projekti oli kaasatud maakler. Nõukogus ei arutatud
kunagi vajaduse üle kaasata maakler ning nõukogu liikmena ei pidanud ta seda ka vajalikuks.
Juhul kui maakleri kaasamine oleks toimunud, oleks seda küsimust pidanud arutama nõukogu.
XX teadaolevalt ei omanud FF mingit seost parvlaevade hankimise protsessis ning R.I.C.H
237
Trading Group ei ütle tunnistajale midagi. Seonduvalt juhatuse kohustusega teavitada maakleri
vajadusest selgitas X, et Tallinna Sadama nõukogu protokollidest nähtub, et peaaegu igat
sammu üritati juriidiliselt põhjendada, võeti juriidilisi ekspertiise, et igasuguseid riske oma
tegevuse või tegevusetusega maandada. Sellest tulenevalt on väga loogiline, et juhatus oleks
igasugustest sammudest, mis ei olnud igapäevased, nõukogu teavitanud. Nõukogu oleks
tahtnud teada, et lisaks laevaostule on veel maaklerteenus mängus.
1409. Sarnaselt AS Tallinna Sadam nõukogule ei olnud ka TS Laevad OÜ juhatuse ja nõukogu
liikmed teadlikud laevatehaste poolsetest maaklerlepingute sõlmimisest. TS Laevad OÜ
juhatuse liige XX ütluste järgi tegeles laevade hankimisega LL, kellele anti täisvolitus, mis
hõlmas ettevõtte nimel läbirääkimiste pidamist, eesmärgiga jõuda lepingute sõlmimiseni. LL
võttis enda peale võimalike tehaste leidmise, projekteerijate otsimise ja läbirääkimiste
pidamise. Tallinna Sadama nõukogu roll hankimise protsessis oli lõpuks raha eraldamine TS
Laevadele. Lepinguteni jõudmise kohta selgitas XX, et selleks ajaks oli juba kaasatud laevade
tehnilise poole pealt Ž12, sest LL ja VV jäid tehnilise poole peal nõrgaks. Ž12 aitas kokku
panna tehnilist spetsifikatsiooni, mis oli lepingu lisaks. Lisaks ka projekteerija. XX ei tea, et
kedagi veel oleks kaasatud. R.I.C.H Group Trading ettevõttest ei ole ta midagi kuulnud. Ta ei
tea, kas FFil oli mingi roll praamide hankimises ning ta ei ole temaga sellel teemal suhelnud.
Samuti ei ole ta näinud FFi praamidega seotud kohtumistel. Samuti ei tea ta midagi sellest, kas
laevaehitusprotsessi oli kaasatud maakler või agent (K 29 lk 181-185, K 32 lk 97). TS Laevad
OÜ nõukogu liige ÖÖ on tunnistajana ütlusi andes selgitanud, et talle teadaolevalt ei vajanud
LL praamide hankimisega abi. Teatud abi LL küll kasutas, konsulteerides XXga ja Ž12 AS-ga,
kuid et sellest enamat abi oleks vaja olnud, tema ei tea. Laevaehitajate pakkumised jõudsid
Tallinna Sadamani läbi LLi (K 32 lk 99-104). OÜ TS Shipping juhatuse liige ja tegevdirektor
XX on tunnistajana ütlusi andnud, mille järgi oli tema ülesanne laevade sertifitseerimise
tagamine. XX osales TS Laevade riigihanke korraldamises tehnilise poole pealt. LLi palvel
edastas tema augustis 2014 Norra projekteerimisfirmale nägemuse tellitavate laevade tehniliste
omaduste kohta ning suhtles ÄÄiga. Tema roll laevatehastega kohtumistel oli täiesti tehniline -
selgitada millist laeva soovitakse. Maaklerijutt tekkis tema teada LMG Marini 23. septembri
2014 e-kirjast LLile, et vahepeal võiks olla keegi, kes on targem ja abistaks tellijat, kuna tellija
ei ole laevaehitusekspert. Kuidas maakleri valimine ja kontakteerumine käis, seda ta ei tea. FFi
osalusest selles protsessis ei tea tema midagi. Tema ise ei ole LLiga rääkinud maaklerist (K9,
lk 165-169). Samuti ei teadnud maakeri kaasamisest Ž12 AS juhatuse esimees XX, kelle ütluste
järgi sai ta FFist teadlikuks ajakirjanduse vahendusel ning kellega ta ei puutunud parvlaevade
projektiga kordagi kokku (K 9 lk 161-165).
1410. Tunnistaja VV ütlustest nähtuvalt (T 35 lk 1- 5) 2014 septembris pöördus nende
advokaadibüroo poole AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ seoses läbirääkimistega laeva
ehituslepingute sõlmimiseks ning nende täitmiseks ilmnevate võimalike probleemide
lahendamiseks. Olid nõus seda teenust osutama, suhtlesid LLi, ÖÖ ja XXga. Koostasid ühiste
kavatsuste protokolli, valmistasid ette laeva ehituslepingut. Läbirääkimised toimusid mitme
võimaliku laevaehitajaga, kuna lepingute tähtaeg oli suhteliselt kiire. Tema ise osales 02.10.14
LLiga Bergenis projekteerimisfirmas LMG Marine, Istanbulis 14- 16.10.2014
laevaehituslepingu läbirääkimistel firmas Sefine ja sellele järgnenud lepingu allakirjutamisel,
kus esindas volikirja alusel ka TS Laevad OÜ-d. Sadamast osales kohtumisel LL. Osales ka
oktoobri keskel läbirääkimistel Poola laevaehitusfirmaga Remontowa. Tema saatis ka täiendusi
Poola advokaadile. Läbirääkimistel osales sadama poolt ka tehniline nõustaja AS Ž12 esindaja.
Osales läbirääkimistel, lepingute hinnad kujunesid sõltuvalt läbirääkimiste tulemustest.
238
Koostasid ka lepingu lisasid. Peale lepingute sõlmimist oli vaja osutada õigusabi erinevate
kerkinud küsimuste, nt lepingutes ettenähtud garantiide andmine ehitaja poolt, lahendamisel.
Suhtles sellega seoses mh LLiga. Teenustasu maksti tunnitasu alusel, järgneval kuul, eelmise
kuu eest. Läbirääkimiste ja lepingutega seoses läbirääkimistel osales ainult tema.
Läbirääkimistel osales sadama poolt ka tehniline nõustaja AS Ž12 esindaja.
1411. Antud juhul on märkimisväärne, et lepinguid õiguslikult ettevalmistanud VV, osales
läbirääkimistel, lepingute valmistamisel, allkirjastamisel, kuid ei tea midagi ei tellija ega
laevatehase poolelt maakleri osalusest.
1412. Seega on eelnevaga tõendatud, et tellija poolt maaklerit kaasatud ei olnud ning selles ei
ole ka süüdistust ega näilikku maaklerlepingut esitatud. Kõik eelnevalt tuvastatud asjaolud,
nimelt ÄÄi suhtlus, tema poolt vahendatud ja lahendatud teemad, viitavad selgelt tema poolt
vastastikuses suhtlemises vahendaja rollile, ehk nii tellija kui laevatehaste esindamisele. Nimelt
samaaegselt LLi vahendades, vahendas ta ka GGt ja Remontowat ning Sefinet. Laevatehaseid
ei ole läbirääkimistel esindanud, vahendanud ega laevatehase nimelt osalenud protsessis FF.
Kogu aktiivse maakleri töö protsessis ka tehase jaoks on ära teinud ÄÄ ning lepinguliste ja
õiguslike küsimuste poole pealt VV ja laevatehaste töötajad.
1413. Olulised on ka Poola laevatehase Remontowa projektide realiseerumise valdkonna
direktori ja juhatuse liikme XX ning juhatuse liikme ja presidendi XX ütlused. Tunnistajana
ülekuulatud XX ütluste kohaselt kirjutasid nad (Poola laevatehas) oktoobris alla lepingule, et
ehitada kaks praami Eesti jaoks, ja tema oli määratud selle projekti jaoks niikaua kui leidus uus
direktor või projektijuht. Hetkest, kui ta oli Eesti praamide projektijuht osales ta mitmel
nõupidamisel. 2014. aasta detsembris osales ta Tallinnas nõupidamisel, kus osales lisaks veel
GG. Veel oli üks nõupidamine Poolas laevatehases, kus olid kohal Tallinna Sadama esindajad
LL ja veel üks esindaja, kes vastutas tehniliste tingimuste eest. Veel oli üks kohtumine jaanuaris
2015 Tallinnas, et tutvustada uut projektijuhti Tallinna poolele. Seal osalesid Tallinna Sadama
juhatuse esindajad, laevaremonditehase esindajad, Ž12 esindajad, XX ja Türgi esindajad. XX
ei osanud vastata küsimusele, kas maakler oli lepingusse kaasatud. Ta ei ole FFiga ega
ettevõttega R.I.C.H Group Trading Limited kokku puutunud. Temale ütles juhatus, et on olemas
agendileping, mida peab eelarves arvestama. Tema nägi lepinguid peale allkirjastamist ega
puutunud kokku enne seda (K 19 lk 36-40).
1414. XX ütluste kohaselt oli Remontowal aastatel 2014 ja 2015 Eestiga seonduvalt tüüpiline
leping kahe praami ehitamiseks. Praamid olid selleks, et transportida inimesi ja autosid.
Tunnistaja osa oli lepingute elluviimise järelevalve. Info selle kohta, et Eesti soovib tellida
Poola laevatehasest praamlaevu tuli GG käest. Temani jõudis see info Norra büroost, kes laevu
projekteeris. Eesti praamide ehitamisega seoses oli kaasatud maakler, keda soovitas tellija.
Maaklerlepingut tunnistaja ei mäleta täpselt, kuid tegemist oli tüüpilise lepinguga, mida
sõlmitakse maakleri firmaga. Läbirääkimisi maaklerlepingu sõlmimiseks pidas GG. Eesti jaoks
ehitatavate parvlaevade hind kujunemise paljudest elementidest, nagu materjali kulu, seadmete
kulu, projektihind, kindlustus ja klienditeenused. Samuti oli maakleritasud lisatud laevade
hinnale. R.I.C.H Group Trading osales selles maaklerina tellija poolt, muud sellest firmast
tunnistaja ei tea. Tunnistaja on FFiga kohtunud kaks korda, ühe korra siis kui GG tutvustas
FFile nende ettevõtte võimalusi, teine kohtumine oli kui lasti vette esimene laev. LL ja FF olid
mõlemad seotud lepinguga laevade ehituseks, kuid kuidas täpselt nad sellega seotud on ta ei
mäleta. Lepingu järgi arvab tunnistaja, et FF oli tellija esindajaks, kuid täpselt ei oska öelda.
239
1415. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel nähtus, et tunnistaja andis
kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt ei tundnud ta FFi ega ole temaga ka kunagi
kohtunud. Kohtuistungil põhjendas tunnistaja tekkinud vastuolusid sellega, et ütluste andmisest
on möödunud 5 aastat. Ta ei oska öelda, kas tema ütlused on hetkel täpsemad, kui tol ajal. Tol
ajal oli see kõik värske. Ta ainult mäletab, et nimed olid seotud selle laevaehitusega. Tunnistaja
selgitab, et ta ei tunneks FFi tänaval ära, tal ei ole temaga kontakti olnud.
1416. Kuigi 5 aasta möödudes võib inimese mälupilt mineviku sündmustest mõnevõrra
tuhmuda või hägustuda, jäävad reeglina inimese mälestused olulisemate sündmuste puhul
järjepidevaks ning kõrvalekaldeid esinevad peamiselt väheoluliste tunnuste osas. Käesoleval
juhul ei ole tunnistaja selgitused ütluste lahknevuse osas usutavad. Kas tunnistaja kohtus FFiga
mitmel korral või ei kohanud üldse, on asjaolu, mis antud kriminaalasja kontekstis 5 aasta
möödudes meelest ei lähe. Seega loeb kohus EF ütlused osas, kus ta kirjeldab kohtumist FFiga,
ebausaldusväärseks ning jätab tõendikogumist kõrvale.
1417. Tunnistajana on ütlusi andnud ka XX, kes tegeles 2014. ja 2015. aastal Eesti praamide
projektiga Poola laevatehases. Tunnistaja oli praamide ehituse ajal üldülemus ja tema
ülesandeks oli kogu töö organiseerimine, ehitustöö organiseerimine, logistika asjade küsimuste
korraldamine ja samuti ostukorraldused laevade ehituseks. Praamide projekti ajal oli Poola
laevatehase juhatuse esimeheks ajal EF. GG oli turundusosakonna direktor, kelle ülesandeks
oli leida ja otsida lepinguid laevatehastele. Ta ei tea, kuidas lepingud Eesti praamide
ehitamiseks sõlmiti. Laevade ehitamise osas tegi järelevalvet kliendi poolt Ž12. XX oli laevade
järelevalve ülemus, kellega ta suhtles iga päev. FF ei ole tunnistajale tuttav. 2014. aasta
detsembris toimus kohtumine, millest võttis osa Poola poole pealt XX ja tunnistaja ise, Türgi
esindaja nime ta ei mäleta. GG ei osalenud ning Eestist osales LL ja veel mitu inimest, kelle
nimesid ta ei mäleta. Kohtumisel lepiti kokku viisides, kuidas üksteisega suheldakse ja kuidas
mida teha. Lepiti kokku, et kommunikatsioon käib järelevalve meeskonna kaudu, tellija
esindaja, kes tuleb meile kaevatehasesse ja selle järelevalve meeskonna kaudu selgitatakse kõik
probleemid ja kommunikeeritakse kõik probleemid. Kogu kommunikatsioon hakkas käima
selle järelevalve meeskonna või kliendi esindaja kaudu. Kohtumise ajaks oli laevaehitusleping
sõlmitud. Tunnistaja nägi laevaehituslepingut ja selles oli välja toodud hind üldsummana. Hinna
kalkulatsioon oli laevaehituse tehase sisemine asi, mida oli tunnistaja samuti näinud.
Laevaehitushinna kalkulatsioon sisaldas ka tasu maaklerile, kuid ta ei mäleta, kes oli maaklerina
määratud. Teisel kohtumisel 2015 aasta veebruaris olid Eesti esindajad, Poola laevatehase
esindajad, Türgi laevatehase esindajad ning Veeteede Ameti esindajad. Arutati meetodeid ja
viise, kuidas koostöö hakkab käima ja kuidas laevu tarnitakse. Samuti said nad teada nõuetest,
mis esitatakse dokumentidele. Kolmas kohtumine oli seotud reisijate ruumi viimistlemisega.
Poola pealt oli kohal tunnistaja, siis XX, Eesti poole pealt LL, X ja veel mitu inimest, kelle
nimesid ta ei mäleta. Arutamisele tuli küsimus kuidas seostada arhitektuuri ja värve. Neljandal
kohtumisel esitasid nad lõppversiooni. Praamide projektiga seoses ei ole tunnistaja maakleriga
kokku puutunud. Tema jaoks ei ole tuttav R.I.C.H Trading Group nimeline ettevõte. XX tegeles
lisaks ka ostukorraldusega, mis kujutas endas tehniliste tingimuste täitmiseks vajalike
komponentide valimises. Lisaks tegeles ta arvete kontrollimisega, ta pidi kinnitama ja viseerima
kõik arved mis tulid ja seostama neid konkreetsete asjadega, mis kuulusid sellele projektile. Ta
ei näinud maaklerlepingut ning ta ei tea, kas selle lepingu alusel toimus ka tasumine. Ehituse
protsessis GG mingit rolli ei mänginud. Ta ei tea, kes Remontowas agendilepingute
sõlmimisega tegeleb ning projektiga seotud hinnakalkulatsioon anti temale koos muude
dokumentidega XX poolt. Tal ei ole ülevaadet Remontowa laevatehase suhtlusest juhtkonnaga
240
Eestis. Laevaehituslepingus oli punkt maakleri agenditasu kohta ja samuti oli seal jutt sellest,
millisel viisil seda tasu tasutakse. Remontowa poolt ei ole tema maakleri tasu tasumises
osalenud (K 27 lk 118-124).
1418. Tähelepanuväärne on seega, et Poola laevatehase juhtivtöötajad ei olnud samuti
teadlikud, kes nende laevatehast maaklerina esindab või kas üldse esindab. Samuti ei omanud
nad kokkupuudet FFi ega R.I.C.H Trading Group Ltd-ga. Ütlustest nähtub ka asjaolu, et FF ei
võtnud osa 2014. aasta detsembris Poola laevatehase ja Eesti esindajate vahelisest kohtumisest,
mille käigus lepiti kokku edasine suhtlusviis. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi
kommunikatsioon käima ainult järelevalvemeeskonna kaudu, st et tellija poolse
järelevalvemeeskonna kaudu selgitatakse ja edastatakse kõik tekkida võivad probleemid. Seega
ei omistatud ka praamlaevade valmimise järgsel ajaperioodil FFile mingisugust rolli.
1419. Ka laevaehituslepingud kajastavad seda, et laevatehased ja TS Laevad OÜ tuginesid
omavahelisele otsesuhtlusele ning maakleri kaasamist võimalike probleemsituatsioonide
lahendamisele ei nähtud lepingute kohaselt vajadust. Kuigi laevaehituslepingud sõlmiti ajaliselt
varem kui laevatehased sõlmisid maaklerlepingud R.I.C.H Trading Group Ltd-ga, kajastasid
maaklerlepingud FFi aktiivset tegevust ja koostööd nii laevaehituslepingute sõlmimisel kui
täitmisel. Seega pidanuks FFi, kui laevatehaste maakler, olema märgitud ka
laevaehituslepingutes. Siiski Türgi laevatehase Sefine ja TS Laevad OÜ vahel 16. oktoobril
2014 sõlmitud laevaehituslepingu kohaselt pidid pooled kõik lepinguga seonduvad teatamised
ja teatised adresseerima ostja poole pealt LLile ning ehitaja poole pealt XX (T 25 lk 177-205,
T 26 lk 29-57). Sarnane tingimus oli sätestatud ka Poola laevatehase Shipbuilding S.A ja OÜ
TS Laevade vahelises laevaehituslepingus, mille järgi pidid pooled lepinguga seotud
küsimustes võtma ühendust LLiga või Poola laevatehase esindajaga GGga (T 25 lk 54-85, 117-
148).
1420. Sellest, et laevatehased ise ei olnud teadlikud, et nad sõlmivad maaklerlepingu ning mis
on maakleritasu suurus ilmestab hästi Poola laevatehase esindaja GG 14. oktoobri 2014 e-kiri
ÄÄile. Nimelt selgitab GG viimasele, et LL soovib laevatehasesse tulla ja 22. kuupäeval
allkirjastada lepingu. GG lisab, et LL soovib ainult kahte alust ning ta palub ÄÄil LLi mõjutada,
et ta telliks vähemalt 3 alust. Lisaks küsib GG infot vahendustasu kohta, sest LL ei maininud
selle kohta midagi. Viimasena palub GG infot selle kohta, kas ta peab ülevaadatud pakkumise
esitama LLile või ÄÄile (T 31 lk 117-118; T 33 lk 57).
1421. GG kirjast nähtub kohtu hinnangul üheselt, et laevaehituslepingute sõlmimisel ei olnud
Poola laevatehase poolt kaasatud maaklerit ning tellija ja ehitaja vaheline suhtlus käis poolte
vahel otse või vajadusel läbi ÄÄi. GG ja ÄÄi vaheline kirjavahetus on täielikus vastuolus
maaklerlepingus sätestatuga (kõik teenused ja tegevused, mis on esmavajalikud lepingute
edukaks sõlmimiseks praamide xxx, laevakere nr xxx ja xxx ehitamiseks TS Laevad OÜ-le).
Nagu ka kohus varasemalt viitas, eeldati maaklerilt lepingu järgi panust, mis on esmavajalikud
lepingute edukaks sõlmimiseks. Tegelikkuses pidas ehituslepingute sõlmimiseks läbirääkimisi
Poola laevatehase müügidirektor GG, kellele oli see ka ametiülesandeks. Tunnistajatena
ülekuulatud XX ja XX on selgitanud, et GG ülesandeks oli leida ja otsida lepinguid
laevatehastele.
1422. Ka peale laevaehituslepingute ja maaklerlepingute sõlmimist jätkas ÄÄ parvlaevadega
seotud info vahendamist LLile. 11. märtsil 2015 toimunud telefonikõnes küsib LL ÄÄilt, kas
Poolaga ja Türgiga läheb kõik hästi, millele ÄÄ vastab, et senini on nad väga õnnelikud oma
241
edasimineku üle ning ka tehaste jaoks läheb hästi. ÄÄ selgitab, et laevatehased oleks nagu
koostööd teinud ja valinud veidi ühesugust varustust. Nad peavad hoolikalt vaatama, millal nad
hakkavad terast lõikama, et neil on tõesti edasiminek, tähtis on neid vaadata ja tõugata, et
viivitusi ei tekiks. ÄÄ arvab, et see töö on ka Baltic Marine Groupi jaoks seda lähemalt uurida.
LL nõustub, öeldes, et nad on juba kahte tehast külastanud. LL ja ÄÄ leppisid kokku, et
kohtuvad lähitulevikus laevatehases (T 68 lk 55 kuni T 69 lk 8-10). ÄÄi poolt info vahendamine
LLile nähtub ka 24. märtsi 2015 telefonikõnest. Telefonikõnes teatab LL, et leping disaineriga
on tehtud ja ta tahab, et disainer saaks samuti kohtuda või külastada laevatehaseid, et aru saada
mis neil laos on või mis liiki mööblit nad meile valmistavad. ÄÄ on kindel, et laevatehased
oleksid samuti suutelised kokku saama, et püüda kokku leppida mingit laadi ühises kujunduses.
LL räägib, et võib-olla Ž12 saab olla samal koosolekul ja samuti koosolekul disaineriga, et
arutada mis laevaehituse seisund on, mis on probleemid, kas minnakse plaani järgi ning kas
esinevad viivitused. LL ütleb, et nad saavad organiseerida selle Tallinnas või kus iganes, aga
see on okei, kui nad teevad seda varsti. ÄÄ arvab et, parem on olla varajane. Ta võib rääkida
Xga ning nad leiavad õige aja. Ta oletab, et see saab olema pärast lihavõtteid. LL väljendab, et
ta tahab minna Türki aprilli keskel, sest siis on veel aega teraselõikuseks. Ta sooviks kohtuda
esimesel korral ilma tehasteta (T 69 lk 46-47). 13. aprillil 2015 toimunud telefonivestluses
arutas LL XXga laevaehituse tootmisgraafikute üle, plaanis oli ühiselt vaadata üle seisud ja
murekohad. Lisaks tundis LL huvi sisekujunduse vastu, mida plaanis vaadata koos
sisekujundaja Xga ja arutada Türgi firma esindaja Xga. LLil oli vaja arutada ka Eesti
delegatsiooni viibimise teemal raua lõikamise tseremoonial. LLi arvates pidanuks delegatsiooni
liikmete ja türklaste üleliigseid kohtumisi vältima, mitte koormama türklasi nendega
kohtumistega (T 69 lk 108-110).
1423. Eeltoodud telefonikõnedest nähtub, et olenemata sõlmitud maaklerlepingutest
laevatehaste ja FFi vahel, jätkas laevaehitusprotsessiga seotud info edastamist LLile ÄÄ. Kohtu
hinnangul ilmestab see selgelt, et ÄÄ ei olnud pelgalt projekteerimisettevõtte tegevdirektor vaid
omas keskset rolli tegevuste koordineerimisel ja infovahetusel laevatehaste ja LLi vahel nii
enne kui peale laevaehituslepingute sõlmimist. Kõnekas on ka fakt, et pooled pidasid oluliseks
jälgida laevaehitusprotsessi ning selle ülesande täitmiseks peeti õigeks suunata nimetatud töö
Baltic Marine Group-le. Kumbki vestlejatest ei märkinud maaklerina FFi.
1424. Ka asjaosaliste omavahelisest suhtlusest tuleneb selgelt välja, et FF ei ole maaklerina
protsessis osalenud ning sõlmitud lepingud on näilikud.
1425. 09. oktoobril 2014 helistab LL FFile ja selgitab, et tal on homme kell 09.00 Veeteede
Ametis üks nõupidamine ja tal oleks vaja peale seda temaga kohtuda. LL selgitab, et nad võiksid
kokku saada peale kella 10-t, sest tal lendab osa inimesi ära ja tal oleks enne seda vaja rääkida
(T71, lk 93). Kohtu hinnangul viitab LL oma kõnes Veeteede Ametis toimunud kohtumisele
laevatehastega, kus osales ka ÄÄ. Tunnistajana ülekuulatud XX ütlustest nähtub, et ka 2015
aasta veebruaris toimus Veeteede Ametis kohtunime, millest võtsid osa Eesti esindajad, Poola
laevatehase esindajad, Türgi laevatehase esindajad ning Veeteede Ameti esindajad (K27, lk 118-
124).
1426. 10. oktoobril 2014 kell 10.19 kuni 10.39 kohtuvad Tallinnas, Paldiski mnt 4 asuvas
Meriton Grand Conference & Spa Hotel hotelli kohvikus FF, LL ja ÄÄ (T 71 lk 93). Kohtu
hinnangul saab just 10. oktoobril toimunud kohtumist FFi, LLi ja ÄÄi vahel pidada hetkeks,
mil sündis osapoolte vahel kavatsus sõlmida näilised maaklerlepingud laevatehaste ja R.I.C.H
242
Trading Group Ltd vahel. Et kohtumine oli seotud Tallinna Sadama sooviga osta parvlaevad
kinnitab kohtumisele järgnenud telefonikõne LLi ja FFi vahel. Nimelt helistab LL 13. oktoobril
2014 kell 17.51 FFile, rääkides sellest, et nõukogu kinnitas investeeringu ära, kuid ta ei tea, kas
tütarlaps minister kirjutab alla need otsused või mitte. Samuti, et tema jaoks on vajalik, et FF
annaks talle mõne oma visiitkaardi oma suurepärasest ärist. LL selgitab lõpetuseks, et tuleb ära
oodata mis siit tuleb ja kui ta ikka saab Türki edasi, siis on nagu kergem. Lõpetuseks lepitakse
kokku, et FF hüppab õhtul LLi juurest läbi (T 72 lk 94-95).
1427. Kohtu hinnangul LLi viited Türki minekule ning nõukogu investeeringu kinnitused
viitavad selgelt praamlaevade projektile. Nimelt nähtub just 13. oktoobri 2014 AS Tallinna
Sadama nõukogu koosoleku protokollist (koosolek kestis 13.00 kuni 14.20), et AS-i Tallinna
Sadama nõukogu otsustas investeerida kuni 124 miljonit eurot liiniveo korraldamiseks vajalike
reisiparvlaevade soetamiseks ning anda laenu kuni 124 mln eurot tütarettevõtjale TS Laevad
OÜ-le reisiparvlaevade soetamiseks (T 24 108-110). Kohtu hinnangul on tõenäoline, et FF
edastas LLile just R.I.C.H Group Trading Limited visiitkaardi, kellega hiljem sõlmiti näilik
maaklerleping. Tähelepanuväärne on ka väljend „suurepärane äri“, kuivõrd FFil ja R.I.C.H
Group Trading LTd-l puudus igasugune varasem kokkupuude laevaehituse ja laevanduse
maaklerina. Samast kõnest tuleneb ka LLi ja FFi motiiv maaklerlepingute sõlmimiseks, mis on
seotud siis eelnevalt viidatud Hiiumaa projekti (XX) rahastamise vajadusega. Samuti puudus
kuni 13.10.2014 kuupäevani FFil igasugune seos parvlaevade soetamisega, kuid kõnest on
üheselt aru saada, et tegemist oli teemaga, mida oldi omavahel varem arutatud, sest FF mõistis
LLi täielikult ja nõustus temaga. LLi ja FFi huvi „lisa sissetuleku“ osas iseloomustab ka FFi
vähene huvi Hiiumaa projekti osas, mistõttu on mõistetav ka selle rahastamise soov rohkem
LLi poolt ning taolise mõttekäigu toetamine FFi poolt.
1428. Edasiselt saadab GG 20. oktoobril 2014 ÄÄile e-kirjaga muudetud pakkumise. E-kirjas
selgitab GG, et ta saadab pakkumise ainult ÄÄile, et nad saaksid seda ennem arutada, kui ÄÄ
selle omanikule edasi annab. Kirjas märgib GG erinevustest 2 ja 4 laeva puhul, kuid ka seda, et
komisjonitasu esimese laeva eest on 674 600 eurot ja hind ilma komisjonitasuta on 30 695 000
eurot (T 67 lk 180-181). E-kirjale lisatud pakkumise nr 58.2/HN/2014 kohaselt oleks 4 laeva
tellimisel ühe laeva hind 31 360 000 eurot. Kahe laeva tellimisel oleks ühe laeva hind 32 290
000 eurot. Eelneva pakkumisega võrreldes on lisatud pakumisse punkt „MÄRKUS“ milles on
märgitud, et hind sisaldab vahendustasu 2% (T67 lk 168-171).
1429. Türgi laevatehas Sefine esitas enda pakkumuse 07. septembril ning täpsustava pakkumise
09. septembril 2014 (T 32 lk 165-170). Kirjast selgub, et peamisteks hinnatõusu põhjusteks on
nimetatud tehnilised asjaolud. Täiendatud pakkumuse kohaselt on ühe laeva hinnaks 16 450
000 eurot (T 32 lk 165-170).
1430. 16. september 2014 kirjutab ÄÄ Türgi laevatehase esindajale Xle, milles teatab, et
eestlastega oli hea koosolek täna. Nad on välja töötanud detailse spetsifikatsiooni ning samuti
koostanud tootjate nimekirja, mis näitab võimalike marke. Need dokumendid on manustatud.
Ta palub Xl veenduda, et kas pakkumuses kajastatud hind katab ära selle mis on määratletud,
vastaselt juhul uuendagu pakkumust. Eestlastega vesteldes selgus, et saavad tulema veel mõned
muudatused projektis, nii et tuleb oodata veel ühte hinnavärskenduse raundi. Samuti pani ette
kasutada Norra standardset 2000 Laevaehituslepingut. 20. septembril XX vastab e-kirjale,
manustades kirjale värskendatud pakkumuse kui „VERS.1“ detailse spetsifikatsiooni suhtes.
Kirjale vastates edastab ÄÄ uue värskendatud pakkumuse ning palub Türgi laevatehasel
243
pakkumus ajakohastada järgmiseks koosolekuks. 22. septembri 2014 kirjas selgitab ÄÄ
missugused muudatused viidi sisse. 23 septembril 2014 edastab XX ÄÄile ümbertöötatud
pakkumuse „VERS.2“ (T 33 lk 36-41). ÄÄ edastab 23. septembril 2014 Türgi laevatehase
pakkumise edasi LLile ja XXle (T 33 lk 42). Türgi laevatehase pakkumuse kohaselt on ühe
laeva hinnaks 15 800 000 eurot, kui Tallinna Sadam tellib 4 laeva (T 33 lk 47-49; lk 145-147).
XX saadab 27. septembril 2014 e-kirja LLile pealkirjaga „150 PCU DE FERRY PROJECT
OFFER / ESTONIAN PORT AUTHORITY“, millele on lisatud 27.09.2014 hinnapakkumine.
Pakkumuse kohaselt oleks 4 laeva tellimisel ühe laeva hinnaks 17 740 000 eurot (T 24 lk 160-
162; T 52 lk 101-103). Hinnapakkumises on märgitud viitedokumentidena ÄÄ 20. septembri
2014 e-kiri ja selle manused, 24. septembril 2014 Sefine laevatehases peetud Yalova
nõupidamise memorandum ja 24. septembril 2014 LLi ja XX poolt allkirjastatud eelleping (T
52 lk 96-103).
1431. GG ütluste kohaselt, peale esimese hinnapakkumise tegemist sai ta 2014. aasta oktoobri
esimestel nädalatel teada, et praamide ehitamine antakse ilmselt ülesandeks kahele
laevatehasele. Seega hakkas ta ÄÄi palvel töötama uue pakkumise kallal, mis pidi sisaldama
ka vahendajatasu. 14. oktoobril 2014 küsis ta meili teel ÄÄilt vahendaja vahendustasu kohta (T
31 lk 117-118; T 33 lk 57). Kõik need üksikasjad andis talle ÄÄ.
1432. Vahemärkusena toob kohus välja, et vahetult peale GG ja ÄÄi vahelist suhtlust toimus
15. oktoobril 2014 Poola laevatehases juhatuse koosolek, mille protokolli järgi arutas
Remontowa juhatus arutas parvlaevade hinnapakkumise kujunemist ning asjaolu, et hinnas
sisaldub komisjonitasu, mis on 2% (T 61 lk 79-84).
1433. Tunnistaja ÄÄ on kinnitanud GG ütlusi ja lisanud omalt poolt, et tema edastas nii Poola
kui ka Türgi laevafirmadele LLi soovi sõlmida lisaks laevaehituslepingutele ka
maaklerlepingud. ÄÄi sõnade kohaselt määrasid maakleritasu suuruse laevatehased, selleks
osutus 2%. Tema oli ka isikuks, kes edastas hiljem, s.o maaklerlepingu sõlmimisel laevatehaste
esindajatele, s.o nii Poola kui ka Türgi laevatehaste esindajatele maakleri andmed ehk R.I.C.H.
Group Trading Limited esindaja FFi andmed.
1434. Esitatud hinnapakkumise alusel sõlmisid 16. oktoobril 2014 Türgi laevatehase Sefine
Denizcilik Tersanecilik Turizm San. Ve Tic. A.S. esindajad XX ja XX ja OÜ TS Laevad
esindajad LL ja VV laevaehituslepingud xxx ja xxx kahe kaksikkäilaga auto- ja reisiparvlaeva
xxx jaoks. Ühe lepingu hinnaks oli 22 800 000 eurot, mis kuulus tasumisele osamaksetena
(lepingute kogumaksumus 45.6 miljonit eurot). Lepingu kohaselt tuli kõik lepinguga seonduvad
teatamised ja teatised adresseerida ostja esindaja LLile või ehitajale XX (T 25 lk 177-205, T 26
lk 29-57). 23. oktoobril 2014 sõlmisid Remontowa Shipbuilng S. A esindaja GG ja OÜ TS
Laevad volitatud esindajad LL ja VV laevaehituslepingud nr-ga xxx ja xxx, kahe kaksikkäilaga
auto- ja reisiparvlaeva xxx jaoks. Lepingu kohaselt oli ühe parvlaeva hinnaks 31 500 000 eurot,
mis kuulus tasumisele osamaksetena (lepingute kogumaksumus 63 miljonit eurot). Sõlmitud
lepingu kohaselt tuli kõik lepinguga seonduvad teatamised ja teatised adresseerida ostja
esindaja LLile või ehitajale GGle.
1435. Laevaehituslepingute sõlmimise järgselt sõlmisid 03. novembril 2014 AS-i Tallinna
Sadam juhatuse liikmed AA ja LL ning OÜ TS Laevad juhatuse liige XX laenulepingu, millega
AS Tallinna Sadam andis OÜ-le TS Laevad laenu kuni 124 miljonit eurot, mida laenusaaja võis
kasutada sihtotstarbeliselt 4 reisiparvlaeva ehitamise finantseerimiseks vastavalt sõlmitud
laevaehituslepingutele. Lisaks laevade ehituslepingutele võib laenu arvelt finantseerida ka muid
244
laevade ehituseks ja kasutusvalmiks seadmiseks vajalikke vältimatuid kulutusi, iseäranis
näiteks laevade ehituse aegset järelevalvet (T 24 lk 147-148, 182-183). Laenulepingu järgselt
sõlmisid 11. detsembril 2014 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, TS Laevad OÜ
ning OÜ TS Shipping sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-
Kuivastu parvlaevaliinil. Lepingu objektiks oli avaliku liiniveo teenuse teostamine (sh sõitjate-
, sõidukite ja kaubaveo korraldamine ja teostamine) Vedaja poolt reisiparvlaevadega Rohuküla-
Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01.10.2016 kuni 30.09.2026
ühistranspordiseaduses, halduskoostöö seaduses, haldusmenetluse seaduses, muudes
õigusaktides ning Lepingus sätestatud tingimustel ja korras.
1436. LLi ja FFi vahelises telefonivestlusest 05. novembril 2014 nähtub, et LLi plaan külastada
Poola laevatehast, soovi kohtuda FFiga ning tõdemust, et kõik läheb plaanipäraselt (T 71 lk 98-
99). Seega sisulisi küsimusi maakleri töö, ülesannete vms ei arutata, samuti ei ole kõne all FFi
kaasaminek.
1437. 11. novembril toimunud telefonivestlusest nähtub LLi ja FFi arutlus Türgi reisiga seoses
hotellide kohta (T 71 lk 99-100). Et eesolev kohtumine Türgis oli LLi poolt organiseeritud
nähtub selgelt poolte vahelisest telefonivestlusest 22. novembril (T 71 lk 100).
1438. FF kinnitab ka enda sõnadega XX 24. novembril 2014 tehtud telefonikõnes Türki
minemist ja seal kulutuste tegemise planeerimist, sest ta läheb lepingut sõlmima, öeldes:“ meil,
neil on ju head kliendid seal nagu sa tead. /../“. (T 71 lk 100-101).
1439. Et FFi ja XX vahelises kõnes mainitud lepingu all peeti silmas maaklerlepingut kinnitab
asjaolu, et 24. novembril 2014 kuupäevaga sõlmiti R.I.C.H Group Trading Limited esindaja FF
ja Türgi laevatehase esindaja XX vahel maaklerleping.
1440. Esimene ühine kohtumine FFi, LLi ja Türgi laevatehase esindajate vahel leidis aset 25.
novembril 2014. Eeltoodu kajastub nii pangakonto väljavõtetel, arvetel kui ka e-kirjadel.
Avansiaruandest nr 25112014 nähtub, et FF on esitanud 25. novembril 2014 raamatupidamisse
aruande Türgi komandeeringu kohta. Läbiotsimisel leitud hotelliarve nr 111724 kohaselt on FF
viibinud hotellis Radisson Blu Hotel & Spa Istanbul 24.11 kuni 25.11.2014. Arvele on
käsikirjaliselt peale märgitud „kulu vastavalt lepingule xxx“. FFi viibimist sellisel ajavahemikul
Türgis, Istanbulis kinnitab veelgi hotell Levni Istanbul 26. novembri 2014 arve, millele on
samuti käsikirjaline märge „kulu konto xxx“. BookingHouse arvest nr OL-14599114 nähtub, et
FFile on väljastatud 26. oktoobril 2014 broneeringu kinnitus nr FDNLUFU, kus on märgitud
teenuse nimetusena lennud Tallinn-Istanbul-Tallinn ning reisi kuupäevadena 24. november kuni
26. november 2014. Reisijana on märgitud FF (T 27 lk 45-54). Samuti tuvastati varjatud
jälgimise käigus, kuidas LLi ja FF läbisid 24. novembril 2014 kella 14.20 ajal Tallinna Lennart
Meri lennujaama turvaväravad. 26.11.2014 kella 15.10 ajal fikseeriti Tallinna Lennart Meri
lennujaamast eraldi väljumas FF abikaasaga ja LL abikaasaga (T 71 lk 99). Märgitud asjaolud
kinnitavad, et LL ja FF viibisid samal ajal Türgis, kuid ei kinnita ega lükka ümber tema
maakleriks olekut.
1441. Türgis toimunud kohtumisel järgselt edastas FF 26. novembril 2014 XXle ja XXle e-
kirja, mille järgi hakkab R.I.C.H Group Trading Ltd kontole laekuma seoses maaklerlepinguga
„Brokerage Agreement nr xxx“ järgmisest nädalast ettemaksuna raha. FF kirjeldab kirjas, et
klient soovib arveid saada järgmise aasta algusest ning ta lubab teada anda, kuidas neid arveid
245
tuleb vormistada. Kirjast nähtub lisaks, et detsembris tuleb teine analoogne maaklerleping (T
40 lk 4, 72). Märgitu kinnitab taaskord, et antud ajaks olid ebaõiguskokkulepped saavutatud.
1442. LL ja FF kohtusid 08. detsembril 2014 kohvikus ning vestlesid 18. kuupäeval toimuvast
kohtumisest Gdanskis. Siinkohal on oluline, et väidetaval maakleril (FFil) ei ole vaja teada
mitte seda, kellega ta peab hakkama koos töötama, vaid andmeid, mida lepingusse panna:
„/../mul peaks olema mingisugused, algandmed, et sinna lepingusse kirjutada osapooled ja, ja...
ja mingid, mingid, e, kokkulepitud asjad/../“, mille peale lubab LL „vennale“ helistada, et too
meili saadaks. Et kõne all on GG, tuleneb järgnevast lausest, millest selgub, et tema käest saadi
näidis. LL väljendab antud kõnes ka seda, et: „ega me neid maksma, neid, noh, nii öelda sundida
ikka ei saa ju/../“, misjärel selgitab FF, et on näidise järgi enda osa lepingut osaliselt täitnud. LL
lubab ise lennujaama vastu minna.
1443. Samast vestlusest tuleneb taaskord motiiv ehk kõneletakse Hiiumaa projekti
rahastamisest samal ajal Tradingu raha kasvatamisega kahe aasta jooksul. Kõne lõppedes räägib
LL Xle helistamisest.
1444. LLi sõnad „ega me neid maksma sundida ikka ei saa“ ja FFi nõustumine LLi poolt
öelduga, annab tunnistust sellele, et mõlemad pidasid maaklerlepingut näiliseks. LLi ja FFi
soov kasvatada „Tradinguga“ vara kinnitab kohtu seisukohta, et maaklerlepingute sõlmimise
ajendiks oli ühise äriprojekti jaoks rahaliste vahendite leidmine (täpsemalt kohtuotsuse
järgmises osas), kuivõrd kahe aasta pikkune tähtaeg kattub parvlaevade ehitamise perioodiga.
1445. Et kõnealuse lepingu puhul peeti silmas just maaklerlepingut nähtub LLi ja GG vahelisest
telefonikõnest, mis toimus ainult paar minutit peale LLi ja FFi kohtumise lõppemist kell 11.54
(T 71 lk 105-106; 169-170). Kõnest on oluline märkida, et LL räägib ühest komisjonilepingut
ja FFist kui enda sõbrast, kes saadab kõik, mis lepingu jaoks vajalik. Seega ei ole LL ka GGle
FFi kui maaklerit nimetanud, vaid kui enda sõpra. Sõber ei lähe kokku ka arusaamaga, et
maakler peab olema sõltumatu.
1446. Samuti, Poola laevatehase esindaja GG ega LL ei pidanud vajalikuks arutada kohtumisel
täpsemalt FFi ülesandeid ega pädevust. Poolte jaoks oli oluline ainult FFi kontaktinfo.
1447. Mõne tunni möödudes helistab LL uuesti GGle (T 71 lk 105-106, lk 170), milles
väljendab, et X saadab talle e-postile ning: „/../ raha on nüüd õige/../“, sellele vastab GG mh, et
: „/../paberimajandus on nüüd korras/../esialgu on kõik hästi läinud“. Taoline vestlus kinnitab
veelkord kohtu arusaama, et sõlmitud leping oli näilik ning osapooled olid sellest teadlikud.
Samuti oli kokkulepitud altkäemaksu summas.
1448. LLi ja GG telefonikõnede järgselt edastab FF GGle e-kirja, milles edastab R.I.C.H.
Group Trading Limited rekvisiidid maaklerlepingu jaoks. Rekvisiitide edastamise põhjusena
viitab ta ja parvlaevade ostja vahelisele telefonivestlusele (T 31 lk 131; T 68 lk 23-24). Peale
GGga vestlemist helistab LL taaskord FFile (T 71 lk 106), milles küsib, kas kontakt on saadud.
1449. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt vormistati maaklerleping näidise alusel, millist kasutas
Remontowa tehas ja, mille oli GG edastanud LLile 09. detsembril 2014 e-kirjaga
„Komisjonileping Tallinn“. Kirjas palub GG LLil kontrollida kas maaklerleping on korras (T
31 lk 133). Olukorras, kus maakleri palganuks/soovinuks laevaehitustehas, puudus igasugune
vajadus seda LLiga kooskõlastada. Seega pidi LL näiliku lepingu üle vaatama ja veenduma, et
kõik vajalik seal kajastatud oleks (nt maakleri andmed, tasu suurus).
246
1450. Järgmisel päeval 10. detsembril helistab LL taaskord FFile (T 71 lk 106), et teada anda,
et lennuki hilinemise tõttu jääb päevane osa ära. Kell 16.44 helistab LL uuesti FFile (T 71 lk
106), et viimane lepingud kahes eksemplaris allkirjastaks ja temale toimetaks. Kell 22.22
helistab FF LLile (T 71 lk 107), lepitakse kokku dokumentide viimine LLi koju. Sellest
järgmisel päeval soovib LL FFilt aadressi, kuhu paberkandjal talle „midagi“ saata saab (T 71 lk
107).
1451. Taaskord on oluline tähelepanna, et antud kõnes küsib LL, et:“/../ kas meili ütlen selle
bone jah?“, mis viitab LLi seotusele Bone Invest OÜ-ga ja sellele, et Bone Invest OÜ-d kasutati
näilike tehingute tegemise tagajärjel raha laekumisteks, mistõttu oli juba tol hetkel mõttes ka
see, et raha lõpuks Bone Invest OÜ kontole jõuab.
1452. 11. detsembril 2014 kell 11.52 FF saadab LLile SMS-sõnumi: „xxx, FF| xxx or xxx“ (T
71 lk 107). 11. detsember kell 23.00 saadab LL sõnumi FFile: „XX (Company Sefne Türgi) nr
xxx“ (T 71 lk 107). 12. detsembril 2014 edastab GG 11. detsembril 2014 allkirjastatud (T 40 lk
18-21) maaklerlepingu FFile aadressile xxx ning koopia xxx (T 31 lk 135; T 40 lk 21-22).
1453. Juhul kui LL ei omanud maaklerlepingu sõlmimisel vähimatki rolli ning maaklerleping
oli sõlmitud kitsalt laevatehaste ja FFi vahel nagu kaitsjad on ennast kohtus väljendanud,
puudunuks Poola laevatehasel vajadus kooskõlastada maaklerleping LLiga, veel vähem saata
LLile maaklerlepingu projekt ja küsida tema heakskiitu. Samuti puudunuks LLil igasugune
vajadus ja põhjendatus olla vahendajaks FFi ja laevaehitusfirmade vahel. Kohtu hinnangul
annab eeltoodud kirjavahetus kinnitust, et maaklerlepingu sõlmimine seati LLi poolt üheks
tingimuseks, mille korral oli TS Laevad OÜ nõus laevaehituslepinguid Poola laevatehasega
sõlmima.
1454. Esimene kohtumine FFi ja Poola laevatehase Remontowa vahel toimus maaklerlepingu
allkirjastamisest 4 kuud hiljem 18. märtsil 2015. Avansiaruandele on kuludena märgitud
lennupiletid, majutuskulud, takso ja päevarahad. Raporti „R.i.c.h. group Trading ltd.
tööülesandeline lähetus — gdanski ärireis“ kohaselt on ärireis toimunud 18. märtsist 2015 kuni
19. märtsini 2015, mille eesmärgiks on kohtumine Gdanski Remontowa Shipbuilding S.A.
juhatuse liikme hr GGga. Lisaks on välja toodud reisi kulud, kokku 1029.23 eurot. Hilton
International Gdanski arve nr 166777 A kohaselt on FF viibinud hotellis 18.03.2015 kuni
19.03.2015, toas nr 202 on viibinud kaks täiskasvanut (T 27 lk 55-62). Pardakaardi nr xxx
kohaselt on FF lennanud 19. märtsil 2015 Poolast, Gdanskist Norra, Kopenhaagenisse.
Maksekinnituse xxx kohaselt on veebilehelt @edreams.com (lennupiletitele orienteeritud)
ostetud lennupiletid maksumusega 575.28 eurot. Maksekinnituse kohaselt on arveldamiseks
vajaliku informatsiooni andnud „x“, kelle firma registreerimise numbriks on xxx, asukohaks
xxx ja kelle e-posti aadress on xxx (T 27 lk 63-64). FFi ja XX vahelisest 28. märtsi 2015
telefonikõnest nähtub samuti, et FF oli käinud koos LLiga Poolas ja Türgis kohtumistel.
Märgitud tõendid ei tõenda ega lükka ümber FFi maakleriks olekut, vaid tõendavad üksnes tema
Poolas asumist. Et FFil puudus igasugune kokkupuude laevaehitusprotsessiga, tuleneb tema ja
LLi järgenvast suhtlusest.
1455. Vahetult Eestisse naastes helistas FF 19. märtsil 2015 kell 23.13 LLile (T 69 lk 29-30).
Kõnest on oluline, et LL selgitab, et:“/../sinu kohta ei küsitud midagi/../“, FFi küsimusele, kas
midagi uuriti:“/../kes, mis, kus/“, vastab LL, et:“/../ Ei! Ei, ma arvan, ta ei... üldse ei pand si...
sidumagi neid asju“.
247
1456. Ühtegi eluliselt usutavat põhjust, miks peaks varjama maakleri osalust äripartnerite või
delegatsiooni eest, ei ole. Kohtu hinnangul viitab see järjekordselt sellele, et FF ja LL üritasid
vältida FFi kaasatuse avalikuks tulemist seoses parvlaevade ostuprotsessiga. LLi ja FFi püüd
hoida maaklerlepingutega seotud asjaolusid saladuses nähtub ka maaklerlepingute
konfidentsiaalsuse klauslitest ning ka sellest, et nii AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ
nõukogu liikmed kui ka Poola laevatehase juhtivtöötajaid hoiti teadmatuses nii
maaklerlepingutest kui ka FFist.
1457. Et tegelikkuses ei olnud laevatehaste poolt maaklerit kaasatud, tuleneb ka LLi ja XX
vahelistest vestlustest. 11. veebruaril 2015 toimunud telefonikõnest nähtub, kuidas LL ja XX
arutavad LMG Marin-i poolt edastatud kirja üle. Nimel oli projekteerimisfirma esindaja
pöördunud otse OÜ TS Laevad poole, samas oli OÜ-l TS Laevad ainult lepingud
laevaehitajatega mitte projekteerijaga. XX selgitab, et kirjas tõstatatud küsimusega peaks
tegelema laevatehas, kuid laevatehas täiesti distantseerib ennast kogu sellest asjast. LL viitab
tekkinud küsimuse mitteolulisusele, millega XX nõustub, nentides samas probleemi
veeretamist. XX jätkab, et kui nad vastavad, et nad on muutustega nõus, siis ei tohiks muutuda
laeva hind, tarne ega muud omadused, mis on lepinguga sätestatud (T 68 lk 144-145).
1458. Seega oli tegemist just taolise olukorraga, mille puhul asjatundjad selgitasid, et maakler
lahendab probleeme. Antud juhul aga laevatehas seda ei teinud, ei olnud ka laevatehasel
maaklerit, kelle poole pöörduda, mistõttu pöörduti hoopis tellija poole. Kui FFi roll laevatehaste
maaklerina oleks olnud tegelik ning osapooltele teada, siis oleks ka LMG Marini projekteerija
pöördumine leidnud õige adressaadi. Antud juhul võttis aga projekteerija probleemi
lahendamiseks maakleri asemel otse ühendust tellijaga, mis kinnitab kohtu jaoks veelgi
maaklerlepingute näilisust ja seda, et FF ei ole maaklerina protsessis osalenud.
1459. Järgnevalt peab kohus vajalikuks peatuda ÄÄi, FFi ja GG ütlustel.
7.6.3.2. ÄÄi ütlused
1460. 19. jaanuari 2021 kohtuistungil on tunnistajana ülekuulatud ÄÄ, kes oli aastatel 2014 ja
2015 LMG Marin tegevjuht ja partner. Ütluste kohaselt puutus ta LLiga kokku seoses
laevakujundusega Tallinna Sadamale. Tunnistaja roll oli müüa pakkujana
laevakujundusteenuseid. Esimene kohtumine toimus Norras Kristiansandis koosolekul, kus nad
olid kahekesi. Selleks ajaks olid nad koostanud prospekti ja nad arutasid, millist disaini saaksid
nad pakkuda. Sellel hetkel oli hange veel avatud. Tunnistaja pakkus laevaehitajatena Türgi ja
Poola ettevõtte, kellele nad on varem tarninud laevadisaini. Soome ettevõttega oli Tallinna
Sadam tõenäoliselt tuttav varem.
1461. ÄÄ selgitab, et tema ülesanne oli välja kujundada disain ja täpsustada lepingutes selle
tehnilisi aspekte. Kui laevaehitajad olid selgunud, küsis ta nendelt hinnapakkumisi.
Hinnapakkumised edastati esmalt talle ja tema saatis nad edasi Tallinna Sadamale. LLiga on ta
kohtunud tõenäoliselt 4-5 korda, need toimusid sügisel 2014 kolmes laevandusettevõttes ja
Eestis. Poola laevatehases oli kohtumisi üks või kaks, nendest võttis osa kaks inimest Tallinna
Sadamast, üks advokaat, kaks tehnilist inimest ja üks laevatehase esindaja. Tallinna Sadamat
esindas LL, lisaks oli seal advokaat ja kaks tehnilist spetsialisti. Advokaadi nime ta ei mäleta.
FFiga on ta kohtunud ühel korral – LL tutvustas teda Tallinnas hotelli restoranis. Poolas
toimunud kohtumistel FF ei osalenud. Kohtumistel arutati tehnilisi täpsustusi. Türgi
laevatehases leidis aset kaks koosolekut ning seal osalesid samad inimesed. FF ei võtnud osa
ka Türgis toimunud kohtumistest.
248
1462. Laevade hankimises osaleb tavaliselt peale tellija ja laeva ehitaja ka maakler, kelle puhul
on tegemist vahemehe või vahendajaga tellija ja laevaehitaja vahel. ÄÄ suhtles LLiga maakleri
teemal, kui laevaehitaja poolt tuli küsimus, et kas on kaasatud ka maakler. See küsimus läks
edasi Tallinna Sadamale. Tunnistaja teavitas Tallinna Sadamat, et ta teab ühte maaklerit, kes on
huvitatud sellest ettepanekust. Ta ei mäleta kuidas LL reageeris sellele ettepanekule, kuid LL
tutvustas ühte maaklerit enda poolt. Esimeste pakkumuste järgi laevu ei ehitata ja need ei
sisaldanud maakleritasu. Tema ise on kursis ainult esimeste pakkumisega, hilisemad saadeti
otse tellijale. LL ütles talle, et ta peaks informeerima laeva ehitajat sellest, et pakkumusse tuleks
sisse kirjutada maakleritasud. Ta täitis LLi palve ja seega usub ta, et lõplikud pakkumised
sisaldasid ka maakleritasu. Maakleritasu oli mäletamist mööda 2% lepingu summast. LMG
Marin sai tasu allhanke lepingu alusel, mis oli sõlmitud laevaehitusettevõttega. Maakleritasu
kohta info edastamine laevaehitajale oli peale seda, kui ta oli kohtunud FFiga. Maakleritasu 2%
oli mõeldud maaklerile ja ta edastas ka maakleriandmed Poola ja Türgi laevaehitajale.
1463. Kohtumisel FFi ja LLiga tutvustas LL tunnistajale FFi kui üht maaklerit, kes on neil
projektiga seotud. Kohtumine oli maakleri üldine tutvustus, ilma et oleks mindud süvitisi
projektiga. Ta ei ole mingit informatsiooni saanud FFi tööülesannete kohta maaklerina. Samuti
ei tea ta lepingute vormistamise kohta. Tavaliselt laevaehituslepingud ei sisalda klausleid
maaklerteenuse kasutamise kohta. GG oli turundusdirektor Poolas Remontowa tehases,
peamine kontaktisik. Türgist oli XX. Tellija esindajana suhtles nendega LL. Ta ei mäleta, et
kohtumistel laevaehitajatega oleks maakleri kaasamist arutatud. Laevaehituses väikesed
tellimused on u 20 miljonit ja suured nt 600 miljonit. R.I.C.H Group Trading Limited äriühingut
ei tea. Laevaehituse projektides suhtleb maakler tavaliselt laevandusettevõtte ehk tellijaga.
Türgi ja Poola laevaehitusprojektides on tavaline, et maakler töötab tellija kasuks ning maakler
kaasatakse hankefaasis, et leida ehitaja ja sõlmida ehitusleping. Laevade valmimise tähtaeg oli
Tallinna Sadama jaoks väga oluline, sest hankes olid teatud sätted, millal need laevad pidid
olema valmis opereerima. Tunnistaja suhtlus Tallinna Sadamaga algas 2014 aasta suve lõpus
või sügise alguses. Peale ehituslepingu sõlmimist ei ole tavaliselt konkatki maakleriga, seda
tuleb ette kriisiolukorras. LL tutvustas FFi peale esimest kohtumist kuid enne lepingute
sõlmimist. Ta ei puutunud tööalaselt FFiga kokku, teda tutvustati talle kui projektimaaklerit (K
24 lk 76- 81).
1464. ÄÄi puhul arvestab kohus, et tegemist on endise kahtlustatavaga (T 31 lk 172- 182), kes
on enda rolli ütlustes pisendanud, kuid sellele vaatamata on olulised järgmised asjaolud. Tema
ei tea, et laevaehitustehaste poolt oleks kaasatud maakler. LLi palvel palus ta lisada pakkumise
maakleri tasu, maaklerit tutvustas talle LL, kuid temal puudus tööalane kokkupuude
maakleriga. Selliselt kinnitavad tegelikkuses ÄÄi ütlused seda, et FF kaasati maaklerina
näilikult LLi palvel. Kuivõrd tööalaselt ei pidanudki tema FFiga kokku puutuma, siis ei pea ta
teadma, kas FF maaklerina tööd tegi. Seega ei pea kohus tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks,
vaid leiab, et tunnistaja ütlustele saab osaliselt kui lubatavale tõendile tugineda.
7.6.3.3. FFi ütlused
1465. 23. oktoobri 2023 kohtuistungil on süüdistatavana ütlusi andnud FF(K 47 lk 132-171).
Kaitsja peatus küsitlusel pikalt FFi varasemal töökogemusel. 1995 aastal läks direktorina tööle
AS-i Stividor. Tema ülesandeks oli kogu ettevõtte juhtimine ja suhtlemine klientidega. 1997
aasta lõpus alustas tööd KS Stivideerimise AS-i tegevjuhina. 2002 aasta kevadel sai kahtlustatav
ettevõtte kaasomanikuks ning järgmisel aastal KS Stivideerimise AS müüdi Euro Baltic
omanikele. Selle tehingu tulemusel jäi kahtlustatavale vaba raha kuskil 1,5 kuni 2 miljonit Eesti
249
krooni. 2005 aasta keskel müüdi KS Stivideerimine, mis tegeles opereerimisega, XX ja Ž1, mis
omas kinnisvara, müüdi ettevõttele Z10. Kinnisvara tehingu väärtus oli 90 miljonit krooni,
millest 18 miljonit krooni laekus Bone Investi kontole. Bone Invest oli perekond XXXi
haldusfirma. Kõik edasine tegevus, mis sadamas tekkis või seal saadud raha investeerimise
tulemusena ärid tekkisid, kõik need ärid jäid Bone Investile. 18 miljonist paigutas kahtlustatav
5-6 miljonit Swedbank’i väärtpaberi portfelli. Ülejäänud raha eest soetas Bone Invest
kinnisvara. Samuti osteti KS Stivideerimisel pronksiöö ajal kogu laadimistehnika, mida renditi
edasi erinevatele ettevõtetele. Bone Invest on teinud umbes 10 kinnisvara tehingut, on ostetud
olemasoleva ehitusõigusega, on tehtud arendusi, detailplaneeringuid ja müüdud või renditud
vastavalt võimalustele. Seoses äritegevusega KS Stivideerimise AS-is ja Stividor AS-is selgitas
kahtlustatav, et igapäevaselt pidi muretsema selle eest, et oleks kaupa laadida, see oli
igapäevane tegevus. Kui muudatused turul toimusid, siis pidi nendele kiirelt reageerima. Ta on
mitmeid kordi viinud kokku potentsiaalse müüja ja ostja, mille üheks näiteks on Imaveres
käivitatud puidugraanuli tehas. Kahtlustatav teab LLi väga ammusest ajast, nad on
lapsepõlvesõbrad. Ühiseid äriprojekte tal LLiga olnud ei ole. Oli äriline tehing, kus OÜ Bone
Invest andis äriühingule AS Ž7 laenu, mille kaudne osanik oli LL. AS Ž7 tegeles veini impordi
ja hulgimüügiga. Lisaks palus LL, et kahtlustatav hakkaks AS-i Ž7 nõukogu liikmeks, et
vaadata ettevõtte sisse ja anda selle kohta väline arvamus. Kahtlustatav oligi seetõttu mingi aja
AS Ž7 nõukogu liige ja umbes samal ajal nad oli paralleelselt alustanud ettevõtte müüki. 2011.
aastal võõrandati AS Ž7 aktsiad ettevõttele Ž8, kes oli toidukaupade hulgifirma.
Võõrandamisest jäi järgi AS-ile Ž7 kuulunud kinnistu aadressil Instituudi tee 4, Harku.
Nimetatud Harku Kaubanduskeskuse omandas Bone Invest, tehingu finantseerimine toimus
osaliselt omavahenditest ja osaliselt LLi poolt Bone Invest AS-ile laenatud rahast. Selle tehingu
käigus tekkis Bonne Investil esimene otsene rahaline suhe LLiga. Bone Invest võlgnes seejärel
LLile umbes 150 000 eurot. Järgmine või ülejärgmine aasta võttis Bone Invest 50 000 eurot
laenu juurde. Laen maksti tagasi koos intressiga, umbes 3-4 aastat tagasi. LLile on laenu andnud
Bone Investi tütarfirma Bone Finance, kui LLil tekkis vajadus katta oma õigusabi kulud.
1466. Praamihankega seotud maaklerlepingute kohta on FF andnud järgmisi ütlusi. 2014 aastal
mainis talle LL, et laevatehased on Tallinna Sadamaga lepinguid sõlmimas ja tõenäoliselt
laevatehased otsivad endale kohalikku maaklerit, kes tagaks nende huvide kaitse Eestis, ostja
maal. Mõne aja pärast võttis LL temaga uuesti ühendust, et siin on üks laevatehinguga seotud
projekteerija ning siis ta kohtus ÄÄga. Viimane oli kokku panemas Tallinna Sadama jaoks
sobivat paketti, et võimaldada Tallinna Sadamal osta väga lühikese aja jooksul 4 parvlaeva.
Kohtumise ajal, mis toimub hotell Tallinna lobbys, selgitas ÄÄ, et on tavapärane
laevaehituslepingute juures, et on olemas kohapealne maakler, kes vajadusel laevaomaniku
huvisid kaitseb ja nende eest seisab. Ta küsis, mis on tema kogemused ja võimalused sellist rolli
Eestis laevafirmadele pakkuda, tegemist oli põhimõtteliselt töövestlusega. Selle vestluse käigus
selgitas ta enda kogemust, kokkupuudet sadamate, laevade ja merendusega ning ÄÄ arvates oli
see piisav. Viimane ütles, et kui laevafirmad jõuavad sellesse faasi, et on vaja maakleriga
lepingut sõlmida, siis nad võtavad temaga ühendust, nii ta jäigi ootama kontakti laevafirmadelt.
1467. Läbirääkimiste tulemusel osutus maaklerteenuse osutajaks R.I.C.H Group Trading, sest
see tundus loogilisena, kuna Bone Invest on ikkagi Eestis põhiliselt kinnisvara sektoris tegutsev
ettevõtte ning R.I.C.H Group Trading on rahvusvahelise suunaga äriühing. Ta pakkus ÄÄ välja
talle kuuluvaid äriühinguid ja tema arvamus oli, et R.I.C.H Group Trading sobiks paremini.
Kahtlustatava rolliks oleks olnud pakkuda laevatehastele igakülgset abi ja nõu juhul kui laeva
ehituse protsessis, nii ehituse käigus, laeva üle andmisel ja ka garantiijärgsel perioodil peaksid
250
mingisugused takistused või probleemid tekkima, mida jooksvalt lahendada. Ta oleks pidanud
kaitsma laevaehitustehaste huve parimal võimalikul viisil, kaasates näiteks vajalikke
surveyereid, eksperte, vajadusel rääkima läbi tellijaga, kas või siis nt laeva registrisse
kandmisel, laeva kohale tarnimisel, garantiijärgse remondi käigus. ÄÄ vestluse käigus nad väga
pikalt üksikasju ei rääkinud, aga ÄÄ jutu järgi, saab kõikvõimalikud asjad siis vastavalt
tekkepõhiselt lahendada. Ta ei oska öelda, miks ÄÄ pidas teda sobivaks maakleri rolli. Kui ta
maaklerlepingu sõlmis, siis ta oli teadlik, et Tallinna Sadamal on laevaehituslepingud sõlmitud.
Türgi laevatehasega toimus lepingu sõlmimine järgnevalt. Ta sai kuskilt laevatehase esindaja
XX kontakti ja nad vahetasid e-kirju. Siis sõitis ta Türki ja nad sõlmisid lepingu. Enne lepingu
sõlmimist nad vahetasid samamoodi infot, nagu ta oli seda teinud ÄÄ, kirjeldades oma
töökogemust. Siis juba X valgustas teda, et laeva ostulepingud on sõlmitud ning laeva lepingud
on kajastatud maaklerlepingutes. X tegi seejärel lühikese ülevaate nendest sõlmitud lepingutest
ja rääkis milliseid tegevusi, ta tema käest ootab ja leping sai allkirjastatud. Türgi laevatehas
ootab kahtlustatava käest ostja maal kõikide võimalike probleemide ja küsimuste lahendamist.
Maaklerlepingu tekst oli koostatud Türgi laevatehase poolt. Poola Remontowa laevatehasega
toimus maaklerlepingu sõlmimine selliselt, et Remontowa esindajaga GGga vahetasid nad e-
kirju. Siis saatis ta kahtlustatavale lepingu e-kirjaga, mille ta allkirjastas ja saatis tagasi. Ta
kohtus GGga hiljem, mõne kuu pärast, kui ta sõitis Poola. Siis nad vestlesid samamoodi
lepinguga seotud küsimustest. Poola tehases kohapeal käis kahtlustatav 2015. aasta märtsis. Sel
ajal toimus metalli lõikamine, laeva korpust veel kokku ei pandud. Remontowa inimesed
tutvustasid talle tehast, kirjeldasid laeva ehituse protsessi ja rääkisid millised protsessid ootavad
ees antud laevade ehituse puhul. Oli selline põgus informatsiooni vahetamise kohtumine, muud
ei olnud. Poola laevatehasega pidi maakleri roll olema täpselt sama nagu Türgi puhul,
laevatehaste õiguste ja võimalike küsimuste lahendamine ostja maal. Maakleri ülesannete
detailsele sõnastamisele ei pööratud tähelepanu, aga öeldi, et see on tavapärane protsess,
mainiti, et 90% laevadel on alati maakler.
1468. Enne maaklerlepingute sõlmimist suhtles ta ka LLiga. LLi valgustas teda põgusalt, et
ostuprotsessid on pooleli ning neil on erinevad variandid, pakutakse Skandinaavia tehastest,
pakutakse Türgist, Poolast. Rääkis ka sellest, et tollaaegne operaator, kes oli SLK, on üritanud
kogu aeg takistada protsessi, et Tallinna Sadam ei ostaks oma praame ise ja seda ostuprotsessi
peeti ebarealistlikuks. LLi rääkis ka seda, et neil oli sadamas Botnica maakler, kes mingil
määral oli kaasatud MKM-i töögruppi, kes tegeles praamide ostuga, et tema poolt oli tulnud e-
kiri, et Türgist ei saa praame osta, et need ei vasta meie jääklassile ja et see ei ole õige tehas
kust osta. Omavahel LLiga rääkides ei saanud nad kuidagi aru, miks Türgi tehas ei võiks ja
miks nende poolt ehitatud laev peaks olema kuidagi halvem. LLi läks riski peale välja ja sõlmis
selle lepingu ikkagi Türgiga, vaatamata sellele, et tööl olnud elukutseline maakler oli saatnud
talle e-kirja, et Türgist laevu osta ei ole mõtet ja turul ei ole sellise hinnaga laevu üldse saadaval.
Peale seda kui leidsid aset avalikud menetlustoimingud seoses kriminaalmenetlusega ei ole
laevatehased ülekandeid R.I.C.H Group Trading’le teinud. R.I.C.H Group Trading kuulus
ettevõttele PAMM Invest, mis kuulus FFile ja XX. Enne 2015 aastat oli plaan vahetada omaniku
struktuuri, mis põhines puhtalt maksuseadusel. R.I.C.H Group Trading tegeles kaubandusega,
osteti ja müüdi kaupu. LLil ei olnud mingit seost R.I.C.H Group Tradin’ga.
1469. Vastates kaitsja küsimustele selgitas kahtlustatav, et tal ei olnud 2015 aastal
mingisuguseid õigussuhteid Tallinna Sadama ega TS Laevad OÜ-ga. Kuna laevaehituse faas
oli nii algusfaasis, siis konkreetseid tegevusi veel ei olnud tekkinud. Kahtlustatav ei tea, kas
peale LLi keegi veel teadis maaklerlepingutest, aga ega ei pidanudki teadma sest tal ei olnud
251
lepingut TS Laevade ega AS-ga Tallinna Sadam. Leping oli sõlmitud laevatehastega, kelle huve
ta pidi kaitsma. Kui maaklerteenuse osutamise vajadus oleks tekkinud, siis oleks tõenäoliselt
laevatehas talle volikirja väljastanud, kui ta oleks mingisugust küsimust lahendama asunud.
Maaklerlepingu täitmise perioodil olid R.I.C.H Group Trading juhatuse liikmed ja omanikud
FF ja XX . Raha kasutamist ei oleks pidanud ta kellegagi kooskõlastamist, seda oleks kasutatud
nagu R.I.C.H Group Trading omanikud oleksid seda otsustanud. Ta ei pidanud vajalikuks raha
kasutamist läbi arutada LLiga.
1470. Prokuratuuri taotlusega seonduvalt avaldas kohus kahtlustatava kohtueelses menetluses
antud ütlused vastuolude selgitamiseks. Kohtueelses menetluses andis FF ütlusi, mille järgi ei
oleks ta ilma LLiga konsulteerimata teinud ühtegi makset, st R.I.C.H Group Trading kontole
laevaehitusfirmade poolt kantud raha kasutamise oleks ta läbi rääkinud LLiga. Tal oli LLiga
mõistmine, et kui LL ütleb, et neid rahasid on valmis kasutada, siis ta oli valmis seda tegema.
1471. Ütluste vastuolude kohta selgitas FF, et prokuratuuri poolt viidatud ülekuulamise
protokollis olev lause, ei vasta päris nendele ütlustele, mida ta kohtueelses menetluses andis.
See ei vasta tõele, et kui LL ütleb, mida on vaja kasutada, siis seda ta tegi. Ta ei pidanud LLiga
rahade kasutamist kooskõlastama, maksimum, mida ta võis teha, oli temaga seda arutada, kuid
mingisugust raporteerimise või aru andmise kohustust kuidas rahasid kasutada ei olnud.
1472. FF selgitab, et tal olid erinevate maaklertegevuste kogemused olles Saudi-Araabia puidu
toormaterjali suurostjate jaoks maakler pikki aastati, samuti on ta erinevate kaupade nt
puidugraanulite müügil olnud maakleriks või agendiks. Laevaehituse maaklerlepingu
käsundusleping oli tema jaoks esmakordne. Teistsuguseid laevandusega seotud
käsunduslepinguid on tal olnud aga mitte laevade müügi puhul.
1473. Kohus tuvastas eelnevalt, et FF ei ole osalenud maaklerina laevaehitusfirmade (ega ka
tellija) poolel ning sõlmitud maaklerlepingud olid näilikud, mistõttu peab kohus FFi ütlusi
ebausaldusväärseks selles osas, et tema osales reaalselt maaklerina laevaehitusfirmade poolelt
ning sõlmitud lepingud olid ehtsad. Tema ütlusi saab pidada õigeks faktilistes asjaoludel, mis
puudutab nt arvete koostamist, edastamist, Türgis ja Poolas kohal käimise faktides ning
ülekannete laekumises R.I.C.H Group Trading ltd arvelduskontole ja sealt edasiste maksete
tegemises. Vaidlus puudub ka tema varasemas töökogemuses, kuid see ei anna talle
mingisugustki pädevust spetsiifilises valdkonnas nagu praamlaevade ehituslepinguteni
jõudmine ja ehitus ise maaklerina osaleda. Ebausaldusväärses osas jätab kohus FFi ütlused
tõendikogumist välja. FFi varasem töökogemus agendina ei oma mingisugustki puutuvust
parvlaevade tellimise, ehituse ja lepingute sõlmimisel maaklerina osalemisse, see ei kinnita ega
toeta seda mitte kuidagi. Asjatundjad on selgitanud, et tegemist on väga spetsiifilise
valdkonnaga, mis nõuab eriteadmisi. FFi varasema kogemuse puudumine just parvlaevade
valdkonnas veenab kohut veel enam selles, et ta ei osalenud protsessis maaklerina.
1474. FF on märkinud, et jälitustegevuse käigus fikseeritud kohtumisel tema, LLi ja ÄÄiga oli
juttu temast kui maaklerist ja ülesannetest. Kohus leiab, et isegi kui taoline väide peaks vastama
tõele, ei kinnita see FFi osalemist maaklerina, kuivõrd ÄÄ on ise kinnitanud, et töös tema
maakleriga kokku ei puutunud. Seega ei saa ta sisuliselt kinnitada, et FF osales maaklerina. ÄÄ
ei ole süüdistatavana kohtu alla antud, järelikult on peetud võimalikuks, et ta oli LLi ja FFi
poolt FFi osalemise osas eksitusse viidud.
252
1475. Taoliselt peab kohus FFi ütlusi selles, et ta osales protsessis maaklerina
ebausaldusväärseks ja jätab selles osas FFi ütlused tõendikogumist välja.
7.6.3.4. GG ütlused
1476. 26.10.2023 istungil avaldati GG 29.10.2015 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (kd
K-47, lk 201-204). Ütluste kohaselt korraldas praamihanke Norra projekteerimisbüroo LMG
Marin Bergen, mis on seda tüüpi alustele spetsialiseerunud tuntud Norra büroo. Nendega on
korduvalt koostööd tehtud. See büroo koostas eelprojekti Eesti reederile nelja aluse kohta, mis
saadeti seejärel laiali laevatehastele nende poolse pakkumiste tegemiseks. Vahepeal muutis
Eesti reeder meelt ja otsustas, et tellib kummastki laevatehasest kaks alust, et saada kõik alused
ühel ajal kätte. Kõigepealt tegid nad pakkumise neljale alusele aga pärast Tallinna Sadama
meelemuutust, tegid pakkumise kahele alusele. LMG Marin teatas neile, et Eesti turul on nõutav
agendi kaasamine ning agenditasu on 2% lepingu väärtusest. Seejärel võtsid nad seda
pakkumises arvesse ja kirjutasid sõnadega, et agenditasu 2% on pakkumises sisse arvestatud.
Esimeses lepingus 4 aluse kohta ei olnud agenditasu arvestatud. Et agenditasu tuleb sisse
arvestada said nad teada paar päeva enne 20. oktoobrit 2014. Selle teabe edastas neile ÄÄ, kes
oli Norra ettevõtte kaasomanik ning ka projekteerija. Ä teatas talle telefoni teel, et ta peab 2%
agenditasu summa sisse arvestama, mis on esitatud pakkumises. Ta ei olnud selle fakti üle
üllatunud, kuna ta on teinud Norra ettevõttega koostööd juba mitu aastat ja teiseks oli kõigis
seni Skandinaavia jaoks sõlmitud lepingutes sees punkt agenditasu kohta. Üheks hankes
osalemise tingimuseks oli muu hulgas agenditasu arvesse võtmine pakkumises. Agenditasu
puudutavate vestluste käigus ei öelnud Norra büroo, milline firma hakkab agendiks. Samuti ei
teadnud ta, kes agendifirmat esindama hakkab. Lepingu väärtusest 2% agenditasu küsimust
arutati ka juhatuse koosolekul. Täpsemaid üksikasju ta ÄÄiga peetud vestlusest ei mäleta.
Kahtlustatav mäletab, et otsus maakler kaasata oli Tallinna Sadama otsus, mis edastati Norra
büroole, kes omakorda edastas selle Poola laevatehasele. ÄÄ ei nimetanud nimesid, kes
Tallinna Sadamast käskis sellise komisjonitasuga pakkumises arvestada. Pakkumise saatis ta
LMG Marin büroole, nemad aga edastasid selle oletatavasti Tallinna Sadamale. Seega ei saa
rääkida sellest, et midagi oli salaja tehtud. See toimus pakkumise saaja nõudmisel. Seesama
küsimus saadeti teistele laevatehastele ja teised laevatehased arvestasid oma pakkumistes
samuti agenditasu suurust. Teised laevatehased pidid nii tegema, sest kui nad seda ei oleks
teinud, ei oleks pakkumised olnud võrreldavad.
1477. Agenditasu sisse arvestamise vajadus ei äratanud neis mingeid kahtlusi, sest 100%
Skandinaavia lepingutes on agenditasu sees. Agendi funktsioon on toetada nii reederit kui
laevatehast. Reeder aitab leida laevatehase, tarnijad, projekteerijad. Aitab laevatehasel
lahendada võimalikke lahkhelisid reederi ja riigiasutustega nii ehitamise ajal kui ka garantiiajal.
Meie oleme väga varases laevaehitusetapis, agendi rolli sellel varasel etapil on raske
määratleda. Probleemid saavad tavaliselt alguse hilisematel etappidel ja garantiiajal. Agendi
nimetab alati tellija. Mis puudutab Tallinna Sadamale agenditöö tegemist, siis saime aru nii, et
nad töötasid koos laevatehase kui tellimuse täitja otsimise etapil ja see ei äratanud neis mingeid
kahtlusi. Agendilepingu edastas hr X meile 10. või 11. detsembril 2014, laevatehase
delegatsiooni külaskäigu ajal Tallinna. Agendi puudumist seletas ta viimase hõivatusega,
töölähetusega. Lepingu esitas kahtlustatav kinnitamiseks juhatusele ning selle allkirjastasid
tema ja XX. FF külastas Poola laevatehast 2015. aasta märtsis, toimus tutvumisvisiit. FF oli
koos LLiga ning külaskäigu ajal näitas ta neile laevatehast ja laevu, mis neil sel ajal tehases
sees olid. Järgnevatel kuudel said nad teada korruptsiooniafäärist Eestis ja üsna varsti pärast
253
seda ehk 2015. aasta septembris võttis nendega ühendust Tallinna Sadama uus juhatus ÖÖ, kes
palus kokkusaamist. See kokkusaamine toimus paar nädalat tagasi. Tallinna Sadam kinnitas
laevade lõpuni ehitamise soovi ja palusid katkestada agendiga suhtlemise. Ühtlasi pakkusid nad
õigusabi selle lepingu katkestamisel. Praeguseks hetkeks on agendileping katkestamata, kuid
Poola laevatehas on peatanud kõik maksed agendile. Samal ajal saatis agent FF neile e-kirja,
kinnitades, et Tallinnas on kõik korras ja paludes kinnitust, et täidame lepingut. Kahtlustatav
vastas FFile, et dokumendid on teenistuse poolt kinni peetud ning ta peaks võtma ühendust
Tallinna Sadamaga. Sellele kirjale FF ei vastanud. Agendiga allkirjastati leping 2014 aasta
detsembri teisel poolel. Agent saatis neile kaks arvet, mille nad tagasi lükkasid, sest nad vajasid
originaali. Lisaks oli nendes arvetes palju vigu ettevõtte aadressis ja nimes. FF tegi parandused
ja saatis paberarve kullerfirmaga. Summa klappis lepinguga ja moodustas 2% esimesest
sissemaksest. Arveid oli kaks, sest laevu oli kaks ja kumbki arve kehtis ühe laeva kohta. Pärast
arvete kinnitamist tehti pangaülekandega makse arvetel märgitud kontole. Temale teadaolevalt
ja raamatupidamisosakonnast saadud teabe järgi tasus Remontowa Shipbuiding S.A. vaid need
kaks arvet, rohkem ülekandeid-makseid agendile ei toimunud. Nii palju kui tema teab, saatis
agent laevatehasele veel arveid, kuid neid ei jõutud käimasolevate toimingute tõttu ning seetõttu
tasuda, et saime teavet altkäemaksuskandaali kohta Eestis. Nii palju kui kahtlustatav teab, ei
esitanud FF kohtu kaudu ühtki nõuet seoses esitatud arvete tasumata jätmisega. Tallinna
Sadama uue juhatuse esindajad seadsid kahtluse alla, kas agent sellise nõude esitas. Tõik, et
raha agendile edasi ei antud, ei tähenda, et laevatehas oleks selle pealt lisaks teeninud. Sel
teemal ei ole veel juttu olnud, kuid on loogiline, et tõenäoliselt alandatakse selle summa võrra
laevade hinda või paigaldatakse praamidele lisavarustust.
1478. LLiga tutvus ta 2014. aastal, kui ta tuli koos Norra projekteerijaga laevatehasesse tehnilisi
küsimusi arutama. Vestlused olid seotud ehitatavate praamide projektiga. Tallinna Sadam asutas
nende aluste teenindamiseks äriühingu OÜ TS Laevad ning just selle ühinguga sõlmitigi leping.
Leping sõlmiti 23. oktoobril 2014 ning see puudutas kahe aluse ehitust. Tema esindas selle
lepingu sõlmimisel ettevõtet Remontowa Shipibuiding ning teist lepinguosalist esindas LL.
Lepingus on punkt, mis sätestab, et lepingu jõustumiseks peab selle kinnitama nii ühe kui ka
teise lepinguosalise juhatus. Juhatusel on selleks aega umbes 10 päeva. Selle lepingu kinnitasid
mõlemad juhatused. Lepingueelsetes läbirääkimistes osales tema ja Poola laevatehase
turundusosakonna inimesed. Teist poolt esindas ettevõtte LMG Marin esindaja ja LL ning
viimase tehnilised konsultandid. Läbirääkimised toimusid Poola laevatehases.
Põhiläbirääkimised peeti ettevõttega LMG Marin, tema mäletamist mööda oli see ainus LLi
osavõtul toimunud läbirääkimiste alane kohtumine, mis leidis aset enne lepingu allkirjastamist.
Tallinna Sadama poolsest aluste ehitamise kavatsusest said nad teada LMG Marini vahendusel.
OÜ TS Laevad tekkis hiljem. OÜ-ga TS Laevad lepingueelseid läbirääkimisi ei peetud. 2%-
lisest agenditasust teadsid nad LMG Marini kaudu. FFi nimetas agendiks LL. Kahtlustatava
mäletamist mööda oli esimene kontakt FFiga e-kirja teel, pärast mida kohtusid nad 2015. aasta
märtsis. Pärast kohtumist jätkasid suhtlemist e-kirja vahendusel. FF oli agent ja ta oli seotud
sõlmitud agendilepingus sätestatud moel. Agendileping sõlmiti ettevõttega R.I.C.H. Group
Trading Ltd., mille esindaja oli FF. Agendileping sõlmiti 11. detsembril 2014 ning see käsitles
abi ja teenuseid kahe aluse ehitamisel. Lepingu sõlmimisel osales Remontowa poolt XX ja tema
ise. FFi sel ajal kohal ei olnud ja lepingu edastas neile LL. Leping oli juba FFi poolt alla
kirjutatud. Mis puudutab agendi osutatavaid teenuseid ja tehtavat tööd, siis agent aitab algetapil
leida reederil sobiva laevatehase, projekteerijad ja tarnijad, tellimuse täitjat abistab ta aga
reederi ja riigiasutustega tekkinud võimalike konfliktide lahendamisel nii ehituse ajal kui
254
garantiiajal. Kui rääkida sellest konkreetsest juhust, siis ehitus oli algusjärgus ja agendi ehituses
osalemise järele ei olnud vajadust. LL pöördus tema poole küsimusega, kas neil on olemas
standardne agendileping. Ta vastas, et loomulikult kasutavad nad standardlepingut Norra
agentidega ja ta võib lepingu LLile kättesaadavaks teha. LL oli sellega nõus ja ta kopeeris
lepingu näidise. Nimetatud vestlus oli mitteametlikku laadi ja selle kohta protokolli ei
koostatud. Sellest, et agendiks saad R.I.C.H Group Trading sai kahtlustatav teada e-kirja teel –
FF edastas talle e-kirja, milles esitles end agendina ja esitles oma ettevõtet, ettevõtte numbreid
ja rekvisiite. Laevaehituslepingute läbirääkimise protokollid olid koostatud peamiselt tehniliste
küsimuste kohta.
1479. 26.10.2023 istungil avaldati GG 12.04.2016 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (K
47 lk 205-216). Kahtlustatav selgitab, et 2014. aasta oktoobri esimestel nädalatel informeeris
teda ÄÄ, et tagamaks kõigi nelja praami valmimise üheaegselt, aastaks 2016, annab laevade
omanik ilmselt praamide ehitamise ülesande kahele laevatehasele. ÄÄi palvel hakkasid nad
töötama pakkumise kallal kahe või alternatiivselt nelja praami jaoks. Samal ajal kuulis ta ÄÄilt,
et Poola laevatehase pakkumine peaks sisaldama vahendajatasu. Ta ei olnud üllatunud, sest
sellistesse lepingutesse kaasatakse sageli vahendajad. Sel ajal ei informeeritud teda mingitest
üksikasjadest. Vahenduslepingu sõlmimist arutati Gdanskis, kuid täpset kuupäeva millal see
toimus, ta ei oska öelda. LL käis mitmel korral Gdanskis, 2014 aasta septembris, oktoobris ja
novembris. Kui kohtumisel LL küsis ta käest, kas tal on olemas vahenduse tüüpleping, siis
kahtlustatav tutvustas talle ühte taolist lepingut, mis oli põhinev Norra standarditel. 25.
septembril toimunud kohtumisel peeti kõnelusi praamide ehituslepingu asjus ning nad
allkirjastasid kavatsuste protokolli. LLi külaskäik 23. oktoobril oli seotud praamide
ehituslepingute vormistamisega, kohtumisel viibisid ka ÄÄ ja VV. Novembri alguses saabus
LL veelkord Poola, kui oli teel Saksamaale. See oli viisakusvisiit, mille käigus tutvustas ta LLile
laevatehast. Kahtlustatav ei tõstatanud vahenduslepingu teemat ei VV ega laevatehase tehniliste
nõustajatega.
1480. Kahtlustatavat ei üllatanud, et vajati vahendajat, sest vahendajad kaasatakse sageli
taoliste lepingute juurde. Pakkumise kallal töötades võttis ta sageli ühendust ÄÄiga, sest kõik
hindu mõjutavad tegurid pidid pakkumises sisalduma. See on tavapraktika, et laevaomanik
sõlmib lepingu laevatehasega ning laevatehas sõlmib lepingud vahendajaga, disaineriga, jne.,
sõltumata asjaolust, et need isikud valib tavaliselt laevaomanik. Nemad peame toetuma
laevaomaniku soovitustele ning neil ei ole mingit põhjust kontrollida nende isikute mistahes
ärilisi või omandi seoseid, nemad ehitavad laevu.
1481. Teine pakkumine kuupäevaga 20.oktoober 2014 sisaldas nii praamide tehnilise
dokumentatsiooni ostmiskulusid LMG Marin-ilt kui ka vahendustasu. Mainitud kulud andis
talle teada ÄÄ, ta ei arutanud neid LLiga. 14.oktoobril 2014 küsisin ta meili teel ÄÄilt
muuhulgas ka LMG Marin-i kontori poolt ettevalmistatud dokumentatsiooni hinda. Samas
meilis küsis ta temalt ka vahendaja vahendustasu kohta. Kõik need üksikasjad andis talle ÄÄ
(annan üle 14. ja 15.oktoobri 2014 kirjavahetuse). Teine pakkumine adresseeriti samuti ÄÄ. Ta
on tundnud ÄÄi palju aastatid. Poola laevatehas on ÄÄi ja LMG Mariniga teinud koostööd
aastast 2008.
1482. GG selgitab, et ÄÄ oli laevade projekteerimisfirma esindaja ning samuti tegutses ta
mõnes mõttes agendina, sest tema kaudu käis suhtlus Tallinna Sadamaga ning kõik pakkumised
edastas ta talle. ÄÄ informeeris neid sellest, et Tallinna Sadam soovib laevu ehitada ning ÄÄ
255
otsib selleks sobivaid laevatehaseid – sellist tööd teeb tavaliselt agent. Agent töötab omaniku
jaoks juba enne lepingu sõlmimist. Euroopas on 14 laevaehitusfirmat, mille seast agent
tavaliselt valib sobiva välja, samuti valib agent projekteerimisfirma. Samuti aitab agent
laevaehitajat ehitatavate laevade tehniliste küsimuste lahendamisel. Agent tavaliselt lepingu
läbirääkimistel ei osale. Tavaliselt on lepingu läbirääkimistel laeva omanik koos advokaatidega.
Agendiga toimub suhtlus tavaliselt telefoni või e-kirja teel.
1483. LL palus ühel viibimisel Gdanskis temalt agendilepingu näidist ning ta andis talle Norra
agendilepingu põhja. Kuna ta oli eelnevalt informeeritud, et laevaehitusprojektis osaleb agent,
siis ta oli agenditasu vastavalt ÄÄi ja LLi soovile lisanud pakkumisse. Kuna Remontowa
arvestas oma pakkumises ka agendile makstava tasuga, siis jõudis ta järeldusele, et Remontowa
on kohustatud agendilepingu sõlmima. Samamoodi sõlmis Remontowa lepingu ka projekteerija
LMG Marin-ga pärast laevaehituslepingu sõlmimist. LMG Marin oli see, kes tuli
Remontowasse ja pakkus seda projekti ning seetõttu oli normaalne, et Remontowa sõlmib LMG
Marin’ga lepingu ja maksab tasu selle eest. Temal ei olnud agendiga palju suhtlust. Detsembri
alguses andis LL talle teada, et R.I.C.H Group Treading on agendiks ning talle edastatakse firma
andmed. Ta pani R.I.C.H Group Trading andmed lepingu projekti ja saatis agendilepingu
projekti LLile ülevaatamiseks, et olla kindel, et agendi andmed oleks korrektselt kirja pandud.
Kahtlustatava roll oli tehniline, ta täitis ainult omaniku juhist. Korruptsioonijuhtumi
lahvatamisel oli laevaehitus väga algses staadiumis ja seega sellel ajal ei saanud laevade
ehitusel veel mingeid probleem. Tavaliselt lahendatakse laevade ehitamisega seotud probleeme
agendi abiga. Kuna sellel ajal mingeid probleeme ei olnud, siis polnud vajadust agendiga
suhelda. Remontowa tasus R.I.C.H Group Trading-ule sellepärast, et pakkumises oli nähtud ette
tasu agendile ja laevaehitusleping sõlmiti nende pakkumiste järgi, seetõttu oli Remontowa
kohustatud agendile maksma. Remontowast suhtles LLiga ainult tema, kellegi teisega LL ei
suhelnud. R.I.C.H Group Trading arved edastati postiga Remontowa sekretariaati ja sealt
raamatupidamisse. Agendi tasu on kirjas Poola laevatehase pakkumises LMG Marinile ja
temale teadaolevalt edastati pakkumine Tallinna Sadamale. ÄÄ edastas Norra
laevaehituslepingu põhja, mida kasutati OÜ-ga TS Laevad lepingu sõlmimisel ja seal ei olnud
viidet agendile. Seal lepingus ei ole viidet ka ÄÄile ja LMG Marinile. Kõik pakkumised
adresseeriti LMG Marinile sest nende kaudu tuli info, et selline praamide projekt on saadaval.
ÄÄ oli tema arusaama kohaselt kahes rollis – projekteerija ja agent. Tavaliselt paneb
laevaehituse eelarve kokku laevade omanik, antud juhul Tallinna Sadam ning laevaehitusega
seotud kulud tasutakse kõik sellest eelarvest. Laevaehituse eelarvest makstakse projekteerimise
kulud ning agenditasud. Küsimuse peale kuidas on tagatud, et agent tegutseb omaniku huvides,
mitte laevaehitaja huvides selgitas kahtlustatav, et agent töötab laevaomaniku huvides ja kui on
vaja siis tegutseb ka laevaehitaja huvides.
1484. GG on ilmselgelt enda osa pisendanud ning jätnud teatud osa teabest avaldamata, kuid
sellele vaatamata, ei leia kohus, et tema ütlused täielikult ebausaldusväärsed oleksid. Olenemata
sõlmitud lepingu sisust, on GG sisuliselt tunnistanud, et laevaehitustehas ei ole maaklerit
kaasanud. Seda tehti LLi soovil ja määrati tema poolt nimetatud isik FF. GG ütluste kohaselt
vajas justnagu AS Tallinna Sadam, mitte laevaehitustehas maaklerit. Samuti nähtub GG
ütlustest, et FF ei ole mingisugustki sisulust tööd teinud, kuid ÄÄiga on toimunud väga tihe
suhtlus ja probleemide korral on tema poole samuti pöördutud. Lepingu sõlmimise fakti,
ülekannete ja kohtumiste faktide osas saab GG juttu õigeks pidada. Antud osa GG ütlustest on
täielikult kokkulangev teiste asjas kogutud ja eelnevalt märgitud tõenditega. Seega selles osas
peab kohus GG ütlusi usaldusväärseks. Ebausaldusväärseks peab kohus GG ütlusi selles osas,
256
et temal puudus teadmine/arusaam maaklerlepingu näivusest ja osalus ebaõiguskokkuleppes.
Eelnevalt analüüsitud kõnede ja e-kirjadega on see tõendatud, et ta oli teadlik ja sai aru sõlmitud
lepingu näilikkusest ning sellest, et raha oli mõeldud LLile. Vastasel juhul puuduks igasugune
eluline põhjendatus just LLiga lepingu detaile, mh summasid arutada ja tema heakskiitu saata.
Samuti on nad mõlemad kinnitanud, et „seni on kõik hästi sujunud“, mis väljendab ühist
arusaama ebaõiguskokkuleppe plaani realiseerumise õnnestumises.
1485. Lepingutes märgituga ei ole kooskõlas ka süüdistatavate GG ja FFi väited, et
maaklerlepingutes nimetatud maakleri tööülesandeid tuleks vaadata laiemalt, mitte piirduda
üksnes ehituslepingute eelse ja sõlmimise faktidega. Lisaks ei vasta tõele ka nende ütlused
selles, et kui isegi eeldada, et laevatehased mõtlesid kasutada maakleri teenuseid ka
laevaehitusprotsessis, siis oli see enne kriminaalmenetluse alustamist alles algusjärgus, et
seetõttu polnud ka maakleril põhjust enam sellesse sekkuda, seni polnud veel lahendamist
vajavaid probleeme tekkinud. Selles osas jätab kohus GG ja FFi ütlused kui ebausaldusväärsed
tõendikogumist välja. Kohtule esitatud materjalidest nähtub aga, et probleemseid küsimusi
siiski tekkis ning nendele lahenduse leidmisega tegelesid kõik teised isikud, kui FF. Märgitud
asjaolud kinnitavad kohtu veendumust, et sõlmitud lepingud olid näilikud ja olid tegelikkuses
mõeldud altkäemaksu edastamiseks (millest täpsemalt kohtuotsuse järgmises osas).
7.6.4. Altkäemaksu jõudmine LLini
1486. Süüdistuse kohaselt tasuti altkäemaks R.I.C.H Group Group Tarding Ltd arveldusarvele,
millelt see FFi poolt vastavalt LLi juhistele ja korraldustele edasi kanti. Samuti toimetati need
summad osaliselt Eesti Vabariiki FFi ja LLi ühise tegutsemise tulemisel.
1487. Vaidlus puudub selles, et laevaehitusettevõtted arvete ja lepingute alusel ülekanded
teostanud on, kuid lisaks eeltoodule nähtub ka arvetega seonduvatest tõenditest, et
maaklerleping oli näilik.
1488. 08. detsembril 2014 saadab FF Türgi laevatehase esindajale XX e-kirja, milles teavitab
viimast, et R.I.C.H Trading Group Ltd on saanud kaks esimest ettemaksu seoses
maaklerlepinguga xxx. FF küsib lõpetuseks millal ja kuidas soovib Türgi laevatehas saada
arveid vastavalt nendele maksetele (T 40 lk 9). 01. detsembril 2014 laekus Türgi laevatehase
arvelduskontolt LLile altkäemaksuna R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontole kahel korral
287 167.64 eurot, s.o kokku 348 152.64 eurot (T 26 lk 149-150).
1489. 16. detsembril 2014 kirjutab FF GGle, tänades viimast allkirjastatud lepingu eest ning
paludes infot, millal ta võib saata esimese arve vastavalt lepingule. GG vastas FFile 18.
detsembril, et raha juba laekus ning ta võib arve nüüd väljastada. GG e-kirja järgselt alustas FF
koheselt arvete koostamisega. Nii saatis FF 19. detsembril 2014 e-kirja XX, mille manuses olid
eeltäidetud arvete põhjad Poola laevatehasel esitamiseks. Arvetelt nähtusid arvete numbrid,
osutatud teenuste kirjeldused ning maksmisele kuuluv summa (T 40 lk 24, 26). Järgnevalt palub
XX 22. detsembri 2014 e-kirjas, et XX teeks kiirelt kaks arvet, mis tuleb meilida talle ja FFile.
XX selgitab, et arve number tuleb vastavalt progele. Tund aega hiljem edastab XX palutud
arved XX ja FFile. E-kirja manuses on kaks pdf-vormingus arvet nimedega „M0004“ ja
„M0005“. Sellele kirjale vastab XX samal päeval ja selgitab, et VAT numbrit ei tohiks olla ja
selle asemel peaks olema reg. code xxx. 22. detsembril kell 13.54 vastab XX, et parandas VAT
numbri ära Reg nr-iks (T 40 lk 27, 29, 31-34, 36, 38). Samal päeval kell 16.37 edastab FF
nimetatud arved e-kirjaga GGle. E-kirjas palub GGl raha üle kanda kahe ülekandega, kui arved
on korras. GG vastab samal päeval ja selgitab, et arvetel on laevatehase nimes viga. Ta palub
257
FFil teha muudatus ja edastada talle arvete originaalid. GG märgib lõpetuseks, et arved
tasutakse koheselt, kui need on kätte saadud (T 40 lk 50). FF vastab e-kirjaga, et saadab arvete
originaalid homme postiga. E-kirja manuses oli kaks pdf-vormingus arvet M0004 ja M0005,
mille koostamise ajaks on märgitud 19. detsember 2014. Arvetel on märgitud osutatud teenuse
kirjelduseks „Detsembris 2014 osutatud teenused vastavalt Komisjonilepingule 11. detsember
2014, lõige II – Leping xxx“. Pangarekvisiitidena on lisatud R.I.C.H Group Trading HSBC
Hong Kongi pangakonto nr xxx (T 40 lk 60-63; T 27 lk 19-21, T 31 lk 143-145, T 68 lk 10).
1490. Nimetatud arvete alusel maksti Remontowa Shipbuilding S.A. arveldusarvelt
altkäemaksu LLile kokku summas 252 000 eurot, millest 125 992.86 eurot laekus 15. jaanuaril
ja 126 000 eurot laekus 16. jaanuaril 2015 R.I.C.H. Group Trading Ltd Hongkongis asuvale
arveldusarvele nr xxx (T 26 lk 156).
1491. 25. juuli 2016 vaatlusprotokollis on vaadeldud 26. augustil 2015 Z34 AS kontoris
aadressil Ehitajate tee 114, Tallinn toimetatud läbiotsimise raames leitud ja äravõetud
dokumente. Läbiotsimisel leiti 06. jaanuaril 2015 R.I.C.H Trading Group Ltd poolt koostatud
arved nr M0006 ja M0007, mis olid adresseeritud Türgi laevatehasele Sefine Denizcilik
Tersanecilik Turizm San. Va Tic. A.S. summas 287 167.64 eurot. Arvete selgitusse oli märgitud
„Maaklertasu NB26 eest, 1. osamakse, BA001“. Arve lõppu oli märgitud HSBC Hong Kongi
pangakonto nr xxx (T 27 lk 33-34). XX on LLile 26. märtsil 2015 edastanud e-kirja, milles
küsib, kas HK R.I.C.H kontole laekunud kaks korda 287 167.64 eurot võib siduda Sefine
Denizcilik Tersanecilik Turizm San. ve Tic. A.S. arvetega M0006 ja M0007 (T 40 lk 108). FF
vastab, et võib siduda (T 40 lk 107).
1492. 20. märtsil 2015 koostas R.I.C.H Group Trading Ltd arve nr M0008 Poola laevatehasele
summas 126 000 eurot. Osutatud teenuse kirjeldusse on märgitud: „Teenused, mida osutati
detsembris 2014 vastavalt komisjonilepingule 11.detsember 2014, lõige II - Leping xxx teine
makse“ (T 31 lk 147; T 68 lk 11). Arvel märgiti tasumise tähtajaks 04. aprill 2015. Arve kohaselt
tuli makse teha R.I.C.H. Group Trading Limited HSBC Hong Kongi kontole nr xxx. 12. aprillil
2015 saadab FFi e-kirja GGle, tänades viimast huvitava ja õpetliku koosoleku eest sinu Gdanski
tehases. FF selgitab, et ta edastas vastavalt nendevahelisele lepingule arve nr M008 ning ta
soovib kontrollida, kas GG on arve kätte saanud (T 40 lk 112). 13. aprillil 2015 küsib GG FFilt,
kas viimane saatis ka originaali, mille peale vastab FF, et ta saatis originaali Omnivaga 23.
märtsil 2015. Samuti küsib ta GG käest, kas arve on tema jaoks okei (T 40 lk 120-122; T 68 lk
11).
1493. 25. juuni 2014, 28. november 2014, 03. märts 2015, 04. mai 2015, 18. mai 2015, 21. mai
2015, 19. juuni 2015 ja 01. juuli 2015 on AS Tallinna Sadam teinud laenuosa väljamakseid OÜ
TS Laevade kontole kokku 57 987 615.38 eurot. OÜ TS Laevad on teinud samadel kuupäevadel
väljamaksed Türgi ja Poola laevatehastele kogusummas 57 803 000 eurot (T 26 lk 60-62).
Kõrvutades OÜ TS Laevad poolt tehtud väljamakseid seoses laevaehituslepingutega, nähtub, et
maaklerlepingutega seonduvad ülekanded R.I.C.H Trading Group Ltd-ga on ajalises seoses
laevatehastele laekunud rahaga OÜ-lt TS Laevad.
1494. Tulenevalt 23. oktoobril 2014 sõlmitud laevaehituslepingule nr xxx Poola laevatehase ja
TS Laevad OÜ vahel, esitas Poola laevatehas Remontowa Shipbuilding S.A. järgmised arved
(T 26 lk 120-134):
258
a) 25. oktoobri 2014 arve nr 2014/11-01 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot,
allkirjastaja pearaamatupidaja XX;
b) 25. oktoobri 2014 arve nr 2014/11-02 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot,
allkirjastaja pearaamatupidaja XX, väljatrükk 1-l lehel;
c) 20. veebruari 2015 arve nr 2015/02-02 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot,
d) 19. mai 2015 arve nr 2015/05-04 TS Laevad OÜ-le summas 6 300 000 eurot,
1495. Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm. San. ve Tic. A.S. on seoses laevaehituslepinguga
nr xxx esitanud OÜ-le TS Laevad järgmise arve (T 26 lk 120-134):
e) 17. juuni 2015 TS Laevad OÜ arve nr SB02-2015-NB27 summa 5 441 500 eurot.
1496. 21. mai 2015 kirjast nähtuvalt teavitab FF XX, et sooviks värskendada nende
maaklerilepingu hetkeolukorda. FF loodab, et kätte on saadud makse ostjalt vastavalt xxx
(kiilupanek) ja xxx tasutakse varsti. FF palub informatsiooni, millal võidakse ette valmistada
järgmised arved vastavalt maaklerilepingule (T 40 lk 126-128). Samal päeval kirjutab FF ka
GGle sarnase sisuga kirja, andes teada soovist värskendada maaklerlepingu olukorda. FF
märgib, et ta loodab, et laevatehas on kätte on ostjalt saanud makse kätte vastavalt lepingule
xxx (kiilupanek) ja xxx teraselõikus. Palub samuti informatsiooni, millal võidakse ette
valmistada järgmised arved vastavalt maaklerilepingule (T 40 lk 134-138). 21. mai 2015 kirjast
nähtuvalt teavitab XX FFi, et nad on saanud xxx kiilipaneku makse kätte. Palub FFil arve
ettevalmistada ja lisab, et xxx saab olema juunis. Samal päeval saadetud e-kirjaga soovib FF
XX teada, kas arve summa on sama nagu oli kahe eelmise arve jaoks – 284 167.64 eurot, millele
on XX 23. mail 2015 vastanud, et summa on sama (T 40 lk 143-146).
1497. 25. mail 2015 on FF saatnud kirja XX ja XX, paludes arvet XX firmalt vastavalt
Brokerage Agreement xxx. FF selgitab, et summa on sama nagu eelmises arves ja uue arve
andmed on lisatud failiga ning hea oleks, kui arve saaks homme enne lõunat ära saata. E-kirjale
lisatud näidise kohaselt on tegemist R.I.C.H. Group Trading Limited kolmanda arvega Türgi
firmale Sefine Denizcilik Tersanecilik Turkizm San. Va Tic. A.S.-le, osutatud teenuse
kirjeldusena on märgitud „Maakleritasu xxx eest, 2.osamakse (kiilupanek), xxx SUMMA
287 167.64 eurot“. 26. mail 2015 on XX saatnud FFile viimase soovitud arve, milles on
kasutatud FFi näites märgitud andmeid. Arve nr M0009 on esitatud Sefine Denizcilik
Tersanecilik Turkizm San. Va Tic. A.S.-le (viide arvele nr M0006), selgitusena on märgitud
„maakleritasu xxx eest, 2. osamakse (kiilupanek), xxx“ ja arve summaks on märgitud
287 167.67 eurot. Makse tuleb teha R.I.C.H. Group Trading Limited HSBC Hong Kongi
kontole nr xxx (T 40 lk 147-148, 150-153). Arve koostamise tähtajaks on märgitud 22. mai
2015. 27. mail 2015 on FF saatnud eelpool mainitud arve ülevaatamiseks XX-le, et kõik oleks
korras. Samuti soovib FF teada, kas ta saadab selle ka kulleriga. Sellepeale on XX samal päeval
vastanud, et kõik on ok. 09. juunil 2015 arve nr M0009 alusel laekus altkäemaksuna R.I.C.H.
Group Trading Ltd Hongkongis asuvale arvelduskontole 287 132.99 eurot (T 26 lk 184).
1498. 30. juunil 2015 on XX saatnud FFile kirja, mille kohaselt on Türgi laevatehas saamid
kätte kiilupaneku makse xxx ja seega võib FF koostada oma arve. FF vastab järgmisel päeval,
et tal on rõõm tema käest kuulda ning küsib, kas arve summa saab olema sama nagu eelmine.
259
XX vastab FFile, et summa on sama. FF edastab Türgi laevatehase esindajale 06. juulil 2015 e-
kirjaga arve nr M0010, selgitades, et originaal saadetakse kulleriga. Arves nr M010 on osutatud
teenuse kirjelduses märgitud „Maaklerlustasu xxx eest, 2.osamakse (kiilupanek), xxx“, arve
summaks on 287 167.64 eurot ning maksetähtajaks 10. juuli 2015. Arve kohaselt tuli makse
teha R.I.C.H. Group Trading Limited HSBC Hong Kongi kontole nr xxx (T 40 lk 161-164,
166, 171-174, 180-187, 196, 201; T 27 lk 37-39).
1499. 01. juulil 2015 on FF saatnud kirja XX, paludes viimasel teha arve Sefinele (Türgi
laevatehasele). Kirja koopia on saadetud ka XX. Manusesse on lisatud näide, mis peab arvel
kajastuma. Näites on märgitud, et tegemist on R.I.C.H. Group Trading Limited neljanda arvega
Türgi firmale Sefine Denizcilik Tersanecilik Turkizm San. Va Tic. A.S.-le. Osutatud teenuse
kirjeldusena on märgitud: „Maakleritasu xxx eest, 2.osamakse (kiilupanek), xxx SUMMA
287 167.67 eurot“. XX edastas koostatud arve FFile 06. juulil 2015, märkides e-kirjas, et arve
on manuses ning ta loodab, et kõik sai nii nagu vaja. E-kirja manusesse oli lisatud 01. juuli 2015
kuupäevaga koostatud arve nr M0010. Arvesse oli kantud FFi poolt edastatud näidise peal olev
info. Arve koostati Türgi laevatehasele, mille osutatud teenuse kirjeldusena oli märgitud „
„Maakleritasu xxx eest, 2.osamakse (kiilupanek), xxx“ ning summaks 287 167.67 eurot. Makse
tuli teha R.I.C.H. Group Trading Limited HSBC Hong Kong pangakontole numberiga xxx.
Samal päeval edastas FF nimetatud arve edasi Süleyman Akin Tuzcuoglule, selgitades e-kirjas
lisaks, et arve originaal tuleb postiga (T 40 lk 185, 187, 188, 190, 196-200, 202, 204).
Eelnimetatud arve nr M010 alusel laekus altkäemaksuna R.I.C.H. Group Trading Limited
HSBC Hong Kongi kontole 15. juulil 2015 kokku 287 132.35 eurot (T 26 lk 191).
1500. 09. augusti 2016 vaatlusprotokolliga vaadeldi 26.08.2015 toimunud läbiotsimise käigus
Z34 AS ning XX ja XX poolt kasutatavates ruumides aadressil xxx, Tallinn ära võetud
andmekandjat, millele oli salvestatud „R.I.C.H Group Trading LTD“ seonduvad arved ja
dokumendid. Protokollis välja toodud R.I.C.H Group Trading LTD müügiarvete loendist
nähtuvad kanded seoses Poola laevatehase Remontowa Shipbuilding S.A-ga ja Türgi
laevatehase Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizim San. Ve Tic A-ga. Nimelt on R.I.C.H Group
Trading LTD koostanud Poola laevatehasele kokku kolm arvet (nr-id M0004, M0005 ja
M0008), kogusummas 378 000 (126 000 x 3). Arved nr M004 ja M0005 on märgitud tasutuks.
Türgi laevatehasele on Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizim San. Ve Tic A esitanud 4 arvet
(nr-id M0006, M0007, M0009 ja M0010), kogusummas 1 148 670.56 eurot (287 167,64 x 4).
Arved nr M006 ja M007 on märgitud tasutuks (T 26 lk 117-118).
1501. 12. aprillil 2015 toimunud LLi ja FFi vahelisest kõnest (T 69 lk 101-102), millises FF
uurib, kas LL teab mingisuguseid asjaolusid sellega seoses, et:“/../ see üks sõber, mis, kus me
käisime, et, et seal ei olnd nagu veel midagi /../“, millele LL vastab eitavalt, selgitades:“/../ No
nii, nii nagu viimane jutt oli, et kõik on...okei/../“, tuleneb selgelt, et lepingus sätestatud
maksetega oli LL otseselt seotud. Ühtegi muud põhjust FFil- kui väidetaval maakleri- LLilt
laevatehase poolt sooritatavate maksete küsimiseks ei ole. Taoline vestlus veenab veelkord
kohut selles, et kõne all on altkäemaksu tasumine.
1502. 21. aprillil 2015 maksti M0008 arve alusel Remontowa Shipbuilding S.A. arveldusarvelt
summa 126 000 eurot (summa oli 125 992.16) R.I.C.H. Group Trading Ltd Hongkongis asuvale
arvelduskontole nr xxx (T 26 lk 176).
1503. Kõrvutades FFi poolt esitatud arveid ning R.I.C.H. Group Trading Ltd HSBC Hongkong
pangas asuva arveldusarve nr xxx väljatrükke, nähtub, et näiliku maaklerlepingu alusel maksti
260
LLile altkäemaksu ajavahemikul 2014 detsember kuni 2015 juuli kokku 1 013 284.99 eurot,
millest Poola laevatehase esindaja altkäemaks on 378 000 eurot ja Türgi laevatehase esindaja
altkäemaks 635 284.99 eurot (T 26 lk 144-202).
1504. Seda veendumust suurendab veel see, et Poola ja Türgi laekumiste kohta on
raamatupidamisest eraldi veel käsitsi arvet peetud. Arvestades tähiseid „P“ ja „T“ ning
kirjutatud summasid, sealjuures poolikut arvutustehet „3xx.. 2%“, leiab kohus, et antud andmed
kajastavad Poola ja Türgi laevatehastelt saadud/saadavat altkäemaksu 8T 38 lk 71, 72). Sama
kehtib paberi arvestuste kohta:“ 1,0 lep 23, 8- 1=22, 8x 0, 2=“ (T 38 lk 81) ning käsikirjaline
tekst: „1 tasu 287200“on välja arvutatud (T 38 lk 84, 85). Kui tegemist olnuks tavapärase
majandustegevuse tulemusena laekuvatel summadel, puudunuks eraldi vajadus nende üle arvet
pidada.
1505. Süüdistuse sõnastuse kohaselt toimub FFi ja LLi vahelise kokkuleppe kohaselt LLile
altkäemaksuks mõeldud summade edasine ülekandmine ning nende kasutamine ja käsutamine
vastavalt LLi korraldustele FFi poolt ning samuti toimetati need summad osaliselt Eesti
Vabariiki FFi ja LLi ühise tegutsemise tulemisel. Samas rahapesu süüdistuse alaosas on
vastavad tehingud ja rahade liikumine konkreetselt väljatoodud. Sellest tulenevalt analüüsib
kohus antud tõendeid rahapesu alaosas (p 7.8.4).
7.6.5. Kokkuvõte
1506. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et FF ei ole osalenud parvlaevade
tehingutes/ostmise ega ehituse protsessis maaklerina ning 21. novembril 2014 ja 11. detsembril
2014 sõlmitud maaklerlepingud Poola ja Türgi laevatehase ning R.I.C.H. Group Trading Ltd
vahel ei vastanud tegelikkusele. FF ei ole osalenud aktiivse ega passiivse maaklerina ning
temapoolsed jõupingutused ehituslepinguteni jõudmiseks puudusid täielikult. FF ei osalenud
kirjavahetustes (edastamises, olnud adressaadiks ega kontaktisikuks) ega ole viibinud ühelgi
kohtumisel, koosolekul ega ole tema olemasolust sõnagi juttu olnud ei LLi ega teiste osaliste
poolt. Kohus rõhutab, et ühtegi viidet ega tõendit selle kohta, et FF oleks osalenud enne
laevaehituslepingute sõlmimist läbirääkimistel või osalenud tekkinud probleemide
lahendamisel ehitusprotsessi käigus, ei ole kohtule esitatud. Selliseid väiteid ei ole esitanud ka
FF ega GG ise. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus FF pidanuks sisuliselt maaklerina
kohtumisel osalema ja protsessiosaliste vahelist suhtlust koordineerima, ei oleks tal vaja olnud
sisulisemat teavet praamide ehitusprotsessis toimuvast, sõlmitud lepingutest või olnud arutada
tööalaseid küsimusi kasvõi LLi endaga. Samas nähtub aga selgelt, et probleeme, mida maakler
pidanuks lahendama, esines ning LL arutas tekkinud probleeme teiste isikutega.
Märkimisväärne on ka asjaolu, et lepinguid õiguslikult ettevalmistanud VV, kes osales
läbirääkimistel, lepingute valmistamisel ja allkirjastamisel, ei teadnud midagi maakleri
osalusest.
1507. Kohtu hinnangul sõlmisid laevatehaste esindajad maaklerlepingud kindla teadmisega, et
tegelikkuses nende alusel neile teenust ei osutata, kuivõrd lepingus märgitud tööülesanded olid
varasemalt juba teiste isikute poolt täidetud - laevatehaste esindajad olid ise selle protsessi läbi
teinud. Laevatehaste esindajad olid Tallinna Sadama huvist soetada mandri ja suursaarte
vahelise liiniveo korraldamiseks 4 parvlaeva ja sellega seonduvalt pakkumiste tegemise
võimalusest teada saanud Norra projekteerimisettevõtte LMG Marin tegevdirektorilt ÄÄilt.
Kuigi AS Tallinna Sadam ja ÄÄi vahel ei olnud lepingulist suhet, saab ÄÄi pidada just
võtmeisikuks, kelle pingutuste tulemusel sõlmis TS Laevad OÜ lõppkokkuvõttes Poola ja Türgi
261
laevatehastega laevaehituslepingud, täites selleks osaliselt ise tellija maakleri ülesandeid. ÄÄ
oli just selleks isikuks, kellega laevatehased arutasid pakkumiste esitamise ja muutmise
tingimusi ja kellega lepiti kokku kohtumisi. FF ei ole täitnud ühtki selle töölõiguga seonduvat
tööülesannet. Et LL toetus ÄÄile kohtumiste kokkuleppimisel näitab üheselt seda, et FFi
osatähtsus maaklerina oli näilik ja see oli ka LLile ja ÄÄile üheselt arusaadav.
1508. Kogutud tõendid kinnitavad, et LL, FF ja GG olid teadlikud maaklerlepingute näivusest,
lepingus näidatud summad kooskõlastas GG LLiga, nende summade võrra tõstsid nii Poola kui
Türgi laevaehitusettevõtted laevade hinda ning süüdistuses kajastatud osa kokkulepitud
summadest kandsid laevaehitusettevõtted R.I.C.H Group Trading ltd arvelduskontole.
1509. Kaitsja poolt esitatud kirjavahetusest FFi ja GG vahe nähtub FFi huvitumine arvete
esitamisest ja kohalejõudmisest ning GG poolt arvete saatmise aja kinnitamine peale AS-st
Tallinna Sadam saabunud laekumisi (laevatehasele, A 7 lk 184- 199). Kirjavahetusest ei nähtu
sisulist arutelu FFi maaklerirollist.
1510. Kaitseversiooni, et maaklerleping oli sisuline ja tegelik, kinnitavaid tõendeid asja
materjalidest ei nähtu. Tulenevalt Riigikohtu otsustes (nt 3-1-1-8-10, p 8 ja 13; 3-1-1-77-15, p-
d 17-19) märgitust, peab kaitsetees olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas
kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku
süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Et kaitsepool ei ole ühtegi loogiliselt
arusaadavat ega veenvat, hinnatud tõenditega haakuvat argumenti, millise tegelikult osutatud
seadusliku teenuse eest FFile R.I.C.H Group Tarding Ltd arvelduskontole sellised suured
rahalised vahendid laekusid, esitanud, siis ei saa seda asjaolu tõlgendada süüdistatava kasuks.
7.7. Ülekannete jõudmine LLini Bone Invest OÜ kaudu
1511. FF väidab enda ütlustes kokkuvõtvalt, et LL ei omanud varjatud osalust, mingitki rahalist
seost ega otsustusõigust Bone Invest OÜ-s (K 47 lk 146pö, 167-167pö).
1512. Taoline väide on alljärgnevate tõenditega ümberlükatud, mistõttu jätab kohus FFi ütlused
selles osas, kui ebausaldusväärsed, tõendikogumist välja.
1513. LLi suhtlus FFiga seonduvalt Bone Invest OÜ-ga ületab kontaktide vahendaja või
sõbraliku abistamise piiri.
1514. Üksikud teemad, mis kogumis kinnitavad LLi kui tegeliku kasusaaja osaluse Bone Invest
OÜ-s, on järgmised.
7.7.1. Vanasadama kinnistu
1515. Vaidlus puudub selles, et Bone Invest OÜ ostis Vanasadama kinnistu. Süüdistuse kohaselt
teostati 06.06.2007 Bone Invest OÜ arvelduskontolt ülekanne summas 900 000 krooni notar
XX selgitusega „Vanasadama kinnistu ost“ ning Vanasadama kinnistu kuulus seejärel alates
juuni 2007 Bone Invest OÜ põhivarade hulka (raamatupidamise konto nr xxx).
1516. FF ise on väitnud, et Vanasadama kinnistu arendamine oli tegelikkuses LLi, mitte tema
enda soov. Märgitu tuleneb otseselt FFi enda 22.05.2015 kell 11:42 toimunud kõnest, kui FF
selgitas XX Hiiumaaga seotult, et:“/../ mina ei ole nagu selle, selle investeeringu fänn nagu,
nagu algusest peale olnud, aga... aga kui kutt nii hirmsasti tahab/../ algul seal xxx räägiti, et /../“
(T 70 lk 46- 47). Kõnest on üheselt aru saada, et „kutt“ ja „X“ on LL. Samuti, 08.05.2008
edastas FFe-kirja pealkirjaga „Suursadama tollihoone“ „xxx aadressile andes teada, et
262
Suursadamas paikneva vana tollihoone omanik on OÜ Bone Invest ja esindajaks on LL (T 46
lk 135). Samuti, 30.04.2014 kell 22:48 edastas FF LLile XX töölepingu Bone Invest OÜ-ga (T
47 lk 129-133).
1517. LLi otsene seotus Vanasadama kinnistuga on tuvastatud alates kinnistu soetamisest.
Nimelt 05.06.2007 toimunud kirjavahetusest FFi ja AS Ž9 esindaja XX vahel nähtub, et XX
edastas andmed FFile e-kirjast nähtuvalt LLi palvel (T 46 lk 122). 21.04.2008 edastas FF LLile
maa kasutamist puudutava kokkuleppe projekti, viidates, et vallajuht peaks sellise allkirjastama.
Projekt puudutab kinnistut „Pühalepa vald, Suuresadama küla nimetusega Vanasadama,
katastritunnustega xxx“ (T 46 lk 131-133). Märgitu viitab otseselt sellele, et vallavanema poolse
allkirjastamise küsimusega hakkab tegelema LL. Hilisematest kõnedest selgub ka, et LL käis
vallavalitsuses. 14.05.2015 LLi poolt FFile saadetud e-kirja kohaselt plaanis ta seoses tollimaja
paviljoni projektiga kohtuda vallavanemaga, et arutada terrassi projektiga edasiliikumise
tempot (T 48 lk 90). 17.08.2009 kell 17.12 saadetud e-kirjast nähtuvalt sai just LL Ž10 OÜ-lt
tollimaja restaureerimise projekti arve summas 60 000 krooni. Seepeale uuris FF LLilt, kas saab
projekti ka digitaalselt (T 47 lk 1-2). 14.05.2014 kell 14:02 edastas LL FFile temale Pühalepa
valla poolt edastatud Suursadama taotluse tollimaja rekonstrueerimise kohta (e-kiri T 47 lk 136,
manus lk 137-138). 11.06.2014 k 9:33 (T 47 lk 139) edastas LL FFile Ž10 arve, mille sai xxx
aadressilt. Järgnenud e-kirjavahetusest nähtub, et juhiseid X ehitustööde osas annab LL, nt „X
rääkisin õuevalgustuse osas“ (T 47 lk 144) ja LL võtab projekti realiseerimisest osa, nt „Tuleme
l kolmapäeval Hiiumaale“ (T 47 lk 149). 16.01.2015 (T 47 lk 195-197) ja 02.02.2015 (T 48 lk
1-3) e-kirjadest nähtub samuti, et LL toimetas Hiiumaa tollimaja rekonstrueerimisega.
13.10.2014 kell 17:51 toimunud telefonikõnest LLi ja FFi vahel nähtub LLi huvi selle vastu,
mis tööd on teostatud ja kas X on lepingu allkirjastanud. Seejärel on juttu praamide hankimise
protsessist, misjärel läheb kõne jälle ehitusele. Juttu on sellest, et (ehituse) projektid lähevad
kallimaks (T 71 lk 93pö- 94pö). 02.02.2015 kell 20:27 toimunud LLi ja XX vahelisest kõnest
nähtub, et LL ütleb:“/../ see mis puudutab nüüd meie Hiiumaa asja/../me peaksime/../pakiks sinu
asjad kokku/../siis jääb nagu sellele mul... sõber F ka mingi asi arhiivi nii öelda/../“ (T 68 lk
101). 02.03.2015 kell 14:48 küsib LL XX:“/../kuidas meil läheb?“. XX vastab, et Hiiumaa mees
küsis värvitoone, selgitab, et kõik liigub ja uurib, kas LL sai plaadid juba kätte. LL vastab, et
plaadid on juba Hiiumaal ning avaldab, et“/../ Kõik on sellega nagu ühel pool jonksus. Ma
loodan, et need arved on ka makstud, sest... ma pole F käest üle küsinud, aga ma arvan, et ta on
nii korralik küll, et ta juba on seal siis tegelenud nendega/../“. Samuti uurib LL, kas XX on ise
vahepeal Hiiumaal käinud ja lepitakse kokku koos Hiiumaale minek (T 68 lk 160-162).
21.03.2015 kell 09:29 saadetud e-kirjast nähtub, et FF oli pöördunud Z35 OÜ poole, et tellida
Hiiumaa Vanasama kinnistu (Suuresadama) õueala projekti. Ta selgitas, et praegu
renoveeritakse külalistemajaks kinnistul asuva hoone „Tollimaja“, mis peaks saama valmis
mais. Ta andis teada, et kinnistuga tutvustab Z35 OÜ esindajat „hea sõber“ LL. (T 48 lk 39-40).
Kõik eelnevad kõned tõendavad LLi kui osaniku, sealjuures peamise tegeleja osalust
Vanasadama kinnistu arendamisel.
1518. Asjaolu, et LL Vanasadama kinnistuga ühena omanikest tegutses, tuleneb samuti
tõenditest.
1519. 20.04.2015 kell 19:54 LLi ja XX vahelises kõnes ütleb viimane, et on kuulnud, et
Hiiumaal Suursadamas tehakse resto ja üks investeering tuleb osaliselt kelleltki Tallinna
Sadamast, mille peale LL vastab, et :“/../ sa räägid selle sama mehega/../“ (T 69 lk 152- 156).
263
1520. 16.08.2015 kell 20.56 toimunud LLi ja FFi vahelisest kõnes räägib LL mh, et
põhieesmärk on saada tagasi laen ning seda, et: “me ei pea seal olema ju suuromanikud/../(T 71
lk 63- 66). 19.08.2015 kell 18.13 toimunud kõnes annab FF LLile teada, et:“/../ meie teeme
poistega siis selle kõrtsu ja selle värgi/../ ning edasi on arutelu uue laenu andmise osas Xle (T
71 lk 69-73).
1521. 28.05.2015 kell 10:24 toimunud kõnes küsis LL FFi võimaluse kohta led lambid ära tuua,
mis ei olnud võimalik ning FF ütles LLile, et:“/../kõik arved, mis sa oled saatnud, on
makstud/../“. (T 70 lk 73-).
1522. Sisulisi küsimusi seoses Vanasadama kinnistu planeerimise, ehitustööde, rahade
väljamaksmise, laenu andmisega arutavad LL ja FF ja edaspidi mitmetes omavahelistes
kõnedes, nt: 25.10.2014 kell 14.13 (T 71 lk 97pö-98), 05.11.2014 kell 17.24 (T 71 lk 98- 98pö),
11.11.2014 kell 14.34 (T 71 lk 98pö-99), 08.12.2014 (T 71 lk 101- 105), 09.03.2015 kell 12.36,
T 68 lk 191-193, 10.03.2015 kell 17:52 (T 68 lk 198- 200, T 69 lk 1), 16.04.2015 kell 17.47 (T
69 lk 132-136), 03.02.2015 kell 08:53 (T 68 lk 101-102), 30.04.2015 kell 15.46, T 69 lk 181-
182), 22.05.2015 kell 11.42, T 70, lk 46-47). Neist kõnedest selgub üheselt, et eelkõige LL
tegeles igas etapis kinnistu arendamisega ja omavahel arutati sellega seonduvat kui võrdsed
äripartnerid, nii omavahelistes kõnedes kui kõnedes teistega on tavaline „meie“ vormis
kõneviis, mis on seostatav üheselt FFi ja LLiga. Nt 11.11.2014 kell 14.34 telefonikõnes arutasid
LL ja FF X sõlmitud lepinguid, FF ütles, et „/../me ei anna ju talle seda, seda laenu nagu no
lihtsalt niisama onju/../“ (T 71 lk 98pö-99). Samuti eelnevalt viidatud kõnes tunnistab LL, et
oluline on laen tagasi saada. Samuti nt 22.05.2015 kell 11.42 toimunud kõnes selgitas FF XX,
et:“/../ X saadab iga päev mingeid arveid/../ algul seal X räägiti, et see läheb paarsada tuhat
maksma, aga noh, tegelt läks, noh, poole rohkem, noh/../ma olen siiamaani suutnud ikkagi
enamus arved kõik ära maksta/../ (T 70 lk 46- 47).
1523. Lisaks FFiga arutamisele korraldab LL ise välis- ja sisekujunduse, materjalid, tööde
teostajad (19.03.2015 kell 23.13, T 69 lk 29-31, 24.10.2014, T 71 lk 96pö-97pö, 23.04.2015
kell 17:32, T 69 lk 170, 02.03.2015 kell 14.48, T 68 lk 160-162,24.03.2015 kell 17.40, T 69 lk
47; 12.04.2015 kell 14.53, T 69 lk 100-107, 13.04.2015 kell 10.08, T 69 lk 107-108, 13.04.2015
kell 17.57, T 69 lk 108; 24.10.2014 kell 17.03, T 71 lk 96pö-97pö, 02.03.2015 kell 14:48, T 68
lk 160-162; T 69, lk 47; 12.04.2015 kell 14:53, T 69 lk 100- 107; 13.04.2015 kell 10:08, T 69
lk 107-108; 13.04.2015 kell 17:57, T 69 lk 108; 09.04.2015 e-kiri, T 48 lk 41-4314.04.2015 e-
kiri, T 48 lk 48-49).
1524. LL korraldab ise ka kauba tellimise ja Hiiumaale kohale viimise (nt 29.01.2015 kell 9.07,
T 68 lk 83-84, 29.01.2015 kell 12.36, T 68 lk 87, 29.01.2015 kell 20.21, T 68 lk 88-89;
26.02.2015 kell 17.27, T 68 lk 158-159), 20.04.2015 kell 16.25, T 69 lk 147-152, 21.04.2015
e-kiri, T 48 lk 60; 04.05.2015 e-kiri T 48 lk 61-66), 06.05.2015 e-kiri, T 48 lk 67-68).
1525. Ühestki kõnest ei tulene nagu LL sõbrana aitaks üksikud korrad kaupa kohale viia.
Koostoimes eelnevate kõnedega on tegemist ehitus- ja viimistlustöödega seotud kauba
tellimisega ja kohale viimise korraldamisega, arvete esitamise korraldamisega Bone Invest OÜ
nimele.
1526. LL tasub samuti teostatud tööde ja kaupade eest, sh vaidleb FFiga kulutuste suuruse üle
(T 69 lk 29-31, T 69 lk 40-41, 17.06.2015 kell 09.09, T 70 lk 160-162), mis omavakorda viitab
sellele, et tal oli rahakasutus-ja sõnaõigus Bone Invest OÜ-s. näiteks 22.05.2015 kell 11:42
264
toimunud kõnes selgitas FF XX, et:“/../ X saadab iga päev mingeid arveid“, millele vastuses
kõlab „Hiiumaa“ ja edasi selgitab FF, et:“/../seal on kuradi 400 000/../ kuskil 300 000 on läinud
remonti ja sisustusse/../.. algul seal X räägiti, et see läheb paarsada tuhat maksma, aga noh,
tegelt läks, noh, poole rohkem, noh/../ma olen siiamaani suutnud ikkagi enamus arved kõik ära
maksta/../ mul on ju jooksev, e, kasum ka (T 70 lk 46- 47).
1527. Et LL ise ja FF soovisid juba tol ajal LLi tegelikku osalust Vanasadama kinnistuga
varjata, nii arvetega seoses kui ka avalikkuse ees, tuleneb nt järgnevatest kõnedest 11.03.2015
kell 10.33 (T 69 lk 4-5); 28.07.2015 kell 22.21 (T 71 lk 34- 35), 11.05.2015 kell 17.43 (T 69 lk
198-199), millistes FF palub arvelt LLi nime kui liigse info kõrvaldada ning LL ise ei soovi
enda kontakte arvele. 28.07.2015 kell 22.21 LLi ja XX vahel toimunud kõnest selgub, et Hiiu
leht soovib resost lugu kirjutades ära märkida, et omanik on ka LL ning XX palub LLil see
artikkel üle vaadata. LL vastab, et: „ ei, ärgu pangu mind/../ tegelikult on omanik Bone
Invest/../Bonet võib panna, aga... aga... noh... mi-minuga ei tasu seal omaniku, e, poolt olla,
pigem, et, noh... tead... pole vaja/../ (T 71 lk 34- 35). LLi ja XX vahelisest kõnest tuleneb, et
ka viimane ise oli teadlik LLi tegelikust seotusest Vanasadama kinnistu arendamisel. Märgitu
viib kohtu järelduseni, et XX kohtus antud ütlused LLi osaluse osas on ebausaldusväärsed,
mistõttu kohus selles osas jätab tema ütlused tõendikogumis välja.
1528. Eelnev kinnitab taaskord seda, et põhiline asjaaja Vanasadama kinnistu töödel oli LL. FF
tegeles põhiliselt eelarve ja arvete tasumisega, kuigi rääkis kaasa ka sisulistes küsimustes (nt
02.03.2015 kell 14.48, T 68 lk 160-162, 22.05.2015 kell 11.42, T 70 lk 46-47, 20.04.2015 kell
16.25, T 69 lk 147-152; 03.02.2015 kell 8.53, T 68 lk 101-102, 30.04.2015 kell 15.46, T 69 lk
181-182, 22.05.2015 kell 11.42, T 70 lk 46-47; 73; T 68 lk 101-102).
1529. Selliselt nähtub LLi otsene seos, huvi ja rahaline panus Vanasadama kinnistu soetamisel
ja arendamisel. Tegemist ei ole ehitusprotsessidel silma peal hoidmise või mõne detaili
viimisega Hiiumaale, tegemist on otsese ehitusprotsessi juhtimisega ja sellele järgnevalt igas
etapis kinnistu arendamises restoraniks ja külalistemajaks. LL ja FF olid Vanasadama kinnistu
soetamisel ja arendamisel võrdväärsed partnerid. LL käsutas läbi FFi Bone Invest OÜ vara,
tasudes Bone Invest OÜ kaudu arved ning juhtis OÜ tööd konkreetses arenduses.
1530. XX kinnistu müüjana ei pidanud teadma LLi seotust Bone Invest OÜ-ga, tema ütlused
kinnitavad vaid Bone Invest OÜ poolt kinnistu soetamist FFi kaudu (K46 lk 29), kuid ei väära
kuidagi LLi varjatud osalust Bone Invest OÜ-s.
1531. XX ütlused (K 9 lk 195pö) ei kinnita ega lükka ümber LLi seotust Bone Invest OÜ-ga,
vaid kinnitavad üksnes taoliste ehitustööde teostamist ja tasumist Bone Invest OÜ poolt.
1532. Kohtus käinud tunnistajad on vaidlusaluses küsimuses andnud pealtkuulatud kõnedest
erinevaid ütlusi.
1533. XX ütluste kohaselt pöördus tema sooviga Hiiumaa Vanasadama kinnistu asjus LLi
poole, kuivõrd Hiiumaal oli kuvand, et LL on maja peremees, kuna jalutas seal ringi. LL ise
ütles, et tuleb Bone Investi ja FFiga sellest majast rääkida. Lepinguline suhe on Bone Invest
OÜ-ga, keda esindas FF. LL käis naabrimehena objektil vaatamas, tõi vahepeal ehitusmaterjale.
Temal on Bone Invest OÜ-ga laenuleping (K 9 lk 189pö-191pö).
1534. Asjaolu, et tegelikkuses XX teadis ja sai aru LLi otsesest seotusest tollimaja
renoveerimisega tuleneb nt 20.04.2015 telefonikõnest tema ja LLi vahel, millises ta teatab
265
köögiseadmete arvest LLile, kes ütleb, et arve tasub FF, misjärel aga arutatakse sisulisi küsimusi
tollimajaga seoses (T 69 lk 147- 152). Olukorras, kus LL oli tema arvates üksnes naaber ja
sisulisi küsimusi arutati FFiga, puudus igasugune vajadus ja põhjendatus märgitud kõnega LLi
poole pöörduda. Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist välja.
1535. 05.06.2019 kohtuistungil selgitas XX, et lepingulised suhted temal arhitektina olid Bone
Invest OÜ ja FFiga. LLile oli ta varem tööd teinud, mistõttu LL soovitas teda FFile. Kohtueelses
menetluses avaldas ta, et LL tellis temalt Vansadama tollimaja rekonstrueerimise projekti.
Istungil vastates lähtus ta sellest, et lepingud ja arved olid Bone Invest OÜ-ga ja ta edastas need
FFile. LL aitas, kui tal oli FFiga erimeelsused. LLi palus appi töö käigus, kui ükskord hilines
maksmine ja teine kord FF kriitiliselt suhtus tema töösse. Läbirääkimisi ja tööde üleandmist
arutas ta nii LLi kui FFiga. Arved saatis ta LLile teadmiseks, et ta teeb seda tööd, muidu alati
FFile (K 9 lk 188-189). Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist välja.
1536. Tunnistaja sellekohased ütlused on ümberlükatud tema ja LLi vaheliste telefonikõnedega
(02.02.2015, T 68 lk 101, 02.03.2015, T 68 lk 160-162, 20.04.2015, T 69 lk 147- 152), milledest
nähtub üheselt, et projekti raames suhtles XX LLiga sisulistes otsustamist vajavates küsimustes,
lepiti kokku kohtumised Hiiumaal, sh koos sõitmist, samuti oli talle teada, et arved tasus FF,
kuigi raha andis kulutuste katteks objekti töödega seoses ka LL ise. Seega teadis XX, et LL
otsustab sisuliste küsimuste ja raha kasutamise üle ning mh teadis ta, et arved tasub FF.
Pealtkuulatud kõnede põhjal saab üheselt väita, et LLi ja XX suhtlus väljus abiküsimise või
kursis hoidmise piiridest, mistõttu on XX ütlused selles osas ebausaldusväärsed. Kohus jätab
viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist välja.
1537. XX on andnud selgitusi, mille kohaselt on Ungru restorani pidajaks Hiiumaal XX, kes
rendib ruume FFilt. Ainus seos LLiga oli XX tekkinud selle pinnalt, et LL naaberkinnistu
omanikuna käis restoranis söömas ta nägi LLi, XX ja XX korduvalt omavahel rääkimas (K 15
lk 183pö-185). Taaskord on kohus eelnevalt viidanud XX ja LLi omavahelisele kõnele, milles
LL ise tunnistab, et temal on projektis osalus. Sellest tulenevalt on tunnistaja ütlused selles osas
ebausaldusväärsed. Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused tõendikogumist välja.
1538. XX ütluste kohaselt on tema LLiga suhelnud restorani teemal, selle ülevõtmisest jm,
kuivõrd ööbisid LLi kämpingutes ja nägid teda, vajasid emotsionaalset tuge. Vestluste juures,
kas ta võtab XX äri üle, olid nii LL kui FF, neist üks kohtumine toimus Tallinnas ja tunnistaja
ei oska enam öelda, miks siis LL selle vestluse juures viibis. Kui ta tegi otsuse, et võtab äri üle,
siis oli edasine vestlus ainult FFi ja Bone Invest OÜ-ga. Aastaid hiljem sai firma tema
ainuomandisse. XX tajus, et LLil võis olla huvi, et restoran saaks tööle ja jääks toimima, kuna
LL ehitas ise kõrval kinnistule kämpinguid. LLi ja FFiga on tal olnud ärilised suhted ettevõtete
kaudu, mitte eraviisiliselt.
1539. XX ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. Nimelt nähtub pealtkuulatud kõnedest
üheselt LLi ja XX vaheline aktiivne suhtlus ehitus jm teemadel, sh tuleb välja, et XX teadis, et
LL on üks omanikest. (T 71 lk 34- 35). Märgitu viib kohtu järelduseni, et XX kohtus antud
ütlused selles osas on ebausaldusväärsed. Kohus jätab viidatud ebausaldusväärsed ütlused
266
7.7.2. Merekaater
1540. Erinevalt kaitsjast, leiab kohus, et LLi ja FFi vahel hobitehnika jagamine ei olnud pelgalt
sõpruskonna ühine hobitegevus, vaid sisaldas endas lisaks sellele ka LLi, FFi ja Bone Invest
OÜ vahelist ärilist seotust.
1541. Vaidlust ei ole selles, et FF, LL ja nt XX huvitusid merendusest, sõitsid koos ja eraldi
erinevate meretranspordivahenditega, sh kaatritega (K 47 lk 141pö, 142, K 10 lk 7pö, 9, K 10
lk 8, 8pö). Küsimus ei ole ka selles, kes omandas kaatri juhtimiseks vajalikud load enne, kas
LL või FF. Küsimus on üksnes selles, kas vahendite tegelik omanik oli FF või LL või nemad
ühiselt Bone Invest OÜ kaudu.
1542. Kaitsja poolt viidatud nö vastusooritused LLi hüvanguks ei oma mingisugustki tähtsust
LLi seotuse hindamisel Bone Invest OÜ-ga, kuivõrd need jäävadki sõbraliku abistamise
piiridesse ega ole seotud FFi ega LLi osaluse suurusega Bone Invest OÜ-s (K 47 lk 146 pö, 167
pö, T 70 lk 121). Taoliselt ei näe kohus neil vastusooritustel tähendust, hindamaks kas Bone
Invest OÜ põhivaras arvel olnud kõnealused kaatrid ja ATV-d kuulusid tegelikkuses LLi või
FFi kaudu Bone Invest OÜ-le.
1543. Bone Invest OÜ soetas Aquador 23HT (registreerimismärk xxx) on soetatud Z36 OÜ-st
summas 1 100 000 krooni (70 302.81 eurot) 14. juulil 2007 (T 28 lk 141, 143, 146) ning samal
päeval on palunud FF ainukasutajaks märkida LLi (T 28 lk 147). FFi arvutist leitud AjaT tabelis
on kajasatud paat väärtusega 1 100 000 kuluna (T 50 lk 24).
1544. Kaater, soetusmaksumusega 1 313 560 krooni kuulus alates aprill 2007 Bone Invest OÜ
põhivarade hulka (T 37 lk 100). Bone Invest OÜ soetas selle OÜ-lt Z36. Esimene osamakse
summas 450 000 EEK tehti Bone Invest OÜ kontolt 26.03.2007 (Nordea vastus 21.01.2015 nr
20-3/171-1, T 46 lk 119, 120). Just „AjaT“ tabelite koostamise vahepealse aja sees, so
12.06.2007 tehti Bone Invest OÜ kontolt 2 täiendavat osamakset kaatri eest summas kokku 1
100 000 krooni (12.04.2016 Swedbank vastus A09.04-200-02/1-2; Nordea vastus 21.01.2015
nr 20-3/171-1). Prokuratuur on vahepeal kaater xxx nimetanud kaatriks Volvo Penta D3. Kohus
juhib tähelepanu, et avalike allikate kohaselt on kaatri Aquador xxx mootoriga Volvo Penta.
1545. Kaatri osas on FF väitnud, et andis seda LLile kasutada ja kasutasid seda ka koos, seoses
tema vähese huviga, müüs Bone Invest OÜ lõpuks kaatri LLile (K 47 lk 141pö-142).
1546. FFi sellekohased ütlused on ebausaldusväärsed, ümberlükatud alljärgnevate tõenditega,
mistõttu jätab kohus FFi ütlused kaater Aquator kuuluvuse ja LLiga seotuse osas kui
ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.
1547. LLi kui tegeliku omaniku staatus tuleneb järgnevast.
1548. Hinnapakkumise merekaatrile sai algselt LL (arve nr 80 summas 450 000 krooni), kes
selle edastas FFile. FF küsib pakkumise tegemise võimalikkusest Bone Invest OÜ nimele (T 46
lk 118).
1549. 16.03.2012 kell 11.39 LLi e-kirjast FFile nähtub üheselt, et ta peab kaatrit enda omaks.
See tuleneb otsesõnu tema enda kirjutatust:“/../ et oma Aqvadori tahan seal/../“. Siin ei ole e-
kirjas isegi arutelu selle üle, kas Bone Invest OÜ kui ettevõte soovib jätkata kaikoha kasutust,
vaid üheselt LL defineerib ennast omanikuna ja annab FFile teada enda otsusest kaikoha rendi
jätkamise osas. Kaatri asumine 30.07.2008 Hiiumaal, LLi suvekodu lähistel, nähtub ka FFi
267
sülearvutist leitud fotolt (T 50 lk 2, 4). XX, Lohusalu sadama juhataja, ütluste kohaselt oli LLil
firma, Bone Invest OÜ, mille kontaktisikuks ja esindajaks ta oli. Arved edastas ta LLile (K 10
lk 11).
1550. XX ei tea, kellele kuulus kaater Aquator xxx, kuid kasutasid seda nii LL kui ka FF.
Remondiarve edastas ta LLile, miks seal Bone Invest OÜ nimele arve oli, ei tea (K 10 lk 7- 10).
1551. Lohusalu Sadam OÜ ja Bone Invest OÜ vahel oli 12.04.2010.a sõlmitud Lohusalu
sadama kaikoha kasutamise kokkulepe nr 2 (T 34 lk 15-16), mille kohaselt andis sadam tasu
eest ajavahemikul 01.05.2010 kuni 31.10.2010 väikelaeva nr xxx hoidmiseks ja kasutamiseks
sadamale kuuluva kai nr I koha nr 10 ning paadikäru hoiustamiseks koha staapelplatsil.
Käsikirjaliselt on lepingule lisatud arve saajana LL ja tema kontaktid.
1552. Lohusalu Sadam OÜ ja Bone Invest OÜ vahel, sealjuures Bone Invest OÜ LL isikus (T
34 lk 22) oli 27.04.2011.a sõlmitud Lohusalu sadama kaikoha kasutamise kokkulepe nr 2 (T 34
lk 22-25), mille kohaselt andis sadam tasu eest ajavahemikul 01.05.2011 kuni 31.10.2011
väikelaeva nr xxx hoidmiseks ja kasutamiseks sadamale kuuluva kai nr I koha nr 10 ning
paadikäru hoiustamiseks koha staapelplatsil. Arvutitrükis on lepingule lisatud:“ LL, AS Bone
Invest, /../ xxx ehk LLi Tallinna sadama domeeni meiliaadress. Lepingule on alla kirjutanud
LL.
1553. Lohusalu Sadam OÜ ja Bone Invest OÜ vahel, sealjuures Bone Invest OÜ FF isikus (T
34 lk 30) oli 19.03.2012.a sõlmitud Lohusalu sadama kaikoha kasutamise kokkulepe nr 2 (T 34
lk 30-31), mille kohaselt andis sadam tasu eest ajavahemikul 01.05.2012 kuni 31.10.2012
väikelaeva nr xxx hoidmiseks ja kasutamiseks sadamale kuuluva kai nr I koha nr 10 ning
paadikäru hoiustamiseks koha staapelplatsil. Lepingule on alla kirjutanud FF, LLi andmed
puuduvad.
1554. Arved kairendi ja kütuse eest on tasutud Bone Invest OÜ poolt (käsikirjaline lisatekst
arvele, T 34 lk 5- 9, 12-14, 17- 21, 26- 29, 32- 34). Arved on tasutud LLi poolt alates 03.04.2013
(T 34 lk 35-40).
1555. 28.03.2013 kell 12.07 e-kirjast nähtub, et merekaater Aquador xx Volvo Penta on
jätkuvalt Bone Invest OÜ põhivaraks.
1556. Bone Invest OÜ müüs kaatri LLile 1.mail 2013 24 960 euroga (T 28 lk 151). Kaitsja
hinnangul oli tehing sõlmitud turutingimustel, kuna Z36 OÜ, mis on Aquador kaatrite
edasimüüja Eestis, oli hinnanud vastava kaatri väärtuseks 07. juuni 2012 seisuga 25 000 eurot
(A9 lk 200-201). Märgitud asjaolu ei väära mitte kuidagi LLi varjatud osalust Bone Invest OÜ-
s. Läbi ettevõtte ajaloo ja samuti nii FFi kui LLi käitumismustrist nähtubki erineva tehnika ost,
rent, edasimüük.
1557. Taoliselt nähtub, et kaatrit pidas enda omaks LL, tema tegeles kaatriga seotud teemadega
nagu hoiustamise korraldamine, sh tasus ka arveid osaliselt ise ja ülejäänud osas tasus arved
Bone Invest OÜ. Kuigi kaatrit kasutasid nii FF kui LL, siis valdavalt kasutas ja tegeles
kaatriküsimustega LL.
7.7.3. ATV-d
1558. ATV-d ehk ratastraktorid Outlander 400 HO ja Outlander MAX 400 HO oli OÜ Bone
Invest soetanud märtsis 2006 Z37 OÜ-lt (T 65 lk 97, 104). Peale ATV-de ostmist on
268
Maanteeametis kuupäevaga 11.04.2006 märgitud ATV-de omanikuks OÜ Bone Invest ja
kasutajateks LL, FF ja II (T 65 lk 96, 103). Bone Invest OÜ arvelduskonto vaatlusest nähtuvalt
on Bone Invest OÜ teinud 16 ja 23.03.2006 arve nr 160 alusel ülekande OÜ Z37 arveldusarvele
mõlemal korral summas 8436.34 eurot (T 20 lk 63).
1559. 15.03.2006 on Bone Invest OÜ (esindaja FF) teinud volikirjad riiklikus
autoregistrikeskuses ATV BOMBARDIER Outlander 400HO, 2005 mudel, kere nr xxx ja ATV
BOMBARDIER Outlander 400HO, 2005 mudel, kere nr xxx registreerimiseks, märkides
kasutajateks LL, II ja FF(T 65 lk 98, 99, 105, 106). Maanteeameti väljatrüki kohaselt
22.10.2015 seisuga on ratastraktorite Outlander 400 HO (nr xxx) ja Outlander 400 HO (nr xxx)
omanikuks Bone Invest OÜ, kasutajateks LL, II ja FF(T 65 lk 96, 103).
1560. Taoliselt nähtub, et juba ratastraktorite soetamisel oli teada, et need lähevad tegelikkuses
LLi valdusesse. FFi ütlustest nähtub, et tema käis Hiiumaal kaks kolm korda aastas, suviti, oli
kohal nädal või kaks, ei olnud seal pikaajaliselt kohapeal, ööbis LLi suvemajas. Soov oli ATV-
sid vabal ajal kasutada, endal tal vastavad hoiutingimused puudusid, mistõttu viis ATV-d
Hiiumaale LLi suvekodusse (K 47 lk 139- 140).
1561. Kohus jääb selle juurde, et süüdistuse perioodist väljajääv seik Z8 OÜ-ga seoses
ratastraktorite rendiga 2006 aastal, ei oma LLi süü tõendamise seisukohast tähtsust. FFi e-kirjast
nähtub rendi teemal suhtlus IIiga, kellele ei ole esitatud süüdistust. Antud rendilepingu
sõlmimise osas LLile või FFile süüdistust esitatud ei ole. Asjaolu, et rendileping oli näilikult IIi
nimel sõlmitud, kuid tegelikkuses varjas LLi, süüdistusest ei tulene. Kirjavahetusest seost
LLiga ei nähtu. Sestap jätab kohus antud tõendid tõendikogumist välja (T 48 lk 124- 142).
1562. Asjaolu, et ATV-d ka hiljem Hiiumaal LLi suvekodus asusid on samuti tuvastatud.
Tunnistaja XX kasutas tulipunast värvi ATV-sid Bombardier LLi palvel muru niitmiseks
Hiiumaal viimase kinnistul, sai selle eest LLilt tasu. Ta töötas ka Bone Investis ja siis hooldas
sadama juures ala, Ungru restot. Seal töötades esimesel aastal ATV-sid ei olnud (K 10 lk 21-
22).
1563. LLi otsene seos ATV-dega kajastub ka kindlustuse korraldamises.
1564. Eesti Liikluskindlustuse Fondi MTÜ teabe kohaselt oli ratastraktorite kindlustusvõtjaks
Bone Invest OÜ (nr xxx alates 16.01.2009 kuni 15.01.2016 ja nr xxx alates 15.01.2009 kuni
15.01.2015, T 65 lk 182-182pö).
1565. 12.12.2008 kell 12.51 on XX saatnud e-kirja FFile, lisana MTÜ Eesti Liikluskindlustus
Fondi kiri, et Bone Invest OÜ-le kuuluval sõidukil Bombardier Outlander 400 HO (reg.märk
xxx) puudub liikluskindlustuse leping. Samal päeval kell 13.44 on FF saatnud e-kirja LLile,
küsimusega „Kas sul mingi leping olemas?“ (T 46 lk 160-162).
1566. 15.01.2009 annab FF LLile e-kirjaga teada, et traktorid on kindlustatud, lisatud on
kindlustuspoliisid kahele sõidukile (Bombardier Outlander Max 400 HO ja Bombardier
Outlander 400 HO) ning arve 710 eurot ilma käibemaksuta (T 46 lk 168-172). Arve summas
710 eurot on tasutud 23.01.2009 Bone Invest OÜ arvelduskontolt xxx (Nordea, T 72 lk 118
CD digitaalselt üle antud fail „Kohtule esitamiseks köidetest 56-59 uus; viitega 59. köitele kaust
„Nordea Bank AB Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-1).
269
1567. LL on saatnud 16.04.2009 kell 8.40 FFile edasi ATV-de kindlustuspoliisi jätkamise
pakkumuse (T 46 lk 189- 191) ja kell 8.46 on pakkumuse esitajale, ja kirja koopiana FFile
saates, andnud teada, et on (kindlustuspakkumusega) nõus (T 46 lk 192).
1568. 22.04.2009 on XX andnud FFile teada Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-lt
saabunud arvest nr 200890896578/16.04.2089 summas 10080.00kr, kindlustatud esemeteks
xxx Bombardier Outlander 488 HO kindlustusmakse 5488.08 kr. ja xxx kindl.makse 4688,80kr
/ 46, 197). Arve on tasutud Bone Invest OÜ poolt 04.05.2009 (T 72 lk 118 CD digitaalselt üle
antud fail „Kohtule esitamiseks köidetest 56-59 uus; viitega 59. köitele kaust „Nordea Bank AB
Eesti filiaali vastus 21.01.2015 nr 20-3-171-1).
1569. Märts ja aprill 2010 nähtub LLi ja FFi vahelisest e-kirjavahetusest, et uuritakse
hinnapakkumisi ATV-de kindlustamiseks, sealjuures edastab LLile pakkumisi FF(T 47 lk 22-
39).
1570. Olukorras, kus LL oli kõigest sõber mitte ATV-de omanik ja ratastraktorite hoidja ning
kehtiva rendilepingu alusel pidanuks ratastraktorid asuma Keskkonnahoolduse OÜ valduses,
puudus LLil igasugune vajadus tegeleda nende liikluskindlustusega ning FFil põhjus sellega
seoses LLi poole pöörduda. Taoline info pidanuks olema oluline Keskkonnahoolduse OÜ-le,
kes rendilepingu järgi ratastraktoreid kasutas, kuid mitte LLile, kelle valduses märgitud ajal ei
pidanuks ATV-d rendilepingu järgi asuma.
1571. Taoliselt nähtub samuti, et FFi kui Bone Invest OÜ esindaja ja HH kui
Keskkonnahoolduse OÜ esindaja vahel ei ole toimunud vähemalt e-kirjade kaudu suhtlust
ratastraktorite teel, sh nt kindlustamise teemal, vaid taoline suhtlus on LLi ja FFi vahel.
1572. Taoline FFi ja LLi omavaheline suhtlus, LLi poolne tegutsemine ja nõusoleku andmine
nt kindlustaja valikul, viitab LLile kui omanikule.
1573. Asjaolu, et ATV-d ka hiljem Hiiumaal LLi suvekodus asusid on samuti tuvastatud.
Tunnistaja XX kasutas tulipunast värvi ATV-sid Bombardier LLi palvel muru niitmiseks
Hiiumaal viimase kinnistul, sai selle eest LLilt tasu. Ta töötas ka Bone Investis ja siis hooldas
sadama juures ala, Ungru restot. Seal töötades esimesel aastal ATV-sid ei olnud. 2013-2014
kasutas Bone Invest OÜ jaoks töötades ATV-sid. Töölepingu tegi FFiga ja suhtles FFiga. Tasus
FF(K 10 lk 21-22).
1574. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et ATV-d võisid ollagi soetatud hobitegevuseks, kuid
eelnevale viidates on ilmne, et ATV-de tegelik kasusaaja ja valdaja oli LL. Asjaolu, et LLi
suvekodus käisid ka teised sõbrad ning samuti kasutasid ATV-sid, ei oma mingisugustki
tähtsust. ATV-d ei asunud valdavalt teiste sõprade elukohtades ega nende valduses, vaid aegajalt
LLi suvekodu külastades said nad ATV-sid sõiduks kasutada. Taoline tegevus jääb sõbra suhte
piiridesse ega ole määratletav ATV-de omanikuks olemisega. Asjaolu, et nt XX ATV-de teemal
Bone Invest OÜ kinnistu hooldamisega seoses rohkem FFiga suhtles (K 10 lk 22, 22pö), ei
väära kuidagi LLi seotust. Asjaolu, et LL ka nende hoolduse eest tasus (K 10 lk 21pö) on
tõepoolest võimalik nii nende kasutamise korral (kaitsja väide), kuid ka nende tegeliku
omanikuna. Üks ei välista teist. Samuti see, et LL ja FF teinetest teatud olukordades ka sõbrana
aitasid, ei ole asjasse puutuv. Praegusel juhul on kohus tuvastanud LLi seotuse ATV-dega
ulatuses, mis ületab sõbra aitamise ja viib kohtu järelduseni, et ATV-de tegelik omanik oli LL,
kelle soovil ATV-d esialgu Bone Invest OÜ nimele osteti, misjärel vormistati X ja II koheselt
kasutajateks ning ATV-d asusidki LLi tegelikus valduses.
270
1575. Nii ATV-de kui kaatri ostmise osas esialgu Bone Invest OÜ nimele tuleb aru saada, et
taoliselt oli võimalik ost sooritada käibemaksu võrra soodsamalt. Taolist kokkuhoidu rakendas
FF ka teistes oludes (T 46 lk 123), mistõttu on eluliselt usutav, et see võis olla ka põhjuseks,
miks esialgu soetati tehnika Bone Invest OÜ nimele. Teiseks põhjuseks võib pidada samuti
eluliselt usutavalt tehnika siiski kõrget maksumust, mistõttu LLil kui füüsilisel eraisikul ei
pidanud olema taolist vaba summat.
7.7.4. Muud seosed
1576. Samuti nähtub Bone Invest OÜ kontoväljavõttest ja e-kirjavahetusest, et Bone Invest OÜ
on tasunud erinevaid LLi ja tema perega seotud kulutusi, mis omakorda kinnitab kohtu
veendumust, et LLil oli Bone Invest OÜ-s varjatud osalus ning FFi kaudu sestap ka tasuti tema
isiklikke kulusid. Nii on nt 11.07.2007 kell 16.47 FFi e-kirjast LLile võimalik üheselt aru saada
selliselt, et FF kannab LLi kulud Bone Invest OÜ arvelt (T 46 lk 123). Samal põhjusel on ka
LLile tehtud palksuvila hinnapakkumine edastatud LLilt FFile (T 46 lk 153- 155) ning FF on
14.07.2009 edastanud LLile 6 piletit Madonna kontserdile (T 46 lk 200-206). 2010 juunis on
FF samuti Bone Invest OÜ arvelt tasunud mh LLi ja tema pere reisi Gotlandile (T 47 lk 45-53).
1577. Samuti on LL vara paigutanud Bone Invest OÜ-sse. 02.02.2009 laenulepingu alusel andis
LL (AS Ž7) Bone Invest OÜ-le kuni 3. august 2009 laenu 21500 USD (T 46 lk 182-186).
1578. 12.11.2012 loovutas LL OÜ-le Bone Invest nõuded AS Ž7 vastu summas vähemalt 103
961 eurot. Seejärel 16.12.2012 sõlmis LLi Bone Invest OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt
laenas ta Bone Invest OÜ-le kokku 167 382.69 eurot (T 36 lk 175-178 koopia). XX kinnitas, et
laenu tagasimaksmist talle näidatud dokumentide järgi ei saa kinnitada (K 46 lk 102pö-107).
1579. 26.06.2015 kell 13:56 toimunud FFi ja XX vahelisest kõnest nähtub, et FF LLiga
sõlmitud laenulepingu alusel intresse ei maksa ja märkis, et „kunagi vaatab, mis ta selle
laenulepinguga teeb“. (T 70 lk 73). Taoline suhtumine viitab sellele, et tegemist ei olnud ehtsa
laenulepinguga, vaid LLi investeeringuga Bone Invest OÜ-sse.
7.7.5. Tabelid
1580. Kaitsja on leidnud, et FFi sülearvutist leitud tabelid pealkirjaga Aja T ei ole seostatavad
LLi osalusega Bone Invest OÜ-s. Kohus jääb teisele arvamusele.
1581. FFi arvutist leitud failid (T 50 lk 24, 25) on koostanud Bone Invest OÜ juhatuse liige FF.
Tabelitest nähtuvad väljendid:“ raha+VP/../kulud/../A/../B Aktiva kokku/../A
välja/../Vkasum/../“. Tabeli all on kirjas sõnad: “reserv, Lohu, Nõva, Paat, Maa Hiium, vahe“.
1582. Arvestades eelnevalt käsitletud teemasid on tabel koostatud Bone Invest OÜ-s LLi ja FFi
osaluse osas arve pidamiseks, sh on tabelis kajastatud eraldi LLiga seotud väljaminekud. Kohus
leiab, et taoline tõlgendus on ilmselge, kuivõrd tabeli pealkiri langeb kokku LLi ja FFi eesnime
esitähtedega X ja X ning tabelis kajastatud nimed ja summad langevad kokku eelnevalt kohtu
poolt osaliselt kajastatud tehingutega. Näiteks tabeli lahtris X välja on kajastatud summad 900
000, mis tabeli all on ühtiv kirje Maa Hiium juures oleva summaga 900 000 ning langeb
täielikult kokku vanasadama kinnistu eest tasutud summaga. Samuti on täielikult kokkulangev
kaater Aquator 23HT maksumus summas 1100000 tabeli all kajastatud kirjega paat 1100000.
Üksühele ühtib ka kaater Volvo maksumus X välja tabelis toodud summaga 1313559.32. Sellest
tulenevalt väljendab tabeli X veerg LLi osa, mida iseloomustab veel tabeli all kokkuvõttev %
271
(nt esimeses tabelis 42, 5%, teises 51,96%). Esimene tabel on loodud 29.05.2007 ja viimati
salvestatud 30.05.2007, teine aga 09.07.2007 (T 50 lk 14).
1583. Seega väljendab tabeli X kirje LLi puutuvat (osa, tehingud, väljaminekud) ning X Bone
Invest OÜ-s FFi osa. Kuivõrd LLi osalus oli varjatud, seda ei saanud ega kajastatud Bone Invest
OÜ raamatupidamises, siis pidaski FF ise arvestust LLi osa ja väljaminekute üle (X välja tulp).
1584. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Bone Invest OÜ-sse laekus altkäemaks LLile, BBle ja
AA Keskkonnahoolduse OÜ-lt, ŽŽ AS-lt ja Z4 AS-lt. Altkäemaksu tasumine just Bone Invest
OÜ kaudu on seega loomulik valik, arvestades ka LLi seotust Bone Invest OÜ-ga. Samuti, et
LL on laenude loovutamisega suurendanud Bone Invest OÜ vara, mistõttu on koostoimes antud
tabeli ja eelnevalt tuvastatuga veelkord kinnitust leidnud, et LLil oli varjatud osalus Bone Invest
OÜ-s. Kuivõrd süüdistuses ei ole kajastatud osaluse protsenti, siis ei ole osaluse suurus oluline,
mistõttu kohus osalust või selle kujunemist eraldi välja arvutada ei pea vajalikuks. Oluline on,
et kohus on tuvastanud, et LL on saanud Bone Invest OÜ kaudu tegeliku kasusaajana ka
tegelikku tulu, nt kaater, ATV-d jm isiklike kulude katmise Bone Invest OÜ vahenditest.
1585. Lisaks eelnevale on veel üksikud seigad, mis iseloomustavad LLi varjatud osalust Bone
Invest OÜ-s. Nt 15.09.2010 edastas FF LLile laenulepingu projekti Bone Invest OÜ poolt Z38
OÜ-le antava laenu kohta ning koopiana ka järgneva kirjavahetuse. (T 47 lk 54- 61). Märgitu
edasisaatmisele on ainus mõistlik põhjendus see, et LL kui Bone Invest OÜ osanik pidi koos
FFiga olema nõus laenuandmisega, sh tingimustega. Muul juhul puudus tal vajadus laenust,
selle andmisest jm teada.
1586. 06.04.2015 kell 15:14 toimunud LLi ja XX vahelisest kõnest nähtub, et viimane võttis
maaklerilt maja hinna ja küsis LLilt, kas nemad on midagi otsustanud. Kohus leiab, et antud
kõne ei ole võimalik seostada ainuvõimaliku versioonina just FFiga finantside lugemise osas,
vaid eluliselt usutavaks saab pidada ka pere (LLi ja IIi nõupidamist maja ostu osas). See
üksikjäreldus ei muuda aga kui kohtu lõppjäreldust LLi seotusest Bone Invest OÜ-ga.
1587. XX, kui äripartneri, teadmise puudumine sellest, et LL oleks mingilgi moel seotud Bone
Invest OÜ-ga (K 15 lk 179) ei oma LLi tegeliku seotuse osas Bone Invest OÜ-ga tähtsust.
Tegemist oligi varjatud osalusega, mistõttu teised äripartnerid ei pidanudki seda teadma.
1588. Samal põhjusel ei näe kohus tõendiväärtust ka Bone Invest OÜ raamatupidaja XX
ütlustel selle kohta, et LLil puudus Bone Invest OÜ-s mistahes kujul osalus, samuti ei olnud
tegemist OÜ Bone Investiga seotud isikuga (K 46 lk 104pö, 105, 106pö). Bone Invest OÜ
„raamatupidamine“ LLi ja FFi osaluse kohta oli peetud FFi enda poolt, mitte Bone Invest OÜ
raamatupidaja poolt. Mõistetavalt saabki raamatupidaja anda ütlusi vaid nende teadmiste
pinnalt, mida talle on avaldatud.
1589. Sellest tuleneb ka asjaolu, et XX teadmiste kohaselt oli Bone Invest OÜ ainus suhe LLiga
2012. aastast laenusuhe, mille kohaselt Bone Invest OÜ võttis Harku kinnistu ostuga üle
kinnistu endise omaniku laenukohustuse LLi ees ning asus seda seejärel täitma (K 46 lk 103,
105). XX on samuti selgitanud talle raamatupidajana esitatud dokumentide põhjal, et
raamatupidamisprogrammis on ta teinud kannete osas muudatusi, millel oli ka tagasiulatuv
mõju, mille tõttu 2015. aastal tehtud väljavõtted pealkirjaga „LLilt saadud pikaajaline laen“
kajastavad näiteks 2006. aasta kandeid sama pealkirjaga, ehkki sel ajal (2006. aastal) oli kontol
teistsugune nimetus. Nimetatud kande muudatus ei tähenda, et LLil oleks 2006. aastal antud
Bone Invest OÜ-le pikaajaline laen. Tunnistaja poolt tehtud väljavõtte ja istungil antud
272
selgituste kohaselt kajastas konto xxx aastatel 2004-2006 FFilt saadud laenu. Kuni 30.12.2007
oli konto kasutamata ning kuni 31.12.2008 kajastas see XX saadud laenu. LLilt saadud laen oli
võetud arvele 2012. aasta detsembris, mille suurenemist ja vähenemist on kajastatud kuni
31.12.2020 (K 46 lk 104pö). Muudatused kontode nimetuste juures on raamatupidaja teinud
iseseisvalt (K 46 lk 106). Märgitud kanded ei muuda kohtu arusaama LLi osalusest Bone Invest
OÜ-s. Nagu eelnevalt märgitud, teeb raamatupidaja kandeid ja arvestusi talle ette antud teabe
ja dokumentide põhjal.
1590. Prokuratuur on esile toonud veel laekumised Lextalt, mida on seostanud ise LLi AS
Tallinna Sadam juhatuse liikmeks oleku ja FFi võimaliku vahendaja rolliga. Märgitud
tõlgendused ja tõendid ise ei oma käesoleva kohtuasja seisukohast tähtsust. Esmalt on juba
küllaldaselt tõendeid LLi seose kohta Bone Invest OÜ-ga ning teiseks ei ole antud andmete
kohta küsimusi esitatud ei FFile ega ole kohtusse kutsutud teisi asjaolusid, selgitamaks välja
kannete põhjuseid ja seoseid. Eeltoodu alusel jätab kohus antud andmed asjakohatutena
1591. Konkreetselt LLi osa ja kasumi väljaarvutamist ei pea kohus samuti vajalikuks.
Kohtuasjas ei ole süüdistuses eristatud ega kajastatud FFi ja LLi omavahelised kokkulepped
väidetava altkäemaksu jagunemise osas Bone Invest OÜ-sse kantud rahast. Seega ei ole neil
asjaoludel tähtsust.
7.7.6. Kokkuvõte
1592. Eeltoodu alusel leiab kohus, et LL omas varjatud osalust Bone Invest OÜ-s, investeeris
sinna ning omas FFiga võrdset otsustusõigust Bone Invest OÜ tegevuse ja rahade kasutuse üle
ning oli Bone Invest OÜ üks tegelikest kasusaajatest. Taoliselt jõudsid ka LLile mõeldud
ülekande summad Bone Invest OÜ kaudu LLini. Esitatud süüdistuse kontekstis ei oma tähtsust
see, kas ja kuidas summad LLi, Bone Invest OÜ ja FFi vahel jagunesid.
7.8. Rahapesu
1593. Kuivõrd AA ja FFi rahapesu süüdistuste kirjeldus puutuvalt ŽŽ AS, EEi ja DD
episoodides osas kattub, analüüsib kohus neid süüdistusi koos.
7.8.1. Süüdistused
7.8.1.1. AA
1594. AA on etteheidetud isikute grupis rahapesu toimepanemist ajavahemikul 2005-2008 AS
Z3 esindajalt ja 2009- 2015 ja ajavahemikul ŽŽ AS ning ja Ž2 AS kontserniga seotud isikutelt
saadud altkäemaksu summade kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamises (süüdistuse
punktid 3.4, 3.4.1, 3.4.2, 3.4.2.1, 3.4.2.3, 3.4.3, 3.4.4, 3.4.5).
1595. Eelpool nimetatud kuritegelikul teel saadud vara kuritegeliku päritolu ning tegeliku
omaniku varjamine on toimunud ühiselt ja kooskõlastatult AA poolt MMi ja PPga ajavahemikul
2005-2015 ning ÕÕiga ajavahemikul 2011-2015, FFiga 2009-2015. MM, FF, ÕÕ ja PP
kasutasid rahapesu toimepanemiseks järgmisi nendega seotud äriühinguid: Z2 OÜ, OÜ Z20. PP
osutas raamatupidamise teenust Z2 OÜ-le, OÜ-le Z3 ja OÜ-le Z20.
1596. Ajavahemikul 2005 kuni 2008 AA, MMi ja PP ühise otsuse alusel varjati AA Z3
esindajalt laekunud kuritegelikul teel saadud vara selliselt, et AS Z3 ja Z2 OÜ vahel vormistati
näilised tehingud, mille alusel kanti AA pistiseks mõeldud summad AS Z3 arvelduskontolt Z2
273
OÜ arvelduskontole ning seejärel kasutati neid varjatult AA ja temaga seotud isikute kulutuste
katteks MMi ning PP poolt AA juhtnööride kohaselt.
1597. Ajavahemikul 2009 kuni 2011 AA, MMi ja PP ühise otsuse alusel varjati AA AS Z4 ja
ŽŽ AS esindajalt laekunud kuritegelikul teel saadud vara selliselt, et kõigepealt kantakse
näiliste tehingute alusel Bone Invest OÜ arvelduskontole ja seejärel Z2 OÜ arvelduskontole
ning seejärel kasutati neid varjatult AA ja temaga seotud isikute kulutuste katteks MMi ning PP
poolt AA juhtnööride kohaselt.
1598. Ajavahemikul 2011 kuni 2015 AA, MMi, PP, ÕÕi ja FFi ühise teootsuse ja tööplaani
alusel DD, EEilt ning CCelt ja ŽŽ AS-lt lubatud ja antud altkäemaksuna saadud vara
kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine selliselt, et AA osa kantakse kõigepealt
näiliste lepingu alusel OÜ Bone Invest arvelduskontole ja seejärel OÜ Z3 arvelduskintole. OÜ
Z3 arvelduskontolt tasuti vastavalt AA juhistele AA seotud kulutusi PP ja MMi poolt ÕÕi
heakskiidul.
1599. Selleks, et varjata kuritegelikul teel saadud vara päritolu, mis laekus Z2 ning Z3 OÜ-sse
ja varjata selle tegelikku omanikku oli AA abikaasa näilise lepingu alusel vormistatud OÜ-sse
Z2 ja OÜ-sse Z3 tööle, lisaks tasuti AA korraldusel erinevaid kulutusi seoses sõidukitega. Vara
kuritegeliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamise skeemi oli kaasatud OÜ Z20, kelle nimel
olid AS Neste Eesti kaardid, mida kasutasid AA ja tema poolt määratud isikud.
1600. MM ja PP andsid AA ülevaateid palju ja milliste kulutuste katteks on temale
altkäemaksuna saadud summasid kulutatud.
1601. AA panus ühises teoplaanis avaldus 2005-2015 plaani väljamõtlemises, kuidas
korraldada talle altkäemaksuks mõeldud summade jõudmine OÜ-sse Z2 ja Z3 OÜ-sse ning
milliseid lepingud ja arveid selleks vormistada ning seejärel juhtnööride andmises, millises
viisil korraldada kuritegelikul teel saadud varade kasutamine. Samuti avaldus tema teopanus
ÕÕi värbamises OÜ Z3 juhatuse liikmeks ning nii MMi, PP kui ÕÕi teotahtluse tugevdamises
vormistada näilisi tehinguid ning arveid ning teostada kuritegelikul teel saadud varaga
ülekandeid.
1602. AA on kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis nõustunud vara
lubamisega ning võtnud ajavahemikul 02.01.2005 kuni 30.05.2008 XXlt vastu pistist kokku
summas 3 083 340 krooni (197 061.34 eurot), mis on kantud MMi kaasabil OÜ Z2 (äriregistri
kood xxx) arvelduskontole, vastutasuna selle eest, et AA on AS Tallinna Sadam juhatuse
liikmena kasutanud ametiseisundit AS Z3 jaoks soodsate otsuste ja toimingute tegemiseks.
1603. AS Z3 on Muuga Sadamas alates aastast 1999 aastast terminali teenuseid osutav ettevõte.
Süüdistuse kohaselt on ebaõiguskokkuleppe kohane tegevus alguse saanud 02.01.2005, kuid
süüdistuses on kirjeldatud tegevus alates 04.10.2004 seoses Z3 taotlusega kuppellao
ehitamisega seoses. Sealjuures on väljatoodud, et 04.11.2004 koosolekul teatas AA, et Z3
seisukohad tasude osas ei ole AS-le Tallinna Sadam vastuvõetavad ning edasi, et 08.11.2004
nõustus AA läbirääkimiste tulemusel tasu tõstmisega. Kuivõrd süüdistus puudutab tegusid
alates 02.01.2005, siis omab süüdistusse puutuvust 11.03.2005 koosolek, milles AA eelneva
teemaga seoses selgitas, et AS Tallinna Sadam hüvitab kulutused tingimusel, et AS Z3
hoonestusõiguse tasu tõstetakse oluliselt, mille tulemusena saab AS Tallinna Sadam lisatulu 800
000 krooni. Umbisikuliselt on edasi märgitud, et AS Tallinna Sadam juhatus teatas kehtivale
praktikale tuginedes, raudtee alla jääva AS Z3 hoonestusõiguse tasu tõstetakse esialgselt
274
planeeritust vähem. Otsuse võttis vastu 11.03.2005 AS Tallinna Sadam nõukogu. Edasiselt
sõlmisid AA ja XX ning XX 12.04.2005 ja 09.05.2005 lepingud, milliste sisu on vastavuses AS
Tallinna Sadam nõukogu otsusega.
1604. Edasiselt kirjeldab süüdistus milles seisnes AA poolne avaliku ülesande täitmine
sadamateenuse osutamisega seoses ning TSÜS §-st 35 ja VÕS §-st 620 lg 1 tulenev pädevuse
kuritarvitamine seoses lojaalsuskohustuse rikkumisega. Samuti rikkus AA täiendava tasu
võtmisega KVS §-e 3 ja 4.
1605. Seejärel jätkub süüdistus sellega, et pistisena saadud raha päritolu varjamiseks sõlmis
MM, vastavalt AA poolt saadud korraldustele ja juhistele järgmised näilised tehingud ning
väljastas nende alusel arved.
1606. Nimetatud raha ebaseadusliku päritolu ning AA seotuse varjamiseks sõlmisid 02.01.2005
AS Z3 juhatuse liige XX ja Z2 OÜ juhatuse liige MM tegelikkusele mittevastava lepingu nr
xxx. Lepingu kohaselt tellis AS Z3 Z2 OÜ-lt sõidukite hoolduse ja remonditeenuse ning
transpordi ja renditeenuse osutamise ning vagunite remondi, hoolduse ja puhastusteenuse
osutamise. Lepingu kohaselt maksab AS Z3 sõidukite remondi, hoolduse ja rendi eest Z2 OÜ-
le 33 000 krooni (2 109.08 eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 38 940 krooni (2
488.72 eurot) ning vagunite hoolduse, remondi ja puhastamise eest 35 000 krooni (2 236.91
eurot) kuus, koos käibemaksuga kokku summas 41 300 krooni (2 639.55 eurot). Sõlmitud
lepingu alusel koostas MM igakuiselt Z2 OÜ nimelt arveid AS-ile Ž3 ning esitas need
tasumiseks AS-ile Ž3. Ajavahemikul 02.01.2005 kuni 31.12.2005 maksis AS-Ž3 AA pistist
MMi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539.25
eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ Z2 AS-ile Ž3 osutanud ei ole ning leping ja arved on
vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist.
1607. 02.01.2006 sõlmis AA pistise võtmisele kaasabi osutav MM AS Ž3 juhatuse liikme XX
tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS Ž3 OÜ-lt Z2 transporditeenuse
osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi transpordiks ning
mille eest AS Ž3 maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109.08 eurot), koos käibemaksuga 38
940 krooni (2 488.72 eurot) kuus ja raudtee infrastruktuuri remondi ja hoolduse teostamist ning
mille eest AS Ž3 maksab 35 000 krooni (ilma km-ta, 2 236.91 eurot), koos käibemaksuga 38
940 krooni (2 488.72 eurot) kuus. Lepingu alusel pidi Ž3 AS maksma OÜ-le Z2 iga kuu kokku
80 240 krooni (5 128.27 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2007. Sõlmitud lepingu
alusel koostas MM igakuiselt Z2 OÜ nimelt arveid AS-ile Ž3 ning esitas need tasumiseks AS-
ile Ž3. Ajavahemikul 02.01.2006 kuni 31.12.2006 maksis AS-Ž3 AA pistist MMi poolt
sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880 krooni (61 539.25 eurot).
Reaalselt sellist teenust OÜ Z2 AS-ile Ž3 osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud
üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist.
1608. 03.01.2007 sõlmis AA altkäemaksu võtmisele kaasabi osutav MM AS Ž3 juhatuse liikme
XX tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS Ž3 OÜ-lt Z2
transporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi
transpordiks ning mille eest AS Ž3 maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109.08 eurot), koos
käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus ja raudtee infrastruktuuri remondi ja
hoolduse teostamist ning mille eest AS Ž3 maksab 35 000 krooni (ilma km-ta, 2 236.91 eurot),
koos käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus. Lepingu alusel pidi Ž3 AS maksma
OÜ-le Z2 iga kuu kokku 80 240 krooni (5 128.27 eurot). Leping sõlmiti tähtajaga kuni
275
02.01.2008. Sõlmitud lepingu alusel koostas MM igakuiselt OÜ Z2 nimelt arveid AS-ile Ž3
ning esitas need AS-ile Ž3 tasumiseks. Ajavahemikul 02.01.2007 kuni 31.12.2007 maksis AS-
Ž3 AA pistiseks MMi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel kokku summas 962 880
krooni (61 539.25 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ Z2 AS-ile Ž3 osutanud ei ole ning leping
ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud summade ülekandmist.
1609. 03.01.2008 sõlmis AA altkäemaksu võtmisele kaasabi osutav MM AS Ž3 juhatuse liikme
XX tegelikkusele mittevastava lepingu. Lepingu kohaselt tellib AS Ž3 OÜ-lt Z2
transporditeenuse osutamise, mis kätkeb endas ööpäevaringset valmisolekut tootmisbrigaadi
transpordiks ning mille eest AS Ž3 maksab 33 000 krooni (ilma km-ta, 2 109.08 eurot), koos
käibemaksuga 38 940 krooni (2 488.72 eurot) kuus. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 02.01.2009.
Sõlmitud lepingu alusel koostas MM ajavahemikul 02.01.2008 kuni 31.05.2008 OÜ Z2 nimelt
arveid AS-ile Ž3 ning esitas need AS-ile Ž3 tasumiseks. Ajavahemikul 02.01.2008 kuni
31.05.2008 maksis AS-Ž3 AA pistist MMi poolt sõlmitud lepingu ja esitatud arvete alusel
kokku summas 194 700 krooni (12 443.60 eurot). Reaalselt sellist teenust OÜ Z2 AS-ile Ž3
osutanud ei ole ning leping ja arved on vormistatud üksnes selleks, et varjata pistiseks mõeldud
summade ülekandmist.
1610. Järgnevas osas käsitleb süüdistus seda, et AA koos LLiga nõustusid ajavahemikul
23.02.2009 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võtsid vastu ŽŽ AS-lt ning CCelt ning EEilt ning
DD kokku altkäemaksu kokku summas 514 559,42 eurot, mis kanti Bone Invest OÜ
arvelduskontole. AA osa kanti edasi 15.07.2009 kuni 04.05.2011 Z2 OÜ arvelduskontole ning
seejärel 10.06.2011 kuni 26.08.2015 Z3 OÜ arvelduskontole.
1611. ŽŽ AS-ist LLile ja AA mõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus järgnevate näiliste
lepingute alusel: 02.03.2009 Bone Invest OÜ ja ŽŽ AS vahel sõlmitud nn akvatooriumi
hoolduse leping; 02.03.2009 Bone Invest OÜ ja Z2 OÜ vaheline leping; 03.04.2009 ŽŽ AS ja
Bone Invest OÜ lisakokkulepe alltöövõtu kasutamiseks 02.03.2009 lepinguga seoses;
02.05.2011 ŽŽ AS, Bone Invest OÜ ja Z3 OÜ vaheline lisakokkulepe nr 2. FF edastas Bone
Invest OÜ nimelt arveid ŽŽ AS-le. Z2 OÜ ja Z3 OÜ esitasid MMi isikus igakuiselt akte ja
arveid Bone Invest OÜ-le. ŽŽ AS on maksnud ajavahemikul 20.04.2009 kuni 26.08.2015 OÜ
Bone Invest arvelduskontole raha LLile ja AA kokku summas 295 016.23 eurot.
1612. AS Z4 arvelduskontolt LLile ja AA mõeldud altkäemaksu ülekandmine toimus
järgnevate näiliste lepingute ja arvete alusel: 01.09.2009 rendileping nr xxx (merekaater);
01.10.2009 xxx (manöövervedur); 31.12.2011 üürileping nr xxx (Paljassaare tee 26a ladu). FF
esitas Bone Invest OÜ nimelt igakuiselt arveid Z4 AS-le. Z4 AS on maksnud alates 24.09.2009
kuni 26.08.2015 OÜ Bone Invest arvelduskontole altkäemaksu LLile ja AA kokku summas 219
543.19 eurot.
1613. Seega on AA koos LLiga ning FFi kaasabil varjanud altkäemaksuna saadud summade
tegelikku päritolu ning LLi ja AA seotuse varjamise eesmärgil kasutanud Bone Invest OÜ
arvelduskontosid, varjanud enda seotust sellega ning seal olevaid rahalisi vahendeid kokku
summas 514 559.42 eurot. LLi ja AA omavahelise kokkuleppe kohaselt oli sellest summast AA
osa 249 535. 29 eurot. Arvete esitamine toimus nagu eelnevalt kirjeldatud.
1614. Edasiselt on süüdistuses kirjeldus Z2 OÜ ja Z3 OÜ ning Bone Invest OÜ vahelistest
lepingutest, Z2 OÜ ja Z3 OÜ poolt esitatud arvetest Bone Invest OÜ-le ning nende alusel
tasumisest, kirjeldades tehingute näilikkust, tasutud summasid.
276
1615. Z2 OÜ poolt ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.05.2011 ning OÜ Z3 poolt ajavahemikul
01.06.2011 kuni 26.08.2015 AA seotud tasutud kulutused:
a) AA abikaasa KK makstud töötasu ning riiklikud tööjõumaksud, kuigi KK reaalselt
töötanud ei ole.
b) Ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2006 OÜ Z20 nimele väljastatud AS Neste Eesti
kliendikaartidega AA ning temaga seotud isikute sõidukite kütusekulude ja muude
kulude tasumine;
c) erinevate sõidukitega seotud kulude kandmine
d) muud AA seotud kulutuste tasumised.
1616. Rahapesu toimingute kaudu kuritegelikul teel saadud raha hoidmine, ülekandmine,
muundamine ja kasutamise alaosas on prokuratuur kokkuvõtvalt leidnud, et tegemist on
rahapesuga, kuivõrd eelpool kirjeldatud viisil toimides varjati ja hoiti kolmandate isikute eest
saladuses kuritegelikul teel saadud vara tõelist olemust ning ebaseaduslikkust, kuna
tegelikkuses oli eelpool kirjeldatud ulatuses Bone Invest OÜ, OÜ Z2 ja OÜ Z3
arvelduskontodele laekunud vara näol tegemist altkäemaksuga, mitte aga nimetatud äriühingute
majandustegevusest laekunud summadega. Samuti varjati ja hoiti kolmandate isikute eest
saladuses eelkirjeldatud viisil AA omandiõigust altkäemaksuna saadud vara suhtes, kuivõrd AA
ametlikult puudus õigus saadud vara käsutamiseks ning varjati ja hoiti kolmandate isikute eest
saladuses ka saadud vara käsutamisviisi, kuna tegelikkuses ei kasutatud saadud vara mitte
äriühingute majandustegevuse eesmärkidest lähtudes, vaid kulutati AA saadud juhtnööride
järgi. Seejuures toimus eelkirjeldatud viisil kuritegelikul teel saadud vara muundamine,
omandamine, valdamine ja kasutamine eesmärgiga varjata ja hoida kolmandate isikute eest
saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, millega abistati AA hoiduda oma tegude
karistusõiguslikest tagajärgedest.
1617. Süüdistus kirjeldab, et laekunud rahasid kasutati AA isiklike kulutuste maksmiseks.
1618. Bone Invest OÜ, Z2 OÜ ja OÜ Z3 arvelduskontol raha hoidmise ning selle edasi
kandmise korraldamise kaudu ajavahemikul 2005-2015 toimus AA distantseerimine
altkäemaksu teel saamisest ning eelkirjeldatud toimingutega isikute grupis jäeti mulje, nagu
oleks ülekantud raha saadud äriühingute majandustegevuse tulemusel. Reaalsed majanduslikud
suhted eelnimetatud isikute vahel puudusid, ehkki AA, MM, PP ja FF, ÕÕ ning LL soovisid
jätta teistsugust muljet. Nii eelkirjeldatud rahasummade ülekandmise korraldamisel Bone
Invest OÜ-le, Z2 OÜ-le ja OÜ-le Z3 ning vara nimetatud äriühingute arvelduskontol hoidmise
ja sellega edasiste tehingute tegemine s.o vara ülekandmise ja moondamise eesmärk oli varjata
ja hoida saladuses raha kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. Arvestades asjaolu, et
kuritegelik raha paigutati majandustegevusse, jõudis raha legaalsesse majanduskäibesse ja
kahjustas Eesti finantssüsteemi.
7.8.1.2. FF
1619. Kokkuvõtlikult on FFile etteheidetud isikute grupis rahapesu toimepanemist
ajavahemikul 01.06.2007 kuni 26.08.2015, mis seisnes Türgi ettevõttelt Sefine Denizcilik
Tersanecilik Tur. San. ve Tic. A.S., Remontowa Shipbuilding S.A., Keskkonnahoolduse OÜ,
ŽŽ AS ning ja Ž2 AS kontserniga seotud isikutelt saadud altkäemaksu summade kuritegeliku
277
päritolu ja tegeliku omaniku varjamises (süüdistuse punktid 2.5, 2.5.1, 2.5.2, 2.5.2.1, 2.5.2.2,
2.5.2.3, 2.5.3, 2.5.3.1, 2.5.3.2, 2.5.4).
1620. FFi ja LLi ühise teoplaani järgi kasutati rahapesu toimepanemiseks järgmisi FFiga ning
LLiga seotud äriühinguid: Hongkongis R.I.C.H. Group Trading Limited, Hollandis AB Plus
Invest B.V. ja Bone Invest OÜ.
1621. FFi ja LLi rahapesu episoodide kirjeldustes on 2007 kuni 2015 aastani toimunud
altkäemaksu võtmine. Altkäemaksu võeti Keskkonnahoolduse OÜ, Z4 AS, ŽŽ AS, Sefine
Denizcilik Tersanecilik Tur. San. ve Tic. A.S. ja Remontowa Shipbuilding S.A. esindajatelt.
1622. Kõikide ebaõiguskokkulepete sisu seisneb süüdistuse kohaselt selles, et vastavalt HH,
annab BBle ja LLile, ning CC, EE ja DD annavad LLile ja AA vara selle eest, et vastavalt BB,
AA ja LL kasutaksid oma ametiseisundit ühiselt ja kooskõlastatud nii kooskõlas seadusega ja
AS Tallinna Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii seaduse kui AS-s Tallinna
Sadam kehtivate eeskirjade nõudeid kui see on vajalik Keskkonnahoolduse OÜ, Z4 AS, ŽŽ AS,
Sefine Denizcilik Tersanecilik Tur. San. ve Tic. A.S. ja Remontowa Shipbuilding S.A huvide
tagamiseks.
1623. Süüdistuses kirjeldatakse ajavahemikul 2007 kuni 2012 Keskkonnahoolduse OÜ poolt
altkäemaksu andmine LLile ja BBle. Altkäemaksu anti 01.06.2007 Keskkonnahoolduse OÜ ja
Bone Invest OÜ vahel sõlmitud näiliku rendilepingu kaudu, tasudes kokku 209 989.89 eurot,
millest 44129.84 eurot kanti BBle. LLi ja BB vastusooritused seisnes süüdistuses märgitud
lepingute ja muudatuste läbirääkimistel ja sõlmimisel.
1624. Seejärel, ajavahemikul 2008 kuni 2015 ŽŽ AS esindajalt LLile ja AA altkäemaksu
andmine, vastavalt 02.03.2009 Bone Invest OÜ ja ŽŽ AS vahel sõlmitud näiliku lepingu kaudu.
CC on andnud ning LL ja AA on võtnud FFi kaasabil altkäemaksu kokku summas 295 016.23
eurot, millisest LLi osa jäi Bone Invest OÜ arvelduskontole ning AA osa kandis FF Bone Invest
OÜ ja Z2 OÜ ning hiljem Bone Invest OÜ ja Z3 OÜ vahel sõlmitud näilike lepingute kaudu
AAle. Etteheide kattub AA süüdistuse kirjeldusega.
1625. Seejärel, ajavahemikul 2008 kuni 2015 EEilt ja DDlt altkäemaksu andmine, vastavalt
Bone Invest OÜ ja Z4 AS vahel sõlmitud näilike lepingute (rendileping nr xxx, rendileping nr
xxx, üürileping nr xxx kaudu. EE ja DD on andnud ning LL ja AA on võtnud FFi kaasabil
altkäemaksu kokku summas 219 543.19 eurot, millisest LLi osa jäi Bone Invest OÜ
arvelduskontole ning AA osa kandis FF Bone Invest OÜ ja Z2 OÜ ning hiljem Bone Invest OÜ
ja Z3 OÜ vahel sõlmitud näilike lepingute kaudu AAle. Etteheide kattub AA süüdistuse
kirjeldusega.
1626. Seejärel, ajavahemikul 2014 kuni 2015 Poola ettevõtte Remontowa Shipbuilding S.A.
esindajalt LLile altkäemaksu andmine, vastavalt laevatehase ja R.I.C.H. Group Trading Limited
vahel sõlmitud näiliku maaklerlepingu kaudu. LL nõustus ajavahemikul 08.12.2014 kuni
26.08.2015 vastu võtma ja võttis vastu Poola ettevõtte Remontowa Shipbuilding S.A. esindajalt
GGlt altkäemaksu kokku summas 378 000 eurot, mis kanti vastavalt kokkuleppele R.I.C.H.
Group Trading Ltd arvelduskontole.
1627. Seejärel, ajavahemikul 2014 kuni 2015 Türgi ettevõtte Sefine Denizcilik Tersanecilik
Tur. San. ve Tic. A.S. esindajalt LLile altkäemaksu andmine, vastavalt laevatehase ja R.I.C.H.
Group Trading Limited vahel sõlmitud näiliku maaklerlepingu kaudu. LL nõustus 26.08.2015
278
vastu võtma ja võttis vastu Türgi ettevõtte Sefine Denizcilik Tersanecilik Tur. San. ve Tic. A.S.
esindajalt XX altkäemaksu kokku summas 1 148 670.56 eurot, mis kanti vastavalt kokkuleppele
R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontole.
1628. Ajavahemikul 2014-2015 sõlmis FF, kui R.I.C.H. Group Trading Limited esindaja, LLiga
kokkuleppel ning LLi poolt saadud juhiste järgi R.I.C.H. Group Trading Limited nimelt
tegelikkusele mittevastavaid lepinguid Türgi ettevõttega Sefine Denizcilik Tersanecilik Tur.
San. ve Tic. A.S. ning Poola ettevõttega Remontowa Shipbuilding S.A., esitas sõlmitud
lepingute alusel arveid, mille alusel Sefine Denizcilik Tersanecilik Tur. San. ve Tic. A.S. ja
Remontowa Shipbuilding S.A. kandsid raha R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontole.
Näiliselt jäeti mulje, et tegemist oli R.I.C.H. Group Trading Limited varaga, mis oli laekunud
R.I.C.H. Group Trading Limited majandustegevuse käigus. Kuritegelikul teel saadud raha hoiti
R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontol ning seejärel kanti osa sellest edasi otse Bone
Invest OÜ arvelduskontole ning osa läbi Hollandi ettevõtte AB Plus Invest B.V. arvelduskonto
eesmärgiga varjata ja hoida saladuses kuritegelikul teel saadud raha päritolu ja selle seost
LLiga.
1629. Peale seda kui LLile altkäemaksuna mõeldud kuriteo tulemusena saadud rahasummad
olid kantud Bone Invest OÜ arvelduskontole hoiti neid kui vara, mis oleks justkui laekunud
legaalse majandustegevuse tulemusel. Bone Invest OÜ arvelduskontol hoiti kuritegelikul teel
saadud raha, kasutati seda Bone Invest OÜ poolt teostatavas majandustegevuses, mille eesmärk
oli tõsta Bone Invest OÜ osa väärtust ning samuti kasutati LLiga seotud kulutuste katteks.
1630. Edasiselt kirjeldab süüdistus LLi poolt vastuvõetud altkäemaksusummade ülekandmist
R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontole ning selle edasikandmine OÜ Bone Invest
arvelduskontole, selgitades, et LL nõustus ajavahemikul 24.11.2014 kuni 26.08.2015 vastu
võtma ja võttis vastu Türgi ettevõtte Sefine Denizcilik Tersanecilik Tur. San. ve Tic. A.S.
esindajalt XX altkäemaksu kokku summas 1 148 670,56 eurot, mis kanti vastavalt kokkuleppele
R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontole nr xxx. samuti, et LL nõustus ajavahemikul
08.12.2014 kuni 26.08.2015 vastu võtma ja võttis vastu Poola ettevõtte Remontowa
Shipbuilding S.A. esindajalt GGlt altkäemaksu kokku summas 378 000 eurot, mis kanti
vastavalt kokkuleppele R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontole nr xxx.
1631. Käesolevas osas kattub süüdistus altkäemaksu osaga. Süüdistus kajastab süüdistus LLile
lubatud altkäemaksu summade üleandmiseks R.I.C.H Group Trading Ltd ja Poola ning Türgi
laevatehaste vahel sõlmitud näilikke maaklerlepinguid, milliste alusel kandsid mõlemad
laevatehased R.I.C.H Group Trading Ltd arvelduskontole raha. Ülekannete teostamiseks lasi
FF koostada raamatupidajal näilikud arved. Süüdistus kirjeldab seejärel arvete koostamise ja
ülekannete teostamise asjaolusid. Samuti on äratoodud GG, LLi ja FFi vaheline suhtlus.
1632. R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontol raha hoidmine ja edasikandmine Bone
Invest OÜ-sse osast nähtub süüdistuses järgnev.
1633. Kokku laekus Türgi ja Poola laevaehitus ettevõtetelt LLile mõeldud altkäemaksu
R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontole summas 1 526 670.56 eurot. Nimetatud
summat hoidis FF vastavalt kokkuleppele LLiga R.I.C.H. Group Trading Limited
arvelduskontol kui äriühingu majandustegevusest tulnud raha, mille eesmärk oli varjata vara
kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku.
1634. LLiga kokkuleppel kandis FF sellest 2015 suvel 441 425 eurot Bone Invest OÜ-sse.
279
1635. Kuritegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku ja selle päritolu varjamine on toimunud
ülekannete kaudu R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontolt järgnevalt:
1636. -FFi korraldamisel ja kooskõlastatult LLiga tehti R.I.C.H. Group Trading Limited
arvelduskontolt 02.12.2014 ülekanne summas 50 000 eurot. Nimetatud ülekande põhjenduseks
on FF 04.02.2015 vormistanud laenulepingu nr xxx, kuupäevaga 15.01.2014, mis on
allkirjastatud FF ja XX poolt. 15.01.2014 kuupäevaga laenulepingus on kirjas, et
laenusummaks on 40 000 eurot, laenuintress on 10 000 eurot ja laenu esimene osa summas 35
000 eurot makstakse Speciality Premiums Plus arvelduskontole ja teine osa summas 5000 eurot
tuleb kanda hiljemalt 30.04.2014 Hollandi transpordifirmale. Eeltoodud laenuleping on
koostatud selliselt, et R.I.C.H. Group Trading Limited oleks kohustus kanda üle just 50 000
eurot Bone Invest arvelduskontole. Eeltoodud ülekannet ning vormistatud lepinguid kasutati
selleks, et luua alus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmiseks ja muundada see legaalseks
varaks.
1637. 13.01.2015 kanti R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontolt üle summa 32 000
eurot OÜ Bone Invest arvelduskontole FFi korraldusel kooskõlastatult LLiga. Selleks oli
09.01.2015 OÜ Bone Invest juhatuse liikme FFi ja R.I.C.H. Group Trading Limited esindaja
XX vahel vormistatud laenuleping, mille kohaselt R.I.C.H. Group Trading Limited laenab OÜ-
le Bone Invest 32 000 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 30.06.2016. 29.05.2015
vormistasid OÜ Bone Invest juhatuse liige FF ja R.I.C.H. Group Trading Limited esindajana
XX laenulepingu lisa, millega suurendati laenusummat 88 000 euro võrra ning kogu
laenusummaks sai olema 120 000 eurot. Seejärel on kantud 01.06.2015 üle 10 980 eurot ning
08.06.2015 ja 09.06.2015 kummalgi juhul 11 000 eurot. Eeltoodud ülekandeid ning vormistatud
lepinguid kasutati selleks, et luua alus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmiseks ja
muundada see legaalseks varaks. Tegelikkuses nimetatud äriühingute vahel majanduslikud
suhted puudusid ning laenulepingut kasutati üksnes selleks, et anda näiliselt ülekannetele
majanduslik sisu.
1638. Järgnevalt on Bone Invest arvelduskontole laekunud summad R.I.C.H. Group Trading
Limited kuupäevadel 12.06. 2015, 15.06.2015, 26.06.2015, mis on pangakonto kohaselt seotud
Z10 osade müügiga. OÜ Bone Invest on alates 03.03.2006 ettevõtte OÜ Z10 (äriregistri kood
xxx) üks osanikest. FF korraldas 01.06.2015 OÜ Bone Invest kuuluva OÜ Z10 osade osalise
müügi temaga seotud Hollandi ettevõttele AB Plus Invest B.V. Osade müügi eest tasumiseks
korraldas FFR.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt rahade ülekandmise AB Plus Invest
B.V. Eestis SEB Pangas asuvale arvelduskontole. Selleks sõlmisid R.I.C.H. Group Trading Ltd
(esindas XX) ja AB Plus Invest B.V (esindas FF) 01.06.2015 laenulepingu, mille kohaselt
R.I.C.H. Group Trading Ltd annab AB Plus Invest B.V. laenu summas 330 000 eurot. Kuna AB
Plus Invest B.V. SEB Pangas arvelduskonto tegemine venis, siis sõlmitakse 08.06.2015
laenulepingule lisa R.I.C.H. Group Trading Ltd (esindas XX) ja AB Plus Invest B.V (esindas
FF) vahel, mille kohaselt on AB Plus Invest B.V. sõlminud 01.06.2015 OÜ-ga Bone Invest OÜ
Z10 osade müügilepingu ning vastavalt sellele peab R.I.C.H. Group Trading Ltd kandma laenu
summas kuni 326 464 eurot otse OÜ Bone Invest arvelduskontole. Vastavalt laenulepingu lisale
teeb FFR.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt ülekanded kokku summas 159 980.50 eurot
järgnevalt: 12.06.2015 summas 59 980.50 eurot selgitusega „Z10 share agreement notar register
nr.xxx, payment from AB Plus Invest B.V“, 15.06.2015 summas 50 000 eurot selgitusega „Z10
share agreement notar XX reg. nr.xxx, payment from AB Plus Invest B.V „ ja 25.06.2015
280
summas 50 000 eurot selgitusega „Z10 share agreement notar XX reg. nr. xxx, payment from
AB Plus Invest B.V“.
1639. Järgnevalt teeb FF R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontolt raha ülekandmine
Bone Invest OÜ arvelduskontole läbi AB Plus Invest B.V., mille arvelduskonto SEB Pangas
avati 12.06.2015. Seejärel kannab FFR.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt 25.06.2015
summas 50 000 eurot ja 30.06.2015 summas 50 000 eurot Hollandi ettevõtte AB Plus Invest
B.V. SEB Pangas asuvale arvelduskontole, millest 95 000 eurot kannab FF OÜ Bone Invest
arvelduskontole selgitusega „OÜ Z10 share Sales Agreement, XX Notary reg.nr.xxx“. R.I.C.H.
Group Trading Ltd arvelduskontolt kannab FF 06.07.2015 summas 69 980.50 eurot Hollandi
ettevõtte AB Plus Invest B.V. Eestis SEB Pangas asuvale arvelduskontole, peale mida tehakse
kohe ülekanne summas 71 464 eurot OÜ Bone Invest arvelduskontole selgitusega „OÜ Z10
share Sales Agreement , XX Notary reg.nr.xxx, finaal payment“. Seejärel on AB Plus Invest
võõrandanud osa tagasi OÜ-le Bone Invest äriregistri andmetel 17.12.2015. Järelikult korraldas
FF kokkuleppel LLiga lepingute vormistamise, mille kohaselt OÜ Bone Invest võõrandab OÜ
Z10 osad ning tekib alus eelnimetatud lepingute alusel raha ülekanneteks. Lepingud oli
vormistatud erinevate FFiga seotud äriühingute vahel ning sisuliselt toimus raha ülekandmine
ühe temaga seotud äriühingu arvelduskontolt teisele. Nimetatud lepingute tegelikuks
eesmärgiks on anda majanduslik sisu ülekannetele, mille alusel laekus raha R.I.C.H. Group
Trading Limited arvelduskontolt Bone Invest arvelduskontole nii vahetult kui läbi AB Plus
Invest B.V. kuigi tegelikkuses majanduslikud suhted nimetatud äriühingute vahel puudusid.
1640. R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt nr xxx kandis FF OÜ Bone Invest
arvelduskontole 274 961 eurot. R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt nr xxx kandis FF
25.06.2015, 30.06.2015, 06.07.2015, 28.07.2015 AB Plus Invest Eestis AS-is SEB Pank asuvale
arvelduskontole xxx kokku 179 961 eurot ning sellest on edasi kantud 166 464 eurot Bone
Invest OÜ pangakontole. Eelpool kirjeldatud ülekannetega jäeti näiliselt mulje, et tegemist oli
OÜ Bone Invest varaga, mis oli laekunud OÜ Bone Invest majandustegevuse käigus. R.I.C.H.
Group Trading Ltd-st ja AB Plus Invest B.V. laekunud kuritegelikul teel saadud raha hoiti Bone
Invest OÜ arvelduskontol eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud raha päritolu ja selle
seost LLiga.
1641. FFi ja LLi ühise teoplaani alusel mõeldi välja skeem, kuidas korraldada
Keskkonnahoolduse poolt altkäemaksuks mõeldud summade ülekandmine Bone Invest OÜ-sse
ning nendega edasiste toimingute tegemine. Seejuures andis LL FFile teada, milline osa on
mõeldud altkäemaksuna talle ja milline BBle.
1642. Käesolevas osas kirjeldab süüdistus näiliku lepingu alusel arvete esitamist ja makseid
Keskkonnahoolduse OÜ-lt Bone Invest OÜ-le.
1643. Keskkonnahoolduse OÜ on alates 02.07.2007 kuni 29.11.2012 maksnud OÜ Bone Invest
arvelduskontole altkäemaksu kokku summas 209 989.89 eurot, mida hoiti Bone Invest OÜ
arvelduskontol kui näiliselt äriühingu seaduslikust äritegevusest tulnud raha, millega varjati
raha päritolu ja tegelikku omaniku. Bone Invest OÜ-l arveldus arvel nimetatud summa
hoidmine ja edasiste toimingute tegemine toimus FFi ja LLi kokkuleppel.
1644. Seejärel on osa rahast, mis oli mõeldud altkäemaksuks BBle ajavahemikul 09.06.2008
kuni 09.10.2012 kantud FF isiklikule arvelduskontole selgitusega dividendid ja omaniku laen
ning seejärel edasi BB arvelduskontole selgitusega laen summas 44 129.84 eurot, tegelikkuses
281
BB ja FFi vahel laenusuhted puudusid. LLile altkäemaksuks mõeldud summat 165 860.05 eurot
hoiti Bone Invest OÜ kontol kui äriühingu seaduslikust majandustegevusest tulnud vara.
1645. Edasi märgib süüdistus, et LL koos AA nõustusid ajavahemikul 23.02.2009 kuni
26.08.2015 vastu võtma ja võtsid vastu CCelt ning EEilt ning DD altkäemaksu kokku summas
514 559.42 eurot, mis kanti Bone Invest OÜ arvelduskontole. Käesolevas osas kirjeldab
süüdistus näilike lepingute alusel arvete esitamist ja tasumist Bone Invest OÜ ja ŽŽ AS ning
Z4 AS, kuid ka Bone Invest OÜ ning Z2 OÜ ja Z3 OÜ vahel.
1646. Ajavahemikul 2007 kuni 26.08.2015 laekunud Bone Invest OÜ arvelduskontole LLile
mõeldud kuritegelikku teel saadud vara kokku summas 864 564.76 eurot.
1647. Kokkuvõtlikult järeldab prokuratuur, et nii LLi kui FFi teod vastasid rahapesu
definitsioonidele, sest nende tegevused olid kantud eesmärgist varjata kuritegelikud saadud
vara päritolu ja tegelikku omanikku ning moondada, hoida, kasutada ja ülekanda kuritegelikku
raha, näidates seda kui legaalsest majandustegevuses laekunud summasid nendega teostatud
tehinguid.
1648. Bone Invest OÜ arvelduskontole hoiti ajavahemikul 2007-2015 altkäemaksuna saadud
summasid kui vara, mis oleks justkui laekunud legaalse majandustegevuse tulemusel. Bone
Invest OÜ arvelduskontol hoidmine toimus FFi panusel, kes sai käsutada ja kasutada Bone
Invest arvelduskontot ning jagada korraldusi toimingute tegemiseks vastavalt LLilt saadud
juhistele. FF kooskõlastas oma tegevused LLiga, kes osales ühise teoplaani väljatöötamisel.
a) Kuritegelikul teel saadud vara, mis oli laekunud Bone Invest OÜ kontole, kasutati
Hiiumaa, Pühalepa vald, Suuresadama küla, Vanasadama kinnistu ning seal paiknevate
hoonete parendamiseks. LL osales varjatult Bone Invest OU rahastamises ning tema
vara oli varjatult paigutatud eelnimetatud kinnistu soetamisse. Järelikult paigutades
LLile altkäemaksuna laekunud vara eelnimetatud kinnistusse, siis kasvasid ka LLi
varad. . Selliselt 06.06.2007 soetati OÜ Bone Invest nimele kinnistu Hiiumaa, Pühalepa
vald, Suuresadama küla, Vanasadamas soetusmaksumusega 57 520.48 eurot. Nimetatud
tehingu allkirjastas Bone Invest OÜ nimelt FF. Ajavahemikul 2014 kuni 2015 FF ja LL
renoveerisid kinnistul asuva hoone ning ehitasid sinna külalistemaja ja restorani. Hoone
renoveerimist organiseeris, kontrollis ja korraldas LL ning edastas hoone renoveerimise
käigus tekkinud arved FFile, kes korraldas OÜ Bone Invest arvelduskontolt arvete
maksmise. Raamatupidamise andmetel on OÜ Bone Invest maksnud hoone
renoveerimiseks ajavahemikul 2007 kuni 2015 arveid kokku summas 328 134.84 eurot.
Eelkirjeldatud tegevuse kaudu toimus kuritegelikul teel saadud vara muundamine ja
hoidmine.
1649. Lisaks on Bone Invest OÜ arvelduskontole LLi kuriteo tulemusel laekunud raha
kasutatud LLi kulutuste katteks järgmiselt.
b) 30.04.2007 osteti OÜ Bone Invest nimele mootorpaat Aquador 23HT
registreerimismärgiga xxx summaga 1 100 000 krooni (70 302.81 eurot). Nimetatud
mootorpaadi ainukeseks volitatud kasutajaks alates 15.06.2007 oli märgitud LL, kes
kasutas mootorpaati kuni 01.05.2013.LL arvelduskontolt ei nähtu, et ta oleks
mootorpaadi kasutamise eest tasunud. Ajavahemikul oli 24.10.2007 kuni aprill 2013
Lohusalu Sadam esitatud arveid summas kokku summas 8 737,33 eurot Aquador 23HT
registreerimismärgiga xxx hoidmiskulude tasumiseks. Eeltoodud arved oli tasutud OÜ
Bone Invest arvelduskontolt. 01.05.2013 sõlmisid LL ja OÜ Bone Invest mootorpaadi
282
ostumüügi lepingu, mille kohaselt maksis LL mootorpaadi eest 24 960 eurot, mille tasus
LL oma isiklikult arvelduskontolt 03.05.2013. Mootorpaadi hind 24 960 eurot oli alla
turuväärtuse.
c) 15.03.2006 osteti OÜ Bone Invest nimele kaks ATV-d: Bombardier Outlander 400 HO
registreerimismärgiga xxx ja Bombardier Outlander Max 400 HO registreerimismärgiga
xxx hinnaga kokku 132 000 krooni (16 872.70 eurot, so 8436.35 eurot tükk).Alates
11.05.2006 kuni 26.08.2015 aastast olid nimetatud ATV-d kasutajad LL, II ja FF. LL ega
II nimetatud raastraktorite kasutamise eest tasu ei ole maksnud.
1650. LL on seega osalenud rahapesu toimepanemises ühiselt ja kooskõlastatult FFiga seeläbi,
et R.I.C.H Group Trading kontol hoiti raha summas 1 526 670.56 eurot, millest 441 425 eurot
kanti OÜ-sse Bone Invest edasi nii vahetult kui AB Plus Invest kaudu. Bone Invest OÜ-le
laekusid veel kuritegelikul teel saadud varad näiliste tehingute alusel ŽŽ AS-st ja Z4 kokku
summas 514 559.42 eurot, mille osas toimus ühise teoplaani väljamõtlemine FFi, LLi ja AA
poolt. Lisaks laekusid Bone Invest OÜ-sse Keskkonnahoolduse OÜ-st ülekantud summad
kokku 165 860.05 eurot, mille tegeliku omaniku ja päritolu varjamine toimus LLi ja FFi ühise
teoplaani alusel. Eelpool kirjeldatud viisil kuritegelikul teel saadud raha hoidmise,
ülekandmise, muundamise ja kasutamise kasutades selleks Bone Invest OÜ AB Plus Invest ning
R. I. C.H Group Trading Limited arvelduskontosid distantseeris LL end altkäemaksu saamisest
ning seejuures püüti vormistatud lepingute ja arvete alusel jätta muljet nagu oleks tegemist
äriühingute majandustegevuse tulemusel saadud varaga. LLi poolt kuritegelikul teel saadud
vara ülekandmise, moondamise, hoidmise ja kasutamise eesmärgiks oli varjata raha tegelikku
päritolu ja omanikku. Arvestades asjaolu, et kuritegelik raha paigutati majandustegevusse,
jõudis raha legaalsesse majanduskäibesse ja kahjustas Eesti finantssüsteemi.
7.8.2. Süüdistuse kokkuvõte
1651. Süüdistuse kohaselt loeb prokuratuur seega eelkuritegudeks AA poolt AS Ž3-lt pistise
vastuvõtmisega nõustumise, FFi poolt Keskkonnahoolduse OÜ ja laevatehaste episoodides
altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamise ning ŽŽ AS ja Z4 AS episoodides AA poolt
altkäemaksu vastuvõtmisega nõustumise ja FFi poolt altkäemaksu andmisele ja võtmisele
kaasaaitamise.
1652. Süüdistuses sisustatakse rahapesu alguseks altkäemaksusummade ülekandmist näilike
tehingute alusel vastavalt eelkuritegudele:
a) AS Ž3 ülekandeid Z2 OÜ arvelduskontole;
b) Keskkonnahoolduse OÜ ülekanded Bone Invest OÜ arvelduskontole;
c) ŽŽ AS ülekanded Bone Invest OÜ arvelduskontole;
d) Z4 AS ülekanded Bone Invest OÜ arvelduskontole;
e) Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San. ve Tic. A.S ülekanded R.I.C.H. Group
Trading Limited arvelduskontole;
f) Remontowa Shipbuilding S.A ülekanded R.I.C.H. Group Trading Limited
arvelduskontole.
283
1653. Süüdistuse kohaselt heidetakse rahapesu osas ette esmalt altkäemaksuna ülekantud raha
hoidmist AS Ž3 puhul Z2 OÜ, Keskkonnahoolduse, ŽŽ AS ja Z4 AS puhul Bone Invest OÜ ja
parvlaevade episoodi puhul R.I.C.H Group Trading Ltd arvelduskontodel, kui näiliselt
äriühingu seaduslikust äritegevusest tulnud raha, varjates sellega raha tegelikku päritolu.
1654. Järgnevalt heidab rahapesu osas prokuratuur ette seda, et altkäemaksuna saadud rahaga
tehti erinevaid toiminguid (koosseisualternatiivide mõttes muundamine ja ülekandmine). AS
Ž3 osas kanti raha AA seotud Z2 OÜ arvelduskontole, milliselt teostati toiminguid vastavalt
AA korraldustele. LLile mõeldud rahaga teostati tema korraldusel toiminguid Bone Invest OÜ
kaudu. ŽŽ AS ja Z4 AS episoodides kanti AA osa FFi poolt edasi vastavalt Z2 OÜ ja Z3
arvelduskontodele, samuti näilike tehingute alusel. BB osa kandis FF esmalt enda isiklikule
arvelduskontole ja seejärel sealt edasi BB arvelduskontole.
1655. LLi etteheite osas on eraldi välja toodud, et kuritegelikul teel saadud vara, mis oli
laekunud Bone Invest OÜ kontole, kasutati Hiiumaa, Pühalepa vald, Suuresadama küla,
Vanasadama kinnistu ning seal paiknevate hoonete parendamiseks. Raamatupidamise andmetel
on OÜ Bone Invest maksnud hoone renoveerimiseks ajavahemikul 2007 kuni 2015 arveid
kokku summas 328 134.84 eurot. Lisaks on ostetud OÜ Bone Invest nimele mootorpaat
Aquador 23HT ja kaks ATV-d. Eelkirjeldatud tegevuse kaudu toimus kuritegelikul teel saadud
vara muundamine ja hoidmine. AA puhul on väljatoodud terve rida erinevaid kulutusi, mida
AA või tema lähedaste tarbeks Z2 OÜ jt AA seotud äriühingute poolt kanti.
1656. Lisaks raha hoidmisele heidetakse süüdistatavatele ette ka teisi rahapesu
koosseisualternatiive, nagu ülekandmine, muundamine ja kasutamine. Eelkuritegude nr 5 ja 6
(laevatehased) mõttes loeb prokuratuur teiste koosseisualternatiivide alguseks R.I.C.H. Group
Trading Limited arvelduskontolt raha edasikandmist Bone Invest OÜ-sse. Raha ülekandmine
Bone Invest OÜ-sse toimus nii vahetult kui ka läbi äriühingu AB Plus Invest B.V kaudu.
7.8.3. Eelkuriteod
7.8.3.1. AS Ž3
1657. Kuivõrd lepingulised suhted AS-ga Ž3 kujunesid AS-l Tallinna Sadam juba enne
süüdistuses kajastatud ebaõiguskokkuleppe algust, nende puhul etteheited ja seosed
süüdistusega puuduvad, ei pea kohus nende kõigi kajastamist asjakohaseks. Samuti ei ole
etteheidet lepingulistes rikkumistes ega vaidlust lepingute olemasolus/sõlmimises. 06.04.2005
on sõlmitud süüdistuse objektiks olev kolmepoolne kokkulepe (T 11 lk 78-84, lisad T 11 lk 94-
128). AA on allkirjastanud AS-le Ž3 adresseeritud kirjad AS Tallinna Sadam poolt ehituse
maksumuse tasumisega seoses (T 11 lk 85-93).
1658. Pistise etteheite osas peab kohus oluliseks kahte asjaolu. Esmalt algasid maksed AS-st
Ž3 Z2 OÜ-sse 2002 aastal (T 15 lk 132- 134) ehk ajal kui AA ei olnud veel AS Tallinna Sadam
juhatuse liige.
1659. Teiseks, süüdistusest nähtuvalt võeti Ž3 AS laienemisega seonduv põhimõtteline otsus
AS Tallinna Sadam nõukogu poolt vastu 2004 ehk enne süüdistuses kajastatud väidetava
ebaõiguskokkuleppe sõlmimist. Tehing otsustati kinnitada nii 12.11.2004 kui ka 11.03.2005
nõukogu otsusega (T 11 lk 18-26, lisad lk 27-74).
1660. Ainuüksi süüdistuse enda tekstist nähtuvalt on edasised juhatuse liikmete, sh AA poolt,
allkirjastatud lepingud sõlmitud kooskõlas nõukogu otsustustega.
284
1661. XX ja XX ütlustest nähtuvalt valmistas materjalid ette kliendihaldur ning juhatuse liige
kandis need nõukogule ette (K 37 lk 177-177pö, K 27 lk 184pö).
1662. Vaidlus puudub selles, et AS-ga Ž3 sõlmitud lepinguid peab prokuratuur seaduslikeks
(pistis). XX on kinnitanud, et sadama laienemise mõistes olid lepingud kasumlikud ja vajalikud
ka AS- le Tallinna Sadam (K 37 lk 178pö ja 179). XX ja XX, ütlustest ei nähtu asjaolusid, mis
viitaksid AA ja AS Ž3 esindaja XX vahel ebaõiguskokkuleppele või AA poolt AS Ž3 huvide
eelistamisele.
1663. Äriregistri väljatrükist AS Ž3 nähtub XX juhatuse liikmeks olemine (T 1 lk 197). XX ja
AS Tallinna Sadam tolleaegne teine juhatuse liige XX ei ole kohtus tunnistajatena ütlusi
andnud.
1664. Tunnistaja XX teadmiste kohaselt AS- s Ž3 Muuga territooriumil 02.01.2005 lepingus nr
xxx märgitud töid teostatud ei ole. (K 9 lk 173-176). Tunnistaja XX selgitab, et on 02.01.2006
lepingu allkirjastanud volituse alusel ajal, kui tema ise veel GoTrackis ei töötanud. Taolisi töid
tema teada osutatud ei ole (K 9 lk 193 pöördel – 195).
1665. Kaitsja sõnul aitas AA AS- l Ž3 vaguneid saada ning tema töö tasustati, viidates, et sellest
tulenevad ka ülekanded. Kuivõrd AA on keeldunud ütluste andmisest, jätab kohus kaitsja taolise
avalduse kõrvale, tegemist ei ole süüdistatava ütlusega, mida kohus peab tõeks või valeks
lugema.
1666. Samasuguse teguviisi osas on tunnistajad ütlusi andnud. Nimelt selle kohta, et samal ajal
kui AA Eesti Raudtee AS-s töötas, aitas ta teistel äriühingutel tasu eest vaguneid saada, on
tõendatud tunnistajate ZZ ja YY ütlustega (YY ütlused – K 45 lk 208; ZZ ütlused – K 45 lk
229-230pö). ZZ kinnituse kohaselt AA osalus varjati, kuna taolisele AA poolsele kõrvaltulu
teenimisele oleks raudteesektoris halva pilguga vaadatud (K 45 lk 229pö-230).
1667. AS Tallinna Sadam ja Ž3 AS vahelised lepingulised suhted, kuid ka AA ja XX suhtlus,
nt kirjavahetus seoses lepingu täitmise jm küsimustega on tõendatud (T 14 lk 48-54, lisad lk
55-199, T 15 lk 1-25, lk T 15 lk 58-61, 68- 70). Kirjavahetusest ei tulene asjaolusid, mis
viitaksid ebaõiguskokkuleppele.
1668. 02.01.2006 on sõlmitud töövõtuleping AS Ž3 ja Z2 OÜ vahel (T 11 lk 153- 154). Vaidlus
puudub selles, et MMi Z2 OÜ nimelt Ž3 AS-ga lepingu vormistas ning ajavahemikul 2005-
2008 arved esitas (T 56 lk 1-202, T 57 lk 1-209, T 58 lk 1-199, T 59 lk 1-31). Arved ja aktid on
koostanud MM (T 11 lk 130-131, lisad lk 132-201, T 12 lk 1-12). Vaidlus puudub selles, et Z2
OÜ on esitanud arveid Ž3 AS-le ja nende alusel on tasutud (T 12 lk 90-98, T 15 lk 132-172).
1669. AS Ž3 ja Ž13 AS äriregistri väljatrükid tõendavad nende äriühingute tegevusalasid,
majandusaasta aruannete infot ning äriühinguga seotud isikuid (T 1 lk 193-199, T 12 lk 99-
105). AS Ž3 ning Ž131 AS-iga (nüüd Ž13 AS) omasid lepingulisi suhteid aastast 2008.
1670. Tehnilise Järelevalve Ameti 24.10.2016 vastus Kaitsepolitseiameti järelpärimisele-
tõendab, et Z2 OÜ-le ei ole väljastatud raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba (T
12 lk 81-83). Samuti, Z39 OÜ ei ole ajavahemikul 2005-2008 Z2 OÜ-le teenuseid osutanud (T
12 lk 86-89).
1671. Seega on kohus tuvastanud, et AS Tallinna Sadam ja AS Ž3 ning AS Ž3 ja Z2 OÜ vahel
eksisteerisid lepingulised suhted, et Z2 OÜ arvete alusel on AS Ž3 aastast 2002 tasunud Z2 OÜ
285
arvelduskontole makseid. Samal ajal tegelikkuses teenust osutatud ei ole, mistõttu on tegemist
varjatud tehingutega.
1672. Kohus ei ole tuvastanud, mis asjaoludel need maksed on teostatud ega nähtu süüdistusest
ega süüdistuskõnest, mis asjaoludel on ebaõiguskokkuleppe alguseks loetud 2005 aastat, kui
maksed algasid 2002 aastast. Kaitsja on loonud versiooni, et ka käesoleval juhul, võis AA saada
AS-st Ž3 ebaseaduslikku tulu, mis ei olnud aga seotud tema töötamisega AS-s Tallinna Sadam.
Kohus ei pea seda täiesti ebausutavaks, arvestades, et maksed algasid 2002 aastast, kui AA
töötas Eestis Raudtees.
1673. Objektiivsed tõendid selle kohta, et ebaõiguskokkulepe AA poolt AS-s Tallinna Sadam
AS Ž3 huvide eelistamiseks 2005st aastast sõlmitud oleks, puuduvad. Mis asjaoludel on maksed
teostatud juba 2002 aastast, ei ole teada. Seost AA poolt lepingute sõlmimise/pikendamise ja
makstud tasude vahel ei ole tuvastatud. Seega ei ole tuvastatud, mille eest on AA AS-st Ž3 läbi
Z2 OÜ tasu saanud. Kas tegemist on olnud pistisega seoses tema tööga AS Tallinna Sadam
juhatuses või kaitseversiooni kohaselt tekitatud kahtlusega vagunitega seonduva tasuga, ei ole
teada. Kuivõrd teada ei ole ka ebaõiguskokkuleppe täpne sisu, selle sõlmimise aeg ning muud
asjaolud, siis tuleb kohtul möönda, et esinevad kahtlused, mis ei ole kõrvaldatud, mistõttu
tõlgendab kohus esinevad kahtlused süüdistatava kasuks.
1674. Kuigi antud juhul on äratuntav sama muster, ehk AS Tallinna Sadam juhatuse liige AA
saab läbi Z2 OÜ AS-st Ž3 raha ning ülekanded on teostatud näilike tehingute alusel, ei saa
siinkohal samal tasemel sarnast teguviisi jaatada. Eelkõige just ülekannete algusega seoses juba
2002 aastast, kui AA veel ei töötanud AS-s Tallinna Sadam. Sellest tulenevalt ei saa kohus antud
ülekandeid seostada ainult AA töötamisega AS-s Tallinna Sadam, mis on võimalik eelnevalt
kajastatud episoodide puhul ning kohus ei saa antud episoodis modus operandile toetuda.
1675. Eelneva alusel leiab kohus, et süüdistuses kirjeldatud tegu- AA poolt pistise võtmine AS-
lt Ž3 ei ole asetleidnud.
7.8.3.2. Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS, Z4 AS
1676. Estatud süüdistusest tuleneb, et AA on eelkuritegudena etteheidetud altkäemaksu
võtmised ŽŽ AS-lt ning EEilt ja DD ning FFile eelnevale ja Keskkonnahoolduse OÜ-lt LLi
altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamisteod.
1677. Eelkuritegudena (2, 3, 4) ja rahapesu varjamise, moondamise jm teguviisidena kajastatud
tegevuste tõendatust on kohus eelnevalt ammendavalt analüüsinud Keskkonnahoolduse OÜ,
ŽŽ AS, EEi ning DD altkäemaksu edasiandmise ja vastuvõtmise osade juures (p 7.1.4-7.1.6;
7.2.3-7.2.6; 7.3.3-7.3.4), mistõttu kohus antud osa ei korda.
1678. Kohus leidis, et on tuvastatud, et Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS ja Z4 AS tegid
vastavalt FFi ja Bone Invest OÜ-ga sõlmitud tegelikkusele mittevastavate lepingute alusel
ülekanded Bone Invest OÜ-sse, FFi esitatud tegelikkusele mittevastavate arvete alusel. Samuti
tegi FF Bone Invest OÜ arvelt MMi poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja lepingute alusel
Z2 OÜ ja Z3 OÜ-ga ülekanded Z2 OÜ ja Z3 OÜ-sse.
286
7.8.3.3. Parvlaevade episoodid
1679. Estatud süüdistusest tuleneb, et LLile on eelkuritegudena etteheidetud altkäemaksu
võtmised Türgi ja Poola laevatehastelt ning FFile altkäemaksu andmisele ja võtmisele
kaasaaitamisteod.
1680. Eelkuritegudena (5 ja 6) ja rahapesu varjamise, moondamise jm teguviisidena kajastatud
tegevuste tõendatust on kohus eelnevalt ammendavalt analüüsinud parvlaevade episoodis
altkäemaksu edasiandmise ja vastuvõtmise osade juures (p 7.6.3-7.6.5), mistõttu kohus antud
osa ei korda.
1681. Antud alaosas kohus analüüsis lepinguni jõudmise, selle sõlmimise ja maaklerlepingu
näivuse asjaolusid põhjalikult ega hakka neid siinkohal kordama. Kohus käsitles vastavalt
süüdistusele toimunut kuni laevaehitus ettevõtete poolt raha ülekandmiseni ja nende
laekumiseni R.I.C.H Group Trading Ltd arvelduskontole. Kohus tuvastas, et FF esitas R.I.C.H
Group Trading Ltd nimelt eelnevalt sõlmitud, tegelikkusele mittevastavate maaklerlepingute
alusel, arved Poola ja Türgi laevaehitus ettevõtetele, kes arvete alusel ka tasusid.
1682. Rahapesu osas käsitleb kohus raha edasisi liikumisi R.I.C. H group Trading Ltd
arvelduskontolt kuni Bone Invest OÜ-ni.
7.8.4. Rahapesu
1683. Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS, Z4 AS episoodide juures on kohus analüüsinud FFi
näilike lepingute sõlmimist, FFi poolseid arvete esitamisi, ülekannetega seonduvaid rahade
liikumisi äriühingute arvelduskontodelt Bone Invest OÜ arvelduskontole, FFi poolt ülekannete
teostamist enda ja BB arvelduskontodele ning Z2 OÜ ja Z3 OÜ arvelduskontodele. Samuti Z2
OÜ ja Z3 OÜ-ga sõlmitud näilikke lepinguid, arvete esitamist. Samuti on kohus analüüsinud
LLi ja Bone Invest OÜ seoseid ja kajastanud mh ATV-dega, kaatri ja Hiiumaa kinnistuga
seonduva, kuid ka AA ja Z2 OÜ ning Z3 OÜ seosed (XX). Kohus jääb kõige eelnevalt
väljendatu juurde.
7.8.4.1. Reisiparvalaevade episoodid
1684. Erinevat teistest süüdistuste osadest ei käsitle süüdistus kirjeldust altkäemaksu summade
jõudmisest LLini (teistes episoodides on sarnane tegevus nagu rahapesu episoodis kirjeldatud
ka altkäemaksu süüdistuses), vaid on piirdutud tõdemusega, et „FFi ja LLi vahelise kokkuleppe
kohaselt toimub LLile altkäemaksuks mõeldud summade edasine ülekandmine ning nende
kasutamine ja käsutamine vastavalt LLi korraldustele FFi poolt ning samuti toimetati need
summad osaliselt Eesti Vabariiki FFi ja LLi ühise tegutsemise tulemisel“.
1685. Seega saab kohus aru, et altkäemaksu süüdistuses peab prokuratuur siiski üldistatult raha
jõudmist LLini samuti läbi rahapesu episoodis märgitud tehingute ehk lõpliku jõudmisena Bone
Invest OÜ kaudu LLi poolt lõpptarbimisse siin kirjeldatud viisidel.
1686. Siinkohal ei ole altkäemaksu vastuvõtmise mõistes kohtu hinnangul tähtsust, mil viisil
oli see raha jõudmine Bone Invest OÜ-sse vormistatud. Oluline on, et altkäemaksu summa
ulatuses (vähem, kui oli ülekantud altkäemaks, kuid mitte rohkem), millised tulenevad sõlmitud
maaklerlepingutest, on Bone Invest OÜ-sse ülekanded jõudnud. Seega olid need jõudnud LLi
tegelikku valdusesse.
287
1687. Süüdistuse kohaselt laekus kokku Türgi ja Poola laevaehitus ettevõtetelt LLile mõeldud
altkäemaksu R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontole summas 1 526 670.56 eurot.
Nimetatud summat hoidis FF vastavalt kokkuleppele LLiga R.I.C.H. Group Trading Limited
arvelduskontol kui äriühingu majandustegevusest tulnud raha, mille eesmärk oli varjata vara
kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku.
1688. Rahapesu süüdistuse kohaselt tegi seejärel FF kokkuleppel LLiga, kellega täpsustati
teoplaani aastal 2015, nimetatud vara osas ülekandeid, mille tulemusena:
a) kanti raha summas 441 425 eurot Bone Invest OÜ-sse. Raha ülekandmine Bone Invest
OÜ-sse toimus nii vahetult kui ka läbi äriühingu AB Plus Invest B.V.
b) 02.12.2014 ülekanne summas 50 000 eurot. Nimetatud ülekande põhjenduseks on FF
04.02.2015 vormistanud laenulepingu nr xxx, kuupäevaga 15.01.2014, mis on
allkirjastatud FF ja XX poolt. 15.01.2014 kuupäevaga laenulepingus on kirjas, et
laenusummaks on 40 000 eurot, laenuintress on 10 000 eurot ja laenu esimene osa
summas 35 000 eurot makstakse Speciality Premiums Plus arvelduskontole ja teine osa
summas 5000 eurot tuleb kanda hiljemalt 30.04.2014 Hollandi transpordifirmale.
Eeltoodud laenuleping on koostatud selliselt, et R.I.C.H. Group Trading Limited oleks
kohustus kanda üle just 50 000 eurot Bone Invest arvelduskontole.
c) 13.01.2015 kanti R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontolt üle summa 32 000
eurot OÜ Bone Invest arvelduskontole. Selleks oli 09.01.2015 OÜ Bone Invest juhatuse
liikme FFi ja R.I.C.H. Group Trading Limited esindaja XX vahel vormistatud
laenuleping, mille kohaselt R.I.C.H. Group Trading Limited laenab OÜ-le Bone Invest
32 000 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 30.06.2016. 29.05.2015 vormistasid OÜ
Bone Invest juhatuse liige FF ja R.I.C.H. Group Trading Limited esindajana XX
laenulepingu lisa, millega suurendati laenusummat 88 000 euro võrra ning kogu
laenusummaks sai olema 120 000 eurot. Seejärel on kantud 01.06.2015 üle 10 980 eurot
ning 08.06.2015 ja 09.06.2015 kummalgi juhul 11 000 eurot.
d) Järgnevalt on Bone Invest arvelduskontole laekunud summad R.I.C.H. Group Trading
Limited kuupäevadel 12.06. 2015, 15.06.2015, 26.06.2015, mis on pangakonto kohaselt
seotud Z10 osade müügiga. OÜ Bone Invest on alates 03.03.2006 ettevõtte OÜ Z10
(äriregistri kood xxx) üks osanikest. FF korraldas 01.06.2015 OÜ Bone Invest kuuluva
OÜ Z10 osade osalise müügi temaga seotud Hollandi ettevõttele AB Plus Invest B.V.
Osade müügi eest tasumiseks korraldas FFR.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt
rahade ülekandmise AB Plus Invest B.V. Eestis SEB Pangas asuvale arvelduskontole.
Selleks sõlmisid R.I.C.H. Group Trading Ltd (esindas XX) ja AB Plus Invest B.V
(esindas FF) 01.06.2015 laenulepingu, mille kohaselt R.I.C.H. Group Trading Ltd annab
AB Plus Invest B.V. laenu summas 330 000 eurot. Kuna AB Plus Invest B.V. SEB
Pangas arvelduskonto tegemine venis, siis sõlmitakse 08.06.2015 laenulepingule lisa
R.I.C.H. Group Trading Ltd (esindas XX) ja AB Plus Invest B.V (esindas FF) vahel,
mille kohaselt on AB Plus Invest B.V. sõlminud 01.06.2015 OÜ-ga Bone Invest OÜ Z10
osade müügilepingu ning vastavalt sellele peab R.I.C.H. Group Trading Ltd kandma
laenu summas kuni 326 464 eurot otse OÜ Bone Invest arvelduskontole. Vastavalt
laenulepingu lisale teeb FFR.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt ülekanded
kokku summas 159 980.50 eurot järgnevalt: 12.06.2015 summas 59 980.50 eurot
selgitusega „Z10 agreement notar register nr.xxx, payment from AB Plus Invest B.V“,
288
15.06.2015 summas 50 000 eurot selgitusega „Z10 share agreement notar XX reg.
nr.xxx, payment from AB Plus Invest B.V „ ja 25.06.2015 summas 50 000 eurot
selgitusega „Z10 share agreement notar XX reg. nr. xxx, payment from AB Plus Invest
B.V“.
e) Järgnevalt teeb FF R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontolt raha ülekandmine
Bone Invest OÜ arvelduskontole läbi AB Plus Invest B.V., mille arvelduskonto SEB
Pangas avati 12.06.2015. Seejärel kannab FFR.I.C.H. Group Trading Ltd
arvelduskontolt 25.06.2015 summas 50 000 eurot ja 30.06.2015 summas 50 000 eurot
Hollandi ettevõtte AB Plus Invest B.V. SEB Pangas asuvale arvelduskontole, millest 95
000 eurot kannab FF OÜ Bone Invest arvelduskontole selgitusega „OÜ Z10 share Sales
Agreement, XX Notary reg.nr.xxx“. R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt
kannab FF 06.07.2015 summas 69 980.50 eurot Hollandi ettevõtte AB Plus Invest B.V.
Eestis SEB Pangas asuvale arvelduskontole, peale mida tehakse kohe ülekanne summas
71 464 eurot OÜ Bone Invest arvelduskontole selgitusega „OÜ Z10 share Sales
Agreement, XX Notary reg.nr.xxx , finaal payment“. Seejärel on AB Plus Invest
võõrandanud osa tagasi OÜ-le Bone Invest äriregistri andmetel 17.12.2015. Järelikult
korraldas FF kokkuleppel LLiga lepingute vormistamise, mille kohaselt OÜ Bone
Invest võõrandab OÜ Z10 osad ning tekib alus eelnimetatud lepingute alusel raha
ülekanneteks. Lepingud oli vormistatud erinevate FFiga seotud äriühingute vahel ning
sisuliselt toimus raha ülekandmine ühe temaga seotud äriühingu arvelduskontolt teisele.
Nimetatud lepingute tegelikuks eesmärgiks on anda majanduslik sisu ülekannetele,
mille alusel laekus raha R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontolt Bone Invest
arvelduskontole nii vahetult kui läbi AB Plus Invest B.V. kuigi tegelikkuses
majanduslikud suhted nimetatud äriühingute vahel puudusid.
1689. R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt nr xxx kandis FF süüdistuse kohaselt OÜ
Bone Invest arvelduskontole 274 961 eurot. R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt nr xxx
kandis FF25.06.2015, 30.06.2015, 06.07.2015, 28.07.2015 AB Plus Invest Eestis AS-is SEB
Pank asuvale arvelduskontole xxxx kokku 179 961 eurot ning sellest on edasi kantud 166 464
eurot Bone Invest OÜ pangakontole. Eelpool kirjeldatud ülekannetega jäeti näiliselt mulje, et
tegemist oli OÜ Bone Invest varaga, mis oli laekunud OÜ Bone Invest majandustegevuse
käigus. R.I.C.H. Group Trading Ltd-st ja AB Plus Invest B.V. laekunud kuritegelikul teel saadud
raha hoiti Bone Invest OÜ arvelduskontol eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud raha
päritolu ja selle seost LLiga.
1690. Vaidlus ülalkirjeldatud ülekannete asetleidmises ning laenulepingud eksisteerimises
puuduvad. Märgitu nähtub ka R.I.C.H Group Trading Ltd arvelduskonto väljavõttelt (T 26 lk
144-202) ning laenulepingutest endast (T 27 lk 1- 17). Samuti on neid asjaolusid kinnitanud
XX (K 16 lk 21- 31).
1691. Seega on tuvastatud ülekannete teostamine R.I.C.H Group Trading arvelduskontolt
süüdistuses märgitud viisil ja ulatuses, kuid tuvastamata on ülekannete teostamine LLi
korraldusel. Tõepoolest nähtub nt 08.12.2014 LLi ja FFi omavahelisest kõnest, et LL räägib
rahast, mis ilmselgelt on seostatav R.I.C.H Group Trading äriühinguga, kuid mitte ükski tõend
ei viita, et LL andnuks FFile korraldusi raha ülekannete teostamiseks või tähtaegu, millal
ülekandeid teostada. Ühtegi tõendit sellest, et LL omanuks osalust või kontrolli R.I.C.H Group
Trading Ltd tehingute, sh pangaülekannete üle, esitatud ei ole. Tõepoolest on eluliselt usutav,
289
et FFi ja LLi vahel eksisteeris taolisel tasemel usaldussuhe, mis väljendus selles, et LL nõustus
altkäemaksu kandmisega mitte ainult otse tema osalusega Bone Invest OÜ arvelduskontole,
vaid läbi R.I.C.H Group Trading Ltd arvelduskonto selle kandmisega Bone Invest OÜ
arvelduskontole. Viimane on usutav ka seetõttu, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et Bone
Invest OÜ vahenditest tasuti ka LLi kulusid ja finantseeriti tema nö projekte, milliseid kohus
kirjeldas LLi seostamisel Bone Invest OÜ-ga (p 7.7-7.7.6). Samuti nähtub eelnevalt kajastatud
vestlusest ja e-kirjadest, et LL oli teadlik, et ülekanded toimuvad läbi R.I. C. H Group Trading
Ltd.
1692. Arvestades, et kohus tuvastas maaklerlepingute näivuse ja tegemist on sarnase
teguviisiga nagu Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS ja Z4 AS episoodides (st AS Tallinna Sadam
lepingupartner sõlmib FFi esindatud äriühinguga näiliku lepingu, mille alusel tasutakse FFi
äriühingu kaudu, tavapäraselt Bone Invest OÜ, praegusel juhul R.I.C.H Group Trading Ltd),
siis on eluliselt usutav, et ka antud juhul kooskõlas tõenditega sellest, et LL kogu rahade
ülekannete aluseks olevate maaklerlepingute protsessi juhtis, selles osales ja hinna
kooskõlastas, pidi raha läbi R.I.C.H Group Trading Ltd maksete Bone Invest OÜ-sse ja LLini
jõudma.
1693. Süüdistuse kohaselt laekus kokku Türgi ja Poola laevaehitusettevõtetelt LLile mõeldud
altkäemaksu R.I.C.H. Group Trading Limited arvelduskontole summas 1 526 670.56 eurot.
Kohus tuvastas, et R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt nr xxx kandis FF OÜ Bone
Invest arvelduskontole 274 961 eurot. R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt nr xxx
kandis FF 25.06.2015, 30.06.2015, 06.07.2015, 28.07.2015 AB Plus Invest Eestis AS-is SEB
Pank asuvale arvelduskontole xxx kokku 179 961 eurot ning sellest on edasi kantud 166 464
eurot Bone Invest OÜ pangakontole.
1694. FF ja XX on väljendanud nende laenulepingute ja ülekannete õiguspärasust. Hollandi
äriühingut kasutati maksude optimeerimisega seoses. R.I.C.H Group Trading Ltd raamatupidaja
ja arvete koostaja on kinnitanud arvete väljastamist ja ülekannete toimumist, kuid ei tea anda
ütlusi nende aluseks olevate dokumentide kohta. Arved ja ülekanded on ta teostanud vastavalt
FFi ja XX korraldustele.
1695. FFi ja XX omavahelised vestlused näitavad siiski üheselt, et mitte kõik teostatud tehingud
ei tulenenud majanduslikust sisust (nt järgmised kõned: 28.08.2014 kell 14:36, T 71 lk 90pö-
91 , 22.10.2014 kell 17.19, T 71 lk 95-96pö, 23.12.2014 kell 16.31, T 71 lk 91pö-92pö).
1696. Samuti nähtub nt 03.02.2015 FFi ja XX omavahelisest kõnest konkreetselt tegelikkusele
mittevastava laenulepingu vormistamine, kuivõrd Swedbank küsis FFilt selgitusi R.I.C.H
Group Trading Ltd-st laekunud rahade kohta ning kell 22.27 kõnest nähtub, et FF saatis XX
lepingud. Kell 22.51 arutatakse, mil viisil on parem lepinguid vormistada (T 68 lk 111-112).
06.02.2015 kell 9.47 kõnest tuleb, et küsitakse Hong Kongist andmeid ja selgitusi Hollandi
firma laenu kohta (T 68 lk 127-129).
1697. Prokuratuuri hinnangul on ülekande põhjenduseks FFi 04.02.2014 vormistanud
laenuleping nr xxx, kuupäevaga 15.01.2014, mis on allkirjastatud FFi ja XX poolt. 15.01.2014
kuupäevaga laenulepingus on kirjas, et laenusummaks on 40 000 eurot, laenuintress on 10 000
eurot ja laenu esimene osa 35 000 eurot makstakse Speciality Premiums Plus arvelduskontole
ja teine osa 5000 eurot tuleb kanda hiljemalt 30.04.2014 Hollandi transpordifirmale. Eeltoodud
laenuleping on koostatud selliselt, et R.I.C.H. Group Trading Limited oleks kohustus kanda üle
290
just 50 000 eurot Bone Invest arvelduskontole. Eeltoodud ülekannet ning vormistatud lepinguid
kasutati selleks, et luua alus kuritegelikul teel saadud raha ülekandmiseks ja muundada see
legaalseks varaks.
1698. Kaitsja on viidanud, et Bone Invest OÜ Swedbank AS pangakonto väljavõttelt nähtub, et
äriühing on teinud 25.02.2014 makse summas 46 563.00 USD äriühingule Speciality Premiums
Plus, XX selgitusega R.I.C.H.Trading Group Invoice 142935, samuti 28.04.2014 makse
summas 4016,2 EUR äriühingule Van der Helm-Hudig Rotterdam B.V, selgitusega R.I.C.H.
Group Trading Ltd Invoice nr.74802650 (CD, T 59“, „Swedbank AS vastus 21.01.2015 nr
A09.04-200-02-1-2“ kaustas olevas digikonteineris fail xxx.txt).
1699. Prokuratuur ei ole ümber lükanud kaitseversiooni, et tegemist ei olnud Bone Invest OÜ
kohustustega, vaid R.I.C.H. Group Trading Ltd kohustustega, mistõttu andis Bone Invest OÜ
R.I.C.H. Group Trading Ltd-le viimase eest kohustuste täitmisega laenu, mille osas vormistati
hiljem ka kirjalik leping koos kokkuleppelise intressimääraga. Kokkuleppeline intress oli muu
hulgas mõistlik põhjusel, et üks tehingust oli viidud läbi USD-s ning laen tasuti tagasi ühel
kuupäeval ühe maksena, ümardatud summana. Intressimäär ca 25 % aastas ei ole lühiajaliste
laenude puhul midagi tavapäratut. Samas ei tähenda laenulepingu olemasolu või tagasimakse
ka vältimatult ainuvõimaliku järeldusena tehingu ehtsust.
1700. Kohus möönab, et FFi ja XX vahelised vestlused ning näilike tehingute alusel R.I.C.H
Group Trading Ltd kontole tehtu ülekanded parvlaevade ehitajatelt, tekitavad põhjendatud
kahtluse, et vähemalt teatud osa R.I.C.H Group Trading Ltd, AB Invest Plus ja Bone Invest OÜ
ülekannete aluseks olevatest lepingutest olid varjatud tehingud. Need ei vastanud tegelikkusele
ja olid ilma tegeliku majandusliku sisuta. Samas, puuduvad nende näilikkuse kohta igasugused
tõendid. Asjaolu, et tehingutega on seotud nii XX kui ka FF võib tekitada kahtluse tehingute
ehtsuses nende omavaheliste kõnede pinnalt, kuid see ei ole piisav väitmaks, et kõik süüdistuses
kajastatud ülekanded- nende alusel olevad tehingud- oleksid näivad. XX ja FF eitavad seda ning
muid tõendeid kohtule neis küsimustes esitatud ei ole. Äriühingute omavahelised edasi- tagasi
rahakanded ei tõenda ega lükka süüdistuse versiooni ümber.
1701. Mis asjaoludel on prokuratuur seostanud Z10 OÜ osakute müügi LLi ja käesoleva
rahapesu süüdistusega, jääb kohtule mõistetamatuks.
1702. XX, Z10 OÜ juhatuse liige on kirjeldanud, et 2015 Bone Invest OÜ soovis jagada oma
osaluse kaheks osaks. See kinnitati ka Z10 OÜ osanike otsusega, et ta võis seda teha ja osa
osast, mis oli 20% umbkaudselt, selle Bone Invest OÜ võõrandas Hollandi äriühingule AB
Invest Plus. 2015. aasta sügisel ostis Bone Invest OÜ tagasi osa, mis ta oli võõrandanud AB
Plus Investile ja siis omakorda võõrandas kogu osaluse kahele olemasolevale osanikule Z10.
Pärast neid tehinguid, mis toimusid 2016.a aluses, siis kevadel 2016 registreeriti osakapitali
suurendamine, millest Bone Invest OÜ oli teinud juba varasemalt sissemaksed. Seeläbi sai Bone
Invest OÜ uuesti tagasi Z10 osanikuks, aga väga väikseks osanikuks. AB Plus taga olid 50%
ulatuses FF ja ülejäänud 50% kuulus XX. Bone Invest võõrandas osa oma osast AB Plus
Investile Hollandi äriühingule kahekordse nimiväärtusega. See oli hind, millega olid toimunud
kõige hilisemad tehingud Z10 osalustega. Tagasi ta ostis sama hinnaga, aga nüüd edasi
võõrandas kogu Bone Invest osa oluliselt madalama hinnaga, mis oli pisut allapoole
nimiväärtust. Äriühingute omavahelisi laenusuhteid ei ole tunnistaja kirjeldanud ega saa
tõendada nende ehtsust/näivust (K 15 lk 173- 183).
291
1703. Mingisugustki seost märgitud osade loovutamise jm eelkirjeldatud tegevustega LLil
kohus tuvastanud ei ole. Selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Tõepoolest on antud osakute
müügi ja tagasimüügiga summad seotud Bone Invest OÜ arveldusarvega, kuid see on ka ainuke
tuvastatud seos. Tunnistaja ütluste valguses ning arvestades, et muud tõendid sõlmitud
lepingute asjaolude kohta puuduvad, leiab kohus, et Z10 osakutega seotud etteheites kajastatud
rahapesu osateod ei ole asetleidnud.
1704. Kokkuvõtvalt ei ole süüdistuses väljatoodud ülekannetega seotud laenulepingute puhul
prokuratuur kahtlusteta tõendanud, et tegemist ei olnud majandusliku sisuga tehingutega.
1705. AA ja LLi etteheidete osas on kohus eraldi alaosades käsitlenud vara omandamist ja
kasutamist ning jääb seal toodud seisukohtade juurde (p 7.5-7.5.6; 7.7-7.7.6).
7.8.5. Kokkuvõte
1706. Eelneva alusel leiab kohus, et süüdistuses kirjeldatud eelkuritegu- AA poolt pistise
võtmine AS- lt Ž3 ei ole asetleidnud.
1707. Kohus leidis, et on tuvastatud, et Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS ja Z4 AS tegid
vastavalt FFi ja Bone Invest OÜ-ga sõlmitud tegelikkusele mittevastavate lepingute alusel
ülekanded Bone Invest OÜ-sse, FFi esitatud tegelikkusele mittevastavate arvete alusel, jõudes
selliselt LLi tegelikku valdusesse. Samuti tegi FF Bone Invest OÜ arvelt MMi poolt
tegelikkusele mittevastavate arvete ja lepingute alusel Z2 OÜ ja Z3 OÜ-ga ülekanded Z2 OÜ
ja Z3 OÜ-sse, mille kaudu need jõudsid AA tegelikku valdusesse.
1708. Prokuratuuri süüdistus reisiparvlaevadega seotud rahapesu etteheites, mis puutub tegude
aset leidmist, s.o R.I.C.H Group Trading Ltd arvelduskontolt tehtud ülekandeid süüdistuses
kajastatud ulatuses ja viisil Bone Invest OÜ arveldusarvele on tõendatud.
7.9. Süüdistuse tõendatuse kokkuvõte
1709. Eelneva põhjal tuvastas kohus, et järgmised süüdistuse osategude teod ei ole aset leidnud:
a) Keskkonnahoolduse OÜ episoodis:
a. riigihankel nr xxx „Koristus- ja haljastustööde teostamine AS-i Tallinna Sadam
Muuga sadama territooriumil“ Keskkonnahoolduse OÜ pakkumuse hindamisel
ja edukaks tunnistamisel, mille tulemusena 24.09.2012 sõlmiti AS Tallinna
Sadam ja Keskkonnahoolduse OÜ vahel töövõtuleping nr xxx.
b. „Muuga sadama haruraudteede, raudteeülesõidukohtade ja pöörmete hooldus“
pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel, mille tulemusena 01.04.2010
sõlmiti AS Tallinna Sadam ja Keskkonnahoolduse OÜ vahel töövõtuleping nr
xxx.
c. Keskkonnahoolduse OÜ-ga 13.02.2004 tähtajatult sõlmitud töövõtulepingu nr
xxx muudatuste sõlmimine AS-le Tallinna Sadam kahjumlikult.
b) EEi ja DD episoodis:
a. Z5 OÜ dividendidest DD ja EE maksavad vastavalt kas 20% või 10% edasi
LLile ja AA. Kokku on DD ja EE ajavahemikul 2008 kuni august 2015 maksnud
LLile altkäemaksu sularahas kokku summas 30 762.62 eurot ja AA altkäemaksu
sularahas kokku summas 33 962.62 eurot.
b. DD andis mootorsaani VentureLite koos lisadega AA omandisse.
292
1710. ŽŽ ja EEi/DD episoodis lepingutega seotud rikkumiste (v.a. sildumise lepingud) puhul
leidis kohus, et üksikud rikkumised ei ole ebaõiguskokkuleppe alusel vastusooritusteod ehk aset
ei ole leidnud järgmised LLile ja AA etteheidetud (osa)tegude osad:
a) Tehinguid ei arutatud varade kasutada andmise komisjonis;
b) AS-le Tallinna Sadam majanduslikult põhjendamatute lepingute sõlmimine (sh
dokumentatsiooni puudumine, et tehingud on AS Tallinna Sadam huvides; AS-le
Tallinna Sadam soodsama lahenduse väljaselgitamata jätmine; kuluanalüüside tegemata
jätmine; üürihinna korrigeerimata jätmine; kaubatasude määrade kokkulepped)
c) Paldiski Lõunasadamaga seotud etteheited, sh majanduslikult põhjendamatus;
d) Nõukogu heakskiiduta lepingut sõlmimine;
e) RHS-i ja AS Tallinna Sadam hankekorra rikkumised;
f) Lepingud, ilma rikkumise kirjeldusteta;
g) Sildumise lepingutega seoses:
a. teenuse sisseostu otsus;
b. sildumise teenusepakkujateks saavad olema riigihanget korraldamata,
otselepingute alusel ŽŽ AS, Z5 OÜ ja Z4 AS;
c. lepingumahu jätmisel RHS piirmäärast madalamale;
d. lepingute sõlmimine kahjumlikult AS-le Tallinna Sadam (ilma kuluarvestuseta,
kasumlikkuse piirmäärast madalamalt, majanduslikult põhjendamata);
1711. AA rahapesu süüdistuses ei ole aset leidnud AS Ž3 pistise ehk eelkuriteo episood.
1712. FFi süüdistuses ei ole aset leidnud rahapesu Z10 osakute müügiga seoses ning kohus ei
tuvastanud ülekannete aluseks olevate tehingute näivust.
1713. Süüdistuse etteheidetes kajastatud osategude osad, mille aset leidmise on kohus
süüdistusest erinevalt tuvastanud:
a) Ebaõiguskokkulepe sõlmimine Keskkonnahoolduse OÜ episoodis 2007.a. Kohtu
hinnangul on ebaõiguskokkulepe sõlmimise korral see sõlmitud 2003 riigihanke
kuulutamise ja töövõtulepingu nr xxx sõlmimise vahepealsel ajal ehk kuni 13.02.2004;
b) Kohus ei tuvastanud, et DD andis AA 100 000 eurot laenu. Kohus tuvastas selle asemel,
et DD vahendusel sai AAga seotud äriühing 100 000 eurot laenu VVlt.
1714. Kohus leidis, et BB süüdistus ei ole tõendatud ja mõistis BB õigeks.

1715. Arvestades, et tegemist on süüdistuse mõttes alaosadega, mille asetleidmist kohus ei ole
tuvastanud või tuvastas prokuratuurist erinevalt, siis nendes osades õigeksmõistvat kohtuotsust
ei järgne, vaid kohus vähendab ja muudab selles ulatuses süüdistust (Riigikohtu otsus nr 1-20-
470/34).
1716. Süüdistuses kirjeldatud järgmised osateod on aset leidnud:
a) Keskkonnahoolduse OÜ episoodis:
a. 01.06.2007 FFi poolt Bone Invest OÜ nimelt ja HH poolt Keskkonnahoolduse

OÜ nimelt sõlmitud ratastraktorite rendilepingu mittevastavus tegelikkusele;
b. perioodil 02.07.2007 – 29.11.2012 rahade liikumine Keskkonnahoolduse OÜ-lt
FFi esitatud arvete alusel Bone Invest OÜ-sse;
c. perioodil 02.07.2007 kuni 29.12.2012 töövõtulepingu nr xxx muudatuste
sõlmimine LLi poolt Keskkonnahoolduse OÜ jaoks soodsatel tingimustel.
293
b) ŽŽ OÜ episood:
a. 02.03.2009, 03.03.2009 ja 02.05.2011 lepingute mittevastavus tegelikkusele
b. Rahade liikumine Bone Invest OÜ -sse 02.03.2009 ŽŽ AS ja Bone Invest OÜ
akvatooriumi korrashoiu lepingu alusel;
c. Rahade liikumine 03.03.2009 Bone Invest OÜ ja Z2 OÜ ja 02.05.2011 Bone
Invest OÜ ja Z3 OÜ töövõtulepingute alusel FFi ja MMi vahendusel Z2 OÜ-sse
ja Z3 OÜ-sse.
c) EEi ja DD episoodis:
a. FFi poolt Bone Invest OÜ nimelt ja EEi poolt Z4 AS nimelt sõlmitud lepingute
mittevastavus tegelikkusele:
i. 01.09.2009 rendilepingu nr xxx (merekaater);
ii. 01.10.2009 rendilepingu nr xxx (manöövervedur) alusel;
iii. 31.12.2011 üürilepingu nr xxx (Paljassaare tee 26a ladu)
b. 2008 kuni 2015 august rahade liikumine Z4 AS-st Bone Invest OÜ-sse FFi poolt
Bone Invest OÜ nimelt esitatud arvete alusel:
i. Z4 AS ja Bone Invest OÜ 01.09.2009 rendilepingu nr xxx (merekaater)
alusel;
ii. Z4 AS ja Bone Invest OÜ 01.10.2009 rendilepingu nr xxx
(manöövervedur) alusel;
iii. Z4 AS ja Bone Invest OÜ 31.12.2011 üürilepingu nr xxx (Paljassaare tee
26a ladu) alusel;
c. Perioodil 2008 kuni 2015 ŽŽ AS, Z4 AS, Z5 OÜ ja Z6 OÜ jaoks soodsatel
tingimustel lepingute sõlmimine AA ja LLi poolt.
d. 100 000 euro suuruses summas laenu andmine DD kaasabil AA seotud
äriühingule;
e. Rahade jõudmine LLini Bone Invest OÜ kaudu;
f. Rahade jõudmine AAni Z2 OÜ ja Z3 OÜ kaudu.
d) Parvlaevade episoodid:
a. R.I.C.H Group Trading Limited ja FFi poolt sõlmitud maaklerlepingute
mittevastavus tegelikkusele:
i. 24. novembril 2014 Türgi laevatehasega Sefine Denizcilik Tersanecilik
Turizm San. ve Tic. A.S;
ii. 11.12.2014 Poola laevatehasega Remontowa Shipbuilding S.A
b. FFi vahendusel R.I.C.H Group Trading Limited esitatud arvete alusel Türgi ja
Poola laevatehaste poolt maksete teostamine R.I.C.H Group Trading Limited
arveldusarvele
c. Rahade liikumine läbi R.I.C.H. Group Trading Ltd Bone Invest OÜ -sse
d. Rahade jõudmine LLini Bone Invest OÜ kaudu
e) Rahapesu süüdistuses:
a. rahade liikumine Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS, Z4 AS arvelduskontodelt
tegelikkusele mittevastavate tehingute alusel Bone Invest OÜ arvelduskontole;
b. Rahade liikumine Bone Invest OÜ arvelduskontolt tegelikkusele mittevastavate
tehingute alusel Z2 OÜ ja Z3 OÜ arvelduskontodele;
294
c. Rahade liikumine Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San. ve Tic. A.S ja
Remontowa Shipbuilding S.A arvelduskontolt tegelikkusele mittevastavate
tehingute alusel R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontole
d. Rahade liikumine R.I.C.H. Group Trading Ltd arvelduskontolt otse ja läbi AB
Plus Invest arvelduskonto Bone Invest OÜ arvelduskontole.
1717. KarS § 121 lg 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.
1718. Keskkonnahoolduse OÜ läbi HH andis altkäemaksu summas 209 998.89 eurot, ŽŽ AS
andis altkäemaksu läbi CCe summas 291 181.53 eurot, Z4 kaudu andsid DD ja EE altkäemaksu
summas 219 543.19 eurot. Keskkonnahoolduse OÜ käest võttis LL Bone Invest OÜ tegeliku
kasusaajana vastu 209 998.89 eurot, ŽŽ AS ja Z4 teostatud ülekannetest võtsid LL kui Bone
Invest OÜ tegelik kasusaaja ja AA kui Z2 OÜ ja Z3 OÜ tegelik kasusaaja vastu kahepeale 510
724.72 eurot, sellest 249 535.28 eurot sai AA ja 261189.44 LL. FF vahendas altkäemaksu
andmist ja võtmist samades ulatustes.
1719. Türgi ja Poola laevatehaseid tegid ülekandeid FFi esitatud tegelikkusele mittevastavate
arvete alusel R.I.C.H Group Trading Ltd arveldusarvele kokku summas 1 526 670 eurot (T 26
lk 144-202).
8. KVALIFIKATSIOON
8.1. Altkäemaks
1720. Esitatud süüdistuste kohaselt on LL ja AA AS Tallinna Sadam juhatuse liikmetena ning
LL TS Laevad OÜ nõukogu liikmena toime pannud KarS § 294 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi
kvalifitseeritud kuriteod, s.o ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu
soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema ametiseisundi
kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda, grupis ning suures ulatuses.
15.07.2013 kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt olid teod
kvalifitseeritavad KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 järgi ning see seisnes ametiisiku poolt isikute grupis
ning isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu või pistise võtmise, vara lubamisega
nõustumise ning vastuvõtmise, s.o ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu
soodustuse lubamisega nõustumise ja vastuvõtmise suures ulatuses vastutasuna selle eest, et
ametiisik on ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb
toime seadusega mittelubatud teo ning on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata ja on alust
arvata, et ta jätab selle toime panemata ka edaspidi
1721. Prokuratuuri süüdistuskõne kohaselt seisnes AA ja LLi tegevus – ehk siis avaliku
ülesande kontekstis ülesanded - erinevate rendi-, üüri-, töövõtu-, koostöö-, hoonestus- ja
asjaõigus- jms lepingute ja muudatuskokkulepete sõlmimises/pikendamises/muutmises.
Prokurörid märkisid, et Tallinna Sadam AS juhatuse liikmed LL ja AA korraldasid
sadamateenuste osutamise, kinnistute ja hoonete kasutusse andmise ning tagasid sadama alade
kasutatavuse perioodil 2008 kuni 2015.
1722. FFi süüdistatakse KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 ja KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas
kuriteos, s.o kaasaaitamises suures ulatuses ja isikute grupis altkäemaksu lubamisele ja
andmisele perioodil 2007 kuni 2015.
295
1723. EEi ja DD süüdistatakse KarS § 298 lg 2 p 2, 3 ning CCt KarS § 298 lg 2 p 3 järgi, s.o
altkäemaksu andmises isikute grupis (v.a. CC) suures ulatuses ja korduvalt perioodil 2008 kuni
2015.
1724. Prokuratuur leiab kokkuvõtvalt, et Tallinna Sadam AS täidab avalikku ülesannet läbi
kohustuse tagada sadama taristu sujuv opereerimine, majandamine ja hooldus ning efektiivne
liikluskorraldus sadama teedel ning sadama merealal. Sadama taristu omanikuna on Tallinna
Sadamal oluline roll meretranspordi sektori funktsioneerimisel ning vastutus tagada õiglane
konkurentsiolukord nii kauba- kui ka reisijateveol. Tallinna Sadama tegevus on orienteeritud
avalikele huvidele, läbi mille tagab riik reisijate ja kauba keskkonnasäästliku, kiire ja
suuremahulise veo, samuti olemasolevate sadamate taristute korrashoiu, vastavuse normidele
ja ohutusnõuetele. Seega on riik delegeerinud avaliku sadama infrastruktuuri majandamise ja
liikluskorralduse sadama ja mereteedel Tallinna Sadamale. Sealjuures täidab Tallinna Sadam
avalikku ülesannet infrastruktuuri majandamiseks vajalike teenuste, tööde ja asjade hankimisel.
1725. LLi, HH, Keskkonnahoolduse OÜ ja ŽŽ AS suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud (K
22 lk 47-60, K 34 lk 189-196, K 3 lk 194- 196). ÕÕi suhtes on kriminaalasi eraldatud
kokkuleppe menetluse kohaldamiseks (K 9 lk 49-50). MM ja PP käesoleva menetluse raames
kohtu alla antud ei ole.
1726. Kaasaaitamine, s.o süüteost osavõtmine, on täideviimise suhtes aktsessoorne. See
tähendab, et osavõtt ei ole võimalik ilma täideviimiseta. Enne osavõtu tuvastamist tuleb
kindlaks teha, kas ja milline täideviimistegu aset leidis. Kuigi LLi suhtes lõpetati
kriminaalmenetlus, ei välista see FFi osavõtuteo tuvastamist. Piiratud aktsessoorsuse teooriast
lähtuvalt ei pea täideviimine olema süüline ning samuti ei ole vajalik, et täideviija oleks süüdi
mõistetud ja karistatud. Piisab kui täideviimistegu on koosseisupärane, tahtlik, õigusvastane ja
vähemalt jõudnud katse staadiumisse. Sama põhimõte kehtib isikute grupis kuriteo
toimepanemise osas.
1727. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus ka LLi, HH ja ÕÕi tegevused. Kuivõrd HH tegevus
väljendus ka Keskkonnahoolduse OÜ tegevuse etteheites, ettevõtte osas on kriminaalmenetlus
lõpetatud, siis Keskkonnahoolduse OÜ tegevusele kohus hinnangut ei anna.
8.1.1. KarS § 294 objektiivne koosseis
1728. KarS § 294 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu
soodustuse küsimise eest vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. Tegemist on
subjektilt erilist isikutunnust eeldava koosseisuga, mis tähendab, et selle saab toime panna
üksnes ametiisik. Ametiisiku mõiste annab KarS § 288, sätestades, et ametiisik
karistusseadustiku eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks
ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu
eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise
alusel. Kehtiva (15. juulil 2013 jõustunud) KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik
karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks
ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu
eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise
alusel.
1729. KVS § 1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu
täitmine. KVS § 2 lg 1 sätestab, et ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande
296
täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või
ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või
valimise alusel. KVS § 2 lg-s 2 sätestab, et ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või
asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha
otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku,
sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või
lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu
juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses,
kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises
suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele
õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine.
Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. KVS § 2
lg- s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või
tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Seega on käesolevas asjas oluline leida vastus
küsimusele, kas on olemas õigusnorm, millest tulenevalt on võimalik järeldada, et
süüdistatavad täitsid ametikohustusi ja avalikku ülesannet.
1730. Riigikohus on selgitanud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel
riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud
ülesanded. Avalikku ülesannet täidetakse ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule
õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist
teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-
õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu 5. oktoobri 2018 otsus nr 4-18-616/54, p 37). Avalik
ülesanne hõlmab avaliku võimu kandja ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui, siis millisel
viisil nende täitmine mõjutab kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Seejuures peab avalik
ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel
õigusnormist tuletatav (Riigikohtu 11. detsembri 2015 otsus nr 3-1-1-98-15, p-d 61 ja 62).
Kokkuvõtlikult öeldes määratletakse avalikku ülesannet halduse kandja kaudu.
1731. Ametiseisundi sisuks on isikule antud õiguspädevus, s.o volitused teha kolmandate
isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsuste kujundamise
protsessis (Riigikohtu 2. novembri 2010 otsus asjas nr 3-1-1-85-10, p 14).
1732. AS Tallinna Sadam ja TS Laevad on eraõiguslikud juriidilised isikud (T 1 lk 1-10, lk 12-
24; lk 29-31; lk 32-36). Tallina Sadam AS ainuaktsionär on Eesti Vabariik, mille esindaja on
MKM.
1733. TsÜS § 25 lg- l kohaselt on aktsiaselts eraõiguslik äriühing olenemata sellest, kellele
kuuluvad aktsiad. ÄS § 306 lg 1, § 307 lg 1 kohaselt tegeleb äriühingu juhatus ühingu
igapäevase juhtimise ja esindamisega, sh majandustegevuse ja lepingute sõlmimisega. TsÜS §
35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid
kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule
lojaalsed.
1734. Tallinna Sadam AS tegevusala 2005-2015 aastatel kehtinud põhikirjade ja äriregistri
kohaselt (T1 lk 1-10, 12-24) on muu hulgas sadamateenuste osutamine, sealhulgas laevade ja
muude transpordivahendite vastuvõtmine, kaupade lossimine-laadimine ja reisijate maale
tuleku ning laevalemineku võimaldamine; raudteeinfrastruktuuri majandamine ja
meretranspordi korraldamine.
297
1735. Tallinna Sadam AS põhikirja kohaselt valib juhatuse koosseisu ja kutsub juhatuse liikme
tagasi nõukogu. Selliselt ei vali juhatuse liikmeid otseselt riik (läbi MKM-i), vaid riigi osaluse
valitsejana käsitletav nõukogu (kes ise on vahetult MKM-i kui riigi ehk ainuaktsionäri poolt
ametisse nimetatud).
1736. Esitatud süüdistuse pinnalt tuleb möönda, et etteheidetud teod on oma sisult ainult
majanduslikku laadi, st mõlemale juhatuse liikmele ja hooldusosakonna juhatajale heidetakse
tegudena ette äriühingu lepingupartneritega igapäevase majandustegevuse raames sõlmitud
lepingute, nende lisade sõlmimisel, pikendamisel ja muutmisel pädevuse kuritarvitamist läbi
hoolsus ja lojaalsuskohustuse rikkumise, mis seisnes lepingupartnerite ärihuvide esile
seadmises AS Tallinna Sadam ärihuvidele. Sealjuures lepingute, sh riigihangete ja hangetega
seonduva objektiks, olid teenused seonduvalt sildumis-, koristus- ja hooldusteenuse ja teiste
opereerimisfirmadega seotud igapäevaste majandustegevusega seotud tegevustega (äri- ja
laoruumid, - pindade rent, kaubatasud, - määrad jms).
1737. Kohtupraktikast tuleneb, et avalik ülesanne on vahetult seadusega või seaduse alusel
riigile, omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded või
ülesanded, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud.
1738. Eraõiguslik juriidiline isik saab täita avalikku ülesannet, kui see on õigusakti või
lepinguga antud volitus või seatud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille
toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik
juriidiline isik (Riigikohtu 19.juuni 2014 otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 11).
1739. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et õiguskirjanduses on selgitatud, et avaliku
ülesande delegeerimine on võimalik mitmesuguses vormis, n.o formaalse, funktsionaalse,
materiaalse delegatsiooni või läänimise vormis (KarS § 288 komm p 4.1). Delegeeriv seadus
või muu õigusakt peab seejuures konkreetselt määratlema delegeeritavate ülesannete sisu,
vastutuse ja järelevalve ülesannete täitmise üle. (Madise, Ü. Jt., Põhiseadus. Kommenteeritud
väljaanne. § 3 komm. 2.1. Tallinn: Juura 2012), kuid taolisi asjaolusid käesolevas menetluses
ei esine.
8.1.2. AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AA ja LL kui KarS § 294 erisubjektid
1740. Alates 01. märtsist 2004 kuni 14. september 2015 oli LL ja alates 03. november 2004
kuni 14. september 2015 oli AA AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmed (T 1 lk 5).
1741. AS Tallinna Sadama põhikirjadest, sisse tulnud: 24.08.2004, märkega kehtetu ja
18.05.2007 (T1 lk 12- 14) LLi ja AA allkirjadega nähtub, et p 1.3. kohaselt on AS Tallinna
Sadam tegevusaladeks mh alapunktide 2, 8 ja 9 sadamateenuste osutamine, sh laevade jm
transpordivahendite vastuvõtmine, kaupade lossimine-laadimine ja reisijate maaletuleku ning
laevamineku võimaldamine, meretranspordi korraldamine ja raudteeinfrastruktuuri
majandamine. AS-i juhib üldkoosolek (p 4.1.1), mille korraline koosolek toimub juhatuse kutsel
üks kord aastas (p 4.1.2.). Üldkoosoleku pädevuses on Äriseadustiku § 298 lg 1 jm seaduses
nimetatud küsimuste otsustamine. Muudes küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta
juhatuse või nõukogu ettepanekul (p 4.1.4). AS tegevust planeerib nõukogu ja korraldab tema
juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle (p 4.2.1.). Nõukogu teeb otsuseid AS
juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel (p 4.2.2). Juhatus on AS
juhtimisorgan, mis juhib ja esindab AS-i. Juhatusel on seaduses sätestatud õigused ja
kohustused, kui käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti (p 4.3.1). Juhatuse tegevust korraldab
298
üle 2-liikmelise juhatuse korral juhatuse esimees (p 4.3.3). Juhatuse liikmete osalemine AS
igapäevases majandustegevuse korraldamises ja juhatuse otsuste vastuvõtmise kord määratakse
AS juhatuse kodukorraga (p 4.3.4). Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik
lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused AS suhtes, mh
nende tasustamise kord (p 4.3.6). Kolmandate isikute suhtes kehtiva piiranguna võivad
esindada AS kõigis õigustoimingutes ainult mõlemad juhatuse liikmed ühiselt (p 6.2.). kasumi
jaotamise otsustab üldkoosolek (p 7.3, T 1 lk 15- 17).
1742. AS Tallinna Sadama põhikirjast, kinnitatud AS Tallinna Sadam ainuaktsionäri
28.06.2010 otsusega nr 40 (T 1 lk 18-22) LLi ja AA allkirjadega nähtub, et puudu on
eelnevatega võrreldes p 1.3 sätestatud tegevusalade loetelu, p 4.1.1. kohaselt on kõrgeimaks
organiks üldkoosolek, p 4.1.2 kohaselt on juhtorganid AS nõukogu ja juhatus. Punktis 4.1.3 on
kajastatud lisaks juhtimisorgani liikmeks oleku keelu asjaolud. Punktis 4.2. on sätesatud
üldkoosoleku volitused, punktis 4.3. nõukogu volitused ja punktis 4.5 juhatusse puutuv. P 4.5.1
kohaselt juhib AS igapäevast majandustegevust juhatus. Juhatus võib vastu võtta kõiki AS
tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse või
põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. Kaks juhatuse liiget võivad AS esindada
kolmandate isikute suhtes kehtiva piiranguna võivad esindada AS kõigis õigustoimingutes
ainult mõlemad juhatuse liikmed ühiselt. P 5.4 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed põhikirjaga
antud volituste ületamise korral vastutavad juhatuse liikmed sellega AS-le tekitatud kahju eest.
1743. AS Tallinna Sadam erakorralise üldkoosoleku otsus, 03.03.2014, AS Tallinna Sadama
omaniku ootuste kinnitamine ja omaniku ootused AS-le Tallinna Sadam ja AS Tallinna Sadama
ainuaktsionäri otsus, omaniku ootuste kinnitamine, 04.12.2014 sisaldavad sisult kattuvaid riigi
kui AS Tallinna Sadama ainuaktsionäri põhilisi ootuseid AS Tallinna Sadam tegevusele,
millised on järgnevad: tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse
majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;
täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele
seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele. Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest
vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatused, sh omanikuhuvide pikaajalise kaitsmise eest
vastutavad äriühingu nõukogu liikmed. Riigivara seaduse alusel on AS Tallinna Sadama
klassifikatsioon: valdavalt äriliste eesmärkidega äriühing (T 1 lk 23- 24, 25, 26-28). Riigi
peamised eesmärgid, sh ministri käskkiri (A 8 lk 62- 65), riigi osalusega äriühingute osaluste
valitsemise eesmärgid: (A 8 lk 66- 122) tagada sadamateenuste osutamine, valdavalt äriliste
eesmärkidega, samuti nähtub riigi osaluse osaline võõrandamine
1744. Vastavalt LLi juhatuse liikme teenistuslepingule (sõlmitud 15.11.2005, 16.10.2008,
8.11.2011, 8.11.2014) ning AA juhatuse liikme teenistuslepingule (08.11.2005, 08.11.2008,
08.11.2011, 08.11.2014) olid LLil ja AA AS-is Tallinna Sadam järgmised õigused ja
kohustused:
a) 2.1 teha TS nimel kõiki tehinguid ja muid õigustoiminguid, mille tegemine ei kuulu
vastavalt seadusele või TS põhikirjale TS üldkoosoleku või TS nõukogu pädevusse.
Seejuures täidab Teenistuja ilma erikorralduseta või otsuseta oma vastutusvaldkonnas
kõiki ülesandeid, mis tulenevad TS tavapärasest majandustegevusest ning võtab vastu
otsuseid ja annab korraldusi TS tegevuse juhtimiseks;
b) 2.2 peab oma tegevuses toimima TS-le lojaalselt ja asjaolude kohaselt vajaliku
hoolsusega ning vastavalt oma võimetele üldiselt tunnustatud oskuste tasemel.
299
Teenistuja peab seejuures rakendama kogu oma tööjõu ning käsutama kõiki erialaseid
teadmisi ja kogemusi;
c) 2.3 peab oma tegevuses lähtuma alati eelkõige TS õiguspärastest huvidest ja tegutsema
TS jaoks kõige kasulikumal viisil ning vältima kahju tekitamist TS varale;
d) 2.5 juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest, TS
põhikirjast, samuti TS üldkoosoleku, TS nõukogu ning TS juhatuse seaduslikest
otsustest. Teenistuja korraldab TS üldkoosoleku, Seltsi nõukogu ja Seltsi juhatuse
seaduslike otsuste täitmist. Kui TS üldkoosoleku, TS nõukogu või TS juhatuse seaduslik
otsus ei ole vastavuses Seltsi õiguspäraste huvidega, juhib Teenistuja kirjalikult sellele
asjaolule otsuse vastu võtnud organi tähelepanu. Kui otsuse vastu võtnud organ ei teata
seejärel kirjalikult oma kavatsusest otsust muuta, asub Teenistuja otsuse täitmisele ning
ei vastuta seejuures sellega TS-le, TS aktsionärile või kolmandale isikule tekitatud kahju
eest.
e) 2.6. Teenistuja võib TS üldkoosoleku, Seltsi nõukogu või Seltsi juhatuse seaduslikest
otsustest või korraldustest kõrvale kalduda, kui see on Seltsi huvides ja kui viivitusega
kaasneks TS-le oluline kahju ja kui Teenistuja võib eeldada, et otsuse vastu võtnud organ
kiidaks kõikidest asjaoludest teadasaamisel sellise käitumise heaks. Sellisel juhul peab
Teenistuja otsuse vastu võtnud organile nimetatud kõrvalekaldumisest viivitamatult
kirjalikult;
f) 2.12 Teenistuja ei või vastu võtta kingitusi ega nõustuda soodustustega, mille
vastuvõtmine võib mõjutada Lepingust tulenevate kohustuste erapooletut täitmist,
sedalaadi pakkumistest on Teenistuja kohustatud teavitama koheselt TS nõukogu
esimeest (T 1 lk 56-77).
1745. Kohtu hinnangul peab kohus antud juhul vastama seega kitsalt küsimustele, kas AA ja
LL AS Tallinna Sadam juhatuse liikmetena, tehes igapäevase majandustegevusega seotud
tegevusi (nagu lepingupartneritega lepingute sõlmimine, muutmine, lisade sõlmine, nendele
eelnenud läbirääkimistel osalemine) täitsid KarS § 288 mõistes avalikku ülesannet, kas
eelmärgitud tegevusi tehes oli AA ja LLil ametiseisund ja kas nad on käsitletavad
ametiisikutena.
1746. Seega tuleb kohtul esmalt anda hinnang, kas eelmärgitud igapäevane majandustegevus
on käsitletav avaliku ülesandena.
1747. Viidatud, riigi kui Tallinna Sadama ainuaktsionäri poolt aktsiaseltsi juhtorganitele
teatavaks tehtud omaniku ootuste deklaratsioon, ei ole õigusakt ega delegeeritud kohustusena
pandud avalik ülesanne. Omanik nimetab AS TS poolt osutatavaid teenuseid avalikust huvist
lähtuvateks teenusteks, mitte avaliku ülesande täitmiseks (T 1 lk 23). AS Tallinna Sadam
aktsionäri üldkoosoleku otsusega kinnitatud omaniku ootused räägivad kasumlikust,
efektiivsest majandustegevusest, riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu, strateegiliste
eesmärkide täitmine jne (T 1 lk 27-28).
1748. AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ kohta ei ole vastu võetud ühtegi seadust. Ühingute
põhikirjalised tegevusalad ei viita avaliku ülesande täitmisele.
1749. Asjaolu, et riik on Tallinna Sadam AS ainuaktsionär näitab avalikku poliitilist huvi, kuid
Tallinna Sadam AS tegevusala ja tegevused ei ole sellised, mida olemuslikult peaks täitma riik
300
või mille täitmise eest lõppkokkuvõttes peaks vastutama riik. Seega tuleb avaliku ülesande
sisustamisel teha selget vahet avalikul huvil ja avalikul ülesandel.
1750. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg 1 ning MKM põhimääruse § 11 tõlgendamise teel
koosmõjus Tallinna Sadam AS põhikirjaga ei anna konkreetselt Tallinna Sadamale avaliku
ülesande täitja funktsiooni. Antud määruse §-st 1 tulenevalt tõepoolest täidab MKM seadustest
tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid Vabariigi Valitsuse
seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valitsemisala valdkondades ning § 13 tulenevalt teostab MKM
aktsionäri või osaniku õigusi äriühingutes, mille aktsiaid või osa ta valitseb, ning asutaja- või
liikmeõigusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes. Samas ei tulene põhimäärusest (ega ole
võimalik avalikest andmebaasidest tuvastada õigusakti vm alusel) ühegi kohustuse täitmise
edasiandmist ükskõik mis vormis (seadus vms) Tallinna Sadama AS-le. Määruse § 11-s on
loetletud valitsemisala kirjeldus, mitte ei ole kohustusi delegeeritud. Viited Tallinna Sadam AS
põhikirjale jäävad tagajärjetuks, kuivõrd sadamteenuseid osutavad ka mitte riigi osalusega
äriühingud (sadamad) ning ühtlasi ei saa ise endale kohustuse täitmist võtta ehk täitamata on
siiski riigipoolne delegeerimise norm.
1751. Järgmisena on prokuratuur, tõlgendades RVS § 8 lg 1, REOS § 19 lg 2, RVS § 80 lg 1 p
2, viitega kohtupraktikale (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15, p 76) ning sidunud selle mõttega,
et TsÜS § 31 lg 2 järgi on juhtorganiks ka juhatus, leidnud, et RVS § 80 lg 1 p-s 2 seatud
kohustust tuleb tõlgendada nõnda, et lisaks nõukogu liikmele tuleb ka juhatuse liikme valimisel
lähtuda juhtorgani liikmele seatud nõuetest, sh vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide
tõhus kaitse.
1752. RVS ei anna riigi äriühingu osaluse valitsejale õigust valida riigi äriühingu juhatuse liige.
AS Tallinna Sadam põhikirja kohaselt valib juhatuse koosseisu ja kutsub juhatuse liikme tagasi
nõukogu.
1753. Kohus tõepoolest nõustub prokuratuuriga selles, et ka juhatuse liikme kohustus on tagada
äriühingu huvide kaitse, sh antud juhul kaudselt riigi ärihuvide kaitse, kuid kohtu hinnangul on
prokuratuur jõudnud valele lõppjäreldusele. Siinkohal ei ole küsimuse all mitte juhatuse
liikmete poolt äriühingu huvide järgimise kohustuslikkuse tagamise vajalikkus, vaid asjaolu,
kas juhatuse liikmed vastutavad sarnaselt nõukogu liikmetega. Kohtu hinnangul see ei ole nii.
1754. Alates 01. jaanuarist 2010 kehtetu REOS § 18 mõistes on riigi esindajaks ainult nõukogu
liige, mitte juhatuse liige ning sama seaduse § 19 sätestas just riigi esindaja kohustused, seega
mitte juhatuse liikme kohustused. Käesoleval ajal kehtiva RVS § 5 lg-st 1, § 9 ja § 6 koostoimest
nähtuvalt ei ole §-s 9 märgitud kohustusi pandud eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liikmele.
Eelmärgitule tuginedes kohus kordab, et see vastutus juhatuse liikmele ei saa tulla ei MKM
valitsusala kirjeldavast tegevusest ega omanike ootuste deklaratsioonist koostoimes RVS
tõlgendamisega. Seaduseandja ei ole taolist vastutust juhatuse liikmele ette näinud ega ole see
tuletatav eeltoodu alusel ka seadusest endast.
1755. Kohtu hinnangul on prokuratuuri viited sadamaseadusele asjakohatud. Märgitud seadus
kehtib kõikide sadamate suhtes ega anna Tallinna Sadam AS-le avaliku ülesande täitmisel
eristaatust. Nagu eelnevalt öeldud, ei ole lõppkokkuvõttes taolise ülesande täitmine riigi
vastutada ega riigi ülesanne.
1756. Kohus juhib tähelepanu, et prokuratuuri viidatud hädaolukorra seaduse (kehtis kuni 31.
juuni 2017) § 34 lg 2 p 9 ja hädaolukorraks valmisoleku seaduse (kehtis kuni 23.juuli 2009)
301
puhul on tegemist kehtetute õigusaktidega, mistõttu nendele ka tõlgendamise kaudu
kuriteokoosseisu sisustamisel tugineda ei ole õiguslikult korrektne (KarS § 5 lg 2). Märkusena
selgitab kohus, et Hädaolukorraseadusest tulenevad viited prokuröri teesides kinnitavad siiski
ainult avalikku huvi, mitte avaliku ülesande täitmist (alusteenused, mis on hädavajalikud
elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks, teiste elutähtsate teenuste ning ka kõikide teiste
võimalike teenuste toimimiseks). Samuti, kuivõrd esitatud süüdistus ei sisalda üheski episoodis
etteheiteid Tallinna Sadam AS juhtimissüsteemiga seoses, siis jääb taoline prokuratuuri
mõttekäik ka sisult arusaamatuks.
1757. Puutuvalt konkurentsiseadusesse on prokuratuur viidanud XX (Riigikohtu otsus nr 3-1-
1-98-15, p 67) lahendi tõlgendusele, leides, et antud kaasus erineb sellest, kuivõrd
„sadamateenuste osutamine ning sadama maa- ja mereala ning infrastruktuuri haldamine
seevastu on TS põhitegevusala ning valdkond, mille kaudu TS täidab avalikku ülesannet ja mis
sellest tulenevalt on avaliku ettevõtja eristaatuse tekkimise alusena hinnatav“.
1758. Kohus taolise järeldusega ei nõustu. Prokuratuur on jätnud tähelepanuta, et samas
lahendis leiab Riigikohus, et Tallinna Sadam AS ei ole täitnud avalikku ülesannet, mistõttu asuti
analüüsima eraldi riigiabi kontekstis nõukogu liikme vastutust. Samuti on kohus eelnevalt juba
märkinud, et Tallinna Sadam AS põhitegevusalad ning valdkond ise ei anna Tallinna Sadam
AS-le avalikku ülesannet ega avaliku ettevõtja eristaatuse tekkimise alust.
1759. Prokuratuur leiab, et Tallinna Sadam täitis hankija staatuses olles avalikku ülesannet
juhtudel, mil vastavalt RHS-s sätestatule tuli asjade soetamisel või teenuste tellimisel lähtuda
RHS-st ka eraõiguslikul äriühingul. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et Tallinna Sadam
AS oli teatud juhtudel hankekohuslane, kuid see asjaolu üksi ei anna Tallinna Sadam AS-le
eristaatust avaliku ülesande täitmiseks. RHS seadusest saaks avaliku ülesande tuletada üksnes
hankeobjekti või subjekti kaudu. Asjaolu, et juhatuse liikmed ja hoolsusosakonna juhataja jätsid
süüdistusest tulenevalt lepingute nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx sõlmimisel RHS riigihanke
korraldamata, on seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega, mitte avaliku ülesande
täitmisega.
1760. Kohus eelnevalt tuvastas, et juhatuse liikmetele LLile ja AA etteheidetud tegevus on
seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega.
1761. Riigi huvi oma osaluse väärtuse säilimise ja suurendamise ning osaluse valitsemise
eesmärkide saavutamise vastu võib mõjutada ka äriühingu selline tegevus, mis ise avaliku
ülesande täitmisena käsitatav ei ole. Seega peab riigi osaluse valitseja valitud nõukogu liige ka
selliste otsuste langetamisel alati kontrollima riigi kui aktsionäri huvide riivet ja viimase
olemasolul sellega arvestama“ (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15, p 84).
1762. Siinkohal tuletab kohus taaskord meelde, et süüdistuse põhitees on järgnev: Tallinna
Sadam AS juhatuse liikmed lubasid vastutasuna altkäemaksu eest arvestada võimalikult suures
mahus süüdistuses märgitud lepingupartnerite ärihuve, seades need esile Tallinna Sadam AS
ärihuvidest.
1763. Ainuüksi esitatud süüdistuse põhjal tuleb tõdeda, et Tallinna Sadam AS tegutses
tavalisele ettevõtjale omaselt ning esitatud süüdistuses ei kajastu selliseid erandlikke asjaolusid,
millest nähtuks Tallinna Sadam AS või selle juhatuse liikmete õigust, kohustust või võimalust
oma eristaatust kasutada (nt anda riigiabi). Sellest tulenevalt ei muuda pelgalt see, et ühing
vastab üldiselt KonkS § 31 lg-s 31 sätestatud tunnustele, tema tegevust avaliku ülesande
302
täitmiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15, p 67). Kohus ei ole AS- l Tallinna Sadam sellist
pädevust või võimalust, mis ei ole omased teistele ettevõtjatele, tuvastanud.
1764. Sealjuures tuleb tähele panna, et sadamateenused kui sellised olid täielikult tagatud ehk
juhatuse liikmete poolt läbi erinevate lepingute jne korraldatud. Vaidlusalune küsimus on ainult
nende „korraldamise“ ehk lepingute sõlmimise/läbirääkimiste õiguspärasuses ja seotuses
altkäemaksuga. Kõik prokuratuuri poolt viidatud (korraldatavad) kohustused olid täidetud ning
nende teenuste eest tasumine (sadama osalus nt sildumisteenuse osutamisel) ei ole kuidagi
seotud riigiabiga, vaid Tallinna Sadam AS majandas ennast ise.
1765. Erinevalt prokuratuurist, leiab kohus, et eelmärgitud põhjustel ei ole võimalik käesoleval
juhul samastada seega AS Tallinna Sadam endise nõukogu liikme süü kvalifitseerimisel riigi
abi andmise kaasuses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-98-15) antud juhul juhatuse liikmete ja veel
enam hooldusosakonna juhataja igapäevase majandustegevuses osalemisega seotud
süüdistustega.
1766. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada analoogiat ka kannatanute esindajate
märgitud Narva vesi kaasusega (Riigikohtu otsus nr 1-20-2133/99), kuivõrd seal oli KOKS § 6
lõikest 1 KOV kohustus korraldada oma valitsusalas veevarustust ja kanalisatsiooni ning millise
(oma seadusest tuleneva) kohustuse oli Narva Linn läbi halduslepingu sõlmimise delegeerinud
AS-ile Narva Vesi. Seega täitis AS Narva Vesi kohalikele omavalitsustele seadusega pandud
ülesannet. Praegusel juhul ei ole AS-le Tallinna Sadam seadusega ega seaduse alusel ühtegi
ülesannet süüdistusega seonduvalt pandud.
1767. Nii esitatud süüdistusest kui süüdistuskõnest nähtub, et sisuliselt heidetakse AA ja LLile
juhatuse liikmetena ette majanduse arengu ja vaba konkurentsi rikkumist süüdistuses märgitud
äriühingute huvide soodustamisega ja teise äriühingu huvide tahaplaanile jätmisega (esimestega
võrreldes). Märgitud otsustusi- lepingute sõlmimine jm ei saa pidada avalikeks otsusteks, vaid
eraõiguslike juriidiliste isikute vahel olevateks majanduslikeks otsustusteks. Seega ei ole
rikutud mitte avalike otsustuste õiguspärasust, vaid erasektoris majanduse arengu ja vaba
konkurentsi tingimusi.
1768. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et süüdistusaktiga piiritletud faktilised asjaolud ei
sisalda ühegi sellise lepingu sõlmimist, pikendamist või muutmist, mida ei oleks võinud
sõlmida ka mistahes teine eraõiguslik sadamateenust osutav ettevõte. Samuti sellega, et kui
avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või
vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte
eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-01, p 11).
1769. Märkusena selgitab kohus, et jätab tähelepanuta kõik viited, mis on seotud kas
kokkuleppeläbirääkimiste või mõnel alternatiivsel alusel prokuratuuri initsiatiivil
kriminaalmenetluse lõpetamise pakkumistel tehtud väidetavate kvalifikatsiooni
ettepanekutega. Erinevate läbirääkimiste pidamine (kokkuleppe sõlmimiseks, nn
oportuniteediga kriminaalmenetluse lõpetamiseks) on prokuratuuri pädevuses ning osaliste
omavahelised vestlused ei oma väärtust kuriteokoosseisu sisustamisel. Samuti viitab kohus, et
kokkuleppemenetluses on kuriteo kvalifikatsioon üks kokkuleppe osadest ning
kokkuleppemenetlustes tehtud varasemad süüdimõistvad kohtuotsused ei ole käesolevale
kohtukoosseisule siduvad.
303
1770. Seega on eelneva alusel kohus tuvastanud, et AS Tallinna Sadam ei täitnud sadama
teenuseid osutades ja korraldades avalikku ülesannet, AA ja LLil puudus sadama operaatoritega
suheldes/lepinguid sõlmides/pikendades/muutes jms ametiseisund ning nad ei olnud
ametiisikud, mistõttu ei ole täidetud KarS § 294 objektiivne koosseis.
1771. Kuivõrd kohus on aga varem tuvastanud, et Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS ja Z4 AS
on teinud ülekandeid, millised on FFi ja Bone Invest OÜ vahendusel jõudnud LLini ning FFi,
MMi ja Z2 OÜ ning Z3 OÜ kaudu AA, siis tuleb kontrollida, kas nende tegevus vastab mõnele
teisele kuriteokooseisule, nt KarS § 4023. Samuti, kas CCe, EEi ja DD tegevused vastab sellisel
juhul KarS § 4024 koosseisule ning FFi tegevus KarS § 4024 - § 22 lg 3 koosseisudele. Kohus
käsitleb seda eraldi osas (p 8.1.4-8.1.5).
8.1.3. TS Laevad OÜ nõukogu liige LL kui KarS § 294 erisubjekt
1772. Olles samal ajal AS Tallinna Sadam juhatuse liige, oli LL vahemikus 19. juuni 2014 kuni
21. september 2015 OÜ TS Laevad nõukogu liige (T 1 lk 31, V 1 lk 94-95).
1773. TS Laevad OÜ põhikirjadest nähtub, et p 3.6 kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus
esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, v.a. kui äriregistrisse on kantud teisiti.
Osaühingul on ka nõukogu (T1 lk 32).
1774. TsÜS § 31 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui
seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.
1775. Kohus jääb eelnevalt väljendatu juurde ja selgitab nõukogu liikmeks oleku osas
täiendavalt järgmist.
1776. Vaidlus puudub selles, et AS Tallinna Sadama nõukogu otsustas 16. juunil 2014 toimunud
koosolekul kuulutada välja hanke Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise liiniveo
korraldamiseks sobivate parameetritega ühe kuni nelja parvlaeva soetamiseks AS-i Tallinna
Sadama ja/või tema tütarettevõtja kaudu. Samuti otsustas nõukogu, et AS Tallinna Sadam ja/või
tema tütarettevõte osaleb peale parvlaevade maksumuste selgumist MKM-i poolt
väljakuulutataval hankel Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahelise avaliku liiniveo
korraldamiseks (T 24 lk 86). Sellega seos otsustas AS-i Tallinna Sadam ainuaktsionär
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17. juunil 2014 parvlaevaliikluse korraldamise
eesmärgil saarte ja mandri vahel tütarettevõtja asutamise AS-i Tallinna Sadama poolt.
Tütarettevõtteks sai OÜ TS Laevad, mille põhitegevusalaks sai parvlaevaliikluse korraldamine
mandri ja suursaarte vahel (T 24 lk 151). Poolte vahel ei ole ka vaidlust sellest, et 11.12.2014
on sõlmitud Eesti Vabariigi, keda esindas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, ja TS
Laevad OÜ ning OÜ TS Shipping vahel sõitjaveo avaliku teenindamise leping Rohuküla-
Heltermaa ja Virtsu- Kuivastu parvlaeva liinil. Lepingu objektiks on avaliku liiniveo teenuse
teostamine (sh sõitjate-, sõidukite ja kaubaveo korraldamine ja teostamine) Vedaja poolt
reisiparvlaevadega Rohuküla- Heltermaa ning Virtsu- Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus
01. oktoober 2016 kuni 30. september 2026 (T 24 lk 186-250).
1777. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et praamide hankimine on liiniveoteenuse
osutamise vältimatu eeldus, kuid tähele tuleb panna, et veoteenust pidi osutama hakatama
tulevikus, s.o alates 01.10.2016 ning riigiga sõlmitud leping ei kätke endas üheski osas
parvlaevade soetamisega seonduvat.
304
1778. Küsimus on seega selles, kas TS Laevad OÜ poolt praamide soetamisega seonduv on
käsitletav avaliku ülesande täitmisena (seoses tulevikus nende parvlaevadega avaliku liiniveo
osutamisega) või tavapärase majandustegevusega, millega ei kaasne eristaatust. Sisuliselt on
TS Laevad OÜ nõukogu liikmena LLile olnud etteheidetud praamide ostuga seoses
altkäemaksu võtmist kahe laevatehase esindaja poolt ehituslepingu sõlmimiseks ja tõrgeteta
täitmiseks.
1779. Antud juhul oli riigil avalik poliitiline huvi liiniveo korraldamiseks, mistõttu otsustati see
teenuse pakkumine eraettevõtjalt üle võtta, misjärel lõppastmes pidi liinivedu osutama hakkama
TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping. Avalik huvi mingi teenuse olemasolu vastu ei muuda seda
teenust avalikuks ülesandeks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-19-14, punkt 12).
1780. Praamide hankimisel ja lepingu sõlmimisel praamide ehitamiseks tegutses LL süüdistuse
järgi volitatud isikuna.
1781. Praamide hankimine ehk sellega seonduvad läbirääkimised, lepingute sõlmimine
ehituseks, ei ole olemuslikult taolised teod, mille eest lõppastmes peaks vastutamata riik,
olenemata sellest, et riigil oli avalik huvi selle teenuse (liiniveo) osutamise vastu tulevikus
(alates 2016). Kuivõrd TS Laevad OÜ- l lasus tulevikukohustus liinivedu teostada, kuid ei
olnud selleks vajalikke praame, tuleb kohtu hinnangul praamide hankimist vaadelda kui
ettevõtte TS Laevad OÜ tavapärase majandustegevusena ehk eeltegevusena majandustegevuse
realiseerimiseks.
1782. Kohus tuleb tagasi Riigikohtulahendis nr 3-1-1-98-15, p 67 antud selgituse juurde:
„Samas ei ole sellel, et äriühing on avalik ettevõtja, õiguslikku tähendust ühingu kogu
tegevuses, vaid üksnes õigussuhetes, kus ettevõtjal on õigus, kohustus või võimalus oma
eristaatust kasutada (nt anda riigiabi). Üksnes sellistel juhtudel võib avaliku ettevõtja staatus
tingida äriühingu tegevuse kvalifitseerimise avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 mõttes.
Peaks aga äriühing tegutsema viisil, mis on omane tavalisele ettevõtjale, ei muuda pelgalt see,
et ühing vastab üldiselt KonkS § 31 lg-s 31 sätestatud tunnustele, tema tegevust avaliku
ülesande täitmiseks“.
1783. Küsimus ei ole tegelikkuses ka selles, kas liiniveo korraldamine ise on käsitatav avaliku
ülesandena ja annab TS Laevad OÜ-le eristaatuse. Avalikest andmetest on teada, et varasemalt
teostas sama liinivedu eraoperaator, seega on tegemist ülesandega, mille täitmise suudab tagada
nii eraettevõtja kui riigi osalusega ettevõte. Samuti, ei ole praamide hankimise protsessis endas
midagi sellist, mille puhul saaks jaatada avalikule huvile lisaks avaliku ülesande täitmist.
Asjaolu, et nende praamidega aastast 2016 pidi hakatama liinivedu teostama, ei oma
mingisugustki tähendust praamide hankimisega seotud ülesannete täitmisele õigusliku
hinnangu andmisel, kuivõrd ka teised operaatorid said/saavad praame osta, ehitada lasta jms
sarnast tegevust teha. Samuti ei ole praamide ostuga ega nende eest tasumisega seotud eristaatus
ehk riigi abi andmine. Vaidlus puudub selles, et praamide soetamiseks andis Tallinna Sadam AS
TS Laevad OÜ-le laenu. Laenutingumusi ei ole üksi osapool vaidlustanud (erisoodustused vms,
mis oleks käsitletavad riigiabina ehk turu tingimustest parema pakkumisega) ning laen ei ole
käsitletav antud kontekstis riigi abina.
1784. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et AS Tallinna Sadam ja ka TS Laevad on eraõiguslikud
juriidilised isikud (T 1 lk: 1-10; 12-24; 29-31; 32-36). TS Laevad OÜ, OÜ TS Shipping ja Eesti
Vabariigi vahel 11.12.2014. a sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingus puuduvad
305
mistahes kokkulepped ja tingimused, mis oma olemuselt võiksid olla käsitletavad kui avaliku
teenuse delegeerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt TS Laevad OÜ-le, OÜ-
le TS Shipping või nimetatud äriühingute nõukogu liikmetele (T 24 lk 186-200), mistõttu ei ole
TS Laevad OÜ nõukogu liige LL parvlaevade ehituslepingute sõlmimisele eelnenud
läbirääkimistel, lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel täitnud avalikku ülesannet.
1785. Seega on eelneva alusel kohus tuvastanud, et AS Tallinna Sadam ega selle tütarettevõte
TS Laevad OÜ ei täitnud parvlaevade hankimise protsessis ega ehituslepingute sõlmimisel
avalikku ülesannet, LLil ei olnud laevaehitusettevõtetega suheldes/lepinguid sõlmides jms
ametiseisundit ega olnud ta ametiisik, mistõttu ei ole täidetud KarS § 294 objektiivne koosseis.
1786. Kuivõrd kohus on aga varem tuvastanud, et Türgi ja Poola laevatehased on teinud
ülekandeid, millised on FFi ja R.I.C.H Group Trading Ltd ning Bone Invest OÜ vahendusel
jõudnud LLini, siis tuleb kontrollida, kas nende tegevus vastab mõnele teisele
kuriteokooseisule, nt KarS § 4023. Samuti, kas GG tegevus vastab sellisel juhul KarS § 4024
koosseisule ning FFi tegevus KarS § 4024 - § 22 lg 3 koosseisudele. Kohus käsitleb seda eraldi
osas (p 8.1.4-8.1.5).
8.1.4. Altkäemaks erasektoris
1787. Eraõigusliku juriidilise isiku töötajad arvati alates 01.01.2015 karistusseadustiku
revisjoni seadusega ametiisiku mõistest ja seeläbi ametialaste süütegude kohaldumisalast välja.
Erasektori korruptsioonisüüteod viidi üle majandussüütegude peatükki (4023-4), põhjuseks
erinevate õigushüvede kaitse. Kui avalikus sfääris on kaitstavaks õigushüveks avalike otsuste
õiguspärasus, siis erasektoris majanduse areng ja vaba konkurents.
1788. Süüdistuse sõnastusest tulenevalt on etteheited nii kooskõlas seadusega ja AS Tallinna
Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii seaduse kui AS- s Tallinna Sadam
kehtivate eeskirjade nõudeid kui see on vajalik vastava äriühingu huvide tagamiseks. Ning
süüdistus sisaldab ka etteheiteid tegevusetuses. Nimelt selles, et sõlmides süüdistuses märgitud
lepingud, jätsid AA ja LL need lõpetamata/tühistamata jms.
1789. Ei ole võimalik ette heita samaaegselt lepingute sõlmimist altkäemaksu vastusooritusena
ning seejärel nende samade lepingute tühistamata ja lõpetamata jätmist. Lepingute
tühistamata/lõpetamata jätmine oli süüdistuse kohaselt vastusoorituste üks osa, mitte eraldi tegu
tegevusetuse vormis ja neeldub eelnevas süüdistuses.
1790. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AA ja LL on sõlminud lepinguid Keskkonnahoolduse
OÜ, ŽŽ AS, Z4 AS, Z5 OÜ, Z6 ning Poola ja Türgi laevatehastega ning eelmärgitud äriühingud
on teinud ülekandeid, mis läbi Bone Invest OÜ on jõudnud LLini ja läbi Z2 OÜ ning Z3 OÜ
AAni.
1791. Vaidluse all ei ole asjaolu, et LL ja FF olid pikaajalised sõbrad, kelle vahel oli usalduslik
suhe ja kes olid ka Bone Invest OÜ kaudu samuti seotud. AA ja MMi vahelised seosed on
usalduslikud ja äriline seotus tuleb läbi Z2 OÜ, Z3 OÜ.
1792. Riigikohus on selgitanud, et KarS §-s 4023 sätestatud koosseis kaitseb kollektiivsete
õigushüvedena korruptsioonivaba majandustegevust, majandusarengut ja vaba konkurentsi.
Samuti kaitseb KarS § 4023 ka eraõigusliku isiku ja tema huvides tegutsemiseks pädeva isiku
vahelist lojaalsussuhet ja aususe kohustust (Riigikohtu 18. juuni 2018 otsus nr 1-16-10888/62,
p 41).
306
1793. Kohustuste rikkumist mõistetakse riigisisese õiguse kohaselt ja see peaks hõlmama
vähemalt igasugust ebalojaalset käitumist, mis moodustab seadusjärgse kohustuse rikkumise
või selliste ametialaste eeskirjade või suuniste rikkumise, mida kohaldatakse isiku äritegevuse
suhtes. Taoliselt on vastutuse eelduseks pädevuse kuritarvitamine, mis on antud eraõigusliku
isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks. Altkäemaksu andmise ja võtmise koosseisuga
kaitstakse jätkuvalt muu hulgas ametiisiku ja ametiseisundi andja vahelist usaldus- ja
lojaalsussuhet, mida ametiisik altkäemaksu võttes rikub (Riigikohtu 02. detsembri 2014 otsus
nr 3-1-1-84-14, p 40 ja 13.05.2015, nr 3-1-1-41-15, p 39). Seega, võttes erasektoris
altkäemaksu, rikub juhatuse lige igal juhul usaldus- ja lojaalsussuhet. Sealjuures on keskse
tähtsusega, et rikkumine ja saadud hüve on põhjuslikus seoses.
1794. Vaidlus puudub selles, et süüdistuse perioodidel on Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS, Z4
AS, Z5 OÜ ja Z6 OÜ sõlminud/pikendanud lepinguid AS-ga Tallinna Sadam ning Remontowa
Shipbuilding S.A ning Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San. ve Tic. A.S sõlminud AS
Tallinna Sadam tütarettevõttega laevaehituslepingud. Lepingute alusel esitas FF arved, misjärel
toimus tasumine Bone Invest OÜ arvelduskontole. Kohus tuvastas ka LLi kui Bone Invest OÜ
tegeliku kasusaaja. Lepingud olid sõlmitud ka Bone Invest OÜ (FF) ja Z2 OÜ (MM) ning Z3
OÜ (ÕÕ) vahel. Nende alusel esitati arved Bone Invest OÜ-le, misjärel korraldas FF maksed.
Kohus tuvastas, et AA oli nii Z2 OÜ kui Z3 OÜ tegelik kasusaaja.
1795. Kohus on eraldi episoodide kaupa süüdistust analüüsides tuvastanud, et väidetav
altkäemaks anti iga episoodi puhul sarnasel viisil, st AS Tallinna Sadam lepingupartneri ja FFi
esindatud Bone Invest OÜ vahel sõlmiti tegelikkusele mittevastavad lepingud.
1796. Tehingute mittevastavuse tegelikkusele, tuvastas kohus TsÜS põhimõtetele tuginedes.
TsÜS § 89 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel
tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled
tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad
(lg 1). Näilik tehing on tühine (lg 2).
1797. Sõlmitud lepinguid, s.o 01.06.2007 nn ATV-de rendileping Keskkonnahoolduse OÜ ja
Bone Invest OÜ vahel; 02.03.2009 nn akvatooriumi hoolduse leping ŽŽ AS ja Bone Invest OÜ
vahel; 03.04.2009 nn akvatooriumi hoolduse leping Bone Invest OÜ ja Z2 OÜ vahel;
02.05.2011 nn akvatooriumi hoolduse leping Bone Invest OÜ ja Z3 OÜ vahel; 01.09.2009 nn
merekaatri leping Bone Invest OÜ ja Z4 AS vahel; 01.10.2009 nn manööverveduri leping Bone
Invest OÜ ja Z4AS vahel; 31.12.2011 nn Paljassaare tee 26a lao leping Bone Invest OÜ ja Z4
AS vahel; 21.11.2014 R.I.C.H. Group Trading Ltd ning Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm
San. ve Tic. A.S maaklerleping; 11.12.2014 R.I.C.H. Group Trading Ltd ning Remontowa
Shipbuilding S.A. maaklerleping, hinnates jõudis kohus järeldusele, et tegemist on näilike
tehingutega, kuivõrd nendega varjati teist tehingut. Kuigi üksikult võttes nt ATV-de, kaatri ja
lao osas on kaitsjad tõendanud nende osalist vastavust lepingule, ei saa üldist pilti hinnates
jõuda veendumusele, et tegemist on olnud täies ulatuses tegelike tehingutega. Asjaolud, mis
veenavad kohut, et tegemist oli varjatud tehingutega on järgmised.
1798. Lepingute osapooled on olnud kõikidel tehingutel samad. FF, Bone Invest OÜ ja AS
Tallinna Sadam lepingupartnerid ajal, kui olid lepingulised suhted AS-ga Tallinna Sadam, mille
juhatuse liikmeteks olid AA ja LL. Maksed olid ühesuurused olenemata lepingu objektist.
Maksed laekusid Bone Invest OÜ-sse ja osaliselt (ŽŽ AS ja Z4 AS) puhul kanti umbes pool
edasi AA-ga seotud Z2 OÜ-sse, hiljem Z3 OÜ-sse. Osaliselt on tuvastatud rendilepingute
307
mittevastavus tegelikkusele (ATV-d, kaater, ladu) ning täielik mittevastavus manööverveduri ja
akvatooriumi korrashoiu lepingutes.
1799. Samasugune skeem teostati parvlaevade episoodis. FFiga seotud äriühingu R.I.C.H
Group Trading Ltd ja Poola ning Türgi laevaehitusettevõtete vahel sõlmiti tegelikkusele
mittevastavad maaklerlepingud. Nendele tuginedes esitas FF enda äriühingu nimelt näilikud
arved ja laevaehitusettevõtted tasusid arvete alusel äriühingu arvelduskontole tasu. Osa tasust
kandis R.I.C.H Group Trading Ltd otse või läbi mitmete äriühingute Bone Invest OÜ
arvelduskontole. Ülekanded korraldas FF.
1800. Selliselt jõudis raha läbi Bone Invest OÜ LLini ja läbi Z2 OÜ ja Z3 OÜ AAni.
1801. Märgitu annab kokku erinevate episoodide osas samasuguse mustri ehk tegutsemisviisi
samade osaliste vahel samal viisil, mis annab aluse väita, et kõik märgitud lepingud ei vasta
tegelikkusele ehk varjasid teisi tehinguid. Seda, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus
operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on aktsepteeritud ka
Riigikohus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-32-05).
1802. Seega on kohus tuvastanud, et ŽŽ AS ja Bone Invest OÜ vahel, Z4 AS ja Bone Invest
OÜ vahel, Bone Invest OÜ ja Z2 OÜ ning Bone Invest OÜ ja Z3 OÜ ning R.I.C.H Group
Trading Ltd ja Remontowa Shipbuilding S.A ning Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San.
ve Tic. A.S vahel sõlmitud lepingud olid näilikud lepingud, ei vastanud poolte tegelikule tahtele
ning varjasid teist tehingut, s.o ülekannete kaudu rahade jõudmist LLi ja AAni. (TsÜS § 89 lg
1).
1803. Taoliselt on kohus tuvastanud, et LL ja AA on saanud vara vastavalt Bone Invest OÜ, Z2
OÜ ja Z3 OÜ tegelike kasusaajatena. Ehk LL on saanud vara HH kaudu Keskkonnahoolduse
OÜ-lt FFi kaasabil. LL ja AA on saanud vara ŽŽ AS-lt CCe kaudu FFi kaasabil. AA ja LL on
saanud vara Z4 AS-lt EEi ja DD kaudu FFi kaasabil. LL on saanud vara Poola ja Türgi
laevaehitusettevõtetelt, sealjuures Poola ettevõttelt GG kaudu, FFi kaasabil R.I.C.H Group
Trading Ltd ja Bone Invest OÜ kaudu.
8.1.4.1. Stvidorettevõtted
1804. Kordamata väljatoodud kõnesid ja e-kirju süüdistatavate jt vahel märgib kohus, et need
ei kinnita ega lükka ümber süüdistuse versiooni altkäemaksu (ülekandena laekunud rahade) eest
vastusoorituse tegude tegemises üheski episoodis eraldivõetuna. Ehk ei ole kohus tuvastanud,
et iga vastusoorituse teole oleks eelnenud eraldi kokkulepped, mille osas ja kuidas AA ja LL
enda pädevust kuritarvitavad.
1805. Äripidamises tuleb pidada tavapäraseks omavahel lepingute tingimuste arutamist, rahast
rääkimist, projektide saatmist, kauplemist jms. Taolised jutuajamised eraldivõetuna ei viita
automaatselt ebaõiguskokkuleppele.
1806. On selge, et LL ja AA suhtusid stividorettevõtetesse soosivalt, kuid lepingute sõlmimisel
ei ole tõendatud, et nad oleksid sõlminud lepinguid AS-le Tallinna Sadam kahjulikult. Samuti
ei saa väita, et sildumise teenuse otselepingute sõlmimine olnuks AS-le Tallinna Sadam
kahjulik. Hanke välja kuulutamata jätmine oli AA ja LLi otsustus ning samal ajal said nad ŽŽ
AS ja Z4 OÜ ülekannete kaudu vara. Vara said nad samuti kogu lepingu perioodi kestel, kui
tulid erinevates otsustes vastu Keskkonnahoolduse, ŽŽ AS ja Z4 AS, Z5 OÜ ja Z6 OÜ
taotlustele. Keskkonnahoolduse OÜ puhul tuvastas kohus rikkumised süüdistuse perioodile
308
eelnevast ajast, enne kui ebaõiguskokkulepe väidetavalt sõlmiti, ning edasised muudatused
toetusid juba algselt õigusvastastele lepingutele. Seega jätkus rikkumiste toimepanemine
Keskkonnahoolduse OÜ jaoks soodsal viisil. Kohus tuvastas, et kõik ülekanded olid pigem
regulaarsed ega olnud seostatavad üksikute lepingute sõlmimiste või muudatustega ega
tuvastanud teiste väidetavate kohtu poolt tuvastatud rikkumiste seost teostatud maksetega teiste
süüdistuses märgitud lepingute sõlmimise/muutmise jm puhul. Antud asjaolu on selgitatav
sellega, et kõik märgitud äriühingud olid AS Tallinna Sadam pikaajalised lepingupartnerid,
mistõttu puudus ka vajadus eraldi igakordse uue ebaõiguskokkuleppe järele. Juhatuse liikmed
soodustasid antud ettevõtteid ning tulid lepingute ja muudatuste korral neile vastu, ületamata
majanduslikus mõttes enda kaalutlusruumi.
1807. Samuti selgitab kohus, et üürihindade korrigeerimine, sildumise lepingu tasuga seonduv
% jm majanduslikud otsustused on juhatuse liikmete kaalutlusotsustused, millel ei ole
õiguslikku tähendust. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid
juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus
diskretsiooni-volituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga
(Riigikohtu 20. märtsi 2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 19). Kuigi juhatuse liikme poolt talle
seadusega antud kaalutlusruumi piires tehtud otsustust ei saa ainuüksi kaalutlusvea tõttu
käsitada seadusega mittelubatud (ebaseadusliku) teona ehk antud juhul pädevuse
kuritarvitamisena, on ilmselge kaalutlusveana käsitletav materiaalsetel kaalutlustel teise
äriühingu huvide soosimine. Selles väljendubki pädevuse kuritarvitamine enda tööandja ees.
Sarnase teguviisi alusel on LL ja AA raha saanud ning see on aset leidnud juba vähemalt aastast
2007 (Keskkonnahoolduse OÜ) kuni 2015 (ŽŽ AS, Z4 AS). LLil ja AA puudus igasugune
seaduslik alus Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS-lt või Z4 AS- lt raha saamiseks.
1808. Riigikohtu praktika järgi tähendab ekvivalentsussuhe sellist pooltevahelist abstraktset
sidet, mille raames on altkäemaksu võtja andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või
tulevikus tehtava ametialase teo eest (Riigikohtu 08. juuli 2014 otsus nr 3-1-1-31-14 p 15,
20.03.2013 otsus nr 3-1-1-95-12, p 14.3). Riigikohus on mitmetes lahendites osundanud, et
ametialane tegu, mida ametiisik toime paneb, ei pea olema seejuures ühemõtteliselt kindlaks
määratud, kuid peab olema mingilgi määral konkretiseeritud (Riigikohtu otsus nr 1-18-7807/58,
p 13; 3-1-1-31-14, p 21.1) ja tegu on toime pandud kui isikul on äriühingus teatav positsioon
või pädevus, mis võimaldab tegu kokkuleppel vara andjaga tema huvides toime panna.
Karistatav on ametiisiku poolt vara vastuvõtmine nii endale kui ka kolmandale isikule
(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14, p 899).
1809. Vaidluse all ei ole asjaolu, et LLil ja AA oli pädevus süüdistuses märgitud
lepingute/muudatuste/kokkulepete sõlmimiseks, neil oli seega pädevus võtta vastu
majanduslikke otsuseid, mis puudutasid nii AS-i Tallinna Sadam kui Keskkonnahoolduse OÜ,
ŽŽ AS, Z4 AS, Z5 OÜ ja Z6 OÜ-d. Kohtuasjas on hulgaliselt vestlusi LLi ja AAga, millest
nähtub, et nii CC, EE kui DD nende poole äriühingute vahelise majandustegevusega seoses otse
pöördusid.
1810. Kohtu poolt analüüsitud tõendid kinnitavad kogumis, et kõigi osapoolte vahel esineski
taoline üldine ebaõiguskokkulepe, mis seisnes selles, et LL ja AA soodustasid eelmärgitud
äriühinguid, tulles vastu nende soovidele lepingute sõlmimisel/muutmisel/pikendamisel kogu
lepingute perioodi kestel. Arvestades, et AS Tallinna Sadam omas pikaajalisi lepingulisi suhteid
Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS, Z4 AS, Z5 OÜ, Z6 OÜ äriühingutega, siis puudus ka vajadus
309
ja võimalus täpsema ebaõiguskokkuleppe sõlmimiseks. Juhatuse liikmete heasoovlikkuse
hoidmiseks andsid äriühingud läbi esindajate neile hüvesid. Taoliselt tuvastatuna vastab kohtu
hinnangul ebaõiguskokkuleppe kirjeldus kohtupraktikas seatud vähemalt üldistes joontes
määratletavuse kriteeriumile.
1811. Seega tuvastas kohus, et AA ja LL on lojaalsus- ja usaldussuhet rikkunud hüve eest.
Taoline tegu on toime pandud kavatsetult ehk töötades AS-s Tallinna Sadam, puudus AA ja LLil
igasugune seaduslik alus süüdistuses läbivaid äriühinguid hüve eest soodustada, see oli neile
teada ja arusaadav ning taolise kokkuleppe sõlmimist ja raha vastuvõtmist saab teha üksnes
teadlikult ja kavatsetult. Selliselt on täidetud KarS § 4023 lg 1 koosseis.
1812. Süüdistuse kohaselt osutas FF korduvalt nii vaimset kui füüsilist kaasabi LLi ja BB poolt
Keskkonnahoolduse OÜ-lt, LLi ja AA poolt Z4 AS ja ŽŽ AS-lt altkäemaksu andmisele ja
vastuvõtmisele. Prokuratuuri etteheite kohaselt ületas FFi tegevus altkäemaksu vahendaja
tegevuse KarS § 296 lg 1 mõistes.
1813. Kaasaaitamine KarS § 22 lg 3 mõistes on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk
soodustamine. Kaasaaitaja ei valitse tegu, ta üksnes toetab võõrast tegu.
1814. KarS §-s 296 sätestatud altkäemaksu vahendus kujutab endast koosseisutüübilt
formaalset ja vajaliku osavõtuga kuriteokoosseisu, mille objektiivsed tunnused seisnevad
altkäemaksu andja või võtja ülesandel altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra
loomises. Soodusolukorra loomine võib väljenduda altkäemaksu andmise või võtmise kohta
kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või selle täitmisele (nt altkäemaksu
eseme üleandmine) kaasaaitamises. Altkäemaksu vahendamise olemusest tulenevalt ei ole seda
võimalik käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana. Kuivõrd tegemist
on vajaliku osavõtuga süüteoga, eeldavad selle subjektiks oleva isiku põhiteo objektiivsed
tunnused realiseerumiseks ka mingi teise isiku lisategu. Seejuures on altkäemaksu vahendamine
lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu
võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu andmiseks.
Kui altkäemaksu vahendaja ülesanne seisnes altkäemaksu eseme üleandmises, on tegu lõpule
viidud vara või muu soodustuse üleandmisega ametiisikule (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7-08, p-
d 10, 13 ja 14.3).
1815. Kohus on tuvastanud, et LLini ja AA laekusid operaatorettevõtetelt Bone Invest OÜ
kaudu ülekanded, millised jõudsid Bone Invest OÜ kaudu LLini ja Z2 OÜ ning Z3 OÜ kaudu
AA nende poolt lubatud tegude toimepanemise eest. Rahade laekumisele aitas kaasa FF sellega,
et ta sõlmis tegelikkusele mittevastavad lepingud, esitas tegelikkusele mittevastavad arved ja
tasud laekusid nende alusel Bone Invest OÜ arvelduskontole, millise seaduslik esindaja tema
ise oli. Samuti, AA mõeldud osa edasikandmise korraldas FF. Ta sõlmis selleks Bone Invest
OÜ nimelt tegelikkusele mittevastavad lepingud MMiga, kes esindas Z2 OÜ-d ja seejärel
ÕÕiga, kes esindas Z3 OÜ-d, ning nende poolt tegelikkusele mittevastavate arvete alusel tasus
Bone Invest nende äriühingute arveldusarvetele umbes pool ŽŽ AS- st ja Z4 AS-st laekunud
summast. Taoliselt tegutsedes vastab FFi käitumine altkäemaksu vahedamise koosseisule, mitte
ei moodusta kaasaaitaja koosseisu. Ei saa teha vahetegu sellest, mil viisil on raha altkäemaksu
andja ja saaja vahel liikunud, eristamaks, kas tegemist on kaasaaitaja või vahendajaga.
Vahendaja on vastutav selle eest, et andja poolt antu jõuab saajani. Täpselt seda FF tegi.
Tõendeid selle kohta, et tema kogu teoplaani välja mõelnud oleks, ei ole. Kohtul puudub üldse
täpne teadmine sellest, millised olid LLi, AA, FFi, MMi ja ÕÕi omavahelised kokkulepped või
310
kokkulepped HH, CCe, EEi ja DD. Läbi ülekannete ja sõlmitud lepingute saab kohus jaatada
üldiselt ebaõiguskokkuleppe olemasolu, kuid selle konkreetne sisu rollide ja raha jaotumise
osas on teadmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et FFi tegevus vastab vahendaja koosseisule,
mitte ei täida kaasaaitamise koosseisu. Kuivõrd FF teadis, et vastavaid teenuseid ei osutata,
tema vestlustest LLi ja MMiga on üheselt adutav, et ta on teadlik tehingute mittevastavusest
tegelikkusele ning Bone Invest OÜ tegeliku kasusaaja LLi tegemisest, siis on ta saanud antud
kuriteo toimepanna vaid kavatsetult. Selliselt on FF täitnud KarS § 296 lg 1 koosseisu.
1816. CCe ja EEi kui altkäemaksu andjate koosseisu täidetavus tuleneb nende poolt
tegelikkusele mittevastavate lepingute sõlmimisest ning ülekannete korraldamisest Bone Invest
OÜ arveldusarvele. Selliselt on nad otseselt panustanud altkäemaksu andmisesse. DD seos
tuleneb EEiga vestlustest, millest nähtub tema teadlikkus ja vaimne kaasabi altkäemaksu
andmisele. EEiga rahadest arutamine, sealjuures lubadused ise kas AA või LLiga vajadusel
rääkida. Arvestades, et konkreetne vestlus kätkes endast antava altkäemaksu vähendamisest
juttu, on kohtul siseveendumus, et DD tegutses altkäemaksu andmisel grupis koos EEiga,
otsused võeti vastu koos. Siinkohal ei ole tähtsust, kas DD tegutses eraviisiliselt EEi nõustades
või Z18 nõukogu liikmena, kuivõrd kontserni ega üksikult nt ka Z4 AS-i ei ole kohtu alla antud.
Kuivõrd CC, EE ja DD on andnud hüvesid eesmärgiga saada LLi ja AA toetust nende esitatud
soovidele äriühingute tegevusega seoses, neil puudus igasugune seaduslik alus LLile ja AA
makseid teha, ülekannete tegemiseks sõlmiti teadvalt näilikud lepingud, siis on antud tegu toime
pandud kavatsetult. Taoliselt on CC, EE ja DD täitnud KarS § 4024 lg 1 koosseisu.
1817. KarS § 4023-4 lg 1 koosseisuliseks tunnuseks, erinevalt avalikus sektoris altkäemaksu
koosseisust, ei ole grupis, korduvalt ega suures ulatuses kuriteo toimepanemine, mistõttu neid
asjaolusid kohus õiguslikult ei tuvasta, kuigi on faktiliselt nende esinemise eelnevalt
tuvastanud. LL ja AA olid AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed, enamuse
lepingutest/muudatustest on nende poolt allkirjastatud ning ŽŽ AS ja DD ning EEi episoodides
on saadud altkäemaks umbes pooleks jagatud. Arvestades, et juhatus võttis otsuseid vastu koos,
on taolistel asjaoludel altkäemaksu vastuvõtmine toimepandud koos. Arvestades, et DD ja EE
tegutsesid koos, arutasid altkäemaksu ja lepingutesse puutuvat koos, siis on nad altkäemaksu
andmise toimepannud koos. Suur ulatus tuleb eelnevalt kohtu poolt tuvastatud altkäemaksuna
antud ja vastuvõetud summadest.
1818. Arvestades, et kogu süüdistuse perioodi olid AA ja LL AS Tallinna Sadam juhatuse
liikmed, Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ, Z4, Z5 ja Z6 OÜ olid AS Tallinna Sadam
lepingupartnerid, kogu perioodi vältel toimus samasugune käitumismuster- omavaheline
suhtlus, lepingute sõlmimine, muutmised ja ülekannete kaudu altkäemaksu andmine, leiab
kohus, et tegemist on vältava kuriteoga ühe episoodi lõikes ning erinevate episoodidega ehk
korduvusega seoses sellega, et altkäemaksu andsid erinevad äriühingud eraldi, mitte koos.
8.1.4.1.1. Aegumine
1819. KarS § 4023-4 lg 1 ning § 296 lg 1 on II astme kuriteod. KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et
kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta
tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteos, kui ei esine
aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Aegumise peatumise aluseid käesolevas menetluses
ei ole. Süüdistatavale etteheidetava kuriteo aegumise saab katkestada üksnes temast tingitud
KarS § 81 lg- s 5 nimetatud menetlustoiming.
311
1820. Aegumise katkestas KarS § 81 lg 5 p 2 kohaselt AA, CCe, DD, FFi ja EEi kohtu alla
andmine 19. oktoobril 2017, mis on aegumise tähtaja uueks alguseks.
1821. Pärast kohtu alla andmist ei ole süüdistatavate DD ja EEi osas esinenud ühtegi uut
aegumise katkemise alust. Järelikult aegusid kohtu poolt eelnevalt tuvastatud kuriteod sellel
alusel 19. oktoobril 2022.
1822. AA suhtes esineb aegumise katkemise alus. Nimelt on kohus 27. aprilli 2021 kohtuistungi
mh AA tingitult edasi lükanud (KarS § 81 lg 5 p 3). AA ei ilmunud kohtuistungile ei kohtusaalis
ega virtuaalruumi ega teatanud kohut enda mitteilmumise põhjustest. AA kaitsjad teatasid
vahetult enne kohtuistungit, et seoses koroonaviiruse ohuga, nad kohtusaali istungile ilmuda ei
saa ning see puudutab ka AA. Harju Maakohus leidis, et AA ja tema kaitsjad jätsid mõjuva
põhjuseta kohtuistungile ilmumata. Kohtul tuli istung edasi lükata, tunnistaja ülekuulamine ei
olnud võimalik. Järgmine kohtuistung toimus 06. mail 2021. Kohus tegi AA mõjuva põhjuseta
kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvihoiatuse (K 25 lk 136 pö, 183-187).
1823. Selguse huvides lisab kohus, et AA kaitsjad vaidlustasid enda trahvimise, kuid ei
vaidlustanud AA trahvihoiatust ning kuigi Tallinna Ringkonnakohus tühistas määratud trahvid,
leidis ka ringkonnakohus 28.06.2021 määruses, et istungile ilmumata jätmiseks mõjuvad
põhjused puudusid (K 56 lk 87-95).
1824. Seega tuleb AA suhtes kuriteo aegumist lugema hakata uuesti alates 27. aprillist 2021,
millisel juhul oleks II astme kuriteo aegumise tähtaeg 27. aprill 2026.
1825. Kaitsjad esitasid väite, et antud kuriteod on aegunud, kuivõrd aegumist tuleb lugeda
alates ebaõiguskokkuleppe sõlmimisest.
1826. KarS § 81 lg 5 p 4 kohaselt katkeb aegumine süüdistatava kohtuistungil ülekuulamisega.
18.10.2023 on kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud C C ja 23.10.2023 FF. Taoliselt katkes
nende suhtes aegumise arvestamine ning pidi algama uuesti, millest tulenevalt oleks nende
suhtes teod aegunud käesoleva sätte kohaselt 18.10.2028 ja 23.10.2028.
1827. Kaitsjad on esitanud väite, et olukorras, kus 19.10.2022 seisuga teised aegumise
katkemise alused puudusid ning kuriteod olid aegunud, ei saa aegumise katkemist
süüdistatavate kahjuks arvata ega nende ülekuulamisest uuesti lugeda, kuivõrd ülekuulamised
leidsid aset ajal, kui kuriteod olid juba aegunud.
1828. Aegumise katkemise alusel uus saabuv aegumistähtaeg ei tohi ületada absoluutset
saabuvat aegumise tähtaega.
1829. Aegumise absoluutse tähtaja sätestab KarS § 81 lg 6 koosmõjus KarS § 81 lg 1 p-dega 1
ja 2. Sellest tulenevalt on absoluutne aegumise tähtaeg teo lõpule viimisest alates I astme
kuriteo puhul 15 aastat ja II astme kuriteo puhul 10 aastat.
1830. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-31-14, p-s 15.1. märkinud pistise koosseisu lõpule
viimise osas, et:“ /../tegu on juriidilises mõttes lõpule viidud juba sellise kokkuleppe
sõlmimisega. Soodustuse tegelik hilisem vastuvõtmine ei loo juurde uut ebaõigust, mistõttu
kujutab see vastuvõtmine endast varem toime pandud teo (ebaõiguskokkuleppe sõlmimine)
faktilist lõpetamist. KarS kommenteeritud väljaande kohaselt võib teo faktilise lõpuleviimise
päevaks lugeda viimase kokkuleppe sõlmimise päeva, millest omakorda hakkab kulgema KarS
312
§ 81 reguleeritud aegumise tähtaeg (lk 900, p 12; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14 p 1916, 1027-
1029)
1831. Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS ning DD ja EEi episoodides on süüdistuse kohaselt
ebaõiguskokkulepped sõlmitud vastavalt 2007- 2008 aastatel. Viidatud õiguskirjandusest ja
kohtupraktikast tuleneb, et altkäemaksu summade hilisem vastuvõtmine ja vastusooritustegude
hilisem toimepanemine ei mõjuta aegumise tähtaega.
1832. Taoliselt on Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS ning DD ja EEi episoodides seadusest
tulenev absoluutne aegumise tähtaeg II astme kuriteo puhul, millisteks on KarS § 4023-4 lg 1 ja
§ 296 lg 1, saabunud hiljemalt 31.12.2018 aastal (süüdistuses on ebaõiguskokkuleppe määratud
aastaarvuna).
1833. Juhul, kui taolised tegevused kvalifitseerida jätkuvalt avalikus sektoris altkäemaksu
võtmiseks, oleksid nende tegude absoluutsed aegumistähtajad saabunud hiljemalt 31.12.2023
aastal.
1834. Kuriteo aegumise katkemise korral on isiku süüditunnistamine ja karistamine välistatud,
kui möödunud on KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg (KarS § 81 lg 6 teine
lause).
1835. Eeltoodu tingib AA, CCe, DD, EEi ja FFi osas KrMS § 274 lg 1 ja KrMS § 199 lg 1 p 2
ja KrMS § 274 lg 1 alusel süüteo aegumise tõttu kriminaalmenetlus lõpetamise.
1836. Kuivõrd LL, ÕÕ ja HH (ning teistes menetlustes MM ja PP) ei ole süüdistatavatena kohtu
all, nende suhtes on menetluslikud otsustused juba vastu võetud, siis nende osas kohus
õiguslikku otsustust vastu ei võta.
1837. Eeltoodu alusel lõpetab kohus kriminaalasja menetluse AA suhtes KarS § 4023 lg 1 järgi
ŽŽ AS, DD ja EEi episoodis, FFi suhtes KarS § 296 lg 1 järgi Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS,
DD ja EEi episoodis, CCe suhtes KarS § 4024 lg 1 järgi ŽŽ AS episoodis ning DD ja EEi suhtes
KarS § 4024 lg 1 DD ja EEi episoodis seoses kuritegude aegumise tähtaja möödumisega.
8.1.4.2. Reisiparvlaevad
1838. Reisiparvlaevade episoodides on keskse tähtsusega see, et väidetavad altkäemaksud
LLile tasus tegelikkuses TS Laevad OÜ.
1839. Vaidlus puudub selles, et LLil oli volitus AS Tallinna Sadam juhatuse liikme ja TS
Laevad OÜ nõukogu liikmena laevatehastega läbirääkimisi pidada ja seda ta ka tegi.
1840. Samuti nähtub uuritud tõenditest, et LL viis kokku FFi ja GG Poola laevatehase
esindajana eesmärgiga sõlmida tegelikkusele mittevastav maaklerleping. Maakleri teenust FF
ei ole osutanud.
1841. Samuti viis LL kokku FFi Türgi laevatehase esindajaga samal eesmärgil.
1842. Edasi nähtub, et kokkuleppe kohaselt allkirjastasid FFR.I. C.H Group Trading Ltd nimelt
ja Poola ning Türgi laevatehaste esindajad maaklerlepingud, milles oli kokkuleppekohaselt
tasuks 2% laevaehituse hinnast.
313
1843. Edasi nähtub uuritud tõenditest üheselt, et näilike maaklerlepingute tasu ehk 2%
laevaehituse hinnast, lisati laeva ehituse lepingutele, millised tasus täies ulatuses TS Laevad
OÜ (V 1 lk 102-107).
1844. Kannatanute esitatud tõendite järgi tasus TS Laevad OÜ kahe Sefine Denizcilik
Tersanecilik Turizm San. ve Tic. A.S.-ga sõlmitud laevaehituslepingu alusel perioodil
06.11.2014 kuni 10.03.2017 laevatehasele kokku 45 861 753 eurot. Lõplik tasu, mida TS
Laevad OÜ laevatehasele maksis, kujunes lepingutes kokkulepitud praamide hindade (kokku
45 600 000 eurot), lisatööde ja -varustuse ning Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San. ve
Tic. A.S.-le määratud leppetrahvide alusel. Kuivõrd Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San.
ve Tic. A.S. hilines laevade üleandmisega, tekkis TS Laevad OÜ-l õigus vähendada
laevalepingute artikkel IV, p 2 alusel lepingute tasusid kokku ca 3,3 miljoni ulatuses, kuid see
ei muuda asjaolu, et Sefine Denizcilik Tersanecilik Turizm San. ve Tic. A.S. makstud tasu
kujunes TS Laevad OÜ jaoks maaklerlepingute tasude võrra kulumaks, sest need olid sisse
arvestatud lepingutes sätestatud laevade hindadele (V 1 lk 102-107, A 12 lk 41-46).
1845. Kannatanute esitatud tõendite järgi tasus TS Laevad OÜ kahe Remontowa Shipbuilding
S.A.-ga sõlmitud laevaehituslepingu alusel perioodil 28.11.2015 kuni 31.03.2017 Remontowa
Shipbuilding S.A.-le kokku 56 588 322 eurot. Remontowa Shipbuilding S.A.-le kujunes
makstud lõppsumma lepingutes sätestatud hindade (kokku 63 000 000 eurot), täiendavate
teenuste ja varustuse ning parvlaevade üleandmise hilinemise tõttu Remontowa Shipbuilding
S.A.-le määratud leppetrahvi alusel. Remontowa Shipbuilding S.A. hilinemiste tõttu oli TS
Laevad OÜ-l õigus tasu vähendada ca 7,3 miljoni euro ulatuses, kuid see ei muuda asjaolud, et
Remontowa Shipbuilding S.A.-le makstud tasu kujunes TS Laevad OÜ jaoks maaklerlepingute
tasude võrra kulumaks, sest need olid sisse arvestatud laevaehituslepingute hindadele (V 1 lk
102-107, A 12 lk 41-46).
1846. Laevatehastele tasus TS Laevad OÜ osamaksetena.
1847. Sealjuures esitas FF tegelikkusele mittevastavad arved ja väljamaksed toimusid Poola ja
Türgi laevatehaste poolt R.I.C.H Group Trading arveldusarvele igal korral peale TS Laevad
OÜ-st osamakse laekumist. Ehk siis on ülekanded otseses seoses TS Laevad OÜ laekumistega.
See asjaolu oli teada LLile, GGle, Poola ja Türgi laevatehaste esindajale ja arveid edastanud
FFile.
1848. LLi, FFi ja GG ning Türgi laevatehase esindaja ja samuti ÄÄ omavahelised vestlused ja
e-kirjad ei anna selgust, mis kontekstis rahast, firmadest ja ülekannetest räägitakse (altkäemaks
vm).
1849. Taoline skeem (2% hinna lisamine laevaehituslepingule) ei viita kohtu arvamusel
altkäemaksu tasumisele. Seda arusaama toetab asjaolu, et tegelikkuses olid esitanud Poola ja
Türgi laevatehased madalamad hinnapakkumised, mistõttu läbi ÄÄ ja eellepingute sõlmimise
oli neile ka teada, et Eesti jätkab kahe laevatehasega enne maaklerlepingute sõlmimist.
Soovinuks laevatehased altkäemaksu anda ehituslepinguteni jõudmiseks, olnuks eluliselt
usutav raha tasumine enne lepingute sõlmimiseni jõudmist ja laevatehaste vahenditest.
1850. Uuritud tõenditest tekkis kohtul veendumus, et LL mõtles välja skeemi, et tema saab
laevatehaste kaudu tegelikkusele mittevastavate maaklerlepingute väärtuses TS Laevad OÜ-le
kuuluvat vara. Taoline mõte tekkis LLil peale ÄÄ e-kirja maakleri kaasamise otsustamisest,
olukorras, kus kõik maakleri ülesanded olid LLile teadaolevalt täidetud ja vajadus tegeliku
314
maakleri järele puudus. Motiiviks on vähemalt ühes osas samal ajal Hiiumaal Vanasadama
kinnistu arendamine, mis nõudis rahalisi vahendeid.
1851. Vaadates pealtkuulatud kõnede kronoloogiat ja kõrvutades neid e-kirjadega, on tõendite
kogumis eeltoodu alusel tekkinud kohtul siseveendumus, et praegusel juhul ei ole tegemist
altkäemaksu koosseisuga, vaid LL soovis TS Laevad OÜ vara, kaasas selleks näiliku
maaklerina FFi ning GG ja Türgi laevatehase esindaja kaasabil realiseerisid skeemi, kus FF
sõlmis Poola ja Türgi laevatehastega näilikud maaklerlepingud 2% väärtuses
laevaehitushinnast, misjärel lisati see kuluartikkel TS Laevad OÜ poolt makstava
laevaehitushinna hulka.
1852. Kohtu veendumust suurendab samuti see, et laevade ehituse lepingud, milledele oli
lisatud tegelikkusele mittevastav maakleri tasu, allkirjastas TS Laevad OÜ nimelt LL ise. Antud
lepingutest tulenes TS Laevad OÜ kohustus laevatehastele tasuda.
1853. Laevatehased kandsid FFi esitatud tegelikkusele mittevastavate arvete alusel R.I.C.H
Group Trading Ltd arveldusarvele kokku 1 526 670 eurot (T 26 lk 144-202).
1854. Laevatehastelt laekunud rahast kandis FF vähemalt osa edasi selliselt, et see jõudis Bone
Invest OÜ arvelduskontole. Bone Invest OÜ tegelik kasusaaja oli ka LL.
1855. Seega sai LL tegelikkuses TS Laevad OÜ-le kuuluva vara ehk teostatud ülekannete
ulatuses raha iseenda poolt TS Laevad OÜ nimelt laevatehastega sõlmitud lepingute
tulemusena.
1856. Selliselt tasus TS Laevad OÜ LLi sõlmitud laevaehituselepingute alusel laevatehastele
mh lisatud maaklerlepingu võrra suurema tasu, millest osa jõudis LLini. Nimelt, FF korraldas
R.I.C.H group Trading Ltd arveldusarvele laekunud rahade vähemalt osalise jõudmise Bone
Invest OÜ kaudu LLini.
1857. Osaliste omavahelised kokkulepped raha jaotumise ja tehingute muude asjaolude osas ei
ole kohtule teada. Samas on teo väline pilt sellele õigusliku hinnangu andmiseks küllaldaselt
selge. Taoline tegevus on võimalik toime panna üksnes etteplaneeritult, tegevused läbi mõeldes,
mistõttu on teod toime pandud kavatsetult.
1858. Kannatanute tsiviilhagi ja selle põhjendused toetavad kohtu siseveendumust
reisiparvlaevade episoodi osas. Kohus on tõepoolest tuvastanud, et TS Laevad OÜ sai tegelikku
kahju näilike maaklerlepingute lisamisega laevaehituslepingu hinnale, mille täies ulatuses tasus
TS Laevad OÜ ja see on otseses põhjuslikus seoses LLi, FFi ja GG käitumisega. Türgi ja Poola
laevatehaste nimel lepingud sõlminud isikute või laevatehaste kui juriidiliste isikute seotust
käesoleva menetluse raames tuvastatud ei ole, mistõttu sellele kohus hinnangut anda ei saa. TS
Laevad OÜ on seega 2 % suurema summa tasunud laevatehastele ja selle võrra suurema summa
pealt maksnud selle võrra rohkem intresse AS-le Tallinna Sadam.
1859. Kohus eelnevalt tuvastas, et tegemist ei ole altkäemaksuga avalikus sektoris (I astme
kuritegu) ning asus analüüsima, kas tegemist võib olla altkäemaksuga erasektoris (II astme
kuritegu), misjärel tuvastas, et isikute tegevus võib vastata hoopis omastamise või kelmuse
koosseisule.
1860. Kohtu poolt tuvastatu ei lähe kokku süüdistuse faktilise kirjeldusega (altkäemaksu
andmine, vahendus ja võtmine).
315
1861. Kohus tuvastas, et LL FFi ja GG osalusel realiseeris skeemi, milles FF sõlmis Türgi ja
Poola laevatehastega tegelikkusele mittevastavad maaklerlepingud R.I.C.H Group Trading Ltd
esindajana, esitas vastavalt kokkuleppele tegelikkusele mittevastavad arved, peale seda, kui
laevatehastele oli laekunud osamaksed TS Laevad OÜ-st, misjärel laevatehased kandsid
vastavad summad R.I.C.H Group Trading Ltd arvele, milliselt FF omakorda osaliselt kandis
summad edasi Bone Invest OÜ arveldusarvele. Samal ajal oli laevaehituse lepingud, millele oli
lisatud maakleri tasu, sõlminud TS Laevad OÜ nimelt LL. Selliselt tasusid laevatehased
R.I.C.H Group Trading Ltd arvete alusel TS Laevad OÜ-st laekunud rahaga, mis jõudis
vähemalt osaliselt LLini. Selliselt jõudis lõppastmes LLini 2% TS Laevad OÜ poolt
osamaksetena tasutud rahast ehk TS Laevad OÜ-le kuuluvat vara. Osaliste omavahelised
täpsemad kokkulepped, nt raha jagunemise jm asjaoludes, on kohtule teadmata.
1862. Sellised faktilised asjaolud ei moodusta altkäemaksu koosseisu. Taoliselt ei ole
laevatehased, sh GG andnud, FF vahendanud ega LL vastu võtnud altkäemaksu.
1863. Altkäemaks erasektoris, kelmus ja omastamine on kõik II astme kuriteod. Käesoleva
hetke seisuga need teod aegunud ei ole. Sellest tulenevalt saabuks antud episoodides absoluutne
aegumise tähtaeg altkäemaksu koosseisu puhul hiljemalt 11.12.2014 (maaklerlepingu
sõlmimise kui ebaõiguskokkuleppe lõpule viimisega), kelmuse või omastamise puhul hiljemalt
26 august 2025 ehk kannatanule kahju tekkimisega /vara äravõtmisega.
1864. Arvestades, et kohus tuvastas prokuratuurist erinevad faktilised asjaolud, ei saa kohus
kuritegusid ise ümber kvalifitseerida. Seda tehes väljuks kohus faktiliste asjaolude tuvastamisel
esitatud süüdistuse piiridest.
1865. Eeltoodu alusel mõistab kohus tulenevalt KrMS § 309 lg 2 GG KarS § 298 lg 2 p 3 ning
FFi KarS § KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 – KarS § 22 lg 3, KarS § 298 lg 2 p 2, 3 – KarS § 22 lg 3
järgi esitatud süüdistustes õigeks.
8.1.5. Kokkuvõte
1866. Eeltoodu alusel lõpetab kohus kriminaalasja menetluse AA suhtes KarS § 4023 lg 1 järgi
ŽŽ AS, DD ja EEi episoodis, FFi suhtes KarS § 296 lg 1 järgi Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS,
DD ja EEi episoodis, CCe suhtes KarS § 4024 lg 1 järgi ŽŽ AS episoodis ning DD ja EEi suhtes
KarS § 4024 lg 1 DD ja EEi episoodis seoses kuritegude aegumise tähtaja möödumisega.
1867. Eeltoodu alusel mõistab kohus reisiparvlaevade episoodis GG KarS § 298 lg 2 p 3 ning
FFi KarS § KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 – KarS § 22 lg 3, KarS § 298 lg 2 p 2, 3 – KarS § 22 lg 3
järgi esitatud süüdistustes kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks.
8.2. Rahapesu
1868. KarS 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi on karistatav isikute grupis suures ulatuses rahapesu.
1869. Rahapesu koosseis on viiteline kuriteokoosseis, mis tuleb sisustada RahaPTS (endine
RpTRTS kajastatud vastavalt kehtivusele) kaudu. Seadusandja on rahapesu mõiste defineeritud
RahaPTS § 4 lõikes 1. Lisaks rahapesu kuriteole tuleb tuvastada ka eelkuriteo asetleidmine.
1870. Kohtupraktika on rahapesu mõistet määratlenud kitsendavalt. Lahendis nr 3-1-1-68-10,
p-s 13 on Riigikohus leidnud, et RpTRTS §-s 1 määratletakse seaduse eesmärgina Eesti
Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks
kasutamise tõkestamine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb just sellelt lähtealuselt asuda
316
selgitama, mida tuleb kehtivas õiguses rahapesuna mõista. Rahapesu on kahjustusdelikt.
Kuritegelikult saadud vara raha- või majanduskäibesse toomisega moonutatakse konkurentsi,
soodustatakse varimajandust, suurendatakse kapitali volatiilsust, destabiliseeritakse
majandussüsteemi, raskendatakse rahapoliitika kujundamist, kahjustades seeläbi riigi
majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust. Rääkimaks mingist kuritegeliku vara
kasutamisest kui rahapesust, peab subsumeeritav tegu seetõttu omama ka reaalset potentsiaali
majanduse normaalse toimimise kahjustamiseks. Rahandus- või majandussüsteemi kui terviku
toimimist ei kahjusta esmalt kuritegeliku päritoluga vara käitlemine, mille sisuks on isiklik
tarbimine ja mis ei ole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele, kus
puhastatakse vara esmalt selle algsest kuritegelikust taustast ja alles seejärel kasutatakse seda
mis tahes legaalsel otstarbel. Teisisõnu, kui kuritegeliku vara käitlemise viis ei kahjusta riigi
rahandus- või majanduskäivet ülalkirjeldatud tunnustel, ei saa seda pidada rahapesuks ka juhul,
kui vara kasutamisega kaasneb selle tegeliku päritolu varjatuks jäämine. Samuti ei kahjusta
majanduse toimimist väiksemahulised toimingud, mis iseenesest vastavad RpTRTS § 4 lg-s 1
kirjeldatud teokoosseisule.
1871. KarS § 394 kontekstis on rahapesu objektiks eelkuriteo tulemusena saadud vara. Vara
päritolu on määrava tähtsusega KarS § 394 koosseisu täidetuse hindamisel, kuivõrd
kuriteokoosseisu täidab üksnes kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara pesemine
(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-24-17, p 11). Prokuratuur käsitleb rahapesu objektina altkäemaksu
ja pistise tegusid, milliste asetleidmise (osaliselt) on kohus eelnevalt tuvastanud.
1872. Eelkuritegu kujutab endast rahapesu koosseisulist tunnust, sest ilma eelkuriteota ei ole
võimalik rahapesust KarS § 394 lg 1 mõttes kõneleda. Kui eelkuritegu on tuvastatud varasema
süüditunnistava kohtuotsusega või kui eelkuritegu menetletakse rahapesuga samas menetluses,
peab nii süüdistus kui ka süüditunnistav kohtuotsus eelkuriteo osas vastama seadusest ja
kohtupraktikast tulenevatele süüdistuse täpsust ja kohtuotsuse põhistatust puudutatavatele
nõuetele. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-94-14, p 170).
1873. Prokuratuuri seisukohast on AA ja FFi süüdistustest tulenevalt rahapesus keskse
tähendusega vara varjamise ja moondamise eesmärk. Oluline on, et läbi mitmete tehingute ei
olnud tuvastatav, et raha laekub Z2 OÜ-sse AS Tallinna Sadam lepingupartneritelt ning AA
käsutas Z2 OÜ-sse ja Z3 OÜ-sse laekunud vara mitte ise, vaid läbi MMi ja PP. Ka FFi ja LLi
tegevus oli suunatud altkäemaksuna saadud tulu varjamisele, kasutades AS-i Tallinna Sadam
lepingupartneritelt saadud altkäemaksuraha R.I.C.H Trading Group Ltd ja Bone Invest OÜ
hõlmava süsteemi kaudu varjamiseks.
1874. Järgnev kohtu seisukoht põhineb üksnes süüdistuse tekstil. Kohus, võrrelnud
altkäemaksu ja rahapesu süüdistusi, saab ainuüksi teksti kirjeldavast osast järeldada, et
süüdistused altkäemaksu andmise/vastuvõtmise osas ja rahapesus kattuvad määravas osas.
1875. Nii altkäemaksu kui rahapesu süüdistuses heidetakse ette altkäemaksuks saadud
summade kandmist Bone Invest OÜ arvelduskontole ning summade hoidmist Bone Invest OÜ
arvelduskontol. Rahapesu süüdistuse osas on üksnes täpsustatud BB altkäemaksu osas, milliste
selgitustega all on ülekanded FFi arvelduskontolt BB arvelduskontole toimunud. Samuti, ei ole
altkäemaksu süüdistuses kirjeldatud nt 03.03.2009 FFi ja Z2 OÜ juhatuse liikme MMi
kokkulepet, mis ometi on aga oluline osa altkäemaksu andmise ja jõudmise osas AA. Samas
nähtub siiski süüdistusest, et ŽŽ AS- lt Bone Invest OÜ kontole laekunud summadest AA
mõeldud osa 80 432.77 (perioodil 15.07.2009 kuni 04.05.2011) on kantud edasi Z2 OÜ kontole
317
ja 169 102.52 eurot (perioodil 05.05.2011 kuni 26.08.2015) Z3 OÜ kontole. Süüdistuse
kirjeldav osa on teatud ulatuses raskesti jälgitav ja prokuratuuri seostamisloogika ei ole kohtule
üheselt arusaadav. Nt on ŽŽ AS-ga seotud alapunktis 2.2.4 toodud ka punktis 2.3.2 Z4 AS-i
puudutav osa. Sama saab öelda ka eelkuriteo nr 3 osas. Seega ŽŽ AS eelkuritegu nr 2 langeb
kokku rahapesu süüdistusega. Rahapesu süüdistuses on lisaks kirjeldatud, milliste lepingute
alusel liikusid Bone Invest OÜ-sse laekunud AA mõeldud summad edasi Z2 OÜ-sse ja Z3 OÜ-
sse ning altkäemaksu süüdistuses on samas ära mainitud kuhu AA rahad liikusid. Rahapesu
süüdistuses on akvatooriumi hooldustööde eest ŽŽ AS maksnud ajavahemikul 20.04.2009 kuni
14.08.2015 OÜ-sse Bone Invest raha LLile ja AA kokku summas 295 016.23 eurot.
Altkäemaksu süüdistuses, liites kokku perioodil 02.03.2009 kuni 20.05.2011 summas 99 466.53
eurot ja 01.06.2011 kuni 26.08.2015 summas 195 569.70 eurot. Altkäemaksu süüdistuses on
merekaatri, manööverveduri ja laoruumi rentimise eest AS Z4 maksnud Bone Invest OÜ-le
01.09.2009 kuni 30.05.2011 summas 64 422.95 eurot ja 01.06.2011 kuni 26.08.2015 summas
155 120.24 eurot, kokku summas 219 543.19 eurot. Sama summa on märgitud ka rahapesu
süüdistuses. Seega eelkuritegu 3 ja rahapesu süüdistused kattuvad. Eelkuriteo 2 ja 3 osas on
rahapesu süüdistus esitatud kokku. Sama võiks põhimõtteliselt öelda ka altkäemaksu süüdistuse
kohta, sest nii süüdistuse punktides 2.2.4 (ŽŽ AS) ja 2.3.2 (Z4 AS) on toodud ära perioodid,
lepingud ja saadud altkäemaksu summad, mis hoitud Bone Invest OÜ kontol. Rahapesu
süüdistuses nn praamide episoodiga seoses on väljatoodud R.I.C.H Group Trading Ltd-lt raha
ülekanded Bone Invest OÜ-sse, samal ajal kui altkäemaksu süüdistuses on märgitud vaid raha
jõudmine Eesti Vabariiki ja LLini, FFi panusel.
1876. Nii rahapesu kui altkäemaksu süüdistuses kirjeldatakse näilikke tehingute kaudu tulnud
majandustegevusega mitteseotud tulu, varjates sellega raha tegelikku päritolu. Taoliselt kattub
nende äriühingute arvelduskontodele raha kandmine, seal raha hoidmine ja edasised tehingud
rahaga nii altkäemaksu kui rahapesu süüdistustes. Rahapesu süüdistuse osas on lisaks vaid
täpsed kulutused koos ajavahemikega, millised on Z2 OÜ ja Z3 OÜ poolt AAga seoses tehtud
ja R.I.C.H. Group Trading Ltd ülekanded Bone Invest OÜ-sse, välja toodud.
1877. Kohus tuvastas seega, et seni süüdistust läbimata on AA rahapesu süüdistuse üheks
eelkuriteoks pistise võtmine Ž3 AS esindajalt, kuid teised kajastatud eelkuriteod on varasema
altkäemaksu süüdistuse kirjelduste kordused ehk kattuvad sisuliselt altkäemaksu andmise ja
võtmise süüdistustega.
1878. Kohtupraktikas on leitud, et vara tegeliku omaniku või päritolu varjamine on
kuritegelikul teel saadud vara kasutamisele üldomane. Seetõttu ei ole ainuüksi selle tunnuse
abil võimalik eristada rahapesu kuritegelikul teel saadud vara mis tahes muul viisil kasutamisest
(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-05, p 24; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-68-10, p-d 14-15). Samuti ei
saa rääkida rahapesust, kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga
tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-05,
p 25; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-68-10, p 15). Oluline on rahapesu eristamine eelkuriteost, kui
seda ei ole võimalik teha ning teo ebaõigussisu on ammendunud eelkuriteos, ei saa rääkida
rahapesust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-21-1, p 13). Erinevalt kaitsjatest on Riigikohus asunud
seisukohale, et isepesu on karistatav (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-05, p 22).
1879. Seega on keskse tähtsusega teostatud ülekannete eesmärk, mis süüdistusest tulenevalt on
raha jõudmine LLi ja AAni. Kuivõrd kohus mõistis BB tema süü tõendamatusega seoses õigeks,
siis raha ülekannete osa BBni rahapesu süüdistusest tuleb samuti lugeda mitte asetleidnuteks.
318
1880. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et rahapesu eelkuriteod (v.a Ž3 episood) ja altkäemaksu
süüdistuses altkäemaksu andmise viis ning jõudmine AA ja LLini, on kattuvad. Kohus on
tuvastanud, et ülekannete keskseks eesmärgiks oli raha jõudmine LLi ja AAni. Tuvastatud
tehingud süüdistust läbivate osaühingutega olid tõepoolest seotud pangaülekannetega läbi
erinevate äriühingute ja äriühingute tegelikule majandustegevusele mittevastavad, kuid
ülekannete teostamisel oli vaid üks eesmärk – raha jõudmine AAni, LLini. FFi tegevus oli
suunatud selle eesmärgi täitmisele. Prokuratuur ise kirjeldab, et näilikud tehingud Bone Invest
OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS, Z4 AS ning R.I.C.H Group Trading Ltd vahel olid
sõlmitud altkäemaksu edastamiseks- vastuvõtmiseks. Tõepoolest, reisiparvlaevade episoodis
on prokuratuur seda väitnud altkäemaksu süüdistuse osas umbisikuliselt, tehinguid lahti
kirjutamata ning on need välja toonud rahapesu süüdistuses. Selline kirjeldusviis on aga
ebajärjepidev, sest ei vasta varem prokuratuuri poolt kajastatud kirjeldusviisidele eelnevate
episoodide puhul ning ei väära lõppeesmärki, ehk raha jõudmist LLini.
1881. Seega, kaasatud äriühingud ei olnud juhuslikud ega fiktiivsed, vaid kohus on mõlemal
juhul tuvastanud otsesed seosed AA(Z2 OÜ ja Z3 OÜ) ning LLiga (Bone Invest OÜ) ning
kaasaaitaja süüdistusega FFiga (Bone Invest OÜ, R.I.C.H. Group Tranding OÜ, AB Plus
Invest). See kehtis nii Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS, Z4 AS poolt Bone Invest OÜ-le
teostatud ülekannete puhul, mis pidid jõudma LLini, kui ka Bone Invest OÜ-st edasi Z2 OÜ-
sse ja Z3 OÜ-sse ülekannete tegemisel, mis pidid jõudma AAni. Sama kehtis ka R.I.C.H
Trading Group Ltd ülekannete kohta Bone Invest OÜ-sse ja Ž3 AS ülekannete kohta Z2 OÜ-
sse. Bone Invest OÜ arvelt LLi ja Z2 OÜ ja Z3 OÜ arvelt AA kulude katmine oli vahetult vara
jõudmisega lõpptarbimisse. Ühegi tehingu eesmärgiks ei olnud ebaseadusliku tulu legaalsesse
majandusse suunamine. Kuigi teatud tehingud on altkäemaksu süüdistuses kajastatud lühemalt
ja rahapesu süüdistuses pikemalt, siis taoline eristamine ei tee neist veel erinevaid tegusid.
Äriühingute kasutamine näilikeks tehinguteks ja pangaülekanneteks oli kõrvaleesmärk, mis
pidi tagama FFi kaasabil raha jõudmise LLile ja AA. Sealjuures on nt millegi ostmine või raha
paigutamine millegi ostmisesse selle lõpptarbimisse suunamine. Nii on vanasadama kinnistuga
seonduv algusest saati olnud LLi „projekt“, mille rahastamist tema (varjatult) Bone Invest OÜ
kaudu teostas. Seega antud kontekstis soovis ta mitte „rahapesu“ toime panna, vaid suunas
saadud raha enda mõistes lõpptarbimisse. Mil moel ATV-de ostmine rahapesu episoodi seondub
jääb kohtule mõistetamatuks, kuivõrd ainuüksi süüdistusest nähtuvalt osteti ATV-d 2006ndal
aastal, samal ajal kui eelkuriteos käsitletud ebaõiguskokkuleppe sai alguse 2007 aastal (selle
täitmine) ning ATV-dega seotud altkäemaks tasuti väidetavalt alates 01.06.2007 näiliku lepingu
alusel. Taoliselt jääb ATV-de soetamine 2006 aastal väljaspoole süüdistuse ajalisi piire. Kaater
Aquator 23HT on süüdistuse kohaselt ostetud 30.04.2007.a ja süüdistusest endast tulenevalt
LLile, ehk teisisõnu kaatri ostmisega läks väidetav altkäemaksu raha lõpptarbimisse.
1882. Kohtu taolisi järeldusi ei väära ka asjaolu, et kohus reisiparvlaevade episoodis tuvastas,
et tegemist võib olla kelmusega. Ka sellisel juhul on eesmärk olnud TS Laevad OÜ vara
liikumine läbi teostatud ülekannete ehk maaklerlepingu alusel laevatehastelt R.I.C.H Group
Trading Ltd arveldusarvele ja sealt edasi kuni Bone Invest OÜ kaudu LLini. Ehk ülekannete
kaudu raha liigutamine ei ole seotud raha legaalsesse majandusse suunamisega, vaid on
teostatud raha jõudmiseks LLini.
1883. Seega ei kandnud näilike tehingute alusel maksete teostamine vara (raha) legaalsesse
majandusse suunamise eesmärki. Taolist eesmärki ei tulene tegelikkuses ka süüdistusest endast.
Kohtu hinnangul ei oma antud juhul rahapesu koosseisu sisustamise hindamisel eraldivõetuna
319
tähtsust äriühingute vahel liikunud summade suurus, kuivõrd koosseisu täidetavus taandub
tegevuse eesmärgile.
1884. Taoliselt neeldub rahapesu süüdistuses etteheidetud tegevus eelkuriteos ehk altkäemaksu
süüdistustes. AS Ž3 episoodis kohus eelkuriteo asetleidmist ei tuvastanud, kuid teoreetiliselt
kehtiks märgitu ka tolle episoodi kohta.
1885. Kohus märgib, et jaatades prokuratuuri konstruktsiooni praeguses asjas, kus kattuvad
altkäemaksu andmise ja võtmise ja/või võimaliku omastamise/kelmuse ning rahapesu
süüdistuse asjaolud ja eesmärk, saaks rahapesu inkrimineerida teoreetiliselt ka paljudele teistele
kuriteokoosseisudele lisaks, nt varavastaste ja majanduskuritegude puhul. Taoline
ülekriminaliseerimine ei saa olla seaduseandja sooviks, direktiivi eesmärgiks ega vastaks
senisele kohtupraktikale rahapesu kaasustes.
1886. Selliselt ei ole täidetud rahapesu kuriteokoosseis ning AA ja FF tuleb KrMS § 309 lg 2
alusel neile esitatud rahapesusüüdistustes KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi õigeks mõista.
9. TSIVIILHAGI
1887. Kannatanud AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ on esitanud tsiviilhagi kuriteoga
tekitatud kahju hüvitamiseks, milleks paluvad välja mõista summad järgnevalt:
a) välja mõista solidaarselt LLilt, FFilt ja R.I.C.H Trading Group Ltd`lt solidaarselt TS
Laevad OÜ ja AS Tallinna Sadam kasuks 3 152 000 eurot;
b) välja mõista solidaarselt LLilt, FFilt ja R.I.C.H Trading Group Ltd`lt solidaarselt TS
Laevad OÜ ja AS Tallinna Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 3 152 000 eurot
alates 01.08.2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras;
c) välja mõista solidaarselt LLilt, AAlt, DDlt, EEilt, FFilt ja Bone Invest OÜ-lt AS
Tallinna Sadam kasuks 562 136.86 eurot;
d) välja mõista solidaarselt LLilt, AAlt, DD EEilt, FFilt ja Bone Invest OÜ-lt AS Tallinna
Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 562 136.86 eurot alates 27.07.2017 kuni
kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
e) välja mõista solidaarselt LLilt, AAlt, CCelt, ŽŽ AS-lt, FFilt ja Bone Invest OÜ-lt AS
Tallinna Sadam kasuks 590 032.52 eurot;
f) välja mõista solidaarselt LLilt, AAlt, CCelt, ŽŽ AS-lt, FFilt ja Bone Invest OÜ-lt AS
Tallinna Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 590 032.52 eurot alates 15.07.2017
kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
g) välja mõista solidaarselt LLilt, BBlt, HHlt, Keskkonnahoolduse OÜ-lt, FFilt ja Bone
Invest OÜ-lt AS Tallinna Sadam kasuks 419 979.78 eurot;
h) välja mõista solidaarselt LLilt, BBlt, HHlt, Keskkonnahoolduse OÜ-lt, FFilt ja Bone
Invest OÜ-lt AS Tallinna Sadam kasuks viivis põhinõudelt summas 419 979.78 eurot
alates 01.08.2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
1888. Kostjate ring on hagi esitamise ja kohtuotsuse kuulutamise (27.06.2024) seisuga

muutunud. ŽŽ AS on registrist kustutatud, tema õigusjärglast ei ole kaasatud. LLi osas lõpetas
kohus menetluse 28.10.2020. LL suri 15.06.2021. LLi õigusjärglasena on kohus kaasanud
320
23.09.2021 IIi (K 28 lk 93-97). R.I.C.H Group Trading Ltd ja Bone Invest OÜ kaasati
tsiviilkostjatena 06.02.2019 määrusega (K 6 lk 124-125). 01.12.2022 määrusega lõpetati HH
ja Keskkonnahoolduse OÜ suhtes kriminaalmenetlus neile etteheidetavate süütegude aegumise
tõttu, kuid sama määrusega kaasati HH ja Keskkonnahoolduse OÜ menetlusse tsiviilkostjatena
(K 34 lk 189-196).
1889. Kohus on tsiviilhagi kohtu alla andmise määruses menetlusse võtnud.
9.1. Kannatanud
1890. Altkäemaksu andmise ja võtmise süüteokoossisud (KarS §-d 294, 298, 4023, 4024)
kaitsevad paralleelselt nii kollektiivseid õigushüvesid kui ka altkäemaksuvõtjale ametiisiku
seisundi andnud äriühingu individuaalseid õigushüvesid. Seega kahjustasid süüdistuses
kirjeldatud teod ka kannatanute õigushüvesid ning neile on kannatanute staatus omistatud
õigesti.
1891. Tsiviilhagi on esitatud tähtaegselt, kuivõrd tsiviilhagi esitamise tähtaega on pikendatud
kuni 31. juuli 2017 (K 3 lk 172).
9.2. Põhiseaduspärasusest
1892. Kannatanud on rõhutanud, et Eesti õiguskord ei kaitse kriminaalasjas tsiviilhagi esitanud
kannatanu õiguseid ja õigustatud ootusi olukorras, kus pikaajaline kriminaalmenetlus
lõpetatakse õigeksmõistva otsusega või nt mõistliku menetlusaja möödumise või süüteo
aegumise tõttu. KrMS § 2962 lg 1 p 4 ja § 310 lg 2 järgi tuleks üldjuhul kriminaalmenetluse
lõpetamise korral tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ning § 206 lg 1 p 2 järgi tühistada ka
kriminaalmenetluse tagamise vahendid. Kuna KrMS § 1414 lg 1 ja § 142 järgi on ka tsiviilhagi
tagamiseks rakendatud abinõud kriminaalmenetluse tagamise vahenditeks, tühistataks ka kõik
kriminaalmenetluse käigus kannatanute nõuete tagamiseks rakendatud meetmed. Seega oleks
pikaajalise kriminaalmenetluse lõpetamine ilma kannatanute nõuete lahendamiseta kannatanute
suhtes ebaõiglane ja neid ulatuslikult kahjustav kahel põhjusel:
a) neil on õigus tsiviilhagi lahendamisele mõistliku aja jooksul;
b) kannatanute nõuete tagamiseks rakendatud abinõud kaotaksid kehtivuse ning
kannatanute võimalused tekitatud kahju hüvitatud saada väheneb oluliselt.
1893. Isegi kui õnnestuks tsiviilkohtumenetluses uuesti rakendada kannatanute nõuete
tagamiseks abinõusid samale varale, oleks nt hüpoteekide puhul nende järjekoht hilisem
võrreldes kriminaalmenetluses kohaldatud hüpoteekidega tagada. Kriminaalmenetluse
alustamisega ja tsiviilhagide esitamise võimaldamisega on riigivõim andnud kannatanutele
garantii, et nende nõuded selles menetluses ka lahendatakse. Sellele kinnitusele tuginedes kuus
ja pool aastat tagasi esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine rikub seega kannatanute
õigustatud ootusi. Sealjuures on oluline rõhutada, et kui kohus lõpetab menetluse süüdistatavate
suhtes mõistliku menetlusaja või süüteo aegumise tõttu, on vastav etteheide täielikult
omistatavad riigile ja seega leiavad kannatanud, et riigivõimu kohustuseks on sellises olukorras
kannatanutele ette näha ka konkreetsed tagatised. Sellised kohased tagatised KrMS-is
puuduvad. Seega leiavad kannatanud, et kui kohus otsustab kriminaalmenetluse lõpetada või
mõne süüdistatava õigeks mõista, tuleb kohaldada meetmeid, mis tagaksid kannatanute nõuete
lahendamise nende huvisid silmas pidades.
321
1894. Kokkuvõtvalt leiavad kannatud, et kohus peab kriminaalmenetluse lõpetamise ja/või ühe
või mitme süüdistatava õigeksmõistmise korral hoiduma KrMS § 2962 lg 1 p 4 (ja § 310 lg 2)
ning § 206 lg 1 p 2 alusel tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisest ja tsiviilhagi tagamiseks
rakendatud abinõude tühistamisest. Selline kohtu käitumine rikuks oluliselt kannatanute EIÕK-
st ja PS-st tulenevaid põhiõigusi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral peab kohus looma
lahenduse, mis tagaks kannatanute põhiõiguste kaitse ning kohaseks lahenduseks on tsiviilhagi
sisuline läbivaatamine. Kohus taolise mõttekäiguga ei nõustu.
1895. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi menetlusse võttes ei anna riik garantiid, et kannatanu
nõue tolles menetluses lahendatakse. KrMS sätestab mitmeid võimalusi, millisel juhul jäetakse
esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse peamiseks eesmärgiks on süüküsimuse
lahendamine, mis tuleneb mh ka KrMS § 310 lõikest 3. Nimelt on võimalik tsiviilhagisse
puutuv lahendada üldse peale kriminaalasjas süüküsimuses osaotsuse tegemist. Ehk teisisõnu,
kriminaalmenetlus peab võimalikuks ka tsiviilhagi menetluse nö pausile panekut, kui see on
kriminaalasja lahendamise seisukohast ebamõistlikult koormav. Kriminaalmenetluses
süüdistusest eraldiseisvana ainult tsiviilhagi lahendamist KrMS ette ei näe. Riik on andnud
kannatanule võimaluse, mitte kohustuse tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames esitada.
1896. Kohus möönab, et olukorras, kus tsiviilhagi ja süüdistuse tõendid kattuvad, saab taolist
valikut mõistlikuks pidada.
1897. Kohus mõistab, et kuivõrd taolisi, kannatanu poolt kohtult nõutavaid tagatise meetmeid,
mis võimaldaks kriminaalmenetluses hagi menetlemist õigeksmõistmisele vaatamata, jätkata,
ei ole, siis on kannatanu leidnud, et kohus võiks need tõlgendamise kaudu luua. Ning kui kohus
taolist lahendust ei loo, siis esineb põhiseaduslik lünk, mille kohus peab kõrvaldama. Taoliselt
kannatanud otseselt ei taotle konkreetse õigusnormi põhiseaduspärasuse hindamist kohtult,
kuid õigusselguse huvides avaldab kohus enda seisukoha esitatud mõttekäigu kohta.
1898. Tekstis on kannatud viidanud KrMS § 274 (kriminaalmenetluse lõpetamine); § 2962 lg 1
p 4 (kriminaalmenetluse lõpetamine) § 310 lg 2 (õigeksmõistev kohtuotsus) kui võimalikele
vaidlustatavatele õigusnormidele.
1899. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral
kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse,
muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja
tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub
põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.
1900. KrMS § 274 lg 4 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tsiviilhagi läbivaatmata
jätmisel, võib hagi esitada tsiviilkohtusse. KrMS § 2962 lg 1 p 4 ja 310 lg 2 kohaselt jätab kohus
kriminaalasja lõpetamisel hagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 2 kohaselt jäetakse
õigeksmõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagi läbi vaatamata.
1901. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on põhiseadusega vastuolus olevate õigusnormidega,
kaasneks sellega teistpidine lahendus ehk kriminaalasja arutanud kohtukoosseis peaks
tsiviilhagi sisuliselt lahendama.
1902. Kohtu hinnangul on KrMS § 274 lg 4, § 2962 lg 1 p 4 ja KrMS § 310 lg 2 põhiseadusega
kooskõlas, seaduse lünka või muud alust antud koosseisude põhiseadusevastaseks
tunnistamiseks ei esine.
322
1903. Põhiseadus tagab iga ühe õiguse kohtusse pöörduda, kuid see ei tähenda vältimatult
endale meelepärase kohtu valimise õigust. Kannatanute õigused kriminaalmenetluses hagi
läbivaatamata jätmisel on tagatud nende õigusega pöörduda tsiviilkohtusse ning taotleda seal
mh soovitud hagi tagamise abinõude rakendamist. Kriminaalasjas vastuvõetud otsus annab
kannatanutele kaebetähtaja jooksul võimaluse otsustus vastu võtta, mis tagab teoreetiliselt
põhjendatuse korral ka hagi tagamise abinõude realiseerumise tsiviilkohtus. Seega on
kannatanute õiguste kaitse seadusega tagatud. Hüpoteekide järjekorrad siinkohal ei ole
määravad. Need ei väära õiguste kaitset, vaid on juba täitmisega seonduvad küsimused.
1904. Kannatanu on toonud EIK näited selle kohta, kus on tuvastatud kannatanu õiguste
rikkumine ebamõistlikult pika menetlusajaga kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Antud
kaebuste keskne osa on menetlusaja kestvusel, mitte asjaolul, et tsiviilhagi tulnuks lahendada
kriminaalmenetluse käigus. Peale rikkumise tunnistamisega kaasnenud hüvitise väljamõistmist
muid õiguslikke tagajärgi neil otsustel, mis kannatanu näitena tõi, ei ole. Antud lahenditest ei
tulene kohustust kriminaalasja lõpetamise või õigeksmõistva kohtuotsuse korral tsiviilhagi
lahendada.
1905. Seega, võimalik riive kannatanute õigusele mõistliku aja jooksul tsiviilhagi
läbivaatamisele ei ole põhiseaduse vastane ega tingi kohtu poolt kriminaalmenetluses tsiviilhagi
arutamise jätkamist.
1906. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel on kannatanute põhiseaduslikud
õigused (PS § 15) tagatud nende võimalusega pöörduda tsiviilkohtusse, millises neil on
võimalik ka hagi tagamise abinõude rakendamist taotleda. Taoliselt ei esine seaduses ühtegi
lünka ning kannatanute õigused on täielikult tagatud. Ühtegi alust KrMS § 274 lg 4, § 2962 lg
1 p 4 ja KrMS § 310 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada kohus tuvastanud ei ole.
Eeltoodu alusel jätab kohus kannatanute esindajate taotluse rahuldamata.
9.3. Tsiviilhagi läbivaatamata jätmine
9.3.1. Kriminaalmenetluse lõpetamine
1907. KrMS § 310 lg 2 on imperatiivne, mistõttu jätab kohus AS Tallinna Sadam ja TS Laevad
OÜ tsiviilhagi nõude - välja mõista solidaarselt LLilt, BBlt, HHlt, Keskkonnahoolduse OÜ-lt,
FFilt ja Bone Invest OÜ-lt AS Tallinna Sadam kasuks 419 979.78 eurot – BB suhtes läbi
vaatamata.
1908. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud varasemalt seisukohale, et õigusliku aluse
jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel tsiviilhagi läbi vaatamata annab KrMS § 274 lg 4
koostoimes § 310 lg 2 (Riigikohtu 23. märtsi 2011 otsus nr 3-1-1-6-11, p 19.2 ja 1. detsembri
2008 otsus nr 3-1-1-61-08, p 18.5).
1909. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud taoliselt kohtupraktikast kinni pidada
ning erandlikke asjaolusid, millele tuginedes kohus saaks kohaldada normi, mida seaduses ei
ole, ei esine.
1910. Kohus ei ole tuvastanud vahetult kuritegude tagajärjel otsese varalise kahju tekitamist
AS-le Tallinna Sadam üheski menetletavas episoodis.
323
1911. Kannatanud on Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS ja DD ja EEi episoodides kahjude puhul
tuginenud lepingutest tulenevale majanduslikule kahjule, kuid kahju suurus on tuletatud
väidetava altkäemaksu summa korrutamisest kahega.
1912. Antud konstruktsiooni puhul ei saaks aga otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 2 mõistes
jaatada. Eluliselt võib usutavaks pidada, et altkäemaksu andnud äriühingud pidid saama
mingisugust kasu, eelduslikult rahalises väärtuses mõõdetavat, kuid taoline kasu ja teiselt poolt
AS-l Tallinna Sadam saamata jäänud tulu kui varaline kahju, tuleb tõendada.
1913. Samuti tuleb tõdeda, et ühelt poolt saadav kasu ja teiselt poolt kantav kahju ei pruugi
üldse sama väärtusega olla. Ehk siis tõenduslikult on tegemist erinevate kahju liikidega-
altkäemaksu saaja võimalik mh majanduslik kasu altkäemaksu andmise tõttu ja altkäemaksu
vastu võtnud juhatuse liikme vastusooritusteona põhjustatud saamata jäänud tulu või muu
varaline kahju äriühingule endale.
1914. Ainult hüpoteetiline väide on altkäemaksu seostamine AS-le Tallinna Sadam lepingute
sõlmimisel toimepandud rikkumiste seostamisel altkäemaksu summaga, mitte AS Tallinna
Sadam majandusnäitajatega.
1915. Samas, ei ole kohus tuvastanud, et juhatuse liikmete sõlmitud lepingud või nende
muudatused olnuks AS-le Tallinna Sadam kahju(m)likud. Taoliselt ei ole kohus tuvastanud, et
AS Tallinna Sadam oleks saanud kuritegude tulemusena või nendega seoses otsest varalist
kahju.
1916. Samuti, ükski osapool ei ole tõendanud, kas ja millist kasu said altkäemaksu andjad,
kontekstis, et seda saadi vähemalt altkäemaksu ulatuses.
1917. Kuivõrd taolisi faktilisi andmeid ei ole esitatud, ei saa kohus võimalikku saadud kasu ka
kuidagi seostada altkäemaksu summadega. Ühelgi juhul ei ole aga altkäemaksu andjate kasu
võrreldav AS-le Tallinna Sadam tekitatud kahjuga, nagu kohus eelnevalt selgitas.
1918. Sealjuures on haginõuded esitatud koos, st läbivalt AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ
haginõuetena, kuid Keskkonnahoolduse OÜ, ŽŽ AS ning DD ja EEi episoodis ei ole TS Laevad
OÜ käsitletav KrMS mõttes kannatanuna ega TsMS mõttes hagejana. TS Laevad OÜ kui
äriühing on loodud hiljem, tal puudub igasugune puutuvus antud episoodidega. Seega ei ole
TS Laevad OÜ-le kuritegudega seoses mingisugust kahju tekitatud.
1919. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb,
et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse
võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
1920. Seega ei ole praegu tuvastatu pinnalt AS Tallinna Sadam õiguste rikkumine ehk varalise
kahju põhjustamine altkäemaksu summa ulatuses lepingute sõlmimisel AA ja LLi poolt
faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Taolist seost altkäemaksu ja kahju vahel ei ole
tuvastatud.
1921. Seega, lisaks KrMS §-de 274 lg 4, § 2962 lg 1 p 4, KrMS § 310 lg 2 koosmõjule, esineb
praegusel juhul ka TsMS § 423 lg 2 p 1 alus hagi läbivaatamata jätmiseks ning kohus ei saaks
ka TsMS alusel hagi läbi vaadata.
1922. KrMS §-de 274 lg 4, § 2962 lg 1 p 4, KrMS § 310 lg 2 ja TsMS § 423 lg 2 p 1 koosmõjust
tulenevalt jätab kohus AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ (solidaar) tsiviilhagi nõuded AA,
324
CCe, DD, EEi, FFi, LLi õigusjärglase IIi, Keskkonnahoolduse OÜ ja Bone Invest OÜ suhtes
läbi vaatamata.
9.3.2. Õigeksmõistmine
1923. KrMS § 310 lg 2 on imperatiivne, mistõttu jätab kohus AS Tallinna Sadam ja TS Laevad
OÜ tsiviilhagi nõuded läbi vaatamata nagu eelnevalt märgitud Keskkonnahoolduse OÜ
episoodis BB suhtes ja samuti reisiparvlaevade episoodiga seoses LLi õigusjärglase IIi, FFi ja
R.I.C.H Group Trading Ltd suhtes.
1924. Lahendamata hagi tuleb siinkohal samuti märkida, et kannatanute esitatud tsiviilhagi on
konstrueeritud samamoodi eelnevalt väljendatuga. Teisisõnu on hagi nõue 2-kordne summa
sellest, millises ulatuses laevatehased R.I.C.H Group Trading Ltd-le üle kandsid. Kahju
summana ei ole välja toodud ega põhjendatud antud tehingu majanduslikku kahjumlikkust 2%
makstud suurema tasu võrra TS Laevad OÜ poolt, millise faktilise asjaolu kohus tuvastas.
Samuti tuvastas kohus, et olukorras, kus TS Laevad OÜ sai laevade ostuks AS -lt Tallinna
Sadam laenu, maksis ta järelikult tagasi laenu 2% suurema summa pealt ehk suuremas ulatuses.
Taolisi arvestusi ei ole aga kannatanud välja toonud ega esitanud.
1925. Kannatanud on toonud välja kogu laevade maksumuse, sealjuures välja toomata 2%
maaklertasu suurust kogu maksumusest. TS Laevad OÜ poolt tasutud intressid AS-le Tallinna
Sadam on jäetud aga üldse tähelepanuta.
1926. Samuti, olukorras, kus kannatanute väitel on kahju saanud ka AS Tallinna Sadam, ei ole
toodud mingeid andmeid välja selle kohta, millises summas konkreetselt laevatehastele
makstud summade osas AS Tallinna Sadam ise laenu võttis, millise intressiga AS Tallinna
Sadam TS Laevad OÜ-le laenu andis ja mis summas vastavalt TS Laevad OÜ AS Tallinna
Sadamale laenu tagasi maksis ning AS Tallinna Sadam omakorda laenu tagasi maksis.
1927. Märgitud andmed on aga otseses seoses põhjustatud varalise kahjuga. Neid ei ole aga
haginõudes väljatoodud ega esitatud, selle asemel on tuginetud altkäemaksu summale.
Sealjuures kohus altkäemaksu andmist, saamist ja vahendamist ei ole tuvastanud.
1928. Taoliselt esineks ka TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
1929. Kohus rõhutab, et antud juhul tuleneb hagi läbi vaatamata jätmine KrMS § 310 lg-st 2,
mis ei võimalda kriminaalkohtul õigeksmõistav otsuse korral hagi lahendada.
9.4. Kokkuvõte
1930. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kannatanute esindajate taotluse tunnistada
tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks.
1931. Samuti jätab kohus läbi vaatamata AS Tallinna Saam ja TS Laevad OÜ hagid:
a) LLi õigusjärglase IIi, FFi ja R.I.C.H Trading Group Ltd kasuks 3 152 000 euro nõudes;
b) LLi õigusjärglase IIi, FFi ja R.I.C.H Trading Group Ltd viivise nõudes põhinõudelt
summas 3 152 000 eurot alates 01. augustist 2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
c) LLi õigusjärglase IIi, AA, DD, EEi, FFi ja Bone Invest OÜ-lt nõudes 562 136.86 eurot;
325
d) LLi õigusjärglase IIi, AA, DD, EEi, FFi ja Bone Invest OÜ viivise nõudes põhinõudelt
summas 562 136.86 eurot alates 27. juulist 2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
e) LLi õigusjärglase IIi, AA, CCe, ŽŽ AS, FFi ja Bone Invest OÜ nõude 590 032.52 eurot;
f) LLi õigusjärglase IIi, AA, CCe, ŽŽ AS, FFi ja Bone Invest OÜ viivise nõude
põhinõudelt summas 590 032.52 eurot alates 15.07.2017 kuni kohustuste kohase
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
g) LLi õigusjärglase IIi, BB, HH, Keskkonnahoolduse OÜ, FFi ja Bone Invest OÜ nõude
419 979.78 eurot;
h) LLi õigusjärglase IIi, BB, HH, Keskkonnahoolduse OÜ, FFi ja Bone Invest OÜ viivise
nõude põhinõudelt summas 419 979.78 eurot alates 01. augustist 2017 kuni kohustuste
kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1932. Kannatanutel on õigus hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
1933. Kuivõrd kohus jätab esitatud haginõuded läbi vaatamata puudub vajadus analüüsida hagi
aegumise, muutmise, vähendamise jm vaidlustatud asjaolusid.
1934. Kohus selgitab, et kannatanutel on õigus pöörduda tsiviilkohtusse.
10. ARESTITUD VARA
1935. Kriminaalasjas on arestitud vara konfiskeerimise asendamiseks ja tsiviilhagi tagamiseks.
Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad õigeks rahapesus ja teistes kuritegudes lõpetab menetluse
aegumisega, tuleb varad vabastada aresti alt. Vastavalt TsMS § 386 lg – le 4 tühistab kohus
hagi tagamise, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
1936. Kohus lähtub järgmistest põhimõtetest.
1937. Haginõude adressaadi menetlusseisundi muutumine süüdistatavast tsiviilkostjaks
tagamisabinõude kohaldamise määruse kehtivust ei mõjuta. Kui kohus siiski vormistab määruse
niigi kehtivate tagamisabinõude kohaldamise jätkamise kohta, siis on tegemist olemasoleva
olukorra ülekordamisega, millel pole õiguslikku tagajärge. Selline tagamisabinõude muutmata
jätmise määrus ei piira isiku õigusi ega seaduslikke huve - piirang tuleneb algsest
tagamismäärusest (Riigikohtu määrus nr 1-17-9149 p 29), millest tulenevalt lähtub kohus
algselt kohaldatud arestimise ja tsiviilhagi tagamise määrustest.
1938. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva nõude tagamise tühistamise korral omandab
hüpoteegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st
seda ei saa automaatselt kustutada. Kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistusraamatust üksnes
kinnisasja omaniku taotlusel, nõude tagamist tühistava kohtulahendi alusel. Sellist korda tuleb
järgida ka kriminaalmenetluses seatud kohtuliku hüpoteegi puhul (Riigikohtu 18. juuni 2020
otsus nr 1-17-4309/132, p 37; Riigikohtu otsus nr 1-21-697 p 78).
1939. Kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, mistõttu tulevad tsiviilhagi tagamise määrused,
millega seati kohtulikud hüpoteegid, tühistada ning kohtulik hüpoteek kustutakse
kinnistusraamatust üksnes kinnisasja omaniku taotlusel nõude tagamist tühistava kohtulahendi
alusel.
326
1940. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud sõidukite osas tühistab kohus hagi tagamise abinõu.
Sellest tulenevalt tuleb ka kustutada liiklusregistris tehtud käsutuskeelu märked arestitud
sõidukite osas.
10.1. AA
1941. AA vara osas on võetud järgmised meetmed:
a) 01.12.2015 Harju Maakohtu kohtumäärusega kohtuasjas nr xxx on arestitud
konfiskeerimise tagamiseks AA sularaha summas 10 250 eurot; sularaha summas 181
500 eurot ja sularaha summas 131 600 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015
määrusega täpsustati 01.12.2015 Harju Maakohtu määrust ning vara arestimise aluseks
on konfiskeerimise asendamise tagamiseks (K 32 lk 236-241, CD T 72 lk 119).
b) 11.12.2015 Harju Maakohtu kohtumäärusega nr xxx laiendatud konfiskeerimise
tagamiseks Swedbank AS-i arvelduskontol nr xxx olevad rahalised vahendid summas
96 058.64 eurot (K 32 lk 242-248, CD T 72 lk 119). Tallinna Ringkonnakohtu
13.01.2016 määrusega täpsustati 11.12.2015 määrust ning arvelduskontol oleva
rahaliste vahendite arestimise aluseks on konfiskeerimise asendamise tagamine (K 2 lk
197-202, CD T 72 lk 119).
1942. Lõpetades AA suhtes menetluse aegumisega, tuleb eeltoodust tulenevalt vabastada tema
varad aresti alt. Eeltoodu alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel:
a. vabastada aresti alt ja tagastada AA:
i. Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr xxx konfiskeerimise
tagamiseks arestitud sularaha summas 10 250 eurot, mis leiti ja võeti ära
läbiotsimisel xxx AA elukohas;
ii. Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr xxx konfiskeerimise

tagamiseks arestitud sularaha summas 181 500 eurot, mis leiti ja võeti
ära AA kuuluva ja tema poolt kasutatava xxx talu läbiotsimisel;
iii. Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr xxx konfiskeerimise

tagamiseks arestitud sularaha summas 131 600 eurot, mis leiti ja võeti
ära MMi elukoha läbiotsimisel aadressil, xxx korter xx
b. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 11.12.2015 määrusega nr xxx laiendatud

konfiskeerimise tagamiseks arestitud AASwedbank AS-i arvelduskontol nr xxx
olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot.
10.2. BB
1943. BB osas on kohtuasjas kohaldatud konfiskeerimise asendamist ja tsiviilhagi tagamise
abinõusid järgneva vara suhtes:
a) Seati tsiviilhagi tagamiseks aadressil xxx asuvale kinnisvarale (katastritunnus xxx),
kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 419 979.78
euro ulatuses (Harju Maakohtu 17.08.2017. a määrus asjas nr xxx) (CD T 72 lk 119).
b) Seati konfiskeerimise asendamiseks BBle kuuluvale kinnistule katastritunnusega xxx
(xxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 25 000
eurot Eesti Vabariigi kasuks (CD T 72 lk 119).
1944. Kohus mõistab BB temale esitatud süüdistuses õigeks, mistõttu kohtuotsuse jõustumisel:
327
a) Kohus tühistab Harju Maakohtu 03.07.2017 nr xxx määruse, millega seati
konfiskeerimise asendamise tagamiseks kinnistule katastritunnusega xxx (xxx)
neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 25 000 eurot
Eesti Vabariigi kasuks.
b) Kohus tühistab Harju Maakohtu 17.08.2017 asjas xxx määruse, millega seati tsiviilhagi
tagamiseks aadressil xxx asuvale kinnisvarale (katastritunnus xxx), kohtulik hüpoteek
Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 419 979.78 euro ulatuses.
10.3. FF
1945. FFiga seoses on arestitud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks sularaha summas 12
700 eurot (Harju Maakohtu 03.07.2017. a määrusega nr xxx) (CD T 72 lk 119).
1946. Kohus mõistab FFi temale esitatud reisiparvlaevade süüdistuses õigeks ja teistes
episoodides lõpetab menetluse aegumisega, millest tulenevalt tuleb vabastada aresti alt ja
tagastada FFile Harju Maakohtu 03.07.2017 määrusega nr xxx arestitud sularaha kogusummas
12 700 eurot .
10.4. HH
1947. Kohtuasjas on kohaldatud HHga seoses areste ja hagi tagamise abinõusid tsiviilhagi
tagamiseks järgmiselt:
a) aadressil xxx asuvale korteriomandile katastritunnusega xxx, kohtulik hüpoteek
Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 55 000 euro ulatuses.
b) aadressil xxx asuvale kinnisasjale katastritunnusega xxx, kohtulik hüpoteek Tallinna
Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 100 000 euro ulatuses.
c) aadressil xxx asuvale kinnisasjale katastritunnustega xxx, kohtulik hüpoteek Tallinna
d) aadressil xxx asuvale kinnisasjale katastritunnustega xxx, kohtulik hüpoteek Tallinna
e) arestiti HHle kuuluvad sõidukid ŠKODA FABIA reg.nr xxx; HARLEY-DAVIDSON
XL 1200N NIGHTSTER reg.nr xxx ; BUICK ROAD-MASTER reg.nr xxx ja
PONTIAC BONNEVILLE reg.nr xxx ning kohustusega kanda riiklikku
liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates HHl sõidukite käsutamine. (Harju
Maakohtu 17.08.2017. a määrusega (asjas nr xxx) (K 32 lk 191-215, CD T 72 lk 119)
1948. Harju Maakohtu 01.12.2022 määrusega lõpetati HH suhtes menetlus KarS § 298 lg 1
(alates 01.01.2015 KarS § 298 lg 2 p 3) järgi KrMS § 274 1g 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel seoses
aegumistähtaja möödumisega KarS § 81 lg 6 alusel ja kaasati menetlusse tsiviilkostjana. HH
varale seatud kohtulikud hüpoteegid ja keelumärked jäeti muutmata (K 34 lk 189-195).
1949. Kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata seoses, seega tuleb tühistada tsiviilhagi tagamise
abinõude kohaldamise määrused, millega seati HH varale kohtulikud hüpoteegid ja arestiti
temale kuuluvad sõidukid koos käsutuskeeluga. Eeltoodu alusel kohtuotsuse jõustumisel:
a) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr xxx määrus osas, millega seati tsiviilhagi
tagamiseks:
328
a. HHle kuuluvale aadressile xxx asuvale korteriomandile katastritunnusega xxx,
kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 55
000 euro ulatuses;
b. HHle kuuluvale aadressile xxxx asuvale kinnisasjale katastritunnusega xxx,
000 euro ulatuses;
c. HHle kuuluvale aadressile xxx asuvale kinnisasjale katastritunnustega xxx,
500 euro ulatuses;
d. 1.4 HHle kuuluvale aadressile xxx asuvale kinnisasjale katastritunnustega xxx,
000 euro ulatuses.
b) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr xxx määrus, millega arestiti tsiviilhagi
tagamiseks:
a. HHle kuuluv ŠKODA FABIA reg.nr xxx ning kanda riiklikku liiklusregistrisse
käsutuskeelu märge keelates HHl sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse
jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge;
b. HHle kuuluv HARLEY-DAVIDSON XL 1200N NIGHTSTER reg.nr xxx ning
kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates HHl sõiduauto
käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge.
c. HHle kuuluv BUICK ROAD-MASTER reg.nr xxx ning kanda riiklikku
liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates HHl sõiduauto käsutamine;
Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge.
d. HHle (ik: xxx) kuuluv PONTIAC BONNEVILLE reg.n rxxx ning kanda
riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates HHl sõiduauto
käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge.
10.5. Keskkonnahoolduse OÜ
1950. Kohtuasjas on kohaldatud Keskkonnahoolduse OÜ-ga seoses areste ja hagi tagamise
abinõusid järgneva vara suhtes. Harju Maakohtu 17.08.2017 määrusega nr xxx kohaldati hagi
tagamise abinõusid. Täpsemalt:
a) seati Keskkonnahoolduse OÜ-le kuuluvale aadressil xxx asuvale kinnisasjale (xxx),
kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i kasuks 155 000 euro ulatuses;
b) seati Keskkonnahoolduse OÜ-le kuuluvale aadressil xxx asuvale kinnisasjale (xxx),
kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i kasuks 130 000 euro ulatuses;
c) arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le kuuluv sõiduk TOYOTA TUNDRA reg. nr xxx ning
kanti riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates Keskkonnahoolduse OÜ-l
sõiduauto käsutamine;
d) arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le kuuluv sõiduk VW TOUAREG reg. nr xxx ning
kanti riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates Keskkonnahoolduse OÜ-l
sõiduauto käsutamine;
e) arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le kuuluv sõiduk TOYOTA AVENSIS 2009. a reg. nr
xxx ning kanti riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates
Keskkonnahoolduse OÜ-1 sõiduauto käsutamine;
329
f) arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le kuuluv sõiduk HARLEY-DAVIDSON FLHX
STREET GLIDE reg. nr xxx ning kanti riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge
keelates Keskkonnahoolduse OÜ-l sõiduauto käsutamine. (T 72 lk 119)
1951. Harju Maakohtu 23.09.2021. a määrusega asendati Harju Maakohtu 17.08.2017.a
määrusega kohtuasjas nr xxx tsiviilhagi tagamise abinõuna sõiduautole Toyota Avensis (riikliku
registreerimismärgiga xxx; VIN kood: xxx) seatud arest rahasumma 6916.67 euro tasumisega
Rahandusministeeriumi deposiitkontole (K 28 lk 98-101).
1952. 24.09.2021 edastas Keskkonnahooldus OÜ kaitsja maksekorralduse, millest nähtuvalt
kanti summa 6916.67 eurot Rahandusministeeriumi deposiitkontole (SEB Pank
EE891010220034796011, kasutades viitenumber xxx (K 28 lk 105-106).
1953. Harju Maakohtu 01.12.2022 määrusega lõpetati Keskkonnahoolduse OÜ suhtes menetlus
KarS § 298 lg 3 järgi KrMS § 274 1g 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumistähtaja
möödumisega KarS § 81 lg 6 alusel ning kaasati Keskkonnahoolduse OÜ menetlusse
tsiviilkostjana. (K 34 lk 189-195)
1954. Kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, seega tuleb tühistada tsiviilhagi tagamise
abinõude kohaldamise määrused, millega seati Keskkonnahoolduse OÜ varale kohtulikud
hüpoteegid ja arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le kuuluvad sõidukid koos käsutuskeeluga ning
tsiviilhagi tagamise asendamiseks tasutud rahasumma tuleb tagastada.
1955. Eeltoodu alusel kohtuotsuse jõustumisel:
a) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr xxx määrus osas, millega seati tsiviilhagi
tagamiseks:
a. Keskkonnahoolduse OÜ-le (äriregistri kood 10325565) kuuluvale aadressil xxx
asuvale kinnisasjale (xxx), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri
kood 10137319) kasuks 155 000 euro ulatuses.
b. Keskkonnahoolduse OÜ-le (äriregistri kood 10325565) kuuluvale aadressil xxx
asuvale kinnisasjale (xxx), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri
kood 10137319) kasuks 130 000 euro ulatuses.
c. Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema
kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise
kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust.
b) Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr xxx määrus osas, millega tsiviilhagi

tagamiseks:
a. arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le (äriregistri kood 10325565) kuuluv sõiduk
TOYOTA TUNDRA reg.nr xxx ning kanda riiklikku liiklusregistrisse
käsutuskeelu märge keelates Keskkonnahoolduse OÜ-l sõiduauto käsutamine.
Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge;
b. arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le (äriregistri kood 10325565) kuuluv sõiduk
VW TOUAREG reg.nr xxx ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu
märge keelates Keskkonnahoolduse OÜ-l sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse
jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge;
c. arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le (äriregistri kood 10325565) kuuluv sõiduk
TOYOTA AVENSIS 2009.a reg.nr xxx ning kanda riiklikku liiklusregistrisse
käsutuskeelu märge keelates Keskkonnahoolduse OÜ-l sõiduauto käsutamine.
Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märge;
330
d. arestiti Keskkonnahoolduse OÜ-le (äriregistri kood 10325565) kuuluv sõiduk
HARLEY-DAVIDSON FLHX STREET GLIDE reg.nr xxx ning kanda
riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates Keskkonnahoolduse
OÜ-l sõiduauto käsutamine. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu
märge.
c) Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2021 nr xxx määrus osas, millega asendati Harju
Maakohtu 17.08.2017 määrusega kohtuasjas nr xxx tsiviilhagi tagamise abinõuna
sõiduautole Toyota Avensis (riikliku registreerimismärgiga xxx; VIN kood: xxx) seatud
arest rahasumma 6916.67 euro tasumisega. Tagastada Keskkonnahooldus OÜ-le
24.09.2021 Rahandusministeeriumi deposiitkontole (SEB Pank
EE891010220034796011, viitenumber xxx) Keskkonnahoolduse OÜ poolt tasutud
6916.67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.
10.6. Bone Invest OÜ

1956. Kohtuasjas on kolmanda isiku Bone Invest OÜ-le kuuluvale varale Harju Maakohtu
28.11.2016 kohtumäärusega nr xxx seatud kohtulik hüpoteek tagamaks süüteoga saadud vara
konfiskeerimise asendamine kokku summas 855 788 eurot (K 2 lk 92-109, K 34 lk 103-121,
CD T 72 lk 119). Täpsemalt seati:
a) korteriomandile xxx (registriosa numbriga xxx Tartu Maakohtu kinnistusosakond)
kohtulik hüpoteek summas 155 056 eurot Eesti Vabariigi kasuks ning Bone Invest OÜ-
le kuuluvale korteriomandile xxx, mille reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr
101 (registriosa numbriga xxx Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek
summas 11 058 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
b) kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga xxx (asukohaga xxxx kohtulik
hüpoteek summas 83 249 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
c) korteriomandile xxx (registriosa numbriga xxx Tartu Maakohtu kinnistusosakond)
kohtulik hüpoteek summas 232 703 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
d) kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga xxx (asukohaga xxx) neljandasse jakku
kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Harju Maakohtu
15.01.2018 nr xxx määrusega anti nõusolek registriossa nr xxx kantud kinnistu
jagamiseks vastavalt 28.09.2016 Harku valla ja Bone Invest OÜ sõlmitud kokkuleppele
tingimusel, et kinnistut koormav kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti
Vabariigi kasuks jääb koormama ainult kinnistu jagamisel alles jäävat kinnistut
registriosa nr xxx (katastriüksus xxx) ning ei hakka koormama jagamise tulemusena
tekkivaid kinnistuid (katastriüksused : xxx ja xxx) (K 2 lk 153-154).
1957. Kohus teeb reisiparvlaeva episoodis õigeksmõistva otsuse ja teistes episoodides lõpetab
aegumisega ning jätab tsiviilhagi läbi vaatamata. Seega tühistab kohus süüteoga saadud vara
konfiskeerimise asendamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid.
a) Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2016 kohtumäärusega nr xxx osas, millega seati
süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulikud hüpoteegid
kokku summas 855 788 eurot järgmiselt:
a. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise
331
Vabariigi kasuks ning Bone Invest OÜ-le kuuluvale korteriomandile xxx, mille
reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr 101 (registriosa numbriga xxx,
Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 11058 eurot
b. KarS § 831 lg. 2 p. 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise
(asukohaga xxx) kohtulik hüpoteek summas 83 249 eurot Eesti Vabariigi
kasuks.
c. KarS § 831 lg. 2 p. 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise
Vabariigi kasuks.
d. KarS § 831 lg. 2 p. 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise
(asukohaga xxx) neljandasse jakku kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot
b) Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2018 nr xxx määrus osas, millega anti nõusolek
registriossa nr xxx kantud kinnistu jagamiseks vastavalt 28.09.2016 Harku valla ja Bone
Invest OÜ sõlmitud kokkuleppele tingimusel, et kinnistut koormav kohtulik hüpoteek
summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks jääb koormama ainult kinnistu jagamisel
allesjäävat kinnistut registriosa nr xxx (katastriüksus xxx) ning ei hakka koormama
jagamise tulemusena tekkivaid kinnistuid (katastriüksused : xxx ja xxx).
10.7. II
1959. LLi üldõigusjärglasena omavad IIiga puutuvust LLiga seotud kriminaalasjas kohaldatud
arestid ja hagi tagamise abinõud, seda järgneva vara suhtes:
a) Harju Maakohtu 25.09.2017 nr xxx määrusega tsiviilhagi tagamiseks seati LLi ja IIi
ühisomandis olevatele:
a. aadressil xxx asuvad kinnistud: xxx (kinnistu nr xxx) ja xxx (kinnistu nr xxx) ja
xxx (kinnistu nr xxx) asuvatele kinnistutele (katastritunnus xxx);
b. aadressil xxx asuv kinnistu nr xxx (katastritunnus xxx)
c. aadressidel xxx ja xxx kinnistu nr xxx (maatükid katastritunnustega xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx ja xxx)
d. aadressil xxx asuv kinnistu xxx (katastritunnus xxx) kolmandasse jakku seatud
keelumärge kahtlustatava LLile (isikukood xxx) kuuluva osa käsutamiseks.
b) Harju Maakohtu 25.09.2017 nr xxx määrusega tsiviilhagi tagamiseks:

a. LLile, NNile (isikukood xxx) ja OO(isikukood xxx) aadressil xxx asuv kinnistu
xxx (katastritunnus xxx) LLile kuuluvale ½ kinnistu mõttelisele osale seatud
000 euro ulatuses. (K 21 lk 53-73, CD T 72 lk 119);
332
b. 01.12.2015.a Harju Maakohtu kohtumäärusega kohtuasjas nr xxx
konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha summas 9150 eurot, mis leiti ja
võeti ära LLi elukohast, aadressil xxx (K 21 lk 45-52, CD T 72 lk 119);
c. kohtuasjas nr xxx Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusega kohaldatud hagi
tagamise abinõu, millega keelati AS-l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr xxx LLi
kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52 072.71, sh
põhivõlgnevus 24 000 eurot) eurot LLile väljamakse tegemine kuni kohtuasjas
nr xxx kohtulahendi jõustumiseni (K 19 kd lk 25-28). AS-Tallinan Sadam on
vastavalt maksekorralduse nr xxx selgitusega „hagi tagamine kriminaalasjas nr
1-17-9149“ tasunud 06.03.2020 kokku 52 072. 71 eurot Rahandusministeeriumi
kontole EEO62200221059223099 (K 56 lk 85).
1960. 17.12.2020 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna

LL ning muudeti Harju Maakohtu 01.12.2015 esitatud vara arestimise õiguslikke aluseid ning
arestis KarS § 83 lg 2, lg 3 p 2 alusel konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku LLi elukohast
aadressil xxx leitud ja ära võetud sularaha summas 9150 eurot (K 24 lk 36-53).
1961. Harju Maakohtu 23.09.2021 määrusega kõrvaldati LL seoses surmaga menetlusest ning
menetlusse kaasati tsiviilkostja/kolmanda isikuna LLi üldõigusjärglasena II. Kohus jättis aresti
alla kõik Harju Maakohtu 25.09.2017 määrusega xxx LLilt tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara
ja jättis muutmata Harju Maakohtu 05.03.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu
(AS-il Tallinna Sadam keelata väljamakse tegemine LLile) ning selgitas, et nende osas võetakse
otsused vastu kohtulahendis (K 28 lk 93-97).
1962. Kohus teeb reisiparvlaevade osas õigeksmõistva otsuse ja teistes episoodides lõpetab
menetluse aegumisega ning jätab tsiviilhagi läbi vaatamata.
1963. Seega tuleb kohtuotsuse jõustumisel eelpoolnimetatud vara vabastada aresti alt ning
sularaha tagastada kolmandale isikule IIile ning tsiviilhagi tagamise abinõusid kohaldavad
määrused kuuluvad tühistamisele.
a) Tühistada Harju Maakohtu 25.09.2017 nr xxx määrus, millega seati tsiviilhagi
tagamiseks:
a. LLi ja IIi ühisomandis olevatele aadressil xxx asuvad kinnistud: xxx (kinnistu
nr xxx) ja xxx (kinnistu nr xxx) ja xxx (kinnistu nr xxx) asuvatele kinnistutele
b. LLi ja IIi ühisomandis olevatele aadressil xxx asuv kinnistu nr xxx
c. LLi ja IIi ühisomandis olevatele aadressidel xxx ja xxx asuv xxx kinnistu nr xxx
(maatükid katastritunnustega xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx) kolmandasse jakku
seatud keelumärge kahtlustatava LLile (isikukood xxx) kuuluva osa
käsutamiseks;
d. LLi ja IIi ühisomandis olevatele aadressil xxx asuv kinnistu xxx (katastritunnus
xxx) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava LLile (isikukood xxx)
e. LLile, NNile (isikukood xxx) ja OO(isikukood xxx ) kuuluvale aadressil xxx
asuv kinnistu xxx (katastritunnus xxx) LLile kuuluvale ½ kinnistu mõttelisele
333
osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319)
kasuks 30 000 euro ulatuses.
b) Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 nr xxx määrusega ja 17.12.2020 Tallinna
Ringkonnakohtu määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud LLile kuuluv vara:
sularaha summas 9150 eurot, mis leiti ja võeti ära LLi elukohast, aadressil xxx aresti alt
ning tagastada IIile.
c) Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2020 nr xxx määrusega kohaldatud hagi tagamise
abinõu, millega kohus keelas AS- l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr xxx LLi kasuks AS-
il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52 072.71, sh põhivõlgnevus 24
000 eurot) eurot LLile väljamakse tegemine. LLi kasuks välja mõistetud raha
kogusummas 52 072.71 eurot, sh põhivõlgnevus 24 000 eurot, milline on kantud
Rahandusministeeriumi tagatiskontole EEO62200221059223099 maksta välja IIile.
10.8. KAPO deposiitkontol asuv vara
1965. Harju Maakohtu 25.09.2017 nr xxx määrusega arestiti konfiskeerimise tagamiseks LLile
kuuluv vara, so Kaitsepolitseiameti valduses deposiitkontol nr xxx asuv R.I.C.H. Group
Trading Limited üle kantud raha summas 879 863.5 eurot (K 21 lk 53-73, CD T 72 lk 119).
1966. Harju Maakohtu 28.10.2020 määrusega tühistati Harju Maakohtu 25.09.2017 nr xxx
määruses konfiskeerimise tagamiseks arestitud raha summas 879 863.5 eurot. Kohus vabastas
selle summa 879 863.50 eurot LLi nimelt aresti alt ning arestis konfiskeerimise ja tsiviilhagi
tagamiseks, rahapesu objektina 25.09.2017 määruses nr xxx märgitud 879 863.50 eurot kui
teadmata isikule kuuluva vara, millise kandis süüdistatav FF tsiviilkostja R.I.C.H. Group
Trading Ltd arveldusarvelt Kaitsepolitseiameti deposiitkontole nr xxx (K 22 lk 47-60).
1967. FFi poolt on tehtud ülekandeid R.I.C.H Group Trading Ltd HSBC pangakontolt nr xxx
Sefine ja Remontowa laevatehaste poolt kantud rahalised vahenditest Kaitsepolitseiameti
deposiitkontole xxx kokku summas 879 863.50 eurot (T 26 lk 103-116).
1968. Kuivõrd kohus teeb reisiparvlaeva episoodis õigeksmõistva otsuse ja jätab tsiviilhagi läbi
vaatamata tuleb see summa tagasi maksta R.I.C.H Group Trading Ltd HSBC pangakontole.
1969. Eeltoodu alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada 28.10.2020 nr xxx määrus,
millega arestiti konfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks rahapesu objektina 879 863.50 eurot
kui teadmata isikule kuuluv vara, millise kandis FFR.I.C.H Group Trading Ltd HSBC
pangakontolt nr xxx Kaitsepolitseiameti deposiitkontole xxx. Tagastada Kaitsepolitseiameti
deposiitkontole xxx üle kantud raha summas 879 863.5 eurot R.I.C.H Group Trading Ltd HSBC
pangakontole nr xxx kohtuotsuse jõustumisel.
11. ASITÕENDID
1970. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida
asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega. Seega peab kohus võtma
seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel
menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja
juures. Kohus võtab seisukoha süüdistusakti punktis 8 andmed asitõendite ja muude
kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta.
334
1971. KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud
jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada
asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;
p 2 muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule
valdajale; p 4 väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud
juhul töötatakse ümber.
11.1. Riistvara
1972. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et läbiotsimistel äravõetud erinevad arvutid,
mälupulgad, PIN-kalkulaatorid jm tehnika asuks hoiul Kaitsepolitseiametis. Kohtuvaidluse
käigus ei ole keegi taotlenud nende tagastamist, mistõttu asub kohus seisukohale, et ära võetud
esemed on tagastatud ning nende osas ei pea kohus enam menetluslikku otsustust vastu võtma.
11.2. Tõmmised
1973. Kõik andmekandjatel olevad andmed kustutada ja seadmed jätta Kaitsepolitseiametile,
seda järgnevalt:
1974. Kaitsepolitseiametisse on jäetud hoiule kriminaalasjas nr 15700000018 läbiotsimistel ja
vaatlustel salvestamiseks kasutatud Kaitsepolitseiameti andmekandjaid: 1) väline kõvaketas
xxx (26.08.2015 vaatlusprotokoll Sadama 5/7 Tallinn Tallink Grupp AS- (CCe –post)) ; 2)
väline kõvaketas xxx mahuga 1 TB seerianumbriga xxx ja mälupulk xxx seerianumber xxx
(26.08.2015 xxx Z4 AS) ; 3) kõvaketas nr xxx (26.08.2015 läbiotsimisel xxx korter xxx M
elukoht ,millele kopeeriti MM kasutuses olevatel arvutisüsteemidel olevad andmed) ; 4)
kõvaketas xxx seerianumber xxx (26.08.2015 läbiotsimisel xxx Tallinna Sadam AS protokolli
lisa); 5) väline kõvaketas xxx (SN: xxx (26.08.2015 xxx P elukoha läbiotsimine, millele
talletatud läbiotsimise käigus PP poolt kasutatavad e-posti aadresside kirjavahetus); 6) välisele
kõvakettale xxx s/n: xxx (26.08.2016 CC elukoha läbiotsimisel kopeeritud lauarvutis Apple
olevad andmed); 7) Kõvaketas xxx (02.12.2015 vaatlusprotokoll HH e-kirjade kopeerimine).
1975. Kustutada järgmised Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuvad kriminaalasjas nr
15700000018 tehtud tõmmised: xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ,xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx xxx, xxx, xxx xxx, xxx, xxx, xxx, xxx xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx xxx, xx, xxx, xxx, xx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx,
xxx, xxx, xxx, xxx, xxx xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, Lenovo, xxx, xxx, xxx, USB
(töötajad), sadama meilid (X ja X), xxx(X), \xxx(X
11.3. Dokumendid (lepingud)
1976. Kaitsepolitseiametis hoiul olevad kriminaalasjas läbiotsimistelt ära võetud ning
vaadeldud kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust omavate dokumentide osas tuvastas kohus, et
kohtule on esitatud koopiad ja väljatrükid. Ühtegi turvaplommiga kinnitatud dokumenti kohtule
335
esitatud ei ole. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud dokumentide originaale, siis esitatud koopiad ja
väljatrükid jäävad kriminaaltoimikusse.
11.4. Mootorsaan
1977. 18.02.2016 asitõendi vaatlusprotokolli p 5 kohaselt on lumesaan (mootorsaan Yamaha
Venture Lite, VIN-kood xxx, registreerimismärgiga xxx) antud vastavalt KrMS § 125 lg 2
vastutavale hoiule AA (T 63 lk 17). Kohus on tuvastanud, et mootorsaan Yamaha Venture Lite
VIN-kood xxx, registreerimismärgiga xxx omanik on XX, kellele tuleb sõiduk vastavalt KrMS
§ 126 lg 3 p 2 alusel tagastada peale kohtuotsuse jõustumist.
11.5. ATV
1978. 18.02.2016 asitõendi vaatlusprotokolli p 5 kohaselt on maastikusõiduk (ATV) Yamaha
Grizzly 660 (VIN-kood: xxx) antud vastavalt KrMS § 125 lg 2 vastutavale hoiule AA (T 63 lk
17). Maastikusõiduk (ATV) osas ei ole kohtule esitatud dokumente sõiduki omaniku kohta.
Sõiduki omanik ei ole kohtule teada. Keegi ei ole sõiduki valdust kohtumenetluse jooksul
vaidlustanud, mistõttu tagastab kohus maastikusõiduki (ATV) Yamaha Grizzly 660 (VIN-kood:
xxx seaduslikule valdajale AAle. Kohus selgitab, et taoliselt taastab kohus eelneva olukorra ega
anna sõidukit AA omandisse.
11.6. Ratastraktor
1979. 18.02.2016 asitõendi vaatlusprotokolli p 5 ja asitõendi hoiulepingule kohaselt on
ratastraktor Bombardier Outlander 400 HO registrimärgiga xxx (VIN kood xxx) antud KrMS §
125 lg 2 alusel vastutatavale hoiule LLile (T 26 lk 97, 102). Kohtumenetlusse on kaasatud
kolmanda isikuna LLi üldõigusjärglasena II. Kohus tuvastas LLi kui Bone Invest OÜ tegeliku
kasusaaja, kuid mitte kui Bone Invest OÜ seadusliku esindaja. Müügiarvete ja Bone Invest OÜ
põhivara loetelu alusel on ratastraktori omanikuks Bone Invest OÜ, kellele tuleb sõiduk
vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada peale kohtuotsuse jõustumist.
11.7. CD- ja DVD- plaadid
1980. CD – ja DVD- plaadid, millistel vaatluste käigus salvestatud andmed, mis kajastavad
menetlustoimingutel äravõetud teabekandjate koopiate andmeid ning menetlejale
teabekandjatel esitatud andmeid kokku 23 plaati on kohtutoimiku osad ja asuvad järgmistes
toimikutes:
Plaadid (köidete kaupa):
Jrk Asukoht Lk Plaatide
arv
1 T28 5, 36 2
2 T29 88 1
3 T32 59 1
4 T50 47, 66, 88, 4
186
5 T55 33, 166 2
6 T59 34,101,203 3
7 T61 45, 57 2
8 T62 31, 49, 71 3
9 T72 92, 118, 119 3
336
10 T72 120 1
11 K30 tagakaanel 1
kokku 23 plaati
1981. CD- ja DVD- plaadid on kohtutoimiku osad ja jäävad kohtutoimikusse.

12. MENETLUSKULUD
12.1. Kulude hüvitamise põhimõtted
1982. Kohus käsitleb süüdistatavate, tsiviilkostjate, 3. isikute ja kannatanute valitud
kaitsjate/esindajate menetluskulusid.
1983. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.
1984. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral riik, kui ei ole
sätestatud teisiti.
1985. KrMS 182 lg 5 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva
kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest
tingitud kulud riik. Sellest tulenevalt käsitleb kohus tsiviilhagiga seonduvaid kulusid koos
kriminaalasja menetlemisega seotud kuludega.
1986. Kuivõrd õigeksmõistva otsuse, menetluse lõpetamise ning tsiviilhagi läbi vaatamata
jätmise korral nii õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise kui kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu
kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik, siis kohus arvestab valitud kaitsjate
õigusabiteenuse kulu ühiselt. Ehk ei too eraldi välja tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulu,
mida enamikel juhtudel ei ole ka eristatud.
1987. Vastuseks DD mõttekäigule, et kohus peaks hüvitama taotletud kulud täies ulatuses,
vastasel juhul peab süüdistatav seda alternatiivseks karistuseks, märgib kohus, et
menetluskulude hüvitamist ja selle suurust ei ole kuidagi võimalik siduda karistamisega. Kohus
on osaliselt süüdistatavad õigeks mõistnud ning ei mõista neile mingisugustki karistust.
Osaliselt on lõpetanud kriminaalmenetluse aegumise tõtt. Kohus mõistab menetluskulude
hüvitamise välja kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtete kohaselt vastavalt seadusele.
1988. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale makstud
mõistliku suurusega tasu. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud
toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku
suurusega (Riigikohtu otsus nr 1-21-7774, p 42). Sealjuures on kohtul laiaulatuslik
kaalutlusõigus kaitsekulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel (Riigikohtu 05. oktoobri
2016 otsus nr 3-1-1-77-16, p 15) ning olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa
summadest on seotud selle rikkumisega, mille osas menetlus tuleb lõpetada, tuvastab kohus
selle asjaolu hinnanguliselt (mutatis mutandis Riigikohtu 01. detsembri 2008 otsus nr 3-1-1-61-
08, p 019.2; Riigikohtu 05. oktoobri 2016 otsus nr 3-1-1-77-16, p 18.2). Mõistlikku suurust
ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada
selle hüvitamist (Riigikohtu otsus nr 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44). Sealjuures ei pea ka
samas menetluses erinevate kaitsjate tasud olema võrreldavad. Valitud kaitsjatel võib
menetluses olla erinev tunnitasu. Samuti võib ühel kaitsjal olla eri toimingute tegemisel erinev
tunnitasu(Riigikohtu määrus nr 1-22-7663 p 11).
337
1989. Kulude põhjendatuse puhul võtab kohus kõigi puhul arvesse järgnevat:
a) Kohtuasja maht kohtueelses menetluses oli umbes 70 köidet, läbiti erinevaid
kaebemenetlusi seoses vahistamiste ja arestimistega.
b) Süüdistusakt on 266 lehekülge, sellest süüdistuse osa 170 lehekülge. Kohtu alla saadeti
12 süüdistatavat, neist 2 eraõiguslikku juriidilist isikut ja 10 füüsilist isikut. Menetluses
oli 2 kannatanut ja 2 kolmandat isikut. Kohtusse kutsutavate tunnistajate nimekirjas oli
94 tunnistajat.
c) Tsiviilhagi on 45 lehekülge ja esitatud nelja nõude alusel kokku 10 isiku vastu, sh 3
eraõigusliku juriidilise isiku vastu, kokku summas 4 724 149.16 eurot;
d) Ajavahemikus 19.10.2017 kuni 08.02.2024 toimus kokku 152 kohtuistungit, edasi oli
lükatud kokku 416 kohtuistungit, neist 207 süüdistatavatest, kaitsjatest, esindajatest,
tsiviilkostjatest ja 3.isikutest tingituna;
e) Üle on kuulatud 75 prokuratuuri tunnistajat, 1 kannatanute tunnistaja, 2 tsiviilkostjate
tunnistajat ja kokku 25 kaitsjate tunnistajat.
f) Kohtuasja maht moodustub kokku 141 esitatud kirjalike tõendite köidetest, neist 72
prokuratuuri, 12 kaitsjate ja esindajate, 1 kannatanute esitatud ja 56 kohtuköidetest
(26.06.2024 seisuga, st ilma kohtuotsuse ja järgnevate lisadeta) ning 23 CD/DVD
plaadist.
1990. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tegemist on keskmisest oluliselt mahukama
kriminaalasjaga. Samuti on tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga, kuivõrd esitatud
süüdistus hõlmab ajaliselt suurt perioodi (2005-2015), erinevaid osapooli, hulgaliselt seotud
lepinguid ja nende näivuse tuvastamist, hulgaliselt õiguslikke vaidlusi alates nt teabehanke ja
jälitustegevusega seotud tõendite lubatavusest, tsiviilkostja ülekuulamise võimalikkusest ja
kvalifikatsiooni õigsusest. Palju vaidlusi on olnud ülekuulamiste kestel nii küsimuste
lubatavuses, suunatavuses, andmete avaldamise võimalikkuses jms. Sellele lisandub tõendatuse
aspektist see, et ükski süüdistatav oma süüd ei ole tunnistanud. Mahukas ja vaidluste rohke on
ka tsiviilhagisse puutuv.
1991. Mitte ainult pikalt kestnud menetluse, vaid ka arvetel kajastatud toimingute paljususest
ja mitmekesisusest tulenevalt, on kaitsja/esindajate kulud käesolevas asjas märkimisväärselt
suured.
1992. Suure kaitsjatasu puhul tuleb kohtul selle mõistlikkuse hindamisse suhtuda erilise
põhjalikkusega. Muu hulgas tuleb kohtul kontrollida, kuivõrd kaitsja koostatud
menetlusdokumendid omavahel erinevad või sarnanevad (3-1-1-38-16 p 70; 3-1-1-63-13, p 22,
p 70). Kui kaitsja on lisaks arvetele lisanud ka detailsema ülevaate kaitseülesannete tegevuste
kaupa, on kaitsjad avanud seeläbi arvete kujunemise sisu. Seetõttu saab kohus täpsemalt
kaaluda mitte ainult kaitseülesannete abstraktset ajalist mahtu, vaid ka konkreetse
kaitseülesande põhjendatust. Seejuures võtab kohus arvesse kriminaalmenetluse kontekstis
seda, mida AdvS § 40 lg 1 mõttes saab õigusteenuseks pidada, s.o kutsetegevusena
õigusnõustamist, isiku esindamist või kaitsmist kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning
isikule dokumendi koostamist ja tema huvides muu õigustoimingu tegemist. Muu
õigustoiminguna tuleb AdvS § 40 lg 1 tähenduses mõista isiku huvides sellise toimingu
tegemist, mille raskuspunkt langeb advokaadi poolt õiguslike eriteadmiste kasutamisele
(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-23-07, p 23). Samuti, isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes
ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate
338
teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata
(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-11, p-d 9–12).
1993. Riigikohtu praktikas on peetud aktsepteeritavaks menetluskulude summa
kindlaksmääramist ilma, et oleks vajalik üksikasjalikult analüüsida igale toimingule kulutatud
aega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-38-16; nr 3-1-1-14-14 p 1069; nr 1-17-7111;
nr 1-17-9149/250; 1-19-31).
1994. Kohus arvestab ka seda, et kui menetlusosalisel on mitu esindajat, arvatakse
menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele esindajale tavapäraselt
makstavat mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 2). Sellest tulenevalt ei saa ühe ja sama
ülesande täitmise eest mitmele esindajale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas
ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande
täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-17 p 11).
1995. Eeltoodu alusel on kõik kohtu seisukohad väljendatud ühe esindaja kohta, ka juhul, kui
esindataval käesolevas menetluses oli mitu esindajat, mõistliku ajakulu osas. Samuti ei arvesta
kohus ajakulu erinevatele kaitsjatele (kas sama või mitme erineva kaitsealuse) kattuvate
tegevuste eest (nt ühispöördumine). Kõikide kaitsjate/esindajate andmed isikute kohta on
väljatoodud kohtuotsuse lisas nr 6.
1996. Vaadates kõiki esitatud kulutaotlusi on üldjoontes võimalik kaitsjate/esindajate tasu
kujunemine koondada teemade kaupa ning kuigi kohus lõpliku hinnangu annab isikute kaupa,
siis korduste vältimiseks, toob kohus esmalt välja üldised, kõiki puudutavad hindamise alused.
Need on järgmised:
12.1.1. Kohtueelse menetlusega seotud kulud
1997. Siia alla arvestab kohus ülekuulamiste, läbiotsimiste, vaatluste juures viibimine, istungil
viibimine, jälitusega seonduv tutvumine, toimiku materjalidega tutvumine.
1998. Kohus arvestab täielikult nt ülekuulamistel jm menetlustoimingute (läbiotsimised,
ülekuulamised, vaatlused, määruste tutvustamised) juuresviibitud aega.
1999. On ilmne, et kohtueelse menetluse toimingute puhul on põhiraskuskese olnud
toimikumaterjalidega, süüdistusakti ja tsiviilhagiga tutvumine ning kaitseakti koostamine.
Siinjuures tuleb aga tähele panna, et juba varasemas kaebemenetluse käigus said
kaitsjatele/esindajatele teada teatud osa materjalidest (vahistamised, arestimised), mistõttu
selles osas, oli tutvumine lühem. Samas on selge, et käesolevas etapis kujundasid
süüdistatavad/kaitsjad jt osalised enda positsioonid süüküsimuses, kvalifikatsioonis ja hagiga
seoses. Ometi tuleb siinkohal tähele panna, et kõige suurem maht materjale puudutab
vaieldamatult LLi, AA ja FFi. Samal ajal on sellest väiksem osa EEil ja DD. Sellest omakorda
väiksem maht on CCel. Kõige väiksemad mahud puudutavad HHt, BBt ja GGt.
2000. Taoliselt peab kohus põhjendatud ajakuluks AA ja FFi puhul 50 tunni, EEi ja DD puhul
40 tunni, CCe puhul 35 tunni ning HH, BB ja GG puhul 30 tunni ulatuses tutvumisele kulunud
aega.
2001. Kannatanud on olnud menetlusse kaasatud algusest peale ning esitatud hagi on täielikult
seotud esitatud altkäemaksu süüdistustega. Kannatanute puhul on tutvumise ulatus põhjendatud
339
samuti 50 tunni ulatuses, kuivõrd kannatanud on hagi sidunud kõigi süüdistuse altkäemaksu
episoodidega.
12.1.2. Täiendavad materjalid (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid)
2002. Selles osas, mis puudutab prokuratuuri ja kannatanu poolt kaitsjatele täiendavate tõendite
väljastamata jätmist (sh nn e-postkastide vaidlus) peab kohus põhjendatuks rõhutada, et taolist,
võimalike tõendite otsimisele kulunud aja kulu ei ole võimalik kohtul täpsemalt hinnata.
Praegusel juhul said kaitsjad ligipääsu võimalike tõendite väga mahukale kogumile alles
kohtulikul uurimisel ja seda pärast korduvaid ja mahukaid sellekohaseid vaidlusi. Samas, nende
materjalide kohese väljastamise korral ei oleks nimetatud kulu enam kohtuliku uurimise ajaks
tõusetunud ja kaitsjad oleksid saanud oma tõendid selle pinnalt esitada konkreetsemalt.
Põhjendatud ajakuluks ei ole siinkohal sellega seotud kõrvaltegevused ega kulud (järgiminek,
kontrollimised).
12.1.3. Kohtuistungi ettevalmistus
2003. Kaitsjad/esindajad on küsinud kohtuistungiteks ettevalmistamise (hõlmatud tõendite
analüüsiga kohtuistungiteks, teabehangete ja jälitusprotokollide analüüsiga, vastuväidete
koostamine, seisukohad, töö kaitsjate tõenditega, kaitsjate tõendite läbivaatamine,
sorteerimine), sh tunnistajate ettevalmistamise (hõlmatud ka töö kohtueelses menetluses antud
ütlustega) eest tasu. Kohus on arvestanud töö sisulisi kirjeldusi, millistes on osaliselt kokku
arvestatud ettevalmistus ja istungil osalemine.
2004. Siinkohal peab kohus ajakulu arvestamisel silmas järgimisi aspekte. Põhilise osa tõendite
analüüsist pidid kaitsjad/esindajad ära tegema enne kaitseakti koostamist, selleks ajaks tuli
kujundada positsioon ja selged vastuväited. Kohtumenetluse vältel esitati tõepoolest palju
taotlusi, kuid neist paljud olid sisult korduvad. Seda nii tõendite lubamatuse kui nt ristküsitluse
vastuväidete osas.
2005. Kohus peab põhjendatuks tunnistajate ülekuulamiseks kulunud aega osaliselt. Kaitsjad
on osalenud tunnistajate ülekuulamisel ja esitanud küsimusi, küll aga ei nähtu tunnistajate antud
vastustest, et neid oleks ülekuulamiseks ette valmistatud. Täiesti tavapärane oli ülekuulamise
käigus tunnistajate mälu värskendamine, kuupäevade, lepingute jms mittemäletamine,
lepingute kuvamine avaldamise eesmärgil jms, mis viitab üheselt sellele, et tunnistajad ei olnud
kohtuistungiks ette valmistatud. Samuti on ajakulu vähendamine põhjendatud, kuna osaliselt
on küsimuste ettevalmistamine hõlmatud juba toimiku materjalidega tutvumisega. Siinkohal
tuleb aga möönda, et kaitsjate/esindajate töömaht oli erinev, mistõttu hindab kohus seda iga
esindaja/kaitsja puhul eraldi.
12.1.4. Kohtuistungid
2006. Esmalt märgib kohus, et arvestab tundide arvuna arvetel ja töö sisulises kirjelduses
märgitud tasustatud aega, v.a kohtuistungite puhul, kui istungi aeg on märgitud suuremana
tegelikust kohtuistungi ajast. Sellisel juhul arvestab kohus tegelikkuses toimunud istungi
kestvust. Kohus arvestab ka kaitsja reaalset viibimist kohtuistungil või asendamist ehk ei tasusta
selle kaitsja tööd kohtuistungil osalemise eest, kes tegelikkuses ise vahetult kohtuistungil ei
osalenud. Kohtuistungite alguse ja lõpu kellaaega arvestab kohus kohtuistungite protokollides
märgitu pinnalt, ümmardades alguse ja lõpuaja kaitsjate/esindajate kasuks. Nt kui kohtuistung
pidi algama kell 10.00, kuid algas 10.10, arvestab kohus istungi alguse ajaks 10.00. Kohus
arvestab RÕA põhimõttel vaheaegade kestvust.
340
12.1.5. Kohtuistungite protokollid
2007. Kaitsjad (Kärner, Muna, Kergandberg, Rohtla, Keres, Svištš) esitasid hulgaliselt taotlusi
ka kohtuistungi protokollide parandusteks, mille tarbeks oli kuulatud kohtuistungite
helisalvestisi. Osaliselt kohus nõustus taotlustega ja tegi vastavad parandused. Sellest tulenevalt
on taoline kulu osaliselt põhjendatud ja kohus annab hinnangu põhjendatusele
kaitsjate/esindajate kaupa.
12.1.6. Ajakulu kaitsekõne, menetluskulude taotluste ja SKH-ga seoses
2008. Siinkohal arvestab kohus, et kaitsekõnedes toetusid kaitsjad paljuski varem esitatud
argumentidele. Tõepoolest ei saa tähelepanuta jätta, et menetluse vältel olid kaitsjad
omapoolseid tõendeid esitanud ja kaitsekõned olid argumenteeritud, korrektselt ülesehitatud ja
vastasid hea kohtupraktika tavale. Nimetatud kulu osas annab kohus põhjendatusele hinnangu
kaitsjate/esindajate kaupa.
12.1.7. Menetlejatega suhtlus
2009. Kohus möönab, et menetluse kestel võib olla ka vajadus ja põhjendatud suhelda
menetlejatega (politsei, prokuratuur, kohus), mis on otseselt seotud õigusteenuse osutamisega,
nt politseiga suhtlemine vahistamise, arestimiste teemadel, läbirääkimised prokuratuuriga
menetluse kestel või selle lõpus erinevate menetlusliikide üle, kohtuistungitega toimuva
täpsustamine, kuid taaskord ei saa igasugust suhtlust pidada õigusteenuse osutamiseks. Üldiselt
peab kohus sellist ajakulu töö sisulises kirjelduses siiski läbivalt põhjendatuks, olenevalt aga
arvel kajastatud teabest. Kui töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on samaaegselt mitme
tegevuse eest, kohus on teise tegevuse lugenud põhjendamatuks, siis annab kohus ajamahu
antud osa põhjendatusele hinnanguliselt.
12.1.8. Erinevad kaebemenetlused
2010. Vaidlused kvalifikatsioonis ja jälitustegevuse lubatavuses on esinenud algusest peale.
Kohus ei pea põhjendatuks neid kaebemenetlusi (jälitustegevusega, arestimised, süüdistusakti
tagastamise, andmete avaldamine jms seoses; varasemaid kriminaalmenetluse lõpetamise
taotlusi, samad argumendid kaitsekõnes), kohtuasja kronoloogia koostamisi, tõkendite ja
arestide teistkordseid vaidlustamisi, riigi peaprokuröri määruse seadusevastaseks tunnistamise
taotlust, põhiseaduslikkuse kontrolli algatamise taotlust, halduskohtuniku määruste
vaidlustamisi, asenduskaitsja määramise vaidlustamisine, kuivõrd need kõik jäid
tagajärjetuteks, olles seega põhjendamatult esitatud.
12.1.9. Taandamise taotlused
2011. Kohus loeb põhjendatuks vaid ühe, Andres Hundi taandamise taotluse esitamise, kuivõrd
selle tulemusena, küll teises vormis, kõrvaldas kohus rahvakohtuniku menetlusest. Kõik teised
taandamise taotlused olid esitatud põhjendamatult ja ilma õigusliku aluseta, mistõttu on
tegemist põhjendamatu kuluga. Siia alla loeb kohus ka kaitsjate ühispöördumise, kuivõrd ka
sellele eelnes taandamise taotlus samadel asjaoludel.
12.1.10. Konsultatsioonid
2012. Esitatud tööde sisukirjeldused kajastavad kohtumisi kliendiga, teiste kaitsjatega,
süüdistatavatega, tunnistajate ja muude isikutega.
341
2013. AdvS § 40 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine
või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja
tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Seega ei ole õigusteenusena käsitletav mitte
igasugune arutamine või omavaheline kohtumine, vaid konkreetselt õigusnõustamine (hetkel
ainult konsultatsioonide kontekstis käsitletuna).
2014. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks kaitsjate/esindajate kohtumisi klientidega
osaliselt. Kohus toob vastava osa välja iga isiku puhul eraldi. Kohtumise kestvusel arvestas
kohus teadaolevat teemat ja kohtumise eesmärki. Tasustamisele kuulub taoline nõustamine,
millest kohus saab järeldada, et tegemist oli asjakohase nõustamisega vastavas menetlusetapis,
mitte arutelu või muu kohtumisega. Nt süüdistatava positsiooni kujundamine kohtuistungi
rakendamisel, ütluste andmise otsustamisel, täiendavate tõendite esitamisel, toimikuga
tutvumisel.
2015. Kaitsjate/esindajate kohtumiste puhul eeluurimisel ja kohtumenetluse vältel erinevate
juristidega jt isikutega, sh advokaatidega ning arvetes kajastatud erinevaid kirjeid, nt
„kohtumisi“, „Telefonivestlus“, „Telefonisuhtlus“, „Nõupidamine“, “Suhtlus“, kuid ei ole
avatud kohtumiste sisu ega seost õigusteenuse osutamisega. Samuti on käesolevas menetluses
osalevate kaitsjate puhul tegemist kahtlemata kõrgelt tunnustatud ja väga kogenud kaitsjatega,
mis osalt väljendub ka nende poolt osutatava teenuse hinnatasemes. Võttes arvesse kaitsjate
poolt kaitsetegevuse osana esitatud väga suurt tööde mahtu, jääb selgusetuks, milliseid
unikaalseid teadmisi ja järjepidevat suhtlust, nõupidamist kogenud kaitsjatena teistelt kaitsjatelt
või muudelt juristidelt veel vajasid, veel enam jääb selgusetuks, kuidas see oleks seostatav
konkreetselt kliendile osutatud kaitsetegevusega. Kaitsjate omavahelised arutlused jms ei ole
õigusteenus AdvS § 40 lg 1 mõistes.
12.1.11. Suhtlemine ajakirjandusega
2016. Sel puudub sisuline puutumus kaitsetegevusega kriminaalasja menetluses. Seda
tulenevalt nii süütuse presumptsioonist, kui ka sellest, et õigusemõistmise monopol on kohtul.
Nimetatu on avalikkusele püsivalt teada ja ei vaja seega täiendavat, kriminaalmenetluslike
toimingute välist selgitamist. Kaitsja jagab ajakirjandusele enda arvamust, mitte ei osale läbi
ajakirjanduse üheski toimingus ega osuta ajakirjanduse kaudu õigusteenust AdvS mõistes,
mistõttu on tegemist täielikult põhjendamatu kuluga. Kui isik peab vajalikuks suhelda
ajakirjandusega, on see tema enda vaba tahe, kuid see ei pea tingimata toimuma kaitsja
vahendusel. Kui aga isik leiab, et tal on selleks vajalik advokaadi abi, ei ole seda siiski
põhjendatud välja mõista menetluskuluna.
12.1.12. Bürookulud
2017. Bürookulude puhul ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses
konkreetse kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulu sisaldub advokaadi teenuse
hinnas (Riigikohtu otsus nr 1-22-7339), mistõttu jätab kohus selles osas taotlused täielikult
rahuldamata. Bürookulude alla loeb kohus ka kulusid, mis seotud printimisega,
kantseleikulusid. Need kulud peaksid olema hõlmatud advokaadi teenuse hinnas.
12.1.13. Asjatundjate arvamused
2018. Eksperthinnangute jm arvamuste koostamist ei arva kohus menetluskulude hulka,
kuivõrd asjatundja arvamus ei ole asjakohane tõend ja kohus ei ole ühegi asjatundja arvamusega
arvestanud. Seega on tegemist põhjendamatu kuluga.
342
12.1.14. Kaitsjate tegevus covid-19 seadustega seoses
2019. Harju Maakohus jagas kaitsjatele informatsiooni, selgitas kehtivaid piiranguid jms,
mistõttu puudus kaitsjatel vajadus täiendavalt koostada teabenõudeid Justiitsministeeriumile,
Riigikantseleile, suhelda kolleegidega jms. Kaitsjate taoline tegevus oli suunatud kohtuistungite
edasilükkamistele ning kohtusse tuleku vältimisele, kuigi kohus oli kinnitanud tol ajal kehtinud
standardite alusel piisava ohutuse tagamist. Märgitud päringud/vastused ei omanud ka
mingisugustki mõju kohtumenetlusele. Kuidagi ei saa neid seostada ka õigusteenuse
osutamisega. Sellest tulenevalt on kõik antud teemaga seonduvad taotlused põhjendamatud.
12.1.15. Muud kulud
2020. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulu hulka ka menetlusosalise vajalikud

kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
2021. Kohus arvestab kulusid vastavalt iga kaitsja/ esindaja puhul eraldi. Esitatud taotlustest
nähtuvalt on sellisteks kuludeks märgitud transpordikulud, parkimiskulud (menetlustoimingu
ajal) tõlkekulud, erinevatest registritest väljavõtted, päringud, tõendi vormistamisega seotud
kulu (notarikulu), postikulu,
2022. Transpordikuludega seonduvalt kuulub hüvitamisele kulu sarnaselt riigi õigusabi korras
teenust osutavate kaitsjatele kulu hüvitamise korrale, s.o kui riigi õigusabi on osutatud linnas
või vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonda, mille kaudu advokaat õigusteenust
osutab, asukohta (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-76-10). Seega nendel juhtudel, kui
advokaadibüroo asub õigusteenust osutavas linnas või vallas või arvetel või taotlustes puudub
advokaadibüroo asukoha kauguse osas selgitus, jätab kohus transpordikulu rahuldamata
(Riigikohtu otsus nr 2-14-63261 p 12).
2023. Mitmel korral sama kriminaalasja raames erinevate kaitsjate poolt materjalidega
tutvumist ei saa lugeda põhjendatuks, kui kaitsja vahetust ei saa pidada objektiivsetel asjaoludel
põhjendatuks (nt töökoha kaotusest tingitud sissetuleku vähenemine, kaitsja lahkumine töölt).
12.2. Hüvitamisele kuuluv tasu
2024. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole senises praktikas määratlenud maksimaalset
õigusteenuse tunnitasu määra. Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja
keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu (Riigikohtu otsused
nr 1-21-8988/133, p 41 ja nr 1-20-2473/58, p 9).
2025. Taotlustest nähtub, et kaitsjate/esindajate poolt esitatud arvete lõikes on kaitsjatasu
tunnitasu määr varieeruv 120, 130, 140, 150, 155, 165, 190 või 160 eurot (ilma käibemaksuta).
Kohtupraktikas on peetud kuni 170 eurot suurust tunnihinda mõistlikuks (Riigikohtu otsus nr
3-2-1-159-16, p 24). Kohtu hinnangul jäävad taotletud tasumäärad ka Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi uuemas praktikas väljendatud mõistliku tunnitasu juurde asjades, mis on
samuti seotud tunnustatud kaitsjate poolt taotletud tunnitasu keskmise määra ja keerukamate
vaidlustega (Riigikohtu otsus nr 1-16-4665, p 31; nr 1-17-5176, p 24). Eriliselt keerulistel
puhkudel on peetud mõistlikuks ka kõrgemat, s.o 220 eurost tunnihinda (Riigikohtu määrus nr
1-22-7663). Samuti, samas menetluses ei pea erinevate kaitsjate tasud olema võrreldavad.
Valitud kaitsjatel võib menetluses olla erinev tunnitasu.
343
2026. Kohus leiab, et eelnevat arvestades tuleb praeguses asjas pidada mõistlikuks tasumääraks
kuni 160-eurost tunnitasu, millele lisandub käibemaks. Samuti võib ühel kaitsjal olla eri
toimingute tegemisel erinev tunnitasu (Riigikohtu määrus 1-22-7663 p 11). Seega arvestab
kohus iga süüdistatava lepingulise kaitsja, kannatanute esindaja, tsiviilkostja, 3.isiku esindajate
puhul tunnihinda konkreetselt taotletust ning määrab keskmise mõistliku tunnihinna.
2027. Kaitsjatasu tunnitasu määrad on läbi menetluse erinevad. Siinkohal toob kohus välja
taotlustes või arvetel märgitud tunnitasu määrad ilma käibemaksuta isikute kaupa:
a) Süüdistatavad:
a. AA kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla on märkinud keskmise tunnitasu 122.90
eurot;
b. BB lepingulise kaitsja Vahur Kivistiku tunnihind oli läbivalt 120 eurot.
Kohtukõne teeside ja kohtuistungil esindamisel tunnihind 170 eurot.
Asenduskaitsja (Advokaadibüroo Simson Straus OÜ) tunnihind 125 eurot ja 150
eurot;
c. CCe lepingulise kaitsja Andres Simsoni tunnihind on läbivalt 125 eurot.
d. DD kaitsja Martin Männiku tunnitasu 130 eurot ja Erki Kergandbergil aastatel
2015-2021 tunnihind 150 eurot, aastatel 2022- 2023 tunnihind 170 eurot ning
alates 2024 tunnihind 190 eurot;
e. EEil on läbi menetluse olnud kuus kaitsjat. Kaitsjatasu tunnitasu määr on olnud
varieeruv 120, 130, 140, 150, 170, 190 eurot, osaliselt on kasutatud juristide
teenust tunnihinnaga 100 eurot;
f. FFi kaitsjate tunnitasu määr aastatel 2015-juuni 2019 on vastavalt arvetele
varieeruv 120, 100, 110, 140 150. Hiljem ei ole arvetel tunnihinda, küll on hind
tuvastatav tegevuste kirjelduses ajakulu arvestuses. Tunnihind 135, 165 eurot;
g. GG lepingulise kaitsja tunnihind 200 eurot.
b) Kannatanute esindaja keskmine tunnihind on 140 eurot.
c) Tsiviilkostja/3.isiku esindajate tunnihind:
a. Kolmanda isiku/tsiviilkostja IIi esindaja Kristjan Tuule tunnihind 140 eurot
Kolmanda isiku ja tsiviilkostja LLi esindaja Aivar Pilve ja Marko Pilve
tunnihind oli vastavalt 160 ja 155 eurot;
b. Tsiviilkostja HH ja Keskkonnahoolduse OÜ esindaja Toomas Pikamäe
tunnihind 160 eurot, kahel arvel ka 110 eurot;
c. Kolmanda isiku KK esindaja Aleksander Muru, Joonas Põderi keskmine
tunnihind 129.60 eurot;
d. R.I.C.H Group Trading Limited esindaja on osutanud õigusabi tunnitasuga 150
eurot;
e. Bone Invest OÜ lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot.
2028. Valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab
tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-112-16,
p 56 ja Riigikohtu otsus nr 1-15-10119/80, p 42). Mis ei tähenda seda, et riik ei võiks täita
süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõuet mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb
esitada konkreetne taotlus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-14, p 48), mida saab teha üksnes
hüvitise saamiseks õigustatud isik (või tema seaduslik esindaja) (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-62-
14, p 19; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-54-16, p 36 ja Riigikohtu otsus nr 1-15-10119/80, p 15, 42).
344
Samuti arvestab kohus, et käibemaksukohustuslane võib nõuda kaitsjatasult (seega ka
esindajatasult) arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa
mingil põhjusel tasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (Riigikohtu
määrus nr 3-1-1-38-16, p 30, 76).
12.2.1. Kokkuleppelised kaitsjad
12.2.1.1. AA
2029. Süüdistatava AA lepingulised kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla on esitanud taotluse
hüvitada AA valitud kaitsjatele makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas
453 179.22 eurot (koos käibemaksuga) ja õigusteenuse osutamisega vahetult seotud kulud
kogusummas 23 367.03 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on kaitsjate keskmine
tunnitasu 122.90 eurot ja tööd on tehtud kokku 3 068.70 tunni ulatuses. Taotlusele on lisatud
õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist tõendavad arved (94) ja lisas 1 nähtub töö sisuline
kirjeldus. Töö sisulises kirjelduses on toodud toimingud alates 2015 detsembrist kuni kohtu
siirdumiseni nõupidamistuppa 08.02.2024 (K 54 lk 77-95).
2030. Seoses arvete suurest mahust, annab kohus kaitsetoimingute põhjendatuse osas seisukoha
kokkuvõtvalt, mitte iga arve suhtes eraldi. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on
taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on
enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest.
2031. Kohus ei pea kaitsja kõiki toiminguid vajalikeks ja nende eest küsitud tasu mõistlikuks.
2032. Taotlus ei ole täielikult põhjendatud eelnevalt eespool üldiselt väljendatud osas
(kaebemenetlused- 323 tundi, sh taandamised 40,7 tundi; konsultatsioonid teiste
kaitsjate/esindajate vahel 58,3 tundi; konsultatsioonid teiste isikutega 4,2 tundi;
kohtumised/nõupidamised, millede puhul ei selgu kellega 73,5 tundi,; suhtlus ajakirjandusega
2,6 tundi; asjatundja arvamusega seotud kulud 25,2 tundi; kaitsjate tegevus Covid-19 ajal 3,3
tundi. Lisaks ka advokatuuri aukohtu menetlusega seotud kulu 6,9 tundi (arve nr 2100443), ei
ole AdvS § 40 lg 1 alusel õigusteenuse osutamine, vaid tegemist oli kaitsja enda, mitte
süüdistatava, käitumises (kaebemenetlused tingitud asjaoludega). Lisaks jätab kohus täielikult
rahuldamata XX lahendiga tutvumise (1800196) 0,5 tundi; protokolli koostamine (1801232)
0,6 tundi (ei selgu millega tegu); kohtuasja kronoloogia koostamine (2200735) 17,9 tundi;
kaitsekulude aruanne kindlustusandjale (2200806) 0,3 tundi. Kokku loeb kohus täielikult
põhjendamatuks ajakuluks 557 tunni ulatuses.
2033. Ülejäänud kaitsetoimingute osas on põhjendatud ajakulu osaliselt. Kohtueelses
menetluses on täiesti põhjendatud vahistuse põhjendatuse kontrolli taotlusega seonduv
menetlus koos ettevalmistuse ja istungil osalemisega, kuulutamisel ning kliendi vabastamisega
seonduv, kokku 7,2 tundi. Ülejäänud kohtueelse menetluse erinevad tegevused (tutvumised
teabenõuete, määrustega, töö erinevate taotlustega, õiguslikud analüüsid, kohtupraktika) peab
kohus asja mahtu arvestades põhjendatuks 96 tunni ulatuses. Toimikuga tutvumise
põhjendatuks ajakuluks peab kohus AA puhul 50 tundi. Kaitseakti koostamine, täiendamine,
korrigeerimine, materjalide analüüsi, lisandub ka tsiviilhagiga seonduva osas hinnanguliseks ja
põhjendatuks ajakuluks kokku 82 tundi. Täiendavad materjalid (e-postkastid, kannatanutelt
nõutud tõendid, materjalid) osas peab põhjendatud ajakuluks 25 tundi.
2034. Kohtuistungite ettevalmistamise osas on kaitsjad taotlenud kohtuistungiteks
ettevalmistamise (hõlmatud tõendite analüüsiga kohtuistungiteks, teabehangete ja
345
jälitusprotokollide analüüsiga, vastuväidete koostamine, seisukohad, töö kaitsjate tõenditega,
kaitsjate tõendite läbivaatamine, sorteerimine), sh tunnistajate ettevalmistamise (hõlmatud ka
töö kohtueelses menetluses antud ütlustega) eest kokku tasu 719,9 tunni ulatuses (kohus on
arvestanud töö sisulisi kirjeldusi, millistes on osaliselt kokku arvestatud ettevalmistus ja istungil
osalemine). Kohus peab põhjendatuks kohtus üle kuulatud tunnistajate istungieelset
ettevalmistamisele kulunud aega, kuivõrd AA kaitsjad on osalenud nende ülekuulamisel ja
esitanud küsimusi. Kohtu hinnangul ettevalmistamine nii suures ulatuses ei ole põhjendatud.
Seda põhjusel, et osaliselt on hõlmatud juba toimiku tutvumisega. Kokku peab kohus
põhjendatud ajakuluks 324 tundi.
2035. Kohtuistungitega seoses on kaitsjad märkinud ajakulu, kas üksnes kohtuistung,
ettevalmistus istungiks või kohtuistungil osalemine ja sellele järgnenud arutelu. Kohus tuvastas,
et töökirjelduses on istungi ajad mitmel puhul märgitud suuremana (näiteks 27.01.2021
taotluses 0,40 tundi, tegelikult kestis istung 0,15 tundi), 25.01.2022 taotluses 1,30 tundi,
tegelikult kestis istung 1,08 tundi jne). Juhul kui taotluses on märgitud tegelikust kohtuistungist
lühem aeg, arvestab kohus taotluses märgitud ajakulu. Järgides üldiselt välja toodud
põhimõtteid kohtuistungite ajakulu osas on seega AA ühele kaitsjale põhjendatud ajakulu
kohtuistungil viibitud aja eest kokku hinnanguliselt 477 tundi. Kaitsekõnega, sh SKH ja
menetluskulude taotluse osas on kaitsjad märkinud ajakuluks 284,8 tundi. Arvestades, et Paul
Keres on algusest peale menetluses, kaitsekõnes käsitletud seiskohtade (avalik ülesanne,
ametiisik jne) osas on kohtueelsest uurimisest alates avaldanud ka varem korduvalt samu
seisukohti, loeb kohus kaitsekõnega (sh SKH-ga ja menetluskulude taotluse koostamine)
mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks ühele kaitsjale 132 tundi.
2036. Kaitsetoimingute osas, mis on seotud istungiprotokollide parandamise taotlustega,
suhtlus menetlejatega, konsultatsioonid- nõupidamised kaitsealusega jne lähtub kohus üldistest
tähelepanekutest. Kaitsealusega suhtlemise ajakulu loeb kohus põhjendatuks osas, millest saab
järeldada, et tegemist oli nõupidamisega, mitte tavalise suhtlemisega või teadete edastamisega.
Kuivõrd sisu kirjeldusest nähtuvalt ei ole kõikidel kordadel täpsemalt aeg määratletud, näit arve
2300676, 2300091 jne, annab põhjendatuse hinnanguliselt. Kohus loeb põhjendatuks
suhtlemise menetlejaga põhjendatuks hinnanguliselt ajakulu 15 tundi. Kohtuistungi
protokollide parandamise taotluste osas peab kohus põhjendatuks 5 tundi. Suhtlemine kohtu,
prokuratuuriga loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks 15 tundi.
2037. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetleva kriminaalasja kontekstis vajalikuks,
mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 1228.20 tundi. Arvestades AA osutatud
õigusteenuse kvaliteeti, jääb mõistlikkuse piiridesse ka õigusteenuse keskmine tunnihind, s.o
122.90 eurot (erinevatel kaitsjatel, sh büroo juristidel 110, 130, 170, 200 eurot). Hüvitamisele
kuulub 150 945.78 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 30 189.16 eurot, kokku 181 134.94
eurot.
2038. Muude kulude osas peab kohus põhjendatuks hüvitada tõlkekulu 25 eurot (koos
käibemaksuga 30.5 eurot) (arve 2300790). Transpordikulud jätab kohus hüvitamata, kuna ei
nähtu arvetel ega taotlusest transpordikulu põhjendust. Ülejäänud muud kulud (bürookulud,
eksperthinnangud) loeb kohus samuti põhjendamatuteks, lähtuvalt eespool väljendatud üldistest
seisukohtadest.
2039. Seega tuleb süüdistatavale AA menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada
181 165.44 eurot koos käibemaksuga.
346
12.2.1.2. BB
2040. Süüdistatava BB kaitsja Rein Laid on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks

BB lepingulise kaitsja Vahur Kivistiku poolt osutatud õigusabi eest summas 34 591.53 eurot
koos käibemaksuga. Menetluskulude hulka ei ole arvestatud arvetel kajastatud bürookulu.
Tunnihind 120 eurot peab kohus mõistlikuks. Taotlus sisaldab ka kolme Advokaadibüroo
Simson Straus OÜ arvet asenduskaitsjana kohtuistungitel viibimise eest. Arvetel on
tunnihinnaks 125 eurot 2021 aastal) ja kahel 150 eurot (2022 aastal) (K 54 lk 77-188).
2041. Kohus loeb viimati nimetatud kolmel juhul mõistlikuks ja põhjendatud tunnihinnaks 120
eurot. 21.09.2021 kohtuistungil toimus vaidlus LLi õigusjärglusega. Asenduskaitsja Andres
Simson ei avaldanud arvamust, 08.06.2021 mõned küsimused tunnistajale, kuid needki seotud
asenduskaitsja Andres Simsoni enda kaitsealusega. 07.04.2022 tunnistaja ülekuulamine,
asenduskaitsjana ühtegi küsimust ei esitanud. 08.06.2022 kohtumääruste kuulutamine ja
09.06.2022 jätkus tunnistaja küsitlemine, asenduskaitsjana ühtegi küsimust ei esitanud. Seega
ei ole põhjendatud istungitel mitte aktiivselt osavõtmise eest tunduvalt kõrgem tunnihind,
võrreldes lepingulise kaitsjaga.
2042. Kohus ei pea kaitsja tehtud kulutusi õigusabiteenuse osutamisele täies ulatuses
põhjendatuks. Täielikult jätab kohus taotluse rahuldamata ajakulu 42.85 tunni ulatuses, s.o 5142
eurot. Seda eespool välja toodud menetluskulude põhjendatuse osas (kaebemenetluses, sh
taandamised, suhtlused teiste kaitsjatega, kliendiga, millest ei nähtu, et tegemist
õigusnõustamisega, Covid-19 teemaga seonduv, Eesti Päevaleht artikkel, jm). Lisaks
büroosisesed nõupidamised (arve 849, 223), teiste kaitsjate kaitseaktidega tutvumine (arve
131), kurssi viimine senise kohtumenetlusega (arve 551, 877), muud toimingud (arve1900484),
eelistungita kohtu alla andmise määrusega seonduv analüüs, kuna ei ole seotud konkreetse
kriminaalasjaga (arve nr 988), muu all olevad toimingud (1900062,1900484) teise kohtu
lahendi saamine (1901974), prokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega seonduv
töö (849) .
2043. Arvetel, milledel mitme teenuse sisu kirjeldamise juhtumid ühel real, annab kohus
ajakulu hinnanguliselt. Näiteks, asjaoludega tutvumine ja kohtuistungiks ettevalmistamine
(arve 718), tsiviilhagiga tutvumine, kohtumäärusega tutvumine, prokuratuuri taotlusega
tutvumine ja töö määruskaebusega (arve 849) jne. Nendel juhtudel peab kohus hinnanguliseks
ja põhjendatuks ajakuluks 5 tundi.
2044. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks hüvitada täielikult ajakulu 5.49 tundi summas
658.80 eurot (arve 530, 235,718), mis seotud menetlustoimingute osavõtuga ja
määruskaebusele kulunud ajaga, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus 09.08.2017 määrusega
osaliselt tühistati Harju Maakohtu 03.07.217 määrus. Samuti peab kohus põhjendatuks hüvitada
kohtuistungitel viibitud aeg kokku 114.03 tundi summas 13 683.60 eurot. Samuti peab kohus
põhjendatuks BB lepingulise kaitsja asenduskaitsjana kohtuistungitel õigusabiteenust osutanud
Advokaadibüroo Simson Straus OÜ poolt esitatud kolmel arvel märgitud ajakulu 12.13 tunni
ulatuses summas 1455.60 eurot.
2045. Ülejäänud ajakulu, mis seotud nõupidamistega kliendiga, suhtlus kohtuga,
süüdistusaktiga, tsiviilhagiga tutvumine, kaitseakti koostamine, ettevalmistus kohtuistungiks
peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 30 tundi summas 3600 eurot.
347
2046. Kohus ei pea põhjendatuks hüvitada 29.01.2024 vandeadvokaat Vahur Kivistiku taotlust
summas 1037 eurot kohtukõne teeside ja kliendi esindamise kohtus (K 51 lk 124-127). Kuigi
kohus lubas kaitsja Kivistikul osaleda 30.01.2024 istungil, siis ei tähenda see, et kohus peab
põhjendatuks ka sellega seoses kulude hüvitamist. Isikul võib menetluses olla kuni kolm
kaitsjat. Seega on isiku vaba tahe, mitu kaitsjat tema eest menetluses osaleb. BBle oli määratud
kaitsja riigi õigusabi korras, kes samuti viibis kohtuistungil ja esindas BBt, sh osales
kohtuvaidlustes. Kohus on rahuldanud määratud kaitsja tasutaotluse. Kuivõrd süüdistatavale oli
tagatud kaitsja riigi õigusabi korras, kelle kaitsjatasu kohus määras kindlaks, siis jätab kohus
Vahur Kivistiku 29.01.2024 taotluse rahuldamata.
2047. Kokku on mõistlik ja põhjendatud ajakulu 166.65 tunni ulatuses, s.o 19 998 eurot,
käibemaks (22%) 4399.56 eurot, kokku 24 397.56 eurot, mis tuleb BB kasuks välja mõista Eesti
Vabariigilt.
12.2.1.3. CC
2048. CCe kaitsja taotleb CCe õigeksmõistmise korral lepingulise kaitsja Andres Simsoni
menetluskulude 89 322.92 eurot kindlaksmääramist ja hüvitamist. Taotlusest nähtuvalt on CCe
lepingulise kaitsja kulud tasunud kokkuleppel CC ega töömahu 62 tunni eest summas 6213.50+
20% km= 7575 eurot ŽŽ AS ning ülejäänud arvete alusel neis märgitud töömahu eest kokku 48
97.25 tunni ehk 83 010.42+20%= 99 612.50 eurot TLG Stividor AS.
2049. Nimetatud kulude osas on 19.12.2022 taotluse kohaselt (K 35 lk 128-163) kulutatud
kohtuistungitel osalemise eest kokku 559.25 tundi (arve kogusummast 99 612.50 eurot
moodustab see 83 887.50 eurot) ja ülejäänud osa arvetest summas 15 725 eurot moodustab
menetlusest ettevalmistumine, sh kaitseakti koostamine, kriminaaltoimikuga tutvumine,
kohtuistungiteks (sh avakõnedeks, tunnistajate küsitlemiseks, kirjalike tõendite uurimiseks jm
taoliseks) ettevalmistumine. 19.04.2023 e-kirjas (K 40 lk 105-107) esitatud taotluses märgitud
täiendavad menetluskulude kaks arvet kokku summas 7575 eurot on kantud osalemisega
kohtuistungitel ja ettevalmistamisega. Esmalt märgib kohus, et peale 19.04.2023 ei ole esitatud
lepingulise kaitsja poolt menetluskulude kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlust. CCe riigi
õigusabi korras õigusabiteenust osutanud kaitsjad ei ole täiendavaid kulusid esitanud
lepingulise kaitsja osas. Seega võtab kohus seisukoha CCe lepingulise kaitsja menetluskulude
kindlaksmääramise osas esitatud taotluste põhjal seisuga kuni 19.04.2023.
2050. Kohtu hinnangul taotluses märgitud kohtuistungitele kulunud aeg ei vasta tegelikkusele.
Aastatel 2018- 19.04.2023 on kulunud kohtuistungitele, millistel viibis lepinguline kaitsja on
kokku ajakulu 248.50 tundi. Taotluses ei ole täpsustatud konkreetseid ajakulusid erinevatele
teistele tegevustele (toimikuga tutvumine, kaitseakti koostamine, ettevalmistamine istungiteks
jne), sellest tulenevalt, arvestab kohus hinnanguliselt toimikule tutvumise ajaks 35 tundi ja
ülejäänud menetluskulu osas loeb kohus põhjendatuks kuluks 80 tundi, kokku 115 tundi. Kohtu
hinnangul lepingulise kaitsja tunnihind 125 eurot on mõistlik.
2051. Seega loeb kohus CCe lepingulise kaitsja menetluskulu ajakuluks 363.50 tundi, s.o
45 437.50 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 9996.25 eurot, kokku 55 433.75 eurot.
Süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasu tuleb riigilt välja mõista süüdistatava, mitte
õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-14, p 48).
2052. Seega tuleb CCe valitud kaitsja menetluskulu summas 55 433.75 eurot (koos
käibemaksuga) hüvitada CCele.
348
12.2.1.4. DD
2053. Süüdistatava DD kaitsja Erki Kergandberg on esitanud taotluse määrata kindlaks ja
hüvitada DD valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 807 029.46 eurot (koos
käibemaksuga). Õigusabikulu kriminaalmenetluses tõendavad Advokaadibüroo Ž11 OÜ,
Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS ning Advokaadibüroo WALLESS OÜ (varasemalt
ärinimedega Advokaadibüroo TGS OÜ, Advokaadibüroo Derling OÜ, Advokaadibüroo
Derling Primus OÜ) arved DDle.
2054. Taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt osutas DDle õigusabi kuni 2017 novembrini kaks
kaitsjat Martin Männik ja Erki Kergandberg. Alates 2017 novembrist on osutanud
õigusabiteenust DDle kaitsja Erki Kergandberg. Kokku ajakulu 4088.25 tunni ulatuses (K 54
lk 1-76).
2055. Kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et taotlus ei ole mõistlik ja
põhjendatud osas, mille suhtes on kohus seisukoha võtnud üldises osas (kaebemenetlused, sh
teiste kaitsjate poolt esitatud, mõistliku menetlusaja lõpetamisega seonduv (kokku 429.2 tundi),
taandamise taotlused, (5 tundi) suhtlus teiste kaitsjatega (57.85 tundi), nõupidamised millistel
juhtudel ei selgu kellega, lisaks arusaamatud teabenõuded, kontrollimatud taotlused (26 tundi);
suhtlus ajakirjandusega (3,5 tundi), asjatundja arvamusega seotud kulu (8,75 tundi), Covid- 19
tegevus (15 tundi), muu tegevus, ei ole seotud antud kriminaalasjaga, näit teised paralleelsed
menetlused (5,25 tundi)) osas, kokku 550, 55 tundi.
2056. Arvetel, milledel on mitme teenuse sisu kirjeldamise juhtumid ühel real, annab kohus
ajakulu hinnanguliselt. Mitme teenuse sisu kirjeldusi ühel real, näiteks Riigikohtu lahendite
analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, nõupidamine (arve 20150607), nõupidamine ja
kommunikatsioon kaitsealusega, e-kirjade koostamine ja e-kirjadega tutvumine (arve
1621004); õigusliku positsiooni kujundamine, kommunikatsioon seoses koopiate saamisega, e-
kirjade koostamine (arve 21060290); kaitseülesannete teostamine, menetlustoimingute analüüs
(arve 1721122); täiendava materjali ja protokollidega tutvumine, õiguslik analüüs seoses
jälitustegevusega, kommunikatsioon kaitsealusega (arve 19210114); ettevalmistus
kohtuistungiks, nõupidamine, kommunikatsioon teiste kaitsjatega, seisukoha koostamine (JAS
alusel kogutud tõendite lubatavus) (arve 1921075); kommunikatsioon kaitsealusega ja
kaitsjatega, nõupidamise ettevalmistus, kaitseülesannete teostamine, õigusliku positsiooni
kujundamine seoses menetluslike küsimustega, õigusliku analüüsi koostamine, memorandumi
koostamine, ettevalmistus kohtuistungiks (arve 2021261) jne, sai kohus kokku ajakuluna
956.45 tundi. Selline kulu ei ole kohtu hinnangul mõistlik, suurem osa on seotud
kommunikatsiooniga erinevate pooltega, e-kirjade koostamine, protokollidega tutvumine, töö
materjalidega, taotluste koostamine, ettevalmistus, analüüs, täiendavate seisukohtade
koostamine jne. Kohus loeb hinnanguliseks ajakuluks 430 tundi.
2057. Kohtueelses menetluses erinevate tegevuste osas on täielikult põhjendatud läbiotsimisel
ja kinnipidamisel osalemine, tõkendiga seadmine, võimaliku vahistamistaotluse analüüs (arve
20150645), täiendatud kahtlustuse analüüs (arve 20170165), s.o 28,10 tunni ulatuses.
Ülejäänud osas, arvestades ka DD osakaalu süüdistuse mahust, loeb kohus põhjendatuks
ajakuluks 30 tundi. Esitatud taotlusest on eristatavad tegevused, mis hõlmavad süüdistusakti,
tsiviilhagiga tutvumist (sh on osalt tegemist toimikuga tutvumisega). Kohus peab sellest
tulenevalt toimikuga tutvumise põhjendatuks ajakuluks 40 tundi. Kaitseakti koostamine,
349
täiendamine, korrigeerimine, materjalide analüüsi, tõendite komplekteerimise osas
hinnanguliseks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 70 tundi.
2058. Kohtumenetluses tekkinud kulude osas leiab kohus. Sarnaselt teiste kaitsjatega peab
kohus ka DD kaitsja puhul täiendavate materjalide (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid,
materjalid) osas põhjendatud ajakuluks 25 tundi.
2059. Kohtuistungitega seoses on kahe arve puhul eristatav ajakulu kohtuistungil osalemise
eest (eelistungil osalemine arve nr 1821020 ja 31.01.2024 kaitse maakohtus arve 2421004).
Viimati nimetatu puhul kestis kohtuistung taotluses märgitud 6 tunni asemel tegelikult 4,40
tundi. Ülejäänud kordadel on märgitud kaitse maakohtus koos teiste tegevustega, näiteks
kohtuistungil osalemine, kommunikatsioon kaitsealusega, kohtuga jt kaitsjatega, Tallinna
Sadamalt ehk kannatanult vajaliku täiendava teabe pärimine 4,75 h (arve 1921021);
ettevalmistus istungiks, Harju Maakohtu istungil osalemine, kommunikatsioon kaitsealusega jt
kaitsjatega 5,75h (arve1921034); ettevalmistus ja osalemine Harju Maakohtu istungil,
nõupidamised, kriminaalmenetluse ülevaade seoses teiste menetlustega (tsiviilasi Tallinna
Sadamaga) 8,75h (arve 1921041); ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil 9 h (arve 2021317)
jne. Sellest tingitud annab kohus hinnanguliselt ajakulu kohtuistungitel osalemise ja
kohtuistungiteks ettevalmistamise osas, kokku on mõistlik ja põhjendatud ajakulu 600 tunni
ulatuses. Siinjuures arvestab kohus, et ettevalmistuse ja kaitse maakohtus oli toimingu
kirjelduse ühel real ka teisi tegevusi (nõupidamine kaitsealusega, tunnistaja tõendite
komplekteerimine jm). Kohtuistungite protokollide parandamise taotluste esitamisega peab
kohus põhjendatud ajakuluks 15 tundi, seda põhjusel, et DD kaitsja esitas mitmel korral
kohtuistungi parandamise taotlusi, mis on tinginud paratamatult kohtuisutngi helisalvestuste
kuulamist ning kohus tegi ka lähtuvalt taotlustest parandusi.
2060. Kaitsealusega suhtlemise ajakulu loeb kohus põhjendatuks osas, millest saab järeldada,
et tegemist oli nõupidamisega, mitte tavalise suhtlemisega või teadete edastamisega. Kohus
loeb kaitsealusega suhtlemise hinnanguliseks mõistlikuks ajakuluks 14 tundi.
2061. Suhtlus menetlejatega
2062. Kohus möönab, et menetluse kestel võib olla ka vajadus ja põhjendatud suhelda, kohtuda
menetlejatega (politsei, prokuratuur, kohus), mistõttu peab kohus sellist ajakulu töö sisulises
kirjelduses läbivalt põhjendatuks. Kui töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on samaaegselt
mitme tegevuse eest, kohus on teise tegevuse lugenud põhjendamatuks, siis annab kohus
ajamahu antud osa põhjendatusele hinnanguliselt. Kokku loeb kohus põhjendatuks
hinnanguliselt menetlejatega (politsei, prokuratuur, kohus) suhtlemisele, kohtumistele kulunud
ajakulu 8 tunni ulatuses
2063. Kaitsekõne ja ka menetluskulude taotluse koostamist ja kohtuvaidlusteks
ettevalmistamist on põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 85 tundi. Siinjuures arvestab kohus,
et Erki Kergandberg oli algusest peale menetluses, kaitsekõnes käsitletud seiskohtade (avalik
ülesanne, ametiisik jne) osas on kohtueelsest uurimisest alates avaldanud ka varem korduvalt
samu seisukohti. Samuti arvestab kohus kaitsja kaitsekõne sisu, detailsust, viiteid ja
argumenteeritust.
2064. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetleva kriminaalasja kontekstis vajalikuks,
mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 1345,10 tundi. Arvestades DDle osutatud õigusteenuse
kvaliteeti, peab kohus mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse keskmist tunnihinda 160 eurot
350
(erinevatel kaitsjatel, 130, 150, 170, 190 eurot). Seega tuleb süüdistatavale DDle
menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada 214 216 eurot, millele lisandub käibemaks
(22%) 48 347.52 eurot, kokku 262 563.52 eurot.
2065. Muude menetlusosalise vajalike kuludega, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega
peab kohus põhjendatuks hüvitada taotluses parkimise kulu (menetlustoimingul osalemine) 13
eurot (arve 20150645) registritest väljavõtted 24 eurot (arve 20150645, 20160290), päringud
äriregistrist 2 eurot (arve 20160290), kokku 39 eurot.
2066. Kohus ei loe põhjendatuks hüvitada taotluses muud kulud 31.60 eurot (arve 20150752),
9 eurot (arve 20170339) ei nähtu mille eest, kantseleikulud 39 eurot (arve 20170383, 20170479,
20170489, 20170525) kulu peaks sisalduma kaitsja tunnihinnas. Päringud 15 eurot (arve
2121110) ei nähtu taotlusest, millise tõendi vormistamise kulu jaoks tehtud. Tõlkekulu seoses
lõpetamise taotluse lisadega 331.89 eurot (arve 2221059), sest konkreetse taotlusega seotud
kulu ei arvestanud kohus menetluskulu hulka.
2067. Puutuvalt taotluses märgitud tõendi vormistamise kuludega seotud tõlketeenused (kokku
1696.75 eurot) ja notarikulud (kokku 476.07 eurot) annab kohus arvamuse hinnanguliselt. Seda
põhjusel, et taotluse juures ei ole välja toodud, milliste tõenditega seoses kaitsja on tõlkekulusid
ja notaritasusid esitanud. Kuivõrd kaitsja on esitanud tõendeid, mis on tõlgitud ja osad tõendid
ka notariaalse kinnitusega, siis peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks kokku 980 eurot.
2068. Seega tuleb süüdistatavale DDle menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada
12.2.1.5. EE
2069. EEi valitud kaitsja on esitanud taotluse määrata kindlaks ja hüvitada EEile
õigusabiteenuse eest makstud tasu kokku summas 345 607.42 eurot (koos käibemaksuga).
Süüdistataval on kogu kriminaalmenetluse jooksul olnud kuus kaitsjat. Kaitseülesannete
täitmisel on osutanud väheses osas ettevalmistavaid ning abistavaid kaitsetoiminguid ka teised
vandeadvokaadid ning juristid. Kohtueelses menetluses aastal 2015 oli kaitsealusel EEil kaks
kaitsjat vandeadvokaadid Martin Männik ja Priit Raudsepp. Alates 2016 on kaitsealusel olnud
korraga üks kaitsja. Õigusabikulu kriminaalmenetluses tõendavad advokaadibüroode arved.
Kriminaalmenetlusega seotud õigusabitoimingud koos kuludega on toodud välja taotluses (K
53 lk 71-112).
2070. Taotluse kohaselt on toimingud toodud alates 26.08.2015 kuni 31.01.2024, hinnanguliselt
1712, 79 tunni ulatuses. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on kaitsja taotlus
põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on
enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest.
2071. Esmalt võtab kohus seisukoha menetluskulude osas, mis jäävad täielikult hüvitamata,
lähtudes menetluskulude üldises osas kirjapandust. Kohus ei pea hinnanguliselt põhjendatuks
hüvitada kaebemenetluste eest sh teiste kaitsjate poolt esitatud, (ühistaotlused), mõistliku
menetlusega seotud taotlused ja kaebused (201,2 tundi); taandamised (3,45 tundi)
konsultatsioonid teiste kaitsjate/esindajatega (9,95 tundi); kohtumised, nõupidamised, kui
toimingu kirjeldusest ei selgu kellega (8,95 tundi); suhtlus ajakirjandusega (0,1 tundi);
tegevused COVID-i ajal (1 tundi), kokku 224.65 tundi.
351
2072. Kohtueelses menetluses on põhjendatud hüvitada täielikult 0,9 tundi, s.o osalemine
kahtlustatava kinnipidamisel.
2073. Ülejäänud erinevad tegevused ei ole kõikidel kordadel eristatavad, mis hõlmavad
materjalidega (toimikute, süüdistusakti jmt) tutvumist. Seega loeb kohus toimingute kirjelduses
välja toodud materjalide analüüsi hulka ka materjalidega tutvumise. Selliseid korduvaid
tegevusi, mis on tinginud kaitsjate vahetamisega täiendavalt materjalidega, sh toimikutega
tutvumise, ei saa kogu ajakulu lugeda mõistlikuks. Hinnanguliselt taotlevad nende toimingute
katteks kaitsjad 332.92 tundi. Siinkohal on tegemist osaliselt ka korduvate tutvumistega, mis
seotud kaitsjate vahetumistega. Eelkõige puudutab see olukordi, kui menetlusse lisandus kaitsja
Sandra Kristin Kärner ja Elmer Muna. Kohus arvestab, et Elmer Muna on varasemalt
käesolevas protsessis osalenud (GG kaitsjana kuni nov 2020), talle on valdav enamus materjale
teada. Kohus arvestab ka, et EEi varasem kaitsja Sandra Kristin Kärner oli samast
advokaadibüroost kui kaitsja Elmer Muna.
2074. Arvestades EEi osakaalu süüdistuse mahust, loeb kohus toimikuga tutvumise
põhjendatuks ajakuluks 40 tundi. Esitatud taotlusest on eristatavad tegevused, mis hõlmavad
süüdistusakti tutvumist (sh on osalt tegemist korduvalt toimikuga tutvumised
kohtumenetluses). Siinkohal on tegemist korduvalt tõusetunud teemadega, kusjuures on osa
sellest seotud ka büroosiseste nõupidamistega, korduvate tutvumistega, mistõttu on ka ajakulu
väiksem. Kaitseakti koostamise ajakulu 27, 33 tunni ulatuses peab kohus mõistlikuks ja
põhjendatuks.
2075. Kohtumenetluses tekkinud kulude osas sarnaselt teiste kaitsjatega peab kohus ka EEi
kaitsja puhul täiendavate materjalide (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid, materjalid)
hüvitamist osaliselt. Hinnanguliselt taotluses 53,6 tunni asemel loeb kohus hinnanguliseks
põhjendatuks ajakuluks 25 tundi.
2076. Kohtuistungite ettevalmistamise osas on taotletud üksnes ettevalmistamise eest 26,88
tunni ulatuses (ühel real toiming). Koos teiste tegevustega kombineerituna, näiteks lisaks
õiguslik analüüs, kohtumine- nõupidamine kaitsealusega, kommunikatsioon teiste kaitsjatega
jne eest on taotluse kohaselt hinnanguliselt kokku 126.85 tundi. Lisaks on samal real ka
ettevalmistus koos osalemisega kohtuistungil. Selliste kombineeritud tegevuste ajakuluks on
hinnanguliselt 310.05 tundi.
2077. Kohtuistungite ajakulu toimingu kirjelduse ühel real olevaks ajakuluks on 109,10 tundi.
Lisaks on kohtuistung kombineeritud ka muude tegevustega, näiteks nõupidamine, suhtlus
kaitsealusega, kommunikatsioon teiste menetlusosalistega, kohtu e-kirjaga tutvumine, õiguslik
analüüs kokku 112.50 tunni ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks hüvitada täielikult
kohtuistungil viibitud aeg 109,10 tunni ulatuses. Ülejäänud osas arvestab kohus ettevalmistust
ja kohtuistungitel viibitud mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning rahuldab taotluse nende
toimingute osas osaliselt. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 470 tundi.
2078. Kohtuistungite protokollide parandamise taotluste esitamisega peab kohus
hinnanguliseks põhjendatud ajakuluks 12 tundi, seda põhjusel, et EEi kaitsjad esitasid mitmel
korral kohtuistungi parandamise taotlusi, mis on tinginud paratamatult kohtuisutngi
helisalvestuste kuulamist ning kohus tegi ka lähtuvalt taotlustest parandusi
2079. Kaitsekõnega seonduvaks ajakuluks on kaitsja märkinud toimingu kirjeldusele tuginedes
hinnanguliselt 153 tundi. Selle toimingu hulka kuuluvad õiguslik analüüs kohtukõne, - teeside,
352
kohtuvaidlusteks valmistumine, menetluskulude hüvitamise taotlus. Kaitsekõne osas tõdesid
kaitsjad Kergandberg ja Muna, et nende kõned kattuvad. Selline EEi kõne kattuvus väljendub
ka taotluses märgitud ajakulus, mis on hinnanguliselt DD kaitsjast peaaegu poole väiksem.
Kohus nõustub, et kaks kaitsekõne olid sisult sarnased, kuid need kõned olid hästi
argumenteeritud, kaitsetõendid põhjendatud, viited tagatud. Samas kohtukõne sisaldas ka juba
varem korduvalt välja toodud samu seisukohti. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus taotluse
osaliselt ning kaitsekõnega seonduvalt mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on 42 tundi.
Taandamise taotluste osas loeb kohus kaitsja töötunnid 3,5 tunni ulatuses mis seotud
varurahvakohtuniku taandamisega seoses täielikult põhjendatuks.
2080. Suhtlus menetlejatega Kaitsja on taotlenud prokuratuuri, kohtuga, uurijaga suhtlemise ja
suhtlemise ettevalmistamise eest hinnangulised 67 töötunni hüvitamist. Kohus rahuldab
taotluse selles osas osaliselt- kohus loeb põhjendatuks suhtlust uurijaga ja nõupidamisi
prokuratuuris täielikult 4,6 tunni ulatuses ja ülejäänud suhtluse hinnanguliselt 8 tundi.
Konsultatsioonide osas on kaitsja taotlenud kliendiga suhtlemise eest hinnanguliselt 63,5
töötunni hüvitamist. Kohus rahuldab taotluse osaliselt selles osas, millest saab järeldada, et
tegemist oli asjakohase nõustamisega. Kohus loeb põhjendatuks hinnangulise ajakulu 23
töötunni ulatuses. Suhtlemist, nõupidamist teiste kaitsjatega on kohus juba eelnevalt lugenud
põhjendamatuks.
2081. Seega on ajakulu kokku 800.43 tundi. Arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti on
mõistlik õigusteenuse keskmine tunnihind, 150 eurot tunnis. Seega tuleb EEile menetluskuluna
hüvitada 120 064.50 eurot., millele lisandub käibemaks (22%) 26 414.19 eurot, kokku
146 478.69 eurot.
2082. Lisaks õigusabikuludele on kaitsjad esitanud muid kulusid kokku 2361.72 eurot. Selle
hulka on arvatud bürookulud, õigusteenuse kulu, äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete,
printimiskulu, päringud ja transpordikulu. Kohus jätab nimetatud kulutaotlused osaliselt
rahuldamata. Büroo-, õigusteenuse kulu osas on mõistlik eeldada, et see sisaldub advokaadi
teenuse hinnas. Muude kulude põhjendatust ei ole võimalik kontrollida. Seda enam, et kaitsja
13.09.2023 kohtuistungil ei esitanud väljavõtteid äriregistrist ja kinnistusraamatust.
Printimiskulu peaks samuti sisalduma õigusteenuse hinnas. Transpordikulu rahuldamata osas
lähtub kohus otsuses eespool väljendatud üldisest seisukohast. Kohus rahuldab üksnes
parkimiskulu (menetlustoimingu ajal) 13 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus taotluse
rahuldamata.
2083. Seega tuleb süüdistatavale EEile menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada
12.2.1.6. FF
2084. FFi kaitsja taotleb hüvitada FFiga seotud menetluskulud summas 346 010.56 eurot.
Menetluskulude hüvitamist taotletakse Bone Invest OÜ-le. FFi kaitsjad on kokku esitanud viis
menetluskulude taotlust ((K 53 lk 132-135; arved lk 137-143 ja K 49 lk 124-126; K 49 lk 157-
213; K37 lk 138-143; K 49 lk 214-216; K 40 lk 34-50). Taotlustes on lahti kirjutatud tegevused.
Õigusabikulude eest on esitatud arved, mis lisatud taotlustele. Kaitsjate tunnihind nähtub
üksnes Advokaadibüroo RS Mercatoria ja Ristal Keba Partnerid arvetel, millisteks on 120, 100,
110, 140 150. Teistel advokaadibüroo arvetel ei nähtu osutatud õigusabiteenuse tunnihind.
Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega
ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus ka need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt,
353
arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14, p-d
1067 ja 1068). Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja tunnihinnaks 135 eurot.
2085. Esmalt märgib kohus, et ei loe 24. novembri1 2022 esitatud taotluses menetluskulu
summas 2550 eurot FFiga seotud menetluskulude hulka. Seda põhjusel, et Bone Invest OÜ
seaduslik esindaja on 25.11.2022 taotluses kinnitanud, et perioodil 05.12.2016-19.12.2016 ja
13.10.2017 kokku summas 2550 eurot olid ekslikult märgitud FFi kaitsja menetluskulude
hüvitamise taotluses FFi kaitsmisega seotud õigusabikuluna. Kohus võtab nende kuludega
seoses seisukoha Bone Invest OÜ menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamisel.
2086. Taotlustest nähtuvalt on toodud toimingud alates 26.08.2015 kuni 08.02.2024. Kohus
toob järgnevalt välja, millises ulatuses on taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt nende
kulude osas, mis tegevuste all välja toodud mitme tegevuse eest. Kuivõrd FFil on ühel ja samal
ajahetkel olnud mitu kaitsjat (lähtuvalt esitatud arvetest ja tegevuste kirjeldustest), siis kohus
väljendab oma seisukoha ühe kaitsja kohta, sest menetluskulu hüvitamise taotlustest ei nähtu,
et erinevatele kaitsjatele oleks makstud tasu selge tööjaotuse alusel erinevate ülesannete
täitmise eest. Seega nendel juhtudel, mil FFiga pidasid nõu või tegid samu toiminguid ühel ja
samal kuupäeval mitu kaitsjat, arvab kohus hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks ühele
kaitsjale, kelle ajamaht on näidatud suuremana, tasumisele kuuluva ajakulu.
2087. Esialgu toob kohus välja menetluskulud kuni aastani 2020, kuna alates 2020 muutus
advokaadibüroo Rask OÜ-s teenuse osutamise dokumenteerimisega seotud andmebaasis
muutus ajakulu ühik, mis ei olnud varasemaga ühildatav.
2088. Kohus jätab täielikult rahuldamata kulud, millede osas on eespool üldises osas võtnud
seisukoha, s.o nõupidamised, kohtumised, tegevused, analüüsid, millede puhul ei nähtu, millega
tegu, samuti kohtumised viitega nimetähtedele ning kohtumised, konsulteerimised teiste
kaitsjatega, konsultatsioonid, xxx magistritööga tutvumine, jooksev asjaajamine, e-
kirjavahetuse analüüs, suhtlus teiste kaitsjatega (106.17 tundi), asjatundjatega suhtlemine (7.6
tundi); kaebemenetlused, s.h tutvumine teiste menetlusosaliste kaebustega (35.06 tundi),
taandamistaotlused (0.75 tundi)
2089. Siia alla kuuluvad ka kohtumised, kelle suhtes tõendeid ei esitatud, näit X ja
meediaküsimused. Lisaks ei pea põhjendatuks hüvitada erinevate kuude kokkuvõtete tegemist;
tsiviilkostja esindamise analüüsi; ettevalmistus nõupidamiseks, millest ei nähtu eesmärki;
tõendite nimekirja numeratsiooni kohtutoimikuga vastavusse viimine (7.05 tundi); istungite
plaani ülevaatamist (0.6 tundi). Seega kuni 2020 aastani jätab täielikult rahuldamata
menetluskulu ajakuluna ühele kaitsjale 155.33 tunni ulatuses.
2090. Alates 2020 tegevuste osas jätab kohus täielikult rahuldamata eelpool nimetatud samade
tegevuste eest ja lisaks mõistliku menetlusajaga seotud taotlused koos kaebemenetlusega,
büroosisesed nõupidamised, arusaamatu tegevus (telco kliendiga). Samuti ei hüvita kohus
tunnistajatega seotud vestlusi, analüüse, juhtudel kui tunnistajat istungitele ei kutsutud, näit
04.10.2023 telefonivestlust tunnistajaga (XX) tunnistaja väljakutsumise analüüs. Kokku
hinnanguliselt 91.02 tundi.
2091. Juhtudel, kui tegevuse all on märgitud ajakulu, aga summa null, siis kohus seda ajakulu
hulka ei arvesta, näit 23. jaanuari 2024 analüüs, süüdistuskõnest minetatud episood 6.70 ja 0.00;
11.10.2024 (ametiseisundi, rahapesu ja altkäemaksu vahendamise kohtupraktika analüüs) 4.00
354
summa 0.00; 21.12.2023 Tallinna Sadam, konfiskeerimisse sisselugemine, määrustega
tutvumine 4.68, summa 0.00.
2092. Kohtueelses menetluses õigusabiteenuse osutamisel loeb kohus täielikult põhjendatuks
kulud, mis seotud menetlustoimingute juures viibimisega (konfiskeerimismääruse
tutvustamine, sh juhtudel, kui lisandusid veel nõupidamised, kokku 53,4 tunni ulatuses.
2093. Lisaks on eristatavad tegevused, mis hõlmavad materjalidega tutvumist (toimikute,
süüdistusakti, tsiviilhagi jmt) tutvumist, õiguslikke analüüse, tõendite kogumist, kohtumisi
hilisemas menetluses tunnistajatega, seotud menetlustega (110,25 tundi), taotlusi, millele
järgneb kaitseakti koostamine koos kaitsetaktika küsimustega (30,85 tundi). Materjalidega
tutvumise, sh ka täiendavalt kohtuistungi protokollide eest peale kaitsjate vahetust taotletakse
kokku 222,72 tunni ulatuses (hinnanguliselt ühele kaitsjale) lisaks erinevate analüüside eest
35,27 tundi. Eristub ka suhtlus Poolaga, kokku on esitatud taotlusi 10,65 tunni eest. Nende
toimingute katteks taotleb süüdistatav hüvitamist hinnanguliselt 409,74 tundi. Siinkohal on
tegemist korduvalt tõusetunud teemadega, millistest materjalidest said kaitsjad teada teatud
osas varasemalt. Eelmine kaitsja juba tutvus materjalidega, sest nende pinnalt kujundas kaitsja
enda positsioonid nii süüküsimuses kui kvalifikatsiooni ja hagiga seoses, koostades ka
kaitseakti. Toimikuga tutvumise põhjendatuks ajakuluks peab kohus sarnaselt AAga ka FFi
puhul 50 tundi. Õigusliku analüüside ja tõendite kogumise osas peab kohus mõistlikuks ja
põhjendatud ajakuluks 35 tundi. Kaitseakti koostamine 30,85 tunni ulatuses on kohtu hinnangul
mõistlik. Täiendavad materjalid (e-postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid, materjalid) osas
peab kohus sarnaselt teiste menetlusosalistega põhjendatud ajakuluks 25 tundi.
2094. Kohus rahuldab osaliselt kohtumäärustes vigade parandamise taotlusega seonduva
ajakulu, kuna kohus rahuldas taotluse, kohus peab mõistlikuks ajakuluks 1 tund.
2095. Kohtuistungite ettevalmistamise eest taotleb süüdistatav kokku tasu ühele kaitsjale kuni
2020 aastani hinnanguliselt 135 tunni ulatuses. Selle hulka on arvatud teeside koostamine,
protokollidega tutvumine, tunnistajatele küsimuste ettevalmistamine, suhtlus, kirjalikud
seisukohad, vastused seisukohtadele, kliendi edastatud materjal, jälituse ja teabehankega
seotud, prokuratuurilt saadud materjal, täiendavate tõendite analüüs ja muud taolised tegevused,
mis seostuvad kohtuistungiteks ettevalmistamisega Kohus on arvestanud tööde mahtu
kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning rahuldab taotluse osaliselt. Kohus peab põhjendatud
ajakuluks kokku 65 tundi.
2096. Alates 2020 taotleb süüdistatav kohtuistungite ettevalmistamise eest ühele kaitsjale
hinnanguliselt ajakuluna 206.05 tundi. Kohus loeb põhjendatuks ajakuluks 160 tundi.
2097. Kohtuistungite ajakulu osas arvestab kohus, et tegevuste kirjelduses istungil osalemise
tunnid on märgitud osaliselt kombineeritult kohtuistungi ettevalmistamise või muude kuludega.
Seega arvestab kohus, et hinnanguliselt on süüdistatav taotlenud kuni 2020 aastani
kohtuistungitel osalemise eest 141.74 tundi. Kohus rahuldab taotluse osaliselt ja loeb
kohtuistungil osalemise mõistlikuks ajakuluks 135 tundi. Kohus arvestab ka sellega, et
taotlusest nähtuvalt on mitmel korral samal kuupäeval märgitud kogu istungi kestvus mitmel
korral, st koos vaheaegadega ja vaheaega mitte arvestatuna, näiteks 24.09.2019 istung kestis
kohtuistungi protokolli kohaselt 5 tundi (kella 10.00 kuni 15.00, s. 5 tundi), arvestades
vaheaega, siis kokku 3 tundi 15 m. Mitte nagu kaitsjal taotluses istungil osalemine 0h 45m, 5h
00m, 3h 45m.
355
2098. Alates 2020 on istungil osalemise tunnid osaliselt märgitud kombineeritult
ettevalmistusega, erinevate nõupidamistega. Seega arvestab kohus, et hinnanguliselt on
taotletud kohtuistungil osalemise eest ajakulu 378.63 tundi. Kohus rahuldab taotluse osaliselt
ja loeb kohtuistungil osalemise mõistlikuks tasuks ühele kaitsjale ajakuluks 342 tundi
2099. Kaitsekõnega, sh SKH ja menetluskulude taotluste osas on kaitsjad märkinud ajakuluks
196.46 tundi. Arvestades, et Andrei Svištš on suurema osa ajast olnud kohtumenetluses,
kaitsekõnes käsitletud seiskohtade (avalik ülesanne, ametiisik jne) osas on ka varem avaldatud
korduvalt samu seisukohti, arvestades kaitsealuse episoodide hulka, loeb kohus kaitsekõnega
(sh SKH-ga ja menetluskulude taotluste koostamine) mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks
ühele kaitsjale 105 tundi.
2100. Taandamiste taotlustega seoses on kaitsja esitanud taanduse, sh rahvakohtunike
taandamiseks (kokku töötunde 21.08 tundi). Kuivõrd selle tulemusena, küll teises vormis,
kõrvaldas kohus ühe rahvakohtuniku menetlusest, siis rahuldab kohus taotluse osaliselt ja loeb
põhjendatuks kuluks 10 tundi. Muude taanduste osas (prokuröride) jätab kohus taotluse
rahuldamata.
2101. Suhtlus menetlejatega on taotletud prokuratuuri ja kohtuga suhtlemise eest kuni 2020
hinnanguliselt 7,87 tundi ja alates 2020 7,28 tundi. Suhtlemine on seotud nii e-kirjade saatmise,
vastuste tutvumisega, taotluste saatmise, e-kirjavahetus istungite korraldustega, istungilt
vabastamise taotluste saatmisega. Kohus rahuldab taotluse selles osas osaliselt ja loeb
põhjendatuks hinnangulise ajakulu 8 tundi.
2102. Konsultatsioonide-nõupidamiste eest kliendiga on taotletud kuni 2020 hinnanguliselt
kokku 81,27 töötunni ulatuses hüvitamist. Kohus rahuldab taotluse osas, millistel juhtudel on
võimalik tegevuste kirjeldustest järeldada, et tegemist oli õigusnõustamisega, näiteks täiendava
materjali analüüsi tutvustamine, nõupidamised vahetult enne istungit. Kohus loeb põhjendatuks
hinnanguliselt ajakulu 29 tundi.
2103. Alates 2020 on taotletud kliendiga nõupidamiste eest hinnanguliselt kokku 52,46
töötundi. Kohus rahuldab hinnanguliselt ajakulu hinnanguliselt 11 töötunni eest. Seda juhtudel,
mil peeti nõu planeeritavate taotlustega, enne istungeid, viimase sõnaga seonduvalt, kaitseakti
tunnistajate täiendav sisuline selektsioon, nõustamist kaitseakti tõenditega, tsiviilhagiga jne.
2104. Kohtuistungite protokollide parandamise taotluste esitamisega peab kohus
hinnanguliseks põhjendatud ajakuluks 15 tundi, seda põhjusel, et FFi kaitsjad esitasid mitmel
korral kohtuistungi parandamise taotlusi, mis on tinginud paratamatult kohtuisutngi
helisalvestuste kuulamist ning kohus tegi ka lähtuvalt taotlustest parandusi.
2105. Tegevuste kirjelduste puhul, milledel mitme teenuse sisu kirjeldamise juhtumid ühel real,
annab kohus ajakulu hinnanguliselt. Kokku on esitatud taotlus kuni 2020 aastani sellisel viisil
ajakuluga hinnanguliselt 86,86 tundi, (näiteks osalemine nõupidamisel EE ja DD kaitsjatega,
ettevalmistus nõupidamiseks; Nõupidamine kliendiga, büroosisene nõupidamine,
Informatsiooni kogumine, suhtlemine Türgi, Poola; Kohtumine kliendiga, analüüsid seoses
rikkumismenetlusega, kohtumine täiendava kahtlusalusega, kohtumine Pilv, xx jt; Kohtumine.
Tegevuste täpsustamine. Asjaolude täpsustamine seoses täiendava kahtlustusega; kliendi
edastatud kirjavahetusega tutvumine; dokumendi koostamine: taotlus materjalidega
tutvumiseks (ülekuulamise protokollidega tutvumiseks); Kohtumised, konsulteerimine,
taotluse koostamine jälitusandmete osas; Kokkuvõtte koostamine kohtumisest, suhtlemine BB
356
jm sarnane; Riigikohtu kaebuse redigeerimine, taotlused dokumentide saamiseks Tallinna
Sadam , TS Laevad ja Riigikogu uurimiskomisjon; prokuratuuri ja kaitsja Muna seisukohtade
analüüs (kaugülekuulamine), ettevalmistus kohtuistungiks, e-kirjavahetus kliendiga jne. Alates
2020 on selliseid mitmel real tegevusi kokku 36,42 tundi, näiteks tutvumine teiste
menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, analüüs, telefoninõupidamine kliendiga; kaebuse
ülevaatamine, suhtlus kliendiga, analüüs; telefoninõupidamised kliendiga, asjaajamine, e-
kirjavahetus kohtuga, suhtlus teiste esindajatega; asjaajamine seoses istungi edasilükkamise
taotlusega, tõendamiskoormise analüüs, selgitus, suhtlus kliendiga, taotluse koostamine
kohtule, telefoninõupidamised; materjali analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks (täiendav
materjal, võimalikud taotlused 02.09), telefoninõupidamine kliendiga ja X kaitsjaga. Kohus
loeb põhjendatuks ajakuluks hinnanguliselt 85 tundi, kuna suurem osa kulust on seotud
erinevate suhtlemiste, dokumentide tutvumiste-koostamistega.
2106. Ülejäänud tegevused (ei ole hõlmatud ettevalmistuse või muu tegevustega), nn
menetluslikud küsimused, kaitseülesande üleandmine, loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks
3,65 tunni ulatuses.
2107. Seega loeb kohus antud kriminaalasjas FFile õigusabiteenus osutamise mõistlikuks ja
põhjendatuks ajakuluks 1163,90 tundi, s.o 157 126.50 eurot (135 eurot/tund).
2108. Õigusabikulude hulka on kaitsjad lugenud ka muid kulusid kokku 7749.86 eurot. Selle
hulka on arvatud postikulu (125.08 eurot) (DHL post LMG Marin ja AKR LAW OFFICE-ile);
Äriregistrist nõukogu protokolli väljavõtt (30 eurot); RO väljavõte (6 eurot); Tõlge inglise
keeles (kiri X) (60 eurot); Lars Krogius Baltic OÜ arve nr . 2017041 - maakleriteenuse
osutamine (464 eurot); OY Lars Krogius AB arve nr. 170239 - eksperdi hinnang (700 eurot);
Z14 OÜ - arve nr 170454 (1250 eurot); FF nõustamine (Z14 OÜ) (3277.50 eurot); äriregistri
väljavõtted (kokku 41 eurot), kaks tõlkebüroo arvet (8.24 ja 745 eurot); notari arve (43.04 eurot)
ja IT-lahendus e-postkastide vaatluseks (1000 eurot).
2109. Muude menetlusosalise vajalike kuludega, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega
peab kohus põhjendatuks Äriregistrist nõukogu protokolli väljavõtte kulu (30 eurot), F
nõustamist (3277.50 eurot), IT-lahenduse kulu, kuna e-postkastide vaatlus oli mahukas, siis
sellise töö kergendamiseks IT-lahenduste otsimine on põhjendatud. Samuti AD REM
Tõlkebüroo kulu 8.24 eurot, mis puudutas 12.12.2019 istungil esitatud dokumendi tõlget ja
edastatud kohtule 13.12.2019.
2110. Kohus ei rahulda taotlust Lars Krogius Baltic OÜ ja OY Lars Krogius AB arvete osas,
kuna selliseid hinnanguid ei ole kohtule esitatud ja kohus ei arvesta ka asjatundjate arvamustega
(hinnangutega). Taotlusest ei nähtu ka, millega on seotud OÜ Luisa Tõlkebüroo kulu, notari
arve ja kiri X, seetõttu kohus ei loe kulu menetluskulu hulka. Ka postikulu tekkimise kulu
125.08 eurot ei ole taotluses selgitatud ega nähtu ka tegevuse kirjeldusest.
2111. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavale FFile menetluskuluna KrMS § 181 lg 1 alusel
hüvitada kokku 161 442.24 eurot ilma käibemaksuta. Lähtudes kohtule esitatud taotlusest, tuleb
see summa kanda Bone Invest OÜ arvelduskontole. (Riigikohtu lahend nr 1-17-7111/81, p 25
koos edasiste viidetega).
357
12.2.1.7. GG
2112. GG riigi õigusabi korras kaitsja Indrek Västrik taotleb hüvitada GGga seotud
menetluskulud summas 384 385.87 eurot. Menetluskulude hüvitamist taotletakse Remontowa
Holding SA Na (Ostrowiu 1, Gdańsk Poola) kasuks. GG kaitsjad on esitanud kokku neli
menetluskulude taotlust, millest viimane esitati kohtule 08. veebruaril 2024. (K 54 lk 193-235)
2113. Taotluses on kaitsja Indrek Västrik märkinud, et GG õigusabikulude eest on Remontowa
Holding SA-le arveid esitanud Poola advokaadibüroo SOŁTYSIŃSKI KAWECKI &
SZLĘZAK (edaspidi SK&S), mille advokaadid on osutanud süüdistatavale õigusabi Poolas aset
leidnud menetlustoimingutega seonduvalt. Eestis on süüdistatavat kaitsnud advokaadibürood
Tark Grunte Sutkiene ning Derling Primus, arved selle eest on esitatud SK&S-le, SK&S on
omakorda esitanud need arved tasumiseks Remontowa Holding SA-le. Kohtueelsest
menetlusest kuni 2020. aasta novembrini oli GG lepinguliseks kaitsjaks vandeadvokaat Elmer
Muna. 05. novembril 2020 andis advokaat Elmer Muna kohtule teada, et Advokaadibüroo
Walless (endise nimega Derling Primus) ei kaitse enam GGt ja esindussuhe on lõppenud. Harju
Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.11.2020 kohtumäärusega asjas nr xxx määrati süüdistatavale
GGle kaitsja riigi õigusabi korras. Eesti Advokatuuri 13.01.2020 esildisega määrati GG
kaitsjaks Indrek Västrik.
2114. Esialgu toob kohus välja Tark Grunte Sutkiene ja advokaadibüroo Derling Primus
õigusabikulud Eestis toimunud kriminaalmenetluses ajavahemikul 30.11.2015 kuni
03.11.2020. Õigusabikulu kriminaalmenetluses tõendavad advokaadibüroode arved.
Kriminaalmenetlusega seotud õigusabitoimingud koos kuludega on toodud välja taotluses.
Kaitsjate tunnihind nähtub Tark Grunte Sutkiene ja advokaadibüroo Derling Primus arvetel,
milleks on läbivalt olnud 200 eurot. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatuks kaitsja
tunnihinnaks 160 eurot.
2115. Taotluse kohaselt on lepinguliste kaitsja toimingud toodud alates 30.11.2015 kuni
03.11.2020, 960,75 tunni ulatuses. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on kaitsja
taotlus põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on
enamasti välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest. Esmalt võtab kohus seisukoha
menetluskulude osas, mis jäävad täielikult hüvitamata, lähtudes menetluskulude üldises osas
kirjapandust.
2116. Kohus jätab täielikult rahuldamata kulud, mis on tekkinud seoses kaebemenetlusega
(69,25 tundi), kohtumistega ja konsultatsioonidega teiste kaitsjate ja esindajatega (40,5 tundi),
e-kirjavahetusega (mis ei ole seotud info edastamisega kliendile ja seoses e-kirjadega, mille
suhtes ei ole võimalik tuvastada asjakohasust; 9,25 tundi), kommunikatsiooniga (suhtlus teiste
kaitsjate ja menetlusosalistega; 92,5 tundi), tegevustega COVID-i ajal (2,5 tundi). Samuti jätab
kohus rahuldamata/hüvitamata arvel nr 1621056 märgitud reisikulu 600 eurot ja arvetel nr
1621137, 1721033, 1821011, 1821025,1821140, 1921003, 1921017 märgitud tõlkekulud,
kuivõrd arvetelt ei nähtu, millega on tekkinud kulud seotud.
2117. Kohtueelses menetluses õigusabiteenuse osutamisel loeb kohus toimikuga tutvumise
põhjendatuks ajakuluks 30 tundi. Õigusliku analüüside osas peab kohus kohtueelses menetluses
mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks samuti 30 tundi. Kohtueelse menetluse ei saa pidada
põhjendatuks kuluks taustauuringute tegemist, ülevaadete ja memorandumite koostamist, Poola
reisimist ning koosolekute pidamist, mille eest on kaitsja esitanud taotlusi hinnanguliselt 90
tunni ulatuses.
358
2118. Kohtuistungite ettevalmistamise ja seal osalemise eest on kaitsja märkinud ajakuluks
hinnanguliselt 250 tundi. Kohtuistungite ajakulu osas arvestab kohus, et tegevuste kirjelduses
(istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise tunnid) on märgitud osaliselt kombineeritult
muude kuludega. Seega rahuldab taotluse osaliselt ja loeb kohtuistungite ettevalmistamise ja
kohtuistungil osalemise mõistlikuks ajakuluks 200 tundi.
2119. Kaitsja on taotlenud kohtumiste, suhtlemise ja kirjavahetuse eest kliendiga hinnanguliselt
kokku 80 töötunni ulatuses hüvitamist. Suhtlemine on seotud e-kirjade saatmise, kohtumiste
(sh virtuaalkohtumiste), seletuskirjade koostamisega ning dokumentide analüüsiga. Kohus
rahuldab taotluse selles osas osaliselt ja loeb põhjendatuks ajakuluks kliendiga suhtlemisel 50
tundi.
2120. Kohtumenetluses õigusliku analüüsiga seotud tegevuste eest taotletakse hinnanguliselt
ajakuluks 350 tundi. Õigusliku analüüsi kui teenuse kirjeldamise juhtumid on esitatud arvetel
peamiselt koos mitme teise teenuse nimetusega, nagu ülevaadete koostamine, suhtlemine ja
vastuväidete koostamine. Kohus on arvestanud tööde mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt
ning rahuldab taotluse osaliselt 150 tunni ulatuses.
2121. Taotluse kohaselt on täiendavalt advokaadibüroo SK&S advokaadid nõustanud ning
esindanud GGt Poolas toimunud menetlustoimingute juures ning vahendanud Eestis toimunud
kriminaalmenetlusega seonduvat infot GGle. Seejuures on SK&S advokaadid kandnud
kriminaalmenetlusega seonduvaid reisikulusid, sh tasunud lennupiletite, rongipiletite ning
hotellimajutuse eest. Kirjeldatud teenuste ning kantud kulude eest on advokaadibüroo SK&S
esitanud Remontowa Holding SA-le ka arved. SK&S poolt osutatud õigusabi õigusabikulude
summa on 163 723.38 eurot. Eeltoodud summale lisanduvad kulutused, mis tehti alates 2021.
aastast, summas 10 000.32 eurot (käibemaksuga 12 300.40 eurot). Kohus jätab nimetatud
kulutaotlused täielikult rahuldamata, kuivõrd nimetatud kulude põhjendatust ei ole võimalik
kontrollida. Samuti on tegemist kuludega, mis on kantud väljaspool käesolevat
kriminaalmenetlust.
2122. Seega loeb kohus antud kriminaalasjas GGle õigusabiteenus osutamise mõistlikuks ja
põhjendatuks ajakuluks 430 tundi, s.o 68 800 eurot.
12.2.2. RÕA kaitsjad
2123. Menetluskuluks on antud kriminaalasjas ka KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjale
määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses
ei olnud määratud kaitsja kulusid. Kriminaalasja arutamisel kohtus on määratud riigi poolt
kaitsjad süüdistatavatele BBle (Rein Laid), GGle (Indrek Västrik), CCele (Anu Toomemägi-
Kivistik). Kuivõrd kohus mõistab GG, BB neile esitatud süüdistustes õigeks ning CCe suhtes
lõpetab kriminaalmenetluse aegumisega, siis jäävad määratud kaitsjate kulud riigi kanda.
12.2.2.1. Indrek Västrik
2124. GGle määratud kaitsja Indrek Västriku tasutaotlusi on kohus rahuldanud järgmiselt:
(08.02.2023 – 8288.68 eurot (K 55 lk 28-32); 08.02.2023 – 336.72 eurot (K 55 lk 33-34);
20.12.2022 – 6907.20 eurot (K 55 lk 72-75); 13.10.2023 – 3439.20 eurot (K 46 lk 171-173);
20.06.2023 – 864 eurot (K 43 lk 199-201); 22.05.2023 – 9273.60 eurot (K 55 lk 61-64);
23.02.2023 – 2680.80 eurot (K 37 lk 284- 285); 28.06.2022 – 4179.60 eurot (K 31 lk 70-71);
11.01.2022 – 1660.80 eurot (K 37 lk 75-76); 01.06.2021 – 4975.20 eurot; 19.04.2023- 1512
eurot (K 40 lk 115 – 117); 17.06.2021- 3765.60 eurot (K 27 lk 153-154), seega määratud kaitsja
359
tasu on kokku olnud 47 883.40 eurot. GGle määratud kaitsja Indrek Västrikule määratud tasu
kogusummas 47 883.40 eurot tuleb jätta riigi kanda.
12.2.2.2. Rein Laid
2125. BB määratud kaitsja Rein Laidi tasutaotlusi on kohus rahuldanud järgmiselt: (05.01.2023
– 1684.80 eurot (K 35 lk 198-199); 11.01.2023 – 4665.60 eurot (K 35 lk 180-181); 18.04.2023
– 4401.60 eurot (K 40 lk 121 – 123); 12.10.2023 7826.40 eurot (K 46 lk 146 – 151); 12.10.2023
– 10 140 eurot K 46 lk 167-169); 17.11.2023 – 2232 eurot (K 55 lk 69-71); 31.10.2023 –
5469.60 eurot (K 48 lk 31-33); 01.02.2024 – 6731.96 eurot (K 53 lk 7-10); 08.02.2024 –
2471.72 eurot (K 55 lk 35-37), seega määratud kaitsja tasu on kokku olnud 45 623.68 eurot.
BBle määratud kaitsja Rein Laidile määratud tasu kogusummas 45 623.68 eurot tuleb jätta riigi
kanda
12.2.2.3. Anu Toomemägi- Kivistik
2126. CCele määratud kaitsja Anu Toomemägi- Kivistiku tasutaotlusi on kohus rahuldanud
järgmiselt: (25.08.2023 – 11 955.60 eurot (K 44 lk 59-61); 13.09.2023 – 2933.40 eurot (K 44
lk 208-210); 28.09.2023 – 2383.20 eurot (K 45 lk 237-239); 20.10.2023 – 6154.20 eurot (K 47
lk 123-126); 29.10.2023 – 864 eurot (K 47 lk 227-229); 13.11.2023 – 1477.80 eurot (K 49 lk
130-132); 08.02.2024 – 15 990.54 eurot (K 55 lk 41-47), seega määratud kaitsja tasu on kokku
olnud 41 758.74 eurot.
2127. CCe määratud kaitsja Anu Toomemägi- Kivistiku asenduskaitsjana osales 10.11.2023
kohtuistungil Ene Mõtte (K 49 lk 101-122, parandatud protokoll). Ene Mõtte tasutaotluse
summas 464.40 eurot on kohus täielikult rahuldanud (K 49 lk 133-135).
2128. CCele määratud kaitsja Anu Toomemägi- Kivistikule määratud tasu kogusummas
41 758.74 eurot ja tema asenduskaitsjale Ene Mõttele määratud tasu summas 464.40 eurot tuleb
jätta riigi kanda.
12.2.3. RÕA asenduskaitsjad
2129. 09.02.2023 Harju Maakohtu määrustega määrati riigi õigusabi korras asenduskaitsjad
AAle, DD ja EEile. Kuivõrd eelnimetatud süüdistatavatele määras asenduskaitsjad kohus
olukorras, kui isikutel olid ka valitud kaitsjad, siis jäävad asenduskaitsjate kulud riigi kanda
12.2.3.1. Natalia Lausmaa
2130. AA riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsja tasutaotlusi on kohus rahuldanud
järgmiselt: 07.05.2023 – 7776 eurot (K 42 lk 63-65); 16.05.2023 – 259.20 eurot (K 42 lk 191-
192), seega asenduskaitsja tasu on olnud kokku 8035.20 eurot. AA määratud asenduskaitsja
tasu kogusummas 8035.20 eurot jääb riigi kanda.
12.2.3.2. Sven Sillar
2131. EEi riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsja tasutaotlusi on kohus rahuldanud
järgmiselt: 08.02.2024 – 1403 eurot (K 55 lk 38-40); 13.11.2023 – 2102.40 eurot (K 49 lk 127-
129); 30.10.2023- 6220.80 eurot (K 48 lk 27-29); 31.01.2024 – 6590.44 eurot (K 52 lk 167-
170); 27.09.2023 – 5628 eurot (K 45 lk 219-221); 24.05.2023 – 8500.80 eurot (K 55 lk 65-68);
18.04.2023 – 1509.60 eurot (K 40 lk 118-120); 04.04.2024 – 7862.40 eurot (K 38 lk 104-105),
seega asenduskaitsja tasu on olnud kokku 39 817.44 eurot. EEile määratud asenduskaitsja tasu
kogusummas 39 817.44 eurot jääb riigi kanda.
360
12.2.3.3. Argo Küünemäe
2132. DD riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsja tasutaotlusi on kohus rahuldanud
järgmiselt: 06.02.2024 – 1693.36 eurot (K 53 lk 56-58); 11.10.2023 – 1046.40 eurot (K 46 lk
152-153); 13.11.2023 – 1826.40 eurot (K 49 lk 136-138); 23.10.2023 – 3712.80 eurot (K 47 lk
173-175): 25.01.2024 – 3384.28 eurot (K 51 lk 50-52); 07.06.2023 – 4672.80 eurot (K 43 lk
172-173); 08.05.2023 – 7776 eurot (K 42 lk 76-78); 13.09.2023 – 2606.40 eurot (K 44 lk 213-
214); 27.09.2023 – 1720.80 eurot (K 45 lk 223-224), seega asenduskaitsja tasu on olnud kokku
28 439.24 eurot. DD määratud asenduskaitsja tasu kogusummas 28 439.24 eurot jääb riigi
kanda.
12.2.4. Kannatanute menetluskulud
2133. Kannatanu AS Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ lepingulised esindajad Dmitri Teplõhh
ja Carel Kivimaa on esitanud taotluse, paludes määrata kindlaks ja hüvitada kannatanutele
nende esindajatele makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 485 760.46 eurot
(ilma KM) Taotlusest nähtub, et kaitsjate keskmine tunnitasu on 140 eurot (ilma KM). (K 55 lk
1-27) Kohus tuvastas, et taotletud on 3 378,20 töötunni hüvitamist summas 461 339.40 eurot.
Seega kujuneb töötunni hinnaks 136.56 eurot tunnis. Kohtule nähtub, et õigusabikulude eest on
esitatud arveid erinevate tunnihindadega: 108.59 eurot/tund, 130 eurot/tund ning 140
eurot/tund. Kohus loeb mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot tund.
2134. Eelnevale lisanduvad muud kulud summas 24 421.06 eurot.
2135. Kannatanud on esitanud arved koos töö sisulise kirjeldused. Taotlusele lisatud töö
sisulises kirjelduses on toodud toimingud alates 08.06.2017 kuni 07.02.2024. Kohus toob
järgnevalt välja, millises ulatuses on kannatanute taotlus põhjendatud, tehes seda
hinnanguliselt, kuivõrd töö sisulises kirjelduses olev ajakulu on enamasti välja toodud
samaaegselt mitme tegevuse eest
2136. Esitatud töö sisulisest kirjeldusest ei ole eristatavad tegevused, mis hõlmavad
materjalidega (Kohtueelses menetluses erinevad tegevused nagu toimikute, süüdistusakti jmt)
tutvumist. Seega loeb kohus sisukirjelduses välja toodud materjalide analüüsi hulka muuseas
materjalidega tutvumise. Lisaks eelnevale kuulub selle hulka tsiviilhagi koostamine,
täiendamine, korrigeerimine. Nende toimingute katteks taotlevad kannatanud hinnanguliselt
352,40 tundi. Siinkohal on tegemist korduvalt tõusetunud teemadega, kusjuures on osa sellest
seotud ka büroosiseste nõupidamistega, mistõttu on ka ajakulu väiksem. Kohus taotletud
mahuga ei nõustu ja rahuldab taotluse osaliselt. Kohus peab hinnanguliseks ja põhjendatuks
hüvitada kohtueelses menetluses tutvumise, ettevalmistava ja järgneva tegevusega põhjendatud
ajakuluks kokku 245 tundi, so 34 300 eurot.
2137. Kannatanud taotlevad kohtuistungiteks ettevalmistamise eest kokku tasu hinnanguliselt
1557,20 tunni ulatuses. Selle hulka on kohus arvestanud nii tõendite analüüsi, vastuväidete,
seisukohtade koostamised ja analüüsid, töö kaitsjate tõenditega, tõendite läbivaatamised,
sorteerimine, tunnistajate ettevalmistamine ja muu taolised tegevused, mis seostuvad
kohtuistungiteks ettevalmistamisega. Kohus on arvestanud tööde mahtu kirjelduste pinnalt
hinnanguliselt ning rahuldab taotluse osaliselt. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku
778,60 tundi, so 109 004 eurot.
2138. Kohus, tutvunud kohtuistungi protokollidega, tuvastas, et kannatanud on osalenud
vähemalt ühe esindajaga enamikel kohtuistungitel hinnanguliselt mahus 470,20 tundi. Seega
361
loeb kohus kohtuistungil osalemise eest mõistlikuks tasuks 470,20 tundi, so 65 828 eurot, mis
kuulub kannatanutele hüvitamisele.
2139. Kannatanud on kohtukõnega seonduvaks ajakuluks märkinud töö sisukirjeldusele
tuginedes hinnanguliselt 337,20 tundi. Nende tööde hulka kuuluvad kohtukõne või -teeside
koostamised, kohtuvaidlusteks valmistumised ja sellekohased tõendite analüüsid. Kohtukõnes
on juba varem korduvalt välja toodud samu seisukohti, mistõttu rahuldab kohus taotluse
osaliselt ning kaitsekõnega seonduvalt mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 168,60 tundi, so
23 604 eurot.
2140. Kannatanud on esitanud varurahvakohtunik Andres Hundi taandamise taotlusega seotud
töötunde kokku 22,40 tunni eest. Kohus arvestab, et kannatanu esindaja on avaldanud
taandamistaotlusega seoses arvamust kohtuistungil suuliselt ning esitanud seisukoha ka
kirjalikult. Arvestades seisukoha pikkust (4 lk), rahuldab kohus kannatanute taotluse osaliselt
ning loeb põhjendatuks kuluks 8 tundi, so 1120 eurot.
2141. Kannatanu on taotlenud prokuratuuri ja kohtuga suhtlemise eest hinnanguliselt 20,30
töötunni hüvitamist. Kohus rahuldab kannatanute taotluse osaliselt - kohus loeb põhjendatuks
hinnangulise ajakulu 8 tunni ulatuses, s.o 1120 eurot.
2142. Kannatanu on taotlenud kliendiga suhtlemise eest hinnanguliselt 62.90 töötunni
hüvitamist. Kohus rahuldab kannatanute taotluse osaliselt - kohus loeb põhjendatuks
hinnangulise ajakulu 30 tunni ulatuses, s.o 4200 eurot.
2143. Samuti on taotlenud kannatanu büroosiseste arutelude (sh nõupidamised,
konsultatsioonid või kohtumised teiste juristide/advokaatidega) eest hinnanguliselt 298.70
eurot. Kohus jätab konkreetse taotluse täies mahus rahuldamata.
2144. Ülejäänud töötundide osas jätab kohus rahuldamata kannatanu taotluse, kus ei ole kohtu
hinnangul tööde sisu või puutumus käesoleva menetlusega piisava täpsusega tuvastatav ning
mida kohtul ei olnud võimalik hinnata. Sellisteks on näiteks kirjeldused „Poola sisendi
analüüs“, kohtumised Tallinna Sadamas või väga lakoonilised sisukirjeldused. Kohus hindab
selliste tööde mahuks 256.90 tundi.
2145. Lisaks õigusabikuludele on kannatanud esitanud muid kulusid summas 24 421.06 eurot
(bürookulud). Selle hulka on arvatud kulud äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete,
kullerteenuste ja tõlgete eest. Kohus jätab nimetatud kulutaotlused rahuldamata.
2146. Lisaks on kannatanud esitanud ja taotlevad Kennedys, Laszczuk i Wspolnicy Spolka
Komandytowa, FM Capital Consulting AS ja Wardynski Partnersi arvetega seotud kulude
hüvitamist. Esimese kolme ettevõtte puhul jääb kohtule arusaamatuks, mida täpselt konkreetsed
kulud endast kujutavad, mistõttu loeb need asjakohatuteks ning jätab rahuldamata.
2147. Wardynski Partnersite arved on seotud samuti õigusabikuludega. Kohus toob välja, et
kannatanutel on kohtumenetluses olemas olnud Eesti esindajad ning kohus hüvitab kulud ühe
esindaja kohta, mistõttu Poolas eraldi kaitsja võtmine (nt kaugülekuulamiste ajaks) ei kuulu
hüvitamisele. Järelikult jätab kohus kannatanute taotletud muude kulude hüvitamise summas
24 421.06 eurot täies mahus rahuldamata.
2148. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 1708,4 tundi.
Arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti on mõistlik õigusteenuse keskmine tunnihind, 140
362
eurot tunnis. Seega tuleb süüdistatavale kannatanule menetluskuluna KrMS § 182 lg 5 alusel
239 176 eurot ilma käibemaksuta.
12.2.5. Tsiviilkostjad ja 3.isikud
12.2.5.1. II
2149. Tsiviilkostja/kolmanda isiku IIi esindajana taotleb Kristjan Tuul mõista IIi kasuks välja
LLi ja IIi poolt kantud õigusabikulud summas 93 395.60 eurot. Lisaks taotleb esindaja
menetluskulude hüvitamist 08.02.2024 kohtuistungil osalemise eest, võttes arvesse
kohtuistungi kogukestvust (vastavalt kohtuistungi protokollile) ning arvestades tunnihinnana
140 eurot, millisele lisandub käibemaks (K 53 lk 144-146).
2150. Esmalt taotleb esindaja võtta seisukoht varasemalt 13.09.2021 LLi esindajate poolt
esitatud õigusabikulu summas 23 152.90 eurot (käibemaksuga) osas (K 28 lk 19-36). Teiseks
taotleb tsiviilkostja/kolmanda isiku IIi kasuks õigusabiteenuse hüvitamist kokku 70 242.70
eurot, millele lisandub 08.02.2024 kohtuistungil osalemise tasu võttes arvesse kohtistungi
kohtukestvust. Esindaja tunnihind on 140 eurot, mida kohus loeb mõistlikuks.
2151. 23.09.2021.a Harju Maakohtu määrusega kõrvaldati menetlusest LL tsiviilkostja ja
kolmanda isikuna. Menetlusse kaasati II tsiviilkostja ja 3. isikuna. Antud määrusega jättis kohus
LLi esindajate taotluse menetluskulude osas rahuldamata, kuna jätkus tsiviilhagi edasine
menetlemine. Sellel hetkel ei olnud põhjendatud menetluskulude põhjendatust hinnata. Kohus
nõustub, et antud taotlus tuleb lahendada praeguse otsusega.
2152. Kohus toob järgnevalt välja, millises ulatuses on tsiviilkostjate taotlused põhjendatud,
tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd spetsifikatsioonides olev ajakulu on enamasti välja toodud
samaaegselt mitme tegevuse eest. Esiteks võtab kohus seisukoha 13.09.2023 esitatud taotluse
osas.
2153. Esindajad on taotlusele lisanud arved koos spetsifikatsioonidega, millest nähtub, et töid
teostasid kaks esindajat, osaliselt nende tegevused kattuvad (arve l20201217- prokuratuuri
taotlusega tutvumine, 20201398 ja 20210001- määruskaebused Harju Maakohtu 28.10.2020
määrusega seoses, 20210062-kaitsjate ühistaotlus, 20211036- taotlus menetluse lõpetamiseks).
Kokku ajakulu 121.20 tundi.
2154. Kohus jätab täielikult rahuldamata ajakulu kokku 30.39 tundi, mis on seotud
määruskaebuse koostamisega Harju Maakohtu 28.10.2020 määrusele, sellega seotud
kirjavahetuse, küsimuste arutamise, istungite edasilükkamise taotlus. Viimati nimetatud
määrusele määruskaebuse koostamine oli edutu, Riigikohus ei võtnud menetlusse. Samuti
kaitsjate ühistaotlusega tutvumine ja selle kommenteerimine; nõupidamist teiste
menetlusosalistega (FF) ja taandamisavaldusega tutvumist ning suhtlust teiste kaitsjatega,
tervisekaitsenõuetega seotud, kohtukooseisu taandamisega seotud tegevused, nõude
loovutamise lepingu koostamist (ei ole seotud kriminaalasja menetlemisega) .
2155. Arvestades eespool toodud üldiseid seisukohti loeb kohus ühele kaitsjale menetluskulude
hulka täielikult kohtuistungitel viibitud ajakulu s.o 41.24 tundi ja taotluse koostamise menetluse
lõpetamiseks (3.04 tundi) ja 20 min kompromissi tingimuste arutamine kannatanu esindajaga.
Samuti peab kohus mõistlikuks ajakuluks, mis seotud kommuniaktsiooniks menetlejaga
(prokuratuur ja kohus), kohtu küsimustele vastuste koostamisele ning nõupidamisi
kaitsealusega, sh kohtuistungiks ettevalmistamisele hinnanguliselt 3.53 tundi.
363
2156. Ettevalmistusega seotud tegevuste eest konkreetse taotlusega seonduvalt taotletakse
hinnanguliselt ajakuluks 25.37 tunni ulatuses. Selle hulka on kohus arvestanud edasise
menetlusega seotud küsimused, materjalidega täiendava tutvumise, tõendite analüüsi
tunnistajate küsitlemiseks ettevalmistamisel, küsimuste koostamise. Kohus on arvestanud tööde
mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt ning rahuldab taotluse osaliselt. Esindajad on
varasemalt kaitseakti koostamiseks tutvunud juba materjalidega, teinud analüüse, kohus
arvestab istungite vahelisi pause. Seega peab kohus põhjendatuks ajakuluks 10 tundi.
2157. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hinnanguliseks ja põhjendatuks 13.09.2021 taotluses
toodud LLi menetluskulude ajakuluks 58 tundi. Esindajate mõistlikuks keskmiseks
tunnihinnaks loeb kohus 157.50, seega on kulu 9135 eurot, k/m (22%) 2009.70 eurot, kokku
11 144.70 eurot
2158. Teiseks võtab kohus IIile osutatud õigusabiteenusega seotud kulud.
2159. IIiga seoses on esitatud taotlusi järgnevalt 19.12.2022 õigusabiteenus summas 23 029.94
eurot (K 35 lk 7-24; K 53 lk 147-164); 22.02.2023 summas 3486 eurot (K37 lk 127-131);
18.04.2023 summas 3091.20 eurot (K 40 lk 51-53; 165-169); 29.05.2023 summas 8820 eurot
(K 53 lk 170-173; 31.07.2023 kuni 07.02.2024 täiendavad menetluskulud summas 31 815.56
eurot (K 53 lk 147 – 186).
2160. IIi esindaja on esitanud taotlused koos arvetega, millede spetsifikatsioonidelt nähtub töö
sisuline kirjeldus koos ajakuluga. Kohus toob järgnevalt välja millises ulatuses on taotlus
põhjendatud, tehes seda hinnanguliselt, kuivõrd spetsifikatsioonides olev ajakulu on enamasti
välja toodud samaaegselt mitme tegevuse eest.
2161. 23.09.2021 Harju Maakohtu määrusega kaasati menetlusse II tsiviilkostja ja kolmanda
isikuna.
2162. Esmalt võtab kohus seisukoha menetluskulude osas, mis jäävad täielikult hüvitamata,
lähtudes menetluskulude üldises osas kirjapandust. Kohus ei loe põhjendatuks hüvitada
kaebemenetlusega seotult 37,9 tundi (määruskaebustega tsiviilkostja menetlusse kaasamisega
ja menetluse lõpetamise taotlusega seonduv), pärimisega seonduvad toimingud (1 tund), kokku
38,9 tundi.
2163. Kohus peab täielikult põhjendatuks hüvitada taandamistaotlusega seotud ajakulu (Andres
Hundi) ja materjalidega tutvumine 2 tundi, läbirääkimiste pidamist kannatanuga 1,25 tundi.
Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks ka toimikuga tutvumise, mis hõlmatud ka süüdistusakti,
kaitseakti ja tsiviilhagiga ning varasemate protokollide tutvumise eest kokku hinnanguliselt 43
tunni ulatuses. Kohtukõnega seonduvaks ajakuluks on märgitud spetsifikatsioonidele tuginedes
hinnanguliselt 82,25 tundi. Nende tööde hulka kuuluvad kohtukõne koostamine ja kirjutamine,
kohtutoimiku ja istungi protokollidega tutvumine, tõendite otsimine ja analüüs, süüdistusakti ja
tsiviilhagi analüüs, FF ja AA kaitsjate tõenditega tutvumine ja analüüsimine, SKH taotluse
koostamine ja oktoobri, novembri kohtuistungite helisalvestistega tutvumine. Kohus leiab, et
selline ajakulu on põhjendatud, arvestades LLi osa süüdistuse episoodide mahust (26 episoodi),
vara arestimise, konfiskeerimisega seonduvat. Kohus peab kohtukõne mõistlikuks ja vajalikuks
ajakuluks 82,25 tundi.
364
2164. Suhtlus menetlejaga, mis seotud tõendite ettevalmistamisega ja prokuratuurile
edastamine ja suhtlus prokuröriga koos taotluse edastamisega 2 tunni ulatuses on kohtu
hinnangul põhjendatud.
2165. Kohtuistungite ettevalmistuse eest taotleb esindaja kokku tasu hinnanguliselt 74.65 tundi.
Selle hulka on kohus arvestanud ettevalmistuse kohtuistungiteks, menetluse ajal
kohtupraktikaga tutvumise, seisukohtade esitamise, protokollide, tõenditega tutvumise ja
meenutamise, kannatanute ja prokuröri seisukohtade tutvumise, kohtuistungite helisalvestuste
kuulamise, prokuröri tõendite tutvumise, tõendite komplekteerimise, tunnistajate ütluste
tutvumise ja ettevalmistus kohtuvaidlusteks ja repliigiks. Kohtu hinnangul puudus vajadus
mitmeid kordi tõenditega, asjaoludega tutvuda ja meenutada, kuulata helisalvestusi, esindaja ei
ole esitanud ka kohtuistungi parandamiseks taotlusi. Kohus peab kohtuistungite seoses
mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 42 tundi.
2166. Kohtuistungitel osalemise eest rahuldab kohus taotluse osaliselt. Kohus tuvastas, et
spetsifikatsioonidel on istungi ajad mitmel puhul märgitud suuremana, näiteks 20.01.2022
istungi ajaks märgitud 6.15 tundi, tegelikult kestis istung 5.30 tundi; 07.04.2022 märgitud 5,5
tundi, tegelikult kestis 4.50 tundi; 09.06.2022 märgitud 6,25 tundi , tegelikult kestis istung 5,15
tundi; 08.11.2022 märgitud 6,50 tundi, tegelikult kestis 4,35 tundi, 30.11.2022 ei toimunudki
kohtuistungit jt; Nimelt ei ole arvestatud taotluses mitmetel kohtuistungitel pikemaid vaheaegu
kui 30 minutit. Seega loeb kohus põhjendatuks ajakuluks kohtuistungitel osalemise eest 153.58
tundi, millele lisandub 08.02.2024 kohtuistungil osalemine 2,17 tundi, seega kokku 155.75
tundi.
2167. Kliendiga suhtlemise eest on taotletud hinnanguliselt kokku 12,25 tunni ulatuses, sellest
2,75 tundi on täielikult põhjendatud (kliendi nõustamine, ajakava ja ülevaate koostamine,
menetlusest ülevaate andmine nõustamine, konkreetse istungiga seoses suhtlus,
kohtuvaidlusega seotud kõne). Ülejäänud osas, millest ei nähtu täpsemalt suhtluse-
kirjavahetuse põhjendust, rahuldab kohus taotluse osaliselt. Kohus loeb põhjendatuks
hinnanguliselt ajakulu 4 tundi.
2168. Teiste kaitsjatega, kolleegidega suhtlemise eest on märgitud ajakuluks hinnanguliselt
7,75 tundi. Kohus rahuldab taotluse osaliselt, mis on seotud suhtlemisega kaitsjaga tunnistajate
osas, läbirääkimiste pidamine menetlusosalise kaitsjaga kokku 1,5 tunni ulatuses. Ülejäänud
osas jätab taotluse rahuldamata.
2169. Arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti on mõistlik õigusteenuse tunnihind, 140
eurot tunnis. Seega on IIile õigusabiteenuse mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 336.50 tundi
summas 47 110 eurot, käibemaks (22%) 10 364.20 eurot, kokku 57 474.20 eurot.
2170. Eeltoodust tulenevalt tuleb IIi kasuks välja mõista LLi ja IIi poolt kolmanda isiku ja
tsiviilkostjana kantud õigusabikulud kokku 68 618.90 eurot (koos käibemaksuga).
12.2.5.2. HH ja Keskkonnahoolduse OÜ
2171. HH ja Keskkonnahoolduse OÜ lepinguline esindaja Toomas Pikamäe taotleb KrMS §
182 lg 5 alusel Keskkonnahoolduse OÜ-le Tallinna Sadam AS-i poolt HH ja
Keskkonnahoolduse OÜ vastu esitatud tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulude hüvitamist
Eesti Vavariigilt Keskkonnahoolduse OÜ kasuks HH ja Keskkonnahoolduse OÜ valitud
esindajale makstud tasu 37 486.5 eurot. Alternatiivselt, kui kohus jätab Tallinna Sadam AS-i
365
poolt HH ja Keskkonnahoolduse OÜ vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata- mõista KrMS §
182 lg 1 alusel Tallinna Sadam AS-lt välja Keskkonnahoolduse OÜ kasuks HH ja
Keskkonnahoolduse OÜ valitud esindajale makstud tasu 37 486.5 eurot (K 53 lk 61-70).
2172. Alates 01.02.2022 esitatud Harju Maakohtule ja Tallinna Ringkonnakohtule
menetluskulude taotlused summas 12 656 eurot (ilma KM). Täiendavad kulud alates
01.06.2023 Eversheds Sutherland Ots & Co-le arvamus XX 13.10.2023 ja õigusabikulud kokku
24 830.50 eurot.
2173. Õigusabikulude eest on esitatud arved tunnihindadega 160 eurot. 29.05.2023 taotluse
juurde esitatud arvetel on teenust osutatud ka tunnihinnaga 110 eurot. Tunnihinna osas märgib
kohus, et kuni 01.12.2022 Harju Maakohtu määruse lahendamiseni (lõpetati menetlus HH ja
Keskkonnahoolduse OÜ suhtes) oli esindaja tunnihind 110 eurot, siis hetkest kui sama eelnev
kaitsja osutas samadele isikutele õigusabiteenust muutus tunnihind oluliselt. Kohtu hinnangul
ei esine alates 01.12.2022 kriminaalasja menetlemisel tsiviilkostjate esindajatena selliseid
õiguslikke küsimusi, mis õigustaks olulisemalt suuremat tunnihinda. Kuivõrd esindaja jätkas
samade isikute esindamist, kriminaalasja materjalidega oli juba eelnevalt tutvunud, mingeid
uusi asjaolusid ei ilmnenud, siis kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot. Ilmselgelt
advokaatide tunnihinnad ajas muutuvad.
2174. Kohus rahuldab taotluse osaliselt.
2175. Kohus ei rahulda taotlust täielikult 37,85 tunni ulatuses, mis on hõlmatud
kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse koostamise ja vaidlustamisega (27.95h), digitaalse
toimiku ülevaatusega (1.25 h)- tegemist ei ole õigusteenusega, nende osas tehtud juba eelnevalt,
eksperdiga seotud tegevused (5.65h), tegevused, millistest ei selgu sisu (3 h), näiteks
nõupidamised. Kohus jätab rahuldamata Harju Maakohtu 20.04.2023 määruse
kaebemenetlusega seonduva ajakulu koos kohtupraktika analüüsiga otsuse üldises osas
märgitud põhjustel.
2176. Kohtuistungitel osalemise ajakulu kokku 69.55 tundi loeb kohus täielikult põhjendatuks.
Samuti on mõistlik ja põhjendatud ajakulu suhtlus kohtuga, nõupidamised kliendiga, mis seotud
AS Tallinna Sadama töötajate e-postkastides olnud dokumentide ülevaatusega, e-kirjad
kannatanule, kokku 2.4 tundi.
2177. Tsiviilkostjate esindaja taotleb kohtuistungiteks ettevalmistamise eest kokku 42.35 tundi.
Selle hulka on kohus arvestanud prokuröri, kannatanute esindajate tõendite, materjalide
ülevaatamise, kohtuistungi protokollide ja kohtutoimikus olevate tõendite ülevaatuse,
kohtupraktika analüüsid, täiendavate tõendite esitamise vajalikkuse, vastuväidete esitamise ja
helisalvestuste kuulamine, milles esindaja oli istungilt lahkunud, kaitseaktis dokumentide
ülevaatus. Kohus loeb sellise ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks.
2178. Tsiviilkostja on kohtukõnega seonduvaks ajakuluks märkinud töö kirjeldustes
hinnanguliselt 47.05 tundi. Kohus sellise ajakuluga ei nõustu. Kohtukõne koosneb 41
leheküljest, millest 26- l leheküljel on kopeeritud kohtuistungi protokollidest ütlusi ning
erinevad tabelid. Arvestades, et Toomas Pikamäe on algusest peale menetluses, kohtukõnes
käsitletud seiskohtade (avalik ülesanne, ametiisik jne) osas on kohtueelsest uurimisest alates
avaldanud ka varem korduvalt samu seisukohti, loeb kohus kaitsekõnega seonduvalt
mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 25 tundi.
366
2179. Seega kokku ajakulu 139.30 tundi, s.o 19 502eurot.
2180. Lisaks õigusabikuludele on tsiviilkostja esitanud muid kulusid, s.o äri- ja kinnistusregistri
väljavõtted (6 eurot) ja arvamuse mõjuhinnangule 2500 eurot. Kohtule jääb arusaamatuks
registri väljavõtete vajalikkus, arvamus mõjuhinnangule seotud asjatundja arvamusega. Kuna
kohus ei arvesta asjatundja arvamustega, siis jätab ka arvamuse mõjuhinnangule hüvitamata.
2181. Seoses Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co., HH ja Keskkonnahoolduse
OÜ vahelisel kokkuleppel tasus käesolevas asjas osutatud kaitse eest Keskkonnahoolduse OÜ,
palutakse hüvitada esindaja tasu Keskkonnahoolduse OÜ-le.
2182. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus HH ja Keskkonnahoolduse OÜ menetlemisest tingitud
mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 139.30 tundi summas 19 502 eurot ilma käibemaksuta,
mis tuleb vastavalt taotlusele hüvitada Keskkonnahoolduse OÜ-le.
12.2.5.3. KK
2183. KK lepingulised esindajad Aleksander Muru ja Joonas Põder on esitanud taotluse mõista
KK kasuks menetluskulud summas 11 085.60 eurot koos käibemaksuga. Õigusteenust
kinnitavad kohtule esitatud arved koos detailse tööaruandega. KK on õigusteenust ostutatud
71.3 tundi keskmise tunnihinnaga 129.60 eurot (K 53 lk 226-239). Kohus loeb keskmise
tunnihinde mõistlikuks.
2184. Töö sisulisest kirjeldusest on eristavad järgmised tegevused kohtuistungiteks
valmistumine, kohtuistungitel osalemine, kirjavahetus, taandamismäärusega seotud ajakulu.
2185. Kohus peab täielikult põhjendatuks kohtuistungitel osalemist 49 tunni ulatuses. Nendel
juhtudel, kui töö kirjelduses on kohtuistungil viibimine seotud ka ettevalmistusega, kokku 19.1
tundi, arvestab kohus ajakulu hinnanguliselt. Kohus rahuldab taotluse osaliselt ja loeb
kohtuistungil osalemise koos ettevalmistusega mõistlikuks ajakuluks 15 tundi. Taotlus seoses
KK osalemisega kohtuistungitel peab kohus mõistlikuks ajakuluks 1 tund. (taotluses 2,40)
Tegemist on sisuliselt 1- leheküljelise taotlusega (K 8 lk 75- 75pö). Ülejäänud ajakulu, mis
seotud kirjavahetusega prokuratuuriga, kohtule määruse kinnituse saatmine ja taotluse
edastamisega kokku 0,5 tundi on samuti mõistlik ja põhjendatud.
2186. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus KK valitud esindaja mõistlikuks ja põhjendatuks 65,5
tundi, s.o 8488.80 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 1867.54 eurot, kokku 10 356.34
eurot.
2187. Välja mõista KK kasuks Eesti Vabariigilt 10 356.34 eurot (koos käibemaksuga).
12.2.5.4. R.I.C.H Group Trading Limited
2188. R.I.C.H Group Trading Limited seaduslik esindaja taotleb hüvitada esindaja kulud
Anderal OÜ-le kogusummas 45 778 eurot ilma käibemaksuta. Tunnihind 150 eurot.
Tsiviilkostja on esitanud arved alates november 2021 kuni november 2023 kohta (K 50 lk 85-
114). R.I.C.H Group Trading Limited on kaasatud tsiviilkostjana menetlusse alates 06.02.2019.
2189. Õigusteenust kinnitavad lisatud arved koos osaliselt spetsifikatsioonidega. Nelja arve
puhul, kokku 20 000 eurot, on õigusteenus vastavalt kokkuleppele. Kuivõrd kõikidel arvetel ei
ole esitatud spetsifikatsiooni, annab kohus hinnangu menetluskulude mõistlikkuse osas
hinnanguliselt (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14-p 1068). Ei ole alust kahelda, et
367
advokaadibüroo Gaver OÜ töötaja osutas R.I.C.H Group Trading Limited selles kriminaalasjas
õigusabi. Samas ei saa taotluses nimetatud arved koos spetsifikatsiooniga ja spetsifikatsioonita
arvetes nimetatud summat pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks. Tulenevalt
taotletavast summast on esindaja ajakulu hinnanguliselt 305 tundi. Tsiviilkostja osa
kriminaalasjas ei ole suur, sellele annab kinnitust ka esindaja arvel 20220017 märgitud
tsiviilhagiga tutvumise ajakulu 1,05 tundi. Kuivõrd tsiviilkostjat mõjutanud osa on esitatud
süüdistuses ja tsiviilhagis väikesemahuline, kaks episoodi, siis kogu toimiku, materjali läbi
töötamiseks puudus vajadus. Hinnanguliseks toimikuga ja tsiviilhagiga tutvumise ajakuluks
peab kohus 20 tundi. Kohtuistungitel osalemine kokku 63.60 tunni ulatuses loeb kohus
täielikult põhjendatuks. Samuti peab kohus täielikult mõistlikuks ajakuluks taotluses märgitud
aega tsiviilhagiga tutvumiseks, tsiviilhagiga seoses tõendite esitamise vajalikkuse analüüsiks,
avakõne koostamiseks, seisukoha koostamiseks prokuratuuri 02.05.2023 taotlusele kaasata
R.I.C.H Group Trading Limited menetlusse kolmanda isikuna. Kohus jättis kolmanda isikuna
kaasamata, seega loeb mõistlikuks ajakuluks kokku 5.35 tundi.
2190. Kohus jätab täielikult hüvitamata erinevad suhtlused kolleegidega, sh ühispöördumise,
kirjavahetused teiste esindajatega, mõistliku menetlusaja taotlusega seotud tegevused, E-
toimikust menetluste olukorra kontroll (arve 20220476), tutvumine teiste osaliste
seisukohtadega või teisi osapooli puudutavate määrustega (20220380), taandamistaotlusega
seotu (arve 20220182), süstematiseerimine, tutvumine esindajale endale memomine
kriminaalasja materjalidest erinevate perioodide kohta (arve 20230352), Riigikohtu 19.04.2023
lahendiga tutvumine. Kokku hinnanguliselt 20,26 tunni ulatuses.
2191. Kohus jätab täielikult hüvitamata arvetel märgitud sõidu kohtuistungitele. Tegemist ei
ole õigusteenusega.
2192. Ülejäänud osas, arvestades tööde mahtu kirjelduste pinnalt, väikesemahulist osa antud
kriminaalasjas peab kohus mõistliku suurusega esindajatasuks osutatud õigusabi eest kokku
17 000 eurot (käibemaksuta), mis tuleb vastavalt taotlusele hüvitada Anderal OÜ-le.
12.2.5.5. Bone Invest OÜ
2193. Bone Invest OÜ seaduslik esindaja on esitanud 25.11.2022 taotluse menetluskulude
8 800 eurot hüvitamiseks (K 34 lk 128-134). Lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot, mille
loeb kohus mõistlikuks. Harju Maakohtu 20.04.2020 määrusega jäeti esitatud taotlus
menetluskulude hüvitamiseks läbi vaatamata. Kohtumääruses selgitati, et kohus otsustab sh
menetluskulude hüvitamise seonduva KrMS § 306 1g 1 p 14 korras (K 40 lk 158). Seega
lahendab kohus Bone Invest OÜ seadusliku esindaja taotluse praegu. Kohtu hinnangul ei kuulu
taotlus täielikult rahuldamisele. Kohus järgib eelnevalt üldistest seisukohtades väljendatud
põhimõtteid menetluskulude kindlaks määramisel.
2194. Kohus loeb täielikult põhjendatuks menetluskulu ajakulu 9,55 tunni ulatuses, s.o
kohtueelses menetluses menetlustoimingute juures viibimine (vara arestimist puudutavad
asjaolud, suhtlemine uurijaga, osalemine KAPO-s kolmanda isikuna kaasamise ja vara
arestimise määruse tutvustamisel ning vaatlusel) ning kohtumenetluses tsiviilkostjate esialgsete
seisukohtade ja taotluste koostamine. Samuti lisandub siia ka kulu, mis seotud Harku
Kaubanduskeskuse kinnistu jagamisega. Harju Maakohtu 14.01.20218 määrusega anti
nõusolek kinnistu jagamiseks. Kohtuistungitel osalemine on põhjendatud kulu, arvestades
kohtuistungite ajakulu arvestamise üldisi põhimõtteid, on kohtuistungitel viibimises ajakulu 16
tundi.
368
2195. Täielikult jätab kohus rahuldamata ajakulu 20,15 tunni ulatuses, s.o büroosiseste
nõupidamiste, kaebemenetlustega seoses tekkinud kulu, kokkuleppe vaidlustamise ajakulu, mis
seotud teise süüdistatavaga ja kohtumistel osalemine kahes advokaadibüroos.
2196. Ülejäänud tegevuste osas, mis seotud nõupidamised kliendiga, õiguslikud analüüsid,
toimikuga tutvumine, materjalide läbitöötamine, tõendite lisamine, telefonivestlused arvestab
kohus tööde mahtu kirjelduste pinnalt hinnanguliselt. Siinjuures peab mõistlikuks ja
põhjendatud kuluks 20 tundi. Esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik. Eeltoodust tulenevalt
loeb kohus Bone Invest OÜ valitud esindaja mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks 5466 eurot
(käibemaksuta).
2197. Välja mõista Bone Invest OÜ kasuks Eesti Vabariigilt KrMS § 182 lg 5 alusel 5466 eurot
ilma käibemaksuta.
12.2.6. Tunnistajad
2198. Kriminaalmenetluse kulude hulka kuuluvad ka antud kriminaalasjas KrMS § 175 lg 2 p
2 järgi tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad
summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud.
2199. Kriminaalasjas on esitanud tunnistajana 14.10.2019 kohtuistungil üle kuulatud RR
taotluse töötasu, transpordi ja toidukulu hüvitamiseks (K 16 lk 1-43). Kohus on 27.01.2020
taotluse osaliselt rahuldanud summas 56.85 eurot ((K 17 lk 40-42). Tunnistajana 06.06.2019
kohtuistungil üle kuulatud XX esitatud taotluse (K 13 lk 43-55) on kohus rahuldanud osaliselt
summas 49.82 eurot. (K 13 lk 55). Kuna kohus mõistab osaliselt süüdistatavad esitatud
süüdistustes õigeks ja ülejäänud osas lõpetab menetluse aegumisega, jäävad tunnistajatele
makstud summad kokku 106.67 eurot (RR 56.85 eurot ja SS 49.82 eurot) riigi kanda.
13. SÜÜTEMENETLUSEGA TEKITATUD KAHJU
13.1. AA
2200. AA kaitsja esitas maakohtule taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks
seoses vara arestimisega, ametist kõrvaldamisega, ebamõistliku menetlusajaga, vahistamisega,
elukohast lahkumise keelu kohaldamisega. Järgnevalt kohus hindabki, kas süüteomenetlusega
tekitatud kahju hüvitamise taotlus on põhjendatud.
13.1.1. Vara arest
2201. AA kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla esitasid maakohtule taotluse SKHS § 5 lg 1 p 5
ja § 10 lg 1 alusel hüvitada AA tema rahaliste vahendite äravõtmisega ja arestimisega tekitatud
kahju 255 465.76 euro ulatuses.
2202. Harju Maakohus arestis 01. detsembri 2015 määrusega nr xxx AA kuuluv vara järgmiselt:
10 250 eurot sularaha, mis leiti ja võeti ära läbiotsimisel xxx AA elukohas; 181 500 eurot
sularaha, mis leiti ja võeti ära AA kuuluva ja tema poolt kasutatava xxx läbiotsimisel; 131 600
eurot sularaha, mis leiti ja võeti ära MMi elukoha läbiotsimisel aadressil, xxx korter x. Harju
Maakohus arestis 11. detsembri 2015 määrusega nr xxx AA Swedbank AS-i arvelduskontol nr
xxx olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot. Kokku arestiti AA raha seega 419
408.64 eurot
2203. Kaitsja selgitab, et ligi poole miljoni euro arestimine pea kaheksaks aastaks sekkub
intensiivselt isiku omandiõigusesse ja halvendab oluliselt tema varalist seisu. Rahaliste
369
vahendite arestimisega on AAlt võetud võimalus arestitud raha kasutada, investeerida või muul
moel kasvatada. Vara arestimisega on varasemalt teenitud tulu pandud aastateks seisma ja oma
väärtust kaotama ning seega on tekitatud AA varaline kahju, mis on otseselt seotud vara
arestimisega. Riigikohus on isikule tekkinud inflatsioonikahju arvutamisel tuginenud
tarbijahinnaindeksist lähtuvalt Statistikaameti ostujõu kalkulaatorile. Statistikaameti ostujõu
kalkulaatori kohaselt on 2015. aastal süüdistatava arestitud summa 419 409 eurot, mis on 2023.
aastal samaväärse ostujõuga summa 627 576 eurot. Ostujõu muutus on seega 208 167 eurot,
mis tähendab, et arestitud summa ostujõud on aastatega drastiliselt vähenenud. SKHS § 10 lg 1
alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimisega tekitatud kahju maksimaalselt summas,
mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Kaitsja taotleb
SKHS 10 lg 1 alusel süüteomenetluses arestimisega tekitatud varalise kahju hüvitamist
järgmiselt:
a) Intress 6% aastas 26.08.2015 äravõetud ja arestitud summalt 10 250 eurot selle
äravõtmise päevast kuni rahasumma tagastamise päevani (taotluse esitamise seisuga
5053.11 eurot);
b) Intress 6% aastas 26.08.2015 äravõetud ja arestitud summalt 181 500 eurot selle
äravõtmise päevast kuni rahasumma tagastamise päevani (taotluse esitamise seisuga 89
477.01 eurot);
c) Intress 6% aastas 26.08.2015 äravõetud ja arestitud summalt 131 600 eurot selle
äravõtmise päevast kuni rahasumma tagastamise päevani (taotluse esitamise seisuga 64
877 eurot);
d) Intress 6% aastas 11.12.2015 pangakontolt arestitud summalt 96 058,64 eurot selle
arestimise päevast kuni pangakonto aresti alt vabastamise päevani (taotluse esitamise
seisuga 45 618.64 eurot).
2204. SKHS § 10 lg 1 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimisega tekitatud kahju
maksimaalselt summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti
aastas. Sellest tulenevalt kuulub hüvitamisele vaid sularaha ja pangakonto arestimisest tekkinud
kahju, kuid mitte vara arestimisest tekkinud kahju.
2205. Samuti märgib kohus, et AA kesklinna korteri väärtus, võrreldes 2014 aastaga on oluliselt
tõusnud. Avalikest andmetest nähtuvalt on juunis 2015 olnud Tallinna kesklinna kinnisvara
ruutmeetrihind 2253.70 eurot, kuid mais 2024 on selleks 4241.20 eurot (avalikud
andmed:https://www.kv.ee/hinnastatistika?graph_version=2&show_compare_line=1&deal_ty
pe=1&start_year=2015&start_month=6&end_year=2024&end_month=6&county1=1&parish
1=1061&city1=1003&county2=12&parish2=1063&city2=0). Seega on AA arestitud
kinnisvara väärtus suurenenud. Seega, kuigi AA ei saanud seda vara realiseerida, ei ole ta
arestimisega seoses varalist kahju kannatanud.
2206. Kohtu hinnangul tuleb SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel hüvitada AA pangakontol
oleva raha arestimise ja sularaha äravõtmisega tekitatud varaline kahju. Seega on tegemist
meetmega, mis peaks hüvitama AA tekkinud varalise kahju, mis on tekkinud seetõttu, et AA ei
saanud selle aja jooksul arestitud raha kasutada. Siinkohal peab aga kohus oluliseks ka
asjaolusid, mis on tinginud taoliselt pika kohtumenetluse ning AA, tema kaitsjate, kuid ka teiste
süüdistatavate ja kaitsjate käitumist. Nimelt on käesolevas asjas toimunud 152 kohtuistungit ja
ainuüksi süüdistatavatest, kaitsjatest, esindajatest tingitud põhjustel edasilükatud istungeid 207
370
päeva Sealjuures oli eri- ja hädaolukorra ajal ilmselge, et kaitsjad ja süüdistatavad kasutasid
kõik sama taktikat ehk kas isolatsiooni või positiivse tulemuse korral ei nõustutud videosilla
vahendusel kohtuistungitel osalemisega, mistõttu pidi kohus istungeid edasi lükkama. Kaitsjate
tõendite voorus esines samuti viivitusi, kuivõrd AA kaitsjad ei suutnud tunnistajatega
kohtuistungile ilmumise aegu kokku leppida. Neil asjaoludel leiab kohus, et AA ja tema
kaitsjate poolt koostöö tegemise korral saanuks istungid toimuda ja kohus ka AA vara osas
varasemalt seisukoha võtta, mistõttu on põhjendatud kohaldada hüvitise määra 3%.
2207. Kohus tuvastas, et Harju Maakohus arestis 01. detsembri 2015 määrusega nr xxx AA
kuuluva sularaha kokku 323 350 eurot. Vahemikus 01. detsembrist 2015 kuni 01. detsembrini
2023 on kahjuhüvitise suuruseks seega 77 604 eurot (323 350 x 3% x 8 aastat) ning 02.12.2023
kuni 27.06.2024 on kahjuhüvitise suuruseks eurot 6325.25 eurot (323 350 x 3% / 365 päevaga
x 238 päeva). Seega on kahjuhüvitise suuruseks sularaha arestimise eest 83 929.25 eurot.
2208. Maakohus arestis 11. detsembri 2015 määrusega nr xxx AA Swedbank AS-i
arvelduskontol nr xxx olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot. Vahemikus 11.
detsember 2015 kuni 11. detsember 2023 on kahjuhüvitise suuruseks seega 23 054.07 eurot (96
058,64 x 3% x 8 aastat) ning 12.12.2023 kuni 27.06.2024 on kahjuhüvitise suuruseks eurot
1800.11 eurot (96 058.64 x 3% / 365 päevaga x 228 päeva). Seega on kahjuhüvitise suuruseks
pangakontol oleva raha arestimise eest 24 854.18 eurot. Kokku seega 108783.43 eurot.
2209. SKHS § 10 lg 2 sätestab absoluutse summana väljendatud ülemmäära varalise kahju
hüvitamiseks, mis kehtib ka SKHS § 10 lg-s 1 sätestatud piirmäära suhtes. Sätestatud ülemmäär
on 48-kordne Eesti keskmine brutokuupalk. 2023. aasta II kvartali keskmine brutokuupalk oli
Statistikaameti andmete kohaselt 1873 eurot. Seega on hüvitise ülemmääraks 89 904 eurot.
2210. Riigikohus on otsuses nr 1-16-2675/108 (p 21) selgitanud, et SKHS § 9 lg 2 kohaselt
võib menetleja hüvitise suurust muuta, kui hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi
olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kõnealune säte hõlmab endas nii suurendamise kui ka
vähendamise võimalust. SKHS § 11 lg-s 4 sätestatud hüvitismäär ei ole piirmäär, vaid juhis
tüüpjuhtumite lahendamiseks. Kuigi SKHS § 9 lg 2 võimaldab omakorda hüvitist erandlike
asjaolude esinemisel ka suurendada, ei esine kohtu hinnangul selleks kaalukaid argumente.
Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et eelnimetatud summat tuleks suurendada põhjusel, et
aastatega on rahasumma ostujõud märkimisväärselt vähenenud. Riigikohus on öelnud, et
inflatsiooni tõttu kaotatud raha ei ole avalik-õiguslikus suhtes võimalik nõuda. See ei ole ette
nähtud ei avalik-õiguslike ega ka eraõiguslike sätetega, inflatsioonikadusid on määratud
kompenseerima viivitusintress. (Riigikohtu 27. novembri 2014 otsus nr 3-3-1-66-14, p 19).
Samuti peab kohus oluliseks, et käesolevas menetluses ei ole kaebaja ise panustanud sellesse,
et kohtumenetlus saaks tõrgeteta toimida. Kui kohtuistungid toimunuks, oleks kohus ka
varasemalt saanud teha otsustuse mh arestitud vara suhtes. Kohtu arvates on 89 904 eurot
õiglane hüvitis ja selle suuruse muutmine ei ole põhjendatud.
2211. Seega rahuldab kohus kaitsja taotluse ja mõistab Eesti Vabariigilt AA kasuks SKHS § 5
lg 1 p 5 ja § 10 lg-te 1 ja 2 alusel süüteomenetlusega tekitatud varaline kahju raha arestimise
eest arvestusega 6% aastas, kogusummas 89 904 eurot.
13.1.2. Ametist kõrvaldamine
2212. AA kaitsja on esitanud kohtule ka taotluse hüvitada AA tema ametist kõrvaldamisega
tekitatud kahju. AA asus AS Tallinna Sadama juhatuse esimehena tegutsema 2005. aasta
371
novembris. 26. augustil 2015 pidas kaitsepolitseiamet AA altkäemaksu võtmises
kahtlustatavana kinni. Järgmisel päeval vastas Tallinna Sadama nõukogu AA seoses tema
kinnipidamise ja avalikkuse ette tulnud kriminaalmenetlusega ametist. Sellega lõpetati AA ja
AS Tallinna Sadama vahel 08. novembril 2014 sõlmitud leping, millega AA ametiaeg juhatuse
liikmena pikendati viieks aastaks. Kaitsja argumenteerib, et SKHS § 5 lg 1 p 4 tuleb tõlgendada
laiendavalt ja mõista ametist kõrvaldamise meetmena mistahes menetleja kohaldatud meedet,
sh kahtlustuse või süüdistuse esitamist, mille tagajärjena muutub süüdistatava jaoks oma senisel
ametikohal jätkamine osaliselt või täielikult võimatuks ja sellega kaasneb sissetuleku
vähenemine. Kaitsja leiab, et puudub vaidlus, et ametist vabastamise ainukeseks põhjuseks oli
süüdistatava suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Puuduvad muud asjaolud, mis võimaldaks
väita, et AA oleks ennetähtaegselt vabastatud ka juhul, kui kriminaalmenetlust poleks alustatud
ja avalikkuse ette toodud. Seega oli tegemist ametist kõrvaldamisega selle laiemas mõttes, sest
süüdistatav ei saanud jätkata Tallinna Sadama juhatuse liikmena tema suhtes alustatud
kriminaalmenetluse ja tema kahtlustatavana kinnipidamise tõttu. Seoses AA ametist
vabastamisega tuleb kaitsja hinnangul arvestada sedagi, et tema asemel määrati juhatusse XX,
kelle ülesandeks oli olla sillaks Tallinna Sadama ja KAPO vahel, et soodustada uurimist. AA
vabastamine ja tema asendamine oli seega otseselt kantud uurimise edendamise ja menetluse
tagamise huvidest ning selle otsuse tegemise juures mängis rolli ka KAPO menetlushuvi.
Nendel asjaoludel ja PS § 25 hüvituspõhiõiguse kaitseks tuleb süüdistatava ametist
kõrvaldamist SKHS § 5 lg 1 p 4 tähenduses tõlgendada laiendavalt ja mõista ametist
kõrvaldamise meetmena mistahes menetleja kohaldatud meedet, sealhulgas kahtlustuse või
süüdistuse esitamist, mille tagajärjena muutub süüdistatava jaoks oma senisel ametikohal
jätkamine osaliselt või täielikult võimatuks ja sellega kaasneb sissetuleku vähenemine.
2213. Ametist kõrvaldamisega tekitatud varaline kahju kuulub SKHS § 10 lg 2 alusel
hüvitamisele maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõudeesitamise kuule eelnenud viimane
Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48-ga. Arvestades, et
2023 II kvartali keskmine brutokuupalk oli 1873 eurot, kuulub SKHS § 10 lg 2 järgi
hüvitamiseks varaline kahju kuni 89 904 eurot (48 x 1873 eurot). AA 08.11.2014 sõlmitud
lepingu kohaselt oli tema kui juhatuse esimehe töötasu 8800 eurot. Ametist kõrvaldamise hetkel
oli tema lepingujärgse ametiaja lõpuni veel veidi üle 4 aasta, täpsemalt 50 kuud. Seega jäi AA
tema suhtes alustatud kriminaalmenetluse ja sellega seoses ametist vabastamise tõttu saamata
50 kuu juhatuse esimehe töötasu 440 000 eurot (50 x 8800 eurot). Kaitsja hinnangul ei ole 440
000 euro suurune hüvitis asjaolusid arvestades õiglane, mistõttu taotleb ta hüvitise
suurendamist SKHS § 9 lg 2 alusel.
2214. Vaatamata seaduses sätestatud kahju hüvitamise piirmääradele, tuleb kaitsja hinnangul
arvestada üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Arvestades vara aresti all
olemise kestust ja arestitud vara väärtuse tugevat langust sel perioodil, pole kahju hüvitisena
intress 6% aastas kõiki asjaolusid arvestades õiglane. AA tuleb hüvitada kogu kahju, mis talle
vara arestimisega tekitati. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et hüvitise maksmisel tuleb
arvestada ka elukalliduse tõusuga. Ametisse jäänuna oleks AA saanud teenida tasu kuni
tähtajalise lepingu lõpuni. Hinnastabiilsust kajastava tarbijahinnaindeksi kalkulaatori järgi on
2015. aasta III kvartali tarbijahinnaindeks võrreldes 2023 aasta III kvartaliga 49,9 protsenti
tõusnud. Kasutades Riigikohtu heakskiidetud Statistikaameti ostujõu kalkulaatorit, on AA
saamata jäänud tootasu ostujõud vähenenud. Kaitsja leiab, et AA on tekkinud varaline kahju
saamata jäänud tulu näol mitte üksnes 440 000 eurot, vaid hoopis 630 700 eurot. Kuna taotluse
lahendamisele kohustuslik EIK ja Riigikohtu praktika näevad ette kohustuse hüvitada
372
süüdistatavale mh ostujõu vähenemisest tekkinud kahju, taotleb kaitsja SKHS § 10 lg 1 alusel
arvutatud hüvitise suurendamist 630 700 euroni. Sellest väiksem hüvitis ei oleks kaitsja
hinnangul õiglane ega ka kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Seega taotleb kaitsja õigeksmõistva
või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1 punkti 4 koosmõjus SKHS
§ 9 lõikega 2 AA kasuks välja ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju 630 700 eurot.
2215. Kohtu hinnangul ei ole võimalik SKHS § 5 lg 1 p 4 sätestatud kahju hüvitamise eeldusi
tõlgendada niivõrd laiendavalt, nagu kaitsja on oma taotluses esitanud.
2216. SKHS § 1 lg 1 sätestab seaduse reguleerimisala, mis on piiritletud süüteomenetluses
menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamisega. Kriminaalmenetluses on menetlejaks kohus,
prokuratuur ja uurimisasutus (KrMS § 16 lg 1). Uurimisasutustena käsitatakse Politsei- ja
Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Maksu- ja Tolliametit, Konkurentsiametit,
Sõjaväepolitseid, Keskkonnainspektsiooni ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonda ja
vanglat (KrMS § 31 lg 1). Seega on seadusandja näinud seaduse tekstis selgelt ette tingimuse,
mille puhul saab süüdistatav nõuda kahju hüvitamist SKHS alusel – kahju tekitajaks peab olema
riik. Sellist tõlgendust kinnitab ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu
seletuskiri (635 SE, Riigikogu XII koosseis), milles selgitatakse järgmist: „Teiseks on kahju
hüvitamise nõude eelduseks see, et riik on rakendanud isiku suhtes mõnda tema jaoks ulatusliku
mõjuga menetluslikku toimingut. Sellised toimingud on vahistamine, kahtlustatavana
kinnipidamine, elukohast lahkumise keeld, ametist kõrvaldamine, vara arestimine ja
ebamõistlik menetlusaeg.“.
2217. SKHS § 5 lg 1 p 4 laiendav tõlgendus ei ole leidnud heakskiitu ka riigikohtu poolt. Nimelt
on riigikohus lahendis nr 3-1-1-34-16 p-s 17 selgitanud, et kahju hüvitamise aluseks SKHS-i
alusel saab olla ainult kriminaalmenetluse meetme kasutamine ning üheks võimalikuks
kriminaalmenetluslikuks meetmeks, mis võib kaasa tuua kahjuhüvitise, on KrMS § 141 lg-s 1
sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava ametist kõrvaldamine. Riigikohus selgitas otsuses, et
põhjuslik seos kriminaalmenetluse ja tekkinud kahju vahel katkes hetkest, kui süüdistatav esitas
ise avalduse ametist vabastamiseks vahetult enne tema vahistamist kriminaalasjas. Riigikohus
möönas, et kuigi eluliselt oli süüdistatava ametist vabastamisel olemas seos
kriminaalmenetlusega - ilma tema vastu esitatud kahtlustusteta poleks ta ilmselt seda avaldust
esitanud –, ei saa seda õiguslikult siduda kriminaalmenetlusega isegi kui oleks tuvastatud, et
kõrgemalseisev prokurör sundis süüdistatavat lahkumisavaldust esitama, ei oleks sel eeltoodud
põhjusel tähtsust hüvitise taotlemisel SKHS-i järgi (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-16, p 18).
2218. Kriminaalmenetluses rakendatakse isiku õigusi ja vabadusi väga intensiivselt piiravaid
meetmeid. Neid rakendatakse olukorras, kus ei ole veel üheselt teada, kas see isik süüteo eest
vastutab või mitte. Meetme rakendamise aluseks on prognoosotsustus, mille tegemise ajal ei
ole veel teada, kuidas kriminaalmenetlus isiku suhtes lõppeb. Seega juhul, kui isikule on
tekitatud õiguspärase tõkendi või meetme kohaldamisega kahju, lasub riigil kohustus see kahju
hüvitada. Käesoleval juhul lõppes AA juhatuse esimehe leping aga AS-i Tallinna Sadama
nõukogu 27. augusti 2015 otsuse tulemusena, mida ei saa pidada SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel
menetleja poolt ametist vabastamiseks. Seega tuleb AA kaitsja taotlus ametist kõrvaldamisega
tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
13.1.3. Ebamõistlik menetlusaeg
2219. AA kaitsja on esitanud ka taotluse ebamõistliku menetlusajaga tekitatud varalise- ja
mittevaralise kahju hüvitamiseks. AA tegevuse uurimiseks alustati menetlust 20. jaanuaril 2015,
373
seega on kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks menetlus kestnud üle kaheksa ja poole aasta.
Kaitsja leiab, et pikk ja veniv kriminaalmenetluse protsess on AA tekitanud varalist kahju. Enne
kriminaalasja alustamist oli AA hinnatud ja kõrgetel ametikohtadel töötav tippjuht, kes on
töötanud mitmete üleriiklikult tähtsate ettevõtete juhatuse liikmena. Üle kaheksa ja poole aasta
avalikkuse tähelepanu all kulgenud kriminaalmenetlus ei ole võimaldanud AAl oma
ametialasele kvalifikatsioonile vastavat tööd leida. AAl on kriminaalmenetluse vältel olnud
ääretult keeruline mõnele uuele töökohale asuda, rääkimata oma tegelikele ametialastele
teadmistele vastava töö saamisest. AA on tekkinud varaline kahju saamata jäänud tulu näol, mis
on otseselt seotud tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise ja selle ebanormaalselt pika
venimisega. 27. august 2015 vabastas Tallinna Sadama nõukogu AA ametist seoses avalikkuse
ette tulnud kriminaalmenetlusega, millega seoses lõpetati AA juhatuse liikme leping. Ametist
kõrvaldamisega tekkinud kahju saamata jäänud 50 kuu juhatuse esimehe töötasu näol on kaetud
kaitsja poolt ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlusega. Ülejäänud saamata
jäänud tulu kuulub kaitsja hinnangul hüvitamisele SKHS § 5 lg 1 p 6 alusel.
2220. Kuna kaitsja taotles eelnevalt ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamist SKHS
§ 5 lg 1 p 4 alusel, võtab kaitsja ebamõistlikult pika menetlusajaga tekitatud kahju perioodiks
08. november 2019 kuni 12. november 2023. Seega on ebamõistlikult pika
kriminaalmenetlusega tekkinud kahjuks 48 kuu saamata jäänud juhtival töökohal tegutsemise
töötasu, kokku 422 400 eurot (48 x 8800, kuna enne kriminaalmenetluse alustamist oli
süüdistatava igakuine töötasu 8800 eurot). Arvestades ka ostujõu vähenemist, oleks kogukahju
kaitsja arvutuste kohaselt 511 234 eurot.
2221. Lisaks varalise kahju hüvitamisele tuleb kaitsja hinnangul AA hüvitada samuti pika
menetlusajaga tekitatud mittevaraline kahju. SKHS § 11 lg 5 kohaselt on ebamõistliku
menetlusaja korral mittevaralise kahju hüvitis iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule
eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk. Seega leiab
kaitsja, et AA kasuks tuleb välja mõista hüvitis iga viivitatud aasta eest vastavalt Statistikaameti
viimati avaldatud kvartali keskmisele brutokuupalgale.
2222. SKHS § 5 lg 1 p 6 alusel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist on isikul
võimalik nõuda juhul, kui kohus on kriminaalasjas ebamõistliku menetlusaja tuvastanud. Nagu
kohus varasemalt kohtuotsuses märkis (otsuse punktis 3.-3.2.9), ei ole mõistlik menetlusaeg
käesolevalt veel möödas ning põhjendamatuid riigile etteheidetavaid pikemaid seisakuid ei ole
asjas jaatada võimalik. Seega ei ole ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamise
eeldused täidetud. Kuivõrd AA õigust mõistlikule menetlusajale ei ole rikutud, tuleb kaitsja
taotlus varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
13.1.4. Vahistamine
2223. AA kaitsja esitas maakohtule ka taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks
seoses vabaduse võtmisega. Nimelt pidasid 26. augustil 2015 kaitsepolitseiameti töötajad AA
kahtlustatavana kinni ning Harju Maakohtu 28. augusti 2015 kohtumäärusega kohaldati tema
suhtes tõkendina vahistamist. Vahistamine asendati elektroonilise järelevalvega 05. jaanuaril
2016, seega võeti AAlt tema kahtlustatavana kinnipidamisega ja hiljem vahistamisega vabadus
kokku 133 päevaks, millega tekitatud kahju kuulub taotluse kohaselt hüvitamisele. Kaitsja
leiab, et isiku kinnipidamine ja vahistamine kujutavad endast väga rasket ning isiku põhiõigusi
kõige intensiivsemalt riivavat tõkendit, millega sekkutakse väga suurel määral isiku vabadusse.
Seetõttu on kohtupraktikas astutud seisukohale, et riigil tuleb hüvitada ka õiguspärase vabaduse
374
võtmisega isikule tekkinud kahju. SKHS-s sätestatud korras kuulub hüvitamisele nii
kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamisega tekitatud varaline kui mittevaraline kahju.
2224. Kahtlustatavana kinnipidamise ja hiljem vahi all viibimisega tekkis AA varaline kahju
saamata jäänud tulu näol. Juhul kui kohus jätab taotluse hüvitada SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel
saamata jäänud töötasu rahuldamata, palub kaitsja alternatiivselt välja mõista vabaduse
võtmisega tekitatud kahju SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.
2225. Kuivõrd AAlt võeti kinnipidamise ja vahistamisega vabadus kokku 133 päevaks, ei olnud
selle perioodi jooksul võimalik AAl teenida oma tavapärast sissetulekut. Kaitsja leiab, et AAl
jäi temalt vabaduse võtmise tõttu saamata 133 päeva töötasu summas 39 013 eurot (8800 x 1873
eurot). Kaitsja argumenteerib, et kui AA poleks kahtlustatavana kinni peetud, oleks ta
ametisuhte AS-is Tallinna Sadam kestnud veel vähemalt 50 kuud. Seega ei tekkinud AAl kahju
mitte üksnes 133 päeva saamata jäänud töötasu ulatuses, vaid lepingujärgse ametiaja lõpuni
jäänud 50 kuu ulatuses. Seega jäi AA saamata 50 kuu juhatuse esimehe töötasu 440 000 (50 x
8800) euro ulatuses. Arvestades ostujõu vähenemist ajas, on AA tekkinud varaline kahju
saamata jäänud tulu näol mitte üksnes 440 000 eurot, vaid hoopis 630 700 eurot. Seega taotleb
kaitsja SKHS § 9 lg 2 alusel varalise hüvitise suurendamist 630 700 euroni.
2226. Lisaks varalise kahjule tekkis kaitsja hinnangul AAl veel ka mittevaraline kahju. SKHS
§ 11 lg 1 näeb ette, et isikult süütemenetluses võetud vabaduse võtmisega tekitatud
mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele. Kuna SKHS § 11 lg 3 kohaselt eeldatakse
mittevaralise kahju tekkimist, ei vaja see eraldi tõendamist. Kahjuhüvitise suuruse arvutamisel
tuleb lähtuda SKHS § 11 lg-st 4. Statistikaameti viimane avaldatud kvartali keskmine brutopalk
oli taotluse esitamise hetkel 1873 eurot, sätestades mittevaralise kahju päevamäära suuruseks
seega 62,43 eurot (1873/30). Vabaduse võtmise korral arvutatakse hüvitise pikkus päevade
kaupa. Kaitsja taotleb eeltoodust lähtuvalt AA vabaduse võtmise eest mittevaralise kahju
hüvitamist 8303.19 euro ulatuses.
2227. SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse
kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist
juhul, kui see tekitati vahistamisega. Riigikohtu üldkogu praktika kohaselt tuleb riigil hüvitada
isikule tekkinud kahju õiguspärase vahistamise (Riigikohtu 31. märtsi 2011 otsus nr 3-3-1-69-
09) korral. AA vahistamisel ei ole menetleja süüliselt rikkunud menetlusnorme ning AA on
mõistetud õigeks nende kuritegude eest, mille alusel kohaldati temale tõkendina vahistamist.
Kohtu hinnangul tuleb AA hüvitada vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju. Kuivõrd AA
mõistetakse kõikides talle esitatud kuritegudes, on põhjendatud võtta mittevaralise kahju
hüvitise määramise aluseks kogu vahi all viibitud aeg.
2228. AA peeti kahtlustatavana kinni 26. augustil 2015 ja Harju Maakohtu 28. augusti 2015
määruse alusel kohaldati AA suhtes tõkendina vahistamist. Harju Maakohtu 05. jaanuari 2016
määrusega asendati vahistamine elektroonilise valvega ning AA vabanes vahi alt 06. jaanuaril
2016. Seega viibis AA kokku kinnipidamisasutuses 133 päeva. AA tuleb hüvitada kahju kogu
vahi all viibitud aja eest.
2229. SKHS § 11 lg 4 kohaselt vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju
päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära
suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud
kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja esitas taotluse kohtule 12.
375
novembril 2023, seega tuleb hüvitise arvutamisel aluseks võtta 2023. aasta II kvartali keskmine
brutotöötasu, milleks oli statistikaameti andmetel 1873 eurot. Seega on päevamäära suuruseks
62.43 eurot (1873 eurot jagatuna 30-ga on 62.43 eurot).
2230. Kohus rahuldab kaitsja taotluse ja mõistab Eesti Vabariigilt AA kasuks SKHS § 5 lg 1 p
1, 2 ja § 11 lg 4 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 8303.19 eurot
(133 päeva x 62.43) vahi all viibitud aja eest.
2231. Seoses varalise kahju hüvitamisega märgib kohus järgmist. Süüteomenetluses tekitatud
kahju hüvitamise seaduse alusel on saamata jäänud töötasu hüvitamine varalise kahjuna
võimalik. Seda on jaatanud ka Riigikohus (Riigikohtu 13. novembri 2016 otsus nr 3-1-1-34-16,
p 17). VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt
asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju
hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu
saamise võimaluse kaotamises.
2232. Riigikohus on lahendi 3-1-1-34-16 p-s 17 selgitanud, et töötasu kui saamata jäänud tulu
hüvitamine võib SKHS-i alusel tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on
vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta kaotab
seetõttu sissetuleku. Saamata jäänud töötasu kui varalise kahju tekkimine peab olema
põhjuslikus seoses vahistamise kohaldamisega. AS Tallinna Sadama nõukogu lõpetas 27.
augustil 2015 AA juhatuse liikme töölepingu, milline ei olnud seotud tema vahistamisega.
Seega ei olnud AA vahistamise hetkel kehtivat töösuhet AS-ga Tallinna Sadam. Kohtu
hinnangul ei ole võimalik eeldada, et AA oleks ka järgnevatel kuudel saanud samasugust tasu
nagu varasemalt juhatuse liikmena. Kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb seega
jätta rahuldamata.
13.1.5. Elukohast lahkumise keeld
2233. Kaitsja esitas maakohtule alternatiivselt ka taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks
seoses elukohast lahkumise keelu kohaldamisega. Juhul kui kohus jätab rahuldamata kaitsja
taotluse kogu saamata jäänud töötasu hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel, palub süüdistatav
alternatiivselt mõista AA hüvitis elukohast lahkumise keeluga tekitatud kahju hüvitamiseks. AA
vabastati elektroonilise valve alt 11. aprillil 2016 ja tema suhtes kohaldati leebema tõkendina
elukohast lahkumise keeldu. Keeldu kohaldati aastaks, s.t kokku 365 päevaks. Kuigi elukohast
lahkumise keeld on üks leebemaid kriminaalmenetluses kasutatavatest tõkenditest, teeb see
võimalikke tööandjaid, tõkendile allutatud isikuga töölepingu sõlmimisel, väga ettevaatlikuks.
Isikul, kelle kriminaalmenetlus on juba pikka aega olnud avalikkuse huviorbiidis ning kes on
seejuures allutatud mõnele kriminaalmenetluse tõkendile, on sisuliselt võimatu menetluse
kestel uusi töösuhteid luua. AA maine sai kriminaalmenetluse alustamisega jäädavalt
kahjustatud, mis teeb uue töösuhte loomise tänaseni väga keeruliseks. Kaitsja leiab, et SKHS §
10 lg 2 alusel kuulub hüvitamisele varaline kahju 89 904 eurot. Samuti taotleb kaitsja SKHS §
9 lg 2 alusel hüvitise suurendamist, sest eelnimetatud SKHS § 10 lg 2 alusel hüvitamisele
kuuluv summa ei kata süüdistatavale tegelikult põhjustatud kahju ega ole kaitsja arvates kõiki
asjaolusid arvestades õiglane. AA tuleb hüvitada kogu perioodil 11. aprill 2016 kuni 11. aprill
2017 saamata jäänud töötasu võrra, milleks on 105 600 eurot (8800 x 12), sest SKHS § 10 lg 2
alusel makstav 89 904 euro suurune hüvitis katab vaid osa AA tegelikult tekkinud kahjust.
Seetõttu palub kaitsja hüvitada AA elukohast lahkumise keeluga tekitatud kahju 105 600 eurot.
376
2234. SKHS § 5 lg 1 p 3 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse
kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist
juhul, kui see tekitati elukohast lahkumise keeluga. SKHS § 5 lg 1 p 3 alusel saab hüvitada
üksnes varalise kahju, kuivõrd SKHS § 11 lg 1 välistab mittevaralise kahju hüvitamise juhtumil,
kui isiku liikumisvabadust kriminaalmenetluse õiguspärase toiminguga üksnes piirati.
2235. Riigikohus on lahendis 3-1-1-34-16 p 17 selgitanud, et töötasu kui saamata jäänud tulu
hüvitamine võib SKHS-i alusel tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on
vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta kaotab
seetõttu sissetuleku. Riigikohtu lahendis märgitud põhjusliku seose tuvastamist tuleb järgida ka
elukohast lahkumise keelu puhul – saamata jäänud tulu hüvitamise eelduseks on see, et isik
peab konkreetselt näitama, millest kahju tekkis ning missuguses ulatuses. Kahju tekkimist ei
ole võimalik ennetada pelgalt elukohast lahkumise keelu tõkendi kui sellisega. Seda kinnitab
ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu, mille järgi võiks elukohast
lahkumise keeld olla koormav eelkõige isikute puhul, kes oleksid vastasel korral läinud tööle
välisriiki. Kuid ka siin peaks eeldama üldjuhul seda, et isik näitab konkreetselt ära, millest kahju
(saamata jäänud tulu) tekkis ning missuguses ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt on
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema
suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid (Riigikohtu 31.
augusti 2011 otsus nr 3-3-1-35-10, p 67; 30. augusti 2011 otsus nr 3-3-1-15-10, p-d 43-44).
2236. AA kaitsja ei ole taotluses mingil moel tõendanud, et kriminaalmenetluses kohaldatud
tõkend on olnud talle töökoha leidmisel takistuseks või ta on pidanud taluma seoses kohaldatud
tõkendiga ebameeldivusi. Kaitsja on sisustanud elukohast lahkumise keeluga kaasnenud
negatiivseid tagajärgi eelkõige kriminaalmenetluse stigmatiseeriva mõjuga, mis ei ole aga
SKHS § 5 lg 1 p 3 alusel kahju hüvitamise eelduseks. Seoses sellega tuleb jätta rahuldamata
kaitsja taotlus hüvitada AA kahju elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju eest.
13.2. FF
13.2.1. Ebamõistlik menetluse aeg
2237. FFi kaitsja esitas kohtule taotluse süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga. Kaitsja hinnangul möödus mõistlik
menetlusaeg novembris 2022, mil kaitsja esitas esmakordselt taotluse menetluse lõpetamiseks.
Kuivõrd hüvitis sõltub hetkest, mida peab kohus mõistliku menetlusaega ületavaks, ei ole
võimalik kaitsjal määratleda täpsemalt kahju hüvitise suurust. Seega palub kaitsja määrata
SKHS § 12 p 4 alusel õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, kui esinevad alused SKHS § 11 lg 5
kohaldamiseks.
2238. Ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on esmalt see, et
menetlus lõpetatakse KrMS § 199 lg 1, 2, 5 alusel või mõistetakse isik õigeks. Teiseks eelduseks
on see, et kohus tuvastab ebamõistliku menetlusaja. Nagu kohus varasemalt kohtuotsuses
tuvastas, ei ole kriminaalasjas mõistlik menetlusaeg veel möödas ning põhjendamatuid riigile
etteheidetavaid pikemaid seisakuid ei ole asjas jaatada võimalik. Seega jätab kohus rahuldamata
kaitsja taotluse hüvitada FFile ebamõistliku menetlusajaga põhjustatud mittevaraline kahju.
377
13.3. CC
13.3.1. Kinnipidamine
2239. kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju
hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Riigikohtu üldkogu praktika
kohaselt tuleb riigil hüvitada isikule tekkinud kahju õiguspärase vahistamise (Riigikohtu 31.
märtsi 2011 otsus nr 3-3-1-69-09) korral. Kohus ei ole tuvastanud, et CCe kinnipidamisel oleks
menetleja süüliselt rikkunud menetlusnorme. Samuti on CC kohtuotsuse kohaselt mõistetud
õigeks kõikides talle etteheidetud kuritegudes, seega on CCel õigus hüvitisele SKHS § 5 alusel.
2240. CC peeti kahtlustatavana kinni 26. augustil 2015 ja vabastati järgmisel päeval, s.o 27.
augustil 2015. Seega viibis CC kokku kinnipidamisasutuses 2 päeva. Kohus nõustus kaitsja
seisukohaga ning CCele tuleb hüvitada mittevaraline kahju seoses vabaduse võtmisega.
2241. SKHS § 11 lg 4 kohaselt vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju
päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära
suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud
kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja esitas taotluse kohtule 10.
novembril 2023, seega tuleb hüvitise arvutamisel aluseks võtta 2023. aasta II kvartali keskmine
brutotöötasu, milleks oli statistikaameti andmetel 1873 eurot. Seega on päevamäära suuruseks
62.43 eurot (1873 eurot jagatuna 30-ga on 62.43 eurot).
2242. Kohus rahuldab kaitsja taotluse ja mõistab Eesti Vabariigilt CCe kasuks SKHS § 5 lg 1 p
2 ja § 11 lg 4 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju summas 124.86 eurot (2
päeva x 62.43 eurot) vabaduse võtmise eest.
13.3.2. Menetlusnormide rikkumine
2243. Kaitsja taotleb lisaks mittevaralise kahju hüvitamist seoses kriminaalmenetluses
teostatud menetlusnormide rikkumisega mõistlikus ulatuses kohtu äranägemise järgi. Kaitsja
viitab sellele, et CCele ei antud võimalust teatada lähedastele tema kinnipidamisest. Samuti
leiab kaitsja, et kuna CCe õiguste deklaratsiooni ei ole, siis järelikult talle seda ei antud, mistõttu
ei saanud CCel olla selgust ka selles, millised on tema õigused ja kohustused ja et ta ei pea
osutama menetlejale kaasabi, s.o andma teavet läbiotsimismääruses märgitud tõendite ja
esemete kohta ning oma kasutuses olnud mobiili ja arvuti juurdepääsuks olevaid paroole. Lisaks
pidi CC taluma menetlustoiminguid tühja kõhuga ning tema suhtes kasutati käeraudu, kuigi ta
tegi koostööd. Eelviidatuga on CCe suhtes rikutud olulisel määral temale kui kahtlustatavale
seadusega ettenähtud õigusi, sh Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21 ja § 22 sätestatud õigusi ja
puuduvad SKHS § 7 lg 2 sätestatud asjaolud, mistõttu taotleb kaitsja CCe kasuks välja mõista
mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
2244. SKHS § 7 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi
isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle
süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.
2245. KrMS § 217 korras kinnipidamine ja sellega kaasnevad piirangud on tolle ajahetke
seisuga hinnatav menetleja kaalutlusotsustus. Kohus ei näe CCe kinnipidamises mingeidki
selliseid asjaolusid, mis annaks aluse rääkida selle õigusvastasusest. Nagu kohus varasemalt
tuvastas, oli CCe kinnipidamine õiguspärane. Samuti nähtub antud dokumentidest, mida CC on
enda allkirjaga kinnitanud, et talle on üle antud õiguste deklaratsioon. Seega ei ole kaitsja
378
esitatud etteheited kinnistust leidnud ning kohus ei ole rikkumisi tuvastanud. Seonduvalt CCe
ülekuulamisega tuvastas kohus eelnevalt, et CCe 27. augustil 2015 kell 16.15 alanud
ülekuulamine on õiguspärane. Kohtu hinnangul on CCe enda arusaam, mis asjaoludel ja mis
ütlusi ta andis, kohtumenetluses muutunud ja ta soovib taganeda antud ütlustest, kuid kohus ei
näe mingisugustki rikkumist, mida menetlejale ette heita.
2246. Soovitud tulemuseni ei vii kaitsja viide ka käeraudade kasutamisele, kuivõrd kaitsja ei
ole selgitanud, milles väidetav käeraudade õigusvastane kasutamine seisnes. KorS § 79 lg 1
kohaselt võib käeraudu kasutada ainult siis, kui on alust arvata, et realiseerub mõni samas lõikes
sätestatud ohtudest (isik võib rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule
füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet, põgeneda või teda võidakse
ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või ta võib ennast
vigastada või enese tappa). Seega pelgalt asjaolu, et CC ei osutanud vastupanu, ei välista
käeraudade kasutamise õiguspärasust.
2247. Eeltoodu alusel leiab kohus, et CCe suhtes läbiviidud menetlustoimingud, millele kaitsja
taotluses viitab, olid õiguspärased. Seega tuleb kaitsja taotlus kriminaalmenetluses teostatud
menetlusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitise saamiseks SKHS § 11 lg 2 ja § 7 lg 1
alusel jätta rahuldamata.
13.3.3. Elukohast lahkumise keeld
2248. CCe kaitsja taotleb kohtult ka mittevaralise kahju hüvitamist seoses elukohast lahkumise
keelu kohaldamisega mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel. Elukohast lahkumise keeldu
kohaldati CCe suhtes 02. septembrist 2015 kuni 02. septembrini 2016. Kaitsja leiab, et tõkend
oli põhjendamatu – CC ei saanud reisida ja viibida kodust eemal kauem kui 3 päeva. Tegemist
oli eraelu riivega ja tegevusvabaduse piiranguga, see omas otsest mõju CCe elukorraldusele.
Sellest tulenevalt taotleb kaitsja, et kohus määraks CCele ka konkreetse mittevaralise kahju
tekitamise eest mõistliku hüvitise kohtu äranägemisel.
2249. SKHS § 5 lg 1 p 3 alusel võib isik nõuda kahju hüvitamist, kui ta mõistetakse õigeks või
tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel juhul, kui
kahju tekitati elukohast lahkumise keeluga. SKHS § 11 lg 1 võimaldab mittevaralise kahju välja
mõista SKHS § 5 alusel siis, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud
tema õigust mõistlikule menetlusajale. Kuna CCelt ei võetud mitte vabadust, vaid tema
liikumisvabadust ainult piirati, ei ole võimalik SKHS § 5 lg 1 p 3 alusel kaitsja taotlust
rahuldada (Riigikohtu 13. novembri 2016 määrus nr 3-1-1-34-16, p 31). Nimetatud alus annaks
võimaluse vaid varalise kahju hüvitamiseks, millist taotlust aga esitatud ei ole. Eelnevast
tulenevalt jääb CCe kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses elukohast lahkumise
keelu kohaldamisega rahuldamata.
2250. Lisaks taotleb CCe kaitsja mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebamõistlikult pika
menetlusajaga summas 5469 eurot või alternatiivselt mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel.
Kaitsja selgitab, et menetluse ajal alates selle algusest (s.o 26. augustist 2015) kuni käesoleva
ajani ehk kokku rohkem kui kaheksa aasta jooksul on ilmunud üleriigilises meedias hulgaliselt
artikleid ja klippe, mille sisuks on Tallinna Sadama kohtuasi, milles on kahjustatud ka CCt nii
kirjas kui ka pildis. CC ja tema pere on pidanud sel põhjusel tundma suurt stressi ja avalikku
hävi sealjuures ebaselgust ja teadmatust tuleviku osas ebamõistlikult pika aja vältel. See on
379
tekitanud suuri hingelisi üleelamisi, mida saab käsitleda mittevaralise kahju tekitamisena.
Kaitsja leiab, et antud asjas oleks alates kriminaalasja alustamisest kuni esimese astme
kohtulahendini jõudmiseni piisanud viiest aastast. Seega tuleks kahjuhüvitis välja mõista 3
aasta eest SKHS § 7 lg 1 järgi, ehk summas 5469 eurot (3 x 1823).
2251. Ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on esmalt see, et
menetlus lõpetatakse KrMS § 199 lg 1, 2, 5 alusel või mõistetakse isik õigeks. Teiseks eelduseks
on see, et kohus tuvastab ebamõistliku menetlusaja. Nagu kohus varasemalt kohtuotsuses
märkis, ei ole mõistlik menetlusaeg veel möödas ning põhjendamatuid riigile etteheidetavaid
pikemaid seisakuid ei ole asjas jaatada võimalik. Seega jätab kohus rahuldamata kaitsja taotluse
hüvitada CCele ebamõistliku menetlusajaga põhjustatud mittevaraline kahju.
13.3.5. Sissetuleku kaotus
2252. Lisaks taotleb kaitsja varalise kahju hüvitamist seoses sissetulekute kaotusega. Kaitsja
selgitab, et alustatud kriminaalmenetlus tingis ŽŽ AS-i juhatuse liikme kohalt 03. septembril
2015 tagasikutsumise. Juhatuse liikme lepingu kohaselt kui leping öeldakse erakorraliselt üles,
maksab Selts juhatuse liikmele hüvitist 3 kuu tasu. Seega jäi CCel saamata kolme kuu tasu
kogusummas 12 540 eurot. Lisaks põhitasule maksti CCele ka igakuiselt lisatasu 640 eurot.
2253. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua
varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Sellest tulenevalt
ning tuginedes SKHS § 9 lg 1 lähtutakse kahju hüvitise suuruse määramisel riigivastutuse
seaduse § 13 lõikest 1, arvestades süüteomenetluse erisusi. RVastS § 13 lg 2 sätestab, et saamata
jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju
tekitamises süüdi. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja
õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda
talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada
käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaitsja
toob välja, et RVastS § 7 lg 3 järgi hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
2254. Kuivõrd nii juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumine ning sellega seotult ka
sildumisteenuste eest ettenähtud tähtajaliselt määratud tasu jäi CCel saamata seoses
kriminaalmenetluse alustamisega, siis on saamata jäänud kolme kuu tasu näol summas 12 540
eurot tegemist saamata jäänud hüvitisega, mida tavakorral oleks õigus saada olnud.
Sildumisteenustega seotud tähtajalise lisatasu osas kehtib eeldus, et CC oleks saanud samas
väärtuses sissetulekut kuni detsember 2015, kui tema suhtes ei oleks alustatud
kriminaalmenetlust, mistõttu leiab kaitse, et selle näol on tegemist otsese varalise kahjuga.
2255. Kokkuvõtlikult palub kaitsja süüteomenetlusega tekitatud kahju kogusummas 15 100
eurot CCe kasuks välja mõista. SKHS § 10 lg 2 sätestab, et sama seaduse § 5 või § 6 alusel
hüvitatakse varaline kahju maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõude esitamise kuule
eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48-
ga. Hüvitise piirmääraks, võttes keskmiseks brutokuupalgaks 1823, on seega 87 504 eurot.
Kuivõrd CCe saamata jäänud hüvitis ja ka tekitatud varaline kahju on väiksemad, kui ettenähtud
piirmäär SKHS § 10 lg 2 järgi, siis taotleb CCele saamata jäänud hüvitise ja varalise kahju
hüvitamist kogusummas 15 100 eurot.
2256. Kriminaalmenetluses rakendatakse isiku õigusi ja vabadusi väga intensiivselt piiravaid
meetmeid. Neid rakendatakse olukorras, kus ei ole veel üheselt teada, kas see isik süüteo eest
380
vastutab või mitte. Meetme rakendamise aluseks on prognoosotsustus, mille tegemise ajal ei
ole veel teada, kuidas kriminaalmenetlus isiku suhtes lõppeb. Riigikohtu praktika valguses ei
lasu riigil kahju hüvitamise kohustust olukorras, kus menetlus lõppeb isiku jaoks õigeksmõistva
lahendiga, kuid ta ei ole kriminaalmenetluses pidanud taluma tema õigusi väga intensiivselt
koormavat meedet.
2257. Seega tuleb eelkõige hüvitada see kahju, mida isik pidi taluma äärmiselt koormava
meetme kohaldamise tõttu. Seadusandja on need meetmed piiritlenud kinnise loeteluga SKHS
§-s 5. Selliselt on kahju hüvitamise nõude eelduseks see, et riik on rakendanud isiku suhtes
mõnda tema jaoks ulatusliku mõjuga menetluslikku toimingut. Sellised toimingud on
vahistamine, kahtlustatavana kinnipidamine, elukohast lahkumise keeld, ametist kõrvaldamine,
vara arestimine ja ebamõistlik menetlusaeg. Eeltoodut on kinnitamist leidnud ka riigikohtu
praktikas, mille järgi töötasu kui saamata jäänud tulu hüvitamine võib SKHS-i alusel tulla kõne
alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse
võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta kaotab seetõttu sissetuleku (Riigikohtu otsus nr
3-1-1-34-16 p 17).
2258. Nähtuvalt kaitsja taotlusest, esitati 03. septembril 2015 äriregistrile ŽŽ AS nõukogu
nimel CCe ŽŽ AS juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise avaldus. Äriühingu nõukogu poolt
juhatuse liikme tagasikutsumist ei ole võimalik vaadelda riigi poolt rakendatava toiminguna
kriminaalmenetluses. Seega ei saa ka CCe saamata jäänud töötasu või tähtajaliselt makstavat
lisatasu lugeda SKHS § 10 lg 2 mõttes varaliseks kahjuks, mille hüvitamise kohustus on riigil.
13.4. II
13.4.1. Lisapiirangud
2259. IIi esindaja on esitanud kohtule taotluse mõista SKHS § 7 ja VÕS § 134 lg 2 alusel Eesti
Vabariigilt välja kahju lisapiirangute kohaldamise eest. II nõuab mittevaralise kahju hüvitamist
pärijana.
2260. Taotluses toob esindaja välja, et LL peeti kahtlustatavana kinni 26. augustil 2015 ning
alates 28. augustist 2015 kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. LL pääses vabadusse 06.
jaanuaril 2016, mis järel kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Vahi all viibides kohaldati
LLi suhtes lisapiiranguid, millega keelati täielikult kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni
ning muude sidevahendite kasutamise ning lühiajalise väljaviimise õigus kuni vahistuse tähtaja
lõpuni. Alates 11. novembrist 2015 lubati LLil kokkusaamised abikaasa IIiga. Alates 19.
novembrist 2015 lubati kokkusaamised pojaga ning tütardega. 22. detsembril 2015 lubati
kokkusaamised isaga. Lisapiirangud tõid kaasa selle, et LL ei saanud jagada infot oma tervisest
ja olukorrast abikaasale ja perekonnaliikmetele. Tal ei olnud võimalik anda korraldusi
vabaduses viibivatele lähedastele elu korraldamiseks. Lisapiirangute kohaldamise määruses on
üldsõnaliselt põhjendatud lisapiirangute kohaldamise vajadust üksnes esitatud kahtlustuse
kvalifikatsiooniga. Samuti sooviti piiranguga vältida ohtu, mil kinnipeetav asub organiseerima
veel kogumata asitõendite hävitamist või mõjutama tunnistajaid, suhtlema
kaaskahtlustatavatega ning kooskõlastama nendega versiooni sündmustest. Kõik määruses
toodud põhjendused on kaitsja hinnangul üldised. Seejuures ei ole määruses põhjendatud, miks
oli vajalik piirata suhtlust perekonnaliikmetega või miks oli oht, et LL hakkab just lähedaste
kaudu kedagi mõjutama või tõendeid hävitama. Selliseid põhjendusi määruses ei leidu ning
pole teada, kuidas LLi lähedased ohtu kujutasid. Esindaja hinnangul esineb käesoleval juhul
EIÕK artikkel 8 rikkumine, kuivõrd LLil oli keelatud vahi all viibimise ajal suhtlus,
381
kokkusaamiste ja väljaviimise õigus ka perekonnaliikmetega. Esindaja hinnangul ei
põhjendanud prokuratuur piisavalt (KrMS § 1431 lähtuvalt) ja kontekstipõhiselt, miks
õigustasid vaidlusalust piirangut ohud, millele tugineti. Kaitsja viitab Kalda vs Eesti EIK
lahendile, milles EIK leidis, et kaebajale tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 5000
eurot.
2261. Esindaja leiab, et määrus ei olnud põhjendatud ning seeläbi ei olnud suhtluspiirangu
seadmine seaduslik. Kui LLi ei oleks vahi all viibinud, siis ei oleks olnud võimalik ka KrMS §
1431 alusel suhtluspiirangut rakendada. Seega on esindaja hinnangul käesoleval juhul kahju
põhjustatud vahistamisega ehk vabaduse võtmisega. Isiku vahi all pidamine riivad õigust
vabadusele ja isikupuutumatusele ning lisaks piirati meetmega era- ja perekonnaelu. Esindaja
näeb süüd ses osas menetlejal. Kahju tuleb sellisel juhul välja mõista SKHS § 11 lg 2, § 7 lg 1
ja VÕS § 134 lg 2 alusel, kuivõrd menetleja (prokuratuur) ei ole põhistanud määrust, mis juhul
on tegemist õigusvastase käitumisega (määrus ei vasta KrMS § 145 toodud nõuetele). Esindaja
hinnangul on kahju hüvitise suuruse arvestamisel paslik võtta aluseks SKHS § 11 lg 4, kuivõrd
suhtluspiirangu kohaldamisega võeti LLilt täiendavalt vabadus, s.o keeld suhelda
perekonnaliikmetega. Kinnipidamisest kuni viimase lisapiirangu kohaldamise määruse osalise
tühistamise (22. detsember 2015) jäi 117 päeva, seega kuulub hüvitamisele 7300.80 eurot (62.4
x 117 päeva). II nõuab mittevaralise kahju hüvitamist pärijana. Tegemist on jõustunud
määrusega, millise õigusvastasust ei ole tuvastatud. Kaebaja toodud väidetest ei nähtu
menetleja süülist käitumist. Menetleja on määruse kohaldamist pidanud vajalikuks ja seda
põhjendanud.
2262. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule SKHS § 7 alusel mittevaraline
kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või
ebainimlikult või alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust,
rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole
mittevaralise kahju hüvitamise eeldus, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või
teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.
2263. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et menetleja, LLi suhtes lisapiirangute
kehtestamisega, oleks rikkunud süüliselt menetlusõigust. Seega puudub LLil ja tema pärijal
õigus nõuda hüvitist suhtluspiiranguste seadmise eest. Kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
13.4.2. Vara arest
2264. Samuti esitas kaitsja taotluse mõista välja SKHS § 5 lg 5 alusel hüvitis vara arestimise
eest ning SKHS § 9 lg 2 alusel taotluse hüvitise suurendamiseks. 01. detsembri 2015 Harju
Maakohtu kohtumäärusega nr xxx (jõustus 15. jaanuaril 2016), konfiskeerimise tagamiseks
arestiti LLile kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot, mis 26. augustil 2015 leiti ja võeti ära
LLi elukohast, aadressil xxx.
2265. Esindaja taotleb alates 26. augustist 2015 sularaha 9150 euro äravõtmise eest kahju
hüvitist kuus protsenti aastas, milline summa on taotluse esitamise (27. oktoober 2023) seisuga
4486.76 eurot. Edasiselt mõista riigilt II kasuks välja sularahalt 9150 eurolt kahju hüvitis kuus
protsenti aastas alates 28. oktoobrist 2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja
edasiselt sularahalt 9150 eurolt kahju hüvitis kuus protsenti aastas kuni kohustuse kohase
täitmiseni. SKHS § 9 lg 2 alusel taotleb esindaja kahju hüvitise suuruse muutmist ehk
suurendamist 4603 euro võrra seoses arestitud vara ostujõu vähenemisega. Kokku taotletakse
kahju hüvitamist summas 9089.76 eurot.
382
2266. Esindaja poolt viidatud lahendi asjaolud on teised, ega ole analoogia korras käesoleval
juhul kohaldatavad.
2267. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 01. detsembri 2015 kohtumäärusega nr xxx arestiti
LLi elukohast aadressil xxx leitud ja ära võetu sularaha 9150 eurot. Harju Maakohtu 28.
oktoobri 2020 kohtumäärusega nr xxx rahulas kohus LLi kaitsja taotlused ja vabastas vara aresti
alt. Kohus märkis määruses, et kuivõrd LLi suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199
1g 1 p 6 alusel, ei teki tal SKHS § 5 ja § 6 alusel õigust nõuda kahju hüvitamist. Tallinna
Ringkonnakohtu 17. detsembri 2020 määrusega tühistati maakohtu määrus ja jäeti aresti alla
Harju Maakohtu 01. detsembri 2015 kohtumäärusega xxx konfiskeerimise tagamiseks arestitud
LLile kuuluv vara - sularaha summas 9150 eurot.
2268. Vaidluse all ei ole, et arestimise ajal oli LL kahtlustatav, seejärel süüdistatav. Menetlus
LLi suhtes lõpetati, misjärel ta kaasati 3. isiku ning tsiviilkostjana. Kohus kõrvaldas LLi tema
surmaga seoses menetlusest ja kaasas õigusjärglasena pärija IIi.
2269. SKHS § 5 lg 5 sõnastusest tulenevalt peab kahju olema tekkinud kolmandale isikule
arestimise hetkel. Praegusel juhul ei ole kolmas isik II toonud välja asjaolusid, kuidas arestimise
hetkel talle kahju oleks tekkinud. Neid asjaolusid ei ole tuvastanud ka kohus. Arestimise hetkel
peeti raha valdajaks kahtlustatav LLi.
2270. SKHS ei käsitle kahju hüvitamist õigustatud isiku surma korral, nt pärimise kaudu. SKHS
§ 4 kohaselt saab kahju hüvitamist nõuda ka menetlusväline isik ning § 5 lg 5 käsitleb olukorda,
kus kahju hüvitamist saab taotleda kolmas isik. SKHS põhimõttest tuleneb seega, et kahju
hüvitamist SKHS alusel saab nõuda üksnes vahetult puudutatud isik. II selleks käesoleval juhul
ei ole. Tegemist on meetmega, mis peaks hüvitama LLile tekkinud varalise kahju seoses sellega,
et tema ise ei ole saanud kriminaalmenetluse kestel arestitud raha kasutada. PärS § 2 kohaselt
ei ole pärandiks pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt
on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. SKHS alusel saab kahju nõuda üksnes vahetu
kahjusaaja. II ei ole samuti väljatoonud asjaolusid, kuidas 9150 euro arestimine LLilt teda
mõjutas.
2271. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata IIi taotluse hüvitise saamiseks LLilt 9150 euro
arestimise eest.
2272. Samuti esitas IIi esindaja taotluse mõista SKHS § 5 lg 1 p 6 alusel välja kahju hüvitis
ebamõistliku menetlusaja eest. IIi esindaja jääb 13. aprillil 2023 esitatud taotluses käsitletu
juurde ja palub Eesti Vabariigilt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis SKHS § 11 lg 5
kohaselt.
2273. Kohus selgitab esmalt, et ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamise
eelduseks on SKHS § 5 lg 1 kohaselt esmalt see, et kriminaalmenetlus lõpetatakse KrMS § 199
lg 1, 2, 5 alusel või mõistetakse isik õigeks. Seega kui kriminaalmenetlus lõpetatakse KrMS §
199 lg 1 p-de 3, 4, 6 ja 7 korral, ei tule tekitatud kahju hüvitamine kõne alla. Seadusandja on
nimetatud valikut selgitanud KrMS § 199 lg 1 p 6 osas sellega, et menetluse lõpetamise korral
süüdistatava parandamatult haigestumise korral ei ole võimalik kõneleda riigipoolsest
eksimusest (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu seletuskiri 635 SE,
Riigikogu XII koosseis). Seetõttu ei ole sellisel alusel menetluse lõpetamise korral võimalik
383
taotleda ka kahju hüvitamist. Kuivõrd LLi suhtes lõpetati Harju Maakohtu 28. oktoobri 2020
kohtumäärusega kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel, ei ole kahju hüvitamise
eeldused SKHS § 5 lg 1 järgi täidetud ning IIi esindaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks
tuleb jätta rahuldamata.
2274. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju
hüvitamist on isikul võimalik nõuda juhul, kui kohus on tuvastanud ebamõistliku menetlusaja.
Nagu kohus varasemalt kohtuotsuses märkis, ei ole mõistlik menetlusaeg veel möödas ning
põhjendamatuid riigile etteheidetavaid pikemaid seisakuid ei ole asjas jaatada võimalik. Seega
tuleb IIi esindaja taotlus ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamiseks jätta ka
seetõttu rahuldamata.
14. KOHTUOTSUSE TÕLKIMISEST
2275. GGle kohtuotsuse tõlkimisel lähtub kohus järgmistest põhimõtetest.
2276. GGt puudutava osa valikul lähtub kohtus tema vajadusest isiklikult kõigest sõna sõnalt
aru saada ning asjaolust, et GGl on kaitsja, kes saab talle vajadusel terve kohtuotsuse sisu
selgitada. Menetlusdokumendid, nagu nt ka apellatsiooni esitab kaitsja, mistõttu ei oma
õiguslike vaidluste sõnasõnalt arusaamine GG jaoks väärtust. GG on viibinud kohtuvaidluste
ajal kohal, mistõttu on käsitletu talle paljuski ka teada.
2277. Sellest tulenevalt jätab kohus tõlkimata kasutatud lühendid, sissejuhatuse, menetluse
käigu, süüdistuse peatükid ja osaliselt mõistliku menetlusaja peatüki. Viimasest peab kohus
vajalikuks tõlkida osaliselt väljavõtted. Süüdistus on GGle prokuratuuri poolt süüdistusakti
kohtusse saatmisel tõlgitud, mistõttu selle tõlke kordamist ei pea kohus vajalikuks.
2278. Tõendite lubatavuse peatüki osas leiab kohus, et tegemist on õiguslike küsimustega, mida
GGle ei ole vaja täies ulatuses tõlkida. GG jaoks on oluline teada, et kohus leidis
teabehankekokkuvõtte ja jälitusega kogutud teabe lubatavad tõendid olevat. Muud vaidlustatud
kirjalikud tõendid ei oma GGsse puutuvust, neid kohus ei tõlgi. Kohtueelses menetluses antud
ütlustest omavad GG episoodi puutumust VV ja osaliselt WW ütlused. Ning KrMS §
2862 alusel vastuvõetud ütlustest osa. Seejuures on talle oluline teadmine, et kohus leidis, et
tegemist on nende kõigi puhul lubatavate tõenditega. Sisulise ütluste osa on kohus kajastanud
episoodi tõendatusse juures. Eeltoodu alusel antud osasid kohus ei tõlgi.
2279. GG süüdistusega otseselt seondub reisiparvlaevade tõendatusse osa. Kuna süüdistus on
GGle tõlgitud, siis p 7.6.1. ei vaja tõlkimist. Seega tuleb GGle tõlkida p-d 7.6.2- 7.6.4 täies
mahus. Ülejäänud episoodid ei oma GG süüdistusse puutumust ning neid ei tule talle tõlkida.
2280. Kvalifikatsiooni osas tuleb GGle tõlkida tema episoodi puutuv. Sealjuures LLi
kvalifikatsiooni osast on talle oluline teadmine, et kohus leiab, et LL TS Laevad OÜ nõukogu
liikmena ei ole ametiisik, kes täitis avalikku ülesannet. Muus osas omab GGsse puutuvust p
8.1.4.2 ja 8.1.5, mis tuleb tõlkida täies mahus.
2281. Tsiviilhagi, asitõendid, arestitud vara GGsse ei puutu, seda ei tõlgita. Menetluskulude
osas tuleb tõlkida samuti üksnes GGt puudutav osa. Kohtuotsuse lisade 1-8 tõlkimise vajadust
kohus ei näe. Tõlkimise vaidlustamise seisukohast tuleb tõlkida ka käesolev osa. GGle tõlgitava
osa on täies mahus lisas 9.
384
2282. Tsiviilkostja R.I.C.H Group Trading Ltd esindajale kohus kohtuotsust ega selle osa
kirjalikult inglise keelde ei tõlgi. Kohus on kohustatud tagama istungitel tõlgi abi (KrMS § 10
lg 2), kuid kohustust kohtuotsus või selle osa kirjalikult tõlkida KrMS § 10 grammatilisel
tõlgendamisel kohtul ei ole. KrMS § 10 lg 5 ja 61 kohaselt tuleb kirjalik kohtuotsuse tõlge või
selle osatõlge tagada üksnes kannatanule tema taotlusel ja süüdistatavale.
15. LISAD
2283. Kohtuotsuse lahutamatu osa moodustavad järgmised lisad:
15.1. Kohtueelse menetluse toimingud, lisa 1
15.2. Kohtumenetlus, v.a kohtuistungid, lisa 2
15.3. Toimunud kohtuistungid, lisa 3
15.4. Edasilükatud kohtuistungid, lisa 4
15.5. Ülekuulatud isikud, lisa 5
15.6. Osalejad, lisa 6
15.7. Süüdistuse terviktekst, lisa 7
15.8. Süüdistuse episoodid viidetega, lisa 8
15.9. Poola keelde tõlgitava kohtuotsuse osa väljavõte eesti keeles, lisa 9
Allkirjastatud digitaalselt
Anne Kaarjärv Vladimir Simagin Kristina Väliste

rahvakohtunik rahvakohtunik eesistuja
385

Tallinna Sadama kohtuotsus

Uploaded by

Document Information

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Tallinna Sadama kohtuotsus

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2024, Tallinn

Kriminaalasja number 1-17-9149

Kohtukoosseis Eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud Anne Kaarjärv

Prokurörid Kristo Adosson, Kadri Väling

Tõlgid Merje Einre, Lemmi Erin, Niina Laansoo, Epp Ehasalu,

Kriminaalasi AA süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 ja KarS § 394 lg

Süüdistatav AA, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

Kaitsjad Paul Keres, Andri Rohtla (kokkuleppel)

Kaitsja Rein Laid (RÕA)

Süüdistatav CC, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

Kaitsja Anu Toomemägi- Kivistik (RÕA)

Süüdistatav DD, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

Kaitsja Erki Kergandberg (kokkuleppel)

Süüdistatav EE, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

Kaitsja Elmer Muna (kokkuleppel)

Süüdistatav FF, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

Kaitsja Andrei Svištš (kokkuleppel)

Süüdistatav GG, sünniaeg: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx;

Kannatanud AS Tallinna Sadam

Lepingulised esindajad Dmitri Teplõhh, Carel Kivimaa

Tsiviilkostjad HH, Keskkonnahoolduse OÜ

Lepinguline esindaja Toomas Pikamäe

Tsiviilkostja Bone Invest OÜ

Lepinguline esindaja Kristjan Tuul

Tsiviilkostja ja 3. isik R.I.C.H. Group Trading Limited

Lepingulised esindajad Aleksander Muru ja Joonas Põder

24. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada arestitud vara suhtes järgmisi meetmeid:

24.1. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr xxx konfiskeerimise asendamise

Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märked ja sõidukid vabastada aresti alt.

24.16. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 nr xxx määrusega konfiskeerimise tagamiseks

24.17. Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2020 nr 1-17-9149 määrusega kohaldatud hagi

Kaitsepolitseiameti deposiitkontol olev vara

24.18. Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2020 nr 1-17-9149 määrus, millega arestiti

25. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada asitõendite suhtes järgmisi meetmed.

25.1. Andmekandjatel olevad andmed kustutada ja seadmed jätta Kaitsepolitseiametile, seda

Jätta kohtule esitatud CD/DVD plaadid, dokumentide koopiad ja väljatrükid

26. Kohtuotsuse jõustumisel hüvitada menetluskulud järgmiselt:

Riigi õigusabi kaitsjad

VII Süüteomenetlusega tekitatud kahju:

27. Kohtuotsuse jõustumisel hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju järgmiselt:

27.1. Eesti Vabariigil hüvitada Rahandusministeeriumi kaudu AA SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 11

KrMS § 10 lg 10 alusel arvestatakse GGle kohtuotsuse peale kaebamisel kaebetähtaegu

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus ning tõlkimise osaline ja täielik tagamata

Kasutatud lühendid ................................................................................................................... 20

Lisaks eelnevale on kohtuasja juures järgnevad plaadid (köidete kaupa):

51. Kannatanud leiavad, et esitatud süüdistused on tõendatud. Kannatanute hinnangul peab

b) Alternatiivselt: Lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 ja KrMS § 2742 lg 1 alusel

55. DD kaitsja palub:

212. 16. veebruari 2017 jälitustoimingu protokollis (T 71 lk 86-89) on kajastatud Harju

425. PP ja MMi elukohtades teostatud läbiotsimised on vaidlustanud AA kaitsjad. Kohtul

2003 detsember riigihange nr xxx „Koristus- ja haljastusteenuste pakkumine AS Tallinna Sadam

Töövõtuleping 13. veebruar Muuga sadama territooriumil koristus-

Lepingu p 6.3 muudatus. Töövõtjal

Kütuse kallinemine, suurendada tasu

Kokkulepe 01. oktoober Töödele lisatud Nuudi tee aastaringne

kütuse hinna muutusest tasu

9 270043 Arve puudub 4524.94 T 29 lk 32 4524.94 25.07.2007

13 270064 Arve puudub 4524.94 T 28 lk 32 4524.94 26.10.2007

19 280017 03. märts 2008 4524.94 T 31 lk 25 4524.94 08.04.2008

602. 28. aprilli 2016 vaatlusprotokollis (T 29 lk 56-62) tuvastati BB arvelduskonto nr xxx ja

760. Bone Invest OÜ on tasunud Z3 OÜ-le (T 72 lk 118 CD 59 kd Swedbank vastus 21.01.2015