Asjaiguse seminarid I seminar Varastatud jalgratta kaasus

Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jtab jalgratta poe seina rde selleks ajaks, kui ta poodi lheb. Samal ajal, kui O poes on, vtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O neb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le jrele ning vtab jalgratta V-lt juga ra. V vidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivrd tsiviiligusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt vlja nudma. Kas O tegevus oli igusprane?

Mrkus: Tsiviiligusi teostatakse kohtu korras (ldiselt). Enamus seadusi annab ainult nudeigusi, erand on AS 41 lg 2. Hpotees: O vis AS 41 lg 2 alusel V-lt ratta ra vtta 1. Vallasasi vetakse ra (+) TsS 49 lg 1 asi on kehaline ese. 50 lg 2 asi mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. 2. O on valdaja (+) AS 33 lg 1 valdaja on isik, kelle tegeliku vimu all asi on. Kontr 39 lg 2. 3. ravtmine on omavoliline (+) AS 40 lg 2 -valduse ravtmine (+) -ilma valdaja nusolekuta (+) -seadusevastaselt (+) 4. ra veti salaja (v. Vgivallaga) (+) 5. kohene ajaline seos (ngi aknast) (+) Kui oleks hiljem linnas oma ratta leidnud, poleks omaabi. Tulemus: O vis kasutada AS 41 lg-st 2 tulenevat omaabi V vastu. Maastikuauto kaasus
Maastikuauto kaasus Kitsal Nmme tnaval pargib naabrimees N pidevalt kinnisasja rnik vrava ette oma suurt maastikuautot selliselt, et ei saa autovravast vlja sita. on selle peale maruvihane ja tahab teada, kas ta vib N-i auto juga ra vedada?

Hpotees: viks AS 41 lg 1 alusel N-i auto ra vedada? 1. on valdaja AS 33 lg 1 (+) -rib kinnisasja. Valdab rilepingu alusel. 2. esines omavoli N poolt AS 40 lg 2 (+) valduse rikkumine 40 lg 3. -d takistati kinnisasja kasutamisel (+) Tegevus toimus nusolekuta (tekstist lhtuvalt) (+) 3. ei leta oma tegevuses hdakaitse piire TsS 140 (+) vahetu rnnak igusvastane. Tulemus: vib AS 41 lg 4 alusel auto juga ra vedada. Maastikujalgratta kaasus
Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J rib ndalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi peale rimist varastab J-lt jalgratta varas V, kes mb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V vidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Jrgmisel peval neb murelik J, et ratas on H kes ja tahab nd teada, et kas J saab ratta H kest vlja nuda?

Hpotees: J saaks nuda H-lt maastikujalgratase AS 45 lg 1 alusel. 1. toimus valduse ravtmine (+) AS 39 lg 1 kaotas valduse muul viisil. 2. J oli valdaja 33 lg 1 (+) 3. H on nd valdaja 33 lg 1 (+) 4. H valdus on J suhtes omavoliline 40 lg 2 valduse ravtmine 40 lg 2 (?) tegevus J nusolekuta (tekstist) (+) H vttis jalgratta J-lt (-) aga AS 40 lg 4 omavoli tagajrgede eest vastutab ka valduse prija jm igusjrglane. kas V oli omavoliline valdaja J suhtes 40 lg 2 a) kas V vttis ratta J-lt (+) b) kas V vttis J nusolekuta (+) kas H teadis, et V valdus oli J suhtes omavoliline (+) Tulemus: rnik J ei saa ratast vlja nuda AS 45 lg 1 alusel! Omanik saab ratta vlja nuda. Jalgratas ja sdamerabandus
Jalgratas ja sdamerabandus Omanik O saab jalgrattaga sites sdamerabanduse ning sureb. Surnud O st juhtub mda minema mduja M, kes vtab jalgratta kaasa ning lahkub sellega. M mb jalgratta heausksele ostjale H. Mni aeg hiljem avastab O ainuprija P, et jalgratas on H kes ning nuab jalgratta vljaandmist. Kas igustatult?

Hpotees: P viks nuda ratast H-lt AS 80 lg 1 alusel 1. P on omanik (+) P on omanik. Vis saada omanikuks PrS 1 lg 1. aga: kas H vis saada omanikuks vahepeal AS 68 lg 3 alusel? H vis saada omanikuks AS 92 lg 1 alusel (-) otsese valduse (vallasasi TsS) le andmine M-lt H-le (+) M ja H vahel kehtiv kokkulepe omandi leandmiseks (+) vrandaja M-l peab olema ksutusigus (-) Vahetulemus: H ei saanud omanikuks. H vis saada omanikuks AS 95 lg 1 alusel? 1. kas H suhtes oli kehtiv ksutustehing? (?) 2. Kas H sai otsese valduse? (+) 3. Kas M-l puudus ksutusigus? (+) 4. Kas H oli heauskne 95 lg 2 alusel TsS 39 heausksust eeldatakse. 5. Heausksust vlistavate asjaolude puudumine 95 lg 3 (-) Kas ratas oli omaniku valdusest tema tahte vastaselt vlja linud? a) kes oli ravtmise ajal omanik (O surnud)? - prija P oli omanik b) kelle valduses oli ratas ravtmise ajal? AS 38 valdus lheb le prijale. Valdus seega P-l (kaudne valdus) c) ratas lks P valdusest vlja tema tahte vastaselt (+) Tulemus: esinesid heausksust vlistavad asjaolud, s.o ei saanud H ratast omandada heauskselt. NB! vimalus kontrollida igamist 110. II seminar

Terastalade kaasus
Terastalade kaasus Varas V varastab Ehituse ABC uepealt koormatie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus samal ajal kampaania, kus kik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt. Jrgmisel peval mb V need talad heausksele H, kes on htlasi Ehituse ABC psiklient ja kes need talad kohe samal peval oma maja katusekonstruktsioonide klge kinnitab. H ei olnud V poolsest kauba hankimise viisist teadlik. Politsei juab juba paari peva prast varastatud kaubale jlile ning tuvastab, et terastalad on H-le kuuluva maja kljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt vlja nuda. Kas igustatult?

Hpotees: Ehituse ABC-l oleks igus H-lt talad vlja nuda AS 80 lg 1 alusel I lipilase lahendus (tulemus ige) 1. Kas Ehituse ABC on omanik? (-) aga: Kas H viks vahepeal omanikuks saada AS 107 lg 3 alusel? (+) 1.1 vallasasi TsS 50 lg 2 (+) 1.2 talad on maatkiga hendatud (+) 1.3 talad on maatki oluline osa (+) ehitis on kinnisasja oluline osa TsS 54 lg 1 (+) ehitis (+) ehitis on psivalt hendatud maatkiga (+) tuleneb kaasuse tekstist talad on ehitise olulised osad TsS 55 lg 1 (+) a) psiv hendatus (+) b) ei saa eraldada ilma kahjustamata (+) 1.4 maatkk kuulub H-le (+) (see ei tulene 107 lg 3-st) Tulemus: Ehituse ABC ei ole igustatud talasid H-lt AS 80 lg 1 alusel vlja nudma, kuna tema ei ole omanik. NB Kige aluseks poolte kokkulepped, siis vaadata seadust. II petaja lahendus 1. Ehituse ABC on omanik (-) oleks siis omanik kui keegi teine pole omanikuks saanud. * kas omandiigus lks H-le le tehingulisel alusel AS 92 lg 1 alusel? (-) 1.1 kas H-le lks le terastalade otsene valdus AS 36 lg 1 alusel (+) 1.2 kokkulepe H ja V vahel (+) 1.3 kas V-l on ksutusigus (-) * kas omandiigus lks H-le le AS 95 lg 1 alusel? (-) 1.1 kas H ja V vahel oli kehtiv ksutustehing (+) 1.2 terastalade valdus pidi le minema H-le (eelnevalt kontrollitud) (+) 1.3 V-l puudus ksutusigus (+) 1.4 kas H oli heauskne (AS 95 lg 2 & tulenes tekstist) (+) TsS 139 alusel eeldatakse heausksust. 1.5 kas ei esine heauskset omandamist vlistavaid asjaolusid? (-) talad olid varastatud. Tulemus: Ehituse ABC ei ole igustatud talasid H-lt AS 80 lg 1 alusel vlja nudma. II Vaibakaasus
Vaibakaasus O ostab M-lt vaiba omandireservatsiooniga. Pooled lepivad kokku, et O saab vaiba omanikuks peale ostuhinna tielikku tasumist. O aga kokkulepitud mgihinda ei tasu. M avastab O vlgnevuse alles siis, kui ostuhinna tasumise nue on aegunud. Nd tahab M O-lt vaipa tagasi saada. Kas igustatult?

Hpotees: M viks O-lt nuda vaiba tagastamist AS 80 lg 1 alusel 1. kas M on omanik (+) 1.1 kas O on omanikuks saanud AS 92 lg 1 alusel? 1.1.1 otsese valduse leminek M-lt O-le AS 36 lg 1 (+) 1.1.2 kokkulepe omandi lemineku kohta TsS 102 lg 2 edasilkkava tingimusega tehing TsS 102 lg 2 tingimus ei ole saabunud. Meie puhul odasilkkav tingims ostuhinna tasumine. Kuna raha ei ole makstud, pole tingimus tidetud ehk omand le linud. 2. kas O on valdaja AS 33 lg 1 (+) 3. kas O valdab vaipa ilma igusliku alusta (+) Viks tulla mgilepingust VS 208 lg 1 1. kehtiv mgileping 1.1 mgilepingu slmimine (tuleneb tekstist, et pooled leppisid kokku) (+) 1.2 mgileping on kehtiv vis lppeda taganemise tttu, oluline lepingu rikkumine VS 116 lg 1. Kohustus raha maksta, mida ei tidetud. AGA: kuna nue on aegunud, siis kohustust ei riku TsS 142 lg 1. NB! VS 233 lg 2 omandireservatsioon 1. aegumine (+) VS 233 lg 2 teine lause. Tulemus: M viks O-lt nuda vaiba tagastamist AS 80 lg 1 alusel. O Osavad poisid
O Osavad Poisid O Osavad Poisid soovib saada AS-lt SEB Eesti hispank laenu. Laenu tagatise suhtes lepivad pooled kokku, et O Osavad Poisid koormab talle kuuluva kinnisasja AS-i Eesti hispank kasuks hpoteegiga. Peale hpoteegi seadmist maksab pank ka laenu vlja. Hiljem selgub, et O Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud pettuse teel ning kinnisasja tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema kinnisasi on koormatud hpoteegiga AS-i Eesti hispank kasuks. hispank ei ole aga hpoteegi kustutamisega nus, sest vidab, et omandas piiratud asjaiguse heauskselt ja seetttu olevat tema igused seadusega kaitstud. hispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli vlja andnud hispanga ks juhatuse liige. Kas K saab lasta hpoteegi kustutada?

Hpotees: Kas K saaks nuda hpoteegi kustutamist AS 65 lg 1 alusel? 1. kas K-l on mingi igus? (+) K-l on omandiigus (tuleneb kaasusest). 2. kas esineb mingi ebaige kinnistusraamatu kanne? (-) 2.1 hpoteegi tekkimise eeldused AS 64' (AS 325 mis on hpoteek) kontroll tehingulisel alusel: kanne hpoteegi kohta (+) kaasuse teksti kohaselt on asjaigusleping (Osavad poisid & panga vahel) (+) kas kokkulepe on kehtiv (+) NB! Ksutusleping & ksutus nendel tuleb vahet teha! kas hpoteegipidajal oli ksutusigus (-) Osavatel poistel ei olnud ksutusigust (kaasuse tekstist tulenevalt) Tulemus: Pank ei omandanud hpoteeki tehinguliselt. 2.2 kas esineb mingi ebaige kinnistusraamatu kanne? Panga hpoteek vis tekkida AS 56' lg 1 alusel (+) 1. kehtiv asjaigusleping hpoteegi seadmise kohta (+) 2. kas hispank tugines kinnistusraamatu kandele (+) 3. kinnistusraamatuse kantud vastuvidete puudumine (+) 4. kas P teadis vi pidi teadma (-) TsS 123 lg 1 P ei teadnud ega pidanud teadma. Heausksust eeldatakse kinnistusraamatu igsust TsS 139.

Tulemus: K ei saa nuda hpoteegi kustutamist AS 65 lg 1 alusel. III seminar Alkoholi tarbimine keldris
Alkoholi tarbimine keldris Kinnisasja kaasomanikud A, B ja C lepivad omavahel kokku, et nad kinnisasjal alkoholi ei tarvita ja et C vib kasutada teisi vlistavalt maja all olevat keldrit. Keldri kasutuse kohta slmitud kokkulepe kantakse ka kinnistusraamatusse. Mni aeg peale kokkulepete slmimist sureb B, kinnistusraamatusse kantakse tema ainuprijana B2. C mb talle kuulunud kaasomandi mttelise osa C2-le. B2 ja C2 kolivad majja sisse. Paar peva peale seda hakkab B2 keldris jooma. C2 keelab B2-l keldris ja leldse kogu kinnisasjal joomise. Kas igustatult?

Hpotees: C 2 viks nuda B 2-lt rikkumise lpetamist AS 72 lg 1 alusel 1. kas C 2 on kaasomanik, AS 68 lg 3, 64' (+) 2. kas B 2 on kaasomanik, PrS 3 lg 1 ja 4, 4 (+) 3. kas on kaasomanike kokkulepe AS 79 lg 1 AS 79 lg 2 Riigikohtu lahend 3-2-1-12-08. Koosmjus VS 12 lg 3 ja PrS 130 lg 1. Jreldus: C 2 viks nuda B 2-lt rikkumise lpetamist. Mrkus: ldigusjrglane prib kik igused ja kohustused hoolimata sellest, kas on kinnistusraamatusse kantud vi ei. Kui B 2 oleks ostnud ei oleks kehtinud kui B 2 on prija kokkulepe kehtib. Juua oleks vinud C 2. Varastatud auto tuunimine
Varastatud auto tuunimine Heauskne H ostab varas V-lt varastatud auto. Auto pritolust H teadlik ei ole. Peale ostu vormistamist vrvib H auto roosaks, paneb alla valuveljed, sisse nahkistmed, pakiruumi tidab tielikult suurte klaritega ning autosse ostab vga hea vimendusega maki, autole puurib tahaotsa tuuletiiva. Ja laseb paigaldada katuse akna. Roostetanud summuti vahetab uue vastu. Siis avastab omanik O, et auto on H kes ja tahab seda ktte saada. H ei ole nus autot tagastama, vhemalt mitte enne, kui talle ei hvitata tehtud kulutused.

Hpotees: O viks nuda H-lt auto tagastamist AS 80 lg 1 alusel 1. kas O on omanik, AS 92 lg 1 (+) - kas H on saanud omanikuks (-) (ei olnud igus ksutada) H heauskne omandamine 95 lg 1 lg 3 (-) on varastatud. vahetulemus: O on endiselt omanik. 2. kas H on valdaja, AS 33 lg 1 (+) 3. kas H valdab igusliku aluseta, VS 110 lg 1 (-) - igusliku alusega. Valdus tavaliselt lepingu alusel (rileping, ostuleping). Kuna H ei taha ilma kulutuste hvitamiseta tagasi anda, kas tal on igus asja kinni pidada (vastuvide): 3.1 H-l kohustus O suhtes, AS 80 lg 1 (+) H peab tagasi andma.

3.2 H-l on sissenutavaks muutunud nue O vastu Kulutuste hvitamise nue AS 88 lg 1 esimene lause. H nue O vastu kulutuste hvitamiseks AS 88 lg 1 alusel a) AS 80 lg 1 olukord (H peab asja tagasi andma) (+) b) kulutused peavad olema vajalikud, TsS 63 lg 1 (+, summuti) auto levrvimine (-) klarid ja makk (-) summuti (+). valuveljed (-) tuuletiib (-) nahkistmed (-) katuseluuk (-) Kui kulutused on ebavajalikud, ei saa kulutuste hvitamise nuet esitada vimalus alusetu rikastumise stte 88 lg 2 alusel. Valdaja vib parendused ra vtta (asendada). c) H ei saanud autot omavoliga, AS 40 lg 2 (+) Sai tehinguliselt V kest (ostis V-lt). Ei saanud omavoliga. Vahetulemus: 88 lg 1 eeldused tidetud H-l on igus nuda summuti hvitamist. 3.3 H nue O vastu ei ole piisavalt tagatud (pant, kendus) (+) 3.4 piisav seos nuete vahel (+) 3.5 seadusest, lepingust v. vlasuhte olemusest ei tulene teisiti (+) Tulemus: H valdab igusliku alusega (VS 110 mitte tagasi anda). Kokkuvte: O vib H-lt nuda auto tagastamist aga H vib keelduda tagastamisest senikaua kuni ei ole temale tasutud summuti eest. Kui varas oleks teinud parendused, ei oleks ta saanud nuda, kuna on saanud omavoliga (3.2 eeldus 3). IV seminar Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe
NELJAS SEMINAR Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe Kinnistu kuulub A-le mttelises osas, B-le mttelises osas ja C-le mttelises osas. Kinnistul paikneb kahekorruseline nelja korteriga elamu. Kinnistut koormab isiklik kasutusigus AS Elion Ettevtted kasuks, mille sisuks on kohustus taluda nimetatud elamu koridoris telefonikaabli paiknemist ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab hishpoteek pank E kasuks. Kinnistu kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt, et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, ks B-le ja ks C-le ning elamu juurde kuuluva maaksuse suhtes slmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1. Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lpetamine eespool toodud viisil on vimalik? 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt slmida? 3. Kas kasutuskorra kohta saab teha mrke kinnistusraamatusse? 4. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks on vajalik hpoteegipidaja nusolek? 5. Kas hpoteegi saab jagamisel kanda le A-le kuuluvale kahele korteriomandile ja B-le kuuluvale korteriomandile hishpoteegina? 6. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamisel on vajalik AS Elion Ettevtted nusolek? 7. AS Elion Ettevtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel le kandma kigi korteriomandite registriosadesse?

I Kaasomandi jagamine Hpotees: kas kinnistut saab jagada ja kaasomandit lpetada? Kaasomandi miste 70 lg 4. Kinnistu jagamine korteriomanditeks viks toimuda KoS 3 alusel? 1. kinnisomand, mille ese on maatkk koos sellel oleva ehitisega (+)

kinnistu kinnisasi KRS 5' lg 1 kinnisasja olulised osad TsS 54 lg 1 oluline osa ei saa olla erinevas omandis TsS 53 lg 2 2. soovitakse jagada kogu kinnisomand (+) KRS 3 lg 2. Tuleneb kaasuse tekstist 3. iga kaasomandi mttelise osa juurde kuulub ka korteriomandi reaalosa (kaasuse tekstist) (+) (korteriomand koosneb reaalosast + mttelisest osast) Tulemus: kinnistu saab jagada korteriomanditeks KoS 3 alusel ja lpeb ka kaasomand. II Parkimiskohade kasutuskorra kokkulepe Hpotees: Kas kasutuskorra kokkulepet vidakse slmida KoS 12 lg 1 alusel? 1. kas A, B ja C on korteriomandite omanikud (eeldus, et on omanikuna kinnistusraamatusse kantud) (+) 2. kokkuleppega reguleeritakse korteriomandi reaalosa vi kaasomandi kasutamist kaasomandi kasutamine. 2 lg 1 kaasomandi reaalosa, 1 lg 2. Tulemus: Sellise kasutuskorra kokkuleppe saab slmida. III Kasutuskorra mrke tegemine kinnistusraamatuse Hpotees: Kas kasutuskorra kohta saab teha mrke kinnistusraamatusse? KoS 8 lg 2 kokkulepped kehtivad korteriomandi igusjrglaste suhtes ainult juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. KoS 1 lg 1 teine lause reguleerimata ksimustes kohaldatakse korteriomandile asjaigusseaduse kinnisomandi stteid. AS 79 lg 2 kehtib igusjrglaste puhul ainult siis, kui on kantud kinistusraamatusse (viitab vimalusele. - kokkuleppe objektiks on kaasomandis olev kinnisasi KoS 1 lg 1 teise lause jrgi - mrkus vs. mrge? AS 63 alus 79 lg 2 Tulemus: kasutuskorra kohta saab nuda mrke tegemist kinnistusraamatusse. IV Hpoteegipidaja nusolek korteriomanditeks jagamisel Hpotees: Kas KA korteriomanditeks jagamiseks on vaja hpoteegipidaja nusolek AS 356 lg 1 alusel? 1. kinnisasi on hpoteegiga koormatud (+) Tegemist kaasomanike mttelise osaga, aga AS 359 lg 1'- hishpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomanike mtteline osa kinnisasjas. Tulemus: norm on rakendatav ka kinnisasja jagamisel ning o vajalik hpoteegipidaja ja omaniku notariaalselt testatud kokkulepe. V hishpoteegi kandmine korteriomandi jagamisel Hpotees: Kas hpoteegi saab jagamisel le kanda hishpoteegina? AS 52 lg 2 kuna asi on reguleerimata KoS-s ja rakendub AS. Praktikas lekandmine, juriidiliselt seadmine. AS 359. Tulemus: Saab hishpoteegina le kanda. VI Kasutusiguse omaniku nusolek korteriomanditeks jagamisel Hpotees: Kas korteriomanditeks jagamisel on vajalik kasutusiguse omaniku AS Elion nusolek? Seisukoht nii vi naa. Oleneb notarist. VII Servituudi kandmine kigi korteriomandite registriosadesse Hpotees: Kas Elion Ettevtete servituudi peaks jagamisel le kandma kigi korteriomandite registriosadesse?

 228 isiklik kasutusigus rakendatakse reaalservituudi stteid. Tulemus: 182 lg 4 jb kehtima ja peab sisse kandma. Sigala elamukvartalis
Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lhedal sigalat. Naaberkinnisasjad vrandatakse ning ehitatakse tis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta prast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lhna prast, mis prineb sigade pidamisest. a) Elumaja omanik E nuab sigade pidamise lpetamist. Kas edukalt? b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauari. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega. Ka antud juhul tunnevad rnikud ennast kahjustatuna. Kas majaomanik E saab nuda sellest tegevusest hoidumist?

I Hpotees: Kas E viks nuda sigade pidamise lpetamist AS 89 alusel? 1. E on omanik (+) 2. omandiigust rikutakse. Ei saa elamut kasutada. (+) 3. nue esitatakse rikkuja (B) suhtes (+) 4. talumiskohustus puudub, 143 lg 1 (-) 4.1 * mjutus lhn (+) * oluline kinnisasja kasutamise kahjustamine (+) vi vastuolu keskkonnanuetega (-) 4.2 kas mjutuste krvaldamist saab sigalapidajalt B majanduslikult eeldada (-) Tulemus: E ei saa B-lt nuda sigalapidamise lpetamist. Saab nuda kahju hvitamist. II Hpotees: E viks nuda vanaraua kogumise lpetamist AS 89 alusel 1. E on omanik (+) 2. omandiigust rikutakse: mra (+), kole vaade (-) Kaasus ji pooleli.
klubi klastajate praht E peab klubi Justinas. klubi vahetus lheduses asub O-le kuuluv eramu. klubi klastajad risustavad klubist lahkudes mbrust. Palju prahti satub ka O aeda. O on vga pahane ja prdub pretensioonidega E poole. E vidab, et tema prahti ei loobi ega korda ei riku prdugu O korda rikkuvate klubiklastajate poole. Kas O saab E-lt midagi nuda? Kui jah, siis mida? Ise tehtud, pole kontrollitud!!!

Nude alus 89 Omanikul on igus nuda omandiiguse igasuguse rikkumise krvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, vib omanik nuda rikkumisest hoidumist. Nue on vlistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Omandiiguse rikkumine prgi O valdusel Kohustus rikkumist taluda puudub Phjuslik seos E klubi ja prahti loopivate klaliste vahel On alus eeldada rikkumise kordumist jah O vib nuda rikkumisest hoidumist Kahju hvitamist ei saa nuda pole sline rikkumine Kui koristab ise ra saab kulutuste hvitamist nuda alusetu rikastumise stete alusel. V seminar Auto parkimise kaasus
Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaigusi ega mrkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusigus C kasuks, mille kohaselt vib C knealusel maatkil hte siduautot parkida. Kuivrd H ei paranda maatkil asuva maja katust, siis nuab A H-lt nusolekut hoonestusiguse enda nimele

kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi vravad ning keelab C-l parkimise. C nuab servituudist tulenevalt auto parkimise vimaldamist. Kas igustatult?

Hpotees: Kas C saab nuda auto parkimise vimaldamist AS 184, koosmjus 228, alusel? 1. isiklik kasutusigus C kasuks (tulen. 228) aga, vib-olla on isiklik kasutusigus lppenud tulenevalt AS 2443 ? a) hoonestusiguse omanikule langemine miste 2441 lg 1 (+) b) isiklik kasutusigus koormab hoonestusigusega koormatud kinnisasja (-) NB! Kasutusigus on kantud hoonestusiguse registriossa, mitte kinnistu registriossa! Kui oleks kantud kinnistusraamatusse, oleks sisse kantud omaniku A poolt. Kui hoonestusiguse registriosas, ei pea A taluma. Kuna ei ole 2443 lg 1-2 kirjeldatud olukord, on isiklik kasutusigus (-). Tulemus: C ei saa nuda auto parkimise vimaldamist AS 184 ja 228 alusel, kuna tal puudub isiklik kasutusigus. Vallasasja pantimine
Vallasasja pantimine Varas V varastab Omanik O-lt jalgratta ja viib ratta pandimajja, slmides pandimaja pidajaga P kirjaliku pandilepingu ksipandi seadmise kohta. Jalgratas jb pandimajja. Pandimaja pidaja annab selle tagatisel laenu 505 krooni. V laenu thtajaks tagasi ei maksa. Seetttu mb pandimaja ratta avalikul enampakkumisel maha, teatades enampakkumisest ette 1 kuu. Enampakkumisel ostab ratta H, kes sellest, et ratas varastatud oli, ei tea midagi. Kuu aega hiljem avastab O, et ratas on H kes ja tahab ratast endale tagasi. Kas igustatult?

Hpotees: Kas O vib nuda oma jalgratast H kest AS 80 lg 1 alusel? 1. O on omanik 1.1 kas H vis jalgratta omanikuks saada AS 92 lg 1 alusel? 1.1.1 vallasasi, TsS 49 lg 1 + 50 lg 2 (+) 1.1.2 otsese valduse leandmine AS 36 lg 1 (vi ka 33 lg 1) (+) 1.1.3 kehtiv ksutustehing (NB! Eristada ksutusest) (+) 1.1.4 ksutusiguse olemasolu poepidajal P 1.1.4.1 ksutusigus vis tuleneda pandiigusest, a) pandiigus AS 282 lg 1alusel: asja valduse leandmine ( 36 vi 33), varas andis asja P-le le (+) kokkulepe pandi seadmise kohta (+) pandi seadmise kokkulepe oli kehtiv ( 282 lg 2) kirjalik (+) V-l ksutusigus pandi seadmiseks (-) Vahetulemus: pandiigust AS 282 lg 1 alusel ei tekkinud. b) pandiigus AS 2821 lg 1 alusel AS 282 olukord (olukord oli, ainult ksutusigust ei olnud) (+) ksutusiguse puudumine V ei olnud igustatud (+) mja P on heauskne, TsS 139 (+) 1 heausksust vlistavate asjaolude puudumine 282 lg 3 Ei saanud tekida, kuna varastatud. 1.1 vahetulemus: H ei saanud jalgratta omanikuks AS 92 lg 1 alusel kuna pandimajapidajal puudus ksutusigus. 1.2 kas H vis saada jalgratta omanikuks AS 95 lg 1 alusel? 1.2.1 92 lg 1 olukord (tehingulise omandamise olukord) eespool kontr. (+) 1.2.2 ksutusiguse puudmine P-l eespool kontr. (+) Ei ilmne kaasusest, et O oleks volitanud kedagi.

1.2.3 H on heauskne (TsS 139) eldud kaasuses (+) 1.2.4 heausksust vlistavate asjaolude puudumine (-) AS 95 lg 3 oli vargus. 1.2.3.1 heausksust vlistava asjaolu vlistava asjaolu puudumine 95 lg 3 lause 3 kui kaasuses ei oleks olnud, et igeaegselt realiseeritud, siis oleks pidanud kontrollima ka P tegevust - thtajad jne. Tulemus: O ei ole omanik, mistttu ta ei saa jalgratast H-lt tagasi AS 80 lg 1 alusel (H sai jalgratta omanikuks lbi heauskse omandamise). VI seminar Sundmgi kaasus
Sundmgi kaasus Kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 3.02.1998 kantud hpoteek C kasuks hpoteegisummaga 1 miljon krooni. Samasse jakku on kantud 12.10.1998 hpoteek A kasuks. Selle hpoteegisumma on 2 miljonit krooni. Neljandas jaos on veel hpoteek B kasuks, mis kanti kinnistusraamatusse 10.10.2001.a. Selle hpoteegi summa on 1 miljon krooni. Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hpoteegiga tagatud nuetest 500 000 krooni ra maksnud, nuab ta A-lt enda nimele osahpoteegi kandmist. O-l nnestub enda kasuks osahpoteek summas 500 000 krooni kinnistusraamatu 4ndasse jakku sisse kanda lasta. Vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse 07.07.2003.a. Peale seda kannab O nimetatud hpoteegi le E-le. E annab O-le 500 000 krooni ulatuses laenu. O E-le laenu tagasi ei maksa, mistttu nuab E O-lt hpoteegiga tagatud nuete rahuldamiseks kinnisasja sundmgi talumist. Aga titemenetlusega hinevad ka kik lejnud hpoteegipidajad, kes nuavad iguspraselt hpoteegiga tagatud nuete rahuldamist koormatud kinnisasja arvelt. E-l on hpoteegiga tagatud ja sissenutavaid nudeid 500 000 krooni ulatuses, B-l 700 000 ulatuses, C-l kolmesaja tuhande krooni ulatuses ja A-l kahesaja viiekmne tuhande krooni ulatuses. Peale titemenetluse kulude mahaarvamist ji sundenampakkumisel saadud kinnisasja mgihinnast jrele kuussada tuhat krooni, mis lheb nd hpoteegiga tagatud nuete rahuldamiseks. Mitme krooni ulatuses ja millistele hpoteegipidajatele tuleb sundmgist saadud raha jagada. Miks?

4. jagu kinnistusraamatus (KRS 16) Kande nr Hpoteegi kanne summa (AS 59) 1. 03.02.1998 - C 1.000.000 2. 12.10.1998 A 2.000.000 07.07.2003 O E 500.000 07.07.2003 A 1.500.000 3. 10.10.2001 B 1.000.000 Prast sundmki jb le 600.000 ei jtku.

tegelik nue 300.000 500.000 250.000 700.000

NB! otsest nudenormi pole. Hpotees: C-l, A-l, E-l ja B-l viks olla igus nuda hpoteegiga tagatud nuete rahuldamist kinnisasja sundmgist saadava raha arvelt AS 325 lg-st 1 tulenevalt NB! 1. peab olema nue omanikul enda vastu ei ole. 2. hpoteegipidajad peavad olema titemenetlusega hinenud avaldus TMS 23 lg 1. AS 353 lg 1 ja 2 nuete rahuldamise jrjekord. ---------------1. hpoteegiga tagatud nue asub paremal jrjekohal 1.1 kes oli esimesel jrjekohal, AS 59 lg 1 C, nudega 300.000 Vahetulemus: C on esimesel jrjekohal, nue tidetakse esimesena. Saab 300.000. 1.2 kes oli teisel jrjekohal 2 hpoteeki Tegelikke nudeid: 250.000+500.000=750.000 AS 353 lg 3 arvestus 500.000 : 250.000 =

A saab seega 100.000 ja E saab 200.000. Tulemus: C saab 300.000, A 100.000 ja E 200.000. (hpoteegiga kaetakse maksimaalne summa, oluline nude olemasolu. Kui oleks veel lisad intress vm, seda nuda ei saa. B nuet sundmgist saadud raha arvelt ei rahuldata). hishpoteegi kaasus
hishpoteegi kaasus A, B ja C slmivad lepingu, mille raames kohustuvad B ja C A ees koormama neile kuuluvad kinnisasjad hishpoteegiga A panga (P) kasuks A poolt vetava laenu tagamiseks. A peab laenu pangale ise tagasi maksma. A laenu tagasi ei maksa ja seetttu nuab P B-lt, et B maksaks kogu hpoteegiga tagatud laenu tagasi, vastasel korral hvardab P, et laseb B-le kuuluva kinnisasja maha ma. B maksabki kogu laenu tagasi. Kas B saab nd nuda A-lt asjaiguslikku tagatist?

A) Hpotees: Kas B viks nuda A kinnisasja koormava hishpoteegi enda nimele kandmist AS 361 lg 2 alusel? 1. B rahuldas hishpoteegiga tagatud nude tuleneb tekstist (+) 2. kas B vib A-lt nuda hvitist selle eest, et B rahuldas hpoteegiga tagatud nude Lepingus, et hishpoteek ja A maksab laenu tagasi (kokku lepitud, et vib hvitist nuda). VS 1041 teise isiku kohustuse titmisest tulenev nue. 3. A kinnisasi on koormatud hishpoteegiga Tulemus: B vib nuda A kinnisasja koormava hishpoteegi enda nimele kandmist AS 361 lg 2 alusel. B) Sama nue olukorras, kui A-l ei ole ei kinnisvara ega hpoteeki B viks nuda omanikuhpoteegi enda nimele kandmist AS 361 lg 1 alusel. C hpoteek kustutatakse. Tulemus: B saab nuda VS 1041 alusel A-lt. VII seminar Lbisadav katus
O-le kuuluva elumajaga hoonestatud kinnisasja kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 16.03.2002.a kantud hpoteek A kasuks, mille hpoteegisumma on 1 miljon krooni. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hpoteek B kasuks summas 2 miljonit krooni. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei vta, olgugi, et A tema thelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on vga mures, sest katkise katuse tttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vhendab maja vrtust. Seetttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ra parandada ja kulutab selleks 300 000 krooni. A tahab, et O tehtud kulutused hvitaks. Kuivrd O nd A-le ja B-le hpoteekide tagatisel vetud laene tagasi ei maksa, nuavad A ja B hpoteegiga koormatud kinnisasja sundtitmise talumist ja kogu raha, mida neil titemenetluse kigus on vimalik saada. Kinnisasja sundmgist saadud rahast jb peale titemenetluse kulude mahaarvamist jrgi 1 400 000 krooni. Kui palju on igus A-l ja kui palju B-l titemenetluse kigus hpoteegiga tagatud nuete eest raha saada, kui A-l on hpoteegiga tagatud laenuraha saada 900 000 krooni ulatuses ja B-l 600 000 krooni ulatuses?

Kellele kui palju makstakse AS 325 lg 1 alusel? Kande nr kanne summa tegelik nue 1. 51 16.03.2002 A 1.000.000 900.000 2. 14.12.2003 B 2.000.000 600.000 3. I Hpotees: Kui palju saab A nuda AS 325 lg 1 alusel?

1. kinnisasi on A kasuks koormatud hpoteegiga snastusest (+) Hpoteek on kinnistusraamatusse sisse kantud (ei ole lihtkirjalik ega muud) 2. A-l on hpoteegiga tagatud nue mida ei ole kohaselt tidetud (+) 2.1 A ja B peavad olema hinenud titemenetlusega 3. kui suurele summale on A-l igus 353 alusel Mis on pris raha kui 1 ja 2 on tidetud (titemenetluse seadus 23) 3.1 kelle hpoteegil oli 1. jrjekoht, AS 59 lg 1 A-l. Jrelikult A nue rahuldatakse esimesena. 3.2 kui suur on A hpoteegisumma (kinn. raamatus) kinn.raamatust lhtuvalt on hpoteegisumma 1.000.000 AS 334 lg 2-3 teine lause lisaks vib asja vrtuse vhendamise rahoidmiseks teha vajalikke tegusid 300.000 3.3 kui palju oli A tegelikke nudeid vlaiguslikke nudeid 900.000 (palju A on O-le laenanud) hpoteegiga tagatud kulutuste hvitamise nue AS 334 lg 3 (esimene lause) alusel 300.000 a) lg-s 2 stestatud tegude tegemine (lg 2 situatsioon) (+) b) on olnud samadest tegudest tulenevad kulutused (+) Hpoteegiga tagatud nudeid 1.200.000. On esimesel jrjekohal. Tulemus: A saab nuda 325 lg 1 alusel 1.200.000 (saab ka titemenetluse kigus niipalju raha). II Hpotees: Kui palju saab B nuda AS 325 lg 1 alusel? 1. kinnisasi on koormatud B kasuks hpoteegiga tekstist (+) 2. B-l on hpoteegiga tagatud nue mida ei ole kohaselt tidetud tekstist 600.000 (+) 3. B on titemenetlusega hinenud TMS 23 (+) 4. B hpoteek on teisel jrjekohal AS 59 535 lg 2 nue rahuldatakse prast I-l jrjekohal oleva nude rahuldamist. Teoreetiliselt tuleb tuvastada, kes millisel jrjekohal on. 5. kui suur on B hpoteegisumma 2.000.000 (aja kontrollida, kuna B vib esitada suurema nude, kui on hpoteegiga tagatud) 6. palju oli B-l hpoteegiga tagatud nuet 600.000 1.400.000-1.200.000 = 200.000 Tulemus: B saab nuda AS 325 lg 1 alusel 200.000. (lejnud summa sissenudmiseks saab prduda kohtusse vm). Ostueesigus
Ostueesigus Mja M ja ostja O slmivad mgilepingu, mille esemeks on kinnisasi, mille kinnistusraamatu 3. jakku on kantud ostueesigus K kasuks. Mgilepingukohaselt tekib ostjal igus nuda mjalt kinnisasja omandiiguse leminekut ja valduse leminekut, prast seda, kui ostja on mjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja prast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VS 244 lg 1 lause 1) kehtiv mgileping M-i ja K vahel. K nuab M kest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nusoleku andmisest, eldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 krooni. Samuti soovib O notaritasude hvitamist summas 20 000 krooni, mille tagastamiseks oli tal mgilepingukohaselt igus, kui ta peaks mingil phjusel kinnisasja omandist ilma jma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja klge lipumasti. O ei ole nus kinnisasja vlja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hvitata notaritasusid ja ei maksta vlja katust ja lipuvarrast. M viitab K nude titmise vimatusele ja keeldub kohustuse titmisest. Mida saab K teha selleks, et ta saaks kinnisasja omanikuks ja valdajaks?

(kuna K kasutab kehtivalt ostueesigust, ei pea VS osa kontrollima). Kuigi B ja O slmisid lepingu, loetakse VS 244 lg 1 esimese lause alusel sama leping slmituks ka B ja K vahel. I Hpotees: K viks nuda O-lt (uuelt omanikult) AS 63 lg 5 alusel nusolekut

omanikukande kustutamiseks (kui kanne kustutatakse, rkab ellu kanne kus omanik on M ja see saab omandi le anda). 1. ksutamine on AS 63 lg 3 (vi 4) alusel thine 1.1 kinnistusraamatusse on kantud eelmrge, 257 lg 3 (+) (ostueesigusel sama thendus kui eelmrkel) 1.2 ksutus millega anti omand M-lt O-le kahjustab K igust saada omanikuks (see peab olema sissenutav igus mis peab olema eelmrkega tagatud) eelmrkega tagatud sissenutav igus (+) (M kannab omandi le K-le). Seda pole M teinud, tegi O-le. Sissenutavuse eeldus, et K on raha ra maksnud. Eeldame, et ta on nus seda kohe tegema. kas ksutus kahjustab seda igust (+) kui M ksutab nii, et omanikuks saab O kahjustab K igust Vahetulemus: 63 lg 3 alusel on ksutus thine. 2. kas K kasuks on kinnistusraamatusse kantud eelmrge, 257 lg 3-lalpool kirjeldatud (+) 3. O kasuks on kinnistusraamatusse kantud mingi asjaigus (omandiigus) (+) 4. vastuvidete puudumine AS 2611 (+) Tulemus: K saab nuda nusolekut omanikukande kustutamiseks Nd aja B tahteavaldust, et ta on nus omandi leminekuga M-lt K-le. Nd leping M ja K vahel. II Hpotees: K mgilepingust tulenev nue M vastu VS 108 lg 2 ja 208 lg 1 alusel 1. kehtiv mgileping 208 lg 1 (+) VS 244 ostueesigusest tulenev mgileping 2. kohustus omand le anda (+) 3. kohustuse rikkumine (+) 4. VS 103 vabandatavate asjaolude puudumine (+) 5. sissenutavus 82 lg 7. Puuduvad 108 lg 2 vlistavad asjaolud. Sellest hetkest kui makstakse raha, muutub nue sissenutavaks. Tulemus: K saab nuda, et teda kantakse kinnistusraamatuse. Samuti kui kohus tuvastab, et kohustus olemas ja vtab otsuse vastu, saab K minna kohtuotsusega notari juurde. Vastuvite mgihinna tagasimaksmiseks oleks O vinud esitada juba esimese nude, nusoleku andmise ajal. III Hpotees: K viks nuda O-lt valdust AS 80 lg 1 alusel 1. K on omanik eelnevalt tidetud (+) 2. O on valdaja 33 lg 1 3. O valdab igusliku aluseta igus tuleneb tehingust (nit. rileping) vi seadusest. * 2611 lg 1 vib keelduda kinnisasja leandmisest kuni ostuhinna tasumiseni. * VS 100 lg 1 vlgniku sissenutavaks muutunud nue vlausaldaja vastu. Nue vib tekida AS 88 lg 1 (+) a) O tegi kulutuse (+) b) kulutus peab olema vajalik TsS 63 lg 1 (+ katus) katus vajalik; lipuvarras ebavajalik ( 88 lg 2 alusel igus kaasa vtta) c) omavoli puudumine, AS 40 lg 2 (+) nue ei ole piisavalt tagatud (kendusega, hpoteegiga vm) (+) kohane seos nuete vahel (+) lepingust, seadusest ei tulene teisiti (+) Tulemus: antud tingimustel ei saa nuda valdust. Saab kui K hvitab katuse. mgihind + notarikulud = tegelik mgihind 2612 alusel saab K tasuda mgihinna otse mjale.