Soojustehnika eksamiksimused. Aroni ngemus soojuse eksamist, ei vastuta igsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1.

Mida ksitleb soojustehnika ja termodnaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis ksitleb kiki soojusega seotud nhtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodnaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega klmutustehnika. Termodnaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hlmab keemilisi, fsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nhtusi) 2. Energia miste ja mthikud? Energia objekti tvime, tvaru, s.t. kehade vime panna tle teisi kehi. hikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m/s, (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kik ktused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb pletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia 4) Elektromagneetiline energia (magnetvlja, kiirguse ja elektrivlja energia) 5) Tuumaenergia 6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: pikese, puit, hdro, tusude mnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed ktused 5. Phimisted termodnaamikas Termodnaamilise ssteemi all mistetakse kehade kogu, mis vivad olla nii omavahel kui ka vliskeskkonnaga energeetilises vastumjus. Vliskeskkonnaks nimetatakse termodnaamilist ssteemi mbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rhk jne.) ei muutu, kui ssteem mjutab seda soojuslikul, mehaanilisel vi mnel muul viisil. Homogeense ssteem: ssteemi kikides punktides ja osades on aine fsikalised ja keemilised omadused samasugused. Heterogeene ssteem: vib esineda eralduspindu ja erinevates osades on aine fsikalised ja keemilised omadused erinevad. Ssteemide liigitus: 1)Isoleeritud ssteem ei toimu TD keha ja vliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmju 2) Soojuslikult isoleeritud(adiabaatiline ssteem) puudub soojuslik vastumju TD ja KK vahel 3)Suletud ssteemi - puhul puudub aine ja massi vahetus. 4)Avatud ssteem perioodiline aine ja massi vahetus TD ssteemi ja keskkonna vahel. Termodnaamiline keha: keha mille abil vi vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tks.(gaas/aurud).

Termodnaamilised olekuparameetrid: termodnaamilist keha iseloomustavad suurused, mis mravad ra keha olekud igal ajahetkel. Termodnaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu. Mehaaniline tasakaal-rhkude vrdsus. Termiline tasakaal- temperatuuride vrdsus ja psivus. Kui mlemad on tasakaalustielik tasakaal. Tasakaalseks termodnaamiliseks protsessiks: protsess, mis kulgeb nii aeglaselt,et igal ajahetkel taastub termodnaamiline tasaakaaluolek. (p-v diagramm). Termodnaamiiseks protsessiks nimetatkse protsessi mille jooksul keha olekuparameetrid muutuvad- jaguneb: tagastatavad protsessid: protsess mis kulgeb lbi htede ja samade tasakaalsete olekute nii hes kui ka teises suunas. Kik reaalsed protsessid on suuremal vi vhemal mral tagastamatud protsessid, kuna nad pole tasakaalus. Ringprotsess: protsess mille kulgemise kigus termodnaamiline keha lbib igat vahepealset olekut ja tuleb tagasi algolekusse. 6. Termodnaamilised kehad ja nende termilised ja energeetilised olekuparameetrid ja mthikud. Termodnaamilised kehad gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu vga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mjutamisel. Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massihiku maht (v) [ m/kg] 2) Rhk Pinnahiku normaali suunasmjuv jud (p) [Pa, N/m, mmHg, atm, bar, psi] 3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K] Energeetilised olekuparameetrid: Siseenergia, entalpia, entroopia 1) Siseenergia (U) [J] 2) Entalpia (H) [J] 3) Entroopia (S) [J/K] 7. Absoluutse rhu , lerhu ja alarhu miste. Absoluutne rhk gaasi tegelik rhk ja saadakse siis kui rhu mtmisel vtta 0-nivooks absoluutne vaakum. lerhk rhk mis on krgem atmosfri rhust. Nim. ka manomeetriline rhk Alarhk rhk mis on madalam atmosfri rhust. Nim. ka vaakummeetriline rhk.

8. Temperatuuri skaalad. Fahrenheit kasutusel ameerikas, Celsisus (t=C) kasutatakse rahvusvaheliselt 0 on vee sulamistemperatuur ja 100 vee keemistemperatuur. Kelvini skaala, samm on sama mis Celsiuse skaala puhul aga 0ks loetakse absoluutset nulli. 9. Ideaalgaasi miste. Ideaalgaaside olekuvrrandi kolm erikuju. ra mrkida suurused, mis figureerivad nendes vrrandites ja millised on nende mthikud. Ideaalgaas nimetatakse gaasi mille molekulide vahel puuduvad vastatikused jud ja molekulide maht loetakse thiselt vikeseks. pv = RT Clapeyroni vrrand pV= MRT pV = 8314T p rhk [Pa, N/m, mmHg, atm, bar, psi] v - Erimaht [ m/kg] R suhteline gaasikonstant [J/kg*K]

T absoluutne temperatuur [K] V ruumala [m] M gaasi mass [kg] moolmass [kg/kmol] 10. Ideaalgaaside phiseadused 1) Boyle Mariotte seadus: Kui gaasi oleku muuts timub konstantsel temperatuuril siis v1 p = 2 erimahud suhtuvad prdvrdeliselt rhku: T=const (isotermiline) v2 p1 2) Gay Lussaci seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel rhul siis erimahud v1 T = 1 suhtuvad vrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: p=const(isobaariline) v 2 T2 3) Charles seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel erimahul siis rhud suhtuvad p1 T = 1 vrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: v=const(isohoorne) p 2 T2 11. Ideaalgaaside segud. Partsiaalrhu miste. Daltoni seadus. Gaasikomponendi suhteline osamass ja suhteline osamaht. *Ideaalgaaside segu on ideaalsete gaaside mehaaniline segu, mille puhul kehtivad samuti idealgaaside olekuvrrandid. Iga gaas segus vtab enda alla kogu segu mahu ja omandab segu temperatuuri. *Partsiaalrhk kui iga ksikgaas avaldab anuma seintele kindlat rhku ja ksikuid gaase millest segu koosneb nim. gaasi komponentideks siis ksiku komponendi rhku nim. partsiaalrhuks. * Daltoni seadus gaasi segu rhk vrdub komponentide partsiaalrhkude summaga p = p1 + p 2 + .... + p n = p i
i =1 n

[Pa]

Mi ; m1 + m 2 + ..... + mn = 1 M V Suhteline osamaht : ri = i ; r1 + r2 +..... + rn = 1 V M on segu kogumass, V on segu koguruumala, Mi on komponendi mass, Vi on komponendi ruumala. 12. Soojusmahtuvuse ja erisoojuse miste. Nende matemaatilised avaldised ja mthikud. Soojusmahtuvus nim. soojushulka, mis on vaja juurde juhtida kehale, et tsta tema temperatuuri 1 kraadi vrra.(oleneb aine massist, mida suurem seda rohkem soojust vaja)

Suhteline osamass: mi =

C=

Q ; [J/K] T2 T1

diferentsiaalkuju : C=dQ/dt

Erisoojus nim. soojushulka mis on vaja juurde juhtida hele hulgahikule, et tsta temp. 1 kraadi vrra.
c= q ; [J/kg*K] T2 T1

diferentsiaalkujul: c=dq/dt

13. Erisoojuste liigitus. Erinevate erisoojuste liikide tpne definitsioon ja mthik. Mayeri vrrand. 1) Masserisoojus Erisoojus 1 kg aine kohta. (c) [J/kg*K]

2) Mahterisoojus Erisoojus 1 m gaasi kohta normaaltingimustel (c) [J/m*K] 3) Moolerisoojus Erisoojus 1 mooli gaasi kohta (c) [J/kmol*K] Termodnaamikas kasutatakse kas isobaarset (cp, cp, cp) vi isohoorset(cv, cv, cv) erisoojust. Mayeri vrrand: cp cv = R [J/kg*K] 14. Reaalgaaside miste. Reaalgaasi pv diagramm koos seletusega. Reaalgaaside phiomadus. Reaalgaasid Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside omadest. Kui ideaalgaasi puhul z=pV/RT = 1 siis reaalgaaside puhul z1 (aga vib ka =1) Phiomadus Igat reaalgaasi saab veeldada (kondenseerida) allpool kriitilist punkti.(rhku)

Diagramm: 16. Mehaaniline ja tehniline t, nende matemaatilised avaldised ja graafiline kujutamine olekudiagrammil. Mehaaniline t seotud termodnaamilise keha muutusega ja mratakse TD keha mahu muutuse jrgi, kui gaas teeb td ja maht suureneb siis positiivne kui aga vheneb siis negatiivne. Avaldis: L =
V2 V1

p dV

, ka need valemid mis joonisel on.

Tehniline t Kasutatakse lahtiste TD ssteemide korral kui rhk ka muutub. Vibki elda et tehniline t on rhu muutuse t. Tehniline t mratakse rhumuutuse jrgi kui toimub paisumine(rhulang) siis loetakse positiivseks ja kui kokkusurumine siis negatiivseks.

Avaldis: Lt = V * dp
p1

p2

, ka need valemid mis joonisel on.

17. Siseenergia miste ja mthik. Ideaalgaasi ja reaalgaasi siseenergia mat. avaldised. Siseenergia gaasi molekulide liikumise energia(U) [J] Ideaalsel gaasil Kineetiline siseenergia, sest pot. Siseenergia on 0 :
U = U kin = N mw 2 3 = NkT , kus k on boltzmanni konstant 2 2

Reaalgaasidel Kineetilise ja potentsiaalse siseenergia summana: U = U kin +U pot 18. Termodnaamika I seaduse snastus ja matemaatilised avaldised. Termodnaamika esimeseks seaduseks on energia jvuse seaduse erijuhtum, mida rakendatakse ainult soojuslikel juhtudel. Termodnaamika I seaduse matemaatilise kuju saame siis kui arutleme jrgmiselt. Olgu meil gaas: mahuga V, massiga M, rhuga P, temperatuuriga T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis temperatuur tused dT vrra, suureneb maht dV ja suureneb siseenergia dU. Paisumisel on gaas vimeline tegema td dL. Ehk dQ->dT->dV->dU->dL, jrelikult kulub siseenergia suurendamiseks ja t tegemiseks. dQ=dU+dL ,[J] (jagades selle M massiga) saame dq=du+dl ,[J/kg] hesnaga soojushulk dQ kulutatakse siseenergia tstmiseks ja t tegemiseks. 19. Entalpia miste ja mat. avaldis koos seletusega. Entalpia soojussisaldus, mis on ks TD keha olekuparameeter, mis on soojustehnikasse sisse viidud et hlbustada soojustehnilisi arvutusi. Termodnaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rhuenergia (pv) summat: H =U + pV [J] h =u + pv [J/kg] 20. Entroopia miste ja mat. avaldis koos lahtiseletustega ning mthik. Entroopia diagramm, mida kujutab sellel diagrammil joone alune pindala? Entroopia Puhtformaalselt TD-sse sisse viidud parameeter mis saadi matemaatiliste arvutuste tulemusel ja mis lihtsustab soojustehnilisi arvutusi. (S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapratuse aste suureneb ja jahutamisel vheneb.

S =s M dq ds = T s = s 2 s1 =
1 2

dq = J / kg * K T

Joone alune pinala nitab q-d ehk protsessist osavtvat soojushulka. Joonis pik lk 48.

21. Termodnaamika II seaduse tuntumad snastused. 1) Kogu soojust ei ole vimalik muundada tks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt krgema temperatuuriga kehale selleks on vaja td teha. 3) Soojus lheb alati soojemalt kehalt klmemale. 22.(23) Termodnaamilised phiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts-diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , niteks gaasi kuumutamine kinnises anumas.

2) Isobaarne protsess Protsess, mis kulgeb konstantsel rhul. (p=const)

3) Isotermiline protsess Protsess, mis kulgeb konstantsel temperatuuril. (T=const.)

4) Adiabaatne protsess Protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta vlis vi britsevasse keskkonda. (q=0, s=const- tagastatava puhul)

5) Poltroopne protsess - nimetatakse termodnaamilist protsessi mis kulgeb konstantsel erisoojuse vrtusel. ehk c = dq / dt = const , polentroopseks vib nimetada igasugust protsessi, mis kulgeb konstantsel erisoojusel. Neid saab rhmitada kolme rhma : I protsessides soojus mis juhitakse protsessi kulutatakse nii gaasi siseenergia suurendamiseks kui ka mehaanilise t tegemiseks. II protsessides toimub gaasi siseenergia vhenemine ja t sooritatakse osaliselt gaasi siseenergia vhenemise ja osa vlissoojuse arvel. III protsessides t sooritatakse ainult gaasi siseenergia vhenemise arvelt ja temperatuur vheneb ning vljast soojust juurde ei lisata.

24. Veeaur ja tema kasutamine tehnikas. Veeauru saamine. Kuiv niiske ja lekuumendatud veeaur. Veeauru kuivusastme miste. Veeaur on vesi mis on gaasilises olekus. Veeauru kasutatakse vga laialdaselt termodnaamilise kehana aurujuseadmetes (teeb td) ja soojuskandjana soojusvahetites(boilerites) ning soojuskandjana keskkttessteemis (radikad). Veeauru on vimalik saada: a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida krgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess.

b) Vee keemisel Kuumutatakse keemistemperatuurini siis vesi aurustub. Keemine on intensiivne aurustumisprotsesss, mis toimub kogu vedeliku mahu ulatuses. Auru, mis tekib vahetult vee keemisel nimetatakse kllastunud auruks jaguneb 2ks: Kuiv aur Aur, mis ei sisalda ldse vedelat faasi, tekib kui niiskele aurule soojust juurde anda Niiske aur Kuiva auru ja keeva vee mehaaniline segu. lekuumendatud aur Kui kuiva auru veel soojendada siis tekib lekuumndatud aur, mille temperatuur on krgem selle vedeliku keemistemperatuurist vi kllastustemperatuurist. Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega X. X = (kg) mis sisaldub niiskes aurus) ja M - keeva vee mass (kg) mis sisaldub siiskes aurus. (kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid. Kuna veearu olekuparameetrite vahelised seosed on vga keerulised siis praktiliste lesannete lahendamisel kasutatakse veeauru tabeleid.(eraldi tabelid on lekuumendatud aurule). Tabelites on antud vastavas olekus veeaurule vastavad olekuparameetrid.
M M +M

M - kuiva auru mass

26. Vee aurustumisprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel koos seltustega. Eelmine punkt + vihikust loeng 8 juurest. 27. Ringprotsessi miste. Ringprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel. Tingimused ringprotsessi kulgemiseks. Termilise kasuteguri miste ja matemaatiline avaldis. TD ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille kigus TD keha lbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja lbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja vlis td.

Tehniline kasutegur nitab kuivrd efektiivselt kasutatakse ra juurde juhitud soojushul q: l q q q t = 0 = 1 2 = 1 2 q1 q1 q1 28. Otsese ja prdringprotsessi miste. Millised seadmed ttavad nende alusel. Jahutusteguri miste ja matemaatiline avaldis koos seletusega.

TD otseseks ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille kigus TD keha lbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja lbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja vlis td. Nit: soojusjuseadmed ja mootorid. Prdringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja prast paisumine. Niteks: Klmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur nitab klmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 = , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts diagrammilt: q T t = 1 2 = 1 min ,sest q1 Tmax
q1 = Tmax ( s 2 s1 ) q 2 = Tmin ( s 2 s1 )

30. Carnot prdringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Jahutusteguri avaldise tuletus. Need diagrammid ainult teistpidi. Eelmise punkti phjal: q2 , siis = q1 q 2

Tmin Tmax Tmin

Ei ole kindel aga kki:

32. Termodnaamilise keha voolamise phivrrandid. Dsi ja difuusori miste. Kitsenev ja laienev ds. TD keha olekuparameetrite muutus dsis ja difuusoris. p2 2 c 2 c12 = vdp = lt , c 2 = 2h + c12 = 2(h1 h2) Phivrrandid: 2 2 p1

Dsiks nimetatakse muutuva ristlikega kanalit mille lbimisel termodnaamilise keha voolus kiireneb. c 2 > c1 ja p 2 < p1 . Difuusor kujutab endast mberpratud dsi ning protsess on ka pratud, kiirus ja kineetiline energia vheneb (potentsiaalne tuseb). c2 < c1 ja p 2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodnaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rhu vhendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus.

37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme miste.

1) 1.-2. Kttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu stamine 3) 2.-3. Isohoorne plemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lkkavad silindrit) 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine mootori silindrist. Paisumist komplimeerimist = kasulik t heks philiseks karakteristikuks siseplemismootoritel on surveaste, mis vljendab silindri kogumahu(V1) ja plemiskambri mahu (V2) suhet = (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10 38. Diseli ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega.

1) 1.-2. Siin komplimeeritakse hk. 2) 2. hu temperatuur peab letama ktuse isesttimise temperatuuri siis pihustatakse suruhuga ktus plemiskambrisse. 3) 2.-3. Isobaarne plemine 4) 3.-4. Adiabaatiline paisumine 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine (gaasid viivad soojuse ra). 39. Segaringprotsess (Trinkler Sabathi) pv ja Ts diagrammil koos seletustega.

1) 2) 3) 4) 5) 6) 7)

1.-2. hu komplimeerimine 2. Isesttimise temperatuur 2.-2. Isohoorne plemine 2.-3. Isobaarne plemine 3.-4. Adiabaatne paisumine 4. Alumine surnud seis 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldumine.

40(41). Gaasiturbiinseadmed ja nende ringprotsessid. GTS-i phiagregaadid. Gaasiturbiinseadmetes toimub soojuse muundamine suure kiirusega liikuva gaasivooluse kin. Energiaks ja seejrel kin. Energia muundamine mehaaniliseks tks gaasiturbiinis. Kui SPM toimusid kik protsessid silindri sees, GTS puhul on iga protsessi jaoks eri agregaat(kompressor, turbiin). Gaasiturbiinseadmete jaoks on vlja ttatud 2 teoreetilist protsessi: ringprotsess ktuse isobaarse plemisega ja isohoorse plemisega, tnapeval praktikas kasutatakse peamiselt isobaarse plemisega sest nende plemiskambri konstruktsioon on tunduvalt lihtsam ja kindalm vrreldes isohoorsega.

Ktus PK plemiskamber(katel) PK K Kompressor T- Turbiin p2 p3=p2 S- Elektrigeneraator Need ongi phiagregaadid. hk rhul p1 viiakse kompressorisse kus see komplimeeritakse rhuni p2, see jrel lheb edasi plemiskambrisse kus talle antakse juurde ktus ning seal toimub K T plemine plemisgaasid rhul p3=p2 panevad gaasiturbiini prlema ja see omakorda paneb elektrigeneraatori tle. Prast turbiini lbimist plemisgaasid p1 p4=p1 juhitakse atmosfri. 42. Isobaarse plemisega GTS-i ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. p 2 p2=p3 3 1) 1.-2. hu isoentroopne kompromeerimine p1 kuni rhuni p2 kompressoris. 2) 2.-3. Isobaarne plemine vabaneb soojushulk q1, kasutatakse vedel ja diiselktuseid 3) 3.-4. Plemisgaaside isoentroopne paisumine gaasiturbiinis 4) 4.-1. Ttanud gaaside rajuhtimine, millega kaasneb soojuskoadu q2

p1=p4 1

4 V

T p2=p3=const q1 2 3

p1=p4=const

q2

s 44. Aurujuseadme phimtteskeem koos seletusega.

1. Aurukatel 2. Auru lekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Vesi suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see lheb keema, edasi lheb keev aur lekuumendisse kus aur lekuumutatakse, edasi liigub lekuumutatud aur turbiini ja paneb turbiini labad prlema mis oma korda paneb generaatori tle, mis hakkab elektrit jne. tootma. Edasi liigub veeaur kondensaatorisse kus ta kondenseeritakse veeks tagasi ja hakkab uuesti otsast peale. 45. Aurujuseadme (Rankine) ringprotsess Ts diagrammil koos seletusega. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. 1) 3.-3. Vee isoentroopne komplimeerimine toitepumbas 2) 3.-4. Vee kuumutamine katlas keemistemperatuurini (+q1) 3) 4.-4. Aurustumine (+q1) 4) 4.-1. Auru lekuumendamine (+q1) 5) 1. Aur parameetritega p1 ja t1 suundub turbiini ja seal toimub auru isoentroopne paisumine p1lt p2le. 6) 2.-3. Auru isobaarne kondenseerumine kondensaatoris, soojus antakse jahutusveele....
' ' l 0 = q 0 = q1 q 2 = q1'' + q1'' + q1 q 2

K 4 p1 3 3

p2 2 s

Termilise kasuteguri avaldise tuletus: kasulik t

TR = 1
h h3 q2 l0 = =1 2 q1 q1 h1 h3'

q1 = h1 h3' q 2 = h2 h3

46. Auru alg ja lpp parameetrite mju Rankine ringprotsessi termilisele kasutegurile. Termiline kasutegur tuseb kui tsta algparameetreid turbiini sisenemisel(ps.1) , seetttu kasutatakse auruseadmetes vimalikult krgeid algparameetreid t1=..600 C ja p1= 25..30 Mpa Samuti tuseb termiline kasutegur kui lppparameetrid on vimalikult madalad see thendab kasutatakse niipalju kui vimalik ra TD kehas. Niteks mnedes t2=25C ja p2=0,004 Mpa

50. Elektri ja soojuse koostootmise(termofikatsiooni) olemus. Koostootmise kasuteguri avaldis. Kogu jaama kasutegurit saab tsta soojuse ja elektrienergia koostootmisega see thendab, et kasutatakse ra turbiinist vljuva vee(auru) soojus ja sellist soojuse ja elektrienergia koostootmist nimetatakse termofikatsiooniks. Selleks, et kondensaadi temperatuur oleks piisavalt krge, et seda saaks ra kasutada, on vaja et turbiinist vljuva vee rhku p2=0,1MPa, ja et kondensaadi temperatuur oleks 80-100 kraadi. q l + q2 kt = kasut = 0 , kus q1- katlasse juurde juhitud soojus, lo- tehniline t, q2q1 q1 kondensaadi soojus mida kasutatakse ra prast turbiinist vljumist. 53. Soojuse transformatsiooni olemus. Soojuse transformatsiooniprotsesside liigitus ja iseloomustus. T2=Ta ja T1=T Soojustransformatsiooniks nimetatakse soojuse lekandumist madalama temperatuuriga kehalt krgema temperatuuriga kehale. . Nende t phineb prdringprotsessidel. Viimastest kige tiuslikum on Carnot prdringprotsess. Sltuvalt soojust andva ja soojust vastu vtva keha temperatuurinivoost vliskeskkonna temperatuuri suhtes jaotatakse soojuse soojuse transformeerimise protsessid ja soojustransformaatorid kolme rhma: 1)Klmutus- vi jahutusprotsessid. Klmutusprotsessides (alla 0 kraadi) on alumise soojusallika temp (soojust andva keha temp T2) alati madalam vliskeskkonna temp-st T0. lemise soojusallika temp on vrdne vlistempiga T1=T0 (seega toimub klmutusseadmetes soojuslekanne madalama temp-ga kehalt T2 vliskeskkonda temperatuuriga T0) ning T2<T0. 2) Soojuspumpprotsessid Sellistes protsessides on alumise soojusallike temp suurem vi vrdne vliskeskkonna temperatuuriga T2 T0 ning T1>T0 . Kui T2=T0 siis on soojusallikaks vliskeskkond (hk, maasoojus, phjavesi jne), kui aga T2>T0 siis on soojusallikaks vliskeskkonnast krgema temp-ga keha, niteks kanalisatsioonivesi vi jahutusvesi. 3) Kombineeritud klmutus soojuspumpprotsessid. Nendes protsessides on alumise soojusallika T2<T0 ja lemise soojusallika temp T1>T0 . T1 kttessteemi tagasivoolu vesi, saab toota nii sooja kui klma.Kasutatakse harva, suur energiakulu. 56. Aurukompressorklmutusseadme phimtteskeem koos seletusega. Klmutusagensid ja nende omadused. 1. Kolbkompressor 2. Drosselreguleerventiil 3. Elektrimootor 4. Kondensaator 5. Klmkamber Kompressoris komplimeeritakse klmutusagensi kuiv aur rhult p1 rhule p2. Siis ta liigub edasi kondensaatorisse kuhu ta annab ra soojuse ja prast kondensaatroit on ta vedel. Siis drosseldatakse drosselventiilis, mille tulemusen rhk langeb p2lt p1ni ja temp langeb ning osa klmutusagenssi aurustustub ja tekib niiske kllastunud aur mis siseneb klmkambrisse. Klmutussedmetes kasutatavaid TD kehi nimetatakse klmutusagenssideks. Ttavad prdringprotssesides. Klmutusagenssidena kasutatakse madalatel temperatuuridel keevate vedelike aurusid. Niteks: Freoonid ja amoniaaki(kuna toksiline siis vhe) Omadused:

*madal klmusmistemperatuur ja madal keemistemp et saaks kasutada klmutusseadmetes. *head soojuslekande omadused. *vike viskoosus et voolaks kiiresti seadmetes. *tuleohutu, mitte toksiline, ei tohiks loodusele kahjulik olla. 57. Aurukompressorklmutusseadme ringprotsess Ts diagrammil.Jahutusteguri avaldis. 1.Kompressoris komplimeeritakse klmutusagensi kuiv aur rhult p1 rhule p2. 1.-2.Siis ta liigub edasi kondensaatorisse kuhu ta annab ra soojuse 3. prast kondensaatroit on ta vedel. 5.Siis drosseldatakse drosselventiilis, mille tulemusen rhk langeb p2lt p1ni ja temp langeb ning osa klmutusagenssi aurustustub ja tekib niiske kllastunud aur mis siseneb klmkambrisse.

q 0 h1 h4 = ,sest qo=h1-h4 ja lk=h2-h1 lk h2 h1 59. Soojulevi liigid ja nende olemus ja iseloomustus. Soojuslevi on soojusleviku protsess erinevate kehade vahel, lehade sees ja soojuslevil keskkonda. Soojuslevi jaguneb 3ks ja need on: 1) Soojusjuhtivus Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul. Esineb kigis kehades (vedelik, gaas, tahke) kige tugevam metallides. 2) Konvektsioon ehk konvektiivne soojuslevi Erineva temperatuuriga vedeliku vi gaasi masside liikumine ja omavaheline segumine. On nii loomulik( soojema ja klmema keha masside erinev tihedus) kui sundkonvektsioon(kui kehad puutuvad kokku niteks vesi radiaatoris). 3) Soojuskiirgus Soojuse levi elektromagnetlainetuse teel(infra puna kiirgus), kik kehad kiirgavad natuke(pike rohkem, kapp vhem).

Jahutustegur: =

60. Soojusjuhtivus. Temperatuuri vli ja temperatuuri gradient. Fourier seadus. Soojusjuhtivus Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul. Keha temperatuurivljaks - nimetatakse selle keha temperatuuride vrtuste kogumit selle ruumi vi keha kikides vaadeldavates punktides. Temperatuuri gradiendiks nimetatakse mingisuguses punktis temperatuuuri juurdekasvu piirvrtust isotermide vahelise ristligu pikkusele [ lim(dt/dn) ] joonis. Vihikus Temperatuuri muutus on maksimaalne ja temp.muutumise kiirus on max. Normaali suunas. Fourier seadus Soojusvoog kehades on vrdeline temperatuuri gradiendiga : q = grad (t ) [W/m] , kus lambda on soojusjuhtivustegur. 61. Soojusjuhtivusteguri miste. Millest oleneb materjalide ja ainete soojusjuhtivustegur ja kuida? Mningad nitet selle vrtusest erinevatele materjalidele. Lambda on soojusjuhtivustegur ehk vrdetegur, mis iseloomustab antud materjali vimet juhtida soojust ja see oleneb ainest millest keha koosneb, agregaatolekust, aine struktuurist, tihedusest, poorsusest, niiskusest ja keha temperatuurist. Kui on poorne ja kuiv materjal siis halvem soojusjuht, vedelike ja metalli sulamite puhul temperatuuri tusul lambda vheneb, gaasidel, puhaste metallide ja mittemetallidel tuseb.

Mned vrtused: Vesi(0,6 W/m*K), hk(0,025-0,05), Cu(360), Al(220), Klaas(0,75) 62. Soojusjuhtivus hekihilises tasapinnalises seinas. Soojushulga valemi tuletus vastava skeemi alusel. Seina termilise takistuse miste. Tuletus ja skeem vihikus. Termiline takistus: R = R on seina termiline takistus mis iseloomustab kui palju on takistatud he W energia lekandumine he sekundi jooksul lbi seina mille pindala on ks ruutmeeter ning mille pindade temperatuuri erinevus on 1 K. Ehk mida suurem on see tegur seda suurem on temperatuuride vahe seina erinvatel pooltel. 63. Soojusjuhtivus mitmekihilises tasapinnalises seinas. Soojushulga valemi tuletus vastava skeemi alusel. Vihik on ka tore asi. 64. Konvektiivne soojuslevi. Newtoni valem. Konvektsioon ehk konvektiivne soojuslevi Erineva temperatuuriga vedeliku vi gaasi masside liikumine ja omavaheline segumine. On nii loomulik( soojema ja klmema keha masside erinev tihedus) kui sundkonvektsioon(kui kehad puutuvad kokku niteks vesi radiaatoris). Praktikas konvektsioon on soojusseadmetes tahke keha pinnal ja voolava vedeliku vi liikuva gaasi vahel. Sltub: TD keha fsikalistest omadustest(tihedus, viskoosus, erisoojus jne.), TD keha voolamise kiirusest, voolamisreziimist(laminaarne vi turbulentne), seina pinna karedusest. Newtoni valem: q = * (t v t s ) = * t [W/m] , alfa konvektiivne soojuslekandetegur 65. Konvektiivne soojuslekandetegur. Millistest faktoritest ta oleneb ja kuidas. Soojuslekandetegurimramine. Konvektiivne soojuslekandetegur(alfa) on vrdetegur, mis iseloomustab kuidas soojus kandub konvektiivselt le. . Sltub: TD keha fsikalistest omadustest(tihedus, viskoosus, erisoojus jne.), TD keha voolamise kiirusest, voolamisreziimist(laminaarne vi turbulentne), seina pinna karedusest. Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui viskoosne siis suurem), voolamise kiiruse suurendes alfa suureneb. Kuna oleneb paljudest faktoritest siis raske mrata ning mratakse katseliselt, et seda leida kasutatakse sarnasusteooriat mrab ra millised kehad ja nhtused on sarnased ning milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil vrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest koostatakse kriteriaalvrrandid kus Nusselti arv on funktsioon ja teised arvud on muutujad. Ja siis sellest vrrandist leitakse nusselti arv ja selle abil leitakse see tegur. 66. Soojuskiirguse olemus ja phimisted. Spektraalne(monokromaatiline) ja integraalne kiirgus. Omakiirgus, efektiivne kiirgus ja resulteeruv kiirgus. Soojuskiirgus on elktromagneetiline lainetus ja nende lainete allikaks on kehade koostises olevad materjaalsed osakesed(elektronid, ioonid). Igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus ja sagedus. Soojuskiirgus oleneb: keha temperatuurist, tahke keha kiirgab pinnalt ja oleneb vrvi koostisest. Mdukatel temperatuuridel on tegu IP kiirgusega. Krgematel temperatuuridel lisandub ka valguskiirgus. Soojuskiirguse diapasoonist oleneb kas on IP(0,40,8m) vi valguskiirgus(0,8-800m). Kiirgus mis vastab lainepikkuste kogu spektrile nimetatakse intgraalseks kiirguseks ja kiirgust, mis vastab kitsamale spektrile nimetatakse monokromaatiliseks kiirguseks(ehk spektraalseks kiirguseks).
[m*K/W]

Resulteeruv kiirgus on keha poolt vljasaadetava energiahulga E ja samal ajal vastuvetava energiahulga AElang vahe Keha pinnalt vljuv kiirusvoog on summa keha temp mratud omakiirgusest E ja pealelangeva kiirgusvoo Elang sellest osast, mis peegeldub tagasi RElang.Vljuvat kiirgusvoogu nimetatakse efektiivseks kiirgusvooks: E ef = E + RE lang . Omakiirgus on kiirgus mis keha kiirgab enda pinnalt arvestamata ei langevat ega peegelduvat kiirgust. 67. Kehale langeva soojuskiirguse bilansi vrrand. Neeldumisteguri, peegeldusteguri ja lbitavusteguri miste koos vastavate matemaatiliste avaldistega. Kehale langev soojuskiirguse energia on vrdne vastavalt keha neeldumisteguri peegeldumisteguri ja lbitavusteguri summaga: Q0 = Q A + QR + QD . Kui see lbi jagada Q0-ga siis tekib avaldis ehk A+R+D=1 , kus A neeldumistegur, mis nitab kui suur osa kehale langevast kiirgusest kehasse neeldub. R peegeldumistegur, mis nitab kui suure osa kehale langevast kiirguses keha peegeldab. D Lbilasketegur, kui suure osa kiirgusest keha lbi laseb. Qa/Qo+Qr/Qo+Qd/Qo=1 , A+R+D=1 68. Soojuskiirguse phiseadused. Keha mustusastme miste. Millest oleneb mustusastme vrtus. 1) Planci seadus: Planc mras teoreetilise musta keha spektraalse kiirgusintensiivsuse sltuvuse keha temperatuurist ja lainepikkusest ja seda kujutab hsti daigramm vihikus. Jreldused sellest: tempi suurenemisel kiirgusintensiivsus suureneb, kuni saavutab maksimumi ja siis vheneb kuni 0ni. Temp tusul kiirgusintensiivsuse maksimum nihkub lhemate lainepikkuste poole. 2) Stefan-Boltzmani seadus: Absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsus on vrdeline abs. Temperatuuri neljanda astmega. 3) Kirchhoffi seadus: Kikide kehade kiirgusvime ja neeldumisvime suhe E1/A1 hesugustel temperatuuridel on vrdne ja vrdub seejuures absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsusega. Kiirgusintensiivsuse ja absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsuse suhet nimetatakse mustusastmeks. Mustusaste oleneb temperatuurist, pinna omadustest ja pealiskihi olukorrast. 70. Soojuslbikande miste. Soojuslbikanne hekihilises tasapinnalises seinas. Valemi tuletus vastava skeemi alusel. Soojuslbikandeks nimetatakse komplitseeritud soojuse levi viisi, kus soojus antakse le voolavalt vedelikult vi gaaasilt tahke keha pinnale konvektsiooni ja kiirguse teel. Lbi tahke keha pinna soojus levib edasi soojusjuhtivuse teel ja edasi tahke keha teiselt pinnalt antakse soojus edasi konvektsiooni ja kiirguse teel mingisugusele teisele vedelikule vi gaasile. Seda seina nim. kttepinnaks. Q = * A(t v1 t v 2 ) = * A * t [W] , kus k on soojuslbikande tegur. Valemi tuletus ja skeem vihikus. 71. Soojuslbikanne mitmekihilises tasapinnalises seinas. Valem sama : Q = * A(t v1 t v 2 ) = * A * t ,skeem teine, selle saab vihikust koos tuletusega 72. Soojusvahetite liigitus ja iseloomustus. Soojusvahetite arvutuse ldalused. Konstruktsiooni arvutus ja kontrollarvutus. Soojusvahetiks nimetatakse tehnilist seadet, milles toimub soojuse lekandmine krgema temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid ttavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarhma: Pindtpi(privoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub.

Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojuslekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi vrrand. Olenevalt eesmrgist vib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse lbi soojusvaheti projekteerimisel, et mrata SV ktte vi jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja lekantav soojust hulk Q mis mratakse soojusbilansi vrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse ttava SV puhul kui on vaja mrata SV lekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist vljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka hdrauliline arvutus, millega leitakse rhukaod ja selle jrgi valitakse pumba vimsus. 74. Ktused. Nende liigtus, koostis ja philised karakteristikud. Kige enam kasutatakse orgaanilist ktust, kasutatakse ka tuumktust. Orgaanilise ktuse all mistetakse ainet mille keemilisel hinemisel oksdeerijaga (tavaliselt hapnikuga) eraldub suurel hulgal soojust. Liigitatakse: 1) Fossilktused philiseks koostiseks on ssisnik(C) , nit: org. Ktused 2) Looduslikud tahked ktused puit, turvas, kivissi. 3) Looduslikud vedelktused Nafta. 4) Tehis vedelktused Ktteli, bensiin, petrool. 5) Looduslikud gaasktused maagaas 6) Tehisgaasid generaatorgaas, kamberahju gaas. Tahked ja vedelktused koosnevad: Orgaanilisest osast (C, H, O, N, S), Mineraalosast(tuhk), Niiskusest. Karakteristikud: Vvlisisaldus, mida rohkem seda neg. Katlale ja keskkonnale. Ktuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hdroskoopne) ja vlimiseks(poorides) niiskuseks Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jb. Mineraalosadeks loetakse: savi, liiv, sulfaadid, karbonaadid. Tuha sisalduse jrgi: Tuharikkad(plevkivi) ja tuhavaesed(antraksiit) ktused. Lendosade ja koksi sisaldus lendosad eralduvad ja phiaeg pleb koks. Ktuse kttevrtus Soojushulk, mis eraldub 1ruutmeetri gaasi vi 1kg vedel vi tahke ktuse plemisel. Kikide ktuste philine karakteristik. 75. Ktuse plemine. Tielik ja mittetielik plemine. Homogeenne ja heterogeenne plemine. Philised plemisreaktsioonid. Liighuteguri miste. Ktuse plemiseks nimetatakse keemilist-fsikalist protsessi mille kigus ktus viiakse kokku hapendajaga(O, hapnikuga, oksdeerijaga) ja selle tagajrjel ktuse plevelemendid ja hapnik hinevad keemiliselt ja selle tagajrjel eraldub teatud kogus plemissoojust ja tekivad plemisgaasid. Tielik plemine plemisel moodustuvad jrgmised gaasid: CO2, SO2, O2, N2, H2O Mittetielik plemine Plemisgaasid sisaldavad gaase nagu: CO, CH4, H2 , sel juhul ktuse tuhk sisaldab ssinikku C. Homogeenne plemine on siis kui hapnik ja ktus on gaasilises faasis. Heterogeenne plemine on siis kui ktus on tahkes vi vedelas ja hapnik gaasilises faasis.
C + O2 = CO 2

Philised plemisreaktsioonid:

2 H 2 + O2 = 2 H 2 O S + O2 = SO 2

Liighutegur: k =

Vliig V

, kus Vliig teoreetiline hukogus mis on plemiseks vajalik, V-

tegelik hukogus. Alfa on tegur mis nitab plemiseks vajaliku ja tegeliku hukoguse suhet. 76. Katla soojuskaod. Nende iseloomustus. T Soojusbilansi vrrand: Q K = Q1 + Q2 + Q3 + Q4 + Q5 + Q6 , kus Qtk on soojus mis katlasse siseneb ja vrrandi parem pool on see kuhu soojus kaob. Q1 On katlas kasulikult kasutatav soojus seda ei saa lugeda soojuskoaks. Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetielikust plemisest Q4 Mehaaniline plemiskadu(tahketel ktustel), sest ssinik ei ple tielikult ra ja seljuhul sisaldab tuhk ssinikku. Q5- Soojuskadu katla vlijahtumisest. Q6 Soojuskadu rbu ja tuha fsikalise soojusega. (tahketel, tuhk lendab koldest ra). 77. Katla soojusbilansi vrrand. Vrrandi kikide liikmete iseloomustus. Katla bruto ja netokasutegur. T Soojusbilansi vrrand: Q K = Q1 + Q2 + Q3 + Q4 + Q5 + Q6 , kus Qtk on soojus mis katlasse siseneb ja vrrandi parem pool on see kuhu soojus kaob. Q1 On katlas kasulikult kasutatav soojus seda ei saa lugeda soojuskoaks. Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetielikust plemisest Q4 Mehaaniline plemiskadu(tahketel ktustel), sest ssinik ei ple tielikult ra ja seljuhul sisaldab tuhk ssinikku. Q5- Soojuskadu katla vlijahtumisest. Q6 Soojuskadu rbu ja tuha fsikalise soojusega. (tahketel, tuhk lendab koldest ra). Brutokasutegur ja netokasutegur:
kBruto = q1 = 100% (q 2 + q3 + q 4 + q5 + q 6 )
OT OT kNeto = kBruto (q soojuslik + q elektrilin e )

q1=Q1/Qtk ehk kaudse soojusbilanssi esimene liige. Bruto on suurem sest neto puhul tuleb brutost lahutada elektriline ja soojuslik omatarve , niteks pumbad ja muud katla seadmed. Omatarve 3....4%. 78. Kaasaegse veetorukatla ja gaasotpru katla phimtteskeem koos seletusega. Rein andis viimases loengus mingid joonised vist.